Kaitseministeerium · 3. märts 2023
Sisu (failidest)
Soodla harjutusväljakute eriplaneeringu eskiisi ja KSH programmiga seotud ettepanekud eelkõige inimpsühholoogilise mõju aspektist vaadatuna Olen Annika Klemets, kohalik elanik Pillapalu küla ja Aegviidu piiril, olen erialalt psühholoog, töötan koolipsühholoogina ning noorte, laste ja peredega ka rehabilitatsi oonikeskuses (Vau MTÜ). O len ise kolme alaealise lapse ema. P öördun Teie poole seo e s uue Soodla harjutus-laskeala teemaga. M inu kui kohaliku elaniku, laspsevanema ja psühholoogi ettepanek on lisada eriplaneeringu keskoonnamõju (KSH) hindamisele ka psühholoogilise mõju hindamine. Lisaks keskkonna mõju uuringutele ja analüüsile peaks olema kindlasti kaasatud komisjon ja eksperdid, kes selgitavad välja, milline on potensiaalne mõju kohalike inimeste ja ka piirkonda külastavate inimeste psüühikale . Psühholoogilise mõju arvessevõtmine on väga oluline, sest vaimne seisund, tervis ja heaolu mõjutab suurel määral ka inimese füüsilist tervist ja kogu eluga toimetulekut. Lisaks on piirkonnas sadu noori ja lapsi, kelle psüühika on alles arenemisjärgus ja nende kasvukeskkond mõjutab nende vaimset ja füüsilist tervist kogu nende ülejäänud elu vältel. Psühholoogilised uuringud näitavad selgelt, et inimesele on väga raske taluda müra ja keskkonnastresse, mida nad ise välja lülitada/kontrollida ei saa. Ehk siis müraga seotud stressitaset suurendab tunnetatud kontrolli puudumine. Seoses polügoni tegevuse intensiivistumisega kasvab müra tugevus, sagedus ja tõuseb ka mürskudest põhjustatud v ibratsioonitase ning kohalikel inimestel ei ole võialik seda ise kontrollida (vaigistada, vähendada, ära minna). Juba praegu tunnen sagedasetst mürskudest stressi ja ärevuse kasvu, lapsed ja pere koer ei taha välja minna, sageli ehmatavad mürsud meid ja tekitavad äreva tunde. Taustal mõjub lastele ja noortele ka uudistevoost pidevalt pealetulev sõjategevuste kajastamise ja sõjaohu signaal. Aju- uuringud näitavad ka seda, et kui inimene tajub ohtu ja mõtleb sellele (kuuleb pauke ja mõtleb sõjaohule), siis keha ja psüühika reageerib sellele sarnaselt või koguni samaväärselt nagu reaalse ohu korral (reaalses sõjaolukorras). Ehk siis Soodla harjutus ala läheduses olevad tuhanded inimesed hakkavad tundma end potensiaalselt nagu päris sõjaolukorras ja stressorite tase ja intensiivus kasvab. Minu ettepanek on, et u urida tuleks ka , kuidas on selline polügoni serval elamine mõjutanud inimesi teistes riikides , kuidas selline keskkond mõjutab inimest pikaajaliselt. Psühholoogina julgen väita,, et ilmselge on, et tegevuse laiendamine ja intensiivistamine on kohalikke inimesi arvestatavalt kahjustav . Tegelesin pool aastat tagasi Ukraina sõja põgen ikega (nende psüühilise seisundi toetamisega, vähendamaks posttraumaatilise stressisündroomi väljaarenemise ulatust), kes majutusid Nelijärvel, neile mõjus pidev paugutamine väga raskelt. Mäletan ka oma lapsepõlvest seda kui elasin 1980-ndatel aastatel Lasnamäel ja seal lõhati majade ja kanali ehitamiseks pidevalt paepinda. Samas uudistes t kostusid jutud sõja puhkemisest ja külmast sõjast. Lapsena kogesin sellises keskkonnas kasvamisest suurt hirmu ja stressi ja ei tahtnud enam väljas käia ega kellegagi suhelda . Olen terve elu tegelenud oma vaimse tervise taastamisega ja hoidmisega ja see on ka põhjus, miks kolisin Aegviitu – et olla looduses vaikuses ja rahus. Elamisväärne elu on iga inimese põhiõigus. Inimene suudab jah mingil määral stressi maandada ja maha suruda, ka lapsed, aga alateadvuses elab stress oma elu edasi ja tekitab ärevushäiret, depressiooni ja kroonilisi tervisehäireid. Praegune pauguta mine kodukohas tuletab meelde isiklikku lapsepõlve ängi ja paneb mõtlema sellele, kuidas hakkavad end tundma mu oma lapsed ja meie piirkonna lapsed kasvava müra ja vibratsiooni oludes. Eestis on laste ja noorte psühholoogiline tervis väga halvas seisus. Me ei saa endale lubada tuhandete uute haiguslugude ja juhtumite suurenemist, inimeste potensiaalset invaliidistumist, suur osa laste ja noorte puuetest on seotud just vaimse tervise probleemidega. Sellega puutun kokku oma igapäevatöös ja riigi kohus on ini m este vaimse tervise eest hea seista või siis vähemalt seda massiliselt mitte kahjustada. Psühholoogina olen ennast täiendanud ja täiendamas metsateraapia valdkonnas. Maailmas on uus ja kiiresti leviv psühhiaatriline häire, mille nimi on Nature Deficit disorder – vaimne haigus loodusega kontakti puudumisest. Toetan koostöös Aegviidus teguteva Eesti Loodus- ja Loomateraapiakeskusega Eesti noori ja lapsi viies neid siinsesse loodusesse, siin kodukandis on minu psühholoogikabinet peamiselt loodus. Lisaks lastele ja noortele tegeleme meie looduskaunis piirkonnas ka üle Eesti inimestega tegelevate spetsialistide koolitamisega ja nende vaimse tervise hoidmise ja taastamisega. Enamasti liigume klientidega looduses just Jussi nõmme ja Paukjärve piirkonnas, sest sinna ei ulatu maanteemüra, kuid kui tulevikus 90-300 päeva aastas pole ligipääsu rabadele ja matkaradadele , on peaaegu võimatu tegevusega meie piirkonnas jätkata . Minu ettepanek on vähendada harjutusaladele viidavaid teid ja pidada ka läbirääkimisi RMK-ga, et need vähesed metsad, mis veel alles jäänud on, neid ei võetaks enam rohkem maha. Mets on oluline ja ainus arvestatav müratõke. Oleme ka Aegviidus MT Ü Ajaleidja esindajatega alustamas Aegviidu Loomemaja ettevõtmisega, mille eesmärk on pakkuda kohalikele elanikele ja ka ettevõtetele ja turistidele suunatud elu elamisväärsemaks tegemise ja rekreatiiv-teenustega. Oleme suhelnud Ida-Harju koostöökojaga ja Leader’i / Pria esindajatega, uued toetus- meetmed toetavad just kogukonna inimeste töökohtade loomist, elu elamisväärsemaks tegevaid teenuseid. Ka valla rahulolu-uuring näitas, et peamine põhjus, miks inimesed meie kanti elama on tulnud, on just looduskeskkond. Väga oluline on kom p enseerida harjutusväljakute tegevuste laiendamise ja intensiivistamisega tekkivaid kahjusid. Suur osa kahjusid on kahjuks korvamatud. Seega soovin, et Soodla harjutusala eriplaneeringu KSH koostamise käigus viidaks läbi ka inimeste vaimse ja füüsilise tervise uuring, mille tulemusi arvestatakse eriplaneeringu lahenduse kooastamisel ning lisatakse si nna vajalikud leevendusmeetmed elanike kaitseks. Annika Klem ets Aegviidu/Pillapalu elanik , psühholoog