Jäätmereformist tulenev maksu- ja halduskoormus Eesti toidu- ja joogitööstusele

Saatja: "MKM info" Saaja: "MKM info" Teema: FW: Jäätmereformist tulenev maksu- ja halduskoormus Eesti toidu- ja joogitööstusele Kuupäev: 2024-05-24 06:10 From: Christman Roos <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, May 23, 2024 7:19 PM To: Sandra Särav <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: [email protected] <mailto:[email protected]> Subject: Jäätmereformist tulenev maksu- ja halduskoormus Eesti toidu- ja joogitööstusele Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Sandra Teisipäevase trehvamise jätkuks edastan Kliimaministeeriumist täna saadetud kirja ja ettekande. Kaasamiskoosolekul tuli esile mitmeid probleemkohti, mis vajaks enne eelnõu kokku panemist ära lahendada. Pakendiaktsiisi eest kaasvastutav Rahandusministeerium tõi mõned murekohad esile ka oma esitluses, mida isegi ametnikud nimetasid ’kainestavaks’. See räägib enda eest. Praeguse pöördumise kolm kõige olulisemat punkti: * kõigi praeguste reformide voolus on Eesti toidu- ja joogitööstus enneolematu haldus- ja maksukoormuse surve all. Kohustusi tuleb nii EL kui kohalikult tasandilt, millega kaasneb hulganisti ebavajalikku bürokraatiat. Kokkuvõttes meie ettevõtjate konkurentsivõime langeb; * ainuüksi jäätmereformi raames plaanitud pakendiaktsiisi muudatused söövad Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul toidu- ja joogitööstuse kasumist 5-10% (vt slaidid 22, 23). Seda arvestamata juba rakendunud käibemaksutõusu, suurenenud keskkonnatasusid, ees ootavat automaksu ja nurga taga hiilivat magusa joogi maksu. Sektor otseses mõttes lämbub; * Kliimaministeeriumi fookuses on plastik. Samas, toidu- ja joogitööstuses täna puudub arvestatav alternatiiv, mis tagaks võrdväärse toiduohutuse, aga ka toidujulgeoleku. Aktsiis peaks mõjuma pakendiinnovatsiooni motiveerivalt, kuid tegelik mõju on vastupidine – vabatahtlikele uuenduste taustal mõjub materjalipõhine maks hoopis karistusmeetmena ning seejuures unustatakse ära, et mitmed neist ettevõtetest on elutähtsa teenuse osutajad (toidujulgeolek), kes ei saa selle rolli eest riigilt midagi vastu. Arvestades, et nähtavasti puudub riigil arusaam reformide ja maksude kumuleeruvast mõjust, palume leida võimalus ühiseks kohtumiseks sektori esindajatega. Võib-olla tuleks kaasata ka Rahandusministeeriumi eksperte, nt Velda Buldas. Tema sõnul puudub täna mudel, mis võimaldaks seda kumuleeruvat mõju muutujatega arvutada. Ehk saab siin ka MKMi andmete ja AI tiim toeks olla. Kas järgmise kahe nädala jooksul leiduks aega ühiseks kohtumiseks? Kui mitte Sinuga, siis näiteks ministriga? Parimate tervitustega Christman Christman Roos Vanemkonsultant <mailto:[email protected]> [email protected] Tel: 5740 2000 META / Rud Pedersen Group <http://www.metaadvisory.ee/> www.metaadvisory.ee <http://www.rudpedersengroup.com/> www.rudpedersengroup.com From: Laurina Šinkejeva <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: neljapäev, 23. mai 2024 17:35 Subject: Pakendiaktsiisi seaduse muudatused jäätmereformis - 21.05 Tere Aitäh, kõigile, kes pakendiaktsiisi seaduse muudatuste arutelul osalesid. Nagu lubatud, saadan ettekande manuses. Ootame teilt tagaisisidet pakendite maksustamise