.
Riigikantselei 03.03.2023 nr 5-5/23/424
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 15.
veebruari 2013. a määruse nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“
muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
Lisa: 20230228_VV_kestuse_EE.docx
20230228_VV_kestuse_SK.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 01.03 .2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2023. a nr Vabariigi Valitsuse 15 . veebruari 20 13 . a määruse nr 31 „ Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine “ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 46 lõike 2 ja § 60 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013 . a määrus e nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ § 2 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Ajateenistuse kestus on 11 kuud ajateenijatel, kes omandavad ajateenistuse kestel eriala, mis eeldab mahukat sõjaväelist väljaõpet või praktikat . (2) Ajateenistuse kestus on 11 kuni 12 kuud ajateenijatel, kes: 1) omandavad ajateenistuse kestel eriala, mis eeldab mahukat sõjaväelist väljaõpet või praktikat ja 2) määratakse ajateenistuse jooksul alal ises valmiduses oleva üksuse sõjaaja ametikohale.“ . Kaja Kallas Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär
01 .0 3 .2023 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Sisukokkuvõte Tulenevalt kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS ) § 46 lõikest 1 sõltub ajateenistuse kestus väeliigist, ajateenijate väljaõppega tegelevale struktuuriüksusele pandud ülesannetest ja sõjaväelise väljaõppe iseloomust. Ajateenistuse kestus ei või olla pikem kui 12 kuud ega lühem kui kaheksa kuud. Ajateenistuse kestus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määrusega nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteeistuse kestuse kehtestamine“ (edaspidi määrus ). Kehtiva määruse koh aselt on ajateenistuse kestus 8 kuud , välja arvatud määrusega kehtestatud loetelu erialadest ja väl jaõppest, mille kestuseks on 11 kuud. Tulenevalt vajadusest arendada Eestis uusi kaitsevõimeid , on vaja laiendada ning kaasajastada ka ajateenijatele antavat väljaõpet ning praegune ajateenistuse kestuse määratlemine erialade lõikes ei vasta enam tänastele väljaõppe plaanidele. Määruse eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud Kaitseressursside Amet i inimvaraplaneerimise osakond . Normitehniliselt on eelnõu üle vaadanud Kaitseministeeriumi õigusloome osakonna õigusloomenõunik. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Ukrainas käiv sõda kinnitab, et Eesti on kaitstav, kui meil on olemas selleks tahe, relvastus, väljaõppinud inimesed ja vajalikud varud. Ukraina sõda pole lõppenud, kuid juba praegu saab tõdeda, et Eesti riigikaitselised otsused on olnud õiged – Ukraina kogemus on plaanitud võimete vajadust ja olulisust ainult kinnitanud. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada kaitsevõime tugevdamiseks täiendavad vahendid kuue valdkonna jaoks: lühimaa õ hutõrjesüsteemide kasutuselevõtmine , tankitõrjevõime täiendamine, kaudtulevõime parendamine, olukorrateadlikkuse suurendamine, täiendav taristu ehitamine liitlaste vastuvõtmiseks ning Kaitseliidu suunal vabatahtlikele suurmate võimaluste loomine maakaitses osalemiseks. Eelnõuga muudetakse kehtivat määrust ning muudetakse ajateenistuse kestuse erandi, 11 kuud, aluseid . Kui kehtiva määruse § 2 kohaselt ol i 11- kuuline ajateenistus ette nähtud konkreetsete väeliikide või väljaõpete lõikes, siis muudatuse kohaselt sellisest eristamisest loobutakse. Ajateenistuses ettevalmistatav ad sõjaaja isikkooseisu vajalikud oskused ja pädevused on kiiresti muutumas ning konkreetsete er ialade loetelu ei toeta väljaõpet ega sõjaaja üksuste ettevalmistamist . Samuti nähakse ette kuni 12-kuuline ajateenistuse kestus, mis on ka KVTS § 46 lõikes 1 toodud ajateenistuse maksimaalne kestus. Uute relvasüsteemide kasutuselevõtuga (nt keskmaa õhutõrje, mitmikraketiheitja , varitsev õhuründemoon, laevatõrje raketisüsteem jne) on vajadus neid relvasüsteeme hoida alalises valmiduses. Kuna alalise valmiduse hoidmine eeldab ka ajateenistuses väljaõpetatud isikkoo s seisu kaasamist , on vajalik kehtestada ajateenistuse kestus pikemana. Lisanduva ühe kuu jooksul on võimalik vii a läbi täiendavat väljaõpet ja koostegevusi ning hoida süsteeme valmiduses perioodil , kus järgmise meeskonna esmane sõjaväeline väljaõpe alles kestab. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega . Määruse mõjud Eelnõuga loobutakse konkreetsete erialade l oetelu st , mille väljaõpe vajab 11- kuulist ajateenistust ja selle asemel kehtestatakse üldine põhimõte 11-kuulisele väljaõppele. Selle t ulemusena paraneb ü ksuste lahinguvalmidus ja ajateenijate väljaõppe tase, samuti suureneb spetsiifilise väljaõppe saanud isikute reserv. Kuni 12-kuuline ajateenistus võimaldab täiendavalt anda süvendatud väljaõpet ning hoida kriitilisi sõjalisi võimekusi alalises valmiduses. Kutsealuste ajateenistusse kutsumise mahtu muudatusaega ette ei nähta, see jääb 4000 kutsealuse tasemele . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnev kulu kaetakse Kaitseminist eeriumi valitsemisala eelarves t. Ajateenistuse kestuse pikendamine 12 - kuuni toob näiteks 500 ajateenija puhul kaasa täiendava kulu hinnanguliselt 250 000€ . Määruse rakendamiseks ei ole vajalik täiendavate eraldiste tegemine riigieelarvest. Määruse rakendamine ei too kaasa tulu riigieelarvesse. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita t i kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi ning Kaitsevägi nõustus eelnõuga esitatud kujul.