Raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Failid

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/24-0562 - Raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0d73be3d-4585-484b-9c65-20fc424ab663 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0d73be3d-4585-484b-9c65-20fc424ab663?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Justiitsministeerium Meie 28.05.2024 nr 1.1-10.1/935-8 Raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Esitame Teile teistkordseks kooskõlastamiseks raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (endise nimega raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu) koos seletuskirja ja märkuste tabeliga, mis on lisatud käesolevale kirjale. Palume Teie seisukohta kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) märkuste tabel (lisa 4). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Vabaühenduste Liit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Audiitorkogu Finantsinspektsioon Rail Baltic Estonia OÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda FinanceEstonia MTÜ Raamatupidamise Toimkond Eesti Raamatupidajate Kogu Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon PriceWtrehouseCoopers AS AS SEB Pank Kersti Rahlin 5885 1391 [email protected] 2 Lisa 3 Raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) KUTSEEKSAMI Lisa Alamosa VALDKOND TEEMA JAGU 1 Raamatupidamise Eesti finantsaruandluse standardite eriosa 2 1.1 alamosa 1.1.1 arvestus, sealhulgas raamatupidamine finantsarvestus Eesti finantsaruandluse standard ja selle tõlgendused 1.1.2 õigus majandushaldusõigus 3 1.2 IFRS alamosa 1.2.1 arvestus, sealhulgas raamatupidamine rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ja nende tõlgendused 4 1.3 Rahanduse ja juhtimise alamosa 1.3.1 ettevõtte rahandus juhtimis- ja kuluarvestus ning maksuarvestus finantsjuhtimine 1.3.2 juhtimine ärijuhtimine mikro- ja makroökonoomika 5 1.4 Raamatupidamise õiguse alamosa 1.4.1 õigus tsiviilõiguse üldosa ühinguõigus võlaõigus tööõigus pankrotiõigus maksuõigus Vandeaudiitori Vandeaudiitori kutsetegevuse 2 eriosa 6 2.1 standardite alamosa 2.1.1 arvestus, sealhulgas audiitortegevus vande- ja siseaudiitori ning audiitorühingu tegevuse alused audiitortegevuse seaduse §-s 46 sätestatud kutsetegevuse standardid ja tõlgendused riskijuhtimine, sisekontroll ja siseaudiitori kutsetegevus infotehnol 2.1.2 oogia 2.1.3 matemaatika ja statistika 7 2.2 Vandeaudiitori õiguse alamosa 2.2.1 õigus ühinguõigus, sealhulgas hea ühingujuhtimise tava majandushaldusõigus kaubandusõigus karistusõigus 2.3 Isikuomaduste kontroll - essee Isikuomaduste kontroll - vestlus Isikuomaduste kontroll - test Avaliku õiguse 3 eriosa 8 3.1 Riigi- ja haldusõiguse alamosa 3.1.1 õigus riigiõigus, sh avaliku sektori juhtimine haldusmenetlus 9 3.2 Vastavusauditi standardi alamosa 3.2.1 arvestus, sealhulgas audiitortegevus vandeaudiitori tegevuse alused Tunnustamise 4 sobivustest 10 4.1 Sobivustesti õiguse alamosa 4.1.1 õigus tsiviilõiguse üldosa ühinguõigus, sealhulgas hea ühingujuhtimise tava majandushaldusõigus kaubandusõigus võlaõigus tööõigus pankrotiõigus maksuõigus karistusõigus 5 Siseaudiitori kutsetegevuse . Siseaudiitori eriosa 11 5.1 standardite alamosa 5.1.1 arvestus, sealhulgas audiitortegevus audiitortegevuse seaduse §-s 70 sätestatud kutsetegevuse standardid ja tõlgendused Avaliku sektori siseaudiitori 12 5.2 alamosa 5.2.1 IIA CGAP 13 5.3 Siseaudiitori atesteerimise alamosa 5.3.1 IIA CIA 5.4 Isikuomaduste kontroll - essee 6 Kestlikkusarvestuse Euroopa kestlikkusaruandluse . eriosa 14 6.1 standardite alamosa 6.1.1 arvestus sh kestlikkusarvestus Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ja juhendmaterjal 6.1.2 õigus majandushaldusõigus 15 6.2 Kestlikkusarvestuse õiguse alamosa 6.2.1 õigus tsiviilõiguse üldosa keskkonnaõigus sotsiaalõigus tööõigus ühinguõigus, sealhulgas hea ühingujuhtimise tava Lisa Raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“ Lisa 5 (muudetud sõnastuses) Alamosa: 1.4 Raamatupidamise õiguse alamosa Valdkond: 1.4.1 Õigus Valdkonna ja teemade allikad ning allika asjakohasus Allikas Allika asjakohas us 1 Tsiviilseadustiku üldosa seadus B 2 Äriseadustik A 3 Mittetulundusühingute seadus C 4 Sihtasutuste seadus C 5 Tulundusühistuseadus C 6 Asjaõigusseadus B 7 Võlaõigusseadus B 8 Töölepingu seadus A 9 Pankrotiseadus B 10 Saneerimisseadus B 11 Maksukorralduse seadus B 12 Tulumaksuseadus A 13 Sotsiaalmaksuseadused A 14 Käibemaksuseadus A 15 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus B 16 Muud maksuseadused C 17 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus B 18 Isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679 C Allikate alajaotused ning liigitus põhi- ja lisasäteteks* 1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) Viide Sätte pealkiri P L sättele § 24, 25, Juriidiline isik X 31, 38, 46 §-d 49-50 Asja mõiste X §-d 66-661 Vara mõiste, ettevõtte mõiste X § 67 Tehingu mõiste X § 72 Tahteavalduse tagasivõtmine X § 76 Käsutusõiguse piiramine ja välistamine X § 77-83, Tehingu vorm X 111 §-d 84-89 Tehingu tühisus X §-d 90- Tehingu tühistamine X 101 §-d 34, Esindamine X 115-131 §-d 134- Tähtaeg ja tähtpäev X 137 §-d 142- Aegumine X 169 2. Äriseadustik (ÄS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 137- Osaühingu (aktsiaseltsi) asutamine X 147, 242- 255 § 148, Osa, selle võõrandamine, osaga ja osanikuga seotud X 149, 150, eriõigused § 1541 §-d 192- Osakapitali (aktsiakapitali) suurendamine X 1962, 338- 3512 §-d 197- Osakapitali (aktsiakapitali) vähendamine X 2001, 352- 363 § 59, 60 Ettevõtja kustutamine, aastaaruande esitamata jätmine X § 160-165, Omakapitali kasutamine ja muutmiskohustus X 276-285 §-d 179, Aruannete kinnitamine ja kasumi jaotamine X 334-337 §-d 168- Osaühingu (aktsiaseltsi) juhtimine X 191, 290- 330 § 135, Osaühingu (aktsiaseltsi) ja selle tegevusega seotud X 1 167 , 187, vastutus 221, 289, 2892 , 315, 327, 383, 384 § 235, Aktsiate liigid, eelisaktsia, vahetusvõlakiri X 237, 238, 241 3. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §1 Mõiste ja tegevuse piirangud X §-d 12-17 Liikmed X §-d 18-361 Juhtimine ja raamatupidamine X 4. Sihtasutuste seadus (SAS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 1, 2 Mõiste ja tegevuse piirangud X §-d 5-8 Asutamine X §-d 16-32 Juhtimine X §-d 33-39 Raamatupidamine X 5. Tulundusühistuseadus (TÜS) Viide Sätte pealkiri P L sättele § 1, 3 Mõiste ja äriseadustiku kohaldamine X § 11 Liikmed X § 55-59 Juhtimine ja raamatupidamine X 6. Asjaõigusseadus (AÕS) Viide Sätte pealkiri P L sättele § 6, 68, 70 Omandi mõiste, ühine omand X § 92 Vallasomandi tekkimine X § 119 Kinnisomandi tekkimine X § 172 Reaalservituudi mõiste X § 201 Kasutusvalduse mõiste X § 225 Isikliku kasutusõiguse mõiste X § 229 Reaalkoormatise mõiste X § 241 Hoonestusõiguse mõiste X § 256 Ostueesõiguse mõiste X § 276 Pandi mõiste X § 281 Käsipandi mõiste X § 297 Registerpandi mõiste X §-d 314- Õiguste pantimine, finantstagatis X 3143 §-d 325- Hüpoteegi mõiste, tekkimine ja lõppemine X 332 § 363, § Kohtulik hüpoteek X 363¹, § 364 7. Võlaõigusseadus (VÕS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 1-7 Põhimõisted X §-d 8-13 Leping X § 27 Olulistes tingimustes kokkuleppe puudumine X § 28 Hinna määramine X § 35-45 Tüüptingimused X § 46 Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu mõiste X § 52 Sidevahendi abil sõlmitud lepingu mõiste X §-d 63-70 Võlgnike paljusus võlasuhtes X §-d 71-75 Võlausaldajate paljusus võlasuhtes X § 80 Leping kolmanda isiku kasuks X §-d 91-94 Rahalise kohustuse täitmine X § 101 Õiguskaitsevahendid X § 113 Viivis X §-d 127- Kahju hüvitamine X 140 § 142, 145 Käenduse mõiste ja käendaja vastutus X § 155 Garantii mõiste X § 156, 157 Käsiraha mõiste X § 158-163 Leppetrahvi mõiste X § 164 Nõude loovutamine X § 175 Kohustuse ülevõtmine X §-d 179, Lepingu ülevõtmine, ettevõtte üleminek X 180 § 186 Võlasuhte lõppemise alused X § 188 Lepingust taganemise mõiste X § 195 Lepingu ülesütlemise mõiste X §-d 197- Tasaarvestus X 205 § 208 Müügilepingu mõiste X § 230 Müügigarantii X § 238 Tagasiostuõigusega müük X § 254, 255 Vahetusleping X § 256 Faktooringulepingu mõiste X § 259 Kinkeleping X § 271 Üürilepingu mõiste X § 339 Rendilepingu mõiste X § 361 Liisingulepingu mõiste X § 368 Litsentsilepingu mõiste X § 375 Frantsiisilepingu mõiste X § 389 Tasuta kasutamise lepingu mõiste X §-d 396, Laenuleping, intress X 397 § 398, 399 Laenulepingu korraline ja erakorraline ülesütlemine X §-d 401- Krediidileping, tarbijakrediidileping X 402 § 422 Kindlustusleping X § 619 Käsunduslepingu mõiste X § 635 Töövõtulepingu mõiste X § 658 Maaklerilepingu mõiste X § 670 Agendilepingu mõiste X § 1027 Alusetu rikastumine X § 1043, Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine X 1045 § 1048 Asjatundja ebaõige arvamuse õigusvastasus X § 1050 Süü vastutuse alusena X 8. Töölepingu seadus (TLS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §1 Töölepingu mõiste X § 3¹ Töösuhetest tuleneva nõude aegumistähtaeg X §5 Töötaja teavitamine töötingimustest X §-d 9-10 Tähtajaline tööleping X § 19 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest X § 21 Töölähetus X § 22 Saladuse hoidmise kohustus X § 23, 24 Konkurentsipiirangu kokkulepe, selle kehtivus pärast X töösuhte lõppemist §-d 29-41 Töötasu ja töötaja kulude ja kahju hüvitamine, töötaja X andmed §-d 54-71 Puhkus X § 100 Tööandja tasutav ülesütlemise hüvitis X §-d 85- Töölepingu ülesütlemine X 103 9. Pankrotiseadus (PankrS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 1-3 Pankroti ja pankrotimenetluse mõiste X §-d 9-10 Pankrotiavalduse esitamine X § 29 Pankrotimenetluse raugemine X § 35 Pankroti väljakuulutamise tagajärjed X §-d 93-99 Nõuete esitamine X § 1001 Nõuete kaitsmise kord ja tähtajad X §-d 109- Tagasivõitmine X 119 § 123 Vara välistamine pankrotivarast X § 128 Võlgniku raamatupidamise korraldamine X § 129 Ettevõtte tervendamise ja tegevuse lõpetamise otsustamine X § 146, 147 Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja elatise X maksmine § 148 Massikohustused X § 153 Nõuete rahuldamisjärgud X § 157 Pankrotimenetluse lõppemise alused X § 178 Kompromissi mõiste X 10. Saneerimisseadus Viide Sätte pealkiri P L sättele §2 Saneerimise mõiste X § 11 Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed X § 45 Saneerimiskava kinnitamise tagajärjed X § 49 Pankrotiavaldus saneerimiskava kehtivuse ajal X 11. Maksukorralduse seadus (MKS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 5,6 Maksuhaldur ja maksukohuslane X §-d 85-91, Maksu deklareerimine, arvutamine, maksudeklaratsioonide X 92-95 parandamine, sunniraha §-d 17, 18, Maksunõuded ja –kohustused, nende täitmine ja arvestus X 31 ja 32, e-maksuametis, maksuarvestuse seosed 56-58, raamatupidamisega, maksuvõla info ja intresside arvestus 105-107, 115-119 §-d 35-42 Nõuete ja kohustuste üleminek, kolmanda isiku vastutus X võõra maksukohustuste eest §-d 57 Maksuseadustest tulenevad erinõuded raamatupidamise X korraldamisele §-d 10-15, Maksuhalduri ülesanded, maksumenetlus ja tõendid X 43-50, 59- 721 §-d 83, 84 Majanduslikust sisust lähtuva tõlgendamise põhimõte X maksuõiguses §-d 111- Maksuvõlgade sissenõudmine X 1141, 128- 133 §-d 33, Maksukohustuste, kõrvalkohustuste ja tagastusnõude X 98-99, aegumistähtajad 106-107, 118, 132 12. Tulumaksuseadus (TuMS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 1-7 Füüsilise isiku, juriidilise isiku ja mitteresidendi X maksustamise põhimõtete erinevused §-d 12-22 Maksustatava tulu liigid ja nende maksustamise erisused X (millal rakendatakse tulumaksu kinnipidamist, millistest tululiikidest saab teha mahaarvamisi) §-d 13, 15, Füüsilise isiku tulude maksustamisel kehtivad X 17, 19 maksuvabastused ja nende rakendamise tingimused (eelkõige: lähetuskulud, isikliku sõiduauto hüvitis, stipendiumid) §-d 40-43 Tulumaksu kinnipidamine, maksuvaba tulu rakendamine, X tulumaksu määrad §-d 14 - Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulude ja kulude X 21, 32- arvestamine (ettevõtlusega seotud kulud, maksustava tulu 391, arvestamise eeskirjad) §-d 6, 43 Residentsuse määramine ja kontrollimine, residentsustõend X §-d 29-31 Mitteresidendi maksustamine X §-d 29, 43 Maksulepingutest tulenevad erisused mitteresidendi X maksustamisel ja nende rakendamise kord §-d 7, 53 Mitteresidendi püsiv tegevuskoht ja selle maksustamise X erisused § 48 Erisoodustused X § 49 Kingitused, annetused, vastuvõtukulud X § 50, 501, Dividendide ja muude kasumieraldiste maksustamine X 502 §-d 51, 52 Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed X § 8, § 50 Seotud isiku mõiste ja rakendus, siirdehinnad X lg 4-8 § 11 Tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja X sihtasutuste nimekiri (nimekirja saamise tingimused, soodustused) §-d 101 Maksualast koostööd mittetegeva jurisdiktsioonis asuva X juriidilise isiku tulu maksustamine 13. Sotsiaalmaksuseadused 13.1. Sotsiaalmaksuseadus (SMS) Viide Sätte pealkiri P L sättele § 1, 2 Sotsiaalmaksu mõiste ja objekt X § 2 lg 5-8, FIE sotsiaalmaks ja avansilised maksed X § 9 lg 3-51 §3 Sotsiaalmaksuvabastused (sh erinevused võrreldes X tulumaksuvabastustega) §3 Sotsiaalkindlustusmaksete tasumine mitteresidendi tasudelt X §6 Sotsiaalmaks erijuhtudel X 13.2 Ravikindlustuse seadus (RakS) §-d 5-14 Ravikindlustuskaitse, kindlustatute arvelevõtmine X Haigekassas §-d 50-62 Ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja haigushüvitis X 13.3 Töötuskindlustuse seadus (TKindlS) § 2, 3, §-d Töötuskindlustus X 40-42 13.4 Kogumispensionide seadus (KoPS) §-d 6-11 Kohustusliku kogumispensioni makse (erisused võrreldes X sotsiaalmaksuga) 13.5 EÜ määrus 883/2004 Määrus Sotsiaalkindlustusmaksete tasumine välismaal töötavate X 883/2004 töötajate eest (sh ajutine lähetamine teise EL liikmesriiki) art 11-16 14. Käibemaksuseadus (KMS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 19-26, Käibemaksukohustuslaseks registreerimise ja registrist X § 11 lg 5, kustutamise tingimused ning tagajärjed § 29 lg 5, 10 § 2 lg 2 Ettevõtluse mõiste käibemaksuseaduses X §-d 1, 3, 4 Maksustatavad tehingud, omatarve, tehingud, millest ei X teki käivet § 2 lg 3 Kauba ja teenuse mõiste X § 2 lg 11 Vahendusteenus X § 2 lg 5, § Võõrandamise mõiste. X 29 lg 8, § 31 lg 71 § 3 lg 4-6, Pöördmaksustamine: kauba ühendusesisene soetamine, X § 8, § 10, muud kauba soetamise juhtumid, impordi maksustamise § 38, § 441 erikord, teenuse saamine välismaa ettevõtjalt § 3 lg 5, §- Piiratud maksukohustuslane X d 21, 23, 25 §-d 5, 7, Nullmääraga maksustatav käive: eksport, kauba X 9,10, § 15 ühendusesisene käive, muud kaubakäibed, teenuse lg 3-61 osutamine, mille käive ei teki Eestis, muud teenused § 3 lg 31, Maksukohustuse tekkimine välismaal, tehingud peakontori X §-d 9, 10, ja püsiva tegevuskoha vahel § 15 lg 61, § 29 lg 1 § 16 Maksuvaba käive X § 16 lg 2 p Kinnisvara müük ja kasutada andmine – maksustatavad ja X 2,3, § 16 maksuvabad tehingud lg 3, 4 § 16 lg 3, Maksuvaba käibe vabatahtlik maksustamine X 4 § 11 Käibe tekkimise aeg, sh ettemaksed X § 12, § 29 Käibe maksustatav väärtus, sh allahindlused ja X lg 7 soodustused § 27, 28 Käibedeklaratsioon, ühendusesisese käibe aruanne X § 27 lg 5, Parandused ja korrigeerimised käibemaksuarvestuses, X § 29 lg 7, kreeditarve 8, 9 § 29 lg 1, Sisendkäibemaksu mahaarvamine (eeldused, tingimused, X 3, 5-52, §- aeg) d 30, 31 § 29 lg 4, Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine ja X §-d 30, korrigeerimine (sh erisätted kinnisvara kohta) 32-33 § 37 Arve vorminõuded, lihtsustatud arve, viited arvel X § 40 Reisiteenuste maksustamise erikord X §-d 41-42 Kasutatud kaupade müügi maksustamise erikord X § 44 Kassapõhine käibemaksuarvestus X § 35 Käibemaksu tagastamine välismaa ettevõtjatele X §-d 1-4, Käibemaksuarvestuse seosed raamatupidamisarvestusega: X 16, 19, 32, erisused käibe mõistes, erisused liisingutehingute 36 liigitamisel, täiendavad arvepidamise nõuded, käibedeklaratsiooni ja kasumiaruande võrdlus, põhivara mõiste rakendus käibemaksuarvestuses, parendatud ehitise mõiste rakendus 15. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 12-16, X 18-20, 46, 56, 66 Aktsiisiga maksustatavad kaubagrupid ja aktsiisimäärad § 24 p 65- Soodusaktsiisi määr ja audiitorkontroll X 610 §-d 27, Aktsiisivabastused ja nende rakendamise tingimused, X 50-55, aktsiisivabastuse load 692-6913 §-d 491, Maksumärgid X 61 16. Muud maksuseadused Viide Sätte pealkiri P L sättele MaaMS, Maamaksu tasumise kord X §-d 1-5, 7 RVMS, Raskeveokimaksu objekt ja maksu tasumise kord X §-d 1-3; 5 PakAS, Pakendiaktsiisi objekt, maksu tasumise kord X §-d 1; 7-8 HasMMS, Hasartmängumaksu objekt, maksu tasumise kord X §-d 1-4, 6 17. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus Viide Sätte pealkiri P L sättele § 13, 14, X 19, 20-22, 31, 36-39 Hoolsusmeetmed Andmete registreerimine, säilitamine ja isikuandmete X § 46-47 kaitse § 49, 51 Teatamiskohustus ja teate konfidentsiaalsus X 18. Isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679 Viide Sätte pealkiri P L sättele art 4 p.1 Isikuandmed X art 30 Isikuandmete töötlemise toimingute registreerimine X art 24 Isikuandmete töötlemise toimingute dokumenteerimine X art 4 p.2 Isikuandmete töötlemise mõiste X art 9 Eriliiki isikuandmed X art 5 Töötlemise põhimõtted X art. 4 p. 8 X ja 9 Vastutav ja volitatud töötleja, vastuvõtja art. 5 lg 1 X p. a ja lg 2 Andmetöötleja vastutus art 35 Andmekaitsealane mõjuhinnang X * Allikate alajaotuste liigitamisel toodud viited sätete paragrahvidele või punktidele on näitlikud Lisa Raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Rakendusakti kavand Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“ Lisa 6 (muudetud sõnastuses) Alamosa: 2.1 Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa Valdkond: 2.1.1 Arvestus, sealhulgas audiitortegevus 2.1.2 Infotehnoloogia 2.1.3 Matemaatika ja statistika Valdkonna ja teemade allikad ning allika asjakohasus Allikas Allika asjakohas us 1 Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite eessõna (Eesti) B 2 Kindlustandvate töövõttude rahvusvaheline raamistik (Eesti) B 3 Kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeks (Eesti) (sh A sõltumatuse standardid) 4 Rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise standard (Eesti) 1 B (täiendatud) Kvaliteedijuhtimine ettevõtete puhul, mis viivad läbi finantsaruannete auditeid või ülevaatusi või muid kindlustandvaid või seonduvate teenuste töövõtte 5 Rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise standard (Eesti) 2 B (täiendatud) Töövõtu kvaliteedi ülevaatused 6 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 200 A 7 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 210 A 8 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 220 B 9 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 230 A 10 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 240 A 11 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 250 (muudetud) A 12 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 260 (muudetud) A 13 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 265 A 14 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 300 A 15 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 315 (muudetud A 2019) 16 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 320 A 17 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 330 A 18 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 402 B 19 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 450 A 20 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 500 A 21 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 501 A 22 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 505 A 23 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 510 A 24 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 520 A 25 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 530 A 26 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 540 (muudetud) A 27 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 550 A 28 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 560 A 29 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 570 (muudetud) A 30 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 580 A 31 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 600 A 32 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 610 (muudetud) B 33 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 620 B 34 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 700 (muudetud) A 35 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 701 B 35 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 705 (muudetud) A 36 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 706 (muudetud) A 37 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 710 A 38 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 720 (muudetud) B 39 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 800 (muudetud) C 40 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 805 (muudetud) C 41 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 810 (muudetud) C 42 Rahvusvaheline ülevaatamise teenuse standard (Eesti) 2400 A (muudetud) 43 Rahvusvaheline ülevaatamise teenuse standard (Eesti) 2410 C 44 Rahvusvaheline kindlustandvate töövõttude standard (Eesti) B 3000 (muudetud) 45 Rahvusvaheline kindlustandvate töövõttude standard (Eesti) C 3400 46 Rahvusvaheline seonduvate teenuste standard (Eesti) 4400 A (muudetud) 47 Rahvusvaheline seonduvate teenuste standard (Eesti) 4410 C (muudetud) 48 IAASB rakendusjuhised ISAE 3000 (muudetud) kestlikkus või B muu laiendatud aruandluse töövõttudele Allikate alajaotused ning liigitus põhi- ja lisasäteteks* 1. Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite eessõna (Eesti) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-2 Sissejuhatus X 3 AJN seisukohad X 4-9 AJN kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele X omistatud mõjuvõim 10 Rahvusvahelised auditeerimise standardid (Eesti) X 11 Rahvusvahelised kvaliteedijuhtimise standardid 1 ja 2 (Eesti) X 12-15 Muud rahvusvahelised standardid (Eesti) X 16 Kutsealane otsustus X 17-18 Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite rakendatavus X 19-20 AJN kinnitatud rakendusjuhenditele (Eesti) omistatud X mõjuvõim 21 Keel X 2. Kindlustandvate töövõttude rahvusvaheline raamistik (Eesti) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-4 Sissejuhatus X 5-9 Eetikapõhimõtted ja kvaliteedikontrolli standardid X 10-11 Kindlustandvate töövõttude kirjeldus X 12–13; Atesteerimistöövõtud ja otsesed töövõtud X Lisa 2 14–16 Põhjendatud kindlust andvad töövõtud ja piiratud kindlust X andvad töövõtud 17–19 Raamistiku ulatus X 20–21 Aruanded kindlust mitteandvate töövõttude kohta X 22–25 Kindlustandva töövõtu eeltingimused X 26 Kindlustandva töövõtu elemendid X 27–38; Kolmepoolne suhe X Lisa 3 39–41 Aluseks olev käsitletav küsimus X 42–49 Kriteeriumid X 50–82 Tõendusmaterjal X 83–92 Aruanne kindlustandva töövõtu kohta X 93–95 Muud asjaolud X 96 Praktiseerija nime sobimatu kasutus X 1. lisa IAASB avaldatud seisukohad ja nende seosed üksteisega ning X IESBA koodeksiga; AJN kinnitatavate vandeaudiitori kutsetegevuse standardite struktuur 4. lisa Aluseks olevate käsitletavate küsimuste kategoriseerimine X 3. Kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeks (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1. OSA EETIKAKOODEKSIGA VASTAVUSES OLEMINE, PÕHIPRINTSIIBID JA KONTSEPTUAALNE RAAMISTIK 100 Eetikakoodeksiga vastavuses olemine X 0 110 Põhiprintsiibid X 111 Ausus X 0 112 Objektiivsus X 0 113 Kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus X 0 114 Konfidentsiaalsus X 0 115 Kutsealane käitumine X 0 120 Kontseptuaalne raamistik X 2. OSA KUTSELISED ARVESTUSEKSPERDID MUUS ÄRITEGEVUSES 200 Kontseptuaalse raamistiku rakendamine – Kutselised X arvestuseksperdid muus äritegevuses 210 Huvide konfliktid X 0 220 Informatsiooni koostamine ja esitamine X 230 Tegutsemine piisavate eriteadmistega X 240 Finantshuvid, kompensatsioon ja stiimulid, mis on seotud X finantsaruandluse ja otsuste langetamisega 250 Mõjutusvahendid, sealhulgas kingitused ja külalislahkus X 260 Reageerimine seadustele ja regulatsioonidele mittevastavuse X puhul 270 Surve põhiprintsiipide rikkumiseks X 3. OSA KUTSELISED ARVESTUSEKSPERDID AVALIKUS KUTSEALASES TEGEVUSES 300 Kontseptuaalse raamistiku rakendamine – Kutselised X arvestuseksperdid 310 Huvide konfliktid X 320 Kutsealane töölemääramine X 321 Teised arvamused X 330 Teenustasud ja muud tasustamise tüübid X 340 Mõjutusvahendid, sealhulgas kingitused ja külalislahkus X 350 Kliendi varade vastutav hoid X 360 Reageerimine seadustele ja regulatsioonidele mittevastavuse X puhul 4.A SÕLTUMATUS AUDITI JA ÜLEVAATUSE OSA TÖÖVÕTTUDES 400 Kontseptuaalse raamistiku rakendamine sõltumatuse suhtes X auditi ja ülevaatuse töövõttudes 410 Teenustasud X 411 Kompensatsiooni- ja hindamispoliitikad X 420 Kingitused ja külalislahkus X 430 Tegelik või ähvardav kohtumenetlus X 510 Finantshuvid X 511 Laenud ja garantiid X 520 Ärisuhted X 521 Perekondlikud ja isiklikud suhted X 522 Hiljutine teenistus auditi kliendi juures X 523 Teenistus auditi kliendi direktori või ametnikuna X 524 Töötamine auditi kliendi juures X 525 Personali ajutised töölesuunamised X 540 Töötajate pikaajaline seotus (sealhulgas partnerite rotatsioon) X auditi kliendiga 600 Kindlust mitteandvate teenuste osutamine auditi kliendile X 601 Arvestus- ja raamatupidamisteenused X 602 Haldusteenused X 603 Hindamisteenused X 604 Maksuteenused X 605 Siseauditi teenused X 606 IT-süsteemide teenused X 607 Kohtumenetluses abistamise teenused X 608 Juriidilised teenused X 609 Värbamisteenused X 610 Ettevõtterahanduse teenused X 800 Aruanded eriotstarbeliste finantsaruannete kohta, mis X sisaldavad kasutamise ja levitamise piirangut (auditi ja ülevaatuse töövõtud) 4.B SÕLTUMATUS KINDLUSTANDVATES TÖÖVÕTTUDES, OSA MIS ON MUUD KUI AUDITI JA ÜLEVAATUSE TÖÖVÕTUD 900 Kontseptuaalse raamistiku rakendamine sõltumatuse suhtes X kindlustandvates töövõttudes, mis on muud kui auditi ja ülevaatuse töövõtud 905 Teenustasud X 906 Kingitused ja külalislahkus X 907 Tegelik või ähvardav kohtumenetlus X 910 Finantshuvid X 911 Laenud ja garantiid X 920 Ärisuhted X 921 Perekondlikud ja isiklikud suhted X 922 Hiljutine teenistus kindlustandva töövõtu kliendi juures X 923 Teenistus kindlustandva töövõtu kliendi direktori või X ametnikuna 924 Töötamine kindlustandva töövõtu kliendi juures X 940 Töötajate pikaajaline seotus kindlustandva töövõtu kliendiga X 950 Kindlust mitteandvate teenuste osutamine kindlustandva X töövõtu klientidele, mis on muud kui auditi ja ülevaatuse töövõtu kliendid 990 Aruanded, mis sisaldavad kasutamise ja levitamise piirangut X (kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui auditi ja ülevaatuse töövõtud) 4. Rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise standard (Eesti) 1 (täiendatud) Kvaliteedijuhtimine ettevõtete puhul, mis viivad läbi finantsaruannete auditeid või ülevaatusi või muid kindlustandvaid või seonduvate teenuste töövõtte Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-5, A1- ISQM ulatus X 2 6-11, Ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteem X A3-5 12, A6- Mõjuvõim X 9 14-15 Eesmärk X 16, Definitsioonid X A10-28 17-18, Asjassepuutuvate nõuete rakendamine ja nendega vastavuses X A29 olemine 19-22, Kvaliteedijuhtimise süsteem X A30-38 23-27, Ettevõtte riskide hindamise protsess X A39-54 28, Valitsemine ja liidriks olemine X A55-61 29, Asjassepuutuvad eetikanõuded X A62-66 30, Kliendisuhete ja spetsiifiliste töövõttude aktsepteerimine ja X A67-74 jätkamine 31, Töövõtu läbiviimine X A75-85 32, Ressursid X A86- 108 33, Informatsioon ja infovahetus X A109- 115 34, Ettenähtud vastused X A116- 137 35-47, Monitoorimis- ja korrigeerimisprotsess X A138- 174 48-52, Võrgustiku nõuded või võrgustiku teenused X A175- 186 53-56, Kvaliteedijuhtimise süsteemi hindamine X A187- 201 57-60, Dokumentatsioon X A202- 206 5. Rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise standard (Eesti) 2 (täiendatud) Töövõtu kvaliteedi ülevaatused Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-4 Ulatus X Ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteem ja töövõtu kvaliteedi 5-9 ülevaatuste roll X 10 Mõjuvõim X 12 Eesmärk X 13 Definitsioonid X Asjassepuutuvate nõuete rakendamine ja nendega vastavuses 14-16 olemine X 17-23, A1-24 Töövõtu kvaliteedi ülevaatajate määramine ja sobivus X 24-27, A25-49 Töövõtu kvaliteedi ülevaatuse läbiviimine X 28-30, A50-53 Dokumentatsioon X 6. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 200 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-2 Ulatus X 3-9; A1- Finantsaruannete audit X A13 11-12 Audiitori üldised eesmärgid X 13 Definitsioonid X 14; Finantsaruannete auditiga seotud eetikanõuded X A14-17 15; Kutsealane skeptitsism X A18-22 16; Kutsealane otsustus X A23-27 17; Piisav asjakohane auditi tõendusmaterjal ja auditi risk X A28-52 18-24; Auditi läbiviimine kooskõlas ISAdega X A53-76 7. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 210 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1, A1 Ulatus 0 X 3 Eesmärk 0 X 4–5 Definitsioonid X 6-8, A2- Auditi eeltingimused X 0 A21, lisa 2 9-12, Auditi töövõtu tingimuste kokkuleppimine X 0 A22- A29, lisa 1 13, A30 Korduvauditid X 0 14-17, Auditi töövõtu tingimuste muutuse aktsepteerimine X 0 A31- A35 18-21, Täiendavalt arvessevõetavad asjaolud töövõtu aktsepteerimisel 0 X A36- A39 8. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 220 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2-4, A1- Kvaliteediuhtimise süsteem ja töövõtu meeskondade roll X 0 A2 6 Eesmärk 0 X 7 Definitsioonid X 8, A3 Liidrite vastutus auditite kvaliteedi eest 0 X 9-11, Relevantsed eetikanõuded 0 X A4-A7 12-13, Kliendisuhete ja auditi töövõttude aktsepteerimine ja jätkamine. 0 X A8-A9 14, Töövõtumeeskondade määramine 0 X A10- A12 15- Töövõtu läbiviimine X 0 22,A13- A32 23, Monitoorimine 0 X A33- A35 24-25, Dokumentatsioon 0 X A36 9. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 230 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus X 2-3 Auditi dokumentatsiooni olemus ja eesmärgid 0 X 5 Eesmärk 0 X 6 Definitsioonid 0 X 7; A1 Auditi dokumentatsiooni õigeaegne koostamine 0 X 8-13; Läbiviidud auditi protseduuride ja hangitud auditi X 0 A2-A20 tõendusmaterjali dokumentatsioon 14-16; Lõpliku auditi faili kokkupanemine X 0 A21- A24 10. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 240 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2-3; A1- Pettuse tunnusjooned X 0 5 4-9; Vastutus pettuse ärahoidmise ja avastamise eest X 0 A5a-6 10 Eesmärgid 0 X 11 Definitsioonid X 12-14; Kutsealane skeptitsism X 0 A7-9 15; Arutelu töövõtu meeskonnas X 0 A10-11 16-24; Riskihindamise protseduurid ja seotud tegevused X 0 A12-27; Lisa 1 25-27; Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise riskide tuvastamine X 0 A28-32 ja hindamine 28-33; Vastused pettusest tuleneva olulise väärkajastamise hinnatud X 0 A33-48; riskidele Lisa 2 34-37; Auditi tõendusmaterjali hindamine X 0 A49-53; Lisa 3 38; Audiitoril ei ole võimalik töövõttu jätkata 0 X A54-57 39; Kirjalikud esitised X 0 A58-59 40-42; Infovahetus juhtkonnaga ja isikutega, kelle ülesandeks on X 0 A60-64 valitsemine 43; Pettusest raporteerimine asjakohasele ametivõimule väljaspool 0 X A65-67 majandusüksust 44-47 Dokumentatsioon 0 X 11. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 250 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2 Seaduste ja regulatsioonide mõju 0 X 3-9; A1- Seaduste ja regulatsioonidega vastavuses olemise kohustus X 0 A8 11 Eesmärgid X 0 12; A9 - Definitsioon 0 X A10 13-18; Seadustele ja regulatsioonidele vastavuse arvestamine audiitori X 0 A11- poolt A16 19-22; Auditi protseduurid mittevastavuse tuvastamisel või X 0 A17- kahtlustamisel A25 23-29; Infovahetus ja raporteerimine tuvastatud või kahtlustatava X 0 A26- mittevastavuse kohta A34 30; Dokumentatsioon 0 X A35- A36 12. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 260 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-3; Ulatus 0 X Lisa 1 4-7 Infovahetamise roll 0 X 9 Eesmärgid 0 X 10 Definitsioonid X 11-13; Isikud, kelle ülesandeks on valitsemine X 0 A1-8 14-17; Asjaolud, mille kohta tuleb infot vaheta X 0 A9-36; Lisa 2 18-22; Infovahetuse protsess X 0 A37-53 23; A54 Dokumentatsioon 0 X 13. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 265 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-3 Ulatus 0 X 5 Eesmärk 0 X 6 Definitsioonid 0 X 7, A1- Selle kindlaksmääramine, kas sisekontrolli puudused on X 0 A4 tuvastatud 8, A5- Märkimisväärsed sisekontrolli puudused X 0 A11 9-11, Sisekontrolli puudusi käsitlev infovahetus X 0 A12- A30 14. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 300 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2; A1-3 Planeerimise roll ja ajastus X 0 4 Eesmärk 0 X 5; A4 Töövõtu meeskonna võtmetähtsusega liikmete kaasamine 0 X 6; A5- Töövõtu esmased tegevused X 0 A7 7-11; Planeerimistegevused X 0 A8- A17;Lis a 12; Dokumentatsioon 0 X A18- A21 13; A22 Esmakordsete audititöövõttude puhul täiendavalt arvesse X 0 võetavad asjaolud 15. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 315 (muudetud 2019) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Käesoleva ISA ulatus 0 X 2 Võtmetähtusega kontseptsioonid X 9 Skaleeritavus X 11 Eesmärk 0 X 12; A1- Definitsioonid 0 X A10 13-18; Riskihindamise protseduurid ja seotud tegevused 0 X A11- A47 19-27; Arusaamise omandamine majandusüksusest ja selle X 0 A48- keskkonnast, rakendatavast finantsaruandluse raamistikust ja A183 majandusüksuse sisekontrollisüsteemist 28-37; Olulise väärkajastamise riskide tuvastamine ja hindamine X 0 A184- A236 38; Dokumentatsioon 0 X A237- A241 Lisa 1: Kaalutlused majandusüksusest ja selle ärimudelist arusaamiseks X Lisa 2: Olemusliku riski teguritest arusaamine X 0 Lisa 3: Arusaamine majandusüksuse sisekontrollisüsteemist X 0 Lisa 4: Kaalutlused majandusüksuse siseauditi funktsioonist X arusaamiseks Lisa 5: Kaalutlused infotehnoloogiast arusaamiseks X Lisa 6: Kaalutlused üldistest IT-kontroll(imehhanism)idest X arusaamiseks 16. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 320 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2-6; A1 Olulisus auditi kontekstis; Olulisus ja auditi risk X 0 8 Eesmärk 0 X 9 Definitsioon 0 X 10-11; Olulisuse ja läbiviimise olulisuse kindlaksmääramine auditi X 0 A2 planeerimisel 12- Ülevaatamine auditi edenedes X 0 13;A3- A13 14 Dokumentatsioon 0 X 17. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 330 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 4 Definitsioonid 0 X 5; A1- Üldised vastused X 0 A3 6-23; Auditiprotseduurid, mis on vastuseks hinnatud olulise X 0 A4-A58 väärkajastamise riskidele väite tasandil 24; A59 Esitusviisi ja avalikustatava informatsiooni adekvaatsus X 0 25-27; Auditi tõendusmaterjali piisavuse ja asjakohasuse hindamine X 0 A60- A62 28-30; 0 X A63 Dokumentatsioon 18. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 402 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-5 Ulatus 0 X 7 Eesmärgid X 0 8 Definitsioonid 0 X 9-14; Arusaamise omandamine teenust osutava organisatsiooni poolt X 0 A1-A23 osutatavatest teenustest, sealhulgas sisekontrollist 15-17; Vastamine hinnatud olulise väärkajastamise riskidele X 0 A24- A39 18; A40 1. ja 2. tüüpi aruanded, milles ei käsitleta allteenust osutava X 0 organisatsiooni teenuseid 19; A41 Pettus, mittevastavus seadustele ja regulatsioonidele ning 0 X parandamata väärkajastamised seoses tegevustega teenust osutavas organisatsioonis 20-22; Kasutaja audiitori aruandlus X 0 A42- A44 19. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 450 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus X 2 Eesmärk X 4; A1 Definitsioonid 0 X 5; A2- X 0 A6 Tuvastatud väärkajastamiste akumuleerimine 6-7; A7- X 0 A9 Tuvastatud väärkajastamiste arvessevõtmine auditi edenedes 8-9; Info edastamine väärkajastamiste kohta ja nende parandamine X 0 A10- A13 10-13; X 0 A14- A28 Parandamata väärkajastamiste mõju hindamine 14; A29 Kirjalikud esitised 0 X 15; A30 Dokumentatsioon 0 X 20. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 500 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-2 Ulatus 0 X 4 Eesmärk 0 X 5 Definitsioonid 0 X 6; A1- Piisav asjakohane auditi tõendusmaterjal X 0 A25 7-9; X 0 A26- A51 Auditi tõendusmaterjalina kasutatav informatsioon 10; Testimisobjektide valimine auditi tõendusmaterjali hankimiseks X 0 A52- A56 11; A57 Auditi tõendusmaterjali järjepidevusetus või kahtlused selle X 0 usaldusväärsuse suhtes 21. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 501 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 3 Eesmärk 0 X 4-8; A1- Varud X 0 A16 9-12 Kohtumenetlused ja hagid X 0 13; Segmendiinfo 0 X A26- A27 22. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 505 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2-3; A1- Välise kinnituse protseduurid auditi tõendusmaterjali X 0 A7 hankimiseks 5 Eesmärk 0 X 6 Definitsioonid 0 X 7 Välise kinnituse protseduurid X 0 8-9; A8- Juhtkonna keeldumine lubada audiitoril saata kinnitustaotlust X 0 A10 10-14; Välise kinnituse protseduuride tulemused X 0 A11- A22 15; A23 Negatiivsed kinnitused 0 X 16; Hangitud tõendusmaterjali hindamine X 0 A24- A25 23. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 510 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 3 Eesmärk 0 X 4 Definitsioonid 0 X 5-9; Auditiprotseduurid X 0 A1-A7 10-13; Auditi kokkuvõtted ja aruandlus X 0 A8-A9; Lisa 24. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 520 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 3 Eesmärgid X 0 4; A1- Definitsioon 0 X A3 5; A4- Substantiivsed analüütilised protseduurid X 0 A16 6; A17- Analüütilised protseduurid, mis aitavad kaasa üldise kokkuvõtte X 0 A19 kujundamisel 7; A20- Analüütiliste protseduuride tulemuste uurimine X 0 A21 25. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 530 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-2 Ulatus 0 X 4 Eesmärk 0 X 5; A1- Definitsioonid 0 X A3 6-8; A4- Valimi kujundamine, suurus ja objektide testimiseks valimine X 0 A13; Lisa1-4 9-11; Auditi protseduuride läbiviimine X 0 A14- A16 12- Kõrvalekallete ja väärkajastamiste olemus ning põhjus X 0 13;A17 14; Väärkajastamiste projitseerimine X 0 A18- A20 15; Auditi valimikontrolli tulemuste hindamine X 0 A21- A23 26. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 540 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2-3; A1- Arvestushinnangute olemus X 0 A7 4-9; A8- Võtmetähtsusega kontseptsioonid X A13 11 Eesmärk 0 X 12; Definitsioonid 0 X A14- A18 13-15; Riskihindamise protseduurid ja sellega seotud tegevused X 0 A19- A63 16-17; Olulise väärkajastamise riskide tuvastamine ja hindamine X 0 A64- A80 18-30; Vastused hinnatud olulise väärkajastamise riskidele X 0 A81- A132 31 Arvestushinnangutega seotud avalikustatav informatsioon X 0 32; Juhtkonna võimaliku erapoolikuse indikaatorid X 0 A133- A136 33-36; Üldine hindamine teostatud auditi protseduuride põhjal X A137- A144 37; Kirjalikud esitised X 0 A145 38; Infovahetus valitsemisülesandega isikutega, juhtkonnaga või X A146- teiste asjassepuutuvate osapooltega A148 39; Dokumentatsioon 0 X A149- A152 Lisa 1: Olemusliku riski tegurid X 0 Lisa 2: Infovahetus valitsemisülesandega isikutega X 27. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 550 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2 Seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingute olemus X 0 3-7; A1- Audiitori kohustused X 0 A3 9 Eesmärgid X 0 10; A4- Definitsioonid 0 X A7 11-17; Riskihindamise protseduurid ja seotud tegevused X 0 A8-A28 18-19; Seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingutega seotud olulise 0 X A29- väärkajastamise riskide tuvastamine ja hindamine A30 20-24; Vastused seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingutega X 0 A31- seotud olulise väärkajastamise riskidele A45 25; Tuvastatud seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingute X 0 A46– arvestamise ja avalikustamise hindamine A47 26; Kirjalikud esitised X 0 A48- A49 27; A50 Infovahetus isikutega, kelle ülesandeks on valitsemine 0 X 28 Dokumentatsioon 0 X 28. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 560 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1; A1 Ulatus 0 X 2 Järgnevad sündmused X 0 4 Eesmärgid X 0 5; A2- Definitsioonid 0 X A5 6-9; A6- Sündmused, mis toimuvad finantsaruannete kuupäeva ja X 0 A10 audiitori aruande kuupäeva vahel 10-13; Faktid, mis saavad audiitorile teatavaks pärast finantsaruannete X 0 A11- väljaandmist A17 14-17; Faktid, mis saavad audiitorile teatavaks pärast seda kui X 0 A18- finantsaruanded on välja antud A20 29. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 570 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1; A1 Ulatus 0 X 2; A2 Tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiip X 0 3−7 Vastutus hinnangu osas majandusüksuse võime kohta jätkata X jätkuvalt tegutsevana 10-11; X 0 A3−A7 Riskihindamise protseduurid ja sellega seotud tegevused 12-14; Juhtkonna hinnangu hindamine X 0 A8−A1 3 15; Periood pärast juhtkonna hinnangut X 0 A14- A15 16; Täiendavad auditiprotseduurid, kui sündmused või tingimused X 0 A16- on kindlaks tehtud A20 17-20; Audiitori järeldused X 0 A21- A25 21−24; Mõjud audiitori aruandele X 0 A26- A35; Lisa 25 Infovahetus nendega, kelle ülesandeks on valitsemine X 0 26 Märkimisväärne hilinemine finantsaruannete kinnitamisel X 30. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 580 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-2 Ulatus 0 X 3-4; A1 Kirjalikud esitised auditi tõendusmaterjalina X 0 6 Eesmärgid 0 X 7-8 Definitsioonid 0 X 9; A2- Juhtkond, kellelt kirjalikke esitisi taotletakse X 0 A6 10-12; Kirjalikud esitised juhtkonna kohustuste kohta X 0 A7-A9; A22 Lisa1 13; Muud kirjalikud esitised X 0 A10- A13; A14 14; Kirjalike esitiste kuupäev ja nendega kaetud periood(id) X 0 A15- A18 15; Kirjalike esitiste vorm X 0 A19- A21; Lisa2 16-20; Kahtlus kirjalike esitiste usaldusväärsuse osas ja taotletud X 0 A23- kirjalikud esitised, mida ei ole antud A27 31. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 600 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-6; A1 Ulatus 0 X 8 Eesmärgid 0 X 9-10; Definitsioonid 0 X A2–A7 11; A8– Vastutus X 0 A9 12-14; Aktsepteerimine ja jätkamine X 0 A10- A21; Lisa 1 15-16; Auditi üldstrateegia ja auditi plaan 0 X A22 17-18; Arusaamine grupist, selle komponentidest ja nende 0 X A23- keskkondadest A31; Lisa 2; lisa 3 19-20; Arusaamine komponendi audiitoritest X 0 A32- A41; Lisa 4 21-23; Olulisus X 0 A42- A46 24-31; Vastamine hinnatud riskidele X 0 A47- A55 32-37; Konsolideerimisprotsess 0 X A56 38-39 Järgnevad sündmused 0 X 40-41; Infovahetus komponendi audiitoriga X 0 A57– A60 42-45; Hangitud auditi tõendusmaterjali piisavuse ja asjakohasuse X 0 A61- hindamine A63 46-49; Infovahetus grupi juhtkonnaga ja isikutega, kelle ülesandeks on 0 X A64– grupi valitsemine A66 50 Dokumentatsioon X 0 32. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 610 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-5 Ulatus 0 X 6−10 ISA 315 (muudetud) ja ISA 610 (muudetud) vaheline seos X 11 Välisaudiitori vastutus auditi eest 0 X 13 Eesmärgid 0 X 14; Definitsioonid 0 X A1−A4 15-20; Selle kindlaksmääramine, kas, mis valdkondades ja millises 0 X A5-A23 ulatuses saab kasutada siseauditifunktsiooni tööd 21−25; Siseauditifunktsiooni töö kasutamine 0 X A24−A 30 26−32; Selle kindlaksmääramine, kas, mis valdkondades ja millises X A31−A ulatuses saab kasutada siseaudiitorite otsest abi 39 33−35; Siseaudiitorite otsese abi kasutamine X A40−A 41 36−37 Dokumentatsioon 0 X 33. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 620 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1–2 Ulatus 0 X 3 Audiitori vastutus auditi arvamuse eest 0 X 5 Eesmärgid 0 X 6; A1- Definitsioonid 0 X A3 7; A4- Vajaduse kindlaksmääramine audiitori eksperdi järele 0 X A9 8; A10- Auditi protseduuride olemus, ajastus ja ulatus 0 X A13 9; A14- Audiitori eksperdi kompetentsus, võimekused ja objektiivsus 0 X A20 10; Arusaamise omandamine audiitori eksperdi eriteadmiste 0 X A21- valdkonnast A22 11; Kokkulepe audiitori eksperdiga 0 X A23- A31; Lisa 12-13; Audiitori eksperdi töö adekvaatsuse hindamine 0 X A32- A40 14-15; Viide audiitori eksperdile audiitori aruandes 0 X A41- A42 34. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 700 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-4 Ulatus 0 X 6 Eesmärgid 0 X 7-9 Definitsioonid 0 X 10-15; X 0 A1-A15 Arvamuse kujundamine finantsaruannete kohta 16-19; X 0 A16- A17 Arvamuse vorm 20-52; X 0 A18- A77; Lisa Audiitori aruanne 53-54; 0 X A78- A84 Finantsaruannetega koos esitatud täiendav informatsioon 35. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 701 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-5; 0 X A1−A8 Ulatus 7 Eesmärgid 0 X 8 Definitsioonid 0 X 9–10; X A9−A3 0 Peamiste auditi asjaolude kindlaksmääramine 11−16; X A31−A 59 Info esitamine peamiste auditi asjaolude kohta 17; X A60– A63 Infovahetus nendega, kelle ülesandeks on valitsemine 18; A64 Dokumentatsioon X 36. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 705 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2; A1 Modifitseeritud arvamuste tüübid X 0 4 Eesmärk 0 X 5 Definitsioonid 0 X 6; A2- Tingimused, mille korral on nõutav audiitori arvamuse X 0 A12 modifikatsioon 7-15; X 0 A13- A16 Audiitori arvamuse modifikatsiooni tüübi kindlaksmääramine 16-29; X 0 A17- A26; Lisa Audiitori aruande vorm ja sisu modifitseeritud arvamuse puhul 30; A27 Infovahetus nendega, kelle ülesandeks on valitsemine X 0 37. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 706 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-4 Ulatus 0 X 6 Eesmärk 0 X 7 Definitsioonid X 8-9; A4- Asjaolu rõhutavad lõigud audiitori aruandes X 0 A8; Lisa1, Lisa3,Li sa4 10-11; Muu asjaolu lõigud audiitori aruandes X 0 A9- A15; Lisa2, Lisa 3 A1–A3 Asjaolu rõhutavate lõikude ja peamiste auditi asjaolude vaheline suhe audiitori aruandes A16– Asjaolu rõhutavate lõikude ja muu asjaolu lõikude asukoht A17 audiitori aruandes 12; A18 Infovahetus nendega, kelle ülesandeks on valitsemine X 0 38. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 710 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2-3 Võrdlusinformatsiooni olemus X 0 5 Eesmärgid 0 X 6 Definitsioonid 0 X 7-9; A1 Auditi protseduurid X 0 10-19; X 0 A2- A13; Lisa Auditi aruandlus 39. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 720 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-9; A1- 0 X A2 Ulatus 11 Eesmärk 0 X 12; A1- 0 X A10; Lisa 1 Definitsioonid 13; Muu informatsiooni hankimine 0 X A11- A22 14–15; Muu informatsiooni lugemine ja arvessevõtmine X A23– A38 16; Reageerimine, kui ilmneb olulise lahknevuse esinemine või X A39– muu informatsiooni oluline väärkajastamine A43 17-19; Reageerimine, kui audiitor teeb järelduse, et muu informatsioon X A44– on oluliselt väärkajastatud A50 20; A51 Reageerimine, kui finantsaruanded on oluliselt väärkajastatud X 0 või audiitori arusaamist majandusüksusest ja selle keskkonnast on vaja ajakohastada 21–24; Aruandlus X A52– A59; Lisa2 25 Dokumentatsioon 0 X 40. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 800 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-3 Ulatus 0 X 5 Eesmärk 0 X 6-7; A1- Definitsioonid 0 X A4 8; A5- Töövõtu aktsepteerimisel arvessevõetavad asjaolud 0 X A8 9-10; Auditi planeerimisel ja läbiviimisel arvessevõetavad asjaolud 0 X A9-A12 11-14; 0 X A13- A21; Arvamuse kujundamisel ja aruandlusel arvessevõetavad Lisa asjaolud 41. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 805 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-3; A1- Ulatus 0 X A4 5 Eesmärk 0 X 6 Definitsioonid 0 X 7-9; A5- Töövõtu aktsepteerimisel arvessevõetavad asjaolud 0 X A9 10; Auditi planeerimisel ja läbiviimisel arvessevõetavad asjaolud 0 X A10- A15 11-17; Arvamuse kujundamisel ja aruandlusel arvessevõetavad 0 X A16- asjaolud A28; Lisa1 ja 2 42. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 810 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 3 Eesmärgid 0 X 4 Definitsioonid 0 X 5-7; A1- Töövõtu aktsepteerimine 0 X A7 8; A8 Protseduuride olemus 0 X 9-11; Arvamuse vorm 0 X A9 12-13; Töö ajastus ja auditeeritud finantsaruandeid käsitleva audiitori 0 X A10 aruande kuupäeva järgsed sündmused 14-15; Informatsioon kokkuvõtlikke finantsaruandeid sisaldavates X A11- dokumentides A16 16-21; Audiitori aruanne kokkuvõtlike finantsaruannete kohta 0 X A17- A23; Lisa 22 Levitamise või kasutamise piirang või lugejate hoiatamine 0 X arvestuse aluse osas 23-24; Võrdlusandmed 0 X A24- A25 25; A26 Koos kokkuvõtlike finantsaruannetega esitatud auditeerimata 0 X täiendav informatsioon 26-27; Audiitori seotus 0 X A27 43. Rahvusvaheline ülevaatamise teenuse standard (Eesti) 2400 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-4; ISRE rakendamisala 0 X A1–A5 5-8; Möödunud perioodide finantsaruannete ülevaatuse töövõtt X 0 A6–A7 9-12 ISRE mõjuvõim X 14-15; Eesmärgid X 0 A8–A10 16-17; Mõisted X A11– A13 18-20, Ülevaatuse töövõtu läbiviimine kooskõlas ISRE-ga 0 X A14 21; Eetikanõuded 0 X A15– A16 22-23; Kutsealane skeptitsism ja kutsealane otsustus 0 X A17– A25 24–28; Kvaliteedikontroll töövõtu tasandil X 0 A26– A33 29–41; Kliendisuhete ja ülevaatuse töövõttude aktsepteerimine ja 0 X A34– jätkamine A62: Lisa 1 42; Infovahetus juhtkonna ja valitsemisülesandega isikutega 0 X A63– A69 43–57; Töövõtu läbiviimine X A70– A105 58–60 Järgnevad sündmused X 61–65; Kirjalikud esitised X A106– A108 66–68; Läbiviidud protseduuride kaudu saadud tõendite hindamine X A109– A111 69–85; Praktiseerija kokkuvõtte kujundamine finantsaruannete kohta X A112– A123 86–92; Praktiseerija aruanne X A124– A150; Lisa 2 93–96; Dokumentatsioon X 0 A151 44. Rahvusvaheline ülevaatuse töövõttude standard (Eesti) 2410 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-3 Sissejuhatus 0 X 4-6 Vahefinantsinformatsiooni ülevaatamise üldised põhimõtted 0 X 7-9 Vahefinantsinformatsiooni ülevaatamise töövõtu eesmärk 0 X 10-11; Töövõtu tingimustes kokkuleppimine 0 X Lisa 1 12-29; Vahefinantsinformatsiooni ülevaatamise protseduurid 0 X Lisa 2 30-33 Väärkajastamiste hindamine 0 X 34-35; Juhtkonnapoolsed esitised 0 X Lisa 3 36-37 Audiitori vastutus kaasneva informatsiooni eest 0 X 38-42 Infovahetus 0 X 43-63; Vahefinantsinformatsiooni ülevaatamise sisust, ulatusest ja 0 X Lisa 4-7 tulemustest raporteerimine 64-65 Dokumentatsioon X 45. Rahvusvaheline kindlustandvate töövõttude standard (Eesti) 3000 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-4; A1 Sissejuhatus X 5-8 Ulatus X 10–11; Eesmärgid X A2 12–13; Mõisted X A3–A20 14–19; Kindlustandva töövõtu läbiviimine kooskõlas ISAEga X A21– A29 20; Eetikanõuded X A30– A34 21–30; Töövõtu aktsepteerimine ja jätkamine X A35– A59 31–36; Kvaliteedijuhtimine X A60– A75 37–39; Kutsealane skeptitsism ja otsustus ning kindlustandva X X A76– töövõtuga seotud oskused ja tehnikad A85 40–47; Töövõtu planeerimine ja läbiviimine X A86– A108 48–60; Tõendusmaterjali kogumine X A109– A140 61; Järgnevad sündmused X A141– A142 62; Muu informatsioon X A143 63; Rakendatavate kriteeriumide kirjeldus X A144– A146 64–66; Kindlustandva järelduse tegemine X A147– A158 67–71; Kindlustandva töövõtu aruande koostamine X A159– A188 72–77; Modifitseerimata ja modifitseeritud järeldused X A189– A192 78; Muud infovahetuse kohustused X A193- A199 79–83; Dokumentatsioon X A200– A207 Lisa Rollid ja kohustused X 46. Rahvusvaheline kindlustandvate töövõttude standard (Eesti) 3400 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-7 Sissejuhatus X 8-9 Audiitori kindlus tulevikku suunatud finantsinformatsiooni X suhtes 10-12 Töövõtu aktsepteerimine X 13-15 Ärivaldkonna tundmine X 16 Käsitletav periood X 17-25 Läbivaatamise protseduurid X 26 Esitusviis ja avalikustamine X 27-33 Aruanne tulevikku suunatud finantsinformatsiooni X läbivaatamise kohta 47. Rahvusvaheline seonduvate teenuste standard (Eesti) 4400 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-3; A1- Käesoleva ISRSi ulatus X A8 4-6 Kokkuleppeliste protseduuride töövõtt X 0 7-10 Käesoleva ISRSi kohaldamine X 12 Eesmärgid X 13; Definitsioonid X A10- A13 14-16 Käesoleva ISRSiga kooskõlas kokkuleppeliste protseduuride X töövõttude teostamine 17; Asjassepuutuvad eetikanõuded X A14- A20 18; Kutsealane otsustus X A21- A23 19-20; Kvaliteedikontroll töövõtu tasandil X 0 A24- A27 21-23; Töövõtu aktsepteerimine ja jätkamine X A28- A38 24-26; Töövõtutingimuste kokkuleppimine X A39- A44 27-28; Kokkuleppeliste protseduuride läbiviimine X A45 29; Praktiseerija eksperdi töö kasutamine X A46- A50 30-33; Kokkuleppeliste protseduuride aruanne X A51- A58 34; A59 Kokkuleppeliste protseduuride töövõtt koos muu töövõtuga X 35; A60 Dokumentatsioon X LISA 1 Näide töövõtukirjast kokkuleppeliste protseduuride töövõtu X puhul LISA 2 Kokkuleppeliste protseduuride aruande illustratiivsed näited X 48. Rahvusvaheline seonduvate teenuste standard (Eesti) 4410 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1–4; Ulatus X A1–A11 5–10; Koostamise töövõtt X A12– A18 11–14 Mõjuvõim X 16 Eesmärgid X 17 Definitsioonid X 18–20 Töövõtu läbiviimine kooskõlas käesoleva ISRSiga X 21; Eetikaalased nõuded X A19– A26 22; Kutsealane otsustus X A27– A29 23; Kvaliteedikontroll töövõtu tasandil X A30– A32 24–26; Töövõtu aktsepteerimine ja jätkamine X A33– A45 27; Infovahetus juhtkonnaga ja nendega, kelle ülesandeks on X A46-47 valitsemine 28–37; Töövõtu läbiviimine X A48– A58 38; Dokumentatsioon X A59– A61 39–41; Praktiseerija aruanne X A62– A69 * Allikate alajaotuste liigitamisel toodud viited sätete paragrahvidele või punktidele on näitlikud Lisa Raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Rakendusakti kavand Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“ Lisa 14 Alamosa: 6.1 Euroopa kestlikkusaruandluse standardite alamosa Valdkond: 6.1.1 Arvestus, sh kestlikkusarvestus 6.1.2 Õigus Valdkonna ja teemade allikad ning allika asjakohasus Allikas Allika asjakohasus 1 Peamised nõuded (ESRS 1) A 2 Üldine avalikustatav teave (ESRS 2) A 3 Kliimamuutused (ESRS E1) A 4 Saastus (ESRS E2) A 5 Vee- ja mereressursid (ESRS E3) A 6 Elurikkus ja ökosüsteemid (ESRS E4) A 7 Ressursikasutus ja ringmajandus (ESRS E5) A 8 Oma töötajaskond (ESRS S1) A 9 Töötajad väärtusahelas (ESRS S2) A 10 Mõjutatud kogukonnad (ESRS S3) A 11 Tarbijad ja lõppkasutajad (ESRS S4) A 12 Äriline käitumine (ESRS G1) A 13 EFRAG-i kahese olulisuse rakendusjuhis B 14 EFRAG-i väärtusahela rakendusjuhis B 15 ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted B 16 OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele B 17 Raamatupidamise seadus A Taksonoomiamäärus ((EL) 2020/852) ja selle alusel vastu A võetud asjaomased delegeeritud õigusaktid sh ((EL)2021/2178; (EL)2021/2139; (EL)2022/1214; (EL) 18 2023/2485, (EL) 2023/2486) Allikate alajaotused ning liigitus põhi- ja lisasäteteks* 1. Peamised nõuded (ESRS 1) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X 1 ESRSi kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite X koostamise tavad 2 Teabe kvalitatiivsed omadused X 3 Kahene olulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena X 4 Hoolsuskohustus X 5 Väärtusahel X 6 Ajaperspektiivid X 7 Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine X 8 Kestlikkusaruande struktuur X 9 Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave X 10 Üleminekusätted X ABCDEFG Liited X 2. Üldine avalikustatav teave (ESRS 2) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X 1 Aruande koostamise alus X 2 Valitsemine X 3 Strateegia X 4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X 5 Mõõdikud ja eesmärgid X ABC Liited X 3. Kliimamuutused (ESRS E1) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X GOV3 Valitsemine X E1-1, SBM3 Strateegia X IRO1, E1-2, X Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine E1-3 E1-4 - E1-9 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 4. Saastus (ESRS E2) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X IRO1, E2-1, X Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine E2-2 E2-3 - E2-6 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liited X 5. Vee- ja mereressursid (ESRS E3) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X IRO1, E3-1, X Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine E3-2 E3-3 - E3-5 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 6. Elurikkus ja ökosüsteemid (ESRS E4) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X E4-1, SBM3 Strateegia X IRO1, E4-2, X Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine E4-3 E4-4 - E4-6 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 7. Ressursikasutus ja ringmajandus (ESRS E5) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X IRO1, E5-1, X Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine E5-2 E5-3 - E5-6 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 8. Oma töötajaskond (ESRS S1) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X SBM2, Strateegia X SBM3 S1-1 -S1-4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X S1-5 - S1-17 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 9. Töötajad väärtusahelas (ESRS S2) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X SBM2, Strateegia X SBM3 S2-1 - S2-4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X S2-5 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 10. Mõjutatud kogukonnad (ESRS S3) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X SBM2, Strateegia X SBM3 S3-1 - S3-4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X S2-5 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 11. Tarbijad ja lõppkasutajad (ESRS S4) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X GOV1 Strateegia X S4-1 - S4-4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X S4-5 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 12. Äriline käitumine (ESRS G1) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X SBM2, Valitsemine X SBM3 IRO1, G1-1 X Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine - G1-3 G1-4 - G1 - Mõõdikud ja eesmärgid X 6 A Liide X 13. EFRAG-i kahese olulisuse rakendusjuhis Viide sättele Sätte pealkiri P L Kahese olulise rakendusjuhis X 14. EFRAG-i väärtusahela rakendusjuhis Viide sättele Sätte pealkiri P L Väärtusahela rakendusjuhis X 15. ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted Viide sättele Sätte pealkiri P L ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted X 16. OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele Viide sättele Sätte pealkiri P L OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele X 17. Raamatupidamise seadus (RpS) Viide sättele Sätte pealkiri P L §2 Raamatupidamiskohustuslane X §3 Põhimõisted X § 13 Majandusaasta X 1 § 14-14 ; § Majandusaasta aruande koostamine ja allkirjastamine, X 25-26 taksonoomia § 24 Tegevusaruanne X 1 § 27-31 , Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne X 613, 62 18. Taksonoomiamäärus ((EL) 2020/852) ja selle alusel vastu võetud asjaomased delegeeritud õigusaktid sh ((EL)2021/2178; (EL)2021/2139; (EL)2022/1214; (EL) 2023/2485, (EL) 2023/2486) Viide sättele Sätte pealkiri P L Taksonoomiamäärus (EL) 2020/852 X Delegeeritud määrus (EL)2021/2178; X Delegeeritud määrus (EL)2021/2139; X Delegeeritud määrus (EL)2022/1214; X Delegeeritud määrus (EL) 2023/2485, X Delegeeritud määrus (EL) 2023/2486 X * Allikate alajaotuste liigitamisel toodud viited sätete paragrahvidele või punktidele on näitlikud Lisa Raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Rakendusakti kavand Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“ Lisa 15 Alamosa: 6.2 Kestlikkusarvestuse õiguse alamosa Valdkond: 6.2.1 Õigus Valdkonna ja teemade allikad ning allika asjakohasus Allikas Allika asjakohas us 1 Tsiviilseadustiku üldosa seadus B 2 Äriseadustik B 3 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus A 4 Säästva arengu seadus A 5 Keskkonnavastutuse seadus A 6 Looduskaitseseadus A 7 Keskkonnatasude seadus B 8 Tööstusheite seadus B 9 Atmosfääriõhu kaitse seadus B 10 Veeseadus B 11 Metsaseadus B 12 Taimekaitseseadus B 13 Maapõue seadus B 14 Kemikaaliseadus B 15 Kiirgusseadus B 16 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse B konventsiooni ratifitseerimise seadus 17 Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud B liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni ratifitseerimise seadus 18 Keskkonnamõju hindamise ja B keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 19 Euroopa Liidu ökomärgise määrus ((EL) 66/2010 B 20 Jäätmeseadus B 21 Pakendiseadus B 22 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon A 23 Lapse õiguste konventsioon A 24 Soolise võrdõiguslikkuse seadus A 25 Võrdse kohtlemise seadus A 26 Töölepinguseadus A 27 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus A 28 Kollektiivlepingu seadus B 29 Töötajate usaldusisiku seadus B 30 Ametiühingute seadus B 31 Üldise tooteohutuse määrus ((EL) 2023/988) B 32 Hea ühingujuhtimise tava A 33 Korruptsioonivastane seadus B 34 Erakonnaseadus B 35 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus B 36 Finantsteenuste sektoris jätkusuutlikkust käsitleva C teabe avalikustamise määrus ((EL) 2019/2088) ja sellega seotud delegeeritud õigusaktid 37 Euroopa komisjoni soovitus toodete ja B organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime kohta (2013/179/EL) 38 Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise C direktiiv (2003/87/EÜ) 39 Kliimaneutraalsuse raamistiku määrus ((EL) C 2021/1119) 40 Direktiiv rikkumisest teavitavate isikute kaitse B kohta ((EL) 2019/1937) 1.Tsiviilseadustiku üldosa seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L § 24, 25, 31, Juriidiline isik X 38, 46 §-d 49-50 Asja mõiste X §-d 66-661 Vara mõiste, ettevõtte mõiste X § 67 Tehingu mõiste X §-d 68-72 Tahteavaldus X § 76 Käsutusõiguse piiramine ja välistamine X § 77-83, 111 Tehingu vorm X §-d 84-89 Tehingu tühisus X §-d 90-101 Tehingu tühistamine X §-d 34, 115- Esindamine X 131 §-d 134-137 Tähtaeg ja tähtpäev X §-d 142-169 Aegumine X 2.Äriseadustik Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 137-147, Osaühingu (aktsiaseltsi) asutamine X 242-255 § 148, 149, Osa, selle võõrandamine, osaga ja osanikuga X 150, § 1541 seotud eriõigused § 59, 60 Ettevõtja kustutamine, aastaaruande esitamata X jätmine § 160-165, Omakapitali kasutamine ja muutmiskohustus X 276-285 §-d 179, Aruannete kinnitamine ja kasumi jaotamine X 334-337 §-d 168-191, Osaühingu (aktsiaseltsi) juhtimine X 290-330 § 135, 1671, Osaühingu (aktsiaseltsi) ja selle tegevusega seotud X 187, 221, vastutus 289, 2892 , 315, 327, 383, 384 3.Keskkonnaseadustiku üldosa seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 3-7 Mõisted X §-d 8-15 Keskkonnakaitse põhimõtted ja põhikohustused X §-d 16-221 Käitaja ja juriidilise isiku esindaja kohustused X §-d 23-31 Keskkonnaalased õigused X §-d 40-62 Loamenetlus X 4. Säästva arengu seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §1 Seaduse ülesanne X §-d 2-13 Looduskeskkond ja loodusvarad X 5. Keskkonnavastutuse seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-6 Üldsätted X §-d 7-8 Keskkonnakahju vältimise ja heastamise mõiste ja kohustus X § 12 Keskkonnakahju vältimine X §-d 14-22 Keskkonnakahju heastamine X §-d 23-231 Isikute õigused ja kohustused keskkonnakahju vältimisel ja heastamisel X §-d 25-26 Keskkonnakahju vältimise ja heastamise kulud X §-d 36-38 Vastutus X 6. Looduskaitsese adus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-6 Üldsätted X §-d 7, 10, 12 Loodusobjekti kaitse alla võtmise X §-d 14-251 Kaitse korraldamine X §-d 26-31 Kaitsealad X §-d 32-33 Hoiualad X §-d 34-41 Rand ja kallas X §-d 46-57 Liigid X §-d 64,65,68 Kivistised ja looduse üksikobjektid X §-d 69, 691 Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku alade kaitse X §-d 71-77 Vastutus X 7. Keskkonnatasude seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-6 Üldsätted X 1 §-d 7-12 Loodusvara kasutusõiguse tasu X §-d 14-21 Saastetasu X §-d 211-215 Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu X §-d 22 - 30 Keskkonnatasude kõrgendatud määrad X § 48 Saastetasu asendamine X 8. Tööstusheite seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-2 Eesmärk ja reguleerimisala X §-d 4-15 Mõisted X §-d 16-18 Üldkohustused X §-d 19-26 Kompleksloa kohustusega käitised X §-d 41-47 Kompleksloa nõuded X §-d 64-84 Suured põletusseadmed X §-d 85-112 Jäätmepõletus- ja koospõletustehased X §-d 113-150 Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised X §-d 151-154 Titaandioksiidi tootvad käitised X §-d 162-163 Vastutus X 9. Atmosfääriõhu kaitse seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §1 Reguleerimisala X §-d 3-23 Mõisted X §-d 24-29 Välisõhu kaitse põhimõtted ja põhikohustused X §-d 30-72 Õhukvaliteedi hindamine ja juhtimine X §-d 73-78 Õhukvaliteedi parandamise kava X §-d 79-1082 Paiksete heiteallikate saasteainete heitkoguste reguleerimine X §-d 109-1234 Liikuvate heiteallikate saasteainete heidete reguleerimine, toodete ja kütuste kohta esitatavad nõuded, vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seire X §-d 124-129 Aastaaruannete ja koondandmete esitamine X §-d 130-216 Kliimamuutuste leevendamine ja osoonikihi kaitsmine X §-d 227-248 Vastutus X 10. Veeseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §1 Reguleerimisala ja kohaldamisala X §-d 3-25 Mõisted X §-d 26-84 Vee kasutamise ja kaitse kavandamine ning korraldamine X §-d 85-90 Nõuded joogiveele, looduslikule mineraalveele ja supelrannale X §-d 106-115 Üleujutusega seotud riskide hindamine ja maandamine X §-d 116-202 Vee kasutamise ja kaitse nõuded X §-d 203-206 Põhjaveevaru hindamine ja kehtestamine X §-d 214-217 Sissemaksete tegemine rahvusvahelisse ohtlike ja kahjulike ainete fondi X §-d 255-273 Vastutus X 11. Metsaseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-5 Üldsätted X § 10 Erametsanduse toetamine X §-d 11-12 Metsa korraldamine X §-d 16-42 Metsa majandamine X §-d 67-71 Kahju hüvitamine ja vastutus X 12. Taimekaitseseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §1 Seaduse reguleerimisala X §-d 3-4 Mõisted X §-d 5-12 Taimetervise kaitse korraldus X §-d 16,17,22 Taime, taimse saaduse ja muu objekti toimetamine Eestist liiduvälisesse riiki ning nende vedamine Eestis X § 37 Taimetervise kaitse korraldus taime, taimse saaduse ja muu objekti liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise korral X 1-2 § 62, 79 Taimekaitse X 2 §-d 97-100 Vastutus X 13. Maapõue seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-12 Üldsätted X §-d 13-16 Põhimõtted ja põhikohustused X §-d 23-24 Maavaravaru kategooriad sh reservvaru X §-d 42-47 Kaevandamine X §-d 80, 84 Uuritud ja kaevandatud maa korrastamine X § 93 Kaevandamisega ja maapõue kasutamisega tekitatud kahju hüvitamine X §-d 113-126 Vastutus X 14. Kemikaaliseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-3 Üldsätted X §-d 4,8,14 Kemikaali käitlemise nõuded X §-d 20-22, 26, 32 Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte X §-d 43-49 Vastutus X 15. Kiirgusseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §1 Reguleerimisala X §-d 3 -20 Mõisted X §-d 21 -241 Kiirgusohutuse põhimõtted X §-d 32 -35, 38-40 Kiirgustegevuse nõuded X §-d 56 -67 Radioaktiivsed jäägid, jäätmed ja heited X §-d 117 -121 Vastutus X 16. Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni ratifitseerimise seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 1 Mõisted X Art 2 Põhiprintsiibid X I,II ja III lisas ära toodud liikide isenditega Art 3,4,5 kauplemise reguleerimine X 17. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 2 Mõisted X Art 3 Põhiprintsiibid ja kohustused X Art 5 Kahjulikud ained X Maal paiknevate reostusallikate puhul Art 6 rakendatavad põhimõtted ja kohustused X Art 8-10 Laevadega seotud nõuded X Art 11 Kaadamise vältimine X Merepõhja ja selle pinnase uurimine ja Art 12 kasutamine X Art 15 Looduse kaitse ja bioloogiline mitmekesisus X Lisad I-VII X 18. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L 1 2 §-d 1, 2 , 2 Reguleerimisala ning mõjud X §-d 3-6, 27- 30 Keskkonnamõju hindamine X §-d 31-33, Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega 45, 46 kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine X § 47 Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem X § 51 Ökomärgise andmise süsteem X §-d 53,54 Vastutus X 19. Euroopa Liidu ökomärgise määrus ((EL) 66/2010 Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 2,3 Reguleerimisala ja mõisted X Art 4,5 Pädev asutus ja EL ökomärgise komisjon X Art 6 Üldnõuded ELi ökomärgise kriteeriumide jaoks X Art 11 Liikmesriikide ökomärgistamise süsteemid X EL-i ökomärgise kriteeriumide väljatöötamise ja Lisa 1 läbivaatamise kord X 20. Jäätmeseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-20 Reguleerimisala ja mõisted X §-d 21-27 Jäätmetekke vältimine ning jäätmete hulga ja X ohtlikkuse vähendamine §-d 28-38 Jäätmehoolduse üldnõuded X §-d 60-651 Ohtlike jäätmete käitluse eritingimused X §-d 104-105 Metallijäätmete kogumise eritingimused X § 108 Jäätmete riikidevaheline vedu X §-d 120- Vastutus X 12610 21. Pakendiseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L 1 §-d 1-12 Üldsätted X §-d 13-14 Pakendile esitatavad nõuded X § 16 Pakendiettevõtja kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel X §-d 19-20 Majandusmeetmete rakendamine X §-d 24-25 Pakendi ja pakendijäätmete arvestus ja kontroll X §-d 29-32 Vastutus X 22. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon Viide sättele Sätte pealkiri P L art. 2, 4, 7, X 13, 14 Inimese õigused ja vabadused art. 19-49 Euroopa Inimõiguste Kohus X 23. Lapse õiguste konventsioon Viide sättele Sätte pealkiri P L art. 2 -28 Lapse õigused ja vabadused X art. 31-36 Lapse kaitsmine eksluateerimise eest X art. 37-40 Lapse kaitse psühhilise ja füüsilise vaenamise eest X 24. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 2 - 5 Soolise võrdõiguslikkuse mõiste, olemus, liigid, X kohaldamine §-d 6 -11 Tööandja roll soolise võrdõiguslikkuse X rakendamisel j edendamisel §-d 12 -14 Diskrimineerimisvaidluste lahendamine X 25. Võrdse kohtlemise seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 2 - 5 Diskrimineerimis mõiste, olemus, liigid X §-d 12 - 14 Võrdse kohtlemise põhimõtted, renditöötaja X õigused §-d 12 - 27 Tööandja roll võrdse kohtlemise põhimõtte X rakendamisel §-d 23 - 25 Diskrimineerimisvaidlused X 26. Töölepinguseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §1 Töölepingu mõiste X § 3¹ Töösuhetest tuleneva nõude aegumistähtaeg X § 5, 6 Töötaja teavitamine töötingimustest X §-d 9-10 Tähtajaline tööleping X § 11 Lepingueelsed läbirääkimised X § 18¹ Töötaja õigus sobivatele töötingimustele X § 19 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest X § 21 Töölähetus X § 22 Saladuse hoidmise kohustus X § 23, 24 Konkurentsipiirangu kokkulepe, selle kehtivus X pärast töösuhte lõppemist § 28 Tööandja kohustused X §-d 29-41 Töötasu ja töötaja kulude ja kahju hüvitamine, X töötaja andmed §-d 42-53 Töö ja puhkeaeg X §-d 54-71 Puhkus X § 100 Tööandja tasutav ülesütlemise hüvitis X §-d 85-103 Töölepingu ülesütlemine X 27. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 3 - 11 Nõuded töökeskkonnale X §-d 12, 121, Töötervishoiu ja tööohutuse üldised nõuded X 122 § 134 Töökeskkonna riskianalüüs X §-d 13, 131, 132, 133, 135, Tööandja kohustused ja õigused X 141 §-d 14 Töötaja kohustused ja õigused X § 15 Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum X §-d 16 - 181 Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus X §-d 19 - 21 Töötervishoiuteenus X §-d 22 - 241 Tööõnnetus ja kutsehaigus, nende haldamine X Tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud §-d 242 -245 tervisekahjustuse ja surma tõttu tekitatud varalise X kahju hüvitamine §-d 271 - 276 Tööandja vastutus X 28. Kollektiivlepingu seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-4 Üldsätted X §6 Kollektiivlepingu sisu X §8 Poolte õigused ja kohustused X 29. Töötajate usaldusisiku seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-4 Üldsätted X 1 §-d 9 - 14 Usaldusisiku õigused ja kohustused X §-d 15 - 16 Tööandja õigused ja kohustused teabe andmisel X §-d 17 - 21 Informeerimine ja konsulteerimine X §-d 24-25 Vastutus X 30. Ametiühingute seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 2 - 5, 16 Ametiühingute roll töötajate õiguste ja huvide - 18 X esindamisel Ametiühingu õigusvõime, asutamine, seotud §-d 6 - 16 X juriidika §-d 19 - 24 Ametiühingute suhted tööandjatega X Tööandja vastutus ametiühingu seadusliku § 25 - 268 X tegevuse takistamisel 31. Üldise tooteohutuse määrus ((EL) 2023/988) Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 1-4 Üldsätted X Art 5-8 Ohutusnõuded X Art 9-21, 35 Ettevõtjate kohustused X 32. Hea ühingujuhtimise tava Viide sättele Sätte pealkiri P L II Juhatus X III Nõukogu X IV Juhatuse ja nõukogu koostöö X Lisa Sõltumatuse tunnused X 33. Korruptsioonivastane seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 2-3; 7 Ametiisik ja ametiseisund, seotud isik X §4 Korruptiivne tulu X Ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju ja siseteabe §5 X korruptiivne kasutamine § 11 Toimingupiirangud X §3 Keelatud tehingud X Vastutus korruptsioonivastase seaduse rikkumise §-d 17-21 X eest 34. Erakonnaseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 121-124 Erakonna tegevuse rahastamine X 35. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 2 - 6 Majandustegevuse vabadus ja nõuded X §-d 14 - 28, 32, 33, 37, Teatamis- ja loakohustusega majandustegevus X 38, 40, 43 §-d 29 - 31, X 44 - 50 Ettevõtja kohustused majandustegevuses §-d 57 - 64 Majandustegevuse register X 36. Finantsteenuste sektoris jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus ((EL) 2019/2088) ja sellega seotud delegeeritud õigusaktid Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 1, 2 Reguleerimisese ja mõisted X Jätkusuutlikkusriski käsitlemise põhimõtete Art 3 läbipaistvus X Negatiivsete jätkusuutlikkuse alaste mõjude Art 4 läbipaistvus üksuse tasandil X Tasustamispõhimõtete läbipaistvus seoses Art 5 jätkusuutlikkusriskide lõimimisega X Art 6-13 Läbipaistvus teabes X 37. Euroopa komisjoni soovitus toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime kohta (2013/179/EL) Viide sättele Sätte pealkiri P L 4,6 Toote keskkonnajalajälje ja organisatsiooni X keskkonnajalajälje leidmise meetodite kasutamine äriühingutes ja muudes eraõiguslikes organisatsioonides ning rahandusasutustes. II lisa Toote keskkonnajalajälje leidmise juhend X 38. Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise direktiiv (2003/87/EÜ) Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 2,3 Reguleerimisala ja mõisted X Art 4-7 Kasvuhoonegaaside heitmeload X 39. Kliimaneutraalsuse raamistiku määrus ((EL) 2021/1119) Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala X Art 2 Kliimaneutraalsuse eesmärk X Art 4 Liidu kliimaalased vahe-eesmärgid X Art 5 Kliimamuutustega kohanemine X 40. Direktiiv rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta ((EL) 2019/1937) Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 1-5 Eesmärk, kohaldamisala ja mõisted X Rikkumisest teavitavate isikute kaitsmise Art 6 tingimused X Art 7-13 Teavitamine ja meetmed X Art 19-24 Kaitsemeetmed X EELNÕU Mai, 2024 Raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Raamatupidamise seaduse muutmine Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõna “bilansipäev“ sõnaga „aruandekuupäev“ vastavas käändes; 2) seaduses asendatakse sõna „ühingujuhtimine“ sõnaga „ühinguvalitsemine“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 2 lõike 6 tekst loetakse teiseks lauseks ja lõiget täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses: „Äriühingust raamatupidamiskohustuslane võib käesoleva seaduse § 3 punktides 14–17 sätestatud kriteeriumide täitmisel lähtuda aruandeaasta tulu asemel müügitulust.“; 4) paragrahvi 3 punktis 9 asendatakse tekstiosa „väikese ja keskmise suurusega ettevõtete“ tekstiosaga „väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)“; 5) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 91–93 järgmises sõnastuses: „91) Euroopa kestlikkusaruandluse standard – Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standardid (ESRS – ingl European Sustainability Reporting Standards), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19– 76) artikli 29b lõike 1 alusel; 92) Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standard – Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standardid VKE jaoks (ESRS for SME – ingl European Sustainability Reporting Standards for small and medium-sized undertakings), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 29c lõike 1 alusel; 93) üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standardid – Rahvusvahelise Kestlikkusstandardite Nõukogu (ISSB – ingl International Sustainability Standards Board) kinnitatud rahvusvahelised kestlikkusaruandluse standardid (IFRS S – ingl IFRS Sustainability Disclosure Standards), Globaalse Aruandlusalgatuse (GRI – ingl Global Reporting Initiative) kinnitatud kestlikkusaruandluse standardid ja muud Euroopa Liidu õigusaktides tunnustatud analoogsed kestlikkusaruandluse standardid;“; 6) paragrahvi 3 punktid 14–17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) mikroettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes aruandeaasta bilansipäeval ei ületa kahte piirmäära kolme järgmise näitaja hulgast: varad kokku 450 000 eurot, aruandeaasta tulu 900 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest; 15) väikeettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ja kes aruandeaasta bilansipäeval ei ületa kahte piirmäära kolme järgmise näitaja hulgast: varad kokku 7 500 000 eurot, aruandeaasta tulu 15 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest; 1 16) keskmise suurusega ettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kes aruandeaasta bilansipäeval ei ületa kahte piirmäära kolme järgmise näitaja hulgast: varad kokku 25 000 000 eurot, tulu 50 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest; 17) suurettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja, väikeettevõtja ega keskmise suurusega ettevõtja;“; 7) paragrahvi 3 punkt 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „20) suur konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kes ei ole väike- ega keskmise suurusega konsolideerimisgrupp.“; 8) paragrahvi 13 lõikest 2 jäetakse välja sõna „alguskuupäeva“; 9) paragrahvi 141 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud aruandevormidest“; 10) paragrahvi 15 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „eesti keeles ja“; 11) paragrahvi 18 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 18 lõikes 32 asendatakse tekstiosa „võib väikeettevõtja esitada käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi kirjete ja lisas 2 esitatud kasumiaruande skeemis toodud araabia numbritega tähistatud kirjete alaliigendused bilansi ja kasumiaruande“ tekstiosaga „võivad mikro- ja väikeettevõtja esitada käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi kirjete alaliigendused bilansi“; 13) paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „4, 6 ja 7 ning § 24 lõikes 5“ tekstiosaga „4, 6, 7 ja 13 ning § 24 lõikes 10“; 14) paragrahvi 21 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest. (2) Suurettevõtja ja VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, on kohustatud esitama tegevusaruande eraldiseisva alajaotisena kestlikkusaruande, mis annab ülevaate raamatupidamiskohustuslase tegevuse mõjudest keskkonna-, sotsiaal- ja ühinguvalitsemise valdkondades ning nende valdkondade mõjust raamatupidamiskohustuslase arengule, tulemustele ja positsioonidele. Kestlikkusaruande esitamise kohustust kohaldatakse äriühingust raamatupidamiskohustuslasele. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruande esitaja lähtub selle koostamisel Euroopa kestlikkusaruandluse standardist. VKE võib kestlikkusaruande koostamisel lähtuda ka Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardist. (4) Kestlikkusaruande koostamise kohustusest on vabastatud raamatupidamiskohustuslane, kes kuulub konsolideerimisgruppi, mille konsolideeriv üksus on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud kestlikkusaruande vastavalt Euroopa 2 kestlikkusaruandluse standardile, Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele. Kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastamist ei kohaldata suurettevõtjale, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kestlikkusaruande koostamisest vabastatud raamatupidamiskohustuslane avaldab oma tegevusaruandes: 1) teabe kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastamise kohta; 2) konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande koostaja ärinime ja registrisse kantud asukoha; 3) konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande veebilehe aadressi. (6) Kestlikkusaruandes võib jätta avalikustamata teabe raamatupidamiskohustuslase oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta juhul, kui avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ning kui avalikustamine oluliselt kahjustaks tegevjuhtkonna põhjendatud arvamuse kohaselt raamatupidamiskohustuslase äripositsiooni. (7) Kui see ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruandes, antakse tegevusaruandes muu hulgas ülevaade raamatupidamiskohustuslase: 1) peamistest tegevusvaldkondadest ning toote- ja teenusegruppidest; 2) juhtimis- ja organisatsiooni struktuurist, sealhulgas välisriigis registreeritud filiaalidest; 3) olulisematest aruandeaasta jooksul toimunud ja lähitulevikus planeeritavatest investeeringutest; 4) olulisematest uurimis- ja arendustegevuse projektidest ning nendega seotud väljaminekutest aruandeaastal ja järgmistel aastatel ja 5) majandusaasta aruande koostamise perioodil toimunud olulistest sündmustest, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. (8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule, kui see ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruandes, kirjeldab raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, oma tegevusaruandes: 1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema finantstulemusele; 2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust; 3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid; 4) finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärke ja põhimõtteid ning majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske; 5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ja sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat. (9) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatule, kui see ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruandes, kirjeldab suurettevõtja ja VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, oma tegevusaruandes: 1) peamisi immateriaalseid ressursse, nende osalust väärtusloomes ja mõju ärimudelile ning 3 2) tegev- ja kõrgema juhtkonna suhtes kohaldatava mitmekesisuspoliitika eesmärke, rakendamist ja tulemusi. (10) Kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, kirjeldatakse tegevusaruandes omakapitali taastamiseks kavandatavaid tegevusi. (11) Kui raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid või osasid, esitatakse tegevusaruandes omandatud või tagatiseks võetud võõrandatud ja võõrandamata: 1) aktsiate või osade arv ja nende nimiväärtus, nimiväärtuse puudumise korral arvestuslik nimiväärtus ja osakaal aktsia- või osakapitalis; 2) aktsiate või osade eest makstud tasu suurus ja nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus.“; 16) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 25. Majandusaasta aruande vorminõue ja heakskiitmine (1) Majandusaasta aruanne koostatakse eesti keeles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 2 ja 4 nimetatud kestlikkusaruande koostaja peab märgistama oma tegevusaruande, sealhulgas määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 8 kohaselt avalikustatava teabe, kooskõlas delegeeritud määruses (EL) 2019/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.05.2019, lk 1–792), täpsustatud elektroonilise aruandlusvorminguga. (2) Majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruande ja muude kohalduvate dokumentidega kinnitatakse, allkirjastatakse ja esitatakse äriregistrile äriseadustikus ning selle alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses kehtestatud korras. Majandusaasta aruande esitamisega äriregistrile kinnitavad tegevjuhtkond või osanikud majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas käesoleva seaduse §-des 17 ja 24 nimetatud kohalduvate aruandlusstandarditega ning see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoo kohta või annab käesolevas seaduses nõutud informatsiooni. (3) Majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal tegevjuhtkond kiitis majandusaasta aruande heaks. Majandusaasta aruande allkirjastab viivitamata pärast selle heakskiitmist vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva. (4) Kui majandusaasta aruanne on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud, ei pea sellele lisama e-allkirja. Erandit ei kohaldata auditeeritava majandusaasta aruande puhul.“; 17) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ § 24 lõigetes 1–4“ tekstiosaga „§ 24 lõigetes 1 ja 7–9“; 4 18) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Suure konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus esitab tegevusaruande koosseisus eraldiseisva alajaotisena konsolideeritud kestlikkusaruande, mis annab ülevaate konsolideerimisgrupi tegevusega kaasnevatest mõjudest keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise valdkondades. Konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustust kohaldatakse äriühingust konsolideerivale üksusele, arvestamata käesoleva seaduse §-s 29 sätestatut. Konsolideeritud kestlikkusaruanne koostatakse vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile.“; 19) paragrahvi 31 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses: „(7) Kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja filiaal avaldavad lõpliku emaettevõtja kestlikkusaruande, mis on koostatud vastavalt käesoleva seaduse § 3 punktide 91– 93 sätestatud standarditele. Käesolevas lõikes nimetatud kohustust ei kohaldata mikroettevõtjale. (8) Kui kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile nende nõudmisel kestlikkusaruande koostamiseks nõutud teavet, koostab ja avaldab tütarettevõtja või filiaal kestlikkusaruande, mis sisaldab kogu tema valduses olevat, saadud või omandatud teavet, ning teeb kestlikkusaruandes sellekohase märke. Kui kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile kestlikkusaruande audiitorkontrolli arvamust, teeb tütarettevõtja või filiaal kestlikkusaruandes sellekohase märke. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud kohustus on äriühingust suurettevõtjal, avaliku huvi üksusel audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 tähenduses ja filiaalil juhul, kui konsolideerimisgrupi müügitulu lepinguriikides kahel viimasel järjestikusel majandusaastal on olnud üle 150 000 000 euro. (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud kohustust kohaldatakse filiaalile üksnes juhul, kui tema eelmise majandusaasta müügitulu oli üle 40 000 000 euro ja kui konsolideerimisgrupis ei ole muud tütarettevõtjat, kellele see kohustus kohaldub.“; 21) paragrahvis 311 asendatakse tekstiosa „§ 24 lõigetes 1–4“ tekstiosaga „§ 24 lõigetes 1 ja 7– 9“; 22) paragrahvi 452 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19),“; 23) seadust täiendatakse §-ga 613 järgmises sõnastuses: „§ 613. Konsolideerimisgrupi erisused kestlikkusaruande esitamisel „(1) Kui konsolideerimisgrupi lõplik emaettevõtja asub kolmandas riigis, võib üks konsolideerimisgrupi liikmesriigis asutatud tütarettevõtja, mille käive liikmesriikides oli vähemalt ühel viimasest viiest majandusaastast konsolideeritud alusel suurim, koostada konsolideeritud kestlikkusaruande liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi ulatuses aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2030. aasta 6. jaanuaril. 5 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kestlikkusaruandes võib esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 sätestatud avalikustatava teabe vaid liikmeriigis asutatud tütarettevõtja osas. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kestlikkusaruanne koostatakse ja avaldatakse vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile. (4) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 sätestatud erandi kohaldamisel käsitletakse konsolideeritud kestlikkusaruannet konsolideerimisgrupi aruandena. Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud kestlikkusaruanne loetakse vastavaks käesoleva seaduse § 3 punktis 93 nimetatud standarditele.“; 24) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 17–24 järgmises sõnastuses: „(17) Käesoleva seaduse § 3 punkte 14–17 kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem. (18) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem. (19) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi aruandeperioodidele, mis algavad 2025. aasta 1. jaanuaril või hiljem. (20) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 ei kohaldata käesolevas lõikes nimetatud VKE enne 2028. aasta 1. jaanuaril algavate majandusaastate kohta juhul, kui nad esitavad tegevusaruandes kestlikkusaruande esitamata jätmise põhjenduse. (21) Käesoleva seaduse §-des 24 ja 31 nimetatud kestlikkusaruandluse kohustust kohaldatakse ka järgmiste äriühingute suhtes: 1) kaptiivkindlustusandja ja kaptiivedasikindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 8 tähenduses, kes on suurettevõtja või audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksusest VKE; 2) väike ja mittekeerukas finantsinstitutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), artikli 4 lõike 1 punkti 145 tähenduses, kes on suurettevõtja või audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksusest VKE. (22) Kestlikkusaruandluse kohustust kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud raamatupidamiskohustuslaste aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning nad lähtuvad käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud kestlikkusaruande koostamisel käesoleva seaduse § 3 punktides 91 või 92 nimetatud kestlikkusaruandluse standarditest. (23) Käesoleva seaduse § 25 lõiget 4 kohaldatakse majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem. 6 (24) Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 7–10 kohaldatakse kolmanda riigi äriühingust suurettevõtja ning äriühingust VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksused, aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“; 25) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „direktiiviga 2014/95/EL (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1)” asendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/95/EL (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80) ja Komisoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775, (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)”. § 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „vandeaudiitorile ja“ tekstiosaga „finantsvandeaudiitorile ja kestlikkusvandeaudiitorile (edaspidi koos vandeaudiitor) ning“; 2) paragrahvi 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „vandeaudiitorite ühingu“ sõnaga „audiitorettevõtja“; 3) paragrahvi 1 punktis 8 asendatakse tekstiosa „vandeaudiitorite ühingute“ sõnaga „audiitorettevõtjate“; 4) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Finantsvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on finantsvandeaudiitori kutse ja kes täidab käesolevas seaduses finantsvandeaudiitorile esitatud nõudeid. (2) Kestlikkusvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on kestlikkusvandeaudiitori kutse ja kes täidab käesolevas seaduses kestlikkusvandeaudiitorile esitatud nõudeid.“; 5) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Avaliku sektori vandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on avaliku sektori vandeaudiitori kutsetase ja kes täidab käesolevas seaduses avaliku sektori vandeaudiitorile esitatud nõudeid. (2) Vandeaudiitor, kellel on käesoleva seaduse § 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kutse ning kes omab või taotleb avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaset, antakse nimetatud kutsetase mõlemale kutsele.“; 6) paragrahvi 5, § 6, § 36 lõiget 1 ning § 37 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „või tema volitatud isik“ vastavas käändes; 7) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse tähenduses on kolmanda riigi vandeaudiitor füüsiline isik või mis tahes õigusliku vormiga juriidiline isik või üksus, kes viib läbi kolmandas riigis registreeritud äriühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditit või ülevaatust ja kes ei ole lepinguriigi vandeaudiitor ega audiitorühing ning keda ei ole sellisena tunnustatud.“; 8) paragrahvi 16 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „300“ arvuga „400“; 7 9) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kestlikkusarvestuse eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot;“; 10) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) vandeaudiitori eriosa, finantsvandeaudiitori eriosa ja kestlikkusvandeaudiitori eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot;“; 11) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kestlikkusarvestuse eriosa;“; 12) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) vähemalt kolm aastat raamatupidamise aastaaruande, konsolideeritud aastaaruande või muu sarnase aruandluse audiitorkontrolli teostamist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel, kui ta taotleb finantsvandeaudiitori kutset; 12) vähemalt kaheksa kuud käesoleva lõike punktis 11 nimetatud perioodist kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muu kestlikkusega seotud teenuste osutamist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel, kui ta taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset;“; 14) paragrahvi 20 lõigetes 3 ja 4 ning § 32 lõikes 10 asendatakse sõna „vandeaudiitor“ sõnaga „finantsvandeaudiitor“ vastavas käändes; 15) paragrahvi 20 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõike 2 punktis 1“ tekstiosaga „lõike 2 punktis 11“; 16) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõue loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt seitse aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised keskkonna-, sotsiaal-, ühinguvalitsemise, õiguse ja arvestuse valdkonnas. 17) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 12 sätestatud nõuded loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt 15 aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised keskkonna-, sotsiaal-, ühinguvalitsemise, rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas.“; 18) paragrahvi 21 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „punktide 1, 2“ tekstiosaga „punktide 1–2“; 19) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „raamatupidamine“ tekstiosaga „, kestlikkusarvestus“; 20) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „hea raamatupidamistava“ tekstiosaga „Eesti finantsaruandluse standard“; 8 21) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõna „ühingujuhtimise“ sõnaga „ühinguvalitsemise“; 22) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktidega 19–22 järgmises sõnastuses: „19) Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ja nende tõlgendused; 20) kestlikkusanalüüs; 21) keskkonnaõigus; 22) kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused.“; 23) paragrahvi 24 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses: „(11) Finantsvandeaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud finantsvandeaudiitor peab sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kutseeksami eriosad. (12) Kestlikkusvandeaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud kestlikkusvandeaudiitor peavad sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 11 ja 2 nimetatud kutseeksami eriosad. (13) Avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme taotleja peab sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 3 nimetatud kutseeksami eriosa. (14) Käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 2 nimetatud kutseeksami eriosa sooritamist finantsvandeaudiitori kutse taotlemisel arvestatakse ka kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel ning vastupidi.“; 25) paragrahvi 24 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „samaväärseks tunnistamist“ tekstiosaga „samaväärsuse tunnustamist“; 26) paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 301 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „aastaaruande“ tekstiosaga „, kestlikkusaruande“; 28) paragrahvi 301 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud registreerimiskohustuse täitmata jätmise korral on kolmanda riigi vandeaudiitori või audiitorettevõtja koostatud audiitorkontrolli aruanne tühine.“; 29) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõna „samaväärseks“ sõnaga „samaväärsuse“; 30) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Järelevalvenõukogu menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud rikkumisi finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse äravõtmise otsustamiseks teineteisest eraldi.“; 31) paragrahvi 42 lõike 3 jäetakse välja teine lause; 32) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: 9 „Finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse samaaegsel omamisel on vandeaudiitor kohustatud lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud täiendusõppele osalema täiendusõppes 40 tunni ulatuses valdkondades, mis on sätestatud käesoleva seaduse §-s 22, kolmeaastase arvestusperioodi jooksul. Täiendusõppe mahust vähemalt 40 protsenti peab olema Audiitorkogu korraldatav täiendusõpe.“; 33) paragrahvi 46 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „üle võetud ja“; 34) paragrahvi 46 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) rahvusvahelised kestlikkuskindluse standardid;“; 35) paragrahvi 46 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) rahvusvahelised kvaliteedikontrolli standardid;“; 36) paragrahvi 48 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) kliendi sama majandusaasta aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli läbi viivale vandeaudiitorile;“; 37) seadust täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses: „§ 511. Kestlikkusaruande audiitorkontroll (1) Kestlikkusaruande audiitorkontroll on kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 46 lõike 3 punktis 31 sätestatud rahvusvaheliste kestlikkuskindluse standarditega. (2) Kestlikkusaruande audiitorkontrolli objekt on kliendi vastutava organi poolt sobivate kriteeriumide alusel koostatud raamatupidamise seaduse § 24 lõikes 2 ja § 31 lõikes 4 sätestatud kestlikkusaruanne. (3) Kestlikkusaruande audiitorkontrollis on audiitorteenuse osutaja eesmärk võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale kokkuvõtet või arvamust.“; 38) paragrahvi 54 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „ülevaatuse kokkuvõtte“ tekstiosaga „, kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse“; 39) paragrahvi 54 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „auditi ja ülevaatuse“ tekstiosaga „auditi, ülevaatuse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli“; 40) paragrahvi 54 lõigetes 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „Auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte“ tekstiosaga „Auditi arvamuse, ülevaatuse kokkuvõtte või kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse“; 41) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamiseks võib kliendilepingu sõlmida erinevate audiitorühingutega.“; 42) paragrahvi 55 lõike 2 punktis 4 asendatakse lauseosa „raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustusega konsolideeritava üksuse vandeaudiitori aruande allkirjastajas“ 10 lauseosaga „audiitorkontrolli kohustusega konsolideeritava üksuse olemasolul konsolideeritava üksuse vandeaudiitori aruande allkirjastajas“; 43) paragrahvi 55 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruannet kontrolliv audiitorettevõtja on konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande audiitorettevõtja. Konsolideerimisgrupi kestlikkusaruannet kontrolliv audiitorettevõtja on konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande audiitorettevõtja.”; 44) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja rakendab meetmeid, et vajadusel tagada pädevale asutusele juurdepääs kolmanda riigi konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli täiendavatele dokumentidele. Sellisteks meetmeteks võivad olla kutsetegevuse standardites ettenähtud võimalused või kokkulepe kolmanda riigi audiitorettevõtjaga ligipääsu saamiseks nimetatud dokumentidele taotluse korral või muud asjakohased meetmed. Kui konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal ei ole võimalik kolmandas riigis aruande audiitorkontrolli asjassepuutuvatele dokumentidele juurdepääsu saada, peab ta säilitama tõendusmaterjali selle kohta, et ta on teinud kõik endast oleneva nimetatud dokumentidele juurdepääsu saamiseks, ning muude kui vastava kolmanda riigi õigusaktidest tulenevate õiguslike takistuste korral tõendid selliste takistuste esinemise kohta.“; 45) paragrahvi 57 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „raamatupidamise“ tekstiosaga „, kestlikkusarvestuse“; 46) paragrahvi 59 pealkirjas asendatakse tekstiosa „kohustusliku auditi“ sõnaga „audiitorkontrolli“; 47) paragrahvi 59 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Ettevõtja, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, osanikel ja aktsionäridel, kellele kuulub vähemalt viis protsenti ettevõtja osa- või aktsiakapitalist, on õigus kohtumenetluses vaidlustada audiitoriga sõlmitud kliendilepingu ülesütlemine, kui selleks on mõjuv põhjus.“; 48) paragrahvi 591 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Avaliku huvi üksuse kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegev audiitorettevõtja ning vandeaudiitorite selle võrgustiku liige, millesse audiitorettevõtja kuulub, ei või osutada kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohustusega avaliku huvi üksusele, tema emaettevõtjale ega tema kontrollitavale ettevõtjale liikmesriigis otseselt ega kaudselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktides b ja c ning punktides e–k nimetatud teenuseid järgmistel perioodidel: 1) alates kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli perioodi algusest kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli aruande esitamiseni; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud perioodile vahetult eelneval majandusaastal seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktis e nimetatud teenustega.“; 49) seadust täiendatakse §-ga 592 järgmises sõnastuses: „§ 592. Avaliku huvi üksuse audiitorkontrolli erinõuded 11 Avaliku huvi üksuse audiitorkontrolli teostamise käigus raamatupidamise aastaaruannet ja kestlikkusaruannet reguleeriva õigusnormi võimaliku rikkumise avastamisel on vandeaudiitor või audiitorettevõtja kohustatud lähtuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklist 7.“; 50) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „4 000 000“ arvuga „6 000 000“; 51) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „2 000 000“ arvuga „3 000 000“; 52) paragrahvi 91 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „12 000 000“ arvuga „15 000 000“; 53) paragrahvi 91 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „6 000 000“ arvuga „7 500 000“; 54) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „millel on“ tekstiosaga „majandusaasta jooksul“; 55) paragrahvi 91 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik sihtasutusele, mille müügitulu või tulu või varad bilansipäeva seisuga kokku on vähemalt 1 000 000 eurot ning mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses.“; 56) paragrahvi 92 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv “1 600 000“ arvuga „2 000 000“; 57) paragrahvi 92 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „800 000“ arvuga „1 000 000“; 58) paragrahvi 92 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „4 800 000“ arvuga „6 000 000“; 59) paragrahvi 92 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „2 400 000“ arvuga „3 000 000“; 60) paragrahvi 92 lõikes 21 asendatakse läbivalt arv „15 000“ arvuga „1 000 000“; 61) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik käesoleva seaduse § 91 lõikes 4 nimetatud sihtasutusele, mille müügitulu või tulu või varad bilansipäeva seisuga kokku on alla 1 000 000 euro.“; 62) seadust täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses: „§ 941. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus Raamatupidamise seaduse § 24 lõikes 2 ja § 31 lõikes 4 nimetatud isikute kestlikkusaruande ja konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontroll on kohustuslik.“; 63) paragrahvi 95 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „raamatupidamise seaduse § 24 lõigete 6–8 ja § 31 lõigete 4–6 alusel“ tekstiosaga „raamatupidamise seaduse § 24 lõigete 2–3 ja 6 ning § 31 lõigete 4 ja 7–10 alusel“; 64) paragrahvi 952 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja lõiget täiendatakse pärast sõna „ülevaatust“ tekstiosaga „või kestlikkusaruande audiitorkontrolli“; 12 65) paragrahvi 952 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Raamatupidamise seaduse tähenduses kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega suurettevõtja aktsionäril ja osanikul, kellele kuulub rohkem kui viis protsenti hääleõigustest või viis protsenti suurettevõtte kapitalist, on õigus esitada üldkoosolekule ettepanek, et kestlikkusaruande audiitorkontrolli viib läbi ja vandeaudiitori aruande teeb üldkoosolekule kättesaadavaks kestlikkusvandeaudiitor, kes ei kuulu auditit või ülevaatust tegeva audiitorettevõtjaga samasse audiitorettevõtjasse või võrgustikku. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud õigust ei ole käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 tähenduses avaliku huvi üksuse aktsionäril ega osanikul.“; 66) paragrahvi 98 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) rahandus- ja kestlikkusinformatsiooni töötlemist ja terviklikkust; 2) raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruandega seotud riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust; 3) raamatupidamise aastaaruande, kestlikkusaruande või nende konsolideeritud aruannete audiitorkontrolli protsessi ja tulemusi;“; 67) paragrahvi 98 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „kohustusliku auditi“ tekstiosaga „audiitorkontrolli tulemustest, selle panusest raamatupidamise aastaaruande ning kestlikkusaruande terviklikkusele“; 68) paragrahvi 98 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande teabe terviklikkus.“; 69) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Avaliku huvi üksuse auditikomitee esitab järelevalvenõukogule andmed auditikomitee tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks.“; 70) paragrahvi 106 lõikes 4 asendatakse arv „100“ arvuga „200“; 71) paragrahvi 113 lõikes 5 ja § 118 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „kolmeks aastaks“ tekstiosaga „kuni 42 kuuks“; 72) paragrahvi 122 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Audiitorkogu liikmelt“ tekstiosaga „, kolmanda riigi pädevalt asutuselt“; 73) paragrahvi 124 lõike 1 punkti 21 täiendatakse pärast tekstiosa „asutuste,“ tekstiosaga „Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee,“; 74) paragrahvi 124 lõiget 1 täiendatakse punktidega 32 ja 33 järgmises sõnastuses: „32) avaliku huvi üksusega sõlmitud kliendilepingu ülesütlemise vaidlustamine kohtus, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused; 33) turul valitseva kvaliteedi ja konkurentsi seiramine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 27.“; 75) paragrahvi 137 lõiget 6 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) kohustusliku audiitorkontrolli tasu suurust;“; 76) paragrahvi 138 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 13 „(3) Töörühma liige peab olema läbinud järelevalvenõukogu korraldatud erikoolituse kvaliteedikontrolli alal ning omama asjakohast kutsealast haridust ja kogemust audiitorkontrolli ja finantsaruandluse valdkonnas. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kvaliteedikontrolli läbiviimisel peab töörühma liige olema läbinud kvaliteedikontrollialase erikoolituse ning omama asjakohast kutsealast haridust ja kogemust audiitorkontrolli ja kestlikkusaruandluse või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas.“; 77) paragrahvi 153 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registrit peetakse elektrooniliselt.“; 78) paragrahvi 158 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Audiitorkogu majandusaastal“ sõnaga „majandusaastal“; 79) paragrahvi 158 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „31. oktoobril“ tekstiosaga „nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu“; 80) paragrahvi 158 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „läbipaistvusaruande perioodil – 1. juulist 30. juunini“ sõnaga „majandusaastal“; 81) paragrahvi 171 lõike 3 teist lauset täiendatakse tekstiosaga „lähtudes käesoleva seaduse 5. peatükis audiitorühingule tegevusloa saamiseks kehtestatud nõuetest“; 82) seadust täiendatakse §-ga 1853 järgmises sõnastuses: „§ 1853. Auditi ja ülevaatuse kohustuse ning kutsetegevuse standardi kohaldamise ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli kutsealase pädevuse omandamise ja kvaliteedikontrolli töörühma liikme erisused „(1) Aruandeperioodidele, mis algasid 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse käesoleva seaduse §-de 91 ja 92 sätteid 2024. aasta 31. detsembril kehtivas redaktsioonis. (2) Kuni rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardi kehtestamiseni rakendatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamisel käesoleva seaduse § 46 lõike 3 punktis 3 nimetatud standardeid. (3) Euroopa Komisjoni määrusega kestlikkusaruande audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni rakendatakse audiitorkontrolli kutseteenuse osutamisel kehtivat sama valdkonda hõlmavat kindlustandvat standardit, menetlusi ja nõudeid. Järelevalvenõukogu esitab Euroopa Komisjonile teabe kuni kestlikkusaruande audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni rakendatavate kindlustandvate standardite, menetluste ja nõuete kohta vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist. (4) Kestlikkusaruandele ja konsolideeritud kestlikkusaruandele teostatakse piiratud kindlustandvat audiitorkontrolli kuni käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni. (5) Vandeaudiitorile, kellele on antud Eestis vandeaudiitori kutse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud korras enne 2024. aasta 1. jaanuari või kelle vandeaudiitori kutset on tunnustatud käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras enne 2024. aasta 1. jaanuari, ei kohaldata käesoleva seaduse § 511 lõikes 1 sätestatud kestlikkusaruande audiitorkontrolli osutamise korral käesoleva 14 seaduse § 20 lõike 2 punkti 12, § 24 lõikes 12 sätestatud kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise kohustust ega § 24 lõiget 3. (6) Isikule, kes 2024. aasta 1. jaanuari seisuga on esitanud käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud dokumendid vandeaudiitori kutseeksami tegemiseks ja kes omandab vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari, ei kohaldata käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punkti 12, § 24 lõikes 12 sätestatud kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise kohustust ega § 24 lõikes 3 sätestatut. (7) Vandeaudiitor, kellele on antud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari ja kes on täiendanud oma teadmisi ja oskusi kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamiseks Audiitorkogu korraldatud kestlikkusaruande ja selle audiitorkontrolli koolitusel enne 2026. aasta 1. jaanuari, kantakse kestlikkusvandeaudiitorite nimekirja. Kestlikkusvandeaudiitorite nimekirja ei kanta vandeaudiitorit, kes ei läbi nimetatud koolitust enne 2026. aasta 1. jaanuari. (8) Kvaliteedikontrolli töörühma liikmele ei kohaldata kuni 2025. aasta 31. detsembrini käesoleva seaduse § 138 lõikes 3 sätestatud nõuet omada asjakohast kogemust kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas.“; 83) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/56/EL (ELT L 158, 27.05.2014, lk 196)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/56/EL (ELT L 158, 27.05.2014, lk 196), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80) ning Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)”. § 3. Töötajate usaldusisiku seaduse muutmine Töötajate usaldusisiku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: „§ 151. Tööandja õigused ja kohustused kestlikkusteabe andmisel Tööandja, kes on raamatupidamise seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruande koostaja, teavitab usaldusisikut või töötajate esindajat, kes ei ole usaldusisik, kestlikkusaruande sisust ja selle koostamise protsessist ja kontrollimise vahenditest käesoleva seaduse §-s 19, § 20 lõikes 2 ja §-s 21 sätestatud viisil ning vajadusel esitab töötajate arvamuse kestlikkusaruande kohta raamatupidamise seaduse § 3 punktis 12 nimetatud kõrgemale juhtorganile.“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(EÜT L 80, 23.03.2002, lk 29– 34)“ tekstiosaga „, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80) ning Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2023/2775 (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)”. § 4. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18410 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „olev raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud“ tekstiosaga „olevale raamatupidamise aastaaruandele kohaldatakse auditi 15 kohustust ja tegevusaruande osaks olevale kestlikkusaruandele kohaldatakse audiitorkontrolli kohustust, mis viiakse läbi“; 2) paragrahvi 18410 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tegevusaruanne koostatakse vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 24, §-le 241 ja §-le 242 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktile. Kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, koostatakse tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 31, §-le 311, §-le 312 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktile.“; 3) paragrahvi 18410 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „kirjeldust“ tekstiosaga „ning et kestlikkusaruanne on koostatud vastavalt raamatupidamise seaduse § 24 lõikele 3 ja see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktiga.“; 4) paragrahvi 230 lõike 1 punktist 13 jäetakse välja tekstiosa „, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43)“; 5) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57), viimati muudetud direktiiviga 2013/50/EL (ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27)“ asendatakse tekstiosaga „(ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57), viimati muudetud direktiividega 2013/50/EL (ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27), 2013/50/EL (ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27), (EL) 2022/2646 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80) ja (EL) 2023/2775, (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)“. § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 6. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2024 Algatab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt 16 Raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2015. aasta 25. septembril ÜRO-s vastu võetud kestliku arengu tegevuskavaga aastani 20301 loodi ülemaailmne raamistik kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Kuna kestlik areng on üks Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) lepingu aluspõhimõtteid ning ELi sise- ja välispoliitika esmatähtis eesmärk, on EL võtnud kohustuse olla teerajajaks selle kava rakendamisel nii liikmesriikides kui toetades oma välispoliitika kaudu selle rakendamist ka teistes riikides. Euroopa rohelise kokkuleppe2 (edaspidi rohelepe) eesmärk on muuta EL 2050. aastaks ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega jätkusuutlikuks ühiskonnaks, kus säilitatakse ja suurendatakse looduskapitali ning kaitstakse kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Roheleppe ja jätkusuutliku kasvu rahastamise tegevuskava3 edukaks rakendamiseks on hädavajalik, et liikmesriigid ja EL saaksid ettevõtjatelt kvaliteetseid andmeid neid ohustavatest kestlikkusriskidest, samuti teavet ettevõtjate enda mõjust inimestele ja keskkonnale. Investorid aduvad üha selgemalt, et probleemid jätkusuutlikkuse vallas võivad ettevõtjate finantstulemused ohtu seada. Seega on suurenenud vajadus saada rohkem teavet ettevõtjate erinevate kestlikkusega seotud küsimuste kohta. Euroopa roheleppe toetamiseks võeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2022. aasta 14. detsembril vastu kestlikkusaruandluse direktiiv4. See direktiiv arendab edasi raamatupidamise seaduses5 varasemalt (§ 24 lõikes 6 ja § 31 lõikes 4) sätestatud ESG (ingl Environment, Social, Government) nõudeid ning seab eelkõige suurettevõtetele nõuded jätkusuutlikkusteabe avalikustamiseks hõlmates nii jätkusuutlikkuse kriteeriume kui sidudes endaga keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumid6 ja finantsteenuste jätkusuutlikkuse avalikustamise regulatsiooni7. Eelnõu on algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80), millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014 (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77–112), direktiivi 2004/109/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57), direktiivi 2006/43/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87–107) ja direktiivi 2013/34/EL (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76) seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (edaspidi direktiiv (EL) 2022/2464) ülevõtmiseks. Direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevate muudatuste eesmärgiks on määratleda ettevõtjate jätkusuutlikku tegevust kajastavate andmete kogumise, kestlikkusaruannete koostamise ja nende kontrollimise reeglid. Samuti on eelnõu algatatud Eesti õiguse vastavusse viimiseks 1 ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 2 European Green Deal - Consilium (europa.eu) 3 EL jätkusuutliku kasvu rahastamise tegevuskava 4 Corporate Sustainability Reporting Directive 5 Raamatupidamise seadus 6 EL taksonoomia 7 Sustainable Finance Disclosure Regulation (SFDR) 1 Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 (ELT L 2023/2775, 21.12.2023), millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega. Komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2023/2775 eesmärk on korrigeerida inflatsioonist tulenevalt rahalisi kriteeriumeid, mille alusel määratakse kindlaks ettevõtja suuruskategooria. Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seadust (edaspidi RPS), audiitortegevuse seadust (edaspidi AudS), töötajate usaldusisiku seadust (edaspidi TUIS) ja väärtpaberituru seadust (edaspidi VPTS). Nimetatud seadustesse lisatakse kestlikkusaruannete koostamise, esitamise ja audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalikud sätted. Seaduseelnõuga kavandatakse järgmised põhilised muudatused: 1. sätestatakse kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli tegemise kohustus; 2. muudetakse mikro-, väike-, keskmise ja suurettevõtjate suuruskriteeriume: 3. täpsustatakse majandusaasta aruande vorminõuet; 4. sätestatakse kaks erinevat vandeaudiitori kutset; 5. tõstetakse raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärasid; 6. vähendatakse sihtasutuste audiitorkontrolli kohustust. Kehtiv regulatsioon sätestab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande koostamise, esitamise ja auditeerimise nõuded. Eelnõukohaste muudatustega luuakse reeglid kestlikkusaruande koostamiseks ja avalikustamiseks ettevõtja majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus ning kestlikkusaruandes esitatud teabe tõesuse kontrollimiseks kestlikkusvandeaudiitori poolt. Majandusaasta aruande vorminõude täpsustamise vajadus tuleneb kestlikkusaruande lisandumisest majandusaasta aruande koosseisu (direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev vajadus) ja e-allkirjastamise regulatsioonist (siseriiklik vajadus). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna jurist Kersti Rahlin (tel. 5885 1391, [email protected]) ning nõunikud Marika Taal (tel. 5885 1432, [email protected]) ja Guido Viik (tel 611 3607, [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel. 5885 1468, [email protected]) ning juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonnajuht Virge Aasa (tel. 5885 1493, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2022/2464 liikmesriikidele kestlikkusaruandluse koostamise, esitamise ja kontrollimisega seoses seatavate kohustuste ülevõtmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2022/2464 kohustatakse liikmesriikides kohaldama nimetatud nõudeid alates 2024. aasta 6. juulist. Eelnõu on koostatud ka Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 muudetud ettevõtja kriteeriumi kindlaks määramise aluseks olevate suuruskategooriate ülevõtmiseks. Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 kohustatakse liikmesriikides kohaldama ettevõtja kindlaks määramise aluseks olevaid suuruskategooriaid hiljemalt 2024. aasta 24. detsembrist. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valituse tegevusprogrammiga. 2 Eelnõukohase seadusega muudetakse raamatupidamise seadust (RT I, 05.05.2022, 27), audiitortegevuse seadust (RT I, 17.03.2023, 6) ja väärtpaberituru seadust (RT I, 06.07.2023, 128). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, st kehtestada nõuded kestlikkusaruande koostamiseks ja avaldamiseks ettevõtja majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus ning sätestada nõuded ja pädevused nimetatud aruande audiitorkontrolli läbiviimiseks. Direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmine toetab Eestis ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse arengut (sh ettevõtjatele vajalike investeeringute kättesaadavust), aitab säästa Eesti looduskapitali ning kaitsta inimeste tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Direktiiviga (EL) 2022/2464 muudetakse muu hulgas direktiivi (EL) 2013/34, millega on kehtestatud ettevõtja kindlaksmääramise aluseks olevad suuruskategooriad. Neid suuruskategooriaid muutis Komisjon 2023. aasta 21. detsembril delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775, mistõttu on seaduse eesmärgiks üle võtta ka nimetatud delegeeritud direktiiv. Ettevõtja suuruskategooriad on aluseks aruandluskohustuse kindlaksmääramisel. Nimetatud delegeeritud direktiivi selgitusmärkuste kohaselt lähtutakse ettevõtjate suuruskategooriate kehtestamisel inflatsioonist nii euroalal kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Et ettevõtjad saaksid eelnõuga muudetavatest suuruskategooriatest kasu võimalikult kiiresti, kohaldatakse neid 2024. aasta 1. jaanuaril või pärast seda algavate majandusaastate suhtes. Direktiiviga (EL) 2022/2464 on antud Komisjonile pädevus võtta vastu õigusaktid, millega kehtestatakse kestlikkusaruandluse standardid. 2023. aasta 22. detsembril kehtestas Komisjon delegeeritud määrusega (EL) 2023/2772 Euroopa kestlikkusaruandluse standardid (ESRS), mida ettevõtja peab kasutama oma kestlikkusaruande koostamisel. Seetõttu on direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmine seotud ka Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2023/2772. Kestlikkusaruandluse standardites määratakse kindlaks teave, mille ettevõtjad peavad esitama. Kestlikkusaruandluse standardeid on ülevaatlikumalt kirjeldatud seletuskirjas RPS § 24 muudatuste juures. Samuti on direktiivi ülevõtmine seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste audiitorkontrolli erinõudeid. Kuna direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt peab kestlikkusaruanne olema auditeeritud, siis tuleb vandeaudiitoril avaliku huvi üksuse raamatupidamise aastaaruande, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli läbiviimisel arvestada ka nimetatud määruses sätestatut. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade kestlikkusaruandlust reguleerivate EL õigusaktide Eesti õigusesse ülevõtmise vajadusest, nende ülevõtmise tähtajast ning nende ülevõtmiseks tehtud rakendus- ja ettevalmistustegevustest. Euroopa Liidu Riigisisene ülevõtmine Rakendus- ja kestlikkusaruandlust ettevalmistustegevused puudutav õigusakt 3 Direktiiv (EL) 2022/2464 Ülevõtmise tähtaeg 2024. Rakendatakse järk- järgult. aasta 6. juuli. Rakendamise täpsem ajakava sisaldub eelnõus. Tehtud rakendus- ja ettevalmistegevuste loetelu on koondatud Rahandusministeeriumi kodulehele8. Määrus (EL) 2023/2772 Otsekohalduv Rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate suhtes. Määrus (EL) 537/2014 Otsekohalduv Rakendatakse kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisega Delegeeritud direktiiv (EL) Ülevõtmise tähtaeg 2024. Rakendatakse 2024. aasta 2023/2775 aasta 24. detsember. 1. jaanuaril või pärast seda algavate majandusaastate suhtes. Tehtud rakendus- ja ettevalmistegevuste loetelu on koondatud Rahandusministeeriumi kodulehele. Eelnõu kohaselt seotakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad kohustused Eestis kehtiva raamatupidamiskohustuslaste finantsaruandluse koostamise, esitamise ja audiitorkontrolli regulatsiooniga. Seejuures on eesmärgiks hoida uutest nõuetest tingitud aruandluskoormuse kasv Eestis minimaalsena. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktist 2 ei ole koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Sealhulgas ei ole koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt liikmesriikidele antud sõltumatu kindlust andvate teenuste osutaja (independent assurance service provider, edaspidi IASP) institutsiooni loomise vajaduse väljaselgitamise osas. Samuti ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust direktiivi (EL) 2022/2464 nende sätete osas, mille ülevõtmine on jäetud liikmesriigi otsustada ja mis on väheolulise ulatusega. Sellisteks küsimusteks on erinevate vandeaudiitorite kvalifitseerimine kestlikkusaruande ja raamatupidamise aastaaruande kontrollijatena, ühise auditi kasutamine, tööpraktika ja teoreetilise õppe ühitamine, raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohta ühe vandeaudiitori aruande koostamine, alternatiivsed vandeaudiitori sõltumatust tagavad võimalused vandeaudiitori nimetamiseks, auditi kvaliteeditagamise ülevaatusi tegevate isikute kestlikkuse kogemuse nõue ning konkreetse juhtimisorgani, kes vastutab raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolliga seonduvate tegevuste eest, määratlemine. 8 https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/arvestusvaldkond/kestlikkusaruandlus 4 Seaduseelnõu sisaldab direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisega mitteseotud muudatusi, mis on reguleeritava valdkonnaga küll seotud, kuid ei tulene otseselt vajadusest nimetatud direktiiv üle võtta. Sellisteks riigisisesteks reguleerimisvajadusteks on peamiselt majandusaasta aruande e- allkirjastamise täpsustus, audiitorkontrolli piirmäärade tõstmine, sihtasutuse auditikohustuse muutmine, vandeaudiitori kutseeksamitasu vahemiku suurendamine, Audiitorkogu presidendi ja revisjonikomisjoni liikme volituste tähtaja muutmine, läbipaistvusaruande Audiitorkogule esitamise tähtaja ja läbipaistvusaruande perioodi muutmine ning vandeaudiitori füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise regulatsiooni täpsustamine. Samuti on eelnõuga parandatud keelelisi ebatäpsusi. Menetlusökonoomikast lähtuvalt ei koostatud kahte eraldi eelnõu ning seetõttu ei ole ka eelnõu sellele osale, mis sätestab riigisisesed reguleerimisvajadused, eraldi väljatöötamiskavatsust koostatud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisega kaasnevaid mõjusid on analüüsitud nii Euroopa Liidu põhiselt9 direktiivi menetlemise kui ka nimetatud direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise menetluse käigus10. Ülevõtmise ajakava on pingeline, selle ülevõtmise tähtpäev on 2024. aasta 6. juuli. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1 Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli tegemise põhiseaduspärasuse analüüs Eelnõu kohaselt kehtestatakse suurettevõtjale, börsil noteeritud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi ka VKE) ning suurte kontsernide emaettevõtjatele kohustus lisada enda tegevusaruandele eraldiseisva alajaotisena kestlikkusaruanne, mis annab ülevaate äriühingust raamatupidamiskohustuslase tegevuse mõjudest keskkonna-, sotsiaal- ja ühinguvalitsemise valdkondades. Nimetatud kohustuse kehtestamine tuleneb otseselt roheleppest, mis on EL-i uus majanduskasvu strateegia. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Nimetatust tuleneb parlamendireservatsioon ehk olulisuse põhimõte, mis nõuab, et demokraatlikus riigis peab olulised küsimused otsustama seadusandja. Eelnõu parlamendireservatsiooni järgimiseks tuleb see Riigikogu poolthäälteenamusega vastu võtta (PS § 65 p 1), välja kuulutada (PS § 107 lg 1) ja avaldada (PS § 3 lg 2, § 108). 3.1.1. Riive legitiimne eesmärk PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Sellest tuleneb, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev ehk legitiimne eesmärk ja riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas). Eelnõu eesmärgiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, millega kehtestatakse nõuded kestlikkusaruande koostamiseks ja avaldamiseks ettevõtja majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus ning sätestatakse nõuded ja pädevused nimetatud aruande 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0151 10 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/toimikud/c754ac88-5e4a-42d9-bf2e-d6c4d50429ef 5 audiitorkontrolli läbiviimiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464 on otseselt seotud roheleppega, mille eesmärk on muuta EL 2050. aastaks nüüdisaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet. Samuti on roheleppe eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada EL-i looduskapitali. Roheleppe eesmärgiks on lahutada majanduskasv ressursikasutusest ning aidata kaasa eesmärgile ehitada üles inimeste hüvanguks toimiv majandus, tugevdada EL-i sotsiaalset turumajandust ja aidata tagada, et see on tulevikuks valmis ning loob stabiilsust, töökohti, majanduskasvu ja kestlikke investeeringuid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (ELT L 243, 09.07.2021, lk 1–17) muudetakse kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärk EL-is 2050. aastaks õiguslikult siduvaks. Lisaks kohustub Euroopa Komisjon oma 20. mai 2020. a teatises „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ tagama, et 2050. aastaks on maailma ökosüsteemid taastatud, vastupanuvõimelised ja piisavalt kaitstud. Selle strateegia eesmärk on suunata Euroopa elurikkus 2030. aastaks taastumise teele. Euroopa Komisjoni 8. märtsi 2018. a teatises pealkirjaga „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ on sätestatud meetmed järgmiste eesmärkide saavutamiseks: suunata kapitalivood ümber kestlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv, hallata finantsriske, mis tulenevad kliimamuutustest, loodusvarade vähenemisest, keskkonna halvenemisest ja sotsiaalsetest probleemidest. Ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et eelnõuga hõlmatud ettevõtjate ring koostaks asjakohast, võrreldavat ja usaldusväärset kestlikkusaruannet ning teeks selle teabe kasutajatele kättesaadavaks. Kestlikkusteave võimaldab investoritel paremini mõista kestlikkusaspektidega seotud riske oma investeeringute jaoks ning nende investeeringute mõju inimestele ja keskkonnale. Usaldusväärne kestlikkusteave on vajalik ka sotsiaaldialoogide pidamiseks. Valitsusvälised organisatsioonid saavad kestlikkusteabele tuginedes mõjutada ettevõtjaid minimeerima ettevõtlusest tulenevat mõju inimestele ja keskkonnale. Koos majandusaasta aruandega avalikustatud kestlikkusteavet saaksid kasutada ka muud sidusrühmad eelkõige selleks, et edendada võrreldavust turusektorite vahel ja nende sees. Ettevõtjate äripartnerid saavad tugineda kestlikkusteabele, et mõista kestlikkusega seotud riske ja mõju enda väärtusahelate ulatuses ning vajadusel asjakohaseid meetmeid rakendada. Poliitikakujundajad ja riigiasutused saavad sellist teavet kasutada eelkõige koondandmetena, et jälgida keskkonna- ja sotsiaalseid suundumusi ning aidata seeläbi kaasa keskkonnaalasele arvepidamisele. Seni on kestlikkusteabest huvitatud isikud pidanud ostma kestlikkusteavet erinevatelt andmepakkujatelt, kes koguvad teavet eri allikatest, sealhulgas äriühingute avalikest aruannetest. Elu- ja looduskeskkonna kaitse ning loodusvarade ja loodusressursside kaitse on PS-s väljendatud väärtus. PS kommenteeritud väljaandes11 on osundatud keskkonnaküsimuste suurele tähendusele ning loodusvarade ja -ressursside säästliku kasutamise tähtsusele riigi korraldamisel, sealhulgas õiguslikule reguleerimisele. PS § 5 kommentaaride kohaselt on riigil kohustus kujundada looduskeskkonna säästlikku ja avalike huvide kohast kasutamist tagav õiguslik režiim. Paratamatult kaasneb sellega isikute õiguste piiramine keskkonnakaitse vajadustest lähtudes. Samas kuulub looduskeskkonna säästmine põhikohustuste hulka (§ 53). 11 https://pohiseadus.ee/sisu/3474 6 Nii võivad PS §-dest 5 ja 53 tulenevad keskkonnakaitselised põhimõtted ja kohustused õigustada ka isikute põhiõiguste, näiteks ettevõtlusvabaduse (§ 31) või omandipõhiõiguse (§ 32) riiveid (nt RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p-d 63–64). Kuna § 5 näol on tegemist üldise sisuga keskkonnaalase printsiibiga, on terminit „loodusvarad ja -ressursid“ võimalik laiendada kõikidele keskkonnakaitseõiguse esemeks olevatele keskkonna põhilistele elementidele, nagu õhk, vesi, pinnas, floora ja fauna ning nende koostoime. Sätte eseme lai määratlemine on kooskõlas nüüdisaegse keskkonnaõiguse arusaamaga, mille kohaselt on efektiivne keskkonnast kui terviklikust süsteemist lähtuv keskkonnakaitse, mida rõhutatakse ka seaduses (KeÜS § 8). Eelnõuga kehtestatav regulatsioon võimaldab täita roheleppest tulenevaid eesmärke. Seega on riive eesmärk kooskõlas PS §-dega 5 ja 53. Põhiõiguse riivel on legitiimne eesmärk, kuna ei ole mõistlik leida end olukorrast, kus majandus ei toimi inimeste hüvanguks ning sotsiaalne turumajandus ei ole tulevikuks valmis ega loo stabiilsust, töökohti, majanduskasvu ega kestlikke investeeringuid. Seega on mõistlik sellist olukorda ennetada minimeerimaks hilisemate täiendavate ja ulatuslikumate riivete kohaldamise vajadust ning tagamaks stabiilne, kestlik ja kaasav majandussüsteem. 3.1.2 Riive PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. PS § 31 teine lause annab seadusandjale vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. PS § 31 kommentaaride kohaselt piisab ettevõtlusvabaduse piiramiseks igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). Arusaadavalt muudab kestlikkusaruande koostamise ja selle kontrollimise kohustus ettevõtlusega tegelemise tingimusi koormavamaks võrreldes kehtiva õigusliku raamistikuga. Samas tooks regulatsiooni puudumine kaasa märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed. Investorid ei saaks investeerimisotsuseid langetades arvestada kestlikkusega seotud riskidega ning mitme sellise investeerimisotsuse koosmõjul võib tekkida finantsstabiilsust ohustavaid süsteemseid riske (eriti kliima osas). Usaldusväärse kestlikkusteabe puudumine pärsib investorite võimalusi suunata rahalisi vahendeid just sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega tegelevatesse ettevõtjatesse. Rahaliste vahendite suunamine sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme süvendavatesse ettevõtjatesse ja majandustegevustesse kahjustaks roheleppe ja kestlikku majanduskasvu eesmärke. Valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite võimalused pidada tulemuslikke sotsiaaldialooge ja seeläbi mõjutada ettevõtjaid minimeerima ettevõtlusest tulenevat mõju inimestele ja keskkonnale on usaldusväärse kestlikkusteabeta oluliselt piiratumad. See omakorda vähendab inimeste usaldust ettevõtjate vastu, mis ahelreaktsioonina avaldab negatiivset mõju sotsiaalse turumajanduse tõhusale toimimisele ning kaasaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse arenemisele. Seega on PS §-ga 31 kaitstava ettevõtlusvabaduse riive põhjendused mõistlikud ja kaalukad ning riive vajalikkus tuleneb avalikust huvist. 3.1.3 Riive sobivus Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõuga kehtestatav kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine võimaldab saadava kestlikkusteabe põhjal luua toimiv keskkonnasäästlik majandussüsteem, suurendada seeläbi kestlikke investeeringuid ja võidelda rohepesu vastu. 7 Olukord, kus ettevõtjad esitavad kestlikkusteavet, mis on vajalik keskkonnasäästliku majandussüsteemi arendamiseks, võimaldab suurendada kestlikke investeeringuid ja võidelda rohepesu vastu. Kestlikkusteave võimaldab kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja olulist mõju inimestele ja keskkonnale ning kestlikkusaspektide olulist mõju ettevõtja arengule, tulemustele ja seisundile. Seeläbi saab hoida ära inimtegevuse tagajärjel kliima ja keskkonna jätkuva kahjustamise. Selleks, et ettevõtjate poolt esitatav kestlikkusteave oleks eesmärgipäraselt kasutatav, peab see olema usaldusväärne, võrreldav, piisav ja asjakohane. Seetõttu tuleb aruandekohustuslikel ettevõtjatel koostada kestlikkusaruanne vastavalt standardile ning see peab olema vandeaudiitori poolt kontrollitud. Kuna eesmärgipäraselt kasutatava kestlikkusteabe esitamine aitab kaasa kestliku majandussüsteemi loomisele, on tegemist sobiva meetmega. 3.1.4 Riive vajalikkus Kestlikkusteave võimaldab ettevõtjal langetada teadlikke otsuseid, mis toetavad ettevõtja kestlikumaks muutumist. Selleks peab iga ettevõtja hindama konkreetselt tema jaoks olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kestlikkusega seonduvatel teemadel. Mõistmaks, kus ettevõtja oma tegevusega kestlikuks saamise teekonnal asub ning kuhu ta planeerib jõuda, on vaja kestlikkusteabe abil seda mõõta. Kestlikkusaruande põhjal on võimalik hinnata ettevõtja tegevuse mõju keskkonnale, sotsiaalsele heaolule ja majanduslikule kestlikkusele. See annab ülevaate kuidas ettevõtja suudab tasakaalustada nende kolme aspektiga seotud väljakutseid ning kuidas nende tegevus mõjutab ühiskonda laiemalt. Sellist kestlikkusteavet omab vaid ettevõtja. Kuna teavet saab küsida vaid teabevaldajalt, siis ei ole teist sama efektiivset meedet, mis koormaks ettevõtjat vähem, kuid aitaks seaduseelnõu eesmärki sama efektiivselt saavutada. Keskkonnasäästlikku ja ressursitõhusat majandussüsteemi saab luua vaid kestlikkusteabe olemasolul. Usaldusväärsele ja piisavale kestlikkusteabele tuginemine võimaldab langetada roheleppe eesmärke täitvaid ja toetavaid otsuseid. Kestlikkusteabe puudumine halvab langetatavate otsuste tagajärgede prognoosimise võimet. Seega on seaduseelnõu kestliku majandussüsteemi loomise legitiimse eesmärgi suhtes vajalik. 3.1.5 Riive mõõdukus Kestlikkusteabe esitamise mõõdukuse üle otsustamisel tuleb kaaluda ettevõtlusvabadusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning nüüdisaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonna loomise tähtsust. Suurettevõtja, kes on AudS §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv bilansipäeva seisuga on suurem kui 500, esitab juba alates 2016. aastast enda arengust, tulemustest, seisundist ja tegevuse mõjust ülevaate saamiseks tegevusaruandes vajalikus ulatuses informatsiooni oma tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude ning inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate küsimuste kohta. Kuna avalik huvi ja vajadus kestlikkusteabe järele üha kasvab, siis laiendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 kestlikkusteabe esitamise kohustust täiendavatele ettevõtjate kategooriatele. Siiski ei hõlmata kestlikkusaruande kohustusega kõiki ettevõtjaid, vaid ainult suurettevõtjat ning väikeettevõtjat ja keskmise suurusega ettevõtjat, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku 8 huvi üksus, samuti kindlaksmääratud kriteeriumitele vastavat kolmandate riikide ettevõtjat. Kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtjate kriteeriumi määratlemisel on võetud arvesse ettevõtja, sealhulgas tema väärtusahela, keskkonnaalast mõju ja sellega kaasnevat vastutust. Selleks, et esitatav kestlikkusteave oleks ühetaoline, võrreldav ja teeniks selle esitamise eesmärki, tuleb kestlikkusaruanne koostada vastavalt väljatöötatud standardile. Kestlikkusaruande koostamine vastavalt standardile, mis sisuliselt väljendab roheleppe eesmärkidest tulenevat konsensust kestlikkusteabe sisu osas, optimeerib kestlikkusaruande koostamise kulusid ja halduskoormust aruandeid esitava ettevõtja jaoks. Kestlikkusaruandes esitatav kestlikkusteave on vältimatult vajalik kestlikule majandussüsteemile üleminekuks. Arvestades asjaolusid, et kestlikkusaruande esitamise kohustus kohaldub arvuliselt väga väikesele osale kõikidest ettevõtjatest ning et esitatav teave omab olulist väärtust kogu ühiskonna jaoks, kaalub kestlikkusaruande esitamise eesmärk üles asjaomaste ettevõtjate ettevõtlusvabaduse riivest tingitud halduskoormuse ja rahalise kulu. Ettevõtlusvabaduse riive hõlmab ka kestlikkusaruandele audiitorkontrolli teostamise kohustust, mis samuti toob endaga kaasa ettevõtjale täiendava rahalise kulu. Kestlikkusaruande audiitorkontroll on vajalik selleks, et tagada kestlikkusteabe usaldusväärsus ning vältida rohepesu. Kestlikkusvandeaudiitor osutab kindlustandvat audiitorteenust, mille objektiks on nii möödunud perioodi kohta kui ka tulevikku suunatud teavet sisaldav kestlikkusaruanne. Esmalt kohaldatakse kestlikkusaruandele piiratud kindlust andvat töövõttu (ulatuselt sarnaneb raamatupidamise aastaaruande ülevaatusele) ning auditi kohaldamise võimalikkus ja vajalikkus otsustatakse hiljem Euroopa Komisjoni poolt läbiviidud sellekohase analüüsi põhjal. Selline järkjärguline lähenemisviis tõstab ettevõtjate kulusid kestlikkuaruande audiitorkontrolli teostamise kohustuse täitmiseks järkjärgult, kuna kestlikkusaruande audiitorkontroll piisavat kindlust andva töövõtu alusel on kulukam kui kestlikkusaruande audiitorkontroll piiratud kindlust andva töövõtu alusel. Seega on kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamise kulu ja kestlikkusteabe usaldusväärsuse tagamise eesmärgi vahel mõistlik suhe. Kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtjale kestlikkusaruande esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustuse panemine teenib avalikku huvi. Kestlikule majandussüsteemile üleminekust võidavad kõik ühiskonnaliikmed, mistõttu on tegemist olulise eesmärgiga. Nimetatud eesmärgi nimel väikesele osale ettevõtjate koguarvust kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustuse panemise vahel on mõistlik proportsioon, mistõttu saab riivet pidada mõõdukaks. 3.2 Eelnõu sisu analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist: § 1. Raamatupidamise seaduse muutmine; § 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine; § 3. Töötajate usaldusisiku seaduse muutmine; § 4. Väärtpaberituru seaduse muutmine; § 5. Seaduse jõustumine. 9 § 1. Raamatupidamise seaduse muudatused RPS-is asendatakse kogu seaduse ulatuses sõna „bilansipäev“ sõnaga „aruandekuupäev“. Muudatus tuleneb Raamatupidamise Toimkonna ning Raamatupidajate Kogu poolt eelnõu kooskõlastamisel tehtud ettepanekutest. Eriala praktikas, sh Raamatupidamise Toimkonna juhendites, on läbivalt kasutusel termin „aruandekuupäev“. Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada seaduses kasutatav keel erialases terminoloogias kasutusel olevaga. RPS-is asendatakse kogu seaduse ulatuses sõna „ühingujuhtimine“ sõnaga „ühinguvalitsemine“. Tegemist on ingliskeelse sõna „governance“ tõlkega. Muudatus on vajalik täpsustamaks asjaolu, millist ettevõtja juhtimistaset on silmas peetud ingliskeelse sõna „governance“ all. Seni kasutusel olnud termin „ühingujuhtimine“ hõlmab endas erinevaid juhtimistasandeid, kuid termini „governance“ puhul on tegemist vaid kõrgema juhtimistasandi ehk nõukoguja juhatuse tasandiga ning eesti keeles kasutatakse selle nimetamiseks terminit „ühinguvalitsemine“. RPS § 2 lõikesse 6 lisatakse regulatsioon, mis lubab äriühingust raamatupidamiskohustuslasel ettevõtja suuruskategooria määratlemise kriteeriumide täitmisel lähtuda aruandeaasta tulu asemel müügitulust. Muudatuse olemust on lähemalt selgitatud allpool, RPS § 3 punktide 14– 17 muudatuste juures. RPS § 3 punktis 9 asendatud tekstiosaga tuuakse seadusesse väike- ja keskmise suurusega ettevõtja nimetuse tähistamiseks lühend „VKE“, mis on laialdaselt levinud erialalises igapäevases keelekasutuses. RPS § 3 punktidega 91–93 sätestatakse kestlikkusaruande koostamisel rakendatavad standardid ja esitatakse nende definitsioonid. Kestlikkusaruande koostamisel kasutatavad standardid töötab välja ja kehtestab Euroopa Komisjon. Kestlikkusaruandluse standardid saavad olema ühtseks aluseks kestlikkusaruandes esitatava asjakohase ja piisava teabe andmisel ning seeläbi väheneks märkimisväärselt ühekordsete teabenõuete hulk. RPS § 3 punktidega 14–17 ja 20 kaasajastatakse eri suurusega ettevõtjate (mikro, väike, keskmine ja suur) kategooriate lävendid. Muudetavad lävendid võetakse üle Euroopa Komisjoni delegeeritud direktiivist (EL) 2023/2775, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 muudatuste kohaselt on kestlikkusaruandluse kohustuse tekkimine ja ulatus sõltuv ettevõtte suuruskategooriast. Eelnõu üheks eesmärgiks on hoida uutest nõuetest tingitud aruandluskoormuse kasv Eestis minimaalsena. Seetõttu on otstarbekas kehtestada uued lävendid nimetatud direktiivi kohaselt võimalikult kõrgeimal tasemel. Direktiivist mittetingitud muudatusena ei piirdu ettevõtja suuruskategooria määratlus edaspidi väid äriühingutega, vaid sellega on hõlmatud kõik raamatupidamiskohustuslased sõltumata nende juriidilisest vormist. See võimaldab RPS § 15 lõikes 21 sätestatud lühendatud aastaaruande esitamise võimalust, samuti teisi mikro- ning väikeettevõtjatele ettenähtud soodustusi, kohaldada edaspidi laiemale isikute ringile (ka mittetulundusühingutele, korteriühistutele jt juriidilistele isikutele). Vastavalt RPS § 2 lõikele 2 laieneb raamatupidamiskohustus Eestis ühtselt kõikidele juriidilistele isikutele ja sellest vormi- neutraalsuse põhimõttest on lähtutud ka suuruskategooriate defineerimisel. Seetõttu on terminil „ettevõtja“ siinses kontekstis harjumuspärasest mõneti laiem tähendus, hõlmates lisaks äriühingutele ka muid juriidilisi vorme. Samas on hoidutud suuruskategooria määratluse kaudu laiendamast direktiivi mõju Eestis ja direktiivist tulenev kestlikkusaruandluse kohustus tekib 10 vaid äriühingust raamatupidamiskohustuslastele. Seda on lähemalt kirjeldatud ka allpool, RPS § 24 muudatuste juures. Suuruskategooriate lävendid on eelnõus sätestatud kasutades mõistet „tulu“, mis on defineeritud RPS § 3 punktis 4. Direktiiv laieneb vaid äriühingust raamatupidamiskohustuslastele ja lähtub nende puhul lävendite defineerimisel mõistest “netokäive“, mille kohta Eesti erialaterminoloogias kasutatakse enamasti mõistet „müügitulu“. Mõiste “müügitulu“ on olemuslikult kitsam kui mõiste „tulu“ (st on selle alamhulk) ja on üldjuhul kasutatav vaid äriühingust raamatupidamiskohustuslaste suuruse määratlemiseks juhul, kui muud tululiigid (finantstulud, muud äritulud, saadud toetused jne) on ebaolulised. Kuna RPS § 2 lõike 2 kohaselt on raamatupidamiskohustus Eestis vormineutraalne (kehtib kõikidele juriidilistele isikutele sõltumata nende juriidilisest vormist), siis on eelnõus üldreeglina lähtutud Eesti seaduses varasemalt defineeritud ja kõikide raamatupidamiskohustuslaste puhul võrdselt kasutatavast mõistest „tulu“. Siiski võivad äriühingust raamatupidamiskohustuslased eelpool (RPS § 2 lõikes 6) sellest üldreeglist tehtud erandi kaudu lähtuda oma suuruskategooria määratlemisel ka ainult müügitulust, nagu varasemalt. Antud erand on vajalik ka direktiiviga vastavuse tagamiseks. Täpsemalt on mõistete „tulu“ ja „müügitulu“ olemus kirjeldatud Eesti finantsaruandluse standardis (Raamatupidamise Toimkonna juhendid nr 1, 2 ja 10). RPS § 13 lõikest 2 jäetakse välja sõna „alguskuupäeva“. Sellega asendatakse seaduses termin „majandusaasta alguskuupäeva muutmisel“ kohasema terminiga „majandusaasta muutmisel“. Muudatus tuleneb kasutajate (Raamatupidajate Kogu, Äriregister) tagasisidest eelnõule ja on ajendatud asjaolust, et praktikas tähendab majandusaasta muudatus esmalt aruandekuupäeva muutmist (st millise hetke seisuga koostatakse majandusaasta aruanne), ja alles seejärel alguskuupäeva muutmist (sellele järgnev majandusaasta, mis algab esimese uuendatud majandusaasta lõpust). Termin „majandusaasta muutmine“ hõlmab mõlemaid. RPS § 141 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa, mis viitab 01.01.2018 kehtetuks tunnistatud sättele. Ülejäänud osas, mis viitab RPS § 26 kohaselt likvideerimismenetluse lõpetamisel koostatavale lõpparuandele, jääb sõnastus muutmata kujul kehtima. RPS § 15 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa, mis kohustab koostama raamatupidamise aastaaruannet eesti keeles. Nimetatud norm sätestatakse RPS § 25 lõikes 1, mis reguleerib muu hulgas majandusaasta vorminõuet. Muudatusega kõrvaldatakse ebatäpsus keelenõude kohaldumise osas vaid raamatupidamise aastaaruandele ning sätestatakse selle kohaldumine kogu majandusaasta aruandele. RPS § 18 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks ja see lisatakse § 18 lõikesse 32. RPS § 18 lõike 32 regulatsiooni alla lisatakse mikroettevõtja. Muudatusega ühtlustatakse mikro- ja väikeettevõtjate võimalused bilansi alamkirjete esitamiseks raamatupidamise aastaaruande lisades, sest ettevõtja suuruskategooriate kaasajastamise järgselt kaob vajadus senise mikroettevõtjatele eraldi kehtinud erisuse järele. Sellega väheneb mõneti ka mikroettevõtjate halduskoormus aruannete koostamisel. Praktikas tähendas senine mikroettevõtjale kehtinud bilansivorm vajadust raamatupidamiskontode infot bilansi koostamiseks täiendavalt agregeerida. Muudatusega kaotatakse nimetatud vajadus. Kokkuvõttes tekib muudatuse järgselt olukord, kus: a) nii mikro- kui väikeettevõtjad koostavad lühendatud majandusaasta aruande; b) mõlema bilansi- ja kasumiaruandevormid on edaspidi ühetaolised; 11 c) väikeettevõtjatel on ja mikroettevõtjatel puudub kohustus tegevusaruande koostamiseks ja (d) mikroettevõtjatele kehtivad väikeettevõtjatest madalamad nõuded raamatupidamise aastaaruande lisades esitatava info osas. Lisaks eemaldatakse RPS § 18 lõikest 32 viide kasumiaruande skeemis toodud araabia numbritega tähistatud kirjetele, kuna sellist numeratsiooni seaduse lisas toodud kasumiaruande skeemides ei kasutata. RPS § 21 lõikes 4 sätestatud mikroettevõtja avalikustatavate andmete hulka lisatakse töötajate arv, kuna RPS § 3 punktis 14 sätestatud mikroettevõtja lävend muutub edaspidi sõltuvaks töötajate arvust .Ülejäänud osas on muudatus normitehniline, viidatava normi sisu jääb samaks, kuid muudatus tuleneb § 24 muutmisest. RPS 21 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks, kuna ettevõtjate suuruskategooriate kaasajastamise järgselt kaob vajadus kehtestatud erisuse järele. RPS § 24 muudatustega kehtestatakse paragrahvi uus sõnastus, kuna olemasolevate sätete loetelu ei saa uute, ülaindeksiga sätetega täiendada, ilma et see muudaks sätete loogilist järjestust. See peab toetama lõigetes 7 ja 8 eraldi rõhutatud nn „ühekordse esitamise“ printsiipi, see tähendab tegevusaruande eelnevate osanõuete täitmisel (näit kestlikkusaruandes) juba avaldatud sisu ei pea hilisemate osanõuete täitmisel enam üle kordama. Lõige 1 sätestab tegevusaruande üldise sisu ja eesmärgi ning selles osas muudatusi ei ole. Seni lõikes 1 sisaldunud teine lause viiakse üle § 24 uude lõikesse 7. Nimetatud lause kohaselt peab tegevusaruanne sisaldama teavet raamatupidamiskohustuslase poolt välisriigis registreeritud filiaalide kohta. See nõue jääb kehtima, kuid kuulub loogiliselt tegevusaruande sisu sätestava lõike koosseisu. Lõikes 2 sätestatakse raamatupidamiskohustuslaste ring, kellele kohaldub kestlikkusaruande esitamise kohustus ning kestlikkusaruande sisu ja asukoht. Seejuures piirdub kestlikkusaruande esitajate ring direktiivi kohaselt vaid äriühingust raamatupidamiskohustuslastega. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 üldine eesmärk on, et kõik suurettevõtjad, seahulgas need, kelle väärtpaberid ei ole Euroopa Liidu reguleeritud turul kauplemisele võetud ja VKE-d (välja arvatud mikroettevõtjad), kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele Euroopa Liidu reguleeritud turul, esitaksid kestlikkusaruande. Seetõttu sätestatakse lõikes 2 kestlikkusaruande esitamise kohustus äriühingust suurettevõtjale ning audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksuseks olevale äriühingust VKE-le (välja arvatud mikroettevõtjatele). Kuna Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt tuleb kestlikkusteave esitada tegevusaruande selgelt tuvastatavas eraldi jaos, siis sätestatakse lõikes 2 sellekohane regulatsioon. Tegemist ei ole uudse lähenemisega, kuna ka kehtivas RPS-is on tegevusaruandel eraldiseisev alajaotis ühingujuhtimise aruande näol. Lõikes 2 sätestatakse ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev kestlikkusaruande sisu, milleks on ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevuse mõjudest keskkonna-, sotsiaal- ja ühinguvalitsemise valdkondades ning nende valdkondade mõjust raamatupidamiskohustuslase arengule, tulemustele ja positsioonidele. Lõikes 3 sätestatakse standardid, millest tuleb kestlikkusaruande koostamisel lähtuda. Kestlikkusaruande koostamise ühtne alus kestlikkusaruandluse standardite näol tagab asjakohase ja piisava kestlikkusteabe andmise ning vähendab märkimisväärselt ühekordseid teabenõudeid. Seetõttu sätestatakse, et kõik suurettevõtjad peavad kestlikkusaruande koostamisel lähtuma Euroopa kestlikkusaruandluse standardist. VKE-d lähtuvad reeglina neile 12 mõeldud lühemast ja lihtsamast Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardist, kuid neil ei ole keelatud rakendada ka rangemat suurettevõtetele mõeldud standardit. Suurettevõtete standardid jõustusid 2023. aasta lõpus ning need on kõigile suurettevõtetele ettevalmistuste tegemiseks avalikult kättesaadavad. Eelnõu koostamise ajaks on Euroopa kestlikkusaruandluse standardeid avaldatud 12 ning need hõlmavad endas kahte üldist standardit, viite keskkonnastandardit (kliimamuutused, vesi, saastus, elurikkus ja ringmajandus), nelja sotsiaalstandardit (oma töötajad, töötajad väärtusahelas, mõjutatud kogukonnad, tarbijad ja lõppkasutajad) ning ühte ühinguvalitsemise standardit. 2026. aastaks on planeeritud ka sektoriaalsete standardite (ligikaudu 40 standardit) valmimine, mis toovad välja iga vastava sektori kestlikkusega seonduvad teemad. VKE standard on eelnõu koostamise ajal veel väljatöötamisel, selle eeldatav jõustumise aeg on planeeritud 2024. aasta lõpus või 2025. aasta alguses ning on tõenäoline, et see hakkab sisaldama ühte standardit. Kõikide standardite kohta saab täpsemalt lugeda Rahandusministeeriumi kodulehelt.12 Lõikes 4 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastus juhul, kui raamatupidamiskohustuslane kuulub konsolideerimisgruppi, mille konsolideeriv üksus konsolideerimisgrupi audiitorkontrollitud kestlikkusaruande vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile, Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele. Selline vabastus on ette nähtud vaid juhul, kui tütarettevõtja on hõlmatud enda emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandega, mis sisaldab eelpool nimetatud standardite kohast kestlikkusteavet. Vabastust ei kohaldata avaliku huvi üksusest suurettevõtjale. Vabastust kohaldatakse ka juhul, kui kontserni tasandil aruandeid esitav emaettevõtja on kolmandas riigis asuv ettevõtja, kes esitab kestlikkusteavet kooskõlas samaväärsete kestlikkusaruandluse standarditega. Lõikes 5 sätestatakse loetelu teabest, mida lõike 4 kohaselt kestlikkusaruande koostamisest vabastatud raamatupidamiskohustuslane oma tegevusaruandes peab avaldama tagamaks kestlikkusteabe hõlpsa kättesaadavuse kõikidele isikutele ja kindlustamaks läbipaistvus selles osas, milline vabastatud tütarettevõtja emaettevõtja esitab aruande kontserni tasandil. Nimetatud põhjustel kohustub lõike 4 kohaselt kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastatud raamatupidamiskohustuslane avaldama oma tegevusaruandes lisaks teabele kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastamise kohta ka konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande koostaja ärinime ja registrisse kantud asukoha ning konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande veebilehe aadressi. Lõikes 6 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev erandlik olukord kestlikkusaruandes raamatupidamiskohuslase oodatava arengu või läbirääkimisjärgus olevate küsimuste avalikustamata jätmise võimaluse kohta. See on võimalik vaid juhul, kui avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ning kui avalikustamine oluliselt kahjustaks tegevjuhtkonna põhjendatud arvamuse kohaselt raamatupidamiskohustuslase äripositsiooni. Lõigetes 7 ja 8 sätestatakse tegevusaruande muude sisunõuete loetelu, mis on olulises osas analoogne varasemalt sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatuga. Kummagi lõike avalause rõhutab ühekordse esitamise printsiipi, mille kohaselt tegevusaruande eelnevate osanõuete täitmisel (näiteks kestlikkusaruandes) ei tule juba avaldatud sisu hilisemate osanõuete täitmisel enam üle korrata. Lisaks tuuakse lõikesse 7 üle varasemalt sama paragrahvi avalõikes olnud 12 https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/arvestusvaldkond/kestlikkusaruandlus 13 nõue ettevõtja poolt välisriigis avatud filiaalidest ülevaate andmise osas, mis omakorda on osa ettevõtja kui terviku organisatsiooni struktuurist. Nagu varasemalt, nii on tegevusaruande sisu ka edaspidi seaduses sätestatud näitliku ja avatud loeteluna („muu hulgas“) ja see koostatakse ettevõtja enda poolt valitud detailsuses ning vabas tekstivormis antava ülevaatena. Selles osas nõuded ei muutu ja aruandluskoormus ei tõuse. Samuti on nimetatud lõigetes sätestatud sellised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad lisanõuded, mis ei ole ülevõetavad otseviitega Euroopa kestlikkusaruandluse standardile (ESRS). Lõike 8 punktides 6 ja 7 sätestatakse nimetatud direktiivi artiklites 19 ja 20 sätestatud nõuded teabe esitamiseks ettevõtte olulisemate immateriaalsete ressursside ja mitmekesisuspoliitika kohta. Lõigete 9 ja 10 muudatus tuleneb § 24 kui terviku muutmisest ning sätestatakse kehtiva RPS-i § 24 lõigetes 4 ja 5 sisalduv regulatsioon. RPS § 25 muudatustega kehtestatakse paragrahvi uus pealkiri ja tekst. Lisaks direktiivi ülevõtmise vajadusele parandatakse siin ka mõned aastaaruannete esitamise ja nende digiallkirjastamise protsessiga tekkinud praktilised probleemid. Eelkõige korrastatakse § 25 tekst ajalise järjestuse aspektist lähtuvalt, kuna majandusaasta aruande heakskiitmine saab toimuda pärast selle vorminõuetekohast koostamist. Lõikes 1 sätestatakse majandusaasta aruande eesti keeles ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostamise kohustus. Kehtivas RPS-is (§ 15 lõige 5) on sätestatud vaid raamatupidamise aastaaruande eesti keeles koostamise kohustus. Selguse huvides ning seoses kestlikkusaruande lisandumisega tegevusaruandesse laiendatakse seda nõuet majandusaasta aruandele tervikuna ja eemaldatakse senine kitsam nõue § 15 lõikest 5. Samuti seatakse lõikes 1 kestlikkusaruande esitajale täiendavad nõuded, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.05.2019, lk 1– 792), ja määruses (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43). Lõikega 1 võetakse üle ka direktiivi (EL) 2013/34 artikli 29a nõuded, mille kohaselt peab kestlikkusaruande esitaja koostama ja märgistama oma tegevusaruande elektroonilises aruandlusvormingus, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/815. Antud määruse kohaselt on EL väärtpaberiturul noteeritud ettevõtted seni koostanud oma majandusaasta aruannet elektroonilises XHTML aruandlusvormingus börsile esitamiseks. Praktikas tähendab kõnealune muudatus seda, et kui seni oli noteeritud ettevõtjal kohustus esitada XHTML vormingus majandusaasta aruanne vaid börsile, siis tulevikus peab seda samas vormingus saama esitada ka äriregistrile. Sama XHTML vormingunõue laieneb ka börsil noteerimata kestlikkusaruandluse koostaja (st suurettevõtja) majandusaasta aruandele. Samas ei sisalda määrus (EL) 2019/815 eelnõu koostamise ajal veel kestlikkusaruande taksonoomiat ega märgistamisnõudeid, vaid vastavad muudatused on Euroopa Liidus välja töötamisel13. Eelnõu koostamise seisuga on nad hinnanguliselt rakendumas 2026. aasta 1. jaanuaril ja hiljem algavate majandusaastate aruannete kohta. Kuni nimetatud määruses puuduvad kestlikkusaruandlust puudutavad nõuded, ei saa ega pea neid ka täitma. 13 Vt https://www.esma.europa.eu/issuer-disclosure/electronic-reporting 14 Lõikes 2 täpsustatakse majandusaasta aruande koostamise ja heakskiitmise protseduuri ning eelkõige RPS-i ja äriseadustiku vahelist tööjaotust selle määratlemisel. See tähendab, et kui RPSis sätestatakse reeglid majandusaasta aruande koostamise kohta, siis reeglid selle dokumendi (koos vandeaudiitori aruande ja muude kohalduvate dokumentidega) edasise menetlemise, sh kinnitamise, allkirjastamise ja äriregistrile esitamise kohta tulenevad äriseadustikust ja valdkonna eest vastutava ministri määrusest, milleks eelnõu koostamise ajal on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrus nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“. Lõikes 2 säilitatakse ka kehtivas RPS-is sisalduv tegevjuhtkonna kinnitus majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsuse ja täielikkuse kohta. See on ökonoomne ja otstarbekas ettevõtjale ning selle muutmiseks puudub vajadus. Lõikes 3 sätestatakse õigusnorm, mille sisu kattub suures ulatuses kehtiva RPS § 25 lõigetes 2 ja 3 sätestatuga. Välja jäetakse vaid ebavajalik viide füüsilisest isikust ettevõtjale. Lõikes 4 sätestatakse tingimus, mille kohaselt ei pea majandusaasta aruandele lisama e-allkirja kui majandusaasta aruanne on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud. Muudatuse eesmärk on võimaldada majandusaasta allkirjastamisel e-äriregistris soovi korral vältida digiallkirjastatud dokumendikonteinerite loomist, ehk teisisõnu võimaldada samasuguse esitusrežiimi kasutamist, nagu on Eestis seni rakendatud näiteks maksudeklaratsioonide esitamisel e- maksuametis (vastavalt maksukorralduse seaduse § 87 lõikele 4). E-allkirjaga seonduv on täpsemalt reguleeritud ka e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses14. Antud lihtsustatud majandusaasta aruande esitamise võimalus on mõeldud eelkõige väiksematele raamatupidamiskohustuslastele, kel puudub otsene vajadus digikonteineri kasutamiseks. Endiselt säilib ka võimalus majandusaasta aruande digiallkirjastamiseks äriregistris (näiteks auditeeritavate aruannete puhul). RPS § 31 lõike 2 muudatus tuleneb § 24 tervikuna muutmisest, kuid viite sisu jääb samaks. RPS § 31 lõike 4 muudatusega sätestatakse isikute ring, kellele Eestis kohaldatakse konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustust tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) artiklist 29a. Kuna RPS § 28 lõige 2 tagab, et RPS §-is 24 sätestatud kestlikkusaruande reeglid kehtivad ka konsolideeritud kestlikkusaruande suhtes, siis ei ole vaja neid siin täiendavalt üle korrata. Samas, tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nõuetest ei kattu konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisest vabastatud ettevõtjate ring ja konsolideeritud finantsaruannete koostamisest vabastatud ettevõtjate ring omavahel – börsil noteeritud suurettevõtjad ei vabane kestlikkusaruande esitamise kohustusest ka siis, kui nad kuuluvad ise suuremasse kontserni, mille emaettevõtja neid hõlmava konsolideeritud kestlikkusaruande juba esitab. Seetõttu ei laiene konsolideeritud kestlikkusaruandlusele RPS § 29 sätestatud erandid. RPS § 31 lõiked 5 ja 6, mis sätestasid mõningaid konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruande koostamise ja esitamise reegleid, tunnistatakse kehtetuks, kuna kestlikkusaruande koostamise ja kehtestamise kohustuse järgselt ei ole need enam vajalikud. Nimetatud sätted on seotud § 31 lõike 4 kehtiva sõnastusega ja tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2013/34 kestlikkusaruande kehtestamisega asendatud nõuetest. RPS § 31 lõigetega 7–10 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad reeglid kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi lõpliku 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/103032023003 15 emaettevõtja Euroopa Liidus asuva tütarettevõtja ja filiaali kestlikkusaruande ning selle audiitorkontrolli tulemuste esitamiseks. Euroopa Liidu territooriumil olulisel määral tegutsevate kolmandate riikide ettevõtjate hõlmamine nimetatud kohustusega on vajalik seetõttu, et ka kolmandate riikide ettevõtjad vastutaksid oma mõju eest inimestele ja keskkonnale ning et kõigil Euroopa Liidu siseturul tegutsevatel ettevõtjatel oleksid võrdsed võimalused. Seetõttu sätestatakse lõikes 7 kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja filiaali kohustus avaldada lõpliku emaettevõtja poolt vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele koostatud kestlikkusaruanne ning täpsustakse, et sellist kohustust ei kohaldata mikroettevõtjale. Lõikega 8 kohustatakse tütarettevõtjat ja filiaali koostama ja avalikustama kestlikkusaruannet juhul, kui kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile nende nõudmisel kestlikkusaruande koostamiseks nõutud teavet vaatamata asjaolule, et nad on teinud kõik endast oleneva vajaliku teabe saamiseks. Sellisel juhul kohustuvad tütarettevõtja ja filiaal koostama ja avaldama kestlikkusaruande, mis sisaldab kogu tema valduses olevat teavet, ning tegema kestlikkusaruandes sellekohase märke. Ka olukorras, kus kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile kestlikkusaruande audiitorkontrolli arvamust, kohustub tütarettevõtja või filiaal tegema kestlikkusaruandes sellekohase märke. Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse isikute ring, kellele kohaldatakse eelmises kahes lõikes sätestatud kohustusi. Isikute ringi määramisel on lähtutud proportsionaalsusest ja esitatavate kohustuste täidetavusest. Seetõttu pannakse kõnealune kohustus vaid äriühingust suurettevõtjale, avaliku huvi üksusele audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 tähenduses ja filiaalile juhul, kui nende konsolideerimisgrupi müügitulu lepinguriikides kahel viimasel järjestikusel majandusaastal oli üle 150 000 000 euro. Lisaks kohaldatakse filiaalile nimetatud kohustust üksnes juhul, kui tema eelmise majandusaasta müügitulu oli üle 40 000 000 euro ja kui konsolideerimisgrupis ei ole muud tütarettevõtjat, kellele see kohustus kohaldub. RPS §-s 311 asendatava viite sisu jääb samaks ning tegemist on vaid normitehnilise muudatusega, mis tuleneb § 24 tervikuna muutmisest. RPS § 452 lõikes 1 tehakse normitehniline muudatus ja jäetakse välja tekstiosa „teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19),“. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 täieliku nimetusega ja selle avaldamismärkega ning see esitatakse RPS § 3 punktis 91, kuna selles sättes viidatakse nimetatud direktiivile esimest korda. RPS-i lisatavas §-s 613 esitatakse rakendussätetena konsolideerimisgrupi erisused kestlikkusaruande koostamisel ja avaldamisel. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist nr 2022/2464 tuleneva regulatsiooniga. Lõikega 1 antakse ühele konsolideerimisgrupi liikmesriigis asutatud tütarettevõtjale, kelle käive liikmesriikides oli vähemalt ühel viimasest viiest majandusaastast konsolideeritud alusel suurim ning kelle konsolideerimisgrupi lõplik emaettevõtja asub kolmandas riigis, võimalus koostada konsolideeritud kestlikkusaruanne liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi ulatuses aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2030. aasta 6. jaanuaril. Lõikes 2 sätestatakse sellises kestlikkusaruandes avalikustatava teabe sisu, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 165, lk 13), artiklist 8. Sisuliselt tuleb sellises kestlikkusaruandes esitada teave selle kohta, kuidas ja millises ulatuses on ettevõtja 16 tegevus seotud keskkonnasäästliku majandustegevusega. Lõikes 3 täpsustatakse asjaolu, mille kohaselt tuleb selline kestlikkusaruanne koostada ja avaldada vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile. Lõikega 4 sätestatakse olukord, kus juhul, kui konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest vabastatud tütarettevõtja, kelle kõik aktsiad või osad kuuluvad ühte konsolideerimisgruppi, mille lepinguriigis registreeritud konsolideeriv üksus on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande, koostab konsolideeritud kestlikkusaruande, käsitletakse seda konsolideerimisgrupi aruandena. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt koostatud kestlikkusaruanne loetakse vastavaks üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele. RPS § 62 lõigetes 17–24 sätestatakse ettevõtja kategooria kindlaksmääramise suuruskriteeriumite kohaldamise aeg ning kestlikkusaruande esitamise kohustuse tekkimise ajalised reeglid eri tüüpi ettevõtjatele. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2022/2464 tulenevate üleminekusätetega. Lõike 17 kohaselt kohaldatakse ettevõtja kategooria kindlaks määramise suuruskriteeriumeid 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta. Lõike 18 kohaselt kohaldatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui viissada, aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Tegemist ei ole kohustuse tagasiulatuva kohaldamisega, kuna kestlikkusaruanne esitatakse eelmise majandusaasta kohta, st selle esitamise kohustus tekib 2025. aastal. Samuti on tegemist direktiivist 2022/2464 tuleneva normiga. Lõike 19 kohaselt rakendatakse kestlikkusaruande koostamise kohustust äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi aruandeperioodidele, mis algavad 2025. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Lõike 20 kohaselt kohaldatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust aruandekohustuslikule VKE-le, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Kestlikkusaruande esitamise kohustust ei kohaldata VKE-le, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus, enne 2028. aasta 1. jaanuaril algavate majandusaastate kohta juhul, kui ta esitab tegevusaruandes kestlikkusaruande esitamata jätmise põhjenduse. Lõike 21 kohaselt rakendatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust lisaks RPS § 24 lõikes 2 sätestatud isikute ringile ka kaptiivkindlustusandjale15 ja kaptiivedasikindlustusandjale16 kui ta on suurettevõtja (seahulgas juhul, kui suurettevõtja väärtpaberid ei ole Euroopa Liidu reguleeritud turul kauplemisele võetud) või VKE, kes on AudS § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus. Samuti kohaldatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust väikesele ja mittekeerukale finantsinstitutsioonile, kui ta on suurettevõtja (seahulgas juhul, kui suurettevõtja väärtpaberid ei ole Euroopa Liidu reguleeritud turul kauplemisele võetud) või VKE, kes on AudS §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus. 15 Kaptiivkindlustusandja on kindlustusandja, kelles ei oma osalust teine kindlustusandja ega selle kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja ning kes võtab kindlustuslepingu alusel üle üksnes temas osalust omava ettevõtja või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja riske. 16 Kaptiivedasikindlustusandja on edasikindlustusandja, kelles ei oma osalust teine kindlustusandja ega selle kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja ning kes võtab edasikindlustuslepingu alusel üle üksnes temas osalust omava ettevõtja või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja riske. 17 Lõike 22 kohaselt kohaldatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust eelmises lõikes nimetatud äriühingute aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Lõike 23 kohaselt rakendatakse RPS § 25 lõikes 4 sätestatud e–allkirja regulatsiooni majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Lõike 24 kohaselt kohaldatakse RPS § 31 lõigetes 7–10 sätestatud kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi lõpliku emaettevõtja Euroopa Liidus asuva tütarettevõtja ja filiaali kestlikkusaruande ning selle audiitorkontrolli tulemuste esitamiseks konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustust kolmanda riigi äriühingust suurettevõtja ning äriühingust väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja, kes on audiitortegevuse seaduse §- s 13 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Kestlikkusaruande esitamise kohustuse tekkimise ajaliste piirangute sätestamine on vajalik seetõttu, et arvestada ettevõtja suurusest lähtuvalt kestlikkusaruande esitamiseks vajaliku piisava ettevalmistusajaga ja vahendite olemasoluga ning EL-is kujunenud keeruliste majanduslike oludega. RPS-i normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2022/2464 ning Komisjoni delegeeritud direktiivile 2023/2775/EL. § 2. Audiitortegevuse seaduse muudatused AudS § 1 punktis 2 sätestatud tekstiosa asendamine tuleneb asjaolust, et eelnõu kohaselt hakkab edaspidi olema kaks vandeaudiitori kutset – finantsvandeaudiitor ja kestlikkusvandeaudiitor ning mõlemaid koos hakatakse nimetama vandeaudiitoriks. AudS § 1 punktides 3 ja 8 sätestatud tekstiosa asendamisega parandatakse seaduses olev terminoloogiline ebatäpsus. AudS §-s 3 defineeritakse finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori terminid läbi kutsete andmise ja kutsetele kohalduvate nõuete täitmise. Vandeaudiitori kutse andmiseks peab isik olema täitnud kõik AudS-is sätestatud tingimused, sh sooritanud asjakohase eksami ja andnud vande. Samuti on AudS-is sätestatud nõuded, mida tuleb täita kutse jätkuvaks omamiseks ja säilitamiseks. AudS § 4 muudatusega antakse terminile „avaliku sektori vandeaudiitor“ uus definitsioon ning sätestatakse avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme andmine olukorras, kus isikul on nii finants- kui ka kestlikkusvandeaudiitori kutsed. Muudatuse vajadus tuleneb mõiste „vandeaudiitor“ definitsiooni muutmisest. Kui vandeaudiitor omab avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaset, siis kohaldub see mõlemale kutsele ning täiendavaid nõudeid kontrolliobjektist tulenevalt ei sätestata. Isik, kellel on nii finants- kui ka kestlikkusvandeaudiitori kutsed ning avaliku sektori vandeaudiitori kutsetase, saab läbi viia kestlikkusaruande audiitorkontrolli (auditit või ülevaatust) nii avalikus sektoris kui ka erasektoris. Kui nimetatud kutsetaset ei ole, siis on õigus teostada vaid erasektori äriühingu audiitorkontrolli. AudS § 5, § 6, § 36 ja § 37 lõigete 1 ja 2 täiendamisega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile võimalus volitada siseaudiitori kutse ja kutsetaseme andmise ja selle äravõtmise otsuse tegemise kohustust. Tegemist on kohustusega, mida sisuliselt võib teha ka ministri poolt volitatud isik ning otsuse tegemine eeldab AudS-is sätestatud siseaudiitori kutse ja kutsetaseme 18 andmise eelduste nõuetekohase täitmise kontrollimist. Nimetatud muudatus annab valdkonna eest vastutavale ministrile vajadusel reguleerida enda töökoormust. AudS § 11 muudatusega laiendatakse kolmanda riigi vandeaudiitori pädevust ka kolmandas riigis registreeritud äriühingu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditile ja ülevaatusele. AudS § 16 lõike 2 punktide 1, 11 ja 2 muudatustega sätestatakse kutseeksami korraldamisel ja vastuvõtmisel eksamineeritavalt võetava kutseksamitasu maksimaalse suuruse ühtlustatud määr summas 400 eurot raamatupidamise, kestlikkusarvestuse ja vandeaudiitori eriosade sooritamise eest. Kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmise maksimaalseid tasusid muudeti viimati 2017. aastal. Audiitortegevuse järelevalvenõukogu kutseeksamitasu kehtestajana ei ole seni rakendanud maksimaalset tasu ning kutseeksamitasu on olnud viimasel kuuel aastal 525 eurot (raamatupidamise eriosa eest 250 eurot ja vandeaudiitori eriosa eest 275 eurot). Kutseeksamitasu katab kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmisega kaasnevaid kulusid, millest suurima osa moodustab eksamikomisjoni liikmetele makstav palgatasu. Muudatusega loome võimaluse ajakohastada kutseeksami tasu. Kestlikkusarvestuse eriosa puhul on tegu uue eriosaga ning kuigi see koosneb esialgu vaid kahest eksamimoodulist, on siiski tegemist uue eksamiosa loomisega, mis toob endaga kaasa ka täiendava ressursivajaduse. AudS § 19 lõikes 1 sätestatud muudatusega täiendatakse kutseeksami jagude loetelu kestlikkusarvestuse eriosaga. Seni kohustus vandeaudiitori kutse taotleja sooritama arvestusala eksperdi kutseeksami raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa. Kutseeksami raamatupidamise eriosa sooritamisega kontrollitakse eksaminandi teadmisi ja oskusi finantsarvestuse ja aruandluse alal. Kutseeksami vandeaudiitori eriosa tegemisega kontrollitakse vandeaudiitori kutse taotleja teadmisi ja oskusi audiitorkontrolli alal. Kutseeksami vandeaudiitori eriosa tuleb sooritada nii finantsvandeaudiitori kui kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlejal. Kestlikkusaruande kontrolli kohustusega lisandub kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise kohustus neile eksaminantidele, kes taotlevad kestlikkusvandeaudiitori kutset. Kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa sooritamisega kontrollitakse, kas eksaminandil on vajalikul tasemel teoreetilised teadmised valdkondades, mis on olulised kestlikkusaruande kontrollimiseks ning kas ta on suuteline neid teadmisi praktikas rakendama. Kestlikkusarvestus on arvestusvaldkond, mis keskendub organisatsiooni tegevuse majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete mõjude tuvastamisele, mõõtmisele, analüüsimisele ja aruandlusele. Kui raamatupidamine tegeleb eelkõige rahaliste tehingute ja majandustulemustega, siis kestlikkusarvestus võtab arvesse laiemat hulka sisemisi ja väliseid tegureid, mis mõjutavad organisatsiooni. AudS § 20 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna finants- ja kestlikkusvandeaudiitorile kehtestatakse erinev kutseeksamieelne praktiseerimise kohustus, mis sätestatakse samasse lõikesse lisatavates punktides 11 ja 12.. AudS § 20 lõiget 2 täiendatakse lõigetega 11 ja 12, milles sätestatakse kestlikkusvandeaudiitori eksamieelse praktiseerimise kohustus vandeaudiitori juhendamisel kindlaksmääratud kestusega aja jooksul. Finantsvandeaudiitori kutse taotlejale jääb endiselt kehtima eksamieelne kolmeaastane kohustuslik praktiseerimine lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel. Kestlikkusvandeaudiitori kutse taotleja kohustub nimetatud kolmeaastasest praktiseerimise perioodist vähemalt kaheksa kuud praktiseerima kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muu kestlikkusega seotud teenuste osutamist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tuleneva kohustusega, mille eesmärgiks on tagada 19 kestlikkusvandeaudiitori suutlikkus rakendada praktikas enda teoreetilisi teadmisi valdkondades, mis on olulised kestlikkusaruande audiitorkontrolliks. Sellise kohustuse kehtestamisega tagatakse finants- ja kestlikkusvandeaudiitorile ühetaoliste nõuete kohaldumine. Seaduseelnõus on ette nähtud üleminekusäte vandeaudiitorile, kellele on antud Eestis vandeaudiitori kutse enne 2024. aasta 1. jaanuari, isikule, kelle vandeaudiitori kutset on tunnustatud enne 2024. aasta 1. jaanuari ja isikule, kes 2024. aasta 1. jaanuari seisuga on esitanud dokumendid vandeaudiitori kutseeksami sooritamiseks. Nimetatud isikute ringile ei kohaldata kestlikkusaruande audiitorkontrolli teenuse osutamise korral kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muu kestlikkusega seotud teenuste osutamise kaheksakuulise perioodi praktiseerimise nõuet, kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise nõuet ega kutse samaväärseks tunnustamiseks sobivustesti sooritamise nõuet. Siiski kohustatakse vandeaudiitorit, kellele on antud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari, kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamiseks täiendama oma teadmisi ja oskusi Audiitorkogu korraldatud kestlikkusaruande ja selle audiitorkontrolli koolitusel enne 2026. aasta 1. jaanuari. Auds § 20 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „vandeaudiitor“ sõnaga „finantsvandeaudiitor“, kuna neis sätestatud töökogemusest tulenev erand praktiseerimise ja hariduse nõuete täidetuks lugemise osas kohaldub edaspidi vaid finantsvandeaudiitori kutse taotlejale. Sarnased eritingimused sätestatakse ka kestlikkusvandeaudiitorile AudS § 20 lõigetes 31 ja 41. AudS § 20 lõike 4 muudatus on normitehniline ja tuleneb AudS § 20 lõike 2 punkti 1 kehtetuks tunnistamisest. AudS § 20 lõigetega 31 ja 41 kehtestatakse kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlejale töökogemusest tulenev erand hariduse ja praktiseerimise nõude täidetuks lugemise osas. Tegemist on finantsvandeaudiitori kutse taotlejale kohalduva sarnase erandiga. Kuna kestlikkusvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellele eelnõu kohaselt hakkavad laienema kõik kehtivas AudS-is sätestatud vandeaudiitori üldised õigused ja kohustused, on otstarbekas ja mõistlik, et talle laieneks ka hariduse ja praktiseerimise osas erisus tulenevalt eelnevast töökogemusest. Leiame, et on põhjendatud ja asjakohane lubada nimetatud erisust kasutada ka EMAS tõendajal ning teistel keskkonna-, sotsiaal-(sh inimõigused) ja ühinguvalitsemise ekspertidel. AudS § 21 lõike 3 punkti 1 muudatus tuleneb AudS § 19 lõike 1 täiendamisest punktiga 11, so kutseeksami jagude loetellu kestlikkusarvestuse eriosa lisamisega. Kehtiva AudS-i kohaselt Audiitorkogu koostab ja esitab Rahandusministeeriumile kutseeksami raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa ning tunnustamise sobivustesti programmi. Muudatusega kohustatakse Audiitorkogu koostama ja esitama Rahandusministeeriumile ka kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa programmi, kuna kestlikkusarvestuse eriosa programmi erinev käsitlemine raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosast on põhjendamatu ja ebavajalik, kuna Audiitorkogu põhikirja kohaselt Audiitorkogu audiitortegevuse korraldamiseks loodud kutseühendus. AudS § 22 lõigetes 1 ja 2 täiendatakse arvestusala eksperdi kutseeksami programmiga hõlmatavaid valdkondi ja teemasid. Lõikes 1 sätestatud valdkondade hulka lisatakse kestlikkusarvestus ning lõikes 2 sätestatud teemade hulka lisatakse Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ja nende tõlgendused, kestlikkusanalüüs, keskkonnaõigus ja kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused. Nimetatud valdkondade ja teemade lisamine (välja arvatud keskkonnaõigus), sealhulgas terminid „kestlikkusanalüüs“ ja „kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused“ tulenevad Euroopa 20 Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464. Täiendavalt on teemana lisatud keskkonnaõigus, kuna kestlikkusvandeaudiitor peab ESRS-ide rakendamisel omama teadmisi ka keskkonnateemasid reguleerivatest õigusaktidest, sarnaselt tööõigusega, mis oli juba varasemast teemade hulgas. Keskkonnaõiguse all peetakse silmas normide kogumit, mille eesmärgiks on kaitsta ümbritsevat keskkonda. Keskkonnaõigus hõlmab muuhulgas näiteks õigusnorme, mis reguleerivad keskkonnahäiringute vähendamist, keskkonnamõju hindamist ja keskkonnajuhtimissüsteemi, jäätmemajandust, keskkonnajärelevalvet ja -vastutust, loodusvarasid ja looduskaitset jm. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464/EL kohaselt on kestlikkusaspektidega hõlmatud keskkonna- ja sotsiaalsed ning inimõiguste ja ühinguvalitsemise tegurid. Hoolsuskohustuse täitmine on direktiivi 2022/24647EL selgitusmärkuse kohaselt menetlus, mida ettevõtjad rakendavad oma tegevusega seotud oluliste tegelike ja võimalike kahjulike mõjude kindlakstegemiseks, seiramiseks, ärahoidmiseks, leevendamiseks, parandamiseks või lõpetamiseks ning milles määratakse kindlaks, kuidas ettevõtjad neid kahjulikke mõjusid käsitlevad. Ettevõtja tegevusega seotud mõju hõlmab ettevõtja otseselt põhjustatud mõju, samuti mõju, millele ettevõtja kaasa aitab, ja mõju, mis on ettevõtja väärtusahelaga muul viisil seotud. Hoolsuskohustuse täitmise menetlus hõlmab kogu ettevõtja väärtusahelat, kaasa arvatud tema enda tegevust, tooteid ja teenuseid, ärisuhteid ja tarneahelaid. Seega mõistetakse termini „kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused“ all kestlikkusaspektide osas eelmises lauses sätestatut. Kestlikkusanalüüsi sisustamisel saab lähtuda finantsanalüüsi sisu analoogiast. Finantsanalüüs tähendab ettevõtja, mõne tegevuse või projekti elujõulisuse, stabiilsuse ja kasumlikkuse hindamist. Kestlikkusanalüüs hõlmab endas hinnangut kestlikkuse teemade osas, mis väliselt mõjutavad ettevõtjat ja seda, kuidas ettevõtja mõjutab keskkonda ja inimesi (kahese olulisuse hindamine). Paragrahvi 22 lõike 2 punktis 3 asendatakse ühtlasi tekstiosa „hea raamatupidamistava“ kaasaegse korrektse nimetusega „Eesti finantsaruandluse standard“. Samuti asendatakse nimetatud lõike punktis 8 sõna „ühingujuhtimine“ korrektse sõnaga „ühinguvalitsemine“. Sarnaselt RPS-is tehtud terminoloogilisele muudatusele muudetakse terminoloogiat ka AudS- is. Muudatus on tingitud vajadusest täpsustada eestikeelset terminoloogiat eristamaks äriühingute erinevaid juhtimistasandeid (nõukogu, juhatus). AudS § 24 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna finants- ja kestlikkusvandeaudiitori kutse taotleja ning täiendavale kutseeksamile suunatud finants- ja kestlikkusvandeaudiitor peavad sooritama erineva sisuga kutseeksamid, mis sätestatakse AudS § 24 lõigetes 11–14. AudS § 24 lõigete 11–14 muudatustega sätestatakse kutseeksami eriosad, mis tuleb finants- ja kestlikkusvandeaudiitori kutse ning avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme taotlemiseks sooritada. Finantsvandeaudiitor peab sooritama raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosad ning kestlikkusvandeaudiitor kestlikkusarvestuse ja vandeaudiitori eriosad. Samuti sätestatakse tingimus, mille kohaselt arvestatakse finantsvandeaudiitori kutse taotlemisel sooritatud vandeaudiitori kutseeksami eriosa sooritamist ka kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel ja vastupidi. Seega on tegemist isikule soodsa tingimusega ning juba sooritatud vandeaudiitori eriosa ei pea täiendava kutse taotlemisel uuesti sooritama. Kolmanda riigi või lepinguriigi vandeaudiitor peab kestlikkusvandeaudiitori kvalifikatsiooni tunnustamiseks sooritama kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli käsitlevate Eesti õigusaktide tundmise sobivustesti. 21 AudS § 24 lõikes 3 parandatakse keeleline ebatäpsus vandeaudiitori kutse tunnustamise osas. AudS § 26 tunnistatakse kehtetuks, kuna kutseeksami raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa alamosad sätestatakse rahandusministri 15. juuli 2019. a määruses nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“. AudS § 30 lõike 1 muudatusega parandatakse keeleline ebatäpsus vandeaudiitori kutse tunnustamise osas. AudS § 301 lõike 1 punkti 1 muudatusega sätestatakse kolmanda riigi vandeaudiitori audiitortegevuse registris registreerimine, kui ta esitab vandeaudiitori aruande selle kolmanda riigi äriühingu kestlikkusaruande kohta, kelle emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti reguleeritud väärtpaberiturul. Tegemist on seni kehtinud kolmanda riigi vandeaudiitori registreerimise reegli laiendamisega kestlikkusaruande audiitorkontrollile. AudS § 301 lõikega 11 lisatava muudatusega sätestatakse kolmanda riigi vandeaudiitori registreerimiskohustuse täitmata jätmise tagajärg, milleks on kolmanda riigi audiitori või audiitorettevõtja poolt koostatud raamatupidamise aastaaruande, kestlikkusaruande ja konsolideeritud aruande audiitorkontrolli aruande tühisus. AudS § 32 lõikega 41 sätestatakse audiitortegevuse järelevalvenõukogu (edaspidi AJN) kohustus menetleda AudS § 32 lõikes 4 loetletud rikkumisi kutse äravõtmise otsustamiseks eraldi finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori osas. Erinevat liiki vandeaudiitorite kutse äravõtmise otsustamine teineteisest eraldi on vajalik, kuna finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori audiitorkontrolliobjektid on erinevad ning olulised rikkumised kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõtus ei tähenda automaatselt seda, et need rikkumised esinevad ka raamatupidamise aastaaruande töövõttudes. AudS 32 lõikes 10 tehakse täpsustus, mille kohaselt toob vaid finantsvandeaudiitori kutse äravõtmine endaga kaasa selle olemasolul ka avaliku sektori finantsvandeaudiitori kutsetaseme äravõtmise. Kui vandeaudiitor omab mõlemat kutset ning soovib ühest neist loobuda, kohustub ta tegema vastavasisulise avalduse, mille põhjal AJN otsustab kutse äravõtmise vastavalt AudS § 32 lõikele 1. AudS § 42 lõike 3 muudatustega sätestatakse täiendav täiendusõppe tundide määr vähemalt 40 akadeemilise tunni ulatuses kolmeaastase arvestusperioodi jooksul vandeaudiitorile, kes omab samaaegselt nii finants- kui ka kestlikkusvandeaudiitori kutset. Nimetatud täiendavast täiendusõppest vähemalt 40 protsenti tuleb läbida Audiitorkogu korraldatavas täiendusõppes. Kehtiva AudS-i kohaselt on vandeaudiitor kohustatud osalema täiendusõppes 120 tunni ulatuses, mille ta peab täitma kolme aasta jooksul ning millest pool (60 tundi) kohustub ta täitma hiljemalt teise aasta lõpuks. Nimetatud kohustus jääb kehtima finantsvandeaudiitorile ka edaspidi ning seda laiendatakse ka kestlikkusvandeaudiitorile. Juhul, kui vandeaudiitoril on nii kestlikkus- kui ka finantsvandeaudiitori kutse, kohustub ta kolme aasta jooksul osalema täiendusõppes 160 tunni ulatuses. AudS § 46 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja lauseosa „üle võetud ja“, kuna nimetatud rahvusvahelised standardid kehtestatakse Euroopa Komisjoni määrusega. AudS § 46 lõike 3 punktiga 31 lisatakse vandeaudiitori kutsetegevuse standardite hulka rahvusvahelised kestlikkuskindluse standardid (International Standard on Sustainability 22 Assurance (ISSA 5000). Tegu on loomisjärgus olevate rahvusvaheliste standarditega kestlikkusaruannete kontrollimiseks. Nimetatud standardid põhinevad kehtival rahvusvahelisel kindlustandvate teenuste standardil ISAE 3000. AudS 46 lõike 3 punktis 5 nimetatud standardi nimetus sätestatakse mitmuses, kuna tegemist on enam kui ühe standardiga. Lisatavad standardid sisaldavad kestlikkusaruannete audiitorkontrolli läbiviimise reegleid. Auds § 48 lõike 3 punktiga 61 laiendatakse luba teabe avaldamiseks ka ettevõtja sama majandusaasta aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli läbiviivale vandeaudiitorile. Kui raamatupidamise aastaaruande kontrollimiseks sõlmib ettevõtja kliendilepingu ühe audiitorettevõtjaga, siis kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamiseks võib ettevõtja sõlmida lepingu ka teise audiitorettevõtjaga, kes osutab kestlikkusaruande audiitorkontrolli teenust. Kui ühe audiitorettevõtja sees on majandusaasta aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli teostamiseks teabe jagamine võimalik, siis erinevate audiitorettevõtjate vahel ühe kliendi sama majandusaasta aruande erinevate kontrollide puhul tulenevalt kutsesaladuse hoidmise kohustusest selline õigus puudub. Muudatusega lubatakse avaldada teavet kliendi sama majandusaasta aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli läbiviivale vandeaudiitorile ning sellises olukorras nimetatud teabe avaldamist ei peeta ametisaladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks. AudS-i lisatava §-ga 511 sätestatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli sisu, objekt ja eesmärk. Kestlikkusaruande audiitorkontroll on kindlustandev audiitorteenus. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli tuleb teostada kooskõlas rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardiga (ISSA 5000). Kestlikkusaruande audiitorkontrolli objektiks on kliendi poolt ESRS standardite kohaselt koostatud kestlikkusaruandes sisalduv kestlikkusteave. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli eesmärgiks on võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale kokkuvõtet või arvamust. Kuna esialgu rakendub kestlikkusaruande audiitorkontrollile piiratud kindlustunnet andev audiitorkontrolli kohustus, siis sisaldub vandeaudiitori aruandes kokkuvõte. Kui Euroopa Komisjon otsustab, et kestlikkusaruande põhjendatud kindlustunnet andva audiitorkontrolli teostamine on võimalik ning kehtestab vastavad standardid, siis tuleb kestlikkusaruande audiitorkontrolli vandeaudiitori aruandes avaldada arvamust. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt on eesmärk tagada raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande sarnane kindlustase ning see saavutatakse kindlustaseme järkjärgulise tõstmisega. Järkjärguline üleminek piiratud kindlustunnet andvalt audiitorkontrolli kohustuselt põhjendatud kindlustunnet andvale audiitorkontrolli kohustusele võimaldab ka kestlikkusvandeaudiitorite ja ettevõtete aruandlustavadel järkjärgult edasi areneda. Lisaks suurendab selline järkjärguline lähenemisviis ettevõtjate kulusid järk-järgult, kuna kestlikkusaruande piiratud kindlustunnet andva audiitorkontrolli töövõtt on soodsam kui põhjendatud kindlustunnet andva audiitorkontrolli teostamine. AudS § 54 lõigetesse 1–4 tehakse samasisulised muudatused, millega lisatakse kõikides lõigetes sätestatud vandeaudiitori aruande aluseks olevate töövõtutüüpide loetelusse auditi ja ülevaatuse kõrvale ka kestlikkusaruande audiitorkontroll. AudS § 55 täiendamisega lõikega 14 antakse võimalus valida raamatupidamise aastaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamiseks erinevad audiitorühingud või vandeaudiitorid. See võimaldab raamatupidamise aastaaruannete ja kestlikkusaruannete kontrollimisel laiemat valikut nii ettevõtjale kui ka audiitorühingutele. 23 AudS § 55 lõike 2 punktist 4 välja jäetava tekstiosaga laiendatakse sätte kohaldumist kliendilepingus ka kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega konsolideeritava üksuse vandeaudiitori aruande allkirjastajas kokku leppimisele. AudS § 55 lõike 5 muudatusega sätestatakse, et konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruannet kontrolliv audiitorettevõtja on konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande audiitorettevõtja ning konsolideerimisgrupi kestlikkusaruannet kontrolliv audiitorettevõtja on konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande audiitorettevõtja. Kui ettevõttel on nii raamatupidamise aastaaruande kui kestlikkusaruande koostamise ja kontrollimise kohustus, siis on tal õigus sõlmida kliendileping kas ühe audiitorettevõtjaga, kes viib läbi mõlemad töövõtud või kahe erineva audiitorettevõtjaga, kellest üks kontrollib kestlikkusaruannet ning teine raamatupidamise aastaaruannet. AudS § 56 lõikes 22 sätestatakse konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja kohustus rakendada meetmeid tagamaks pädevale asutusele juurdepääs kolmanda riigi konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli täiendavatele dokumentidele ning esitatakse sellekohaste meetmete mitteammendav loetelu. Samuti reguleeritakse konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja kohustuslikud tegevused olukorras, kus tal ei ole võimalik kolmandas riigis asuva konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli asjassepuutuvatele dokumentidele juurdepääsu saada. Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja kohustub sellisel juhul tegema kõik endast oleneva asjakohastele audiitorkontrolli dokumentidele juurdepääsu saamiseks ning säilitama tõendusmaterjali selle kohustuse täitmise kohta, samuti tõendid kohustuse täitmisel ilmnenud taksituste kohta, mis ei tulenenud õiguslikust regulatsioonist. AudS § 57 lõike 2 muutmisega laiendatakse kehtivat piirangut audiitorettevõtjaga sõlmitud kliendilepingu ülesütlemise osas ka kestlikkusarvestuse teemal erimeelsuse käsitlemisele ja sätestatakse, et arvamuste lahknevus raamatupidamise, kestlikkusarvestuse või vandeaudiitori tegevuse teemadel pole mõjuv põhjus kliendilepingu ülesütlemiseks. AudS § 59 muudatusega loetakse senine tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2. Lisatava lõikega antakse avaliku huvi üksuseks olevale ettevõtja osanikele ja aktsionäridele, kellele kuulub vähemalt viis protsenti ettevõtja osa- või aktsiakapitalist, õigus vaidlustada kliendilepingu ülesütlemine juhul, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Paragrahvi pealkirja muutmine on vajalik seetõttu, et lõikes 2 sätestatav muudatus hõlmab lisaks kohustuslikule auditile ka ülevaatust. AudS § 591 muudatusega loetakse senine tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse uue lõikega, milles sätestatakse avaliku huvi üksuse kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga tegeleva audiitorettevõtja ja vandeaudiitorite võrgustiku liikme keeld osutada lisateenuseid kohustusliku audiitorkontrolliga avaliku huvi üksusele, tema emaettevõtjale või tema kontrollitavale ettevõtjale konkreetselt kindlaks määratud ajavahemikel. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus2005/909/EÜ (ELT L 158, 27.05.2014, lk 77–112), tuleneva regulatsiooniga. AudS §-ga 592 sätestatakse avaliku huvi üksuse kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegevale vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale kohustused seoses kohustusliku audiitorkontrolliga avaliku huvi üksuse tegevust reguleerivate normide rikkumise kahtlusega. Vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale pandavad kohustused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklist 7. Sättega kohustatakse vandeaudiitorit ja audiitorettevõtjat teavitama avaliku huvi üksust tema raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli 24 teostamise käigus avastatud võimalikust raamatupidamise aastaaruannet reguleeriva õigusnormi rikkumisest ning paluma tal seda uurida ning rakendada asjakohaseid meetmeid õigusnormi rikkumisega tegelemiseks ja nende kordumise vältimiseks. Juhul kui auditeeritav avaliku huvi üksus võimalikku rikkumist ei uuri, kohustub vandeaudiitor või audiitorühing teavitama asjakohaseid ametiasutusi (Finantsinspektsiooni jm), kelle pädevusse tuvastatud võimaliku rikkumise uurimine kuulub. Nimetatud põhjusel asjaomase ametiasutuse teavitamist ei käsitata vandeaudiitori kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumisena. AudS §-de 91 ja 92 muudatustega tõstetakse piirmäärasid raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse läbiviimiseks. Tegemist on riigisisese vajadusega ning muudatuse tegemisel on arvestatud nii muutuseid majanduses kui ka ettevõtjate (2023. aasta suvel ettevõtjatelt saadud tagasiside audiitorite teenuse kättesaadavuse osas) ja nende esindusorganisatsioonide (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Audiitorkogu) ettepanekuid. Audiitorkontrolli sätestamise eesmärk on tagada suurima hulga esitatavate aruannete usaldusväärsus ning teha seda minimaalse halduskoormusega. Seejuures on oluline leida õige tasakaal nende kahe vastandliku eesmärgi vahel. Tasakaalu tagamisteks lähtutakse printsiibist 80/20, see tähendab, et audiitorkontrolliga on kontrollitud 80 protsenti ettevõtjate müügitulust ning 20 protsenti nimetatud müügitulust ei kontrollita. 20 protsendi ulatuses ettevõtjate müügitulu kontrollimata informatsiooni (võimalik vale informatsioon) ei mõjuta majanduskeskkonna üldist usaldusväärsust. Kuna 80/20 printsiipi on järjepidevalt täidetud (tabel 1), siis piirmäärade muutmise osakaalu leidmiseks on lähtutud sarnasest muudatusest ka arvestusvaldkonnas. 2023. aasta oktoobris esitas Euroopa Komisjon ettepaneku muuta raamatupidamise direktiivis17 ettevõtjate suurust määratlevaid kriteeriume. Muudatuse põhjuseks on tarbijahinnaindeksi tõus, mis viimase kümne aastaga on Euroopa Liidus kasvanud 27,2 protsenti18. Sellest lähtuvalt suurendati kõikide ettevõtjate liikide (mikro-, väike-, keskmine- ja suurettevõte) piirmäärasid 25 protsendi võrra. Sama protsendi kasutamine ka raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade osas leevendab audiitori teenuse kättesaadavust olukorras, kus Eestis on vähem audiitorettevõtjaid kui kunagi varem. Samas ei ole eelnõus sätestatud piirmääradel märkimisväärset mõju ülalnimetatud 80/20 printsiibi tasakaalule. Audiitorkontrolli kohustusega raamatupidamiskohustuslaste põhinäitajate suhet kõigi raamatupidamiskohustuslaste kogunäitajatesse on seiratud alates 2016. aastast, mil nimetatud piirmäärasid viimati oluliselt muudeti. Muutmisvajadus esineb olukorras, kus lähtekohaks olev eesmärk – audiitorkontrolli kohustusega raamatupidamiskohustuslased hõlmavad raamatupidamiskohustuslaste kogu müügitulust ligikaudu 80 protsenti – ei ole täidetud. Audiitorkontrolli kohustusega hõlmatakse väheseid raamatupidamiskohustuslasi, kuid nende väheste mõju on oluline. Kui uued piirmäärad oleks kehtinud 2022.aasta aruannetele, siis oleks müügitulu kaetus langenud ühe protsendi võrra. Eelnõus sätestatud piirmäärade osas on arvestatud tõenäoliselt saabuva inflatsiooni mõjuga ning asjaoluga, et saabuv inflatsioon ei tekitaks olukorda, kus kõnealune protsent muutuks väiksemaks kui 80. Audiitorkontrolli töövõttude arv on stabiliseerunud ligikaudu 8 000 juures, mis moodustab ligikaudu neli protsenti Äriregistrile esitatud aruannetest. Samuti pole täheldatud auditeeritud ettevõtete müügitulu, varade ja töötajate arvu protsendi muutust. 17 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/ea6b7b01-6cef-11ee-9220- 01aa75ed71a1/language-en 18 Allikas: Eurostat, all items, Harmonised index of consumer prices (HICP), monthly index - 2015 base 100, (online data code: PRC_HICP_MIDX). 25 Tabel 1. „Auditeeritud ettevõtete müügitulu, varade ja töötajate arvu protsendimäär aastatel 2017–2022“ 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Töövõtte (tk) 8 321 7 802 7 629 7925 7741 7973 Audiitorkontrolliga ühingute osakaal kõigist ühingutest 5,37% 4,82% 4,36% 4,10% 4% 3,80% Müügitulu 80% 80% 80% 78% 79% 80% Varad 86% 87% 88% 88% 88% 88% Töötajate arv 61% 61% 60% 59% 60% 59% Auditi osakaal (va PDF aruanded kuni 2019*) 58%* 57%* 57%* 61% 62% 64% Ülevaatus (va PDF aruanded kuni 2019*) 33%* 35%* 35%* 39% 38% 36% Täheldatav on (eriti viimastel aastatel) auditi ja ülevaatuse suhte muutus läbi auditi kohustuse kasvu, mis selgelt viitab audiitorkontrolli kohustuslaste tulude ja varade mahu kasvule. Ka ettevõtted ja vandeaudiitorid on osutanud vajadusele tõsta audiitorkontrolli piirmäärasid. See oleks ka esmaseks lahenduseks aastatel 2022–2023 audititurul toimunud muudatustele, kus samaaegselt lõpetasid tegevuse mitmed audiitorettevõtjad ning uue vandeaudiitori leidmine osutus varasemaga võrreldes keerukamaks. Võttes aluseks Euroopa Komisjoni poolt ettevõtete piirmäärade tõstmisel lähtutud 25 protsendi suurust määra, muudetakse vastavalt ka raamatupidamise aastaaruande auditi ja ülevaatuse piirmäärasid müügitulu või tulu ning varade osas. Muudatuse kohaselt on edaspidi raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kes: 1.1 täidab kaks järgnevast kolmest tingimusest: müügitulu või tulu 6 miljonit eurot (kehtiv 4 miljonit eurot); varad 3 miljonit eurot (kehtiv 2 miljonit eurot); keskmine töötajate arv 50 inimest (ei muudeta); 1.2 täidab ühe tingimuse kolmest järgnevast: müügitulu või tulu 15 miljonit eurot (kehtiv 12 miljonit eurot); varad 7,5 miljonit eurot (kehtiv 6 miljonit eurot); keskmine töötajate arv 180 inimest (ei muudeta). Muudatuse kohaselt on ülevaatus edaspidi kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kes: 1.1. täidab kaks järgnevast kolmest tingimusest: müügitulu või tulu 2 miljonit eurot (kehtiv 1,6 miljonit eurot); varad 1 miljon eurot (kehtiv kaheksasada tuhat eurot); keskmine töötajate arv 24 inimest (ei muudeta). 1.2 täidab ühe tingimuse kolmest järgnevast tingimusest: müügitulu või tulu 6 miljonit eurot (kehtiv 4,8 miljonit eurot); varad 3 miljonit eurot (kehtiv 2,4 miljonit eurot); keskmine töötajate arv 72 inimest (ei muudeta). Paragrahvi 91 lõikes 3 täpsustatakse selguse huvides aktsionäride arvu arvestamise ajalise kriteeriumi ulatust ning sätestatakse, et raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik 26 igale aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri igal ajahetkel kogu majandusaasta jooksul. Paragrahvi 91 lõikega 4 muudetakse sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande auditi kohustust ja sätestatakse nimetatud auditi kohustus sihtasutusele, mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses ning kelle müügitulu või tulu või varad bilansipäeva seisuga kokku on vähemalt 1 000 000 eurot. Muudatuse kohaselt ei lähtuta enam raamatupidamise aastaaruande auditi kohustuse määramisel asjaoludest, kas sihtasutus on asutatud testamendi alusel ning kas sihtasutuse audiitorkontrolli kohustus tuleneb tema põhikirjast või nõukogu otsusest. Tegemist oli üle reguleerimisega ning puudub sisuline vajadus kohaldada raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi nõuet ainuüksi nimetatud asjaoludest lähtuvalt. Muudatusega antakse testaatorile edaspidi vabadus otsustada tema testamendi alusel loodava sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande auditi vajaduse üle. Ka sihtasutuse põhikirjast või sihtasutuse nõukogu otsusest tuleneva raamatupidamise aastaaruande auditi kohustuse sätestamiseks puudub sisuline vajadus, kuna vabatahtlikult kohaldatud audiitorkontrolli kohustust saab sihtasutus soovi korral alati ise muuta ning seeläbi ka auditi kohustusest vabaneda. Paragrahvi 92 lõigetega 1 ja 2 muudetakse raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustust ning sätestatakse uued piirmäärad müügitulu / tulu ning bilansipäeva seisuga kokku olevate varade osas. Paragrahvi 92 lõikega 21 muudetakse erasektori sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustuse piirmäärasid. Kehtivat piirmäära suurendatakse 15 000 eurolt 1 000 000 euroni. Erasektori sihtasutuse audiitorkontrolli piirmäärade kehtestamisel on arvestatud asjaoluga, et sihtasutusel on suur finantsrisk ehk raha kuritarvitamise risk. Seetõttu on põhjendatud neile äriühingute ülevaatuse piirmäärast madalama miinimumnõude (1 miljon eurot tulu/müügitulu/varad) kehtestamine. Paragrahvi 92 lõikega 22 pannakse sihtasutustele, kelle asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses ning nende müügitulu või tulu või varad bilansipäeva seisuga on kokku alla 1 000 000 eurot, raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustus. Nimetatud sihtasutuste puhul on asjakohane ja vajalik suurem kontroll, mistõttu on põhjendatud neile ka madalama piirmäära kehtestamine. Suurema kontrolli vajadus tuleneb avalike ressursside kasutamise ja/või säilitamise aspektist ning väike ja keskmise suurusega sihtasutuste väiksemast finantskompetentsist ning ebapiisavatest sisekontrollisüsteemidest. Algselt kaaluti ka võimalust ülevaatuse kohustusest vabastamise võimaluse andmist sihtasutustele, kelle asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses ning kelle müügitulu või tulu või varad kokku on alla 1 000 000 euro, kuid rahandusministeeriumi riigi sihtasutuste spetsialistide hinnangul on siiski ülevaatuse kohustus neile vajalik, kuna sihtasutuse nõukogule jäetav otsustusõigus päädib praktikas enamjaolt otsusega osta sisse kas auditi või ülevaatuse teenus selleks, et saada kindlust majandusaasta aruande kinnitamise üle otsustamisel. Kaaluti ka teiste ühinguliikide osas (peamiselt mittetulundusühingu osas) madalamate piirmäärade kehtestamise vajadust. Sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise eesmärk on erinev: sihtasutus asutatakse eelkõige varade valitsemiseks ja haldamiseks, kuid mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille teenitud tulu võib kasutada ühingu 27 põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Aja on nimetatud ühingute tegevuse eesmärgid muutunud, st on sihtasutusi, mille tegevus sarnaneb äriühingu omaga (nt suured meditsiiniasutused) ning mittetulundusühinguid, mille tegevus hõlmab endas vara haldamist, isegi kui nende puhul ei ole täiendavat kontrollivõimekust seaduses kehtestatud (nt nõukogu kohustusega või piirmäärade näol). See on toonud kaasa mitmeid mittetulundusühingule usaldatud varade kuritarvitamise juhtumeid, mis omakorda annab põhjuse analüüsida ka mittetulundusühingule audiitorkontrolli piirmäärade kehtestamise vajadust. Eelnõu kiireloomulisust arvesse võttes adresseerime nimetatud küsimuse ja selle analüüsi mõnes edasises AudS-i muudatusi sisaldavas eelnõus. Erasektori sihtasutuste ülevaatuse piirmäära tõstetakse 15 000 eurolt ühe miljoni euroni, mis on küll märkimisväärselt suurem kui üldiste piirmäärade tõstmine, kuid see on tingitud asjaolust, et kõnealune kehtiv piirmäär on ebaproportsionaalselt madal. Kehtiv ülevaatuse piirmäär on pannud sihtasutused keerulisse olukorda nii ülevaatuseks kuluvate ressursside kui ka audiitori leidmisel. Ülevaatuse kohustusega sihtasutused moodustasid 35 protsenti audiitorkontrolli töövõttudest (149 töövõttu), kuid nende müügitulu ja varade maht oli vastavalt neli ja kaks protsenti kõikide sihtasutuste varade mahust. Nimetatu ei ole proportsionaalne arvestades töövõttude mahu osakaalu. Vaid üks sihtasutus oleks oma finantstulemuste põhjal olnud ülevaatuse audiitorkontrolli kohustuslane üldiste piirmäärade kohaselt. Eelnõukohase piirmäära kehtestamisel saab ülevaatuse kohustusega sihtasutusi olema 19 ning nende müügitulu ja varade mahu suhe koondnäitajatesse on vastavalt kaks ja üks protsenti. Kõrgema piirmäära kui üks miljon (näiteks kaks miljonit) tooks kaasa olukorra, kus ülevaatuse kohustus kohalduks neljale sihtasutusele. Piirmäär, mis on suurem kui üks miljon, oleks samaväärne tavapärase ülevaatuse piirmääraga. Ühest miljonist väiksema piirmäära kaalumisel analüüsisime kolme tasandit, so kuni poole miljonise müügituluga sihtasutusi, kes moodustavad küll kolmveerandi ülevaatuse kohustusega sihtasutustest, samas müügitulu ja varade osakaal on neil madal. Üle poole miljoni euro ulatuva müügitulu/varaga piirmäär tooks kaasa üsna samaväärse hulga täiendavaid sihtasutusi kui üle ühe miljoni, kuid nende sihtasutuste tulude/varade mahud on vaid kuni viiendik kõikide sihtasutuste nimetatud näitajate mahtudest. Ühe miljoni suuruse piirmääraga ülevaatuse kohustus oleks varasemaga võrreldes vaid 14 protsendil sihtasutustest (19 sihtasutusel) ning seeläbi hõlmaks kontroll 46 protsenti müügitulust ning 62 protsenti varadest. Nimetatud näitajad on sihtasutuste turgu ja eelnimetatud asjaolusid arvestades parim lahendus ja seetõttu on ka eelnõus sätestatud seda lahendust toetav piirmäär. AudS §-ga 941 sätestatakse kohustusliku kestlikkusaruande ja konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus. Kestlikkusaruande ja konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464, mille kohaselt aitab kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus tagada kestlikkusinformatsiooni usaldusväärsuse ja seetõttu täita kestlikkusinformatsiooni kasutajate vajadused. AudS § 95 lõike 3 muudatus on normitehniline ning tuleneb RPS § 24 muutmisest. AudS § 952 muudatusega loetakse paragrahvi senine tekst lõikeks 1 ja selles sätestatud audiitorettevõtja nimetamise piiramise kokkulepe tühisust laiendatakse ka kestlikkusaruande audiitorkontrollile. Lisatava lõikega 2 antakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega suurettevõtja aktsionärile ja osanikule, kellele kuulub individuaalselt või ühiselt rohkem kui viis protsenti hääleõigustest või viis protsenti suurettevõtte kapitalist, õigus esitada üldkoosolekule põhjendatud ettepanek, mille kohaselt viib kestlikkusaruande audiitorkontrolli läbi ja teeb vandeaudiitori aruande üldkoosolekule kättesaadavaks kestlikkusvandeaudiitor, kes ei kuulu raamatupidamise aastaaruande auditit või ülevaatust tegeva audiitorettevõtjaga 28 samasse audiitorettevõtjasse või võrgustikku. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.07.2007, lk 1), artiklist 6 tuleneva suurettevõtja kindlaksmääratud ulatuses hääleõigust omava aktsionäri ja osaniku õigusega lisada üldkoosoleku päevakorda ülalnimetatud kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamise asjaolude kohta. Direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt ei ole sellist õigust siiski avaliku huvi üksuse aktsionäril ega osanikul. Tegemist on väikeaktsionärile ja -osanikule antud õigusega teha ettepanek üldkoosolekule kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostaja valimisel mõne muu audiitorettevõtja osas kui see, kes kontrollib raamatupidamise aastaaruannet ning seeläbi pakkuda alternatiivi nõukogu või auditikomitee poolt tehtud ettepanekule audiitorettevõtja valimise osas. AudS § 98 lõike 1 muudatustega lisatakse auditikomitee ülesannete hulka kohustus jälgida ja analüüsida lisaks rahandusinformatsiooni töötlemisele ka kestlikkusinformatsiooni töötlemist, samuti jälgida ja analüüsida raamatupidamise aastaaruandega seotud riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, mis peab edaspidi hõlmama ka kestlikkusaruandega seonduvat, ning lisaks raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessile ja tulemustele ka kestlikkusaruande audiitorkontrolli protsessi ja tulemusi. Paragrahvi 98 lõike 2 muutmisega laiendatakse auditikomiteele pandud ülevaate andmise kohustust. Kehtiva AudS- i kohaselt kohustub auditikomitee andma ülevaate selle liikmed valinud organile või nimetanud isikule vaid raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tulemustest. Muudatusega laiendatakse ülevaate andmise kohustust kogu audiitorkontrollile, sealhulgas kestlikkusaruande audiitorkontrollile. AudS § 98 lõike 2 muudatusega laiendatakse auditikomiteele pandud ülevaate andmise kohustust, selleks et auditikomitee kohustused selle liikmed valinud organile või nimetanud isikule ülevaate andmisel hõlmaksid lisaks kohustusliku auditi tulemustele ka ülevaatuse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli tulemusi, samuti audiitorkontrolli panust aruandluse terviklikkusele. Tegemist on direktiivist 2022/2464 tuleneva auditikomitee kohustusega. AudS § 98 lõike 32 lisamisega kohustatakse avaliku huvi üksuse auditikomiteed esitama AJN- ile andmed auditikomiteede tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014 tuleneva kohustusega. AudS § 106 lõike 4 muutmisega suurendatakse Audiitorkogu ettepanekul vandeaudiitori liikmemaksu vahemikku. Vandeaudiitori liikmemaksu suurendamise põhjuseks on kehtivas AudS-is sätestatud vandeaudiitori kutse asemel kahe kutse, so finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse kehtestamine. Muudatusega antakse Audiitorkogule õigus vajadusel määrata eraldi liikmemaksud mõlema kutse osas tagamaks mõlemale kutsele vajalik kutseorganisatsiooni tugi ja teenused. AudS § 113 lõike 5 ja § 118 lõike 4 muudatustega pikendatakse Audiitorkogu presidendi ja revisjonikomisjoni liikmete volituste kehtivuse perioodi seniselt kolmelt aastalt kuni 42 kuuni. Muudatus, millega senise konkreetse volituste tähtaja asemel määratakse volituste maksimaalne pikkus, võimaldab paindlikumalt planeerida Audiitorkogu üldkoosolekuid. Kehtiva seaduse kohaselt on Audiitorkogu presidendi ja revisjonikomisjoni liikme volituse pikkus kolm aastat, mistõttu peaks Audiitorkogu juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma tulenevalt nende volituste lõppemisest. Kui presidendi või revisjonikomisjoni volitused lõpevad juulis, tuleks kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek, kuigi AudSi § 110 lõike 1 nõuete kohaselt peab juhatus korralise üldkoosoleku kokku kutsuma majandusaasta lõpule järgneva nelja kuu jooksul ehk hiljemalt oktoobrikuu lõpus. Organite valimine korralisel üldkoosolekul 29 on otstarbekam ja vähem ressurssi nõudev. Samal põhjusel on kehtiva AudS § 114 lõikes 2 sätestatud Audiitorkogu juhatuse liikmete volituste maksimaalne tähtaeg 42 kuud. AudS § 122 lõike 1 muudatusega täiendatakse AJN liikme ja kvaliteedikontrolli töörühma liikme õigust saada kolmanda riigi pädevalt asutuselt järelevalveks vajalikku informatsiooni. AudS § 124 lõike 1 punkti 21 muutmisega täiendatakse AJN-i pädevust teha igakülgset koostööd Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteega (edaspidi CEAOB). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 3 punkti 3 kolmanda lause kohaselt on AJN-l kohustus teha koostööd CEAOB-ga ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 20 osutatud pädevate asutustega, kui selline lähenemine on seotud avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga. Kehtivas AudS-is sätestatud AJN-i ja CEAOB vahelise koostöö ulatus on kitsam kui nimetatud direktiivis sätestatud, mistõttu täiendatakse AudS § 124 lõike 1 punkti 21 AJN ülesandega teha igakülgset koostööd ka CEAOB-ga. AudS § 124 lõikesse 1 punktide 32 ja 33 lisamisega antakse AJN-ile pädevus vaidlustada kliendilepingu ülesütlemine kohtus ning seirata audiitorkontrolli teenuse osutamise turul valitsevat kvaliteeti ja konkurentsi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 27. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tuleneva regulatsiooniga. AudS § 137 lõikesse 6 lisatava punktiga 31 täiendatakse kvaliteedikontrolli teostamise käigus hinnatavaid näitajaid audiitorkontrolli tasu suurusega. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tuleneva regulatsiooniga. AudS § 138 lõike 3 muutmisega täiendatakse AJN-i töörühma liikmele esitatavaid nõudeid. Seni on AJN-i töörühma liikmed teostanud järelevalvet vaid raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli töövõttude osas, mistõttu on nende teadmiste ja oskuste fookuses olnud finantsarvestus. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõttude osas järelevalve teostamiseks on AJN-i töörühma liikmel vajalik omandada teadmised ja oskused kestlikkusarvestuse ja - aruandluse või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas. Seetõttu sätestatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli kvaliteedikontrolli teostamiseks AJN-i töörühma liikmele kohustus läbida kvaliteedikontrollialane erikoolitus ning omada asjakohast kutsealast haridust ja kogemust audiitorkontrolli ja kestlikkusaruandluse või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas. Muudatusega jäetakse kvaliteedikontrolli alal erikoolituse läbiviimise korraldamise kohustus vaid AJN-le, kuna sama kohustuse mitmele isikule panemine ei ole otstarbekas. AudS § 153 lõike 2 muutmisega sätestatakse audiitortegevuse registri pidamine elektrooniliselt. Sättest jäetakse välja isikute loetelu, kelle kohta registrit peetakse, kuna ka AudS § 152 lõige 1 sisaldab samasisulist regulatsiooni. Seetõttu ei ole sama õigusnormi kordamine AudS § 153 lõikes 3 enam vajalik. AudS § 158 lõikes 1 ei seota majandusaastat enam Audiitorkogu majandusaastaga. Kuigi enamik audiitortegevuse seaduse aruandluskohustustest on seotud Audiitorkogu majandusaastaga, siis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 kohaselt tuleb läbipaistvusaruanne esitada audiitorettevõtja majandusaasta kohta. Samuti muudetakse lõikes 1 sätestatud läbipaistvusaruande esitamise tähtaega ning muudatuse kohaselt tuleb läbipaistvusaruanne edaspidi esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 13 lõikes 1 sätestatud tähtajal, so nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. 30 AudS § 158 lõikes 2 sätestatud muudatuse kohaselt ei sätestata läbipaistvusaruande perioodi enam kuupäeva ega kuu täpsusega, vaid see seotakse edaspidi audiitorettevõtja majandusaastaga. AudS § 171 lõike 3 muudatusega täpsustatakse rakendussätet, mille kohaselt võimaldati edaspidi füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseda vaid vandeaudiitoril, kes oli vandeaudiitor seaduse jõustumisel. Seadusandja tahe oli rakendussättes määratleda, et füüsilisest isikust ettevõtja tegevusluba antakse vaid AudS § 171 lõikes 1 nimetatud vandeaudiitoritele, kellel oli vandeaudiitori kutse enne seaduse jõustumist, kes oli kantud vandeaudiitorite nimekirja ja sooritanud vandeaudiitori kutsesobivuse testi. Nimetatud tingimuste olemasolul ja täitmisel kanti vandeaudiitori kutse saanud isikud audiitortegevuse registrisse. Seega füüsilisest isikust ettevõtja tegevusloa pidid saama ja väljakujunenud praktika kohaselt said ka vaid 2010, aasta 8. märtsil jõustunud AudSi alusel audiitortegevuse registrisse kantud vandeaudiitorid. Pärast registrisse kandmist andsid nimetatud vandeaudiitorid vande AudS § 171 lõike 2 alusel. AudS § 171 lõike 3 sõnastus, mis eelnimetatud põhimõtte pidi määratlema, osutus siiski ebaselgeks ja vajab seetõttu täpsustamist. AudS §-ga § 1853 sätestatakse auditi ja ülevaatuse kohustuse ning kutsetegevuse standardi kohaldamise ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli kutsealase pädevuse omandamise ja kvaliteedikontrolli töörühma liikme erisused. Lõikes 1 kehtestatakse erisus AudS §-de 91 ja 92 kohaldamisel. Lõigetega 2 ja 3 sätestatakse kutsetegevuse standardi kohaldamine ning lõikega 4 piiratud kindlustandva audiitorkontrolli teostamise ajaline kriteerium. Lõigetega 5–7 sätestatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli kutsealase pädevuse omandamise erisused ning lõikega 8 kvaliteedikontrolli töörühma liikme erisused. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) direktiivist 2022/2464 tulenevate reeglitega (välja arvatud lõikes 1 sätestatud regulatsioon). Lõikes 1 sätestatud AudS §-de 91 ja 92 raamatupidamise aastaaruande auditi ja ülevaatuse uusi piirmäärasid kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algasid 2024. aasta 1. jaanuaril või algavad sellest hiljem. Aruandeperioodidele, mis algasid 2023. aasta 31. detsembril või varem, kohaldatakse piirmäärasid, mis kehtisid asjakohasel aruandeperioodil. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et kuni rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardi kehtestamiseni rakendatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamisel AudS § 46 lõike 3 punktis 3 toodud standardeid ning kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamisel siseriiklikult kinnitatud kindlust andvaid standardeid, menetlusi või nõudeid seni, kuni Euroopa Komisjon ei ole kinnitanud sama valdkonda hõlmavat kindlust andvat standardit. Samuti sätestatakse lõikes 3 AJN-ile kohustus saata Euroopa Komisjonile teavet oma kindlustandvate standardite, menetluste ja nõuete kohta vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist. Tegemist on direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevate reeglitega. Lõikega 4 võetakse üle direktiivis (EL) 2022/2464 sätestatud reegel, mille kohaselt teostatakse kestlikkusaruandele ja konsolideeritud kestlikkusaruandele piiratud kindlustandvat audiitorkontrolli kuni Euroopa Komisjoni määrusega kestlikkusaruande audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni. Lõike 5 kohaselt ei kohaldata vandeaudiitorile, kes on saanud vandeaudiitori kutse või kelle kutset on tunnustatud enne 2024. aasta 1. jaanuari, kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamiseks praktiseerimise, kutseeksami asjakohaste eriosade ega sobivustesti sooritamise kohustust. 31 Lõike 6 kohaselt ei kohaldata isikule, kes on hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks esitanud dokumendid vandeaudiitori kutseeksami tegemiseks ja saanud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari, kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamiseks kestlikkuse valdkonnaga seonduva praktiseerimise kohustust ega eksamikohustust. Lõike 7 kohaselt kohustuvad kõik isikud, kes on saanud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1.jaanuari ning soovivad osutada kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli audiitorteenust, täiendama enda teadmisi ja oskusi Audiitorkogu korraldatud kestlikkusaruande ja selle audiitorkontrolli koolitusel enne 2026. aasta 1. jaanuari. Lõikes 8 sätestatakse kvaliteedikontrolli töörühma liikme pädevuse omandamise erisused kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Muudatusega võimaldatakse kvaliteedikontrolli töörühma liikmel kontrollida kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõtte eelneva asjakohase kogemuseta. Kvaliteedikontrolli töörühma liikmele kohaldatakse kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas asjakohase kogemuse omamise nõuet alates 2026. aasta 1. jaanuarist. AudS-i normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2464/EL ning Komisjoni delegeeritud direktiiviga 2023/2775/EL tehtud muudatuste kohta. § 3. Töötajate usaldusisiku seaduse muutmine TUIS-i täiendatakse §-ga 151, milles sätestatakse direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad tööandja kohustused kestlikkusteabe andmisel. Muudatusega kohustatakse RPS § 24 lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruande esitamise kohustusega tööandjat teavitama usaldusisikut või muud töötajate esindajat kestlikkusaruande olemasolust, arutama temaga kestlikkusaruannet ning selles sisalduva teabe kontrollimise vahendeid. Samuti kohustatakse tööandjat edastama tegevjuhtkonnale usaldusisiku arvamus. TUIS-i normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2464/EL tehtud muudatuste kohta. § 4. Väärtpaberituru seaduse muutmine VPTS § 18410 lõikes 4 täpsustatakse, et majandusaasta aruande osaks olevale raamatupidamise aastaaruandele kohaldatakse auditi kohustust ja tegevusaruande osaks olevale kestlikkusaruandele kohaldatakse audiitorkontrolli, mis hõlmab nii auditit kui ülevaatust, kohustust. Seega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kehtestamisest lisatakse lõikesse 4 kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus. Nimetatud kohustuse kehtestamine toetab roheleppes sätestatud eesmärkide täitmist. VPTS § 18410 lõikes 5 sätestatakse, et tegevusaruanne peab olema koostatud vastavalt RPS §- le 24 ja konsolideeritud tegevusaruanne vastavalt RPS §-le 31 ning need peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, artikli 8 lõike 4 kohaselt vastu võetud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisest tuleneva kohustusega. 