Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade arvu ülempiiri kehtestamine

. Rahandusministeerium 01.03.2023 nr 5-7/22/772 Riigikantselei Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse "Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade arvu ülempiiri kehtestamine". Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Arvamuse andmiseks: Kaitsevägi Lisa: 20221104_AA_ÕO_KV SA koosseis EN.docx 20221104_AA_ÕO_KV SA koosseis SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  04 . 11 .2022 Vabariigi Valitsuse korralduse „ Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade arvu ülempiiri kehtestamine “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Eelnõu eesmärk Korraldusega kehtestatakse Kaitseväe koosseisus olevate sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade (edaspidi sõjaaja ametikoht ) ülempiir , milleks on 43 700 sõjaaja ametikohta . Ülempiiri kehtestamisega määratakse etteulatuvalt ära Kaitseväe maksimaalne suurus sõjaseisukorra ajal toimuva m obilisatsiooni välja kuulutamisel . Vastavalt riigikaitseseadusele on Kaitseväel pärast sõjaseisukorra ajal välja kuulutatud mobilisatsiooni korral õigus kohustada mobilisatsiooni käsuga asuma sõjaajaa ametitkoha ülesannete täitmisele kõik sõjaaja ametikohale nimetatud ilma Vabariigi Valitsuse täiendavat ot s ust ära ootamata. Kui sõjaseisukorda ei ole välja kuulutatud, siis täpsutab mobilisatsiooni ulatuse Vabariigi Valitsus, arvestades sõjaaja ametikohtade ülempiiri. 1.2. Eelnõu ettevalmistamine Vabariigi Valitsuse korraldus e e elnõu (edaspidi eelnõu ) on koostatud Kaitseväe korralduse seaduse § 9 lõike 1 alusel. Korralduse eelnõu on koostanud Kaitseministeeriumi õigusloome valdkonnajuht Guido Pääsuke ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muude eelnõudega. 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Kaitseväe rahu- ja sõjaaja ametikohtadest Kaitseväeteenistuse seaduse § 12 lõike 4 punktist 1 lähtuvalt jagunevad sõjaväelise auastmega ametikohad rahuaja- ja sõjaaja ametikohtadeks. Ametikohtade jaotamine rahu- ja sõjaaja ametikohtadeks on Kaitseväes vajalik, eristamaks igapäevast isiku vabatahtlikkusel põhinevat teenistussuhet sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal (edaspidi rahuaja ametikoht ) kohustuslikust kaitseväeteenistusest (kaitseväekohustus). Rahuaja ametikohti ja sõjaaja ametikohti arvestades on võimalik eristada Kaitseväe alaliselt tegutsevat koosseisu (edaspidi rahuaja koosseis ) ja kaitseväekohustusel põhinevat koosseisu (edaspidi sõjaaja koosseis ). Sõjaaja koosseisu tegevus põhineb suuresti rahuaja koosseisu raames antud esmasel väljaõppel (ajateenistus) ning igapäevase töösuhte (tegevteenistus) raames tehtud ettevalmistusel. Sõjaaja koosseisu maksimaalne suurus ületab mitmekordselt rahuaja koosseisu. Sõjaaja koosseis kutsutakse sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele mobilisatsiooni väljakuulutamise järel. Samas, tagamaks sõjaaja koosseisu lahinguvõime, korraldatakse reservis olevatele isikutele reservteenistuse raames õppekogunemisi ja lisaõppekogunemise. Õppekogunemiste käigus harjutatakse sõjaaja ülesannete täitmist, antakse täiendavat väljaõpet (nt uute relvade tutvustamine ja kasutamine) jms. Sõjaaja koosseis on ette valmistatud olukordadeks, kus on selge oht riigi iseseisvusele, territoriaalsele terviklikkusele ning põhiseaduslikule korrale. Selliste juhtude korral on riigi sõjalise kaitse korraldamise kohustuse täitja Kaitsevägi. Kui ülesande täitmiseks ei piisa rahuaja koosseisust, kutsutakse mobilisatsioonikäsuga teenistusse täiendavalt sõjaaja koosseisu arvatud kaitseväekohustuslased. Kaitseväele on sellest tulenevalt antud õigus korraldada ka kohustuslikku kaitseväeteenistust. Sõjaaja koosseisus olevale sõjaaja ametikohale võib nimetada kõiki kaitseväekohustuslasi, kellel on ametikohal teenimiseks vajalikud eeldused. Sõjaaja ametikohale nimetab isiku vaid Kaitsevägi. Sõjaaja ametikohale ei või nimetada kutsealust, kuna kutsealune võib olla ka 17-aastane ja tal puudub sõjaajal ametikohal tegutsemiseks piisav väljaõpe. Sõjaaja ametikohale võib nimetada isiku tema nõusolekuta, arvestades olemasolevat väljaõpet jms. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumine on tagatud vajadusel riikliku sunniga. 