Eelnõu kooskõlastamine

. Pr Lea Danilson-Järg Teie 20.03.2023 nr 8-1/2107 Justiitsministeerium [email protected] Meie 05.04.2023 nr 5-13/23/1113 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmise eelnõu kooskõlastamine Justiitsministeerium on esitanud kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi määrus) muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu). Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega arvestamisel. 1. Palume täiendada eelnõukohase § 8 lõike 1 punkti 18 selgitust seletuskirjas lausega „KVJ käskkirjas või KV sisestes juhendites on täpsemad rakendamise juhised.“. Vajadus selleks tuleb lisatavast kaalutlusvõimalusest (kui ei kahjusta EV julgeoleku huve), mis on liiga mitmeti tõlgendatav ja võib töötlevate üksuste lõikes erineda. 2. Eelnõuga täiendatakse määruse § 24 lõikega 41, millega nähakse ette turvaalale esitatavate nõuete täpsustav juhend ja § 461 lõikes 2 nähakse ette administratiivalale esitatavate nõuete täpsustav juhend, kuid eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, millal on juhendi välja töötamise tähtaeg ja mis hetkest on see rakendajatele kohustuslik. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendada. 3. Palume lisada eelnõukohase § 26 lõike 22 seletuskirjas oleva selgituse juurde täpsustus, et sellise turvaala kasutusele võtmisel peab Kaitsevägi rakendama salastatud teabe kaitseks vajalikke meetmeid ning lisaõppekogunemisel tohib töödelda vaid lisaõppekogunemiseks vajalikku teavet. 4. Palume eelnõukohase §-ga 462 lisanduva muudatuse puhul, mis puudutab turva- ja administratiivalade ristkasutust, arvestada Kaitseministeeriumi ettepanekuid, mis on esitatud eelnõu seletuskirja § 462 selgituse juures. Välisluureamet ja Kaitsevägi eelistavad Kaitseministeeriumi ettepanekut nr 1. Oleme seisukohal, et igal töötlev üksus peab saama otsustada oma turvaala kasutamise ja teisele töötlevale üksusele kasutamiseks andmise ilma kooskõlastava asutuse sekkumiseta, sest selline lisanõue ei loo teabekaitse seiskohalt lisaturvalisust, kuid suurendab bürokraatiat ning võib vähendada riigisaladuse käideldavust. Määruse järgi peab turvaala vastama sellele kehtestatud nõuetele, samuti on sätestatud erinõuded koosolekuruumidele ja koosolekute pidamisele, isikute turvaalal liikumisele ning ka töötlussüsteemidele. Seetõttu ei ole otstarbekas küsida Kaitsepolitseiametilt, Välisluureametilt või Kaitseväe struktuuriüksuselt eraldi nõusolekut Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Kaitsepolitseiametilt, Välisluureametilt või Kaitseväe struktuuriüksuselt eraldi nõusolekut mistahes viisil töötlemise lubamiseks. Mõistame, et töötlevate üksuste teabe töötlemise vajadused ning võimekus oma teabe kaitsmisel on erinev. Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused teevad omavahel väga tihedat koostööd ning täidavad sageli ühiseid ülesandeid ning ka töödeldav riigisaladus on sageli samasisuline. Seetõttu juhul, kui lepitakse kokku muus, vähem paindlikus lahenduses, on vaja säilitada vähemalt Kaitseministeeriumi ettepanekus nr 2 sätestatud erand, mille järgi ei pea turvaala kasutamiseks andmisest teavitama, kui teavet töödeldakse julgeolekuasutuse või Kaitseväe turvaalal või julgeolekuasutuse või Kaitseväe poolt. 5. Palume täiendada eelnõukohast § 531, et oleks üheselt mõistetav, et füüsilise teabekandja üleandmise vastuvõtmise toiming fikseeritakse eraldiseisvalt üle antavast füüsilisest teabekandjast ja märget ei tehta salajasele füüsilisele teabekandjale. Täiendus on vajalik selliste olukordade vältimiseks, kui andmed üleandmise kohta märgitakse füüsilisele teabekandjale ehk paberkandjal dokumendile, mille puhul võiks sellise teabekandja § 531 lõike 3 alusel hävitada pärast viie aasta möödumist digiteerimisest. 6. Eelnõukohase § 541 lõike 1 punkti 2 alusel peab teabekandja olema märgistatud nii, et selle mis tahes viisil töötlejal oleks võimalik saada teada muuhulgas teabekandajale juurdepääsu õigust omavad isikud, kui need on määratud. Palume seletuskirjas täpsustada, kas mõeldud on kõiki aja jooksul lisanduvate teabekandjale teadmisvajadust omavate isikute lisamist märgistusena teabekandjale või piisab vastava kande tegemisest registris. 7. Palume eelnõukohases §-s 58 asendada sõnad „juurdepääsu õigust“ sõnaga „teadmisvajadust“, kuivõrd teabe looja ei pruugi alati teada, kas isik tegelikult omab juurdepääsuõigust (riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) § 3 p 7). Teadmisvajadus on juurdepääsuvajadus teatavale salastatud teabele. 8. Eelnõukohase § 60 lõikes 1 on üleliigsed sõnad „salastamistähtaja möödumise või ennetähtaegse kustutamise tõttu“, kuivõrd salastatuse kustumise korral möödub salastamistähtaeg igal juhul. 9. Eelnõuga täiendatakse määruse § 60 lõikega 6 järgmises sõnastuses: „Arhiivihoidlas oleva teabekandja märgistust muudetakse selle töötlemise korral, välja arvatud vahetult selle hoidmisega ja säilitamisega seotud toimingute korral.". Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused töötlevad väga suures mahus salastatud teavet, mistõttu on ka arhiivihoidlates säilitamisel, aktiivsest kasutamisest eemaldatud, märkimisväärselt suur hulk salastatud teabekandjaid, mille terviklikkust ja olemasolu tuleb RSVS § 16 punkti 4 ja eelnõukohase § 231 alusel kontrollida. Teabekandjate terviklikkuse ja olemasolu kontroll on teabetöötlemine, lähtudes RSVS § 3 punktist 8. Märgistuse muutmine eeldab salastatud teabe sisulist hindamist ning selleks tuleb registripidajatel kaasata teabe loonud struktuuriüksuseid. Kõige keerulisem ja aeganõudvam on hinnata selliste teabekandjate õiguslikku alust, mis on salastatud mitmel alusel. Seetõttu hakkab teabekandjate märgistamise muutmise protsess mõjutama oluliselt teabekandjate olemasolu ja terviklikkuse kontrolli. Kui teabekandja võetakse aktiivsesse kasutusse, siis on õigusliku aluse hindamine ja sellest tulenevalt märgistuse muutmine möödapääsmatu ja ilmselgelt vajalik, kuid arhiivihoidlas ja aktiivsest kasutusest eemaldatud teabekandjate puhul, on märgistuse muutmise nõue liialt 2 (8) aktiivsest kasutusest eemaldatud teabekandjate puhul, on märgistuse muutmise nõue liialt halduskoormav. Leiame, et arvestada tuleb suures mahus salastatud teavet töötlevatele üksustele lisanduva koormusega. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõus määruse § 60 lõige 6 järgmiselt: „(6) Arhiivihoidlas oleva teabekandja märgistust muudetakse selle töötlemise korral, välja arvatud vahetult selle hoidmisega ja säilitamisega ning olemasolu ja terviklikkuse kontrollimisega seotud toimingute korral.“. Alternatiivina võiks lisada viieaastane ülemineku periood teabekandjate õigusliku aluse märgistuse määrusega kooskõlla viimiseks. 10. Palume määruse § 80 lõike 3 muutmisel arvestada eelnõukohase § 53 lg 2 muudatusega, millega nähakse ette, et registripidajad ja muud registrikannete tegemise õigusega isikud ning nende isikute õiguste ulatuse määrab töötleva üksuse juht või tema volitatud isik. Seega peaks määruse § 80 lg 3 muudatus võimaldama töötleva üksuse juhil edasivolitamist isikule, kellel on õigus lisaks registripidajale määrata isikuid teabekandja reprodutseerimiseks ja sellest väljavõtte tegemiseks. Teeme ettepaneku määruse § 80 lõikes 3 asendada sõnad „ainult registripidaja“ sõnadega „registripidaja või töötleva üksuse juhi või tema volitatud isiku määratud muu isik“. 11. Eelnõukohase § 101 lõikes 2 nähakse ette, et sõjalise kulleri nõuded sätestatakse Kaitseväe salastatud teabe kaitse juhendis, kuid Kaitseväe hinnangul võib selleks olla ka mõni muu rahvusvahelist sõjalist operatsiooni reguleeriv juhenddokument. Teeme ettepaneku sõnastada § 101 lõige 2 järgmiselt: „(2) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas võib salastatud teabekandjat vedada ka sõjalise kulleriga. Nõuded sõjalisele kullerile kehtestab Kaitseväe juhataja.“. 12. Teeme ettepaneku jätta välja eelnõukohasest § 103 lisatavast uuest lõikest 21 välja sõnad „või Välisluureameti heakskiidetud seadet ja töödeldav teave on krüpteeritud nõuetekohaste krüptomaterjalidega“. Eelnõuga lisatava lõike 21 lõpus olevad sõnad „või Välisluureameti heakskiidetud seadet ja töödeldav teave on krüpteeritud nõuetekohaste krüptomaterjalidega“ ei ole vajalik, kuna see lauseosa dubleerib oma sisult eelnevat, milles on nimetatud akrediteeritud töötlussüsteemi. Kehtiva õiguse kohaselt on vaja salastatud teabe töötlemiseks kasutada akrediteeritud töötlussüsteemi. Välisluureamet viib akrediteerimise protsessi raames läbi laiaulatusliku, mitut erinevat elektroonilise teabeturbe valdkonda puudutava heakskiitmise alamprotsessi, mille väljundiks on töötlussüsteemi vastavussertifikaat ehk kinnitus, et töötlussüsteem vastab elektroonilise teabeturbe nõuetele. 13. Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja eelnõukohase § 103 lõike 21 selgitust viisil, mis tagab selge arusaama, et lisatav muudatus hõlmab nii riigi sõjalist kaitsmist kui ka selleks ettevalmistumist. Selline arusaam tagab sätte rakendamise ka sõjaväelisel väljaõppel (nt ajateenistus, reservteenistus) ja muudes olukordades, mis eelnevad riigi sõjalisele kaitsmisele. Riigi sõjaline kaitsmine ja selleks valmistumine on omavahel väga tugevalt põimunud, sest riiki ei saa sõjaliselt kaitsta, kui selleks pole piisava põhjalikkusega valmistutud nii väljaõppe kui muu ettevalmistuse läbi (õppekogunemised ja lisaõppekogunemised, kaitsevalmiduse tõstmised jmt). Seda lähenemist toetab ka NATO sõjalise kaitse ettevalmistumise train as you fight 3 (8) jmt). Seda lähenemist toetab ka NATO sõjalise kaitse ettevalmistumise train as you fight mõttelaad, mille järgi ei eristata missioonieelses väljaõppes sõjaaega rahuajast. Ka kõnesoleva sätte tähenduses ei eristata rahuaegseid tegevusi sõjaajast. Samuti tuleb arvestada olukorraga, kus ohu tõrjumine ja tõkestamine võib toimuda rahu ajal, sest pole jõutud sõjaseisukorda välja kuulutada. Eeltoodu rakendamine ei tähenda, et Kaitsevägi ei peaks edaspidi tavapärase sõjaväelise väljaõppe jaoks vastavaid alasid looma. Eelnõu muudatus võimaldab Kaitseväel salastatud teavet töödelda ka väljaspool turvaala, kasutades avalikus ruumis töötlemiseks ette nähtud akrediteeritud süsteemi või Välisluureameti heakskiidetud seadet ja töödeldav teave on krüpteeritud nõuetekohaste krüptomaterjalidega, kui see on rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks sh ettevalmistamiseks vajalik. 13. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõukohase § 1181 lõike 3 täiendamist lausega, mis annab rakendajale selguse, et juhul, kui välisteabe avaldaja ei ole salastamistähtaega märkinud, käsitletakse sellist teavet tähtajatuna, kui riigi julgeoleku volitatud esindaja ei ole teatanud teisiti. 14. Seletuskirjas on eelnõukohase § 1181 lõike 4 selgituses kirjeldatud, et salastatud välisteavet sisaldavat lisamärget ei pea tegema iga avaldaja kohta eraldi. Palume kaaluda, kas selguse huvides võiks see täpsustus olla ka eelnõus endas. 15. Eelnõukohase § 123 lõike 1 alusel on NATO ja EL-i piiratud taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse eeltingimuseks salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustuse läbimine ja kohustuse allkirjastamine. Kehtiva määruse lisaga 6 on kehtestatud riigisaladuse hoidmise kinnituse vorm. Eelnõust ei nähtu, kas salastatud välisteabe hoidmise nõuete kohta kehtestatakse sarnane vorm. Palume seda täpsustada. Lisaks palume täpsustada, kas info nõuete tutvustuse läbiviimise ja piiratud tasemel välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohta tuleb edastada riigi julgeoleku volitatud esindajale teadmiseks või peab sellekohast arvestust ja ülevaadet töötlev üksus. 16. Eelnõukohase § 123 lõikes 2 nähakse ette, et EL-i ja NATO salastatud välisteabele juurdepääsu õigus on juurdepääsusertifikaadi alusel ja lõikes 3, et sama teabe töötlemise õigus on töötlemiseks mõeldud juurdepääsusertifikaadi (edaspidi töötlemissertifikaadi) alusel. Soovitame töötlemise õiguseks mõeldud sertifikaat nimetada kohe töötlemissertifikaadiks, kuna kahes sättes ühe ja sama nimetusega, kuid erineva eesmärgiga termin „juurdepääsusertifikaat“ kasutamine võib tekitada rakendajale arusaamatusi. 17. Teeme ettepaneku asendada eelnõukohase § 126 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas sõna „Kaitsevägi“ sõnaga „riigiasutus“ samal põhjusel, mida on seletuskirjas kirjeldatud eelnõukohase § 126 lõike 1 selgituses. Sõna „riigiasutuse“ lisamine võimaldab juba hetkel rakendada praktikas tekkinud olukorda, kus personaliküsimustega seotud teenused on Kaitseväes konsolideeritud. 18. Teeme ettepaneku täiendada määruse eelnõu rakendussättega, millest tulenevalt antakse töötlevatele üksustele üleminekuaeg viia vajalikud juhendid kooskõlla uute nõuetega hiljemalt 31. detsembriks 2023. Samuti palume eelnõu seletuskirja täiendada, et oleks üheselt selge, kas olemasolevate 4 (8) Samuti palume eelnõu seletuskirja täiendada, et oleks üheselt selge, kas olemasolevate turvanõuete rakendamise juhendite ja turvanõuete loetelusid peab asuma muutma kohe määruse jõustumisel 01.05.2023 või sätestatakse määruse rakendussättes, et §-de 107 ja 108 muudatustega muudetakse vastavaid juhendid uue korra alusel järgmise akrediteerimise raames. 19. Kaitseministeerium on seisukohal, et jätkuvalt vajab analüüsimist, kas kõiki eelnõukohaseid norme on võimalik ja vajalik järgida erikordade ajal, sh kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal, ning hinnata erinormide sätestamise vajadust. Ettepanekud eelnõu täiendamiseks: 1. Lähteandmetest lähtuva salastatud teabe salastatuse tähtaja ja taseme määramine Kehtiva määruse § 5 lõike 7 punktides 5 ja 6, § 7 lõike 5 punktides 1 ja 2 ning lõike 9 punktides 3 ja 6–62 nimetatud teabe lähteandmed võivad põhineda nii riigisaladusel kui ka välisteabel, mistõttu tuleb lähtuda teabelooja lähteandmete salastatuse tasemest ja salastamistähtajast, kuid kehtiv norm võimaldab lähtuda vaid riigisaladuse alaliigist. RSVS § 17 lõike 2 teine lause sätestab, et kui teabekandjale on jäädvustatud mitut liiki riigisaladust, millel on erinevad salastamistähtajad, on teabekandja salastamistähtaeg võrdne kõige pikema võimaliku salastamistähtajaga. RSVS § 50 lõikest 1 tuleneb, et sama põhimõte kehtib ka juhul, kui teabekandjale on jäädvustatud mitut liiki salastatud välisteavet või riigisaladust ja salastatud välisteavet. Probleem on eelkõige salastatud välisteavet sisaldava teabe salastamistähtaja määramisel, mis võib olla pikem, kui vastava aluse riigisaladuse salastatuse tähtaeg. RSVS § 17 lõikes 2 ja § 50 lõikes 1 toodud põhimõtted on vaja selgelt tuua välja ka määruse salastamise aluste juures. Eelnõukohase § 4 lõike 2 punkti 4 muudatusega on põhimõtteliselt sarnane olukord lahendatud, kui rahvusvahelise tava või kokkuleppe kohaselt on teabele määratud muu salastatuse tase või salastamistähtaeg. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu järgmiste muudatustega: 1.1 Tunnistada määruse § 5 lõike 7 punkt 9 kehtetuks ja täiendada § 5 lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Lõike 7 punktides 5 ja 6 nimetatud teave, mille lähteandmed on salastatud nendes punktides sätestatuga võrreldes kõrgemal tasemel või pikemaks tähtajaks, salastatakse lähteandmete salastatuse tasemest ja salastamistähtajast lähtudes.“. 1.2 Tunnistada määruse § 7 lõike 5 punkt 5 kehtetuks ja täiendada § 7 lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Lõike 5 punktides 1-4 nimetatud teave, mille lähteandmed on salastatud nendes punktides sätestatuga võrreldes kõrgemal tasemel või pikemaks tähtajaks, salastatakse lähteandmete salastatuse tasemest ja salastamistähtajast lähtudes.“. 1.3 Sõnastada määruse § 7 lõige 91 järgmiselt: „(91) Lõike 9 punktides 3 ja 6–62 nimetatud teave, mille lähteandmed on salastatud nendes punktides sätestatuga võrreldes kõrgemal tasemel või pikemaks tähtajaks, salastatakse lähteandmete salastatuse tasemest ja salastamistähtajast lähtudes.“. 2. Riigisaladusele juurdepääsuloata isikute saatjata pääsemine Kaitseväe 5 (8) 2. Riigisaladusele juurdepääsuloata isikute saatjata pääsemine Kaitseväe julgeolekualal paiknevale turvaalale (sarnaselt lennundusseaduse §-is 469 sätestatule) Kaitseväes kasutusele võetud turvaalad koosnevad valdavalt mitmest ruumist, läbivad mitut korrust või on eraldiseisvad hooned, mis on tervikuna turvaalad. Kehtiva määruse kohaselt on ilma vastava taseme riigisaladusele juurdepääsuloata isikutel võimalik liikuda turvaaladel üksnes saatjaga. Vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu loa saamise eeltingimuseks on julgeolekukontrolli läbimine ning isiku tööülesannetest tulenev põhjendatud vajadus töödelda riigisaladust. Samas osutatakse turvaaladel pidevalt selliseid teenuseid, mille raames ei toimu salastatud teabe töötlemist, nt puhastusteenus. Neid teenuseid osutavad isikud peavad saama teatud ulatuses turvaala koosseisus olevates koridorides ja sanitaarruumides, kus ei toimu salastatud teabe töötlemist, iseseisvalt liikuda ning neid ei ole võimalik või mõistlik tööpäeva kestel pidevalt saata. Hetkel kasutatakse igapäevaselt turvaaladel töötava tehnilise personali saatmisel valvureid või ka teenistujaid, kes muidu on kvalifitseeritud, koolitatud, värvatud ja tööle asunud teiste ülesannete täitmise eesmärgil. Kehtiva normi muutmisega oleks võimalik säästa märkimisväärsel hulgal töötunde, mida kulutatakse isikute saatmisele ja kelle usaldusväärsust ning lojaalsust saab kontrollida ressursse vähemnõudvamal viisil. Teenuse pakkujad (kinnisvara haldurid, koristajad, hooldustehnikud) saavad tagada neile antud selliste lepinguliste kohustuste täitmist, mis eeldab pidevat liikumist ja viibimist turvaaladel, kuid mille käigus ei toimu riigisaladuse töötlemist, tingimusel, et isikute usaldusväärsus on hinnatud (taustakontroll). Tuleb mõista, et siin peame silmas vaid olukordi, kus ilma loata isik saab õiguse siseneda sellisele turvaala osale, kus ei töödelda salastatud teavet. Täiendava turvameetmena on Kaitseväel võimalus antud isikute tausta kontrollida ning turvaala kaitsel on võimalik rakendada sügavuti kaitse põhimõtet. Turvaalad asuvad Kaitseväe valduses oleval territooriumil. Palume kaaluda turvaalale „saatjata pääsemise“ põhimõtte sätestamist määruses sarnaselt lennundusseaduse §-s 469 sätestatule, mille kohaselt pääsevad tehnilised töötajad iseseisvalt turvaala üldalale. Teisisõnu, rakendada julgeolekukontrollist erinev, kuid isiku usaldusväärsust hindav kontroll turvaalal alaliselt töötavale tehnilisele personalile, kes ei töötle klassikalises mõttes salastatud teavet (ei koosta, ei loe, ei edasta jne) ja kellel puudub alus taotleda riigisaladusele juurdepääsu õigust. Ettepanek: 2.1 Võtta määruses turvaalale lubatavate isikute regulatsioonis kasutusele „saatjata pääsemise“ põhimõte sarnaselt lennundusseaduse §-s 469 sätestatule. 2.2 Kehtestada taustakontrolli tingimused ja kohustused neile isikutele, kes ei töötle klassikalises mõttes salastatud teavet (ei koosta, ei loe, ei edasta jne), st neil puudub riigisaladusele juurdepääsuloa vajadus, kuid kelle igapäevaste tööülesannete täitmine eeldab turvaaladel töötamist. 3. Salastatud teabe kaitse nõuete võimalike rikkumiste raames asitõenditega toimetamine Määruses on reguleerimata olukord salastatud teabe kaitse nõuete võimalike rikkumiste raames asitõendite haldamisel teatud erisuste rakendamiseks (registreerimine, säilitamine, hävitamine jm). Kehtiva § 115 alusel tuleb arvestust pidada iga salastatud välisteabe avaldaja kohta eraldi. 6 (8) jm). Kehtiva § 115 alusel tuleb arvestust pidada iga salastatud välisteabe avaldaja kohta eraldi. Samas on keeruline rikkumistega seotud asitõendite kogumi saamisel salastatud teabekandjaid eraldi avaldajate (NATO, EL, UK, riigisaladus jne) järgi registreerida, kuivõrd hindamise käigus võib ilmneda, et tegemist on kas vanade dokumentidega, vale märgistusega, dokumendid ei pruugi saamise päeva seisuga olla enam salastatud jne. Lisaks, kui on tegemist elektroonilise salvestuskandjaga, millel võib olla erinevate avaldajate loodud teavet ja teabe hulk on väga suur, siis ei ole võimalik selliselt teabekandjalt eraldi ühikuid avaldajate kaupa arvele võtta ning see tundub ka ebaotstarbekas, kuna puudub pärast menetleva asutuse otsuse tegemist sellise teabe säilitamise vajadus. Samuti tuleks arvestada ka märgistamise erandeid. Kui salastatud teabe märgistamisel on teatud nõuded, siis asitõendite märgistamise osas peab olema erand, mis ei kohusta neid teabekandjaid märgistama, kuna menetluse käigus ei ole alati teada teabe väljaandjat ning asitõendite märgistamine võib rikkuda ka edasise menetluse käiku. Ettepanek Luua määrusesse eraldi säte, mis võimaldab registreerida kogumina (ühe registrikandega) nii riigisaladust kui salastatud välisteavet (võivad olla erinevad avaldajad) sisaldavad asitõendid registreerimise hetkel kõrgeima teadaoleva salastatuse taseme järgi. Lisaks on vaja erisust asitõendite kogum hävitada pärast menetluse lõppu lihtsustatud korras, kui menetleva asutusega ei ole kokku lepitud teisiti. 4. Salastatud teabe operatiivne ja mobiilne töötlemine avalikus ruumis Kehtiva määruse kohaselt puudub õiguslik võimalus riigijuhtidel ja teatud riigiasutuste juhtkonnal töödelda kuni salajasel tasemel riigisaladust väljaspool turva- ja administratiivala. Kehtiv regulatsioon lubab konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabe töötlemist üksnes turvaalal. Oleme seisukohal, et lisaks teabe salajasuse ja terviklikkuse kaitsele tuleb pöörata samaväärselt tähelepanu ka teabe käideldavusele. Seni, kui määrust ei ole muudetud, eksisteerib oht, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet võidakse jätta salastamata või salastada nõutust madalamal tasemel selleks, et töödelda seda väljaspool turva- või administratiivala akrediteerimata elektroonilistes seadmetes. Salastatud teave, sh luureinfo peab olema käideldav, s.t turvaliselt kättesaadav õigel ajal ja õiges kohas, et langetada kiireloomuliselt teadlikke otsuseid. Vajalik on akrediteeritud salastatud teabe mobiilse töötlemise lahenduste kasutusele võtmine ning nende kasutamine kõige tundlikuma teabe edastamiseks.Peame oleme valmis mobiilseid lahendusi kasutama ka riigi julgeolekut ähvardavate kriiside ajal, kui edastatav tundlik teave peab olema eriti hästi kaitstud. Ettepanek: Luua riigi julgeoleku seisukohalt olulistele juhtidele õiguslik võimalus edastada kiiresti ja tõhusalt strateegilist infot, selleks et nad saaksid teha otsuseid riskihinnangute põhiliselt ka väljaspool administratiiv- või turvaala st avalikus ruumis, kasutades selleks akrediteeritud mobiilset seadet (tahvel, telefon jm). Lugupidamisega 7 (8) (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Marju Müürisepp 717 0109 [email protected] 8 (8)