VV seisukohad sidetaristu valge raamatu koha

Teie 27.05.2024 Riigikantselei [email protected] Meie 29.05.2024 nr 9-3/1502-1 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni sidetaristu valge raamatu koha Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa komisjoni avaldatud valge raamatu kohta „Kuidas toime tulla Euroopa digitaalse taristu vajadustega?“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Astrid Valtna-Dvořák 58851070 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde Euroopa Komisjoni valge raamat „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ kohta 1. Sissejuhatus Seletuskiri annab ülevaate Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 21. veebruaril 2024. a avaldatud valge raamatu „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ 1, COM(2024) 81 (edaspidi valge raamat) kohta. Euroopa Liit seisab ühenduvustaristu ümberkujundamise lävel. Toimumas on ühenduvustaristu sulandumine infotehnoloogiliste ökosüsteemidega, mis loob uuenduslike teenuste pakkumise võimalusi, ent toob kaasa ka uusi kitsaskohti ja sõltuvuse riske. Komisjon pakub valges raamatus välja 12 stsenaariumit, kuidas Euroopa Liit võiks liikuda edukalt järgmisesse digikümnendisse. Stsenaariumid on omakorda rühmitatud kolme sambasse. Esimene sammas – teadus- ja arendustegevuse edendamine sidevõrkudega seotud väljakutsete lahendamiseks  Eesti toetab komisjoni püüdlust liikuda ühtse innovatsiooni toetava ökosüsteemi poole, mis hõlmab ühenduvustaristu (sidevõrkude) ja infotehnoloogia ökosüsteemide ühildamist. Eesti toetab ökosüsteemide rakendamist toetavate vajalike Euroopa Liidu katseprojektide läbiviimist ja komisjoni poolt selleks vajaliku raha eraldamist asjakohastes Euroopa Liidu programmides. Teine sammas – digitaalse ühtse turu väljakujunemine  Eesti leiab, et värskelt uuendatud Euroopa Liidu õigusraamistikku (Euroopa elektroonilise side seadustik), mis on jõus olnud vaid 2–3 aastat, ei ole hetkel otstarbekas koheselt muutma hakata, vaid sellele peab andma võimaluse toimida.  Eesti leiab, et raadiosageduste haldamine (st raadiosageduste rahvusvaheline ja siseriiklik planeerimine, koordineerimine ja kasutamise korraldamine, sh sageduslubade andmine, raadiosageduste kasutamise tingimuste kehtestamine ning järelevalve) peab jääma liikmesriigi ülesandeks, kuna liikmesriigil endal on kõige paremad teadmised riigisisestest eripäradest ja sideturu vajadustest. Kolmas sammas – Euroopa kaitstud ja vastupidavad digitaristud  Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu eelarvest tuleb tagada piisav rahastus Euroopa Liidu jaoks prioriteetsete rahvusvaheliste andmesidekaablitele vastupidavuse ja toimepidevuse suurendamiseks.  Eesti ei toeta liikmesriikidelt üksikasjalike andmete kogumist Euroopa Liidus paiknevate rahvusvaheliste andmesidekaablite asukoha ja tehniliste parameetrite kohta, kuivõrd sellega kaasneksid arvestatavad turvariskid. Valges raamatus toodud algatuste kohta koostatakse detailsemad Eesti seisukohad koos vastavate mõjuhinnangutega pärast seda, kui Euroopa Komisjon on kavandatavad 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52024DC0081&qid=1711528765418. 1  õigusaktide eelnõud ja valdkondlikud strateegiad ning tegevuskavad järgmiste aastate jooksul esitanud. Euroopa Komisjon ootab valges raamatus välja pakutud stsenaariumite osas kõikide asjasse puutuvate huvipoolte tagasisidet hiljemalt 30. juuniks 2024. a. Märkused avaldatakse ja neid arvestatakse tulevastes poliitikameetmetes. Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna digiküsimuste nõunik Astrid Valtna-Dvořák (astrid.valtna- [email protected]) ning sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas ([email protected]) ja peaspetsialist Liisi Moks ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsleri kohusetäitja Erik Janson ([email protected]). 2. Sisukokkuvõte Valges raamatus analüüsib komisjon esmalt üheksat probleemi, millega EL tulevaste võrkude kasutuselevõtul silmitsi seisab. Seejärel esitab komisjon 12 võimalikku stsenaariumit, mis aitavad kaasa tulevikukindlate ühenduvusvõrkude kasutuselevõtule, et toetada digiühiskonna arenguvajadusi. Valges raamatus toob komisjon välja järgmised probleemid, millega EL praegu silmitsi seisab:  Tehnoloogilised probleemid. Side- ja andmetöötlustehnoloogia kiire areng toob kaasa uusi ärimudeleid ja võrgurakendusi. Nende jaoks on tarvis pidevalt eksponentsiaalselt suurendada andmetöötlust, -salvestust ja -edastuse mahtu, aga ka tehnoloogilist võimsust.  Investeerimisvajadused. Selleks, et tagada suure läbilaskevõimega digivõrkude kasutuselevõtt, mis aitab saavutada Euroopa Liidu 2030. aasta digikümnendi poliitikaprogrammis2 seatud eesmärke, vajab Euroopa era- ja avalikust sektorist rohkem kui 200 miljardi euro ulatuses koordineeritud investeeringuid. Lisaks nõuab traditsiooniliste sideettevõtjate edukas ümberkujundamine võrgu- ja pilveteenuste pakkujateks täiendavaid investeeringuid.  Puudub täielikul integreeritud ühtne sideturg. Praegu on ELis 27 riiklikku sideturgu, millel on erinevad pakkumise ja nõudluse tingimused, võrguarhitektuur, väga suure läbilaskevõimega võrkude katvuse tase, riiklikud sageduslubade andmise menetlused ja erinevad regulatiivsed lähenemisviisid.  Killustatud raadiosageduste haldus. Varasemad katsed sagedushaldust ELi tasandil paremini koordineerida ei olnud väga edukad ning jätkuvalt ei pea liikmesriigid kinni sageduste kasutuselevõtu tähtaegadest.  Võrdsete võimaluste puudumine. Praegu ei kajasta kehtiv ELi sidevõrkude ja -teenuste õigusraamistik pilve- ja sideteenuste pakkujate lähenemist ega taga kõigile osalejatele ja digivõrkude lõppkasutajatele nii avalikus kui ka erasektoris võrdseid võimalusi ning samaväärseid õigusi ja kohustusi.  ELi väliste teenuseosutajate sõltuvuse oht. Kaasaegsed tehnoloogiad toovad kaasa uusi turge ja ärimudeleid, näiteks võrkude jagamine. Traditsiooniliselt „suletud“ sidevõrkude avamine loob võimalusi, kuid sellega kaasneb ka oht, et EL sõltub liigselt suurtest ELi välistest teenuseosutajatest. 2 https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/policies/europes-digital-decade. 2   Vajadus suurema innovatsiooni järele. Oma võrgutaristu majandusliku kaitstuse tagamiseks peab EL tõhustama ja paremini koordineerima teadusuuringuid ja valdkondadevahelist koostööd. Parandada tuleb ka ELi osalejate juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas avaliku ja erasektori investeeringute koordineerimise kaudu.  Keskkonnasäästlikkus. IKT sektori osakaal ülemaailmses elektritarbimises on ligikaudu 7–9 % ja ülemaailmses kasvuhoonegaaside heites ligikaudu 3 %. Samas tekitab IKT sektor ka üha rohkem elektroonikajäätmeid. Nõuetekohaselt kasutatav digitehnoloogia võib üles kaaluda oma heitkogused ja aidata ülemaailmseid heitkoguseid vähendada, kuid see eeldab käitajatelt täiendavaid investeeringuid.  Sidetaristu turvalisus. Geopoliitilises keskkonnas, mida üha enam iseloomustavad pinged ja konfliktid, peaks elutähtsa taristu kaitstuse ja vastupidavuse aluseks olema usaldusväärsed tarnijad, turvastandardite väljatöötamine ning suurem vastupanuvõime ja integratsioon kõigi võrkude puhul (maakaabli-taristud, merekaablitaristud jne). Ülalnimetatud probleemide lahendamiseks on Euroopa Komisjon valges raamatus pakkunud välja 12 võimalikku stsenaariumit, mis on omakorda rühmitatud kolme sambasse. I sammas – 3C-võrgustiku3 ehk ühendatud koostööpõhise andmetöötlusvõrgustiku loomine Komisjon leiab, et EL peaks olema uute tehnoloogiliste algatuste juures, selleks et kaitsta oma majanduslikku julgeolekut ja heaolu. Seega peaks meie eesmärk olema edendada Euroopa novaatorite elujõulist kogukonda, luues ühendatud koostööpõhise andmetöötlusvõrgustiku (edaspidi 3C-võrgustik). 3C-võrgustik on tulevane ökosüsteem, mis hõlmab pooljuhte, andmetöötlust igat liiki serva (edge)- ja pilvekeskkondades, raadiotehnoloogiat, ühenduvustaristut, andmehaldust ja rakendusi. 3C-võrgustiku rakendamiseks võib komisjon teha ettepaneku algatada suuremahulised katseprojektid (testimised), millega luuakse terviklikud ning integreeritud taristud ja platvormid ning viiakse kokku osalejad ühenduvuse väärtusahela eri segmentidest. Sellisteks katseprojektideks võivad olla 5G-transpordikoridorid, e-tervis ja targad kogukonnad. Raha selleks on plaanis eraldada programmi „Euroopa horisont“ või sellele järgnevate programmide raames. Selleks on komisjonil plaanis selgitada JEF-IPCEI4 kaasabil välja parimad tehnoloogiad ja leida vajalikud investeeringud tulevase ökosüsteemi loomiseks. Pikaajaline eesmärk on vaadata üle EL olemasolevad toetusmeetmed ning tagada nende suurem sidusus, lihtsustamine ja selgus, et nn ühe ukse kaudu saaks ELi rahastamise kogu andmetöötlusprotsessi jaoks, hõlmates raadiosagedusi, kiipe, tarkvara, algoritme, serv- ja pilvandmetöötluse suutlikkust. Sellest tulenevalt pakkus komisjon esimeses sambas välja kolm võimalikkus stsenaariumit: Stsenaarium 1: Komisjon võib teha ettepaneku algatada suuremahulised katseprojektid, millega luuakse terviklikud ja integreeritud taristud ja platvormid telekommunikatsiooniettevõtete pilv- ja servandmetöötluse jaoks. Teises etapis kasutataks neid katsetaristuid selleks, et korraldada 3 3C-võrgustik – “Connected Collaborative Computing” Network (“3C Network”) 4 JEF-IPCEI – Joint European Forum for Important Projects of Common European Interest. 3 uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste ja tehisintellektirakenduste arendamist mitmesugustes kasutusvaldkondades. Stsenaarium 2: Komisjoni loodud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide Euroopa ühisfoorum, mille ülesanne on teha kindlaks ja prioriseerida ELi majanduse jaoks strateegilise tähtsusega tehnoloogialiigid, millega tulevased üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid võiksid tegeleda, võiks arutada võimalust käivitada pilvandmetöötluse taristu ja teenuste projekti saavutustele tuginedes uus, taristule keskenduv projekt. Stsenaarium 3: Koostööpõhise ühenduvuse ja andmetöötluse ökosüsteemi loomise toetamiseks on vaja teha suuri investeeringuid ühenduvussuutlikkusse. Komisjon võib kaaluda erinevaid võimalusi koondada need investeeringud tõeliselt digitaalse ühtse turu loomist toetavasse lihtsustatud ja koordineeritud tugiraamistikku, mis hõlmab Euroopa ja riiklikke ning avaliku ja erasektori investeeringuid. o Seejuures tuleks ühtlustada menetlusi ning parandada olemasolevate vahendite ja programmide koostoimet (sealhulgas kiipide ühisettevõtte, üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide, Euroopa ühendamise rahastu ja digitaalse Euroopa programmiga seoses saadud kogemuste põhjal), andes praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel katseprojektina tegutsevale Nutivõrkude ja -teenuste Ühisettevõttele ülesande võtta endale koordineerivam roll ning tehes vajaduse korral koostööd selliste sidusrühmadega nagu Euroopa tööstusandmete ning serva- ja pilvetehnoloogia liit. o Seejuures tuleks uurida võimalusi, kuidas tagada tulevaste toetusmeetmete suurem sidusus, lihtsustamine ja selgus, ilma et see piiraks institutsioonide õigusi programmide kavandamisel ja eelarve jaotamisel järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames. II sammas – Digitaalse ühtse turu väljakujunemine Komisjon leiab, et EL peab kasutama ära digitaalse ühtse sideturu kogu potentsiaali ja kaaluma meetmeid, millega tagatakse võrdsed tingimused kõigile tulevase ökosüsteemi osapooltele. See tingib olemasolevate õigusraamistike ülevaatamise ja vajalike muudatuste tegemise. Selleks plaanib komisjoni ühtlustatud lähenemisviisi loamenetlustele ja suuremat sekkumist sagedushaldusse, kuna senised meetmed ei ole komisjoni hinnangul olnud piisavad ja on oht Euroopa mahajäämuseks muust maailmast. Lisaks plaanib komisjon võimalikke muudatusi hulgimüügitasandi juurdepääsu poliitikas ja sätestada ühtne tähtaeg vasetehnoloogia väljalülitamiseks, et edendada digitaalvõrkude keskkonnasäästlikkust. Sellest tulenevalt pakkus komisjon teises sambas välja neli võimalikku stsenaariumit: Stsenaarium 4: Selleks et võtta arvesse elektroonilise side ühenduste ja teenuste sektori ühtesulandumist ning tagada, et sellest tulenev kasu jõuaks kõikjal kõigi lõppkasutajateni, võib komisjon kaaluda olemasoleva reguleeriva raamistiku kohaldamisala ja eesmärkide laiendamist, et tagada kõigile osalejatele ja digivõrkude lõppkasutajatele võrdsed tingimused ning samaväärsed õigused ja kohustused, kui see on asjakohane vastavate regulatiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võttes arvesse tehnoloogia arengu ja võimalike regulatiivsete muudatuste tõenäolist