Ettepanekud planeeringu detailse lahenduse eskiisi muutmiseks ja KSH programmi täiendamiseks

MTÜ EESTI METSA ABIKS _________________________________________________________________________ 03.03.2023 Kaitseministeerium [email protected] Soodla harjutusvälja riigi eriplaneering Ettepanekud planeeringu detailse lahenduse eskiisi muutmiseks ja KSH programmi täiendamiseks Üldist Planeeringu detailse lahenduse seletuskirjas on kirjutatud: Harjutusvälja kasutamise ajal on prioriteet riigikaitselistel tegevustel ja eesmärkidel, kuid väljaõppe vajadustest lähtuvalt tagatakse ümbruskonna elanike ja looduse suhtes maksimaalselt hooliv käitumine. Harjutusväljaku kasutuskoormus Soodla harjutusvälja kasutuskoormus on kavandatud ligikaudu 300 päevale/aastas, selle sisse on arvestatud nii üksikud väiksemad harjutused kui suurõppused. Harjutusvälja öine kasutus on kavandatud ligikaudu 20 päeval/aastas, peamiselt suurõppuste ajal. Väljapoole harjutusvälja piire ulatuva ohuala (LOA) kasutamiseks on perspektiivis vajadus hinnanguliselt 70 – 90 päeval aastas, seejuures suurõppused toimuvad ligikaudu 20 päeval/aastas üheaegselt nii Kaitseväe keskpolügoonil kui Soodla harjutusväljal. Alljärgnevate ettepanekute koostamisel on lähtutud eelkõige eesmärgist tagada ümbruskonna elanikele ja ka loodusele maksimaalselt hooliv käitumine, samas säilitades Eesti kaitseväele koos liitlastega vajalik harjutamise võimalus. Planeeringu kohaselt kavandatakse Soodla harjutusväljale 3 laskeala - Põhja, Lõuna ja Kirde, mis paiknevad ümber Soodla veehoidla ja mis toob kaasa ca 2277-2404 hektari metsa raadamise. Lisaks kavandatakse laske ja õppealadele keskpolügooniga ühendusteid kogupikkusega ca 38 km, mille laiuseks on 7 m. Mõlemal pool teed on ette nähtud 4 m laiune ilma puude ja põõsasteta ala, seega lisandub täiendavalt raadmist ca 30 ha ehk summaarne metsa raadamise maht moodustab ca ¼ riigimetsa aastasest raiemahust, mis on 9180 ha/aastas, järgnevaks 5 aastaks. Suur osa kavandatavast tegevusest paikneb Põhja Kõrvemaa maastikukaitsealal, kus paikneb hulgaliselt loodusväärtuseid, erinevaid taimi ja loomi, nagu on näha allolevatest maaameti geoportaali väljavõtetest. Alal paikneb Põhja-Kõrvemaa linnuala, Põhja-Kõrvemaa loodusala ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur I,II ja III kaitsekategooria loomade elupaigad. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur Natura elupaigad. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur Ala läbib Soodla jõgi, mis on Tallinna linna elanike joogiveeallikas. Piirkonna naabruses elab suur hulk elanikke ning ala on armastatud rekreatsiooniala kogu Eesti elanikele. Ala läbib RMK metsatee ning ohualasse jäävad Kõrvemaa spordikeskuse suusa- ja matkarajad, millega on seotud mitmed kohalikud turismiettevõtted. Seega tuleb tegevuste kavandamisele läheneda äärmiselt tundlikult, et kahjustada ei saaks ei loodusväärtused ega ka elanike heaolu ega elukvaliteet. Kavandatu on esitatud järgneval KSH väljavõttel: Ettepanekud eriplaneeringu ja KSH programmi täiendamiseks Eelnevast lähtuvalt teeme järgnevad ettepanekud: 1. Planeeringualast tuleb välja arvata Koitjärve raba, mis ei ole sobilik ei soomusmanöövervõime ega laskeharjutuste läbiviimiseks. Samas on raba oluline keskkonnakaitseliselt, sest seal on mitmeid loodusharuldusi. Samuti on Koitjärve raba oluline koht piirkonna inimestele, kes käivad seal marjul ja ka kohalikele loodusturismi ettevõtjatele, kes saaksid seal ka edaspidi korraldada loodusmatku ilma piiranguteta. Nagu eelnevalt skeemilt näha, jäävad planeeringu kohaselt teised piirkonna rabad peale harjutusala rajamist 70..300 päeval aastas suletuks. Seega on vähemalt ühe, Koitjärve raba, planeeringu alast välja jätmine igati põhjendatud. 