Märkused Soodla harjutusvälja REP detailse lahenduse eskiisi ja KSH programmi kohta

Märkused Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu detailse lahenduse eskiisi seletuskirja kohta Üldmulje: viletsas eesti keeles suhteliselt sisutühi ning rohkete korduste, kirjavigade (eriti komavead, kokku- ja lahkukirjutamise vead ning sõnavormide ühildamatus) ja kantseliidi- väljenditega dokument, mis püüab täita formaalset nõuet vastava dokumendi olemasolu kohta, kuid mitte kuigi hästi selle sisulist eesmärki, loodetavasti peamiselt seetõttu, et dokument on ilmselt veel alles koostamisel ja täiendamisel (mis tekitab küsimuse, miks avaldatakse sellises puudulikus valmimisjärgus töö?). Paraku leiab dokumendist arvukalt pooltõdesid (et mitte öelda otse - lausvalet), mis riigi eriplaneeringu dokumendi puhul on lubamatu. 1. Planeeringu eesmärk ja taustainfo 1.1. Riigi eriplaneeringu koostamise vajadus Peatükk ei selgita ega põhjenda piisavalt Soodla harjutusvälja loomise vajadust. Vajadust põhjendav väide on: "Mehhaniseeritud pataljoni loomisel on oluline harjutusalade olemasolu, kus oleks võimalik harjutada soomusmanöövermasinate kasutamist." Mitmed harjutusväljad olid riigil aga olemas juba 2015. aastal, mil Soodla harjutusväli loodi (olemas olid Kaitseväe keskpolügoon, Männiku harjutusväli, Sirgala harjutusväli, Klooga harjutusväli, Nursipalu harjutusväli jne), põhjendamata on see, miks olemasolevad harjutusväljad või nende laiendamine soovitud eesmärgil ei sobinud. Männiku harjutusvälja naabruses elades on mul hea ülevaade harjutusvälja kasutuskoormusest. Laskeharjutustega on täidetud vaid suhteliselt väike osa aastast, laskmist mittesisaldavate treeningute läbiviimiseks sobib aga praktiliselt iga looduskaitseliste piiranguteta riigimetsaala ka väljaspool harjutusvälju, seega saab harjutusväljad hoida peamiselt laskeharjutuste jaoks. Mitu hektarit harjutusvälju ja laskevälju vajab Eesti iga kaitseväelase või kaitseliitlase kohta? Mitu harjutuslasku aastas on ette nähtud iga relvaliigi kohta? Kui suure osalejate arvuga on olnud Eesti suurimad suurõppused ja millise olemas olnud harjutusväljade pindala juures neid korraldada suudeti? 2015. aastal põhjendati Soodla harjutusvälja rajamise pakilist vajadust olukorraga Ukrainas (Krimmi hõivamine Venemaa poolt ning Donetski ja Luhanski lahingud) ja sellest tuleneva ohuhinnanguga. See oli ka põhjenduseks, miks oli vaja rajamisega sedasi kiirustada, et ei saanud järgida planeeringute tavapäraseid samme. Spetsiaalselt selle harjutusvälja loomise jaoks lisati planeerimisseadusesse riigi eriplaneeringu sätted, et aidata riiklikult olulist projekti läbi suruda, ometi ei suudetud isegi riigi eriplaneeringu sätteid korrektselt järgida. Praegu toimub sama moodi Ukraina argumendiga vehkides (nüüd juba 2022. aasta Vene suurpealetungile viidates) samalaadne kiirustamine Nursipalu laiendamisega seoses, kusjuures vaatamata korduvale riigi eriplaneeringu sätete kõpitsemisele planeeringut lihtsustavas ja kiirendavas suunas, sooviti Nursipalus isegi riigi eriplaneering ära jätta ja teha laiendus riigikaitselist erandit taotledes kiirkorras rahvast üle sõites. Ilmselt oli samasugune plaan ka Soodlaga, seepärast algatati riigi eriplaneering 2015. aastal loodud harjutusväljale alles 2022. aastal. Peatükis on mõttetu kordus: "Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on määratud Soodla harjutusvälja põhimõtteline asukoht", millest paar lauset edasi on: "Soodla harjutusvälja põhimõtteline asukoht on määratud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, mis algatati Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega 337 ja menetleti vastavalt EhSRS §-le 1 lõpuni lähtudes kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS-is sätestatud nõuetest ning kehtestati riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78". Sellised kordused osundavad sellele, et dokumendi koostajad on teksti erinevatest dokumentidest kokku lõiganud, kuid pole suvatsenud hiljem läbi lugeda, mis siis ikkagi kokku kirjutatud sai. Peatükis on väide, et "Harjutusvälja joaks sobiliku asukoha analüüs Kaitseministeeriumi valitsemisalas viidi läbi üheaegselt Harju maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisega aastatel 2013-2017", kuid jääb selgitamata, miks seostati asukohavalik just Harju maakonnaplaneeringuga, kuigi Eestit ähvardava peamise sõjalise ohu asukoha tõttu oleks ootuspärane sobiva ala paiknemine pigem ida pool Tapat, kas Lääne-Viru või Ida-Viru maakonnas? Harju maakonnaplaneeringuga üksnes kajastati (mitte ei planeeritud) üleriigilise tähtsusega riigikaitseliste ehitiste asukohad ja määrati riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamiseks piiranguvööndite ulatus. Kuigi peatükis väidetakse, et "Soodla harjutusvälja põhimõtteline asukoht on määratud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, mis algatati Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega 337 ja menetleti vastavalt EhSRS §-le 1 lõpuni lähtudes kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS-is sätestatud nõuetest ning kehtestati riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78", siis tegelikkuses maakonnaplaneering üksnes kajastab Kaitseministeeriumis enne harjutusvälja asutamist (enne 09.07.2015) tehtud asukohavalikut. Maakonnaplaneering ei maini kuskil, et tegemist oleks maakonnaplaneeringu käigus tehtud põhimõttelise asukoha määramisega. Kui asukohavalik oleks tehtud maakonnaplaneeringu käigus, poleks tohtinud harjutusvälja asutada enne maakonnaplaneeringu kehtestamist (st kõigi planeeringuetappide, sh avalikustamine, läbimist). Maakonnaplaneering osutab asukoha eelvaliku kriteeriumite tutvustamiseks Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korralduse nr 282 seletuskirjale, selle korralduse eelnõu seletuskirjas aga maakonnaplaneeringut ei mainita, vaid kirjeldatakse kogu asukohavalikut selliselt: "Reaalsete ja vajadusel kiirelt reageerivate üksuste väljaõppe korraldamiseks Eestis on aga vaja Kaitseväe keskpolügooni lähiümbrusesse täiendavaid maa-alasid. Uue harjutusvälja asukoha valimisel tuli leida järgmistele kriteeriumitele vastav maa-ala: 1) võimalikult kaugel asulatest; 2) võimalikult vähe elanikke; 3) mis on valdavalt riigi omandis; 4) kus on sobiv maastik ja pinnas; 5) mis on mõistlikul kaugusel Tapal asuvast Kaitseväe linnakust ja võimalikult lähedal olemasolevale Kaitseväe keskpolügoonile; 6) kus ei ole sõjalist väljaõpet piiravaid looduskaitselisi tegureid; 7) kus ei ole sõjalist väljaõpet takistavaid elektriliine, gaasitrasse, veetrasse, ühis- kanalisatsiooni trasse, üldkasutatavaid teid, raudteid jmt; 8) mis ei asu liiga lähedal Eesti piirile.  Sobivate harjutusalade valmimine on oluline ka Eestis viibivate liitlasvägede perspektiivist. Eestis on 2014. aasta kevadest arvestatav roteeruv liitlaste maaväekomponent, mille täiemahuliseks väljaõppetegevuseks puuduvad täna asjakohased võimalused. Eesti enda kaitsevõime väljaarendamise seisukohalt on harjutusväljade laienemine oluline, ent liitlaste märkimisväärse kohaloleku kontekstis tuleb vastavaid tegevusi oluliselt kiirendada. Uus harjutusväli kavandatakse Soodla veehoidla ümbrusesse eespool nimetatud põhjustel ning seepärast, et Soodla veehoidla lõunakallas oli tankodroomina kasutusel juba Nõukogude armee poolt. Soodla veehoidla põhjakaldal asuvat riigimaad kasutatakse juba aastaid Kaitseväe taktikaliste harjutuste tegemiseks. Eeltoodust lähtuvalt on Kaitseministeerium koostöös Kaitseväega jõudnud järeldusele, et kõige otstarbekam on asutada uus harjutusväli Harju maakonda Kuusalu ja Anija valdade territooriumile Soodla veehoidla põhja- ja lõunakaldale, sest alternatiivne asukoht uuele harjutusväljale puudub". Kuna seletuskirjas ei viidata maakonnaplaneeringus väidetavalt tehtud asukoha eelvalikule, osutab see sellele, et maakonnaplaneeringu koostamise käigus asukoha eelvalikut ei tehtud, vaid maakonnaplaneeringus kajastati lihtsalt Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud asukoht. See aga ei takista kaitseministeeriumi ametnikel rahvale valetamast, kuidas maakonnaplaneeringu käigus asukoha alternatiive kaaluti. Kui Kaitseministeerium soovib väita, et ma eksin, siis palun esitada asukoha eelvaliku digiallkirjastatud dokument, mille ajatempli põhjal saab veenduda, et see koostati maakonnaplaneeringu ajal enne 22.05.2015, mil valmis seletuskiri Kaitseministeeriumi poolt 01.06.2015 kooskõlastusringile saadetud Vabariigi Valitsuse korralduse "Soodla harjutusvälja asutamine" eelnõule, millest hiljem sai Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldus nr 282. Kaitseminister Sven Mikser väitis 9.07.2015 (samal päeval asutas Vabariigi Valitsus Soodla harjutusvälja) toimunud Valitsuse pressikonverentsil nii: "Jaa, kindlasti suheldakse pidevalt kogu protsessi käigus nii omavalitsusega kui elanikega, eeskätt nendega loomulikult, kelle elupaiku ja kinnisvara see võimalik, et puudutab. Mida konkreetselt Soodlas tegema hakatakse? Tegemist on soomusmanöövervõime jaoks vajaliku harjutusalaga. On oluline, et see asuks just keskpolügooni ja Tapa linnaku lähedal, kuivõrd seal hakkab meie soomusmanöövervõime paiknema. ..." Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk ütles (minu teada teisel kohtumisel, esimene toimus lummetuisanud keskpolügoonil, kuhu ma kahjuks ei pääsenud) Soodla harjutusvälja loomisest mõjutatud maaomanikega, mis toimus 13.04.2019 Kuusalu vallamajas Kiiu mõisas, et: "Arvestades Eesti geograafiat ja asustustihedust, ei ole teist sellist maa-ala, kus saab harjutada liikuvate soomusmasinatega sihtmärkide tulistamist, tagades elanike ja elamute ohutuse" (Allikas: "Sõnumitooja" artikkel 17.04.2019). See väide jätab mulje, nagu oleks alternatiive otsitud tervest Eestist, aga see polnud nii! Kuna asukohavalikul võeti olulise kriteeriumina nõudeid, et "asukoht ei oleks liiga kaugel Tapa linnakust, paiknedes ka võimalikult lähedal olemasolevale Kaitseväe keskpolügoonile", siis ei saanudki peale Soodla väga palju muid kohti sõelale jääda, samas pole need kriteeriumid riigi kaitsevõime seisukohast kuigi olulised, vaid kannavad pigem mugavuse ja odavuse taotlemise pitserit. Sama toimub nüüd ka Nursipalu puhul, kus kaitseminister Hanno Pevkur 13.02.2023 Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis tunnistas, et valikukriteerium Nursipalu puhul oli kaugus baasist kuni 50 km. Soodla harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldusega nr 282, mis on Riigikohtus tunnistatud õigusvastaseks (kohtuasja number 3-18-913, otsuse kuupäev 21. oktoober 2021). Õigusriigis austab riigivõim kehtestatud seadusi, õigusvastaseid tegevusi korraldanud isikud, sh riigiametnikud, saavad karistada ning isikutele, kelle õigusi rikuti, püütakse õigusrikkumist hüvitada. Tundub, et Eesti kahjuks pole õigusriik, sest õigusrikkumiste ja valedega vahele jäänud ametnikud jätkavad sellistel meetoditel oma algatatud planeeringuprotsessi teostamist. Mitmed harjutusvälja vajadust põhjendavas peatükis nimetatud kavad ja planeeringud kannavad hilisemat kuupäeva kui harjutusvälja asutamisakt, seega ei sobi need harjutusvälja vajaduse põhjenduseks. Pigem jätab see mulje, et esmalt tehti harjutusväli, ja siis hakati planeeringute ja arengukavadega otsima põhjendusi selleks, miks seda harjutusvälja vaja võiks olla. 1.2. Planeeringu eesmärk ja kavandatud tegevuse kirjeldus Planeeringu detailset lahendust on eskiisi seletuskirja ja KSH programmi põhjal otsustades hakatud tegema enne, kui on selgunud kavandatud tegevused ja nende mahud, ning enne, kui kirjeldatud on eeldatavalt oluliselt mõjutatud saav keskkond. Sellest tulenevalt võib planeeritav detailne lahendus olla ebaadekvaatne. Dokumendis on kavandatud tegevused ja planeeringu eesmärk puudulikult kirjeldatud, ega anna isegi planeerijatele selget vastust, milleks nad detailset lahendust projekteerivad, saati siis veel planeerimisprotsessi jälgimisest huvitatud osapooltele. Peatükis väidetakse, et "Soodla HV-l saab kasutada Eesti Kaitseväe, Kaitseliidu ja meie liitlaste relvastuses olevaid relvi selliselt, et nende ohualad jäävad harjutusvälja piiridesse, vajadusel ka selliselt, et ohualad ulatuvad Soodla harjutusvälja ja Kaitseväe keskpolügooni vahelisel alal üle harjutusvälja piiride." Esiteks tuleks täpsustada, kes on need "meie", kelle liitlastest on jutt? Kas mõeldakse Eesti riigi liitlasi või mõne kitsama grupi (nt mõne erakonna või sõjaväelise rühmituse) liitlasi? Teiseks, ohualad ei tohiks ulatuda harjutusväljade piiridest välja. Kolmandaks, kasutatud sõnastusest ei selgu, et harjutusvälja on kavas kasutada ka viisil, kus ohuala paikneb hoopis Kaitseväe keskpolügoonil. Ohualade kavandamine väljapoole harjutusväljade piire kannab endas püüdu varjata harjutusväljaga tegelikult mõjutatud ala suurust ning on vastuolus harjutusvälja asutamisel määratud ja maakonnaplaneeringus kajastatud harjutusvälja asukohaga. Kui on vajalik Soodla ja Kaitseväe keskpolügooni ohualade vahetu kokkupuutumine, tuleb Soodla harjutusvälja asutamist käsitleda keskpolügooni laiendamisena, mistõttu tekib küsimus, miks toimus see protsess eraldi samaaegselt toimunud Kaitseväe keskpolügooni ohualade laiendamisest? Kas sellega püüti lihtsalt varjata keskpolügooni laiendamise tegelikku ulatust? Peatükis väidetakse, et "Kui relvastusse peaks tulema uusi võimekusi, siis piirangud puuduvad, kui täidetud on tingimused, et ohualad mahuvad harjutuvälja piiridesse ja kasutatakse laskemoona, mis ei jäta lõhkemata lõhkekehi või on kehtestatud eelnimetatud VV korraldus metsaseaduse alusel." Lausest on "või" eest puudu lause mõtet oluliselt muutev koma. Soodla harjutusvälja kasutuseeskirjaga ei saa reguleerida väljapoole harjutusvälja piire jäävate alade kasutust. Peatükist jääb arusaamatuks, kas olemasolevate avalike teede alternatiive kavandatakse ka väljapoole planeeringuala. Kui jah, siis miks neid alasid ei kaasatud planeeringualasse? 