Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 27.05.2024 nr 14-13.3/38-1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ muutmine“ eelnõu Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning elluviijatele teadmiseks käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifo nd i meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine “ toetuse andmise tingimused“. Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ eelnõu Lisa 2. „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ seletuskirja eelnõu Lisa 3. „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ tervikteksti kavand Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Kristi Lillemägi 6125147 [email protected] 2 (2)  EELNÕU Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused “ punktiga 11.1. ning lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti 14. mai 2024. a kirjast nr 1.13-2.14/577-1. Muudan siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevda mine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja punkti 2.4.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti tegevuste eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele menetluse ajaks kinnipidamiskeskuses nende põhiõigused. Seejuures võimaldatakse kinnipeetavate le juurdepääs meditsiiniteenusele (perioodil 01.04.2023-30.06.2024) ja huvitegevuste le. Tugiteenuste pakkumisel arvestatakse nii teenuse kui ruumide ligipääsetavuse ga. Huvitegevuste võimaldamise otsene eesmärk on jõustada rahvusvahelise kaitse taotlejate oskusi toimetulekuks vabanemisel. Projekti abil varustatakse vaba aja veetmise olmeruumid arvuti riistvaraga, et tagada taotlejate info saamise õigus erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehtede ja õigusaktidega tutvumiseks, arvestades kinnipidamise aluseks olevaid ohuhinnanguid ja kinnipidamiskeskuse sisekorrast tulenevaid piiranguid. Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused: 1. Arsti- ja õendusteenus, psühholoogi- ja psühhiaatriteenus, meditsiinivahend id, ravimid, uuringud, analüüsid jne (perioodil 01.04.2023-30.06.2024). 2. Vaba aja veetmise võimalustele suunatud tegevused. Vaba aja veetmiseks kasutatavate vahendite soetamine. 3. Huvitegevuse toetamine, sh selleks vajalike vahendite soetamine. 4. Taotlejate toimetuleku toetamiseks püsivalt korraldatud inglise ja eesti keele õpe. 5. Taotlejate parimate huvide ja õiguste tagamiseks vaba aja veetmise olmeruumide varustamine. Selleks uuendatakse kinnipidamiskeskuse audio- ja videoruumi sisustust ja varustatakse see videokonverentsitehnikaga. Lisaks varustatakse olmeruumid vajaliku arvuti riistvaraga, et tagada juurdepääs infole, sh luuakse taotlejatele võima lus külastada veebi teel erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehti ja tutvuda õigusaktidega. Olmeruumide varustamisel jälgitakse ligipääsetavuse nõudeid.  6. Taotlejate transpordikorraldus, nt taotluse vastuvõtmise kohast või kinnipidamiskeskusest rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse. Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja ühekordset majutust. “. 2. Muudan käskkirja punkti 2.4.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.4.2. Projekti tulemus Vastuvõtutingimuste direktiivi4 kohaselt tuleb taotlejatele tagada vajalik ud tervishoiuteenused, mis hõlmavad vähemalt vältimatu abi ning haiguste ja raskete vaimsete häirete põhiravi. Samuti tuleb erivajadustega taotlejatele tagada vajalik arsti- või muu abi, sealhulgas vajaduse korral asjakohane vaimse tervise ravi. Tervishoiuteenuseid tagatakse projektis perioodil 01.04.2023-30.06.2024. Projekti tegevuste tulemusena on tagatud taotlejate õigused, heaolu kinnipidamistingimus tes ning toimetulek vabanemisel. Taotlejad, kes on paigutatud kinnipidamiskeskuse sse, saavad perioodil 01.04.2023-30.06.2024 arsti- ja meditsiiniõetee nus t kinnipidamiskeskuse ravikabinetis või vajadusel meditsiiniasutuses. Lisaks toetatakse taotlejaid vaba aja sisustamise võimalustega organiseeritud huvitegevuse, keeleõppe ja sportimisvõimaluste kaudu. Vajadusel on tagatud taotlejate transporditeenus ja majutus. 3. Muudan käskkirja punkti 2.4.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.04.2023–31.12.2027, sh meditsiinitee nus t osutatakse perioodil 01.04.2023-30.06.2024. Projekti võimalikud abikõlblikud kulud on järgmised: - personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor, keeleõpetaja muusikaõpetaja, huvitegevuste ekspert jms); - õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiid i, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud kinnipidamiskesk use kodukorra ja olmetasandi teemadel; - meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel psühhiaatriteenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid, meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) kinnipeetud taotlejatele perioodil 01.04.2023-30.06.2024; - kinnipidamiskeskuses pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh huvialategevuste vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st stabiilsed inglise ja eesti keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid), sporditegevusega ja muusikalise õppega seotud vahendid, ligipääseta vuse tagamisega seotud kulud; - seadmete soetamise ja rendikulu (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamiste läbiviimiseks kinnipeetavatega veebi teel); - riigisisesed transpordikulud ja majutuskulu; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded.  - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“. 3. Muudan käskkirja punkti 5.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „5.1 TAT eelarve on 6 764 427,04 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Projekt AMIF toetus Riiklik Kokku (EUR) Kaudsete (EUR) kaasfinantseering kulude määr (EUR) (% otsestest kuludest) Rahvusvahelise kaitse 2 501 192,10 833 730,70 3 334 922,80 4,68% menetlusvõimekuse tagamine Varjupaigavaldkonna 1 778 120,40 592 706,80 2 370 827,20 2,53% IT-süsteemide arendamine Tõlketeenus 216 000,00 72 000,00 288 000,00 3% rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele Tugiteenused 7% rahvusvahelise kaitse 345 916,40 115 305,48 461 221,88 taotlejatele Varjupaigavaldkonna 232 091,37 77 363,79 309 455,16 0% IT arenduste ülalpidamiskulu 4. Täiendan käskkirja punkti 8.6. lausega: „Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“. 5. Täiendan käskkirja punkti 8.7. lausega: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“. 6. Muudan käskkirja punkti 9.3.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest dokumendihaldussüsteemi kaudu;“. 7. Muudan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks;“. 8. Täiendan käskkirja punkti 10.4. lausega „Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“.  9. Muudan käskkirja punkti 11.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.“. 10. Muudan käskkirja punkti 12.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.“. 11. Asendan käskkirja punktides 2.1.4., 8.5., 9.3.5., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbivalt sõnad „e- toetuste keskkond“ sõnadega „e-toetuse keskkond“ vastavas käändes. 12. Asendan TAT lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsioo niga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga 2 (lisatud). Käskkiri jõustub alates 1. juulist 2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht  KINNITATUD Siseministri …2024 käskkirjaga nr 14-13.3/38-1… „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1- 3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ muutmine“ eelnõu“ LISA 1 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused “. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Kristi Lillemägi ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 elluviija Politsei- ja Piirivalvea me ti (edaspidi PPA) palvel1 vähendame projekti „Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele “ mahtu seoses sellega, et PPA pakub projektis kavandatud meditsiiniteenust rahvusvahe lise kaitse taotlejatele kuni 30. juunini 2024. a. Alates 1. juulist 2024. a muutub tervishoiuteenus te korraldamise seaduse2 paragrahv 52. Muudatuse kohaselt rahastatakse meditsiiniteenus t rahvusvahelise kaitse taotlejatele Tervisekassa kaudu riigieelarvelistest vahenditest. Täpsustame sama projekti abikõlblike kulude loetelu ja lisame personalikulude alla „muusikaõpetaja ja huvitegevuste eksperdi personalikulu“ ja „muusikalise õppega seotud vahendid“. Vähendame sama projekti eelarvet ja seega toetuse andmise tingimuste käskkirja kogueelarvet. TATi eelarve erinevus siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ eelarvest tuleneb vajadusest rakendada projekte erinevatel aegadel. Projektide lisamisel muudetakse TATi. Projekti „Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele “ meditsiiniteenusele planeeritud, aga kasutamata jääv raha säilitatakse tulevaste vajaduste katmiseks, sealhulgas Euroopa Liidu varjupaigaõigustiku reformiga seotud vajadusteks. Täpsustame, et SiM-il on õigus pikendada makse aluseks olevate dokumentide menetlusae ga, kui esitatud dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet. Toome eraldi välja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite 1 PPA 14. mai 2024. a kiri nr 1.13-2.15/577-1 Siseministeeriumile 2 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus–Riigi Teataja andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-is 33 võimaluse makse menetlemise peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda. Täpsustame, et elluviija esitab maksete prognoosi dokumendihaldussüsteemi kaudu. Täpsustame, et elluviijal on kohustus tagada projekti väljund- ja tulemusnäitaja te saavutamisega seotud info e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks. Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid, lisatakse elluviijatele kohustus kirjeldada lõpparuandes „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Lisanduvates projektides elluviidavad tegevused ei muuda riigiabi andmise analüüsi aluseid, st eraldatav toetus ei ole riigiabi. Struktuuritoetuse registri põhimääruse § 3 lõike 2 punkti 3 kohaselt on struktuuritoetuse registri osa õige nimetus e-toetuse keskkond. Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- lehte“ ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll- lehte täiendatud. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147. IV Käskkirja mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub alates 1. juulist 2024. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkirja eelnõu saadetakse eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 2 (2)  KÄSKKIRI 27.05.2024 nr 1-3/50 muudetud käskkirjaga xx.yy.2024 nr 1-3/… Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ muutmine“ eelnõu Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 Elluviijad Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium (edaspidi SiM) 1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Liidu AMIF eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 1 „tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet“. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TAT tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ julgeoleku ja turvalisuse arenguvajadusega. Tegevused on seotud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahe list positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimisega“. TATis plaanitavad tegevused aitavad otseselt kaasa Eesti julgeoleku ja turvalisuse tagamisele ning rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisele ja arendamisele. Rahvusvahelise kaitse menetluse õiguspärasuse ja efektiivsuse tõusu aitavad saavutada päritoluriigi teabe analüüsi tegevused, tõlkevõimekuse täiendamine, juriidilise toe tegevused, täiendavate ametikohtade loomine, nõustamisteenuse ja infosüsteemide ülalpidamise ja arendamise tegevused ning reservametnike süsteemi täiustamine ja rakendamine massilise sisserände olukorraga paremaks toimetulekuks. Kui rahvusvahelise kaitse menetlus on õiguspärane , sh välismaalaste eripärasid ja erivajadusi arvestav ja tõhus, siis vähendatakse koormust vastuvõtu- ja kohtusüsteemile. Kui kõik rahvusvahelise kaitse taotlejad on neile arusaadavalt oma õigustest ja kohustustest teavitatud ja toetatud kogu menetluse vältel, siis seda suurem on välismaalaste teadlikkus ning kaasa aitamine menetlusele. Seeläbi väheneb menetluslike ning vastuvõtu alaste õiguste kuritarvitamiste võimalus. Kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotlejate täiendavad tugiteenused võimaldavad parimal viisil, sh võrdselt tagada kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotlejate õigusi. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, soolise võrdõiguslikkuse indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TATi tegevused aitavad kaasa Siseturvalise arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK) alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika “ saavutamisele, mis seisneb rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamises ning elluviimises, põhiõigusi toetavas rahvusvahelise kaitse ja kinnipidamispoliitikas. Lisaks kujundatakse STAK võimekuse „Tasakaalustatud rändepoliitika“ kohaselt Eesti sisserändepoliitikat teadmiste põhiselt, tõhusalt ja paindlikult. Eesti sisserändepoliitika 2 (16)  aitab kaasa julgeoleku tagamisele. Tegevustega tagatakse, et rahvusvahelise kaitse menetlused on läbi viidud ajaliselt tõhusalt ja õiguslikult kvaliteetselt. Rahvusvahe lise kaitse taotlejatele ja saajatele on tagatud tõlketeenus varjupaigamenetluse raames, sh tugiteenuste, nt üldarstiabi või psühholoogilise nõustamise juures, et parandada võimekust probleemi arstile selgitamisel ning arstil õige diagnoosi ja ravi arusaadavaks tegemisel. Kaasaegsed infosüsteemid tagavad kõrge kvaliteediga, ajakohase ja andmetega ühilduva rahvusvahelise kaitse menetluste tõhusa läbiviimise. Tugiteenuste pakkumine rahvusvahelise kaitse taotlejatele kinnipidamiskeskuses tuleneb põhiõigusi toetava keskkonna loomise eesmärgist kinnipidamispoliitikas, maksimaalselt turvalise julgeolek u ja distsipliini tagamiseks, mille oluliseks meetmeks on huvitegevustega kaetud mitmekesine ajakasutamine ning tervisekontroll. 1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi vahendite kasutamiseks. 2. Toetatavad projektid ja eesmärgid TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemuse l, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis: - aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmise le; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke1 , on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", mille sse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega infole ja kommunikatsioonile; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 3 (16) 2.1. Rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tagamine 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tagada järjepidev õiguspärase, kvaliteetse ja tõhusa rahvusvahe lise kaitse menetluse võimekus. Projektil on järgmised alategevused: 1. Nõustamisteenus Projekti tegevuse alameesmärgiks on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate proaktiivne, individuaalne, objektiivne, neutraalne ja viibimiskohast sõltumatu lihtsasti kättesaadav ajakohane nõustamine kogu PPA menetlusprotsessi perioodil. Nõustamise eesmärk on rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja abistamine ja toetamne. Nõustaja ei osale rahvusvahelise kaitse menetluses, sh ei vahenda menetlusdokume nte. Nõustamise raames tutvustatakse igale rahvusvahelise kaitse taotlejale talle arusaadaval viisil, sh talle arusaadavas keeles ning arvestades taotleja individuaalseid usulis i, kultuurilisi, soolisi, vanuselisi jt eripärasid ning erivajadusi, tema õigusi ja kohustus i ning Eesti Vabariiki saabumise, viibimise, elamise ja lahkumisega seotud võimalus i , lähtudes kehtivast Euroopa Liidu, rahvusvahelisest ja riigisisesest õigusraamistikust. Nõustamisel antakse erapooletult teavet ning toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja osalemist menetluses. Selleks selgitatakse muuhulgas menetlustoimingute vajadust ja korraldust ning abistatakse taotlejat nendeks valmistumisel. Muuhulgas ei kallutata taotleja otsuseid vaid selgitatakse toetavalt erinevate otsuste õiguslikke tagajärgi. Nõustamisteenuse oluliseks osaks on ajakohased lihtsalt arusaadavad, sh audiovisuaalsed teabematerjalid täiskasvanutele ja lastele. Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotlejat teiste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kontakti saamiseel ja vajadusel riigi õigusab i saamisel. Inimesekeskne ja professionaalne nõustamine eeldab muuhulgas vajaduspõhiselt inimese mitmekordset teavitamist, juhendamist ja nõustamist, vastavalt rahvusvahelise kaitse menetluse liigile või etapile ning välismaalase täpsustavate le jätkuküsimustele vastamist. Nõustamisteenuse alategevusteks on: - vähemalt kolme kvalifitseeritud nõustaja ametikoha täitmine ; - personaalne, sh eripärasid ja erivajadusi arvestav objektiivne ja usaldusvää r ne nõustamine vahetu kohtumise, e-posti või videokohtumiste teel, mille käigus leitakse inimesele kõige sobivamad rahvusvahelist kaitset ja rännet puudutavad lahendused ning aidatakse ennetada võimalikke rikkumisi; - regulaarne koostöö PPA ja seotud asutuste nõustajatega ning vajadusel infotund ide korraldamine ja nendel osalemine; - vajadusel infomaterjalide koostamine ja ajakohastamine ; - nõustajate pidev koolitamine ja tugi, nt supervisioon, vajadusel koolitus- ja abimaterjalide koostamine ning kaasajastamine; - nõustamisteenuse pidev analüüs, sh kliendirahulolu seire ja arendamine. 4 (16)  2. Päritoluriigi teabe analüüsi teenus Projekti tegevuse alaeesmärk on tagada kvaliteetne päritoluriigi teabe kogumine ja analüüs rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse menetluste tarbeks. Päritoluriigi teave on rahvusvahelise kaitse taotluse osas koostatava otsuse üheks peamiseks tõendiks. Päritoluriigi teave aitab rahvusvahelise kaitse taotluse menetlejal valmistada ette taotlejaga läbiviidavat isiklikku vestlust ja hinnata taotleja väidete usaldusväärs us t, taotleja subjektiivse tagakiusukartuse objektiivset põhjendatust ning päritolur iik i tagasipöördumise võimalikkust. Päritoluriigi teabe analüüsi alategevusteks on: - vähemalt kahe päritoluriigi teabe eksperdi ametikoha täitmine; - päritoluriigi teabe analüüside koostamine; - turvaliste riikide nimekirja koostamine ning kaasajastamine; - Euroopa Varjupaiga Tugiameti päritoluriigi teabe võrgustike töös osalemine; - päritoluriigi teabe ekspertide koolitamine, sh eelkõige rahvusvahelistel koolituste l osalemine. 3. Juriidiline tugi Projekti tegevuse alaeesmärk on tagada PPA rahvusvahelise kaitse taotluste menetlejatele kvaliteetne juriidiline tugi kogu menetlusprotsessi vältel ning esindada PPA-d kohtuvaidlustes. Juriidilise toe alategevusteks on: - vähemalt kahe rahvusvahelise kaitse valdkonna juristi ametikoha täitmine; - rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute ja haldusaktide koostamise juriidiline toetamine; - PPA kvaliteetne esindamine kohtutes rahvusvahelise kaitse taotlejate vaidlusta tud rahvusvahelise kaitse andmise, sellest keeldumise või selle kehtetuks tunnista mise otsuse ja sellega seotud lahkumisettekirjutuse ja vajadusel kohaldatud sissesõidukeelu küsimustes; - juristide koolitamine. 4. Täiendavate menetlejate ametikohtade loomine Projekti tegevuse alameesmärgiks on toetada tavapärase rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tõstmist. Rahvusvahelise kaitse taotluste arv on hüppelise lt kasvanud ning tavapärasest kiiremini on vajalik tagada suurem püsivõimek us rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimiseks, vastavalt kehtivale EL- i, rahvusvahelisele ja riigisisesele õigusele. Täiendavate menetlejate ametikohtade loomise alategevusteks on: - vähemalt viie täiendava rahvusvahelise kaitse taotluste menetleja ametikoha täitmine; - ametnike, sh täiendavate menetlejate koolitamine. 