2. Ettepanek on loobuda nn lõunapoolsest laskealast, millega säilib piirkonna elanikel ligipääs Soodla veehoidlale, mis on oluline virgestusala nii piirkonna ja kui ka Tallinna elanikele. Soodla veehoidla lõunakalda avatuks jätmine võimaldab säilitada piirkonna inimestele ujumiskoha ning jätkata saaks tegevust Soodla jõel ja veehoidlal. Soodla jõe ülessepaisutatud alal korraldatakse paadimatku (paadilaenutus) ja talvel uisu ja tõukekelgumatkasid jääl. Lõuna laskeala ära jätmisega väheneb oluliselt müra Pillapalu küla elanikele, sest harjutusalad jäävad seejuures kaugemale. Samuti võimaldab see ära jätta soomukite liikumise Piibe maanteel, sest puudub vajadus liikuda põhja ja lõunapoolse harjutusala vahel. Soomustraspordi kolonnide liiklus ümber veehoidla võib tekitada liiklusohtlikke olukordi Piibe maanteel, eriti selle kitsamas osas Raudoja veehoidla juures. Samuti põhjustab see müra ja tolmu häiringuid Härmakoosu ja Raudoja küla elanikele. 3. Vähendamaks koormust keskkonnale tuleb ära jätta lõunapoolne ühendustee, mis läbib ca 16 km osas Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala ja hulgaliselt vääriselupaiku. Planeeringus ei ole esitatud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks on vajalik Soodla harjutusala ja keskpolügooni vahel kolm ühendusteed. Loobudes lõunapoolsest teest, väheneb kogu teede pikkus ligi poole võrra ning kaob vajadus ehitada teed üle Jussi nõmme, mis on üle-eestiline armastatud puhkekoht. 2021. ja 2022. aastal Covid piirangute ajal, oli Jussi nõmme parkla 100% hõivatud. Lisaks ristub lõunapoolne tee Kõrvemaa keskuse suusa- ja matkaradadega, mis vähendab nende kasutusvõimalust. Oluliselt keskkonnasäästlikum on liikuda mööda keskpolügooni teid ja rajada ühendused Soodla laskealaga kahte lühemat teed pidi, mis tekitab vähem häiringuid piirkonna tundlikule keskkonnale. Planeeringus tuleb esitada kavandatavad liikluskoormuse arvutused ja põhjendused kõigi ühendusteede osas. 4. Harjutusalade ja ühendusteede rajamisega kaasneb tohutu metsa raadamine, mistõttu tuleb kehtestada harjutusvälja piirangualal metsa lageraie keeld. Edaspidi võib ala metsa majandada vaid püsimetsanduse põhimõtetest lähtuvalt ning sedagi äärmiselt säästlikult. Mujal maailmas on levinud tava, et sõjaväe kasutuses olevas metsas lõpetatakse igasugune muu tegevus, ka metsamajanduslik tegevus. Kui mets säilib maksimaalselt, siis sellega säilitatakse piirkonna loomastikule põgenemise ja varjumisekohad harjutuste ajaks ning vähendatakse müra- ja tolmureostust piirkonna elanikele. Samuti saavad sinna ümber kolida raadamisele kuuluva ala piirkonna loomad. Lisaks tuleb kehtestada kohene raietegevuse keeld kogu polügooni ja uue harjutusala ohu- ja piirangualadel kuni planeeringu kehtestamiseni. Samaaegselt planeeringu koostamisega tuleb koostada ohu- ja piirangualadele matsamajandusekavad, mis tuleb kooskõlastada kohalike elanikega, sarnaselt KAH aladega. KSH raames tuleb koostada piirkonna loomastiku ja nende liikumise uuring, mille tulemusi arvestada eriplaneeringu koostamisel, et loomadele jääksid alles liikumise ja põgenemisteed harjutuste ajaks. 5. Planeeringu alale on kavandatud kuni 100 hoonet, kõrgusega kuni 30 m. Samas puudub kirjeldus kuidas lahendatakse kavandatud hoonete taristu, st veevarustus, kanalisatsioon, reoveepuhastus, jäätmekäitlus, elektrivarustus, side, jne. Kuna tegemist on detailse planeeringuga, tuleb vastavad lahendused koostada ning planeeringualale märkida planeeritavad trasside, rajatiste ja hoonestuse asukohad. Planeeringu koostamise üheks  eesmärgiks on ehitusalade ja trasside asukohtade ning ehtuspõhimõtete määramine. See võimaldab valida neile asukohti, mis häirivad keskkonda võimalikult vähe, näiteks kavandades trassid samasse koridori koos teedega. Seega tuleb planeeringut selles osas oluliselt täiendada. 6. Nagu eelnevalt mainitud, on Soodla veehoidla osa Tallinna pinnaveehaardest. Vastavalt aastal 2020 vastuvõetud joogivee direktiivile 2020/2184, rakendatakse edaspidi joogiveeohutuse riskihindamise põhist käsitlust. Direktiivis on määratud ära riskihindamise tähtajaks 12 juuli 2027, veehaarete valgaladele, mille vett kasutatakse joogivee valmistamiseks . Seega tuleb juba käesoleva töö raames koostada Soodla veehoidla valgala riskihindamine, mis hindaks riske veekvaliteedile ja kvantideedile ning sisaldaks ka riskide vähendamise meetmete kava. Samuti tuleb hinnata võimalikke mõjusid kogu veekeskkonnale sh põhjaveele ja elustikule ning pakkuda välja leevendusmeetmed. 7. KSH programmis toodud kirjeldus majanduslikest mõjudest on ilmselgelt ebaprofessionaalne, sest keskpolügoon ei ole siiani loonud piirkonnas uusi töökohti. Vastupidi, uus harjutusala piirab oluliselt kohalike ettevõtete tegevust, nt kaovad paadilaenutus või loodusturismile orienteeritud ettevõtmised. Lõunapoolse ühendustee rajamine vähendab suusa- ja matkaradade kasutuse võimalusi. Rabade kasutusest väljaarvamine vähendab elanike jaoks marjade korjamise võimalusi ning toob kaasa ka teisi piiranguid. Metsade raadamine vähendavad seenekorjamise ja puhkealasid. Seega tuleb KSH raames koostada realistlik hinnang sotsiaalmajanduslikest mõjudest piirkonna elanikele ning ettevõtetele ja pakkuda välja meetmed negatiivsete mõjude leevendamiseks. 8. Planeeringu eskiisis ja KSH programmis puuduvad müra ja tolmu vähendavad meetmed, 500 m laiune metsala ümber harjutusalade ei ole piisav, sest õppuste müra levib kaugemale kui 10 km. Seega on vähim kaitset pakkuv ala nn 2 km laiune piiranguala ümber harjutusväljaku ja polügooni, kus tuleb keelata lageraied ning metsa majandamine on edaspidi lubatud vaid lähtuvalt püsimetsanduse põhimõtetest, millega välditakse suuri lagedaid alasid, kus müra ja tolm hästi levivad. Vastav nõue tuleb lisada planeeringusse. Lisaks peavad olema planeeringusse lisatud ka muud meetmed müra ja tolmu tõkestamiseks, sh pesitsusrahu. 9. Planeeringu eskiisis ja KSH programmis puuduvad meetmed, kuidas hüvitada keskkonnale tekitatud kahjud, ehk milliseid meetmeid rakendatakse ca 2500 ha metsa raadamisest tulenevate kahjude kompenseerimiseks piirkonna loomastikule ja linnustikule. Samuti, kuidas kompenseeritakse sellega kaasnev süsiniku kadu. Seega tuleb vastavad uuringud, hinnangud ja meetmed KSH-sse lisada. Hinnata tuleb koosmõjusid, mida tekitavad keskpolügoon ja Soodla harjutusala ning nende vahelised ühendusteed ja ka piirkonnas olevad ja kavandatavad karjäärid. 10. Planeeringu eskiisis ja KSH programmis ei ole kirjeldatud ehitusaegsed mõjusid, näiteks ehitusmaterjalide kulu teede ehituseks, jne. Seega tuleb vastavad mõjud hinnata ning koostada ka ettepanek mõjude leevenduseks. 11. Planeeringu eskiisis ja KSH programmis puudub liiklusohutuse hinnang ja liiklusohutuse parandamise meetmete kirjeldus Piibe mnt osas, eriti selle kitsaimas kohas Raudoja veehaarde juures. Lisada liiklusohutuse arvutused ja meetmed liiklusohtlike olukordade vältimiseks. Käesoleval juhul tuleb hinnata ka koosmõjusid, mida toovad kaasa uued avatavad ning olemasolevad karjäärid ja harjutusalad. Samuti tuleb planeeringuga lisada kergliiklusteed, külade ja teenindusasutuste vahel, sest rasketranspordi ja kergliikluse samaaegne liikumine koos kitsal Piibe mnt-l on äärmiselt ohtlik. 12. Planeeringus ja KSH programmis ei ole kirjeldatuid mõjusid ja kahju mullale ning pinnasele ja puuduvad ka vastavad leevendus ja kaitsemeetmed. Nn reguleeritud põletamine, metsa raadamine, teede ehitus, soomustranspordi manöövrid, laskeharjutused, jne hävitab suures koguses ala pinnast, taimi ja loomastikku, samas on metsamulda seotud rohkem süsinikku kui puudesse. Seega tuleb lisada hinnangud ja meetmed mulla ja pinnase osas. Näiteks taaskasutada mulda karjääride rekultiveerimisel. 13. Planeeringus ja KSH programmis ei ole kirjeldatud mõjusid ja kahjusid elanike rekreatsioonivõimaluste vähenemise kohta, nt suletakse olemasolevad RMK matkateed ja rabad alternatiive ei ole aga pakutud. Seega tuleb vastavad hinnangud koostada koos võimalike meetmete välja pakkumisega. 14. Kuna tegemist on riigi eriplaneeringuga, millele koostatakse ka keskkonna sotsiaalmajanduslik hinnang, peaks see sisaldama ka võimalike leevenduste ja parandusmeetmete ligikaudset eelvarvet koos nende elluviimise ajakavaga. Vastav kava peab olema kohustuseks riigile, sest harjutusala rajamisega seab riik piiranguid eelkõige piirkonna elanikele. Planeeringu kehtestamisel peab lähtuma põhimõttest, et piirangud elanikele ja keskkonnas saavad vääriliselt kompenseeritud. Harjutusala on vaja kogu eesti elanikele mistõttu ei pea ainsateks kannatajateks olema vaid piirkonna elanikud ja keskkond! 15. Planeeringu ja piirangualasse jääb suurel hulgal erakinnistuid. Samas puuduvad planeeringus ja KSH-s leevendusmeetmed, mida rakendatakse mõjude ja häiringute vähendamiseks piirkonna elanikele ja ettevõtetele. Seega tuleb lisada sotsiaalmajanduslik hinnang milles pakkuda välja meetmed kohalikele elanikele ja ettevõtetele mõjude leevendamiseks ja elukvaliteedi vähenemise kompenseerimiseks näiteks mürakindlad aknad. Samuti tuleb hinnata ära piirkonna kinnisvara väärtuse vähenemine ning pakkuda välja lahendused selle kompenseerimiseks. Piltidel on kuvatud eraomanike maad. Lugupidamisega Vahur Värk Pillapalu elanik ja Eesti Metsa Abiks MTÜ esindaja [email protected] tel: 510 2218 Helena Eenok Eesti Metsa Abiks MTÜ juhatuse liige [email protected] tel: 5698 7256