1.3. Planeeringuala Harjutusvälja mõõtmed (maksimaalselt 7,5x10 km) on Harju maakonnaplaneeringus näitena toodud jalaväe lahingumasina CV9035 treeningmoona ohuala pikkusega, 6,8 km, arvestamisel liiga väiksed, et sellel kavandatud laskeväljadel saaks ohuala harjutusvälja piiresse jättes harjutada lahingmanöövri harjutuse sooritamisel liikuvast soomukist treeninglaskmist kavandatud põhilaskesuunas. Seisvast soomukist laskmise treenimiseks aga saaks kasutada oluliselt väiksemat harjutusvälja, kui laskeala ümbritseda piisavate tõketega. Kuna treeningmoon on sageli väiskema paiskelaenguga kui lahingmoon, siis ala väiksus võib kergesti viia väljaspool harjutusvälja viibivate isikute, loomade ja vara ohustamise, vigastamise või elusolendite puhul ka surmani, kui treeningmoona sekka satub kogemata või kellegi sihiliku tegevuse tulemusena lahingmoona, mille pasikelaeng on suurem ja lennukaugus oluliselt pikem. Asukohavaliku ebaõnnestumisele viitab ka harjutusvälja piiridest ja isegi planeeringualast välja jäävate nn laiendatud ohualade kavandamine. Seega on kaheldav valitud asukoha ja planeeritud lahenduse sobimine soomusmanöövervõimekuse edendamiseks. Laiendatud ohualade kavandamine väljapoole planeeringuala on ebakorrektse planeerimise näide ning ei tundu olevat õiguspärane. Planeering peaks siiski planeeringualale ära mahtuma, vähemalt oluliste elementide osas. Probleemi lahendamiseks oleks mõistlik alustada nullist sobivas suuruses ala otsimist. 1.4. Asukoha eelvalik Planeerimisseaduse kohaselt on asukoha eelvalik kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. Asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus, tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks PÄRAST riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist (Vabariigi Valitsus algatas Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise alles 12.05.2022 korraldusega nr 147, ometi oli asukoht Vabariigi Valitsuse korralduse „Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskirjas toodud info kohaselt välja valitud juba enne Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 "Soodla harjutusvälja asutamine" andmist 09.07.2015, selle korralduse eelnõu kooskõlastusringi materjalide kuupäevade järgi seega praktiliselt tervelt 7 aastat varem kui algatati keskkonnamõju strateegiline hindamine). Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda MITUT võimalikku asukohta (kahjuks näib, et Soodla harjutusvälja puhul seda ei tehtud). Riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, maavanemad, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused ja ISIKUD, KELLE ÕIGUSI VÕIB PLANEERING PUUDUTADA (kahjuks seda ei tehtud), ning võidakse kaasata ka vastavat huvi üles näidanud muid isikuid. Riigi eriplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse riigi eriplaneering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel (kahjuks asukoha eelvalikuga seonduvaid dokumente seal avaldatud ei ole, ei viidata ka ühelegi konkreetsele dokumendile, mis kajastaks eelvaliku analüüsi ja kannaks kuupäeva, mis on varasem kui harjutusvälja asutamisakt). See, et Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku detaile pole avaldatud ning asukoha eelvalikusse ei kaasatud kõiki seaduses nimetatud isikuid, on j'me planeerimisseaduse nõuete rikkumine. Vabariigi Valitsuse korralduse „Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri ütleb, et: „Soodla harjutusväli on riigikaitseline objekt, mille arendamise vastu on suur riiklik huvi, kuna see asub Tapa kui suurima Kaitseväe linnaku lähedal. Suure riigikaitselise huvi tõttu on vajalik riigi eriplaneeringu koostamine.“ Ka see sõnastus reedab asukohavaliku tegelikud põhimõtted, nagu seda tegi ka peatükis 1.1. tsiteeritud Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korralduse nr 282 eelnõu seletuskiri. Detailse lahenduse eskiis ei ava pisavalt selgelt asukoha valiku kriteeriumeid. Selles on toodud, et oli vaja leida "piisava pindalaga territoorium, mis vastab järgmistele kriteeriumitele: • võimalikult kaugel asulatest; • võimalikult vähe elanikke; • valdavalt riigi omandis; • sobiv maastik ja pinnas; • mõistlikul kaugusel Tapal asuvast Kaitseväe linnakust ja võimalikult lähedal olemasolevale Kaitseväe keskpolügoonile; • ei ole sõjalist väljaõpet piiravaid looduskaitselisi tegureid; • ei ole sõjalist väljaõpet takistavaid elektriliine, gaasitrasse, veetrasse, ühiskanalisatsiooni trasse, üldkasutatavaid teid, raudteid jmt; • ei asu liiga lähedal Eesti piirile". Kriteeriumid peaks olema mõõdetavad ja põhjendatud, alustades sellest, mis on "piisav pindala". Näiteks nõue, et harjutusväli ei paikneks liialt lähedal Eesti riigipiirile, peaks sisaldama konkreetset distantsi, millest lähemal ei tohi harjutusväli riigipiirile asuda, ning põhjendust, miks ei tohi. Samuti tuleks täpsustada, milliste looduskaitseliste tegurite olemasolu piiraks oluliselt sõjalist väljaõpet, jne. Nagu ka kavandatud ulatuslikest raadamistest näha, pidanuks üheks kriteeriumiks olema suhteliselt avatud maastik. Peatükis väidetakse, et: "Üheks olulisemaks kriteeriumiks lisaks mõistlikule kaugusele Tapa linnakust ja keskpolügoonist oli piisava suurusega maa-ala leidmine". See väide on jabur, sest Tapa asub maismaal ja sellest sama kaugel kui asub Soodla harjutusväli, on igas suunas võimalik leida vähemalt sama suuri maa-alasid. Mis on "mõistlik kaugus", on paraku jäänud täpsustamata. "Võimalikult lähedal olemasolevale Kaitseväe keskpolügoonile" tähendab vahetult vastu Kaitseväe keskpolügooni. Isegi seda kriteeriumit Soodla harjutusväli ei täida, ja seda püütakse vägisi täitma panna laiendatud ohualade loomisega, mis ulatuks vastu Keskpolügooni laiendatud ohualasid. Soodla piirkond ei vasta kindlasti ka nõudele olla võimalikult kaugel asulatest, sest selliseks kohaks on Eestis Vaindloo saar. Nii rumal ja ebamäärane kriteerimite sõnastamine näitab, et asukohavaliku puhul selliseid kriteeriume tegelikult ei kasutatudki, ja need kriteeriumid kirjutati kokku käsu korras tagantjärele, juba tehtud valiku õigustamiseks. Kuna valikukriteeriumiks oli väidetavalt ka see, et harjutusväljaks valitaval alal oleks võimalikult vähe elanikke, ja et ala oleks valdavalt riigiomandis, palun välja tuua ruumianalüüs, millisest nähtub, kus Eesti piirkonnas asuvad suurimad riigimaa massiivid? Sooviks näha maakatastri andmetel 20 kõrgeima riigimaa osakaaluga 5 km raadiusega ja omavahelise ülekatteta ala (sellise ringi pindala on 7854 ha ehk ligikaudne Soodla harjutusvälja planeeringuala suurus) asukohta Eestis, ning sama ka 20 kõige väiksema elanike arvuga ala kohta. Teadupoolest on kõige suurema riigimetsa osakaaluga maakonnad Ida-Virumaa, Tartumaa ja Pärnumaa (Võrumaa oma Nursipaluga on selle näitaja poolest lausa viimasel kohal), tõenäoline on ka üldine riigimaa (mitte üksnes riigimetsa) suuremate massiivide paiknemine nendes maakondades. Eesti kõige madalama asustustiheduse poolest paistsid Soodla harjutusvälja asukoha valiku ajal kehtinud vana haldusjaotise järgi silma järgmised vallad (andmed 01.01.2011 seisuga): Vana haldusjaotus Rahvaarv Pindala (km²) Asustustihedus Uus haldusjaotus Illuka vald 949 543,82 1,7 Alutaguse vald Tudulinna vald 602 269,38 2,2 Alutaguse vald Maidla vald 753 332,3 2,3 Lüganuse vald (Allikas: Eesti Entsüklopeedia, "Eesti haldusüksuste rahvaarv, pindala ja asustustihedus") Uue haldusjaotuse järgi on 42 Eesti kõige madalama asustustihedusega omavalitsusüksust (omavalitsusüksused, mille asustustihedus ≤ Soodla harjutusvälja omavalitsusüksuste asustustihedus) järgmised (kollase markeriga on esile tõstetud Tapast itta jäävad, rohelisega Tapast lõuna- või kagupool asuvad, sinisega Tapast kirdepool asuvad ja lillaga võrdluseks Soodla harjutusvälja omavalitsusüksused): Omavalitsusüksus Asustustihedus Saarde vald, v.a Kilingi-Nõmme linn asustusüksusena 2,6 Lääneranna vald, v.a Lihula linn asustusüksusena 2,8 Alutaguse vald 2,9 Vormsi vald 3,2 Lääneranna vald, tervikuna 3,7 Saarde vald, tervikuna 4,1 Lüganuse vald, v.a Kiviõli ja Püssi linn asustusüksusena 4,3 Mulgi vald, v.a Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Mõisaküla linn asustusüksusena 4,4 Põhja-Sakala vald, v.a Suure-Jaani ja Võhma linn asustusüksusena 4,6 Lääne-Nigula vald 4,7 Valga vald, v.a Valga linn asustusüksusena 4,8 Tõrva vald, v.a Tõrva linn asustusüksusena 4,9 Rõuge vald 5,2 Hiiumaa vald, v.a Kärdla linn asustusüksusena 5,3 Türi vald, v.a Türi linn asustusüksusena 5,5 Saaremaa vald, v.a Kuressaare linn asustusüksusena 6,1 Setomaa vald 6,2 Mustvee vald, v.a Mustvee linn asustusüksusena 6,3 Põltsamaa vald v.a Põltsamaa linn asustusüksusena 6,3 Märjamaa vald 6,3 Anija vald, v.a Kehra linn asustusüksusena 6,6 Räpina vald, v.a Räpina linn asustusüksusena 6,6 Vinni vald 6,6 Põhja-Sakala vald 6,7 Peipsiääre vald, v.a Kallaste linn asustusüksusena 6,8 Tapa vald, v.a Tamsalu ja Tapa linn asustusüksusena 6,8 Järva vald 7,1 Antsla vald, v.a Antsla linn asustusüksusena 7,3 Haljala vald 7,4 Ruhnu vald 7,5 Jõgeva vald, v.a Jõgeva linn asustusüksusena 7,7 Peipsiääre vald, tervikuna 7,8 Muhu vald 7,9 Otepää vald, v.a Otepää linn asustusüksusena 8 Mulgi vald, tervikuna 8 Põhja-Pärnumaa vald 8 Mustvee vald, tervikuna 8,1 Hiiumaa vald, tervikuna 8,2 Väike-Maarja vald 8,3 Kanepi vald 8,5 Viru-Nigula vald, v.a Kunda linn asustusüksusena 8,8 Kuusalu vald 8,8 Tõrva vald, tervikuna 9,1 Rapla vald, v.a Rapla linn asustusüksusena 9,3 Häädemeeste vald 9,3 Viljandi vald 9,8 Antsla vald, tervikuna 10,3 Räpina vald, tervikuna 10,3 Türi vald, tervikuna 10,5 Kehtna vald 10,6 Põltsamaa vald, tervikuna 10,9 Saaremaa vald, tervikuna 10,9 Võru vald 10,9 Kastre vald 11 Põlva vald, v.a Põlva linn asustusüksusena 11,3 Anija vald, tervikuna 11,8 Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine maalise asustuspiirkonna asustustihedus 2022. aastal 9,3 elanikku ruutkilomeetril (Allikas: RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1.jaanuar. Haldusjaotus seisuga 01.01.2018) Eesti madalaimate asustustihedusega valdade sekka kuuluvate Lüganuse ja Vinni valla piirile jääva Sirtsi soo ümber saab riigimaale moodustada vähemalt 7000 ha suuruse kompaktse harjutusvälja, mille piiresse ei jää mitte ühtki eramaad. Tapa militaarlinnakust on sinna linnulennult kõigest u 15 km pikem vahemaa kui Soodlasse, mis maanteekiiruste juures on u 10 minuti jagu sõitu, kusjuures erinevalt Soodla suunast ei jää teele ette linnu, kus maanteekiirusel sõita ei saa. See suund harjutaks Tapal paiknevaid kaitseväelasi õppustele liikuma potentsiaalse suurima vaenlase ründeohu suunas (Venemaa piir), mitte sellest eemale. Ka toetaks vajadusel rajatavad teed kaitseväe kiiret rinde (eeldatavasti idas) suunas liikumist Venemaa rünnaku korral (Soodla harjutusväljale rajatavad kümned kilomeetreid I ja II kategooria teid seda ei toeta). Samas piirini jääb sealt veel u 55...60 km, mis peaks olema piisav puhver konflikti omapoolse provotseerimise vältimiseks. Milline on harjutusväljale sobiv reljeef? Milline on harjutusväljale sobiv pinnas ja kui suur osa harjutusvälja alast peab olema nn sobiva pinnasega? Praegu näib, et lähtuti pamiselt kahest kriteeriumist - et ala ei paikneks liiga kaugel Tapa linnakust, ning paikneks võimalikult lähedal Kaitseväe keskpolügoonile. Samas pole need kumbki kriteerium kuidagi määravaks sellele, kas harjutusvälja asukoht on parim võimalik soomusmanöövervõimekuse edendamiseks, ehk siis lähtutud pole mitte niivõrd ala sobivusest soomusmasinate kasutamise harjutamiseks, kui mugavusest ja odavusest juba olemasoleva linnaku kasutajatele täiendavate harjutusvõimaluste loomiseks. Väide, et alternatiivne asukoht uuele harjutusväljale puudub, ei vasta suure tõenäosusega tõele, sest Soodla piirkond vastab loetletud kriteeriumitele üsna halvasti, mõne sõnastatud kriteeriumi osas aga lausa üldse mitte. Olen kindel, et kahekümne kõrgeima riigimaa osakaaluga 5 km raadiusega omavahelise ülekatteta ala ja kahekümne samasuguse madalaima elanike arvuga ala seast leiab objektiivsetele kriteeriumitele paremini vastavad alternatiivid. Kui tõesti mujalt Eestist sobivat alternatiivset asukohta ei leia, siis Soodla veehoidla ümbruse asemel oli kindlasti üks etteantud kriteeriumitele paremini vastav asukoht - see ala, mis jääb praeguse Soodla harjutusvälja ja Kaitseväe keskpolügooni vahele. See (Venejärve, Jussi järvede ja Paukjärve piirkond) sobib ette antud kriteeriumitega palju paremini kui Soodla veehoidla ümbrus, sest on Tapale lähemal ja vahetult vastu Keskpolügooni. Nagunii suletakse see ala rahvale nn laiendatud ohualade tõttu, nagunii lõhutakse see soomukiteedega ja metsa kukkuvate miinide ja mürskudega. Mis põhjusel Kaitseministeerium eelistas Soodla veehoidla ümbrust? Soodla veehoidla ümbruse ja Venejärve-Jussi-Paukjärve ala vastavus asukoha eelvaliku kriteeriumitele (roheline taust = eelis, punane taust = puudus, valge taust = võrdne seis või edu määramata). Kriteerium Soodla veehoidla Jussi-Paukjärve Piisav pindala Vajab täiendavalt laiendatud ohuala, Ei vaja laiendatud ohuala, sest kasutab täpselt piiranguvöönd laiutab lisaks kaugele sama ohuala, mis Keskpolügoon, eramaadele piiranguvöönd suures osas riigimaal looduskaitsealal. Võimalikult kaugel Lähim asula on mitme suitsuga Raudoja ja Lähim asula on vist elaniketa Koitjärve küla? asulatest harjutusvälja piirile jäävad veel mitu asustatud Plats puhastati elanikest juba Keskpolügooni küla arendamise käigus Võimalikult vähe Elanike arv on riigisaladus, aga vist rohkem Elanike arv on riigisaladus, aga vist vähem, elanikke kuna Keskpolügoon on piirkonda tühjendanud Valdavalt riigi Neelab ka mitmeid läänepoolseid eraomandis Vist on praktiliselt kõik riigimaa, jätab omandis kinnistuid, ohustab 90 päeva aastas ka Jussi- puutumata hulga läänepoolseid eramaid Paukjärve piirkonda Sobiv maastik Maastik on vist tasasem, parem ettevalmistus Maastik on vist künklikum, parem stepisõjaks, harjutada igavam ja vähem ettevalmistus Eesti maastikele, huvitavam arendav Sinimägede või kuppelmaastiku harjutada, kehvem ettevalmistus stepisõjaks oludeks Sobiv pinnas Laskeväljadel liivapinnas, ohualal turvas, sama, Laskeväljadel liivapinnas, ohualal turvas, sama, mis Jussi-Paukjärvel mis Soodla veehoidlal Mõistlik kaugus Tapa linnakust kaugemal Tapa linnakule lähemal, kuid siiski kaugemal Tapa linnakust kui Keskpolügoon, seega mitte liiga ligidal Võimalikult lähedal Ei ole võimalikult lähedal, vahele jääb Maksimaalselt lähedal, rohkem lähemale pole Keskpolügoonile Koitjärve raba ja Jussi-Paukjärve piirkond võimalik Ei ole sõjalist Piiravad tegurid on riigisaladus Piiravad tegurid on riigisaladus väljaõpet piiravaid looduskaitselisi tegureid Ei ole sõjalist Isehakanud puhkajad veehoidla piirkonnas Need paar RMK matkarada ju sõjalist väljaõpet väljaõpet takistavat militariste naljalt ei sega! ei takista, hoopis vastupidi! infrastruktuuri Ei asu liiga lähedal Liiga ligidal kindlasti mitte! Kaugus u võrdne Liiga ligidal kindlasti mitte! Kaugus u võrdne Eesti piirile Jussi-Paukjärvega Soodla veehoidlaga SKOOR: 0 6 Järeldus: Minule teadaolevate (avalike) näitajate poolest on sobivam Jussi-Paukjuärve piirkond. Peatükis ei ole eeldatavasti oluliselt mõjutatava keskkonna iseloomustamiseks toodud arvandmeid, kui palju oli harjutusvälja asutamise ajal harjutusvälja territooriumil eraomanikele kuuluvaid kinnistuid (eraldi osaliselt ja täielikult harjutusvälja piiresse jäävad) ja elanikke, kui palju eraomandis kinnistuid ja elanikke oli harjutusvälja ümbritsevas 2 km ulatusega piiranguvööndis, ning kuidas see olukord praeguseks on muutunud. Kajastada tuleks iga kas või osaliselt harjutusvälja piiresse või selle piiranguvööndisse jääba kinnistu vastavasse alasse jääva osa pindala, tehes vahet ka selles, kas neisse piiridesse jääb ka eluhooneid, loomapidamishooneid või muid tootmis- ja ärihooneid. See info on oluline sisend harjutusvälja mõju hindamisel. Riigile kuulub 1,2 miljonit hektarit metsa, sellele vaatamata ei mahu riik oma harjutusväljaga oma maale ära, vaid on õigusvastaselt trüginud minu napilt 7-hektarilisele metsatükile. Peatükis 1.1. "Riigi eriplaneeringu koostamise vajadus" väidetakse, et "Sobiva asukoha leidmiseks viidi 2015. a Kaitseministeeriumi valitsemisalas läbi analüüs". Sellest lausest nähtuvalt tegi asukohavaliku Kaitseministeerium ning surus selle hiljem sisse maakonnaplaneeringusse ja valdade üldplaneeringutesse. 