Kiri

Rahvusvaheline ► ILC.111/ Soovitus nr 208 Tööorganisatsioon ► Vastuvõetud tekstid Rahvusvaheline Töökonverents – 111. istungjärk, Genf, 2023 Kvaliteetset töökohapõhist õpet käsitlev soovitus (16. juuni 2023) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents, mille Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu kutsus kokku Genfis ja mis tuli kokku oma 111. istungjärgule 5. juunil 2023, nentides, et üleilmsed töötuse ja vaeghõive määrad on jätkuvalt kõrged, ebavõrdsus püsib ning kiired muutused töömaailmas, näiteks need, mis tulenevad kliimamuutustega seotud probleemidest, süvendavad oskuste tööturu vajadustele mittevastavust ja oskuste nappust, mis nõuab kvaliteetse töökohapõhise õppe arendamist, mis pakub igas vanuses inimestele pidevalt võimalusi oskuste omandamiseks, ümberõppeks ja täiendõppeks, nentides ka, et selline pidev oskuste omandamine, ümberõpe ja täiendõpe aitavad edendada täielikku, produktiivset ja vabal valikul põhinevat tööhõivet ning inimväärset tööd kõigile, rõhutades kõigi jaoks kvaliteetse hariduse ja koolituse ning kvaliteetsele elukestvale õppele juurdepääsu tähtsust, meenutades, et igal inimesel on õigus püüelda nii enda materiaalse heaolu kui ka vaimse arengu poole vabaduse ja väärikuse, majandusliku kindluse ja võrdsete võimaluste tingimustes, tunnistades, et kvaliteetse töökohapõhise õppe edendamine ja arendamine võib viia inimväärse tööni, aidata kaasa tulemuslikule ja tõhusale reageerimisele töömaailmaga seotud probleemidele ning pakkuda elukestva õppe võimalusi produktiivsuse, vastupanuvõime, tööturustaatuste vahelise liikumise ja tööalase konkurentsivõime suurendamiseks ning töökohapõhiste õppijate, tööandjate ja tööturu praeguste ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks, tunnistades, et kvaliteetse töökohapõhise õppe edendamine, arendamine ja pakkumine võib toetada ka ettevõtlust, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, tööalast konkurentsivõimet, üleminekut ametlikule majandusele, inimväärsete töökohtade loomist ning ettevõtete kasvu ja kestlikkust, arvestades, et kvaliteetse töökohapõhise õppe tõhus raamistik nõuab, et töökohapõhine õpe oleks hästi reguleeritud, kestlik, piisavalt rahastatud, kaasav ning vaba diskrimineerimisest, vägivallast, ahistamisest ja ärakasutamisest, edendaks soolist võrdõiguslikkust ja mitmekesisust, tagaks piisava tasu või muu rahalise hüvitise ja sotsiaalkaitse, aitaks omandada tunnustatud kvalifikatsiooni ja parandaks tööhõivetulemusi, ► ILC.111/Soovitus nr 208 2 rõhutades, et töökohapõhist õpet tuleks edendada ja reguleerida, sealhulgas sotsiaaldialoogi kaudu, et tagada selle kvaliteet, pakkuda töökohapõhistele õppijatele ja ettevõtetele hüvesid ja kaitset ning suurendada töökohapõhise õppe atraktiivsust potentsiaalsete töökohapõhiste õppijate ja tööandjate, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, meenutades inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti sätteid, rõhutades ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste 1998. aasta deklaratsiooni (muudetud 2022. aastal), ILO sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise 2008. aasta deklaratsiooni (muudetud 2022. aastal), hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kolmepoolse deklaratsiooni (muudetud 2022. aastal), kestlike ettevõtete edendamist käsitlevate 2007. aasta järelduste ning töö tulevikku käsitleva ILO sajanda aastapäeva deklaratsiooni (2019) olulisust kvaliteetse töökohapõhise õppe edendamise ja kõigi töökohapõhiste õppijate tõhusa kaitse jaoks, pidades eelkõige silmas põhjalikke muutusi töömaailmas, meenutades muude oluliste ILO õigusaktide sätteid, eelkõige tööhõivepoliitikat käsitlevat 1964. aasta konventsiooni (nr 122) ja soovitust (nr 122), inimressursside arendamist käsitlevat 1975. aasta konventsiooni (nr 142), tööhõivepoliitika (lisasätete) 1984. aasta soovitust (nr 169), eratööhõivebüroode 1997. aasta konventsiooni (nr 181), inimressursside arendamist käsitlevat 2004. aasta soovitust (nr 195) ja mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele üleminekut käsitlevat 2015. aasta soovitust (nr 204), olles otsustanud võtta vastu teatavad kvaliteetset töökohapõhist õpet käsitlevad ettepanekud, mis on istungjärgu neljas päevakorrapunkt, ning olles otsustanud, et need ettepanekud esitatakse soovituse vormis, võtab 16. juunil 2023 vastu järgmise soovituse, mida võib nimetada kvaliteetset töökohapõhist õpet käsitlevaks 2023. aasta soovituseks: I. Mõisted, kohaldamisala ja rakendusvahendid 1. Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid: (a) mõistet „töökohapõhine õpe“ tuleks mõista kui hariduse ja koolituse vormi, mida reguleeritakse töökohapõhise õppe lepinguga, mis võimaldab töökohapõhisel õppijal omandada kutsealal töötamiseks vajalikud pädevused struktureeritud ja tasustatud või muul viisil rahaliselt hüvitatud koolituse kaudu, mis hõlmab nii töökohapõhist kui ka väljaspool töökohta toimuvat õpet ning mille tulemusel omandatakse tunnustatud kvalifikatsioon; (b) mõistet „vahendaja“ tuleks mõista kui üksust, mis ei ole vastuvõttev ettevõte ega haridus- ja koolitusasutus ning mis koordineerib töökohapõhise õppe pakkumist või toetab või abistab töökohapõhise õppe pakkumisel; (c) mõistet „töökohapõhise õppe eelne programm“ tuleks mõista kui programmi, mille eesmärk on aidata potentsiaalsetel töökohapõhistel õppijatel arendada oma pädevusi, et parandada nende valmisolekut töökohas või täita ametlikke töökohapõhise õppe alustamise nõudeid; (d) mõistet „varasemate õpingute arvestamine“ tuleks mõista kui kvalifitseeritud töötajate poolt läbi viidavat protsessi, mille käigus tehakse kindlaks, dokumenteeritakse, hinnatakse ja tõendatakse isiku formaalse, mitteformaalse või informaalse õppimise käigus omandatud pädevusi, tuginedes kehtestatud kvalifikatsioonistandarditele. ► ILC.111/Soovitus nr 208 3 2. Käesolevat soovitust kohaldatakse töökohapõhise õppe suhtes kõigis ettevõtetes ja majandussektorites. 3. Liikmed võivad käesoleva soovituse sätteid jõustada siseriiklike õigusnormide, kollektiivlepingute, poliitikate ja programmide või muude siseriiklike õigusaktide ja tavadega kooskõlas olevate meetmetega. 4. Liikmed peaksid käesoleva soovituse sätteid rakendama tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega konsulteerides. II. Kvaliteetse töökohapõhise õppe õigusraamistik 5. Liikmed peaksid lisama kvaliteetse töökohapõhise õppe oma haridus-, kutseõppe-, elukestva õppe ja tööhõivepoliitikasse ning seda edendama. 6. Liikmed peaksid kehtestama kvaliteetse töökohapõhise õppe õigusraamistiku ning kvalifikatsiooniraamistikud või -süsteemid, et hõlbustada töökohapõhise õppe käigus omandatud pädevuste tunnustamist. Kvaliteetse töökohapõhise õppe raamistike, süsteemide, poliitika ja programmide kavandamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse tuleks kaasata tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid. 7. Liikmed peaksid looma või määrama ühe või mitu töökohapõhise õppe reguleerimise eest vastutavat avaliku sektori asutust, milles peaksid olema esindatud tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid. 8. Liikmed peaksid tagama, et pädevatel asutustel on selgelt määratletud kohustused, nad on piisavalt rahastatud ja töötavad tihedas koostöös teiste asutuste või institutsioonidega, kes vastutavad hariduse ja koolituse reguleerimise või pakkumise, tööinspektsiooni toimingute, sotsiaalkaitse, tööohutuse ja töötervishoiu ning avaliku ja erasektori tööturuteenuste eest. 9. Liikmed peaksid võtma kasutusele protsessi, milles osalevad tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid, et teha kindlaks, kas kutseala sobib kvaliteetseks töökohapõhiseks õppeks, võttes arvesse järgmist: (a) sellel kutsealal töötamiseks vajalikud pädevused; (b) töökohapõhise õppe asjakohasus selliste pädevuste omandamise vahendina; (c) selliste pädevuse omandamiseks vajaliku töökohapõhise õppe kestus; (d) praegune ja tulevane nõudlus oskuste järele ja tööhõivepotentsiaal sellel kutsealal; (e) tööandjate ja töötajate organisatsioonide kutse-, koolitus- ja tööturualased eksperditeadmised; (f) mitmesugused uued kutsealad ning arenevad tootmisprotsessid ja -teenused. ► ILC.111/Soovitus nr 208 4 10. Liikmed peaksid tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega konsulteerides kehtestama vastavalt vajadusele