ülemaailmset ulatust ja mõju, tuleb olemasoleva raamistiku reformi nõuetekohaselt hinnata, pidades silmas selle majanduslikku mõju kõigile osalejatele, ning seda tuleb kõigi sidusrühmadega põhjalikult arutada. Stsenaarium 5: Selleks et võtta arvesse tehnoloogia ja turu arengut ning sellest tulenevat vajadust muuta reguleerimise paradigmat ning tagada ettevõtjate väiksem koormus ja tõhusam 4 teenuste osutamine, samal ajal jätkuvalt kaitstes haavatavaid lõppkasutajaid ja edendades territoriaalset hõlmavust, võib komisjon kaaluda järgmist: o meetmeid vaskpaarvõrkude kasutuselt kõrvaldamise kiirendamiseks (nt 2030. aastaks seatavat eesmärki, mis on kooskõlas digikümnendi gigabitiühenduse eesmärgiga, ning alates 2028. aastast vaskpaarvõrkudelt kiudoptilistele võrkudele ülemineku toetamist); o juurdepääsupoliitika muutmist olukorras, kus kasutusel on ainult kiudoptilised võrgud, tehes ettepaneku Euroopa hulgimüügitasandi juurdepääsutoote kohta ja loobudes eelreguleeritavate (ex-ante) turgude määratlemisest, säilitades samal ajal turvavõrgu, mis võimaldab riikide reguleerivatel asutustel jätkata reguleerimist, kui kolm kriteeriumi on täidetud (vastupidine tõendamiskohustus). Teise võimalusena võiks kaaluda ainult tsiviiltaristu turgude (kõige püsivama kitsaskoha) eelreguleerimist ning leebemat juurdepääsu reguleerimist (loobudes hindade reguleerimisest või lubades hinnastamisel paindlikkust) kooskõlas hiljuti vastu võetud gigabitisoovitusega5. Stsenaarium 6: Selleks et hõlbustada ühtse turu väljakujundamist ja võimaldada suurendada kõigi osaliste tegevusulatust, võib komisjon kaaluda järgmist: o integreeritumat sagedushaldust liidu tasandil, mis võimaldaks vajaduse korral sageduslubade andmise menetlusi rohkem ühtlustada ja seeläbi luua tingimused turumastaabi tekkeks, mis on vajalik üleeuroopaliste operaatorite investeerimissuutlikkuse suurendamiseks; komisjon võib kaaluda ka lahendusi ühetaolisemate loa- ja valikutingimuste tagamiseks või isegi ühtset valiku- või loamenetlust maapealse ja satelliitside ning muude uuenduslike rakenduste jaoks, mis selgelt aitavad arendada ühtset turgu; o ühtlustatumat lähenemisviisi lubade andmisele (päritoluriigi põhimõtte võimaliku kehtestamise kaudu teatavate tegevuste puhul, mis on vähem seotud jaeturgude ja kohalike juurdepääsuvõrkudega). Stsenaarium 7: Komisjon võib kaaluda digivõrkude keskkonnahoidlikumaks muutmise hõlbustamist, edendades õigeaegset vaskpaarvõrkude kasutuselt kõrvaldamist, täielikku üleminekut kiudoptilistele võrkudele ja võrkude tõhusamat kasutamist (kodekid) kogu liidu territooriumil. III sammas – Euroopa kaitstud ja vastupidav digitaristu Kolmanda samba fookuses on rahvusvahelised andmesidekaablid (maismaakaabel / merekaabel) jätkusuutlikkus, turvalisus ja rahastus. Komisjon teeb ettepaneku toetada Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonitegevusi, mis aitavad kaasa kiudoptiliste ja kaablitehnoloogiate arengule, mis omakorda tugevdab EL tehnilist suutlikkust. Komisjon võib kaaluda luua rahvusvaheliste andmesidekaabliprojektide loetelu, et kaardistada riske, haavatavust ja sõltuvust. Need andmesidekaabliprojektid peaksid vastama uusimatele tehnoloogilistele standarditele, hõlmates näiteks andureid iseenda seireks, ning toetaksid ELi poliitikat julgeoleku, kestlikkuse või elanikkonnakaitse valdkonnas. Lisaks teeb ettepaneku tagada rahvusvaheliste andmesidekaablite asjakohane rahastamine, ühendades ELi ja riiklikud rahastamisvahendid, ning uurida koostoime ja kaablite piisava 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202400539&qid=1712734159737 5 rahastamise tagamiseks võimalike rakendusviisidena finantsinstrumentide kasutatavust ja nende potentsiaalset võimendavat mõju. Lisaks plaanib komisjon luua ühtse juhtimissüsteemi merekaabli taristute kohta, mis tegeleks riskide hindamisega, vastupidavuse suurendamisega, olemasolevate kaablite ajakohastamisega, uute rahastamisega ning hooldus- ja remondivõimekuse loomisega. Sellest tulenevalt pakkus komisjon kolmandas sambas välja viis võimalikku stsenaariumit: Stsenaarium 8: Komisjon edendab kõrgetasemelise teadus- ja innovatsioonitegevuse tugevdamist kogu ELis, et toetada uut kiudoptilist ja kaabellevitehnoloogiat. Stsenaarium 9: Komisjon võib kaaluda Euroopa ühendamise rahastu raames delegeeritud õigusaktiga üleeuroopalist huvi pakkuvate kaabelleviprojektide loetelu ja sellega seotud märgistamissüsteemi kehtestamist. Stsenaarium 10: Komisjon võib vaadata läbi olemasolevad rahastamisvahendid, eelkõige toetused, hanked, segarahastamistoimingud programmi „InvestEU“ raames ja toetuste segarahastamisvahendid, pöörates erilist tähelepanu erasektori investeeringute kaasamisele üleeuroopalist huvi pakkuvate kaabelleviprojektide toetamiseks ja kaaludes muu hulgas aktsiafondi võimalust. Stsenaarium 11:. Komisjon võib teha ettepaneku merekaablitaristute jaoks ühise ELi juhtimissüsteemi loomise kohta. Stsenaarium 12:. Komisjon võib kaaluda rahvusvahelistel foorumitel turbenõuete ühtlustamist ja nende võimalikku tunnustamist spetsiaalse ELi sertifitseerimissüsteemi kaudu. 3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega on paketis toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult Euroopa Liidu tasandil Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel. Kuna komisjoni valge raamat käsitleb eesmärke ja nende saavutamise meetmeid üldisel kujul, siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata peale konkreetsete algatuste esitamist Euroopa Komisjoni poolt. 4. Esialgne mõjude analüüs Valges raamatus on toodud võimalikud stsenaariumid, kuid nende sisu ei ole detailselt avatud, mistõttu on nende mõju või nendega soovitud mõju saavutamist väga keeruline hinnata. Väga esialgsed mõjud ja kulude hinnangud (mõju riigieelarvele) on toodud Valitsuse seisukohtade selgituste juures. Põhjalikum esialgne mõjuhinnang koostatakse siis, kui komisjon konkreetsed algatused esitab. 5. Valitsuse seisukoha selgitus Seisukohad on esitatud vastavalt valge raamatu struktuurile. Üldine seisukoht: 5.1. Eesti mõistab Euroopa digitaristu ümberkujundamise vajadust tulenedes selle ühtesulandumisest infotehnoloogiliste ökosüsteemidega. Ümberkujundamist on vaja, et tuua kaasa uuenduslikke teenuste pakkumise võimalusi ja vältida samas uut laadi riske 6 ja sõltuvusi. Eesti toetab valge raamatu üldist eesmärki tagada kvaliteetse, usaldusväärse ja turvalise sideühenduvuse kättesaadavus kõigile ja kõikjal Euroopa Liidus, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel. Selgitus: Euroopa Liit seisab ühenduvustaristu ümberkujundamise lävel. Toimumas on ühenduvustaristu sulandumine infotehnoloogiliste ökosüsteemidega. Ühenduvustaristu ja infotehnoloogiliste ökosüsteemide ühtesulamine loob uuenduslike teenuste pakkumise võimalusi, ent toob kaasa ka uusi kitsaskohti ja sõltuvuse riske. Komisjon pakub valges raamatus välja 12. stsenaariumit, kuidas Euroopa Liit võiks liikuda edukalt järgmisesse digikümnendisse. Stsenaariumid on omakorda rühmitatud kolme sambasse. I sammas – Teadus- ja arendustegevuse edendamine sidevõrkudega seotud väljakutsete lahendamiseks 5.2. Selleks, et Euroopa Liit ei jääks sidevaldkonnas tehnoloogilisse mahajäämusse võrreldes muu maailmaga, toetab Eesti ideed luua üleeuroopaline innovatsiooni toetav ökosüsteem (Connected Collaborative Computing Network) sideühenduvuse ja andmetöötluse valdkonnas. Eesti toetab selle rakendamist toetavate Euroopa Liidu katseprojektide (millega luuakse terviklikud ja integreeritud taristud ja platvormid telekommunikatsiooniettevõtete pilv- ja servandmetöötluse jaoks) läbiviimist ja Euroopa Komisjoni poolt selleks vajaliku raha eraldamist asjakohastes Euroopa Liidu programmides. Selgitus: Tervitame komisjoni püüdlust lahti mõtestada tulevast innovatsiooni toetavat ökosüsteemi (ühendatud koostööpõhine andmetöötlusvõrgustik ehk Connected Collaborative Computing Network, 3C Network) ja selleks vajalike katseprojektide tegemist, kuna just vajalikud katseprojektid näitavad ära uue ökosüsteemi kitsaskohad. 3C-võrgustik on tulevane ökosüsteem, mis hõlmab pooljuhtide tootmist, andmetöötlust igat liiki serva (edge)- ja pilvekeskkondades, raadiotehnoloogiat, ühenduvustaristut, andmehaldust ja rakendusi. 3C-võrgustiku rakendamiseks võib komisjon teha ettepaneku algatada suuremahulised katseprojektid (testimised), millega luuakse terviklikud ning integreeritud taristud ja platvormid ning viiakse kokku osalejad ühenduvuse väärtusahela eri segmentidest. Valges raamatus on toodud, et esimesed katseprojektid võiksid keskenduda 5G- koridoridele, e-tervisele ja arukatele kogukondadele. Need esialgsed üleeuroopalised suuremahulised katseprojektid edendaksid teabevahetust traditsioonilise elektroonilise side väärtusahela osaliste ja laiemas andmetöötlusprotsessis osalejate vahel, aga ka muude kui digivaldkonna sektoritega, tagades rõhuasetuse konkreetsetele rakendustele. Sellised katseprojektid võivad pakkuda Eestis huvi eelkõige Tallinna Tehnikaülikoolile, kes juba praegu testib kõikvõimalikke 5G võimalusi6, kasutades uuringuteks ka ELi raha. Komisjon plaanib kõnealuse ökosüsteemi väljaarendamiseks eraldada vajaliku raha asjakohastes Euroopa Liidu rahastusprogrammides. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et esialgne mõju Eesti riigieelarvele puudub, kuna katseprojekte rahastatakse ELi rahadest. 6 https://taltech.ee/thomas-johann-seebecki-elektroonikainstituut/projektid 7 5.3. Eesti toetab tulevaste Euroopa Liidu toetusmeetmete suuremat sidusust, lihtsustamist ja selgust, ilma et see piiraks institutsioonide õigusi programmide kavandamisel ja eelarve jaotamisel järgmise 2028. aastal algava pikaajalise eelarve raames. Selgitus: Leiame, et EL olemasolevad toetusmeetmed tuleb üle vaadata ning tagada nende suurem sidusus, lihtsustamine ja selgus. Väga oluline, et toetusmeetmete kasutamine oleks sektori jaoks võimalikult lihtne ehk tagatud oleks taotlemise lihtsus. Sektor on tõstatanud ühe peamise probleemina rahastusmeetmete liigse keerukuse ja bürokraatia. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub, kuna tegemist on EL toetusmeetmete lihtsustamisega. II sammas – Digitaalse ühtse turu väljakujunemine 5.4. Eesti rõhutab, et telekommunikatsioonimaastiku ümberkujundamisel on oluline vältida lahendusi, mis viivad sektoris tegutsevate ettevõtete sunnitud konsolideerimisele, kuivõrd seeläbi konkurents, innovatsioon ja teenuste kvaliteet kahanevad. Selgitus: Eesti leiab, et telekommunikatsioonimaastiku ümberkujundamisel on oluline vältida lahendusi, mis viivad sunnitud konsolideerimisele, kuivõrd seeläbi konkurents, innovatsioon ja teenuste kvaliteet pigem kahanevad. Konsolideerimisel jäävad kaotajateks eelkõige väikeriigid (sh Eesti), kuna suurte sideettevõtjate pakutavad teenused on disainitud eelkõige suurriikide vajadusi silmas pidades. See pärsib väiksemate ja innovaatilisemate riikide arengut ja võimalusi. Tehnoloogilised lahendused, mis võivad olla asjakohased ja sobivad suurtes riikides, ei pruugi olla kohaldatavad väiksemates riikides, kas geograafilisest olukorrast, tehnoloogia arengust või kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest tulenevalt. Kuna kohalik kontekst on riigiti märkimisväärselt erinev, on oht, et suurte üleeuroopalise sideettevõtjate loomine võib tuua pigem kahju, kui kasu. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) on teinud hinnavõrdluse 2022. aasta fikseeritud internetiühenduse hindade osas7. Võrdlus Euroopa riikide seas näitab, et Eesti 100 Mbit/s fikseeritud internetiühenduse (keskmise pere vajadusi rahuldav internetiühendus on hetkel kuni 100 Mbit/s) hind on üks Euroopa madalamaid. 