32 VPTS § 18410 lõiget 6 täiendatakse emitendi tegevuse eest vastutavate isikute kohustusega deklareerida ja kinnitada, et kestlikkusaruanne on koostatud vastavalt raamatupidamise seaduses sätestatule ja on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktiga. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisest tuleneva kohustusega. VPTS § 230 lõike 1 punkti 3 muudatus on normitehniline. Paragrahvi 230 lõike 1 punktist 13 jäetakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 täispika viite andmed „millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43)“. Nimetatud tekstiosa sätestatakse VPTS § 18410 lõikes 5. VPTS-i normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2464/EL ning Komisjoni delegeeritud direktiiviga 2023/2775/EL tehtud muudatuste kohta. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu arusaadavuse tagamiseks lisatakse RPS-i terminid „Euroopa kestlikkusaruandluse standard“, „Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standard“, „üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standardid“, „kestlikkusaruanne“ ja „kestlikkusinformatsioon“. Tulenevalt kestlikkusaruandele audiitorkontrolli kohaldamisest ning asjaolust, et see eeldab teistsugust pädevust kui vandeaudiitori kutse saamiseks seni on sätestatud, võetakse kasutusele terminid „finantsvandeaudiitor“ ja kestlikkusvandeaudiitor“. Kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustuse sätestamiseks võetakse kasutusele terminid „kestlikkusanalüüs“, „keskkonnaõigus“ ja „kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused“. Terminid „kestlikkusanalüüs“ ja „kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused“ tulenevad direktiivist (EL) 2022/2464. Termini „keskkonnaõigus“ kasutusele võtmine tuleneb kestlikkusvandeaudiitori kutse saamiseks sooritatava kutseeksami eriosa sätestamise vajadusest. .Kestlikkusarvestuse õiguse alamosa peab hõlmama keskkonna-, sotsiaal- ja ühinguvalitsemise õiguse valdkondasid, millest kaks viimast juba sisalduvad nimetatud eksamiprogrammis ning seda täiendatakse keskkonnaõigusega. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle 14. detsembril 2022. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2464 (CSRD – ingl Corporate Sustainability Reporting Directive), millega sätestatakse nõuded seoses äriühingute kestlikkusaruandluse koostamise, avalikustamise ja audiitorkontrolliga. Eelnõuga võetakse üle ka komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2023/2775, millega muudetakse ettevõtja kindlaks määramise aluseks olevaid suuruskategooriaid. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 2024. aasta 24. detsember. Nimetatud direktiivide ülevõtmise vastavustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 1). Direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmine on seotud ka järgmiste EL-i õigusaktidega: 1) komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2023/2772, millega on kehtestatud Euroopa kestlikkusaruandluse standardid (ESRS) ning mida ettevõtja peab kasutama oma kestlikkusaruande koostamisel; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega luuakse keskkonnasäästliku majandustegevuse klassifitseerimissüsteem eesmärgiga suurendada 33 kestlikke investeeringuid ja võidelda alusetult kestlikeks nimetatavate finantstoodete rohepesu vastu; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2088, mis reguleerib seda, kuidas finantsturu osalised ja finantsnõustajad peavad avalikustama kestlikkusteavet lõppinvestoritele ja varade omanikele; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2089, 27. november 2019, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 EL-i kliimaülemineku võrdlusaluste, Pariisi kokkulepet järgivate EL-i võrdlusaluste ning võrdlusaluste kestlikkuse aspekti avalikustamisnõuete osas (ELT L 317, 9.12.2019, lk 17–7) ning mida on täiendatud komisjoni delegeeritud määrustega (EL) 2020/1816, (EL) 2020/1817 ja (EL) 2020/1818, ning millega kehtestatakse keskkonna-, sotsiaal- ja ühinguvalitsemisalased avalikustamisnõuded võrdlusaluste halduritele ning miinimumnõuded EL-i kliimaülemineku võrdlusaluse ja Pariisi kokkulepet järgivate EL-i võrdlusaluste koostamiseks. 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27. 06.2013, lk 1), milles sisalduva nõude kohaselt peavad suured krediidiasutused või investeerimisühingud, kes on emiteerinud väärtpabereid, mis on võetud kauplemisele reguleeritud turul, avalikustama teabe keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide kohta; 6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2033, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.209, lk 1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64), millega kehtestatud investeerimisühingute usaldatavusnõuete raamistik sisaldab sätteid keskkonna-, sotsiaal- ja ühinguvalitsemisriski mõõtme kasutuselevõtu kohta pädevate asutuste järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis ning hõlmab investeerimisühingute keskkonna-, sotsiaal- ja ühinguvalitsemisriskide avalikustamise nõudeid; 7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.07.2021, lk 1–17), millega muudetakse 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärk EL-is õiguslikult siduvaks. Eelnõuga ei võeta üle järgmiseid küsimusi, mille osas on direktiivis (EL) 2022/2464 jäetud liikmeriikidele kaalutlusruum: 1) IASP institutsioon; 2) erinevate vandeaudiitorite võimaldamine kestlikkusaruande ja raamatupidamise aastaaruande kontrollijatena; 3) ühisauditi kasutamine; 4) tööpraktika ja teoreetilise õppe ühitamine; 5) raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohta ühe vandeaudiitori aruande koostamine; 6) alternatiivsed vandeaudiitori sõltumatust tagavad võimalused vandeaudiitori nimetamiseks; 7) auditi kvaliteeditagamise ülevaatusi tegevate isikute kestlikkuse kogemuse nõude osas; 8) määratleda konkreetne juhtimisorgan, kes vastutab raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolliga seonduvate tegevuste eest. 34 Loetelu punktides 2–8 toodud küsimuste olulisus ei ole märkimisväärne. Nende ülevõtmine Eesti õigusesse ei ole otstarbekas ega vajalik peamiselt seetõttu, et neis ei esinenud kaasamise protsessis lahkarvamusi või on tegemist auditi direktiivis juba varasemalt sisaldunud valikutega, mille kohaldamist kohustusliku auditi osas ei ole peetud vajalikuks või kohaseks ning samadest kaalutlustest ja põhimõtetest on lähtutud nende valikute laiendamisel ka kestlikkusaruande kontrollile. Kuna IASP-i institutsiooni küsimus tekitas kaasamise etapis arutelu, siis koostati selle kohta põhjalik analüüs, millest lähtuti ka selle ülevõtmise osas kaalutlusõiguse teostamisel. IASP-i institutsiooni regulatsiooni osakaal kestlikkusaruande regulatsiooni suhtes on väga väike ning selle loomine ei tooks endaga kaasa olulist õiguslikku muudatust ega ka muud olulist mõju. IASP institutsiooni loomata jätmisega jääb kehtima senine olukord. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt võivad liikmesriigid lubada, et kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostab liikmesriigi territooriumil asutatud IASP tingimusel, et ta täidab kõiki kestlikkusvandeaudiitorile kohalduvaid nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EÜ) 2006/43, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive (EMÜ) 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 87–107). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2014/95, millega muudetakse direktiivi 2013/34 seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (edaspidi NFRD), ülevõtmise järgselt 2016. aastal, hakkasid mõned suurettevõtjad esitama keskkonna ja inimõiguste teemadega seonduvat informatsiooni oma tegevusaruandes. Selle kohustusega ei kaasnenud nimetatud teemade sisu täpsemat määratlust ega ka välise sõltumatu osapoole kontrolli kohustust. Eestis NFRD rakendamisel siseriiklikult audiitorkontrolli kohustust ei kohaldatud ning sellest johtuvalt ei kujunenud välja ka kestlikkusaruande kontrollimise kogemusega kutset. Eesti Akrediteerimiskeskus akrediteerib erinevaid vastavushindamistegevusi erinevates valdkondades, sh keskkonnatõendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused (EÜ) 2001/681 ja 2006/193/EÜ ( ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45), (edaspidi EMAS määrus). EMAS määruse eesmärk on organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimine, vähendamine ja ennetamine. Ettevõtjaid, kes omavad EMAS registreeringut, on Eestis 20. EMAS tõendaja hindab organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi ja keskkonnaaruande vastavust EMAS määruse nõuetele ja koostab selle kohta deklaratsiooni, mis on tunnistus selle kohta, et organisatsioonis on rakendatud ja toimib EMAS määruse nõuetele vastav keskkonnajuhtimissüsteem. Eestis on EMAS tõendamise õigusega akrediteeritud kaks ettevõtjat, kummaski töötab üks EMAS tõendaja. EMAS tõendajal on teadmised ja kogemused ühe kestlikkusaruande valdkonna, so keskkonna osas. IASP-i institutsiooni loomise kaalumisel peeti silmas just EMAS tõendaja IASP-ina kvalifitseerimist. IASPI institutsiooni loomise otstarbekust arutati üheskoos Kliimaministeeriumi, EMAS tõendaja, EMAS registreeringut omava ettevõtjaga, Audiitorkogu ning vandeaudiitorite esindajatega. IASP-i institutsiooni loomise vajalikkuse ja otstarbekuse kaalumiseks võrdles Rahandusministeerium EMAS keskkonnaaruande nõudeid kestlikkusaruande nõuete vastu ning kestlikkusvandeaudiitorile esitatavaid nõudeid EMAS tõendajale esitavate nõuete vastu. 35 Nimetatud võrdlusest nähtus, et Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (edaspidi ESRS) keskkonna osa ja EMAS määruse ühiste aspektide ülesehitus on erinev, st ESRS kohane aruanne sisaldab vaid olulise mõju ja riskiga keskkonna teemasid, kuid EMAS määrus ei võimalda sellist prioriseerimist. ESRS-i kohaselt on kontrollitavad teemad oluliselt detailsemad kui EMAS määruse kohaselt. EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi saab rakendada vaid ettevõtja käitise asukoha põhiselt. Seevastu ESRS standard hõlmab ettevõtjat tervikuna ja laiemalt, sealhulgas koos tema väärtusahelaga. EMAS määrus ei hõlma sotsiaal- ega ühinguvalitsemise teemasid. EMAS määruses sätestatud keskkonnaalase siseauditi kontrollistandardis ISO IEC 17201-1:2015 ja rahvusvahelise kindlustandvate teenuste standardis ISAE 3000 esitatud nõuete ulatus erineb oluliselt. Vandeaudiitoritele on kehtestatud suur hulk nõudeid läbi eetikakoodeksi ning kvaliteedijuhtimise standardi, mis EMAS tõendajale kohalduvas standardis puuduvad. Nimetatud standardite võrdlusest nähtuvalt on vaid üksikud nõuded samaväärsed, ligi veerand nõuetest osaliselt samaväärsed ning enamus nõuetest erinevad. Seega on vandeaudiitori ja EMAS tõendaja kasutatavad kontrolliprotseduurid erinevad ning EMAS tõendaja kohustuks IASP-ina teenuse osutamisel täitma täiendavalt ka kestlikkusvandeaudiitorile esitatavaid nõudeid. Lisaks tooks IASP-i kutse loomine endaga kaasa täiendava järelevalve teostamise erinevate isikute poolt, Audiitorkogu kutseorganisatsiooni liikmelisuse ja täiendavate standardite rakendamise vajaduse. Asjaolu, et ligikaudu 300 ettevõtjast, kellele hakkab kohalduma kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus, on EMAS registreeringuga ettevõtjaid alla kümme, osundab selgelt kõnealuste ettevõtjate väga väikesele ühisosale. Kuna iga uue institutsiooni loomine ja haldamine toob endaga kaasa halduskoormust ja kulutusi, siis peab nende tekitamise vajadus olema sisuliselt põhjendatud ja otstarbekas. Arvestades IASP-i institutsiooni osakaalu ja sellega hõlmatavate isikute arvu väiksust, on võimalik olukord lahendada ka kestlikkusvandeaudiitori ja EMAS tõendaja koostööga, st kestlikkusvandeaudiitor saab vajadusel kaasata kestlikkusaruande kontrollimisele EMAS tõendajat. IASP-i institutsiooni loomine kestlikkusaruande kontrollimise eesmärgil ei ole põhjendatud ega otstarbekas, kuna selleks ei esine kaalukaid põhjuseid. Eelõige on lähtutud asjaolust, et puudutatud isikuid on vähe (EMAS tõendaja pädevusega on vaid kaks isikut), nende valdkondlikud teadmised on pigem keskkonna alal ning kestlikkusaruanne saab olema tegevusaruande osaks, mille kontrollimise kohustus on ka kehtiva õiguse kohaselt vandeaudiitoril. Kuigi raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande kontrolli teostamiseks on vajalikud erinevad arvestusvaldkonna teadmised, siis audiitorkontrolli osa on neil ühine, samuti arusaam ettevõtjast, selle toimimisest ning tulevikuplaanidest. Ka ettevõtjale on vähem koormav teha koostööd ühe teenusepakkujaga. Olukord, kus IASP kontrolliks vaid kestlikkusaruannet ning finantsvandeaudiitor raamatupidamise aastaaruannet koos ülejäänud osaga ettevõtja tegevusaruandest, tooks endaga kaasa dubleerivaid tegevusi kontrolli läbiviivatele isikutele, kuna ka eraldi kestlikkusaruande kontrollimiseks on vajalik teada ettevõtjat ja tema toimimist laiemalt. Kuna Eestis ei ole IASP-i kutset, siis kaaluti ainsa võimaliku alternatiivina EMAS tõendaja kutse IASP-ina aktsepteerimist. 6. Seaduse mõjud Kestlikkusaruande koostamise ja esitamise regulatsiooni muudatuste sihtrühma kuuluvad kestlikkusaruande esitamise kohustusega raamatupidamiskohustuslasest ettevõtjad, samuti audiitorettevõtjad. Kestlikkusaruande esitamise kohustus kohaldub suurettevõtjale ning väikeettevõtjale ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 36 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus (välja arvatud börsil noteeritud mikroettevõtjad). Euroopa Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega, muudeti raamatupidamise direktiivis ettevõtjate suurust määratlevaid kriteeriume. Nimetatud kriteeriumid võetakse eelnõuga üle RPSi ning neist kriteeriumeist lähtuvalt kohaldub kestlikkusaruande nõue Eestis kokku kolmesajale ettevõtjale ja konsolideerimisgrupile. Nende hulgas on 2023. aasta lõpu seisuga alla kümne väikese ja keskmise suurusega börsiettevõtjat. Ettevõtjatel, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, mille kohta koostatakse konsolideeritud kestlikkusaruanne, ei ole kohustust koostada eraldi kestlikkusaruannet. Sellistest ettevõtjatest ligikaudu kolmandik planeerib kasutada konsolideerimise erandit. Konsolideerimise erandi kasutamise õigusega ettevõtjate arvu arvesse võttes on kestlikkusaruande koostajate ja esitajate sihtrühma suurus kokku ligikaudu 200. Praktikas mõjutab kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamise kohustus ka aruandekohustuslike ettevõtjate väärtusahelasse kuuluvaid sihtrühmi – nii hankijaid kui tarbijaid, kuid seda iga aruandekohustusliku ettevõtja riskide ja mõjude hinnangust tulenevat olulisust arvesse võttes. Aruandekohustuslasest ettevõtja võib kasutada väärtusahelasse kuuluvalt sihtrühmalt otseste andmete küsimise asemel valdkonna statistilisi näitajaid, kui need eksisteerivad, kuid täielikult oluliste sihtrühmade kaasamisest loobumine ei ole kooskõlas loodavate reeglitega. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata nende väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate arvu, kes eelnõu kohaselt kohustuvad esitama kestlikkusteavet ka enda väärtusahela kohta. Raamatupidamise aastaaruande piirmäärade muudatuse sihtrühmaks on ettevõtjad, sealhulgas audiitorettevõtjad ja vandeaudiitorid. Asjassepuutuvaid ettevõtjaid, kes vastavad AudS §-de 91 ja 92 tingimustele ja kellele on seetõttu kohustuslik raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus, on Eestis ligikaudu 8000. Nende ettevõtjate majanduskäive moodustab ligikaudu 80 protsenti kogu majanduskäibest, nad omavad ligikaudu 88 protsenti kõigi ettevõtjate varadest ning annavad tööd ligikaudu 60 protsendile töötajatest. 2023. aasta lõpu seisuga on Eestis 337 vandeaudiitorit ning vandeaudiitori kutse antakse aastas keskmiselt 10–15 isikule. Vandeaudiitorid tegutsevad audiitorettevõtja kaudu, keda 2023. aasta lõpu seisuga on 116. Seaduseelnõul puudub otsene ja kaudne mõju haridusele, kultuurile ja spordile, riigi valitsemisele, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ja regionaalarengule, kuna eelnõuga ei muudeta nimetatud valdkondi reguleerivaid sätteid ega põhimõtteid. Kestlikkusaruande koostamisega ei kaasne isikuandmete töötlemise vajadust. Kestlikkusaruande koostamisel peab ettevõtja enda tarbeks hindama muuhulgas kas tarbijate ja lõppkasutajate isikuandmed on tema teenust või toodet kasutades kaitstud. Hinnang hõlmab vaid neid tarbijaid ja lõppkasutajaid, kellele ta avaldab olulist mõju kas vahetult ise või enda väärtusahela kaudu. Sellise hinnangu andmine ei eelda konkreetsete isikuandmete töötlemist, vaid ettevõtja pakutava toote või teenuse ja nende edasimüüjate poolt rakendatavate isikuandmete kaitse meetmete analüüsimist ja nende meetmete tõhususe tuvastamist. 6.1 Muudatuse sotsiaalne mõju Sihtrühm: Sotsiaalse mõju sihtrühmaks on kestlikkusaruande kohustusega ettevõtja väärtusahelasse kuuluvad töötajad, tema mõjutatud kogukonnad ning tema pakutava teenuse või toote tarbijad ja lõppkasutajad. 37 Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamisega kaasnev sotsiaalne mõju avaldub kestliku ja ressursitõhusa ühiskonna kujunemises, ühiskonnas valitsevas suurenenud usalduses, ettevõtja kestlikkust halvavate riskide vähenemises ja kulude kokkuhoius (tarneahela tõrgeteta toimimisest tulenev kokkuhoid, keskkonnanõuete rikkumisega kaasnevate kulude kokkuhoid jm), samuti aruandekohustuslike kestlike ettevõtjate paremas juurdepääsus investeeringutele ja nende kaubamärgi väärtuse tõusus. Ühiskonna poolt oodatavate väärtuste, eetika ja sotsiaalse vastutuse osas läbipaistvad ettevõtjad omavad positiivsemat avalikku mainet. Kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamise kohustuse kehtestamise sotsiaalse mõju ulatus on väike, kuna kestlikkusaruande kohustus hakkab eelnõu kohaselt kohalduma vaid ligikaudu 300 raamatupidamiskohustuslasele. Neist hinnanguliselt kolmandik hakkab kasutama konsolideerimisgrupile kohaldatavat erandit, mistõttu on eeldatav kestlikkusaruande esitajate arv ligikaudu 200. 2022. aasta oktoobrikuu seisuga oli Eestis majandusaasta aruande esitanud ettevõtjaid kokku ligikaudu 256 00019. 2022. aasta lõpu seisuga oli äriregistris registreeritud ettevõtjaid ligikaudu 294 000. Kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine aitab tõsta läbipaistvust ühiskonnas ning seeläbi võrrelda aruandekohustusliku ettevõtja esitatud väärtuste ja eesmärkide reaalse tegevusega kooskõlas olemist. See omakorda mõjutab positiivses suunas usalduse kasvu tendentsi ühiskonnas. Kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine tagab ühiskonna liikmete parema informeerituse, mida nad vajavad teadlike otsuste tegemiseks ja oma huvide kaitsmiseks. Hästi informeeritud ühiskonna liikmed saavad kestlikkuse juurutamise eesmärgil tulemuslikumalt osaleda ühiskonnaelus ja ühiskondlikes aruteludes. Kestlikkusaruandes esitatav teave aitab tuvastada nii ettevõtjas eneses kui ka tema väärtusahelas sotsiaalse ebavõrdsuse (nt nais- ja meestöötajate palgaerinevuse protsenti jms) ja diskrimineerimise (nt töötajate töölevõtmisel ja edutamisel esineda võivat diskrimineerimist) esinemist ning seeläbi tõsta teadlikkust, algatada arutelusid ja teha jõupingutusi süsteemsete sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja vajadusel vastutuse kohaldamise mõjutamiseks. Kuna kestlikkusaruandes tuleb esitada teavet töösuhte, töö tingimuste, tööohutuse, võrdse kohtlemise, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse osas ulatuses, milles sellel on ettevõtja hinnangul oluline mõju või risk, aitab see mõista ettevõtja mõju oma töötajatele. Seetõttu saavad töötajad enda õigusi paremini kaitsta. Teave ettevõtja väärtusahelas olevate töötajate kohta toob välja kitsaskohad õiglase palga, töötingimuste, inimõiguste järgimise ja korruptsiooni osas. Kestlikkusaruandele tuginedes saavad ka ettevõtjad ise analüüsida enda tegevust ja vajadusel teha muudatusi juhtimiskvaliteedis, sotsiaalsete probleemide tuvastamisel töötada välja lahendusi ning seeläbi tõsta enda mainet ja saavutada atraktiivsus investorite jaoks. Kõik need asjaolud nii eraldi kui ka ühiselt mõjutavad ettevõtte väärtust. Iga ettevõtja jaoks on kestlikkusaruande esitamisega kaasneva sotsiaalse mõju ulatus erinev sõltuvalt valdkonnast või olukorrast. Kestlikkuasaruande koostamise ja esitamisega kaasneva positiivse sotsiaalse mõju saavutamist nii ettevõtja kui ka ühiskonna jaoks aitab täita kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus. Kestlikkusaruande kohustuse rakendamisega kaasnev kaudne positiivne sotsiaalne mõju on eelkõige käitumuslik. Nii ettevõtja ise kui ka ühiskonna huvitatud liikmed saavad kestlikkusteabe kaudu parema informeerituse ettevõtja tegevusega kaasnevatest riskidest. See omakorda aitab ettevõtjal tuvastatud riske paremini ohjata ja asjakohaseid meetmeid rakendada. Kuna kestlikkusarunne on üksnes riskide tuvastamise ja asjakohaste meetmete väljaselgitamise 19 Äriregistri andmed 2023. aasta oktoobri seisuga 38 vahendiks, sõltub kaudse sotsiaalse positiivse mõju avaldumine sellest, milliseid meetmeid ettevõtja reaalselt enda tegevuses rakendab. Näiteks võib see mõju olla otseselt seotud asjaoluga kas ettevõtja rakendab vajalikke meetmeid maandamaks tuvastatud riskid töötajate heaolu ja tarbijate vajaduste osas. Positiivne sotsiaalne mõju võib avalduda muuhulgas ka ettevõtja poolt pakutavate toodete või osutatavate teenuste kvaliteedi, hinna, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, klienditeeninduse, keskkonna- ja kasutajasõbralikkuse osas vajalike reaalsete meetmete rakendamise tulemusena. On ka võimalik, et ettevõtja ei rakenda oma tegevuses vajalikke meetmeid ega muuda oma tegevust vastutustundlikumaks. Aruandluskohustuse panemisega ei saa ettevõtjaid kohustada millegiks muuks kui aruande koostamiseks ja selle esitamiseks. Ettevõtja tegevuses vajalike meetmete rakendamine sõltub ettevõtja tahtlusest või välisest survest, nt ärisuhetest või muudest regulatsioonidest tingituna. Kuna aruandluskohustus on sisuliselt vaid kohustus anda aru õigusaktis kindlaksmääratud asjaoludest, siis on võimalik, et ettevõtja ei rakenda kestlikkuse toetamiseks vajalikke meetmeid ega muuda oma tegevust vastutustundlikumaks. Aruandest nähtuvate muudatusvajaduste elluviimine saab olla tingitud kas ettevõtja sisemisest tahtlusest või välisest survest, näiteks ärisuhetest, laenu saamise eelduste täitmise vajadusest või muust. Suurem läbipaistvus sotsiaalküsimustes võib avaldada ka ülemaailmset mõju nii rahvusvaheliste suhete, kaubanduse kui ka koostöö osas. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavaid sotsiaalseid mõjusid kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja selle audiitorkontrolli kohustuse kohaldamisega ei kaasne. Ettevõtja, kes ei rakenda kestlikkuse toetamiseks vajalikke meetmeid ega muuda oma tegevust vastutustundlikumaks, ei ole tõenäoliselt edaspidi konkurentsivõimeline ega ka majanduslikult jätkusuutlik. 6.2 Muudatuse majanduslik mõju Muudatuse majanduslikku mõju hinnatakse eraldi kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise ning raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmise osas. 6.2.1 Ettevõtjate suuruskategooriate muutumise majanduslik mõju Eelnõu üheks eesmärgiks on hoida direktiiviga (EL) 2013/34 kehtestatud uutest kestlikkusaruandluse nõuetest tingitud aruandluskoormuse kasv Eestis minimaalsena. Seetõttu kehtestatakse RPS-is ettevõtjate suuruskategooriate lävendid direktiivi kohaselt võimalikul kõrgeimal tasemel. Muudatuse mõju tervikuna on aruandluskoormust vähendav. Seejuures on mõju kahetine. Esiteks vähendab see Eestis isikute arvu, kellele hakkavad edaspidi kohalduma täiendavad kestlikkusaruandluse nõuded. Teiseks, kuna majandusaasta aruandega seonduvad rangemad nõuded hakkavad kehtima senisest kõrgemalt tasemelt kõigile, siis avaldub vähenemise mõju ka läbivalt, kõikide raamatupidamiskohustuslaste ulatuses. Üldist aruandluskoormust vähendab ka asjaolu, et ettevõtja suuruskategooria määratlus ei piirdu edaspidi väid äriühingutega, vaid sellega on hõlmatud kõik raamatupidamiskohustuslased sõltumata nende juriidilisest vormist. See võimaldab RPS § 15 lõikes 21 sätestatud lühendatud aastaaruande esitamise võimalust, samuti teisi mikro- ning väikeettevõtjatele ettenähtud soodustusi, kohaldada edaspidi ka mittetulundusühingutele, korteriühistutele ja teistele juriidilistele isikutele. 39 Samuti ühtlustatakse muudatusega mikro- ja väikeettevõtjate võimalused bilansi alamkirjete esitamiseks raamatupidamise aastaaruandes ja lisades. Sellega suureneb mikroettevõtjate aruannete läbipaistvus ja samas väheneb nende halduskoormus aruannete koostamisel. Praktikas tähendas senine mikroettevõtjale kehtinud bilansivorm vajadust raamatupidamiskontode infot bilansi koostamiseks täiendavalt agregeerida. Muudatusega see agregeerimiskohustus mikroettevõtjatelt kaob ja nende bilansi liigendus muutub ühetaoliseks väikeettevõtjatega (nii nagu seni on olnud ka kasumiaruande puhul). Kokkuvõttes on muudatuste mõju halduskoormust vähendav ja nende järgselt tekib olukord, kus: a) nii mikro- kui väikeettevõtjad koostavad lühendatud majandusaasta aruande; b) mõlema bilansi- ja kasumiaruandevormid on edaspidi ühetaolised; c) mikroettevõtjal puudub, kuid väikeettevõtjal on kohustus tegevusaruande koostamiseks; (d) mikroettevõtjale kehtivad väikeettevõtjast madalamad nõuded raamatupidamise aastaaruande lisades esitatava info osas. 6.2.2 Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise majanduslik mõju Sihtrühm: Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustusega kaasneva majandusliku mõju sihtrühma kuuluvad ettevõtjad, kellele hakkab kohalduma kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus. 2022. aasta oktoobrikuu seisuga oli Eestis majandusaasta aruande esitanud ettevõtjaid kokku ligikaudu 256 000, kellest ligikaudu 300 ettevõtjale (ehk 1,2 protsendile ettevõtjate koguarvust) hakkab eelnõu kohaselt kohalduma kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus. Võttes arvesse konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise erandi kasutajate arvu kuulub kestlikkusaruande koostajate ja esitajate sihtrühma vaid ligukaudu 200 ettevõtjat (ehk 0.8 protsenti Eestis registreeritud ettevõtjate koguarvust). Seega on ettevõtjate arv, keda seaduseelnõu muudatusest tulenev aruandluskohustus puudutab väike. Kestlikkusaruande koostamise ja kontrolli kohustusega ettevõtjateks on suurettevõtjad ja suured konsolideerimisgrupid. Suurettevõtjaid on ligikaudu 220 ning konsolideerimisgruppe ligikaudu 160. Kuna suurettevõtjate hulgas on ligikaudu 60 ettevõtjat, kes koostavad ka konsolideeritud aruannet, on nimetatut arvestades aruandluse koostamise ja kontrolli kohustusega ettevõtjate koguarv ligikaudu 320. Ühtne majandusaasta aruande põhine finantsnäitajate andmestik suurettevõtjate ja suurte konsolideerimisgruppide koos analüüsimiseks puudub, kuna majandusaasta aruannetest ei ole võimalik teha automaatset päringut konsolideerimisgrupi struktuuri kohta. Seetõttu on järgnev analüüs koostatud nimetatud ettevõtjate gruppide lõikes eraldi. Eelnõu koostamise käigus analüüsiti kestlikkusaruande kohustusega suurettevõtjaid ja konsolideerimisgruppe 2022. majandusaasta müügitulu alusel. Suurettevõtjatest 56 protsendil on müügitulu alla 100 miljoni euro, 38 protsendil 100-500 miljonit eurot ning üle 500 miljoni euro on müügitulu vaid vaid 6 protsendil suurettevõtjatest. Konsolideerimisgruppide puhul on samad näitajad vastavalt 39, 40 ja 6 protsenti. Seega on suurettevõtjate ja konsolideerimisgruppide müügitulu näitajad üsna sarnased. Joonis 1. Suurettevõtjate regionaalne asukoht 40 Suurettevõtjate regionaalne asukoht Harju maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond Joonisest 1 nähtuvalt asuvad suurettevõtjatest 71 protsenti Harju maakonnas, millest omakorda 82 protsenti Tallinnas (Äriregistri kontaktandmetes esitatud aadressi kohaselt). Suurte konsolideerimisgruppide regionaalse asukoha osas on olukord üsna sarnane, st ligikaudu 76 protsenti suurtest konsolideerimisgruppidest asub Harju maakonnas (neist 87 protsenti Tallinnas). Suurettevõtjate ja suurte konsolideerimisgruppide tegevusvaldkondade analüüsist nähtub, et suurettevõtjatest 33 protsenti on tootmisettevõtjad ning 26 protsenti jae- või hulgimüügi ettevõtjad. Suurettevõtjatest ja suurtest konsolideerimisgruppidest ligikaudu 5 protsenti tegutsevad energia, finants-, kinnisvara ja ehitus- ning kaevandamise (sh mootori ja tahkekütustega tegelevad ettevõtjad) sektorites. Suurte konsolideerimisgruppide tegevusvaldkonnad on varieeruvamad, st üks viiendik neist on valdusettevõtted ning neli suuremat sektorit (kinnisvara/ehitus, jae- või hulgimüük, tootmine ja teenussektor) on osakaaluga 13-19 protsenti. Joonis 2. Suurte konsolideerimisgruppide tegevusvaldkonnad Suurte konsolideerimisgruppide tegevusvaldkonnad Muud sektorid Kinnisvara/ehitus 16% 17% Jae või hulgimüük Valdusettevõtted 15% 20% Tootmine 13% Teenussektor 19% Kestlikkusaruande kohustusega ettevõtete analüüsi aluseks olevad 2022. aasta majandusaasta aruanded hõlmavad raamatupidamiskohustuslasi, kelle töötajate arv on kokku ligikaudu 474 41 000. kestlikkusaruandluse kohustusega suurettevõtjates töötab ligikaudu 89 000 töötajat ehk 19 protsenti kõigist nimetatud töötajatest (470 000). Konsolideeritud andmete põhjal on töösuhtega hõivatud 96 000 inimest, mis tähendab, et väike ja keskmise suurusega ettevõtjates, kes konsolideeritakse kestlikkusaruandluse kohustusega suurtesse konsolideerimisgruppidesse, töötab ligikaudu 7000 töötajat lisaks (vähem kui 1,5 protsenti kõigist töötajatest (470 000)). Kestlikkusaruandluse kohustusega suurettevõtjad teenisid 2022. aastal kokku ligikaudu 36 miljardit eurot müügitulu ja ning neil oli varasid kokku 76 miljardi euro väärtuses. See moodustab kõigi majandusaasta aruande esitanud ettevõtjate müügitulust (95,7 miljardit eurot) ligikaudu 38 protsenti ning varadest (185,6 miljardit eurot) ligikaudu 41 protsenti. Suurte konsolideerimisgruppide müügitulu ja varade protsentuaalseid näitajad ei ole võimalik arvutada, kuna puudub alusandmestik, mis hõlmaks nii suurettevõtjaid kui ka suuri konsolideerimisgruppe. On aga ilmne, et need näitajad mõnevõrra suurendavad kestlikkusaruande kohustusega suurettevõtjate ja suurte konsolideerimisgruppide müügitulu ja varade kogunäitajaid,kuna nad hõlmavad endas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega kaasneva mõju ulatus on keskmine. Kestlikkusaruande näol on tegemist uue aruande liigiga ning varasemaga võrreldes on selle esmakordne koostamine aruandekohustuslike ettevõtjate jaoks täiendav kohustus. Siiski ka kehtiva õiguse kohaselt on ettevõtjatel kohustus koostada raamatupidamise aastaaruannet ja tegevusaruannet, mistõttu ei ole aruande koostamine iseenesest uut liiki kohustus. Kuna kestlikkusaruanne saab olema tegevusaruande eraldiseisev alajaotis, siis seisneb muudatus kehtiva aruandekohustuse täiendamises uue alajaotisega kestlikkusteabe näol, millega eeldatavalt ei kaasne ettevõtjatele arvestatavaid kohanemisraskusi. Kuigi iga täiendav kohustus toob endaga kaasa halduskoormuse, siis kestlikkusaruande koostamise kohustusega hõlmatakse väike arv ettevõtjatest. Ettevõtja, kelle müügitulu on üle miljardi euro, kestlikkusaruande koostamise ja kontrolliga kaasnevad kulud saavad olema ligikaudu 0,03 protsenti müügitulust, 100 miljoni euro suuruse müügituluga ettevõtja kestlikkusaruande koostamise ja kontrolliga kaasnevad kulud saavad olema ligikaudu 0,1 protsenti tema müügitulust. Kuigi tegemist on kuluga, mida ettevõtja ei pidanud varasemalt tegema, siis toodud protsentidest nähtub, et tegemist ei ole ületamatu kuluga, millega peaks kaasnema arvestatavad kohanemisraskusi. Kehtiva RPS-i kohaselt kohustub ka praegu suurettevõtja, kes on AudS §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv bilansipäeva seisuga on suurem kui 500, esitama tegevusaruandes vajalikus ulatuses informatsiooni oma tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude ning inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate küsimuste kohta. Ka olukorras, kus kestlikkusaruande esitamise kohustus on kehtestatud vaid kindlaksmääratud kriteeriumitele vastavatele suurettevõtjatele, on ettevõtjaid ja sihtasutusi, kes esitavad juba praegu kestlikkusteavet vabatahtlikult. Kestlikkusaruannet esitatakse kord aastas majandusaasta aruande osana, seega on tegemist aruandekohustuslike ettevõtjate jaoks iga-aastase regulaarse tegevusega. Enda riskide ja mõjude hindamine, sealhulgas keskkonna ja sotsiaalsete riskide hindamine, ei ole ettevõtjatele üldjuhul uus ega tundmatu tegevus. On usutav, et üle 250 töötajaga ettevõtja juures töötab personalispetsialist, kes juba omab igapäevast kokkupuudet erinevate töötajaid puudutavate sotsiaalsete teemadega. Ettevõtja, kellele kohalduvad erinevad keskkonnaloa omamise kohustusest tulenevad nõuded, omab usutavasti töösuhet vastava valdkonna spetsialistiga. Kestlikkusaruande koostamine ning sellega kaasnev mõjude ja riskide hindamine mõjutab ettevõtja juhtimisotsuseid. Ettevõtjad, kes enda juhtimisotsustes arvestavad muuhulgas ka kestlikkusteabega, on ise kestlikumad ja mõjuvad ühiskonnale usalduslikumalt. 42 Konkurentsivõimelisena püsimiseks peab ettevõtja oma strateegia ning ärimudeli väljatöötamisel ning äririskide juhtimisel hakkama arvestama kestlikkuse põhimõtteid. Nimetatud asjaolud mõjutavad ettevõtja võimalusi saada investeeringuid või rahastust isikutelt, kes investeerimis- ja rahastamisotsuste langetamisel lähtuvad kestlikkuse aspektist. Seekaudu võib kestlikkusteave mõjutada ettevõtja juurdepääsu odavamale kapitalile ning anda paremate kestlike näitajatega ettevõtjale konkurentsieelise kehvate näitajatega ettevõtja ees. Kestlikkusteabest saadav kestlike ettevõtjate konkurentsieelis mõjutab ettevõtja finantstulemusi ja strateegilist paindlikkust. Ka kestlikkust väärtustavad tarbijad, kes teevad ostuotsuseid eetilisi ja kestlikkuse aspekte arvestades, mõjutavad kestlikkusest lähtuvate ettevõtjate majandustulemusi positiivses suunas. Kestlikkusaruande koostamine ja esitamine mõjutab aruandekohustuslike ettevõtjate halduskoormust. Põhjalikumalt on kestlikkusaruande kohustuse rakendamisega kaasnevaid majanduslikke mõjusid ettevõtjatele ja majandusele laiemalt analüüsitud Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) direktiivi 2022/2464 vastuvõtmisele eelnenud raportis20 ja EFRAG-i koostööpartnerite poolt esmase standardi versiooni kohta koostatud raportis 2022. aasta novembris21 ning ka allpool. Nimetatud raportite kohaselt hinnatakse Euroopa Liidus ligikaudu 50 000 aruandekohustusega ettevõtja standardikohaselt koostatava kestlikkusaruande koostamise ühekordseks kuluks 22(hõlmab peamiselt kestlikkusaruande koostamiseks valmistumise protsesse ja tegevusi) Euroopa Liidus kokku ligikaudu 1,7 miljardit eurot ja iga-aastaseks korduvaks (hõlmab peamiselt iga-aastast kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kulu) ligikaudu 1.9 miljonit eurot. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kogukuluks hinnatakse Euroopa Liidus kokku ligikaudu 2,6–3,9 miljardit eurot aastas. Nimetatud Euroopa Liidu kestlikkuaruande audiitorkontrolli kogukuludest lähtuvalt jäävad Eesti ettevõtjate kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise otsesed kulud tabelis 2 toodud suurusjärku. Tabel 2. Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise otsesed kulud ettevõtja kohta Ettevõtjate arv Esmane Iga-aastane Kestlikkusaruandele kestlikkusaruande kestlikkusaruande audiitorkontrolli koostamise kulu koostamise kulu teostamise kulu NFRD*/börs: alla 10 250 000 280 000 320 000 NFRD/mitte börs: 125 000 140 000 160 000 alla 10 Mitte NFRD/börs: 125 000 140 000 160 000 alla 10 Mitte NFRD/mitte 50 000 56 000 40 000* börs – ligikaudu 270 NFRD* – Avaliku huvi üksused (börsiettevõtted, finantsasutused ja kindlustusandjad) ning töötajaid üle 500; börs – börsiettevõtted; 20 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT, Impact Assessment, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013SC0127 21 Esimese ESRS versiooni kulude ja tulude analüüs, European Policy Studies (CEPS), Milieu, https://www.efrag.org/Assets/Download?assetUrl=%2Fsites%2Fwebpublishing%2FSiteAssets%2F05%2520EFRA Gs%2520Cover%2520Letter%2520on%2520the%2520Cost-benefit%2520analysis.pdf 43 40 000* – tuleneb audiitorettevõtjate hinnangust kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõtu maksumusele. Suurem osa (so 75 protsenti) tabelis 2 toodud kuludest tulenevad ESRS-is sätestatud nõuetest. Ülejäänud osa (so 25 protsenti) tabelis 2 toodud kuludest tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2018/0178, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik, nõuetest. Täpsemat analüüsi kaasnevate halduskulude osas on keeruline läbi viia olukorras, kus ESRS- ile vastavaid aruandeid ei ole veel koostatud ega kontrollitud. Kestlikkusaruandluse standardite konsultatsioonide käigus ei esitanud ettevõtjad ega ettevõtlusorganisatsioonid standardite osas sisulist tagasisidet, kuid halduskulu on otseses seoses kohalduvate standardite sisuga. Mõned ettevõtjad mõistavad kestlikkusaruande koostamise protsessi ja kaasnevat eeltööd ning asjaolu, et kogu standard täies mahus ei ole kohustuslik ning neilt saadud informatsiooni kohaselt on audiitorkontrolliga kaasnev kulu ligikaudu poole väiksem kui seletuskirja tabelis 2 esitatud kulu. Kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kulu on lühiajalises perspektiivis tuntav ja mõõdetav, samas kui nimetatud aruandest saadav kasu on peamiselt käitumuslik, mittemateriaalne ja üheselt mittemõõdetav ning see avaldub alles keskmises ja pikas perspektiivis. Kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kulu suurus sõltub lisaks ettevõtja (sealhulgas konsolideerimisgrupi) suurusest ka ettevõtja tegevusvaldkonna keerukusest, tema tarneahela, mõjude ja riskide ulatusest, samuti ettevõtja valmisolekust kestlikkusaruande koostamiseks arvestades ettevõtja sellekohast varasemat tegevust. Võrreldes ettevõtjat, kelle tarneahel on lokaalne või Euroopasisene, ettevõtjaga, kelle tarneahel on globaalne ning asub enamjaolt kolmandates riikides, siis esimese ettevõtja puhul, kus tarnijad tegutsevad ettevõtjaga sarnases õigusruumis (nt järgitakse keskkonna-, tööõigus ja inimõiguseid) ningkus on sarnased ühiskondlikud ootused ja ärikultuur (nt järgitakse korruptsiooni ja diskrimineerimise reegleid), on arnijate mõjusid ja riske lihtsam hinnata (sh eeldusel, et andmed on kättesaadavad) ning esineb vähem ka negatiivseid mõjusid ja riske, mida tuleb kestlikkusaruandes kajastada. Võrreldes ettevõtjat, kes kasutab oma tootmises sertifitseeritud toormaterjali (nt Skandinaaviast pärit puitu), ettevõtjaga, kes kasutab oma tootmises teadmata päritoluga toormaterjali, mis võib tekitada keskkonnaprobleeme(nt palmiõli), siis esimesel ettevõtjal on võimalik tugineda sertifikaadile, kuid teisel ettevõtjal tuleb tuvastada toormaterjali päritolu ning selle tootmisega kaasnevad riskid/mõjud, mis on tunduvamalt ressursimahukam tegevus kui sertifitseeritud puidu kasutamine kaasa toob. Ettevõtjal, kes on juba varasemalt rakendanud erinevaid keskkonnajuhtimise või tarneahela juhtimise standardeid või süsteeme, on märkimisväärne osa kestlikkusaruande koostamisele eelnevast tööst juba tehtud, tema teadlikkus kestlikkuse teemadel on kõrgem ning ta on seeläbi eelisseisus (kulub vähem täiendavaid ressursse) võrreldes ettevõtjaga, kellel puudub sellekohane varasem praktika. Kestlikkusaruande maht tulenevalt ESRS standarditest oleneb järgmistest asjaoludest: 1) Kahese olulisuse analüüsi käigus tuvastatud olulistest kestlikkusteemadest selgub milliste teemastandardite kohta peab ettevõtja aruandes info avalikustama. Kahese olulisuse analüüs hõlmab ligikaudu sadat teemat, alamteemat ning alam-alamteemat (detailsusastme valib 44 ettevõtja), mille osas ettevõtja hindab nende teemadega kaasnevaid mõjusid, sõltuvusi ning riske ja võimalusi. Ettevõtja peab kahese olulisuse analüüsi tegemise käigus kaasama olulisi sihtrühmi, selgitamaks välja, mis nendele sihtrühmadele on oluline ning seda ka tehtava analüüsi käigus arvesse võtma. Analüüsi käigus hinnatud teemade osas priotiseerib ettevõtja kõige olulisemad kestlikkusteemad. Analüüsi tegemine on järjepidev tegevus, seda ei pea igal aastal tegema, kuid see vajab ülevaatamist olukorras, kus ettevõtja tegevuses toimuvad muutused (nt lisanduvad uued tegevusvaldkonnad või muutub ettevõtja struktuur) või toimuvad välised olulised muutused (nt pingestatud geopoliitiline olukord, finantskriis või pandeemia). Peamised muutuste valdkonnad, mis suurendavad ressursivajadust kahese olulisuse hindamisel, on ettevõtja tegevusvaldkond ja tema tegevuste ulatus (sh geograafiline ulatus), ettevõtja struktuur (konsolideerimisgrupp), ettevõtja kestlikkusteadlikkus ning kahese olulisuse hindamise läbiviija (ettevõtja hindab iseseisvalt või kaasab selleks välise isiku). 2) Ettevõtja avalikustab kestlikkusaruandes oluliste tuvastatud kestlikkuse teemade osas poliitikate/strateegiate/tegevuskavade olemasolu ning kirjeldab neid. Kui ettevõtjal neid ei ole, siis standard soovitab avalikustada, millal ettevõtja põhimõtted formaliseeritakse, kuid standard ei kohusta seda tegema. 3) Ettevõtja avalikustab oluliste tuvastatud kestlikkuse teemade osas vajalikud tegevused ja ressursid, mida ta plaanib nende tegevuste elluviimiseks. See on vajalik saamaks ülevaade tegevustest, mis on vajalikud selleks, et saavutada ettevõtja poliitika ja strateegia eesmärgid. 4) Ettevõtja avalikustab oluliste tuvastatud kestlikkuse teemade osas enda eesmärgid ning mõõdikud nende olemasolul. Kui ettevõtja on teinud kahese olulisuse hindamise selgitamaks välja selle, millised on tema olulised kestlikkuse teemad, võib ta vastava standardi kohaselt kestlikkusaruannet koostades otsustada lubatud määral, kas kõik standardis nõutud avalikustamise nõuded on olulised ettevõtte äritegevusest tulenevalt või mitte. Ettevõtja ei pea avalikustama mõõdikut ega andmepunkti, mis ei ole talle oluline. Kliimamuutuste ja elurikkuste standardi puhul, kui need osutuvad ettevõtjale oluliseks, peab ta avalikustama üleminekuplaaniga seonduva info. Kui ettevõtjal ei ole nende standardites nõutud teemade üleminekuplaane, siis tuleb avalikustada plaani puudumise fakt, samuti lisada asjaolu, kas tal on kavatsus see koostada ning kui on, siis millal. Standard üleminekuplaani koostamise kohustust ei pane. Oluliste riskide ja võimaluste osas tuleb ettevõtjal hinnata sellega kaasnevaid rahalisi mõjusid. Kestlikkusaruande koostamisel võib halduskoormuse jagada kaheks: 1) tegevused, mida ettevõtja teeb enda või konsolideerimisgrupi sees ning 2) halduskoormus, mis kaasneb väärtusahelast teabe ja andmete kogumisega. Kui eelnevalt on hinnatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi sisemist halduskoormust, siis väärtusahela halduskoormust hinnata kvantitatiivselt ei ole võimalik eelnevas lõigus märgitud asjaolusid arvestades (ettevõtja tegevusvaldkonna keerukus, tema tarneahela ja riskide ulatus jt). On tõenäoline, et ei ole kahte ühesugust ettevõtjat, kellel on täpselt ühesuguse ulatusega väärtusahel ning isegi kui see on sarnane, võivad ettevõtjad läheneda andmete kogumisele erinevalt. Ettevõtjale, kes on aktiivselt tegelenud oma tarneahela juhtimisega või on saanud neilt sertifikaate, on andmete kogumine vähem koormav (vähem kulukam) kui ettevõtjale, kes 45 seda varasemalt teinud ei ole. Protsessi ja saavutatava tulemuse kontrollimine kulutab nii ettevõtja kui ka andmete andja ressursse rohkem võrreldes ettevõtjaga, kes otsustab kasutada valdkonna keskmisi arvutusi. Ettevõtja, kes ei selgita välja oma väärtusahela olulisi mõjusid ja riske, koormab enda väärtusahelas olevaid ettevõtjaid oluliselt rohkem kui ettevõtja, kes on viinud läbi sisuka kahese olulisuse hindamise. Ettevõtja, kes ei selgita välja oma väärtusahela olulisi mõjusid ja riske, saab enda väärtusahelas olevatele ettevõtjatele esitada ulatusliku küsimustiku, mille täitmine on koormav. Ettevõtja, kes on viinud läbi sisuka kahese olulisuse hindamise ning saab seetõttu esitada oma väärtusahela osapooltele vaid nende oluliste mõjude ja riskidega seonduvat andmestikku, koormab enda väärtusahelas olevaid ettevõtjaid oluliselt vähem. Kuna ettevõtja saab ise otsustada enda lähenemise väärtusahela mõjude ja riskide hindamisele ning sellega kaasneva andmestiku küsimisele, ei ole võimalik anda kvantitatiivset hinnangut selle kohta kuidas kestlikkusaruande koostamine mõjutab ettevõtjaid kogu väärtusahela lõikes. 6.2.3 Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasnev majanduslik mõju Sihtrühm: Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasneva majandusliku mõju sihtrühma kuuluvad vandeaudiitorid ja audiitorkontrollikohustusega hõlmatud ettevõtjad. 2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis 337 vandeaudiitorit, kes tegutsesid 116 audiitorettevõtja kaudu. Viimase viie aasta jooksul on audiitorettevõtjate arv olnud ligikaudu 130, kuid 2022/2023 aastal on audiitorettevõtjate arvu langus turu väiksust arvestades olnud märkimisväärne. Ühe aasta jooksul antakse 10–15 isikule vandeaudiitori kutse. 2022/2023 majandusaastal oli Eesti audiitorteenuste turu käive ligikaudu 34 miljonit eurot. Audiitorkontrolli töövõttude arv on püsinud aastaid stabiilsena ligikaudu 8 000 juures moodustades ligikaudu 4 protsenti äriregistrile esitatud ettevõtjate raamatupidamise aastaaruannetest. Ettevõtteid, kes vastavad AudS §-de 91 ja 92 tingimustele ja kellele on seetõttu kohustuslik raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus, on Eestis ligikaudu 8000. Need ettevõtjad annavad ligikaudu 80 protsenti kogu majanduskäibest, omavad ligikaudu 88 protsenti kõigi ettevõtjate varadest ning annavad tööd ligikaudu 60 protsendile töötajatest. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmise mõju ulatus keskmine. Kuna seaduseelnõukohased raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärad on kehtivate piirmääradega võrreldes oluliselt kõrgemad, siis muudatusest tulenevaid kohanemisraskusi tõenäoliselt ei ilmne, kuna muudatuse tulemusena vabanevad osad ettevõtjad raamatupidamise aastaaruande auditeerimise kohustusest. Tabel 3. Audiitorkontrolliga kaetud raamatupidamiskohustuslaste põhinäitajate suhe kõigi raamatupidamiskohustuslaste kogunäitajatesse alates 2017. aastast Põhinäitaja nimetus 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Töövõttude arv 8321 7802 7629 7925 7741 7973 Audiitorkontrollikohustusega 5,37 4,82 4.36 4.10 4 3,8 ettevõtjate osakaal kõigi ettevõtjate suhtes (%) Müügitulu (%) 80 80 80 78 79 80 Varad (%) 87 88 88 88 88 88 46 Töötajate arv (%) 61 61 60 59 60 59 Auditi osakaal (va pdf 58 57 57 61 62 64 aruanded* kuni 2019. aastani) (%) Ülevaatuse osakaal (va PDF 33 35 35 39 38 36 aruanded kuni 2019. aastani) (%) pdf aruanded* – äriregistrile pdf- vormingus esitatud majandusaasta aruanded, mille osas puudub teave kas tegemist oli auditi või ülevaatusega Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasneva majandusliku mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna raamatupidamise aastaaruannet koostatakse ning sellele teostatakse audiitorkontrolli üks kord aastas. Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade 25 protsendi võrra tõstmise mõju ulatust tuleb eraldi hinnata iga kontrolli kohustuse, so ülevaatuse, auditi ja sihtasutuste audiitorkontrolli kohustuse osas. 6.2.3.1 Raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustusest tulenev mõju Raamatupidamise aastaaruande piirmäärade tõstmise muudatuse tulemusena väheneb ülevaatuse kohustusega ettevõtjate arv 583 ettevõtja võrra. Nimetatud muudatus kätkeb endas sisuliselt audiitorkontrolli töövõttude mahu vähenemist 7,9 protsendi võrra. Ülevaatuse töövõttude mahu vähenemine märgitud ulatuses toob endaga kaasa kokku 1,2 miljoni suuruse rahalise kulu vähenemise ettevõtjatele, kes vabanevad raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse teostamse kohustusest. Samas võib osa neist ettevõtjatest, kes siiski näevad endiselt vajadust teostada raamatupidamise aastaaruande ülevaatus, jätkata audiitorkontrolli kohustusega vabatahtlikult, mistõttu võib ülal märgitud rahalise kulutuse vähenemine osutuda mõnevõrra väiksemaks. 2022. aastal moodustasid vabatahtlikud auditid ja ülevaatused 8 protsenti kõigist töövõttudest. Nende ettevõtjate müügitulu maht oli 0,9 miljardit eurot ja varade maht 1,2 miljardit eurot. Mõlemad nimetatud näitajad moodustasid ligikaudu 1 protsendi kõigi audiitorkontrolli kohustusega hõlmatud ettevõtjate tulude ja varade mahust. Tabel 4. Mõju osakaalud, mis tulenevad üks kolmest kriteeriumite muutmisest võrreldes kaks kolmest kriteeriumite muutmisega 1/3, müügitulu 4,8>6, varad 2>3 Ettevõtteid Müügitulu Varad Töötajad Mõju 288 218 241 393 729 835 681 966 Kõigist audiitorkontrollitud 3,9% 0,3% 0,4% 0,3% 2/3, müügitulu 1,6>2 ja varad 0,8>1 Mõju 295 685 899 534 437 453 070 3 815 Kõigist audiitorkontrollitud 4,0% 0,9% 0,3% 1,4% Mõju kokku 583 904 140 927 1 167 288 751 4 781 47 Kõigist audiitorkontrollitud kokku 7,9% 1,2% 0,7% 1,7% 6.2.3.2 Raamatupidamise aastaaruande auditi kohustusest tulenev mõju Raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi piirmäärade tõstmine 25 protsendi võrra mõjutab 544 aruandekohustusega ettevõtjat ning asendab 7,4 protsenti auditi töövõttudest ülevaatuse töövõttudega. Auditi töövõttude ülevaatuse töövõttudega asendamise tulemusena on aruandekohustuslike ettevõtjate rahalise kulu kokkuhoid ligikaudu 700 000 eurot. Samas võib osa neist ettevõtjatest, kes siiski näevad endiselt vajadust teostada väiksemat kindlustunnet andva ülevaatuse asemel endiselt raamatupidamise aastaaruande audit, jätkata vabatahtlikult raamatupidamise aastaaruande auditiga. Seetõttu võib ülal märgitud rahalise kulutuse vähenemine osutuda mõnevõrra väiksemaks. Nende ettevõtjate, kes saavad muudatuse tulemusena hakata raamatupidamise aastaaruande auditi asemel tellima ülevaatuse töövõttu, müügitulu maht kokku on 1,8 miljardit eurot ning see moodustab 2,3 protsenti kõigi raamatupidamise aastaaruande auditi töövõtu kohustusega ettevõtjate tulude mahust. Nimetatud ettevõtjate varade maht on 2,6 miljardit eurot, mis moodustab 1,6 protsenti kõigi raamatupidamise aastaaruande auditi töövõtu kohustusega ettevõtjate varade mahust. Tabel 5. Mõju osakaalud, mis tulenevad üks kolmest kriteeriumite muutmisest võrreldes kaks kolmest kriteeriumite muutmisega 1/3, müügitulu 12>15, varad 6>7,5 Ettevõtteid Müügitulu Varad Töötajad 1 799 194 Mõju 272 271 053 724 784 914 Kõigist audiitorkontrollitud 3,7% 0,4% 1,1% 0,3% 2/3, müügitulu 4>5 ja varad 2>2,5 Mõju 272 1 502 665 804 802 608 689 6 721 Kõigist audiitorkontrollitud 3,7% 2,0% 0,5% 2,4% 2 601 803 Mõju kokku 544 1 773 719 528 473 7 635 Kõigist audiitorkontrollitud kokku 7,4% 2,3% 1,6% 2,7% 6.2.3.3 Mõju sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrollile 2022. majandusaasta kohta esitatud raamatupidamise aastaaruannete kohaselt on Eestis 611 sihtasutust, kelle aruannetest 69 protsenti (so 421 sihtasutust) on audiitori poolt kontrollitud kas auditi või ülevaatuse töövõtuga. Nende sihtasutuste müügitulu või tulu ja varad moodustavad ligikaudu 100 protsenti kõigi majandusaasta aruande esitanud sihtasutuste müügitulu või tulu ja varade mahust. Seega on audiitorkontroll teostatud kõikidele sihtasutuste poolt esitatud raamatupidamise aastaaruannetele. Sihtasutustele teostatud audiitorkontrollidest 65 protsenti olid auditi töövõtud ja 35 protsenti ülevaatuse töövõtud. Esitatud raamatupidamise aruannetest nähtuvalt teostati ülevaatus raamatupidamise aastaaruannetele, mis hõlmavad kõigest 4 protsenti sihtasutuste audiitorkontrollitud müügitulust või tulust ning 2 protsenti varadest. 48 Kehtiva RPS-i kohaselt on audit kohustuslik igale raamatupidamiskohustuslasele (sealhulgas sihtasutusele) siis, kui on täidetud AudS § 91 lõikes 1 ja 2 toodud auditi piirmäärad. Lisaks kohaldub piirmääradeta auditi kohustus juhul, kui sihtasutuse asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, samuti testamendi alusel asutatud sihtasutusele või sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest. Seejuures on auditi kohustusega sihtasutuste hulgas sihtasutusi, kellel puudusid tulud või varad, mistõttu ei saa pidada vajalikuks selliste sihtasutuste raamatupidamise aastaruande auditit vajalikuks. Proportsionaalseks ei saa pidada sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustust ka olukorras, kus audiitorkontrolli teenusega kaasnev kulu on ebamõistlik arvestades sihtasutuse tulu või varade mahtu. Seaduseelnõu kohaselt hakkaks auditi kohustus kohalduma vaid neile sihtasutustele, kelle asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, samuti testamendi alusel asutatud sihtasutusele või sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest ning kelle müügitulu või tulu või vara piirmäär on üle 1 miljoni euro. Nimetatud muudatus mõjutab 123 sihtasutust, mis on 45 protsenti kehtiva AudS-i kohaselt auditi kohustusega hõlmatud sihtasutustest. Nimetatud sihtasutused moodustavad vaid 3 protsenti auditeeritud sihtasutuste tulust ning 1 protsendi auditeeritud sihtasutuste varadest. Seega on muudatusega kaasnev mõju väike. Kehtiva AudS-i kohaselt kohustub sihtasutus, kellele ei rakendu auditi kohustus, teostama raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse, kui tema müügitulu või tulu või varad bilansipäeva seisuga on suuremad kui 15 000 eurot. Kuna sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse töövõtu kulu on ligikaudu 2000 eurot ning arvestades ülevaatuse töövõtu kohaldumise piirmäärana sätestatud müügitulu või tulu või varade summat (15 000 eurot), siis ilmselgelt ei ole tegemist tasakaalupunktis oleva piirmääraga. Praktikas on nimetatud ebaproportsionaalne piirmäär põhjustanud olukordi, kus väiksemad sihtasutused võtavad vastu toetusi vaid ulatuses, mis välistab raamatupidamise aastaaruandele kohustusliku audiitorkontrolli teostamise, kuna see tooks endaga kaas olukorra, kus ebaproportsionaalselt suur osa vahenditest läheks halduskuludeks. Seetõttu on otstarbekas ja põhjendatud tõsta sihtasutuste raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse töövõtu kohaldumise piirmäära. Eelnõu kohaselt rakendatakse sihtasutuse raamatupidamise aastaruandele ülevaatuse kohustust juhul, kui sihtasutuse müügitulu või tulu või varad bilansipäeval ületavad 1 miljonit eurot ning talle ei kohaldu auditi teostamise kohustust. Muudatuse tulemusena väheneb raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse töövõtu kohustusega sihtasutuste arv märkimisväärselt, see on senise 149 sihtasutuse asemel jääb raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustus vaid 20-l sihtasutusele. Need 20 sihtasutust, kellele jääb pärast piirmäära tõstmist kehtima raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohtustus, omavad ligi 50 protsenti ülevaatuse kohustusega sihtasutuste müügitulust või tulust ning ligi 60 protsenti nende varadest. Sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande auditi ja ülevaatuse piirmäärade muudatused mõjutavad 252 sihtasutust, mille rahaline mõõde on ligikaudu 500 000 eurot. Hinnanguliselt mõjutab raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmine kokku kuni 1 400 organisatsiooni ning sellega kaasnev rahaline kokkuhoid puudutatud ettevõtjatele on kuni 2,4 miljonit eurot. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasnevaks ebasoovitavaks mõjuks on audiitorteenuse turu vähenemine kuni 2,4 miljoni euro võrra, mis on ligi 7 protsenti kogu audiitorteenuse 49 turumahust. Turu vähenemine mõjutab eelkõige väikese ja keskmise suurusega audiitorettevõtjaid, kes valdavalt teostavad raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse töövõtte ning VKE auditeid. Siiski eeldatavalt ei vähene auditi turg maksimaalses ulatuses. Vabatahtlikku ning suuremat kindlustunnet andvat auditit tellivad ettevõtjad ka praegu. Vabatahtlikult raamatupidamise aastaruande auditi tellimine on peamiselt ajendatud kas välistest asjaoludest või ettevõtja sisemisest vajadusest. Näiteks kui ettevõtja, kes raamatupidamise aastaaruande piirmäärade muutmisest tulenevalt saaks enda raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi asemel edaspidi ülevaatuse töövõttu tellida, prognoosib enda majandustegevusest tulenevalt audiitorkontrolli piirmäärade kohaldumise aluseks olevate kriteeriumite kasvu selliselt, et raamatupidamise aastaaruande audit hakkaks peagi uuesti kohalduma, ei pruugi kasutada võimalust lühiajaliselt ülevaatuse tegemise kulusid kokku hoida, kuna auditi kohustuse uuesti kohaldumisel tuleb auditeerida nii auditeeritava aruandeaasta andmed kui ka selle võrdlusandmed. 6.3 Infotehnoloogia ja infoühiskonna mõju Sihtrühm: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega kaasneva kohustuse infotehnoloogia ja infoühiskonna mõju sihtrühmaks on ariühingust suurettevõtja ja avaliku huvi üksus, kes peavad majandusaasta aruande vormistamisel hakkama lähtuma ka Euroopa Komisjoni kehtestatava ühtse elektroonilise aruandlusvormingu nõuetest. Samuti kuulub sihtrühma riik, kes muudatusest tulenevalt kohustub arendama äriregistri infosüsteemi. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Majandusaasta aruande ühtse elektroonilise aruandlusvormingu nõuete täitmiseks peab riik arendama äriregistri infosüsteemi ulatuses, mis tagab sobivas formaadis loodud aruande vastu võtmise ja avalikustamise. Eelnõu kohaselt peab kestlikkusaruande esitaja koostama ja märgistama oma tegevusaruande elektroonilises aruandlusvormingus, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/815. Antud määruse kohaselt on EL väärtpaberiturul noteeritud ettevõtted seni koostanud oma majandusaasta aruannet elektroonilises XHTML aruandlusvormingus börsile esitamiseks. Praktikas tähendab kõnealune muudatus seda, et kui seni oli noteeritud ettevõtjal kohustus esitada XHTML vormingus majandusaasta aruanne vaid börsile, siis tulevikus peab seda samas vormingus saama esitada ka äriregistrile. Sama XHTML vormingunõue laieneb ka börsil noteerimata kestlikkusaruandluse koostaja (st suurettevõtja) majandusaasta aruandele. Seega peab äriregistri infosüsteem käesolevast eelnõust tuleneva miinimumnõudena olema võimeline alates 2025. aastast neid aruandeid XHTML vormingus failidena vastu võtma ja avaldama. Nimetatud miinimumnõude täitmine ei ole keerukas ülesanne ja on lahendatav RIK-i jooksva töö käigus ning eelarve piires. Samas haakub see RIK-is muude ja suuremate arendustega majandusaasta aruannete keskkonna kaasajastamiseks ja integreerimiseks Euroopa Liidu infosüsteemidega – näit. iXBRL märgistuskeele kasutuselevõtt, sh aruande valideerimine riigisiseste ning Euroopa Liidu taksonoomia reeglite vastu, integreerimine European Single Access Point (ESAP) keskkonnaga jne. Need on vajalikud ja oluliselt mahukamad arendustööd, kuid jäävad siinse eelnõu otsesest ulatusest välja. RIK-i varasema, 2021. aastast pärineva hinnangu põhjal oli nende infotehnoloogiliste arendusvajaduste maksumus ligikaudu 1,65 miljonit eurot. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega seonduvaid ebasoovitavaid riske infotehnoloogia ja infoühiskonna mõju osas ei tuvastatud. 50 6.4 Keskkonnamõju Sihtrühm: Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustuse kohaldamisega kaasneva keskkonnamõju sihtrühmaks on kogu ühiskond. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Kestlikkusaruandes esitatav kestlikkusteave avaldab mõju läbipaistvuse suurenemisele ühiskonnas, mis omakorda suunab ettevõtjat muutma enda juhtimiskvaliteeti ja majandustegevust vastutustundlikumaks. See omakorda aitab tuvastada keskkonnariskide ja keskkonnamõjude ebavõrdsust kogukondades ning toetada tõhusa ja õiglase keskkonnapoliitika ja keskkonnakaitse rakendamist. Keskkonnamõjude täpset ulatust ja avaldumise sagedust on keeruline hinnata, kuna see sõltub aruandekohustusega ettevõtjate reaalsest käitumisest ning ettevõtja poolt rakendatavate meetmete asjakohasusest ja piisavusest. Kestlikkusaruandes kliimamuutuste teabe esitamine avaldab mõju inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaaside emissoonile selle vähendamise suunas. See omakorda võib mõjutada kliimamuutusi ja keskkonda. Kestlikkusaruande koostamisest tulenev positiivne mõju keskkonnale avaldub vähenenud süsinikuheites, suuremas energiatõhususes, õhu ja vee puhtamaks muutumises ja üldisemalt täiendavate keskkonnakaitse meetmete kasutusele võtmises. Kestlikkusaruandes reostust puudutava teabe esitamine aitab vähendada saasteainete ja kahjulike ainete osakaalu ja seeläbi mõjutada positiivselt maismaa- ja veekeskkonda ning õhusaaste vähenemist. Vee ja mereressursside teabe esitamine aitab säilitada ning taastada vee- ja mereressursse ning tagada edaspidi nende säästlikum kasutamine. Vee ja mereressursside teabe esitamine mõjutab positiivselt neis elutsevate liikide kaitset, nende elupaikade säilimist, vee kvaliteedi paranemist, säästliku kalapüügi edendamist, ja sellekohase seire teostamist. Bioloogilise mitmekesisuse teabe esitamise eesmärk on aidata kaasa säilitada ja kaitsta ökosüsteemides esinevat elusloodust ja nende mitmekesisust, eelkõige inimtegevuse negatiivset mõju looduslikele elupaikadele ja liikidele. Positiivne mõju võib avalduda liigirikkuse säilimises, ökosüsteemi stabiilsuses, toiduvarude piisavuses ja geneetilises mitmekesisuses. Ressursside kasutuse ja ringmajanduse teabe esitamine mõjutab loodusvarade ja energia kasutamist, keskkonnareostust ja jäätmete tekitamist. Nimetatud teave võimaldab vähendada jäätmeid, hallata paremini loodusvarasid ning laiemalt saavutada ressursside tõhusam ringlus majanduses. Nimetatud mõjude saavutamine võib tuua kaasa majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid, eriti keskkonnasäästlike meetmete rakendamise varajases staadiumis, samuti vajaduse investeerida uutesse tehnoloogiatesse või protsessidesse. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid keskkonnale. kestlikkusaruandluse kohustuse õigusnorme täites ei teki sarnaselt sotsiaalsetele mõjudele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Majandusaasta aruande ühtse elektroonilise aruandlusvormingu nõuete täitmiseks kohustub riik arendama äriregistri infosüsteemi ulatuses, mis tagab sobivas formaadis loodud aruande vastu võtmise. Samuti kohustub riik arendama majandusaasta aruande koostamise infosüsteemi ulatuses, mis hõlmab tegevusaruande, sealhulgas kestlikkusaruande koostamist ning mis tagab infosüsteemi võimekuse tegevusaruande sobilikus formaadis vastuvõtmiseks. 51 RIK-i hinnangul on kõigi vajalike infotehnoloogiliste arendusvajaduste maksumus ligikaudu 1,65 miljonit eurot ning nimetatud kulud tuleb katta 2024. ja 2025. aasta riigieelarve vahenditest. Seaduse rakendamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele tegevusi, eeldatavaid rahalisi kulusid ega tulusid. 8. Rakendusaktid 8.1 Eelnõuga kavandatavad rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb kehtestada kestlikkusvandeaudiitori kutsetegevuse standarditele vastavad auditi ja ülevaatuse audiitorteenuse vandeaudiitori aruande vormid. AudS § 54 lõikega 2 on rahandusministrile antud volitusnorm nimetatud aruande vormide kehtestamiseks. Rakendusakti „Rahandusministri määruse „Kestlikkusaruande audiitorkontrolli vandeaudiitori aruande vormid“ kehtestamine“ kavand on lisatud eelnõu seletuskirja juurde (lisa 1). 8.2 Muudetavad rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määrust nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2). Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb muuta justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määrust nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“. Rakendusakti kavand lisatakse eelnõu seletuskirjale juurde II ringil. Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb muuta järgmisi rahandusministri määruseid: 1) rahandusministri 15. juuli 2019. a määrus nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirja juurde (lisa 3); 2) rahandusministri 7. juuli 2011. a määrus nr 35 „Vandeaudiitori või tunnustatud siseaudiitori juhendamisel praktiseerimise ning kutsealal tegutsemise tõendamise kord“. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirja juurde (lisa 4). 8.3 Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumine ei too kaasa kehtivate rakendusaktide kehtetuks tunnistamise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Eelnõukohane seadus on plaanitud jõustuma 2024. aasta 6. juulil. Nimetatud tähtpäev tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmise tähtpäevast. Kuna Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/2775 hiliseim jõustumise tähtpäev on 2024. aasta 24. detsember, on ka see plaanitud jõustuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmise tähtpäevaga samal päeval ehk 2024. aasta 6. juulil. Eelnõu § 1 punktis 6 sätestatud ettevõtja kindlaksmääramise suuruskriteeriumeid rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta. Eelnõu § 1 punktides 23 ja 24 sätestatud kohustusi rakendatakse järgmiselt: 52 1) 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta peavad kestlikkusaruande esitama audiitortegevuse seaduse § 13 kohaselt avaliku huvi üksustena määratletud äriühingust suurettevõtjad ja suured konsolideerimisgrupid töötajate majandusaasta keskmise arvuga rohkem kui 500; 2) 2025. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta laieneb kestlikkusaruande esitamise kohustus äriühingust suurettevõtjatele ja suurtele konsolideerimisgruppidele töötajate aasta kesmise arvuga alla 500 juhul, kui nad on audiitortegevuse seaduse §-s 13 kohaselt avaliku huvi üksused; 3) 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta tekib kestlikkusaruande esitamise kohustus kaptiivkindlustusandjail ja kaptiivedasikindlustusandjail, samuti avaliku huvi üksustena määratletud mittekeerukatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel (v.a. mikroettevõtjad); 4) 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta tekib kestlikkusaruande esitamise kohustus väikeettevõtjal ja keskmise suurusega ettevõtjal, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus. Siiski saab ta seda kohustust edasi lükata ja ja hakata kestlikkusaruannet esitama 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta tingimusel, et ta varasemate aastate tegevusaruannetes esitab põhjenduse kestlikkusaruande esitamata jätmisest; 5) 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta laieneb kestlikkusaruande esitamise kohustus kolmanda riigi äriühingust suur-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes on avaliku huvi üksus audiitortegevuse seaduse § 13 kohaselt; 6) Kui konsolideerimisgrupi lõplik emaettevõtja asub kolmandas riigis, võib üks konsolideerimisgrupi liikmesriigis asutatud tütarettevõtja, mille käive liikmesriikides oli vähemalt ühel viimasest viiest majandusaastast konsolideeritud alusel suurim, koostada konsolideeritud kestlikkusaruande liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi ulatuses aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2030. aasta 6. jaanuaril. § 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti Raamatupidajate Kogu, Raamatupidamise Toimkond, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Audiitorkogu, Audiitortegevuse järelevalvenõukogu, Maksumaksjate Liit, Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Finantsinspektsioon, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Vabaühenduste Liit. Eelnõule esitasid märkuseid Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, Raamatupidamise Toimkond, Eesti Raamatupidajate Kogu, Vabaühenduste Liit, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Audiitorkogu, PriceWaterhouseCoopers AS, Finantsinspektsioon, AS SEB Pank, Rail Baltic Estonia OÜ, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda ja MTÜ Finance Estonia (vt märkuste tabelit). 53 Algatab Vabariigi Valitsus 2024.a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 54 LISA. Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel EL EL-i õigusakti direktiivi normi ülevõtmise EL-i õigusakti (EL) kohustus normi sisuliseks 2022/2464 Muudetav direktiivi (Jah, ei, rakendamiseks Kommentaar norm säte valikuline) kehtestatavad (artikkel, riigisisesed lõige, õigusaktid punkt) RPS § 2 lg 1 ja Jah 2, § 24 lg 2, § 62 Art 1 lg 1 2013/34/EL art 1 lg 3-5 lg 21; AudS § 13 lg 1 punkt 1 Mõiste „netokäive“ RPS § 2 p 6 Art 1 lg 2 2013/34/EL art 2 punkt Jah sisaldub RPS § 3 p 4 esimene lause, § a 5 sätestatud mõistes 3p4 „tulu“ Direktiivi 2022/2464 art 1 lg 13 punkt c lubab sõltumatut kindlustandva audiitorteenuse Jah osutaja regulatsiooni (edaspidi IASP) üle mitte võtta. IASP-i loomine ei ole mitmel põhjusel Eestis otstarbekas. Seni puudub Eestis selline väljakujunenud kutse, mistõttu tuleks IASP-i lubamisega Art 1 lg 2, 2013/34/EL art 2 RPS § 24 lg 2 ja luua täiesti uus b punktid 17–20 3; RTJ 5 p 6 sellekohane süsteem. Eestis kvalifitseeruksid IASP-ina osalise kestlikkuse pädevusega keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) tõendajad, keda on Eestis arvuliselt vaid kaks. Nende sertifitseerimise, standardite ja järelevalvesüsteemi ühildamine 1 vandeaudiitorite süsteemiga on komplitseeritud ja kulukas, sh tooks EMAS tõendajatele kaasa arvestatavas hulgas täiendatavatele tingimustele vastamise kohustuse, kuna. IASP-id kohustuksid lisaks EMAS-ele esitatavatele tingimustele täitma kõiki AudS-is vandeaudiitorile kehtestatud nõudeid. Art 1 lg 3 2013/34/EL art 19 lg 1 Jah RPS § 24 lg 9 Jah RPS § 24 lg 2 ja Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 1 3 Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah RPS § 24 lg 3; Võtame üle viidetega punkt a ESRS kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon o sätestatud kestlikusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõuetes SBM-1 „Strateegia, ärimudel ja väärtusahel“ kuni SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga“, samuti standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõudes E1-1 „Üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah ESRS Võtame üle viidetega punkt b kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, 2 Sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS E1 ’“Kliimamuutus’ avalikustamisnõuetes E1-1 „Üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks“ ja E1-4 „Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah ESRS Võtame üle viidetega punkt c kestlikkusaruandluse standarditele ESRS,Sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõudes GOV-1 „Hhaldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah ESRS Võtame üle punkt d viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, Sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõuetes GOV-4 „Avaldus hoolsuskohustuse täitmise kohta“ ja GOV-5 „Riskijuhtimine ja 3 kestlikkusaruandluse sisekontroll“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah ESRS Võtame üle viidetega punkt e kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõudes GOV-3 „Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsiooni- kavadesse“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah ESRS Võtame üle viidetega punkt f kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõuetes GOV-2 „Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid“, GOV-4 „Avaldus hoolsuskohustuse täitmise kohta“ ja IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkus- aruandega“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah ESRS Võtame üle viidetega punkt g kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon 4 sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõudes SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah ESRS Võtame üle viidetega punkt h kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamise miinimumnõudes MDR-M „Oluliste kestlikkus- aspektidega seotud mõõdikud“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 3 Jah RPS § 24 lg 2 ja Võtame üle viidetega lg 6; ESRS kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõudes IRO-1 “Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus“, standardi ESRS 1 „Peamised nõuded“ andmepunktides 62– 72 ja 132. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 4 Jah RPS § 24 lg 3 5 Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 5 Jah ESRS TUIS § 151; Kestlikkusaruandluse standardid ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 1 „Peamised nõuded“ andmepunktides AR 6–AR 8, standardis ESRS S1 „Oma töötajaskond“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 6 Jah RPS § 24 lg 3 Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 7 Jah RPS § 62 lg 20 Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 8 Jah RPS § 24 lõiked Art 19a lg 8 sätestab 2-3 ja 7-9 ühekordse avaldamise printsiibi, st kui info on 19a 1-4 kohases kestlikkus- aruandluses juba esitatud, siis on ka art 19 lg 1 kohased nõuded tegevusaruandele täidetud, st seal olevat infot ei pea enam tegevusaruandes topelt esitama. Eelnõus on ühekordse avaldamise printsiip sätestatud RPS §24 lõigetes 7-9. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 9 Jah RPS § 24 lõiked 4-5 Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg Jah RPS § 24 lõige 4 10 viimane lause Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav Art 1 lg 5, 2013/34/EL art 20 lg 1 RPS § 24 lg 9 p regulatsioon a punkt g 2; ESRS sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõuetes 6 GOV –1 –GOV –4, standardi ESRS G1 “Äriline käitumine“ avalikustamisnõudes G1-1 „Ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur“. Art 1 lg 5, 2013/34/EL art 20 lg 1 Jah RPS § 24 lg 2, lg b lisatud lõik 9p2 Art 1 lg 6, 2013/34/EL art 23 lg 4 Jah RPS § 31 lg 4 a punkt b Art 1 lg 6, 2013/34/EL art 23 lg 8 Jah RPS § 31 lg 4 b punkti b alapunkt i Art 1 lg 6, 2013/34/EL art 23 lg 8 Jah RPS § 31 lg 4 c punkti b alapunkt iii Jah RPS § 24 lg 2 ja Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 1 3. § 31 lg 4 Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõuetes SBM-1 „Strateegia, RPS § 28 lg 2, § 2013/34/EL art 29a lg 2 ärimudel ja Art 1 lg 7 24 lg 2 ja 3; punkt a väärtusahel“’ kuni ESRS SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga“, samuti standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõudes E1-1 „Üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks“. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, 2013/34/EL art 29a lg 2 Art 1 lg 7 ESRS sealhulgas on punkt b ülevõetav regulatsioon sätestatud 7 kestlikkusaruandluse standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõuetes E1-1 „Üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks“ ja E1-4 „Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid“. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud 2013/34/EL art 29a lg 2 kestlikkusaruandluse Art 1 lg 7 ESRS punkt c standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõudes GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 2013/34/EL art 29a lg 2 Art 1 lg 7 ESRS „Avalikustamise punkt d üldised reeglid“ avalikustamisnõuetes GOV-4 „Avaldus hoolsuskohustuse täitmise kohta“ ja GOV-5 „Riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll“. Jah Võtame üle viidetega 2013/34/EL art 29a lg 2 Art 1 lg 7 ESRS kestlikkusaruandluse punkt e standarditele ESRS, 8 sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõudes GOV-3 „Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsiooni- kavadesse“. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõuetes 2013/34/EL art 29a lg 2 GOV-2 „Ettevõtja Art 1 lg 7 ESRS punkt f haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid“, GOV-4 „Avaldus hoolsuskohustuse täitmise kohta“ ja IRO-2 “ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkus- aruandega“. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav 2013/34/EL art 29a lg 2 Art 1 lg 7 ESRS regulatsioon punkt g sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ 9 avalikustamisnõudes SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga“. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse 2013/34/EL art 29a lg 2 Art 1 lg 7 ESRS standardi ESRS 2 punkt h „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamise miinimumnõudes MDR-M „Oluliste kestlikkus- aspektidega seotud mõõdikud“. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise RPS § 24 lg 6, § Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 3 üldised reeglid“ 31 lg 4; ESRS avalikustamisnõudes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus“, standardi ESRS 1 „Peamised nõuded“andmepunkti des 62 –72 ja 132. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 4 ESRS ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse 10 standardi ESRS 1 „Peamised nõuded“ andmepunktides 102 –104. Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 5 Jah RPS § 31 lg 4 Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon TUIS § 151; sätestatud Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 6 ESRS kestlikkusaruandluse standardi ESRS 1 „Peamised nõuded“ andmepunktides AR 6 –AR 8, standard ESRS S1 „Oma töötajaskond“. Jah RPS § 24 lõiked Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 7 2-3 ja 7-9; § 31 lg 2 Jah RPS § 24 lõiked 4 ja 5, RPS § 27, Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 8 RPS 28 lg 2; § 31 lg 4 Jah RPS § 24 lõiked Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 9 4 ja 5, RPS 28 lg 2 2013/34/EL peatükk Ei Art 1 lg 8 - Komisjoni kohustus 6a, art 29b Art 1 lg 8 2013/43/EL art 29c Ei - Komisjoni kohustus 2013/34/EL, peatükk Jah Art 1 lg 9 RPS § 25 lg 1 6b, art 29d Jah ÄS § 971 lg 1 ja 11, § 179 lg 4 ja 42, § 334 lg 2 ja Art 1 lg 10 2013/34/EL art 30 lg 1 21; RPS § 25 lg 1 ja 2; ÄRS § 2 lg 1, § 25 lg 1, § 26 lg 1 p 14 Jah RPS § 25 lg 2, ÄS § 971, § 179 lg 1, § 187 lg 1 ja lg 2, § 315 lg Art 1 lg 11 2013/34/EL art 33 lg 1 1 ja 2, § 331, § 332, KarS § 3811. 2013/34/EL peatükk 8 Jah Art 1 lg 12 AudS § 511 pealkiri 11 Art 1 lg 2013/34/EL art 34 lg 1, Jah AudS § 95 13, a a punkt ii Art 1 lg 2013/34/EL art 34 lg 1, Jah AudS § 95 lg 1; 13, a punkt aa § 46 lg 3 p 31 Art 1 lg Jah 2013/34/EL art 34 lg 3 AudS § 55 lg 14 13, b Valikuline IASPi ülevõtmine ei Art 1 lg 2013/34/EL art 34 lg - ole liikmesriikidele 13, c 4–6 kohustuslik Jah RPS § 31 lõiked Art 1 lg 14 2013/34/EL art 40a lg 1 7, 9, 10 Art 1 lg 14 2013/34/EL art 40a lg 2 Jah RPS § 31 lg 7, 8 Jah RPS § 31 lg 8; ÄS § 971 lg 1 ja Art 1 lg 14 2013/34/EL art 40a lg 3 11, § 179 lg 4 ja 42, § 334 lg 2 ja 21 Valikuline Komisjoni teavitamine kolmandate riikide tütarettevõtjatest ja Art 1 lg 14 2013/34/EL art 40a lg 4 - filiaalidest, kes on avalikustanud kestlikkusaruande, ei ole kohustuslik Art 1 lg 14 2013/34/EL art 40b Ei - Euroopa Komisjoni kohustus Art 1 lg 14 2013/34/EL art 40c Jah RPS lg 7 – 8, ÄS § 315 lg 1 ja 2, § 385 lg 2 ja 5, § 388, KarS § 3811 Art 1 lg 14 2013/4/EL art 40d Jah ÄS § 971 lg 1 ja lg 11, § 179 lg 4 ja 42, § 334 lg 2, 21, 22, § 388 lg 2 ja 21. JUM 4.01.2023 määrus nr 2 „Tasu elektroonilise registri andmete väljastamise eest ja tasuta andmeid saama õigustatud isikud“ § 2 lg 1 Art 1 lg 15 2013/34/EL peatüki 11 Jah RPS § 613 b pealkiri Jah RPS § 613 lg 1 ja Art 1 lg 16 2013/34/EL art 48i lg 1 2 12 Art 1 lg 16 2013/34/EL art 48i lg 2 Jah RPS § 613 lg 1 Jah RPS § 613 lg 3; ÄS § 971 lg 1 ja 11, § 179 lg 4 ja 42, § 334 lg 2 ja Art 1 lg 16 2013/34/EL art 48i lg 3 21; RPS § 25 lg 1 ja 2; ÄRS § 2 lg 1, § 25 lg 1, § 26 lg 1 p 14 Art 1 lg 16 2013/34/El art 48i lg 4 Jah RPS § 613lg 4 Art 1 lg 2013/34/EL art 49 lg 2, Ei Ei sisalda liikmesriigi - 17, a 3 kohustust Art 1 lg 17 2013/34/EL art 49 lg Ei - Ei sisalda liikmesriigi b 3b kohustust Art 1 lg Ei Ei sisalda liikmesriigi 2013/34/EL art 49 lg 5 - 17, c kohustust 2004/109/EÜ art 2 Jah VPTS § 18410 lg Art 2 lg 1 esimese lõigu alapunkt 5; RPS § 24, § r 31 Art 2 lg 2, 2004/109/EÜ art 4 lg 2 Jah VPTS § 18410 lg a pc 5; RPS § 25 lg 2 Art 2 lg 2, 2004/109/EÜ art 4 lg 4, Jah VPTS § 18410 lg b 5 1, 4 ja 6 Art 2 lg 3, 2004/109/EÜ art 23 lg Ei – Euroopa Komisjoni a 4 kolmas ja neljas lõik kohustus Art 2 lg 3, 2004/109/EÜ art 23 lg Ei _ Euroopa Komisjoni b 4, lisatud lõik kohustus Ei Euroopa Komisjoni Art 2 lg 4 2004/109/EÜ art 28d – kohustus Jah AudS § 1 punkt Art 3 lg 1 2006/43/EÜ art 1 1; RPS § 1 Art 3 lg 2, 2006/43/EÜ art 2 Jah AudS § 3, § 7 lg a punktid 2-6 1, § 11, § 55 lg 5 Art 3 lg 2, Jah AudS § 55 lg 2 p 2006/43/EÜ art 2 p 16a b 3 ja 4 Jah IASP institutsiooni üle ei võta, kuna Eestis selline Art 3 lg 2, 2006/43/EÜ art 2 RPS § 24 lg 2; institutsioon puudub c punktid 21–23 AudS § 501 ning selle loomine ei ole otstarbekas (vt põhjendust art 1 lg 2, b juures). Jah AudS § 20 lg 1 p Art 3 lg 3 2006/43/EÜ art 6 p 1 1 ja 2 Jah AudS § 19 lg 1 punkt 21, § 20 lg Art 3 lg 3 2006/43/EÜ art 6 p 2 1 punkt 2 ja lg 3, § 22 lg 1 punkt 1 ja lg 2 punktid 1, 13 11 ja 19-21, § 24 lg 3; Jah AudS § 102 lg 2 p 1, § 124 lg 1 p Art 3 lg 3 2006/43/EÜ art 6 p 3 21, § 161 lg 1, § 162 lg 1 Jah AudS § 14 lg 7, § 17 lg 1. § 19 lg Art 3 lg 4 2006/43/EÜ art 7 lg 1 1 ja 3, § 21 lg 1, § 22, § 24 lg 11 Jah AudS § 19 lg 1 punkt 11, § 22 lg 1 punkt 1 ja Art 3 lg 4 2006/43/EÜ art 7 lg 2 lõige 2 punktid 19-22, § 24 lg 11- 14 Jah AudS § 22 lg 2 Art 3 lg 5 2006/43/EÜ art 8 lg 3 punktid 19-22 2006/43/EÜ art 10 lg 1 Jah AudS § 20 lg 2 Art 3 lg 6 lisatud lõik punkt 12 Valikuline Ülevõtmine ei ole kohustuslik. Eestis ei ole juba varasemalt kasutanud tööpraktika ja teoreetilise õppe ühitamise võimalust direktiivis sätestatud Art 3 lg 7 2006/43/EÜ art 12 - viisil, kuna Eestis puudub sobival tasemel auditi valdkonna õpe, mis tagaks samaväärsed teadmised ja kogemused kui tööpraktika. 2006/43/EÜ art 14 lg 2 Jah Art 3 lg 8 AudS § 24 lg 3 lisatud lõik Jah AudS § 1853 lg Art 3 lg 9 2006/43/EÜ art 14a 5 Jah AudS § 153 lg 1, VV 23.09.2010 määruse nr 141 „Audiitortegevu Art 3 lg se registri 2006/43/EÜ art 16 lg 1 10, a asutamise ja registri pidamise põhimäärus“ § 8 lg 1 punktid 1-3, § 8 lg 2 p 41 ja 5 14 Jah VV 23.09.2010 määruse nr 141 „Audiitortegevu Art 3 lg 2006/43/EÜ art 16 lg 2 se registri 10, b lisatud lõik asutamise ja registri pidamise põhimäärus“ § 8 lg 2 punkt 6 Jah VV 23.09.2010 määruse nr 141 „Audiitortegevu Art 3 lg 2006/43/EÜ art 17 lg 1 se registri 11, a punkt e asutamise ja registri pidamise põhimäärus“ § 11 lg 1 punkt 11 Jah VV 23.09.2010 määruse nr 141 „Audiitortegevu Art 3 lg 2006/43/EÜ art 17 lg 1 se registri 11, b punkt i asutamise ja registri pidamise põhimäärus“ § 11 lg 2 punkt 6 Jah VV 23.09.2010 määruse nr 141 „Audiitortegevu Art 3 lg 2006/43/EÜ art 17 lg 2 se registri 11, c lisatud lõik asutamise ja registri pidamise põhimäärus“ § 11 lg 31 Jah Standard ISQM1 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 24b lg 1 punktid 32 D, 12, a 34.D1 g, h Art 3 lg 2006/43/EÜ art 24b lg Jah Standard ISQM1 12, b 2a p 34.D1 i Art 3 lg 2006/43/EÜ art 24b lg 4 Jah Standard ISQM1 12, c punktid b ja c p 34.D1 e Art 3 lg 2006/43/EÜ art 24b lg Jah Standard ISQM1 12, d 5a p 34.D1 punkt d Art 3 lg Jah Standard ISQM1 2006/43/EÜ art 24b lg 6 12, e p 34.5 Art 3 lg 13 2006/43/EÜ art 25 Jah AudS § 58 lg 1 Jah AudS § 39 lg 1, § 40, § 41, § 46 lg 3 punkt 6, § Art 3 lg 14 2006/43/EÜ art 25b 47, § 48 lg 1 ja 2; Kutselise arvestuseksperdi 15 eetikakoodeksi punkt R114.1 2006/43/EÜ art 25c Jah Art 3 lg 14 AudS § 591 lg 2 punkt 1 Jah Kutselise 2006/43/EÜ art 25c arvestuseksperdi Art 3 lg 14 punkt 2 eetikakoodeks B:4 punkt 960; Jah Kutselise 2006/43/EÜ art 25c arvestuseksperdi Art 3 lg 14 punkt 3 eetikakoodeksi punkt R900.11 Jah AudS § 592; ISQM1 art 24b; Kutselise Art 3 lg 14 2006/43/EÜ art 25d arvestuseksperdi eetikakoodeksi peatükk 360 Art 3 lg 15 2006/43/EÜ art 26a lg 1 Jah AudS § 45 lg 1 Jah AudS § 1853 lg 2 Art 3 lg 15 2006/43/EÜ art 26a lg 2 ja 3 Art 3 lg 15 2006/43/EÜ art 26a lg 3 Ei - Komisjoni kohustus Jah AudS § 55 lg 2 p 4, § 164; ISAE Art 3 lg 16 2006/43/EÜ art 27a lg 1 (EE) 3000; ISAE (EE) 600 Art 3 lg 16 2006/43/EÜ art 27a lg 2 Jah ISA (EE) 600 Jah Auds § 56 lg 22, Art 3 lg 16 2006/43/EÜ art 27a lg 3 § 60 lg 3, 2006/43/EÜ art 28 lg 2 Jah AudS § 95 Art 3 lg 17 punkt e Jah AudS § 46 lg 3 p Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 1 31, § 511; § 54 lg 1 ja 2, Jah AudS § 54 lg 1 Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 2 ja 2, § 55 lg 2 punktid 3 ja 4 Valikuline Eesti ettevõtete suurust, auditi turgu ning praktikaid arvesse võttes, ei ole Eestis ühisauditi vajadust. Ka raamatupidamise Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 3 - aastaaruande audiitorkontrolli puhul ei ole seda võimalust ning kestlikkusaruande audiitorkontrolli enama kui ühe 16 vandeaudiitori poolt läbiviimine ei ole samal põhjusel vajalik ega erisuse loomine ka mõistlik. Jah AudS § 55 lg 2 punktid 3 ja 4; Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 4 ISAE 3000 punktid 69 m ja n Valikuline Ülevõtmine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohta vanderaudiitori eraldi aruannete koostamine on vajalik, kuna kontrollide näol on tegu erinevate töövõttudega, Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 5 - kasutatakse erinevaid standardeid ning ka töövõtu läbiviijad, allkirjastajad võivad olla erinevad, mistõttu kõige selle ühte aruandesse koondamine on praktikas keeruline. Eraldi aruanded kindlasti suurendavad aruannete paremat loetavust. Jah AudS § 54 lg 2 Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 6 ja 3 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 29 lg 1 Jah AudS § 138 lg 3 19, a punkt d Art 3 lg 2006/43/EÜ art 29 lg 1 Jah AudS § 136, § 19, b punkt f 137 lg 6 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 29 Jah AudS § 137 lg 2 19, c punkti 1 alapunkt h ja 3 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 29 lg 2 Jah AudS § 138 lg 3 19, d punkt a Art 3 lg Jah 2006/43/EÜ art 29 lg 2a AudS § 1853 lg 8 19, e Jah AudS § 122, § Art 3 lg 20 2006/43/EÜ art 30 lg 1 124 lg 1 punktid 17 1 ja 6-9, § 131, § 132, § 144, § 146, § 148 Jah AudS § 145 punktid 2 ja 3, § Art 3 lg 20 2006/43/EÜ art 30 lg 2 147 lõiked 1-3; Kars § 379 2006/43/EÜ art 30a lg 1 Jah Art 3 lg 21 Auds § 471 punkt ca Jah AudS § 121 lõiked 1, 41 ja 2006/43/EÜ art 30a lg 1 Art 3 lg 22 42, § 124 lg 1 punkt da punktid 7 ja 8, § 146 lg 1-3 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 32 lg 3 Jah AudS § 126 23, a esimene lõik lõiked 1 ja 3 Jah AudS § 46 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 32 lg 4 lõiked 2 ja 3; § 23, b punkt b 124 lg 1 punktid 2 ja 3 Jah Auds § 48, § 161 lõiked 1 ja 2, § Art 3 lg 24 2006/43/EÜ art 36a 162 lõiked 1, 2 ja 4 p 2 Jah ÄS § 168 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 37 lg 1 lg 1 p 7, § 298 lg 25, a lisatud lõik 1 punkt 5 Liikmesriigil ei ole kohustust sätet üle võtta. Vandeaudiitori nimetab Eestis üldkoosolek vastavalt äriseadustikule ning alternatiivi me sellele ei ole loonud raamatupidamise Valikuline aastaaruande audiitori puhul. Sama Art 3 lg 2006/43/EÜ art 37 lg 2 põhimõtet järgime ka - 25, b lisatud lõik kestlikkusvandeaudiit ori nimetamisel. Puudub vajadus luua uusi alternatiivseid vandeaudiitori sõltumatust tagavaid võimalusi vandeaudiitori nimetamiseks, kuna kehtiv regulatsioon toimib ning uue regulatsiooni 18 loomisega kaasnevate kulutuste tekitamine riigile ei ole põhjendatud. Vandeaudiitori sõltumatus on lisaks tagatud ka AudS §-ga 47. Art 3 lg Jah AudS § 952 lg 1 2006/43/EÜ art 37 lg 3 25, c ja 2 Art 3 lg Jah AudS § 57 lg 1, 2006/43/EÜ art 38 lg 1 26, a 2 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 38 lg 2 Jah AudS § 57 lg 3 26, b lisatud lõik Jah AudS § 124 lg 1 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 38 lg 3 punkt 32; ÄS-i § 26, c lisatud lõik 168 lg 1 p 7’, § 298 lg 1 p 51 Liikmesriigil ei ole kohustust sätet üle võtta. Arvestades Eesti ettevõtete Valikuline suurust ning nende juhtorganite lihtust, ei ole me pidanud vajalikuks seda rangelt reguleerida, milline juhtimisorgan vastutab Art 3 lg 2006/43/EÜ art 39 lg 4a - raamatupidamise 27, a aastaaruande audiitorkontrolliga seonduvate tegevuste eest. Sama põhimõte kehtib ka kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegevuste osas, mistõttu puudub vajadus reguleerimiseks. Art 3 lg 2006/43/EÜ art 39 lg 6 Jah AudS § 98 lg 32 27, b punkt a Art 3 lg 2006/43/EÜ art 39 lg 6 Jah AudS § 98 lg 2 p 27, b punkt b 5 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 39 lg 6 Jah AudS § 98 lg 1 p 27, b punkt c 2 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 39 lg 6 Jah AudS § 98 lg 1 p 27, b punkt d 3 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 39 lg 6 Jah AudS § 98 lg 1 p 27, b punkt e 4 19 Art 3 lg Jah AudS § 301 lg 1 2006/43/EÜ art 45 lg 1 28, a p1 Art 3 lg Jah 2006/43/EÜ art 45 lg 4 AudS § 301 lg 11 28, b Art 3 lg Jah AudS § 301 lg 1 2006/43/EÜ art 45 lg 5 28, b punktid 1, 3 Art 3 lg Jah AudS § 301 lg lg 2006/43/EÜ art 45 lg 5a 28, b 1 punktid 1 ja 3 Art 3 lg Jah 2006/43/EÜ art 45 lg 6 AudS § 301 lg 4 28, b Art 3 lg 2006/43/EÜ art 48a lg 2 Ei Kohaldub Euroopa - 29, a lisatud lõik Komisjonile Art 3 lg Ei Kohaldub Euroopa 2006/43/EÜ art 48a lg 3 - 29, b Komisjonile Art 3 lg Ei Kohaldub Euroopa 2006/43/EÜ art 48a lg 5 - 29, c Komisjonile Määrus (EL) nr Otsekohalduv Art 4 lg 1 537/2014 art 4 lg 2 teine määrus - lõik Määrus (EL) nr Otsekohalduv Art 4 lg 2, 537/2014 art 5 lg 1 teise määrus - a lõigu punkt c Määrus (EL) nr Otsekohalduv Art 4 lg 2, 537/2014 art 5 lg 4 määrus - b lisatud lõik Art 5 lg 1 - Jah Eelnõu § 6 Jõustumissäte Art 5 lg 2, Jah - RPS § 62 lg 18 Rakendussäte a, i) Art 5 lg 2, Jah - RPS § 62 lg 18 Rakendussäte a, ii) Art 5 lg 2, Jah - RPS § 62 lg 19 Rakendussäte b i) Art 5 lg 2, Jah - RPS § 62 lg 19 Rakendussäte b ii) Art 5 lg 2, Jah - RPS § 62 lg 20 Rakendussäte c i) Art 5 lg 2, Jah - RPS § 62 lg 21 Rakendussäte c ii) Art 5 lg 2, Jah - RPS § 62 lg 21 Rakendussäte c iii) Art 5 lg 2 Jah c viimane - RPS § 62 lg 20 Rakendussäte lõik, Art 5 lg 3 - Jah - Normitehniline säte Jah Ei vaja õigusaktide muutmist, edastame direktiivi Art 5 lg 4 - - ülevõtmiseks muudetavate seaduste tekstid 20 Euroopa Komisjonile. Ei Kohaldub Euroopa Art 6 p 1 - Komisjonile Ei Kohaldub Euroopa Art 6 p 2 - Komisjonile Ei Direktiivi jõustumis- Art 7 - ja kohaldamissäte Ei Direktiivi Art 8 - adressaatide säte. Komisjoni EL-i õigusakti delegeerit normi ülevõtmise ud kohustus EL-i õigusakti direktiivi (Jah, ei, normi sisuliseks (EL) Muudetav direktiivi valikuline) rakendamiseks Kommentaar 2023/2775 säte kehtestatavad norm riigisisesed (artikkel, õigusaktid lõige, punkt) RPS § 3 p 14– Art 1 2013/34/EL art 3 Jah 17, p 20 Ülevõtmissäte, ei Jah vaja õigusaktide muutmist, edastame direktiivi Art 2 ülevõtmiseks muudetavate seaduste tekstid Euroopa Komisjonile Art 3 Jah Direktiivi Eelnõu § 6 jõustumissäte Ei Direktiivi Art 4 adressaatide säte 21 Raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Kooskõlastustabel I KOOSKÕLASTUSRINGI TAGASISIDE Justiitsministeerium Märkused nr 1–8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Märkused nr 90–11 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Märkused nr 12–13 Kliimaministeerium Märkused nr 14–15 Raamatupidamise Toimkond Märkused nr 16–23 Eesti Raamatupidajate Kogu Märkused nr 24–32 Vabaühenduste Liit Märkus nr 33 Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus Märkus nr 34 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Märkused nr 35–37 Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon Märkus nr 38 Audiitorkogu Märkused nr 39–75 PriceWaterhouseCoopers AS Märkused nr 76–84 Finantsinspektsioon Märkused nr 85–98 AS SEB Pank Märkus nr 99 Rail Baltic Estonia OÜ Märkus nr 100 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Märkused nr 101–104 MTÜ FinanceEstonia Märkused nr 105–109 Arvestatud/ Nr Märkused mittearvestatud/ RAM märkused selgitatud Justiitsministeerium 1 Eelnõu § 1 p 3 (RPS § 3 p 14-17) – eelnõuga Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. muudetakse eri suurusega ettevõtjate kategooriate Eelnõu kohaselt koostavad nii lävendid (mikro-, väike, keskmine ja suurettevõtja). mikro- kui väikeettevõtjad Muu hulgas tõstetakse oluliselt mikroettevõtjaks lühendatud majandusaasta liigitamise piirmäärasid ning laiendatakse aruande (RPS § 15 lõige 21), suuruskategooriate määratlust kõigile neile mõlemale kohalduvad raamatupidamiskohustuslastele sõltumata nende samad bilansi- ja juriidilisest vormist. Selle muudatuse tulemusel laieneb kasumiaruandevormid. oluliselt mikroettevõtjate kategooriasse kuuluvate Erinevalt väikeettevõtjatest juriidiliste isikute ring. puudub mikroettevõtjatel Seletuskirjas RPS § 3 p 14-17 kohta esitatud selgituste kohustus tegevusaruande kohaselt võimaldab kõnealune muudatus kohaldada koostamiseks, samuti raamatupidamise seaduse (RPS) § 15 lõikes 21 kehtivad mikroettevõtjatele sätestatud lühendatud aastaaruande esitamise väikeettevõtjatest madalamad võimalust, samuti teisi mikro- ning väikeettevõtjatele nõuded raamatupidamise ettenähtud soodustusi edaspidi ka aastaaruande lisades esitatava 1 mittetulundusühingutele, korteriühistutele ja teistele info osas. Viimasesse lisandub juriidilistele isikutele. (vastavalt Raamatupidajate Samas tunnistatakse eelnõuga kehtetuks RPS § 18 lg 31 Kogu märkusele nr 31) siiski ja § 21 lg 8, mis sätestavad mikroettevõtja info ettevõtte töötajate arvu raamatupidamise aastaaruande erisused. Seletuskirjas kohta, kuna erinevalt põhjendatakse seda asjaoluga, et ettevõtja varasemast võib eelnõu suuruskategooriate kaasajastamise järgselt kaob kohaselt mikroettevõtjaks vajadus kehtestatud erisuse järele. klassifitseeruda ka rohkem kui RPS § 21 lõikes 4 olev viide § 24 lõikele 5 asendatakse üks (kuni kümme) töötajaga viitega § 24 lõikele 10. Eelnõu kohase RPS § 24 lg 10 ettevõtja. Muus osas säilivad räägib tegevusaruandest, kuid kehtiva RPS § 14 lg 11 mikroettevõtjale nõuded järgi ei pea mikroettevõtja tegevusaruannet esitama. lisades avalikustatava info Jääb ebaselgeks, kas mikroettevõtja peab RPS § 24 lg kohta muutmata kujul. 10 nimetatud teavet esitama või mitte ning kui peab Oma osade ja aktsiatega esitama, siis millises aruandes ta seda tegema peab. tehtud tehingute osas (senine Palume seletuskirjas selgitada, millise sisuga RPS § 24 lg 5, eelnõus RPS § raamatupidamise aastaaruannet peavad mikroettevõtjad 24 lg 11) säilib edaspidi esitama, mille poolest see erineb väikeettevõtja mikroettevõtjale kehtiv lühendatud aruandest ja täna kehtivast mikroettevõtja regulatsioon, st lühendatud aruandest. Samuti palume täiendada tegevusaruannet ei ole vaja seletuskirja mõjude osa selgitusega, kas ja kuivõrd esitada, kuid see info tuleb mõjutab raamatupidamise aastaaruande regulatsiooni avalikustada raamatupidamise muudatus tänaseid mikroettevõtjaid, sh kas aruandlus aastaaruande lisades. muutub nende jaoks keerukamaks ja kui paljusid ettevõtjaid see puudutab. 2 Eelnõu § 1 p 10 (RPS § 25 lg 4) – eelnõuga nähakse Arvestatud Eelnõus on RPS § 62 lõikesse ette, et majandusaasta aruannet saab esitada ilma e- 22 lisatud rakendussäte. allkirjata, kui aruanne on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud. Muudatus peaks eelnõu järgi jõustuma ülejäänud seadusega samal ajal ehk 2024. a 6. juulil. Märgime, et aruandekohustuslastel, kelle majandusaasta lõppes 2023. a lõpu seisuga, on kohustus esitada majandusaasta aruanne 30. juuniks 2024. a. Selleks, et tehniliste muudatuste sisseviimine aruandluskeskkonnas ei kattuks aruannete esitamise tippajaga, palume sättele hilisemat jõustumisaega, s.o 31. oktoober 2024. a. 3 Eelnõu § 2 p 3 (AudS § 3) - muudatuste kohaselt Selgitatud Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi tegutsevad finantsvandeaudiitorite kõrval edaspidi äriregistrisse kanda eraldi kestlikkusvandeaudiitorid. Äriseadustikus ja finantsvandeaudiitor ja tulundusühistuseadusest tulenevalt kantakse audiitorite kestlikkusvandeaudiitor. andmed äriregistrisse. Palume täpsustada, kas edaspidi Momendil saab tuleb äriregistrisse kanda eraldi finantsvandeaudiitor ja allkirjaõigusega audiitor kestlikkusvandeaudiitor, st kas äriregistris peavad juurdepääsu ettevõtte 2 olema eristuvad sissekanded tulenevalt vandeaudiitori majandusaasta aruandele kui rollist. ettevõtja vastava vandeaudiitori määrab (andmed seotakse läbi audiitortegevuse registri). Kui ettevõte koostab majandusaasta aruande raames nii kestlikkusaruannet kui raamatupidamise aastaaruannet, siis vastavale aruandele peab olema muutmisõigusega juurdepääs vaid aruande kontrolliõigusega vandeaudiitoril. Aruande teistele osadele on vajalik vaid lugemisõigus. Kui vandeaudiitoril on mõlemad kutsed, st ta on nii finantsvandeaudiitor kui ka kestlikkusvandeaudiitor, ja ettevõtja määrab sama isiku aruande mõlema osa audiitoriks, siis on tal muutmisõigus kogu aruande ulatuses. Tagamaks kestlikkusaruande koostamine ja kontrollikohustuse täitmine, tuleb äriregistrit täiendada tehniliste kontrollifunktsioonidega (samaväärsed kontrollifunktsioonidega, mis on majandusaasta aruande esitamisel). 4 Eelnõu § 2 p 43-53 (AudS § 91 ja 92) – viidatud sätetega Arvestatud Lisatud rakendussäte AudS § muudetakse piirmäärasid raamatupidamise 1853 lõikesse 1. aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse läbimiseks. Uued piirmäärad jõustuvad eelnõu järgi 2024. a 6. juulil. Samas ei nähtu eelnõust, millise aruandeperioodi suhtes muudatust rakendatakse, sh kas nõudest tekib tagasiulatuv mõju. Palume eelnõusse lisada rakendussäte, mis täpsustab auditeerimise uute piirmäärade kohaldamise aega. 3 5 Eelnõu § 2 p 52 (AudS § 92 lg 21) – eelnõuga Selgitatud Seletuskirja on täiendatud. kavandatakse muuta sihtasutuste auditeerimise nõudeid, muu hulgas tõstetakse piirmäära 15 000 eurolt 1 miljonile eurole. Palume seletuskirjas lähemalt selgitada, millistel kaalutlustel soovitakse piirmäära tõsta niivõrd märkimisväärse muutuse kaudu. Oleme teadlikud probleemidest seoses audiitorteenuse kättesaadavusega, samuti sellest, et kehtivad piirmäärad on tõepoolest n-ö ajale jalgu jäänud, ent seletuskirjas tuleks siiski avada piirmäära sellisel määral tõstmise tagamaid. Auditeerimise kohustuse eesmärk on tagada aruannete suurem usaldusväärsus ning seetõttu palume selgitada, miks just väljapakutud piirmäär on parim lahendus. 6 6 Seletuskirja 6.3 osas on kirjeldatud e-äriregistri Arvestatud Seletuskirja on korrigeeritud. arendusvajadusi. Märgime, et tegemist on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt antud esialgse hinnanguga, mis lähtub vajadusest tagada ettevõtjale kogu kestlikkusaruande koostamise ja esitamise funktsionaalsus äriregistri infosüsteemis. Justiitsministeerium on seisukohal, et minimaalsel tasemel eelnõus sätestatud nõuete täitmiseks on võimalik eelnõu esialgu rakendada riigieelarvele täiendavaid kulusid tekitamata. Minimaalsel tasemel eelnõu täitmiseks on vaja arendada äriregistri infosüsteemi olemasolevate ressurssidega ulatuses, mis tagab võimekuse võtta vastu ettevõtja poolt eelnõuga sätestatud vormingus ja väljaspool infosüsteemi koostatud aruanne ning see ei vaja täiendavat rahastust. Kui nähakse ette, et järgmisteks etappideks tuleb arendada äriregistri täiendav funktsionaalsus, mis on kirjeldatud eelnõu seletuskirjas Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt ning hõlmab muu hulgas ettevõtjale kestlikkusaruande koostamise võimalikuks tegemist e-äriregistri aruandluskeskkonnas, vajab see täiendavat rahastust, mille täpne suurusjärk oleneb lahenduse keerukusest ning ettevõtja vajadusest. 7 Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud Arvestatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 8 Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 Arvestatud palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja 4 vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 9 Eelnõu § 2 p 71: Selgitatud Audiitorkogu planeerib kestlikkusaruande koostamise Eelnõu kohaselt tuleb esimene kestlikkusaruanne ja kontrolli koolitust 2024. esitada 2025. aastal 2024. aasta kohta. Samas audiitorite aasta augustis – septembris koolitusnõue tuleb täita 2026. aastaks. Sellest järeldub, ning kaalub sama koolituse et võib tekkida teatud ajavahemik, mil vajadust ka aasta hiljem. 2026. auditeerimisvõimekus ei pruugi olla tagatud. Palume aasta 1. jaanuariks peavad seda osa seletuskirjas täiendavalt selgitada – kas vastav kutse saanud vandeaudiitorid vahemik on jäetud teadlikult ja miks – või teha eelnõus ja kutset taotlevad isikud asjakohased parandused tegema esialgse otsuse selle kohta, kas nad soovivad lisaks finantsvandeaudiitori kutsele taotleda ka kestlikkusvandeaudiitori kutset ja läbivad selleks kohustusliku koolituse. Planeeritava koolituse järgselt selgub, milline osa Eesti 340– st vandeaudiitorist soovib mõlemat kutset omada. 2024. aasta kohta esitavad majandusaasta aruande osana kestlikkusaruande kaheksa Eesti ettevõtet, kes kõik on suurettevõtted, börsiettevõtted, kellel on üle 500 töötaja ning kellele audiitorkontrolli teenust pakuvad suured audiitorettevõtjad – PwC, KPMG, Ernst ja Young. Hetkeseisuga on nimetatud audiitorettevõtjate personalist 21 inimest koolitatud ESG aruandluse ning selle kontrolli teemal, kusjuures intensiivsemad koolitused on toimunud viimase kaheksa kuu jooksul, kuigi kestlikkuse teemadega on tegeletud oluliselt kauem. Kuna ESG 5 aruandluse kontroll hõlmab ka tavapäraste seni kehtinud kontrollipraktikate ja - standardite rakendamist, täiendavad seda ka tavapärased audititeemalised koolitused. Lähima poole aasta jooksul on plaanis ülalnimetatud audiitorettevõtjates koolitada lisaks vähemalt sama arv inimesi. Koolitusmahud on võrdväärsed vandeaudiitori täienduskoolituse mahtudega, mida nad tavapäraselt peavad kolme aasta jooksul täitma. Lisaks koolitustele saavad nimetatud kolm audiitorettevõtjat igakülgset tuge rahvusvahelistelt võrgustikelt koolituste, metoodika ja ESG aruannete audiitorkontrollide planeerimise, teostamise ning raporteerimise osas. Vajadusel on Eesti audiitorettevõtjal võimalus kaasata oma projektidesse ka eksperte välismaalt. Audiitorkogult saadud teabe informatsiooni kohaselt eelistatakse siiski levinumate teemade (nt E1 Kliimamuutuste standard) osas siiski palgata ja koolitada kohalikke spetsialiste. 2025. aastal kui aruande koostamise ja kontrolli kohustus laieneb suurettevõtjatele, kelle raamatupidamise aastaaruandeid on siiani kontrollinud ka teised audiitorettevõtjad kui eelpool mainitud, siis ka nende puhul 6 on vajalik ettevõtte sisene koolitustegevus ning iseseisev õpe. Seda toetab ka täiendava täiendusõppekohustuse kohaldamine vandeaudiitorile, kes omab nii finants- kui kestlikkusvandeaudiitori kutset. 10 Palume täiendada ka mõjude analüüsi, tuues täpsemalt Arvestatud Eelnõu seletuskirja punkti 6 välja, kui suur on nende ettevõtete osakaal Eesti alapunktides 6.2.1 ja 6.1 on majanduses, kellele uus aruandluskohustus kehtima märgitud, et 2022. aasta hakkab. Kui suure osa kogu Eesti majanduskäibest oktoobri seisuga oli Eestis moodustab nende ettevõtjate majanduskäive? Kui majandusaasta aruande suurele osale Eestis töötavatest inimestest annavad need esitanud ettevõtjaid kokku ettevõtted tööd? Kui suur osa kõigi ettevõtjate varadest ligikaudu 256 000, kellest kuulub ettevõtetele, kellele hakkab uus ligikaudu 300 ettevõtjale (ehk aruandluskohustus kehtima 1,2 protsendile ettevõtjate koguarvust) hakkab eelnõu kohaselt kohalduma kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus. Võttes arvesse konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise erandi kasutajate arvu, kuulub kestlikkusaruande koostajate ja esitajate sihtrühma vaid ligikaudu 200 ettevõtjat (ehk 0.8 protsenti Eestis registreeritud ettevõtjate koguarvust). Eelnõu seletuskirja punkti 6.2.1 on täpsustatud. Sihtrühma kuuluvatel ettevõtjatel ja konsolideerimisgruppidel on suur mõju eesti majandusele. Eelnõus sätestatud suurettevõtja kriteeriumide kohaselt moodustavad ainuüksi suurettevõtjad 38 protsenti kõigi Eesti ettevõtjate müügitulust ning 41 protsenti nende varadest. Suured konsolideerimisgrupid 7 suurendavad nimetatud protsente, kuid täpset majanduslikku mõju raamatupidamise aastaaruande statistika põhjal ei ole võimalik hinnata. 11 Mõjude osas vajab eraldi väljatoomist ka see, kuidas Arvestatud Seletuskirja punkti 6.2.1 on kestlikkusaruande koostamine mõjutab ettevõtteid kogu täiendatud. väärtusahela lõikes, sest lisaks kohaldamisalasse tegevusvaldkonna keerukus, jäävatele ettevõtetele, s.o suurettevõtetele ja börsil tema tarneahela ja riskide noteeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ulatus jt). (VKE) avaldub mõju ka neile VKE-dele, kes on aruandluskohustuslaste väärtusahelas ning kellelt aruandluskohustuslased ilmselt erinevaid andmeid ja mõjude hindamisi nõudma hakkavad. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 12 Täiendada eelnõu seletuskirja V osa „Eelnõu vastavus Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. Euroopa Liidu õigusele” selgitusega, et Eesti ei kehtesta Eesmärgiks on hoida uutest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2022/2464 nõuetest tingitud (CSRD – ingl Corporate Sustainability Reporting aruandluskoormuse kasv Directive), millega sätestatakse nõuded seoses Eestis minimaalsena ja vältida äriühingute kestlikkusaruandluse koostamise, direktiivi nõuete laiendamist. avalikustamise ja audiitorkontrolliga, sätestatust täiendavaid riigisiseseid norme. Ja juhul, kui on vajalik kehtestada, siis tuleb seda sisuliselt põhjendada. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tõi oma 08.02.2023 nr 4/25 kirjas Riigikantseleile näitena just eelnimetatud direktiivi, mille kohaselt ettepaneku lõplik versioon direktiivi ülevõtmiseks ei olnud Eesti seisukohtadega kooskõlas. Eesti seisukohtades rõhutati, et kestlikkusaruandluse standardite nõuded peaksid olema proportsionaalsed ega tohiks tekitada ettevõtetele asjatut halduskoormust, kuid reaalsuses kaasneb selle direktiiviga ettevõtjatele märkimisväärselt suur halduskoormus. 13 Eelnõu seletuskirja VI osas „Seaduse mõjud” on Arvestatud Seletuskirja punkti 6.2.1 on esitatud mõjustatud ettevõtete rühmade kohta käivete, täiendatud valdkondliku töötajate arvu jms alusel hulgaliselt arvandmeid, kuid tegevusala ja regionaalse analüüs ei kajasta otseselt mõjustatud suurettevõtete tegevuspiirkonna osaga. valdkondlikku tegevusala (näiteks toidutööstus) ega ka Kestlikkusaruande regionaalset tegevuspiirkonda (näiteks Ida-Virumaa). koostamine ja selle Teeme ettepaneku üle vaadata regionaalarenguga kontrollimine ei mõjuta seotud mõjude väide, kuna seletuskirjas puuduvad nimetatut otseselt. Tegemist andmed käsitletud sotsiaalsete ja majanduslike mõjude on vaid kord aastas ettevõtja regionaalse jaotuse kohta. poolt tehtava konstateeringuga selle kohta, 8 mis on toimunud ning mis on plaanis. Mõju tuleneb tegevustest, mida ettevõtja kas teeb või ei tee. Samas aruandluskohustus ei kohusta ettevõtjat ühtegi tegevust läbi viima peale aruande koostamise ja selle kontrollimise. Kliimaministeerium 14 EMAS aruandes oleva teabe kasutamine CSRD Mittearvestatud Ettevõtja, kes rakendab aruandes erinevaid keskkonnajuhtimise standardeid (nt EMAS Võttes arvesse kahe aruande ühisosa, Euroopa määrust või ISO standardeid), Komisjoni suunist vähendada (ComPAct) on juba teinud asjakohaseid topeltarundlust ning EMASi ettevõtete tagasisidet, toiminguid teeme ettepaneku arvestada CSRD aruande keskkonnateemade juhtimisel keskkonnaosas EMAS määruse kohase kinnitatud ning nende koormus keskkonnaaruandega. EMAS (Eco - Management and kestlikkusaruande keskkonna Audit Scheme) on Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja osa koostamisel saab seetõttu keskkonnaauditeerimissüsteem. olema väiksem. Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni EMAS on keskkonnajuhtimis- juhtimissüsteemist. See kujutab endast organisatsiooni ja -auditeerimissüsteem, mille tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, eesmärgiks on edendada vähendamist ja ennetamist ning seeläbi organisatsioonide konkurentsivõime parandamist. EMAS aruandele keskkonnategevuse viitamisel loetakse CSRD aruande keskkonnaosa, tulemuslikkuse pidevat vähemalt piiratud auditeerimise perioodi jooksul, kas täiustamist ja osaliselt või täielikult täidetuks. keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist Põhjendus: EMASi keskkonnaaruanne sisaldab organisatsioonides (Euroopa miinimumteavet ja aruandevorm on vaba, st ettevõte, Parlamendi ja Nõukogu kes soovib oma EMAS aruandes olevat teavet täna määrus (EÜ) nr 1221/2009). kestlikkusaruandes kasutada, saab seda vajaliku teabega Ettevõtja avaldab täiendada. Selleks, et EMAS aruannet saaks CSRD keskkonnategevuse raames kasutada on vajalikud eeltingimused: tulemuslikkuse kohta teabe 1. kogu ettevõttele on EMAS omistatud, mitte avalikult kättesaadavas üksikutele tegevuskohtadele. keskkonnaaruandes, mis on 2. ettevõtte EMAS aruande andmed oleks koostatud nimetatud määruse masinloetavad (st KliMi jaoks aruande vormi loomist ja (EMAS määrus) lisas IV sidumist CSRD aruandega) sätestatud nõuete kohaselt. 3. aruanne tuleb esitada samaaegselt EMAS aruandes tuleb majandusaastaaruandega. Sellisel juhul saab kasutada avaldada kõik EMAS määruses sätestatud 9 viidet EMAS aruandele ja poleks vaja täiendavalt keskkonnategevuse ettevõttel täita keskkonnaosa. tulemuslikkuse põhinäitajad, v.a. juhul kui näitajad ei ole CSRD puhul on oluline kaheseolulisus. Vajalik on ettevõtja oluliste riskide, võimaluste ja mõjude olulisuse hindamine. keskkonnaaspektide osas Täna tehakse seda EMAS määruse kohases asjakohased. Viimasel juhul keskkonnajuhtimissüsteemis keskkonnaülevaates. Iga tuleb ettevõtjal lisada veenev ettevõte valib täna olulisuse hindamise metoodika ja selgitus selle kohta, miks on toob selle välja keskkonnaülevaates, tõendaja kinnitab otsustatud jätta andmed selle. Selleks, et tagada ühtlus CSRD-ga saavad EMAS esitamata. Vastupidiselt ettevõtted lähtuda ka Rahandusministeeriumi EMAS aruandele tuleb soovitustest ja vahendistest olulisuse hindamisel. kestlikkusaruandes avaldada teave vaid nende EMAS määruse kohane keskkonnajuhtimissüsteem kestlikkusaspektide kohta, arvestab kogu väärtusahelat ning tagab lisaks mis on kahese olulisuse olemasolevate riskide, võimaluste ja mõjude olulisuse hindamise tulemusena hindamisele ka nende järjepideva parendamise. Riigi osutunud oluliseks. Üksnes tasandil tahame täna toetada ja soodustada neid kliimamuutuste standardi ettevõtteid, kes täna juba vabatahtlikult on võtnud (ESRS E1) osas tuleb selle endale kohustuse keskkonnahoidvalt toimetada. Me ei mittekajastamisel tahaks, et ettevõtted peavad loobuma kohustuslike põhjendada, miks nõuete täitmise täiendava koormuse tõttu kliimamuutused ei ole vabatahtlikust, aga samas terviklikust keskkonnatoime asjakohased (ülejäänud nelja paremaks muutmise süsteemist. Peame oluliseks, et standardi osas algatuse üle võtmine Eesti õigusesse toetab ka sisuliselt põhjendamiskohustus ja sidusalt ettevõtteid kliimaneutraalsuse suunal puudub). Kui ettevõtja ei tegevuste planeerimisel ja sisustamisel. hinda teemat oluliseks, siis saab ta jätta teemastandardi avalikustamise nõuded kestlikkusaruandes avaldamata. Sellest tuleneb ka nõutava informatsiooni erinevus, st lahknevus selles, mida peab ja mida ei pea erinevates aruannetes põhjendama. Kahese olulisuse hindamisel on kaks mõõdet: 1) mõju olulisus ja 2) finantsolulisus. Mõju olulisus ühtib EMAS-e määratlusega olulise keskkonnaaspekti kohta, milleks on keskkonnaaspekt, millel on või võib olla oluline mõju keskkonnale. 10 Kestlikkusaruande jaoks tuleb lisaks kestlikkusaspekti mõju olulisusele hinnata kestlikkusaspekti finantsolulisust ehk riske ja võimalusi. Kestlikkusaspekt on finantsolulisuse vaates oluline, kui see lühi-, kesk- või pikas perspektiivis mõjutab ettevõtte finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu. Riskid ja võimalused võivad olla seotud ettevõtte (keskkonna)mõjuga, kuid võivad olla ka mõjust sõltumatud. Seega keskkonnaaspekti asjakohasuse hindamiseks on EMAS-el ja kestlikkusaruandel erinev lähtekoht. EMAS ei kata olulisi riske ja võimalusi, mis on mõjust sõltumatud. Lisaks keskkonnaaspektide mõjude, riskide ja võimaluste hindamisele tuleb kestlikkusaruande jaoks hinnata sotsiaal- ja valitsemisaspektide mõjusid, riske ja võimalusi. Piiratud ressursside tingimustes tuleb ettevõtjal teha valikuid, missuguste kestlikkusaspektidega tegeleda esmajärjekorras. Sellest tulenevalt on ilmne, et EMAS aruanne katab enam keskkonnaaspekte kui kestlikkusaruande keskkonnaosa. EMAS aruandest saab põhinäitajaid välja jätta üksnes siis, kui keskkonnaaspekt on põhjendatult asjakohatu. 11 Kestlikkusaruandes seevastu seab ettevõtja lävendi, millest alates ta loeb kestlikkusaspekte oluliseks või mitteoluliseks. Seetõttu ei ole võimalik arvestada kestlikkusaruande keskkonnaosas EMAS määruse kohaselt kinnitatud keskkonnaaruandega eelnõu tasandil. Küll aga on ettevõtjal kestlikkusaruandluse standardite ESRS 1 punkt 119 -121 kohaselt võimalik viidata EMAS keskkonnaaruandele, kui on täidetud järgnevad nõuded: 1) moodustab eraldi teabeelemendi ja on asjaomases dokumendis selgelt määratletud kui asjakohase avalikustamisnõude või avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti käsitlemine; 2) avaldatakse varem või samal ajal kui tegevusaruanne; 3) on samas keeles kui kestlikkusaruanne; 4) peab andma vähemalt sama kindlustaseme kui kestlikkusaruanne ja 5) vastab samadele tehnilistele digitaliseerimisnõuetele nagu kestlikkusaruanne (xhtml). Ettevõtja tagab, et viitena esitatud andmete koostamisel on lähtutud samadest alustest nagu ESRSide puhul, sh seoses konsolideerimise ulatuse ja väärtusahela teabe käsitlemisega. 12 15 Kestlikkusvandeaudiitor Arvestatud Eelnõud on täiendatud AudS § 20 lõigetes 31 ja 41 Toetame eraldi keskkonnavandeaudiitori kutse loomist. sisalduvate Samas näeme seal seost juba turul tegutsevate EMAS muutmiskäskudega. tõendajatega. Teeme ettepaneku EMAS tõendajatele lihtsustatud korras kestlikkusvandeaudiitori kutse omistamist. EMAS tõendajad ei pea vastavalt audiitoriseaduse §20 (eksamineeritava kohustused seoses kutseeksamiga) täiendavalt enne kutseeksamit praktiseerima vähemalt 3 aastat vandeaudiitori juhendamisel vaid piisab kutseeksami sooritamisest. Põhjendus: EMAS tõendaja on vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 määratletud vastavushindamisasutus või selliste asutuste ühendus või rühm, mis on akrediteeritud EL määruse nr 1221/2009 määruse kohaselt. EMAS määrus nr 1221/2009 artikkel 20 sätestab omakorda nõudmised tõendajale. Tõendaja peab oma pädevust akrediteermisasutusele tõendama, sh valdkondlikud sektoripõhised dokumendid, tegevusvaldkonna tehniliste aspektide tundmine ja arusaamine, tegevuse seisukohalt olulised keskkonnanormid, keskkonnamõju, -aspektid, saastuse vältimine ja leevendamine, toote ja teenuse keskkonnamõõde, tegevuse tulemuslikkuse parendamine jne. Leiame, et EMAS tõendajate pädevus on juba kontrollitud põhjalikult Eesti Akrediteerimisasutuse poolt ja praktiliselt tõendamiste käigus kinnistunud. Raamatupidamise Toimkond 16 Erialases terminoloogias, sh Raamatupidamise Arvestatud Eelnõud on täiendatud Toimkonna juhendites, on termini ’bilansipäev’ asemel muutmiskäsuga RPS-is kasutusel ’aruandekuupäev’. Võiks olla ühtne termini „bilansipäev“ lähenemine. asendamiseks terminiga „aruandekuupäev“ (vt ka kommentaari Raamatupidajate Kogu märkusele nr 26). 17 RPS § 18 lõigetes 31-34 sätestatud mikro- ja Arvestatud Eelnõus on RPS § 18 lõikesse väikeettevõtjate majandusaasta aruannete mahu võiks 32 lisatud viide ühtlustuda nii, et (a) mõlemal oleks lühendatud aruande mikroettevõtjale ning jäetud kasutamise võimalus, (b) bilansi- ja kasumiaruande välja viide kasumiaruande skeemid ja/või lisad tagaksid info vähemalt RPS lisas numeratsioonile. olevate skeemide mahus ja (c) mikrol oleks vähem vajalikke lisasid kui VKE-l. Soovitame kaaluda kahe variandi vahel: (a) kas lisada § 18 lg 32 ka 13 mikroettevõtjad või (b) eemaldada see lõige seadusest (sellisel juhul ei jää ka väikeettevõtjale esitamisel valikuvõimalust bilansi ja lisade vahel) ja lisada § 21 lg 3 ja 4 loetellu ka müügitulu jaotuse lisa. Juhul kui § 18 lg 32 jääb alles, siis tuleb sealt eemaldada kasumiaruandega seonduv, kuna sellist numeratsiooni seaduse lisas toodud kasumiaruande skeemides ei kasutata, mistõttu viide kasumiaruandele on sisutühi. 18 RPS § 3 suuruskategooriate defineerimisel tuleks Arvestatud Mitte-arvestatud termini kaaluda eri juriidiliste vormide osas eraldi lähenemist ja osaliselt „ettevõtja“ kasutamise osas. termini ’ettevõtja’ kasutamist ainult äriühingute kohta. Terminil „ettevõtja“ on Samuti kaaluda mõistete ’tulu’ või ’müügitulu’ äriühingust oluliselt laiem täpsemat defineerimist nii, et näit. äriühingutel jääb tähendus, hõlmates aluseks müügitulu ja teistel tulu. Samuti, KOV staatus muuhulgas ka sotsiaalset suuruskategooriate osas tuleks täpsustada, et neil säiliks ettevõtlust jt ettevõtlusvorme. kohustus avaliku sektori juhendi rakendamiseks. Näiteks Eestis annab Tallinna Soovitame need RPS suuruskategooriatest välistada Ülikool välja sotsiaalse ning jätta aruandluse maht avaliku sektori ettevõtluse magistrikraadi. Ka finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi reguleerida. Euroopa Komisjoni määruse 800/2008 definitsiooni kohaselt on ettevõte „korrapärase majandustegevusega tegelev mis tahes üksus olenemata selle õiguslikust vormist“. Vastavalt RPS § 2 lõikele 2 laieneb raamatupidamiskohustus Eestis ühtselt kõigile juriidilistele isikutele sõltumata nende juriidilisest vormist. Sellest vormi- neutraalsuse printsiibist on lähtutud ka RPS § 3 suuruskategooriate defineerimisel. Lisaks võimaldab vormineutraalsus seaduses mikro- ja väikeettevõtjatele ettenähtud soodustusi edaspidi kasutada ka teiste juriidiliste isikute (mitte ainult äriühingute) poolt. Tulu ja müügitulu mõistete kasutamise osas on täiendatud seletuskirja. Samuti on direktiiviga vastavuse 14 kindlustamiseks lisatud säte, mis lubab äriühingust raamatupidamiskohustuslasel lähtuda suuruskategooria määratlemisel tulu asemel ka müügitulust. KOV kohustus avaliku sektori juhendi rakendamiseks on sätestatud RPS § 17 lõikes 4 ning seda eelnõuga ei muudeta. 19 Jõustumistähtaegade osas vajab täpsustamist, millise Arvestatud Eelnõus on RPS § 62 lõikesse majandusaasta kohta suuruskategooriatest tulenevad 17 lisatud rakendussäte. muudatused rakenduvad. Soovitame need jõustada majandusaasta aruannetele, mis algavad 2024 või hiljem, või siis majandusaastatele, mis algavad peale seadusemuudatuse kehtima hakkamist. 20 RPS § 24 lõikes 4 sätestatud vabastus ei peaks piirnema Arvestatud Eelnõus on täpsustatud RPS § vaid VKE-dega. 24 lõiget 4. 21 RPS § 24 lõike 7 punkti 2 osas vajab täpsustamist, mida Arvestatud Täpsustatud eelnõu mõeldakse termini „organisatsiooni struktuur“ all. seletuskirja. Arvestada tuleb, et nimetatud nõue kehtib ka väikeettevõtjatele. 22 RPS § 24 lõike 8 punktid 6 ja 7 võiks mitte rakenduda Arvestatud Eelnõud on täpsustatud. väikeettevõtjale. 23 RPS lisast 1 tuleb eemaldada tärnid ning lisa lõpus tärni Mittearvestatud RPS lisa 1 muutmine sisaldub selgitav tekst. teises ettevalmistamisel olevas RPS muutmise eelnõus (e-arved). Eesti Raamatupidajate Kogu 24 Eelnõu § 1 p 3: Mittearvestatud Terminil „ettevõtja“ on tänaseks ühiskonnas laiem RPS eelnõu § 3 punkt 14: tähendus kui mõistel mikroettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes „äriühing“ (vt aruandeaasta bilansipäeval ei ületa kahte piirmäära Raamatupidamise Toimkonna kolme järgmise näitaja hulgast: varad kokku 450 000 märkuse nr 18 kommentaari). eurot, aruandeaasta tulu 900 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest. Muuta sõnastust RPS § 3 punktis 14, kuna kõik raamatupidamiskohuslased ei ole ettevõtjad (nt mittetulundusühingud, korteriühistud jms). 25 Eelnõu § 1 p 3: Arvestatud Eelnõud on täpsustatud äriühingust raamatupidamis- RPS eelnõu § 3 punkt 14: kohustuslase võimalusega lähtuda suuruskategooria 15 mikroettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes määratlemisel tulu asemel aruandeaasta bilansipäeval ei ületa kahte piirmäära müügitulust. Tulu ja kolme järgmise näitaja hulgast: varad kokku 450 000 müügitulu mõistete eurot, aruandeaasta tulu 900 000 eurot ja keskmine kasutamise osas on täiendatud töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest. ka seletuskirja (vt Raamatupidamise Toimkonna Muudatusettepanekus on mõiste „müügitulu“ asemel märkuse nr 18 kommentaari). mõiste „tulu“. Palume täpsustada tulu määratlust RPS § 3 ettevõtjate suuruskategooriate defineerimisel. Kas ettepanekus oleva tulu hulka peavad majandusüksused arvama ka finantstulu, kasumid finantsinvesteeringutelt, bioloogilistelt varadelt ning positiivsed jääkide muutused. Hetkel kehtivas RPS § 3 on ettevõtjate suuruskategooriate defineerimisel kasutatud mõistet müügitulu, mis on selgelt defineeritud (müügitulu on kõikide põhi- ja kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu (käibemaksukohustuslasel), aktsiise ega põhivara müügitulu jm). 26 Eelnõu § 1 p 4: Arvestatud Eelnõus on asendatud läbivalt termin „bilansipäev“ RPS eelnõu § 13 lõikes 2 asendatakse sõnad terminiga „aruandekuupäev“. „majandusaasta alguskuupäeva“ sõnaga „bilansipäeva“. RPS § 13 lõikes 2 sätestatud termin „majandusaasta Väärarusaamade vältimiseks teeme ettepaneku RP alguskuupäev“ on asendatud seaduse paragrahvi 13 lõikes 2 kasutada sõna laiema terminiga bilansipäev asemel väljendit majandusaasta lõpu „majandusaasta“ (vt ka kuupäev. Antud väljendit ei ole võimalik mitmeti Raamatupidamise Toimkonna tõlgendada. märkuse nr 16 kommentaari). Seletuskirja põhjendus ei pea paika. Bilansipäev ei tähenda majandusaasta lõpu kuupäeva, vaid raamatupidamises võib bilansipäev olla iga päev, millal bilanss koostatakse. Näiteks on börsiettevõtetel vahebilansi koostamise kohustus, mis ei ole seotud majandusaasta lõpuga. Paragrahvi 13 lõige 2 räägib ainult majandusaasta pikkusest mitte bilansist või erinevatest aruandeperioodidest, mille kohta bilanss koostatakse.. 27 Eelnõu § 2 punktid 43-46: Mittearvestatud Audiitorkontrolli sätestamise eesmärk on tagada suurima hulga esitatavate aruannete 16 Võttes arvesse audiitorite vähesust ning kasvavat usaldusväärsus ning teha seda töökoormust kestvusaruandluse auditeerimise minimaalse lisandumise tõttu, teeme ettepaneku tõsta rohkem nii halduskoormusega. Oluline auditi kui ka ülevaatuse piirmäärasid. ERK ettepanek on on seejuures leida õige luua 5 000 000 euro suurused astmevahed piirmäärade tasakaal nende kahe 25 protsendilise suurendamise asemel. vastandliku eesmärgi vahel. Oleme analüüsinud Ettepanek: audiitorkontrolli piirmäärade 43) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „4 kehtestamist pikemal ajateljel. 000 000“ arvuga „10 000 000“; 2010. aasta AudS muutmise 44) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „2 seaduse seletuskirjas on välja 000 000“ arvuga „5 000 000“; toodud, et 45) paragrahvi 91 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „12 majandusprotsesside 000 000“ arvuga „20 000 000“; läbipaistvuse ning sellest 46) paragrahvi 91 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „6 tulenevat usaldusväärsust ja 000 000“ arvuga „15 000 000“; stabiilsust, kui majandusliku edukuse alustalasid tähtsustades ja eesmärgiks pidades peame vajalikuks hoida auditi või ülevaatusega hõlmatud raamatupidamise aastaaruannete osatähtsus vahemikus 90-st 95%-ni. Vastav eelnõu on märgiline kuna auditi audiitorkontrollile lisandus ülevaatuse kontroll. Ülevaatuse lisandumisega, sai üksuste osas, mille tegevusmahud on väiksemad, siiski esitatava rahandusalase informatsiooni kohta piiratud kindlustunnet ning sellega kaasnev halduskoormus oli madalam. Audit, millega auditeeritavale üksusele kaasneb suurem halduskoormus, on kohane teenus üksustele, mille rahalised mahud on sellises suurusjärgus, et peetava (majandus)arvestuse korrektsuse põhjalikku kontrolli pole võimalik üle hinnata. Seaduslooja eeldus oli 75-80% saab olema auditi kohustusega ning 12-17% ülevaatused. 17 2016. aastal tõsteti auditi ja ülevaatuse piirmäärasid vastavalt auditi puhul kaks korda ning ülevaatuse puhul kahe kolmandiku võrra. Samas oli selleks ajaks kasutusele võetud eesmärkide tasakaalu metoodika, mille kohaselt võiks auditi või ülevaatusega hõlmatud raamatupidamise aastaaruannete osatähtsus olla vahemikus 80% +/- 3% kõigi raamatupidamiskohustuslaste käibest ja varade mahust. Tol momendil oli vaatluse all 2013. aasta näitajad, mille kohaselt, audit vs ülevaatus oli 77% vs 23% töövõttudest ning kohustusliku audiitorkontrolli osakaal kogu valimisse oli 5,6% (töövõtte ligi 6500). Oleme jälginud 2017. aastast alates muuhulgas audiitorkontrolli ulatuse kriteeriumite osakaale ja töövõttute jaotust auditi ja ülevaatuse osas. Töövõtte on 2022. aastal rohkem kui 2013. aastal, kuid audiitorkontrolliga ettevõtjate osakaal on (alates 2013. aastast) aasta aastalt vähenenud 3,8%-ni. Audiitori poolt kontrollitud ettevõtete müügitulu, varade maht ning töötajate arv aga on olnud konstantne viimase kuue aasta jooksul ning inflatsioon ei ole audiitorkontrolli ulatust suurendanud. Küll aga on viimasel kolmel aastal täheldatav auditi osakaalu tõus, mis viitab et kontrollitavate ettevõtjate mahud suurenevad. Muutus on vaid pigem nende 18 ettevõtjate osas, kes on liikunud ülevaatuse kohustusest auditi kohustusse. Müügitulu ja varade mahtude pealt ning ka töövõttude arve analüüsides, ei ole täheldatav, et uute ülevaatuse kohustuslaste arv oleks statistiliselt märgatav. Analüüsides audiitorkontrolli ulatust, oleme ka täheldanud, et piirmäärade muutmine mõjutab eelkõige müügitulu osakaalu kui varade osakaalu. Võrreldes 2013. aastaga vähenes 2017. aastal müügitulu osakaal ligikaudu kahe protsendi võrra piirmäärade muutusest (80 protsendile), varade osakaal ei vähenenud aga üldse, vaid kasvas ühe protsendi võrra (85 protsendilt 86-le). Seega rakendame 80/20 põhimõtet eelkõige müügitulule. Piirmäärade tõstmine EL keskmise inflatsiooni võrra tulenes eelkõige asjaolust, et 2023. aastal vähenes audiitorettevõtjate arv kümne audiitorettevõtja võrra, mis on ligi kaheksa protsenti kõigist audiitorettevõtjatest ning eeldusest, et 2023. aasta tulemustes võivad inflatsiooni mõjud kajastuda rohkem kui varasematel aastatel. Sellest lähtuvalt ei pea me vajalikuks, ega kohaseks tõsta piirmäärasid rohkem kui 25%. Rahandusministeerium analüüsib iga aasta lõpus audiitorkontrolli ulatust (50% aruandeid laekub juuni lõpuks ning novembri lõpuks on aruanded esitanud ligikaudu 80% 19 raamatupidamiskohustuslaste st) ning töötab välja kohaseid meetmeid kas audiitorkontrolli suurendamiseks või vähendamiseks. Tuleviku analüüsi koht võib olla, kus läheb auditi ja ülevaatuse vaheline piir. Kui vaadata seaduslooja eesmärki 2010. aastal, siis ülevaatuse kontrollitavaid eeldati tulevat ca 15%, kuid tänasel momendil on neid enam kui kaks korda rohkem (36%). Audiitorkogu hinnangul aga võiks ülevaatuse kohustuslasi pigem isegi rohkem olla auditi audiitorkontrolli arvelt. 28 Eelnõu § 1 p 10: Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. osaliselt Allkirjastamise regulatsioon RPS eelnõu § 25 lõige 4: on eelnõus sätestatud Kui majandusaasta aruanne on koostatud, kinnitatud ja eesmärgiga luua analoogne esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande kinnitaja ja süsteem e-maksuametis esitaja on turvalisel viisil tuvastatud, ei lisata kasutatavaga (MKS § 87). E- majandusaasta aruandele e-allkirja. allkirjaga seonduv on täpsemalt reguleeritud e- Ettepanek defineerida mõiste e-allkiri. Ühtlasi identimise ja e-tehingute täpsustada, keda loetakse majandusaasta aruande usaldusteenuste seaduses. kinnitajaks. Paragrahvi pealkirjas on mainitud Majandusaasta aruande heakskiitmist, mitte kinnitamist. koostab ja kiidab heaks tegevjuhtkond (RPS § 25) ning kinnitab üldkoosolek (ÄS § 179, § 334). Mõiste „tegevjuhtkond“ definitsioon sisaldub RPS § 3 punktis 11. 29 Eelnõu § 1 p 9: Mittearvestatud Ülevaade oma aktsiatega tehtud tehingutest tuleb RPS eelnõu § 24 lõiked 9 ja 10: raamatupidamisdirektiivi (9) Kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase (EL) 2013/34 artikli 19 punkti omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta 2 kohaselt anda äriseadustikus kehtestatud nõuetele, kirjeldatakse tegevusaruande koosseisus. tegevusaruandes omakapitali taastamiseks kavandatavaid tegevusi. (10) Kui raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud 20 oma aktsiaid või osasid, esitatakse tegevusaruandes omandatud või tagatiseks võetud võõrandatud ja võõrandamata: 1) aktsiate või osade arv ja nende nimiväärtus, nimiväärtuse puudumise korral arvestuslik nimiväärtus ja osakaal aktsia- või osakapitalis; 2) aktsiate või osade eest makstud tasu suurus ja nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus. Viia § 24 lõiked 9 ja 10 tegevusaruandest lisadesse ehk § 21 „Raamatupidamise aastaaruande lisad“. Kuna mikroettevõtja ei koosta tegevusaruannet, oleks kõikidel raamatupidamiskohustuslastel lõigetes 9 ja 10 nimetatud informatsioon aastaaruande lisades ühtse põhimõttena. 30 Eelnõu § 1 p 6: Arvestatud RPS eelnõu § 18 lõikesse 32 on lisatud viide mikroettevõtjale RPS eelnõu § 18 lõige 31: (vt ka Raamatupidamise paragrahvi 18 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks. Toimkonna märkuse nr 18 kommentaari). Toetame ettepanekut tunnistada kehtetuks kehtiva seaduse paragrahv 18 lõige 31. Samas palume täpsustada, kas RPS muutmise eelnõus on teadlikult välja jäetud võimalus mikroettevõtjal tulevikus bilansi alamkirjed esitada lisades. Oleme seisukohal, et sellise võimaluse võiks ette näha ka mikroettevõttele. Ettepanek lisada § 18 lg 32 lisaks väikeettevõtjale ka mikroettevõtja. (32) Lühendatud raamatupidamise aastaaruandes võib mikro- ja väikeettevõtja esitada käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi kirjete ja lisas 2 esitatud kasumiaruande skeemis toodud araabia numbritega tähistatud kirjete alaliigendused bilansi ja kasumiaruande asemel raamatupidamise aastaaruande lisades. 31 Ettepanek lisada RPS § 21 lõikesse 4 mikroettevõtja Arvestatud RPS eelnõu § 21 lõiget 4 on avalikustatavate andmete loetellu lisaks olemasolevale täiendatud viitega § 21 lõike 3 loetelule § 21 lõike 4 punkti 13 keskmine töötajate arv. punktile 13 ehk keskmise See tagab, et mikroettevõtja puhul on antud andmed töötajate arvuga. avalikult leitavad ja on võimalik kontrollida alltoodud kriteeriumile vastavust. 32 Selgitada või lisada juhend, kuidas arvutada RPS Arvestatud Kuna termin on tehnilise muutmise eelnõus korduvalt mainitud „keskmist osaliselt iseloomuga ja selle sisu on töötajate arvu aruandeaasta jooksul“. koos töötamise vormide 21 arenguga ka tulevikus tõenäoliselt muutuv, siis poleks selle defineerimine seaduse tasandil asjakohane. Praktikas lähtutakse üldjuhul Statistikaameti vastavast juhisest, mis on vajadusel ka muudetav. Samas on märkus mõistetav ning see on edastatud lahendamiseks Raamatupidamise Toimkonnale. Vabaühenduste Liit 33 Eelnõuga muutub sihtasutuste ülevaatuskohustuse Teadmiseks piirmäär senise 15 000 euro asemel miljoni euroni. võetud Vabaühenduste Liit tervitab antud ettepanekut ja rõhutab selle olulisust. Peale eelnõu seletuskirjas toodud põhjenduste on oluline lisaargument muutuse tegemiseks ka tõsiasi, et väiksema tulu või varade hulgaga sihtasutusel on täna väga keeruline leida audiitorit, kes oleks valmis ülevaatust teostama. Just viimase kahe aastaga on Vabaühenduste Liidu poole pöördunud senisest rohkem sihtasutusi, kes taolist muret kurdavad. On tõsi, et teiste piirmääradega võrreldes kasvab sihtasutuste piirmäär oluliselt rohkem. Peame seda aga igati õigustatuks, sest hetkel seaduses kehtiv sihtasutuste piirmäär on niivõrd ebaproportsionaalselt madal, et taoline muutus on vajalik ainuüksi teiste ülevaatuskohustuse kriteeriumitega võrdsustamiseks. Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 22 34 Kehtiva väärtpaberituru seaduse § 66 lõike 3 punkti 2 ja Mittearvestatud Ei seondu direktiivi § 701 lõike 4 punkti 2 puhul võib tegemist olla ülevõtmisega, vajab kohustusliku riigisisese viitega standardile. Nimetatud täiendavat analüüsi. punktid sätestavad kohustuse esitada kinnitus, et Adresseerime mõnes edasises investeerimisühingul on päritoluriigis kehtiv VPTS-i muudatusi sisaldavas tegevusluba, tema tegevus on korrektne ja kooskõlas eelnõus. heade tavadega ning ta järgib rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardeid. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/65/EL ei tulene otseselt selliste standardite (soovituste) kohustusliku järgimise kohustust, siis juhime tähelepanu, et toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg (6) kohaselt on tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel, kui see on ainus võimalus täita õigusaktist tulenevaid nõudeid. Kui tegemist ei ole Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisega, palume standardile viitamiseks kasutada soovituslikku sõnastust. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 35 Eelnõu § 2 p 54: Teadmiseks Kestlikkusaruande võetud audiitorkontrolli kohustus Kestliku aruande auditeerimise kohustus on liialt tuleneb direktiivist (EL) koormav nõue. 2022/2464, mille eesmärk on Ettevõtjale on kestliku aruande kohustus ning selle kestlikkusteabe läbipaistvuse auditeerimise nõue ilmselge lisakohustus, mis ei ole ja usaldusväärsuse EPKK hinnangul mõistlik ja sellisel määral ka vajalik. suurendamine. Läbipaistvust Kestlikkusaruande lisamine majandusaasta aruandele suurendab aruande pikendab ajaliselt majandusaasta aruande koostamise avalikustamine ning aega. Ettevõtjale lisanduvad kulud lisatöötajate usaldusväärsuse tagab esitatud palkamiseks, kellel on kestlikkuse pädevus ja teadmised kestlikkusteabe sõltumatu vastavast ettevõtlusvaldkonnast. Pöörame tähelepanu, kolmanda osapoole et üheks suuremaks lisakuluks on nõue auditeerida ka kontrollimine. Sellega kestlikkusaruannet. Viimase puhul tuleb arvesse võtta kaasnev halduskoormus on asjaolu, et Eestis napib valdkonnas tegutsevaid proportsionaalne direktiivis pädevaid audiitoreid, mistõttu teenuse kättesaadavus sätestatud eesmärgi võib osutuda piiratuks ja ebamõistlikult kalliks. saavutamiseks. 36 Eelnõu § 1 punkt 3: Teadmiseks Euroopa Liidu õigusruumis on võetud sätestatud erinevates Eelnõus on võetud ettevõtte suuruse määratlemisel valdkondades tegutsevatele aluseks Euroopa komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) ettevõtjatele mitmeid 2023/2775, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja erinevaid suuruskategooriate 23 nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 seoses mikro-, väike- liigendusi. Eelnõus sätestatud ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate suuruskategooriad või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega. kohalduvad vaid RPS Põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas reguleerimisvaldkonnas. kasutatakse VKEde määratlemisel komisjoni määrust (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. Nimetatud EL- i õigusaktides on määratlused mõningase erinevusega ning võib seetõttu edaspidi tekitada aruandluskohustustes arusaamatusi. 37 Eraldi punktina palume täiendada raamatupidamise Mittearvestatud Ettepaneku saab töösse võtta seaduse § 21 lõiguga, mis sätestaks, et tulundusühistust RPS-i järgmise muutmise raamatupidamiskohustuslasel on aastaaruande lisas seaduse eelnõu kohustus avaldada liikmete arv majandusaasta lõpu ettevalmistamisel, kuna see seisuga. Muudatus on vajalik, et hinnata vajab põhjalikku analüüsi ja põllumajandusühistute turujõudu. Ühise diskussiooni, mida ei ole põllumajanduspoliitika raames toetatavate meetmete võimalik teha direktiivi (EL) toetusmäärused sätestavad nõuded 2022/2464 ülevõtmise põllumajandusühistute liikmete arvule, kuid sageli ajaraami arvestades. puudub läbipaistvus, kust sellised nõuded pärinevad. Liikmete arvu väljatoomine majandusaasta aruandes suurendab läbipaistvust nii sektorite üleselt kui võimaldab potentsiaalsel liikmel hinnata ühistu turujõudu. Kuna tulundusühistute seadus kohustab ühistuid pidama liikmete nimekirja, ei tekita muudatus ühistutele juurde liigset bürokraatiat. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon 38 Eelnõu § 2 punkt 10: Osaliselt Eelnõus arvestatud kestlikkusavandeaudiitorile Leiame, et kaheksa kuud väljaõpet on liiga lühike aeg sätestatav praktiseerimise kestlikkusvandeaudiitori koolitamiseks ilma eelneva nõue on vaid osa keskkonna või jätkusuutlikkuse valdkonna kestlikkusvandeaudiitori töökogemuse ja hariduseta. Sellest tulenevalt soovitame kutse saamise eeldusest. suurendada nõutavat väljaõppe perioodi vähemalt Lisaks peab kaheteist kuu ehk ühe aasta peale. Kindlasti peaks lisaks kestlikkusvandeaudiitor ajalisele määratlusele “kaheksa kuud” olema olema täitnud hariduse, täpsustatud, mitu konkreetset antud teemadel töötatud eksami ja täiendusõppe töötundi see periood peab sisaldama. Tuleb kaaluda nõudeid ning talle erandite määratlemist kestlikkusvandeaudiitori kohaldatakse järelevalvet. kriteeriumites (pikk töökogemus kutsealal, mis on Ainuüksi kaheksakuuline andnud küllaldased eelteadmised), nagu on kehtestatud praktiseerimiskohustus ei taga finantsaudiitori puhul kehtiva seaduse paragrahv 20 vajalikke teadmisi ja lõikes 3 ja 4: kogemusi kestlikkusvandeaudiitori 24 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud kutseteenuse osutamiseks. nõue loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb Lisaks aruande sisu vandeaudiitori kutset ja tõendab käesoleva paragrahvi tundmisele omandavad lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt praktika läbijad ka vajalikud seitse aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud teadmised audiitorkontrolli tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse läbiviimise osas. Minimaalselt ja arvestuse valdkonnas. kaheksa kuu pikkune nõue on (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 direktiiviga kokkulepitud aeg, punktis 1 sätestatud nõuded loetakse täidetuks isiku mille pikendamine paneks puhul, kes taotleb vandeaudiitori kutset ja tõendab Eestis käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, kestlikkusvandeaudiitori et ta on vähemalt 15 aastat tegutsenud kutsealal, mis on kutset taotlevad isikud võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised ebavõrdsesse olukorda rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas. võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Enne töövõtu aktsepteerimist kohustub vandeaudiitor igakordselt hindama asjaolu, kas tal on vajalik kompetents konkreetse töövõtu tegemiseks. Piisava kompetentsi puudumisel ei tohi vandeaudiitor töövõttu aktsepteerida. Eelnõud on täiendatud töökogemusest tuleneva erandiga kestlikkusvandeaudiitori kutse taotleja hariduse ja praktiseerimise nõude osas (AudS § 20 lõiked 31 ja 41). Audiitorkogu 39 Eelnõu § 2 punkt 2: Osaliselt Keeleliselt on selgem kui arvestatud mõlemaid vandeaudiitori Seadusesse on toodud sisse uued mõisted ja terminid – kutseid nimetatakse samadest „finantsvandeaudiitor“ ja „kestlikkusvandeaudiitor“. põhimõtetest lähtuvalt. Need mõisted on defineeritud AudS §-s 3. Kuna Eelnõus on sätestatud mõlema vandeaudiitori liigi puhul on tegemist terminite uued definitsioonid. vandeaudiitoriga, võiks p-s 2 alles jääda endine termin „vandeaudiitor“. Vandeaudiitorite definitsiooni kokkuleppimine vajab veel täiendavat arutelu. Alternatiivne võimalus praegu pakutule on, et termin vandeaudiitor jääb kehtima olemasolevana ja lisandub uus vandeaudiitorite liik - 25 kestlikkusvandeaudiitor, kelle osas kehtivad täiendavad nõuded, mis tulenevad direktiivist ja mille sisu seaduses selgitatakse ning neile kehtivad nõuded lisatakse. Sellest tulenevalt tuleks muuta AudSi sõnastust kogu seaduseteksti ulatuses. Lisaks jääb arusaamatuks selgitus („edaspidi koos“). Õigem on („edaspidi mõlemad“). Mõeldud on ju, et seaduse nõuded laienevad nii finantsvandeaudiitoritele kui ka kestlikkusvandeaudiitoritele, need nõuded võivad olla ühised, aga on ka erinevaid ja erinevaid vandeaudiitorite liike ei saa käsitleta seaduse nõuete puhul alati koos. 40 AudS § 1 punktis 3 soovitame sõnad „vandeaudiitorite Arvestatud Eelnõus on vastavalt ühing“ asendada sõnaga „audiitorettevõtja“, mõiste on muudetud AudS § 1 punkte 3 defineeritud § 7 lg-s 2. Hetkel kehtiva seaduse ja 8. reguleerimisalasse kuuluvad lisaks vandeaudiitorite ühingutele ka füüsilisest isikust ettevõtjad. 41 Eelnõu § 2 punkt 3: Arvestatud Termineid „finants- ja osaliselt kestlikkusvandeaudiitor“ on Märgitud kindlustandva audiitorteenuse objekti korrigeeritud neile kutse määratlus on ebaõige ja liiga kitsas. Vandeaudiitori andmise ja neile esitatavate definitsioon on kehtivas seaduses olemas ja ei vaja nõuete täitmise kaudu. ümberkujundamist. Nimetatule tuleks lisada kestlikkusvandeaudiitori definitsioon võttes arvesse kehtiva seaduse ja paragrahvi struktuuri. Koostaja pakutud definitsioon ei tulene ka auditidirektiivi muudatustest, mistõttu on ebavajalik. Esitatud muudatusettepanekutest jääb ka ebaselgeks, mis põhjusel on audiitorite erinevad liigid defineeritud erinevate kriteeriumite alusel võrreldes avaliku sektori vandeaudiitoriga (§ 4) ja siseaudiitorite erinevate liikidega (§ 5 ja 6). Kehtiva seaduse nõuete alusel on olulised eeldused kutse saamiseks vajalike eelduste täitmine - kutseeksami sooritamine, kutse olemasolu ja vande andmine. Meie esmane ettepanek on täiendavalt analüüsida vandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori definitsioone, pidades silmas § 1 p 2 osas esitatut. Kui lahenduseks on praegu pakutud konstruktsiooni juurde jääda, tuleks vandeaudiitorite erinevad liigid defineerida sarnaselt kehtiva seaduse sõnastusele alljärgnevalt: „Lg 1: Finantsvandeaudiitor on isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdi kutseeksami (edaspidi kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa, 26 kellele on antud vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Lg 2: Kestlikkusvandeaudiitor on isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdi kutseeksami kestlikkusaruandluse ja vandeaudiitori eriosa, kellele on antud vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande.“ Lg 1 puhul (ja kogu seaduseteksti ulatuses) on alternatiivne termin senine termin „vandeaudiitor“. Vaata ka § 1 p 2 selgitust teises lõikes. 42 Täiendavalt soovitame analüüsida, kas Arvestatud Eelnõusse on lisatud AudS § 4 kestlikkusvandeaudiitor peab olema omandanud lõigete 1 ja 2 ning § 24 lõike lisakompetentsi avaliku sektori kestlikkusaruande 13 muutmiskäsud. Samuti on kontrolliks - kutseeksami avaliku õiguse eriosa, mis on täiendatud seletuskirja. olnud seni nõutav avaliku sektori vandeaudiitori kutse saamiseks. Jaatava vastuse korral tuleks lisada vastav kohustus ka avaliku sektori kestlikkusvandeaudiitorile ja lisada antud paragrahvi „avaliku sektori kestlikkusvandeaudiitori“ mõiste. Sel juhul vajaks täiendamist ka § 32 lg 10, § 65 lg 2 ja 3. Audiitorkogu nimetatut ei poolda, vaid soovitame vastavad vajalikud teadmised inkorporeerida kestlikkusvandeaudiitori kutsesse, kuna kestlikkusaruande audiitorkontrolli võivad tulevikus vajada ka mitmed avaliku sektori üksused. 43 Eelnõu § 2 punktid 9 ja 10: Arvestatud Eelnõus on korrigeeritud osaliselt AudS § 20 lg 2 punktis 12 AudS eelnõu § 20 lg 2 p-s 12 on õige viide punktile 11, olevat viidet. kuna p 1 tunnistatakse kehtetuks. Meie ettepanek on AudS § 20 lõike 2 punkti 1 jätta alles punkt 1, lisades kestlikkusvandeaudiitori kehtetuks tunnistamise tingib kutse taotlemise praktiseerimise kohustuse aja. asjaolu, et finants- ja kestlikkusavandeaudiitorile kohaldub erineva pikkusega praktiseerimise aeg, mis tuleb sätestada eraldi normides. Normi ühetaolise sõnastamise eesmärgil tunnistatakse kehtetuks punkt 1. 44 Eelnõu § 2 punktid 8, 11 ja 12: Arvestatud AudS eelnõu § 19, 21, 22: Tegemist on ulatuslike eraldiseisvate täiendavat analüüsi vajavate teemadega, mille osas saame esitada täiendavad ettepanekud pärast arutelu Audiitorkogu 27 kestlikkusaruandluse töörühmaga ja ühisarutelu ministeeriumi arvestusala tundvate töötajatega. Seoses kutseeksami programmis kavandatavate muudatustega ja vajalike rakendusaktide kehtestamisega, mis on eelnõu lisad 1, 6, 14, 15, 5, teeme ettepaneku eraldada need praegusest eelnõu menetlemise protsessist, kuna tegemist on ulatuslike eraldiseisvate täiendavat analüüsi vajavate teemadega, mis vajavad täiendavat aega. Eelkõige vajab eraldi mahukat analüüsi vajalik õigusaktide ring, mida tulevane audiitor peaks teadma, samuti mis ulatuses ta peaks nende õigusaktide nõudeid tundma. Samas leiame, et eelnõu protsessist kutseeksami programmi muudatustega seotud rakendusaktide eemaldamine ei kahjusta seaduse subjektide (sh eksamineeritavate) huve, kuna Audiitorkogu juhatuse, eksamikomisjoni ja Rahandusministeeriumi koostöö kutseeksami programmiga jätkub eelnõu menetlemisega paralleelselt ning selle jõustamine rahandusministri määrusega võtab menetluslikult vähem aega kui seaduseelnõu jõustumine, mistõttu prognoosi kohaselt valmivad nad mõlemad endiselt samaaegselt. 45 Eelnõu § 2 p 13: Arvestatud Eelnõus on muudetud AudS § 22 lg 2 punkti 3 sõnastust. Auds eelnõu § 22 lg 2 p 3 on õige termin Eesti finantsaruandluse standard. 46 Eelnõu § 2 p 21: Arvestatud Eelnõus on muudetud AudS § 32 kõike 41 sõnastust. Ilmselt on soovitud õigusnormis sätestada, et erinevat liiki vandeaudiitorite kutse äravõtmine otsustatakse teineteisest eraldi. Praegune normi sõnastus on selles osas ebaselge. Teeme ettepaneku parandada normi sõnastust. 47 Eelnõu § 2 p 24: Arvestatud Eelnõus on muudetud AudS § 42 lõiget 3. Teeme ettepaneku, et finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse samaaegsel omamisel peaks lisatäiendusõppest, mis on 40 akadeemilist tundi 3 aastase perioodi jooksul, moodustama Audiitorkogu korraldatav täiendusõpe vähemalt 40 protsenti (sarnaselt seni kehtinud proportsioonile) ehk 16 akadeemilist tundi. Ilma vastava nõudeta seaduses tekib meie hinnangul ebakõla Audiitorkogu valmisolekus korraldada jätkusuutlikult kestlikkusalast täiendusõpet 28 ning vandeaudiitorite motivatsioonis sellist õpet läbida, mis omakorda võib viia olukorrani, kus kestlikkusaruannete audiitorkontroll koondub väga väikese hulga audiitorettevõtjate poolt osutatavaks teenuseks. 48 Eelnõu § 2 p 26: Arvestatud Eelnõus on muudetud AudS § 46 lõike 3 punkti 31 ja Tuleviku perspektiivi ja standardite arvu silmas sätestatud selles nimetatud pidades teeme ettepaneku kasutada „rahvusvahelise standardi nimetus mitmuses. kestlikkuskindluse standardi“ puhul mitmuse vormi. 49 Eelnõu § 2 p 29: Osaliselt Eelnõus on AudS § 511 lõikest arvestatud 1 jäetud välja sõna „muu“ AudS eelnõu § 511 lg 1: Esimese lause osast tuleb ning selles märgitud standardi selguse huvides ära jätta sõna muu: „Kestlikkusaruande nimetus on kirjutatud audiitorkontroll on kindlustandev audiitorteenus, …“. mitmuses. Lisaks on pakutud sõnastuses õige viide § 46 lg 3 p 11. Teenust osutatakse kooskõlas rahvusvaheliste Kuna rahvusvahelised kestlikkuskindluse standarditega (mitmuse vorm, vt ka kestlikkuskindluse standardid meie ettepanek § 46 lg 3 p 31 kohta). ei ole raamatupidamise aastaaruande kontrollistandardid, sobituvad nad AudS § 46 lõike 3 loetelus paremini kindlustandvate teenuste standardite järgi, so punkti 31. 50 Eelnõu § 2 p 29: Arvestatud Eelnõus on muudetud Auds § 511 lõiget 2 ning lisatud viide AudS eelnõu § 511 lg 2: Kestlikkusaruande RPS § 24 lõikele 2. audiitorkontrolli objekt, sh kestlikkusinformatsiooni koosseis tuleks määratleda RPS-is nagu on määratletud raamatupidamise aastaaruanne (RPS § 15). See ei ole AudSi reguleerimisala. 51 Eelnõu § 2 p 29: Mittearvestatud Seletuskirjas juba sisaldub selgitus, millest nähtub, et AudS eelnõu § 511 lg 3: Soovitame seletuskirjas kuna esialgu rakendub selgitada, et piiratud kindlustunde puhul avaldatakse kestlikkusaruande kokkuvõte, põhjendatud kindlustunde puhul arvamus. audiitorkontrollile piiratud See peab olema lugejale arusaadav. Ainult seadust kindlustunnet andev lugedes ei ole antud standardite nõuetest tulenev asjaolu audiitorkontrolli kohustus, siis arusaadav ja jääb mulje, et audiitoril on võimalus sisaldub vandeaudiitori valida. Nimetatu kehtib ka § 54 lg 1 selgitamiseks. aruandes kokkuvõte. Kui Euroopa Komisjon otsustab, et kestlikkusaruande põhjendatud kindlustunnet andva audiitorkontrolli teostamine on võimalik ning 29 kehtestab vastavad standardid, siis tuleb kestlikkusaruande audiitorkontrolli vandeaudiitori aruandes avaldada arvamust. 52 Eelnõu § 2 punktid 31 ja 32: Mittearvestatud Nõus ettepaneku arutamisega. Ettepaneku sisust lähtuvalt Teeme ettepaneku tunnistada AudS § 54 lõiked 2 ja 3 toob see endaga kaasa kehtetuks. Auditi, ülevaatuse ja kestlikkusaruande vajaduse töötada välja audiitorkontrolli audiitorteenuse vandeaudiitori aruande vormide kehtestamise aruande vormid peavad vastama vastavatele uue protsessi, kuid arvestades kutsetegevuse standardite nõuetele. Puudub vajadus lg eelnõu ajakriitilisust on 2 kohaselt neid vorme rahandusministri poolt eraldi otstarbekas tegeleda sellega kinnitada. Vastavad vormid auditi ja ülevaatuse puhul AudSi järgmise muutmise ning tulevikus ka kestlikkusaruande puhul sisalduvad ja seaduseelnõu raames, millega peavad sisalduma ettevõtlusportaalis. Audiitorkogu on plaanis alustada 2024. esitab oma ettepanekud kestlikkusaruande, aasta detsembris. raamatupidamise aruande jt vajalike vandeaudiitori aruande vormide kohta ettevõtlusportaali haldajale nagu seda on seni tehtud kõikide kehtivate audiitorteenuste puhul. Nimetatust ja RPSs määratletud nõuetest tulenevalt puudub vajadus ja tuleb kehtetuks tunnistada lõige 3. Lisatud sätete välja jätmine vähendaks riigi halduskoormust. 53 Eelnõu § 2 p 34: Arvestatud Eelnõu § 55 lõikest 14 on osaliselt jäetud välja tekstiosa „või Lause lõpust tuleb eemaldada sõnad „või vandeaudiitoritega“. vandeaudiitoritega“ kuna kliendilepingu sõlmib audiitorettevõtja. Tuleb arvestada, et ka FIE-st Füüsilisest isikust ettevõtja on audiitorettevõtjad, kes on kehtiva AudSi kohaselt nii äriseadustiku kui ka AudSi Audiitorkogu liikmed, võivad audiitorteenuse mõttes ettevõtja ning ta võib osutamisel kliendilepinguid sõlmida. olla nii finants- kui ka Kestlikkusvandeaudiitorid võivad kliendilepingu kestlikkusavandeaudiitor. sõlmida ja audiitorteenust osutada vaid audiitorühingu Füüsilisest isikust ettevõtja kaudu. töövõttudest kestlikkusaruande audiitorkontrolli välistamine ei ole põhjendatud. 54 Eelnõu § 2 p 35: Arvestatud Eelnõus on muudetud AudS § 55 lõike 2 punkti 4 Nimetatud säte peaks kehtima vaid Eestis asuva muutmiskäsku. emaettevõtjaga kliendilepingu sõlmimisel, kus on oluline sisendi saamine audiitorkontrolli kohustusega konsolideeritava üksuse vandeaudiitorilt. Nimetatut peaks arvesse võtma õigusnormi sõnastamisel. 30 Meie ettepanek sõnastuse osas on järgmine: „audiitorkontrolli kohustusega konsolideeritava üksuse olemasolul konsolideeritava üksuse vandeaudiitori aruande allkirjastajas.“ 55 Eelnõu § 2 p 36: Arvestatud Eelnõus on muudetud AudS § 55 lõike 5 muutmiskäsku. Soovitame täpsustada sõnastust eristades selguse mõttes raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjaid. Meie ettepanek sõnastuse osas on järgmine: „Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruannet kontrolliv audiitorettevõtja on konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande audiitorettevõtja. Konsolideerimisgrupi kestlikkusaruannet kontrolliv audiitorettevõtja on konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande audiitorettevõtja.“ 56 Eelnõu § 2 p 37: Arvestatud Kestlikkusaruandluse osaliselt kontrollistandard ISAE (EE) Me ei toeta AudS paragrahvi 56 lõike 2 muutmist 3000 (muudetud) ei sätesta eelnõus sätestatud sõnastuses ega toeta täiendavate samas ulatuses nõudeid lõigete 22 ja 23 lisamist. Kehtiv AudS on kooskõlas konsolideerimisgrupi audiitori senise auditi direktiiviga konsolideerimisgrupi tööle nagu auditeerimise raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli osas, standardid, vaid jätavad sh on reguleeritud konsolideerimisgrupi audiitori vandeaudiitori otsustada kohustused seoses komponendi audiitori tööga. lähenemisviisi Audiitorettevõtja kohustused on olnud ja on jätkuvalt tõendusmaterjali kogumisel. reguleeritud läbi AudS’i kehtestatud standarditega, sh Kui Audiitorkogu muudab ISA 600 ja ISA 230. ISAE (EE) 3000 (muudetud) Eesti standardit asjakohaste Veelgi enam, hetkel eelnõus pakutud lõike 2 sõnastusest sätetega ja tulevast ISSA (EE) võib välja lugeda, et kui konsolideerimisgrupi 5000 standardit juhul, kui konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjalt ei ole tulevane kestlikkuskindluse võimalik kutsetegevuseks vajalikke dokumente saada, standard ISSA 5000 neid tuleb alati teha täiendav audiitorkontroll (st kas nõudeid samuti vajalikus finantsaruannete audit või ülevaatus), see aga ei ole ulatuses ei hakka käsitlema, direktiivi mõte. Lisaks on ebaselge, miks selline saab AudSi kõnealuseid täiendav kohustuslik audit või ülevaatus tuleb teha paragrahve muuta väiksemas konsolideerivas üksuses, mitte konsolideeritavas, kelle ulatuses. sisendandmeid on vaja kontrollida. Direktiiv kasutab sõnastust „Such measures shall, as appropriate, include carrying out additional statutory audit work, either directly or by outsourcing such tasks, in the relevant subsidiary“, mis on ISA 600 standardis palju laiemalt sisustatud. Meetmeid on mitmeid, nt teha auditi 31 protseduure ise („…carry out additional statutory audit work…“ tähendab täiendavaid auditiprotseduure, mitte audiitorkontrolli AudSi tähenduses) on üks võimalikest meetmetest. Antud näide toob selgelt välja, et ühe lausega ei ole võimalik seaduses sätestada kõiki printsiipe ja sätteid, mida sisaldab endast vastav 43- leheküljeline standard (mis käesoleval aastal veelgi täieneb). Nimetatud standardist ja teistest rahvusvahelistest standarditest lähtumine on vandeaudiitoritele AudS’ist tulenevalt kohustuslik. Eelpool kirjeldatud muudatus võib ka olla vastuolus rahvusvaheliste auditeerimise standardite nõuetega, mis reguleerivad vandeaudiitori aruande väljastamist olukordades, kui puuduvad võimalused otsustatud protseduure läbi viia. Samuti on ebaselge hetkel eelnõus sätestatud lõike 22 nõue: „Kui konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjal ei ole võimalik nimetatud kohustust täita, rakendab konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja konsolideeritavas üksuses täiendava audiitorkontrolli teostamiseks asjakohaseid meetmeid.“ Ebaõnnestunud sõnastusest võib välja lugeda justkui saaks audiitor määrata kohustusliku auditi või ülevaatuse, see aga meie õigusruumis võimalik ei ole ja see ei ole ka direktiivi mõte. Direktiivi kohaselt peab audiitorettevõtja teostama täiendavaid auditi protseduure (nagu eelpool selgitatud), ulatuses nagu näeb ette ISA 600. Muudetud direktiiv näeb ette uued reeglid grupiaudiitorile seoses uue kestlikkuse töövõtuga, sh olukordades, kus grupiaudiitor justkui sooviks tugineda komponendi audiitorite tööle kestlikkuse alal. Leiame, et antud direktiivi regulatsioon on osaliselt ebaõnnestunud. Võimalikud komponendiaudiitorid saaksid tulla kõne alla kahel juhul: komponent asub EL- is või komponent asub kolmandates riikides. Esimesel juhul kehtib komponentidele kestlikkusaruandluse koostamise vabastus, kui emaettevõte (mille audiitor on antud sätte reguleerimise subjektiks) koostab kestlikkusaruandluse. Sellisel juhul ei olegi komponendil kestlikkusvandeaudiitorit. Teisel juhul asuvad komponendid kolmandates riikides, kus puudub ESRS standardite kohase kestlikkusaruandluse koostamise kohustus, mistõttu ka sellistel ettevõtetel puudub kestlikkusaruandluse audiitor. 32 Nõuded saavad selgemaks, kui juurde vaadata kestlikkuskindluse standardit, mille kohaselt vastutab kogu konsolideeritud kestlikkuskindluse aruande auditi eest konsolideeritud aruande kestlikkusvandeaudiitor. Sh kehtestab standard kohustused kogu töö dokumentatsiooni osas, samuti reeglid olukordadeks, kui kestlikkusvandeaudiitor otsustab kaasata töövõttu abilisi või eksperte (samas või erinevas jurisdiktsioonis). Ülaltoodust tulenevalt teeme ettepaneku paragrahvi 56 täiendusi mitte lisada. Alternatiiviks, juhul kui seadusandja soovib lisaks standardile ka omalt poolt täiendavalt abiliste ja ekspertide töö kasutamist reguleerida, teeme ettepaneku paragrahvis muudatuste tegemist järgnevas sõnastuses (esitatud on paragrahvi terviktekst): „(1) Klient on kohustatud andma audiitorettevõtjale kogu vandeaudiitori kutsetegevuseks vajaliku info ja võimaluse tutvuda kõigi selleks kutsetegevuseks vajalike dokumentidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse raamatupidamise aastaaruannet kontrolliv audiitorettevõtja on kohustatud andma konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruannet kontrollivale audiitorettevõtjale kogu vandeaudiitori kutsetegevuseks vajaliku info ja võimaluse tutvuda kõigi selleks kutsetegevuseks vajalike dokumentidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse kestlikkusaruannet kontrolliv audiitorettevõtja on kohustatud andma konsolideerimisgrupi kestlikkusaruannet kontrollivale audiitorettevõtjale kogu vandeaudiitori kutsetegevuseks vajaliku info ja võimaluse tutvuda kõigi selleks kutsetegevuseks vajalike dokumentidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (21) Kui kolmanda riigi audiitorettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustust ei täida, teavitab konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja sellest järelevalvenõukogu. (3) Vandeaudiitori kutsetegevuseks vajalikest dokumentidest võib teha koopiaid, ärakirju või 33 väljavõtteid ja hankida selle kutsetegevusega seotud tõendusmaterjali muul viisil.“ Audiitorkogu on seisukohal, et kuna Eestis kehtivad rahvusvahelised auditeerimise standardid, on antud valdkonnad ja teemad nendega juba kaetud. EL riikides, kus rahvusvahelised auditeerimise standardid ei kehti, on direktiivi sätteid vaja eraldi kohalikku seadusesse üle tuua. Antud juhul oleks Eesti õigusruumis tegemist ülereguleerimisega. 57 Eelnõu § 2 p 41: Arvestatud Eelnõus on muudetud AudS § 592 muutmiskäsku. Avaliku huvi üksuse audiitorkontrolli erinõuded laienevad ka kestlikkusaruande audiitorkontrollile lähtudes auditidirektiivi artiklist 25d. Nimetatu pakutud sõnastuses ei sisaldu ja tuleb kindlasti lisada. Teeme ettepaneku pärast sõnu „raamatupidamise aastaaruannet“ lisada sõnad „ja kestlikkusearuannet“. 58 Eelnõu § 2 p 42: Arvestatud AudS § 60 lõiget 3 ei muudeta, osaliselt kuna eelnõus korrigeeriti Nimetatud säte peaks sätestama vastutust olukorras, kus AudS § 56 lõike 23 sõnastust konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande selliselt, et see hõlmab ka audiitorettevõtja erineb sama konsolideerimisgrupi direktiivis (EL) 2022/2464 kestlikkusaruande audiitorettevõtjast. sätestatud nõuded järelevalvele dokumentidele Meie ettepanek on sõnastada § 60 lg 3 järgnevalt: ligipääsu tagamiseks. „Konsolideerimisgrupis esitab konsolideerimisgrupi konsolideeriva üksuse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli dokumendid avalikku järelevalvet tegema õigustatud organile või isikule konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruannet kontrolliv audiitorettevõtja. Konsolideerimisgrupis esitab konsolideerimisgrupi konsolideeriva üksuse kestlikkusaruande audiitorkontrolli dokumendid avalikku järelevalvet tegema õigustatud organile või isikule konsolideerimisgrupi kestlikkusaruannet kontrolliv audiitorettevõtja.“ Kehtiv lõike 3 sõnastus on kooskõlas direktiivi artikliga 27. Direktiivi täiendus artikli 27a näol kasutab samu vorme ja konstruktsioone nagu seni kehtinud direktiivi artikkel 27, mistõttu puudub vajadus kestlikkusaruande audiitorkontrolli puhul õigusnormi teistsuguseks sõnastuseks. 34 59 Täpsustamist vajab seaduse koostaja koostatud Arvestatud Eelnõusse on lisatud AudS § rakendussäte, mille kohaselt võisid seaduse jõustumisel 171 lõike 3 muutmiskäsk. 8.03.2010 edaspidi tegutseda FIEdena vaid vandeaudiitorid, kes olid vandeaudiitorid seaduse jõustumisel, s.o. 8.03.2010. Koostaja tahe oli rakendussättes määratleda, et FIE tegevusluba antakse vaid § 171 lg.s 1 nimetatud vandeaudiitoritele, kellel oli vandeaudiitori kutse enne seaduse jõustamist; kes olid kantud vandeaudiitorite nimekirja ja kes sooritanud VKS testi. Nimetatud tingimuste olemasolul ja täitmisel pidid vandeaudiitorid seaduse jõustumisel vandeaudiitorite kutse saanutena kantama audiitortegevuse registrisse. Seega FIEde tegevusloa pidid saama ja väljakujunenud praktika kohaselt said ka vaid 8.03.2010 jõustunud AudSi alusel audiitortegevuse registrisse kantud vandeaudiitorid. Pärast registrisse kandmist andsid nimetatud vandeaudiitorid vande AudS § 171 lg 2 alusel. Kahjuks on § 171 lg 3 sõnastus, mis eelnimetatud põhimõtte pidi määratlema, ebaselge ja vajab seetõttu täpsemat määratlemist. Õigusnormi tõlgendamisel oleme lähtunud rakendussätte koostamise ajast, koostaja ja seadusandja tahtest ja normi eesmärgist ning normi rakendamise väljakujunenud praktikast. Teeme ettepaneku sõnastada § 171 lg 3 järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isikule, kelle kutsetegevus käesoleva seaduse jõustumisel ei ole distsiplinaarkaristusena peatatud ja kes on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse ja esitanud vastava avalduse järelevalvenõukogule, kohaldatakse käesolevas seaduses füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva audiitorettevõtja kohta sätestatut 2012. aasta 30. septembrini. Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isiku korral tähendab tegevusloa kehtivuse lõppemine, kehtetuks tunnistamine või peatamine käesolevas seaduses füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva audiitorettevõtja kohta sätestatu kohaldamise lõppemist. Kohaldamise lõppemisel taotletakse tegevusluba üldistel alustel (täiendus allpool) Variant I: lähtudes käesolevas seaduses audiitorühingule tegevusloa saamiseks ettenähtud nõuetest. Variant II: lähtudes käesoleva seaduse 5. peatükis audiitorühingule tegevusloa saamiseks kehtestatud nõuetest. 35 60 AudS § 65 lg 2 - vt meie kommentaarid § 4 kohta. Kui Mittearvestatud Avaliku sektori üksusele avaliku sektori üksusele teenust osutavale teenust osutavale kestlikkusvandeaudiitorile on ette nähtud täiendavad kestlikkusvandeaudiitorile ei nõuded, tuleb antud lõigus lisada kohustuse subjektina ole ette nähtud täiendavaid ka kestlikkusvandeaudiitor. nõudeid (vt ka Audiitorkogu kommentaari märkusele nr 42). 61 AudS § 81 lg 2 ja 3 - sama kommentaar ja ettepanek mis Mittearvestatud Avaliku sektori üksusele § 65 lg 2 kohta. teenust osutavale kestlikkusvandeaudiitorile ei ole ette nähtud täiendavaid nõudeid (vt ka Audiitorkogu kommentaari märkusele nr 42). 62 Eelnõu § 2 punktid 43 -53: Teadmiseks võetud Oleme eelmisel aastal teinud AudS § 91 ja 92 osas rahandusministrile ettepaneku audiitorkontrolli kohustuse piirmäärade tõstmiseks ja meil on hea meel, et meie ettepanekut on arvesse võetud. Leiame, et sellisel tasemel piirmäärad on sobivalt tasakaalus, ühelt poolt andes avalikkusele, omanikele ning riigile kindlust peamiste majandusnäitajate osas, kuid vältides liigset halduskoormust väiksemates ettevõtetes. Samas näeme, et ka tulevikus tuleb antud näitajaid operatiivselt kaasajastada ning majanduse ning hindade muutudes võib osutuda vajalikuks ka tulevikus piirmäärasid täiendavalt korrigeerida – majanduskasvu ja hinnatõusu korral neid tõstes, languse korral langetades. Selliste tulevaste korrigeerimiste korral on Audiitorkogu selge soovitus ennekõike alustada korrigeerimist auditi ja ülevaatuse vahelise piiri muutmisest, kuna see kujutab endast märksa suuremat koormushüpet nii audiitorile kui auditeeritavale. 63 Eelnõu § 2 p 47: Mittearvestatud Säte täidab aktsiaseltsi aktsionäride paljususe korral Me ei pea põhjendatuks aktsiaseltside auditi nende õiguste kaitsmise kohustusest vabastamist olenevalt aktsionäride arvust. eesmärki. Kuna kohustuslik Oleme sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. audit toob aktsiaseltsidele Täpsemad põhjendused on leitavad äriregistri kaasa täiendava seaduseelnõu lisa 4 p-s 153. halduskoormuse, siis tuleb https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/45b3 selle kohaldamisel lähtuda 5838-9623-4c33-b4b4-a7b644ee4c73/ariregistri- normi eesmärgist ja seadus proportsionaalsusest. On selge, et kuni kahe aktsionäriga aktsiaseltsides on 36 aktsionäridel suurem kokkuleppe saavutamise võimalus majandusaastaaruande audiitorkontrolli kindlustunde taseme üle otsustamisel arvestades kehtivaid kohustusliku auditi ja ülevaatuse kriteeriume. 64 Eelnõu § 2 punktid 48 ja 53: Mittearvestatud Piirmäärade üle otsustamisel tuleb kaaluda, kas kõigile Sihtasutuse audiitorkontrolli osas oleme arvamusel ja sihtrühmadele peaksid oleme ka varasemalt avaldanud arvamust, et kohalduma ühesugused sihtasutuste suhtes tuleks rakendada üldiseid piirmäärad või esinevad audiitorkontrolli kohustuse piirmäärasid, kuna meie asjaolud, mis toovad kaasa hinnangul ei ole sihtasutused oluliselt kõrgema vajaduse mõnele sihtrühmale riskitasemega majandusüksused kui ükskõik mis teises teistsuguste piirmäärade vormis moodustatud juriidilised isikud. Eelkõige kohaldamise. Sihtasutuste juhime tähelepanu sihtasutuste äärmiselt madalale osas, mille asutajaks on riik, audiitorkontrolli lävendile, aga ka sihtasutuste avalik-õiguslik juriidiline isik, audiitorkontrolli nõuetele võrreldes kohalik omavalitsus, erakond mittetulundusühingutega ja ka kohaliku omavalitsuse või äriühing, milles riigil on asutatud äriühingutega. Eelnõus on sihtasutuste vähemalt otsustusõigus audiitorkontrolli kohustuse lävendit küll oluliselt riigivaraseaduse tähenduses, tõstetud, kuid jääb ebaselgeks, miks soovitakse on asjakohane kohaldada sihtasutustele kehtestada rangemad audiitorkontrolli madalamat piirmäära ja nõuded võrreldes teiste juriidiliste isikutega, sh seeläbi enam kontrollida mittetulundusühingutega. järgmistel põhjustel: 1) esineb avalike ressursside kasutamise ja/või säilitamise aspekt; 2) väike ja keskmise suurusega sihtasutuste finantskompetents on üldjuhul madalam ning sisekontrollisüsteemid ei ole piisavalt tõhusad. Samas absoluutse auditi kohustuse panemine ei ole samuti põhjendatud ning seda ei ole kohaldatud ka ühelegi äriühingu liigile. Eelnõus nimetatud piirmäärade jõustumisel saab auditi kohustusest vabastuse 123 sihtasutust ning nende 37 müügitulu ja varade osakaal kõigi sihtasutuse müügitulu ja varade mahust moodustab vastavalt vaid 3 protsenti (müügitulu/tulu) ja 1 protsent (varad). Sihtasutuste, kes vabanevad kohustuslikust audiitorkontrollist, nõukogud saavad siiski vajadusel otsustada vabatahtlikult auditi või ülevaatuse läbiviimise. Audit ei ole mõeldud väga väikestele organisatsioonidele, sest nende finantsvõimekus, aga ka sisekontrollivõimekus on üldjuhul väiksem, mistõttu puudub vajadus neile auditi kui põhjalikuma kontrolli protseduure kohaldada. Kuna sihtasutuses on finantsriski / raha kuritarvitamise oht suur, esineb vajadus sätestada miinimumnõue (1 miljon eurot tulu/müügitulu/varad) ülevaatuse töövõtu osas ka erasektori asutatud sihtasutusele. Sihtasutuse kohustuslikuks organiks on juhatuse kõrval ka nõukogu, kes saab vajadusel otsustada ka suurema kindlustundega audiitorkontrolli üle. Sihtasutuse osas, mille asutajaks on riik, avalik- õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, esineb täiendav risk avaliku ressursi näol ning seetõttu on nende puhul (va sihtasustused, kelle müügitulu / tulu või varad on alla 1 miljoni euro) 38 põhjendatud sätestada kõnealune piirmäär õigusnormis ning seeläbi tagada ühelaadne lähenemine. Sihtasutused ja mittetulundusühingud erinevad asutamise eesmärgi poolest. Sihtasutus luuakse eelkõige varade valitsemiseks ja haldamiseks. Mittetulundusühing on aga isikute vabatahtlik ühendus, mille teenitud tulu võib kasutada ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Siiski on nimetatud organisatsioonide asutamise eesmärgid ajas muutunud: esineb ka äriühingule omast sihtasutuse tegevust (nt suured meditsiiniasutused) ning varade valitsemise eesmärgil asutatakse mittetulundusühinguid. See on kaasa toonud mitmeid mittetulundusühingule usaldatud varade kuritarvitamise juhtumeid. Kuna mittetulundusühingul puudub nõukogu, kes saaks vajadusel otsustada nt suurema kindlustundega audiitorkontrolli üle, ei saa sihtasutust ja mittetulundusühingut piirmäärade kohaldamise üle otsustamisel ühtemoodi kohelda. Ülevaatuse piirmäära tõstmine 15 000 eurolt 1miljoni euroni on protsentuaalselt märkimisväärselt suurem kui üldiste piirmäärade tõus. Samas oli eelmine piirmäär ebaproportsionaalselt madal 39 ega arvestanud asjas toimunud muudatusi sihtasutuse ressursside osas. Ülevaatuse kohustusega sihtasutused moodustasid 2022. aastal 35 protsenti audiitorkontrolli töövõttudest (kokku 149 töövõttu), samas nende müügitulu ja varade maht olid koondnäitjatest vastavalt neli ja kaks protsenti, mis ei ole proportsionaalne arvestades töövõttude mahtu. Üldiste piirmäärade kohaselt oleks vaid ühel sihtasutusel ülevaatuse audiitorkontrolli kohustus. Eelnõus sätestatud piirmäärade jõustumisel saab ülevaatuse kohustus olema 19 sihtasutusel ning nende müügitulu ja varade maht koondnäitajatesse on vastavalt kaks ja üks protsenti. Ühest miljonist kõrgemat piirmäära (näiteks 2 miljonit) ei ole põhjendatud kohaldada, kuna see oleks üsna samaväärne tavapärase ülevaatuse piirmääraga (kui on täidetud kaks tingimust kolmest järgmisest tingimusest: kaks miljonit eurot müügitulu / üks miljon vara / 24 töötajat). Väiksema piirmäära kaalumisel, käsitlesime kolme tasandit. Kuni poole miljoni euro müügituluga sihtasutused moodustavad küll kolmveerandi ülevaatuse kohustusega sihtasutustest, kuid nende müügitulu ja varade osakaal on madal. Üle poole miljoni euro müügitulu/vara piirmäär tooks kaasa pea samaväärse hulga täiendavaid sihtasutusi kui üle ühe miljoni, kuid nende tulu / 40 vara osakaal on vaid kuni viiendik kõigi sihtasutuste tuludest ja varadest. Ühe miljoni euro suuruse piirmääraga ülevaatuse kohustus hõlmaks varasemaga võrreldes vaid 14 protsenti sihtasutustest (19 sihtasutust), kelle müügitulu kokku moodustab 46 protsenti ning varad 62 protsenti. Sellised sihtasutuste müügitulu ja vara näitajad on proportsionaalsed ja piisavad arvestades eelnevalt kirjeldatud asjaolusid. 