kvaliteetse töökohapõhise õppe kutse- või üldstandardid, võttes meetmeid, millega nähakse muu hulgas ette: (a) töölevõtmise vanuse alampiir vastavalt töölevõetava isiku vanuse alammäära 1973. aasta konventsioonile (nr 138) ning lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise 1999. aasta konventsioonile (nr 182); (b) tööohutuse ja töötervishoiu vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu 1981. aasta konventsioonile (nr 155) ning tööohutuse ja töötervishoiu konventsiooni edendamise raamistiku 2006. aasta konventsioonile (nr 187); (c) kõik töölevõtmiseks vajalikud haridusalased kvalifikatsioonid, haridustasemed või varasemad õpingud; (d) töökohapõhiste õppijate, tööandjate, haridus- ja koolitusasutuste ning vahendajate kohustused; (e) töökohapõhiste õppijate järelevalve kvalifitseeritud töötajate poolt ja sellise järelevalve laad; (f) sobiv tasakaal töökohapõhiste õppijate ja töötajate vahel töökohal, et tagada edukad töökohapõhise õppe programmid ja piisav järelevalve, võttes samal ajal arvesse vajadust vältida töötajate asendamist ja edendada töökohapõhist õpet mikro-, väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes; (g) töökohapõhise õppe eeldatav minimaalne ja maksimaalne kestus; (h) ulatus, mil määral võib töökohapõhise õppe eeldatavat kestust lühendada varasemate õpingute või töökohapõhise õppe ajal tehtud edusammude alusel; (i) õpiväljundid ja õppekavad, mis põhinevad asjakohastel kutsealastel pädevustel, töökohapõhiste õppijate haridus- ja koolitusvajadustel ning tööturu vajadustel; (j) sobiv tasakaal väljaspool töökohta toimuva ja töökohapõhise õppe vahel; (k) juurdepääs kutsenõustamisele ja karjäärinõustamisele ning vajaduse korral muudele tugiteenustele enne töökohapõhist õpet, selle ajal ja pärast seda; (l) õpetajatelt, instruktoritelt, töökohasisestelt koolitajatelt ja muudelt töökohapõhises õppes osalevatelt ekspertidelt nõutav kvalifikatsioon ja kogemused; (m) sobiv tasakaal töökohapõhiste õppijate ja õpetajate vahel, võttes arvesse vajadust tagada kvaliteetne haridus ja koolitus; (n) omandatud pädevuste hindamise ja tõendamise kord; (o) töökohapõhise õppe edukal läbimisel omandatav kvalifikatsioon. 11. Liikmed peaksid võtma meetmeid, et tagada õiglane ja läbipaistev protsess, mille abil saab töökohapõhise õppija nõusolekul korraldada töökohapõhist õpet rohkem kui ühes ettevõttes, kui seda peetakse töökohapõhise õppe lõpuleviimiseks vajalikuks. 12. Liikmed peaksid ette nägema tingimused, mille alusel: (a) ettevõtted võivad pakkuda töökohapõhist õpet; (b) haridus- ja koolitusasutused võivad pakkuda väljaspool töökohta toimuvat ja töökohapõhist õpet; (c) vahendajad võivad koordineerida töökohapõhise õppe pakkumist ning toetada ja abistada töökohapõhise õppe pakkumisel. 13. Liikmed peaksid võtma meetmeid, et pidevalt: ► ILC.111/Soovitus nr 208 5 (a) arendada ja tugevdada valitsusasutuste, tööandjate ja töötajate organisatsioonide ning haridus- ja koolitusasutuste suutlikkust; (b) tugevdada vastuvõtvate ettevõtete koolitussuutlikkust; (c) suurendada õpetajate, instruktorite, töökohasiseste koolitajate ja muude töökohapõhises õppes osalevate ekspertide pädevust. 14. Liikmed peaksid võtma meetmeid tagamaks, et pädevad asutused jälgivad ja hindavad korrapäraselt töökohapõhise õppe süsteeme ja programme. Järelevalve ja hindamise tulemusi tuleks kasutada süsteemide ja programmide vastavaks kohandamiseks ja parandamiseks. III. Töökohapõhiste õppijate kaitse 15. Liikmed peaksid võtma meetmeid, et austada, edendada ja rakendada tööalaseid aluspõhimõtteid ja - õigusi seoses töökohapõhise õppega. 