Leping

SIDE ÜHENDUVUSE ARENGU TULEVIKUTRENDID, UUTE TEHNOLOOGIATE ÜLEVAADE JA VÕIMALUSED NING KASUTUSPOTENTSIAAL EESTI VAATES Pakkumus Pakkumus on jõus 90 päeva pakkumuse esitamise päevast arvates {5.04.2024} [Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium] {5.04.2024 } Lp Liisi Moks Täname, et olete pöördunud Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi: TalTech) pakkumuse saamiseks. Käesolevas pakkumuses esitame ülevaate meie arusaamisest uuringu eesmärgist, pakutavast lähenemisest uuringu edukaks teostamiseks, uuringu meeskonnast ja maksumusest. Uuringu teostajateks on TalTech infotehnoloogia teaduskonna Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi instituudi ja majandusteaduskonna majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadlased. Pakkumus on jõus 90 kalendripäeva alates pakkumuse esitamise kuupäevast. Oleme valmis pakkumust selgitama ja vastama täpsustavatele küsimustele. (allkirjastatud digitaalselt) Alar Kuusik Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktori kt. Anet Tammets Telefon 6202153, e-post [email protected] Tallinna Tehnikaülikool Telefon: 620 2002 E-post: [email protected] Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn Sisukord 1 Pakkuja lühitutvustus ....................................................................................... 3 2 Ülesandepüstitus, sh objekti, töö eesmärgi ja lõpptulemuse kirjeldus ..................... 4 3 Metoodika ....................................................................................................... 5 3.1 I ETAPP: ettevalmistavad tegevused ............................................................ 6 3.1.1 Avakoosolek ....................................................................................... 6 3.1.2 Metoodika, tegevus- ja ajakava täpsustamine ........................................ 6 3.2 II ETAPP: Hetkeolukorra kaardistamine ........................................................ 6 3.3 III ETAPP: tehnoloogiate hindamine ............................................................ 7 3.4 IV ETAPP: lõpparuande koostamine ............................................................. 7 4 Tegevus- ja ajakava ......................................................................................... 8 5 Koostöö tellijaga ............................................................................................ 10 5.1 Tellija kaasamine ja koosolekud ................................................................ 10 6 Meeskond ..................................................................................................... 11 6.1 Projektijuht – Anet Tammets .................................................................... 11 6.2 Ekspert 1 (elektroonilise side valdkond) – Muhammad Mahtab Alam .............. 11 6.3 Ekspert 2 (majanduse valdkond) – Mari Avarmaa ....................................... 12 6.4 Ekspert 3 (raadiovõrgud) – Priit Roosipuu .................................................. 12 6.5 Ekspert 4 (majanduse valdkond) – Artjom Saia .......................................... 13 6.6 Ekspert 5 (Tuum-, serva- ja pilvevõrgud) – Margus Rohtla ........................... 13 6.7 Meeskonna tööjaotuse kirjeldus ................................................................ 14 7 Maksumus .................................................................................................... 15 8 Intellektuaalne omand .................................................................................... 16 1 PAKKUJA LÜHITUTVUSTUS Eesti ainsa tehnoloogiaülikoolina on Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) inseneri- ja tehnikahariduse lipulaev Eestis. TalTech hariduse unikaalsus peitub tehnika, loodus-, täppis-, majandus- ja terviseteaduste sünergias, mis aitab kaasa uute ideede sünnile. TalTech- eesmärk on saada Läänemere regiooni juhtivaks tehnoloogiaülikooliks. Akadeemilistele kompetentsidele ja professionaalsele juhtimisele rajatud ülikoolina osaleme aktiivselt kiiresti areneva ühiskonna vajaduste rahuldamisel ning digitaalajastu väljakutsetega toimetulemisel. Käesolevas pakkumuses esindavad TalTechi: Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut ning majandusanalüüsi ja rahanduse instituut. Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi uurimis- ja õppetöö katab kognitiivelektroonika ja kommunikatsiooni valdkonna kompetentsi. Instituudi teadus- ja arendustegevus on peamiselt suunatud tööstuse, aga ka tulevikku suunatud uurimistegevuse vajaduste rahuldamiseks. Instituut omab selleks soliidset teaduslikku ja praktilist alust õppurite eduka karjääri alustamiseks. Tegeleme uute 5G tehnoloogiate ja algoritmide väljatöötamisega ning nende katsetamisega laboritingimustes. Viimaste seas massiivse masin-masin tüüpi andmesidega, suure edastuskiirusega mobiilsidega (eMMB) ja madala viite ning suure usaldusväärsusega andmesidega (URLLC). Teise põhisuunana tegeleb uurimisgrupp digitaalse ühiskonna arendamisega – nutikas tervishoid, targa linna lahendused, tööstuse automatiseerimine ja sellega seonduv. Käsitletakse rakenduste kõiki kihte kaasaarvatud ühenduvuse ja teenuste tagamine, sisuloome, riistvara valik ning kasutajate haldamine. Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut asutati 1992. aastal teoreetilise majandusteaduse ja -metodoloogia instituudi nime all, oma praegust nime kannab instituut alates 2016. aastast. Meie instituudi tegevust iseloomustavad põhilised märksõnad on kvantitatiivne majandusanalüüs ja rahandus, kaasaegsed kontseptuaalsed lähtekohad majandussüsteemi toimimise mõistmiseks, majandus-, rahandus- ja poliitikamõjude ning -protsesside tõenduspõhine uurimine, kõrgetasemeline teadustöö, interdistsiplinaarsus, rahvusvaheline koostöö, rakenduslikkus ja teaduspõhine õppetöö. 3 2 ÜLESANDEPÜSTITUS, SH OBJEKTI, TÖÖ EESMÄRGI JA LÕPPTULEMUSE KIRJELDUS Töö eesmärk on koostada uuring, mis sisaldab infot side ühenduvuse tulevikutrendidest, ülevaadet uutest sidetehnoloogiatest ning nende võimalustest ja kasutuspotentsiaalist Eesti vaates. Side pakub digiühiskonnas kvaliteetset ühenduvust elanikkonnale ja võimaldab teenuseid majanduse nutikuse, digitaliseerimise ja konkurentsivõime tagamiseks. Praegu side ühenduvuse taristu ei vasta andmepõhise ühiskonna ja majanduse vajadustele ning ei võimalda kõikidele kindlaksmääratud asukohas paiknevatele kasutajatele võrgu lõpp-punktini gigabitivõrguga ühendust. Samuti kõik asustatud piirkonnad pole kaetud 5G võrguga võrdväärse võimekusega kiire traadita võrguga. Kvaliteetse side pakkumiseks on vajalik turvaline, vastupidav, toimiv ja kestlik sidetaristu. Sidetaristus kasutatavate tehnoloogiate kohta on tellitud uuring, mille uurimisküsimused on: • Millised tehnoloogiad on kasutatavad kaasaegse sidetaristu riistvaras? • Millised tehnoloogiad on kasutatavad kaasaegse sidetaristu halduse kihis? • Millised tehnoloogiad on otstarbekad arendada ja kasutada Eesti kontekstis arvestades nende tasuvust, energia- ja keskkonnasäästlikkust? Eesti eripära on vaheldusrikkus – mõnedesse linnadesse/tõmbekeskustesse on koondunud eraoperaatoreid huvitav klientuur ning hajaasustuses on turutõrkepiirkond, milles inimeste elu- ja töökeskkonda mõjutab kaasaegse side ühenduvus, mis võib olla puudulik. Loodav aruanne sisaldab praegu arenduses olevate tehnoloogiate kirjeldusi ja analüüsi nende potentsiaalse kasutatavuse, energiaefektiivsuse, keskkonnasäästlikkuse ja majandusliku tasuvuse kohta Eesti kontekstis. 4 3 METOODIKA Metoodika ja tegevuskava koostamisel oleme lähtunud hanke tehnilises kirjelduses antud juhistest ja esitatud nõuetest. Sellest tulenevalt on töö jaotatud metoodiliselt nelja etappi: 1. I etapi sisuks on ettevalmistavad tegevused, mille eesmärgiks on tellija ja pakkuja arusaamade ja töökorralduse ühtlustamine ja kooskõlastamine. 2. II etapis kaardistatakse hetkeolukord, kus kogutakse taustinfot, et valmistuda järgmisteks etappideks. 3. III etapis toimub tehnoloogiate hindamine mis annab ülevaate nende kasutatavusest, energiaefektiivsusest, keskkonnasäästlikkusest ja majanduslikust tasuvusest. 4. IV etapis toimub projekti lõpetamine ja lõpparuande koostamine. Tulemuste formuleerimine ettepanekuteks ja nende tutvustamine. Joonis 1. Projekti metoodika Uuringu vahe- ja lõpptulemuste arutamiseks ning edasise tegevusplaani kooskõlastamiseks oleme planeerinud pideva infovahetuse ning vajaduspõhised kohtumised Tellijaga, lõpparuande mustandi ja lõpparuande. Uuringu etappide konkreetsed tegevused koos metoodika valiku põhjendustega on ära toodud käesoleva peatüki järgmistes alapunktides. 5 3.1I ETAPP: ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED Ettevalmistavate tegevuste eesmärk on ühtlustada Tellija ja Pakkuja arusaamu projekti eesmärkidest, oodatavatest tulemustest ja tööprotsessidest. Esimese tegevusena planeeritakse avakohtumine ning vajadusel lisakonsultatsioonid Tellija esindajatega. Etapi tulemusena koostatakse täpsustatud projekti metoodika ning aja- ja tegevuskava. 3.1.1 AVAKOOSOLEK Enne projekti sisuliste tegevuste juurde asumist korraldatakse projekti avakohtumine, millest võtavad osa tellija esindajad ja pakkuja meeskonna liikmed. Avakohtumise eesmärk on tagada Tellija ja Pakkuja ühtne arusaam projekti eesmärkidest, töö teostamise metoodikast, oodatavatest tulemustest ning ootustest koostööle. Avakohtumisel tutvustame projekti elluviimise protsessi, metoodilist plaani, täpsustame ootusi töö mahule, ning arutame läbi tegevus- ja ajakava ning võimalike riskide tekkimise ulatust. Avakohtumine toimub Tellijaga kokkuleppel, kui eeldatavalt 7 päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest. Kohtumise täpne aeg ja koht lepitakse kokku lepingu allkirjastamise päeval. 3.1.2 METOODIKA, TEGEVUS- JA AJAKAVA TÄPSUSTAMINE Avakohtumise tulemusena täpsustab Pakkuja vastavalt Tellijalt saadud tagasisidele projekti elluviimise metoodilist lähenemist ning kirjeldab projekti elluviimise protsessi, esitades detailsema tegevus- ja ajakava, vastavalt vajadusele. Projekti kestel toimub pidev tegevuste ja ajakava ülevaatamine ning kokkuleppel Tellijaga tehakse vastavaid tegevustes ja ajakavas vastavaid korrektuure. 