2015. aasta 1. juulil kehtima hakanud planeerimisseaduse redaktsioon nägi ette, et riigi eriplaneeringust mõjutatud kinnistute omanikud tuleb kaasata asukoha eelvaliku tegemisel. Kaitseministeerium seda ei teinud ega teavitanud mitmeid maaomanikke, sh mind, üldse sellest, et nende maad hõivatakse harjutusvälja alla. Veel 2017. aastal väitis Kaitseministeerium maaomanikele, kes olid ise avastanud oma maale ebaseaduslikult tekkinud harjutusvälja, et neil on võimalik asukoha eelvalikus kaasa rääkida siis, kui algab eriplaneeringu tegelik teostamine. Selle asemel aga korraldati planeerimisseaduse muudatusi ja lisati klausel, et asukoha eelvaliku tegemisel ei pea kaasama, kui asukoha eelvalik on tehtud muu planeeringu käigus. Samas pole Soodla harjutusväelja asukoha eelvalikut planeerimisseaduse nõuete kohaselt tehtud mitte ühegi planeeringu käigus. Kaitseministeerium ei ole võtnud arvesse 2019 kevadel kohtumisel maaomanikega saadud ettepanekuid nihutada harjutusvälja lõunapiiri Pillapalu küla juures mõnisada meetrit põhja poole, et eramaad jääks harjutusväljast välja. Vastupidi, eskiislahenduses on planeeringuala piiri veelgi kaugemale lõunasse joonistatud, ampsates eramaadest varasemast veelgi suuremad tükid. Kordan oma varasemalt tehtud ettepanekut, nihutada harjutusvälja lõunapiir nii palju põhja poole, et minu kinnistu jääks harjutusvälja piiridest ja soovitavalt ka selle piiranguvööndist välja. Juhul, kui minu omandile tuleb harjutusväljast tingitud kitsendusi, siis nõuan nende hüvitamist, sest väike rühm maaomanikke ei pea üksi kandma kogu ühiskonna huvides tehtud otsuste kulusid ja negatiivset mõju. 1.5. Eriplaneeringu detailse lahenduse etapp Kaitseministeeriumi poolt piirkonna valdade elanikele 2019. aasta aprillis korraldatud teabepäeval jagasid Kaitseministeeriumi esindajad infot, et vastu Pillapalu asumit jääb üksnes harjutusvälja ohuala, mitte harjutusväli ise. Nüüd aga selgub, et kogu harjutusväli on ühtviisi sobilik suurtükkide tulepositsioonideks ja militaarehitiste paigutamiseks. Miks Pillapalu rahvale valetati? Peatükis väidetakse, et: "Kuna Soodla HV asukoht on määratud maakonnaplaneeringuga, alustatakse riigi eriplaneeringut detailse lahenduse etapist." Paraku ei määratud Soodla harjutusvälja asukohta maakonnaplaneeringuga (mis kehtestati alles 09.04.2018) vaid see asukoht oli seadusi ja maaomanike õigusi eirates määratud juba vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldusega nr 282. Harju maakonnaplaneering üksnes kajastab Soodla harjutusväljale varem, ilma õiguspärase planeeringuta määratud asukohta. Kuna Soodla harjutusvälja asukoha eelvalikut pole tehtud korrektselt, kehtivaid seadusi arvestades, tuleks Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringut alustada asukoha eelvalikust. Peatükist selgub, et kuigi toimub Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek, on detailse lahenduse eskiis alles koostamisel. See selgitab ka dokumendi arvukate puuduste põhjuse - avaldatud on pooleliolev dokument, mida alles kõpitsetakse. Dokumendi praegune valmimisjärk ei ole avalikustamiseks kõlblik ja viitab otseselt kavandatud ajakava ebareaalsusele. 1.6. Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega Harju maakonnaplaneering 2030+ pole määranud Soodla harjutusvälja asukohta vaid üksnes kajastab enne maakonnaplaneeringut Kaitseministeeriumis ilma avaliku planeerimismenetluseta õigusvastaselt tehtud asukohavalikut. Eelvaliku kohaselt puuduvad asukohale alternatiivid, kuna alternatiive sisuliselt ei kaalutudki. Tegelikult on sobivaid alternatiive võimalik leida küll, kui vaid selleks soovi leidub. Kuna Soodla harjutusvälja piiranguvööndi kohta on valdade üldplaneeringutes toodud üldised kasutus- ja ehitustingimused, on alusetud Kaitseministeeriumi väited, nagu ei kehtiks minu (osaliselt harjutusvälja piiresse, ülejäänud osas riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jääval) kinnistul ühtki kitsendust. Kuna Soodla harjutusvälja keskonnamõju strateegilise hindamise programm väidab, et harjutusvälja rajamisel ja sellele kavandatud tegevustel puudub piiriülene mõju, on kaheldav, kuidas harjutusväli aitab kaasa Riigikaitse arengukavas 2022-2031 taotletavale heidutusvõime arendamisele (keda heidutatakse, kas tõesti oma riigi kodanikke?). 3. Planeeringulahendus Peatükis väidetakse, et "Planeeringulahenduse raames on kajastatud erinevaid teemavaldkondi ning iga teema peatükis on toodud selgitus kas esitatud kirjeldus on antud põhimõttelisena või planeeringuga paika pandud lahendusena", kuid mina vastavaid selgitusi iga peatüki juurest ei leidnud. 3.1. Soodla harjutusväli Kirjeldamata on Soodla harjutusvälja piiresse ja harjutusvälja piiranguvööndisse jäävate elanike arv ja eraomandis kinnistute arv. Kuidas saab planeerimisel jätta tähelepanuta mõjustatud inimeste arvu? Kas ohualad on relvadel või relvade kasutamisel (laskmisel)? Mis on ümbruskonna elanike ja looduse suhtes maksimaalselt hooliva käitumise sisu? Kas seda hoolivat käitumist kohaldatakse ka nendele maaomanikele, kes alaliselt lähiümbruses ei ela, kuid soovivad siiski oma kinnistut aeg-ajalt külastada ja kasutada? Harjutusvälja piiri täpsustamisel ei tohi harjutusväli paisuda väljapoole planeeringuala. 3.2. Harjutusvälja kasutuskoormus ja õppustest teavitamine Maksimaalselt 90 päeva aastas harjutusvälja aktiivset militaarkasutust pidi olema Kaitseministeeriumi ametnike lubaduste kohaselt kivisse raiutud, muul ajal pidi harjutusvälja territoorium jääma ka tavakodanikele avatuks. Kuidas siis nüüd militaarkasutus palju suuremaks, lausa 300 päevale aastas, on kasvanud? Kuidas saab hinnata keskonnamõju suurust, kui kasutuskoormust ei planeerita? Kui kasutuskoormusel lastakse vabalt kujuneda selliseks, nagu parajasti juhtub, siis on mõjude hindamisele raisatud asjatult raha. 3.3. Laske- ja õppeväljade ala Kaardirakenduse järgi on laske- ja õppeväljad kavandatud mitme looduskaitseobjekti kohale või vahetusse lähedusse. Planeeringu eskiis näeb ette neil aladel raadamist, hoolimata varem kehtestatud kaitserežiimist. Kui riik looduse kaitsest riigimaal nii vähe hoolib, siis mis õigusega kehtestab riik piiranguid ja nõuab nendest kinni pidamist samalaadsetel looduskaitseobjektidel eramaal? Kaardirakenduses nooltega näidatud põhja ja lõuna laskeväljade peamised laskesuunad (vastavalt E¼NE ja ENE) ei lange täpselt kokku peatüki tekstis sõnaliselt kirjeldatud laskesuundadega (ida). Kui peamise laskesuunaga on nii kitsastes oludes lubatud eksida 22,5 kraadi võrra, võib see hõlpsasti põhjustada väljaspool kehtestatud ohualasid paiknevate objektide tabamist. Kas ohualade laiendamist väljapoole harjutusvälja piire planeeritakse ka nendes kohtades, kus harjutusväli piirneb eramaadega (tähistatakse ohuala nõuetekohaselt ilma omaniku nõusolekuta otsapidi tema kinnistule, ja kukutaksegi väljapoole harjutusvälja kõmmutama)? Peatükis väidetakse, et: "Laske- ja õppevälja piirid on kavandatud selliselt, et suuremate külade ja asulate läheduses säilitatakse võimalusel u. 500 m puhvertsoon militaarmüra mõju vähendamiseks." Millised on erisused puhvertsooni ja muu harjutusvälja kasutamisel, kuna näiteks suurtükkide tulepositsioone võib paigutada maastikule igale poole kogu harjutusvälja ulatuses, seega ka puhvertsooni? Kas 500 m puhvertsoon on harjutusvälja piiride sees või kehtestatakse piirangud ka väljaspool harjutusvälja asulatete suunas jääva metsa majandamisele? Viimasel juhul iseloomustab see veelkord viletsat asukohavalikut või ebaõnnestunud planeeringulahendust. Kuna laske- ja õppeväljade täpne asukoht, arv ja mõõtmed selguvad mitte planeeringu käigus, vaid alles laskeväljade reaalse rajamise käigus, siis mis on planeeringu mõjude hindamise mõte, kui tegelik lahendus hakkab planeeritust erinema? Palun tuua välja, millises ulatuses looduskaitse all olevaid alasid jääb iga üksiku planeeritava laske- ja harjutusvälja alla ja kui palju sellist ala jääb iga laske- ja harjutusvälja ohualade alla! Millised on looduskaitselised piirangud näiteks metsise püsielupaiga läheduses miinipildujatule andmise puhul? Kui kaugel püsielupaigast võib olla tulepositsioon ja kui kaugel sihtmärgiala? Kas on sesoonseid piiranguid, nt metsise mängu ajal teatud relvaliikidest täristamise keeld vms? Palun selgitada, milline oleks kirde laske- ja õppevälja laskeväljana kasutuse võimaluse ärajätmise või selle laskesuuna 30 kraadi lääne suunas muutmise mõju minu kinnistu ja selle naabruses olevate eramaade harjutusvälja alla hõivamise vajadusele. 3.4. Nn laiendatud ohuala Laiendatud ohualade kavandamine väljapoole harjutusvälja ja isegi planeeringuala piire ei ole korrektne. Planeeringu olulised objektid pevad mahtuma planeeringuala sisse. Kuna tundub, et ei mahu, siis on asukohavalikuga eksitud ja tuleks leida sobivam asukoht, sest territooriumi piisav suurus oli harjutusvälja asukoha valiku peamine kriteerium. Kui planeering laiendatud ohuala ei kehtesta, siis ei tohiks planeering selle ohualaga tegevuste planeerimisel ka arvestada, sest praegu seda laiendatud ohuala kehtestatud ei ole ja seda ei eksisteeri. Salaamitaktika maa tsiviilkasutusest militaarkasutusse kantimisel on häbiväärne ja alatu. Kui laskeharjutustega on plaanis hakata kahjustama metsi väljaspool harjutusvälju, tuleks keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnata ka nende kahjustuste prognoositav maht ja majanduslik mõju. 3.5. Teed, sillad jm liikumiseks vajalik taristu Mõiste "välja raiuda" tähendab mingi osa puude või ebasoovitava puuliigi eemaldamist metsast. Väljendit ei sobi kasutada kogu metsa raiumiseks. Eesti keeles kasutatakse metsa raiumise puhul väljendit "maha raiuda", mis tänapäeval oleks korrektsem asendada "maha lõigata" (sest metsa ju reaalselt ammu enam ei raiuta), aga ametlikus dokumentatsioonis võiks kasutada mõistet "raadata". Tuleks välja tuua, milline on kavandatud liikluskoormuse tõus avalikel harjutusväljale juurdepääsuteedel. Kirjeldamata on see, mitu kilomeetrit erineva kategooria teid on harjutusvälja teenindamiseks vaja ehitada, millised on vajalikud ehitusmaterjali kogused, jne. 3.6. Matkarajad Kuidas nihutatakse olemasolevaid matkaradasid? Kas buldooseriga? Reaalselt tuleb ilmselt olemasolevad matkateed hüljata ja rajada uued. 3.7. Ehitusõigus ja kruntimine Planeeringuala on suurem kui harjutusväli. Harjutusvälja piiri eskiisis toodud info kohaselt veel täpsustatakse, planeeringuala piiri täpsustamisest pole juttugi. Kas see, et planeeringuala piirides moodustatakse üks krunt, tähendab, et minu kinnistust on ära ampsatud kogu planeeringuala sisse jääv osa? Absurdne on jätta planeeringus hoonestusala täpsustamata ja jätta hoonestusalaks kogu planeeringuala ulatus, sh rohevõrgustiku alad ja kaitstavad loodusobjektid! Sisuliselt ütleb see seda, et tehke planeeringualal (tegelikult ka väljaspool planeeringuala, kui kasutatav piirkond vaid piisavalt tähistatud on), mis tahate! Absurdselt suur on ka kavandatud ehitusalune pind ja hoonete arv! 15 hektarit kuni 30 m kõrgust hoonestust, kas tõesti on see kõik hädavajalik, et arendada soomusmanöövervõimekust? Pigem võib selline hoonestusmaht olla vajalik, et arendada välja Eesti tuumavõimekus, kuigi kahtlen, kas isegi Manhattani projekt nii suurt hoonestusala kasutas. Milline on nii suure hoonestatuse keskkonnamõju? Alustades sellest, kui suurt osa sellest 15 hektarist hoonetest köetakse? Sellise kavandatud ehitusmahu puhul ei oleks tohtinud asukohavalikul üldse oluline olla Tapa sõjaväelinnaku lähedus, sest näib, et Soodlasse tuleb sama suur linnak kui on Tapal. Leian, et sedavõrd ebamäärase ja ulatuslikuku ehitusõiguse andmine riigi eriplaneeringuga oleks vastutustundetu ning arendaja peab planeeringu käigus ehitiste asukohad, funktsioonid ja individuaalsed mahud täpsustama. Vastasel korral tekib kahtlus, et kaitsekulutuste 3% peale SKT- st on avanud tee militaarsele kinnisvarabuumile. Loodetavasti ei hakata kaitsekulude arvelt Soodla veehoidla kallastele rajama militaristide suvilaid või spaad. 3.8. Tehnovõrgud Harjutusvälja asukoha eelvaliku kriteeriumite seas oli tehnovõrkude puudumise nõue. Nüüd hakatakse ise tehnovõrke rajama? 15 hektarit kuni 30 m kõrgust hoonestust loomulikult eeldab päris tõsist tehnovõrku: elekter, küte, vesi, kanalisatsioon, sideseadmed, kütusehoidlad, tuletõrjeveevõtt, valveseadmed jne. 3.9. Harjutusvälja tähistamine Kas on ikka kindel, et piirisiht vajab pidevat hooldust? See tähendab, et keegi järjepidevalt teostab seal hooldustöid, ilma pause tegemata. Võibolla piisab siiski sellest, kui aeg-ajalt või siis regulaarselt piirisihti hooldada? Kui piiritähised ei või olla ohuala sees, siis kas Kaitseväe keskpolügooni ja Soodla harjutusvälja vahelisel alal, kus nähakse aeg-ajalt ette laiendatud ohuala kehtestamist, harjutusvälja piiri ei tähistatagi? Või hakatakse seda liigutama vastavalt parajasti kavandatud laskeharjutuse ohuala suurusele, kord harjutusvälja piirile, kord laiendatud ohuala piirile? Infotahvlite paigutuse puhul võiks mitte õppust võtta Männiku harjutusvälja lahendusest, kus harjutusväljadele kõige lähemal elavad inimesed on jäetud ilma infotahvlita ja teada saamaks, kas harjutusväljal toimub seal kõrvalistel isikutel viibimist takistavaid harjutusi või mitte, tuleb linnakuala piirist vaid paarisaja meetri kaugusel elavatel Männiku küla elanikel minna rohkem kui kilomeetri kaugusele linnakuala teise serva infotahvlit kaema, sest kaitsevägi pole pidanud vajalikuks kohalikele infotahvlit panna. Sama kehtib ka Luige asumis, kus elamud on harjutusvälja piirile veelgi lähemal, kuid infotahvlit pole. Männiku harjutusväljal on veel teinegi negatiivne näide harjutusvälja tähistamise kohta. Kui harjutusvälja loomisel lubati, et harjutusväli jääb militaarharjutustest vabal ajal rekreatiivseks kasutuseks avatuks, siis ajapikku on mitmele poole harjutusvälja piirile tekkinud alalised harjutusväljale sisenemise keelumärgid, kusjuures need on paigaldatud nii, et piiravad vaid teatud kohtadest harjutusväljale pääsu, natuke kõrvalt või hoopis teiselt poolt samasse kohta liikudes ühtki keelumärki ees pole. Kas sarnast praktikat on kavas rakendada ka Soodla harjutusväljal? 3.10. Tuleohutus Tuletõrje veevõtukohad tuleb kindlasti projekteerida juba riigi eriplaneeringu käigus. Kui alad on hooldamiseks ja tuleohu vähendamiseks plaanis regulaarselt üle põletada, tuleb selle käigus eralduvad saasteainetekogused ja muu keskkonnamõju (nt putukate, kahepaiksete, roomajate, väikeimetajate ja maaspesitsevate lindude hukkumine põlengu tõttu) hinnata KSH-s. Maa-ala kontrollitud põletamist on ohtlik teha kuiva turbapinnase läheduses. 3.11. Jäätmekäitlus Eskiisis kavandatud jäätmekäitluse tase vastab pigem keskmise suurusega piknikukohale, mitte 15 hektarilise hoonestusega riiklikult tähtsale militaarobjektile. Arvestades suurt kasutusmahtu, tekib harjutusvälja kasutamisel ka arvestatav kogus fekaalset jäädet, eskiisist ei paista lahendust sellele probleemile. 3.12. Raadamine ja metsamajandamine Miks pole kirjeldatud metsa iseloomustavad üldandmeid? Ilma detailsemaid metsa iseloomustavaid andmeid nägemata hindan koos teetrasside raadamisega üle 2500 hektari ulatuva raadamise raiemahuks 0,5 miljonit (vahemikhinnang 0,3...0,9 miljonit) tihumeetrit, mis on u 10...20% RMK aastasest raiemahust. Raadamisalade pindala on rohkem kui veerand RMK-le kehtestatud kogu nende hallatavas riigimetsas aastas raiuda lubatavast uuendusraiete pindalast. Laskeväljade raadamisele lisanduvad veel olulises mahus raadamised kavandatud teetrassidelt. Alusmetsa raiumine või metsa kujundamiseks tehtav raie pole raadamine. Eskiisi seletuskirja koostajal on sõna "olemasolev" parasiitsõnana kasutuses, mitteolemasolevat metsa oleks väga keeruline kujundada. 3.13. Kuivendamine Veider on lugeda kuivendussüsteemide rajamise tõenäosusest. Kuivendussüsteemide rajamine võib olla vajalik või mittevajalik, neid võib projekteerida ja ehitada, ja võib ka mitte ehitada. Neid pole vaja ennustada, nagu homset vihma või õhutemperatuuri. 3.14. Maardlad Maavarade varud on planeeringualal märksa ulatuslikumad, kui need kaks välja toodud maardlat. Praegu pole Koitjärve raba turbavaru ilmselt maardlana arvele võetud, kuna raba on olnud looduskaitseala. Kuna harjutusvälja riigi eriplaneeringu eskiis näeb ette hoonestuse võimalikku paiknemist kogu planeeringuala ulatuses, tuleks kaaluda planeeringualas seni maardlana arvele võtmata maavarade varude hindamist ja nende maardlatena arvele võtmist. Ei vasta tõele, et Soodla harjutusväljale pole võimalik leida alternatiivset asukohta. Seda pole lihtsalt mugavuse kaalutlustel tehtud. Männiku harjutusvälja näitel on Kaitsevägi üks kõige intensiivsema kaevandamistegevusega maavaldaja. Pärast Männiku harjutusvälja asutamist 2008. aastal on ära kaevandatud ja tehisveekoguks muudetud või kohe-kohe saab muudetud ligikaudu tuhat hektarit Männiku harjutusvälja pindalast. Karta on, et samalaadne saatus ootab ka Soodla harjutusvälja. Ega asjata polnud asukohavalikul nõuet "sobiva pinnase" kohta. Mis puutub militaarharjutuste ja harjutusväljal toimuva maavarade kaevandamise samaaegse läbiviimise võimalikkust, siis Männiku harjutusvälja näitel ei takista signaalmastidesse tõstetud punased lipud harjutusväljal kaevandustegevuse jätkumist. 3.15. Sundvõõrandamise, sundvalduse ja servituutide vajadus Peatükk ei kirjelda harjutusvälja loomise eelset omandiolukorda ning selle muutust planeerimisprotsessi ajal. Kui palju inimesi on juba olnud sunnitud kolima, kui palju on veel kavas sundida ja kui palju on neid, kes elavad piiranguvööndis ja saavad edaspidi harjutusvälja poolt häiritud? Milline on sellise küüditamise mõju kohalikule elule (koolis õpilaste arvu vähenemine, töötajate lahkumine, teenuste tarbijate vähenemine, huvitegevust käigus hoidvate isikute ringi kahanemine jne)? See info on vajalik, et hinnata harjutusvälja keskkonnamõju. Valitsuse ülesanne on hoida majanduskeskkond konkurentsivõimeline ja inflatsioon kontrolli all. Paraku pole Eesti valitsus sellega kuigi hästi toime tulnud ja inflatsioon on kasvanud väga kõrgeks. Sellistes oludes survestada kinnistuomanikke loobuma oma varast rahalise hüvituse eest on kuritegelik! 3.16. Keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed Praeguseks avaldatud Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ei sisenda küll optimismi, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne oleks heaks lähtekohaks keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks meetmete rakendamisele. Vt märkused KSH programmi kohta vastavast kirja osast. 3.17. Planeeringualal kehtivad planeeringud Lihtsalt uudishimust küsin, kas üleriigiline planeering “Eesti 2030+” planeeringualal kehtib või mitte? 4. Planeeringu elluviimine Miskipärast tahetakse riigi eriplaneeringu elluviimisega alustamise hetkeks lugeda raadamistöödega alustamist, kuigi raadamise kohta kirjutatakse, et raadamist eriplaneeringuga konkreetsemalt ei planeeritagi, vaid antakse kõigest põhimõtteline lahendus, tegelikult aga planeeritakse raadamise maht ja asukohad hoopis teiste dokumentidega. Üldse kipub see riigi eriplaneeringu eskiislahendus olema üsna sisutühi dokument, mis jätab Kaitseministeeriumile liiga vabad käed nende poolt hõivatud maal laamendamiseks. 5. Mõisted Jääb arusaamatuks, miks on mõistete loetelus toodud mõiteid, mida dokumendis ei kasutata, nt jalg- ja jalgrattatee, puhvervöönd, rohekoridor, tugiala, õppelaskmine, õppemoon, õppelaskemoon. Raadamisena ei saa käsitleda raiet, mille tulemusena mets säilib. Ei maksa riigikaitselistel eesmärkidel tehtavat kujundusraiet raadamiseks nimetada. Eskiislahenduse põhjal näib, et laskealad osaliselt raadatakse, osaliselt tehakse seal aga kujundusraiet ja säilivat metsa majandatakse edasi. Tuletan meelde, et metsaseaduse kohaselt metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. Ka metsa riigikaitselistel eesmärkidel kasutamine on metsa majandamine. Raadamine on üksnes selline raie, mida tehakse selleks, et metsamaast saaks mingil muul eesmärgil kasutatav maa, mis pole enam metsamaa, ehk siis raadamise tulemusena kasutatakse edaspidi lihtsalt maad, mitte metsamaad, sest raadamise tulemusel metsa enam pole (kui oleks, siis vt metsaseaduse metsa ja metsamaa definitsioone). Märkused Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta Üldmärkused keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta: Programmis antud ülevaade eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast ja hindamist vajavatest mõjudest on puudulik, mistõttu ei ole piisavalt määratletud ka hindamise ulatus, metoodika ning uuringute vajadus. Programm pöörab liiga vähe tähelepanu kavandtatavatele tegevustele alternatiivsete lahenduste leidmisele. Programm on jätnud nimetamata suure rühma isikuid, keda riigi eriplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu (nt harjutusvälja piiranguvööndisse jäävate kinnistute omanikud ja elanikud). Dokument on ilmselt kokku pandud kiirustades ja sisaldab kirjavigu sellisel määral, et see võib takistada sisu mõistmist. Kirjavigade kõrge arvu tõttu osundan oma märkustes vaid mõnele kõige rohkem segadust tekitavale. Riikliku dokumendi ilma keeletoimetamiseta avaldamine viitab lugupidamatusele dokumendi auditooriumi suhtes. 1. SISSEJUHATUS Ei vasta tõele väide, et KSH menetlus toimub planeerimisseaduse nõuete kohaselt, sest menetluse käigus on rikutud mitmeid planeerimisseaduse sätteid. Sissejuhatuses on viide, et detailsem ülevaade planeeringuga kavandatavast sisaldub Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu materjalides, paraku on lisaks keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile avalikkusele kättesaadavaks tehtud vaid riigi eriplaneeringu detailse lahenduse eskiisi seletuskiri, planeeringu kaardirakendus ja koostöö tabel, seevastu on avaldamata olulisi dokumente, nagu näiteks asukoha eelvalikut ja alternatiivsete asukohtade analüüsi kajastavad dokumendid, mis võrdleks alternatiive kõigi kasutatud hindamiskriteeriumite põhjal. 2. EKSPERDIRÜHMA KOOSSEIS Leian, et harjutusvälja loomise ja planeerimisega seotud õigusrikkumiste rohkuse tõttu tuleks kaasata ka õigusvaldkonna ekspert, kes hindaks nende õigusrikkumiste ja kavandatavate tegevuste mõju inimeste põhiõigustele. 3. ÜLEVAADE RIIGI ERIPLANEERINGUST 3.1. Planeeringuala Joonisel 1, mille kirjeldus on "Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ala ja Kaitseväe keskpolügooni asukoht" on Kaitseväe keskpolügooni asukoht näidatud vaid osaliselt. Planeeringuala piiri täpsemat kulgemist selle mõõtkava juures hinnata pole võimalik. 3.2. Ülevaade planeeringulahendusest Selgitamata, on see, miks kavandatakse rajada just 3 laske- ja õppevälja, mitte näiteks 2 või 10. Kuna nii Põhja laskevälja kui ka Lõuna laskevälja peamised laskesuunad on Kirde laskevälja suunas, jääb kaheldavaks, kas samaaegselt Lõuna või Põhja laskevälja kasutamisega saab ohutult kasutada Kirde laskevälja. Kui neid samaaegselt kasutada ei saa, siis ei anna Kirde laskevälja rajamine olulist lisaväärtust kaitsevõime arendamisel. Kui aga saab, siis peaks sobima ka Kirde laskevälja peamise laskesuuna keeramine Põhja ja Lõuna laskeväljade suunas, eemale Pillapalu asumist. Mõlemal juhul saab vähendada vajalike ohualade ulatust Pillapalu asumi suunas. Hindamist vajab kaitstavatele aladele ulatuva mõju suurus. Kui suurtükkidega keskpolügoonile laskmiseks hakatakse kasutama sellist laskemoona, mis võib jätta lõhkemata lõhkekehi, siis pole mõtet üldse rõhutada, et harjutusväljal sellist laskemoona pole plaanis kasutada. Laskemoona kasutamine on ka selle laadimine relva sisse tulepositsioonil olles. Väide, et relvade ja laskemoona ohuala ei ulatu harjutusvälja piiridest välja, ei ole usutav, kuna vähemalt kavandatud suurtükkidega keskpolügoonil olevate sihtmärkide laskmisel jääb lasketrajektoorile ka kahe harjutusvälja vaheline ala. Samuti tuleb laskemoon harjutusväljal kasutamiseks sinna esmalt transportida, mistõttu on võimalikud laskemoonaga transpordil juhtuvad õnnetused. Laskemoona peamised transporditeed tuleks planeeringus kajastada, kuna sage laskemoonavedu on arvestatav keskkonnamõju. Väite, et ohualad ei ulatu harjutusväljast välja, lükkab ümber ka kohe sellele väitele järgnev lause: "Relvade ja moona kasutamiseks, mille puhul ohualad ulatuvad väljapoole harjutusvälja piiri, eelduseks on ohuala nõuetekohane märgistamine ja Vabariigi Valitsuse korralduse kehtestamine metsaseaduse § 36 lõike 1 punktides 2 ja 3 alusel, mis võimaldab metsa kahjustamist Soodla harjutusvälja ohualas." Arusaamatu on, miks esinevad tekstis kordused, nagu näiteks: "Üle Soodla jõe kulgev Koitjärve sild on vaja rekonstrueerida ning selle lähipiirkonda kavandada vesitõkke ületamise õppekohad lahingsildade mahapanemise ja ülesvõtmise harjutamiseks. – nn Lahingsilla õppekoht. Lahingsilla õppekoht on lahingsildade praktiliseks mahapanekuks ja üles võtmiseks." Raadamine on metsamaa muutmine mittemetsamaaks. Raadamine ei ole metsa kujundamine. Juhul, kui riigikaitselistest vajadustest lähtuvalt vajab mets harvendamist, kuid jääb kujundamise järel siiski metsaks, siis tuleb seda teha harvendusraietega. Harvendusraieid ei tehta raadamise käigus. Taas esineb sisulisi kordusi: "Raadamise käigus võidakse raadata mets kogu laskevälja alal või teha raiet vaid osal alast, puhastada ala alusmetsast või kujundada olemasolevat metsa muul viisil vastavalt vajadusele. Laskeväljadel kujundatakse maastik avatud ja poolkinniseks, et võimaldada väiksemaid manöövreid soomustehnikaga ning paigaldada kaugemaid sihtmärke vähemalt 2 km kaugusele. Laskeväljade rajamiseks on vajalik raadata metsa ca 90-95% laskevälja ulatuses, selleks et tagada vähemalt 2 km pikkused laskedistantsid. Laske- ja õppeväljadel saab metsa alles jätta hinnanguliselt 5-10 % ulatuses." Jääb mulje, et teksti autor ei saa aru, mida ta kirjutab, et peab sama asja topelt sõnastama. Lauses "Olulised liikumis- ja laskesuunad päevad jääma metsavabaks" on vist päevade asemel mõeldud "peavad". 4. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 4.1. Riigikaitse arengukava 2022-2031 Mulle jäi arusaamatuks, miks on vaja tagada riigi vetruvus? Kerksus = vetruvus. Kuivõrd minule on antud eksitavad ja vastuolulist infot selle kohta, millal Soodla harjutusvälja asukoha eelvalik teostati, palun täpsustada, millal see eelvalik täpselt tehti. On ilmne, et asukoha eelvalik oli tehtud juba enne harjutusvälja asutamist 9. juulil 2015, kuid millal täpsemalt see tehti? Vabariigi Valitsuse korraldus "Soodla harjutusvälja asutamine" 09.07.2015 nr 282 ei sisalda asukoha eelvaliku põhimõtteid. Millist dokumenti peetakse silmas harjutusvälja asutamise otsuse all? 4.2. Eesti keskkonnastrateegia 2030 Kuidas tagatakse see, et "REP-is ja selle KSH-s võetakse arvesse Eesti keskkonnastrateegia põhisuundi, väärtustades loodus- ja kultuurikeskkonda, säilitades võimalikult suures ulatuses looduskaitsealasid ja muid loodusväärtusi", kui planeering näeb ette ulatuslikku raadamist ja muude oluliste häiringute tekitamist nii looduskeskkonnale kui ka inimeste elu kvaliteedile? praegu on see lõik deklaratiivne ja paljasõnaline. 4.3. Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 Mulle tundub, et lauses: "Arengukavas tuuakse välja, et oodatav kliimamuutus Eestis on temperatuuri tõus, sademete hulk, merevee taseme tõus, tormide kasv ja sellest tulenevad keskkonnamuutused" on midagi valesti. Vaatame ositi: "Arengukavas tuuakse välja, et oodatav kliimamuutus Eestis on sademete hulk", see lause on ju jama! Oodatav muutus saab olla kas sademetehulga suurenemine, vähenemine, sademete aasta kestel ajaline ümberpaiknemine (nt sademetehulga kasv kevadisel perioodil ja kahanemine suvisel perioodil), sademete iseloomu ja vormi muutus (nt rohkem tahkeid sademeid vedelate sademete asemel, rohkem lühiajalisi paduvihmu pikaajalise tibutamise asemel) vms. 4.4. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2022-2027 Märkusi pole. 4.5. Harju maakonnaplaneering 2030+ Väide, nagu puuduks harjutusvälja asukohale alternatiivid, on eksitav ja väär. Reaalselt pole alternatiive tõsiselt kaalutudki. Peatükis viidatakse, et asukoha eelvaliku kriteeriumid on toodud Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas, seal on toodud järgmised umbmäärased kriteeriumid:  võimalikult kaugel asulatest;  võimalikult vähe elanikke;  valdavalt riigi omandis;  sobiv maastik ja pinnas;  mõistlikul kaugusel Tapal asuvast Kaitseväe linnakust ja võimalikult lähedal olemasolevale Kaitseväe keskpolügoonile;  ei ole sõjalist väljaõpet piiravaid looduskaitselisi tegureid;  ei ole sõjalist väljaõpet takistavaid elektriliine, gaasitrasse, veetrasse, ühiskanalisatsiooni trasse, üldkasutatavaid teid, raudteid jmt;  ei asu liiga lähedal Eesti piirile. Tegelikult annab asukohavaliku kriteeriumitest parema ülevaate seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse "Soodla harjutusvälja asutamine" eelnõu juurde, kus on toodud, et "... Eestis on aga vaja Kaitseväe keskpolügooni lähiümbrusesse täiendavaid maa-alasid". Lisaks pidi harjutusväljaks sobiv ala olema piisava suurusega. Suuruse vajaduse näitena on maakonnaplaneeringus toodud jalaväe lahingumasina CV9035 treeningmoona ohuala, mis on 6,8 km pikk ja 4 km lai. Kaardirakenduses näidatud laskeväljade paiknemise ja nende peamiste laskesuundade korral pole sellise ohuala mahutamine tagatud Soodla harjutusvälja põhja laskevälja puhul ja kirde laskevälja puhul jääb praktiliselt vahetult ohuala kaugema otsa taha Jägala - Käravete maantee, mis võib halbade asjaolude (taganttuul, maksimaalset lennukaugust tagav tõusunurk, treeningmoonast suurema paiskelaenguga lahingpadrun, soomuki liikumine laskesuunas jms) kokkusattumisel seada ohtu maanteel liiklejad. Harju maakonnaplaneeringu koostamisel harjutusvälja paigutamisest eraomandis olevatele kinnistutele ei teavitatud nende kinnistute omanikke. Isegi neid omanikke, kes olid Kaitseministeeriumiga varem ise ühendust võtnud ja nõudsid enda kaasamist riigi eriplaneeringu asukoha eelvalikusse, nagu nägi ette planeerimisseadus, ei teavitatud, et juba enne harjutusvälja asutamist tehtud eelvalik plaanitakse omanike tagaselja ametlikult vormistada maakonnaplaneeringuga. Maaomanikele valetati, nagu oleks eriplaneering alles alustamata ja maaomanikud kaasatakse asukoha eelvalikusse siis, kui eriplaneering käivitub. 4.6. Kuusalu ja Anija valla üldplaneeringud Kaitseministeerium on mulle korduvalt väitnud, et minu kinnistule ei kehti Soodla harjutusväljast tulenevalt mingeid kitsendusi. Ometi on kitsendusesd määratud näiteks kasutus- ja ehitustingimuste näol, millega Anija valla üldplaneeringu kohaselt Soodla HV piiranguvööndis tegevuste kavandamisel arvestada tuleb. Vaatamata korduvatele järelepärimistele pole Kaitseministeerium avaldanud, milliste kiriteeriumite järgi nõutavaid kooskõlastusi otsustatakse. 5. ÜLEVAADE MÕJUDE HINDAMISEST 5.1. KSH eesmärk Keskonnamõju strateegilise hindamise programm ei näe ette oluliste alternatiivide kaalumist: harjutusvälja Soodlasse rajamise kõrval on olulisteks alternatiivideks harjutusvälja rajamine mujale või harjutusvälja loomata jätmine. Miks on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärki varale osutuva mõju osas kitsendatud hindamisega üksnes vara ohtu seadmise seisukohast, ning ei arvestata vara väärtusele või vara kasutamise võimalustele põhjustatava mõjuga ja muude võimalike mõjudega? 5.2. Asjakohaste mõjude hindamise eesmärk Kuna Soodla harjutusvälja loomise käigus on esinenud õigusrikkumisi (isegi harjutusvälja asutanud Vabariigi Valitsuse korraldus on Riigikohtus tunnistatud õigusvastaseks), ning et arendaja on puudutatud isikutele korduvalt vassinud ja valetanud, rikkudes Kaitseministeeriumi ja riigi mainet, pean vajalikuks, et keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus selgitataks välja ka õigusrikkumiste ulatus, nende ohvrid, samuti arendaja esindajate poolt protsessi käigus kodanikele esitatud valeväited ja häma. Seda selleks, et iga mõjutatud isik ei peaks eraldi kohtu poole pöörduma, mis võib tuua asjatu kohtute koormamise rohkete sarnaste juhtumitega, ning aitamaks vältida selliste juhtumite kordumist järgmiste harjutusväljade loomise või laiendamise puhul. 6. EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND JA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU 6.1. Asustus ja maakasutus Joonis 3 on halvasti esitatud, kuna harjutusvälja piir on esitatud katkendlikult ning kasutatud tingmärgid ja värvid (eriti kahe kaardikihi kattumisel) on raskesti eristatavad. Jääb mulje, et kaardil kasutatakse tingmärke ja värve erinevalt planeeringuala sisse ja sellest välja jäävate objektide puhul, kusjuures planeeritavate ühendusteede piirkonnas laieneb planeeringualas kasutatav värviskeem ka väljapoole planeeringuala, mujal mitte. Kajastamata on harjutusvälja piiranguvöönd ja piiranguvööndisse jäävad kinnistud ja elamud, kuigi ka neile avaldub oluline keskkonnamõju. Peatükis loetakse üles küll eluhoonete või õuemaaga kinnistud, mis jäävad kas täielikult harjutusvälja piiridesse või, piirnedes harjutusväljaga, jäävad sellest täielikult välja, kuid loetlemata on kinnistud, kus eluhoone või õuemaa asub kinnistul, mis jääb harjutusvälja sisse osaliselt (nt. Lepiku ja Liigmäe). Milleks selline vahetegemine? Harjutusvälja piiri ulatumine vahetult Jägala-Käravete maanteeni tekitab küsimuse selle maantee kasutamise ohutuse osas laskeharjutuste ajal, kuna ohuala piir lõppeb vahetult maantee servas. Tsitaat Harju maakonnaplaneeringust: "Ohuala on ala, mille piires relva kuul, miin, mürsk, granaat vms võib tavalistes lasketingimustes lennata, tabada märki, plahvatada, rikošettida jne. Seepärast on ohualas laskmiste ajal kõrvaliste isikute juurdepääs alale tõkestatud ja rangelt keelatud, kuna seal viibimine võib olla eluohtlik." Seega pole välistatud, et ebatavalistes lasketingimustes võivad laskmisel lennutatavad lendkehad lennata ka väljapoole ohuala. Seda enam, et ohuala pikkus kipub lühikeseks jääma isegi maakonnaplaneeringu näites toodud jalaväe lahingumasina CV9035 treeningmoonale, mille ohuala pikkuseks on toodud 6,8 km, võimalik on aga ka suurema lennukaugusega lahingmoona kasutamine. 6.2. Natura eelhindamine 6.2.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega Peatüki praegune sõnastus on liiga leebe. Ilmselt võib ilma eelhindamisetagi väita, et kavandatav tegevus halvendab Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamist. 6.2.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta KSH programmi koostajal on ilmselt probleeme arusaamisega, milleks ta selle peatüki lisas, kui ta sisuliselt viitab, et selle peatüki sisu on tegelikult lahti kirjutatud peatükis 3. 6.2.3. Mõjuala ulatuse määramine Miskipärast muretsetakse müra ja vibratsiooni mõjuala puhul vaid lindude, mitte aga harjutusvälja naabruses elavate inimeste pärast. Ma ei loe peatükist välja, kuidas mõjualade ulatus ikkagi määratakse? 6.2.4. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus Kuna Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on muu hulgas ka inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookoosluste kaitse, on harjutusvälja laskeväljade rajamisega seonduv ulatuslik raadamine ja hilisem militaartegevus nendel laskealadel selges vastuolus kaitse- eesmärkidega. Arusaamatu on, mida peetakse silmas "laitseala" all, millel paiknevat kavandatavad liikumiskoridorid. Kuna planeeringuala kattub 3459 ha ulatuses kaitsealaga (46,8% ulatuses), siis on raske uskuda, et ala vastas asukoha eelvaliku kriteeriumina esitatud kriteeriumile, et seal ei ole sõjalist väljaõpet piiravaid looduskaitselisi tegureid. Jutud sellest, kuidas Nõukogude okupatsiooniarmee aitas loodust säilitada, ei ole asjakohased, kuna Nõukogude armee poolt praktiseeritud harjutustegevuste maht ja intensiivsus jäi tublisti alla praegu kavandatavale, mistõttu loodus sai okupatsiooni ajal sõjaväeosade territooriumitel suhteliselt hästi säilida, kuid satub nüüd planeeritud ulatuslike raadamiste ja harjutusvälja intensiivse kasutuse tõttu suurde ohtu. 6.2.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele 6.2.5.1. Põhja-Kõrvemaa loodusala Miks pole programmi koostajal piisavat informatsiooni harjutusväljale kavandatud taktikalise tegevuse ja imitatsioonivahendite kasutamise võimaliku mõju kohta? Kas arendaja plaanib harjutusväljal kasutada vahendeid ja taktikaid, mille mõju kohta pole tal ettekujutust? Kuidas on võimalik, et ligikaudu 8 aastat pärast harjutusvälja asutamist pole selgusele jõutud selles, milliseks on kavandatud erinevateks väljaõppetegevusteks harjutusvälja kasutamise maht? Selline väide jätab mulje, et harjutusväli loodi igaks juhuks, mitte konkreetsest vajadusest lähtuvalt. Miks tulekahjude levikust loodusalale kirjutatakse üksnes hüpoteetilises võtmes, mitte paratamatult varem või hiljem harjutusvälja intensiivse kasutusega kaasneva tagajärjena? Keskpolügoonil on põlengud sagedased, aegajalt juhtub põlengute levik ka suuremale territooriumile. Ka Nõukogude okupatsioonivägede harjutusalad olid sagedaste tulekahjude toimumiskohaks. Pole erilist kahtlust, et kavandatud kasutusintensiivsuse korral hakkab suurpõlenguid toimuma mitte harvem kui kord 10 aasta jooksul. On arusaamatu, miks 7 m laiuste ja lisaks kummalgi pool veel 4 m lageda alaga teekoridoride rajamist ulatusliku raadamise teel nimetatakse dokumendis vaid oletuslikult maastikku killustada võivaks teguriks? Selgelt tuleks välja tuua liikumiskoridori kavandatav kogulaius, et anda aimu raadamise ulatusest. Täiesti arusaamatu on lause: "Liikumiskoridoride ala on suuremas osas (lõiguti lausaliselt) kaitstavate elupaigatüüpidega kaetud" mõte. Kas see on sama, mida eesti keeles väljendab lause: "Liikumiskoridorid rajatakse valdavalt läbi kaitstavate elupaigatüüpide"? Täpsustamata on, kui palju on planeeringualal tundliku veerežiimiga alasid ja kui palju tallamisõrnu alasid, kus need paiknevad jne. Seaduse kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis anda ülevaade olemasolevast keskkonnast, mitte vabandusi, miks seda käesolevas etapis teha ei saa. Miks mainitakse peatüki "Mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele" kokkuvõttes üksnes võimalikku mõju kaitse-eesmärkideks olevatele elupaigatüüpidele, kuid ei mainita võimalikku mõju liikidele? Kas praeguseks on selge, et mõju liikidele puudub? 6.2.5.2. Valgejõe loodusala Millel põhineb väide, et Soodla harjutusväljal toimuvad arendused ja tegevused Valgejõe loodusalale mõju ei avalda? Kas looma- ja linnuliigid, keda harjutusvälja arendus ja tegevused häirima hakkavad, ei või ümber asuda naabruskonnas esinevatesse sobivatesse elupaikadesse, sh. Valgejõe loodusalale, suurendades seal toidu- ja elupaigakonkurentsi? Kaardirakenduse järgi luuakse vesitõkke ületamise õppekoht Soodla jõele Koitjärve silla lähedusse, mitte Valgejõe silla juurde. Või on plaanis rajada mitu vesitõkke ületamise õppekohta? Viimasel juhul, kuidas välistatakse vesitõkke ületamise harjutamisel militaartehnika sattumine veekogusse ja sellega kaasnev kemikaalide leke jõkke? Dokumendist nähtub, et on plaanis rekonstrueerida üks Valgejõe sild ja rajada täiendav sild. Kuigi programmis leitakse, et ehitustehniliste võtetega saab ehitusaegset mõju allavoolu jäävale loodusalale vältida ehitustehniliste lahendustega, tuleks vajalikud lahendused siiski kirjeldada ning jälgida, et tööde teostamise ajal neist ka kinni peetaks. Vastasel korral on tõenäoline allavoolu jäävate elupaikade reostamine ehitamise käigus liikuma pääsevate setetega. 6.2.5.3. Põhja-Kõrvemaa linnuala Väidetavalt jätkub suuremas osas harjutusväljale jääval linnuala territooriumist praegune olukord ka pärast harjutusvälja laskeväljade kasutuselevõttu. Kas tõesti jäävad müra ja vibratsiooni tase, õhus vihisevate laskekehade sagedus jm parameetrid samaks, nagu praegu? Samas väidetakse, et harjutusvälja ja selle teede kavandatav kasutamise maht pole veel teada. 6.2.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Ei saa nõustuda, et kavandatava tegevusega Valgejõe loodusalale negatiivset keskkonnamõju ei avaldu. Seda mõju on küll võimalik teadlike valikutega ära hoida või vähendada, kuid kui seda mõju juba eos eitatakse, siis ei rakendata ka meetmeid mõju piiramiseks. Näiteks võivad vesitõkke ületamist harjutavad kaitseväelased omaalgatuslikult hakata proovima jõe läbimist erineva militaartehnikaga, keerutades üles põhjasetteid ning reostades setete ja tehnikast vette sattuvate kemikaalidega allavoolu jäävat loodusala. 6.3. Kaitstavad loodusobjektid Planeeringu kaardirakendus avaldab õigusvastaselt kaitsealuste liikide elupaikade täpseid asukohti (mis on EELIS-sest kopeeritud). EELIS ise neid andmeid avalikkusele vabalt kättesaadavaks ei tee. Rakendatud meetmed, kus kaitstava objekti nime ja kaitsekategooriat ei kuvata, ei ole vähegi asjatundlikule silmale piisavaks takistuseks, et vältida kaardirakenduses avaldatud info põhjal kaitstavate loodusobjektide täpsete asukohtade ja sageli ka objekti liigi ära tundmist. 6.3.1. Kaitstavad alad Kaitsealuste liikide püsielupaikade asukohtade avaldamine sellise täpsusega ei ole lubatud! 6.3.2. Kaitsealused liigid Kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade avaldamine sellise detailsusega ei ole lubatud! Kaitsealuste liikide osas tuleks läbi viia arvukuse inventuur, et aastate pärast välja selgitada, milline oli harjutusvälja mõju. Eskiis näeb ette ka kaitstavate liikide elupaikade muutmist laskeväljadeks, kus tuleb läbi viia erinevas mahus raadamisi. Kui muidu ei lubata näiteks metsise püsielupaigas pesitsusajal isegi jalgsi viibida, metsa majandamisest rääkimata, siis Soodla harjutusvälja alal viiakse seal läbi ulatuslikud raadamised ja alasid hakatakse aastaringselt kasutama soomusmasinate laskealadena. Kui selline tegevus on liigikaitseliselt vastuvõetav, tuleks kogu riigis lõpetada erametsaomanike ahistamine nende maadele joonistatud kaitstavatest loodusobjektidest tingitud piirangutega. 6.4. Loomastik Millised on loomastiku arvukusnäitajad? Paljasõnalisest liikide loetlemisest ei ole abi, kui kunagi tulevikus on vaja hinnata harjutusväljaga loodusele tekitatud kahju. Loomastiku peatükis on loetletud üksnes imetajaid, loomastiku alla käivad aga ka linnud (suur osa linnuliike ei ole kaitsealused, mistõttu neid eelnevates peatükkides ei mainita), kahepaiksed, roomajad, sõõrsuud, luukalad, erinevad selgrootud (putukad, koorikloomad, limused, vähid jne) mikrofaunani välja. 6.5. Taimestik ja vääriselupaigad Metsade osas tuleks välja tuua harjutusvälja ala puistute pindalaline ja mahuline jaotus puuliikide järgi ning kasvukohatüübiti. Eraldi tuleks välja tuua raadamisele kuuluva metsa pindala ja tagavara ning kasvukohatüübid. Ka teiste maastike osas oleks vaja selgeid arvulisi näitajaid, kui palju on rohumaid, kui palju lagesoid, kui palju haritavat maad jne. Võimaldamaks hinnata harjutusväljast tingitud muutusi taimestikutüüpides, tuleks inventeerida erinevate taimestikutüüpide ja taimkatteta alade osakaalud harjutusvälja alal. Peatükk ei loetle planeeringualal esinevaid taimeliike. Eelnevates peatükkides on nimetatud peamiselt vaid kaitsealuseid taimeliike. Harjutusvälja kasutamine võib aga tuua olulisi muutusi taimestikus, sest näiteks korduvad ja ulatuslikud põlengud, mis laskmistega kaasneva tuleohu tõusu tõttu tõenäoliselt küllaltki sageli toimuma hakkavad, võivad praeguse taimestiku asendada valdavalt pioneerliikidest taimestikuga, ulatuslikud raadamised aga põhjustada sammaltaimede ja samblike asendumist valdavalt kõrreliste ja puhmastaimedega. Liitlasvägede poolt harjutusvälja kasutamine tekitab kõrgendatud ohu invasiivsete võõrliikide levikuks harjutusvälja alal. Vaja oleks luua vastav seirssüsteem, et probleem ilmnemisel kiiresti lokaliseerida ja kõrvaldada. Kuigi harjutusvälja ja Keskpolügooni vahelisel alal ükski vääriselupaik ei jää otse kavandatud liikumiskoridorile, jääb vääriselupaiku liikumiskoridoride vahetusse lähedusse. Vääriselupaikade puhul tuleb arvestada raadamise ja kraavitamise mõju ka külgnevatele aladele. Trassikoridori piires tuleks rajada teed vääriselupaikadest võimalikult kaugele. 6.6. Rohevõrgustik Kuidas küll Nõukogude okupatsiooniväed suutsid oma soomustehnika kasutamist harjutada nii pisikesel alal, nagu seda oli Poolvahe tankodroom, mis praegusel hiiglaslikul Soodla harjutusväljal on kõigest kavandatava Lõuna laskevälja ühe osa mõõtu? Ehk miks on Eestil vaja toonasest Poolvahe tankodroomist suurusjärgu võrra suuremat platsi, et soomusmanöövervõimekust arendada, kuigi veel suurem harjutusväli on kõrval Kaitseväe keskpolügooni näol juba olemas? Võrdlusesks 1959. aasta aerofoto Männiku tankodroomist (punase ovaaliga ümbritsetud heleda radadevõrgustikuga ala), mis võttis enda alla umbes 2 x 1 km, ehk u 200 hektarit. 6.7. Kultuuripärand ja maastikud Olen korduvalt matkanud (nii suvistes kui ka talvistes oludes) Koitjärve rabas olevale rabasaarele, kus asub Kivijärv. Arvestades selle järve äärde sisse trambitud jalgrada, on selle kauni koha külastajaid olnud arvukalt teisigi. Millised saavad olema võimalused Kivijärve rabasaare külastamiseks pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist? Olen traditsiooniliselt käinud ka Koitjärve rabas murakaid, jõhvikaid, pohli ja rabaservas ka mustikaid korjamas. Ilmselt tuleb ka selle traditsiooniga lõpp teha? 6.8. Geoloogiline ehitus Mida tähendab, et pinnakatte paksus on valdavalt tasane? Kas seda, et see ei tee lärmi? Või tähendab see lihtsalt suhteliselt ühtlast pinnakatte paksust? Pinnakatte paksus väidetakse planeeringualal jäävat vahemikku 15...25 m, kuid juba järgmises lauses väidetakse, et planeeringualal leidub koht, kus see paksus on 35 m ja koht, kus see on 10 m, ehk siis mõlemas suunas väljapoole eespooltoodud vahemikku. 6.9. Maavarad ja maardlad Kas Kaitseväel on kavas hakata harjutusvälja ka maardlana ekspluateerida lasta, nagu see toimub Männiku harjutusväljal? Kui suures koguses maavarasid tuleb kaevandada harjutusvälja teedevõrgu ja muude ehitiste ja rajatiste tegemiseks? Kas need kogused on plaanis kaevandada kohalikest maardlatest või naabruses olevatest maardlatest? Milline saab olema maavarade transpordi mõju piirkonna teedevõrgule ja liiklusele? 6.10. Põhjavesi ja joogiveevarud Põhjavee kaitsmisel ei tuleks arvestada mitte seda, kas majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse järgi saab sõjaväelise väljaõppe tegemist pidada majandustegevuseks või mitte, vaid tuleb arvestada, kas sõjalise väljaõppe tegemisega seonduvalt on oht puurkaevu vee reostumiseks või mitte. Peatükis on välja toodud, et plii satub keskkonda peamiselt vees lahustuvate pliiühendite tekkimisel happelises pinnases või vees. Pliid sisaldava laskemoona kasutamine jahipidamisel on oluliselt piiratud (2013. aastast kehtiv veelinnujahil pliihaavlite kasutamise keeld, tänavu 15. veebruarist jõustunud pliihaavlite kasutamise keeld märgaladel ja nende läheduses). Millised on militaarmoona pliisisaldused ja kui suures koguses pliid sisaldavat moona on plaanis igal aastal harjutusvälja alale laiali laotada? Kuivõrd Kaitseväe keskpolügoon ja Männiku harjutusvälja 600 m lasketiir on tegutsenud üksnes mõned aastad, kuid juba on täheldatud pliisisalduse tõusu, siis kui mitme aastaga on ette näha pliisisalduse tõus ohtlikule tasemele? Kas lasketiirude kuulipüüdevallides tehakse ka plii koristust, et pliireostus ei suureneks pidevalt kumuleeruva pliikoguse tõttu? Kus saaks tutvuda peatükis viidatud uuringuga "Männiku harjutusvälja ja 600 m lasketiiru pinnase uuring plii sisalduse määramiseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020 (töö nr 20/3138)"? Olen sellest väga huvitatud, kuna elan Männikul ja minu teada võetakse küla joogivesi Kaitseliidu lasketiiru lähedusest, lasketiirust vaid u 150 meetri kauguselt. Pinnase geoloogia on seal aga sarnane Männiku harjutusvälja 600 m lasketiiru piirkonna omaga, seega võib sealse tiiru plii leostumise infot teatud mööndusega üle kanda ka Kaitseliidu lasketiiru piirkonda. Kaitseliidu lasketiir on küll samas kohas tegutsenud märksa kauem kui Männiku harjutusvälja 600 m lasketiir ning keskmiselt ööpäevas lastavate laskude arv tundub seal ka oluliselt suurem olevat, seega ka oht oluliseks pliireostuseks on suurem. Nii liivmullad kui ka turbamullad kipuvad Eestis olema happelise reaktsiooniga, seega oht plii lahustumiseks on suur. Plii on linnustikule ja kaladele ohtlik ka lahustamata kujul. Peatükis ei mainita miskipärast, et Tallinna joogiveevaruna on arvel harjutusvälja territooriumile jääv pinnaveekogu Soodla veehoidla. Seetõttu ei puudutata peatükis ka võimalikku keskkonnamõju sellisele joogiveevarule. 6.11. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid Minu teada on seal piirkonnas Pärlijõgi, mitte Pärlijõge. Kas ja mis põhjusel on kavas riigikaitseliste ehitistega Soodla harjutusvälja alal minna veekaitseks kehtestatud ehituskeeluvööndisse? Ei saa nõustuda, et kui alade kuivendamist ega sadevete veekogudesse juhtimist pole kavandatud, siis ei avalda kavandatav tegevus veekogudele ja märgaladele mõju. Paraku on kavandatud uute teede ja teeäärsete kraavide rajamine ning need mõjutavad kindlasti ka veerežiimi ja kraavidesse kogunev vesi tuleb ju lõpuks kusagile suunata. Kuna laskeharjutused tõstavad oluliselt tulekahjude puhkemise riski, võivad märgalad (eeskätt Koitjärve raba) saada põlengutest oluliselt mõjutatud. Tüseda turbakihi põlengut kuival suvel on küllaltki keeruline kustutada ja põlengu tagajärjel võib märgala reljeef ja taimestik oluliselt muutuda. Kui Männiku harjutusvälja 600 m lasketiiru kuulipüüdjates ületab plii leostumine piirnorme juba mõne aastase kasutuse järel (Männiku harjutusväli asutati küll juba 2008. aastal, kuid 600 m lasketiir rajati minu teada sellest mitu aastat hiljem), siis milliseks kujuneb see reostus veel aastakümnetega, kuna pliijäägid kuulipüüdja vallides lasketiiru kestval kasutusel üha kuhjuvad? Kuigi peatükk väidab, et Põllumajandus- ja Toiduameti teatel ei paikne harjutusvälja piirkonnas maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteeme, siis reaalselt on vähemalt harjutusvälja Pillapalu poolses servas tehtud metsakuivendust ja seal on küllaltki tihe kraavidevõrk. Ka Raudoja jookseb suures osas tehissängis. 6.12. Välisõhu kvaliteet Kirjeldamata on laskemoona kasutamisest õhku paiskuva saaste peamiste keemiliste ühendite prognoositavad kogused kavandatavate laskemahtude juures. Iga moonaliigi ühiku kasutamisel puhul eralduvate saasteainete kogused peaks olema küllaltki stabiilsed, seega saab ööpäevas või aastas eralduvate saasteainete kogused hõlpsasti välja arvutada, kui on teada vastavas ajaühikus kasutada prognoositud laskemoona liigid ja kogused. Välja tuleks tuua ka harjutusvälja rajamise ja selle tüüpilise kavandatud kasutamise süsinikujalajälg. 6.13. Müra ja vibratsioon Milleks kasutatakse selliseid kohmakaid lausekonstruktsioone, nagu "Mis olemasolevas olukorras planeeringuala müraolukorda mõjutab, on sellest idas asuval Kaitseväe keskpolügoonil toimuv militaartegevus ja sellega kaasnev müra", kui sama asja saab ära öelda lühidalt: "Praegust planeeringuala müraolukorda mõjutab ida poolt Kaitseväe keskpolügoonil toimuv militaartegevus"? Ebakorrektne on ka lause: "Laske ja sihtmärgialad jäävad üldjuhul harjutusvälja sisse, vaid suurtükkidega laskmisel võivad ja lõhkava moona kasutamisel jäävad sihtmärgialad keskpolügoonile". Palun, austage eesti keelt! Müratasemed, mis Soodla harjutusvälja kasutamisel tekitatakse, tuleks mõõta või hinnata vaatamata sellele, et militaarmüra ei normeerita. Mõõta või hinnata tuleks nii laskemüra, lõhkamiste müra, militaarmasinate kasutamise müra kui ka muud olulised müraliigid, ja kaardistada müra levik erinevates kasutussituatsioonides (erinevad laskeväljad ja tulepositsioonid, erinevad relvad, erinev laskemoon, erinevad liikumisteed, erinevad aastaajad jne). Kodanikel peab olema õigus teada, kui suurt lärmi nende kodude juures kavandatakse tegema hakata. Kas on võimalik, et laskealad ja tulepositsioonid jäävad tulevikus ka Soodla harjutusväljast välja (st. lastakse õhust või väljas asuvatelt laskealadelt Soodla harjutusväljal asuvaid sihtmärke)? Vibratsiooni osas rõhutatakse selle kahjustavat mõju ehitistele, kuid minu hinnangul (Männiku harjutusväljal aegajalt toimuvate lõhkamistööde põhjal saadud kogemusest) on palju häirivam selle mõju psüühikale. On ärritav, kui suvalisel ajahetkel kostub ootamatult vali mürtsatus, nagu oleks keegi väljastpoolt visanud korvpalliga tugevasti vastu akent. Selline on suurekaliibrilise mürsu plahvatuse mõju akna tasapinnaga risti paiknevas suunas aknast u 2 km kaugusel olevas lõhkamiskohas sooritatud lõhkamise korral. Suurte lennukipommide lõhkamine 2 km kaugusel on tajutav ka maa vappumisena. Kajastamist vajab, millisel määral tõstab sõjalise väljaõppekoha lähedus piirkonna riski sattuda vaenlase esmaste õhurünnakute sihtmärgiks, koos sellest tuleneva müra ja vibratsiooniga. Ukraina kogemus peaks andma selles osas piisava lähteinfo. 6.14. Jäätmeteke ja ringmajandus Mis laadi raiejäätmed tekivad pinnasetöödel? Kas lõhkemata imitatsioonivahendid ja laskemoon ei ole ohtlikud jäätmed? Peatükk ei maini tekstiilijäätmeid (harjutusvälja kasutajate vormirõivaste osad, signaal- ja valdustusrakettide langevarjud, improviseeritud varjekohtade sidumiseks kasutatud nöörijupid, rebenenud liivakotid jms), mis on vähemalt Männiku harjutusvälja puhul suhteliselt sagedased. Kuidas on harjutusväljal lahendatud fekaalsete jäätmete käitlemine? Kasutajate arv on seal eeldatavalt üsna suur. 6.15. Kliimamuutused Kas lumikatte prognoositud vähenemise tõttu kavatsetakse kasutada leebemaid ehitusnorme katusekonstruktsioonide lumekoormuse kandvuse arvutamiseks? Milline on harjutusvälja panus kliimamuutusesse, CO2 jalajälje suurus jms? 6.16. Piiriülene mõju Kuna peatüki kohaselt piiriülene mõju puudub, kas siis tunnistatakse, et harjutusväli ei paranda Eesti heidutusvõimet ja Eesti kaitseväelaste võimet tegutseda välismissioonidel? Kas liitlasvägede harjutamine koos Eesti kaitseväelastega ei oma piiriülest mõju rahvusvahelistele suhetele liitlastega? 7. MÕJUDE HINDAMISE KIRJELDUS 7.1. Planeeringu koostamise käigus läbiviidavad uuringud Kuna harjutusvälja loomise käigus on rikutud seadusi, koheldud kodanikke ebavõrdselt ja jagatud ametnike poolt kodanikele rohkelt valeinfot ja katteta lubadusi, vajaks eraldi uuringut: a) harjutusvälja rajamisega seotud seadusrikkumiste ulatus, sh selgitada välja seadusrikkumiste tõttu kannatanute isikud (isikud, kelle õigusi rikuti); b) harjutusvälja rajamisega seoses kodanike ebavõrdse kohtlemise juhtumid ja ulatus, seda nii teavitamise, kaasamise, kitsenduste kehtestamise, vara hõivamise hüvitamise ja taluvustasude määramise osas; c) harjutusvälja loomisega seoses ametkondade poolt kodanikele ja avalikkusele kommunikeeritud väärinfo ja katteta lubadused; d) eelneva kolme probleemi mõju Eesti kodanike ja kitsamalt probleemist puudutatud isikute õiglustundele, kaitsetahtele ja Kaitseministeeriumi mainele; e) harjutusvälja rajamisega rahulolu Eesti kodanike ja kitsamalt probleemist puudutatud isikute seas. Nende uuringute tulemused aitaks vältida tehtud vigade kordamist, sest nagu on nüüd näha Nursipalu pealt, kiputakse endiselt seadustest mööda hiilima ja kodanikele vassima. 