16. Liikmed peaksid võtma meetmeid tagamaks, et töökohapõhised õppijad: (a) saavad piisavat tasu või muud rahalist hüvitist, mida võib suurendada töökohapõhise õppe eri etappides, et kajastada kutseoskuste järkjärgulist omandamist; (b) ei ole kohustatud töötama tundidel, mis ületavad siseriiklikes õigusaktides ja kollektiivlepingutes sätestatud piiranguid; (c) omavad õigust puhkusele, saades piisavat tasu või muud rahalist hüvitist; (d) omavad õigust töölt puududa haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu, saades piisavat tasu või muud rahalist hüvitist; (e) omavad õigust tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkusele või isapuhkusele ja vanemapuhkusele; (f) omavad juurdepääsu sotsiaalkindlustusele ning emaduse kaitsele; (g) võivad kasutada ühinemisvabadust ning neile on tagatud kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhus tunnustamine; (h) saavad kaitset ja koolitust tööohutuse ja -tervishoiu ning diskrimineerimise, vägivalla ja ahistamise valdkonnas; (i) omavad õigust saada hüvitist tööga seotud vigastuste ja haiguste korral; (j) omavad juurdepääsu tõhusale kaebuste ja vaidluste lahendamise mehhanismile; (k) omavad õigust isikuandmete kaitsele. IV. Töökohapõhise õppe leping 17. Liikmed peaksid tagama, et töökohapõhist õpet reguleerib kirjalik leping, mis on sõlmitud töökohapõhise õppija ja vastuvõtva ettevõtte või avalik-õigusliku asutuse vahel, ning mille võib juhul, kui see on siseriiklike õigusnormidega lubatud, allkirjastada ka kolmas isik, näiteks haridus- või koolitusasutus või vahendaja. 18. Liikmed peaksid tagama, et töökohapõhise õppe leping: (a) määratleb selgelt lepingupoolte vastavad rollid, õigused ja kohustused; (b) täpsustab, kus töökohapõhine õpe toimub; (c) ei sisalda ühtegi sätet, mis piiraks töökohapõhise õppija võimalusi liikuda tööturul pärast töökohapõhist õpet; ► ILC.111/Soovitus nr 208 6 (d) sisaldab sätteid, mis käsitlevad töökohapõhise õppe kestust, tasu või muud rahalist hüvitist ja selle maksmise sagedust, tööaega, puhkeaega, vaheaegu, pühasid ja puhkust, tööohutust ja - tervishoidu, sotsiaalkindlustust, vaidluste lahendamise mehhanisme ja töökohapõhise õppe lepingu lõpetamist; (e) määrab kindlaks pädevused, tunnistused või kvalifikatsioonid, mis tuleb omandada, ning mis tahes täiendava haridusalase toe, mida tuleb pakkuda; (f) registreeritakse pädeva asutuse kehtestatud tingimustel; (g) allkirjastatakse töökohapõhise õppe alguses; (h) juhul kui töökohapõhine õppija on alaealine, allkirjastatakse töökohapõhise õppija nimel vanema, eestkostja või seadusliku esindaja poolt või vanema, eestkostja või seadusliku esindaja nõusolekul töökohapõhise õppija poolt, nagu on nõutud siseriiklikes õigusnormides. 19. Liikmed peaksid tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega konsulteerides välja töötama töökohapõhise õppe näidislepingu, et hõlbustada järjepidevust, ühtsust ja nõuete täitmist. V. Võrdsus ja mitmekesisus kvaliteetses töökohapõhises õppes 20. Liikmed peaksid võtma meetmeid, et edendada võrdsust, mitmekesisust ja sotsiaalset kaasatust töökohapõhises õppes, võttes eelkõige arvesse ühte või mitmesse haavatavasse rühma või haavatavas olukorras olevasse rühma kuuluvate isikute olukorda ja vajadusi. 21. Liikmed peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja tasakaalu töökohapõhise õppe kõigis aspektides, sealhulgas seoses juurdepääsuga töökohapõhisele õppele. 22. Liikmed peaksid võtma tõhusaid meetmeid töökohapõhiste õppijate suhtes esineva diskrimineerimise, vägivalla, ahistamise ja ärakasutamise ennetamiseks ja kõrvaldamiseks ning tagama juurdepääsu asjakohastele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele. 23. Liikmed peaksid aktiivselt edendama töökohapõhist õpet täiskasvanutele ja kogenud isikutele, kes soovivad vahetada valdkonda või kutseala, täiendada oma oskusi või suurendada oma tööalast konkurentsivõimet, et edendada täielikku, produktiivset ja vabal valikul põhinevat tööhõivet. 24. Liikmed peaksid võtma meetmeid, et edendada juurdepääsu kvaliteetsele töökohapõhisele õppele, et hõlbustada edukat üleminekut mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele ja ebakindlalt töölt turvalisele, inimväärsele tööle, mis tagab juurdepääsu sotsiaalkindlustusele ja töökaitsele. VI. Kvaliteetse töökohapõhise õppe edendamine 25. Liikmed peaksid tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega konsulteerides võtma meetmeid kvaliteetse töökohapõhise õppe edendamiseks soodsa keskkonna loomiseks, sealhulgas: (a) töötades välja ja rakendades strateegiaid, seades riiklikke eesmärke ja eraldades piisavaid vahendeid kvaliteetseks töökohapõhiseks õppeks; (b) lõimides kvaliteetse töökohapõhise õppe riiklikesse arengustrateegiatesse ning