3.2II ETAPP: HETKEOLUKORRA KAARDISTAMINE Tehnilises kirjelduses väljapakutud tehnoloogiate ja teiste oluliste tehnoloogiate kirjeldamine ja analüüs teenusekvaliteedi nõuetele vastavuse, keskkonna- ja energiasäästlikkuse hindamiseks. Tehnoloogiate hindamisel kasutatakse dokumendianalüüsi meetodit mille sisendiks on vastavate tehnoloogiate standardid ja standardeid loovate organisatsioonide (ETSI, 3GPP, jne) vastavate töögruppide dokumendid. 6 3.3III ETAPP: TEHNOLOOGIATE HINDAMINE Tehnoloogiate hindamisel lähtutakse tehnoloogiatest mis saanud kinnitatud standardite staatuse ja/või millel on potentsiaal saada kinnitatud standardi staatus 5-10 aasta perspektiivis. Tehnoloogiate poolt on keskkonnamõjuks raadiokiirgus, energiakulutusest tekkiv CO2 emissioon. Seda hinnatakse saatejaamade paigaldustiheduse, potentsiaalse väljundvõimsuste ja kasutatava sagedusressursi mahu kaudu. Peale side ühilduvuse hetkeolukorra ja prognoositavate arengute kaardistamist analüüsib Pakkuja, millised on suurima potentsiaaliga tehnoloogiate planeerimise ja rakendamisega kaasnevad kulud ning neist saadavad võimalikud kasud. Analüüs teostatakse tehnoloogiate kohta, millele on Eesti digiarengu ja side ühenduvuse vaatepunktist kõige suuremad rakendusvõimalused. Kulu-tulu analüüsi detailsusaste ning fookus, sealhulgas tehnoloogiad, millele edaspidi keskendutakse, lepitakse Tellijaga eelnevalt kokku. Esitatakse varasemates etappides tehnoloogiliste lahenduste hindamisel selgunud alternatiivid ning nendest tulenevad kulud ja kasud eri osapooltele. Analüüsis tuuakse välja peamised kasusaajad ja lahenduste loodav väärtus eri osapooltele (riik, sideettevõtjad, erinevad majandussektorid, lõppkasutajad). Analüüsi teostamisel kasutatakse hetkeolukorra kaardistamisel saadud informatsiooni ning vajadusel teostatakse täiendav andmepäring seotud osapooltele. Analüüsi tegemisel võetakse arvesse ka vastavas teaduskirjanduses leiduvaid tulemusi. 3.4IV ETAPP: LÕPPARUANDE KOOSTAMINE Uuringu käigus kogutud andmete ja valideerimiskoosolekul Tellijalt saadud tagasiside alusel koostame uuringu lõpparuande kavandi. Lõpparuande kavandi esitame elektrooniliselt Tellijale tutvumiseks hiljemalt 30 päeva enne lõpparuande tähtaega, millele ootame tagasisidet 7 päeva jooksul. Lõpparuande kavandi esitamine aitab anda Tellijale ülevaate raporti struktuurist. Tagasiside alusel on võimalik teha lõpparuandesse vajalikud muudatused ning tagada seeläbi, et raport vastab nii sisult kui vormilt Tellija ootustele. Pakkuja esialgsel hinnangul koosneb lõpparuande kavand ja lõpparuande struktuur: • sissejuhatusest (sh uuringu metoodika lühiülevaade); • hetkeolukorra kaardistamise tulemustest; • tehnoloogiate hindamise tulemustest; • eesti keelset kokkuvõttest. Peale lõpparuande kavandile tagasiside saamist vormistame uuringu lõpparuande, mis valmib hiljemalt neli kuud peale hankelepingu sõlmimist. Lõppraport on eesti keeles, keeleliselt toimetatud ja esitatakse elektrooniliselt .pdf vormingus. Lõpparuande tutvustuse koosolek toimub kokkuleppel Tellijaga. 7 4 TEGEVUS- JA AJAKAVA I etapp: Ettevalmistavad tegevused Avakoosolek, tegevuste kokkuleppimine Väljundid: Täpsustatud tegevus- ja ajakava, avakohtumise protokoll Tööaeg: 1. projektinädal Teostajad: projektijuht, eksperdid II etapp: hetkeolukorra kaardistamine Hetkeolukorra kaardistamine (as-is) – praegu arenduses olevate tulevikutehnoloogiate kirjeldused. Väljundid: Olemas nimekiri tehnoloogiatest, mida hindame Tööaeg: 2.-3. projektinädal Teostajad: eksperdid, projektijuht III etapp: tulevikutehnoloogiate hindamine seatud kriteeriumite järgi Tehnoloogiate analüüs – nende kasutatavus, energiaefektiivsus, keskkonnasäästlikkus, majanduslik tasuvus ja SWOT analüüs. Väljundid: iga tehnoloogia kohta teada kriteeriumite väärtused Tööaeg: 4.-12. projektinädal Teostajad: kõik eksperdid, projektijuht IV etapp: Lõpparuande koostamine Väljundid: lõpparuanne Tööaeg: 12. - 16. projektinädal Teostajad: eksperdid, projektijuht Ajakava Uuringu ajakava on esitatud tabelis 1. Ajakava koostamisel on tehtud eeldus, et uuringu teostamise perioodiks on 4 kuud. Uuringu avakoosolekul arutatakse projekti ajakava Tellijaga ja viiakse uuringu ajakavasse vajadusel sisse täiendused vastavalt punktis 3.1.2 väljatoodule. 