7.1.1. Militaarmüra- ja vibratsiooni uuring Peatükis viidatakse dokumendile "RHAD Lisa 3 Tehniline kirjeldus". Paraku lühendite hulgas pole selgitust, mis on RHAD, ja vastavat dokumenti pole ka materjalide seas avaldatud, mis võib olla planeerimisseaduse nõuete rikkumine. Mitmest punktist sooritatud mõõtmiste põhjal müra levik modelleeritakse ja kus need punktid paiknevad? 7.1.2. Arheoloogiline uuring Kas talude ajaloolised piirikivid on piisava arheoloogilise väärtusega, et need uuringus kajastataks või mitte? Tundub, et kirjeldatud meetodid on piirikivide ülesleidmiseks ebapiisavad. 7.2. KSH läbiviimise metoodika 7.2.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kuna Soodla harjutusvälja asutamise järel on minu kinnistule tekkinud ulatuslikud kaitsealuste liikide "leiukohad", jääb mulje, et riik püüab niimoodi kaitsealal toimuma hakkavaid ulatuslikke häiringuid kaitserežiimi kaitsealast välja eramaadele nihutamisega kompenseerida. Ma ei usu, et kõnealuseid liike leiti kogu kaardil tähistatud ala ulatuses. Jääb mulje, et minu ja naaberkinnistute omanike metsa püütakse varuvariandina määrata range kaitse alla, et sedasi puhverdada Pillapalu asumi suunas laskeväljadelt kanduvat müra, ja võimalik ka, et vältida küpsete puistute raiumist, et need jätkuvalt toimiksid kuulipüüdjatena. Soovin saada detailset infot, kelle poolt ja mis asjaoludel kõnealuseid liike leiti ja miks on leiukohad selliselt kaardistatud? Ma olen ise neid mõlemaid liike Männiku piirkonnas leidnud ja loodusvaatlusena koos fotode ja leiukohaga (mis reeglina on punktvaatluse koht, mitte paarikümnehektariline ala, nagu Pillapalus) riigile teada andnud, kuid minu leitud kohtadesse ei ole sarnaseid "leiukohaalasid" moodustatud. Oma Pillapalu kinnistul käies pole ma seal nende liikide alalist esinemist täheldanud ega mäleta tegelikult ühtki juhtumit, et oleks neid oma kinnistul kohanud (ühte neist kahest olen näinud naabruses Koitjärve rabas, Põhja-Kõrvemaa linnualal, kus on selle registreeritud püsielupaigad, teist, Eestis valdavalt põhjapoolt siia rändava ajutise talikülalisena kohatavat, selles piirkonnas aga üldse mitte). Kuna mind siiani pole nende liikide minu kinnistult leidmisest teavitatud (leidmised on toimunud mõne aasta eest) ja et praegu on alad esitatud kui leiukohad, mitte kui püsielupaigad, siis eeldan, et minu kinnistul nendest liikidest tulenevaid kitsendusi ei ole. Kuigi peatükk väidab, et kaitstavatele taimeliikidele avalduvat mõju hinnatakse üksnes olemasoleva liikide leviku andmestiku põhjal, peaks olema elementaarne, et harjutusvälja rajamise või kasutuse käigus avastatud täiendavad kaitstavate liikide kasvukohad kaitstakse või ümberasustatakse samuti nõuetekohasel viisil. 7.2.2. Mõju vääriselupaikadele Mõju tuleks hinnata ka harjutusvälja kasutamisega suureneva tuleohu ja tallamise aspektist. Harjutusväljast väljapoole jäävate sihtmkärkide laskmist arvestades tuleks hinnata mõju ka väljapoole jäävatele vääriselupaikadele. 7.2.3. Mõju loomastikule Kuna piirkonnas registreeritud loomastik on käesoleva programmi peatükis 6.4 puudulikult lahti kirjutatud, siis loodetavasti võetakse aluseks ikka põhjalikumad andmed, kui peatükkides 6.3.2 (kaitsealused liigid) ja 6.4 (loetletud ainult imetajaid) toodud loetelud. Liikide levikuatlased on vast sobilik lähtekoht olemi kirjeldamisega alustamiseks. Raadamine ja alusmetsa eemaldamine harjutusväljal, samuti harjutusvälja kasutamisega seonduv tegevus mõjutab oluliselt loomastiku elupaika ja toitumisvõimalusi. Uute maastikku killustavate teede rajamine kahjustab eeskätt kahepaiksete, roomajate ja väikeimetajate tavapäraseid kulgemisradu ja ohustab ka suuremate loomade ja lindude elu suureneva võimaluse tekitamisega liikuvalt sõidukilt löögi saamiseks. 7.2.4. Mõju taimestikule Mis on väärtuslik taimkate? Jällegi, levikuatlaste põhjal tuleks esmalt kirjeldada taimestiku olem, seejärel saab minna edasi mõjude hindamise juurde. Oluline on käsitleda invasiivsuse riski kasv liitlasvägede (ja ka oma missioonisõdurite ja -tehnika) poolt harjutusvälja kasutamise tõttu. 7.2.5. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule Kas elurikkust ja kavandatavate tegevuste mõju sellele hinnatakse kogu elurikkuse spektri ulatuses? Eespool näiteks pole seenestiku käsitlevat peatükki. Kuna seened ei käi ei loomastiku ega ka taimestiku alla, siis kas mõju seenestikule jääb hindamata? 7.2.6. Mõju põhja- ja pinnaveele On väga tervitatav, et selle peatüki all hinnatakse ära ka harjutusvälja rajamisest ja kasutusest tekkiv kasu. Kas see esitatakse rahalises väljenduses või mingites muudes ühikutes? 7.2.7. Mõju hindamine välisõhu kvaliteedile Jääb arusaamatus, kuidas ehitusaegselt tekkiv õhusaaste (see on ehituse ajal õhku paisatav saastekogus) saab piirduda valdavalt ehitustegevuste lähialadega? Kas lähialad paisatakse ehituse ajal õhusaastena õhku? Või on see saaste mõjuulatus, mis piirdub lähialadega? On kummaline, et erilise hoolega hoolitsetakse ehitusaegse õhusaaste piiramise eest, kuigi see on eeldatavasti lühiajaline, lokaalne ja väheoluline, samas kui kasutusaegse palju suurema ja paljudeks aastateks regulaarselt õhku paisatava saaste osas ilmselt erilisi abinõusid rakendada ei õnnestu. 7.2.8. Müra ja vibratsiooni mõju hindamine On kummaline, et erilise hoolega hoolitsetakse ehitusaegse müra piiramise eest, kuigi see on eeldatavasti lühiajaline, lokaalne ja väheoluline, samas kui kasutusaegset palju valjemat ja pikkadeks aastateks regulaarselt kestma jääva müra osas, millele kohaldataks lisaks oluliselt leebemaid norme, ilmselt erilisi abinõusid rakendada ei õnnestu. Peatükist ei paista, et hinnataks ka müra mõju loomastikule, sh kaitstavatele liikidele. Kui kaitstavate liikide elupaikades kehtivad samad militaarmüra normid, mida kohaldatakse elanikkonnale, siis miks on üldse vaja piirata inimeste liikumist kotkapesade jms elupaikade läheduses, sest reeglina metsas jalutavad või ka töötavad inimesed ei suuda nii valjut lärmi teha, kui suurekaliibrilised suurtükid? Miks käsitletakse vibratsiooni mõju hindamisel üksnes vibratsiooni (nn lööklaine) ohtlikku mõju ehitistele, mitte aga faunale (sh koduloomad) ja floorale? Võimsate plahvatuste lööklaine võib põhjustada tõsist kahju isegi suurtele puudele, rebides puudelt lehti, õisi ja vilju, murdes oksi, latvu ja tüvesid, või paisates puid tervikuna pikali. Ohualadel on tõenäoline vibratsiooni kandumine puudeni ka laskekehaga füüsilise kontakti tekkimise tõttu. Sellisel juhul võib kokkupõrge rebida koort, purustada puitu ja lendkeha jäänused võivad tungida puutüvedesse. Kõik see võib halvendada puidu edaspidise kasutamise võimalusi ja vähendada puidu juurdekasvu. 7.2.9. Mõju hindamine kliimale Lisaks maakasutuse muutusest (LULUCF) tingitud kasvuhoonegaaside õhkupaiske kogustele tuleks arvestada ka harjutusväljal laske-, transpordi- ja muu tegevuse kavandatud mahtude juures tekkivate kasvuhoonegaaside kogustega. Arvestada tuleks ka põlengute käigus tekkivate emissioonidega. põlengute sagedust ja ulatust saab prognoosida näiteks keskpolügooni kogemuse põhjal, kontrollitud ala põletamise puhul aga kavandatud ülepõletamise regulaarsusest. 7.2.10. Mõjude hindamine kultuuripärandile ja maastikele Kas kultuuripärandile ja maastikele avalduvaks oluliseks mõjuks loetakse ka ligipääsu piiramist kultuuri- ja loodushuvilisele tavakodanikele? 7.2.11. Mõju hindamine inimese tervisele Kas harjutusväljade mõju kohta inimeste tervisele on läbi viidud ka uuringuid? Kas hinnatakse ka militaarharjutustega kaasnevaid terviseriske harjutusvälja kasutajatele (laskeõnnetused, õnnetused imitatsioonivahenditega või lõhkemata jäänud lõhkekehadega, õnnetused laskemoona ja -tehnika käitlemisel ja transpordil, ning laskmisega seotud kutsehaigused, nagu kurdistumine, silmavigastused, jäsemete lömastamine, kukkumised, jms)? 7.2.12. Mõju hindamine inimese sotsiaalsetele vajadustele ja varale Miks on Soodla harjutusväljaga seoses visuaalse mõju muutuse subjektiivsel hindamisel oluline isiku suhtumine maavarade kaevandamisse? Kas Soodla harjutusvälja alal on plaanis alustada ulatuslikku liivakaevandamist, nagu see toimub Männiku harjutusvälja alal? Kas sotsiaalsetele vajadustele tekkivaks oluliseks mõjuks saab lugeda ka kodanike vabaduste piiramist (jälle üks lahmakas maad juures, kus kodanike õigused on tugevasti piiratud)? Ilmselt käib sotsiaalsetele vajadustele avalduva mõju alla ka Kaitseväe poolt Soodla harjutusväljal juba toimuvate harjutustega õigusvastaselt toimuv igaüheõiguse piiramine eramaadel (seejuures maaomaniku nõusolekuta), kuna Kaitsevägi ei täpsusta harjutuste toimumiskohta vaid märgib, et see kõrvaliste isikute elule potentsiaalselt ohtlik tegevus toimub harjutusväljale jääval riigimaal ja nende eraomanike maadel, kellega Kaitseväel on sõlmitud vastav kokkulepe. Viimane klausel aga teeb võimatuks planeeringualale osaliselt või täielikult jäävate eramaade igaüheõiguse korras kasutamise, sest ilma maaomaniku käest üle küsimata pole võimalik teada, kas tema on sõlminud Kaitseväega kokkuleppe, mis potentsiaalselt eluohtliku tegevuse ala laiendab ka tema metsa. Potentsiaalselt kõrvalistele isikutele eluohtlikke tegevusi ei tohiks korraldada ilma kasutatavat ala üheselt määratlemata ja tähistamata. Riiklike institutsioonide (eeskätt Kaitseministeerium) poolt seoses harjutusvälja loomisega avalikult valetamine ja hämamine õõnestab riigi usaldusväärsust kodanike silmis. Valetanud ametnike karistamatus seab tõsise kahtluse alla riigi käitumise õigusriigina. Miks ei ole välja toodud harjutamisel kogenematusest, hooletusest või pahatahtlikkusest vales kohas ja vales suunas laskmisel otsetabamusest inimeste füüsilisele varale tekkida võiva purustava mõju hindamist? Või harjutusväljale laskemoona veol avalikel teedel juhtuva õnnetuse korral tekkivat varalist kahju? Või militaarsõidukitega harjutusväljale või sealt tagasi linnakusse sõitmisel avalikel teedel toimuvate liiklusõnnetuste mõju inimeste varale? Jägala-Käravete maantee lõik hakkab avaldatud eskiisi kohaselt vahetult piirnema Kirde laskevälja ohualaga. Sedasi on halbade asjaolude kokkusattumisel võimalik see, et mõni laskekeha kandub ka teeni ja tabab mõnd seal liikuvat sõidukit või liiklejat. Miks ei ole välja toodud harjutusväljal toimuvast tegevusest põhjustatud häiringute mõju inimeste vara väärtusele, sh harjutusvälja piiridest välja jäävate kinnistute väärtusele? Harjutusvälja piiranguvööndisse jäävatel kinnistutel, mida ilmselt ei võõrandata, hakkavad ilmselt kehtima piirangud vara kasutamiseks. Vaatamata korduvatele järelepärimistele pole Kaitseministeerium siiani avaldanud nende piirangute täpset sisu. Siiani pole avaldatud ka piirangute kompensatsioonilahendust. Kuna kinnistute võõrandamisel ei arvestata omandi emotsionaalse väärtusega omaniku ja tema pere jaoks, inimeste mälestuste, harjumuste, seoste, suhete, traditsioonide jms purustamisega, ei saa nõustuda, et maaüksuste hõivamine pole oluline mõju, sest võõrandatakse õiglase tasu eest. Näiteks, kui praegu on mu elupaigast eemal asuv kinnistu selle läheduses elava sugulase valvsa pilgu all, siis kui suur on õiglane tasu sellise seose hävitamise eest, kui mind ja/või sugulast sunnitakse oma kinnistu riigikaitse huvides võõrandama või kuskile mujale teise maatüki vastu vahetama? Või kuidas hinnata õiglaselt neid tammepuid (koolivenna juurest Kärus ühelt eriti kiirekasvuliselt tammelt korjatud tõrudest oma koduaias ise kasvatud ja heistriteks koolitatud taimed), kuuski (Metsanädalal saadud eliitseemne näidistest sõbranna vanematekodus Valgamaal ise kasvatatud taimed) ja maarjakaski (ostetud, kuid oma koduaias ise heistriteks koolitatud taimed), mida sai kinnistule istutatud koos oma toona juba vähihaige emaga, kes mõni aeg hiljem siit ilmast lahkus? Või kuidas hinnata õiglaselt ühest Männikul kasvanud pärnast kloonitud (geneetiliselt identsed) ja oma koduaias heistriteks kasvatatud puid, mis sai vennaga koos istutatud kinnistu maatükkide nurkade asukohti looduses tähistama? Kaitseministeerium on Soodla harjutusvälja alla jäävate maade omandamise venitanud aastatepikkuseks, kusjuuures osa harjutusvälja alla jäävate kinnistute omanikega, sh minuga, pole veel ligi 8 aastat harjutusvälja asutamisest hiljem läbirääkimisi alustatudki, samas kui osa maaomanikke on olnud sunnitud juba aastaid tagasi oma kinnistu loovutama. Sedasi kinnistute omandamist pikale ajavahemikule venitades kohtleb Kaitseministeerium maaomanikke ebavõrdselt - mõne puhul tehakse hindamine kõrge turuhinna ajal, teiste puhul oodatakse, et majanduslangus tooks kaasa turuhinna olulise vähenemise või näriks inflatsioon pakutava rahanumbri sisulise väärtuse auklikuks, ja venitatakse läbirääkimiste alustamisega, hoides maaomanikke aastaid teadmatuses ja suure vaimse pinge all. Kaitseväe keskpolügooni maade omandamisel on ühikuhinnad muutunud suurtes piirides, sõltuvalt sellest, millal kellegi maatüki hõivamist ametlikult vormistama hakati ja kui palju kehtivast rahast on pideva rahatrükiga väärtust välja lastud. Kodanikele peale surutud planeeringuprotsess põhjustab neile otseseid kulusid. Kui kodanik pöördub riigi poole näiteks eesmärgiga saamaks luba oma maale ehitada, peab ta riigi tülitamise riigilõivude näol kinni maksma. Paraku vastupidisel juhul, kui riik sunnib kodanikule peale planeeringuprotsessi riigi huvides, siis riik kodaniku kulusid ei kompenseeri. Millest selline ebaõiglus? Kas ei peaks välja tooma ka seda keskkonnamõju? Soodla harjutusväli on praeguseks olnud osaliselt minu maal juba peaaegu 8 aastat, kuid Kaitseministeerium pole maksnud sentigi hüvitist minu maa õigusvastaselt ja omavoliliselt harjutusvälja alla hõivamise eest. Sellega rikub Kaitseministeerium minu põhiseaduslikku õigust nõuda oma vara kasutamise eest õiglast tasu, ja hävitab minu usaldust ametkondade vastu. Kas ma võin vastuseks omavoliliselt oma kasutuseesmärkide jaoks hõivata meelepärases kohas sama suure tüki riigimaad? 7.2.13. Mõju hindamine jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalustele Kas mõju jäätmetekkele ei peaks hindama mitte tuginedes õigusaktidele, vaid tuginedes harjutusväljale kavandatud tegevuste mahule ja iseloomule? 7.3. Muude asjakohaste mõjude hindamise metoodika 7.3.1. Majanduslikud mõjud Väide, nagu tooks Soodla harjutusvälja rajamine piirkonnas või ka Eestis tervikuna täiendavaid töökohti, ei ole eriti usutav. Eeldatavasti jäävad kaitseväe üksused endiselt alaliselt resideeruma Tapale ja Soodla harjutusväljal käiakse vaid harjutuste ajaks, mil harjutusväli on äritegevuseks suletud. Ajal, mil kaitseväelased viibivad Soodlas, ei ole neid Tapal, seega elukondlike teenuste tarbimise maht üldjoontes eriti ei muutu. Ilmselt ehituse ajaks võib mõni täiendav töökoht tekkida, kui lühikeste tähtaegade tõttu on ettevõtted sunnitud värbama lisatööjõudu, kuid riigihangetest tulenevalt saavad hanked endale tõenäoliselt piirkonnas mitteresideeruvad ettevõtted, kes teostavad tööd oma mujalt kaasa võetud olemasoleva tööjõuga. Tõenäoliselt suureneb harjutusvälja laskeväljade aktiivsesse kasutusse võtmisega laskemoona kulu, kuid kuna see ostetakse valdavalt välismaalt, võib ka töökohti lisanduda pigem välismaale. Hinnangud väidetavate lisanduvate töökohtade struktuur tuleks kirjeldada ja näidata, kuhu ja mis laadi töökohad tekivad. Kuigi kohalikud kogukonnad ja roheaktivistid tõenäoliselt seda taotlevad, siis riik ei tohi harjutusvälja alal riigi poolt kavandatud ulatuslike raadamiste ja muude raiete ning harjutusväljalt lähtuva militaarmüra kompenseerimiseks seada majandamispiiranguid eraomandis olevatele metsadele, välja arvatud kokkuleppel maaomanikuga õiglase hüvitise eest. Eraomandis oleva vara kasutamist kellegi teise kui omaniku enda hüveks, saab nõuda vaid selle vara kasutamise eest vara omaniku poolt nõutavat tasu makstes. Müra leviku piiramiseks võõra erametsa säilitamist nõudvatele kohalikele soovitan istutada oma elamuümbrus tihedalt täis padrikut moodustavate puu ja põõsaliikidega, et tekitada omaenda majandatav müratõrjemetsake. Sellise müratõkke loomiseks on olnud juba mitu aastat aega ja õigeaegsel tegutsemahakkamisel oleks puukesed ja põõsad juba reaalset müratõrjeefekti andvas kõrguses. Soodla harjutusväljal maavarade kaevandamise võimaldamine analoogselt, nagu see toimub Männiku harjutusväljal, näitaks ilmekalt, et Kaitsevägi tegelikult nii suurt ala ei vaja. Maavaradesse puutuvalt on vaja hinnata harjutusvälja kasutamisega seonduvat mõju harjutusvälja ja selle naabruse maavaradele. Laskeharjutused reostavad pinnast laskemoona lendkehade ja nende osadega, samuti võib harjutuste käigus maardlate maa-ainese sekka sattuda lõhkemata lõhkekehi, mis tekitavad ohtu ja lisakulu maardlate kasutuselevõtul tulevikus. Laskeharjutused, eriti lõhkeva laskemoonaga, võivad rikkuda ka maardlas oleva ainese kvaliteeti, pöörates seda segi selle kvaliteeti halvendavate pinnasekihtide ja orgaanilise ainega. Isegi kui lõhkeva laskemoona kasutamist nähakse ette üksnes Kaitseväe keskpolügooni alal paiknevate sihtmärkide pihta laskmiseks, ja planeeringualal sellest olulist mõju ei avaldu, avaldub see mõju lihtsalt väljaspool planeeringuala. Põlengud võivad olulisel määral hävitada ja rikkuda planeeringualal asuvaid turbavarusid. Majandusliku mõjuna tuleks hinnata ka raadamise mõju ning mõju planeeringualale jääva metsa edasisele majandamisele. Raadamise tõttu jääb ulatuslik pind metsakasvatusest välja, sellel on oma mõju ka LULUCF eesmärkide täitmisele. Süsinikubilanssi võib oluliselt mõjutada ka pinnase sage segipööramine soomukite ja plahvatuste poolt, sest see kiirendab mullahuumuses ja kõduhorisondis talletunud süsiniku vabanemist. Teatavasti kiireneb mullasüsiniku kadu isegi pelgalt raie tulemusel. Laskekehade ja nende tükkidega rikutud puidu kasutusvõimalused on märksa ahtamad ja selle väärtus on oluliselt väiksem kui rikkumata puidul. Põlengud võivad oluliselt hävitada ja kahjustada planeeringualale jäävate ja selle naabruses olevate metsade puiduvaru. Väide, nagu ei tähendaks sõjalise väljaõppe läbiviimine kohaliku ettevõtluse takistamist, ja kokkulepete alusel on erinevad tegevused harjutusvälja alal endiselt võimalikud, ei päde, sest, nagu näitab Männiku harjutusvälja kogemus, kus harjutusväli pidi harjutustevahelisel ajal jääma tsiviilkasutajatele täiesti avatuks, kuid kus on aastatega mitmele poole harjutusvälja piirile tekkinud alalised keelumärgid, on militaristide lubaduste püsimine ajutise iseloomuga. Ka on Soodla harjutusvälja algselt väidetavalt "kivisse raiutud" aastas kuni 90 päevasest militaarkasutusest saanud märksa ulatuslikum, kuni 300 päevane militaarkasutus. Seega igasugused väited harjutusvälja tsiviilkasutuse avarate võimaluste kohta saab juba ette liigitada väärinfoks. Juhul, kui kaitsevägi siiski võimaldab mõnel ettevõttel kokkuleppe alusel harjutusvälja äritegevuseks kasutada, saab see tõenäoliselt olema väga piiratud valik ja selline kokkulepetel põhinev süsteem võib anda mõnele ettevõttele põhjendamatu konkurentsieelistuse, samas kui teistele tehakse harjutusvälja kasutamisel takistusi. See viib kõlvatu konkurentsi edenemisele. Kaitseministeeriumi hea tahte lepingud valdadega on oma olemuselt korruptiivse iseloomuga, loodud omavalitsusametnike mõjutamiseks harjutusväljade osas Kaitseministeeriumile vajalike otsuste vastuvõtmise soodustamiseks. Lepingutest omavalitsustele laekuv tulu on suhteliselt marginaalne ega pruugi korvata majandus- ja elukeskkonna halvenemisega seotud omavalitsuse tulubaasi vähenemist. 7.3.2. Sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud Hinnata tuleks ka harjutusvälja rajamisega seoses arendaja poolt toime pandud õigusrikkumisi, kodanike ebavõrdset kohtlemist, kodanikele eksitava ja lausa väärinfo jagamist, harjutusvälja loomisel tehtud vigade mõju kodanike õiglustundele, kaitsetahtele ja Kaitseministeeriumi mainele, ning rahulolu harjutusvälja rajamise korraldusliku küljega. 8. AJAKAVA JA KOOSTÖÖ 8.1. Ajakava Ajakava tundub olema ülioptimistlik, see ei võimalda teemade põhjalikku sisulist käsitlemist. 8.2. Kaasamine ja koostöö Kaitseministeerium on harjutusvälja asutamisest peale avalikkust eksitanud harjutusvälja kohta jagatava informatsiooniga. Kuigi kaitseminister ja teised kõrged riigikaitseametnikud on algusest peale väitnud kõigi harjutusväljast puudutatud isikute ja huvirühmade kaasamist (kuula näiteks Riigikogu 21.10.2015 infotunni salvestist või loe stenogrammi, kus kaitseminister Hannes Hanso vastab Artur Talviku küsimustele), siis reaalsuses mitmeid maaomanikke (sh mina), kelle kinnistu jäi osaliselt harjutusväljale ja keda nende maale harjutusvälja loomisest isegi ei teavitatud, rääkimata siis nõuetekohasest kaasamisest. Kuigi planeerimisseadus nägi ette, et puudutatud isikud tuleb kaasata riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse, seda ei tehtud, asukoht määrati ilma alternatiive tõsiselt kaalumata ning kui maaomanikud olid oma üllatuseks avastanud oma kinnistult sinna õigusvastaselt tekkinud harjutusvälja ja küsisid asukoha eelvalikus kaasarääkimise võimaluse kohta, siis lubati algul, et kuna eriplaneering polnud veel käivitunud, siis pidi asukoha eelvalikus kaasarääkimise võimalus tekkima eriplaneeringuga alustamisel, millest lubati maaomanikke teavitada. Paraku aga selgus hiljem, et vahepeal tegeleti Soodla harjutusvälja ala sokutamisega Harju maakonna- planeeringusse ning Kuusalu ja Anija valdade üldplaneeringusse, ning harjutusvälja piiresse jäävate kinnistute omanikke asukoha eelvalikusse ei kaasatudki. Omanikest sõideti lihtsalt üle, jättes naiivselt asukoha eelvaliku tegemisse kaasamise teavitust ootavad omanikud ilma võimalusest maakonnaplaneeringusse üle tõstetud harjutusvälja asukoha valikus kaasa rääkida või seda vaidlustada. 2019 kevadel (13.04.) Kaitseministeeriumi poolt Kiiu mõisas korraldatud avalik tutvustamisüritus harjutusväljast puudutatud maaomanikele oli pealiskaudne, Kaitseministeerium selgitas vaid, et harjutusvälja on 2014. aastal alanud Ukraina sündmuste tõttu kiiresti vaja, mistõttu ei jõutud kõiki asjast puudutatud isikuid teavitada. Jagati lubadus, et iga puudutatud maaomanikuga räägitakse eraldi läbi. Väideti, et lahinglaskmised hakkavad toimuma kuni 90 päeval aastas ja õppustevabal ajal on harjutusväli kogu ulatuses tsiviilkasutuseks vaba. Omanike küsimustele piiri täpse kulgemise ja piirangute kohta konkreetseid vastuseid anda ei osatud, vastused pidid selguma planeeringu käigus. Koosolekul küsis Kaitseministeerium maaomanike ettepanekuid harjutusvälja piiri kulgemise osas, kuid ettepanekuid nihutada harjutusvälja lõunapiir Pillapalu küla juures mõnesaja meetri võrra põhja poole, et sealsed eraomandis kinnistud harjutusväljast välja jätta, ei arvestatud, ning praeguse planeeringuala puhul on lõunapiiri hoopis veelgi rohkem eraomandite sisse nihutatud. Vaatamata korduvatele järelepärimistele ei ole Kaitseministeerium siiani andnud täpset infot harjutusvälja piiri kulgemise (piiri käänupunktide geograafiliste koordinaatide näol) ja harjutusvälja ja selle piiranguvööndi alla minu kinnistust hõivatud osade suuruse kohta, ega harjutusvälja alale ja selle piiranguvööndisse jäävatel maadel kehtivate kitsenduste kohta. Pärast pikka vaikust teatas Kaitseministeerium lõpuks 2022. aastal tähtkirjaga kavatsusest kehtestada eriplaneeringu koostamise ajaks harjutusvälja planeeringualasse jäävatel eraomandis kinnistutel ajutine planeerimis- ja ehituskeeld. Mitu kuud hiljem selgus vestluses Kaitseministeeriumi ametnikuga, et seda keeldu otsustati siiski mitte rakendada, kuid sellest ümberotsustamisest maaomanikke ametlikult ei teavitatud. Arvestades eelnenud vassimist, pole ma kindel, et planeerimis- ja ehituskeeld pole tegelikult siiski praegu jõus. 2023. jaanuari keskel anti Kaitseministeeriumi poolt teada, et hiljemalt veebruarist algab Soodla harjutusvälja eriplaneeringu eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek, mille kohta oodatakse arvamusi 3. märtsini 2023. Paraku rikkus Kaitseministeerium riigi eriplaneeringu detailse lahenduse eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku puhul teateid välja saates taas kord seadust, sest ei kaasatud isikuid, kelle kinnistud jäävad harjutusvälja piiranguvööndisse, kuid ei ulatu harjutusvälja kavandatud piiridesse. Ka programmi peatükis 8.2 on mingil põhjusel kaasatavate isikute loendist välja jäetud isikud, keda harjutusvälja rajamine otseselt puudutab (Planeerimisseaduse §32 lõike 4 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust teatada muuhulgas isikutele, kelle õigusi võib planeering puudutada ning planeerimisseaduse §44 lõike 2 kohaselt kaasatakse riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada). Piiranguvööndi kehtestamine vaieldamatult puudutab piiranguvööndisse jäävate kinnistute omanike õigusi. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb need isikud kaasata, sõltumata sellest, kas nad teatavad oma soovist planeerimises osaleda, või mitte. Ainuüksi puuduliku kaasamise tõttu ja sellega massiliselt rikutud kodanike õiguste tõttu tuleks eriplaneeringu protsessiga nullist uuesti alustada, sh asukoha eelvalikust. Väited, nagu oleks harjutusvälja rajamisega väga kiire, ei ole projekteerimise senise kuluga venitamist arvestades tõeks osutunud ja ilmselt on ka need ohuhinnangud, mille põhjal Soodla harjutusvälja loomine kunagi otsustati, sama vildakad, nagu kogu see õigusvastane protsess ise, millega seda teostatakse. Kaitseministeerium on käitunud maaomanikega väga ebavõrdselt ja isegi diskrimineerivalt. Mõne harjutusväljale jääva kinnistu omanikuga alustati läbirääkimisi varakult, mõnega pole aga neid siiani alustatud. Kaitseministeerium keeldub väljastamast infot, milliste kinnistute üle millal läbirääkimisi alustati (kui alustati) ja millal kokkuleppele jõuti (kui jõuti), kuid ei väsi koos peaminister Kaja Kallasega Nursipalu rahvale kinnitamast, et varasemad (Nursipalu värske laiendamisplaani eelsed) harjutusväljadel kinnisvara riigile omandamise vaidlused on 99,8% leidnud maaomanikule sobiva lahenduse (peaminister Kaja Kallas väitis Nursipalu laiendamise kohta 18.01.23 raadiosaates "Stuudios on peaminister" ja 19.01.23 Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil, et "99,8% juhtudest on varasemate laienduste puhul saadud maaomanikega kokkuleppele"). See on otsene vale - mitu Põhja-Kõrvemaa kinnistutega seotud riigile võõrandamise vaidlust on praegugi kohtus, see, et sundvõõrandatud on siiani väidetavalt vaid üks kinnistu, ei näita, et ülejäänud juhtudel oleks saavutatud omanikke rahuldav kokkulepe. Militaarametnikud püüavad lihtsalt uute valedega eelmisi valesid kinni katta. Märkused kaardirakenduse kohta Kaardirakenduse lühendeid selgitavas aknas on osa lühendeid topelt: KVKP – Kaitseväe keskpolügoon REP – Riigi eriplaneering Piiranguvöönd on väljaspool planeeringuala. Kaardirakenduses ei ole piiranguvöönd kaardikihina vaikimisi sisse lülitatud ja seda ei näidata ka detailse lahenduse eskiisis esitatud joonistel, mistõttu võib materjalidega pealiskaudsemal tutvumisel planeeringuga otseselt mõjutatud ala tegelik suurus jääda paljudel märkamata. Kaardirakendus avaldab õigusvastaselt I ja II kategooria kaitsealuste liikide täpsed elupaigad. Looduskaitseseadus § 53 lõike 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Ka veebileht peaks kvalifitseeruma massiteabevahendiks, seega rikub Kaitseministeerium kaitstavate liikide täpsete elupaikade avaldamisega seadust, kuna kaardirakenduse EELIS kaardikiht näitab täpseid elupaiku. Näiteks minu kinnistul näitab see kahe osaliselt ülekattuva looduskaitseobjekti olemasolu. Objektide piirid kattuvad naaberkinnistutel suhteliselt hiljuti tehtud lageraiete piiridega, seega on need objektid lisatud alles hiljuti. Samas ei näita neid objekte sisselogimata kasutajale ei Metsaportaal, Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaart ega ka Keskkonnaportaal. Miks on need looduskaitse objektid militaarrakenduses kõigile sisselogimata kasutajatele nähtavaks tehtud? Olemasolevate teede all on kajastatud Jägala-Käravete tee ääres kergliiklustee olemasolu, mida tegelikult veel ei eksisteeri. /Allkirjastatud digitaalselt/ Sulev Švilponis Männikul, 01.03.2023