5. Reservametnike võimekuse tõstmine Projekti tegevuse eesmärgiks on PPA massilise sisserände rahvusvahelise kaitse valdkonna reservametnike süsteemi reform ning reservametnike koolitamine. Rahvusvahelise kaitse reservametnikud on PPA koosseisu kuuluvad ametnikud, kes 5 (16)  kaasatakse massilise sisserände olukorras rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute läbiviimisesse. Uue reservametnike kaasamise kontseptsiooni loomisel lähtutakse senisest praktikast ning õppuste käigus saadud teadmiste analüüsist, mis näitab, et kehtiv reservametnike kaasamise süsteem ei toimi massilise sisserände olukorras piisavalt efektiivselt ja tõhusalt. Uus kaasamise süsteem tagab, et reservametnikke on piisav arv, nad on piisava rahvusvahelise kaitse valdkondliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistusega ning nende kaasamine on võimalikult operatiivne ja ei sea ohtu PPA teiste põhiülesannete täitmist. Reservametnike võimekuse tõstmise tegevusteks on: - uue rahvusvahelise kaitse valdkonna reservametnike kaasamise süsteemi kontseptsiooni loomine; - rahvusvahelise kaitse valdkonna reservametnike kaasamise kontseptsiooni rakendamise tegevuskava väljatöötamine ja kinnitamine; - ametnike, sh reservametnike pidev koolitamine. 6. Rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutaja Projekti tegevuse eesmärgiks on senisest ulatuslikum ja tõhusam rahvusvahelise kaitse infosüsteemide kasutajatoe korraldamine ja arenduste toetamine. Peakasutaja ülesandeks on valdkonna infosüsteemide kannetes ja infoväljades vajalike paranduste, muudatuste ja täienduste operatiivne tegemine, mis omakorda tagab tõhusa ning õiguspärase rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimise. Rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu hüppelisest kasvust tingituna on tõusnud ka ametnike arv, kes kasutavad rahvusvahelise kaitse menetluse infosüsteeme. Seetõttu on tõusnud oluliselt ka pöördumiste arv, mille lahendamist saab korraldada vaid süsteemi peakasutaja. Rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutajaga seotud tegevusteks on: - rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutaja ametikoha täitmine; - osalemine rahvusvahelise kaitse infosüsteemide arendamises; - ametnike, sh peakasutajate koolitamine. Erinevate varjupaigavaldkonnaga seotud aspektide (nt usulised, kultuurilised, soolised jmt) paremaks mõistmiseks arvestatakse ametnike, sh reservametnike koolituste l läbivalt ka võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse teemadega ning vaimse tervise ja psühhosotsiaalsete mõjudega. 2.1.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on rahvusvahelise kaitse menetlused tõhusalt ja õiguspäraselt läbi viidud, nõustamisteenus on tagatud ja arendatud, infosüsteemide kasutajatugi on tõhustatud, ametnikud on vastavalt nõuetele koolitatud ning reservametnike kaasamise uus kontseptsioon on välja töötatud ja rakendatud. 2.1.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad ning PPA ametnikud. 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2027. Projekti abikõlblikud kulud: 6 (16)  - personalikulud (nt päritoluriigi teabe ekspertide, juristide, nõustajate, menetleja te, rahvusvahelise kaitse teenuse infosüsteemide peakasutaja ning projektijuhtimise ga seotud tööjõukulu); - õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiid i, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine jne); - seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.1.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet 2.2. Varjupaiga valdkonna IT arendused 2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide (nt RAKS jmt) järjepidev arendamine ja parimate lahenduste väljatöötamine ning töösse rakendamine. Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused: - SMITi rahvusvahelise kaitse teenuse püsimeeskonna ja vajadusel välispartne r ite kaasamise rahastamine; - rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide parimate lahenduste väljatöötamine ja analüüsitööde realiseerimine; - rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide järjepidevate arendustööde läbiviimine; - rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide liidestamine teiste, tõhusaks menetluseks vajalike infosüsteemidega. 2.2.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on rahvusvahelise kaitse valdkonnaga seotud IT arendusi järjepidevalt ja jätkusuutlikult realiseeritud. Arendustööde läbiviimisel on arvestatud tervikvaadet ja lähtutud valdkonna vajadustest. Infosüsteemidega seonduvad intsidendid on lahendatud ning vajalikud liidestused PPA ja teiste ametite infosüsteemidega ning EL infosüsteemidega on teostatud. 