Taotlus

Taotlus Sihtasutuselt Ida-Viru Investeeringute Agentuur EASi ja Kredexi ühendasutusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele Jõhvi Äripargi miseks raha eraldamise kohta Taotleja nimi: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur ( IVIA ) Projekti nimetus: Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine Projekti üldmaksumus: 3 272 000 eurot Omafinantseering: 0 eurot K aasfinantseering : 0 eurot Projekti toimumise aeg : 01 . 04 . 20 2 4 - 0 1 . 08 .202 6 Taotleja andmed Juriidiline nimetus: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Postiaadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Keskväljak 4, 41531 Taotleja suurus: suurettevõte Kodulehekülje aadress: www.ivia.ee Käibemaksukohustuslase number: EE101370875 Pangakonto andmed: SEB Pank Pangakonto number (IBAN): EE391010220109173019 SWIFT kood: EEUHEE2X Kontaktisikute andmed 1. Teet Kuusmik 2. Kersti Raja Lisateave Riigiabi reeglite rakendamine: E uroopa Komisjoni (EL) määruse nr 651/2014 a rtikkel GBERi artikli 56 lõige 5 Vastavus t GBER artikli 6 lõige 3 punkt b) kinnitame alljärgnevaga L isas 1 „ digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine“ . P rojekti eesmärk, tegevused , tulemused (lühike kirjeldus) IVIA rajab Jõhvi Äripargi territooriumile digi- ja m ultimeedia inkubatsioonikeskuse , kus pakutakse inkubatsiooni võimalusi audiovisuaalse valdkonna idufirmade tugimiseks ning lisaks on üüripinnad saadaval audiovisuaalsektorile teenuseid pakkuvatele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning üüriruumid ettevõtluse arendus-, tugi- ja katusorganisatsioonidele, arendades üheskoos kasvava ja areneva potentsiaaliga ette võtluse ökosüsteemi Ida-Virumaal. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse p rojekti elluviimisega kõrvaldatakse kitsaskoht startup ettevõtjate inkubatsiooniks sobiva taristu puudumises . Selleks ehitab IVIA hiljemalt 202 6 . aasta augustiks Jõhvi Äripargi territooriumile 1 951 m² pi ndalaga kaasaegsete büroopindadega keskuse . Projekti üldeesmärk: Luua audiovisuaalvaldkonna tehnoloogia startup ettevõtete arengu hüppeks inkubatsioonitaristu ja seal pakutavate teenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muut(u)miseks, uute ettevõtete tekkimiseks Ida-Virumaal, pakkudes atraktiivseid uusi töökohti nii maakonna noortele kui põlevkivisektorist vabanevatele inimestele. Projekti strateegilised eesmärgid: Rajada hiljemalt 2026. a augustiks Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus; Tagada taristu haldusvõimekus teenuste võimaldamiseks keskuse turundus- ja müügitegevuse toel T egevuse tulemused : Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekti käivitamise ja elluviimisega luuakse Ida-Virumaal eeldused startup ettevõtluse arenguks: ettevõtluskeskkonna mitmekesistamises uute kiire kasvu ja arenguga ettevõtete tekkimises tänapäevaootustele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamises uute kõrgelt tasustatud töökohtade tekkimises Ida-Virumaal, sh IT-sektoris, mis on just noortele atraktiivne ning kõrvaldatakse kitsaskoht alustavate ettevõtjate inkubatsiooni ja selleks sobiva taristu puudumises: 2026. aastaks on loodud Jõhvis ja Ida-Virumaal esimene kaasaegne startup inkubatsiooni- ja bürootaristu; 2038. aastaks on Jõhvi inkubatsioonikeskuse tegevuse tulemusel Ida-Virumaal: saanud avaliku sektori sekkumisel kasu ligikaudu 195 audiovisuaalvaldkonna tehnoloogiaettevõtet (sh uued ettevõtted); loodud 600-700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaalsektoris. Projekti tulud Projekti kulud Oodatav mõju Projekti positiivne sotsiaalmajanduslik mõju: Rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste Startup ettevõtete kasvu tulemusel suureneb maksulaekumine nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarvesse (20% tulumaks ja 33% sotsiaalmaks otseselt ja kaudselt lisandunud töökohtadelt ja 22% käibemaks müügitulult. Tekivad uut tüüpi töökohad, mis on atraktiivsed ka noortele Tõuseb piirkonna konkurentsivõime Projekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamisesse ning omab suurt sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonnale. Projekti realiseerimise tulemusel saab Ida-Virumaal toetusmeetme sekkumisest Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse 13 aastase tegevuse jooksul kasu: indikatiivselt 195 audiovisuaalvaldkonna tehnoloogiaettevõtet (sh uued ettevõtted), kes loovad 600-700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaalvaldkonna või seda teenindavates sektorites. Selle tulemusel laekub 13 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ca 9 7 miljonit eurot, sealhulgas: sotsiaalmaksu ca 37 mln eurot; tulumaksu ca 1 9 mln eurot; sh KOV-ide eelarvetesse ca 10 mln eurot; käibemaksu ligikaudu 31 mln eurot. Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid: T aotleja kinnitus Allkirjaga kinnitan järgnevat: -kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; -taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; -taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses; - taotlejal puuduvad riiklikud ajatamata maksuvõlad, mis ületavad 100 €; - taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; - taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal tähtajaks täitm ata kohustusi; - taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti kaasfinantseeringu tagamiseks; - projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi tagasimaksmiseks . Allkirjaõigusliku isiku ees- ja pere konna nimi : Teet Kuusmik, juhatuse liige JÕHVI DIGI JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUS Kliimakindluse tagamine Tellija: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Teostaja: Civitta Eesti AS Hindajad: Liisa Kompus, Diana Matejuk Jaanuar 2024 1 2 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 4 1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS ......................................................................................... 5 ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ......................................................................................... 5 2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) .......................................................... 8 2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE ..................................................................................... 8 2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE ............................................................................... 9 3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) ......................... 11 3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS ......................................................................................... 11 3.2. OHULE AVATUS ................................................................................................................... 12 3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS ................................................................................................ 14 KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 14 LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE......................................................................................... 19 3 SISSEJUHATUS Analüüsi eesmärgiks on hinnata Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) poolt Ida-Virumaale Jõhvi valla Kotinuka külla digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamise projekti kliimakindlust. 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimakindluse tagamise kohta teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, milles esitatud juhise kohaselt katab kõnealune protsess kahte teemat – panus kliimaneutraalsusesse (kliimamuutuste leevendamine) ning panus vastupanuvõimesse kliimamuutuste vastu (kliimamuutustega kohanemine). Mõlema puhul koosneb hindamine kahest etapist: hindamine ja üksikasjalik analüüs. Antud kontekstis on „taristu“ lai mõiste, mis hõlmab nii hooneid, looduspõhiseid taristuid, võrgutaristuid kui ka muid materiaalseid varasid. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus on kavas rajada Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi alale. Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022.a koostatud eskiis1. Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi arenduse keskkonnamõjusid on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. 01.03.2022 korraldusega nr 278 kehtestas Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu.2 Käesolevas aruandes on hinnatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ehituse projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ning analüüsitud planeeritava taristu vastupanuvõimet kliimamuutustele. 1 Novarc Group AS, 2022. Jõhvi filmistuudio. Eskiis. 2 Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP-165 LINK 4 1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS Projekti teostajaks on Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Tegemist on avaliku sektori arendusorganisatsiooniga, mille asutajad on Eesti Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on luua Ida-Virumaal ettevõtjate jaoks soosiv keskkond investeerimiseks ning seeläbi aidata kaasa maakonnas uute töökohtade loomisele. Projekti raames rajatakse 6-korruseline büroohoone, kuhu on oodatud tegutsema Startup Inkubaator. Käesoleva projektiga luuakse Ida-Virumaal (tugi)taristu, kus arendatakse ja toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade arengut ja rahvusvahelist võrgustumist, moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt kui ülevabariiklikult. Nendeks teenusteks ja toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-, disaini-, video-, vektorgraafika-, 3D-, heli-, litsentsid, VFX, e-platvormid jms. Arendus toetab Euroopa roheleppe ja õiglase ülemineku eesmärke luues Ida-Virumaale eeldused väikese keskkonnamõjuga jätkusuutliku ja mitmekesise ettevõtluskeskkonna arenguks ning toetades majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030. a energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. a kliimaneutraalsuse saavutamisega. ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT Projekteeritav digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteest, moodustades osa Jõhvi äri- ja logistikapargist 2. etapist (vt joonised 1 ja 2). Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022 koostatud eskiis 3. JOONIS 1 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI 2. ETAPI ASUKOHT4 Ida-Viru maakonna pindala on 2 972 km2 ning rahvaarv 2022. a seisuga ligi 132 700 inimest. Ida-Virumaa tööhõive on Eesti maakondade võrdluses üks madalamaid, moodustades 2022. a 20 kuni 64 aastaste elanike puhul 70%. Viimaste aastakümnete jooksul on maakonna rahvaarv pidevas languses ning Statistikaameti prognooside kohaselt võib eeldada sama trendi jätkumist. Selle põhjusteks on eelkõige 3 Novarc Group AS, 2022. Jõhvi filmistuudio. Eskiis. 4 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK 5 negatiivne loomulik iive ning rändesaldo. Vähenemise käigus muutub maakonna rahvastiku vanuseline koosseis, st vanusegruppide arvukus kasvab. 5 Maakonna ettevõtluses valitseb ettevõtete arvu poolest, nagu ka mujal Eestis, jae- ja hulgikaubandus. Samas tuleneb Ida-Virumaa puhul valdav osa majanduslikust väärtusest põlevkivi kaevandamisest ja väärindamisest. Jõhvi linn on kujunenud regionaalseks kaubandus-, teenindus- ja administratiivkeskuseks. Planeeritava taristu asukohas hetkel hooneid ei ole ja ala katab mets. Tulevikus on sinna planeeritud rajada äri- ja logistikapargi taristu, kuhu koonduvad ettevõtted, kelle tegevusaladeks on eelkõige logistika ja hulgimüük ning väikese keskkonnamõjuga tootmine ja äriteenindus. Umbes kilomeetri kaugusel loode suunas asub Kotinuka küla keskus ning lõunas üle Tallinn-Narva maantee Jõhvi linna eramutega hoonestatud ala (lähim elamu on üle maantee ca 100 m kaugusel) ja kaubandusettevõtted. 6 Kavandatud taristu idaküljel voolab Pühajõgi. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-2027 on antud veekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hea ning koondseisund kesine. Jõe kaldal asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide leiukohad. Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamiseks võetakse kasutusele üks Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntidest (krunt 4) pindalaga 9 484 m2 (kasutusotstarve äri- ja tootmismaa). Projekteeritav taristu on vastavuses Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneeringu tingimusega. Projekti raames rajatav hoone on kuuekorruseline. 1 477,6 m² kogupindalaga hoone mahutab eri funktsioonidega alasid: • 1.korrusel nõupidamis- ja seminariruumid ja toitlustusala koos köögi ja abiruumidega; • 2.korrusel Startup inkubaatori kontoripind (2- ja 4-kohalised kabinetid ning avatud kontor) koos kööginurga ja nõupidamisruumiga; • 3. korrusel IKT ettevõtete ja idufirmade üüripinnad koos kööginurga ja nõupidamisruumiga; • 4. korrusel ettevõtluse tugistruktuuride bürooruumid; • 5. korrusel bürooruumid ja 4 külaliskorterit; • 6. korrusel asub katuseterrassiga puhkeala ja hoone tehnosüsteemide ruum. Hoonete kompleksi juurde on kavandatud parkla, mis mahutab ligi 130 sõidukit. Kinnistul säilitatakse osaliselt kõrghaljastust (hoone ümbruses ja parkimisalal). 5 Statistikaamet, 2023: LINK 6 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK 6 JOONIS 2 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI KRUNTIDE JAOTUS (ÄRI- JA TOOTMISMAA KRUNDID MÄRGITUD LILLA VÄRVIGA, TRANSPORDIMAA KRUNDID HALLIGA JA ÜLDKASUTATAVA MAA ROHELISEGA, DIGI JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUS PIIRITLETUD ORANŽIGA)7 7 Projekt363 OÜ, 2022, töö nr. 160403, Jõhvi äri- ja logistikapark II detailplaneering: LINK 7 2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) Vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise teatisele „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“8 hõlmab kliimamuutuste leevendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamist, energiatõhusust, energiasäästu ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. See eeldab, et kavandatud tegevuse puhul on rakendatud meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või sidumiseks, mis toetavad pikemas perspektiivis Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Teatise tabelis 2 on loetletud taristuobjektide kategooriad, mille puhul on CO2-jalajälje kvantitatiivne hindamine üldjuhul nõutud. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projektiga kavandatud tegevus ei kuulu loetletud kategooriate hulka ning seega ei ole vajalik kliimaneutraalsuse leevendamise osas 2. etapi üksikasjalikuma hindamise läbiviimine ning käesolevas analüüsis piirdutakse kaudse kasvuhoonegaaside heite (elektri- ja soojusenergia kasutusest tulenevalt) eelduslike kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutustega. 2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Projektiga kavandatud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu poolt 2019. aasta lõpus avaldatud Euroopa Roheleppe kasvustrateegia eesmärkidega jõuda läbi nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandustegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Õiglase ülemineku mehhanism on üks Euroopa Liidu vahend, mis toetab majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu suunaga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, kuna regiooni sotsiaalmajanduslik keskkond on tänasel päeval paljuski sõltuvuses põlevkivitööstusest. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse arendus loob eeldused uute töökohtade loomiseks ning piirkonna ettevõtlusmaastiku ümberkujundamiseks fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 on Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond. 9 Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030 kohaselt on valla üldine eesmärk rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja10: • parandada piirkonna mainet; • tõsta elukeskkonna kvaliteeti; • parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti; • tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine toetab nii maakondlikul kui ka valla tasemel seatud eesmärki mitmekesistada piirkonna majandusmaastikku kahjustamata seejuures keskkonda ning vähendades töökohtade sõltuvust fossiilsete maavarade kasutusega soetud tegevusaladest. 8 Euroopa Komisjon, 2021. Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027: LINK 9 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+: LINK 10 Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030: LINK 8 2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE Kliimamuutuste leevendamise hinnang sisaldab kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) kvantifitseerimist planeeritava projekti ühel tegevusaastal. Kasutatud metoodika põhimõtted on pärit Euroopa Investeerimispanga metoodikast11 ja Eesti-spetsiifiliste emissioonifaktorite allikaks on Eesti Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudel 12. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudelis toodud riigi tasandil kokkulepitud lähenemisele, on võrguelektri heitetegurite puhul arvestatud võrgu jääkseguga viimaste saadaolevate andmete kohaselt. KHG jalajälg hõlmab lisaks CO 2-le ka teisi olulisi kasvuhoonegaase – CH4, N2O, HFC-s, PFC-s, SF6, NF3 ja on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2ekv). Antud kontekstis hõlmas KHG heite arvutus kaudset heidet, mis tekib projekti käigus tarbitava sisse ostetava energia tootmisest. Kaudse heitena käsitleti kavandatud taristuobjekti poolt sisse ostetava võrguelektri ja soojusenergia mõju. Elektri- ja soojusenergia mõju arvutamisel on arvestatud ka kompleksi täituvusega. Projekti kohaselt installeeritakse digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse territooriumile ka päikesepaneelid koguvõimsusega 15 kW. Võttes arvesse paneelide asukohta ja koguvõimsust, küündib eeldatav aastane tootlikkus u. 13 800 kWh-ni13. Kogu päikeseenergiast toodetud elektrienergia läheb kasutusele inkubaatorihoones, mistõttu on aastasest elektritarbest lahutatud maha päikepaneelide poolt toodetud elektri kogus (tabel 1). Metoodika kohaselt on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri emissioonifaktor võrdne 0-ga. Võrgust tarnitud elektrienergia KHG heite arvutuses kasutati Eesti võrguelektri jääksegu heiteteguri väärtust ning kaugkütte KHG heite arvutuses kombineeriti heitetegureid vastavalt soojusenergia pakkuja kasutatavatele energiaallikatele (vt tabel 1). Jõhvi keskkütte teenuse osutajaks Gren Viru, kes omakorda ostab VKG Energialt põlevkiviõli tootmise jääkgaasist toodetud soojusenergiat. Absoluutne heide moodustub kõikidest projekti tegevustega seotud heitkogustest (vt täpsemalt tabelist 1, kus energiakasutuse kogused on korrutatud heiteteguriga) vastavalt etteantud metoodilistele juhistele. Tulenevalt projekti iseloomust, ei ole vajadust „ilma projektita“ heite kvantifitseerimiseks, seega piirduti vaid absoluutse kasvuhoonegaaside heite leidmisega ühel tüüpilisel tegevusaastal („projektiga“ stsenaarium). TABEL 1. PLANEERITAVA TEGEVUSE ABSOLUUTNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE Heite- Heide kokku Kategooria Ressurss Kogus aastas Ühik Ühik Heiteteguri viide tegur t CO2ekv/a Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, " Põlevkivi 18% põlevkivi poolkoksigaas (VKG Petr I-III) (kWh), t CO2ekv/ Kaugküte generaatorgaas, 82% 59,1 MWh 0,320 18.9 „Põlevkivi generaatorgaas (VKG) MWh (kWh)“. Heitetegur on leitud põlevkivipoolkoksigaas14 vastavalt kütteväärtuste proportsioonidele Kliimaministeeriumi KHG jalajälje Võrgu- t CO2ekv/ Eesti keskmine 105,4 MWh 0,637 67,4 arvutusmudel 02.11.22, elekter MWh „Tavaelekter“ Kliimaministeeriumi KHG jalajälje Taastuv- t CO2ekv/ Päikeseenergia 13,9 MWh 0,000 0,0 arvutusmudel 02.11.22, elekter MWh „Taastuvelekter“ KOKKU 86,3 11 European Investment Bank, Project Carbon Footprint Methodologies, 2022: LINK 12 KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22: LINK 13 European Commission, Photovoltaic Geographical information system: LINK 14 Põhineb soojusenergia pakkuja (Gren Viru) poolt kasutatava energiaallika segul 9 Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamisel toimub kasvuhoonegaaside heide selleks kasutatavate masinate kütuste põletamisest. Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse ehituse kestvust ning taristu eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks. Taristu kasutusaegne heide on eelkõige seotud hoonete kompleksi energiatarbega. Rajatava digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus on planeeritud liginullenergiahoonena (A-energiaklass). Elektri tarbimine toimub võrgust ning hoone osana rajatavast päikesepargist. Ühtlasi on Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal kavas rajada päikesepark, mis võimaldab äripargis tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega ning saavutada seeläbi veelgi kõrgema energiaklassi. Mõlemal juhul on vastavus kliimaeesmärkidega tagatud, kuna ka võrguelektri puhul on riiklikult seatud siht suurendada taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel on kavandatud rida meetmeid tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. Projekteerimisel lähtutakse kaasaegsetest energiasäästu tehnoloogiatest. Hoone projekteerimise nõueteks on seatud kõrge energiatõhusus, roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (audiovisuaal valdkond), kelle tegevus on väikese süsinikujalajäljega. Tulevikus vaates otsitakse täiendavalt võimalusi taastuvenergia kasutuse suurendamiseks. Selleks loob võimalusi Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja poolt kavandatud päikesepargid. Tulevikus on võimalik kaaluda täiendavate energia tootmis- ja salvestusüksuste rajamisest. Kuna taristuobjekt hakkab asuma areneval tööstusalal, siis loob see eelduse koostööks (sh taastuvenergia tootmiseks) kõrvalasuvate ettevõtetega. Soojusvajaduse katmiseks on detailplaneeringuga nähtud ette võimalus liituda gaasitrassiga ning rajada maagaasil töötav küttekeha. Küll aga Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja plaani kohaselt liitub kompleks kohaliku keskkütte süsteemiga ning võimaldada pargis tegutsevatel ettevõtetel tarbida soojust keskküttevõrgust. Mõlemal juhul vastuolu Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega pole, kuna kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi saavutamiseks liigub soojuse tootmine ajapikku fossiilsetest kütustest sõltumatutele lahendustele. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. 10 3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) Kliimakindluse vastupanuvõime hindamise eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja/või selle asukohale. Kliimariskide hindamisel vaadeldav ajavahemik peaks vastama projekti rahastatava investeeringu kavandatud elueale. Siinkohal on võetud aluseks Euroopa standardites arvutusliku tööea mõiste – periood, mille jooksul konstruktsiooni kasutatakse tehes vajalikku hooldust, kuid mitte suuremaid remonditöid. Kehtivate normide alusel projekteeritavate hoonete arvutuslik tööiga on 50 aastat, st 2024. aastal planeeritav taristuprojekt peab vastu pidama kliimamõjuritele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele kuni aastani 2074. Kliimamuutustega kohanemise hindamise 1. etapp koosneb esmalt kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsist, ning seejärel neid kahte kombineerides kliima suhtes haavatavuse hindamisest. Võimalike märkimisväärsete kliimariskide tuvastamisel esimese analüüsi käigus liigutakse edasi 2. etapiga, ehk üksikasjaliku analüüsiga. Kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel on abimaterjalina kasutatud ja täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, kus on välja toodud erinevad kliimaohud mida projekti tegevuste lõikes hinnati skaalal: väike, keskmine või suur. Tabel on lisatud analüüsile eraldi failina. 3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS Kliimatundlikkuse analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks, millised kliimaohud on konkreetset liiki projekti puhul olulised olenemata projekti asukohast. Planeeritava taristuobjekti peamisteks potentsiaalseteks kliimaohtudeks, mida järgnevalt analüüsitakse, on üleujutused (nii lähedalasuvate veekogude kui ka valingvihmade tõttu), sademed (sh lumi, jäävihm), tormid (sh tuul, äike), kuumus (sh temperatuuritõus, põud). Ekstreemsete ilmastikuolude (ekstreemsed sademed sh valingvihmad, lumi, jäävihm, tormid (sh lume- ja äikesetormid) tõttu suureneb oht elektrikatkestusteks. Täiendavalt on kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, mis on lisatud aruandele eraldi failina. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Ühtlasi arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud elektri- ja veevarustuse katkestused kõrvaldatakse lühikese aja jooksul. Kõrgete objektide (sh puude) kukkumisest tulenevaid kahjustusi on võimalik vältida hoonet ümbritseva kõrghaljastuse teadliku planeerimisega. Kavandatud taristu asub vahetus läheduses riigimaanteele, seega ei ole häiringute esinemine transpordiühenduses tõenäoline. Valingvihmad ei kujuta taristuobjektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Projektiga kavandatud taristuobjekti lahenduse on töötatud välja kvalifitseeritud ettevõtte poolt ning arvestatud on seejuures ala pinnase iseloomuga ning vajadusega tagada materjalide ja konstruktsioonide vastupidavus ilmastikutingimustele. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud standarditel, kvaliteedinõuetel ning juhendmaterjalidel. Taristuobjekti projekteerimisel on ennetavalt võetud arvesse, et kuumus võib põhjustada teatud materjalide deformeerumist. Ühtlasi võib see muuta inimeste jaoks taristuobjekti kasutamise ebameeldivaks, kui kuumal ajal puudub seal jahutuse võimalus. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Ühtlasi on hoone ümbruses plaanis säilitada looduslikku kattega, haljastatud alasid. Seega on rakendatud ennetavaid meetmeid kliimaohtu minimeerimiseks. 11 Kõiki eelnevalt nimetatud kliimamuutustest tulenevaid riske on kõige lihtsam ning mõistlikum maandada projekti väljatöötamise etapis, kuna lahenduseks on kohavalikul looduslike tingimuste arvestamine, piisava haljastuse säilitamine ning läbimõeldud materjalide valik ja hoone projekteerimine. Kavandatud taristuobjektide projekteerimisel on seda lähenemist rakendatud. Projekti kliimatundlikkuse analüüsi tulemused on koondavalt esitatud tabelis 2. TABEL 2. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Üleujutused (sh Kuumus (sh põud, Sademed (sh lumi, Tormid (sh tuul, veekogudest, temperatuuri tõus) jäävihm) äike) valingvihmadest) Kohapealsed varad ja Väike Väike Väike Väike protsessid Sisendid (vesi, energia) Väike Väike Väike Väike Transpordiühendused Väike Väike Väike Väike Suurim punktisumma Väike Väike Väike Väike nelja teema puhul 3.2. OHULE AVATUS Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi alal Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud 2022. aasta kokkuvõtte15 kohaselt on selle piirkonna aasta keskmiseks õhutemperatuuriks u 6 oC ja aasta keskmise õhutemperatuuri anomaalia u 1,7 oC, st on näha temperatuuritõusu trendi. Aastane sademete hulk selles piirkonnas on u 606 mm ning anomaalia 92%. Keskkonnaagentuuri kliimanormide 16 kohaselt on antud piirkonnas 1991-2020 aasta keskmiseks tuulekiiruseks 3,7 m/s, kusjuures maksimaalne tuulekiirus samas ajavahemikus on selles piirkonnas 28,0 m/s (tuul, mille keskmine kiirus ületub 21 m/s või üle selle loetakse tormiks). Tulevase kliima analüüsimisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri poolt 2015. aastal koostatud dokumendist „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Aluseks on võetud globaalse kliimastsenaariumite RCP4.5 (mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP8.5 (pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal koostatud kliimaprojektsioonid. 17 Antud projektsiooni kohaselt muutub kliima võrreldes kontrollperioodiga (1971-2000. a) aastateks 2041- 2070 järgnevalt: • Keskmine temperatuur tõuseb 2-2,6 oC võrra; • Sademete hulk suureneb keskmiselt 10-14%; • Sademete suurimat kasvu on oodata talvel (201-231%), kusjuures lumikate kahaneb märkimisväärselt; • Keskmised tuulekiirused kasvavad talvel ja osaliselt ka kevadel tsüklonite arvu kasvuga – kasvu tõenäoline vahemik 3-18%. • Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid. 15 Keskkonnaagentuur, kliima aastakokkuvõtted: LINK 16 Keskkonnaagentuur, kliimanormid: LINK 17 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK 12 Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades ning tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt asfaltteed, parklad ja bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku 18. Kavandatud taristuobjekti ümbruses on tuvastatud kuumalainete ajal soojussaare efekti esinemist. Sellest tulenevalt hinnatakse tulevase kliima puhul kõnealuse piirkonna avatust kuumalainetest tulenevatele ohtudele keskmiseks. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab tulevikus kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi katmise. Viimastel aastatel on turule tulnud ettevõtteid, kes pakuvad asfalttee katmist täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on aga nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest. Kavandatud taristuobjekti projekteerimisel arvestati hoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine. Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid, mis võivad avaldada negatiivset mõju kohalikele veeressurssidele. Kavandatav taristuobjekt olulisel määral vett ei kasuta ning ei põhjusta piirkonnas veetarbimise suurenemist. Vett tarbitakse ühisveevärgist, seega on ressursi kättesaadavuses häirete esinemise tõenäosus minimaalne. Planeeritavast taristu idaosas on Pühajõgi, mille puhul on asjakohane hinnata üleujutuse ohtu. Pühajõgi kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda ning jõkke suubuvad Rausvere (Raudsvere) jõgi – 7,6 km, Vasavere (Voka) jõgi – 15,5 km ja Mägara oja (Aluoja, Härjaoja, Sepaoja) – 14 km; Kohtla-Järve ja Tammiku kraav19. Vooluhulk on kasvavas trendis: perioodil 1945-1962 oli jõe vooluhulgaks mõõdetud 1,7 m 3/s, perioodiks 1978-2010 oli jõe vooluhulk kasvanud kuni 2,1 m3/s 20. Piirkonnas asuvate maa-aluste kaevanduste täitumine veega, kopratammide ja langenud puude poolt voolu tõkestamine ning rohked sademed on koosmõjus põhjuseks, miks Jõhvi kirdeosas on esinenud probleeme liigveega.21 Projekteeritud taristu ja jõe vahele jääb 100-meetrine puhver. Taristu hoonestusala on projekteeritud absoluutkõrgusele 46 m, samas kui Pühajõe kalda piiri kõrguseks on geoloogiliste mõõdistustega määratud 43,5 m. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et jõe veetaseme muutus kavandatud taristuobjekti ei ohusta. Sellest tulenevalt on kõnealuse piirkonna avatus üleujutusest tulenevate ohtudele väike nii praeguse kui tulevase kliima puhul. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Viimaste aastate kogemuse põhjalt ei ole piirkonnas sellega probleeme esinenud. Keskkonnaministeeriumi koostatud kliimaprojektsioonide22 kohaselt suurenevad perioodil 2041-2070 sademed eelkõige suvekuudel. Kuid kui arvestada ka sademede geograafilist jaotumist Eestis, selgub et vihmarohkemal suveperioodil toimub sademete suurenemine eelkõige mere kohal. RCP8.5 kliimastsenaariumi kohaselt kasvab sademete hulk kõige enam Kagu-Eestis, samas kui Kirde-Eestis prognoositakse mainitud perioodil sademete hulga ajas muutumatust (võrreldes kontrollperioodiga 1971- 2000 a.). Arvestades kõnealuse territooriumi asukohta, on planeeritava taristu asupaiga avatus sademetest tulenevatele ohtudele hinnatud väikeseks. Sademete hulga kasv (sh valingvihm) ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Looduspõhiste lahenduste kasutamine vee immutamiseks pinnasesse on tehniliselt raskendatud ning ebasoovitatud põhjavee kõrge taseme tõttu tõttu. Täiendavate vihmavee viibe tekitamiseks kasutatavate lahenduste (nt rohekatused) kasutamist ei peeta otstarbeliseks süsteemide täiendava koormuse tõttu katusekonstruktsioonidele – stuudiote katuslaed on kavandatud suurte riputuskoormusega arvestades. Samas säilib taristuobjekti asukoha 18 Maa-amet, 2023, Soojussaarte kaardirakenduse kirjeldus: LINK 19 Tuvi, E-L, Feršel, A-L, 2010. Hoiualadega jõed Virumaal 1 20 Vaht, R., 2014. The impact of oil shale mine water on hydrological pathways and regime in northeast Estonia. 21 Tallinna Ülikooli ETUI, 2012. Ida-Virumaa tehnilise infrastruktuuri teemaplaneering. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine: LINK 22 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK 13 ümbruses võrreldes linnamaastikega suhteliselt palju looduslikku kattega alasid. Lisaks nähakse ette hoonete esine sillutatud jalakäijate ala koos metsakooslusega rohesaartega dreeniva kattega (betoon- või looduskividest läbilaskva kattega). Sademevee kogumine ja käitlemine nähakse ette õli- ja liivapüüduritega varustatud restkaevude abil. Puhastatud sademevesi juhitakse vastavalt detailplaneeringule kinnistu lõunapiiril asuvasse kraavi, kust see liigub edasi Pühajõkke. See lahendus on tänaseks kasutusel Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etapi puhul ning seni ei ole süsteemi toimimises tõrkeid esinenud. Selle eeliseks on ühtlasi võimalus kasutada ära juba olemasolevat infrastruktuuri. Kavandatava digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Tulevase kliima puhul on üleujutuste, sademete, tormidele avatus kavandatava taristuprojekti puhul väike, kuumuse ohule keskmine (vt tabel 3). TABEL 3. OHULE AVATUS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Kuumus (sh Üleujutus (sh Sademed (sh Tormid (sh tuul, temperatuuri tõus, veekogud, lumi, jäävihm) äike) põud) valingvihmad) Praegune kliima Väike Väike Väike Väike Tulevane kliima Keskmine Väike Väike Väike Suurim punktisumma: Keskmine Väike Väike Väike praegune + tulevane kliima 3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS Kliima suhtes haavatavuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks võimalikud märkimisväärsed ohud ja nendega seotud riskid. Hindamise alusel tehakse otsus, kas minna edasi üksikasjaliku analüüsi etappi või mitte. Kliima suhtes haavatavuse analüüsi puhul lähtutakse kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemustest. Võttes arvesse nii kliimatundlikkuse kui ka ohule avatuse analüüsi, selgub et „keskmine“ hinnang on antud vaid projekti avatusele temperatuuri tõusu suhtes tulevase kliima puhul. Teiste teemade osas on hinnang „väike“. Kõrgematest temperatuuridest tulenevate riskide maandamiseks rakendatakse projekti raames mitmeid abinõusid. Projekti raames arvestatakse hoone jahutuse vajadusega, sh integreerides jahutussüsteemi, mis aitavad säilitada kvaliteetset töökeskkonda ka soojemate ilmade korral. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab põhiprojekti staadiumis kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi heleda materjaliga katmise (kirjeldatud lk 12). Haljastuse ja jahutussüsteemide kasutamisega tagatakse kuumalainete mõjude minimeerimine. Seega, võttes arvesse projekti spetsiifilisust ja rakendatavaid abinõusid riskide maandamiseks, jõuti analüüsi käigus järeldusele, et temperatuuri tõus omab planeeritava projekti tegevusele ebaolulist mõju. Kõnealuse projekti haavatavus on kuumusest tulenevate kliimaohtude suhtes „väike“ (tabel 4). 14 TABEL 4. KLIIMA SUHTES HAAVATAVUSE ANALÜÜS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Kuumus (sh Üleujutus (sh Sademed (sh Tormid (sh tuul, temperatuuri tõus, veekogud, lumi, jäävihm) äike) põud) valingvihmad) Kliima suhtes haavatavus Väike Väike Väike Väike Kokkuvõtlikult jõuti analüüsis järeldusele, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“, millest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks ehk kliimamuutustega kohanemise üksikasjalikuks analüüsiks (2. etapp). KOKKUVÕTE Kliimakindluse hindamise dokumentatsioon põhineb Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027“ toodud juhistel. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja elektrienergia tootmisega, 86,3 CO2ekv aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaal- majanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, ning täiendavalt on hinnatud ka temperatuuri tõusust tulenev kliima suhtes haavatavus, on kokkuvõttes taristu haavatavus kõikide teemade lõikes samuti „väike“ (vt tabel 5). Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks. Kuna nii kliimatundlikkuse, ohule avatuse kui kliima suhtes haavatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, siis pole vajalik enamik kliimaohtude puhul rakendada täiendavaid maandamismeetmeid lisaks täna taristu ehitusel kavandatule. Erandiks on kohanemine tulevaste potentsiaalsete kuumuse ohtudega, mille mõju hinnang ehitisele on „keskmine“. Selle kliimaohu maandamiseks on soovitatav tulevikus kaaluda järgmist kohanemismeedet: • Tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamine läbi katmise täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest. 15 TABEL 5. KOONDTABEL KLIIMAOHTUDE MÕJUST PROJEKTILE KOOS MAANDAMISMEETMETEGA KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS Juurdepääs EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD KLIIMAOHT Ehitised, TULEVASED MAANDAMISMEETMED ja LEEVENDUSMEETMED varad ja Sisendid Väljundid transpordi- protsessid ühendused Tulevikus saab kaaluda tumeda kattega Projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid suurendamist läbi katmise täiendava töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Projektiga kattekihiga, mis on heledat värvi ning Kuumus, on ettenähtud säilitada võimalikult palju Keskmine Väike Väike Väike kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on kuumalaine olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset nende lahenduste kasutus piiratud, kuna pinna kuumenemist. Seega on haljastuse ja materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude oludes kasutuseks sertifitseeritud minimeerimine. materjalidest. Kavandatav projekt ei suurenda tuleriski, kuna rajatav hoone varustatakse vajalike Metsa- ja Väike Väike Väike Väike tuleohutussüsteemidega. Taristuobjekti kasutus ei Ei kohaldu maastikutulekahju näe ette suures mahus süttiva materjali välitingimustes ladestamist. Kuna taristut kasutatakse büroohoonena, siis on Põud ja veenappus Väike Väike Väike Väike veekasutuse puhul tegemist põhiliselt olmeveega. Ei kohaldu Veevarustus toimub kohalikust ühisveevärgist. Tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika Pakane, külmalaine Väike Väike Väike Väike pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune Ei kohaldu ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Jäide, külmumis- Tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud Väike Väike Väike Väike Ei kohaldu sulamistsüklid piirkonna looduslike tingimuste ning taristu 16  KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS Juurdepääs EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD KLIIMAOHT Ehitised, TULEVASED MAANDAMISMEETMED ja LEEVENDUSMEETMED varad ja Sisendid Väljundid transpordi- protsessid ühendused kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud standarditel ja juhendmaterjalidel. Kavandatud taristuobjekt saab olema osaks kaasaegsest äri- ja logistikapargist, kus on tagatud pargi kasutajatele ligipääs uutele kommunikatsiooniühendustele. Arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud ekstreemsete ilmastikunähtustega kaasnevad elektri- ja veevarustuse katkestused likvideeritakse lühikese aja jooksul. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse Tugev tuul, torm Väike Väike Väike Väike katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna Ei kohaldu projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Taristuobjekti alal ja ümbruses on plaanis haljastust teatud määral säilitada. Hoone projekteerimisel on arvestatud võimaliku lumekoormuse ning lumetõrje vajadusega. Projekt suurendab vett mitteläbilaskvate pindade ala sedavõrd kui on vaja taristu rajamiseks. Tugevad sademed Väike Väike Väike Väike Valingvihmad ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna Ei kohaldu projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Objekti asukoha valik (hoone ei asu looduslikul Maalihe Väike Väike Väike Väike nõlval ega selle läheduses, pehme pinnasega Ei kohaldu ranniku alal), väldib maalihete riski. 