65 Eelnõu § 2 p 54: Arvestatud Eelnõus on korrigeeritud AudS § 941 sõnastust. Nimetatud säte jääb praeguses sõnastuses liialt deklaratiivseks. Selle vältimiseks soovitame täpsemalt viidata alusaktidele, milles määratletakse kohustuse tekke alused, sh kohustuse subjektide ring - kellele ja mis ajast alates see kohustus laieneb. Lisaks tekib küsimus, kas audiitorkontrolli kohustus kehtib ka vabatahtliku kestlikkusaruande koostamise korral? Nimetatud asjaolu peaks samuti normi sõnastusest selgelt ilmnema. 66 Kehtiva AudS § 95 lg 2 rakendamisel tekkis praktikas Mittearvestatud RPS-is on täpsustatud, et küsimus, kas konsolideeritud aruannete puhul tuleks kestlikkusaruande koostamise seda rakendada ka kohalike omavalitsuste puhul. Kuna kohustus kohaldub säte on üle võetud direktiivist 2013/34/EU, on meie äriühingust tänane Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud raamatupidamiskohustuslasel arusaam, et nõue kehtib vaid äriühingute puhul. e. Rakendamise küsimus tõusetus sellest, et analüüsides RPS-is sätestatud keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja ja konsolideerimisgrupi mõisteid ilmnes, et kuigi suurettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja mõiste hõlmab vaid äriühinguid, siis konsolideerimisgrupi puhul sellist piirangut ei ole. Tulenevalt seaduse eesmärgist on meie ettepanek täpsustada AudS § 95 lg-t 2 järgnevalt: „Audiitorettevõtja on kohustatud avaliku huvi üksuse ning raamatupidamise seaduse tähenduses keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja, keskmise suurusega 41 äriühingust konsolideerimisgrupi ja suure äriühingust konsolideerimisgrupi auditi tegemisel: /…/“ 67 Eelnõu § 2 p 55: Arvestatud Eelnõus on korrigeeritud AudS § 95 lõike 3 AudS § 95 lõikes 3 sätestatud muudatus, mis tuleneb muutmiskäsku ja RPS § 31 RPS muutmisest, peab sisaldama järgnevaid RPSi lõigete numeratsiooni. paragrahve ja lõikeid: § 24 lõiked 2–3 ja 6 ning § 31 lõikeid 4 ja 7–10. Sellest tulenevalt tuleb eelnõus juba nimetatud lõigetele lisada § 24 lg 6 ja § 31 lg 4, sest tegu on kestlikkusaruande kontrolli objektidega. RPS ei sisalda §-s 31 lõiget 11. Nimetatu tuleb RPS sättest eemaldada. 68 Eelnõu § 2 p 64: Osaliselt Seletuskirja on korrigeeritud arvestatud viitega direktiivi (EL) AudS § 124 lg 1 p 32: Seletuskirjast ilmneb, et 2006/43 art 38 lõike 3 punktile järelevalvenõukogu pädevus nimetatu osas – c, mille kohaselt on pädevatel kliendilepingu ülesütlemise vaidlustamine kohtus, asutustel või määratud tuleneb määruse 537/2014 art.st 27. Nimetatud artiklis asutustel (Eestis märgitud järelevalve pädevus laieneb vaid avaliku huvi Audiitorkogul) lubatud üksuste kohustusliku auditi puhul. Nimetatu õigusnormi esitada liikmesriigi kohtule sõnastuses ei kajastu. Lisaks jääb ebaselgeks, kas hagi vandeaudiitori järelevalvel üldse taoline pädevus olla saab. Tegemist tagasikutsumise osas, kui on ju võlaõigusliku suhtega avaliku huvi üksuse ja selleks on olemas mõjuvad audiitorettevõtja vahel. Soovitame nimetatud põhjused. õigusnormi seaduslikkust ja vajadust veelkord analüüsida ja sõnastada see selgemalt aluseks oleva õigusakti nõudeid arvestades. 69 Eelnõu § 2 p 65: Arvestatud Eelnõus on AudS § 137 lõike 6 punkti 31 täiendatud sõnaga Auditidirektiivi artikkel 29 lg 1 p-st 5 tulenevalt peaks „kohustusliku“. Audit ja nimetatud pädevus kehtima ainult kohustusliku auditi kestlikkusaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli korral. audiitorkontroll ei hõlma ülevaatust, mis aga on ka osa kohustuslikust audiitorkontrollist. 70 Eelnõu § 1 punkt 5: Arvestatud Seletuskirja täiendatud. Sättes osaliselt säilitatakse olemasolev RPS § 141 lg 3: Kui sättes on „lõpparuande“ all redaktsioon, mis seondub mõeldud likvideerimismenetluse lõpus koostatavat RPS § 26 kasutatud aruannet, tuleks terminoloogiat ühtlustada ja kasutada terminoloogiaga ja äriregistri terminit „likvideerimise seaduse § 94 sätestatuga. lõpparuanne“ nagu on sätestatud äriseadustikus (Vt Selles osas seaduse näiteks ÄS § 118 lg 5, § 122 lg 1, redaktsioon ei muutu. § 215, § 378, § 379. 71 Eelnõu § 1 p 9: Arvestatud Eelnõus on korrigeeritud RPS § 24 lõiget 3. 42 RPS § 24 lg 3: Teeme ettepaneku, et ka VKE-d võivad vabatahtlikult rakendada Euroopa kestlikkusaruandluse standardit, st et ESRS vabatahtlik rakendamine oleks VKE-dele seaduses lubatud. Eelnõu sõnastuse kohaselt peavad VKEd rakendama igal juhul vaid Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardit. 72 Eelnõu § 1 p 10: Arvestatud Nõustume, et vandeaudiitori osaliselt aruanne ei ole majandusaasta RPS § 25 lg 2: Eelnõus pakutud sõnastusest on võimalik aruande osa. Viidatud säte välja lugeda, et koos majandusaasta aruandega täpsustab RPS-i ja kinnitatakse ning allkirjastatakse ka vandeaudiitori äriseadustiku vahelist aruanne. Vandeaudiitori aruanne ei ole majandusaasta tööjaotust. Kui RPSis aruande osa (vt RPS § 14 lg 1). Parem sõnastus on: sätestatakse reeglid (2) Majandusaasta aruanne koos muude kohalduvate majandusaasta aruande dokumentidega kinnitatakse, allkirjastatakse ja koostamise kohta, siis reeglid esitatakse koos vandeaudiitori aruandega äriregistrile selle edasise menetlemise ja äriseadustikus ning selle alusel kehtestatud valdkonna äriregistrile esitamise kohta eest vastutava ministri määruses kehtestatud korras. (koos kõikide muude kohalduvate dokumentidega, sh vandeaudiitori aruanne) sätestab äriseadustik. 73 Eelnõu § 1 punkt 10: Mittearvestatud RPS § 25 lõigetes 2 ja 3 kasutatud terminoloogia on RPS § 25 lõiked 2 ja 3: Pakutud eelnõu sõnastus on kooskõlas äriseadustikuga. mitmeti mõistetav ning need lõiked peaks ühtlustama Nõustume, et majandusaasta äriseadustiku vastavate sätetega, sh pidades silmas aruande koostab ja kiidab terminoloogiat/sõnavara, mille kohaselt juhatuse heaks tegevjuhtkond (RPS § tegevused aruandega on heakskiitmine ja omanike 25) ning kinnitab üldkoosolek tegevused seoses aruandega on kinnitamine. (ÄS § 179, § 334). Lõikes 2 Soovitame vältida sõnade kinnitamine ja heakskiitmine on märgitud, et tegevjuhtkond kasutamist muudes kontekstides kui ainult eespool kinnitab majandusaasta nimetatud. aruandes esitatud andmete õigsust, mitte majandusaasta aruannet ennast. 74 Eelnõu § 1 punkt 10: Arvestatud Eelnõus on muudetud RPS § 25 lõiget 4 ja seletuskirja on RPS § 25 lg 4: Seletuskirja kohaselt on sätte eesmärk lisatud sellekohane selgitus. loobuda juhatuse e-allkirja nõudest kui majandusaasta Antud sättes viidatud aruanne esitatakse e-äriregistri kaudu ning samuti lihtsustatud majandusaasta loobuda soovi korral allkirjastatud digikonteineri aruande esitamise võimalus süsteemisisesest tekkimisest ja säilitamisest. Juhime on mõeldud eelkõige tähelepanu, et audiitoril on endiselt audiitori aruande väiksematele raamatu- allkirjastamise kohustus ja seega digikonteineritest pidamiskohustuslastele, kel täielikult loobuda e-äriregistris ei ole võimalik. Kui puudub otsene vajadus audiitoritel säilib e-äriregistris aruande allkirjastamise digikonteineri kasutamiseks. 43 kohustus, peab juhtkonnal samuti säilima kohustus e- Endiselt säilib ka võimalus äriregistris majandusaasta aruande esitamisel e-allkirja majandusaasta aruande andes võtta vastutus selle eest, et esitatud digiallkirjastamiseks majandusaasta aruande versioon on see, mille juhatus äriregistris (näiteks on heaks kiitnud. Praegu kehtiv lahendus on auditeeritavate aruannete ökonoomne, sest rahuldab kaht vajalikku aspekti puhul). korraga: vähemalt üks esindusõigusega juhatuse liige võtab e-allkirja andes vastutuse, et nii audiitorile kontrolliks kui äriregistrile esitatakse sama aruanne, mille juhatus on heaks kiitnud ja teiseks saavad audiitorid tänu allkirjastatud digikonteineri terviklikkusele kindluse, et seda aruannet ei ole kuidagi peale audiitorkontrolli ega audiitori aruande väljastamist muudetud. Kui aruande esitajalt võetakse kohustus ja ka võimalus esitada majandusaasta aruanne süsteemis, mis samaaegselt „lukustab“ ja lubab ka esindusõigusega juhatuse liikmel e-allkirjastada juhatuse poolt heakskiidetud majandusaasta aruande, suureneb audiitorite halduskoormus lisaprotseduuride näol veendumaks, et audiitorkontrolli minev aruanne on see sama, mille juhtkond on heaks kiitnud. See lisanduv halduskoormus väljendub tulevikus audiitorteenuse hinnas. Lisaks puudub audiitoritel informatsioon, kuidas uus süsteem tagab selle, et oleks välistatud majandusaasta aruande muutmine peale audiitorkontrolli ning ilma selles veendumata ei saa audiitorid oma aruannet väljastada. Täiendavate protseduuride maht võib olla määramatult suur, muuhulgas seetõttu, et ka e-äriregistri süsteem uueneb ajas. Muudatuse tagajärjel võib seega tekkida olukord, et audiitorid ei saa esitada oma aruannet muul viisil kui e- äriregistri väliselt, kasutades olemasolevat e- allkirjastatud digikonteinerite süsteemi. 75 RPS § 31 lõike 2 punkt 9: Mittearvestatud Märkus on mõistetav. Nimetatud ettepanek on Oleme ka varasemalt kommenteerinud, et võrreldes § lahendamisel teise 31 lg 2 punkti 9 § 24 lg 8 punktiga 5 on ebaselge, miks ettevalmistamisel oleva RPS on finantsarvud kahes erinevas kohas mainitud ja kas muutmise seaduseelnõuga (e- ehk soovitakse, et esitatakse nii konsolideeritud arved). näitajate kui mittekonsolideeritud näitajate suhtarvud. Viimati mainitu tekitaks rahvusvaheliselt erandliku olukorra (Audiitorkogu pole teadlik sellisest praktikast teistes riikides) ning tarbetu halduskoormuse. Seadus peab selgelt reguleerima, et suhtarvud esitatakse konsolideeritud näitajate kohta, mitte kuidagi § 24 lg 8 punktis 5 nõudele "lisaks“. 44 Oleme hea meelega nõus oma ettepanekuid selgitama ja osalema ka edaspidi audiitorkontrolliga seotud nõuete arutelu(de)s, et audiitorteenuse osutamise nõuded oleksid vajalikud, proportsionaalsed ja arusaadavad nii üldsusele kui ka audiitoritele ja audiitorettevõtjatele ning nõuetekohane audiitorteenus praktikas teostatav. PriceWaterhouseCoopers AS 76 Eelnõu § 1 punkt 9: Arvestatud Eelnõus on korrigeeritud RPS § 24 lõiget 4 (vt kommentaari RPS § 24 lg 4 – direktiivi 2013/34/EL art 19a ja 29a lg Raamatupidamise Toimkonna 9 ütlevad selgelt, et aruande koostamise kohustusest märkusele nr 20). saavad vabastatud ka mitte-börsi suurettevõtjad. Antud seadus aga ei ütle, et mitte-börsi suurettevõtjad võiksid konsolideerimise erandit kasutada. Kas tegemist võib olla veaga? See mõjutaks väga paljude ettevõtete tänast arusaama ja konsolideerimise vabastust mitmetel ettevõtetel ei eksisteeri. Kui Rahandusministeerium on seda teadlikult teinud (ehk kui tegu ei ole veaga), siis on kindlasti vaja lisaselgitusi, miks nähakse vajadust ettevõtlusvabadust intensiivsemalt riivata kui direktiiv seda ette näeb. 77 Eelnõu § 1 punkt 10: Arvestatud Eelnõus on RPS § 25 lõikesse 1 on lisatud täpsustus, mille RPS § 25 lg 1 osundatud delegeeritud määruses (mis on kohaselt peab RPS § 24 otsekohalduv) (ja mida on tegelikult muudetud ja lõigetes 2 ja 4 nimetatud kehtiva õigusakti number on 2019/815) on kohustus (art kestlikkusaruande koostaja 4) ainult finantsaruanne märgistada. Art 5 ütleb, et võib märgistama oma märgistada ka muid majandusaasta aruande osasid. kestlikkusaruande, sealhulgas Kohustus kestlikkusaruanne märgistada tuleneb määruse (EL) 2020/852 artikli direktiiv 2013/34/EL artiklist 29d, mille peab Eesti 8 kohaselt avalikustatava õigusesse üle võtma. Praegusest eelnõust ei tule välja, teabe, kooskõlas delegeeritud et kohustus kestlikkusaruanne märgistada oleks üle määruses (EL) 2019/815 võetud. Praegu on sees ainult viide delegeeritud täpsustatud elektroonilise määruse nõuete järgimisele, aga selles määruses ei ole aruandlusvorminguga. kestlikkusaruande märgistamine kohustuslik. 78 Eelnõu § 2 punkt 3: Arvestatud Eelnõus on muudetud AudS § osaliselt 3 lg 2 sõnastust. Kuna ka Auds § 3 lg 2 – teen ettepaneku kasutada sarnast kestlikkusinformatsioon ei sõnastust nagu rahandusinformatsiooni puhul ehk lisada taga direktiiviga (EL) „kestlikkusinformatsioon“, sest audiitor auditeerib ka 2022/2464 kooskõla, siis on muid ESG aspekte, mitte ainult aruannet ennast. muudetud mõistet „kestlikkusvandeaudiitor“ tervikuna. 45 79 Eelnõu § 2 punkt 12: Arvestatud Kestlikkusarvestus on defineeritud läbi AudS § 22 AudS eelnõu § 2 punkt 12 – kas mõistel lõikesse 2 lisatavate punktide „kestlikkusarvestus“ on kusagil selgitus või 19-22 teemade ning nende definitsioon olemas? Kas oleks võimalik see detailiseerimise defineerida? eksamiprogrammis. Eelnõu seletuskirjas (§ 19 lõike 1 selgitusena) on selgitatud, et kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa sooritamisega kontrollitakse, kas eksaminandil on vajalikul tasemel teoreetilised teadmised valdkondades, mis on olulised kestlikkusaruande kontrollimiseks ning kas ta on suuteline neid teadmisi praktikas rakendama. Selguse huvides on seletuskirja lisatud kestlikkusarvestuse sisu täiendav selgitus. 80 Eelnõu § 2 p 14: Selgitatud AudS § 22 lõike 2 punktides 19-22 nimetatud teemad (välja AudS eelnõu § 22 lg 2 punkt 20 – Kas need mõisted on arvatud punktis 21 nimetatud kusagil defineeritud? Kas oleks võimalik need teema) on direktiivist (EL) defineerida, kuna need mõisted ise pole piisavalt 2022/2464 üle võetud selged? mõisted, mida on eelnõus sisustatud läbi eksamiprogrammi. Kestlikkusanalüüsi sisu on selgitatud seletuskirjas. Kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetluste sisu on selgitatud seaduseelnõu seletuskirja AudS § 22 lõigete 1 ja 2 selgituste juures. Seletuskirjas esitatud selgitus tuleneb direktiivi (EL) 2022/2464 selgitusmärkusest nr 31. Seletuskirja on täiendatud mõiste „keskkonnaõigus“ sisuga. 46 81 Eelnõu § 2 p 20: Arvestatud Eelnõus on AudS § 301 lõikes osaliselt 11 on jäetud välja tekstiosa Kas oleks võimalik täpsustada mis aruandest käib jutt „raamatupidamise (konsolideeritud aruande audiitorkontrolli aruanne)? aastaaruande, kestlikkusaruande ja konsolideeritud aruannete“, kuna olenemata asjaolust millise aruandega on tegemist, on selle audiitorkontrolli aruanne sättes kirjeldatud olukorras tühine. 82 Eelnõu § 2 punkt 26: Mittearvestatud AudS § 46 lõikes 3 esitatud loetelus on kõikide standardite AudS eelnõu § 46 lg 3 p 31 – palun täpsustada mis nimetused märgitud samast standardist täpsemalt juttu on? põhimõttest lähtuvalt, st ei sisalda standardite spetsiifilisi nimetusi, kuna need võivad muutuda. Eelnõu seletuskirjas on toodud välja loetelusse lisatava standardi hetkel kehtiv nimetus. 83 Eelnõu § 2 p 54: Mittearvestatud Osundatud sättega reguleeritakse AudS eelnõu § 941 – mis on kestlikkusaruande ja raamatupidamise seaduse § 24 konsolideeritud kestlikkusaruande vahe? Tuleks lõikes 2 ja § 31 lõikes 4 täpsemalt selgitada, et kahte korraga ei esine. St nt sätestatud isikute „Kestlikkusaruande või konsolideeritud kestlikkusaruande ja kestlikkusaruande…“ konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustust. Nimetatud isikute hulgas on neid, kellele kohaldub kestlikkusaruande koostamise kohustus ja ka neid, kellele kohaldub konsolideeritud kestlikkusaruande koostamise kohustus. Sidesõna „ja“ asendamine sidesõnaga „või“ ei ole põhjendatud, kuna audiitorkontrolli kohustus kehtestatakse mõlemale aruandele. Sidesõna „ja“ ei tähenda, et isikute ringis oleks neid, kes peavad tegema 47 mõlemaid aruandeid. RPS sätestab millise aruande koostamise kohustus on isikul. 84 Eelnõu § 2 punkt 71: Arvestatud Vastavustabelit on täiendatud. Palun lisada AudS § 1853 viide vastavustabelisse. Finantsinspektsioon 85 Eelnõu § 1 punkt 3: Arvestatud Seletuskirja on täiendatud tulu ja müügitulu mõistete Eelnõu § 1 punkt 3 määratleb ettevõtjate kategooriad kasutamise osas. Samuti on läbi näitajate: varad, tulu ja keskmine töötajate arv direktiiviga (EL) 2022/2464 aruandeaasta jooksul. Ettevõtjate kategooriad on vastavuse tagamiseks lisatud direktiivi 2013/34/EL (edaspidi Raamatupidamise säte, mis lubab äriühingust direktiiv) artiklis 3 defineeritud läbi kolme näitaja: raamatupidamiskohustuslastel bilansimaht, netokäive ja keskmine töötajate arv lähtuda suuruskategooria aruandeaasta jooksul. Netokäive on defineeritud määratlemisel tulu asemel ka Raamatupidamise direktiivi artikli 1 lõikes 2. Tulu on müügitulust (vt ka defineeritud raamatupidamise seaduses (edaspidi RPS) kommentaari ning tuleb arvestada, et tulu mõiste on laiem, kui Raamatupidamise Toimkonna netokäive (hõlmates ka nt finantstulu). Direktiivi (EL) märkusele nr 18). 2022/2464 (edaspidi CSRD) ülevõtmise vastavustabelis on „netokäibe“ mõiste ülevõtmise kohta tehtud Kuna defineerimine läbi kommentaar, et mõiste „netokäive“ sisaldub RPS § 3 „tulu“ on selgem ning punktis 4 sätestatud mõistes „tulu”. Pöörame välistab võimalused erinevate tähelepanu, et ettevõtjate kategooriate defineerimine direktiivides viidatud läbi mõiste „tulu“ ei ole kooskõlas Raamatupidamise keerukate tululiikide vahele direktiiviga. Raamatupidamise direktiivi netokäibe jäävate uute hübriidsete mõistes on esitatud sisuliselt neli erinevat netokäibe tululiikide kasutusele mõistet - nn tavaettevõtja netokäive ja erisused: võtmiseks ja seeläbi reeglite kindlustusandjate, krediidiasutuste ja kolmandate hägustamiseks, siis märkuse riikide ettevõtjate netokäive. Sealjuures selle osaga ei ole arvestatud. kindlustusandjate ja krediidiandjate netokäibe definitsioon on väga spetsiifiline. Kindlustusandjate raamatupidamise direktiivi 91/674/EMÜ artiklis 35 on defineeritud kindlustusmaksete kogusumma (ingl gross written premiums) ja krediidiasutuste netokäive koosneb direktiivi 86/635/EMÜ järgi järgmistest artiklitest: saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud, tulud väärtpaberitelt, saadaolev komisjonitasu, puhaskasum finantstehingutest ja muud äritulud. Seega ei saa Eelnõus toodud mõistet „tulu“ eespool esitatud netokäibe definitsioonidega võrdsustada. Selleks, et kestlikkusaruandluse koostamise kohustus oleks üheselt arusaadav, on väga oluline mõistete korrektne käsitlus. Defineerimine läbi „tulu“ jätab liigselt 48 tõlgendamisvõimalusi. Kindlustusandjate ja krediidiasutuste puhul tuleks viidata vastavatele direktiividele. Lisaks märgime, et suurettevõtja, kes ei ole avaliku huvi üksus, võib RPS § 17 järgi juhinduda finantsaruarvestuse korraldamisel ning finantsaruannete koostamisel ja esitamisel ka Eesti finantsaruandluse standardist (EFS). Raamatupidamise direktiiv ei sätesta kas sel juhul mõiste „netokäive“ defineerimine on lubatud EFS-i järgi, nii nagu selgelt on öeldud kolmandate riikide ettevõtjate puhul. Teeme ettepaneku defineerida ettevõtjate kategooriad kooskõlas Raamatupidamise direktiiviga, kasutades direktiivis esitatud netokäibe mõiste sisu ja määratledes erisused krediidiasutuste ja kindlustusandjate vastavate näitajate kohta 86 Eelnõu § 1 punkt 4: Arvestatud Eelnõu RPS-i osas on asendatud läbivalt termin RPS § 13 lõikes 2 asendatakse sõnad „majandusaasta „bilansipäev“ terminiga alguskuupäeva“ sõnaga „bilansipäeva“. Selle „aruandekuupäev“. RPS § 13 muudatusega tehakse kaks sisulist muudatust. Esiteks, lõikes 2 on tekstiosa ei viidata enam majandusaastale, kui aruandeperioodile, „majandusaasta seega bilansipäev võib olla seostatav suvalise alguskuupäeva muutmisel“ aruandeperioodiga või seisuga, kuna bilansipäev ei ole asendatud laiema sõnastusega mõistena määratletud. Teisalt, alguskuupäev „majandusaasta muutmisel“ asendatakse bilansipäevaga, mis on teadaolevalt (vt ka kommentaari aruandeperioodi lõppkuupäev. Kirjeldatu võib tekitada Raamatupidamise Toimkonna probleemi koosmõjus äriseadustikuga (edaspidi ÄS), märkusele nr 17 ja sest ÄS-i kohaselt kantakse äriregistrisse majandusaasta Raamatupidajate Kogu algus ja lõpp (aktsiaseltsi kohta nt ÄS § 251), mitte märkusele nr 26). bilansipäev. Praegu on RPS ja ÄS kooskõlas, uue sõnastusega enam ei oleks. Teeme ettepaneku määratleda Eelnõus mõiste bilansipäev ja täpsustada RPS § 13 lõikes 2, et tegemist on majandusaasta bilansipäevaga. 87 Eelnõu § 1 punkt 9: Arvestatud Eelnõus on muudetud RPS § osaliselt 24 lõiget 3 ja lisatud täpsustus RPS § 24 lõige 3: CSRD ülevõtmise vastavustabeli § 62 lõikesse 21. kohaselt on Raamatupidamise direktiivi artikli 19a lõige 6 ülevõetud RPS § 24 lõikega 3. Meie hinnangul ei Samuti on eelnõus muudetud sisalda RPS § 24 lõige 3 Raamatupidamise direktiivis RPS § 24 lõiget 4. sätestatud erandit, mille kohaselt Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardist võivad lähtuda ka Eelnõus ei muudetud RPS § määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 24 lõike 5 punkti 3. Direktiivi määratletud väikesed ja mittekeerukad (EL) 2022/2464 artikli 19a finantsinstitutsioonid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu punkti 9 alapunkti ii kohaselt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 2 määratletud peab vabastatud tütarettevõtja 49 emaettevõtja riske kindlustavad tütarettevõtjad ning tegevusaruandes olema kõnealuse direktiivi artikli 13 punktis 5 määratletud avaldatud veebilingid emaettevõtja riske edasi kindlustavad tütarettevõtjad. emaettevõtja konsolideeritud Raamatupidamise direktiivi kohaselt nimetatud tegevusaruandele või, kui see ettevõtjad võivad Euroopa VKE kestlikkusaruandluse on kohaldatav, emaettevõtja standardist lähtuda ka siis kui neid saab määratleda konsolideeritud suurettevõtjateks. Palume täiendada eelnõu nimetatud kestlikkusaruandele. Kuna erandiga. RPS § 24 lõike 5 punktis 3 käsitletakse justnimelt RPS § 24 lõige 4: Palume üle kontrollida, kas kestlikkusaruande Raamatupidamise direktiivi artikli 19a lõiked 9 ja 10 on koostamisest vabastamist korrektselt üle võetud. Raamatupidamise direktiivi (mitte tegevusaruande artikli 19a lõikes 9 sätestatakse millistel tingimustel koostamisest vabastamist) ja saab ettevõtja, kes on ühtlasi tütarettevõtja, vabastada kestlikkusaruannet ei ole kestlikkusaruande koostamisest. Sama artikli lõikes 10 võimalik koostada ilma on sätestatud, et erandit kohaldatakse ka avaliku huvi tegevusaruandeta (mille osa ta üksuse suhtes, kelle suhtes kohaldatakse on), on eelnõus kasutatud kestlikkusaruande koostamise nõudeid, välja arvatud lühemat aga samaväärset suurettevõtjad, kes on avaliku huvi üksused. Seega väljendit kestlikkusaruande koostamisest on tingimuste täitmisel „kestlikkusaruandluse vabastatud ka suurettevõtja, kes ei ole avaliku huvi veebilehe aadress“. üksus. Täiendavalt märgime, et Eelnõus on vabastuse tingimuseks mh märgitud, et kestlikkusaruande koostamisest on vabastatud ettevõtja, mille Eelnõus ei muudetud RPS § konsolideeriv üksus on kohustatud koostama ja 24 lõike 7 punkti 5 sõnastust, avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud kuna kestlikkusaruanne on kestlikkusaruande. Vastavalt raamatupidamise tegevusaruande osa ning direktiivi artikli 29a lõikele 1 on konsolideeritud märkusega arvestamine looks kestlikkusaruande kohustatud koostama vaid suure loogilise vastuolu, st kontserni emaettevõtjad. Raamatupidamise direktiivi tegevusaruandes tuleks artikli 19a lõikes 9 on sätestatud, et kestlikkusaruande kajastada asjaolusid, mis ei koostamisest on vabastatud ettevõtja, kui selline kajastu tegevusaruandes. ettevõtja ja tema tütarettevõtjad on lisatud emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse, mis on koostatud vastavalt artiklitele 29 ja 29a. Meie hinnangul ei sätesta Raamatupidamise direktiiv tingimust, et emaettevõtja peab artiklite 29 ja 29a kohaselt olema kohustatud konsolideeritud tegevusaruannet koostama ning vabastust saab kohaldada ka siis kui emaettevõtja vabatahtlikult koostab konsolideeritud aruande, mis vastab artiklite 29 ja 29a nõuetele. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta RPS § 24 lõike 4 sõnastust järgmiselt: „(4) Kestlikkusaruande koostamise kohustusest on vabastatud VKE ja suurettevõtja, kes ei ole avaliku huvi üksus, kui on täidetud järgmised tingimused: 50 1) ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille konsolideeriv üksus koostab ja avalikustab konsolideerimisgrupi auditeeritud kestlikkusaruande vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile või Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile; 2) ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille konsolideeriv üksus on kolmandas riigis asutatud ettevõtja, kes koostab ja avalikustab konsolideeritud kestlikkusaruande vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile või Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile või nende kestlikkusaruandluse standarditega samaväärsel viisil, nagu on kindlaks määratud kooskõlas kestlikkusaruandluse standardite samaväärsust käsitleva rakendusaktiga, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt.“ RPS § 24 lõige 5: Kõnealuse lõike kohaselt avaldab kestlikkusaruande koostamisest vabastatud raamatupidamiskohustuslane oma tegevusaruandes mh konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande veebilehe aadressi. Sõnastus „avalikustada kestlikkusaruande veebilehe aadress“ on eksitav, kuna eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt (RPS § 24 lõige 2) kestlikkusaruanne esitatakse tegevusaruande eraldiseisva alajaotisena ehk majandusaasta aruande koosseisus. Seega kestlikkusaruandel ei saa olla eraldiseisvat veebilehe aadressi. RPS § 24 lõike 7 punkt 5: Juhime tähelepanu, et ka kestlikkusaruande koostamise perioodil võib esineda olulisi sündmusi, mis ei kajastu kestlikkusaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. Teeme ettepaneku sõnastada RPS § 24 lõike 7 punkt 5 järgmiselt: „5) majandusaasta aruande koostamise perioodil toimunud olulistest sündmustest, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes või kestlikkusaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.“ 88 Eelnõu § 1 punkt 10: Arvestatud Eelnõus on täpsustatud RPS § osaliselt 25 lõiget 1. RPS § 14 lõike 1 RPS § 25 lõige 1: RPS § 25 lõike 1 teise lause kohaselt ja ÄS § 179 kohaselt on peavad oma majandusaasta aruande koostama ESEF majandusaasta aruanne üks formaadis ja järgides taksonoomiamäärust kõik terviklik dokument, mis äriühingutest suurettevõtjad ja neile lisaks avaliku huvi koosneb raamatupidamise 51 üksused. Siinkohal juhime tähelepanu, et ESEF aastaaruandest ja määruses kehtestatud nõue, mille kohaselt tegevusaruandest. Kestlikkus- majandusaasta aruanne koostatakse ESEF formaadis aruanne on selle koosseisus ehk XHTML-vormingus, on kohaldatav vaid omakorda tegevusaruande börsiettevõtjate majandusaasta aruannetele, mis osaks. Direktiivi art 29d koostatakse kooskõlas IFRS-idega nagu need on vastu kehtestab XHTML vormingu võetud EL poolt, seejuures põhineb ESEF taksonoomia ja märgistamise nõude vaid IFRS taksonoomial. Raamatupidamise direktiivi artikli tegevusaruandele. Kuid kuna 29d kohaselt on ESEF formaat kohustuslik vaid ühe dokumendi koostamine kestlikkusaruandele, mitte majandusaasta aruandele kahes eri failivormingus tervikuna. Leiame, et RPS § 25 lõikes 1 sätestatud ESEF korraga ei oleks praktikas nõude täitmine oleks väga keeruline ettevõtjatele, kes töökõlbulik lahendus, siis on rakendavad Eesti finantsaruandluse standardit, kuna RPS § 25 lõikes 1 lähtutud ESEF määruse nõuded märgistuskeele ja taksonoomia majandusaasta aruandest kui osas eeldavad IFRS nõuetele vastavat aruannet. RPS § tervikust. Praktikas tähendab 25 lõike 1 teise lause kohaselt tekib kõigil äriühingust kõnealune muudatus seda, et suurettevõtjatel kohustus koostada raamatupidamise kui kehtiva seaduse kohaselt aastaaruanne kooskõlas IFRS-idega nagu need on vastu on noteeritud ettevõtetel võetud EL poolt. Juhul, kui eesmärk on kõikidele kohustus esitada XHTML äriühingust suurettevõtjatele kehtestada kohustus vormingus aastaaruanne vaid koostada raamatupidamise aastaaruanne kooskõlas börsile, siis eelnõu kohaselt IFRS-idega nagu need on vastu võetud EL poolt, oleks peab seda samas vormingus asjakohane see nõue kehtestada selgesõnaliselt RPS §-s saama esitada ka äriregistrile 17. Palume ESEF formaadis aruande koostamise (vt ka kommentaari nõuded viia vastavusse Raamatupidamise direktiivi PriceWaterhouseCoopers AS artikliga 29d. märkusele nr 77). 89 Eelnõu § 1 punkt 14: Arvestatud Eelnõus on RPS § 2 lõikesse 6 lisatud säte, mis lubab Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse RPS § 31 lõigetega äriühingust 7-10. Juhime tähelepanu, et lõigetes 9 ja 10 on ettevõtja raamatupidamiskohustuslasel suuruse määratlemisel kasutatud näitajat „müügitulu“, suuruskategooria samas Eelnõu § 1 punktis 3 on ettevõtjate määratlemisel määratlemisel (RPS § 3 kasutatud näitajat „tulu“. Teeme ettepaneku mõisted punktides 14-17 sätestatud ühtlustada. Samuti juhime tähelepanu, et avaliku huvi nõuete järgimisel) lähtuda üksusteks on muuhulgas krediidiasutus ja aruandeaasta tulu asemel kindlustusandja, kelle müügitulu mõiste vajab seaduses müügitulust (vt ka määratlemist. kommentaare Finantsinspektsiooni märkusele nr 85 ja Raamatupidamise Toimkonna märkusele nr 18). 90 Eelnõu § 2 punkt 3: Mittearvestatud Audiitorteenuse osutamise õigus ei teki siis, kui on tehtud Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse audiitortegevuse vastav eksam, isikule on antud seaduse § 3. Kehtiva seaduse kohaselt annab kutse ja isik on antud vanne. vandeaudiitori mõiste indikatsiooni sellest mis hetkest Audiitorteenust on õigus 52 on tegemist „vandeaudiitoriga“ ehk selleks tuleb osutada vaid audiitorettevõtja sooritada eksam, saada kutse ja anda vande. Muudetud kaudu (AudS § 7 lg 1), sätted ei anna selgust, millal tekib „õigus“ osutada mistõttu tuleb taotleda ka audiitorteenust. Meie hinnangul peaks olema selgelt audiitorettevõtja tegevusluba. väljendatud, et „õigus“ tekib siis, kui on tehtud vastav Lisaks peavad olema täidetud eksam, on antud kutse ja on antud vanne. Palume ka muud AudSis esitatud täpsustada AudS § 3 muudatustes mis hetkest tekib nõuded (nt kutsekindlustus vandeaudiitoril õigus osutada asjakohast teenust. tegemine, täienduskoolitusel osalemine jm). 91 Eelnõu § 2 punkt 69: Mittearvestatud Muudatust rakendatakse eelnõu seadusena Eelnõu § 2 punktiga 69 muudetakse AudS § 158 lõikes jõustumisest. 2 sätestatud perioodi, mille kohta audiitorettevõtjad Üleminekuregulatsioon pole peavad koostama läbipaistvusaruande. Praegu on vajalik, kuna sätte eesmärk on periood 1.juuli – 30.juuni, uueks perioodiks on ühtlustada audiitorettevõtja sätestatud audiitorettevõtja majandusaasta. Ei ole selge, läbipaistvusaruande kuidas toimub üleminek ühelt perioodilt teisele – nt koostamise kohustus tema RPS § 13 lõige 2 sätestab, et majandusaasta muutmisel majandusaastaga ning võib see olla lühem või tavapärase andmete pikem, kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. koondamisega. Muudatus Palume kaaluda analoogse sõnastuse kasutamist. seondub AudS § 158 lõike 1 muudatusega, mille kohaselt edaspidi tuleb läbipaistvusaruanne esitada nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Seega jääb läbipaistvusaruande koostamiseks 4 kuud, mis on piisav ega too kaasa vajadust üleminekuaja andmiseks. 92 Pöörame tähelepanu, et VPTS-is ei ole sõnaselgelt Mittearvestatud VPTS § 18410 lg 1 kohustab sätestatud, milline on FI poolt läbiviidava emitendi emitenti nelja kuu jooksul raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande majandusaasta lõppemisest asjakohastele nõuetele vastavuse kontrolli ulatus ja sisu. arvates avalikustama oma Emitendi aruannete kontrollimise nõue on sätestatud majandusaasta aruande ning Läbipaistvusdirektiivi (direktiiv 2004/109/EÜ) artikli korraldama, et majandusaasta 24 lõike 4 punktides f) ja h). aruanne on avalikult kättesaadav vähemalt kümne aasta jooksul. VPTS § 18410 lg 11 sätestab normid, millest lähtuvalt tuleb majandusaasta aruanne koostada. FIS § 2 lg 1 kohaselt on riiklik finantsjärelevalve käesoleva seaduse tähenduses 53 järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide üle ning /../ väärtpaberituru seaduses, /../ ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle. FIS § 6 lg 1 p 1 sätestab, et Finantsinspektsiooni ülesanded finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks on /../ käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes ning nende alusel antud õigusaktides ettenähtud muude kohustuste täitmist finantsjärelevalve subjektide poolt. Seega on FI-l kohustus teostada järelevalvet muu hulgas VPTS-is sätestatud finantsjärelevalve subjektide poolt nende kohustuste täitmise üle, sh VPTS § 18410 lõigetes 1 ja 11 sätestatud emitendi kohustuste täitmise üle. Lisaks tuleneb FI järelevalve pädevus VPTS § 230 lg 1, mis sätestab, et FI-l on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik VPTS-is ja FIS-is sätestatud õigused. VPTS § 230 lõige 4 sätestab, et kõikides lepinguriikides informatsiooni tegeliku, tõhusa ja ühetaolise kättesaadavuse huvides jälgib inspektsioon informatsiooni edastamist ja avalikustamist käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud emitentide poolt, samuti nende emitentide aktsionäride või isikute poolt, kellele loetakse kuuluvaks emitendi 54 väärtpaberitest tulenevad hääleõigused vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikele 3. Inspektsioonil on õigus avalikustada, et nimetatud isikud ei täida oma kohustusi. Karistuse läbipaistvusdirektiivi art 24 lg 4 p f ja h sätestatud kohustuste rikkumise eest saab FI määrata VPTS § 23732 kohaselt. FI poolt läbiviidava emitendi raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande asjakohastele nõuetele vastavuse kontrolli ulatuse ja sisu ebapiisavuse ilmnemisel saab seda adresseerida mõnes edasises VPTS-i muudatusi sisaldavas eelnõus. 93 Eelnõu § 3 punkt 1: Arvestatud Eelnõus on VPTS § 18410 lõikesse 4 lisatud sõna Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse VPTS § 18410 lõiget „raamatupidamise“. 4. Juhime tähelepanu, et sõnastuse muudatuste tagajärjel on fraasist „raamatupidamise aastaaruanne“ Direktiiviga (EL) 2022/2464 kadunud sõna „raamatupidamise“. Palume lisada ei muudeta vandeaudiitori puuduolev sõna. kohustusi võrreldes kehtivaga ning seda reguleerib AudS § Sätte muudatuse tulemusel pole selge, milline on 95. audiitori kohustus seoses tegevusaruande muude osadega peale kestlikkusaruande. Palume eelnõud täpsustada (vt Läbipaistvusdirektiivi artikkel 4 lõige 4, Raamatupidamise direktiivi artikkel 34 lõiked 1 ja 2, direktiivi 2006/43/EÜ artikkel 28). 94 Eelnõu § 3 punkt 2: Arvestatud Eelnõus on täiendatud VPTS § 18410 viitega asjakohastele Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse VPTS § 18410 lõiget RPS sätetele. 5. Palume VPTS § 18410 lõike 5 muudatusettepanekut täiendada lisaks viitamisele RPS §-le 24 ka viitamisega RPS §-dele 241ja 242 ning 31, 311ja 312, kuna need kehtestavad sarnaselt RPS §-le 24 nõudeid emitendi majandusaasta tegevusaruandele. 55 95 Rahandusministri määrus „Kestlikkusaruande Mittearvestatud AudS-is on sätestatud millist audiitorkontrolli vandeaudiitori aruande vormi töövõttu on õigus läbi viia kehtestamine“ finantsvandeaudiitoril ja millist Kõikide aruandetüüpide pealkiri algab fraasist kestlikkusvandeaudiitoril. „Sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlust…”. Eelnõu Vandeaudiitori aruanne on § 2 punkt 3 muudab AudS-is sätestatud vandeaudiitori suunatud eelkõige väljapoole, mõistet selliselt, et lõikes 1 on finantsvandeaudiitori mistõttu on oluline teave mõiste ja lõikes 2 on kestlikkusvandeaudiitori mõiste. millist töövõttu (piiratud Kui määrusega kehtestatavaid aruandeid tohib koostada kindlustunne) ning millisele ainult kestlikkusvandeaudiitor, võiks määruse kõikide aruandele (kestlikkusaruanne) aruande vormide pealkirja algus olla „Sõltumatu tehti, samuti saab aruandest kestlikkusvandeaudiitori piiratud kindlust...“. infot, kes töövõttu läbi viis. Aruande lugeja vaates ei ole oluline millise nimetusega vandeaudiitor aruande koostas. Vandeaudiitori pädevus ja ametinimetus omavad tähtsust siis, kui ettevõtja valib omale vandeaudiitorit. Lisaks muudaks kõnealuse ebavajaliku täienduse lisamine aruande pealkirja lohisevaks ning tooks sisulise põhjuseta kaasa vajaduse muuta mitte ainult kestlikkusaruande audiitorkontrolli vorme vaid ka raamatupidamise aastaaruande vandeaudiitori vorme. 96 Teeme ettepaneku muuta VPTS § 110 lõiget 2 Mittearvestatud Ei seondu direktiivi järgmiselt: „(2) Investeerimisühing, kellel on ülevõtmisega, vajab tegevusluba käesoleva seaduse § 43 punktides 3–8 või täiendavat analüüsi. § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks, Adresseerime mõnes edasises avalikustab kuue kuu ja kaheteistkümne kuu VPTS-i muudatusi sisaldavas vahefinantsaruanded kahe kuu jooksul pärast eelnõus. aruandeperioodi lõppu.“ Sätte muutmine on vajalik, et sõnastada selgemalt avalikustatavate aruannete mõiste. Seaduses kasutatud mõiste “avalikud aruanded kuue kuu ja kaheteistkümne kuu kohta” ei ole üheselt arusaadav. Vastavalt RPS § 17 lõikele 2 lähtuvad investeerimisühingud finantsaruandluses rahvusvahelisest finantsaruandluse standardist. Standardites kasutatakse 56 vahefinantsaruande mõistet. Aruannete koostamisel peavad investeerimisühingud lähtuma rahvusvahelisest raamatupidamise standardist IAS 34 Vahefinantsaruandlus. Standardiga kehtestatakse miinimumnõuded vahefinantsaruannete sisule ning kajastamis- ja mõõtmispõhimõtted. Samas lõikes palume välja jätta FI-le aruannete esitamise kohustuse, sest piisab aruannete avalikustamise kohustusest. Majandusaasta aruannete FI-le esitamise kohustus muutus kehtetuks juba 08.04.2022, kuid siis jäi vahearuannete esitamise kohustus tühistamata. 97 Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks VPTS § 237 Mittearvestatud Ei seondu direktiivi lõike 1 punkt 1. ülevõtmisega, vajab Nimetatud sätte kohaselt peab FI nimekirja FI-s täiendavat analüüsi. kinnitatud kehtivate prospektide kohta. Nimetatud säte Adresseerime mõnes edasises on vastuolus Prospektimääruse ((EL) 2017/1129) artikli VPTS-i muudatusi sisaldavas 21 lõikega 5, mille kohaselt päritoluliikmesriigi pädev eelnõus. asutus avaldab oma veebisaidil kõik kinnitatud prospektid või vähemalt kinnitatud prospektide loetelu, sealhulgas hüperlingi sama artikli lõikes 3 osutatud veebisaidi eraldi jaotistele, ning teabe vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) kohta, kui prospektidest teavitatakse vastavalt artiklile 25. Prospektimääruse artikli 21 lõige 7 sätestab ka nimekirja pidamisele minimaalse tähtaja, milleks on 10 aastat. Piiritledes nimekirja ainult kehtivate prospektidega võib jõuda järelduseni, et prospektidest, millest enamuse kehtivus on maksimaalselt aasta, enam nimekirja pidama ei pea. Kuna VPTS § 237 lõige 1 sätestab et FI avaldab oma veebilehel informatsiooni kinnitatud prospektide kohta vastavalt Prospektimääruse artikli 21 lõikele 5, siis dubleerimise ja segaduse vältimiseks tuleks VPTS § 237 lõike 1 punkt 1 kehtetuks tunnistada. Samuti tuleks kehtetuks tunnistada rahandusministri 21.02.2011 määruse nr 10 „Finantsinspektsiooni veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord“ § 8 (Prospekti kohta avalikustatavad andmed). 98 Pöörame tähelepanu, et eelnõu seletuskiri ei sisalda Selgitatud Seletuskirja on täiendatud. kestlikkusaruande koostamise ja esitamise regulatsiooni Finantsinspektsiooni kulud muudatuse mõju analüüsi seoses järelevalve kaetakse finantsjärelevalve kohustusega ehk milline on CSRD ülevõtmisel kehtima subjektide tasutavatest 57 hakkavate nõuete mõju FI-le. Seletuskirja punkti 6.3 kohustuslikest maksetest, kohaselt „Vajalik on luua infotehnoloogiline mistõttu ei kaasne eelnõuga funktsionaalsus selleks, et börsiettevõtted saaksid FI-le kulusid riigieelarvele. esitada inlineXBRL finantsaruandeid. Kulutõhususe Kestlikkusaruandes avaldatud aspektist lähtuvalt tuleb kaaluda ka otse esitatud teabe üle järelevalve aruannete FI info süsteemist pärimise võimalust teostamisega tõuseb (täiendatakse aruande esitamise portaalis täiendavate Finantsinspektsiooni plokkide kohta mida koos aruandega registrile tuleb halduskoormus, samuti võib esitada).“ Viidatud punktis räägitakse RIK kuludest, ilmneda vajadus mitte FI kuludest. Samas on selge, et kestlikkusaruande infotehnoloogilise arenduse kehtestamisega kaasnevad kulud ka FI-le. järele. Kestlikkusaruande koostajad on avaliku huvi üksused ja FI-l on kohustus teostada järelevalvet nende poolt majandusaasta aruandes avaldatud teabe kohta vastavalt Läbipaistvusdirektiivi artikli 24 lõike 4 punktile h), Taksonoomia määruse ((EL) 2019/2088) artiklile 8 ja määruse 2019/2088 artiklile 11 ning arvestades ESEF määruse ((EL)2019/815) nõudeid. See tähendab nii järelevalveliste toimingute läbi viimist, andmete edastamiseks ESAP-i infosüsteemide loomist, sarnaselt sellele nagu on mainitud seletuskirja osa 6.3 punktis 4, vastava rakendustarkvara kasutamise luba iga-aastast kulu, mis võimaldab visualiseerida ja kontrollida esitatud andmete tehniliste nõuete täitmist jne. Siinkohal tuleb märkida, et kõik börsiettevõtjad ei maksa FI-le järelevalve tasu. AS SEB Pank 99 Eelnõu § 1 p 9: Arvestatud Eelnõus on täpsustatud RPS § 24 lõike 4 sõnastust (vt RPS eelnõu § 24 lg 4 kommentaare SEB loeb CSRD-st välja, et SEB grupile (emaettevõtte PriceWaterhouseCoopers AS kellele CSRD rakendub omab avalikustamiskohustust märkusele nr 76 ja Euroopa Liidus- Rootsis), Eestis on Rootsi Raamatupidamise Toimkonna emaettevõttel, keda emaettevõte konsolideerib. Lisan märkusele nr 20). CSRD artikli 29 lõiked 8a ja 9, milles mu kommentaarid (olulised punasega, et hõlbustada lugemist), et miks SEB Eestile ei tohiks CSRD avalikustamiskohustus rakenduda- teie eelnõust eelnevat CSRD ideed välja ei loe, aga sooviksime, et eelnõu seda kindlasti peegeldaks. Rail Baltic Estonia OÜ 58 100 Eelnõu § 1 p 3: Arvestatud Eelnõus on RPS § 2 lõikesse 6 lisatud säte, mis lubab CSRD-s lähtutakse direktiivi kohaldumise äriühingust kriteeriumides ettevõtja müügitulust, eelnõus on raamatupidamiskohustuslastel aluseks võetud aga tulu, mis on sisult laiem kui lähtuda suuruskategooria müügitulu. Palume see üle vaadata. määratlemisel tulu asemel ka müügitulust. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 101 Eelnõu § 2 p 43-47 ja 49-53: Mittearvestatud Vastatud kommentaaris Eesti Raamatupidajate Kogu Eelnõu seletuskirja kohaselt on piirmäärasid tõstetud märkusele nr 27. 25%, võttes aluseks Euroopa Komisjoni poolt ettevõtete piirmäärade tõstmisel lähtutud 25% suurust määra. Täpsemalt on eelnõu seletuskirjas välja toodud, et 2023. aasta oktoobris esitas Euroopa Komisjon ettepaneku muuta raamatupidamise direktiivis ettevõtete suurust määratlevaid kriteeriume. Muudatuse põhjuseks on inflatsioon, mis viimase kümne aastaga on Euroopa Liidus kasvanud 27,2 protsenti. Sellest lähtuvalt suurendatakse kõikide ettevõtete liikide (mikro-, väike- , keskmine- ja suurettevõte) piirmäärasid 25 %-i võrra ning see toob endaga kaasa vajaduse muuta samaväärselt ka raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärasid. Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärki suurendada piirmäärasid raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse läbiviimiseks ning peame positiivseks, et Rahandusministeerium on võtnud arvesse Kaubanduskoja 2023. aastal esitatud ettepanekut tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid. Siiski leiame, et piirmäärasid tuleb suurendada rohkem kui 25%. Piirmäärasid raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse läbiviimiseks muudeti viimati oluliselt 2016. aastal. Tarbijahinnaindeksi muutus on perioodil 2016-2024. aasta jaanuar olnud Statistikaameti andmetel 53,8 % ehk inflatsioon on Eestis olnud viimase kümne aasta jooksul märgatavalt kõrgem kui Euroopa Liidus. Oleme seisukohal, et müügitulu ja varade piirmäärasid raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse läbiviimiseks tuleb tõsta lähtuvalt sellest, kui suur on olnud inflatsioon alates viimatisest piirmäärade tõstmisest. Kaubanduskoda teeb ettepaneku tõsta eelnõu § 2 punktides 43-53 sätestatud müügitulu ja varade 59 piirmäärasid raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse läbiviimiseks 25 protsendi asemel 50 protsenti. 102 Eelnõu § 2 p 48: Mittearvestatud Vastatud kommentaaris Audiitorkogu märkusele nr Eelnõu § 2 puntki 4 kohaselt on edaspidi 64. raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik sihtasutusele, mille müügitulu või tulu või varad bilansipäeva seisuga kokku ületavad 1 000 000 eurot ning mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses. Kaubanduskoja hinnangul on muudatuse mõte õige, kuid oleme seisukohal, et organisatsiooni juhtorgan ehk sihtasutuse puhul nõukogu peaks saama ise otsustada, kas audit on vajalik või mitte. Seega on Kaubanduskoda seisukohal, et aastaaruande audit ei peaks kohustuslikus korras rakenduma kõigile eelpool nimetatud sihtasutustele vaid peaks jääma organisatsiooni kõrgeima juhtorgani otsustada. Meie hinnangul puuduvad selged argumendid organisatsioonide otsustuspädevuse ja paindlikkuse vähendamiseks. 103 Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu Arvestatud Vastatud kommentaaris direktiiv (EL) 2022/2464, millega kehtestatakse nõuded Majandus- ja kestlikkusaruande koostamiseks ja avaldamiseks Kommunikatsiooni ettevõtja majandusaasta aruande tegevusaruande ministeeriumi märkusele nr koosseisus. Eelnõu seletuskirja kohaselt hakkab 10. kestlikkusaruande kohustus kohalduma ligikaudu 300- le raamatupidamiskohustuslasele. Palume täiendada eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi osa ja tuua täpsemalt välja, kui suur on nende ettevõtete osakaal Eesti majanduses ja kui suure osa kogu Eesti majanduskäibest moodustab nende ettevõtjate majanduskäive. 104 Eelnõus kasutatakse mitmes kohas väljendit „keskmist Arvestatud Kuna termin on tehnilise töötajate arvu aruandeaasta jooksul“. Näiteks eelnõu § osaliselt iseloomuga ja selle sisu on 3 punktides 14-17 on välja toodud, et näiteks koos töötamise vormide mikroettevõtete puhul on keskmine töötajate arv arenguga ka tulevikus aruandeaasta jooksul 10 inimest aga väikeettevõtja tõenäoliselt muutuv, siis ei ole puhul 50 inimest. Teeme ettepaneku selgitada või lisada selle defineerimine seaduse juhend, kuidas arvutada eelnõus korduvalt mainitud tasandil asjakohane. Praktikas „keskmist töötajate arvu aruandeaasta jooksul“. lähtutakse üldjuhul Statistikaameti juhisest, mida vastavalt vajadusele muudetakse. Seetõttu on 60 märkus edastatud arutamiseks Raamatupidamise Toimkonnale (vt kommentaari Eesti Raamatupidajate Kogu märkusele nr 32). MTÜ FinanceEstonia 105 Eelnõu § 1 punkt 2 Mittearvestatud Komisjoni poolt ESRS-iga samaväärseks tunnistatavate Üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standardite rahvusvaheliste kestlikkus- mõiste aruandluse standardite loetelu on eelnõu koostamise ajal veel Eelnõu § 1 p 2 tehakse ettepanek täiendada RPS-i vastu võtmata. Samas on IFRS mõistega „üldtunnustatud kestlikkusaruandluse S ja GRI standarditele standardid“. Mõistet kasutatakse eelkõige seoses jõustunud Euroopa väljaspool EL-i asutatud ja tegutsevate ettevõtjate poolt õigusaktides teostatava kestlikkusaruandlusega, mille tegemisel (kestlikkusaruandluse võidakse lugeda täidetuks ka EL-is asutatud isikute direktiivi sissejuhatav osa, kestlikkusaruandluse kohustus (nt eelnõukohases RPS § ESRS) läbivalt viidatud, 24 lg-s 4). Meie hinnangul on mõiste defineeritud mistõttu on nende välistamine laiaulatuslikumalt, kui on ette nähtud ülevõetavas tulevikus Euroopa Komisjoni direktiivis. Muudetud raamatupidamise direktiivi art esitatavast loetelust 19a lg 9 jt analoogsete sätete puhul on viidatud, et ebatõenäoline. Eestis on konsolideeriva üksuse poolte kestlikkusaruandluse vajalik tagada aruande kohustuse täitmine vabastab konsolideeritava äriühingu koostajatele õiguskindlus ka kestlikkusaruandluse kohustusest vaid juhul, kui juhul, kui Euroopa Komisjon konsolideeriva üksuse kestlikkusaruandlust teostatakse ei ole viidatud loetelu veel vastavalt ESRS-ile või standardile, mis on Euroopa kinnitanud, kuid aruandeid Komisjoni poolt tunnistatud ESRS-ile ekvivalentseks. juba koostatakse. Seetõttu on Meie teada ei ole Euroopa Komisjon vastavat termini „üldtunnustatud delegeeritud õigusakti veel vastu võtnud, mistõttu on kestlikkusaruandluse ennatlik lugeda kestlikkusaruandluse nõuded täidetud standardite“ mõiste sisustatud juhul, kui konsolideeriv üksus on oma hetkel nende kahe kestlikkusaruandluse koostanud lähtuvalt nt IFRS S standardiga, kuid hiljem standardist või GRI kinnitatud standarditest, nagu võivad sinna lisanduda ka hetkel tuleneks eelnõukohase RPS § 3 p 93 koosmõjust muud standardid vastavalt teiste sellega seotud sätetega (nt RPS § 24 lg 4). nende tunnustamisele Euroopa Liidu õigusaktides. Ettepanek: palume täiendavalt analüüsida eelnõuga sätestatavat mõistet „üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standardid“ ning tagada selle vastavus CSRD nõutele. 106 Eelnõu § 1 punktid 9 ja 12 Arvestatud Eelnõus on täiendatud RPS § 24 lõiget 3 tekstiosaga „ning Kestlikkusaruandluse põhisisu nende valdkondade mõjust raamatupidamiskohustuslase 61 Kommentaar: Eelnõukohase RPS § 24 lg 2 ning § 31 lg arengule, tulemustele ja 4 kohaselt on kestlikkusaruandluse põhisisuks kas positsioonidele“. ühingu või grupi tasandil anda ülevaade ühingu või grupi tegevusega kaasnevatest mõjudest keskkonna- sotsiaal- ja ühingujuhtimise valdkondades. Meie hinnangul on selline kestlikkusaruande põhiülesande kirjeldus mõnevõrra poolik, kuivõrd aruanne peaks andma ülevaate ka keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise valdkondade mõjust ühingu arengule, tulemustele ja positsioonile. Ettepanek: palume kaaluda viidatud sätete täiendamist, lisades neisse pärast sõna „valdkondades“ lauseosa „ning nende valdkondade mõjust raamatupidamiskohustuslase arengule, tulemustele ja positsioonidele“. Selliselt viitaks seaduse sõnastus otsesemalt nn kahese olulisuse põhimõttele ning oleks enam kooskõlas muudetud raamatupidamisdirektiivi art 19 a lg 1 ja art 29a lg 1 tekstiga. 107 Eelnõu § 1 punkt 9 Arvestatud Eelnõus on täpsustatud RPS § osaliselt 24 lõiget 4 (vt kommentaari Aruandluskohustusest vabastamine konsolideeritud Raamatupidamise Toimkonna kestlikkusaruande koostamise korral märkusele nr 20 ja PriceWaterhouseCoopers AS Leiame, et eelnõukohane RPS § 24 lg 4 on sõnastatud märkusele nr 76). kitsamalt kui vastavad sätted raamatupidamisdirektiivis Eelnõus ei muudetud RPS § (art 19a lg-d 9 ja 10, art 29a lg-d 8 ja 9). RPS muutmise 24 lõiget 5, kuna selles on eelnõu kohaselt võiks kestlikkusaruande koostamisest viidatud RPS § 24 lõikele 4, loobuda olukorras, kus vastavat aruandlust millest nähtub, et tegemist on korraldatakse grupi konsolideeriva üksuse poolt (nn auditeeritud konsolideerimiserandi alusel), vaid kestlikkusaruandega. aruandluskohustusega VKE-d. Samas direktiivi vastavate sätete kohaselt võivad konsolideerimiserandi alusel kestlikkusaruande koostamata jätta kõik kestlikkusaruandluse kohustusega ettevõtjad, välja arvatud väärtpaberiturul noteeritud suurettevõtjad. Tegu on olulise mõjuga erisusega, mis kohustaks Eesti õiguse alusel (erinevalt EL õigusest) kestlikkusaruandeid koostama ka neid konsolideerimisgrupi tütarettevõtjatest suurettevõtjaid, kelle aktsiad ei ole väärtpaberiturul noteeritud. Eelduslikult ei olnud see regulatsiooni väljatöötamisel eesmärgiks (millele viitab ka mõjude hindamise osas tehtud viide, et ca 100 aruandluskohustusega ettevõtet saaksid kasutada nn konsolideerimiserandit). Samuti ei ole CSRD-ga meie hinnangul kooskõlas sätete teises tehtud viide konsolideeriva üksuse poolt 62 rakendatavatele kestlikkusaruandluse standarditele. CSRD-ga EL direktiivi 2004/109/EÜ (raamatupidamisdirektiivi) lisatud art 29a lg 5 kohaselt peab konsolideeriv üksus kestlikkusaruande koostamisel lähtuma ESRS-ist või sellele ekvivalentsest rahvusvahelisest standardist (kui konsolideeriv üksus on asutatud kolmandas riigis). Seega ei ole asjakohane RPS § 24 lg 4 tehtud viide, nagu võiks konsolideeriv üksus koostada grupi auditeeritud kestlikkusaruandluse vastavalt Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile. Lisaks eeltoodule oleks asjakohane eelnõukohase RPS § 24 lg 5 punkti 3 täiendada selliselt, et sättest tuleks üheselt kohustus viidata lisaks grupi kestlikkusaruande veebilehe aadressile ka selle veebilehe aadressile, kust on kättesaadav kestlikkusaruande audiitori aruanne. Selline nõue tuleneb raamatupidamisdirektiivi art 19a lg 9 p (a) alapunktist (ii) ja art 29a lg 8 p (a) alapunktist (ii). Ettepanek: Palume üle vaadata eelnõukohase RPS § 24 lg 4 tekst ja viia see kooskõlla CSRD vastavate sätetega. Meie hinnangul võiks see olla sõnastatud nt viisil „Kestlikkusaruande koostamise kohustusest on vabastatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettevõtja, kes kuulub konsolideerimisgruppi, mille konsolideeriv üksus on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud kestlikkusaruande vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele. Käesoleva lõike eelmises lauses toodud erandit ei kohaldata suurettevõtja suhtes, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus.“ Ühtlasi palume täiendada eelnõukohase RPS § 24 lg 5 punkti 3 selliselt, et lisaks kestlikkusaruande veebilehe aadressile tuleks tegevusaruandes avaldada ka kestlikkusaruande audiitorkontrolli aruande veebilehe aadress. 108 Töötajate kaasamine kestlikkusaruandluse protsessi Arvestatud Eelnõud on täiendatud töötajate usaldusisiku seaduse Kommentaar: Raamatupidamisdirektiivi art 19a lg 5 § 151 muutmiskäsuga. ning 29a lg 6 sätestavad, kuidas tuleks ettevõtja töötajaid kaasata kestlikkusaruandluse protsessi. Nimetatud sätetele vastavat korda RPS muudatuste eelnõus ei sisaldu. Meie hinnangul ei asenda vastavaid nõudeid ka viide ESRS-ile, kuivõrd ESRS ei näe selgesõnaliselt ette töötajate kaasamise kohustust. 63 Vastavustabelis viidatud ESRS punktide kohaselt võib ettevõtja kaasata sihtrühmi, sh oma töötajaid kahese olulisuse analüüsi, ent tegu pole siduva nõudega (erinevalt viidatud direktiivi sätetest) ning kaasamise objekt on samuti erinev (kestlikkusaruandluse jaoks vajaliku info kogumine vs kahese olulisuse analüüsi sisend/tulemused). Ettepanek: Palume vastavalt eeltoodud kommentaarile veelkord üle vaadata CSRD nõuded ning kaaluda eelnõusse sätte lisamist, mis vastaks Raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikele 5 ning artikli 29a lõikele 6. 109 Eelnõu § 1 punkt 17: Arvestatud Eelnõus on täpsustatud RPS § 613 lõiget 2. Üleminekusätted seoses konsolideeritud kestlikkusaruandlusega Meie hinnangul on eelnõukohases RPS § 613 lg-s 2 ekslikult üle võetud raamatupidamisdirektiivi art 48i lg 1. RPS sätete ja seletuskirja kohaselt võiks §-s 613 käsitletud ettevõtjad justkui piirduda kestlikkusaruande koostamisel vaid EL taksonoomia määruses ette nähtud võtmeindikaatorite esitamisega (EL määruse 2019/2088 art 8 sätestatud teabega). Selline kitsendus ei vasta meie hinnangul EL õigusele, kuivõrd raamatupidamisdirektiivi art 48i lg 1 esimese lause kohaselt tuleb aruanne koostada vastavalt artikli 29a nõuetele, ehk teisisõnu peaks see sisaldama kogu infot, mis tuleb esitada konsolideeritud kestlikkusaruandes. Art 481i lg 1 teine lause täpsustab vaid, et aruande osana EL taksonoomia määruses ette nähtud võtmeindikaatoreid raporteerides võib piirduda EL asuvate, kestlikkusaruandluse kohustusega ühingutega (st ei pea arvestama väljaspool EL asuvate grupi ühingute tegevusega). Ettepanek: täiendavalt analüüsida raamatupidamisdirektiivi art 48i lg 1 sisu ning vajadusel muuta eelnõukohase RPS § 613 lg 2 ja vastava seletuskirja osa sõnastust. Meie hinnangul tuleks eelnõud ja seletuskirja muuta selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et kestlikkusaruanne tuleb koostada nagu tavapärane konsolideeritud kestlikkusaruanne, ent võtmeindikaatorite osas võib piirduda andmetega, mis puudutavad grupi tegevust Euroopa Liidus. 64

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →