Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 27.05.2024 nr 14-13.3/37-1 Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning elluviijatele teadmiseks käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifo nd i meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“. Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. „Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ eelnõu Lisa 2. „Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ seletuskirja eelnõu Lisa 3. „Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ tervikteksti kavand Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Martin Eber 6125180 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning koosõlas siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1 ning lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti 14. mai 2024. a kirjast nr 1.13-2.15/577-1 Muudan siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja punkti 2.1.1. sissejuhatava lõigu ja sõnastan selle järgmiselt: „2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tagada tagasisaadetavatele vajalike teenuste osutamine. Projekti põhieesmärk on põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine ning direktiivi 2008/115/EÜ (edaspidi naasmisdirektiiv) kehtestatud nõuete tagamine. Projekt on suunatud kinni peetud tagasisaadetavate tugiteenuste tagamiseks, va meditsiinite e nus tugiteenusena, mida osutatakse lisaks kinnipeetutele ka vabatahtlik u lahkumisettekirjutuse saajatele. Meditsiiniteenust osutatakse perioodil 01.07.2023– 30.06.2024 vajaduspõhiselt kinnipidamiskeskuses teenust pakkuva teenuse pakkuja vahendusel ja korraldusel ka väljaspool kinnipidamiskeskust. Tugiteenuste osutamise l arvestatakse nii teenuse kui ruumide ligipääsetavusega.“. 2. Muudan käskkirja punkti 2.1.1.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.1.1.1. Arsti- ja õendusteenuse ning psühholoogi- ja psühhiaatriteenuse pakkumine, meditsiinivahendite, ravimite, meditsiiniuuringute ja analüüside tellimine perioodil 01.07.2023–30.06.2024 (edaspidi meditsiiniteenus). Naasmisdirektiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb tagasisaadetavale tagada esmaabi ja haiguste põhiravi. Projekti tegevus võimaldab tagasisaadetaval, sh kinnipeetaval, saada perioodil 01.07.2023–30.06.2024 vajalikke tervishoiuteenuse id ja ravi sotsiaalministri 06. detsembri 2013. a määruses nr 40 „Rahvusvahelise kaitse saaja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ sätestatud ulatuses ning suurendada meditsiiniabi kättesaadavust Eestis. Lisaks tagatakse vajadusel tagasisaadeta va le meditsiinilise abi andmine tema eskortimisel sihtriiki, kaasates saatemeeskonna le lisaks meditsiinipersonali.“. 3. Muudan käskkirja punkti 2.1.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.1.2. Projekti tulemus Projekti tegevuste tulemusena on tagatud tagasisaadetavate põhiõiguste parem kaitse neile tervishoiuteenuste kättesaadavuse, ajasisustus- ja suhtlusvõimaluste parendamise kaudu. Kinnipidamiskeskuses, kus on olemas ravikabinet, on arsti- või meditsiiniõe teenus kättesaadav igapäevaselt perioodil 01.07.2023–30.06.2024. Väljapool kinnipidamiskeskust viibivatele tagasisaadetavatele on võimalik perioodil 01.07.2023– 30.06.2024 vastavat teenust saada PPA või tervishoiuteenuse osutaja määratud  ruumides. Kinni peetud tagasisaadetaval on võimalik võtta kinnipidamise ajal osa erinevatest vaba aja veetmise tegevustest, mis on vaimse tervise hoidmise seisukohast äärmiselt oluline. Tõuseb kinnipidamiskeskuse ja seal viibivate isikute turvalisus ning heaolu. Suhtlusvõimaluste parendamisega on kaitstud eeskätt kinnipeetud tagasisaadetava õigust tõhusale kohtukaebeõigusele ning tema eraelu ja pereelu puutumatusele.“. 4. Muudan käskkirja punkti 2.1.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2027, sh meditsiinitee nust osutatakse perioodil 01.07.2023–30.06.2024. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor/treener, ja keeleõpetaja, muusikaõpetaja, projekti ekspert); - õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus); kolmandates riikides toimuvatel koolitus te l, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga (edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) - teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud, kinnipidamiskesk use kodukorra ja olmetasandi teemadel; - meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel psühhiaatri teenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid meditsiinivahend id, uuringud, analüüsid jms) tagasisaadetavatele perioodil 01.07.2023–30.06.2024; - meditsiinilise personali abi andmise kulud tagasisaatmisel (sh kulud meditsiiniteenuse le ning transpordi ja majutuskulud); - kinnipidamiskeskuse pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh huvialategevuse vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st stabiilsed inglise keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid), sporditegevusega ja muusikalise õppega seotud vahendid, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; - riigisisesed transpordikulud, sh erivajadusega isikute transport; - seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamis te läbiviimiseks kinnipeetavaga veebi teel); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. „Projekt koosneb neljast alategevusest:“. 5. Muudan käskkirja punkti 5.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „5.1. TATi eelarve on 6 811 603,19 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklik ust kaasfinantseeringust (25%). Projekt AMIF toetus Riiklik Kokku Kaudsete (EUR) kaasfinantseering (EUR) kulude määr (EUR) (% otsestest kuludest) Tugiteenused 435 300,68 145 100,22 580 400,90 7% tagasisaadetavatele Tõlketeenus tagasisaadetavatele 216 000,00 72 000,00 288 000,00 3% Menetlusvõimekuse ja 2 316 516,10 772 172,03 3 088 688,13 3% lahkumiskohustuse täitmise tagamine 2 (3)  Koostöö isikute tagasisaatmise 607 050,15 202 350,05 809 400,20 7% valdkonnas Tagasisaatmisvaldkonna IT 232 091,37 77 363,79 309 455,16 Ei kohaldu arenduste ülalpidamiskulud Massilise sisserände toimetuleku 555 988,95 185 329,65 741 318,60 7% võimekuse tõstmine Tagasisaatmisvaldkonna IT- 745 755,15 248 585,05 994 340,20 1% lahenduste arendused „ Käskkiri jõustub alates 1. juulist 2024. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Seletuskiri 3 (3)  EELNÕU Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Martin Eber ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 elluviija Politsei- ja Piirivalvea me ti (edaspidi PPA) palvel1 vähendame projekti „Tugiteenused tagasisaadetavatele“ mahtu seoses sellega, et PPA pakub projektis kavandatud meditsiiniteenust tagasisaadetavatele kuni 30. juunini 2024. Alates 1. juulist 2024. a muutub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 2 paragrahv 52. Muudatuse kohaselt rahastatakse väljasaadetava ja kinnipeetud rahvusvahe lise kaitse taotleja meditsiiniteenust Tervisekassa kaudu riigieelarvelistest vahenditest. Muutub ka väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse paragrahv 4. Muudatuse kohaselt rahastatakse väljasaadetava meditsiiniteenust riigieelarvest Eesti Haigekassa kaudu. Laiendame projekti „Tugiteenused tagasisaadetavatele“ abikõlblike kulude loetelu ja lisame personalikulude alla „muusikaõpetaja ja huvitegevuste eksperdi personalikulu“ ja „muusika lise õppega seotud vahendid“. Vähendame sama projekti eelarvet ja seega toetuse andmise tingimuste käskkirja kogueelarvet. TATi eelarve erinevus siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ eelarvest tuleneb vajadusest rakendada projekte erinevate l aegadel. Projektide lisamisel muudetakse TATi. Projekti „Tugiteenused tagasisaadetavate le “ meditsiiniteenusele planeeritud, aga kasutamata jääv raha säilitatakse tulevaste vajaduste katmiseks, sealhulgas Euroopa Liidu varjupaigaõigustiku reformiga seotud vajadusteks. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147. IV Käskkirja mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub alates 1. juulist 2024. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkirja eelnõu saadetakse eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. 1 PPA 14. mai 2024. a kiri nr 1.13-2.15/577-1 Siseministeeriumile 2 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – Riigi Teataja  KÄSKKIRI 13.07.2023 nr 1-3/98 muudetud käskkirjadega 04.03.2024 nr 1-3/23 xx.yy.2024 nr 1-3/… Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.05.2023–31.12.2029 Elluviijad Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium 1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiska va meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimus i ning korda. 1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifo nd (edaspidi AMIF), eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 3 „aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides“. TATis sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla: - vastuvõtmise/kinnipidamise tingimused; - välja-/tagasisaatmise toimingud; - ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed; - tegevustoetus; - tagasisaatmismenetlus. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inime ste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TATi tegevused on seotud EE 2035 julgeoleku ja turvalisuse arenguvajadusega. Tegevused on seotud Eesti pikaajalise EE 2035 sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahe list positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimisega“. Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada EE 2035 toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TATi tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK) alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika “ saavutamisele, mis tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuunana seab eesmärgiks muuta ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmine kiiremaks ja tõhusamaks. Tegevustega tagatakse efektiivne ebaseaduslikult Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiste korraldamine, sh tagasisaadetavatele vajalike teenuste osutamine, kaasaegsete IT süsteemide arendamine ja ülalpidamine tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste tõhusaks läbiviimiseks, aruandluse ja analüüsi võimekuse tõstmiseks, koostöö arendamine kolmandate riikide ja Euroopa Liidu liikmesriik ide asutuste ning välisesindustega, samuti Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuride ga. TATi tegevused aitavad kaasa STAKi alaeesmärgi 4.3. „Kindel sisejulgeo lek “ tegevussuuna „Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“ täitmisse. Tegevuste ga parandatakse rahvusvahelise koostöö kaudu eri asutuste teadlikkust välispiiril toimuvast 2 (20)  ning tagatakse koostöö kiire korraldamine ja sündmustele reageerimine. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 1.1.3.1 TATi tegevused aitavad täita ka „Digiühiskonna arengukava 2030“ eesmärki „Avaliku sektori digimuutuste võimendamine“. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi vahendite kasutamiseks. 1.1.5. TATi tegevuste puhul on arvestatud ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegias1 ja Tõhustatud tagasisaatmiste operatiivstratee gia teekaardis2 püstitatud eesmärkidega. 1.1.6. Kasutatud lühendid: AMIF – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond; EE 2035 – Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“; EK – Euroopa komisjon; PPA – Politsei- ja Piirivalveamet; SiM – Siseministeerium; SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus; TAT – toetuse andmise tingimused. 2. Toetatavad projektid ja eesmärgid TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemuse l, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis: - aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, - on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja EE 2035 sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalus i ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, mille sse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääseta vuse 1 Euroopa Komisjoni 27. aprilli 2021. a teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule. ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia. – COM(2021) 120 final. 2 Euroopa Komisjoni 24. jaanuari 2023. a poliitikadokument Tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia suunas- – COM(2023) 45 final. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. – ELT L 247, 13.7.2021, lk 1—49. 3 (20)  näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamise ga füüsilisele virtuaalsele keskkonnale ning ja kommunikatsioonile; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8524 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 2.1. Tugiteenused tagasisaadetavatele 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tagada tagasisaadetavatele vajalike teenuste osutamine. Projekti põhieesmärk on põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine ning direktiivi 2008/115/EÜ5 (edaspidi naasmisdirektiiv) kehtestatud nõuete tagamine. Projekt on suunatud kinni peetud tagasisaadetavate tugiteenuste tagamiseks, va meditsiinite e nus tugiteenusena, mida osutatakse lisaks kinnipeetutele ka vabatahtlik u lahkumisettekirjutuse saajatele. Meditsiiniteenust osutatakse perioodil 01.07.2023– 30.06.2024 vajaduspõhiselt kinnipidamiskeskuses teenust pakkuva teenuse pakkuja vahendusel ja korraldusel ka väljaspool kinnipidamiskeskust. Tugiteenuste osutamise l arvestatakse nii teenuse kui ruumide ligipääsetavusega. Projekti koosneb neljast alategevusest: 2.1.1.1. Arsti- ja õendusteenuse ning psühholoogi- ja psühhiaatriteenuse pakkumine, meditsiinivahendite, ravimite, meditsiiniuuringute ja analüüside tellimine perioodil 01.07.2023–30.06.2024 (edaspidi meditsiiniteenus). Naasmisdirektiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb tagasisaadetavale tagada esmaabi ja haiguste põhiravi. Projekti tegevus võimaldab tagasisaadetaval, sh kinnipeetaval, saada perioodil 01.07.2023–30.06.2024 vajalikke tervishoiuteenuseid ja ravi sotsiaalministri 06. detsembri 2013. a määruses nr 40 „Varjupaigataotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelar ves t rahastamise ulatus ja kord“ sätestatud ulatuses ning suurendada meditsiiniab i kättesaadavust Eestis. Lisaks tagatakse vajadusel tagasisaadetavale meditsiinilise abi andmine tema eskortimisel sihtriiki, kaasates saatemeeskonnale lisaks meditsiinipersonali. 2.1.1.2. Vaba aja veetmise võimalustele suunatud tegevused ja olmeruumides vaba aja veetmiseks kasutatavate vahendite soetamine. Tegevusega tagatakse kinni peetud tagasisaadetavatele mitmekülgsed ajasisustusvõimalused (juhendatud kursused, keeleõpe vms) ja turvalised vaba aja veetmise vahendid (nt arvuti-, audio-, videotehnika, spordivahendid, huvitegevus eks vajalikud vahendid, raamatud, perioodika väljaanded), arvestades kinnipee tud tagasisaadetavate vanust, sugu, kultuurilisi erinevusi, erivajadusi jne. 2.1.1.3. Kinni peetud tagasisaadetavatele suhtlusvõimaluse parandamine 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. a direktiiv 2008/115/EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. – ELT L 348, 24.12.200 8, lk 98—107. 4 (20)  Projekti tegevusega tagatakse, et sõltumata tagasisaadetava kinnipidamise kohast on tagasisaadetavale loodud tänapäevased võimalused ühendust võtta seaduses sätestatud isikutega, kasutades selleks turvalisi ja ajakohaseid sidevahendeid. 2.4.1.1. Ametnike koolitused Projekti raames koolitatakse erialaselt tagasisaatmistega seotud ametnikke. Koolituste fookus on naasmisdirektiivi rakendamisel. Vajadusel viiakse läbi „study visit“ formaadis külastusi teiste Euroopa Liidu riikide tagasisaatmisvaldkondade analoogiatega tutvumiseks. 2.1.2. Projekti tulemus Projekti tegevuste tulemusena on tagatud tagasisaadetavate põhiõiguste parem kaitse neile tervishoiuteenuste kättesaadavuse, ajasisustus- ja suhtlusvõimaluste parendamise kaudu. Kinnipidamiskeskuses, kus on olemas ravikabinet, on arsti- või meditsiiniõe teenus kättesaadav igapäevaselt perioodil 01.07.2023–30.06.2024. Väljapool kinnipidamiskeskust viibivatele tagasisaadetavatele on võimalik perioodil 01.07.2023– 30.06.2024 vastavat teenust saada PPA või tervishoiuteenuse osutaja määratud ruumides. Kinni peetud tagasisaadetaval on võimalik võtta kinnipidamise ajal osa erinevatest vaba aja veetmise tegevustest, mis on vaimse tervise hoidmise seisukohast äärmiselt oluline. Tõuseb kinnipidamiskeskuse ja seal viibivate isikute turvalisus ning heaolu. Suhtlusvõimaluste parendamisega on kaitstud eeskätt kinnipee tud tagasisaadetava õigust tõhusale kohtukaebeõigusele ning tema eraelu ja pereelu puutumatusele. 2.1.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud ning PPA ametnikud. 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2027, sh meditsiinitee nus t osutatakse perioodil 01.07.2023–30.06.2024. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor/tree ne r, keeleõpetaja, muusikaõpetaja, projekti ekspert); - õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus); kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga (edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) - teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud, kinnipidamiskesk use kodukorra ja olmetasandi teemadel; - meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel psühhiaatri teenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) tagasisaadetavatele perioodil 01.07.2023–30.06.2024; - meditsiinilise personali abi andmise kulud tagasisaatmisel (sh kulud meditsiiniteenusele ning transpordi ja majutuskulud); - kinnipidamiskeskuse pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh huvialategevuse vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st 5 (20)  stabiilsed inglise keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid), sporditegevuse ja muusikalise õppega seotud vahendid, ligipääsetavuse tagamise ga seotud kulud; - riigisisesed transpordikulud, sh erivajadusega isikute transport; - seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamis te läbiviimiseks kinnipeetavaga veebi teel); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.1.5. Projekti elluviija: PPA 2.2. Tõlketeenus tagasisaadetavatele 2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on säilitada ja suurendada tagasisaatmismenetluses, sh nõustamisel ja reintegratsiooniteenuste pakkumisel vajaliku tõlketeenuse kättesaadavust tagasisaadetavatele. Projekti eesmärgi saavutamiseks võimaldatakse tagasisaadetavatele kvaliteetne ja regulaarne tõlketeenus nii ametnikega kui ka meditsiinipersonali ning psühholoo giga suhtlemisel. Tõlketeenus üldarstiabi või psühholoogilise nõustamise juures parandab sihtrühma liikmest patsiendi võimekust oma probleemi arstile selgitamisel ning arstil õige diagnoosi ja ravi patsiendile arusaadavaks tegemisel. Lisaks on õigeaegne ja kvaliteetne tõlketeenus eelduseks kiire ja efektiivse tagasisaatmismenetluse läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on oluline, et menetlustoiminguid on võimalik teostada esimesel võimalusel, mis eeldab kiiret kvaliteetse tõlketeenuse kättesaadavust. Tõlketeenuse pakkumisel tuleb arvestada sihtrühma eripära ja vajadustega, sh tagada kõigi ligipääs tõlketeenusele (nt vajadusel viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõ lge jm). 2.2.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on tagasisaadetavatele tagatud õigeaegne ja kvaliteetne tõlketeenus vajalikus mahus. Seeläbi on tagatud menetlusvõimekuse, nõustamise, taasinegratsiooniteenuste ja lahkumiskohustuse täitmise tagamise ning tagasisaadetavate tugiteenuste projektides ettenähtud tulemuse saavutamine – seadusliku aluseta riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiire, õiguspärane ja kestlik tagasisaatmine on läbi viidud tõhusalt ja isiku põhiõigusi järgides. 2.2.3. Projekti sihtrühm Tegevuse otseseks sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud. 2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.05.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu); - tõlkekulud (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.2.5. Projekti elluviija: PPA 6 (20)  2.3. Menetlusvõimekuse ja lahkumiskohustuse täitmise tagamine 2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti abil tagatakse seadusliku aluseta riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiire, õiguspärane ja kestlik tagasisaatmine, tõhustades tagasisaatmismenetlus te läbiviimist, arendades nõustamisteenust ja korraldades tagasisaatmise- ja reintegreerimisalase abi andmist. Projekt koosneb neljast alategevusest: 2.3.1.1. Eestis seadusliku aluseta viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmis te korraldamine ja neile vajaduse korral tagasisaatmiseelse, tagasisaatmisega seotud, saabumisjärgse ja/või tagasisaatmisele järgneva abi pakkumine. Projekti tegevustena toetatakse ebaseaduslikult Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku tagasipöördumist, kui ka sunniviisilist tagasisaatmist, pakkudes neile tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning saabumisjärgset ja tagasisaatmisele järgnevat abi kolmandas riigis. Abi andmisel võetakse arvesse tagasisaadetava individuaalseid vajadusi ja haavatavust. Kuigi tagasisaatmis- ja reintegreerimisabi andmisel eelistatakse Frontexi pakutavat operatiivabi, kasutades teabevahetuseks ja tegevuste koordineerimiseks Frontexi turvalisi digitaalse id keskkondi (nt FAR, RIAT vms), on ka käesolevas TATis võimaldatud neid tegevusi ellu viia. 2.3.1.2. Tagasisaadetavate nõustamine Nõustamistegevustega tagatakse tagasisaadetavate proaktiivne, individuaa lne, objektiivne ja viibimiskohast sõltumata lihtsasti kättesaadav ajakohane nõustamine kogu PPA menetlusprotsessi perioodil. Nõustamise raames tutvustatakse igale tagasisaadetavale tema soovil talle arusaadaval viisil, sh talle arusaadavas keeles ning arvestades tagasisaadetava usulisi, kultuurilisi, soolisi, vanuselisi jt eripärasid ning erivajadusi, tema õigusi ja kohustusi ning Eesti Vabariiki saabumise, viibimise, elamise ja lahkumisega seotud võimalusi lähtudes kehtivast Euroopa Liidu, rahvusvahelisest ja riigisisesest õigusraamistikust. Vajadusel toetatakse tagasisaadetavat teiste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kontakti saamisel ning riigi õigusabi taotlemisel. Inimesekeskne ja professionaalne nõustamine eeldab muuhulgas vajaduspõhiselt inimese mitmekordset teavitamist, juhendamist ja nõustamist ning täpsustavatele jätkuküsimustele vastamist. Nõustamisteenuse tegevusteks on: - vähemalt kahe kvalifitseeritud nõustaja ametikoha täitmine, kes annavad tagasisaatmis- ja reintegreerimisalast nõu; - personaalne, sh inimese eripärasid ja erivajadusi arvestav objektiivne ja usaldusväärne nõustamine vahetu kohtumise, e-posti või videokohtumiste teel, mille käigus leitakse inimesele kõige sobivamad lahendused ning aidatakse ennetada võimalikke rikkumisi. Kui kolmanda riigi kodaniku suhtes kohaldatakse kinnipidamist, tagatakse talle individuaalne nõustamine võimalikult kiiresti pärast tema kinnipidamiskohta saabumist; - regulaarne koostöö PPA ja seotud asutuste nõustajatega, vajadusel infotund ide korraldamine ja nendel osalemine; - vajadusel infomaterjalide koostamine ja ajakohastamine; 7 (20)  - tagasisaatmisega tegelevate nõustajate pidev koolitamine ja tugi, nt supervisioon, vajadusel koolitus- ja abimaterjalide koostamine ning kaasajastamine; - tagasisaatmise nõustamisteenuse pidev analüüs ja arendamine, sh kliendirahulolu seire. 2.3.1.3. Tagasisaatmismenetluse võimekuse arendamine ja tõstmine Projekti tegevustega toetatakse ühetaolise menetlus- ja kohtupraktika kujundamist lahkumisettekirjutuste tegemisel, nende vaidlustamisel ja tagatakse, et lahkumisettekirjutus tehakse kohe pärast kolmanda riigi kodaniku riigis viibimise õiguse lõppemisel või lõpetamisel. Tagasisaatmismenetluse võimekuse arendamise ja tõstmise tegevusteks on: - menetleja ametikoha täitmine, kelle ülesandeks on välismaalasele riigis viibimise või elamise lõpetamise otsuses või sellega koos lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeeldu kohaldamise otsuse tegemine (nn kolm ühes otsuste tegemine); - menetleja-juristi ametikoha täitmine, kelle ülesandeks on kaitsta kohtus PPA otsuseid, millega on välismaalase riigis viibimise või elamise õigus lõpetatud, ning samas otsuses või sellega koos tehtud lahkumisettekirjutus ning kohaldatud sissesõidukeeldu; - nö kolm ühes otsuste analüüs ja otsuste kvaliteedi parandamine, võttes arvesse kohtupraktikat; - PPA menetleja ja menetleja-jurist poolt vajaduspõhiselt PPA ametnike koolitamine; - regulaarsed kohtumised prokuratuuri või vanglate esindajatega, et tagada kuriteo toime pannud või vanglakaristust kandvate välismaalaste õigusliku staatuse kindlaks tegemine ja vajaduse korral tagasisaatmismenetluse algatamine. 2.3.1.4. Saatemeeskondade reservametnike võimekuse arendamine ja tõstmine Projekti tegevusega toetatakse ebaseaduslikult Eestis viibivat välismaalastele koostatud sundtäidetava lahkumisettekirjutuse või sundtäitmise protokolli (kui kohus on lisakaristusena mõistnud väljasaatmise või lahkumiskohustuse tähtaeg on saabunud ning nad saadetakse Eestist välja) täide viimist. Tulenevalt välismaalase riskihinnangust vajavad nad väljasaatmisel vähemalt kaheliikmelisi saatemeeskondasid. Reservametnike võimekuse arendamise ja tõstmise tegevusteks on: - saatemeeskondade reservüksuse (DEPA Reservametnikud) ja teiste tagasisaatmisega tegelevate ametnike ettevalmistamine ja valmisoleku tagamine ebaseaduslikult riigis viibivate isikute väljasaatmiseks päritoluriiki või teise vastuvõtvasse riiki; - vähemalt üks kord aastas uutele reservametnikele baaskoolituse korraldamine; - vähemalt iga kahe aasta järel reservametnike täiendkoolituse korraldamine; - PPA Põhja prefektuuri PVB PMJVT VSMG ametnike varustamine ühtse eririietuse ja muu varustusega väljasaatmiste täideviimiseks; - tagasisaatmistega tegelevate ametnike teadlikkuse tõstmine läbi teiste EL liikmesriikide tagasisaatmiste parimate praktikatega tutvumise, samuti koolitus- 8 (20)  või tutvumisvisiitide korraldamine tagasisaatmisega tegelevatele ametnike le. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 2.3.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on tagasisaadetavatele tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks tema riigis viibimise õiguse lõpetamise otsuses, järgides kohtupraktika ja ühtlusta tud menetluspraktika nõudeid. Tagasisaatmised on korraldatud inimväärsel ja jätkusuutlik ul viisil, pakkudes tagasisaadetavale tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning saabumisjärgset ja tagasisaatmisele järgnevat abi. Abi andmisel võetakse arvesse isiku individuaalseid vajadusi ja haavatavust. Kasutusele on võetud Frontexi turvalised digitaalsed keskkonnad (nt FAR, RIAT), et tagasisaadetav saaks osa Frontexi pakutavatest tagasisaatmis- ja reintegreerimisteenustest. Loodud on terviklik nõustamissüsteem, mille käigus saab välismaalane õigeaegselt ning objektiivselt aja- ja asjakohast teavet oma staatuse kohta ja talle pakutakse vabatahtlik uks tagasipöördumiseks toetust ning reintegratsiooni võimalusi. Nõustamistee nuse tulemusena suureneb välismaalaste ja teiste asjasse puutuvate isikute teadlikkus lahkumiskohustuse regulatsioonist, tagasisaadetavad on informeeritud oma õigustest ja kohustustest, sh vabatahtliku lahkumiskohustuse ja kaasaaitamiskohustuse täitmise eelistest. DEPA reservüksusesse kuuluvad ametnikud on tagasisaatmise operatsioonideks ettevalmistatud ja välismaalaste väljasaatmine saatemeeskondade osalusel toimuvad tõrgeteta. Väljasaatmismenetluste grupi liikmed on varustatud vajaliku eririietusega ja muu tehnilise varustusega. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 2.3.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud ja PPA ametnikud. 2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud. Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.07.2028. Projekti abikõlblikud kulud: (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) - personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, koolitajate töötasu); - õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolituste l osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). - lähetuste kulud (sh päevaraha, kindlustus jms); - materiaalsed- ja reisitoetused tagasisaadetavatele; - tagasisaadetavate transpordi- ja majutuskulud; - tagasisaadetavate dokumenteerimiskulud; - tegevusega seotud ametnike riigisisesed transpordikulud; - valuutavahetuse teenus ja konverteerimistasud; - eririietuse ja tarvikute, sh meditsiiniliste vahendite, seljakottide jms soetuskulu; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.3.5. Projekti elluviija: PPA 2.4. Koostöö arendamine isikute tagasisaatmise valdkonnas 2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti tegevuste abil arendatakse koostööd kolmandate ja Euroopa Liidu riikide ning Eesti asjaomaste asutuste ja välisesindustega ning Euroopa Liidu institutsioonide ja 9 (20)  agentuuridega, et aidata kaasa kolmandate riikide kodanike dokumenteerimisele, isikute tuvastamisele ja sihtriigi poolt tagasivõtmisele. Projektiga toetatakse Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüsteemi arendamist. Projekt koosneb kuuest alategevusest: 2.4.1.1. osaletakse kohtumistel eesmärgiga tagada järjepidev ja toimiv koostöö Eesti asutuste ja välisesindustega ning Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega, et Eestis seadusliku aluseta viibivaid kolmandate riikide kodanikke oleks võimalik kiiremini tuvastada ja neile vajalikud dokumendid hankida ning optimaalse aja jooksul tagasi saata; 2.4.1.2. vajadusel korraldatakse tuvastusmissioonide Eestisse kutsumine; 2.4.1.3. algatatakse ja korraldatakse läbirääkimisi tagasivõtualaste lepingute või kokkulepete sõlmimiseks; 2.4.1.4. lahendatakse kolmanda riigi pädeva asutusega isikute tagasivõtmisega seotud probleeme; 2.4.1.5. aidatakse kaasa Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüsteemi arendamisele ja rakendamisele, sh edendatakse riigisiseste infosüsteemide koostalitusvõimet Euroopa Liidu digitaalsete keskkondadega (nt RCMS, FAR, IRMA) ning andmeedastuse ja - analüüsi võimekust; 2.4.1.6. tagatakse ametnike kestlik koolitamine tagasisaatmise valdkonna muudatustest ja Euroopa Liidu liikmesriikide parimatest praktikatest. 2.4.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on loodud toimiv koostöövõrgustik Eesti asutuste ja Euroopa Liidus resideeruvate välisesindustega, Eesti jaoks oluliste kolmandate riikidega, Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega. Seeläbi kiirendatakse ebaseaduslikult Eestis viibiva te välismaalaste tagasisaatmise ja tagasivõtmise protsessi ning tagatakse selle jätkusuutlikus - tagasisaadetava isik ja tema kodakondsus on kindlaks tehtud, tagasisaadetavale on hangitud tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning on aidatud kaasa tema reintegreerimisele koduriigis. Tagasisaatmis- ja tagasivõtua la se koostöö tõhustamiseks on Eesti jaoks olulisemate kolmandate riikidega algatatud läbirääkimised tagasivõtulepingute või -kokkulepete sõlmimiseks, sh olemasole va te lepete paremaks rakendamiseks. Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüstee mi rakendamiseks on PPA kasutusele võtnud Euroopa Liidu digitaliseeritud keskkonnad (nt IRMA, FAR, RIAT, RCMS vms) ja koolitanud ametnikke neid kasutama. PPA panustab Euroopa Liidu tagasisaatmisalaste andmete kogumisse ja analüüsimisse, sh edendab riiklike infosüsteemide koostalitusvõimet Euroopa Liidu asjaomaste IT lahendustega. Projekti raames on läbi viidud tagasisaatmistega tegelevatele ametnike le koolitusi ja/või õppevisiite, et ühtlustada ja parandada valdkondlike õigusaktide rakendamist ja tõsta ametnike teadlikkust teiste liikmesriik ide tagasisaatmissüsteemidest. 2.4.3. Projekti otseseks sihtrühmaks on nii Eesti kui kolmandate riikide tagasisaatmisvaldkonna asutuste ametnikud. Kaudseks sihtrühmaks on kolmandate riikide kodanikud. 2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.07.2028. Projekti abikõlblikud kulud on: - personalikulud (sh projektijuhtimine, projekti ekspert); 10 (20)  - õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolituste l osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus ). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentside l osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga (edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - PPA ametnike ja koostööpartnerite lähetuste kulud (töörühmades osalemine, kontaktvõrgustike kohtumised, visiidid välisesindustesse jms). Muu hulgas on abikõlblikud kindlustus ja Eesti ametnike päevaraha; - koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide rent, koolitaja tasu); - kolmandate riikide ametnike vastuvõtukulud, sh. koostöökohtumised ja isikutuvastusmissioonid Eestis; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.4.5. Projekti elluviija: PPA 2.5. Tagasisaatmisvaldkonna IT arenduste ülalpidamiskulud 2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tagasisaatmisi, tagasivõtmisi ja sissesõidukeeldusid käsitlevate IT süsteemide ülalpidamise ja jätkusuutlikkuse tagamine. Projekti raames viiakse läbi eelmainitud IT süsteemide arendus- ja haldustööd. 2.5.2. Projekti tulemus Tagasisaatmise teenuste arendus- ja haldustööd on läbi viidud ning seeläbi on IT süsteemide ülalpidamine jätkusuutlikult tagatud. 2.5.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on tagasisaatmise ja sissesõidukeelu teenuste (sh seotud teenuste) menetlusega seotud isikud (sh menetlejad). 2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, arendajad jne); - õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms); - koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu jms); - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.5.5. Projekti elluviija: SMIT 2.6. Massilise sisserände toimetuleku võimekuse tõstmine 2.6.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tõsta nii PPA kui ka riigi valmisolekut massiliseks sisserändeks. Massilise sisserändega (sh tagasisaatmisega) seotud tegevused on arendatud süsteemselt ja tsentraalselt (PPA üleselt). 11 (20)  Projekt koosneb kolmest alategevusest: 2.4.1.1. Massilise sisserände (edaspidi MS) hädaolukorra lahendamise plaani (edaspidi HOLP) õppused MS HOLP õppuseid korraldatakse lauaharjutuse formaadis prefektuurides ja kesküksustes, et harjutada olemasolevaid plaane. Käsitletavad alateema(d) püstitatakse koostöös PPA kriisideks valmisoleku büroo ja piirihaldusbüroo ning teiste partnerite ga. MS HOLP õppuste ettevalmistamiseks toimuvad töötoad. Viimase etapina toimub kompleksõppus, kus harjutatakse staabi- ja välitegevusi. 2.6.1.2. Rahvusvahelise koostöö tagamine MS ennetamiseks ja haldamiseks Tegevusega aidatakse kaasa ebaseadusliku rände ennetamisse ja MS haldamis se. Arendatakse tagasisaatmise võimekust süvendades ametnike teadlikkust olukorrast regioonis ja luuakse ning hoitakse PPA strateegilise tasandi koostöövõrgustikk u. Tagatakse pidev rahvusvaheline koostöö erinevate osapoolte vahel MS, sh tagasisaatmiste koordineerimisel. Rahvusvaheliste koostööformaatide kaudu tõhustatakse olukorrapildi loomist. Tegevuse täitmisse panustavad projektimeesko nd ning PPA eksperdid MS valdkonnast. 2.6.1.3. Paneelarutelu korraldamine konverentsil Paneelarutelu eesmärk on ühtlustada ja tõhustada rahvusvahelist koostööd ning lahendada ühiseid väljakutseid ebaseadusliku rände vastu võitlemises (sh massiline sisseränne, tagasisaatmine). 2.6.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena suureneb nii PPAs kui ka riigis valmisolek massilis eks sisserändeks. MS-ga, sh tagasisaatmistega seotud tegevused on arendatud süsteemselt ja tsentraalselt (PPA üleselt). PPA ametnikud on teadlikud naaberriikide hädaolukorra lahendamise võimekusest, viisidest, protsessidest jms. PPA MS-ga, sh tagasisaatmis te ga seotud kriisiplaanide ajakohastamisel on võimalusel arvestatud naaberriik ide hädaolukorra lahendamise protsessidega ning Euroopa Liidu liikmesriikide parimate praktikatega. Projekti lõpuks on koostöös sisuekspertidega valminud PPA-ülene MS lahendamise väljaõppekava ning MS lahendamist (sh tagasisaatmist) toetavad koolitusmaterjalid. Läbi viidud töötubade ja lauaõppuste järelmite alusel on ajakohastatud PPA MS, sh tagasisaatmistega seotud hädaolukorraplaanid ja muud valdkonda reguleerivad sisudokumendid. 2.6.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on PPA ametnikud, sh massilise sisserände valdkonna koordineerimisega ja massilise sisserände hädaolukorra lahendamisega seotud PPA ametnikud ja välised koostööpartnerid. 2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.12.2026. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuht-ekspert, massilise sisserände arendusekspert, rände kontaktametnik); - lähetuste kulud, sh õppevisiitidel osalemisega seotud kulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms); - konverentsi teemapaneeli korraldamise ja läbiviimisega seotud kulud (nt konverentsiteenus, toitlustus jmt, mis oleksid protsentuaalne jaotus konverents i abikõlblikest kuludest); 12 (20)  - majandamiskulud (halduskulud, sideteenused jms kulud); - koolituskulud nagu töötubade, seminaride, õppuste korraldamine (nt materjalide ja tagasiside koostamine, ruumide rent, osalejatele toitlustus, majutus jms kulud); - Eesti ja välisekspertide kulu (nende osalemine töötubades/õppustel, sh transport, majutus, toitlustus jms kulud); - riigisisesed transpordikulud; - seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungitele jm asjakohane seadmete soetus/rent töötubade/õppuste läbiviimiseks); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks. 2.6.5. Projekti elluviija: PPA (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 2.7. Tagasisaatmisvaldkonna IT-lahenduste arendused 2.7.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tagasisaatmise valdkonna infosüsteemide (nt ILLEGAAL2, SKEELD) järjepidev arendamine ja parimate lahenduste väljatöötamine ning töösse rakendamine. Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste andmekogu ILLEGAAL2 ja sissesõidukeeldude riikliku registri SKEELD tähtaegsed arendustööd tagavad infosüsteemide nõuetekohase toimimise ning andmete vahetamise Euroopa Liidu süsteemidega, misläbi parandatakse infosüsteemide jätkusuutlikkust ning täidetakse Eestile pandud kohustusi. Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused: - SMITi hallatavate tagasisaatmise infosüsteemide püsimeeskonna ja välispartne r ite kaasamise rahastamine; - arendus- ja haldustööde teostamine vastavalt SIMi ja PPAga kokkulepitud teekaardile; - kriitiliste intsidentide lahendamine ja infosüsteemi testimine; - teiste riigisiseste ja Euroopa Liidu infosüsteemidega (EES, ETIAS), sh IRMA2.0, koostalitusvõime toetamine. Läbiviidavate arendustööde eesmärgiks on sissesõidukeeldude riikliku registr i SKEELD väljatoomise toetamine vananenud UUSIS platvormilt, sh muud vajalik ud antud arendusega seotud tööd ja otsesed seosed teiste infosüsteemidega. ILLEGAAL2 üheks täiendavaks arenduseesmärgiks on võimaldada tagasisaadetava l isikul tagasisaatmismenetluses dokumendi kättesaamist kinnitada elektroonilise märkega. Lisaks tuleb vajadusel täiendada või lisada andmevälju vastavalt RECAMAS mudeli uuendustele. 2.7.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on tagasisaatmise valdkonnaga seotud IT arendusi järjepidevalt ja jätkusuutlikult realiseeritud. Arendustööde läbiviimisel on arvestatud tervikvaadet ja lähtutud valdkonna vajadustest. Infosüsteemidega seonduvad intsidendid on lahendatud ning vajalikud liidestused PPA ja teiste ametite infosüsteemidega ning EL infosüsteemidega on teostatud. Arendustegevused lepitakse iga-aastaselt kokku vastavalt SIMi, PPA ja SMITiga kokkulepitud teekaardile. 13 (20) 2.7.3. Projekti sihtrühm Tegevuse otseseks sihtrühmaks on tagasisaatmismenetlusega seotud ametnikud. Kaudne sihtrühm jaotub kaheks: - Eestis seadusliku aluseta viibivad kolmandate riikide kodanikud, sh rahvusvahe lise kaitse taotlejad, kes saavad rahvusvahelise kaitse osas negatiivse otsuse ja kelle suhtes PPA ametnikud teostavad tagasisaatmisemenetlusega seotud toiminguid; - teised Eesti ametiasutuste töötajad, kes teostavad üle x-tee päringuid infosüstee mi ILLEGAAL2 oma asutuse põhimäärusest tulenevate ülesannete täimiseks ja üldise ks siseturvalisuse tagamiseks. 2.7.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.07.2028. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, koolituskulud); - infosüsteemide analüüsi, arenduse, testimise ja töös hoidmise kulu (sh täiendavate analüüside kulu); - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks. 2.7.5. Projekti elluviija: PPA Partner: SMIT Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Tulemused ja näitajad 4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. 14 (20)  Projekt Näitaja kood (kui Näitaja Sihttas Sihttase Selgitav teave kohaldub) ja mõõtü e 2024 2029 nimetus hik Menetlusvõimekuse AMIF O.3.3 arv 40 140 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist ja Taasintegreerimis otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses lahkumiskohustuse e abi saanud on osaleja kolmanda riigi kodanikust täitmise tagamine tagasipöördujate tagasisaadetav. arv Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). AMIF O.3.1 arv 30 110 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) Koostöö AMIF O.3.1. arv 20 70 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist arendamine isikute Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses tagasisaatmise osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt valdkonnas tagasisaatmisvaldkonnas. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tõlketeenus Toetatud osalejate arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist tagasisaadetavatele arv otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja kolmanda riigi kodanikust tagasisaadetav, kes on saanud tõlketeenuseid tagasisaatmismenetluse protsessis. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tugiteenused AMIF O.3.3 arv 100 350 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist tagasisaadetavatele Taasintegreerimis otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses e abi saanud on osaleja kolmanda riigi kodanikust tagasipöördujate tagasisaadetav. arv Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). AMIF O.3.1. arv 30 90 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tagasisaatmisvaldk Hooldatud IT arv 2 2 Hooldatud IT süsteemid. onna IT arenduste süsteemide arv ülalpidamiskulud Võimaliku ks AMIF O.3.1. arv 50 225 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist massiliseks Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses sisserändeks osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt valmistumine ja tagasisaatmisvaldkonnas. selle lahendamine Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) Tagasisaatmisvaldk AMIF O.3.2. arv 2 2 Käesoleva näitaja tähenduses onna IT-lahenduste Ostetud seadmete tagasisaatmisvaldkonna IKT-süsteem, mida arendused arv, sealhulgas on kaasajastatud. Iga IKT-süsteemi saab ostetud või projekti kestel kajastada ainult ühe korra. ajakohastatud (muudetud siseministri 04.03.2024 IKT-süsteemide käskkirjaga nr 1-3/23) arv 15 (20) 4.2. Punktis 2.3. nimetatud projekti* seireks ja hindamiseks kasutatav tulemusnäitaja. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2029 Menetlusvõimekus AMIF R.3.7. Välja Arv 1190 Tagasisaadetav – Euroopa Liidust e ja saadetud projekti abil sunniviisiliselt välja lahkumiskohustuse tagasipöördujate arv saadetud kolmanda riigi kodanik. täitmise tagamine Tagasisaadetava andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18– 60, >60). (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1- 3/23) Näitaja algtase on 0. *teistel projektidel polnud AMIFi tulemusnäitajaid. 5. Projektide eelarved 5.1. TATi eelarve on 6 811 603,19 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklik ust kaasfinantseeringust (25%). Projekt AMIF toetus Riiklik Kokku Kaudsete (EUR) kaasfinantseering (EUR) kulude määr (EUR) (% otsestest kuludest) Tugiteenused 435 300,68 145 100,22 580 400,90 7% tagasisaadetavatele Tõlketeenus tagasisaadetavatele 216 000,00 72 000,00 288 000,00 3% Menetlusvõimekuse ja 2 316 516,10 772 172,03 3 088 688,13 3% lahkumiskohustuse täitmise tagamine Koostöö isikute tagasisaatmise 607 050,15 202 350,05 809 400,20 7% valdkonnas Tagasisaatmisvaldkonna IT 232 091,37 77 363,79 309 455,16 Ei kohaldu arenduste ülalpidamiskulud Massilise sisserände toimetuleku 555 988,95 185 329,65 741 318,60 7% võimekuse tõstmine Tagasisaatmisvaldkonna IT- 745 755,15 248 585,05 994 340,20 1% lahenduste arendused (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 16 (20) 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblik est otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on kirjeldatud punktis 2 projektide all. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest, v.a punktis 2.1. ja 2.4. kirjeldatud projektide puhul. 7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt 3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete läbiviimise korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. 17 (20) 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama TATi projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest dokumendihaldussüstee mi kaudu; (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hilje ma lt maksetaotluse esitamise ajaks; (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga kumulatiivse lt tegevuste elluviimise algusest. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmis eks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikk use perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 18 (20) 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning kas see annab ülevaate elluviija tehtud tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemisel annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. 10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemus te kohta. 11. TATi muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikk use perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalse lt allkirjastatuna. (muudetud siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23) 11.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamises t ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamis eks ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. 13. Vaiete lahendamine 13.1. SiMi otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad 19 (20)  ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. 13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste, vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 14. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.05.2023. Siseministri 04.03.2024 käskkirja nr 1-3/23 muudatused kehtivad tagasiulatuvalt alates 01.01.2024. Siseministri 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/23 on punktides 2.4.4., 8.5., 9.3.5., 10.1., 10.2., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbivalt sõnad „e-toetuste keskkond“ asendatud sõnadega „e- toetuse keskkond“. Siseministri …. käskkirja nr 1-3/… muudatused kehtivad alates 01.07.2024. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamis e kontroll-leht 20 (20) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/24-0551 - Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.06.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0cdedcb-ce41-45be-b584-377206e1f43f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0cdedcb-ce41-45be-b584-377206e1f43f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main