EAKL kollektiivläbirääkimiste edendamise tegevuskavast 15. mai 2023

KOLLEKTIIVLÄBIRÄÄKIMISTE EDENDAMISE TEGEVUSKAVA EAKL seisukohad 13. mai 2024 Teeme ettepaneku lisada Kollektiivläbirääkimiste edendamise tegevuskavva 2024 – 2025. aastaks U us punkt 5. järgmises sõnastuses: Riigi poolne l aienda ta vate kollektiivlepingute osapoolte toetamine selliste lepingute läbirääkimiste teavituse ja kokkulepete kohta laiema informatsiooni ning praktilise ja abistava infomaterjali ettevalmistamisel . Põhjendus: KLS § 4 3 lg 3 ja lg 6 kohustab läbirääkimiste pooli teavitama avalikkust üleriigilise levikuga meediakanali vahendusel oma läbirääkimise alustamise kavatsusest , samuti vajab sõlmitud leping osapooltelt laiemat tutvustamist, mis täna tähendab sotsiaalpartneritele märgatavat finantsilist väljaminekut. Samas miinimumpalga direktiivi eesmärke silmas pidades on selliste lepingute laiem tutvustamine hädavajalik. E sitatud küsimuse d : Milliste töötingimuste osas võiks olla täiendavalt võimalik seadusest kollektiivlepinguga erisusi teha (nt nagu täna on erisused TLS § 46 lg 2, TLS § 51 lg 3 jne)? Palume konkreetseid ettepanekuid, milliste erisuste loomiseks tööturu osapooled vajadust näevad. TLS § 46 lg 2 osas on arutatud teedeehituse valdkonna (Taristuehituse Liit) lisamist ja samuti TLS § 51 lg 3 osas oleme seisukohal et võimalikud erandid peaksid jääma kitsalt mõnda valdkond a. Erandeid töölepingu seaduse miinimumtingimuste vähendamisel saavad olla võimalikud ametiühingutega sõlmitavate kollektiivlepingutega , mis sisalda vad töötasu kokkulepet . Ilma töötasu kokkuleppeta ei täi deta miinimumpalga direktiivi eesmärki. Lisaks töötasule peaks sellistes lepingutes, millega töö- ja puhkeaja reeglitest erandeid kehtestatakse , olema määratletud ka kompensatsiooni mehhanismid, mis garanteeriksid selle, et töötajate tervis sellistes töötingimustes töötades ei halveneks. Milliste töötingimuste osas võiks olla võimalik kollektiivlepingut laiendada (lisaks töö- ja puhkeajale ning töötasule)? Palume konkreetseid ettepanekuid, milliseid tingimusi võiks olla võimalik kogu sektorile laiendada. Kuna kollektiivlepingute laiendamisel on aluseks esinduslikkuse kriteerium, siis on loogiline, et pooled on piisavalt esinduslikud otsustamaks, milliseid kollektiivlepingu tingimusi võib tervele sektorile laiendada. Seetõttu teeme ettepaneku muuta KLS § 4 1 lg 1 esimest lauset järgnevalt: Kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel. Kuidas võiks kehtivaid kollektiivlepingu laiendamise tingimusi muuta (nt millised kollektiivlepingu seaduse nõuded on valmistanud praktikas keerukust)? Palume teie konkreetseid ettepanekuid ja näiteid praktikast, milliseid kitsaskohti kehtiva laiendamisprotsessi osas näete. Statistikaameti andmetel ei ole poolte esinduslikkust võimalik määratleda. Tänane sotsiaalpartnerite organiseerituse tase ei ole piisav, et vastata vajalikele laiendamise kriteeriumitele. Seetõttu tihti isegi ei alustata läbirääkimisi, sest arvestatakse, et laiendamine ei ole võimalik . Laienda tavate kollektiivlepingute mittesõlmimise juures on toodud mõnikord põhjenduseks, et vajalik oleks lisaks töötasu ja töö- ja puhkeaja tingimustele ka muude lepingupunktide laiendamise võimalus (näiteks koolitused, kindlustused) . KLS § 43 lg 3 kohustab läbirääkimiste pooli teavitama avalikkust üleriigilise levikuga meediakanali vahendusel oma läbirääkimise kavatsusest – see on täiendav finantskulu organisatsioonidele, kelle majanduslik seis on pingeline. Lisaks on oluline laiendavate tingimuste tutvustamine organisatsioonidesse mittekuuluvatele isikutele. Tuletame meelde, et ametiühing on ainus ühiskondlik organisatsioon, kelle tegevus on finantseeritud liikmete maksudest. Enamik teisi kodanike ühendusi , kaasa arvatud erakonnad saavad riigilt või ettevõtjatelt toetusi / ettevõtetelt liikmemaksu. Tegevuskava lisas on toodud ka teiste teemade loetelu, mis läbirääkimistel esile kerkisid, kuid soovime rõhutada, et seda ei saa võtta kui lõplikku, sest paljude teemade juures on vajalik eraldi arutelu ja ametiühingutele olulisi punkte on võimalik veel lisada. Kindlasti selgub uusi olulisis teemasid pärast tegevuskava eelnõus mainitud uuringu lõppu. Näiteks vajaks seadustamist järgmised punktid, mis aitaksid oluliselt kaasa sotsiaalpartnerite tugevdamisele ja kollektiivläbirääkimiste edendamisele: Tööandjal peaks olema kohustus teha kinnipidamisi töötaja töötasust töötaja isikliku avalduse alusel ja kanda üle töötaja avalduses näidatud kontole ; Kollektiivlepingu nn haldustasu kehtestamine (töötajate pealt, kes ei organiseerunud); Töötasu kokkulepetega kollektiivlepingute sõlmimise nõue riigihangetel osalevatele ettevõtetele; Kollektiivlepingutes kokku lepitud töötajate tervisesse tehtavate kulutuste kõrgem erisoodustusmaksu vabastus; Ametiühingute liikmemaksu tulumaksuvabastus.