Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Kaitseministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-00684
Resolutsiooni teema: ELi merendusjulgeoleku strateegia ja tegevuskava ajakohastamine
Adressaat: Kaitseministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi
Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse
eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse ajakohastatud ELi
merendusjulgeoleku strateegiat ja selle tegevuskava „Tõhustatud ELi merendusjulgeoleku
strateegia muutuvate merendusohtudega toimetulekuks“, JOIN(2023) 8.
EISi toimiku nr: 23-0121
Tähtaeg: 22.05.2023
Adressaat: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Riigikantselei, Siseministeerium, Välisministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Kaitseministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 10.05.2023
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 01.06.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (24.05.2023) EL koordinatsioonikogus.
Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 22.05.2023.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 27.04.2023
Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme
[email protected], 693 5201
Ühisteatss EuroropasPaulamendiilesaasnõEkrogEle smillesskssitletaksesaaakrohastatEdis Lis
ANDMED Nimetus meuendiEsaElgerolekEsstuateegiatsaassellestegevEskavas„TõhEstatEdis LismeuendiEsaElgerolekEs
ALGATUSE
KOHTA stuateegiasmEEtEvatesmeuendiEsrohtEdiegastroimetElekEks“
Eelnõu nr JOIN(2023) 8 Esitamise kuupäev: 10.03.2023 Menetluskord EL-is: Tavamenetlus
1
RKKTS § 152 lg 1
1. p1
- algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist
SEISUKOHA 2. RKKTS § 1521 lg 1
- algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju
VALITSUSSE p2
TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue
4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine)
5. X VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is))
VALITSUSELE KOK 24.05.2023 EL menetluse
Kuupäev
ESITAMINE VV istung 01.06.2023 ajakava
SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud KEM, MKM, VM, Sotsiaalpartnerid, Sisendi andmise tähtaeg
MENETLUS min KM ministeeriumid SIM, RK JRKB huvigrupid 10.05.2023
EELNÕU ÜLEVAADE
KOKKUVÕTE
EELÕU SISUST JA
MeuendiEsaElgeroleksrons LsaassellesliikmesuiikidiesaaroksselEliseltstshtsss LisliikmesuiigidismrorodiEstavadi
EESMÄRKIDEST üheskroros s maailma s sEEuima s maaandiEsvööndiis s Li s maaandiEs s sõltEb s sEEuel s mssual s rohEtEtest s aa
tEuvalistestsrorokeanidiest:süles80%smaailmaskaEbandiEseststroimEbsmeuitsi sEmbesskaksskrolmandiikkE
maailma s nafast s aa s gaasist s ammEtatakse s meuel s või s tuansproudiitakse s meuitsi s ning s kEni s 99 s %
üleilmsetestsandimevrorogEdiestsediastataksesmeuealEsteskaabliteskaEdiEssSelleks setstagadiasrorokeanidie
tõhEs s maaandiamine s kaitsta s meie s rorokeane s aa s meuepõhaa s ning s kasEtadia s sua s kestlikE s sinise
maaandiEseskrogEsprotentsiaal speabsüleilmnesmeuendiEsvaldikrondisrolemastEuvaliness
Alates s 2014s s aastast s ron s Euroropa s meuendiEsaElgerolekE s stuateegia s aa s tegevEskava s pakkEnEdi s hea
uaamistkkEsaElgerolekEpurobleemidieslahendiamisekssmeuelssKEidis LilsronsühasrolElisemsurollsüleilmse
meuendiEsaElgerolekE s tagaaanas s Sedia s nii s lsbi s meuevseropeuatsiroronidie s ellEviimise s kroroudiineeuitEdi
meuelise s krohalrolekE s krontseptsiroroni s uakendiamise s kEi s ka s rolEkrouua s teadilikkEse s ediendiamise s ning
pautneuitega s krorostöö s kaEdiEs s Lisaks s võimaldiavadi s CropeunicEse s meueseiue s aa s piiuivalve
ropeuativsüsteemidi smidiasuakendiavadis EuroropasMeuesõidiErohEtEsesAmets( MSA)snings EuroropasPiiui-i
aasRannikEvalvesAmets(Furontex) skrosmrosepõhiseidisvaatlEsisningsneedistsiendiavadisGalilerossatelliitdie
navigatsiroroniteenEseidis s Duastlisedi s mEEtEsedi s üldiises s stuateegilises s keskkronnas s (kliimakuiis
VenemaassõaalinesaguessiroronsUkuainasvastE)snõEavadisets LiltsurohkemstegEsidis
Olemasroleva s Li s meuendiEsaElgerolekE s stuateegia s aa s tegevEskava s aaakrohastamise s eesmsuk s ron
ueageeuidia s EEtele s vslaakEtseteles s See s ron s võimalEs s leidia s meuendiEsaElgerolekE s purobleemidiele
kestlikkeslahendiEsissSamEtsannabsseesvõimalEsesveelgistEgevdiadias LisurollisuahvEsvaheliselstasandiil
aa s tagadia s Li s aEEudiepsss s üha s pingelisemale s meuendiEsvaldikronnales s AaakrohastatEdi s Li
meuendiEsaElgerolekEsstuateegiasronsuaamistk smillesabils Lssaabsvõtastsiendiavaidismeetmeidisroma
hEvidie s kaitsmiseks s meuel s ning s roma s krodianike s vssutEste s aa s maaandiEse s kaitsmisekss s esmsuk s ron
ediendiadiasuahvEsvahelistsuahEsaasaElgerolekEtsningsasugidiassamalsaaalskestlikkEsesaaselEuikkEseskaitse
põhimõtetss LsaassellesliikmesuiigidishakkavadisaaakrohastatEdisstuateegiatsuakendiamaskroroskõlassroma
vastavatespsdievEstegas
VÕIMALIKUD
SOTS-MAJ.
MÕJUD
VÕIMALIKUD
ÕIGUSLIKUD
MUUDATUSED
MÕJU
EELARVELE
KOMMENTAARID
SEISUKOHAD
EESTI
SEISUKOHT
TEISTE RIIKIDE
SEISUKOHAD
KOMMENTAARID
1/1 Alustatud: 04/26/2023 Muudetud: 27.04.2023
HIGH REPRESENTATIVE
OF THE UNION FOR
EUROPEAN FOREIGN AFFAIRS AND
COMMISSION SECURITY POLICY
Brussels, 10.3.2023
JOIN(2023) 8 final
JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE
COUNCIL
on the update of the EU Maritime Security Strategy and its Action Plan
"An enhanced EU Maritime Security Strategy for evolving maritime threats"
EN EN
I. INTRODUCTION
Maritime security is vital to the European Union (EU) and to its Member States. Together,
the EU’s Member States form the largest combined exclusive economic zone in the world. The
EU economy depends greatly on safe and secure oceans: over 80% of global trade is seaborne,
about two-thirds of the world’s oil and gas supply is either extracted at sea or transported by
sea1, and up to 99% of global data flows are transmitted through undersea cables2. To ensure
effective ocean governance, to protect our oceans and seabeds, and to unlock the full potential
of the sustainable blue economy3, the global maritime domain must be secure.
Since 2014, the European maritime security strategy (EUMSS) and action plan4 have provided
the framework for addressing security challenges at sea. The strategy has stimulated closer
cooperation between civilian and military authorities, in particular through information
exchange. It has helped promote rules-based governance at sea and has given a boost to
international cooperation. It has strengthened the EU’s autonomy and capacity to respond to
maritime security threats5.
The EU plays an increasingly important role as a global maritime security provider, by
conducting its own naval operations, e.g. Atalanta6 and Irini7, implementing the Coordinated
Maritime Presences (CMP)8 concept, and promoting maritime situational awareness and
cooperating with a wide range of external partners. In addition, the Copernicus maritime and
border surveillance operational systems, implemented by the European Maritime Safety
Agency (EMSA) and the European Border and Coast Guard Agency (Frontex), provide space-
based observations, complementing the navigation services of Galileo satellites.
The overall strategic environment is experiencing drastic changes. Reshaped by the climate
crisis and environmental degradation and aggravated by Russia’s illegal and unjustified military
aggression against Ukraine, it demands more action from the EU as an international security
provider.
In line with the EU Strategic Compass for Security and Defence,9 this update of the EUMSS
and its action plan aims to respond to the new challenges. It is an opportunity to drive forward
sustainable solutions to maritime security problems. It is also an opportunity to further enhance
the EU’s role internationally and further secure the EU’s access to an increasingly contested
maritime domain.
The updated EUMSS is a framework for the EU to take further action to protect its interests at
sea, and to protect its citizens, values and economy. The aim is to promote international peace
and security while adhering to the principle of sustainability and protecting biodiversity. The
1
JOIN(2022)28 final
2
https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/IDAN/2022/702557/EXPO_IDA(2022)702557_EN.pdf
3
COM(2021) 240 final.
4
Council document 11205/14 and Council conclusions10494/18.
5
Council conclusions 9946/21.
6
https://eunavfor.eu/
7
https://www.operationirini.eu/
8
Council Conclusions 06256/22 and 06255/22.
9
Council document 7371/22.
1
EU and its Member States will implement the updated strategy, in line with their respective
competences.
II. EVOLVING AND GROWING THREATS TO MARITIME SECURITY
Much has changed in the global geopolitical context since the European maritime security
strategy was adopted in 2014, requiring new and enhanced action. The EU Threat Analysis
demonstrates that the EU is facing an increase in threats and challenges, including in the
maritime domain10. Strategic competition for power and resources is increasing. Threats are
becoming increasingly complex and multi-layered, with some countries seeking to re-define the
core tenets of the multilateral order, including through violations of national sovereignty and
borders. Russia’s military aggression against Ukraine has brought war back to Europe and
created new dangers, as well as negative spill-over effects on maritime security and the
European economy, impacting European citizens and businesses.
Maritime security is being challenged in many regions, including territorial and maritime
disputes, competition for natural resources and threats to freedom of navigation and rights of
innocent and transit passage. Such challenges create tensions in sea basins around the EU such
as the Mediterranean, the Black and the Baltic Seas, exacerbated by Russia’s military
aggression against Ukraine. There has also been an increase in challenges to maritime security
beyond Europe, namely in the Gulf of Guinea, the Gulf of Aden, the Strait of Hormuz, the Strait
of Malacca, and in the South China Sea. Some non-EU countries are increasing their capabilities
and assertiveness at sea and are taking unilateral action. This has included the use of force or
breaching other countries’ national sovereignty. These actions challenge the rule of law and the
international order based on the United Nations Convention on the Law of the Sea (UNCLOS).
The Indo-Pacific region, where the EU has Outermost Regions (Indian Ocean) and Overseas
Countries and Territories (Pacific), has become an area of intense geopolitical competition.
The display of force and increased tensions in regions such as the South and East China Sea
and the Taiwan Strait affect global security and have a direct impact on European security and
prosperity. Maintaining stability and security along key shipping routes - such as the Malacca
and Singapore Straits, the Horn of Africa and the Indian Ocean - means that the EU and its
Member States need to expand their presence and action in these regions, in line with the EU
strategy for cooperation in the Indo-Pacific.
Climate change and marine pollution are expected to have substantial, long-lasting adverse
impacts on maritime security. The impacts will include flooding in coastal areas and islands,
the loss of coral reefs, mangroves and other wetlands, and the depletion of fish stocks11. Climate
change and environmental degradation act as risk multipliers by increasing instability and
inequality, exacerbating transnational crime, piracy and tensions over marine resources. This
requires a new prism allowing the EU to make society more climate-resilient, protect nature
and reverse the degradation of ecosystems12. Conversely, gaps in maritime security may result
10
The EU Threat Analysis is a comprehensive and intelligence-based analysis of the range of threats and
challenges the EU is facing or might face in the future. It is regularly updated and serves as background
information to help develop and implement the EU Strategic Compass for Security and Defence.
11
IPCC SROCC (2019) and WGII report, AR6 (2022).
12
COM(2020) 380 final
2
in environmental damage, such as hindered access to contaminated sites, diversion of funds
from environmental protection or acts of sabotage against maritime infrastructure. In addition,
Russia’s military aggression against Ukraine has not only caused devastating human and
economic impacts, but also a significant loss of biodiversity13. It is therefore important to tackle
the interactions between climate change, environmental degradation of coastal and maritime
areas, and maritime security, including through ongoing and new targeted research.
The 2022 attacks on the Nord Stream pipelines in the Baltic Sea, the presence of unauthorised
unmanned vehicles around offshore installations in the North Sea and the recurrent hybrid and
cyber-attacks targeting maritime infrastructure require the EU to bolster its action and
protect its critical infrastructure more effectively, in particular by developing innovative
technologies. As the maritime industry undergoes digital transformation, its complexity and
potential vulnerabilities have increased. Malicious actors are increasingly likely to use hybrid
and cyber means to target maritime infrastructure, including undersea cables and pipelines, as
well as ports and ships. The Council Recommendation on a Union-wide coordinated approach
to strengthen the resilience of critical infrastructure14 acknowledges this need for action.
Additionally, the Commission recommendation on Union disaster resilience goals set out
measures which can contribute to EU’s and Member States’ better preparedness for and ability
to respond to natural and man-made disasters, including at sea15.
Threats and illicit activities – such as piracy and armed robbery at sea, organised crime,
including smuggling of migrants and trafficking of human beings, trafficking of arms and
narcotics, terrorism, illegal, unreported and unregulated (IUU) fishing, other illegal
activities, including unauthorised exploration in the exclusive economic zones of EU
Member States, and unexploded ordnance (UXO)16 at sea – remain equally critical
challenges in multiple regions with some coastal areas and remote territories of the EU being
particularly vulnerable. Some of these illicit activities may be facilitated by poor port security.
Malicious actors may also combine these threats and activities to carry out hybrid attacks
against the EU and its Member States.
III. EU MARITIME SECURITY INTERESTS
In the face of evolving maritime security threats, the EU’s fundamental interests are:
the security of the European Union, its Member States, citizens and partners;
preserving global peace and stability, and keeping maritime shipping routes free and
open;
upholding international law, in particular UNCLOS as the overarching legal framework
governing all activities in the ocean, and promoting sound international ocean
13
Notably, an alarming increase in cetacean mortality in the Black Sea.
14
2023/C 20/01
15
COM(2023)61 final and 2023/C 56/01.
16
Unexploded ordnance (UXO) refers to explosive weapons (bombs, shells, grenades, land mines, naval mines,
cluster munition, and other munitions) that did not explode and still pose a risk of detonation, sometimes many
decades after they were used or discarded.
3
governance, including through regional sea conventions, as well as the implementation
of the WTO agreement on fisheries subsidies17;
protecting natural resources and the marine environment, and managing the impact of
climate change and environmental degradation on maritime security;
ensuring the resilience and protection of critical maritime infrastructure18 (onshore and
offshore), including by addressing the risks and threats related to climate change, and
those that arise from foreign direct investments;
strengthening the resilience and protection of logistical hubs, i.e. ports, including
addressing risks associated with corruption and illicit activities;
protecting economic activities at sea, thereby contributing to a sustainable blue economy
(both onshore and offshore);
protecting the EU’s external borders, and its internal security, to address the smuggling
of migrants, trafficking of human beings, and other illegal activities including
unauthorised exploration and drilling activities for hydrocarbons;
ensuring the capacity to act promptly and effectively in the maritime domain, and in
other operational domains (i.e. land, air, cyber and outer space);
ensuring the safety and security of seafarers in line with the requirements of the
Maritime Labour Convention and other relevant conventions of the International Labour
Organisation..
IV. STRENGTHENING THE EU'S RESPONSE
The updated maritime security strategy will help protect EU's interests listed above, from the
evolving and growing maritime security threats. To do so, the EU will step up action under six
strategic objectives:
1. step up activities at sea;
2. cooperate with partners;
3. lead in maritime domain awareness19;
4. manage risks and threats;
5. enhance capabilities;
6. educate and train.
17
https://www.wto.org/english/tratop_e/rulesneg_e/fish_e/fish_e.htm
18
For example, undersea cables and pipelines, logistical hubs (i.e. ports), offshore renewable energy installations,
offshore oil and gas oil platforms, etc.
19
Maritime domain awareness is the effective understanding of activity associated with the maritime domain that
could impact the security, safety, economy, or environment of the European Union and its Member States. On the
basis of clearly defined user needs and rights, it assists the authorities responsible for monitoring and surveillance
activities in preventing and managing in a comprehensive way all such situations, events and actions related to the
EU maritime domain. The EU maritime domain encompasses the EU Member States' Territorial waters, Exclusive
Economic Zones and Continental Platforms as defined by the 1982 United Nations Convention on Law of the Sea
4
EU action under these strategic objectives will continue to be guided by the principles of the
2014 EUMSS: cross-sectoral approach, functional integrity, respect for international rules –
international law, human rights and democracy and full compliance with UNCLOS - and
maritime multilateralism. The updated EUMSS will be implemented via an Action Plan (in
annex) and in the framework of the Integrated Approach20. To implement the strategy, together
with its Member States, the EU will use all relevant civilian and military policies, tools and
instruments, and coordinate policies and activities of all relevant players at European, regional
and national level, strengthening their synergies and complementarities. The strategy will also
promote a more coherent engagement of the EU in external conflicts and crises, to enhance the
security of the EU and its citizens.
The updated strategy will feature actions specific to each sea basin around the EU. Action
should take account of regional EU strategies21 and capacity building programmes, as well as
cooperation with partner countries.
1. Step up activities at sea
The EU Strategic Compass calls for further strengthening the EU’s engagement on maritime
security. Under the Common Security and Defence Policy (CSDP) framework, Operation
Atalanta has been operating in the Western Indian Ocean since 2008. Given its successful track
record, Operation Atalanta has seen its mandate expanded from the fight against piracy into a
broader maritime security operation and it is further strengthening links and synergies with the
European Maritime Awareness Mission in the Strait of Hormuz (EMASOH)22. In the
Mediterranean Sea, Operation Irini has as its primary task to enforce the UN arms embargo on
Libya. This is a direct EU contribution to peace and stability in the Mediterranean, enhancing
maritime security. In line with the Integrated Approach, the EU also contributes to enhancing
maritime security by providing training and capacity building for partners through civilian
CSDP missions, such as the European Union Capacity Building Mission (EUCAP) Somalia.
In 2021, the EU introduced the new concept of the Coordinated Maritime Presences (CMP).
This flexible new tool aims to boost the EU’s collective engagement on maritime security by
making best use of Member States’ naval assets in areas that are of strategic interest for the EU.
In the context of CMP, the EU should step up the fight against illegal and illicit activities at sea,
including drug trafficking. Based on the experience gained through CMP implementation in the
Gulf of Guinea and in the North-Western Indian Ocean (including in the Red Sea), the EU will
consider new maritime areas of interest where to implement this concept. The establishment of
as well as all maritime-related activities carried out therein, on the seabed, subsurface, surface and above the sea
such as installations, cargo, small boats and vessels flagged, owned, managed by or bound to the EU.
20
The ‘integrated approach to external conflicts and crises’ draws from the 2016 EU Global Strategy (Council
Conclusions: EUCO 26/16 and 13202/16) and was endorsed by the 2018 Council Conclusions (5413/18). It
identifies a framework for a more coherent and holistic engagement by the EU to external conflicts and crises
and promotes human security and thereby also increases the security of the EU and its citizens.
21
Such as the Comprehensive Strategy with Africa (JOIN(2020) 4 final), the EU Strategy on the Gulf of Guinea
(7671/14), the EU Strategy for the Indo-Pacific (JOIN(2021) 24 final), the EU policy on the Arctic (JOIN(2021)
27 final), the Strategy on the Outermost regions COM(2022).
22
https://www.diplomatie.gouv.fr/en/french-foreign-policy/europe/news/article/european-maritime-awareness-
in-the-soh-emasoh-political-statement-by-the
5
new maritime areas of interest would increase the EU’s situational awareness, partnerships, and
strategic culture as a maritime security actor.
The EU Strategic Compass also underlines the importance of ensuring readiness and
interoperability among EU Member States’ naval forces, and calls for the EU to conduct live
exercises in all domains. The EU will therefore launch an annual naval exercise to boost
readiness, foster interoperability and tackle the evolving threats to maritime security.
The Commission, assisted by EMSA, carries out maritime security inspections in ports, port
facilities and ships in the EU, and is exploring ways to enhance maritime security in domains
like passenger ships or cyber-security. In line with the strategic guidelines on the European
Integrated Border Management (EIBM)23, the sea border surveillance system must be able
to detect, identify and, if necessary, trace and intercept all vessels coming into territorial waters
and contribute to ensuring the protection and saving of lives at sea in all weather conditions.
Member States should make best use of surveillance capabilities offered by Frontex to upgrade
national capabilities and overall situational awareness.
Frontex conducts operations such as Indalo, Themis and Poseidon to control the EU borders
and to fight crime in the Mediterranean Sea, in particular the illegal smuggling of migrants.
Frontex, the European Fisheries Control Agency (EFCA) and EMSA conduct multipurpose
maritime operations to fight cross-border crime, including the smuggling of migrants and the
trafficking of human beings, to detect marine pollution and illegal fishing, and carry out other
surveillance tasks in multiple sea basins around the EU, including the Black Sea. The EU should
further develop these important multipurpose operations.
The key EU actions24 to enhance maritime security will be:
organising an annual EU naval exercise;
reinforcing existing EU naval operations (Atalanta and Irini) with naval and air assets;
considering new maritime areas of interest in which to implement the CMP concept,
based on lessons learnt and on proposals from the European External Action Service;
stepping up the fight against illegal and illicit activities at sea, including drug trafficking,
in the context of CMP;
maintaining and reinforcing maritime security inspections in the EU and addressing
cyber-security and passenger ship security;
stepping up EU-level cooperation on coast guard functions by promoting the
development of multipurpose maritime operations in multiple sea basins around the EU.
2. Cooperate with partners
The EU has already forged relations and synergies on maritime security with multilateral and
23
COM(2022) 303
24
The key EU actions listed under each of the six specific objectives summarize prominent elements of actions
presented in detail in the action plan.
6
regional organisations both at global and at regional level (e.g. with the UN, IMO25, NATO,
AU26 and ASEAN27) and with several non-EU countries in particular in the Gulf of Guinea and
the Indo-Pacific.
The EU and its Member States have also developed international cooperation through bilateral
dialogues, port calls and live exercises, notably in the Indo-Pacific region, e.g. with Australia,
Japan, India, Indonesia, Republic of Korea, Oman and Singapore. Operations Atalanta and Irini
participate in mechanisms for sharing awareness and for multilateral engagement, including
Shared Awareness and Deconfliction (SHADE) Conferences. The European Union also
provides significant support for maritime security under its development cooperation,
humanitarian aid, and foreign policy support measures.
In the Western Indian Ocean, the EU supports a regional maritime architecture based on
information fusion and operation centres in Madagascar and Seychelles, as well as on the
Djibouti Code of Conduct concerning the Repression of Piracy and Armed Robbery against
Ships in the Western Indian Ocean and the Gulf of Aden. 28
Similarly, in the Gulf of Guinea, the EU supports regional organisations and coastal states
implementing their own maritime security strategies, strengthening maritime law enforcement
and justice, enhancing port security and safety, increasing maritime domain awareness and
information sharing under the Yaoundé Architecture29. In the broader Atlantic Ocean, the EU
supports the fight against illicit activities in cooperation with partners, in particular the fight
against drug trafficking.
In a challenging geopolitical context, the EU should step up cooperation with partners in its
neighbourhood and in other strategically important maritime areas. This is particularly
important in light of Russia’s military aggression against Ukraine. The EU will intensify its
cooperation with NATO on maritime security, building on the results achieved and in line with
the third Joint Declaration on EU-NATO cooperation of January 2023. In the Indo-Pacific, the
EU should increase the exchange of experience with partners on maritime security through the
project “Enhancing Security Cooperation in and with Asia” (ESIWA) and bilateral dialogues
and by seeking to be granted observer status (‘Dialogue partner’) in the Indian Ocean Rim
Association (IORA). The EU should also deepen its cooperation with like-minded countries
and organisations including international and regional fora on maritime affairs.
The key EU actions on international cooperation will be:
encouraging the signature and ratification of international instruments related to
maritime security, notably UNCLOS, and promoting compliance, and sharing of best
25
International Maritime Organization of the United Nations
26
African Union
27
Maritime security has long been a shared priority for both the EU and ASEAN. Cooperation between the two
regions has focused on responding to transnational maritime threats such as piracy, smuggling, illegal.
immigration, disaster risks and the impacts of pollution and climate change. The European Union supports the
ASEAN-led process towards a Code of Conduct in the South China Sea; https://euinasean.eu/maritime-
cooperation/
28
Maritime Security in Eastern and Southern Africa and Indian Ocean (MASE), Port Security and Safety of
Navigation Programme, Regional Programme for Maritime Security in the Red Sea Area, and CRIMARIO.
29
SWAIMS, PASSMAR and GOGIN actions.
7
practices with partners, in implementing international law relevant for maritime
security, in relevant fora;
intensifying EU-NATO staff-to-staff cooperation on maritime security to cover all
issues of mutual interest in this domain, including unexploded ordnance at sea, building
on the three Joint Declarations of 2016, 2018 and 2023;
conducting joint naval exercises with partners to boost interoperability, in addition to
carrying out more frequent EU port calls and patrols, particularly in the Indo-Pacific, in
line with the Strategic Compass;
deploying EU liaison officers to maritime information fusion centres30 in maritime areas
of interest to promote information exchange and cooperation, including on law
enforcement, justice and home affairs, between the EU and its partners and, where
appropriate, evaluating the feasibility of directly connecting these fusion centres with
relevant EU maritime surveillance systems;
seeking Dialogue Partner status for the EU in the Indian Ocean Rim Association to
enhance the EU’s role as a partner in maritime security in the region;
promoting international cooperation on information exchange and the surveillance of
critical maritime infrastructure, including undersea cables31, as well as on ship and port
security32.