2.2.3. Projekti sihtrühm Tegevuse otseseks sihtrühmaks on varjupaigamenetlusega seotud ametnikud. Kaudne sihtrühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad. 2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu); - õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms); - koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent, koolitajate töötasu, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud jms); 7 (16)  - seadmete soetamise ja rentimisega seotud kulu; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - infosüsteemide arendamise kulu (sh personalikulu jm); - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.2.5. Projekti elluviija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus 2.3. Tõlketeenus rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele 2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on säilitada ja suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele varjupaigamenetluses vajaliku tõlketeenuse kättesaadavust. Projekti eesmärgi täitmiseks võimaldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele PPA korraldatavate menetluste raames kvaliteetne ja regulaarne tõlketeenus nii ametnikega (nt rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmine, intervjuu ja nõustajaga vestlus) kui ka kinnipidamiskeskuses meditsiinipersonali ja psühholoogiga suhtlemise l ning seeläbi tagatakse tõhus ning taotlejate õigustega arvestav rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmine ja menetlemine. Tõlketeenus üldarstiabi või psühholoogilise nõustamise korral parandab patsiendi võimekust oma probleemi arstile selgitamisel ning arstil õige diagnoosi ja ravi patsiendile arusaadavaks tegemisel. Lisaks on õigeaegne ja kvaliteetne tõlketeenus eelduseks kiire ja efektiivse menetluse läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on oluline, et menetlustoiminguid on võimalik teostada esimesel võimalusel, mis eeldab kiiret kvaliteetse tõlketeenuse kättesaadavust. Arvestades kasvavat rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu, on oluline suurendada tõlketeenuse kättesaadavust. Tõlketeenuse pakkumisel tuleb arvestada sihtrühma eripära ja vajadustega, sh tagada kõigi ligipääs tõlketeenusele (nt vajadusel viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge jm). 2.3.2. Projekti tulemus Projekti tulemusel on rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele tagatud õigeaegne kvaliteetne tõlketeenus vajalikus mahus. Seeläbi on tagatud, et rahvusvahelise kaitse menetlused on tõhusalt ja õiguspäraselt läbi viidud. 2.3.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad. 2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.05.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu); - tõlkekulud (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.3.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet 2.4. Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele 2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti tegevuste eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele menetluse ajaks kinnipidamiskeskuses nende põhiõigused. Seejuures võimaldatakse kinnipeetavate le juurdepääs meditsiiniteenusele (perioodil 01.04.2023-30.06.2024) ja huvitegevuste le. 8 (16)  Tugiteenuste pakkumisel arvestatakse nii teenuse kui ruumide ligipääsetavuse ga. Huvitegevuste võimaldamise otsene eesmärk on jõustada rahvusvahelise kaitse taotlejate oskusi toimetulekuks vabanemisel. Projekti abil varustatakse vaba aja veetmise olmeruumid arvuti riistvaraga, et tagada taotlejate info saamise õigus erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehtede ja õigusaktidega tutvumiseks, arvestades kinnipidamise aluseks olevaid ohuhinnanguid ja kinnipidamiskeskuse sisekorrast tulenevaid piiranguid. Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused: 1. Arsti- ja õendusteenus, psühholoogi- ja psühhiaatriteenus, meditsiinivahendid, ravimid, uuringud, analüüsid jne (perioodil 01.04.2023-30.06.2024). 2. Vaba aja veetmise võimalustele suunatud tegevused. Vaba aja veetmiseks kasutatavate vahendite soetamine. 3. Huvitegevuse toetamine, sh selleks vajalike vahendite soetamine. 4. Taotlejate toimetuleku toetamiseks püsivalt korraldatud inglise ja eesti keele õpe. 5. Taotlejate parimate huvide ja õiguste tagamiseks vaba aja veetmise olmeruumide varustamine. Selleks uuendatakse kinnipidamiskeskuse audio- ja videoruumi sisustust ja varustatakse see videokonverentsitehnikaga. Lisaks varustatakse olmeruumid vajaliku arvuti riistvaraga, et tagada juurdepääs infole, sh luuakse taotlejatele võima lus külastada veebi teel erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehti ja tutvuda õigusaktidega. Olmeruumide varustamisel jälgitakse ligipääsetavuse nõudeid. 6. Taotlejate transpordikorraldus, nt taotluse vastuvõtmise kohast või kinnipidamiskeskusest rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse. Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja ühekordset majutust. 2.4.2. Projekti tulemus Vastuvõtutingimuste direktiivi4 kohaselt tuleb taotlejatele tagada vajalikud tervishoiuteenused, mis hõlmavad vähemalt vältimatu abi ning haiguste ja raskete vaimsete häirete põhiravi. Samuti tuleb erivajadustega taotlejatele tagada vajalik arsti- või muu abi, sealhulgas vajaduse korral asjakohane vaimse tervise ravi. Tervishoiuteenuseid tagatakse projektis perioodil 01.04.2023-30.06.2024. Projekti tegevuste tulemusena on tagatud taotlejate õigused, heaolu kinnipidamistingimustes ning toimetulek vabanemisel. Taotlejad, kes on paigutatud kinnipidamiskeskusesse, saavad perioodil 01.04.2023-30.06.2024 arsti- ja meditsiiniõeteenust kinnipidamiskeskuse ravikabinetis või vajadusel meditsiiniasutuses. Lisaks toetatakse taotlejaid vaba aja sisustamise võimalus te ga organiseeritud huvitegevuse, keeleõppe ja sportimisvõimaluste kaudu. Vajadusel on tagatud taotlejate transporditeenus ja majutus. 2.4.3. Projekti sihtrühm Projekti otseseks sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad. 2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.04.2023–31.12.2027, sh meditsiinitee nus t osutatakse perioodil 01.04.2023-30.06.2024. Projekti võimalikud abikõlblikud kulud on järgmised: 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded. 9 (16)  - personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor, keeleõpetaja, muusikaõpetaja, huvitegevuste ekspert jms); - õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiid i, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud kinnipidamiskesk use kodukorra ja olmetasandi teemadel; - meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel psühhiaatriteenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid, meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) kinnipeetud taotlejatele perioodil 01.04.2023-30.06.2024; - kinnipidamiskeskuses pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh huvialategevuste vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st stabiilsed inglise ja eesti keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid), sporditegevusega ja muusikalise õppega seotud vahendid, ligipääseta vuse tagamisega seotud kulud; - seadmete soetamise ja rendikulu (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamiste läbiviimiseks kinnipeetavatega veebi teel); - riigisisesed transpordikulud ja majutuskulu; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.4.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet 2.5. Varjupaiga valdkonna IT arenduste ülalpidamiskulud 2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse IT süsteemide ülalpidamise ja jätkusuutlikkuse tagamine. Projekti raames viiakse läbi varjupaigasüsteemide IT arendus- ja haldustööd. 2.5.2. Projekti tulemus Varjupaigasüsteemide arendus- ja haldustööd on läbi viidud ning seeläbi on IT süsteemide ülalpidamine jätkusuutlikult tagatud. 2.5.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse (sh ajutise kaitse) taotlejad ja saajad ning menetluse läbiviijad. 2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, arendajad jne); - õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms); - koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu jms); - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 10 (16) 2.5.5. Projekti elluviija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Tulemused ja näitajad 4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtüh 2024 2029 ik Rahvusvahelise AMIF O.1.2 arv 120 420 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist kaitse Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses menetlusvõimek osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt use tagamine Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). AMIF O.1.1 Toetatud arv 80 280 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist osalejate arv, millest otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on omakorda osaleja kolmanda riigi kodanikust *õigusabi saanud rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja. osalejate arv Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Varjupaigavaldk AMIF O.1.2 arv 0 250 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist onna IT- Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses süsteemide osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt arendamine Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tõlketeenus AMIF O.1.1.2 arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist rahvusvahelise Toetatud osalejate arv, otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on kaitse taotlejatele millest omakorda osaleja kolmanda riigi kodanikust ja saajatele *nende osalejate arv, rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja, kes kes saavad muud liiki on saanud tõlketeenuseid toetust, sealhulgas varjupaigamenetluse protsessis. teavet ja abi kogu Osaleja andmed tuleb eristada soo ja varjupaigamenetluse vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). jooksul Tugiteenused AMIF O.1.1.2 arv 40 140 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist rahvusvahelise Toetatud osalejate arv, otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on kaitse taotlejatele millest omakorda osaleja kolmanda riigi kodanikust *nende osalejate arv, rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja. kes saavad muud liiki Osaleja andmed tuleb eristada soo ja toetust, sealhulgas vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse jooksul AMIF O.1.2 arv 8 28 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Varjupaiga Hooldatud IT arv 1 1 Hooldatud IT süsteem. valdkonna IT süsteemide arv arenduste ülalpidamiskulud 11 (16) 4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2029 Rahvusvahelise AMIF R.1.5 Nende arv 344 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. kaitse osalejate arv, kes Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja peab menetlusvõimekus peavad koolitust koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida e tagamine oma töö jaoks tagasisidet. kasulikuks AMIF R.1.6 Nende arv 147 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. osalejate arv, kes Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja kasutab teatavad kolm kuud oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida pärast koolitust, et tagasisidet. nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust Varjupaigavaldkon AMIF R.1.5 Nende arv 205 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. na IT-süsteemide osalejate arv, kes Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja peab arendamine peavad koolitust koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida oma töö jaoks tagasisidet. kasulikuks AMIF R.1.6 Nende arv 88 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. osalejate arv, kes Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja kasutab teatavad kolm kuud oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida pärast koolitust, et tagasisidet. nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust. Tugiteenused AMIF R.1.5 Nende arv 28 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. rahvusvahelise osalejate arv, kes Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja peab kaitse taotlejatele peavad koolitust koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida oma töö jaoks tagasisidet. kasulikuks AMIF R.1.6 Nende arv 23 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. osalejate arv, kes Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja kasutab teatavad kolm kuud oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida pärast koolitust, et tagasisidet. nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust. 5. Projektide eelarved 5.1. TAT eelarve on 6 764 427,04 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklik ust kaasfinantseeringust (25%). Projekt AMIF toetus Riiklik Kokku (EUR) Kaudsete (EUR) kaasfinantseering kulude määr (EUR) (% otsestest kuludest) Rahvusvahelise kaitse 2 501 192,10 833 730,70 3 334 922,80 4,68% menetlusvõimekuse tagamine 12 (16) Varjupaigavaldkonna 1 778 120,40 592 706,80 2 370 827,20 2,53% IT-süsteemide arendamine Tõlketeenus 216 000,00 72 000,00 288 000,00 3% rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele Tugiteenused 345 916,40 115 305,48 461 221,88 7% rahvusvahelise kaitse taotlejatele Varjupaigavaldkonna 232 091,37 77 363,79 309 455,16 0% IT arenduste ülalpidamiskulu 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblik est otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on kirjeldatud punktis 2 projektide all. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada üldiselt kuni 10% projekti eelarvest, v.a punktis 2.4 kirjeldatud projekti puhul. 7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt 3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 13 (16) 8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. 8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. 8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama TAT-i projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest dokumendihaldussüstee mi kaudu; 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hilje ma lt maksetaotluse esitamise ajaks; 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.9. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 14 (16) 9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmis eks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMi-le projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikk use perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemus te kohta. 11. TAT muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikk use perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalse lt allkirjastatuna). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamises t ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamis eks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamis eks ettenähtud tähtaja võrra. 15 (16) 11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneva l nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37. 12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 13. Vaiete lahendamine 13.1. SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. 13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 14. Rakendussätted Siseministri kuupäev käskkirja nr 1-3/… muudatused kehtivad alates 01.07.2024. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontrollleht Lisa 3. Toetuse andmise tingimuste kohta saabunud märkused 16 (16) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/24-0554 - Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.06.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/41e6897f-88d8-425b-a103-746cd2de7ae2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/41e6897f-88d8-425b-a103-746cd2de7ae2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main