haridus-, kutseõppe, elukestva õppe ja tööhõivepoliitikasse; (c) luues valdkondlike või kutsealaste oskustega tegelevad asutused, et hõlbustada kvaliteetse töökohapõhise õppe rakendamist; ► ILC.111/Soovitus nr 208 7 (d) töötades välja ja säilitades tugevad mehhanismid, nagu tööturu infosüsteemid ning korrapärased konsultatsioonid tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega, et hinnata praegust ja tulevast nõudlust oskuste järele, eesmärgiga kavandada või kohandada vastavalt töökohapõhise õppe programme; (e) rakendades tõhusaid ja jätkusuutlikke rahastamismudeleid; (f) pakkudes stiimuleid ja tugiteenuseid; (g) töötades välja tugevad järelevalvemehhanismid, sealhulgas pädeva asutuse poolt andmete kogumine töökohapõhises õppes püsimise, töökohapõhise õppe lõpetamata jätmise ja töökohapõhises õppes edu saavutamise määrade kohta, et hinnata rahastamismudelite ja stiimulikavade tõhusust kvaliteetse töökohapõhise õppe loomisel; (h) hõlbustades tõhusaid avaliku ja erasektori partnerlusi, et toetada kvaliteetset töökohapõhist õpet riiklikus õigusraamistikus; (i) toetades vajaduse korral vahendajaid, kes koordineerivad töökohapõhise õppe pakkumist või toetavad või abistavad töökohapõhise õppe pakkumisel; (j) suurendades korrapäraste ajavahemike järel teadlikkust ja korraldades reklaamikampaaniaid, et parandada kvaliteetse töökohapõhise õppe mainet ja atraktiivsust, rõhutades töökohapõhise õppe eeliseid töötajatele, noortele, peredele, õpetajatele, karjäärinõustajatele, tööandjate ja töötajate organisatsioonidele ning tööandjatele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; (k) suurendades teadlikkust töökohapõhiste õppijate õigustest, toetustest ja kaitsest; (l) luues vajaduspõhiseid töökohapõhise õppe eelseid programme, milles keskendutakse ühte või mitmesse haavatavasse rühma või haavatavas olukorras olevasse rühma kuuluvate isikute töökohapõhises õppes osalemise, seal püsimise ja edu saavutamise määrade tõstmisele; (m) hõlbustades töökohapõhiste õppijate juurdepääsu täiendavale kutseõppele ja muudele haridusvõimalustele; (n) pakkudes paindlikke õppimisvõimalusi ja karjäärinõustamist, et toetada liikuvust, elukestvat õpet ning oskuste ja kvalifikatsioonide ülekantavust; (o) arendades, toetades ja julgustades mentorluse kaasamist töökohapõhise õppe programmidesse; (p) kasutades uusi tehnoloogiaid ja uuenduslikke meetodeid töökohapõhise õppe tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks; (q) edendades töökohapõhist õpet rohelise majanduse ja õiglase üleminekuga seotud valdkondades, et levitada teadmisi ja arendada oskusi, mis on suunatud töö tulevikule. 26. Liikmed peaksid edendama elukestva õppe, oskuste omandamise, ümberõppe ja täiendõppe kultuuri, sealhulgas seoses põhioskustega. 27. Liikmed peaksid tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega konsulteerides võtma meetmeid, et hõlbustada üleminekut mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele, et: (a) tugevdada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega majandusüksuste suutlikkust, hõlbustades juurdepääsu ettevõtluse arendamise ja finantsteenustele, parandades tööohutust ja töötervishoidu ning edendades õpetamis- ja koolitusmeetodeid ning käsitööliste tehnilist ja ettevõtluspädevust; ► ILC.111/Soovitus nr 208 8 (b) tagada, et töökohapõhistel õppijatel on juurdepääs väljaspool töökohta toimuvale õppele ning nad võivad täiendada oma töökohapõhist õpet teistes ettevõtetes või vajaduse korral vahendajate kaudu; (c) tugevdada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega majandusüksuste ühenduste suutlikkust, sealhulgas rahalise toetuse kaudu, et parandada töökohapõhise õppe kvaliteeti; (d) võtta kasutusele protsess, et arvestada asjakohaseid varasemaid õpinguid, sealhulgas juhul, kui need on omandatud mitteametlikus majanduses, ning soodustada üleminekukursuste korraldamist. VII. Rahvusvaheline, piirkondlik ja riiklik koostöö kvaliteetse töökohapõhise õppe valdkonnas 28. Liikmed peaksid võtma meetmeid, et: (a) tõhustada rahvusvahelist, piirkondlikku ja riiklikku koostööd ning vahetada teavet heade tavade kohta kvaliteetse töökohapõhise õppe kõigis aspektides; (b) teha koostööd, et pakkuda töökohapõhistele õppijatele laiendatud õppimisvõimalusi ja arvestada töökohapõhise õppe programmide või varasemate õpingute käigus omandatud pädevusi; (c) luua tõhusaid partnerlusi kvaliteetsete töökohapõhise õppe programmide edendamiseks, sealhulgas kolmepoolsete riiklike, valdkondlike või kutseoskustega tegelevate asutuste, ülemaailmsete ja piirkondlike liitude ning töökohapõhise õppe võrgustike kaudu; (d) edendada töökohapõhise õppe kvalifikatsioonide tunnustamist riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil.  Rahvusvaheline ► ILC.111/Konventsioon nr 191 Tööorganisatsioon ► Vastuvõetud tekstid Rahvusvaheline Töökonverents – 111. istungjärk, Genf, 2023 Ohutu ja tervisliku töökeskkonna kui aluspõhimõtte tunnustamisest tulenevaid standardite muudatusi käsitlev konventsioon (12. juuni 2023) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents, mille Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu kutsus kokku Genfis ja mis tuli kokku oma 111. istungjärgule 5. juunil 2023, meenutades 2022. aasta juunis toimunud 110. istungjärgul vastu võetud resolutsiooni ohutu ja tervisliku töökeskkonna lisamise kohta ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste raamistikku, olles otsustanud võtta vastu teatavad ettepanekud seoses lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise 1999. aasta konventsiooni (nr 182), emaduse kaitse 2000. aasta konventsiooni (nr 183), meretöö 2006. aasta konventsiooni (muudetud), tööohutuse ja töötervishoiu edendamise raamistiku 2006. aasta konventsiooni (nr 187), kalandustöö 2007. aasta konventsiooni (nr 188), koduabiliste 2011. aasta konventsiooni (nr 189), vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise 2019. aasta konventsiooni (nr 190) ja sunniviisilise töö 1930. aasta konventsiooni 2014. aasta protokolli muutmisega, et teha neis teatavad muudatused, mis tulenevad ohutu ja tervisliku töökeskkonna ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste raamistikku lisamist käsitleva resolutsiooni vastuvõtmisest, arvestades, et need ettepanekud peavad olema rahvusvahelise konventsiooni vormis, võtab 12. juunil 2023 vastu järgmise konventsiooni, mida võib nimetada ohutu ja tervisliku töökeskkonna (tulenevate muudatuste) 2023. aasta konventsiooniks: Artikkel 1 1. Sõnad „ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste 1998. aasta deklaratsioon ja selle järelmeetmed“ või mis tahes variandid, mis sisalduvad lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise 1999. aasta konventsiooni (nr 182), emaduse kaitse 2000. aasta konventsiooni (nr 183), meretöö 2006. aasta konventsiooni (muudetud), tööohutuse ja töötervishoiu edendamise raamistiku 2006. aasta konventsiooni (nr 187), kalandustöö 2007. aasta konventsiooni (nr 188), koduabiliste 2011. aasta konventsiooni (nr 189) ja sunniviisilise töö 1930. aasta konventsiooni 2014. aasta protokolli preambulis, asendatakse sõnadega „ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste 1998. aasta  ► ILC.111/Konventsioon nr 191 2 deklaratsioon, mida on muudetud 2022. aastal“. 2. Sõnad „tööohutuse ja töötervishoiu 1981. aasta konventsioon (nr 155)“ ja „tööohutuse ja töötervishoiu edendamise raamistiku 2006. aasta konventsioon (nr 187)“ lisatakse kronoloogilises järjestuses meretöö 2006. aasta konventsiooni (muudetud) preambuli kolmandasse lõiku, kalandustöö 2007. aasta konventsiooni (nr 188) preambuli viiendasse lõiku ning sunniviisilise töö 1930. aasta konventsiooni 2014. aasta protokolli preambuli kaheteistkümnendasse lõiku. 3. Sõnad „ohutu ja tervislik töökeskkond“ lisatakse meretöö 2006. aasta konventsiooni (muudetud) III artiklisse uue punktina e; koduabiliste 2011. aasta konventsiooni (nr 189) artikli 3 lõikesse 2 uue punktina e; ning vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise 2019. aasta konventsiooni (nr 190) artiklisse 5 pärast sõnu „tööhõive ja elukutse“. 4. Sõnad „ILO deklaratsioon sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta“ või mis tahes variandid, mis sisalduvad koduabiliste 2011. aasta konventsiooni (nr 189) ja sunniviisilise töö 1930. aasta konventsiooni 2014. aasta protokolli preambulis, asendatakse sõnadega „ILO 2008. aasta deklaratsioon sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta, mida on muudetud 2022. aastal“. Artikkel 2 1. Iga Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige, kes pärast käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva edastab Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile mõne artiklis 1 osutatud konventsiooni või protokolli ametliku ratifitseerimiskirja, loetakse käesoleva konventsiooniga muudetud asjaomase konventsiooni või protokolli ratifitseerinud isikuks. 2. Käesoleva konventsiooni ratifitseerimisel tunnistab iga liige, et tema suhtes on jätkuvalt siduv artiklis 1 osutatud mis tahes konventsioon või protokoll, mille ta on varem ratifitseerinud ja mida on käesoleva konventsiooniga muudetud. Artikkel 3 Käesoleva konventsiooni ametlikud ratifitseerimiskirjad edastatakse Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile registreerimiseks. Artikkel 4 1. Lähtudes käesoleva artikli lõikest 3, jõustub käesolev konventsioon kuupäeval, mil Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kahe liikme ratifitseerimiskirjad on Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori juures registreeritud. 2. Seejärel jõustub käesolev konventsioon iga liikme suhtes tema ratifitseerimiskirja registreerimise kuupäeval. 3. Käesolev konventsioon jõustub meretöö 2006. aasta konventsiooni (muudetud) suhtes vastavalt selle XIV artiklile. Artikkel 5 Käesoleva konventsiooni jõustumisest alates on artiklis 1 osutatud konventsioonid või protokoll nende muutmata kujul edasiseks ratifitseerimiseks suletud.  ► ILC.111/Konventsioon nr 191 3 Artikkel 6 1. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teavitab kõiki Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmeid kõikide ratifitseerimiskirjade ja deklaratsioonide registreerimisest, mille organisatsiooni liikmed on edastanud. 2. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor saadab, kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta artikliga 102, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks täielikud andmed kõigi, kooskõlas eelnevate artiklite sätetega registreeritud ratifitseerimiskirjade ja deklaratsioonide kohta. Artikkel 7 1. Kui konverents võtab vastu uue konventsiooni, millega muudetakse käesolevat konventsiooni, siis juhul, kui uues konventsioonis ei ole sätestatud teisiti: (a) toob uue, muudetud konventsiooni ratifitseerimine liikme poolt ipso jure kaasa käesoleva konventsiooni kohese denonsseerimise, juhul kui uus muudetud konventsioon on jõustunud; (b) on alates uue, muudetud konventsiooni jõustumise kuupäevast käesolev konventsioon liikmesriikidele ratifitseerimiseks suletud. 2. Käesolev konventsioon jääb igal juhul oma praeguses vormis ja praeguse sisuga kehtima nende liikmete suhtes, kes on selle ratifitseerinud, kuid ei ole ratifitseerinud muudetud konventsiooni. Artikkel 8 Konventsiooni hispaania-, inglis- ja prantsuskeelne tekst on võrdselt autentsed.  Rahvusvaheline ► ILC.111/Soovitus nr 207 Tööorganisatsioon ► Vastuvõetud tekstid Rahvusvaheline Töökonverents – 111. istungjärk, Genf, 2023 Ohutu ja tervisliku töökeskkonna kui aluspõhimõtte tunnustamisest tulenevaid standardite muudatusi käsitlev soovitus (12. juuni 2023) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents, mille Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu kutsus kokku Genfis ja mis tuli kokku oma 111. istungjärgule 5. juunil 2023, meenutades 2022. aasta juunis toimunud 110. istungjärgul vastu võetud resolutsiooni, mis käsitleb ohutu ja tervisliku töökeskkonna lisamist ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste raamistikku, olles otsustanud võtta vastu teatavad ettepanekud seoses ühistute edendamist käsitleva 2002. aasta soovituse (nr 193), inimressursside arendamist käsitleva 2004. aasta soovituse (nr 195), töösuhteid käsitleva 2006. aasta soovituse (nr 198), HIVi ja AIDSi käsitleva 2010. aasta soovituse (nr 200), sotsiaalkaitse põhialuseid käsitleva 2012. aasta soovituse (nr 202), mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele üleminekut käsitleva 2015. aasta soovituse (nr 204) ning tööhõive ja inimväärse töö tagamist rahu ja vastupanuvõime