3. Lead in maritime domain awareness
Sound maritime domain awareness is vital to ensuring that competent authorities can swiftly
detect the growing and evolving threats affecting the EU and respond to them effectively. The
EU will lead in maritime domain awareness by enhancing information collection and exchange
among different maritime sectors33, and facilitating information sharing between Member
States. At the international level, the EU will continue its work of enhancing Maritime Domain
Awareness (MDA) capacities of partner countries through information sharing and capacity
building, especially in the Gulf of Guinea and in the Indo-Pacific.
Since 2014, the EU and its Member States have made significant progress in acquiring and
exchanging information in the maritime domain by developing and connecting the sector-
specific systems used by different authorities involved in maritime surveillance34. In particular,
the EU has developed the Common Information Sharing Environment (CISE)35. Based on
voluntary participation, the CISE will facilitate real-time information sharing between different
30
Maritime information fusion centres are national or regional entities that collect information to enhance maritime
situational awareness in a given geographical area. In 2022, the EU deployed its first liaison officer to the
Information Fusion Centre in Singapore, which covers most of the Indo-Pacific region.
31
In accordance with the Council Recommendation 2023/C 20/01 on a Union-wide coordinated approach to
strengthen the resilience of critical infrastructure.
32
in accordance with the International Ship and Port Facility Security Code;
https://www.imo.org/en/OurWork/Security/Pages/SOLAS-XI-2%20ISPS%20Code.aspx
33
Maritime sectors include safety and security of maritime transport, fisheries control, marine pollution
preparedness and response, protection of marine environment, customs, border control, general law enforcement
and defence.
34
E.g. Eurosur and SafeSeaNet (operational systems at EU level).
35
Council Document 9946-2021
8
authorities responsible for coast guard functions, including the military, connecting concerned
authorities within and across Member States. On the basis of the EU CISE2020 research project,
in April 2019 the Commission launched the transitional phase of CISE, entrusting its
coordination to EMSA, in close cooperation with the Member States36. Building on the
transitional phase, the Commission intends to launch the operational phase in 2024 with the
support of EMSA, subject to the agreement of its Administrative Board.
On defence, the maritime surveillance project (MARSUR) supported by the European Defence
Agency (EDA) was designed to enable the naval forces of contributing Member States to
exchange operational maritime information and services. MARSUR provides operational added
value, as attested by the fact that the EU Member States chose to use it to implement the CMP
concept in the Gulf of Guinea and in the North-Western Indian Ocean. EDA and participating
Member States are currently working on the strengthening of MARSUR through a dedicated
programme. In line with the Strategic Compass, which calls on the EU to strengthen its
intelligence-based situational awareness and capabilities, the EU should make full use of all
maritime surveillance capabilities (e.g. drones, patrol aircraft and space-based technology). The
EU Space programme, through its components like Copernicus, Galileo and IRIS² 37, can
contribute directly to increasing MDA. The EU Satellite Centre (EU SatCen) is also involved
in MDA through its work with the EU Single Intelligence Analysis Capacity, and with the
Commission on Galileo/Copernicus. In that regard, the resilience and security of relevant space
assets is key to ensure continuity of services.
The EU has set up inter-agency cooperation between EFCA, EMSA and Frontex to support
national coast guard authorities, including in the field of maritime situational awareness. The
European Coast Guard Functions Forum and the Mediterranean Coast Guard Functions Forum
can contribute to heightening maritime domain awareness and operational cooperation by
exchanging best practices.
In case of disasters or accidents and when national capacities are overwhelmed, EU Member
States and third countries can activate the Union Civil Protection Mechanism38. Through the
Emergency Response Coordination Centre39, they can seek assistance, expertise or analysis of
the situation.
The EU also contributes to enhancing MDA at international level by running dedicated
development cooperation capacity-building initiatives. The project ‘Critical Maritime Routes
in the Indo-Pacific’ (CRIMARIO)40 has developed specific tools41 to enhance MDA and
strengthen cooperation with and among regional partners. This is coherent with the EU’s
broader security and defence engagement in the Indo-Pacific region. In the similar vein, the
project ‘Gulf of Guinea Interregional Network’ (GoGIN)42 developed the YARIS platform, an
information-sharing tool in support of the ‘Yaoundé Architecture’.
36
SWD (2019) 322 final
37
https://defence-industry-space.ec.europa.eu/welcome-iris2-infrastructure-resilience-interconnectivity-and-
security-satellite-2022-11-17_en
38
EU Civil Protection Mechanism (europa.eu)
39
Emergency Response Coordination Centre (ERCC) (europa.eu)
40
The European Commission is funding CRIMARIO with EUR 23 million between 2015 and 2025.
41
The IORIS and the SHARE.IT platforms.
42
The European Commission is funding GOGIN with EUR 11.5 million (2016-2023), and GOGIN II with EUR
5 million (2023-2025).
9
The key EU actions on maritime domain awareness will be:
ensuring that the Common Information Sharing Environment becomes operational by
mid-2024, enabling secure and structured exchange of classified and unclassified
information among authorities from different maritime surveillance sectors (civilian and
military);
strengthening the defence maritime surveillance information exchange network
(MARSUR) by launching a dedicated programme through EDA, and enhancing links
between MARSUR and CISE;
capitalising on the investment made through the EU Space Policy and further exploiting
the capacities available through Copernicus on maritime surveillance, marine
environment monitoring and climate change;
integrating space-based technologies, remotely piloted aircraft systems and radar
stations, maritime patrol aircraft, and manned and unmanned seaborne means through
innovative, cyber-resilient tools to boost maritime situational awareness;
stepping up coastal and offshore patrol vessel surveillance and complementing it with
digitally networked high-end naval platforms, including naval unmanned platforms to
enhance prevention and response capabilities;
strengthening maritime domain awareness capabilities of partner countries through the
GoGIN and CRIMARIO projects, including by further operationalising maritime
situational awareness tools (YARIS, IORIS and SHARE.IT) in coordination with
Copernicus satellite services.
4. Manage risks and threats
In line with the Strategic Compass, the EU and its Member States will improve their collective
ability to defend their security and increase their resilience and preparedness for maritime
security challenges, including hybrid and cyber threats. The EU and its Member States should
be able to react quickly, with coordinated civilian and military capabilities.
Fighting climate change and environmental degradation are among the EU's top political
priorities that are reflected in its external action through many thematic or geographical
strategies such as Global Gateway or the Strategy for Cooperation in the Indo-Pacific, as well
as through EU diplomatic outreach and EU Climate Diplomacy.
The EU has already taken significant steps to achieve climate neutrality by 2050, and will take
further action on problems interlinked with climate change, environmental degradation and
security. The High Representative and the Commission will present a Joint Communication on
the nexus between climate change, environmental degradation and security and defence in mid-
2023. It will include, inter alia, proposals for tools assessing the causes and consequences of
climate change and environmental degradation on the maritime sector, on maritime
infrastructure, as well as on natural and man-made features of coastal areas, including as regards
early warning, evidence-based research and satellite imagery (e.g. through Copernicus
programme).
In the Arctic, the ice caps are melting, sea ice is receding, new shipping routes are gradually
opening up, and the consequent increase in human activities is expected to generate or aggravate
10
threats to the environment and to local communities. In this regard the Joint Communication
on “A stronger EU engagement for a greener, peaceful and prosperous Arctic”43 must be further
operationalised as soon as possible in particular with regard to zero emission shipping in the
Arctic Ocean, sustainable mining of critical raw materials, and sustainable development of the
Arctic regions.
Protecting critical infrastructure in the maritime domain also remains a key priority. The EU
should complement the role of Member States in building up the resilience of critical maritime
infrastructure such as pipelines or undersea cables that run across national maritime borders. It
should improve current risk assessments on undersea cables and complement them with
response options and mitigating measures building on cross-sectoral expertise and capacities.
It is imperative to provide continued support to Member States to develop underwater protective
assets and counter-drone solutions. In addition, the EU should continue to facilitate the
coexistence44 of offshore renewable energy with defence activities45, as advocated in the
offshore renewable strategy46.
With the Directive on the resilience of critical entities47 and the revised Directive on the security
of network and information systems (NIS 2 Directive)48, the EU is at the forefront of relevant
developments, with a comprehensive legal framework allowing it to upgrade both the physical
and the cyber resilience of critical entities and infrastructure. The EU should step up
cooperation with key partners and relevant non-EU countries in this area, in particular through
the EU-NATO structured dialogue on resilience and the task force on resilience of critical
infrastructure.
The EU faces the additional challenge posed by large quantities of unexploded ordnance (UXO)
and chemical weapons originating from the First and Second World Wars lying in sea basins
around the EU. This challenge is further exacerbated by Russia’s military aggression against
Ukraine, resulting in a large number of mines present in the Black Sea. The type, location and
quantity of this ordnance are poorly documented, which poses risks to maritime safety and
security, to the environment (due to possible release of chemicals) and to blue economy
activities (e.g. the construction of offshore renewable energy sites). Building on existing
successful projects49, the EU should address this issue urgently and comprehensively,
mitigating the environmental risks associated with UXO and their disposal. It will also be very
important to dispose safely of UXO and mines left in the Black Sea, as soon as security and
political conditions allow.
Maritime security is also undermined by foreign actors, both due to risks related to foreign
direct investment in critical infrastructure, and to information manipulation and interference by
43
JOIN(2021) 27 final
44
In line with the MSP Directive, 2014/89/EU
45
The ‘Symbiosis’ project ongoing under the co-ordination of the European Defence Agency, with Horizon 2020
funds; https://eda.europa.eu/symbiosis
46
COM(2020) 741 final
47
Directive (EU) 2022/2557
48
Directive (EU) 2022/2555
49
Projects to clean the Baltic Sea from chemical warfare and conventional munitions supported by the Interreg
programme financed by the Euopean Regional Development Fund (ERDF) - 10 years of Interreg cooperation to
free the Baltic Sea from dumped munitions - Interreg Baltic Sea Region (interreg-baltic.eu)
11
such actors. These issues will be addressed through relevant instruments and frameworks; e.g.
foreign direct investment will be screened in line with the relevant Regulation50.
The Commission and Member States are carrying out a risk assessment in view of producing
guidance to enhance passenger ship security in the EU.
The key EU actions on risk and threat management will be:
conducting regular, full-scale, live exercises at EU level, focused on harbour protection
and on countering threats such as cyber and hybrid ones, in addition to the annual naval
exercise mentioned above;
deploying assets and surveillance tools (e.g. RPAS) and ensure the optimal use of
current and future space services (such as earth observation) to patrol and protect critical
maritime infrastructure;
developing EU regional cooperation plans to ensure the surveillance of underwater and
offshore infrastructure;
developing a coherent framework to address the threats posed by UXO, active weapons
and chemical weapons at sea, monitoring and removing them with innovative
technologies and at a minimal environmental impact;
improving early warning and strategic foresight, inter alia through the use of space
services, on the effects of climate change, particularly sea-level rise, storm surges,
and environmental degradation;
drawing up new and reinforcing existing risk assessments, contingency plans and
disaster recovery plans (EU level and national level) for ports, coastal infrastructure,
as well as passenger ship security and transport / supply chains;
encouraging the exchange of best practices between maritime actors on cyber threats,
and further addressing cybersecurity at the level of the International Maritime
Organisation (IMO);
enhancing maritime domain awareness in the Arctic, including space observation;
continued engagement with Arctic coastal States bilaterally and in relevant multilateral
fora, as appropriate, to support the implementation of the Arctic Policy51;
assessing the possibility of deploying offshore renewable projects and other sustainable
uses in maritime areas reserved or used for military activities;
assessing investment into maritime infrastructure by non-EU countries and entities in
the context of the cooperation mechanism set up by the Regulation on the screening of
foreign direct investments.
5. Enhance capabilities
To promote its maritime security interests, the EU should accelerate the development of both
civilian and military capabilities, involving industry as appropriate. Research &Development
(R&D) on civilian aspects of European maritime security is included in the Civil Security for
50
Regulation (EU) 2019/452
51
Join(2021)27 final
12
Society cluster of the EU Horizon Europe programme. Current and upcoming R&D will support
capability development at the EU level, including protection of critical maritime infrastructure,
management of underwater threats, preparedness and response to anthropogenic and natural
disasters, security of maritime passenger transport, and management of UXO, involving
industry where appropriate.
In the area of defence, Member States should develop a full spectrum of maritime capabilities,
making full use of the scope for cooperation under related EU initiatives52. In particular, they
should focus on boosting capabilities to ensure EU surface superiority, to project power at sea,
to enable underwater control and to contribute to air defence.
The upcoming revision of the Capability Development Plan53 will also draw on the lessons
learnt from Russia’s military aggression against Ukraine. For instance, EDA will explore the
key technologies required to manage maritime unmanned drone swarms and to protect critical
seabed infrastructure.
As called for by the Strategic Compass and in line with the Coordinated Annual Review on
Defence (CARD)54, national and multinational projects should aim to both overcome
fragmentation in critical assets such as corvette-size vessels and on-board systems and improve
the operational effectiveness of individual platforms. Several opportunities for cooperation
identified in the 2020 CARD cycle have led to Permanent Structured Cooperation (PESCO)
projects in unmanned maritime systems, e.g. the Medium-Size Semi-Autonomous Surface
Vehicle. The European Defence Fund55 will assess research and development projects, for
example on maritime situational awareness, maritime surveillance capabilities, critical
maritime infrastructure protection and underwater capabilities.
The key EU actions to enhance capabilities will be:
developing common requirements and concepts for technology in defence, including for
maritime domain awareness, both at the surface and underwater;
building interoperable unmanned systems to monitor critical maritime infrastructure, to
counter hostile drone swarms etc.;
increasing modern mine countermeasures capabilities, e.g. by developing an EU
concept of operations;
supporting the development of joint enhanced maritime patrol aircraft capabilities;
building up joint testing and experimentation exercises to develop future, state-of-the-
art maritime capabilities.
6. Educate and train
A high level of specialised education, skills and training is indispensable for the EU to be
equipped to tackle present and future maritime security challenges. Tackling new hybrid and
52
The Capability Development Plan, the collaborative opportunities identified under the Coordinated Annual
Review on Defence, the Permanent Structured Cooperation, the European Defence Fund.
53
EDA’s Steering Board of June 2022 formally launched the revision of the Capability Development Plan.
54
Focus area ‘European Patrol Class Surface Ships’.
55
The aim of the EDF is to strengthen the competitiveness and innovation capacity of the defence industry in the
EU. It therefore contributes to developing the military capabilities of the Member States.
13
cyber threats requires operators with strong digital skillsets and specific re-skilling and up-
skilling programmes. Solutions in the form of exchanges between military training
programmes, joint training programmes between the navies of EU Member States and between
different institutions will boost interoperability and help the EU respond to new threats in a
more effective, coordinated and inclusive way.
As part of the Practical handbook on European cooperation on coast guard functions, a training
catalogue has been created, covering all courses run by EU Agencies across all maritime
domains. The handbook will be updated on a rolling basis in line with needs and developments.
The successful European Coast Guard Functions Training Academy Network project (ECGFA
NET) and the harmonised training course on the coast guard function should continue,
especially the exchange programme, which involves neighbouring countries and regional
cooperation through a dedicated project implemented by EFCA in close cooperation with
EMSA and Frontex. EMSA is also developing a course on maritime cybersecurity. The Hybrid
Centre of Excellence in Helsinki (Hybrid CoE) organises courses and conferences on hybrid
threats affecting the maritime domain. Gender equality and the empowerment of women in the
EU maritime security sector should be supported, promoting access to high level technical
education and training for women.
The European Security and Defence College (ESDC)56 provides EU-level training and
education for both civilian and military personnel to promote a common understanding of
maritime security challenges and raise awareness about the increasing role of EU in this field.
With support from the ESDC, six European naval academies are currently working on the
content of a common, international naval semester.
The key EU actions on education and training57 will be:
boosting cyber-, hybrid- and space-related security skills by supporting new and existing
training courses offered by various academic institutions and competent national or EU
bodies, both in the civilian and military areas;
conducting dedicated training programmes open to non-EU partners to tackle existing
and emerging threats to maritime security;
developing an ‘international naval semester’ under the European Initiative for the
Exchange of Military Young Officers (EMILYO)58;
conducting civil-military exercises based on scenarios involving shared jurisdiction or
shared use of capabilities.
V. TOOLS AND INSTRUMENTS TO SUPPORT EU ACTION ON MARITIME SECURITY
56
The ESDC, in the context of the Common Foreign and Security Policy (CFSP), provides EU–level training
and education, in the field of the Union’s Common Security and Defence Policy (CSDP). It aims to develop and
promote a common understanding of CSDP among civilian and military personnel, and to identify and
disseminate, through its training activities, good practices in relation to various CSDP issues. By doing so, the
ESDC complements the national efforts in the field of training and education.
57
Including as part of the Year of Skills.
58
http://www.emilyo.eu/; EMILYO is not linked to the Erasmus+ Programme.
14
The updated strategy should be implemented in the spirit of the integrated approach to maximise
synergies and bring in complementary EU tools and instruments. This should include:
the European Defence Fund R&D defence projects to boost the capabilities of the armed
forces of EU Member States;
the European Peace Facility as an off-budget funding mechanism for EU action under
the Common Foreign and Security Policy with military and defence implications;
EU research and innovation on civilian maritime security capabilities particularly under
Cluster 3 ‘Civil Security for Society’ of the EU's Horizon Europe programme.
the opportunities offered by the Internal Security Fund and Border Management and
Visa Instrument to boost the capabilities of Member State coast guard authorities
carrying out law enforcement and border control tasks at sea;
the Union Civil Protection Mechanism in particular through benefiting from analytical
and response capacities as well as implementing the Commission recommendation on
disaster resilience goals;
the Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument
programme supporting international partnerships to enhance maritime security, in
particular maritime situational awareness;
the Instrument for Pre-Accession Assistance (2021-2017), IPA III, given its scope and
focus on candidate countries;
the Common Foreign and Security Policy budget to fund civilian CSDP missions;
the European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund (EMFAF) to fund maritime
surveillance and cooperation on coast guard function;
the European Regional Development and Fund (ERDF) and Interreg programmes
supporting investments in coastal and outermost regions and territoritories and in
countries sharing maritime borders with the EU;
the Internal Security Funds that fund the Maritime Analysis and Operations Centre –
Narcotics (MAOC-N) and its specific capabilities to exchange information to tackle
drug trafficking at sea.
VI. WAY FORWARD
The Commission and the High Representative will work together with the Council to implement
this updated strategy in the areas of action identified above and detailed in the action plan,
building on achievements of the EUMSS since 2014, using existing instruments and policies,
and following the overall guidance of the Strategic Compass.
The Commission and the High Representative invite the Member States to endorse the strategy
and action plan. Three years after the strategy is endorsed by the Council, the Commission and
the High Representative will submit to the Council a joint progress report with contributions
from the Member States.
15
HIGH REPRESENTATIVE
OF THE UNION FOR
EUROPEAN FOREIGN AFFAIRS AND
COMMISSION SECURITY POLICY
Brussels, 10.3.2023
JOIN(2023) 8 final
ANNEX
ANNEX
to the
Joint Communication to the European Parliament and the Council
on the update of the EU Maritime Security Strategy and its Action Plan
"An enhanced EU Maritime Security Strategy for evolving maritime threats"
EN EN
Action Plan1
Strategic Objective 1. Step up activities at sea
Objectives Actions Timeline Concerned
Where Actors2
applicable
1.1. Expand the role and Strengthen EU CSDP naval operations and expand the Coordinated Maritime Presences (CMP) concept
actions of the EU in the 1.1.1 Provide EU CSDP naval operations (including Atalanta an Irini) with the 2025 MS, EEAS
sea basins around the naval and air assets listed in their respective combined joint statements of
EU and overseas. requirements.
1.1.2 Consider new maritime areas of interest in which to implement the CMP, As of 2023 MS, EEAS
based on proposals from the EEAS.
Develop cooperation and synergies between MS-led and EU initiatives on maritime security
1.1.3 Step up cooperation between EUNAVFOR Operation Atalanta and the As of 2023 MS, EEAS
European Maritime Awareness Mission in the Strait of Hormuz (EMASOH).
1.1.4 Ensure overall coherence and coordination of EU MS actions with those of On a rolling MS, COM,
relevant Commission and HR services and agencies, including through the basis EEAS
CMP.
1.1.5 Support action with EUROSUR Fusion services and information exchange On a rolling Frontex, EMSA
capabilities, such as those available through CISE and IMS, and coordinate basis
monitoring activities in pre-frontier areas.
1.1.6 Support the creation of maritime staff operators courses (MSCO) in MS by
providing training and access to EUROSUR capabilities and services.
1
The EUMSS will be implemented via this Action Plan and in the framework of the Integrated Approach. It will use all available EU civilian and military policies, tools and
instruments, and coordinate policies and activities of all relevant players at European, regional and national level, strengthening their synergies and complementarities. It will also
promote a more coherent engagement of the EU in external conflicts and crises, to enhance the security of the EU and its citizens.
2
Concerned Actors listed in the action plan will contribute in line with their respective competences, responsibilities and mandates. The EU agencies in this action plan are those
identified as actors under the various actions of the action plan, and any role assigned to them is without prejudice to the procedures and decisions of their respective administrative
boards as regards agencies’ contributions to these actions. Other relevant EU agencies may also be invited by the Commission or Member States to collaborate in the implementation
of the action plan. Agencies will participate in international work through the respective EU services (‘parent DGs’).
1
1.1.7 Ensure that EU action at sea and on land is complementary with the EU As of 2023, MS, COM,
Integrated Approach by promoting links with inter-agency cooperation on on a rolling EEAS, EFCA,
coast guard functions (Tripartite Working Arrangement) and a Multipurpose basis. EMSA, Frontex
Maritime Operation concept developed under the EU cooperation on coast
guard functions and implemented by coast guard authorities in the sea basins
concerned.
1.1.8 Promote synergies, where appropriate and legally feasible, between CSDP As of 2023, MS, COM,
activities and Multipurpose Maritime Operation concepts developed in the on a rolling EEAS, EFCA,
framework of inter-agency cooperation on coast guard functions. basis. EMSA, Frontex
In relevant sea basins around the EU
1.1.9 Organise an annual EU naval exercise, involving navies and related Annually, as MS, EEAS
authorities from as many MS as possible to boost preparedness and response of 2024
capabilities to traditional threats as well as to the risks and threats listed in
Strategic Objective 4.
1.1.10 Streamline maritime security in the work on sea basin strategies and on As of 2023, COM
macro-regional strategies, where relevant. on a rolling
basis.
Arctic
1.1.11 Ensure sufficient satellite observation of the new Arctic Sea routes, including By 2025 COM, EMSA
through Copernicus capabilities (including its marine service – CMEMS3), to
enhance situational awareness.
1.1.12 Participate in the work of the Arctic Council and related fora, as appropriate. On a rolling MS, EEAS,
basis. COM
Atlantic
1.1.13 Support anti-drug-trafficking operations by exchanging information and As of 2023, MS, COM,
running joint operations, including at departing countries/ ports and on a rolling MAOC-N,
destination EU ports and port facilities basis. EMSA,
EUROPOL
Baltic Sea
1.1.14 Set up a mechanism involving the COM, the Council of Baltic Sea States By the end of MS, COM,
(CBSS) and HELCOM to coordinate scientific actions, operations, and data 2023 EEAS
sharing to implement a plan of action for tackling UXO in the Baltic Sea.
3
https://marine.copernicus.eu/
2
1.1.15 Develop a tool at regional level to allow the sharing of data on munitions, By the end of MS, COM,
conduct a risk assessment and identify the best ways to remove conventional 2023 EEAS
and chemical munitions from the Baltic Sea.
1.1.16 Develop and scale up technologies to tackle UXO, also involving civilian As of 2024, MS, COM,
entities, and promoting links with industry. on a rolling EEAS
basis.
1.1.17 Set up a regular campaign aiming at cleaning the Baltic Sea Region of As of 2024, MS, COM,
dumped munitions, to protect the marine environment, ensure security of sea on a rolling EEAS
lanes and facilitate the development of maritime economic activities. basis.
Black Sea
1.1.18 Enhance the capacities for coordinated response to marine pollution related 2023 MS, COM,
to armed conflicts, including by developing new training curricula to tackle EMSA
pollution from various sources, including e.g. UXO, mines, oil leaks, sunken
vessels, noise pollution etc., which might also affect biodiversity and
ecosystems, also utilising Common Maritime Agenda (CMA) for the Black
Sea and the Black Sea Strategic Research and Innovation Agenda (SRIA).
1.1.19 Analyse the impact of military activities in the context of the war in Ukraine, As of 2023 MS, COM,
on cetaceans, through the work of ASCOBANS (Agreement on the EEAS
Conservation of Small Cetaceans).
1.1.20 Build on the existing capacities of SatCen and other EU services and to boost As of 2023 MS, COM,
current capabilities to detect sea mines, including those deployed in the SatCen
context of the Russian war of aggression against Ukraine, posing a risk to
shipping and navigation.
Mediterranean
1.1.21 Enhance capabilities of like-minded Mediterranean partner countries and On a rolling MS, COM,
share information, where appropriate, to enhance their ability to carry out basis EEAS, Frontex
border controls with the aim of detecting and preventing unauthorised
border-crossings and cross-border criminal activities.