17  KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS Juurdepääs EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD KLIIMAOHT Ehitised, TULEVASED MAANDAMISMEETMED ja LEEVENDUSMEETMED varad ja Sisendid Väljundid transpordi- protsessid ühendused Projekt suurendab vett mitteläbilaskvate pindade ala sedavõrd kui on vaja taristu rajamiseks. Samas ümbritseb taristuobjekti piisavalt looduslikku Veetaseme tõus, sh pinnakattega haljasalasid, mis tagab sulavee hoovihmast tingitud Väike Väike Väike Väike ärajuhtimise ilma häiringuid tekitama. Taristu Ei kohaldu üleujutus projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. 18 LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE Lisatud aruandele eraldi failina. 19 CIVITTA International [email protected] +372 735 2802 CIVITTA Estonia CIVITTA Romania www.civitta.com [email protected] [email protected] +372 646 448 8 +403 180 535 88 www.civitta.ee www.civitta.ro CIVITTA Latvia CIVITTA Moldova [email protected] [email protected] +371 277 055 85 +373 797 550 99 ● www.civitta.lv www.civitta.md ● CIVITTA Lithuania CIVITTA Armenia [email protected] [email protected] +370 685 266 80 +374 10 546 434 www.civitta.lt www.civitta.am CIVITTA Finland CIVITTA Serbia [email protected] [email protected] +358 505 261 694 +381 11 2435 489 www.civitta.fi www.civitta.rs CIVITTA Denmark CIVITTA Bulgaria [email protected] [email protected] +452 762 80 83 +359 884 076 576 www.civitta.com www.civitta.bg CIVITTA Poland CIVITTA North [email protected] Macedonia +48 690 001 286 [email protected] www.civitta.pl +389 71 391 957 www.civitta.com CIVITTA Kosovo CIVITTA Slovakia [email protected] [email protected] +421 901 700 574 +383 493 380 55 www.civitta.sk www.civitta.com CIVITTA Ukraine CIVITTA Sweden [email protected] [email protected] +380 442 270 140 www.civitta.com www.civitta.com.ua CIVITTA Belarus CIVITTA Georgia [email protected] [email protected] +375 296 018 517 www.civitta.com www.civitta.by 20  Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamise vorm Projekti nimi: Jõhvi loometööstuse inkubaator stuudiokompleksiga Hindamise aruande koostamise kuupäev: 02.01.2024 Hindajad: Diana Matejuk, Liisa Kompus Hindaja ametikoht: Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi konsultant, Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi vanemkonsultant 1. osa Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik projekti Jah Ei „Ei“ korral põhjendus põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast Kliimamuutuste leevendamine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi loometööstuse inkubaator koos selle koosseisu kuuluva stuudiokompleksiga ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud. 1 Kliimamuutustega kohanemine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldab ka kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi. Seega ei ole vajalik projekti kliimamuutustega kohanemise seisukohast täiendavalt põhjalikult hinnata. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ja praegusele ning tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Võttes arvesse nii kliimatundlikkuse kui ka ohule avatuse analüüsi, selgub et „keskmine“ hinnang on antud vaid projekti avatusele temperatuuri tõusu suhtes tulevase kliima puhul. Temperatuuri tõusu aspekti hinnati edasi kliima suhtes haavatuse analüüsis. Võttes arvesse projekti spetsiifilisust ja rakendatavaid abinõusid riskide maandamiseks, jõuti analüüsi käigus järeldusele, et temperatuuri tõus omab planeeritava projekti tegevusele ebaolulist mõju. Kõnealuse projekti haavatavus on kuumusest tulenevate kliimaohtude suhtes „väike“ Teiste teemade osas on kliimatundlikkuse ja ohule avatuse hinnang „väike“. Seega jõuti järeldusele, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav. Vee ja mereressursside kestlik X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju pinna- ja põhjaveele) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a kasutamine ja kaitse Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Veekasutus on seostatav eelkõige projekteeritava taristu kasutusaegse tegevusega. Kuna taristu kasutajad on meedia valdkonnas (filmi- ja videotööstusega seotud) tegutsevad ettevõtted, siis on veekasutuse puhul tegemist põhiliselt olmeveega. Ettevõtlusinkubaatori projekteerimisel ja sisustamisel pööratakse tähelepanu veeressursi kasutuse tõhususele. Näiteks on kavas varustada joogivee kraanid liikumisanduritega, et veekulu vähendada. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrgu baasil. Uute trasside ja torude kasutamine tähendab minimaalset lekete tekke riski. 2  Sademevesi kogutakse hoonestatud alalt kokku, juhitakse läbi õli-liivapüüduri ning suunatakse seejärel lähedal asuvasse Pühajõkke. Sademevee ärajuhtimine on korraldatud Jõhvi äri- ja logistikapargis tegutsevatele ettevõtetele ühise süsteemina. Kuigi puuduvad alused arvata, et taristu territooriumilt võib sademevette sattuda reostust, siiski on täiendava ettevaatusabinõuna rakendatud sademevee puhastus õli-liivapüüduriga. Projekti tegevused ei kahjusta veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit. Ringmajandus, sealhulgas X Tegevuse otsene ja esmane kaudne mõju sellele keskkonnaeesmärgile ei ole märkimisväärne. jäätmetekke vältimine ja Ehituses kasutatava materjali valikul või hoone hilisema kasutuse planeerimisel arvestatakse jäätmete ringlussevõtt ringmajanduse põhimõtetega - eelistatud on kohaliku päritoluga ning korduv- või taaskasutatavad materjalid, tähelepanu pööratakse säästlikule ressursikasutusele, ettevõtete vahelisele koostööle rohe- ja ringmajanduse põhimõtete edendamisel, vara kasutusaja pikendamisele. Ehituses täitematerjalina kasutatakse võimalusel lähipiirkonnas vanade hoonete lammutamisel tekkinud jäätmeid ning ruumide sisustamisel eelistatakse taaskasutatud materjale. Jõhvi loometööstuse inkubaatori ehituse järgselt kogutakse jäätmed nõuetekohaselt kokku ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Taristu rajamisega seotud jäätmetekke ja -käitlusega seoses mõjusid ei ole ette näha. Taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist, kuna taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (filmi- ja videotööstus). Seega kaasneb taristu kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi, biolagunevate jäätmete ja pakendi jäätmeliikide teke. Taristu kasutusajal tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning antakse üle selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, lähtudes seejuures kohalikus omavalitsuses kehtestatud korrast. 3  Kokkuvõttes ehitus ei põhjusta (jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju. Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse X Projekti asukoha ja kasutatavate kommunikatsioonidega seotud keskkonnamõjusid (sh müra, vältimine ja tõrje valgusreostus, heited atmosfääri ja transpordi intensiivsuse muutus) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Jõhvi loometööstuse inkubaatori ehitus ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Taristu ehitusel tööde läbiviija jälgib, et ehitusega ei kaasneks häiringuid ning vajadusel rakendab leevendusmeetmeid. Eelkõige võib tekkida vajadus kuival perioodil teostada tolmutõrjet. Taristu kasutusaegne mõju õhusaastele on seostatav soojusenergia tootmisega, milleks on ettenähtud maagaasil toimiv küttekeha. Soojuse tootmisel maagaasist tekkivad mõjud on hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mis käsitles kõigi Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntidele asuvate ettevõtete koosmõju. Keskkonnamõjude strateegilise hinnangu raames teostati välisõhukvaliteedi tasemete modelleerimine, võttes eelduseks, et iga taristu krundi omanik hakkab soojustarbe katmiseks kasutama maagaasil töötavat küttekeha. Õhukvaliteedi taseme modelleerimisel lähtuti kavandatava hoonete eeldatavast maksimaalsest mahust, leides selle alusel kütteenergia vajaduse ning maksimaalse vajaliku põletusseadme võimsuse igale hoonestatavale kinnistule. Selle põhjal sai igale hoonestatavale kinnistule prognoositud vajaliku võimsusega katlamaja ning arvestatud maagaasi kasutamisest tekkivad õhuheitmed. Modelleerimise tulemuste põhjalt saab järeldada, et tegevus ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju ümbruskonna õhukvaliteedile. Hetkel on käimas läbirääkimised taristu arendaja ja kohaliku keskkütte tarnija vahel, et võimaldada rajatavas taristus kasutada ka keskkütet. Sel juhul kaob vajadus rajada ja kasutada eraldiseisvat küttekeha. 4  Äri- ja logistikapargi 2. etapi arendamisega võib prognoosida piirkonnas transpordi intensiivsuse muutust. Arvestades keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud müra modelleerimist ning asjaolu, et vaadeldav ala asub vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele, saab järeldada, et liiklussageduse mõju on marginaalne. Taristu kasutusaegse müra mõju leevendamiseks on projekti detailplaneeringus arvestatud, et hoonestuse rajamisel planeeritakse ventilaatorid ehitise katusele või külgedele, mis jäävad lähimatest elamutest võimalikult kaugele. Piirkonna müratase on valdavalt põhjustatud maanteeliiklusest ning äri- ja logistikapargi hoonete mõju osakaal selles on väike. Valgusreostuse mõju ennetamiseks on kavas kasutada madalat tootmis- ja äriterritooriumile suunatud valgustust. Võttes arvesse, et lähim elamu asub 100 m kaugusel üle maantee, saab järeldada et kavandatava tegevusega kaasnevad pikaajalised visuaalsed mõjud puuduvad. Kokkuvõttes projekti tegevused ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Elurikkuse ja ökosüsteemide X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju kaitsealade kaitse-eesmärkidel täitmisele ja kaitstavatele kaitse ja taastamine loodusobjektidele ja liikidele ning Natura 2000 võrgustikule) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa- ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Planeeritava taristu idaosas paikneb Pühajõgi, mille mõlemal kaldal on keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud taimestiku inventuur ja tuvastatud viis kolmanda kaitsekategooria soontaimeliiki: laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), suur käopõll (Listera ovata) ja rohekas käokeel (Platanthera chlorantha). Inventuuri raames järeldati, et jõe kaldavöönd on võsastunud ning poolloodusliku rohumaa koosluse säilitamiseks on vajalik niitmine. Jõhvi äri- ja 5  logistikapargi arendaja on võtnud oma kohustuseks teostada perioodiliselt rohumaa niitmist. Taristu planeeringu kohaselt ei ole Pühajõe piiranguvööndisse hoonestusala kavandatud. Kokkuvõttes saab järeldada, et arvestades ka leevendavate meetmetega, ei kahjusta projekti tegevus märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Kui olete 1. osa küsimustele märkinud „jah“, palun andke põhjalik hinnang 2. osa küsimustele. 2. osa Taotleja peab esitama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise põhjaliku hinnangu nende keskkonnaeesmärkide kohta, mille puhul see on vajalik (1. osas on keskkonnaeesmärgi puhul vastuseks „Jah“). Palun vastake allpool esitatud küsimustele nende 1. osas kindlaks määratud keskkonnaeesmärkide kohta, mis nõuavad põhjalikku hindamist. Keskkonnaeesmärgid, mille puhul oli 1.osas vastuseks „Ei“, ei ole vajalik uut hindamist läbi viia. Selleks märkida lahtrisse „Ei“ tähistus X ja lisada põhjendusena, et „Põhjendus on esitatud 1.osas“ või muu sarnane viide. Küsimused Ei Jah Sisuline põhjendus Kliimamuutuste leevendamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite? Kliimamuutustega kohanemine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist projektile endale või inimestele, loodusele või varadele? 6 Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt kahjustab a) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või b) mereala head keskkonnaseisundit? Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine X Põhjendus on esitatud 1. osas. ja jäätmete ringlussevõtt: Kas projekt eeldatavalt a) suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või b) põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes loodusvarade otseses või kaudses kasutamises nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole piisavate meetmetega minimeeritud, või c) põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja pikaajalist keskkonnakahju? Saastuse vältimine ja tõrje: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse? Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. 7 Kas projekt eeldatavalt a) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või b) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust? Hindamise järeldus ja kinnitus, kas taotletav tegevus vastab „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele: Tuginedes eeltoodule vastab käesolev projekt „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Hindamise aruande koostaja allkiri: Allkirjastatud digitaalselt 8  T EOSTATAVUS- TA SU VUSANALÜÜS JÕHVI DIGI - JA MULTIMEEDIA INKUBATSI OONIKESKUS SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur JÕHVI 202 4 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc167289884 \h 4 1. PROJEKTI TEOSTAMISE INSTITUTSIONAALNE VÕIMEKUS PAGEREF _Toc167289885 \h 6 1.1. Projekti elluviija PAGEREF _Toc167289886 \h 6 1.2. Probleemi kirjeldus PAGEREF _Toc167289887 \h 7 2. VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS PAGEREF _Toc167289888 \h 9 2.1. Tegevuspiirkond PAGEREF _Toc167289889 \h 9 2.2. Ida-Virumaa eelised PAGEREF _Toc167289890 \h 11 2.3. Ärikinnisvara turg PAGEREF _Toc167289891 \h 12 2.3.1. Sihtrühmad ja nende vajadused PAGEREF _Toc167289892 \h 12 2.3.2. Pakkumine ärikinnisvara turul PAGEREF _Toc167289893 \h 12 3. JÕHVI DIGI- JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUSE KONTSEPTSIOON PAGEREF _Toc167289894 \h 14 3.1. Üldkontseptsioon PAGEREF _Toc167289895 \h 14 3.2. Säästlikkus ja kestlikkus PAGEREF _Toc167289896 \h 14 3.3. Projekti eesmärk PAGEREF _Toc167289897 \h 15 3.4. Oodatavad tulemused PAGEREF _Toc167289898 \h 15 4. PROJEKTI OBJEKTI KIRJELDUS PAGEREF _Toc167289899 \h 16 4.1. Asukoht PAGEREF _Toc167289900 \h 16 4.2. Hoone ja ruumid PAGEREF _Toc167289901 \h 18 4.3. Juhtimine PAGEREF _Toc167289902 \h 19 5. TEENUSED PAGEREF _Toc167289903 \h 20 5.1. Teenuste kirjeldus ja maksumus PAGEREF _Toc167289904 \h 20 6. TURUNDUS PAGEREF _Toc167289905 \h 21 6.1. Sihtrühmad ja turunduskanalid PAGEREF _Toc167289906 \h 21 6.2. Turundusstrateegia ja eelarve PAGEREF _Toc167289907 \h 21 7. TEGEVUSKAVA PAGEREF _Toc167289908 \h 23 8. PROJEKTI TASUVUSANALÜÜS PAGEREF _Toc167289909 \h 24 8.1. Projekti finantsmudel PAGEREF _Toc167289910 \h 24 8.2. Investeeringud PAGEREF _Toc167289911 \h 25 8.3. Tasuvusanalüüs PAGEREF _Toc167289912 \h 26 8.4. Kasumianalüüs avaliku sektori eelarvele PAGEREF _Toc167289913 \h 28 8.5. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus PAGEREF _Toc167289914 \h 29 9. SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU PAGEREF _Toc167289915 \h 30 10. FINANTSEERIMINE PAGEREF _Toc167289916 \h 32 11. RISKIANALÜÜS PAGEREF _Toc167289917 \h 33 KASUTATUD ALLIKAD PAGEREF _Toc167289918 \h 35 KOKKUVÕTE P õlevkivisek tor on Eesti üks suurim atest kasvuhoonegaaside tekitaja test . Seetõttu viiakse Ida-Virumaal läbi olulisi üm berstruktureerimisi ja kärpeid järkjärgulis el ülemineku l süsinikuvabale majandusele seoses Euroopas elluviidava kliimapoliitikaga, mis näeb ette kliimaneutraalsuse saavutamist 2050. aastaks . Selleks et elanike heaolu, omavalitsuste ja riigi toimimine säiliks Ida-Virumaal kliimaneutraalsele majandusele üleminekul võimalikult kõrgel tasemel, viiakse alates 2021. aastast Euroopa Liidu toel ellu õiglase ülemineku tegevusi. See protsess hõlmab nii põlevkivisektori ümberkorraldamist kui ka kogu maakonna majanduse mitmekesistamist, sealhulgas innustades ettevõtjaid leidma ja realiseerima uusi ärivõimalusi. Üheks suure perspektiiviga võimaluseks ergutada Ida-Virumaal süsinikuheitmete vaba majanduse arengut on laiendada avaliku sektori poolt loodava ettevõtlustaristu spektrit, mis stimuleeriks CO2 neutraalses audiovisuaalvaldkonnas tehnoloogia startup ettevõtete teket ja hüppelist kasvu regioonis. Kaasaegsete büroo pindade pakkumist ühes loodava koosloomekeskkonna ja inkubatsiooniteenus t ega regioonis siiani veel pole. Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsioonikeskuse p rojekti elluviimisega luuakse Ida-Viruma al eeldused audi o visuaalvald k onnas : uute tehnoloogia startup ettevõtete tekkimise k s tänapäevaootustele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamise k s uute töökohtade tekkimise ks Ida-Virumaal sektoris tegutsevate ja selles teenuseid/tooteid pakkuvate kohalike ettevõtete kompetentsi kasvu ks ning selle pakkumis eks ka väljaspool Ida-Virumaad noortele atraktiivsete töökohtade tekkimiseks ning nende hõivamiseks Ida-Virumaal ning kõrvaldatakse kitsaskoh t startup ettevõtjate inkubatsiooni ks sobiva taristu puudumises . Inkubatsioonikeskuses pakutakse inkubatsiooni võimalusi audiovisuaalse valdkonna idufirmade tugimiseks ning l isaks on üüripinnad saadaval audiovisuaalsektorile teenuseid pakkuvatele ett evõtetele ning üüriruumid ettevõtluse arendus- , tugi- ja katusorganisatsioonidele , moodustades üheskoos ja kaasates partnervõrgustikku uusi huvi- ja tugigruppe kasvava ja areneva potentsi aaliga ettevõtluse ökosüsteemi arendamise ks . Arvestades startup ettevõtlusele iseloomulik ku hüppelist arengu t ja kasvu ning kõrge lisan dväärtusega töökohtade loomist, on tegemist sektoriga , mi llel on suur perspektiiv regiooni ettevõtlus e mitmekesistamiseks ning majanduskeskkonna elavdamiseks . Projekt ei ole kasumlik , mis tõttu on see eraarendajate le ebaatraktiivne , kuid projektil on suur regionaalne sotsiaalmajanduslik mõju tänu teenuste ekspordile suunatud ettevõtete kaasamisele , kes loovad uusi töökohti nii IT kui audiovisuaalvaldkonnas , sealhulgas kõrge palgalisi . P rojekt annab sellega olulise panuse Ida-Virumaa majandus - ja ettevõtlus keskkonna mitmekesistami se sse. Projekti realiseerimise tulemusena on 13 aasta pärast peale Jõhvi inkubatsioonikeskuse käivitamist Ida-Virumaal avaliku sektori sekkumisel : saanud kasu ligikaudu 1 95 audiovisuaalvaldkonna ettevõtet ; loodud 6 00 - 700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaal sektori s ; Selle tulemusel laekub 13 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ligikaudu 9 7 miljonit eurot. Projekti investeeringu indikatiivne maksumus on 3 272 000 eurot . Projekti finantseeritakse õ iglase ülemineku fondi meetmest „ Ettevõtluse mi tmekesistamise tugit eenused ”. PROJEKTI TEOSTA MISE INSTITUTSIONAALNE VÕIMEKUS Projekti elluviija Õiglase ülemineku fondi meetme „Ettevõtluse mitmekesi stamise tugiteenused ” eesmärkide elluviijat eks on riigi j a a valiku sektori asutatud sihtasutused , kelle üld eesmärk on Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna arendamine ning kes tegutsevad Ida-Virumaal. Sellega tagatakse projekti de elluviimine ning edukus läbi vajalike ressursside jagamise ja ühendamise. Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsioonikes kuse taristu projekti strateegiliseks elluviijaks on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). IVIA on rajatava taristu omanik, kommunikatsioonide ja vara haldaja ning vastutab keskuse majandustegevuse eest . Projekti ellu viija põhiandmed on esitatud T abelis 1. Tab el 1 . Partnerorganisatsioonide üldandmed Andmed Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) Varasem ärinimi: Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Registrikood 90003841 Registreerimiskuupäev 24.05.2010 Juriidiline aadress Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41595 Käibe maksukohustuslase reg. number EE101370875 Käibemaksukohustusla ne alates 26.05.2010 Juhtorgan Nõukogu Esindusõigus Teet Kuusmik, Juhatuse liige Kontaktid +372 5114685 [email protected] Asutajad Eesti Vabariik, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Narva linn, Kiviõli linn Andmed: Äriregister (Sihtasutus Ida-Viru I nvesteeringute Agentuur) IVIA on riigi ja 4 kohaliku omavalitsuse asutatud ettevõtluse arendusorganisatsioon põhieesmärgiga ettevõtluseks sobiva taristu ettevalmistamine ning arendamine investeeringute toomiseks maakonda. Riigi asutajaõigusi teostas IVIA-s alates asutamisest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja alates 2023 teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus es on projekti elluviija poolt rakendatud järgmised vajalikud kompetentsid : rajamine, juhtimine, haldus, arendus, turundus (Tabel 2). Hoone ehitamine teostatakse ÕÜF meetmest „E ttev õtlu se mitmekesi stamise tugiteenused “. Eelprojekteerimist finantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest. Hoone operaator iks on IVIA, kes katab opereerimisega seotud kulud keskuse tegevustuludest. Tabel 2 . Elluviija kompetents alates 2010 Elluviija Kompetents Panus projektis IVIA Uute mastaapsete arendusprojektide edukas ettevalmistamine ja elluviimine: plane erimine, rajamine ja arendamine. Taristute omanik Omandatud hald ussuutlikkus U ute erainvesteeringute toomine regiooni (V älis)investoritele soft-landing teenuse osutamine S ihtkoha turundus Taristu omanik Inkuba tsioonikeskuse taristu rajamine, haldamine, opereerimine ja turundamine On oluline ära märkida, et projekti elluviimise ja jätkusuutlikkuse seisukohast on oluline, et projekti elluviija organisatsiooni asutajaringi kuuluvad riiki esindavad ja/või avaliku sektori asutused (KOV- i d) . Sihtasutuse vorm välistab võimaliku riski üleskerkim ist, et organisatsiooni omanikuring võib vahetuda ning huvid muutuda. Probleemi kirjeldus Eesti on võtnud eesmärgiks , sarnaselt teiste Euroopa riikidega , saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 . Kliimaneutraalsusele üleminekul on osad piirkonnad selles protsessis teistest rohkem haavatavamad. Eesti kõige suurem keskkonnasaastaja põlevkivisektor on koondunud Ida-Virumaale ning üleminek kliimaneutraalsusele avaldab suurimat mõju just siin, kus seistakse silmitsi juba praegu esinevate väljakutsete ga (madalad palgad, töötus, vähenev ja vananev elanikkond, jm). Maakonna tasandil tähendab õiglane üleminek süsinikuheitmete rohke majanduse ümberkorraldamist majandus- ja ettevõtlus keskkonna mitmekesistamis el koo s töötajate oskuste arendamise ja elukeskkonna parandamis ega , mis tagab muuhulgas ka piirkondliku tööhõive ja sissetulekute säilimise . Maakonnas on vähe kaasaegseid, noortele atraktiivseid sobivaid töökohti ja ettevõtlusvõimalusi. Õiglase ülemineku territoriaalse kava kohaselt on Ida-Virumaal kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis esmatähtis nüüdisaegse töötleva tööstuse arendamine . E dukas majanduse ümberkujundamine seisneb selle mitmekesistamises , mille eesmärk on suurema l isandväärtusega konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste väljatöötamine, mis omakorda loob töökohti, mille palgatase ületab keskmist. Mitmekesistamine ei toimu iseenesest. Seepärast on regiooni majanduse terviklikul üleminekul tähtis idufirmade, IKT ja muude abivaldkondade ökosüsteemi tekke jaoks spetsiaalse tugitaristu loomine . Ida-Virumaa ettevõtluse tugisüsteemi analüüs näitab , et erinevad toetusmeetmed ettevõtlusega alustamiseks erinevate partnerite poolt pakutuna on regioonis põhiliselt olemas: Alustava ettevõtja nõustamine Alustava ettevõtja baaskoolitus Starditoetus Ettevõtjate mentorklubid Ettevõtjatele suunatud erinevad spetsiifilised toetused Tegutsevate ettevõtete nõustamine Kontaktreisid välisturgudele Soft-landing teenus (välis) investoritele Ida-Viru maakonnas tegutseb kaks inkuba atorit : T alTech Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK) Kohtla-Järvel Narva Loomeinkubaator SA (OBJEKT) PKK on spetsiifilise suunitlusega ja selle teenused ei sobi laiemale sihtgrupile. Sellest tulenevalt on ka seal tegutsevate inkubantide arv väike. Keskus OBJEKT tegutseb põhiliselt Narvas ning tema mõju on samuti vähene , keskusel pole ka tegelikku võimekust eestikeelse inkubatsiooniteenuse osutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on maakonnas selgelt väljendunud kitsaskohaks inkubatsiooniteenuse pakkumine laiematele sihtrühmadele ning erinevates keeltes. Puudu on ettevõtlusega alustamisel turu mahtu ja vajadusi arvestav inkubatsiooniteenus , sh tulemusliku startup ettevõtluse kogemuse olemasolu . Digi- ja multimeedia i nkubatsioonikeskuse loomise põhiliseks ajendiks on viimaste aastate põlevkivisektorist õiglase ülemineku kiire areng Ida-Virumaal , otsides lahendusi majandusstruktuuri muutusteks süsinikuneutraalsetest sektoritest, nagu seda pakub audiovisuaalvaldkond . Keskus loob soodsa pinnase startup ettevõtluse hüppeliseks a renguks Ida-Virumaal tervikuna ning loodetavasti saavutab sünergia nii piirkonna teiste ettevõtetega (eelkõige läbi brändingu, tootedisaini , e-platvormide jms lisandväärtuse pakkumise), kui ka Ida-Virumaal tegutsevate kõrg- ja kutseharidust pakkuvate asutuste (kolledžid , kõrgkoolide fil iaalid ja kutsehariduskeskus) ning ka eraalgatustega ( kood/Jõhvi). VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS Tegevuspiirkond Geograafiline asukoht Ida-Virumaa on Eesti kõige kirdepoolsem maakond, mis asub Euroopa Liidu ida piiril . Ida- Virumaad läbib Tallinn-Narva maantee ja raudtee . Sillamäel tegutseb Euroopa Liidu idapoolseim sadam Silport . Ida-Virumaa tööstuslinnad asuvad maakonna põhjaosas läänest itta suund uvas koridoris Tallin n-Narva maantee ja raudtee vahetus läheduses. Maakonnakeskus eks on Jõhvi linn, mis asub Tallinnast 165 km kaugusel. Elanikkond Ida-Virumaa on üks linnastunumaid maakondi Eestis – umbes 80% elanikest elab linnades. Seisuga 31. detsember 2021 elas Ida-Virumaal 13 0 362 inimest, mis moodustas 9, 49 % Eesti rahvastikust (allikas: Statistikaamet). Rahvaarvult on Ida-Virumaa Harjumaa ja Tartumaa järel kolmandal kohal. Probleemiks on rahvastiku vähenemise ja selle vananemise pide v negatiivne dünaamika. V iimase 30 aasta jooksul on piirkonna rahvaarv vähenenud 40%, mis on riigi s kõige märgatavam rahvastiku vähenemise tendents . See on omakorda kaasa toonud tööealise elanikkonna vähenemise ja ülalpeetavate osakaalu suurenemise . Seega eristub Ida-Virumaa teistest Eesti piirkondadest kõige kehvemate sotsiaalmajanduslike näitajate poolest (nt suhteline vaesus, ebavõrdsus tervise ja sotsiaalse kuuluvuse seisukohast ). Tööhõive Alates 1990. aastatest on töötuse määr Ida-Virumaal olnud peaaegu alati kõrgem kui teistes Eesti maakondades. Kui Ida-Virumaa töötuse määr oli 31. 01 .202 4 seisuga 1 4 , 0 %, siis Eesti keskmine oli 8 , 3 % (allikas: Eesti Töötukassa). Ka Ida-Virumaa palgatase on Eesti keskmisest oluliselt madalam. Nii oli Ida-Virumaa keskmine brutokuu palk 202 3 . aasta septembris statistikaameti andmetel 1 462 eurot, mis oli 21 , 7 % madalam riigi keskmise st (1 8 68 eurot ) ja 30 % madalam Harjumaa taseme st (2090 eurot ). Majandus I da-Viru maakond annab olulise panuse riigi SKP s s e ja eksporti. 202 2 . aasta andmete põhjal on Ida-Virumaa osatähtsus 7 , 3 % Eesti SKPs t ning 11,9% tööstus - ja ehitus valdkonna SKPs t. Ekspordimahu poolest oli Ida-Virumaa 2022. aastal Eestis kolmandal kohal, jäädes alla vaid Harju - ja Tartumaa le , kusjuures maksebilanss oli Ida-Virumaal nende st kahe st maakonna st parem (173 miljonit eurot perioodil jaanuar-oktoober 2022). Ligikaudu sajandi jooksul on piirkonnas arendatud põlevkivisektorit, millest sai juba alates 1920. aastast Eesti majanduse strateegiliselt oluline sektor. Kuni käesoleva ajani on põlevkiviettevõtted olnud Ida-Virumaa majanduse selgroog, seda nii käibe kui ka mõju poolest. See sektor on piirkonna suurim tööandja. Kui 2021. aasta jaanuari seisuga töötas selles sektoris 4737 inimest (13% kõigist töötajatest), siis erinevatel hinnangutel sõltus põlevkivisektorist 6158-18 474 töökohta teistes sektorites ehk 20% kuni 42% k õigist Ida-Virumaa töötajatest. H aridus ja täiendõpe Ida-Viru maakonnas on esindatud neli Eesti kõrgkooli – T alT ech Virumaa Kolledž ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli struktuuriüksus Kohtla-Järvel , Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Sisekaitseakadeemia õppekeskus Narvas . Kutseharidust pakub Ida-Viru maa Kutsehariduskeskus õppebaasidega Jõhvis, Sillamäel ja Narvas. Audiovisuaalse tehnika ja meedia õppekavarühma kutsehariduse lõpetanu d inimeste arv Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses oli 2016/2017 – 33, 2017/2018 – 25 ja 2018/2019 – 24 . IT-alast täiendkoolitust pakub Jõhvis eraalgatuslik innovaatiline programmeerimiskool kood/Jõhvi. Ettevõtluse tugimised regioonis 2020 ava s Tehnopol Startup Inkubaator oma Narva esinduse . Narva ja Ida-Eestisse laienemine oli strateegiline samm . Narva HUB nõusta b alustavaid ettevõtteid, mis tegutsevad eelkõige ro he-, tervise-, targa linna või ärilt ärile suunatud tehnoloogiate valdkonnas . Tehnopol Startup Inkubaator on osa Baltimaade suurima teadus- ja ärilinnaku Tehnopol terviklikust tugiteenusest. Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol eesmärk on aidata kaasa maailmatasemel tehnoloogiaettevõtete tekkele ja kasvule Eestis ning toetada nende laienemist välisturgudele, pakkudes lahendusi ärikinnisvarast kuni vajaduspõhiste äriarendusteenusteni. Narva HUB keskendub pigem v enekeelse kogukonna loomi sele . Kevadel 2024.a alustas Tehnopol filmi- ja multimeedia startup programmi elluviimisega Ida-Virumaal. EAS initsiatiivil loodud Startup Estonia on esindatud ka Ida-Virumaal – eesmärk on luua Eestile rohkem idufirmade edulugusid, arendades selleks nende ökosüsteemi. 2018. aasta lõpus alustati koostööd Rahandusministeeriumiga, et luua Ida-Virumaale toimiv ökosüsteem idufirmade tekkeks ning toetada s iin seid ettevõtluse tugistruktuure, et luua idufirmadele hea kasvukeskkond. Selleks rahastab Startup Estonia erinevate iduettevõtluse ökosüsteemi loomiseks vajalik ke algatusi. Narvas tegutsev loomeinkubaator OBJEKT pakub büroopindasid ja korraldab projektipõhis eid üritusi ettevõtlusest huvitatutele ja ettevõtjatele . Taristu Maakonnas on välja arendatud ca 300 ha suurusel alal 5 kehtestatud detailplaneeringutega tööstus- ja äriparki Narvas, Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Jõhvis, kuhu on rajat ud ettevõtluseks vajalik tehniline taristu – vee- ja kanalisatsioonitrassid, küttetrassid ( keskküte või gaas), sõiduteed ja tänavavalgustus, sidevõrk ja valmisolek elektrivõrguga liitumisteks. Tööstuspargid on spetsialiseerunud järgmiselt: Narva Tööstuspark – töötlev tööstus ; Kohtla-Järve Tööstuspark – rohetehnoloogiad ; Jõhvi Äripark - äri teenindusettevõtted ( regionaalsed esindused ), logistika ja väiketootmine Kiviõli Äripark – väiketootmine . Tööstusparkidesse on viimase 13 aasta jooksul tehtud erainvesteeringuid kokku ca 110 miljonit eurot, seal tegutseb 18 investorit, kes on rajanud või just rajamas suur- ja väiketootmised, logistikakeskused või ä riteenindused, luues kokku üle 10 00 töökoha. Oma investeerimisprojekte tootmises valmistavad ette veel 22 ettevõtet , kelle panus Ida-Virumaale realiseeruks järgmise viie aasta jooksul. Ida-Virumaa eelised Tulenevalt eesmärgist mitmekesistada Ida-Virumaa majandus- ja ettevõtluskeskkonda ning saavutada põlevkivisektorist väljumine uute valdkondade arendamise ja k asvatamise läbi, on startupide võimestamiseks inkubatsioonikeskuse rajamine just Ida-Viru maakonnas argumenteeritud. Digi- ja multimeedia inkuba tsioonikeskuse asukohta regioonis toetavad ka järgmised tegurid : Vajalike toetavate teenuste pakkujate ja toetava tugistruktuuri olemasolu ja kättesaadavus I VIA, IVEK, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Ida-Viru e sindus Startup Estonia startup programmid ja tugi Tehnopol Startup Haridus-, turismi-, loomeklastrid võrgustikega (Kõrg /kutse )haridusasutuste esindused ja filiaalid regioonis , mis toetavad audiovisuaalvaldkonna IT õpet Tartu Ülikooli Narva Kolled ž ( äri IT) T alTech Virumaa Kolled ž (robootika) Programmeerimiskool Kood/Jõhvi ( tehnoloogia IT) I da -V irumaa Kutsehariduskeskus (multimeedia, IT ) Tööstus ettevõtete suur kontsentratsioon ja vajadus uute süsinikuneutraalsete tehnoloogiate järele Olemasolevad suur- ja väiketööstused, kes vajavad CO2 neutraalseid lahendusi uute ärimudelite loomiseks Ida-Virumaa tööstusparkides tegutsevad ettevõtted, kes arendavad edasi olemasolevaid tooteid, tehnoloogiaid (Ettevõtlus)t oetused õ iglase ülemineku fondi st Alates 2022. aastast rakendu sid esimesed Ida-Virumaal õiglase ülemineku fondi toetusprogrammid juba tegutsevatele/piirkonda tulevatele ettevõtjatele. Toetuse kogusumma suunal „M itmekesine ja nutikas ettevõtluse aren g ” on kuni 2029 . aastani 273 miljonit eurot. Ka i nkubatsioonikeskuse rajamist toetatakse sellest rahastust . Fondi toetused taseme /täiendõppeprogrammide ümberkujundamiseks, toetades uute sektorite arengut põlevkivisektorist väljumiseks Logistiliselt soodne asukoht Jõhvis: Võimaldab olla Ida-Virumaa tööstus- ja äriparkide olemasolevatele ja tulevastele residentidele kui potentsiaalsetele klientidele vahetus läheduses Jõhvi asub logistiliselt soodsas asukohas – transpordi sõlmpunkt Tallinna, Tartu ja Narva kontekstis kontsept uaalselt on Jõhvi asukohana Tallinna, Tartu ja Pärnu kontekstis parim valik , kattes regiooni keskuste võrgustikus Äri kinnisvara tur g Sihtrühmad ja nende vajadused Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsioonikeskuse sihtrühmadeks ärikinnisvara arendamise seisukohast on: T ehnoloogia startupid , kes tulevad keskuses se üüripindadele tegutsema, saades osa kogukonnategevustest, koosloomekeskkonnast , võrgustamisest ja ökosüsteemist I K T ettevõtted , kes tule vad keskusesse üüripindadele tegutsema, pakkudes startupidele osalemist ühisprojektides, tootearenduses, meeskonnatöös. M ikro- ja väikeettevõtete vajadust büroopinna järele iseloomustab paari töökohaga bürooruumide või töökoha kättesaadavus open office keskkonnas. A udiovisuaalvaldkonna ettevõtetes töötab keskmiselt 1,6 töötajat . Valdkonna ettevõtjad ja startupid vajavad tegevuse esimestel aastatel reeglina pigem üüripindasid , et algusaasta ( te ) l keskenduda pigem oma toote arendami sele ja võimestami sele, kaasates investoreid. Oma e simestel tegutsemisaastatel vajavad ettevõtted lisatuge oma äri ja meeskonna , teenuste ja/või too dete arendamisel, turundamise korral damisel, investeeringute kaasamisel jpm . Sel juhul on ettevõtete edenemisele soodsam , kui asutakse füüsilises keskkonnas, kus pakutakse ettevõtluse tugiteenuseid, kus tegutsevad ka teised valdkonnaettevõtted, kellega suure tõenäosusega tekivad toote- ja teenusearenduse ühisprojektid ning läbi ühiselt kasu tatavate nõupidamis- ja puhkeruumide ning tehnilise ühistaristu hoitakse kokku ka kulusid. Sellist koosloome keskkonda pakuvad reeglina inkubatsiooni- ja loomekeskused , tänu kelle turundustegevustele on ettevõtetel võimalik teha lisakäivet ning hoi da kokku ka turunduskulusid . Seega erinevus traditsioonilise büroo üüripinna ja inkubatsioonikeskuses pakutava vahel on keskuses olemasolev toetav kogukond , tugiteenused ja sellest tulenev lisaväärtus alustavatele ettevõtetele. Pakkumine äri kinnisvara turul Teostatavus-tasuvusanalüüsi koostamisel lähtutakse bürooruumide üürituru ülevaates bürooruumide pakkumisest kinnisvaraportaalides www.kv.ee , www.city24.ee ja www.kinnisvara24.ee Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse üüripindade esialgse hinna ngulise maksumuse kujundamiseks. Jõhvi Jõhvis on peaaegu kogu äri kinnisvara üüri turg esindatud pikaajalises kasutuses olnud äri pindadega. Teostatavus-tasuvusanalüüsi koostamise ajal pakkumis ed bürooruumide rendiks ärikinnisvara turul põhimõtteliselt puuduvad. Aastal 2022 renoveeriti kesklinnas asuvas kaubanduskeskuses Tsentraal äripin nad ning loodi uus kontseptsi oon „Büroohotell“, kus ettevõtetel on võimalik üürida büroopinda nii pika- kui lühiajaliselt . Üürnike kasutuses on ka ühisruumid (puhkeala, köök, nõupidamisruumid, kõneboksid). Samal ajal pakutakse üüripindasid edasi ka keskuse renoveerimata osas, kus pakutavad tingimused on lisamugavusteta ja madalama kvaliteediga. Üüri h indade tase renoveerimata osas: 5 eurot/ m² . Üür ihindade tase büroohotellis: 9,35- 11 ,2 eurot/m². Tallinn Heas korras või uute kuni 1000 m² bürooruumide rendipakkumised on hinnavahemikus 4,50 kuni 1 9 eurot ruutmeeter. Bürooruumide otsingusse on lisatud pakkumised üle terve Tallinna, sõltumata linna osast, sõltumata hoonete kasutusotstarbest. Hinnale lisanduvad kommunaalkulud. Turg on suur, valik on lai ja hinnatase mitmekülgne. Bürooruumide rendipakk umised ja –hinnad inkubatsiooni- ja koostöötamis e kontseptsiooniga keskustes Tehnopol Startup Inkubaator is Tallinnas , Tartu Teaduspargis, Lift99 Tallinn HUB-is, Spring HUB-is ja Tallinnas Workland-is pakutavate töökohtade üürihinnad jäävad vahemikku 110-225 eurot/kuus, fikseeritud lauakohtade hinnad on vahemikus 150-275 eurot/kuus. Bürooruume pakutakse alates 1 5 eurot/m² või al. 1900 eurot/kuus al. 6 töökohast ja al. 330 eurot/kuu s al 1 töökohast kontoriruumis. Töökohta avatud büroos pakutakse päevahinnaga alates 15 eurot. Võttes arvesse ärikinnisvara üüriturul pakutavast on Jõhvi inkubatsioonikeskuses pakutavate büroopindade hinnanguline maksumus ettevõtjatele 15 eurot/m² /kuus ( sisaldavad kommunaalkulusid), töökoht avatud büroos 15 eurot/ päevas (sisaldab kommunaalkulusid) ning büroopinnad ettevõtluse tugiorganisatsioonidele 7 eurot/m²/kuus (lisanduvad kommunaalkulud) . JÕHVI DIGI - JA MULTIMEEDIA INKUBA TSIOONIKESKUSE KONTSEPTSIOON Üldkontseptsioon Käesoleva projektiga luuakse Ida-Virumaal n n ökosüsteem, kus kohtuvad regioonis olemasolevad teenused ja sektor i arengut toetav (tugi)taristu, kus a rendatakse ja toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade arengut ja rahvusvahelist võrgust u mist , moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt kui ülevabariiklikult . Nendeks t eenus teks ja toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-, disaini -, video-, vektor graafika-, 3D-, heli- , litsentsid, VFX, e- platvormid jms. IVIA rajab Jõhvi Äripargi territooriumil e digi - ja multimeedia in kubatsioonikeskuse . Rajatav keskus on projekteeritud universaalse bürootaristuna , kus nii ettevõtted kui ettevõtlust toetavad tugistruktuurid saavad üürida kaasaegseid bürooruume koosloomekeskkonnana . Huvitatud kasutajatel on pakutavaid bürooruume võimalik üüri da peale avanenud võimalustest teavitamist keskuse operaatori poolt avalikult . Üürihinnad on viidud vastavusse turuhindadega. Jõhvi digi - ja m ultime edia inkubatsioonikeskus on 5 korruseline büroohoone , kus : 1.korrusel asub kohvikuala ning seminariruumid keskuse residentidele . Kohvik teenindab nii keskuse residente, külalisi, Jõhvi Äripargi residente kui linnakodanikke. Kohvik tegutseb ruumide üüri lepingu alusel ning rentnik selgitatak se välja avaliku konkursi tulemusel . S eminariruumid e kasutuse õigus sisaldub ruumide üürihinnas ning kasutuskord reguleeritakse vastavas broneerimiskeskkonnas; 2. , 3. ja 4.korrusel on saadaval üüripinnad nii tehnoloogia ja audiovisuaal startupidele ja VKE-dele , ettevõtluse tugiorganisatsioonidele , kes pakuvad oma teenuseid edaspidi inkubatsioonikeskuses ja teistele ettevõtetele (IKT) nii avatud büroo, üksikute töökohtade või väiksemate bürooruumidena; 5.korrusel on IVIA bürooruumid ning üüritoad keskuse residentide partneritele ( rahvusvaheliste ) projektide läbiviimise ajal Ida-Virumaal ; Katusekorrusel asuvad tehnoruumid ning rajatakse puhkeala ja väliterrass. Mitme ette võtluskeskkonna arendamise eesmärgil tegutseva organisatsiooni vahetu lähedus ning tihe omavaheline kontakt loob hea vastastikuse sünergia , vahendades kontakte ja vahetades infot mitmest erinevast valdkonnast. Selline vahetu info- ja kontaktivahetus aitab arendusorganisatsioonidel paremini mõista valdkonnaüleseid probleeme ning leida koos lahendusi kitsaskohtadele. Ida-Virumaa on majanduslikult ja strateegiliselt Eestis oluline regioon, mille arenguväljakutsetele vastamiseks teevad erinevad piirkonna ja riigi tasandi partnerid koostööd . S äästlikkus ja kestlikkus Jõhvi inkubatsioonikeskuse projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kaasaegsete energiasäästlike tehnoloogiate rakendamise nõuetega, tagatakse kõikide siht- ja huvigruppide ligipääsetavus objektile, hinnatakse projekti kliimakindlust ning „ei kahjusta oluliselt“ keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele vastavus t . Üldnõuded hoonele ja ruumidele: Hea ligipääsetavus nii ühistranspordiga, autoga, jalgrattaga kui jalgsi Kõrge energiatõhusus, keskkonnasäästlike energiavarustustehnoloogiate rakendamine (päikesepaneelid e paigaldamine katusel e, LED sise- ja välis valgustus ) Kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automat iseerimine ja nutikas juhtimine Elektrooniline juurdepääsu süsteem ruumidesse sisenemiseks Hoone küttesüsteem lahendatakse tsentraalse k eskküt t e baasil Suunad CO₂ jalajälje vähendamiseks ja rohelise jalajälje suurendamiseks: Prügimajanduse korraldamine jäätmete liigiti sorteerimiseks Taaskasutus e propageerimine Autop arklas varjulised r ohesaared Kõrghaljastus e võimalikult maksimaalne säilitamine Elektriautode laadimispunktid e loomine Jalgrattaparkla rajamine Projekti eesmärk Projekti üldeesmärk : Luua audiovisuaalvaldkonna tehnoloogia startup ettevõtete arengu hüppeks inkubatsioonitaristu ja seal pakutavate teenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muut (u) miseks, uute ettevõtete tekkimiseks Ida-Virumaal , pakkudes atraktiivseid uusi töökohti nii maakonna noortele kui põlevkivisektorist vabanevatele inimestele . Projekti strateegilised eesmärgid : Rajada hiljemalt august 2026. Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsioonik eskus ; Tagada taristu ha ldusvõimekus teenuste võimaldamis eks keskuse turund us- ja müügitegevuse toel Oodatavad tulemused Jõhvi digi - ja multimeedia inkubats ioonikeskuse projekti käivitamise ja elluviimisega luuakse Ida-Virumaal eeldused startup ettevõtluse arenguks: ettevõtluskeskkonna mitmekesistamises uute kiire kasvu ja arenguga ettevõtete tekkimises tänapäeva ootustele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamises uute kõrgelt tasustatud töökohtade tekkimises Ida-Virumaal , sh IT-sektoris, mis on just noortele atraktiivne ning kõrvaldatakse kitsaskoht alustavate ettevõtjat e inkubatsiooni ja selleks sobiva taristu puudumises : 202 6 . aasta ks on loodud Jõhvis ja Ida-Virumaal esimene kaasaegne startup inkubatsiooni- ja büroo taristu; 20 3 8 . aastaks on Jõhvi i nkubatsioonikeskuse tegevuse tulemusel Ida-Virumaal: saanud avaliku sektori sekkumise l kasu ligikaudu 1 95 audiovisuaalvaldkonna tehnoloogia ettevõtet (sh uued ettevõtted) ; loodud 6 00 - 700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaal sektori s. PROJEKTI OBJEKTI KIRJELDUS Asukoht Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioo nikeskus rajatakse Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumile (Joonis 1 ). Joonis 1. Jõhvi Äripargi 2.etapp Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumi detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega on kehtestatud jaanuaris 2022. Kogu ala jaotatakse 13 krundiks. Krun t 4 hoonestatakse Jõhvi digi ja multimeedia inkuba tsioonikeskuse asukohana , mis võimaldab nii büroo hoone kui mahuka parkimisala rajamist . Ühendus Tallinn-Narva maan teelt inkubatsioonikeskusega on võimalik Jordi teelt, mis on äripargi keskne juurdepääsutänav ja kulgeb Tallinn-Narva maanteega paralleelselt. Jõhvi linnaga on ühendus Jaama tänava pikenduselt tuleva ristmiku kaudu . Tulevikus ehitatakse see kahe tasandiliseks. Planeeritav Tallinn-Narva neljarealine maantee võimaldab tulevikus ligipääsu äripargi alale selleks ette nähtud mahasõitude ja ristmike kaudu. Põhiline juurdepääs sõiduauto või kergliiklusvahendiga linna poolt tulles on mööda Jaama tänavat . Ka juurdepääs maanteelt on väga hea, kui arvestada Tallinna ja Narva poolt saabujatega - nii suurematest linnadest kui regioonist . Krun dil puuduvad linnaehituslikud piirangud, kuid arvestama peab Pühajõe ehituskeeluvööndiga. 0 0 Joonis 2. Jõhvi Äripargi 2.etapi detailplaneeringu põhijoonis Jõhvi Äripargi kaugus peamistest taristu sõlmpunktidest: Tallinna lennujaamast 170 km; Narva lennuväljalt 50 km; Tallinn- Narva maanteest – 0, 6 km; Jõhvi vaksalist ja bussijaamast – 1,5 km. Krun di kirjeldus vastavalt detailplaneeringule on toodud Tabelis 4 . Tabel 4. Jõhvi i nkubatsioonikeskuse krundi andmed Krunt 4 Krundi suurus: 9484 m² Sihtotstarve: tootmistegevus 5 0% /äritegevus 5 0% Ehitiste maks kõrgus: 28 m Hoonestusala suurus: 6000 m² Hoonete arv 3 Andmed: Maa-ameti geoportaal Krun t asu b soodsalt ca 0,6 k m kaugusel tiheda liiklusega Tallinn-Narva maanteest , kuid on siiski varjatud ümbritseva metsa ja piirnedes idas P ühajõe käänulise sängi ning kaldaäärse looduskeskkonnaga, mida planeeritakse maksimaalselt säilitada. Loodus- ja tehiskeskkonna sujuv ühendamine loob taristule milj ööväärtuslikkust, millel on loometööd soodustav mõju . Hoone ja ruumid Jõhvi inkubatsioonikes kuse hoone asukoht, komplek t sus ja teh nili n e eskiis lahendus töötati välja kaasates valdkonna eksperte ja huvigruppe , et luua Ida-Virumaa mo odsaim, efektiivseim ja inspireerivaim koosloome keskkond startup sektori arenguks . Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsioonikeskus es (kasuliku pinnaga 1712 m²) asuvad (J oonis 3 ) : 1.korrusel seminari ruumid (kokku ca 4 0 kohta) ja toitlustusala koos köögi ja abiruumidega . Kohviku teenust saavad kasuta da kõik majaasukad, külalised, äripargi ettevõtted ja linnakodanikud . 2. , 3. ja 4.korrusel üüripinnad nii tehnoloogia ja audiovisuaal startupidele ja VKE-dele, ettevõtluse tugiorganisatsioonidele ja teistele sidusettevõtetele (IKT) – 2-4kohalised kabinetid (keskmine pindala 8-14 m2) kuni 70 töökohaga ning töökohad avatud kontoris üldpindalaga 227 m2 – 60 töökohta. Igal korrusel on kööginurk, puhkeala, nõupidamisruumid; 5. korrusel IVIA bürooruumid. Võimalus välja üürida ka paar 3kohalist büroo d , kui bürookorrustel kitsaks peaks minema. Samal korrusel asuvad ka 4 üürituba startup ettevõtete võrgustikettevõtjate majutuseks B&B kontseptsioonil. Katusekorrusel asub terrassiga puhkeala. Siin asub ka hoone tehnosüsteemide ruum. Allikas: Jõhvi inkubatsioonikeskuse eski isprojekt (Novarc Group AS) 202 4 Joonis 3 . Hoone eskiisjoonis läbilõige Territooriumile rajatakse autode ja jalgrataste parkimiskohad ning el ektrisõidukite laadimispunktid. Juhtimine IVIA on Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsioonikeskuse hoone omanik ning vastutab ( kinnis ) vara hald amise eest. IVIA loob rentnikega üüri suhete korraldamiseks ning IVIA hoone te vara ja tehn osüsteemide haldamiseks haldusjuhi ametikoha, seadmete ja tehnosüsteemide tõrgeteta funktsioneerimise tagamiseks majandus juhi ametikoha ning majasiseste ja -väliste teenuste ja toodete arendustegevuste, sh kestlikkuse ja rohepõhimõtete elluviimiseks arendus juhi ametikoha . Need loodavad töökohad kaetakse IVIA omavahenditest. Kohviku tegevuse juhtimiseks leitakse operaator-ettevõte avaliku konkursi korras s elle valdkonna ettevõtete seast , kes hakkab inkubatsioonikeskuses teenust pakkuma üüritingimustel . Inkuba tsioonikeskuse toimimiseks vajalikud muud tugiteenused (näiteks raamat upidamine, juriidiline nõustamine) ka etakse IVIA tsentraalsel juhtimisel või ostetakse sisse vastavate teenuste pakkujatelt. Taristu kommunaalteenuse d ja tehnosüsteemide hooldus ostetakse sisse teenus e pakkujatelt . TEENUSED Teenuste kirjeldus ja maksumus Üüripindade pakkumise kontseptsioon inku batsioonikeskuses põhineb turuhindadel . Teostatavus-tas uvusanalüüsi koostamise ajal on finantsanalüüsi koostamisel lähtutud turupakkumistest sarnaste teenuste /toodete pakkumisel . Jõhvi digi - ja multimeedia inkubatsio onikeskuses pakutakse järgmisi teenuseid: B ürooruumid e rentimine uues kaasaegses keskuses : Startupidele ja IKT ettevõtetele (VKE-d) ettevõtluse tugi organisatsioonidele ; S tartup inkubatsiooniprogramm tehnoloogia idufirmadele audiovisuaalvaldkonnas B ürooruumid koos ühisruumide (puhkeruum, avatud köök, kõneboksid, seminari- ja nõupidamisruum (id)) kasutamise võimalusega ettevõtetele (hind sisaldab kommunaalkulusid): kaasaegsed sisustatud 2-4kohalised bürooruumid 15 ,00 EUR/m² /kuus töökoh t avatud büroos 15 ,00 EUR/ päevas Bürooruumid koos ühisruumide (puhkeruum, avatud köök, kõneboksid, seminari- ja nõupidamisruum (id) ) kasutamise võimalusega ettevõtluse tugi organisatsioonidele ( hinnale lisanduvad kommunaalkulud ) 7,00 EUR/m² /kuus TURUNDUS Sihtrühmad ja turundus kanalid Inkubatsioonikeskuse sihtrühmaks on ärikinnisvara arendamise seisukohast : T ehnoloogia startupid , kes vajavad tegutsemiseks keskuse s pakutavaid kontoriruume või töökohti IKT ettevõtted (VKE-d) , kelle tegevus kattub ka audiovisuaalvaldkonnaga ning kes pakuvad teenuseid nii keskuse kui ka Jõhvi Äripargi residentidele. Koosloome idufirmade ja tööstusettevõtetega. Sihtgruppideni jõudmiseks kasutatakse järgmisi kanaleid: Tabel 5. Turunduskanalid Sihtgrupp Turunduskanal Müügikanal Tehnoloogia startupid Sotsiaalmeedia (FB, Instagram jm) Veebileht Demo /info päevad Tehnopol Startup Estonia IKT ettevõtted Sotsiaalmeedia (FB, Instagram jm) Demo /info päevad Veebileht Turundusmaterjalid (video, trükk) Trüki- ja e-meedia väljaanded Regiooni kolledžid, kood/Jõhvi Ettevõtlusmessid Turundusstrateegia ja e elarve Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsio onikeskuse turunduse esimesed strateegilised sammud avalikkuse, sh turuosaliste ja võtmepartnerite teavitamise ks leiavad aset juba varases staadiumis. Selleks viiakse läbi: inkubatsioonikeskuse veebilehe valmistamine hoone ehitustegevuse algul pidulik nurgakivi panek hoone valmimi sel pidulik avamine sündmuste kajastused meedias, sotsiaalmeedias (FB) ja IVIA kodulehel Turundusstrateegia kavandamiseks ning selle efektiivseks teostamiseks , samuti avaliku üldise teadlikkuse ning tegevuse nähtavuse tõstmiseks on oluline teha ja arendada koostööd järgmiste võtmepartneritega : IKT ja audiovisuaalvaldkonnas kõrg/kutse/täiendõpet pakkuvad haridusasutused ( TÜ Narva Kolledž , T alTech V irumaa K olledž , Kood/Jõhvi, I da -V irumaa KHK ) . Regionaalsed klastrid (haridus, turism, loomemajandus) Startup Estonia Tehnopol OBJEKT Ida-Virumaa KOV-id Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsi oonikeskuse k odumaistele t uruosalistele viiakse läbi regulaarseid teavituskampaania id hoonekompleksis pakutavatest (võrgustiku)teenustest ja üritustest FB -s , kodulehel. Laiema üldsuse teadlikkuse tõstmine ja teenuste parema nähtavuse tagamine Visuaal virtuaalse brändi loomine – veebileht ja CVI Koostöövõrgustiku arendamine (ettevõtluse ja audiovisuaalse valdkonna tugi- ja katusorganisatsioonid, investorid, ettevõtjad, koolitus- ja haridusasutused, jt) Kommunikatsioon avalikkusele (sh rahvusvahelised ja regionaalsed meediakajastused) Turundusstrateegia eesmärkide täitmiseks koostatakse iga-aastane turundusplaan sihtgruppidele suunatud turundustegevuste, ajakava, planeeritava eelarve ga . IVIA senine 1 4 aastane kogemus turundustegevuste läbiviimisel investorite leidmiseks tööstusparkidesse on näidanud, et aastane turunduseelarve jääb vahemikku 30 000 - 4 0 000 eurot. TEGEVUSKAVA Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekti võib jagada kahte põhilisse etappi. Esimene etapp hõlmab pe rioodi alates 2022. a kuni inkubatsioonikeskuse ja filmistuudiote käivitamiseni 2025.a . Teine etapp hõlmab tug iteenuste osutamist ja keskuse tu rundamist ning arendamist kuni 202 9 . aasta ni . Esimese etapi põhi tegevusteks on 2023 -202 5 : Digi- ja multimeedia i nkuba tsioonikeskuse taristu projekteerimine Ehitusloa taotlemine ТТА ja meetme k äskkirja kooskõlastamine Startup inkubatsiooni käivitamine Taristu ehituse riigihankeprotsessi läbiviimine Taristu ehitamine Inkuba tsioonikeskuse t urundus Hangete läbiviimine ja lepingute sõlmimine inkubatsioonikeskuse katmiseks kommunaal- ja tehnohooldussüsteemide teenustega Inkubatsioonikeskuse käivitamine Teise etapi tegevusteks on alates 202 6 : Startup inkubatsiooni osutamine Üüriruumide pakkumine K eskuse haldamine, majandamine ja turundamine PROJEKTI TASUVUSANALÜÜS Projekti finantsmudel Projekti tasuvuse, majandusliku ja finantsilise jätkusuutlikkuse ja sotsiaalmajandusliku mõju hind amiseks koostati projekti finantsmudel. Mudel on koostatud 15 -aastaseks perioodiks, millest esimesed kaks aastat on investeerimis etapp ja järgnevad 13 aastat t ööetapp . Arvestusperiood on valitud juhendi alusel äriinfrastruktuur i projektide valdkonnas . Projekti fina ntsmudel on esitatud Lisas 1 ja sisaldab : p rojekti elluviimise kulud e prognoosi ; p rojekti jooksvate tulude, kulude ja kasumi prognoos i ; puhastulu analüüs; r ahavoogude prognoosi ; s otsiaalmajandusliku mõju prognoosi ; i nvesteeringute tasuvuse prognoosi avaliku sektori eelarvele . Peamised sisendandmed , mida finantsmudeli koostamisel kasutati: Tabel 6. Finantsmudeli sisendandmed Andmed Argumendid väärtuste valimiseks finantsmudelis Tegevustulu d Üüri hind P õhineb 2 põhilise üüri objekti kontseptsioonile (üürihind koos kommunaalkuludega ja üürihind, millele lisanduvad kommunaalkulud) , hinnatase lähtub sarnaste objektide üürihinna turutaseme analüüsist : Bürooruumide üürimine ettevõ tluse tugi organisatsioonidele – 7 eurot m² + kommunaalkulud Antud h innapakett on suuremat pikaajalist püsivat üüripinda vajavatele, ettevõtluseks vajalikke teenuseid pakkuvatele ettevõtetele/organisatsioonidele, kelle kommunaalteenuste tarbimise maht võib olla suure kõikumisega. Rakendatakse büroohoonetes pikaajaliste üürilepingute korral. Ettevõtluse tugiorganisatsioonid siin on pigem lähtudes inkubatsioonikeskuse kontseptsioonist – ruume üürivatel ettevõtetel oleksid ettevõtlust toetavad teenused ja võrgustik lihtsasti kättesaadav (hea ligipääsetavus infole ja teenustele). Eritingimusi või eeliseid tugiorganisatsioonidele üüripindade pakkumisel ei kehtestata, kõigil on võrdne võimalus avaldada soovi inkubatsioonikeskuses kontoripindade üürimiseks. Info üüripindade pakkumise kohta saab kuulutada välja avalikult peale inkubatsioonikeskuse rahastamise otsust. Bürooruumide ja t öökohtade üürimine ettevõtetele – 15 eurot/m² kuus ja 15 eurot töökoht/päevas (sisaldab kommunaalkulusid) Antud h innapakett lõpphinnaga klientidele – üüritakse ühte kontoriruumi (2-4 töökohta) või ühte töölauda avatud kontoris (lühi- või pik a ajaliselt või ühekordselt), mistõttu pole kommunaalteenuste arvestamine võimalik. Nende klientide kommunaalteenuste puhul on võetud arvesse, et kulu on suvel madalam, talvel kõrgem, seetõttu arvestatakse, et teenuse pakett oleks aastaringselt sarnase hinnaga. Ka turunduslikult on oluline, et väikekliendil oleks täpne arusaam töökohaga seotud kuludest. Sama ruumide üürile andmise loogikat kasutatakse ka teistes coworking mudeliga büroohoonetes. Täituvusprotsent Täituvuse prognoosimisel rakendatakse täituvuse kolmeastmelise kasvu mudel it Periood (aastat alates inkubatsioonikeskuse käivitumisest) 1 - 3 4 - 7 8 - 13 Keskmine täituvus 73% 80% 86% Tegevuskulud Hoone kasutus - ja kommunaalkulud Tuginedes Jõhvi Äripargi territooriumile rajatud äriobjektide ja Jõhvi linna s asuva kaubanduskeskuse opereerimise kogemusele . Konkreetsed hinnad ja kommunaalkulude mahud on esitatud finants analüüsi lisades Tööjõukulud Põhineb IVIA töötajate Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse tegevuses osalemise plaanil ja nende tööjõukuludel. Tööjõukulude suurus on esitatud finants analüüsi lisades. Amortisatsioonikulud Lähtudes Eestis üldtunnustatud amortisatsiooninormidest projektis soetatud varale. Amortisatsioonikulude konkreetsed väärtused soetatud põhivara liikide lõikes on toodud finants analüüsi lisades Investeerimiskulud Lähtudes esialgsest plaanist hoone parameetrite järgi ja konsultatsioonidest ehitusorganisatsioonide, projektee rijate, teiste valdkonna spetsialistide, seadmete ja mööbli tarnijatega. Investeerimiskulude konkreetsed suurused on esitatud finantsanalüüsi lisades Inflatsioon Prognoos on tehtud raskesti prognoositava t inflatsiooni mitte arvesse võt tes , kuid eeldades, et inflatsiooni muutus mõjutab kõiki nii kulusid kui ka projekti tulusid. Hinnad Hinnad on eurodes. Prognoosid on koostatud püsihindades. Hinnad arvestatud ilma käibemaksuta . Hoone ehitusega kaasnevad jooksvad kulud (nt ehituse ajal kasutatav elektrienergia) sisalduvad ehituslepingus ja neid rahastatakse 100% ÕÜF vahenditest. IVIA pea mised kulud algavad 202 6. aastal pärast hoone kasutuselevõttu. Investeeringud Esialgsete arvestuste kohaselt on projekti teostamiseks vajaliku investeeringu kogumaht 3 272 000 eurot ( ilma käibemaksuta ). Tabel 7. Projekti investeeringud Tasuvusanalüüs Jooks vad tulud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus koos filmistuudiote kompleksiga hakkab saama tulu : r uumide rentimisest , (üle 8 0 % kõikidest tegevustuludest) t ulud üürnike ga jagatavate kommunaalkulu arvete tasumisest Jooks vad kulud Jook svate kulude struktuuris moodustab valdava osa vara amortisatsioon ( üle 50 % kõikidest tegevuskuludest ). Peamisteks tegevuskuludeks on ( 5 % kõigist tegevuskuludest ) : k ommunaalkulud ; t ööjõukulud ; r emondikulud ; tehno h ooldus ; turundus kulud ; hooldus kulud (hooned, territoorium) . Muud kulud, mille osa tegevuskulude struktuuris on alla 5%: valve , kindlustus, muu d kulud . Kasum likkus Lähtudes inkubaatori finantsmudelis rakendatava täituvusstsenaariumist on inkubaatoril järgmised tulu, kulu, EBITDA ja kasumi suurused: Tabel 8. Kasum Keskmise täituvuse stsenaariumid vähene keskmine kõrge 73% 80% 86% Tulud, eurot/aastas 110 072 147 802 185 559 Kulud (amortisatsioonita), eurot/aastas 153 401 153 610 153 923 EBITDA, eurot/aastas -43 329 -5 808 31 636 Kasum, eurot/aastas -178 560 -141 039 -103 595 Puhastulu analüüs finantsmudelis näitab, et Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse diskonteeritud tulud 13aastase perioodi korral moodustavad 1 341 572 eurot/aastas, kulud (amortisatsioonita) 1 357 920 eurot/aastas, puhaskasum puudub. Nende arvutuste põhjal ei ole projekt kasumlik ega tasu end ära, mistõttu ei ole see äriprojektina eraarendajate jaoks atraktiivne. Kasumianalüüs avaliku sektori eelarvele Ülaltoodud kasumlikkuse (puhastulu) analüüs näitab, et projekt ei too tulu, ku i seda käsitleda äri projektina. Kuid projektil on suur sotsiaalmajanduslik mõju nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis. See teeb projekti realiseerimise avaliku sektori jaoks majanduslikult kasulikuks. Tasuvuse hindamiseks viidi a valiku sektori jaoks läbi majandusanalüüs, kus võrreldi avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringu i d avaliku sektori tuludega, mis tekkisid projekti sotsiaalmajandusliku mõju hindamisest . Analüüs viidi läbi investeeringute tulemuslikkuse üldtunnustatud hindamise meetodil diskonteeritud rahavoo alusel. Vastavalt metoodikale võrreldi projekti teostamisel tekkivaid li satulusid ja –kulusid eeldusega, et projekt ei realiseeru. Projekti lisatulu ks on täiendav maksutulu Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuses pakutavatest inkubatsiooniprogrammidest väljunud uute ettevõtete tegevusest. Projekti lisa k uluks on õiglase ülemineku fondi meetme „ Ettevõtluse mitmekesi stamise tugiteenused ” rahastus . Üksikasjalikumalt on andmed projektiga seotud avaliku sektori lisa tulude ja - kulude arvestuste kohta esitatud lisas olevas finantsanalüüsis. P rojekti s tuvastatud lisa tulud ja - kulud diskonteeriti vastavalt 4% diskontomäärale. Saadud diskonteeritud rahavoogu analüüsiti investeeringute absoluutse ja suhtelise tootluse kriteeriumide alusel. Allpool on esitatud avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringute tasuvuse näitajad : Tabel 9 . Projekti tasuvusnäitajad Analüüsi tulemused näitavad, et projekt on avalikule sektorile tulus ja kiire tasuv usajaga , kuna: raha ajaväärtust arvestades tasub investeering ära 4 aasta jooksul (DPP näitaja), mis on seda tüüpi ettevõtluse infrastruktuuri projekti puhul aktsepteeritav periood ; projekti tulemusena on avaliku sektori nüüdispuhasväärtus (NPV) täiendavatest maksutuludest 60 miljonit eurot (raha väärtus 202 4 . aastal ) d iskonteeritud investeeringutasuvuse indeks (PI) on 20,0 . See tähendab, et iga projekti investeeritud 1 euro pealt saab avalik sektor tuluna tagasi 20,0 eurot 202 4 . aasta raha väärtuses . IRR ( 51% ) ületab hinnangulist diskontomäära (4%) 12,8 korda, mis tähendab projekti kõrget turvamarginaali. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus Projekt on finantsiliselt jätkusuutlik, kuna igal arvestusperioodi l on projekti kulude täielik katmine tagatud järgmiste allikate kombinatsiooniga: fond i toetus, projektiteenuste müük , IVIA laen . SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU Võttes arvesse, et startup ettevõtetes luuakse töökohti keskmiselt 2,3 korda rohkem ning keskmine palk on 1,8 korda kõrgem, siis toob startup ettevõtlusesse panustamine järgneval perioodil tagasi nii uute töökohtade, inimeste täiendava eneseteostusvõimalus e ning laekunud maksutulu näol. Projekti positiivne sotsiaalmajanduslik mõju: Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelis t e Startup ettevõtete kasvu tulemusel suureneb maksulaekumine nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarvesse (20% tulumaks ja 33% sotsiaalmaks otseselt ja kaudselt lisandunud töökohtadelt ja 22% käibemaks müügitulult. Tekivad u ut t üü pi töökohad, mis on atraktiivsed ka noortele Tõuseb piirkonna konkurentsivõime Pr ojekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamis es se ning omab suurt sotsiaalmajandusl ikku mõju piirkonnale . Kuna projekt ei ole erasektorile selle mittetasuvuse tõttu huvipakkuv, kuid selle mõju ettevõtluse arengule ja regiooni majandusele suur, on riigil võimalus turutõrke tingimustes sekkuda. Projekti r ealiseerimise tulemusel saab Ida-Virumaal toetusmeetme sekkumisest Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse 13 aastase tegevuse jooksul kasu : indikatiivselt 1 95 audiovisuaalvaldkonn a tehnoloogiaettevõtet ( sh uued ettevõtted ), kes loovad 600-700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaalvaldkonna või seda teenindavates sektorites. Selle tulemusel laekub 1 3 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ca 97 miljonit eurot, sealhulgas: sotsiaalmaksu ca 37 mln eurot; tulumaksu ca 19 mln eurot; sh KOV-i de eelarvetesse ca 1 0 mln eurot; käibemaksu ligikaudu 31 mln eurot. Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid: Tabel 10 . Sotsiaalmajandusliku mõju võtmeindikaatorid FINANTSEERIMINE Võttes arvesse , et projekt omab suur t sotsiaalmajanduslikku mõju Id a-Virumaale ning erasektor i jaoks pole projekt tulus , rahastatakse projekti summas 3 272 000 eurot avaliku sektori vahendite arvel t õ iglase ülemineku fondi meetme „Ettevõtluse mitmekesistamise tugitaristu” sekkumisest „Inkubatsioonikeskuste rajamine Narvas ja Jõhvis“ , mis avatakse 202 4. aastal . RISKI ANALÜÜS Projekti läbiviimisel võivad esile kerkida järgmised peamised riskid: Tabel 11. Projekti riskianalüüs Risk Riski realiseerumise tagajärjed Tõenäosus/ Mõju Riski ärahoidmise või selle tagajärgede vähendamise meetmed Taristu rajamise riigihanke protsess ei ole läbiviidud korrektselt ja ei vasta riigihanke seaduse tingimustele 1. Riigihanke tulemused vaidlustatakse rahastaja poolt ning riigihanke tulemus tühistatakse 2. Uue riigihanke läbiviimise protsess lükkab edasi taristu valmimise tähtaja ca 3-4 kuuks, mis seab omakorda ohtu taristus partnerite poolt planeeritavad tegevused Keskmine/ Suur Taristu rajamise riigihanke protsessi läbiviimiseks ostab IVIA teenust kõrge kompetentsiga eksperdilt , kellel on pikaajalised kogemused riiklike hangete ettevalmistamise s ja läbiviimises riigisektoris , kooskõlastatakse rakendusüksusega enne hanke väljakuulutamist Taristu ehitamine osutub kallimaks kui selleks eraldatud toetus Tuleb teha kärpeid taristu väljaehitamises senise mahu arvelt, mis võib seada ohtu projekti eesmärkide saavutamise planeeritud mahus, mis omakorda mõjutab negatiivselt loodetud mõju saavutamist Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna mitmekesistamisel e Suur /Suur 1.Lahendada läbi koos ekspertidega nutikaimad ja soodsaimad lahendused juba eelprojekteerimise käigus 2. Viia riigihange läbi selleks sobivaimas aja perioodis, et saada ehitusturul parim võimalik soodsaim pakkumine ehitustööde läbiviimiseks 3. Leida täiendavaid finantseerimisallikaid või finantseerida omavahenditest Tõrked taristu ehitamisel Planeeritud ehitusperiood võib pikeneda, mis seab ohtu taristu valmimise tähtaja Keskmine/ Keskmine kuni suur 1.Ehitusjärelevalve teenuse sisse ostmine ehitusprotsessi juhtimiseks 2.Ehituspr ojekti ekspertiisi teostamine Inkubatsioonikeskuse vähesest täituvusest tingitud halduskoormuse oluline kasv Inkubatsioonikeskuse tegevuskahjum kuni haldussuutmatuseni Väike / Suur 1. Turundusstrateegia ja -plaani ümberkorraldamine 2. Teenuste mitmekesistamine täiendavatele sihtgruppidele 3 .Sihitud turundustegevuste läbiviimine sihtgruppidele Energiahindade kasv, energiadefitsiit Kompleksi kütte- ja elektri kulude hüppeline kasv või pikemad energiakatkestused Keskmine/K eskmine 1. Balansserida küte kasutuses olevate ruumide ja kasutuseta r uumide vahel 2. Rakendada hoones energiasäästlikke süsteeme Pandeemia, piiride sulgemine. Välis ettevõtted ei tule ja/või ei saa Ida- Virumaal tegutseda Väike/K eskmine E esti sisese klientuuri suur endamine, turundusstrateegia ümber vaatamine KASUTATUD ALLIKAD Eesti Arhitektide Liit, 2022. Loomeinkubaatori kohaanalüüs Jõhvis Eesti Konjunktuuriinstituut, 2021. Eesti Loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus. Film ja video. Haridus- ja teadusministeerium. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 ja tegevuskava 2023-2029 Jõhvi Vallavalitsus, 2022. Jõhvi äri- ja logistikapark II detailplaneering Jõhvi Vallavalitsus, 2022. Võrdlustabel Jõhvi ettevõtluse inkubatsioonikeskus-filmistuudio asukoha valikutest Novarc Group AS, 202 3 . Jõhvi inkubaator . Eskiis. Poliitikauuringute Keskus Praxis 2020. Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega Startup Estonia Database 2023 . Taotlus Sihtasutuselt Ida-Viru Investeeringute Agentuur EASi ja Kredexi ühendasutusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos stuudiokompleksiga raha eraldamise kohta Taotleja nimi: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur ( IVIA ) Projekti nimetus: Loometööstuse inkubaatori rajamine koos stuudiokompleksiga Projekti üldmaksumus : 1 0 99 0 000 eurot Omafinantseering: 0 eurot K aasfinantseering : 0 eurot Projekti toimumise aeg : 01 . 04 . 20 2 4 - 01 . 08 .202 6 Taotleja andmed Juriidiline nimetus: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Postiaadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Keskväljak 4, 41531 Taotleja suurus: suurettevõte Kodulehekülje aadress: www.ivia.ee Käibemaksukohustuslase number: EE101370875 Pangakonto andmed: SEB Pank Pangakonto number (IBAN): EE391010220109173019 SWIFT kood: EEUHEE2X Kontaktisikute andmed 1. Teet Kuusmik 2. Kersti Raja Lisateave Riigiabi reeglite rakendamine: E uroopa Komisjoni (EL) määruse nr 651/2014 a rtikkel GBERi artikli 56 lõige 5 Vastavus t GBER artikli 6 lõige 3 punkt b) kinnitame alljärgnevaga L isas 1 „ Loometööstuse inkubaatori rajamine koos stuudiokompleksiga “ . P rojekti eesmärk, tegevused , tulemused (lühike kirjeldus) Projekti eesmärk on toetada põlevkivisektori ümberkorraldamist Ida-Viru maakonna majanduse ja ettevõtluse mitmekesistamist el , innustades ettevõtjaid leidma ja realiseerima uusi ärivõimalusi. Selleks rajab IVIA Jõhvi Äripargi territooriumile hiljemalt 2026. aasta augustiks kaasaeg s e loometööstuse taristu koos audiovisuaalse tööstuse vajadustele vastava stuudiote kompleksiga. Loometööstuse inkubaatoris tegutsevad üüripindadel valdkonna loomeettevõtted, kellel on võimalus läbida loomemajanduse inkubatsiooniprogramm ettevõtete kasvuks ja kompetentside kasvatamiseks, lisaks tekivad üüripinnad filmi- ja muu audiovisuaaltööstusele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele, moodustades üheskoos ja kaasates partnervõrgustikku uusi huvi- ja tugigruppe ning arendades kasvava potentsiaaliga filmitööstuse ökosüsteemi. Loometööstuse inkubaatori ja stuudiote p rojekti elluviimisega kõrvaldatakse kitsaskoht loomemajanduse ettevõtete inkubatsiooni ja nende võimestamiseks vajaliku ning filmitööstuse kasvuks sobiva taristu puudumises Eestis . Projekti üldeesmärk : Luua loomemajanduse arengu hüppeks inkubatsiooni ja audiovisuaaltootmise taristu ning seal pakutavate teenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muut(u) miseks , uute ettevõtete tekkimiseks Ida-Virumaal, pakkudes atraktiivseid uusi töökohti nii maakonna noortele kui põlevkivisektorist vabanevatele inimestele. Projekti strateegilised eesmärgid: Rajada hiljemalt august 2026. a Loometööstuse inkubaator koos stuudiokompleksiga Jõhvi Äripargis ; Tagada taristu haldusvõimekus ja jätkusuutlikkus inkubatsiooni- ja soft-landing teenuste võimaldamiseks läbi aktiivse rahvusvahelise ja riigisisese turundus- ja müügitegevuse T egevuse tulemused : Taristu projekti käivitamise ja elluviimisega luuakse Ida- Virumaal eeldused loometööstuse arenguks : majandusstruktuuri muut (u) mises uute ettevõtete tekkimises tänapäevanõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamises , pakkudes tooteid / teenuseid potentsiaaliga üle Eesti ja rahvusvaheliselt uute töökohtade tekkimises Ida-Virumaal ning kõrvaldatakse kitsaskoht alustavate loometööstuse ettevõtjate inkubatsiooni ja filmi tööstuse s sobiva taristu puudumises : 2026. aastaks luuakse Ida- Virumaal , Eestis esimene kaasaegne loometööstuse inkubatsioonitaristu koos filmistuudiote ning sinna juurde kuuluvate abi - ja postproduction pindadega . 2038. aastaks on loometööstuse inkubaatori ja stuudiote tegevuse tulemusel Ida- Virumaal : saanud avaliku sektori sekkumise tulemusel kasu hinnanguliselt 87 ettevõtet , sh uued ettevõtted , kes pakuvad teenust välis - ja kodumaistele filmiproduktsioonidele ; loodud 130-140 otsest ja kaudset töökohta filmitööstust teenindavates sektorites ; loodud toimiv rahvusvaheline koostöö - ja kompetentne regionaalne teenusvõrgustik filmitööstuse ökosüsteemis . Projekti tulud Projekti kulud Oodatav mõju Projekti positiivne sotsiaalmajanduslik mõju: Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise filmitootmise tulemusel suureneb maksulaekumine nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarvesse ( tulumaks (20%) ja sotsiaalmaks (33%) otseselt ja kaudselt lisandunud töökohtadelt ja käibemaks (22%) müügitulult .) Kasvab Eesti ja Ida- Virumaa tuntus turismisihtkohana Kasvab Eesti ja Ida- Virumaa külastatavus - elavneb sise - ja välisturism Tekivad uut tüüpi töökohad , mis on atraktiivsed ka noortele Tõuseb piirkonna konkurentsivõime Pr ojekt annab olulise panuse Ida- Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamis es se ning omab suurt sotsiaalmajandusl ikku mõju piirkonnale . Kuna projekt ei ole erasektorile selle mittetasuvuse tõttu huvipakkuv , kuid selle mõju ettevõtluse arengule ja regiooni majandusele suur , on riigil võimalus turutõrke tingimustes sekkuda . Projekti realiseerimise tulemusena on 13 aasta pärast peale Loometööstuse inkubaatori ja stuudiote käivitamist Ida- Virumaal : saanud avaliku sektori sekkumisest kasu indikatiivselt 87 ettevõtet , sh uued ettevõtted , kes pakuvad teenust välis - ja kodumaistele filmiproduktsioonidele ; loodud 130-140 otsest ja kaudset töökohta filmitööstust teenindavates sektorites . Selle tulemusel laekub 13 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ligemale 16,81 miljonit eurot , sealhulgas : sotsiaalmaksu ca 3,43 mln eurot ; tulumaksu ca 1,30 mln eurot ; sh KOV- i ca 0,5 mln eurot ; käibemaksu ca 12,08 mln eurot Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid: T aotleja kinnitus Allkirjaga kinnitan järgnevat: -kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; -taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; -taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses; - taotlejal puuduvad riiklikud ajatamata maksuvõlad, mis ületavad 100 €; - taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; - taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal tähtajaks täitm ata kohustusi; - taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti kaasfinantseeringu tagamiseks; - projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi tagasimaksmiseks . Allkirjaõigusliku isiku ees- ja pere konna nimi : Teet Kuusmik, juhatuse liige JÕHVI LOOMETÖÖSTUSE INKUBAATOR KOOS STUUDIOKOMPLEKSIGA Kliimakindluse tagamine Tellija: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Teostaja: Civitta Eesti AS Hindajad: Diana Matejuk, Liisa Kompus Jaanuar 2024 1 2 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 4 1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS ......................................................................................... 5 ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT 5 2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) .......................................................... 8 2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE 8 2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE 9 3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) ......................... 11 3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS 11 3.2. OHULE AVATUS 12 3.2. KLIIMA SUHTES HAAVATUS 14 KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 15 LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE......................................................................................... 16 3 SISSEJUHATUS Analüüsi eesmärgiks on hinnata Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) poolt Ida-Virumaale Jõhvi valla Kotinuka külla loometööstuse inkubaatori rajamise projekti kliimakindlust. 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimakindluse tagamise kohta teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, milles esitatud juhise kohaselt katab kõnealune protsess kahte teemat – panus kliimaneutraalsusesse (kliimamuutuste leevendamine) ning panus vastupanuvõimesse kliimamuutuste vastu (kliimamuutustega kohanemine). Mõlema puhul koosneb hindamine kahest etapist: hindamine ja üksikasjalik analüüs. Antud kontekstis on „taristu“ lai mõiste, mis hõlmab nii hooneid, looduspõhiseid taristuid, võrgutaristuid kui ka muid materiaalseid varasid. Jõhvi loometööstuse inkubaator koos selle koosseisu kuuluva stuudiokompleksiga on kavas rajada Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi alale. Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 12.12.2022 koostatud eskiis1. Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi arenduse keskkonnamõjusid on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. 01.03.2022 korraldusega nr 278 kehtestas Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu.2 Käesolevas aruandes on hinnatud Jõhvi loometööstusinkubaatori ehituse projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ning analüüsitud planeeritava taristu vastupanuvõimet kliimamuutustele. 1 Novarc Group AS, 2022. Jõhvi filmistuudio. Eskiis. 2 Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP-165 LINK 4 1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS Projekti teostajaks on Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Tegemist on avaliku sektori arendusorganisatsiooniga, mille asutajad on Eesti Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on luua Ida-Virumaal ettevõtjate jaoks soosiv keskkond investeerimiseks ning seeläbi aidata kaasa maakonnas uute töökohtade loomisele. Projekti raames rajatakse Jõhvi linna piiril asuvale äripargi territooriumile loometööstuse inkubaator koos stuudiote kompleksiga. Rajatav kompleks oleks esimene omataolistest kaasaegsete stuudioruumidega Eestis, mis on loodud teenindama loomemajanduse alustavaid ja tegutsevaid ettevõtjaid, pakkudes ettevõtluse tugiteenuseid, loomeinkubatsiooniprogrammi ja kaasaegseid üüripindasid koosloomekeskkonnana. Filmistuudiod koos abi- ja teenindusruumide ning post production alaga annab võimaluse tuua regiooni rahvusvahelise tähtsusega filmitootjaid, luues valdkonna ettevõtjatele võimaluse pakkuda oma teenuseid filmitööstuses regioonis, laienedes potentsiaalselt oma teenuse/toodete profiiliga ülevabariigiliselt ja potentsiaalis rahvusvaheliselt. Projekti eesmärgiks laiemalt on meelitada piirkonda tegutsema ettevõtteid, mille tegevusala on seotud filmitööstuse ja infotehnoloogia. Arendus toetab Euroopa roheleppe ja õiglase ülemineku eesmärke luues Ida-Virumaale eeldused väikese keskkonnamõjuga jätkusuutliku ja mitmekesise ettevõtluskeskkonna arenguks ning toetades majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030. a energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. a kliimaneutraalsuse saavutamisega. ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT Projekteeritav loometööstuse inkubaator (katastritunnus 25101:001:1094) hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteest, moodustades osa Jõhvi äri- ja logistikapargist 2. etapist (vt joonised 1 ja 2). Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022.a koostatud eskiis. JOONIS 1 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI 2. ETAPI ASUKOHT3 3 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK 5 Ida-Viru maakonna pindala on 2 972 km2 ning rahvaarv 2022. a seisuga ligi 132 700 inimest. Ida-Virumaa tööhõive on Eesti maakondade võrdluses üks madalamaid, moodustades 2022. a 20 kuni 64 aastaste elanike puhul 70%. Viimaste aastakümnete jooksul on maakonna rahvaarv pidevas languses ning Statistikaameti prognooside kohaselt võib eeldada sama trendi jätkumist. Selle põhjusteks on eelkõige negatiivne loomulik iive ning rändesaldo. Vähenemise käigus muutub maakonna rahvastiku vanuseline koosseis, st vanusegruppide arvukus kasvab.4 Maakonna ettevõtluses valitseb ettevõtete arvu poolest, nagu ka mujal Eestis, jae- ja hulgikaubandus. Samas tuleneb Ida-Virumaa puhul valdav osa majanduslikust väärtusest põlevkivi kaevandamisest ja väärindamisest. Jõhvi linn on kujunenud regionaalseks kaubandus-, teenindus- ja administratiivkeskuseks. Planeeritava taristu asukohas hetkel hooneid ei ole ja ala katab mets. Tulevikus on sinna planeeritud rajada äri- ja logistikapargi taristu, kuhu koonduvad ettevõtted, kelle tegevusaladeks on eelkõige logistika ja hulgimüük ning väikese keskkonnamõjuga tootmine ja äriteenindus. Umbes kilomeetri kaugusel loode suunas asub Kotinuka küla keskus ning lõunas üle Tallinn-Narva maantee Jõhvi linna eramutega hoonestatud ala (lähim elamu on üle maantee ca 100 m kaugusel) ja kaubandusettevõtted. 5 Kavandatud taristute idaküljel voolab Pühajõgi. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-2027 on antud veekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hea ning koondseisund kesine. Jõe kaldal asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide leiukohad. IVIA rajab Jõhvi Äripargi territooriumile loometööstuse inkubaatori hoone koos stuudiote kompleksiga (stuudiod ja neid teenindavad abiruumid, sh büroohoone koos post production alaga). Rajatav kompleks on esimene omataolistest kaasaegsete stuudioruumidega Eestis, mis on loodud teenindama loomemajanduse alustavaid ja tegutsevaid ettevõtjaid, pakkudes ettevõtluse tugiteenuseid, loomeinkubatsiooniprogrammi ja kaasaegseid üüripindasid koosloomekeskkonnana. Loometööstuse inkubaatori kompleksi asukoht, komplekssus ja tehniline eskiislahendus töötati välja kaasates valdkonna eksperte ja huvigruppe, et luua Ida-Virumaa moodsaim, efektiivseim ja inspireerivaim koosloomekeskkond filmitööstuse sektori arenguks. Stuudiote kompleksis rakendatakse mitmefunktsionaalset kasutust – broneeringusüsteemi alusel läbi stuudiote veebilehe. Jõhvi Loometööstuse inkubaator rajatakse Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi kruntidele 2 ja 3 (vt joonis 2), mille summaarne suurus on 18 585 m2 ning sihtotstarve tootmis- ja ärimaa. Kogu kompleksi pindala on projekti kohaselt 8 750 m² (bruto)6: ● 1.korrusel hakkab asuma: väike stuudio (netopind 1 296 m²) ning selle abi- ja teenindusruumid netopinnaga 689 m²; suur stuudio (netopind 2 059 m²) ning selle abi- ja teenindusruumid netopinnaga 632 m; liigendatav catering-, casting-, seminariala kokku 394 m²; lao-, töökojaruumid kokku 1 706 m². ● 2.korrusel hakkavad asuma: järeltootmise ala koos abi- ja teenindusruumidega kokku netopindalaga 866 m²; Bürooruumid ala kasutajatele. Krundid asuvad soodsalt ca 0,6 km kaugusel tiheda liiklusega Tallinn-Narva maanteest, kuid on siiski varjatud ümbritseva metsa ja piirnedes idas ja põhjas Pühajõe käänulise sängi ning kaldaäärse looduskeskkonnaga, mida planeeritakse maksimaalselt säilitada. Loodus- ja tehiskeskkonna sujuv ühendamine loob miljööväärtuslikkust, millel on loometööd soodustav mõju. Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi kruntidele võimaldatakse ligipääs kergliiklusvahenditega. 4 Statistikaamet, 2023: LINK 5 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK 6 Novarc Group AS, 2022. Jõhvi filmistuudio. Eskiis. 