kohta: * Ettepanekud pakendimaterjalide loetelu sisustamiseks. * Ettepanekud maksumäärade osas, mis oleks sobivam ja aktsepteeritavam. * Kas ja milliseid soodustusi võiks teha väikestele PE-dele? * Mis võimalusi näete, kuidas müügipakendi ringlussevõttu suurendada (lisaks liigiti kogumise ja tekkekohalt kogumise süsteemi parandamisele ja ringlussevõtu võimekuse suurendamisele)? Samuti on jätkuvalt oodatud kõik muud täiendavad konstruktiivsed mõtted ja ettepanekud, kui midagi jäi VTK ametlikku tagasisidesse lisamata. Lugupidamisega Laurina Šinkejeva Nõunik | Ringmajanduse osakond +372 5304 3653 | <mailto:[email protected]> [email protected] Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti <http://www.kliimaministeerium.ee/> www.kliimaministeerium.ee Pakendiaktsiisi seaduse muudatuste ettepanekud jäätmereformis Laurina Šinkejeva Ringmajanduse osakond Kliimaministeerium 21.05.2024 VTK tagasiside: pakendi ja pakendijäätmete maksustamise murekohad • Olemasolev pakendiaktsiis on piisav. • Teistel riikidel pole pakendimaksu. • Lisandub täiendav bürokraatia. • Ekspordi puhul EL turutõkked. • Vastuolu väljatöötamisel oleva EL pakendi ja pakendijäätmete määrusega. • Plastpakendi omavahend on valesti arvutatud ja ülehinnatud. Pakendite turule laskmise maksustamine • Pakendiaktsiisi rakendumine võtab aega – eeldatav kõige varasem rakendamine 2026. a. keskel. • Korduskasutuspakenditele on kavas aktsiisivabastus, sest need ei panusta samamoodi omavahendi maksesse kui ühekordsed ega pakendijäätmete tekkesse. • Tagatisrahaga pakendile on kavas aktsiisivabastus, kuna nende ringlussevõtu protsent on väga kõrge. • Pakendijäätmete tekke vähendamiseks. • Pakendimäärusest tulenevate nõuete täitmiseks. • Majandusliku meetme rakendamine suunab turgu pakendite massi vähendama ja ringlussevõetavust suurendama. • Olemasolev pakendiaktsiis annab stiimuli selleks, et ringlussevõtu sihtmäärad täidetud saaksid, aga ei vähenda ega mõjuta pakendimaterjalide kasutamist. • Plastpakendi omavahendi katmiseks. Teiste riikide näited • Mitmetes Euroopa riikides käivad samuti õigusaktide eelnõude arutelud erinevate majanduslike meetmete rakendamise kohta, et vähendada plasti ja pakendijäätmete teket, näiteks: 1. Loodusressursi kõrgem maks teatud pakendimaterjalidele (nt polüstüreen, vahtplast), kui pole liitutud TKOga, täiendavalt muude pakendijäätmete aktsiisile (LV) 2. Teatud ühekordsete plastpakendite kõrgem maksustamine (PL, DK) 3. Ühekordse plastpakendi maksustamine, lisaks täiendav maks SUP direktiivist tulenevatele toodetele (DE) 4. Ringlussevõetamatu plastpakendi maks, erandiks nt ringlussevõetud materjali sisaldav plast (ES) 5. Ühekordsete plastpakendite maks – lükkus edasi (IT) 6. Ringlussevõetud materjali sisaldus alla 30% pakendites on kõrgema maksuga (UK) Pakendi ja pakendijäätmete määrus • PPWR-st tulenevad uued nõuded – nt ringlussevõetavuse eesmärk; pakendijäätmete tekke vähendamise sihtmäärad. • Seni kuni pole ühtset EL maksustamise süsteemi, on iga liikmesriigi õigus leida viise, mis aitab nende nõuete täitmisele kaasa. • PPWR-st tuleneb ka andmete täiendav kogumine materjalide kaupa suurtel ettevõtetel, mis tähendab PAKISe arendust. • Pakendiaktsiisi eesmärk on mõjuda täiendavalt PPWR nõuete saavutamisele. • PPWR lubab liikmesriikidel kasutada täiendavaid majanduslikke meetmeid eesmärkide saavutamiseks kui need on kooskõlas üldise EL jäätmepoliitikaga. • Ka teised liikmesriigid peavad täitma PPWR-st tulenevaid nõudeid, mistõttu ei teki ebavõrdset olukorda toodete eksportimisel EL riikidesse materjalide kasutamise poolelt ja pakendiaktsiis eksporditavatele pakenditele ei rakendu. Plastpakendi omavahenditasu • EL omavahendi tasu suuruse arvutamiseks vajalikud andmed on Eesti esitanud vastavalt EL tasandil paika pandud reeglitele. • Kõikidele riikidele on ette kirjutatud arvutusreeglid, mida peab andmete analüüsimisel ja koondamisel arvestama ja mis osad peavad olema kaetud. • Keegi ei saa enam esitada ainult TKOde või PAKISe andmeid nagu mõned riigid seda varasemalt tegid. • 2021. aasta andmed on esimene periood, millele uued ühtsed reeglid andmete esitamisel kehtivad, andmed esitati 2023. Võimalik, et mõni liikmesriik peab hakkama esitatud andmeid korrigeerima. • Plastpakendi omavahendiga seotud aruandeid kontrollib Euroopa Statistikaamet ning hetkel põhjalikumad liikmesriikide kontrollvisiidid on veel pooleli. • Eesti metoodika läbib igal aastal Euroopa Statistikaameti kontrolli ning põhjalikuma kontrolli ja täiendamise on läbinud nii 2017. aastal SEI Tallinn poolt läbi viidud analüüsi käigus kui ka hilisema 2019. aastal toimunud Euroopa Statistikaameti kontrollvisiidi käigus Eestisse. Eesti esitatud andmetes puudusi tuvastanud ei ole. Pakendiaktsiisi seaduse uus kontseptsioon Velda Buldas Maksu- ja tollipoliitika osakond [email protected] ETTEKANDE SISU • Valdkonna hetkeseis • Kavandatav kahetasandiline pakendiaktsiis • Aktsiisi I tasand – pakendiaktsiis (sh laekumine) • Aktsiisi II tasand – pakendijäätmete aktsiis (sh laekumine) • Maksuaugu hinnang ja sammud maksuaugu vähendamiseks • Pakutud süsteemi peamised erinevused mujal EL-s rakendatud süsteemidest • Aktsiisi oodatav mõju ettevõtetele tegevusalade lõikes • Küsimused ettevõtjatele, millele palume vastata I VALDKONNA HETKESEIS • Praegune pakendiaktsiisi seadus maksustab taaskasutuse sihtarvu ja tegelikult saavutatud taaskasutatud koguse vahe. • Eesmärk – suunata ettevõtjad ühinema TKO-dega. • Laekumine – nullilähedane, kuna sihtarvud on täidetud. Ainsad maksjad on väikeste koguste turule suunajad ja avastatud rikkujad. • Aruandlus – 2 paralleelset süsteemi – Pakendiregistris 4000 – 5000 ettevõtet, deklaratsioone esitab sadakond ettevõtet. • TKO-dele üle antud kõik kohustused - PE-de andmed märgib Pakendiregistrisse TKO, mistõttu on nt korduskasutuse andmed puudulikud. Risk on ka, et aasta lõpus ei korrigeerita koguseid. • Riigikontrolli kriitika regulatsioonile - on ette heitnud erinevaid nõudeid PE-dele ja TKO- dele ja valdkonna nõrka järelevalvet. • Ettevõtjate kriitika – soovitakse tugevama järelevalvega turgu, et ebaaus käitumine ei annaks rahalist eelist; soovitakse ka kõigi turuosaliste õiglast panust (sh väikeste ettevõtete) • Motivatsioon võtta sihtarvust rohkem jäätmeid ringlusesse – olematu. Muutmise vajadus tingitud • EL direktiivi muutus - taaskasutus eesmärgina asendatakse alates 2025 aastast ringlussevõtga; • Ettevõtjate kriitika - sooviksid tugevamat järelevalvet turul; • Süsteem ei täida fiskaalseid eesmärke – laekumine alla