7 TTJA sideturgude ülevaade „Elektroonilise side valdkonnas toimunud areng 2022. aastal“, lk 13–15 https://www.ttja.ee/sites/default/files/documents/2023-08/Side%20aastaraamat%202022.pdf. 8 Graafik: 100 Mbit/s koduse internetiühenduse kuutasu (Eurodes). (Allikas: TTJA) Mobiilse internetiühenduse hinnad on Eestis, võrreldes Euroopa keskmisega, ühed soodsamad. Lisaks on Eestis nii 4G kui ka 5G leviala katvus väga hea ehk mobiilne internetiühendus on Eestist tarbija jaoks hästi kättesaadav ja selle levi on väga hea. TTJA mõõtmistulemused näitavad8, et Eesti mobiilside 5G katvus Eestis on juba praegu hea, mida näitab ka järgmine joonis, kus on toodud kolme mobiilsideettevõtja 5G summaarne leviala. See näitab, et Eesti mobiilsideettevõtjad investeerivad võrkude arendusse. Joonis: Mobiilsideettevõtjate summaarne 5G leviala kaart (rohelisega on tähistatud kõigi operaatorite 5G sagedusala 700 MHz summaarne leviala ja oranžiga 5G sagedusala 3500 MHz summaarne leviala). (Allikas: TTJA). Turutõrked kiire fikseeritud internetiühenduse kättesaadavuse osas eksisteerivad Eestis hajaasustusega maapiirkondades, kuna sideettevõtjad majanduslikel kaalutlustel ise nendes piirkondades investeeringuid ei tee. Selleks, et ka hajaasustusega piirkondades oleks kiire fikseeritud internetiühendus kättesaadav on Eesti nn viimase miili rajamist toetanud nii riigi 8 https://ttja.ee/eraklient/side-ja-meediateenued/raadioside/5g. 9 eelarvest kui ka ELi fondidest 51 miljoni euro ulatuses ja valguskaabli ühenduse on saanud üle 57 000 aadressi (kodu ja ettevõtte). Tulenevalt eeltoodust, saame öelda, et konkurents sideturul toimib üldjuhul hästi. Eesti sideettevõtjad investeerivad uutesse tehnoloogiatesse (nt 2022. anti 5G sageduslaod välja ja 2023. a lõpuks oli 5G katvus Eestis juba väga hea), seda ka tänu heale sageduspoliitikale, st sageduskonkursside hinnad ei ole kõrged, mis jätab sideettevõtjatele raha investeerida uutesse tehnoloogiatesse. Eesti sideettevõtjad on tulnud kaasa ka riigi innovaatiliste lahendustega nagu näiteks mobiili-ID jne. Leiame, et sunnitud sideettevõtjate üleeuroopaline konsolideerimine ei oleks kasulik Eestile, sest ELi mõistes oleks Eesti hajaasustusega ääremaa (sh ELi piiririik kolmanda riigiga). Turutõrked sideühenduste kättesaadavuses eksisteerivad hajaasustusega maapiirkondades ja on tingitud sideettevõtjate majanduslikest tasuvusanalüüsidest mitte nende soovist investeerida sidevõrkude arendamisesse üldiselt. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub. 5.5. Eesti leiab, et Euroopa Liidul tuleks püüelda selle poole, et üleeuroopaliste energia- ja maanteed ning raudteed hõlmavate transpordikoridoride raames rajatava või renoveeritava taristuga tuleks koos rajada vajadusel ka sidetaristu kaablikanalisatsioon ja planeerida sidemastide asukohad, et tagada piiriülene ühendatus. Selgitus: Antud lähenemine toetab piiriüleseid investeeringuid ja see omakorda elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumise vabadust. Ebaühtlase digitaliseerimise ja sidevõrkude arengu tasemega riikide puhul on praegu keeruline võtta selliseid teenuseid kasutusele nagu näiteks autonoomseid sõidukeid, aga ka muid piiriüleseid teenuseid nagu e-sõiduluba jms. Eesti leiab seetõttu, et energia- ja transpordikoridoride rajamise ja renoveerimise raames peab juba täna planeerima sidelahenduste valmidusega ning olemasoluga. Mida kauem sellega oodatakse, et energia- ja transpordikoridoride rajamise ja renoveerimise raames hakata rajama ka sidetorustikku, seda kauem läheb hiljem aega, et saavutada soovitav teenuste toimimiseks vajalik sidevõrguga katvuse tase. Otsene mõju Eesti riigieelarvele puudub. Passiivse sidetaristu rajamine koos energia ja transpordikoridoridega moodustab vaid väga väikese osa kogu ehitusprojekti maksumusest. Passiivse sidetaristu rajamisel moodustab põhikulu kaevetööde teostamine mitte kaablikõri materjali hind. Kuna kaevetööd on energia ja transpordi projektides nagunii planeeritud, siis on sidetaristu rajamine koos nendega marginaalne kulu. 5.6. Eesti nõustub, et eesmärgiks peab olema vasel põhinevalt kliendiliinilt uuele, keskkonnasäästlikumale ja tõhusamale tehnoloogiale (nt kiudoptikal põhinevad sidevõrgud) üleminek. Eesti ei toeta ülemineku jaoks konkreetse kuupäeva sätestamist, kuivõrd hajaasustuse piirkondades kaasneksid seeläbi ettevõtjatele põhjendamatult suured kulud. Pigem tuleks sideettevõtjaid suunata, sh asjakohaste Euroopa Liidu rahastusmeetmete toel tegema investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, mis ise järk- järgult vanemad tehnoloogiad turult välja tõrjuvad. 10 Selgitus: Eesti toetab komisjoni eesmärki minna üle uusimale ja keskkonnasäästlikumale tehnoloogiale, kuid Eesti pigem ei toeta vasel põhineva kliendiliini väljalülitamiseks konkreetse kuupäeva sätestamist. Juhul kui sideettevõtja ei jõua selleks tähtajaks vasel põhinevat kliendiliini uue tehnoloogia vastu välja vahetada, võivad tarbijad jääda üldse internetita. Seega toetame põhimõtet, kus sideettevõtjaid suunatakse investeerima uutesse tehnoloogiatesse, mis ise järk-järgult vanemad tehnoloogiad turult välja tõrjuvad. Eestis on kõige ulatuslikum vaskkaabelvõrk Telial. Vaskkaablil kasutatakse kahte tehnoloogiat – ADSL9 ja VDSL10. ADSL tehnoloogial vaskkaablid plaanib Telia välja vahetada uuema tehnoloogia vastu ja plaanib ADSL välja lülitada 2025 aastal. Telia võtab ADSL vaskkaabli ka maast välja, et vähendada keskkonnajalajälge. VDSL tehnoloogial vaskkaabelvõrgud võimaldavad kuni 200 Mbit/s andmeside kiirust ja see rahuldab lähiperspektiivis tarbijate vajadusi. Vaskvõrkude sulgemine ja asendamine optilise võrguga või ka mõne alternatiivse tehnoloogiaga (nt 5G FWA11) on aeganõudev protsess, kuna see hõlmab klientide integreerimist uuele tehnoloogiale. Klientide üleviimine fiiberoptilisele võrgule saab toimuda vaid füüsilist sidetaristut ümber ehitades. Mõnedes piirkondades (nt hajaasustusega piirkonnad), kus täna eksisteerib VDSL, võib kaasajastatud vaskvõrk olla lähiperspektiivis piisav lahendus. See aga ei tähenda, et VDSL võrke ei vahetataks välja fiiberoptiliste võrkude või 5G FWA tehnoloogia vastu tulevikus. Eesti leiab, et vaskkaablivõrkudelt üleminek uuemale tehnoloogiale peaks toimuma läbi tehnoloogia loomuliku arengu. Kohustusliku tähtaja seadmisel on oht, et kliendid võivad jääda hoopis internetiühenduseta. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et otsene mõju Eesti riigieelarvele puudub. Kui sätestatakse konkreetne kuupäev vase väljalülitamisele, siis sideettevõtjatele ei kaasne sellega kohustust investeerida uutesse võrkudesse. See võib aga kaasa tuua selle, et tarbijad jäävad üldse internetita. Sideettevõtjale tähendab see omakorda aga saamata jäänud tulu. 5.7. Eesti toetab telekommunikatsioonituru toimimise ja uutesse tehnoloogiatesse investeerimise lihtsustamise eesmärgil valguskaablivõrkude hulgiturul tegutsevatele suure turujõuga ettevõtete täiendavate kohustuste vähendamist, kui turu olukord seda võimaldab. Samas leiame, et liikmesriigil peab säilima võimalus ettevõtjale lisakohustuste panemiseks juhul, kui esinevad seda õigustavad asjaolud nagu turule sisenemise tõrked või mittetoimiv konkurents. Selgitus: Komisjon teeb ettepaneku vähendada uute valguskaabelvõrkude osas hulgiturul tegutsevatele suure turujõuga ettevõtete täiendavate kohustuste vähendamist, kui turu olukord seda võimaldab. Oma ettepaneku kohaselt soovib komisjon kaotada valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni sidevõrgule juurdepääsu hulgiturgudel, kuid jätab samas ikkagi võimaluse, et 9 ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line) – asümmeetriline digitaalne abonendiliin on andmesidetehnoloogia, mis kasutab tavalise telefoniliini füüsilist juhtmepaari kiireks andmesideks. Võimaldab andmesidekiirust kuni 25 Mbit/s. 10 VDSL (Very high-speed digital subscriber line) – on digitaalse abonendiliini edasiarendus, mis võimaldab andmesidekiirust kuni 200 Mbit/s. 11 5G FWA - 5G Fixed Wireless Access. 11 juhul kui turgudel tuvastatakse kolm konkurentsi kahjustavat kriteeriumi12, siis võib nendel turgudel valdkonnaspetsiifilist regulatsioon erandkorras jätkata. Valges raamatus tehtud ettepanku alusel võib eeldada, et komisjon on jõudnud tõdemuseni, et riikide sideteenuste jaeturgudel on aina enam linnalisi tiheasustusega piirkondi, kus on jaeturu konkurents tagatud läbi konkureerivate valguskaabelvõrkude ka ilma valdkonnaspetsiifilise regulatsioonita sidevõrgule juurdepääsu hulgiturgudel, kuna sellistes piirkondades eksisteerib sideteenustele jaetasandil piisav nõudlus. Teiselt poolt väheste valguskaabelvõrkude ja sideteenuste jaeteenuste konkurentsiga hõredalt asustatud maa piirkondades ei aita sidevõrgule juurdepääsule rakendatav valdkonnaspetsiifiline regulatsioon valguskaablivõrkude arengule sageli kaasa, kuna need pigem peletavad investeeringud eemale. Seda juhtudel kui potentsiaalseid kliente on vähe ja seeläbi ka sideteenuste jaetasandi nõudlus on madal, samas kui investeeringud sidevõrgu arenguks on suured. Sel juhul sidevõrgule kohustusliku juurdepääsu pakkumine teistele sideettevõtjatele hulgi tasandil pigem vähendab tõenäosust, et suudetakse investeeringuid tagasi teenida. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub. 5.8. Eesti ei toeta ettepanekut üleeuroopalise ühtse sidevõrkude juurdepääsuregulatsiooni loomist, kuivõrd see halvendaks taskukohaste hindadega teenustele ligipääsu väiksemate turgudega liikmesriikides. Selgitus: Komisjon teeb ettepaneku luua üleeuroopalise ühtne juurdepääsuregulatsioon, millega soodustatakse üleeuroopaliste suurte sideettevõtjate tekkimist. Seda ettepanekut Eesti ei toeta, kuna üleeuroopaliste juurdepääsu toodete tekkimisel võivad jääda väikeriigid (sh Eesti) kaotajateks, kuna sellised teenused on disainitud eelkõige suurriikide vajadusi silmas pidades ning see halvendaks taskukohaste hindadega teenustele ligipääsu. See pärsib väiksemate ja innovaatilisemate riikide arengut ja võimalusi. Tehnoloogilised lahendused, mis võivad olla asjakohased ja sobivad suurtes riikides, ei pruugi olla kohaldatavad väiksemates riikides, kas geograafilisest olukorrast, tehnoloogia arengust või kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest tulenevalt. Kuna kohalik kontekst on riigiti märkimisväärselt erinev, on oht, et üleeuroopalise ühtse juurdepääsuregulatsiooni loomine võib tuua pigem kahju, kui kasu. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub. 5.9. Eesti leiab, et Euroopa Komisjoni pädevus raadiosageduste reguleerimise osas võiks piirduda jätkuvalt raadiosageduste kasutusala harmoneerimise (st konkreetsele tehnoloogiale konkreetsete raadiosageduste määramine) ja nende kasutuselevõtmiseks 12 Kolme kriteeriumi test tuleneb ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.12.2021 määrusest nr 78 „Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja kord ning juurdepääsu- ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseis“ § 2 lõikest 1 ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab turuanalüüsi teostamisel kindlaks tegema, et on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) esinevad püsivad kõrged struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed turule sisenemise tõkked; 2) turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest sisenemistõketest tulenevalt tõhusa konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku jooksul; 3) konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turutõrke kõrvaldamiseks. Kui need kolm kriteeriumit on täidetud, siis võib jätkata ex-ante regulatsiooniga sidevõrgule kohalikul ja kesksel juurdepääsu hulgiturul või ka mõnel muul hulgituru, mille osas regulaatoril on tõsised kahtlused, et see vajaks ex-ante regulatsiooni. 12 ühtsete kuupäevade sätestamisega. Raadiosageduste harmoneeritud kasutamine aitab kaasa Euroopa Liidu ühtse sideturu arengule. Selgitus: Eesti leiab, et praegu kehtiv raadiosagedusalane õigusraamistik tagab piisava harmoniseerituse EL-i sideturu toimimiseks. Eesti toetab raadiosageduste kasutusala harmoneerimist, mis tähendab seda, et üleeuroopaliselt otsustatakse komisjoni otsusega, et näiteks 6G jaoks võetakse ELis kasutusele mingid konkreetsed raadiosagedused ning sätestatakse nende raadiosageduste kasutuselevõtmise ühtne kuupäev. Töö üleeuroopaliste 6G raadiosageduste leidmiseks ekspertgruppide tasandil käib. Eesti eeldab, et sarnaselt 4G ja 5G raadiosageduste harmoniseerimisele ja ühtse raadiosageduste kasutuselevõtu kuupäeva sätestamisele, harmoniseerib EL ka 6G raadiosagedused ja sätestab ühtse kuupäeva nende sageduste kasutuselevõtuks. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub. 5.10. Eesti toetab põhimõtet, et raadiosageduste haldamine (st raadiosageduste rahvusvaheline ja siseriiklik planeerimine, koordineerimine ja kasutamise korraldamine sh sageduslubade andmine, raadiosageduste kasutamise tingimuste kehtestamine ning järelevalve) peaks jääma liikmesriigi ülesandeks, kuna liikmesriigil endal on kõige paremad teadmised riigisisestest eripäradest ja sideturu vajadustest. Euroopa Liidu piiririigid peavad sageduste kasutamisel arvestama ka oma Euroopa Liidu väliste naaberriikidega ja sellest tulenevate raadiosageduste kasutamise erisustega. Selgitus: Eesti on arvamusel, et raadiosageduste haldamine (st raadiosageduste rahvusvaheline ja siseriiklik planeerimine, koordineerimine ja kasutamise korraldamine sh sageduslubade andmine, raadiosageduste kasutamise tingimuste kehtestamine ning järelevalve) peaks jätkuvalt jääma liikmesriikide ülesandeks, kuna neil on kõige parem ülevaade kohalikust sideturust ja nad tunnevad kõige paremini konkreetse riigi vajadusi. Lisaks peab Eesti uute sageduste kasutusele võtmisel arvestama ka oma naaberriigiga (mitte ELi riigiga), ning leidma parima võimaliku lahenduse kasutamaks raadiosagedusi võimalikult efektiivselt. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub. 5.11. Eesti suhtub ettevaatusega 2G ja 3G mobiilsidevõrgu koordineeritud väljalülitamisesse. Toetame sideturu eneseregulatsiooni, kus uuemad tehnoloogiad tõrjuvad järk-järgult vanad turult välja. Selgitus: Eesti suhtub ettevaatusega 2G ja 3G mobiilsidevõrkude koordineeritud väljalülitamisesse, kuna see sõltub väga palju konkreetse riigi eripärast. Toetame siin eneseregulatsiooni. Eesti mobiilsideoperaatorid plaanivad 3G mobiilsidevõrgud välja lülitada juba lähitulevikus või on seda juba teinud. Telia lülitas oma 3G võrgu välja 2023. aasta lõpus. Elisa plaanib teha seda 2024. aasta lõpuks ja Tele2 hiljemalt 2025. aastaks. 3G mobiilsidevõrkude välja lülitamisel vabanenud sagedusressursi võtavad Eesti mobiilsideoperaatorid kasutusse 5G jaoks. Oluline on rõhutada, et mõningad mobiilsideoperaatorite kliendid kasutavad seadmeid (erinevad IoT seadmed nagu näiteks kaugloetavad vee- või elektriarvestid, sensorid jms seadmed), mis ei tööta 4G või 5G võrkudes. Kohustuslik 2G või 3G väljalülitamine võib neile kaasa tuua märkimisväärseid kulusid, kuna olemasolevad IoT seadmed on vajalik välja vahetada enne nende elukaare loomulikku lõppu. Eesti leiab, et mobiilsideoperaatorid ei hoia üleval 2G ja 3G võrke üleval olukorras, kus neil puuduks selleks majanduslik mõttekus ja 13 vajalikkus (antud juhul klientide huvid). 3G võrkude sulgemine ilmestab olukorda, et kui vanem tehnoloogia on võimalik sulgeda, siis seda ka tehakse. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub. 5.12. Eesti leiab, et värskelt uuendatud Euroopa Liidu õigusraamistikku (Euroopa elektroonilise side seadustik), mis on jõus olnud vaid 2–3 aastat, ei ole hetkel otstarbekas koheselt muutma hakata, vaid sellele peab andma võimaluse toimida ning sideettevõtjatele võimaluse seniste nõuetega täiemahuliseks kohandumiseks. Selgitus: EL elektroonilise side seadustik on olnud jõus vaid 2–3 aastat ja selle mõju sideturule ei ole veel täielikult avaldunud. Mõistame komisjoni soovi ühtlustata tuleviku ökosüsteemi regulatiivraamistikku, kuid leiame, et sellele peab eelnema väga põhjalik mõjuanalüüs, et see ei pidurdaks innovatsiooni sektoris. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et otsene mõju Eesti riigieelarvele puudub. III sammas – Euroopa kaitstud ja vastupidavad digitaristud 5.13. Selleks, et Euroopa Liidu, sh Eesti, sidevõrgud muutuksid tehnoloogiliselt vastupidavamaks ja turvalisemaks, toetab Eesti Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonitegevusi, mis aitavad kaasa kiudoptiliste ja kaablitehnoloogiate arengule. Selgitus: Eesti toetab ELi teadus- ja innovatsioonitegevusi, mis aitavad kaasa kiudoptiliste ja kaablitehnoloogiate arengule. Teadus- ja innovatsioonitegevuse eesmärk on tugevdada ELi majanduslikku julgeolekut, eelkõige seoses uue kiudoptilise ja kaabellevitehnoloogia toetamisega ELi tehnilise suutlikkuse tugevdamise raames. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et otsene mõju Eesti riigieelarvele puudub. 5.14. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu eelarvest tuleb tagada piisav rahastus Euroopa Liidu jaoks prioriteetsete rahvusvaheliste andmesidekaablitele vastupidavuse ja toimepidevuse suurendamiseks. Selgitus: Siseturu tõhusamaks toimimiseks, ELi konkurentsivõime parandamiseks, varustuskindluse toetamiseks, julgeoleku suurendamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb senisest enam panustada piiriüleste transpordi-, energia- ja digiühenduste arendamisse. Seega on oluline tagada prioriteetsete rahvusvaheliste andmesidekaablite asjakohane rahastamine, ühendades ELi ja riiklikud rahastamisvahendid, ning uurida koostoime ja kaabelleviprojektide piisava rahastamise tagamiseks võimalike rakendusviisidena finantsinstrumentide kasutatavust ja nende potentsiaalset võimendavat mõju. Ühe näitena peab Eesti oluliseks sidetaristu välja ehitamist kogu Rail Balticu trassi ulatuses. Ühe võimaliku rahastusallikana kaalutakse rahataotlemist selle perioodi CEF digitalist, kuid kaalutakse ka teisi võimalikke rahastusallikaid. Valge raamat pakub finantsinstrumendina välja muu hulgas ka aktsiafondi loomise võimaluse, eelkõige üleliidulise hooldus- ja remondilaevastiku teenuse pakkumiseks. Tänane olukord Läänemere regioonis näitab, et turul tegutseb paar ettevõtet, kes tegelevad meresidekaablite parandamisega. Võttes arvesse, et tavapäraselt jääb kaabliparanduste arv alla 5 aastas ning kaabliparanduslaevad on väga kallid ning vajavad eriväljaõppega meeskonda, siis seniseid turuvajadusi silmas pidades ei ole ilmselt turu vaates ruumi täiendava paranduslaeva hankimiseks ainult erakapitalile tuginedes. Olukord Euroopas on aga pingestunud ning ei saa 14 välistada, et meresidekaablite purunemiste arv võib oluliselt kasvada ning seega tekkida ka vajadus täiendava parandusvõimekuse loomiseks. Selleks, et vähendada erainvestorite riske, mida võetaks täiendava parandusvõimekuse loomisega, on komisjon pakkunud välja ühe finantsinstrumendina aktsiafondi loomise. Valges raamatus toodud info põhjal ei ole võimalik hinnata kas ja milliseid kulusid see riigieelarvele võiks kaasa tuua. Täpsemalt on võimalik kulusid hinnata, kui komisjon tuleb välja konkreetsemate õigusaktidega. 5.15. Eesti toetab uute rahvusvaheliste andmesidekaabliprojektide koordineeritud kategoriseerimist, mille alusel on võimalik hinnata nende prioriteetsust Euroopa Liidu vahendite taotlemisel. Euroopa Liidu vahendite kasutamisel võiks olla tingimuseks, et uued rajatavad andmesidekaablid vastavad uusimatele tehnoloogilistele standarditele, hõlmates näiteks andureid iseenda seireks, ning toetaksid Euroopa Liidu poliitikat julgeoleku, kestlikkuse või elanikkonnakaitse valdkonnas. Selgitus: Eesti saab toetada uute rahvusvaheliste andmesidekaabliprojektide kategoriseerimist, mille alusel oleks võimalik hinnata nende prioriteetsust. Eesti leiab, et on oluline tagada prioriteetsete rahvusvaheliste andmesidekaablite asjakohane rahastamine. Oluline on rõhutada, et rahvusvahelisi andmesidekaableid opereerivad eraettevõtjad ning kaablite toimepidevuse tõstmine toob vastavatele ettevõtjatele kaasa täiendavaid kulusid, mida nad oma tavapärase majandusetegevuse raames sellisel kujul ei teeks. Seetõttu on ELi rahastuse tagamine uute ja olemasolevate rahvusvaheliste andmesidekaablite rajamiseks või toimepidevuse tõstmiseks äärmiselt oluline. Uued rajatavad andmesidekaablid peaksid vastama uusimatele tehnoloogilistele standarditele, hõlmates näiteks andureid iseenda seireks, ning toetaksid ELi poliitikat julgeoleku, kestlikkuse või elanikkeskkonnakaitse valdkonnas. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub. 5.16. Eesti toetab rahvusvahelise andmesidekaablite merekaablitaristu jaoks ühtse Euroopa Liidu ülese juhtimissüsteemi loomist. Juhtimissüsteem peaks tegelema riskide hindamisega, vastupidavuse suurendamisega, olemasolevate kaablite ajakohastamisega, uute rahastamisega ning hooldus- ja remondivõimekuse loomisega ning täiendavate meetmetega tarneahelate kaitsmiseks ja suure riskiga kolmandate riikide tarnijatest sõltuvuse vältimiseks. Seejuures tuleb arvestada juba olemasolevate meetmete ja regionaalsete vajadustega. Selgitus: Toetame komisjoni ettepanekut luua ühtne ELi ülene juhtimissüsteem rahvusvahelise andmesidekaablite merekaablitaristu jaoks, mis tegeleks riskide hindamisega, vastupidavuse suurendamisega, olemasolevate kaablite ajakohastamisega, uute rahastamisega ning hooldus- ja remondivõimekuse loomisega ning täiendavate meetmetega tarneahelate kaitsmiseks ja suure riskiga kolmandate riikide tarnijatest sõltuvuse vältimiseks. Leiame, et juhtimissüsteem peab toetama ja vajadusel parandama juba olemasolevaid tegevusi ning seetõttu oma tegevuses arvestama regionaalsete vajaduste ja eripäradega. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub. 15 5.17. Eesti leiab, et Euroopa Komisjon võiks analüüsida erinevaid lahendusi, k.a tehnoloogilisi lahendusi rahvusvaheliste andmesidekaablite toimepidevuse suurendamiseks. Eesti hinnangul võiks Euroopa Komisjon tulevikus välja töötada toimepidevuse standardid rahvusvahelistele Euroopa Liidu andmesidekaablitele. Selgitus: Eesti arvates võiks komisjon analüüsida ja hinnata erinevaid võimalikke (tehnoloogilisi) lahendusi, mis aitaks suurendada rahvusvaheliste andmesidekaablite toimepidevust eelkõige välistele mõjutustele. Teame, et rahvusvahelisi andmesidekaableid on väga raske ennetavalt kaitsta, kuna näiteks merealused kaablid kulgevad merepõhjas ja läbivad muuhulgas rahvusvahelist mereala. Merel liigub omakorda sadu laevu, mis võivad potentsiaalselt oma ankruga vigastada suvalises kohas merealust taristut. Lisaks ei saa välistada veealust pahatahtlikku tegevust. Radaritelt ja sensoritelt saadav pealvee ja allvee olukorrapilt annab võimaluse tuvastada võimalik kaabli kahjustaja, kuid ennetavaks tegevuseseks üldjuhul selleks ei piisa. Seega peame oluliseks seirata ja kaitsta nii veealust kui ka maapealset kriitilist taristut. Eesti soovib ELi tasandil ühtset taristu seiret või tehnilise toe pakkumist sarnaselt Euroopa Meresõiduohutuse Ameti pakutava toega õhuseires. Arvestades, et läbi veealuse taristu liiguvad nii energiavood kui ka sideandmed ja see on oma asukoha tõttu eriti haavatav välistele mõjutajatele, siis pakub selle seire ja kaitse tagamine väljakutseid kõikidele riikidele. Seega on oluline, et veealuse kriitilise taristu seire ja kaitse osas teeksid riigid omavahel koostööd. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub. 5.18. Eesti ei toeta liikmesriikidelt üksikasjalike andmete kogumist Euroopa Liidus paiknevate rahvusvaheliste andmesidekaablite asukoha ja tehniliste parameetrite kohta, kuivõrd sellega kaasneksid arvestatavad turvariskid. Selgitus: Eesti leiab, et komisjon peaks hindama väga põhjalikult kui suurt julgeolekuriski kujutab endast ELis paiknevate rahvusvaheliste andmesidekaablite kohta üksikasjaliku tehnilise- ja asukohainfo kogumine ning selle haldamine. Lisaks leiame, et esmalt tuleks hinnata, kas ja milliste tegevuste jaoks on info kogumine üldse vajalik ning seejärel tuleks analüüsida, millise info kogumine on vältimatult vajalik. Tõdeme, et selline üksikasjalik rahvusvaheliste andmesidekaablite info kogumine ja selle haldamine ühes kohas muudab selle andmekogumi suureks julgeolekuriskiks. Peame mõistma, et kui selline tundlik info jõuaks kolmandatele osapooltele, siis tähendaks see suurt turvariski kogu ELile. Lisaks märgime, et rahvusvahelise andmesidekaablite omanikud ei soovi just turvakaalutlustel väga detailset infot oma kaablite kohta anda. Seega leiame, et komisjon peaks kaaluma, kas sellise info kogumisest saadav tulu kaalub üle võimaliku turvariski. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub. 5.19. Eesti on seisukohal, et sideühenduste turvalisuse tagamiseks vajab Euroopa Liit ühtset postkvant-krüptograafia standardi väljatöötamist ja kasutusele võtmist. Selgitus: Leiame, et EL vajab ühtset postkvant-krüptograafia standardi väljatöötamist ja kasutusele võtmist, kuna suured tehnoloogiaettevõtted juba rakendavad oma süsteemides postkvant-krüptograafiat. Postkvant-krüptograafia võimaldab muuta sidevõrgud ja andmed kvantrünnetele vastupidavaks, kuna see põhineb matemaatilistel ülesannetel, mille lahendamine on isegi kvantarvuti jaoks raske. Kuna tegemist on tarkvarapõhise lahendusega, mille jaoks ei ole vaja 16 uut spetsiaalset riistvara, võimaldab postkvant-krüptograafia kiiresti saavutada kõrgema kaitsetaseme. Üleminek postkvant-krüptograafiale eeldab jõupingutuste sünkroniseerimist, millega tagatakse, et tegevuskavad on ELi tasandil ühtlustatud ja iga üleminekuetapi jaoks on kehtestatud konkreetne ajakava. Üleminekukavade rakendamise hindamine ei ole kasulik mitte ainult selleks, et koguda teavet praktiliste probleemide ja lünkade kohta, vaid ka selleks, et prognoosida vajadust tulevaste ELi regulatiivsete nõuete järele. Seetõttu on oluline töötada välja koordineeritud ja ühtlustatud lähenemisviisi, mis tagab ELi postkvantkrüptograafia-standardite järjekindla väljatöötamise ja kasutuselevõtmise kõigis liikmesriikides. Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit (EIS 24-0089) Kliimaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt ning Siseministeeriumilt. Valge raamat saadeti arvamuse saamiseks ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Arvamuse saatsid Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Telia Eesti AS. Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (seletuskirja lisa). 17  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2024. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad valge raamat „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni 21.02.2024 valge raamatu (COM(2024)81), „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ kohta 1.1. Eesti mõistab Euroopa digitaristu ümberkujundamise vajadust, tulenedes selle ühtesulandumisest infotehnoloogiliste ökosüsteemidega. Ümberkujundamist on vaja, et tuua kaasa uuenduslikke teenuste pakkumise võimalusi ja vältida samas uut laadi riske ja sõltuvusi. Eesti toetab valge raamatu üldist eesmärki tagada kvaliteetse, usaldusväärse ja turvalise sideühenduvuse kättesaadavus kõigile ja kõikjal Euroopa Liidus, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel. Teadus- ja arendustegevuse edendamine sidevõrkudega seotud väljakutsete lahendamiseks 1.2. Selleks, et Euroopa Liit ei jääks sidevaldkonnas tehnoloogilisse mahajäämusse võrreldes muu maailmaga, toetab Eesti ideed luua üleeuroopaline innovatsiooni toetav ökosüsteem (Connected Collaborative Computing Network) sideühenduvuse ja andmetöötluse valdkonnas. Eesti toetab selle rakendamist toetavate Euroopa Liidu katseprojektide (millega luuakse terviklikud ja integreeritud taristud ja platvormid telekommunikatsiooniettevõtete pilv- ja servandmetöötluse jaoks) läbiviimist ja Euroopa Komisjoni poolt selleks vajaliku raha eraldamist asjakohastes Euroopa Liidu programmides. 1.3. Eesti toetab tulevaste Euroopa Liidu toetusmeetmete suuremat sidusust, lihtsustamist ja selgust, ilma et see piiraks institutsioonide õigusi programmide kavandamisel ja eelarve jaotamisel järgmise 2028. aastal algava pikaajalise eelarve raames. Digitaalse ühtse turu väljakujunemine 1.4. Eesti rõhutab, et telekommunikatsioonimaastiku ümberkujundamisel on oluline vältida lahendusi, mis viivad sektoris tegutsevate ettevõtete sunnitud konsolideerimisele, kuivõrd seeläbi konkurents, innovatsioon ja teenuste kvaliteet kahanevad. 1  1.5. Eesti leiab, et Euroopa Liidul tuleks püüelda selle poole, et üleeuroopaliste energia- ja maanteed ning raudteed hõlmavate transpordikoridoride raames rajatava või renoveeritava taristuga tuleks koos rajada vajadusel ka sidetaristu kaablikanalisatsioon ja planeerida sidemastide asukohad, et tagada piiriülene ühendatus. 1.6. Eesti nõustub, et eesmärgiks peab olema vasel põhinevalt kliendiliinilt uuele, keskkonnasäästlikumale ja tõhusamale tehnoloogiale (nt kiudoptikal põhinevad sidevõrgud) üleminek. Eesti ei toeta ülemineku jaoks konkreetse kuupäeva sätestamist, kuivõrd hajaasustuse piirkondades kaasneksid seeläbi ettevõtjatele põhjendamatult suured kulud. Pigem tuleks sideettevõtjaid suunata, sh asjakohaste Euroopa Liidu rahastusmeetmete toel tegema investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, mis ise järk-järgult vanemad tehnoloogiad turult välja tõrjuvad. 1.7. Eesti toetab telekommunikatsioonituru toimimise ja uutesse tehnoloogiatesse investeerimise lihtsustamise eesmärgil valguskaablivõrkude hulgiturul tegutsevatele suure turujõuga ettevõtete täiendavate kohustuste vähendamist, kui turu olukord seda võimaldab. Samas leiame, et liikmesriigil peab säilima võimalus ettevõtjale lisakohustuste panemiseks juhul, kui esinevad seda õigustavad asjaolud nagu turule sisenemise tõrked või mittetoimiv konkurents. 1.8. Eesti ei toeta ettepanekut üleeuroopalise ühtse sidevõrkude juurdepääsuregulatsiooni loomist, kuivõrd see halvendaks taskukohaste hindadega teenustele ligipääsu väiksemate turgudega liikmesriikides. 1.9. Eesti leiab, et Euroopa Komisjoni pädevus raadiosageduste reguleerimise osas võiks piirduda jätkuvalt raadiosageduste kasutusala harmoneerimise (st konkreetsele tehnoloogiale konkreetsete raadiosageduste määramine) ja nende kasutuselevõtmiseks ühtsete kuupäevade sätestamisega. Raadiosageduste harmoneeritud kasutamine aitab kaasa Euroopa Liidu ühtse sideturu arengule. 1.10. Eesti toetab põhimõtet, et raadiosageduste haldamine (st raadiosageduste rahvusvaheline ja siseriiklik planeerimine, koordineerimine ja kasutamise korraldamine sh sageduslubade andmine, raadiosageduste kasutamise tingimuste kehtestamine ning järelevalve) peaks jääma liikmesriigi ülesandeks, kuna liikmesriigil endal on kõige paremad teadmised riigisisestest eripäradest ja sideturu vajadustest. Euroopa Liidu piiririigid peavad sageduste kasutamisel arvestama ka oma Euroopa Liidu väliste naaberriikidega ja sellest tulenevate raadiosageduste kasutamise erisustega. 1.11. Eesti suhtub ettevaatusega 2G ja 3G mobiilsidevõrgu koordineeritud väljalülitamisesse. Toetame sideturu eneseregulatsiooni, kus uuemad tehnoloogiad tõrjuvad järk-järgult vanad turult välja. 1.12. Eesti leiab, et värskelt uuendatud Euroopa Liidu õigusraamistikku (Euroopa elektroonilise side seadustik), mis on jõus olnud vaid 2–3 aastat, ei ole hetkel otstarbekas koheselt muutma hakata, vaid sellele peab andma võimaluse toimida ning sideettevõtjatele võimaluse seniste nõuetega täiemahuliseks kohandumiseks. Euroopa kaitstud ja vastupidavad digitaristud 1.13. Selleks, et Euroopa Liidu, sh Eesti sidevõrgud muutuksid tehnoloogiliselt vastupidavamaks ja turvalisemaks, toetab Eesti Euroopa Liidu teadus- ja 2  innovatsioonitegevusi, mis aitavad kaasa kiudoptiliste ja kaablitehnoloogiate arengule. 1.14. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu eelarvest tuleb tagada piisav rahastus Euroopa Liidu jaoks prioriteetsete rahvusvaheliste andmesidekaablitele vastupidavuse ja toimepidevuse suurendamiseks. 1.15. Eesti toetab uute rahvusvaheliste andmesidekaabliprojektide koordineeritud kategoriseerimist, mille alusel on võimalik hinnata nende prioriteetsust Euroopa Liidu vahendite taotlemisel. Euroopa Liidu vahendite kasutamisel võiks olla tingimuseks, et uued rajatavad andmesidekaablid vastavad uusimatele tehnoloogilistele standarditele, hõlmates näiteks andureid iseenda seireks, ning toetaksid Euroopa Liidu poliitikat julgeoleku, kestlikkuse või elanikkonnakaitse valdkonnas. 1.16. Eesti toetab rahvusvahelise andmesidekaablite merekaablitaristu jaoks ühtse Euroopa Liidu ülese juhtimissüsteemi loomist. Juhtimissüsteem peaks tegelema riskide hindamisega, vastupidavuse suurendamisega, olemasolevate kaablite ajakohastamisega, uute rahastamisega ning hooldus- ja remondivõimekuse loomisega ning täiendavate meetmetega tarneahelate kaitsmiseks ja suure riskiga kolmandate riikide tarnijatest sõltuvuse vältimiseks. Seejuures tuleb arvestada juba olemasolevate meetmete ja regionaalsete vajadustega. 1.17. Eesti leiab, et Euroopa Komisjon võiks analüüsida erinevaid lahendusi, k.a tehnoloogilisi lahendusi rahvusvaheliste andmesidekaablite toimepidevuse suurendamiseks. Eesti hinnangul võiks Euroopa Komisjon tulevikus välja töötada toimepidevuse standardid rahvusvahelistele Euroopa Liidu andmesidekaablitele. 1.18. Eesti ei toeta liikmesriikidelt üksikasjalike andmete kogumist Euroopa Liidus paiknevate rahvusvaheliste andmesidekaablite asukoha ja tehniliste parameetrite kohta, kuivõrd sellega kaasneksid arvestatavad turvariskid. 1.19. Eesti on seisukohal, et sideühenduste turvalisuse tagamiseks vajab Euroopa Liit ühtset postkvant-krüptograafia standardi väljatöötamist ja kasutusele võtmist. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 3  Vabariigi Valitsuse otsuse juurde Euroopa Komisjoni valge raamatu „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ seletuskirja Lisa Arvamused Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa Komisjoni valge raamat „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ kohta Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/ mittearvestatud/ selgitatud 1. Kliimaministeerium Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/24-00466 edastame Ettepanek on võetud Kliimaministeeriumi sisendi seisukohtade kujudamiseks Euroopa teadmiseks. digitaalse infrastruktuuri vajaduste valge raamatu kohta, mida palume seisukohtade koostamisel arvestada. Leiame, et dokumendis välja toodud lahendused peavad arvestama ning olema kooskõlas kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistikuga ning toetama ökodisainil põhinevat tootmist ja kestlikku jäätmete käitlust. Samuti peame oluliseks digitaalse infrastruktuuri integreerimist ringmajandusse ning digitaalsetes seadmetes kasutatavate kriitiliste toormete ringlussevõtu tagamist. Lisaks soovime võimalusel rõhutada riigihangete olulisust inimtegevuse keskkonnamõjude vähendamisel ja turu üleminekul kestlikele toodetele. Samuti soovime välja tuua, et Hiina seadmete kasutamine on lisaks 5G võrkudele turvariskiks ka taastuvenergeetika sektoris, kus enamik tootmisseadmete invertereid toodetakse Hiinas, mis suurendab oluliselt energiataristu haavatavust selle digitaliseerimisel. Lisaks sellele peame oluliseks adresseerida suuremahuliste kaablite monopoliseeruvat turu olukorda, mis soodustab turubarjääri tekkimist täiendavate taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamiseks ja ka olemasolevate parendamiseks. 2. Rahandusministeerium Uute ja muutuvate väljakutsetega tegelemiseks eelistame võimalusel Ettepanek on võetud olemasolevate EL eelarve fondide kohandamist ja eelarve teadmiseks ja osaliselt suurendamist, mitte uute fondide loomist. EL eelarves on juba arvestatud (seisukoht praegu fonde, mille tegevusvaldkonnad on omavahel osaliselt 1.13). kattuvad või tihedalt seotud ning mille erinevad reeglid tekitavad segadust ja halduskoormust vahendite taotlejatele ja kasutajatele. Kõigi protsessi osaliste huvides on segaduse ja halduskoormuse suurendamist vältida ning leida viise nende vähendamiseks, et avaliku sektori (sh EL eelarve) piiratud vahendeid võimalikult tulemuslikult ja võimalikult suure EL ülese lisaväärtusega kasutada EL ühiste eesmärkide suunas liikumiseks. 1 Samas tuleb lihtsustamisvõimaluste kaalumisel arvestada nii võimalike EL väliste pahatahtlike mõjutuste vältimise kui EL finantshuvide kaitse vajadustega. 2021-2027 perioodi EL fondide kasutamine kehtivas õigusraamistikus pakub häid võimalusi digitaristu valdkonna prioriteetsetele eesmärkidele suunatud pilootprojektideks, sh ka erinevate rahastusvõimaluste kombineerimiseks. Need fondid (sh Digitaalse Euroopa Programm, Euroopa ühendamise rahastu (CEF) digiosa; Euroopa Horisondi asjakohased osad; EL ülene finantsinstrument InvestEU) annavad kogemused ja õppetunnid uue EL perioodi kavandamiseks. Valges raamatus toodud „stsenaariumis 10“ nimetatud olemasolevatest tagastamatute toetuste, segarahastamise (blending) ning finantsinstrumentidest (ning nende kasutamise kogemustest) ülevaate tegemine Euroopa Komisjoni poolt on samuti oluline eeltöö 2028+ eelarveperioodi ettevalmistamisel. Arvestades digitaristu arendamisega seotud erilaadsete ning mitmetahuliste vajaduste tohutu mastaabiga ja avaliku sektori eelarvevõimaluste piiratusega (nii EL, riikide kui piirkondlike ja kohalike omavalitsusüksuste tasemel), on vaja jätkata koostööd erasektori rahaturgudelt investeeringuteks vajaliku raha kasutusvõimaluste leidmiseks ning otsida selleks olemasolevatele täiendavaid võimalusi. Sõltuvalt konkreetse vajaduse, arenduse, projekti eripärast on lahendused ning teed nendeni jõudmiseks erinevad - turuosalistega koostöös saab tuvastada, millistes aspektides, kuidas ja kellele oleks kõige otstarbekam püüda avaliku sektori toel (senistele täiendavaid) nõustamisvõimalusi pakkuda, et sobivaimate lahendusteni jõuda. Turutõrgete korral (kui nt kommertspankadest ei ole võimalik investeeringuvahendeid kaasata) saab juba 2021-2027 perioodil taotleda EL eelarvest rahastatud tagatisfondi toel investeeringuvahenditele ligipääsu InvestEU kaudu, nõustamisvõimalusi saab uurida InvestEU nõustamisosast (InvestEU Advisory Hub; https://investeu.europa.eu/investeuprogramme/investeu-advisory- hub_en. Nn võrdse mänguvälja põhimõtteid on vaja silmas pidada uuenduste kavandamisel, läbirääkimisel ja elluviimisel, sh seoses IPCEI lähenemisega. EL võimalikult tulemusliku ja tõhusa toimimise ning edasise konkurentsivõime huvides on, et ligipääs konsortsiumidele ja tarneahelatele oleks võimalik EL erinevatest osadest, sh erineva jõukuse ja suurusega liikmesriikidest ning erineva suurusega ettevõtetest ja teadus-arendusinnovatsiooniasutustest. Sõltuvalt arenduste ja projektide laadist, turuküpsusest jmt võib olla otstarbekas püüda kombineerida segarahastuse (blending) tüüpi lähenemist, st võimaldada taotleda projekti eelarve osaliseks katmiseks tagastamatut toetust, eeldusel et eelarve ülejäänud osa kaetakse laenuvahendite toel (EL olemasolevatest fondidest on sellist lähenemist kasutatud nt CEF transpordivaldkonna mõnedes taotlusvoorudes). „Stsenaariumis 10“ on pakutud kaaluda omakapitali-investeeringute fondi loomist. Tasub mõelda kas sedalaadi vajadust juba saaks 2  mõnest olemasolevast instrumendist katta (ja/või neid vajadusel kohandada digisektori/digiprojektide tarvis) ning kas oleks (veel ühe) uue instrumendi loomine oleks põhjendatud? Digitaristuga seotud nö füüsiliste vajaduste lahendamise kõrval on oluline ka vajaliku kvalifitseeritud tööjõu ning oskusteabe kättesaadavus. Võimalusel on otstarbekas püüda kasutada selle parandamiseks olemasolevate vahendite selleks sobivaid osi (taotlusvoore, meetmeid). Valges raamatus on mainitud Euroopa Komisjoni erinevaid riigiabi reegleid: IPCEI teatist, lairiba suuniseid kui ka komisjoni üldist grupierandi määrust (10. jagu). Nendes õigusaktides on toodud riigiabi andmise tingimused, kui liikmesriik soovib oma vahenditest toetada nt üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte (IPCEI teatise alusel) või projekte püsi- ja mobiilside lairibavõrkude ja - teenuste kasutuselevõtuks (lairiba suunised) – sellise riigiabi andmiseks on esmalt vajalik taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Komisjoni üldise grupierandi määruse alusel saab liikmesriik toetada lairiba taristut (sh lairiba püsivõrke, 4Gja 5G-mobiilside, üle-euroopalise digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojekte, tagasiühenduse võrke ja abi ühenduvusvautšerite vormis) ilma selleks Euroopa Komisjonilt riigiabi luba taotlemata. 