Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 13.07.2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Merit Ratnik Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23231551144 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 Kahtlustatava nimi: Xxxx Xxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) Kriminaalasjas nr 23231551144 on Xxxx Xxxxxxxxile esitatud kahtlustus selles, et tema, viibides 26.04.2023 kell 12.09 Tallinnas Smuuli 9 asuvas ja MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima XX, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist kaks pudelit viina Hlibny Dar maksumusega 9,99 eurot, kokku summas 19,98 eurot ning ühe puuviljaveini maksumusega 3,79 eurot, seega kaupa kokku summas 23,77 eurot, möödudes kassadest kauba eest tasumata. Kuritegu jäi Xxxx Xxxxxxxxi tahtest olenemata lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Samuti tema, viibides 19.05.2023 kell 12.52 Tallinnas Majaka 28a asuvas ja AS-le OG Elektra kuuluvas kaupluses Grossi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist õlut Aleksander maksumusega 1,78 eurot, möödudes kassadest kauba eest maksmata. Kuritegu jäi Xxxx Xxxxxxxxi tahtest olenemata lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Samuti tema, viibides 23.05.2023 kell 08:55 Tallinnas Majaka 28a asuvas ja AS-le OG Elektra kuuluvas kaupluses Grossi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusest Rakvere suitsusinki 350 g maksumusega 3,78 eurot ning läbis kaupluse turvaväravad tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata Xxxx Xxxxxxxxi tahtest olenemata, kuna ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Seega pani Xxxx Xxxxxxxx oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 19.05.2023 ja 23.05.2023 kuulati Xxxx Xxxxxxxx kahtlustatavana üle KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning tema kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab end täielikult süüdi ning kahetseb tehtut. Samuti selgitab ta, et on invaliid, tal ei ole palju raha ning tal oli vaja süüa. Xxxx Xxxxxxxx tunnistas ülekuulamisel alkoholiprobleemi. Kriminaaltoimikus sisalduvad ühtlasi ka teised tõendid, mis kinnitavad Xxxx Xxxxxxxxi süüd – avaldused, tunnistajate ütlused ja videosalvestised. Kuriteoga ei ole tekitatud kahju, kuivõrd toimepandud teod jäid katsestaadiumisse. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna isiku süü pole suur. Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. Karistusseadustiku § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Avalikku menetlushuvi seostatakse enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega s.o üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega. Kahtlustataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning tal on üks kehtiv väärteokaristus KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Hoolimata sellest, et isikut on varasemalt karistatud väärteokorras samaliigilise varavastase süüteo toimepanemise eest, siis prokuröri hinnangul ei mõjuta eelnimetatu käesolevas kriminaalasjas isiku süü suurust ega avalikku menetlushuvi kriminaalasja edasiseks menetlemiseks. Isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi riive oli antud juhul väheoluline, st kuriteoga ei põhjustatud rasket tagajärge ega olulist kahju, kahtlustatav on saanud aru oma teo tagajärgedest ning üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole isiku kohtulik karistamine vajalik. Samuti puuduvad isiku suhtes pooleliolevad kriminaalmenetlused ning väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid Xxxx Xxxxxxxxi puhul tuvastatud ei ole ning temale etteheidetav tegu ei ole olemuselt selline, mis riivab ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet ja puudutab laiemat õigussubjektide ringi. Tulenevalt üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest ei ole alati kriminaalkaristuse kohaldamine vajalik. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valduses, ning tagama, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. KrMS § 202 lg 1 kohaselt pannakse kuriteoga tekitatud hüvitamata kahjude ja tasumata menetluskulude puhul süüdlasele alati kohustus need tasuda. Eelnevalt nimetatud tavapärased kulutused antud kriminaalasjas puuduvad – kuriteoga ei tekkinud kahju ning menetluskulud antud kriminaalasjas puuduvad. KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatavale lisakohustuse, kuid arvesse võttes erandlikke asjaolusid ei ole lisakohustuste panemine tingimata vajalik. Isik selgitas, et temal on erinevad terviseprobleemid, mh on ta hiljuti üle elanud insuldi. Prokurör veendus kahtlustatavaga kohtumisel isiku halvas tervislikus seisundis, mh oli tema liikumisvõime raskendatud ja keeruline oli isegi dokumenti allkirjastada. Isiku halva tervisliku seisundi tõttu ei ole võimalik määrata kohustuseks üldkasuliku töö tegemist. Mis puutub isiku majanduslikku seisu, siis isik saab 600 eurot pensioni, millest pool kulub elukoha üürile. Isiku majandusliku seisundi tõttu ei ole võimalik kohustuseks määrata riigituludesse kindla summa maksmist. Eeltoodust tulenevalt on prokurör seisukohal, et käesoleva lõpetamise puhul isikule täiendavate lisakohustuste määramine ei ole põhjendatud. Prokuröri hinnangul ei ole vajalik kahtlustatava avalik süüdimõistmine kohtuistungil, kuivõrd kahtlustatava käitumist on võimalik mõjutada kriminaalasja lõpetamisega. Kahtlustatavale on selgitatud, et talle on antud lõpetamise määrusega võimalus käitumaks seaduskuulekalt ning kahtlustatav on sellest aru saanud ning kahetseb oma tegu siiralt. Menetleja on kahtlustatavale selgitanud veelkord, millised võivad olla tema poolt toime pandud kuritegude tagajärjed ning selgitanud, et käesoleva kriminaalasja lõpetamise otsus saab olema isikule võimalus käituda edaspidi seaduskuulekalt – kui isik jätkab kuritegude toimepanemist, siis järgmisel korral võidakse määrata isikule kriminaalkaristus. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör 2 (3) määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231551144 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: kohustust ei määrata. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 DVD-plaati videosalvestistega asuvad kriminaalasja materjalide juures. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata anda kahtlustatavale Xxxx Xxxxxxxxile ning saata avaldajatele AS-le OG Elektra ning Maxima Eesti OÜ-le. Merit Ratnik abiprokurör Mina, Xxxx Xxxxxxxx, olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. ___________________________________________ Xxxx Xxxxxxxx 13.07.2023 3 (3)