miljoni; • Elektroonne süsteem vajab kaasaegsemat lahendust - sarnast muude maksude haldamiseks ehitatud süsteemidele piisava mahuga ja võimalusega korraga deklareerida andmeid kuni 10 000 kasutaja poolt. Pakendiregistri olemasolev süsteem ei võimalda selliseid arendusi teha; • Aruandluse korraldus puudulik - ei pane selgelt paika vastutusalasid ja ei võimalda MTA-l saada opetariivselt andmeid; • Vastuolud registriandmete ja Eesti EUROSTAT-i statistika vahel - Pakendiregistris arvel olevad pakendi kogused kuni 1/3 võrra väiksemad jäätmeuuringute metoodika alusel arvutatud pakendimassist. Sisuliselt on see vahe hinnang maksuaugule. Kuna see on ulatuslik, tuleb tegeleda selle vähendamisega. II KAVANDATAV KAHETASANDILINE PAKENDIAKTSIIS Pakutav uus kontseptsioon jagab pakendiaktsiisi kaheks: • Pakendiaktsiisi maksavad pakendiettevõtjad turule suunatud kauba pakendilt, mis võib olla Eestis toodetud või Eestisse imporditud või toodud teisest LR-st. Iga PE peab oma arvestust ise. Tasand vajalik, et suunata ettevõtjaid pakendikoguseid vähendama ja kasutama keskkonnasõbralikumaid materjale; • Pakendijäätmete aktsiisi maksavad peamiselt TKO-d pakendikogustelt, mis jäävad puudu ringlussevõtu sihtarvust. Mõnel juhul, kui PE ei ole TKO-ga lepingut sõlminud, vastutab ta ise oma pakendijäätmete ringlussevõtu eest ja tasub vajadusel ka aktsiisi. Tasand vajalik, et suunata ettevõtjaid pakendijäätmeid ringlusse võtma nii suures osakaalus kui võimalik.  UUS, II TASAND; PAKENDIJÄÄTMETE Maksu kujunduse komponent Praegune pakendiaktsiisi regulatsioon UUS, I TASAND; PAKENDIAKTSIIS AKTSIIS Suunata pakendiettevõtjad (PE) ühinema Suunama TKO-sid ja PE-sid võtma Maksu eesmärk taaskasutusorganisatsioonidega (TKO), kellele Vähendada võimalusel turule suunatavaid pakendijäätmeid ringlusesse vähemalt nad tasuvad lepingutasu, et TKO taaskasutaks pakendikoguseid ja suunata kasutama direktiiviga kehtestatud sihtmäärade pakendijäätmed keskkonnasõbralikumaid pakkematerjale ulatuses Maksu objekt Täitmata jäänud taaskasutuse sihtmäära ulatuses Turule suunatud pakend (sh tootmine, Täitmata jäänud ringlussevõtu sihtmäära pakendijäätmed import jne) ulatuses pakendijäätmed PE-d, st ettevõtjad, kes pakendatud kauba turule TKO-d ja PE-d juhul, kui nad on osaliselt Maksu subjekt suunavad. TKO-sid pole subjekti juures PE-d või täielikult jätnud ringlussevõtu oma nimetatud. vastutusele Maksumäärad Kujundatud selliselt, et plastil kõrge määr, Kujundatud selliselt, et plastil kõrge määr, Sätestatud määrusega, ei järgi piisavalt muudel materjalidel madal, määrad muudel materjalidel madal. Määrad keskkonnamõju seotud pöördvõrdeliselt ringlussevõtuga seotud pöördvõrdeliselt ringlussevõtuga. Korduskasutatav pakend, Korduskasutatav pakend Kogu pakendijäätmete mass, kui sellest Pandisüsteemis liikuv pakend, kui selle Maksu-vabastused Kogu pakendijäätmete mass, kui sellest on on ringlusesse võetud sihtmäära ulatuses jäätmeid kogutakse vähemalt 85% taaskasutatud sihtmäära ulatuses jäätmeid jäätmeid 50% vähendus pakendile, milles on kasutatud x% taas ringlusse võetud materjali Kvartal (tasutakse aktsiisideklaratsiooni alusel, u Maksustamise periood 50 ettevõtet), aasta kui kohustused on TKO-le üle Kalendrikuu Aasta antud (TKO esitab järgmise aasta 1. septembriks PAKIS-esse andmed, u 4500 ettevõtet) Aruandja (pika viitajaga) TKO, PE juhul kui ta pole kohustusi üle andnud; piirmäära mittetäitmise Üldjuhul TKO; PE juhul kui on jätnud osa Aruandja ja maksu tasuja korral ei saa PE-l maksukohustust tekkida, kuna PE või kogu pakendijäätmete töötlemise see on üle antud TKO-le, samas pole TKO oma vastutusele nimetatud maksusubjektina. Maksu järelevalve korraldaja EMTA ja KA, täpne vastutusala ei ole seadusega EMTA KA piiritletud III ESIMENE TASAND - PAKENDIAKTSIIS • Maksustatakse kogu turule suunatud pakend kõigi pakendimaterjali liikide lõikes. • Maksuvabastust rakendatakse: a) korduskasutuspakendile, b) Pandipakendile. • 50%-list soodustust rakendatakse pakendile, milles on kasutatud teise ringi (st teist või enam korda ringlusse võetavat) pakendimaterjali. • Maksumäärad pannakse pakendimaterjali liikide lõikes sõltuma turul saavutatud ringlussevõtu määrast.  Saavutatud Aktsiisisumma 1 tonni pakendimaterjali kohta Saavutatud ringlussevõtu plast, paber puidu määr (%) va mitte puit 55 450 plast, muu 225 250 alu- mono mono matrjal miinium metall must- ja karton klaas Puit 200 ringlussevõtu määr (%) 30 Ringlussevõtust 56 57 58 440 430 420 220 215 210 244,5 239 233,5 190 180 170 31 32 33 sõltuv maksumäär (1) 59 60 61 410 400 390 205 200 195 228 222,5 217 160 150 140 34 35 36 koos praeguse RV 62 63 64 380 370 360 190 185 180 211,5 206 200,5 130 120 110 37 38 39 tasemetega pakendimaterjalide 65 350 175 195 100 40 66 340 170 189,5 90 41 67 330 165 184 80 42 lõikes 68 320 160 178,5 70 43 69 310 155 173 60 44 70 300 150 167,5 80 70 60 20 50 45 71 290 145 162 77,5 67,5 58 19,5 72 280 140 156,5 75 65 56 19 73 270 135 151 72,5 62,5 54 18,5 Oodatavalt 74 260 130 145,5 70 60 52 18 Pakendi- laekuv 75 250 125 140 67,5 57,5 50 17,5 76 240 120 134,5 65 55 48 17 materjal summa 77 230 115 129 62,5 52,5 46 16,5 Klaaspakend 560639 78 220 110 123,5 60 50 44 16 79 210 105 118 57,5 47,5 42 15,5 Metallpakend 603624 80 200 100 112,5 55 45 40 15 81 190 95 107 52,5 42,5 38 14,5 Muu pakend 4979 82 180 90 101,5 50 40 36 14 83 170 85 96 47,5 37,5 34 13,5 Paber- ja 84 160 80 90,5 45 35 32 13 kartongpakend 3439245 85 150 75 85 42,5 32,5 30 12,5 86 140 70 79,5 40 30 28 12 Plastpakend 15259686 87 130 65 74 37,5 27,5 26 11,5 88 120 60 68,5 35 25 24 11 Puitpakend 5258651 89 110 55 63 32,5 22,5 22 10,5 Kokku 25126825 90 100 50 57,5 30 20 20 10  Saavutatud Aktsiisisumma 1 tonni pakendimaterjali kohta Saavutatud ringlussevõtu plast, paber puidu määr (%) va mitte puit 45 mono 450 plast, muu alu- mono matrjal miinium metall 225 250 must- ja karton klaas Puit 200 ringlussevõtu määr (%) 25 Ringlussevõtust 46 47 48 440 430 420 220 215 210 244,5 239 233,5 190 180 170 26 27 28 sõltuv maksumäär (2) 49 50 51 410 400 390 205 200 195 228 222,5 217 160 150 140 29 30 31 koos praeguse RV 52 53 54 380 370 360 190 185 180 211,5 206 200,5 130 120 110 32 33 34 tasemetega 55 56 57 350 340 330 175 170 165 195 189,5 184 100 90 80 35 36 37 pakendimaterjalide 58 59 60 320 310 300 160 155 150 178,5 173 167,5 80 70 60 20 70 60 50 38 39 40 lõikes 61 290 145 162 77,5 67,5 58 19,5 62 280 140 156,5 75 65 56 19 63 270 135 151 72,5 62,5 54 18,5 Oodatavalt 64 260 130 145,5 70 60 52 18 Pakendi- laekuv 65 250 125 140 67,5 57,5 50 17,5 66 240 120 134,5 65 55 48 17 materjal summa 67 230 115 129 62,5 52,5 46 16,5 Klaaspakend 385440 68 220 110 123,5 60 50 44 16 69 210 105 118 57,5 47,5 42 15,5 Metallpakend 301812 70 200 100 112,5 55 45 40 15 71 190 95 107 52,5 42,5 38 14,5 Muu pakend 4979 72 180 90 101,5 50 40 36 14 73 170 85 96 47,5 37,5 34 13,5 Paber- ja 74 160 80 90,5 45 35 32 13 75 150 75 85 42,5 32,5 30 12,5 kartongpakend 2178189 76 140 70 79,5 40 30 28 12 Plastpakend 11791576 77 130 65 74 37,5 27,5 26 11,5 78 120 60 68,5 35 25 24 11 Puitpakend 3067547 79 110 55 63 32,5 22,5 22 10,5 Kokku 17729542 80 100 50 57,5 30 20 20 10 Kui rakenduksid kõik maksimum- või miinimummäärad … Oodatavalt Oodatavalt Pakendi- laekuv Pakendi- laekuv materjal summa materjal summa Klaaspakend 700799 Klaaspakend 350400 Metallpakend 689856 Metallpakend 172464 Muu pakend 6224 Muu pakend 1432 Paber- ja Paber- ja kartongpakend 3439245 kartongpakend 1146415 Plastpakend 15606497 Plastpakend 3468111 Puitpakend 8764419 Puitpakend 2191105 Kokku 29207041 Kokku 7329925 Miks peaksime võtma arvesse omavahendi kulu katmisel metoodikate erinevusi ISIKUSTATAV KULU • Kõigi TKO-dega lepingu sõlminud PE-de plastpakendite kogus kokku: 34 681 tonni • TKO-d võtavad ringlusesse 19 267 t (Sihtarv on 50%, saavutatud 56%, st täidetud 112%- liselt) • Ringlusse võtmata: (34681 – 19267) x 800 = 12,33 miljoni euro eest. • Seda kulu peavad ettevõtjad oma vastutusel olevaks kuluks. METOODILISELT JUURDEARVATAV KULU EHK HINNANGULINE MAKSUAUK • Metoodika, mille alusel anname aru EUROSTAT-le, hindab Eestis tekkivat plastijäätmete kogust umbes 1/3 võrra suuremaks ja sealt tuleb juurde veel umbes 12 miljoni suurune omavahendi kulu. • Seda ettevõtjad omaks ei tunnista. IV TEINE TASAND – PAKENDIJÄÄTMETE AKTSIIS Arvestades, et sihtarvud on saavutatud pea kõigi pakendimaterjali liikide lõikes, ei laeku sellelt aktsiisitasandilt reaalselt aktsiisi või jääb laekumine väga madalaks. Tasand on siiski vajalik, et stimuleerida ringlussevõtu suurendamist. V MAKSUAUGU HINNANG JA SAMMUD SELLE VÄHENDAMISEKS • Slaidil, kus selgitatakse ettevõtjate nõustumist pakendiga seotud kuludega, on näha, et konkreetsete ettevõtetega seotavad pakendijäätmete kogused on oluliselt väiksemad hinnanguliselt tekkivate pakendijäätmete kogustest. • Maksustada on võimalik vaid isikutega seotud koguseid. • Seetõttu on oluline tegeleda sellega, et Pakendiregistris oleks isikustatult arvel oluliselt enam pakendit ja pakendijäätmeid, kui seal hetkel on. Peamised põhjused, miks need arvud on erinevad ja milliste aspektidega tegeledes on võimalik maksuauku vähendada, on toodud järgmisel slaidil. Peamised põhjused, miks Pakise ja EUROSTAT-i andmed erinevad … • Jäätmeuuringute käigus võisid pakendi kaalumisel tekkida vead – niiske ja määrdunud pakendi kaal tekitab koguse ülehindamisefekti. • Kui aasta lõpus selgub, et TKO-ga tehtud lepingul sai pakendi kogus liiga väike, ei pruugi TKO olla huvitatud koguse suurendamisest, kui tal ei ole selleks limiiti; • Ka PE-d ise võivad olla huvitatud oma koguste näitamisest väiksematena, kui need tegelikult on. Sel juhul saab kokku hoida teenustasusid. MTA kontroll on ebatõenäoline. • Eesti sees toimuvat töötlemisprotsessi on võimalik detailselt kontrollida, samas