1.1.22 Enhance the coordination and synergies between Operation IRINI, EUBAM As of 2023 MS, COM,
LIBYA and relevant European Agencies. EEAS, Frontex,
EMSA
3
1.1.23 In line with the UfM SBE Declaration4, the MedCGFF will develop training On a rolling MS, COM,
courses and facilitate the exchange of information, expertise, technical basis, as of Frontex, EMSA,
assistance, training and best practices among UfM countries to tackle illicit 2024 EFCA
activities at sea.
1.1.24 Identify and promote regional maritime capacity-building activities to On a rolling MS, EEAS
expand existing maritime security capacity-building programmes (e.g. the basis, as of
Rabat Process) and develop similar initiatives with partner countries and 2024
regional organisations.
1.1.25 Implement GFCM Recommendations/International Inspection Scheme/Pilot On a rolling MS, COM,
Projects to improve the sustainability of fisheries resources, to support the basis EFCA
fight against IUU
North Sea
1.1.26 Carry out a comprehensive mapping exercise of the North Sea basin in order By the end of COM, MS
to conduct a risk assessment and identify the best ways to remove 2025
conventional and chemical munitions.
In areas where CMP is implemented
1.1.27 Step up the fight against illegal and illicit activities at sea, including drug On a rolling MS, EEAS
trafficking, in the context of CMP basis
Gulf of Guinea
1.1.28 Maintain support for the Yaoundé Architecture for maritime security, Rolling basis MS, COM,
including through the Gulf of Guinea Regional Information Network EEAS, EMSA
(GoGIN) programme and improve the rule of law and national legal
frameworks in the region, including through the ongoing SWAIMS and
PASSMAR programmes, until their completion in 2024, and subsequently
through the successor regional programme on maritime security, as well as
WeCAPS and GoGIN.
1.1.29 Reinforce coherence between EU institutions and EU MS actions, in Ongoing MS, EEAS
particular through the implementation the CMP in the Gulf of Guinea.
Indo-Pacific
4
Article 71 of UfM SBE Declaration: Ministers welcome the active role taken by the MedCGFF in enhancing regional cooperation and promoting understanding of maritime
issues of mutual importance and of common interest related to coast guard functions across borders and sectors, both civil and military, and invite the forum to develop training
activities and further facilitate exchange of information, expertise, technical assistance, training and best practices to address illicit activities at sea.
4
1.1.30 Improve information sharing mechanisms and enable connections between MS, COM,
maritime information fusion centres by developing and expanding the use of EEAS
CRIMARIO’s IORIS platform and the SHARE.IT initiative.
1.1.31 Conduct joint exercises and port calls with Indo-Pacific partners, preferably As of 2024 MS, COM,
using IORIS as a collaborative tool. EEAS
1.1.32 Ensure coherence of EU MS actions with those of relevant Commission and As of 2023
HR services and agencies, including through the CMP in the North-western
Indian Ocean.
1.1.33 Step up cooperation on maritime security with international and regional As of 2023
organisations, in particular the Association of Southeast Asian Nations
(ASEAN), including seeking to obtain the status of Dialogue Partner in the
Indian Ocean Rim Association (IORA).
1.1.34 Continue supporting the maritime security architecture in the Western Indian As of 2024
Ocean based on the MASE programme and on the Djibouti Code of Conduct
through the upcoming regional programme on maritime security in sub-
Saharan Africa.
1.2 Promote respect of Promote compliance with the UNCLOS and other international instruments related to maritime security
International Law and 1.2.1 Encourage the signature and ratification of international instruments related Rolling basis MS, COM,
fight against illicit to maritime security, notably UNCLOS, and promote compliance, and as of 2023 EEAS,
activities at sea sharing of best practices with coastal states and partners in implementing
international law relevant for maritime security in relevant fora.
1.2.2 Cooperate with partners countries to share best practices and confidence- Rolling basis MS, COM,
building measures to help implement international law in relations with such as of 2023 EEAS
partner countries.
Promote and develop aspects of maritime security under the IMO and EU legal frameworks
1.2.3 Cooperate with partner countries to tackle maritime security issues by Rolling basis MS, COM,
ensuring, for instance, compliance with IMO legal instruments, in particular EMSA
to implement the International Ship and Port Facility Security (ISPS) Code.
1.2.4 Promote and develop COM MARSEC guidelines, including guidelines on Rolling basis MS, COM,
cybersecurity, in line with IMO regulations, to promote port and ship EMSA
security control functions.
1.2.5 Implement, maintain a sufficient number of Commission maritime security Rolling basis MS, COM,
inspections as a regular annual activity (to monitor the application of EU EMSA
5
Maritime Security legislation in MS); continue to explore ways to enhance
maritime security in domains like passenger ships or cyber-security.
Support the fight against illegal, unreported and unregulated fishing (IUU) in line with the EU consolidated approach
and best practices.
1.2.6 Continue to support MS in joint and fisheries control operations while Rolling MS, COM,
implementing EFCA joint deployment plans to enable the permanent basis, EFCA, EMSA
exchange of information and intelligence and control activities, planned on ongoing
the basis of risk assessment results.
1.2.7 Promote inter-agency cooperation, including exchange of data, to improve Ongoing MS, COM,
monitoring, control and surveillance and to support fisheries authorities EFCA, EMSA,
(including national and regional fisheries monitoring centres), in enforcing FRONTEX
applicable regional and national legislation.
1.2.8 Support MS coast guard and naval forces in providing services in relevant Rolling MS, COM
RFMOs convention areas, to ensure the safety and security of seafarers, basis, as of
fishing vessels and fleets (e.g., from piracy), and to better control and 2023
eliminate forced and severe labour abuses at sea.
1.2.9 Take action to control and eliminate forced and severe labour abuses at sea. Rolling MS, COM
basis, as of
2023
Strengthening border controls and combating cross-border criminal activities such as smuggling migrants or goods, and
trafficking of human beings, with emphasis on remote parts of the EU which are particularly affected by migration
pressure
1.2.10 Develop a coherent and robust response to counter the instrumentalisation of As of 2023 MS, COM,
migration by sea and to deter, dismantle and prosecute criminal networks EEAS, Frontex,
smuggling migrants and trafficking human beings. Europol,
Eurojust
1.2.11 Taking advantage of the full implementation of EBCG Regulation5 and the As of 2024 MS, COM,
structured cooperation between relevant actors (e.g. EUROPOL, EMSA, Frontex
INTERPOL, UNODC and MAOC-N), and in view of supporting the
activities of the Union Civil Protection Mechanism (UCPM), enhance risk
analysis to identify maritime areas and ports to be monitored, as well as
5
Regulation (EU) 2019/1896
6
vessels and aircraft to be tracked, for the purposes of combatting irregular
immigration or cross-border criminal activities and networks.
1.2.12 Create and maintain an EU situational picture including the pre-frontier area, As of 2024 MS, Frontex
based on information exchange, risk analysis and pro-active aerial
surveillance and patrolling.
Strategic Objective 2. Cooperate with partners
Objectives Actions Timeline Concerned Actors
Where applicable
2.1 Boost Boost cooperation with like-minded and strategic partners
cooperation with 2.1.1 Increase EU participation in SHADE mechanisms in the maritime On a rolling basis, MS, EEAS, COM
like-minded and domain. Participate in the work of G7++FOGG (Friends of the Gulf of as of 2023
strategic partners Guinea) and its sub working groups. Participate in the work of in the
work of GoG SHADE and its sub working groups.
2.1.2 Enhance dialogue and cooperation with third countries and As of 2023 MS, EEAS, COM
international partners on maritime security issues of common interest
such as surveillance and protection of critical maritime infrastructure
2.1.3 Support partner countries in building their capabilities for maritime As of 2023 MS, COM, EEAS
governance, rule of law and their military and naval capabilities,
including through the use of the European Peace Facility.
Enhance cooperation and increase operational interactions with all partners at sea
2.1.4 Deploy EU liaison officers in regional maritime information fusion As of 2023 MS, EEAS
centres in maritime areas of interest, to facilitate the exchange of
information and cooperation between the EU and its partners and,
where appropriate, to evaluate the feasibility of a direct connection of
these fusion centres with relevant EU maritime surveillance systems
2.1.5 Promote the use of IORIS/YARIS platforms by MS naval assets On a rolling basis, MS, EEAS, EDA
deployed in CMP for external communication and in exercises with as of 2023
coastal states and partners.
7
2.1.6 Set up civilian collaborative tools between maritime operations carried As of 2024 MS, COM, EEAS,
out by EU MS and EU Agencies. EDA, EMSA,
EUROPOL
Mainstream maritime security into relations with partner countries and regional organisations
2.1.7 Develop links with partner countries and regional organisations by As of 2023 MS, COM, EEAS
engaging in joint projects related to maritime security and safety, as
appropriate.
2.1.8 Develop coast guard cooperation in the framework of existing or As of 2023 MS, EEAS, Frontex
upcoming working arrangements and status agreements with partner
countries, including for strengthening patrolling of maritime borders
and pre-frontier areas.
2.2 Work with non- Work with non-EU partners on interoperability solutions for sharing maritime surveillance information
EU partners to step 2.2.1 Support the Djibouti Code of Conduct countries by creating National Cover 50% of the COM, EEAS
up maritime Maritime Information Sharing Centres and improving their maritime countries by end
surveillance surveillance capabilities. 2024 and 100% by
end of 2026
2.2.2 Improve information exchange with partner countries in the By the end of 2024 MS, COM, EEAS,
framework of EUROSUR, and via the activation of specific situational EDA, Frontex
pictures (Article 27 of the EBCG 2.0 Regulation).
Strengthen maritime security architectures and inter-agency cooperation in sea basins and maritime areas of strategic
interest
2.2.3 Support maritime capacity building and enhance maritime domain On a rolling basis COM, EEAS
awareness in the Indo-Pacific region through MASE, until its
completion in December 2023, and subsequently through the
successor regional programme on maritime security, starting in 2024,
as well as the CRIMARIO programmes, including the IORIS
platform.
2.2.4 Support implementation of the Yaoundé maritime security architecture COM, EEAS
in the Gulf of Guinea region through the Gulf of Guinea Interregional
Network, especially the YARIS platform.
2.3 Enhance Enhance cooperation at bilateral and multilateral levels
cooperation at 2.3.1 Build upon the Joint Declarations to deepen dialogue with NATO on As of 2023 MS, EEAS, EDA
bilateral and strands of maritime cooperation (under the framework of the common
multilateral level set of proposals endorsed by the EU and NATO).
8
2.3.2 Strengthen cooperation with the IMO and Regional Sea Conventions As of 2024 MS, COM, EMSA,
to counter threats of intentional, unlawful acts that could affect ships HELCOM, OSPAR,
and port facilities globally. Barcelona
Convention
Strategic Objective 3. Lead in maritime domain awareness
Objectives Actions Timeline Concerned
Where applicable Actors
3.1. Enhance the EU’s Ensure secure and rapid information exchange between all related sectors and systems across the EU and EFTA
maritime domain awareness 3.1.1 Launch the CISE operational phase, including implementation of As of 2024 MS, COM,
the CISE classified network. EMSA6
3.1.2 Encourage/incentivise Member States in specific coast guard and On a rolling COM, EMSA
military authorities to join the CISE community. basis, as of 2023
3.1.3 Use CISE to exchange maritime surveillance information, to boost As of 2024 MS, COM,
resilience and protect critical maritime infrastructure (e.g. subsea EDA, SatCen,
cables, pipelines, and offshore renewable sites). EMSA
3.1.4 Consider the use of CISE to exchange information in the context of On a rolling MS, EFCA,
the inter-agency cooperation, in complement to the networks basis, once CISE EMSA and
already in place. is operational. FRONTEX
ECGFF
3.1.5 Explore the possibility of setting up a programme on MSA for By 2024 MS, EDA
defence, whilst ensuring synchronisation with relevant civil
stakeholders.
Strengthening information sharing between civil and military maritime authorities
6
The operational phase and the timing of each action listed in this action plan are subject to activation of the task, following EMSA Board approval.
9
3.1.6 Strengthen MARSUR and ensure operational information End of 2024 COM, EMSA,
exchange between the MARSUR Network and CISE (including EDA, SatCen,
classified and unclassified information). MS
Enhance maritime surveillance and information exchange, using space-based capabilities, RPAS and other
emerging technologies, including for the protection of external EU borders
3.1.7 Enable the exchange of relevant information between space-based End of 2024 MS, COM,
capabilities and maritime surveillance instruments, including CISE EMSA, EDA,
and MARSUR. ESA, SatCen
3.1.8 Make full use of the existing and future capabilities and services of As of 2023 MS, COM,
the EU space programmes, including the Earth Observation EEAS, EMSA,
component (Copernicus, including its marine service - CMEMS), EFCA, SatCen
Galileo (and its threat response system) and EGNOS, as well as
IRIS7, including for the purposes of maritime surveillance,
monitoring of the marine environment and climate change.
3.1.9 Promote space R&I for maritime surveillance applications, As of 2023 MS, COM,
including through the participation of key players and industry, EMSA, Frontex,
along with the EU Satellite Centre and the Copernicus Security SatCen
Strategic Research Agenda.
3.1.10 Improve the integration of space-based technology with remotely On a rolling basis MS, EMSA,
piloted aircraft systems as well as radar stations, maritime patrol as of 2023 Frontex, SatCen
aircraft, and seaborne (manned and unmanned) means by using
innovative, cyber-resilient tools.
3.1.11 Step up surveillance by coastal and offshore patrol vessels and Pilot to be MS, COM,
complement this with digitally networked high-end naval implemented by EEAS, EDA,
platforms, including unmanned platforms. 2025 Frontex
3.1.12 Member States to systematically make use of innovative solutions As of 2023 MS
(technology and knowledge) resulting from EU civil security R&I
on maritime security funded under the Border and External
Security calls of Horizon 2020, as well as relevant calls under
Horizon Europe.
7
https://defence-industry-space.ec.europa.eu/welcome-iris2-infrastructure-resilience-interconnectivity-and-security-satellite-2022-11-17_en
10
3.1.13 Consider deploying stationary radar, optical satellite and As of 2023 MS
hyperspectral devices in strategic locations, to help MS better
detect and identify maritime security threats.
3.1.14 In the framework of the European Coast Guard Functions Forum As of 2023 MS, EEAS,
and the Mediterranean Coast Guard Functions Forum, contribute to COM, EFCA,
bolstering maritime domain awareness and EU and international EMSA,
cooperation through the exchange of best practices. FRONTEX
Development of Maritime Surveillance Capabilities
3.1.15 Development of the design of equipment and systems such as a As of 2023 COM, MS
small satellite mission to be implemented in the frame of a
constellation, coastal radar networks, unmanned semi-fixed
platforms at sea.
3.1.16 Promote Maritime Surveillance Capabilities development of a As of 2024 COM, MS
Naval Collaborative Surveillance capability.
3.2 Work with relevant non- Work with relevant non-EU partners on interoperability solutions for sharing maritime surveillance information
EU partners on 3.2.1 Support maritime capacity building and heighten maritime domain On a rolling basis COM, EEAS
interoperability solutions for awareness in the Indo-Pacifc region through MASE, until its
sharing maritime surveillance completion in December 2023, and subsequently through the
information successor regional programme on maritime security, starting in
2024, as well as the CRIMARIO programmes, including the IORIS
platform.
3.2.2 Support implementation of the Yaoundé maritime security COM, EEAS
architecture in the Gulf of Guinea region through the Gulf of
Guinea Interregional Network, especially the YARIS platform.
Strategic objective 4. Manage risks and threats
Objectives Actions Timeline Concerned
Where Actors
applicable
11
4.1 4.1.1 Strengthen coordination and intervention capabilities in By the end of MS, COM,
Further develop awareness and the event of incidents and disasters at sea, with due 2023 EEAS, EDA,
preparedness to tackle threats linked to consideration for EMSA-hosted systems and for the EMSA
climate change and environmental Union Civil Protection Mechanism, and by strengthening
degradation and/or developing an integrated approach and rapid
reaction to manage maritime incidents.
4.1.2 Increase knowledge on the effects of climate change, sea On a rolling COM, EEAS,
level rise, storm surges, and environmental degradation on basis, as of MS, EDA,
maritime security and address related risks and threats. 2023. SatCen
4.1.3 Strengthen maritime domain awareness, early warning On a rolling COM, EEAS,
and strategic foresight on the effects of climate change basis, as of MS, EDA,
and environmental degradation on maritime security, 2023. Frontex, SatCen
including by facilitating the collection and exchange of
ocean observation data.
4.1.4 Expand training and exercises run by competent On a rolling MS, COM,
authorities to train in preparing for and responding to the basis, as of EEAS
effects of climate change and environmental degradation 2024
on maritime security.
4.1.5 Contribute to the development of the Digital Twin of the On a rolling MS, COM
Ocean (DTO), with the maritime security perspective, to basis, as of
address the mutual impacts of maritime security and of a 2024
changing environment and climate.
4.2 Increase the resilience and protection Strengthen the resilience and protection of critical maritime infrastructure and maritime assets,
of critical maritime infrastructure (e.g. mindful of regional specificities and threat levels, and encourage MS to carry out joint stress tests of
gas pipelines, power / communication critical infrastructure based on the common stress test principles developed at Union level
cables, ports, offshore energy facilities, 4.2.1 Draw up a risk assessment and contingency plans/disaster As of 2023 MS, COM,
LNG terminals, and floating storage and recovery plans (EU level/national level) for critical EEAS, EUMS;
regasification units), and maritime assets maritime infrastructure, without prejudice to the Directive EDA, EMSA
on the Resilience of Critical Entities (e.g. on the risk
assessment of critical entities in the transport sector and
water transport subsector).
4.2.2 Conduct stress tests for maritime infrastructure, based on As of 2023 MS, COM,
Council recommendation 15623/22, using where Frontex
applicable, the standards on stress test methodology for
12
critical infrastructure (CI) developed under the
INFRASTRESS project.
4.2.3 Conduct regular, full-scale, live maritime exercises at EU Annual basis MS, COM,
level, focused inter alia on harbour protection, addressing EEAS, ECGFF,
cyber and hybrid threats, also involving the Union Civil EDA, Frontex,
Protection Mechanism, where appropriate. ENISA
4.2.4 Step up cooperation between MS, with the support of As of 2024 MS, EDA,
relevant EU Agencies, to develop a regional permanent Frontex, EMSA
surveillance plan for underwater and offshore
infrastructure, aiming at deterring terrorist action against
such infrastructure. Step up cooperation on assessing
incidents; cooperation between civil and military
authorities, and on sharing assets and exchanging
information for the protection of underwater and offshore
infrastructure.
4.2.5 Develop/deploy specialised vessels and other means Deploy existing MS, EDA,
(RPAS, satellite imagery) to patrol and protect critical means by the Frontex, SatCen
maritime infrastructure, including multi-role survey end of 2023.
vessels. Develop further
means/assets by
2025.
4.2.6 Conduct studies on the protection of critical maritime By 2025 MS, EDA
infrastructure, also to support the relevant CARD
recommendations.
4.2.7 Strengthen the competences of national authorities on On a rolling MS, EMSA
ship and port security, in accordance with SOLAS, the basis, as of
ISPS Code, Regulation 725/20048 and 2005/65/EC9. 2023.
4.3 Enhance cyber security Assess cyber risks and identify suitable security measures
4.3.1 Consider developing further guidance to the maritime As of 2024 MS, COM
sector, particularly on ports in the context of the NIS2
Directive.
8
Regulation (EC) No 725/2004
9
Directive 2005/65/EC
13
4.3.2 Further develop common cyber-surveillance capabilities As of 2024 MS, COM
for maritime administrations / coast guard authorities.
Develop the maritime sector’s ability to face cyber threats
by encouraging the exchange of best practices and the
development of guidance between maritime actors, as
well as further addressing cyber issues in the security and
safety domains at the level of the International Maritime
Organisation (IMO).
4.3.3 Develop cooperation on cybersecurity in the maritime As of 2023 MS, COM,
domain with like-minded non-EU countries, at bilateral or ENISA
multilateral level.
4.3.4 Improve the resilience of maritime administrations by On a rolling MS, COM,
running regular training sessions on cybersecurity crisis basis, as of ENISA, EMSA,
management, and develop a culture of joint incident 2024. Frontex
reaction, including radio frequency interference.
4.3.5 Improve knowledge on cybersecurity and further develop As of 2024 MS, COM,
a complete mapping exercise for cybersecurity in shipping EMSA, ENISA
to identify responsibilities.
4.4 Strengthen the EU’s resilience and Tackle foreign and domestic interference and manipulation of information, and other hybrid threats
improve response to interference and related to the maritime domain
manipulation of information, and other 4.4.1 Implement maritime-related counter narratives, including As of 2023 MS, EEAS and
hybrid threats concerning maritime by providing operational authorities (Ops Commanders) EU naval
security with the delegation of powers needed to tackle operations
disinformation and implement counteractions.
4.4.2 Promote EU coast guard cooperation on tackling hybrid On a rolling MS, EMSA,
threats in the maritime domain. basis, as of Frontex, Coast
2023. guard fora
4.5 Assess the potential security impacts 4.5.1 Assess investment in maritime infrastructure by non-EU Ongoing MS, COM
of foreign direct investment in maritime entities in the context of the EU cooperation mechanism
infrastructure on the basis of Regulation (EU) 2019/45210.
4.6 Develop a comprehensive response to 4.6.1 Building on UXO-related pilot activities carried out in the As of 2023 MS, COM
UXO in the sea basins around the EU Baltic Sea, draw up a comprehensive plan for sea basins
around the EU to map the type, location and quantity of
UXO and chemicals from military activities, as part of the
10
Regulation (EU) 2019/452
14
effort to minimise their environmental impact, ensure
security of sea lanes and facilitate the development of
maritime economic activities.
4.7 Step up action to prepare for acts of 4.7.1 Implement sufficient maritime security inspections and Ongoing on an MS, COM
terrorism, unlawful acts, threats to ensure that ships, ports and port facilities in the EU are annual basis
freedom of navigation and hybrid threats properly secured and protected, in accordance with
applicable international and EU legislation.
4.7.2 Conclude the COM risk assessment on improving Ongoing COM
passenger ship security, to identify solutions to counter
shared risks and threats to passenger ship security in the
EU.
4.7.3 Conduct a study to map undersea communication cable As of 2023 MS, COM
infrastructures, related capacities and redundancies,
vulnerabilities, threats and risks to service availability, the
impact of downtime of undersea cables for Member States
and the Union as a whole, as well as risk mitigation, and
propose recommendations to ensure a higher
resilience/redundancy, if needed.
4.8 Strengthen the capacity to contribute 4.8.1 Improve and increase the capacity of MS, with the support As of 2023 MS, EFCA,
to the fight against organised and serious of concerned agencies, to prevent, detect and combat EMSA,
international threats and illicit activities illegal trafficking performed through sea transport, or at Frontex, COM,
to increase the EU’s internal security sea (such as environmental crimes, trafficking of arms and EUROPOL
narcotics, smuggling of migrants and trafficking of human
beings, IUU, etc.), notably by developing actions in the
framework of EMPACT.
4.8.2 Explore the possibility to further use passenger As of 2023 MS, COM,
information provided by maritime transport operators, Frontex,
considering existing international, EU and national rules, Europol
to enhance security at the external borders and within the
EU.
Strategic Objective 5. Enhance capabilities
15
Objectives Actions Timeline Concerned
Where Actors
applicable
5.1 Develop the Strengthen future surface capabilities and tackle the shortfalls in strategic enablers
capabilities 5.1.1 Implement the CARD Focus Area European Patrol Class Surface Ships. By 2025 MS, EDA
necessary to Develop operational scenarios for force protection and common force protection By 2025 MS, EDA
ensure EU surface 5.1.2
requirements for European naval forces.
superiority Initiate activities to increase the efficiency of propulsion, energy production, storage
5.1.3
and management systems and logistics by implementing new technologies.
Support maritime military mobility by approving a technical arrangement for cross-
5.1.4
border movement permission arrangements in the maritime domain.
5.1.5 Develop common requirements and specifications for future unmanned systems,
ensuring that the systems are interoperable.
5.1.6 Provide support as requested by MS on PESCO projects, including the European
Patrol Corvette.
5.1.7 Promote actual capability development and obtainment of the First of Class ship of a As of MS, COM
European Patrol Corvette 2023
5.1.8 Promote actual capability development of a medium-size semi-autonomus surface By 2024 MS, COM
vessel with modular mission payloads
5.1.9 Promote the development of future naval capabilities, i.e. a functional smart system of By 2025 MS, COM
systems for naval future platforms
5.1.10 Promote actual capability development of a Naval Collaborative Engagement based By 2026 MS, COM
on the Naval Collaborative Surveillance
5.2 Strengthen Enhance EU underwater capabilities including mine countermeasures
underwater 5.2.1 Develop an EU concept of operations for mine countermeasures to support the By 2025 MS, COM,
capabilities decision-making process for the safe navigation and operation of marine vessels and EDA
unmanned systems, including utilisation of opportunities from the development and
research actions of the European Defence Fund.
5.2.2 Continue developing targeted PESCO projects (DIVEPACK, EUNDDC and MAS
MCM), and utilise the support of collaborative and joint research and development
from the European Defence Fund and projects in its precursor programme, the
European Defence Industrial Development Programme (EDIDP)
5.2.3 Improve anti-submarine warfare by boosting capabilities for submarine detection in By 2025 MS, EDA
terms of both technology and procedures.
16
5.2.4 Promote the development of technologies related to underwater manned-unmanned As of COM, MS
teaming swarming and underwater observation, detection, adquisition and 2023
communications.
5.2.5 Promote the technological developments and solutions for a first phase of the mine By 2024 COM, MS
countermeasures stand-off concept.
5.2.6 Promote the development of capabilities for securing critical seabed infrastructure as By 2024 COM, MS
well as capabilities for combating underwater swarms consisting of heterogeneous
unmanned underwater vehicles.
5.2.7 Promote actual capability development of a heavy multi-purpose mine sweeping By 2025 COM, MS
drone.
5.3 Support Identify technologies and research activities in response to capability needs, in line with the EDA’s Overarching Strategic
European navies Research Agenda
and coast guards 5.3.1 Promote research into innovative solutions on power generation, storage, By 2025 MS, COM,
in developing management and distribution needed to meet high energy demands required by new EDA
critical systems.
technologies and 5.3.2 Increase autonomous coordination of manned-unmanned teaming, including swarm
industrial technologies.
capabilities
5.3.3 Ensure the surveillance and protection of high-speed, resilient and robust underwater
communication networks, with the involvement of industry and third countries where
appropriate.
5.3.4 Research and integrate disruptive technologies including artificial intelligence, big
data technologies and quantum technologies.
5.3.5 Research and develop common ship digital architecture and infrastructure.
5.3.6 Increase vessel automation by deploying resilient automated platforms and systems
with reduced crew and decision support systems.
Identify and cooperatively address critical dependencies affecting the European defence technological and industrial base
5.3.7 By carrying out work on Key Strategic Activities, raise awareness and promote a
common understanding of MS, EU institutions and defence industrial actors about
existing shortages and gaps in terms of industrial and technological areas, as well as
skills gaps that could undermine the EU’s freedom of action.
5.3.8 Promote cooperation among MS by developing projects funded by the European
Defence Fund and promote joint procurement of naval capabilities, including through
EDIRPA.
Align navy and coast guard activities with the objectives of the EU Green Deal.
17
5.3.9 Foster co-existence between offshore renewable energy projects and defence By 2025 MS, COM,
activities by implementing suitable solutions in maritime areas reserved or used for EEAS, EDA
military activities, where suitability for deploying offshore renewable projects or
other sustainable uses has been demonstrated.
5.3.10 Develop renewable technologies (renewable fuel, retrofit engines, electrification etc.),
suitable for military use in the maritime domain.
Strategic Objective 6. Educate and train
Objectives Actions Timeline Concerned
Where Actors
applicable
6.1 6.1.1 Build on the work carried out by the agencies (EFCA, EMSA, Frontex) to develop As of 2023 MS, EFCA,
Share education, capacity and specialised training under the tripartite working arrangement to EMSA,
training and skills organise cross-sectoral maritime security training on law enforcement, military, Frontex,
across sectors, MS, border control, coast guards, cyber security, protection of critical maritime ECGFF
and partner infrastructure etc.
countries 6.1.2 Promote the participation of women in educational and training in maritime security. As of 2023 MS, COM,
EEAS
6.1.3 Foster cooperation and training, including in the context of the ECGFF, with MS and MS, EEAS,
NATO-accredited centres, centres of excellence etc. EFCA, EMSA,
Frontex
6.1.4 Develop a military international naval semester in the framework of the ‘European As of 2023 MS, EEAS
initiative for the exchange of young officers’ (EMILYO – Military Erasmus11). (ESDC)
6.1.5 Conduct joint exercises with non-EU partners to boost interoperability. As of 2023 MS, COM,
EEAS
6.2 Capitalise on 6.2.1 Continue ad hoc participation in the COASTEX exercise based on MS planning, Ongoing MS, EFCA,
the work carried improve and diversify COASTEX and regularly carry out relevant activities in the EMSA,
out by agencies sea basins around the EU. Frontex,
and fora ECGFF
6.2.2 Carry out capacity building activities while implementing MMO in selected sea Ongoing MS, EFCA,
basins around the EU, at the request of MS and building on the work of EMSA, EMSA,
EFCA and FRONTEX. Frontex
11
http://www.emilyo.eu/; EMILYO is not linked to the Erasmus+ Programme.
18
6.2.3 Share the lessons learnt from running the Sectoral Qualification Framework for coast On a MS, EFCA,
guards and provide guidance, assistance and support in implementing good practices, rolling EMSA,
including on cyber security. basis Frontex
6.3. Strengthen 6.3.1 Take advantage of the knowledge and training provided by the HCoE Helsinki, Ongoing MS, COM,
cyber and hybrid including their maritime security work strand, also on the basis of the HCoE EEAS, HCoE
security skills and Handbook on Maritime Hybrid Threats12.
curricula in the 6.3.2 Strengthen cyber-, hybrid- and space-related security skills by supporting targeted As of 2023 MS, COM,
maritime domain training courses on cyber and digital skills for the maritime domain. EMSA
6.3.3 Boost cyber and hybrid security skills through targeted curricula to be developed by As of 2023 MS, COM,
competent institutions and/or authorities of the Member States, mindful that EMSA EMSA
has been tasked by Member States and the European Commission to develop a
course on maritime cybersecurity for 2023.
6.4 Capacity 6.4.1 Conduct targeted training programmes open to non-EU partners to tackle existing Ongoing MS, COM,
building and emerging threats to maritime security. EEAS, EMSA,
Promote educational and training activities in partner countries to attract women to FRONTEX,
relevant sectors, including coast guard functions, also involving relevant EU ECGFF
agencies.
6.4.2 Further develop the military international naval semester, including a young officers’ As of 2023 MS, EEAS
exchange scheme.
6.4.3 Conduct civil-military exercises based on scenarios involving shared jurisdiction or As of 2023
shared use of capabilities.
GLOSSARY OF ABBREVIATIONS
A
ASEAN: Association of Southeast Asian Nations
B
C
12
The HCoE handbook is the basis for relevant training events for participating states, EU and NATO operators and policymakers.
19
CARD: Coordinated Annual Review on Defence
CIS: Critical Infrastructure
CISE: Common Information Sharing Environment
COM: European Commission Services
Copernicus: European Earth Observation Programme
CRIMARIO: Critical Maritime Routes Indo-Pacific
CSDP: Common Security and Defence Policy
D
DTO: digital twin of the ocean
E
EBCGA/Frontex: European Border and Coast Guard Agency
ECGFA: European Coast Guard Functions Academy
ECGFF: European Coast Guard Functions Forum
EDA: European Defence Agency
EDIRPA: European Defence Industry Reinforcement through common Procurement Act
EEAS: European External Action Service
EFCA: European Fisheries Control Agency
EGNOS: European Geostationary Navigation Overlay Service
EMPACT: European Multidisciplinary Platform Against Criminal Threats
EMSA: European Maritime Safety Agency
ENISA: European Union Agency for Cybersecurity
EU: European Union
20
EUBAM Libya: EU Border Assistance Mission in Libya
EUMSS: European Union Maritime Security Strategy
EUNAVFOR: European Union-led naval force
EUROPOL: European Police Agency
EUROSUR: European Border Surveillance System
G
GALILEO: European Satellite Navigation System
H
HCoE: European Centre of Excellence for Countering Hybrid Threats, Helsinki
HELCOM: Helsinki Commission - Baltic Marine Environment Protection Commission
I
IMO: International Maritime Organisation
INTERPOL: International Criminal Police Organisation
IORA: Indian Ocean Rim Association
ISPS Code: International Ship and Port Facility Security Code
IUU fishing: illegal, unreported and unregulated fishing
K
M
MAOC (N): Maritime Analysis and Operations Centre (Narcotics)
MARSUR: Defence project on maritime surveillance
MASE: Programme to Promote Regional Maritime Security
MAS MCM: Maritime (semi-) Autonomous Systems for Mine Countermeasures
21
MDA: maritime domain awareness
MedCGFF: Mediterranean Coast Guard Functions Forum
MS: Member States
MSCO: Maritime Staff Operators Course
N
NATO: North Atlantic Treaty Organisation
NIS Directive: Directive concerning measures for a high common level of security of network and
information systems across the Union
O
OSPAR: Oslo Paris Commission
OSRA: Overarching Strategic Research Agenda
P
PASSMAR project: The support program for the maritime safety and security strategy in Central Africa
PESCO: Permanent Structured Cooperation
R
RFMOs: Regional Fisheries Management Organisations
RPAS: Remotely Piloted Aircraft System
R&I: research and innovation
S
SAR: search and rescue activities
SatCen: European Union Satellite Centre
SHADE: Shared Awareness and Deconfliction
22
SOLAS: International Convention for the Safety of Life at Sea
SWAIMS project: Support to West Africa Integrated Maritime Security
U
UN: United Nations
UNCLOS: United Nations Convention on the Law of the Sea
UNFSA: United Nations Fish Stocks Agreement
UNODC: United Nations Office on Drugs and Crime
W
WeCAPS: Strengthening the security and safety of ports in West and Central Africa
23
LIIDU VÄLISASJADE
EUROOPA JA JULGEOLEKUPOLIITIKA
KOMISJON KÕRGE ESINDAJA
Brüssel, 10.3.2023
JOIN(2023) 8 final
ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,
milles käsitletakse ajakohastatud ELi merendusjulgeoleku strateegiat ja selle
tegevuskava
„Tõhustatud ELi merendusjulgeoleku strateegia muutuvate merendusohtudega
toimetulekuks“
ET ET
I. SISSEJUHATUS
Merendusjulgeolek on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide jaoks eluliselt tähtis. ELi
liikmesriigid moodustavad üheskoos maailma suurima majandusvööndi. ELi majandus sõltub
suurel määral ohututest ja turvalistest ookeanidest: üle 80 % maailma kaubandusest toimub
meritsi, umbes kaks kolmandikku maailma naftast ja gaasist ammutatakse merel või
transporditakse meritsi1 ning kuni 99 % üleilmsetest andmevoogudest edastatakse merealuste
kaablite kaudu2. Selleks et tagada ookeanide tõhus majandamine, kaitsta meie ookeane ja
merepõhja ning kasutada ära kestliku sinise majanduse kogu potentsiaal,3 peab üleilmne
merendusvaldkond olema turvaline.
Alates 2014. aastast on Euroopa merendusjulgeoleku strateegia (EUMSS) ja tegevuskava4
pakkunud raamistikku julgeolekuprobleemide lahendamiseks merel. Strateegia on soodustanud
tihedamat koostööd tsiviil- ja sõjaväeasutuste vahel, eelkõige teabevahetuse kaudu. See on
aidanud edendada reeglitel põhinevat majandamist merel ja hoogustanud rahvusvahelist
koostööd. Strateegia on suurendanud ELi sõltumatust ja suutlikkust reageerimisel
merendusjulgeolekuga seotud ohtudele5.
ELil on üha olulisem roll üleilmse merendusjulgeoleku tagajana, kes viib ellu oma
mereväeoperatsioone, nt Atalanta6 ja Irini,7 rakendab koordineeritud merelise kohaloleku
kontseptsiooni8 ning edendab teadlikkust olukorrast merel ja teeb koostööd paljude
välispartneritega. Lisaks võimaldavad Copernicuse mereseire ja piirivalve operatiivsüsteemid,
mida rakendavad Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) ning Euroopa Piiri- ja
Rannikuvalve Amet (Frontex), kosmosepõhiseid vaatlusi ning need täiendavad Galileo
satelliitide navigatsiooniteenuseid.
Üldises strateegilises keskkonnas on toimumas drastilised muutused. Seda kujundavad ümber
kliimakriis ja keskkonnaseisundi halvenemine ning olukorda raskendab Venemaa ebaseaduslik
ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu; seetõttu peab EL kui rahvusvahelise
julgeoleku tagaja rohkem tegutsema.
Kooskõlas ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassiga9 on ELi
merendusjulgeoleku strateegia ja tegevuskava käesoleva ajakohastamise eesmärk reageerida
uutele väljakutsetele. See on võimalus leida merendusjulgeoleku probleemidele kestlikke
lahendusi. Samuti annab see võimaluse veelgi tugevdada ELi rolli rahvusvahelisel tasandil ja
tagada ELi juurdepääs üha pingelisemale merendusvaldkonnale.
Ajakohastatud ELi merendusjulgeoleku strateegia on raamistik, mille abil EL saab võtta
täiendavaid meetmeid oma huvide kaitsmiseks merel ning oma kodanike, väärtuste ja
majanduse kaitsmiseks. Eesmärk on edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning järgida
1
JOIN(2022) 28 final.
2
https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/IDAN/2022/702557/EXPO_IDA(2022)702557_EN.pdf
3
COM(2021) 240 final.
4
Nõukogu dokument 11205/14 ja nõukogu järeldused 10494/18.
5
Nõukogu järeldused 9946/21.
6
https://eunavfor.eu/
7
https://www.operationirini.eu/
8
Nõukogu järeldused 06256/22 ja 06255/22.
9
Nõukogu dokument 7371/22.
1
samal ajal kestlikkuse ja elurikkuse kaitse põhimõtet. EL ja selle liikmesriigid hakkavad
ajakohastatud strateegiat rakendama kooskõlas oma vastavate pädevustega.
II. MERENDUSJULGEOLEKUT ÄHVARDAVAD MUUTUVAD JA KASVAVAD OHUD
Pärast Euroopa merendusjulgeoleku strateegia vastuvõtmist 2014. aastal on üleilmne
geopoliitiline olukord palju muutunud, mistõttu on vaja võtta uusi ja tõhusamaid
meetmeid. ELi ohuanalüüs näitab, et EL seisab silmitsi kasvavate ohtude ja probleemidega,
sealhulgas merendusvaldkonnas10. Strateegiline konkurents võimu ja ressursside pärast kasvab.
Ohud muutuvad üha keerukamaks ja mitmekihilisemaks ning mõned riigid püüavad ümber
defineerida rahvusvahelise korra põhialuseid, sealhulgas riikide suveräänsuse põhimõtte ja
piiride rikkumise kaudu. Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on toonud Euroopasse
taas sõja ning tekitanud uusi ohte ja negatiivset ülekanduvat mõju merendusjulgeolekule ja
Euroopa majandusele; kõik see mõjutab Euroopa kodanikke ja ettevõtjaid.
Merendusjulgeolek on ohus paljudes piirkondades – sealhulgas on probleemiks
territoriaalsed ja merepiirivaidlused, konkurents loodusvarade pärast ning oht
meresõiduvabadusele, rahumeelse läbisõidu õigusele ja transiidiõigusele. Sellised probleemid
tekitavad pingeid ELi ümbritsevates merepiirkondades, nagu Vahemeri, Must meri ja
Läänemeri, ning neid pingeid süvendab Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu.
Suurenenud on ka merendusjulgeolekuga seotud probleemid väljaspool Euroopat, nimelt
Guinea lahes, Adeni lahes, Hormuzi väinas, Malaka väinas ja Lõuna-Hiina merel. Mõned ELi-
välised riigid suurendavad oma võimeid merel ja kehtestavad ennast merel järjest enam ning
võtavad ühepoolseid meetmeid. Selle raames on nad kasutanud ka jõudu või rikkunud teiste
riikide suveräänsuse põhimõtet. Sellise tegutsemisega seavad nad kahtluse alla õigusriigi
põhimõtte ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonil (UNCLOS)
põhineva rahvusvahelise korra.
India ja Vaikse ookeani piirkond, kus ELil on äärepoolseimad piirkonnad (India ookeanis) ning
ülemeremaad ja -territooriumid (Vaikse ookeani piirkonnas), on muutunud tiheda
geopoliitilise konkurentsi piirkonnaks. Jõu demonstreerimine ja suurenenud pinged sellistes
piirkondades nagu Lõuna-Hiina meri, Ida-Hiina meri ja Taiwani väin mõjutavad üleilmset
julgeolekut ning neil on otsene mõju Euroopa julgeolekule ja heaolule. Stabiilsuse ja julgeoleku
säilitamiseks olulistel laevateedel, nagu Malaka väin ja Singapuri väin, Aafrika Sarv ja India
ookean, tuleb ELil ja selle liikmesriikidel laiendada oma kohalolekut ja tegevust nendes
piirkondades kooskõlas ELi strateegiaga koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Võib eeldada, et kliimamuutustel ja merereostusel on merendusjulgeolekule märkimisväärne
ja pikaajaline kahjulik mõju. See mõju hõlmab üleujutusi rannikualadel ja saartel, korallrahude,
mangroovide ja muude märgalade kadu ning kalavarude ammendumist 11. Kliimamuutused ja
keskkonnaseisundi halvenemine võimendavad riske, sest suurendavad ebastabiilsust ja
ebavõrdsust ning süvendavad rahvusvahelist kuritegevust, piraatlust ja pingeid mereressursside
10
ELi ohuanalüüs on põhjalik ja luureandmetel põhinev analüüs mitmesuguste ohtude ja probleemide kohta,
millega EL praegu silmitsi seisab või võib tulevikus kokku puutuda. Seda ajakohastatakse korrapäraselt ning see
annab taustteavet, mis aitab edasi arendada ja rakendada ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilist
kompassi.
11
Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruanne „Special Report on the Ocean and Cryosphere in a
Changing Climate“ (2019) ja IPCC II töörühma kuues hindamisaruanne (2022).
2
pärast. Seetõttu on vaja uut lähenemist, mis võimaldab ELil muuta ühiskonna kliimamuutuste
suhtes vastupanuvõimelisemaks, kaitsta loodust ja pöörata ümber ökosüsteemide seisundi
halvenemine12. Merendusjulgeoleku puudujäägid võivad omalt poolt põhjustada
keskkonnakahju, näiteks takistada juurdepääsu reostatud aladele, viia
keskkonnakaitsevahendite kõrvalesuunamiseni või sabotaažini meretaristu vastu. Lisaks ei ole
Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu põhjustanud laastavat mõju mitte üksnes inimestele
ja majandusele, vaid viinud ka elurikkuse märkimisväärse vähenemiseni13. Seepärast on oluline
tegeleda kliimamuutuste, ranniku- ja merealade keskkonnaseisundi halvenemise ning
merendusjulgeoleku vastasmõjuga, sealhulgas käimasolevate ja uute sihtotstarbeliste
teadusuuringute kaudu.
Nord Streami torujuhtmete vastu suunatud rünnakud 2022. aastal Läänemeres, mehitamata
sõidukite loata viibimine Põhjamere avamererajatiste ümbruses ning korduvad hübriid- ja
küberründed meretaristu vastu nõuavad ELilt otsustavamat tegutsemist ja oma elutähtsa
taristu tõhusamat kaitsmist, eelkõige uuenduslike tehnoloogiate arendamise kaudu. Kuna
meretööstuses on toimumas digipööre, on see valdkond muutunud keerukamaks ja
potentsiaalselt haavatavamaks. Pahatahtlikud isikud kasutavad meretaristu, sealhulgas
merealuste kaablite ja torujuhtmete ning sadamate ja laevade sihikule võtmiseks üha
tõenäolisemalt hübriid- ja kübervahendeid. Nõukogu soovituses, mis käsitleb kogu liitu
hõlmavat koordineeritud lähenemisviisi elutähtsa taristu toimepidevuse tugevdamise suhtes,14
tunnistatakse, et selles valdkonnas tuleb võtta meetmeid. Lisaks on komisjoni soovituses
suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide kohta sätestatud meetmed, mis võivad aidata
parandada ELi ja liikmesriikide valmisolekut loodusõnnetusteks ja inimtegevusest tingitud
õnnetusteks, sealhulgas merel, ning võimet neile reageerida15.
Mitmes piirkonnas on jätkuvalt samavõrd kriitilisteks probleemideks mitmesugused ohud ja
ebaseaduslik tegevus, näiteks piraatlus ja relvastatud röövimine merel, organiseeritud
kuritegevus, sealhulgas rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus,
relva- ja uimastikaubandus, terrorism, ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata
kalapüük, muu ebaseaduslik tegevus, sealhulgas loata uurimistegevus ELi liikmesriikide
majandusvööndites, ning meres leiduv lõhkemata lahingumoon,16 kusjuures eriti
haavatavad on mõned ELi rannikualad ja äärealad. Mõnda neist ebaseaduslikest tegevustest
võib hõlbustada puudulik sadamakaitse. Pahatahtlikud isikud võivad neid ohte ja tegevusi ka
kombineerida, et korraldada ELi ja selle liikmesriikide vastu hübriidrünnakuid.
III. ELI HUVID MERENDUSJULGEOLEKU VALDKONNAS
Muutuvate merendusjulgeolekuohtude taustal on ELi põhihuvid järgmised:
Euroopa Liidu, selle liikmesriikide, kodanike ja partnerite julgeolek;
12
COM(2020) 380 final.
13
Eelkõige vaalaliste suremuse murettekitav kasv Mustal merel.
14
2023/C 20/01.
15
COM(2023) 61 final ja 2023/C 56/01.
16
Lõhkemata lahingumoon tähendab lõhkerelvi (pommid, mürsud, granaadid, maamiinid, meremiinid,
kobarlahingumoon ja muu laskemoon), mis ei ole plahvatanud, kuid on endiselt plahvatusohtlikud, mõnikord
mitukümmend aastat pärast kasutamist või mahajätmist.
3
säilitada ülemaailmset rahu ja stabiilsust ning hoida merelaevateed vabade ja avatutena;
toetada rahvusvahelist õigust, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooni kui üldist
õigusraamistikku, millega reguleeritakse kogu tegevust ookeanidel, ning edendada
mõistlikku ookeanide majandamist, sealhulgas piirkondlike merekonventsioonide
kaudu, ja WTO kalandustoetusi käsitleva kokkuleppe17 rakendamist;
kaitsta loodusvarasid ja merekeskkonda ning ohjata kliimamuutuste ja
keskkonnaseisundi halvenemise mõju merendusjulgeolekule;
tagada elutähtsa (kaldaäärse ja avamere) meretaristu18 vastupidavus ja kaitse, sealhulgas
kliimamuutustega seotud riskide ja ohtude ning välismaistest otseinvesteeringutest
tulenevate riskide ja ohtude käsitlemise kaudu;
tugevdada logistikakeskuste, st sadamate vastupanuvõimet ja kaitset, sealhulgas
käsitleda korruptsiooni ja ebaseadusliku tegevusega seotud riske;
kaitsta majandustegevust merel ja toetada seeläbi kestlikku sinist majandust (nii
maismaal kui ka avamerel);
kaitsta ELi välispiire ja sisejulgeolekut, et võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri
toimetamise, inimkaubanduse ja muu ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas
süsivesinikega seotud loata uurimis- ja puurimistegevuse vastu;
tagada suutlikkus tegutseda kiiresti ja tõhusalt merendusvaldkonnas ja muudes
operatsioonide valdkondades (st maismaal, õhus, küberruumis ja avakosmoses);
tagada meremeeste ohutus ja turvalisus kooskõlas meretöönormide konventsiooni ja
muude asjakohaste Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide nõuetega.
IV. ELI REAGEERINGU TÕHUSTAMINE
Ajakohastatud merendusjulgeoleku strateegia aitab kaitsta ELi eespool loetletud huve
muutuvate ja kasvavate merendusjulgeolekuohtude eest. Selleks tõhustab EL meetmeid kuue
strateegilise eesmärgi raames:
1. hoogustada tegevust merel;
2. teha koostööd partneritega;
3. olla juhtpositsioonil teadlikkuses olukorrast merel19;
4. juhtida riske ja ohte;
5. suurendada võimeid;
6. pakkuda koolitust ja väljaõpet.
17
https://www.wto.org/english/tratop_e/rulesneg_e/fish_e/fish_e.htm
18
Näiteks merealused kaablid ja torujuhtmed, logistikakeskused (st sadamad), avamere taastuvenergia rajatised,
avamere nafta- ja gaasiõliplatvormid jne.
19
Teadlikkus olukorrast merel tähendab selliste merendusvaldkonnaga seotud tegevuste põhjalikku mõistmist, mis
võivad mõjutada Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide julgeolekut, ohutust, majandust või keskkonda. See põhineb
selgelt määratletud kasutajavajadustel ja -õigustel ning aitab seire- ja järelevalvetegevuse eest vastutavatel
4
Nende strateegiliste eesmärkide raames toimuv ELi tegevus juhindub jätkuvalt 2014. aasta ELi
merendusjulgeoleku strateegia põhimõtetest: valdkondadevaheline lähenemisviis,
funktsionaalne terviklikkus, rahvusvaheliste eeskirjade, st rahvusvahelise õiguse, inimõiguste
ja demokraatia põhimõtete austamine ning ÜRO mereõiguse konventsiooni täielik järgimine ja
merenduse mitmepoolsus. Ajakohastatud Euroopa merendusjulgeoleku strateegiat
rakendatakse tegevuskava alusel (vt lisa) ja integreeritud lähenemisviisi20 raames. Strateegia
rakendamiseks koos liikmesriikidega kasutab EL kõiki asjakohaseid tsiviil- ja
sõjandusvaldkonna meetmeid, vahendeid ja instrumente ning koordineerib kõigi asjaomaste
osalejate poliitikat ja tegevust Euroopa, piirkondade ja riikide tasandil, tugevdades nende
koostoimet ja vastastikust täiendavust. Strateegiaga edendatakse ka ELi sidusamat osalemist
väliskonfliktides ja -kriisides, et suurendada ELi ja selle kodanike julgeolekut.
Ajakohastatud strateegia sisaldab spetsiifilisi meetmeid iga ELi ümbritseva merepiirkonna
jaoks. Meetmetes tuleks arvesse võtta ELi piirkondlikke strateegiaid 21 ja suutlikkuse
suurendamise programme, samuti koostööd partnerriikidega.