2.2. Mobilisatsioon Mobilisatsioon on tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek sõjaliseks tegevuseks. Mobilisatsiooni võib välja kuulutada, kui on olemas eeldatav sõjalise tegevuse oht Eesti Vabariigi või tema liitlasriigi vastu või on toimunud sõjaline rünnak Eesti vastu. Mobilisatsiooni võib rakendada ka liitlaskohustuste täitmiseks, osutamaks sõjalist toetust abivajajale. Mobilisatsiooni käigus võetakse kohustuslikus korras kaitseväeteenistusse 18-aastased või vanemad kaitseväekohustuslased ning rahuaja ametikohal olnud tegevväelased asuvad täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Kaitseväekohustuslasi võetakse tegevteenistuse vastavalt vajadusele jooksvalt arvestades isikkooseisu mehitamise vajadust. Kaitseväekohustuseta isikud võivad Kaitseväega liituda vabatahtlikult. Mobilisatsiooni korral kutsutakse mobilisatsiooni käsuga tegev teenistusse ka Kaitseliidus sõjalise väljaõppe saanud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu liikmed, kes on varasemalt andnud nõusoleku oma sõjaaja ametikohal nimetamiseks ja ei ole mobilisatsiooni väljakuulutamise ajaks seda tagasi võtnud . Mobilisatsiooni eripärana võib välja tuua, et mobilisatsiooni väljakuulutamisega ei kaasne automaatselt kõigi seni rahuaja ametikoha ülesandeid täitvate tegevväelaste asumist sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele. Samuti ei too mobilisatsioon kõigile sõjaaja ame tikohale nimetatutele kaasa kohustust ilmuda kaitseväeteenistusse. Kui mobilisatsiooni välja kuulutamisel ei kehti sõjas eisukorda, siis otsustab mobili satsiooni ulatuse Vabariigi Valitsus. Seejärel korraldab Kaitseväe juhataja vastavalt Vabariigi Valit s use otsusele mobilisatsiooni käskude kättetoimetamist. Kui mobilisatsioon kuulutatakse välja sõjaseisukorra ajal siis on Kaitseväe juhatajal õigus ilma Vabariigi Valitsuse otsuseta alustada kogu sõjaaja koosseisu ulatuses (st sõjaaja ametikohtade piirarvu ulatuses) korraldada mobilisatsioonikäskude kättetoimetamist. Piirarvu sisse on arvatud ka tegevväelased, kes sõjaseisukorra väljakuulutamisel asuvad automaatselt oma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele Kaitseväe juhataja otsust ära ootamata. 2.3. Piirarvu kehtestamine Kaitsevägi on valitsusasutus. Seega on seadusandja pannud Vabariigi Valitsusele kohustuse määrata kindlaks Kaitseväe ametikohtade ülempiir nii sõjaseisukorra ajal kui ka muudes olukordades ehk Vabariigi Valitsusel on kohustus määrata kindlaks valitsusasutuse isikkoosseisu maksimaalne suurus. Kaitseväe, kui sõja väe liselt korraldatud valit s usasutuse puhul määratakse kindlaks kaks eraldi isik koosseisu: 1) alaliselt tegutsevate struktuuriüksuste põhine koosseis, ehk sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade arv, avaliku teenistuse seaduse alusel teenistuses olevate ametnike arv ja töölepingu alusel töötavate isikute arv (rahuaja koosseis) ; 2) sõjaaja üksuste põhine koosseis ehk sõjaaja ametikohtade arv (sõjaaja koosseis) . Sõjaaja ametikohtade ülempiir näitab ära, kui palju kaitseväekohustuslasi on lubatud mobilisatsiooni korral mobilisatsioonik äsuga või sellega võrdsustatud K aitseväe juhataja otsuse alusel kohustada tegevväelasena sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma. Sõjaaja ametikohale võib määrata ka vabatahtlikke nende nõusolekul. Vabatahtlike võrra väheneb sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele kohustustatud tegevväelaste arv, kes enne mobilisatsiooni käsu saamist olid reservis. Eelnõukohase määruse jõustumisel on sõjaaja ametikohtade ülempiiriks, ehk samaaegselt sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvate tegeväelaste maksimaalne arv, 4 3 7 00 ametikohta. Piirarvu kehtestamine ei piira kutsete saatmist, seega kutsete arv võib ületada piirarvu. Samas ei tohi kutsutuid võtta teenistusse juhul , kui sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvate tegevväelaste ülempiir on saavutatud. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvate t egevväelaste arvu langemisel alla ülempiiri (nt tegevteenistusest vabastamisel nõuetele mittevastavuse korral) on Kaitseväe õigus vabanenud sõjaaja ametikohtade ulatuses kutsuda ja võtta tegevteenistusse uued reservis olevad isikud või Kaitseväkke vabatahtlikult asuda soovivad kaitseväekohustuseta isikud . Alaliselt tegeutsevate ja sõjaaja üksuste kooseisu ülempiiri ei kohaldata õppekogunemise ja lisaõppekogunemise korral, mil reservteenistuse raames teenistusse võetavate re servis olevate isikute piirarvu kehtestab vastavalt kaitseminister või Vabariigi Valitsus . 3 . Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse kehtestamisega ei kaasne riigieelar vele kulu ega tõuse tulu. 4. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub korraldusena üldises korras. 5 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeer i umile ja edastatakse arvamuse andmiseks Kaitseväele. EELNÕU 04 . 11 .2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade arvu ülempiiri kehtestamine Kaitseväe korralduse seaduse § 9 lõike 1 alusel määrata Kaitseväe koosseisus olevate sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade ülempiiriks 4 3 7 00 ametikohta. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär