Kaitseministeerium · 3. märts 2023
Sisu (failidest)
Kaitseministeerium inf o @ kaitseministeerium.ee 03.03.2023 Kohaliku elanikkonna ettepanekud Soodla harjutusväljaku eriplaneeringu kohta Arvestades, et Soodla harjutusväljaku osas on palju segadust ja teadmatust elanikkonna hulgas ja et Kaitseministeeriumi erinevaid seisukohad ja lubadused aastate lõikes oluliselt muutuvad (2015a lubadused ja plaanid on tänaseks muutunud kehtetuks vt https://sonumitooja.ee/soodla-harjutusvali-on-275-paeva-aastas-koigile-avatud/ ), teeb kohalik elanikkond oma ettepanekud. Juhime tähelepanu, et t egemist on väga suure asus tustihedusega piirkonnaga Eestis ning olulise turismi- , loodu skaitse- j a puhkepiirkonnaga Tallinna külje all , st hetkel on huvide konflikt laiem, kui ainult kohalikud elanikud. Esimese kõige olulisema ettepaneku na palume a sukoha valikul teha uus hindamine ja j ätta praegune ala taktikaliste õppuste tarbeks , nagu see on olnud siiamaani , ja mitte kasutada soomusmasinaid ja raskerelvastust Soodla harjutusväljakul . Kui tutvuda Eesti rahvaarvu kaardiga, siis praegu planeeritava ala ümbruses on asustus väga tihe , sh lähedal asub suurima rahvaarvuga Eesti pealinn. Allolevalt k aardilt nähtub, et Ida-Virumaal enne riigipiiri on palju suurema i d väheasustatud ja mitte looduskaitsealaga ala sid . Lisaks palume esitada ja avalikustada tänase Soodla harjutusväljaku laiendamise hindamise analüüsi dokumendid. Kehtestada piirangu d harjutusväljakul laskemoona kasutamise osas nädalavahetustel, riigipühadel ja öisel ajal alates kl 21.00st. Vähendada harjutusväljaku 300 päeva määra aastas , sh kehtestada vaikuse periood juunist kuni septembrini ja arvestada Keskkonnaameti poolt kehtestatud lindude pesitsusrahuga. Planeeringulahenduste koostamise käigus kaaluda uute teede rajamist harjutusväljakutele liikumiseks. Hetkel odava projekti hinna asemel võtta arvesse ka liikumisteede äärde jäävate elanike püsivat elutingimuste halvenemist , sh jalakäi j ate liiklemise (eriti koo lilapsed) turvalisuse vähenemist . Tegemist on hajaasustuse piirkondadega , kus ei ole tavapärane kasvav liiklussagedus. Harjutusvälja piiri aladest väljaspool olevate inimeste elukeskkond muutub oluliselt. Ka piiri taha jäävaid inimesi tuleb käsitleda kui mõjutatud inimesi ja nende kahjulike mõjude analüüs tuleb teha enne planeeringulahenduse koostamist ja neile määrata erinevad hüvitused , sh Inimestele tuleb esitada kinnisvara õiglase hüvitamise põhimõtted , sh k innisvara väärtuse languse kompenseerimine müra piirkonnas ja seda eriti juhul , kui elanikud peaksid müra tõttu asuma müüma oma kinnisvara. Enne detailplaneeringuga alustamist tuleb kohalikele elanikele esitada selge nägemus müra talumise tasu osas. Sama tuleb teha KOV taluvustasu osas. Hetkel välja pakutud KOV taluvustoetus ei ole kuidagi proportsioonis selle rahalise suurusjärguga, mida riik kavatse b nende harjutusväljakute kasutamisel kulutada. Lihtsam on saavutada kokkuleppeid, kui hüvitised on mõistlikult mõlemale poole, mitte kaldu väga suure kaaluga tugevamale poolele. Kaitseministeerium korraldab ja rahastab kinnisvara h indami s e d müra mõju piirkonnas (piirkond ja leviala lepitakse kokku) enne 2023 aasta lõppu. Selleks valitakse s õltumatu hindaja , kuid ka elanik ise võib valida hindaja. Viia läbi mõjuhinnang ja otsustada kompensatsioon kohalikele ettevõtetele , sh eraldi tuua välja mõjuhinnang turismiettevõtetele seoses müratasem e olulise kasvuga . Elumajade läheduses määrata igasugune laskemoona ja imitatsioonivahendite kasutamise keeld 1 k m. Elamute piirkonnas kasutada müra mõõtmiseks vastavaid seadmeid ja võimaldada neid kontrollida ka kohalikel elanikel. Müranormid kehtestada nii dB , kui ka ajaliselt . RMK raiete peatamine, kuni pole tehtud kesk k onnamõju hindamised : müra , majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad uuringud . Mitte raiuda laiasid piiris ihte, mis puistuna säilides oleks oma olemuselt müratõkked ja ka looduskeskkonna kahju oleks väiksem . Raiemahtu oluliselt vähendada ja raadatavad alad määrata väheväärtuslikest kooslustest. Mets majandada püsimetsana või üldse mitte. Siinkohal toome ära, et r iigiasutustel tuleb teha kokkulepped omavahel ise, mitte lükata vastust üksteisele. RMK ei plaani asutusesiseselt rai emahtusid , mis ei ole varem valitsuse poolt kinnitatud ning mis ei ole seotud Soodla harjutusalaga . Juhime tähelepanu, et VV korraldus „Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu juurde märgib, et „ keskkonnamõjude hindamise ja uuringute eesmärk on vajaduse korral rakendada leevendavaid meetmeid, et vähendada võimalikku olulist negatiivset mõju keskkonnale. Kui metsa raiutakse enne mõjude hindamisi ja täna seda juba tehakse , siis ei ole enam strateegilistest hinnangu te st kasu , sest pöördumatu kahju looduskaitsealale ja kohalikule elanikkonnale on tekitatud . Kuna tegemist on raskerelvastuse kasutamisega ja harjutusväljaku koormamisega pea kogu aas ta vältel, siis nõuame , et k õik uuringud ja hindamised tuleb teha enne planeeringulahenduste koostamist ja kinnitamist ning seda oluliselt laiemalt kui ainult Soodla harjutusväljaku ja selle ohuala piires. Ettepanek on laiendada mõjuhinnanguid miinimum 6 km väljapoole Soodla harjutusväljaku ohuala piire , k.a laiendatud ohuala piire . Mürasein te ehitamine laskealadele . U kujulised statsionaarsed laskepesad või vajadusel ka l ii gutatavad pesad. Metsa võimalikult vähene raadamine, et mürataset vähendada. Harjutusalast välja jäävate rasketehnika veoks kasutatavate KOV teede , st üldkasutatavate teede korrashoidu panustamine. Laiendatavate teede äärde jäävate kinnistute ja tee vahele müraseinte või -vallide ehitamine vastavalt kinnistu valdaja soovile. Kergliiklusteede rajamine rasketehnika veoks kasutatavate teede äärde sh eriti oluline suure koormusega Piibe mnt äärde Aegviidust Soodlani. Matkamiseks, sportimiseks, kalastamiseks ja muudeks vaba aja tegevusteks suletud territooriumi kasutamise kompenseerimine kohalikule elanikkonnale sh nt Jussi matkaraja , Oandu-Ikla matkaraja asemele uu te ra dade rajamine . Laskemoona hülsside väga põhjalik kokku kogumine, selle kohta aruandluse koostamine ja kohalikele elanikele vastavale aruandlusele ligipääs. Kaitseministeeriumil peab olema ülevaade kasutatud laskemoonast ja utiliseerimisele saadetud laskemoonast, mis võimaldab anda vähemalt protsentuaalse hinnangu kokku kogutud laskemoonast. Hülssid e põhjaliku kogumise eesmärk on keskkonnaohu minimaliseerimine (põhjavee saast a mine jne ). Nõuame harjutusvälja Lõuna laske ala välja jätmist ja Soodla veehoidla läänepoolse osa vähendamist (kaardil näidatud punasega). Sellega väheneb oluliselt kohalikele elanikele ja ka Tallinna elanikele häiringuid. K aitseala harjutusgraafikust ja graafikus toimuvatest muudatustest soovime teavitust sms või meili teel . Lisaks peavad Kaitseministeeriumi kodulehel olema kõik graafikud väljas. Variant on ka vastava olemasoleva kaitseväe harjutusväljakute broneeringusüsteemi avalikustamine sellises mahus, et elanikkond oleks informeeritud liikumispiirangutest ja müratasemest. Mõjude hindamistesse kaasata ka harjutusväljadele liikumiseks kasutatavate teede äärde jäävad piirkonnad koos seal paikneva elanikkonnaga . Müra mõju hindamises arvestada ka müra mõju vanematele elanikele, sh erinevaid südamehaigusi põdevatele elanikele . Samuti tuleb mürahindamisel hinnata madalsageduste ( sagedus kuni 10 kHz, laiemas tähenduses kogu kuuldavat heli tekitav elektromagnetvõnkumine) esinemist. Müra hindamine kodu- ja kariloomadele. Juba täna on olukord kus koerad ehmatavad paukude peale, hauguvad kogu päeva või on hirmunult toas. Piirkonnas on mitmeid hobuse- ja muu kariloomade kasvatajaid. Palume selgitada sinise katkendliku joone tähendust. Märgime ära, et Anija vald sellele joonele selgitust ei osanud anda ja Kuusalus toimunud kohtumisel Kaitseministeeriumi esindajatega 28.02.2023 ei saanud elanikkond samuti sellele küsimusele vastust. Legendis on kirjas, et tegemist on „Kaits evä e keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks määratud ala“. Joon aktiviseerub, kui aktiviseerida kihiloendis üldplaneeringu nupp. Dokument on kooskõlastatud Pillapalu küla elanikega ning seda käsitletagu ühisavaldusena. Pirjo Land