1. Tegevuse hoogustamine merel
ELi strateegilises kompassis kutsutakse üles ELi tegevust merendusjulgeoleku valdkonnas
veelgi tugevdama. Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames on India ookeani
lääneosas alates 2008. aastast toimunud operatsioon Atalanta. Kuna operatsioon Atalanta on
andnud häid tulemusi, on selle volitusi laiendatud – piraatluse vastasest võitlusest on saanud
laiem merendusjulgeoleku operatsioon – ning sellega tugevdatakse veelgi sidemeid ja
koostoimet olukorrateadlikkust merel käsitleva Euroopa missiooniga Hormuzi väinas
(EMASOH)22. Vahemerel toimuva operatsiooni Irini peamine ülesanne on tagada Liibüale
kehtestatud ÜRO relvaembargo jõustamine. See on ELi otsene panus rahu ja stabiilsuse
tagamisse Vahemere piirkonnas, mis suurendab merendusjulgeolekut. Kooskõlas integreeritud
lähenemisviisiga aitab EL merendusjulgeolekut suurendada ka seeläbi, et pakub partneritele
koolitust ja suutlikkuse suurendamist ÜJKP tsiviilmissioonide, näiteks Euroopa Liidu võimete
tugevdamise missiooni EUCAP Somalia kaudu.
2021. aastal võttis EL kasutusele uue kontseptsiooni – koordineeritud merelise kohaloleku
kontseptsiooni. Selle paindliku uue vahendi eesmärk on edendada ELi ühist tegevust
merendusjulgeoleku valdkonnas ja kasutada parimal viisil ära liikmesriikide merejõude ELile
ametiasutustel järjekindlalt ennetada ja hallata kõiki nimetatud olukordi, sündmusi ja tegevusi, mis on seotud ELi
merendusvaldkonnaga. ELi merendusvaldkond hõlmab ELi liikmesriikide territoriaalmeresid, majandusvööndeid
ja mandrilavasid, nagu on määratletud ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsioonis, samuti kogu seal merega
seotud tegevust, mis toimub merepõhjas, vee all, veepinnal ja mere kohal, näiteks ELile kuuluvad, tema hallatavad
või temaga seotud rajatised ning tema lipu all sõitvad kaubalaevad, väikelaevad ja muud laevad.
20
Väliskonfliktide ja -kriiside puhul järgitav integreeritud lähenemisviis põhineb 2016. aasta ELi üldisel välis- ja
julgeolekupoliitika strateegial (nõukogu järeldused EUCO 26/16 ja 13202/16) ning see kiideti heaks nõukogu
2018. aasta järeldustes (5413/18). Selles määratakse kindlaks raamistik ELi sidusamaks ja terviklikumaks
osalemiseks väliskonfliktides ja -kriisides, edendatakse inimeste turvalisust ning suurendatakse seeläbi ka ELi ja
selle kodanike julgeolekut.
21
Näiteks terviklik Aafrika strateegia (JOIN(2020) 4 final), ELi Guinea lahe strateegia (7671/14), ELi India ja
Vaikse ookeani piirkonna strateegia (JOIN(2021) 24 final), ELi Arktika-poliitika (JOIN(2021) 27 final),
äärepoolseimate piirkondade strateegia COM(2022).
22
https://www.diplomatie.gouv.fr/en/french-foreign-policy/europe/news/article/european-maritime-awareness-
in-the-soh-emasoh-political-statement-by-the
5
strateegilist huvi pakkuvates piirkondades. Koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni
raames peaks EL tõhustama võitlust merel toimuva ebaseadusliku ja keelatud tegevuse,
sealhulgas uimastikaubanduse vastu. Tuginedes kogemustele, mis on saadud kõnealuse
kontseptsiooni rakendamisel Guinea lahes ja India ookeani loodeosas (sealhulgas Punasel
merel), kaalub EL uusi huvipakkuvaid merepiirkondi, kus seda kontseptsiooni rakendada. Uute
huvipakkuvate merepiirkondade kehtestamine suurendaks ELi kui merendusjulgeolekus
osaleja olukorrateadlikkust, laiendaks tema partnerlussuhteid ja strateegilist kultuuri.
ELi strateegilises kompassis rõhutatakse ka, et oluline on tagada ELi liikmesriikide
merevägede valmisolek ja koostegutsemisvõime, ning kutsutakse ELi üles korraldama
lahinguõppusi kõigis valdkondades. Seetõttu algatab EL iga-aastase mereväeõppuse, et
suurendada valmisolekut, edendada koostegutsemisvõimet ja tegeleda merendusjulgeolekut
ähvardavate muutuvate ohtudega.
Komisjon, keda abistab Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), teeb ELi sadamates,
sadamarajatistes ja laevades merendusjulgeoleku kontrolle ning uurib võimalusi
merendusjulgeoleku suurendamiseks sellistes valdkondades nagu reisilaevade turvalisus ja
küberturvalisus. Kooskõlas Euroopa integreeritud piirihalduse strateegiliste suunistega23
peab merepiiri valvamise süsteem võimaldama avastada, identifitseerida ning vajaduse korral
jälgida ja kinni pidada kõiki territoriaalvetesse sisenevaid laevu ning aitama tagada elude
kaitsmise ja päästmise merel kõigis ilmastikutingimustes. Liikmesriigid peaksid võimalikult
hästi kasutama ära Frontexi pakutavaid seirevõimeid, et parandada oma riigisiseseid võimeid
ja üldist olukorrateadlikkust.
Frontex viib ellu selliseid operatsioone nagu Indalo, Themis ja Poseidon, et kontrollida ELi
piire ja võidelda kuritegevuse, eelkõige rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu
Vahemerel. Frontex, Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) ja EMSA viivad läbi
mitmeotstarbelisi mereoperatsioone, et võidelda piiriülese kuritegevuse, sealhulgas rändajate
ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu, avastada merereostust ja
ebaseaduslikku kalapüüki ning täita muid seireülesandeid mitmes ELi merepiirkonnas,
sealhulgas Mustal merel. EL peaks neid olulisi mitmeotstarbelisi operatsioone veelgi edasi
arendama.
ELi peamised meetmed24 merendusjulgeoleku suurendamiseks on järgmised:
korraldatakse iga-aastaseid ELi mereväeõppusi;
tugevdatakse olemasolevaid ELi mereväeoperatsioone (Atalanta ja Irini) mere- ja
õhujõududega;
saadud õppetundide ja Euroopa välisteenistuse ettepanekute põhjal kaalutakse uusi
huvipakkuvaid merepiirkondi, kus rakendada koordineeritud merelise kohaloleku
kontseptsiooni;
koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni raames tõhustatakse võitlust
ebaseadusliku ja keelatud tegevuse, sealhulgas uimastikaubanduse vastu merel;
säilitatakse merendusjulgeoleku kontrollid ELis ja tugevdatakse neid ning tegeletakse
23
COM(2022) 303.
24
Kuue erieesmärgi all loetletud peamised ELi meetmed võtavad kokku tegevuskavas üksikasjalikult esitatud
meetmete olulised elemendid.
6
küberturvalisuse ja reisilaevade turvalisusega;
tõhustatakse ELi tasandi koostööd rannikuvalveülesannete täitmisel, arendades
mitmeotstarbelisi mereoperatsioone mitmes ELi ümbritsevas merepiirkonnas.
2. Koostöö partneritega
EL on juba loonud merendusjulgeoleku alaseid suhteid ja koostoimet mitmepoolsete ja
piirkondlike organisatsioonidega nii üleilmsel kui ka piirkondlikul tasandil (nt ÜRO, IMO,25
NATO, ALi26 ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN)27) ning mitme ELi
mittekuuluva riigiga, eelkõige Guinea lahes ning India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Ka on EL ja selle liikmesriigid arendanud rahvusvahelist koostööd kahepoolsete dialoogide,
sadamakülastuste ja lahinguõppuste kaudu, eelkõige India ja Vaikse ookeani piirkonnas, nt
Austraalia, Jaapani, India, Indoneesia, Lõuna-Korea, Omaani ja Singapuriga. Operatsioonide
Atalanta ja Irini raames osaletakse jagatud teadlikkuse ja mitmepoolse osalemise
mehhanismides, sealhulgas jagatud teadlikkuse ja ebakõlade vältimise konverentsidel. Euroopa
Liit toetab merendusjulgeolekut märkimisväärselt ka oma arengukoostöö, humanitaarabi ja
välispoliitika toetusmeetmete raames.
India ookeani lääneosas toetab EL piirkondlikku merendusstruktuuri, mis tugineb
Madagaskari ja Seišellide teabeühenduskeskustele ja operatsioonide keskustele ning Djibouti
toimimisjuhendile laevade vastu suunatud piraatluse ja relvastatud röövimise tõkestamise kohta
India ookeani lääneosas ja Adeni lahes28.
Samuti toetab EL Guinea lahes piirkondlikke organisatsioone ja rannikuriike, kes rakendavad
oma merendusjulgeoleku strateegiaid, tugevdavad mereõigusnormide jõustamist ja õiglust,
suurendavad sadamate turvalisust ja ohutust ning teadlikkust merendusvaldkonnast ja
teabejagamist Yaoundé struktuuri raames29. Atlandi ookeanil toetab EL koostöös partneritega
võitlust ebaseadusliku tegevuse, eelkõige uimastikaubanduse vastu.
Keerulises geopoliitilises kontekstis peaks EL tihendama koostööd partneritega oma naabruses
ja muudes strateegiliselt olulistes merepiirkondades. See on eriti oluline Venemaa sõjalise
agressiooni tõttu Ukraina vastu. EL tihendab merendusjulgeoleku valdkonnas koostööd
NATOga, tuginedes saavutatud tulemustele ja kooskõlas 2023. aasta jaanuari kolmanda
ühisdeklaratsiooniga ELi ja NATO koostöö kohta. India ja Vaikse ookeani piirkonnas peaks
EL suurendama merendusjulgeoleku alaste kogemuste vahetamist partneritega projekti
„Julgeolekualase koostöö tõhustamine Aasias ja Aasiaga“ (ESIWA) ja kahepoolsete dialoogide
kaudu ning taotledes vaatleja (dialoogipartneri) staatust India Ookeani Rannikuriikide
25
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.
26
Aafrika Liit.
27
Merendusjulgeolek on pikka aega olnud nii ELi kui ka ASEANi ühine prioriteet. Kahe piirkonna vaheline
koostöö on keskendunud reageerimisele rahvusvahelistele merendusohtudele, nagu piraatlus, ebaseaduslik üle
piiri toimetamine, ebaseaduslik sisseränne, katastroofiohud ning reostuse ja kliimamuutuste mõju. Euroopa Liit
toetab ASEANi juhitavat protsessi, mille käigus koostatakse Lõuna-Hiina merel toimimise juhend;
https://euinasean.eu/maritime-cooperation/.
28
Merendusjulgeolek Ida- ja Lõuna-Aafrikas ning India ookeanil (programm MASE), sadamate turvalisuse ja
meresõiduohutuse programm, Punase mere piirkonna merendusjulgeoleku piirkondlik programm ja CRIMARIO.
29
Programmide SWAIMS, PASSMAR ja GoGIN meetmed.
7
Assotsiatsioonis (IORA). Samuti peaks EL süvendama koostööd sarnaselt meelestatud riikide
ja organisatsioonidega, sealhulgas rahvusvaheliste ja piirkondlike merendusfoorumitega.
ELi peamised meetmed rahvusvahelise koostöö valdkonnas on järgmised:
edendatakse merendusjulgeolekuga seotud rahvusvaheliste õigusaktide, eelkõige ÜRO
mereõiguse konventsiooni allkirjastamist ja ratifitseerimist ning selle järgimist ning
jagatakse partneritega asjakohastel foorumitel parimaid tavasid merendusjulgeolekuga
seotud rahvusvahelise õiguse rakendamisel;
tihendatakse merendusjulgeoleku alast koostööd ELi ja NATO töötajate vahel, et
käsitleda kõiki selles valdkonnas vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi, sealhulgas
lõhkemata lahingumoon merel, tuginedes kolmele, st 2016., 2018. ja 2023. aasta
ühisdeklaratsioonile;
korraldatakse koos partneritega ühiseid mereväeõppusi, et suurendada
koostegutsemisvõimet, ning tehakse sagedamini ELi sadamakülastusi ja patrulle,
eelkõige India ja Vaikse ookeani piirkonnas, kooskõlas strateegilise kompassiga;
ELi kontaktametnikke lähetatakse merenduse teabeühenduskeskustesse30
huvipakkuvates merepiirkondades, et edendada ELi ja tema partnerite teabevahetust ja
koostööd, sealhulgas õiguskaitse-, justiits- ja siseküsimustes, ning vajaduse korral
hinnatakse, kas on võimalik ühendada need teabeühenduskeskused otse asjakohaste ELi
mereseiresüsteemidega;
taotletakse ELile dialoogipartneri staatust India Ookeani Rannikuriikide
Assotsiatsioonis, et tugevdada ELi rolli piirkonna merendusjulgeoleku partnerina;
edendatakse rahvusvahelist koostööd teabevahetuse ning elutähtsa meretaristu,
sealhulgas merealuste kaablite seire alal,31 samuti laevade ja sadamate turvalisuse
valdkonnas32.
3. Juhtpositsioon teadlikkuses olukorrast merel
Kindel teadlikkus olukorrast merel on äärmiselt oluline tagamaks, et pädevatel asutustel on
võimalik kiiresti avastada ELi mõjutavaid kasvavaid ja muutuvaid ohte ning neile tõhusalt
reageerida. EL võtab teadlikkuses olukorrast merel juhtpositsiooni, tõhustades teabe kogumist
ja vahetamist eri merendussektorite vahel33 ning hõlbustades teabe jagamist liikmesriikide
vahel. Rahvusvahelisel tasandil jätkab EL tööd, et suurendada teabe jagamise ja suutlikkuse
suurendamise kaudu partnerriikide teadlikkust olukorrast merel, eelkõige Guinea lahes ning
30
Merenduse teabeühenduskeskused on riiklikud või piirkondlikud üksused, mis koguvad teavet, et suurendada
teadlikkust olukorrast merel konkreetses geograafilises piirkonnas. 2022. aastal lähetas EL oma esimese
kontaktametniku Singapuri teabeühenduskeskusesse, mis katab enamiku India ja Vaikse ookeani piirkonnast.
31
Kooskõlas nõukogu soovitusega 2023/C 20/01, mis käsitleb kogu liitu hõlmavat koordineeritud lähenemisviisi
elutähtsa taristu toimepidevuse tugevdamise suhtes.
32
Kooskõlas laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksiga;
https://www.imo.org/en/OurWork/Security/Pages/SOLAS-XI-2%20ISPS%20Code.aspx
33
Merendussektorite hulka kuuluvad meretranspordi ohutus ja turvalisus, kalanduskontroll, merereostuseks
valmisolek ja sellele reageerimine, merekeskkonna kaitse, toll, piirikontroll, üldine õiguskaitse ja kaitse.
8
India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Alates 2014. aastast on EL ja selle liikmesriigid teinud märkimisväärseid edusamme
merendusvaldkonna teabe hankimisel ja vahetamisel, sest on välja töötanud ja ühendanud
sektoripõhised süsteemid, mida kasutavad mereseirega tegelevad eri asutused34. Eelkõige on
EL välja töötanud merendusvaldkonna ühise teabejagamiskeskkonna (CISE)35. Vabatahtlikul
osalusel põhinev CISE võimaldab reaalajas teabe jagamist rannikuvalveülesannete eest
vastutavate eri ametiasutuste, sealhulgas sõjaväeasutuste vahel, ning see keskkond ühendab
asjaomaseid asutusi nii liikmesriikides kui ka nende vahel. Komisjon käivitas ELi CISE2020
teadusprojekti alusel 2019. aasta aprillis CISE üleminekuetapi ja tegi selle koordineerimise
ülesandeks Euroopa Meresõiduohutuse Ametile tihedas koostöös liikmesriikidega36.
Üleminekuetapi kogemustele tuginedes kavatseb komisjon käivitada 2024. aastal EMSA
toetusel toimimisetapi, kui on saanud haldusnõukogu nõusoleku.
Kaitsevaldkonnas töötati välja Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) toetatav mereseire projekt
(MARSUR), et osalevate liikmesriikide mereväed saaksid vahetada operatiivset
merendusteavet ja teenuseid. MARSUR pakub operatiivset lisaväärtust, mida tõendab asjaolu,
et ELi liikmesriigid otsustasid seda kasutada koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni
rakendamiseks Guinea lahes ja India ookeani loodeosas. EDA ja osalevad liikmesriigid
tegelevad praegu MARSURi tugevdamisega sihtotstarbelise programmi kaudu. Kooskõlas
strateegilise kompassiga, milles kutsutakse ELi üles tugevdama oma luurepõhist
olukorrateadlikkust ja võimeid, peaks EL täielikult ära kasutama kõiki mereseirevõimeid (nt
mehitamata õhusõidukid, patrull-lennukid ja kosmosetehnoloogia). Liidu kosmoseprogramm
võib oma komponentide (näiteks Copernicus, Galileo ja IRIS²)37 kaudu aidata otseselt
suurendada teadlikkust olukorrast merel. Olukorrateadlikkusele merel aitab kaasa ka ELi
Satelliidikeskus (SatCen) oma tööga ELi ühtse luureandmete analüüsivõime alal ja koostööga,
mida ta teeb komisjoniga programmide Galileo ja Copernicus alal. Sellega seoses on teenuste
järjepidevuse tagamisel keskse tähtsusega asjaomaste kosmosevarade vastupidavus ja
turvalisus.
EL on seadnud sisse asutustevahelise koostöö Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA),
EMSA ja Frontexi vahel, et toetada riiklikke rannikuvalveasutusi, sealhulgas teadlikkuses
olukorrast merel. Olukorrateadlikkust merel ja operatiivkoostööd võivad aidata suurendada
Euroopa rannikuvalveteenistuse foorum ja Vahemere rannikuvalveteenistuse foorum, kus
vahetatakse parimaid tavasid.
Katastroofide või õnnetuste korral ning kui riigi suutlikkus on ammendunud, võivad ELi
liikmesriigid ja kolmandad riigid aktiveerida liidu elanikkonnakaitse mehhanismi38. Nad
saavad hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse39 kaudu taotleda abi,
eksperditeadmisi või olukorra analüüsi.
EL aitab olukorrateadlikkust merel suurendada ka rahvusvahelisel tasandil, viies läbi
34
Nt EUROSUR ja SafeSeaNet (ELi tasandi operatiivsüsteemid).
35
Nõukogu dokument 9946/2021.
36
SWD(2019) 322 final.
37
https://defence-industry-space.ec.europa.eu/welcome-iris2-infrastructure-resilience-interconnectivity-and-
security-satellite-2022-11-17_en
38
ELi elanikkonnakaitse mehhanism (europa.eu).
39
Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC) (europa.eu).
9
sihtotstarbelisi arengukoostöö suutlikkuse suurendamise algatusi. India ookeani kriitilise
tähtsusega mereteede projektiga (CRIMARIO)40 on välja töötatud spetsiaalsed vahendid,41 et
suurendada olukorrateadlikkust merel ning tugevdada koostööd piirkondlike partneritega ja
nende vahel. See on kooskõlas ELi laiema julgeoleku- ja kaitsealase tegevusega India ja Vaikse
ookeani piirkonnas. Samas vaimus töötati projektiga „Guinea lahe piirkondadevaheline
võrgustik“ (GoGIN)42 välja YARISe platvorm, mis on teabejagamisvahend Yaoundé struktuuri
toetamiseks.
ELi peamised meetmed, mis käsitlevad teadlikkust olukorrast merel, on järgmised:
tagatakse, et ELi merendusvaldkonna ühine teabejagamiskeskkond hakkaks toimima
2024. aasta keskpaigaks, et võimaldada turvalisel ja struktureeritud viisil vahetada
salastatud ja salastamata teavet eri (tsiviil- ja sõjaliste) mereseiresektorite asutuste
vahel;
tugevdatakse kaitsevaldkonna mereseire teabevahetusvõrgustikku (MARSUR),
käivitades Euroopa Kaitseagentuuri kaudu spetsiaalse programmi, ning tugevdatakse
sidet MARSURi ja CISE vahel;
kasutatakse ära ELi kosmosepoliitika raames tehtud investeeringuid ning kasutatakse
rohkem Copernicuse pakutavaid võimalusi mereseire, merekeskkonna seire ja
kliimamuutuste valdkonnas;
selleks et suurendada teadlikkust olukorrast merel, integreeritakse kosmosepõhised
tehnoloogiad, kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemid ja radarijaamad, merepatrull-
lennukid ning mehitatud ja mehitamata merevahendid uuenduslike ja küberkerksete
vahendite abil;
ennetus- ja reageerimisvõime suurendamiseks tõhustatakse ranniku- ja avamerepatrull-
laevadega tehtavat seiret ning täiendatakse seda digitaalselt võrgustatud tipptasemel
mereplatvormidega, sealhulgas mehitamata mereplatvormidega;
suurendatakse partnerriikide võimeid merendusvaldkonna teadlikkuse alal projektide
GoGIN ja CRIMARIO kaudu, sealhulgas võetakse täiendavalt kasutusele
mereolukorrateadlikkuse vahendid (YARIS, IORIS ja SHARE.IT) koostöös
Copernicuse satelliitteenustega.
4. Riskide ja ohtude juhtimine
Kooskõlas strateegilise kompassiga parandavad EL ja selle liikmesriigid kollektiivset
suutlikkust kaitsta oma julgeolekut ning suurendavad vastupanuvõimet merendusjulgeolekuga
seotud probleemidele, sealhulgas hübriid- ja küberohtudele, samuti nendeks valmisolekut. EL
ja selle liikmesriigid peaksid suutma kiiresti reageerida, rakendades koordineeritud tsiviil- ja
sõjalisi võimeid.
Võitlus kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu on üks ELi peamisi poliitilisi
prioriteete, mis kajastub liidu välistegevuses paljude temaatiliste või geograafiliste strateegiate
40
Euroopa Komisjon rahastab CRIMARIO projekti 2015.–2025. aastal 23 miljoni euroga.
41
Platvormid IORIS ja SHARE.IT.
42
Euroopa Komisjon rahastab projekti GoGIN 11,5 miljoni euroga (2016–2023) ja projekti GoGIN II 5 miljoni
euroga (2023–2025).
10
kaudu, nagu Global Gateway või India ja Vaikse ookeani piirkonna koostööstrateegia, samuti
ELi diplomaatilise tegevuse ja ELi kliimadiplomaatia kaudu.
EL on juba astunud olulisi samme 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni jõudmisel ning võtab
täiendavaid meetmeid kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise ja julgeolekuga seotud
probleemide lahendamiseks. Kõrge esindaja ja komisjon esitavad 2023. aasta keskel ühisteatise
kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise ning julgeoleku ja kaitse vahelise seose kohta.
See sisaldab muu hulgas ettepanekuid vahendite kohta, millega hinnatakse kliimamuutuste ja
keskkonnaseisundi halvenemise põhjuseid ja tagajärgi merendussektorile, meretaristule ning
rannikualade looduslikele ja tehisobjektidele, sealhulgas varajane hoiatamine, tõenditel
põhinevad teadusuuringud ja satelliidifotod (nt Copernicuse programmi kaudu).
Arktikas sulab mandriliustik, taandub merejää, avatakse järk-järgult uusi laevateid ning sellest
tulenev inimtegevuse kasv tekitab või süvendab tõenäoliselt ohtu keskkonnale ja kohalikele
kogukondadele. Sellega seoses tuleb võimalikult kiiresti rakendada ühisteatist „ELi aktiivsem
tegevus rahumeelse ja kestliku Arktika hea käekäigu nimel“,43 eelkõige seoses heitevaba
laevandusega Põhja-Jäämerel, kriitilise tähtsusega toorainete säästva kaevandamisega ja
Arktika piirkondade kestliku arenguga.
Üks peamisi prioriteete on jätkuvalt ka merendusvaldkonna elutähtsa taristu kaitsmine. EL
peaks täiendama liikmesriikide rolli elutähtsa meretaristu, näiteks riikide merepiire ületavate
torujuhtmete või merealuste kaablite vastupidavuse suurendamisel. EL peaks parandama
merealuste kaablite praeguseid riskihindamisi ning täiendama neid reageerimisvõimaluste ja
leevendusmeetmetega, mis põhinevad valdkondadevahelisel oskusteabel ja suutlikkusel. On
hädavajalik jätkata liikmesriikide toetamist veealuste kaitsevahendite ja droonitõrjelahenduste
väljatöötamisel. Lisaks peaks EL jätkuvalt hõlbustama avamere taastuvenergia ja
kaitsetegevuse44 kooseksisteerimist,45 nagu on soovitatud avamere taastuvenergia strateegias46.
Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiviga47 ning läbivaadatud direktiiviga võrgu-
ja infosüsteemide turvalisuse kohta (küberturvalisuse 2. direktiiv)48 on EL asjakohastes
arengusuundades esirinnas ning tal on terviklik õigusraamistik, mis võimaldab tal uuendada
elutähtsa teenuse osutajate ja elutähtsa taristu toimepidevust nii füüsilises kui ka
küberkeskkonnas. EL peaks tõhustama selles valdkonnas koostööd peamiste partnerite ja
asjaomaste ELi-väliste riikidega, eelkõige ELi ja NATO vastupanuvõime alase struktureeritud
dialoogi kaudu ning elutähtsa taristu vastupidavuse rakkerühma kaudu.
EL seisab silmitsi veel ühe probleemiga, mida kujutavad endast lõhkemata lahingumoon
(UXO) ja keemiarelvad, mis pärinevad esimesest ja teisest maailmasõjast ning mida leidub ELi
ümbritsevates merepiirkondades suurtes kogustes. Seda probleemi süvendab veelgi Venemaa
sõjaline agressioon Ukraina vastu, mille tagajärjel on Mustas meres suur hulk miine. Sellise
lahingumoona tüübi, asukoha ja koguse kohta ei ole piisavalt dokumenteeritud teavet, mis
tekitab riske meresõiduohutusele ja -turvalisusele, keskkonnale (kemikaalide võimaliku
43
JOIN(2021) 27 final.
44
Euroopa Kaitseagentuuri koordineerimisel ja programmi „Horisont 2020“ vahenditega elluviidav projekt
„Symbiosis“; https://eda.europa.eu/symbiosis
45
Kooskõlas mereruumi planeerimise direktiiviga 2014/89/EL.
46
COM(2020) 741 final.
47
Direktiiv (EL) 2022/2557.
48
Direktiiv (EL) 2022/2555.
11
keskkonda sattumise tõttu) ja sinise majandusega seotud tegevustele (nt avamere
taastuvenergiarajatiste ehitamine). EL peaks selle küsimusega kiiresti ja igakülgselt tegelema,
lähtudes olemasolevatest edukatest projektidest,49 ning leevendama lõhkemata lahingumoona
ja selle kõrvaldamisega seotud keskkonnariske. Samuti on väga oluline ohutult kõrvaldada
Musta merre jäetud lõhkemata lahingumoon ja miinid niipea, kui julgeoleku- ja poliitilised
tingimused seda võimaldavad.
Merendusjulgeolekut kahjustavad ka välisosalejad, seda nii tulenevalt riskidest, mis on seotud
välismaiste otseinvesteeringutega elutähtsasse taristusse, kui ka tulenevalt selliste osalejate
poolsest infoga manipuleerimisest ja sekkumisest. Neid küsimusi käsitletakse asjakohaste
vahendite ja raamistike abil; nt välismaiseid otseinvesteeringuid kontrollitakse kooskõlas
asjaomase määrusega50.
Komisjon ja liikmesriigid viivad läbi riskihindamist, et koostada suunised reisilaevade
turvalisuse suurendamiseks ELis.
ELi peamised riskide ja ohtude juhtimise meetmed on järgmised:
lisaks eespool nimetatud iga-aastasele mereväeõppusele korraldatakse ELi tasandil
korrapäraseid täiemahulisi lahinguõppusi, mis keskenduvad sadamakaitsele ja
võitlusele selliste ohtudega nagu küber- ja hübriidohud;
patrullimiseks ja elutähtsa meretaristu kaitsmiseks võetakse kasutusele vahendid ja
seirevahendid (nt kaugjuhitava õhusõiduki süsteem) ning tagatakse praeguste ja
tulevaste kosmoseteenuste (nt Maa seire) optimaalne kasutamine;
koostatakse ELi piirkondliku koostöö kavad veealuse ja avameretaristu seire
tagamiseks;
töötatakse välja ühtne raamistik, et kõrvaldada meres leiduvast lõhkemata
lahingumoonast, toimivatest relvadest ja keemiarelvadest tulenevad ohud, jälgitakse
neid ja kõrvaldatakse need uuenduslike tehnoloogiate abil, minimeerides
keskkonnamõju;
parandatakse varajast hoiatamist ja tulevikusuundade strateegilist analüüsi (muu
hulgas kosmoseteenuste kasutamise kaudu), mis on seotud kliimamuutuste mõjuga,
eelkõige meretaseme tõusu, tormitõusude ja keskkonnaseisundi halvenemisega;
koostatakse uusi ja täiendatakse olemasolevaid riskihindamisi, hädaolukorrakavasid ja
suurõnnetusest taastumise kavasid (ELi ja riikide tasandil) sadamate, rannikutaristu,
reisilaevade turvalisuse ja transpordi/tarneahelate jaoks;
merenduses osalejaid julgustatakse vahetama parimaid tavasid küberohtude valdkonnas
ning jätkatakse küberturvalisuse küsimusega tegelemist Rahvusvahelise
Mereorganisatsiooni (IMO) tasandil;
suurendatakse mereolukorrateadlikkust seoses Arktikaga, sealhulgas kosmoseseiret;
jätkatakse koostööd Arktika rannikuriikidega kahepoolselt ja vajaduse korral
49
Projektid Läänemere puhastamiseks keemia- ja tavalaskemoonast, mida toetatakse Interregi programmist,
mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) – 10 aastat Interregi koostööd Läänemere
puhastamiseks uputatud laskemoonast – Interregi Läänemere piirkond (interreg-baltic.eu)
50
Määrus (EL) 2019/452.
12
asjakohastel mitmepoolsetel foorumitel, et toetada Arktika-poliitika51 rakendamist;
hinnatakse võimalust viia ellu avamere taastuvenergia projekte ja rakendada muid
kestlikke kasutusviise sõjaliseks tegevuseks reserveeritud või selleks kasutatavates
merepiirkondades;
ELi-väliste riikide ja üksuste poolt meretaristusse tehtavaid investeeringuid hinnatakse
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid käsitleva määrusega loodud
koostöömehhanismi raames.
5. Võimete suurendamine
Oma merendusjulgeolekuhuvide edendamiseks peaks EL kiirendama nii tsiviil- kui ka sõjaliste
võimete arendamist ning kaasama vajaduse korral tööstuse. Euroopa merendusjulgeoleku
tsiviilaspektide alane teadus- ja arendustegevus on lisatud ELi programmi „Euroopa horisont“
ühiskonna tsiviiljulgeoleku teemavaldkonda. Praeguse ja tulevase teadus- ja arendustegevusega
toetatakse võimete arendamist ELi tasandil, sealhulgas elutähtsa meretaristu kaitset, veealuste
ohtude ohjamist, inimtekkelisteks ja loodusõnnetusteks valmisolekut ja neile reageerimist,
reisijate mereveo turvalisust ja lõhkemata lahingumoona kõrvaldamist, ning vajaduse korral
kaasatakse tööstus.
Kaitsevaldkonnas peaksid liikmesriigid arendama välja kõik merendusalased võimed,
kasutades täielikult ära asjakohaste ELi algatuste raames tehtava koostöö võimalusi52. Eelkõige
peaksid nad keskenduma selliste võimete suurendamisele, millega tagatakse ELi veepealne
ülekaal ja jõukuvamine merel, võimaldatakse allveeseiret ja toetatakse õhukaitset.
Võimearendusplaani eelseisval läbivaatamisel53 tuginetakse ka Venemaa Ukraina-vastasest
sõjalisest agressioonist saadud kogemustele. Näiteks uurib Euroopa Kaitseagentuur peamisi
tehnoloogiaid, mida on vaja mehitamata meredrooniparvede haldamiseks ja elutähtsa
merepõhjataristu kaitsmiseks.
Vastavalt strateegilises kompassis nõutule ja kooskõlas kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud
läbivaatamisega (CARD)54 peaksid riiklikud ja rahvusvahelised projektid olema suunatud nii sellele, et
kõrvaldada strateegiliste varade (näiteks korvett-mõõdus laevad ja pardasüsteemid) killustatus, kui ka
üksikute platvormide toimimistõhususe parandamisele. Mitmed 2020. aasta CARD-tsüklis kindlaks
tehtud koostöövõimalused on viinud alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektideni
mehitamata meresüsteemide valdkonnas (nt keskmise suurusega poolautonoomne
pealveelaev). Euroopa Kaitsefond55 hindab teadus- ja arendusprojekte, näiteks
mereolukorrateadlikkuse, mereseirevõime, elutähtsa meretaristu kaitse ja allveevõimete
valdkonnas.
ELi peamised meetmed võimete suurendamiseks on järgmised:
töötatakse välja ühised nõuded ja kontseptsioonid kaitsetehnoloogia jaoks, sealhulgas
51
JOIN(2021) 27 final.
52
Võimearendusplaan, kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise raames kindlaks tehtud
koostöövõimalused, alaline struktureeritud koostöö, Euroopa Kaitsefond.
53
Euroopa Kaitseagentuuri juhtorgan käivitas võimearendusplaani läbivaatamise ametlikult 2022. aasta juunis.
54
Võime sihtvaldkond „Euroopa patrull-laev“.
55
Euroopa Kaitsefondi eesmärk on tugevdada ELi kaitsetööstuse konkurentsi- ja innovatsioonivõimet. Seega
aitab ta arendada liikmesriikide sõjalisi võimeid.
13
mereolukorrateadlikkuse jaoks nii vee peal kui ka vee all;
ehitatakse koostalitlevad mehitamata süsteemid elutähtsa meretaristu jälgimiseks,
vaenulike mehitamata meredrooniparvede tõrjeks jne;
suurendatakse tänapäevase miinitõrje võimet, nt töötatakse välja ELi operatsiooni
kontseptsioon;
toetatakse suuremate ühiste võimete arendamist merepatrull-lennukite alal;
kavandatakse ühiseid testimis- ja katsetamisõppusi, et arendada tulevasi tipptasemel
merendusvõimeid.
6. Koolitus ja väljaõpe
Selleks et EL oleks valmis lahendama praegusi ja tulevasi merendusjulgeoleku probleeme, on
hädasti vaja kõrgel tasemel eriharidust, -oskusi ja -koolitust. Uute hübriid- ja küberohtudega
võitlemiseks on vaja tugevate digioskustega osalejaid ning spetsiaalseid ümber- ja täiendusõppe
programme. Lahendused, mis seisnevad sõjaliste koolitusprogrammide vahetustes ning ELi
liikmesriikide merevägede ja eri institutsioonide vahelistes ühistes koolitusprogrammides,
suurendavad koostegutsemisvõimet ja aitavad ELil reageerida uutele ohtudele tulemuslikumal,
koordineeritumal ja kaasavamal viisil.
Rannikuvalveülesannete täitmisel tehtava Euroopa koostöö praktilise käsiraamatu osana on
koostatud koolituskataloog, mis sisaldab kõiki ELi asutuste korraldatavaid kursusi kõigis
merendusvaldkondades. Käsiraamatut ajakohastatakse jooksvalt vastavalt vajadustele ja
arengusuundadele. Jätkuma peaks edukas Euroopa rannikuvalveakadeemiate võrgu (ECGFA
NET) projekt ja rannikuvalveteenistuse ühtlustatud koolituskursus, eelkõige vahetusprogramm,
mis hõlmab naaberriike ja piirkondlikku koostööd sihtotstarbelise projekti kaudu, mida
rakendab EFCA tihedas koostöös EMSA ja Frontexiga. EMSA töötab välja ka merendusalase
küberturvalisuse kursust. Helsingis asuv Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskus korraldab
kursusi ja konverentse merendusvaldkonda mõjutavate hübriidohtude teemal. Toetada tuleks
soolist võrdõiguslikkust ja naiste võimestamist ELi merendusjulgeoleku sektoris, edendades
naiste juurdepääsu kõrgetasemelisele tehnikaharidusele ja -koolitusele.
Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž (ESDC)56 pakub ELi tasandil koolitust ja haridust nii
tsiviiltöötajatele kui ka sõjaväelastele, et edendada ühist arusaamist merendusjulgeoleku
probleemidest ja suurendada teadlikkust ELi kasvavast rollist selles valdkonnas. ESDC toetusel
töötavad kuus Euroopa mereakadeemiat praegu välja ühise rahvusvahelise mereväesemestri
õppesisu.
ELi peamised meetmed hariduse ja koolituse57 valdkonnas on järgmised:
suurendatakse küber-, hübriid- ja kosmosevaldkonnaga seotud julgeolekuoskusi,
toetades uusi ja olemasolevaid koolituskursusi, mida pakuvad erinevad akadeemilised
56
ESDC pakub ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames ELi tasandi koolitust ja haridust liidu ühise
julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) valdkonnas. ESDC eesmärk on arendada ja edendada tsiviiltöötajate ja
sõjaväelaste seas ühist arusaama ÜJKPst ning teha oma koolitustegevuse kaudu kindlaks ja levitada häid tavasid
mitmesugustes ÜJKP küsimustes. Sellega täiendab ESDC riikide tööd koolituse ja hariduse valdkonnas.
57
Sealhulgas oskusteaasta raames.
14
asutused ja pädevad riigi- või ELi asutused nii tsiviil- kui ka sõjalistes valdkondades;
korraldatakse sihtotstarbelisi koolitusprogramme, mis on avatud ELi-välistele
partneritele, et tegeleda olemasolevate ja tekkivate merendusjulgeolekuohtudega;
noorte sõjaväeohvitseride vahetuse Euroopa algatuse (EMILYO)58 raames töötatakse
välja rahvusvaheline mereväesemester;
korraldatakse tsiviil- ja sõjandusvaldkonna õppusi, mis põhinevad jagatud
jurisdiktsiooni või võimete ühise kasutamise stsenaariumidel.
V. VAHENDID JA INSTRUMENDID, MILLEGA TOETATAKSE ELI TEGEVUST
MERENDUSJULGEOLEKU VALDKONNAS
Ajakohastatud strateegiat tuleks rakendada integreeritud lähenemisviisi vaimus, et
maksimeerida koostoimet ning lisada täiendavaid ELi vahendeid ja instrumente. See peaks
hõlmama järgmist:
Euroopa Kaitsefondi teadus- ja arendustegevuse kaitseprojektid ELi liikmesriikide
relvajõudude võimete suurendamiseks;
Euroopa rahutagamisrahastu kui eelarveväline rahastamismehhanism ELi sõjalise ja
kaitsepoliitilise mõjuga tegevuseks ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames;
ELi teadusuuringud ja innovatsioon merendusjulgeolekualaste tsiviilvõimete
valdkonnas, eelkõige ELi programmi „Euroopa horisont“ 3. teemavaldkonna
„Ühiskonna tsiviiljulgeolek“ raames;
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu pakutavad võimalused
suurendada merel õiguskaitse- ja piirikontrolliülesandeid täitvate liikmesriikide
rannikuvalveasutuste suutlikkust;
liidu elanikkonnakaitse mehhanism, eelkõige kasutades ära analüüsi- ja
reageerimissuutlikkust ning rakendades komisjoni soovitust õnnetustele
vastupidavusega seotud eesmärkide kohta;
naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi programm, millega
toetatakse rahvusvahelisi partnerlusi merendusjulgeoleku, eelkõige
mereolukorrateadlikkuse suurendamiseks;
ühinemiseelse abi instrument (2021–2027) IPA III, arvestades selle ulatust ja
suunatust kandidaatriikidele;
ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarve ÜJKP tsiviilmissioonide rahastamiseks;
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF), et rahastada mereseiret
ja rannikuvalveteenistuste koostööd;
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Interregi programmid, millega toetatakse
investeeringuid ranniku- ja äärepoolseimatesse piirkondadesse ja territooriumidesse
ning ELiga merepiire jagavatesse riikidesse;
58
http://www.emilyo.eu/; EMILYO ei ole seotud programmiga „Erasmus+“.
15
Sisejulgeolekufond, millest rahastatakse Merenduse Valdkonna Analüüside ja
Operatsioonide Keskuse narkootikumidevastase võitluse töörühma (MAOC-N) ja selle
erisuutlikkust vahetada teavet, et võidelda uimastikaubanduse vastu merel.
VI. EDASISED SAMMUD
Komisjon ja kõrge esindaja teevad koostööd nõukoguga, et rakendada ajakohastatud strateegiat
eespool nimetatud ja tegevuskavas üksikasjalikult kirjeldatud tegevusvaldkondades, tuginedes
ELi merendusjulgeoleku strateegia saavutustele alates 2014. aastast, kasutades olemasolevaid
vahendeid ja meetmeid ning järgides strateegilise kompassi üldsuuniseid.
Komisjon ja kõrge esindaja kutsuvad liikmesriike üles strateegia ja tegevuskava heaks kiitma.
Kolm aastat pärast seda, kui nõukogu on strateegia heaks kiitnud, esitavad komisjon ja kõrge
esindaja nõukogule ühise eduaruande koos liikmesriikide panusega.
16
LIIDU VÄLISASJADE
EUROOPA JA JULGEOLEKUPOLIITIKA
KOMISJON KÕRGE ESINDAJA
Brüssel, 10.3.2023
JOIN(2023) 8 final
ANNEX
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule,
milles käsitletakse ajakohastatud ELi merendusjulgeoleku strateegiat ja selle tegevuskava
„Tõhustatud ELi merendusjulgeoleku strateegia muutuvate merendusohtudega
toimetulekuks“
ET ET
Tegevuskava1
Strateegiline eesmärk nr 1. Hoogustada tegevust merel
Eesmärgid Meetmed Ajakava Asjaomased
Vajaduse osalejad2
korral
1.1. Suurendada ELi rolli ja Tugevdatakse ELi ÜJKP mereoperatsioone ja laiendatakse koordineeritud merelise kohaloleku
laiendada meetmeid ELi kontseptsiooni.
ümbritsevates merepiirkondades ja 1.1.1 Varustatakse ELi ÜJKP mereoperatsioone (sealhulgas Atalanta 2025 MS, EEAS
ülemeredepartemangudes ja IRINI) mere- ja õhujõududega, mis on loetletud nende
vastavates nõudeid käsitlevates ühisavaldustes.
1.1.2 Kaalutakse Euroopa välisteenistuse ettepanekute põhjal uusi Alates MS, EEAS
huvipakkuvaid merepiirkondi, kus rakendada koordineeritud 2023. aastast
merelise kohaloleku kontseptsiooni.
Arendatakse koostööd ja koostoimet liikmesriikide juhitud algatuste ja ELi algatuste vahel
merendusjulgeoleku vallas.
1.1.3 Tõhustatakse koostööd EUNAVFORi operatsiooni Atalanta ja Alates MS, EEAS
Hormuzi väinas läbiviidava olukorrateadlikkust merel käsitleva 2023. aastast
Euroopa missiooni (EMASOH) vahel.
1.1.4 Tagatakse ELi liikmesriikide meetmete üldine sidusus ja Jooksvalt MS, COM,
koordineerimine asjaomaste komisjoni ning EEAS
personaliteenistuste ja -asutuste meetmetega, sealhulgas
koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni kaudu.
1.1.5 Toetatakse tegevust EUROSURi ühendteenustega ja Jooksvalt Frontex, EMSA
teabevahetusvõimet, näiteks CISE ja integreeritud
1
Euroopa merendusjulgeoleku strateegiat (EUMSS) rakendatakse käesoleva tegevuskava alusel ja integreeritud lähenemisviisi raames. Strateegias kasutatakse kõiki olemasolevaid
ELi tsiviil- ja sõjalise valdkonna poliitikameetmeid, vahendeid ja instrumente ning koordineeritakse kõigi asjaomaste osalejate poliitikat ja tegevust Euroopa, piirkondlikul ja riiklikul
tasandil, tugevdades nende koostoimet ja vastastikust täiendavust. Samuti edendatakse selles ELi sidusamat osalemist väliskonfliktides ja -kriisides, et suurendada ELi ja selle
kodanike julgeolekut.
2
Tegevuskavas loetletud asjaomased osalejad annavad oma panuse vastavalt oma pädevusele, kohustustele ja volitustele. Käesolevas tegevuskavas on ELi asutusteks need asutused,
mis on tegevuskava erinevates meetmetes määratletud osalejatena, ning neile määratud mis tahes roll ei piira nende vastavate haldusnõukogude menetlusi ja otsuseid seoses asutuste
panusega kõnealustesse meetmetesse. Komisjon või liikmesriigid võivad kutsuda ka teisi asjakohaseid ELi asutusi tegema koostööd tegevuskava rakendamisel. Asutused osalevad
rahvusvahelises töös vastavate ELi talituste (edaspidi „vastutavad peadirektoraadid“) kaudu.
1
merendusteenuste kaudu, ning koordineeritakse seiretegevust
piirieelsetel aladel.
1.1.6 Toetatakse mereväeoperatsioonide kursuste loomist
liikmesriikides, pakkudes koolitust ja juurdepääsu EUROSURi
võimetele ja teenustele.
1.1.7 Tagatakse, et ELi tegevus merel ja maismaal täiendab ELi Alates 2023. MS, COM,
integreeritud lähenemisviisi, edendades asutustevahelist aastast, EEAS, EFCA,
koostööd rannikuvalveülesannete valdkonnas (kolmepoolne jooksvalt. EMSA, Frontex
töökorraldus) ja toetades mitmeotstarbelise mereoperatsiooni
kontseptsiooni, mis on välja töötatud ELi
rannikuvalveülesannete alase koostöö raames ja mida
rakendavad rannikuvalveasutused asjaomastes
merepiirkondades.
1.1.8 Edendatakse, kui see on asjakohane ja õiguslikult teostatav, Alates 2023. MS, COM,
sünergiat ÜJKP tegevuste ja mitmeotstarbeliste aastast, EEAS, EFCA,
mereoperatsioonide kontseptsioonide vahel, mis on välja jooksvalt. EMSA, Frontex
töötatud asutustevahelise koostöö raames
rannikuvalveülesannete vallas.
Asjaomastes ELi ümbritsevates merepiirkondades
1.1.9 Korraldatakse iga-aastane ELi mereväeõppus, milles osalevad Kord aastas, MS, EEAS
võimalikult paljude liikmesriikide mereväed ja nendega seotud alates 2024.
asutused, et suurendada valmisolekut tavapärasteks ohtudeks ja aastast
strateegilises eesmärgis nr 4 loetletud riskideks ja ohtudeks
ning neile reageerimise võimet.
1.1.10 Ühtlustatakse merendusjulgeoleku vallas tehtavat tööd Alates 2023. COM
merepiirkonna strateegiates ja makropiirkondlikes aastast,
strateegiates, kui see on asjakohane. jooksvalt.
Arktika
1.1.11 Tagatakse piisav satelliitseire uutel Arktika meremarsruutidel, 2025. aastaks COM, EMSA
sealhulgas Copernicuse suutlikkuse (sealhulgas
merekeskkonna seire teenus – CMEMS3) kaudu, et suurendada
olukorrateadlikkust.
3
https://marine.copernicus.eu/
2
1.1.12 Osaletakse Arktika Nõukogu ja sellega seotud foorumite töös, Jooksvalt MS, EEAS,
kui see on asjakohane. COM
Atlandi ookean
1.1.13 Toetatakse uimastikaubanduse vastaseid operatsioone, Alates 2023. MS, COM,
vahetades teavet ja viies läbi ühisoperatsioone, sealhulgas aastast, MAOC-N,
lähteriikides/lähtesadamates ning ELi sihtsadamates ja - jooksvalt. EMSA,
sadamarajatistes. EUROPOL
Läänemeri
1.1.14 Luuakse mehhanism, millesse on kaasatud komisjon, 2023. aasta MS, COM,
Läänemeremaade Nõukogu ja HELCOM, et koordineerida lõpuks EEAS
teadusuuringuid, operatsioone ja andmete jagamist, et
rakendada tegevuskava, mille eesmärk on tegeleda lõhkemata
lahingumoona probleemiga Läänemerel.
1.1.15 Töötatakse piirkondlikul tasandil välja vahend, mis võimaldab 2023. aasta MS, COM,
jagada andmeid laskemoona kohta, viiakse läbi riskihindamine lõpuks EEAS
ning tehakse kindlaks parimad viisid tava- ja keemilise
laskemoona kõrvaldamiseks Läänemerest.
1.1.16 Töötatakse välja tehnoloogia, et tegeleda lõhkemata Alates 2024. MS, COM,
lahingumoona probleemiga, ja arendatakse seda tehnoloogiat aastast, EEAS
edasi, kaasates ka tsiviilüksusi, ning edendatakse sidemeid jooksvalt.
tööstusega.
1.1.17 Korraldatakse regulaarne kampaania, mille eesmärk on Alates 2024. MS, COM,
puhastada Läänemere piirkond merre uputatud laskemoonast, aastast, EEAS
kaitsta merekeskkonda, tagada mereteede turvalisus ja jooksvalt.
hõlbustada merendusega seotud majandustegevuse arengut.
Must meri
1.1.18 Suurendatakse koordineeritud reageerimise võimet 2023 MS, COM,
relvakonfliktidega kaasneva merereostuse korral, sealhulgas EMSA
töötatakse välja uued koolituskavad, et võidelda
mitmesugustest allikatest (nt lõhkemata lahingumoon,
kaevandused, naftalekked, uppunud laevad, mürasaaste jne)
tuleneva reostusega, mis võib mõjutada ka elurikkust ja
ökosüsteeme, kasutades ka Musta mere ühise merenduskava
3
(CMA) ja Musta mere strateegilist teadusuuringute ja
innovatsiooni kava (SRIA).
1.1.19 Analüüsitakse Ukraina sõjaga seotud sõjalise tegevuse mõju Alates MS, COM,
vaalalistele ASCOBANSi (Läänemere, Atlandi ookeani 2023. aastast EEAS
kirdeosa, Iiri mere ja Põhjamere väikevaalaliste kaitse
kokkulepe) raames tehtava töö põhjal.
1.1.20 Tuginetakse SatCeni ja muude ELi teenistuste olemasolevale Alates MS, COM,
suutlikkusele ning suurendatakse praegust suutlikkust avastada 2023. aastast SatCen
meremiine, sealhulgas neid, mis on kasutusele võetud
Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kontekstis ning mis
ohustavad laevandust ja laevaliiklust.