8 Tabel 1. Uuringu ajakava etappide ja tegevuste kaupa Kuu Juuni Juuli August September Projekti nädal 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Lepingu sõlmimine I etapp: Avakohtumine, metoodika, tegevus- ja ajakava täpsustamine II etapp: Hetkeolukorra kaardistamine Võimalike tulevikutehnoloogiate kaardistamine Nimekirja koostamine Kohtumine Tellijaga III etapp: tulevikutehnoloogiate hindamine seatud kriteeritumite järgi Sprint 1 Sprint 2 Sprint 3 Sprint 4 IV etapp: Lõpparuande koostamine Lõpparuande kavandi esitamine Tellijale Tegevus 1 Tegevus 2 Tulemuste kooskõlastamine ja esitlemine Tellijale 9 5 KOOSTÖÖ TELLIJAGA Kogu uuringu projekti- ja dokumendihalduse jaoks võetakse kasutusele MS Teams Sharepoint tarkvara, kuhu kõik projekti raames loodavad tulemid ja dokumendid salvestatakse. Ühiskaustale tagatakse ligipääs kõikidele Pakkuja ja Tellija projektimeeskonna liikmetele ning teistele olulistele asjaosalistele (vastavalt kokkuleppele Tellijaga). Sharepoint’i veebiplatvorm hakkab toimima projektikeskse arhiveerimis­keskkonnana, mille kaustade struktuur lepitakse Tellijaga esmakohtumisel kokku. Kogu uuringu projektimeeskonna liikmete jaoks võetakse kasutusele ühine meililist, kuhu lisatakse nii Tellija kui Pakkuja meeskonnaliikmed. Listi kasutatakse koosolekute planeerimise ja info vahetuse hõlbustamiseks. 5.1TELLIJA KAASAMINE JA KOOSOLEKUD Üldine töökorraldus lähtub etappide sisust. Iga etapi protsessi ja tulemite edukaks esitamiseks toimuvad regulaarsed töökohtumised Tellijaga üle nädala. Iga etapi juures toimub vähemalt üks töökoosolek Pakkuja ja Tellija vahel, kus arutatakse järgmiste projekttegevuste metoodilist lähenemist, tegevuste seisu ning tehakse järgmiseid etappe puudutavad töökorralduslikud kokkulepped. Pakkuja ja Tellija töökohtumised võtame kokku protokollina, mis koostatakse ühetaolises formaadis ja edastatakse e-maili teel projekti listi. Tegevuspunktid sisaldavad vähemalt järgmist infot: • Toimumisaeg • Osalejad • Päevakava • Otsused • Ülesanded koos vastutajate nimede ja tähtaegadega Lisaks töökohtumistele eeldame ka Tellijalt järjepidevat panust projekti vältel. Ennekõike seisneb Tellija panus metoodilise lähenemise, töödokumentide ning vahe- ja lõpptulemuste kooskõlastamises ning selle raames ka omapoolse tagasiside andmises Projekti tegevuskavasse planeeritud ava- ja vahekohtumiste korraldamine ning projekti käigus jooksva ja avatud tagasiside vahetamine tagab, et lähteülesanded, metoodiline plaan, ajakava ja uuringu läbiviimise jooksul valmivad tulemid vastavad täpselt Tellija ootustele ning uuringu läbiviimisel on arvesse võetud Tellija täiendavaid suuniseid. 10 6 MEESKOND 6.1PROJEKTIJUHT – ANET TAMMETS Anet Tammetsil on magistrikraad ärijuhtimises IT-juhtimise erialal (2023), ta on TalTechi Thomas Johann Seebecki Elektroonikainstituudi projektihaldur. Hetkeseisuga haldab Euroopa Komisjoni 3 aastast innovatsiooniprojekti “5G-TIMBER” koordineerimist, mis hõlmab 16 partneri töö korraldust ning projekti tegevuste planeerimist. 2023 aastal lõpetas edukalt Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) projekti “LATEST-5GS” koordineerimise, millesse oli kaasatud 5 projekti partnerit. Aastatel 2016 – 2022 töötas Anet Tammets Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses, kus koordineeris mitmeid Euroopa Komisjoni projekte, kestusega 2-3 aastat, ning osales aktiivselt Haridustehnoloogia Keskuse arendamises, olles aastatel 2021-2022 Haridustehnoloogia keskuse juhataja ametikohal. Alates aastast 2022 kuulub Anet Tammets MTÜ EDEN Digital Learning Europe sekretariaati ning panustab MTÜ tegevusse Erasmus+ projektide toetamise ja oskusteabe jagamisega. Pakkuja kinnitab, et projektijuht on nõus uuringu teostamisel osalema. 6.2EKSPERT 1 (ELEKTROONILISE SIDE VALDKOND) – MUHAMMAD MAHTAB ALAM Muhammad Mahtab Alamil on multidistsiplinaarne ja rahvusvaheline taust. Bakalaureusekraad telekommunikatsiooniinseneri erialal on Allama Iqbal avatud ülikoolist Pakistanis aastast 2004, magistrikraad rakendusliku signaalitöötluse ja rakendamise erialal on Aalborgi ülikoolist Taanist aastast 2007 ja doktorikraad signaalitöötluses ja telekommunikatsioonis on Rennes 1 ülikoolist Prantsusmaalt aastast 2012. Järeldoktorantuuri sooritas ta kantavate traadita võrkude alal aastatel 2014–2016 Qataris (Qatar Mobility Innovations Center (QMIC)). Alates 2016. aasta septembrist töötab Muhammad Mahtab Alam Thomas Johann Seebecki Elektroonikainstituudis algul kognitiivelektroonika õppetooli juhina EL-i rahastatud projektis ning seejärel 2018. aasta aprillist tenuurirajal kaasprofessorina. Lisaks teadustööle juhib ta alates 2019. aastast 15- liikmelist kommunikatsioonisüsteemide uurimisrühma, mis on instituudi suurim ja edukaim oluliste projektide võitmisel. Praegu koordineerib uurimisrühm 10+ miljonilist Horizon Europe projekti “5G-TIMBER”. Aastast 2021. on Muhammad Mahtab Alam kommunikatsioonitehnoloogiate täisprofessor. Teadlasena tunneb ta uusimaid sidetehnoloogiaid, sest ta ise arendab neid. ETIS Pakkuja kinnitab, et ekspert on nõus uuringu teostamisel osalema. 11 6.3EKSPERT 2 (MAJANDUSE VALDKOND) – MARI AVARMAA Mari Avarmaal on doktorikraad finantsökonoomikas (2012), ta on TalTechi rahanduse ja majandusarvestuse õppejõud ja alates 2023 aastast majandusteaduskonna dekaan. Perioodil 2020-2023 tegutses ta lisaks riigiettevõtte Omniva nõukogu liikmena, alates 2023 on ta MTÜ FinanceEstonia juhatuse liige. Aastatel 2006 kuni 2017 töötas Mari Avarmaa Nordea pangas finantsjuhi ja Baltikumi juhtimisarvestuse üksuse juhina. Samuti on ta varasemalt töötanud telekommunikatsioonisektoris, Tele2 finantsanalüütikuna. Avarmaa on osalenud täitjana mitmesugustes majandusvaldkonna projektides ning hangetes, sealhulgas näiteks 2020. aastal vastutava täitjana RITA projektis „Majandusaasta aruannete mitte esitamise mõjuanalüüs Rahandusministeeriumile“ ETIS LinkedIn Pakkuja kinnitab, et ekspert on nõus uuringu teostamisel osalema. 6.4EKSPERT 3 (RAADIOVÕRGUD) – PRIIT ROOSIPUU Priit Roosipuu omab teadusmagistri kraadi Telekommunikatsiooni süsteemide erialal Essex-i ülikoolist Inglismaalt (1994). On olnud alates 1998 aastast tegev mobiilside võrkude planeerimises, uute mobiilside võrkude väljaehitamises ning mobiilside võrkude häälestamises ja teenuste testimises. On töötanud mobiilside projektides Ericssonis ja Nokias Euroopas, Aafrika riikides ja Lähis-Idas. Samuti osalenud mobiilsidevõrkude arendusprojektides mitmete operaatorite juures (nt Vodafone Inglismaal, Telenor Norras, Elisa Soomes ja Eestis, Megafon Venemaal, Orange Hispaanias, Tele2 Eestis ja Lätis jne). Omab üle 15 aastast kogemust erinevate mobiilside võrkude tehnoloogiate häälestamises ja teenuste testimises, samuti häälestamise ning teenuste testimise planeerimises ja teostamises. Alates 2019. aasta augustist on tegutsenud Tallinna Tehnikaülikoolis sidelahenduste arendajana. Lisaks õppe- ja teadustööle nõustab Priit Roosipuu ülikooli ja ettevõtjate vahel sõlmitud lepingute raames rahvusvahelisi mobiilsidevõrkude operaatoreid ja arendajaid 2G-5G raadiovõrkude planeerimise ja optimeerimise küsimustes. ETIS Pakkuja kinnitab, et ekspert on nõus uuringu teostamisel osalema. 12 6.5EKSPERT 4 (MAJANDUSE VALDKOND) – ARTJOM SAIA Artjom Saia on doktorikandidaat, kes kaitseb sel kevadel doktoritööd “Rohe-digipöörde majanduslikud perspektiivid: Madala süsinikheitega tootmine ja kaasav digitaliseerimine” ning omab seega kogemusi digitaliseerimise valdkondades ja analüüsides, sh tehnoloogia ja digitaliseerimise keskkonnamõjude vallas. Ta osales mitmes seotud teadus- ja arendustegevuse projektides nagu “Sotsiaalmajanduslikud väljakutsed globaalsete ebakindluste tingimustes”, “RITA 1 projekt: Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate”, “Indiviidi käitumine ja majanduslik tulemuslikkus: Metodoloogilised aspektid ja institutsionaalne kontekst”, “Institutsioonid teadmistepõhise arengu saavutamiseks: Majanduslikud ja regulatiivsed aspektid Kagu-Aasia üleminekumajandustes”. Oma teaduspublikatsioonides rõhutab ta eelkõige digitehnoloogiate rakendamist ja nende keskkonnamõjusid, süsinikdioksiidi püüdmise tehnilis-majanduslikku hindamist Eesti elektrijaamades ning digitaalset võimekust (digioskused ja lairiba internetiühendus) ja nende mõju tööhõivele. 2022. aastal pälvis ta esimese autorina Tallinna Tehnikaülikooli aasta parima artikli tunnustuse töö eest “Techno-economic assessment of CO2 capture possibilities for oil shale power plants.” tehnoloogia kategoorias. Tal on üle 10-aastane kogemus finants- ja riskijuhina finantssektoris. LinkedIn Pakkuja kinnitab, et ekspert on nõus uuringu teostamisel osalema. 6.6EKSPERT 5 (TUUM-, SERVA- JA PILVEVÕRGUD) – MARGUS ROHTLA Margus Rohtla on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli rakenduselektroonika õppesuuna, diplom on võrdsustatud magistrikraadiga ja töötanud seejärel kõik need aastad raadiosidega seonduvates ettevõtetes nt Elisa, RIKS jne. TalTechiga liitus ta 2021 aastal ja tegeleb õppe- ja teadustöö läbiviimisega 3GPP sidevõrkude valdkonnas, ülikooli 5G SA FR2 mobiilsidevõrgu ja 5G O-RAN/O-Core võrkude opereerimisega. ETIS Pakkuja kinnitab, et ekspert on nõus uuringu teostamisel osalema. 13 6.7MEESKONNA TÖÖJAOTUSE KIRJELDUS Projektijuht korraldab ja protokollib koosolekuid, suhtleb Tellijaga ja tagab pideva infovahetuse kõigi osapoolte vahel. Valmistab ette projekti lõpparuande kavandi ja kooskõlastab koos Tellijaga. Eksperdid koostavad analüüsid ja vormistavad lõpparuande. Eksperdid 1, 3 ja 5 kirjeldavad tehnoloogiaid ja hindavad nende tehnilist valmidust ning analüüsivad sobivust Eestis kasutamiseks. Eksperdid 2 ja 4 keskenduvad tehnoloogiate hindamisel majandusliku tasuvuse aspektile. 14 7 MAKSUMUS Uuringu maksumus käibemaksuta on 14700 eurot ja koos käibemaksuga 17930 eurot. Tabel 2. Uuringu maksumus etappide kaupa Ühiku hind Maksumus Maksumus Etapp Ühik Kogus (eurodes) km-ta km-ga Projektijuhtimine h 60 20 1200 1464 I h 60 25 1500 1830 II h 60 40 2400 2928 III h 60 100 6000 7320 IV h 60 60 3600 4392 Kokku 14700 17930 15 8 INTELLEKTUAALNE OMAND Mõisted 1. Taustateadmus (background) on teadmus, mis osalistel on enne konkreetse teadus- ja arendustegevuse algust. Osalised võimaldavad üksteisel kasutada projekti vältel taustateadmust mahus, mis on vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks; 2. Uus teadmus (foreground) – projekti käigus loodud intellektuaalomand; 3. Lisateadmus (sideground) – projekti täitmise ajal loodud kaasnevteadmus, mille saavutamist ei ole projekti ettevalmistamisel kokku lepitud; 4. Järelteadmus – projekti järgselt loodud teadmus, mille loomisel kasutatakse projekti käigus loodud uut teadmust. Intellektuaalse omandi kuuluvus 5. Töö üleandmisel lähevad Tellijale üle kõik punktis 2. nimetatud autori varalised õigused. Samuti antakse Tellijale lihtlitsents punktis 2. nimetatud töö tegemisega tekkinud kõikide autori isiklike õiguste teostamiseks kogu autoriõiguste kehtivuse tähtaja jooksul. Tasu töö loomise ja kasutamise eest sisaldub Pakkumise hinnas. Pakkuja tagab käesoleva punkti täitmise sõlmides Töö autoritega vastavasisulised lepingud. Tellija nõudel peab Pakkuja tõendama nimetatud käesolevas punktis sätestatud kohustuste täitmist. 6. Pakkujal on õigus pakkumuse alusel tehtud töö tulemuste põhjal avaldada teadusartikleid ja kasutada töö tulemusi õppe-, teadus- ja arendustegevuses. 7. Punktides 1, 3 ja 4 nimetatud teadmuste omand kuulub Pakkujale. 16  Hanke alusdokumendi Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Side ühenduvuse arengu tulevikutrendid, uute tehnoloogiate ülevaade ja võimalused ning kasutuspotentsiaal Eesti vaates“ 1. Hanke objekt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tellib uuringu „Side ühenduvuse arengu tulevikutrendid, uute tehnoloogiate ülevaade ja võimalused ning kasutuspotentsiaal Eesti vaates“. Digiühiskonnas mängib side ühenduvus fundamentaalset rolli. Digiühiskonna tuleviku suunad ja edasine areng sõltuvad suuresti sidetaristu arendamisest ning selle vastavusest kiirelt muutuva tehnoloogilise maailma nõudmistele. Pidev panustamine side ühenduvuse arendamisse on kriitilise tähtsusega, et digiühiskond saaks tõhusalt kasutada uusi tehnoloogiaid ning oleks avatud innovatsioonile. Uuringu eesmärk on saada ülevaade uutest side ühenduvuse arengu tulevikutrendidest ja sidevaldkonna tehnoloogiatest, mis aitaksid saavutada, et Eesti elanikkonnal oleks võimalik kasutada kvaliteetset sideühendust sõltumata asukohast ning tagaks majanduse konkurentsivõime, nutikuse ja digitaliseerimise. 2. Taustainfo 2.1 Taustainfo ülevaade Euroopa Liidu Digikompass 20301: Euroopa tee digikümnendil Euroopa Liidu digikümnendi poliitikaprogrammi 2030 üheks eesmärgiks on tagada turvaline, vastupidav, toimiv ja kestlik digitaristu. Seda peavad tagama eelkõige järgmised Euroopa Komisjoni eesmärgid2: • kõik kindlaksmääratud asukohas paiknevad lõppkasutajad on võrgu lõpp-punktini kaetud gigabitivõrguga ning kõik asustatud piirkonnad on kaetud järgmise põlvkonna kiirete traadita võrkudega, mis toimivad vähemalt 5G-võrguga võrdväärselt, kooskõlas tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega; • tipptasemel pooljuhtide (semiconductors) tootmine liidus on kooskõlas liidu keskkonna jätkusuutlikkust käsitleva õigusega ja on vähemalt 20 % maailma toodangu väärtusest; • liidus on võetud kasutusele vähemalt 10 000 üliturvalist kliimaneutraalset servasõlme (edge nodes), mis jaotatakse selliselt, et olenemata ettevõtte asukohast on tagatud väikese latentsusajaga (näiteks mõni millisekund) juurdepääs andmesideteenustele; • liidul on 2025. aastaks esimene kvantkiirendusega arvuti, mis loob liidule võimalused jõuda 2030. aastaks kvantvõimekuse eesliinile. 1 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes- digital-decade-digital-targets-2030_en 2 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2022.323.01.0004.01.EST&toc=OJ%3AL%3A2022%3A323%3ATOC 1 Euroopa Komisjon on tõdenud Valges raamatus „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“3, et ühenduvuse taristu olukord ei vasta juba praegu ning ei vasta ka tuleviku andmepõhise ühiskonna ja majanduse vajadustele ning ei taga kõikidele lõppkasutajatele gigabitivõrgu ühinemise võimaluse. Probleemiks on nii fiiberoptika katvuse ulatus (kõigest 56% majapidamisest) kui ka 5G võrkude hiline kasutuselevõtt Euroopa Liidus. See kõik mõjutab Euroopa majanduse konkurentsivõimet, innovatsiooni ja digitaliseerimise võimalust. IoT, andmeanalüütika, tehisintellekt ja kõrgekvaliteediline video edastus seavad uued nõudmised andmetöötlusele, andmete säilitamisele ja edastamisele. Eesti digiühiskond 2030 MKMi poolt koostatud arengukava Eesti digiühiskond 20304 ühenduvuse valdkondlikuks eesmärgiks on seatud, et Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on Eesti Lairiba Plaanis5 kavas viia ellu järgmised tegevused: • toetatakse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust maapiirkondades, kus sideettevõtjad konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee; • Eesti olulisematel transpordikoridoridel toetatakse baastaristu rajamist, mis võimaldab luua katkematu 5G-leviala; • valitud elu- ja ettevõtluspiirkondades toetatakse 5G-levialaga katmist. Eelpool nimetatud tegevuste tulemused oleksid järgmised: • aastaks 2030 on kõigil Eesti elanikel ja ettevõtetel võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s; • turutõrkepiirkondades on riigi ja sideettevõtjate koostöös rajatud baastaristu, mis võimaldab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu; • vähemalt 95 % Eesti asustatud piirkondadest on kaetud 5G-levialaga. 2.2 Olukorra kirjeldus Tagamaks Eesti digitaalses valdkonnas konkurentsivõimelisena ja säilitada Eesti tugev digiriigi kuvand rahvusvaheliselt, peab olema kindlustatud digitaalse taristu vundament, milleks on side ühenduvus. Uuringu eesmärk on ettevaatavalt mõista: 1) millised on side ühenduvuse tulevikutrendid, 2) millistele neist peab riiklikul tasandil tähelepanu pöörama. Eesti digiühiskonna ja lairiba arengu eesmärkide saavutamiseks on Eestis välja antud kõik 5G Euroopa Liidus harmoneeritud sagedusalad (700 MHz, 3,6 GHz ja 26 GHz). Sagedusload saanud sideettevõtjad on tegelenud aktiivselt 5G sidevõrgu arendamisega ning tänaseks on 3 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/white-paper-how-master-europes-digital- infrastructure-needs 4 https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 5 https://mkm.ee/uudised/mkm-avalikustas-eesti-lairiba-plaani-sidetaristu-arenguhuppeks-0 2 saavutatud kolme sideettevõtja koondvaates ca 90% 5G katvus elanikkonnast (700 MHz)6. Eesti 5G sidevõrgud ei põhine veel nn standalone standardil (2024. aasta märtsi seisuga) vaid non-standalone standardil. Lisaks on Eesti alates 2009. aastast toetanud maapiirkondadesse sidetaristu rajamist nii baasvõrgu arendamise kui ka viimase miili ehitamise näol. Selle tulemusel on Eestis VHCN7 võrkude kättesaadavus heal tasemel (79% elanikkonnast) ületades Euroopa Liidu keskmist, mis on 73% (2022. aasta andmed). Eestis on fiiberoptilise võrgu katvus elanikkonnast oluliselt parem, kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestis on see 79%, Euroopa Liidus 56% (2022. aasta andmed)8. 3. Eesmärk ja uurimisküsimus 3.1 Uuringu eesmärk • Millised on side ühenduvuse arengutrendid lähima 5–10 aasta perspektiivis (näiteks cloud computing, computing continuum, edge computing jne)? • Millised on uued tehnoloogiad sidevaldkonnas (näiteks OpenRAN9, MORAN10, NaaS11, 3C Network12, MOCN13, IoT14, Wi-Fi 6, LEO satelliit, IPv6, Edge Node, 6G, kvantumarvuti jne)? • Millised uued tehnoloogiad on Eesti jaoks kõige olulisemad Eesti digiarengu ja side ühenduvuse vaatepunktist ning arvestades sektori arengusuundumusi? • Millised uued tehnoloogiad on keskkonnasäästlikumad ning aitavad saavutada energiatõhususe eesmärke? • Millised on uute tehnoloogiate võimalused ja riskid Eesti vaates? Milliste uute tehnoloogiate kasutuselevõttu peaks Eesti soodustama ning milliste arengus aktiivselt kaasa rääkima? 3.2 Uuringu sisu ja tulem 3.2.1 Side ühenduvuse arengutrendid Antakse ülevaade side ühenduvuse hetkeolukorrast ning analüüsitakse ja antakse ülevaade side ühenduvuse arengutrendidest lähima 5–10 aasta perspektiivist (cloud computing, computing continuum, edge computing jne). Arengutrendide analüüs peab hõlmama muuhulgas ka andmemahtude, andmesidekiiruse, andmetöötlusvõimekuse ja signaali hilistumise (latency) suundumusi. Lisaks ka digitaliseerimise keskkonnasäästlikkuse suundumusi. 3.2.2 Uued tehnoloogiad a) tehnoloogia ülevaade 6 https://ttja.ee/eraklient/side-ja-meediateenused/raadioside/5g 7 VHCN - Very High-Capacity Network 8 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/2023-report-state-digital-decade 9 OpenRAN - Open Radio Access Networks 10 MORAN – Multi-Operator Radio Access Network 11 NaaS – Network as a Service 12 3C Network - “Connected Collaborative Computing” Network 13 MOCN - Multi-Operator Core Networks 14 IoT - Internet of Things 3 Analüüsitakse ja antakse põhjalik ülevaade sidevaldkonnaga (side ühenduvuse) seonduvatest uutest tehnoloogiatest nagu näiteks OpenRAN, MoRAN, NaaS, 3C Network, MOCN, IoT, Wi-Fi 6, LEO satelliit, IPv6, Edge Node, 6G, kvantumarvuti ning teised uued tehnoloogiad. Selgitatakse nende tehnoloogiate põhimõtteid, eeldatavat mõju sidevaldkonnale (side ühenduvuse), keskkonnasäästlikkusele ning nende rakendamise potentsiaali ning eeldusi nende tehnoloogiate kasutuselevõtuks. b) Eesti kontekst Analüüsitakse, millised neist uutest tehnoloogiatest võiksid olla Eesti jaoks kõige olulisemad ning kuidas need võivad mõjutada Eesti digiarengut (sh side ühenduvust), arvestades sektori arengusuundumusi. 3.2.3 Uute tehnoloogiate võimalused ja riskid Eesti vaates Anda ülevaade uute tehnoloogiate võimalustest Eesti majanduse, tööstuse ja muude valdkondade edendamisel. Analüüsitakse ja antakse ülevaade võimalikest riskidest, mis kaasnevad uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga Eestis, ja pakutakse välja meetmeid nende maandamiseks. 3.2.4 Milliste uute tehnoloogiate arenguid peaks Eesti riiklikul tasandil prioriseerima Analüüsitakse ja antakse praktilisi soovitusi, arvestades ülalnimetatud punktide analüüse, kas ning milliste uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kuidas peaks neid Eestis riiklikul tasandil prioriseerima, et Eesti majanduskasv ja konkurentsivõime Euroopa mõistes oleks jätkuvalt tagatud. 4. Uuringu metoodika Töö täpsem meetod on Pakkuja poolt vabalt valitav, kuid peab sisaldama töö tulemuste regulaarset jooksvat ülevaatamist Hankija poolt. Hankija eeldab, et Pakkuja toob pakkumises välja ja põhjendab täiendavaid tegevusi, mida peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks parimal viisil. Pakkuja peab olema valmis Hankija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada töö tulemusi. 5. Tegevuskava 5.1 Tegevused Töö teostamisel lähtutakse üldistest põhimõtetest: hetkeolukorra kaardistamine (as-is) ja tulevikulahenduste pakkumise kontseptsioon (to-be). Töö tulemusena esitab Pakkuja kirjaliku lõppraporti, mis kajastab punktis 3.2 toodud uuringu tulemeid. Lõppraport on eesti keeles. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb Pakkujatel pakkumust, sh projektiplaani, esitades arvestada. 5.2 Nõuded tegevusplaanile Pakkuja esitab pakkumusega tegevusplaani kirjelduse koos ajakavaga, kuidas ülesandeid planeeritakse lahendada ja nõutud tulemused saavutada. Tegevusplaani kirjelduses tuuakse välja: 5.2.1 Analüüsi teostamiseks valitud metoodika ja tulemuste kirjeldus; 5.2.2 Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste loend, tegevuste kirjeldus ja põhjendus; 4 5.2.3 Tegevuste ja tööde ajakava / projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate tegevuste lõikes; 5.2.4 Ootused Hankijale. 5  TÖÖVÕTULEPING nr 5-4/135-1 20.05.2024 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab hankekorra alusel sideosakonna juhataja Tõnu Nirk (edaspidi tellija), ja Tallinna Tehnikaülikool, registrikood 74000323, asukoht Ehitajate tee 5, Tallinn 19086, mida esindab volikirja alusel Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktori kohusetäitja Alar Kuusik (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2 Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1 Lepingu esemeks on uuring „Side ühenduvuse arengu tulevikutrendid, uute tehnoloogiate ülevaade ja võimalused ning kasutuspotentsiaal Eesti vaates“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu punktis 5.1.1 märgitud lisas 1 „Tehniline kirjeldus“. 2.2 Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke1 „Side ühenduvuse arengu tulevikutrendid, uute tehnoloogiate ülevaade ja võimalused ning kasutuspotentsiaal Eesti vaates“ tulemusena ning vastavalt hanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3 Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektroonselt tellijale üle lepingu sõlmimisest 4 kuu jooksul. 2.4 Töövõtja annab töö üle punktis 2.3 märgitud tähtajal enda poolt allkirjastatud üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Pärast töö üleandmist kontrollib tellija 10 tööpäeva jooksul töö vastavust nõuetele ja annab töövõtjale teada, kas töö on teostatud nõuetekohaselt. Kui töö on teostatud nõuetekohaselt, siis võtab tellija töö vastu, allkirjastades üleandmise-vastuvõtmise akti, ja töövõtja võib väljastada tellijale e-arve. Pretensioonide korral esitab tellija need töövõtjale kirjalikult 10 tööpäeva jooksul arvates tööde aktiga üleandmisest. Töövõtja peab tegema vastavad parandused omal kulul tellija määratud tähtaja jooksul. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö eest tasu summas 14 700 käibemaksuta (käibemaksuga 17 934 eurot). 1 MKM hankekord § 8, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja- lepingute-tuuptingimused  2 4. Poolte volitatud esindajad 4.1 Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Liisi Moks, telefon 639 7665, e-post [email protected]. 4.2 Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö üleandmisel on Anet Tammets, telefon 590 75 128, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1 Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 5.1.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus; 5.1.3. Lisa 3 – Töö üleandmise-vastuvõtmise akti vorm; 5.1.4. Lisa 4 „Alar Kuuse esindusõiguse alus“ (leitav deltas taustainfo failide all). 6. Muud sätted 6.1 Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja- lepingute-tuuptingimused. 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnu Nirk Alar Kuusik  „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Lepingu Lisa 3 Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi: töövõtja) poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Sideosakonna peaspetsile Liisi Moks (edaspidi: tellija), tõendamaks, et töövõtja andis üle poolte vahel (kuupäev) sõlmitud lepingu „Side ühenduvuse arengu tulevikutrendid, uute tehnoloogiate ülevaade ja võimalused ning kasutuspotentsiaal Eesti vaates“ nr (number) alusel osutatud töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav töö hõlmab, sh viide üle antud dokumentatsioonile), täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms). 2. Tellija on töö osutamise tulemustega tutvunud ning kiidab töö osutamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse töövõtja poolt üle antud töö vastuvõetuks. Akt on aluseks töövõtja poolt tellijale kooskõlas lepingu eritingimuste punktiga 3 ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5 arve esitamiseks summas 14 700 eurot, summale lisandub käibemaks. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/