Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

. Eesti Linnade ja Valdade Liit Roosikrantsi 12/1 10119 Tallinn Meie 30.04.2023 nr 5-1/23/1561 [email protected] Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume kiireloomuliselt Teie kooskõlastust hiljemalt 03.05.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: Eelnõu seletuskirja ning märkuste tabeliga. Lauri Kriisa 717 0141 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  26 .04.2023 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kiirendatud korras arendamiseks erandlikel juhtudel . Eelnõu on tingitud kiiresti muutuvast julgeolekuolukorrast. Seoses Vene Föderatsiooni alustatud sõjaga Ukraina vastu ja üldise kõrgema militaarse aktiivsusega endise Nõukogude Liidu territooriumite suhtes, on suurenenud sõjalise konflikti risk muu hulgas Eesti Vabariigi ja tema liitlaste suhtes. Sellega seoses on vaja senisest aktiivsemalt harjutada riigi sõjaliseks kaitseks vajalikke oskusi, omandada uute relvade kasutamiseks vajalikud oskused ja tagada Eesti Vabariiki paigutatavate liitlaste jaoks vajalik väljaõpe. Senised harjutusväljad ei võimalda muutunud oludele vastavat väljaõpet, sh ei ole võimalik liitlaste hetkel kasutuses olevate relvade ja Eesti Vabariigi soetatavate relvadega senistel harjutusväljadel harjutada. Eelnevaga seoses muudetakse relvaseadust (edaspidi RelvS ), ehitusseadustikku (edaspidi EhS ), keskkonnamõjude hindamise seadust (edaspidi KeHJS ) ja looduskaitseseadust (edaspidi LKS ). Eelnõukohase seadusega sätestatakse eraldiseisev menetlus nn Natura hindamiseks, mis seni on olnud võimalik vaid keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH ) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH ) raames. Eelnõukohase seadusega luuakse võimalus eraldiseisvaks hindamiseks, kui tegevusel või planeerimisdokumendil võib olla mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kuid tegevus ei mõjuta keskkonda laiemalt ning seetõttu puudub vajadus teha KMH või KSH. Eraldiseisev Natura hindamise menetluse regulatsioon lisatakse LKS-i ja see koosneb kolmest etapist: eelhindamine, asjakohane hindamine ja erandi tegemine. KeHJS -i muudetakse ja sellest jäetakse välja Natura hindamise põhimõtted, mis viiakse üle LKS-i. Kõnealused Natura hindamise põhimõtted on järgmised: kavandatud tegevust võib lubada või strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada juhul, kui see ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust; erandit võib teha ainult juhul, kui puuduvad alternatiivsed lahendused ja kavandataval tegevusel või strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatava tegevuste elluviimisel on avalikkuse jaoks esmatähtis ja erakordselt tungiv põhjus. Erandit võib teha Vabariigi Valitsuse nõusolekul; kui kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat elupaigatüüpi või liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7) (edaspidi loodusdirektiiv ) tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku üksnes juhul, kui erand on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib erandit teha pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse küsimist; erandi tegemisel tuleb seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus. Kavandatud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Eelnõu on seotud Kaitseväe Nursipalu harjutusala arendamisega. Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmi aastateks 2023-2027 punkt 1.1.4 näeb ette seaduse muutmise vajaduse Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamise jaoks, et oleks võimalik rakendada nn riigikaitselist erandit (KMH - d ega KSH - d ei algatata tegevusele, mille ainus eesmärk on julgeoleku tagamine). Riigikaitselist erandit saab vastavalt ELi direktiividele kohaldada KMH- le ja KSH- le , kuid ei saa kohaldada Natura hindamisele. Kui kehtiva seaduse alusel on võimalik Natura hindamist teha ainult KMH või KSH raames, siis Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks saab seaduseelnõu jõustumise järgselt teha eraldiseisva Natura hindamise. Lisaks on e elnõu seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2021/4029, milles komisjon heidab Eestile ette, et Eesti õigussüsteemis ei hinnata loodusdirektiivi nõuete kohaselt mõju kavandatavale majandustegevusele, mis võib negatiivselt mõjutada Natura 2000 loodusväärtusi. Eelnõuga luuakse võimalus hinnata Natura mõju eraldi KMH - st, mis teeb kavandatava majandustegevuse mõjude hindamise kiiremaks ja vähemkulukaks ning seeläbi praktikas lihtsamaks. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu relvaseaduse ja ehitusseadustiku sätted valmistas ette Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa ( [email protected] ) , sätete ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Sander Põllumäe ( [email protected] ) . Eelnõu k eskkonnamõjude hindamise seaduse ja looduskaitseseaduse sätted valmistasid ette Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunikud Kadri Möller (626 2876, [email protected] ), keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rainer Persidski (626 2973, [email protected] ) ja peaspetsialist Ülle Luiks (623 1220, ulle. luiks @envir.ee ) koostöös Keskkonnaametiga , sätete ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Džein Aunre (626 0738, [email protected] ) ja Triin Nymann (626 2927, [email protected] ) ning keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected] ). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätete osas põhineb eelnõu Keskkonnaministeeriumi tellitud ja advokaadibüroo Ellex Raidla koostatud eraldiseisva Natura hindamise menetluse kehtestamise vajalikkuse ja otstarbekuse analüüsil (2020) ning analüüsi alusel koostati ka eelnõu algversioon, mida on hiljem täpsustatud ja täiendatud. Märkused Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel 10. aprillil 2023. a sõlmitud koalitsioonilepingu 2023–2027 punktiga 1.1.4, milles sätestatakse: „ Arvestades oluliselt halvenenud julgeolekuolukorda Euroopas, teise jalaväebrigaadi harjutusvajadust, suurenevat liitlaste kohalolu Eestis ning praeguste harjutusväljade koormatust, arendame kiirendatud korras välja Nursipalu harjutusala. Selleks muudame seadust, et võimaldada riigikaitselise erandi kasutamist, ja läheme edasi Nursipalu harjutusväljaku ehitamisega. “ Eelnõu ei ole seotud arengukavade ja strateegiliste dokumentidega. Eelnõu ei ole seotus menetluses olevate eelnõude või jõustumata seadustega. Eelnõu on seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõu on otseselt seotud loodusdirektiiviga, aga ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 19, 21.07.2001, lk 0030-0037) (edaspidi KSH direktiiv ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.01.2012, lk 1). Eelnõukohase seadusega muudetakse RelvS redaktsiooni RT I, 17.03.2023, 68; EhS redaktsiooni RT I, 07.03.2023, 72; KeHJS redaktsiooni RT I, 07.03.2023, 77 ja LKS redaktsiooni RT I, 07.03.2023, 78. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on võimaldada Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kiirendatud rajamist erandlikes olukordades. Esiteks luuakse selleks õiguslik alus harjutusväljade rajamiseks ilma planeerimisseaduses (edaspidi PlanS ) sätestatud menetlust läbiviimata , kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisega kaasnev viivitus võib tuua kaasa ohu riigi julgeolekule. Sellise harjutusvälja kiirendatud erandliku l rajamise l (edaspidi riigikaitseline erand ) ei kohaldata PlanS - is sätestatud planeerimismenetluse erireegleid. Sellisel juhul viiakse menetlus läbi haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS ) järgi avatud menetluses. Teiseks võimaldatakse hinnata kavandatava tegevuse ning strateegilise planeerimisdokumendi (nt valdkondlik arengukava, programm, strateegia, detailplaneering) elluviimisega kaasnevat mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldiseisvalt. Sellist eraldiseisvat hindamist saab rakendada juhtudel, mil tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik välistada, kuid puudub muu oluline keskkonnamõju KeHJS -i tähenduses, mis tingiks KMH või KSH algatamise vajaduse. Sellisel juhul saab loobuda KMH või KSH tegemisest ning asendada selle eelnõukohase Natura hindamisega. Kogu mõju hindamise menetlus muutub sellega paindlikumaks, kiiremaks ja odavamaks nii otsustajale kui ka arendajale, kuivõrd keskendutakse vaid Natura 2000 võrgustiku alale avalduva võimaliku mõju kohta eelhinnangu andmisele ning vajaduse korral kitsalt fokusseeritud asjakohasele hindamisele. Senise KeHJS -i regulatsiooni järgi tuleb algatada KMH või KSH (sõltuvalt sellest, kas tegemist on kavandatava tegevuse lubamise või mõne planeerimisdokumendi üle otsustamisega) muu hulgas siis, kui kavandatakse tegevust või planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda oluline mõju Natura alale ( KeHJS § 3 lg 1 p 2; § 33 lg 1 p 4). Tulenevalt nii Euroopa Kohtu kui ka Riigikohtu praktikast on loodusdirektiivi artikli 6 lõikes 3 ette nähtud Natura aladele avalduvate mõjude hindamise künnis suhteliselt madal ja järelikult tuleks ka kehtiva õiguse järgi ja ettevaatuspõhimõtte kohaselt Natura aladele avalduvaid mõjusid hinnata alati, kui olulist mõju ei saa välistada. Kehtiva seaduse probleemiks on aga see, et sellist hindamist saab teha üksnes KMH või KSH raames. KMH menetluse eesmärk on uurida, milline on kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline mõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele ( KeHJS § 3 1 lg 2). Kuigi KMH programmis või KSH programmis saab hindamise ulatust täpsustada, on KMH ja KSH mõeldud siiski laiema ringi mõjude hindamiseks. KMH ja KSH tegemiseks sätestab seadus põhjaliku menetluse, mida pädev asutus ei saa üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes muuta ega lahendada konkreetsel juhul optimaalsemal viisil. Tegemist on ka ajamahukate menetlustega, mille kestuseks on KMH näitel hinnanguliselt 1,5–3 aastat, mis näitab, et sellises menetluslikus vormis keskkonnamõju hindamisi tuleks teha tõesti vaid siis, kui see on tegevuse eeldatava olulise keskkonnamõju taustal põhjendatud. Seadust on vaja muuta, kuna ehkki KMH ja KSH tegemine ei oleks sisuliselt vale, siis on need menetlused suure halduskoormusega, ajamahukad ja kallid ning seetõttu on nende rakendamine piiratud ulatusega mõjude väljaselgitamiseks ülemäärane. Kui KMH või KSH algatatakse muul KeHJS-is sätestatud alusel, hinnatakse menetluse käigus ka mõju Natura alale, kui see on asjakohane ja vajalik. Selliseid juhtumeid eelnõukohane muudatus ei mõjuta. Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2021/4029, milles komisjon heidab Eestile ette, et Eesti õigussüsteemis ei rakendata täielikult Euroopa Liidu õiguses sätestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise nõudeid ja Eesti õigusaktide kohaselt ei hinnata loodusdirektiivi nõuete kohaselt mõju kavandatavale majandustegevusele (nt metsaraiele), mis võib negatiivselt mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki ja ala terviklikkust. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millega muudetakse RelvS -i, EhS-i , KeHJS -i ja LKS-i. RelvS-is tehakse kaks muudatust, mis on vajalikud harjutusväljade kiirendatud planeerimise ja väljaehitamise tagamiseks. RelvS § 85 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „asutamise“ sõnadega „või laiendamise“. Õigusselguse huvides täpsustatakse, et RelvS § 85 lõige 3 kohaldub lisaks harjutusvälja asutamisele ka selle laiendamisele. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvõimaluste laiendamiseks võib praktikas olla mõistlikum olemasoleva harjutusvälja laiendamine uue harjutusvälja asutamise asemel. RelvS -i täiendusega tagatakse õigusselgus, et Vabariigi Valitsus otsustab olemasoleva harjutusvälja laiendamise samal õiguslikul alusel uue harjutusväljaku asutamisega. R elv S -i § 85 täiendatakse lõigetega 3 1 – 3 3 . Muudatuse kohaselt nähakse RelvS § 85 lõikes 3 1 ette , et Kaitseväe harjutusvälja asutamisel või laiendamisel võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata PlanS-i , kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigi kaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimine tingib ohu riigi kaitsele . Mõiste „riigi kaitse “ on hõlmatud mõistega „riigi julgeolek“ KSH direktiivi artikli 3 lg 8 ning EhS § 115 lg1 1 mõttes ning on seega kitsam mõiste . KSH direktiivi artikli 3 lõike 8 järgi ei kohaldata direktiivi kavadele ja programmidele, mille ainus eesmärk on seotud riigi julgeoleku või tsiviilkaitsega. Sättes on toodud kindlad eeldused, mis peavad olema täidetud, et Vabariigi Valitsus saaks otsustada PlanS-i kohaldatama jätmise. Vastavateks eeldusteks on asjakohane ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele ; asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigi kaitse tagamine; planeerimismenetluse läbiviimine võib takistada kõrgendatud ohu olukorras ettevalmistust potentsiaalse rünnaku tõrjumiseks . Asjakohane ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele : Asjakohase ohuhinnanguga kinnitatud oht riigikaitsele on sätte eeldus, sest riigi kaitse on see ülekaalukas avalik huvi, mis põhjendab olulise ruumilise mõjuga ehitise rajamise ilma tavapärase planeerimismenetluseta. Riigikaitse huvi kaalumisel teiste huvidega tuleb arvestada nii ohu tõenäosuse kui ka selle mõjuga. Näiteks sõjalise rünnaku ohu tõenäosus on üldiselt madalam kui erinevate tsiviilkriiside tõenäosus, kuid oht on oluline eelkõige eksistentsiaalse mõju tõttu Eesti iseseisvusele. Kuna KSH direktiivi artikli 3 lg 8 sellist ohuhinnangut ei eelda, on vastav ohuhinnang Eesti õiguses täiendavalt kitsendav tingimus, et tagada sätte eesmärgipärane rakendamine. Harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine: Vastava eelduse täitmiseks on vajalik, et harjutusvälja ainus eesmärk oleks riigikaitse tagamine. Antud juhul ei mõelda selle eesmärgi all kitsalt vaid harjutusvälja kasutamise otstarvet, vaid p õhjust miks harjutusvälja on vaja asutada või laiendada. Harjutusvälja asutamata või laiendamata jätmine peab kaasa tooma suure ohu riigi kaitsele . Kuigi tavapäraselt planeeritakse harjutusvälju riigi eriplaneeringuga, siis võib tulla ette ka ootamatuid olukordi, mis võivad seada ohtu riigi kaitse ning millest tingituna on vaja laiendada olemasolevaid harjutusvälju või asutada ka vajaduse korra l uusi, et luua K aitseväele ja liitlastele kohe efektiivsemad väljaõppe tingimused, mis võimaldaks neil aktiivselt ette valmist a da riiki ähvardava potentsiaalse ohu tõrjumiseks. Näiteks seoses 2022. veebruari Vene Föderatsiooni jõhkra sõ jalise kallaletungiga Ukrainale on julgeolekuolukord Eestis, aga ka Euroopas tervikuna kiiresti muutunud. Eesti seisukohast on oluline demonstreerida reaalset sõjalist valmidust, et välistada Venemaa kiusatus alliansi julgeolekugarantiide paikapidavus proovile panna. Selleks on vaja tõsta nii Eesti iseseisva kaitse kui ka kollektiivkaitse võimet. Sellest lähtuvalt on näiteks Nursipalu harjutusvälja ainus eesmärk riigikaitse tagamine ning selle ehitamata jätmine toob kaasa väga suure ohu riigi kaitsele. Planeerimismenetluse läbiviimine tingib ohu riigikaitsele . Antud eelduse puhul on mõeldud eelkõige, et järgides kogu PlanS-is ette nähtud protsessi on oht, et Eesti ei suuda enda kaitsevõimet tõsta enne sõjalise ohu realiseerumist. Harjutusvälja vajadus Eesti sõjalise kaitse tagamiseks on ajakriitiline ka siis, kui sõjalise rünnaku tõenäosus kasvab alles lähiaastate ajaraamis , sest harjutusvälja valmimisest kulub reaalse sõjalise kaitse võime kasvuks aega. Sõjalise kaitse võime kasv ei tulene automaatselt harjutusvälja rajamise faktist, vaid läbiviidavate harjutuste positiivsest mõjust Kaitseväe üksuste oskusele kasutada uusi võimeid ning Kaitseväe ja liitlaste üksuste koostöövõimele Eesti maastikul. Nende eesmärkide saavutamine eeldab harjutuste läbiviimist, õpitundide tuvastamist, ning õpitundide elluviimist taktikalistesse protseduuridesse, tihti läbides mitu sellist tsüklit. Seejuures on iga uue relvasüsteemiga, uute Eesti või liitlaste üksustega läbitud harjutus samm sõjalise ohu tõrjumiseks vajaliku tugevama kaitse suunas. Riigikaitse tagamiseks on kriitiliselt oluline, et võimaliku sõjalise rünnaku ajaks on läbi viidud võimalikult palju selliseid realistlikke harjutusi. Relv S § 85 lõike 3 1 kohaldamise tagajärg on üksnes see, et ei kohaldata PlanS-is sätestatud planeerimismenetluse erireegleid. Sellisel juhul tehakse otsused tavapäraste haldusmenetluse reeglite järgi, mis on sätestatud HMS - is . HMS § 1 järgi on HMS suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-32-03 järeldanud, et HMS konkretiseerib hea halduse põhimõtet ja teisi haldusülesannete täitmist puudutavaid põhiseaduslikke põhimõtteid ning realiseerib põhiseaduse §-st 14 tulenevat üldist põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Seega ei jää isikute õiguste kaitse sätte kohaldamisel tagamata, vaid seda tagatakse HMS järgse kõige rohkem isikuid kaasavama menetluse kaudu ehk avatud menetluses. Vastava haldusmenetluse läbiviimisel arvestatakse ka konkreetse otsusega seotud asjaolusid. RelvS § 85 lõikes 3 2 sätestatakse esimeses lauses, et lõike 3 1 alusel asutatud või laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal kehtestatud planeeringud kuni uute planeeringute kehtestamiseni, mis peavad arvestama Vabariigi Valitsuse otsusega . Kuna kõnealuse otsuse tegemisel PlanS-i ei kohaldata, reguleeritakse k äesoleva sättega Vabariigi Valitsuse otsuse õiguslik mõju maa-alal, kuhu harjutusväli asutatakse või kus harjutusvälja laiendatakse, kehtivatele planeeringutele (näiteks üldplaneering, maakonnaplaneering jm), milles ei ole vastavat harjutusvälja või harjutusvälja laiendust planeeritud . Sisuliselt tähendab see, et riigikaitse tagamiseks ajakriitilise tähtsusega harjutusvälja asutamisele või laiendamisele ei saa takistuseks vastaval alal kehtiv planeering , vaid lähtuda tuleb Vabariigi Valitsuse otsusest. Eeltoodu kohaldub kõigi samal maa-alal kehtivate planeeringute puhul, va üleriigili ne planeering , mille puhul on pigem tegemist üldiseid arengusuundi käsitleva strateegiaga , mida käesolev Vabariigi Valitsuse otsus ei saa mõjutada. Teises lauses sätestatakse, et uute planeeringute kehtestamisel peab arvestama Vabariigi Valitsuse otsusega. See on vajalik selleks, et kõik uued samal maa-alal kehtestatavad planeeringud kajastaksid tegelikku faktilist infot ehk oleksid kooskõlas enne planeeringu kehtestamist tehtud Vabariigi Valitsuse harjutusvälja asutamise või laiendamise otsusega. Vabariigi Valitsuse otsusega vastavuses olevate planeeringu kehtestamise otsuste tegemine tagab, et planeeringulahendus ei takistaks harjutusvälja arendamist ega kasutamist. Ilma käesoleva nõudeta ei täida eelnõuga lisatav lõige 3 1 oma eesmärki, mistõttu on sätte sse konkreetse lause lisamine olulise tähtsusega. Lisaks ei ole ü ldplaneering ja maakonnaplaneering suunatud ainult kohaliku omavalitsuse tegevusele, vaid see sisaldab tegevuse korraldamiseks vajalikku teavet (nt riigikaitselise ehitusega kaasnevate piirangute kohta). Sellest tulenevalt on oluline, et planeeringus kajastuksid ka planeeringu alal ajas tehtavad muudatused. Säte mõjutab kõiki planeeringulahenduste kehtestamist, millel on puutumus Vabariigi Valitsuse otsuse esemeks oleva maa-alaga. Kolmandas lauses sätestatakse kohustus Vabariigi Valitsusele või kohaliku omavalitsuse volikogule algatada Vabariigi Valitsuse otsusest mõjutatud maa-alal kehtiva planeeringu muutmine ühe aasta jooksul ning kehtestada planeering kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Alternatiivse võimalusena kehtestatakse Vabariigi Valitsuse otsusega arvestamiskohustus pooleliolevates planeerimismenetlustes. Uute planeeringute kehtestamisega kaob eelnevalt peatunud planeering ka harjutusvälja alal. Kohustuse sätestamine on vajalik selleks, et muutunud faktilises olukorras oleks tagatud tervikliku ruumilahenduse olemasolu, mis arvestab muutunud olukorraga Vabariigi Valitsuse otsusest puudutatud maa-alal. Planeerimismenetluses konsolideeritakse riiklikud, kohalikud ja erahuvid ühte planeeringu dokumenti. See võimaldab lahendada planeerimismenetluses võimalikud huvide konfliktid ja õiguslikud vaidlused, arvestades õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja kohustusi. Planeeringu kehtestamise menetluses korraldab kohaliku omavalitsuse üksus nii kohaliku elu küsimusi, kui ka täidab riiklikku ülesannet (riigikaitse, keskkonnakaitse, avalik kord jne). Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 2 kohaselt on riik korraldatud unitaarriigi põhimõttel. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Riigivõimu teostatakse kogu riigi territooriumil ühetaoliselt. Erinevalt föderatsioonist ei jagune unitaarriigi territoorium iseseisvateks osariikideks, liidumaadeks vms suveräänseteks subjektideks. Seadusandlikku, täidesaatvat ja õigustmõistvat riigivõimu teostatakse kogu riigi territooriumil ühetaoliselt riigi keskvalitsuse organite kaudu. Seetõttu korraldatakse ka riigikaitset ühetaoliselt kogu Eesti Vabariigi territooriumi suhtes. Kohalik omavalitsuse üksused korraldavad kohaliku elu küsimusi ja täidavad neile volitatud avaliku võimu ülesandeid riigi territooriumi kindlaksmääratud osa (haldusüksuse territoorium ehk haldusterritoorium) suhtes. PS § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. PS § 154 lg 2 kohaselt võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Kohalikku omavalitsust teostatakse kohalik omavalitsuse üksuste kaudu (PS § 155). Samuti võib seadusega kehtestada kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse piirangud. Tagamaks kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse põhiolemuse säilimist, peavad selle piirangud olema proportsionaalsed ega või moonutada enesekorraldusõiguse olemust. Kohalik omavalitsuse põhiseadusliku tagatise riive tuvastamiseks tuleb hinnata, kas kavandataval meetmel on mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele. Lõikes 3 1 sätestatud tingimustel antud Vabariigi Valitsuse otsuse mõju sarnaneb riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusele, kuna ka sel juhul otsustab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile rajatava ehitise üle. Ühest küljest piirab see kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust ise otsustada, kuidas tema haldusterritooriumil paiknevat maa-ala kasutatakse, ning see võib riivata kohalik omavalitsuse funktsiooni teostamist. Teisest küljest reguleeritakse otsusega riigi territooriumi kui terviku kaitset sõjalise rünnaku tõrjumiseks valmistumisel ning selline tegevus on osa heidutusest, millel põhineb riigi sõjaline kaitse. PS preambuli neljanda lõigu kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. Selle osana peab riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute K eskus jt) kaudu. Lõikes 3 1 sätestatud tingimustel antud Vabariigi Valitsuse otsus võib riivata kohaliku omavalitsuse teostamist üksnes niivõrd, kui riigikaitselise ehitise kavandamine ja ehitamine ei võimalda kasutada puudutatud osa kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumist muul eesmärgil. PlanS § 53 lõike 2 kohaselt peatuvad Vabariigi Valitsuse kehtestatud riigi eriplaneeringu otsuse alusel kehtivad üld - ja maakonnaplaneeringud riigi eriplaneeringuga hõlmatud alal. RelvS § 85 lõikes 31 sätestatud tingimustel RelvS § 85 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse otsusel on selles osas sama mõju nagu riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusel. Kavandatava regulatsiooniga ei panda kohalikule omavalitsusele kohustust kavandada või ehitada välja riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks vajalikke ehitisi ega anta täidesaatva riigivõimu asutustele pädevust reguleerida kohaliku omavalitsuse teostamist. Kavandatava meetme mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele on kaudne ning avaldub üksnes olukorras, kus sama maa-ala soovitakse kasutada nii kohaliku elu korraldamiseks kui ka riigi sõjaliseks kaitseks. RelvS § 85 lõikes 32 toodud tingimustel võib Vabariigi Valitsus teha otsuse, et planeerimisseadust ei kohaldata sellise harjutusvälja rajamisele, mille asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine ja harjutusvälja rajamisel planeerimisseaduse kohaldamine tingib viivituse, milles tulenevalt tekib oht riigi julgeolekule. Kuna eelnimetatud tingimustel asutatavaid harjutusvälju ei ole võimalik pikalt ette planeerida, ei ole ka nende asukohad enamjaolt kehtivates planeeringutes (näiteks maakonna- ja üldplaneeringus) määratud. Arvestades näiteks nii maakonnaplaneeringu kui ka üldplaneeringu eesmärke ning peamisi ülesandeid, on vajalik kehtivad planeeringud viia kooskõlla ka RelvS § 85 lõikes 31 alusel antud Vabariigi Valitsuse otsusega. Kooskõlla viimine tagab, et edasistes planeerimismenetlustes arvestatakse harjutusvälja asukoha ja kaasnevate tegevustega. Kavandatava meetmega kaasnev riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kavandatav meede on sobiv harjutusvälja kiireks väljaarendamiseks, arvestades pingestuvate rahvusvaheliste suhete ja julgeolekuolukorra tingimusi ja vajadust tagada Eesti Vabariigi territooriumil asuvate liikmesriikide üksuste ja Kaitseväe üksuste väljaõpe uueneva relvastuse vajaduste kohaselt. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Alternatiivseks meetmeks oleks riigi eriplaneeringu regulatsiooni muutmine selliselt, et see vastaks harjutusväljade ja muude edasilükkamatute riigikaitseliste objektide väljaehitamise vajadustele. Riigi eriplaneeringu regulatsiooni muutmine mõjutab laiemat hulka juhtumeid ning tooks kaasa ulatuslikuma kohaliku omavalitsuse riive. Seega on kavandatav regulatsioon võrreldes alternatiivsete l ahendustega kohalik omavalitsuse üksuse enesekorraldust vähem riivav. Harjutusväljade eriregulatsiooni kehtestamisega ei sekkuta kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse intensiivselt. Planeeringu koostamise käigus peab kohaliku omavalitsuse üksus arvestama riiklike huvide ja seadusest tulenevate kohustustega. Ka tavapärases planeerimismenetluses ei saa kohalik omavalitsuse üksus õiguspäraselt eirata riigikaitse vajadusi ning jätta arvestamata riigi sõjaliseks kaitseks vajalike ehitistega. Riigi sõjalise kaitse vajaduste hindamine ja selleks vajalike ehitiste ja maa-alade kavandamine on Vabariigi Valitsuse ja täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus avaldada arvamust, millist mõju harjutusvälja olemasolu kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu küsimuste lahendamisele kaasa toob, ning Vabariigi Valitsus või muu täidesaatva riigivõimu asutus peab otsustamisel kaaluma neid huvisid. Eeltoodust tulenevalt on harjutusväljade kavandamine ja väljaehitamine riigi sõjalise kaitse korraldamine. Riigi sõjalise kaitse korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja tema valitsemisala täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Harjutusväljade asutamise või arendamisega seotud otsused tehakse haldusmenetluses, küsides kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust ning kaaludes kavandatava otsuse mõju kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu ko rraldusele. RelvS § 85 lõike 3 1 tingimustele vastavate harjutusväljade hulk on väga piiratud ning otsuse aluseks peab olema ohuhinnang. RelvS § 85 lõige 3 2 ei riiva kohaliku omavalitsuse teostamist või on selle mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele proportsioonis riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise vajadusega. Relv S § 85 lõikes 3 3 sätestatakse, et lõikes 3 1 nimetatud harjutusvälja asutamine või laiendamine otsustatakse avatud menetluses. Avatud menetlus viiakse läbi vastavalt HMS §-de le 46-50. Sätte teises lauses juba nimetatakse ära, et avatud menetluse läbiviimist korraldab valdkonna eest vastutav minister või tema määratud asutus . Kuigi Vabariigi Valitsus teeb ise otsuse, siis tavapäraselt juhib menetluse protsessi vastava valdkonna eest vastutav minister. Samuti on ministril võimalik volitada menetlus läbi viima tema valitsemisala asutus, näiteks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Seaduse tasandil menetluse läbiviimiseks volituste andmine võimaldab avatud menetlust läbi viia ilma, et Vabariigi Valitsus peaks selleks eraldi volitust andma. RelvS § 85 lõikes 3 4 sätestatakse lõikes 3 1 sätestatud Vabari igi Valitsuse otsuses märgitavad andmed ning lisatavad dokumendid. Need on vajalikud otsuse eesmärgi ning mõju de hindamiseks. Sätte eesmärk on tagada seaduse tasandil läbipaistvus ja informeeritus , mis põhjusel ning millise info põhjal lisaks lõike s 3 1 viidatud ohuhinnangule Vabariigi Valitsus otsuse teeb. EhS § 115 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „sealhulgas riigikaitseline tee“ sõnadega „ja harjutusväli relvaseaduse tähenduses“. EhS § 115 lg 1 kehtivast sõnastusest lähtuvalt ei ole üheselt mõistetav, kas Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljad on riigikaitselised ehitised. Sätte tekst vajab täpsustamist õigusselguse huvides, et oleks üheselt aru saada, et Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli on ehitiste ja maa-ala terviklik funktsionaalne kompleks. Kõnealust kompleksi planeeritakse ja kavandatakse tervikuna ühele piiritletud maa-alale. Muudatus võimaldab luua selge arusaama, et selline objekt koos ehitiste, sh selle juurde kuuluvate hoonete, rajatiste ja maa-alaga, on üks tervik. KeHJS -i muudetakse selliselt, et eraldi Natura aladele avalduvate mõjude hindamist võiks reguleerida nii KeHJS-is kui ka LKS- is . KeHJS-is reguleerimise kasuks räägib Natura aladele avalduvate mõjude hindamise menetluse olemuslik sarnasus KMH- ga ja KSH- ga . Kõigil nimetatud juhtudel soovitakse välja selgitada kavandatava tegevuse mõju keskkonnale ning need hindamised on formaliseeritud menetluslikud abivahendid teabe hankimiseks. Selline hindamine sobib LKS-i aga tihedama sisulise seotuse tõttu Natura ala loodusväärtuste kaitsega – on ju nii LKS-i kui ka Natura aladele avalduvate mõjude hindamise esmane eesmärk oluliste loodusväärtuste kaitse. Seega tuleb õigusloomeks valik langetada vormilisest sarnasusest või sisulistest kriteeriumitest lähtudes. Mõlemal juhul on valik põhjendatav ning mõlemas seaduses oleks võimalik sellist hindamist reguleerida, ühel juhul prevaleeriks lihtsalt sisulised põhjendused (LKS) ja teisel juhul menetluste sarnasus ( KeHJS ). Kui võrrelda LKS-i ja KeHJS -i normitehniliselt ning püüda leida mõlemas seaduses sobivat asukohta eelnõukohast hindamist puudutavatele normidele, siis selgub, et loogilisemalt ja vähemate muudatustega on võimalik lisanduvaid norme paigutada LKS-i. LKS- is on juba eraldi peatükk Natura 2000 võrgustiku kohta. LKS-i 10. peatükis reguleeritakse Natura 2000 võrgustiku moodustumist, selle kaitse-eesmärke ning hüvitusmeetmeid (LKS §-d 69–70 1 ). Teiseks on LKS-i 10. peatükki võimalik lisada norme suuremate normitehniliste probleemideta. Eelnõu § 3 punkti 1 kohaselt täiendatakse KeHJS -i § 2 1 sõnadega, et kavandatava tegevuse alla mahuvad asjakohasel juhul ka jätkuvad ja korduvad tegevused, näiteks tegevused, mida on harrastatud perioodiliselt aastaid, kuid mille jaoks väljastatakse iga kord tähtajaline luba. Jätkuva ja korduva tegevuse alla kuulub ka olemasoleva loa pikendamine. Muudatus tuleneb Riigikohtu 28.01.2021 otsusest haldusasjas nr 3-17-1739, kus on toodud, et loodusdirektiivi artikli 6 lõiked 2 ja 3, nii nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus, panevad tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Hindamise üksikasjad määrab liikmesriik. Direktiivist liikmesriigile tulenevaid kohustusi ei saa üksikisikule panna ilma neid riigisisesesse õigusesse üle võtmata (p 25). Seadusemuudatuse tulemusel jätkub olukord, mis kehtis enne Riigikohtu 28.01.2021 otsust haldusasjas nr 3-17-1739. Tartu Halduskohus selgitas 20.01.2015 kohtuotsuse nr 31451675 punktis 22, et „ kavandatava tegevusena ei tule käsitleda ainult uusi tegevusi, vaid tegevusi, mida planeeritakse teha uuel perioodil. Käesolevas asjas on kavandatavaks tegevuseks Kunda jõe paisutamine ja hüdroenergia kasutamine. Kohus nõustub vastustajaga, et ka vee erikasutust puudutav eriregulatsioon veeseaduses toetab igakordse vee erikasutusloa taotlemise käsitlemist paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kavandamisena. Keskkonnaamet hindab vee erikasutusloa taotluse lahendamisel igakordselt kavatsust veekogu paisutada ja hüdroenergiat toota ning hindab igakordselt vee erikasutusloa andmisest keeldumise aluseid. Veekogu jätkuv tõkestamine elektrienergia tootmiseks on tegevus, mille mõju vajab teatud perioodi järel üle hindamist, kuna pikaajalisuse tõttu võib tegevuse mõju aja jooksul muutuda .“ Kuna taotletav luba on taotleja huvides, siis keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS ) § 12 lõike 1 põhimõtet arvestades ei jää tagantjärele hindamise kohustus ja kulu loaandja kanda, vaid sellise hindamise teeb ja kulud katab taotleja. KeHJS -i muudatus ei puuduta üksnes Natura hindamist, vaid mõjusid laiemalt. Korduva ja jätkuva tegevuse alla ei kuulu näiteks olukord, kus arendaja soovib rekonstrueerida teed ja selle asemel hakatakse analüüsima, kas teele tuleks leida uus asukoht, kuna kasutusintensiivsus toob kaasa olulise keskkonnamõju, mida pole võimalik vältida ega leevendada. Sellisel juhul tuleb keelduda tee rekonstrueerimiseks loa andmisest ja seejärel asuda kavandama edasisi samme. Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt tühistatakse KeHJS -i § 3 lõike 1 punkt 2 ning kuna alles jääb ainult üks punkt, sõnastatakse lõige uuesti. Kogu eelnõu väljatöötamise eesmärgist lähtuvalt on KeHJS -i-kohane keskkonnamõju hindamine Natura aspektist lähtuvalt kohustuslik vaid juhul, kui lisaks võimalikule mõjule Natura võrgustiku alale toob kavandatav tegevus eeldatavalt kaasa ka olulise keskkonnamõju. Eelnõu § 3 punktiga 3 jäetakse KeHJS -i § 3 lõikest 2 välja Naturale viitav tekstiosa. Selle lõikega kehtestatakse KMH tegemise erand riigi julgeoleku tagamise või hädaolukorra lahendamise korral. Kehtivas seaduses on toodud, et nimetatud erand ei kehti, kui kavandatav tegevus võib oluliselt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 ala. Eelnõukohase seaduse jõustumisel tuleb juhul, kui KeHJS -i-kohane keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik, vajaduse korral mõju Natura 2000 võrgustiku alale LKS-i kohaselt siiski hinnata, nagu sätestab eelnõukohase seaduse § 1 punkt 5 ( KeHJS -i § 11 lisatav lõige 10 1 ). Eelnõu § 3 punktiga 4 täiendatakse KeHJS -i § 11 lõikega 10 1 . Selles täpsustatakse, et kui eelhinnangu kohaselt olulist keskkonnamõju ei tuvastata, kuid ei saa välistada kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju Natura 2000 alale, jäetakse keskkonnamõju hindamine algatamata ja mõju Natura 2000 alale hinnatakse LKS-i 10. peatüki sätete järgi. Normis tehtav viide KeHJS -i § 6 lõigetele 2 ja 2 1 tähendab, et säte ei puuduta KeHJS -i § 6 lõike 1 tegevuste kavandamist. KeHJS -i § 6 lõikes 1 esitatakse loetelu tegevustest, mille olulist keskkonnamõju eeldatakse ning mille kavandamisel tuleb alati teha KMH. KMH menetluses selgitatakse välja ka tegevuse mõju Natura alale, st Natura hindamine on juba hõlmatud KMH menetlusega. KeHJS -i § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud tegevuste kavandamisel tuleb kaaluda, milline võimalik mõju tegevusega kaasneb, ja otsustada KMH vajadus selle alusel. Pädeval organil tuleb siis muu hulgas hinnata, kas on vaja algatada KMH või piisab hindamisest LKS-i kohaselt. Eelnõu § 3 punktiga 5 täiendatakse KeHJS -i § 11 lõiget 11, mille alusel peatub tegevusloa menetlus KMH algatamisel asjakohasel juhul LKS-i § 69 7 lõike 11 kohase Natura erandi tegemise menetluse lõpuni. Eelnõu § 3 punktidega 6 – 8 muudetakse KeHJS -i § 29 ja sätestatakse, et KMH aruanne peab sisaldama LKS-i §-s 69 6 sätestatud Natura asjakohase hindamise aruannet, KMH aruanne tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ning tegevusloa andmisel tuleb lähtuda LKS-i §-st 69 1 . See tähendab, et Natura hindamise korral KMH koosseisus tuleb lähtuda edaspidi LKS-i sellekohastest sätetest ja kehtiva § 29 lõigete 2–5 sisu viiakse LKS-i: tegevusloa võib anda juhul, kui seda lubab Natura ala kaitsekord ja otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust. Nn Natura erandi sätted KeHJS -i § 29 lõigetes 3–5 tunnistatakse kehtetuks – erandit saab edaspidi teha LKS-i §-s 69 7 kirjeldatud menetluse kaudu. Erinevalt kehtivast seadusest, kus erandi aruanne on KMH aruande osa, algatatakse erandi menetlus pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist. Muudatus tuleneb keskkonnamõju hindajate ettepanekust eristada KMH ja KSH aruanne erandi tegemise aruandest, et erandi aruannet oleks arendajal võimalik eraldi hankida. Erandi tegemiseks peavad puuduma tegevusloaga kavandatud tegevusele alternatiivid ja tegevus peab olema vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatelt põhjustel. Erandi tegemisel tuleb seada kohustus rakendada hüvitusmeetmeid ning need tuleb ellu viia enne tegevusloaga kavandatud tegevusega alustamist. Eelnõu § 3 punktiga 9 täpsustatakse mõisteid, et need vastaksid täpselt loodusdirektiivi artikli 6 lõikele 3, ning lisatakse erand detailplaneeringu kohta, mille puhul tuleb KSH vajadust kaaluda eelhindamise kaudu. Eelnõu § 3 punktiga 10 täiendatakse KeHJS -i § 35 lõikega 2 1 , mis näeb ette, et kui KeHJS -i § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud strateegiline planeerimisdokument koostatakse detailplaneeringuna, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata ja hinnata mõju Natura 2000 võrgustiku alale looduskaitseseaduse 10. peatükis sätestatu kohaselt. KeHJS -i § 33 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb KSH teha strateegilisele planeerimisdokumendile, mis on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitseeesmärgile , ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. See on seotud direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 3 lõikest 2 tuleva nõudega, et KSH kohustus on ka juhul, kui vastavale kavale või programmile peetakse vajalikuks loodusdirektiivi artiklist 6 või 7 tulenevat hindamist. Direktiivi 2001/42/EÜ artikli 3 lõikes 3 on aga sätestatud erandina, et lõikes 2 osutatud kavasid ja programme, milles määratakse väikese piirkonna kasutamine kohalikul tasandil, ning lõikes 2 osutatud kavade ja programmide väiksemaid muudatusi tuleb hinnata ainult siis, kui liikmesriigid otsustavad, et neil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju. Direktiivi käsitluses väike piirkond kohalikul tasandil on Eesti haldusjaotust ja planeeringute süsteemi arvestades detailplaneering. Alates üldplaneeringu tasandist n-ö ülespoole, sealhulgas ka osa- või teemaplaneeringuna, on tegemist pikemaajalise strateegilise vaatega planeerimisdokumendiga. Detailplaneering on konkreetselt lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Tulenevalt direktiivis antud võimalusest ongi KeHJS -i § 35 lõikes 2 1 piiratud KSH kohustust nendel juhtudel, mil KSH kohustus on seotud mõjuga Natura alale. Kui tegemist on siiski olulise keskkonnamõjuga tegevusele aluseks oleva kavaga (nt KeHJSi - § 33 lg 1 p 1), siis see erisus ei rakendu. Erisust saab kohaldada ainult juhul, kui on selge, et planeeringuga kavandatul puudub oluline keskkonnamõju. Erisuse kasutamiseks tuleb teha kõigepealt KSH vajalikkuse kontroll PlanS § 124 lõike 6 ja KeHJS § 33 järgi. Alles siis, kui vastav eelhinnang KSH vajalikkust muudel põhjusel ei tuvasta ning ainukese põhjusena ilmneb Natura mõjude hindamise küsimus, saab kohaldada vastavat erisust. Eelnõu § 3 punktidega 11–13 muudetakse ja sõnastatakse ümber KeHJS -i § 45. Selle alusel peab asjakohasel juhul KSH-s muuhulgas arvestama ala terviklikkust, KSH aruanne peab sisaldama LKS-i §-s 69 6 toodud Natura asjakohase hindamise aruannet, KSH aruanne tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel lähtutakse LKS §-st 69 1 . See tähendab, et strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura ala kaitsekord ja otsustaja on veendunud, et strateegilise planeerimisdokumendiga elluviidav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust. Nn Natura erandi sätted KeHJS -i § 45 lõigetes 3–5 tunnistatakse kehtetuks – erandit saab edaspidi teha LKS-i §-s 69 7 kirjeldatud menetlusena. Erandi menetlus algatatakse paralleelselt KSH aruande koostamisega ja tulemused integreeritakse KSH aruandesse. See erineb KMH protseduurist, kus erandi tegemise menetlus algatatakse pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist. Erandi tegemiseks peavad puuduma strateegilise planeerimisdokumendiga elluviidavale tegevusele alternatiivid ja see peab olema vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ning erakordselt tungivatelt põhjustel. Erandi tegemisel tuleb seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, mis tuleb ellu viia enne strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevusega alustamist. Eelnõu § 3 punkt 14 puudutab seaduse rakendamist. Kui üldjuhul tuleb kohaldada haldusmenetluses menetlusnorme, mis kehtisid menetluse alguses (HMS § 5 lg 5), siis eelnõu kohaselt võib juhul, kui eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole KMH või KSH enam kohustuslik (st et KMH või KSH on algatatud vaid seetõttu, et kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole välistatud, kuid puudub muu oluline keskkonnamõju), need tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest huvitatud isiku taotlusel lõpetada ning lähtuda Natura eelhindamist või asjakohast hindamist puudutavatest LKS-i sätetest, kui otsustaja peab seda otstarbekaks. Rakendusnorm lubab kasutada menetluslikult vähem koormavat lahendust, kuid selle eelduseks on nii huvitatud isiku kui ka otsustaja üksmeel. Kui arendaja ja otsustaja jäävad asjakohase hindamise normide kohaldamises erimeelele, siis tuleb jätkata nende menetlusreeglite järgi, mis kehtisid haldusmenetluse algatamise hetkel. Kui KMH või KSH menetlus on lõppetapis, pole otstarbekas protseduuri muuta. LKS-i muudatused on kogu eelnõu seisukohast keskse tähendusega, sest just selles reguleeritakse Natura hindamisega seotud üksikasju. LKS-i § 32 lõikes 5 täpsustatakse, et selle järgi hinnatakse hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile keskkonnamõju hindamise käigus või LKS-i §-s 33 sätestatud korras. Kuna selline hindamine ei pruugi eelnõu kohaselt toimuda mitte üksnes KMH käigus, vaid võib toimuda ka eelnõukohase seadusega ettenähtava hindamise korras, on hindamise korras viidatud ka LKS 10. peatüki sätetele. LKS-i § 33 ei muudeta ning seetõttu tuleb hoiualal kavandatavate tegevuste korral ka edaspidi lähtuda LKSi - §-de 32 ja 33 regulatsioonist. Täiendusega saab selgeks, et lisaks LKS-i §-s 33 sätestatule tuleb olla valmis mõjusid hindama keskkonnamõju hindamise või eraldi LKS- is sätestatud hindamise menetluses. Eelnõuga täpsustatakse LKS-i 10. peatüki ning § 69 pealkirja. Need on normitehnilised muudatused, mis on vajalikud seetõttu, et LKS-i 10. peatüki ning § 69 reguleerimisala laiendatakse Natura hindamist puudutavate normidega. Eelnõu § 4 punktidega 4 ja 6 tehakse samuti normitehnilised muudatused ning täiendatakse LKS-i § 69 lõikega 3. Lõike 3 sisu moodustab senine LKS-i § 70, mis tunnistatakse kehtetuks, ning selles sätestatakse Natura ala kaitse-eesmärk. Normi sisu ei muudeta, kuid senine LKS-i § 70 tunnistatakse kehtetuks ning tõstetakse § 69 kolmandaks lõikeks põhjusel, et tegemist on peatüki seisukohast üldise normiga, mis peab asuma eespool neid norme, mis reguleerivad Natura hindamist. LKS-i §-le 70 ei ole elektroonilise Riigi Teataja otsingusüsteeme kasutades seni õigustloovates aktides viidatud, mistõttu on sätete loogilise järjestuse ja arusaadavuse huvides võimalik selline muudatus teha. Eelnõu § 4 punktiga 5 täiendatakse LKS-i mitme uue normiga ja lisatakse sel viisil LKS-i eraldi Natura aladele avalduva mõju hindamise (eelhindamine, asjakohane hindamine, erandi tegemine) reeglid. Muudatusi tehakse parema arusaadavuse huvides, lähtudes lisatavate LKS-i paragrahvide numbritest. Sissejuhatavalt võib märkida, et eelnõu rõhutab vajadust saada enne tegevuse lubamist või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist selgeks mõju Natura alale. Seaduses sätestatud juhul tehakse Natura 2000 võrgustiku alale avalduv mõju kindlaks kas KMH või KSH raames vastavalt KeHJS-ile või uues, eraldiseisvas Natura asjakohase hindamise menetluses. Tegevust lubava dokumendi (sh load, teatiste registreeringud, kaitseala valitseja nõusolekud, lähtudes nii kaitse-eeskirjadest kui ka LKS § 14 lõikest 1, nt nõusoleku andmine ehitustegevuseks või uue veekogu rajamine, mis ei nõua ei ehitusluba, ehitisteatist, veeluba ega registreeringut) menetluses ja strateegilise planeerimisdokumendi (sh strateegilise planeerimisdokumendi, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse ja millele KeHJS -i ei kohaldata) koostamisel peab otsustaja kõigepealt hindama, kas mõju Natura alale on tõenäoline. Kui mõju puudumine ei ole just ilmselge, tuleb anda sellekohane eelhinnang, mille andmiseks vajaliku teabe kogumist ja toiminguid eelnõus täpsustatakse. Eelhinnangus tuleb esitada koos põhjendustega otsustaja järeldus, kas oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivse teabe alusel välistatud. Ainult mõju välistatus saab olla aluseks edasisest hindamisest loobumisele. Kui eelhinnangu järeldusena selgub, et oluline mõju ei ole välistatud, on see aluseks Natura asjakohase hindamise algatamisele. Eelhinnangusse kogutav teave on omakorda lähtematerjal edasiseks asjakohaseks hindamiseks, kuid Natura asjakohase hindamise algatamisel täpsustab otsustaja, kuidas hinnata, määrates huvitatud isiku ettepanekul ka eksperdi. Eksperdi roll on koostada Natura asjakohase hindamise aruanne, mis on aluseks tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi kohta lõpliku otsuse langetamisele. Eelnõus reguleeritakse ka menetlusosaliste ja avalikkuse kaasamist. Kui asjakohase hindamise, KMH või KSH tulemusena selgub, et mõju Natura 2000 ala terviklikkusele pole võimalik ära hoida, siis võib põhjendatud juhtudel algatada Natura erandi menetluse. LKS-i § 69 1 . Tegevuse ja strateegilise planeerimisdokumendi hindamise kohustus Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks Lisatav paragrahv sätestab üldise reegli, millal tegevust, sealhulgas korduvat ja jätkuvat tegevust, mis võib ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala eraldi või koos muude tegevustega, saab lubada. Tegevus on lubatav, kui on selge, et tegevus on kooskõlas vastava ala kaitsekorraga või ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki (LKS-i § 69 1 lg 1). Kui seda pole võimalik enne tegevusega kaaseva mõju täpsemalt välja selgitamata väita, siis tuleb algatada eelnõukohane hindamine. Eelnõu normide koostoimest nähtub, et kõigepealt tuleb kontrollida KMH või KSH kohustuslikkust ning lõpuks hinnata LKS-i-järgse asjakohase hindamise vajalikkust. Loodusdirektiivi artikli 6 lõikest 3 ja Euroopa Kohtu praktikast (nt C-98/03) tulenevalt peab Natura 2000 võrgustikule avalduvate mõjude puhul olema enne otsustamist selgus laia ringi tegevuste korral. Seetõttu puudub ka võimalus mõistet „kavandatav tegevus“ rohkem kitsendada. Iseloomustamaks tegevuste mõiste ulatust, võib viidata