Vahemeri
1.1.21 Suurendatakse Vahemere piirkonna sarnaselt meelestatud Jooksvalt MS, COM,
partnerriikide võimeid ja jagatakse vajaduse korral teavet, et EEAS, Frontex
suurendada nende võimekust teha piirikontrolli eesmärgiga
avastada ja ennetada loata piiriületamist ja piiriülest
kuritegevust.
1.1.22 Tõhustatakse operatsioonide IRINI, EUBAM LIBYA ja Alates MS, COM,
asjaomaste Euroopa ametite vahelist koordineerimist ja 2023. aastast EEAS, Frontex,
koostoimet. EMSA
1.1.23 Kooskõlas Vahemere Liidu SBE deklaratsiooniga4 töötab Jooksvalt, MS, COM,
MedCGFF välja koolituskursused ning hõlbustab Vahemere alates 2024. Frontex, EMSA,
Liidu riikide vahel teabe, eksperditeadmiste, tehnilise abi, aastast EFCA
koolituse ja parimate tavade vahetamist, et võidelda
ebaseadusliku tegevuse vastu merel.
1.1.24 Määratakse kindlaks ja edendatakse piirkondlikke Jooksvalt, MS, EEAS
merendusalaste võimete suurendamise meetmeid, et laiendada alates 2024.
olemasolevaid merendusjulgeoleku suutlikkuse suurendamise aastast
programme (nt Rabati protsess), ning töötatakse koos
partnerriikide ja piirkondlike organisatsioonidega välja
sarnased algatused.
4
Vahemere Liidu SBE deklaratsiooni artikkel 71: „Ministrid peavad tervitatavaks MedCGFFi aktiivset rolli piirkondliku koostöö tõhustamisel ja vastastikuse tähtsusega
merendusküsimuste ning rannikuvalve ülesannetega seotud ühiste huvide mõistmise edendamisel piiri- ja valdkonnaüleselt nii tsiviil- kui ka sõjalisel eesmärgil ning kutsuvad
foorumit üles arendama koolitustegevust ning veelgi hõlbustama teabe, eksperditeadmiste, tehnilise abi, koolituse ja parimate tavade vahetamist merel toimuva ebaseadusliku
tegevuse tõkestamiseks.“
4
1.1.25 Rakendatakse GFCMi soovitusi / rahvusvahelist Jooksvalt MS, COM,
inspekteerimiskava / katseprojekte, et parandada kalavarude EFCA
kestlikkust ja toetada võitlust ebaseadusliku, teatamata ja
reguleerimata kalapüügi vastu.
Põhjameri
1.1.26 Kaardistatakse põhjalikult Põhjamere mereala, et viia läbi 2025. aasta COM, MS
riskihindamine ning teha kindlaks parimad viisid tava- ja lõpuks
keemilise laskemoona kõrvaldamiseks.
Piirkondades, kus rakendatakse koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni
1.1.27 Tõhustatakse võitlust ebaseadusliku ja keelatud tegevuse, Jooksvalt MS, EEAS
sealhulgas uimastikaubanduse vastu merel, koordineeritud
merelise kohaloleku kontseptsiooni raames.
Guinea laht
1.1.28 Säilitatakse merendusjulgeoleku toetus Yaoundé struktuurile, Jooksvalt MS, COM,
sealhulgas Guinea lahe piirkondliku teabevõrgu (GoGIN) EEAS, EMSA
programmi kaudu, ning parandatakse õigusriiki ja riiklikke
õigusraamistikke piirkonnas, sealhulgas käimasolevate
programmide SWAIMS ja PASSMAR kaudu kuni nende
lõpuleviimiseni 2024. aastal ning seejärel merendusjulgeolekut
käsitleva jätkuprogrammi ning WeCAPSi ja GoGINi kaudu.
1.1.29 Tugevdatakse sidusust ELi institutsioonide ja ELi Jooksvalt MS, EEAS
liikmesriikide meetmete vahel, eelkõige koordineeritud
merelise kohaloleku kontseptsiooni rakendamise kaudu Guinea
lahes.
India ja Vaikse ookeani piirkond
1.1.30 Parandatakse teabejagamismehhanisme ja võimaldatakse MS, COM,
ühendusi merendusalase teabe ühenduskeskuste vahel, EEAS
arendades ja laiendades CRIMARIO IORISe platvormi ja
algatust SHARE.IT.
1.1.31 Korraldatakse ühisõppusi ja sadamakülastusi India ja Vaikse Alates MS, COM,
ookeani piirkonna partneritega, kasutades eelistatavalt 2024. aastast EEAS
koostöövahendina IORISe platvormi.
1.1.32 Tagatakse ELi liikmesriikide meetmete sidusus asjaomaste Alates
komisjoni ning personaliteenistuste ja -asutuste meetmetega, 2023. aastast
5
sealhulgas koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni
kaudu India ookeani loodeosas.
1.1.33 Tõhustatakse merendusjulgeoleku alast koostööd Alates
rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega, eelkõige 2023. aastast
Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN), sealhulgas
taotletakse ELile India Ookeani Rannikuriikide
Assotsiatsioonis (IORA) dialoogipartneri rolli.
1.1.34 Jätkatakse merendusjulgeoleku struktuuri toetamist India Alates
ookeani lääneosas MASE programmi ja Djibouti 2024. aastast
toimimisjuhendi alusel tulevase piirkondliku programmi
kaudu, mis käsitleb merendusjulgeolekut Sahara-taguses
Aafrikas.
1.2 Edendada rahvusvahelise Edendatakse ÜRO mereõiguse konventsiooni ja muude merendusjulgeolekut käsitlevate rahvusvaheliste
õiguse austamist ja merel toimuva õigusaktide järgimist.
ebaseadusliku tegevuse vastast 1.2.1 Edendatakse merendusjulgeolekuga seotud rahvusvaheliste Jooksvalt, MS, COM,
võitlust õigusaktide, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooni alates 2023. EEAS
allkirjastamist ja ratifitseerimist ning nõuete järgimist ning aastast
jagatakse rannikuriikide ja partneritega asjakohastel foorumitel
parimaid tavasid merendusjulgeolekuga seotud rahvusvahelise
õiguse rakendamisel.
1.2.2 Tehakse koostööd partnerriikidega, et jagada parimaid tavasid Jooksvalt, MS, COM,
ja usaldust suurendavaid meetmeid, et aidata rakendada alates 2023. EEAS
rahvusvahelist õigust suhetes selliste partnerriikidega. aastast
Edendatakse ja arendatakse merendusjulgeoleku aspekte IMO ja ELi õigusraamistike raames.
1.2.3 Tehakse partnerriikidega koostööd merendusjulgeoleku Jooksvalt MS, COM,
küsimustes, tagades näiteks vastavuse IMO õigusaktidele, EMSA
eelkõige laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse
koodeksi (ISPS-koodeks) rakendamiseks.
1.2.4 Edendatakse ja arendatakse kooskõlas IMO eeskirjadega Jooksvalt MS, COM,
MARSECi komitee suuniseid, sealhulgas küberturvalisuse EMSA
suuniseid, et edendada sadamate ja laevade turvalisuse
kontrollifunktsiooni.
1.2.5 Rakendatakse ja säilitakse piisav arv merendusjulgeoleku Jooksvalt MS, COM,
kontrolle, mida komisjon teeb korrapäraselt igal aastal (et EMSA
jälgida ELi merendusjulgeolekut käsitlevate õigusaktide
6
kohaldamist liikmesriikides); uuritakse jätkuvalt võimalusi,
kuidas suurendada merendusjulgeolekut sellistes valdkondades
nagu reisilaevade turvalisus või küberturvalisus.
Toetatakse võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu kooskõlas ELi konsolideeritud
lähenemisviisi ja parimate tavadega.
1.2.6 Jätkatakse liikmesriikide toetamist ühistes ja kalanduskontrolli Jooksvalt, MS, COM,
operatsioonides, rakendades samas EFCA ühiskasutuskavasid, pidevalt EFCA, EMSA
et võimaldada pidevat teabe ja luureandmete vahetust ning
kontrollitegevust, mis on kavandatud riskihindamise tulemuste
põhjal.
1.2.7 Edendatakse asutustevahelist koostööd, sealhulgas Jooksvalt MS, COM,
andmevahetust, et parandada seiret, kontrolli ja järelevalvet EFCA, EMSA,
ning toetada kalandusasutusi (sealhulgas riiklikke ja FRONTEX
piirkondlikke kalapüügi seirekeskusi) kohaldatavate
piirkondlike ja riiklike õigusaktide jõustamisel.
1.2.8 Toetatakse liikmesriikide rannikuvalvet ja merevägesid Jooksvalt, MS, COM
teenuste osutamisel asjaomastes piirkondlike alates 2023.
kalandusorganisatsioonide konventsioonialadel, et tagada aastast
meremeeste, kalalaevade ja laevastike ohutus ja turvalisus (nt
kaitse piraatluse eest) ning omada paremat kontrolli
sunniviisilise töö tegemise ja tööalase ärakasutamise üle merel
ning see likvideerida.
1.2.9 Võetakse meetmeid, et kontrollida, kas esineb sunniviisilist Jooksvalt, MS, COM
tööd ja tööalast ärakasutamist merel, ning see likvideerida. alates 2023.
aastast
Tugevdatakse piirikontrolli ja võideldakse piiriülese kuritegevuse, nagu rändajate või kaupade ebaseadusliku
üle piiri toimetamise ning inimkaubanduse vastu, pöörates erilist tähelepanu ELi kõige kaugematele
piirkondadele, mida rändesurve eriti mõjutab.
1.2.10 Töötatakse välja sidus ja jõuline lahendus, et võidelda Alates MS, COM,
rändajate ärakasutamise vastu merel ning tõkestada, 2023. aastast EEAS, Frontex,
likvideerida ja vastutusele võtta kuritegelikud võrgustikud, kes Europol,
tegelevad rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja Eurojust
inimkaubandusega.
7
1.2.11 Kasutatakse ära Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse5 Alates MS, COM,
täielikku rakendamist ja struktureeritud koostööd asjaomaste 2024. aastast EMSA, Frontex
osalejate (nt EUROPOL, INTERPOL, UNODC ja MAOC-N)
vahel ning selleks, et toetada liidu elanikkonnakaitse
mehhanismi (UCPM) tegevust, tõhustatakse riskianalüüsi, et
teha kindlaks seiret vajavad merepiirkonnad ja sadamad ning
jälgimist vajavad laevad ja õhusõidukid, et võidelda
ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevuse ja
võrgustike vastu.
1.2.12 Koostatakse ja säilitatakse ELi olukorrapilt, sealhulgas Alates MS, Frontex
piirieelsel alal, teabevahetuse, riskianalüüsi ning ennetava 2024. aastast
õhuseire ja patrullimise põhjal.
Strateegiline eesmärk nr 2. Koostöö partneritega
Eesmärgid Meetmed Ajakava Asjaomased
Vajaduse korral osalejad
2.1 Tugevdada Tugevdatakse koostööd sarnaselt meelestatud ja strateegiliste partneritega.
koostööd sarnaselt 2.1.1 Suurendatakse ELi osalust SHADE mehhanismides merenduse Jooksvalt, alates MS, EEAS, COM
meelestatud ja valdkonnas. Osaletakse G7++FOGGi (Guinea lahe sõprade rühm) ja 2023. aastast
strateegiliste selle alltöörühmade töös. Osaletakse GoG SHADE ja selle
partneritega alltöörühmade töös.
2.1.2 Tõhustatakse dialoogi ja koostööd kolmandate riikide ja Alates 2023. aastast MS, EEAS, COM
rahvusvaheliste partneritega ühist huvi pakkuvates
merendusjulgeoleku küsimustes, nagu elutähtsa meretaristu seire ja
kaitse.
2.1.3 Toetatakse partnerriike nende merenduse juhtimise, õigusriigi ning Alates 2023. aastast MS, COM, EEAS
sõjaliste ja mereväe võimete suurendamisel, sealhulgas Euroopa
rahutagamisrahastu kasutamise kaudu.
5
Määrus (EL) 2019/1896.
8
Tõhustatakse koostööd ja suurendatakse operatsioonidealast suhtlust kõigi merel tegutsevate partneritega.
2.1.4 Lähetatakse ELi kontaktametnikke piirkondlikesse merenduse Alates 2023. aastast MS, EEAS
teabeühenduskeskustesse huvipakkuvates merepiirkondades, et
hõlbustada teabevahetust ja koostööd ELi ja tema partnerite vahel
ning vajaduse korral hinnata, kas on võimalik ühendada need
teabeühenduskeskused otse asjakohaste ELi mereseiresüsteemidega.
2.1.5 Edendatakse IORISe/YARISe platvormide kasutamist Jooksvalt, alates MS, EEAS, EDA
liikmesriikide merejõududes, et kasutada neid koordineeritud 2023. aastast
merelise kohaloleku kontseptsioonis välissuhtluseks ning
rannikuäärsete riikide ja partneritega korraldatavatel õppustel.
2.1.6 Luuakse tsiviilkoostöövahendid ELi liikmesriikide ja ELi asutuste Alates 2024. aastast MS, COM, EEAS,
mereoperatsioonide vahel. EDA, EMSA,
EUROPOL
Integreeritakse merendusjulgeolek suhetesse partnerriikide ja piirkondlike organisatsioonidega.
2.1.7 Arendatakse sidemeid partnerriikide ja piirkondlike Alates 2023. aastast MS, COM, EEAS
organisatsioonidega, osaledes vajaduse korral merendusjulgeoleku
ja ohutusega seotud ühisprojektides.
2.1.8 Arendatakse rannikuvalvealast koostööd olemasoleva või tulevase Alates 2023. aastast MS, EEAS, Frontex
töökorra ja staatust käsitlevate kokkulepete raames partnerriikidega,
sealhulgas merepiiride ja piirieelsete alade patrullimise
tugevdamiseks.
2.2 Koostöö ELi- Tehakse koostööd ELi-väliste partneritega koostalitlusvõimealaste lahenduste vallas, et jagada mereseireteavet.
väliste partneritega, et 2.2.1 Toetatakse Djibouti toimimisjuhendit rakendavaid riike, luues Hõlmatakse 2024. COM, EEAS
tõhustada mereseiret riiklikud merendusteabe jagamise keskused ja parandades nende aasta lõpuks 50 % ja
mereseirevõimeid. 2026. aasta lõpuks
100 % riikidest.
2.2.2 Parandatakse teabevahetust partnerriikidega EUROSURi raames ja 2024. aasta lõpuks MS, COM, EEAS,
konkreetsete olukorrapiltide aktiveerimise kaudu (Euroopa piiri- ja EDA, Frontex
rannikuvalve määruse 2.0 artikkel 27).
Tugevdatakse merendusjulgeoleku struktuure ja asutustevahelist koostööd strateegilist huvi pakkuvates merepiirkondades
ja sellistel merealadel.
2.2.3 Toetatakse merendusalaste võimete suurendamist ja suurendatakse Jooksvalt COM, EEAS
partnerriikide teadlikkust olukorrast India ja Vaikse ookeani
piirkonnas MASE programmi kaudu kuni selle lõpuleviimiseni
9
2023. aasta detsembris ning seejärel merendusjulgeolekut käsitleva
jätkuprogrammi kaudu, mis algab 2024. aastal, ning CRIMARIO
programmide, sealhulgas IORISe platvormi kaudu.
2.2.4 Toetatakse Yaoundé merendusjulgeoleku struktuuri rakendamist COM, EEAS
Guinea lahe piirkonnas piirkondliku teabe jagamise võrgustiku,
eelkõige platvormi YARIS kaudu.
2.3 Tõhustada Tõhustatakse koostööd kahe- ja mitmepoolsel tasandil
koostööd kahe- ja 2.3.1 Tuginedes ühisdeklaratsioonidele, süvendatakse dialoogi NATOga Alates 2023. aastast MS, EEAS, EDA
mitmepoolsel tasandil merenduskoostöö suundade üle (ELi ja NATO poolt heaks kiidetud
ühiste ettepanekute raames).
2.3.2 Tugevdatakse koostööd IMO ja piirkondlike Alates 2024. aastast MS, COM, EMSA,
merekonventsioonidega, et hoida ära tahtlike ebaseaduslike tegude HELCOM, OSPAR,
oht, mis võib mõjutada laevu ja sadamarajatisi kogu maailmas. Barcelona
konventsioon
Strateegiline eesmärk nr 3. Juhtpositsioon teadlikkuses olukorrast merel
Eesmärgid Meetmed Ajakava Asjaomased
Vajaduse korral osalejad
3.1. Suurendada ELi teadlikkust Tagatakse turvaline ja kiire teabevahetus kõigi seotud sektorite ja süsteemide vahel kogu ELis ja EFTAs
olukorrast merel 3.1.1 Käivitatakse CISE tegevusetapp, sealhulgas CISE salastatud Alates MS, COM,
võrgustiku rakendamine. 2024. aastast EMSA6
3.1.2 Julgustatakse/motiveeritakse liikmesriikide konkreetseid Jooksvalt, alates COM, EMSA
rannikuvalveasutusi ja sõjaväevõime ühinema CISE 2023. aastast
kogukonnaga.
6
Iga käesolevas tegevuskavas loetletud meetme tegevusetapp ja ajakava käivitatakse pärast EMSA juhatuse heakskiitu.
10
3.1.3 Kasutatakse CISEt, et vahetada mereseireteavet, suurendada Alates MS, COM,
vastupanuvõimet ja kaitsta elutähtsat meretaristut (nt 2024. aastast EDA, SatCen,
merealused kaablid, torujuhtmed ja avamere EMSA
taastuvenergiarajatised).
3.1.4 Kaalutakse CISE kasutamist teabevahetuseks asutustevahelise Jooksvalt, kohe, MS, EFCA,
koostöö raames täiendusena juba olemasolevatele võrgustikele. kui CISE EMSA ja
toimib. FRONTEX
ECGFF
3.1.5 Uuritakse võimalust luua kaitsevaldkonna programm seoses 2024. aastaks MS, EDA
olukorrateadlikkusega merel, tagades samas sünkroniseerimise
asjaomaste tsiviilvaldkonna sidusrühmadega.
Tugevdatakse tsiviil- ja sõjaliste merendusametite vahelist teabevahetust.
3.1.6 Tugevdatakse MARSURi ning tagatakse operatiivteabe 2024. aasta lõpp COM, EMSA,
vahetamine MARSURi võrgustiku ja CISE vahel (sealhulgas EDA, SatCen,
salastatud ja salastamata teave). MS
Tõhustatakse mereseiret ja teabevahetust, kasutades kosmosepõhiseid võimeid, kaugjuhitava õhusõiduki
süsteemi ja muid kujunemisjärgus tehnoloogiaid, sealhulgas ELi välispiiride kaitsmiseks.
3.1.7 Võimaldatakse asjakohase teabe vahetamist kosmosepõhiste 2024. aasta lõpp MS, COM,
võimete ja mereseirevahendite, sealhulgas CISE ja MARSURi EMSA, EDA,
vahel. ESA, SatCen
3.1.8 Kasutatakse täiel määral ära ELi kosmoseprogrammide Alates MS, COM,
olemasolevaid ja tulevasi võimeid ja teenuseid, sealhulgas Maa 2023. aastast EEAS, EMSA,
jälgimise komponenti (Copernicus, sealhulgas selle EFCA, SatCen
merekeskkonna seire teenus CMEMS), Galileo programmi (ja
ohtudele reageerimise mehhanismi) ja EGNOSt, samuti IRISt,7
sealhulgas mereseire ning merekeskkonna ja kliimamuutuste
seire eesmärgil.
3.1.9 Edendatakse kosmosealaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni Alates MS, COM,
mereseirerakendustes, sealhulgas kesksete osalejate ja tööstuse 2023. aastast EMSA, Frontex,
osalemise kaudu, koos Euroopa Liidu Satelliidikeskuse ja SatCen
Copernicuse julgeolekuteenuse strateegilise teadusuuringute
kavaga.
7
https://defence-industry-space.ec.europa.eu/welcome-iris2-infrastructure-resilience-interconnectivity-and-security-satellite-2022-11-17_en
11
3.1.10 Parandatakse kosmosetehnoloogia integreerimist kaugjuhitavate Jooksvalt, alates MS, EMSA,
õhusõidukite süsteemide, radarijaamade, merepatrull-lennukite 2023. aastast Frontex, SatCen
ja (mehitatud ja mehitamata) merevahenditega, kasutades
uuenduslikke küberkerkseid vahendeid.
3.1.11 Tõhustatakse ranniku- ja avamerepatrull-laevadega tehtavat Katseprojekt MS, COM,
seiret ning täiendatakse seda digitaalselt võrgustatud viiakse ellu EEAS, EDA,
tipptasemel mereplatvormidega, sealhulgas mehitamata 2025. aastaks Frontex
platvormidega.
3.1.12 Liikmesriigid peaksid süstemaatiliselt kasutama uuenduslikke Alates MS
lahendusi (tehnoloogia ja teadmised), mis on saadud ELi 2023. aastast
tsiviiljulgeolekualastest merendusjulgeolekuga seotud
teadusuuringutest ja innovatsioonist, mida rahastatakse
programmi „Horisont 2020“ piiri- ja välisjulgeolekualaste
projektikonkursside raames.
3.1.13 Kaalutakse statsionaarse radari, optiliste satelliit- ja Alates MS
hüperspektraalsete seadmete kasutuselevõttu strateegilistes 2023. aastast
asukohtades, et aidata liikmesriikidel paremini avastada ja
kindlaks teha meresõidu turvalisusega seotud ohte.
3.1.14 Edendatakse Euroopa rannikuvalveteenistuse foorumi ja Alates MS, EEAS,
Vahemere rannikuvalveteenistuse foorumi raames 2023. aastast COM, EFCA,
olukorrateadlikkust merel ning ELi tasandi ja rahvusvahelist EMSA,
koostööd parimate tavade vahetamise kaudu. FRONTEX
Arendatakse mereseirevõimet
3.1.15 Töötatakse välja kontseptsioon selliste seadmete ja süsteemide Alates COM, MS
jaoks nagu väikesed satelliidimissioonid, mida rakendatakse 2023. aastast
satelliitide kogumi raames, rannikuäärsed radarisüsteemid ja
mehitamata poolpüsiplatvormid merel.
3.1.16 Arendatakse mereseirevõimeid ja merevägede ühist Alates COM, MS
seirevõimekust 2024. aastast
3.2 Koostöö asjaomaste ELi- Tehakse koostööd asjaomaste ELi-väliste partneritega koostalitlusvõimealaste lahenduste vallas, et jagada
väliste partneritega mereseireteavet.
koostalitlusvõimealaste 3.2.1 Toetatakse merendusalaste võimete suurendamist ja Jooksvalt COM, EEAS
lahenduste vallas, et jagada suurendatakse partnerriikide teadlikkust olukorrast India ja
mereseireteavet Vaikse ookeani piirkonnas MASE programmi kaudu kuni selle
12
lõpuleviimiseni 2023. aasta detsembris ning seejärel
merendusjulgeolekut käsitleva jätkuprogrammi kaudu, mis
algab 2024. aastal, ning CRIMARIO programmide, sealhulgas
IORISe platvormi kaudu.
3.2.2 Toetatakse Yaoundé merendusjulgeoleku struktuuri COM, EEAS
rakendamist Guinea lahe piirkonnas piirkondliku teabe
jagamise võrgustiku, eelkõige platvormi YARIS kaudu.
Strateegiline eesmärk nr 4. Juhtida riske ja ohte
Eesmärgid Meetmed Ajakava Asjaomased osalejad
Vajaduse korral
4.1 4.1.1 Tugevdatakse koordineerimis- ja sekkumissuutlikkust 2023. aasta lõpuks MS, COM, EEAS,
Suurendada veelgi teadlikkust ja merel aset leidvate vahejuhtumite ja katastroofide EDA, EMSA
valmisolekut kliimamuutuste ja korral, võttes nõuetekohaselt arvesse EMSA hallatavaid
keskkonnaseisundi süsteeme ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning
halvenemisega seotud ohtudega tugevdades ja/või arendades integreeritud lähenemisviisi
tegelemiseks ja kiiret reageerimist mereõnnetustega tegelemisel.
4.1.2 Suurendatakse teadmisi kliimamuutuste, meretaseme Jooksvalt, alates COM, EEAS, MS,
tõusu, tormitõusude ja keskkonnaseisundi halvenemise 2023. aastast EDA, SatCen
mõju kohta merendusjulgeolekule ning tegeletakse
seonduvate riskide ja ohtudega.
4.1.3 Suurendatakse teadlikkust olukorrast merel, Jooksvalt, alates COM, EEAS, MS,
parandatakse varajast hoiatamist ja strateegilist analüüsi, 2023. aastast EDA, Frontex, SatCen
mis on seotud kliimamuutustest ja keskkonnaseisundi
halvenemisest tuleneva mõjuga merendusjulgeolekule,
sealhulgas hõlbustades ookeaniseireandmete kogumist ja
vahetamist.
4.1.4 Laiendatakse pädevate asutuste korraldatavaid koolitusi Jooksvalt, alates MS, COM, EEAS
ja õppusi, et olla valmis kliimamuutustest ja 2024. aastast
keskkonnaseisundi halvenemisest tulenevateks
mõjudeks seoses merendusjulgeolekuga, ja neile
reageerida.
13
4.1.5 Aidatakse kaasa maailmamere digiteisiku arendamisele, Jooksvalt, alates MS, COM
pidades silmas merendusjulgeoleku perspektiivi, et 2024. aastast
tegeleda merendusjulgeoleku ning muutuva keskkonna
ja kliima vastastikuse mõjuga.
