Kohaliku omavalitsuse tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine ning kohaliku omavalitsuse tuuleenergeetika eriplaneeringu planeeringuala muutmine

Lisa Pärnu Linnavolikogu 20.04.2023 otsuse nr 18 juurde Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik Pärnu linn, Tori vald Pärnu Linnavalitsus Reg nr 75000064 Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098 Tori Vallavalitsus Reg nr 77000341 Pärnu maakond, Tori vald, Sindi linn, Pärnu mnt 12, 86705 Töö nr: 21032ÜP3 Kuupäev: 06.04.2023 Tartu 2023 Planeeringu asukoha eelvaliku otsuse tegijad: Pärnu linn; Tori vald. Planeeringu asukoha eelvaliku eelnõu koostamise konsultant: AB Artes Terrae OÜ. Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande koostaja: LEMMA OÜ. Huvitatud isikud: Enefit Green AS; Osaühing Metsagrupp. Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 21032ÜP3 Sisukord 1 Eriplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk ...................................................................... 5 2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ....................................................... 6 2.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid ..................................................................................... 6 2.1.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .......................................................................... 6 2.1.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) .................................................... 6 2.1.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ..................................... 6 2.1.4 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................. 7 2.1.5 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0 ....................................................... 7 2.1.6 Arengustrateegia Pärnumaa 2035+ ................................................................................ 8 2.2 Üld- ja teemaplaneeringud ..................................................................................................... 8 2.2.1 Pärnu linna uus üldplaneering......................................................................................... 8 2.2.2 Tori valla uus üldplaneering ............................................................................................ 8 2.2.3 Paikuse tuulepargi teemaplaneering .............................................................................. 9 2.3 Kohalikud arengudokumendid .............................................................................................. 10 2.3.1 Pärnu linna arengukava aastani 2035 ........................................................................... 10 2.3.2 Tori valla arengukava aastateks 2018–2030 ................................................................. 11 3 Planeerimislahendus ........................................................................................................... 12 3.1 Eelvaliku ala tekkelugu .......................................................................................................... 12 3.2 Planeeringuala ....................................................................................................................... 14 3.3 Tuulepargi eelvaliku ala......................................................................................................... 15 3.3.1 Tuulepargi eelvaliku ala, va ühendusliini ala ................................................................. 15 3.3.2 Ühendusliini ala ............................................................................................................. 16 3.4 Tuulepargi eelvalikuala, va ühendusliini ala, ühe kilomeetri mõjuvöönd ............................. 16 3.5 Teedevõrk.............................................................................................................................. 17 3.6 Riigikaitselised piirangud ....................................................................................................... 18 3.7 Taimestik ............................................................................................................................... 18 3.7.1 Kaitsealused taimeliigid................................................................................................. 18 3.7.2 Metsakooslused, sh vääriselupaigad ............................................................................. 18 3.7.3 Loodusdirektiivi elupaigad väljaspool kaitsealasid........................................................ 18 3.7.4 Kõrge väärtusega ökosüsteemid ................................................................................... 18 3.8 Linnustik ................................................................................................................................ 18 3.9 Nahkhiired ............................................................................................................................. 20 3.10 Rohevõrgustik ja metsad ....................................................................................................... 20 3.11 Natura 2000 võrgustik ........................................................................................................... 20 3.12 Kaitsealad .............................................................................................................................. 21 3.13 Veestik ................................................................................................................................... 21 3.14 Veekogu ehituskeeluvöönd ................................................................................................... 21 3.15 Müra ...................................................................................................................................... 21 3.16 Varjutus ................................................................................................................................. 21 3.17 Muud võimalikud mõjud tervisele ........................................................................................ 22 3.18 Sotsiaalsed vajadused ja vara ................................................................................................ 22 Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ 3 / 23 21032ÜP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 3.19 Visuaalne mõju ...................................................................................................................... 22 3.20 Maavaravarud........................................................................................................................ 22 3.21 Jäätmeteke ............................................................................................................................ 22 3.22 Muud mõjud .......................................................................................................................... 22 3.23 Avariiolukorrad ...................................................................................................................... 22 3.24 Kultuuripärand....................................................................................................................... 23 3.25 Kliimamuutused ..................................................................................................................... 23 3.26 Koosmõjud ............................................................................................................................. 23 4 Põhijoonis ........................................................................................................................... 23 4 / 23 Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 21032ÜP3 1 Eriplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk Käesolev eriplaneeringu asukohavalik on planeerimisseaduse § 95 kohane kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukohavalik. Planeerimisseaduse kohaselt on eriplaneeringu koostamisel kaks peamist etappi: asukoha eelvalik ja detailne lahendus. Mõlema etapi otsused on kohaliku omavalitsuse volikogu otsused. Käesolev töö on asukoha eelvalik, mis lõpeb volikogu vastuvõtmise otsusega. Planeeringu asukoha eelvalikule koostatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku otsuse järel jätkub tuulepargi elementide (elektrituulikud, teed, liinid, alajaam jms taristu) kavandamine vastavalt kehtivale seadustikule. Planeeringuala on kahe omavalitsuse ühisel piirialal, seetõttu on see algatatud mõlemas omavalitsuses ja menetletud seda koostöös. Pärnu linna eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020. a otsusega nr 51 Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Tori valla territooriumi osal algatati eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine Tori Vallavolikogu 19.08.2020. a otsusega nr 252 Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Planeeringu asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmise ning kehtestamise otsuse teevad mõlemad omavalitsused oma territooriumi ulatuses. Õiguslikult on tegemist kahe eriplaneeringuga, edaspidi käsitletakse lihtsuse huvides mõistet eriplaneering ainsuses. Tuulepargi rajamise kaudsem vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Pärnu linnas on eriplaneeringu koostamise eesmärgiks selgitada välja sobiv ala tuulepargi rajamiseks ning määrata tuulepargi kommunikatsioonidele sobiv paigutus. Hinnanguline tuulepargi suurus on 800 ha, millele soovitakse kavandada kuni seitse elektrituulikut kõrgusega kuni 290 m. Tori vallas on eriplaneeringu koostamise eesmärgiks välja selgitada sobiv ala tuulepargi rajamiseks Tori valla kaguosas ning määrata tuulepargi kommunikatsioonidele sobiv paigutus. Hinnanguline tuulepargi suurus on ligikaudu 150 ha, millele soovitakse kavandada kuni neli elektrituulikut kõrgusega kuni 290 m. Tuulepargi liitumine on kavandatud 110 kV alajaama ning tuulepargi ja alajaama vahelise õhuliini pikkus on kuni 15 km. Mõlemasse valda kavandatud tuulepark peab moodustama ühtse terviku. Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 95 lõikest 1, mille kohaselt koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri punktile 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusele nr 184 Võrgueeskiri on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Eriplaneeringu asukohavaliku juurde kuulub Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne. Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ 5 / 23 21032ÜP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega 2.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on olulisemateks Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK), Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ja Pärnu maakonna arengustrateegia 2035+. Samatasandilisteks dokumentideks on Pärnu linnas ja Tori vallas kehtivad üldplaneeringud ja arengukava. 2.1.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 20501 Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. a heitetasemega. Eriplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega. 2.1.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)2 ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%. Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole. Tuulepargi rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas. Tuulepargi rajamine loob soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks. 2.1.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20303 Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. 1 https://ec.europa.eu/clima/sites/lts/lts_ee_en.pdf 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 3 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 6 / 23 Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 21032ÜP3 Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Tuuleparkide rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega. 2.1.4 Pärnu maakonnaplaneering 2030+4 Hetkel kehtiva Pärnu maakonnaplaneering 2030+ koostamisel viidi eelnevalt koostatud „Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering“ maakonnaplaneeringusse sisse muutmata kujul. Teemaplaneeringuga on Pärnu maakonnas määratud elektrituulikute arenduspiirkonnad ja arendusalad, kuhu edasiste täpsemate planeeringute (kas detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering) realiseerimisel on eeldatavasti võimalik elektrituulikute püstitamine. Teemaplaneeringust tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse rajada vähemalt kahest, alates 500 kW võimsusega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat tuuleparki, milles kasutatakse elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt 175 m kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku maksimaalne kogukõrgus (koos labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole tugevam kui 110 dB. Kõrgemate kui 250 m (kogukõrgus koos labadega) elektrituulikute kavandamisel tuleb koostada asjakohane üldplaneering või maakonnaplaneering. Eriplaneeringu ala ei jää maakonnaplaneeringu kohastesse elektrituulikute arenduspiirkondadesse. Eelnevast lähtuvalt ei ole võimalik soovitavat tuuleparki kavandada detailplaneeringuga, vaid seda saab teha ainult üld- või eriplaneeringu koostamise käigus. Eriplaneeringu ja KSH koostamisel on lähtutud maakonnaplaneeringuga seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise üldistest põhimõtetest v.a maakonnaplaneeringus määratud arenduspiirkondade paiknemisest. Eriplaneeringu ülesehitus võimaldab tuulepargi asukoha valikuks ja hilisemal detailse lahenduse koostamisel detailsemat kitsendavate objektide analüüsi kui oli võimalik maakonna teemaplaneeringu täpsusastmes. Sellest lähtuvalt ei ole eriplaneeringu koostamise kaardianalüüsil lähtutud otseselt maakonnaplaneeringus kasutatud kauguskriteeriumitest looduskaitsealuste objektide suhtes. KSH aruanne toob välja eriplaneeringu alal ja selle läheduses olevad kitsendused. Koostatav eriplaneering on kehtivat maakonnaplaneeringut muutev. 2.1.5 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,05 Teemaplaneeringuga, mis on täna kehtiva planeerimisseaduse kohaselt eriplaneering, on määratud Via Baltica trassikoridor. 4 https://maakonnaplaneering.ee/142 5 https://maakonnaplaneering.ee/151 Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ 7 / 23 21032ÜP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik Teemaplaneeringuga määratud trassikoridor jääb planeeringuala vahetusse naabrusesse. Eriplaneeringu asukohavaliku tegemisel tuleb arvestada Transpordiameti soovitud kaugusi teemaplaneeringuga planeeritud teedest. 2.1.6 Arengustrateegia Pärnumaa 2035+6 Pärnu maakonna arengustrateegia on pikaajaline ning tulevikku suunatud plaan. Pärnu maakonna arengustrateegia on senise strateegia ülevaatamise protsessi käigus tekkinud täiustatud ja uue tegevuskavaga strateegia, mis vaatab ajahorisondi – aasta 2035 – taha ja markeerib maakonna soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele on maakonnas oluline keskenduda. Arengustrateegia seab eesmärgiks kuni aastani 2025 Pärnu maakonna planeeringust ja Lääne maakonnaplaneeringust lähtuvalt maismaa tuuleparkide rajamise ja uute sobivate alade leidmise ning ettevalmistamise. 2.2 Üld- ja teemaplaneeringud Käesoleva eriplaneeringu koostamise hetkel on nii Pärnu linnal kui ka Tori vallal uued üldplaneeringud alles koostamisel ning neid ei ole veel avalikustatud. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Pärnu linna üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Audru, Paikuse, Lavassaare ja Tõstamaa valdade üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Tori valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Are, Sauga ja Tori valdade ning Sindi linna üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Eriplaneeringu alal kehtivad praegusel ajal Paikuse valla üldplaneering (Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009. a määrus nr 8) ja Tori valla üldplaneering (Tori Vallavolikogu 29.12.2009. a määrus nr 22). Paikuse valla kehtiv üldplaneering nägi ette Tammuru külas perspektiivse teemaplaneeringu ala võimaliku tuulepargi kavandamiseks. Tori valla kehtivasse üldplaneeringusse on sisse viidud (kaardile kantud) Pärnu maakonna planeeringuga „Tuuleenergeetika teemaplaneering“ määratud tuuleenergeetika arendusalad ja arenduspiirkonnad, mis ei kattu eriplaneeringu alaga. Kuna huvitatud isikute poolt rajada soovitava tuulepargi asukohavalikut ei ole tehtud üldplaneeringuga ega kavandata teha koostatava üldplaneeringuga, siis annavad eriplaneering ja selle KSH võimaluse uue potentsiaalse tuulepargi ala väljaselgitamiseks. 2.2.1 Pärnu linna uus üldplaneering Pärnu linna praegust haldusterritooriumit hõlmav üldplaneering on koostamisel. Eriplaneeringu ja üldplaneeringu koostamised on eraldiseisvad protsessid, mis samas arvestavad üksteise toimumisega. Eelnõu koostamise ajaks koostatavast Pärnu linna üldplaneeringust sisendit tulnud ei ole. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+7 kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21. Üldplaneering reguleerib maakasutust ja ehitustingimusi Pärnu linna kui asustusüksuse territooriumil. Üldplaneeringuga hõlmatud territoorium jääb väljaspoole eriplaneeringu ala. 2.2.2 Tori valla uus üldplaneering Tori valla üldplaneering on koostamisel. Eriplaneeringu ja üldplaneeringu koostamised on eraldiseisvad protsessid, mis samas arvestavad üksteise toimumisega. Eelnõu koostamise ajaks koostatavast Tori valla üldplaneeringust sisendit tulnud ei ole. 6 https://parnumaa.ee/wp-content/uploads/2020/04/Arengustrateegia-2035.pdf 7 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=944525&o=924&u=-1&o2=-1&hdr=hp&tbs=all 8 / 23 Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 21032ÜP3 2.2.3 Paikuse tuulepargi teemaplaneering8 Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga kattub Paikuse tuulepargi teemaplaneeringu ala. Paikuse tuulepargi teemaplaneering on algatatud 15. juuni 2009 Paikuse Vallavolikogu otsusega nr 28. Paikuse Vallavalitsusele AS Elektri Energia laekunud taotluse (06.03.2009) alusel algatati teemaplaneering Paikuse vallas Põlendmaa, Tammuru, Seljametsa ja Vaskrääma külade maa-alal eesmärgiga leida tuulepargi rajamiseks sobiv(ad) asukoht (asukohad), lahendada tehnovõrkude paigutus ning servituutide määramise vajadus. Tuulepargi teemaplaneeringu eesmärgiks on välja selgitada, kas on võimalik rajada planeeringualale kuni 16 MW võimsusega ja kuni kaheksast elektrituulikust koosnev kompleks, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Paikuse Vallavolikogu 16.04.2012 otsusega nr 9 on teemaplaneering "Tuulepargi rajamine Paikuse valda" vastu võetud. Vastuvõtmise järgselt toimusid 2012. ja 2013. aastal teemaplaneeringu avalikustamised ning teemaplaneeringut täiendati, sh lisandus täiendavaid elektrituuliku positsioone. Teemaplaneering käesoleva ajani kehtestamiseni ei ole jõudnud. Teemaplaneeringu vastu võetud versiooni alusel kavandatakse viite elektrituulikut, mille asukohad kattuvad Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga. Teemaplaneeringu teadaolevalt kõige värskema (väljatrüki kuupäev 10.04.2013) versiooni kohaselt on kavandatavaid elektrituulikuid seitse. Ükski teemaplaneeringuga planeeritud elektrituuliku positsioonidest ei jää eriplaneeringu koostamisel leitud eelvaliku alale. Valdavalt on selle põhjuseks asjaolu, et Paikuse tuulepargi teemaplaneeringuga kavandati elektrituulikuid elamualadele oluliselt lähemale kui käesoleva eriplaneeringuga. Eeltoodu kohaselt puudub elektrituulikute paigutamise osas vastuolu eriplaneeringul ja seni menetletud teemaplaneeringul. Teemaplaneeringuga ei ole määratud elektrijaama liitumispunktiga ühendava elektriliini asukohta. Eriplaneeringus on määratud maa-ala ühendusliini ehitamiseks. Ühendusliini maa-ala kattub osaliselt teemaplaneeringu elektrituulikute ehitamise alaga. Detailse osa koostamisel tuleb juhul, kui soovitakse liini paigutada teemaplaneeringuga kavandatud elektrituulikute alale, välja selgitada teemaplaneeringuga kavandatavate elektrituulikute asukoht ja liini ehitamise võimalikkus samale alale. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku menetlemisel on teemaplaneeringu koostamisest huvitatud isik avaldanud soovi määratleda võimalikud tuulikualad arendusala areaalina, mitte konkreetsete tuulikute asukohtadena ning ühendusliinide kavandamisel teha kõikide osapoolte (st nii teemaplaneeringu kui eriplaneeringu huvitatud isikute) poolt koostööd, et leida võimalusel ühine liinikoridor, mis tagab parema maakasutuse ning loob võimalused hilisemaks ühendusliinide projekteerimis- ja rajamiskulude jagamiseks. 8 https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/teemaplaneeringud/2120-paikuse- valda-tuulepargi-rajamise-teemaplanering Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ 9 / 23 21032ÜP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik Joonis 1. Paikuse tuulepargi teemaplaneeringu ala ja varasemalt tutvustatud 2013 a. seis, mis ei ole lõplik, täpsemad tuulikute asukohad ja arv selguvad edasises teemaplaneeringu menetlemise käigus. 2.3 Kohalikud arengudokumendid 2.3.1 Pärnu linna arengukava aastani 20359 Pärnu linna arengukavas aastani 2035 on välja toodud peamised arengueelistused, millest lähtutakse järgneva kümnendi tegevuste kavandamisel ja elluviimisel: ▪ looduskeskkonna väärtustamine ja hoidmine; ▪ fookuses on kvaliteetne elukeskkond ja linnaruumi arendus; ▪ mitmekesine kultuuri- ja spordielu toetab kohaliku identiteedi arendamist; ▪ oluline on luua sobiv pinnas ettevõtluse arendamiseks; ▪ väärtustame elukestvat õpet ja kvaliteetse kõrghariduse pakkumist; ▪ tagame kõigile Pärnu elanikele ühtsed kõrge kvaliteediga avalikud teenused. 9 https://parnu.ee/failid/arengukavad/P2rnu_arengukava_2035_lisadega.pdf 10 / 23 Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 21032ÜP3 Pärnu linna arengukavas on visioon sõnastatud järgmiselt: „Arendada kiirelt ligipääsetavat ja kõrge kvaliteediga elukeskkonda ning luua tingimused nutikate töökohtade tekkeks, mis annab konkurentsieelise Riia ja Tallinna vahelise asukohana“. Eriplaneeringu ja KSH koostamisel on lähtutud arengukavades toodud eesmärkidest ja tegevustest ning nende ruumivajadusest. 2.3.2 Tori valla arengukava aastateks 2018–2030 Arengukavas on välja toodud kuus peamist arengusuunda: 1. Kaasaegse kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna ning avaliku ruumi arendamine Teeme konkreetseid tegevusi selleks, et Tori vallas oleks hea elada. Võimaldame Tori vallas mugavalt kasutada Pärnu linna lähedusega kaasnevaid eeliseid, sh parandame ühistranspordivõimalusi, loome kergliiklusteede võrgustiku ja panustame sidelahenduste ning kiire interneti jõudmiseks valla elanikeni. 2. Kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste arendamine Loome alus-, üld- ja huvihariduse võimalused igale vallas elavale lapsele ning parima võimaliku kasvukeskkonna järeltulevale põlvkonnale. Sotsiaal- ja perearsti teenused peavad olema vajadusel kättesaadavad igale valla elanikule. 3. Keskkonnahoidliku toimimise kujundamine Hoiame keskkonda, teadvustame kohalikele elanikele loodushoiu kasulikkust pikemas perspektiivis ja ühendame selle parimal moel elukeskkonna ning keskkonnateadlike uusarendustega. 4. Tugeva kogukondliku identiteedi ja kodanikuühiskonna edasiarendamine Oleme kohalikele kogukondadele nende tegevustes toeks, arendades konkreetsete tegevustega kultuuri- ja sporditaristut ja aidates muuta elu vallas aktiivseks, eluterveks ja ettevõtlikuks. 5. Tugeva ettevõtluse kujunemise toetamine Loome kohalikele ettevõtjatele ja ettevõtlikele inimestele ligitõmbava elukeskkonna, mis loob soodsa pinnase kohaliku tööjõu tulemiseks piirkonda, uute töökohtade loomiseks ja samuti kaugtööks, mis omakorda toob valda uusi kohalike teenuste kasutajaid. Toetame Tori võtmeobjektide turundamist. Teadvustame Tori valla asukohta, eeliseid ja elukeskkonna potentsiaali Pärnu ja lähivaldade inimestele ning laiemale avalikkusele. 6. Tugeva ja haldusvõimeka valla arendamine Tagame ühtsetest väärtustest lähtuva valla igapäevatöö ja juhtimise, tähtsustame meeskonnatööd ja oleme avatud nii kogukonnale kui maailmale. Hooliva ja eduka vallana tekitame kodanikes isiklikku huvi valida just Tori vald oma pere püsivaks kodukohaks. Eriplaneeringu ja KSH koostamisel on lähtutud arengukavas toodud üldistest eesmärkidest. Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ 11 / 23 21032ÜP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 3 Planeerimislahendus Eriplaneeringu detailse osa planeerimisel tuleb lähtuda asukoha eelvaliku osaga määratud maa-aladest ja tingimustest, mis on kirjeldatud käesolevas peatükis ja esitatud planeeringu põhijoonisel. 3.1 Eelvaliku ala tekkelugu Tuulepargi asukoha eelvaliku määramisel arvestati ptk 1 välja toodud planeeringu koostamise eesmärke ning ptk 2 esitatud arengudokumentide sisendeid. Töö algetapis leiti esmase kaardianalüüsi alusel võimalikud potentsiaalselt sobivad alad. Kaardianalüüsil ilmnes, et eriplaneeringu territooriumil paikneb potentsiaalselt 2 piirkonda, millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium ning sobilik kaugus põhivõrguga elektriühenduse võimaldamiseks. Piirkondade kirjeldus ja potentsiaalselt mõjualas paiknevate objektide kirjeldus on esitatud KSH VTK-s. KSH aruandes on vastava mõjuvaldkonna mõju hindamise juures esitatud ka asjakohane olemasoleva keskkonnaseisundi info. Joonis 2. Esmasel kaardianalüüsil selgunud tuulepargi asukohaks potentsiaalselt sobivad alad. KSH koostamisel vaadeldi detailsemalt kahte eespool esitatud asukohaalternatiivi. Asukohaalternatiivide kirjeldus ja mõjuvaldkondade kaupa esinevate mõjude kirjeldus on esitatud KSH aruandes. KSH käigus hinnatud mõjukriteeriumitest lähtuvalt võib öelda, et alad on looduskeskkonna väärtustelt võrdlemisi sarnased. Siiski linnustiku (kui tuulikute poolt ühe enim ohustatud liigirühma poolt) osas võib eelistatuks pidada esimest ala. Ala 1 puhul on ka kaitsealade ja rohevõrgustiku killustamise mõju väiksem kui ala 2 puhul. Tegu on inimasustusele lähemal paikneva alaga, mille puhul teatav inimmõju on ka käesoleval ajal esinev. Lisaks tuulikutele ja neid ühendavatele infrastruktuurielementidele tuleb tuulepark elektrienergia tootmiseks ühendada ka põhivõrguga. Potentsiaalselt sobiliku ala 1 ja 2 võrdluses on nii potentsiaalse õhuliini koridori ulatus kui kattuvus looduslikus seisundis taimkattega alaga ala 2 puhul oluliselt suurem. Ala 1 jääb lähimast põhivõrgu alajaamast 2.2 ja ala 2 jääb 9,2 km kaugusele. Eeldusliku 12 / 23 Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 21032ÜP3 tuulepargi keskosaga on kaugus vastavalt ala 1 puhul u 5.5 km ja ala 2 puhul 11.5 km. Ala 1 puhul on lisaks osaliselt ühendusliini puhul võimalik see kavandada olemasolevate trasside (tee ja elektriliinid) koridoridesse. Seega on ka oodatav negatiivne mõju ala 2 ühendamisel põhivõrgu alajaamaga või olemasolevale kõrgepingeliinile rajatava uue alajaamaga tunduvalt negatiivsem kui ala 1 puhul. Ala 2 kujust ja suurusest tulenevalt esineb antud ala puhul suurem võimalus ala siseselt valida tuulikupositsioonidele asukohti, mis asuksid elamualadest kaugemal (võrreldes alaga 1) ning esineks suurem vabadus optimeerida tuulikupargi detailset lahendust müra -ja varjutuse emissioonidest lähtuvalt. Ala 1 pindalast ja kujust tulenevalt oleks samas mahus tuulikute positsioonide paigutamine keerukam (ruumi selleks vähem), st võib esineda olulisem mõju elamualade suhtes. Majanduslikus vaates võib eelistatuks pidada ala 1, mille lähialadele jääb olemasolevaid ja perspektiivseid tootmisalasid, mille arendamisele tuulepark potentsiaalselt positiivset mõju avaldaks. Samuti saaksid eeldatavalt taluvustasu suurem hulk piirkonna elanikke. Ala 1 puhul jääb ka vahetusse lähedusse Paikre prügila, mis potentsiaalselt võib soosida piirkonda tulevikus ka vesiniku tootmisüksuse rajamist (prügilates tekib biogaas, mida saab vesiniku tootmisel toorainena kasutada). Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ei ole teha otsust kavandatava tegevuse kohta. Otsuse tegemine on otsustaja (antud juhul kohaliku omavalitsuse) ülesanne. KSH eesmärk on anda otsustajale otsuse tegemiseks vajalikku informatsiooni. Lähtuvalt KSH-s esitatust on järgnevas tabelis kokkuvõtlikult välja toodud eelnevas peatükis esitatud mõjuhinnangutest tulenev alade nö eelistuste hinnang – vastava mõjukriteeriumi alusel eelistatav ala on ala kus mõju vastavas valdkonnas on eeldatavalt väiksem. Võrdlustabelis märgiti iga kriteeriumi kohta eelistus järgmiselt: Eelistatud Vähem eelistatud Eelistus puudub Tabel 1. Asukohaalternatiivide võrdlus KSH-s mõjukriteeriumite alusel. Mõjuvaldkond (hinnatav näitaja, mille alusel on määratud Ala 1 Ala 2 eeldatavalt väiksema mõjuga ala) Mõju looduskeskkonnale Mõju väärtusliku taimkattega10 aladele (kattuvus) Mõju metsakooslustele (kattuvuse % metsamaaga) Mõju linnustikule (eksperdi hinnang) Mõju nahkhiirtele (eksperdi hinnang) Mõju rohevõrgustikule (kattuvus % ja mõju sidususele) Mõju kaitsealadele (eksperdi hinnang mõju sidususele) Mõju pinnaveele (killustatus veekogudega) Mõju maaparandussüsteemidele ja märgaladele (kattuvus %) Mõju põhjaveele (põhjavee kaitstus) Võrguühenduse rajamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale (metsa raadamisvajadus, väärtuslike koosluste läbimine) Mõju inimese tervisele ja heaolule 10 Väärtusliku taimkattega aladena on vaadeldud teadaolevaid kaitsealuste taimeliikide kasvukohti, metsa vääriselupaiku ja loodusdirektiivi elupaiku. Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ 13 / 23 21032ÜP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik Mõjuvaldkond (hinnatav näitaja, mille alusel on määratud Ala 1 Ala 2 eeldatavalt väiksema mõjuga ala) Müra (elamute arv mõjualas, vähem on parem) Varjutus (elamute arv mõjualas, vähem on parem) Paiknemine elamualade suhtes (võimalus paigutada tuulikud võimalikult eemale) Kohalike elanike poolt on nähtavus suurem, Visuaalne mõju (nähtavus olulistest vaatepunktidest, kuid suurema eeskätt Soomaa kui väärtuslik rahvusmaastik) kasutatavusega vaatepunktidest on nähtavus väiksem Mõju kultuuripärandile (kattuvus pärandkultuuriobjektidega) Mõju majanduskeskkonnale Paiknemine äri- ja tootmisalade suhtes (äri- ja tootmisalade lähedus võimaldamaks otseliini) Mõju varale (talumistasu saavate elanike hulk) Mõju teedele (olemasolevate teede kasutamise võimalus, sh kohalikult kasutatavate teede potentsiaalne rekonstrueerimine) Lähtuvalt eelnevast tabelist osutus paremaks asukoha eelvaliku alaks Ala 1 ning sellest lähtuvalt on koostatud järgnev planeeringulahendus. 3.2 Planeeringuala Töö käigus on ilmnenud vajadus korrigeerida planeeringuala piiri. Planeeringu algatamisel lähtuti, et planeeringualasse peab ära mahtuma tuulikute ehitamise ala. Töö käigus on selgunud, et olenevalt kehtiva õiguse tõlgendamisest ning elektrijaama liitumispunkti asukohast on vajadus planeeringuala suurendada – kui liitumispunktiks loetaks Eleringi liini või alajaama, siis peab tuulepargi eelvalikuala ulatuma liini või alajaamani. Samuti on töö käigus selgunud vajadus seada täiendavad kitsendused tuulepargi eelvaliku alast väljaspoole. Kitsenduste seadmine toimub eriplaneeringu alusel, seega peab viidatud ala olema samuti planeeringuala piires. Eelnevast lähtuvalt laiendatakse planeeringuala piiri, esialgne ja muudetud planeeringuala piir on esitatud allpool Joonis 3. Planeeringuala piiri muudatus avalikustatakse, avalikustamisel ja sellele isikute kaasamisel lähtutakse muudetud planeeringuala piiriga alast. 14 / 23 Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 21032ÜP3 Joonis 3. Planeeringuala piiri muutmine. 3.3 Tuulepargi eelvaliku ala Tuulepargi toimimiseks on vajalik ehitada: ▪ elektrituulikud; ▪ elektrituulikute ehitamiseks ja teenindamiseks vajalikud teed ning montaažiplatsid; ▪ tuulepargi sisesed elektriühendused; ▪ tuulepargi alajaam; ▪ tuulepargi alajaama ühendus põhivõrguga; ▪ tuulemõõtmistorni(id) ja muud täiendavad võimalikud tuulepargi toimimiseks vajalikud ehitised (tulevikus tõenäoliselt ka kõikuvaid tuuleolusid kompenseerivad/akumuleerivad seadmed). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusele nr 184 Võrgueeskiri on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Kuna elektrituulikute ning neid teenindavate ehitiste ala ja põhivõrguga ühenduse ala on oma olemuselt küllalt erinevad, siis esitatakse need planeeringus eraldi aladena. 3.3.1 Tuulepargi eelvaliku ala, va ühendusliini ala Tulenevalt KSH esimese etapi aruandest on määratud 1020 ha suurune tuulepargi toimimiseks vajalike ehitiste, va ühendusliini, ehitamise eelvaliku ala Pärnu linna Põlendmaa küla territooriumile. Määratud ala on KSH aruande kohane Ala 1. Arvestades järgmistes peatükkides toodud tingimusi võib alale ehitada: ▪ kuni 12 elektrituulikut suurima lubatud kõrgusega 290 meetrit; Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ 15 / 23 21032ÜP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik ▪ elektrituulikute ehitamiseks ja teenindamiseks vajalikke teid ning montaažiplatse; ▪ tuulepargi siseseid elektriühendusi; ▪ tuulepargi alajaama(sid); ▪ tuulemõõtmistorni(sid) ja muid täiendavaid võimalikke tuulepargi toimimiseks vajalikke ehitisi (tulevikus tõenäoliselt ka kõikuvaid tuuleolusid kompenseerivad/akumuleerivad seadmed). Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks. Detailse lahenduse koostamisel tuleb jätta ka võimalus nö tulevikuseadmete ehitamiseks tulevikus. 3.3.2 Ühendusliini ala Tuulepargi ühendus põhivõrguga saab toimuda kolmel viisil: ▪ ühendus Paikuse alajaama; ▪ ühendus Kabli alajaama; ▪ ühendus uude põhivõrgu äärde ehitatavasse alajaama. KSH aruanne tõi eelistatud ühenduskohana välja liini ühendamise olemasolevasse Kabli alajaama. Kuna ühendusliini asukoht sõltub paljudest teguritest (tuulikute asukoht, tuuleparki teenindava alajaama asukoht, liini tüüp (õhuliin või maa-alune kaabelliin)), mis määratakse detailse osa koostamisel, siis ei eelistata asukoha eelvaliku staadiumis ühte ühendusliini ala teisele. Eriplaneeringuga ei ole määratud elektrijaama liitumispunktiga ühendava elektriliini asukohta. Eriplaneeringus on määratud kaks maa-ala ühendusliini ehitamiseks. Arvestades allpool ja järgmistes peatükkides toodud tingimusi võib mõlema ühendusliini alale ehitada: ▪ tuulepargi alajaama põhivõrguga ühendava ühendusliini; ▪ vajalikud ehitised põhivõrgu külge ühenduse tegemiseks. Ühendusliini maa-ala kattub osaliselt teemaplaneeringu elektrituulikute ehitamise alaga. Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb juhul, kui soovitakse liini paigutada teemaplaneeringuga kavandatud elektrituulikute alale, välja selgitada teemaplaneeringuga kavandatavate elektrituulikute asukoht ja liini ehitamise võimalikkus samale alale. Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata põhivõrguga liitumiseks ühendusliini paiknemiskoridor ja hinnata KSHs selle rajamise ja käitamisega kaasnevaid mõjusid nii looduskeskkonnale (sh linnustikule ja taimestikule) kui ka inimese tervisele eksperthinnangu vormis. Kui ühendusliini kavandatakse loodusmaastikku, eriti kaitsealuse elustiku esinemisaladele või kõrge ökoloogilise väärtusega aladele (st märgalad, loodusdirektiivi elupaigad, metsa vääriselupaigad) tuleb vajadusel viia läbi asjakohased väliuuringud, mille aluse on võimalik liitumise rajamise mõjud detailselt hinnata. Ühendusliini kavandamisse kaasata ka teemaplaneeringust huvitatud isik, et kaaluda võimalikku ühist liini rajamist. 3.4 Tuulepargi eelvalikuala, va ühendusliini ala, ühe kilomeetri mõjuvöönd Tuulepargi elektrituulikutest lähtub müra, mis ei võimalda ehitada elamut või mõnda muud müratundlikku ehitist elektrituuliku vahetusse naabrusesse. Määruses11 on määratud müra normtasemed. Kuna asukoha eelvaliku staadiumis ei määrata elektrituulikute asukohtasid, siis ei ole võimalik teha täpset müraanalüüsi selgitamaks täpset kaugust, kus müra normtasemed on tuulikute rajamise järgselt tagatud. Müra suurus ja levik sõltub elektrituuliku margist, elektrituuliku kõrgusest, elektrituulikute arvust, nende paiknemisest ning maastikust – varasematele analüüsidele tuginedes saab väita, et ühe kilomeetri laiune ala müraallikast on tänapäevaste elektrituulikute puhul selline, kus 11 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid 16 / 23 Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 21032ÜP3 igal juhul on tagatud müra vähenemine müratundlikul alal kehtivatele normtasemeteni. Et tuulepargi eelvaliku alale oleks elektrituulikute ehitamine võimalik, siis on eriplaneeringus märgitud ala, kuhu ei pruugi olla võimalik müratundlikke ehitisi (virgestusrajatised, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused, elamud, maatulundusmaa õuealad, keskusealad, ühiskondlikud hooned, rohealad), ilma müra normtasemeid ületamata, rajada. Eelnevast lähtuvalt määratakse asukoha eelvalikuga ümber tuulepargi eelvaliku ala, va ühendusliini ala, ühe kilomeetri laiune mõjuvöönd, milles ei pruugi olla võimalik tagada määruse kohast müratundlikku ala müra normtaset. Detailse osa koostamisel tuleb lähtuvalt tuulikute asukohast, nende tehnilistest parameetritest ja koosmõjust täpsustada mõjuvööndi piiri, milles ei ole võimalik kavandada müratundlikku ala. 3.5 Teedevõrk Eelvalikuala, va ühendusliini ala, piirneb lõunast ja idast riigiteega nr 19276 Taali - Põlendmaa - Seljametsa, põhjast ja loodest piirneb ala rabaga – seega on ainus võimalik juurdepääs riigiteelt nr 19276. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku staadiumis ei määrata täpseid juurdepääsusid, detailse lahenduse koostamisel tuleb: ▪ määrata nii ehitamiseks kui edasiseks teenindamiseks (sh võimalikeks päästetöödeks) vajalike teede asukoht koos ümberehitamisvajadusega ja nende ristumiskohad riigiteedega ning riigiteede võimalik ümberehitamisvajadus; ▪ arvestada, et elektrituulik ei tohi riigiteele paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e tiiviku diameeter); ▪ teha koostööd Transpordiametiga selgitamaks välja võimalik täpsem mõju Pärnu lennuvälja tööle; ▪ arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga; ▪ vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. Detailse lahenduse koostamisel määrata koostöös huvitatud isikute ja Transpordiametiga lahendus, et Taali - Põlendmaa - Seljametsa tee saaks alates Paikre prügilast kuni Pärnu linna ja Tori valla vahelise piirini mustkatte. Detailse lahenduse koostamisel määrata koostöös huvitatud isikutega lahendus, et Taali - Põlendmaa - Seljametsa teest kuni Nelemaa ja Uus-Aringa kinnistute piirini saaks kohalik tee mustkatte. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0 määratud trassikoridor jääb eelvaliku alast, va ühendusliini ala, vähima vahemaaga kohas 3,1 km kaugusele. Juhul, kui soovitakse ühendusliin ehitada Paikuse alajaama, on ühendusliini ala kattumine teemaplaneeringu trassikoridoriga ning lähtuda tuleb teemaplaneeringuga määratud nõuetest. Detailse lahenduse koostamisel, kui määratakse ühendusliini asukoht, saab koostöös Transpordiametiga määrata teemaplaneeringust lähtuvad tingimused ühendusliini ehitamiseks. RMK maale kavandatav taristu tuleb detailse osa koostamisel planeerida koostöös RMK-ga ning paneerida täiendav servituutide seadmise vajadus. Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ 17 / 23 21032ÜP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 3.6 Riigikaitselised piirangud Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb koostöös Kaitseministeeriumiga täpsustada elektrituulikute kõrgus. 3.7 Taimestik 3.7.1 Kaitsealused taimeliigid Eelvalikualale jääb II ja III kaitsekategooria taimeliikide leiukohti. I kaitsekategooria taimede ja kaitsealuste sammalde ja samblike registreeritud leiukohti alale ei jää. Ala kattuvus kaitsealuste taimeliikide leiukohtadega on alla 1% ala pindalast. Detailse lahenduse KSH käigus tuleb teostada kaitsealuste taimeliikide inventuur tuulikute ja trasside alustel aladel. Inventuur tuleb teostada vegetatsiooniperioodil. Teostada vähemalt kaks külastust (kevadel ja suvel) võimaldamaks tuvastada eri aegadel esinevaid liike. Detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada inventuuri tulemusi ning lähtuvalt inventuurist anda hinnang võimalike mõjude osas kaitsealustele taimeliikidele, sh vajadusel kavandada vajalikud keskkonnameetmed mõjude vähendamiseks ja vältimiseks. Vajadusel tuleb viia läbi ka inventuur kaitsealuste seente, sammalde ja samblike tuvastamiseks, eriti kui raadamist või ehitustegevust kavandatakse senise teadmise alusel paremas looduslikus seisus metsaosades (määratletud loodusdirektiivi elupaigatüübid, VEP-id, ELME projekti raames määratletud kõrgema väärtusega metsalad või (haruldaste) suunisliikide esinemise potentsiaaliga alad). 3.7.2 Metsakooslused, sh vääriselupaigad Vääriselupaigad paiknevad alal hajusalt ning võrdlemisi väikeste eraldistena. Detailse lahenduse koostamisel nendega arvestada ja säilitada need. Vääriselupaikade vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist (lageraiet)rajamist juurdepääsuteede ja tuulikuplatside äärde. VEP alade puhul tuleb arvestada vähemalt 20 m puhvriga. Puhvri täpsem vajadus tuleb selgitada detailse lahenduse KSHs lähtudes konkreetse VEPi kooslusest. 3.7.3 Loodusdirektiivi elupaigad väljaspool kaitsealasid Alal esineb vähest kattuvust inventeeritud loodusdirektiivi elupaikadega. Juhul kui detailse lahenduse koostamisel soovitakse tuulikuid või seonduvat infrastruktuuri paigutada loodusdirektiivi kohastele inventeeritud elupaikadele, siis tuleb selgitada vastavate elupaikade reaalne seisund ja väärtus välitöödega (teostada inventuur). Kõrge väärtusega (A–B esinduslikkusega) loodusdirektiivi elupaiku tuleb säilitada. 3.7.4 Kõrge väärtusega ökosüsteemid Ala kattuvus heas seisundis ökosüsteemidega on vähene. Detailse lahenduse koostamisel tuleb vältida elektrituulikute ja nendega seotud taristu kavandamist heas seisundis ökosüsteemidele. 3.8 Linnustik Detailse lahenduse koostamisel tuleb detailse lahenduse koostamise planeeringualal ja selle mõjualal teostada allolevad inventuurid ja uuringud: ▪ haudelinnustiku inventuur, rõhuga kaitsealuste liikide elupaikade leidmisel ja registreerimisel. Haudelinnustiku inventuuri käigus tuleb anda kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide arvukushinnangud (võimaldamaks kavandada tuulepargi rajamise järgset järelseiret ning hilisemat arvukuse muutuse analüüsi). Tähelepanu tuleb pöörata eeskätt röövlindude ja metskanaliste esinemisele ja nende elupaigakasutusele. Kuna tegu on metsaalaga tuleb välja selgitada ka kaitsealuste rähniliikide esinemine; 18 / 23 Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 21032ÜP3 ▪ rändeuuring – rändeuuring tuleb teostada kevad- ja sügishooaja (aprill–juuni ja sept–nov) vältel. Rändeuuringul tuleb lisaks lindude liigi ja arvu määramisele tegeleda ka eritunnuste (eelkõige lennukõrgus, lennutrajektoor) ülestähendamisega. Lindude lennuaktiivsuse ja - käitumise järgi saab muuhulgas hinnata elektrituuliku või tuulepargi riski lindude hukkumise põhjustajana. Tähelepanu tuleb pöörata piirkonnas esinevatele väikeluige rändepeatuskohtadele ning selgitada kas rändetee ületab kavandatava tuulepargi ala. Kuna tegu ei ole olemasoleva info alusel olulise rändekoridori alaga, siis pikaajalist radaruuringut ei ole asjakohane kavandada; ▪ liigi- ja alaspetsiifilised uuringute läbiviimisel tuleb järgida KSH I etapi aruande ptk 4.1.2.3. esitatud uuringuvajaduse kirjeldust. Inventuuride ja uuringute vajadus on esitatud ka Joonis 4 ja Tabel 2. Joonis 4. Linnustiku uuringute ja hinnangute vajadus tuulepargi eelvaliku alal. Tabel 2. Linnustiku uuringute ja hinnangute vajadus piirkonniti. Vajalik uuring / piirkond 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Haudelinnustiku inventuur + + + + + + + + + + + + + + + + Rändeuuring + + + + + + + + + + + + + + + + Must-toonekure toitumisalade + + + + + + + + + + + + + + + + uuring Must-toonekure elupaiga + + + + + + + KLO9124388 liigi poolt uuesti asustamise võimalikkuse hinnang Väike-konnakotka elupaiga + KLO9103101 liigi poolt uuesti asustamise võimalikkuse hinnang Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ 19 / 23 21032ÜP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik Vajalik uuring / piirkond 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Kõrsa niidurüdi püsielupaiga kaitse + + + + + eesmärkidele vastavuse hinnang Väike-konnakotka elupaiga + + KLO9112868 liigi poolt uuesti asustamise võimalikkuse hinnang Metsise uuring tulenevalt + + + püsielupaigast KLO3000657 Merikotka uuring tulenevalt + + + + elupaigast KLO9124743 Röövlindude (merikotkas, kanakull, + väike-konnakotkas jt) elupaigakasutuse uuring Väike-konnakotka uuring tulenevalt + + elupaigast KLO3001832 Kassikaku elupaigakasutuse + + + + + + + uuring/hinnang - hinnang peab andma vastuse, kas tuulepargi rajamine on võimalik ilma, et sellega kaasneks ülemäärast mõju kassikaku elupaigale. Linnustikule mõjude hindamisel tuleb lähtuda uuemast teaduskirjandusest, uuringutest ja juhendmaterjalidest, sh on asjakohane infomaterjalina kasutada ka Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt koostatud tööd „Üle eestiline maismaalinnustiku analüüs“. 3.9 Nahkhiired Eriplaneeringu detailse lahenduse KSH koostamisel või selle eeluuringuna tuleb läbi viia nahkhiirte uuring, mis võimaldab anda ülevaate nahkhiirte leidumisest kogu aktiivsusperioodi (1. maist 20 septembrini) vältel. Uuring tuleb viia läbi kas kasutades automaatregistraatoreid (mõlema ala puhul vähemalt kolm tk) või kasutades käsidetektoreid. Käsidetektorite puhul tuleb vaatluskäike teostada nahkhiirtele sobilikel ilmastikutingimustega öödel. Kaardistada tuleb nahkhiirte suvised koondumispiirkonnad (võimalikud kolooniate leidumiskohad). Samuti tuleb selgitada nahkhiirte suhteline arvukus kevad ja sügisrände perioodil. 3.10 Rohevõrgustik ja metsad Detailse lahenduse KSH käigus tuleb kaasata ökoloog ja hinnata tuulepargi rajamise mõju rohevõrgustikule sh kaitstavate alade ja elupaikade sidususele. Vajalik on selgitada välja, kas ala läbib esmatähtsaid ulukite liikumiskoridore või muul viisil ulukite jaoks olulisi alasid. Rohevõrgustikule avalduvate mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta võimalikku koosmõjude esinemist piirkonda kavandatavate teiste võimalike tuuleparkidega, arvestades detailse lahenduse KSH koostamise ajahetkel teadaolevat infot nende osas. Detailse lahenduse koostamisel määratakse metsa raadamise ulatus koostöös maaomanikega. 3.11 Natura 2000 võrgustik Detailse lahenduse KSH koostamisel tuleb ekspertgruppi kaasata linnustiku ekspert ning läbi viia täiendavad linnustiku uuringud (kirjeldatud ptk 3.8), mille alusel tuleb korrata Natura asjakohast hindamist Soomaa ja Kikepera linnualade suhtes. Detailse lahenduse Natura hindamise tulemusena (ja seal välja pakutud leevendavate meetmete rakendamise läbi) tuleb ebasoodne mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele välistada. 20 / 23 Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 21032ÜP3 Natura hindamise kaalumise vajadus on detailse lahenduse KSH koostamisel ka tuulepargiga seotud ühendusliini ja muu taristuga, mis rajatakse väljapoole ala 1. 3.12 Kaitsealad Järgida tuleb ptk-s 3.8 toodud põhimõtteid. Detailse lahenduse etapis on vajalik täiendavad linnustiku uuringud (kirjeldatud ptk 3.8) ja nendest lähtuvalt mõju hindamine linnustikuga seotud kaitsealade kaitse-eesmärkide suhtes. 3.13 Veestik Tuulepargi rajamisega kaasnev mõju põhjaveele ulatuses, mis võiks mõjutada elamute salv- ja puurkaevude seisundit, on vähetõenäoline. Antud teemat tuleb siiski käsitleda detailse lahenduse KSH- s, sest mõjude võimalikkus sõltub ka elektrituulikute ja neid teenindava taristu täpsemast paiknemisest. Detailse lahenduse KSH käigus tuleb täpsustada ala hüdrogeoloogilisi tingimusi ning sellest lähtuvalt anda eksperthinnang hüdrogeoloogiliste mõjude osas, sh kavandada sobilikud leevendus ja seiremeetmed (nt võib asjakohaseks osutuda inventariseerida elektrituulikute lähedusse jäävate majapidamiste salv- ja puurkaevud, mis võimaldab tuvastada tuulepargi rajamisega kaasnevat mõju kaevude vee kvantiteedile või kvaliteedile). Kavandatav tegevus ei tohi halvendada maaparandusehitiste toimimist. Maaparandusehitiste toimimine on võimalik ehitustehniliselt tagada ka nende esinemisalale ehitades, kuid vajalik on projekteerimisel maaparandusehitistega arvestada, sh vajadusel kavandada nende ümbertõstmist, täiendamist vms. Planeering ja maaparandussüsteemi alale jäävad ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 1. 3.14 Veekogu ehituskeeluvöönd Eelvalikualale ulatub erinevate veekogude looduskaitseseaduse kohane ehituskeeluvöönd. 2022. a juuni kuu seisuga kehtiv looduskaitseseadus ei võimalda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga vähendada ehituskeeluvööndit ega planeerida sellesse avalikult kasutatavat teed või tehnovõrku ja - rajatist (va maakaabelliin). Asukoha eelvaliku tegemist kehtiv seadustik ei mõjuta, kuid detailse osa koostamise ajaks peaks olema tekkinud võimalus ehituskeeluvööndit vähendada ka eriplaneeringuga ning kui seda soovitakse teha, siis tuleb detailse lahenduse koostamisel hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust ja sellega kaasnevaid mõjusid. Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb lähtuda kehtivast õigusest ning selle alusel kavandada elektrituulikute ning neid teenindava taristu asukohad. 3.15 Müra Eriplaneeringu detailse lahenduse KSH käigus tuleb teostada mürataseme modelleering, mis peab lähtuma reaalsetest kavandatavatest elektrituulikute asukohtadest ja detailse lahenduse KSH koostamise ajahetkel valitsevast parimast teadmisest elektrituulikute müra arvutusliku hindamise osas. Hinnang tuleb anda mõjualas paiknevate elamualade müratasemetele, sh madalsagedusliku müra tasemetele. 3.16 Varjutus Eriplaneeringu detailse lahenduse KSH käigus tuleb teostada varjutuse modelleering, mis peab lähtuma reaalsetest elektrituulikute asukohtadest. Modelleerimisel tuleb anda hinnang mõjualas paiknevate elamualade varjutuse aastasele summaarsele ning päevasele maksimaalsele varjutuse kestvusele ning koostada varjutuse kalendrid. Detailse lahenduse KSH-s tuleb esitada lähtuvalt varjutuse modelleeringust varjutuse häirivuse leevendamise meetmed. Vältida tuleb üle 30 teoreetilise maksimaalse varjutustunni või üle 10 summaarse kliimatingimusi arvestava varjutustunni Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ 21 / 23 21032ÜP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik esinemist eluhoonete suhtes. Juhul, kui detailse lahenduse KSH koostamise ajaks on koostatud siseriiklikud soovitused varjutuse taseme hindamiseks või soovituslikud piirväärtused, siis tuleb neid mõjude hindamisel järgida. 3.17 Muud võimalikud mõjud tervisele Eriplaneeringu detailse lahenduse KSH käigus tuleb käsitleda tuulepargi võimalikku mõju tervisele lähtudes detailse lahenduse KSH koostamise ajahetkel valitsevast parimast teadmisest elektrituulikute mõju osas tervisele. 3.18 Sotsiaalsed vajadused ja vara 01.07.2023 jõustuv keskkonnatasude seaduse redaktsioon näeb ette keskkonnahäiringu hüvitamise tasu elektrituulikute lähialal elamualadele talumistasu tasumiseks. Eriplaneeringu detailse lahenduse KSH käigus tuleb käsitleda tuulepargi võimalikku mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale lähtudes detailse lahenduse KSH koostamise ajahetkel valitsevast parimast teadmisest elektrituulikute mõju osas. 3.19 Visuaalne mõju Eriplaneeringu detailse lahenduse KSH käigus tuleb teostada uus visuaalse mõju hinnang, mis peab lähtuma reaalsetest kavandatavatest elektrituulikute asukohtadest. Tuleb anda hinnang piirkonna oluliste vaatepunktide vaadete muutumisele ja koostada neist fotomontaažid vm visualiseeringud. Mõjude hindamisel tuleb arvestada piirkonna jaoks puhkemajanduslikult oluliste vaadetega, eeskätt Soomaa piirkonna vaatetornidest avanevate maastikuvaadetega. 3.20 Maavaravarud Tuulepargi eelvaliku ala, va ühendusliini ala, jääb väljaspoole maardla ala. Ühendusliini ala Paikuse alajaama suunal kattub Kõrsa turbamaardlaga. Ühendusliini kavandamisel tuleb detailse lahenduse koostamisel teha koostööd Maa-ametiga maapõueseaduse § 14 lg 2 kohase maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevuse kavandamisel. Koostöö käigus tuleb hinnata teisi alternatiive liini ehitamiseks ning hindamisest lähtuvalt välja selgitada kas tegemist on ülekaaluka avaliku huviga tehnovõrgu ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Taotletavale mäeeraldisele ja selle teenindusmaa alale elektrijaama liitumispunktiga ühendava elektriliini rajamise korral on vajalik saada nõusolek keskkonnaloa omajalt. 3.21 Jäätmeteke Eriplaneeringu detailse lahenduse KSH käigus tuleb hinnata jäätmetekke kogust ja jäätmetekkega kaasnevat mõju ehituse, kasutuse ja tuulepargi likvideerimise etapis. 3.22 Muud mõjud Tuulepargi detailse lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke mõjusid radaritele, side- ja televisiooni teenustele. Võimalike tekkivate häiringute korral tuleb tagada lahendus (tugijaamad vms), mis tagaks nii teenuste toimise kui ka parendaks kiire interneti olukorda piirkonnas. Teemavaldkonda tuleb detailse lahenduse KSHs käsitleda. 3.23 Avariiolukorrad Tuulepargi detailse lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Päästeametiga. Võimalikke avariiolukordi ja riske tuleb detailse lahenduse KSHs käsitleda. 22 / 23 Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik 21032ÜP3 3.24 Kultuuripärand Muinsuskaitseamet on üle Eesti koostamas arheoloogiatundlikke alade prognoose. Vastava prognoosi valmimisel piirkonna kohta tuleb eriplaneeringu detailse lahenduse KSH käigus selle tulemusi arvesse võtta ning hinnata võimalikku mõju kultuuripärandile. 3.25 Kliimamuutused Detailse lahenduse KSHs käsitleda tuulepargi mõju kliimamuutustele, sealjuures arvestades tuulepargi rajamisega kaasnevat maakasutuse muutust ning tuulikute tööprotsessis tekkida võivaid võimalikke kasvuhoonegaaside heiteid. Lisaks tuleb käsitleda kliimamuutuste mõjust tingitud riske kavandatavale tuulepargile ning võimalikke riski maandamismeetmeid. 3.26 Koosmõjud Detailse lahenduse KSH koostamisel tuleb lähtuda vastavaks ajahetkeks täpsustunud infost teiste piirkonna arenduste kohta ning sellest lähtuvalt hinnata võimalikke koosmõjusid. 4 Põhijoonis Põhijoonis on esitatud eraldi failina/joonisena. Pärnu linn, Tori vald, AB Artes Terræ 23 / 23 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tallinn 2021-2022  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Nimetus: Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Eriplaneeringute konsultant: AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007 Tel +372 509 1874 E-post [email protected] KSH koostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected] Otsustajad: Pärnu Linnavalitsus Reg nr 75000064 Suur-Sepa 16, Pärnu linn, 80098 Pärnu linn, Pärnu maakond Tori Vallavalitsus 77000341 Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald 86705 Huvitatud isikud: Enefit Green AS Reg nr 11184032 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318 Tel +372 5865 4999 E-post [email protected] Osaühing Metsagrupp Reg nr 10044866 Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Papiniidu tn 5, 80010 Tel +372 528 5263 E-post [email protected], [email protected] Töö versioon: 24.01.2022 2 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 5 1 Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ........................................................................ 6 1.1 Eesmärk, vajadus ja ülesanded ............................................................................................... 6 1.2 Eriplaneeringu koostamise korraldus ...................................................................................... 7 1.3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ...................................................... 9 1.3.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid ............................................................................. 9 1.3.2 Üld- ja teemaplaneeringud............................................................................................ 11 1.3.3 Kohalikud arengudokumendid ...................................................................................... 13 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika ...................................................... 14 2.1 Eesmärk ................................................................................................................................. 14 2.2 Metoodika ............................................................................................................................. 14 2.3 KSH ruumiline ulatus ............................................................................................................. 16 2.4 Eriplaneeringute ala ülevaade ............................................................................................... 17 2.5 Asjakohaste mõjude selgitamine .......................................................................................... 25 2.5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele 26 2.5.2 Mõju kaitsealadele ........................................................................................................ 28 2.5.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine) ..................................... 33 2.5.4 Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile ............................................................................. 35 2.5.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale ................................................ 35 2.5.6 Mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule ...................................................... 36 2.5.7 Mõju õhukvaliteedile, sh müra...................................................................................... 37 2.5.8 Mõju tervisele................................................................................................................ 39 2.5.9 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ..................................................................... 41 2.5.10 Mõju maavaravarudele ................................................................................................. 42 2.5.11 Jäätmeteke .................................................................................................................... 42 2.5.12 Võimalik mõju kultuuripärandile ................................................................................... 43 2.5.13 Võimalik mõju kliimamuutustele................................................................................... 43 2.5.14 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ......................................................... 43 2.5.15 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega 44 2.5.16 Muud mõjud .................................................................................................................. 46 2.5.17 Ehitusaegsed mõjud ...................................................................................................... 47 3 Eriplaneeringu osapooled ja KSH ekspertrühm ............................................................................. 48 4 Kaasatavad ning koostöö tegijad................................................................................................... 50 5 Ajakava .......................................................................................................................................... 52 Lisad....................................................................................................................................................... 54 Lisa 1 – Laekunud arvamused ja nende arvestamise koondtabel ..................................................... 54 Lisa 2 – Avaliku arutelu protokoll ...................................................................................................... 74 3  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Töös kasutatavad lühendid: DL – detailne lahendus EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem EP – eriplaneering ETAK – Eesti topograafia andmekogu KeHJS – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KOV – kohalik omavalitsus KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine LS – lähteseisukohad PlanS – planeerimisseadus VTK – väljatöötamise kavatsus 4 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Sissejuhatus Pärnu linna eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamine algatati Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020. a otsusega nr 51 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks oli Enefit Green AS 18.03.2020 Pärnu Linnavalitsusele esitatud taotlus algatada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimine osal Paikuse osavalla territooriumist. Lisaks oli Metsagrupp OÜ esitanud 03.04.2020 taotluse eriplaneeringu algatamiseks, mille eesmärgiks on kavandada tuulepark. Metsagrupp OÜ taotletav planeeringuala jäi tervenisti Enefit Green AS poolt taotletud planeeringuala sisse. Tori valla territooriumi osal algatati eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine Tori Vallavolikogu 19.08.2020. a otsusega nr 252 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks oli Enefit Green AS 15.06.2020 kirjaga nr TO-JUH-6/114 Tori Vallavalitsusele esitatud taotlus algatada osal Tori valla territooriumil kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine ja sellega seotud keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Eriplaneeringut koostatakse tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks. Käesolev dokument sisaldab endas eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi lähteseisukohti (edaspidi LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsust (edaspidi VTK). Tegu on lähtedokumendiga, mis on aluseks eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja KSH asukoha eelvaliku aruande koostamiseks. Dokument on koostatud arendajate (Enefit Green AS, Metsagrupp OÜ), Tori Vallavalitsuse ametnike, Pärnu Linnavalitsuse ametnike ja riigihankega leitud eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja selle KSH koostamise konsultantide AB Artes Terrae OÜ ja LEMMA OÜ koostöös. Igaühel on õigus esitada ettepanekuid käesoleva dokumendi täiendamiseks. Planeeringu lähteseisukohad on dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. KSH VTK on lähtekava keskkonnamõju strateegilise hindamise asukohavaliku etapi läbiviimiseks. VTKs märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. Asukohavaliku mõjude hindamise tulemused esitatakse KSH I etapi aruandes. 5  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 1 Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 1.1 Eesmärk, vajadus ja ülesanded Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020. a otsusega nr 51 ja Tori Vallavolikogu 19.08.2020. a otsusega nr 252 on eriplaneeringud algatatud. Algatamise otsused põhinevad Enefit Green AS ja Metsagrupp OÜ taotlustele. Tuulepargi rajamise kaudsem vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Pärnu linnas on eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja sobiv ala elektrituulikute pargi rajamiseks ning määrata tuulikupargi kommunikatsioonidele sobiv paigutus. Hinnanguline elektrituulikute pargi suurus on 800 ha, millele soovitakse kavandada kuni 7 tuulikut kõrgusega kuni 290 m. Tori vallas on eriplaneeringu koostamise eesmärgiks välja selgitada sobiv ala elektrituulikute pargi rajamiseks Tori valla kaguosas ning määrata tuulikupargi kommunikatsioonidele sobiv paigutus. Hinnanguline elektrituulikute pargi suurus on ligikaudu 150 ha, millele soovitakse kavandada kuni 4 tuulikut kõrgusega kuni 290 m. Tuulepargi liitumine on kavandatud 110 kV alajaama ning tuulepargi ja alajaama vahelise õhuliini pikkus on kuni 15 km. Mõlemasse valda kavandatud tuulepark peab moodustama ühtse terviku. Joonis 1. Eriplaneeringute ala paiknemine Pärnu linnas ja Tori vallas. Eelneva alusel on mõlema omavalitsuse eriplaneeringud algatatud tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks. Eriplaneeringute alad on üksteisega külgnevad, seega koostatakse neile keskkonnamõju strateegiline hindamine ühiselt. Eriplaneeringuid koostatakse õiguslikult 6 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. mõlemas omavalitsuses eraldi (Pärnu linn ja Tori vald seavad õiguslikud tingimused oma territooriumil kumbki oma õigusliku otsusega), kuid praktiliselt ühildatakse tegevusi võimalikult palju. Vastavalt eriplaneeringute ja selle KSH asukohavaliku etapi koostamiseks korraldatud riigihanke 231259 tehnilisele kirjeldusele otsitakse eriplaneeringutega sobivat asukohta tuulepargile, mille põhiparameetrid on järgmised: − Tuulepark koosneb kuni 12-st kuni 290 m kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaama(de)st. − Tuuliku kaugus lähimast elamust võimalusel alates 1 km või müranormi piirides, v.a kui tuulik asub lähemal kui 1 km omaniku nõusolekul. − Planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist (tuulepargist) samal eelvaliku alal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri-ja sidevõrk ning vajadusel ka juurdepääsuteede võrk. − Liitumine toimub 110 kV alajaama. Tuulepargi alajaama ja elektrivõrguga liitumispunkti vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km. − Arvestada tuleb keskkonnakaitseliste piirangutega, lähtudes piirangute selekteerimisel seejuures konkreetse kaitsealuse objekti kaitse-eesmärgist. 1.2 Eriplaneeringu koostamise korraldus Vastavalt planeerimisseaduse § 95 lg-le 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse (KOV) eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktile 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Omavalitsuse eriplaneeringu (EP) koostamine ei ole väga levinud planeeringuvorm. Sellest lähtuvalt on järgnevalt esitatud lühiülevaade antud planeerimisprotsessi toimimisest. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamine on kolmest etapist koosnev protsess. Esimese etapina koostatakse eriplaneeringu lähteseisukohad (LS) ja KSH väljatöötamise kavatsus (VTK). LS on aluseks eriplaneeringu asukohavaliku otsuse koostamiseks ja VTK on aluseks KSH asukohavaliku etapi aruande koostamiseks. KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. 7  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Joonis 2. Omavalitsuse eriplaneeringu menetluse lihtsustatud skeem. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise teiseks etapiks on VTK alusel KSH asukohavaliku aruande koostamine ja selle alusel asukoha eelvaliku otsuse tegemine. KSH asukohavaliku etapi aruanne on 8 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. osa asukohavaliku otsuse sisendist otsustaja jaoks. Etapi tulemiks on otsus, kuhu saab soovitud tuuleparki edasi planeerida. KSH asukohavaliku etapi aruanne on aluseks eriplaneeringu detailse lahenduse KSH aruande koostamisel. KSH asukohavaliku etapi aruanne sisaldab lähteandmeid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu KSH aruande detailse lahenduse koostamiseks. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise kolmandaks etapiks on eriplaneeringu detailse lahenduse (DL) ja selle KSH aruande koostamine. Detailse lahendusega määratakse tuulepargi ja sellega seotud rajatiste ehitusõigused (sh tuulikute arv ja paiknemine alal) ning lahendatakse muud planeerimisseadusest tulenevad ülesanded. Detailse lahenduse KSH aruanne käsitleb kavandatava tegevuse mõjusid detailse lahenduse täpsusastmes. 1.3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on sealjuures tuuleenergia ja biomass. Eesmärgi täitmiseks peab tuuleenergia installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5-6 korda. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest vähemalt 40%. See eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule- ja päikeseenergia tootmismahtude 4-kordset kasvu. 1.3.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on olulisemateks Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK), Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ja Pärnu maakonna arengustrateegia 2035+. Samatasandilisteks dokumentideks on Pärnu linnas ja Tori vallas kehtivad üldplaneeringud ja arengukava. 1.3.1.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 20501 Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. a heitetasemega. Eriplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega. 1 https://ec.europa.eu/clima/sites/lts/lts_ee_en.pdf 9  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 1.3.1.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)2 ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%. Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole. Tuulepargi rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas. Tuulikute rajamine loob soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks. 1.3.1.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20303 Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Tuuleparkide rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega. 1.3.1.4 Pärnu maakonnaplaneering 2030+4 Hetkel kehtiva Pärnu maakonnaplaneering 2030+ koostamisel viidi eelnevalt koostatud „Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering“ maakonnaplaneeringusse sisse muutmata kujul. Teemaplaneeringuga on Pärnu maakonnas määratud elektrituulikute arenduspiirkonnad ja arendusalad, kuhu edasiste täpsemate planeeringute (kas detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering) realiseerimisel on eeldatavasti võimalik elektrituulikute püstitamine. Teemaplaneeringust tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse rajada vähemalt kahest, alates 500 kW võimsusega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat tuuleparki, milles kasutatakse elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt 175 m kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku maksimaalne kogukõrgus (koos labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 3 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 4 https://maakonnaplaneering.ee/142 10 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. müratase ei ole tugevam kui 110 dB. Kõrgemate kui 250 m (kogukõrgus koos labadega) tuulikute kavandamisel tuleb koostada asjakohane üldplaneering või maakonnaplaneering. Eriplaneeringu ala ei jää maakonnaplaneeringu kohastesse elektrituulikute arenduspiirkondadesse. Eelnevast lähtuvalt ei ole võimalik soovitavat tuuleparki kavandada detailplaneeringuga, vaid seda saab teha ainult üld- või eriplaneeringu koostamise käigus. Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringuga seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise üldistest põhimõtetest v.a maakonnaplaneeringus määratud arenduspiirkondade paiknemisest. Eriplaneeringu ülesehitus võimaldab tuulepargi asukoha valikuks ja hilisemal detailse lahenduse koostamisel detailsemat kitsendavate objektide analüüsi kui oli võimalik maakonna teemaplaneeringu täpsusastmes. Sellest lähtuvalt ei ole ka eriplaneeringu koostamise esialgsel kaardianalüüsil lähtutud otseselt maakonnaplaneeringus kasutatud kauguskriteeriumitest looduskaitsealuste objektide suhtes. KSH VTK toob välja eriplaneeringu alal ja selle läheduses olevad kitsendused, kuid ei sea neile otseselt kauguskriteeriume. Eriplaneeringu edasine analüüs sobivate alade suhtes toimub KSH aruande tasandil. Koostatav eriplaneering on kehtivat maakonnaplaneeringut muutev. Edasisel eriplaneeringu ja KSH koostamisel võetakse maakonnaplaneeringu osaks olevas tuuleenergeetika teemaplaneering ja sellele koostatud KSH (koos alusuuringutega) üheks lähtematerjaliks. 1.3.1.5 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,05 Teemaplaneeringuga, mis on täna kehtiva planeerimisseaduse kohaselt eriplaneering, on määratud Via Baltica trassikoridor. Teemaplaneeringuga määratud trassikoridor jääb planeeringuala vahetusse naabrusesse. Eriplaneeringu asukohavaliku tegemisel tuleb arvestada Transpordiameti soovitud kaugusi teemaplaneeringuga planeeritud teedest. 1.3.1.6 Arengustrateegia Pärnumaa 2035+6 Pärnu maakonna arengustrateegia on pikaajaline ning tulevikku suunatud plaan. Pärnu maakonna arengustrateegia on senise strateegia ülevaatamise protsessi käigus tekkinud täiustatud ja uue tegevuskavaga strateegia, mis vaatab ajahorisondi – aasta 2035 – taha ja markeerib maakonna soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele on maakonnas oluline keskenduda. Arengustrateegia seab eesmärgiks kuni aastani 2025 Pärnu maakonna planeeringust ja Lääne maakonnaplaneeringust lähtuvalt maismaatuulikuparkide rajamise ja uute sobivate alade leidmise ning ettevalmistamise. 1.3.2 Üld- ja teemaplaneeringud Käesoleva eriplaneeringu koostamise hetkel on nii Pärnu linnal kui ka Tori vallal uued üldplaneeringud alles koostamisel ning neid ei ole veel avalikustatud. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Pärnu linna üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Audru, Paikuse, Lavassaare ja Tõstamaa valdade üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Tori valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Are, Sauga ja Tori valdade ning Sindi linna üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Eriplaneeringu alal 5 https://maakonnaplaneering.ee/151 6 https://parnumaa.ee/wp-content/uploads/2020/04/Arengustrateegia-2035.pdf 11  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 kehtivad praegusel ajal (2021. a juuni seisuga) Paikuse valla üldplaneering (Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009. a määrus nr 8) ja Tori valla üldplaneering (Tori Vallavolikogu 29.12.2009. a määrus nr 22). Paikuse valla kehtiv üldplaneering nägi ette Tammuru külas perspektiivse teemaplaneeringu ala võimaliku tuulepargi kavandamiseks. Tori valla kehtivasse üldplaneeringusse on sisse viidud (kaardile kantud) Pärnu maakonna planeeringuga „Tuuleenergeetika teemaplaneering“ määratud tuuleenergeetika arendusalad ja arenduspiirkonnad, mis ei kattu eriplaneeringu alaga. Kuna huvitatud isikute poolt rajada soovitava tuulepargi asukohavalikut ei ole tehtud üldplaneeringuga ega kavandata teha koostatava üldplaneeringuga, siis annavad eriplaneering ja selle KSH võimaluse uue potentsiaalse tuulepargi ala väljaselgitamiseks. 1.3.2.1 Pärnu linna uus üldplaneering Pärnu linna praegust haldusterritooriumit hõlmav üldplaneering on koostamisel. Eriplaneeringu ja üldplaneeringu koostamised on eraldiseisvad protsessid, mis samas arvestavad üksteise toimumisega. Üldplaneeringuga kavandatavat maakasutust võetakse võimaluse korral (vastava teabe olemasolul) arvesse eriplaneeringu koostamisel. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+7 kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21. Üldplaneering reguleerib maakasutust ja ehitustingimusi Pärnu linna kui asustusüksuse territooriumil. Üldplaneeringuga hõlmatud territoorium jääb väljaspoole eriplaneeringu ala. 1.3.2.2 Tori valla uus üldplaneering Tori valla üldplaneering on koostamisel. Eriplaneeringu ja üldplaneeringu koostamised on eraldiseisvad protsessid, mis samas arvestavad üksteise toimumisega. Üldplaneeringuga kavandatavat maakasutust võetakse võimaluse korral (vastava teabe olemasolul) arvesse eriplaneeringu koostamisel. 1.3.2.3 Paikuse tuulepargi teemaplaneering8 Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga kattub Paikuse tuulepargi teemaplaneeringu ala. Paikuse tuulepargi teemaplaneering on algatatud 15. juuni 2009 Paikuse Vallavolikogu otsusega nr 28. Paikuse Vallavalitsusele AS Elektri Energia laekunud taotluse (06.03.2009) alusel algatati teemaplaneering Paikuse vallas Põlendmaa, Tammuru, Seljametsa ja Vaskrääma külade maa-alal eesmärgiga leida tuulepargi rajamiseks sobiv(ad) asukoht (asukohad), lahendada tehnovõrkude paigutus ning servituutide määramise vajadus. Tuulepargi teemaplaneeringu eesmärgiks on välja selgitada, kas on võimalik rajada planeeringualale kuni 16 MW võimsusega ja kuni 8 tuulikust koosnev kompleks, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Paikuse Vallavolikogu 16.04.2012 otsusega nr 9 on teemaplaneering "Tuulepargi rajamine Paikuse valda" vastu võetud. Vastuvõtmise järgselt toimusid 2012 ja 2013 aastal teemaplaneeringu avalikustamised ning teemaplaneeringut täiendati, sh lisandus täiendavaid tuulikupositsioone. Teemaplaneering käesoleva ajani kehtestamiseni ei ole jõudnud. Teemaplaneeringu vastu võetud versiooni alusel kavandatakse viite tuulikut, mille asukohad kattuvad Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga. Teemaplaneeringu teadaolevalt kõige värskema (väljatrüki kuupäev 10.04.2013) versiooni kohaselt on kavandatavaid tuulikuid 7. Planeeringuga kavandatavat tegevust käsitletakse eriplaneeringus kui võimalikku koosmõju avaldada võivat tegevust. 7 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=944525&o=924&u=-1&o2=-1&hdr=hp&tbs=all 8 https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/teemaplaneeringud/2120-paikuse- valda-tuulepargi-rajamise-teemaplanering 12 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. 1.3.3 Kohalikud arengudokumendid 1.3.3.1 Pärnu linna arengukava aastani 20359 Pärnu linna arengukavas aastani 2035 on välja toodud peamised arengueelistused, millest lähtutakse järgneva kümnendi tegevuste kavandamisel ja elluviimisel: - looduskeskkonna väärtustamine ja hoidmine; - fookuses on kvaliteetne elukeskkond ja linnaruumi arendus; - mitmekesine kultuuri- ja spordielu toetab kohaliku identiteedi arendamist; - oluline on luua sobiv pinnas ettevõtluse arendamiseks; - väärtustame elukestvat õpet ja kvaliteetse kõrghariduse pakkumist; - tagame kõigile Pärnu elanikele ühtsed kõrge kvaliteediga avalikud teenused. Pärnu linna arengukavas on visioon sõnastatud järgmiselt: „Arendada kiirelt ligipääsetavat ja kõrge kvaliteediga elukeskkonda ning luua tingimused nutikate töökohtade tekkeks, mis annab konkurentsieelise Riia ja Tallinna vahelise asukohana“. Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse arengukavades toodud eesmärkidest ja tegevustest ning nende ruumivajadusest. 1.3.3.2 Tori valla arengukava aastateks 2018–2030 Tori valla arengukavas aastateks 2018–2030 on Tori valla visioon 2028 sõnastatud järgmiselt: „Ajalugu hindav ja tulevikku vaatav, elanikke toetav ja külalisi austav, loodust hoidev ja ümbrust arendav, traditsioone väärtustav ja uusi loov - ühtses rütmis sünnist surmani“. Arendustegevuse strateegiliseks suunamiseks tuuakse esile neli strateegilist fookust, mis on valla jätkusuutliku arengu võtmeküsimused: 1. Vaba aeg ja loodusturism − kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise võimalused; − taristu ja avaliku ruumi arendamine; − turismi arendustegevused. 2. Tublid ja tõhusad teenuskeskused − haridus ja noorsootöö; − sotsiaalhoolekanne ja tervishoid; − taristu ja avaliku ruumi arendamine. 3. Koostöö ja sidusus − koostöö Pärnu linnaga; − valla sisese sidususe suurendamine; − koostöö kogukonnaga teenuste kavandamisel ja osutamisel. 4. Kohapealne ettevõtlus − ettevõtlusalad, sh energiaressursside rakendamine; − Via Baltica, Rail Baltic, uus sild üle Pärnu jõe (Tammiste-Sindi), Pärnu sadam ja lennujaam - võimalikud arendused. Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse arengukavades toodud eesmärkidest ja tegevustest ning nende ruumivajadusest. 9 https://parnu.ee/failid/arengukavad/P2rnu_arengukava_2035_lisadega.pdf 13  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika 2.1 Eesmärk KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. 2.2 Metoodika Käesolevas KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele. Seega hinnatakse ka PlanS § 4 lõike 2 kohaseid asjakohaseid mõjusid. Eriplaneeringu koostamise käigus läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus järgitakse asjakohaseid Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusakte ning kohaldatakse planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid menetlusnõudeid. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p-le 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit. Sarnaselt eriplaneeringule endale toimub ka KSH aruande koostamine kahes etapis. Tuginedes KSH VTK-le koostatakse KSH asukohavaliku etapi aruanne, mis tegeleb sobilike asukohtade väljaselgitamise ja täpsustamisega keskkonnamõjudest lähtuvalt. KSH asukohavaliku etapi aruandes paika tingimused, millega on vaja arvestada ning tuvastatakse ja määratakse täiendavate uuringute vajadus objekti jaoks väljavalitud asukohas. Eriplaneeringu detailse lahendusega koos koostatakse KSH aruanne, mis tegeleb juba konkreetse tuulepargi lahenduse mõjude hindamise ja leevendusmeetmete leidmisega. Nii planeeringulahenduse kui ka KSH koostamise protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat10 ja Keskkonnamõju hindamise käsiraamat11. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KSH aruandes analüüsitakse peamiselt eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik, veerežiim, välisõhk, maastik), kuid ka sotsiaal-majanduslikku keskkonda (ettevõtlus, asustus), tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus) ja kultuurilist keskkonda (väärtuslikud maastikud, kaitsealused objektid). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude ulatusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude 10 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. 11 Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. 14 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. olulisusele. Tegevusega kaasnevate mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktide normidega kehtestatud loogikast. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH käigus: − koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (EELIS, Maa-amet, Metsaregister, Statistikaameti andmebaas, Keskkonnaagentuuri andmekihid jt). Kirjeldatakse kavandatavat tegevust, selle eesmärki ja vajadust; − eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH integreeritud protsessi käigus analüüsitakse eriplaneeringu ala sees võimalikke asukohti. Analüüsi tulemusena leitakse osapooltele sobivaim ja keskkonda arvestav lahendus. − tuvastatakse kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud olulised keskkonnamõjud, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi. Lähtekohaks on eriplaneeringute kui strateegilise ruumilise arengudokumentide iseloom – mõjude hindamisel püsitakse eriplaneeringute vastava etapi täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab eriplaneeringute vastava etapi koostamisel reguleerida ning mis on planeeringulahenduse etapi puhul olulised; − esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus. Hinnangud on kavandatud anda valdavalt eksperthinnangu vormis, müra ja varjutuse hindamisel kasutatakse modelleerimist ning visuaalsete mõjude illustreerimiseks fotomontaažide koostamist; − hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega; − hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele; − kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust; − tuuakse välja tuulepargi detailse lahenduse kavandamiseks vajalike uuringute/ eksperthinnangute vajadus ja ulatus; − lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest, tehakse põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks; − KSH ja eriplaneeringu koostamise käigus toimub piirkonnaga tutvumine looduses, viiakse läbi töökoosolekuid,-seminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike arengukavade ja muude asjakohaste allikate materjale. Konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega. Tehakse koostööd linnavalitsuse- ja vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate, keskkonnaekspertide vahel; − töötatakse läbi avalikustamise käigus aruande kohta esitatud arvamused ja küsimused, mille koopiad lisatakse aruandele, ning esitatakse arvamuste ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade vastused, milles selgitatakse aruande kohta esitatud arvamuste arvestamist, 15  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 põhjendatakse ettepanekutega arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse aruandele avalike arutelude protokollid; − tuuakse välja vajaduse korral raskused, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel; − esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta; − esitatakse aruandes esitatud teabe kokkuvõte. 2.3 KSH ruumiline ulatus Vastavalt Pärnu linna eriplaneeringu algatamise korraldusele koostatakse eriplaneering osal Paikuse osavalla territooriumist (113,7 km2). Vastavalt Tori valla eriplaneeringu algatamise korraldusele koostatakse eriplaneering Tori valla kaguosas (~38 km2). KSH ruumiliseks ulatuseks ja otseseks mõjualaks on seega kogu mõlema eriplaneeringu ala (Joonis 1). Mõjude osas, kus see on asjakohane, vaadeldakse mõjualana ka väljaspoole eriplaneeringu ala jäävaid alasid. Mõjuala ulatus sõltub väga palu mõju liigist ja mõju retseptorist. Näiteks eri linnuliikide osas võib tuuliku mõjuala olla 0 meetrist 20 kilomeetrini. Inimest ruumiliselt kõige kaugemale mõjutavaks mõjuvaldkonnaks on visuaalne mõju. Visuaalse mõju osas võib mõju avalduda lisaks Tori valla ja Pärnu linna territooriumitele ka Põhja-Sakala valla, Häädemeeste valla ja Saarde valla territooriumil. Käesolevas KSH VTK-s vaadeldakse kogu eriplaneeringu ala tervikuna. Edasine piirangutega alade välistamine ja tuulepargi arendamiseks sobiliku ala täpsustamine toimub KSH asukohavaliku etapi aruande etapis. 16 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. 2.4 Eriplaneeringute ala ülevaade Eriplaneeringu ala paiknemine ja sellel esinevad avalikult kuvada lubatavad kitsendused on leitavad kaardirakendusest https://arcg.is/0PySDH Nagu ptk 2.3 kirjeldatud, siis on käesolevas EP LS-s ja KSH VTK-s käsitletav ala eriplaneeringute ala, mis paikneb osaliselt Pärnu linna ida suunas (~114 km2) ja osaliselt Tori valla lõuna suunas (~38 km2) (). Kokku on ala pindala seega u 152 km2. Pärnu linn ja Tori vald paiknevad Pärnu maakonnas, mis on Eesti suurim maakond. Pärnu linn ja Tori vald kuuluvad Eesti ortograafilise liigestuse alusel Lääne-Eesti madaliku piirkonda. Tori vald on võrgustikupõhine omavalitsusüksus, kus on neli väljakujunenud kohalikku keskust: Sindi linn, Sauga, Tori ja Are alevikud. Valla administratiivne keskus asub Sindi linnas. Statistikaameti andmetel on Tori valla rahvaarv 01.01.2021. a seisuga 11 946 inimest ning asustustihedus 19,5 elanikku km2 kohta. Pärnu linna koosseisus on moodustatud Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald. Statistikaameti andmebaasi alusel on seisuga 01.01.2021. a Pärnu linna rahvaarv 50 639 inimest ning asustustihedus 59,0 elanikku km2 kohta. Eriplaneeringute ala jääb peamiselt Paikuse osavalla territooriumile, mille elanike arv on 3 995 inimest ning asustustihedus u 23 elanikku km2 kohta. Eriplaneeringute alale jääb tervikuna Põlendmaa küla (36 elanikku). Osaliselt jäävad eriplaneeringu alale Seljametsa (küla elanike arv 270), Kildemaa (26), Võlli (60), Taali (228), Urumarja (92) ja Randivälja (65) külad. Eriplaneeringu alale jääb ETAK andmestiku alusel 78 elu- või ühiskondlikku hoonet, nendest 25 paiknevad Põlendmaa, 23 Kildemaa, 14 Võlli, 11 Taali, 2 Seljametsa, 2 Randivälja, 1 Urumarja külas. Joonis 3. Eluhoonete paiknemine eriplaneeringu alal. Alus: ETAK 27.05.2021 ja Maa-amet WMS: Eesti Põhikaart. 17  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Eriplaneeringu ala on valdavalt kaetud metsaga. ETAK andmestiku alusel on eriplaneeringualast 85 km2 (56%) metsamaa, 45 km2 (30%) märgalad ja 15 km2 (10%) haritav maa. Pärnu linna eriplaneeringu ala osa asub põhjavee kaitstuse seisukohalt suures osas keskmiselt kaitstud- ja suhteliselt kaitstud alal, loodenurgas esineb väike osa nõrgalt kaitstud ala. Tori valla eriplaneeringu ala osa asub põhjavee loodusliku kaitstuse seisukohalt suures osas keskmiselt kaitstud alal, ala loodenurka jääb nõrgalt kaitstud ala.12 Tuuleenergia tootmise aspektist on oluline ala tuulepotentsiaal. Hinnangulised keskmised tuulekiirused eriplaneeringu alal jäävad 100 m kõrgusel vahemikku 4-7 m/s. Eriplaneeringu ala kattub täielikult või osaliselt mitmete looduskaitsealuste aladega ning kaitsealuste liikide leiukohtadega. Olulisimaks võib pidada ala idaosa kattumist Soomaa rahvuspargi territooriumiga. Järgnevas tabelis (Tabel 1) on toodud ülevaade kogu eriplaneeringu alaga seotud potentsiaalselt kitsendusi põhjustavatest objektidest. Joonis 4. Eriplaneeringute ala paiknemine looduskaitseliste alade suhtes (tulenevalt looduskaitseseadusest ei kuvata I ja II kaitsekategooria liike). Alus: EELIS 29.04.2021 ja Maa-amet WMS: Eesti Põhikaart. 12 Maa-ameti geoportaal - https://geoportaal.maaamet.ee/est/ 18 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Tabel 1. Eriplaneeringute alal ja selle mõjuraadiuses paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH aruande koostamisel arvestada. Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis Kaitseala Kattub loodenurgas Kikepera looduskaitsealaga Kõrgendatud (KLO1000656) ~0,11 km2 ulatuses; tähelepanu KSH kontekstis vajavad alad, Kattub edelanurgas Soomaa rahvuspargiga mis on loodud (KLO1000269) 28,68 km2 ulatuses; linnuliikide ja/või nahkhiireliikide kaitseks Külgneb lõunaosas Soo-otsa looduskaitsealaga (tähistatud paksus (KLO1000568); kirjas). Taimeliikide ja - Vaskjõe looduskaitseala (KLO1000567) asub koosluste kaitseks lähemal kui 2 km. loodud kaitsealade Hoiuala Kattub loodeosas Pärnu jõe hoiualaga (Pärnu) puhul on olulise (KLO2000293). negatiivse mõju esinemine vähem tõenäoline, mõju sõltub planeeringulahendusest ja võib avalduda eeskätt juhul kui ehitustegevust kavandatakse liigniisketele aladele või nende lähedale. Püsielupaik Võlli väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002176); Tuulepargid võivad Võlli väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000878); mõjutada lindude Jõhve väike-konnakotka püsielupaik populatsioone (KLO3000990); negatiivselt. Vabriku metsise püsielupaik (KLO3000668); Kildemaa väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001400); Kildemaa metsise püsielupaik (KLO3000657); Vabriku väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001337); Kõrsa merikotka püsielupaik (KLO3002001); Põlendmaa väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001832); Silingi väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000368); Põlendmaa must-toonekure püsielupaik (KLO3002098); Mustraba metsise püsielupaik (KLO3000662); Riisa metsise püsielupaik (KLO300067); Randivälja väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001501); Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001500); Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO300310); Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001158); 19  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000986); Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000588); Tammuru väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001806). Projekteeritavad Kildemaa metsise püsielupaik (PLO1000583); kaitsealused Kõrsa niidurüdi püsielupaik (PLO1001355); objektid Metsavajakute looduskaitseala; Mustraba-Ilvese looduskaitseala (PLO1000699); Põlendmaa metsise püsielupaik (PLO1000627). Kaitsealused harilik ungrukold (III kaitsekategooria liik); Kaitsealustele taimeliigid kahelehine käokeel (III kaitsekategooria liik); taimeliikidele on kahkjaspunane sõrmkäpp (III kaitsekategooria liik); võimalik negatiivse kolmehõlmaline batsaania (II kaitsekategooria liik); mõju avaldamine, kui kuradi-sõrmkäpp (III kaitsekategooria liik); nende kasvukohtades laialehine neiuvaip (III kaitsekategooria liik); kavandatakse otsest lodukannike (III kaitsekategooria liik); ehitustegevust või siberi võhumõõk (III kaitsekategooria liik); sellega kaasnevaid sookäpp (II kaitsekategooria liik); tegevusi (nt raiet). sulgjas õhik (III kaitsekategooria liik); Tuulikute ja nendega wulfi turbasammal (III kaitsekategooria liik); seotud rajatiste õrn tarn (II kaitsekategooria liik). paigutamisel väljapoole kasvukohti on mõju avaldamine ebatõenäoline. Kaitsealused hallpea-rähn (III kaitsekategooria); Tuulepargid võivad looma- ja hallõgija (III kaitsekategooria); mõjutada lindude linnuliigid herilaseviu (III kaitsekategooria); populatsioone hoburästas (III kaitsekategooria); negatiivselt. Mõju händkakk (III kaitsekategooria); linnuliikide pesitsus- ja kaljukotkas (I kaitsekategooria); toitumisaladele kanakull (II kaitsekategooria); hinnatakse KSH käigus. karvasjalg-kakk (II kaitsekategooria); laanepüü (III kaitsekategooria); merikotkas (I kaitsekategooria); metsis (II kaitsekategooria); must-toonekurg (I kaitsekategooria); mudatilder (III kaitsekategooria); musträhn (III kaitsekategooria); mustsaba-vigle (II kaitsekategooria); niidurüdi (I kaitsekategooria); roo-loorkull (III kaitsekategooria); rüüt (III kaitsekategooria); soo-loorkull (III kaitsekategooria); sookurg (III kaitsekategooria); suurvidevlane (II kaitsekategooria); teder (III kaitsekategooria); valgelaup-rabakiil (III kaitsekategooria); valgeselg-kirjurähn (II kaitsekategooria); 20 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis väike-kirjurähn (III kaitsekategooria); väike-konnakotkas (I kaitsekategooria); väike-kärbsenäpp (III kaitsekategooria); väikekoovitaja (III kaitsekategooria); värbkakk (III kaitsekategooria). Vääriselupaik VEP nr 152090, VEP nr 204597, VEP nr 204598, VEP Vääriselupaikadele on nr 204962, VEP nr 204963, VEP nr L00243, VEP võimalik negatiivse nr L00242, VEP nr 206390, VEP nr 208150, VEP mõju avaldamine, kui nr 152092, VEP nr 126128, VEP nr 126129, VEP nende asukohtades või nr L00679, VEP nr 205381, VEP nr 205383, VEP vahetus naabruses nr 205382, VEP nr 205380, VEP nr 206404, VEP kavandatakse otsest nr 206402, VEP nr E00332, VEP nr E00335, VEP ehitustegevust või nr E00333, VEP nr E00336, VEP nr E00338, VEP sellega kaasnevaid nr E00339, VEP nr L01732, VEP nr E00334, VEP tegevusi (nt raiet). nr E00340, VEP nr 205401, VEP nr L00237, VEP Tuulikute ja nendega nr L00238, VEP nr 206643, VEP nr 208644, VEP seotud rajatiste nr 208208, VEP nr L00239, VEP nr 205384, VEP paigutamisel väljapoole nr 205385, VEP nr 209006, VEP nr 209005, VEP vääriselupaiku on mõju nr 208360. avaldamine ebatõenäoline. Natura 2000 Soomaa loodusala (RAH0000550) kattub alaga; Tähelepanu vajavad Soomaa linnuala (RAH0000082) kattub alaga; alad, mis on loodud Kikepera linnuala (RAH0000118) kattub alaga (sh linnuliikide kaitseks asuvad lahustükid ala läheduses); (tähistatud paksus Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) kattub alaga. kirjas). Taimeliikide ja - koosluste kaitseks loodud alade puhul on negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline. Inventeeritud Eriplaneeringu alale jäävad: Väärtuslikele elupaigad 3160 huumustoitelised järved ja järvikud; taimekooslustele on vastavalt EELIS 6530* puisniidud; võimalik negatiivse andmetele 7110* rabad; mõju avaldamine, kui (29.04.2021 7120 rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad; nende asukohtades või seisuga) 7140 siirde- ja õõtsiksood; vahetus naabruses 7230 liigirikkad madalsood; kavandatakse otsest 9010* vanad loodusmetsad; ehitustegevust või 9020* vanad laialehised metsad; sellega kaasnevaid 9050 rohunditerikkad kuusikud; tegevusi (nt raiet). 9070 puiskarjamaad; Tuulikute ja nendega 9080* soostuvad ja soo-lehtmetsad; seotud rajatiste 91D0* siirdesoo- ja rabametsad. paigutamisel väljapoole väärtuslikke taimekooslusi on mõju avaldamine ebatõenäoline. Ürglooduse Eriplaneeringu alal: Arvestades objektide raamatu Taali Tilga kivi ; kaugust alast ja objektid Vabriku Põllukivi; iseloomu siis on olulise 21  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis VÕNNUKIVI (Kalevipoja Vestitasku kivi) – jääb 1 km mõju avaldamine neile raadiusesse. ebatõenäoline. Rohevõrgustik Ala jääb suures osas maakonnaplaneeringuga Tuulepargid võivad vastavalt Pärnu määratud rohevõrgustiku alale. põhjustada maakonna- rohevõrgustiku planeeringule killustumist (nt 2035+ rändetõkkeid). Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse KSH käigus. Veekogud Jõhve oja (VEE1144800); Kui veekogude Karuniidu peakraav (VEE1147800); ehituskeeluvööndite Kivinina oja (VEE1144700); ulatusse ei kavandata Kunsu kraav (VEE1147603); ehitustegevust, siis ei Kurina jõgi (VEE1144600); ole tõenäoline Põlendmaa oja (VEE1147700); veekogudele olulise Rabakraav (VEE1139000); mõju avaldamine. Remmelga kraav (VEE1147602); Sauemaa kraav (VEE1147601); Sindi oja (Türgi oja) (VEE1145300); Tammuru oja (VEE1148000); Torilaane oja (VEE1144900); Tuuleveskioja (VEE1123559); Vaskjõgi (VEE1147600); Pärnu jõgi (VEE1123500). Põhjavee Käsitletava ala põhjaosas nõrgalt- kuni keskmiselt Mõju põhjaveele on kaitstus kaitstud ning ala lõunaosas keskmiselt- kuni võimalik suhteliselt kaitstud. avariiolukordade esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus. Maardlad Eriplaneeringu alale jäävad: Keskkonnaregistri Kivinina liivamaardla; maardlate nimistus Kõrsa turbamaardla; oleva maardlaga Kõrsa kruusamaardla. kattuvale alale on võimalik tuulepargi Planeeringuala kattub Keskkonnaametis rajamine üksnes peale menetluses oleva taotletava Kivinina liivakarjääri maavaravaru (taotleja KMG OÜ) mäeeraldise ja teenindusmaaga ammendamist. ning Kivinina kruusakarjääriga (loa nr L.MK/333673; loa omaja KMG OÜ; luba kehtib alates 02.10.2019 kuni 01.10.2034). Planeeringualaga vahetult külgneb Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Kõrsa turbatootmisalaga (taotleja AS Jiffy Products Estonia) ning kattub osaliselt selle teenindusmaaga. 22 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis Riigiteed Eriplaneeringu ala läbib põhja-lõunasuunaliselt MKM soovituse alusel Taali–Põlendmaa–Seljametsa kõrvalmaantee tuleb tuulikuid rajada nr 19276; riigiteedest 1.5 x Eriplaneeringu ala loodenurka läbib Pärnu–Tori (tuuliku masti kõrgus + tugimaantee nr 59; tuuliku rootori Eriplaneeringu ala kirdenurka jääb Tori–Võlli diameeter) (tingimus kõrvalmaantee nr 19286; täpsustub planeeringu Alast vahetult lõuna suunda jääb Luige koostamise käigus). kõrvalmaantee nr 19289; Alast ca 700 m kaugusele edela suunda jääb Paikuse–Tammuru kõrvalmaantee nr 19277; Eriplaneeringu alast lääne suunas on lähialal Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0“ planeeritud trassikoridor. Riigikaitselised Alale ei jää riigikaitselisi ehitisi. Riigikaitselise ehitise kitsendused piiranguvööndisse püstitatav ehitis ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Ohu ja töövõime hindamisel on aluseks Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala julgeolekueeskirjad. Kultuurimälesti- Ala loodenurgas ajaloomälestis Taali mõisa Juhul kui ehitustegevust sed kalmistu (registreerimisnumber 28745). ei kavandata objekti kaitsevööndi ulatuses, siis on negatiivse mõju avaldamine ebatõenäoline. Muinsuskaitseameti seisukoha kohaselt ei tohi mälestise ja selle kaitsevööndi alale ehitamist kavandada. Väärtuslik Maakonnaplaneeringu järgi jääb eriplaneeringu ala Otsene mõju puudub. maastik13 idaosasse väärtuslik maastik (Soomaa). Muuhulgas Kaudselt võivad vastavalt on nimetatud väärtuslik maastik Pärnu muutuda väärtuslikult kehtivale maakonnaplaneeringus 2035+ rahvusmaastikuks. maastikult avanevad 13 Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtustest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Sellest tulenevalt väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilimist ja hooldamist. Väärtuslike maastike paiknemise määrab maakonnaplaneering ning nende paiknemist ja kasutustingimusi täpsustab üldplaneering. 23  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis maakonna- Maakonnaplaneeringu järgi on rahvusmaastik vaated (selgitatakse planeeringule. unikaalne, tuntud nii Eestis kui ka kaugemal ning fotomontaažide väärib kõrgendatud tähelepanu. koostamisega KSH käigus). Pärandkultuuri- Pöörikaasiku kõrts ja metsavahikoht, Suuremetsa Pärandkultuuriobjektid objektid raba, Laasi oja puisniit, Barakkitee, Põlendmaa ei ole otseselt kaitse all, barakk, Kivinina karjäär, Kivinina, Talguliste kuid kultuuripärandi istutuslank (2 tk), Mõisa hobutall, Kivinina kraav, säilitamiseks on Padrunisoo, Sibularaba, Asunduse küla, Milleri soovitatav neid talukoht, Loigu küla, Põlendmaa kool ja mõis, säilitada. Mõju võidakse Põlendmaa kooli ja metskonna asundus, avaldada kui tuulikuid Põlendmaa valitsejamaja, Sindi (Püüoja) või seotud taristust metsavahikoht, Pööra talukoht, Somsoni liin, kavandatakse Naarismaa talukoht, Silohoidla, Taali mõisa pärandkultuuri klaasivabrik, Taali metskonna lambalaut, Metsaküla objektidele. koolimaja, Maaparandusobjekti kivi Metsakülas, Võlli küla (vahetus läheduses), Vana-Niidaste metsavahikordon, Uus-Niidaste metsavahikordon, Niidaste meierei, Lüüsregulaator (2 tk), Maaparandusobjekti kivi, Urumarja maaparandusobjekti tähis, Niisutussüsteemi pumbamaja (vahetus läheduses), Massu paissild. Kaugus lähimast Ala edelanurka läbib Kilingi-Nõmme – Sindi Vajalik on rajada 110 kV elektriõhuliin 220-330kV (Kõrgepingeliin) (väline ühendus 110 kV alajaamast või tunnus: L510). Alajaam Sindi jääb 1,3 km lääne alajaama või kõrgepingiliinist suunda. kõrgepingeliini juurde (ala keskelt rajatavasse alajaama. mõõdetuna) Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad ja kaitsealuste isendite leiukohad on välistatud kaitse- eeskirjade või Looduskaitseseaduse alusel tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri elementide asukohtadena. Vajalike puhveralade ulatust hinnatakse KSH asukohavaliku etapi aruandes lähtudes konkreetse kaitstava ala või objekti kaitse-eesmärgist või liigi ökoloogiast. Lähtuvalt riigihanke 231259 tehnilisele kirjeldusele peab tuuliku kaugus lähimast elamust võimalusel olema alates 1 km või müranormi piirides, v.a kui tuulik asub lähemal kui 1 km omaniku nõusolekul. Arvestades eriplaneeringute alal paiknevaid looduskaitseseaduse kohaseid objekte ning elamualade 1 km kaugusnõuet tekib eriplaneeringute alal kaks suuremat piirkonda, millele võib osutuda võimalikuks tuulepargile sobiliku ala leidmine. Alad on kujutatud järgneval joonisel (hallid piirkonnad). 24 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Joonis 5. Eriplaneeringute ala looduskaitsealuste alade ning eluhoonete 1 km puhveralade suhtes. Otsesed kitsendused puuduvad hallidel aladel, mille sobivust (sh vajalikke nn puhveralasid kaitstavate objektide suhtes) tuulepargi rajamiseks hinnatakse KSH I etapi aruande koostamisel. Joonise aluskaart: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart. 2.5 Asjakohaste mõjude selgitamine KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH VTK-s teostatakse mõjude esialgne välja selgitamine ja hindamisulatuse ning -metoodika määramine. Oluliste mõjude hindamine toimub KSH asukohavaliku etapi aruandes. Tuuleparkidega kaasnevad mõjud nende eluea jooksul on esitatud ülevaatlikult Tabel 2-s. Tabel 2. Tuulikuparkidega kaasnevate mõjude ülevaade. Tegevuse Tegevuse kirjeldus Olulised mõjuvaldkonnad etapp Ehitusetapp Tuulikute, trasside, teede, Otsene taimestiku (k.a metsa) ja pinnase alajaama ja montaažiplatside eemaldamine ehitusaladelt, mis võib kaasa tuua aladelt taimestiku nii elupaikade kui ka kasvukohtade kahjustamise. eemaldamine, sh metsa Ehitusega kaasnev ehitusmüra ja inimeste ning raadamine ja pinnasetööd. ehitusmasinate liikumine, võib häirida Ehitustööd (vundamentide ümbritsevat elustikku (eeskätt linnustiku ehitus, elektriliinide, teede ja pesitsushäiringute võimalikkus). trasside ehitus, tuulikute Ehitusega kaasnev suurenev koormus kohapealne montaaž jt tööd). teedevõrgule, mis võib mõjutada teede seisundit. 25  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Ehituse käigus maaparandussüsteemide kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maaomanike vara. Veerežiimi muutus võib põhjustada loodusväärtuste mõjutamist. Kasutusetapp Elektrienergia tootmine Elustiku rühmadest on eeskätt mõjutatud tuulegeneraatorite abil linnustik ja käsitiivalised. Mõju väljendub (tuulikute töötamine, häiringutes, mis võib vähendada sobiliku elupaiga elektriliinide olemasolu). suurust, barjääriefekti tekkes ja kokkupõrke riskis. Inimeste jaoks on tuulikute töötamisega kaasnevateks olulisteks mõjudeks müra ja varjutuse teke ning visuaalsed muutused maastikupildis. Kasvuhoonegaaside jt õhu saasteainete heitkoguse emissiooni vähendamine seoses taastuvenergeetika osakaalu suurenemisega. Sulgemisetapp Planeerimise etapis ei ole Käesolevas KSH etapis tuulepargi sulgemisetapi tuulepargi sulgemist ette mõjusid ei käsitleta. Sulgemisetapi mõjusid nähtud ega sulgemisaega käsitletakse detailse lahenduse KSH koostamisel. määratletud. Tuulikute eluiga on 25–30 aastat, peale mida võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine. 2.5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele KSH asukohavaliku etapi aruande koostamise raames hinnatakse kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele. Hinnangu andmisel kombineeritakse kaardianalüüsi meetodeid eksperthinnangutega. Hindamisel lähtutakse teadaolevast infost alal ja selle lähiümbruses paiknevate loodusväärtuste ning kaitsealuste alade kaitse-eesmärkide osas. Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad ja kaitsealuste isendite leiukohad on välistatud kaitse-eeskirjade või Looduskaitseseaduse alusel tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri elementide asukohtadena. Vajalike puhveralade ulatust hinnatakse KSH asukohavaliku etapi aruandes lähtudes konkreetse kaitstava ala või objekti kaitse-eesmärgist või liigi ökoloogiast. Lisaks kaitstavatele aladele ja liikidele arvestatakse ka koosluste üldise ökoloogilise väärtusega, mille selgitamiseks alal kasutatakse muuhulgas ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames valminud ökosüsteemiteenuste väärtuskaarte ja loodusliku sidususe andmeid. Aruandes käsitletakse võimalikke tuulepargi alajaama ja 110 kV kõrgepingeliini ühendustrasse ning ühenduse rajamisega kaasnevaid mõjusid elustikule (nii õhu- kui ka maakaabli korral). Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusalustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). 26 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Otsene mõjuala ulatus piirneb sealjuures ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses ehitustehnika poolt kasutatavalt alalt, uute ühendusteede alustelt aladelt, 110 kV alajaamaga ühendusliini kaitsevööndi ulatuses (kuni 25 m kaitsevöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raadamist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamine ei ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb kõrgemale kui metsa kõrgus. Kaudsemalt võib ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tavaliselt paarikümne meetri ulatusse otsese mõju alast14. Tundlike koosluste (nagu madalsood) puhul võib veerežiimi muutuse mõju ilmneda kuni sadade meetrite kaugusel. Mõju taimestikule võib olla oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtusega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad. Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kaitsealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel puudub15. Tuuleparkide puhul on oluliselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks nahkhiired ja linnud (eeskätt röövlinnud ning suure kehamassiga veelinnud, samuti metskanalised). Mõju neile võidakse avaldada nii ehitusaegses etapis (võimalik ehitustegevusega kaasnev häirimine ja elupaiga võimalik kadu) kui ka kasutusetapis (kokkupõrgetest tingitud hukkumise oht, rändetakistus, elupaikade hülgamine, mõnede liikide puhul müra mõju ning elupaikade sidususe langus). Arvestades erinevates andmebaasides (EELIS, Loodusvaatluste andmebaas, eElurikkus, seireveeb) olemasolevaid andmeid, hinnatakse alade väärtust antud elustikurühmade jaoks (olulisus nii pesitsemis- kui ka toitumisalana ning rändekoridorina). Toitumisalade puhul ei esine sealjuures mõju vaid toitumisalale kui piirkonnale, kus lindude jaoks on toitu (st potentsiaalne mõju on see, et olemasolev toitumisala väheneb), vaid mõju on ka otseselt lindudele. Linnud lendavad toitumislende tehes sageli madalamal ning seega peab hindama ka kokkupõrgete tõenäosust. Negatiivne mõju võib linnustikule esineda ka seoses maismaa- ja veelindude kevadise ja sügisese rändega, seega täpsustatakse KSH Asukohavaliku etapi aruandes alade paiknemist rändekoridoride suhtes ning vajadusel määratakse täiendavate uuringute läbiviimise vajadus detailse lahenduse koostamise etappi. Müra, sh madalsagedusliku müra ja varjutuse mõju lindudele ja nahkhiirtele käsitletakse KSH Asukohavaliku etapi aruandes lähtuvalt teaduskirjanduse andmetele. Analüüsi väljundina jaotatakse eriplaneeringu ala tuulepargi jaoks sobivuse alusel vastavalt ebasobivaks ning tõenäoliselt sobilikuks ala(de)ks. Tõenäoliselt sobilikul alal määratakse vajaduse korral täiendavate elustiku uuringute vajadus detailse lahenduse KSH etappi. Linnustiku ja nahkhiiri puudutavate hinnangute andmisel kasutatakse lisaks andmebaasides olevale infole ka antud eriplaneeringu ala puudutavaid varasemaid uuringuid, millest olulisemad on järgmised: • Nahkhiirte elu- ja koondumispaikade analüüs seoses tuuleenergeetika teemaplaneeringuga Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas (Eestimaa Looduse Fond, 2010); • Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate 14 Kaisel, M., Kohv, K. 2009. Metsakuivenduse keskkonnamõju ülevaade. 15 Xia, G., Zhou, L. 2017. Detecting Wind Farm Impacts on Local Vegetation Growth in Texas and Illinois Using MODIS Vegetation Greenness Measurements. Remote Sensing. 27  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest (Eesti Maaülikool, 2011)16. Nahkhiirtele mõjude hindamisel lähtutakse muuhulgas EUROBATSi juhendist "Guidelines for consideration of bats in wind farm projects". Linnustikku ja nahkhiiri puudutavate andmete täpsustamiseks teostatakse välivaatlusi (kontrollitakse andmebaasides esitatud andmete ajakohasust, tutvutakse erialaekspertide poolt aladele jäävate elupaikadega) eriplaneeringu ala osadel, mis ei ole looduskaitseliste piirangute tõttu tuulikute asukohana välistatud. Suuremahulisi väliuuringud KSH asukohavaliku etapi aruande koostamiseks ei tehta. Eesmärgiks on tsoneerida väljaspool kaitstavaid alasid jääv ala lähtuvalt potentsiaalsest väärtusest linnustiku ja nahkhiirte jaoks selgelt ebasobivaks ning täiendavaid uuringuid vajavaks alaks ning määrata milliseid uuringuid on vajalik detailse lahenduse koostamiseks läbi viia. KSH asukohavaliku etapi aruandes antakse kirjandusallikate põhjal ülevaade ka tuulegeneraatorite võimaliku mõju kohta mets- ja koduloomadele. 2.5.2 Mõju kaitsealadele Eriplaneeringu alale ja selle lähedusse jääb kaitsealasid. Järgnevalt on välja toodud käsitletavale alale ja selle lähedusse jäävate kaitsealade kaitse-eesmärgid ja sellest tulenev mõju esinemise võimalikkus. Tabel 3. Võimaliku mõju tuvastamine kaitsealadele eriplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Kikerpera Kattub Kaitseala kaitse-eesmärk on: Mõju on võimalik ja looduskaitseala eriplaneeringu 1) kaitsta ja taastada väärtuslikke metsa-, selle ulatust (KLO1000656) alaga soo- ja niidukooslusi, kaitsealuseid liike ja analüüsitakse KSH nende elupaiku ning rändlindudele sobivaid asukohavaliku etapi peatumisalasid; aruandes. 2) kaitsta ja taastada järgmisi elupaiku: huumusetoitelised järved ja järvikud, looduslikud jõed ja ojad, lamminiidud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo- lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad; 3) kaitsta järgmisi kaitsealuseid liike: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), väike käopõll (Listera cordata), harilik ungrukold (Huperzia selago), roomav öövilge (Goodyera repens), lodukannike (Viola uliginosa), vööthuul- sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), sookäpp (Hammarbya paludosa), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), sulgjas õhik (Neckera pennata) ja männi-soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila); 4) kaitsta kaitsealuseid liike ning liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab 16 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18586779/Linnustikuanal%C3%BC%C3%BCs.pdf/8625e 823-2fbf-4578-a752-2bcbcc38b4db 28 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), metsis (Tetrao urogallus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanepüü (Bonasa bonasia), habekakk (Strix nebulosa), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), öösorr (Caprimulgus europaeus), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja rüüt (Pluvialis apricaria); 5) kaitsta järgmisi kaitsealuseid liike: rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-tilder (Tringa totanus), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja hiireviu (Buteo buteo), ning nende elupaiku. Soomaa Kattub Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on Mõju on võimalik ja rahvuspark eriplaneeringu Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja selle ulatust (KLO1000269) alaga lammimaastike looduse, kultuuripärandi, analüüsitakse KSH kaitsealuste liikide, EÜ nõukogu direktiivi asukohavaliku etapi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse aruandes. kohta I lisas nimetatud 48 liigi ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta: 1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide: metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi- lodumetsade (91E0) kaitse; 2) II lisas nimetatud liikide: saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), laiujuri (Dytiscus latissimus), suur- mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja suur- kuldtiiva (Lycaena dispar), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse, säilitamine, tutvustamine ja uurimine. Soo-otsa Looduskaitseala Soo-otsa looduskaitseala võetakse kaitse Mõju on looduskaitseala piirneb põhja alla, et kaitsta: vähetõenäoline, kuid (KLO1000568) suunas 1) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ selle ulatust eriplaneeringu loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I analüüsitakse KSH alaga lisas ning kes on ühtlasi I ja II asukohavaliku etapi kaitsekategooria liigid; aruandes. 29  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Vaskjõe Looduskaitseala Vaskjõe looduskaitseala võetakse kaitse alla, Arvestades ala kaitse- looduskaitseala jääb et kaitsta: eesmärke ja paiknemist (KLO1000567) eriplaneeringu 1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv eriplaneeringu ala alale lähemale 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning suhtes on olulise mõju kui 2 km loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse esinemine kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid ebatõenäoline ja on jõed ja ojad (3260) ning vanad antud ala osas loodusmetsad (9010*); detailsema mõjude 2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ hindamise vajadus loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I puudub. lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius). Pärnu jõe Kattub väiksel Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on: Tegu on koosluste hoiuala (Pärnu) lõigul 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas kaitseks moodustatud (KLO2000293). eriplaneeringu nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade kaitsealaga. Kuna tegu alaga (3260) kaitse; on jõega, siis kehtib 2) II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis jõele ehituskeeluvöönd taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu kuhu tuulikute (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja rajamine on välistatud. paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) Arvestades ala elupaikade kaitse. paiknemist ja kaitse- eesmärke on olulise mõju ebatõenäoline ja antud ala osas detailsema mõjude hindamise vajadus puudub. Võlli väike- Kattub Püsielupaigas elutseva liigi pesitsusala Alade kaitse- konnakotka eriplaneeringu kaitse. eesmärgiks on püsielupaik alaga tuulikute osas tundlike (KLO3002176) linnuliikide Võlli väike- Kattub pesitsusalade kaitse. konnakotka eriplaneeringu Mõju lindudele vajab püsielupaik alaga täpsustamist KSH (KLO3000878) käigus. Püsielupaiga Jõhve väike- Kattub esinemisel konnakotka eriplaneeringu eriplaneeringu alal on püsielupaik alaga mõju tõenäoline ning (KLO3000990) väljaspool Vabriku metsise Kattub eriplaneeringu ala ei püsielupaik eriplaneeringu ole mõju välistatud ja (KLO3000668) alaga vajab edasist Kildemaa väike- Kattub hindamist. KSH konnakotka eriplaneeringu asukohavaliku etapis püsielupaik alaga tuleb piiritleda (KLO3001400) püsielupaikasid 30 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Kildemaa Kattub ümbritsevatel aladel metsise eriplaneeringu vastava liigi kaitseks püsielupaik alaga tuulepargi (KLO3000657) arendamiseks Vabriku väike- Kattub ebasobivad alad ning konnakotka eriplaneeringu määrata täiendavate püsielupaik alaga uuringute vajadus (KLO3001337) tõenäoliselt sobilikel Kõrsa merikotka Kattub aladel. Püsielupaigad püsielupaik eriplaneeringu ise on tuulepargi alana (KLO3002001) alaga välistatud. Põlendmaa Kattub väike- eriplaneeringu konnakotka alaga püsielupaik (KLO3001832) Silingi väike- Kattub konnakotka eriplaneeringu püsielupaik alaga (KLO3000368) Põlendmaa Kattub must-toonekure eriplaneeringu püsielupaik alaga (KLO3002098) Mustraba Kattub metsise eriplaneeringu püsielupaik alaga (KLO3000662) Riisa metsise Eriplaneeringu püsielupaik alast ca 800 m (KLO300067) kaugusel Randivälja väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 300 m püsielupaik kaugusel (KLO3001501) Rütavere väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 1,5 km püsielupaik kaugusel (KLO3001500) Rütavere väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 1,5 km püsielupaik kaugusel (KLO300310) Rütavere väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 1,5 km püsielupaik kaugusel (KLO3001158) Rütavere väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 1,4 km püsielupaik kaugusel (KLO3000986) Rütavere väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 1,5 km püsielupaik kaugusel (KLO3000588) 31  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Tammuru väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 1,9 km püsielupaik kaugusel (KLO3001806) Kikepera must- Eriplaneeringu toonekure alast ca 2,5 km püsielupaik kaugusel (KLO3002084) Tõramaa väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 2,8 km püsielupaik kaugusel (KLO3001113) Projekteeritav Kattub Projekteeritavas püsielupaigas elutseva liigi Alade kaitse- Kildemaa eriplaneeringu pesitsusala kaitse. eesmärgiks on metsise alaga tuulikute osas tundlike püsielupaik linnuliikide (PLO1000583) pesitsusalade kaitse. Projekteeritav Kattub Mõju lindudele vajab Kõrsa niidurüdi eriplaneeringu täpsustamist KSH püsielupaik alaga käigus. Püsielupaiga (PLO1001355) esinemisel Projekteeritav Kattub eriplaneeringu alal on Põlendmaa eriplaneeringu mõju tõenäoline ning metsise alaga väljaspool püsielupaik eriplaneeringu ala ei (PLO1000627) ole mõju välistatud ja vajab edasist hindamist. KSH asukohavaliku etapis tuleb piiritleda püsielupaikasid ümbritsevatel aladel vastava liigi kaitseks tuulepargi arendamiseks ebasobivad alad ning määrata täiendavate uuringute vajadus tõenäoliselt sobilikel aladel. Projekteeritavad püsielupaigad ise on tuulepargi alana välistatud. Projekteeritav Kattub Projekteeritavas kaitsealas kaitstava Mõju on võimalik ja Mustraba-Ilvese eriplaneeringu objekti/liigi kaitse. selle ulatust looduskaitseala alaga analüüsitakse KSH (PLO1000699) asukohavaliku etapi aruandes. Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad ja kaitsealuste isendite leiukohad on välistatud kaitse- eeskirjade või Looduskaitseseaduse alusel tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri elementide asukohtadena. Vajalike puhveralade ulatust hinnatakse KSH asukohavaliku etapi aruandes lähtudes konkreetse kaitstava ala või objekti kaitse-eesmärgist või liigi ökoloogiast. Lähteseisukohtade ja VTK 32 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. koostamise etapis ei ole aladele määratud nn puhvreid. Vajalikud minimaalsed puhvrid selguvad KSH I etapi aruandes ning täpsustuvad detailse lahenduse KSH aruandes. Puhvrite määramisel lähtutakse erialakirjandusest, välivaatluste ning andmebaasi andmete töötluse tulemustest ning varasemast tuuleparkide planeerimise praktikast. Ühe teabeallikana arvestatakse ka Keskkonnaameti poolt koostatud juhenddokumenti „Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“. Kasutatakse KSH aruande koostamisel kättesaadavat ajakohast versiooni juhenddokumendist. 2.5.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine) Eriplaneeringu alale ja selle naabrusesse jääb nii Natura loodus- kui ka linnualasid (vt ptk 2.4, Tabel 4). Kavandatav tegevus ei ole vajalik linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Tabel 4. Natura eelhindamine eriplaneeringu ala puhul. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Soomaa Osaliselt kattub, I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Kuna loodusala ulatus loodusala osaliselt külgneb on huumustoitelised järved ja järvikud on tuulepargi (RAH0000550) eriplaneeringu (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud asukohana välistatud, alaga lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed siis mõju esinemine on kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vähetõenäoline, aga aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud seda ei ole võimalik (6510), rabad (*7110), rikutud, kuid eelhindamise etapis taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja välistada. Seega tuleb õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused teostada Natura (7150), vanad loodusmetsad (*9010), asjakohane hindamine. rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), laialehine nestik (Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Pärnu jõe Vähesel määral I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Pärnu jõele kehtib 50 m loodusala kattub, on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ehituskeeluvöönd. (RAH0000027) põhiliselt ja puisniidud (*6530); II lisas nimetatud Seega ei ole võimalik külgneb liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tuulikuid ja nendega eriplaneeringu harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas seotud taristut rajada alaga. Kattuv ja (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra lähemale kui 50 m külgnev osa on fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja loodusalast. Reaalselt elamutele paksukojaline jõekarp (Unio crassus). on eriplaneeringuala lähemal kui 1 antud osas elamualad, km. mis piiravad sinna tuulepargi rajamist ning reaalselt jääks tuulepargiks sobilikumad alad mitme km kaugusele loodusalast. Arvestades 33  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 loodusala kaitse- eesmärke ja paiknemist eriplaneeringu ala suhtes, siis on mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud. Kikepera Osaliselt kattub, Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Tuulepargi käitamine linnuala osaliselt külgneb kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must- võib mõjutada (RAH0000118) eriplaneeringu toonekurg (Ciconia nigra), rabapüü linnustikku, sealjuures alaga (Lagopus lagopus) ja metsis (Tetrao linnualal elutsevaid liike. urogallus); Kuna mõju on ebaselge tuleb teostada Natura asjakohane hindamine. Soomaa linnuala Osaliselt kattub, Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Tuulepargi käitamine (RAH0000082) osaliselt külgneb karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), piilpart võib mõjutada eriplaneeringu (Anas crecca), sinikael-part (Anas linnustikku, sealjuures alaga platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila linnualal elutsevaid liike. chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila Kuna mõju on ebaselge pomarina), sooräts (Asio flammeus), sõtkas tuleb teostada Natura (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus asjakohane hindamine. europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), rabapistrik (Falco peregrinus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), sinirind (Luscinia svecica), mudanepp (Lymnocryptes minimus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), roherähn e meltsas (Picus viridis), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). 34 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Negatiivse mõju esinemise võimalikkust ei ole võimalik välistada Soomaa loodusala, Kikepera linnuala ja Soomaa linnuala osas ning seega viiakse nende alade osas läbi Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohasel hindamise läbiviimisel lähtutakse asja- ja ajakohastest juhendmaterjalidest17. 2.5.4 Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile Eriplaneeringus käsitletavale alale jääb mitmeid vooluveekogusid (jõed, ojad, peakraav, kraavid). Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). Veekogude kaitseks kehtivad neile looduskaitseseaduse alusel ehituskeeluvööndid. Eriplaneeringuga ei kavandata käesoleval ajal olemasoleva teabe alusel ehituskeeluvööndite vähendamist. Seega ei ole tõenäoline ka veekogudele olulise mõju avaldamine. KSH asukohavaliku etapi aruandes antakse ülevaade aladel paiknevatest veekogudest ja nendega seotud piirangutest, mida edasisel planeerimisel tuleb arvestada. Eriplaneeringus käsitletav ala on enamusalal kaetud maaparandusehitiste alaga. Kuivendatud maa- aladele ehitamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine vältimaks üleujutuste teket. Teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis. Eriplaneeringu ala jääb ida- ja lääne osas märgalade esinemise aladele. Märgaladele ehitamisel kaasneb veerežiimi muutus, mis mõjutab märgala seisundit. Samuti ei ole välistatud olulise mõju avaldumine ka veekogude veerežiimile, mille valgalal märgalad paiknevad. Negatiivse mõju avaldumine on tõenäoline eelkõige nende veekogude veerežiimile, mille ülemjooksud paiknevad eriplaneeringu alal (nt Vaskjõgi VEE1147600, Kurina jõgi VEE1144600). Teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis. Eriplaneeringu ala jääb põhjaosas nõrgalt- kuni keskmiselt kaitstud alale ning lõunaosas keskmiselt- kuni suhteliselt kaitstud alale. Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitusetapis (vundamentide rajamine) või kasutusetapis avariiolukordade (nt õlide lekked) esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus. Samuti käsitletakse võimalikku ehitusaegset mõju põhjaveele. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis lähtudes asukohavaliku etapi täpsusastmest. Tavatingimustes töötavad tuulepargid põhjaveele mõju ei avalda ja seega antud teemavaldkonda mõjuhindamisel täiendavalt ei käsitleta. 2.5.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale Kavandatava tegevusega kaasneb ehituse etapis pinnase eemaldamine ja ümberpaigutamine ehitusalustelt aladelt. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub tuulepargi detailsest lahendusest (tuulikute arvust, montaažiplatside paiknemisest, 17 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 35  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 taristust jms), aga ka ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju võib pidada oluliseks eeskätt juhul kui mõjutatavaks on väärtuslik põllumajandusmaa. Tuuleparkide puhul on küll KSH Asukohavaliku etapi aruande koostamisel analüüsitakse eriplaneeringu ala ja väärtuslike põllumajandusmaade kattuvust ning eelvaliku tegemisel eelistatakse ala(sid), millel väärtuslike põllumajandusmaadega kattuvus puudub või on vähene. kasutusetapis võimalik üheskoos nii põllumajanduslik kasutus kui ka energia tootmine, kuid ehitusaluse pinna arvelt toimub potentsiaalselt väärtusliku põllumajandusmaa pindala vähenemine ning killustumine. 2.5.6 Mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule Joonis 6. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaste väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku paiknemine. Joonise aluskaart: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart. Maakonnaplaneeringu18 järgi jääb eriplaneeringu ala idaosasse Soomaa väärtuslik maastik. Muuhulgas on nimetatud väärtuslik maastik Pärnu maakonnaplaneeringus 2035+ rahvusmaastikuks. Oluline otsene mõju Soomaa väärtuslikule maastikule puudub, sest väärtuslik maastik kattub Soomaa rahvuspargiga ja inimasustusega alaga, mis välistavad väärtusliku maastiku alale tuulepargi rajamise. Kaudselt võib mõju avalduda läbi vaadete muutumise, mille selgitamiseks koostatakse KSH käigus nähtavusanalüüs ja fotomontaažid olulistest vaatepunktidest. 18 Pärnu maakonna planeering. Kehtestatud 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Joonis 2. Looduskeskkond https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19122810/joonis+2_Looduskeskkond.pdf/c9977ff0- ee91-481f-b63a-eea85623c164 36 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Maakonnaplaneeringu järgi on rahvusmaastik unikaalne, tuntud nii Eestis kui ka kaugemal ning väärib kõrgendatud tähelepanu. Kogu eriplaneeringu ala jääb suures osas maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alale. Tuulepargid võivad põhjustada rohevõrgustiku killustumist (nt põhjustada rändetõkkeid). Mõju ulatus ja olulisus sõltub konkreetse roheala väärtustest ning tuulepargi detailsest lahendusest. Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse ja antakse suunised detailse lahenduse mõjuhindamiseks KSH asukohavaliku etapi aruandes. Hindamine teostatakse eksperthinnangu vormis ning rohevõrgustiku sidususe hindamiseks kasutatakse muuhulgas ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames valminud ökosüsteemide sidususe hinnanguid. Hindamisel arvestatakse ka Rohevõrgustiku planeerimisjuhendit19. Rohevõrgustikule avalduva mõju hindamisel arvestatakse, et piirkonna tuuleenergeetika eriplaneeringutes on tuuleenergeetika perspektiivsed arenduspiirkonnad suuresti kattuvad rohelise võrgustiku aladega, mistõttu võib kaasneda oluline kumulatiivne mõju rohelisele võrgustikule. 2.5.7 Mõju õhukvaliteedile, sh müra Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Ehitusaegse olulise mürahäiringu põhjustamine inimestele on ebatõenäoline, sest seoses tööstusmüra normtasemetega ei ole võimalik tuulikuid kavandada elamute otsesesse lähedusse. Ehitusaegne müra on seega oluline eeskätt elustiku suhtes (nt võimaliku pesitsushäiringu teke müra suhtes tundlikele linnuliikidele nagu nt metsis). Ehitusaegse müra olulisust ja leevendusmeetmeid käsitletakse KSH järgnevates etappides eksperthinnangu vormis. Ehitusaegsest mürast olulisemaks võib tuuleparkide puhul pidada nende käitamisaegset müra. Tuuleparkide töötamisega kaasnevad heliallikaid võib jagada kaheks: − tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli; − rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli. Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel alati ka esineb. Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on tuuliku pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra. Tuulikute müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 27.05.2020, 2). Määruse 71 mõistes on tuulikute puhul tegu tööstusmüra allikatega. Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus leviva müra normtasemed: 1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; 2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA. Keskkonnaministeerium on oma 19 Keskkonnaagentuur; Hendrikson &Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf 37  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 juhendmaterjalis ja seisukohtades21 andnud suunise lähtuda tuuleparkide planeeringutes 20 piirväärtustest. Samas on Riigikohus leidnud, et tuuleparkide puhul tuleks lähtuda taotlustasemest (kehtivates õigusaktides ümbernimetatud sihtväärtuseks)22. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt ning elamualade osas ei ole alati lihtsasti määratav nende rajamise aeg, siis on KSH juhteksperdi hinnangul soovitatav asukohavaliku etapis võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse tagamine. Kui mõjuhindamisel ilmneb, et esineb elamualasid, kus võidakse müra arvutusliku hindamise kohaselt öist sihtväärtust ületada, tuleb eraldi hoolikalt hinnata, kas vastava ala suhtes piirväärtuse rakendamine on lubatav või tuleb kavandada sobilikud leevendavad meetmed. Illustreerimaks müra sihtväärtuse tagamiseks vajalikku kaugust koostati illustratiivne mürahinnang (Joonis 7). Modelleeriti teoreetilist kolmest tuulikust koosnevat tuulikugruppi avatud ja tasase reljeefiga maastikus. Mudelis kasutati väga kõrge müraemissiooniga tuulikuid (108 dB, enamik tänapäevaseid tuulikutootjaid garanteerivad müraemissiooni 105 dB). Jooniselt on näha, et 40 dB sihtväärtusele vastav müratase saavutatakse u 650 m kaugusel tuulikutest (arvutuskõrgus 2 m). Seoses eriplaneeringu koostamise etapilisusega teostatakse KSH Asukohavaliku etapi aruandes müra indikatiivne hindamine (antakse hinnang erinevate mürataseme tekkimise kaugusele potentsiaalsetest tuulikutest). Müra detailne hindamine tuleb teostada detailse lahenduse KSH koostamisel. Joonis 7. Illustratiivne mürakaart. Modelleeritud on kolmest tuulikust koosnevat tuulikute gruppi tasasel ja takistusteta maastikul ning mürakaart esitatud 2 m kõrgusel. Tuulikute müraemissiooniks on võetud 108 dB. Tuulikute müra öine sihtväärtus elamualadel on 40 dB. 20 Keskkonnaministeerium. 2021. Müraga arvestamine tuulikute planeerimisel. Kättesaadav: https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura 21 Keskkonnaministeeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul, kui elamuala on elamualana toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on elamualale kehtiv alates 2002. aastat, rakenduvad sihtväärtused.“ 22 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-88-15 38 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. KSH asukohavaliku etapi aruande raames hinnatakse tuulepargi käitamisest tingitud müra ulatust ning mõju. Hindamise abistamiseks teostatakse tuulikute müra leviku indikatiivne modelleerimine (koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro ja/või SoundPlan). Tuulikute rajamine ja käitamine ei põhjusta olulisi saasteainete emissioone välisõhku. Teemavaldkonda KSH aruannetes seega ei käsitleta. 2.5.8 Mõju tervisele Tuuleparkide puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra, varjutuse ja vibratsiooni võimaliku mõjuga. Tegu on tuulikute käitamisaegsete mõjudega. KSH aruandes käsitletakse varjutuse, madalsagedusliku heli ja vibratsiooni esinemist ja ulatust. Lähtutakse uuemast teaduskirjandusest ja uuringutest olemasolevates tuuleparkides. Varjutuse osas teostatakse ka indikatiivne varjutustasemete modelleerimine. 2.5.8.1 Varjutus Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti. Peegeldused tekivad kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid. Häirivat varjutust ei esine kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem). Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas. Varjutuse pikaajalisel esinemisel on täheldatud eeskätt siseruumides viibivale inimesele häirivat toimet. Järjestikune üle 30 minuti kestva valguse vilkumise tõttu on täheldatud inimesel stressi ja keskendumisvõime halvenemist23. Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhend-dokumendid. Senini on tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale. Sealjuures on ka Euroopas järgitavad soovituslikud varjutuse väärtused praeguseks erinevates maades erinevad. Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid (ka Austraalia ja USA) järgivad üldjuhul Saksamaal kehtivat juhisdokumenti ning kohtulahendit, mille alusel loetakse vastuvõetavaks maksimaalselt kuni 30 tundi aastas või 30 minutit päevas maksimaalset summaarset varjutamise kestust (nn worst case) ühel hoonestusalal. Maksimaalse kestvuse ehk nn halvima olukorra puhul arvestatakse, et tuulikud 23 Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/48052/14 16-update-uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf 39  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 töötavad ja päike paistab päikesetõusust päikeseloojanguni pidevalt. Sellise olukorra puhul tekkiv illustratiivne tuuliku varjutuskaart on esitatud Joonis 8. Eesti kliimatingimuste korral annab selline hinnang väga tugevalt ülehinnatud tulemuse, sest meie puhul erineb otsese päikesepaiste kestvus päeva pikkusest olulisel määral. Põhjamaad (Rootsi ja Taani) on järgimas reaalse varjutuse kestvuse nõuet ning uute tuulikuparkide planeerimisel ei tohi elamualadel ületada 8 või 10 tunnist reaalset summaarset varjutamise (nn real case) kestvust aasta jooksul24. Reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestatakse otsese päikesepaiste kestvust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise aega eri tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel. Metsaaladele tuuleparkide planeerimisel on asjakohane reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestada ka puistute paiknemist, sest kui tundliku objekti ja tuuliku vahel paikneb varju levikut takistav objekt (mets, hooned vms), siis ei jõua vari tundliku objektini. Joonis 8. Illustratiivne tuuliku varjutuskaart (summaarne varjutustundide arv aastas). Vasakul nn halvima olukorra puhul – päike paistab ja tuulikud töötavad päikesetõusust loojanguni ja paremal nn reaalse olukorra puhul – arvestatakse päikesepaiste esinemist ning tuulikute töötamise suunda lähtuvalt tuulesuunast. Antud kaardil ei ole taimestiku või objektide takistavat toimet arvestatud. Nii halvimat võimalikku kui reaalset oodatavat varjutustaset on võimalik väga täpselt arvutuslikult määrata, kuid selleks on vaja teada tuuliku täpset paiknemist ning parameetreid (kõrgust ja labade diameetrit). Varjutuse leviku võimalik ulatus sõltub suuresti ilmakaarest ning seega ei saa ühest kaugust, kus soovituslik varjutuse kestvus on tagatud, tuulikust määrata. Käesolevas KSHs kasutatakse varjutustasemete hindamiseks tarkvara WindPro. Sarnaselt mürale teostatakse KSH asukohavaliku etapis varjutuse indikatiivne hindamine. Varjutustasemete detailne hindamine tuleb teostada detailse lahenduse KSH koostamisel. Kuna Eestis varjutusele normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub, siis koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid nii halvima võimaliku kui reaalselt tõenäolise varjutusaja kohta. 2.5.8.2 Vibratsioon Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha 24 http://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.4/c6-UK_WindPRO3.4-Environment.pdf ptk 6.8 40 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapis. Tagamaks turbiini püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagaks minimaalse vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases. Vibratsiooni ja madalsageduslike helide teke ja levik tuuleparkide lähialadel on teema, mis tihti põhjustab lähiala elanike jaoks küsimusi. Sellest lähtuvalt käsitletakse edasises KSHs vibratsiooni ja madalsagedusliku heli teket ja levikut tuuleparkides. Lähtutakse uuemast teaduskirjandusest ja uuringutest olemasolevates tuuleparkides. 2.5.8.3 Muud tervisemõjud Aruandes käsitletakse võimalikke tuulepargi alajaama ja 110 kV kõrgepingeliini ühendustrasse ning ühenduse rajamisega kaasnevaid mõjusid, sh käsitletakse nii õhuliini kui ka maakaabli võimalikke tervisemõjusid ja nende ulatust. 2.5.9 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale Tuulikuparkide rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral maakasutust, kinnisvaraturgu, rekreatsioonivõimalusi. Senist sihtotstarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda. Mõju varale võib ilmneda näiteks kui ehituse käigus rikutakse olemasolevaid maaparandussüsteeme, mille kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maaomanike vara. Pigem võib esineda mõju väljaspool tuulepargi ala paiknevatele aladele. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele käsitletakse KSH aruandes erialakirjanduse ja olemasolevates tuuleparkides läbiviidud uuringute andmetele tuginedes. Detailsem mõju hinnang on võimalik detailse lahenduse KSH koostamise etapis. Samuti on oluliseks aspektiks võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehitustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompenseerimiseks. Antud tuulepark võib kaasa tuua ka täiendavate teede rajamise vajadust. Eelnimetatud mõjuaspekte käsitletakse KSH aruandes. Majanduslike mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole KSH ülesanne. KSH asukohavaliku etapi aruandes käsitletakse siiski ülevaatlikult ka mõjude võimalikke kompensatsioonimehhanisme ehk kohaliku kasu25 võimalusi kohalikule kogukonnale. Kohaliku kasu käsitluse puhul arvestatakse, et Rahandusministeeriumi poolt on väljatöötamisel vastavad juhendmaterjalid, mida hindamisel võimalusel (st nende valmimisel) arvestatakse. Joonis 9. Tuuliku nähtavus. Juhul kui elamu ümbrusesse jäävad vaadet blokeerivad objektid ei pruugi 25 Kohaliku omavalitsuse või kohaliku kogukonna saadav hüvitis või kasu arendustest. 41  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 tuulik olla nähtav ka väikse vahemaa puhul, samas kui kaugemalt puudub vaatele takistus ja tuulik on nähtav 26. Tuulepargid on maastikupilti muutvad ehitised. Tuulepargi visuaalne mõju sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav u kuni 35 km kaugusele. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (nt mets, hooned vms) ei pruugi tuulik olla nähtav ka juhul kui paikneb vaatluspunkti lähedal ( Joonis 9). Tuulepargi visuaalse mõju ulatuse täpsustamiseks koostatakse tuulikupargi nähtavusala analüüs (arvestades maapinna kõrgusi ja nähtavust takistavaid objekte) ja nähtavusanalüüsi alusel tuulepargi esialgsed visualiseeringud (fotomontaaž). Visualiseeringud koostatakse vaatepunktidest kust tuulikud on nähtavusanalüüsi alusel nähtavad ning mida kasutab/läbib oluline hulk inimesi (nt vaatetornid, riigiteede avatud lõigud jms). Visualiseeringute koostamiseks on vaja teada tuulikute täpset paigutust, mis selgub alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis. Täpsemad visualiseeringud tuleb seega koostada detailse lahenduse KSH koostamisel. Sotsiaalsete mõjude osas käsitletakse mõju ka piirkonnas paiknevatele teenuseid pakkuvatele objektidele (nt turismi valdkonna ettevõtted). Hinnatakse antud objektide asukohas müra, varjutuse ja visuaalse mõju muutusi. 2.5.10 Mõju maavaravarudele Eriplaneeringu alale lääne suunda jääb Kõrsa turbamaardla (registrikaart nr 92) ning kagu suunda Kivinina liivamaardla (registrikaart 960). Eriplaneeringu alale jääb ka Kivinina kruusakarjäär (kaevandamisloa nr L.MK/333673, kehtivusega kuni 01.10.2034). Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Vastavalt maapõueseaduse § 14 lg-le 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul. Turbamaardlate puhul tuleb arvestada MaaPS § 45 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Asjaoluga arvestatakse KSH läbiviimisel ja planeeringu koostamisel. Täpsemad tingimused (nt maardlate alade väljaarvamine või tuulikute rajamine peale maavaravaru ammendamist) selgitatakse välja KSH käigus. Turbatootmisalaga vahetult külgnevalt saab tuulikuid planeerida juhul, kui tuulikute olemasolu ei mõjuta tegevusi mäeeraldisel ega selle teenindusmaal. 2.5.11 Jäätmeteke Tuuleparkide ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale. Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Tuulikute eluiga on 20–30 aastat. Peale seda võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine. Mõlemal juhul tekivad tuulikute likvideerimisel jäätmed vundamendi ja tuuliku koostisosade metalli ja (klaas)plasti näol. Kaasaegseid elektrituulikuid on võrdlemisi lihtne demonteerida ja valdav osa nende koostise materjalist on taas- või korduvkasutatav (kaasaegsetel 26 Abromas, J., Grecevičiu, P., Piekienė, N. 2015. Visual impact assessment of wind turbines on landscape in Šilalė regioon. Proceedings of the 7th International Scientific Conference Rural Development 2015. 42 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. turbiinidel u 85% koostisest). Mõnevõrra keerukam on likvideerida ja taaskasutada betoonvundamente, kuid ka see on teostatav. Suurimat probleemi jäätmete osas põhjustab tuulikute tiivikute käitlemine. Samas on tegemist valdkonnaga, mille osas käib aktiivne uurimis- ja arendustegevus ja seega on oodata probleemile majanduslikult tasuva lahenduse leidmist27. Suurimad tuulikutootjad tegelevad ka aktiivselt 100% taaskasutatavate tuulikute arendamisega28. Arvestades antud tuulepargi võimalikku ajalist rajamist, siis on vägagi tõenäoline selleks ajaks tehnoloogiliselt lihtsamalt täielikult taaskasutatavate tuulikute olemasolu. Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Jäätmeteke ei ole ka otseselt kriteerium tuulepargi ala eelvaliku tegemiseks. Antud teemat KSH asukohavaliku etapi aruandes ei käsitleta. Tuulepargi eluea lõpul tekkivate jäätmete taaskasutamise võimalust pole asjakohane hinnata tuulepargi ala valiku KSH etapis. 2.5.12 Võimalik mõju kultuuripärandile Eriplaneeringu ala loodenurka jääb ajaloomälestis Taali mõisa kalmistu (registreerimisnumber 28745). Samuti paikneb alal arvuliselt pärandkultuuriobjekte (Tabel 1). KSH aruandes hinnatakse mõju kultuuripärandile eksperthinnangu vormis. Lähtutakse kultuurimälestiste, pärandkultuuriobjektide ja väärtuslike maastike kaitse eesmärkidest ja säilimiseks vajalikest tingimustest. 2.5.13 Võimalik mõju kliimamuutustele Tuuleparkide rajamine elektri tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele29. Kliimamuutusi on võimalik pidurdada ainult läbi CO2 heitkoguste ulatusliku vähendamise30. Samas kaasneb tegevusega metsamaa raadamine. Metsamaa raadamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning selline maakasutuse muutus mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju kliimamuutustele. Mõju hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni juhendist „Guidance on Integrating Climate Change and Biodiversity into Environmental Impact Assessment“ ning leitakse tuulepargi rajamise süsiniku jalajälg täpsusastmega, mis on asukohavaliku etapis võimalik. Erialakirjanduse andmetel käsitletakse ka kliimamuutuste (sagenevate tormide, tugevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) võimalikku mõju tuuleparkidele ja nendega seotud taristule. 2.5.14 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Planeeringuala asub riigipiirist eemal. KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust ei näe ja teemat seega KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. 27 Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176 28 https://goecogreen21.com/2020/01/20/vestas-to-produce-zero-waste-wind-turbines-by-2040/ 29 Barthelmie, R.J.; Pryor, S.C. 2021. Climate Change Mitigation Potential of Wind Energy. Climate 2021, 9, 136. https://doi.org/10.3390/cli9090136 30 IPCC, 2021: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change [Masson-Delmotte, V., P. Zhai, A. Pirani, S.L. Connors, C. Péan, S. Berger, N. Caud, Y. Chen, L. Goldfarb, M.I. Gomis, M. Huang, K. Leitzell, E. Lonnoy, J.B.R. Matthews, T.K. Maycock, T. Waterfield, O. Yelekçi, R. Yu, and B. Zhou (eds.)]. Cambridge University Press. In Press. 43  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 2.5.15 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja projektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana. Piirkonnas kehtib Pärnu maakonnaplaneering, mis määrab tuuleenergia teemaplaneeringu alusel elektrituulikute arenduspiirkonnad. Arenduspiirkonnad on määratud juba 2013 aastal, kuid erinevatel põhjustel ei ole enamik arenduspiirkondadest praeguseni jõudnud reaalse arendustegevuseni. Maakonnaplaneeringu arendusalale P12 on antud Eurowind OÜ-le ehitusload viie 250 m tuuliku ehitamiseks. Vaidlus käib tuulikute põhivõrgu elektriliitumise trassi osas. Maakonnaplaneeringu arenduspiirkonna P25 osas on arendushuvi olemas, kuid tuulepargi planeerimine on olnud takerdunud seoses arendusala kattumisega maardlaga. Seoses riigikohtu lahendiga (3-17-2013/31) on tõenäoline planeerimisprotsessi edasi minek. Tori vald ja Põhja-Pärnumaa vald on algatanud detailplaneeringud maakonnaplaneeringu arendusaladel P9 ja P10. Detailplaneeringute koostamine on algusjärgus. Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga kattub Paikuse tuulepargi teemaplaneeringu ala. Teemaplaneering on olnud koostamisel alates 2009 aastast ning planeering on ka vastu võetud 2012 aastal. Kehtestamiseni ei ole see planeering aga senini jõudnud. Teemaplaneeringu vastu võetud versiooni alusel kavandatakse viite tuulikut. Teemaplaneeringu teadaolevalt kõige värskema (väljatrüki kuupäev 10.04.2013) versiooni kohaselt on kavandatavaid tuulikuid 7 ning nende asukohad kattuvad Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga. 44 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Piirkonnas on kehtestatud Tootsi tuulepargi (osaliselt kasutatakse ka nime Sopi tuulepark) rajamist lubav teemaplaneering 46 tuulikupositsiooni osas31. Tootsi/Sopi tuulepargi rajamiseks on osaliselt olemas ka ehitusload. Joonis 10. Tuuleenergia arenduspiirkondade ja piirkonda kavandatavate suurte infrastruktuuriobjektide paiknemine eriplaneeringu ala piirkonnas. Joonise aluskaart: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart. Seoses Eesti kliimaeesmärkidega ning suhteliselt heade tuuleoludega on Pärnu maakond käesoleval ajal aktiivse tuuleenergia arendussurve all. Leidmaks täiendavaid tuuleenergia arenduspiirkondi on lisaks käesolevale eriplaneeringule ja eelpoolnimetatud detailplaneeringule algatatud piirkonnas: − Saarde valla eriplaneering32 - protsess on alguses ning eelvalik ala(de) osas ei ole tehtud; − Põhja-Pärnumaa valla eriplaneering33 - protsess on alguses ning eelvalik ala(de) osas ei ole tehtud. − Tori valla põhjaosa eriplaneering34 - protsess on alguses ning eelvalik ala(de) osas ei ole tehtud. Kuna kõik nimetatud võimalikud tuuleparkide arendusprojektid (va Tootsi/Sopi tuulepark) on väga algusjärgus, siis koosmõjude hindamine viiakse läbi olemasoleva info alusel. Aspektides, kus vajalik teave on käesoleva VTK objektiks oleva KSH koostamise ajaperioodil olemas, püütakse koosmõjusid läbivalt hinnata ja arvestada. Lisaks teistele tuuleparkide arendustele on piirkonna keskkonnatingimusi oluliselt mõjutavaks kavandatavaks objektiks Rail Baltica raudteetrass. Eeskätt rohevõrgustiku toimimise tagamiseks on 31 https://www.riigiteataja.ee/akt/408072016029 32 https://siirakutuulepark.ee/ole-kursis/ 33 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/eriplaneeringud/tuuleparkide-eriplaneering 34 https://www.torivald.ee/valla-pohjaosa-tuuleparkide-eriplaneering 45  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 oluline arvestada tuuleparkide planeerimisel võimalikke koosmõjusid Rail Baltica trassiga ja vältida tuleb selle leevendusmeetmete toimimise halvendamist. KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tuvastatakse. Hindamist viiakse läbi lähtudes olemasolevast teabest teiste arenduste osas (koomõju ja mõjude kumuleerumist ei ole võimalik hinnata kui teada ei ole koosmõju avaldada võivate projektide parameetrid). Peamiselt võivad koosmõjud avalduda teiste tuuleparkide projektidega. Mõjuvaldkonnad kus mõjude kumuleerumine võib esineda on: − visuaalne mõju - Visuaalse mõju kumuleerumist on oodata eeskätt piirkondades, kus arendatakse välja mitmeid lähestikku asuvaid parke, mis võib kaasa tuua keskkonna taluvusläve ületamise. Nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute koostamisel arvestatakse võimalikku liitmõju Tootsi tuulepargiga; Kui KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute koostamiseks ka maakonnaplaneeringu arendusalade P9 ja P10 suhtes, siis arvestatakse koosmõju hindamisel ka neid parke. − müra – Tuulikupargi tuulikute müra kumuleerumist võetakse müra hindamisel arvesse. Võimalikku kumulatiivset müra mõju piirkonnas määratud ja potentsiaalselt määratavate arenduspiirkondade realiseerumisel saab esialgsel hinnangul pidada väheoluliseks, sest perspektiivsete arendusalade vaheline kaugus on enamikel juhtudel mõju minimeerimiseks piisav; − mõju linnustikule - Tuuleenergeetika arendamise kumuleeruvad mõjud linnustikule võivad avalduda eeskätt rändekoridori mõjutamistes. Teemat käsitletakse KSH aruandes; − roheline võrgustik - Arvestades määratud rohevõrgustiku ulatuslikkust võrrelduna tuulenergeetika perspektiivsete arenduspiirkondadega ning tuulikute mõju iseloomu looduslikele kooslustele, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kumuleerumist rohevõrgule. Seda siiski eeldusel, et iga tuulikupargi tuulikute planeerimisele rohevõrgustikku eelneb põhjalik analüüs. Lisaks tuuleparkidele mõjutavad piirkonna rohevõrgustiku toimimist ka kavandatavad infrastruktuuriobjektid (Via Baltica ja Rail Baltic). 2.5.16 Muud mõjud KSH aruande koostamisel hinnatakse mõju infrastruktuurile, sh teedevõrgule ning mõju võimalikkust riigikaitselistele objektidele (radarid, riigikaitselased ehitised). Riigikaitselistele objektidele mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministeeriumi (ja allasutuste) vastavast hinnangust. VTK koostamisel on lähtutud teadmisest, et 29.04.2021 on valitsuse kabinetiistungil tehtud otsus teha investeeringuid õhuseirevõimekuse parandamiseks, et leevendada suurel osal Mandri-Eesti aladest riigikaitselisi kõrguspiiranguid tuuleparkide rajamiseks. Piirangute leevendamise alasse jääb ka Pärnu-Tori eriplaneeringu ala. Pärnu linna piiril Tori vallas, Eametsa külas asub lennundusrajatis (Pärnu lennuväli (tsiviillennuväli)). KSH aruande koostamisel hinnatakse neile avalduvat võimalikku mõju. Hindamisel lähtutakse Lennuameti seisukohtadest. Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH asukohavaliku etapi aruandes antakse kirjandusallikatel põhinev ülevaade antud mõjude esinemise võimalikkuse osas. KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Käsitletakse ka mõju liiklusohutusele. Mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis lähtudes erialakirjandusest. 46 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. 2.5.17 Ehitusaegsed mõjud Tuulikupargi rajamisega kaasnevad ehitusaegsed mõjud, mis sarnanevad teiste infrastruktuuriobjektide ja hoonete ehitamisega. KSH asukohavaliku etapi aruandes käsitletakse ehitusaegseid mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsioon, ressursitarve, mõju infrastruktuurile) ulatuses, mis on võimalik asukohavaliku etapi täpsusastet (ei ole teada tuulikute ja neid ühendavate trasside täpsed asukohad ja maht) arvestades. 47  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 3 Eriplaneeringu osapooled ja KSH ekspertrühm Eriplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised: − eriplaneeringu ja KSH algatajad ja kehtestajad on Pärnu Linnavolikogu ja Tori Vallavolikogu ning eriplaneeringu koostajad ja koostamise korraldajad on Pärnu Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsus; − eriplaneeringust huvitatud isikud on Enefit Green AS (Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318, e-post [email protected], tel: +372 5865 4999) ja Osaühing Metsagrupp (Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Papiniidu tn 5, 80010, e-post: [email protected], [email protected], tel: +372 528 5263); − eriplaneeringu koostamise konsultant on AB Artes Terrae OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007; e-post: [email protected] ; tel: +372 509 1874; kontaktisik: Heiki Kalberg); − KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5-A308, 10621; e-post: [email protected]; tel: +372 505 9914). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH VTKs esitada eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama Tabel 5. KSH ekspertrühma koosseis. Valdkond Ekspert Pädevus KSH juhtekspert Piret Toonpere Loodusteaduste bakalaureus keskkonnatehnoloogia eriala Töögrupi töö koordineerimine, ökosüsteemide tehnoloogia suunal sotsiaal-majanduslike mõjude ja ja tehnikateaduste magister Natura hindamise teostamine keskkonnakorralduse ja puhtama (juhtekspert koostab Natura tootmise erialal hindamist arvestades eriala- ekspertide sisendit); tuulikute Juhtekspert omab vastavalt KeHJS spetsiifiliste mõjude hindamine § 34 lg 4 KSH juhtimise õigust. varjutus, müra. Lisaks ülejäänud Paldiski linnas Selja tuulepargi teiste ekspertide poolt katmata detailplaneeringu keskkonnamõju mõjuvaldkonnad. strateegiline hindamine Aseri valla Kõrkküla ja Kestla küla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnakirjelduse koondamine, Heli Aun Tehnikateaduste magister maardlad, mõjud geotehnoloogia erialal looduskeskkonnale, Arussaare dolokivikarjääri hüdrogeoloogiliste tingimustega kasutuselevõtuga seotud seotud küsimused ja kartograafia keskkonnamõju hindamine Visuaalne mõju Astrid Koplimäe Loodusteaduste magister keskkonnakorralduse erialal. Magistritöö teema „Tuuleparkide 48 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Valdkond Ekspert Pädevus visuaalne mõju maastikule ja selle vähendamise võimalused“. Mõju kliimamuutustele Andrus Veskioja Diplomeeritud matemaatik, välisõhu spetsialist Tallinnas Mustamäe linnaosas Sääse tn 2, 4, 6, 8, 10 ja A. H. Tammsaare tee 104a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (mõju välisõhule) Mõjud looduskeskkonnale, sh Kaisa Aadna Tehnikateaduste magister rohevõrgustikule ja kaitsealadele tööstusökoloogia erialal Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi aruande eelnõu (mõju looduskeskkonnale) Mõju pinnasele, veerežiimile ja Mihkel Vaarik Diplomeeritud veemajanduse veekeskkonnale insener Paldiski linnas Selja tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (mõjud veerežiimile) Mõju linnustikule, sh Natura OÜ Xenus: Hannes Saarde valla tuuleenergeetika hindamises osalemine linnustiku Pehlak ja Heikki arenduspiirkondades P14, P15, P16 eksperdina Luhamaa tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelse linnustiku uuringud Mõju nahkhiirtele OÜ Elustik: Oliver Loodusteaduste magister zooloogia Kalda erialal Nahkhiirte uuring Saarde valda kavandatavate P14, P15 ja P16 tuuleparkide mõju kohta Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte. Töös kasutatakse lisaks ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid. 49  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 4 Kaasatavad ning koostöö tegijad Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. Pärnu Linnavalitsus ning Tori Vallavalitsus on eriplaneeringute koostamise korraldajad. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu (lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamise seisuga), on esitatud Tabel 6-s. Eriplaneeringu ja KSH protsessi käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri muutuda. Isikute ja asutuste teavitamine toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh avalikud arutelud, teavitamine, töökoosolekud, jne). Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek toimub 12.07.2021 – 09.09.2021. Avalikul väljapanekul olevate materjalidega saab tutvuda alates 12.07.2021 lingil: www.polendmaatuulepark.ee, Tori valla veebilehel https://www.torivald.ee/kildemaa-piirkonna- tuulepargi-eriplaneering, Tori Vallavalitsuses (Pärnu mnt 12, Sindi linn), Pärnu Linnavalitsuses (Suur- Sepa tn 16, Pärnu linn), Paikuse osavallakeskuses (Pärnade pst 11, Paikuse alev) nende lahtiolekuaegadel. Avalikul väljapanekul olevaid materjale tutvustav avalik arutelu toimub 04.08.2021 Paikuse osavallakeskuse I korruse saalis, kell 15.00 – 17.00 (Pärnade pst 11, Paikuse alev, Pärnu linn). Ettepanekuid avalikul väljapanekul oleva dokumendi kohta ootame kuni 09.09.2021 e-posti aadressidele [email protected] või [email protected] või kirjalikult Tori Vallavalitsusele (Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald, 86705) või Pärnu Linnavalitsusele (Suur-Sepa tn 16, Pärnu linn, 80098). Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 19.10.2021 Paikuse osavallakeskuse I korruse saalis, kell 15.00 – 17.00 (Pärnade pst 11, 86602 Paikuse alev, Pärnu linn). Tabel 6. Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad (nimekirja täiendatakse jooksvalt). Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus Koostöö tegijad Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitiste planeeritud töövõime vähenemise. Keskkonnaministeerium Maapoliitika kujundamine, reformimata riigimaade haldaja. Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asuvad kaitsealused objektid. Maa-amet Planeeringualal asuvad keskkonnaregistri maardlate nimistus olevad maardlad. Maaeluministeerium Põllumajanduspoliitika kujundaja. Muinsuskaitseamet Planeeringualal asuvad kinnismälestised. Politsei- ja Piirivalveamet Planeering kavandab enam kui 28 m kõrguseid 50 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus tuulegeneraatoreid. Põllumajandus- ja Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid ning Toiduamet kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Päästeamet (Lääne Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. päästekeskus) Terviseamet (Lääne Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh regionaalosakond) müra ja vibratsiooni teemasid. Transpordiamet Võimalikud maakasutuse- või ehitustingimused riigiteid ja lennuliiklust mõjutavate objektide osas. Kaasatavad isikud ja asutused Põhja-Sakala Vallavalitsus Planeeringualaga piirnev või lähipiirkonnas paiknev KOV, võib Saarde Vallavalitsus olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes. Häädemeeste Vallavalitsus Rahandusministeerium Eriplaneeringu järelevalve teostaja. Elering AS, Elektrilevi OÜ Elektripaigaldiste valdajad. Eesti Keskkonnaorganisatsioone ühendav Keskkonnaühenduste organisatsioon. Koda Riigimetsa Majandamise Pärnu linna ja Tori valla territooriumile jääb Keskus riigimetsa alasid. Põllumajandusuuringute Väärtuslike põllumajandusmaade massiivide Keskus määramise koostöö. KMG OÜ ja AS Jiffy Eriplaneeringu alal kaevandamise keskkonnaloa Products Estonia omajad/taotlejad Kogukonnad, Osavallakogude ja kogukonnakogude esindajad ühendused, seltsid Paikuse Osavallakogu Audru Osavallakogu Laiem avalikkus, nt Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud. Kaasatud piirkonna elanikud, olemise soovist on võimalik teada anda linna- ja vallavalitsusele, vallas tegutsevad samuti on antud võimalus kaasatud olemise soovi väljendada ettevõtted jt avalikel aruteludel. Tabelis ei tooda eraldi välja kaasatud olemise soovi avaldanud isikuid, vastav nimekiri on omavalitustel ja seda täiendatakse jooksvalt. 51  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 5 Ajakava Järgnev ajakava on esialgne ja orienteeruv ning täpsustub edasise planeerimisprotsessi käigus. Käesolevaga esitatakse ajakava ainult eelvaliku asukoha otsuse ja KSH asukohavaliku etapi aruande koostamise osas. Peale asukoha eelvaliku otsuse tegemist korraldatakse uus hange planeeringu detailse lahenduse ja selle KSH aruande koostamiseks, milles määrataks täpsem ajakava edasiseks protsessiks. Tabel 7. Eriplaneeringu eelvaliku otsuse ja KSH asukohavaliku etapi ajakava. Etapp Kirjeldus Aeg EP-de ja KSH Algatatud 18.06.2020 Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 51. 18.06.2020 ja algatamine Algatatud 19.08.2020 Tori Vallavolikogu otsusega nr 252. 19.08.2020 Esmane Kaardianalüüs – kaardistati kogu eriplaneeringu alale mai 2021 kaardianalüüs jäävad piirangud ja kitsendused. EP LS ja KSH VTK Eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise Mai-juuni 2021 eelnõu koostamine väljatöötamise kavatsuse koostamine. EP LS ja KSH VTK Kohalike omavalitsuste EP koostamise korraldaja 12.07.2021 – avalikustamine korraldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu LS ja KSH 09.09.2021. VTK avalik väljapanek. Samaaegselt küsitakse ka asjaomaste asutuste seisukohti VTK-le ja LS-le. EP LS ja KSH VTK Tutvustav avalik arutelu 04.08.2021 avalikustamine Paikuse osavallakeskuse I korruse saalis, kell 15.00 – 17.00 (Pärnade pst 11, Paikuse alev, Pärnu linn). EP LS ja KSH VTK Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 19.10.2021 avalikud arutelud Paikuse osavallakeskuse I korruse saalis, kell 15.00 – 17.00 (Pärnade pst 11, 86602 Paikuse alev, Pärnu linn). EP LS ja KSH VTK Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel November täiendamine, tehakse kohalike omavalitsuste EP LS ja KSH VTKs vajalikud 2021 ettepanekutele muudatused, ettepanekute ja nende arvestamiste vastamine ülevaate koostamine. EP LS ja KSH VTK Ettepanekute küsimine vastavalt PlanS § 103, vastamiseks November- esitatakse aega 30 päeva. detsember kaasatavatele 2021 isikutele ettepanekute esitamiseks 52 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. EP LS ja KSH VTK Täienduste tegemine. Peale täiendamist avalikustatakse Jaanuar 2021 täiendamine ning dokumendid planeeringu koostamise korraldaja veebilehel avaldamine ja portaalis https://polendmaatuulepark.ee/ Otsuse eelnõu ja EP otsuse ja KSH asukohavaliku etapi aruande koostamine, Detsember KSH Asukohavaliku sh koostöö erinevate ekspertidega ja 2021-veebruar etapi aruande erialaorganisatsioonidega. 2022 koostamine Otsuse eelnõu ja Seisukohtade ja kooskõlastuste küsimine, ettepanekute veebruar-mai KSH asukohavaliku koondamine, analüüsimine, täienduste tegemine. 2022 (vastused etapi aruande 30 p jooksul) esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Asukoha eelvaliku Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse vastu võtmine Juuni-juuli 2022 otsuse eelnõu ja KOV poolt ja selle avalik väljapanek. (14 p KSH asukohavaliku eelteatamist + etapi aruande 30 p avalik väljapanek avalikustamist) Asukoha eelvaliku Avaliku väljapaneku kohane avalik arutelu KOV-de poolt september otsuse eelnõu ja määratud asukohas. 2022 KSH asukohavaliku etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Asukoha eelvaliku Täienduste tegemine vastavalt ettepanekutele, oktoober 2022 otsuse eelnõu ja ettepanekute ja nende arvestamiste ülevaate koostamine. KSH asukohavaliku etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine Asukoha eelvaliku Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab November- otsuse ja KSH kohaliku omavalitsuse volikogu. detsember asukohavaliku Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest teavitatakse 2022 etapi aruande huvitatud isikuid ja asutusi 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmine vastuvõtmisest arvates. Teade asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 53  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Lisad Lisa 1 – Laekunud arvamused ja nende arvestamise koondtabel Ettepanek Arvestamine/vastus Terviseamet 16.07.2021 nr 9.3-4/21/7617-2 Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Võetud teadmiseks. Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneeringute lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega ning ei esita täiendavaid ettepanekuid. Rahandusministeerium 02.08.2021 nr 15-44848-2 Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lõike 2 kohaselt Täpsustati, et KSH protsessis planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks on käsitletakse keskkonda mitte ainult muuhulgas planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste looduskeskkonnana, vaid laiemalt – majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale KSH protsessi käigus hinnatakse avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi strateegilise hindamise korraldamine. Palume lisada info, mõjusid, sh ka mõju inimese kuidas on kavandatud planeerimismenetluses hinnata tervisele. Seega hinnatakse ka PlanS asjakohaseid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi § 4 lõike 2 kohaseid asjakohaseid mõjusid. mõjusid. Kohaliku kasu temaatika Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lk 8 on käsitlemine on esitatud ptk 2.5.9. märgitud, et KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte (Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi varale), samas ptk on esitatud ka käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh teised tuulepargi rajamisega ka mõju inimese tervisele. Palume täpsustada, kas siinkohal kaasnevad majanduslikud aspektid, on silmas peetud PlanS § 4 lõike 2 asjakohaseid sotsiaalseid ja mida KSH käigus kavandatakse kultuurilisi mõjusid või KeHJS § 40 lõike 4 kohaseid mõjusid. hinnata ja mida peetakse Mööname, et PlanS kohased asjakohased sotsiaalsed ja asjakohaseks hinnata. kultuurilised mõjud võivad kattuda KeHJS kohaste mõjudega. Kui see nii on, tuleks see välja tuua. Teeme ettepaneku hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke mõjusid (nt mõju tööhõivele, piirkonna arengule, kohalik kasu). Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuses on Planeeringu lähteseisukohad on põhjalikult käsitletud, millised mõjud eeldatavalt kaasnevad esitatud kõige esimeses peatükis, ja kuidas neid hinnatakse. Sisukorraga tutvudes jääb mille nimetus on Sissejuhatus. Et selgusetuks, milline osa dokumendist käsitleb planeeringu vältida võimalikku segadust, kas lähteseisukohtasid, so sisendinfot planeeringu koostamiseks lähteseisukohad on olemas või (mitte selle mõjude hindamiseks). Kui lähteseisukohad ja KSH mitte tehti eraldi peatükk väljatöötamise kavatsus on läbivalt integreeritud, siis palume Lähteseisukohad ja vähendati see sissejuhatuses välja tuua ning vastavalt dokumendi praeguse peatüki Sissejuhatus pealkirju ja sisu täpsustada. Lähteseisukohtade osas palume mahtu. Kogu lähteseisukohtade ennekõike täpsustada, millise metoodika (kriteeriumite) sisuline informatsioon on esitatud alusel tuulepargile asukohta valitakse. Hetkel jääb dokumendis olemas. ebaselgeks, kas tuulepargi asukoha valikul lähteseisukohtade kriteeriumid on toodud sissejuhatuses rohelises kastis või on veel lisakriteeriume. Esimesel juhul palume selguse huvides kaaluda nende esitamist mujal kui sissejuhatuses. 54 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Ettepanek Arvestamine/vastus Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse järgi Politsei- ja Piirivalveamet lisatud teevad Pärnu Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsus koostööd ja koostöötegijate nimekirja. kooskõlastavad eriplaneeringu Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaameti, Lennuameti, Maa-ameti, Maanteeameti, Muinsuskaitseameti, Põllumajandus- ja Toiduameti, Põllumajandusuuringute Keskuse, Päästeameti, Terviseameti ja Rahandusministeeriumiga. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud. Samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kaasatavateks on nimetatud Pärnu Linnavalitsus, Tori Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Saarde Vallavalitsus, Häädemeeste Vallavalitsus, Elering AS, Elektrilevi OÜ, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Koostöö tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Määruse kohaselt tuleb planeeringud kooskõlastada Politsei- ja Piirivalveametiga, kui kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist, üle 28 m kõrgust tuulegeneraatorit. Kuna eriplaneeringutega kavandatakse kuni 290 m kõrguseid tuulikuid, siis on vaja lisada koostöö tegijate nimekirja ka Politsei- ja Piirivalveamet. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt annavad Korrigeerimist vajavad tegevused koostöötegijad detailplaneeringule kooskõlastuse, mis on tehtud. kohalikule omavalitsusele on planeeringu koostamisel siduv. Kaasatavad isikud avaldavad planeeringulahenduse kohta arvamust. Sellest tulenevalt palume lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuses toodud tabelis 6 „Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad“ teha parandused seoses järgmiste märkustega: * Rahandusministeerium on eriplaneeringule heakskiidu andja ega saa anda seetõttu kooskõlastust, mistõttu pole ta kooskõlastaja vaid kaasatav. * Põllumajandusuuringute Keskus ei ole PlanS mõistes mitte kooskõlastaja vaid kaasatav (vastavalt PlanS § 99 lõikele 1 tehakse koostööd valitsusasutustega). * Maanteeamet ja Lennuamet koostöö tegijate nimekirjas palume parandada Transpordiametiks (uus asutus alates 01.01.2021). * Pärnu Linnavalitsus ning Tori Vallavalitsus ei ole PlanS § 95 lõike 6 kohaselt planeeringu koostamisse kaasatavad isikud vaid eriplaneeringute koostamise korraldajad. 55  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Ettepanek Arvestamine/vastus Kuna antud eriplaneeringute näol on tegemist olulise Võetud teadmiseks. ruumilise mõjuga ehitiste planeerimisega, siis palume planeeringute koostamisel järgida Rahandusministeeriumi soovitustega veebilehel https://planeerimine.ee/aktid-ja- kohtulahendid/orme-planeerimine Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse Võetud teadmiseks. osakonna Pärnu talitust kursis eriplaneeringute ja KSH aruande menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Eriplaneeringute asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitada arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Maa-amet 23.08.2021 nr 6-3/21/11197-2 Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 99 lõike 1 kohaselt Võetud teadmiseks. tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. PlanS § 105 lõike 1 kohaselt esitatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus Võetud teadmiseks. lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Palume planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s sätestatuga. 56 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Ettepanek Arvestamine/vastus Seisuga 09.08.2021 asuvad planeeringuala territooriumil Võetud teadmiseks. keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevad Kivinina liivamaardla (registrikaart nr 960), Kõrsa turbamaardla (registrikaart nr 92), Kõrsa kruusamaardla (registrikaart nr 754), Kivinina kruusakarjääri (loa nr L.MK/333673; loa omaja OÜ YIT Teed) mäeeraldis ja selle teenindusmaa ning Keskkonnaametis menetluses olevad taotletavad Kivinina kruusakarjäär (taotleja OÜ YIT Teed) ning Kivinina liivakarjäär (taotleja OÜ YIT Teed) mäeeraldised ja nende teenindusmaad. Lisaks külgneb planeeringuala vahetult Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Kõrsa turbatootmisalaga (taotleja AS Jiffy Products Estonia) ning kattub osaliselt selle teenindusmaaga. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik Võetud teadmiseks. arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlatega ja mäeeraldistega, palume planeeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Maardlate piiride kujutamisel palume lähtuda Maa-ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&v ersion=1.1.0&request=GetCapabilities või küsida andmete väljavõte GIS-failidena. Palume joonistele lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate, mäeeraldiste ning nende teenindusmaade andmeid kasutatud. Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute lähteseisukohtade ja Dokumenti täiendati vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise märkusele. kavatsuse tabelis 1 ja peatükis 4.10 Mõju maavaravarudele ei ole märgitud planeeringuala kattumist Kõrsa kruusamaardlaga (registrikaart nr 754). Lisaks ei ole kirjeldatud planeeringuala kattumist Keskkonnaametis menetluses olevate taotletavate Kivinina kruusakarjääri (taotleja OÜ YIT Teed) ning Kivinina liivakarjääri (taotleja OÜ YIT Teed) mäeeraldiste ja nende teenindusmaadega. Samuti ei ole märgitud planeeringuala vahetut külgnemist Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Kõrsa turbatootmisalaga (taotleja AS Jiffy Products Estonia) ning kattumist osaliselt selle teenindusmaaga. Palume täiendada. 57  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Ettepanek Arvestamine/vastus Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute lähteseisukohtade ja Võetud teadmiseks. keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse peatükis 4.10 Mõju maavaravarudele on kirjeldatud (tsiteerin): „Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Vastavalt maapõueseaduse § 14 lg[1]le 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul. Asjaoluga arvestatakse KSH läbiviimisel ja planeeringu koostamisel. Täpsemad tingimused (nt maardlate alade väljaarvamine või tuulikute rajamine peale maavaravaru ammendamist) selgitatakse välja KSH käigus.“ Maaamet nõustub eelpool kirjeldatuga. Palume eriplaneeringu koostamise käigus arvestada ka Võetud teadmiseks. KSH aruandes asjaoluga, et turba kaevandamisel tekib tolm, mis levib nii käsitletakse avariiolukordade horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Soodustavate esinemise võimalikkust ja tagajärgi ilmastikutingimuste (väga tugev tuul, pikaajaline kuiv ning kirjeldatakse meetmed, periood, madal õhuniiskus) koosesinemisel võib tolmu levik millega on võimalik negatiivset ulatuda ka väljapoole turbatootmisala. Tuulikutele langev keskkonnamõju turbatolm võib tavapärasest tõenäolisemalt tuua kaasa leevendada/vältida. Aruande tuulikute süttimise. Tuleohtlikul ajal on turbapinnasega alal koostamisel tutvutakse teiste oht tulekahju tekkimiseks. riikide praktikaga ja selgitatakse kas esineb infot, et turbatolm võiks kuidagi suurendada tuulikute süttimise tõenäosust. Lisame, et maardlate aladele saab elektrituulikute parke ja Võetud teadmiseks, asjaolule on seonduvaid kommunikatsioone rajada lisaks maavara viidatud ka ptk 2. ammendumisele ka tingimusel, et on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Turbamaardlate puhul palume arvestada MaaPS § 45 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Palume keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 1 või 2 toodud nimekirja kuuluvatele aladele tuulikuid mitte planeerida. Tuulikuid on nimetatud määruse lisas 1 või 2 toodud nimekirja kuuluvatele aladele võimalik rajada vaid peale maavara ammendumist. Kehtivate kaevandamislubadega ja Keskkonnaametis Võetud teadmiseks. menetluses olevate taotletavate mäeeraldiste ning nende teenindusmaade aladele palume rajatisi mitte planeerida. Rajatiste kattumisel mäeeraldiste või nende teenindusmaadega on vajalik saada loa omaja/taotleja kooskõlastus rajatiste rajamiseks ning vastava kooskõlastuse palume lisada planeeringu dokumentide hulka. 58 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Ettepanek Arvestamine/vastus Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise Võetud teadmiseks. menetlemisega. Palume esitada planeering enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Põllumajandus- ja Toiduamet 31.08.2021 nr 6.2-1/6138-1 Põllumajandus- ja Toiduametil puuduvad märkused ja Võetud teadmiseks. ettepanekud lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele. Keskkonnaamet 06.09.2021 nr 6-5/21/14424-2 Tabelis 1 kaitsealade ja hoiualade juures on märgitud, et Sõnastust korrigeeriti. taimeliikide ja –koosluste kaitseks loodud kaitsealade puhul olulise negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline. Väitega ei saa nõustuda, kuna see võib siiski sõltuda planeeringulahendusest. Taimeliikide ja –koosluste kaitseks loodud kaitstavaid alasid võib kahjustada näiteks ka väljaspool ala toimuv ehitustegevus, nt märgades elupaikades juurdepääsuteede ehitus, millega kaasneb ka veerežiimi muutmine. Tabelis 1 on veekogude nimekirjast välja jäänud Pärnu jõgi. Veekogu lisati tabelisse 1. Dokumendis puudub joonis 7. Dokumenti on korrigeeritud. Tabel 2 (ehitusetapp) – ehituse käigus Vastavalt märkusele täiendati maaparandussüsteemide kahjustamine (või uute rajamine) tabelit 2. võib mõjutada veerežiimi muutuste tõttu ka loodusväärtusi. Ehitusetapis ei pruugi linnustiku häiringuid tekitada üksnes müra vaid laiemalt inimeste ja masinate liikumine häirimistundlike liikide pesitsuspiirkonnas. Ptk-s 2 on öeldud: „Lähtuvalt Looduskaitseseaduse alusel KSH juhtekspert jääb kaitstavad alad ja kaitsealuste isendite leiukohad on hindamismetoodika valikul välistatud kaitse-eeskirjade või Looduskaitseseaduse alusel seisukohale, et KSH asukoha tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri elementide eelvaliku VTK etapis ei määrata asukohtadena. Vajalike puhveralade ulatust hinnatakse KSH eluslooduse osas nn puhvreid. asukohavaliku etapi aruandes lähtudes konkreetse kaitstava Planeerimise hierarhilisusest ala või objekti kaitse-eesmärgist või liigi ökoloogiast“. lähtudes ei ole asjakohane VTK Keskkonnaamet teeb ettepaneku eluslooduse osas siiski välja etapis välistada tuulepargi alana tuua esialgsed kriteeriumid ja puhvrid, mida saab I astme KSH alasid, mille osas otseselt aruandes täiendavatele andmetele tuginedes vajadusel seadustest tulenevad piirangud täpsustada. puuduvad. Küll aga täiendati teie poolt viidatud dokumendi osa ning toodi välja, et sobilike puhvrite määramisel kasutatakse ka Keskkonnaameti poolt koostatud vastavat juhenddokumenti. Mõjude hindamisel ja seega ka eluslooduse kaitseks määratavate vahemaade jm tingimuste määramise kriteeriumiks on negatiivse mõju olulisus. Tegevuse olulised negatiivsed keskkonnamõjud 59  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Ettepanek Arvestamine/vastus peavad olema välditud (Natura alade kontekstis peab olema negatiivne mõju välistatud). Ptk-s 4.1, lk 25 on antud hinnang, et kaudsete mõjude ulatus Keskkonnaameti hinnanguga (st ka veerežiimi muutus) jääb tavaliselt paarikümne meetri täiendati vastavat lõiku. Tuleb aga piiresse. Antud hinnang on väga tagasihoidlik, veerežiimi arvestada ka kavandatava objekti muutus võib mõjutada kooslusi oluliselt suurema vahemaa iseloomu. Põhjaveetaset oluliselt tagant, pikaajaline mõju võib ilmneda isegi sadade meetrite alandavate objektide (nt kaugusel sõltudes nii mõjutatud koosluse tüübist kui kaevandused) mõju veerežiimile paiknemisest reljeefil (mõjud on enamasti eriti ulatuslikud võib kindlasti olla teatud madalsoode puhul). tingimustes mitusada meetrit või rohkemgi. Tuuleparkide puhul teadaolevalt olulist kaugele ulatuvat veerežiimi muutust tavapäraselt ei kaasne. Ptk 4.1, lk 25 on öeldud, et tuuleparkide puhul on mõjutatud Palume Keskkonnaametil edastada linnuliikideks eeskätt röövlinnud ja suure kehamassiga kirjas märgitud metsise veelinnud. Antud planeeringuala puhul tuleb kindlasti telemeetriauuringu andmed, et arvestada, et teadusuuringute järgi omavad tuulikupargid seda saaks arvestada KSH olulist mõju ka metsakanaliste (eelkõige metsise) läbiviimisel. KSH I etapi aruande elupaigakasutusele. Planeeringuala on oluliseks elupaigaks koostamisel lähtutakse piirkonna metsisele (LKS II kaitsekategooria, ohustatuse hinnang 2019 - metsise elupaikade kohta ohualdis). Metsise jaoks on ohuteguriks eelkõige intensiivne olemasolevatest andmetest ning metsaraie, kuid oluline on samuti elupaikade killustumine, tuulepargi alaks potentsiaalselt mis kaasneb metsamaade muul otstarbel kasutusele sobilike aladel tehtavate võtmisega (karjäärid, taristu jmt). Seega tuleb KSH käigus välivaatluste andmetest. Mõjude hinnata nii potentsiaalse tuulepargi mõju konkreetsetele hindamisel lähtutakse metsise elupaikadele (lähtudes ka üha suurenevast rajatavate erialakirjandusest ja ekspertide tuulikute kõrgusest võib üldreeglina eeldada, et tuuleparkide teadmistest. Selgitame, et KSH I poolt metsisele avalduv mõju võib ulatuda kuni 1 km etapi eesmärk on eeskätt aidata kaugusele tuulepargist) kui hinnata potentsiaalse tuulepargi leida tuulepargi alaks eeldatavalt mõju elupaikade omavahelisele sidususele ja Soomaa sobilik ala. Potentsiaalselt saab tuumala sidususele tervikuna. Lähtudes olemasolevatest tuuleparke rajada väljaspool metsise telemeetria andmetest tuleks elupaikade sidususe looduskaitselisi alasid st hinnang anda kuni 10 km raadiuses potentsiaalselt tulundusmetsade või mõjutatavatest mängualadest. põllumajanduslike maade esinemise alal, kus ka ilma tuulepargi rajamiseta ei ole raie jms inimtegevus välistatud. Arvestades EELISe andmeid metsise registreeritud mängualade kohta, siis ei ole võimalik maismaa tuuleparkidele leida asukohti, mis jääksid mängualadest üle 10 km kaugusele. Selge on, et täielikult välistada negatiivset mõju metsise elupaikade sidususele ei ole võimalik. 60 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Ettepanek Arvestamine/vastus Ptk-1 4.3, lk 33 on öeldud, et negatiivse mõju esinemise Natura asjakohane hindamine võimalikkust ei ole võimalik välistada Soomaa loodusala, asukohavaliku täpsusastmes on Kikepera linnuala ja Soomaa linnuala osas ning seega viiakse kavandatud viia läbi KSH I etapi nende alade osas läbi Natura asjakohane hindamine. Palume aruandes. Asjaolude täpsustumisel täpsustada, kas see viiakse läbi I etapi KSH-s või detailse võib esineda vajadus asjakohast lahenduse KSH-s. hindamist korrata ka KSH detailse lahenduse etapis (sarnaselt praktikale, et ÜP KSH Natura hindamine ei välista Natura hindamise vajadust DP KSHs). Juhtekspert on samas palunud Keskkonnaministeeriumilt selgitust, kuidas mõista KeHJS 45 lg 2 eriplaneeringute kontekstis. KeHJS kohaselt ei tohi strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada kui pole veendumust Natura alale mõju puudumisel. Eriplaneering kehtestatakse aga alles detailse lahenduse KSH järgselt. Ptk-s 3 (Seosed asjakohaste strateegiliste Eesti looduskaitse arengukava arengudokumentidega) ei ole viidatud Eesti looduskaitse aastani 2020 kehtis kuni 2020 arengukavale, kus on tuuleenergeetikaga seonduvalt aastani. Dokument ei ole märgitud: „Eesmärgiks on vältida tuuleparkide rajamist teadaolevalt käesoleval ajal enam olulistele linnualadele, lindude rändeteedele ja teistele suure kehtiv ja sellest lähtuvalt ei ole seda elurikkusega elupaikadele. Samuti tuleb tuuleenergia ka strateegilise dokumendina kasutamisel arvestada maastikulisi väärtusi, vältides käsitletud. Uus Eesti looduskaitse tuuleparkide rajamist väärtuslikele maastikele“. arengukava aastani 2030 on Keskkonnaministeeriumi kodulehe andmetel kavas kinnitada Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) raames. Üldlevinud põhimõttena käsitletakse seoseid kehtivate strateegiliste dokumentidega. Ptk-s 4.6 on öeldud: „Oluline otsene mõju Soomaa Nähtavusanalüüs koostatakse kogu väärtuslikule maastikule puudub, sest väärtuslik maastik piirkonna (20 km eeldatavalt kattub Soomaa rahvuspargiga ja inimasustusega alaga, mis sobilikust alast või aladest), sh välistavad väärtusliku maastiku alale tuulepargi rajamise. Soomaa rahvuspargi kohta. Palume Kaudselt võib mõju avalduda läbi vaadete muutumise, mille hilisemate erimeelsuste vältimiseks selgitamiseks koostatakse KSH käigus nähtavusanalüüs ja esitada andmed Keskkonnaameti fotomontaažid olulistest vaatepunktidest. Keskkonnaamet poolt viidatud enam kasutatavate peab vajalikuks koostada nähtavusanalüüs tuulikute kohtade paiknemise osas, et juhul visuaalsest mõjust ka Soomaa rahvuspargi enam kui nähtavusanalüüsist ilmneb, et külastatavate kohtade juures. tuulikud võivad jääda nähtavaks, oleks võimalik koostada ka fotomontaažid. 61  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Ettepanek Arvestamine/vastus Ptk-s 5 on kirjeldatud KSH ekspertrühma koosseisu. Mõju Pädeva mõjuhinnangu andmise linnustikule hindab OÜ Xenus (Hannes Pehlak ja Heikki eest I ja II kk linnuliikidele Luhamaa). Palume täpsustada, kes hindab mõju I vastutavad ekspertgrupi liikmed kaitsekategooria liikidele (nt must-toonekurg, väike- Hannes Pehlak ja Heikki Luhamaa, konnakotkas, merikotkas) ja II kaitsekategooria liikidele (nt kes vajadusel konsulteerivad metsis). Kuna suuremahulisi väliuuringuid KSH asukohavaliku konkreetsete liigiekspertide või etapis aruandes ei teha, on eriti oluline, et olemasolevate konkreetsel alal nende liikidega andmete põhjal annaksid hinnangu kõikide mõjutatud kogemusi omavate praktikutega. liigirühmade eksperdid. Kõigi linnuliikide osas eraldi liigieksperdi määramist KSH VTKs ei pea KSH juhtekspert asjakohaseks. Kumulatiivsete ehk kuhjuvate mõjude hindamisel, tuleb KSH aruannete koostamisel arvestada nii potentsiaalse tuulepargi võimalikest eriosadest võetakse arvesse kumulatiivseid tulenevate koosmõjudega (st kui leitakse et planeeringuala mõjusid vastavalt olemasolevale ulatuses on võimalikud mitmed asukohad), kui teiste teabele teiste piirkonna arenduste maastikku killustavate objektidega (mitte vaid teiste kohta. Väljatöötamiskavatsuse tuuleparkidega). Kumulatiivset mõju võivad põhjustada vastavat osa täiendati. näiteks Rail Balticu projekt, sh kaasnevad elektriliinid; Saarde alla üldplaneering mille raames teadaolevalt samuti kavandatakse tuuleparkide arendusalasid; Saarde valla eriplaneering, mille raames otsitakse samuti tuulepargi alasid. Vajalik on hinnata kas koosmõju Tori põhjaosa eriplaneeringuga. Ptk 4.10 - Lisaks tingimusele, et Keskkonnaregistri maardlate Maavara kui ressursi kasutuse nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik hindamine on asjakohane teostada tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru KSH detailse lahenduse etapis. Tegu ammendamist, on vajalik hinnata mõju maavara kui ressursi ei ole otseselt mõjuvaldkonnaga, kasutamisele. Ehitusmaavara kulub tuulikualuste platside milleks sõltuks olulisel määral väljaehitamiseks, olemasolevate teede parendamiseks, uute asukoha valik (ressursitarve on teede ehitamiseks jt ehitiste rajamiseks. erinevates sama eriplaneeringu ala sisse jäävatel aladel analoogne). Samuti sõltub ressursitarve ehituslikust lahendusest (nt vundamendi tüübist), mille käsitlemine ei ole asukoha eelvaliku etapis asjakohane. Transpordiamet 08.09.2021 nr 7.1-2/21/15840-2 1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine 1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga, Pärnu Ettepanek on täpsustada edasise maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu tööprotsessi käigus, mis on esitatud „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi loetelust asjakohane asukohavaliku asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ ja üldplaneeringutega staadiumis. kavandatud teedevõrgustik – sh riigiteede perspektiivsed trassid koos liiklussõlmede, ristete, kogujateedega jms. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult 62 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Ettepanek Arvestamine/vastus kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul). Lisaks teeme ettepaneku määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses eriveostega ja ehitusaegsete veostega. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee millel igaühel on oma funktsioon. Funktsioonid on leitavad majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?le iaKehtiv). Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). Lähtudes normidest on nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega klasside kaupa erinevad, riigiteega ristumiskohtade arv on normidega piiratud (näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel). 1.2. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta Teadmiseks võetud. arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine 2.1. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, Teadmiseks võetud. Juhime et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele tähelepanu, et planeeringuga ei sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud määrata tuulikute sõidukiirusest paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = miinimumkõrgust. Seetõttu tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). esitatakse nimetatud nõue Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult planeeringu tekstis, alade kaugus kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel teedest määratakse töö käigus välja riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada selgitatava minimaalse tuuliku planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte kõrguse kohaselt. lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). 2.2. Eriplaneeringu koostamisel arvestada, et 290 meetri Teadmiseks võetud, ameti kõrgused tuulikud võivad mõjutada Pärnu lennuvälja esindajale sai edastatud instrumentaalprotseduure. Mõjude hindamiseks on vaja andmefailid. eriplaneeringu ala kaardikihina (nt ESRI Shape failina). Strateegilise mõju hindamiseks palume teha täiendavalt koostööd Transpordiameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade üksusega. 63  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Ettepanek Arvestamine/vastus 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine 3.1. Palume arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida Teadmiseks võetud. arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga. 3.2. Planeeringus vältida põhimõtet, et tehnovõrgud Teadmiseks võetud. paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. 4. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele Dokumenti on korrigeeritud. Transpordiamet on seisukohal, et KSH väljatöötamise kavatsus on valdavalt asjakohane ja piisav. Siiski palume korrigeerida lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust järgnevate märkuste alusel. 4.1. Tabelisse 1 (või mujale sobivasse asukohta dokumendis) Dokumenti on korrigeeritud. lisada teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0“ määratud põhimaantee uus trass. 4.2. Osas 3.1.4 tuua välja viide teemaplaneeringule. Dokumenti on korrigeeritud, teemaplaneeringu kohta tehti eraldi alapeatükk 1.3.1.5. (pealkirjade struktuuri muudeti). 4.3. Osas 4.9 kasutada „riigimaantee“ asemel mõistet Dokumenti on korrigeeritud. „riigitee“. 4.4. Nimetuste Maanteeamet ja Lennuamet asemel kasutada Dokumenti on korrigeeritud. nimetust Transpordiamet. 5. Kuna lähteseisukohtades ei ole välja toodud alternatiivseid Teadmiseks võetud. asukohti planeeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks, ei käsitle Transpordiamet eelistusi ehitise asukoha osas. Kaitseministeerium 09.09.2021 nr 12-1/21/2385 Kaitseministeerium on varasemalt oma hinnangu andnud Tori Teadmiseks võetud. valda kavandatava tuulepargi kõrguspiirangute osas 17.07.2020 kirjas nr 12-1/20/2223. Tulenevalt analüüsist, on osale perspektiivsest tuulepargi alast võimalik rajada 290 m tipukõrgusega tuulikuid. Ülejäänud osale kehtivad kõrguspiirangud. Täpsemad piirangud sõltuvad tuulikute konkreetsest asukohast ning need on võimalik välja selgitada, kui on selgunud iga elektrituuliku täpne asukoht. Kõigist kõrguspiirangutest on võimalik loobuda pärast Mandri-Eesti osaliselt tuuleenergeetikale avavate kompensatsioonimeetmete täielikku rakendumist, mis eeldatavasti toimub aastal 2025. 64 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Ettepanek Arvestamine/vastus Juhul, kui kompensatsioonimeetmete rakendumine peaks Teadmiseks võetud. hetkel teadmata põhjustel viibima, tuleb arvestada, et vastavalt planeerimisseaduse § 122 lg 4 kaotab kohaliku omavalitsuse eriplaneering kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta jooksul selle kehtestamisest arvates. Palume sellega arvestada planeeringu elluviimist kavandades. Pärnu linna tuulepargi osas kõrguspiiranguid ei ole, kuid Teadmiseks võetud. soovime jätkuvalt olla kaasatud kõikides eriplaneeringu etappides. Keskkonnaministeerium 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 Keskkonnaministeerium on tutvunud kõnealuste lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsusega ning esitab oma märkused alljärgnevalt. 1. Tuginedes planeerimisseadusele on dokumendi pealkirjas Dokumenti on korrigeeritud. „Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus“ puudu sõnad „asukoha eelvaliku“. 2. Lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses on Dokumenti täiendati vastavalt toodud, et eriplaneeringu ala jääb märgalade esinemise alale märkusele. ning märgaladel ehitamisel kaasneb veerežiimi muutus, mis mõjutab märgala seisundit. Juhime tähelepanu, et samuti ei ole välistatud olulise mõju avaldumine ka veekogude veerežiimile, mille valgalal märgalad paiknevad. Negatiivse mõju avaldumine on tõenäoline eelkõige nende veekogude veerežiimile, mille ülemjooksud paiknevad eriplaneeringu alal (nt Vaskjõgi VEE1147600, Kurina jõgi VEE1144600). Palume täiendada, et mõju veekogude veerežiimile vajab käsitlemist KSH I etapi aruande käigus. 3. Peatükis 4.13 käsitletakse kavandatava tegevuse Teadmiseks võetud, arvestatakse võimalikku mõju kliimamuutustele. Soovime rõhutada, et KSH I etapi aruande koostamisel. seoses raadamise teostamisega on oluline silmas pidada ka maakasutuse muutumisest tingitud mõjusid, sest Eesti peab arvestama täiendavate heitkogustega maakasutuse ja metsanduse sektori kohustuste täitmisel. Lisaks vahetult tekkivale heitkogusele (raie teostamine), tuleb raadamise puhul arvestada ka maakasutuse muutumisest (metsamaa muutub muuks maaks) tekkivat pikaajalist mõju süsiniku edasise sidumise puudumisele sellel alal. Samuti märgime, et KSH läbiviimisel võib raadamise puhul olla vajalik olulise mõju leevendamiseks täiendavate meetmete väljatöötamine (näiteks metsastamise näol). 4. Juhime tähelepanu, et tuulepargi ja selle Arvamus on teadmiseks võetud, kommunikatsioonide planeerimisel tuleb kaardistada kuid asukohavaliku staadiumis pole veehaarded (puurkaevud ja salvkaevud) ning arvestada see oluline - asukohavaliku nende sanitaarkaitsealade, toitealade ja hooldusalade staadiumis ei määrata ehitiste kitsendustega. paiknemist. Asukohavaliku alast ei 65  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Ettepanek Arvestamine/vastus pea veehaardeid välja arvama, vaid detailse osa koostamisel tuleb veehaarete asukohtadega arvestada või neid vajadusel sulgeda. 5. Märgime, et tuulepargi rajamisel tuleks kindlasti arvestada Teadmiseks võetud. ülejääva elektrienergia salvestamise võimalustega (nt vesiniku tootmise näol). 6. Lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses on KSH ekspertgrupp on jätkuvalt mainitud tuulepargi teenindamiseks vajalike teede rajamist. seisukohal, et ka tuulepargi Samas ei ole teede ehitust käsitletud ptk-s 4.7 ning on öeldud, teenindamiseks vajalike teede et tuulikute rajamine ja käitamine ei põhjusta olulisi rajamine ei saa põhjustada olulist saasteainete emissioone välisõhku, mistõttu KSH aruannetes mõju õhukvaliteedile. Senise teemavaldkonda ei käsitleta. Kui kavandatava tegevusega on praktika alusel ei rajata plaanis teede rajamine, siis võib olla vajalik KSH aruannete tuuleparkidesse asfaltteid, mille etapis käsitleda ka tekkivat õhusaastet. Juhul kui teede rajamisel võiks kaasneda rajamine ei ole veel teada, siis tuleks täiendada ptk 4.7, et õhukvaliteeti mõjutada võiva teede rajamise täpsustusel käsitletakse teemat vajadusel KSH mobiilse asfalditehase paigutamise aruannetes. vajadus piirkonda. Asukoha eelvaliku tegemiseks ei oma väheolulise tähtsusega ehitusaegne mõju õhukvaliteedile tähtsust (mõju on analoogne erinevates asukohtades). 7. Leheküljel 35 on lause: „Elamualade suhtes kehtib Keskkonnaministeeriumi poolne väljaspool tiheasustusalasid tööstusmürale sihtväärtus müratasemete tõlgendus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA.“. Keskkonnaministri teadmiseks võetud ja dokumenti 16.12.2016 määruse nr 71 alusel on elamualadel, sõltumata lisatud. KSH juhtekspert jääb samas sellest, kas nad asuvad tiheasustusaladel või väljaspool seisukohale, et tuuleparkide tiheasustusalasid, samad müra normtasemete kehtimise asukoha valikul on asjakohane nii nõuded. Juhul, kui elamuala on elamualana toimiv enne 2002. olemasolevatel kui ka teadaolevatel aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui planeeritavatel elamualadel järgida üldplaneering on elamualale kehtiv alates 2002. aastat, tööstusmüra öist sihtväärtust rakenduvad sihtväärtused. Juhime tähelepanu, et vältimaks hilisemaid tuuleenergeetika eriplaneeringud ei muuda elamualadele müraprobleeme. kehtivat üldplaneeringut ning seetõttu ei ole elamualadel müra sihtväärtuse rakendamine vajalik. 8. Lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses on Teadmiseks võetud. Juhime toodud, et negatiivse mõju esinemise võimalikkust ei ole tähelepanu, et KOV eriplaneeringu võimalik välistada Soomaa loodusala, Kikepera linnuala ja kehtestamine toimub alles peale Soomaa linnuala osas ning nende raames viiakse läbi Natura detailse lahenduse KSH läbiviimist. asjakohane hindamine. Juhime varakult tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 lg 2 kohaselt ei tohi strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada, kui pole tekkinud veendumust, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. 66 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Ettepanek Arvestamine/vastus 9. Ajakavas tabelis 7 on märgitud, et eriplaneeringute Kuna PlanS § 103 käsitleb avaliku lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalik väljapaneku järgselt asjakohastelt väljapanek toimub samaaegselt asutustelt ettepanekute isikutelt seisukohtade küsimist, siis küsimisega. Samas on eraldi real välja toodud materjalide on see tegevus ajakavas sees. ettepanekuteks esitamise aeg novembris 2021. Palume Täpsustame täpsustada, mida see etapp endast kujutab. Rahandusministeeriumiga, kas täiendav küsimine on vajalik või mitte. 10. Juhime tähelepanu, et leheküljel 20 on viidatud joonisele Dokumenti on korrigeeritud. 7, kuid seda esitatud ei ole ning seega võib jooniste nummerdus vajada korrigeerimist. Samuti asub leheküljel 38 olev joonis 10 selle pealkirjast eraldiseisvalt. OÜ Pärnu Instituut 09.09.2021 Käesolevaga teen ettepaneku täiendada väljatöötamise Vastavalt esitatud infole täiendati kavatsust asjakohases mahus Paikuse Vallavolikogu lähteseisukohtade ja 16.04.2012 otsusega nr 9 vastuvõetud teemaplaneeringuga väljatöötamise kavatsuse ptk "Tuulepargi rajamine Paikuse valda". 1.3.2.3 ja 2.5.15. Hetkel puudub eriplaneeringu lähteseisukohtades viide sellele ja jääb mulje nagu planeeritaval alal ei oleks tuuleenergeetika osas siduvaid ruumilise arengu eesmärke. Vastavalt vastuvõtmise ajal kehtinud planeerimisseaduse (RT I, 30.12.2011, 23) § 18 lg-le 1 kohaselt kohalik omavalitsus kinnitab planeeringu vastuvõtmisega, et planeering vastab omavalitsuse ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele. M. L. ja M.L. 24.08.2021 Täname teadaande eest, et algatatakse keskkonna uuringuid Arvamus on teadmiseks võetud. seoses tuulepargi eriplaneeringuga Põlendmaale ja Kildema Asukohavaliku ja selle mõjude külla ning sellega seoses oodatakse antud piirkonnaga seotud hindamise protsessis hinnatakse elanikelt tagasisidet. Käesolevaga anname teada, et ei poolda tuulepargist tekkivaid võimalikke tuulepargi rajamist Põlendmaale ja Kildema küla lähistele, mõjusid ja selle alusel määratakse kuna see piirneb vahetult meie traditsioonilise kas ja kuhu on võimalik tuuleparki elukeskkonnaga, mille põhiväärtus seisneb vastandina just rajada. KSH-aruande ja planeeringu "kaasaegsest tehnoloogiast" puutumata loodusest ja asukohavaliku eelnõuga linnakärast eemal seisvast rahust. Ning seepärast mõjuvad määratakse võimalikud planeeritavad tuulepargi rajatised visuaalse, helilise ja vaimse eelvalikualad. Eelvalikualade alusel reostusena meie elukeskkonna vahetus läheduses.Siinse saab vaadata (tõenäoliselt aasta piirkonna on valinud oma elupaigaks ka mitmed looduskaitse pärast) esialgset eeldatavat kaugust all olevad linnud ja loomad ning ka nooremad inimesed on Teid huvitavatest maaüksustest. taas asustamas vanu talukohti olemasoleva elukeskkonna Eriplaneeringu detailse osa pärast. koostamisel (tõenäoliselt kuskil 2023-2024. a) määratakse juba konkreetsed tuulikute asukohad. Kõigis etappides hinnatakse ka müra, varjutust ja muid sarnaseid mõjusid. Koostöös Enefit Greeniga 67  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Ettepanek Arvestamine/vastus on võimalik ka tutvuda Eestis töötavate tuuleparkidega. Riigimetsa Majandamise Keskus 30.09.2021 nr 3- 1.1/2021/3868-1 Palume ka edaspidi esitada RMK-le täpsemate analüüside Arvestatakse edasises planeeringu teostamiseks Pärnu linna ja Tori valla KOV EP kaardikihid menetluses vektorkujul, avamise võimalusega QGIS kaardirakenduses. Käesolevale e-kirjale on lisatud RMK poolt koostatud 2 Arvestatakse edasises planeeringu vektorkaardikiht. Palume võimalusel, arvestades erinevaid menetluses välistavaid tegureid, Pärnu linna ja Tori valla KOV EP menetluses arvestada võimalikult suures ulatuses RMK katastriüksusi KOV EP tuulepargi alade sisse, võttes aluseks RMK poolt koostatud 2 kaardikihti. S.L. 31.10.2021 Sain Pärnu linnavalitsuse poolt 29.10.2021 teate numbriga 8- Arvamus on teadmiseks võetud, 5/2439-38, milles küsitakse Pärnu linna ja Tori valla kuid selle alusel ei lõpetata Põlendmaa tuulepargi asukoha eelvaliku kohta planeeringu protsessi. ettepanekuid. Asukohavaliku ja selle mõjude Mul on vaid üks ettepanek: 1. Lõetatada koheselt asja hindamise protsessis hinnatakse arutamine ja peatada kõik ettevalmistused Pärnu tuulepargist tekkivaid võimalikke maakonnas, Paikuse osavallas Põlendmaal ja Seljametsas mõjusid ja selle alusel määratakse kavandatavas mahus tuuleparkide rajamiseks. Olen täielikult kas ja kuhu on võimalik tuuleparki nii suuremahulise looduskeskkonna hävitamise vastu. rajada. Mõjude hindamise käigus Kõiki selle projektiga seotud Enefit Green OÜ ja Metsagrupp saab ülevaate nii loodusväärtustest OÜ esindajad, samuti Pärnu linnavalitsuse esindajad, kes kui ka sellest, kas loodusväärtusi on annavad loa selline suuremahuline looduskeskkonda hävitav vaja hävitada või mitte. KSH- projekt ellu viia, on minu silmis moraalitud kurjategijad. aruande ja planeeringu asukohavaliku eelnõuga määratakse võimalikud eelvalikualad, tuulikute asukohad nende tehnilised parameetrid, (kõrgus, tüüp, müra tase jms), neid teenindav taristu (teed ja liinid) määratakse detailse osa koostamisel. Terviseamet 18.11.2021 nr 9.3-4/21/14674-2 Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Teadmiseks võetud. Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega ning ei esita täiendavaid ettepanekuid. Päästeamet 29.11.2021 nr 7.2-3.4/8711-2 Planeeringuga tuleb lahendada päästemeeskonna Ettepanekut on võimalik arvestada juurdepääs tuulikutele ja päästetehnikaga manööverdamise eriplaneeringu detailse lahenduse võimalus. koostamise etapis. Asukohavalik etapis tuulikute asukohti ja juurdepääsuteid ei määrata. 68 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Ettepanek Arvestamine/vastus Planeeringuga tuleb lahendada tuulikuparkide ja ümbritseva Ettepanekut on võimalik arvestada keskkonna välise kustutusvee tagamise lahendused koostöös eriplaneeringu detailse lahenduse planeeringu koostaja ja päästeasutusega. koostamise etapis. Asukohavalik etapis tuulikute asukohti ja juurdepääsuteid ei määrata. Maa-amet 03.12.2021 nr 6-3/21/11197-5 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku Tabelit 1 täiendati vastavalt lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse tabelis ettepanekule. Tabel 1. Eriplaneeringute alal ja selle mõjuraadiuses paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel j a KSH aruande koostamisel arvestada on märgitud ka maardlad ja mäeeraldised, kuid palume loetelus täpsustada, et Kivinina liivakarjäär (taotleja KMG OÜ, endise ärinimega OÜ YIT Teed) on Keskkonnaametis menetluses olev taotletav mäeeraldis ning Kivinina kruusakarjääri (loa nr L.MK/333673; loa omaja KMG OÜ; luba kehtib alates 02.10.2019 kuni 01.10.2034) puhul on tegu aktiivse kaevandamise keskkonnaloaga, mida uuendati Keskkonnaameti 30.09.2021 korraldusega nr DM 115264-3. Palume tabelit 1 täpsustada. Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku Tabelit 6 täiendati vastavalt lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse tabelis 6 ettepanekule. on toodud kaasatavad osapooled ja koostöö tegijad. Palume lisada nimekirja ja teha koostööd ka kaevandamise keskkonnaloa omajate/taotlejate KM G OÜ-ga ja AS-ga Jiffy Products Estonia. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik Võetakse arvesse edasisel arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel dokumentide koostamisel. olevate maardlatega ja mäeeraldistega, palume planeeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja mäeeraldiste piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Maardlate ja mäeeraldiste piiride kujutamisel palume lähtuda Maa-ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&v ersion=1.1.0&request=GetCapabilities või küsida andmete väljavõte GIS-failidena. Palume joonistele lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate, mäeeraldiste ning nende teenindusmaade andmeid kasutatud. 69  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Ettepanek Arvestamine/vastus Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku Ptk 2.5.10 täiendati vastavalt lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis märkusele. 2.5.10 Mõju maavaravarudele on kirjeldatud (tsiteerin): „Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Vastavalt maapõueseaduse § 14 lg le 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul. Turbamaardlate puhul tuleb arvestada MaaPS § 45 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Asjaoluga arvestatakse KSH läbiviimisel ja planeeringu koostamisel. Täpsemad tingimused (nt maardlate alade väljaarvamine või tuulikute rajamine peale maavaravaru ammendamist) selgitatakse välja KSH käigus“. Maa amet nõustub eelpool kirjeldatuga. Täiendavalt lisame, et turbatootmisalaga vahetult külgnevalt saab tuulikuid planeerida juhul, kui tuulikute olemasolu ei mõjuta tegevusi mäeeraldisel ega selle teenindusmaal. Informeerime täiendavalt, et Majandus ja Teadmiseks võetud. Kommunikatsiooniministeerium on algatanud ja esitanud 02.08.2021 kirjaga nr 2-2/21-0400/4660 ministeeriumitele kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK punktis 9.1.6 on välja toodud ettepanek aladel, kus maavarad on MaaPS alusel arvele võetud, kuid maavarade kasutuss e võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei ole, vahekasutusena lubada ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. Peale VTK-s märgitud ehitusseadustiku muudatuste kehtestamist ja MaaPS-s maapõue kaitse põhimõtete muutmist saab Maa- amet kaaluda ehitus- ja kasutusloa andmise lubamist kooskõlas uuendatud seaduste mõttega. Kehtivate ning taotletavate mäeeraldiste ja nende Teadmiseks võetud. teenindusmaade aladel tuulikuparkide rajamiseks on vaja saada nõusolek keskkonnaloa omajalt/taotlejalt. Nõusoleku saamisel palume see lisada planeeringu dokumentide hulka. Renewables OÜ 08.12.2021 Käesolevaga esitab Renewables OÜ kui Pärnu linna haldusüksuses taastuvenergia lahenduste (päikese- ja tuuleenergeetika) arendamisest huvitatud isik oma huvi ja soovi saamaks kaasatud KOV tuuleenergeetika eriplaneeringu koostamisse. 70 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Ettepanek Arvestamine/vastus Eelnevast tulenevalt palume Renewables OÜ kaasata Renewables OÜ kaasatakse huvitatud isikuna eriplaneeringu asukohavaliku ja detailse edasisse menetlusse sarnaselt lahenduse koostamisse tulenevalt PlanS § 99 lõigetest 2 ja 4. teiste huvi avaldanud isikutega. Kaasamise meetodina palume meid lisaks e-kirjadega Töörühma liikmeks ei kaasata. ([email protected]) teavitamisele kaasata ka (piirkondlikele) töökoosolekutele, et saaksime oma huve esindada planeeringuprotsessi jooksvalt, mitte üksnes planeerimisseaduses ette nähtud etappides. Rahandusministeerium OÜ 09.12.2021 nr 15-3/7616-2 Tutvunud avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusena Teadmiseks võetud. täiendatud planeeringumaterjalidega on Rahandusministeerium seisukohal, et Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust on täiendatud vastavalt Rahandusministeeriumi 02.08.2021 kirjas nr 15-4/4848-2 toodud ettepanekutele. Riigimetsa Majandamise Keskus 10.12.2021 nr 3- 1.1/2021/3868 Oleme materjalidega tutvunud ning palume eriplaneeringu KSH I etapi käsitletakse metsamaa koostamise käigus selgitada välja ka metsamaa raadamise raadamise vajadust ligikaudse ulatus ning sellekohane info eriplaneeringu seletuskirja sisse mahuna. Täpsete mahtude viia. Lisaks selgitame, et tuulikute jaoks sobivate asukohtade selgitamine on võimalik määramine ning metsamaa raadamine RMK haldusalas eriplaneeringu detailse lahenduse olevatel kinnistutel toimub koostöös RMK-ga. etapis kui selguvad tuulikute asukohad. Palume kaasata RMK-d ka edaspidisesse menetlusse Arvestatakse edasisel menetlusel ([email protected]) Keskkonnaamet 15.12.2021 nr 6-5/21/14424-5 Keskkonnaamet juhtis tähelepanu varasemas seisukohas, et Mõjusid metsise elupaikadele ja planeeringuala on oluliseks elupaigaks metsisele (LKS II nende sidususele hinnatakse KSH I kaitsekategooria, ohustatuse hinnang 2019 - ohualdis). etapi aruandes lähtudes I etapi Metsise jaoks on ohuteguriks eelkõige intensiivne metsaraie, täpsusastmest. Eriplaneeringu I kuid oluline on samuti elupaikade killustumine, mis kaasneb etapi eesmärk on selgitada välja metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmisega eriplaneeringu ala sees (karjäärid, taristu jmt). Seega tuleb KSH käigus hinnata nii potentsiaalselt sobilikud alad potentsiaalse tuulepargi mõju konkreetsetele metsise tuulepargi asukohaks. KSH I etapp elupaikadele (lähtudes ka üha suurenevast rajatavate ei saa käsitleda tuulikute asukohti tuulikute kõrgusest võib üldreeglina eeldada, et tuuleparkide ja sellest tulenevalt tuulikute poolt metsisele avalduv mõju võib ulatuda kuni 1 km paiknemisega kaasnevaid mõjusid. kaugusele tuulepargist) kui hinnata potentsiaalse tuulepargi Metsise telemeetriauuringu mõju elupaikade omavahelisele sidususele ja Soomaa andmed võetakse arvesse KSH I tuumala sidususele tervikuna. Lähtudes olemasolevatest etapi linnustikuanalüüsi metsise telemeetria andmetest tuleks elupaikade sidususe koostamisel. hinnang anda kuni 10 km raadiuses potentsiaalselt mõjutatavatest mängualadest. Vastavalt eriplaneeringu koostajate soovile, esitab Keskkonnaamet eraldi kirjaga metsise telemeetriauuringu andmed. 71  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Ettepanek Arvestamine/vastus Mõju osas Soomaa väärtuslikule maastikule pidas Soovitatud vaatepunkte võetakse Keskkonnaamet vajalikuks koostada tuulikute fotomontaažid arvesse nähtavusanalüüsi ja Soomaa rahvuspargi enam külastatavate kohtade juures. visualiseeringute koostamisel. Sõltuvalt nähtavusanalüüsi tulemustest soovitame fotomontaažid koostada näiteks RMK külastuskohtade juures (Soomaa rahvuspargi külastuskeskus, Meiekose õpperada, Riisa õpperada) ja Halliste jõe ääres Tõramaa puisniidu kohal ning Riisa külas). Ptk 2.2 (metoodika) – Keskkonnaamet peab väga oluliseks Juhul kui viidatud analüüsid ja eriplaneeringu koostamisel kasutada ka üle-eestilise juhendid valmivad KSH I etapi maismaalinnustiku analüüsi tulemusi (koostaja: Eesti aruande valmimise eelselt Ornitoloogiaühing), mis valmib 2022 teises pooles. Analüüsis võetakse neid arvesse aruande esitatakse laiapõhjalisem teave maismaa linnustikust koostamisel. (peamised rändeteed, ööbimis- (puhke-) ja toitumisalad), mis peaks aitama paremini planeerida potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid. Töös esitatakse ka soovitused tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute ja tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire meetodite kohta (esitatakse kirjeldatud metoodikad). Samuti valmib juhis tuulepargi eeluuringuks ja rajamise järgseks järelseireks koos miinimumnõuetega (nt 3D radaruuringute vajadus, uuringu kestus ja perioodid jt). Ptk 2.5.1, ptk 2.2 - (Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja Märkust arvestatakse KSH I etapi populatsioonidele, taimedele ning loomadele) - Vastavalt aruandes detailse lahenduse etappi 2008 Agreement on the Conservation of Populations of kavandatavate uuringute European Bats (UNEP/EUROBATS) juhendile on määramisel. Asukoha eelvaliku tuulegeneraatorite asukohtade valiku etapis vajalik läbi viia etapis tuulegeneraatorite asukohti ka nahkhiirte uuring, et selgitada välja tuulikute asukoha ei määrata. Asukoha eelvaliku olulisus erinevatele nahkhiireliikidele. Selleks tuleks etapis ei ole realistlik ala suurust kasutada nahkhiirte ultrahelide automaatsalvestit, mis arvestades ultrahelide salvestaks nahkhiirte hääli kogu nahkhiirte aktiivsuse hooaja automaatsalvestite kasutamine, vältel. Lisaks tuleks kasutada ultrahelidetektoriga nahkhiirte sest selliste seadmete tööraadius kaardistamist nahkhiirtele eriti sobivatel öödel. on ala suurust arvestades väike. Asukoha eelvaliku etapis koondatakse ala kohta olemasolevad nahkhiirte andmed, hinnatakse alal esinevate elupaikade sobivust lähtuvalt eksperdi teadmisest nahkhiirte elupaigaeelistuste osas ning viiakse läbi sobilikes elupaikades nahkhiirtele sobilikul ööl väliuuring salvestades nahkhiiri kasutades nahkhiirte automaatregistraatorit + ning auto katusele kinnitatud mikrofoni. Andmete alusel määratakse eriplaneeringu alal nahkhiirte seisukohalt potentsiaalselt sobilikud ja selgelt ebasobilikud alad. Potentsiaalselt 72 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. Ettepanek Arvestamine/vastus sobilikel aladel määratakse edasiste uuringute vajadus detailse lahenduse etappi. Ptk 2.5.6 (mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule) Ptk 2.5.6 täiendati ning lisati, et - Keskkonnaameti hinnangul tuleb tuuleparkide rohevõrgustiku mõjude hindamisel kavandamisel rohelise võrgustiku aladele arvestada analüüsitakse kumulatiivseid võrgustiku tasandiga. Vältida tuleb (asukohavalikul) mõjusid. tuulikuparkide kavandamist olulisematesse loodusmaastikesse (rohevõrgustiku riikliku tähtsusega ja maakondliku tähtsusega suurtesse tuumaladesse), kus tuulikupargid võivad lisaks ebasoodsale mõjule tuulepargi alal ning selle lähiümbruses kahjustada ka erinevate kaitstavate alade ja ohustatud liikide elupaikade sidusust. Arvestades, et kõikides tuuleenergeetika eriplaneeringutes on tuuleenergeetika arenduspiirkonnad planeeritud suures osas rohelise võrgustiku aladele, kaasneb Keskkonnaameti hinnangul oluline kumulatiivne mõju rohelisele võrgustikule, mida tuleb täiendavalt analüüsida. Keskkonnaministeerium 20.12.2021 nr 7-15/21/3300-5 Keskkonnaministeerium on varasemalt esitanud kõnealuse Ptk 2.5.13 täiendati vastavalt dokumendi kohta seisukoha 13.09.2021 kirjaga nr 7- ettepanekule. 15/21/3300-2, millega arvestamist on muu hulgas selgitatud lisa 1 tabelis. Täiendavalt teeme ettepaneku KSH käigus hinnata ka kliimamuutuse mõju (sagenevate tormide, tugevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) kavandatavate tuuleparkide ning vajaliku taristu toimimisele. Transpordiamet 28.12.2021 nr 13.6-3/21/26014-2 Transpordiameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade Teadmiseks võetud. üksus on tutvunud Teie 29.10.2021 esitatud Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsusega. Kinnitame, et meie poolt varasemalt väljastatud seisukoht kehtib ning täiendavaid kommentaare ei lisandu. 73  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022 Lisa 2 – Avaliku arutelu protokoll PÄRNU LINNA JA TORI VALLA ERIPLANEERINGUTE ASUKOHA EELVALIKU LÄHTESEISUKOHTADE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE AVALIKU VÄLJAPANEKU AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL 19.10.2021 kell 15.00 Paikuse osavallamaja Osalejad: vt osalejate nimekiri Eero Rändla avas koosoleku. Planeerija, Heiki Kalberg, keskkonnamõju hindaja Piret Toonpere, huvitatud isiku esindaja Oliver Zereen ja huvitatud isiku esindaja Klaus Pilar esitasid ettekande planeeringu lähteseisukohtadest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsusest ning huvitatud isikute poolt kavandatavatest tuuleparkidest. Arutelu seonduvast. Kokkuvõte arutelust: 1. Kontaktvööndi skeemil võiks olla esitatud ka Via Baltica. 2. Üheselt peaks olema aru saada, et kavandatakse kuni 12 tuulikut, mõnes ettekandes toodi välja 12 mitte kuni 12. 3. Arutelu kohalikust kasust – kohalik piirkond peaks saama kasu, küsimus on kuidas seda defineerida. Vastuse annab MKM-i poolt tehtav kord, planeeringuga ei saa seda määrata. 4. Kohalikele elanikele võiks otsepostitusega saata kokkuvõtte esimesest etapist (toimunud LS ja VTK avalikustamisest). 5. Arutelu maardlatega seonduvalt, kas on võimalik planeerida ka maardlate kohale – praegune maardlate valitseja seisukoht on, et maardla alale ei saa tuuleparki ehitada. Antud eriplaneeringu raames on kattumine potentsiaalselt valikusse jäävate aladega väga väike. Eero Rändla tänas ja lõpetas koosoleku. Protokollis: Heiki Kalberg 74 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 24.01.2022. 75 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise ESIMESE ETAPI ARUANNE Tallinn 2023 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Nimetus: Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Otsustajad: Pärnu Linnavalitsus Reg nr 75000064 Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098 Tori Vallavalitsus Reg nr 77000341 Pärnu maakond, Tori vald, Sindi linn, Pärnu mnt 12, 86705 Eriplaneeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007 Tel +372 509 1874 E-post [email protected] Huvitatud isik: Enefit Green AS Reg nr 11184032 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318 Tel:+ 372 5666 3429 E-post [email protected] Osaühing Metsagrupp Reg nr 10044866 Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Papiniidu tn 5, 80010 Tel +372 528 5263 E-post [email protected], [email protected] Töö versioon: 5.04.2023 - Vastuvõtmiseks 2 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Sisukord Aruande kokkuvõte ................................................................................................................................. 5 1 Üldosa .............................................................................................................................................. 8 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk .............................................................................................. 8 1.2 Osapooled ............................................................................................................................... 8 1.3 Ülevaade KSH korraldamisest ja avalikkuse kaasamisest........................................................ 9 1.4 Metoodika ............................................................................................................................. 10 1.5 Lähtematerjalid ..................................................................................................................... 11 1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel .............................................. 11 2 Kavandatav tegevus ja käsitletavad alternatiivid .......................................................................... 12 2.1 Kavandatav tegevus............................................................................................................... 12 2.2 Asukohaalternatiivid ............................................................................................................. 12 2.2.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1 ........................................................................................... 13 2.2.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2 ........................................................................................... 13 2.3 Tuulikute kõrguse alternatiivid.............................................................................................. 13 2.4 Tuulikute paigutus ja tehniline lahendus ning alternatiivid .................................................. 14 2.4.1 Tuulikud ja nende paigutus ........................................................................................... 14 2.4.2 Vundament .................................................................................................................... 15 2.4.3 Montaažiplatsid ............................................................................................................. 16 2.4.4 Teed ............................................................................................................................... 16 2.4.5 Tuulepargi sisesed elektriühendused ............................................................................ 17 2.4.6 Tuulepargi alajaam ........................................................................................................ 17 2.4.7 Ühendus põhivõrguga ................................................................................................... 17 3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ............................................................ 19 4 Tuulegeneraatorite ja tuulepargi sisese infrastruktuuriga eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs .................................................................................................................................................. 20 4.1 Mõjud looduskeskkonnale .................................................................................................... 20 4.1.1 Mõju taimestikule.......................................................................................................... 20 4.1.2 Mõju linnustikule ........................................................................................................... 28 4.1.3 Mõju nahkhiirtele .......................................................................................................... 34 4.1.4 Mõju rohevõrgustikule .................................................................................................. 41 4.1.5 Mõju koduloomadele .................................................................................................... 45 4.1.6 Natura asjakohane hindamine ...................................................................................... 46 4.1.7 Mõju kaitsealadele ........................................................................................................ 76 4.1.8 Mõju veestikule ............................................................................................................. 83 3 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 4.1.9 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale ................................................ 88 4.2 Potentsiaalselt sobilike alade tsoneerimine vastavalt looduskeskkonnale avaldatavate mõjude välistustele ........................................................................................................................... 89 4.3 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale............................................................................ 90 4.3.1 Müra .............................................................................................................................. 90 4.3.2 Varjutus ....................................................................................................................... 100 4.3.3 Muud võimalikud mõjud tervisele .............................................................................. 110 4.3.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................................................... 111 4.3.5 Visuaalne mõju ............................................................................................................ 118 4.3.6 Mõju teedele ............................................................................................................... 124 4.3.7 Mõju maavaravarudele ............................................................................................... 125 4.3.8 Jäätmeteke .................................................................................................................. 127 4.3.9 Muud mõjud ................................................................................................................ 128 4.3.10 Avariiolukorrad ............................................................................................................ 130 4.4 Võimalik mõju kultuuripärandile ......................................................................................... 132 4.5 Võimalik mõju kliimamuutustele ........................................................................................ 133 4.5.1 Tuulepargi mõju kliimamuutustele ............................................................................. 133 4.5.2 Kliimamuutuste mõju tuulepargile .............................................................................. 134 4.6 Koosmõjude ja kumulatiivse mõju esinemine..................................................................... 135 5 Tuulepargi ala asukohaalternatiivide võrdlus ja tõenäoline areng juhul, kui eriplaneeringut ellu ei viida 140 5.1 Asukohaalternatiivide võrdlus ............................................................................................. 140 5.2 Tõenäoline areng juhul, kui eriplaneeringut ellu ei viida .................................................... 141 6 Võrguühenduse rajamine, võimalikud trassikoridorid ja mõjud ................................................. 142 6.1 Õhuliini ja maakaabli positiivsed ja negatiivsed küljed ....................................................... 142 6.2 Kõrgepingiliinide keskkonnamõjud ..................................................................................... 144 6.3 Võrguühenduse alternatiivide võrdlus ................................................................................ 145 7 KSH I etapi aruandele laekunud ettepanekud ............................................................................. 147 7.1 KSH I etapi aruande kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise tulemused ........................ 147 7.2 KSH I etapi aruande avalikustamise tulemused .................................................................. 147 Kasutatud allikad ................................................................................................................................. 148 Lisad..................................................................................................................................................... 153 Lisa 1 - Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ................................................. 153 Lisa 2 – Visualiseeringud.................................................................................................................. 153 4 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Aruande kokkuvõte Käesoleva aruande lühikokkuvõte kaardiloona on kättesaadav https://arcg.is/1qvPGe Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks olevateks strateegilisteks planeerimisdokumentideks on Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringud Pärnu linna ja Tori valla territooriumile kavandatavale tuulepargile sobiva asukoha leidmiseks. Tegu on eriplaneeringu asukoha eelvaliku1 etapiga. Pärnu linna eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020. a otsusega nr 51 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Tori valla territooriumi osal algatati eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine Tori Vallavolikogu 19.08.2020. a otsusega nr 252 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Juriidiliselt on tegemist kahe eriplaneeringuga, edaspidi käsitletakse lihtsuse huvides mõistet eriplaneering ainsuses. Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja sobiv ala elektrituulikute pargi rajamiseks ning määrata tuulikupargi kommunikatsioonidele sobiv paigutus. Rajada soovitav tuulepark koosneb kuni 12-nest tuulikust kõrgusega kuni 290 m. Tuulepargi liitumine on kavandatud 110 kV alajaama ning tuulepargi ja alajaama vahelise õhuliini pikkus on kuni 15 km. Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, mille raamistiku määrab dokument Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on sealjuures tuuleenergia ja biomass. Eesmärgi täitmiseks peab tuuleenergia installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5–6 korda. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest vähemalt 40%. See eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule- ja päikeseenergia tootmismahtude 4-kordset kasvu. Koostatav eriplaneering on kooskõlas Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega, sh Eesti energiamajanduse arengukavaga 2030+ ja Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030. Vastavalt eriplaneeringu algatamise korraldustele koostatakse eriplaneeringud osal Paikuse osavalla territooriumist (113,7 km2) ja Tori valla kaguosas (~38 km2). KSH VTK ja lähteseisukohtade koostamisel teostati esmane Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringu territooriumi lihtsustatud kaardianalüüs. Kaardianalüüsiga välistati ilmselgelt sobimatud alad tuulepargi asukohaks. Ilmselgelt sobimatute aladena käsitleti kõiki looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, sh projekteeritavad kaitstavad alad) ja ETAK andmestiku alusel elu- ja ühiskondlikke hooneid 1000 m puhvervööndiga. Kaardianalüüsil ilmnes, et eriplaneeringu territooriumil paikneb potentsiaalselt 2 piirkonda, millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium ning sobilik kaugus põhivõrguga elektriühenduse võimaldamiseks. Potentsiaalselt sobilikke alasid käsitleti käesolevas KSH aruandes asukohaalternatiividena: 1 Asukoha eelvalik planeerimisseaduse kohaselt on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. 5 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne − Alternatiiv 1 ehk ala 1 on suurusega u 1020 ha ning asub Pärnu linnas Tammuru külas, Põlendmaa külas ja Tori vallas Kildemaa külas. − Alternatiiv 2 ehk ala 2 on suurusega u 1913 ha ning asub Pärnu linnas Põlendmaa külas ja väga väikeses ulatuses Tori vallas Kildemaa külas. KSH käigus koondati esmase kaardianalüüsiga leitud alade kohta andmebaasides ja eelnevates piirkonda käsitlevates töödes olemasolev andmestik. Kuna tuulikute poolt ohustatud liigirühmadest nahkhiirte andmestik piirkonna kohta oli tugevalt puudulik ja linnustiku andmestik ebapiisav, siis viidi KSH I etapi aruande koostamiseks läbi ka ülevaatlikud välitööd nimetatud liigirühmade elupaikade sobilikkuse hindamiseks. Linnustikualastest ja taimestiku koosluste osas teadaolevatest andmetest lähtuvalt tsoneerib KSH aruanne alad negatiivsete mõjude avaldamise tõenäosuse alusel. Natura aladele mõjude välistamiseks on ebasobiv ala 2 idapoolne osas (vt Joonis 1). Mõlema ala puhul esineb alasid, millele tuulepargi rajamine on tõenäoliselt olulist negatiivset mõju omav. Seega on vajalik detailse lahenduse etapis täiendavaid linnustiku ja nahkhiirte uuringuid, kuid eeldatavalt esineb mõlema ala keskosas piirkond, mis on linnukaitseliselt sobilik tuulikute rajamiseks. Tuulikute sotsiaalsete ja inimese tervist mõjutavate aspektide hindamiseks teostati tuulikute müra, sh madalsagedusliku müra, indikatiivne modelleerimine (vt ptk 4.3.1.2 ja 4.3.1.3), varjutuse modelleerimine (vt ptk 4.3.2) ja koostati nähtavusanalüüs koos visualiseeringutega (vt ptk 4.3.5, 4.3.4.3). Kõik modelleeringud koostati halvimale olukorrale (12 tuulikut maksimaalselt suurte parameetritega potentsiaalsete eelvaliku aladel hajutatud paiknemisega) ja neid tuleb käsitleda illustratiivsetena (ei lähtu tuulikute reaalsetest tulevastest asukohtadest, mis käesolevaks hetkeks ei ole veel selgunud). Mõjude hindamisest ilmnes, et tuulikuid on võimalik nii alale 1 kui alal 2 paigutada viisil, mis tagab müra normtasemete ja varjutuse soovitavate tasemete järgimise. Tuulikud on suured objektid ja jäävad seega nähtavaks avatud aladelt, sealjuures on oluline vaatepunkti vaate avatus, mitte niivõrd kaugus tuulikust (tuulik ei pruugi olla nähtav ka tuulikule väga lähedal paiknevast punktist kui vaate ette jääb nt mets, samas avatud vaadete olemasolul võivad selgete ilmastikutingimuste korral olla tuulikud selgelt vaadeldavad ka mitmekümne kilomeetri kauguselt). Lähtudes asukoha eelvaliku alade keskkonnaseisundi andmetest ning keskkonnamõjude prognoosist võrreldi alade sobivust nii looduskeskkonna kui ka sotsiaal-majanduslikest kriteeriumitest lähtuvalt (vt ptk 5). KSH käigus hinnatud mõjukriteeriumitest lähtuvalt leiti, et alad 1 ja 2 on looduskeskkonna väärtustelt võrdlemisi sarnased. Siiski linnustiku (kui tuulikute poolt ühe enim ohustatud liigirühma) osas võib eelistatuks pidada ala 1-te, mille puhul püsielupaikade vahelist sidusust häiritakse vähem. Ala 1 puhul on ka kaitsealade ja rohevõrgustiku killustamise mõju väiksem kui ala 2 puhul. Ala 1 puhul on tegu inimasustusele lähemal paikneva alaga, mille puhul teatav inimmõju on ka käesoleval ajal esinev. Ala 2 kujust ja suurusest tulenevalt esineb antud ala puhul suurem võimalus ala siseselt valida tuulikupositsioonidele asukohti, mis asuksid elamualadest kaugemal (võrreldes alaga 1) ning esineks suurem vabadus optimeerida tuulikupargi detailset lahendust müra- ja varjutuse emissioonidest lähtuvalt. Ala 1 pindalast ja kujust tulenevalt oleks samas mahus tuulikute positsioonide paigutamine antud alal keerukam. Samas on ka ala 1 elamualadest kaugusel, mille puhul olulise negatiivse mõju esinemine on ebatõenäoline. Majanduslikus vaates võib eelistatuks pidada ala 1, mille lähialadele jääb olemasolevaid ja perspektiivseid tootmisalasid, mille arendamisele tuulepark potentsiaalselt positiivset mõju avaldaks. Samuti saaksid eeldatavalt taluvustasu suurem hulk piirkonna elanikke. Ala 1 puhul jääb ka vahetusse lähedusse Paikre prügila, mis potentsiaalselt võib soosida piirkonda tulevikus ka vesiniku tootmisüksuse rajamist (prügilates tekib biogaas, mida saab vesiniku tootmisel toorainena kasutada). Arvestades eriplaneeringu ja selle KSH etapilisusega määrati KSH käigus detailse lahenduse koostamiseks vajalike uuringute vajadus ning detailse lahenduse mõjude hindamise käigus hinnatavad 6 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne mõjuvaldkonnad. Täiendavate uuringute läbiviimise järgselt on võimalik otsustada ala lõplik sobivus tuulepargi rajamiseks, sealjuures määrata tuulikute arv ja täpsed asukohad, mis ei too endaga kaasa olulise keskkonnamõju esinemist. Joonis 1. Keskkonnamõju hindamistulemuste alusel potentsiaalselt sobilike alade tsoneering. Potentsiaalselt sobilike alade tsoneering 6-punktilisel skaalal 1 – tõenäoliselt võimalik tuuleparki rajada ilma oluliste keskkonnamõjudeta, 6 – oluliste keskkonnamõjude esinemine on suure tõenäosusega. 7 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 1 Üldosa 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks olevateks strateegilisteks planeerimisdokumentideks on Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringud Pärnu linna ja Tori valla territooriumile kavandatavale tuulepargile sobiva asukoha leidmiseks. Õiguslikult on tegemist kahe eriplaneeringuga, edaspidi käsitletakse lihtsuse huvides mõistet eriplaneering ainsuses. Tegu on eriplaneeringu asukoha eelvaliku2 etapiga. Asukohta otsitakse tuulepargile (nn Põlendmaa tuulepark). KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Käesoleva KSH aruande puhul on tegu eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamisega ehk KSH esimese etapi aruandega. Vastavalt planeerimisseaduse § 95 lg-le 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse (KOV) eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktile 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Tuuleelektrijaama (edaspidi tuulepargi) rajamise (kavandatava tegevuse) eesmärk on tuulest elektrienergia tootmine ja suunamine põhivõrku. Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Euroopa Liidu liikmesriikide kokkuleppest pikaajaliste kliimaeesmärkide osas, millega iga riik, sh Eesti, võttis endale kohustuse liikuda puhtama ja süsinikuneutraalse tuleviku suunas. Kokkuleppe kohaselt peab Eesti taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. 1.2 Osapooled Eriplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised: − Eriplaneeringu ja KSH koostamise algatajad ning kehtestajad on Pärnu Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsus ning eriplaneeringu koostajad ja koostamise korraldajad on Pärnu Linnavalitsus (Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098) ja Tori Vallavalitsus (Pärnu maakond, Tori vald, Sindi linn, Pärnu mnt 12, 86705); − Eriplaneeringu koostamise konsultant on AB Artes Terrae OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007; e-post: [email protected]; tel: +372 509 1874; kontaktisik: Heiki Kalberg); − KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5-A402, 10621; e-post: [email protected]; tel: +372 505 9914). 2 Asukoha eelvalik planeerimisseaduse kohaselt on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. 8 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne KSH töögruppi kuuluvad: − Piret Toonpere – KSH juhtekspert/KMH ekspert (KMH0153) – sotsiaal-majanduslikud mõjud, varjutus, müra, Natura hindamine, alternatiivide võrdlus; Juhtekspert omab vastavalt KeHJS § 34 lg 4 KSH juhtimise õigust; − Heli Aun – keskkonnakonsultant – keskkonnakirjelduse koondamine, maardlad, mõjud looduskeskkonnale, hüdrogeoloogiliste tingimustega seotud küsimused ja kartograafia; − Andrus Veskioja – keskkonnakonsultant – mõju kliimamuutustele; − Kaisa Aadna – keskkonnakonsultant – mõju looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule ja kaitsealadele; − Mihkel Vaarik – keskkonnakonsultant – mõju pinnasele, veerežiimile ja veekeskkonnale; − Astrid Koplimäe – keskkonnakonsultant – visuaalsed mõjud, sh fotomontaažide koostamiseks vajalikud välitööd; − Laura Elina Tuovinen – keskkonnakonsultant – WindPRO modelleeringud. KSH I etapi aruande koostamiseks vajalikud käsitiivaliste väliuuringud koostas ja sellekohase eksperthinnangu andis Oliver Kalda (OÜ Elustik). Linnustiku alased väliuuringud koostasid ja sellekohase eksperthinnangu andsid Hannes Pehlak ja Heikki Luhamaa (OÜ Xenus). Töös kasutati lisaks piirkonna kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid. Lisaks lähtuti tuulikute mõjude hindamisel teaduskirjandusest ning tuuleparkide kohta mujal maailmas läbiviidud uuringutest. 1.3 Ülevaade KSH korraldamisest ja avalikkuse kaasamisest Pärnu linna eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamine algatati Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020. a otsusega nr 51 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks oli Enefit Green AS 18.03.2020 Pärnu Linnavalitsusele esitatud taotlus algatada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimine osal Paikuse osavalla territooriumist. Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja sobiv ala elektrituulikute pargi rajamiseks ning määrata tuulikupargi kommunikatsioonidele sobiv paigutus. Hinnanguline elektrituulikute pargi suurus on 800 ha, millele soovitakse kavandada kuni 7 tuulikut kõrgusega kuni 290 m. Lisaks oli Metsagrupp OÜ esitanud 03.04.2020 taotluse eriplaneeringu algatamiseks, mille eesmärgiks on kavandada tuulepark. Metsagrupp OÜ taotletav planeeringuala jäi tervenisti Enefit Green AS poolt taotletud planeeringuala sisse. Tori valla territooriumi osal algatati eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine Tori Vallavolikogu 19.08.2020. a otsusega nr 252 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks oli Enefit Green AS 15.06.2020 kirjaga nr TO-JUH-6/114 Tori Vallavalitsusele esitatud taotlus algatada osal Tori valla territooriumil kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine ja sellega seotud keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja sobiv ala elektrituulikute pargi rajamiseks Tori valla kaguosas ning määrata tuulikupargi kommunikatsioonidele sobiv paigutus. Hinnanguline elektrituulikute pargi suurus on ligikaudu 150 ha, millele soovitakse kavandada kuni 4 tuulikut kõrgusega kuni 290 m. Tuulepargi liitumine on kavandatud 110 kV alajaama ning tuulepargi ja alajaama vahelise õhuliini pikkus on kuni 15 km. Tuulepark peab 9 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne moodustama terviku ning eeldatavalt ka ühise terviku Pärnu linna Paikuse osavalla Põlendmaa küla territooriumile kavandatava tuulepargiga. Vastavalt Tori Vallavalitsuse 21.06.2021. a korralduse nr 459 „Volituse andmine kaastoimingute tegemiseks“ volitas Tori Vallavalitsus Pärnu Linnavalitsust käsitletava planeeringu menetlustoiminguid tegema ka Tori valla nimel. Vastavalt eriplaneeringu ja selle KSH asukohavaliku etapi koostamiseks korraldatud riigihanke 231259 tehnilisele kirjeldusele otsitakse eriplaneeringuga tuulepargile sobivat asukohta. Peale hankemenetlust hakati koostama eriplaneeringu lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust. Pärnu Linnavalitsus küsis oma 25.06.2021. a kirjaga nr 8-5/2439-21 planeerimisseaduse § 103 lg 1 kohaselt asjaomastelt asutustelt eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta oma pädevusvaldkonnast lähtuvaid ettepanekuid, samuti hinnangut KSH VTK asjakohasuse ja piisavuse kohta. Pärnu Linnavalitsus teatas 25.06.2021. a e-posti teel koostöötegijaid ja kaasatavaid omavalitsuste eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku toimumisest. Teade avaldati ka ajalehes Postimees ja Pärnu Postimees. Tori Vallavalitsus teavitas oma valla territooriumil planeeringualale jäävaid kinnistuomanikke avalikust väljapanekust 28.06.2021 kirjaga nr 6-2.1/1924. Avalik väljapanek toimus 12.07–09.09.2021. a. Avaliku väljapaneku ajal toimus kavandatavat tegevust ja eriplaneeringu protsessi tutvustav avalik arutelu 04.08.2021. a Paikuse osavallakeskuses. Avaliku väljapaneku perioodil esitati arvamusi kokku 11 isikult või isikute kogumilt. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 19.10.2021. a Paikuse osavallakeskuses. Asjaomaste asutuste seisukohtade, avaliku väljapaneku ja avalike arutelude alusel korrigeeriti planeeringu lähteseisukohtasid ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsust. Arvamuste ja ettepanekute arvestamise või mittearvestamise andmed koondati tabelisse, mis avaldati omavalitsuse kodulehel ning saadeti tutvumiseks kirja saatnud isikule või asutusele. Kõik eriplaneeringuga seonduv, sh nii laekunud ettepanekud kui vallapoolsed seisukohad neile ning avalikel aruteludel tõstatud täiendavalt kaaluda soovitavad käsitlused ja vallapoolsed seisukohad neile on avalikult kättesaadavad Pärnu linna kodulehelt https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine- ehitus/planeeringud/kov-eriplaneering/4393-paernu-linna-ja-tori-valla-tuuleenergeetika- eriplaneering ja Tori valla kodulehelt https://www.torivald.ee/kildemaa-piirkonna-tuulepargi- eriplaneering. Lisaks on antud tuulepargi projektil veebilehekülg https://polendmaatuulepark.ee/ Peatükki täiendatakse jooksvalt vastavalt KSH menetluse toimumisele. 1.4 Metoodika Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) ja planeerimisseadusest. KSH aruande koostamisel lähtuti Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgiti KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit. Sarnaselt eriplaneeringule endale toimub ka KSH aruande koostamine kahes etapis. Eriplaneeringu asukoha eelvalikuga koos koostatakse KSH I etapi aruanne, mis tegeleb sobilike asukohtade väljaselgitamise ja võrdlemisega keskkonnamõjudest lähtuvalt. Samuti pannakse KSH I etapi aruandes paika tingimused, millega on vaja arvestada ning tuvastatakse ja määratakse täiendavate uuringute vajadus objekti jaoks väljavalitud asukohas. Eriplaneeringu detailse lahendusega koos koostatakse mõjude hindamise aruanne, mis tegeleb juba konkreetsete tuuleparkide lahenduste mõjude 10 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne hindamise ja leevendusmeetmete leidmisega. Nii planeeringulahenduse kui ka KSH koostamise protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Hindamisel lähtuti asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest, millest olulisemad olid: − Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. − Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. − Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. − Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ning erialases teaduskirjanduses esitatud infot. Kirjandusallikatele on viidatud vastavate väidete esitamisel joonealuse märkusena. Juhul kui mõjude esinemise hinnang on antud viies läbi täiendavaid uuringuid või kasutades arvutuslikku hindamist, siis on vastava mõjuvaldkonna mõjude hindamismetoodika kirjeldatud vastava hinnangu juures ptk 4. KeHJS kohaselt peab keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne sisaldama lähteandmeid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks. Vastavad lähteandmed (mõjuhinnangud ja uuringud, mida detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb teostada) on esitatud ptk 4 iga mõjuvaldkonna hinnangu lõpus värvilisel taustal. 1.5 Lähtematerjalid KSH koostamisel võeti lähtematerjalideks: - Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020. a otsus nr 51 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“; - Tori Vallavolikogu 19.08.2020. a otsus nr 252 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“; - AB Artes Terrae OÜ ja LEMMA OÜ. 2022. Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel Käesoleva eriplaneeringu KSH esimese etapi aruande koostamisel ei esinenud raskusi, mida välja tuua. 11 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 2 Kavandatav tegevus ja käsitletavad alternatiivid 2.1 Kavandatav tegevus Vastavalt Pärnu Linnavolikogu otsusele nr 51 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“, Tori Vallavolikogu otsusele nr 252 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ ning riigihanke nr 231259 tehnilisele kirjeldusele otsitakse eriplaneeringuga sobivat asukohta tuulepargile, mille põhiparameetrid on järgmised: − Tuulepark koosneb kuni 12-st kuni 290 m kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaama(de)st. − Tuuliku kaugus lähimast elamust võimalusel alates 1 km või müranormi piirides, v.a kui tuulik asub lähemal kui 1 km omaniku nõusolekul. − Planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist (tuulepargist) samal eelvaliku alal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri-ja sidevõrk ning vajadusel ka juurdepääsuteede võrk. − Liitumine toimub 110 kV alajaama 3 . Tuulepargi alajaama ja elektrivõrguga liitumispunkti vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km. − Arvestada tuleb keskkonnakaitseliste piirangutega, lähtudes piirangute selekteerimisel seejuures konkreetse kaitsealuse objekti kaitse-eesmärgist. 2.2 Asukohaalternatiivid Vastavalt eriplaneeringu algatamise korraldustele koostatakse eriplaneeringud osal Paikuse osavalla territooriumist (113,7 km2) ja Tori valla kaguosas (~38 km2). 3 Võimalik on liitumine nii olemasolevasse kui rajatavasse alajaama. 12 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 2. Esmasel kaardianalüüsil selgunud tuulepargi asukohaks potentsiaalselt sobivad alad. KSH VTK ja lähteseisukohtade koostamisel teostati esmane Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringu territooriumi lihtsustatud kaardianalüüs. Kaardianalüüsiga välistati ilmselgelt sobimatud alad tuulepargi asukohaks. Ilmselgelt sobimatute aladena käsitleti kõiki looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, sh projekteeritavad kaitstavad alad) ja ETAK andmestiku alusel elu- ja ühiskondlikke hooneid 1000 m puhvervööndiga. Kaardianalüüsil ilmnes, et eriplaneeringu territooriumil paikneb potentsiaalselt 2 piirkonda, millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium ning sobilik kaugus põhivõrguga elektriühenduse võimaldamiseks. Piirkondade kirjeldus ja potentsiaalselt mõjualas paiknevate objektide kirjeldus on esitatud KSH VTK-s ning seda siinkohal ei korrata. KSH aruandes on vastava mõjuvaldkonna mõju hindamise juures esitatud ka asjakohane olemasoleva keskkonnaseisundi info. 2.2.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1 Potentsiaalselt sobiv ala 1 on suurusega u 1020 ha ning asub Pärnu linnas Tammuru külas, Põlendmaa külas ja Tori vallas Kildemaa külas. 2.2.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2 Potentsiaalselt sobiv ala 2 on suurusega u 1913 ha ning asub Pärnu linnas Põlendmaa külas ja väga väikeses ulatuses Tori vallas Kildemaa külas. 2.3 Tuulikute kõrguse alternatiivid Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp ei pane paika kavandatava objekti tehnilisi lahendusi, sh tuulepargi puhul ei määrata asukoha valikul tuulikute paigutust ega tehnilisi parameetreid, sealjuures kõrgust. Vastavalt riigihanke 231259 tehnilisele kirjeldusele koosneb rajatav tuulepark kuni 12-st kuni 13 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 290 m kõrgusega tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaama(de)st. Käesolevas KSHs arvestatakse mõjude hindamisel maksimaalse arendusmahuga ehk 290 m kõrguste tuulikutega. Tuulikute kõrgus on eeskätt oluline visuaalse mõju aspektist vaadatuna. Käeolevas KSHs on hinnatud nö halvimat lahendust ehk 290 m tipukõrgusega tuulikute rajamist. Käesoleva KSH aruande koostamise ajal ei ole teadaolevalt seeriatootmises 290 m tipukõrgusega tuulikuid. Juhtivate tuulikutootjate tuulikute kõrgeimad seeriatootmises olevad mudelid on teadaolevalt u 250 m tipukõrgusega. 2.4 Tuulikute paigutus ja tehniline lahendus ning alternatiivid Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp ei pane paika tuulikute ega nendega seotud tuulepargi sisese infrastruktuuri paiknemist. Sellest lähtuvalt ei ole ka asukohavaliku KSH aruandes asjakohane erinevaid tuulikute paigutuslahendusi käsitleda. Paigutuslahenduse alternatiive on asjakohane käsitleda detailse lahenduse mõjude hindamise koostamisel. Käesolevas I etapi KSH aruandes on lähtutud maksimaalselt suure mõjuga tuulikute paiknemisest ehk mõjuvaldkondade puhul, kus indikatiivseks mõjude modelleerimiseks oli vajalik tuulikute asukohad määrata, määrati need maksimaalselt potentsiaalselt sobilike alade äärtesse. Tuulepargi asukoha eelvaliku etapis ei ole teada tuulikute tehniline lahendus. Mõjude asjakohaseks hindamiseks on siiski vaja omada ettekujutust tuulepargi tehnilisest lahendusest eeskätt maavajaduse ja sellega kaasnevate mõjude hindamiseks. Seega on järgnevalt antud põhimõtteline tuulepargi osade kirjeldus, millest on lähtutud mõjude hindamisel. Täpsem tehniline lahendus selgub eriplaneeringu detailse lahenduse etapiks. Järgnevalt on tegu indikatiivsete andmetega. 2.4.1 Tuulikud ja nende paigutus Tuuleparkides kasutatakse tänapäeval valdavalt kolmelabalisi horisontaalteljega tuulikuid. Käesolevas KSH aruandes on eeldatud, et tuulepargis soovitakse kasutada just selliseid tuulikuid. Vastavalt riigihanke 231259 tehnilisele kirjeldusele koosneb rajatav tuulepark kuni 12-st kuni 290 m kõrgusega tuulegeneraatoritest. Käesoleva KSH aruande koostamise ajal ei ole teadaolevalt seeriatootmises 290 m tipukõrgusega tuulikuid. Juhtivate tuulikutootjate tuulikute kõrgeimad seeriatootmises olevad mudelid on teadaolevalt u 250 m tipukõrgusega. Tuulikud värvitakse tavapäraselt naturaalset tooni (valge, hall) mati värviga. Lennuohutuse tagamiseks on tuulikute gondlitel tavapäraselt punast värvi märgutuled. Seeriatootmises olevate maismaa tuulegeneraatorite maksimaalne võimsus ulatab käesoleval ajal juba peaaegu 7 MW4. Senini on tuulikute võimsus seoses tehnoloogia arenguga olnud pidevalt suurenev. Elektrituulikud toodavad energiat, kui tuule kiirus on vahemikus 3–25 m/s. 4 https://www.vestas.com/en/products/enventus-platform/v162-6-8-mw 14 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 3. Tuuliku mõõtmed ja tavapärane tuulikute paiknemine tuulepargis. Tegu on illustratiivse joonisega. Tuulikuid paigutatakse tuulepargis valdavas tuulesuunas üksteisest ligikaudu 5–9 rootori diameetri kaugusele (160 m rootori korral 800 m) ja teistes tuulesuundades ligikaudu 3–5 rootori diameetri kaugusele (160 m rootori korral 480 m). Vajalik vahemaa sõltub tuulikute tehnilisest spetsiifikast, tuuletingimustest ja soovitavast tootluse efektiivsusest. 2.4.2 Vundament Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogilistele omadustele. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks vundamenditüübiks gravitatsioonivundament – raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gravitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp. Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga ringi kujulised ehitised, mis teeb vundamendi ehitusalaseks pinnaks u 490 m2. Tuuliku mõõtmete suurenemisel võib eeldada ka vundamendi läbimõõdu suurenemist. 30 m läbimõõdu korral on vundamendi ehitusalaseks pinnaks 706 m2. Vundamendi sügavus sõltub samuti ehitusgeoloogilistest tingimustest. Sügavus võib olla ligikaudu vahemikus 2–6 m. Ühe tuuliku rajamiseks väljakaevatav pinnase maht on 1000–2000 m3. Osaliselt kasutatakse väljakaevatud pinnast vundamendi katmiseks. Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitatsioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gravitatsioonvundamendist. Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas vaiasid võidakse rajada ulatuvana 10–20 m sügavusele. 15 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 4. Tuulikute vundamentide tüübid5. 2.4.3 Montaažiplatsid Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti hoiustada tuuliku detaile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud montaažiplatside standardlahendused, mida lähtuvalt asukoha eripäradest vajadusel modifitseeritakse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku komponente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi tavapäraselt peale ehitustööde lõppu ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks. Olemasolevate tuulikute montaažiplatsi suurus on u 40×40 m ehk u 1600 m2. Mida suurem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. Vestas V150 tehnilised joonised näevad ette juba 77×35 m ehk 2695 m2 suuruse montaažiplatsi 6 . 200 m rootori läbimõõduga tuuliku puhul võib arvestada montaažiplatsi suuruseks 50×150 m ehk kuni 10 000 m2. 2.4.4 Teed Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis võimaldavad tuulikute rajamist (sh tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10 m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide transpordivajadust. Teede ulatust on ilma tuulikute paiknemist teadmata pea võimatu hinnata. Võttes eelduseks, et tuulikute omavaheline kaugus on u 1 km ja rajatakse 12 tuulikut, siis väga hinnanguliselt võib teekoridoride aluseks pinnaks pidada 150 000 m2. Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraavide kavandamine. 5 Annan, D. 2019. Getting Your Wind Farm On The Right Footing. https://www.golder.com/insights/getting-your- wind-farm-on-the-right-footing/ 6 Vestas. 2017. Hardstand V150 max 166m HH 16 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 2.4.5 Tuulepargi sisesed elektriühendused Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga maakaablitega. Maakaablid paigaldatakse u 0,5 laiusesse ja kuni 1 m sügavusse kaevikusse. 2.4.6 Tuulepargi alajaam Tuulepargi alale rajatakse alajaam või alajaamad. 110 kV alajaama maa vajadus on Jäneda alajaama näite põhjal 50 m x 70 m ehk u 3500 m2. Joonis 5. 110 kV alajaama illustratsioon - Jäneda alajaam. Allikas: Maa-amet Kaldaaerofoto https://fotoladu.maaamet.ee/foto=4699103 2.4.7 Ühendus põhivõrguga Alajaama põhivõrguga ühendamiseks on võimalik kavandada elektriühendus 110 kV elektriõhuliiniga olemasolevasse põhivõrgu 110 kV alajaama või rajada kõrgepingeliini lähedusse uus alajaam. Lähimaks alajaamaks on Kabli alajaam Tammuru külas (Joonis 6), mis jääl alast 1 u 2 km kaugusele lõuna suunda ja alast 2 u 9 km kaugusele edela suunda. Olemasolev 110 kV elektriliin läbib eriplaneeringu ala edelaosa. Ühendust põhivõrguga on pikemalt käsitletud ptk 6. 17 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 6. Elektriliinide ja põhivõrgu alajaamade paiknemine piirkonnas. 18 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega Seoste analüüs asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega on esitatud KSH VTK-s7. Siinkohal analüüsi täiemahuliselt ei korrata. Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, mille raamistikku määrab dokument Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on sealjuures tuuleenergia ja biomass. Eesmärgi täitmiseks peab tuuleenergia installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5–6 korda. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest vähemalt 40%. See eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule- ja päikeseenergia tootmismahtude 4-kordset kasvu. Koostatav eriplaneering on kooskõlas Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega, sh Eesti energiamajanduse arengukavaga 2030+ ja Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030. Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et Pärnu linna ja Tori valla territooriumil kehtivad üldplaneeringud ja maakonnaplaneering ei näe eriplaneeringu alale elektrituulikute arenduspiirkondi, kuid ala suhtes on huvi tuuleparkide rajamiseks. 7 https://polendmaatuulepark.ee/dokumendid/ 19 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 4 Tuulegeneraatorite ja tuulepargi sisese infrastruktuuriga eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs KSH VTK-s on teostatud mõjude esialgne kaardistamine ning oluliste mõjuvaldkondade selgitamine. Mõjuvaldkondi, mida VTK koostamisel on tuvastatud kui ebaolulisi, KSH aruandes ei käsitleta. Eriplaneeringu ala, eeskätt potentsiaalselt sobilike alade, keskkonnatingimuste kirjeldus on esitatud mõjuhinnangutega samas peatükis. Iga alapeatüki lõpus on esitatud detailse lahenduse mõjude hindamise etapis vajaliku hindamise kirjeldus. Lähtudes eriplaneeringu iseloomust on mõju hindamine teostatud täpsusastmes, mis on eriplaneeringu asukohavaliku etapis võimalik ja asjakohane. Eriplaneeringu esimese etapi ülesanne on leida kavandatavale objektile potentsiaalselt sobilike asukohtade seast sobilikuim. Esimese etapi KSH koostamisele järgneb detailse lahenduse mõjude hindamise koostamine, mis hindab juba konkreetse tuulepargi rajamise mõjusid, mis sõltuvad tuulikute paiknemisest, arvust ja parameetritest. 4.1 Mõjud looduskeskkonnale 4.1.1 Mõju taimestikule Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusalustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Otsese mõjuala ulatus piirneb sealjuures tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri ehitusaluse pinnaga (Tabel 1). Raadamist (metsaga kaetud alal) ja pinnasetöid teostatakse tuulikute montaažialadel, uute ühendusteede koridoride alustelt aladelt ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m kaitsevööd8. Raadamist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamist ei ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb oluliselt kõrgemale kui metsa kõrgus. Arvestades, et nii ala 1 kui ala 2 puhul on tegemist väga suures ulatuses metsamaadega, siis on nii tuulikute positsioonide kui teede kattuvuse tõenäosus metsaaladega suur. Suurimaks taimestiku eemaldamist põhjustavaks tegevuseks on tuulepargi teede rajamine. Teede ehitusalase pinna suurus sõltub suuresti alal olemasolevatest teedest ja nende kasutamise võimalustest ning tuulikute kavandatavast paiknemisest (mis selgub detailse lahenduse koostamisel). Tuulepargi asukoha eelvaliku etapis on teede pindala hindamine seotud suure ebamäärasusega. Nii ala 1 kui ala 2 puhul on aladel võrdlemisi tihe metsamajanduslike teede võrgustik, mis vähendab taimestiku eemaldamise vajadust, kuna olemasolevaid teid on võimalik osaliselt kasutada tuulepargi teedena. Ligikaudne taimestiku eemaldamis maht on kajastatud järgnevas tabelis. Tabel 1. Hinnanguline maksimaalne ehitusalune pind. Tuulepargi osa Pindala, m2 Pindala 12 tuuliku korral, m2 Tuulikute 700 8 400 vundamendid Montaažiplatsid 10000 120 000 Teed 150 000 Alajaam 3500 3500 8 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 3 20 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne KOKKU 281 900 m2 ≈ 28 ha Kaudsemalt võib ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist ja ehitustegevuse iseloomust. Oluline kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel puudub9. 4.1.1.1 Kaitsealused taimeliigid Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud kolme kategooriasse. I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, mille edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. II kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning mille arvukus langeb ning levila aheneb. III kategooria kaitsealused liigid Eestis on liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Tabel 2. Kaitsealuste taimeliikide leiukohtade kattuvus potentsiaalselt sobilike aladega. Alus: EELIS 07.12.2021. Kaitse- Alaga kattuv KKR kood Nimi eesti k Nimi lad k kategooria pindala, ha Ala 1 KLO9337259 Sookäpp Hammarbya paludosa II 0,08 KLO9337234 kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza maculata III 1,50 KOKKU ala 1 1,50 ha Ala 2 KLO9328202 õrn tarn Carex disperma II 8,90 KLO9400682 kolmehõlmaline batsaania Bazzania trilobata II 9,82 KLO9400683 sulgjas õhik Neckera pennata III 9,82 KLO9400681 Wulfi turbasammal Sphagnum wulfianum III 8,90 KLO9328196 harilik ungrukold Huperzia selago III 9,82 KOKKU ala 2 9,82 ha Nii ala 1 kui ka ala 2 puhul jääb alale II ja III kaitsekategooria taimeliikide leiukohti. Kaitsealuste sammalde ja samblike registreeritud leiukohti kummalegi alale ei jää. Mõlema ala puhul on kattuvus kaitsealuste taimeliikide leiukohtadega alla 1% ala pindalast. Ala 1 puhul on kattuvus väiksem kui ala 2 puhul, kuid erinevus on väike. Arvestades vähest kattuvust on võimalik kaitsealuste liikide leiukohtadega detailse lahenduse kavandamisel arvestada ja leiukohad säilitada. 4.1.1.2 Metsakooslused, sh vääriselupaigad Potentsiaalselt sobilike alade 1 ja 2 puhul on tegu valdavalt metsamaadega. Tuulikupargi rajamine eeldab tuulikute ehitusaladelt ja tuulepargiga seotud infrastruktuuri alustelt aladelt metsa raadamist10. Erinevalt metsa raiest raadamise korral mets ei taastu. Potentsiaalselt sobiliku ala 1 puhul on metsamaa (lähtudes ETAK andmestikust 07.12.2021 seisuga) osakaal 97% (991 ha) ja ala 2 puhul 94% (1876 ha). Ala 1 puhul on raadatava maa osatähtsus tõenäoliselt suurem, kuna metsamaa osakaal on suurem. Samas on alad metsasuse osas võrdlemisi sarnased. Lisaks metsa pindala vähenemisele on keskkonnamõju olulisuse hindamisel oluline ka mõjutatavate metsakoosluste ökoloogiline väärtus. Metsa ökoloogiliselt väga väärtuslikud osad määratakse metsa vääriselupaikadeks. Metsaseaduse järgselt on metsa vääriselupaik (VEP) ala, kus kitsalt kohastunud, 9 Xia, G., Zhou, L. 2017. Detecting Wind Farm Impacts on Local Vegetation Growth in Texas and Illinois Using MODIS Vegetation Greenness Measurements. Remote Sensing. 10 Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. 21 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaikadele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tabel 3. Metsa vääriselupaikade kattuvus potentsiaalselt sobilike aladega. EELIS id KKR kood Alaga Kirjeldus kattuva osa pindala, ha Ala 1 -591347748 VEP206390 1,22 Vep tüüp: männikud ja männisegametsad (A2) Kasvukoht: mustika-kõdusoo kasvukohatüüp (1511) Märkused: mitte raiuda; surnud ja lamapuitu mitte eemaldada; mitte kuivendada. -1794853835 VEPL00242 2,32 Vep tüüp: märgalade männikud ja kaasikud (C3) Kasvukoht: karusambla kasvukohatüüp (1322) Märkus: mitte raiuda. 614454432 VEPL00243 4,45 Vep tüüp: märgalade männikud ja kaasikud (C3) Kasvukoht: jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp (1512) Märkus: 20016. a. suvel ca 2 meetrit VEP-i idaosas tehtud HR. Raiutud materjal välja veetud, metsa jäetud raiutud ja kuivanud puud. Väärielupaiga tunnusliigid läbiraiutud osas osaliselt säilinud. VEP-i piiril asuvate kraavide hooldustööd lubatud. KOKKU ala 1 7,99 ha Ala 2 1650952257 VEPL00239 9,68 Vep tüüp: kuusikud ja kuusesegametsad (A1) Kasvukoht: mustika kasvukohatüüp (1132) Märkused: Rohke lamapuiduga, paljude indikaatorliikidega raiejälgedeta metsaosa. -512326566 VEP208208 0,54 Vep tüüp: märgalade kuusikud ja kuusesegametsad (C2) Kasvukoht: mustika-kõdusoo kasvukohatüüp (1511) Märkused: Ohtralt kuuse-nublusamblikku. Mitte raiuda; surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. -900606024 VEP209005 0,02 Vep tüüp: märgalade männikud ja kaasikud (C3) Kaasnev Vep tüüp: märgalade kuusikud ja kuusesegametsad (C2) Kasvukoht: jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp (1512) Märkused: Põlistest soometsadest kujunenud kõdusoo-männikud ja -kuusikud. Struktuur loodusliku ilmega, väga palju surnud puitu, tunnusliigid esinevad väga arvukana. Asub Soomaa RP piiranguvööndis. Kaasinventeerija Indrek Tammekänd. Välitööleht PÄ188. Mitte kuivendada; mitte raiuda; surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. -99382286 VEP209404 0,05 Vep tüüp: märgalade männikud ja kaasikud (C3) Kasvukoht: jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp (1512) Märkused: Vanad põlistest soometsadest kujunenud kõdusoomännikud ja rabastuvad männikud, N-osas tehtud hiljuti harvendusraiet ja ala oluliselt kahjustatud, kuid tunnused siiski säilinud ja tunnusliike esineb arvukana. Ülejäänud ala majandamata ja väga rohke surnud puiduga Asub Soomaa RP piiranguvööndis. Kaasinventeerija Indrek Tammekänd. Mitte kuivendada; mitte raiuda; surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. 562363934 VEP206643 2,66 Vep tüüp: männikud ja männisegametsad (A2) Kasvukoht: mustika-kõdusoo kasvukohatüüp (1511) Märkused: Ohtralt kuusenublusamblikku, lepataelik, kasetaelik, mustpässik, vanus, koosseis ebaühtlane. Mitte raiuda; surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. 22 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne -1222009532 VEP208644 1,43 Vep tüüp: männikud ja männisegametsad (A2) Kasvukoht: mustika-kõdusoo kasvukohatüüp (1511) Märkused: Ohtralt kuuse-nublusamblikku, mändidel männitaelik, täius ebaühtlane. Mitte raiuda; surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. 836851821 VEPL00238 2,10 Vep tüüp: märgalade männikud ja kaasikud (C3) Kasvukoht: karusambla-mustika kasvukohatüüp (1321) Märkused: Mitte raiuda. 439849865 VEPL00237 6,95 Vep tüüp: märgalade kuusikud ja kuusesegametsad (C2) Kasvukoht: sinihelmika kasvukohatüüp (1313) Märkused: Hea täiusega raietest puutumata vana metsaosa. Palju vanu kuivanud kadakaid. VEP-il kasvab ungrukold (Huperzia selago). Mitte raiuda. -365820752 VEP205401 1,43 Vep tüüp: männikud ja männisegametsad (A2) Kasvukoht: karusambla-mustika kasvukohatüüp (1321) Märkused: 160–120. a männi enamusega karusambla-mustika segamets. Mitte raiuda. KOKKU ala 2 24,86 ha Kõikidel aladel on inventeeritud metsa vääriselupaiku, mille ülevaade on esitatud Tabel 3-s. Andmetest ilmneb, et ala 1 puhul hõlmavad VEP alad 0,8% potentsiaalselt sobilikust alast ja ala 2 puhul 1,3%. Mõlema ala puhul paiknevad VEP alad hajusalt ning võrdlemisi väikeste eraldistena. Seega on neid võimalik detailse lahenduse kavandamisel arvestada ja säilitada. 4.1.1.3 Loodusdirektiivi elupaigad väljaspool kaitsealasid Euroopa Liidu looduskaitsealast tegevust korraldavaks seadusandlikuks aktiks on 1992. a. vastu võetud Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ehk loodusdirektiiv. Loodusdirektiivi eesmärgiks on kaitsta biotoope mitte ainult kui teatud looma- ja taimeliikide elupaiku/kasvukohti, vaid kui omaette väärtust omavaid nähtusi. Elupaigad on direktiivis defineeritud kui looduslikud või poollooduslikud maismaa või veealad, mis on eristatavad teistest oma geograafiliste, abiootiliste või biootiliste omaduste poolest. Kõrge väärtusega loodusdirektiivi kohaste elupaigatüüpide esinemisalad on kaitse all Natura 2000 võrgustikku kuuluvate loodusaladena. Samas on loodusdirektiivi kohaseid elupaiku inventeeritud ka väljaspool kaitsealuseid alasid, sh vähesel määral ka potentsiaalselt sobilikel aladel. Mõlemale vaadeldud potentsiaalselt sobilikule alale jääb loodusdirektiivi kohaste elupaikade eraldisi, millest ülevaade on esitatud järgmises tabelis. Tabel 4. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide eraldiste kattuvus potentsiaalselt sobilike aladega. Elupaiga Alaga kattuva Esinduslikkus (ja muu oluline info väärtuse id Elupaiga nimetus kood osa pindala, ha kohta) Ala 1 Esinduslikkus: B11 2128645083 6530* Puisniidud 0,83 Struktuuri säilimine: II12 Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: III Soostuvad ja soo- 991499914 9080* 1,53 Valdavalt lehtpuu-enamusega soovikumets, lehtmetsad väikseid laanemetsa (potentsiaalne 9010, taastub 30 a) tükke seas. Siirdesoo- ja Esinduslikkus: D 965254964 91D0* 1,69 rabametsad Struktuuri säilimine: III 11 Esinduslikkus: A – väga hea; B – hea; C – arvestatav; D – väheesinduslik; p – potentsiaalne elupaik 12 Struktuuri säilimine: I – väga hea; II – hea; III - keskmine 23 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Elupaiga Alaga kattuva Esinduslikkus (ja muu oluline info väärtuse id Elupaiga nimetus kood osa pindala, ha kohta) Tugeva kuivendusmõjuga siirdesoo-männik, taastub kuivendusmõju likvideerimisel. Esinduslikkus: C Soostuvad ja soo- Struktuuri säilimine: II 296884960 9080* 1,21 lehtmetsad Mõningase kuivendusmõjuga sooserva soovikumets. Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II Kõrsa lõunaserva suuremad siirdesoo- ja rabametsad, küllaltki hästi säilinud, Liigirikkad mõningane taanduv kuivenduse mõju, väga 1499645083 91D0* 1,16 madalsood väärtuslikud alad. Välitöö. Elupaik on tekkinud ühe tüki lahutamisel mitmeks. Inventuur: 2007 & 2009. Piire kosmeetiliselt täpsustatud. Esinduslikkus: A Struktuuri säilimine: I - Siirde- ja 7140 0,27 Väga uhke, valdavalt lage siirdesoo, ülioluline 1851345083 õõtsiksood jõhvika kasvuala. Välitöö. piire täpsustatud 20.03.2014. Esinduslikkus: D Struktuuri säilimine: II Liigirikkad 666977152 91D0* 2,44 Harvendatud loodusliku veereziimiga madalsood siirdesoomännikud, seisund ja struktuur taastumas. Esinduslikkus: D Soostuvad ja soo- Struktuuri säilimine: III 1539126804 9080* 2,08 lehtmetsad Harvendatud sooviku lehtmetsad, struktuur ja seisund taastumas. Esinduslikkus: D Soostuvad ja soo- Struktuuri säilimine: III -945152072 9080* 0,38 lehtmetsad Kuivendusmõjuga keskealine sooviku lehtmets. Esinduslikkus: C Vanad Struktuuri säilimine: III 172269920 9010* 1,58 loodusmetsad Väike taastuva loodusliku struktuuriga vana laanemetsa tükk. KOKKU ala 1 13,17 ha Ala 2 Rohunditerikkad Esinduslikkus: B -727545481 9050 9,26 kuusikud Struktuuri säilimine: II Rohunditerikkad Esinduslikkus: B 1193345481 9050 0,16 kuusikud Struktuuri säilimine: III Rohunditerikkad Esinduslikkus: B 1385745083 9050 0,29 kuusikud Struktuuri säilimine: III - Liigirikkad Esinduslikkus: C 91D0* 0,19 1461345083 madalsood Struktuuri säilimine: III Soostuvad ja soo- Esinduslikkus: B -876045083 9080* 11,74 lehtmetsad Struktuuri säilimine: III Vanad Esinduslikkus: B 978931416 9010* 0,03 loodusmetsad Struktuuri säilimine: II 24 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Elupaiga Alaga kattuva Esinduslikkus (ja muu oluline info väärtuse id Elupaiga nimetus kood osa pindala, ha kohta) 1.r:56MA39KU5KS Vanus: 120 Järelkasv: ku, kännukatik, roomav soomik, kuuse- nublusamblik, valkjas tähnsamblik. Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: II Rohunditerikkad 1.r:64KS20KU10LM6HB Vanus: 70 Järelkasv: 969485232 9050 0,24 kuusikud ku, kännukatik, roomav soomik, harilik kariksammal, kuuse-nublusamblik, vööthuul- sõrmkäpp, laialehine neiuvaip. Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II Rohunditerikkad 1.r:43KS35KU18LM2HB2MA Vanus: 90 968395626 9050 0,08 kuusikud Järelkasv: ku,pn,sa, vööthuul-sõrmkäpp, harilik ungrukold, laialehine neiuvaip, kännukatik, roomav soomik. Esinduslikkus: p Struktuuri säilimine: II Rohunditerikkad 962981708 9050 0,16 1.r:50KS35HB10LM4KU1PN Vanus: 65 kuusikud Järelkasv: ku,pn,sa, kännukatik, harilik kariksammal, sulgjas õhik. Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: III Rohunditerikkad 1.r:35KS30KU33HB2LM Vanus: 100 962928274 9050 0,03 kuusikud Järelkasv: ku,pn, kännukatik, harilik kariksammal, kuuse-nublusamblik, haava- tuletaelik. KOKKU ala 2 22,18 ha Tabel 4 alusel on ala 2 puhul väiksem osakaal loodusdirektiivi elupaigatüüpide kattuvuse osas kui ala 1 puhul. Joonis 7 ja Joonis 8 alusel paiknevad kattuvad loodusdirektiivi elupaigatüübid ala 1 äärealadel ning detailse lahenduse kavandamisel on võimalik nendega kattuvust vältida. Detailse lahenduse koostamisel oleks võimalik nii ala 1 kui ala 2 puhul tuulikute ja infrastruktuuri paigutamine ilma elupaiku kahjustamata. Samuti on võimalik ja soovitatav alade ulatust kitsendada viisil, mis tagab väärtuslike taimekoosluste väljajäämise eelvaliku alast. 25 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 7. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemisalad. Alus: EELIS 2021. 4.1.1.4 Kõrge väärtusega ökosüsteemid Lisaks otseselt inventeeritud kõrge väärtusega kooslustele pööratakse keskkonnakaitses järjest enam tähelepanu ökosüsteemide ja nende pakutavate hüvede ehk ökosüsteemiteenuste säilimisele. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda ja pehmendada keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega. ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames koostati üle- eestiline ökosüsteemiteenuste baaskaart, mille raames liigitati eri ökosüsteemid (niit, mets, põld, soo) seisundiklassidesse. Potentsiaalselt sobilike alade paiknemine ELME projekti raames koostatud ökosüsteemide seisundi kaardi suhtes on kujutatud Joonis 8. Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus heas seisundis ökosüsteemidega on vähene, mis tähendab, et nii ala 1 kui ka ala 2 puhul on võimalik vältida tuulikute ja nendega seotud taristu kavandamist heas seisundis ökosüsteemidele. 26 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 8. Ökosüsteemide seisund eriplaneeringu potentsiaalselt sobilikel aladel. Alus: Keskkonnaagentuur ELME projekt. 4.1.1.5 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb teostada looduslikes seisundis aladel kaitsealuste taimeliikide inventuur vegetatiivsel perioodil Eesti taimestikku tundva botaaniku poolt tuulikute ja trasside alustel aladel. Teostada vähemalt kaks külastust (kevadel ja suvel) võimaldamaks tuvastada eri aegadel esinevaid liike. Kui ehitustegevust kavandatakse senise teadmise alusel paremas looduslikus seisus metsaosades (loodusdirektiivi elupaigatüübid, VEP-id, ELME projekti raames määratletud kõrgema väärtusega metsalad või (haruldaste) suunisliikide esinemise potentsiaaliga alad) tuleb inventeerida ka kaitsealuste seente, sammalde ja samblike esinemine. Detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada inventuuri tulemusi ning lähtuvalt inventuurist anda hinnang võimalike mõjude osas kaitsealustele taimeliikidele, sh vajadusel kavandada vajalikud keskkonnameetmed mõjude vähendamiseks ja vältimiseks. Juhul kui detailse lahenduse koostamisel soovitakse tuulikuid või seonduvat infrastruktuuri paigutada loodusdirektiivi kohastele inventeeritud elupaikadele, siis tuleb selgitada vastavate elupaikade reaalne seisund ja väärtus välitöödega (teostada inventuur). Kõrge väärtusega (A–B esinduslikkusega) loodusdirektiivi elupaiku tuleb säilitada. Aladele jäävaid metsa vääriselupaiku tuleb säilitada. Vääriselupaikade vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist (lageraiet)rajamist juurdepääsuteede ja tuulikuplatside äärde. VEP alade puhul tuleb arvestada vähemalt 20 m puhvriga. Puhvri täpsem vajadus tuleb selgitada detailse lahenduse mõjude hindamises lähtudes konkreetse VEPi kooslusest. 27 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 4.1.2 Mõju linnustikule Tuulepargid võivad mõjutada linde peamiselt kolmel viisil: 1) linnud võivad hukkuda kokkupõrke tõttu tuuliku laba või mastiga13. 2) häirimine võib põhjustada elupaikade kasutamise vähenemist või lindude ümberasumist tuulepargi alalt14. 3) elupaikade hävimine ja muutmine põhjustab muutusi linnustikus15. Tuulikute mõju linnustikule avaldub kõige selgemalt kokkupõrkesuremuse – lendavad linnud võivad põrkuda tuulikutega (eelkõige tuuliku labadega, kuid on ka näiteid lindude lendamisest vastu tuuliku masti) ja kaasneva infrastruktuuriga ning saada surma või vigastada. Lindude kokkupõrked tuulikutega ei ole valdavalt sagedased, kuid on teada mitmeid näiteid, kus tuuleparkides on hukkunud ka palju linde või kaitsealuste liikide isendeid. Risk sõltub eelkõige tuulepargi asukohast, reljeefist ja linnuliikide käitumuslikest omapäradest. Suhteliselt sagedamini põrkuvad tuulikutega liuglendurid sh toonekurelased ja kurelised ning eelkõige röövlinnud15, kes tihtipeale ei väldi tuuleparke16. Kokkupõrkeoht seondub teisalt ka barjääriefektiga – vältimaks tuuleparki peavad linnud lendama tuulikupargist mööda või kõrgemalt üle, mis vähendab teatud elupaikade kasutatavust või suurendab lindude energiakulu. Barjääriefekt avaldab olulisemat mõju pigem suuremate tuulikuparkide puhul või ka juhul kui tuulikupark rajada lindude regulaarsele liikumisteele (nt rändeteele või igapäevasele lennuteele pesitsusala ja toitumisala vahel). Tuulikuparkide rajamisega kaasneb ka otsene linnustiku elupaigakadu ning häiringutest tulenev elupaiga kvaliteedi langus. Tuulikute rajamisest tulenev otsene elupaigakadu on enamasti suhteliselt vähene, kuid tuulikute ehitusplatsidele tuleb arvestada lisaks juurde juurdepääsuteede ja elektriliitumiste rajamine. Tuulikupargist tulenevad ning elupaiga kvaliteeti mõjutavad häiringud avalduvad nii ehitusetapis, tuulikute töötamisel ajal kui lammutamisetapis. Häiringu allikaks võivad olla tuulikud iseenesest (sh tuulikute poolt tekitatav müra, valguse-varjude vilkumine, vibratsioon) ja/või nendega seotud muu infrastruktuur või tuulepargiga seotud senisest intensiivsem inimeste liikumine16 (nii tuuleparkide hooldus kui rajatud juurdepääsuteid kasutavad muud liiklejad). Häiringu mõju ulatus ja olulisus on erinev, sõltudes liigist ja liigirühmast ja võimalikust harjumisest tuulikutega. Kui paljudel liikidel ei ületa häiringute mõju 200 meetrit, siis mõned liigid on oluliselt tundlikumad ja häiringuulatused võivad ulatuda ka kuni 800 meetrini16 või kaugemalegi. Tuuleparkidega seotud häiringutele tundlikemaks (seega ka tuuleparke enam vältivateks) linnurühmadeks on peetud luikesid, hanesid, kurgi, kahlajaid ja mõningaid liike värvulistest, värskemad uuringud on kinnitanud, et ka näiteks metsakanalised (nt metsised)17,18 väldivad tuuleparkide alasid. Häiringute tulemusel ei pruugi linnud enam kasutada tuulepargi alal või läheduses olevat elupaika, või kasutavad seda harvemini, mille tulemuse populatsiooni jaoks kasutatava elupaiga pindala väheneb. Linnustikule avalduva mõju vähendamisel on seega esmane ülesanne tuulepargi hoolikas asukohavalik. Asukohavaliku esmaseks ülesandeks on vältida tuulikute kavandamist linnustiku seisukohalt kõige 13 Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid. 14 Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29–42. 15 Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D. & Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 pp. 16 Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects. 17 Coppes, J., · Braunisch, V., · Bollmann, K., · Storch, I., · Mollet, P., ·Grünschachner-Berger, V., · Taubmann, J., · Suchant, R., · Nopp-Mayr, U., 2020. The impact of wind energy facilities on grouse: a systematic review. Journal of Ornithology (2020) 161:1–15 18 Taubmann, J., Kämmerle, J-L., Andrén, H., Braunisch, V., Storch, I,, Fiedler, W., Suchant, R. and Coppes, J., 2021. Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology 2021 (1),. https://doi.org/10.2981/wlb.00737 28 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne tundlikumatele aladele ning ohustatud häirimistundlike või kokkupõrkealtide liikide elupaikade lähedusse. 4.1.2.1 Hindamise metoodika Linnukaitselisest seisukohast hinnati eriplaneeringu ala piirkondi, mis jäid väljaspoole looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid ja väljaspoole elu- ja ühiskondlike hoonete vahetut lähedust (750 m puhverala). Linnustikule hinnangu andmise eesmärgiks oli andmebaasides olemasolevate andmete ja väikesemahuliste välitööde alusel eelisjärjestada eelvalikuala osad vastavalt potentsiaalsele sobivusele tuulepargi rajamiseks linnukaitselisest seisukohast, välistada alad kus ilmselgelt linnukaitselistel põhjustel ei ole tuulikute rajamine soovitatav ning määrata täiendavate uuringute vajadus eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etappi. Võrdlemisi väikesemahuliste välivaatluste mahu määras käesoleva KSH I etapi koostamise ajakava, mis tulenes riigihanke 231259 tingimustest. Käesolev hinnang ei asenda kaitsealuste liikide inventuuri ja eksperthinnangu koostamist eriplaneeringu detailse lahenduse faasis. Samas võib valitud metoodikat ekspertide hinnangul pidada piisavaks esialgse ala sobivuse hindamiseks linnukaitselisest seisukohast. Hinnangu andmiseks koondati olemasolevad andmed alal esinevate kaitsealuste linnuliikide kohta keskkonnaregistrist ja loodusvaatluste andmebaasist PlutoF. Samuti külastati eelvalikuala 28.05.2021 ning registreeriti kõik kohatud kaitsealused linnuliigid (vaatlejad Heikki Luhamaa ja Hannes Pehlak). Ala kohtülevaatuse eesmärk oli täpsustada alal valitsevate elupaikade andmeid. Ala eri osade sobivuse hindamisel tuulepargi rajamiseks lähtuti eelkõige alal esinevate linnuliikide kaitsestaatusest ja eeldatavast elupaiga kasutusest lähtudes keskkonnatingimustest ning vastava liigi elupaigakasutuse kohta olemasolevatest andmetest. Konkreetseid puhvrite ulatusi eri liikide elupaikade või pesade ümber soovitab Keskkonnaameti juhend 19 . Juhendi soovitused on valdavalt põhjendatud ja need leidsid ka käesoleva hinnangu koostamisel kasutamist. Nt ka Kotkaklubi20 toetab 2000 m tuulikuvaba puhvrit ümber kotkapesade ja elupaiga uuringut erandite tegemise eeldusena. Väike-konnakotka tegevuskava21 kohaselt võib liigi kodupiirkonnaks üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa. Seega kasutati puhvreid olulise negatiivse mõju esinemise alade tuvastamiseks. Mõnel juhul on märgatav, et Keskkonnaameti juhend on veel väljatöötamise faasis ja seda pole ilmselt proovitud praktikas rakendada. Olulisemate erinevustena võrreldes juhendiga: − Kaljukotka (I kaitsekategooria) EELISesse kantud elupaik KLO9128516 katab kogu Kikepera raba, samas asuvad liigi pesad >2000 m kaugusel elupaiga läänepoolsest välispiirist. Täiendava 2000 m puhvri rakendamine pole tuulepargi alade eelvalikut tehes põhjendatud, sest EELISe kohane elupaik katab juba tavapäraselt liigi pesitsuskoha ümber rakendatava puhverala. Liik elutseb ja toitub Kikepera rabaalal, mis jääb väljaspoole eriplaneeringu ala. − Kaitsealustele röövlindudele soovitatud 1000 m puhvrit pole rakendatud karvasjalg-kaku (II kaitsekategooria) puhul. Antud liigi elupaiga suurus on 1–3 km2 ning seega on eelvalikuala 19 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) 20 Kotkaklubi 2009. Eksperthinnang Sauga valda Urge, Rütavere ja Pulli külla planeeritava tuulepargi rajamisega kaasnevate võimalike mõjude kohta piirkonnas pesitsevatele väike-konnakotkastele. 21 Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti Peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138 29 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne leidmisel välistatud aladena liigi teadaolevad elupaigad 22 ilma neile täiendavat puhvrit määramata. − Piirkonna ulatuslikel metsa-aladel paaridena pesitseva laanepüü (III kaitsekategooria, Eesti asurkonna suurus 20 000–25 000 paari) puhul pole rakendatud kaitsealustele kanalistele soovitatud 1000 m puhvrit. Tegu on ohualtis seisundis liigiga, kes on väljaspool kaitsealasid ka jahiuluk. Antud piirkonnas on ebaharilikult palju antud liigi registreeritud leiukohti, mis tuleneb mitte niivõrd väga heade elupaikade olemasolust, vaid aktiivsest elupaikade registreerimisest. Kohati on andmed suure tõenäosusega vananenud (eeskätt väljaspool kaitstavaid alasid on elupaikades tehtud raieid). Sellest lähtuvalt ei ole asjakohane ulatusliku puhvri määramine liigi elupaikadele tuulepargi asukoha eelvaliku etapis. Ka Keskkonnaameti soovituste kohaselt tuleks metskanaliste puhul puhvrit rakendada püsielupaikade suhtes, kui liik on kaitse- eesmärgiks või muul kaitstaval alal paikneva registrisse kantud elupaiga piirist. Antud ala puhul jäävad laanepüü elupaigad valdavalt, kas väljaspoole kaitstavaid alasid või teiste liikide (metsis, niidurüdi) püsielupaikadesse. − Mustsaba-vigle elupaiga KLO9110391 osas ei ole rakendatud soovitatavat 1000 m puhvrit, kuna eelvalikuala suunas puuduvad liigi võimalikud toitumisalad. Keskkonnaregistri kohane elupaik, mis põhineb ühe haudepaari vaatlusel 2007. aastal, hõlmab kogu Kõrsa raba. Niivõrd ulatusliku puhvri rakendamine esialgses asukohavalikus ei ole asjakohane. − Metsise kaitsealadel asuvatele elupaikadele on olulise mõjualana kasutatud Keskkonnaameti soovitatavat 1000 m puhvrit. Seda ei ole tehtud kavandatavatel kaitsealadel või teiste liikide püsielupaikades asuvate metsise elupaikade suhtes. Nt kavandatava Kõrsa raba niidurüdi püsielupaiga idaserval asub metsise elupaik, samas püsielupaiga sihtliigi niidurüdi tuulepargi rajamine u 700 m kaugusele ei mõjutaks. Niidurüdi puhul ei ole teadaolevalt tuulikute häiringute suhtes tundliku liigiga. Rahvusvahelised uuringud tuuleparkide mõju osas metsisele soovitavad liigi jaoks olulistest elupaikadest tuulikuid kavandada 865 m kaugusele18. Tuulepargi rajamiseks potentsiaalselt sobivate alade leidmisel pole kasutatud ka metsise elupaigamudelit23, mis välistaks Põlendmaa piirkonda tuulepargi rajamise. Metsisemängude ja oluliste elupaikade väljaselgitamine ja neile mõju vältimine või leevendamine peaks toimuma võimaliku arenduse detailse lahenduse koostamise faasis. Samuti on võimalik detailse lahenduse koostamisel vajaduse korral kaaluda elupaikade seisundi halvenemist hüvitusmeetmete24 rakendamist. Rähnilisi peetakse häiringute suhtes võrdlemisi vähetundlikuks linnurühmaks, Keskkonnaameti juhend nende kaitseks meetmeid ei soovita. Kaitsealuste rähniliikide, eriti II kaitsekategooriasse kuuluvate valgeselg-kirjurähni ja laanerähni, kaitseks tuleb vältida tuulikute rajamist vahetult nende elupaikadesse. 4.1.2.2 Hindamise tulemused Lähtuvalt lähteandmetest jagati uuringualad lähtuvalt nende potentsiaalsest sobilikkusest tuulepargi asukohana (Joonis 9 ja Tabel 5): − rohelised alad – esmase analüüsi põhjal tõenäoliselt sobivad alad. Kindlasti on aga detailse lahenduse etapis vajalik veel täiendav linnustiku uuring nendel aladel (tüüpiliselt kaitsealuste 22 Kouba, M ja Tomášek, M. 2018. Size of home range of Tengmalm’s owl (Aegolius funereus) males during breeding season assessed by radio-telemetry in the Jizera Mountains, Czechia. Slovak Raptor Journal 12:1-7. 23 Leivits, M. 2021. Prioriteetsed ja kaitset vajavad metsise elupaigad Eestis. 24 Hüvitusmeetmed - elupaikade taastamine; uute elupaikade loomine; olemasolevate elupaikade kvaliteedi tõstmine; muud meetmed mis aitavad parandada liigi populatsiooni seisundit. 30 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne liikide inventuur, praeguse hinnangu ja varasemate andmete põhjal koostatud eksperthinnang ja soovitused); − sinised alad: o helesinised alad - tuulepargi asukohaks pigem sobivad alad, vajalik sobilikkust täpsustada täiendavate uuringutega; o keskmiselt sinised alad - võimalik, et sobilikud alad, vajalik sobilikkust täpsustada täiendavate uuringutega; o tumesinised alad - pigem ebasobivad alad - alade puhul on samuti vajalikud täiendavad uuringud kuid võrreldes keskmiselt siniste aladega aladega esineb neil suurem tõenäosus, et uuringud ei välista kaitsealuste liikide olemasolu ja ala osutub tuulepargi rajamiseks ebasobivaks. − lillad alad: o helelillad alad - olemasoleva info alusel tõenäoliselt mittesobilikud alad tuulepargi rajamiseks, täiendavad uuringud väga suure tõenäosusega ei muuda järeldusi antud alade suhtes. Olemasoleva info alusel on tõenäoline olulise negatiivse mõju esinemine mõnele kaitsekorralduslikult olulisele linnuliigile. Mõne sihtliigi suhtes võib olla võimalik elupaiga seisundit halvenemise kompenseerimiseks kompenseerivate meetmete rakendamine o tumelillad alad – Ei saa välistada võimalikku negatiivset mõju Natura linnualal kaitstavatele liikidele. Joonis 9. Linnustiku eksperthinnangu alusel tsoneeritud alad. Linnustikust lähtuvalt tsoneeriti ainult eriplaneeringuala piirkonnad, mis juba ilmselgetest teistest kitsendustest ei olnud välistatud. Tabel 5. Linnustiku eksperthinnangu alusel tsoneeritud alad. Tähis Kommentaar 1 Mitmeid väike-konnakotka elupaiku piirkonnas, asustatud elupaigad 2 Kõrsa merikotka elupaik KLO9124743 puhver 2000 m, 2021 asustatud elupaik 31 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Kõrsa merikotka elupaik KLO9124743 puhver 2000 m, 2021 asustatud elupaik. Osaliselt 3 Kavandatava niidurüdi püsielupaiga puhver 600 m. Paikre prügila: suur linnurohkus, sh kaitsealused liigid: nt merikotkas (I kk), kanakull (II 4 kk). Prügila linnurohkus meelitab ka röövlinde toituma. Must-toonekure elupaik KLO9124388 puhver 3000 m. Oli viimati asustatud 2014. 5 Osaliselt kavandatava niidurüdi püsielupaiga puhver 600 m. Must-toonekure elupaik KLO9124388 puhver 3000 m. Viimati asustatud 2014. Väike- konnakotka elupaik KLO9103101 puhver 2000 m. Viimati asustatud 2014, varisenud 6 2017. Piirkonnas esineb väikeluikede (2 kat) rändepeatuskoht. 7 Väike-konnakotka elupaik KLO3001832 puhver 2000 m. Oli 2019 asustatud 8 Kavandatava niidurüdi püsielupaiga puhver 600 m. 9 Teadaolevaid takistusi pole Kildemaa metsise püsielupaik KLO3000657 puhver 1000 m. Asustatud püsielupaik. 10 Osaliselt kavandatava niidurüdi püsielupaiga puhver 600 m. Väike-konnakotka elupaik KLO9112868 puhver 2000 m. Pesa oli teadaolevalt viimati 11 asustatud 2015, 2017 oli pesa varisenud 12 Püsiv karvasjalg-kaku territoorium, pole registrisse kantud 13 Kavandatav Mustraba-Ilvese LKA puhver 600 m Mustraba metsise püsielupaik KLO3000662 puhver 1000 m, + osalt kavandatav 14 Mustraba-Ilvese LKA 15 Teadaolevaid takistusi pole 16 Soomaa RP ja linnuala puhver 600 m 17 Kaitsealal asuv metsise elupaik KLO9102151 puhver 1000 m 18 Kaitsealal asuv tedre elupaik puhver 1000 m Kaljukotka elupaik KLO9128516 puhver 2000 m. Elupaigaks on määratletud kogu 19 Kikepera raba, liigi pesad asuvad elupaigalaigu läänepoolsest välispiirist > 2000 m Mustraba metsise püsielupaik KLO3000662 puhver 1000 m + kavandatav 20 Mustraba_Ilvese LKA 21 Karvasjalg-kaku (II kk) registrisse kandmata territoorium 2019, VEP 23.03.2023 esitati Keskkonnaametile info25, et Pärnumaalt Põlendmaa ja Kildemaa külast on leitud kassikaku pesitsuselupaik Keskkonnaamet analüüsis saadud infot ning edastas 26 pesitsuselupaiga korrigeeritud kujul Keskkonnaagentuuri Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kandmiseks. 30.03.2023 kanti liigi elupaik EELIS esse (kood KLO9131769). Kassikakk kuulub I kaitsekategooriasse 27 , Punase nimestiku kohaselt on liik kriitilises seisundis. I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade ja kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade, hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega28. Registreeritud kassikaku elupaik jääb olulises osas potentsiaalselt sobilikule alale 1. Röövlinnud sh kassikakk valdavalt ei väldi tuulepargialasid, mistõttu on see üks sagedamini hukkuv liigirühm. Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi koostatud aruandes „Üle eestilise maismaalinnustiku analüüs“29 on kassikakk analüüsis käsitletud liikidest hinnatud tuuleenergeetika arendamisega kaasnevate mõjude osas üheks tundlikumaks. Nimetatud aruandes on lindude elupaigad ja neid ümbritsev maastik jagatud 25 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.03.2023 nr 7-16/23/5888 all 26 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.03.2023 nr 7 11/23/6389 all 27 Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr 195 “I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” 28 LKS § 48 lg 1 29 https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus-ja-lisad 32 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne kolmeks tsooniks. Kassikaku elupaiga puhul on tsooni 1 30 ulatusena käsitletud 2,2 km elupaiga keskpunktist. Sama analüüsi tekstiosas on kirjas samas, et Eesti oludes tuleks ohualaks arvestada teadaoleva pesitsusterritooriumiga (EELISe andmed), lisades sellele 1000 meetrit. Tsoneeringu kohaselt ümbritseb tsooni 1 ala 1 km ulatusega tsoon 2 ehk vältimispuhver, mis puhverdaks kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu ulatuva häiriva mõju eest. Aruande soovituste kohaselt kirjeldatud tsoonidesse 1 ja 2 tuulikuid üldjuhul ei tohi kavandada. Antud juhul hõlmavad need tsoonid märkimisväärse osa potentsiaalselt sobilikust alast 1. Seega võib esineda tuulepargi rajamisel alale 1 ebasoodne mõju kassikaku elupaigale. Vajalikud leevendavad meetmed, sh ala suurus, millele on võimalik tuulikuid rajada, tuleb selgitada detailse lahenduse KSH ja selle alusuuringute raames. 4.1.2.3 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Detailse lahenduse koostamisel tuleb detailse lahenduse koostamise planeeringualal ja selle mõjualal teostada: 1) Haudelinnustiku inventuur, rõhuga kaitsealuste liikide elupaikade leidmisel ja registreerimisel. Haudelinnustiku inventuuri käigus tuleb anda kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide arvukushinnangud (võimaldamaks kavandada tuulepargi rajamise järgset järelseiret ning hilisemat arvukuse muutuse analüüsi). Tähelepanu tuleb pöörata eeskätt röövlindude ja metskanaliste esinemisele ja nende elupaigakasutusele. Kuna tegu on metsaalaga tuleb välja selgitada ka kaitsealuste rähniliikide esinemine. Metsise puhul tuleb hinnata tuulepargi mõju elupaikade omavahelisele sidususele ja Soomaa tuumala sidususele tervikuna. Lähtudes olemasolevatest metsise telemeetria andmetest tuleks elupaikade sidususe hinnang anda kuni 10 km raadiuses potentsiaalselt mõjutatavatest mängualadest. 2) Rändeuuring - rändeuuring tuleks teostada kevad- ja sügishooaja (aprill–juuni ja sept.–nov.) vältel. Rändeuuringul tuleb lisaks lindude liigi ja arvu määramisele tegeleda ka eritunnuste (eelkõige lennukõrgus, lennutrajektoor) ülestähendamisega. Lindude lennuaktiivsuse ja -käitumise järgi saab muuhulgas hinnata tuuliku või tuulepargi riski lindude hukkumise põhjustajana. Tähelepanu tuleb pöörata piirkonnas esinevatele väikeluige rändepeatuskohtadele ning selgitada kas rändetee ületab kavandatava tuulepargi ala. Kuna tegu ei ole olemasoleva info alusel olulise rändekoridori alaga, siis pikaajalist radaruuringut ei ole asjakohane kavandada. 3) Vajalik on hinnata alale jäävate vooluveekogude (eelkõige Vaskjõgi, Põlendmaa oja) olulisust must-toonekure toitumisalana. Must-toonekure ebasoodsa seisundi üheks põhjuseks on toitumisalade (eelkõige väikesed vooluveekogud) degradeerumine. Must-toonekure toitumisalad võivad paikneda pesast isegi 10-20 km kaugusel, mistõttu ei ole välistatud, et ala võivad külastada kaugemal pesitsevad must-toonekure isendid. Linnustikule mõjude hindamisel tuleb lähtuda uuemast teaduskirjandusest, uuringutest ja juhendmaterjalidest, sh on asjakohane infomaterjalina kasutada ka Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt koostatud tööd „Üle eestiline maismaalinnustiku analüüs“. 4) Liigi- ja alaspetsiifilised uuringud on esitatud järgnevas Tabel 6-s: Tabel 6. Vajalikud liigi- ja alaspetsiifilised uuringud. Tähis Vajalik täiendav asukohaspetsiifiline eksperthinnang/inventuur Joonis 9 5 Must-toonekure eksperthinnang - hinnata elupaiga KLO9124388 uuesti liigi poolt asustamise võimalikkust lähtuvalt elupaiga seisundist (hinnata kas liigi pesitsemine 30 Tsoon 1 on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab kindlasti negatiivse mõju. 33 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne antud alal võib taastuda, kas selleks on säilinud looduslikud eeldused). Samuti anda hinnang tuulepargi mõjule elupaiga uuesti kasutuselevõtmisele tõenäosusele. 6 Väike-konnakotka elupaigahinnang - hinnata elupaiga KLO9103101 uuesti liigi poolt asustamise võimalikkust lähtuvalt elupaiga seisundist (hinnata kas liigi pesitsemine antud alal võib taastuda, kas selleks on säilinud looduslikud eeldused). Samuti anda hinnang tuulepargi mõjule elupaiga uuesti kasutuselevõtmisele tõenäosusele. Must-toonekure eksperthinnang - hinnata elupaiga KLO9124388 uuesti liigi poolt asustamise võimalikkust lähtuvalt elupaiga seisundist (hinnata kas liigi pesitsemine antud alal võib taastuda, kas selleks on säilinud looduslikud eeldused). Samuti anda hinnang tuulepargi mõjule elupaiga uuesti kasutuselevõtmisele tõenäosusele. 11 Väike-konnakotka elupaigahinnang - hinnata elupaiga KLO9112868 uuesti liigi poolt asustamise võimalikkust lähtuvalt elupaiga seisundist (hinnata kas liigi pesitsemine antud alal võib taastuda, kas selleks on säilinud looduslikud eeldused). Samuti anda hinnang tuulepargi mõjule elupaiga uuesti kasutuselevõtmisele tõenäosusele. 12 Karvasjalg-kaku elupaigauuring – haudelinnustiku uuringu käigus tuleb piirkonnas tähelepanu pöörata karvasjalg-kaku esinemisele ja kaardistada liigi territoorium. Hinnata kavandatava tuulepargi mõju sellele ja vajalikku puhverala ulatust. 18 Tedre elupaigauuring – selgitada välja tetrede poolne ala kasutus (eeskätt mängualade esinemine). 19 Inventuur, mis selgitab kaljukotka toitumisala võimaliku ulatuse tuulepargi alale. 21 Karvasjalg-kaku elupaigauuring – haudelinnustiku uuringu käigus tuleb piirkonnas tähelepanu pöörata karvasjalg-kaku esinemisele ja kaardistada liigi territoorium. Hinnata kavandatava tuulepargi mõju sellele ja vajalikku puhverala ulatust. 8,9,10,11 Kassikaku elupaigakasutuse uuring/hinnang - hinnang peab andma vastuse, kas tuulepargi rajamine on võimalik ilma, et sellega kaasneks ülemäärast mõju kassikaku elupaigale. 10, 13, Antud aladele tuulepargi kavandamisel on tõenäoline olulise negatiivse mõju 14, 20 avaldamine linnustikule. Antud alade hõlmamisel tuulepargi detailse lahenduse koostamise etappi, tuleb selgitada vastaval alal ja mõjualas metsise esinemine ning arvukus. Esinduslike metsise elupaikade esinemisel tuleb hinnata tuulepargi võimalikud mõjud elupaigale. Olulise negatiivse mõju avaldamist tuleb vältida või kui see ei ole võimalik, siis leida hüvitusmeetmeid. 1,2,3,4,7 Antud aladele tuulepargi kavandamisel on tõenäoline olulise negatiivse mõju avaldamine linnustikule. Juhul kui antud alad hõlmatakse tuulepargi detailse lahenduse koostamise etappi tuleb aladel uurida vastava sihtliigi (vastavalt merikotka ja väike- konnakotka) elupaigakasutust ning leida sobilikud leevendavad meetmed olulise negatiivse mõju vältimiseks. 4.1.3 Mõju nahkhiirtele Tuuleparkide mõju käsitiivalistele saab mõju mehhanismi järgi jagada kaheks – elupaikade kadumine ja muutumine ning nahkhiirte hukkumine. Mõlema mõju realiseerumine ja ulatus olenevad tuulikute paiknemisest maastikus, mistõttu tuulikute rajamisele eelnevalt on oluline hinnata arendusala sobivust nahkhiirte elupaigana. Mõju ulatus võib lisaks tuulikute asukohale olla erinev ka aastaajati. Peamiselt eristatakse mõjude kontekstis kahte perioodi – nahkhiirte rände- ja suveperioodi, kusjuures rände ajal on hukkumisrisk suurem sügisrände ajal. Üldiselt peetakse potentsiaalseid mõjusid elupaikade 34 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne muutumise läbi väiksemaks (sageli väikeseks) ning mõjusid hukkumise läbi, olenevalt asukohast, suureks kuni väga suureks31. Seega on suurimaks tuuleparkidega kaasnevaks probleemiks nahkhiirte hukkumine 32 . Hukkumise peamiseks põhjuseks on otsene kontakt liikuvate tuulikulabadega, kuid spetsiifilistes tingimustes on võimalik ka hukkumine barotrauma tagajärjel33,34. Nahkhiirte hukkumist on registreeritud peamiselt maismaa tuuleparkides Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kuid mõningaid andmeid on ka muudest piirkondadest35,36,37. Nahkhiirte hukkumise probleem on laialt levinud ja kohati suur, kuid mõju suurus on paiguti väga erinev. 2016. aastal avaldatud kokkuvõtte põhjal varieerub tuuleparkides hukkuvate nahkhiirte hulk Euroopa maismaa tuuleparkides suurel määral, jäädes vahemikku 0 kuni 11 nahkhiirt MW kohta 38. Rydell et al. 2010 toob vahemikuks aga 0 kuni 23 hukkunud nahkhiirt MW kohta. Hukkumisrisk on üldjuhul suurem asukohtades, kus tuulikud on paigutatud nahkhiirtele sobivasse biotoopi või selle vahetusse lähedusse, nagu näiteks metsad ja veekogud, mõne nahkhiirekoloonia kodupiirkond, või asuvad piirkondades, kus nahkhiired rände ajal koonduvad35,38. Seega on mõjutatud nii paiksed populatsioonid, kus mõju võib olla suurem just emas- ja noorloomadele 39 , kui ka rändavad populatsioonid36. Lisaks tuleb arvestada, et paljud nahkhiireliigid on elupaigatruud ja poegimiskoloonia kodupiirkonnas paiknev tuulepark mõjutab tõenäoliselt populatsiooni pika aja vältel. Risk tuulikute labade lähedusse sattuda ja seeläbi hukkuda on erinev ka liigiti. Tuulikud ohustavad peamiselt liike, kes lendavad kõrgel ning kasutavad avatud biotoope, samas kui enamjaolt madalal ja puude lähedal lendavad liigid hukkuvad tuulikute tõttu harva. Loode-Euroopas, kus nahkhiirefauna on meie aladega suuresti sarnane, moodustavad valdava osa (98%) tuuleparkides hukkuvatest 31 Rodrigues, Luisa, Lothar Bach, M. -J Dubourg-Savage, B Karapandža, D Kovać, T Kervyn, Jasja Dekker, et al., toim. 2014. Guidelines for Consideration of Bats in Wind Farm Projects. EUROBATS Publication Series 6. Bonn: UNEP/EUROBATS. 32 Rydell, Jens, Lothar Bach, Marie-Jo Dubourg-Savage, Martin Green, Luisa Rodrigues, ja Anders Hedenström. 2010. „Bat Mortality at Wind Turbines in Northwestern Europe“. Acta Chiropterologica 12 (2): 261–74. https://doi.org/10.3161/150811010X537846. 33 Baerwald, Erin F., Genevieve H. D’Amours, Brandon J. Klug, ja Robert M. R. Barclay. 2008. „Barotrauma Is a Significant Cause of Bat Fatalities at Wind Turbines“. Current Biology 18 (16): R695–96. https://doi.org/10.1016/j.cub.2008.06.029. 34 Lawson, Michael, Dale Jenne, Robert Thresher, Daniel Houck, Jeffrey Wimsatt, ja Bethany Straw. 2020. „An Investigation into the Potential for Wind Turbines to Cause Barotrauma in Bats“. PLOS ONE 15 (12): e0242485. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0242485. 35 Rydell, Jens, Lothar Bach, Marie-Jo Dubourg-Savage, Martin Green, Luisa Rodrigues, ja Anders Hedenström. 2010. „Bat Mortality at Wind Turbines in Northwestern Europe“. Acta Chiropterologica 12 (2): 261–74. https://doi.org/10.3161/150811010X537846. 36 Voigt, C.C., A.G. Popa-Lisseanu, I. Niermann, ja S. Kramer-Schadt. 2012a. „The Catchment Area of Wind Farms for European Bats: A Plea for International Regulations“. Biological Conservation 153: 80–86. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2012.04.027. 37 Gaultier, Simon P., Anna S. Blomberg, Asko Ijäs, Ville Vasko, Eero J. Vesterinen, Jon E. Brommer, ja Thomas M. Lilley. 2020. „Bats and Wind Farms: The Role and Importance of the Baltic Sea Countries in the European Context of Power Transition and Biodiversity Conservation“. Environmental Science & Technology 54 (17): 10385–98. https://doi.org/10.1021/acs.est.0c00070. 38 Arnett, Edward B., Erin F. Baerwald, Fiona Mathews, Luisa Rodrigues, Armando Rodríguez-Durán, Jens Rydell, Rafael Villegas-Patraca, ja Christian C. Voigt. 2016. „Impacts of Wind Energy Development on Bats: A Global Perspective“. Bats in the Anthropocene: Conservation of Bats in a Changing World, toimetanud Christian C. Voigt ja Tigga Kingston, 295–323. Cham: Springer International Publishing. https://doi.org/10.1007/978-3-319-25220- 9_11. 39 Kruszynski, Cecilia, Liam D. Bailey, Lothar Bach, Petra Bach, Marcus Fritze, Oliver Lindecke, Tobias Teige, ja Christian C. Voigt. 2021. „High Vulnerability of Juvenile Nathusius’ Pipistrelle Bats (Pipistrellus Nathusii) at Wind Turbines“. Ecological Applications n/a (n/a). https://doi.org/10.1002/eap.2513. 35 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne nahkhiirtest perekondadesse Nyctalus, Pipistrellus, Vespertilio ja Eptesicus kuuluvad isendid35. Kõik nimetatud perekonnad on esindatud ka Eesti nahkhiirefaunas. Perekondadesse Myotis ja Plecotus kuuluvad liigid on sama allika põhjal madala hukkumisriskiga, kuna püüavad saaki tavaliselt maapinnale lähedamal ja hoiduvad enamasti avamaastikust eemale. Eestis leiduvate nahkhiireliikide jaotus kõrge ja madala kokkupõrke riskiga liikideks on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 7). Samas tuleb lähituleviku silmas pidades võtta arvesse ka tuulikute parameetreid ja nende võimalikku mõju. Uuringud, millel antud tabel põhineb, on läbi viidud peamiselt tuulikute ümbruses, mille masti kõrgus on ligikaudu 90–100 m ning mis paiknevad lagedal või metsade servades ja rannikul. Tuulikute kõrguse kasvades on aga tõenäoline, et tuulikuid hakatakse paigutama ka metsade kohale, kus nahkhiirte elupaigakasutuse kohta on teada märksa vähem. Ülevaatlikud liigispetsiifilised hinnangud nahkhiirtele avalduvate mõjude kohta kõrgemate tuulikute puhul senini puuduvad. Tabel 7. Eestis leiduvate nahkhiireliikide jaotus maismaa tuuleparkides hukkumise riski alusel 31,35. Liigi nimetus Liigi nimetus ladina keeles Riskiklass Riskiklass (Rydell 2010) (Rodrigues 2014) tiigilendlane Myotis dasycneme madal risk keskmine risk veelendlane Myotis daubentonii madal risk madal risk tõmmulendlane Myotis brandtii madal risk madal risk habelendlane Myotis mystacinus madal risk madal risk nattereri lendlane Myotis nattereri madal risk madal risk pruun-suurkõrv Plecotus auritus madal risk madal risk pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii kõrge risk kõrge risk kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus kõrge risk kõrge risk pügmee-nahkhiir Pipistrellus pygmaeus kõrge risk kõrge risk põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii kõrge risk keskmine risk hõbe-nahkhiir Vespertilio murinus kõrge risk kõrge risk suurvidevlane Nyctalus noctula kõrge risk kõrge risk väikevidevlane Nyctalus leisleri kõrge risk kõrge risk euroopa laikõrv Barbastella barbastellus madal risk keskmine risk Nahkhiirte hukkumine tuuleparkides võib olla hooajaline nähtus ning hukkuvate loomade hulk on sageli suurem sügisesel rändeperioodil, mistõttu suurendavad nahkhiirte hukkumisriski just rändeteedele paigutatud tuulikud. Seetõttu on nahkhiirte hukkumine tuuleparkides piiriülese mõjuga probleem. Näiteks pärineb osa Saksamaal tuuleparkides hukkuvatest nahkhiirtest suure tõenäosusega Baltikumist36,39. Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS on koostanud juhendmaterjali nahkhiirtega arvestamiseks tuuleenergeetika planeeringutes31. Juhend toob välja, et turbiine ei tohiks paigaldada metsadesse ja nende servadest vähem kui 200 meetri kaugusele, kuna see suurendab nahkhiirte hukkumise riski. Eriti tuleks tähelepanu pöörata laialehistele metsadele. Eesti kontekstis tuleb olulise metsatüübina tuua välja ka haava-segametsad. Samuti tuleks tuuleparkide planeerimisel vältida kolooniate lähiümbrust ning olulisi nahkhiirte elupaikasid. Samas toob EUROBATS välja, et metsarikastes Põhjamaades võib olla vältimatu tuulikute rajamine metsapiirkondadesse. Sellisel juhul tuleb kohavalikusse kaasata erialaeksperdid ning lähtudes parimast teadmisest ning vajadusel välitöödel kogutud andmetest, valida välja piirkonnad, kus võiks leiduda nahkhiiri vähe ja hukkumisrisk olla võimalikult madal. 4.1.3.1 Hindamise metoodika Pärnu-Tori eriplaneeringu alal anti eelhinnang aladele, mis ei ole nahkhiirte vaatest tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud põhinedes kolmel andmestikul: − olemasolevad nahkhiirte levikuandmed (EELIS, LVA, PlutoF ja muud allikad); 36 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne − planeeringuala iseloomustavad kaardiandmed (sh Eesti põhikaardi andmestik ja metsaregister); − nahkhiirte loendustransektid autoga 2021. aastal. Hinnangu eesmärgiks on välja selgitada, millised piirkonnad ei ole juba olemasoleva andmestiku ja ekspertteadmiste põhjal otsustades nahkhiirte vaatest tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud. Nahkhiirte levikuandmete analüüsimiseks koondati riiklikes andmebaasides (EELIS ja LVA) ning andmebaasis PlutoF leiduvad nahkhiirte vaatlusandmed. Lisaks täiendati andmeid autoritele teadaolevate nahkhiirte leiuandmetega, mis ei sisaldu nimetatud andmebaasides. Täiendavalt on kasutatud erinevates inventuurides antud hinnanguid planeeringuala ja selle lähiümbrusesse jäävate alade olulisusele nahkhiirtele (poegimiskolooniate leidumine, elupaikade olulisus jne). Töö käigus käsitletakse leiuandmeid planeeringualal ning sellest 5 km ulatusest, kuna enamuse Eestis leiduvate nahkhiireliikide kodupiirkond jääb selle ala piiresse. Kaardianalüüsi käigus eristati planeeringu piirkonnas alad, kuhu on hanke tehnilise kirjelduse alusel juba eelnevalt tuulikute paigutamine välistatud – hoonete kaugus vähem kui 1000 m (kuid vaadeldi ka alasid 750 m ulatuses). Hoonete ümbruse leidmiseks kasutati Maa-ameti Eesti põhikaardi hoonete kaardikihti seisuga 12.12.2020. Kaardikihi välja „tyyp_t“ alusel filtreeriti hoonete seast elu- ja ühiskondlikud hooned. Lisaks hoonetele kasutati analüüsil sama kuupäevaga Maa-ameti põhikaardi veekogude andmestikku seisu- ja vooluveekogude kohta. Metsaregistrist kasutati andmeid planeeringuala puistute I ja II rinde puuliikide, nende osakaalu ja eraldiste vanuse, kõrguse ja kasvukohatüübi kohta (seisuga 2021 kevad). Augustis sõideti ühe öö vältel läbi nahkhiirtele potentsiaalselt sobivad piirkonnad, liikudes sõidukiirusega kuni 30 km/h ning salvestades nahkhiirte häälitsusi, kasutades nahkhiirte automaatregistraatorit SM2BAT+ ning auto katusele kinnitatud mikrofoni. Registreeritud nahkhiirte asukohtade kindlakstegemiseks sünkroniseeriti GPS-seadme ja nahkhiirte registraatori kellad. Kellaaega kasutades viidi kokku salvestatud nahkhiire häälitsus ning sõiduki asukoht. Autotransektide eesmärgiks oli tuvastada kohad, kus nahkhiiri leidub suurel hulgal, kuid vähese nahkhiirte arvukuse korral ei anna meetod alal leiduvatest nahkhiireliikidest head ülevaadet. 4.1.3.2 Andmebaaside analüüsi tulemused Varasemate andmete alusel on piirkonnas teada kaheksa nahkhiireliigi – põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir, hõbe-nahkhiir ja pruun-suurkõrv ning liigikompleksi tõmmu- või habelendlane40, leidumine. Neist kõige sagedasemad on põhja-nahkhiir ja veelendlane, ülejäänud liikide leidumise kohta on andmeid vähem (Tabel 8). Lisaks punktvaatlustele on andmetes ka 27 pindalalist objekti kaheksa nahkhiireliigi leiukohtadega. Kõik teadaolevad liikide leiukohad, peale ühe, mis paikneb ala loodepoolses nurgas, jäävad väljapoole planeeringuala. Peamiselt on leiukohad teada kahest piirkonnast, Pärnu jõelt või sellega külgnevatest elupaikadest ning ida suunal ka Soomaa rahvuspargist, peamiselt külastuskeskuse ümbrusest. Tabel 8. Nahkhiireliikide leiupunktide arv erinevate andmeallikate peale kokku. Liigi nimetus Liigi nimetus ladina keeles Andmepunktide arv põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii 47 veelendlane Myotis daubentonii 30 suurvidevlane Nyctalus noctula 19 pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii 12 tõmmulendlane Myotis brandtii 10 tiigilendlane Myotis dasycneme 7 40 Liikide omavahel eristamiseks on isend kinni püüda ning vaadata hammastiku. 37 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne tõmmu- või habelendlane Myotis brandtii/mystacinus 7 pruun-suurkõrv Plecotus auritus 5 kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus 1 Piirkonnas kindlaks tehtud liikide hulgas on liike, kelle tuulepargis hukkumise risk on suur ja liike, kelle puhul peetakse riski väikseks (Tabel 7). Suures osas registreeritud nahkhiirte leiukohtadest esinevad vee- ja tiigilendlased, kes lendavad peamiselt veekogude kohal ning satuvad mujale harva. Tõmmulendlane ja pruun-suurkõrv toituvad metsades, kuid lendavad enamasti madalal ja taimestiku lähedal ning nende hukkumise risk tuuleparkides on seetõttu väike. Suure hukkumisriskiga liikidest leidub piirkonnas sagedamini suurvidevlane, pargi-nahkhiir ja põhja-nahkhiir. Nende liikide leiukohad paiknevad peamiselt Pärnu jõe ümbruses. Tuleb märkida, et suurvidevlase kodupiirkond võib olla suur ning toitumis- ja varjepaigad võivad teineteisest paikneda rohkem kui kümne (kohati 20) kilomeetri kaugusel. Piirkonnast on viimase viie aasta jooksul nahkhiirte poegimiskolooniad kindlaks tehtud kolmest kohast – Taali pargis, Soomaa külastuskeskuse ümbruses Tipu külas ning Sindi kalmistul. Taali pargis tehti 2018. aastal kindlaks suurvidevlase poegimiskoloonia varjepaik, kus loendati 20 isendit (Masing ja Lutsar 2019). Tipu külas tehti 2017. aastal võrgupüügi käigus kindlaks tiigi-, vee- ja tõmmulendlase ning põhja-nahkhiire poegimiskolooniate esinemine piirkonnas, kuna võrgupüügil jäid võrku vastavate liikide imetavad emasloomad (Kalda ja Kalda 2018). Rohkem kui kümne aasta tagant on Soomaalt teada ka kääbus-nahkhiire koloonia. 4.1.3.3 Kaardianalüüsi tulemused Kaardianalüüsi käigus selgitati kõigepealt välja alad, mis jäävad eluhoonetest 750 m või 1000 m ulatusse. Nahkhiirtele sobivuse osas hinnati kaardiandmete põhjal vaid alasid, mis jäid eluhoonete piirangu mõjualast välja. Hoonetest eemal paiknevate aladena jäid peamiselt alles metsad ja sood. Nahkhiirtele parimaid elupaikasid pakkuvad veekogude ümbrused ja pargid paiknevad peamiselt aladel, kus tuulikute paigutamine ei ole hoonete läheduse tõttu võimalik. Järgnevalt käsitletakse nahkhiire elupaikadele olulisi maastikuelemente ja nende leidumist väljaspool hoonete mõjupiirkonna ala. 38 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 10. Planeeringuala paiknemine hoonete suhtes ja autotransektide paiknemine. Punased alad näitavad hoonetest 1000 m ja oranžid 750 m ulatusse jäävaid alasid. Roosad jooned näitavad autotransektide paiknemist. Üheks oluliseks nahkhiirte elupaiga komponendiks on veekogud, mida kasutatakse peamiselt toitumisaladena, samuti paiknevad nende läheduses sageli erinevate liikide varjepaigad. Toitumisaladeks sobivad nii lauge vooluga vooluveekogud kui seisuveekogud. Planeeringuala (piirkondades, mis paiknevad hoonestusest eemal) läbivad Vaskjõgi, Kurina jõgi, Põlendmaa oja, Kivinina oja ja Jõhve oja. Kõik vooluveekogud on madalad ja kitsa voolusängiga, mistõttu ei paku need nahkhiirtele head toitumispaika. Soodsat elupaika pakub vaid planeeringuala loodenurgast mööduv Pärnu jõgi. Suuri seisuveekogusid alal ei leidu. Peamisteks seisuveekogudeks on rabalaukad, mille kohal lendab nahkhiiri tavaliselt vähe. Väiksemate koondumiskohtadena võivad kasutust leida metsamaastikus leiduvad tuletõrje veevõtukohad. Väljaspool hoonete mõjuala katavad planeeringuala suures osas kuuse enamustega metsad, millest suur osa on puhtpuistud (kuuse osakaal 95% ja enam). Suurem osa puistutest on 60–90 aasta vanused või kuni 15 aasta vanused raiesmikud. Nahkhiirte liigirikkust Eesti metsamaastikus on uuritud küllalt vähe, kuid üldistatult võib eristada, et nahkhiirtele on sobivamad vanad metsad, kus leidub ka lehtpuid, milles leiduvad õõned pakuvad neile päevaseid varjepaikasid. Ilmselt on üheks olulisemaks varjepaikasid pakkuvad puuliigiks majandusmetsades haab. Näiteks 2020. ja 2021. aastal Luua piirkonnas tehtud vaatlused kinnitavad, et sealsed suurvidevlased asutavad varjepaikadena just kõrgeid, esimese rinde haabasid. Puuõõnsused hakkavad haavikutes kujunema keskeltläbi 60 eluaastaks, viljakates kasvukohtades ka varem. Seega võib pidada tuulikute metsapaigutamiseks riskantsemateks aladeks just keskealisi ja vanemaid puistuid, milles leidub ka haabasid. Haabadega metsasid, mille keskmine vanus on rohkem kui 55 aastat, leidub kogu planeeringuala piires, kuid hajusalt. Suur osa niisugustest metsades asub hoonetest 1000 m ulatuses, kuid sellest väljaspool on neid rohkem säilinud Kikepera soo servas ning Kõrsa sood ääristava metsamassiivi keskosas. 39 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 11. Planeeringualal leiduvad puistud, kus esimeses rindes leidub haaba ning mille keskmine vanus on üle 55 aasta. Seega ei leidu alal nahkhiirtele väga häid elupaikasid, mille kohta oleks võimalik juba kaardianalüüsi põhjal väita, et tuulikute püstitamine nendesse piirkondadesse on juba ennetavalt välistatud. Küll aga ei ole välistatud nahkhiirte leidumine planeeringualal. 4.1.3.4 Autotransektide tulemused Autotransektide paiknemiselt jagunes ala kaheks Põlendmaa-Seljametsa teest läände ja itta jäävaks transektiks. Kumbagi ala külastati ühel korral 11.08.2021. a. Kokku tehti kindlaks kuue nahkhiireliigi esinemine piirkonnas. Kohatud liikideks olid põhja-nahkhiir, suurvidevlane, pargi-nahkhiir, kääbus- nahkhiir, hõbe-nahkhiir ja veelendlane. Registreeringutest valdava enamuse, moodustas põhja- nahkhiir, kes moodustas 161 nahkhiirte registreeringus 145. Ülejäänud liike registreeriti üksikutel juhtudel. Suurem osa nahkhiirte registreeringutest tehti piirkondades, mis jäävad hoonestatud ala lähedusse, eriti tuli esile Põlendmaa külakeskus, mille ümbruses toitus muust alast rohkem põhja-nahkhiiri. Põhja- nahkhiir on liik, kes asustab sageli asulaid ning kelle päevased varjekohad paiknevad hoonetes, seega on liigi koondumine külas ootuspärane. Vaatluste koondumine Põlendmaa küla ümbrusesse viitab tõenäolisele koloonia paiknemisele antud piirkonnas. Võrreldes metsaalasid, mis jäävad hoonetest eemale, oli nahkhiirte arvukus selgelt kõrgem transekti idapoolses osas, Seljametsa Põlendmaa küla ja Kikepera raba vahelisel alal. Ala asustas peamiselt põhja-nahkhiir, kuid ühel korral registreeriti lendamas ka suurvidevlane. Teest Kõrsa soo poole kohati nahikhiiri vähem ning hoonete mõjualast väljaspool registreeriti neid peamiselt alal lõunaosas. Autotransektidel läbitud alasid võib pidada nahkhiirte liigirikkuse poolest Eesti keskmiseks. Alalt leitud kuus liiki on küllaltki suur number, kuid läbitud uuringuala on suur ning kõiki liike, peale põhja- nahkhiire, kohati üksikutel juhtudel. Augusti algul algab ka nahkhiirte ränne ning üksikuid rändliikide 40 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne isendeid (registreeritud liikidest 4) võib sel ajal kohata ka neis piirkondades, kus neid muul perioodil leiduda ei pruugi. 4.1.3.5 Nahkhiirte hindamistulemuste kokkuvõte ja järeldused − Planeeringualal ei ole teadaolevalt varasemalt läbi viidud nahkhiirte alaseid uuringuid. Planeeringualal ei leidu kaardiandmete põhjal nahkhiirtele väga soodsaid elupaikasid (pargid, veekogud ja nende kaldakooslused). − 5 km ulatuses ala piiridest on varasemalt teada 8 nahkhiireliigi esinemine. Nahkhiirte elupaigad on peamiselt seotud Pärnu jõe ja Soomaa rahvuspargiga. − Vastavalt lähteülesandele käsitleti detailsemalt alasid, mis paiknevad hoonetest 750 m kaugusel. Sellistel aladel paikneval planeeringualal peamiselt metsad ja ulatuslikud sooalad. Maastikul ei ole elemente, mis oleks kindlasti nahkhiirtele soodsaks elupaigaks – veekogudega liigendatud metsaalad või veekogude kaldakooslused. − Alal paikneva metsa moodustab peamiselt kuusepuistu. Kuusikud ei ole nahkhiirtele eelistatud elupaigaks. Leidub ka puistuid, kus on suuremal või vähemal määra haabasid vanusega üle 55 aasta. Niisugused puistud võivad nahkhiirtele pakkuda sobivat elupaika. − Autotransektid näitasid, et augusti esimesel poolele leidub piirkonnas peamiselt põhja- nahkhiiri, rändliigid võivad sellel ajal juba piirkonnast lahkumas olla. Põhja-nahkhiiri leidus augustis enim Põlendmaa küla ümbruses. − Analüüsi tulemusel ei tuvastatud piirkonnas alasid, kuhu tuulikute paigutamine oleks nahkhiirte tõttu välistatud – teadaolevad, kaardiandmetel tuvastavad potentsiaalsed olulised toitumisalad või teadaolevad poegimiskolooniad. Küll aga tuleks järgnevates planeeringufaasides viia läbi täpsemad uuringud konkreetsetes kavandatavate tuulikute piirkondades. − Praeguste andmete põhjal võib eeldada, et pigem on tuulikutele sobivam Põlendmaa- Seljametsa teest ida poole jäävad alad, kus loenduse käigus registreeriti nahkhiiri vähem. Samas andmete maht on lõplike järelduste tegemiseks väike. 4.1.3.6 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise koostamisel või selle eeluuringuna tuleb läbi viia nahkhiirte uuring, mis võimaldab anda ülevaate nahkhiirte leidumisest kogu aktiivsusperioodi (1. maist 20 septembrini) vältel. Uuring tuleb viia läbi kas kasutades automaatregistraatoreid (mõlema ala puhul vähemalt 3 tk) või kasutades käsidetektoreid. Käsidetektorite puhul tuleb vaatluskäike teostada nahkhiirtele sobilikel ilmastikutingimustega öödel. Kaardistada tuleb nahkhiirte suvised koondumispiirkonnad (võimalikud kolooniate leidumiskohad). Samuti tuleb selgitada nahkhiirte suhteline arvukus kevad ja sügisrände perioodil. 4.1.4 Mõju rohevõrgustikule Roheline võrgustik (RV) on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest41. Rohelise võrgustiku peamised eesmärgid on42: - Elurikkuse kaitse ja säilitamine. - Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine 41 Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104 42 OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 41 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne - Rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine. Tugiala(d) on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad e VEPid, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või RV seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad; (Rohe)koridorid ehk ribastruktuurid on tugialasid ühendavad RV elemendid, mille eesmärk on tagada RV sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Selleks, et RV täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks. Veelgi olulisem on, et tagatud oleks ökoloogiline sidusus, st, et RV struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt elupaikade ja liikumisteede funktsioneeriva võrgustikuna. Rohevõrgustik jaguneb hierarhilisteks tasemeteks ehk väärtusklassideks – riiklik, maakondlik, kohalik tugiala. Rohevõrgustikku mõjutava tegevuse kavandamine riikliku tähtsusega tugialale vajab põhjalikumat kaalumist kui tegevus kohaliku tähtsusega tugialal. Potentsiaalselt sobilikud alad kattuvad suures osas Pärnu maakonnaplaneeringutes määratud rohelise võrgustiku tugialaga. Ala 1 kattub suures osas maakonna suure tugialaga ja ala 2 riigi suure tugialaga (Joonis 12). Joonis 12. Potentsiaalselt sobilike alade paiknemine vastavalt Pärnu maakonna planeeringu looduskeskkonna kaardil esitatud rohelise võrgustiku suhtes (Alus: Maa-ameti kaart 2022). Kuna tuulikud paiknevad suhteliselt suurte vahedega (kavandatavate suurte tuulikute omavaheline kaugus on eeldatavalt vähemalt 480 m) ning teede ja tuulikute montaažiplatside rajamisel tekitatud häilud on metsamaastikus suhteliselt väikesed, siis suures plaanis säilib loodusmaastiku kompaktsus. Olulisi barjääre liikide liikumisele ega levikule tuulepargi rajamisel ei tekitata. Erinevalt päikeseparkidest ei piirata tuuleparke aiaga (va alajaam). 42 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Tuulepargid põhjustavad siiski teatavat rohevõrgustiku killustumist (nt rändetõkkeid linnustiku ja nahkhiirte jaoks) ja mõju rohelise võrgustiku säilimisele ja toimimisele on seega negatiivne. Mõju ulatus ja olulisus sõltub suuresti tuulepargi detailsest lahendusest ehk nii tuulikute kui nendega seotud infrastruktuuri paiknemisest, sh roheala killustavusest. 4.1.4.1 Mõju elurikkuse kaitsele ja säilitamisele Vastavalt maakonnaplaneeringule ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumaladel langeda alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Antud tingimusega tuleb detailse lahenduse koostamisel arvestada. Kõrsa raba hõlmava maakonna suure tugiala pindala on 3839.5 ha ja sellest looduslikud alad43 3 778 ha ehk u 98,4% (ilma haritava maa kõlvikuteta on looduslike alade osakaal tugialas 3772 ha ehk 98,2%). Soomaa riigi suure tugiala Pärnu maakonda jääva osa pindala on 55 127,2 ha ja sellest looduslikud alad 54 850 ha ehk u 99,5% (ilma haritava maa kõlvikuteta on looduslike alade osakaal tugialas 54 104 ha ehk 98,1%). Mõlema tugiala puhul on seega tagatud 90%-se looduslike alade osakaalu säilimine tuulepargi rajamisel tugialale. Metsloomadele avalduva mõju osas esineb nii positiivseid (uute nn servaalade teke, mis on tavaliselt elustikurikkamad) kui ka negatiivseid mõjusid (uued teed jms infrastruktuur killustab elupaiku ja infrastruktuuri kasutamine põhjustab inimpelglikumatele liikidele häirimist). Ehitusperioodil toimub metsloomade poolt ehitusalade vältimine44, mida ei saa pidada tuulikute rajamise puhul spetsiifiliseks mõjuks. Igasugune ehitustegevus on oma olemuselt häiriva iseloomuga ning juhul, kui ehitus toimub seni looduslikel aladel, siis kaasneb sellega sageli ehituse toimumise piirkonna vältimine piirkonnas esineva loomastiku poolt. Tuulikute poolt peamiselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks peetakse nahkhiiri ja linde. Nende osas on täheldatud olulise negatiivse mõju esinemise võimalikkust ja seega tuleb neid liigirühmasid ka tuulikute kavandamisel detailsemalt hinnata (vt ptk 4.1.2 ja 4.1.3). Tuulikute käitamisega kaasneva müra ja varjutuse mõjude osas imetajatele valdavalt mingit püsivat ja olulist muutust loomade käitumises ei ole täheldatud45. Samas tuleb arvestada, et teemavaldkond on jätkuvalt võrdlemisi vähe uuritud. Erialakirjanduse andmete kohaselt on tehtud uuringuid näiteks turbiinide kuuldava müra mõjust oravatele ning on leitud, et isendid on käitumismuutuste abil võimelised toime tulema tuuleturbiinide tekitatava müraga.46 Väikestele imetajatele tuulikute töötamisega kaasnevat mõju uuringutega tuvastatud ei ole. Uuritud on näiteks karihiirlasi ja närilisi Poolas nii tuuleparkide alal kui kontrollalal ja mingeid olulisi erinevusi liikide koosseisus, arvukuses, populatsioonisisestes parameetrites ei tuvastatud47. Suuremate imetajate puhul on uuritud nende liikumist tuuleparkide aladel ja lähialadel avatud maastikes ja leitud, et osad imetajad (eeskätt herbivoorid) võivad tuulikute lähedasi alasid kasutada 43 Looduslike aladena on käsitletud Eesti Topograafilise andmekogu ETAK kõlvikud E_306_margala_a, E_305_puittaimestik_a, E_304_lage_a, E_303_haritav_maa_a, E_202_seisuveekogu_a ja E_203_vooluveekogu_a seisuga 01.12.2021. Haritava maa kõlviku kuulumise osas looduslike alade hulka on erinevaid arvamusi. Antud juhul on haritava maa kõlvikud arvestatud looduslike alade hulka, sest ulukite liikumise osas ei ole tegu takistava maakasutusega ning arvestatav osa põldudest on kasutusel püsirohumaadena. 44 Helldin, J.O., Jung, J., Neumann, W., Olsson, M., Skarin, A., Widemo, F. 2012. The impacts of wind power on terrestrial mammals. Swedish Environmental Protection Agency Report 6510 45 Helldin, J.O., Jung, J., Neumann, W., Olsson, M., Skarin, A., Widemo, F. 2012. The impacts of wind power on terrestrial mammals. Swedish Environmental Protection Agency Report 6510 46 The Wildlife Society. 2007. Impacts of Wind Energy Facilities on Wildlife and Wildlife Habitat. The Wildlife Society Technical Review 07-2. 47 Lopucki, R., Mroz, I. 2016. An assessment of non-volant terrestrial vertebrates response to wind farms – a study of small mammals. Environmental Monitoring and Assessment- 2016; 188: 122. 43 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne vähem intensiivselt. Näiteks metskitse ja halljänese liikumisteede kasutus tuulepargi sisesel alal on osutunud vähem intensiivseks kui tuuleparki ümbritseval alal. Rebaste puhul uuring mingit efekti ei tuvastanud48. Tuulikute lähialade kasutusintensiivsuse langust seostati uuringus eeskätt hüpoteesiga, et saakloomal on tuulikute lähialal keerukam kuulda kiskja lähenemist. Seega on tõenäoline, et kiskjate puhul ning metsamaastikus võib mõju olla väiksem. Samas nii tuulepargi ehituse kui ka käitamise ajal väldanud uuring ei näidanud mingit mõõdetavat muutust raadiosaatjaga põdra käitumises49. Kokkuvõtvalt saab väita, et teaduskirjanduse alusel ei ole võimalik teha ühest järeldust tuulikute mõjude osas maismaa imetajate elupaikadele ja nende sidususele.50 Loomade osas info, et mõju neile sõltuks tuuliku mõõtmetest, puudub. Mõjusid metsloomadele võib pidada eelkõige negatiivseks ja bioloogiliselt oluliseks sellistel juhtudel, kui rajatised paigutatakse piirkonda, mida peetakse mõne populatsiooni puhul oluliseks ning mille kadu hakkaks piirama liigi arvukust. Samuti kui tuulepark hakkaks mõjutama kriitilisi liikumiskoridore. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi 51 alusel vajab riikliku tähtsusega tugialadele maakasutuse muutuse kavandamine põhjalikku kaalumist. Keskkonnaameti koostatud juhendi 52 kohaselt tuleks vältida suure hulga tuulikuparkide kavandamist rohevõrgustiku riikliku tähtsusega tuumaladesse, kus tuulikupargid võivad lisaks ebasoodsale mõjule tuulepargi alal ning selle lähiümbruses kahjustada ka erinevate kaitstavate alade ja ohustatud liikide elupaikade sidusust. Sellest lähtuvalt on eelistatud ala 1, mis kattub maakondlikku tähtsusega tugialaga, samas kui ala 2 kattub riikliku tähtsusega tugialaga. 4.1.4.2 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused – sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused jm ekstreemsed ilmastikunähtused – on vähemalt osaliselt leevendatavad rohealade planeerimise kaudu 53 . Samas tuleb arvestada, et tuuleparke kavandatakse vähendamaks fossiilkütuste põletamisel tekkivaid CO2 heitmeid ning seeläbi pidurdamaks kliimamuutusi. Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele, sh maakasutuse muutuse mõju hinnatakse ptk 4.5. 4.1.4.3 Mõju rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamisele Rohevõrgustiku vabaõhu puhkefunktsioon on oluline eeskätt linnalise asustusega aladel, nende vahetus läheduses ja traditsioonilistes, väljakujunenud puhkemajandusliku taristuga looduslikes puhkepiirkondades. Eriplaneeringu ala paikneb Pärnu linna lähialal ning seega on tegu linnalise asustusega ala lähialal paikneva potentsiaalse puhkefunktsiooniga alaga. Kummalgi potentsiaalselt sobilikul alal ei paikne puhkemajanduslikku taristut. 48 Lopucki, R., Klich, D., Gielarek, S. 2017. Do terrestrial animals avoid areas close to turbines in functioning wind farms in agricultural landscapes? Environmental Monitoring and Assessment. 2017; 189(7): 343. 49 Walter WD, Leslie Jr DM, and Jenks JA. 2006. Response of Rocky Mountain elk (Cervus elaphus) to windpower development. The American Midland Naturalist 156:363-375. 50 American Wind Wildlife Institute (AWWI). 2021. Wind Turbine Interactions with Wildlife and Their Habitats: A Summary of Research Results and Priority Questions. Washington, DC. Available at www.awwi.org 51 OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 52 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) 53 OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 44 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne ELME projekti üleriigilise maismaaökosüsteemide seisundi ja looduse hüvede baastasemete hindamise-kaardistamise töö raames loodud eksperthinnangutel põhinev eri tüüpi ja looduslikkusega ökosüsteemide virgestusväärtuste (punktisumma skaalal -2…8) rasterkihi 54 alusel ei ole kummagi potentsiaalselt sobiliku ala puhul tegu väga kõrge virgestusväärtusega alaga. Joonis 13. Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus virgestusväärtustega. Kaardi alus: Keskkonnaagentuuri ELME projekti virgestusväärtuse kaart. 4.1.4.4 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb kaasata ökoloog ja hinnata tuulepargi rajamise mõju rohevõrgustikule sh kaitstavate alade ja elupaikade sidususele. Vajalik on selgitada välja, kas ala läbib esmatähtsaid ulukite liikumiskoridore või muul viisil ulukite jaoks olulisi alasid. Rohevõrgustikule avalduvate mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta võimalikku koosmõjude esinemist piirkonda kavandatavate teiste võimalike tuuleparkidega, arvestades detailse lahenduse mõjude hindamise koostamise ajahetkel teadaolevat infot nende osas. 4.1.5 Mõju koduloomadele Koduloomade (k.a põllumajanduses kasutatavate loomade) osas puuduvad teaduskirjanduses andmed, et tuulikud võiksid neid kuidagi oluliselt mõjutada. Üldjuhul on võrdlemisi sage põllumajandusliku tootmise (sh lamba- ja kitsekasvatuse) koostoimimine tuuleparkidega. Lehmade puhul on täheldatud, et kui karjamaale püstitada tuuleturbiin, tekitab see esialgu loomades stressi, 54 www.keskkonnaagentuur.ee/elme 45 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne piima tootlikkus mõnevõrra langeb, kuid viie nädalaga esialgne seisund taastub ning lehmad on turbiinidega harjunud.55 4.1.6 Natura asjakohane hindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest56, 57. Kavade ja suurema üldistustasemega planeeringute puhul (nagu seda on ka eriplaneeringu I etapp) viiakse Natura hindamine läbi vajalikus täpsusastmes lähtudes seejuures strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, mis peab võimaldama kindlaks teha tundlikke/ohustatud piirkondi ning konflikte/riske, millega on vajalik edasistes planeerimise etappides arvestada. Natura eelhindamine viidi läbi KSH VTK koostamisel. Eelhindamine teostati Soomaa loodusala (RAH0000550), Pärnu jõe loodusala (RAH0000027), Kikepera linnuala (RAH0000118) ja Soomaa linnuala (RAH0000082) suhtes. Eelhindamise tulemusena järeldati, et negatiivse mõju esinemise võimalikkust ei ole võimalik välistada Soomaa loodusala, Kikepera linnuala ja Soomaa linnuala osas ning seega viiakse nende alade osas läbi Natura asjakohane hindamine. Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) suhtes piirduti VTK-s esitatud eelhindamisega. Arvestades Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärke ja paiknemist eriplaneeringu ala ning potentsiaalsete tuulepargi alade suhtes, siis on mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud. Loodusala jääb potentsiaalselt sobilikest aladest vastavalt 4 km ja 12 km kaugusele. Kavandatava tegevuse võimaliku mõjualana käsitleti loodusalade puhul 600 m ja linnualade puhul 5 km. Natura alade puhul, mis jäid eriplaneeringu alast kaugemale kui võimalik mõjuala, eelhindamist ei teostatud. Kavandatav tegevus ei ole vajalik nimetatud linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamiseks. 55 Kull, A., 2002. Kaarma, Kärla, Mustjala, Pihtla ja Valjala valla ning Roomassaare ala tsoneering tuuleenergia kasutamiseks keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite alusel. Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala Saaremaa Keskus. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut. 56 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 57 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 46 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 14. Natura loodus- ja linnualade paiknemine potentsiaalselt sobilike alade suhtes. 4.1.6.1 Natura alade iseloomustus Soomaa loodusala (EE0080574) piirneb potentsiaalselt sobiva alaga 2 selle idaservas ning jääb alast 1 ca 4,8 km kaugusele ida suunda. Loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans), laialehine nestik (Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), laiujur (Dytiscus latissimus), suur- mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Soomaa loodusala (kattub tervikuna Soomaa linnualaga) asub Viljandi ja Pärnumaal ning ala pindala on ca 40 000 ha. Soomaa loodusala on hiiglasuur Kesk-Eesti soode ala, mis on loodud Vahe-Eesti lõunaosa ulatusliku loodusmaastiku - suurte soode, lamminiitude ja lammimetsade kaitseks. Soomaa tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas pinnamood on kujunenud mandrijää taandumisel liustikuserva ja Sakala kõrgustiku vahel laiunud jääjärve põhjana. Eesti ühe pikima jõe, Pärnu jõe, valgalale jäävad 4 suurt raba - Kuresoo, Valgeraba, Ordi ja Kikepera – on üksteisest eraldatud jõeharudega. Halliste jõe ääres, kus toimuvad Eesti suurimad kevadised üleujutused, paiknevad lamminiidud ja laialehised lammimetsad. Kuresoo raba servaaladel ja Halliste jõe ääres leidub vanametsa laike (näiteks Pääsma laas). Alal asub kokku viis raba: Kuresoo, Kikepera, Öördi, Riisa, ja Valgeraba. Kuresoo (10 800 ha) on Eesti suurim kuivendusest pea puutumatuna säilinud rabamassiiv. Enamuse sellest moodustab rabalasund (koosneb 10-st osalaamist), mida rõngana ümbritseb siirde- ja madalsoo. Lõunast piirab 47 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Kuresood 8 m kõrgune Eesti kõige järsem rabanõlv vastu Lemmjõge. Riisal on Eesti pindalalt suurim üleujutusala (175 km²). Soomaal leidub mitmeid Eestis haruldaseks jäänud lammimetsi. Neist suurim on Pääsma laas, kus puistus domineerivad jalakas, arukask ja saar. Alale jääb hulgaliselt I kategooria liikide pesitsuspaiku (kaljukotkas, väike-konnakotkas, must-toonekurg, lendorav). Soomaal elab 45 liiki imetajaid, linde on registreeritud üle 160 liigi. Ka jõed on kalarikkad (17 liiki). Loodusalale jääv Soomaa rahvuspark on rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) ja rahvusvahelise PAN Park võrgustiku liige 2009. aastast. PAN Park on üle-euroopaline põlislooduse kaitseks loodud võrgustik, kuhu kuulub 11 kaitseala (Soomest, Rootsist, Portugalist, Itaaliast, Rumeeniast, Gruusiast, Bulgaariast). Soomaa on Eesti ainuke PAN Park. PAN Park võrgustiku alad esindavad Euroopa looduse vähim inimtegevusest mõjutatud alasid, kus puutumatu looduse kaitse käib koostöös kohaliku kogukonna ning piirkonna ettevõtjatega. PAN Park võrgustiku alasid valitakse looduslike kriteeriumite, kaitsekorra ja – korralduse ning ettevõtjate panuse järgi. Peamisteks ohtudeks loodusalale peetakse maakasutuse vähenemist, metsamajandust ja puhkemajandust. Tabel 9. Soomaa loodusala Natura standardandmevorm (2017) ala liikide arvukuse ja seisundi kohta (EELIS 29.12.2021). Liik Tüüp58 Suurus Ühik59 Seisundi hinnang Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhinnang Tiigilendlane p 5 C A A A Tiigilendlane c 5 C A A A Tiigilendlane r 5 C A A A Suur-kuldtiib p C C B C Saarmas p 25 30 Üksikisend C B C A Palu-karukell p B B B A Lendorav p C B B A Laialehine nestik p 40 40 Üksikisend B B B B Suur-mosaiikliblikas P C C C C Kaunis kuldking p C C C C Laiujur p B C C C Paksukojaline jõekarp p C B C B Tabel 10. Soomaa loodusala Natura standardandmevorm (2017) Natura ala elupaigatüüpide statistika (2015) kohta. Allikas: EELIS. Tüüp Elupaigatüüp Pindala, Pindala, Esinduslikkus Loodus- Üldine (lühend) ha % kaitseline hinnang60 seisund 91F0 Laialehised lammimetsad 95 0,2 A A A 6510 Aas-rebasesaba ja ürt- 2,1 0,01 B B B punanupuga niidud 7140 Siirde- ja õõtsiksood 795 2 A B B 3160 Huumustoitelised järved ja 2008 0,51 A A A järvikud 91E0* Lammi-lodumetsad 18 0,05 A A A 6270* Liigirikkad niidud 14,9 0,001 C C C lubjavaesel mullal 6430 Niiskuslembesed 14 0,03 B C C kõrgrohustud 58 p–püsiv, paikne, r–pesitsev, c–peatuv 59 Tegu on Natura standardandmebaasi väljavõttega, kui andmebaasis ühiku info puudub, siis pole see KSH koostajale teada. Eeldatavalt on ühikuks isend. 60 A – väga kõrge väärtus; B – kõrge väärtus; C – keskmine väärtus. 48 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 6450 Lamminiidud 1360 3,4 A A A 7110* Rabad 15493 38,7 A A A 3260 Jõed ja ojad 54,5 0,5 B B B 9050 Rohunditerikkad kuusikud 197 0,5 B B B 91D0* Siirdesoo- ja rabametsad 3751 9,4 A A A 9080* Soostuvad ja soo- 1423 3,6 B B B lehtmetsad 9010* Vanad loodusmetsad 1423 3,6 B B B 7120 Rikutud, kuid 101 0,25 C C C taastumisvõimelised rabad 7150 Nokkheinakooslused 0,001 B B B (Rhynchosporion) turvastunud nõgudes Soomaa linnuala (EE0080574) piirneb potentsiaalselt sobiva alaga 2 ning jääb alast 1 ca 4,8 km kaugusele ida suunda. Liigid, mille isendite elupaiku linnualal kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), sooräts (Asio flammeus), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), rabapistrik (Falco peregrinus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), sinirind (Luscinia svecica), mudanepp (Lymnocryptes minimus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), roherähn e meltsas (Picus viridis), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Soomaa linnuala pindalaga 40 030 ha asub Viljandi- ja Pärnumaal. Soomaa linnuala on tasase maastikuga, vaid lõunaosa pinnamood on kergelt lainjas, mis on kujunenud mandrijää taandumisel liustikuserva ja Sakala kõrgustiku vahel laiunud jääjärve põhjana. Linnualasse on hõlmatud neli suurt raba (Kuresoo, Valgeraba, Ordi ja Kikepera), mis on üksteisest eraldatud Eesti ühe pikima jõe, Pärnu jõe, jõeharudega. Neist Kuresoo raba (10 800 ha) on Eesti suurim kuivendusest pea puutumatuna säilinud rabamassiiv. Linnualale jääb ka Eesti pindalalt suurim üleujutusala (175 km²). Halliste jõe ääres, kus toimuvad Eesti suurimad kevadised üleujutused, paiknevad lamminiidud ja laialehised lammimetsad. Lisaks leidub alal Eestis haruldaseks jäänud lammimetsi, millest suurim on Pääsma laas. Linnualale jääv Soomaa rahvuspark on rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) ja rahvusvahelise PAN Park võrgustiku liige 2009. aastast. PAN Park on üle-euroopaline põlislooduse kaitseks loodud võrgustik, kuhu kuulub 11 kaitseala (Soomest, Rootsist, Portugalist, Itaaliast, Rumeeniast, Gruusiast, Bulgaariast). Soomaa linnuala kuulub viie olulisima ala hulka Eestis, mis on moodustatud Euroopa Liidus ohustatud linnuliikide kaitseks. Soomaa linnuala on ka rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala), mis on suure ornitoloogilise, geobotaanilise ja geomorfoloogilise tähtsusega. Alale koguneb regulaarselt olulisel arvul globaalselt ohustatud rukkirääke (Crex crex). Lisaks peatuvad siin suurte kogumikena (vähemalt 1% Euroopa Liidus ohustatud liigi rändetee või Euroopa Liidu populatsioonist) väikeluiged (Cygnus columbianus) ja sookured (Grus grus). Soomaa linnuala on oluline pesitsus- ja peatuspaik must-toonekurele (Ciconia nigra), laululuigele (Cygnus cygnus), soo-loorkullile (Circus pygargus), väike- konnakotkale (Aquila pomerina), kaljukotkale (Aquila chrysaetos), rüüdale (Pluvalis apricaria), 49 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne rohunepile (Gallinago media), mudatildrile (Tringa glareola), karvasjalg-kakule (Aegolius funereus), öösorrile (Caprimulgus europaeus) ja sinirinnale (Luscinia svecica). Teised olulised liigid (liigid, kelle arvukus tähtsal linnualal moodustab vähemalt 1% Eesti minimaalsest arvukusest, kelle arvukus on linnualal vähemalt 20 paari või kes omavad alal olulisi koondumiskohti) on piilpart (Anas crecca), sinikaelpart (Anas platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula), väikepistrik (Falco columbarius), rabapüü (Lagopus lagopus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), kiivitaja (Vanellus vanellus), mudanepp (Lymnocryptes minimus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia), õõnetuvi (Columba oenas), sooräts (Asio flammeus), roherähn (Picus viridis), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja hallõgija (Lanius excubitor). Linnualale peetakse ohuks maakasutuse vähenemist, metsamajandust ja puhkemajandust. Tabel 11. Soomaa linnuala Natura standardandmevorm (2017) ala liikide arvukuse ja seisundi kohta (EELIS 29.12.2021). Liik Tüüp61 Suurus Ühik Seisundi hinnang Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhinnang Sookurg c 1000 1000 Üksikisend C A C A Sookurg r 25 30 Paar C A C A Karvasjalg-kakk p 3 5 Paar C C C C Sarvikpütt c C B C B Naerukajakas c C C C C Soo-loorkull r 15 15 Paar B A B A Väikeluik c 500 2000 Üksikisend B A C A Laanerähn p C B C B Punaselg-õgija r 40 50 Paar C A C A Kaljukotkas p 4 4 Paar B A B A Hallpea-rähn p C B C B Jõgitiir r 1 Paar C B C B Merikotkas r 1 2 Üksikisend C A C A Vööt-põõsalind r C C C C Väike-konnakotkas r 8 8 Paar C A B A Händkakk p C B B B Roherähn r 1 1 Paar C C C C Piilpart r 50 100 Paar C C C C Rukkirääk r 50 100 Paar C A C A Väike-kärbsenäpp r C C C C Mudanepp r 1 5 Paar C C C C Metsis p 1 20 Paar C A B A Õõnetuvi r 5 10 Paar C C C C Rüüt r 250 350 Üksikisend B B C B Sinikael-part r 100 200 Paar C C C C Herilaseviu r C B C B Mudatilder r 150 200 Paar B A C A Sõtkas r 30 50 Paar C C C C Laululuik r 2 3 Paar C B C B Sinirind p 2 4 Paar C C C C Must-toonekurg r 2 2 Paar C A B A Rohunepp r C C C C Sooräts r 1 Paar C B C B 61 p–püsiv, paikne, r–pesitsev, c–peatuv 50 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Rabapüü r 2 2 Paar C C C C Väikepistrik r 1 5 Paar A A B A Heletilder r 10 20 Paar C C C C Väikekoovitaja r 1 100 Paar C C C C Hallõgija r 10 20 Paar C C C C Punajalg-tilder r 20 30 Paar C C C C Tuuletallaja c C C C C Rabapistrik c C A C A Teder p C A C A Täpikhuik c C B C B Kalakotkas r C B C B Kiivitaja r 45 55 Paar C C C C Nõmmelõoke r C A B A Öösorr r C C C C Veetallaja c C C C C Kikepera linnuala (EE0040316) piirneb potentsiaalselt sobiva alaga 2 selle kaguservas ning jääb alast 1 ca 10,2 km kaugusele kagu suunda. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra), rabapüü (Lagopus lagopus) ja metsis (Tetrao urogallus). Kikepera linnuala pindalaga 10 350 ha asub Pärnu- ja Viljandimaal ning see koosneb ühest suurest ja kolmest väiksemast lahustükist. Kikepera linnuala moodustab ühtse terviku Soomaa linnualaga (40 030 ha). Suurem osa alast on kaetud metsaga (u 83%), rabakoosluste osakaal on 17%. Metsad on valdavalt kuivenduse mõjuga. Kikepera linnuala on üks viiest olulisemast metsise (Tetrao urogallus) mängualast Eestis. Ala on samuti must-toonekure (Ciconia nigra), kaljukotka (Aquila chrysaetos) ja rabapüü (Lagopus lagopus) pesitsusala. Haruldasematest liikidest pesitseb siin muuhulgas herilaseviu (Pernis apivorus), laanepüü (Bonasa bonasia), kanakull (Accipiter gentilis), händkakk (Strix uralensis), habekakk (Strix nebulosa) ja karvasjalg-kakk (Aegolius funereus). Linnualale peetakse ohuks kuivendamise kaugmõju alale ja raieohtu. Tabel 12. Kikepera linnuala Natura standardandmevorm (2017) ala liikide arvukuse ja seisundi kohta (EELIS 29.12.2021). Liik Tüüp62 Suurus Ühik Seisundi hinnang Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhinnang Rabapüü r C C C C Metsis p B B B A Kaljukotkas p 1 1 Paar C A B C Must-toonekurg r 2 2 Paar C B B B 4.1.6.2 Võimalikud mõjud kaitse-eesmärkidele Soomaa loodusala Loodusala kaitse eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans), laialehine nestik (Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Ühegi nimetatud liigi elupaiku ei ole EELIS andmetel registreeritud loodusala osal, mis 62 p–püsiv, paikne, r–pesitsev, c–peatuv 51 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne jääb eriplaneeringuala võimalikku mõjupiirkonda (1 km). Seega ei ole oodata, et tegevusega kaasneks mõju kaitse eesmärgiks olevatele liikidele. Arvestades kavandatavat tegevust (tuulepargi rajamine), võib mõju olla eeskätt kaitse eesmärgiks olevale nahkhiireliigile tiigilendlane. Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021 alusel on tiigilendlase (Myotis dasycneme) esinemine teada Tipu külas. Andmestikku võib pidada puudulikuks, kuna Soomaal leidub liigile potentsiaalselt sobivaid elupaiku oluliselt suuremal hulgal. Tiigilendlast peetakse tuuleparkides hukkumise osas keskmise või madala riskiga liigiks. Liigi hukkumisrisk on seotud suuresti tuulikute paiknemisega sobiva elupaiga (aeglasevoolulised- ja seisuveekogud) vahetus läheduses. Planeeringupiirkonnas puuduvad vastavad veekogud. Seega ei oma antud planeeringualale tuulikute planeerimine Soomaa loodusala kaitse- eesmärkide saavutamisele mõju. Soomaa loodusalal kaitstavatest elupaigatüüpidest esinevad potentsiaalselt sobiliku alaga 2 piirneval alal EELIS andmetel vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) (Joonis 7). Tegu on metsaelupaikadega, mis on tundlikud veerežiimi muutusele. Teised kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid paiknevad eelvaliku alast kaugemal (vähemalt 200 m). Loodusala kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade vahetusse lähedusse tuulepargi rajamisel ei saa välistada võimalikust valgus- ja veerežiimi muutusest tulenevat negatiivset mõju metsakooslustele. Valgusrežiimi muutuse ja tuuleheitele vastuvõtlikuks muutumise vältimiseks võib pidada piisavaks kui säilitatakse metsa kõrgusega võrdset puhverala (u 20 m). Veerežiimi muutuse suhtes on tundlikud eeskätt nn märjad metsad ehk raba, siirdesoo, osja, tarna, angervaksa, sõnajala, madalsoo ja lodu kasvukohatüübid. Alaga 2 piirneval alal on valdavad naadi ja mustika kasvukohatüübid, vähesel määral esineb angervaksa kasvukohatüüpi. Märgade metsade puhul peetakse kuivenduse mõjualaks 150 m 63 . Kuna antud juhul on piirnevate märgade metsade kasvukohatüüpide esinemine vähene, seega võib kuivenduse võimalikuks mõjualaks pidada kuni 100 m. Tegu on ka Keskkonnaameti poolt soovitatava puhvriga52. Soomaa ja Kikepera linnualad Võimalik mõju linnustikule laiemalt on kirjeldatud ptk 4.1.2. Soomaa ja Kikepera linnualade kaitse- eesmärke saab kavandatav tuulepark mõjutada juhul, kui tuulikuid või nendega seotud taristut kavandatakse linnualade kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadele liiga lähedale. Selgitamaks võimalikku mõju on lähtuvalt EELIS andmetest määratud kaitse-eesmärgiks oleva liigi elupaiga paiknemine linnualal. Juhul, kui andmed elupaiga paiknemise kohta EELISes puuduvad, on elupaiga paiknemine määratud liigi elupaigaeelistuse alusel. Sobiliku vahemaa ehk nn puhverala leidmiseks on lähtutud teaduskirjanduse andmetest (peamiselt64) ning Keskkonnaameti poolt antud suunistest65. Järgnevalt on antud ülevaade linnualade kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade paiknemise, elupaigaeelistuse ja liigikaitseliselt soovitatavate kaitset tagavate puhvrite osas seoses tuulikutega. Nimetatud aspekte arvestades on määratud võimaliku mõju esinemine vastavale linnualal kaitstavale liigi elupaigale (Tabel 13 ). Ühegi linnuliigi puhul ei saa põhimõtteliselt välistada juhuslikke kokkupõrkeid tuulikutega rändel või juhuslikel ülelendudel, kuid Natura hindamise kontekstis ei saa seda pidada mõjuks linnuala kaitse- eesmärkidele. 63 Laialdaselt kasutatav puhver RMK metsakuivenduse projektide eksperthinnangutes. 64 Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180 65 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) 52 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Tabel 13. Soomaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide registreeritud elupaigad EELIS andmetel (seisuga 30.12.2021) ja võimalik mõju neile. Liik Elupaiga Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne paiknemine mõju loodusalal EELIS andmetel Sookurg (III) Elupaik jääb u 3,4 Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ja Kirjandusallikate alusel Teadaolevate km kaugusele alast looduskaitseseaduse alusel arvatud III kategooria loetakse sookure puhul elupaikade suhtes 2 ja u 11,5 km kaitsealuste liikide hulka. Liigi elupaigaks on soo vajalikuks puhveralaks negatiivne mõju kaugusele alast 1. (madalsoo, raba, siirdesoo), märg lodumets (kase või tuulikuparkide puudub. Viimane kinnitatud lepa enamusega lehtmets) ja soometsade raiesmikud, planeerimisel 500 m vaatlus 2014 lamm, sisemaa järved, rannikuveekogud. tuulikutest66. aastast. Toitumisbiotoopidest eelistavad kultuurrohumaid, viljapõlde ja kõrrepõlde, looduslikke rohumaid, metsa ja raba. Karvasjalg- Ala 2 piirneb liigi Eesti punase nimestiku järgi ohualdis ja Otseselt liigi osas Ala 2 puhul ei saa kakk (II) 2011 kaardistatud looduskaitseseaduse alusel arvatud ohustatud liigina puhvrisoovitus puudub, negatiivset mõju elupaigaga, liigi II kaitsekategooria liikide hulka. Karvasjalg-kakk on kuid teiste kakuliste osas välistada, ala 1 jaoks sobilikke tüüpiline vanade metsade lind, kes pesitseb soovitab teaduskirjandus puhul mõju puudub. elupaiku esineb ka suuremates metsalaamades, enamasti kuuse- puhvrit 1000 m alal. segametsades ja männikutes ning vajab pesapaigaks mõnda õõnsust. Toitumisaladeks on vajalikud ka Elupaigad jäävad u hiljutised, võsastumata raiesmikud.Liigi peamine 6.5 km kaugusele ohutegur on sobivate elupaikade halvenemine. alast 1. Sarvikpütt (II) Elupaik jääb u 13,6 Eestis ebaühtlase levikuga harv haudelind, kes on Otseselt liigi osas Ei km kaugusele alast Eesti punase nimestiku järgi ohulähedane liik ja puhvrisoovitus puudub, 2 ja u 17,2 km looduskaitseseaduse alusel arvatud II kategooria kuid arvestades elupaiga kaugusele alast 1. kaitsealuste liikide hulka. Hinnanguliselt pesitseb meil kaugust võib mõju pidada Viimane kinnitatud 200–400 paari sarvikpütte. Sarvikpütt elab välistatuks. taimestikurohketel veekogudel, ka rabalaugastel. 66 Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180 53 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne vaatlus 2016 Sarvikpütid peatuvad Eestis ka läbirändel. Peamised aastast. ohutegurid on veekogude kaldajoone ja veetaseme muutmine, eutrofeerumine ja kinnikasvamine, samuti häirimine. Naerukajakas Kuna tegu ei ole Eestis võrdlemisi üldlevinud harilik haudelind, Kajakaliste osas soovitab Ei kaitsealuse liigiga, vähesed talvituvad. Naerkajakad pesitsevad suurte kirjandus puhvrit 1000 m. siis elupaika seltsingutena järve- ja rannaroostikes, saartel, EELISes lammisoodes. Sageli võib neid kohata ka registreeritud ei kultuurmaastikel: äsja küntud põldudel, linnades, ole. sadamates. Ohustavaid tegureid peaaegu ei esine. Naerukajakas on Eesti ohustatud liikide punase Soomaa loodusala nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning metsaala ei ole kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu. liigile iseloomulik elupaik. Soo-loorkull Elupaik jääb u 18 Harva esinev haudelind, kes on Eesti punase Kirjandusallikate alusel Ei (III) km kaugusele alast nimestiku järgi ohulähedases seisus ning kes on loetakse soo-loorkulli 2 ja u 21,9 km arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate puhul piisavaks kaugusele alast 1. elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III puhveralaks Viimane kinnitatud kategooria kaitsealuste liikide hulka. Elab tuulikuparkide vaatlus 2016 põõsassoodel, kõrge taimestikuga aladel, kuid planeerimisel 1 km aastast. saagilennul käib ka luhtade ja rabade kohal. Kui pole tuulikutest. muud sobivat elupaika, siis võib soo-loorkull pesitseda põllumajandusmaadel, kus ta on haavatav varajase viljakoristuse suhtes. Ohutegur on elupaikade kadumine, seda põhjustab soode kuivendamine, niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise või/ja karjatamise katkemisel. Pesitsusedukust vähendab pesitsusaegne häirimine. 54 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Väikeluik (II) EELIS andmetel ei Eestis harilik läbirändaja, kes võib juhuslikult Peamiseks ohuks on Ala 2 puhul ei saa leidu Soomaa talvituda. Rändepeatustel viibib nii rannikul kui ka kokkupõrkeoht välistada lende linnualal. sisemaa põldudel ja märgaladel. Ohustatud liigiks on ööbimisalade ja Tammuru piirkonna KKK kohaselt nii väikeluik kuulutatud kahaneva arvukuse tõttu. Kuna toitumisalade vahelistel põldude ja Kikepera sügis- kui ka enamik väikeluige Loode-Euroopa asurkonnast lendudel. Lisaks raba vahel. kevadrände aegu peatub Eestis, siis on Eesti oluline vastutusriik selle kokkupõrgetele tuleb Ala 1 puhul on esineb loodusalal liigi kaitse korraldamisel. Tulenevalt Loode-Euroopa arvestada, et Soomaa linnualal ca 500–2000 14 asurkonna talvitusaladest, mis asuvad arenenud tehiskonstruktsioonid peatuvatele isendilisi põllumajandusriikides, on väikeluik väga tundlik võivad põhjustada ka väikeluikedele väikeluikede salku, maakasutuse muutuste, keemilise saaste ja sellest toitumispaikade hülgamist avalduv mõju kes kasutavad tulenevate haiguste suhtes. ning barjääriefekti lindude vähetõenäoline. peatumisaladena Väikeluigele on tugev negatiivne mõjutegur elektri- ja lennukoridorides.67 lagerabasid. telefoniliinid. Kuigi kokkupõrkeid tuulegeneraatoritega Eestis teadaolevalt veel Teadaolevalt täheldatud pole, on väikeluikede talvitusaladel see peatuvad probleem. väikeluiged Paikre Tehiskonstruktsioonidest avalduvate mõjude puhul prügila piirkonnas on väga oluline ohu ennetamine juba võimalike põldudel. ohustavate rajatiste planeerimise faasis. Uute õhuliinide, tuuleparkide vms tehiskonstruktsioonide rajamisel on oluline käsitleda väikeluikede rändeaegset koondumispaika funktsionaalse tervikuna, mille tõhusa toimimise tagavad tingimused kogumi sõlmpunktides – ööbimisaladel ja toitumispaikades ning samaväärselt nende vahelistes liikumiskoridorides. Laanerähn (II) Ala 2 piirneb Väikesearvuline haudelind, kes on Eesti punase Rähne ei peeta tuulikute Ala 2 puhul ei saa elupaigaga nimestiku järgi ohuvälises seisus ning arvatud suhtes tundlikeks liikidest. negatiivse mõju (viimane kinnitatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud Liiki saaks kahjustada võimalikkust vaatlus 2011 liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. peamiselt elupaiga otsene välistada. Ala 1 aastast). Elupaik Laanerähn elab suuremates vähenemine, mida ei 67 Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 18.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/161 55 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne jääb alast 1 u 5 km loodusmaastikulaamades. Laanerähn eelistab kavandata. Siiski otseselt puhul negatiivset kaugusele (viimane vanemaid puistuid, kus on rohkelt kuivanud puid, elupaigaga külgnev mõju ei kaasne. kinnitatud vaatlus soovitavalt kuuski. Laanerähni ohustavad tegurid on raadamine võib 2016 aastast). metsade majandamine, mille tulemusena väheneb põhjustada negatiivset metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala. mõju. Punaselg-õgija Elupaik jääb u 0,3 Elupaigaks on igasugused hõredad leht-, sega- ja Niiduliikidele soovitatakse Ala 2 puhul ei saa (III) km kaugusele alast okaspuistud, kõige sagedamini esineb puisniitudel ja puhverala 500 m. negatiivse mõju 2 ja u 5,1 km põõsastikkudes. võimalikkust kaugusele alast 1. välistada. Ala 1 Viimane kinnitatud puhul negatiivset vaatlus 2014 mõju ei kaasne. aastast. Kaljukotkas (I) Elupaik piirneb Eesti punase nimestiku kohaselt on kaljukotkas 2000 km Ei alaga 2 ning jääb ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alast 1 u 5 km alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria kaugusele. Viimane kaitsealuste liikide hulka. Liigi arvukus on viimastel kinnitatud vaatlus aastakümnetel kasvanud mõõdukas trendis. Eestis 2019 aastast. elutseb u 70 paari kaljukotkaid. Pesitsemiseks eelistab Reaalsed liik suurte loodusmassiivide sooalasid, kus pesa pesitsuskohad rajatakse tavaliselt soosaare või -serva metsa. jäävad mõlemast Toitumisalana kasutatakse pesapaigast kuni 5 km alast üle 2 km raadiuses (kodupiirkond) lagedaid (pool)looduslikke kaugusele. biotoope, milleks valdavalt on lagesoo, harvem mõni teine tüüp – näiteks luht. Pesitsemiseks kasutatav territoorium hõlmab tuumalana 2 km raadiust ala ümber pesa. Tööstuslike elektrituulikute püstitamine pesitsusterritooriumi tuumalas võib viia kaljukotka pesitsusterritooriumi hülgamiseni kaljukotka poolt. Väljaspool tuumala kasutab kaljukotkas erinevaid maastikke valikuliselt ning kodupiirkonnas on võimalik kaaluda tuulikute püstitamist vaid elupaikadena mittekasutatavatele kõlvikutele. Juhul, 56 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne kui planeeritakse uute kõrgepingeliinide püstitamist, tuleb hoiduda nende rajamisest pesast lähemale kui 500 m68. Hallpea-rähn Elupaik jääb u 1 km Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ja Rähne ei peeta tuulikute Ei (III) kaugusele alast 2 ja arvatud looduskaitseseaduse alusel III kategooria suhtes tundlikeks liikidest. u 8,1 km kaugusele kaitsealuste liikide hulka. Eestis eelistab pesitsemisel Liiki saaks kahjustada alast 1. Viimane valgusrikkaid sega- ja okasmetsi, lodu-sanglepikuid, peamiselt elupaiga otsene kinnitatud vaatlus puisniite ning jõelamme. Väldib suuri metsamassiive, vähenemine, mida ei 2016 aastast. meelsamini otsib pesitsuspaigaks väiksema kavandata. metsatuka, sageli vee läheduses. Eestis elab 2000– 3000 paari. Jõgitiir (III) EELIS andmetel ei Eestis harilik ranniku- ja sisevete liik. Pesitsemiseks 1000 m Ei leidu Soomaa eelistab ta siiski eraldatud poolsaari ning saari. Ta linnualal. kuulub kurvitsaliste seltsi ning tiirlaste sugukonda. KKK kohaselt on Kokku on Eestis loetud 6000–9000 haudepaari, pesitsemine teada arvukus on praegu stabiilne. Kuresoo laugastikul, aastast 1986. Hiljutised leiud puuduvad, mis viitab liigi väljasuremisele loodusalalt Merikotkas (I) Elupaik jääb u 18,2 Eesti punase nimestiku järgi (2008) on kohalik 3000 m Ei km kaugusele alast asurkond hinnatud ohulähedasse seisundisse ning liik 1 ja u 14,8 km on arvatud kaugusele alast 2. looduskaitseseaduse alusel I kategooria kaitsealuste Viimane kinnitatud liikide hulka. Eestis on merikotka arvukus alates 1990- vaatlus 2018 ndate aastate algusest tugevalt (>50%) tõusnud ning aastast. ulatus 2011. aastal 200–220 paarini. Euroopas on pesitseva asurkonna suuruseks hinnatud (2013) 68 Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. KINNITATUD. Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/300 57 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 5000–6600 paari ning üldine populatsiooni trend on suurenev. Euroopa Liidu liikmesriikides on populatsiooni suuruseks hinnatud (2004) 1500–1700 paari ning arvukust tugevalt tõusvaks (>50%). Merikotkast ohustavad peamiselt erinevad keskkonnamürgid. Teiste ohutegurite (sobivate pesapuude nappus, pesitsusaegne häirimine, lindude tahtlik tapmine, hukkumine elektriliinides ja teedel) mõju on hinnatud väikeseks. Vööt- Elupaik jääb u 5,1 Kogu Eestis, kuid sagedamini Lääne-Eestis ja -saartel Elupaigad paiknevad Ei põõsalind (III) km kaugusele alast pesitsev haudelind, kelle arvukust on hinnatud 15 niivõrd kaugel, et mõju on 2 ja u 9,9 km 000–25 000 paarile. välistatud. kaugusele alast 1. Väike- Elupaik jääb u 10,7 Liik on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedane ning 2000 m Ei konnakotkas km kaugusele alast looduskaitseseaduse alusel arvatud haruldase ja (I) 1 ning u 6,8 km hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. kaugusele alast 2. Väike-konnakotka elupaik on mosaiikne maastik, kus Viimane kinnitatud metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, vaatlus 2018 jõeorgude ja soodega. Väike-konnakotkas väldib aastast. vähese metsa ja intensiivse maakasutusega alasid, samuti suuri ühtlasi metsamassiive. Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade ja saagialade kvaliteedi langus ning pesitsusaegne häirimine. Händkakk (III) Elupaik jääb u 0,8 Händkakk pesitseb väga mitmesugustes vanemates 1000 m Ala 2 puhul ei ole km kaugusele alast metsades, eelistades kuuse ülekaaluga metsi. mõju välistatud, ala 2 ja u 6,7 km Elupaigana eelistab händkakk lagedate alade või 1 puhul on mõju kaugusele alast 1. raielankidega piirnevaid mosaiikseid metsi. välistatud. Viimane kinnitatud Eelistab pesitseda vanades viljakates metsades vaatlus 2013 (kuuse-sega-), saaki jahib väikestel lagendikel (niidud, aastast. raiesmikud, sihid, veekogude kaldad). Pesitseb eelistatult õõnsas puutüükas või puuõõnsuses, sageli ka kulliliste vanades pesades väga erinevates biotoopides (harva ka raiesmikel). 58 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Roherähn (II) Liik on Eesti Elupaigana eelistab metsa ja muud puistut, niidu-, Ei mandriosast välja kultuur- ja ruderaaltaimkonda. Roherähn on II surnud. kaitsekategooria liik. Liik on riikliku punase nimestiku kategooria 2 kriitilises seisundis, väljasuremisohus. Piilpart Kuna tegu ei ole Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind, kes Pole määratud Ei kaitsealuse liigiga, pesitseb valdavalt sisemaal metsajärvedel, siis elupaika rabalaugastel, jõesootidel, harvem ka EELISes taimestikurohketel järvedel ja rannavetel. Vähesed registreeritud ei linnud talvituvad ka Eestis. Talvel peatub piilpart ole. KKK kohaselt madalaveelistel järvedel, tehisveekogudel, võib liiki kohata rannaniitudel ja jõesuudmetes. Peamine ohutegur on pesitsemas veekogude saastumine, mistõttu liigi arvukus on loodusala rabade vähenemas. Liiki ohustab ka väikekiskjate suur laugastel. arvukus. Tõenäoline lähim elupaik on Kikepera raba. Rukkirääk (III) Elupaik jääb u 5,1 Laialt levinud haudelind, kes on Eesti punase 500 m Ei km kaugusele alast nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud 2 ja u 9,9 km looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja kaugusele alast 1. väheneva arvukusega liigina III kategooria Viimane kinnitatud kaitsealuste liikide hulka. Rukkirääk asustab erinevaid vaatlus 2015 avamaastikke. Rukkiräägu arvukust võib viimase 40 aastast. aasta jooksul pidada suhteliselt stabiilseks, puudub pikaajaline selge trend. Esineb arvukuse tugevaid lühiajalisi kõikumisi. Siiski on rukkiräägu arvukus viimasel kümnendil pidevalt vähenenud, eelkõige Lääne-Euroopas. Seepärast on Eestil kui suhteliselt heas seisus rukkiräägu populatsiooniga alal oluline tähtsus liigi elupaikade säilitamisel. Rukkiräägu arvukuse vähenemise peamiseks põhjuseks on 59 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne intensiivne põllumajandus (pesapoegade hukkumine kultuurmaadel). Väike- Ala 2 piirneb Eelistab pesitseda looduslikes poolavatud õõnsustes, Ei ole häiringutele tundlik Ala 2 puhul ei saa kärbsenäpp elupaigaga ning asustades tihedamaid metsi nagu kuusikud ja kuuse- liik. Otseselt elupaigaga negatiivse mõju (III) elupaik jääb alast 1 segametsad. Eestis arvatakse pesitsevat vaid 40 000– külgnev raadamine võib võimalikkust u 4,8 km kaugusele 60 000 paari väike-kärbsenäppe. põhjustada negatiivset välistada. Ala 1 (viimane kinnitatud Väike-kärbsenäppi peetakse ohuväliseks linnuks. mõju. puhul negatiivset vaatlus 2015 Elupaigana eelistab vana sega- või lehtmetsa. mõju ei kaasne. aastast). Mudanepp (II) EELIS andmetel ei Eestis lokaalselt levinud haruldane siirdesoode Väljaspoole sooelupaika Ei leidu Soomaa haudelind (30-60 paari). Rändeajal (aprill, september- rajatud tuulikute linnualal. 2018 november) on ta tavalisem. negatiivset mõju pole kohati mängivat põhjust eeldada. Võimalik isendit Kuresoos. rändava isendi juhuslik kokkupõrge. 60 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Metsis (II) Ala 2 piirneb Metsis on paikne liik, kes veedab olulise osa elust Keskkonnaamet soovitab Ala 2 puhul ei saa metsise elupaiga valdavalt 3 km raadiuses ümber mängupaiga. puhvrit 1000 m, Rootsis negatiivse mõju servaalaga Noorlindude hajumine toimub enamasti kuni 10 km läbiviidud uuringu kohasel võimalikkust (viimane kinnitatud kaugusele sünnipaigast. Metsis eelistab esineb metsise poolt ala välistada. Ala 1 vaatlus 2020 mängupaigaks ainult mändidest koosnevaid puistuid, väiksemat kasutust 865 m puhul negatiivset aastast). Alast 1 kus puude vanus on kõige sagedamini vähemalt 80 kaugusel tuulikutest.69 mõju ei kaasne. jääb u 4,4 km aastat. Eesti punase nimestiku järgi (2008) on kohalik kaugusele (viimane asurkond hinnatud ohualtisse seisundisse ning liik on kinnitatud vaatlus arvatud looduskaitseseaduse alusel II kategooria 2016 aastast). kaitsealuste liikide hulka. Õõnetuvi (III) Elupaik jääb u 22,3 Eestis ebaühtlaselt (peamiselt Arvestades elupaiga Ei km kaugusele alast loodusmaastikulaamades ja Lääne-Eestis) levinud kaugust, siis mõju on 2 ja u 28,3 km harv haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi välistatud. kaugusele alast 1. ohulähedases seisus. Hõreda leviku põhjuseks on Viimane kinnitatud sõltumine sobivate pesaõõnsuste leidumisest, vaatlus 2015 sobivad elupaigad on vanad leht- ja segametsad ning aastast. puisniidud, Lääne-Euroopas leidub liiki ka kultuurmaastikel. Peamised ohutegurid on elupaikade hävimine ja põllumajanduses kasutatavad keemilised tõrjevahendid. Rüüt (III) Elupaik jääb u 0,3 Eestis väiksearvuline rabade haudelind (3000–4000 1000 m Ala 2 puhul ei saa km kaugusele alast paari), kes käib toitumas pesitsusalasid ümbritsevatel negatiivse mõju 2 ja u 5,1 km niitudel ja põldudel. võimalikkust kaugusele alast 1. välistada. Ala 1 Viimane kinnitatud puhul negatiivset vaatlus 2014 mõju ei kaasne. aastast. Sinikael-part Kuna tegu ei ole Partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv ujupart, Soovitus puudub Ei kaitsealuse liigiga, kes ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka ning on siis elupaika Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) 69 Taubmann, Julia & Kämmerle, Jim-Lino & Andrén, Henrik & Braunisch, Veronika & Storch, Ilse & Fiedler, Wolfgang & Suchant, Rudi & Coppes, Joy. (2021). Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology. 2021. wlb-00737. 10.2981/wlb.00737. 61 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne EELISes andmetel ohuvälises seisus. Sinikael-part on kõige registreeritud ei arvukam pesitsev haneline Eestis, arvukus on ole. hinnanguliselt 30 000–50 000 haudepaari ning see on KKK kohaselt võib stabiilne. liiki kohata pesitsemas loodusala rabade laugastel. Herilaseviu EELIS andmetel ei Eestis üldlevinud väikesearvuline ja hõreda 1000 m Ala 2 puhul ei saa (III) leidu Soomaa asustusega haudelind. Herilaseviu on spetsiifilise võimalikku mõju linnualal. KKK elupaiganõudlusega: eelistab elupaigana niiskeid leht- välistada. Ala 1 kohaselt esineb, ja segametsi, toidubaasist (kiletiivalised) lähtuvalt on puhul mõju puudub. kuid täpsem teave liigi pesitsusterritoorium väga suur. Peamine puudub. Sobilikke ohutegur on elupaikade hävimine metsamajandamise elupaiku alaga 2 tulemusena. piirnevas metsamaastikus esineb. Mudatilder Elupaik jääb u 0,3 Eesti rabades ja siirdesoodes suhteliselt tavaline 500 m Ala 2 puhul ei ole (III) km kaugusele alast haudelind, pesitsejate arvukuseks hinnatakse 3000– mõju välistatud, ala 2 ja u 5,1 km 4000 paari. Liik kuulub looduskaitseseaduse kohaselt 1 puhul on mõju kaugusele alast 1. III kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide välistatud. Viimane kinnitatud punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. vaatlus 2014 aastast. 62 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Sõtkas Kuna tegu ei ole Partlaste sugukonda kuuluv veelind, kes ei kuulu Soovitus puudub Ei kaitsealuse liigiga, Eestis kaitsealuste liikide hulka ning on Eesti siis elupaika ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel EELISes ohuvälises seisus. Eestis võib kohata teda registreeritud ei aastaringselt ning ta on siin arvukas läbirändaja (kuni ole. 500 000 isendit), kuid vähearvukas pesitseja ning KKK kohaselt võib talvituja. Kuigi tema arvukus Eestis on piisav, ohustab kohata pesitsemas temagi pesitsuspaiku veekogude reostumine ning loodusala rabade häirimine. laugastel. Hallõgija (III) Elupaik jääb u 0,3 Kohatise levikuga stabiilse arvukusega haudelind, kes 500 m Ala 2 puhul ei ole km kaugusele alast on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus mõju välistatud, ala 2 ja u 5,1 km ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate 1 puhul on mõju kaugusele alast 1. elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III välistatud. Viimane kinnitatud kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. vaatlus 2014 aastast. Punajalg-tilder Elupaik jääb u 0,3 Eesti randadel tavaline ning sisemaal soodes ja 500 m Ala 2 puhul ei ole (III) km kaugusele alast luhtadel väiksearvuline haudelind, kelle arvukust mõju välistatud, ala 2 ja u 5,1 km hinnatakse Eestis 5000–7000 paarile. 1 puhul on mõju kaugusele alast 1. välistatud Viimane kinnitatud vaatlus 2014 aastast. Tuuletallaja EELIS andmetel ei Väiksearvuline haudelind (600-900 paari), kes Lääne- 500–1000 m Ei (III) leidu Soomaa ja Põhja-Eestis on palju tavalisem kui Lõuna- ja Ida- linnualal. Eestis. Kevadel saabuvad esimesed juba märtsis, KKK kohaselt sügisel lahkuvad oktoobris, on ka üksikud esineb läbirändel. talvitusjuhud teada. Elutseb kultuurmaastikul. 63 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Rabapistrik (I) Viimased andmed Eestis vähearvukas läbirändaja (märts-mai, Kuna ei esine piirkonnas, Ei 2019 aastast – september-november), üksikud jäävad harva ka siis ei saa mõju avaldada. piirkonnas välja talvitama. Pesitsejana on ta meilt kadunud. surnud. Teder (III) Elupaik jääb u 30 m Eestis ebaühtlase levikuga regulaarne haudelind ja 1000 m Ala 2 puhul ei ole kaugusele alast 2 ja talvituja. Liik asustab mitmekesiseid elupaiku, eriti mõju välistatud, ala u 4,4 km kaugusele tähtsad on tema jaoks sood ja nende servakooslused. 1 puhul on mõju alast 1. Viimane Alates eelmise sajandi keskpaigast esineb tedre välistatud kinnitatud vaatlus arvukuses üldine langustrend. Vaatamata hetkel veel 2016 aastast. küllaltki kõrgele arvukusele on vajalik arvukuse languse peatamine. Peamisteks ohuteguriteks on elupaikade kvaliteedi langus, hävimine ja fragmenteerumine, röövlus ja häirimine. Elupaikade säilitamine ja röövluse ning häirimise mõju vähendamine on peamised tingimused liigi soodsa seisundi saavutamiseks. Tedre elupaikades, kus esineb vähemalt 5 kukega mäng, tuleks loobuda olulise mõjuga objektide (karjäärid, kuivendusvõrgud, teed, tuulepargid, tööstus, elamualad jne) rajamisest. Potentsiaalselt olulistele tedre elupaikadele maakasutuse muutust planeerides peaks sellele eelnema tedre inventuur. Täpikhuik (III) Elupaik jääb u 5,1 Stabiilse arvukusega haudelind. Täpikhuigu eelistatud Ei Arvestades elupaiga km kaugusele alast elupaikadeks on mageveelised tiheda poolveeliste kaugust, siis ei ole mõju 2 ja u 9,9 km taimede kattega märgalad erineva või sesoonselt oodata. kaugusele alast 1. varieeruva vee sügavusega alla 15 cm. Madala Viimane kinnitatud arvukuse korral kohatakse täpikhuiku peamiselt vaatlus 2015 roostikes ja nende servaaladel, kõrge arvukuse ja aastast. elupaikade vähesuse korral ka mitmesugustel heinamaadel. Pesitseda eelistab täpikhuik tihedas tarnastikus või roostikus, madal- ja siirdesoodes, niisketel niitudel, eutroofsete järvede kallastel jm. 64 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Kalakotkas (I) EELIS andmetel ei Kalakotka arvukus on kõikuv ja tema elupaigad 1000 m Ei leidu Soomaa ohustatud. Ohustavate teguritena on välja toodud linnualal. häirimine, vanade okasmetsade kadumine, KKK kohaselt on veekogude eutrofeerumine ning õhusaaste (Kalakotka kalakotkast kaitse tegevuskava 2011–2015 eelnõu; Kotkaklubi, kohatud alal vaid 2011). toitumas. Liik ei ole loodusalale iseloomulik ning ei peaks olema nimetatud kaitse- eesmärgis. Kiivitaja Kuna tegu ei ole Eestis üldlevinud harilik haudelind, kes elutseb 500 m Ei kaitsealuse liigiga, põldudel ja rohumaadel, eriti madalmurustel niisketel siis elupaika niitudel, ka soodes jm märgaladel. Liiki ohustab EELISes peamiselt põllumajanduslik reostus: registreeritud ei taimekaitsevahendid ja väetised. Kiivitaja on Eesti ole. ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel KKK kohaselt ohuvälises seisus ning kaitsekategooria liikide hulka ei esineb loodusalal kuulu. 45 paari. Nõmmelõoke EELIS andmetel ei Pesitseb nõmmedel, nõmmemetsades, liivastel Soovitus puudub, kuid Ei (III) leidu Soomaa raiesmikel ja loometsades. Peamised ohutegurid on arvestades, et piirkonnas linnualal. KKK elupaikade hävimine metsamajandamise tulemusena sobilikke elupaiku ei kohaselt esineb ja maakasutuse muutused. Eestis pesitseb 1000–3000 paikne, siis ei ole oodata nõmmemännikutes paari. ka mõju. ja liivikutes, kus enamasti esineb lahtise liivaga alasid. 65 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Öösorr (III) Elupaik jääb u 8,1 Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning 500 m Ei km kaugusele alast kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel 2 ja u 14 km vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina kaugusele alast 1. III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Öösorr Viimane kinnitatud on spetsiifilise elupaiganõudlusega: eelistab vaatlus 2015 elupaigana eelkõige hõredamaid raba- ja aastast. nõmmemännikuid, kuid võib elutseda ka harvikutes, väludel, raiesmikel ja nõmmedel. Öösorride arvukus on langemas, nende elupaigad on ohustatud metsade majandamise ja kuivendamise tõttu. Veetallaja (III) Eestis ei pesitse, Eestis lokaalse levikuga (teda on nähtud Matsalus, Soovitus puudub, kuid Ei rändepeatusel Saaremaa läänerannikul ja üksikutel saartel ning arvestades, et piirkonnas eelkõige madalatel laidudel) kurvitslaste sugukonda kuuluv sobilikke elupaiku ei rannikualal. lind. Praegu hinnatakse selle jääajajärgse relikti paikne, siis ei ole oodata arvukust Eestis kuni viiele pesitsevale paarile, mis ka mõju. tähendab, et liik on Eestis harva esinev. Veetallaja peamiseks ohuteguriks on elutegevuseks sobilike veekogude ohustatus. Laululuik (II) EELIS andmetel ei Laululuik viibib Eestis peamiselt läbirändel, kuid Soovitus puudub, kuid Ei leidu Soomaa pesitsevate paaride arvukus on viimastel arvestades elupaiga linnualal. aastakümnetel järjest suurenenud ja varasem kaugust, siis ei ole oodata KKK kohaselt läbirändaja on muutnud juba arvestatavaks ka mõju. esineb Kuresoos pesitsejaks. Liik on Eestis II kaitsekategooria all. vähearvulise või ebaregulaarse pesitsejana. Teada 1 pesitsev paar Kuresoo lõunaosas. Sinirind Kuna tegu ei ole Eestis luhapajustikes ja vanades turbaaukudes Soovitus puudub, kuid Ei kaitsealuse liigiga, haruldane haudelind (10-50 paari). arvestades, et liiki siis elupaika loodusala ei esine, siis on EELISes ka mõju välistatud. 66 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne registreeritud ei ole. KKK kohaselt on loodusalal ebaregulaarne pesitseja või juhukülaline, mistõttu pole liigi nimetamine kaitse- eesmärgis vajalik. Must- Elupaik jääb u 15,1 Väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti punase 3000 m Ei toonekurg (I) km kaugusele alast nimestiku järgi ohualdis ning arvatud Otsene mõju 1 ja u 6,9 km looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus elupaikadele kaugusel alast 2. liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Liigi arvukus on puudub, seoses Elupaik on viimati Eestis praegu madalseisus (60–90 paari) ja suure vahemaaga. olnud asustatud populatsiooni produktiivsus on kesine. Must- Kaudselt puudub 2014 aastal. toonekurg on loodusliku metsamaastiku lind, kelle oluline ebasoodne elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise mõju ka ja soodsate toitumispaikadega looduslikult potentsiaalsetele mitmekesised metsamassiivid. Must-toonekured toitumisaladele. Nii eelistavad inimtegevusest kaugel ja jõgede läheduses alale 1 kui alale 2 asuvaid puistuid ning väldivad pesitsemist jäävad veekogud on metsaservas. tugevalt Elektriliinide ja tuuleparkide tähtsust ohutegurina kuivendustegevusest Eestis ei osata praegu hinnata, ilmselt on see väikese mõjutatud ning tähtsusega või keskmise tähtsusega. Rändeteedel on must-toonekure elektriliinide mõju suur ohutegur. Tuulegeneraatorite jaoks soodsad paigutamisel on senisest enam vajalik arvestada toitumisalad must-toonekure elupaikadega, nii pesitsuskohtade kui puuduvad. toitumis- ja puhkealadega. Tuuleparkide planeerimisel on vajalik eelnevalt määrata võimalik mõju linnustikule, sh must-toonekurele ja vastavad praktilised välitööd teha. Arvestades GPS-saatjatega 67 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne märgistatud must-toonekurgede elupaiga kasutuse ulatust, ei tohiks tuulegeneraatorid asuda lähemal kui 10 km must-toonekure pesapaigast ja kui on teada ka toitumispaigad, siis mitte nende läheduses ega toitumisalade ja pesapaiga vahel. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada must-toonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toonekure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende vahele . Soomaa linnualal ei ole reaalselt aastaid must- toonekurge pesitsenud. Koostamisel olev kaitsekorralduskava70 seab eesmärgiks, et Soomaa rahvuspargis pesitseks edukalt kaks paari must- toonekurgi. Peamiseks probleemiks peetakse toitumisalade degradeerumist ja meetmena on kavandatud, et tööde korraldamisel Soomaa rahvuspargis ja Soomaa teemaplaneeringuga määratud alal (tiikide puhastamine, kuivendussüsteemide korrastamine, veerežiimide taastamine jms ) tuleb arvestada must-toonekure elupaiganõudlusega. Rohunepp (II) Elupaik jääb u 5,1 Ebaühtlaselt levinud harv haudelind. Rohunepi 500 m Ei km kaugusele alast arvukus on pidevalt vähenenud. Selle põhjuseks on 2 ja u 9,9 km madalsoode kuivendamine, lamminiitude ja kaugusele alast 2. soostunud heinamaade ulatuslik kraavitamine ja Viimane kinnitatud viimastel aastakümnetel niitmise lakkamine vaatlus 2019 jõelammidel. aastast. 70 Keskkonnaamet. 2022. Soomaa rahvuspargi, Soomaa loodusala ja Soomaa linnuala kaitsekorralduskava 2022‒2031. Tööversioon. 68 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Sooräts (II) Elupaik jääb u 15,2 Haruldane, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti haudelind 1000 m Ei km kaugusele alast (hinnanguliselt 10–300 paari). Pesitseb peamiselt 2 ja u 19,8 km soodes, rannaniitudel, luhtadel, harvem ka niisketel kaugusele alast 1. põldudel. Liigi lemmikpaigad on kadakased Viimane kinnitatud rannaniidud ja väikesaared. Liigi arvukus on viimastel vaatlus 2016 aastatel tugevasti kõikunud, kuid ilma kindla suunata. aastast. Rabapüü (I) EELIS andmetel ei Eestis väga haruldane liik. Rabapüü arvukus on 1000 m Ei leidu Soomaa tugevasti vähenenud ligikaudu saja aasta jooksul ja linnualal. liiki ohustab väljasuremine. Teadaolevalt piirkonnas väljasurnud. Väikepistrik (I) EELIS andmetel ei Kohatise levikuga tugeva langustrendiga haudelind, 500-1000 m Ei leidu Soomaa kes on Eesti punase nimestiku kohaselt ohualtis seisus linnualal. ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel KKK kohaselt haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria pesitseb loodusala kaitsealuste liikide hulka. rabades, kuid Liigi pesitsuskohad ei ole enamasti püsivad ja liik kasutab kasutab pesitsemiseks aastati erinevaid (varese)pesi. toitumiseks ka heinamaid ja luhtasid. Heletilder (III) Elupaik jääb u 0,3 Eestis on ta harv haudelind, keda võib leida Põhja- ja 500 m Ala 2 puhul ei ole km kaugusele alast Vahe-Eestis, läbirändajana kohtab teda kogu riigis. mõju välistatud, ala 2 ja u 5,1 km Peamisteks elupaikadeks on rabad ja siirdesood. 1 puhul on mõju kaugusele alast 1. välistatud Viimane kinnitatud vaatlus 2014 aastast. Väikekoovitaja Elupaik jääb u 0,3 Eestis ebaühtlase levikuga harv rabade haudelind 500 m Ala 2 puhul ei ole (III) km kaugusele alast (400–700 paari), keda kohatakse meil peamiselt mõju välistatud, ala 2 ja u 5,1 km läbirändel (aprill–mai, juuli–september). 69 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne kaugusele alast 1. 1 puhul on mõju Viimane kinnitatud välistatud vaatlus 2014 aastast. 70 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Tabel 14. Kikepera linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide registreeritud elupaigad EELIS andmetel (seisuga 30.12.2021). Liik Elupaiga Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik paiknemine negatiivne mõju Kaljukotkas (I) Elupaik jääb u 2.2 Eesti punase nimestiku kohaselt on kaljukotkas ohualtis 2000 m Ei km kaugusele seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel alast 2 ja u 11 km haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste kaugusele alast 1. liikide hulka. Pesitsemiseks eelistab liik suurte Reaalsed loodusmassiivide sooalasid, kus pesa rajatakse tavaliselt pesitsuskohad soosaare või -serva metsa. Toitumisalana kasutatakse jäävad rohkem pesapaigast kuni 5 km raadiuses (kodupiirkond) lagedaid kui 2 km (pool)looduslikke biotoope, milleks valdavalt on lagesoo, kaugusele. harvem mõni teine tüüp – näiteks luht. Pesitsemiseks Viimati pesitses kasutatav territoorium hõlmab tuumalana 2 km raadiust teadaolevalt ala ümber pesa. 2013. Must- Elupaik jääb u Väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti punase 3000 m Ei (reaalselt toonekurg (I) 10,4 km nimestiku järgi ohualdis ning arvatud looduskaitseseaduse ei ole liiki kaugusele alast 2 alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria piirkonnas ja u 18,7 km liikide hulka. Must-toonekurg on loodusliku metsamaastiku pesitsenud kaugusele alast 1. lind, kelle elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse juba pikka Viimane häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult aega, seega kinnitatud vaatlus mitmekesised metsamassiivid. Must-toonekured eelistavad ei avaldata 2010 aastast. inimtegevusest kaugel ja jõgede läheduses asuvaid puistuid tegevusega ning väldivad pesitsemist metsaservas. Tuulegeneraatorite talle ka paigutamisel on senisest enam vajalik arvestada must- mõju) toonekure elupaikadega, nii pesitsuskohtade kui toitumis- ja puhkealadega. Tuuleparkide planeerimisel on vajalik eelnevalt määrata võimalik mõju linnustikule, sh must- toonekurele ja vastavad praktilised välitööd teha. Arvestades GPS-saatjatega märgistatud must- toonekurgede elupaiga kasutuse ulatust, ei tohiks tuulegeneraatorid asuda lähemal kui 10 km must- 71 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne toonekure pesapaigast ja kui on teada ka toitumispaigad, siis mitte nende läheduses ega toitumisalade ja pesapaiga vahel. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada must-toonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toonekure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende vahele . Rabapüü (I) EELIS andmetel ei Eestis väga haruldane liik. Rabapüü arvukus on tugevasti 1000 m Ei leidu Kikepera vähenenud ligikaudu saja aasta jooksul ja liiki ohustab linnualal. väljasuremine. Teadaolevalt piirkonnas väljasurnud. Metsis (II) Ala 2 piirneb Metsis on paikne liik, kes veedab olulise osa elust valdavalt Keskkonnaamet soovitab Ala 2 puhul metsise 3 km raadiuses ümber mängupaiga. Noorlindude hajumine puhvrit 1000 m, Rootsis ei saa elupaigaga toimub enamasti kuni 10 km kaugusele sünnipaigast. läbiviidud uuringu negatiivse (viimane Metsis eelistab mängupaigaks ainult mändidest koosnevaid kohasel esineb metsise mõju kinnitatud vaatlus puistuid, kus puude vanus on kõige sagedamini vähemalt poolt ala väiksemat võimalikkust 2020 aastast). 80 aastat. kasutust 865 m kaugusel välistada. Ala Alast 1 jääb u 4,4 tuulikutest. 1 puhul km kaugusele negatiivset (viimane mõju ei kinnitatud vaatlus kaasne. 2016 aastast). 72 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringu KSH esimese etapi aruanne 4.1.6.3 Mõju Natura alade terviklikkusele Tabel 15. Natura alade terviklikkuse kontroll-küsimustik. Soomaa loodusala Ala 1 Ala 2 Kas projekt või kava võib: Vähendada ala elupaigatüüpide pindala Ei Jah või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei Ei asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust? Põhjustada liikide ümberasustust ja seega Ei Ei vähendada nende liikide levikuala piirkonnas? Põhjustada lisa I elupaikade või liikide Ei Ei killustatust? Põhjustada peamiste tunnuste (nt Ei Ei puistaimkate, loodetele avatus, iga- aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist? Häirida ala soodsa seisundi Ei Ei indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust? Aeglustada või takistada ala kaitse- Ei Ei eesmärkide saavutamist? Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, Ei Ei ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina? Soomaa linnuala Ala 1 Ala 2 Kas projekt või kava võib: Vähendada ala elupaigatüüpide pindala Ei Jah või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei Jah asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust? Põhjustada liikide ümberasustust ja seega Ei Jah vähendada nende liikide levikuala piirkonnas? Põhjustada lisa I elupaikade või liikide Ei Ei killustatust? Põhjustada peamiste tunnuste (nt Ei Ei puistaimkate, loodetele avatus, iga- aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist? Häirida ala soodsa seisundi Ei Ei indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust? Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Aeglustada või takistada ala kaitse- Ei Jah eesmärkide saavutamist? Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, Ei Ei ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina? Kikepera linnuala Ala 1 Ala 2 Kas projekt või kava võib: Vähendada ala elupaigatüüpide pindala Ei Jah või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei Jah asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust? Põhjustada liikide ümberasustust ja seega Ei Jah vähendada nende liikide levikuala piirkonnas? Põhjustada lisa I elupaikade või liikide Ei Ei killustatust? Põhjustada peamiste tunnuste (nt Ei Ei puistaimkate, loodetele avatus, iga- aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist? Häirida ala soodsa seisundi Ei Ei indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust? Aeglustada või takistada ala kaitse- Ei Ei eesmärkide saavutamist? Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, Ei Ei ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina? 4.1.6.4 Leevendavate meetmete kavandamine ning tingimused järgnevaks etapiks KOV EP esimest etappi on asjakohane käsitleda kõrgema taseme strateegilise planeerimisdokumendina ja ühtlasi „kavana“ loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses. Euroopa Komisjon on juhise „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019/C 33/01) ptk-s 4.6.1 selgitanud, et Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia enne kava heakskiitmist. Sama juhise ptk-s 4.7.3 on Euroopa Komisjon omakorda märkinud, et „Heakskiitmisotsuse võib teha ainult pärast seda, kui nad on veendunud, et kava või projekt ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju.“ Muu hulgas võivad vastava mõju ära hoida leevendusmeetmed (juhise ptk 4.6.6). Natura asjakohasel hindamisel ei pea strateegilise planeerimisdokumendi tasandil minema üksikasjalikumaks või kasutama rohkem ressursse, kui on Natura alade kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalik ning oleks kohatu ja teostamatu hinnata mõju detailsusastmes, mida tavaliselt nõuab projekti tasandi asjakohane hindamine. Järelikult kõrgema tasandi strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ise määrab Natura asjakohase hindamise võimaliku ulatuse ehk tuleb arvestada strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastet. Kui strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise tulemusena anda lõplikke hinnanguid kavandatava tegevuse 74 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne elluviimisega kaasnevatele mõjudele nt ehituse- ja kasutuse etappi (mahu, koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja tingimused, millega abil välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Selleks tuleb välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või loatasandile, iga kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi suunise osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Asukoha eelvaliku etapis peab tekkima põhimõtteline veendumus, et planeeringu täpsusastet silmas pidades on olemasoleva info põhjal võimalik valitud asukohta kavandatavat tegevust realiseerida nii, et ebasoodne mõju Natura aladele ja kaitse-eesmärkidele on välistatud. Lõplik veendumus, et planeeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse- eesmärkidele välistatud, peab selguma planeeringu kehtestamise ajaks. Tabel 16. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus ning tingimused järgmiseks menetlusetapiks. Meede/tingimus Tõhusus Ala 2 puhul ei saa välistada mõju Soomaa loodusala metsaelupaikadele, kus võib Tõhus esineda vee- või valgusrežiimi muutus. Kaitse-eesmärgiks olevatele metsaaladele tuleb rakendada 100 m puhvrit vältimaks võimalikku raie- ja ehitustegevusega kaasnevat negatiivset mõju elupaikadele. Ala 2 valikult tuleb teede, trasside vms objektide ehitusel lähemale kui 150 m kaitse- eesmärgiks olevatest metsaelupaikadest hinnata tegevuse mõju metsaelupaikade vee Tõhus režiimile ning vajadusel kavandada sobilikud leevendavad meetmed mõju vältimiseks. Ala 2 puhul ei saa mõju välistada liikidele, kelle elupaigad on registreeritud vahetult Tõhus alaga 2 külgnevalt või lähemal kui 500 m sellest. Vältimaks negatiivset mõju linnualal paiknevatele elupaikadele, siis rakendada ala 2 puhul Keskkonnaameti juhendmaterjali kohast 600 m puhverala ning alal kaitstavate liikide puhul teaduskirjandusest tulenevaid puhvreid. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tuleb nii ala 1 kui ala 2 puhul tuleb detailse lahenduse Tõhus koostamisel kaasata linnustikueksperdid ning viia läbi täpsustavad linnustiku uuringud. Juhul kui uuringutest ilmneb võimalik mõju Natura linnualade kaitse- eesmärgiks olevate linnuliikide toitumisaladele tuleb detailse lahenduse mõjude hindamise käigus uuesti hinnata mõjusid linnualade kaitse-eesmärkidele ning vältida 75 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne tuulikute kavandamist olulistele toitumisaladele ning võimalikele sagedaste ülelendude aladele. 4.1.6.5 Natura-hindamise tulemused ja järeldus Eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel on arvesse võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist, et tagada alade ja nende kaitse-eesmärkide soodne seisund. Natura 2000 alad välistati esmasel kaardianalüüsil potentsiaalselt sobilike aladena. Täiendaval analüüsil leiti, et negatiivse mõju välistamiseks on vajalik Soomaa loodusala metsaelupaikadele rakendada 100 m puhvrit vältimaks võimalikku raie- ja ehitustegevuse mõju metsaelupaigatüüpidele. Soomaa linnuala ja Kikepera linnuala suhtes tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt rakendada 600 m puhvrit ning linnualadel registreeritud elupaikade osas vastavalt liigi elupaigaeelistustest ning tundlikkusest tuulikute suhtes rakendada parimast teadmisest lähtuvat puhvrit. Eelnevast lähtuvalt väheneb ala 2 pindala. Alale 1 tuulepargi kavandamisel ei ole oodata negatiivset mõju linnu- ja loodusaladele. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi koostamise täpsusastmes (puudub detailne info kavandatavate tuulikute, trasside asukohtade, parameetrite jm kohta) ei ole planeeringu rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude avaldumist Natura 2000 võrgustiku aladele ega nende kaitse eesmärkidele, arvestades planeeringuga seatud tingimusi ja suuniseid detailse lahenduse etappi. Eriplaneeringus välja valitud alale 1 on võimalik tuuleparke rajada nii, et ebasoodne mõju Natura 2000 aladele on välistatud. 4.1.6.6 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Detailse lahenduse mõjude hindamise koostamisel tuleb ekspertgruppi kaasata linnustiku ekspert ning läbi viia täiendavad linnustiku uuringud (kirjeldatud ptk 4.1.2.3). Juhul kui uuringutest ilmneb võimalik mõju Natura linnualade kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide toitumisaladele tuleb korrata Natura asjakohast hindamist Soomaa ja Kikepera linnualade suhtes. Detailse lahenduse Natura hindamise tulemusena (ja seal välja pakutud leevendavate meetmete rakendamise läbi) tuleb ebasoodne mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele välistada. Natura hindamise kaalumise vajadus on detailse lahenduse mõjude hindamise koostamisel ka tuulepargiga seotud ühendusliini ja muu taristuga, mis rajatakse väljapoole ala 1 või ala 2. 4.1.7 Mõju kaitsealadele Esmase kaardianalüüsiga on potentsiaalselt sobilike aladena välistatud looduskaitseseaduse kohaste kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade esinemisalad. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata otsest mõju kaitstavatele aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Kaudse mõju esinemine on võimalik kaitsealadele, hoiualadele ja püsielupaikadele, mille kaitse eesmärgiks on linnustiku ja nahkhiirte kaitse. Lindude toitumisalad ulatuvad enamasti ka väljaspoole kaitseala ning juhul, kui oluline toitumisala kattub tuulepargi alaga, võib esineda mõju läbi toitumisala vähenemise ning läbi tuulikutega kokkupõrkeriskist tuleneva hukkumisriski. Erialakirjandusest lähtuvalt võib enamike linnuliikide puhul piisavaks pidada 0,5–3 km puhverraadiust elupaiga ja tuuliku vahel. Must-toonekure puhul võib esineda vajadus kuni 10 km (mõnel juhul kuni 20 km) puhvri järele. Sellest lähtuvalt on kaitstavate alade puhul vaadeldud linnustiku alaste kaitse-eesmärkidega alasid, mis paiknevad 3 km raadiuses. Võimalikku mõju linnustikule on käsitletud eraldi ptk 4.1.2. 76 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 15. Kaitsealade paiknemine potentsiaalselt sobilike alade lähialadel. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister). Joonisel ei näidata liigikaitselistel põhjustel ringikujulisi I ja II kategooria liikide püsielupaiku! Vaskjõe looduskaitseala (KLO1000567) jääb potentsiaalselt sobilikust alast 1 ca 2,9 km kaugusele. Vaskjõe looduskaitseala on võetud kaitse alla, et kaitsta: − elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning vanad loodusmetsad (9010*). − liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius). Arvestades ala kaugust ja kaitse-eesmärgiks olevaid liike (rähniliigid, keda ei peeta tuuleparkide suhtes tundlikeks liikideks) on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine Vaskjõe looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele või liikidele. Potentsiaalselt sobiliku ala 1 ümber esinevad püsielupaigad on esitatud Tabel 17-s. Tabel 17. Potentsiaalselt sobiliku ala 1 ümbruses olevad püsielupaigad. KKR Püsielupaik Kaugus Asustatus Mõju Vajalikud alast 1 meetmed KLO3000657 Kildemaa Külgneb Asustatud. EELIS Elupaiga hea Kitsendada metsise andmetel 3 seisundi ala 1 viisil, mis püsielupaik kukke. Arvukus tagamiseks peab tagab metsise stabiilne. metsisele säilima püsielupaigale mängualasid 1 km Metsise toetav puistu. puhverala. elupaikade 77 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne kaitstuse, sh Metsis on kavandatavate võrdlemisi kartlik püsielupaikade ja müratundlik otstarbekuse lind. Ka juhul kui ning tuulikute labad ei püsielupaikade jääks metsise kaitsekorra lennukõrgusele, muutmise põhjustaks need ekspertiisi alusel tema jaoks suure on alal metsise tõenäosusega eritingimustega häiringu, mis võib arvestav kaitse viia praeguste vajalik, sest ala mängualade on elupaigana hülgamiseni. oluline. Mängimiseks kasutatakse just raba servaala. KLO3001832 Põlendmaa 1,6 km Pesa asustatud. Väike-konnakotka Kitsendada ala väike- elupaikade 1 viisil, mis konnakotka soovitatavaks tagab väike- püsielupaik puhveralaks on konnakotka Keskkonnaameti püsielupaigale juhendmaterjali 2 km kohaselt 2000 m. puhvervööndi. Lähemal on suur tõenäosus püsielupaigale negatiivse mõju avaldamiseks. KLO3001337 Vabriku 1,6 km Pesa varisenud, Püsielupaigad ei väike- uut ei ole leitud ole olnud viimastel konnakotka aastatel püsielupaik asustatud. KLO3001400 Kildemaa 2,4 km Pesa on Reaalne mõju väike- varisenud ja antud konnakotka pesapuu oksad elupaikadele püsielupaik on liiga nõrgad tõenäoliselt kandmaks uut puudub. pesa ning puistus puuduvad pesa ehitamiseks sobiva võraga puud. Samuti asub allesjäänud pesa ümbritsenud mets lageraie tulemusena avatuks jäänult liiga lähedal 78 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne üldkasutatavale kruusakattega teele. KLO3000878 Võlli väike- 3,0 km Viimati konnakotka asustatud 2015 püsielupaik KLO3000368 Silingi väike- 1,4 km Viimati konnakotka asustatud 2014 püsielupaik KLO3001806 Tammuru 2,2 km Viimati väike- asustatud 2019 konnakotka püsielupaik KLO3002098 Põlendmaa 0,8 km Viimati Must-toonekure must- asustatud 2014 elupaikade toonekure soovitatavaks püsielupaik puhveralaks on KLO3002084 Kikepera 2,8 km Viimati Keskkonnaameti must- asustatud 2007 juhendmaterjali toonekure kohaselt 3000 m. püsielupaik Reaalselt liiki piirkonnas ei esine juba aastaid. Seega on liigile ka mõju avaldamine ebatõenäoline. KLO3002373 Kõrsa 0,6 km Asustatud 2021 Merikotka Kitsendada ala merikotka elupaikade 1 viisil, mis püsielupaik soovitatavaks tagab puhveralaks on merikotka Keskkonnaameti püsielupaigale juhendmaterjali 2 km kohaselt 2000 m. puhvervööndi. KLO3002001 Kõrsa 1,2 km Asustamata, merikotka varisenud püsielupaik PLO1001355 Projekteeritav külgneb Lähtudes 2018. Niidurüdi puhul ei Kõrsa aastal läbi viidud ole tegu niidurüdi niidurüdi seirest teadaolevalt püsielupaik alal ja ekspertide tuulikute hinnangust on häiringute suhtes Kõrsa raba, kui tundliku liigiga. niidurüdile Rüdid elutsevad olulise ja kõrge Kõrsa rabas. Raba kvaliteediga ja ala 1 vahele jääb elupaiga, terves rabaäärse puistu ulatuses kaitse puhverala. alla võtmine põhjendatud. 79 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Soomaa rahvuspark (KLO1000269) piirneb potentsiaalselt sobiliku ala 2 idapoolse osaga. Kaitse- eesmärk: Eesti suurimate soode, lamminiitude ja metsade ning haruldaste liikide elupaikade kaitse. Rahvusvaheline tähtsus: Ramsari ala (Soomaa rahvuspark), IBA ala (Soomaa soode kompleks), CORINE biotoobi ala (Soomaa). Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on: − Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse, kultuuripärandi, kaitsealuste liikide kaitse. − EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud 48 liigi kaitse. − I lisas nimetatud elupaigatüüpide: metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi-lodumetsade (91E0) kaitse. − II lisas nimetatud liikide: saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), laiujuri (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja suur-kuldtiiva (Lycaena dispar), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse, säilitamine, tutvustamine ja uurimine. Kaitse-eesmärgiks olevad metsakooslused vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) piirnevad alaga 1 (Joonis 7). Tegu on metsaelupaikadega, mis on tundlikud veerežiimi muutusele. Võimalik on mõju avaldamine kaitse eesmärkidele. Kaitse-eesmärgiks olevatele metsaaladele tuleb rakendada 100 m puhvrit vältimaks võimalikku raie- ja ehitustegevusega kaasnevat negatiivset mõju elupaikadele. Soomaa rahvuspark on oluline linnuala. Alale 2 tuulepargi rajamine võib mõjutada Soomaa rahvuspargi linnukaitselisi kaitse eesmärke. Linnustiku osas on vajalik liigispetsiifiliste puhveralade säilitamine linnuliikide teadaolevate elupaikade ümber. Teemat on käsitletud ptk 4.1.2 ja 4.1.6.2. Kikepera looduskaitseala (KLO1000656) jääb potentsiaalselt sobilikust alast 2 u 220 m kaugusele kagu suunas. Kaitseala kaitse-eesmärk on: − kaitsta ja taastada väärtuslikke metsa-, soo- ja niidukooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumisalasid; − kaitsta ja taastada järgmisi elupaiku: huumusetoitelised järved ja järvikud, looduslikud jõed ja ojad, lamminiidud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad; − kaitsta järgmisi kaitsealuseid liike: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), väike käopõll (Listera cordata), harilik ungrukold (Huperzia selago), roomav öövilge (Goodyera repens), lodukannike (Viola uliginosa), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), sookäpp (Hammarbya paludosa), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), sulgjas õhik (Neckera pennata) ja männi-soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila); − kaitsta kaitsealuseid liike ning liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), metsis (Tetrao urogallus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanepüü (Bonasa bonasia), habekakk (Strix nebulosa), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), öösorr (Caprimulgus europaeus), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja rüüt (Pluvialis apricaria); 80 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne − kaitsta järgmisi kaitsealuseid liike: rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-tilder (Tringa totanus), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja hiireviu (Buteo buteo), ning nende elupaiku. Kikepera on üks viiest olulisemast metsise mängualast Eestis. Alale 2 tuulepargi rajamine võib mõjutada Kikepera looduskaitseala linnukaitselisi kaitse eesmärke. Linnustiku osas on vajalik liigispetsiifiliste puhveralade säilitamine linnuliikide teadaolevate elupaikade ümber. Teemat on käsitletud ptk 4.1.2 ja 4.1.6.2. Soo-otsa looduskaitseala (KLO1000568) külgneb potentsiaalselt sobiliku ala 2 lõuna osaga. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: − liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kes on ühtlasi I ja II kaitsekategooria liigid. Kaitstavad liigid on must-toonekurg ja metsis. − elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Must-toonekurgi kaitsealal ei elutse. Alal esineb metsise asustatud elupaik. Lähim kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüübi eraldis (9080) jääb alast 2 u 90 m kaugusele. Alale 2 tuulepargi rajamine võib mõjutada Soo-otsa looduskaitseala linnukaitselisi kaitse eesmärke. Linnustiku osas on vajalik liigispetsiifiliste puhveralade säilitamine linnuliikide teadaolevate elupaikade ümber. Teemat on käsitletud ptk 4.1.2 ja 4.1.6.2. Projekteeritav Mustraba-Ilvese looduskaitseala (PLO1000699) – menetlus on EELISE alusel algatatud 2010 a. Kaitse-eeskirja eelnõu või kavandatavate kaitse-eesmärkide info EELISEs puudub. Tabel 18. Potentsiaalselt sobiliku ala 2 ümbruses olevad püsielupaigad. KKR Püsielupaik Kaugus Asustatus Mõju Meetmed alast 2 KLO3001337 Vabriku väike- 0,6 km Asustamata, Kuna ei ole konnakotka pesa varisenud, asustatud, siis püsielupaik uut ei ole leitud reaalne oluline KLO3001400 Kildemaa 1,7 km Asustamata, mõju väike- pesa on tõenäoliselt konnakotka varisenud ja puudub. püsielupaik pesapuu oksad on liiga nõrgad kandmaks uut pesa ning puistus puuduvad pesa ehitamiseks sobiva võraga puud. KLO3000878 Võlli väike- 2,9 km Asustamata konnakotka (viimati püsielupaik asustatud 2015) KLO3002176 Võlli väike- 2,9 km Asustatud Väike- konnakotka 2020 konnakotka püsielupaik elupaikade soovitatavaks 81 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne puhveralaks on Keskkonnaameti juhendmaterjali kohaselt 2000 m. Vajalik puhver asukoha eelvalikuks on tagatud. KLO3000668 Vabriku 1,2 km 3 kukke. Soovituslik 1 km Täpsem mõju metsise Metsise puhver on selgitada detailse püsielupaik elupaikade tagatud. Otsene lahenduse kaitstuse häiring elupaiga mõjude ekspertiisi osas on hindamise alusel on alal välditud. käigus. metsise eritingimustega arvestav kaitse vajalik. KLO3000662 Mustraba Külgneb 9 kukke. Elupaiga hea Kitsendada ala 2 metsise Metsise seisundi viisil, mis tagab püsielupaik elupaikade tagamiseks metsise kaitstuse peab metsisele püsielupaigale 1 ekspertiisi säilima km puhverala. alusel on alal mängualasid Juhul kui ala ei metsise toetav puistu. kitsendata, siis eritingimustega Metsis on täpsem mõju arvestav kaitse võrdlemisi ning vajalik. kartlik ja kompenseerivate PLO1000627 Projekteeritav Külgneb 2 kukke. müratundlik meetmete Põlendmaa Metsise lind. Ka juhul kui vajadus selgitada metsise elupaikade tuulikute labad detailse püsielupaik kaitstuse ei jääks metsise lahenduse ekspertiisi lennukõrgusele, mõjude alusel on alal põhjustaks need hindamise metsise tema jaoks käigus. eritingimustega suure arvestav kaitse tõenäosusega vajalik. häiringu, mis võib viia praeguste mängualade hülgamiseni. Rakendades kaitsealadele jäävate teadaolevate asustatud elupaikade ümber liigikaitselisi puhvreid on võimalik nii ala 1 kui ala 2 puhul vältida mõjusid kaitsealade kaitse-eesmärkidele. Ala 2 puhul tuleb aga arvestada, et ala paikneb olemasolevatest ja kavandatavatest kaitsealadest põhimõtteliselt ümbritsetuna. Soomaa rahvuspark ja Kikepera looduskaitseala on eeskätt linnukaitseliselt väga olulise tähtsusega alad. Ala 2 puhul ei saa seega välistada, et ka erialakirjanduses soovitatavate liigikaitseliste kauguspuhvrite rakendamisel ei mõjutaks alale tuulepargi rajamine lähestikku paiknevate kaitsealade sidusust. Sidususe langus võib aga mõjutada negatiivselt alade kaitse-eesmärkide täitmist. 82 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 4.1.7.1 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Järgida tuleb ptk-s 4.1.2 toodud põhimõtteid. Detailse lahenduse etapis on vajalik täiendavad linnustiku uuringud (kirjeldatud ptk 4.1.2.3) ja nendest lähtuvalt mõju hindamine linnustikuga seotud kaitsealade kaitse-eesmärkide suhtes. 4.1.8 Mõju veestikule 4.1.8.1 Mõju pinnaveele Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele (nt juurdepääsuteede sillad või truubid) või nende kaldaaladele. Ehitusaegseks riskiks on eeskätt heljumi ja naftasaaduste sattumine veekogudesse. Vajadusel määratakse detailse lahenduse mõjude hindamise käigus pinnavee seirenõuded. Kuna uute kraavide, sildade ja truupide rajamisel võib mõjuna kaasneda heljumi ja naftasaaduste levik olemasolevatesse veekogudesse, siis detailse lahenduse mõjude hindamise aruandes tuleb lisaks pinnaveekogude seire vajadusele käsitleda detailsemalt kas tegevused võivad mõjutada pinnaveekogumiga hõlmatud kui ka hõlmamata veekogusid. Hinnangu andmisel arvestada ka veekogumiga hõlmatud veekogumite seisundit lähtuvalt Keskkonnaagentuuri poolt koostatud viimasest seisundi koondhinnangust. Detailse lahenduse mõjude hindamises tuleb käsitleda ka võimalikke leevendusmeetmeid heljumi leviku takistamiseks ja töödele veekogudes ja veekaitsevööndis (tööde aeg, settebasseinid jne). Juhul kui toimub silla või truubi ehitamine veekogul (sh peakraavidel, eesvooludel) on planeeringu detailsemas staadiumis vajalik käsitleda ka veeseaduses sätestatud nõudeid ning kooskõlastuste ja lubade vajadust töödele veekogudes ja veekaitsevööndis. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda peamiselt avariiolukorras (nt õlide lekked). Arvestama peab, et veekogude kaitseks kehtivad neile looduskaitseseaduse alusel ehituskeeluvööndid. Kuna piirkonna näol on tegu valdavalt metsamaadega, siis tuleb arvestada erisusega, et jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Eriplaneeringuga ei kavandata 71 käesoleval ajal olemasoleva teabe alusel ranna või kalda ehituskeeluvööndite vähendamist. Seega ei ole tõenäoline ka tuulikute kavandamine veekogude ehituskeeluvöönditesse, millega kaasneks veekogude reostusrisk. Tuulepargiga seotud infrastruktuuri kavandamisel tuleb samuti arvestada looduskaitseseaduse kohaseid veekogu kaldaaladel kehtivaid kitsendusi. Potentsiaalselt sobilikele aladele ei jää EELIS andmetel allikaid ega järvi. Küll aga esineb kattuvus vooluveekogudega, mille osas on andmed esitatud Tabel 19-s. Tabel 19. Vooluveekogude kattuvus potentsiaalselt sobilike aladega. Alus: EELIS 13.12.2021. KKR kood Nimi Ehituskeeluvööndi Alale jääva veekogu ulatus, m osa pikkus, km Ala 1 VEE1147600 Vaskjõgi 50 2,94 VEE1147800 Karuniidu peakraav 25 1,86 VEE1147603 Kunsu kraav 0 0,23 VEE1148000 Tammuru oja 25 0,10 VEE1147700 Põlendmaa oja 25 0,71 KOKKU ala 1 5,84 71 Käesoleva dokumendi koostamise ajal kehtiv looduskaitseseadus ei võimalda ehituskeeluvööndit KOV eriplaneeringuga vähendada ega tehnorajatist eriplaneeringu alusel ehituskeeluvööndisse kavandada. 83 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Ala 2 VEE1144700 Kivinina oja 25 5,21 VEE1144600 Kurina jõgi 50 1,24 KOKKU ala 2 6,45 Alad 1 ja 2 on läbivate vooluveekogude pikkuse osas sarnased, kuid paigutuslikult võib ala 1 pidada mõnevõrra rohkem killustatuks (Joonis 16). Suurem killustatus veekogudega toob kaasa eeldatavalt suurema vajaduse trasside ja teede rajamisel ületada vooluveekogusid, mis võib neile potentsiaalselt põhjustada mõnevõrra suuremat mõju. Joonis 16. Vooluveekogude paiknemine eriplaneeringu ala suhtes. Alus: EELIS 01.12.2021 Alal 1 ja alal 2 ei paikne vooluveekogusid, mille puhul esineks oluline üleujutuse risk ja mille üleujutus võiks mõjutada tuulepargi ehitust või infrastruktuuri. Teadaolevate andmete alusel ei kattu ei ala 1 ega ala 2 potentsiaalse üleujutusalaga72. Maaparandus on maa kuivendamine ja niisutamine ning maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, maatulundusmaa sihtotstarbega maa (edaspidi maatulundusmaa) viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks. Potentsiaalselt tuulepargi asukohaks sobilikud alad omavad väga suurt katvust olemasolevate maaparandusehitiste aladega – tegu on juba muudetud veerežiimiga aladega. Ala 1 puhul hõlmab maaparandussüsteemi ala 864 ha ehk 84% ja ala 2 puhul 100% alast. 72 Piirimäe, K., Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, K., Reitalu, T. 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid Aruanne. Riigihange nr: 223733. https://envir.ee/media/5474/download 84 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 17. Maaparandussüsteemid eriplaneeringu alal. Alus: Maaparandussüsteemide register 16.07.2021 Arvestades, et mõlemad alad kattuvad suures osas maaparandusehitiste esinemisalaga, siis olulist vahet alade puhul võimaliku mõju avaldamises maaparandussüsteemidele ei esine. Kavandatav tegevus ei tohi halvendada maaparandusehitiste toimimist. Maaparandusehitiste kahjustamine võib põhjustada üleujutusi vastava maaparandusobjektiga seotud aladel. See omakorda võib põhjustada kahjustusi inimeste varale või looduskeskkonnale. Maaparandusehitiste toimimine on võimalik ehitustehniliselt tagada ka nende esinemisalale ehitades, kuid vajalik on projekteerimisel maaparandusehitistega arvestada, sh vajadusel kavandada nende ümbertõstmist, täiendamist vms. Planeering ja maaparandusvõrgu alale jäävad ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg-le 1. 4.1.8.2 Mõju märgaladele Potentsiaalselt tuulepargi asukohaks sobilikud alad jäävad väga vähesel määral märgalade esinemise aladele. Ala 1 puhul on kattuvus märgaladega (ETAK andmete põhjal seisuga 07.12.2021) 0,002% ja ala 2 puhul 0,01%. Samas tuleb arvestada, et mõlemad alad jäävad oluliste märgalade lähedusse. Eriplaneeringu alale jäävad Kõrsa raba, Mustraba ja Kikepera raba. Märgalad on ökoloogiliselt kõrge väärtusega ning veerežiimi muutuste suhtes väga tundlikud kooslused. Märgaladel on oluline roll nii elurikkuse säilitamises kui ka kliimamuutuste reguleerimises. Nende lähedusse tuuleparkide rajamisel tuleb vältida märgalade kahjustamist. Eestis otsesed soovitused tuuleparkide kavandamisel märgalade lähedusse puuduvad. Iirimaa vastav juhendmaterjal soovitab tuulepargid kavandada 250 m kaugusele 85 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne märgaladest 73 vältimaks veerežiimi muutust märgaladel. Nii ala 1 kui ala 2 puhul esineb vähene kattuvus märgala kaitseks vajaliku puhvervööndiga (Joonis 18). Veerežiimi muutuse vältimiseks vajalikku märgala puhvervööndisse ei ole soovitatav tuuleparki rajada, sest mõju märgalale võib olla tugevalt negatiivne. Joonis 18. Märgalad eriplaneeringu ala piirkonnas ja nende kaitseks vajaliku 250 m puhvervööndi kattuvus potentsiaalselt sobilike aladega. Alus ETKAK andmestik 03.08.2021. 4.1.8.3 Mõju põhjaveele Eriplaneeringuala jääb Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi levikualale. Potentsiaalsed eelvaliku alad jäävad suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladele. Potentsiaalselt sobilikele aladele ei jää EELIS 22.01.2022 kaitsmata põhjaveega alade kaardikihi alusel kaitsmata põhjaveega alasid. 73 Northern Ireland Environmental Agency. 2015. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and Planning considerations. Version 1.1/April 2015 86 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 19. Põhjavee kaitstus ja puurkaevude paiknemine. Alus: Põhjavee kaitstuse 1:400 000 kaart ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur“ 08.03.2022. Tabel 20-s on esitatud peamised mõjud põhjaveele, mis tulenevad tuuleparkide ehitamisest ja käitamisest. Tabel 20. Tuuleparkidest tulenevad võimalikud mõjud põhjaveele. 74 Ehitamise mõju Käitamise mõju Põhjavee Mullatööd ja ala drenaaž: Tuulikute ja nende vundamentide füüsilisel voolurežiim olemasolul: − põhjaveetaseme alandamine vundamentide rajamisel; − võimalikud muutused põhjavee levikus. − põhjavee leviku ja voolu muutused. Metsaala vähenemine tuulepargi alas: − muutused infiltratsioonis ja pinnavee äravoolu käitumismustris, mõjutades seeläbi põhjavee voolu ja levikut. Põhjavee Mullatööd: Materjalide kasutus: kvaliteet − Jääkreostusega pinnasest − reostus avariidest: kütustest, õlidest ja mullatööde käigus reostuse hooldustöödel põhjustatud lekked. vabanemine põhjavette. Materjalide kasutus: 74 Northern Ireland Environmental Agency. 2015. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and Planning considerations. Version 1.1/April 2015 87 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Ehitamise mõju Käitamise mõju − reostus avariidest: kütustest, õlidest ja ehitusmaterjalidest põhjustatud lekked. Olemasolevad salv- ja puurkaevud paiknevad valdavalt asustatud aladel. Kuna käesoleva eriplaneeringu lähteülesandes on määratud, et tuulikuid ei rajata üldjuhul elamualadele lähemale kui 1 km, siis jäävad ka enamik piirkonna salv- ja puurkaevud tuulepargi võimalikust alast kaugemale kui 1 km. Eestis otsesed soovitused tuuleparkide kavandamisel kaevude lähedusse puuduvad. Iirimaa vastav juhendmaterjal soovitab tuulepargid kavandada 250 m kaugusele joogiveehaardena kasutatavatest kaevudest ja vähemalt 50 m kaugusele teistest kaevudest. Antud nõue on nii potentsiaalselt sobiliku ala 1 kui ala 2 puhul täidetud. Tuulikute vundamendid on oma olemuselt suured ehitised, mille täpsem lahendus sõltub ehitusgeoloogilistest tingimustest. Vundament peab tagama tuuliku stabiilsuse ja projekteeritakse seega igale tuuliku mudelile lähtuvalt tuuliku enda parameetritest ja pinnase omadustest. Vundamentide tehnilisi lahendusi on käsitletud ptk 2.4.2. Olenevalt tuulikute vundamendi konstruktsiooni valikust võivad vaivundamendid ulatuda kuni 20 m sügavuseni. Arvestades puurkaevude sügavusi ja paiknemist potentsiaalselt sobilike alade suhtes on ebatõenäoline olulise negatiivse mõju avaldamine neile. Piirkonnas olevate registrisse mittekantud salvkaevude olemasolu ja võimalik mõju neile tuleb selgitada detailse lahenduse koostamisel. Samuti tuleb mõju puurkaevudele täpsustada detailse lahenduse mõjude hindamise käigus lähtudes täpsemast infost kavandatava tegevuse osas. Tuulikutega seotud peamiseks ohuallikaks põhja- ja pinnaveele on tuuleturbiini gondlis asuva käigukasti poolt kasutatav õli (kokku kuni 500 l tuuliku kohta), mis gondli purunemisel või ebaõige õlivahetusprotseduuri korral võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna - või põhjavette. Tuulikute tehnoloogia on arendatud selliseks, et õlivahetus toimuks harva (arendaja andmetel kord 5-10 aasta tagant). Õlivahetus toimub üldjuhul vastava tsisternauto abil. Vana õli pumbatakse voolikuid kasutades autosse ning uus õli pumbatakse asemele. Õlivahetus teostatakse spetsialiseeritud ettevõtete ja kvalifitseeritud spetsialistide poolt. Õnnetuste tekkimise korral on peamine abinõu päästeteenistuse kiire reageerimine ja oskus olukord lahendada (õlireostuse likvideerimine). Kaasaegsed tuulikud on pideva digitaalse kontrolli all, mis tagab operatiivse info tuuliku seisundist ja seega vähendab õnnetuste riski. 4.1.8.4 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Tuulepargi rajamisega kaasnev mõju põhjaveele ulatuses, mis võiks mõjutada elamute salv- ja puurkaevude seisundit, on vähetõenäoline. Antud teemat tuleb siiski käsitleda detailse lahenduse mõjude hindamises, sest mõjude võimalikkus sõltub ka tuulikute ja infrastruktuuri täpsemast paiknemisest. Detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb täpsustada ala hüdrogeoloogilisi tingimusi ning sellest lähtuvalt anda eksperthinnang hüdrogeoloogiliste mõjude osas, sh kavandada sobilikud leevendus ja seiremeetmed. 4.1.9 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale ETAK andmestiku (14.12.2021.) alusel ei jää ei potentsiaalselt sobilikule alale 1 ega alale 2 ühtegi haritava maa kõlvikut. Sellest lähtuvalt ei saa alal esineda ka väärtuslikke põllumajandusmaid75. Mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele puudub. 75 Väärtuslik põllumajandusmaa on üldplaneeringuga määratav vähemalt kahe hektari suurune põllumajandusmaa massiiv maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul, mille mullastiku kaalutud keskmine 88 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Tuulepargi rajamisega kaasneb pinnase eemaldamine ehitusalustelt aladelt. Lähtudes ptk 4.1.1 esitatud arvutuskäigule on oodata otseseid pinnasetöid (mulla ja pinnase eemaldamist ning täitematerjalidega asendamist) ehitusalade ulatuses. Potentsiaalsete eelvaliku alade osas erinevust mõju osas pinnasele ei esine. 4.2 Potentsiaalselt sobilike alade tsoneerimine vastavalt looduskeskkonnale avaldatavate mõjude välistustele Vastavalt looduskaitseliste (valdavalt linnukaitselistele) oluliste negatiivsete mõjude esinemisele tsoneeriti potentsiaalselt sobilikke eelvaliku alasid. Potentsiaalselt sobilikke alasid tsoneeriti arvestades eeskätt linnukaitselistelisi kitsendusi (vt ptk 4.1.2) ning taimestiku osas kõrge väärtusega alad (vt ptk 4.1.1). Tsoneeringu kohaselt helesinised alad (klass 5) on tuulepargi rajamiseks kõige vähemsobilikumad, kus tuulepargi rajamine võib tõenäoliselt põhjustada negatiivset mõju loodusväärtustele. Juhul kui sellised alad jäätakse detailse lahenduse koostamise alasse võib vajalik olla mõjusid kompenseerivate meetmete rakendamine või võib ka detailse lahenduse mõjude hindamisel saada täiendavat kinnitust nende alade ebasobivus. Joonis 20. Looduskaitseliste oluliste mõjude alusel potentsiaalselt sobilike alade tsoneering 6 punktilisel sobilikkuse skaalal 1 – tõenäoliselt võimalik tuuleparki rajada ilma oluliste keskkonnamõjudeta, 6 – oluliste keskkonnamõjude esinemine on suure tõenäosusega. Tsoneeringu kohaselt tumesinisel alal (klass 6) ei ole võimalik välistada mõju Soomaa linnu- ja loodusalale, seega ei ole antud ala hõlmamine detailse lahenduse alasse võimalik. Järgnevas mõjude hindamisel inimese tervisele, heaolule ja varale on eeldatud, et valdavalt on võimalik tuulikuid kavandada väljaspoole kõige vähemsobilikumaid alasid (tuulikud on paigutatud 1-4 sobilikkuse hinnanguga aladele). boniteet on võrdne Eesti keskmise boniteediga või sellest suurem või mullastiku kaalutud keskmine boniteet on võrdne maakonna keskmise boniteediga või sellest suurem, kui massiiv asub maakonnas, mille keskmine boniteet on riigi keskmisest madalam. 89 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 4.3 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale 4.3.1 Müra Müra on ebameeldiv või häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaolu kahjustav heli ning üks levinumaid ja olulisemaid elukeskkonna kvaliteeti halvendavatest teguritest. Müra mõjub tervisele ja heaolule mitmel moel – võib häirida või raskendada töötamist, infovahetust ja puhkamist, kahjustada püsivalt kõrva ja põhjustada kuulmisvõime halvenemist, põhjustada stressi või erinevaid funktsionaalseid häireid. Müra kandumine ohustatava objektini sõltub tuule kiirusest ja suunast, õhuniiskusest ning soojuslikust stratifikatsioonist. Helilainete levik maapinnalähedases õhukihis oleneb oluliselt maastikulisest eripärast, eelkõige aluspinna iseloomust – pinnamoest, taimestikust, veekogudest ja ehitistest. 4.3.1.1 Ehitustegevuse müra Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Arvestades, et kõik potentsiaalsed arendusalad paiknevad vähemalt 1 km kaugusel lähimast elamust, siis ehitusaegse olulise mürahäiringu põhjustamine inimestele on ebatõenäoline. 4.3.1.2 Käitamisaegne müra Tuuleparkides olevad heliallikaid võib jagada kaheks: − tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli; − rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli. Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel esineb. Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel lähtuti atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks. Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus leviva müra normtasemed: 1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; 2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA. Uus planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Keskkonnaministeerium on oma juhendmaterjalis 76 ja seisukohtades 77 andnud suunise lähtuda tuuleparkide planeeringutes piirväärtustest. Samas on Riigikohus leidnud, et tuuleparkide puhul tuleks lähtuda taotlustasemest (kehtivates õigusaktides ümbernimetatud sihtväärtuseks) 78 . Kuna tuulikud 76 Keskkonnaministeerium. 2021. Müraga arvestamine tuulikute planeerimisel. Kättesaadav: https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura 77 Keskkonnaministeeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul, kui elamuala on elamualana toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on elamualale kehtiv alates 2002. aastat, rakenduvad sihtväärtused.“ 78 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-88-15 90 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne töötavad ööpäevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult häirivamaks kui mõnda muud tööstusmüra liiki, siis on KSH juhteksperdi hinnangul soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse tagamine. Arvestama peab, et müra normtasemed kehtivad päevase (kl 7–23) ja öise (kl 23–7) ajaperioodi keskmisena. Tuulikupargist lähtuva müra hindamisel võetakse tänapäeval hea planeerimistava kohaselt aluseks kõige rangem elamualadele kehtiv tööstusmüra nõue ehk öine sihtväärtus (40 dBA elamualadel) ning hinnatakse sellele maksimaalse tekkida võiva (mitte ajaperioodi keskmise) mürataseme vastavust. 40 dBA tagamine tähendab, et müra vastab normtasemetele ja sellest lähtuvalt ei ole oodata olulist keskkonnamõju. Samas tuleb arvestada, et tuulikute tekitatav heli võib olla ebasoodsates oludes kuuldav oluliselt kaugemale ning see võib osa elanikkonna jaoks olla häiriv. Oluline on märkida, et müra puhul võib esineda vahe norme ületava mürataseme ja häirimist põhjustava mürataseme vahel. Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav müratase. See aga ei tähenda, et müraallikat ei oleks kuulda. Häiringu puhul inimene kuuleb müraallikat ning see ei pruugi talle meeldida, kuid tegemist ei ole tervist kahjustava olukorraga. Heli häirivus sõltub suuresti inimese individuaalsest tajust. Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on tuuliku pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra. Eeldatava olulise müra mõjuala ulatuseks on kuni 1 km suurune ala tuulikutest (tuulikud võivad teatud oludes kuuldavad olla ka kaugemal). Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest tuulikute arvust ning paigutusest. Üldjuhul jääb ka tuulikute gruppi korral öise müra sihtväärtuse (40 dB) ületamise võimalik ulatus väiksemaks kui 1 km. Teatud juhtudel, kui tuulikute grupid ümbritsevad elamualasid, ei ole välistatud ka 40 dB ületava mürataseme teke kaugemal kui 1 km tuulikute koosmõjus. Seetõttu tuleb läbi viia müratasemete hindamine ka juhul kui tuulikud on kavandatud vähemalt 1 km kaugusele elamutest. Tuuleturbiinide müra hinnatakse uute planeeringute puhul arvutuslikult. Antud juhul kasutati selleks spetsiaaltarkvara WindPRO 3.5. Arvutamisel kasutati rahvusvahelist standardit ISO 9613-2: “Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation”, mis on Euroopa Liidu soovituslik tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega). Nimetatud standard on tuulikuparkide müra leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu maailma praktikas Eestis ei ole kehtestatud täpsustatud nõudeid tuulikute müra leviku modelleerimise sisendparameetrite osas. Antud juhul anti müra levik ebasoodsates tingimustes - müralevi maksimaalselt soodustav pärituul igas suunas. Tuuliku tootjate tehniliste andmete alusel suureneb tuuliku müraemissioon tavaliselt kuni tuulekiiruseni 7–8 m/s79. Lisaks üle 8 m/s tuule korral hakkab looduslik tuulemüha varjestama tuulikute müra80. WindPRO arvutusprogramm võimaldab müra levikut hinnata erinevatel tuulekiirustel, antud töös kasutati nö kõige halvimat tuulekiirust ehk mürakaardid esitati olukorrale, mille korral müratasemed olid suurimad (programmis kasutati selleks automaatset seadistust „Highest noise value“). 79 Järeldus tehtud WindPro tuulegeneraatorite infot koondava andmebaasi põhjal. 80 http://www.minutemanwind.com/pdf/Understanding%20Wind%20Turbine%20Acoustic%20Noise.pdf 91 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Müra modelleerimine teostati 2 m kõrgusele maapinnast (tavapärane retseptori „kõrva“ kõrgus, mida Eesti praktikas kasutatakse siseriiklike mürakaartide koostamisel81). Arvutusvõrgu täpsuseks määrati 10 m. Meteoroloogilise koefitsiendi väärtuseks määrati 1 Maapinna karedusteguriks määrati kogu alal 0,5 82 . Maapinna relieef kanti mudelisse Maa-ameti kõrgusandmete alusel (5 m võrguga maapinna kõrgusmudel). Atmosfääri tingimustena kasutati WindPro standardseadistust (temperatuur 100C ja 70% õhuniiskus). Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu kõrgemad puud ja metsaalad. Samuti ei määratud antud juhul programmis olemasolevaid hooneid müralevikut takistavateks objektideks. Juhul, kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad metsatukad või kõrvalhooned, on tegelikkuses avalduvad müratasemed madalamad kui arvutustes näidatud. Reaalselt igapäevaselt avalduvad tuulikutest põhjustatavad müratasemed on seega modelleeringu tulemustest eeldatavalt madalamad. Arvestades aga teadusuuringutest tulenevaid järeldusi, et tuulikute müra on oma iseloomult häirivam kui nt liiklusmüra ning asjaolu, et ISO 9613-2 ei ole otseselt mõeldud suurtel kaugustel müra hindamiseks 83 , siis on õigustatud tuuleparkide mürahinnangutes konservatiivse lähenemise kasutamine. Müra leviku kohta vormistati mürakaardid, kus esitati A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpA,eq arvsuurused detsibellides 5 dB müravahemikes. Lisaks müra leviku kaartidele arvutati välja müratase müratundlikel aladel, milleks määrati elamualad. Elamualad kanti programmi põhikaardilt ning müratundlikuks objektiks määrati põhikaardi elamualade õueala ulatus. Elamualadel tekkiv müratase ei ole otseselt sõltuvuses tuuliku mõõtmetest. Pigem on sama müraemissiooniga tuulikute puhul kõrgema tuuliku puhul elamualani jõudev müratase mõnevõrra väiksem, sest vahemaa on suurem. Müra modelleerimise sisendina kasutati teoreetilist tuulikut, mille emiteeritava müra tase on 108 dB. WindPro andmebaasi alusel ei esine tänapäevastel uuematel tuulikutel reaalselt nii kõrget müraemissiooni, enamikel tuulikumudelitel jääb emiteeritava müra tase 105–107 dB vahemikku. Halvima olukorra hindamiseks paigutati tuulikud potentsiaalseid eelvaliku alasid ühtlaselt katvalt. Tuulikud paigutati ptk 4.2 kohase tsoneeringu kohaselt aladele, kus on suurem tõenäosus eriplaneeringu käigus tuulikutele sobilikud asukohad leida. Nii alale 1 kui alale 2 paigutati 12 tuulikut. Lähtuvalt töögrupi ettepanekust koostati ala 1 puhul ka täiendav tuulikute paigutusalternatiiv (ala1 -B), mille korral on arvestatud maaomandit – perspektiivsed tuulikud on paigutatud ainult eramaadele (ehk aladele kuhu on maaomandist tulenevalt kõige tõenäolisem tuulikute rajamine). Ala 2 puhul ei olnud võimalik eramaadele soovitud arvu tuulikuid paigutada, sest ala 2 puhul on tegu väga suures ulatuses riigimaaga. Tabel 21 on esitatud ala 1 ja ala 2 tuulikute poolt tekitatavad müratasemed elamualadel. Joonis 21 ja Joonis 23 esitatud mürakaartidel on võetud arvesse korraga nii ala 1 kui ala 2 potentsiaalseid tuulikuid. 81 Mürakaardi arvutuskõrgus 2 m tuleneb keskkonnaministri 20.10.2016 määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“. Riikides, kus on kehtestatud täpsem tuuleparkide mürahindamise juhend on tavaliselt arvutuskõrgus 4 m. Kõrgemat arvutuskõrgust soovitatakse ka Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration. Juhul kui arvutuskõrgust suurendada kahelt meetrilt neljale suureneb modelleeritud müratase retseptorite juures kuni 1 dB. 82 WindPro juhendi alusel soovitatud väärtus kui siseriiklikult ei ole esitatud täpsemaid nõudeid. Sama karedusteguri kasutamist soovitab ka Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration. 83 ISO 9613-2 arvutusstandard on algselt mõeldud kuni 1 km kaugusele müraallikast leviva müra hindamiseks. 92 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Müra vastuvõtjateks ehk retseptorpunktideks määrati piirkonnas paiknevad elamualad. Elamualad määrati kasutades põhikaarti ning retseptoriks määrati põhikaardi kohane elamu õuemaa ulatus. Joonis 21. Illustreeriv mürakaart ala 1 puhul tuulikute paigutus ala katvalt (ala1 – A). 93 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 22. Illustreeriv mürakaart ala 1 puhul tuulikute paigutus eramaadel (ala 1-B). 94 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 23. Illustreeriv mürakaart ala 2 puhul. Tabel 21. Indikatiivne müratase elamualadel. Elamuala Ainult ala 1 tuulikud Ainult ala 1 tuulikud Ainult ala 2 tuulikud ala katvalt (ala 1- A) eramaadel (ala 1 – B) [dB(A)] [dB(A)] [dB(A)] Aeru 34,3 35,4 27,8 Jõe 28,3 29,8 27,1 Kangru 27,9 29,4 27,5 95 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Kivimurru 33,1 34,0 28,7 Kivistiku 23,1 24,2 32,0 Kuuse 33,7 32,9 24,0 Lasna 30,2 31,4 28,7 Loigu 32,1 32,0 25,8 Madise 34,5 35,5 27,9 Mihkel-Metsa 34,2 35,1 27,7 Muja 34,8 36,1 28,1 Nelemaa 35,9 36,9 27,3 Ooresoo 32,9 35,0 31,8 Paali 25,1 26,3 31,5 Pajuste 27,6 28,9 29,1 Pähkli 35,8 34,2 22,7 Pärna 37,1 36,5 24,9 Põlendmaa kool 34,7 35,8 27,7 Pöörikaasiku 15,8 15,9 27,5 Püüoja 29,8 34,5 14,9 Raudemetsa 36,7 35,0 20,1 Rebase 33,8 33,2 20,3 Sauna 35,0 35,9 27,5 Sillingu 34,5 38,0 18,1 Sookaela 28,2 29,5 30,0 Soovälja 22,9 23,9 33,7 Tominga 23,7 24,8 31,1 Tuuleveske 30,7 31,0 27,1 Ura 28,2 35,4 15,5 Uus-Aringa 36,8 37,6 26,8 Valdeni 29,2 29,2 21,7 Vana-Kuuse 33,3 32,6 24,1 Velda 33,9 34,4 27,0 Väeka 22,8 23,8 36,7 Müra modelleerimisel ilmnes, et nii ala 1 kui ala 2 puhul ja ka mõlemale alale tuulepargi rajamisel on tagatud piirkonna elamualadel tööstusmüra öine sihtväärtus (40 dBA). Ala 1-A puhul jääb 35 dBA samatugevustsooni 6 elamuala, ala 1-B puhul 11 elamuala, ala 2 puhul 1 elamuala. Sellest lähtuvalt elamualade müra võimaliku häirivuse seisukohalt oleks eelistatud ala 2. 4.3.1.3 Madalsageduslik müra Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000 Hz) helirõhu tugevusest 0–20 dB, madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab heli tajumiseks helirõhk olema oluliselt tugevam – u 80 dB 20 Hz piirkonnas ning u 107 dB 4 Hz piirkonnas. Tuuleparkide madalsagedusliku müra mõjust rääkides tuleb seda põhimõtet arvestada. Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks, et madalsageduslik heli saaks olla häiriv või tervist kahjustav, on oluline madalsageduslike helide puhul nende helirõhk. Tuulikud, nagu paljud teised helide allikad, põhjustatavad madalsageduslikke helisid, kuid senised mõõtmised ja uuringud tuuleparkides ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus nad oleksid kuuldavad ja seega saaksid põhjustada tervisemõjusid. Senised uuringud tuuleparkides on näidanud, et tuulikute põhjustatav madalsageduslik heli jäi samale tasemele kui tavapärane 96 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne keskkonnafoon84. Madalsageduslikku müra on läbivalt peetud tuulikute puhul oluliseks teemaks, kuna tuulikute puhul toimub müra levik väga ulatuslikule alale. Müra levimisel sumbub õhus helide normaalse ja kõrgema sagedusega osa kiiremini kui madalsageduslik osa85. Üks värskemaid ja teadaolevalt seni kõige põhjalikum madalsagedusliku heli uuring tuulikutega seonduvalt viidi läbi Soomes ja see avaldati inglise keeles 2020 aastal86. Uuring oli tellitud Soome riigi poolt ning selle viis läbi Soome Tehniliste Uuringute Keskus 87 . Uuring kombineeris pikaajalisi (308 päeva) heli mõõtmisi tuuleparkides, samuti kuulmisteste ja küsimustikke tuuleparkide lähialade elanike hulgas. Eesmärgiks oli selgitada tuulikute tekitatavate madalsagedusliku müra omadused ja sellega kaasnevad mõjud inimesele. Uuring oli ajendatud probleemist, et osad tuulikuparkide lähiala elanikud seostavad tuulikute olemasolu endal esinevate terviseprobleemidega, eeskätt unehäiretega. Uuringu kohaselt seostas 5% uuringusse hõlmatud tuuleparkide lähiala elanikest endal esinevate terviseprobleemide esinemist (nn sümptomitega vastajad) tuulikute madalsagedusliku heliga. Enim sümptomitega vastajaid jäi tuulikuparkide lähialale, mis uuringus oli määratud 2,5 km raadiusega alana. Lähiala elanikest esines nn sümptomitega vastajaid 15%. Uuringu kohaselt jäid valdavad tuulepargi lähialadel mõõdetud madalsagedusliku heli sagedused vahemikku 0,1–1 Hz, mis jääb allapoole inimkõrva kuuldeläve (16–20 Hz). Mida madalam on heli sagedus seda suurem peab olema helirõhk, et heli oleks kuuldav. Uuring tuvastas uue aspektina, et tuulikud võivad põhjustada üksikuid madalsagedusliku heli piike (lühiajaline madalsagedusliku helirõhk kuni 102 dB). Teoreetiliselt võivad sellised piigid osade inimeste jaoks olla kuuldavad. Samas ei suudetud tuvastada, et isikud, kes arvasid endal olevat tuulikutest põhjustatud tervisemõjusid oleksid võimelised madalsageduslikke helisid paremini kuulma. Kuulmistestidega püüti tuvastada terviseprobleeme kurtvate inimeste närvisüsteemi reageeringut madalsageduslikele helidele, kuid sellist seost ei leitud. Antud inimeste närvisüsteemis ja erinevates füsioloogilistes näitajates, ei tuvastatud mingit reageeringut, kui neile lasti tuulikute madalsageduslikku heli. Samuti tuvastas uuring, et u 1,5 km raadiuses tuulepargist on võimalik täheldada helispektri muutust nö linnalikuks st suureneb madalsagedusliku heli osatähtsus sagedusjaotuses. Esinev helispekter muutub väga sarnaseks linnatingimustes esinevaga. Uuring järeldas, et tuulikute madalsageduslikku müra ei saa seostada inimeste poolt kurdetavate tervisemõjudega. Samas püstitati hüpotees, et madalsageduslikust mürast olulisem võib potentsiaalselt olla tuulikute heli amplituudi kõikumine. Madalsageduslikule mürale kehtivad soovituslikud tasemed sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ lisa alusel (Tabel 22). Määruse lisa kohased soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal on toodud järgnevas tabelis. Tegu ei ole seega välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate normtasemetega. Tabel 22. Soovituslikud madalsagedusliku heli väärtused eluruumides. 1/3 10 12,5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200 oktaavriba 84 Leventhall, H. G. 2006. Somatic Responses to Low Frequency Noise. 85 Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control 86 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34. 87 Maijala, P. 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in a multidisciplinary cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland. 97 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne kesksagedus, Hz Helirõhutase 95 87 79 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32 Lp,eq, dB Eestis puuduvad siseriiklikud suunised, kuidas arvutada tuulegeneraatorite madalsagedusliku müra levikut ja vastavust ruumides kehtivatele soovituslikele väärtustele. Käesolevas töös on kasutatud Soomes rakendatavat hindamisjuhist88 ja WindPRO programmi mooduli „Decibel“ seadistust „Finnish Low Frequency Sound“. Madalsagedusliku müra hindamiseks peab olema teada müraallika põhjustatava heli tugevus hinnata soovitavas sagedusvahemikus. Tuulikute tootjad on madalsagedusliku müra osas 1/3 oktaavriba kesksageduste väärtusi tehnilistes dokumentides välja tooma hakanud alles viimastel aastatel ja sedagi valdavalt alates 20 Hz sagedusväärtusest tulenevalt asjaolust, et riikides kus kehtib tuulikute madalsageduslikule mürale eraldi normatiiv, kehtib see tavaliselt sagedusvahemikule 20–200 Hz. Vanemate tuulikumudelite kohta (nagu Mäli tuulepargis olemasolevad tuulikud) vastavad väärtused puuduvad. Eriplaneeringu ja selle KSH raames ei ole teada täpne tuuliku mudel, mis tuuleparki paigaldatakse. Müra, sh madalsagedusliku müra, emissioon on erinevatel tuulikumudelitel erinev. Käesolevas KSHs on madalsagedusliku müra hindamiseks kasutatud käesoleval ajal tootmises olevat ühte suurimat tuulikut (Enercon E160), mille kohta WindPRO andmebaasis olid vajalikud andmed olemas. Kuna madalsagedusliku müra normväärtus kehtib hoones sees, siis on vaja selle arvutamisel arvestada ka hoonete heliisolatsiooni (Tabel 23). Heliisolatsiooni väärtustena kasutati teaduskirjanduses leitavaid keskmisi väärtusi, mida kasutatakse soovituslikult Soome madalsageduslike müra hinnangutes89. Tabel 23. Hoonete madalsagedusliku müra isolatsioon. Sagedus, Hz 16 29 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200 Isolatsioon, 7 8 10 11 12 14 15 17 19 21 21 dB Madalsagedusliku müra modelleeringust ilmnes, et ühegi piirkonnas paikneva elamuala puhul ei ole oodata eluruumides kehtiva madalsagedusliku müra soovitatava väärtuse ületamist. Tulemused on esitatud Tabel 24. Tabel 24. Madalsagedusliku müra modelleeringu tulemused. Esitatud on madalsagedusliku müra modelleeritud väärtus väliskeskkonnas (iga elamuala puhul ülemine rida) ja siseruumis (iga elamuala puhul alumine rida). Sagedus, 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200 Hz Normtas 71 63 55,5 49 43 41,6 40 38 36 34 32 e, dB Aeru 55,9 54,5 53,1 51,6 50,0 48,1 46,2 44,0 40,5 35,1 32,4 47,9 45,5 43,1 40,6 38,0 34,1 31,2 27,0 21,5 14,1 11,4 Jõe 53,1 51,7 50,3 48,8 47,1 45,2 43,3 40,9 37,3 31,7 28,7 45,1 42,7 40,3 37,8 35,1 31,2 28,3 23,9 18,3 10,7 7,7 Kangru 53,0 51,7 50,2 48,7 47,1 45,1 43,2 40,9 37,2 31,6 28,6 45,0 42,7 40,2 37,7 35,1 31,1 28,2 23,9 18,2 10,6 7,6 88 Ympäristöhallinnon Ohjeita 2. 2014. Modellering av buller från vindkraftverk. 89 Keränen, J., Hakala, J., Hongisto, V., 2018: Façade sound insulation of residental houses within 5-5000 Hz, Euronoise 2018. 98 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Kivimurr 55,2 53,9 52,4 51,0 49,3 47,4 45,6 43,3 39,8 34,4 31,6 u 47,2 44,9 42,4 40,0 37,3 33,4 30,6 26,3 20,8 13,4 10,6 Kivistiku 53,8 52,4 51,0 49,5 47,8 45,9 44,0 41,8 38,1 32,7 29,8 45,8 43,4 41,0 38,5 35,8 31,9 29,0 24,8 19,1 11,7 8,8 Kuuse 55,1 53,8 52,3 50,9 49,2 47,3 45,5 43,2 39,6 34,2 31,4 47,1 44,8 42,3 39,9 37,2 33,3 30,5 26,2 20,6 13,2 10,4 Lasna 54,1 52,8 51,3 49,9 48,2 46,3 44,4 42,1 38,5 33,0 30,1 47,1 44,8 42,3 39,9 37,2 33,3 30,5 26,2 20,6 13,2 10,4 Loigu 54,6 53,2 51,8 50,3 48,7 46,7 44,9 42,6 39,0 33,5 30,7 46,6 44,2 41,8 39,3 36,7 32,7 29,9 25,6 20,0 12,5 9,7 Madise 55,9 54,6 53,2 51,7 50,0 48,1 46,3 44,1 40,5 35,2 32,4 47,9 45,6 43,2 40,7 38,0 34,1 31,3 27,1 21,5 14,2 11,4 Mihkel- 55,8 54,5 53,0 51,6 49,9 48,0 46,2 43,9 40,4 35,0 32,3 Metsa 47,8 45,5 43,0 40,6 37,9 34,0 31,2 26,9 21,4 14,0 11,3 Muja 56,1 54,8 53,3 51,9 50,2 48,3 46,5 44,3 40,7 35,4 32,7 48,1 45,8 43,3 40,9 38,2 34,3 31,5 27,3 21,7 14,4 11,7 Nelemaa 56,6 55,2 53,8 52,3 50,7 48,8 47,0 44,8 41,3 35,9 33,3 48,6 46,2 43,8 41,3 38,7 34,8 32,0 27,8 22,3 14,9 12,3 Ooresoo 56,0 54,6 53,2 51,7 50,1 48,2 46,3 44,1 40,6 35,2 32,4 48,0 45,6 43,2 40,7 38,1 34,2 31,3 27,1 21,6 14,2 11,4 Paali 53,9 52,5 51,1 49,6 47,9 46,0 44,1 41,9 38,2 32,7 29,9 45,9 43,5 41,1 38,6 35,9 32,0 29,1 24,9 19,2 11,7 8,9 Pajuste 53,5 52,1 50,6 49,2 47,5 45,6 43,7 41,4 37,7 32,2 29,2 45,5 43,1 40,6 38,2 35,5 31,6 28,7 24,4 18,7 11,2 8,2 Pähkli 56,2 54,8 53,4 51,9 50,3 48,4 46,6 44,4 40,8 35,5 32,8 48,2 45,8 43,4 40,9 38,3 34,4 31,6 27,4 21,8 14,5 11,8 Pärna 57,0 55,7 54,2 52,8 51,2 49,3 47,5 45,3 41,8 36,5 33,9 49,0 46,7 44,2 41,8 39,2 35,3 32,5 28,3 22,8 15,5 12,9 Põlendm 56,0 54,7 53,3 51,8 50,2 48,3 46,4 44,2 40,7 35,3 32,6 aa kool 48,0 45,7 43,3 40,8 38,2 34,3 31,4 27,2 21,7 14,3 11,6 Pöörikaa 50,7 49,3 47,9 46,4 44,7 42,7 40,8 38,4 34,6 28,9 25,8 siku 42,7 40,3 37,9 35,4 32,7 28,7 25,8 21,4 15,6 7,9 4,8 Püüoja 51,3 49,9 48,5 47,0 45,3 43,4 41,5 39,2 35,5 30,0 27,1 43,3 40,9 38,5 36,0 33,3 29,4 26,5 22,2 16,5 9,0 6,1 Raudeme 56,4 55,1 53,6 52,2 50,6 48,7 46,9 44,7 41,2 35,9 33,3 tsa 48,4 46,1 43,6 41,2 38,6 34,7 31,9 27,7 22,2 14,9 12,3 Rebase 54,8 53,4 52,0 50,5 48,9 46,9 45,1 42,9 39,3 33,9 31,2 46,8 44,4 42,0 39,5 36,9 32,9 30,1 25,9 20,3 12,9 10,2 Sauna 56,1 54,8 53,3 51,9 50,2 48,3 46,5 44,3 40,8 35,4 32,7 48,1 45,8 43,3 40,9 38,2 34,3 31,5 27,3 21,8 14,4 11,7 Sillingu 54,6 53,2 51,8 50,3 48,7 46,8 45,0 42,7 39,2 33,9 31,2 99 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 46,6 44,2 41,8 39,3 36,7 32,8 30,0 25,7 20,2 12,9 10,2 Sookaela 54,0 52,6 51,2 49,7 48,0 46,1 44,2 41,9 38,3 32,8 29,9 46,0 43,6 41,2 38,7 36,0 32,1 29,2 24,9 19,3 11,8 8,9 Soovälja 54,7 53,3 51,9 50,4 48,8 46,8 45,0 42,8 39,2 33,8 31,1 46,7 44,3 41,9 39,4 36,8 32,8 30,0 25,8 20,2 12,8 10,1 Tominga 53,4 52,1 50,6 49,2 47,5 45,6 43,7 41,4 37,8 32,2 29,4 45,4 43,1 40,6 38,2 35,5 31,6 28,7 24,4 18,8 11,2 8,4 Tuuleves 54,2 52,9 51,4 50,0 48,3 46,4 44,5 42,2 38,6 33,0 30,1 ke 46,2 43,9 41,4 39,0 36,3 32,4 29,5 25,2 19,6 12,0 9,1 Ura 50,5 49,1 47,7 46,2 44,5 42,5 40,6 38,2 34,5 28,9 25,9 42,5 40,1 37,7 35,2 32,5 28,5 25,6 21,2 15,5 7,9 4,9 Uus- 57,0 55,6 54,2 52,8 51,1 49,2 47,4 45,2 41,7 36,4 33,8 Aringa 49,0 46,6 44,2 41,8 39,1 35,2 32,4 28,2 22,7 15,4 12,8 Valdeni 52,6 51,2 49,7 48,3 46,6 44,6 42,7 40,4 36,6 31,0 27,9 44,6 42,2 39,7 37,3 34,6 30,6 27,7 23,4 17,6 10,0 6,9 Vana- 55,0 53,6 52,2 50,7 49,1 47,1 45,3 43,0 39,5 34,0 31,2 Kuuse 47,0 44,6 42,2 39,7 37,1 33,1 30,3 26,0 20,5 13,0 10,2 Velda 55,6 54,2 52,8 51,3 49,7 47,8 45,9 43,7 40,1 34,7 32,0 47,6 45,2 42,8 40,3 37,7 33,8 30,9 26,7 21,1 13,7 11,0 Väeka 56,3 54,9 53,5 52,1 50,4 48,5 46,7 44,5 41,1 35,8 33,2 48,3 45,9 43,5 41,1 38,4 34,5 31,7 27,5 22,1 14,8 12,2 4.3.1.4 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb kindlasti teostada uus mürataseme modelleering, mis peab lähtuma reaalsetest kavandatavatest tuulikute asukohtadest ja detailse lahenduse mõjude hindamise koostamise ajahetkel valitsevast parimast teadmisest tuulikute müra arvutusliku hindamise osas. Modelleerimisel tuleb anda hinnang mõjualas paiknevate elamualade müratasemetele, sh madalsagedusliku müra tasemetele. 4.3.2 Varjutus Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti. Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid. Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem). 100 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuuleturbiinid (ega muud objektid) kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas. Varjutustaset ei mõjuta otseselt tuuliku mark, vaid ainult tuuliku rootori diameeter ning masti kõrgus. Varjutuse pikaajalisel esinemisel on täheldatud eeskätt siseruumides viibivale inimesele häirivat toimet. Järjestikuse üle 30 minuti kestva valguse vilkumise tõttu on täheldatud inimesel stressi ja keskendumisvõime halvenemist90. Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhend-dokumendid. Senini on tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale. Sealjuures on ka Euroopas järgitavad soovituslikud varjutuse väärtused praeguseks erinevates maades erinevad. Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid (ka Austraalia ja USA) järgivad üldjuhul Saksamaal kehtivat juhisdokumenti ning kohtulahendit, mille alusel loetakse vastuvõetavaks maksimaalselt kuni 30 tundi aastas või 30 minutit päevas maksimaalset summaarset varjutamise kestust ühel hoonestusalal. Põhjamaad (Rootsi ja Taani) on aga järgimas rangemat soovitust püüdes uute tuulikuparkide planeerimisel elamualadel mitte ületada 8 või 10 tunnist reaalset summaarset varjutamise kestvust aasta jooksul91. Varjutuse ulatust on võimalik arvutada vastava tarkvaraga ning igale elamualale koostada varjutuse kalender. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu tuulikutest. Kaugemalt vaadeldes muutub atmosfääri optiliste omaduste mõju niivõrd suureks, et varjutus ei ole enam tajutav. Samuti saab varjutus reaalselt oluline olla asukohtades, kus tuulik on nähtav. Tänapäevaste suurimate maismaatuulikute rootori diameeter on kuni 170 m. Viie aasta perspektiivis võib eeldada, et tootmisse võib tulla ka veelgi suurema diameetriga tuulikuid, mis teeb arvutuslikuks varjutuse ulatuseks kuni 2 km. Jällegi tuleb arvestada, et varju ulatus on vägagi sõltuv ilmakaarest, aastaajast, kellaajast, tuuliku nähtavusest jms. Varjutuse kalendrist ilmneb, kas ja millal varjutus võib esineda ja kas seda on tasemel, mis võib olla häiriv. Tuulikute paigutust tavaliselt optimeeritakse ühe aspektina lähtuvalt varjutuse kestvusest. Samuti on võimalik varjutuse häirivust vältida näiteks tuulikute tööd teatud aegadeks peatades (juhtudel kus esineb päike, tuul ja häiriv varjutus elamuala suhtes). Varjutuse esinemist on seostatud epilepsiahoogude tekkega. Valgustundliku epilepsia esinemist on uuritud ning leitud, et kuni 5% epilepsia all kannatavaid inimesi on valgustundlikud. See tähendab, et nende puhul võib epilepsiahooge esile kutsuda valguse intensiivsuse muutumine sagedustel üle 2,5 Hz. Tänapäeva suurte tuulikute pöörlemissagedus on alla 1 Hz (vähem kui 60 pööret minutis) ja seepärast ei peeta neid epilepsiahooge põhjustavaks92. Käesoleva KSH I etapi aruande koostamisel tehtud varjutuse modelleering on indikatiivne. Lähtudes eriplaneeringu etapilisusest ei ole asukohavaliku etapis teada tuulikute paiknemist, mis aga on varjutuse modelleerimiseks üks peamistest sisendparameetritest. Varjutuse ulatus sõltub just suuresti 90 Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/48052/14 16-update-uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf 91 http://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.4/c6-UK_WindPRO3.4-Environment.pdf ptk 6.8 92 Harding, G., Harding, P., Wilkins, A.J. 2008. Wind turbines, flicker, and photosensitive epilepsy: Characterizing the flashing that may precipitate seizures and optimizing guidelines to prevent them. Epilepsia, 49(6):1095–1098, 2008 101 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne tuuliku ja tundliku ala omavahelisest paiknevusest, sealjuures ei ole oluline mitte ainult kaugus, vaid paiknemine ilmakaarte suhtes. Selleks, et anda otsustajale siiski soovitud ülevaadet kuhu ja kui suures ulatuses varjutus võib ulatuda, teostati indikatiivne modelleering. Modelleerimiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO versiooni 3.5. Modelleerimise sisendina kasutati käesoleval ajal ühte suurimat maismaatuulikut Gamesa G170, millel muudeti masti kõrgust. Mudeldati varjutust 170 m diameetriga tiiviku ja teoreetiliselt tulevikus võimaliku 205 m mastiga (tipu kõrgus 290 m). Varjutuse osas esineb seos, et mida kõrgem on tuulik, seda kaugemale vari võib ulatuda. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas 93 ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Hindamaks võimalikku teoreetilist mõju ka kaugemal paiknevatele aladele, ei kasutatud varjutamise arvutamisel kaugus piirangut ning varjutamist arvutati kuni võimaliku teoreetilise maksimumdistantsini tuulikutest (u 3 km). Varjutuskaardid koostatakse mõju hindamistel tavapäraselt halvimale olukorrale ehk varjutuse levikut takistavate objektideta (ehk ilma metsata). Sellise lähenemise põhjuseks on senini valitsenud olukord, kus tuulikuid kavandatakse avamaastikusse. Kuna antud juhul on tegu metsaste piirkondadega, siis reaalselt mõjutab metsa esinemine oluliselt varjutuse esinemist. Selle illustreerimiseks koostati ka illustratiivsed varjutuskaardid koos metsaalade esinemisega ehk varjutuse mudeldamisel arvestati ka tuulikute võimalikku nähtavust. Nähtavust arvestava mudeli puhul kasutati reljeefi andmestikuna Maa-ameti maapinna kõrgusmudelit täpsusega 5 m. Taimestiku andmestikuna kasutati ETAK andmestikku, mille alusel määrati metsale kõrgus 15 m (Eesti metsade keskmine kõrgus on u 18 m), põõsastikule kõrgus 1.5 m ja hoonetele kõrgus 5 m. Ülejäänud kõlvikutele kõrgust ei määratud (0 m). Varjutuskaardid on esitatud järgnevatel joonistel. 93 Riigi Ilmateenistus. Päikesepaiste kestus. https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste- kestus/ 102 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 24. Illustreeriv varjutuskaart halvim olukord (nn worst case) ilma päikesepaiste kestvust arvestamata 290 m tipukõrgusega tuulikute korral, ala 1 puhul ala kattev tuulikute paiknemine (ala 1-A). Kuna ala 1 ja ala 2 puhul oleks varjutusest mõjutatud erinevad elamualad, siis on varjutuskaart esitatud aladel ühiselt. Joonis illustreerib pigem varjude maksimaalset ulatust. 103 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 25. Illustreeriv varjutuskaart halvim olukord (nn worst case) ilma päikesepaiste kestvust arvestamata 290 m tipukõrgusega tuulikute korral, ala 1 puhul ala tuulikute paiknemine eramaadel (ala 1 – B). Kuna ala 1 ja ala 2 puhul oleks varjutusest mõjutatud erinevad elamualad, siis on varjutuskaart esitatud aladel ühiselt. Joonis illustreerib pigem varjude maksimaalset ulatust. 104 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 26. Illustreeriv varjutuskaart reaalne olukord ilma kõrghaljastust arvestamata 290 m tipukõrgusega tuulikute korral, ala 1 puhul tuulikud ala katvalt (ala 1 – A). Kuna ala 1 ja ala 2 puhul oleks varjutusest mõjutatud erinevad elamualad, siis on varjutuskaart esitatud aladel ühiselt. 105 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 27. Illustreeriv varjutuskaart reaalne olukord ilma kõrghaljastust arvestamata 290 m tipukõrgusega tuulikute korral, ala 1 puhul tuulikud eramaadel (ala 1-B). Kuna ala 1 ja ala 2 puhul oleks varjutusest mõjutatud erinevad elamualad, siis on varjutuskaart esitatud aladel ühiselt. 106 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 28. Illustreeriv varjutuskaart olukord arvestades kõrghaljastust 290 m tipukõrgusega tuulikute korral, ala 1 puhul tuulikud ala katvalt (ala 1 – A). 107 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 29. Illustreeriv varjutuskaart olukord arvestades kõrghaljastust 290 m tipukõrgusega tuulikute korral, ala 1 puhul tuulikud eramaadel (ala 1 – B). Varjutuse retseptoriteks määrati põhikaardi alusel eluhoonete õuealad. Retseptorite seadistusena kasutati nn ala seadistust (area), mis ülehindab reaalselt hoone sees tekkida võivat varjutuse taset. Reaalne hoones sees tekkida võiv varjutus oleneb suuresti akende paigutusest. Retseptoriteks määrati elamud, mida tuulepargi tegevus võib mõjutada. Varjutuse arvutuslikud tasemed on esitatud Tabel 25. Tabel 25. Elamualadel tekkiv indikatiivne varjutuse tase. Varjutuse tase sõltub tugevalt tuulikute ja elamualade omavahelisest paiknemisest. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis ei määrata tuulikute asukohti ja seega on arvutuslikud varjutuse tasemed indikatiivsed ning neid tuleb täpsustada detailse lahenduse mõjude hindamise koostamisel. Ala 1 – A (tuulikud ala Ala 1 - B (tuulikud Ala 2 katvalt) eramaadel) Elamuala Halvim Reaalne Halvim Reaalne Halvim Reaalne võimalik võimalik võimalik võimalik võimalik võimalik [h/aastas] [h/aastas] [h/aastas] [h/aastas] [h/aastas] [h/aastas] Püüoja 15:17 4:18 50:52 13:41 0:00 0:00 Ura 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 Sillingu 41:05 12:56 88:14 23:16 0:00 0:00 Rebase 32:41 10:24 0:00 0:00 0:00 0:00 108 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Raudemetsa 44:30 13:26 38:41 11:22 0:00 0:00 Valdeni 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 Pärmani 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 Pähkli 31:49 10:07 0:00 0:00 0:00 0:00 Kuuse 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 Loigu 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 Tuuleveske 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 Pärna 21:12 6:32 11:34 3:14 0:00 0:00 Velda 24:37 7:55 0:00 0:00 0:00 0:00 Uus-Aringa 53:41 16:28 19:55 6:13 0:00 0:00 Nelemaa 53:02 16:15 37:55 11:58 0:00 0:00 Muja 13:45 3:48 47:15 14:55 0:00 0:00 Madise 12:31 3:30 32:44 10:22 0:00 0:00 Aeru 13:14 3:45 31:09 9:53 0:00 0:00 Mihkel- 18:43 5:24 28:22 8:59 0:00 0:00 Metsa Sauna 16:37 4:46 25:16 7:58 0:00 0:00 Põlendmaa 18:19 5:14 34:13 10:51 0:00 0:00 kool Ooresoo 44:30 13:25 44:46 13:01 0:00 0:00 Kivimurru 35:11 5:11 58:56 8:32 0:00 0:00 Lasna 13:31 1:47 0:00 0:00 0:00 0:00 Sookaela 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 Pajuste 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 Jõe 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 Kangru 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 Paali 0:00 0:00 0:00 0:00 40:13 3:32 Tominga 0:00 0:00 0:00 0:00 19:10 1:31 Kivistiku 0:00 0:00 0:00 0:00 35:23 3:13 Soovälja 0:00 0:00 0:00 0:00 45:59 4:18 Väeka 0:00 0:00 0:00 0:00 133:03 13:21 Pöörikaasiku 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 0:00 Varjutuse modelleeringust saab järeldada, et mõlema ala puhul on võimalik aladele tuulikute kavandamisel paigutada neid viisil, et oleks tagatud soovituslik varjutuse väärtus elamualadel. Ala 2 puhul on tuulepargi lähialal paiknevaid elamualasid vähem ja seega võimalik lihtsamalt tagada soovitatavaid varjutuse tasemeid. Mõlema ala puhul on tegu metsase piirkonnaga, kus varjutuse levikut takistab kõrghaljastus. Seega olulist varjutuse häirivuse probleemi ei ole oodata kummagi ala puhul, juhul kui detailse lahenduse koostamisel arvestatakse tuulikute asukohta valides nende tekitatavat varjutust elamualade suhtes. 4.3.2.1 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb kindlasti teostada uus varjutuse modelleering, mis peab lähtuma reaalsetest tuulikute asukohtadest. Modelleerimisel tuleb anda hinnang mõjualas paiknevate elamualade varjutuse aastasele summaarsele ning päevasele maksimaalsele varjutuse kestvusele ning koostada varjutuse kalendrid. Detailse lahenduse mõjude hindamises tuleb esitada lähtuvalt varjutuse modelleeringust varjutuse häirivuse leevendamise meetmed. Vältida tuleks üle 30 teoreetilise maksimaalse varjutustunni või üle 10 summaarse 109 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne kliimatingimusi arvestava varjutustunni esinemist eluhoonete suhtes. Juhul, kui detailse lahenduse mõjude hindamise koostamise ajaks on koostatud siseriiklikud soovitused varjutuse taseme hindamiseks või soovituslikud piirväärtused, siis tuleb neid mõjude hindamisel järgida. 4.3.3 Muud võimalikud mõjud tervisele 4.3.3.1 Vibratsioon Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Tagamaks turbiini püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagab minimaalse vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases. Viimaste aastate tuulikute vibratsiooni teadusanalüüsid keskenduvad tehnilisele vibratsioonile tuuliku konstruktsioonides, selgitamaks välja selle automaatse seire võimalusi 94 või parandamaks tehnilisi lahendusi95. Selliste uuringute eesmärgiks on vähendada tuulikute tehniliste rikete ja õnnetuste ohtu. Sarnaselt teistele tehnoseadmetele ja kõrgstruktuuridele on oluline, et vibratsioon suudetaks viia miinimumini. Maapinna vibratsiooni korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks 0,15 mm/s. Mõõtmised tuulikuparkides on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta otseselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku jalamil). Kaugemal on vibratsiooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve.96 Ka uuemad uuringud ei ole suutnud tuulikute lähialadel paiknevates elamutes mõõta vibratsioonitasemeid, mis ületaksid inimese tajuvusläve 97 . Küll võib tuulikute põhjustatud vibratsioon väga madalal tasemel olla mõõdetav tundlike seismograafidega 10–15 km kaugusele tuulikutest98. Arvestades, et antud juhul paiknevad potentsiaalsed tuulepargi alad vähemalt 1 km kaugusel elamualadest, siis ei ole oodata vibratsiooni esinemist tasemel, mis võiks ületada inimese tajuvusläve. Alade 1 ja 2 puhul olulist erinevust ei esine. 4.3.3.2 Tuuleturbiini sündroom Leidub uuringuid, mis kirjeldavad tuuleparke kui võimalike negatiivsete tervisemõjude allikaid. Valdavalt on antud uuringute koostajaks olnud USA lastearst dr Nina Pierpont. Autor kirjeldab oma töödes nn tuuleturbiini sündroomi. Sündroomi tunnused on peapööritus, peavalud, unehäired jms ning see avaldub osadel tuulepargi lähialadel elavatel inimestel. Oma 2009. a avaldatud raamatus käsitles ta 10 tuulikute lähedal elavat peret (38 inimest) viiest erinevast riigist. Antud inimesed väitsid, et tuulepark teeb nad haigeks. Reaalset terviseuuringut autor läbi ei viinud, samuti ei käsitlenud ta oma uuringus tavapäraselt teadusuuringutesse hõlmatavat kontrollgruppi (nt samal kaugusel elavaid 94 Escaler, X., Mebarki, T. 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature Analysis. Machines. 95 Xie, F., Aly, A-M. 2020. Structural control and vibration issues in wind turbines: A review. Engineering Structures Volume 210. 96 Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133. 97 Borowski, S. 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International Conference Diagnostics of Machines and Vehicles. 98 Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B. 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27 110 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne inimesi, kes tervisehädasid ei kurtnud). Tegu on ühe vähestega eesti keeles kättesaadavatest tuuleparkide mõjusid käsitlevatest raamatutest99. Tunnustatud teadusajakirjades avaldatud artiklite alusel ei ole vähemalt senini suudetud seostada tuuleturbiine ja nendest põhjustatud otsest tervisemõju. Küll on õnnestunud määrata näiteks seoseid tuulikute mitte meeldimise ja nendest põhjustatud stressi/häirivuse vahel100. 4.3.3.3 Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektrilaengute poolt tekitatav ja neid mõjustav füüsikaline väli, elektri- ja magnetväli ühtse tervikuna. Elektroonikaseadmed põhjustavad elektromagnetlaineid. Mõõtmised olemasolevates tuuleparkides on näidanud, et tuulikud ei põhjusta kuidagi erilisi elektromagnetlaineid. Magnetväli tuulikute vahetus ümbruses jääb väiksemale tasemele kui tavapärastel kodumajapidamise elektroonikaseadmetel101. 4.3.3.4 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb käsitleda tuulepargi võimalikku mõju tervisele lähtudes detailse lahenduse mõjude hindamise koostamise ajahetkel valitsevast parimast teadmisest tuulikute mõju osas tervisele. 4.3.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale 4.3.4.1 Paiknemine elamualade suhtes Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringu puhul peab tuuliku kaugus eriplaneeringu lähteülesande kohaselt lähimast elamust võimalusel olema alates 1 km või müranormi piirides, v.a kui tuulik asub lähemal kui 1 km omaniku nõusolekul. Eestis ei ole tuulikute ja elamute vaheline kaugus otseselt reguleeritud. Kaudselt reguleerib kaugust müra normtase. Kehtiva müra normtaseme täitmine on tuginedes erinevate tuuleparkide müra modelleeringutele tagatud lähemal kui 1 km kaugusel tuulikutest. Sellest lähtuvalt määrati esialgses kaardianalüüsis tuulepargi ala serva ja elamualade vaheliseks minimaalseks kauguseks ehk puhveralaks 1 km. Vaadeldes teiste Euroopa riikide tuulikute praktikat, siis reguleerib paljudes riikides tuulikute kaugust samuti müra normtase, mis jääb analoogsesse suurusjärku Eestis kehtiva väärtusega. Kaugusnõude või -soovitusena kehtivad Euroopa riikides väärtused 500–2000 m102. Sageli on kauguspiirang arvutuslik seos mingi tuuliku parameetri osas. Näiteks Taanis peab tuulik paiknema 4 tuuliku tipukõrguse kaugusel või Põhja-Iirimaal 10 kordse tiiviku diameetri kaugusel elamutest. Arvestades tuulikute muutuvaid parameetreid võib ilmselt tuuliku parameetritest sõltuvaid kauguspiiranguid pidada mõnevõrra põhjendatumateks kui konstantseid kaugusnorme. Alade sobivuse analüüsimisel ja võrdlemisel saab elamualade ja tuulepargi ala paiknemise osas olla olulised põhimõtteliselt kaks kriteeriumit: 1) palju paikneb potentsiaalses mõjualas elamualasid 2) 99 Pierpont, N. 2009. Tuulegeneraatori sündroom: vaatluse aruanne. (Lühendatud versioon) http://www.windturbinesyndrome.com/img/WTS-estonian.pdf 100 Chapman, S. 2018. Wind Turbine Syndrome: a communicated disease. Journal & Proceedings of the Royal Society of New South Wales. 101 McCallum, L.C., Whitfield Aslund, M.L., Knopper, L.D. et al. 2014. Measuring electromagnetic fields (EMF) around wind turbines in Canada: is there a human health concern?. Environ Health 13, 9. 102 Dalla Longa, F., Kober, T., Badger, J., Volker, P., Hoyer-Klick, C., Hidalgo, I., Medarac, H., Nijs, W., Politis, S., Tarvydas, D. and Zucker, A. 2018. Wind potentials for EU and neighbouring countries: Input datasets for the JRC- EU-TIMES Model, EUR 29083 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg. 111 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne kuidas paikneb potentsiaalne ala elamualade suhtes ehk kas säiliks sobilik ala ka juhul kui kaugust elamualadega suurendada. Võrdlemaks kahe ala sobivust tuulepargi asukohana võib ühe olulise kriteeriumina välja pakkuda ala lähedusse jäävate potentsiaalsete elanike/elamute hulga. Selleks vaadeldi alasid lähtuvalt ETAK andmestikust ja võrreldi, palju elu- ja ühiskondlikke hooneid jääb alade potentsiaalsesse otsesesse mõjualasse. Mõjuala ulatuse defineerimine võib olla tuulepargi puhul keerukas (potentsiaalselt nähtav on tuulik näiteks väga suurel alal). Taanis on näiteks kasutusel lähenemine, mille korral potentsiaalselt otseselt mõjutatavaks alaks peetakse kuni 6 kordset tuuliku tipukõrguse ulatust 103 ehk antud juhul 290×6=1740 m. Eestis käesoleva KSH aruande koostamise ajal menetletav talumistasu regulatsiooni eelnõu näeb ette, et kuni 200 meetri kõrguste tuulikute puhul makstakse tasu kuni 2 kilomeetri kaugusel paiknevatele elanikele, kõrgemate tuulikute puhul kuni 3 kilomeetri kaugusel paiknevatele elanikele. Selle kohaselt käsitletakse tuulepargi mõjualana 3 kilomeetri suurust ala. Eriplaneeringu ala paikneb hõreda asustusega piirkonnas. Tabel 26. Potentsiaalsete tuulepargi alade lähialale jäävate elu- ja ühiskondlike hoonete hulk (kaugus võetud nn kitsendatud aladest, et jäätud kõrvale Joonis 20 sobilikkusega 5-6 alad). Alus: Maa-amet ETAK andmed seisuga 14.12.2021. Kaugus ala piirist, m 1–2 km 2–3 km Ala 1 tundlikke hooneid, tk 41 22 Ala 2 tundlikke hooneid, tk 9 17 Analüüsist selgus, et ala 1 puhul on potentsiaalsesse mõjualasse jäävate tundlike hoonete hulk suurem. Antud kriteeriumist lähtudes võiks väiksemat mõju omavaks pidada ala 2-te, kuna mõjualasse jäävate elamute hulk on väiksem. Ala 1 puhul tuleb arvestada, et enamik mõjualasse jäävaid elamualasid paikneb alast edelas (Tammuru külas). Juhul, kui tuulepark kavandatakse nt ainult ala 1 põhjapoolsesse osasse, siis on mõjutatavate elamualade hulk tunduvalt väiksem (samaväärne alaga 2). 103 IEA WIND TASK 28 . SOCIAL ACCEPTANCE OF WIND ENERGY PROJECTS ”Winning Hearts and Minds” STATE- OF-THE-ART REPORT. Country report of Denmark 112 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 30. Potentsiaalsete eelvaliku alade 1, 2 ja 3 km mõjuraadiusesse jäävad elu-ja ühiskondlikud hooned ETAK andmestiku alusel. Teiseks oluliseks kriteeriumiks alade sobilikkuse võrdluses on asjaolu, kas säilib tuulepargi rajamiseks sobilik ala ka elamualadega kauguse suurendamisel. Selleks vaadeldi säiliva ala suurust ja terviklikkust suurendades kaugust elamualadest 500 m sammuga. Ilmnes, et ala 1 on tugevalt mõjutatav puhvri suurendamisest. Ala 1 puhul kaob ala terviklikkus juba seades kauguskriteeriumiks 1500 m. Ala 2 kujust ja suurusest tulenevalt säiliks elamualade puhvri suurendamise korral antud ala suuremana ja terviklikumalt. Elamualade puhvri suurendamisel on seega ala 2 kujust ja suurusest tulenevalt võimalik võrreldes alaga 1 suurema pindalaga tervikliku ala säilimine. 113 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 31. Elu- ja ühiskondlikest hoonetest kauguse suurendamise mõju potentsiaalsete eelvaliku alade terviklikkusele ja kujule. 4.3.4.2 Paiknemine äri- ja tootmisalade suhtes Tuulepargi alajaamast (mis tavapäraselt paikneb tuulepargi keskosas) u 6 km raadiuses esineb elektri otseühenduse ehk nn otseliini rajamise võimalus. Otseliini piirkonnas on võimalik kasutada elektrit võrgutasu võrra soodsamalt (u 10% tavapärasest elektri kogukulust). Lisaks on tegu keskkonnasõbraliku taastuvenergiaga. Tegu on energiamahukate ettevõtete ja/või taastuvenergiat eelistavate ettevõtete jaoks olulise asjaoluga, mis võib mõjutada piirkonnas juba tegutsevaid ettevõtteid ning soodustada piirkonda uute ettevõtete ning nendega kaasnevate töökohtade rajamist. Ala 1 puhul jäävad potentsiaalsesse otseliini ulatusse Tammuru, Paikuse, Taali, Seljametsa ja Sindi tootmisalad. Samuti jääb otseliini ulatusse potentsiaalseid tootmisalasid – oluliste loodusväärtusteta alad olemasoleva infrastruktuuriga piirkonnas. Ala 2 puhul jääb otseliini võimalikule äärealale Võlli küla tootmisala ning sobilikke alasid tööstuse rajamiseks on vähe. Ala 1 puhul on seega võimalik tootmisalade arenduspotentsiaal suurem ja seega võimalik positiivne mõju piirkonna majandusele suurem. Ala 1 vahetusse lähedusse jääb Paikre prügila, mis potentsiaalselt võib soosida piirkonda tulevikus ka vesiniku tootmisüksuse rajamist (prügilates tekib biogaas, mida saab vesiniku tootmisel toorainena kasutada). 4.3.4.3 Mõju varale Senist sihtotstarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul ei kitsenda. Võimalik on nii metsamajandusliku kui põllumajandusliku kasutuse jätkamine. Samas ei pruugi olla võimalik tuulepargi lähialale (oluliselt lähemale kui praegused elamualad) rajada uusi müratundlikke objekte. Arvestama peab ka, et asustuse laiendamine praegustele maatulundusmaadele ei pruugi olla ka ilma tuulepargita võimalik. 114 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Maaomanikud, kelle kinnistu paikneb tuulepargi lähialal, võivad ohuna tajuda oma kinnisvara hinna langust. Eestis ei ole teadaolevalt uuritud tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele, seevastu on uuringuid tehtud mitmel pool maailmas. Eriti populaarseks on muutunud selliste uuringute läbiviimine USA-s. Näiteks viidi 2010. a läbi seniste uuringute koondanalüüs, milles toodi104 välja 98 uuringut, mis käsitlesid seost tuulikuparkide ja kinnisvara hinna väärtuse vahel. Tulemustest kajastub, et 61 uuringut (62,3%) ei leidnud seost tuuleparkide ja kinnisvara väärtuse vahel, 27 uuringut (27,6%) leidis, et esineb positiivne mõju ja 10 uuringut (10,2%) leidis negatiivse mõju. Käsitletud uuringute läbiviimiseks on kasutatud väga erinevaid metoodikaid, sh varieerub suures ulatuses ka valimi suurus. Viidatud uuringus endas tehtud analüüsist järeldab autor, et kinnisvara väärtuse langus esineb pigem tuulepargi planeerimisaegsel perioodil ning tuulepargi töötamise perioodil olulist negatiivset mõju ei esine. 2009. aastal USA Energiaministeeriumi tellimusel valminud uuringus käsitleti 7500 elamute müügitehingut erinevates USA osariikides. Tehinguid analüüsiti erinevate mudelite abil, käsitledes nii tuulikute kaugust kui nähtavust kinnistutelt. Uuringu järeldusena toodi välja, et statistiliselt olulist mõju kinnisvara hinnale ei suudetud leida. Samas tõdesid autorid, et teatav negatiivne mõju siiski osadel vaadeldud kinnisvaratehingutel esines. Uuringust ilmnes, et negatiivne mõju oli peamiselt täheldatav tuuleparkide lähialal (kuni 1,6 km ehk 1 miil) ning selle suuruseks määrati u 5%. Antud statistilise analüüsi puhul pidasid autorid ise antud näitajat liiga väikeseks, et pidada seda statistiliselt oluliseks. Samuti tõi uuring välja, et negatiivne mõju avaldub valdavalt peale tuulepargi arendamisest teatamist ja enne selle valmimist. Peale tuulepargi valmimist uuringu kohaselt hinnad tõusid vähemalt eelnevale tasemele.105 2011. aastal Heintzelmani ja Tuttle’i poolt avaldatud uuringus käsitleti 11 331 elamuid puudutavat kinnisvaratehingut 9 aasta jooksul New Yorki osariigis kolme tuuleparkide piirkonna läheduses. Uuring näitas negatiivset mõju kinnisvara hindadele kahes käsitletud piirkonnas, kolmandas piirkonnas mõju ei täheldatud või tuvastati positiivne mõju. Negatiivse mõjuga piirkondades ilmnes, et see avaldub pigem tuulepargi vahetus läheduses (kuni 1,6 km). Negatiivse mõju suuruseks kuni 800 m kaugusel tuulikutest määrati 8,8–15,81%. Samas tuvastas uuring kohati ka positiivset mõju kinnisvara hindadele. Positiivne mõju avaldus valdavalt tuulepargist 3,2–4,8 km kaugusel, ühe piirkonna puhul ka vahemikus 0,8–1,6 km. Uuringu läbiviijad tõdesid, et tuulikud võivad kinnisvara hindasid negatiivselt mõjutada, kuid samas leiti ka uuringus, et kohati ei olnud tulemused järjepidevad.106 Kahe Saksamaal tehtud uuringu põhjal on leitud, et tuulepargid võivad mõnevõrra mõjutada kinnisvara hindasid, kuid enim neid kinnistuid, mis jäävad kuni 1 km raadiusesse. Tuuliku otsesel nähtavusel avaldub kinnisvara hindadele mõõdukas negatiivne mõju, seevastu madalal ja keskmisel nähtavusel ei ole kinnisvarahindadele leitud statistilist olulist mõju.107, 108 2016. a Taani Energianõukogu tellimusel valminud aruandes uuriti maismaa- ja avamere tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele. Antud uuring on seni suurim selletaoline teadusuuring kogu maailmas. Uuringu tulemustest järeldub, et maismaatuulepargid mõjutavad elamute ja suvilate hindasid kuni 3 km raadiuses ning mida rohkem ja mida lähemal elamule või suvilale on tuulikuid, seda suurem on kinnisvara hinna langus. Näiteks 1 km raadiuses asuvate elamute ja suvilate hind langeb 2 tuuliku puhul 3–6% ning 8 tuuliku puhul 8–10%.109 104 J.L, Hinman. 2010. Wind farm proximity and property values: a pooled hedonic regression. 105 Hoen, B., Wiser, R., Cappers, P., Thayer, M. 2009. The Impact of Wind Power Projects on Residential Property Values in the United States: A Multi-Site Hedonic Analysis. 106 Heintzelman, M.D., Tuttle, C. 2011. Values in the Wind: A Hedonic Analysis of Wind Power Facilities 107 Sunak, Y., Madlener, R. 2014. Local Impacts of Wind Farms on Property Values: A Spatial Difference-In- Differences Analysis 108 Frondel, M., Kussel, G., Sommer, S., Vance, C. 2019. Local Cost for Global Benefit: The Case of Wind Turbines. 109 COWI A/S. 2016. ANALYSE AF VINDMØLLERS PÅVIRKNING AF PRISER PÅ BEBOELSESEJENDOMME. Energianõukogu tellimustöö 115 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Kinnisvara väärtuse muutuse uurimistulemuste kokkuvõtteks saab öelda, et tuulikupargi arendusega võib kaasneda negatiivne mõju kinnisvara hindadele. Enim võivad mõjutatud olla elamukinnistud, mille asukohast jäävad tuulikud nähtavaks. Taani kompensatsioonimehhanismid näevad ette, et uute tuuleturbiinide läheduses olevad kinnisvara omanikud saavad nõuda hüvitist kinnisvara languse korral, kui see ületab 1% kinnistu väärtusest. Sellisel juhul on kohustus tuuliku püstitajal (arendajal) langenud kinnisvara väärtuse summa kinnisvara omanikule hüvitada. Kinnisvara hinna kontrolli teostab jurist ning energeetika-, kommunaal- ja kliimaministri poolt selleks ülesandeks määratud ja riigi poolt volitatud kinnisvaramaakler.110 Otsest olulist erinevust ala 1 ja ala 2 puhul varale avalduva mõju osas ei esine. Kui, siis võiks luua seose, et kuna ala 1 vahetus läheduses paikneb elamuid rohkem, siis on ka potentsiaalselt mõjutatavaid alasid rohkem. Seega ala 2 puhul oleks eeldatavalt mõju väiksem kui ala 1 puhul. 4.3.4.4 Sotsiaalsed vastuolud Tuuleparkide rajamine Eestis põrkub mitmetel juhtudel just kohaliku kogukonna vastuseisule. On mitmeid juhuseid, kus tuulepargi planeeringute koostamise peatavad kohalike elanike allkirjade kogumine või tugev vastuseis (Hiiumaa tuulepark, Vormsi tuulepark, Risti tuulepark jt). Peamiste põhjustena tuuakse vastuväidetes tavapäraselt kartust võimaliku müra, varjutuse ja tervisemõjude osas. Samuti käsitletakse tihti visuaalset häirivust ning esineb ka olukordi, kus selget põhjust ei osata välja tuua. Sealjuures tundub mõnevõrra üllatavalt vastuseis olevat sama intensiivne ka avamere tuuleparkide puhul. Hoolimata väga teravatest konfliktidest ja vastuseisust mitmetele tuulepargi projektidele, siis tuginedes Kantar Emor uuringule111 72% küsitlusel osalenutest toetab meretuuleparkide rajamist ja 62% maismaatuuleparkide rajamist. Tuuleparkide rajamist peavad positiivseks keskmisest enam nooremad elanikud vanuses 15–34. Üllatuslikult toetab ligi kolmveerand ehk 71% neist, kelle kodu lähedal asub tuulepark, maismaa tuuleparkide laiendamist (vastu on 26%). Samas neist, kelle lähedale kavandatakse tuuleparki, toetab rajamist ainult 40% (vastu on 58%). Neist, kellel puudub siiani kokkupuude tuulikutega, on maismaa tuuleparkide rajamise poolt 60% ja vastu 30% ning neist, kes on sattunud tuuleparkide lähedusse vastavalt 66% ja 28%. Seega on rajamise suhtes kõige positiivsemalt meelestatud need, kellel on kogemus tuulikute lähedal elamisest ja kes on sattunud tuulikutega piirkonda. Võrreldes neid, kes elavad tuuleparkide läheduses nendega, kellel ei ole tuuleparkidega kokkupuudet, ilmneb, et kokkupuudet omavate elanike suhtumine tuuleparkidesse on positiivsem. Mida väiksem oli uuringus osalejate kokkupuude tuuleparkidega, seda rohkem oli vastajate hulgas neid, kes ei osanud oma hinnangutes seisukohta võtta. Koos enda jaoks kõige mõjusama hüvitusmeetmega suhtuks naabrusesse rajatavasse tuuleparki positiivselt 53% elanikest. Kõige positiivsemalt suhtuvad sellesse vanuserühmad 15–24 ja 25–34, kellest koos hüvitismeetmega toetaks kodulähedase tuulepargi rajamist vastavalt 69% ja 68%. Uuringu käigus pidasid vastajate hulgas 74% oluliseks tuuleparkidest tulenevat rohelise energia osakaalu suurenemist, 68% vastajatest pidas oluliseks tuuleparkide mõju kohalikule taristule (elektrivarustus, sõiduteed), 64% vastajatest pidas oluliseks tuuleparkide mõju kohaliku elu edendamisele taluvustasu arvelt (nt lasteaedade, koolide, terviseradade parendamine) ning 57% vastajatest pidas oluliseks tuuleparkide mõju piirkonda loodavatele töökohtadele. 110 COWI A/S. 2016. ANALYSE AF VINDMØLLERS PÅVIRKNING AF PRISER PÅ BEBOELSESEJENDOMME. Energianõukogu tellimustöö 111 https://mkm.ee/sites/default/files/tuulepargid_l6pparuanne_final_taiendatud.pdf 116 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Arvestades, et alad 1 ja 2 paiknevad lähestikku ja mõjualadesse jäävad samad asulad, siis ei esine olulist erinevust alade vahel sotsiaalsetest vastuoludest lähtuvalt. 4.3.4.5 Kohalik kasu Häiringute mõju kompenseerimisel peetakse oluliseks kompenseerimismehhanismide suutlikkust leevendada arendusest mõjutatud inimeste olukorda. Tuuleparkide arenduste puhul puuduvad Eestis seadusega kehtestatud leevendusmeetmed, mistõttu võib nii kohalikul omavalitsusel kui ka mõjualas elavatel inimestel puududa arusaam, millistest kasu meetmetest on võimalik rääkida ja milliste häiringute kompenseerimist nõuda. Erinevalt Eestist on näiteks Taanis, Poolas ja Ühendkuningriikides kogukonnale hüvede andmise tava tugevamini juurdunud ning mõnes riigis (nt Taanis) on kompensatsioonimehhanismid seadusega reguleeritud.112 2020. a valminud uuring „Kohaliku kasu instrumentide analüüs“ toob välja valdkondlikke (k.a tuulepargi valdkonna) lahendusi kohaliku kasu kokkulepete osas. Uuringu kohaselt leitakse, et kokkulepete sõlmimist reguleerides tuleks kokku leppida, milliste objektide ja milliste kriteeriumite puhul on võimalik kokkuleppeid teha ning häiringuna käsitleda ka visuaalset saastet. Uuringus osalenud ettevõtete kinnitusel osutub praktikas keeruliseks kvantitatiivselt raskesti või üldse mitte mõõdetavate häiringute (nt visuaalne reostus) arvestamine nende mõju leevendamisel. Seetõttu pakuti fookusgrupiarutelul osalenud tuuleparkide arendajate poolt välja, et turuosalised võiksid heas tavas ise vabatahtlikult kokku leppida. Nii toimiks see sisuliselt eneseregulatsiooni võimalusena, mida hinnatakse poliitikate elluviimisel üheks tugevamaks läbipaistvuse ja usalduse loomise võimaluseks, kui selles osaleb nn kaalukas enamus turuosalisi, mis looks sellele lahendusele legitiimsuse.112 Käesoleval ajal on kehtima hakkamas regulatsioon tuuleparkide eest talumistasu maksmise osas113. Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määratakse vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: 1) tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 3000-ga; 2) vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind. Planeeritava tuulepargi tuulikute arv, mudel ja võimsus pole eriplaneeringuala asukohavaliku koostamise etapis teada. Teada on, et rajada soovitakse kuni 12 tuulikut. Orienteeruvalt võiks 12 tuuliku puhul olla tegu u 80-megavatise tuulepargiga, mille toodang ulatub 240 gigavatt-tunnini aastas. Tasu makstakse kohalikule omavalitsusele (KOV), kohustusega kuni 50% tasust jaotada tuulikute läheduses elavatele isikutele. Talumistasu regulatsiooni eelnõu näeb ette, et kuni 250 meetri kõrguste tuulikute puhul makstakse tasu kuni 2 kilomeetri kaugusel paiknevatele elanikele, kõrgemate tuulikute puhul kuni 3 kilomeetri kaugusel paiknevatele elanikele. Ala 1 puhul on mõjualasse jäävaid elamualasid rohkem, seega jaguneb talumistasu suurema hulga elanike vahel (summa elaniku kohta on väiksem). Ala 2 puhul on elanikke vähem ja seega ka elaniku kohta makstav summa suurem. 112 Kasemets, L., Täpp, E., Michelson, A., Elias, S. 2020. KOHALIKU KASU INSTRUMENTIDE ANALÜÜS (taluvushuvi mõjuanalüüs). Tellija: Riigikantselei 113 https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022028 117 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 4.3.4.6 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb käsitleda tuulepargi võimalikku mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale lähtudes detailse lahenduse mõjude hindamise koostamise ajahetkel valitsevast parimast teadmisest tuulikute mõju osas. 4.3.5 Visuaalne mõju Tuulepargi visuaalne mõju sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav u kuni 35 km kaugusele. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (nt mets, hooned vms) ei pruugi tuulik olla nähtav ka juhul, kui paikneb vaatluspunkti lähedal (Joonis 32). Joonis 32. Tuuliku nähtavus. Juhul, kui elamu ümbrusesse jäävad vaadet blokeerivad objektid, ei pruugi tuulik olla nähtav ka väikse vahemaa puhul, samas kui kaugemalt puudub vaatele takistus ja tuulik on nähtav 114. Tuulikute visuaalset mõju võib kaugusest tulenevalt jagada järgnevalt: − Visuaalselt domineeriv (0–1 km) – tuulikud domineerivad vaates tulenevalt nende mõõtmetest. Tiiviku liikumine on selgelt nähtav. Muutus maastikupildis on suur. − Valdavalt domineeriv (1–3 km) – tuulikud tunduvad suured ning on olulised objektid maastikupildis, aga ei pruugi olla domineerivad. Tiivikute liikumine on selgelt eristatav. − Selgelt märgatav (3–7 km) – tuulikud on selgelt nähtavad, aga nad on käsitletavad osana maastikupildist. Tiiviku liikumine on nähtav selge ilma korral. Tuulikud ei tundu maastikus domineerivana. − Vähemärgatav (7–10 km) – tuulikud ei ole enam niivõrd selgelt nähtavad ja ei tundu enam nii suured. Tiiviku liikumine võib olla märgatav selgetes tingimustes. Tuulikud tunduvad maastikupildi osana. − Taustaelemendid (>10 km) – tuulikud ei ole enam selgelt eristatavad ja ei tundu vaates olulised. Tiiviku liikumine ei ole üldjuhul märgatav. 114 Abromas, J., Grecevičiu, P., Piekienė, N. 2015. Visual impact assessment of wind turbines on landscape in Šilalė regioon. Proceedings of the 7th International Scientific Conference Rural Development 2015. 118 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 33. Tuulikute visuaalne mõju maastikuilmele. 1- visuaalselt domineeriv, 2 - valdavalt domineeriv, 3- märgatav, 4 - vähedomineeriv, 5 - taustaelement115. 4.3.5.1 Nähtavusanalüüs Tuulikupargi nähtavuse hindamiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO 3.5. Tuulikutele määrati mudeldamiseks teoreetiliselt halvim paigutuslahendus – kõik 12 tuulikut paigutati maksimaalselt potentsiaalsete alade äärtesse. Reljeefi andmestikuna kasutati Maa-ameti maapinna kõrgusmudelit täpsusega 5 m. Taimestiku andmestikuna kasutati ETAK andmestikku, mille andmestiku alusel määrati metsale kõrgus 15 m (Eesti metsade keskmine kõrgus on u 18 m), põõsastikule kõrgus 1.5 m ja hoonetele kõrgus 5 m. Ülejäänud kõlvikutele kõrgust ei määratud (0 m). Sellise lähenemisega on võimalik saada indikatiivne kaart tuulikupargi nähtavuse kohta ehk selgitada välja piirkonnad, kust tuulikupark võib olla olulisel määral nähtav. Modelleerimine teostati 25x25 m ruudustikuna u 30 x 30 km suurusel alal. Arvutusala suurus oli 94 927 ha. Modelleering teostati nii ala 1 kui ka ala 2 puhul 290 m tipukõrgusega tuulikutele. 115 Abromas, J., Grecevičiu, P., Piekienė, N. 2015. Visual impact assessment of wind turbines on landscape in Šilalė regioon. Proceedings of the 7th International Scientific Conference Rural Development 2015. 119 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Tabel 27. Nähtavusanalüüsi tulemused. Ala 1 Ala 2 Nähtavate Pindala, ha Osakaal Pindala, ha Osakaal tuulikute arv arvutusalast, % arvutusalast, % N/A 910 1 910 1 0 70 625 74,4 72 602 76,5 1 939 1 850 0,9 2 888 0,9 724 0,8 3 1 053 1,1 637 0,7 4 651 0,7 690 0,7 5 589 0,6 546 0,6 6 607 0,6 536 0,6 7 571 0,6 566 0,6 8 685 0,7 741 0,8 9 1089 1,1 682 0,7 10 827 0,9 707 0,7 11 842 0,9 770 0,8 12 14 652 15,4 13 966 14,7 Joonis 34. Ala 1 tuulepargi illustratiivne nähtavuskaart (tuulikute asukoht on illustratiivne). 120 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 35. Ala 2 tuulepargi illustratiivne nähtavuskaart (tuulikute asukoht on illustratiivne). Nähtavuse analüüsist ilmnes, et olulist nähtavuse erinevust ala 1 ja ala 2 vahel ei esine. Ala 1 puhul on nähtavus ainult vähesel määral suurem kui ala 2 puhul. Mõlemal juhul on tuulepark nähtav piirkonnas paiknevatelt suurematelt lagedatelt aladelt (rabad, põllumaad). 4.3.5.2 Fotomontaažid Reaalselt ei panda eriplaneeringu asukohavaliku etapis paika tuulikute paiknemist ja seega on kõik visualiseeringud indikatiivsed. Seega võivad eeskätt tuulikute lähialalt tehtud fotomontaažid olla eksitava iseloomuga, sest tuulikute paigutuse muutmisel muutub ka fotomontaaži tulemus. Nähtavusanalüüsi alusel valiti välja vaatepunktid – kohad kus avalikkusel on ligipääs ja kust tuulepark võib jääda nähtav. Eelistati kuni 10 km raadiuses paiknevaid nähtavusalasid, sest kaugemal ei tundu tuulepark inimsilmale enam selgelt eristatav/domineeriv. Kaugemate vaatepunktide kohta on asjakohane koostada fotomontaaže siis, kui tegu on olulise vaatepunktiga (nt mõni oluline turismiobjekt) ja esineb ulatuslik nähtavus. Käesoleva KSH raames selliseid olulisi kaugemal paiknevaid vaatepunkte ei tuvastatud. Vaatepunktide asukohti täpsustati WindPRO 3.5 ja Google StreetView rakenduse integreeritud lahenduse abil. WindPRO võimaldab kasutada Google StreetView rakendust leidmaks vaatepunkte (fotosid), kust tuulikud ka reaalselt nähtavad jäävad. See tähendab, et StreetView fotomaterjali kasutades on võimalik foto vaatenurki koheselt muuta leidmaks vaatenurka, kust tuulikuid on maksimaalselt näha. Vaatepunktidest, kus StreetView fotode alusel jäi tuulepark nähtav, tehti reaalsed fotod ja koostati fotomontaažid. 121 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Tabel 28. Fotomontaažide vaatepunktide paiknemine. Vaatepunkti X Y Kaugus lähima Kaugus Kaugus lähima tähis kavandatava lähima kavandatava tuulikuni ala 1- A kavandatava tuulikuni ala 2 puhul tuulikuni ala puhul 1- B puhul A 6481890 546836 8550 7640 9300 B 6475606 541694 5300 4946 9540 C 6468243 539124 4090 3692 12420 D 6467271 541758 2800 1839 10290 E 6467895 541766 2260 1423 10030 F 6470173 545883 1670 1945 5390 G 6475177 548902 2970 2485 2650 Torn 1 6476191 558276 11230 11037 7060 Torn 2 6470022 562143 15100 14669 9690 Joonis 36. Fotomontaažide vaatepunktide paiknemine. Fotomontaažid koostati nö halvimale olukorrale – tuulikud on suunatud vaatepunkti poole (reaalselt sõltub tiiviku asend tuulesuunast), nähtavus on maksimaalne (reaalselt sageli sombune või udune ilm, mis vähendab nähtavusulatust) ja valgustingimused on nähtavust soosivad. Tuulikute heledus on rõhutatult valge. Visualiseeringutes kasutati 290 m tipukõrgusega tuulikuid. Fotomontaažid on esitatud KSH aruande eraldiseisva lisana võimaldamaks fotosid vaadelda kõrgema resolutsiooniga. Fotomontaažide vaatlemisel tuleb arvestada, et tuulikute asukohad on tinglikud (12 tuulikut paigutatud mõlemale alale alasid katvalt, ala 1 puhul on tehtud visualiseeringud kahe variandi tuulikute paiknemisega). Fotomontaažid KSH I etapi aruandes on tugevalt illustratiivse iseloomuga! 122 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Fotomontaažidest ja nähtavusanalüüsist ilmnes, et ala 2 puhul jäävad tuulikud asustusaladelt vähem nähtavad. Samas Soomaa vaatetornidest jäävad ala 2 tuulikud paremini nähtavaks kui ala 1 puhul. Kuna tegu on väga metsase piirkonnaga, siis on tuulepargi nähtavusala nii ala 1 kui ka ala 2 puhul pigem vähene. Lennuohutustuled Lisaks päevasel ajal toimuvale vaadete muutumisele tuleb arvestada, et lennuohutusnõuete tagamiseks peavad kõrgehitised olema varustatud lennuohutustuledega, et tagada nende nähtavus öisel ajal ja halva nähtavuse tingimustes. Tavaliselt on tegu punast värvi tuledega, mis põlevad pidevalt. Lennuohutustuled muudavad vaadet pimedal ajal. Tuled võivad olla nähtavad hea nähtavusega tingimustes 30-40 km kaugusele. Osades riikides on lubatud kasutada reguleeritava intensiivsusega lennuohutustulesid, mille võimsust vähendatakse hea nähtavuse korral.116 Olemas on ka lennuohutustulede lahendusi, mille korral tuled põlevad ainult vajaduse korral (õhusõiduki lähenemisel)117. Sellised lahendused on asjakohased peamiselt suurte tuuleparkide või väga tundlike maastike korral. Samuti peab lahendus olema lubatud siseriiklikult kehtivate lennuohutuse alaste nõuete alusel. Võimalik on tulede teatav varjestamine, mis vähendab nende nähtavusulatust maapinnalt116. 4.3.5.3 Maastiku väärtus Eriplaneeringu alale jääb Pärnu maakonnaplaneeringu kohaseid väärtuslikke maastike, kuid potentsiaalselt sobilike alade puhul kattuvus väärtuslike maastikutega puudub. Olulisimaks väärtuslikuks maastikuks võib piirkonnas pidada Soomaad. Ala 2 paikneb väärtuslikule maastikule lähemal ning Soomaa väärtuslikul maastikul jääb esinema alasid, kus tuulepark on selgelt nähtav ja vaadet oluliselt muutev. Ka ala 1 puhul jääb tuulepark nähtav, kuid suurema vahemaa tõttu on tema domineerivus vaadetes väiksem. 116 Van der Zee H.T.H. 2016. Obstacle Lighting of Onshore Wind Turbines - Balancing aviation safety and environmental impact. 117 https://www.youtube.com/watch?v=6nqBnGUbVGY 123 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 37. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaste väärtuslike maastike paiknemine potentsiaalsete eelvaliku alade suhtes. 4.3.5.4 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb teostada uus visuaalse mõju hinnang, mis peab lähtuma reaalsetest kavandatavatest tuulikute asukohtadest. Tuleb anda hinnang piirkonna oluliste vaatepunktide vaadete muutumisele ja koostada neist fotomontaažid vm visualiseeringud. Mõjude hindamisel tuleb arvestada piirkonna jaoks puhkemajanduslikult oluliste vaadetega, eeskätt Soomaa piirkonna vaatetornidest avanevate maastikuvaadetega. 4.3.6 Mõju teedele Tuulikute ehituse ning hilisema hoolduse jaoks on vajalikud suure kandevõimega ning pidevalt ligipääsu tagavad juurdepääsuteed tuulikuteni. Juurdepääsuteede rajamisel kasutatakse võimaluse korral olemasolevaid teid, kuid vajadusel rajatakse ka uued teed. Olemasolevate teede kasutamisel korrastatakse need enne tööde tegemist ning samuti hiljem pärast tööde lõppemist. Teede kasutust tuuleparkides senise praktika alusel piiratud ei ole, seega jäävad rajatavad teed ka kohalikku kasutusse. Mõju kohalikule teedevõrgule on seega positiivne mõlema ala puhul. 124 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 38. Riigiteede paiknemine eelvaliku alade suhtes. Alasid läbivad lisaks metsamajandusteed. Alus: Teeregister 04.03.2022 Transpordiameti seisukoha kohaselt tuleb elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Antud tingimusega tuleb detailse lahenduse koostamisel arvestada. Kokkuleppeliselt eristatakse teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT) riigiteid liiklussagedusega (AKÖL) >6000 a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Käesolevate eriplaneeringu ala läheduses OLT puuduvad. Mõlema ala puhul on võimalik ühendus tagada Taali - Põlendmaa – Seljametsa kõrvalmaanteelt (tee nr 19276). Ala 1 puhul on täiendavate teede rajamise vajadus mõnevõrra väiksem kui ala 2 puhul, sest vahemaad kõrvalmaanteele on väiksemad. 4.3.6.1 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju teedele. Lahenduse väljatöötamisel tuleb teha koostööd Transpordiametiga. 4.3.7 Mõju maavaravarudele Alale 1 ei jää seisuga 22.12.2021. a keskkonnaregistris arvel olevat maavaravaru (seega ka mitte ühtegi maardlat ega ka olemasolevat/taotletavat mäeeraldist ja mäeeraldise teenindusmaad). Samuti ei jää alale 1 taotletavat/aktiivset uuringuala. 118 Ala 1 kattub täielikult (pindalaliselt 100% ulatuses) Eesti Geoloogiateenistuse üldgeoloogilise kaardistamise uuringualaga (loa nr Rapm-092, loa kehtivus 04.10.2017–03.10.2022) (Joonis 39). 118 https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad 125 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Alale 2 jääb Kivinina liivamaardla (29,83 ha ulatuses, registrikaart nr 960), mille põhimaavara on ehitusliiv ja kaasnev maavara ehituskruus. Seoses sellega kattub ala 2 täielikult ka Kivinina kruusakarjääri (keskkonnaloa registrinumber L.MK/333673, loa omaja KMG OÜ) mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaaga. Keskkonnaloa kehtivus on 02.10.2019–01.10.2034, tegu on aktiivse kaevandamise keskkonnaloaga, mida uuendati Keskkonnaameti 30.09.2021. a korraldusega nr DM- 115264-3. Ala 2 lääneosa kattub kolmes kohas sarnaselt ala 1-le Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) üldgeoloogilise kaardistamise uuringualaga (loa nr Rapm-092, loa kehtivus 04.10.2017–03.10.2022). Ühtlasi kattub ala 2 ka taotletava Kivinina liivakarjääriga (pindala 13,04 ha, taotleja: KMG OÜ, endise ärinimega OÜ YIT Teed) (Joonis 39). Eeldades, et EGT uuringuluba kaotab kehtivuse oktoober 2022 (juba lähiajal), siis esineb alal 1 vähem piiranguid. Joonis 39. Eriplaneeringu potentsiaalsete eelvalikualade 1 ja 2 lähiümbrusesse jäävad maardlad ja aktiivsed mäeeraldised. Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on kehtiva maapõueseaduse alusel võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 14 lg 2 punktidele 1–3 võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus üksnes juhul, kui kavandatav tegevus: 1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda; 2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või 3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. 126 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Turbamaardlate puhul tuleb arvestada MaaPS § 45 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega muudetud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Turbatootmisalaga vahetult külgnevalt saab tuulikuid planeerida juhul, kui tuulikute olemasolu ei mõjuta tegevusi mäeeraldisel ega selle teenindusmaal. Nii ala 1 kui ala 2 puhul on võimalik alade kasutus vastavalt maapõuseaduse tingimustele. Eelvaliku aladest on asjakohane välja jätta maardlate alad. Juhul kui tuuleparki ei kavandata maardlate alale, siis ei ole oodata ka mõju maavaravarudele. 4.3.8 Jäätmeteke Tuuleparkide ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale. Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Tuulikute eluiga on 20–30 aastat. Peale seda võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine. Mõlemal juhul tekivad tuulikute likvideerimisel jäätmed vundamendi ja tuuliku koostisosade metalli ja (klaas)plasti näol. Kaasaegseid elektrituulikuid on võrdlemisi lihtne demonteerida ja valdav osa nende koostise materjalist on taas- või korduvkasutatav (kaasaegsetel tuulikutel u 85% koostisest). Mõnevõrra keerukam on likvideerida ja taaskasutada betoonvundamente, kuid ka see on teostatav. Suurimat probleemi jäätmete osas põhjustab tuulikute tiivikute käitlemine. Samas on tegemist valdkonnaga, mille osas käib aktiivne uurimis- ja arendustegevus ja seega on oodata probleemile majanduslikult tasuva lahenduse leidmist119. Suurimad tuulikutootjad tegelevad ka aktiivselt 100% taaskasutatavate tuulikute arendamisega120. Arvestades antud tuulepargi võimalikku ajalist rajamist, siis on tõenäoline, et selleks eriplaneeringu realiseerimise ajaks on rajatavad tuulikud kõrge taaskasutatavusega. Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Tuulepargi eluea lõpul tekkivate jäätmete taaskasutamise võimalust pole asjakohane hinnata tuulepargi asukohavaliku KSH etapis. Uuema teemana jäätmetekke ja ka tuulikute planeerimise puhul on tõstatatud võimalikku käitamisaegset mikroplasti teket. Mikroplastiks saab nimetada kõiki vees mittelahustuvaid plastitükke, mis on mõõtmetelt väiksemad kui 5 mm 121 . Mikroplasti võimalikku teket ja keskkonda sattumist seostatakse tuulikute labadega, mis on valmistatud valdavalt klaasplastist ning välitingimustes töötades sademete ja tuule toimel kuluvad. Uuringuid antud valdkonnas (nagu mikroplasti tekke kohta üldiselt) on veel vähe, kuid senised uuringud lasevad eeldada, et tuulepargid ei ole olulised mikroplasti tekkeallikad. Antud valdkonna uuringud on senini leidnud, et tuulepargi piirkondades küll leidub mikroplasti, kuid selle koostis ei ole iseloomulik tuuliku labade materjalile. Samuti ei ole täheldatud, et tuuleparkide aladel oleks mikroplasti kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevatele aladel122. 119 Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176 120 Clean Energy Brief. 2020. Vestas to produce zero-waste wind turbines by 2040. GO ECO GREEN21. 121 Frias, J.P.G.L., Nash, R. 2019. Microplastics: Finding a consensus on the definition, Marine Pollution Bulletin, Volume 138, Pages 145-147. 122 Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. 2018. Microplastics in a wind farm area: A case study at the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050. 127 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 4.3.8.1 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb hinnata jäätmetekke kogust ja jäätmetekkega kaasnevat mõju ehituse, kasutuse ja tuulepargi likvideerimise etapis. 4.3.9 Muud mõjud 4.3.9.1 Mõju riigikaitselistele objektidele Eriplaneeringu ala jääb täies ulatuses Kaitseministeeriumi poolt avaldatud sektorisse, kus puuduvad käesoleval ajal olulised kõrguspiirangud tuulikute rajamiseks. Kaitseministeeriumi täpsustatud hinnangu alusel VTK koostamise etapis on osale perspektiivsest tuulepargi alast võimalik rajada 290 m tipukõrgusega tuulikuid juba praegu. Kõigist kõrguspiirangutest on võimalik loobuda pärast Mandri- Eesti osaliselt tuuleenergeetikale avavate kompensatsioonimeetmete täielikku rakendumist, mis eeldatavasti toimub aastal 2025. Joonis 40. Riigikaitseliste kõrguspiirangute alad. Allikas: Kaitseministeerium. Tuulepargi detailplaneering ja ehitusprojektid tuleb jätkuvalt kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Samas võib olemasoleva info alusel eeldada, et juhul kui tuulepark valmib peale vastavate riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendamist, siis ei ole tuulepargil negatiivset mõju riigikaitsele. 4.3.9.2 Mõju mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaalile Eriplaneeringu ala jääb lennuinformatsiooni/kohustusliku raadioside alale (FIZ/RMZ). Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. Tuulikud võivad potentsiaalselt segada elektromagnetlaineid, mida kasutatakse telekommunikatsioonis, navigatsioonis, radarisüsteemides jms. 128 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Häiringu esinemine ja olulisus sõltub: − tuuliku paiknemisest saatja ja vastuvõtja suhtes; − tuuliku labade omadustest; − vastuvõtja omadustest; − signaali sagedustest. Häiringuid võivad põhjustada tuulikute torn, keerlevad labad ja generaator. Torn ja labad võivad tõkestada, peegeldada või murda elektromagnetlaineid. Tänapäevaste tuulikute labad on tehtud üldjuhul klaaskiust, millel on minimaalne mõju elektromagnetlainete kiirgusele. Samuti ei põhjusta tänapäevaste tuulikute generaatorid enam olulisi häiringuid televisioonisignaalile. Häiringud võivad esineda seega juhtudel, kus tuulikud jäävad otseselt saatja ja vastuvõtja vahele ning probleem võib olla oluline, kui tuulik on vastuvõtjale lähedal. Antud juhul kavandatakse tuulikuid vastuvõtjatest (elamutest) vähemalt ca 1 km kaugusele. Potentsiaalselt sobilike alade piirkonnas paikneb mitmeid sidemaste (Joonis 41). Selleks, et hinnata tuulikute mõju sidemastide tööle on vajalik detailse lahenduse koostamisel koostöö tegemine sideettevõtetega. Joonis 41. Sidemastide paiknemine potentsiaalselt sobilike alade suhtes lähtudes ETAK andmestikust 27.12.2021. a seisuga. Televisioonipildi mõjutus: Analoogtelevisiooni puhul oli elektromagnetlainete mõjutus TV signaalile üheks oluliseks mõjuks. Mõjutus seisnes peamiselt TV pildi moonutustes (näiteks pildi virvendus sünkroonis tuuliku labade pöörlemisega)123,124. Digitaalse ja SAT TV puhul on tuvastatud vähene mõju. 123 Sengupta, D.l., Senior, T.b.a. 1994. Electromagnetic interference from wind turbines. Wind Turbine Technology. ASME, New York 124 Anguloa, I., de la Vega, D., Cascón, I., Cañizo, J., Wu, Y., Guerra, D., Angueira, P. 2014. Impact analysis of wind farms on telecommunication services. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 32, april 2014, pages 84-99 129 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Mobiil- ja raadioside: Tuulikute puhul on tegemist suurte ehitistega ning sarnaselt suurte hoonetega võivad nad tekitada niinimetatud surnud tsoone mobiililevis. Seetõttu tuleks tuulikute paigutamisel arvestada ka suunda, kuhu tuulik mobiilside baasjaamast jääb, et kaotada ära võimalikud surnud tsoonid. Seega on võimalik vähene häiring piirkonna mobiilsides. Häiringu olulisuse selgitamiseks ja vajadusel leevendusmeetmete leidmiseks tuleb detailse lahenduse koostamisel teha koostööd mobiilsideoperaatoritega. 4.3.9.3 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Tuulepargi detailse lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke mõjusid radaritele ning sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb detailse lahenduse mõjude hindamises käsitleda. 4.3.10 Avariiolukorrad Tuulikute korrektsel monteerimisel, kvaliteetsete ning nõuetele vastavate seadmete kasutamisel ja ekspluatatsioonil ei ole tuuleturbiinist lähtuv keskkonnarisk kuigi suur. Õnnetused tuuleparkides on harvad. Riske aitab maandada ka tuulikuparkide arendajate huvi tagada oma seadmete pikaajaline ja stabiilne töö, mistõttu on kaasaegsed tuulepargid pideva elektroonilise seire all avastamaks kõrvalekaldeid normaalsest töörežiimist. Samas ei ole ühegi tehnoseadme puhul võimalik täielikult välistada avariisid. Reostusoht Peamiseks reostusohu riskiallikaks on tuuleturbiini gondlis asuva käigukasti poolt kasutatav õli (kokku kuni 500 l), mis gondli purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette. Nii ala 1 kui ka ala 2 puhul on tegu suhteliselt- kuni keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga vastavalt põhjavee kaitstuse hinnangule 1:400 000 (tegu ei ole just väga täpse kaardiga, mistõttu tasub suhtuda sellesse pigem kriitilise pilguga). Õhukesema pinnakattega aladel on põhjavesi piirkonnas pindmise reostuse eest nõrgalt kaitstud. Õnnetus oma olemuselt sarnaneb näiteks kütuseveoki avariiga maanteel ning peamine abinõu on päästeteenistuse ja tuuliku hooldemeeskonna kiire reageerimine ja oskus olukorda lahendada. Õnnetuse vältimiseks tuleb tuulikupargi valdajal tagada tuuleturbiinide korrasoleku pidev monitooring ning hoolduste toimimine vastavalt konkreetselt paigaldatavate tuulikute tehnilistele tingimustele. Tulekahju Üheks ohuteguriks võib olla ka tuuliku süttimine tehnilise rikke tagajärjel. Kuigi üldjuhul peetakse energiatööstuses võrreldes teiste energiasektoritega (gaasi või nafta) tuulikute süttimist väga harva esinevaks juhtumiks 125 , siis süttis Eestis 2015. aastal Lääne-Viru maakonnas asuvas Tüükri külas tuulegeneraator, mis süütas ka u 3000 ruutmeetri ulatuses kulu. Seega metsaaladele tuulikute rajamisel esineb tuuliku tulekahju tekke korral oht metsatulekahju esinemiseks. 125 Smith, C. 2014. Fires are major cause of wind farm failure, according to new research. Imperial College London. https://www.imperial.ac.uk/news/153886/fires-major-cause-wind-farm-failure/ 130 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Erinevate uuringute järgi on leitud, et tuulikute süttimine moodustab hinnanguliselt 10–30% kõikidest tuulegeneraatoritega seotud avariidest.126 Lisaks on leitud, et igal aastal süttib maailmas 2000 tuuliku kohta 1 tuulik127,128 ehk selliste õnnetuste esinemine on võrdlemisi väikse tõenäosusega. Selleks, et tuleõnnetusi vältida, peab tuulikupargi valdaja tagama pideva tuuleturbiinide korrasoleku monitooringu ning hoolduste toimimise vastavalt tehnilistele tingimustele. Viimastel aastatel on üha enam hakatud tuuleparkides kasutusele võtma tulekahju signalisatsiooni, mis aitab võimalikust tulekahjust võimalikult vara teavitada. Tulekustutussüsteeme reeglina tuulikutele ei paigaldata, kuna maa pealt ei ole võimalik neid kustutada. Tulekahju tekkimise korral lähtub Päästeamet põlenguala piiramisest, kuna redelauto ja veejuga tuuliku gondlini ei ulatu. Seega tulekahju tekkimisel suudetakse piirata tule levikut piirkonnast kaugemale, kuid tuulikut ennast päästa pole võimalik (näiteks 2004. a Soomes toimunud tuuliku põlemisel kasutati tule kustutamiseks helikopterit ning tulekoldele valati kokku 24 tonni vett, kuid kustutusefekt oli olematu)129. Maa-amet palus eriplaneeringu koostamise käigus arvestada asjaoluga, et turba kaevandamisel tekib tolm, mis levib nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Soodustavate ilmastikutingimuste (väga tugev tuul, pikaajaline kuiv periood, madal õhuniiskus) koosesinemisel võib tolmu levik ulatuda ka väljapoole turbatootmisala. Maa-ameti väitel võib tuulikutele langev turbatolm tavapärasest tõenäolisemalt tuua kaasa tuulikute süttimise130. Turba kaevandamisel tõepoolest tekib turbatolm, mis võib kanduda erinevate turbatootmisalade keskkonnamõju hindamiste andmetel kuni 5 km kaugusele. Alast 1 u 4 km kaugusele jääb Kõrsa II turbatootmisala. Samasse piirkonda on taotlemisel turbatootmisala laiendus, mis võib vahemaa potentsiaalse tuulepargi eelvaliku ala ja turbatootmisala vahel vähendada 3,5 kilomeetrini. Käesoleva KSH aruande koostamisel otsiti teaduskirjandusest ja teiste riikide tuuleparkide planeerimispraktikast kinnitust väitele, et turbatolm võiks suurendada tuulikute süttimise riski, kuid seda ei suudetud leida. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et oluline risk puudub. Tuleb arvestada, et tuuleparke on maailmapraktikas rajatud erinevatesse tolmustesse keskkondadesse (kõrbed, küntav põllumaa, sh ka turbatootmisalad). Tuulikud peavad olema tehniliselt kavandatud tolmuses väliskeskkonnas töötamiseks. Seega ei ole eeldada, et turbatootmisala paiknemine u 3,5 km kaugusel tõstaks oluliselt tuulikute süttimise ohtu. Kui jõutakse reaalsesse tuulikute projekteerimise etappi, siis tuleb tuulikute valikul vajadusel arvestada, et piirkonnas paiknev turbatootmisala võib põhjustada kõrgendatud tolmu kontsentratsiooni välisõhus. Jäätumine Tuulikute puhul on Eesti kliimas ühe riskifaktorina käsitletav tiivikute jäätumine ja suurel tiiviku kiirusel lahti murduvate jääkamakate laialilendamise oht. Pöörlevatel tiibadel tekkivad jäätükid on väikesed, kuid võivad teoreetiliselt kanduda mitmesaja meetri kaugusele. Tavaliselt ei ületa vahemaa siiski tuuliku laba tipu kõrgust. Seisva tuuliku küljest võivad eralduda ka suuremad ning ohtlikumad jäätükid, kuid samas on nende mõjuala väiksem131 . Ohu minimiseerimiseks on kasutusel erinevaid tehnoloogilisi 126 Uadiale, S., Urban, E., Carvel, R., Lange, D., Rein, G. 2014. Overview of Problems and Solutions in Fire Protection Engineering of Wind Turbines. Fire Safety Science 11:983-995 127 WPED Contributor. 2020. Is rope-based descent emergency evacuation at the end of its tether? https://www.windpowerengineering.com/is-rope-based-descent-emergency-evacuation-at-the-end-of-its- tether/ 128 Whitlock, R. 2015. Windmill Aflame: Why Wind Turbine Fires Happen, How Often and What Can Be Done About it. https://interestingengineering.com/windmill-aflame-why-wind-turbine-fires-happen-how-often-and- what-can-be-done-about-it 129 http://www.tuuleenergia.ee/2017/02/mis-saab-kui-tuulegeneraator-suttib-polema/ 130 Maa-amet 23.08.2021 nr 6-3/21/11197-2 131 Tammelin, B., Iaitos, I. 2005. Wind Turbines in Icing Environment: Improvement of Tools for Siting, Certification and Operation. Finnish Meteorological Institute, pp 127. 131 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne lahendusi – seiresüsteemid, mis peatavad tuulikute töö jäätumise korral, labade soojustussüsteemid jms, milliste seast peab tuulikute ülesseadja valima endale sobivaima, kuid ohutuse tagava konkreetse lahenduse. Enamike kaasaegsete tuulikute puhul kuulub jäätumisvastane soojendussüsteem tuulikute nn standardvarustusse ehk probleem on suuresti kõrvaldatud. Juhul kui tuulikutele ei paigaldata jäätumisvastast soojendussüsteemi, siis tuleb tuulikud paigutada tundlikest objektidest (elamud, maanteed) piisavalt kaugele. Jäätükkide paiskumise mõjuala on võimalik leida valemiga 1,5*(torni kõrgus + rootori läbimõõt)132. Antud juhul oleks see kuni 585 m. Tuulikud on kavandatud paigutada vähemalt 1 km kaugusele eluhoonetest ning Transpordiamet nõuab eelnevalt esitatud valemi alusel arvutatud vahemaad avalikest teedest. Seega ei ole antud juhul oodata jäätumisest tingitud olulise ohu esinemist. 4.3.10.1 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Tuulepargi detailse lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Päästeametiga. Võimalikke avariiolukordi ja riske tuleb detailse lahenduse mõjude hindamises käsitleda. 4.4 Võimalik mõju kultuuripärandile Alale 1 ega 2 ei jää kultuurimälestisi. Mõju kultuurimälestistele puudub. Inventeeritud looduslikke pühapaiku ei paikne ei alal 1 ega 2. Seega mõju avaldumine neile on ebatõenäoline. Nii alal 1 kui ka alal 2 paikneb pärandkultuuriobjekte (Tabel 29). Pärandkultuur on kultuuripärandi üks avaldumisvorme, mille all mõistetakse inimese loodud kultuuripärandi objekte maastikul. Pärandkultuuriobjektid ei ole kaitse all, kuid kuna nad on osa kultuuripärandist, siis on neid soovitatav säilitada ja võimalusel taastada. Tabel 29. Eriplaneeringu aladele 1 ja 2 jäävad pärandkultuuriobjektid (Allikas: Eelis 23.12.2021). Nr Kood Nimi Tüüp Seisund Inventeerimise kuupäev Ala 1 1 568:TAK:015 Pööra Põlised talukohad Tüüp määratav, 20.06.2011 talukoht objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Ala 2 1 568:PAK:002 Kivinina kraav Parvetuskohad Objekt hästi või 17.06.2011 väga hästi säilinud 2 568:MET:001 Barakkitee Põlised metsateed, Objekt hästi või 25.06.2011 jalgrajad, väga hästi säilinud hobuseteed 3 568:KON:012 Kivinina Vanad kohanimed Hävinud, objektist 25.06.2011 pole maastikul jälgi säilinud 4 624:ASM:002 Talguliste Ajaloosündmuste, Objekt hästi või 04.10.2014 istutuslank traditsioonidega väga hästi säilinud seotud puistud 132 Deutscher Naturschutzring Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt- und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore). 2005 132 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 5 568:MOA:001 Mõisa Mõisaarhitektuuri Hävinud, objektist 25.06.2011 hobutall objektid pole maastikul jälgi säilinud Mõju pärandkultuuriobjektidele sõltub suuresti tuulepargi detailsest lahendusest (kuhu ja mida kavandatakse). Asukohavaliku etapis saab tõdeda, et alal 1 on kattuvus pärandkultuuriobjektidega väiksem. Samas on võimalik nii alale 1 kui alale 2 kavandada tuulikuid ja nendega seotud infrastruktuuri viisil, mis võimaldab säilitada ka olulisi pärandkultuuriobjekte. Detailse lahenduse mõjude hindamises tuleb hinnata mõju pärandkultuurile arvestades kavandatavate tuulikute ja infrastruktuuri asukohti. 4.4.1.1 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Muinsuskaitseamet on üle Eesti koostamas arheoloogiatundlikke alade prognoose. Vastava prognoosi valmimisel piirkonna kohta tuleb eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus selle tulemusi arvesse võtta ning hinnata võimalikku mõju kultuuripärandile. 4.5 Võimalik mõju kliimamuutustele 4.5.1 Tuulepargi mõju kliimamuutustele Kliima soojenemine mõjutab nii inimese elukeskkonda kui ka looduskeskkonda. Juhul, kui üleilmse keskmise temperatuuri tõusu võrreldes tööstusajastu eelse temperatuuriga ei suudeta hoida alla 1,5°C , on sellel tugevalt negatiivsed tagajärjed nii inimese elutingimustele kui ka väga paljudele teistele liikidele ja kooslustele. Selleks, et pidurdada kliima soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist133. Kasvuhoonegaaside emissiooni peamiseks allikaks on fossiilsete kütuste tootmine, töötlemine ja põletamine ning energia tootmine. Tuuleparkide rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Tuulikute tootmisel kasutatakse ressursse ning emiteeritakse kasvuhoonegaase. Tuulik kompenseerib enda tootmiseks, töötamiseks ja demonteerimiseseks kulutatud energia ja CO2 emissiooni 7–8 töökuuga. Näiteks Vestase V150-4,2 MW tuulikute puhul on tagasitootmise aeg madala tuule tingimustest 7,6 kuud134. Tuulik toodab oma eluea jooksul tagasi 31 korda rohkem energiat kui ta ise terve oma elutsükli ajal vajab. Tuulikute CO2 emissioon oleneb tuuliku suurusest (nt Vestas V150 4.2 MW tuuliku puhul u 7.3 g CO2/kWh135), mida suurema võimsusega on tuulik, seda väiksem on kasvuhoonegaaside heide ühe toodetud energiaühiku (kWh) kohta esineb136. Võrdluseks põlevkivist elektrienergia tootmisel tekib 1000 g CO2/kWh kohta ja Eesti elektrienergia tootmisel eraldus 2020 a 747 g CO2/kWh137. Seega on ka võrdlemisi väikese tuulepargi rajamisel oluline positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ja seeläbi kliimamuutuste pidurdamisele. 133 IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change 134 https://www.vestas.com/en/products/4-mw-platform/V150-4-2-MW 135 https://www.vestas.com/en/products/4-mw-platform/V150-4-2-MW 136 Raadal, H.L., Gagnon, L., Modahl, I.S., Hanssen, O.J. 2011. Life cycle greenhouse gas (GHG) emissions from the generation of wind and hydro power. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Elsevier. 15. p. 3417-3422 137 European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country 133 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Tuulepargi rajamisega kaasneb antud eriplaneeringualade puhul metsamaa raadamine. Metsamaa raadamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. Eesti tingimustes on süsinikuvaru ja süsiniku sidumise osa uuritud eelkõige lehtpuupuistutel. Näiteks on erivanuselised arukaasikud ühed parimini süsinikku siduvad metsaökosüsteemid, mille aastaseks seotud süsiniku koguseks on hinnatud 3,7–4,9 t C ha/aastas. 12 tuulegeneraatori rajamisel on tuulepargi jaoks vajalik raadatav metsa pindala kuni 28 ha, eeldusel et kogu taristu ja tuulikud ise rajatakse metsamaale. See vähendab süsiniku sidumist maksimaalselt 138 tonni võrra aastas 138 . Arvestades tuulepargi CO2 õhkupaiskamist vähendavat toimet, siis ületab see oluliselt metsamaa raadamisest tuleneva süsiniku sidumise vähendamise. Puidu biomassi süsiniku sidumisele lisaks tuleb arvestada ka mullastikus talletatud süsiniku varu (Joonis 42). Nii potentsiaalselt sobiliku ala 1 kui ka ala 2 puhul esinevad aladel turbamullad ja turvastunud mullad. Turvas on oluline süsiniku siduja. Kuna tuuleparkide rajamise üks peamisi eesmärke on vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid, siis on väga oluline, et tuulepargi detailse lahenduse koostamisel püütaks minimeerida seotud CO2 vabanemist ehitustegevuse tagajärjel. Selleks tuleb eelistada ehitusaladena väiksema turbakihi paksusega alasid. Joonis 42. Süsinikuvaru mullas. Alus: Keskkonnaagentuur ELME projekt. 4.5.2 Kliimamuutuste mõju tuulepargile Tuuleenergia ressursile ja selle kasutamisele on maismaa tuuleparkide puhul otsene mõju järgmistel teguritel:140 − aasta keskmine tuulekiirus; − ekstreemsed ilmastikutingimused (tormid, jäide ja äike); − mikroklimaatilised tingimused (tuule turbulentsus). 138 Karoles, K., Adermann, V., Konsap, K., Nikopensius, M., Raudsaar, M. 2015. Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine. Keskkonnaagentuur. 134 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Teistest taastuvenergiaallikatest enim võidab kliimamuutustest tuuleenergeetika, sest külmal poolaastal, kui energianõudlus on suurim, on tuule kiirus näidanud selget kasvutrendi 139 . Tuulikuparkide rajamisel on oluline silmas pidada ka valdavate tuulesuundade võimalikku muutumist, et ebaõige paigutuse tõttu tuulikute omavahelisest varjutusest tulenevalt mitte kaotada potentsiaalselt saadavat energiat. Seoses võimalike ekstreemsete tuulepuhangute tugevnemisega, võib sagedamini esineda tuuleparkide väljalülitumise oht, kuna tuulikud lülituvad ohutuse kaalutlusel tormituulte korral välja. Kõige levinumate kommertskasutusega tuulikute puhul on väljalülitumise tuulekiiruste vahemik 20–25 m/s. Kui tuulikute väljalülitumine on massiline, siis seab see ohtu energiasüsteemi stabiilsuse ning nõuab lisanduvaid kiireid kompenseerimisvõimsusi. Lisaks ekstreemsete tuulekiiruste sagenemise mõjule ja kaitsemehhanismidele mõjub ka sademete hulga suurenemine, mis võib takistada hooldusmeeskondade juurdepääsu maismaal paiknevate tuulikute asukohta. See eeldab juurdepääsuteede tugevdamist.140 Tuulepargi rajamisel on seega tugev positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele ning Eesti kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. 4.5.2.1 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Detailse lahenduse mõjude hindamises käsitleda tuulepargi mõju kliimamuutustele, sealjuures arvestades tuulepargi rajamisega kaasnevat maakasutuse muutust ning tuulikute tööprotsessis tekkida võivaid võimalikke KHG heiteid. Lisaks tuleb käsitleda kliimamuutuste mõjust tingitud riske kavandatavale tuulepargile ning võimalikke riski maandamismeetmeid. 4.6 Koosmõjude ja kumulatiivse mõju esinemine Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja projektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana. Koosmõjude ja mõjude kumuleerumise hindamist raskendab käesoleva KSH puhul asjaolu, et piirkonnas on küll algatatud mitmeid tuuleparkide planeeringuid, kuid enamik on algusjärgus ning pole teada kas, kuhu ja kui palju tuulikuid võidakse rajada. Piirkonnas kehtib Pärnu maakonnaplaneering, mis määrab tuuleenergia teemaplaneeringu alusel elektrituulikute arenduspiirkonnad. Arenduspiirkonnad on määratud juba 2013 aastal, kuid erinevatel põhjustel ei ole arenduspiirkondadest ükski praeguseni jõudnud reaalse arendustegevuseni. 139 Kallis, A., Kull, A. Roose, A., Järvet, A., Kriis, E., Abroi, E-L., Põdersalu, H., Laas, I., Võrno, I., Jaagus, J., Kriiska, K., Eerme, K., Lember, K., Rannik, K., Aidla, K., Kaar, K., Kaare, K., Sakkeus, L., Kaasik, M., Mandel, M., Viisimaa, M., Möls, M., Kabral, N., Roots, O., Talkop, R., Laasma, T., Kallaste, T., Anis, T., Räim, T., Adermann, V., & Suursaar, Ü. 2013. Eesti kuues kliimaaruanne. 140 Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia lõpparuanne –https://cdn.sei.org/wp- content/uploads/2017/12/enfra-a-uuringuaruanne-01-04-2016.pdf. 135 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 43. Tuuleenergia arenduspiirkondade ja piirkonda kavandatavate suurte infrastruktuuriobjektide paiknemine eriplaneeringu ala piirkonnas. Joonise aluskaart: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart. Maakonnaplaneeringu arenduspiirkonna P25 osas on arendushuvi olemas, kuid tuulepargi planeerimine on olnud takerdunud seoses arendusala kattumisega maardlaga. Seoses riigikohtu lahendiga (3-17-2013/31) on tõenäoline planeerimisprotsessi edasi minek. Arendusalale on antud Eurowind OÜ-le ehitusload viie 250 m tuuliku ehitamiseks. Vaidlus käib tuulikute põhivõrgu elektriliitumise trassi osas. Tori vald ja Põhja-Pärnumaa vald on algatanud detailplaneeringud maakonnaplaneeringu arendusaladel P9 ja P10. Detailplaneeringute koostamine ja KSH on algusjärgus. Pole teada kui suur osa alast on sobilik tuulepargi rajamiseks. Seoses Eesti kliimaeesmärkidega ning suhteliselt heade tuuleoludega on Pärnu maakond käesoleval ajal aktiivse tuuleenergia arendussurve all. Leidmaks täiendavaid tuuleenergia arenduspiirkondi on lisaks käesolevale eriplaneeringule ja eelpoolnimetatud detailplaneeringule algatatud piirkonnas: − Saarde valla eriplaneering - protsess on alguses ning eelvalik ala(de) osas ei ole tehtud; − Põhja-Pärnumaa valla eriplaneering - protsess on alguses ning eelvalik ala(de) osas ei ole tehtud. − Tori valla põhjaosa eriplaneering - protsess on alguses ning eelvalik ala(de) osas ei ole tehtud. Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga kattub Paikuse tuulepargi teemaplaneeringu ala. Teemaplaneering on olnud koostamisel alates 2009. aastast ning planeering on ka vastu võetud 2012. aastal. Kehtestamiseni ei ole see planeering aga senini jõudnud. Samuti ei ole heaks kiidetud teemaplaneeringu KSH aruanne. Teemaplaneeringu vastu võetud versiooni alusel kavandatakse viite tuulikut. Teemaplaneeringu teadaolevalt kõige värskema (väljatrüki kuupäev 10.04.2013) versiooni kohaselt on kavandatavaid tuulikuid 7 ning nende asukohad kattuvad Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga. Ükski tuulikupositsioonidest ei jää eriplaneeringu koostamisel leitud potentsiaalsetele 136 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne eelvaliku aladele. Valdavalt on selle põhjuseks asjaolu, et Paikuse tuulepargi teemaplaneeringuga kavandati tuulikuid elamualadele oluliselt lähemale kui käesoleva eriplaneeringuga. Eriplaneeringu koostamisel oli arendajate ja omavalitsuse poolt lähtetingimuseks, et tuulikud peaksid jääma elamualadest 1 km kaugusele. Samuti jäävad Paikuse teemaplaneeringuga kavandatud tuulikud käesoleva KSH alusel linnukaitselistel põhjustel ebasoovitavateks hinnatud aladele (edelapoolsed kattuvad merikotka asustatud püsielupaiga lähiümbrusega ning ala keskosa tuulikud paiknevad vahetult väike-konnakotka asustatud püsielupaiga lähialal). Piirkonnas on kehtestatud Tootsi tuulepargi (osaliselt kasutatakse ka nime Sopi tuulepark) rajamist lubav teemaplaneering 46 tuulikupositsiooni osas. Tootsi/Sopi tuulepargi rajamiseks on osaliselt olemas ka ehitusload. Tootsi tuulepark on piirkonna ainuke tuulepargi arendus, mille puhul on selge tuulikute paiknemine ja on kehtiv alus tuulikute rajamiseks. Seega on võimalik ka koosmõjusid hinnata. Tootsi tuulepark jääb potentsiaalsest eelvaliku ala 1 piirist u 21 km kaugusele ja ala 2 piirist u 22 km kaugusele. Arvestades väga suurt vahemaad, siis enamikes mõjuvaldkondades olulist koosmõju või mõju kumuleerumist ei esine. On võimalik, et väga hea nähtavuse tingimustes võib esineda vaatepunkte, kus nii kavandatav tuulepark kui Tootsi tuulepark jäävad mõlemad nähtavad. Selliseid vaatepunkte esineb potentsiaalselt Soomaa lagedatel rabamaastikel, sh vaatetornides. Samuti võib selliseid vaatepunkte esineda Pärnu lahel. Arvestades vaatepunktide kaugust tuulikutest, siis ei jää vaadates tuulikud domineerima. Samuti ei jää tuulepargid ühele vaatejoonele. Võimaldamaks hinnata kuhu jäävad alad, kus väga selgete ilmastikutingimuste korral jäävad nähtavaks nii Tootsi tuulepargi kui eriplaneeringuga kavandatava tuulepargi tuulikud koostati nähtavusanalüüs. Nähtavusanalüüsi tulemused on esitatud Joonis 44. Nähtavusanalüüsist ilmnes, et teoreetiliselt jäävad mõlemad tuulepargid nähtavaks suurtelt lagedatelt aladelt, mis on antud piirkonna puhul lageraba alad. 137 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Joonis 44. Tootsi tuulepargi ja ala 1 tuulepargi koosmõju nähtavuskaart. Lisaks teistele tuuleparkide arendustele on piirkonna keskkonnatingimusi oluliselt mõjutavaks kavandatavaks objektiks Rail Baltica raudteetrass. Samuti on piirkonda kavandatud Via Baltica trassikoridor. Infrastruktuuriobjektidega võib tuuleparkide puhul koosmõju esineda eeskätt rohevõrgustiku toimimise seisukohalt. Oluline on tagada, et tuuleparkide rajamine ei halvenda infrastruktuuriprojektide leevendusmeetmete (ökoduktid jt rohevõrgustiku läbipääsud, metsise elupaikade kompensatsioonialad) toimimist. Pärnu-Tori eriplaneeringuga kavandatava tegevuse puhul 138 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne ei ole oodata olulist negatiivset koosmõju piirkonda kavandatavate suurte infrastruktuuri objektidega. Potentsiaalsete eelvaliku alade paiknemist arvestades ei hakka tuulepark mõjutama infrastruktuuri kavandatavaid otseseid leevendusmeetmeid st loomaläbipääsude toimimist. Rail Balticu projekti puhul on ette nähtud aga ka kompensatsioonimeetmed metsise elupaikade kao kompenseerimiseks. Eriplaneeringuala mõjualasse jääb RB kompensatsiooniala - Lodjaraba kraavide ja raudteetammi likvideerimisala – mis paikneb Kikepera looduskaitseala Metsise sihtkaitsevööndis, Kikepera sihtkaitsevööndis ja Kikepera piiranguvööndis. Kompensatsiooni eesmärk on parandada alal metsise elutingimusi. Potentsiaalsete eelvaliku alade paiknemist arvestades ei hakka tuulepark mõjutama kompensatsiooniala toimimist. Samas tuleb arvestada, et Kikepera looduskaitseala ning Soomaad laiemalt peetakse metsise jaoks väga oluliseks elupaigaks. Piirkonda on samas kavandamisel metsise elupaikade sidusust halvendavaid infrastruktuuriobjekte. Seda arvesse võttes oleks soovitatav eelistada tuulepargi asukohana ala 1, mille puhul mõju metsise elupaikade sidususele on väiksem. 4.6.1.1 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Kuna kõik nimetatud võimalikud tuuleparkide arendusprojektid (va Tootsi/Sopi tuulepark) on väga algusjärgus, siis koosmõjude hindamine on käesoleva KSH koostamise ajal raskendatud, kuna puudub vajalik info. Detailse lahenduse mõjude hindamise koostamisel tuleb lähtuda vastavaks ajahetkeks täpsustunud infost teiste piirkonna arenduste kohta ning sellest lähtuvalt hinnata võimalikke koosmõjusid. 139 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 5 Tuulepargi ala asukohaalternatiivide võrdlus ja tõenäoline areng juhul, kui eriplaneeringut ellu ei viida 5.1 Asukohaalternatiivide võrdlus Kohalike omavalitsuste eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi eesmärk on määrata rajada soovitava objekti (antud juhul tuulepargi) jaoks asukoht, kuhu hakatakse koostama objekti detailse lahenduse planeeringut/projekti. Käesolevas asukoha eelvalikus vaadeldi detailsemalt kahte asukohaalternatiivi. Asukohaalternatiivide kirjeldus ja mõjuvaldkondade kaupa esinevate mõjude kirjeldus on esitatud eelnevates peatükkides. Järgnevas tabelis on kokkuvõtlikult välja toodud eelnevas peatükis esitatud mõjuhinnangutest tulenev alade nö eelistuste hinnang – vastava mõjukriteeriumi alusel eelistatav ala on ala kus mõju vastavas valdkonnas on eeldatavalt väiksem. Võrdlustabelis märgiti iga kriteeriumi kohta eelistus järgmiselt: Väiksema mõjuga (eelistatud) Suurema mõjuga (vähem eelistatud) Mõju erinevus puudub (eelistus puudub) Tabel 30. Asukohaalternatiivide võrdlus mõjukriteeriumite alusel. Mõjuvaldkond (hinnatav näitaja, mille alusel on Ala 1 Ala 2 määratud eeldatavalt väiksema mõjuga ala) Mõju looduskeskkonnale Mõju väärtusliku taimkattega141 aladele (kattuvus) Mõju metsakooslustele (kattuvuse % metsamaaga) Mõju linnustikule (eksperdi hinnang) Mõju nahkhiirtele (eksperdi hinnang) Mõju rohevõrgustikule (kattuvus % ja mõju sidususele) Mõju kaitsealadele (eksperdi hinnang mõju sidususele) Mõju pinnaveele (killustatus veekogudega) Mõju maaparandussüsteemidele ja märgaladele (kattuvus %) Mõju põhjaveele (põhjavee kaitstus) Võrguühenduse rajamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale (metsa raadamisvajadus, väärtuslike koosluste läbimine) Mõju inimese tervisele ja heaolule Müra (elamute arv mõjualas, vähem on parem) Varjutus (elamute arv mõjualas, vähem on parem) Paiknemine elamualade suhtes (võimalus paigutada tuulikud võimalikult eemale) Kohalike elanike poolt on nähtavus suurem, kuid suurema kasutatavusega Visuaalne mõju (nähtavus olulistest vaatepunktidest, vaatepunktidest on eeskätt Soomaa kui väärtuslik rahvusmaastik) nähtavus väiksem 141 Väärtusliku taimkattega aladena on vaadeldud teadaolevaid kaitsealuste taimeliikide kasvukohti, metsa vääriselupaiku ja loodusdirektiivi elupaiku. 140 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Mõjuvaldkond (hinnatav näitaja, mille alusel on Ala 1 Ala 2 määratud eeldatavalt väiksema mõjuga ala) Mõju kultuuripärandile (kattuvus j pärandkultuuriobjektidega) Mõju majandusekeskkonnale Paiknemine äri- ja tootmisalade suhtes (äri- ja tootmisalade lähedus võimaldamaks otseliini) Mõju varale (talumistasu saavate elanike hulk) Mõju teedele (olemasolevate teede kasutamise võimalus, sh kasutuses olevate teede rekonstrueerimise võimalus) Keskkonnamõju hindamise eesmärk ei ole teha otsust kavandatava tegevuse kohta. Otsuse tegemine on otsustaja (antud juhul kohaliku omavalitsuse) ülesanne. KSH eesmärk on anda otsustajale otsuse tegemiseks vajalikku informatsiooni. KSH käigus hinnatud mõjukriteeriumitest lähtuvalt võib öelda, et alad on looduskeskkonna väärtustelt võrdlemisi sarnased. Siiski linnustiku (kui tuulikute poolt ühe enim ohustatud liigirühma poolt) osas võib eelistatuks pidada 1 ala. Ala 1 puhul on ka kaitsealade ja rohevõrgustiku killustamise mõju väiksem kui ala 2 puhul. Tegu on inimasustusele lähemal paikneva alaga, mille puhul teatav inimmõju on ka käesoleval ajal esinev. Lisaks tuulikutele ja neid ühendavatele infrastruktuurielementidele tuleb tuulepark elektrienergia tootmiseks ühendada ka põhivõrguga. Potentsiaalselt sobiliku ala 1 ja 2 võrdluses on nii potentsiaalse õhuliini koridori ulatus kui kattuvus looduslikus seisundis taimkattega alaga ala 2 puhul oluliselt suurem. Ala 1 jääb lähimast põhivõrgu alajaamast 2.2 ja ala 2 jääb 9,2 km kaugusele. Eeldusliku tuulepargi keskosaga on kaugus vastavalt ala 1 puhul u 5.5 km ja ala 2 puhul 11.5 km. Ala 1 puhul on lisaks osaliselt ühendusliini puhul võimalik see kavandada olemasolevate trasside (tee ja elektriliinid) koridoridesse. Seega on ka oodatav negatiivne mõju ala 2 ühendamisel põhivõrgu alajaamaga või olemasolevale kõrgepingeliinile rajatava uue alajaamaga tunduvalt negatiivsem kui ala 1 puhul. Ala 2 kujust ja suurusest tulenevalt esineb antud ala puhul suurem võimalus ala siseselt valida tuulikupositsioonidele asukohti, mis asuksid elamualadest kaugemal (võrreldes alaga 1) ning esineks suurem vabadus optimeerida tuulikupargi detailset lahendust müra -ja varjutuse emissioonidest lähtuvalt. Ala 1 pindalast ja kujust tulenevalt oleks samas mahus tuulikute positsioonide paigutamine keerukam (ruumi selleks vähem), st võib esineda olulisem mõju elamualade suhtes. Majanduslikus vaates võib eelistatuks pidada ala 1, mille lähialadele jääb olemasolevaid ja perspektiivseid tootmisalasid, mille arendamisele tuulepark potentsiaalselt positiivset mõju avaldaks. Samuti saaksid eeldatavalt taluvustasu suurem hulk piirkonna elanikke. Ala 1 puhul jääb ka vahetusse lähedusse Paikre prügila, mis potentsiaalselt võib soosida piirkonda tulevikus ka vesiniku tootmisüksuse rajamist (prügilates tekib biogaas, mida saab vesiniku tootmisel toorainena kasutada). 5.2 Tõenäoline areng juhul, kui eriplaneeringut ellu ei viida Lokaalses plaanis eriplaneeringu elluviimisest loobumisel oluline mõju puudub. See tähendab, et oodata ei ole ka võimalikke positiivseid mõjusid ettevõtluskeskkonnale, mis tuulepargi rajamisega võiksid piirkonnale kaasneda. Potentsiaalselt sobilikud alad on suuresti metsaalad, kus toimub edasi metsade majandamine vastavalt metsaseadusele. Samuti jätkub senine muu alade kasutus (korilus, turism, jahindus jms) ehk piirkonna areng jätkub senisel viisil. 141 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 6 Võrguühenduse rajamine, võimalikud trassikoridorid ja mõjud Tuulikupargi põhivõrguga ühendamiseks on vaja rajada tuulepargi alale rajatavast alajaamast 110 kV elektriliin, mis ühendatakse tuulepargi põhivõrgu olemasolevasse alajaama või elektriliini juurde rajatavasse uude alajaama. Kuna potentsiaalselt sobilike alade asukohaalternatiivide võrdlemisel (vt ptk 5) osutus eelistatuks ala 1, siis on võrguühenduse võimalikke alternatiive käsitletud eelvalikuala 1 puhul. Ala 2 puhul on põhimõtteliselt ühendusvõimalused analoogsed, kuid seoses oluliselt pikemate vahemaadega ala 2 ja võimaliku liitumispunkti vahel, on ka võrguühenduse rajamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale ulatuslikumad ja negatiivsemad. Lähimaks olemasolevaks põhivõrgu alajaamaks on Kabli alajaam (Joonis 45, Joonis 6), mis jääb ala 1 piirist u 2 km kaugusele. Mõnevõrra kaugemal paikneb Paikuse alajaam, mis jääb ala 1 piirist 4 km kaugusele. Olemasolev 110 kV elektriõhuliin jääb ala 1 piirist u 1,5 km kaugusele. Reaalselt määrab võrguga liitumise võimaluse võrguettevõtja lähtuvalt vastaval ajahetkel valitsevatest vabadest võimsustest ning kavandatava elektrijaama tootlusest. Sellest lähtuvalt ei ole asjakohane eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis võrguühenduse koridori täpselt määrata. Antud juhul on teadaolevad võimalused järgmised (Joonis 45): • Alternatiiv A1 – elektriliini rajamine sinisesse sektorisse ühendusega Paikuse alajaama; • Alternatiiv A2 – elektriliini rajamine sinisesse sektorisse ühendusega uude rajatavasse alajaama olemasoleva liini juurde; • Alternatiiv B1 – elektriliini rajamine musta sektorisse ühendusega Kabli alajaama; • Alternatiiv B2 – elektriliini rajamine musta sektorisse ühendusega uude rajatavasse alajaama olemasoleva liini juurde. Joonis 45. Põhivõrguga liitumise alternatiivsed ühendused. 6.1 Õhuliini ja maakaabli positiivsed ja negatiivsed küljed Kõrgepinge elektriliine rajatakse tavapäraselt õhuliinidena. Sellel on mitmeid tehnilisi ja majanduslikke kaalutlusi. Võrreldes madal- ja keskpingeliinidele on kõrgepinge liine maakaablina rajada tehniliselt 142 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne oluliselt keerukam ja majanduslikult kulukam. Maa- ja õhuliinide positiivseid ja negatiivseid külgi on põhjalikult analüüsitud näiteks Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini kavandamisel142. Analüüsi kohaselt võib õhuliinide positiivseteks omadusteks pidada: − Ehituslikku lihtsust; − Suhtelist töökindlust; − Rikete tuvastamise ja eemaldamise kiirust; − Pikaealisust; − Suurt ülekandevõimsust; − Sesoonset (talvist) ülekoormatavust; − Odavust. Peamisteks negatiivseteks külgedeks võib pidada: − Visuaalset reostust; − Liinitrassi laiu koridore, mida tuleb hooldada (metsade puhul lageraiet liinikoridorides); − Negatiivset mõju linnustikule (hukkumine kokkupõrgetes). Maakaabelliinide positiivseteks omadusteks on: − Visuaalse reostuse puudumine; − Lühiajalise ülekoormamise võimalus; − Rikete vähesus; − Tormikindlus. Negatiivseteks omadusteks on: − Suur mahtuvus; − Väiksem läbilaskevõimsus; − Eeldatav lühem tehniline eluiga; − Rikete kõrvaldamise pikk kestus; − Kõrge maksumus. Võimalik on elektriliine rajada ka kombineeritult (osaliselt õhuliinina ja osaliselt maakaablina). Kombineeritud liinide puhul peab arvestama teatud negatiivsete aspektidega: − Kaob õhuliini positiivne omadus seda sesoonselt ülekoormata ja kaabelliini positiivne omadus seda lühiajaliselt ülekoormata; − Esineb oht sagedasematele riketele maakaabellõikudes, kuna õhuliinilt võivad edasi kanduda erinevad äikeseliigpinged; − Rikkekoha tuvastamise oluliselt pikem kestus ja maakaabli rikke korral selle kõrvaldamise suur ajakulu. Käesoleva eriplaneeringu huvitatud isikute info kohaselt soovitakse tuulepargi elektriühendus rajada õhuliiniga. 142 TTÜ Elektroenergeetika instituut. 2013. Harki-Lihula Sindi 330/110 kV õhuliin versus kaabelliin. Eksperthinnang. 143 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 6.2 Kõrgepingiliinide keskkonnamõjud Kõrgepinge õhuliinide peamiseks mõjuks inimesele on visuaalne mõju. Kõrgepingeliinid, eeskätt nende mastid, on suured ja maastikus väljapaistvad elemendid. Erineva pingega elektriliinide mastid on illustreeritud Joonis 46. Joonis 46. Erineva pingeklassiga õhuliinide mastid. Allikas: Elering AS Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ kohaselt 110 kV nimipingega liinide korral elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus 25 meetrit mõlemale poole liini telge. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Õhuliini rajamisel kaasneb seega vajadus u 50 m laiuse trassikoridori järele, mille ulatuses tuleb metsamaa esinemisel mets raadata. Potentsiaalselt sobiliku ala 1 ja 2 võrdluses on nii potentsiaalse õhuliini koridori ulatus kui kattuvus looduslikus seisundis taimkattega alaga oluliselt suurem. Ala 1 jääb lähimast põhivõrgu alajaamast 2.2 ja ala 2 jääb 9,2 km kaugusele. Eeldusliku tuulepargi keskosaga on kaugus vastavalt ala 1 puhul u 5.5 km ja ala 2 puhul 11.5 km. Ala 1 puhul on lisaks osaliselt ühendusliini puhul võimalik see kavandada olemasolevate trasside (tee ja elektriliinid) koridoridesse. Seega on ka oodatav negatiivne mõju ala 2 ühendamisel põhivõrgu alajaamaga tunduvalt negatiivsem kui ala 1 puhul. Õhuelektriliini üheks looduskeskkonda mõjutavaks teguriks on lindude kokkupõrkeoht liinidega. Enam on ohustatud suured või kiiresti lendavad linnuliigid: pardid, haned, lagled, luiged, sookured, kanalised, röövlinnud jt. USA-s on leitud, et elektriliinid on üks kolmest peamisest linnusurmade põhjustajast inimtegevuse poolt. Lindude hukkumissagedus elektriliinidega kokkupõrke tõttu varieerub laiades piirides, jäädes vahemikku 2,95 kuni 489 lindu liinikilomeetri kohta aastas143. Lindude hukkumistõenäosuse vähendamiseks ja leevandavaks meetmeks on liinide märgistamine peletitega, kas vimplite, pallide vms vahenditega. Risti piirkonnas on Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin määratud märgistamist vajavaks144. Eelneva põhjal on kõrgepingeliinil oluline negatiivne mõju siis, kui liin asub: − eluhoonete läheduses (eriti liini mast) – rikub ilmet; 143 Nellis, R. 2014. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine. 144 Maves AS. 2014. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku- LihulaSindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. LISA 2 Märgistamist vajavad liini lõigud Harju-, Lääne- ja Pärnumaal. 144 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne − kaitstavate linnuliikide elupaikadel või nende läheduses – elektriliinid on ühed olulisemad inimkasutusest tulenevaid surmade põhjustajaid; − kõrge väärtusega metsalistes elupaikades – liini rajamisel mets raadatakse. Kõrgepingeliinidega seostatakse kohati müra esinemist. Müra taseme määramiseks 330 kV elektriliini ning alajaama läheduses on teostatud müra mõõtmised 145. Müra mõõtmistest selgus, et müratase taandub loodusliku foonini (hinnanguliselt 35 dBA) 330 kV elektriliini kaitsevööndis. 330 kV alajaama müra langeb loodusliku foonini 75 m kaugusel. Seega ei ole oodata liinist või alajaamadest tulenevat kaugele ulatuvat mürahäiringut. Maakaablite puhul müraemissiooni täheldatud ei ole. Teiseks kõrgepingeliinidega seostatavaks võimalikuks mõjuks on elektromagnetväljaga seostatav tervisemõju. Elektromagnetvälja olemusest ja selle tekkest erinevate elektrit tarbivate seadmete ümber annab põhjaliku ülevaate Harku-Lihula-Sindi 330/110 kv elektriliini trassi asukoha määramise KSH aruanne ja siinkohal seda ei korrata. Vältimaks kokkupuudet suuremate ja inimesi ohustatavate elektromagnetväljadega, on sätestatud nii riiklikud kui ka rahvusvahelised piirväärtused keskkonnas esinevate väljade tugevuse kohta. Eestis kehtestatud lubatud maksimaalsed väärtused on toodud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr. 38 Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine. Vastavalt määrusele on 50 Hz elektrivälja tugevuse piirväärtuseks elanikkonnale 5000 V/m ja magnetvootiheduse piirväärtuseks 100 µT. Magnetvootiheduse väärtused on otseses sõltuvuses kõrgepingeliini koormusest ehk voolutugevusest liinis. 330/110 kV elektriliini kaitsevööndist väljapool on magnetvoo tihedus (piirväärtus 100 µT, tegelik väärtus liini all vähem kui 10 µT) ja elektrivälja tugevus (piirväärtus 5000 V/m, tegelik väärtus kaitsevööndi piiril alla 1000 V/m) allpool sätestatud normtaset146. Kõrgepinge kaablite puhul täheldatud, et otseselt kaabli kohal võib magnetvoo tihedus olla suurem kui sama pingega kõrgepinge liini all (nt 500 kV kõrgepingeliini all on mõõdetud 2,6 µT ja kaabli peal 105 µT), kuid vahemaa suurenedes on kaabli puhul magnetvoo tiheduse langus tunduvalt suurem kui õhuliini puhul (nt 500 kV kõrgepingeliinist 15 m kaugusel on mõõdetud 2,6 µT ja kaablist 15 m kaugusel 0,25 µT147). 6.2.1.1 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus Tuulepargi detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata põhivõrguga liitumiseks vajaliku õhuliini paiknemiskoridor ja hinnata mõjude hindamises selle rajamise ja käitamisega kaasnevaid mõjusid nii looduskeskkonnale (sh linnustikule ja taimestikule) kui ka inimese tervisele eksperthinnangu vormis. Kui ühendusliini kavandatakse loodusmaastikku, eriti kaitsealuse elustiku esinemisaladele või kõrge ökoloogilise väärtusega aladele (st märgalad, loodusdirektiivi elupaigad, metsa vääriselupaigad) tuleb vajadusel viia läbi asjakohased väliuuringud, mille aluse on võimalik liitumise rajamise mõjud detailselt hinnata. 6.3 Võrguühenduse alternatiivide võrdlus Järgnevas tabelis on kokkuvõtlikult välja toodud võrguühenduste alternatiivide võrdlus – vastava mõjukriteeriumi alusel eelistatav ühenduse alternatiiv on ala kus mõju vastavas valdkonnas on eeldatavalt väiksem. Võrdlustabelis märgiti iga kriteeriumi kohta eelistus järgmiselt: Väiksema mõjuga (eelistatud) 145 Terviseamet Kesklabori füüsikalabor. Müra mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1004. 29.09.2014 146 Maves AS. 2016. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. 147 Moorabool Shire Council. 2020. Comparison of 500 kV Overhead Lines with 500 kV Underground Cables. 145 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Suurema mõjuga (vähem eelistatud) Võrreldavad alternatiivid: − Alternatiiv A1 – elektriliini rajamine sinisesse sektorisse ühendusega Paikuse alajaama; − Alternatiiv A2 – elektriliini rajamine sinisesse sektorisse ühendusega uude rajatavasse alajaama olemasoleva liini juurde; − Alternatiiv B1 – elektriliini rajamine musta sektorisse ühendusega Kabli alajaama; − Alternatiiv B2 – elektriliini rajamine musta sektorisse ühendusega uude rajatavasse alajaama olemasoleva liini juurde. Tabel 31. Võrguühenduse alternatiivide võrdlus mõjukriteeriumite alusel. Mõjuvaldkond (hinnatav näitaja, mille alusel on A1 A2 B1 B2 määratud eeldatavalt väiksema mõjuga ala) Mõju looduskeskkonnale Kattumine väärtusliku taimkattega148 aladega ning linnustiku jaoks oluliste elupaikadega (kattuvus) Mõju inimese tervisele ja heaolule Paiknemine elamualade suhtes (võimalus paigutada elektriliin olemasolevasse liinikoridori või elamualadest võimalikult eemale) Mõju majandusekeskkonnale Paiknemine äri- ja tootmisalade suhtes (uus alajaam või olemasoleva alajaama laiendus võib soosida ka muid arendustegevusi) Koondhinnang Keskkonnamõjude avaldamise seisukohast võib väikseima mõjuga pidada alternatiive B1 ja B2. Tegu on kõige lühemate ühenduskoridoridega, mille puhul on eelduslikult vähemalt osaliselt võimalik kasutada olemasolevaid elektriliinide koridore. Antud koridoride puhul ei läbi ühendus teadaolevaid kõrge väärtusega taimekooslusi ning vajadus metsa raadamise järele on vähene (tegu on valdavalt põllumajandusmaastikuga). Alternatiivide A1 ja A2 trassikoridorid ei ole keskkonnamõjudest tingituna eelvaliku etapis välistatud, kuid nende rakendamisel tuleb leida detailse lahenduse koostamisel tagada, et võrguühenduse rajamine ei kahjustaks oluliselt Kõrsa raba ning piirkonnas teadaolevate kaitsealuste linnuliikide esinemisalasid. Samuti tuleb leida sobilikud leevendavad meetmed linnustiku kokkupõrgete vältimiseks rajatava liiniga. 148 Väärtusliku taimkattega aladena on vaadeldud teadaolevaid kaitsealuste taimeliikide kasvukohti, metsa vääriselupaiku ja loodusdirektiivi elupaiku. 146 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne 7 KSH I etapi aruandele laekunud ettepanekud 7.1 KSH I etapi aruande kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise tulemused Kohalike omavalitsuste eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos KSH esimese etapi aruandega esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva PlanS § 99 lg-s 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 99 lg-s 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kohta arvamust. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul kohalike omavalitsuste eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. Esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel tehakse kohalike omavalitsuste eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus KSH esimese etapi aruandes vajalikud muudatused. Ettepanekud ja vastused on leitavad https://polendmaatuulepark.ee/dokumendid/ 7.2 KSH I etapi aruande avalikustamise tulemused Kohalike omavalitsuste eriplaneeringu koostamise korraldaja korraldab kohalike omavalitsuste eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku väljapaneku. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada kohalike omavalitsuste eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande kohta arvamust. Ettepanekud ja vastused on leitavad https://polendmaatuulepark.ee/dokumendid/ 147 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Kasutatud allikad Kirjandus Abromas, J., Grecevičiu, P., Piekienė, N. 2015. Visual impact assessment of wind turbines on landscape in Šilalė regioon. Proceedings of the 7th International Scientific Conference Rural Development 2015. Anguloa, I., de la Vega, D., Cascón, I., Cañizo, J., Wu, Y., Guerra, D., Angueira, P. 2014. Impact analysis of wind farms on telecommunication services. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 32, april 2014, pages 84-99 Bevanger, K., Berntsen, F., Clausen, S., Dahl, E. L., Flagstad, Ø. Follestad, A., Halley, D., Hanssen, F., Johnsen, L., Kvaløy, P., Lund-Hoel, P., May, R., Nygård, T., Pedersen, H.C., Reitan, O., Røskaft, E., Steinheim, Y., Stokke, B. & Vang, R. 2010. Pre- and post-construction studies of conflicts between birds and wind turbines in coastal Norway (BirdWind). Report on findings 2007-2010. - NINA Report 620. 152 pp. Borowski, S. 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International Conference Diagnostics of Machines and Vehicles. Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180 Chapman, S. 2018. Wind Turbine Syndrome: a communicated disease. Journal & Proceedings of the Royal Society of New South Wales. Clean Energy Brief. 2020. Vestas to produce zero-waste wind turbines by 2040. GO ECO GREEN21. COWI A/S. 2016. ANALYSE AF VINDMØLLERS PÅVIRKNING AF PRISER PÅ BEBOELSESEJENDOMME. Energianõukogu tellimustöö Crawford, R.H. 2009.Life cycle energy and greenhouse emissionsanalysis of wind turbines and the effect of size on energy yield. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Elsevier. 13. p. 2653-2660 Dalla Longa, F., Kober, T., Badger, J., Volker, P., Hoyer-Klick, C., Hidalgo, I., Medarac, H., Nijs, W., Politis, S., Tarvydas, D. and Zucker, A. 2018. Wind potentials for EU and neighbouring countries: Input datasets for the JRC-EU-TIMES Model, EUR 29083 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg. de Lucas, M., Janss, G. F. E., Whitfield, D. P. & Ferrer, M. 2008. Collision fatality of raptors in wind farms does not depend on raptor abundance. Journal of Applied Ecology 45: 1695–1703. Deutscher Naturschutzring Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt- und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore). 2005 Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29–42. Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2008. Collision effects of wind-power generators and other obstacles on birds. Annals of the New York Academy of Sciences 1134: 233-266. Eesti Ornitoloogiaühing. 2014. Väikepistriku (Falco columbarius) Eesti asurkonna levik, arvukus ja elupaigavalik. Eestimaa Looduse Fond. 2010. Nahkhiirte elu- ja koondumispaikade analüüs seoses tuuleenergeetika teemaplaneeringuga Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas. Erickson, W. P., Johnson, G., Strickland, D., Young, D., Sernka, K. J. & Good, R. 2001. Avian Collisions with Wind Turbines: A Summary of Existing Studies and Comparisons to Other Sources of Avian Collision Mortality in the United States. West, Inc. Report. National Wind Coordinating Committee (NWCC),Washington,USA. 148 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Escaler, X., Mebarki, T. 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature Analysis. Machines. Everaert, J. & Stienen, E. W. M. 2007. Impact of wind turbines on birds in Zeebrugge (Belgium): significant effect on breeding tern colony due to collisions. Biodiversity and Conservation 16: 3345– 3359 Everaert, J. E. 2003. Windturbines en vogels in Vlaande-ren: Voorlopige onderzoeksresultaten en aanbevelingen (Wind turbines and birds in Flanders: Preliminary study results and recommendations).Natuur Oriolus 69: 145–155. Fox, A. D., Ebbinge, B. S., Mitchell, C., Heinicke, T., Aarvak T., Colhoun, K., Clausen, P., Dereliev, S., Faragό, S., Koffijberg, K., Kruckenberg, H., Loonen, M., Madsen, J., Mooij, J., Musil, P., Nilsson, L., Pihl S. & Jeugd, H. V.D. 2010. Current estimates of goose population sizes in the western Palearctic, a gap analysis and an assessment of trends. Ornis Svecica 20: 115-127. Frondel, M., Kussel, G., Sommer, S., Vance, C. 2019. Local Cost for Global Benefit: The Case of Wind Turbines. Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D. & Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 pp. Harding, G., Harding, P., Wilkins, A.J. 2008. Wind turbines, flicker, and photosensitive epilepsy: Characterizing the flashing that may precipitate seizures and optimizing guidelines to prevent them. Epilepsia, 49(6):1095–1098, 2008 Heintzelman, M.D., Tuttle, C. 2011. Values in the Wind: A Hedonic Analysis of Wind Power Facilities Helldin, J.O., Jung, J., Neumann, W., Olsson, M., Skarin, A., Widemo, F. 2012. The impacts of wind power on terrestrial mammals. Swedish Environmental Protection Agency Report 6510 Hoen, B., Wiser, R., Cappers, P., Thayer, M. 2009. The Impact of Wind Power Projects on Residential Property Values in the United States: A Multi-Site Hedonic Analysis. Hötker, H., Thomsen, K. M. & Jeromin, H. 2006. Impacts on biodiversity of exploitation of renewable energy sources: the example of birds and bats - facts, gaps in knowledge, demands for further research, and ornithological guidelines for the development of renewable energy exploitation. Michael-Otto- Institut im NABU, Bergenhusen, Germany. IEA WIND TASK 28 . SOCIAL ACCEPTANCE OF WIND ENERGY PROJECTS ”Winning Hearts and Minds” STATE-OF-THE-ART REPORT. Country report of Denmark Iowa State University. 2016. Wind turbines may have beneficial effects for crops, research suggests. ScienceDaily. J.L, Hinman. 2010. Wind farm proximity and property values: a pooled hedonic regression. Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176 Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/300. Karoles, K., Adermann, V., Konsap, K., Nikopensius, M., Raudsaar, M. 2015. Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine. Keskkonnaagentuur. Kasemets, L., Täpp, E., Michelson, A., Elias, S. 2020. KOHALIKU KASU INSTRUMENTIDE ANALÜÜS (taluvushuvi mõjuanalüüs). Tellija: Riigikantselei 149 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Kull, A., 2002. Kaarma, Kärla, Mustjala, Pihtla ja Valjala valla ning Roomassaare ala tsoneering tuuleenergia kasutamiseks keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite alusel. Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala Saaremaa Keskus. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut. Langston, R. H. W. & Pullan, J. D. 2003. Windfarms and Birds: An analysis of the effects of windfarms on birds, and guidance on environmental assessment criteria and site selection issues. Report written by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. Leventhall, H. G. 2006. Somatic Responses to Low Frequency Noise. Lopucki, R., Klich, D., Gielarek, S. 2017. Do terrestrial animals avoid areas close to turbines in functioning wind farms in agricultural landscapes? Environmental Monitoring and Assessment. 2017; 189(7): 343. Lopucki, R., Mroz, I. 2016. An assessment of non-volant terrestrial vertebrates response to wind farms – a study of small mammals. Environmental Monitoring and Assessment- 2016; 188: 122. Maijala, P. 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in a multidisciplinary cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland. Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli- Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34. Masing, M. 2006. Nahkhiirte vaatlused rannikul seoses tuuleturbiinidega. Rmt: Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine. (Toim. V. Tiit) Seitsmenda konverentsi kogumik. Tartu, Estonia, 95–111 Maves AS. 2016. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku- Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. McCallum, L.C., Whitfield Aslund, M.L., Knopper, L.D. et al. 2014. Measuring electromagnetic fields (EMF) around wind turbines in Canada: is there a human health concern?. Environ Health 13, 9. Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133. Moorabool Shire Council. 2020. Comparison of 500 kV Overhead Lines with 500 kV Underground Cables. Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105. Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B. 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27 Orloff, S. & Flannery, A. 1992. Wind turbine effects on avian activity, habitat use, and mortality in Altamont Pass and Solano County Wind Resource Areas. California Energy Commission, USA. Pearce-Higgins, J. W., Stephen, L. H., Langston, R. H. W., Bainbridge, I. P. & Bullman, R. 2009. The distribution of breeding birds around upland wind farms. Journal of Applied Ecology, 46: 1323-1331. Percival, S. M. 2005. Birds and windfarms: what are the real issues? British Birds 98: 194–204. Raadal, H.L., Gagnon, L., Modahl, I.S., Hanssen, O.J. 2011. Life cycle greenhouse gas (GHG) emissions from the generation of wind and hydro power. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Elsevier. 15. p. 3417-3422 Rodrigues, L. et al. (14 authors) 2015. Guidelines for consideration of bats in wind farm projects Revision 2014. – UNEP/EUROBATS, Publication Series No. 6. 133 pp. 150 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Sengupta, D.l., Senior, T.b.a. 1994. Electromagnetic interference from wind turbines. Wind Turbine Technology. ASME, New York Shrestha, S, 2015. Design and analysis of foundation for onshore tall wind turbines. Smallwood, K. S. 2007. Estimating wind turbine-caused bird mortality. Journal of Wildlife Management 71: 2781–27791. Smith, C. 2014. Fires are major cause of wind farm failure, according to new research. Imperial College London. https://www.imperial.ac.uk/news/153886/fires-major-cause-wind-farm-failure/ Sunak, Y., Madlener, R. 2014. Local Impacts of Wind Farms on Property Values: A Spatial Difference- In-Differences Analysis Tammelin, B., Iaitos, I. 2005. Wind Turbines in Icing Environment: Improvement of Tools for Siting, Certification and Operation. Finnish Meteorological Institute, pp 127. Tedre (Tetrao tetrix) kaitse tegevuskava. Terviseamet Kesklabori füüsikalabor. Müra mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1004. 29.09.2014 The Wildlife Society. 2007. Impacts of Wind Energy Facilities on Wildlife and Wildlife Habitat. The Wildlife Society Technical Review 07-2. Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid. Uadiale, S., Urban, E., Carvel, R., Lange, D., Rein, G. 2014. Overview of Problems and Solutions in Fire Protection Engineering of Wind Turbines. Fire Safety Science 11:983-995 Whitlock, R. 2015. Windmill Aflame: Why Wind Turbine Fires Happen, How Often and What Can Be Done About it. https://interestingengineering.com/windmill-aflame-why-wind-turbine-fires-happen- how-often-and-what-can-be-done-about-it Volke, V. & Lutsar, L. 2005. Bird and Bat Monitoring in Pakri Wind Recource Area. Progress Report. Covering period April 2005 – October 2005. Kuressaare-Tartu-Tallinn. WPED Contributor. 2020. Is rope-based descent emergency evacuation at the end of its tether? https://www.windpowerengineering.com/is-rope-based-descent-emergency-evacuation-at-the-end- of-its-tether/ Xia, G., Zhou, L. 2017. Detecting Wind Farm Impacts on Local Vegetation Growth in Texas and Illinois Using MODIS Vegetation Greenness Measurements. Remote Sensing. Xie, F., Aly, A-M. 2020. Structural control and vibration issues in wind turbines: A review. Engineering Structures Volume 210. Andmebaasid EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/ Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Seadused ja määrused Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 05.07.2016, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/114122021002?leiaKehtiv Ehitusseadustik1. RT I, 05.03.2015, 1. 151 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne https://www.riigiteataja.ee/akt/130112021021?leiaKehtiv Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1. RT I 2005, 15, 87. https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021018?leiaKehtiv Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Vastu võetud 25.06.2015 nr 73. https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004 Looduskaitseseadus1. RT I 2004, 38, 258. https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv Maaparandusseadus. RT I, 31.05.2018, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/101072020008?leiaKehtiv Maapõueseadus1. RT I, 10.11.2016, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020059?leiaKehtiv Metsaseadus1. RT I 2006, 30, 232. https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021010?leiaKehtiv Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine. Vastu võetud 21.02.2002 nr 38. https://www.riigiteataja.ee/akt/163816 Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri. Vastu võetud 01.10.2015 nr 102. https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006 Planeerimisseadus. RT I, 26.02.2015, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. RT I, 21.12.2016, 27. https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv 152 Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne Lisad Lisa 1 - Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Dokument kättesaadav https://www.torivald.ee/kildemaa-piirkonna-tuulepargi-eriplaneering Lisa 2 – Visualiseeringud Kättesaadavad: https://lemmaee- my.sharepoint.com/:f:/g/personal/laura_lemmaee_onmicrosoft_com/EmX3dYn826tPqnb9LO_L8OIB YqVxcobreGS2Oo3qCkkfpQ?e=aXXtRk 153