3. Siseministeerium 3.1 Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/24-00466 edastab Ettepanek on võetud Siseministeerium arvamuse Majandus- ja teadmiseks. Kommunikatsiooniministeeriumile Euroopa digitaalse infrastruktuuri vajaduste valge raamatu kohta, COM(2024) 81. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond, sisejulgeolekupoliitika osakond, strateegia- ja arendusosakond ning info- ja varahaldusosakond. Valdkonna eest vastutavad Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik ([email protected]) ning varade asekantsler Krista Aas ([email protected]). Siseministeerium tervitab teema sügavamat käsitlemist ning toob esile, et valges raamatus kajastatud stsenaariumitest sobivad Siseministeeriumi vaatest enim stsenaariumid 1, 3 ning 5- 8. Valges raamatus välja toodud hinnangud ja aspektid peegeldavad adekvaatselt Euroopa digitaristu hetkeolukorda. Samas soovime välja tuua, et trendide ja stsenaariumite seas oli enim kajastatud pilvetehnoloogiad ning vajadus vähendada sõltuvust (pilve)teenuste pakkujatest väljaspool EL-i. Siseministeerium toetab seda lähenemist, kuid palume teadvustada, et mõningates valdkondades (nt sisejulgeolek ja õiguskaitse) ei ole pilvetehnoloogiat võimalik kasutada infoturbe ning andmekaitse kaalutlustel. Seetõttu tuleb stsenaariumite kujundamisel ning investeeringute planeerimisel jätkuvalt arvestada vajadusega tagada ka kohaliku taristu (ingl. k. on-premise) lahenduste jätkusuutlikkus. Euroopa Komisjoni plaan luua EL-i kriitilise tähtsusega kommunikatsioonisüsteemi (EUCCS), et ühendada kõigi liikmesriikide õiguskaitseasutuste, elanikkonnakaitse ja päästeametite avalikke kommunikatsioonivõrke 2030. aastaks (mainitud peatükis 2.4), on tervitatav. Samas juhime tähelepanu, et üheski valges raamatus välja 3  toodud stsenaariumis ei ole kajastatud turvalise kriitilise tähtsusega kommunikatsioonilahenduse tagamist esmareageerijatele pärast 2030. aastat, kui teadaolevalt ei ole enam võimalik kasutada praegust TETRA süsteemi. Seega stsenaariumitesse peab olema lisatud, et riiklik kriitilise kommunikatsiooni võrk peab olema tagatud kõigis liikmesriikides EL-is koos vajalike investeeringutega sellesse valdkonda. Siinpuhul võib lisada viite Mission Critical Communication Group’ile (MCCG), mis on loomas vajalikku haldussüsteemi ja õiguslikku raamistikku EUCCS jaoks. 3.2 Täpsem hinnang igale stsenaariumile Arvestatud (seisukoht Stsenaarium 1 – saame toetada Suuremahulised pilootprojektid 1.2). loovad turvalise keskkonna innovaatiliste tehnoloogiate testimiseks telekommunikatsiooni pilveteenuse (ingl. k. telco cloud) ja ääretaristu (ingl. k. edge infrastructure) arendamiseks. Sama kehtib ka tehisaru rakenduste puhul, mida võib kasutada mitmes erinevas valdkonnas. Antud stsenaarium võib kiirendada tehnoloogilisi arenguid, tuvastada kitsaskohti ning juhtida tõhusamate lahendusteni tulevaste arenduste jaoks. 3.3 Stsenaarium 2 – võime kaaluda Arvestatud (seisukoht Kuigi IPCEI CIS edule toetumine on igati paljulubav, peame 1.2). kindlustama, et uus IPCEI keskenduks strateegiliselt olulistele tehnoloogiatele, mis vastavad EL-i prioriteetidele. 3.4 Stsenaarium 3 – saame toetada Arvestatud (seisukoht Investeerimisprotseduuride tõhustamine ja kiirendamine ning 1.3). avaliku ja erasektorite vahelise koostöö edendamine on võtmetähtsusega toimiva taristu arendamiseks. SNS JU kasutamine koordinatsiooni pilootprojektina võiks olla heaks alguseks käesoleva tegevussuuna arendamiseks. 3.5 Stsenaarium 4 – võime kaaluda Osaliselt arvestatud Õigusraamistiku laiendamine on vajalik, kindlustamaks (seisukoht 1.12). võrdsustatud tegevusvälja ning võrdsete õiguste ja kohustuste loomiseks kõikide osaliste jaoks digivõrgustiku sektoris. Samas tasub rõhutada vajadust põhjaliku majandusliku mõjuanalüüsi ning huvirühmade laiapindse kaasamise järgi enne igasuguse reformi läbiviimist, kuna õiguslikud muudatused võivad tuua kaasa tugevaid mõjusid kulude / tulude jaotusele. 3.6 Stsenaarium 5 – saame toetada Arvamust ei ole Digitaristu kaasajastamine kiudoptikaga (ingl. k. fiber optics) on arvestatud, kuna leiame, elulise tähtsusega tuleviku ühendusvajaduste katmiseks. Kiirem et vaskkaablivõrkudelt väljalülitamistehnoloogia (ingl. k. switch-off), mida toetavad üleminek uuemale vastavad tugiprogrammid, võivad suurendada saadavaid hüvesid tehnoloogiale peaks nagu näiteks kõrgem ribalaius ja madalam latentsus. toimuma läbi tehnoloogia loomuliku arengu. Kohustusliku tähtaja seadmisel on oht, et kliendid võivad jääda hoopis internetiühenduseta. Seisukoht 1.6. 3.7 Stsenaarium 6 – saame toetada Arvamust ei ole arvestatud. Eesti toetab 4  Siseministeerium toetab suuremat integreeritud haldust EL-i Euroopa Komisjoni soovi tasandil spektri haldamises, mille eesmärgiks on ühtse turu harmoneerida toimimise toetamine. Samas me soovime rõhutada, et on oluline raadiosageduste säilitada paindlikkus ning liikmesriikide eriilmelise riigisisese kasutuselevõtmist ja kontekstiga arvestamine. Harmoniseeritud spektri haldamine ja üldiste nõuete autentimisprotsess EL-is tugevdaks EL-i üleselt toimivate sätestamist, sealhulgas operaatorite äritegevust ühtsel turul ning võimaldaks nende ühtsete kuupäevade tegevusse turvaliselt investeerida.. sätestamist uute raadiosageduste kasutuselevõtmiseks. Raadiosageduste harmoneeritud kasutamine aitab kaasa Euroopa Liidu ühtse sideturu arengule. Kuid raadiosageduste kasutamise tingimuste, konkursside korraldamine ja sageduslubade andmine peaks jätkuvalt jääma liikmesriikide ülesandeks, kuna neil on kõige parem ülevaade kohalikust sideturust ja nad tunnevad kõige paremini konkreetse riigi vajadusi. Arvestada tuleb ka seda, et Eesti peab uute sageduste kasutusele võtmisel arvestama ka oma naaberriigiga (mitte ELi riigiga), ning leidma parima võimaliku lahenduse kasutamaks sagedusi võimalikult efektiivselt. Seisukohad 1.9 ja 1.10. 3.8 Stsenaarium 7 – saame toetada Osaliselt arvestatud Kiirema väljalülitamise edendamine vaskvõrkude (ingl. k. copper (seisukoht 1.6). networks) puhul ning tõhusam võrgu kasutamine vähendab energia kulu ja seeläbi ka tekitatavat keskkonnajälge. 3.9 Stsenaarium 8 – saame toetada Arvestatud (seisukoht Uurimis- ja arendustegevuse mahu suurendamine EL-is on 1.13). kriitiliselt vajalik Euroopa liidripositsiooni säilitamiseks tipptasemel kiud- ning kaablitehnoloogia valdkondades.. 3.10 Stsenaarium 9 – võime kaaluda Osaliselt arvestatud Siseministeerium on avatud CPEI nimekirja ja (seisukoht 1.14). märgistamissüsteemi loomisele juhul, kui see tõstab taristu investeeringute läbipaistvust ja tõhusust 5 3.11 Stsenaarium 10 – vajalik täiendav analüüs Arvestatud (seisukoht Olemasolevate EL-i toetusmehhanismide analüüs on hädavajalik 1.14). parimate praktikate tuvastamiseks, et suurendada erasektori investeeringuid CPEI-desse. Siseministeerium teeb ettepaneku viia läbi täiendav süvaanalüüs, et hinnata eraldiseisva fondi loomisega kaasneva id riske ja hüvesid 3.12 Stsenaarium 11 – võime kaaluda Arvestatud (seisukoht Ühise haldussüsteemi loomine kriitilise tähtsusega veealuste 1.16). kaablite jaoks võib tugevdada nii süsteemi julgeolekut kui ka säilenõtkust, mis on strateegiliselt tähtis. See võimaldaks kindlustada strateegilist seiret ja koordineerimist elulise tähtsusega valdkonnas. 3.13 Stsenaarium 12 – võime kaaluda Osaliselt arvestatud Siseministeerium toetab julgeolekunõuete harmoniseerimist (seisukoht 1.19). rahvusvahelisel tasandil, et tõhustada kaitset küberrünnakute vastu. Samas teeme ettepaneku viia läbi põhjalik analüüs eraldiseisva EL-i sertifikaadi skeemi loomise osas, mis annaks hinnangu selle lahenduse võimalike hüvede ja kaasneva halduskoormuse suuruse kohta. 4. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 4.1 ITL-i arvamus Euroopa Komisjoni valge raamatu „Kuidas Ettepanek on võetud rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ kohta teadmiseks. 09.04.2024 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud Euroopa Komisjoni poolt 21.02.2024 avaldatud valget raamatut pealkirjaga „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi“ ja esitab käesolevaga selle kohta oma arvamuse. ITL-i ettepanekud valge raamatu kohta koostatavateks Eesti seisukohtadeks: 1) Euroopa Komisjoni plaanid on kohati ebaselged ning sisaldavad vastassuunalisi ettepanekuid. Teeme ettepaneku lisada valgesse raamatusse selgemad ettepanekud (sh nt riigiabi või muudeks meetmeteks), mis aitaksid ka tegelikult püstitatud eesmärke saavutada. 2) Piiriülesel konsolideerimisel ei ole täna olulisi takistusi. Turg ja kliendid panevad mängureeglid paika. EL ei peaks võitjaid kunstlikult valima, toetades regulatsiooni kaudu ainult suuri, üle Euroopa tegutsevaid sideettevõtteid, kuna see vähendaks konkurentsi ja tarbijate valikut ning takistaks innovatsiooni. 3) Me ei toeta tuumikvõrgu tsentraliseerimist, kuna see piirab võrgu arengu paindlikkust ja kohandamisvõimet ning suurendab haavatavust. 4) Tänane mudel, milles teatavad sagedushalduse ühtsed üldprintsiibid kehtestatakse Euroopa Liidu tasandil ja nende piiride raames konkreetsetele liikmesriikidele on jäetud paindlikkus ja otsustusvabadus, on optimaalne lähenemine ega vaja muutmist. Sagedushaldus ja loamenetlus peavad jääma liikmesriigi pädevusse. Olemasolev lähenemine tagab tõhusa sageduskasutuse. 5) Liiklusõnnetuse korral hädaabikõne tegemise ehk eCall süsteemid peavad kaasa minema tehnoloogilise arenguga ning ei tohi takistada sideettevõtetel 2G ja 3G võrkude sulgemist. Selleks 6  tuleb autotööstust julgustada ja vajadusel ka survestada võimalikult kiiresti üle minema uutele standarditele. 6) Nõustume, et EL vajab postkvant-krüptograafia (PQC) teemalist strateegiat. Samas peab küsimus olema pigem „kuidas“, mitte „miks“ või „millal“. Vajalik on välja töötada nõuded koostalitlusvõimele ja selge soovitus, kuhu PQC sobib ning välja toodud ka need alamjuhud, kuhu kvantvõtmelevi (QKD) sobib. Sujuva ülemineku tagab klassikaline ja PQC hübriidmudel, mistõttu tuleb investeeringud suunata selgelt rohkem PQC-sse kui QKD-sse, sest esimene tagab rohkem turvalisi ühendusi kulutatud raha kohta. 4.2 Järgnevas põhjendame ja selgitame oma ettepanekuid lähemalt: Ettepanek on võetud 1. Valges raamatus esitatud plaanide ebaselgus ja teadmiseks. vastassuunalised ettepanekud Euroopa Komisjon on valges raamatus kirjeldanud päris hästi digitaristu ja elektroonilise side teenuste olulisust tänapäevases maailmas. Näites on välja toodud, et need on kõigi teiste sektorite konkurentsivõime eelduseks. Õigesti on kirjeldatud ka mitmeid aktuaalseid digitaristuga seotud väljakutseid, näiteks et aastaks 2030 gigabitiühiskonnani jõudmine praeguste trendide juures ei ole tõenäoline ja et finantseerimisvajadus on väga suur. Välja pakutud võimalike lahenduste eesmärgid on järgmised: ergutada tuleviku digitaristu ehitamist, tulla toime uutele tehnoloogiatele ja ärimudelitele üleminekuga, rahuldada lõppkasutajate ühenduvuse vajadusi, toetada majanduse konkurentsivõimet ja tagada turvaline ning vastupidav taristu. Kuigi neid eesmärke saab toetada, ei näi enamik valges raamatus välja pakutud võimalikest lahendusest aitavat praktikas kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele. Kohati on esitatud lahendused meie hinnangul isegi üksteisele vasturääkivad või elulisi asjaolusid eiravad ja ebapraktilised. Valges raamatus rõhutatakse suurt investeeringute vajadust digitaalse kümnendi eesmärkide saavutamist soodustava infrastruktuuri arendamiseks. Samal ajal tuuakse välja, et EL-i elektroonilise side sektori finantsolukord ja investeerimisvõimekus on murettekitav. See viitab asjaolule, et kuigi on olemas selge arusaam vajadusest väga mahukate lisainvesteeringute järele, on teada, et tegelikkuses pole piisavalt finantsressursse nende ideaalide teostamiseks. Valges raamatus puuduvad sisulised ettepanekud ja praktilised lahendused, milliste meetmetega oleks reaalselt võimalik olukorda, sh sideettevõtete investeerimiskeskkonda parandada. 4.3 2. Suund ühisturu tugevdamisele läbi suurte globaalsete üle- Ettepanek on võetud Euroopaliste telekomide eelistamise teadmiseks. Valges raamatus on rõhutatud konkurentsi, innovatsiooni ja tarbijate Osaliselt arvestatud valikuvabaduse tähtsust. Samal ajal tuuakse aga puudusena välja, et (seisukoht 1.4). Euroopas puuduvad n.ö hiid-telkod (pan-European telecoms). Konkurents sunnib ettevõtteid pidevalt oma teenuseid parandama ja uusi lahendusi otsima. On tõsi, et Euroopas on seni oldud kohati liiga ettevaatlikud telekomiturul toimuvate potentsiaalsete liitumiste (MA tehingute) suhtes. Ei saa välistada, et Euroopas on riike, milles on see takistanud mastaabiefekti saavutamist ning pidurdanud kohati ka investeerimisvõimekust. Kuigi on hea, et seda probleemi 7  on mõistetud, ei saa me heaks kiita valgest raamatust välja loetavat kavatsust liikuda suure hooga teise ja samavõrd probleemsesse äärmusesse, asudes looma regulatiivseid eeliseid eelkõige just suurtele kogu Euroopas piiriüleselt tegutsevatele telekomioperaatoritele. Üksnes suurte globaalsete ettevõtete eelistamine võib vähendada tarbijate valikuid ega ole lõppkokkuvõttes nende huvides. On oht, et iseäranis väikeriikide nagu Eesti tarbijad jäävad sellises regulatiivses keskkonnas vaeslapse ossa. Telekomiäri on väga investeerimismahukas ja eeldab mastaabiefekti, kuid samas on oluline, et telekomioperaatoril oleks arusaam kohalikust turust, kohalike tarbijate eripäradest ja eelistustest ning väga hea taju kohaliku kogukonna vajadustest ning ootustest, sh konkreetse riigi majanduskeskkonnast. Kokkuvõttes võib Euroopas tegutsevate telekomioperaatorite arvu oluline kahanemine viia valikuvõimaluste vähenemiseni ja kehvemale teenuse kvaliteedini ning turvariskide suurenemiseni koondunud teenuse kaudu. Turuosaliste arvu vähenemine suurendab sõltuvust üksikutest suurtest üleeuroopalistest ettevõtetest, mis võib olla riskantne ka laiemalt julgeoleku ja sideteenuste toimepidevuse seisukohast. Samuti võib selline regulatiivne keskkond luua turutõkkeid uutele tulijatele, mis takistab sektori mitmekesisust ja piirab uute ja innovaatiliste ettevõtete turule sisenemist. Kokkuvõttes ei saa pakutud lähenemist pidada positiivseks arenguks, kuna see võib piirata teenuste kvaliteeti, kiirust, personaalsust ning konkurentsi, mis on oluline innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu edendamiseks. Siiski on väga oluline piiriüleste projektide toetamine, nt transpordikoridoride toetusmeetmed. Üleeuroopaliste sideettevõtete tekke soodustamise asemel võiks olla fookus üle-piiriliste projektide rahastamisel, kuna see on ühenduvuse saavutamiseks oluline. Lisaks vajab selgitamist, mida mõeldakse päritolumaa (country of origin) põhimõtte all telekommunikatsioonisektori kontekstis. Mida selle põhimõtte rakendamine meile tähendaks? Kas see ei töötaks võrdsetele mängureeglitele vastu, kui meie riiki tuleb teenust pakkuma keegi, kes allub teistsugustele reeglitele kui need ettevõtted, kes on asutatud siin? 4.4 3. Tuumikvõrgu tsentraliseerimine Ettepanek on võetud Valges raamatus on ühe lahendusena välja pakutud tuumikvõrkude teadmiseks. tsentraliseerimist. Kindlasti võimaldavad tsentraalsed lähenemised teatud kokkuhoidu, kuid seda küsimust ei saa vaadata üksnes kitsalt majanduslikust ja ühisturu loomise aspektist. Tsentraliseeritud võrgustruktuurid on muu hulgas haavatavamad (küber)rünnakutele, kuna ühe kriitilise punkti kompromiteerimine mõjutab kogu võrku. See suurendab riske, mis on seotud nii andmete kui ka üldise turvalisusega. Kui tuumikvõrk on tsentraliseeritud, siis põhjustavad üksikud rikked või tehnilised probleemid laiaulatuslikke katkestusi, mis mõjutavad samaaegselt väga suurt hulka kasutajaid ja teenuseid. Tsentraliseerimine piirab ka võrgu arengu paindlikkust ja kohandamisvõimet kiiresti muutuvatele nõudmistele ja tehnoloogilistele uuendustele, mis on olulised digitaalse 8  infrastruktuuri pidevaks arenguks. Samuti piiravad need uuenduslike lahenduste ja teenuste arendamist ning kasutuselevõtmist, kuna need sõltuvad ühest või kahest monopoolsest ettevõttest ning kesksest kontrollist, valikute puudumisest. Tuumikvõrgu tehnoloogia seab kindlad nõuded ka ülejäänud võrgu osadele (peab olema ühilduv), mis tekitab omakorda sunnitud valikuid ja tarnega seotud kitsaskohti (tarneraskused, valikute puudumise tõttu hinnatõus). Praegust geopoliitilist olukorda arvesse võttes ei ole pakutud lahendus kuidagi põhjendatud ega mõistlik ka riikide julgeoleku ning elutähtsate teenuste toimimise seisukohalt, kui kogu võrgu toimimine sõltub sedavõrd tugevalt tsentraliseeritud. 4.5 4. Sagedushaldus ja sageduslubade regulatsioon Arvestatud (seisukohad Valges raamatus esitatud lähenemine on liiga tsentraalne. Jäetakse 1.9 ja 1.10). arvestamata, et liikmesriikide vahel on märkimisväärseid erinevusi, mida tsentraalne mudel ei võimalda arvestada. Liikmesriikidel on oma unikaalsed turutingimused, võrguinfrastruktuurid ja sageduslaiuste kasutuselevõtu ajakavad, mis võivad tsentraliseeritud lähenemise korral jääda tähelepanuta ning olla arengut hoopis aeglustavad või koguni kahjustavad. Näiteks võib ühe riigi geograafiline asend või majanduslik olukord nõuda teistsugust lähenemist või vajadust sageduste kasutamise järele. Näiteks tuleb idapiiri riikidel koordineerida sagedusi Venemaaga. Tänane mudel, milles teatavad sagedushalduse ühtsed üldprintsiibid kehtestatakse Euroopa Liidu tasandil ja nende piiride raames konkreetsetele liikmesriikidele on jäetud paindlikkus ja otsustusvabadus, on optimaalne lähenemine ega vaja muutmist. Kohalikud regulaatorid tunnevad paremini konkreetse riigi vajadusi ja on seetõttu võimelised paremini pakkuma paindlikumaid ja asjakohasemaid lahendusi sagedushaldusega seotud küsimustes. Tsentraalne lähenemine piiraks nende võimet kiiresti reageerida muutuvatele turutingimustele või tehnoloogilistele uuendustele. Sageduslubade oksjonite ja sageduslaiuste haldamine kohalikul tasandil võimaldab liikmesriikidel kujundada poliitikat, mis toetab kohalikku majandust ja e�evõtluskeskkonda, tagades samal ajal, et sageduskasutus on kooskõlas riiklike eesmärkide ja prioriteetidega. Tagamaks kõige tõhusamat ja asjakohasemat tegutsemist, peavad sagedushaldus ja loamenetlused jääma ka edaspidi liikmesriikide pädevusse. 4.6 5. 2G ja 3G sulgemine ning eCall Arvestatud (seisukoht 2G või/ja 3G võrkude kiireks sulgemiseks soodsa regulatiivse 1.11). keskkonna loomine on vajalik samm digitaalse infrastruktuuri moderniseerimisel. Pärandtehnoloogiate sulgemine võimaldab ressursse suunata uute tehnoloogiate, nagu 4G ja 5G ja tulevikus ka 6G arendamisse ja laiendamisse ja aitab kahandada ka telekomisektori keskkonnajalajälge. Kaasaegsed mobiilsidevõrgutehnoloogiad pakuvad paremat ühenduvust, kiiremaid andmeedastuskiirusi ja võimaldavad pakkuda uusi teenuseid. Seda on rõhutatud ka käesolevas dokumendis. 9  eCall on teavitussüsteem, mis võimaldab hädaabikõne tegemist liiklusõnnetuste korral. Kuna eCall töötab praegu 2G võrgus, on oluline, et ka eCall süsteemid suudaksid kaasa minna tehnoloogia arenguga ega takistaks sideettevõtetel 2G/3G võrkude sulgemist. eCall süsteemile on vaja leida lahendus, mis võimaldab selle toimimist ka 4G ja 5G võrgus ehk tehnoloogianeutraalselt. See tagab, et eCall jääb toimima ka pärast 2G/3G võrkude sulgemist ning seejuures on välistatud legacy tehnoloogiate (2G, 3G) pikaajaline säilitamine. 3G on Telial näiteks juba suletud ja seda teevad peagi ka teised Eesti mobiilioperaatorid. Võrgu optimaalseks haldamiseks ja kvaliteedi tagamiseks on vaja legacy sulgeda ning suunata investeeringud uutesse võrkudesse, mitte olemasoleva legacy ülevalhoidmisse. Vastasel juhul pidurdab see innovatsiooni ja võrkude kaasajastamist märkimisväärselt. Autotööstusel on oluline roll eCall teenuse ülemineku võimaldamisel 2G võrgust teistesse (nt 4G või 5G) võrkudesse. Autotööstust tuleks julgustada ja vajadusel survestada üle minema uutele standarditele võimalikult kiiresti ja tegema vajalikke muudatusi, mis toetaksid eCall’i toimimist kaasaegsetes võrkudes. Soovituslikus korras üleminek ei motiveeri piisavalt. Usume, et need meetmed aitavad kaasa Euroopa digitaalse infrastruktuuri tugevdamisele ja moderniseerimisele, tagades samal ajal, et vajalikud teenused jäävad toimima ka tulevikus. 4.7 6. Kvant- ja postkvant tehnoloogiate kasutamine Ettepanek on võetud Valges raamatus on postkvant-krüptograafia (post-quantum teadmiseks. cryptography (PQC)) ja kvantvõtmelevi (quantum key distribution Osaliselt arvestatud (QKD)) kahetsusväärselt omavahel seostatud, kuid need on (seisukoht 1.19). tegelikult erinevad. QKD-d peetakse USA riikliku julgeolekuagentuuri1 ja Saksamaa föderaalse infoturbeameti (BSI) poolt vähem optimaalseks lahenduseks. Seega on QKD praktiline kasutus pigem piiratud võrredes PQC-ga, mida kasutatakse massiivselt erinevates teenustes, näiteks Cloudflare ja Google poolt. QKD nõuab eritellimusel valmistatud riistvara ja optikat ning pakub kõrgeimat turvagarantiid piiratud territooriumil, nõudes usaldusväärseid vahenduspunkte. Hübriidsetel PQC/QKD lahendustel on vähem kasutusviise kui puhastel PQC lahendusel. Neid võib küll olemas olla, aga majanduslikus vaates on need kallimad ja vähem kasulikud. Märgime, et iga QKD rakendamine peab nagunii kasutama pärast võtme jaotamise sammu andmevahetuseks sümmeetrilist krüptograafiat. Mis tahes riistvarasüsteemi (olgu PQC-d rakendav kiip või QKD-d rakendav seade) saab rakendada vigadega. Tarkvararakenduse (nagu PQC) korral on vead kergemini parandatavad. Matemaatiliselt on tõestatud, et turvaliseks suhtluseks ei ole vaja ühekordset šifrit (one time pad - OTP) ja seda saab asendada õigesti ehitatud krüptograafiaga. QKD seab need faktid kahtluse alla, pakkudes selle asemel füüsikapõhist usalduskomponenti. See pole vale, kuid nõuab ulatuslikke investeeringuid ja muudatusi majanduses. 10  Selgitame, et QKD jaoks kasutatava tingimusteta turvalise autentimisskeemi (kui valges paberis on mõeldud sõnumiautentimiskoode) jaoks leiduvad mõistlikult lihtsad konstruktsioonid, mis tuginevad lõplike korpuste omadustele. Kuid asjaolu, et QKD vajab autentimislahendust, viitab eelkõige sellele, et QKD abil ei ole võimalik saada täiesti turvalist ühekordset šifriplokki (OTP). Selle asemel on lühikesest ja täiesti turvalisest OTP-st alustades võimalik see QKD abil laiendada pikaks täiesti turvaliseks OTP-ks. See on oluline muutus tavalises QKD narratiivis. Nõustume sellega, et EL vajab PQC teemalist strateegiat. Eriti arvestades, et suured tehnoloogiaettevõtted juba rakendavad seda. Samas peab küsimus olema pigem „kuidas“, mitte „miks“ või „millal“. Selleks peavad olemas olema nõuded koostalitlusvõimele ja selge soovitus, kuhu PQC sobib ning välja toodud ka need alamjuhud, kuhu QKD sobib. Valges raamatus ei ole käsitletud klassikalist + PQC hübriidmudelit, mis lubaks sujuvat üleminekut, mida QKD-ga ei saa. Seega leiame, et investeeringud tuleb suunata selgelt rohkem PQC-sse kui QKDsse, sest PQC tagab rohkem turvalisi ühendusi kulutatud raha kohta. 5. Telia Eesti AS 5.1 Telia arvamus valge raamatu "Kuidas rahuldada Euroopa Ettepanek on võetud digitaristu vajadusi?“ osas teadmiseks. 1. Valges raamatus esitatud plaanide ebaselgus ja vastassuunalised ettepanekud Valges raamatus on kirjeldatud väljakutseid ja võimalikke lahendusi Euroopa digitaristu arendamiseks. Paraku ei näi enamik neist aitavat praktikas kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele. Kohati on esitatud lahendused isegi üksteisele vasturääkivad või elulisi asjaolusid eiravad ja ebapraktilised. Dokumendis rõhutatakse suurt investeeringute vajadust Digital Decade´i eesmärkide saavutamist soodustava infrastruktuuri arendamiseks. Samal ajal tuuakse välja, et ELi elektroonilise side sektori finantsolukord ja investeerimisvõimekus on murettekitav. See viitab asjaolule, et kuigi on olemas selge arusaam vajadusest väga mahukate lisainvesteeringute järele, on teada, et tegelikkuses pole piisavalt finantsressursse nende ideaalide teostamiseks. Dokumendis puuduvad sisulised ettepanekud ja praktilised lahendused, milliste meetmetega oleks reaalselt võimalik olukorda, sh telekomide investeerimiskeskkonda parandada. Leiame, et dokument peaks sisaldama selgemaid ettepanekuid (sh nt riigiabi või muudeks meetmeteks), mis aitaksid ka tegelikult püstitatud eesmärke saavutada. 5.2 2. Suund ühisturu tugevdamisele läbi suurte globaalsete üle- Arvestatud (seisukoht Euroopaliste telekomide eelistamise 1.4). Dokumendis on rõhutatud konkurentsi, innovatsiooni ja tarbijate valikuvabaduse tähtsust. Samal ajal tuuakse aga puudusena välja, et Euroopas puuduvad n.ö hiid-telkod (pan-European telecoms). Konkurents sunnib ettevõtteid pidevalt oma teenuseid parandama ja uusi lahendusi otsima. On tõsi, et Euroopas on seni oldud kohati 11  liiga ettevaatlikud telekomiturul toimuvate potentsiaalsete liitumiste (MA tehingute) suhtes. Ei saa välistada, et Euroopas on riike, milles on see takistanud mastaabiefekti saavutamist ning pidurdanud kohati ka investeerimisvõimekust. Kuigi on hea, et seda probleemi on mõistetud, ei saa me heaks kiita valgest raamatust välja loetavat kavatsust liikuda suure hooga teise ja samavõrd probleemsesse äärmusesse, asudes looma regulatiivseid eeliseid eelkõige just suurtele kogu Euroopas piiriüleselt tegutsevatele telekomioperaatoritele. Üksnes suurte globaalsete ettevõtete eelistamine võib vähendada tarbijate valikuid ega ole lõppkokkuvõttes nende huvides. On oht, et iseäranis väikeriikide nagu Eesti tarbijad jäävad sellises regulatiivses keskkonnas vaeslapse ossa. Telekomiäri on väga investeerimismahukas ja eeldab mastaabiefekti, kuid samas on oluline, et telekomioperaatoril oleks arusaam kohalikust turust, kohalike tarbijate eripäradest ja eelistustest ning väga hea taju kohaliku kogukonna vajadustest ning ootustest, sh konkreetse riigi majanduskeskkonnast. Kokkuvõttes võib Euroopas tegutsevate telekomioperaatorite arvu oluline kahanemine viia valikuvõimaluste vähenemiseni ja kehvemale teenuse kvaliteedini ning turvariskide suurenemiseni koondunud teenuse kaudu. Turuosaliste arvu vähenemine suurendab sõltuvust üksikutest suurtest üle-Euroopalistest ettevõtetest, mis võib olla riskantne ka laiemalt julgeoleku ja sideteenuste toimepidevuse seisukohast. Samuti võib selline regulatiivne keskkond luua turutõkkeid uutele tulijatele, mis takistab sektori mitmekesisust ja piirab uute ja innovaatiliste ettevõtete turule sisenemist. Kokkuvõttes ei saa pakutud lähenemist pidada positiivseks arenguks, kuna see võib piirata teenuste kvaliteeti, kiirust, personaalsust ning konkurentsi, mis on oluline innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu edendamiseks. 5.3 3. Tuumikvõrgu tsentraliseerimine Ettepanek on võetud Dokumendis on ühe lahendusena välja pakutud tuumikvõrkude teadmiseks. tsentraliseerimist. Kindlasti võimaldavad tsentraalsed lähenemised teatud kokkuhoidu, kuid seda küsimust ei saa vaadata üksnes kitsalt majanduslikust ja ühisturu loomise aspektist. Tsentraliseeritud võrgustruktuurid on muu hulgas haavatavamad (küber)rünnakutele, kuna ühe kriitilise punkti kompromiteerimine mõjutab kogu võrku. See suurendab riske, mis on seotud nii andmete kui ka üldise turvalisusega. Kui tuumikvõrk on tsentraliseeritud, siis põhjustavad üksikud rikked või tehnilised probleemid laiaulatuslikke katkestusi, mis mõjutavad samaaegselt väga suurt hulka kasutajaid ja teenuseid. Tsentraliseerimine piirab ka võrgu arengu paindlikkust ja kohandamisvõimet kiiresti muutuvatele nõudmistele ja tehnoloogilistele uuendustele, mis on olulised digitaalse infrastruktuuri pidevaks arenguks. Samuti piiravad need uuenduslike lahenduste ja teenuste arendamist ning kasutuselevõtmist, kuna need sõltuvad ühest või kahest monopoolsest ettevõttest ning kesksest kontrollist, valikute puudumisest. Tuumikvõrgu tehnoloogia seab kindlad nõuded ka ülejäänud võrgu osadele (peab olema ühilduv), mis tekitab 12  omakorda sunnitud valikuid ja tarnega seotud kitsaskohti (tarneraskused, valikute puudumise tõttu hinnatõus). Praegust geopoliitilist olukorda arvesse võttes ei ole pakutud lahendus kuidagi põhjendatud ega mõistlik ka riikide julgeoleku ning elutähtsate teenuste toimimise seisukohalt, kui kogu võrgu toimimine sõltub sedavõrd tugevalt tsentraliseeritud. 5.4 4. Vaskvõrgu sulgemine ja üleminek kaasaegsetele Arvestatud (seisukoht tehnoloogiatele 1.6). Dokumendi kohaselt nõuab digitaalse kümnendi eesmärkide saavutamine ELis tervikuna hinnanguliselt kuni 148 miljardi euro suurust investeeringut. Lisaks võib transpordikoridoride täielik katmine nõuda täiendavat 26-79 miljardi euro suurust investeeringut. See tähendab, et Digital Decade eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute suurusjärguks on üle 200 miljardi euro. Samas tõdetakse, et ELi elektroonilise side sektori praegune finantsolukord tekitab muret ning keskmiselt on kasutaja kohta teenitav tulu ELis selgelt madalam kui näiteks USA-s, Jaapanis või Lõuna-Koreas. Samuti on ELis langenud investeeringutasuvus ning ka kapitalikulutused per capita on madalamad. Jääb arusaamatuks, kuidas või milliste meetmetega plaanitakse mahajäämust vähendada või soovitud eesmärkideni jõuda. Seda enam, et Euroopa Liidus on juba loodud telekomisektori üle reguleerimisega finantsolukord, mis on kahjustanud sektori investeerimisvõimekust. Vaskvõrkude sulgemine ja asendamine optilise võrguga või ka mõne alternatiivse tehnoloogiaga (nt 5G FWA) on aeganõudev protsess, kuna see hõlmab klientide migreerimist uuele tehnoloogiale. Kui migratsioon toimub optilisele võrgule, siis on vajalik ka füüsilise infrastruktuuri ümber ehitamine. Arvestada tuleb, et kõik piirkonnad ei pruugi vajada või ka võimaldada tingimata just optilise võrgu katvust. Mõnedes piirkondades (nt haja-asustusega piirkonnad) võib kaasajastatud vaskvõrk olla piisav ja majanduslikult mõistlikum. Lisaks on arusaamatu, miks ei ole dokumendis optilise võrgu kõrval arvesse võetud teiste tehnoloogiate, nagu mobiilside- ja satelliitvõrkude, märkimisväärset potentsiaali. Need alternatiivid võivad teatud juhtudel (nt haja-asustusega piirkonnad) pakkuda paindlikumaid ja kulutõhusamaid lahendusi. Muu hulgas peame oluliseks, et loodav regulatiivne keskkond välistaks vaskvõrgutehnoloogiate ex ante reguleerimise. Samaaegselt ei saa teha kahte asja: ühelt poolt liikuda vaskvõrkude osakaalu kiire vähendamise (ja seeläbi kaasaegsete tehnoloogiate osakaalu suurendamise suunas) ja paralleelselt piirata võimalike regulatiivsete koormistega vaskvõrgu kiiret asendamist kaasaegsete tehnoloogiatega. Arvestades kõiki vajalikke investeeringuid ja ressursikulu ei ole vaskvõrgu sulgemiseks konkreetse üle-Euroopalise tähtaja määramine realistlik ega ka mõistlik. Küll aga oleks otstarbekas kaaluda Euroopa Liidu poolt täiendavate lihtsate ja paindlike riigiabimeetmete loomist, mis oleksid suunatud just vaskvõrgu tehnoloogiate asendamisele. 13 5.5 5. Sagedushaldus ja sageduslubade regulatsioon Arvestatud (seisukohad Dokumendis esitatud lähenemine on liiga tsentraalne. Jäetakse 1.9 ja 1.10). arvestamata, et liikmesriikide vahel on märkimisväärseid erinevusi, mida tsentraalne mudel ei võimalda arvestada. Liikmesriikidel on oma unikaalsed turutingimused, võrguinfrastruktuurid ja sageduslaiuste kasutuselevõtu ajakavad, mis võivad tsentraliseeritud lähenemise korral jääda tähelepanuta ning olla arengut hoopis aeglustavad või koguni kahjustavad. Näiteks võib ühe riigi geograafiline asend või majanduslik olukord nõuda teistsugust lähenemist või vajadust sageduste kasutamise järele. Tänane mudel, milles teatavad sagedushalduse ühtsed üldprintsiibid kehtestatakse Euroopa Liidu tasandil ja nende piiride raames konkreetsetele liikmesriikidele on jäetud paindlikkus ja otsustusvabadus, on optimaalne lähenemine ega vaja muutmist. Kohalikud regulaatorid tunnevad paremini konkreetse riigi vajadusi ja on seetõttu võimelised paremini pakkuma paindlikumaid ja asjakohasemaid lahendusi sagedushaldusega seotud küsimustes. Tsentraalne lähenemine piiraks nende võimet kiiresti reageerida muutuvatele turutingimustele või tehnoloogilistele uuendustele. Sageduslubade oksjonite ja sageduslaiuste haldamine kohalikul tasandil võimaldab liikmesriikidel kujundada poliitikat, mis toetab kohalikku majandust ja ettevõtluskeskkonda, tagades samal ajal, et sageduskasutus on kooskõlas riiklike eesmärkide ja prioriteetidega. Tagamaks kõige tõhusamat ja asjakohasemat tegutsemist, peavad sagedushaldus ja loamenetlused jääma ka edaspidi liikmesriikide pädevusse. 5.6 6. 2G ja 3G sulgemine ning eCall Arvestatud (seisukoht 2G või/ja 3G võrkude kiireks sulgemiseks soodsa regulatiivse 1.11). keskkonna loomine on vajalik samm digitaalse infrastruktuuri moderniseerimisel. Pärandtehnoloogiate sulgemine võimaldab ressursse suunata uute tehnoloogiate, nagu 4G ja 5G ja tulevikus ka 6G arendamisse ja laiendamisse ja aitab kahandada ka telekomisektori keskkonnajalajälge. Kaasaegsed mobiilsidevõrgutehnoloogiad pakuvad paremat ühenduvust, kiiremaid andmeedastuskiirusi ja võimaldavad pakkuda uusi teenuseid. Seda on rõhutatud ka käesolevas dokumendis. eCall on teavitussüsteem, mis võimaldab hädaabikõne tegemist liiklusõnnetuste korral. Kuna eCall töötab praegu 2G võrgus, on oluline, et ka eCall süsteemid suudaksid kaasa minna tehnoloogia arenguga ega takistaks telkodel 2G/3G võrkude sulgemist. eCall süsteemile on vaja leida lahendus, mis võimaldab selle toimimist ka 4G ja 5G võrgus ehk tehnoloogianeutraalselt. See tagab, et eCall jääb toimima ka pärast 2G/3G võrkude sulgemist ning seejuures on välistatud legacy tehnoloogiate (2G, 3G) pikaajaline säilitamine. 3G on Telial näiteks juba suletud ja seda teevad peagi ka teised Eesti mobiilioperaatorid. Võrgu optimaalseks haldamiseks ja kvaliteedi tagamiseks on vaja legacy sulgeda ning suunata investeeringud uutesse võrkudesse, mitte olemasoleva legacy ülevalhoidmisse. Vastasel juhul pidurdab see innovatsiooni ja võrkude kaasajastamist märkimisväärselt. 14  Autotööstusel on oluline roll eCall teenuse ülemineku võimaldamisel 2G võrgust teistesse (nt 4G või 5G) võrkudesse. Autotööstust tuleks julgustada ja vajadusel survestada üle minema uutele standarditele võimalikult kiiresti ja tegema vajalikke muudatusi, mis toetaksid eCall’i toimimist kaasaegsetes võrkudes. Soovituslikus korras üleminek ei motiveeri piisavalt. Usume, et need meetmed aitavad kaasa Euroopa digitaalse infrastruktuuri tugevdamisele ja moderniseerimisele, tagades samal ajal, et vajalikud teenused jäävad toimima ka tulevikus. 5.7 7. Regulatiivse koormuse vähendamine Ettepanek on võetud Toetame kõiki valges raamatus toodud ettepanekuid regulatiivse teadmiseks. koormuse ja sellega kaasneva bürokraatia vähendamiseks. Väga Osaliselt arvestatud õigeks ja ajakohaseks sammuks peame (peatükk 3.2.7) esitatud (seisukoht 1.7). ettepanekut hulgiturgude dereguleerimiseks, mis aitab kaasa Euroopa digitaalse infrastruktuuri tugevdamisele ja majanduskasvule. Oleme veendunud, et selline lähenemine soodustab innovatsiooni ja konkurentsi, mis on hädavajalik Euroopa digitaalse infrastruktuuri arenguks. Leiame, et ex-ante regulatsiooni rakendamine on äärmiselt bürokraatlik ning aeganõudev protsess, mis on koormav ning takistab innovatsiooni kuna ei käi alati kaasas uute tehnoloogiate kiire arenguga. Tänaseks on enamikes ELi riikides telekomisektoris konkurentsiolukord väga tihe ja üha enam lisandub uusi tehnoloogilisi lahendusi (sh nt satelliitside ja OTT suhtlusrakendused), mis toimivad tehnoloogianuetraalselt erinevate võrkude põhiselt. Dereguleeritud turg ja konkurents tähendab rohkem valikuid tarbijatele, mis omakorda survestab ettevõtteid pidevalt parandama oma teenuste kvaliteeti ja hinnakujundust. Kindlasti ei saa toetada üle-Euroopaliselt ühtse juurdepääsuregulatsiooni (access regulation) loomist. See pärsib väiksemate ja innovaatilisemate riikide arengut ja võimalusi. Tehnoloogilised lahendused, mis võivad olla asjakohased ja sobivad suurtes riikides, ei pruugi olla kohaldatavad väiksemates riikides, kas geograafilisest olukorrast, tehnoloogia arengust või kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest tulenevalt. Kuna kohalik kontekst on riigiti märkimisväärselt erinev (vt ka selgitusi sagedushalduse alajaotus), tooks üle-Euroopaliselt ühtset juurdepääsuregulatsiooni loomine pigem kahju, mitte kasu. 15