nimel käsitleva 2017. aasta soovituse (nr 205) muutmisega, et teha neis teatavad muudatused, mis tulenevad ohutu ja tervisliku töökeskkonna ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste raamistikku lisamist käsitleva resolutsiooni vastuvõtmisest, arvestades, et need ettepanekud peavad olema esitatud soovituse vormis, võtab 12. juunil 2023 vastu järgmise soovituse, mida võib nimetada ohutu ja tervisliku töökeskkonna (tulenevate muudatuste) 2023. aasta soovituseks: 1. Sõnad „ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste 1998. aasta deklaratsioon ja selle järelmeetmed“ või mis tahes variandid, mis sisalduvad ühistute edendamist käsitleva 2002. aasta soovituse (nr 193), inimressursside arendamist käsitleva 2004. aasta soovituse (nr 195), töösuhteid käsitleva 2006. aasta soovituse (nr 198), mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele üleminekut käsitleva 2015. aasta soovituse (nr 204) ning tööhõive ja inimväärse töö tagamist rahu ja vastupanuvõime nimel käsitleva 2017. aasta soovituse (nr 205) preambulis ning ühistute edendamist käsitleva 2002. aasta soovituse (nr 193) punkti 8 lõike 1 alapunktis a, HIVi ja AIDSi käsitleva 2010. aasta soovituse (nr 200) punktis 35 ning tööhõive ja inimväärse töö tagamist rahu ja vastupanuvõime nimel käsitleva 2017. aasta soovituse (nr 205) punkti 23 alapunktis a ja punkti 41 alapunktis c, asendatakse sõnadega „ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste 1998. aasta deklaratsioon, mida on muudetud ► ILC.111/Soovitus nr 207 2 2022. aastal“. 2. Sõnad „tööohutuse ja töötervishoiu 1981. aasta konventsioon (nr 155)“ ja „tööohutuse ja töötervishoiu edendamise raamistiku 2006. aasta konventsioon (nr 187)“ lisatakse kronoloogilises järjestuses ühistute edendamist käsitleva 2002. aasta soovituse (nr 193) preambuli viiendasse lõiku. 3. Mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele üleminekut käsitlevas 2015. aasta soovituses (nr 204): (a) asendatakse preambuli kaheksandas lõigus sõna „kaheksa“ sõnaga „kümme“; (b) lisatakse punkti 16 uue alapunktina e sõnad „ohutu ja tervislik töökeskkond“; (c) jäetakse sõnad „tööohutuse ja töötervishoiu 1981. aasta konventsioon (nr 155)“ ja „tööohutuse ja töötervishoiu edendamise raamistiku 2006. aasta konventsioon (nr 187)“ lisas pealkirja „Muud õigusaktid“ all olevate õigusaktide loetelust välja ning lisatakse kronoloogilises järjestuses pealkirja „Põhikonventsioonid“ alla. 4. Sõnad „ILO 2008. aasta deklaratsioon sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta“ või mis tahes variandid, mis sisalduvad sotsiaalkaitse põhialuseid käsitleva 2012. aasta soovituse (nr 202), mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele üleminekut käsitleva 2015. aasta soovituse (nr 204) ning tööhõive ja inimväärse töö tagamist rahu ja vastupanuvõime nimel käsitleva 2017. aasta soovituse (nr 205) preambulis, asendatakse sõnadega „ILO 2008. aasta deklaratsioon sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta, mida on muudetud 2022. aastal“. 5. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor laseb ette valmistada käesoleva soovitusega muudetud, punktides 1 ja 4 osutatud soovituste ametlikud tekstid ning edastab nende kinnitatud koopiad igale organisatsiooni liikmele.  Riigikogu [email protected] Meie 30.05.2024 nr 11-2/1513-1 ILO 2023.a peakonverentsil vastuvõetud tööstandardite edastamine Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja artikli 19 lõike 6 alusel edastame Teile ILO peakonverentsi 111. istungjärgul 2023. aasta juunis vastu võetud järgmiste tööstandardite tekstid a) Kvaliteetset töökohapõhist õpet käsitlev soovitus nr 208 b) Ohutu ja tervisliku töökeskkonna kui aluspõhimõtte tunnustamisest tulenevaid standardite muudatusi käsitlev konventsioon nr 191 c) Ohutu ja tervisliku töökeskkonna kui aluspõhimõtte tunnustamisest tulenevaid standardite muudatusi käsitlev soovitus nr 207 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ulla Saar tööala asekantsler Lisad: 1. Soovituse nr 208 tekst 2. Konventsiooni nr 191 tekst 3. Soovituse nr 207 tekst Lisaadressaadid: Riigikantselei Liis Tõnismaa [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158