töödeldakse 3/5 palstist väljaspool Eestit ja seda on keeruline kontrollida. Võimalik on ka, et kogus läheb arvesse kahekordselt – nagu väljaspool Eestit töödeldav ja samas ka kas nagu Eestis põletatud või ladestatud kogus. • Väikeste ettevõtete kogused on pildilt väljas, kuna kuni 100 kg pakendist ei pidanud ettevõtjad aru andma. • Postiga ja E-kaubandusega Eestisse saabuva kauba pakend ei kajastu registris. VI PAKUTUD SÜSTEEMI ERINEVUSED MUUDEST EL RIIKIDES RAKENDATUD SÜSTEEMIDEST • Arvestades Eestis kehtivat pakendiaktsiisi süsteemi, milles on hõlmatud kõik pakendimaterjali liigid, on põhjendatud mitte lõhkuda juba turul saavutatut. Seega on ka uues versioonis hõlmatud kõik pakendimaterjali liigid – see ei ole EL-s tavaline; • Maksustamine toimub kahel tasandil. Esimese tasandi aktsiis ehk pakendiaktsiis suunab vähendama pakendikoguseid ja kasutama keskkonnasõbralikumaid materjale, samuti rakendama võimalusel korduskasutust, pandisüsteemi ja teiseseid materjale. Teise tasandi aktsiis suunab ühinema TKO-dega ja võtma ringlusesse võimalikult suurel määral materjali. Sellist lahendust mujal EL-s rakendatud ei ole; • Maksumäärad on konstrueeritud selliselt, et need on pöördvõrdeliselt seotud ringlussevõtuga. Määrad kehtivad kogu turu ja mõlema tasandi kohta, luues nii turul pigem koostööd ja ühtset huvi vähendada maksumäärasid kui et turgu lõhkuvat konkurentsi. Sellist lahendust ei ole rakendatud mitte üheski EL riigis. VII AKTSIISI OODATAV MÕJU ETTEVÕTETELE TEGEVUSALADE LÕIKES Koormus tegevusala kohta • Pakendiaktsiisi koormusest suurim osa langeb hulgi- ja jaekaubandusele, kokku umbes pool kogu aktsiisi koormusest (vastavalt 34,6% ja 15,6%); • Ülejäänud osast pool langeb kolmele tegevusalale: toidutööstusele (15,3%), joogitööstusele (6,8%) ja puidutööstusele (5,7%); • Järgnevad mineraalide tootmine, keemiatööstus, kummi ja plasti töötlemine ja metallide töötlemine, mis omakorda hõlmavad järele jäävast osast poole; • Ülejäänud tegevusalade koormus on väiksem. Pakendiaktsiisi kulu jaotus tegevusalade lõikes Võrdlus kasumiga • Ettevõtete kasumit koormab aktsiis enim hulgikaubanduses ja metalltoodete tootmises, aga ka joogitootmises ja keemiatööstuses. • Neil tegevusaladel moodustab pakendiaktsiis 10% või enam ettevõtete kasumist (maksimum maksumäärade alusel arvutades) ja seda võib lugeda suureks kuluks. Kulu edasikandmise võimalus elanikele • Arvestades, et pakendiaktsiisi kogukuluks kujuneb kuni 20 miljonit eurot ja Eestis on kokku umbes 1 miljon maksevõimelist isikut (tööealised + pensionärid), kujuneb pakendiaktsiisi kulu ühe maksevõimelise isiku kohta umbes 20 euro suuruseks aastas. • See jaotub kõigile toodetele, mille hind kasvab selle tõttu mõne sendi võrra. Sellist kulukasvu ei saa lugeda määravaks ostuotsuste tegemisel ja seega peaks kulu olema tervenisti edasi suunatav elanikele. VII OOTAME TAGASISIDET • Ettepanekud pakendimaterjalide loetelu sisustamiseks. • Ettepanekud maksumäärade osas, mis oleks sobivam ja aktsepteeritavam. • Kas ja milliseid soodustusi võiks teha väikestele PE-dele? • Mis võimalusi näete, kuidas müügipakendi ringlussevõttu suurendada (lisaks liigiti kogumise ja tekkekohalt kogumise süsteemi parandamisele ja ringlussevõtu võimekuse suurendamisele)? TÄNAN KUULAMAST!