6 JOONIS 2 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI KRUNTIDE JAOTUS (ÄRI- JA TOOTMISMAA KRUNDID MÄRGITUD LILLA VÄRVIGA, TRANSPORDIMAA KRUNDID HALLIGA JA ÜLDKASUTATAVA MAA ROHELISEGA, LOOMETÖÖSTUSE INKUBAATOR PIIRITLETUD ORANŽIGA)7 7 Projekt363 OÜ, 2022, töö nr. 160403, Jõhvi äri- ja logistikapark II detailplaneering: LINK 7 2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) Vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise teatisele „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“8 hõlmab kliimamuutuste leevendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamist, energiatõhusust, energiasäästu ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. See eeldab, et kavandatud tegevuse puhul on rakendatud meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või sidumiseks, mis toetavad pikemas perspektiivis Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Teatise tabelis 2 on loetletud taristuobjektide kategooriad, mille puhul on CO2-jalajälje kvantitatiivne hindamine üldjuhul nõutud. Jõhvi loometööstuse inkubaatori projektiga kavandatud tegevus ei kuulu loetletud kategooriate hulka ning seega ei ole vajalik kliimaneutraalsuse leevendamise osas 2. etapi üksikasjalikuma hindamise läbiviimine ning käesolevas analüüsis piirdutakse kaudse kasvuhoonegaaside heite (elektri- ja soojusenergia kasutusest tulenevalt) eelduslike kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutustega. 2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Projektiga kavandatud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu poolt 2019. aasta lõpus avaldatud Euroopa Roheleppe kasvustrateegia eesmärkidega jõuda läbi nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandustegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Õiglase ülemineku mehhanism on üks Euroopa Liidu vahend, mis toetab majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu suunaga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, kuna regiooni sotsiaalmajanduslik keskkond on tänasel päeval paljuski sõltuvuses põlevkivitööstusest. Jõhvi loometööstuse inkubaatori arendus loob eeldused uute töökohtade loomiseks ning piirkonna ettevõtlusmaastiku ümberkujundamiseks fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 on Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond. 9 Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030 kohaselt on valla üldine eesmärk rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja10: • parandada piirkonna mainet; • tõsta elukeskkonna kvaliteeti; • parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti; • tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti. Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine toetab nii maakondlikul kui ka valla tasemel seatud eesmärki mitmekesistada piirkonna majandusmaastikku kahjustamata seejuures keskkonda ning vähendades töökohtade sõltuvust fossiilsete maavarade kasutusega soetud tegevusaladest. 8 Euroopa Komisjon, 2021. Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027: LINK 9 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+: LINK 10 Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030: LINK 8 2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE Kliimamuutuste leevendamise hinnang sisaldab kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) kvantifitseerimist planeeritava projekti ühel tegevusaastal. Kasutatud metoodika põhimõtted on pärit Euroopa Investeerimispanga metoodikast11 ja Eesti-spetsiifiliste emissioonifaktorite allikaks on Eesti Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudel12. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudelis toodud riigi tasandil kokkulepitud lähenemisele, on võrguelektri heitetegurite puhul arvestatud võrgu jääkseguga viimaste saadaolevate andmete kohaselt. KHG jalajälg hõlmab lisaks CO2-le ka teisi olulisi kasvuhoonegaase – CH4, N2O, HFC-s, PFC-s, SF6, NF3 ja on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2ekv). Antud kontekstis hõlmas KHG heite arvutus kaudset heidet, mis tekib projekti käigus tarbitava sisse ostetava energia tootmisest. Kaudse heitena käsitleti kavandatud taristuobjekti poolt sisse ostetava võrguelektri ja soojusenergia mõju. Elektri- ja soojusenergia mõju arvutamisel on arvestatud ka kompleksi täituvusega. Projekti kohaselt installeeritakse loometööstuse inkubaatori territooriumile ka päikesepaneelid koguvõimsusega 30 kW. Võttes arvesse paneelide asukohta ja koguvõimsust, küündib eeldatav aastane tootlikkus u. 27 700 kWh-ni13. Kogu päikeseenergiast toodetud elektrienergia läheb kasutusele inkubaatorihoones, mistõttu on aastasest elektritarbest lahutatud maha päikepaneelide poolt toodetud elektri kogus (tabel 1). Metoodika kohaselt on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri emissioonifaktor võrdne 0-ga. Võrgust tarnitud elektrienergia KHG heite arvutuses kasutati Eesti võrguelektri jääksegu heiteteguri väärtust ning kaugkütte KHG heite arvutuses kombineeriti heitetegureid vastavalt soojusenergia pakkuja kasutatavatele energiaallikatele (vt tabel 1). Jõhvi keskkütte teenuse osutajaks Gren Viru, kes omakorda ostab VKG Energialt põlevkiviõli tootmise jääkgaasist toodetud soojusenergiat. Absoluutne heide moodustub kõikidest projekti tegevustega seotud heitkogustest (vt täpsemalt tabelist 1, kus energiakasutuse kogused on korrutatud heiteteguriga) vastavalt etteantud metoodilistele juhistele. Tulenevalt projekti iseloomust, ei ole vajadust „ilma projektita“ heite kvantifitseerimiseks, seega piirduti vaid absoluutse kasvuhoonegaaside heite leidmisega ühel tüüpilisel tegevusaastal („projektiga“ stsenaarium). TABEL 1. PLANEERITAVA TEGEVUSE ABSOLUUTNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE Heite- Heide kokku Kategooria Ressurss Kogus aastas Ühik Ühik Heiteteguri viide tegur t CO2ekv/a Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, " Põlevkivi 18% põlevkivi poolkoksigaas (VKG Petr I-III) (kWh), t CO2ekv/ Kaugküte generaatorgaas, 82% 218,0 MWh 0,320 69,8 „Põlevkivi generaatorgaas (VKG) MWh (kWh)“. Heitetegur on leitud põlevkivipoolkoksigaas14 vastavalt kütteväärtuste proportsioonidele Kliimaministeeriumi KHG jalajälje Võrgu- t CO2ekv/ Eesti keskmine 541,1 MWh 0,637 344,6 arvutusmudel 02.11.22, elekter MWh „Tavaelekter“ Kliimaministeeriumi KHG jalajälje Taastuv- t CO2ekv/ Päikeseenergia 27,7 MWh 0,000 0,0 arvutusmudel 02.11.22, elekter MWh „Taastuvelekter“ KOKKU 414,4 11 European Investment Bank, Project Carbon Footprint Methodologies, 2022: LINK 12 KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22: LINK 13 European Commission, Photovoltaic Geographical information system: LINK 14 Põhineb soojusenergia pakkuja (Gren Viru) poolt kasutatava energiaallika segul 9 Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamisel toimub kasvuhoonegaaside heide selleks kasutatavate masinate kütuste põletamisest. Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse ehituse kestvust ning taristute eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks. Taristu kasutusaegne heide on eelkõige seotud hoonete kompleksi energiatarbega. Rajatava loometööstuse inkubaatori kompleksi kuuluvad rajatised on planeeritud liginullenergiahoonena (A- energiaklass). Elektri tarbimine toimub võrgust ning hoone osana rajatavast päikesepargist. Ühtlasi on Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal kavas rajada päikesepark, mis võimaldab äripargis tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega ning saavutada seeläbi veelgi kõrgema energiaklassi. Mõlemal juhul on vastavus kliimaeesmärkidega tagatud, kuna ka võrguelektri puhul on riiklikult seatud siht suurendada taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu. Kavandatud taristuobjekti projekteerimisel on kavandatud rida meetmeid tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. Projekteerimisel lähtutakse kaasaegsetest energiasäästu tehnoloogiatest. Hoone projekteerimise nõueteks on seatud kõrge energiatõhusus, roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (eelkõige filmitööstus), kelle tegevus on väikese süsinikujalajäljega. Tulevikus vaates otsitakse täiendavalt võimalusi taastuvenergia kasutuse suurendamiseks. Selleks loob võimalusi Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja poolt kavandatud päikesepargid. Tulevikus on võimalik kaaluda täiendavate energia tootmis- ja salvestusüksuste rajamisest. Kuna taristuobjekt hakkab asuma areneval tööstusalal, siis loob see eelduse koostööks (sh taastuvenergia tootmiseks) kõrvalasuvate ettevõtetega. Soojusvajaduse katmiseks on detailplaneeringuga nähtud ette võimalus liituda gaasitrassiga ning rajada maagaasil töötav küttekeha. Küll aga Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja plaani kohaselt liitub kompleks kohaliku keskkütte süsteemiga ning võimaldada pargis tegutsevatel ettevõtetel tarbida soojust keskküttevõrgust. Mõlemal juhul vastuolu Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega pole, kuna kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi saavutamiseks liigub soojuse tootmine ajapikku fossiilsetest kütustest sõltumatutele lahendustele. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. 10 3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) Kliimakindluse vastupanuvõime hindamise eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja/või selle asukohale. Kliimariskide hindamisel vaadeldav ajavahemik peaks vastama projekti rahastatava investeeringu kavandatud elueale. Siinkohal on võetud aluseks Euroopa standardites arvutusliku tööea mõiste – periood, mille jooksul konstruktsiooni kasutatakse tehes vajalikku hooldust, kuid mitte suuremaid remonditöid. Kehtivate normide alusel projekteeritavate hoonete arvutuslik tööiga on 50 aastat, st 2024. aastal planeeritav taristuprojekt peab vastu pidama kliimamõjuritele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele kuni aastani 2074. Kliimamuutustega kohanemise hindamise 1. etapp koosneb esmalt kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsist, ning seejärel neid kahte kombineerides kliima suhtes haavatavuse hindamisest. Võimalike märkimisväärsete kliimariskide tuvastamisel esimese analüüsi käigus liigutakse edasi 2. etapiga, ehk üksikasjaliku analüüsiga. Kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel on abimaterjalina kasutatud ja täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, kus on välja toodud erinevad kliimaohud mida projekti tegevuste lõikes hinnati skaalal: väike, keskmine või suur. Tabel on lisatud analüüsile eraldi failina. 3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS Kliimatundlikkuse analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks, millised kliimaohud on konkreetset liiki projekti puhul olulised olenemata projekti asukohast. Planeeritava taristuprojekti peamisteks kliimaohtudeks on üleujutused (nii lähedalasuvate veekogude kui ka valingvihmade tõttu), sademed (sh lumi, jäävihm), tormid (sh tuul, äike), kuumus (sh temperatuuritõus, põud). Ekstreemsete ilmastikuolude (ekstreemsed sademed sh valingvihmad, lumi, jäävihm, tormid (sh lume- ja äikesetormid) tõttu suureneb oht elektrikatkestusteks. Täiendavalt on kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, mis on lisatud aruandele eraldi failina. Jõhvi loometööstuse inkubaator kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa- alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Energia ja vee hankimine toimub elektrivõrgust, keskküttesüsteemist ning ühisveevärgist. Kõrgete objektide (sh puude) kukkumisest tulenevaid kahjustusi on võimalik vältida hoonet ümbritseva kõrghaljastuse teadliku planeerimisega Ühtlasi arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud elektri- ja veevarustuse katkestused kõrvaldatakse lühikese aja jooksul. Kavandatud taristu asub vahetus läheduses riigimaanteele, seega ei ole häiringute esinemine transpordiühenduses tõenäoline. Valingvihmad ei kujuta taristuobjektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Hoone konstruktsioonide projekteerimisel võetakse arvesse sademete (lumi ja vihm) ning tuule võimalike mõjusid. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud standarditel, kvaliteedinõuetel ning juhendmaterjalidel. Taristuobjekti projekteerimisel on ennetavalt võetud arvesse, et kuumus võib põhjustada teatud materjalide deformeerumist. Ühtlasi võib see muuta inimeste jaoks taristuobjekti kasutamise ebameeldivaks, kui kuumal ajal puudub seal jahutuse võimalus. Jõhvi loometööstuse inkubaatori projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Ühtlasi on hoone ümbruses plaanis säilitada looduslikku kattega, haljastatud alasid. Seega on rakendatud ennetavaid meetmeid kliimaohtu minimeerimiseks. 11 Kõiki eelnevalt nimetatud kliimamuutustest tulenevaid riske on kõige lihtsam ning mõistlikum maandada projekti väljatöötamise etapis, kuna lahenduseks on kohavalikul looduslike tingimuste arvestamine, piisava haljastuse säilitamine ning läbimõeldud materjalide valik ja hoone projekteerimine. Kavandatud taristuobjektide projekteerimisel on seda lähenemist rakendatud. Projekti kliimatundlikkuse analüüsi tulemused on koondavalt esitatud tabelis 2. Erinevate ekstreemsete ilmastikuolude korral on kliimatundlikkus varade, protsesside, sisendite ja transpordiühenduste osas kavandatava taristuobjekti puhul väike. Kokkuvõtvalt on kavandatav taristuprojekt väikese kliimatundlikkusega kõigi kolme teema puhul. TABEL 2. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Üleujutused (sh Kuumus (sh põud, Sademed (sh lumi, Tormid (sh tuul, veekogudest, temperatuuri tõus) jäävihm) äike) valingvihmadest) Kohapealsed varad ja Väike Väike Väike Väike protsessid Sisendid (vesi, energia) Väike Väike Väike Väike Transpordiühendused Väike Väike Väike Väike Suurim punktisumma Väike Väike Väike Väike nelja teema puhul 3.2. OHULE AVATUS Jõhvi loometööstuse inkubaator hakkab asuma Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi alal Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud 2022 aastakokkuvõtte15 kohaselt on selle piirkonna aasta keskmiseks õhutemperatuuriks u 6 oC ja aasta keskmise õhutemperatuuri anomaalia u 1,7 oC, st on näha temperatuuritõusu trendi. Aastane sademete hulk selles piirkonnas on u 606 mm ning anomaalia 92%. Keskkonnaagentuuri kliimanormide16 kohaselt on antud piirkonnas 1991-2020 aasta keskmiseks tuulekiiruseks 3,7 m/s, kusjuures maksimaalne tuulekiirus samas ajavahemikus on selles piirkonnas 28,0 m/s (tuul, mille keskmine kiirus ületub 21 m/s või üle selle loetakse tormiks). Tulevase kliima analüüsimisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri poolt 2015. aastal koostatud dokumendist „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Aluseks on võetud globaalse kliimastsenaariumite RCP4.5 (mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP8.5 (pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal koostatud kliimaprojektsioonid. 17 Antud projektsiooni kohaselt muutub kliima võrreldes kontrollperioodiga (1971-2000. a) aastateks 2041- 2070 järgnevalt: • Keskmine temperatuur tõuseb 2-2,6 oC võrra; • Sademete hulk suureneb keskmiselt 10-14%; • Sademete suurimat kasvu on oodata talvel (201-231%), kusjuures lumikate kahaneb märkimisväärselt; 15 Keskkonnaagentuur, kliima aastakokkuvõtted: LINK 16 Keskkonnaagentuur, kliimanormid: LINK 17 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK 12  • Keskmised tuulekiirused kasvavad talvel ja osaliselt ka kevadel tsüklonite arvu kasvuga – kasvu tõenäoline vahemik 3-18%. • Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid. Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades ning tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt asfaltteed, parklad ja bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku18. Kavandatud taristuobjekti ümbruses on tuvastatud kuumalainete ajal soojussaare efekti esinemist. Sellest tulenevalt hinnatakse tulevase kliima puhul kõnealuse piirkonna avatust kuumalainetest tulenevatele ohtudele keskmiseks. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab tulevikus kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi katmise. Viimastel aastatel on turule tulnud ettevõtteid, kes pakuvad asfalttee katmist täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on aga nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest. Kavandatud taristuobjekti projekteerimisel arvestati hoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine. Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid, mis võivad avaldada negatiivset mõju kohalikele veeressurssidele. Kavandatav taristuobjekt olulisel määral vett ei kasuta ning ei põhjusta piirkonnas veetarbimise suurenemist. Vett tarbitakse ühisveevärgist, seega on ressursi kättesaadavuses häirete esinemise tõenäosus minimaalne. Planeeritavast taristu idaosas on Pühajõgi, mille puhul on asjakohane hinnata üleujutuse ohtu. Pühajõgi kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda ning jõkke suubuvad Rausvere (Raudsvere) jõgi – 7,6 km, Vasavere (Voka) jõgi – 15,5 km ja Mägara oja (Aluoja, Härjaoja, Sepaoja) – 14 km; Kohtla-Järve ja Tammiku kraav19. Vooluhulk on kasvavas trendis: perioodil 1945-1962 oli jõe vooluhulgaks mõõdetud 1,7 m3/s, perioodiks 1978-2010 oli jõe vooluhulk kasvanud kuni 2,1 m3/s 20. Piirkonnas asuvate maa-aluste kaevanduste täitumine veega, kopratammide ja langenud puude poolt voolu tõkestamine ning rohked sademed on koosmõjus põhjuseks, miks Jõhvi kirdeosas on esinenud probleeme liigveega.21 Projekteeritud taristu ja jõe vahele jääb 100-meetrine puhver. Taristu hoonestusala on projekteeritud absoluutkõrgusele 46 m, samas kui Pühajõe kalda piiri kõrguseks on geoloogiliste mõõdistustega määratud 43,5 m. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et jõe veetaseme muutus kavandatud taristuobjekti ei ohusta. Sellest tulenevalt on kõnealuse piirkonna avatus üleujutusest tulenevate ohtudele väike nii praeguse kui tulevase kliima puhul. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Viimaste aastate kogemuse põhjalt ei ole piirkonnas sellega probleeme esinenud. Keskkonnaministeeriumi koostatud kliimaprojektsioonide22 kohaselt suurenevad perioodil 2041-2070 sademed eelkõige suvekuudel. Kuid kui arvestada ka sademede geograafilist jaotumist Eestis, selgub et vihmarohkemal suveperioodil toimub sademete suurenemine eelkõige mere kohal. RCP8.5 kliimastsenaariumi kohaselt kasvab sademete hulk kõige enam Kagu-Eestis, samas kui Kirde-Eestis prognoositakse mainitud perioodil sademete hulga ajas muutumatust (võrreldes kontrollperioodiga 1971- 2000 a.). Arvestades kõnealuse territooriumi asukohta, on planeeritava taristu asupaiga avatus sademetest tulenevatele ohtudele hinnatud väikeseks. Sademete hulga kasv (sh valingvihm) ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Looduspõhiste lahenduste kasutamine vee immutamiseks pinnasesse on tehniliselt raskendatud ning ebasoovitatud põhjavee kõrge taseme tõttu 18 Maa-amet, 2023, Soojussaarte kaardirakenduse kirjeldus: LINK 19 Tuvi, E-L, Feršel, A-L, 2010. Hoiualadega jõed Virumaal 1 20 Vaht, R., 2014. The impact of oil shale mine water on hydrological pathways and regime in northeast Estonia. 21 Tallinna Ülikooli ETUI, 2012. Ida-Virumaa tehnilise infrastruktuuri teemaplaneering. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine: LINK 22 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK 13 tõttu. Täiendavate vihmavee viibe tekitamiseks kasutatavate lahenduste (nt rohekatused) kasutamist ei peeta otstarbeliseks süsteemide täiendava koormuse tõttu katusekonstruktsioonidele – stuudiote katuslaed on kavandatud suurte riputuskoormusega arvestades. Samas säilib taristuobjekti asukoha ümbruses võrreldes linnamaastikega suhteliselt palju looduslikku kattega alasid. Lisaks nähakse ette hoonete esine sillutatud jalakäijate ala koos metsakooslusega rohesaartega dreeniva kattega (betoon- või looduskividest läbilaskva kattega). Sademevee kogumine ja käitlemine nähakse ette õli- ja liivapüüduritega varustatud restkaevude abil. Puhastatud sademevesi juhitakse vastavalt detailplaneeringule kinnistu lõunapiiril asuvasse kraavi, kust see liigub edasi Pühajõkke. See lahendus on tänaseks kasutusel Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etapi puhul ning seni ei ole süsteemi toimimises tõrkeid esinenud. Selle eeliseks on ühtlasi võimalus kasutada ära juba olemasolevat infrastruktuuri. Kavandatava loometööstuse inkubaatori kompleksi tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Tulevase kliima puhul on üleujutuste, sademete, tormidele avatus kavandatava taristuprojekti puhul väike, kuumuse ohule keskmine (vt tabel 3). TABEL 3. OHULE AVATUS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Kuumus (sh Üleujutus (sh Sademed (sh Tormid (sh tuul, temperatuuri tõus, veekogud, lumi, jäävihm) äike) põud) valingvihmad) Praegune kliima Väike Väike Väike Väike Tulevane kliima Keskmine Väike Väike Väike Suurim punktisumma: Keskmine Väike Väike Väike praegune + tulevane kliima 3.2. KLIIMA SUHTES HAAVATUS Kliima suhtes haavatavuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks võimalikud märkimisväärsed ohud ja nendega seotud riskid. Hindamise alusel tehakse otsus, kas minna edasi üksikasjaliku analüüsi etappi või mitte. Kliima suhtes haavatavuse analüüsi puhul lähtutakse kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemustest. Võttes arvesse nii kliimatundlikkuse kui ka ohule avatuse analüüsi, selgub et „keskmine“ hinnang on antud vaid projekti avatusele temperatuuri tõusu suhtes tulevase kliima puhul. Teiste teemade osas on hinnang „väike“. Kõrgematest temperatuuridest tulenevate riskide maandamiseks rakendatakse projekti raames mitmeid abinõusid. Projekti raames arvestatakse hoone jahutuse vajadusega, sh integreerides jahutussüsteemi, mis aitavad säilitada kvaliteetset töökeskkonda ka soojemate ilmade korral. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab põhiprojekti staadiumis kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi heleda materjaliga katmise (kirjeldatud lk 12). Haljastuse ja jahutussüsteemide kasutamisega tagatakse kuumalainete mõjude minimeerimine. Seega, võttes arvesse projekti spetsiifilisust ja rakendatavaid abinõusid riskide maandamiseks, jõuti analüüsi käigus järeldusele, et temperatuuri tõus omab planeeritava projekti tegevusele ebaolulist mõju. Kõnealuse projekti haavatavus on kuumusest tulenevate kliimaohtude suhtes „väike“ (tabel 4). 14 TABEL 4. KLIIMA SUHTES HAAVATAVUSE ANALÜÜS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Kuumus (sh Üleujutus (sh Sademed (sh Tormid (sh tuul, temperatuuri tõus, veekogud, lumi, jäävihm) äike) põud) valingvihmad) Kliima suhtes haavatavus Väike Väike Väike Väike Kokkuvõtlikult jõuti analüüsis järeldusele, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“, millest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks ehk kliimamuutustega kohanemise üksikasjalikuks analüüsiks (2. etapp). KOKKUVÕTE Kliimakindluse hindamise dokumentatsioon põhineb Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027“ toodud juhistel. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi loometööstuse inkubaator koos selle koosseisu kuuluva stuudiokompleksiga ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja elektrienergia tootmisega, 414,4 CO2ekv aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, ning täiendavalt on hinnatud ka temperatuuri tõusust tulenev kliima suhtes haavatavus, on kokkuvõttes taristu haavatavus kõikide teemade lõikes samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks. 15  LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE Lisatud aruandele eraldi failina. 16 CIVITTA International [email protected] +372 735 2802 CIVITTA Estonia CIVITTA Romania www.civitta.com [email protected] [email protected] +372 646 448 8 +403 180 535 88 www.civitta.ee www.civitta.ro CIVITTA Latvia CIVITTA Moldova [email protected] [email protected] +371 277 055 85 +373 797 550 99 ● www.civitta.lv www.civitta.md ● CIVITTA Lithuania CIVITTA Armenia [email protected] [email protected] +370 685 266 80 +374 10 546 434 www.civitta.lt www.civitta.am CIVITTA Finland CIVITTA Serbia [email protected] [email protected] +358 505 261 694 +381 11 2435 489 www.civitta.fi www.civitta.rs CIVITTA Denmark CIVITTA Bulgaria [email protected] [email protected] +452 762 80 83 +359 884 076 576 www.civitta.com www.civitta.bg CIVITTA Poland CIVITTA North [email protected] Macedonia +48 690 001 286 [email protected] www.civitta.pl +389 71 391 957 www.civitta.com CIVITTA Kosovo CIVITTA Slovakia [email protected] [email protected] +421 901 700 574 +383 493 380 55 www.civitta.sk www.civitta.com CIVITTA Ukraine CIVITTA Sweden [email protected] [email protected] +380 442 270 140 www.civitta.com www.civitta.com.ua CIVITTA Belarus CIVITTA Georgia [email protected] [email protected] +375 296 018 517 www.civitta.com www.civitta.by 17  Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamise vorm Projekti nimi: Jõhvi loometööstuse inkubaator stuudiokompleksiga Hindamise aruande koostamise kuupäev: 02.01.2024 Hindajad: Diana Matejuk, Liisa Kompus Hindaja ametikoht: Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi konsultant, Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi vanemkonsultant 1. osa Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik projekti Jah Ei „Ei“ korral põhjendus põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast Kliimamuutuste leevendamine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi loometööstuse inkubaator koos selle koosseisu kuuluva stuudiokompleksiga ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud. 1 Kliimamuutustega kohanemine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldab ka kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi. Seega ei ole vajalik projekti kliimamuutustega kohanemise seisukohast täiendavalt põhjalikult hinnata. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ja praegusele ning tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Võttes arvesse nii kliimatundlikkuse kui ka ohule avatuse analüüsi, selgub et „keskmine“ hinnang on antud vaid projekti avatusele temperatuuri tõusu suhtes tulevase kliima puhul. Temperatuuri tõusu aspekti hinnati edasi kliima suhtes haavatuse analüüsis. Võttes arvesse projekti spetsiifilisust ja rakendatavaid abinõusid riskide maandamiseks, jõuti analüüsi käigus järeldusele, et temperatuuri tõus omab planeeritava projekti tegevusele ebaolulist mõju. Kõnealuse projekti haavatavus on kuumusest tulenevate kliimaohtude suhtes „väike“ Teiste teemade osas on kliimatundlikkuse ja ohule avatuse hinnang „väike“. Seega jõuti järeldusele, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav. Vee ja mereressursside kestlik X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju pinna- ja põhjaveele) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a kasutamine ja kaitse Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Veekasutus on seostatav eelkõige projekteeritava taristu kasutusaegse tegevusega. Kuna taristu kasutajad on meedia valdkonnas (filmi- ja videotööstusega seotud) tegutsevad ettevõtted, siis on veekasutuse puhul tegemist põhiliselt olmeveega. Ettevõtlusinkubaatori projekteerimisel ja sisustamisel pööratakse tähelepanu veeressursi kasutuse tõhususele. Näiteks on kavas varustada joogivee kraanid liikumisanduritega, et veekulu vähendada. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrgu baasil. Uute trasside ja torude kasutamine tähendab minimaalset lekete tekke riski. 2  Sademevesi kogutakse hoonestatud alalt kokku, juhitakse läbi õli-liivapüüduri ning suunatakse seejärel lähedal asuvasse Pühajõkke. Sademevee ärajuhtimine on korraldatud Jõhvi äri- ja logistikapargis tegutsevatele ettevõtetele ühise süsteemina. Kuigi puuduvad alused arvata, et taristu territooriumilt võib sademevette sattuda reostust, siiski on täiendava ettevaatusabinõuna rakendatud sademevee puhastus õli-liivapüüduriga. Projekti tegevused ei kahjusta veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit. Ringmajandus, sealhulgas X Tegevuse otsene ja esmane kaudne mõju sellele keskkonnaeesmärgile ei ole märkimisväärne. jäätmetekke vältimine ja Ehituses kasutatava materjali valikul või hoone hilisema kasutuse planeerimisel arvestatakse jäätmete ringlussevõtt ringmajanduse põhimõtetega - eelistatud on kohaliku päritoluga ning korduv- või taaskasutatavad materjalid, tähelepanu pööratakse säästlikule ressursikasutusele, ettevõtete vahelisele koostööle rohe- ja ringmajanduse põhimõtete edendamisel, vara kasutusaja pikendamisele. Ehituses täitematerjalina kasutatakse võimalusel lähipiirkonnas vanade hoonete lammutamisel tekkinud jäätmeid ning ruumide sisustamisel eelistatakse taaskasutatud materjale. Jõhvi loometööstuse inkubaatori ehituse järgselt kogutakse jäätmed nõuetekohaselt kokku ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Taristu rajamisega seotud jäätmetekke ja -käitlusega seoses mõjusid ei ole ette näha. Taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist, kuna taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (filmi- ja videotööstus). Seega kaasneb taristu kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi, biolagunevate jäätmete ja pakendi jäätmeliikide teke. Taristu kasutusajal tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning antakse üle selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, lähtudes seejuures kohalikus omavalitsuses kehtestatud korrast. 3  Kokkuvõttes ehitus ei põhjusta (jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju. Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse X Projekti asukoha ja kasutatavate kommunikatsioonidega seotud keskkonnamõjusid (sh müra, vältimine ja tõrje valgusreostus, heited atmosfääri ja transpordi intensiivsuse muutus) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Jõhvi loometööstuse inkubaatori ehitus ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Taristu ehitusel tööde läbiviija jälgib, et ehitusega ei kaasneks häiringuid ning vajadusel rakendab leevendusmeetmeid. Eelkõige võib tekkida vajadus kuival perioodil teostada tolmutõrjet. Taristu kasutusaegne mõju õhusaastele on seostatav soojusenergia tootmisega, milleks on ettenähtud maagaasil toimiv küttekeha. Soojuse tootmisel maagaasist tekkivad mõjud on hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mis käsitles kõigi Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntidele asuvate ettevõtete koosmõju. Keskkonnamõjude strateegilise hinnangu raames teostati välisõhukvaliteedi tasemete modelleerimine, võttes eelduseks, et iga taristu krundi omanik hakkab soojustarbe katmiseks kasutama maagaasil töötavat küttekeha. Õhukvaliteedi taseme modelleerimisel lähtuti kavandatava hoonete eeldatavast maksimaalsest mahust, leides selle alusel kütteenergia vajaduse ning maksimaalse vajaliku põletusseadme võimsuse igale hoonestatavale kinnistule. Selle põhjal sai igale hoonestatavale kinnistule prognoositud vajaliku võimsusega katlamaja ning arvestatud maagaasi kasutamisest tekkivad õhuheitmed. Modelleerimise tulemuste põhjalt saab järeldada, et tegevus ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju ümbruskonna õhukvaliteedile. Hetkel on käimas läbirääkimised taristu arendaja ja kohaliku keskkütte tarnija vahel, et võimaldada rajatavas taristus kasutada ka keskkütet. Sel juhul kaob vajadus rajada ja kasutada eraldiseisvat küttekeha. 4  Äri- ja logistikapargi 2. etapi arendamisega võib prognoosida piirkonnas transpordi intensiivsuse muutust. Arvestades keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud müra modelleerimist ning asjaolu, et vaadeldav ala asub vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele, saab järeldada, et liiklussageduse mõju on marginaalne. Taristu kasutusaegse müra mõju leevendamiseks on projekti detailplaneeringus arvestatud, et hoonestuse rajamisel planeeritakse ventilaatorid ehitise katusele või külgedele, mis jäävad lähimatest elamutest võimalikult kaugele. Piirkonna müratase on valdavalt põhjustatud maanteeliiklusest ning äri- ja logistikapargi hoonete mõju osakaal selles on väike. Valgusreostuse mõju ennetamiseks on kavas kasutada madalat tootmis- ja äriterritooriumile suunatud valgustust. Võttes arvesse, et lähim elamu asub 100 m kaugusel üle maantee, saab järeldada et kavandatava tegevusega kaasnevad pikaajalised visuaalsed mõjud puuduvad. Kokkuvõttes projekti tegevused ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Elurikkuse ja ökosüsteemide X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju kaitsealade kaitse-eesmärkidel täitmisele ja kaitstavatele kaitse ja taastamine loodusobjektidele ja liikidele ning Natura 2000 võrgustikule) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa- ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Planeeritava taristu idaosas paikneb Pühajõgi, mille mõlemal kaldal on keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud taimestiku inventuur ja tuvastatud viis kolmanda kaitsekategooria soontaimeliiki: laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), suur käopõll (Listera ovata) ja rohekas käokeel (Platanthera chlorantha). Inventuuri raames järeldati, et jõe kaldavöönd on võsastunud ning poolloodusliku rohumaa koosluse säilitamiseks on vajalik niitmine. Jõhvi äri- ja 5  logistikapargi arendaja on võtnud oma kohustuseks teostada perioodiliselt rohumaa niitmist. Taristu planeeringu kohaselt ei ole Pühajõe piiranguvööndisse hoonestusala kavandatud. Kokkuvõttes saab järeldada, et arvestades ka leevendavate meetmetega, ei kahjusta projekti tegevus märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Kui olete 1. osa küsimustele märkinud „jah“, palun andke põhjalik hinnang 2. osa küsimustele. 2. osa Taotleja peab esitama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise põhjaliku hinnangu nende keskkonnaeesmärkide kohta, mille puhul see on vajalik (1. osas on keskkonnaeesmärgi puhul vastuseks „Jah“). Palun vastake allpool esitatud küsimustele nende 1. osas kindlaks määratud keskkonnaeesmärkide kohta, mis nõuavad põhjalikku hindamist. Keskkonnaeesmärgid, mille puhul oli 1.osas vastuseks „Ei“, ei ole vajalik uut hindamist läbi viia. Selleks märkida lahtrisse „Ei“ tähistus X ja lisada põhjendusena, et „Põhjendus on esitatud 1.osas“ või muu sarnane viide. Küsimused Ei Jah Sisuline põhjendus Kliimamuutuste leevendamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite? Kliimamuutustega kohanemine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist projektile endale või inimestele, loodusele või varadele? 6 Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt kahjustab a) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või b) mereala head keskkonnaseisundit? Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine X Põhjendus on esitatud 1. osas. ja jäätmete ringlussevõtt: Kas projekt eeldatavalt a) suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või b) põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes loodusvarade otseses või kaudses kasutamises nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole piisavate meetmetega minimeeritud, või c) põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja pikaajalist keskkonnakahju? Saastuse vältimine ja tõrje: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse? Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. 7 Kas projekt eeldatavalt a) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või b) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust? Hindamise järeldus ja kinnitus, kas taotletav tegevus vastab „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele: Tuginedes eeltoodule vastab käesolev projekt „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Hindamise aruande koostaja allkiri: Allkirjastatud digitaalselt 8  T EOSTATAVUS- TA SU VUSANALÜÜS LOO METÖÖSTUSE INKUBAATOR KOOS STUUDIOKOMPLEKSIGA SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur JÕHVI 202 4 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc164349487 \h 4 1. PROJEKTI ELLUVIIMINE PAGEREF _Toc164349488 \h 6 1.1. Projekti elluviija PAGEREF _Toc164349489 \h 6 1.2. Probleemi kirjeldus ja selle lahendamise võimalused PAGEREF _Toc164349490 \h 7 2. VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS PAGEREF _Toc164349491 \h 10 2.1. Tegevuspiirkond PAGEREF _Toc164349492 \h 10 2.2. Ida-Virumaa ja Jõhvi eelised asukohana PAGEREF _Toc164349493 \h 12 2.3. Ärikinnisvara turg PAGEREF _Toc164349494 \h 13 2.3.1. Sihtrühmad ja nende vajadused PAGEREF _Toc164349495 \h 13 2.3.2. Pakkumine ärikinnisvara turul PAGEREF _Toc164349496 \h 13 2.4. Filmitööstus Eestis ja selle arendamise võimalused Ida-Virumaal PAGEREF _Toc164349497 \h 15 2.4.1. Filmitööstuse trendid PAGEREF _Toc164349498 \h 15 2.4.2. Eesti tagasimakse süsteem PAGEREF _Toc164349499 \h 17 2.4.3. Viru Filmifond PAGEREF _Toc164349500 \h 18 3. LOOMETÖÖSTUSE INKUBAATORI JA STUUDIOTE KONTSEPTSIOON PAGEREF _Toc164349501 \h 20 3.1. Üldkontseptsioon PAGEREF _Toc164349502 \h 20 3.2. Säästlikkus ja kestlikkus PAGEREF _Toc164349503 \h 21 3.3. Projekti eesmärk PAGEREF _Toc164349504 \h 22 3.4. Oodatavad tulemused PAGEREF _Toc164349505 \h 23 4. PROJEKTI OBJEKTI KIRJELDUS PAGEREF _Toc164349506 \h 24 4.1. Asukoht PAGEREF _Toc164349507 \h 24 4.2. Hoone ja ruumid PAGEREF _Toc164349508 \h 26 4.3. Juhtimine PAGEREF _Toc164349509 \h 28 5. TEENUSED PAGEREF _Toc164349510 \h 30 5.1. Teenuste kirjeldus ja maksumus PAGEREF _Toc164349511 \h 30 6. TURUNDUS PAGEREF _Toc164349512 \h 32 6.1. Positsioneerimine PAGEREF _Toc164349513 \h 32 6.2. Sihtrühmad ja turunduskanalid PAGEREF _Toc164349514 \h 33 6.3. Turundusstrateegia ja eelarve PAGEREF _Toc164349515 \h 35 7. TEGEVUSKAVA PAGEREF _Toc164349516 \h 37 8. PROJEKTI TASUVUSANALÜÜS PAGEREF _Toc164349517 \h 38 8.1. Projekti finantsmudel PAGEREF _Toc164349518 \h 38 8.2. Investeeringud PAGEREF _Toc164349519 \h 39 8.3. Tasuvusanalüüs PAGEREF _Toc164349520 \h 39 8.4. Kasumianalüüs avaliku sektori eelarvele PAGEREF _Toc164349521 \h 41 8.5. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus PAGEREF _Toc164349522 \h 42 9. SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU PAGEREF _Toc164349523 \h 43 10. FINANTSEERIMINE PAGEREF _Toc164349524 \h 45 11. KRIITILISED EDUTEGURID JA RISKIANALÜÜS PAGEREF _Toc164349525 \h 46 KASUTATUD ALLIKAD PAGEREF _Toc164349526 \h 48 KOKKUVÕTE P õlevkivisek tor on Eesti üks suurim atest kasvuhoonegaaside tekitaja test . Seetõttu viiakse Ida-Virumaal läbi olulisi üm berstruktureerimisi ja kärpeid järkjärgulis el ülemineku l süsinikuvabale majandusele seoses Euroopas elluviidava kliimapoliitikaga, mis näeb ette kliimaneutraalsuse saavutamist 2050. aastaks . Selleks et elanike heaolu, omavalitsuste ja riigi toimimine säiliks Ida-Virumaal kliimaneutraalsele majandusele üleminekul võimalikult kõrgel tasemel, viiakse alates 2021. aastast Euroopa Liidu toel ellu õiglase ülemineku tegevusi. See protsess hõlmab nii põlevkivisektori ümberkorraldamist kui ka kogu maakonna majanduse mitmekesistamist, sealhulgas innustades ettevõtjaid leidma ja realiseerima uusi ärivõimalusi. Üheks perspektiiviks on ergutada Ida-Virumaal süsinikuheitmete neutraalse loomemajanduse arengut, pakkudes avaliku sektori poolt rajatavat ettevõtlustaristut , mis stimuleeriks loomemajanduse ettevõtete teket ja kasvu regioonis. Kaasaegsete ladude ja töökodade üüri pindade pakkumist ühes pakutava loomemajanduse inkubatsiooniprogrammiga regioonis siiani veel pole. L oome ettevõtete arengut ja kasvu võimestab r ajatav s tuudio kompleks läbi filmi- ja muu audiovisuaal tööstuse produktsioonide teen e ndamise . L oometööstuse inkubaatori ja stuudiote p rojekti elluviimisega luuakse Ida-Viruma al eeldused loomemajanduse valdkonnas : uute ettevõtete tekkimise k s tänapäevaootustele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamise k s uute töökohtade tekkimise ks Ida-Virumaal sektoris tegutsevate ja selles teenuseid/tooteid pakkuvate kohalike ettevõtete kompetentsi kasvu ks ning selle pakkumis eks ka väljaspool Ida-Virumaad ning kõrvaldatakse kitsaskoh t loomemajanduse ettevõtete inkubatsiooni ja nende võimestamiseks vajaliku ning f ilmitööstuse kasvuks sobiva taristu puudumises Eestis . S tuudiote rajamisega toetatakse ja võimestatakse kohalike valdk ondlike ettevõtete arengut ja rahvusvahelist võrgustumist . Selleks ehitatakse hiljemalt 202 6 . aastaks Jõhvi Äripargi territooriumil e kaasaeg ne loometööstuse taristu koos audiovisuaalse tööstuse vajadustele vastav a stuudio te kompleks iga . Loometööstuse inkubaatoris tegutsevad üüripindadel valdkonna loomeettevõtted , kellel on võimalus läbida loome majanduse inkuba tsiooniprogramm ettevõtete kasvuks ja kompetentside kasva ta miseks , lisaks tekivad üüripinnad filmi- ja muu audiovisuaaltööstusele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele, moodustades üheskoos ja kaasates partnervõrgustikku uusi huvi- ja tugigruppe ning arendades kasvava potentsiaaliga filmitööstuse ökosüsteemi . Arvestades rahvusvahelist filmi - ja virtuaal tootmise mahu kasvu, on tegemist ühe potentsiaalse tegevusalaga, mi llel on suur perspektiiv regiooni ettevõtlus e mitmekesistamiseks . Projekt ei ole kasumlik , mis tõttu on see eraarendajate le ebaatraktiivne , kuid projektil on suur regionaalne sotsiaalmajanduslik mõju tänu teenuste ekspordile suunatud filmi - ja muu audiovisuaal tööstusele teenuseid pakkuvate ettevõtete kaasamisele , luues uusi töökohti regioonis . P rojekt annab sellega olulise panuse Ida-Virumaa majandus - ja ettevõtlus keskkonna mitmekesistami se sse. Projekti realiseerimise tulemusena on 13 aasta pärast peale Jõhvi loometööstuse inkubaatori ja stuudiote käivitamist Ida-Virumaal: saanud avaliku sektori sekkumisest kasu indikatiivselt 87 ettevõtet, sh uued ettevõtted, kes pakuvad teenust välis - ja kodumaistele filmiproduktsioonidele; loodud 130-140 otsest ja kaudset töökohta filmitö östust teenindavates sektorites ; loodud toimiv rahvusvaheline koostöö- ja kompetentne regionaalne teenusvõrgustik filmitööstuse ökosüsteemis Projekti investeeringu maksumus on 10 990 000 eurot . Projekti finantseeritakse õ iglase ülemineku fondi meetme „ Ettevõtluse mi tmekesistamise tugiteenused ” sekkumisest “ Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi “. Õiglase ülemineku fond on ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahend, mille eesmärk on toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi kliimaneutraalsusele üleminekust tulenevate tõsiste sotsiaal-majanduslike probleemidega. Õiglase ülemineku fond aitab ellu viia Euroopa rohelist kokkulepet, mille eesmärk on muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks. PROJEKTI ELLUVIIMINE Projekti elluviija Õiglase ülemineku fondi meetme „ Ettevõtluse mitmekesi stamise tugiteenused ” eesmärkide elluviijat eks on riigi j a a valiku sektori asutatud sihtasutused , kelle üld eesmärk on Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna arendamine ning kes tegutsevad Ida-Virumaal. Sellega tagatakse projekti elluviimine ning edukus läbi vajalike ressursside jagamise ja ühendamise. Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur on rajatava taristu omanik, kommunikatsioonide ja vara haldaja ning operaator. Ida-Virumaa on majanduslikult ja strateegiliselt Eestis oluline regioon, mille arenguväljakutsetele vastamiseks teevad erinevad piirkonna ja riigi tasandi partnerid koostööd. Projekti ellu viija põhiandmed on esitatud T abelis 1. Tab el 1 . Organisatsiooni üldandmed Andmed Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) Varasem ärinimi: Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Registrikood 90003841 Registreerimiskuupäev 24.05.2010 Juriidiline aadress Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41595 Käibe maksukohustuslase reg. number EE101370875 Käibemaksukohustusla ne alates 26.05.2010 Juhtorgan Nõukogu Esindusõigus Teet Kuusmik, Juhatuse liige Kontaktid +372 5114685 [email protected] Asutajad Eesti Vabariik, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Narva linn, Kiviõli linn Andmed: Äriregister (Sihtasutus Ida-Vir u Investeeringute Agentuur ) IVIA on riigi ja 4 kohaliku omavalitsuse asutatud ettevõtluse arendusorganisatsioon põhieesmärgiga ettevõtluseks sobiva taristu ettevalmistamine ning arendamine investeeringute toomiseks maakonda. Riigi asutajaõigusi teosta s IVIA-s alates asutamisest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja alates 2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Loometööstuse inkubaatoris on projekti elluviija poolt rakendatud järgmised vajalikud kompetentsid : rajamine, juhtimine, haldus, arendus, turundus (Tabel 2). Hoonekompleksi ehitamine teostatakse ÕÜF meetmest „E ttevõtlus e mitmekesi stamise tugiteenused “ . Hoo nekompleksi operaator on IVIA, kes katab opereerimisega seotud kulud tegevustuludest. Tabel 2 . IVIA kompetents P artner Kompetents Panus projektis IVIA Uute mastaapsete arendusprojektide edukas ettevalmistamine ja elluviimine: plane erimine, rajamine ja arendamine. Taristute omanik Omandatud hald ussuutlikkus U ute erainvesteeringute toomine regiooni ( V älis )investoritele soft-landing teenuse osutamine S ihtkoha turundus Taristu omanik Inkuba tsioonikeskuse ja filmistuudiote taristu rajamine, haldamine ja opereerimine S tuudiote rahvusvaheline turundamine F ilmistuudiotes soft-landing teenuse osutamine P rojekti elluviimise ja jätkusuutlikkuse seisukohast on oluline, et selle elluviija organisatsiooni asutajaringi kuuluvad riiki esindavad ja/või avaliku sektori asutused ( KOV- i d ) . Sihtasutuse vorm välistab võimaliku riski üleskerkimist, et organisatsioonide omanikuring võib vahetuda ning huvid muutuda. Probleemi kirjeldus ja selle lahendamise võimalused Ida-Virumaa suurimaks väljakutseks lähiaastatel on majandus- ja ettev õtluskeskkonna mitmekesistamine põlevkivisektorist väljumise tingimustes. Ida-Virumaa majanduskeskkonda iseloomustavad pikka aega järgmised tegurid, millel on püsiv ja enamasti negatiivne mõju: suur sõltuvus põlevkivitööstusest, kõrge tööpuudus, madal ettevõtlusaktiivsus, maakonna rahvastiku suure nev väljaränne, madal palgatase. See toob esile vajaduse ettevõtluskeskkonna koordineeritud tugimistegevuste järele. Eesmärgiks on kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid pakkuvate võimalusel rahvusvahelise väljundiga ning arengule orienteeritud CO₂ neutraalse majandus tegevusega ettevõtete arvu kasvatamine Ida-Viru maakonnas. Ida-Virumaa rohepöördest tingitud majandusstruktuuride muutused viivad lähemas või kaugemas ajaperspektiivis olukorrani, kus vabaneb korraga hulk põlevkivisektoris töötavaid inimesi. Kui maakonnas selleks ajaks asendavat tööhõivet pakkuda ei ole, lahkuvad aktiivsemad inimesed maakonnast. Vähemaktiivsed jäävad tööhõiveta, tekitades kasvavaid sotsiaalmajanduslikke pingeid. Toetudes õ iglase ülemineku territoriaalse s kava s väljatoodud majandusstruktuuri muutmisele ja üleminekule kestlikumatele tegevusharudele on Ida-Virumaal potentsiaalseks kasvuvaldkonnaks töötleva tööstuse ja IKT-sektori kõrval loomemajandus, sh filmi - ja video tööstus, mi lle arengut piirkonnas juba t ugitakse (Viru Filmifond). Ettevõtluskeskkonna mitmekesistumise saavutamiseks on aga puudu loometööstuse ja teiste sektorite vahelise sünergia loomiseks spetsiaalne tugitaristu , mille kaudu ettevõtete kasvu ja arengut võimestada . Ida-Virumaa ettevõtluse tugisüsteemi analüüs näitab , et erinevad toetusmeetmed ettevõtlusega alustamiseks erinevate partnerite poolt pakutuna on regioonis põhiliselt olemas: Alustava ettevõtja nõustamine Alustava ettevõtja baaskoolitus Starditoetus Ettevõtjate mentorklubid Ettevõtjatele suunatud erinevad spetsiifilised toetused Tegutsevate ettevõtete nõustamine Kontaktreisid välisturgudele Soft-landing teenus ( välis ) investoritele Ida-Viru maakonnas tegutseb kaks inkuba atorit : T alTech Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK) Kohtla-Järvel Narva Loomeinkubaator SA (OBJEKT) PKK on spetsiifilise suunitlusega ja selle teenused ei sobi laiemale sihtgrupile. Sellest tulenevalt on ka seal tegutsevate inkubantide arv väike. Keskus OBJEKT tegutseb põhiliselt Narvas ning tema mõju on samuti vähene , keskusel pole ka tegelikku võimekust eestikeelse inkubatsiooniteenuse osutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on maakonnas selgelt väljendunud kitsaskohaks inkubatsiooniteenuse pakkumine laiematele sihtrühmadele ning erinevates keeltes. Puudu on ettevõtlusega alustamisel ja vajadusel tegevuse ümberprofileerimisel turu mahtu ja vajadusi arvestav inkubatsiooniteenus. Eelduseks inkubatsiooniteenuste pakkumisele on maakonna partneritel olemasolev pikaaegne kogemus filmivaldkonna tugimisel (Viru Filmifond) ning k äivitatud loomemajanduse klaster loomeinimeste ja –ettevõtete koondamiseks ning võrgustamiseks . Puudu on loomemajanduse valdkonna ettevõtluse toetamise kogemuse olemasolu. Loomeettevõtete ja –inimeste tugimi ne üksi läbi inkubatsioonip rogrammi pakkumise ei ole efektiivne , et tekiks tööstuse vajadustele vastavaid võimekaid teenusepakkujaid regioonis, kes suudaksid liikuda teenuste ja toodete pakkumistega ka väljaspoole maakonda kuni rahvusvahelistumiseni välja. Teenuste ja toodete arendust võime staks võimalus teenindada v aldko nna (rahvusvahelisis) kliente kohapeal in kubatsioonitoe tingimustes . Eesti s on puudujääk kaasaegsest filmitööstuse taristu st, olemasolev jää b rahvusvaheliste ja kodumaiste f ilmiproduktsioonide vajadustele kitsaks . Eestis on küll rahvusvaheliselt hinnat ud prof essionaalsed filmitootjad , kuid kodumaiste filmide tootmine ei ole jätkusuutlikuks ettevõtluseks veel piisavalt regulaarne ja järjepidev , mistõttu on vaja suunata pingutused ka rahvusvaheliste filmi- ja muude audiovisuaal projektide tootjate kaasamiseks filmitööstuse arengusse regioonis ja Eestis tervikuna. Loometööstuse inkubaatori ja stuudiote rajamise põhiliseks ajendiks on viimaste aastate filmitööstus e ja üldiselt loome sektori kiire a reng Ida-Virumaal. Taristu loob soodsa pinnase loometööstuse arenguks Ida-Virumaal tervikuna, aitab viia piirkonna ja Eesti filmitööstuse uuele tasem ele, ning eeldatavalt saavutab sünergia nii piirkonna ettevõtetega (sh teenindav sektor) , kui ka Ida-Virumaal tegutsevate kõrg- ja kutseharidust pakkuvate asutuste ga (kolledžid, kõrgkoolide filiaal id ja kutsehariduskeskus) . Filmistuudiote kompleks on s ümbioosis loometööstuse inkubaatoriga, kus pakutav loome majanduse inkubatsiooniprogramm tagab valmisoleku filmi - ja teiste audiovisuaal produktsioonide teenindamiseks ja toetamiseks kohalike filmitööstusele teenust pakkuvate loome ettevõtete poolt. Kuna mõned teenused sektoris on defitsiidis, siis saaks siit kasu kogu Eesti filmitööstus (nt grimm, assistendid j p t) . Rajatav stuudiokompleks võimaldab tuua regiooni meelelahutus - ja äri sündmus te läbiviimisel laiemaid sihtgruppe, mitmekesistad es seeläbi ka elukeskkonda. Stuudiotes on v õimalik korraldada black-box alana rock-kontserte, mis tõmba ks ligi teisi sihtgruppe tavap ärastest Ida-Virumaa parketitundlikest muusika n autlejatest , viia läbi sisetingimustes betooni sõbralik ke show- ja spordiüritus i . VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS Tegevuspiirkond Geograafiline asukoht Ida-Virumaa on Eesti kõige kirdepoolsem maakond, mis asub Euroopa Liidu ja Venem aa piiril . Ida- Virumaad läbib Tallinn-Narva maantee ja raudtee . Sillamäel tegutseb Euroopa Liidu idapoolseim sadam Silport . Ida-Virumaa tööstuslinnad asuvad maakonna põhjaosas läänest itta suund uvas koridoris Tallin n-Narva maantee ja raudtee vahetus läheduses. Maakonnakeskus eks on Jõhvi linn, mis asub Tallinnast 165 km kaugusel. Ida-Virumaad ümbritseb pikalt veepiir – põhjast Soome laht, idapiiril Narva jõgi ja lõunas Peipsi järve põhjakallas. Ida-Virumaa on metsade ja rabade rohke regioon, põimudes vaheldumisi tööstuslike tehis- ja looduslike ( ürg ) maastikega . Iseloomustab mitmekesisus nii looduses kui linnalises elukeskkonnas. Elanikkond Ida-Virumaa on üks linnastunumaid maakondi Eestis – umbes 80% elanikest elab linnades. Seisuga jaanuar 202 4 ela b Ida-Virumaal 13 0 362 inimest, mis moodusta b 9, 49 % Eesti rahvastikust (allikas: Statistikaamet). Rahvaarvult on Ida-Virumaa Harjumaa ja Tartumaa järel kolmandal kohal. Probleemiks on rahvastiku vähenemise ja selle vananemise pide v negatiivne dünaamika. V iimase 30 aasta jooksul on piirkonna rahvaarv vähenenud 40%, mis on riigi s kõige märgatavam rahvastiku vähenemise tendents . See on omakorda kaasa toonud tööealise elanikkonna vähenemise ja ülalpeetavate osakaalu suurenemise . Seega eristub Ida-Virumaa teistest Eesti piirkondadest kõige kehvemate sotsiaalmajanduslike näitajate poolest (nt suhteline vaesus, ebavõrdsus tervise ja sotsiaalse kuuluvuse seisukohast ). Tööhõive Alates 1990. aastatest on töötuse määr Ida-Virumaal olnud peaaegu alati kõrgem kui teistes Eesti maakondades. Kui Ida-Virumaa töötuse määr oli 31.01.2024 seisuga 14,0%, siis Eesti keskmine oli 8,3% (allikas: Eesti Töötukassa). Ka Ida-Virumaa palgatase on Eesti keskmisest oluliselt madalam. Nii oli Ida-Virumaa keskmine brutokuupalk 2023. aasta septembris statistikaameti andmetel 1462 eurot, mis oli 21,7% madalam riigi keskmisest (1868 eurot) ja 30% madalam Harjumaa tasemest (2090 eurot). Majandus Ida-Viru maakond annab olulise panuse riigi SKPsse ja eksporti. 2022. aasta andmete põhjal on Ida-Virumaa osatähtsus 7,3% Eesti SKPst ning 11,9% tööstus- ja ehitusvaldkonna SKPst . Ekspordimahu poolest oli Ida-Virumaa 2022. aastal Eestis kolmandal kohal, jäädes alla vaid Harju- ja Tartumaale, kusjuures maksebilanss oli Ida-Virumaal nendest kahest maakonnast parem (173 miljonit eurot perioodil jaanuar-oktoober 2022). Ligikaudu sajandi jooksul on piirkonnas arendatud põlevkivisektorit, millest sai juba alates 1920. aastast Eesti majanduse strateegiliselt oluline sektor. Kuni käesoleva ajani on põlevkiviettevõtted olnud Ida-Virumaa majanduse selgroog, seda nii käibe kui ka mõju poolest. See sektor on piirkonna suurim tööandja. Kui 2021. aasta jaanuari seisuga töötas selles sektoris 4737 inimest (13% kõigist töötajatest), siis erinevatel hinnangutel sõltus põlevkivisektorist 6158-18 474 töökohta teistes sektorites ehk 20% kuni 42% k õigist Ida-Virumaa töötajatest. Loomemajandus Ida-Virumaa loomemajandus tervikuna on esindatud pigem üksikute valdkonna elustiiliettevõtjate ja loomeinimesi koondavate väiksemate rühmituste kui elujõuliste ekspordile suunatud loometööstuse teenuseid/tooteid pakkuvate ettevõtete poolt. Konjunktuuriinstituudi poolt 202 2 läbi viidud Eesti loomemajanduse olukorra uuring näitas, et 2019. aastal tegutses audiovisuaalvaldkonna alavaldkondade - filmi ja video - tegevusaladel 953 ettevõtet, mille müügitulu oli kokku 131 miljonit eurot ja kus töötas üle 1500 inimese. Tegevusala ettevõtted olid väikesed – keskmiselt 1,6 töötajaga ja 137 000 eurose aastakäibeg a. Valdkonna ettevõtteid võib pidada sarnas teks suurema osa loomem a janduse valdkonna ettevõtetega. Ida-Virumaa majandus on tugevalt tööstuse poole kaldu ning loomemaj a nduses on töökohtade arv suhteliselt väiksem kui teistes Eesti piirkondades. Ida-Virumaal tegutseb 2013.aastal loodud Viru Filmifond, mille kaasrahastusel on toodetud Ida-Virumaal mitmeid kodumaiseid ja rahvusvahelises koostöös mängufilme, dokumentaalfilme, seriaale, muusikavideoid , sh „Erik Kivisüda“ (2022), „Apteeker Melchior “ (2022), „O2“ (2020), „ Für Oksana“ (2019) j t . Regiooni loomevaldkonnas tegutsevate piirkondlike loome organisatsioonid e, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete koondamiseks ning koostöö koordineerimiseks asutati 2021.a Ida-Viru Loomeklaster eesmärgiga edendada tööstusjärgses Ida-Viru piirkonnas loomeettevõtlust ja anda sellega tõuge kultuuri- ja majanduselu hoogustamiseks. Klastri tegevuste kaasabil on koostamisel Ida-Viru loomee ttevõtluse arengukava , mis suunab maakonna arengustrateegias märgitud loomemajanduse tegevussuundade elluviimist . Narvas asuv loomeinkubaator OBJEKT pakub büroopindasid ja korraldab projektipõhiseid üritusi ettevõtlusest huvitatutele ja ettevõtjatele . H aridus ja täiendõpe Ida-Viru maakonnas on esindatud neli Eesti kõrgkooli – T alT ech Virumaa Kolledž ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli struktuuriüksus Kohtla-Järvel , Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Sisekaitseakadeemia õppekeskus Narvas . Kutseharidust pakub Ida-Viru maa Kutsehariduskeskus õppebaasidega Jõhvis, Sillamäel ja Narvas. Audiovisuaalse tehnika ja meedia õppekavarühma kutsehariduse lõpetanu d inimeste arv Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 2016/2017 – 33, 2017/2018 – 25 ja 2018/2019 – 24 . Eesti Kunstiakadeemia viib läbi erinevaid loomeprojekte Narva Kunstiresidentuuris. IT-alast täiendkoolitust pakub Jõhvis eraalgatuslik programmeerimiskool kood/Jõhvi. Eesti audiovisuaal valdkond saab nii oma loomingulised kui ka tehnilised töötajad kolmest suurest õppeasutusest: Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudist (BMF), Eesti Kunstiakadeemiast (EKA) ja Tartu Kõrgemast Kunstikoolist Pallas (TKK). Ida-Viru maakonnas nende õppeasutuste esindusi ei ole (v.a NART, kuid seal taseme- või täiendõpet ei pakuta) , kus oleks kohalikul elanikul võimalik erialast haridust omandada. Ida-Virumaa ja Jõhvi eelised asukohana Kompleksi asukohavaliku ettepanekute tegemises, analüüsis ja väljavalimises osalesid erinevad institutsioonid (Jõhvi vallav alitsus, IVIA , IVEK , Eesti Arhitektide Liit, MKM, RahM , filmitööstuse ettevõtjad , E esti Kinoliit esindajad ). Regiooni ja Eesti teiste piirkondadega võrreldes on Jõhvil loometööstuse inkubaatori ja stuudiote asukohana järgmised eelised: L ogistiliselt soodne asukoht asukoht Jõhvi Äripargis Tallinn-Narva maantee ääres Jõhvi linna pii ril on mugav produktsioonide, filmitööstuse ja üritusturunduse ettevõtjate tehnika ja ürituste teenindus- ja abistruktuuride liikumisel maanteelt otse äripargi territooriumile, ilma et peaks läbima linnaliiklust ja selle kitsaid transpordisõlmi Narva lennuvälja valmimine lähiaastatel võimaldab kiire ühendusena võtta vastu rahvusvah elise kaliibriga staarartiste ja produtsent e Sillamäe sadam annab võimaluse konteinervedude korraldamiseks meritsi produktsioonide tehnika ja varustuse logistikaks kontseptuaalselt on Jõhvi asukohana Tallinna, Tartu ja Pärnu kontekstis parim valik, kattes regiooni keskuste võrgustikus Ainulaadne keskkond filmitööstuse lokatsioonina Modernsed f ilmitööstuse stuudiod hea ligipääsetavusega metsatuka sees, ümbritsemas looklev Pühajõe säng – loob muust maailmast eraldatuse tunde, kuigi ollakse „kiviviske“ kaugusel linnakeskusest ja põhimaanteest. Regiooni mitmekesine keskkond (tööstus + ürgne, tehis + looduslik) loob võimalusi filmivõtete lokatsioonide mitmekesisele valikule (loodus, infrastruktuur, inimesed j m ) – selliseid asukohti pole kinolinadel varem nähtud Jõhvi Äripargis piisavalt maad projekti laiendamiseks selle edukuse korral ja võimalus rajada backlot alasid EL-Venemaa piir i vahetu lähedus temaatilisteks võteteks ( seoses Venemaa lokatsiooni kadumisega ) Rohelise filmi tootmise nõuded saavad tagatud – uus projekt võimaldab pakkuda produktsiooni dele tuge rohelisel tootmisel, mis on oluline lisa argument taristu turundamise ks ja filmide fi nantseerimiseks Vajalike tugiteenuste pakkujate ja toetava tugistruktuuri olemasolu ja kättesaadavus regioonis I VIA, IVEK, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Ida-Viru e sindus Startup Estonia Tehnopol Regionaalne filmifond Viru Filmifond (toetus 40% Ida-Virumaal filmitavast eelarvest), lisaks Eesti tagasimakse süsteemi toetus filmiproduktsioonidele Haridus-, turismi-, loome klastrid võrgustikega Rahastamine õ iglase ülemineku fondi st Alates 2022. aastast rakendu sid esimesed Ida-Virumaal õiglase ülemineku fondi toetusprogrammid juba tegutsevatele/piirkonda tulevatele ettevõtjatele. Toetuse kogusumma suunal „M itmekesine ja nutikas ettevõtluse areng ” on kuni 2029 . aastani 273 miljonit eurot. Ka l oometööstuse inkubaatori rajamine koos filmistuudiote kompleksiga rahastatakse just sellest fondist. Fondi toetused kõrgharidus/täiendõppeprogrammide ümberkujundamiseks, toetades uute sektorite arengut põlevkivisektorist väljumiseks Äri kinnisvara tur g Sihtrühmad ja nende vajadused L oometööstuse inkubaatori sihtrühmadeks inkubatsiooniteenuste osutamise kontekstis on: Alustavad ja tegutsevad loome inimesed ja valdkonna mikro - ja väike ettevõtted , kes tegelevad käsitööoskusi vajavate tegevustega (kostüümid, grimm, dekoratsioonid , rekvisiidid , materjalide tehnoloogia jms), kelle tooteid/teenuseid filmi - ja muu audiovisuaal tööstuse valdkonna vajadustele vastavaks kujundada . Selle sihtgrupi alla kuuluvad käsitööd kui elustiili viljelevad loomeinimesed, põlevkivisektori st välju nud või välju vad töötajad, kes soovivad oma loomevaldkonda kuuluva hobi muuta ettevõtluseks või ümberprofileeruda ja loomeettevõtted, kes vajavad tugimist , et arendada oma tooteid/teenuseid konkurentsivõimelisteks . Loomemajanduse sektori ettevõtetes on keskmiselt 1,6 töötajat, seega k äsitööliseks mikro tootmiseks sobivad lao- ja töökojaruumid suuruses 30-300 m ² koos 1-2 kohalise kontoritaristuga. Esimestel tegutsemi saastatel vajavad valdkonna e ttevõtja d tuge äri juhtimise, teenu ste või tootmise planeerimise ning turundamise korraldamisel, partnerite ja klientide leidmisel jpm. E ttevõtete edenemisele tuleb kasuks , kui asutakse füüsilises keskkonnas, kus tegutsevad ka teised valdkonna ettevõtted, kellega suure tõenäosusega tekivad toote- ja teenusearenduse ühisprojektid (näiteks valmistatavad kostüümid väärindatakse materjalide tehnoloogi poolt eriefektide saavutamiseks) ning läbi ühiselt kasu tatavate abi ruumide ning tehnilise ühistaristu hoitakse kokku ka kulusid. S tuudiote kompleksi sihtrühmadeks kinnisvara arendamise kontekstis on: Välisproduktsioonid audiovisuaal sektoris (sh film ja video ) Kodumaised produktsiooni d audiovisuaal sektoris (sh film ja video) Virtuaalproduktsiooni ettevõtted Post production ettevõtted Üritusturundusettevõtted ( rahvusvahelised messid, blackbox rock -kontserdid, meelelahutus /spordi üritused) Produktsioonide vajadusi katavad kaasaegsed eri suurustega stuudioruumid, mis on varustatud esma(olme)tasandi taristuga ( helipidavad seina konstruktsioonid , ruumide olmevalgustus, mürava ene ventilatsioon, sisse- ja väljapääsud raske (suur) veokitele , tuleohutus- ja -kustutussüsteemid jms). Stuudioid teenindavad abi - (laod, töökojad, grimm, kostüüm, eriefektid jt ) ja järeltootmisruumid (helindamine, montaaž, VFX , jt). Stu udiote komple k si (sh casting - ja toitlustusala, green -, nõupidamis- ja bürooruum id ) ka sutavad audiovisuaalteoste tootmiseks produktsioonettevõtted , meelelahutus- , messi ürituste ja blackbox kontsertide läbiviimiseks üritusturundusettevõtted. Pakkumine äri kinnisvara turul Ladude ja töökodade loometööstuse ettevõtetele välja üürimise kontseptsioonist lähtuvalt on viidud läbi mini uuring kinnisvaraportaalides Jõhvis ja selle ümbruses pakutavate laopindade osas . Sobivaid pindasid a valikes t kanalites t ei leia , seega puudub turul pakkumine ja stuudiokompleksis vastavate tööpindade pakkumine on õigustatud. Teostatavus-tasuvusanalü üsi koostamisel lähtutakse lao ruumide ja töökodade üürituru ülevaates lao ruumide pakkumis t est kinnisvaraportaalides www.kv.ee , www.city24.ee loometööstuse inkubaatori lao- ja töökojaruumide üürihinna kujundamiseks turuhinna alusel. Jõhvi vald Jõhvi vallas on 8 pakkumist kuni 500 m² suuruse lao/töökojapinna väljaüürim iseks. Kõik pakkumised on kasutatud, osaliselt amortiseerunud ruumidega. Otse Tallinn-Narva maantee ääres asuvate suurte kaubanduspindadega koos pakutavad lao- ja tootmisruumid on konkurentsivõimelisemalt ja logistiliselt paremas asukohas. Hinnatase: 2-3 eurot/m² Hinnatase asukohaga Tallinn-Narva maantee ääres: 5 eurot/m² Narva Narvas on 1 1 pakkumist kuni 5 00 m² suuruse lao pinna väljaüürimiseks. Kõik pakkumised on seotud kasutatud, osaliselt väga amortiseerunud ruumidega. Hinnatase: 2,5-3 eurot/m² Mujal Ida-Virumaa l Lisaks Jõhvile ja Narvale pakutakse kuni 300 m² Ida-Virumaa teistes piirkondades ladustamiseks või väike tootmistegevuseks ainult k ahte pinda , mõlemad Kohtla-Järvel. Mõlemad laopinnad on väga amortiseerunud. Hinnatase: 1, 1 – 1,2 eurot/m² Ida-Virumaal pakutavate lao- ja tootmisruumide peamised puudused: hoonete ja ruumide amortisatsioon filmitööstuse standartidele mittevastavad töötingimused t öö protsessi jalajälg on arvestatava süsinikujäljega Seisukorra hinnang antud pakkumistele on järgmine: 5 – „vajab värskendamist”; 13 – „vajab kapitaalremonti”; 3 – „renoveeritud”. Harjumaa , sh Tallinn Harjumaa tööstuskinnisvara üüri turg on Eestis kõige arenenum ning eriti kaasaegsete pindade segmendis on see eeskujuks nii teenuste kvaliteedi, trendide kui ka hinnataseme poolest. Kaasaegsete lao- ja tootmispindade segmendis on viimase 1 1 aasta jooksul populaarsust kogunud stock-office kontseptsioon, mis võimaldab paindlikult kombineerida esindus-, büroo- , lao- ja/või tööstuspindasid . Kontseptsioon on eriti kasulik kasvavatele mikro- ja väike ettevõtetele, et optimeerida oma tööd ja piirata kulusid, koondades kõik tööprotsessid ja töötajad ühe katuse alla. Kinnisvaraportaalide www.kv.ee ja www.city24.ee andmetel on Harjumaal 148 lao- ja väike tootmispindade üüri pakkumist, mille seisukorra hinnang portaalide andmetel on : „Uusarendus” ja „Uus“ - 90 . Hinnavahemik: 7,50 -10 eurot/m², keskmine hinnatase 8,5 eurot/m². Suur osa neist pakkumistest on te htud mitmetesse tööstuspar kidesse : Väo äripark , Tänassilma äri p ark, Priisle äripark , Rukki tee jt . Info baseerub umbes 1 3 asukoha teabel ; „Renoveeritud ” – 15 . Hinnavahemik: 5 - 8 eurot/m², keskmine hinnatase 6 ,5 eurot/m²; „Heas seisukorras” – 23 . Hinnavahemik: 3 - 10 eurot/m², keskmine hinnatase 6 ,0 eurot/m²; „Keskmine” – 18. Hinnavahemik: 2,5 - 6 eurot/m², keskmine hinnatase 4 eurot/m²; „Vajab sanitaarremonti” – 2. Hinnavahemik : 2,23- 3, 50 eurot/m², keskmine hinnatase 2,90 Rohkem kui 8 0% kõigist rühma „Uusarendus“ ja „Uus” kuuluvatest pakkumistest on arendusprojektid, mida iseloomustavad järgmised omadused: Stock office kontseptsioon. Asukoht olemasolevates tööstusparkides või mastaapsed eraldiseisvad projektid suurele hulgale rentnikele. Kõrge energiatõhususe klass (A, B). Osades projektides alternatiivsete allikate kasutamine täiendava energiaallikana (katustel päikesepaneelid, soojuspumbad). Palju lao ruume/rajatisi (kõrged laed, transpordi- ja laotaristu). Kõige populaarsemad on 400-500 m² suurused ruumid. Juhul, kui ehitusega pole veel alustatud, on olemas valmisolek sobiva suurusega ruumide kujundamiseks. Nõudlus stock-office tüüpi pindade järele turul üha kasvab, kuna nii lao- kui äripindasid ühendav ruumifunktsionaalsus sobib logistika- tootmis- või muuks sarnaseks äritegevuseks . Head transpordiühendused, lihtne ligipääsetavus, madalad kasutamiskulud ja head parkimisvõimalused on võtmeteguriteks. Stuudiote benchmarking Stuudiokompleks on spetsiifiline taristu ning kinnisvaraturult pakkumisi ei leia . Stuudiotaristu kontseptsioon ja hinnastus on valminud IVIA eestvedamisel läbi viidud study- visiit ide tulemusel ajaperioodil 2022-2024 , kaasates Ida-Viru arendusorganisatsioonide esindajate , filmitööstuse ekspert-praktikute ja filmitööstuse esindusorganisatsioonide esindajaid tegutsevatesse valdkonnaspetsiifilistesse stuudiotesse Islandil (RVK Studios, Kukl : Studios, Trickshot , Dolby stuudio Upptekid ), Rootsis Göteborgi piirkonna avaliku ja erasektori pool käitavatesse filmistuudiotesse ja loomevaldkonna inkubaatoritesse ( Epicenter , Trollhättan , Film i Väst , Gothenburg FilmStudios ), Soomes Aalto Ülikooli helistuudiotes , Inglismaal (London OMA Studios), Leedus (Vilnius FilmStudios ) ja erinevatesse stuudiotesse ning loomekeskustesse Eestis (ERR helistuudio , Arvo Pärdi Keskus , Tartu Loomemajanduskeskus , Widescreen Productions stuudiod , Viimsi Artium stuudio , MUBA jt ). Eesmärgiks oli tutvuda ja koguda sisendit olemasoleva filmitootmise taristute ja kasutusel oleva tipptehnika parimatest praktikatest ja kohandada need praktikad Jõhvi stuudiote kujundamisel . Lisaks koguti benchmarking ´ uga sisendit Jõhvi rajatavate stuudiopindade üürihindade kujundamiseks , arvestades rahvusvahelist praktikat , millest saadud teadmisel on stuudiote üürihind 500-650 eurot / päev . Kultuuri - ja konverents ü ritust e korraldamise ks on ruumide rendi teenusepakkujaks Ida - Virumaal Jõhvi Kontserdimaja ja Narvas Vaba Lava . Suurim neist on J õhvi kontserdimaja , kus asub 600 m² kontserdisaal , saali üürihind on 39 00 eurot / päev . Üürihind sisaldab ka tugiteenust ( heli - ja valgustehniku te teenus , koristus - ja saali kujundusteenus , garderoobi - ja saali teen indus ). Vaba Lava 370 m² suurune blackbox saal mahutab teenindama ca 100 -120 osalejaga väiksemaid konverentse / seminare ja pop-up meelelahutusüritusi . Kumbki objekt ei ole sobilik teenindama suuremaid messe ( sh rahvusvahelisi ), rahvusvahelis e mõõduga black box kontserte ( kuni 2000 osalejat ) , spordishowsid ( nt Simple Session sarnane ), kuid mida võimaldab läbi viia rajatav stuudiokompleks ( 1200 m² blackbox stuudio saal koos abi- ja teenindusruumidega , taluvuskindlad betoonpõrandad , piisavas koguses parkimiskohti ja tehnikarekkade hea ligipääs otse maanteelt ning sobivad parkimistingimused ) . Stuudiote mitmeotstarbelises kasutamises k attuvust Jõhvi kontserdimaja üritustega ei tuvasta . Omandatud teadmiste põhjal kujundatud taristu ja teenuste kontseptsioon on kirjeldatud peatükkides 3. “ Loometööstuse inkubaatori ja stuudiote kontseptsioon ”, 5. “ Teenused ”. F ilmitö östus Eestis ja selle arendamise võimalused Ida-Virumaal Filmitööstuse trendi d Üleilmne vajadus audiovisuaalse sisu järele on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Selle taga on endiselt nii kinoekraanide kasv rahvusvaheliselt kui ka üha enam kõrge ma tootmiskvaliteediga sisu kasv nii televisioonide kui voogedastusplatvormidel, mis on asunud originaalsisu tootma. Just viimaste puhul on kasv olnud hüppeline, kuivõrd nende eeter ei ole piiratud päevase 24 tunni eetri pikkusega. Samuti toimub voogedastusplatvormide omavaheline konkurents, kus piirid alles hakkavad kujunema - seni iseloomustab kõiki platvo rme kasvav kliendibaas. Euroopa Komisjoni regulatsioon näeb ette, et rahvusvaheline voogedastusplatvorm peab tagama enda kataloogis vähemalt 30% kohalikku toodangut. Sellest tulenevalt investeerivad voogedastuspl atvormid kohalikku tootmisesse. Vahemikus 2018-2021 investeeris ainuüksi Netflix Euroopas sisuloomesse 4 miljardit eurot . Võrdluseks oli 2021 . aastal kogu Euroopa (koos Üh endkuningriikidega) kinokassa 2,9 miljardit eurot . Erinevad analüütikud ei näe praeguse plahvatusliku kasvu võimalikku vaibumist enne kaht aastat tulenevalt erinevatest geopoliitilistest ja tehnoloogilistest arengutest. Enne Ukraina sõda prognoositi jõulise kasvu jätkumist pikemal perioodil. Tulenevalt tootmismahtude kasvust otsivad voogedastusplatvormid uusi tootmisbaase. Net f lix on huvi näidanud üles ka Eesti vastu. Seni ei ole siin voogedastushiiu jaoks piisavalt stabiilset tootmisbaasi, mis võimaldaks pikaajalist tootmist siin teostada - ühe murekohana on välja toodud filmistuudio puudumist. Oluline on ära märkida, et suurte seriaalide tootmise puhul on oluline tootmismaht. Kui mängufilmi tootmisele kulutatakse keskmiselt 30-40 võttepäeva, siis seriaali puhul on mahud suuremad. Eriti oluliseks muutub siis kaks aspekti: kohalike tootmisettevõtete kvaliteet, meeskondade kvaliteet, infrastruktuur, bürokraatia keerukus, rahastus. Tagasimakse süsteem Eestis käivitus aastal 2016. Sellest alates on selle läbi Eestisse toodud suurim mängufilm Warner Bros poolt toodetud režissöör Christopher Nolani " Tenet ", mis kulutas Eestis võtetele ligi 16 mln eurot , millest tagasimakse programmi kaudu tagastati 30% tootjale. See sai võimalikuks valitsuse tasemel langetatud otsusega, mis tõstis tagasimakse programmi eelarvet ühekordselt selliselt, et sellises mahus projekti oleks võimalik Eestis teostada. Projekt läks edukalt ning see tõi ainuüksi otsekuluna Eesti ma jandusse 15 mln eurot käivet, mida muidu poleks olnud. Selle tõestuseks väärib ära märkimist, et 2021. aasta detsembris oli Eesti Filmi Instituudi tagasimakse fondi laekunud taotlusi juba 2022 . ja 2023 . aasta eelarve mahust enam. Ehk siis taotlused olid enam kui 4 mln euro eest. Seega projekte, mis sooviksid Eestis filmida ning ka reaalsed Eesti tootjad, kes seda teenust pakkuda suudavad , on hetkel märkimisväärselt rohkem kui vahendeid. Samas ainuüksi Teneti tootmine näitas, et kohalik filmitootja on võimeline tootma ambits i oonikaid ja suuremahulisi rahvusvahelisi projekte. Suhteliselt uus ning oluli n e valdko nd, millele regioonis võimalik ult palju keskenduda, on virtuaalproduktsioon, mis on hüppeliselt kasvav sektor ning vastav ai d stuudio id virtuaalproduktsiooni tootmiseks on rajatud globaalselt ma rginaalsel hulgal. Virtuaalproduktsiooni kasv peab t oimuma orgaaniliselt stuudiote arenguprotsesside käigus. Kasvav ning taris tu turunduses järjest suurema t võtmetähtsus t omav trend on r ohelin e filmitootmine. Filmide tootmine on traditsiooniliselt olnud suure CO₂ jalajäljega. Süsinikuvaba ärimudeli poole liigub kogu filmitööstus globaalselt. Sihtkohtade presenteerimisel ning valikul lähtutakse järjest enam pakutavast keskkonnast ja töötingimustest, mis lähtuvad keskkonnasäästlikkuse ja kestlikkuse põhimõtete rakendamisest. Süsinikneutraalsete lahenduste ja kestlikkusele suunatud kontseptsioonid aitavad suurenda da Eesti filmisektori konkurentsivõimet ja avab ukse uute filmi- ja teiste audiovisuaal projektide Eestisse too misele. Eesti tagasimakse süsteem Eesti filmitööstuse tagasimakse süsteem ( cash rebate ) on regioonis küll protsendipuntki poolest konkurentsivõimeline (Tabel 3 ) , kuid tervikmaht 2 mln eurot aastas (seisuga 2021) võimaldab tuua välisprojekte sisse maksimaalselt kogueelarvega kuni 6 mln eurot. Arvestades, et Euroopas on keskmine filmi eelarve 5-10 mln eurot, siis selline toetusmaht ei võimalda tuua sisse suuremaid tootmisprojekte. Regioonis on tagasimakse süsteemid olenevalt riigist erineva funktsionaalsusega. Mahtude poolest paistavad silma klassikalised "filmimaad" sellega, et neil on märkimisväärne tagasimakse süsteem, mis toob regiooni välistootmisi ning mis on kasvatanud filmi tootmisest reaalselt tööstuse. Oluline oleks välja tuua Leed u, mis iga-aastaselt panustab 54 mln eurot taga simakseteks. Samuti on Ungari 93,6 mln eurot panus näide, kuidas riik prioritiseerib rahvusvahel iste filmitootmiste toetamist. Tabel 3. T agasimakse toetusskeem regiooni ti RIIK TAGASIMAKSE MAHT AASTAS , mln eurot COFOG ( Eurostat - General government expenditure function ) 2020 GDP ( Eurostat ) Eesti kuni 30% 2 45% 23 060 Läti 20% kohapealsetest kuludest; 30% tööjõukuludest 0,847 (2022 kava suurendada*) 43% 17 450 Leedu 30% 54,2 42% 19 760 Soome 25% 10,1 57% 45 370 Norra 25% 11,2 58,5% 75 360 Holland 35% 20,5 48% 48 840 Island 32% - 50,5% 57 800 Ungari 30% 93,6 51,6% 15 870 Tšehhi 20% 34,9 47,2% 22 270 Allikas: Global Incentives Index 2022 - Olsberg SPI COFOG ja GDP A ndmed: Eurostat Suures pildis otsib kogu filmitööstus viisi , kuidas muutuda finantsiliselt, sotsiaalselt ja keskkonnamõjult jätkusuutlikuks tööstuseks. Eesti kontekstis on oluline liikumi ne esimese poole, pidad es silmas kaht viimast. Nagu paljudes valdkondades Eestis , on võimalik jätta tegemata nii mõnigi teiste riikide poolt tehtud vead. Eestis on võimekus tuua rahvusvahelisi tootmisprojekte näidanud tagasimaksesüsteemi kasv ning olukord, et fondi oli esitatud 2019. aasta lõpul rohkem kui kahe järgneva aasta maht seda võimaldab. Filmistuudio olemasolu on üks lisaargumentidest tootmist meelitada. Stuudio töötab kombinatsioonis muu filmitootmisega. Projektide sissetoomiseks on vajalikud kogemusega tootmisettevõtted, kellel on ette näidata nii varasem kogemus selliste projektide teostamisel, kui ka varasemate lepingupartnerite soovitused ning usaldus. Ida-Virus kohapeal hetkel selliseid ettevõtteid veel ei ole. Samas on süsteemselt kasvanud ettevõtete osa, kes pakuvad teenuseid kogenud tootmisettevõtetele, kes käivad regioonis filmimas. Samuti on fondi tegevuse tulemusena tekkinud märkimisväärselt huvi ja tegevused regioonis. Ida-Viru filmifond on toonud märkimisväärselt projekte regiooni, mis fondi puudumisel ei oleks siia tulnud. Regionaalfondide süsteem on maailmas laialt levinud ning ennast õigustanud. Hea paralleel on Lõuna-Rootsi regionaalfond Film I Skane . Rootsi on üks riikidest regioonis, mis riiklikul tasemel tagasimaksesüsteemi ei rakenda (riiklikult investeeritakse kodumaiste filmide tootmisesse aastas ca 52 mln eurot ). Aga kohalik fond Skane maakonna tasandil on tegus ja annab tootjatele tagasimakset kuni 30% ulatuses filmi eelarvest. Markantsemaid näiteid nende fondi toel toodetud telesarjast on " Wallander ". Näide olukorrast, kus regionaalfond oma suurema aktiivsuse ja valdkonda panustamisega on toonud suurtootmised pealinnast väljapoole . Viru Filmifond Viru Filmifond on asutatud 2013.aastal kohalike omavalitsuste poolt Sihtasutus e Ida-Viru Ettevõtluskeskus initsiatiivil. Ida-Viru F ilmifondi missioon on mitmekesistada Ida-Viru ettevõtlust, edendada professionaalsete audiovisuaalsete teoste tootmist, tuua Ida-Virumaale investeeringuid, reklaamida Ida-Virumaad Eestis ja välismaal. Viru Filmifond on juba toimiv süsteem, läbi mille toeta ta kse audiovisuaalset tootmist Ida-Virumaal tingimusel, et kulutused tehakse kohapeal. Filmifondi maht on 2023.a 150 000 eurot ning toetuse määr kuni 40% Ida-Virumaal tehtud filmitootmise kuludest. Seega investeeritakse fondi toel maakonnas filmide tootmisesse vähemalt pool miljonit eurot aastas. Filmide too tmise ajalugu maakonnas on pikk – juba alates 60-ndatest, mil režissöör Kaljo Kiisa juhtimisel võeti üles stseene Ida-Viru võttepaikades. Aastal 2022 taastas Jõhvi vallavalitsus 2010.aastal algatatud Kaljo Kiisa noore Filmitegija Stipendium ( annavad välja koostöös Jõhvi Vallavalitsus, VKG , Jõhvi K ontserdimaja ja Tallinfilm ) . Viru Filmifond edendab regiooni filmitööstuse arengut koostöös partneritega - Tallinna Ülikooli B alti filmi, meedia ja kunstide instituut, Eesti Filmi I nstituut (EFI) , PÖFF; Eesti tootjad. Kokku on fondi kaudu toet atud Ida-Virumaal 21 eriilmelise filmi projek ti – mängufilme, dokumentaalfilme, seriaale, muusikavideo id. Suurim edulugu NUB LU muusikavideo “ Für Oksana” - lõ imumine kui ka muusikaauhinnad ja tõuge siseturismi kasvuks Narva suunal. Suurima d rahvusvahelised produkts i oonid on “ Igitee ”; “ Om erta 6/12”; “Apteeker Melchior ” ; “Erik Kivisüda” . Piirkonna s toimuvad muutused Filmitootjad näevad maakonna looduse ja arhitektuurses mitmekesisuses just erinevaid võimalusi erinevate projektide tootmiseks. Iga 20 km järel uus ajastu ja arhitektuur. Populaarsed võttekohad maakonnas on Sillamäe, Narva, Aidu/Kiviõli Ida-Virumaa tutvustamine väljaspool maakonda atraktiiv s e võttekoh ana, sh rahvusvaheliselt koostöös EFI- ga , toob sisse rahvusvahelist tootmist järjest julgemalt – suureneb usaldusväärsus ja piirkonna hea maine. Maakonna positiivne mainekujundus kohalikele elanikele - k ohalikud saavad ka osaleda filmides ja seob neid kodukandiga tihedamalt, eriti noori. Filmitööstus on noortele atraktiivne valdkond, mis areneb k ogu maailmas väga kiiresti . Mitmekesi stab maakonna majandusmudelit – m aakonna s ettevõtete teke uutes valdkondades ja olemasolevate toetamine ning arendamine. Ootused ja koostöö F ilmifondi nõukogus on erinevate institutsioonide esindajatena otsustamas seitse kohalikku inimest, panustades oma tööga filmitegijate regiooni jõudmiseks . Filmitööstuse regionaalse võrgustiku jõuline arendamine – lokaalse produtsendi leidmine ja kohalike kontaktide aktiivsus e kasvatamine, et lahendada kiiresti olukorrad , mis või vad tekkida võ tteperioodiga seotult maakonnas, n t. kust leida ehitajat, valget hobust, jalgpallimeeskonda, vee sõidukit või vana Volgat, või…? Maakonna loovsektor i ja kohalik e ettevõtja te kompetentside tõstmine haridus/ümberõppe/inkubatsiooni programmide toel ja nende kaasamine filmiprojektidesse , saades lisa tulu ja väärt kogemus i koostöös t filmivaldkonna ettevõtjatega. Rahvusvaheliste filmitööstuse produktsioonide ootustele ja vajadustele vastava tootmistaristu loomine regioonis – tekib valdkonna arengut toetav sümbioos kohapeal pakutava finantsstiimuli, kasutatava taristu ja filmitegijate koostööst. Kõige l ihtsam on teha filme Tallinnas, kuid regionaalne eesmärk on t uua filmiprojekte igal aastal rohkem Ida-Virus se , selleks on oluline kasvatada riikliku fondi suurust tagasimaksesüsteemis vähemalt kuni 20 miljoni euroni hiljemalt 2025 . Sel juhul ei ole vaja rajatavaid filmistuudio id Jõhvis rahvusvaheliselt turundada ja sellesse ressursse kulutada, sest Eesti ja Ida-Virumaa on filmitootjatele piisavalt atraktiivne Arendada filmiõpet maakonnas st peamiselt spetsiifiline täiendõpe valdkonna oskustega inimestele (PÖFF koolitus; I da- V iru K utsehariduskeskus ; Töötukassa). LOOMETÖÖSTUSE INKUBAATORI JA STUUDIOTE KONTSEPTSIOON Üldkontseptsioon Käesoleva projektiga luuakse Ida-Virumaal loometööstuse n ö filmi spetsiifiline ökosüsteem, kus kohtuvad rah vusvahelised ja kodumaised audiovisuaalteoste tootjad (sh film, video, vir tuaalproduktsioon) , regioonis olemasolevad võimestatud teenusepakkujad ja sektori arengut toetav (tugi)taristu. Ühes filmistuudiote rajamisega arendatakse ja toetatakse kohalike loomemajanduse ettevõtete arengut ja rahvusvahelist võrgust u mist , moodustades klastri ettevõtetest, kes pro duktsioonidele lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid kohapeal pakkuda suudavad. Nendeks t eenus teks võivad olla teiste seas dekoratsioonide, rekvisiitide, foto-, disaini -, grimeerimis-, kostümeerimis teenused , post production teenused nagu montaa ž , helinda mine, värvid, VR eriefektid ning võttegruppe abistavad kaudsed teenused nagu majutus, toitlustus, transport ning teised teenindavad sektorid . IVIA rajab Jõhvi Äripargi territooriumil e loometööstuse inkubaatori hoone koos s tuudiote kompleksiga (stuudiod ja neid teenindavad abiruumid koos post production alaga) . Rajatav kompleks on esimen e omataolistest kaasaegsete stuudioruumidega Eestis , mis on loodud teenindama loomemajanduse alustavaid ja tegutsevaid ettevõtjaid, pakkudes loomeinkubat sioon iprogrammi ja kaasaegseid üüripindasid koosloomekeskkonnana . Stuudiod koos teenindavate ruumide ning post production alaga annab võimaluse tuua regiooni rahvusvahelise tähtsusega fil mi - ja teisi audiovisuaal tootjaid, luues vald konna ettevõtjatele võimaluse pakkuda oma tee nuseid audiovisuaal tööstuses regioonis, laienedes potentsiaalselt oma teenuse/toodete profiiliga ülevabariigiliselt ja potentsiaalis rahvusvaheliselt . Rahvusvahelised sissetulevad filmiprojektid tekitavad kohapeal nõudluse teenuse järele ja kohalikud ettevõtted saavad pakkuda nõutavat teenust. Kogu kompleksi pindala on ca 8 740 m² , millest kohalikele loome ettevõtetele välja rendita vad töökojad ja laod hõlmavad kuni 1 8 0 7 m² , produktsioonidele väljarenditav stuudio kompleks ca 4 277 m² ning loome- ja multimeedia ettevõtetele post production üüri ruumid ca 1268 m². Ülejäänud pinnad on tehnilised ruumid, koridorid, serveriruumid jms . Stuudiotes rakendatakse saalide mi tmefunktsionaalset kasutust . Kontseptsiooni esimestel aastatel (nn käivitamise aeg 1-4 aastat ) on stuudiote täituvus audiovisuaal produktsioonidega väga madal, 15- 2 0 % planeeritavast mahust ( planeeritav t ä ituvus käivitamisperioodil 25% täismahust ). Puuduvat 5-10% ruumide täituvusest aitab tõsta strateegiline suund messi - ja meelelahutus sündmuste , sh spordishowd, blackbox kontserdid, läbiviimiseks üritusturundusettevõtete poolt, kellele turundustegevused käivitusperioodil lisaks suunatakse. Inkubaatori projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kaasaegsete energiasäästlike tehnoloogiate rakendamise vajadusega , ta gatakse kõikide huvigruppide hea ligipääsetavus objektile, hinnatakse projekti kliimakindlust ning „ei kahjusta oluliselt“ keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele vastavust. L oometööstuse inkubaatoris pakutakse järgmisi tugiteenuseid : Loomemajanduse inkubatsiooniprogramm L oomemajanduse inkubatsiooniprogramm pakub maakonnas tegutsevatele sektori „elustiili“ ettevõtjatele ja tegutsevatele ning alustavatele mikro- ja väike ettevõtetele inkubatsiooni baasteenuseid ärijuhtimises ja filmitootmises : Nõustamine Koolitused Mentorid Võrgustikuüritused Ühisturundus Inkubatsiooniprogramm moodustab koos taristuga praegu puuduoleva osa maakonna filmitööstuse ökosüsteemist. Inkubatsiooniprogramm keskendub põlevkivisektorist väljuvatele loomeinimestele ja mikroettevõtetele, kes soovivad siseneda filmivaldkonna turule. Selleks pakutakse inkubeeritavatele nõustamist, koolitust ning võrgustumist filmitööstuse sektoris. Nii inkubatsiooniprogrammi läbivad kui sealt väljunud loometööstuse ettevõtted saavad vajadusel (ärimudelil põhinev vajadus) üürida kompleksis lao- ja töökojaruume, et arendada oma teenust kohapeal ja pakkuda oma tooteid/teenuseid stuudioid üürivatele produktsioonidele. Ehk osa lao- ja töökoja rentijatest on loomeinkubatsiooni programmi läbivad inkubandid ja osa vilistlased. Kõik lao- ja töökodade rentnikud maksavad turuhinda. Lisaks võib loomemajanduse programmis leiduda inkubante , kelle teenuste/toodete profiil sobib post production valdkonnaga ning rendib ruume stuudiokompleksi 2.korrusel (nt fotostuudio), läbides samal ajal programmi. Stuudio id rentivatele ettevõtetele soft-landing teenus. Tugiteenus, mis sisaldub stuudiote üürihinnas – saalide ning abi- ja teenindusruumide ettevalmistus uue projekti sisenemiseks ja hooldus /koristus nende väljumisel, tehnika ja seadmete sisse-välja korraldamine, ohutuse korraldamine jms , abi logistika korraldamisel ja abistavate teenuste leidmisel/vahendamisel. Lisaks on l oomei nkubatsiooni programmi inkubant - ettevõtetel ja programmist väljunud ettevõtetel on käsitöölise mikro tootmispõhise tegutsemis kontseptsiooni alusel võimalus üürida inkubaatoris lao- ja/või töökojaruume ning bürooruume turuhinna alusel. Stuudiok ompleksi on oodatud nii suured kui väiksemad kodu- ja välismaised filmi- ja teised audio visuaal tootmised, kohalikud stuudio te üürnik -ettevõtted kui ka lühiajalise lt ruume üürivad (suur) projektid – (rahvusvahelised) messid , meelelahutus /spordi üritused, blackbox kontserdid . Ruumide jaotus on hoonekompleksis järgmine: 1. korrusel asuvad 2 stuudio t , fuajeed, ristkasutusega seminari - ja /või toitlus tus ruum, kummagi stuudio tarvis vastuv õ tu/staabiruum ning abiruumid (pesemisruumid, saun, wc-d, koristusruumid, k öö ginurgaga puhkeruumid, green -r uu mid, grimmiruumid, kost üü miruumid ning staariruumid). Stuudio 2 (väiksem stuudiosaal) fuajee on massi ü rituse jaoks varustatud suurendatava hajumisalaga (seminari/toitlustuse ala avamisega fuajeele) , teisaldatava garderoobiga ning suurema wc-plokiga. Hoone p õ hjak ü ljel asuvad tehnilised ruumid (trafo-alajaam, jaotlad) ning stuudiote t öö kojad, kus asuvad eraldi tehnikalaod, rekvisiitide tootmisruumid, SFX-ruumid, koristusmasinate ruumid ning wc - d ja pesuruumid. 2. korrusel asuvad järeltootmis ruumid (montaažiruumid, n õ upidamiste ruumid, b ü rooruumid, wc-d , k öö ginurgaga puhkeruumid) ning foonikaga helisalvestusstuudiod, dolby stuudio, l ä bivaatus-kinosaal ning fotostuudio. Stuudiod koos audiovisuaal tootmis t ele teenuseid pakkuvate le loomemajanduse mikro ettevõtetele loodud taristu (laod ja töökojad) ning audiovisuaalsektori multimeedia ettevõtetele sobiva taristuga ( post production ala) kujuneb vastavate tegijate koostööplatvormiks . Stuudiote kompleksi jaotab tinglikult kaheks (väike stuudio koos abiruumidega ja suur stuudio koos abiruumidega) looduslike kõrghaljastuse elementidega s iseaatrium , mis loob kompleksis erilise ma õhkkonna ning on esteetiliselt loomingulist palangut innustava mõjuga. Säästlikkus ja kestlikkus Loometööstuse inkubaatori, sh stuudiote projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kaasaegsete energiasäästlike tehnoloogiate rakendamise nõuetega, tagatakse kõikide siht- ja huvigruppide ligipääsetavus objektile, hinnatakse projekti kliimakindlust ning „ei kahjusta oluliselt“ keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele vastavust. Üldnõuded hoonele ja ruumidele: Kõrge energiatõhusus, keskkonnasäästlike energiavarustustehnoloogiate rakendamine (päikesepaneelide paigaldamine katusele, LED sise - ja välisvalgustus) Kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas juhtimine Elektrooniline juurdepääsusüsteem ruumidesse sisenemiseks ja tsooniti kasutamiseks Hoone küttesüsteem lahendatakse tsentraalse keskkütte baasil Suunad CO₂ jalajälje vähendamiseks ja rohelise jalajälje suurendamiseks (tõstab taristu atraktiivsust nii kodumaiste kui rahvusvaheliste filmitootjate seas ning suurendab filmitootjate konkurentsivõimet toetuste taotlemisel ning sarnaste roheväärtustega kaastootmiste leidmisel) : Hea ligipääsetavus nii ühistranspordiga, kergliiklusvahendiga kui jalgsi Prügimajanduse korraldamine jäätmete liigiti sorteerimiseks Taaskasutuse propageerimine ( võimalusel taaskasutatavate m aterjalide kasutamine töökodade tööprotsessides , ringmajanduse põhimõtted) Kogu filmitootmisprotsessi ahelas osalejate koondumine taristusse või selle vahetusse lähedusse (kogu väärtusahela roheline suund) Autoparklas varjulised rohesaared Võimalusel k õrghaljastus e maksimaalne säilitamine territooriumil Elektriautode laadimispunktide loomine Jalgrattaparkla rajamine Roheline energia stuudio katusele paigaldatavatest päikesepaneelidest Eraldatus li nnakeskkonnast asukohaga jõeäärsel metsamaastikul, looduskoosluste säilitamine lammialal, välipuhke/õuekontorialade loomine Projekti eesmärk Projekti üldeesmärk : Luua loomemajanduse arengu hüppeks inkubatsiooni ja audiovisuaal tootmise taristu ning seal pakutavate teenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muut (u) miseks , uute ettevõtete tekkimiseks Ida-Virumaal , pakkudes atraktiivseid uusi töökohti nii maakonna noortele kui põlevkivisektorist vabanevatele inimestele . Projekti strateegilised eesmärgid : Rajada hiljemalt 26.augustiks 2026. a loometööstuse inkubaator koos stuudiokompleksiga Tagada taristu ha ldusvõimekus ja jätkusuutlikkus inkubatsiooni- ja soft-landing teenuste võimaldamiseks läbi aktiivse rahvusvahelise ja riigisisese turund us- ja müügitegevuse Oodatavad tulemused Taristu projekti käivitamise ja elluviimisega luuakse Ida-Virumaal eeldused loometööstuse arenguks: majandusstruktuuri muut(u) mises uute ettevõtete tekkimises tänapäevanõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamises , pakkudes tooteid/teenuseid potentsiaaliga üle Eesti ja rahvusvaheliselt uute töökohtade tekkimises Ida-Virumaal ning kõrvaldatakse kitsaskoht alustavate loometööstuse ettevõtjate inkubatsiooni ja filmi tööstuse s sobiva taristu puudumises : 202 6 . aasta ks luuakse Ida-Virumaal , Eestis esimene kaasaegne loome tööstuse inkubatsiooni taristu koos filmi stuudiote ning sinna juurde kuuluvate abi - ja postproduction pindadega . 20 3 8 . aastaks on loometööstuse i nkubaatori ja stuudiote tegevuse tulemusel Ida- Virumaal: saanud avaliku sektori sekkumise tulemusel kasu hinnanguliselt 87 ettevõtet, sh uued ettevõtted, kes pakuvad teenust välis - ja kodumaistele filmiproduktsioonidele; loodud 130 - 140 otsest ja kaudset töökohta filmitööstust teenindavates sektorites; loodud toimiv r ahvusvaheline koostöö- ja kompetentne regionaalne teenus võrg ustik filmitööstuse ökosüsteemis PROJEKTI OBJEKTI KIRJELDUS Asukoht Jõhvi loometööstuse inkubaator koos filmistuudiotega rajatakse Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumile (Joonis 1 ). Joonis 1. Jõhvi Äripargi 2.etapp Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumi detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega on kehtestatud jaanuaris 2022. Kogu ala ja otatakse 13 krundiks. Krundid 2ja 3 hoonestatakse loometööstus e inkubaatori ja stuudio kompleksi asukohana . Asukoht ( ehitusalune pind 12000 m² ) võimaldab suuremahuliste hoonete rajamist – filmistuudiod, töökojad, lao ruumid . Kuna Pühajõe org koos oma loodusmaastikuga on kohe ala kõrval, siis võib sinna planeerida puhkealad, mis täiendavad kompleksi kontseptsiooni ning mitmekesistavad territooriumi kasutust . Ühendus Tallinn-Narva maanteelt inkubaatori ja stuudiotega on võimalik Jordi teelt, mis on äripargi keskne juurdepääsutänav ja kulgeb Tallinn-Narva maanteega paralleelselt. Jõhvi linnaga on ühendus Jaama tänava pikenduselt tuleva ristmiku kaudu . Tulevikus ehitatakse see kahe tasandiliseks . Planeeritav Tallinn-Narva neljarealine maantee võimaldab tulevikus ligipääsu äripargi alale selleks ette nähtud mahasõitude ja ristmike kaudu. Põhiline juurdepääs sõiduauto või kergliiklusvahendiga linna poolt tulles on mööda Jaama tänavat . Ka juurdepääs maanteelt on väga hea, kui arvestada Tallinna ja Narva poolt saabujatega - nii suurematest linnadest kui regioonist . Kruntidel puuduvad linnaehituslikud piirangud, kuid arvestama peab Pühajõe ehituskeeluvööndiga. Joonis 2. Jõhvi Äripargi 2.etapi detailplaneeringu põhijoonis Jõhvi Äripargi kaugus peamistest taristu sõlmpunktidest: Sillamäe sadamast 18 km; Tallinna lennujaamast 170 km; Euroopa Liidu/Venemaa piirist (Narvast) – 50 km; Helsingis t – 297 km ( maismaatransport + praam ) Tallinn- Narva maanteest – 0,5 km; Tallinn- Narva raudteest – 1,5 km. Krun tide kirjeldus vastavalt detailplaneeringule on toodud Tabelis 4 . Tabel 4. Loometööstuse inkubaatori ja stuudio kompleksi kruntide andmed Krunt 2 Krunt 3 Kokku Krundi suurus: 8803 m² 9782 m² 18585 m² Sihtotstarve: tootmistegevus 5 0% /äritegevus 5 0% tootmistegevus 5 0% /äritegevus 5 0% tootmistegevus 5 0% /äritegevus 5 0% Ehitiste maks kõrgus: 28 m 28 m 28 m Hoonestusala suurus: 5500 m² 6500 m² 1 2 000 m² Hoonete arv 3 3 6 Andmed: Maa-ameti geoportaal Krundid asuvad soodsalt ca 0,6 k m kaugusel tiheda liiklusega Tallinn-Narva maanteest , kuid on siiski varjatud ümbritseva metsa ja piirnedes idas ja põhjas P ühajõe käänulise sängi ning kaldaäärse looduskeskkonnaga, mida planeeritakse maksimaalselt säilitada. Loodus- ja tehiskeskkonna sujuv ühendamine loob milj ööväärtuslikkust, millel on loometööd soodustav mõju . Kruntide territoorium ja hoone kompleksi planeering võimaldab : Korraldada transpordi jaoks mugava planeeringuga sissesõiduteed, kohad tagasipööramiseks, maha laadimiseks ja parkimiseks . Hea ligipääsetavus filmi - ja meelelahutus tööstuse suurtranspordile – asukoht Tallinn-Narva mnt ääres sissesõiduga äripargi territooriumile, planeeritud on piisavas mahus parkimisala suurtele rekvisiitide ja tehnika veoautodele. Rajada kõrvalkrundile backlot ala, mis võimaldab lisaks stuudiovõtetele teha sobivaid välitöid ilma et peaks otsima selleks uusi võttekohti ja tegema kulukaid company move´ e Rajada vajadusel juurdeehit us naaberkrundile/kruntidele . Ä ripargi territooriumil asuvad vabad krundid erasektori investeeringuteks nt filmitööstuse toetavate teenuste pakkumiseks (majutus, laod , toitlustus jms) Hoone ja ruumid K ompleksi asukoht, komplek s sus ja teh nili n e lahendus töötati välja kaasates valdkonna eksperte ja seotud huvigruppe , et luua Ida-Virumaa le mo odsaim, efektiivseim ja inspireerivaim koosloome keskkond filmitööstuse sektori arenguks . Loometööstuse inkubaator stuudiokompleksiga on audiovisuaaltootmiseks vajaliku taristuga hoonekompleks, mis sisaldab endas ka hte eraldi võttestuudio t koos terviklike abiruumide kogumiga (alates dekoratsioonide üles ehitamisest kuni filmimontaaži ja helindamiseni ) - kummagi stuudio jaoks eraldi. Väiksem stuudio (stuudio 2) on kavandatud toimima ka avaliku multifunktsionaalse universaalsaalina. Stuudio klaasitud fuajee mahutab koos ristkasutuses oleva toitlustus/ seminari alaga kuni 1100 istekoha ja/või 2500 seisukohaga kontserdi vms suur ürituse külastaja. K ompleks , mille pindala on ca 8740 m² , koosneb järgmistest osadest ( pluss tehnilised ruumid, koridorid jms) : Laod, töökojad ( ca 1 80 7 m² ) ; S tuudio 2 abi - ja teenindavate ruumidega ( ca 1625 m² ) Stuudio 1 abi- ja teenindavate ruumidega ( ca 2465 m²) Catering/ seminari /ristkasutusala ( ca 455 m²) Post production ruumid ( ca 1268 m²) . I korrus Esimesel korrusel asuvad laod ja töökojad, stuudiod abiruumidega , ristkasutusega toitlustus- ja seminari ala (Joonis 3). L aod ja töökojad Mitmeotstarbelised , suurustes 30-500 m² töökojad ja laopinnad loometööstuse ettevõtetele dekoratsioonide ja rekvisiitide valmistamiseks, eriefektide tootmiseks, puusepa – ja metallitööde tegemiseks, kostüümide disainimiseks, valmistamiseks ja hoiustamiseks, grimeerimistöödeks jpm, mis on vajalik erinevate audiovisuaaltootmiste projektide ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks stuudiotes. Suuremaid ruume on võimalik vaheseintega liigendada mitme väiksema ruumivajaduse ning sarnaseid töötingimusi vajava mikrotootja/käsitöölise võimalusi arvestades. Stuudiod abi- ja teenindavate ruumidega: Stuudio 1 ( netopind 20 20,4 m² , kõrgus neto 20 m) ning selle abi- ja teenindusruumid – nõupidamisruumid, puhkenurgad, staariruumid, pesemisruumid, Green -ruum id , vastuv õturuumid jms Stuudio 2 ( netopind 12 64,7 m² , kõrgus neto 20 m ) ning selle abi- ja teenindusruumid – nõupidamisruumid, puhkenurgad, staariruumid, pesemisruumid, Green -ruum, vastuvõturuumid jms Stuudiote s saab viia läbi projekte (filmi- või seriaalivõtted, reklaamid/muusikavideod, meelelahutusüritused, s how esitlused, messid jm) samaaegselt, kuna stuudioalad on projekteeritud viisil, mis ei võimalda ligipääsu kõrvalistel isikutel ühest stuudio alast teise stuudio alasse. L iigendatav catering -, casting -, seminariala Ristkasutusalal on võimalik teenindada sissetulnud projekte toitlustamisega, projektipõhisteks massikogunemisteks, autonoomsete ürituste läbiviimiseks – seminarid, suuresitlused jm. Joonis 3. Hoonekompleksi ruumi tsoonide jaotus 1.korrus II korrus 2.korrusel asuvad audiovisuaalse tootmise jär eltootmise ruumid – montaažiruumid (sobivad ka bürooruumideks) , heli- ja fotostuudiod, salvestus , Dolby -stuudio, nõupidamisruumid, ja puhke alad . Joonis 4. Hoonekompleksi ruumi de jaotus 2.korrus Territooriumile rajatakse 62 parkimiskohta sõidukitele, sh 1 invakoht, 11 veoautode parkimiskohta ning 2 elektrisõidukite laadimiskohta. 8-le parkimiskohale nähakse ette valmidus elektrisõidukite laa di misjaamade rajamiseks. Lisaks on võimalik kasutusele võtta naaberk innistul asuvad 38 parkimiskohta filmistuudiote kasutajatele. Seega on kinnistu jaoks kavandatud 62+38=100 parkimiskohta. Lisaks on naaberkinnistul hoonete sissep ää sude vahetus laheduses kavandatud peatumiskohad nii bussidele kui s õ iduautodele/taksodele ( drop on – drop off ). Jalgratturitele on naaberkinnistul hoone peasissep ää sude juurde rohealade ü mber hajutatuna kavandatud kokku 65 jalgratta parkimiskohta, millest loometööstuse inkubaatorile ja stuudiotele n ä hakse arvestuslikult ette 45 kohta . Juhtimine IVIA on loometööstuse inkubaatori ja st uudiote omanik , operaator ning vastutab ( kinnis ) vara halduse eest. (Filmi)s tuudiote täituvuse ning sektori koostöövõrgustiku arendamise eesmärg il loob IVIA stuudiote turundus- ja kommunikatsioonijuhi ametikoha. S tuudiotes hakkab produktsioonidele soft-landing teenust pakkuma teenuste spetsialist . Mõlemad loodavad ametikohad saavad kaetud töölepinguliste töötaja tega . S tuudiote turundus - ja ko mmunikatsioonijuht alustab 202 3. aasta II poola a stal stuudiote turund us tegevuste planeerimise, ettevalmistamise ja läbiviimise ga, lähtudes f ilmitööstuse sektori eripära st , kus müük toimub 2 aastat ette (ehk 2023 turundus müüb aastaks 2025, mil stuudiod valmivad) . Soft-landing teenus stardib 2025 .a. S tuudiote turundus - ja kommunikatsiooni ju hi ülesanded on alljärgnevad: koostöö arendamine valdkondlike rahvusvaheliste ja siseriiklike regionaalsete võrgustikega; f ilmistuudiote esindamine valdkondlikel rahvusvahelistel ja siseriiklikel messide l ; t urundusstrateegia koostamine ning iga-aastaste turundus- ja müügiplaanide planeerimine ning nende elluviimine; stuudiot e veebilehe valmistamise korraldamine ja kodulehe haldamine; päringutele vastamine ja broneeringute haldamine ; stuudiote promotsioonisündmuste korraldamine koostöös sektori tugistruktuuridega Filmitööstuse s oft-landing teenuste juhi ülesanded on alljärgnevad: stuudioid rentivatele p roduktsioonidele soft-landing teenu se osutamine (ruumide broneerimine, tehnika ja seadmete ettevalmistamine, ruumide mo n taa ž i korraldamine, stuudiosiseste tegevuste koordineerimine, r uumide tegevustejärgne hooldus jms ); f ilmivõteteks kohalike teenuste pakkujate leidmine /vahendamine ehk võrgustikuteenuste korraldamine . Inkubaatori ja filmistuudiote toimimiseks vajalikud muud teenused ( sh haldus, majandus, raamat upidamine, juriidiline nõustamine) ka etakse IVIA tsentraalsel juhtimisel või ostetakse sisse vastavate teenuste pakkujatelt. Taristu kommunaalteenuse d ja tehnosüsteemide hooldus ostetakse sisse teenus e pakkujatelt . TEENUSED Teenuste kirjeldus ja maksumus Üüripindade pakkumise kontseptsioon inkuba atoris ja stuudiokompleksis põhineb turuhindadel . Teostatavus-tasuvusanalüüsi koostamise ajal on esialgse finantsanalüüsi koostamiseks lähtutud turupakkumistest sarnaste teenuste /toodete pakkumisel turuhindade s . L oometööstuse inkubaatoris pakutakse järgmisi teenuseid: Loome majanduse inkubatsiooniprogramm L oomemajanduse mikro- ja väike ettevõtjatele ning loomeinimestele loome majanduse inkubatsiooniprogrammi pakkumine ettevõtlus - ja sektorispetsiifiliste pädevuste tõstmiseks filmi- ja muu audiovisuaal tööstuses kvaliteetsete teenuste osutamiseks. Inkubandid osale vad inkubatsiooniprogrammis pakutavatel koolitustel, võrgustumisüritustel , seminaridel, töötubades jms, ning käsitöölisel väiketootmispõhise ärimudeli korral saavad vajadusel üürida kompleksis pakutavaid töökoda sid ja lao ruume turuhinna tingimustes. Laoruumid ja töökojad (hinn ale lisanduvad kommunaalkulud) alates 5 ,00 EUR/m²/kuus Kaasaegsete lao- ja tootmisruumide üürituru puudumise tõttu Ida-Virumaal on õiglaseks turuhinna tasemeks võetud selles segmendis hinnavahemiku alumine piir Tallinna t urul, mis on hetkel 5 eurot m². Stuudiote kompleksis pakutakse järgmisi teenuseid : Stuudio te välja üürimine koos abi - ning teenindus ruumide ga ( Stuudiosaal, staap, Green room, staariruumid, puhkeala, riietus-ja pesemisruumid, nõupidamis- , puhke- ja bürooruumid jms) ning vastuvõtualaga (ristkasutus) J äreltootmise ruumide välja üürimine (foto- ja helistuudiod, Dolby -stuudio, läbivaatusesaal, pealelugemine , foonika, montaaž, nõupidamis- ja bürooruumid, V FX jm s ) F ilmistuudiotes soft-landing teenuse osutamine Stuudiod (hinnale lisanduvad kommunaalkulud) Väike stuudio (Stuudio 2) koos lisa ruumidega alates 500,00 EUR/päev Suur stuudio (Stuudio 1) koos lisa ruumidega alates 650,00 EUR/päev Hinnad põhinevad studycase ´ de tulemusel saadud teadmis t e le üüri hindade kohta, mis tuginevad stuudiote arendajate poolt kohtumiste käigus saadud sisendandme tele . Järeltootmise ( postproduction ) - ja büroo ruumid 7 ,00 EUR/ m² /kuus Hind vastab koosloomekeskkonnas asuvate ning võrgustikuteenustega kaetud bürooruumide turuüürihinnale (sisaldavad kommunaalkulusid). Andmed baseeruvad Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse bürooruumide üürihindadel koos lisanduvate kommunaalkuludega . Mõlemad stuudiod üüritakse välja alati koos abi- ja teenindavate ruumidega pluss vastuvõtuala. Stuudiote ala on jaotatud 2 osaks – Stuudio 2 ja selle abi- ning teenindusruumid pluss vastuvõtuala (ristkasutus) ning Stuudio 1 ja selle abi- ning teenindusruumid pluss vastuvõtuala. Nendeks ruumideks on Stuudio 2 puhul pruuni ja rohelise joonega märgitud ala ning Stuudio 1 puhul pruuni joonega ümbritsetud ala (vt Joonis 3 lk 28) . 2. korruse post production ala üüriruumide loetelu: montaažiruumid (sobivad ka bürooruumideks), heli- ja fotostuudiod, salvestusstuudio, Dolby -stuudio, nõupidamisruumid ja puhkealad (pluss WCd) Välja üüritavad on montaažiruumid, heli- ja fotostuudiod, salvestusstuudio, Dolby -stuudio, üürihinna sees on nõupidamisruumide, puhkeruumide, WCde kasutus. Üüriruumid sel alal on üksteisest sõltumatud, ehk saab eraldiseisvatena välja üürida. Üüritasu on kuupõhine, lühiajaliselt välja ei pakuta . Filmistuudiote s soft-landing teenus (pakub IVIA) Stuudiotesse sisse tulevate f ilmivõtete kiiremaks ning säästlikumaks teo stamiseks pakutakse filmiproduktsioonidele soft-landing teenust kohapeal – stuudiote tehniline ettevalmistus ( valgustuse ja tehnika ülespanek, büroo-, nõupidamis- ja puhkeruumide ettevalmistamine jms), toetavate tegevuste koordineerimine filmivõtete ajal (toitlustamine , võrgustikuteenused tugiteenuste pakkujate leidmiseks jms ) , järeltegevused (stuudiote tehnika montaaž, koristamine, hooldamine jms ). Teenust eraldi ei hinnastata, teenuse hind sisaldub üürihinnas. Ilma tugi teenuse pakkumiseta ei ole või mal ik sellis eid ruum e välja üürida. TURUNDUS P ositsioneerimine Positsioneerimine Kodumaised filmitootjad on aastaid sektori alarahastuse tõttu pidanud seisma silmitsi väljakutsetega teha kvaliteetset tootmist madala eelarvega t ingimustes, mille paranemist ei ole kuidagi toetanud ka sisevõteteks vajaliku filmitööstuse taristu puudumine . Ainult välivõtetest selle ebastabiilse ja kontrollimatu keskkonna tõttu ei piisa, tuge on vaja ka stabiilsust pakkuvatest ilmastikukindlatest sisetingimus test . Eestis on väiksemaid , ligi kümnend ja rohkem aega tagasi rajatud , stuudioid suuruses 100-700 m², mis võimaldavad teatud tingimustel teenindada väiksemaid tootmisi kasvõi osaliselt, kuid on puudujääke helikindluse tagamisel, abiruumide olemasolus, amortiseerunud ning tehnoloogiliselt vananenud stuudiotehnikas või üldse selle puudumises jpm. Vaatamata tõsistele väliskeskkonna puudustele on Eesti filmitootja suutnud olla leidlik, kasvatanud kompetentsi ning saavutanud rahvusvahelist tuntust ja tunnustust oma tipptöödega. Keerukatest tingimustest sõltuvalt on Eesti filmitootjate kogukond ka suhteliselt väike. Välismaist e produktsioonide vajadus tele vastava d stuudiod Eestis sisuliselt puuduvad . Peamised puudujäägid ongi stuudiote väiksus nii ruut - kui kuup meetrites, mittevastavus helikindluse saavutamise nõuetele, puudulikku või mittepiisavat tehnilise infra - ja teenindava tugistruktuuri olemasolu võtteplatsil jm . Sellele kõigele vaatamata on välismaiste filmitegijate huvi Eestisse tulemise vastu suur ning filmitööstuse üleilmse kasvu trend tõotab seda huvi veelgi suurendada. Olemasolevad stuudiod asuvad peamiselt Tallinnas ja selle läheduses – Widescreen Studio s , Black Box Studio, XL-Studios, BEC stuudio ( hõivatud telesaadete tootmisega), TLÜ Balti filmi ja meedia instituudi stuudiod jt väiksemad . Tallinnasse Paljassaarde planeeritav Tallinn Film Wonderland (TFW) Filmilinnak ( sealhulgas võimalusel al 2000 m² suuruse stuudiosaali ehitus) tõstab Eesti võimekust tuua sisse märksa suuremas mahus rahvusvahelisi fil mitootjaid. Kuna filmitööstuse kasvupotentsiaal maailmas ja Eestis on suur, siis ei ole Jõhvi filmistuudiotel põhjust karta konkurentsi ei olemasolevate ega teiste potentsiaalsete arendustega Eestis. Eestis tegutsevad ja planeeritavad stuudiod konkureerivad ühiselt väljaspool vabariiki tegutsevate suurte , kuid sageli ülekoormatud filmistuudiotega nii Ida-Euroopas – Tšehhi, Ungari, Poola ja naabruses asuvate s riikide s – Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Taani. Pigem osutub Eesti trumbiks konkurentsis välisriikidega nö. "selgade kokkupanemisel“ stuudiote ühisturundus ja riikliku cash rebate skeemi rahastuse hüppeline kasv atamine , millest lõppkokkuvõttes võidab kogu Eesti ja iga stuudiokompleks eraldi. Jõhvi filmistuudiote fookuses on 90% ulatuses rahvusvaheliste produktsioonide teenindamine. T allinna filmilinnaku rajamisel kaasneb suure tõenäosusega kohustus 80% ulatuses toota Eesti filme kultuuri hüvanguks (kuna plaanitakse rahastada Kultuurkapitali fondis t ). Seega on kahe suure stuudiokompleksi sihtgrupid selgelt eristuvad ja omavahelist konkurentsi ei tekita. Jõhvi eristumist teistest stuudiotest iseloomustab see, et stuudiokompleks on sümbioosis koos loometööstuse inkubatsiooniga , kus pakutav loomemajanduse inkubatsiooniprogramm taga b kohalike filmitööstusele teenust pakkuvate ettevõtete professionaalse valmisoleku filmistuudioid kasutavate filmiprodukt sioonide teenindamiseks ja tugi miseks . Eestis filmitööstuse produktsioone teenindav sektor ( kostümeerijad , parukameistrid, fotograafid , dekoratsioonide valmistajad j t ) ei kata ära kasvavat nõudlust, ehk on vaja tekitada juurde ettevõtteid, kes s eda kasvavat vajadust kataks . Ida-Virumaa on seda tühimikku täitmas , et kohalik ( pakutavate tugiteenuste toel ) oma konkurentsivõimet ja professionaalsust kasvatav sektori ettevõte saaks liikuda oma teenuste pakkumisega ülevabariigiliselt, millest võidaks kogu Eesti filmitööstus. Eesti filmitööstuse s on tugev polariseerumine Tallinna suunas – Tallinnat iseloomustab kõigi transpordisõlmede vahetu kättesaadavus, kõikide mugavustega majutus ja kõrgel t asemel toitlustus, meelelahutusasutuste ning vaba aja veetmise võimaluste mitmekülgne pakkumine , kvaliteetne linnakeskkond, valdkonna professionaalide suur kontsentreeritus. Sellele vaatamata otsivad välismaised filmip roduktsioonid uusi lokatsioone - võttepaiku, mi da vaatajad pole varem näinud . Jõhvi ja Ida-Virumaa pakuvad häid kontraste nii loodus- kui elukeskkonnas ning vahetu lähedus Venemaale võimaldab toota stseene, mis olid saadaval enne Venemaal kohape al, kuid mille kättesaadavus on tänaseks teatud geopoliitilistel põhjustel kadunud. Plussiks on ka lähiaastatel Narva alla rajatav rahvusvahelise haardega väikelennukite lennuväli, mis võimaldab teenindada ka rahvusvahelise kaliibriga staare otse Ida-Virumaale. Võimestamist vajav teenus regioonis on kõrgekvaliteetne (rahvusvahelisi staare) ja suuri gruppe (ca 100 inimesest koosnev produktsiooni meeskond) teenindav majutus ja meelelahutussektor . Jõhvi stuudiote eelised One stop shop e. l aiald a seima filmitööstuse tugiteenuste võrgu stikuga kaetud kompleks Baltimaade ja Skandinaavia regiooni de s – ühe katuse all on stuudio d ja neid teenindavad ruumid , sektori ettevõtteid võimestavad teenused, võimestatud ja teenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustik eristuv füüsiline, spirituaalne ja inspireeriv koosloomekeskkond kaasaegne multifunktsionaalne taristu regionaalse filmifondi lisastiimul regionaalsed ettevõtlus toetused ettevõtluse tugiteenuste pakkumine osalemine rahvusvahelises filmitootjate võrgustik us mõistlik üldine hinnatase vähene bürokraatia , kiire asjaajamine regiooni mitmekesine (loodus) keskkond hea logistiline asukoht Tallinn-Narva /Jõhvi-Ta r tu maanteede ristmikul puuduvad investeerimistoetustest tulenevad piirangud teenuste pakkumiseks kitsale sihtgrupile uus kaasaegne roheliseks filmitootmiseks kujundatud keskkond Sihtrühmad ja turundus kanalid Turundustegevustega alustatakse juba hoonekompleksi eel projekteerimise staadiumis . Rahvusvahelised filmiproduktsioonid planeerivad tootmistegevusi kaks aastat ette, mis tingib rajatava stuudiokompleksi turundamise vajalikkus e juba kaugelt varem, kui taristu reaalselt valmib. See võimaldab olla valmis võtma vastu ning teenindama filmitööstuse produktsioone kohe stuudiote valmimisel , tagades stuudiote müügi ning täituvuse juba väga varajases etapis . Selleks sihib IVIA järgmisi sihtgruppe filmi, reklaami, muusikavideote jt audiovisuaal tootjate seas : Välismaised produktsioonid ( EL liikmesriigid fookusega naaberriikidele ) Eesti produktsioonid Stuudiotes kohapeal produktsioon ide vastu võtmiseks ja filmivõt ete mitmekülgse ks teenindamiseks tuleb kriitiliselt laiendada olemasolevat abijõudude võrgustikku ning turundada valdkonna ettevõtetele avanevaid võimalusi oma toodete ja teenuste pakkumiseks kasvava nõudlusega audiovisuaalvaldkonnas järgmiste kliendirühmade seas: Digi- ja multimeedia ettevõtted, kes tegutsevad audiovisuaal sel suunal ( sh virtuaalproduktsioon jt) Võimestatud l oomemajanduse ettevõtted (kostüümid, grimm, dekoratsioonid, fotograafia , disain j p t) Post production ettevõtted (heli, valgus, värvid, montaaž, muusika, mängude tootmine, VFX, jms) Ü ritustu rundusettevõtted ( konverentside, seminaride, kontsertide, meelelahutusürituste korraldajad) Sihtgruppideni jõudmiseks kasutatakse järgmisi kanaleid: Tabel 5. Turunduskanalid Sihtgrupp Turunduskanal Müügikanal Loomemajanduse ettevõtted Sotsiaalmeedia (FB, Instagram jm) Veebileht Demo /info päevad IVEK loomemajanduse klaster Digi- ja multimeedia ettevõtted Sotsiaalmeedia (FB, Instagram jm) Demo /info päevad Veebileht Turundusmaterjalid (video ) Erialaliidud Regiooni kolledžid, kood/Jõhvi Ettevõtlusmessid Tehnopol 3 . Post produ ct ion ettevõtted Sotsiaalmeedia (FB ) Demo/info päevad Veebileht Turundusmaterjalid (video, trükk) Filmitööstuse tugiorganisatsioonid (EFI, Viru FF, kohalikud/ välis produtsendid jt) Erialaliidud Filmitööstuse tugiorganisatsioonid (EFI, Viru FF, kohalikud/ välis produtsendid jt) 4 . Kodumaised produktsioonid Sotsiaalmeedia (FB ) Veebileht Turundusmaterjalid (video, trükk) Filmitööstuse tugiorganisatsioonid (EFI, Viru FF, Eesti Filmitööstuse Klaster, Eesti Kinoliit jt) Kodumaised filmifestivalid 5 . Välismaised produktsioonid Sotsiaal meedia (FB, LinkedIn) Veebileht Turundusmaterjalid (video, trükk) Filmitööstuse tugiorganisatsioonid (EFI, Viru FF, jt ) Lokatsioon ide messid Rahvusvahelised filmifestivalid 6 . Üritusturundus e agentuurid Sotsiaalmeedia Veebileht Turundajate Liit Turundus- ja meelelahutusmessid Turundus strateegia ja eelarve Turundusstrateegia eesmärgid: Eesti rohelise filmitootmise ja - keskkonna maine tõstmine atraktiivse filmitööstuse lokatsioonina Regiooni filmitööstuse võrgustiku mitmekesistamine, arendamine ja rahvusvahelist a mine Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ning stuudiokompleksi turunduse esimesed strateegilised sammud avalikkuse, sh turuosaliste ja võtmepartnerite teavitamise ks leiavad aset juba varases staadiumis. Selleks viiakse läbi: hoonekompleksi ehitustegevuse algul pidulik nurgakivi panek hoonekompleksi valmimi sel pidulik avamine sündmuste kajastused sotsiaalmeedias (FB) ja IVIA kodulehel inkubatsioonikeskuse ja stuudiote veebilehe valmistamine Turundusstrateegia kavandamiseks välis - ja siseturul ning selle efektiivseks teostamiseks , samuti avaliku üldise teadlikkuse ning tegevuse nähtavuse tõstmiseks on oluline teha ja arendada koostööd järgmiste võtmepartneritega : IKT ja audiovisuaalvaldkonnas kõrg/kutse/täiendõpet pakkuvad haridusasutused ( TÜ Narva Kolledž , T alTech V irumaa K olledž , Kood/Jõhvi, I da -V irumaa KHK, BFM, EKA, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas ) Viru Filmifond E esti Filmi Instituut Eesti Filmitööstuse Klaster TFW Regionaalsed klastrid (haridus, turism, loomemajandus) Startup Estonia Tehnopol OBJEKT NART Ida-Virumaa KOV-id Ministeeriumid (MKM, KuM , RahM ) Rahvusvaheline ühisturundus Eesti kui filmitööstuse sihtkohana EFI , Viru FF , kodumaiste produktsioonide ga, rajatava TFW ga . Filmitööstuse messid ja festivalid – Berlinale, Cannes, London, PÖFF. K odumaistele t uruosalistele viiakse läbi regulaarseid teavituskampaania id hoonekompleksis pakutavatest (võrgustiku)teenustest ja üritustest FB -s , kodulehel. Laiema üldsuse teadlikkuse tõstmine ja teenuste parema nähtavuse tagamine Visuaalse ja virtuaalse brändi loomine – veebileht ja CVI Koostöövõrgustiku arendamine (ettevõtluse ja filmitööstuse tugi- ja katusorganisatsioonid, investorid, ettevõtjad, koolitus- ja haridusasutused, jt) Kommunikatsioon avalikkusele (sh rahvusvahelised ja regionaalsed meediakajastused) Osalemine Kaljo Kiisa stipendium i väljaandmisel Turundusstrateegia eesmärkide täitmiseks koostatakse iga-aastane turundusplaan sihtgruppidele suunatud turundustegevuste, ajakava, planeeritava eel arvega . IVIA senine 1 4 aastane kogemus turundustegevuste läbiviimisel investorite leidmiseks tööstusparkidesse on näidanud, et aastane turunduseelarve jääb vahemikku 50 000 - 6 0 000 eurot. TEGEVUSKAVA Jõhvi loometööstuse inkubaatori ja filmistuudiote projekti võib jagada kahte põhilisse etappi. Esimene etapp hõlmab pe rioodi alates 2022. a kuni inkubatsioonikeskuse ja filmistuudiote käivitamiseni 2025.a . Teine etapp hõlmab tugiteenuste osutamist ja kompleksi tu rundamist ning arendamist kuni 202 9 . aasta ni . Esimese etapi põhi tegevusteks on 2023 -202 5 : Jõhvi Äripargis asuva Loometööstuse inkubaatori taristu projekteerimine Taristu ehituse riigihankeprotsessi läbiviimine Taristu ehitamine L oomemajanduse inkubatsiooni käivitamine F ilmistuudiote t urundus Lepingut e sõlmimine inkubaatori ja stuudiote katmiseks kommunaal- ja tehno hooldus süsteemide teenustega Teise etapi tegevusteks alates 202 6 : L oomemajanduse inkubatsiooni osutamine Filmitööstuse produktsioonide le soft-landing teenuse osutamine Üüriruumide pakkumine Kompleksi haldamine ja majandamine Turundus PROJEKTI TASUVUSANALÜÜS Projekti finantsmudel Projekti tasuvuse, majandusliku ja finantsilise jätkusuutlikkuse ja sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks koostati projekti finantsmudel. Mudel on koostatud 15-aastaseks perioodiks, millest esimesed kaks aastat on investeerimisetapp ja järgnevad 13 aastat tööetapp. Arvestusperiood on valitud juhendi alusel äriinfrastruktuuri projektide valdkonnas. Projekti finantsmudel on esitatud Lisas 1 ja sisaldab: projekti elluviimise kulude prognoosi; projekti jooksvate tulude, kulude ja kasumi prognoosi; puhastulu analüüs; rahavoogude prognoosi; sotsiaalmajandusliku mõju prognoosi; investeeringute tasuvuse prognoosi avaliku sektori eelarvele. Peamised sisendandmed , mida finantsmudeli koostamisel kasutati: Tabel 6. Finantsmudeli sisendandmed Andmed Argumendid väärtuste valimiseks finantsmudelis Tegevustulu d Üüri hind Põhineb 3 põhilise üüriobjekti kontseptsioonile: üürihind lao- ja töökojaruumidele – 5 eurot/m²/kuus üürihind stuudiotele koos abiruumidega: Stuudio 1 – 500 eurot/päev Stuudio 2 – 650 eurot/päev Üürihind p ost- production ja bürooruumid ele – 7 eurot /m²/kuus Hindadele lisanduvad kommunaalkulud ja käibemaks. Hinnatase lähtub sarnaste objektide üürihinna turutaseme analüüsist ja stuudiote puhul läbiviidud benchmarking ust aastatel 2022-2023 Täituvusprotsent Täituvuse prognoosimisel rakendatakse täituvuse kolmeastmelise kasvu mudelit : Periood , aastat projekti realiseerumisest 1 - 3 4 - 7 8 - 13 Keskmine täituvus 25% 50% 75% Tegevuskulud Hoone kasutus - ja kommunaalkulud Tuginedes Jõhvi Äripargi territooriumile rajatud äriobjektide, Jõhvi linnas asuva kaubanduskeskuse opereerimise kogemusele. Konkreetsed hinnad ja kommunaalkulude mahud on esitatud finants analüüsi lisades Tööjõukulud Põhineb IVIA töötajate projekti tegevuses osalemise plaanil ja nende tööjõukuludel. Tööjõukulude suurus on esitatud finantsanalüüsi lisades. Amortisatsioonikulud Lähtudes Eestis üldtunnustatud amortisatsiooninormidest projektis soetatud varale. Amortisatsioonikulude konkreetsed väärtused soetatud põhivara liikide lõikes on toodud finantsanalüüsi lisades Investeerimiskulud Lähtudes esialgsest plaanist hoone parameetrite järgi ja konsultatsioonidest ehitusorganisatsioonide, projekteerijate, teiste valdkonna spetsialistide, seadmete ja mööbli tarnijatega. Investeerimiskulude konkreetsed suurused on esitatud finantsanalüüsi lisades Inflatsioon Prognoos on tehtud raskesti prognoositavat inflatsiooni mitte arvesse võttes, kuid eeldades, et inflatsiooni muutus mõjutab kõiki nii kulusid kui ka projekti tulusid. Hinnad Hinnad on eurodes. Prognoosid on koostatud püsihindades. Hinnad arvestatud ilma käibemaksuta. Hoone ehitusega kaasnevad jooksvad kulud (nt ehituse ajal kasutatav elektrienergia) sisalduvad ehituslepingus ja neid rahastatakse 100% ÕÜF vahenditest. IVIA peamised kulud algavad 202 6 . aastal pärast hoone kasutuselevõttu. Investeeringud Esialgsete arvestuste kohaselt on projekti teostamiseks vajaliku investeeringu kogumaht 10 990 0 00 eurot ( ilma käibemaksuta ). Tabel 7. Projekti investeeringud Tasuvusanalüüs Jooks vad tulud Loometööstuse inkubaator koos stuudio kompleksiga hakkab saama tulu : r uumide väljaüürimisest , (üle 8 0 % kõigist tegevustuludest) üürnike ga jagatavate kommunaalkulu arvete tasumisest Jooks vad kulud Jooksvate kulude struktuuris moodustab valdava osa vara amortisatsioon (üle 50% kõikidest tegevuskuludest). Peamisteks tegevuskuludeks on (5% kõigist tegevuskuludest): kommunaalkulud; tööjõukulud; remondikulud; tehnohooldus; turunduskulud; hoolduskulud (hoone , territoorium). Muud kulud, mille osa tegevuskulude struktuuris on alla 5%: valve, kindlustus, muud kulud. Kasumlikkus Lähtudes inkubaatori finantsmudelis rakendatava täituvusstsenaariumist on inkubaatoril järgmised tulu, kulu, EBITDA ja kasumi suurused: Tabel 8. Kasum Keskmise täituvuse stsenaariumid vähene keskmine kõrge 25% 50% 75% Tulud , eurot / aastas 172 357 346 282 521 777 Kulud ( amortisatsioonita ), eurot / aastas 352 184 361 856 371 527 EBITDA, eurot / aastas -179 828 -15 574 150 249 Kasum , eurot / aastas -617 348 -453 094 -287 271 Puhastulu analüüs finantsmudelis näitab, et Loometööstuse inkubaatori ja stuudio kompleksi diskonteeritud tulu d 13aastase perioodi korral moodustavad 3 294 941 eurot/aastas, kulud (ilma amortis atsiooni ta ) 3 400 022 eurot/aastas, puhaskasum puudub . Nende arvutuste põhjal ei ole projekt kasumlik ega tasu end ära, mistõttu ei ole see äri projektina eraarendajate jaoks atraktiivne. Kasumianalüüs avaliku sektori eelarvele Ülaltoodud kasumlikkuse (puhastulu) analüüs näitab, et projekt ei too tulu, kui seda käsitleda äriprojektina. Kuid projektil on suur sotsiaalmajanduslik mõju nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis. See teeb projekti realiseerimise avaliku sektori jaoks majanduslikult kasulikuks. Tasuvuse hindamiseks viidi avaliku sektori jaoks läbi majandusanalüüs, kus võrreldi avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringuid avaliku sektori tuludega, mis tekkisid projekti sotsiaalmajandusliku mõju hindamisest. Analüüs viidi läbi investeeringute tulemuslikkuse üldtunnustatud hindamise meetodil diskonteeritud rahavoo alusel. Vastavalt metoodikale võrreldi projekti teostamisel tekkivaid lisatulusid ja –kulusid eeldusega, et projekt ei realiseeru. Projekti lisatuluks on täiendav maksutulu loometööstuse inkubatsiooniprogrammidest v äljunud ettevõtete tegevusest. Projekti lisakuluks on õiglase ülemineku fondi meetme „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused” rahastus sekkumisest „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi“ . Üksikasjalikumalt on andmed projektiga seotud avaliku sektori lisatulude ja -kulude arvestuste kohta esitatud lisas olevas finantsanalüüsis. Projektis tuvastatud lisatulud ja -kulud diskonteeriti vastavalt 4% diskontomäärale. Saadud diskonteeritud rahavoogu analüüsiti investeeringute absoluutse ja suhtelise tootluse kriteeriumide alusel. Allpool on esitatud avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringute tasuvuse näitajad: Tabel 9 . Projekti tasuvusnäitajad Analüüsi tulemused näitavad, et projekt on avalikul e sektorile tulus , kuna: raha ajaväärtust arvestades tasub investeering ära 13 aasta jooksul (DPP näitaja), mis on seda tüüpi ettevõtluse infrastruktuuri projekti puhul aktsepteeritav periood ; projekti tulemusena on avaliku sektori nüüdispuhasväärtus (NPV) täiendavatest maksutuludest 0,23 miljonit eurot (raha väärtus 202 4 . aastal ) d iskonteeritud invest eeringutasuvuse indeks (PI) on 1 , 0 . See tähendab, et iga projekti investeeritud 1 euro pealt saab avalik sektor tuluna tagasi 1 , 0 eurot 202 4 . aasta raha väärtuses . Projekti finantsiline jätkusuutlikkus Projekt on finantsiliselt jätkusuutlik, kuna igal arvestusperioodi l on projekti kulude täielik katmine tagatud järgmiste allikate kombinatsiooniga: fond i toetus, projektiteenuste müük , IVIA laen . SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU Inkubatsioonikeskuse ja filmistuudiote kompleksi rajamise, seal inkubatsiooniteenuste pakkumise ning audiovisuaalse tootmise tulemusena luuakse täiendavaid töökohti ka teistes filmitööstusega otseselt kokku puutuvates sektorites, nagu nt ehitus, toitlustus ja majutus, töötlev tööstus, teenindus, transport, turism jt . Regioonis a renevad välja uued kompetentsid ja teenindussektorid. Projekti positiivne sotsiaalmajanduslik mõju: Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise filmitootmise tulemusel suureneb maksulaekumine nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarvesse (tulumaks (20%) ja sotsiaalmaks (33%) otseselt ja kaudselt lisandunud töökohtadelt ja käibemaks (22 %) müügitulult. ) Kasvab Eesti ja Ida-Virumaa tuntus turismisihtkoh ana Kasvab Eesti ja Ida-Virumaa külastatavus - elavneb sise - ja välisturism Tekivad u ut t üü pi töökohad, mis on atraktiivsed ka noortele Tõuseb piirkonna konkurentsivõime Pr ojekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamis es se ning omab suurt sotsiaalmajandusl ikku mõju piirkonnale . Kuna projekt ei ole erasektorile selle mittetasuvuse tõttu huvipakkuv, kuid selle mõju ettevõtluse arengule ja regiooni majandusele suur, on riigil võimalus turutõrke tingimustes sekkuda. Projekti r ealiseerimise tulemusena on 13 aasta pärast peale Loometööstuse inkubaatori ja stuudiote käivitamist Ida-Virumaal: saanud avaliku sektori sekkumisest kasu indikatiivselt 87 ettevõtet, sh uued ettevõtted, kes pakuvad teenust välis - ja kodumaistele filmiproduktsioonidele; loodud 130-140 otsest ja kaudset töökohta filmitö östust teenindavates sektorites. Selle tulemusel laekub 1 3 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ligemale 16,81 miljonit eurot, sealhulgas: sotsiaalmaksu ca 3,43 mln eurot; tulumaksu ca 1,30 mln eurot; sh KOV-i ca 0,5 mln eurot; käibemaksu ca 12,08 mln eurot. Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid: Tabel 10 . Sotsiaalmajandusliku mõju võtmeindikaatorid FINANTSEERIMINE Võttes arvesse , et projekt omab suur t sotsiaalmajanduslikku mõju Id a-Virumaale ning erasektor i jaoks pole projekt tulus , rahastatakse projekti summas 10 99 0 000 eurot avaliku sektori vahendite na õ iglase ülemineku fondi meetmest „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ” sekkumisest “Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi“ . KRIITILISED EDUTEGURID JA RISKI ANALÜÜS Projekti edukaks käivitamiseks ja elluviimiseks on vajalikud järgmis te kriitiliselt tähtsate edutegurite olemasolu või nende järjepidev kasvatamine/ loomine: Filmitööstuse vajadusele vastava taristu rajami ne piisavas mahus ning rajamise finantseerimine riikliku sekkumise teel turutõrke olukorras Riiklik tagasimakse süsteem ja selle mahu kriitiline kasvatamine aastal 202 5 .a summale 10 mln eurot ja 202 6 .a summale 20 mln eurot ja 20% kasv iga-aastasel t alates filmitaristu valmimis es t, mis tagab filmistuudiote täituvuse produktsioonidega nii Jõhvis ja planeeritavas Tallinna filmilinnaku stuudiotes Eesti kui sihtturu ühisturundamisel Lokaalne tugi filmitootmist teenindava tele ettevõtetele – ink ubaatoris pakutavad programmid Ida-Virumaal f ilmide tootmist toetav a regionaal s e filmifond i kohalolek ja fondi mahu kriitiline kasvatamine kuni aastaks 202 6 (filmifondi rahastavad KOV-id ) . Filmitööstuse ökosüsteemi võrgustik u kasvatamine ja selle arendamine regioonis rahvusvaheliselt Kiirest i arenev ja kompetentsi kasvatav audiovisuaalvaldkonna lokaalne tugiettevõtlus Projekti läbiviimisel võivad esile kerkida järgmised peamised riskid: Tabel 11. Projekti riskianalüüs Risk Riski realiseerumise tagajärjed Tõenäosus/ Mõju Riski ärahoidmise või selle tagajärgede vähendamise meetmed Taristu rajamise riigihanke protsess ei ole läbiviidud korrektselt ja ei vasta riigihanke seaduse tingimustele 1. Riigihanke tulemused vaidlustatakse rahastaja poolt ning riigihanke tulemus tühistatakse 2. Uue riigihanke läbiviimise protsess lükkab edasi taristu valmimise tähtaja ca 3-4 kuuks, mis seab omakorda ohtu taristu ehituse tähtaja abikõlbliku perioodi jooksul Keskmine/ Suur Taristu rajamise riigihanke protsessi läbiviimiseks ostab IVIA teenust kõrge kompetentsiga ettevõttelt, kellel on pikaajalised kogemused riiklike hangete ettevalmistamise s ja läbiviimises riigisektoris Taristu ehitamine osutub kallimaks kui selleks eraldatud toetus Tuleb teha kärpeid taristu väljaehitamises inkubaatori ja/või filmistuudiote senise mahu arvelt, mis võib seada ohtu projekti eesmärkide saavutamise planeeritud mahus, mis omakorda mõjutab negatiivselt loodetud mõju saavutamist Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna mitmekesistamisel e Suur /Suur 1.Lahendada läbi koos ekspertidega nutikaimad ja soodsaimad lahendused juba eelprojekteerimise käigus 2. Viia riigihange läbi selleks sobivaimas aja perioodis, et saada ehitusturul parim võimalik soodsaim pakkumine ehitustööde läbiviimiseks 3. Leida täiendavaid finantseerimisallikaid omafinantseeringu kaasamiseks Tõrked taristu ehitamisel Planeeritud ehitusperiood võib pikeneda, mis seab ohtu taristu valmimise tähtaja Keskmine/ Keskmine kuni suur 1.Ehitusjärelevalve teenuse sisse ostmine ehitusprotsessi juhtimiseks 2.Ehituspr ojekti ekspertiisi teostamine Inkubaatori ja stuudiote vähesest täituvusest tingitud halduskoormuse oluline kasv Inkuba atori ja stuudiote tegevuskahjum kuni haldussuutmatuseni Väike / Suur 1. Turundusstrateegia ja -plaani ümberkorraldamine 2. Teenuste mitmekesistamine uutele sihtgruppidele 3 .Sihitud turundustegevuste läbiviimine sihtgruppidele Riiklik u tagasimakse toetusskeemi jätkuv ebapiisav maht filmisektori kasvu saavutamiseks Tootjate huvi Eestis filmide tootmiseks ei kasva Rahvusvaheline konkurents tiheneb Keskmine/Suur Järjepidev lobitöö koos partneritega poliitika kujundate juures riikliku cash rebate toetusskeemi mahu tõstmiseks Energiahindade kasv, energiadefitsiit Kompleksi kütte- ja elektri kulude hüppeline kasv või pikemad energiakatkestused Keskmine/K eskmine 1. Kütta ainult kasutuses olevaid ruume ja kulutada kasutamata r uumidele minimaalselt vahendeid 2. Rakendada kompleksis energiasäästlikke süsteeme Pandeemia, piiride sulgemine. Välisproduktsioonid ei tule ja/või ei saa Ida- Virumaal tegutseda Väike/K eskmine S tuudiokompleksi planeeritust teistsuguste rahateenimise tegevuste sissetoomine Regioonis jääb puudu produktsioonide meeskondi t oetavast tugistruktuurist, eelkõige kvaliteetse test piisavas mahus majutuskohtadest Suuremahulised välisproduktsioonid loobuvad lokatsioonist , kasu piirkonnale jääb saamata Väike / K eskmine 1. Tuua puuduolev ressurss kohale väljaspoolt Ida-Virumaad 2.Motiveerida ettevõtjaid investeerima nendesse valdkondadesse läbi fi l mitööstuse nõudluse kasvu KASUTATUD ALLIKAD Eesti Arhitektide Liit, 2022. Loomeinkubaatori kohaanalüüs Jõhvis Eesti Filmi Instituut, Baltic Film 1/2023 „ How to find Money to Estonia“ Eesti Filmi Instituut, SA Eesti Filmi Instituut arengukava 2021-2025 Eesti Konjunktuuriinstituut, 202 2 . Eesti Loomemajanduse olukorra uurin g ja kaardistus. Film ja video. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 ja tegevuskava 2023-2029 IVEK, 2022. Jõhvi inkubaatori loomemajandus inkubatsiooni plaan 2023-2029 IVIA, Ida-Viru filmi taustaanalüüs, 2022 IVIA, IVEK, 2022. Eesti filmitööstuse tagasimaksesüsteemi visioon Jõhvi Vallavalitsus, 2022. Jõhvi äri- ja logistikapark II detailplaneering Jõhvi Vallavalitsus, 2022. Võrdlustabel Jõhvi ettevõtluse inkubatsioonikeskus-filmistuudio asukoha valikutest Novarc Group AS, 2024. Loometööstusinkubaator stuudiokompleksiga. Eelprojekt. Olsberg•SPI , 2022. F ilm Estonia tagasimaksefondi majandusmõju Poliitikauuringute Keskus Praxis 2020. Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega Õiglase ülemineku territoriaalne kava, 2022 Taotlus Sihtasutuselt Ida-Viru Investeeringute Agentuur EASi ja Kredexi ühendasutusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele Jõhvi Äripargi 2.etapi taristu raja miseks raha eraldamise kohta Taotleja nimi: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur ( IVIA ) Projekti nimetus: Jõhvi Äripargi 2.etapi taristu rajamine Projekti üldmaksumus : 1 272 522 eurot Omafinantseering: 0 eurot K aasfinantseering : 0 eurot Projekti toimumise aeg : 01 . 0 6 . 20 2 4 - 3 1 . 12 .202 5 Taotleja andmed Juriidiline nimetus: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Postiaadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Keskväljak 4, 41531 Taotleja suurus: suurettevõte Kodulehekülje aadress: www.ivia.ee Käibemaksukohustuslase number: EE101370875 Pangakonto andmed: SEB Pank Pangakonto number (IBAN): EE391010220109173019 SWIFT kood: EEUHEE2X Kontaktisikute andmed 1. Teet Kuusmik 2. Kersti Raja Lisateave Riigiabi reeglite rakendamine: E uroopa Komisjoni (EL) määruse nr 651/2014 a rtikkel GBERi artikli 56 lõige 5 Vastavus t GBER artikli 6 lõige 3 punkt b) kinnitame alljärgnevaga L isas 1 „ digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine“ . P rojekti eesmärk, tegevused , tulemused (lühike kirjeldus) Projektiga rajatakse Jõhvi Äripargi 2. etapi territooriumile tehnilise taristu elemendid – vesi ja kanalisatsioon, sõidu - ja kõnniteed, sidetrass, tänavavalgustus. Taristu olemasolu on eelduseks uute erasektori investeeringute teostamiseks Ida-Virumaal ja Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos stuudiokompleksiga Jõhvis. Infrastruktuuri projektiga luuakse eeldused kuni 9 erasektori investeeringu teostumiseks, milleks on äri- ja tootmisüksused järgneva 15 aasta jooksul ja millega kaasneb ca 200-250 uue töökoha loomine Ida-Virumaal. Investeeringute maht nende era objektide kohta on varasemate kogemuste alusel kokku ca 40 miljonit eurot. Projekti üldeesmärk : Jõhvi Äripargi 2. etapi avaliku tehnilise taristu rajamisega luuakse eeldused äri- ja tootmissektori erainvesteeringute teostumiseks Ida-Virumaal ning Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ja Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos filmistuudiotega. Kahe viimase objekti kontekstis on oluline teostada taristu investeeringud perioodil 2024 – 2025, kuna nende objektide ehitus vastavalt ajagraafikule on planeeritud 2025-2026. aastal. . Projekti otsesed eesmärgid: Rajada avalik tehniline infrastruktuur Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumil, kindlustades seeläbi ettevõtjad-investorid vajalike kommunaalteenustega tootmisprojektide realiseerimiseks . T egevuse tulemused : Loodud on tingimused kuni 9 erasektori investeeringu teostumiseks, milleks on äri- ja tootmisüksused järgneva 15 aasta jooksul, millega kaasneb ca 200-250 uue töökoha loomine Ida-Virumaale. Selle tulemusel laekub täiendavaid maksulaekumisi ca 27,2 miljonit eurot, sealhulgas: sotsiaalmaksu ca 10,2 mln eurot; tulumaksu ca 4,7 mln eurot; sh KOV-ide eelarvetesse ca 2,5 mln eurot; käibemaksu ligikaudu 9,8 mln eurot. 202 6 . aasta augustiks on territooriumil valminud ka Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ning Loometööstuse inkubaatori d koos filmistuudiotega . Projekti tulud Projekti kulud Oodatav mõju Projekti positiivne sotsiaalmajanduslik mõju: Uute ettevõtete tegevuse tulemusel suureneb maksulaekumine nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarvesse (20% tulumaks ja 33% sotsiaalmaks otseselt ja kaudselt lisandunud töökohtadelt ja 22% käibemaks müügitulult). Tekivad uued töökohad Tõuseb piirkonna konkurentsivõime Projekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamisesse ning omab suurt sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonnale. Kuna projekt ei ole erasektorile selle mittetasuvuse tõttu huvipakkuv, kuid selle mõju ettevõtluse arengule ja regiooni majandusele suur, on riigil võimalus turutõrke tingimustes sekkuda. Projekti realiseerimise tulemusel saab Ida-Virumaal toetusmeetme 15 aastase tegevuse jooksul kasu: Kuni 9 tootmis-, logistika- või äriteenindusettevõtet, kes loovad 200-250 uut töökohta. Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid: T aotleja kinnitus Allkirjaga kinnitan järgnevat: -kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; -taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; -taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses; - taotlejal puuduvad riiklikud ajatamata maksuvõlad, mis ületavad 100 €; - taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; - taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal tähtajaks täitm ata kohustusi; - taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti kaasfinantseeringu tagamiseks; - projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi tagasimaksmiseks . Allkirjaõigusliku isiku ees- ja pere konna nimi : Teet Kuusmik, juhatuse liige Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamise vorm Projekti nimi: Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi taristu rajamine Hindamise aruande koostamise kuupäev: 20.03.2023 Hindaja nimi: Sirli Pehme Hindaja ametikoht: Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi juht 1. osa Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik projekti Jah Ei „Ei“ korral põhjendus põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast Kliimamuutuste leevendamine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud. 1 Kliimamuutustega kohanemine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldas ka kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi. Seega ei ole vajalik projekti kliimamuutustega kohanemise seisukohast täiendavalt põhjalikult hinnata. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ja praegusele ning tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on vastupidav kliimamuutustele. Vee ja mereressursside kestlik X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju pinna- ja põhjaveele) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a kasutamine ja kaitse Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Veekasutus on seotud eelkõige projekteeritava taristu kasutusaegse tegevusega. Kuna taristu kasutajate puhul on välistatud olulise keskkonnamõjuga tööstusettevõtted, siis pole põhjust eeldada tulevikus olulist veesaastet. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrgu baasil ning trassid dimensioneeritakse tarbimisvajaduse järgi. Uute trasside ja torude kasutamine tähendab minimaalset lekete riski. Sademevesi kogutakse äri- ja logistikapargi alalt kokku, juhitakse läbi õli-mudapüüduri ning seejärel lähedal asuvasse Pühajõkke. Sama väljalask on täna kasutusel äri- ja logistikapargi 1. etapi osal. Kuigi puuduvad alused arvata, et taristu territooriumilt võib sademevette sattuda reostust, siiski on täiendava ettevaatusabinõuna keskkonnamõjude hindamise eksperdi ettepanekul rakendatud sademevee puhastus õli-mudapüüduriga. Projekti tegevused ei kahjusta veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit. 2 Ringmajandus, sealhulgas X Tegevuse otsene ja esmane kaudne mõju sellele keskkonnaeesmärgile ei ole märkimisväärne. jäätmetekke vältimine ja Ehituses kasutatava materjali valikul ja hoone hilisema kasutuse planeerimisel arvestatakse jäätmete ringlussevõtt ringmajanduse põhimõtetega - eelistatud on kohaliku päritoluga ning korduv- või taaskasutatavad materjalid, tähelepanu pööratakse säästlikkusele, ettevõtete vahelisele koostööle rohe- ja ringmajanduse põhimõtete edendamiseks, vara kasutusaja pikendamisele. Ehituses täitematerjalina kasutatakse võimalusel lähipiirkonnas vanade hoonete lammutamisel tekkinud jäätmeid. Äri- ja logistikapargi 2. etapi ehituse järgselt kogutakse jäätmed nõuetekohaselt kokku ja antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Taristu rajamisega seotud jäätmetekke ja -käitlusega seoses ei ole mõjusid ette näha. Taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist, kuna taristu rajamise eesmärk on koondada ettevõtteid, mille tegevus ei ole seotud olulise keskkonnamõjuga tööstuslike protsessidega. Seega kaasneb taristu kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi, biolagunevate ja pakendi jäätmeliikide teke. Taristu tulevaste kasutajate poolt tekitatavate jäätmete sorteerimist, kogumist ja üleandmist korraldab iga krundiomanik ise, lähtudes seejuures kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrast. Jäätmeid sorteeritakse liigiti ning antakse üle selleks luba omavale ettevõttele. Jõhvi äri – ja logistikapargi 2. etapi ehitus ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju. Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse X Projekti keskkonnamõjusid (sh müra, valgusreostus, heited atmosfääri ja transpordi vältimine ja tõrje intensiivsuse muutus) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. 3 Kavandatud taristu rajamine ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Taristu ehitusel tööde läbiviija jälgib, et ehitusega ei kaasneks häiringuid ning vajadusel rakendab leevendusmeetmeid. Eelkõige võib tekkida vajadus kuival perioodil teostada tolmutõrjet. Taristu kasutusaegne mõju õhusaastele tuleneb äri – ja tootmiskruntide omanike tegevusest. Siinkohal tuleb silmas pidada, et iga krundi omanik, kelle tegevus võib potentsiaalselt välisõhu kvaliteeti mõjutada, peab enne tegevuse algust taotlema keskkonnaluba. Taotluse raames tuleb tõendada, et tegevus vastab õhukvaliteedi normidele. Keskkonnamõjude strateegilise hinnangu raames teostati välisõhukvaliteedi tasemete modelleerimine, võttes eelduseks, et iga taristu äri- ja tootmiskrundi omanik hakkab soojustarbe katmiseks kasutama maagaasil töötavat küttekeha. Õhukvaliteedi taseme modelleerimisel lähtuti kavandatava hoonete eeldatavast maksimaalsest mahust, leides selle alusel kütteenergia vajaduse ning maksimaalse vajaliku põletusseadme võimsuse igale hoonestatavale kinnistule. Selle põhjal sai igale hoonestatavale kinnistule prognoosida vajaliku võimsusega katlamaja ning arvestada seal maagaasi kasutamisest tekkivad õhuheitmed. Modelleerimise tulemuste põhjalt saab järeldada, et tegevus ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju ümbruskonna õhukvaliteedile ning risk selleks on seda enam maandatud, et iga välisõhu heiteallika lisandumisel tuleb kaaluda vajadust krundi omanikul taotleda keskkonnaluba. Juhul, kui kavandatud tegevus toob kaasa õhukvaliteedi piirväärtuste ületuse, siis keskkonnaluba ei väljastata. Hetkel on käimas läbirääkimised taristu arendaja ja kohaliku keskkütte teenuse pakkuja vahel, et tagada võimalus rajatavas taristus kasutada ka keskkütet. Sel juhul ei pea kruntide omanikud oma katlamaja rajama. Äri- ja logistikapargi 2. etapi arendamisega võib prognoosida piirkonnas transpordi intensiivsuse suurenemist kuni 140 sõidukit ööpäevas. Arvestades keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud müra modelleerimist ning asjaolu, et vaadeldav ala asub Tallinn-Narva 4  maantee vahetus läheduses, saab järeldada, et liiklussageduse mõju on marginaalne, moodustades kuni 4% olemasolevast maantee liiklusest. Taristu kasutusaegse müra mõju leevendamiseks on projekti detailplaneeringus arvestatud, et hoonestuse rajamisel planeeritakse ventilaatorid ehitiste katusele või külgedele, mis jäävad lähimatest elamutest võimalikult kaugele. Piirkonna müratase tuleneb valdavalt maanteeliiklusest ning äri- ja logistikapargi mõju osakaal sellest on väike. Valgusreostuse mõju ennetamiseks on taristu kruntidel kavas kasutada madalat tootmis- ja äriterritooriumile suunatud valgustust. Võttes arvesse, et lähim elamu asub 100 m kaugusel üle riigimaantee, saab järeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad pikaajalised visuaalsed mõjud puuduvad. Kokkuvõttes projekti tegevused ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Elurikkuse ja ökosüsteemide X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju kaitsealade kaitse-eesmärkidel täitmisele ja kaitstavatele kaitse ja taastamine loodusobjektidele ja liikidele ning Natura 2000 võrgustikule) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa- ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Planeeritava taristu idaosas paikneb Pühajõgi, mille mõlemal kaldal on keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud taimestiku inventuur ja tuvastatud viis kolmanda kaitsekategooria soontaimeliiki: laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), suur käopõll (Listera ovata) ja rohekas käokeel (Platanthera chlorantha). Inventuuri raames järeldati ühtlasi, et Pühajõe kaldavöönd on võsastunud ning poolloodusliku rohumaa taastamiseks on vajalik niitmine. Taristu arendaja on võtnud kohustuseks teostada perioodiliselt rohumaa niitmist. 5  Taristu planeeringu kohaselt ei ole Pühajõe piiranguvööndisse hoonestusala kavandatud, küll aga võib kaitsealuste taimede leiukohti mõjutada taristu juurdepääsu tee ning sademevee ärajuhtimise kraavi rajamine, mille eesmärgiks on suunata tootmisterritooriumi platsidelt ja katustelt kogunev sademevesi jõkke. Kaitsealuste taimede kasvupiirkonnas on peamiseks niiskusrežiimi mõjutajaks Pühajõgi ning kraav olulist dreenivat efekti ei oma. Pühajõe piirkonna juurdepääsu tee rajamisel arvestatakse vähemalt 20-meetrise puhvertsooniga ümber kavandatava tee, kus on vajalik kaitsealuste isendite ümberistutamine. Kokkuvõttes saab järeldada, et võttes arvesse ka planeeritavaid leevendavaid meetmeid, ei kahjusta projekti tegevus märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Kui olete 1. osa küsimustele märkinud „jah“, palun andke põhjalik hinnang 2. osa küsimustele. 2. osa Taotleja peab esitama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise põhjaliku hinnangu nende keskkonnaeesmärkide kohta, mille puhul see on vajalik (1. osas on keskkonnaeesmärgi puhul vastuseks „Jah“). Palun vastake allpool esitatud küsimustele nende 1. osas kindlaks määratud keskkonnaeesmärkide kohta, mis nõuavad põhjalikku hindamist. Keskkonnaeesmärgid, mille puhul oli 1.osas vastuseks „Ei“, ei ole vajalik uut hindamist läbi viia. Selleks märkida lahtrisse „Ei“ tähistus X ja lisada põhjendusena, et „Põhjendus on esitatud 1.osas“ või muu sarnane viide. Küsimused Ei Jah Sisuline põhjendus Kliimamuutuste leevendamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite? 6 Kliimamuutustega kohanemine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist projektile endale või inimestele, loodusele või varadele? Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt kahjustab a) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või b mereala head keskkonnaseisundit? ) Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine X Põhjendus on esitatud 1. osas. ja jäätmete ringlussevõtt: Kas projekt eeldatavalt a) suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või b põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes ) loodusvarade otseses või kaudses kasutamises nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole piisavate meetmetega minimeeritud, või 7  c) põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja pikaajalist keskkonnakahju? Saastuse vältimine ja tõrje: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse? Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt a) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või b) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust? Hindamise järeldus ja kinnitus, kas taotletav tegevus vastab „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele: Tuginedes eeltoodule vastab käesolev projekt „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Hindamise aruande koostaja allkiri: Allkirjastatud digitaalselt 8  JÕHVI ÄRIPARGI 2.ETAPI TEHNILINE TARISTU Kliimakindluse tagamine Tellija: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Teostaja: Civitta Eesti AS Hindajad: Sirli Pehme, Erika Sulg Märts 2023 1 2 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 4 1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS ......................................................................................... 5 ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT .........................................................................................5 2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) .......................................................... 8 2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE .....................................................................................8 2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE ...............................................................................9 3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) ......................... 10 3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS .........................................................................................10 3.2. OHULE AVATUS ...................................................................................................................11 3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS ................................................................................................12 KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 13 3 SISSEJUHATUS Analüüsi eesmärgiks on hinnata Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) poolt Ida-Virumaale Jõhvi valla Kotinuka külla kavandatud Jõhvi äri- ja logistikapargi taristu 2. etapi kliimakindlust. 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimakindluse tagamise kohta teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, milles esitatud juhise kohaselt katab kõnealune protsess kahte teemat – panus kliimaneutraalsusesse (kliimamuutuste leevendamine) ning panus vastupanuvõimesse kliimamuutuste vastu (kliimamuutustega kohanemine). Mõlema puhul koosneb hindamine kahest etapist: hindamine ja üksikasjalik analüüs. Antud kontekstis on „taristu“ lai mõiste, mis hõlmab nii hooneid, looduspõhiseid taristuid, võrgutaristuid kui ka muid materiaalseid varasid. Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi maa-ala detailplaneeringu projekt on koostatud Projekt363 OÜ poolt. 20.04.2017 algatas Jõhvi Vallavalitsus otsusega nr 249 Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi maa-ala detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.1 Selle raames hinnati detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning analüüsiti nende mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. 01.03.2022 korraldusega nr 278 kehtestas Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi maa-ala detailplaneeringu.1 Käesolevas aruandes on hinnatud Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi ehituse projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ning analüüsitud planeeritava taristu vastupanuvõimet kliimamuutustele. 1 Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneering. Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP-165: LINK 4 1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS Projekti teostajaks on Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Tegemist on avaliku sektori arendusorganisatsiooniga, mille asutajad on Eesti Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on luua Ida-Virumaal ettevõtjate jaoks soosiv keskkond investeerimiseks ning seeläbi aidata kaasa maakonnas uute töökohtade loomisele. Projekti raames rajatakse Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp, mis hakkab paiknema äripargi esimese etapi vahetus läheduses. Taristu kasutajate sihtgrupiks on eelkõige piirkondliku tähtsusega logistikaettevõtted ja hulgimüüjad, vähese keskkonnamõjuga väike- ja keskmise suurusega tootmisettevõtted ja äriteenindusettevõtted. Äri- ja logistikapargi arendus toetab Euroopa roheleppe ja õiglase ülemineku eesmärke luues Ida-Virumaale eeldused väikese keskkonnamõjuga jätkusuutliku ja mitmekesise ettevõtluskeskkonna arenguks ning toetades majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030. a energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. a kliimaneutraalsuse saavutamisega. ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT Projekteeritav Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas Tallinn-Narva maantee vahetus läheduses (katastriüksus 25101:001:0551, maatulundusmaa 100%, pindala 23,9 ha) (vt joonis 1). Projekti tegevuse aluseks on Projekt363 OÜ koostatud Jõhvi äri- ja logistikapark II detailplaneering2. Kavandatud tegevusele on Alkranel OÜ teostanud Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. JOONIS 1 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI ASUKOHT2 Ida-Viru maakonna pindala on 2972 km2 ning rahvaarv 2022. a seisuga ligi 132 700 inimest. Ida-Virumaa tööhõive on Eesti maakondade võrdluses üks madalamaid, moodustades 2022. a 20 kuni 64 aastaste elanike puhul 70%. Viimaste aastakümnete jooksul on maakonna rahvaarv pidevas languses ning Statistikaameti prognooside kohaselt võib eeldada sama trendi jätkumist. Põhjusteks on eelkõige negatiivne loomulik iive ning rändesaldo. Vähenemise käigus muutub ka maakonna rahvastiku vanuseline 2 Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneering. Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP- 165: LINK 5 koosseis, st vanemaealiste vanusegruppide arvukus kasvab.3 Maakonna ettevõtluses valitseb ettevõtete arvu poolest, nagu ka mujal Eestis, jae- ja hulgikaubandus. Samas tuleneb Ida-Virumaa puhul valdav osa majanduse väärtusest põlevkivi kaevandamisest ja väärindamisest. Jõhvi linn on kujunenud regionaalseks kaubandus-, teenindus- ja administratiivkeskuseks. Planeeritava taristu asukohas hetkel hooneid ei ole ja suurema osa alast katab mets. Ehitusregistri andmetel ainus alal paiknev ehitis on kuivenduskraav (KÜ 25201:005:0770). Planeeringu alast lääne suunas asub Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etapp ning selle taga suletud Kotinuka prügila ja aktiivses kasutuses olev Uikala prügila. Umbes kilomeetri kaugusel loode suunas asub Kotinuka küla keskus ning lõunas üle Tallinn- Narva maantee Jõhvi linna eramutega hoonestatud ala (lähim elamu on üle maantee ca 100 m kaugusel) ning kaubandusettevõtted.4 Kavandatud taristu idaküljel voolab Pühajõgi. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-2027 on antud veekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hea ning koondseisund kesine. Jõe kaldal asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvate kaitsealuste taimeliikide leiukohad. Projekti raames on alale planeeritud kokku 20 krunti, millest 5 on transpordimaa sihtotstarbega, 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega ning 13 äri- ja tootmismaa sihtotstarvetega (vt joonis 2). Juurdepääsudeks kruntidele on kavandatud jätkata teed, mis kulgeb läbi Jõhvi äri- ja logistikapark 1. etapi. Pühajõe mõlemal kaldal ehituskeeluvööndi ulatuses säilitatakse mets loodusliku maana. Projekt näeb ette äri- ja logistikapargi 2. etapi territooriumile ehitada välja järgmised kommunikatsioonid5: 1. Veetrassid kuni planeeritud kruntideni; 2. Kaks tuletõrjehüdranti; 3. Kanalisatsioonitrassid kuni planeeritud kruntideni (taristu keskele on planeeritud pumpla, kust edasi reovesi juhitakse isevoolsesse magistraaltorustikku); 4. Sadevesi kogumise süsteem kruntidelt vee kogumiseks ning Pühajõkke suunamiseks; 5. Uus sidekanalisatsiooni torustik, mis seotakse kõrvalasuva logistika- ja äripargi 1. etapi sidekanaliga; 6. Alajaam, millest rajatakse kaablid kruntide juurde kavandatud jaotuskilpideni; 7. Maagaasi torustik kuni planeeritud kruntideni. Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal on kavas rajada päikesepark, mis võimaldaks taristul tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega. 3 Statistikaamet, 2023: LINK 4 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK 5 Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneering. Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP- 165: LINK 6 JOONIS 2 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI KRUNTIDE JAOTUS (ÄRI- JA TOOTMISMAA KRUNDID MÄRGITUD LILLA VÄRVIGA, TRANSPORDIMAA KRUNDID HALLIGA JA ÜLDKASUTATAVA MAA ROHELISEGA)6 6 Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneering. Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP-165: LINK 7 2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) Vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise teatisele „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“7 hõlmab kliimamuutuste leevendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamist, energiatõhusust, energiasäästu ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. See eeldab, et kavandatud tegevuse puhul on rakendatud meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või sidumiseks, mis toetavad pikemas perspektiivis Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Teatise tabelis 2 on loetletud taristuobjektide kategooriad, mille puhul on CO2-jalajälje kvantitatiivne hindamine üldjuhul nõutud. Jõhvi äri- ja logistikapargi projektiga kavandatud tegevus ei kuulu loetletud kategooriate hulka ning seega ei ole vajalik kliimaneutraalsuse leevendamise osas 2. etapi üksikasjalikuma hindamise läbiviimine. 2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Projektiga kavandatud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu poolt 2019. aasta lõpus avaldatud Euroopa Roheleppe kasvustrateegia eesmärkidega jõuda läbi nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandustegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Õiglase ülemineku mehhanism on üks Euroopa Liidu vahend, mis toetab majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu suunaga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, kuna regiooni sotsiaalmajanduslik keskkond on tänasel päeval paljuski sõltuvuses põlevkivisektorist. Jõhvi äri- ja logistikapargi arendus loob eeldused uute töökohtade loomiseks ning piirkonna ettevõtlusmaastiku ümberkujundamiseks fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ seab eesmärgiks, et aastaks 2030 on Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond. 8 Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030 kohaselt on valla üldine eesmärk rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja9: • parandada piirkonna mainet; • tõsta elukeskkonna kvaliteeti; • parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti; • tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti. Jõhvi äri- ja logistikapargi rajamine toetab nii maakondlikul kui ka valla tasemel seatud eesmärki mitmekesistada piirkonna majandusmaastikku kahjustamata seejuures keskkonda ning vähendades töökohtade sõltuvust fossiilsete maavarade kasutusega seotud tegevusaladest. 7 Euroopa Komisjon, 2021. Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027: LINK 8 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+: LINK 9 Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030: LINK 8 2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi rajamise projekti puhul on kasvuhoonegaaside heide seotud ehituse etapiga. Heide leiab aset ehituse ajal selleks kasutatavatest masinatest. Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse selle kestvust ning taristu eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks. Rajatav taristu kasutusaegselt pidevalt ressurssi ei tarbi. Kasutusaegne heide on seotud kruntidel tegutsema hakkavate ettevõtete tegevusega ning selle arvestamine hinnangu andmisel ei ole põhjendatud. Samas tuleb märkida, et läbimõeldud taristu, mis koondab sarnase vajadusega ettevõtted ühte piirkonda, võimaldab ressursside säästlikku kasutust ning kulude kokkuhoidu: • Projektiga on nähtud ette taristu kruntidel võrguelektri tarbimise võimalus. Võrguelektri puhul on tulevikus riiklik eesmärk saavutada kliimaneutraalsus. IVIA toetab aktiivselt taastuvelektri tootmise osakaalu suurendamist ning plaanib taristu kõrvale päikesepargi rajamist. • Projekteeritava taristu kruntide kasutajatele nähakse ette võimalus liituda gaasitrassiga ning rajada maagaasil töötav küttekeha oma soojusvajaduse katmiseks. Samas peab arendaja aktiivselt läbirääkimisi, et liita taristu kohaliku keskkütte süsteemiga. Mõlemal juhul vastuolu Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega pole, kuna kliimaneutraalsuse saavutamiseks liigub ka soojuse tootmine üha enam alternatiivsetele lahendustele. Samas võimaldab keskkütte kasutamine vähendada lokaalset heidet atmosfääri, kuna sel juhul puuduv vajadus igal krundil rajada eraldi küttekeha. • Energiatarbe vähendamiseks rajatakse vee- ja kanalisatsioonitrassid maksimaalses ulatuses isevoolsetena, mistõttu vee pumpamise energiakulu viiakse miinimumi. Eeltoodud andmete põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. 9 3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) Kliimakindluse vastupanuvõime hindamise eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja/või selle asukohale. Kliimariskide hindamisel vaadeldav ajavahemik peaks vastama projekti rahastatava investeeringu kavandatud elueale. Siinkohal on võetud aluseks Euroopa standardites arvutusliku tööea mõiste – periood, mille jooksul konstruktsiooni kasutatakse tehes vajalikku hooldust, kuid mitte suuremaid remonditöid. Kehtivate normide alusel projekteeritavate hoonete arvutuslik tööiga on 50 aastat, st 2023. aastal planeeritav taristuprojekt peab vastu pidama kliimamõjuritele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele kuni aastani 2073. Kliimamuutustega kohanemise hindamise 1. etapp koosneb esmalt kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsist, ning seejärel neid kahte kombineerides kliima suhtes haavatavuse hindamisest. Võimalike märkimisväärsete kliimariskide tuvastamisel esimese analüüsi käigus liigutakse edasi 2. etapiga, ehk üksikasjaliku analüüsiga. 3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS Kliimatundlikkuse analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks, millised kliimaohud on konkreetset liiki projekti puhul olulised olenemata projekti asukohast. Planeeritava taristuprojekti peamisteks kliimaohtudeks on üleujutused (nii lähedalasuvate veekogude kui ka valingvihmade tõttu), sademed (sh lumi, jäävihm) ja tormid (sh tuul, äike). Ekstreemsete ilmastikuolude tõttu suureneb oht elektrikatkestusteks. Valingvihmad ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Jõhvi logistika- ja äripargi 2. etapi põhilise vara moodustab maa-alune infrastruktuur, mis on tormide mõju eest hästi kaitstud. Ühtlasi arvestades linnale lähedast asukohta, saab eeldada et võimalikud elektri- ja veevarustuse katkestused likvideeritakse lühikese aja jooksul. Kavandatud taristu paikneb vahetus läheduses riigimaanteele, seega ei ole häiringute esinemine transpordiühenduses tõenäoline. Erinevate ekstreemsete ilmastikuolude korral on kliimatundlikkus varade, protsesside, sisendite ja transpordiühenduste osas kavandatava taristuobjekti puhul väike. Tabelis 1 on toodud kliimatundlikkuse analüüsi tulemused. Kokkuvõtvalt on kavandatav taristuprojekt väikese kliimatundlikkusega kõigi kolme teema puhul. TABEL 1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Üleujutused (sh Kuumus (sh põud, Sademed (sh lumi, Tormid (sh tuul, veekogudest, temperatuuri tõus) jäävihm) äike) valingvihmadest) Kohapealsed varad ja Väike Väike Väike Väike protsessid Sisendid (vesi, energia) Väike Väike Väike Väike Transpordiühendused Väike Väike Väike Väike Suurim punktisumma Väike Väike Väike Väike nelja teema puhul 10 3.2. OHULE AVATUS Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn- Narva maanteele ja logistika- ja äripargi 1. etapi katastriüksusele. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud 2022 aastakokkuvõtte10 kohaselt on selle piirkonna aasta keskmiseks õhutemperatuuriks u 6 oC ja aasta keskmise õhutemperatuuri anomaalia u 1,7 oC, st on näha temperatuuritõusu trendi. Aastane sademete hulk selles piirkonnas on u 606 mm ning anomaalia 92%. Keskkonnaagentuuri kliimanormide11 kohaselt on antud piirkonnas 1991-2020 aasta keskmiseks tuulekiiruseks 3,7 m/s, kusjuures maksimaalne tuulekiirus samas ajavahemikus on selles piirkonnas 28,0 m/s (tuul, mille keskmine kiirus ületub 21 m/s või üle selle loetakse tormiks). Tulevase kliima analüüsimisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri poolt 2015. aastal koostatud dokumendist „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Aluseks on võetud globaalse kliimastsenaariumite RCP4.5 (mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP8.5 (pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal koostatud kliimaprojektsioonid. 12 Antud projektsiooni kohaselt muutub kliima võrreldes kontrollperioodiga 1971-2000 aastateks 2041-2070 järgnevalt: • Keskmine temperatuur tõuseb 2-2,6 oC võrra; • Sademete hulk suureneb keskmiselt 10-14%; • Sademete suurimat kasvu on oodata talvel (201-231%), kusjuures lumikate kahaneb märkimisväärselt; • Keskmised tuulekiirused kasvavad talvel ja osaliselt ka kevadel tsüklonite arvu kasvuga – kasvu tõenäoline vahemik 3-18%. • Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid. Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid, mis võivad avaldada negatiivset mõju kohalikele veeressurssidele. Kavandatav taristuprojekt olulisel määral vett ei kasuta ning ei põhjusta piirkonnas veetarbimise suurenemist. Planeeritavast taristu idaosas on Pühajõgi. Pühajõgi kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda ning jõkke suubuvad Rausvere (Raudsvere) jõgi – 7,6 km, Vasavere (Voka) jõgi – 15,5 km ja Mägara oja (Aluoja, Härjaoja, Sepaoja) – 14 km; Kohtla-Järve ja Tammiku kraav13. Vooluhulk on kasvavas trendis: perioodil 1945-1962 oli jõe vooluhulgaks mõõdetud 1,7 m3/s, perioodiks 1978-2010 oli jõe vooluhulk kasvanud kuni 2,1 m3/s 14. Piirkonnas asuvate maa-aluste kaevanduste täitumine veega, kopratammide ja langenud puude poolt voolu tõkestamine ning rohked sademed on koosmõjus põhjuseks, miks Jõhvi kirdeosas on esinenud probleeme liigveega.15 Projekteeritud taristu ja jõe vahele jääb 50-100 meetrine puhver. Taristu hoonestusala on projekteeritud absoluutkõrgusele 46 m, samas kui Pühajõe kalda piiri kõrguseks on geoloogiliste mõõdistustega määratud 43,5 m. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et jõe veetaseme muutus ei ohusta kavandatud taristut. Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi põhilise vara moodustab maa-alune infrastruktuur (õhuliinid puuduvad), mis on tormide kliimamuutuste potentsiaalsete mõjude eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole samuti oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb linna lähedal, kus elektri- ja 10 Keskkonnaagentuur, kliima aastakokkuvõtted: LINK 11 Keskkonnaagentuur, kliimanormid: LINK 12 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK 13 Tuvi, E-L, Feršel, A-L, 2010. Hoiualadega jõed Virumaal 1 14 Vaht, R., 2014. The impact of oil shale mine water on hydrological pathways and regime in northeast Estonia. 15 Tallinna Ülikooli ETUI, 2012. Ida-Virumaa tehnilise infrastruktuuri teemaplaneering. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine: LINK 11 veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti likvideerima. Viimaste aastate kogemuse põhjalt ei ole sellega probleeme esinenud. Sademete hulga kasv (sh valingvihm) võib avaldada negatiivset mõju sademevee kogumissüsteemidele asulakeskkonnas, põhjustades nii majanduslikku kui ka sotsiaalset kahju. Valingvihmad ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Sademevee ärajuhtimine toimub Pühajõkke. See lahendus on tänaseks kasutusel Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etappi puhul ning seni ei ole süsteemi toimimises tõrkeid esinenud. Kavandatava äri- ja logistikapargi 2. etapi tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Tulevase kliima puhul on üleujutuste, sademete, tormide ning kuumuse ohule avatus kavandatava taristuprojekti puhul väike (vt tabel 2). TABEL 2. OHULE AVATUS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Kuumus (sh Üleujutus (sh Sademed (sh Tormid (sh tuul, temperatuuri tõus, veekogud, lumi, jäävihm) äike) põud) valingvihmad) Praegune kliima Väike Väike Väike Väike Tulevane kliima Väike Väike Väike Väike Suurim punktisumma: Väike Väike Väike Väike praegune + tulevane kliima 3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS Kliima suhtes haavatavuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks võimalikud märkimisväärsed ohud ja nendega seotud riskid. Hindamise alusel tehakse otsus, kas minna edasi üksikasjaliku analüüsi etappi või mitte. Kliima suhtes haavatavuse analüüsi puhul lähtutakse kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemustest. Analüüsis jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks. 12 KOKKUVÕTE Kliimakindluse hindamise dokumentatsioon põhineb Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027“ toodud juhistel. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks. 13 CIVITTA International [email protected] +372 735 2802 CIVITTA Estonia CIVITTA Romania www.civitta.com [email protected] [email protected] +372 646 448 8 +403 180 535 88 www.civitta.ee www.civitta.ro CIVITTA Latvia CIVITTA Moldova [email protected] [email protected] +371 277 055 85 +373 797 550 99 ● www.civitta.lv www.civitta.md ● CIVITTA Lithuania CIVITTA Armenia [email protected] [email protected] +370 685 266 80 +374 10 546 434 www.civitta.lt www.civitta.am CIVITTA Finland CIVITTA Serbia [email protected] [email protected] +358 505 261 694 +381 11 2435 489 www.civitta.fi www.civitta.rs CIVITTA Denmark CIVITTA Bulgaria [email protected] [email protected] +452 762 80 83 +359 884 076 576 www.civitta.com www.civitta.bg CIVITTA Poland CIVITTA North [email protected] Macedonia +48 690 001 286 [email protected] www.civitta.pl +389 71 391 957 www.civitta.com CIVITTA Kosovo CIVITTA Slovakia [email protected] [email protected] +421 901 700 574 +383 493 380 55 www.civitta.sk www.civitta.com CIVITTA Ukraine CIVITTA Sweden [email protected] [email protected] +380 442 270 140 www.civitta.com www.civitta.com.ua CIVITTA Belarus CIVITTA Georgia [email protected] [email protected] +375 296 018 517 www.civitta.com www.civitta.by 14  TEOSTATAVUS-TASUVUSANALÜÜS Jõhvi Äripark 2 . etapp taristu JÕHVI 202 4 SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc167897618 \h 3 2. PROBLEEMI KIRJELDUS PAGEREF _Toc167897619 \h 5 3. PROJEKTI EESMÄRGID PAGEREF _Toc167897620 \h 5 3.1. Üldine eesmärk PAGEREF _Toc167897621 \h 5 3.2. Otsene eesmärk PAGEREF _Toc167897622 \h 5 3.3. Tulemused PAGEREF _Toc167897623 \h 6 4. PROJEKTI TEOSTAV ORGANISATSIOON (IVIA) PAGEREF _Toc167897624 \h 7 5. PROJEKTI KONTSEPTSIOON PAGEREF _Toc167897625 \h 9 5.1. Asukoht PAGEREF _Toc167897626 \h 9 5.2. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus PAGEREF _Toc167897627 \h 11 5.3. Projekti kontseptsioon PAGEREF _Toc167897628 \h 11 6. TOOTED JA TEENUSED PAGEREF _Toc167897629 \h 14 6.1. Põhitooted PAGEREF _Toc167897630 \h 14 6.2. Teenused PAGEREF _Toc167897631 \h 14 6.3. Hinnad PAGEREF _Toc167897632 \h 15 7. SIHTGRUPID PAGEREF _Toc167897633 \h 16 8. TURUNDUS PAGEREF _Toc167897634 \h 17 9. TEGEVUSPLAAN PAGEREF _Toc167897635 \h 18 10. PROJEKTI EELTINGIMUSED PAGEREF _Toc167897636 \h 19 11. FINANTSANALÜÜS PAGEREF _Toc167897637 \h 20 11.1. Projekti finantsmudel PAGEREF _Toc167897638 \h 20 11.2. Investeeringud PAGEREF _Toc167897639 \h 20 11.3. Tasuvusanalüüs PAGEREF _Toc167897640 \h 21 11.4. Kasumianalüüs avaliku sektori eelarvele PAGEREF _Toc167897641 \h 22 11.5. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus PAGEREF _Toc167897642 \h 23 12. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU MÕJU ANALÜÜS PAGEREF _Toc167897643 \h 23 13. RISKIANALÜÜS PAGEREF _Toc167897644 \h 25 KOKKUVÕTE Jõhvi Äripargi 2. etapi tehnilise taristu rajamine on eelduseks uute erasektori investeeringute teostamiseks Ida-Virumaal ja Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos stuudiokompleksiga Jõhvis . Infrastruktuuri projek tiga l uuakse eeldused kuni 9 erasektori investeeringu teostumiseks, milleks on äri- ja tootmisüksused järgneva 15 aasta jooksul ja millega kaasneb ca 200-250 uue töökoha loomine Ida-Virumaal . Investeeringute maht nende era objektide kohta on varasemate kogemuste alusel kokku ca 40 miljonit eurot. Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti elluviimine toetab põlvkonnavahetust läbi Jõhvi Äripargi territooriumile rajatava te Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ja Loometööstuse inkubaatori koos stuudiokompleksiga (eelduseks on nende objektide rajamine). sellega kaasneb rahvusvaheliste filmiprojektide toomine Eestisse, mis võimaldavad teenuste tellimist ja ettevõtete arengut, kes läbivad inkubatsiooniprogramme ning tegelevad loomemajanduse ja digi- m ultimeediavaldkonnas, s.h. sellised tegevused, nagu helisalvestus, animatsioon, mängude tootmine, järelproduktsioon , grimm, dekoratsioonid, j m . Uue majanduse töökohad võimaldavad mitmekesistada majanduskeskkonda ja järk-järgult liikuda puhtama ja kliimasõbralikuma majandustegevuse suunas, mis on peamine eesmärk kliimamuutuste kontekstis . Projektiga rajatakse järgmised tehnilise taristu osad: Teedevõrgustik, mis tagab juurdepääsu avalikult kasutatavatele teedele; Tänavavalgustus; Veetrassid; Kanalisatsioonitrassid; Sidetrassid; Sadeveekraavid, mis on ühendatud eeläravooluga, milleks on Pühajõgi . Erasektori investeeringud äri- ja tootmishoonetesse toovad kaasa uute töökohtade tekkimisel läbi erasektori investeeringute mõju hõive kasvule, tööpuuduse vähenemisele ja konkurentsile tööjõuturul, mille tulemusena suureneb konkurents töötajate pärast ja surve töötasude kasvuks . Uute töökohtade loomisega väheneb tööpuudus, eriti noorte hulgas, väheneb väljaränne maakonnas ja kasvavad palgad nii konkurentsi tõttu tööjõuturul, kui tänu muutustele erinevates sektorites. Projekti realiseerimise tulemusena on 1 5 aasta pärast Ida-Virumaal: saanud projektist otsest kasu kuni 9 äripargi territooriumile kinnistud võõrandanud tootmis-, logistika- ja äriteenindus ettevõtet , kes on loo n ud 200 - 250 uut töökohta Ida-Virumaal Jõhvis . Projekti investeeringu maksumus on 1 272 522 eurot. Projekti finantseeritakse õiglase ülemineku fondi meetme st „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused”. PROBLEEMI KIRJELDUS Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti territooriumil puudub ettevõtluse jaoks vajalik taristu. Ilma taristu ühendusteta ei ole võimalik tarbida kommunaalteenuseid, samuti ei ole võimalik planeeritavatele hoonetele saada kasutusluba. Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti infrastruktuuri rajamine on eelduseks uute erasektori investeeringute teostamiseks ning Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ja Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos filmistuudiotega. Vastavalt detailplaneeringule on määratud trassikoridorid, mis tagavad kõikide Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti tootmis- ja äriotstarbega kinnistute varustamise võimalused. Jõhvi Äripargi 2. etapi taristu eelprojekti kohaselt on koostatud tehnilised lahendused kõikide Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti tootmis- ja äriotstarbega kinnistute varustamiseks eelnimetatud infrastruktuuriühendustega. IVIA poolt on võetud esmane kalkulatsioon taristuga seotud investeeringute mahu hindamiseks, mille on koostanud Kohtla Ehitusteenus OÜ. Kalkulatsiooni kohaselt on taristuga seotud investeeringute maht 1 272 523 eurot. Taristu rajamine Jõhvi Äripargi 2. etapis ei ole äriliselt tasuv investeering, mistõttu ilma toetusmeetmeteta ei ole infrastruktuuri rajamine võimalik, seega ei ole ilma toetusmeetmeteta võimalik luua eeldusi uute erasektori investeeringute toomiseks Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusse, samuti rajada Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonet ning Loometööstuse inkubaatori hoonet koos filmistuudiotega. Sellisel juhul, kui Jõhvi Äripargi 2. etapi taristu investeeringuid mitte teostada, ei ole võimalik ka olulist sotsiaalmajanduslikku mõju omavat projekti ellu viia. PROJEKTI EESMÄRGID Üldine eesmärk Jõhvi Äripargi 2 . etapi avaliku tehnilise taristu rajamise ga l uua kse eeldused äri- ja tootmissektori erainvesteeringute teostumiseks Ida-Virumaal ning Jõhvi digi- ja multimeedia inkubat sioonikeskuse ja Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos filmistuudiotega. Kahe viimase objekti kontekstis on oluline teostada taristu investeeringud perioodil 202 4 – 202 5 , kuna nende objekti de ehitus vastavalt ajagraafikule on planeeritud 202 5-2026 . aastal. Otsene eesmärk Rajada avalik tehniline infrastruktuur Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumil, kindlustades seeläbi ettevõtjad-investorid vajalike kommunaalteenustega tootmisprojektide realiseerimiseks : Vee- ja kanalisatsioonitrassid Kraavitus S õidu /kõnni teed ja tänavavalgustus Sidetrassid Peale taristu valmimist on kruntidel võimalik liituda elektrivõrgu ja keskküttetrassiga. Tulemused L oodud on tingimused kuni 9 erasektori investeeringu teostumiseks, milleks on äri- ja tootmisüksused järgneva 15 aasta jooksul, millega kaasneb ca 200-250 uue töökoha loomine Ida-Virumaa le. Selle tulemusel laekub täiendavaid maksulaekumisi ca 27,2 miljonit eurot, sealhulgas: sotsiaalmaksu ca 10,2 mln eurot; tulumaksu ca 4,7 mln eurot; sh KOV-ide eelarvetesse ca 2,5 mln eurot; käibemaksu ligikaudu 9,8 mln eurot. 2026. aasta augustiks on territooriumil valminud ka Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ning Loometööstuse inkubaatorid koos filmistuudiotega. PROJEKTI TEOSTA V ORGANISATSIOON (IVIA) IVIA on 2010.a Eesti Vaba riigi ja 4 kohaliku omavalitsuse (Narva, Kohtla-Järve , Kiviõli linn ja Jõhvi vald) asutatud ettevõtluse arendusorganisatsioon põhieesmärgiga ettevõtluseks sobiva taristu ettevalmistamine ning arendamine investeeringute toomiseks maakonda. Tabel 1. IVIA põhiandmed Andmete kirjeldus Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) Varasem ärinimi: Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Registrikood 90003841 Registreerimiskuupäev 24.05.2010 Juriidiline aadress Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41595 Käibemaksukohustuslase registreerimisnumber EE101370875 Käibemaksukohustuslase registreerimiskuupäev 26.05.2010 Esindusõigus Teet Kuusmik, Juhatuse liige Kontaktid +372 5114685, [email protected] Andmed: Äriregister IVIA on Ida-Virumaa ja Eesti edukaim organisatsioon ( välis ) investorite toomisel regiooni. Investoritele pakutakse kompleksteenust: detailplaneeringuga ja avaliku taristuga varustatud kinnistuid tööstusobjektide rajamiseks ja soft-landing tugiteenused. Alates o rganisatsiooni asutamisest 2010 on tööstusparkide territooriumil omandanud kinnistud kokku 4 2 ettevõtet, kellest 16 on tänaseks oma tootmis- ja äriobjektid täielikult välja ehitanud ja käivitanud. Nendes ettevõtetes töötab ligikaudu 1000 inimest ja era investeeringute kogumaht on üle 100 mln eurot. IVIA tööstusparkides tegutsevad ettevõtted tasuvad iga-aastaselt ca 15 m ln eurot makse riigi ja kohalikku eelarvesse. Uute erainvestorite aktiivne otsimine toimub sihipärase ja järjepideva turundus tegevusena. Sihtturgudel kasutatakse erinevaid turunduskanaleid: reklaam trüki- ja digi meedia kaudu, ärifoorumi te korraldamine, tööstusmessidel osalemine jms. Igal aastal luuakse kontakte umbes 30 potentsiaalse investoriga. Isegi COVID-19 pandeemia põhjustatud riigiüleste liikumispiirangute ajal jätkas IVIA aktiivset koostööd välisinvestoritega, kasutades kõiki kättesaadavaid kaugturunduse ja -müügi vorme. Selle tulemusena sõlmiti aastatel 2020-2021 maa ostu-müügitehingud kaheksa investoriga. IVIA-l on pikaajalised kogemused tööstusinvestorite jaoks kruntide ettevalmistamisel, mis hõlmab muuhulgas detailplaneeringute koostamist, greenfield alade arendamist, avaliku tehnilise taristu projekteerimist ja ehitamist. Alates 2010. aastast on ehitusvalmis krunte loodud 250 ha suurusel territooriumil, valmistatud ette ehitusvalmis maa, taristusse on investeeritud üle 10 mln euro nii EL struktuurifondide vahenditest kui IVIA omavahenditest. IVIA on rajanud reformimata riigimaadele neli tööstus/äriparki neljas Ida-Virumaa omavalituses (Narva, Kohtla-Järve linnas ja Lüganuse linnas ja Jõhvi vallas), alates detailplaneeringu algatamisest avaliku tehnilise taristu ehitamise ning esimeste er ainvesteeringute käivitamiseni. Tööstuspargid on spetsialiseerunud järgmiselt: Narva Tööstuspark (Kulgu ja Kadastiku) – töötlev tööstus; Kohtla-Järve Tööstuspark– rohetehnoloogiad; Jõhvi Äripark 1.etapp - äriteenindusettevõtted (regionaalsed esindused), logistika ja väiketootmine ; Kiviõli Äripark– väiketootmine. PROJEKTI K ONTSEPTSIOON Asukoht SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) tegeleb Ida-Viru maakonnas 14 erineva arendusp ro j e kti e lluviimisega, s.h. nelja tööstus- ja äri pa rgi arendusega, s.h. Jõhvi Äripark , mille peamisteks sihtgruppideks on äriteenindusettevõtted (regionaalsed esindus ed), logistika ja väiketootmine. Esimeses etapis on välja arendatud ca 45 ha maad . Rajatud on järgnevad kommunikatsioonid: teed, tänavavalgustus, side, vee- ja kanalisatsioonitrassid ning gaasitrass. Infrastruktuur on kohustuslik komponent arendusprojektis, et uued ettevõtted oleksid valmis tegema investeerimisotsuse. Kokku 24 ärimaa ja tootmismaa krunti, millest seisuga 22 .0 5 .202 4 on vabad 2 (J oonis 1 ). V abadele kruntidele on IVIA poolt tehtud väärtuspakkumised uutele ettevõtetele. Seisuga 22 .0 5 .202 4 on 9 krundil teostatud ettevõtete poolt investeeringud summas ca 20 milj EUR. Ettevõtete poolt on seoses investeeringutega loodud üle 70 töökoha. Perioodil 202 4 -2025 planeerivad teised kinnistu omandanud ettevõt ted oma investeeringud teostada summas ca 40 milj EUR, mis on fikseeritud kohustusena kinnistute ostu-müügi lepingutes. Joonis 1. Jõhvi Äripark 1.etapp Kuna Jõhvi Äripargi 1 . etapi arendusprojekt on jõudnud lähedale 100% realiseerumiseni , on IVIA poolt elluviimisel Jõhvi Äripargi 2 . etapi arendus (ca 24 ha) . Arendusprojekti detailplaneering on kehtestatud. Vastavalt detailplaneeringule moodustatakse 2 . etapis 13 äri- ja tootmismaa krunti (Joonis 2), millest 9 krunti on planeeritud erasektori ettevõtetele, 1 krunt Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ehitam i seks , 2 krunt i Loometööstus e inkubaatori rajamiseks koos filmistuudiotega ning 1 krunt viimase objekti teenindamiseks vajalike majutusasutuste rajamiseks. Joonis 2. Jõhvi Äripark 2. etapp. Detailplaneeringu joonis Jõhvi Äripargi 2 . etapi arendusprojekti elluviimiseks on möödapääsmatu taristu rajamine uuele arendusprojekti territooriumile. Seisuga 22 .0 5 .202 4 on taristu eelprojekt (Joonis 3 ) koostatud ja Jõhvi Vallavalitsusele on esitatud taotlus ehitusloa väljastamiseks. Joonis 3. Jõhvi Äripark 2.etapp. Eelprojekti joonis Ettevõtluskeskkonna kirjeldus Jõhvi on maakonnakeskus, mistõttu on linnas tegutsemise vastu suur ettevõtjate poolne huvi. Lisaks on olulisteks argumentideks: Jõhvi asub geograafiliselt Eesti rahvaarvult teise maakonna keskel; 10 km raadiuses Jõhvist asuvad mitmed suured asumid (s.h. Kohtla- Järve linnaosad), kokku elab 10 km raadiuses ca 5 0 000 elanikku; Jõhvit läbib Tallinn- Narva maantee ja raudtee , mis on ü hed olulisemad transpordikoridor id Eestis; Jõhvi on koondunud paljud riiklikud asutused – regionaalsed osakonnad; Paljud hulgimüügifirmad, logistikaettevõtted, ärikliente teenindavad ettevõtted on tänaseks koondunud Jõhvi, mitmed neist planeerivad laiendada oma tegevust ; Jõhvi piirkonnas tegutseb mitmeid tootmisettevõtteid, s.h. toiduainetetööstus-, elektroonika-, metallitöötlemis-, puiduettevõtteid ; Jõhvis asub Virumaa suurim kutseõppeasutus – Ida- Virumaa Kutse haridus keskus ning eraalgatuslik täiendõppe IT kool kood / Jõhvi Projekti kontseptsioon IVIA eesmärk on projekti raames rajada taristu kommunikatsioonid Jõhvi Äripargi 2.etapi s , kus tegutsevad keskkonnasõbralikud tootmisettevõtted, logistikaettevõtted, ärikliente teenindavad ettevõtted ning rahvusvahelist audiovisuaaltootmist teenindavad ettevõtted . Äripargi territooriumile rajab IVIA rajab P rojekt on planeeringulahendust arvestades jagatud tinglikult 3 osasse (Joonis 4) : Tootmis -, logistika-, ( äri ) teenindus ettevõtete ala (märgitud joonisel punasega) Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ning Loometööstuse inkubaatori ala koos stuudiokompleksiga (märgitud joonisel sinisega) Stuudioid teenindav ala – back lot ala ja kaasneva majutuse välja arendamise võimalus (märgitud joonisel rohelisega) Joonis 4 . Jõhvi Äripark 2.etapp. Detailplaneering on koostatud arvestades vastava kliendirühma vajadusi: Tootmis -, logistika- ja äriteenindus ettevõtete alal on kruntide suurused 3500 – 7700 m ² , täisehitamise mahud 2100 – 5600 m ² , ehituskõrgused kuni 2 0 m, krundid asuvad visuaalselt esi plaanil vaadelduna Tallinn- Narva maanteest; Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse krundi suurus on 9 484 m² , täisehitusmahuga 6000 m², ehituskõrgusega 28 m ning Loometööstuseinkubaatori alal on kruntide suurused kokku 18585 m ² , täisehitamise mah t kokku 12000 m ² , ehituskõrgus kuni 28 m, krundid asetsevad territooriumi põhjapoolsel alal piki põhja-lõun a suunas lookleva Pühajõe sängi läänekülge metsa sees. Stuudioid teenindava krundi suurus on 20186 m ² , täisehitamise mahu ga 14000 m ² , ehituskõrguse ga kuni 2 8 m, krun t asetse b kolmnurga kujulisena inkubatsioonikeskuse ja stuudiote läänepoolsel küljel. 20 24-2026 .a planeerib IVIA krun dile 4 (detailplaneeringu järgi) rajada digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse hoone, kus pakutakse tehnoloogia startup idele inkubatsiooni programmi ÕÜF rahastamise toel ning ettevõtetele üüritakse ruume turutingimustel. Kruntidele 2-3 rajab IVIA regioonis ja üle-eestiliselt filmitööstuse arenguks vajaliku loometööstuse inkubaatori koos filmistuudiote kompleksiga. Inkubaatorite teostatavuse kohta on koostat ud eraldi teostatavus-tasuvusanalüüs id , koostatud eelprojektid ehitusloa taotlemiseks. Hoonete ehituse f inantseerimine on tagatud Õiglase Ülemineku Fondi meetme „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumisest „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi“. Jõhvi Äripargi 2. etapi projekti elluviimine toetab läbi Jõhvi Äripargi territooriumile rajatava Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning Loometööstuse inkubaatori koos s tuud iotega (eelduseks taristute rajamine) põlvkonnavahetust. Pakutavad start-up ja loometööstuse programmid on suunatud noorte ettevõtjate põlvkonna kasvatamiseks ning laieneb Ida-Virumaal Narvast Jõhvi. Jõhvi Äripargi puhul on oluline võtta suund keskk onnasõbralike ja kestlike põhimõtete rakendamiseks. Eesmärk on vältida traditsioonilist lähenemist tööstuskeskkonnale ning leida kaasaegsed nutikad lahendused: pargi turundust toetavad visuaalsed lahendused, kõrghaljastuse võimalikult maksimaalne säilitamine jne. T OOTED JA T EENUSED Põhitooted Peamisteks toodeteks on: Väljaehitatud infrastruktuuriga t ootmis /ärimaa kinnistud , millele on kehtestatud detailplaneering Pikaajaline ruumide üürimine , mis on varustatud tootmise jaoks vajaliku infrastruktuuri komponentidega . Teenused Peamisteks t eenusteks on: Kommunaalteenuste osutamine: Tootmise jaoks vajalike kommunaalteenuste osutamine – täiendav teenus investori jaoks, mida tööstuspargid pakuvad. Investorid võivad osta kommunaalteenuseid kohalikelt firmadelt või mõningal juhul tööstuspargis tegutsevatelt firmadelt Infrastruktuurielementide teenendus, mis jäävad krundile (lumekoristus, teede liivatamine, muruniitmine, jne). Antud teenust võib sisse osta äri park või siis ostab teenuse investor otse teenuse pakkujalt S oft- landing teenus äripargi resident-ettevõtetele : Ettevõtte käivitamisega seotud nõustamine ja asjaajamine (s.h. e-residentsus ettevõtjale, ettevõtte registreerimine, arvelduskonto avamine, käibemaksukohuslus, maksundus jne); Asjaajamise korraldamine (asjaajamine kohalikus omavalitsuses, teistes kohalikes ja/või riiklikes organisatsioonides tegevuse alustamiseks, tegevuslubade saamiseks, abi planeerimisprotsessi juhtimi sel , planeerimistegevuste asjaajamine kohalikul tasandil); Konsultatsioonid (konsulteerimine ja nõustamine äriplaani, turundusplaani, TTA jne koostamisel, vajadusel partnerkonsultantide kaasamine allhanke korras mahukamate arengudokumentide koostamiseks); Finantsnõustamine (finantsplaanide koostamine, abi finantseerimise taotlemisel toetusfondidest, krediidiasutustest, riskikapitali allikatest jm) Nõustamine arenguprojekti käivitamisel (abi partnerite leidmisel ehitus- ja äriprotsessi sisenemisel, nõustamine ehitusprotsessides, abi kooskõlastuste taotlemisel ametiasutustes jm) Hinnad Krundid Maa müügit ehingute hindade kehtestamisel lähtub IVIA samalaadsete toodete pakutavast turuhinnast. Kuna viimase 5 aasta jooksul on pakkunud tootmismaa müüki ilma ehitisteta ja väljaehitatud infrastruktuuriga ainult IVIA (Narva Tööstuspark Kadastiku ja Kulgu territooriumidel, Kohtla-Järve Tööstuspark, Jõhvi Äripark 1.etapis, Kiviõli Äripark) , siis IVIA poolt kehtestatud hinnad on faktiliselt kujunenud antud toote turuhinnaks regioonis: Maa müük – 20,00 EUR/m ² Ruumid Ruumide üürimine äripargi territooriumile rajatud hoonetes – Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuses ja Loometööstuse inkubaatoris koos stuudiokompleksiga . Hinnatase on välja toodud nimetatud objektide teostatavus-tasuvusanalüüsides. Kommunaalteenused resident-ettevõtetele Kommunaalteenuste osutamine teostatakse nullkasumiga, vastavalt tarbitud kogusele ja võrguettevõtete hinnakirjale . Soft – landing teenus resident-ettevõtetele Nn. „pehme maandumise“ tugiteenus on äripargi territooriumile kinnistu(d) omandavatele ja omandanud ettevõtetele IVIA poolt kaasnev teenus, osa äripargi kinnistu te turundus- ja müügi strateegiast . SIHTGRUPID Jõhvi Äripargi klientidena on eelistatud – innovaatilised tootmisettevõtted, nutikaid- kõrgtehnoloogilisi lahendusi väljatöötavad ning rakendavad logistika- tootmisettevõtted, filmitööstusele teenuseid pakkuvad loometööstus ettevõtted , teenindusettevõtted. IVIA näeb Jõhvi Äripargi klientidena: Tootmisettevõtted: Arvestades Jõhvi Äripargi asukohta (Tallinn- Narva maantee naabrus, Jõhvi linna eramurajoonide lähedus, jne.) on detailplaneeringuga kohaselt piirkonda sobiv keskkonnasõbralik tootmine; T ootearenduse-, prototüüpe tootvate, tootedisaini, insenertehnilisi lahendusi pakkuvad jms tegeleva ettevõtted (kontseptuaalselt pärast inkubaatorite ja stuudiote projekti de käivitumist ) . Samas ei välista IVIA muude valdkondade tootmisettevõtete tegevuse alustamist Jõhvi Äripargis, kui need sobivad pargi keskkonda ning sobituvad teiste valdkonna ettevõtetega. Logistikaettevõtted Logistikaga tegelevad ettevõtted, perspektiivis filmistuudiote s tootmise back up korraldamiseks; nt. filmitootmisseadmete ja eritehnika laod jne.; Äriklientidele suunatud hulgi- ja jaemüügiettevõtted: torud, elektritarvikud, metallmaterjalid, seadmed jne. Äriteenindusettevõtted Ärikliente teenindavad ettevõtted: tööriistalaenutus, eritehnikaga teenuste pakkumine, puhastusfirmad , majutus , transport jne. Äriettevõtted Keskkonda sobituv büroo hoone, milles asub IVIA kontor ja startup inkubaator, hoones on võimalik välja üürida ruumid erinevatele ettevõtetele: erinevaid tugiteenuseid pakkuvad ettevõtted, äriteenuseid osutavad ettevõtted ( IT , jur. teenused j ms ), toitlustus, jne. (kontseptuaalselt „ Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus “ ja „Loometööstuse inkubaator koos stuudiokompleksiga“ projekti de raames); TURUNDUS Oluline osa tööstus- ja äripar kide arendamisest on t u rundustegevus te teostamine uute klientide leidmiseks parkide territooriumile. Selleks viib IVIA läbi sihitud tegevusi väljakujunenud turunduskanalite kaudu : reklaamimine sotsiaalvõrgustikes (Facebook, LinkedIn, Youtube); äri seminarid siht gruppidele ; veebileht www.ivia.ee ; osalemine ( rahvusvahelistel ) valdkondlikel messidel (näiteks Tampere; Oulu ); sisuturundus sihtturgude digimeedias ; IVIA info- ja reklaambrošüürid ; perioodilised reklaamid kohalikes ja piirkondlikes meediaväljaannetes eesmärgiga leida äriteenindusettevõtteid ; artiklite avaldamine Eesti majandusajakirjanduses; osalemine valdkondlikel konverentsidel võrgustiku lai en damiseks. Aastane eelarve antud tegevuste läbiviimiseks on ca 15 000 eurot , toetudes IVIA var asemale kogemusele sarnaste turund u stegevust e läbiviimisel. Eeltoodud tegevused teostatakse IVIA omavahendite arvelt. TEGEVUSPLAAN Tähtajad Tegevus 04. -0 6 .202 4 Jõhvi Äripargi 2.etapi t erritooriumi katastritoimingute teostamine 05.-08.2024 ТТА ja Käskkirja kooskõlastamisprotseduurid 09 - 1 0 .2024 Infrastruktuuri rajamise riigihanke läbiviimine 1 1 . 2024 - 0 9 .202 5 Infrastruktuuri ehitamine 11 .2024 – 0 8 .202 6 Digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ehitamine; Loometööstuse inkubaatori ja stuudiokompleksi ehitamine Al. 11 .202 4 Jõhvi Äripargi turundamine Al. 0 9 .2025 Jõhvi Äripargi haldus ja arendus PROJEK TI EELTINGIMUSED Jõhvi Äripargi 2 . etapi taristu rajamiseks on seisuga 2 2.0 5 .202 4 tehtud alljärgnevad eeltööd: Detailplaneeringu koostamise tehniline protsess on läbi viidud; Jõhvi valla poolt on detailplaneering kehtestatud; Jõhvi Äripargi 2 . etapi taristu rajamise ettevalmistustöödest on saadud tehnilised tingimused võrguvaldajatelt ja koostatud eelprojekt. Väljastatud on ehitusl uba L ahendatud on maaomandi küsimus ; Koostatud on Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ja Loometööstuse inkubaatori teostatavus-tasuvusanalüüs id, koostatud eelprojektid, esitatud ehitusl ubade taotlused ; Jõhvi Äripargi 1 . etapis on teostatud turundustegevusi, mille tulemusena käivad konsultatsioonid eraettevõtetega investeeringute tegemiseks Jõhvi Äripargi 2 . etapi proj ektis, pärast taristu valmimist. IVIA omab pikaajalist kogemust sarnaste projektide elluviimisel (Narva Tööstuspark 2. etapis, Jõhvi Äripargi 1. etapp, Kohtla-Järve Tööstuspark, Kiviõli Äripark); IVIA meeskond on kompetentne ja suutlik sarnaseid projekte ellu viima ning saavutama oodatud tulemus; IVIA meeskond on kogemustega sarnaste projektide elluviimisel, eesmärgiks on osaliselt ajaliselt paralleelselt tööde läbi viimine Jõhvi Äripargi 2. etapi taristu rajamisel ja inkubaatorite rajamisel koos filmistuudiotega, mistõttu on ajagraafikud tulemuste saavutamiseks ambitsioonikad; IVIA meeskond omab sarnast kogemust Narva Tööstuspargi 1.etapi taristu rajamise projektis, kus samaaegselt teostati taristu ehitustöid ja 2 logistikakeskuse ehitustöid; FINANTSANALÜÜS Projekti finantsmudel Projekti tasuvuse, majandusliku ja finantsilise jätkusuutlikkuse ja sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks koostati projekti finantsmudel. Mudel on koostatud 15-aastaseks perioodiks, millest esimesed kaks aastat on investeerimisetapp ja järgnevad 13 aastat tööetapp. Arvestusperiood on valitud juhendi alusel äriinfrastruktuuri projektide valdkonnas. Projekti finantsmudel sisaldab: projekti elluviimise kulude prognoosi; projekti jooksvate tulude, kulude ja kasumi prognoosi; puhastulu analüüs; rahavoogude prognoosi; sotsiaalmajandusliku mõju prognoosi; investeeringute tasuvuse prognoosi avaliku sektori eelarvele. Peamised sisendandmed, mida finantsmudeli koostamisel kasutati: Tabel 6. Finantsmudeli sisendandmed Andmed Argumendid väärtuste valimiseks finantsmudelis Tegevustulud Maade müügi hind 20 eurot / m² lähtudes olemasolevast hinnatasemest Jõhvi Äripargis Müügiprognoos Konservatiivse stsenaariumi järgi (lähtudes IVIA pikaajalisest kogemusest tööstusparkide arendamisel) 1 kinnistu müük aasta jooksul, alates esimesest aastast peale projekti elluviimist 2027. Tegevuskulud Haldus kulud Tuginedes J õ hvi Ä ripargi territooriumile rajatud ä riobjektide haldus kuludele . Konkreetsed kulud ja hinnad esitatud finantsanalüüsi lisades Tööjõukulud Põhineb IVIA töötajate tegevuses osalemise plaanil ja nende tööjõukuludel. Tööjõukulude suurus on esitatud finantsanalüüsi lisades. Amortisatsioonikulud Lähtudes Eestis üldtunnustatud amortisatsiooninormidest projektis soetatud varale. Amortisatsioonikulude konkreetsed väärtused soetatud põhivara liikide lõikes on toodud finantsanalüüsi lisades Investeerimiskulud Eelarve on koostatud l ähtudes eelpakkumisest ehitusettevõtte poolt . Investeerimiskulude konkreetsed suurused on esitatud finantsanalüüsi lisades . Taristu ehitamiseks viiakse läbi riigihange. Inflatsioon Prognoos on tehtud raskesti prognoositavat inflatsiooni mitte arvesse võttes, kuid eeldades, et inflatsiooni muutus mõjutab kõiki nii kulusid kui ka projekti tulusid. Hinnad Hinnad on eurodes. Prognoosid on koostatud püsihindades. Hinnad arvestatud ilma käibemaksuta . Investeeringud Esialgsete arvestuste kohaselt on projekti teostamiseks vajaliku investeeringu kogumaht 1 272 5 22 eurot (ilma käibemaksuta). Tabel 7. Projekti elluviimise kulud Ühik 2024 2026 KOKKU 1. Kinnisasja ost Eur - 2. Ehituslikud eeltööd (põhiprojekt) Eur 50 000 50 000 3. Ehitamine Sõiduteed Eur 589 512 589 512 K eskküttetras si tööd Eur 50 000 50 000 elekter Eur 25 000 25 000 tänavavalgustus Eur 63 930 63 930 vesi Eur 94 180 94 180 kanalisatsioon Eur 129 168 side Eur 18 332 Kraavid Eur 141 263 141 263 Reserv 10% Eur 111 138 111 138 3. Inkubaatori või tootearenduskeskuse arendamise kulud kokku Eur - 1 222 522 - 1 222 522 4. Struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamine Eur PROJEKTI KULUD KOKKU Eur 50 000 1 222 522 - 1 272 522 Tasuvusanalüüs Jooksvad tulud Projekti jooksvad tulud tekivad : Maade müügist Jooksvad kulud Jooksvate kulude struktuuris moodustab valdava osa personalikulud (üle 50% kõikidest tegevuskuludest). Teisteks tegevuskuludeks on: T urunduskulud Tänavavalgustus e kulud Territooriumi korrashoi u kulud Teede remon di kulu Muud kulud: m aamaks , m aa müügiga seotud maksud . Kasumlikkus Puhastulu analüüs finantsmudelis näitab, et projekti diskonteeritud tulud 1 5 aastase perioodi korral moodustavad 677 246 eurot/ aastas, kulud (amortisatsioonita ) 692 042 eurot/aastas, puhaskasum puudub. Nende arvutuste põhjal ei ole projekt kasumlik ega tasu end ära, mistõttu ei ole see äriprojektina eraarendajate jaoks atraktiivne. Kasumianalüüs avaliku sektori eelarvele Ülaltoodud kasumlikkuse (puhastulu) analüüs näitab, et projekt ei too tulu, kui seda käsitleda äriprojektina. Kuid projektil on suur sotsiaalmajanduslik mõju nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis. See teeb projekti realiseerimise avaliku sektori jaoks majanduslikult kasulikuks. Tasuvuse hindamiseks viidi avaliku sektori jaoks läbi majandusanalüüs, kus võrreldi avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringuid avaliku sektori tuludega, mis tekkisid projekti sotsiaalmajandusliku mõju hindamisest. Analüüs viidi läbi investeeringute tulemuslikkuse üldtunnustatud hindamise meetodil diskonteeritud rahavoo alusel. Vastavalt metoodikale võrreldi projekti teostamisel tekkivaid lisatulusid ja –kulusid eeldusega, et projekt ei realiseeru. Projekti lisatuluks on täiendav maksutulu uute ettevõtete tegevusest. Projekti lisakuluks on õiglase ülemineku fondi meetme „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused” rahastus. Üksikasjalikumalt on andmed projektiga seotud avaliku sektori lisatulude ja -kulude arvestuste kohta esitatud lisas olevas finantsanalüüsis. Projektis tuvastatud lisatulud ja -kulud diskonteeriti vastavalt 4% diskontomäärale. Saadud diskonteeritud rahavoogu analüüsiti investeeringute absoluutse ja suhtelise tootluse kriteeriumide alusel. Allpool on esitatud avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringute tasuvuse näitajad: Tabel 9. Projekti tasuvusnäitajad Näitaja Tähendus NPV 16 mln eurot PI 14,5 eurot DPP 6 aasta Analüüsi tulemused näitavad, et projekt on avalikule sektorile tulus ja kiire tasuvusajaga, kuna: raha ajaväärtust arvestades tasub investeering ära 6 aasta jooksul (DPP näitaja), mis on seda tüüpi ettevõtluse infrastruktuuri projekti puhul aktsepteeritav periood; projekti tulemusena on avaliku sektori nüüdispuhasväärtus (NPV) täiendavatest maksutuludest 16 miljonit eurot (raha väärtus 2024. aastal) diskonteeritud investeeringutasuvuse indeks (PI) on 14,5 . See tähendab, et iga projekti investeeritud 1 euro pealt saab avalik sektor tuluna tagasi 14,5 eurot 2024. aasta raha väärtuses. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus Projekt on finantsiliselt jätkusuutlik, kuna igal arvestusperioodil on projektikulude täielik katmine tagatud järgmiste allikate kombinatsiooniga: fondi toetus, projektiteenuste müük, IVIA laen. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU M Õ JU ANALÜÜS Projekti positiivne sotsiaalmajanduslik mõju: Uute ettevõtete tegevuse tulemusel suureneb maksulaekumine nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarvesse (20% tulumaks ja 33% sotsiaalmaks otseselt ja kaudselt lisandunud töökohtadelt ja 22% käibemaks müügitulult ) . Tekivad uu ed töökohad Tõuseb piirkonna konkurentsivõime Projekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamisesse ning omab suurt sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonnale. Kuna projekt ei ole erasektorile selle mittetasuvuse tõttu huvipakkuv, kuid selle mõju ettevõtluse arengule ja regiooni majandusele suur, on riigil võimalus turutõrke tingimustes sekkuda. Projekti realiseerimise tulemusel saab Ida-Virumaal toetusmeetme 1 5 aastase tegevuse jooksul kasu: Kuni 9 tootmis-, lo gistika- või äriteenindusettevõtet , kes loovad 200-250 uut töökohta. Selle tulemusel laekub 13 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ca 27,2 miljonit eurot, sealhulgas: sotsiaalmaksu ca 10,2 mln eurot; tulumaksu ca 4,7 mln eurot; sh KOV-ide eelarvetesse ca 2,5 mln eurot; käibemaksu ligikaudu 9,8 mln eurot. Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid: Tabel 10. Sotsiaalmajandusliku mõju võtmeindikaatorid Summaarsed näitajad peale Jõhvi Inkubaatori käivitamist 5 aastat 10 aastat 13 aastat Uued töökohad, in 50 175 225 Maksude täiendav laekumine, mln eurot sh sotsiaalmaks, mln eurot 0,38 5,19 10,18 sh tulumaks, mln eurot 0,18 2,42 4,74 sh KM, mln eurot 0,37 4,99 9,79 sh laekumine kohalikesse eelarvetesse, mln eurot 0,09 1,27 2,49 Müügitulu uutest ettevõtmistest, mln eurot 2 27 53 Ekspordi kasv regioonis, mln eurot 2 22 43 Lisandväärtuse kasv, mln eurot 2 23 45 RISKIANALÜÜS Projekti läbiviimisel võivad esile kerkida järgmised peamised riskid: Tabel 11. Projekti riskianalüüs Risk Riski realiseerumise tagajärjed Tõenäosus/ Mõju Riski ärahoidmise või selle tagajärgede vähendamise meetmed Taristu rajamise riigihanke protsess ei ole läbiviidud korrektselt ja ei vasta riigihanke seaduse tingimustele 1.Riigihanke tulemused vaidlustatakse rahastaja poolt ning riigihanke tulemus tühistatakse 2. Uue riigihanke läbiviimise protsess lükkab edasi taristu valmimise tähtaja ca 3-4 kuuks, mis seab omakorda ohtu taristu valmimise abikõlbliku perioodi jooksul Keskmine/ Suur 1. Riigihanke dokumentatsioon koosk õ lastatakse eelnevalt rakendus ü ksusega 2. Taristu rajamise riigihanke protsessi l ä biviimiseks ostab IVIA teenust k õ rge kompetentsiga ettev õ ttelt , kellel on pikaajalised kogemused riiklike hangete ettevalmistamises ja l ä biviimises riigisektoris Taristu ehitamine osutub kallimaks kui selleks eraldatud toetus Taristu rajamine võib jääda ootele või seisma, mis ei võimalda realiseerida ka inkubaatorite rajamist ning nendega seotud tulemuste saavutamist Väike / suur 1.Lahendada läbi koos ekspertidega nutikaimad ja soodsaimad lahendused juba eelprojekteerimise käigus 2 . Leida täiendavaid finantseerimisallikaid omafinantseeringu kaasamiseks Tõrked taristu ehitamisel Planeeritud ehitusperiood võib pikeneda, mis seab ohtu taristu valmimise tähtaja Keskmine/ Keskmine kuni suur 1.Ehitusjärelevalve teenuse sisse ostmine ehitusprotsessi juhtimiseks 2.Ehitusprojekti ekspertiisi teostamine (Välis)ettevõtete vähene huvi Ida-Virumaale investeerimiseks /laienemiseks Oodatud erainvesteeringud, loodavad töökohad , majanduse mitmekesistamine ning teised sotsiaal-majanduslikud mõjud jäävad saavutamata Keskmine/Suur Sihitud turundustegevuste läbiviimine sihtgruppidele