4.2 Suurendada elutähtsa Tugevdatakse elutähtsa meretaristu ja merevarustuse vastupidavust ja kaitset, võttes arvesse piirkondlikke
meretaristu (nt gaasijuhtmed, eripärasid ja ohutasemeid, ning julgustatakse liikmesriike tegema elutähtsa taristu ühiseid vastupidavusteste,
elektri- ja sidekaablid, sadamad, mis põhinevad liidu tasandil välja töötatud ühistel vastupidavustestide põhimõtetel.
avamere energiarajatised, 4.2.1 Koostatakse elutähtsa meretaristu riskihindamine ja Alates 2023. aastast MS, COM, EEAS,
veeldatud maagaasi terminalid erandolukorra plaanid / suurõnnetusest taastumise kavad EUMS; EDA, EMSA
ning ujuvhoidlad ja (ELi/riiklik tasand), ilma et see piiraks elutähtsa teenuse
taasgaasistamisseadmed) ning osutajate toimepidevuse direktiivi kohaldamist (nt
merevarustuse vastupidavust ja transpordisektori ja veetranspordi allsektori kriitilise
kaitset tähtsusega üksuste riskihindamise puhul).
4.2.2 Tehakse meretaristu vastupidavusteste, tuginedes Alates 2023. aastast MS, COM, Frontex
nõukogu soovitusele 15623/22, kasutades vajaduse
korral projekti INFRASTRESS raames välja töötatud
elutähtsa taristu vastupidavustestide metoodika
standardeid.
4.2.3 Korraldatakse ELi tasandil korrapäraseid täiemahulisi Igal aastal MS, COM, EEAS,
reaalajas mereõppusi, mis keskenduvad muu hulgas ECGFF, EDA,
sadamakaitsele ning küber- ja hübriidohtude Frontex, ENISA
käsitlemisele, kaasates vajaduse korral ka liidu
elanikkonnakaitse mehhanismi.
4.2.4 Tihendatakse koostööd liikmesriikide vahel asjaomaste Alates 2024. aastast MS, EDA, Frontex,
ELi asutuste toel, et töötada välja veealuse ja EMSA
avameretaristu piirkondlik alaline seirekava, mille
eesmärk on tõkestada sellise taristu vastu suunatud
terroristlikku tegevust. Tõhustatakse koostööd ohtlike
juhtumite hindamisel; koostöö tsiviil- ja sõjaväeasutuste
vahel ning vahendite jagamine ja teabe vahetamine
veealuse ja avameretaristu kaitsmiseks.
4.2.5 Arendatakse/kasutatakse erilaevu ja muid vahendeid 2023. aasta lõpuks MS, EDA, Frontex,
(RPAS, satelliidifotod), et patrullida ja kaitsta elutähtsat võetakse kasutusele SatCen
meretaristut, sealhulgas mitmeotstarbelisi seirelaevu. olemasolevad
vahendid.
14
2025. aastaks
luuakse täiendavaid
vahendeid/varasid.
4.2.6 Viiakse läbi uuringuid elutähtsa meretaristu kaitse 2025. aastaks MS, EDA
kohta, et toetada ka asjaomaseid kaitseküsimuste iga-
aastase kooskõlastatud läbivaatamise soovitusi.
4.2.7 Tugevdatakse riiklike ametiasutuste pädevust laevade ja Jooksvalt, alates MS, EMSA
sadamakaitse valdkonnas vastavalt SOLASe 2023. aastast
konventsioonile, ISPS-koodeksile, määrusele (EÜ) nr
725/20048 ja direktiivile 2005/65/EÜ9.
4.3 Suurendada küberturvalisust Hinnatakse küberriske ja tehakse kindlaks sobivad turvameetmed
4.3.1 Kaalutakse täiendavate suuniste väljatöötamist Alates 2024. aastast MS, COM
merendussektorile, eelkõige sadamatele küberturvalisuse
2. direktiivi kontekstis.
4.3.2 Arendatakse edasi Alates 2024. aastast MS, COM
mereadministratsioonide/rannikuvalveasutuste ühist
küberseiresuutlikkust.
Arendatakse merendussektori suutlikkust tulla toime
küberohtudega, soodustades parimate tavade vahetamist
ja suuniste väljatöötamist merenduses osalejate vahel
ning käsitledes täiendavalt küberturvalisuse ja -ohutuse
küsimusi Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO)
tasandil.
4.3.3 Arendatakse merenduse valdkonnas küberturvalisuse Alates 2023. aastast MS, COM, ENISA
alast koostööd sarnaselt meelestatud kolmandate
riikidega kahe- või mitmepoolsel tasandil.
4.3.4 Parandatakse mereadministratsioonide vastupanuvõimet, Jooksvalt, alates MS, COM, ENISA,
korraldades korrapäraseid koolituskursusi 2024. aastast EMSA, Frontex
küberturvalisuse kriisireguleerimise kohta, ning
arendatakse intsidentidele, sealhulgas
raadiosagedushäiretega seotud probleemidele
reageerimise ühist tava.
8
Määrus (EÜ) nr 725/2004.
9
Direktiiv 2005/65/EÜ.
15
4.3.5 Parandatakse teadmisi küberturvalisusest ja arendatakse Alates 2024. aastast MS, COM, EMSA,
edasi küberturvalisuse täielikku kaardistamist ENISA
laevanduses, et määrata kindlaks kohustused.
4.4 Tugevdada ELi Võideldakse välis- ja sisesekkumiste ja infoga manipuleerimise ning muude merendusvaldkonnaga seotud
vastupanuvõimet ning hübriidohtude vastu.
parandada reageerimist 4.4.1 Rakendatakse merendusega seotud vastupropagandat, Alates 2023. aastast MS, EEAS ja ELi
sekkumisele ja infoga sealhulgas antakse operatiivasutustele (väejuhatajad) mereväeoperatsioonid
manipuleerimisele ning muudele desinformatsiooni vastu võitlemiseks ja vastumeetmete
merendusjulgeolekuga seotud rakendamiseks vajalikud volitused.
hübriidohtudele 4.4.2 Edendatakse ELi rannikuvalvealast koostööd Jooksvalt, alates MS, EMSA, Frontex,
hübriidohtudega tegelemisel merenduse valdkonnas. 2023. aastast rannikuvalvefoorumid
4.5 Hinnata merendustaristusse 4.5.1 Hinnatakse ELi-väliste üksuste investeeringuid Jooksvalt MS, COM
tehtavate välismaiste meretaristusse ELi koostöömehhanismi raames vastavalt
otseinvesteeringute võimalikku määrusele (EL) 2019/45210.
mõju julgeolekule
4.6 Töötada välja ulatuslik 4.6.1 Võttes aluseks Läänemerel elluviidud katseprojektid Alates 2023. aastast MS, COM
lähenemisviis lõhkemata seoses lõhkemata lahingumoonaga, koostatakse põhjalik
lahingumoona probleemiga tegevuskava ELi ümbritsevate merepiirkondade kohta,
tegelemiseks ELi ümbritsevates et kaardistada sõjalisest tegevusest pärit lõhkemata
merepiirkondades lahingumoona ja kemikaalide liik, asukoht ja kogus
osana jõupingutustest minimeerida nende
keskkonnamõju, tagada mereteede turvalisus ja
hõlbustada merendusega seotud majandustegevuse
arengut.
4.7 Tõhustada meetmeid, et 4.7.1 Tehakse piisavaid merendusjulgeolekukontrolle ning Jooksvalt igal aastal MS, COM
valmistuda terroriaktideks, tagatakse, et laevad, sadamad ja sadamarajatised oleksid
ebaseaduslikeks tegudeks, ELis nõuetekohaselt kaitstud ja kaitse on kooskõlas
meresõiduvabadusega seotud kohaldatavate rahvusvaheliste ja ELi õigusaktidega.
ohtudeks ja hübriidohtudeks 4.7.2 Tehakse komisjoni riskihindamine reisilaevade Jooksvalt COM
turvalisuse parandamise kohta, et leida lahendused
ühiste riskide ja ohtudega tegelemiseks seoses
reisilaevade turvalisusega ELis.
10
Määrus (EL) 2019/452.
16
4.7.3 Tehakse uuring, et kaardistada merealuste sidekaablite Alates 2023. aastast MS, COM
taristud, nendega seotud võimsused ja liiasused,
nõrkused, teenuste kättesaadavusega seotud ohud ja
riskid, merealuste kaablite rikke mõju liikmesriikidele ja
liidule tervikuna ning riski maandamine, ja esitatakse
vajaduse korral soovitusi suurema
kerksuse/varuvõimsuse tagamiseks.
4.8 Suurendada suutlikkust 4.8.1 Parandatakse ja suurendatakse asjaomaste asutuste toel Alates 2023. aastast MS, EFCA, EMSA,
aidata kaasa organiseeritud ja liikmesriikide suutlikkust ennetada, avastada ja Frontex, COM,
suurte rahvusvaheliste ohtude tõkestada meretranspordi kaudu või merel toimuvat EUROPOL
ning ebaseadusliku tegevuse ebaseaduslikku kaubandust (nagu keskkonnakuriteod,
vastasele võitlusele, et relvade ja uimastite salakaubavedu, rändajate
suurendada ELi sisejulgeolekut ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus,
ETR-kalapüük jne), eelkõige töötades välja meetmeid
EMPACTi raames.
4.8.2 Uuritakse võimalust kasutada täiendavalt Alates 2023. aastast MS, COM, Frontex,
meretranspordiettevõtjate esitatud reisijaandmeid, võttes Europol
arvesse kehtivaid rahvusvahelisi, ELi ja riiklikke
eeskirju, et suurendada julgeolekut välispiiridel ja ELis.
Strateegiline eesmärk nr 5. Suurendada võimeid
Eesmärgid Meetmed Ajakava Asjaomased
Vajaduse osalejad
korral
5.1 Arendada Tugevdatakse tulevast pealveesuutlikkust ja tegeletakse strateegiliste võimaldite puudujääkidega
võimeid, et tagada 5.1.1 Rakendatakse CARDi sihtvaldkonda „Euroopa patrull-laev“. 2025. aastaks MS, EDA
ELi veepealne Töötatakse välja väekaitse tegevusstsenaariumid ja ühised väekaitse nõuded Euroopa 2025. aastaks MS, EDA
ülekaal. 5.1.2
merevägede jaoks.
Algatatakse tegevusi, et suurendada uute tehnoloogiate rakendamisega veojõu,
5.1.3
energiatootmise, salvestus- ja juhtimissüsteemide ning logistika tõhusust.
Toetatakse mereväelist liikuvust, kiites heaks piiriülese liikumise lubade andmise
5.1.4
tehnilise korra merenduse valdkonnas.
17
5.1.5 Töötatakse tulevaste mehitamata süsteemide jaoks välja ühised nõuded ja
kirjeldused, tagades süsteemide koostalitlusvõime.
5.1.6 Pakutakse liikmesriikide taotlusel toetust PESCO projektidele, sealhulgas Euroopa
patrullkorvetile.
5.1.7 Edendatakse Euroopa patrullkorveti tegeliku võime väljaarendamist ja esimese seda Alates MS, COM
tüüpi laeva omandamist. 2023. aastast
5.1.8 Edendatakse tegeliku suutlikkuse arendamist keskmise suurusega poolautonoomse 2024. aastaks MS, COM
pealveelaeval, millel on modulaarsed kandevõimemissioonid.
5.1.9 Edendatakse tulevast mereväevõimete arendamist, st toimivat arukat süsteemi 2025. aastaks MS, COM
tulevaste mereplatvormisüsteemide jaoks.
5.1.10 Edendatakse merevägede tegeliku koostöövõime arendamist merevägede ühise 2026. aastaks MS, COM
seirevõimekuse põhjal.
5.2 Suurendada Suurendatakse ELi allveevõimeid, sh miinitõrjemeetmed
allveevõimeid 5.2.1 Töötatakse välja ELi miinitõrjemeetmete kontseptsioon, et toetada merelaevade ja 2025. aastaks MS, COM,
mehitamata süsteemide ohutut navigeerimist ja käitamist, sealhulgas kasutatakse EDA
Euroopa Kaitsefondi teadus- ja arendustegevusest tulenevaid võimalusi.
5.2.2 Jätkatakse sihipäraste PESCO projektide (DIVEPACK, EUNDDC ja MAS MCM)
arendamist ning võetakse kasutusele Euroopa Kaitsefondi ja selle eelkäijaks olnud
Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi (EDIDP) toetus ühistele
teadus- ja arendustegevuse koostööprojektidele.
5.2.3 Parandatakse allveelaevatõrjet, suurendades allveelaevade avastamise suutlikkust nii 2025. aastaks MS, EDA
tehnoloogia kui ka menetluste osas.
5.2.4 Edendatakse selliste tehnoloogiate väljatöötamist, mis on seotud mehitatud ja Alates COM, MS
mehitamata varustuse veealuse koostööga ja parves tegutsemisega ning veealuse 2023. aastast
jälgimise, avastamise, omandamise ja sidega.
5.2.5 Edendatakse tehnoloogilist arengut ja lahendusi kaugmiinitõrjemeetmete 2024. aastaks COM, MS
kontseptsiooni esimeses etapis.
5.2.6 Edendatakse võimete arendamist elutähtsa merepõhjataristu kindlustamiseks, samuti 2024. aastaks COM, MS
võimekust võidelda heterogeensetest mehitamata veealustest sõidukitest koosnevate
veealuste parvede vastu.
5.2.7 Edendatakse raske mitmeotstarbelise miinihävitusdrooni tegeliku suutlikkuse 2025. aastaks COM, MS
arendamist.
5.3 Toetada Määratakse kindlaks tehnoloogiad ja teadusuuringud, mille abil vastata võimetega seotud vajadustele, kooskõlas Euroopa
Euroopa Kaitseagentuuri üldise strateegilise teadusuuringute kavaga.
18
merevägesid ja 5.3.1 Edendatakse teadusuuringuid uuenduslike lahenduste leidmiseks elektri tootmise, 2025. aastaks MS, COM,
rannikuvalvet salvestamise, toitehalduse ja energiajaotuse valdkonnas, mis on vajalik uute EDA
elutähtsa süsteemide suure energianõudluse rahuldamiseks.
tehnoloogia ja 5.3.2 Suurendatakse mehitatud ja mehitamata komponentide koostöö, sealhulgas
tööstussuutlikkuse parvetehnoloogiate autonoomset koordineerimist.
arendamisel 5.3.3 Tagatakse kiirete, vastupidavate ja töökindlate veealuste sidevõrkude seire ja kaitse,
kaasates vajaduse korral tööstust ja kolmandaid riike.
5.3.4 Uuritakse ja integreeritakse murrangulisi tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekti,
suurandmete tehnoloogiat ja kvanttehnoloogiat.
5.3.5 Uuritakse ja arendatakse ühist laevade digitaalset arhitektuuri ja taristut.
5.3.6 Suurendatakse laevade automatiseerimist, võttes kasutusele vastupidavad
automatiseeritud platvormid ja süsteemid, millel on väiksem meeskond ja otsuste
tegemise tugisüsteemid.
Tehakse kindlaks kriitilised sõltuvused, mis mõjutavad Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, ning
tegeletakse nendega ühiselt.
5.3.7 Suurendatakse liikmesriikide, ELi institutsioonide ja kaitsetööstuses osalejate
teadlikkust peamiste strateegiliste tegevustega ning edendatakse nende ühist
arusaama olemasolevatest puudustest ja lünkadest tööstus- ja
tehnoloogiavaldkondades ning oskuste nappusest, mis võivad õõnestada ELi
tegevusvabadust.
5.3.8 Edendatakse liikmesriikidevahelist koostööd, arendades Euroopa Kaitsefondist
rahastatavaid projekte, ning edendatakse mereväevõime ühishankeid, sealhulgas
EDIRPA kaudu.
Viiakse mereväe- ja rannikuvalvetegevus kooskõlla ELi rohelise kokkuleppe eesmärkidega.
5.3.9 Edendatakse avamere taastuvenergia projektide ja kaitsetegevuse kooseksisteerimist, 2025. aastaks MS, COM,
rakendades sobivaid lahendusi sõjaliseks tegevuseks reserveeritud või kasutatavates EEAS, EDA
merepiirkondades, kus on tõendatud sobivus avamere taastuvenergia projektide
kasutuselevõtuks või muuks kestlikuks kasutuseks.
5.3.10 Töötatakse välja taastuvenergiatehnoloogiad (taastuvkütus, moderniseeritud
mootorid, elektrifitseerimine jne), mis sobivad sõjaliseks otstarbeks merenduse
valdkonnas.
Strateegiline eesmärk nr 6. Pakkuda koolitust ja väljaõpet
19
Eesmärgid Meetmed Ajakava Asjaomased
Vajaduse osalejad
korral
6.1 6.1.1 Tuginetakse ametite (EFCA, EMSA, Frontex) tööle, et arendada kolmepoolse Alates MS, EFCA,
Jagada haridust, töökorra raames välja suutlikkus ja spetsiaalsed koolitused, et korraldada 2023. aastast EMSA,
koolitust ja oskusi valdkondadevahelist merendusjulgeoleku alast koolitust õiguskaitse, sõjaväe, Frontex,
sektorite, piirikontrolli, rannikuvalve, küberjulgeoleku, elutähtsa meretaristu kaitse jms ECGFF
liikmesriikide ja valdkonnas.
partnerriikide 6.1.2 Edendatakse naiste osalemist merendusjulgeoleku alases hariduses ja koolituses. Alates MS, COM,
vahel 2023. aastast EEAS
6.1.3 Edendatakse koostööd ja koolitust, sealhulgas ECGFFi raames, liikmesriikide ja MS, EEAS,
NATO-akrediteeritud keskustega, tippkeskustega jne. EFCA, EMSA,
Frontex
6.1.4 Töötatakse välja sõjaline rahvusvaheline mereväesemester Euroopa noorte Alates MS, EEAS
ohvitseride vahetamise algatuse (EMILYO – sõjaline Erasmus11) raames. 2023. aastast (ESDC)
6.1.5 Korraldatakse koos ELi-väliste partneritega ühiseid õppusi, et suurendada Alates MS, COM,
koostegutsemisvõimet. 2023. aastast EEAS
6.2 Kasutada 6.2.1 Jätkatakse liikmesriikide kavadel põhinevat sihtotstarbelist osalemist õppusel Jooksvalt MS, EFCA,
asutuste ja „COASTEX“, parandatakse ja mitmekesistatakse õppust „COASTEX“ ning viiakse EMSA,
foorumite tehtud korrapäraselt ellu asjakohaseid tegevusi ELi ümbritsevates merepiirkondades. Frontex,
tööd ECGFF
6.2.2 Viiakse liikmesriikide taotlusel ning EMSA, EFCA ja FRONTEXi tööle tuginedes Jooksvalt MS, EFCA,
ellu suutlikkuse suurendamise meetmeid, rakendades mitmeotstarbelisi EMSA,
mereoperatsioone valitud ELi ümbritsevates merepiirkondades. Frontex
6.2.3 Jagatakse rannikuvalve valdkondliku kvalifikatsiooniraamistiku rakendamisel Jooksvalt MS, EFCA,
saadud kogemusi ning antakse suuniseid, abi ja tuge heade tavade rakendamisel, EMSA,
sealhulgas küberjulgeoleku valdkonnas. Frontex
6.3 Tugevdatakse 6.3.1 Kasutatakse Helsingis asuva Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskuse HCoE teadmisi Jooksvalt MS, COM,
merenduse ja koolitusi, sealhulgas nende merendusjulgeoleku alast töösuunda, tuginedes ka EEAS, HCoE
valdkonna küber- HCoE käsiraamatule merendusega seotud hübriidohtude kohta12.
ja 6.3.2 Tugevdatakse küber-, hübriid- ja kosmosejulgeolekuga seotud oskusi, toetades Alates MS, COM,
hübriidjulgeoleku sihipäraseid koolituskursusi küber- ja digioskuste kohta merenduse valdkonnas. 2023. aastast EMSA
11
http://www.emilyo.eu/; EMILYO ei ole seotud programmiga „Erasmus+“.
12
HCoE käsiraamat on aluseks asjaomastel koolitustel osalevatele riikidele, ELi ja NATO osalejatele ja poliitikakujundajatele.
20
alaseid oskusi ja 6.3.3 Suurendatakse küber- ja hübriidjulgeoleku alaseid oskusi sihipäraste õppekavade Alates MS, COM,
õppekavasid abil, mille töötavad välja liikmesriikide pädevad asutused ja/või ametiasutused, 2023. aastast EMSA
pidades silmas, et liikmesriigid ja Euroopa Komisjon on teinud EMSA-le
ülesandeks töötada 2023. aastaks välja merenduse küberturvalisuse kursus.
6.4 Suurendada 6.4.1 Korraldatakse sihtotstarbelisi koolitusprogramme, mis on avatud ELi-välistele Jooksvalt MS, COM,
suutlikkust partneritele, et tegeleda merendusjulgeolekuga seotud olemasolevate ja tekkivate EEAS, EMSA,
ohtudega. FRONTEX,
Edendatakse partnerriikides haridus- ja koolitustegevust, et suurendada naiste ECGFF
osalemist asjaomastes sektorites, sealhulgas rannikuvalveülesannete täitmisel,
kaasates ka asjaomaseid ELi asutusi.
6.4.2 Arendatakse edasi sõjalist rahvusvahelist mereväesemestrit, sealhulgas noorte Alates MS, EEAS
sõjaväeohvitseride vahetusprogrammi. 2023. aastast
6.4.3 Korraldatakse tsiviil- ja sõjandusvaldkonna õppusi, mis põhinevad jagatud Alates
jurisdiktsiooni või võimete ühise kasutamise stsenaariumidel. 2023. aastast
LÜHENDITE SÕNASTIK
A
ASEAN: Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon
B
C
CARD: kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine
CIS: elutähtis taristu
CISE: ühine teabejagamiskeskkond
COM: Euroopa Komisjoni talitused
Copernicus: Maa seire Euroopa programm
CRIMARIO: India ja Vaikse ookeani kriitilise tähtsusega mereteed
21
ÜJKP: ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika
D
DTO: maailmamere digiteisik
E
EBCGA/Frontex: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet
ECGFA: Euroopa rannavalveteenistuse akadeemia
ECGFF: Euroopa rannikuvalveteenistuse foorum
EDA: Euroopa Kaitseagentuur
EDIRPA: instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu
EEAS: Euroopa välisteenistus
EFCA: Euroopa Kalanduskontrolli Amet
EGNOS: Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem
EMPACT: kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm
EMSA: Euroopa Meresõiduohutuse Amet
ENISA: Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet
EL: Euroopa Liit
EUBAM Libya: ELi piirihaldamise abimissioon Liibüas
EUMSS: Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia
EUNAVFOR: Euroopa Liidu juhitavad mereväed
EUROPOL: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet
EUROSUR: Euroopa piiride valvamise süsteem
G
22
GALILEO: Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteem
H
HCoE: Helsingis asuv Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskus
HELCOM: Helsingi komisjon, Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon
I
IMO: Rahvusvaheline Mereorganisatsioon
INTERPOL: Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon
IORA: India Ookeani Rannikuriikide Assotsiatsioon
ISPS-koodeks: laevade ja sadamarajatiste rahvusvaheline turvalisuse koodeks
ETR-kalapüük: ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük
K
M
MAOC (N): Merenduse Valdkonna Analüüside ja Operatsioonide Keskuse narkootikumidevastase võitluse töörühm
MARSUR: kaitsevaldkonna mereseire teabevahetusvõrgustik
MASE: programm piirkondliku merendusjulgeoleku edendamiseks
MAS MCM: (pool)autonoomsed miinitõrje meresüsteemid
MDA: teadlikkus olukorrast merel
MedCGFF: Vahemere riikide rannikuvalveteenistuse foorum
MS: liikmesriigid
MSCO: laevapere koolitused
N
NATO: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
23
NIS direktiiv: direktiiv meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus
O
OSPAR: Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon
OSRA: üldine strateegiline teadusuuringute kava
P
PASSMAR projekt: Kesk-Aafrika meresõidu turvalisuse strateegia toetusprogramm
PESCO: alaline struktureeritud koostöö
R
RFMO: piirkondlik kalandusorganisatsioon
RPAS: kaugjuhitava õhusõiduki süsteem
R&I: teadusuuringud ja innovatsioon
S
SAR: otsingu- ja päästetegevus
SatCen: Euroopa Liidu Satelliidikeskus
SHADE: jagatud teadlikkuse ja ebakõlade vältimise mehhanism
SOLAS: rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel
SWAIMS projekt: Lääne-Aafrika meresõidu turvalisuse integreeritud toetusprogramm
U
ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
UNCLOS: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon
UNFSA: ÜRO kalavarude kokkulepe
24
UNODC: ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo
W
WeCAPS: Lääne- ja Kesk-Aafrika sadamate turvalisuse ja ohutuse tugevdamine
25
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 15.6.1/23-0121 - JOIN(2023) 8 ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE, milles käsitletakse ajakohastatud ELi merendusjulgeoleku strateegiat ja selle tegevuskava „Tõhustatud ELi merendusjulgeoleku strateegia muutuvate merendusohtudega toimetulekuks“
Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 27.04.2023 resolutsioonile.
Osapooled: Kaitseministeerium
Tähtaeg: 22.05.2023 00:00
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fb167f57-94a7-4dd2-9a56-f539fbc90cd9
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fb167f57-94a7-4dd2-9a56-f539fbc90cd9?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main