Euroopa Kohtu kohtupraktikale, milles on leitud, et tegevusteks, mis nõuavad loodusdirektiivi artikli 6 lõikele 3 vastavat hindamist, võivad olla näiteks maaparandus ja kuivendustööd, vesiviljelus (C-418/04), kariloomade karjatamine ja väetiste kasutamine (C-293/17 ja C-294/17), samuti metsaraie Natura 2000 võrgustiku alal (C-441/17). Oluline ei ole niisiis konkreetne tegevus, vaid see, kas see võib ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala eraldi või koos muude tegevustega. Selliseks tegevuseks võib olla ka tegevus, mida tehakse väljaspool kaitseala, kuid mis tõenäoliselt avaldab kaitsealale olulist mõju (C-142/16, p 29). Natura mõju tuleb hinnata ka juhul, kui taotletakse luba juba varem toimunud tegevusele ehk jätkuvale või korduvale tegevusele (näiteks tegevusele, mida on harrastatud perioodiliselt aastaid, kuid mille jaoks väljastatakse iga kord tähtajaline luba ja luba on aegunud või on antud enne Natura 2000 ala moodustamist, jätkuvaks või korduvaks tegevuseks on juba toimuv tegevus, mida jätkatakse samal viisil), mis põhjustab olulist mõju ja ka seda mõju on vaja hinnata. Sellise hindamise kulud kannab arendaja (nagu ka KMH kulud kehtiva õiguse järgi), arvestades saastaja-maksab-põhimõtet ning asjaolu, et tähtajaliste lubade korral vaadatakse tegevus perioodiliselt üle, võttes arvesse vahepeal muutunud olusid, sealhulgas kumulatiivseid mõjusid. LKS-i § 69 1 lõige 2 sisaldab Natura asjakohase hindamise mõistet ja kohustust. Natura asjakohane hindamine tuleb teha, kui objektiivse teabe alusel ei ole võimalik välistada tegevusega kaasnevat olulist mõju Natura alale. Selle üle saab otsustada eelhinnangu andmise käigus . LKS-i § 69 1 lõigetes 3–6 kirjeldatakse erandi tegemise võimalusi juhul, kui mõjude hindamise tulemusena jõutakse järeldusele, et ebasoodsat mõju Natura 2000 ala terviklikkusele pole leevendusmeetmete abil võimalik vältida. Erandit on võimalik teha juhul, kui (sh strateegilise planeerimisdokumendiga) kavandatavale tegevusele puuduvad alternatiivid, tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel ja on võimalik rakendada hüvitusmeetmeid, et tagada Natura 2000 võrgustiku sidusust. Erandi võib kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Nõusoleku annab Vabariigi Valitsus korraldusega. Kui (sh strateegilise planeerimisdokumendiga) kavandatav tegevus mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki loodusdirektiivi tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral tuleb arvamust küsida Euroopa Komisjonilt. Kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust, ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Vabariigi Valitsusele valmistab korralduse ette Keskkonnaministeerium, samuti suhtleb Keskkonnaministeerium Euroopa Komisjoniga, küsides vajaduse korral Euroopa Komisjoni käest arvamust või informeerides komisjoni tagantjärele erandi tegemisest. Mõlemal juhul tuleb komisjonile saata nii põhjendused erandi tegemiseks kui ka rakendatavate hüvitusmeetmete kirjeldused. Tegevuse või ka strateegilise planeerimisdokumendi, mis on otseselt vajalikud Natura ala kaitsekorralduseks, mõjusid ei ole vaja eraldi hinnata (LKS § 69 1 lg 2 ). Kõnealust erandit saab kohaldada üksnes siis, kui vastav dokument on tõesti otseselt kaitsekorraldusega seotud. Erand on seotud loodusdirektiivi artik li 6 lõike 3 sõnadega „ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik“ , mis tähendavad, et kui kava või projekt teenib muu hulgas kaitsekorralduse eesmärki, siis kaitsega mitteseotud elemendid võivad siiski eeldada asjakohast hindamist. Näiteks Euroopa Komisjoni j uhendis viidatakse kohtuasjas C 441/17 tehtud otsuses (punkt 123) toodud näitele kava kohta (mille ainus eesmärk on aktiivse metsamajandamise meetmetega suurendada raiemahtu Natura 2000 alal), mis ei ole otseselt seotud kaitsega, kuna selles ei ole esitatud mingeid kaitse-eesmärke ega -meetmeid, ning mille suhtes seetõttu tuleb kohaldada artik li 6 lõiget 3. See tähendab ühelt poolt, et erandit ei või laiendavalt tõlgendada. Samas võib olla mõistlik erandit mitte rakendada ning kaitsekorraldusega seotud dokumendis ettenähtud tegevuse mõju Natura alale ikkagi hinnata, et vältida piiripealsetel juhtudel vaidlusi või ka selleks, et asjakohase hindamise kaudu paremini määrata kindlaks näiteks juba alade kaitse alla võtmisel või hilisema kaitsekorralduse käigus tegevused, mis eelduslikult peaksid vajama eraldi hindamist, ning tegevused, mille mõju saaks varem hinnata ja mis rohkem individuaals eid hindamisi ei pruugi vajada. Kuid sellisel juhul peaks olema teada, milliseid tegevusi kavandatakse. Näiteks kaitse-eeskiri ei kavanda ise majandustegevust ega sätesta ka kriteeriume ning täpseid tingimusi tegevuse lubamiseks või loa andmiseks. Abstraktne hindamine tulemusi ei anna, samuti puudub sellisel juhul teave kumulatiivsete mõjude kohta ja seetõttu tuleb ikkagi hiljem iga kavandatava tegevuse mõju hinnata. Kui asjakohane hindamine on kohustuslik, saab tegevust lubada, anda sellise tegevuse aluseks olevat muud dokumenti või strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada alles pärast mõjude asjakohast hindamist ja selle tulemuste alusel (LKS--i § 69 1 lg 7). See ei välista üldisi haldusmenetluse reegleid, sealhulgas seaduses sätestatud ulatuses arvestada muid olulisi asjaolusid (HMS § 4 lg 2). Mõistagi peab otsustaja lähtuma ka muudest materiaalõiguslikest piirangutest ja reeglitest, mis konkreetsel juhtumil on asjakohased. Asjakohase hindamise aruanne üksi veel ei tähenda ammendavat teavet, mille pinnalt otsus tuleb teha. Aruanne on otsustamisel oluline teavet koondav dokument, kuid uurimispõhimõttest lähtudes peab otsustaja arvesse võtma ka igasugust muud teavet, mis asjas on kogutud. Lõike 8 alusel pikeneb Natura asjakohase hindamise algatamisel kavandatavaks tegevuseks vajaliku loa või sellise tegevuse aluseks oleva muu dokumendi menetlus, kuid mitte rohkem kui Natura asjakohase hindamise aruande koostamise ja menetlemise võrra. Kui algatatakse Natura erandi menetlus, pikeneb loa või muu dokumendi menetlus lisaks veel Natura erandi menetlemise võrra. Loa või muu dokumendi menetluse pikenemine menetluse peatumise asemel (mis toimub KeHJS kohase KMH menetluse ajal) võimaldab protsessi ajaliselt lühendada, kuna mõju hindamise aruannet ja loa kavandit on võimalik samal ajal avalikustada. Lõige 9 lubab vajaduse korral pikendada peatükis sätestatud menetlustähtaegu ning määrata selle asemel uusi tähtaegu, arvestades dokumentide mahtu, menetluse keerukust või teabe kogumise raskust. LKS-i § 69 2 . Natura asjakohane hindamine ja otsustaja LKS-i § 69 2 lõige 1 sätestab haldusorgani, kes mõjude hindamise üle otsustab ja määratleb ühtlasi otsustaja mõiste. Norm on sarnane KeHJS -i §-ga 9 ja § 34 lõigetega 1 ja 2. Kuivõrd Natura asjakohane hindamine on uus menetlusliik, siis on tarvilik reguleerida eri isikute ja/või haldusorganite ülesanded seoses menetlustoimingutega. Otsustajaks on lisatava normi järgi haldusorgan, kes otsustab tegevuse lubamise üle, mis on hindamise ajendiks (nt Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kohalik omavalitsus e üksus ). Just tegevuse üle otsustaval haldusorganil on kogu asjassepuutuv teave või kohustus see teave hankida, mistõttu pole mõistlik hindamisega seotud ülesannete täitmist panna mistahes muule haldusorganile. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise puhul on selleks algataja (teatud juhul koostamise korraldaja sarnaselt KeHJS -i § 34 lõikele 2). LKS-i § 69 2 lõige 2 rõhutab vajadust hinnata, kas kavandatava tegevuse, sellise tegevuse aluseks oleva muu dokumendi või strateegilise planeerimisdokumendi olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale on võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada (Natura asjakohase hindamise künnis § 69 1 lõikes 2). Kui üldjuhul hinnatakse Natura hindamise vajadust KMH või KSH eelhindamise, kohustusliku KMH või KSH korral programmi koostamise käigus, siis väiksemate tegevuste korral, mille puhul KMH või KSH algatamise vajadust ei kaaluta, saab mõju hindamise vajadust kaaluma hakata vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. Sellisteks tegevusteks on näiteks kaitstaval loodusobjektil rahvaürituste korraldamise loa andmine ja loa andmine ehitustegevuseks (sh uue veekogu rajamiseks), mis ei nõua ehitusluba, ehitisteatist, veeluba ega registreeringut. Eelhinnangu andmisel lähtutakse järgmises paragrahvis sätestatud reeglitest. Eelhinnangut ei pea tegema juhul, kui selle vajadus ilmselgelt puudub, näiteks kavandatav tegevus asub Natura 2000 aladest nii kaugel, et see ei saa mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki. Samuti pole erandlikul juhul vaja eelhindamist teha, kui tegevust planeeritakse küll Natura 2000 alal, kuid kaitse-eesmärgiks olevad liigid ja elupaigad asuvad eemal ja jäävad mõjualast väljapoole, näiteks Natura 2000 võrgustiku alale jäävas tiheasustusalas detailplaneeringu koostamisel või ehitusloa taotlemisel, kui kavandatava tegevuse ümbruskonnas puuduvad kaitse-eesmärgiks olevad liigid ja elupaigatüübid. Hindamise vajadus puudub ka juhul, kui mõju on varem piisava põhjalikkusega asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevuse lubamiseks piisavalt teavet. Vajaduse ilmselget puudumist tuleb kirjeldada otsuses. LKS-i § 69 3 . Natura eelhinnang Eelhinnangu andmine on menetlusetapp, mil otsustaja lähtub taotlusest vm talle esitatud materjalist; kogub ise teavet; kontrollib, kas tegevus asub Natura alal või võib tegevusega kaasnev mõju ulatuda Natura alale; kui tegevus võib mõjutada Natura ala, siis tuleb uurida, kas on olemas objektiivne teaduslik info, mis lubab arvata, et oluline mõju Natura ala kaitse eesmärkidele on välistatud. Kui sellist järeldust teha ei ole võimalik, siis al gatatakse Natura asjakohane hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt tuleb mõju hindamine algatada, kui tegevus tõenäoliselt avaldab Natura 2000 alale olulist mõju. Euroopa Kohtu C-127/02 lahendi alusel tuleb mõjude välistatus kõne alla ainult juhul, kui kavandatud tegevus ei ohusta ala kaitse-eesmärke. Seevastu kui tegevus ohustab asjaomase ala kaitse-eesmärke, tuleb seda kindlasti pidada tõenäoliselt alale olulist mõju avaldavaks. Sama lõike alusel võib tegevust lubada, kui see ei avalda Natura 2000 ala terviklikkusele ebasoodsat mõju. Direktiivi kontekstist ja eesmärgist tuleneb, et mõiste „ala terviklikkus“ on seotud ala kaitse-eesmärkidega. Kui olulist mõju ei avaldata ühelegi elupaigatüübile ega liigile, mille kaitseks ala on määratud, siis võib otsustada, et ala terviklikkusele ei avaldata ebasoodsat mõju. Kui aga olulist mõju avaldatakse kas või ühele sellisele liigile või elupaigatüübile, siis ala kaitse-eesmärke arvestades tuleb otsustada, et see mõjutab ebasoodsalt ka ala terviklikkust (C-258/11). LKS-i § 69 3 lõige 1 annab loetelu teabest, mida eelhindamise käigus tuleb koguda. Loetelu on avatud ning otsustaja saab küsida ka informatsiooni, mida ta peab konkreetsel üksikjuhtumil vajalikuks. Teabevajadust tuleb seejuures põhjendada, sest see peab olema seotud lahendatava juhtumiga ning poleks õige, et otsustaja küsib väga ulatuslikku teavet, mis ei ole asja lahendamisel relevantne, kuigi võib olla üldiselt võttes huvitav või kasulik. Teabe nõudmisele menetlusosalistelt ja teistelt isikutelt ja haldusorganitelt kehtivad üldised haldusmenetluse reeglid, sealhulgas õigus nõuda menetlusosaliselt või muudelt isikutelt nende käsutuses olevate andmete ja tõendite esitamist (HMS-i § 38 lg-d 1 ja 2). Üldise kaasaaitamiskohustuse raames ehk ka eelnõukohase eelhinnangu andmise etapis ei saa otsustaja kohustada isikut tellima ja esitama ekspertiise ega uuringuid (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas 3-17-1739, p 26), kuid tegevusest huvitatud isik võib selliseid tõendeid (nt pädeva asjatundja arvamus) otsustajale esitada ka eelhinnangu etapis. Otsustaja võib vajaduse korral kaasata eelhinnangu tegemiseks eksperte. Asjaolude täiendav selgitamine võib olla huvitatud isiku huvides, sest kui olulist mõju Natura alale ei saa eelhinnangu etapis välistada, järeldub sellest edasise Natura asjakohase hindamise vajadus. Olulise mõju tõenäosuse ja seega asjakohase hindamise vajaduse kindlaksmääramisel ei või võtta arvesse leevendusmeetmeid (§ 69³ lg 2). Euroopa Kohus kinnitas seda oma otsuses kohtuasjas C-323/17: „Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selle kindlaks tegemiseks, kas hiljem on vaja korraldada kava või projektiga alale kaasneva keskkonnamõju hindamist, ei võeta eelhindamise etapis arvesse meetmeid, mille eesmärk on vältida või vähendada nimetatud kava või projektiga alale kaasnevat kahjulikku mõju.“ Eelhinnang antakse kogutud teabest lähtudes ja selle tulemusena peab otsustaja esitama selge järelduse, kas oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivse teabe alusel välistatud (§ 69³ lg 3). Euroopa Kohtu otsuse C-127/02 alusel tuleb olulise mõjuna käsitleda igasugust mõju, mis võib negatiivselt mõjutada ala kaitse-eesmärke. LKS-i § 69 3 lõige 4 toob välja, millal võib jätta eelhinnangu andmata ja Natura asjakohase hindamise algatamata. Kui mõju on varem piisavas ulatuses hinnatud ehk kus samale tegevusele on varem eelhinnang antud (nt ehitusloa taotluse menetlemisel, keskkonnaloa taotluse menetlemisel) ja kui see varasem eelhinnang on jätkuvalt asjakohane ning otsustajal on piisavalt teavet, et teha oma otsused LKS-i § 69 1 lõikes 1 sätestatu kohaselt, siis ei ole vaja eraldi uut eelhinnangut anda ega hindamismenetlust algatada. Samuti saab eelhinnangu jätta andmata ja Natura asjakohase hindamise algatamata juhul, kui samale tegevust on varem hinnatud KSH raames (nt Natura metsaelupaikade kava) ning see on tehtud piisavalt detailselt ning on jätkuvalt asjakohane. LKS-i § 69 3 lõike 5 järgi tuleb otsustajal küsida Keskkonnaametilt kooskõlastust, kui otsustaja leiab eelhinnangus, et asjakohane hindamine ei ole vajalik või kui eelhinnang jäetakse andmata selle paragrahvi lõike 4 alusel. Normi eesmärk on lubada täiendavat kontrolli juhtudel, mil eelhinnangus eksimine võib tuua kaasa Natura ala kahjustamise. Kooskõlastamise aeg sõltub dokumendi mahust ja keerukusest, seetõttu peab otsustaja andma kooskõlastamiseks mõistliku tähtaja. Loa menetluse korral saab eelhinnangu eelnõu esitada koos loa eelnõuga. Kui otsustaja on Keskkonnaamet, st konkreetsel juhul täidab mõlemat ülesannet sama haldusorgan, siis eraldi kooskõlastuse küsimine ja selleks tähtaja andmine ei ole vaja, eelhinnangus tuleb esitada hinnang seoses mõjutatava kaitstava loodusobjektiga. LKS-i § 69 4 . Natura asjakohase hindamise algatamine LKS-i § 69 4 reguleerib Natura asjakohase hindamise algatamist. Kui eelhinnangu tulemus näitab, et oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivse teabe alusel välistatud, piirdub hindamine eelhinnangu andmise etapiga ning eraldi otsust Natura asjakohase hindamise algatamata jätmise kohta ei tehta. Põhjendused, miks Natura asjakohast hindamist ei algatatud, peavad sisalduma eelhinnangus. Kui aga eelhinnang viitab Natura asjakohase hindamise vajadusele (§ 69 2 lg 1), teeb otsustaja algatamise otsuse, võttes arvesse eelhinnangu tulemusi. Eelhinnang peab üldjuhul olema vormistatud eraldi dokumendina, kuid juhul, kui asjakohast hindamist ei algatata, võib see olla eraldiseisva osana loa andmise kaalutluses. Lõikes 2 on sätestatud tähtajad algatamise otsustamiseks ja tähtaegade sisse peab mahtuma ka eelhinnangu andmine. Kui eelhinnang antakse olukorras, kus samal ajal on vaja anda eelhinnang KMH või KSH kontekstis, kohaldatakse ka asjakohase hindamise kontekstis eelhinnangu andmisele ja hindamise algatamisele neid tähtaegu, mis on sätestatud vastavateks toiminguteks KMH ja KSH käigus (mis on üldjuhul pikemad). LKS-i § 69 4 lõikes 3 sätestatakse, mida tuleb asjakohase hindamise algatamisel või eraldi dokumendiga määrata: hindamismetoodika, vajaduse korral uuringud, eksperdid, kaasatavad asjaomased asutused. Asjaomaste asutuste määramisel saab analoogia korras lähtuda KeHJS -i §-s 2 3 toodud asjaomaste asutuste loetelust. LKS-i § 69 4 lõikes 4 sätestatakse, et strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisel või koostamise käigus algatatud Natura asjakohane hindamine tehakse samal ajal strateegilise planeerimisdokumendi koostamisega ning Natura asjakohase hindamise tulemused integreeritakse KSH aruandesse. LKS-i § 69 5 . Natura hindamise ekspert Natura asjakohase hindamise ja erandi tegemise aruande võib teha eriteadmistega isik (LKS-i § 69 5 lg 1), kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nende mõjude hindamisel pikaajalised (soovitatavalt vähemalt kolm aastat) kogemused ning kes tunneb Natura hindamise menetlusreegleid. Eksperte võib olla ka mitu ning see on eriti asjakohane, kui tegevus võib mõjutada ühtaegu mitut Natura alal kaitstavat, kuid eripalgelist väärtust, mida üks ekspert ei pruugi piisava põhjalikkusega tunda. Eksperdi määramisel tuleks lähtuda eeskätt isiku kogemustest ja teadmistest ning tema haridusega seotud vormilised küsimused ei tohiks olla primaarsed. See tähendab, et kui isik on pühendanud aastaid mõne liigi uurimisele ning on selle valdkonna parim asjatundja, siis sobib ta eksperdiks ka juhul, kui tal ei ole vastavat teaduskraadi. Eeltoodud põhjustel ei ole eelnõus tehtud ettepanekut ka ekspertide eelnevaks litsentseerimiseks, arvestades, et pädevaks eksperdiks võivad olla ka asjatundjad, kelle jaoks ei ole see põhitöö. Samuti võib eksperdina hindamist teha otsustaja töötaja või teenistuja, kui ta vastab eksperdile esitatavatele kriteeriumitele. Pole kuigi mõistlik jätta hindamisest kõrvale asjatundlik inimene põhjusel, et ta on nt Keskkonnaameti või kohaliku omavalitsuse teenistuja. Otsustaja töötaja või teenistuja puhul lähevad mõjude hindamise kogemustena arvesse näiteks kaitseala valitseja nõusolekute andmine, KMH-de ja KSH-de läbivaatamistel osalemine. Ka otsustaja töötajaid või teenistujaid võib olla mitu vastavalt nende pädevusele. Sel juhul tuleb lihtsalt otsustajal sisemise töökorraldusega tagada eksperthinnangu ja otsustamisprotsessi sõltumatus, et ekspert ise ei kontrolliks enda tööd. Eksperdi kindlaksmääramisel hindab eksperdi pädevust otsustaja. Kui eksperdile tuleb tema tegevuse eest tasuda, siis kannab vastavad kulud tegevusest huvitatud isik. Kui ekspert on otsustaja teenistuja või töötaja, siis on tegemist tema tööülesannetega ning selle eest arendaja eraldi tasuma ei pea. Eksperdiks saab olla otsustaja teenistuja või töötaja juhul, kui tegevus on vajalik otsustajale või kui otsustaja on ette näinud ühte liiki nõusolekutele (dokumendile) mõju hindamise eksperdiks enda töötaja. Strateegilise planeerimisdokumendi korral kannab kulud selle koostamise korraldaja, kuid seadusest tulenevalt võib kulusid kanda ka mõni teine huvitatud isik (nt PlanS-i § 4 lg 2 1 ). LKS-i § 69 6 . Natura asjakohase hindamise aruanne LKS-i § 69 6 reguleerib asjakohase hindamise ja selle kohta koostatava aruande sisu (lõiked 1 ja 2), aruande kooskõlastamist Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumiga (lõiked 3 ja 4), aruande kvaliteedi hindamist (lõiked 5 ja 6), aruande vastuvõtmist (lõige 7). Aruande sisu kohta esitatavad nõuded lähtuvad suures osas Euroopa Kohtu asjakohasest praktikast ning asjakohase hindamise juhendmaterjalidest. Normis on välja toodud eeskätt need aspektid, mis on senini osaliste vahel loodusdirektiivi artikli 6 rakendamisel kõige rohkem vaidlusi tekitanud. Aruandes tuleb välja tuua kavandatava tegevuse kirjeldus, mõjuulatuses oleva Natura 2000 ala iseloomustus, hinnang kavandatava tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala terviklikkusele, leevendusmeetmed, teostatavate alternatiivide analüüs ning vajaduse korral ka põhjendatud seisukoht Natura erandi menetluse algatamise vajalikkuse kohta. EK juhendmaterjalide järgi tuleb alternatiive kaaluda küll loodusdirektiivi artikli 6 (4) menetluses ehk järgmises erandi tegemise etapis, kuid selleks, et erandi menetlust ei peaks alustama ainult alternatiivide võrdlemiseks, tuleb ka asjakohase hindamise raames hinnata võrdse põhjalikkusega reaalseid alternatiive. Vajaduse korral tuleb teha andmete täiendamiseks piisava kestvusega lisauuringuid ja -välitöid. Ala terviklikkus on seotud ala kaitse-eesmärkide, nende ökoloogilise struktuuri ja funktsiooniga. Kui kavandatud kava või projekt (üksikult ja koos teiste kavade ja projektidega) ei kahjusta ala kaitse-eesmärke, ei avalda see ala terviklikkusele ebasoodsat mõju. Leevendusmeetmed on meetmed, mis on suunatud kavandatava tegevuse rakendamisel tõenäoliselt tekkida võiva negatiivse mõju minimeerimisele või isegi ärahoidmisele, nii et ala terviklikkust ei kahjustata. Leevendusmeetmed on kavandatava tegevuse spetsifikatsioonide lahutamatu osa või kujutavad endast kavandatava tegevuse lubamise eeltingimust. Leevendusmeetmeid saab otsustamisel arvestada vaid asjakohase hindamise etapis, mitte eelhindamisel. Leevendusmeetmeid, mille eesmärk on mõju vältida, vähendada või ennetada, ei tohi segi ajada hüvitusmeetmetega (§ 69 7 lg 4 p 5), mille eesmärk on korvata projektist tulenev võimalik kahju. Reaalsete alternatiivide analüüs võib käsitleda teistsugust viisi kavandatava tegevuse eesmärkide saavutamiseks, muud asukohta, tegevuse ulatuse ja mõõtmete muutmist, erinevaid projekteerimislahendusi, teistsuguste tehnikate, ehitus- või töömeetodite kasutamist, ajakava muutmist. Edaspidi aruannete koostamisel tuleb mõistagi arvesse võtta kohtupraktika arengut ning aruande sisu saab mõjutada ajakohaste juhendmaterjalidega. Euroopa Kohtu lahendite C-323/17, C-441/17 kohaselt tuleb „selle valdkonna parimatest teadussaavutustest lähtudes teha kindlaks kõik kava või projekti aspektid, mis eraldi või koostoimes muude kavade või projektidega võivad avaldada mõju asjaomase ala kaitse-eesmärkidele“. Hinnangus „ei tohi olla lünki ja selles peavad olema täielikud, täpsed ja lõplikud seisukohad ning järeldused, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused asjaomasel kaitsealal kavandatud tööde mõju kohta“. Aruandes tuleb esitada selge hinnang kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala terviklikkusele. Tegemist peab olema lõpliku hinnanguga, et ei jääks kahtlust, kas mõju on (leevendusmeetmete rakendamisel) välistatud või mitte. Hindamisaruanne tuleb saata kõigepealt kooskõlastamiseks Keskkonnaametile. Seeläbi on tagatud, et Natura ala kaitseväärtused on aruandes käsitletud. Ehkki puudub põhjus kahelda eksperdi pädevuses, annab kaitseala valitsejaga kooskõlastamine lisatagatise selles, et aruande sisu vastab ka kaitseala eest vastutava ametkonna silmis kõigile nõuetele. Kui otsustaja ja kaitseala valitseja on üks ja sama haldusorgan (Keskkonnaamet), tuleb ametkonna sees töökorralduslikult tagada, et küsimust lahendaks mitu inimest ning seeläbi saavutataks objektiivne, läbipaistev ja sisuliselt hästi motiveeritud tulemus. Kui asjakohase hindamise aruanne sisaldab põhjendusi Natura erandi menetluse algatamise kohta, tuleb aruanne kooskõlastada ka Keskkonnaministeeriumiga. Otsustaja kontrollib aruande piisavust ning teavitab taotlejat aruande vastuvõtmisest. Kui otsustaja leiab, et aruanne vajab täiendamist, sealhulgas Keskkonnaameti esitatud märkuste tõttu, saab ta seda huvitatud isikult nõuda ning anda täiendamiseks tähtaja. Otsustaja teeb Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 30 päeva jooksul pärast Keskkonnaametilt kooskõlastuse saamist või aruande täiendamiseks antud tähtaja möödumisest. Kui otsustaja on Keskkonnaamet, on tal aega nõuetele vastavaks tunnistamiseks 30 päeva. LKS-i § 69 7 Natura erandi tegemise menetlus LKS-i § 69 7 sätestab Natura erandi tegemise menetluse. Erandi tegemise menetluse saab algatada, kui tegevus mõjutab ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust, tegevusele puuduvad alternatiivid ja tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel (lg 1). Kui Natura hindamise menetlus on eraldiseisev, saab otsustaja algatada selle koos asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega. Kui Natura asjakohase hindamise aruanne on osa KMH--st, saab erandi menetluse algatada koos KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega. Kui Natura asjakohane hindamine tehakse KSH raames, algatatakse Natura erandi menetlus, kui asjakohase hindamise tulemusena jõutakse niikaugele, et strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevusele puuduvad alternatiivid ja tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Kuivõrd Natura erandi tegemiseks on vaja analüüsida selle eelduseks olevaid nõudeid (puuduvad alternatiivid, tegevus on vajalik esmatähtsatel ja tungivatel põhjustel), samuti välja töötada Natura alale avalduva mõju hüvitusmeetmed ning Natura erandi menetluse algatamise vajadust ei ole võimalik enamasti ette näha Natura asjakohase hindamise algatamisel, on otstarbekas näha ette selleks eraldi aruande koostamine: aruanne koostatakse pärast Natura asjakohast hindamist vaid siis, kui sellest järeldub, et on vaja algatada Natura erandi menetlus. LKS-i § 69 1 lõigete 3–5 järgi võib tegevust lubada ja strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul või pärast arvamuse küsimist Euroopa Komisjonilt. Seetõttu tuleb erandi menetluse algatamine ja hiljem ka aruanne kooskõlastada lisaks Keskkonnaametile veel Keskkonnaministeeriumi ja teiste asjaomaste ministeeriumitega (§ 69 7 lg 6). Natura erandi tegemise menetluse eeltoimingud on toodud lõikes 2, ekspert määratakse asjakohase hindamisega samas korras, lähtudes §-s 69 5 sätestatust. Lõikes on toodud, et otsustaja küsib enne Natura erandi menetluse algatamiseks vajaminevate asjaolude määramist seisukoha asjaomastelt asutustelt. Lõikes 4 on sätestatud andmed, mida peab sisaldama Natura erandi menetluse aruanne. Aruande koostamisel on soovitav lähtuda vastavatest juhendmaterjalidest. Aruande koostamisel saab kasutada asjakohase hindamise aruandes toodud teavet. Aruande koostamise käigus töötatakse välja Natura alale avalduva negatiivse mõju hüvitusmeetmed ning antakse hinnang nende tõhususele. Hüvitusmeetmed on kavandatavast tegevusest (sh võimalikest leevendusmeetmetest) sõltumatud. Nende eesmärk on korvata kavandatava tegevuse negatiivne jääkmõju, et säilitada Natura 2000 võrgustiku üldine ökoloogiline sidusus. Hüvitusmeetmed võivad olla näiteks elupaikade taastamine ja laiendamine olemasoleva(te)l Natura 2000 võrgustiku ala(de)l, elupaikade loomine, uue Natura 2000 võrgustiku ala määramine, liikide taasasustamine , esinemise taastamine ja populatsiooni tugevdamine, elupaikade kvaliteedi parandamine. Lõike 6 alusel kooskõlastab otsustaja Natura erandi aruande Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi ja teiste asjaomaste ministeeriumitega, kellel on kooskõlastamiseks või kooskõlastamata jätmiseks aega 30 päeva. Sarnaselt Natura asjakohase hindamise aruandega kontrollib otsustaja ka Natura erandi aruande piisavust (lg 7), vajaduse korral saadab aruande täiendamiseks (lg 8) ja tunnistab aruande nõuetele vastavaks (lg 9). Lõike 10 alusel esitab otsustaja vastuvõetud aruande Keskkonnaministeeriumile, kes valmistab ette kavandatava tegevuse lubamiseks või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks vajaliku erandi tegemiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu valitsuselt nõusoleku saamiseks või Euroopa Komisjonilt arvamuse küsimiseks. Kui tegemist on strateegilise planeerimisdokumendiga, mille kehtestab Vabariigi Valitsus (näiteks riigi eriplaneering), antakse menetlusökonoomika alusel erand ja kehtestatakse planeerimisdokument sama korraldusega. Vabariigi Valitsuse korralduse valmistab sel juhul ette planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, kooskõlastades eelnõu enne Keskkonnaministeeriumiga. Kuna erandi tegemisel tuleb lähtuda LKS-i § 69 1 lõigetest 3–5, võib Vabariigi Valitsus nõusoleku anda, kui kavandatav tegevus (sh strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus) ei mõjuta ebasoodsalt esmatähtsaid elupaigatüüpe ega liike loodusdirektiivi mõistes. Kui kavandataval tegevusel võib olla ebasoodne mõju esmatähtsatele liikidele või elupaikadele, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib otsustaja loa anda (või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada) ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Lõikes 11 sätestatakse, et erandi tegemise menetlus lõpeb kas Vabariigi Valitsuselt nõusoleku või Euroopa Komisjonilt arvamuse saamisega. Samuti saab otsustaja Natura erandi menetluse lõpetada juhul, kui Natura erandi aruande koostamise käigus jõutakse järeldusele, et puuduvad alused Natura erandi tegemiseks (lg 5). Erandi menetluse lõppemise sätestamisel on õiguslik tähendus sellest sõltuvate menetlustähtaegade kulgemisele. LKS-i § 69 8 . Menetlusosaliste ja avalikkuse kaasamine LKS-i § 69 8 sätestab avalikkuse kaasamise reeglid. Loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3 ei sätesta avalikkuse kaasamise üksikasjalikke nõudeid, kuid nõuab, et asjakohasel juhul on tegevuse või kava kohta otsuse tegemine võimalik pärast avaliku arvamuse saamist. Euroopa Kohus on järeldanud keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonist ( Århusi konventsioon), et vähemalt selles sätestatud nõuetele vastaval keskkonnakaitseorganisatsioonil on loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 alusel õigus osaleda olulist keskkonnamõju omada võivale kavale või projektile loa andmise taotluse kohta otsuse tegemise menetluses, kui selles menetluses tuleb teha üks loodusdirektiivi artikli 6 lõikes 3 loetletud otsustest (C-243/15, p 49). Arvestades asjaolu, et asjakohase hindamise menetlust võib olla vaja kohaldada väga erineva iseloomu ja ulatusega tegevuste jaoks ja eesmärgiks on olnud menetluse efektiivsus, on püütud vältida mahukate avalikustamise reeglite täpset sõnastamist seaduses ja antud otsustajale avar kaalutlusruum. Otsustaja peab menetluse korraldamisel arvestama halduse üldpõhimõtteid ning isikute õigusi osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisel ja sellega seotud reegleid ( KeÜS-i § 28). Üldise reeglina toimub asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise menetluse avalikustamine ning selle kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamine samas korras, kui see toimub kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotluse või strateegilise planeerimisdokumendi korral (lg 1). Selline lahendus arvestab kõige paremini loa või planeerimisdokumendi olemusega. Kui näiteks tegevuseks antakse luba avatud menetluses (nagu enamik keskkonnalubadest), tuleb selle eelnõuga koos avaldada ka eelhinnang. Kui avatud menetlust ei ole ette nähtud, on lõike 1 järgi tutvumise ja ettepanekute ning vastuväidete esitajate ring piiratud tavapäraste menetlusosalistega HMSi järgi. Otsustaja peab menetlusosaliste ringi määramisel vastavate reeglitega ( sh KeÜS - i § 28) arvestama. Tagamaks siiski selgem ja laiem võimalus avalikkusel teabega tutvuda ka neil juhtudel, mil avatud menetlust ei ole ette nähtud, on eelnõus pakutud välja lahendus, et asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemuste kohta avaldatakse teade otsustaja või muul veebilehel, kus saab vajaduse korra l viidata edasi infosüsteemile, kus dokumendid on kättesaadavad , ning selgitada ettepanekute ja vastuväidete esitamise korda (lg 2). Näitena võib välja tuua Keskkonnaameti veebilehe lubade eelnõude avaliku väljapaneku kohta . Selline ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord võib tuleneda lõikest 1 ehk loa või planeerimisdokumendi enda menetlusr eeglitest või lõigetest 3 ja 4. Lisaks sellele tuleb teade avaldada ka Ametlikes Tead a annetes ja vajaduse korra l ka ajalehes. Teate avaldamise kulud kannab arendaja. Teade peab sisaldama lisaks infole, kus saab aruandega tutvuda ja kuhu ning millal tuleb esitada ettepanekud ja vastuväited, ka infot otsustaja ja kavandatava tegevuse kohta ning infot mõjutatava Natura 2000 ala kohta. Erandi menetluse teates tuleb lisaks välja tuua alternatiivide puudumise selgitus ja avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused, mis võimaldavad erandit teha. Lisaks andmete kättesaadavusele on avalikustatud asjakohase hindamise ning Natura erandi menetluse tulemuste kohta igaühel võimalik esitada ettepanekuid või vastuväiteid (lg 4). Asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise aruanded tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga, Natura erandi aruanne ka Keskkonnaministeeriumiga. Kooskõlastamine toimub enne aruannete nõuetele vastavaks tunnistamist ja avalikustamist. Protsessi kiirendamiseks avalikustatakse Natura erandi menetluse algatamisel asjakohase hindamise aruanne koos Natura erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga (lg 5). Avatud menetluse korral on selline võimalus avatud avaliku väljapaneku kestel juba lõikest 1 ja vastavatest avatud menetlust reguleerivatest sätetest tulenevalt, kuid muul juhul peab otsustaja määrama selleks eraldi tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva, mida võib põhjendatud juhtudel vähendada viiele tööpäevale otsustaja veebilehel teate avaldamisest (lg 6). See ongi kõige minimaalsem aeg, mille jooksul saab eelhinnangu või asjakohase hindamise tulemustega veebilehel tutvuda ja otsustajale ettepanekuid või vastuväiteid esitada. Kuigi minimaalne aeg on suhteliselt lühike, tuleb arvestada, et asjakohast hindamist võivad vajada ka suhteliselt väiksesemahulised tegevused, mille puhul ulatuslikum ja pikem avalikkuse kaasamine ei ole põhjendatud. Otsustaja võib määrata ka pikemaid tähtaegu, kui tegevuse iseloom, mõjude ulatus või muud asjaolud seda nõuavad ja see on avalikustamise eesmärgist lähtudes mõistlik. Eelhinnangu saab avalikustada tegevusloa avatud menetluses. Kui tegemist ei ole avaliku menetlusega, tuleb avaldada tegevust lubav dokument otsustaja kodulehel või asjakohases registris (nt keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, metsaregister, asutuse dokumendihaldussüsteem) ning sellest peavad nähtuma eelhindamise järeldused. Kui § 69 3 lõikest 4 lähtudes on eelhinnang jäetud andmata, peavad loast nähtuma eelhinnangu andmata jätmise põhjendused. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ei avalikustata. Eelhinnangut saab vaidlustada avatud menetlusega loamenetluses avalikustamise ajal, kuna see on isikule teatavaks saanud, aga ka koos loaga selle avaldamise hetkest. Eelhinnangut ei avalikustata juhul, kui tegemist on nõusoleku andmisega tegevusele või loamenetlusega, kus avatud menetlust ei ole. Üldjuhul on tegevustel, millele on ette nähtud avatud loamenetlus, mõju olulisem kui avatud menetluseta loamenetluses või nõusoleku andmisel. Viimasel juhul on keskkonnaorganisatsioonidel vajaduse korral võimalus nõusolek või luba koos eelhinnanguga või selle andmata jätmisega vaidlustada. Kuna üldjuhul on sellisel juhul tegemist väheolulise mõjuga tegevustega, mille suhtes avalik huvi puudub, siis ei ole otstarbekas iga väiksema tegevuse lubamisel menetlust eelhinnangu avalikustamisega pikendada. Samuti on vaja optimeerida ning mõistlikud hoida riigi kulud ning haldusorgani töökoormus. Eelhinnang või selle andmata jätmine kooskõlastatakse § 69 3 lõike 5 kohaselt Keskkonnaametiga, seega on tagatud täiendav kontroll juhtudel, mil eelhinnangus eksimine võib tuua kaasa Natura ala kahjustamise. Otsustajale on pandud õigus ja kohustus leida üksikjuhtumile sobiv ja optimaalne kaasamise viis ka asjakohasest hindamisest teavitamisel. Selleks on kavas koondada info ühele veebilehele (lg 7). Kui kavandatava tegevuse või selle aluseks oleva muu dokumendi või strateegilise planeerimisdokumendi vastu võib olla suurem avalik huvi, võib teate avaldada ka ajalehes, kusjuures ajalehes avaldamise kulud kannab tegevusloa taotleja või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isik. Kui dokumendile ei kohaldata avatud menetlust nt riigisaladuse seaduse alusel, siis tuleb avalikustada aruandest see osa, mis ei lähe vastuollu avalikustamist piiravate õigusaktidega. LKS-i § 69 9 . Natura hindamise erisused projekteerimistingimuste andmisel Kui projekteerimistingimuste alusel ehitusprojekti koostamisel võib olla tõenäoliselt mõju Natura 2000 alale, võib teha eelhindamise ja algatada projekteerimistingimuste andmisel Natura asjakohane hindamine. Asjakohane hindamine tehakse sel juhul paralleelselt ehitusprojekti koostamisega. Kui projekteerimistingimuste andmisel ei ole piisavat infot võimaliku mõju kohta Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, saab mõju hinnata ehitusloa taotlemisel. Projekteerimistingimuste andmisel algatatud Natura asjakohase hindamise aruande juurde kuulub ehitusprojekt. Projekteerimistingimuste andmisel tehtav asjakohase hindamise aruanne avalikustatakse eraldi menetlusega LKS-i § 69 9 kohaselt. Tegemist on sättega, mille järele on ilmnenud vajadus praktika käigus KMH kontekstis: kui projekteerimistingimuste andmiseks ei ole KMH-d (ega Natura asjakohast hindamist) mõistlik teha liiga vähese info tõttu, siis projekteerimistingimuste andmisel on otstarbekas näha ette võimalus teha ühel ajal ehitusprojekti koostamisega ka kavandatava tegevuse mõjude (sh Natura alale avalduva mõju) hindamine. Kahe protsessi paralleelne toimumine aitab kaasa efektiivsema tulemuse saavutamisele, milleks on Natura alale võimalikult vähe mõju avaldava või mõju sootuks välistava ehitusprojekti koostamine. Eelnõu § 4 punkt 7 täiendab LKS-i § 70 1 lõiget 1 ning lisab KMH ja KSH aruande kõrvale ka Natura erandi aruande kui aluse kõrvaltingimuste sätestamiseks. - Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse uusi termineid „Natura asjakohane hindamine“ ja „Natura erandi tegemise menetlus“. Asjakohane hindamine on teabe hankimiseks omaette reeglitega menetlustoiming, mis nähakse KMH ja KSH hindamisest eraldi ette eelnõu kohase seaduse ga. Natura asjakohane hindamine lähtub koos asjakohase kohtupraktikaga Euroopa Liidu õigusest ning kontseptsiooni sisu on selgitatud seletuskirja s ee spool . Iseenesest ei ole termin valdkonna praktikas uus, kuna terminit „ Natura hindamine “ eelhindamist ja asjakohast hindamist hõlmava mõistena ja „ Natura asjakohane hindamine “ on kasutatud selgitustes ja juhenddokumentides ka varemgi, kuid kuna need on seni olnud KMH ja KSH koosseisus, pole õigusaktides neid määratletud. Natura erandi tegemise menetlusega nähakse ette protseduur juhtumiteks, kui on põhjendatud lubada Natura ala terviklikkust kahjustavat tege vust. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Loodusdirektiivi artikkel 6 näeb ette Natura hindamise reeglid. Tegevuse mõju Natura alale võib hinnata KMH või KSH menetluses, kuid seda võib teha ka eraldi Natura hindamise kaudu. Natura hindamiseks luuaksegi eelnõuga reeglid, mis arvestavad senist Euroopa Kohtu praktikat ja lähtuvad loodusdirektiivist. Ühtlasi võetakse kasutusele direktiivi 2001/42/EÜ artikli 3 lõikes 3 sätestatud erand ulatuses, mis puudutab strateegilisi planeerimisdokumente, mis eeldatavalt avaldavad mõju Natura aladele. Kui tegemist on kohaliku tähtsusega väikese ala detailplaneeringu kohta kehtestatavate strateegiliste planeerimisdokumentidega, mille ainuke põhjus, miks KSH oleks vajalik, on mõju Natura alale, siis võib sellistel juhtudel piirduda eelnõukohase hindamisega. Lisaks on eelnõu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ (27. juuni 2001) teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv). Selle artikli 3 lõike 8 kohaselt ei kohaldata direktiivi selliste kavade ja programmide suhtes, mille ainus eesmärk on seotud riigi julgeoleku või tsiviilkaitsega. Seaduse mõju Kavandatav muudatus ja selle mõju. Mõju avaldav muudatus: KMH-st ja KSH-st eraldiseisva Natura hindamise regulatsiooni kehtestamine. Kui keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kõrval on eraldi menetlusena võimalik ka Natura aladele avalduvate mõjude hindamine (kui puudub muu oluline keskkonnamõju, mille korral on kohustuslik algatada KMH või KSH), lubab see kooskõlas ELi õigusega uurida tegevuse mõju üksnes Natura alale, ilma et oleks vaja teha sisuliselt ja menetluslikult ressursimahukas KMH või KSH. Ühtlasi vähendab muudatus halduskoormust ning seeläbi peaks lühenema ka tegevuse või planeerimisdokumendi lubamise/keelamise üle otsustamise aeg. Samuti võiks Natura hindamine KMH-st ja KSH-st eraldi reguleerimine aidata kaasa kvaliteetsematele otsustele. Põhjus on selles, et kui seni tähendas tegevusega kaasnevate mõjutuste kaardistamisel (nn KMH eelhinnangu andmisel) Natura alale eeldatava ebasoodsa mõjutuse tuvastamine, et tingimata tuleb teha KMH või KSH, siis võis see mõjutada menetluse osapooli eelhindamise tulemusi suunama nii, et võimalikult paljudel juhtudel mahuka KMH või KSH menetluse järele vajadust esile ei tuleks. Kui eelhinnangu andmisel on selge, et olulist mõju Natura alale ei saa välistada, siis Natura alale keskenduva asjakohase hindamise korral saabki piirduda kitsalt selle tegevuse või planeerimisdokumendi mõju uurimisega konkreetsele Natura alale. Sellisel juhul pole vaja teha KMH-d või KSH-d, mis on laiema sisuga ja menetluslikult keerulisemad menetlused ning mis sisuliselt ei anna olulist lisaväärtust, kui juba eelhindamisest on selgunud, et lisateavet otsustamiseks on peamiselt või üksnes vaja seoses Natura ala kaitse-eesmärkidega. Kaasnev mõju: kui tegevusloa sisu on majandustegevuse lubamine, võib eelnõu majandustegevust edendada sel viisil, et riigi seisukohta tegevusele on võimalik kujundada teatud juhtudel lühema aja jooksul ja ühiskonnale väiksemate kuludega. KMH näitel võib välja tuua, et KMH ajaline kestus on 1,5 kuni 3 aastat, erandjuhtudel kauem. Kui hinnata Natura aladele avalduvaid mõjusid sellise menetluse ja ajakuluga, on see menetlusosalistele, haldusorganitele ja laiemalt ühiskonnale suhteliselt koormav. Samas ei ole ELi direktiividest tulenevalt kõigil juhtudel, mil Natura aladele avalduvaid mõjusid on vaja asjakohaselt hinnata, vaja läbida niivõrd põhjalikku ja ajakulukat menetlust. Võrreldes eeltoodud tähtaegu KMH menetluse tähtaegadega, on ilmselge, et Natura asjakohase hindamise menetlusaeg (u 3–6 kuud) on reeglina tunduvalt lühem. Seega saab järeldada, et eelnõukohase KMH ja KSH kõrval alternatiivse Natura asjakohase hindamise menetluse võimaldamine säästab oluliselt haldusorganite ja huvitatud isikute aega, tagab parema keskkonnakaitse ning efektiivsema ELi õiguse rakendamise. Natura mõjude eraldiseisev hindamine mõjutab mõõdukalt elu- ja looduskeskkonda, kuna selle sisu ongi teabe hankimine loodusväärtuste ja neile avalduvate mõjude kohta. Natura asjakohase hindamise lubamisel, nii et see teatud juhtudel asendab KMH-d või KSH-d, võib olla keskkonnale soodne mõju. Seda eeskätt juhul, kui seni on KMH või KSH algatamisest hoidutud ja eelhinnangus kaasnevaid mõjusid pisendatud, kuna KMH ja KSH oleks tegevuse väikest mahtu arvestades ja sõltumata tegevuse mõõdukast mõjust loodusväärtustele, ikkagi asjaolusid arvestades liiga koormav. Kui aga KMH või KSH asemel saab tegevuse mõju välja uurida kiirema ja odavama Natura asjakohase hindamise käigus, mis on kitsama fookusega ning mille juures ei ole ette nähtud sedavõrd arvukalt menetlusetappe, siis võiks muudatus julgustada nii arendajaid kui ka otsustajaid pigem tegevuse mõju läbipaistvalt välja selgitama, kui seda pisendama. See on arendaja vaatest oluline näiteks seetõttu, et ka tema vastutus keskkonnavastutuse seaduse järgi vastaks sellele teabele, millest lähtudes talle tegevuseks luba on antud. Mõju regionaalarengule on pigem kaudne ja avaldub selle kaudu, et kui otsustaja suudab kujundada seisukoha tegevuse kohta kiiremini ja väiksemate kuludega, võib see edendada eri piirkondade arengut. Sihtrühm I: Keskkonnaameti ametnikud. Seni on Keskkonnaamet erinevateks tegevusteks nõusolekuid andnud kirja teel kaalutlusotsusena, analüüsides muuhulgas mõjusid Natura 2000 väärtustele. Seaduse jõustumisel tuleb nõusolekute kaalutlusotsuste asemel hakata tegema põhjalikumaid Natura eelhindamisi. See suurendab oluliselt töökoormust. See puudutab kokku 50 Keskkonnaameti töötajat. Sihtrühm II : teiste ametite ametnikud, KOV-id . Muudatus võib mõjutada Põllumajandus- ja Toiduameti tööd, kes peab senisest enam tegema Natura eelhindamisi. Samuti suureneb halduskoormus kohalikel omavalitsustel ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, kes peavad hakkama tegema põhjalikumaid Natura eelhindamisi nt ehitusteatistele, ehituslubadele, projekteerimistingimustele. Sihtrühm III: arendajad, tegevuste kavandajad. Ühest küljest vähenevad kulud mõju hindamisele, kuna KMH ja teatud juhtudel ka KSH asemel saab piirduda Natura hindamisega. Teisest küljest toob seadusemuudatus kaasa väikesemahuliste tegevuste kavandajatele, sealhulgas ligikaudu 5000 metsaomanikule, kohustuse Natura hindamiseks. Seetõttu loob muudatus eelduse paljudeks väiketegevusteks vajalike (sh eraisikutele) nõusolekute muutumise sisuliselt tasuliseks, kuna eraisik peab palkama eksperdi Natura asjakohaseks hindamiseks. Samas on kohustus sellisteks hindamisteks KMH raames olnud ka senini, kuid seda pole rakendatud KMH ressursimahukuse tõttu. Küll aga võib hindamine lõppeda ka juba eelhinnangu andmisega, mis ei too tegevuse kavandajale rahalist kulu. Metsaomanike kulude vähendamiseks ja ka üksikute Natura hindamiste vähendamiseks on kavas koostada Natura 2000 alade metsaliikide ja metsaelupaikade kava, milles käsitletakse mh võimalikke metsaraieid ning millele tehakse KSH. Selle tulemusel saab mõju juba olulisel määral hinnatud ja sellest saab hiljem metsateatiste menetluses lähtuda ning vajadus üksikute Natura asjakohaste hindamiste järele väheneb oluliselt. Mõju avaldav muudatus: Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälj ade erandlikel juhtudel arendamine planeerimisseaduses sätestatud planeerimismenetlust läbi viimata. Harjutusväljade arendamisel riigikaitselise erandi menetluses on väga oluline positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Harjutusväljade mahutavuse suurendamine on tänases julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse võimet läbi uue relvastuse, üksuste koostöö ning liitlaste kohaloleku. Uue relvastuse kasutamise ning liitlasüksustega koostöö edukus Eesti kaitsel eeldab sõjaliste harjutuste läbiviimist harjutusväljadel. Ukraina sõda on kinnitanud, et sõjaline edu eeldab üksuste eelnevat väljaõpet kasutatava relvastuse ja üksuste koostöö osas. Seetõttu on üksuste väljaõpe nt. Ukraina sõjalise abistamise üheks prioriteediks. Eesmärgi saavutamiseks peavad sõjalised harjutused toimuma võimalikult realistlikus olukorras, muuhulgas lahingumoonaga. Realistlikul harjutusel tuleb tundma õppida maastikku, keeruliste relvasüsteemide käsitsemist tuleb lihvida peensusteni, üksused peavad harjutama koostööd, juhid juhtimist. Selliseid harjutusi saab läbi viia vaid harjutusväljal, mis on selleks eesmärgiks eraldi loodud ning muust ühiskonnategevusest eraldatud. Lisaks eeldab kollektiivkaitseks liitlaste Eestis viibimine neile elamiseks ja harjutamiseks vajalikku taristut. Juba praegu ületab liitlaste valmisolek enda üksuseid Eestisse tuua Eesti valmisolekut neid vastu võtta. Seega on harjutuväljad tänases julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse võimet läbi uue relvastuse, üksuste koostöö ning liitlaste kohaloleku. Harjutusväljade arendamisel on looduskeskkonnale nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Harjutusvälja arendamine riigikaitselise erandina võimaldab negatiivsete mõjude hindamist ning vajadusel leevendamist ja hüvitamist. Arvestades et harjutusväljadel on piiratud muu inimtegevus ning keskkonda häiriv tegevus toimub vaid osal harjutusvälja alast, on harjutusväljadel olulised positiivsed mõjud looduskeskkonna säilimisele. Seetõttu on need tavapärasest liigirikkamad. Näiteks Euroopa Komisjoni 2006. aasta andmetel leidus Hollandi relvajõudude territooriumil üle poole kõikidest loodusliikidest, kuigi relvajõudude territoorium moodustas väga väikese osa riigi territooriumist. Samadel põhjustel oli Natura looduskaitsealaks nimetatud ca 50% Hollandi ja Taani ning ca 70% Belgia relvajõudude territooriumitest. Ka Eesti harjutusväljad ja väljaõppealad jäävad mõningal määral looduskaitsealade alla või piirnevad nendega. Aladel on tihtipeale erinevad hoiualad, vääriselupaigad , maastikukaitsealad jne. Sellest tulenevalt on ka Kaitseväe alade liigirikkus suurem. Näiteks alates 2021. aasta juunist omab Nursipalu harjutusväli rahvusvahelist Wildlife Estates Label keskkonnamärgist, olles seega esimene sedasorti märgisega harjutusväli Eestis. See oli Eesti esimene ja ainus keskkonnamärgis avalikus sektoris. Samas kaasnevad harjutusväljade arendamisega häiringud keskkonnale ning kohalikule elanikkonnale. Harjutusvälja alal kaasneb vajalikus mahus metsade raadamine ning harjutusvälja ehitiste rajamine (nt lasketiirud, lõhkemata laskemoonaalad, teed). Harjutusvälja kasutamisega kaasneb sõjalistest harjutustest tulenev müra kasv ja leviku ulatus, mis sõltub harjutusvälja suurusest, kasutatavatest relvadest ning harjutuste tihedusest. Harjutusvälja arendamisega riigikaitselise erandi kohaldamise tõttu ei kohaldata isikute kaasamisele PlanS-i e rireegleid, menetlus viiakse läbi HMS-i järgi avatud menetluses. Samas ei tähenda see seda, et harjutusväljast tulenevaid mõjusid keskkonnale, elanikkonnale ja muudele sihtrühmadele ei uuritaks ning mõjude leevendamisega ei tegeletaks. Ka avatud menetluses tuleb teha vajalikke analüüse ja uuringuid, kaasata menetlusse huvigruppe ning leida mõjude leevendamiseks lahendusi. Harjutusväljade asutamisel/laiendamisel on kavas erandi rakendamisel kaardistada kõik mõjud erinevatele sihtrühmadele ja leida neile võimalusel leevendusmeetmed. Sihtrühm I: harjutusvälja ala kinnistute omanikud. Riigikaitselise erandi rakendamisel harjutusvälja asutamiseks või laiendamiseks on mõjutatud isikuteks kindlasti harjutusvälja alale jäävate kinnistute omanikud, nagu ka juhul, kui erandit ei rakendataks. Kinnistute omandamine toimub kinnisvara avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS ) alusel eelkõige kokkuleppel. Kokkuleppel maaomanikuga saab toimuda kas müügitehing või maade vahetamine. Harjutusvälja alasse jäävad maad omandatakse õiglases väärtuses (s.o KAHOS-e kohaselt hüvitisväärtuse järgi). Saadav hüvitis peab võimaldama panna omanikku võimalikult sarnasesse olukorda, kus ta oli enne omandamise vajadust. Kui riik soovib omandada põllumaad, eramaad, eluruume, on seaduse järgi kohustatud seda hindama, sealhulgas hüvitusväärtust määrama seitsmenda, kõrgeima taseme kutselised hindajad, keda on Eestis umbes 50. Sõltumatu hindaja võtab arvesse nii saamata jäänud tulu, kaasnevat varalist kahju, hoonetega seotud ehitustöid jpm. Kinnistuomanikud on HMS § 47 lõike 2 mõistes isikud, kelle õigusi haldusakt võib piirata ning kaasatakse seega riigikaitselise erandi otsuse tegemisse. Sihtrühm II : kohalikud elanikud harjutusvälja läheduses. Sõjalistest harjutustest tulenev müra kasv ja leviku ulatus tekitab häiringuid kohalikele elanikele. Samas riik tegeleb sotsiaalmajanduslike mõjude kaardistamisega ning nende leevendamise ja hüvitamise võimaluste leidmisega koostöös kohalike kogukondade ja omavalitsusüksustega. Näiteks 22.02.2023 jõustunud RelvS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega ( RT I, 14.03.2023, 21 ) täiendati RelvS § 85 lõigetega 6 ja 7, mis võimaldab Kaitseministeeriumil Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimustel ja korras maksta hüvitist kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring. Selleks annab Vabariigi Valitsus vastava määruse, kus fikseeritakse vastava tasu maksmise põhimõtted. Harjutusvälja asutamise või laiendamise menetlus viiakse läbi HMS-i avatud menetluse reeglite järgi, mis võimaldab suuremate isikute ringi põhjalikumat kaasamist otsusega kaasnevate mõjude tuvastamiseks Seega järgitakse haldusmenetluse seaduses sätestatud norme õigustatud isikute ettepanekute ja vastuväidetega arvestamiseks. Sihtrühm III: kohalikud ettevõtjad. Harjutusväljade arendamisel viiakse läbi sotsiaalmajanduslike mõjude kaardistamine ning analüüs, mis muuhulgas tuvastab mõjud ettevõtlusele ning annab leevendusmeetmed. Sama tehtaks ka siis, kui riigikaitselist erandit ei kasutataks. Harjutusväljade arendamisel ei ole tuvastatud negatiivseid mõjusid kohalikule majandusele, mis kaaluksid üle relvajõudude kohalolekuga seotud positiivsed mõjud. Ettevõtjatele on oluline ettevõtluse asukoht, töötajad ja tarbijad. Kui sotsiaalmajandusliku analüüsi järgi nt harjutusvälja mürahäiringust võib olla negatiivne mõju neile, siis tuleb leida leevendusmeetmed mõju vähendamiseks või hoopis positiivse mõju tekitamiseks. Seni on harjutusväljade negatiivset mõju leevendanud teede suurem korrashoid ja harjutusvälja ehituseks/hoolduseks tehtavate tööde sisseostmine . Juhtumite korral, kui ettevõtja on ka harjutusvälja maaomanik ja/või piirkonna elanik ehk kuulub paralleelselt mitmesse sihtrühma, leitakse samuti õiglased lahendused ja mõjusad leevendus/hüvitusmeetodid. Harjutusväljade arendamisega seoses kaasneb ka toetava taristu väljaarendamine, mis on kasuks ka kohalikule ettevõtjale. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Harjutusväljade arendamisel riigikaitselise erandi menetluses mõjutab kohalike omavalitsuste tegevust üldiselt samaväärselt riigi eriplaneeringu kehtestamisega. See tähendab, et Vabariigi Valitsuse otsus võib mõjutada kohaliku omavalitsuse tegevust üldplaneeringu koostamise korraldajana. Sarnaselt riigi eriplaneeringuga viiakse Vabariigi Valitsuse riigikaitselise erandi otsusega üldplaneering kooskõlla otsusega kaetud alal. Kohalike omavalitsuste õigused sellise otsuse menetluses osaleda tagatakse haldusmenetluse seaduse järgi. Natura mõjude eraldiseisva hindamise osas ei kehtestata eelnõuga KeHJS-is sätestatuga võrreldes juurde aluseid keskkonnamõju hindamiseks ja selles osas eelnõu riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevust ei mõjuta. Kuigi KeHJS -ist võib esmapilgul jääda mulje, et KMH-d nõudvate tegevuste või tegevuslubade ring on KeHJS-is kitsam kui eelnõukohases seaduses, siis lähemal vaatlusel olulist erinevust ei ole. KeHJS -i tõlgendamisel tuleb arvestada loodusdirektiivi artikli 6 lõiget 3 ja sellekohast kohtupraktikat, mis ei võimalda KeHJS-is kavandatava tegevuse ja tegevusloa mõistet kitsendavalt tõlgendada, kuna see võiks sattuda direktiiviga vastuollu. Riigi ja kohaliku omavalitsuse halduskoormus jaguneb seaduse jõustumisel senisest erinevalt. Kui varem oli alati vaja algatada KMH või KSH menetlus, kui tegevusel võis olla negatiivne mõju Natura alale, tõi see kaasa võrdlemisi suure halduskoormuse nendes asjades, kus KMH või KSH algatati. Muudatus lubab osadel juhtudel tulevikus jätta KMH või KSH algatamata ning selle asemel teha Natura asjakohane hindamine, millega kaasnev halduskoormus on oluliselt väiksem. Samas võib arvata, et Natura asjakohaste hindamiste arv on kordades suurem kui nende KMH või KSH menetluste arv, mis seni algatati üksnes seetõttu, et tegevus võis mõjutada Natura ala. Kokkuvõttes kasvab oluliselt riigi või kohaliku omavalitsuse töökoormus. Näiteks peab Keskkonnaamet senise tegevustele nõusoleku andmise asemel hakkama tegema Natura mõju eelhindamisi ja kui selle põhjal selgub, et mõju Naturale pole välistatud, peavad nn arendajad tegema Natura asjakohase hindamise, mille kooskõlastab Keskkonnaamet. Praegu menetleb Natura 2000 aladel Keskkonnaamet aastas 6000 metsateatist ja 2000 muud luba. Seni on Keskkonnaamet teinud aastas 200–250 keskkonnamõju eelhindamist. Keskkonnaameti hinnangul on muudatuse jõustumisel neil juurde vaja 20 töökohta, kusjuures personalikuludeks on vaja juurde 786 000 eurot aastas, millele lisanduvad majanduskulud. Põllumajandus- ja Toiduametile on suureneva töökoormuse, vajalike metoodikate väljatöötamiseks ja uuendamiseks ning uuringuteks hinnanguliselt vaja aastas juurde 250 000 eurot ja kaks töökohta. Lisaks pikeneb metsateatise ja muu tegevuse taotluse menetlemise protsess (praegu metsateatisel 15–30 tööpäeva) ja lisandub aja- ja rahakulu nii metsaomanikule kui ka muu tegevuse taotlejale. Samuti suureneb kohalike omavalitsuste töökoormus. Samas annab eelnõu kiirema ja odavama võimaluse KMH asemel Natura hindamist tehes rakendada korrektselt ELi õigusakte, täpsemalt loodusdirektiivi artikli 6 lõikeid 3 ja 4. See võimaldab Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse lahendada enne Euroopa Kohtusse jõudmist, mis tähendab omakorda trahvide mittemaksmist. Harjutusväljade kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamine omavalitsusüksustele reguleeritakse eraldi määrusega, seega antud seaduse rakendamine ei too vahetult kaasa täiendavaid kulutusi. Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tulusid. Rakendusaktid Seadusemuudatuse tõttu tuleb muuta järgmisi rakendusakte: 1) Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“; 2) keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“; 3) keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“. Määrusest, mis sätestab täpsustatud loetelu tegevusvaldkondadest, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, jäetakse välja tegevus, mis võib mõjutada Natura 2000 ala, kuna juhul, kui muudel põhjustel pole vaja KMH eelhinnangut anda, tehakse eelhinnang looduskaitseseaduse kohaselt. Nii KMH eelhinnangu kui ka KMH aruande sisu täpsustatud nõuete määrustes täpsustatakse Natura hindamise reegleid, et need hindamised tuleb teha looduskaitseseaduse kohaselt. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemis kiireloomulisena kooskõlastamiseks Riigikantselei le, Rahandusministeeriumi le , Keskkonnaministeeriumi le , Siseministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiitsministeeriumi le . Eelnõu keskkonnamõjude hindamise seaduse ja looduskaitseseaduse osas Septembris 2022 toimunud kooskõlastamisel esitatud märkused ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas. Esitatud märkustest on välja jäetud ettepanekud, mis ei puuduta antud eelnõu. Rakendusaktide kavandid KAVAND 2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 202 3 nr Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 . a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) tegevus, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit ning I ja II kaitsekategooria liigi elupaika, välja arvatud Keskkonnaameti loa alusel teostatavad tegevused või välja arvatud juhul kui on tegemist kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjektiga kattuva Natura 2000 võrgustiku alaga ning nende kaitse-eesmärgid kattuvad;“. Kristen Michal Minister Meelis Münt Kantsler KAVAND 2023 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 202 3 n r Keskkonnaministri 16. augusti 2017 . a määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 lõike 5 alusel. Keskkonnaministri 16. augusti 2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale, lähtudes looduskaitseseaduse § 69 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatust ; “. Kristen Michal Minister Meelis Münt Kantsler KAVAND 2023 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 202 3 nr Keskkonnaministri 1. septembri 2017 . a määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 lõike 2 alusel. Keskkonnaministri 1. septembri 2017 . a määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ § 6 lõike 2 punkt 9 ning § 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks . Kristen Michal Minister Meelis Münt Kantsler K eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Asutus Ettepanek ja/või märkus Otsus ja/või selgitus 1. Maaeluministeerium KeHJS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt on se l liseks tegevuseks, mille puhul tuleb kohaldada eelnimetatud täiendava sätte kohaselt looduskaitseseaduse 10. peatüki Natura hindamise sätteid, põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus. Seega kaasnevad seaduse rakendamisega täiendavad kulutused Põllumajandus- ja Toiduametile, suurendades töökoormust ning tuues hinnanguliselt kaasa vajaduse kahe uue töökoha loomiseks. Samuti on Natura menetluses vajalike otsuste tegemiseks vaja tellida asjakohaseid hindamismetoodikaid ja uuringuid, kuna Eestis ei ole maaparanduse ajaloo vältel järjepidevalt tegeletud olemasolevate kuivendussüsteemide uurimise ja pikaajalise teadustööga, mis annaks täna üheselt vastuseid olemasolevate kuivendussüsteemide hoiu- ja rekonstrueerimistööde mõju ulatusele. Seega on eelnimetatud suureneva töökoormuse tõttu, vajalike metoodikate väljatöötamiseks ja uuendamiseks ning uuringute läbiviimiseks Põllumajanduse- ja Toiduametile hinnanguliselt vaja aastas 250 000 eurot. Täiendavate kulutuste tekkimisele viitab ka eelnõu § 2 punktiga 6 looduskaitseseadusesse lisatava § 69 4 lõike 3 punkt 1, mille kohaselt tuleb otsustajal Natura asjakohase hindamise algatamisel määrata hindamismetoodika ja vajalikud uuringud. See tingib omakorda ühtse hindamismetoodika väljatöötamise vajaduse (sealhulgas usaldusväärsete uuringute läbiviimise), et tagada objektiivse teabe kogumine, töötlemine ja analüüsimine. Ilma lisavahendite eraldamiseta ei ole Põllumajandus- ja Toiduametil võimalik seadust rakendada, seega kooskõlastab Maaeluministeerium eelnõu üksnes juhul, kui Põllumajandus- ja Toiduametile täiendavad vahendid ette nähakse. Arvestatud. Eelnõu seletuskirja kulude peatükki on täiendatud Maaeluministeeriumi märkuses märgitud lisanduva töökohtade arvu vajaduse ja lisakulu summaga. Põllumajandus- ja Toiduametil ning M aaeluministeeriumi l tuleb vajalikud vahendid ette näha riigi eelarve strateegia koostamisel . Direktiivid loovad kohustusi liikmesriigile. Direktiiv i 92/43/EMÜ art 6 lg 3 on kehtivas se õiguses se üle võetud KeHJS i § 3 lg 1 p ga 2, seetõttu ei ole eelnõuga kavandatud muudatuste korral tegemist uue kohustusega, vaid kehtestatakse olemasoleva KMH menetluse kõrvale eraldiseisev Natura mõju hindamise protseduur, mis on olemuselt lihtsam ja vähem ressursimahukas. 2. Maaeluministeerium leiab, et arendajatele ja tegevuste kavandajatele on tegemist väga suure mõjuga, seepärast peaks mõju hindama detailsemalt, samuti on asjakohane välja tuua, kui suure kuluga peavad arendajad ja tegevuste kavandajad edaspidi arvestama ning kuidas see võib mõju avaldada sotsiaalmajanduslikult, sh regionaalarengule. Arvestatud osaliselt . Seletuskirja täpsustatud, eelduslikult on Natura hindamine oluliselt odavam kui KMH tegemine, hindamise maksumus sõltub mitmetest teguritest nagu kavandatava tegevuse ulatus, mõjutatava Natura ala suurus ja mõjutatavate kaitse-eesmärkide arv . 3. Eelnõule lisatud seletuskirjast jääb ebaselgeks, kas tuleb hinnata mõju kavandatavale majandustegevusele või tegevuse mõju Natura 2000 alale või mõlemat. Pikemalt on selgitatud, et eelnõu sisu on teabe hankimine loodusväärtuste ja neile avalduvate mõjude kohta, kuid rikkumismenetlusega seoses on nimetatud, et hinnata tuleb mõju majandustegevusele. Seletuskirjas võiks selgemalt välja tuua, kas Natura asjakohase hindamise käigus on vaja hinnata just keskkonnamõju või ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Mitte a rvestatud . Seletuskirja p 2 esimeses lauses on toodud, et mõju tuleb hinnata kavandatava tegevuse ning strateegilise planeerimisdokumendi (nt valdkondlik arengukava, programm, strateegia, detailplaneering) elluviimisega kaasnevat mõju Natura 2000 võrgustiku alale , Sama eesmärk on kirjas ka lk 9: „Sissejuhatavalt võib märkida, et eelnõu rõhutab vajadust saada enne tegevuse lubamist või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist selgeks mõju Natura alale.“ Natura asjakohase hindamise raames hinnatakse mõju üksnes Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Sotsiaalmajanduslik k e mõjusid hinnatakse Natura erandi menetluses , et selgita da välja, kas erandi tegemiseks on muude kriteeriumite kõrval täidetud kriteerium, et tegemist on avalikkuse jaoks esmatähtsate tungivate põhjustega. 4. Eelnõule lisatud seletuskirjast nähtub, et Natura asjakohane hindamine tehakse vaid tegevust lubava dokumendi menetluses ja strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel, mil otsustaja peab kõigepealt hindama, kas mõju Natura alale on tõenäoline. Palume seletuskirjas tuua rohkem näiteid, milliste tegevust lubavate dokumentidega seoses tuleks teha Natura asjakohane eelhindamine. Kas saame õigesti aru, et selliseks tegevuseks võib olla nii selline, mis vajab keskkonnaluba, kui ka selline, mis vajab Keskkonnaameti nõusolekut, sh teatised. Kuigi kavandatavat tegevust lubavate dokumentide nimekiri ei saaks olla ammendav, oleks ka avatud nimekiri teabe mõttes oluline, eriti arvestades, et seni on jäetud vajalikud hindamised suures ulatuses tegemata . A rvestatud . Seletuskirja lk 9 lõikes 3 toodud näidete loetelu on täiendatud . Lisaks selgitame, et Natura mõju hindamise saab tegemata jätta üksnes juhul , kui objektiivse teabe korral on mõju Natura 2000 võrgustiku alale välistatud. Mõju hindamine hõlmab nii tegevuslube, teatisi kui ka KeA nõusolekut vajavaid tegevusi . 5. Kaitseministeerium Eelnõuga looduskaitseseadusesse lisatava sättega 69⁸ lg 5 viidatakse lõikele sama paragrahvi 2. Lg 5 on suunatud Natura mõju hindamisele, kui ei kasutata avalikku menetlust, samas kui lg 2 on suunatud eeskätt avalikule menetlusele, viidates mh sellele, et koos teate avaldamisega Natura mõju hindamise tulemuste kohta informeeritakse ka sellest, kuidas saab seisukohtasid esitada. Sellest võib ekslikult jääda mulje, justkui tuleks Natura hindamise aruanne avalikustada ka siis, kui ei ole tegemist avaliku menetlusega. Seletuskirjast võib aru saada, et aruande avalikustamise üle on antud otsustamise õigus otsustajale. Palume eelnõud (näiteks 69⁸ lg 2 või lg 5) täpsustada selliselt, et ka eelnõu tekstist oleks arusadav, et kui avatud menetlust ei kohaldata, siis ei ole kohustust avalikustata ka Natura asjakohase hindamise või erandi aruannet. Ühtlasi palume kaaluda, kas juhul, kui avatud menetlust ei kohaldata, otsusest teavitamine on kindlasti direktiivist lähtuvalt nõutud. Kui mitte palume kaaluda otsusest teavitamise kohustusest loobumist, arvestades et otsuse aluseks olev aruanne ei ole avalik. Mitte arvestatud . Avalikustada tuleb see osa aruandest, mis on seadusega võimalik. Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele C-243/15 on üldsusel, sealhulgas keskkonnakaitsega tegelevatel tunnustatud vabaühendustel, Arhusi konventsioonist lähtudes õigus osaleda loa andmise menetluses . 6 . Eesti Linnade ja Valdade Liit Kehtiva LKS §-s 14 on 6 lõiget. Kuna täiendamiseks pakutakse lõiget 8, siis jääks lõige 7 vahele. Märkus on vormiline, asenduse sisu osas vastuväiteid ei ole. Arvestatud. 7 . Kuna on alust arvata, et pikaajalise kogemusega Natura hindajaid napib ja et see tingimus ei pruugi olla suureneva töökoormuse korral täidetav, ning osutuks tööd takistavaks juhul, kui hindaja vastab muudele vajalikele nõuetele (erialased teadmised, Natura hindamise menetluse põhimõtete tundmine), on ettepanek täiendada sõnastust selliselt, et eksperdina võib arvestada ka isikut, kellel on küll vastavad eriteadmised, kuid puudub pikaajaline Natura hindamise kogemus, tingimusel, et ta teeb Natura hindamist pikaajalise Natura hindamise kogemust omava eksperdi juhendamisel. Mitte arvestatud. Eelnõuga kavandatud regulatsioon võimaldab mitme eksperdi samaaegset osalust Natura mõju hindamisel, kus juhtekspert on piisava mõju hindamise kogemusega ja saab juhendada eksperte, kes sisuliselt mõju hindamise aruande koostavad. Eelnõuga on loodud võimalikult suur paindlikkus eksperdi valikul, ei ole sätestatud kitsendavaid nõudeid , nagu eksperdi litsentseerimine. 8 . Eelnõu § 2 punkti 6 järgi täiendatakse LKS-i § 69 5 , mille lõike 2 kohaselt võib eksperdiks määrata ka otsustaja teenistuja või töötaja. Kuigi eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb sellisel juhul sisemise töökorraldusega tagada eksperthinnangu ja otsustusprotsessi sõltumatus, ei pruugi see erapooletu olla või erapooletu näida, muu hulgas arvestades asjaolu, et ekspert on otsustaja alluvuses ja otsustaja tasub eksperdi kaasamisega seotud kulud. Palume täpsemalt selgitada, kuidas oleks võimalik tagada sel juhul eksperthinnangu ja otsustusprotsessi sõltumatus. Arvestatud osaliselt . Seletuskirja on lisatud, et eksperdi sõltumatus kehtestatakse tööprotseduuriga. Seletuskirjas on juba toodud: „ Sel juhul tuleb lihtsalt otsustajal sisemise töökorraldusega tagada eksperthinnangu ja otsustamisprotsessi sõltumatus, et ekspert ise ei kontrolliks enda tööd. “ 9 . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt saab mõjuhindamise välistada viitega "riigi julgeoleku tagamisele". See säte peaks olema täpsemalt määratletud. Laia tõlgenduse kohaselt on julgeolek ka varustuskindlus, mis tähendab, et suure tuulepargi mõju justkui hindama ei peaks. Mis juhtudel on projekti ainus eesmärk julgeoleku tagamine ja mida tähendab sätte kontekstis "eesmärkide saavutamise kahjustamine"? Mitte arvestatud. Ei puuduta eelnõu sätet . Tegemist on erisusega, mis jõustus KeHJS i 13.07.2017 redaktsioonis. 1 0 . Eelnõu kohaselt reguleeritakse eraldi Natura hindamist LKS-iga. Juhul kui KeHJS kohaselt pole KMH/KSH läbiviimine vajalik, kuid ebasoodne mõju Natura alale pole välistatud, siis KMH/KSH ei algatata, kuid mõjuhindamine tuleb läbi viia LKS alusel. Kas LKS alusel tuleb hindamine läbi viia, kui riigi julgeoleku argumendiga KMH/KSH pole vaja? Erand ei tohiks kehtida, kui hinnatakse LKS alusel, kuid on võimalik väita, et see erand kehtib ka LKS kohta. Eelnõu koostamisel on jäänud see täpsustamata. Selgitame. Direktiiv i 92/43/EMÜ art 6 lg 3 ei näe ette erandeid, mis võimaldaksid mõju hindamata jätta, kui objektiivse teabe korral ei ole mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele välistatud. Kui KMH/KSH jäetakse riigi julgeoleku argumendiga algatamata, siis tuleb Natura hindamine vajaduse korra l teha LKSi alusel, strateegilistele planeerimisdokumentidele (v.a detailplaneeringule) tuleb sellisel juhul mõju Natura 2000 alale hinnata KSH käigus. 1 1 . On arusaadav, et KMH/KSH ei saa tavapäraselt läbi viia, kui on vajalik tagada konfidentsiaalsus (nt tundlik riigikaitse küsimus). See aga ei tähenda, et mõjusid poleks vaja sisuliselt hinnata, kuid tõusetub küsimus, kas edaspidi võib lubada nt kaitseväe harjutusväljakuid looduskaitsealadele ilma mõjusid hindamata. Üldisem näide: Eelnõu kohaselt teavitatakse ja kaasatakse eraldi Natura hindamise menetlusse samamoodi nagu on sätestatud seaduses, mis reguleerib vastava loa andmist. Kuna näiteks metsateatiste registreerimise kohta infot ei anta ja ei kaasata, siis järelikult pole ka vaja teavitada ega kaasata vastava mõju hindamise osas? Selgitame. Kui tegemist on juurdepääsu piiranguga teabega, siis sellist teavet mõju hindamise l ei avalikustata, kuid mõju hindamine tehakse vajaduse korra l ikkagi kas KMH/KSH või eraldi Natura mõju hindamise menetluses. K ui on tegemist tegevusele nõusoleku andmise menetlusega, mis ei ole avalik menetlus, tuleb mõju hindamise aruan ne avalikusta da eraldi , s . o reguleeritud eelnõukohase looduskaitse seaduse sse lisatava § 69 8 lõike 5 alusel. 1 2 . Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) EKO ei poolda eelnõu vastuvõtmist selle praegusel kujul. Lisaks keskkonnamõju (strateegilise) hindamisele on mõistlik ette näha menetlus, mis keskendub just mõjudele, mis avalduvad Natura võrgustiku aladele. Antud eelnõu pole aga Natura (erandi) hindamise osas piisvalt läbimõeldud ning selles pakutud regulatsioon ei ole praktiline. Eelnõu tuleks suures ulatuses ümber kirjutada. Selle praegusel kujul vastuvõtmine ei lahendaks murekohti, vaid tekitaks tõsiseid probleeme juurde. Selgitame . Eelnõu eesmärk on võimaldada KMH ja KSH kõrval eraldiseisvat Natura hindamist. Eelnõu on täiendatud , lähtudes mh EKO märkustest . Hindamise algatamine 1 3 . 1.Hindamise algatamist reguleeriv säte on eksitava sõnastusega. Eelnõu kohaselt tuleb mõjuhindamine LKS alusel algatada, kui kavandatava tegevuse, sh jätkuva ja korduva tegevuse, või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada. Segadusttekitav on kasutada üldmõistena terminit „kavandatav tegevus“, kui mõiste hõlmab ka korduva ja jätkuva tegevuse. Samuti on eksitav viidata tegevustele üldiselt, täpsustamata, et tegelikult peetakse silmas vaid neid tegevusi, mille elluviimiseks on vaja taotleda „tegevust lubavat dokumenti“ või kehtestada kava. Mitte arvestatud . Need tegevused, millel võib olla mõju, on loa või teatise alusel või tuleb LKS i või kaitse-eeskirja alusel kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Mõju võib avaldada ikkagi tegevus , mitte dokument iseenesest. Direktiiv kasutab sama mõistet. Seadusega defineeritakse mõiste, kasutatakse sama mõistet korduva ja jätkuva tegevuse kohta. 14 . 2. Pole selge, milliste tegevuste mõju tuleb hinnata. Eelnõu kohaselt saab hindamiskohustus tekkida vaid juhul, kui tegevuse läbiviimiseks on vaja taotleda „tegevust lubav dokument“ (LKS § 69 2 lg 1 ja § 69 4 lg 4). Seda mõistet kasutatakse ka kehtivas õiguses (KeHJS § 7 p 4). Lahendamata on teadaolevad praktilised probleemid, milleks on selle defineerimata õigusmõiste ebamäärasus ja suured erimeelsused selle tõlgendamisel. Natura võrgustiku kaitse ei saa olla efektiivne, kui pole kindel, et kõigi olulise mõjuga tegevuste mõjusid tegelikult hinnatakse. Eelnõus ei defineerita mõistet „tegevust lubav dokument“ ega esitata näitlikku loetelu dokumentidest, mille väljastamisel on asjakohane kaaluda Natura hindamise vajadust. Selgeid vastuseid mõiste sisu kohta ei leia ka seletuskirjast. Tegevust lubava dokumendi näiteks tuuakse seletuskirjas ehitustegevust ja uue veekogu rajamist juhtudel, kui selleks pole vaja ehitusluba, ehitisteatist, veeluba ega registreeringut. Näitest jääb arusaamatuks, mis on tegevust lubav dokument, kui veekogu rajamiseks ei ole vaja ehitusluba, ehitisteatist veeluba ega registreeringut. Arvestatud. Seletuskirja lk 9 toodud näiteid on täiendatud. Tegevust lubav dokument on luba, registreering, nõusolek, mis on aluseks tegevusele, millel võib olla mõju Natura 2000 alale . 15 . 3. Eelnõus pole sätestatud, et metsateatise registreering on tegevust lubav dokument. Mõistet „tegevust lubav dokument“ pole eelnõus täpsustatud isegi küsimuses, mille üle on aastaid vaieldud. Rikkumismenetluse nr 2021/4029 peamiseks ajendiks on metsaraiete Natura mõjude süsteemne hindamata jätmine. Praktikas ei algatata Natura aladel toimuvate raiete mõjude hindamiseks KMH-sid. Seda hoolimata asjaolust, et enamiku raiete teostamise eelduseks on luba (metsateatise registreerimine) ning kehtiva õiguse kohaselt tuleks enne tegevuse lubamist läbi viia KMH, kui raie võib kaitstavat loodusobjekti ebasoodsalt mõjutada. Nii Keskkonnaministeerium kui ka Keskkonnaamet on korduvalt väitnud, et metsateatise registreerimisel polevat vaja algatada KMH-sid, sest kõik mõjud olevat juba ette ära hinnatud1 või et metsateatiste registreerimine ei olevat üldse tegevuse lubamine KeHJS tähenduses, mis nähtuvat eelkõige sellest, et metsateatise registreerimist pole tegevuslubade loetelus konkreetselt nimetatud. Viimase tõlgenduse ekslikkusele on juhitud tähelepanu mh analüüsis, mis on eelnõu aluseks (Triipan, 2020, p 7.7). Sellest hoolimata ei ole ka antud eelnõu tekstis täpsustatud, kas metsateatise registreerimine on tegevust lubav dokument või mitte. Vastava seisukoha saab tuletada üksnes kaudselt seletuskirja osast, kus käsitletakse eelnõu mõjusid (lk 20). Arvestatud. Seletuskirja lk 9 toodud näiteid on täiendatud. 16 . 4. Arusaamatu on seisukoht, et mõju hindamise võib jätta läbi viimata, kui see on „ressursimahukas“. Eelnõu seletuskirjas lk 20 märgitakse, et „ Teisest küljest toob seadusemuudatus kaasa väikesemahuliste tegevuste kavandajatele, sh ligikaudu 5000 metsaomanikule, kohustuse Natura hindamiseks. Seetõttu loob muudatus eelduse paljudeks väiketegevusteks vajalike (sh eraisikutele) nõusolekute muutumise sisuliselt tasuliseks, kuna eraisik peab palkama eksperdi Natura asjakohaseks hindamiseks. Samas on kohustus sellisteks hindamisteks KMH raames olnud ka senini, kuid seda pole rakendatud KMH ressursimahukuse tõttu.“ Seletuskiri on vastuoluline: samaaegselt väidetakse nii seda, et eelnõuga sätestatakse uus kohustus kui ka seda, et see kohustus juba eksisteerib suuremas mahus. Seletuskirjast pole arusaadav, mida täpselt peetakse silmas KMH ressursimahukuse all: kas see on menetluskoormus haldusorgani jaoks või kulukus loa taotleja jaoks? Kui liigne ressursimahukus on olemasoleva regulatsiooni elluviimise takistuseks, siis miks pole kavandatava regulatsiooni ressursimahukust hinnatud? Kas eelnõus sätestatud regulatsiooni võib oma äranägemisel täitmata jätta, kui see tundub liigselt „ressursimahukas“? Meile teadaolevalt ei ole "ressursimahukus" aktsepteeritavaks aluseks Natura hindamise nõuete täitmata jätmisel. Teadmiseks võetud. Uus regulatsioon on välja töötatud selleks, et luua odavam ja kiirem võimalus mõjude hindamiseks. Lähtudes Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusest nr 2021/4029 tuleb teha tunduvalt rohkem mõju hindamisi, kui seni praktikas seda tehtud on. 17 . 5. Pole lahti kirjutatud, mis on jätkuv ja korduv tegevus. Eelnõu kohaselt on mõjuhindamise kohustus ka jätkuva ja korduva tegevuse korral, kuid selles ei täpsustata, mis on jätkuv või korduv tegevus. Seletuskirjas toodud näide pole selge: jääb arusaamatuks, miks on asjakohane hinnata korduvalt vee-erikasutuse mõjusid, kuid mitte tee kasutamise mõjusid. Mõlemal juhul võib ebasoodne mõju avalduda alles pika aja jooksul ning muutuda ajas, nt liikluskoormuse muutuste tõttu. Peaks olema ilmne, et kui regulatsiooni soovitakse täiendavalt lisada mõjuhindamise kohustus jätkuva ja korduva tegevuse osas, siis tuleb see üksikasjalikult lahti kirjutada. Ei saa eeldada, et seaduse rakendajad on hästi kursis vastava Euroopa Kohtu mahuka ja keeruka praktikaga ja oskavad seda Eesti oludele kohandada, eriti arvestades ebamäärasust „tegevust lubava dokumendi“ mõistes ning asjaolu, et mõju hindamise algatamist peavad kaaluma ka haldusorganid, kes vaid harva keskkonnaasjadega kokku puutuvad. Arvestatud osaliselt. Vee-erikasutus on üks näide, lisaks nt loa tähtaja pikendamine. Loa pikendamise näide on seletuskirja lisatud. Tee rekonstrueerimisel tuleb mõju hinnata, tee kasutuse intensiivsuse suurenemisel ei ole võimalik mõju hinnata, kuna seda ei reguleerita ühegi dokumendiga. 18 . 6. Korduva ja jätkuva tegevuse mõjuhindamise regulatsioon ei arvesta sellise mõjuhindamise eripärasid. Korduva ja jätkuva tegevuse osas on seletuskirjas viidatud Riigikohtu otsusele asjas nr 3-17-1739, kuid eelnõuga ei lahendata kohtuotsuses osundatud probleemi. Nimelt võib olemasolev tegevus põhjustada loodusdirektiivi artikli 6 lõikega 2 keelatud mõjutusi (elupaikade halvenemine ja liikide oluline häirimine) ja seetõttu võib EL õiguse kohaselt olla vajalik sellise tegevuse mõjuhindamine, mis siis, et tegevusele on juba luba antud või tegevuseks pole luba üldse vaja. Seda probleemi ei saa lahendada, lisades olemasolevasse normi sõnad „korduv“ ja „jätkuv“, vaid mõjude hindamise kohustuse reguleerimisel tuleb arvestada tagantjärgi hindamise eripära. Muu hulgas tuleb arvestada, et vastav tegevus võib toimuda kehtiva loa alusel või ei nõua üldse luba, st puudub loataotlus, ilma milleta ei saa eelnõu regulatsiooni rakendada. Seega tuleb läbi mõelda, mis juhul ja kuidas tuleb vastav mõjuhindamine algatada ning millise õigusliku otsustusega ja millisel õiguslikul alusel seatakse jätkuvale või korduvale tegevusele tingimusi või see lõpetatakse, kui mõju hindamise tulemusena selgub, et tegevus ei ole kooskõlas loodusdirektiivi artikli 6 lõikega 2. Mitte arvestatud . Olemasolevat luba saab vajaduse korra l muuta ja lisada tingimusi. Tagantjärele hindamine on Euroopa Kohtu lahendi alusel seotud kava või projektiga ehk siis planeeringu, tegevusloa või muu tegevust lubava dokumendiga. 7. Kõik Natura aladele olulist mõju põhjustavad tegevused pole loakohustusega. Lahendamata on teadaolev praktiline probleem, et kõik Natura aladele olulist mõju põhjustavad tegevused ei ole loakohustusega, kuid kavandatava regulatsiooni alusel saab mõjuhindamise läbi viia vaid juhul, kui tegevuse läbiviimiseks tuleb taotleda luba. Näiteks on teada, et olemasolevad kuivendussüsteemid mõjutavad Natura alasid oluliselt ja negatiivselt. Maaparandussüsteemide hooldustöödeks pole aga vaja luba, isegi juhul kui kuivenduskraav asub kaitsealal piiril või kaitseala piiranguvööndis . Mitte arvestatud. Seaduses nimetatud muu dokumendi alla lähevad lisaks lubadele ka teatised, kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekud. Teise s koostamisel oleva s looduskaitseseaduse muu datuses sätestatakse nõuded maaparandussüsteemide rekonstrueerimisele ja hoiutöödele piiranguvööndis. Maaeluministeerium plaanib 2023. aastal tellida uuringu, kus hinnatakse maaparandushoiutööde üldist mõju veekogudele ja nende elustikule ja mh kaitstavatele aladele. Lähtuvalt selle ja teiste pooleli olevate ja kavandatavate uuringute tulemustest hinda b Maaeluministeerium kindlasti ka maaparandust käsitlevate ja sellega seotud õigusaktide muutmise vajadust. Hetkel on KEM i s koostamisel LIFE SIP taotlus Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmete rakendamiseks. Ühe tegevusena nähakse seal ette maaparandushoiutööde mõju hindamist veekogudele ning leevendusmeetmetena käsitlevate keskkonnakaitserajatiste tõhususe hindamist. Välja on valitud 4 veekogumit, kus tehakse hoiutöid ning mille valgalal tehakse metsakuivenduse rekonstrueerimis - töid, rajades ka negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks vajalikke keskkonnak a itserajatisi. Hindamise ekspert ja aruanne 19 . 8. Keskkonnamõju hindamise kvaliteeti tagavad peaasjalikult: 1) nõuded eksperdile, 2) nõuded hindamise sisule (programmile ja aruandele), 3) avalikkuse ja asjakohaste asutustega konsulteerimine menetlustes ning 4) järelevalve. Järgnevalt käsitleme puudusi eksperdi ja aruande regulatsioonis. Käsitlemata jääb siin näiteks veel see oluline probleem, et eelhindamisel pole otsustajal kohustust eksperte kaasata ning sätestatud pole leevendusmeetmete keeldu. Arvestatud osaliselt. Eelnõusse on lisatud, et leevendusmeetmeid ei tohi eelhindamise etapis arvestada. Lisaks juhime tähelepanu, et otsustaja peab järgima ka vastavaid Natura hindamise juhendeid. Otsustaja võib vajaduse korra l kaasata eksperte ka eelhindamise etapis , sellekohane täiendus on seletuskirja lisatud. 2 0 . 9. Loodusdirektiivi rakendamist puudutava Euroopa kohtu praktika kohaselt tuleb Natura hindamine läbi viia parimatest teadussaavutustest lähtuvalt. Asjakohane hindamine tähendab seda, et „selle valdkonna parimatest teadussaavutustest lähtudes tuleb teha kindlaks kõik kava või projekti aspektid, mis eraldi või koostoimes muude kavade või projektidega võivad avaldada mõju asjaomase ala kaitse-eesmärkidele“. Hinnangus „ei tohi olla lünki ja selles peavad olema täielikud, täpsed ja lõplikud seisukohad ning järeldused, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused asjaomasel kaitsealal kavandatud tööde mõju kohta“. (C-323/17, People Over Wind ja Sweetman, p 38 ja seal viidatud praktika; C-441/17, komisjon vs. Poola, p-d 113–114.) (p 42). Natura hindamise normid peaksid ette nägema, mil viisil sellise kvaliteediga tulemuseni jõutakse. Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud. Kohtup raktika on osa õigusest, mida tuleb järgida, kohtupraktika on kajastatud ka Natura hindamise juhendmaterjalides, mille alusel tuleb Natura hindamised teha . 2 1 . 10. Natura ekspert on eelnõu kohaselt „eriteadmistega isik, kellel on Natura võrgustiku alal kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduvate mõjude hindamisel pikaajalised kogemused ning kes tunneb Natura hindamise menetluse põhimõtteid“. Eelnõu regulatsioon on selgelt puudulik, näiteks: 10.1. Eelnõust ei selgu, kes või mille alusel (nt millistest kriteeriumitest lähtuvalt) hindab, kas isikul on vastavad teadmised ja kogemused. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et eksperdina hindamist võib teha otsustaja töötaja või teenistuja, kui ta vastab eksperdile esitatavatele kriteeriumitele. Seletuskirja kohaselt on üheks kriteeriumiks varasem osalemine mõjuhindamise menetluses, kuid see ei saa olla garantiiks, et isikul on olemas pädevus mõjuhindamiseks konkreetses asjas. Kokkuvõttes ei taga eelnõu regulatsioon, et eksperdiks määratakse vaid ametnikke/isikuid, kellel on antud mõju hindamiseks piisav sisuline pädevus. 10.2. Eelnõus ei reguleerita, kuidas tagatakse ametnikust eksperdi sõltumatus. Seletuskirja kohaselt tuleb otsustajal tagada sõltumatus sisemise töökorraldusega ent ükskõik milline sisemine töökorraldus ei muuda asjaolu, et ametnik peab tööd tehes alluma oma juhilt tulevatele korraldustele. Ametnik ei saa põhimõtteliselt olla sõltumatu ekspert. 10.3. Eksperdi kaasamise korraldab ning kulud peab kandma lubava dokumendi taotleja, va kui eksperdiks määratakse otsustaja töötaja või teenistuja. Reguleerimata on see, mis on põhjendatud kulud ja kuidas täpsemalt ekspert valitakse. Kulude kandmise täpsema regulatsiooni puudumine võib tuua kaasa ebavõrdse kohtlemise. Mitte arvestatud. Otsustaja hindab, kas ekspert vastab nõuetele. Eksperte tuleb valida selle järgi, millisele liigile, elupaigale on vaja mõju hinnata. Eesmärk on tagada paindlikkus, et see praktikas toimiks. Kui kehtestada väga täpsed nõuded eksperdile, võivad pädevad eksperdid jääda välja, kui nad mingile nõudele ei vasta. Liiga spetsiifiliste nõuete seadmine ei garanteeri alati eksperdi pädevus t . Põhjendatud on kulud, mis on vajalikud aruande koostamiseks. Aruanded tuleb kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga, k ellel on pädevad töötajad hindamaks Natura hindamise aruannete kvaliteeti. Arvestatud. Seletuskirja on lisatud, et eksperdi sõltumatus kehtestatakse tööprotseduuriga. Seletuskirjas on juba toodud: „Sel juhul tuleb lihtsalt otsustajal sisemise töökorraldusega tagada eksperthinnangu ja otsustamisprotsessi sõltumatus, et ekspert ise ei kontrolliks enda tööd.“ Mitte arvestatud . Kõike ei ole vaja seaduses ette kirjutada, turg reguleerib . Natura hindamise aruanne 2 2 . 11.1. Sätestatud pole aruande kvaliteedinõudeid, nt Euroopa Kohtu praktikast tulenevat nõuet, et alternatiive tuleb käsitleda võrdse põhjalikkusega. 11.2. Eelnõu ei reguleeri, millistel juhtudel tuleb Natura hindamise käigus teha täiendavaid uuringuid. Euroopa Komisjoni juhendi kohaselt tuleb vajadusel teha andmete täiendamiseks täiendavaid ja piisava kestvusega uuringuid ja välitöid. Sellised uuringud ja tööd peavad olema osa mõjuhindamisest või selles arvesse võetud. KeHJS kohaselt määratakse uuringute tegemise vajadus ära KMH programmis (KeHJS § 13 p 6), eelnõus kavandatud LKS Natura hindamise menetluse sätetes analoogne nõue puudub. 11.3. Ekspert peab aruandes põhjendatud juhul esitama seisukoha, et tuleb algatada erandi hindamise menetlus. Arvestades, et ekspert peab olema sõltumatu ning lähtuma Natura hindamisel ala kaitse-eesmärgist, jääb arusaamatuks, millise põhjendusega saab ekspert asuda seisukohale, et hinnata tuleb tegevuse vastavust erandi tingimustele. Erandi algatamise vajaduse hindamine eeldab hoopis teistsugust sisulist pädevust kui Natura hindamise läbiviimine, kuna erandi kaalutlemine on seotud erinevate huvide (sotsiaalsete, majanduslike huvide) kaalumisega, mitte looduslikele elupaikadele avalduva mõju hindamisega. Arvestatud osaliselt. Euroopa Kohtu lahendid on üks õiguse allikatest, kuid kohtupraktika võib ajas muutuda, mistõttu pole otstarbekas kohtu kõiki lahendusi seadusesse üle võtta, kui mahub seaduse tõlgendamise raamidesse. Seletuskirja on täiendatud vajadusega käsitleda alternatiiv e võrdse põhjalikkusega , , samuti teha vajaduse korra l uuringu id . E randi menetluse vajalikkuse sõnastust on täpsustatud. Ekspert peab teadma Natura hindamise põhimõtteid. Asjakohase hindamise tulemusena selgub, et tegevuse ebasoodsat mõju ei ole võimalik leevendusmeetmetega välistada. Ekspert saab teha ettepaneku, kas tema hinnangul oleks võimalik erandit taotleda. See ei kohusta erandit algatama. Tegevuse taotleja otsustab, kas ta soovib minna edasi erandi menetlusesse , ja otsustaja otsustab, kas algatada erandi tegemine või mitte. Erandi aruande koostamisse saab kaasata uued vastava pädevusega eksperdid. Kaasamine LKS alusel 2 3 . 12. Seletuskirja kohaselt on „eelnõus püütud vältida mahukate avalikustamise reeglite täpset sõnastamist seaduses ja antud otsustajale avar kaalutlusruum. Otsustaja peab menetluse korraldamisel arvestama halduse üldpõhimõtteid ning isikute õigusi osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisel ja sellega seotud reegleid (KeÜSi § 28).“ Arhusi konventsiooniga (ega KeÜS §-ga 28) pole kooskõlas avalikustamise reeglite täpse sõnastamise vältimine. Ebamäärased kaasamise reeglid ei taga efektiivset kaasamist ja suurendavad halduskoormust, sest haldusorganil pole selgeid juhiseid kaasamise korraldamiseks. Õigusnormiga võib jätta menetlejale otsustamisruumi kaasamise detailide osas, kuid normidest peab tulenema selge ja täpne raamistik nende detailide määramisel ning see raamistik peab olema kooskõlas konventsiooniga. Eelnõus avalikustamise säte (§ 698) ei ole konventsiooniga kooskõlas nagu on järgnevalt selgitatud. Mitte arvestatud . Loodusdirektiiv ei reguleeri avalikustamist, avalikusta da tuleb vastavalt vajadusele. 24 . 13. Kaasamist ei reguleerita piisavalt. Eelnõus on vaid mõned sätted, mis avalikkuse kaasamist reguleerivad. Seletuskirja kohaselt tuleb kaasamisel juhinduda KeÜS §-st 28, kuid eelnõus seda ei sätestata, rääkimata sätte piisavast lahti kirjutamisest Natura (erandi) hindamise kontekstis. Eelnõu kohaselt võimaldatakse Natura (erandi) hindamise aruandega tutvuda ja selle kohta arvamust avaldada samas ulatuses ja korras, kui on võimalik tutvuda ja arvamust avaldada menetluses, milles hindamine algatati. Eelnõus on jäetud tähelepanuta, et printsiibis on haldusmenetluses võimalik osaleda vaid isikutel, kelle õigusi või kohustusi menetlus puudutab, mitte mistahes huvitatud isikul (HMS § 11). Paljud menetlused (nt metsateatise või ehitusloa menetlus) pole avatud menetlused, mistõttu nende puhul “arvamuse avaldamine samas ulatuses ja korras” tähendab, et avalikkus arvamust avaldada ei saa. HMS printsiibist tulenevalt on ilmne, et erandlikult laiemat osalemisõigust ei saa reguleerida viiteliselt, sest eelduslikult eriseadused avalikkuse kaasamist ei reguleeri. Eelnõus sisalduvad avalikustamise sätted ei lahenda probleeme. Näiteks võib eriseadus ette näha väga lühikese tähtaja loa andmiseks, mistõttu pole praktiliselt võimalik avalikkuse kaasamine menetlusse. Mitte arvestatud. Kaasamisel tuleb lähtuda KeÜS i st ja HM S i st, KeÜS i ga on tagatud osalemisõigus ka keskkonnakaitsega seotud VVO-dele, loamenetlus pikeneb mõju hindamise menetluse võrra. 25 . 14. Eelnõu ei taga piisavat teavitamist ja osalemist menetluse varajases etapis. Tõhusa osalemise tagamiseks peab kaasamine toimuma otsuse tegemise varajases etapis, kui kõik variandid on veel lahtised (konventsiooni artikli 6 lõige 4, KeÜS § 28 lg 3). Selleks peab ka teavitamine toimuma varajases etapis ja olema piisav (konventsiooni artikli 6 lõige 2, KeÜS § 28 lg 2). Eelnõu raamsätted ei taga nende nõuete täitmist, näiteks: 14.1. Eelnõus kohustatakse menetlusest teavitama esmakordselt alles pärast hindamistulemuste selgumist. See pole menetluse varajane etapp, kus kõik variandid on veel lahtised. Puudub võimalus kaasa rääkida hindamise sisu ja ulatuse osas. Eelnõust pole selge isegi see, kas hindamisaruanne tuleb avalikustada enne või pärast nõuetele vastavaks tunnistamist. Kui hindamisaruanne avalikustatakse alles pärast aruande nõuetele vastavaks tunnistamist, siis pole haldusorganid tõenäoliselt valmis ettepanekuid arvestama, sest nad ei saa enam nõuda aruande täiendamist tegevuse läbiviijalt, vaid peaksid seda tegema enda vahenditest. 14.2. Teate avaldamisele pole seatud konkreetset tähtaega, reguleerimata on teate sisu ja täpsem avaldamise koht. Pole mõistlik eeldada, et huvitatud isikud igapäevaselt uurivad põhjalikult kõikide riigi- ja kohalike omavalitsuse asutuste veebilehti, et välja selgitada, kas asjakohaseid teateid on avaldatud. Mitte arvestatud. Arhusi konventsioon viitab otsustusprotsessi kaasamise le , mis on ka eelnõuga tagatud. Eelhindamise otsuse (eelhinnangu) vaidlustamise õiguse eraldiseisvana lõplikust haldusaktist või koos lõpliku haldusaktiga annab halduskohtumenetluse seadustik . Hindamisaruanne avalikustatakse enne nõuetele vastavaks tunnistamist. Arvestatud. Eelnõu täiendatakse sättega , mille kohaselt vastav teade avaldatakse ka Ametlikes Tead a annetes. Puudutatud isikute informeerimine on tagatud loa vms menetluse raames. 26 .. 15. Väljapaneku tähtaeg on liiga lühike. Avalikkuse kaasamisel peab menetlustähtaja pikkus olema selline, mis asja mahukust ja keerukust arvestades võimaldab avalikkusel tõhusalt osaleda, sealhulgas peab menetlustähtaeg võimaldama piisavat ettevalmistusaega (konventsiooni artikli 6 lõige 3, KeÜS § 28 lg 4). Eelnõu raamsätte kohaselt on avaliku väljapaneku miinimumtähtajaks viis tööpäeva. On ilmne, et selline tähtaeg on liiga lühike isegi lihtsates juhtumites. Huvitatud isik ei pruugi olla teadlik, et hindamismenetlus toimub. Eelnõu ei kohusta ette teatama avalikustamise ajakavast. Ei saa eeldada, et huvitatud isik saab kohe pärast teate avaldamist teadlikuks, et on võimalik seisukohti esitada. Isegi kui teavitamine toimuks personaalselt, ei saa eeldada, et huvitatud isik saab kohe materjalidega tutvuda ja seisukohti esitada. Erinevalt ametnikest esitavad huvitatud isikud seisukohti sageli väljaspool tööalaseid kohustusi ja tööaega. Seonduvalt tuleb esile tuua, et kaitstava loodusobjekti valitsejal ja otsustajal on eelnõu kohaselt 30 päeva aega aruande osas seisukohtade kujundamiseks. Arvestatud osaliselt . Sõnastust on täiendatud ja lisatud, et minimaalne aeg on kümme tööpäeva, põhjendatud juhtudel viis tööpäeva. Tegemist on minimaal s e väljapaneku ajaga , mahukamate ja keerukamate tegevuste korral tuleb seada pikem tähtaeg. Ka väljakujunenud kohtupraktika järgi tuleb tähtaegade määramisel lähtuda materjali mahukusest ja juhtumi keerukusest. 27 . 16. Aruande ja muude materjalide kättesaadavust ei reguleerita. KeÜS § 28 lg 5 kohaselt peavad asjas tähtsust omavad materjalid olema avalikkusele lihtsalt juurdepääsetavad internetis või muul viisil. Eelnõus on reguleerimata hindamisaruannete ja nende aluseks oleva materjalide kättesaadavus. Seonduvalt on lahendamata teadaolev praktiline probleem, et LKS § 53 lg 1 keelab avalikustada massiteabevahendites I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha, kuid Natura hindamistes sisaldub sageli vastav teave. Mitte arvestatud. Aruanne ja muud materjalid tuleb avalikustada internetis, tundliku infoga saab tutvuda kohapeal. LKS i § 53 lg 1 kohta toodud küsimus on laiem ja ei puuduta ainult Natura hindamist. Ettepanek suunatakse üldisesse looduskaitseseaduse muutmise ettepanekute nimekirja edasis eks arutamiseks. 28 . 18. Kooskõlastamise tähtaeg on selgelt liiga lühike. Eelnõu koostamisele on Keskkonnaministeeriumil kulunud enam kui aasta, kuid kooskõlastust sellele soovitakse kümne päevaga. Nii lühike tähtaeg saaks sellise tähtsusega eelnõu jaoks olla piisav vaid juhul, kui arvamust küsitaks juba varem läbiräägitud lahenduste lõppversioonile. Eelnõu koostamist on aga hoitud salajas ning varem pole mingit kaasarääkimise võimalust antud. Avalikustamise ajast ei teatatud ka ette. Pole arvestatud, et eelnõule tagasiside andmine nõuab põhjalikumat analüüsi ja ekspertide töö planeerimist. Lisaks juhime tähelepanu, et EKO-sse kuulub 11 liikmesorganisatsiooni. Ainuüksi seisukohtade kooskõlastamine liikmesorganisatsioonide vahel võib võtta märkimisväärselt aega. Teadmiseks võetud. Regulatsiooni väljatöötamise käigus võib eelnõu oluliselt muutuda. 29 . 19. Eelnõu koostamisel pole järgitud kaasamise head tava. Oleme seisukohal, et eelnõu koostamisel pole järgitud kaasamise hea tava põhimõtteid: kaasamine pole toiminud võimalikult varajases etapis ning seisukohtade esitamiseks pole antud mõistlikku tähtaega. Samuti ei olnud aegsasti kättesaadav info eelnõu menetlusetappide ja esialgsete tähtaegade kohta. Näib, et EKO-t soovitakse kaasata vaid formaalselt. Teadmiseks võetud. Regulatsiooni väljatöötamise käigus võib eelnõu oluliselt muutuda. 30 . Eesti Ornitoloogiaühing Vajalik on sätestada nõue eksperdi kaasamise kohta asjakohase hindamise vajaduse üle otsustamisse. Eelnõu § 69 2 “Natura asjakohase hindamise vajadus ja otsustaja” lg 2 kohaselt hindab Natura asjakohase hindamise vajadust otsustaja. Otsustaja on haldusorgan, kelle pädevuses on kavandatava tegevuse lubamine, või strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja või juhul, kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja koostamise korraldaja ei kattu, strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja pärast selle dokumendi koostamise algatamist. §-s 69 3 lg 2 kohaselt esitatakse eelhinnangus muu hulgas koos põhjendustega otsustaja järeldus, kas oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivse teabe alusel välistatud. Seega on otsustajal määrav vastutus selles, kas ala terviklikkus ja kaitse-eesmärkide täitmise võime säilib või mitte. Ka eelhinnangu puhul kehtib Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt nõue, et mõju suhtes ei tohi olla mingit teaduslikul alusel tuginevat kahtlust. Kui küsimus mõju võimalikust esinemisest antakse otsustada haldusorganile, kelle isikkoosseisus puuduvad vajalike ekspertteadmistega ametnikud, võidakse teha otsus asjakohasest hindamisest loobumise kasuks ka olukorras, kus hindamist võib olla tegelikult tarvis. Seega on oluline regulatsioonis täpsustada, et asjakohasest hindamisest loobumise kavatsuse korral kaasatakse asjassepuutuvaid liike ja elupaiku tundev ekspert . Kaitstava ala valitseja kaasamine (eelnõu §69 3 lg 4) sellisel puhul ei ole piisav, st ei kaitseala valitseja ei saa kindlasti asendada alluvussuhtest sõltumatut eksperti. Mitte arvestatud. LKSi eelnõu § 69 3 lõike 4 järgi tuleb otsustajal küsida kaitstava loodusobjekti valitseja kooskõlastust, kui otsustaja leiab eelhinnangus, et asjakohane hindamine ei ole vajalik , või kui eelhinnang jäetakse andmata. Keskkonnaametiga kooskõlastamine tagab pädevate otsuse tegemise. Kui siiski võib tekkida probleeme, saab otsust eraldi vaidlustada. Otsustaja võib vajaduse korra l kaasata eksperdi ka eelhinnangu tegemiseks või otsustamiseks, kas eelhinnangut on vaja anda. 3 1 . Kui asjakohasest hindamisest loobutakse, tuleb eelhinnang koos vastava otsuse eelnõuga avalikustada. Praeguses praktikas on oluliseks probleemiks asjaolu, et Natura hindamise /KMH algatamata jätmise otsus langetatakse ilma avatud menetluseta. KeHJS § 11 lg 22 kohaselt konsulteeritakse sel juhul vaid asjaomaste asutustega, kuid mitte avalikkuse ja valitsusväliste keskkonnaühendustega, kelle seas on mh valdkondlikud ekspertorganisatsioonid. KMH/Natura hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda alles pärast otsuse langetamist ning juhul, kui algatamata jätmise otsus kellegi õigusi rikub, ei jää sellel isikul oma huvide ja õiguste kaitseks üle muud, kui otsus koos vastava tegevusloaga vaidlustada. Sellist olukorda ei saa kindlasti pidada mõistlikuks ja keskkonnaotsustes osalemise üldregulatsiooniga kooskõlas olevaks. Eelhindamisel tuginev otsus – kas asjakohane hindamine tuleb läbi viia või mitte – on printsipiaalse tähtsusega keskkonnaotsus, mille langetamisel peab olema võimalik avalikkusel ja huvigruppidel osutada võimalikele puudustele ja põhjendada hindamise vajadust . Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Natura 2000 linnuala potentsiaalselt mõjutava Kõrveveski maaparandusobjekti näitel oli Põllumajandus- ja Toiduamet eelhinnangut koostades jätnud nt sisulise tähelepanuta sama kaitsealaga kattuva Soodla harjutusvälja eriplaneeringu, mille koosmõju Natura alale jäigi hindamata. Avalikustamine kindlasti ei asenda ametnike vastutust ja ekspertide kaasamise vajadust, kuid kaasamise toimumisel on väga palju suurem tõenäosus, et olulised puudused tulevad välja juba protsessi käigus ja neid ei pea hakkama klaarima kohtuvaidlustes. Mitte arvestatud. Kui on tegemist avaliku loamenetlusega, siis saab huvitatud isik juhtida tähelepanu, et otsus jätta mõju hindamata ei ole aktsepteeritav. Muudel juhtudel on võimalik vaidlustada otsust, samuti on võimalik taotleda esialgset õiguskaitset. Pole otstarbekas teha eraldi menetlust ainult menetluse pärast. 3 2 . Reguleerimist vajab leevendavate meetmetega arvestamise keeld Natura hindamise vajaduse üle otsustamisel. Senisele praktikale tuginevalt võib öelda, et Natura hindamise üle otsustavate ametkondade seisukohad ei kujune mitte ainult võimalikke mõjusid kaaludes, vaid suuresti ka kokkuhoiupoliitikast lähtudes. Teisisõnu püütakse võimalusel vältida kulude ja koormuse teket ametkondadele ja arendajatele ning teha otsused nii, et need aitaksid võimalikult vältida liikumist asjakohasele hindamisele. Selleks püütakse juba eelnevalt integreerida projekti keskkonnamõjusid leevendavad meetmed. Taolist lähenemist soodustab täpsema regulatsiooni puudumine eelhinnangu reeglite osas. Riigikohus on Rail Balticu kaasuses1 juhtinud tähelepanu Euroopa Kohtu poolt selgitatud põhimõttele, mille kohaselt Natura eelhindamise etapis, kus otsustatakse Natura hindamise vajalikkuse üle, ei tohi arvestada mõju leevendavate meetmetega. Riigikohus toonitab otsuses, et kui hindamisvajaduse üle otsustades võetakse arvesse meetmeid, mille eesmärk on vältida või vähendada projekti kahjulikku mõju alale, viitab see sellele, et oluline mõju on tõenäoline. Järelikult tuleb hindamine korraldada. Leevendusmeetmete täieulatuslikku ja täpset analüüsi ei tule teha mitte eelhindamise etapis, vaid just Natura hindamise etapis. Selliste meetmete arvesse võtmine eelhindamise etapis võib kahjustada loodusdirektiivi kasulikku mõju, kuna tekib oht, et hindamisest hiilitakse kõrvale (C- 323/17: People Over Wind ja Sweetman, p-d 35˗37). Kuna kokkuhoiupoliitika on eelhindamise otsuste väga oluline mõjutaja, mis aga ei ole aktsepteeritav argument Loodusdirektiivi sätete ja eesmärkide kontekstis, siis näeme, et leevendavate meetmete arvestamise keeld eelhindamises peab olema rikkumiste vältimiseks sõnastatud ka eelnõus. A rvestatud. Eelnõu on vastavalt täiendatud. 3 3 . Reguleerimata on riigi, mõju hindaja ja arendaja vastutus Natura 2000 ala terviklikkuse tagamiseks olukorras, kus leevendavad meetmed ei ole kas rakendatavad või neid ei järgita. Praeguses regulatsioonis puudub käitumisjuhis olukorraks, kui leevendavaid meetmeid ei rakendata, kuna selgub nt, et: - Natura hindamisel ei ole kõiki asjaolusid kaalutud ja meetmeid ei saagi antud oludes rakendada; - Arendaja ei täida nõudeid; - Leevendava meetme rakendamisest loobumiseks küsitakse Natura hindamise väliselt eksperdi arvamust selles osas, kas meetmest võib loobuda ja millistel tingimustel ning nõusoleku saamisel väljatöötatud meetmeid lõdvendatakse oluliselt. Kui nõuete rikkumise puhul saab algatada väärteomenetluse ja määrata nõuete täitmata jätmise eest trahvi, jääb siiski lahtiseks küsimus, kas ja mida peab sellisel juhul tegema riik, et tagada Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide täitmine ja tegevuse vastavus Loodusdirektiivi nõuetele. Trahvi määramine ei taasta kahjustatud ökosüsteemi. Mõjude hindaja vastutus tekib KeHJS kohaselt vaid teadvalt vale hinnangu andmisel, kuid kui tegu on lihtsalt asjaoluga, mida nt mõjude hindaja ei osanud arvestada ja ka KMH järelevalvaja küsida? Kes ja kuidas vastutab Natura ala seisundi säilimise eest sellisel juhul? Leevendava meetmete rakendamisest loobumise või lõdvendamise võimalust ei ole Loodusdirektiiv ette näinud, kuid praktikas seda tehakse. Selle tulemusena kujuneb avalduvate mõjude osas sisuliselt olukord, mille puhul otsustaja ei oleks saanud tegevusele tegelikult ilma Natura erandi ja kompensatsioonimeetmete rakendamiseta nõusolekut anda. Selline lähenemine ei ole kindlasti Loodusdirektiiviga kooskõlas (vt ka Euroopa Kohtu 2017. a otsust C-142/162). Kokkuvõttes lähenetakse täpsema regulatsiooni puudumisel Loodusdirektiivi nõuete täitmisele praktikas väga loominguliselt, kuid selle loomingulisuse tagajärjed on üldjuhul Natura väärtusi ohustavad ja mitte vastupidi. Seega on tähtis, et lubatud ja keelatud tõlgendusviisid direktiivi rakendamisel oleksid õiguse vahetutele rakendajatele teada ja suuremate kahjude vältimiseks ka reguleeritud. Mitte arvestatud . K ui arendaja ei täida nõudeid, siis on tegemist j ärelevalve küsimus ega. Kui aruanne on puudulik, tuleb rakendada järelhindamist, mille alusel saab muuta loa tingimusi. Luba saab ka muuta loas ettenähtud seire tulemuste (KeÜS § 59 lg 1 p 2) alusel , kui selgub, et loaga lubatud tegevusega kaasneb ikkagi ebasoodne mõju Natura 2000 ala terviklikkusele. Samuti on võimalik rakendada keskkonnavastutuse seadust, esitada vaidemenetlus või pöörduda kohtu poole. Riigi looduskaitsepoliitika on suunatud looduskaitse eesmärkide täitmise le , sh Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamise le . 34 . Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing KeHJS muudatusettepanek nr 1: Seaduse muudatusega pakutud täiendus ei ole vajalik, sest edaspidi KeHJS ei käsitle Natura2000 võrgustikule avalduvat mõju. Natura 2000 hindamist puudutavad välistused peaksid olema kirjeldatud LKS-s. Arvestatud . 35 . KeHJS muudatusettepanek nr 3: Lugedes KeHJS ja LKS muutmise seaduse eelnõu seletuskirja vastava punkti kohta, kus on kirjas, et kogu eelnõu väljatöötamise eesmärgist lähtuvalt on KeHJS kohane keskkonnamõju hindamine Natura aspektist lähtuvalt kohustuslik vaid juhul, kui lisaks võimalikule mõjule Natura võrgustiku alale toob kavandatav tegevus eeldatavalt kaasa ka olulise keskkonnamõju, siis ei ole Natura hindamise punkti üldse siin vaja välja tuua. Ehk et kui on tegemist tegevusega, mille mõju hindamise kohustuslikkus on seotud ainult Natura alaga, siis ei ole KeHJS kohane keskkonnamõju hindamine kohustuslik (tehakse LKS kohaselt eraldiseisva Natura hindamise raames). Isegi kui jätta kõrvale eeltoodud asjaolu, siis teine punkt 2) sisaldub tegelikult esimeses punktis 1), st ei ole eraldiseisev olukord ehk mis eesmärgil oleks üldse vaja esimest punkti laiendada? A rvestatud. Sõnastust täpsustatud. 36 . KeHJS muudatusettepanek nr 5: Sõnastust tuleks muuta järgnevaks: Kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus tehakse /…… Ehk siis sõna „algatamise“ ära võtta, muidu jääks mõtteloogikasse viga: algatamise otsuse korral ei saa olla olukord, et tegevusel ei ole olulist keskkonnamõju. Arvestatud. Eelnõu on vastavalt täpsustatud. 37 . KeHJS muudatusettepanek nr 10: Vajab veelkord üle täpsustamist „oluline ebasoodne mõju“ (vt seaduste muutmise seletuskirja lk 5: Lisaks täpsustatakse mõisteid: „oluline ebasoodne mõju“ asendatakse „olulise mõjuga “). Seletuskirjas viidatud kohtulahendit ja loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 täpset sõnastust silmas pidades peaks jääma „oluline mõju“. Leiame, et 4. punkti peaks üldse maha tõmbama, kuna selline sõnastus on seotud üksnes Naturale avalduva mõju hindamisega ja sellisel juhul KSHd ei peaks ju KeHJS järgi algatama, vaid seda tehakse siis uue, LKS kohase eraldiseisva hindamise raames. Sellises sõnastuses tekib erisus KSH ja KMH ning Natura hindamise puhul. KSH puhul ei saaks sellise sõnastuse puhul Natura hindamist eraldi protsessina teha ja KMH puhul saaks. Ettepanek ühtlustada käsitlus, ka KSHd ei ole vaja läbi viia kui on üksnes Natura mõju. Arvestatud . Eelnõu on vastavalt täpsustatud. Mitte arvestatud. KeHJS reguleerib endiselt KSHd mõju korral Natura 2000 alale, kuna vastavalt KSH direktiivile tuleb kava mõju hinnata KSH menetluses, e raldiseisvat Natura hindamist on võimalik teha ainult detailplaneeringutele. 38 . KeHJS muudatusettepanek nr 11: KeHJS § 33 lg 2 p 5 - Lg 2 p 5 peaks minema LKS alla (Natura eelhinnang). § 33 lg 1 p 4 tuleb KeHJS eemaldada (läheb LKS alla) ja sellisel juhul ei ole vajalik enam ka § 35 lg 2 1 . Mitte arvestatud. Üldreegli kohaselt peab Natura asjakohase hindamise vajalikkuse korral tegema KSH, kuid direktiivi artik li 3 lg 3 võimaldab erandit väikese piirkonna kasutamisel kohalikul tasandil, milleks Eesti kontekstis on detailplaneering. Kuivõrd tegemist erandiga KSH kohustusest, on vajalik vastav erand KeHJS i s, mitte LKS i s. 39 . KeHJS muudatusettepanek nr 13: muuta § 45 lg 1 punkt 2: saadab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja enne käesoleva seaduse § 42 kohast nõuetele vastavuse kontrollimist kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis sisaldab looduskaitseseaduse §-s 69 6 nimetatud Natura asjakohase hindamise aruannet ja asjakohasel juhul looduskaitseseaduse §-s 69 7 nimetatud Natura erandi tegemise aruannet. Mitte arvestatud. KeHJS i muu datuse alusel peab KSH aruanne sisaldama looduskaitseseaduse § - s 69 6 nimetatud Natura asjakohase hindamise aruannet ja asjakohasel juhul looduskaitseseaduse §-s 69 7 nimetatud Natura erandi tegemise aruannet. Seetõttu puudub vajadus § 45 lg 1 p 2 muutmiseks. 4 0 . LKS muudatusettepanek nr 6, täiendada seadust § 69 1 : Ettepanek ühtlustada LKS mõju avaldamine „ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele“ ja „ala terviklikkusele“ (praeguses KeHJS: „…/ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitseeesmärki“ NB! veelkord üle vaadata „ebasoodne mõju“ vs „oluline ebasoodne mõju“). Hetkel on erinevates lõigetes sõnastus täiesti erinev ja segadust tekitav. Mitte arvestatud . Võrreldes kehtiva KeHJS i sõnastusega on sõnastust täpsustatud , lähtudes direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6.3 sõnastusest. 4 1 . Täiendada seadust § 69 2 : Ettepanek lg 1 sõnastamiseks: (1) Tegevuse kavandamisel , kavandatava tegevuse lubamisel ning strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja kehtestamisel tuleb arvestada Natura asjakohase hindamise tulemusi. Lg 1 ei ole tegelikult selles paragrahvis asjakohane ja tuleks hoopis lisada § 69 1 . Lg3. Vajaduse ilmselge puudumist” tuleb kirjeldada otsuses. Vastasel korral ei ole võimalik tuvastada, kas Natura jäeti üldse strateegilise planeerimisdokumendi algatamisel kahe silma vahele või on mõju puudumine ikkagi läbi kaalutud (ja sellisel juhul on vajaduse puudumine ka dokumenteeritud). Lg3 soovitame Natura eelhinnangu andjate ringi laiendada. Antud juhul koostaks keskkonnaloa taotlemisel Natura eelhinnangu igal juhu Keskkonnaamet. Samas võiks olla võimalik selle ülesande delegeerimine arendajale. See annaks võimaluse jätta arenda misega seotud kulud arendajale, säästes Keskkonnaametit (või mõnda muud otsustajat) juba niigi suure töökoormuse kasvust. Otsustajale jääks sellisel juhul Natura eelhinnangu kvaliteedi kontroll. Mitte arvestatud. Tegevuse kavandamisel ei ole veel Natura hindamise tulemusi. Arvestatud. Eelnõus tehtud vastav muudatus. Arvestatud. S eletuskirja on vastavalt täpsustatud . Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on täiendatud ekspertide kaasamise võimalusega. 4 2 . Täiendada seadust § 69 3 : LKSis võiks olla selgelt välja öeldud „Natura eelhinnang“, mitte üksnes „eelhinnang“ nagu ka „Natura asjakohane hindamine“. Muidu terminite segadus KeHJS-s tooduga Lg1 p1 kustutada /…/, kaitstavad elupaigatüübid ja liigid. Kaitse-eesmärgiks ongi liigid ja elupaigatüübid, ei ole vajalik eraldi nimetada. Lg1 p4 vajaks täpsustamist, mitmeti mõistetav. Lg1 p8 ei ole vajalik, kuna sisaldub punktis 6. Lg3 „/…/ Natura 2000 võrgustiku alale on varem asjakohaselt hinnatud /…/“. Sõna „asjakohaselt“ viitab otseselt Natura kontekstis Natura asjakohasele hindamisele, aga ilmselt siin ei ole seda niimoodi mõeldud, vaid ikkagi teises tähenduses, nt „vajalikus ulatuses varasemalt läbi viidud eelhinnangu raames“ hinnatud. Lg3 vastuolu §69 2 lõikega 3, mis lubab eelhinnangu tegemata jätta ka juhul, kui mõju puudumine on ilmselge. Teeme ettepaneku korrigeerida vastavalt §69 2 lg3 põhimõttele, sest pea iga tegevusloa andmisega kaasnev Natura eelhindamise läbi viimine oleks väga suur halduskoormuse tõus aga kasu võrdlemisi väike. Selle valguses tuleks üle vaadata ka lg4. On kaheldav, kas kaitstavate loodusobjektide valitsejad (sisuliselt Keskkonnaameti looduskaitse spetsialistid) jõuavad kõiki riigi loa taotlusi läbi vaadata. Lg4 selline sõnastus ei ole korrektne, kuna siin segunevad riiklikud kaitsealad Natura aladega. Siseriiklikult kaitstava loodusobjekti valitseja on Keskkonnaamet (LKS § 21 lg 1: Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja on Keskkonnaamet), aga mitte Natura ala valitseja. Siseriikliku kaitstava ala kaitse-eesmärgid ei ole alati üks-ühele samad Natura ala kaitse-eesmärkidega, Natura hindamisel tuleb alati lähtuda üksnes Natura kaitse-eesmärgist ja seega ei ole korrektne põimida siseriiklikke kaitstavaid loodusobjekte Natura aladega ehk et lõike 3 sõnastust tuleb muuta (nt lihtsalt, et kooskõlastatakse Keskkonnaametiga). Arvestatud. Eelnõu on vastavalt täpsustatud. Arvestatud. Eelnõu on vastavalt täpsustatud. Arvestatud. Eelnõu on vastavalt täpsustatud. Arvestatud. Eelnõu on vastavalt täpsustatud. Arvestatud. Eelnõu on vastavalt täpsustatud. Mitte arvestatud. Mõlemad seaduse punktid kehtivad ja vastuolu ei ole. Arvestatud. Eelnõu on vastavalt täpsustatud. Juhtudel, kus Natura 2000 alade piirid ajutiselt erinevad riiklikest kaitstavate alade piiridest, ei ole korrektne kasutada kaitstava loodusobjekti valitseja mõistet. 43 . Täiendada seadust § 69 4 : Lg3 Otsustaja (eelkõige vallavalitsuse ametnik) ei pruugi olla pädev määratlema algatamisel hindamismetoodikat ja vajalikke uuringuid, kui neid ei ole eelhinnangus välja toodud. Seega tuleks „hindamismetoodika ja vajalikud uuringud“ ära nimetada eelkõige eelhinnangu sisu juures kohustusliku osana. Sama kehtib eriteadmistega isikute kohta , kes koostavad hindamise aruande ja hindamiseks vajaliku teabe kogumise kohta – need kõik võiks eelhinnangus kirjas juba olla (millele otsustaja saab asjakohase hindamise algatamisel siis viidata, välja tuua). Selline vaheotsus tekitab olukorra, kus näiteks otsustaja hakkab selles otsuses kergekäeliselt nõudma kitsa valdkonna ekspertide (nt vee-elustiku, kalastiku või juba konkreetse liigi eksperdi) kaasamist ka lihtsamate Natura hindamiste puhul, kus seda sisuliselt vaja pole. Eksperdid on meil aga piiratud ressurss ja ilmselt olukord muutub selle nõude tagajärjel keerulisemaks. Palju on KMH eelhinnanguid, kus tehakse suhteliselt väikest tegevust (nt maanteede katendite uuendused ja truupide/sildade rekonstrueerimine) ja vaja läheb võibolla paari väikest meedet (tööde ajastamine vms), mille seadmiseks pole vaja eksperti kaasata. Samuti ilmselt uuringute vajadust ei suuda otsustaja tegelikult ette näha. Mitte arvestatud . Eelhinnangu koostab samuti vallavalitsuse ametnik , kes saab vajaduse korra l kaasata eksper te . 44 . § 69 5 : Lg1 - Defineerimata on „pikaajalised kogemused“ – igaüks saab enda äranägemise järgi sellises sõnastuses tõlgendada. Tuleb kindlasti läbi mõelda ja defineerida. Eksperdil võiks olla nõutud (vähemalt) magistrikraad (soovitatavalt loodusteadustes). Reaalselt võib olla väga keerukas leida isikuid kellel on üheaegselt Natura menetluse teadmine ja liigiteadmised. Hetkel ei loe välja et lubatud oleks ekspertgrupi moodustamine kus hindamise paneb kokku Natura menetlust tundev inimene, kellele ei ole liigispetsiifilisi teadmisi. Mitte arvestatud. Seletuskirjas on toodud, mis on pikaajaline kogemus ja et eksperte võib olla mitu, kutsenõuete sätestamisel ei pruugi kõik pädevad eksperdid saada võimalust mõju hindamisel osalemiseks. 45 . § 69 6 : Lg1 sõnastuse muutmise ettepanek: Natura asjakohase hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat mõju Natura 2000 võrgustiku ala l kaitse-eesmärgiks olevatele kaitstavatele liikidele ja elupaigatüüpidele ala kaitseeesmärkide seisukohast Lg2 p3 määratlemata on „selge hinnangu“ sisu/kriteeriumid. Lg 3 ja lg 4 – „kaitstava loodusobjekti valitseja“ Segada omavahel siseriiklikud kaitstavad alad Natura aladega ei ole korrektne. Arvestatud. Eelnõu on vastavalt täpsustatud. Arvestatud. Seletuskirja on lisatud, et tegemist on lõpliku hinnanguga, et ei jääks kahtlust, kas mõju on (leevendusmeetmete rakendamisel) välistatud või mitte . Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on vastavalt muudetud. 46 . § 69 7 : lg 2 – Tagamaks riigi huvi tasakaalustatud esindatust, tuleb protsessi lisada konkreetse objekti erandi kaalumise metoodika (mh uuringute kirjeldus) kooskõlastamine puudutatud ministeeriumite poolt. Lg3 p3 – Peaks olema “ täiendavate realistlike alternatiivide analüüs ja alternatiivide puudumise põhjendus” , mitte üksnes „alternatiivide puudumise põhjendus“ . lg5 – On suur oht, et erandi kooskõlastamine üksnes Keskkonnaministeeriumi või selle haldusala poolt jääb ühekülgseks. Erandlikkus tähendab looduskaitse väliste asjaolude kaalutlemist. Selleks võivad olla sotsiaalsed või majanduslikud asjaolud. Nende osas puudub Keskkonnaministeeriumil ja selle haldusalal pädevus. Seetõttu tuleb aruande koostamisse ja kooskõlastamisse kaasata kõik asjakohased ministeeriumid. Et vältida olukorda, kus otsustaja ei saagi aruannet kooskõlastatud, sest erinevatel ministeeriumitel on vastandlikud huvid, tuleks kas võimaldada erandi kaalumise aruannet esitada kooskõlastamata kujul (aga pannes kaasa ka erinevate osapoolte seisukohad) või anda erandi kaalumise juhtimine üle Riigi Kantseleile kui ministeeriumite ülesele asutusele. lg6-8 – tuleks kaaluda otsustaja asendamist Riigi Kantseleiga, sest erandi otsuse teeb Vabariigi Valitsust ja Riigi Kantselei ülesandeks on Vabariigi Valitsusele piisavalt ja tasakaalukalt põhjendatud ettepaneku esitamine. lg9 – Kustutada, sest vastavalt eelnevatele ettepanekutele on aruanne juba Riigi Kantselei poolt kooskõlastatud. Ei ole soovitatav erandi kaalumis juhtima nimetada Keskkonnaministeeriumit, kes oma olemuselt seisab looduse heaolu eest ja ei arvesta niivõrd majanduslike ja sotsiaalsete asjaoludega. Arvestatud. Eelnõu on vastavalt täiendatud. Arvestatud. Eelnõu on vastavalt täiendatud. Arvestatud osaliselt . Eelnõu on täiendatud teiste asjakohaste ministeeriumitega kooskõlastamise vajadusega . Selgitame, et e randi kaalumine ongi valitsuse pädevuses, kusjuures enne valitsusele esitamist kooskõlastatakse vastavad dokumendi d puudutatud ministeeriumitega ja valitsusse esitatakse dokumendid Riigikantselei kaudu . Mitte arvestatud. Valdkond, mida kahjustatakse , on Keskkonnaministeeriumi pädevuses. Valitsusele esitatakse dokumendid Riigikantselei kaudu, kooskõlastades need e nne seda teiste asjassepuutuvate ministeeriumitega. Mitte arvestatud lähtudes eel misest punktist. 47 . § 69 8 : lg4 – Siin peaks olema kohe järgi kirjutatud, kus asjakohase hindamise aruanne koos erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga avaldatakse. lg 5 – Viis tööpäeva on sellise dokumendi läbi töötamiseks selgelt liiga vähe. Natura erandi hindamine on eelduslikult väga mahukas (sadu lehekülgi). Erandi kehtestamise või kehtestamata jätmise mõjud ühiskonnale, majandusele, loodusele võivad olla olulised. Seetõttu on vaja minimaalseks vastuväidete esitamise ajaks 21 päeva. Lg 6 – Otsuse ja sellega seotud materjalide avalikustamine veebilehel ei peaks mitte olema otsustaja otsus vaid kohustus. Avaliku võimu poolt tehtud otsused peavad olema läbipaistavad ja otsuste aluseks olevad andmed kättesaadavad. OK, Otsustaja avaldab teabe…… Asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse algatamise ja tulemuste avalikustamisest räägitakse nendes lõigetes läbisegi, st puudub loogiline järjestus, esineb hüplemine algatamise ja tulemuste avalikustamise vahel. Tuleb luua loogiline lõigete järgnevus (praegu 1, 2 ja 3 lõige tulemuste avalikustamine; 4 ja 6 lõige algatamisest). Mitte arvestatud. Asjakohase hindamise ja erandi aruande avalikustamine on sätestatud lõikes 2. Mitte arvestatud. Viis päeva on minimaalne võimalik aeg, suure ma mahulis te tegevuste korral tuleb anda rohkem aega. Arvestatud. Eelnõu on vastavalt täpsustatud. 48 . § 69 9 : Projekteerimistingimuste andmisel ei tohiks veel läbi viia Natura eelhindamist ja seal jõuda järeldusele asjakohase hindamise läbiviimise vajaduseks ja läbi viia asjakohast hindamist. Selles faasis ei saa olla piisavalt teavet kavandatava tegevuse kohta. Natura asjakohast hindamist paralleelselt läbi viia projekti koostamisega samal ajal on OK, aga järelduseni, et asjakohane hindamine üldse vajalik on, ei saa olla projekteerimistingimuste andmise faasis juba. Mitte arvestatud . Kuid eelnõu on täpsustatud ja lisatud sõna „võib“. K ui kavandataval tegevusel on eeldus mõjuks, saab algatada Natura hindami s e projekteerimistingimuste andmisel. K ui mõju olemasolu pole selge, ei pea algatama projekteerimistingimuste andmisel Natura hindamist , seda saab teha hiljem ehitusloa taotlemisel . 49 . § 70 1 : Kustutada sõna „hindamise“ . See on üleliigne. Arvestatud. EELNÕU 26 .04.2023 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 85 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „asutamise“ sõnadega „või laiendamise“; 2) paragrahvi 85 täiendatakse lõigetega 3 1 – 3 3 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigi kaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimine tingib ohu riigi kaitsele . (3 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 3 1 alusel asutatud või laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud kuni uute planeeringute kehtestamiseni, mis peavad arvestama Vabariigi Valitsuse otsusega. Vabariigi Valitsus või kohaliku omavalitsuse volikogu algatab planeeringu muutmise ühe aasta jooksul Vabariigi Valitsuse otsusest ning kehtestab planeeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates või arvestab Vabariigi Valitsuse otsusega pooleliolevates planeerimismenetlustes. (3 3 ) Vabariigi Valitsus otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud harjutusvälja asutamise või laiendamise avatud menetluses. Avatud menetluse läbiviimist korraldab valdkonna eest vastutav minister või tema määratud asutus .“. (3 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse otsuses märgitakse harjutusvälja asukoht ja ala piir, kavandatava tegevuse eesmärk ja kirjeldus ning muu asjakohane teave. Vabariigi Valitsuse otsusele lisatakse harjutusvälja arengukava ja asjakohasel juhul Natura eelhinnang . “. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustiku § 115 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „sealhulgas riigikaitseline tee“ sõnadega „ja harjutusväli relvaseaduse tähenduses“. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 1 täiendatakse pärast sõna „kavandatava“ sõnadega „, sealhulgas asjakohasel juhul korduva või jätkuva“; 2) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.“; 3) paragrahvi 3 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul“; 4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 10 1 järgmises sõnastuses: „(10 1 ) Kui käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 või 2 1 sätestatud eelhinnangu kohaselt ei ole kavandatava tegevuse olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, kuid kavandataval tegevusel ei ole muud olulist keskkonnamõju, siis jäetakse keskkonnamõju hindamine algatamata ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale hinnatakse looduskaitseseaduse 10. peatüki Natura hindamise sätete kohaselt.“; 5) paragrahvi 11 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „teavitamiseni“ tekstiosaga „või looduskaitseseaduse § 69 7 lõigete 5 ja 11 kohase Natura erandi tegemise menetluse lõpuni.“; 6) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) peab keskkonnamõju hindamise aruanne sisaldama looduskaitseseaduse §-s 69 6 sätestatud Natura asjakohase hindamise aruannet;“; 7) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevusloa andmisel lähtutakse looduskaitseseaduse §-st 69 1 .“; 8) paragrahvi 29 lõiked 3‒5 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, välja arvatud juhul, kui strateegiliseks planeerimisdokumendiks on detailplaneering.“; 10) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui käesoleva seaduse § 33 lõike 2 punktis 5 nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kaalumise tulemuse kohaselt ei kaasne selle elluviimise tulemusena olulist keskkonnamõju, kuid olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei saa välistada, siis jäetakse keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata ja hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale looduskaitseseaduse 10. peatüki Natura hindamise sätete kohaselt.“; 1 1 ) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne si saldama looduskaitseseaduse § s 69 6 nimetatud Natura asjakohase hindamise aruannet ja asjakohasel juhul looduskaitseseaduse §-s 69 7 nimetatud Natura erandi tegemise aruannet ;“; 1 2 ) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgm iselt: „(2) Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel läht utakse looduskaitseseaduse § st 69 1 .“; 1 3 ) paragrahvi 45 lõik ed 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 1 4 ) paragrahvi 56 täiendatakse l õikega 13 1 järgmises sõnastuses: „(13 1 ) Kui keskkonnamõju hindamine või keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole käesoleva sätte jõustumisel kohustuslik, võib enne käesoleva sätte jõustumist algatatud keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise huvitatud isiku taotlusel lõpetada ja lähtuda kavandatava tegevuse lubamisel ja strateegilise planeerimisdokumendi kehtes tamisel looduskaitseseaduse 10. peatükist.“. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 32 lõige t 5 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 33“ tekstiosaga „või 10. peatükis“ ; 2 ) seaduse 10. peatüki pealkiri muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 10. peatükk EUROOPA LIIDU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE KAITSE “; 3 ) paragrahvi 69 pealkir i muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 69. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik ja Na tura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärk “; 4 ) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ala (edaspidi Natura 2000 võrgustiku ala ) kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise ks või taastamise ks , samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala deg radeerumis- ja hävimisohtu. “; 5 ) seadust täiendatakse §-dega 69 1 ‒69 9 järgmises sõnastuses: „ § 69 1 . Natura 2000 võrgustiku ala kaitse kavandatava tegevuse lubamisel ja strateegilise pla neerimisdokumendi kehtestamisel (1) Kavandatavat tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust (edaspidi kavandatav tegevus ), mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, võib lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 mõistes (edaspidi strateegiline planeerimisdokument ) võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust. (2) Kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi e lluviimisega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest l ähtudes välistada, tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvaid mõjusid asjakohaselt hinnata (edaspidi Natura asjakohane hindamine ) käesolevas peatükis sätestatud korras , välja arvatud juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline planeerimisdokument on otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik . ( 3 ) Kui hoolimata kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel (edaspidi Natura erand ), sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel , ning ebasoodsat mõju on võimalik hüvitada käesoleva seaduse § 70 1 kohaselt, võib tegevust lubada või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul , mis vormistatakse korraldusena. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tuleb tegevuse lubamisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel seada hüvitusmeetmete rakenda mise kohustus, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Keskkonnaministeerium teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 rakendatud Natura erandist, selle põhjustest ja vastuv õetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamata pärast tegevuse lubamist või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist. Kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust , ei tohi alustada en ne hüvitusmeetmete rakendamist. ( 5 ) Kui kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib tegevust lubada või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust , ei tohi alustada en ne hüvitusmeetmete rakendamist. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 sätestatud Natura erandile kohaldatakse Natura erandi menetlust käesoleva seaduse § 69 7 kohaselt. (7) Kavandatava tegevuse lubamisel ning strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja kehtestamisel tuleb järgida Natura hindamise tulemusi . ( 8 ) Natura asjakohase hindamise algatamisel pikeneb kavandatavaks tegevuseks vajaliku loa või sellise tegevuse aluseks oleva muu dokumendi menetlus , kuid mitte kauem kui Natura asjakohase hindamise või Natura erandi tegemise korral menetluse le kuluva aja võrra . ( 9 ) Käesolevas peatükis sätestatud menetlustähtaegu võib pikendada põhjendatud juhtudel , nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus või teabe kogumisega seotud raskused, määrates uue menetlustähtaja. § 69 2 . Natura asjakoha s e hindami s e vajadus ja otsustaja ( 1 ) Natura asjakohase hindamise vajadust hindab otsustaja. Otsustaja on haldusorgan, kelle pädevuses on kavandatava tegevuse lubamine , või strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja või juhul, kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja koostamise korraldaja ei kattu, strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja pärast selle dokumendi koostamise algatamist . ( 2 ) Otsustaja annab eelhinnangu Natura asjakohase hindamise vajaduse kohta käesoleva seaduse §-s 69 3 sätestatud korras, välja arvatud, kui vajaduse puudumine on ilmselge. § 69 3 . Natura e elhinnang (1) Eelhinnangu andmisel lähtub otsustaja järgmisest teabest: 1) tõenäoliselt mõjutatava t Natura 2000 võrgustiku ala iseloomustavad andm ed (sh kaitse eesmär gid ); 2) kas kavandatav tegevus on seotud kaitsekorraldusega; 3) kavandatav at tegevust iseloomustavad andmed; 4) kavandatava tegevuse vastavus kehtivatele planeeringutele ; 5 ) teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses asjakohase Natura 2000 võrgustiku alaga ; 6 ) eeldatavalt ebasoodsat mõju avaldavad tegevused või asjaolud, seejuures eraldi või koos muude tegevustega; 7 ) mõju kõigile tõenäoliselt otseselt või kaudselt mõjutatavatele Natura 2000 võrgustiku aladele, võttes arvesse nende kaitse eesmärke; 8 ) põhjenda tud juhul muu asjakohane teave. (2) Eelhinnangus ei tohi arvestada leevendusmeetmetega. ( 3 ) Eelhinnangus esitatakse muu hulgas koos põhjendustega otsustaja jä reldus, kas oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objek tiivse teabe alusel välistatud. ( 4 ) Eelhinnangu võib jätta andmata ja Natura asjakohase hindamise algatamata, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega ka asnevad võimalikud mõjud Natura 2000 võrgustiku alale on varem hinnatud ja otsustajal on piisavalt teavet, arvestades käesoleva seaduse § 69 1 lõiget 1. ( 5 ) Eelhinnangu, mille kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik , ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eelhinnangu andmata jätmise kooskõlastab otsustaja Keskkonnaameti ga. § 69 4 . Natura asjakohase hindamise algatamine (1) Natura asjakohase hindamise algatab otsustaja põhjendatud otsusega, võtte s arvesse eelhinnangu tulemusi. (2) Otsustaja teeb otsuse Natura asjakoh ase hindamise algatamise kohta: 1) kavandatavaks tegevuseks vajaliku loa või sellise tegevuse aluseks oleva muu dokum endi menetlemise aja jooksul; 2) koos strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise otsusega või koostamise käigus viivitama ta, kui selleks ilmneb vajadus. (3) Natura asjakohase hindamise algatamisel või vajaduse korra l eraldi otsusega määrab otsustaja muu hulgas: 1) hindamismetoodika ja vajalikud uuringud, kui see on asjakohane; 2) eriteadmistega isiku või isikud, kes koostavad hindamise aruande (edaspidi ekspert ), võttes arvesse eksperdile esitatavaid nõudeid ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut; 3) muud asjakohased juhised, sealhulgas juhised asjaomaste asutuste kaasamiseks või hindami seks vajaliku teabe kogumiseks . ( 4 ) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisel või koostamise käigus algatatud Natura asjakohane hindamine tehakse strateegilise pla neerimisdokumendi koostamisega samal ajal . § 69 5 . Natura hindamise ekspert (1) Ekspert käesoleva peatüki tähenduses on eriteadmistega isik, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaits tava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduvate mõjude hindamisel pikaajalised kogemused ning kes tunneb Natura h indamise menetluse põhimõtteid. (2) Eksperdiks võib põhjendatud juhul määrata otsustaja teenistuja või töötaja, kes vastab käesoleva parag rahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. (3) Eksperdi kaasamise korraldab ja sellega seotud kulud kannab Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks oleva taotluse esitaja või strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, k ui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kannab eksperdi kaas amisega seotud kulud otsustaja. § 69 6 . Natu ra asjakohase hindamise aruanne (1) Natura asjakohase hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele ning mõju ala terviklikkusele, arvestades ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala toimuvaid või kavandatavaid tegevusi nin g tegevuste kumulatiivset mõju. (2) Natura asjakohase hindamise tulemusena koostab ekspert aruande, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi lühiiseloomustus; 2) asjassepuutuva Natura 2000 võrgustiku ala lühiiseloomustus, sh ala kaitse-eesmärk ning ülevaade alal asuvatest elupaigatüüpidest ja liikidest; 3) selge hinnang kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala tervik likkusele; 4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ebasoodsa mõju leevendusmeetmed ja hinnang nende tõhususele; 5) reaalsete alternatiivide analüüs ; 6) hinnang Natura erandi menetluse algatamise kohta juhul, kui ühelgi reaalsel alternatiivil pole ebasoodne mõju välistatud . (3) Otsustaja edastab Natura asjakohase hindamise aruande Keskkonnaameti le kooskõlastamiseks. K ui Natura asjakohase hindamise aruanne sisaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud seisukohta, edastab otsustaja aruande kooskõlastamiseks ka Keskkonnaministeeriumile. (4) Keskkonnaamet ja asjakohasel juhul Keskkonnaministeerium kooskõlasta vad Natura asjakohase hindamise aruande või jäta vad selle kooskõlastamata 30 päeva joo ksul aruande saamisest arvates. (5) Otsustaja kontrollib Natura asjakohase hindamise aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamiseks või strateegilise plane erimisdokumendi kehtestamiseks. (6) Kui otsustaja tuvastab, et Natura asjakohase hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele või ei ole Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamise otsustamiseks või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks piisav, määrab otsustaja aruande täiendamiseks tähtaja. (7) Otsustaja teeb Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kooskõlastuse saamisest või lõi ke 6 alusel määratud tähtajast. § 69 7 . Natura erandi tegemise menetlus (1) Kui Natura asjakohase hindamise aruandest selgub, et kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb ee ldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele, võib otsustaja alternatiivsete lahenduste puudumisel ja avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste olemasolul algatada Natura erand i tegemise menetluse. ( 2 ) Natura erandi tegemise menetluse algatamisel või vajaduse korra l eraldi otsusega määrab otsustaja muu hulgas: 1) vajalikud uuringud, kui need on asjakoha sed ; 2) eksperdi või eksperdid, kes koostavad hindamisaruande, võttes arvesse eksperdile esitatavaid nõudeid ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut; 3) muud asjakohased juhised, sealhulgas juhised asjaomaste asutuste kaasamiseks või hindami seks vajaliku teabe kogumiseks. (3) Otsustaja küsib enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude määramist seisukoha asjaomastelt asutustelt. ( 4 ) Ekspert koostab Natura erandi tegemise aruande, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ala kaits tavate liikide ja elupaikade kirjeldus, millele avaldub tõenäoliselt ebasoodne mõju; 2) ebasoodsa mõju kirjeldus ja ulatus; 3) realistlike lisa alternatiivide analüüs ja alternatiivide puudumise põhjendus; 4) avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused, sealhulgas sotsiaalsed või majanduslikku laadi põhjused, mis kaaluvad üle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkuse säilimise; 5) hüvitusmeetmete kirjeldus ja hinnang nende rakendamise tõhususele. ( 5 ) K ui Natura erandi tegemise aruande koostamise käigus jõutakse järeldusele, et puuduvad käesoleva seaduse § 69 1 lõi kes 3 või 5 sätestatud Natura erandi tegemise alused, lõpetab ots ustaja Natura erandi menetluse. ( 6 ) Natura erandi tegemise aruande kooskõlastab otsustaja Keskkonnaameti , Keskkonnaministeeriumiga ja küsib arvamuse teistelt asjaomastelt ministeeriumitelt . Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium kooskõlastavad või jätavad aruande kooskõlastamata ning teised asjaomased ministeeriumid annavad arvamuse 30 päeva jook sul selle saamisest. ( 7 ) Otsustaja kontrollib Natura erandi tegemise aruande vastav ust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura erandi t egemise menetluse jätkamiseks. ( 8 ) Kui otsustaja tuvastab, et Natura erandi tegemise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele või see ei ole Natura erandi tegemise menetluse jätkamiseks piisav, määrab otsustaja aruande täiendamisek s tähtaja. ( 9 ) Otsustaja teeb Natura erandi tegemise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse või menetluse lõpetamise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kooskõlastuse saamisest või lõike 8 alusel määratud tähtajast. ( 10 ) Otsustaja esitab nõuetele vastavaks tunnistatud Natura erandi tegemise aruande Keskkonnaministeeriumile käesoleva seaduse § 69 1 lõi kes 3 või 5 sätestatud nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuselt või arvamuse küsimiseks Euroopa Komisjonilt. ( 11 ) K äesoleva seaduse § 69 1 lõikes 3 sätestatud nõusoleku või lõikes 5 sätestatud nõusoleku või Euroopa Komisjonilt arvamuse saamisega Natura erandi menetlus lõpeb . § 69 8 . Menetluso saliste ja avalikkuse kaasamine (1) Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise aruandega võimaldatakse menetlusosalisel ja avalikkusel tutvuda ning nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotluse või strateegilise planeerimisdokumendiga tutvumisele või nende kohta ettepanekut e või vastuväidete esitamisele. (2) Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemuste kohta avaldab otsustaja viivitamata oma või muul veebilehel ja Ametlikes Tead a annetes teate, milles märgitakse, kuidas saab Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemustega tutvuda ning esitada ettepanekuid või vastuväiteid. Kui otsustaja peab põhjendatuks avaldada teade ka ajalehes, kannab avalikustamise kulud tegevusloa taotleja või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isik. (3) Lõikes 2 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt: 1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid; 2) kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärke; 3) Natura 2000 võrgustiku ala ja mõjutatavaid kaitse-eesmärke; 4 ) teavet Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi aruannete ga tutvumise võimaluste ning ettepanekute või vastuväidete esitamise kohta ; 5) Natura erandi menetluse teates avaldatakse lisaks alternatiivide puudumise selgitus ja võimalikud avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused, mis võimaldavad erandit teha . ( 4 ) Igaühel on õigus esitada otsustajale Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemuste kohta ettepanekuid või vastuväiteid avaliku väljapaneku kestel või otsustaj a määratud muu tähtaja jooksul. ( 5 ) Natura erandi menetluse algatamisel avalikustatakse asjakohase hindamise aruanne koos Natura erandi menetl use algatamise otsuse eelnõuga. ( 6 ) Kui kavandatavaks tegevuseks loa või muu tegevust lubava dokumendi andmise või strateegilise planeerimisdokumendi menetluses ei kohaldata avatud menetlust, määrab otsustaja tähtaja ettepanekute või vastuväidete esitamiseks, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva või põhjendatud juhul lühem kui viis tööpäeva käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatu d teate avaldamisest arvates . (7) K ui Natura hindamine lõpeb eelhinnangu andmisega või käesoleva seaduse § 69 3 lõikes 4 sätestatud juhul , avaldab otsustaja tegevust lubava dokumendi koos eelhinnangu ga või selle tegemata jätmise põhjendustega oma veebilehel või avalikus infosüsteemis . § 69 9 . Natura hindamise erisused pr ojekteerimistingimuste andmisel (1) Projekteerimistingimuste andmisel võib algata da Natura asjakoha s e hindami s e ja asjakohasel juhul Natura erandi tegemise menetlus e , mis viia kse läbi ehitusprojekti koostamisega samal ajal . (2) Projekteerimistingimuste andmisel algatatud Natura asjakohase hindamise aruande juurde kuulub ehitusprojekt.“; 6 ) paragr ahv 70 tunnistatakse kehtetuks; 7 ) paragrahvi 70 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Kui“ tekstiosaga „Natura erandi tegemise aruande ,“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………….2023. a Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel