Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude avalikustamise ja avalike arutelude tulemused

KAMBJA VALLAVALITSUS Adressaadid vastavalt nimekirjale Meie 28.02.2023 nr 6-1/19-165 Vastuskiri Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõude kohta laekunud arvamustele Lp arvamuse avaldaja Täname, et olete aktiivselt osalenud Kambja valla üldplaneeringu koostamise protsessis. Käesoleva kirjaga edastame vallavalitsuse seisukohad eelnõu kohta laekunud arvamustele (eelnõude avalikustamise ja avalikel aruteludel esitatud arvamused). Koondtabel lisatud kirja manusena. Täiendavalt on võimalik seisukohtadega tutvuda siit: https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uldplaneering Võrreldes esmaste seisukohtadega tehti väärtusliku põllumajandusmaa osas põhimõttelisem muudatus. Väärtuslikud põllumajandusmaad jagasime boniteedi alusel kahte erinevasse kategooriasse: põllumajandusmaade puhul, mille boniteet on 41 või rohkem, jäävad kehtima ÜP eelnõu seletuskirja peatükis 4.5 toodud tingimused väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks ning nende väärtuslike põllumajandusmaade puhul, mille boniteet on 40 või vähem, määrame leebemad kaitsetingimused ning täpsustame ehitusõiguse temaatikat. Peale eelnõude täiendamist vastavalt tabelile informeerime teid, kuidas on võimalik materjalidega tutvuda. Anname teada, et peale täienduste sisseviimist alustame põhilahenduse koostamist. Põhilahenduse koostamisel võib vallavalitsus sisse viia täiendavaid muudatusi, mis ei ole vastavuses käesoleval hetkel antud seisukohtadega. Peale põhilahenduse valmimist alustame üldplaneeringu kooskõlastamist (toimingust teavitame ka maaomanike, kes avaldasid arvamusi eelnõudele). Lisaks anname teada, et täiendavalt on võimalik arvamusi esitada peale üldplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist. Toimingust teavitame üldsust vastavalt korrale ning ka varasemalt arvamuse avaldajaid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Nõmmistu abivallavanem Riivo Leiten, 5672 2025, [email protected] Lisa: Koondtabel 28.02.2023 Kambja valla ÜP ja KSH_arvamused ja seisukohad Pargi 2 Ülenurme alevik e-post [email protected] SEB Pank EE791010102034606009 Kambja vald tel 750 2600 Swedbank EE592200221068464111 61714 TARTUMAA registrikood 77000275  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine KAMBJA VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE EELNÕULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD JA KAMBJA VALLAVALITSUSE SEISUKOHAD Seis 28.02.2023 Sisukord SISUKORD ...................................................................................................................... 1 MAAELUMINISTEERIUM...................................................................................................... 5 KAITSEMINISTEERIUM ....................................................................................................... 6 RAHANDUSMINISTEERIUM ................................................................................................. 7 KESKKONNAMINISTEERIUM ............................................................................................. 11 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM ........................................................... 12 SISEMINISTEERIUM ........................................................................................................ 13 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET ......................................................................................... 13 TERVISEAMET................................................................................................................. 13 KESKKONNAAMET ........................................................................................................... 15 MAA-AMET ..................................................................................................................... 20 PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET .................................................................................... 24 PÕLLUMAJANDUSAMET .................................................................................................... 24 TRANSPORDIAMET .......................................................................................................... 25 LENNUAMET ................................................................................................................... 30 VEETEEDE AMET ............................................................................................................. 30 MAANTEEAMET ............................................................................................................... 30 PÄÄSTEAMET .................................................................................................................. 34 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET ............................................................. 34 MUINSUSKAITSEAMET ..................................................................................................... 34 TARTU LINN ................................................................................................................... 38 PÕLVA VALLAVALITSUS ................................................................................................... 39 KASTRE VALLAVALITSUS ................................................................................................. 39 NÕO VALLAVALITSUS ...................................................................................................... 39 AS EESTI RAUDTEE ......................................................................................................... 39 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS (RMK) ....................................................................... 41 PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS .............................................................................. 43 ELERING AS ................................................................................................................... 43 AS ASTRI (K. TOOM) ....................................................................................................... 43 AS TALLINNA LENNUJAAM ................................................................................................ 44 MTÜ EESTI ERAMETSALIIT ............................................................................................... 44 ASTRI AS (A. ALAND ....................................................................................................... 44 BORG KINNISVARA OÜ (S. SÄINAST) ................................................................................ 46 DORPAT KINNISVARA OÜ (K. KIVISALU) ............................................................................ 47 EFTAR OÜ (E. TIMMERMANN) ........................................................................................... 49 Advokaadibüroo Concordia ............................................................................................... 49 LÕUNAKALDA OÜ (E. TSOPP) ............................................................................................ 50 OTSAMAJANDUSE OÜ (E. TSOPP) ...................................................................................... 51 SOOKALDA OÜ (E. TSOPP) ............................................................................................... 52 TAMMEAUGU OÜ (E. TSOPP)............................................................................................. 52 1 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine KR MAJANDI OÜ (T. TSOPP) ............................................................................................. 53 GREENMAGIC OÜ (A. SUURMETS) ..................................................................................... 53 KAUR TRADE OÜ (A-J. LEIMANN) ...................................................................................... 53 LAUSMAA OÜ (T. RAIDE).................................................................................................. 54 OÜ KULDNE KRUNT (K. SELI) ........................................................................................... 55 OÜ RATSIONAAL (P. ALTPERE) ......................................................................................... 56 OÜ SAAREVAIM (T. MARRAN) ........................................................................................... 59 AS RAIT (I. DEMBOVSKI) ................................................................................................. 60 SALESLEADER OÜ (A. KASEVÄLI) ...................................................................................... 60 VISOONLAND OÜ (A. KASEVÄLI) ....................................................................................... 61 TOOMA ARENDUSE OÜ (R. LEPIK) ..................................................................................... 61 T. LAASIK ...................................................................................................................... 62 A. KIISHOLTS ................................................................................................................. 62 A. MAIDLA ..................................................................................................................... 62 T. KASAK ....................................................................................................................... 63 A. MARGUSOO ................................................................................................................ 63 A. PALO ......................................................................................................................... 69 A. KALVET ...................................................................................................................... 70 A. MARTIN ..................................................................................................................... 70 A. KÄÄRD ....................................................................................................................... 71 J. EDEL-BÖRJER, M. EDEL ................................................................................................ 74 F. PUSS ......................................................................................................................... 74 M. HÕRAK, M. HÕRAK, A. SMERTIN, J. SMERTINA, J. PUUSEP............................................... 74 I. JÜRGEN ...................................................................................................................... 75 I. MERILO ...................................................................................................................... 76 I. KALJURAND ................................................................................................................ 80 IVO (ei soovi täisnime avaldamist) .................................................................................... 81 IVO (ei soovi täisnime avaldamist) .................................................................................... 81 J. SALUSE ...................................................................................................................... 81 K. JÕESAAR, T. JÕESAAR, U. PALK, L. LUMISTE jt ............................................................... 83 K. JORJOLIANI ................................................................................................................ 83 R. Hallemaa ................................................................................................................... 84 J. TAMM, R. MIRKA, A. KUHI, R. HALLEMAA ........................................................................ 87 K. KURG, L. KURG ........................................................................................................... 88 KÜ VILJANDI MNT 76 (T. KALLAS) ..................................................................................... 89 L. TÕNISSON .................................................................................................................. 89 LUIGES .......................................................................................................................... 90 M. ÜLPER ....................................................................................................................... 91 Ma. MÖLS ...................................................................................................................... 91 Me. MÖLS ...................................................................................................................... 91 M. KIISHOLTS ................................................................................................................ 92 M. MÕTUS ...................................................................................................................... 92 M. TÕNISMÄE ................................................................................................................. 92 M. KLEIN........................................................................................................................ 92 K-R. KRIISA, A. KRIISA, E. POOPUU .................................................................................. 93 P. POOPUU ..................................................................................................................... 94 R. MEREMÄE ................................................................................................................... 94 R. SIREL ........................................................................................................................ 94 M. ROHULAID-KUUSIK ..................................................................................................... 95 S. TABO ......................................................................................................................... 96 T. MÕTS ........................................................................................................................ 97 2 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine T. TETLOV ...................................................................................................................... 97 T. TORILA ...................................................................................................................... 97 T. LUKAS ....................................................................................................................... 98 T. KESKKÜLA .................................................................................................................. 99 T. MUSTIMETS ............................................................................................................... 100 T. MÖLS ........................................................................................................................ 100 T. MÖLS ........................................................................................................................ 102 T. KIISHOLTS ................................................................................................................ 105 A. UNDRITS, V. VUTT ..................................................................................................... 106 U. MAKRJAKOV .............................................................................................................. 107 V. SOOP ....................................................................................................................... 108 O. VALVERE, I. ASSO ..................................................................................................... 109 Ü. NOOSKA ................................................................................................................... 109 M. SARJA, U. SARJA ....................................................................................................... 109 Ü. MAUER ..................................................................................................................... 109 M. MUIDRE .................................................................................................................... 110 PEREK KALJAPULK .......................................................................................................... 110 V. ÕIGUS ...................................................................................................................... 111 K. KUTSAR .................................................................................................................... 111 U. LEETS ....................................................................................................................... 112 LOODUSHOIU FOND ....................................................................................................... 112 K. PÕLLUSTE, K. PÕLLUSTE ............................................................................................. 113 L. AMBRE ...................................................................................................................... 113 P. RATASSEPP, T. RATASSEPP ......................................................................................... 113 T. KASE ........................................................................................................................ 114 O. Matt ......................................................................................................................... 115 E. Noorem..................................................................................................................... 116 K. Põlluste..................................................................................................................... 117 Ropkajärve OÜ (K. Killak) ............................................................................................... 118 K. KRUUSE .................................................................................................................... 119 M. Hendrikson ............................................................................................................... 120 T. Kleimann ................................................................................................................... 120 A. Uibo ......................................................................................................................... 120 V. Tehvand.................................................................................................................... 121 V. Vankov ..................................................................................................................... 121 J. Terna ........................................................................................................................ 122 I. Piho 123 T. Kibal ......................................................................................................................... 123 ÜLDPLANEERINGU AVALIKU ARUTELU KÄIGUS ESITATUD ETTEPANEKUD ................. 125 M. Luik ......................................................................................................................... 125 K. Kruuse ...................................................................................................................... 125 T. Tetlov ....................................................................................................................... 125 R. Sirel ......................................................................................................................... 126 A. Kaseväli .................................................................................................................... 126 A. Kalvet ....................................................................................................................... 126 E. Tsopp ....................................................................................................................... 127 U. Kurg ......................................................................................................................... 127 T. Murd ......................................................................................................................... 127 T. Torila ........................................................................................................................ 127 K. Roosvee .................................................................................................................... 127 3 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine J. Napritson ................................................................................................................... 128 E. Babenko.................................................................................................................... 128 I. Merilo ........................................................................................................................ 129 T. Möls ......................................................................................................................... 129 E. Noorem..................................................................................................................... 130 T. Olbrei ....................................................................................................................... 131 K. Põlluste..................................................................................................................... 131 J. Terna ........................................................................................................................ 132 F. Möls.......................................................................................................................... 132 K. Kutsar ...................................................................................................................... 132 P. Altpere ...................................................................................................................... 133 L. Reima ....................................................................................................................... 133 E. Ernits........................................................................................................................ 133 S. Säinast ..................................................................................................................... 133 4 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine N Etapp, kirja Osapool Kirja sisu (ettepanekuid on vajadusel lühendatud) Omavalitsuse seisukohad r kuupäev ja nr MINISTEERIUMID MAAELUMINISTEERIUM EELNÕU Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, esitame oma seisukohad kooskõlas Riigikogu me- Võtame teadmiseks. netluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 28.07.2022 nr muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) 4.1-5/2017-3 toodud põhimõtetega. Märgime siinjuures, et seaduse eelnõu menetlus Riigikogus on pooleli ning selle tulemused ei ole teada. Seletuskirja eelnõu jaotises 1.3.1 „Linnaline põhjapiirkond“ on märgitud, et terviklikud ja kasutuses olevad põllumajandusmaad jäävad ka tulevikus põllumajanduslikku kasutusse ja neid ei hoonestata. Jaotises 1.3.2 „Maaline lõunapiirkond“ on rõhutatud, et Kambja valla maalises lõunaosas ehk Kambja, Vana-Kuuste ja Pangodi kantides on peamiseks eesmärgiks olemasolevate väär- tuste – eelkõige ajaloolise, küngaste ja jõgede poolt kujundatud asustusstruktuuri ning põllu- ja metsamajandusliku maakasutuse säilitamine. Lisaks on elamuehitus hajaasustuse põhimõttel üldjuhul lubatud kõikjal, kus on olemas selleks vajalik taristu ning see ei kahjusta olemasolevaid väärtusi (nt väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustiku sidusus, ilusad vaated, looduskaitse vms). Sarnane tingimus on märgitud ka jaotises 3.3 „Hajaasustus“ – hajaasustuses tuleb säilitada valdavalt põllu- ja metsama- janduslik maakasutus, mis vaheldub üksikute hajusalt paiknevate elamutega. Seletuskirja eelnõu jaotises 4.5 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et Kambja valla üldplaneeringus on väärtuslike Võtame teadmiseks. põllumajandusmaade määramisel võetud lähtealuseks riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteedinäitaja 41 hinde- Täpsustatud 15.02.2023 punkti. Lisaks, arvestades põllumajandusmaade kasutamise efektiivsust ja varem kehtestatud Kambja valla üldplaneeringut en- dise Ülenurme valla osas, on Räni, Ülenurme, Külitse ja Reola kantides mulla kui ressursi säilitamiseks määratud väärtuslikeks Täpsustame väärtuslike põllumajandus- ka põllumajandusmaid, mille boniteet on veidi alla 41, kuid mis on täna põllumajanduslikus kasutuses ning on hästi ligipääsetavad maade käsitlust selliselt, et jagame need ja hooldatavad või kuhu on rajatud maaparandussüsteemid. Samas on aga Kambja, Vana-Kuuste ja Pangodi kantides väärtuslike boniteedi alusel kahte erinevasse kategoo- põllumajandusmaade hulgast välja arvatud alasid, mille boniteet on vähemalt 41 hindepunkti, kuid mis ei ole põllumajanduslikus riasse. kasutuses ning mille taaskasutuselevõtt on ebaefektiivne (puudub mõistlik juurdepääs, ala on metsastumas/metsastunud, asub Nende väärtuslike põllumajandusmaade teistest põllumassiividest eemal jms). puhul, mille boniteet on 41 või rohkem, jää- Nimetatud jaotises 4.5 on toodud tingimused väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks. Nimetatu kohaselt tuleb väärtuslikke vad kehtima ÜP eelnõu seletuskirja peatü- põllumajandusmaid üldjuhul kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks ning nende maade väärtus ei tohi ajas kahaneda. Muude kis 4.5 toodud tingimused väärtusliku põl- tegevuste kavandamine väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole välistatud, kuid need peavad olema põhjendatud ja hoolikalt lumajandusmaa säilimiseks. Nende väär- läbi kaalutud ning vajadusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid põllumajandusmaadele. Ehitamist väärtuslikule põllumajandus- tuslike põllumajandusmaade puhul, mille maale tuleb reeglina vältida. Põhjendatud juhul võib ehitisi väärtuslikele põllumajandusmaadele kavandada, kuid sel juhul tuleb boniteet on 40 või vähem, määrame leebe- kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandusmaa boniteedi ja põllumassiivi terviklikkuse ning majandamise säilimine, mad kaitsetingimused ning täpsustame hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Väärtuslikule põllumajandusmaale päikesejaamade raja- ehitusõiguse teemat. mine ei ole lubatud. KSH aruande eelnõu jaotises 7.8 „Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale“ on märgitud, et üldplaneeringuga määratakse väär- Võtame teadmiseks. tuslikeks põllumajandusmaadeks 7167 hektarit, kusjuures väärtuslike põllumajandusmaade hulgast arvatakse välja maa-alad, mille boniteet on vähemalt 41 hindepunkti, kuid mis ei ole põllumajanduslikus kasutuses ning mille kasutuselevõtt on ebaefek- tiivne, kokku u 540 hektari ulatuses. KSH hindaja arvates on antud juhul tegemist pigem väheolulise muutusega. KSH hindaja on ka seisukohal, et üldplaneeringuga kavandatud väärtusliku põllumajandmaa kaitsemeetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna need aitavad säilitada väärtuslikke põllumajandusmaid maksimaalses ulatuses ning tagada sellega põllumajandustootmise jätkusuut- likkuse. Maaeluministeerium on KSH hindaja seisukohaga nõus. Tulenevalt eeltoodust saab järeldada, et Kambja valla üldplaneeringu koostajad on väljendanud üldplaneeringuga põllumajandus- Võtame teadmiseks. maasse hoolikat suhtumist ning väärtusliku põllumajandusmaa määramisel ja selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel on üldjuhul järgitud seaduse eelnõus väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks seatud põhimõtteid. Meie arvates annab selliselt ka- vandatud üldplaneering nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile kindluse toidujulgeolekuks, üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel on tulevikus minimeeritud. 5 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Maaeluministeerium tänab ja tunnustab Kambja Vallavalitsust ning Kambja valla üldplaneeringu koostajaid hea koostöö eest ja kinnitab, et oleme ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üheskoos parimad lahendused väärtusliku põl- lumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajan- duse tagamiseks. LÄHTESEISU- Oleme seisukohal, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende kohta seatavad kaitse- ja kasu- Teadmiseks võetud. KOHAD tustingimused omavad üldplaneeringus maakasutusega seotud küsimuste käsitlemisel väga olulist ja põhimõttelist tähendust. Teatame, et Maaeluministeeriumis välja töötatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev seaduse eelnõu (edaspidi selles kirjas 09.09.2020 nr seaduse eelnõu) edastati 18. juunil 2020 Vabariigi Valitsusele ning loodetavasti jõuab see sügisel Riigikogu menetlusse. Seaduse 4.1-5/2017-1 eelnõu on eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kättesaadav aadressil http://eelnoud.valitsus.ee (toimik nr 20- 0226). Selleks, et tagada üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade ja nende kaitse- ja kasutustingimuste osas selline lõpptulemus, mis ei erineks seaduse eelnõus kavandatust, soovitame lähtuda selles eelnõus kavandatud mõistetest ja põhimõtetest. Üldplaneeringu lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 6 „Seos strateegiliste arengudokumentidega“ on Arvestame märkusega üldplaneeringu toodud seosed üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. Peame oluliseks, et üldplaneeringu koostamisel järgitakse üleriigilise koostamisel. planeeringu „Eesti 2030+“ jaotises 3.2.3 „Elukeskkonnakvaliteet“ märgitud põhimõtet, et ehitustegevuse kavandamisel tuleb vältida tiheasustuse kandumist väärtuslikele aladele (kaitsealad, rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid, väärtuslikud põllumajan- dusmaad jms). Lisas 2 toodud Kambja valda käsitleva ülevaate jaotises 16 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ toodud definitsioon, kus on märgitud, Arvestame märkusega väärtuslike põlluma- et väärtuslik põllumajandusmaa jaguneb riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikuks põllumajandusmaaks, ei ole kooskõlas sea- jandusmaade määratlemisel ja üldplanee- duse eelnõus toodud definitsiooniga. Seaduse eelnõu §-s 355 sätestatu kohaselt on väärtuslik põllumajandusmaa küla või aleviku ringu koostamisel. Lisas 2 on vastavad pa- territooriumil asuv vähemalt kahe hektari suurune põllumajandusmaa massiiv, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne Eesti randused sisse viidud. põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteediga või sellest suurem. Kui põllumajandusmaa massiiv asub maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist väiksem, loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks see massiiv, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne selle maakonna põllumajandusmaa kaalutus keskmise boniteediga või sellest suurem. Esialgsete arvestuste kohaselt on Tartu maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet 42 hindepunkti ning riigi põl- lumajandusmaa vastav näitaja 41 hindepunkti. See tähendab, et Kambja valla üldplaneeringus tuleks väärtuslike põllumajandus- maade määramisel võtta lähtealuseks riigi kaalutud keskmine boniteedinäitaja. Väärtuslike põllumajandusmaade ruumiandmete määramisel õige tulemuse saavutamiseks soovitame teha koostööd Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroo spetsialistidega. Üldplaneeringut käsitlevates dokumentides on kasutatud mõisteid „väärtuslik põllumajandusmaa“ ja „väärtuslik põllumaa“. Ju- Arvestame tähelepanujuhtimisega ja edas- hime tähelepanu, et seaduse eelnõu kohane mõiste on „väärtuslik põllumajandusmaa“. Samas võib looduskaitseseaduse § 4 lõike pidises kasutame mõistet „väärtuslik põllu- 7 kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla muu hulgas väärtuslik põllumaa. Lähtuvalt sellest tuleks majandusmaa“. üldplaneeringut käsitlevates dokumentides neid mõisteid täpsustada või ühtlustada. KAITSEMINISTEERIUM EELNÕU 1. Üldplaneeringu KSH aruande eelnõus on märgitud, et üldplaneeringuga ei kavandata tuuleenergeetika arendamiseks potent- Täiendame ÜP seletuskirja ja KSH aruande siaalselt sobivaid alasid. Palume KSH aruande eelnõud täpsustada ning lisada ka üldplaneeringu eelnõusse informatsioon, millega eelnõud selliselt, et tulenevalt riigikaitselis- 10.08.2022 nr välistatakse võimalus tuuleparkide rajamiseks. test piirangutest on välistatud võimalus 12-1/22/2906 tuuleparkide rajamiseks. Tuulepargid Kambja valla territooriumil vähendavad riigikaitseliste ehitiste töövõimet, mistõttu ei saa Kaitseministeerium edaspidi kooskõlastada Kambja valla territooriumil ühegi tuulepargi planeeringut ega projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud. Sama seisukoht tuleneb kohalikele omavalitsustele, sealhulgas Kambja vallale saadetud Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- teeriumi 01.06.2021 kirjast nr 17-7/2021/3487-1 „Tuuleenergeetika ja üldplaneeringud“, milles tutvustatakse ja selgitatakse võimalusi tuuleenergeetika kavandamiseks. Kirjas on esitatud skemaatiline kaart, millel on näidatud maaalad, kus pärast riigi- kaitseliste kompensatsioonimeetme käivitumist (eri piirkondades eeldatavalt 2024. ja 2025. aastal) on võimalik tuuleparke rajada ning kus leevenevad senised kõrguspiirangud. Antud kirjast nähtub, et ka kavandatud kompensatsioonimeetmete rakendumisel piirangud Kambja vallas paraku ei leevene ning ka edaspidi ei saa Kambja valla territooriumile tuuleparke rajada. Kaitseministeerium ei välista üksikute elektrituulikute püstitamise võimalust. Iga üksiku elektrituuliku püstitamise soovi korral tuleb teha Kaitseministeeriumiga koostööd võimalikult varases elektrituuliku kavandamise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselased tingimused, sealhulgas kõrguspiirangud ja asukoha sobivus. 6 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2. Palume üldplaneeringu seletuskirjas kajastada teavet, et metsaseaduse § 36 alusel võivad Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutada Täiendame seletuskirja. riigimetsa riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb vastava piirkonna elanikel ja kasutajatel arvestada riigi- kaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnahäiringutega ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. 3. Üldplaneeringu KSH aruande eelnõus on märgitud, et Kambja valla territooriumile ulatub Tartu linnas paikneva Tartu maleva Korrigeerime KSH aruannet. staabi- ja tagalakeskuse piiranguvöönd. Tegelikult antud riigikaitselise ehitise piiranguvöönd ei ulatu Kambja valla territooriumile. LÄHTESEISU- Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö Mittearvestatud. KOHAD tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 1 alusel palume üldplaneeringus kajastada riigikaitseliste Me ei pea vajalikuks üldplaneeringus sea- ehitiste töövõimet mõjutada võivate ehitiste ja planeeringute Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise nõuet. Elektrituulikute ehi- 11.09.2020 nr duste või määruste ümberkirjutamist, kuna tamise tingimusena palume sätestada nõue, et mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseminis- 12-1/20/2691 need võivad olla ajas muutuvad, muutes ka teeriumiga, ning soovitus teha selleks koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise eta- üldplaneeringu seeläbi vananenuks. Seadu- pis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised piirangud. Mistahes kõrgusega elektrituulik võib mõjutada riigikaitseliste ehitiste sed, määrused ja muud õigusaktid kehtivad töövõimet. olenemata sellest, kas nendes toodud põhi- Päikeseelektrijaamade rajamise tingimusena palume sätestada nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtes- mõtted on üldplaneeringu seletuskirjas kir- tatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nõuetele mittevastav päikeseelektrijaam võib vä- jas või mitte. Seadustes, määrustes ja teis- hendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. tes õigusaktides esitatud reegleid tuleb üldplaneeringu koostamisel ning ka sellele järgnevate tegevuste puhul – detailplanee- ringute koostamine ja projekteerimistingi- muste väljastamine – samuti järgida. Palume üldplaneeringu seletuskirjas kajastada teavet, et metsaseaduse § 36 alusel võivad Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutada riigi- Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu metsa riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb vastava piirkonna elanikel ja kasutajatel arvestada riigikait- koostamisel, lähtudes muuhulgas üldpla- selisest tegevusest. neeringu täpsusastmest ja metsaseaduses toodust. Märgime, et tegevusi, mida viiakse ellu seaduse alusel ning mida ei ole võimalik pikaajaliselt omavalitsuse ruumi kavan- dada, ei ole otstarbekas ka üldplaneeringu lahenduses kajastada. Saame metsaseadu- ses toodut arvesse võtta üldplaneeringu la- henduse koostamisel, KSH läbiviimisel, kuid püsiva iseloomuga riigikaitselise väljaõp- pega seotud tegevusi, mis ei oma püsivat ruumimõju, üldplaneeringus ei lahendata. RAHANDUSMINISTEE- EELNÕU Tunnustame kohalikku omavalitust ja üldplaneeringu koostajaid kõigi üldplaneeringu ülesannete põhjaliku ja ammendava käsit- RIUM luse eest ja kaasaegse ja kasutusmugava esitluse loomise eest veebikaardirakenduse näol. Rahandusministeerium, olles tutvunud 08.06.2022 üldplaneeringu eskiislahendusega, teeb järgmised ettepanekud: nr 15-3/3776- 2 Seletuskiri käsitleb kõiki planeerimisseaduse kohaste üldplaneeringu ülesannete lahendusi ning lisaks kohaliku omavalitsuse poolt Võtame teadmiseks. vajalikuks peetud ruumilise planeerimise teemasid. Palume planeeringu edasisel menetlemisel kaaluda, kas seletuskirja maht ja ülesehitus on asjakohane ja kasutusmugav üldplaneeringu alusel tehtavateks ehitusvaldkonna toiminguteks (konkreetsel maatükil kõigi kehtestatud tingimuste hõlpsaks leidmiseks). Palume kaaluda geograafiliste taustakirjelduste tarvilikkust kehtestatavas lõppversioonis (nt lk 19 - 22). Selline teave võiks olla planeeringu lisas 2 „Ülevaade Kambja vallast“. Lisaks seletuskirja peatükkides olevatele jooniste nimetamisele võiks nimetada ka kaardirakenduse vastavad kihid. Kaaluda as- Selgitame, et meie hinnangul ei ole vajalik jakohase kihi nimetamist iga alampeatüki juures. viidata konkreetsetele kaardirakenduse kihtidele, kuna kaardirakenduse puhul on tegemist on üldplaneeringu koostamise 7 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine jaoks vajaliku töövahendiga. Üldplanee- ringu ruumiandmed vormistatakse vasta- valt vormistusnõuete määrusele. Peatükis 1.2 ja 1.3 pole käsitletud ruumilist sidusust külgneva Tartu linnaruumiga. Maakonnaplaneeringu ptk 3.4.6 sätestab, et Täiendame seletuskirja. Tartu funktsionaalne seotus Tartumaa kohalike keskuste ning maapiirkondadega peab tihenema. Selgitamist vajab ptk 2.3 olev vaba ehitustegevus - planeerimisseadus ja ehitusseadustik mõistet „vaba ehitustegevus“ ei kasuta. Võtame teadmiseks. Alternatiiv on mõiste üldistatud avamine peatükis. Ehitustegevuse asemel oleks kohasem ehitamine - ehitustegevus toimub vaid ehitise püstitamise ajal. Peatükis 3.4 palun korrigeerida tabelites olevat lahtrit „Arhitektuursed ja ehituslikud tingimused“: Elamute projekteerimisel juba Korrigeerime seletuskirja. hoonestatud alale on ühes piirkonnas või elamukvartalis lubatud kasutada piiratud arvu katuse tüüpe, harja- ja räästakõrguseid, katusekaldeid ja katuse värvitoone (kuni 15° erinevusega, nt korraga 45° ja 30° (kraadid on vaid katusekaldel, mitte kõigil loetletutel), täpne lubatud katusekalle määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega); Lubatud on kuni üks alla 20 m² ehitis. Kõik vajalikud väikeehitised tuleb mahutada ühte vormi. Kas üks vorm tähendab ühte ehituskehandit või midagi muud? Peatükis 4.2.1 võiks sätestada kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide tähistamise kohustuse. Kaitstavate loodusobjektide tähistamine on looduskaitseseadusest tulenev kohustus, mida me ei pea vajalikuks ÜP-s korrata. Peatükis 7 on käsitletud maakonnaplaneeringu täpsustusi. Rahandusministeerium kui maakonnaplaneeringu hoidja põhimõtteli- Täpsustame seletuskirja. selt aktsepteerib tehtud täpsustusettepanekuid, kuid leiab, et maakonnaplaneeringus oleva tiheasumi tervikuna väljajätmine või lisamine on ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning üldplaneeringus tuleb teha vastav ettepanek. Palun kaaluda, kas kõik ptk 8 sätted rakenduvad üldplaneeringu kaudu ja on seetõttu asjakohased. Asjakohased ehitisi puuduta- Kaalume ettepanekut. vad sätted võiks viia peatükki 3 (maakasutus- ja ehitustingimused). Palun kaaluda peatükis 11 kõigi niigi üldarusaadavate mõistete selgitamise vajalikkust (nt elamu, elamu jt maa-alad). Kas hajaa- Meie hinnangul on põhjendatud mõistete sustusala tingimused ja rakendamine tulenevad õigusaktidest? peatükis ka nn üldarusaadavate mõistete käsitlemine, sest nt erinevate elamutüüpide või maakasutusliikide puhul on oluline sel- gitada, mida selle all ÜP kontekstis silmas peetakse. Gruppi VÄÄRTUSED JA PIIRANGUD on hõlmatud nii planeeringu koostajate loodud kihid kui ka mujalt taustteabeks võetud kihid. Selgitame, et riiklikest andmebaasidest pä- Planeeringu kasutaja ei saa tuvastada, mille kohta on võimalik paiknemisettepanekut teha ja mis on planeeringuvälistest and- rit infokihid on esitatud alusinfo all ning üle- mestikest tulenev kitsendus. Soovitame eristada kohaliku omavalitsuse kehtestatavad kihid ja kihtide grupid taustteabe kihtidest jäänud kaardikihid on kõik ÜP-ga kehtesta- ja gruppidest. tavad kihid (va teed ja ehituskeeluvöönd). Kaalume nende leppemärkide osas üm- berstruktureerimist või vastava märkuse li- samist nagu on ÜP seletuskirjas lk 5. Teen ettepaneku kajastada ptk 3.4 piirkondlikud ehitustingimised vastava kihina ja selle tärkandmetena. Kaalume ettepanekut. Arvamust tuleks küsida ka Maaeluministeeriumilt – üldplaneering käsitleb väärtuslikku põllumajandusmaad. Ettepanekuga on arvestatud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu on ammendav ning Rahandusministeeriumil täiendusettepanekuid pole. Võtame teadmiseks. LÄHTESEISU- Teen ettepaneku tekstis seadustele viitamisel teha seda paragrahvi täpsusega. Praegu on tekstis kohati seadustele tervikuna Arvestame esitatud ettepanekut üldplanee- KOHAD viidatud, täpsustav viide abistaks lugejat. ringu koostamisel. 22.09.2020 8 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine nr 14- 11/5775-3 Teen ettepaneku ptk-s 2 väljapoole planeeringuala ulatuvate mõjude analüüsimisel käsitleda ka Tartu linnale avaldatavat sot- ÜP LS ja KSH VTK dokumendis on toodud, siaalmajanduslikku mõju. et mõjude hindamise tegelik ulatus sõltub kavandatava tegevuse iseloomust ning seda täpsustatakse ÜP koostamise käigus. Samuti võib ÜP koostamise käigus lisan- duda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral täiendavalt hinnatakse. Peatükis 2 on märgitud, et vajadusel, sõltuvalt eeldata- valt mõjutatavast keskkonnaelemendist ja mõju ulatusest, arvestatakse mõju hinda- misel ka ala väljaspool planeeringuala. Ar- vestame üldplaneeringu ja KSH koostamisel Tartu linnapiirkonna kui terviku arengu- tega. Kui ÜP koostamisel selgub, et lahen- dusega võib kaasneda oluline mõju Tartu linnale, siis KSH käigus seda ka käsitle- takse. Märgin lk 10 toodu „Omavalitsuse ülesandeks on ÜP koostamise käigus ja selle hilisemal rakendamisel erinevaid huvisid ning Arvestame üldplaneeringu koostamisel nägemusi omavahel kaaluda ning leida kompromiss ja parim lahendus oma valla kontekstis“ kohta, et eriti Kambja valla Tartu Tartu linnapiirkonna kui terviku arengu- linnaga külgnevatel aladel ei ole mõistlik jätta tähelepanuta Tartu linnapiirkonna jaoks optimaalseid lahendusi, sõltumata haldus- tega. territoriaalsest kuuluvusest. Loodan, et üldplaneeringu koostamisel koostöös naaberomavalitsusega aidatakse lahenduste leidmi- sele kaasa. Teen ettepaneku kaaluda lk 11 eelviimases alajaotuses termini „hajus elanike tihedus“ asemel mõiste „hajaasustus“ või „madal Kaalume ettepanekut ÜP koostamisel. asustustihedus“ kasutamist. Märgin lk 11 viimase alajaotuse osas, et sotsiaalse infrastruktuuri objektide osas on mõistlik, koostöös Tartu linnaga, arvestada Teadmiseks võetud. vallaelanike vastavat reaalset teenusekasutust naaberomavalitsuses. Märgin lk 13 põllumajandusloomade pidamise piirkondade määramise osas, et traditsioonilises hajaasustuses on nende pidamine Teadmiseks võetud. ja karjatamine olnud aastasadu tavaline praktika ning asustusmustri orgaaniline osa. Märgin lk 19 p 5.5 traditsioonilise ajaloolise asustusstruktuuri ja väljakujunenud külade struktuuri säilimise osas, et on vajalik Teadmiseks võetud. teadvustada selle struktuuri teket nüüdisaegsetest olulisel määral erinenud majanduslike, sotsiaalsete ja demograafiliste tegurite toimel, mistõttu selle säilitamine peab realistlikult arvesse võtma olemasolevaid majanduslikke, sotsiaalseid ning demograafilisi tegureid. Lk 22 puudub ideekorje rakenduse toimiv hüperlink. Ideekorje viiakse läbi ÜP koostamise järg- mises etapis. Juhime tähelepanu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soovitusele kaaluda üldplaneeringu koostamisel võimalusi ener- Teadmiseks võetud. gia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks ja teha sellekohast koostööd. Vastavad soovitused ja põhimõtted on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastanud kohalikele omavalitsustele kirjadega 13.03.2019 nr 17-7/2019/2142 ja 07.01.2020 nr 17-7/2019/112. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu kui kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu kõige olulisema alusdokumendi koostamisel on Arvestame nimetatud dokumentidega asjakohane käsitleda kaasava elukeskkonna kavandamise vajadust ehk ligipääsetavust. Seda nii tasakaalustatud tervikliku elu- üldpla-neeringu koostamisel pidades silmas keskkonna planeerimise kui ka elukondliku kinnisvara ehitamise ja kohandamise seisukohast. Ligipääsetavuse nõuded on kehtes- ÜP täpsusastet. tatud ehitusseadustiku alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ (vastu võetud 29.05.2018). Täiendav teave on leitav veebilehelt planeerimine.ee, sh juhend „Kõiki 9 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“. Seoses kahanemisega kohanemise temaatikaga juhime tähelepanu vajadusele kaaluda võimalusi elamute renoveerimise ja ela- Kambja valla üldplaneeringu lahenduse mumajanduse suunamiseks läbi üldplaneeringu. Näiteks, millistes piirkondades korruselamute rekonstrueerimine toetab valla koostamisel oleme lähtuvalt rahvastiku ruumilise arengu perspektiivseid suundi. prognoosist võtnud aluseks mõõduka ela- nikkonna kasvu, mis on kooskõlas sot- siaalse, ökoloogilise ja tehnilise taristu talu- vusega. Arvestame ettepanekuga elamute renoveerimise ja elamumajanduse suuna- miseks üldplaneeringuga. Palume arvestada: Arvestame nimetatud dokumentidega pla- neeringu koostamisel. Kambja valla üldplaneeringu aluseks olev Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kättesaadavad aadressil https://maakonnapla- neering.ee/tartumaaplaneering. PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse põhimõte, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Põhjalikumalt on planeerimisseaduse peatükis 2 sätestatud olulistest põhimõtete rakendamisest kirjutatud juhendmaterjalis „Planeerimise põhimõtete rakendamine“, mis on kät- tesaadav aadressil https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf Sellest tulenevalt palume arvestada volikogude poolt heaks kiidetud Tartumaa arengustrateegia 2040 põhimõtetega http://www.tartumaa.ee/tartumaa-arengustra- teegia-2040/ . Üldplaneeringu koostamist toetavad vajalikud materjalid on koondatud veebilehel www.planeerimine.ee alamteemana „Üldpla- neeringute koostamine 2019-2020“ https://planeerimine.ee/yldplaneering/ . Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada nõustikku „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp-noustik/ Soovitame kasutada nõustikus toodud mõisteid. Palume arvestada vajadusega kohandada üldplaneeringu lahenduse kaudu asustust, elukeskkonda ja taristut sobivaks kahanevale ja vananevale elanikkonnale. Üldplaneeringu koostamisel soovitame kasutada juhendmaterjali „Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/kahaneva- asustusega-piirkond/. Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamisel palume kasutada Keskkon- naagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjali „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis on kättesaadav aadressil https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf. Asulate olukorda väljaspool keskuslinnu kirjeldab „Eesti väikeasulate uuring“, mis teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmi- seks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt võrreldavaid alusandmeid, mis on vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks linnade ja valdade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides. Uuring on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/2019/03/eesti-vaikeasulate-uuring/. Üldplaneeringute koostamist toetavate üldplaneeringu töötubade info ja seni toimunud töötubade materjalid, sh teoreetilis-prak- tiliste töötubade salvestused, on kättesaadavad aadressil https://planeerimine.ee/yldplaneering/yldplaneeringu-tootoad/. Palume üldplaneeringu vormistamisel ja ülesehitamisel juhinduda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Määruse § 7 lõikest 2 tulenevalt peab enne määruse jõustumist algatatud, kuid määruse jõustumise ajal veel kehtestamata üldplaneering selle kehtestamisel alates 2020. aasta 1. maist vastama määruse nõuetele. Selgitan ettevaatavalt, et üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on oluline, et üldplaneeringu materjalidest selguks Teadmiseks võetud. üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja/või muut- miseks, millises ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse käik. Maakonnaplaneeringu täpsustamise ja/või muutmise ettepaneku tegemise vajaduse selgudes palume võimalikult vara alustada koostööd Rahandusministeeriumi re- gionaalhalduse osakonna (REHO) Tartu talitusega, et ettepaneku sisulist külge saaks hinnata enne kui üldplaneering on esitatud 10 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine heakskiitmiseks. Ettepaneku kohta seisukoha võtmisel on REHO Tartu talitusele, lisaks tekstilisele materjalile, aluseks ka üldpla- neeringu temaatiline vektorkiht (või kihid), mis ei pea vastama vormistusnõuete määrusele. KESKKONNAMINISTEE- EELNÕU Oleme tutvunud veebilehel https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uldplaneering kättesaadavate materjalidega ning soovime Korrigeerime KSH aruannet. RIUM märkida järgmist: 19.08.2022 nr 7- 1. Juhime tähelepanu, et KSH aruande eelnõu peatükis 7.5. Mõju põhjaveele (lk 55) on vaja parandada põhjaveekogumi nimi 15/22/2668-3 "Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas", õige on "Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida- Eesti vesikonnas". 2. KSH aruande eelnõus on mitmes kohas nimetatud Kesk-Devoni põhjaveekogumit, õige kogumi nimi on "Kesk-Devoni põhja- Korrigeerime KSH aruannet. veekogum Ida-Eesti vesikonnas". KSH aruande eelnõu peatükis 7.5.2. Põhjavee kasutamine ja mõju põhjaveekogumite eesmärkide saavutamisele (lk 57) on lause Täiendame KSH aruannet. "2020. aastal Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud uuringuaruande kohaselt on põhjaveekogumi keemiline seisund halb." Vaja on nimetada põhjaveekogumi nimi, mille seisund on halb. Palume Kambja Vallavalitsusel arvestada käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega ja hoida Keskkonnaministeeriumit kursis Võtame teadmiseks. üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu edasise menetlemisega. LÄHTESEISU- Palume üldplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestada teie haldusterritooriumil esineda võivate Arvestame nimetatud dokumentidega pla- KOHAD üleujutusohtudega ning kliimamuutustega kaasnevate võimalike riskidega (veetaseme tõusust ja sademete rohkusest tingitud neeringu koostamisel. üleujutuste võimendumine, tormide tugevnemine ja sagenemine, ranna- ja kaldaerosiooni kiirenemine, maalihkete esinemine 22.09.2020 nr ning linnaliste asumite soojussaarte efekt) ja nende maandamise võimalustega. Soovitame tutvuda Vabariigi Valitsuse poolt kin- 7- nitatud üleujutusega seotud riskide maandamiskavaga (kättesaadav aadressil https://www.envir.ee/et/uleujutused) ja klii- 15/20/3635-4 mamuutustega kohanemise arengukavaga (kättesaadav aadressil https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-te- gevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava). Palume üldplaneeringus arvestada ka Keskkonnaministeeriumi poolt 2018. a tellitud kombineeritud sademevee strateegiaga (kättesaadav aadressil: https://www.envir.ee/sites/default/fi- les/1_sk_7.11.2018_0.pdf). Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 4. Üldplaneeringu valdkonnad (lk 11) on maakasutuse üldpõhimõtete all Teadmiseks võetud ÜP tingimuste ja piiran- öeldud, et planeeringus kirjeldatakse iga juhtfunktsiooniga kaasnevaid maakasutuse tingimusi ning määratakse nende rakenda- gute seadmise osas. mise põhimõtted. Juhime Teie tähelepanu sellele, et nii arusaadavuse kui ka rakendatavuse aspektist peavad siduvad ja kohus- KSH osas selgitame, et vastavalt KeHJS-se tuslikud kasutustingimused või piirangud olema põhjendatud, kaalutletud ning sõnastatud selgelt ja üheselt arusaadavalt. Kui §-le 32 teostame keskkonnamõju strateegi- planeeringus kirjeldatakse üldiseid soovituslikke suundumusi, siis peab selle soovituslik iseloom olema sõnastusest arusaadav. line hindamise strateegilise planeerimisdo- Sellekohane selgus aitab vältida võimalikke koormavaid vaidluseid planeeringu rakendamise käigus. kumendi elluviimisega kaasneva olulise Samuti tuleb arvestada, et kitsenduste seadmisel tuleb KSH aruandes käsitleda seatavatest tingimusest tulenevaid mõjusid kesk- keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiiv- konnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile, varale vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüs- sete võimaluste väljaselgitamiseks ning teemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 21. ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks ning selle tulemusi võetakse ar- vesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel. Hindamisel peame asjakohas- tel juhtudel muuhulgas silmas ka ÜP-ga ka- vandatavaid kitsendusi ja tingimusi ning nende eeldatavat toimet oluliste negatiiv- sete mõjude vältimise/leevendamise osas. Kitsenduste ja tingimuste lõikes aga eraldi sellist hindamist, nagu märkuses viitate, KeHJS ette ei näe. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 4. Üldplaneeringu valdkonnad (lk 12) on väärtuste üldpõhimõtete all välja Teadmiseks võetud. toodud, et määratakse kaitsehaljastuse asukohad elurajoonide kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest. Kui 11 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine kaitsehaljastuse all on silmas peetud metsamaad, siis juhime Teie tähelepanu sellele, et kehtiva metsaseaduse § 231 alusel saab PlanS §75 lõike 1 punktis 21 kirjeldatud piirangut kehtestada kokkuleppel maaomanikuga. See tähendab, et vastavad kokkulep- ped tuleb sõlmida vastuvõtmisele eelneva planeeringu koostamise perioodi jooksul, sest vastuvõtmisega kinnitab kohaliku oma- valitsuse volikogu vastavalt PlanS § 86 lõikele 2, et üldplaneering vastab õigusaktidele. Kokkulepete puudumisel on üldplaneering aga vastuolus metsaseadusega. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 5. Ülevaade eeldatavast keskkonnamõjust (lk 15) on loetletud, et sot- Märkusega on arvestatud ning LS ja KSH siaalmajandusliku mõju juures analüüsitakse mõjusid „…sh asustusele ja rahvastikule, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, tee- VTK täiendatud. nuste ja toodete kättesaadavusele, väärtuslikele põllumajandusmaadele, puhkealadele, inimeste tervisele ja heaolule“. Tuginedes KeHJS §-le 21 palume täiendada loetelu sõnadega „ja varale“. Samuti on mõjude olulisust varale välja toodud KSH VTK-s endas (lk. 6, 9, 15). Leiame, et lähtuvalt sellest, tuleb täiendada samuti peatükki 5.4. Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale (lk 17) sõnastust. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 5.3. Mõju looduskeskkonnale (lk 16) on kirjas, et planeeringulahenduse Teadmiseks võetud. koostamisel pööratakse tähelepanu metsaseaduses sätestatud nõuetele. Sulgudes on sealjuures täpsustatud „vääriselupaigad“, aga puudu on täiendavad selgitused. Tuleb arvestada, et planeeringulahendus peab tervikuna olema kooskõlas kehtivate seadus- tega. PlanS kohaselt on võimalus seada täiendavaid põhjendatud tingimusi lähtuvalt üldplaneeringu ülesannetest. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 8.2. on toodud ära koostöö tegijad. Keskkonnaministeeriumi puhul on Märkusega on arvestatud. LS ja KSH VTK koostöö eesmärgina märgitud „Jätkuvalt riigi omandis oleva maa ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva maa osas arva- kaasamise peatükki on täiendatud. muse andmine“. Soovime koostöö eesmärgiks lisada veel „Välisõhu, sh müra ning keskkonnatervisega ja metsandusega seotud teemad“ Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK lisa 2 - Ülevaade Kambja vallast, mis sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna Arvestame märkusega planeeringulahen- kirjeldust, peatükis 11. Rohevõrgustik (lk 29) on kirjas, et rohevõrgustiku sidususe tugevdamiseks säilitatakse lagealade vahel duse väljatöötamisel. paiknevad väiksemad metsatukad. See tingimus pärineb Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ peatükist 16.1, kus on toodud ro- helise võrgustiku toimimist tagavad ja sidusust tugevdavad meetmed. Peatüki 11 kohaselt üldplaneeringu koostamisel juhindu- takse Tartu maakonnaplaneeringust 2030+. Palume üldplaneeringu koostamisel täpsustada millega on antud juhul tegemist – kas põllumassiive ja -tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või on tegemist metsamaaga metsaseaduse tähenduses ning mida tähendab selles kontekstis nende alade säilitamine. Oluline on silmas pidada, et juhul, kui planeeritakse seada omandile kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt arusaadavad. Lisaks kinnisasjade puhul riigivara valitsejaks olemisele, mis on Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ja mille volitatud asutus on Arvestame märkusega planeeringulahen- Maa-amet, on Keskkonnaministeerium ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1 kohaselt duse väljatöötamisel ning kaasame Kesk- maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks PlanS tähenduses. MaaRS § 31 lõike 2 kohaselt konnaministeeriumi ja teised riigiasutused maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lõike 1 alusel, võrdselt teiste kaasatavate isikutega on samuti riigi omandis. PlanS § § 75 lõike 1 punkti 18 kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse planeeringuala üldiste kasutus- üldplaneeringu menetlusse. ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksi- maalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Kuna üldplaneeringutega hakatakse maakasutus- ja ehitustingimusi välja töötama, siis palume hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu edasise menetlemisega, et meil oleks võimalik esitada seisukoht reformimata riigimaale ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksustele, mille volitatud asutus on Maa-amet, planeeritava maakasutuse osas. Peame oluliseks, et planeerimismenetluses ja planeeringulahen- duse koostamisel järgitakse PlanS toodud huvide tasakaalustamise põhimõtet ja riigi, kui maaomaniku huvisid käsitletakse teiste maaomanikega võrdselt. MAJANDUS- JA KOMMUNI- LÄHTESEISU- Soovite ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonna strateegilise väljatöötamise (KSH) kavatsu- Teadmiseks võetud. KATSIOONIMINISTEE- KOHAD sele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt (MKM), Maanteeametilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, Vee- RIUM teede Ametilt ja Lennuametilt. Ametid on oma märkused ja tähelepanekud edastanud otse Kambja Vallavalitsusele. Palume ar- 28.09.2020 nr vestada Lennuameti 24.08.2020. a kirjas nr 4.6-8/3499-2, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 11.09.2020.a kirjas nr 16- 1.10-17/20- 6/20-12013-002 ja Maanteeameti 22.09.2020. a kirjas nr 15-2/20/38992-3 tehtud ettepanekutega. Veeteede Ametil ettepane- 0026/5171-6 kuid ei ole. MKM peab vajalikuks märkida, et taastuvenergeetika teema on Kambja valla üldplaneeringus kajastatud. Muus osas praegu et- tepanekuid ei ole. 12 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine SISEMINISTEERIUM LÄHTESEISU- Siseministeeriumil puudub täna vajadus Kambja valla üldplaneeringus täiendava riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, pääste ja Teadmiseks võetud. KOHAD kriisireguleerimisega sisendi andmiseks. Koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga on valdkonnad piisavalt esinda- tud. Seega kooskõlastame Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eel- e-kiri nõu vaikimisi ilma täiendavate märkusteta. 26.11.2020 Samas palume informeerida ministeeriumit tulevikus juhul, kui planeerimise käigus tekivad valitsemisala asutustega vastuolud, Arvestame ettepanekuga ja teeme Sisemi- planeeringuga kaasneb olulisi asustuse muutusi, valla territooriumile planeeritakse ehitada või rajada kõrgemaid ehitisi (hooned, nisteeriumiga koostööd. tuulepark vms) või kehtestatakse droonide lennupiirangu ala, et saaksime analüüsida, kuidas nimetatud muutused, arendused ja võimalik lennupiirangu alad võivad mõjutada ministeeriumi valitsemisala asutuste ülesannete täitmist, sideteenuste levi ning võimalike riigikaitselistest objektidest tulenevaid vajadusi ja piiranguid. Täiendavate sisuliste küsimuste korral on ministeeriumi kontaktiks Strateegia ja arendusosakonna kinnisvaranõunik Kristjan Õim. AMETIASUTUSED POLITSEI- JA PIIRIVAL- LÄHTESEISU- Sooviksime üldplaneeringu kaasamisel arvestada keskkonna muutustel põhineva ennetusega, mis muudaks turvalisemaks valla Teadmiseks võetud. VEAMET KOHAD elukeskkonna ning aitaks kaasa süütegude ennetamisele (CPTED). 07.09.2020 nr 1.11-11/491- 2 TERVISEAMET LÄHTESEISU- Joogivee kvaliteet Teadmiseks võetud. KOHAD Kambja valla territooriumil on ühisveevärk ja kanalisatsioon Kambja alevikus, Vana-Kuuste ja Rebase piirkonnas, Uhti küla ela- 09.09.2020 nr mukvartalis, Reola tööstuspiirkonnas, Ülenurme ja Tõrvandi alevikes, Õssu külas ja Räni küla korruselamute piirkonnas. 9.3- Kambja valla ÜVK näeb ette ühendada Tartu linna vee- ja kanalisatsioonivõrguga Tartu linna lähiümbruse asulate veel ühenda- 4/20/7203-2 mata piirkonnad: • Räni alevikus Viirupuu tee, Räniküla tn, Libahundi, Vanapagana ja Kaval-Antsu tee, Kivimetsa tee ja Ränirahnu tee; • Lemmatsi külas Linnaveere tee äärde, Räni-Raudtee tee äärde ja Kannistiku tee äärde; • Soinaste külas Tartu-Ülenurme tee, Tõrvandi tee – Linnavere tee äärne piirkond; • Tõrvandi ja Ülenurme alevikud, Reola külas Nirgi tee, Lennu tee ja Aia tänava piirkond; • Laane külas Väike-Näki tee tiheasustuspiirkonnas. Lähtuvalt veeseadusest § 148 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat vee- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu haaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust koostamisel, arvestades ÜP ülesandeid ning piiratud. Tuleb vältida ehitiste planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealadele. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita täpsusastet. ÜP KSH ühe väljundina määra- amet uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena. Valla hajaasustusaladel, kus elanikkonna vähesuse ja suhteliselt hajali paik- takse nõuded ja tingimused, millega üldpla- nemise tõttu ei ole ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine otstarbekas soovitame kaasata elanikke võimalikult palju hajaasus- neeringule järgnevates planeerimise etap- tuse programmi, et tagada joogivee kättesaadavus ja kvaliteedi parandamine ning reoveepuhastussüsteemide rajamine või kaa- pides tegevuse kavandamisel arvestada, et sajastamine. tagada kvaliteetne joogivesi. Supluskohad Võtame teadmiseks. Terviseameti andmetel ei ole Kambja vallas ühtegi veekogu, mille vee kvaliteeti oleks hinnatud lähtuvalt sotsiaalministri Üldplaneeringuga on võimalik ette näha 03.10.2019 määruses nr 63 „Nõuded suplusveele ja suplerannale.“ esitatud nõuetest. ruumilised eeldused supluskohtade kasutu- selevõtuks. Meetmed supluskoha nõuetele Supelranna ala ja arendustingimuste määramisel tuleb lähtuda määruse nr 63 § 3 lg 2-4 esitatud nõetest. Maakasutuse kavan- vastamiseks tuleb kasutusele võtta ja ra- damisel tuleb silmas pidada, et tegevuste planeerimisel ei halvendata seisu- ja vooluveekogude seisundit. kendada pärast üldplaneeringu kehtesta- mist kehtivate õigusaktide ja normide alu- sel. 13 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Müra Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades ÜP täpsusastet. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemed on kehtestatud lähtuvalt sama seaduse § 56 lg 4 keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määra- ÜP KSH ühe väljundina määrame nõuded ja mise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71). tingimused, millega üldplaneeringule järg- nevates planeerimise etappides tegevuse Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi müratasemed ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtase- kavandamisel arvestada, et tagada vasta- med elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. vus kehtestatud müra normtasemetele. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada müravastaseid meetmeid lähtudes Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni- nõuded. Kaitse müra eest.“. Lähteülesandes määratakse AÕKS järgsed mürakategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele. Amet soovitab võimalusel säilitada olemasolevatel elamu maa-aladel kehtiv juhtotstarve, et tagada tervisliku elukeskkonna säilimine. Uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused) planeerimisel hinnata, millised piirkonnad ja keskkonnatingimused sobivad nende rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele. Liiklus Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades ÜP täpsusastet. Liiklusega võivad kaasneda nii müra, vibratsioon kui ka õhusaaste. Üldplaneeringu puhul arvestada olemasolevate ja planeerita- vate suuremate teedega, paigutades uued elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks müratundlike alade välisõhus KeM mää- ruses nr 71 toodud normtasemetele vastavus. Amet ei soovita müra- ja saastetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, las- teasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede lähedusse. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et oleksid tagatud kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid. Tootmistegevuse negatiivsed mõjud Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu Tootmistegevusega võib kaasneda müra, vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat müra keeruline hinnata. Müra muutlik ülesandeid ja täpsusastet. iseloom võib müraallika lähipiirkonnas elavatele inimestele põhjustada häiringuid ka siis, kui tööstusmüra vastab KeM määrus nr 71 toodud normtasemetele. Amet soovitab uute objektide planeerimisel ennetada mainitud olukordade teket ning vältida toot- Arvestame üldplaneeringu koostamisel misalade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav maakasutuse, objektide, uute teede jms puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud müra- ja välisõhu asukoha planeerimisel olemasolevast kesk- saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga. konnast ning kavandatavast lahendusest tulenevate võimalike negatiivsete mõju- dega. Tööstus- ja tootmisalade planeerimi- sel lähtutakse asjaolust, et tööstusest/toot- misest tulenev oluline negatiivne mõju ini- mestele peab olema välistatud. ÜP raames on võimatu määrata, milline peab olema konkreetne vahemaa elamuala ja tööstus- /tootmisala vahel, sest tootmistegevused on väga erinevad ning omavad väga erine- vat mürataset. Võimalik kaasnev keskkon- namõju ning mõju ulatus sõltub konkreet- setest planeeritavatest tegevustest, mis selguvad üldplaneeringu elluviimisel. Nen- dele tegevustele seatakse tingimused ja hinnatakse tegevuste elluviimisega kaasne- vat mõju arenduse järgmistes etappides (detailplaneeringu koostamine, loamenet- lus vms). ÜP KSH väljundina määrame nõu- ded ja tingimused, millega ÜP-le järgneva- tes etappides arvestada, et mõju elamuala- dele oleks väheoluline. Puhveralad ja kaitsevööndid Arvestame võimalusel ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. 14 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mittetundlike hoonete ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leeven- dusefektiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks müra leevendava efekti tagamiseks olema vähemalt 30- 50 meetri laiune. Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame lähtuda põhimõttest, et kaitsevöönditesse (rii- gimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. Radoon Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu Elamutes ning ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada olulist riski tervisele. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et ülesandeid ja täpsusastet. ÜP koostamisel radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Seega võib madala radooniriskiga piirkonnas esineda kõrge radoonitasemega ja selle KSH läbiviimisel käsitletakse kiirgu- alasid. Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist planeeritaval maa-alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb ehi- sohutust lähtudes ÜP ülesannetest ja täp- tamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasole- susastmest. ÜP KSH läbiviimisel täpsus- vates hoonetes“). Sellega välditakse majade siseõhu rikastumist radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3 ). takse võimalikke probleeme seoses pinnase radoonisisaldusega. Ulatuses, mida olema- solevad andmed võimaldavad, tuuakse ra- dooni osas välja teadaolevad probleemsed piirkonnad ning piirkonnad, mis vajavad täiendavat uurimist. KSH väljundina mää- ratakse tingimused, millega tuleb radooni- riskiga piirkondades arenduse järgmistes etappides arvestada. Ruumide siseõhu radoonisisalduse ana- lüüsi-mine ja hindamine ei ole ÜP KSH üle- sanne. Valgusreostus Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu Uute kergliiklusteede planeerimisel, kui need kavandatakse tiheasustusalade piirkonda, soovitame arvestada võimaliku valgus- täpsusastet. reostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Samuti võivad põhjustada häiringut tootmisterritooriumi turvakaa- lutlustel valgustatud alad. KESKKONNAAMET EELNÕU Esitasite Keskkonnaametile teate Kambja valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande avalikustamisest perioodil 16.05.2022 15.06.2022. 15.06.2022 nr 6 5/22/8416 Keskkonnaamet on materjalid läbi vaadanud ning esitame järgnevad märkused ja ettepanekud Keskkonnaameti pädevusse jää- 2 vatel teemadel: 1. Peatükis 2.2 Domineeriva ja/või olulise avaliku huviga rajatise rajamisel (nt mobiilsidemast, päikesepark, olulises asukohas Arvestame ettepanekuga. asuv tee jms); palume loetellu lisada ka tuulegeneraator. 2. Teeme ettepaneku lisada peatükis 4.1.4. Väärtuslikud maastikud olevass tabelisse reale Vana-Kuuste kaitstava väärtusena Arvestame ettepanekuga. Vana-Kuuste mõisapark ja reale Kambja-Sirvaku mnt äärne ala kaitstava väärtusena Suure-Kambja mõisapark. 3. Peatükis 4.2.1 Kaitstavad loodusobjektid palume seletuskirja p aremaks mõistmiseks täiendada tabeliga, kus on nimetatud Ettepanekuga mittearvestatud. kaitseala ja selle peamine väärtus (kaitse eesmärk) analoogiliselt tabeliga 10 (väärtuslikud maastikud). Kambja vallas on 1 maas- ÜP seletuskirjas ei esitata kaitstavate loo- tikukaitseala, 2 looduskaitseala, 4 kaitsealust parki ja 1 hoiuala, rah vusparke ei ole. dusobjektide loetelu, kuna see on ajas muutuv, ajakohane info asub riiklikes and- mebaasides. 4. Punktides 3.5.7. puhke maa ala ja 3.5.8. haljas ja looduslik maa ala on tingimuseks „Raiete kavandamisel tagada ala puhke- Selgitame, et puhke maa-alaks ei ole mää- väärtuste säilimine.“ Selline üldsõnaliselt kirjeldatud tingimus jätab väga palju ruumi tõlgendamiseks ja selle hilise m rakendamine ratud metsamassiive, vaid pigem alasid, on väga keeruline. Puhke maa alaks on määratud mitmed metsamassiivid, soovitame sõnastada piirangud selgelt mõistetavalt, kus metsaseadus kehtib piiratud ulatuses täpsustades kuidas käib nendel aladel edaspidi metsa majandamine. (nt pargid, haljasalad). 15 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Raiete kavandamisel puhke maa-alal ning haljas ja looduslikul maa-alal tuleb ÜP ko- haselt tagada kõrghaljastuse või metsa säi- limine võimalikult suures mahus (sh vaja- dusel läbi asendusistutamise ja uuenda- mise). Meie hinnangul ei ole konkreetsete raieliikide välistamine otstarbekas ega va- jalik. 5. 4.2.4. Kõrgendatud avaliku huviga ala „KAH aladega seotud kogukondasid teavitatakse plaanidest hakata koostama metsa- Täpsustame sõnastust. tööde kavasid. Avalike arutelude ja infovahetuse käigus täpsustatakse, millele metsatööde planeerimisel tähelepanu pöörata.“ Kuidas hakkab toimuma kogukondade teavitamine Kas pelgalt teavitamiskohustus tagab, et kõrgendatud avaliku huviga metsade majandamisel arvestatakse kogukondade huvidega? Kuidas saab Keskkonnaamet teada, et kogukonda on teavitatud Enne met- sateatise esitamist peaks teavituskohustus olema täidetud. Teeme ette paneku sõnastada: Metsatööde kava/raied kooskõlasta- takse kohaliku omavalitsusega ja kogukonnaga enne metsateatise esitamist. 6. Ptk 4.4.4 Kõrgendatud avaliku huviga ala. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek nelja ala KAH aladeks määramiseks, sh Vana Arvestame ettepanekuga. Kuuste looduskaitseala metsamassiiv. Juhime tähelepanu, et Vana Kuuste looduskaitseala on terves ulatuses sihtkaitsevöönd ja seal on lageraie keelatud. Seega puudub ka otsene vajadus ala kõrgendatud huviga alaks määramise osas lähtudes pelgalt lage- raie üle otsustamisel avalikkuse kaasamist. 7. Ptk 4.1.4. on märgitud, et … „Kohanimede kasutusele võtmisel eelistada võrukeelseid traditsioonilisi nimesid“. Märgime, et Korrigeerime seletuskirja. Kambja vald on ajalooline Tartumaa, kus kasutati Tartu murrakut ja võrukeelsed kohanimed ei ole asjakohased. 8. Teeme ettepaneku, et ÜPs võiks maakasutus ja ehitustingimuste peatükis olla käsitletud ka võõrliikide teema, et jälgitaks Selgitame, et tegemist ei ole ÜP käigus re- igasuguste pinnasetööde puhul invasiivsete võõrliikide levikualade paiknemist (karuputke levikuala kaart leitav maa ameti kaar- guleeritava teemaga. Maaparandustööd toi- dirakendusest) ja tööde teostamisel ei soodustataks nende levikut uutele kasvualadele. Võõrliigi kasvualal tegutsedes konsultee- muvad vastavalt maaparandusseadusele rida eelnevalt Keskkonnaametiga. Maaparandussüsteemide peatükis peaks käsitlema ka leevendus ja kompensatsioonimeetmeid, ning Põllumajandus- ja Toiduameti poolt kuna maaparandussüsteemid ja nende hoiutööd mõjutavad väga olulisel määral keskkonda. Tuleks võtta kasutusele meetmed, väljastatavatele projekteerimistingimus- mis takistavad liigse sette edasikannet (eesvooludele rajatavad settetiigid, kraavide nõlvade kaldakindlustused), samuti võiks tele. Puudub vajadus nende kordamiseks soovitada teha töid aja l, mis häirib kõige vähem elustikku (vältida töid nt konnade kudeajal). ÜP-s. 9. Ptk 3.5.12 on märgitud „ Maavarade kaevandamisloa taotluste (ja vajadusel KSH) KSH)…“. Korrigeerime seletuskirja. Eeldatavalt oleks asjakohane märkida KMH, kui loataotluse menetluses tehtav mõjude hindamine. 10. Ptk 4.2.3 Tingimused tugialal on märgitud “ Tugialadel ei vähendata looduskaitseseadusest tulenevat kalda ulatust “. Märgime, Parandame seletuskirja. et kalda ulatuse muutmist ei näe looduskaitseseadus palume sõnastust täpsustada. 11. Ptk 4.3.1 Kallas ja ehituskeeluvöönd. Märgime, et Keskkonnaamet annab oma seisukoha ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV ) Võtame teadmiseks. vähendamiseks looduskaitseseaduse § s 34 nimetatud eesmärke kaaludes peale üldplaneeringu vastuvõtmist. Üldplaneeringu kooskõlastamine Keskkonnaameti poolt ei anna õigustatud ootust EKV vähendamiseks, EKV vähendamine on eraldiseisev menet- lus. EKV vähendamine on erand, mida võidakse rakendada ainult väga põhjendatud erandjuhtudel, mille vajadus peaks olema selgelt ja üheselt põhjendatud. 12. ÜP teeb ettepaneku ristipuude arvamiseks KOV tasandi kaitstavate loodusobjektide hulka. Kuna ÜP seletuskirjas on ristipuude Selgitame, et nimekirjast on puudu risti- nimekirjast puudu nt Kambja alevikus asuvad ristipuud ja Suure Kambja ristipuu, siis teeme ettepaneku, et planeeringust võtta puud, mis on juba kaitse alla võetud või välja konkreetne number (seitse ristipuud) ja menetluse algatamisel vaadataks üle kõik Kambja vallas asuvad ristipuud ja selle asuvad kaitstaval loodusobjektil ega vaja põhjal tehakse otsus, milliseid puid võtta kaitse alla. seetõttu eraldi kaitset. Leiame, et ava- likkuse objektiivseks teavitamiseks kaitse alla võtmise kavatsusest, on vajalik ÜP-s konkreetseid objekte kajastada. 13. Aruande eelnõu lk 50 on kirjaviga: häpikhuik > täpikhuik Korrigeerime KSH aruannet. 16 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegiline hindamine ÜP-s on käsitletud olemasolevaid ja valmi- misel olevaid (kooskõlastatud) matkarada- 1. Üp ga planeeritakse Uhti külas (katastriüksus 28301:001:0906) matkarada Reola Ülenurme püsiksannika püsielupaigas sid. Reola Ülenurme püsiksannika püsielu- KLO3002327. KSH aruandes on mõju hindamata. Palume aruannet täiendada. paika läbib Poldrijärve matkarada, mille ra- jamiseks on Keskkonnaamet andnud oma nõusoleku ning matkarada on valmimisel. Kuna ÜP-ga matkaraja osas täiendavaid te- gevusi ei kavandata, siis ei pea me vajali- kuks hinnata matkarajaga seotud mõjusid. 2. KSH punktis 7.14.1. Mõju teedevõrgule on kirjas, et uute ja oluliselt rekonstrueeritavate teelõikude kavandamine toimub ÜP KSH koostamise raames viidi läbi Natura st eraldiseisvalt asjakohase planeeringu või ehitusprojekti alusel. Täpsemad asukohad ja paiknemised lahendatakse detailsemate eelhindamine kõikide Natura 2000 võrgus- planeeringute koostamise ja projekteerimise käigus ning hinnatakse võimalikku keskkonnamõju. Palume eraldi välja tuua, millised tikku kuuluvate alade osas. Eelhindamise teed läbivad Natura alasid või kaitsealasid, mille asjakohast Natura hindamist pole praeguses etapis läbi viidud. Juhime tähele- tulemusena selgus, et asjakohane hinda- panu, et kohtulahendite valguses tuleks asjakohane hindamine läbi viia võimalikult varajases staadiumis ja seda ei saa lükata mine ei ole vajalik. Samale tulemusele jõuti edasistesse etappidesse. Arvesse tuleb võtta maksimaalselt negatiivne mõju ja selgitada asjakohases hindamises siis selle alusel ka teiste kaitstavate loodusobjektide eel- elluviimise võimalikud mõjud. hindamise tulemusena. Joonised Lisa 5 on lisatud üldplaneeringu materjalide hulka. 1. KeAle esitatud kaartide hulgast puudub seletuskirjas nimetatud lisa 5 Riiklike looduskaitse ja kultuuriväärtuste kaart. 2. Oluline on, et üldplaneeringu kaardile (joonis 3 Väärtused ja piirangud) oleks kantud kaitsealade välispiir, mis on vajalik Selgitame, et riiklikest registritest pärine- taustainfo kaardi paremaks mõistmiseks. vaid objekte ja alasid (sh looduskaitsealade välispiirid) parema loetavuse tagamiseks üldplaneeringu joonistele ei kanta. Riiklikud looduskaitselised ja muinsuskaitselised väärtused on leitavad üldplaneeringu lisast 5 „Riiklikud looduskaitse- ja kultuuriväärtu- sed“. 3. Palume kanda joonisele 3 Väärtused ja piirangud kaitsealused looduse üksikobjektid analoogiliselt kultuuripärandi objektidega. Selgitame, et riiklikest registritest pärine- vaid objekte ja alasid (sh looduskaitsealade välispiirid) parema loetavuse tagamiseks üldplaneeringu joonistele ei kanta. Riiklikud looduskaitselised ja muinsuskaitselised väärtused on leitavad üldplaneeringu lisast 5 „Riiklikud looduskaitse- ja kultuuriväärtu- sed“. Joonisele 3 on kantud vaid kohaliku kaitse all olevad või kohaliku kaitse alla võetavad kultuuripärandi objektid (sh XX saj arhitek- tuuripärand, maaehituspärand, miljööväär- tuslik ala). 4. Pangodi mka l on RMK puhkekoht ka Pikksaare tipus. Palume lisada vastav tingmärk joonisele Täiendame joonist. Kambja valla üldplaneering Lisa 5. Riiklikud looduskaitse ja kultuuriväärtused. Jooniselt on puudu järgmised EELISe sissekanded: Uuendame Lisa 5 ja EELIS-e kaardikihte enne üldplaneeringu eelnõu kooskõlastami- 1. KLO3102820 Palumäe väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd. KLO9130684 kaitsealuse liigi leiukoht (väike-konnakot- sele saatmist (sh punktide 1-10) osas. kas) Vääriselupaikasid üldplaneeringu lisas ei 2. KLO9108255 kaitsealuse liigi leiukoht (valge-toonekurg) kajastata. 3. KLO9129795 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik) 17 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4. KLO9129804 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik) 5. KLO9129796 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik) 6. KLO9129807 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik) 7. KLO9129794 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik) 8. KLO9129805 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik) 9. KLO9129797 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik) 10. KLO9129806 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik) 11. Kaardilt puuduvad VEP-alad. Palume eeltoodud punktide alusel üldplaneeringut ja selle KSH aruannet täiendada ja parandada. Võtame teadmiseks. LÄHTESEISU- Veekeskkond: Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu KOHAD koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja VTK lk17 ptk 5.3 on nimetatud, et analüüsitakse tegevusega kaasnevat mõju veereziimile ja pinnaveekogumite kvaliteedile. selle KSH ülesandeid ja täpsusastet. Üldpla- 16.09.2020 nr Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015-2021 (edaspidi VMK) ja neeringuga on võimalik ette näha meetmed 6 VMK meetmeprogrammis on nimetatud veekogumite seisundi parandamiseks väljatöötatud meetmed, mille rakendajaks on teiste erinevate veevaldkondade teemadega te- 5/20/14091-2 seas ka kohalik omavalitsus. Eelnevast tulenevalt palub Keskkonnaamet arvestada üldplaneeringu koostamisel VMK meetmeprog- gelemiseks ning vajadustega arvestami- rammis toodud meetmetega, mille rakendajaks on vald. seks. ÜP-s tuleks kajastada maakasutuse kitsendusi põhjustavad objektid joogiveeallikad (sanitaarkaitsealad) ja reoveepuhastid (ku- jad). Hinnata tuleks vajadust reserveerida maad perspektiivsete objektide rajamiseks (puhastid jne). Keskkonnaregistris on mit- mete puurkaevude asukohad valed ajaloolistel põhjustel. Kui ÜP koostamise käigus õnnestub selgitada puurkaevu õige asukoht tuleks sellest Keskkonnaagentuurile teada anda, et andmed saaks keskkonnaregistris õigeks korrigeerida. Veeseaduse § 99 lg 3 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus kannab reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Reoveekogumisalad määrab keskkonnaminister oma käskkirjaga, kuid reoveekogumialade piirid (koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud) kannab KOV oma üldplaneeringusse. Palume reoveekogumisalade teema lisada LS ja VTK-sse. Maavarad: Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel ja selle KSH läbiviimisel, arves- LSK ptk 2.2 tabeli punktis 15 on ära toodud, et teemat käsitletakse ning määratakse tingimused kaevandamiseks. Võiks kaaluda tades üldplaneeringu ja selle mõjude hinda- ka uute perspektiivsete alade määramist, kuhu võiks tulevikus kaevandamine vajadusel laieneda või siis võetakse vastu otsus, et mise täpsusastet. Maakasutuse planeerimi- kus uusi alasid enam ei lisandu. Samuti mitte kanda planeeringusse kohustus, et maavara kaevandamise loa taotluse menetle- sel tuleb arvestada maavaravaru kaevan- misel tuleb teha keskkonnamõju hindamine. Ühelt poolt tuleks planeerimisel konfliktide ennetamiseks vältida asustuse ja muude damise vajadusega, kuid ka vastupidi – maa kasutusviiside, mida võiks kaevandamine häirida, kavandamist aga ka veel avamata maardlate vahetusse lähedusse ning maavarade kaevandamisel tuleb samuti ar- samuti potentsiaalsete maardlate lähedusse. Samas peaks planeeringu koostamisel aga arvestama kindlasti sellega, et maavara vestada juba väljakujunenud maakasutuse on vajalik kaevandada ja kuskil peab seda tegema, et tagada varustuskindlus. ja piirkondlike väärtuste ning võimalustega. Ehituskeeluvöönd (edaspidi EKV) ÜPs EKV (ka veekaitsevööndi ja kalda piiranguvööndi) lähtejoone määramine. Arvestame üldplaneeringu koostamisel vee- kogude kalda piiranguvööndite, ehituskee- 1. Planeerimisseaduse ( PlanS § 75 lg 1 p 9) kohaselt ÜP ülesanne on korduva üleujutusega ala kõrgveepiiri märkimine suurte luvööndite ja veekaitsevöönditega, täpsus- üleujutusaladega siseveekogul. tades vajadusel seadusest tulenevatel alus- Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on vastavalt keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 „Suurte üleujutusaladega tel kaitsevööndite ulatust. siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ EKV lähtejooneks mullastik (alluviaalsed soomullad Üldplaneeringu koostamise käigus analüü- ehk lammi madalsoomullad). Kambja valda jääb neist Suure Emajõe üleujutusala Soinaste külas. Tulenevalt mullakaardi ebatäp- sitakse varasemate üldplaneeringutega, sustest võime soovitada planeeringu koostamisel kriitilistel aladel mullastiku andmeid täpsustada või kaaluda ka teiste üleujutuste kuid ka detailplaneeringutega antud EKV esinemist peegeldavate kriteeriumitega arvestamist (nt veetasemete andmestik). 18 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2. ÜP s märkida ära EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad (metsamaa erisus looduskaitseseaduse ( LKS § 38 lg 2, tihea- vähendamisi ning kaalutakse nende keh- sustusala erisus LKS § 38 lg 1 p 3). Metsamaa erisust soovitame planeeringujoonistel graafiliselt pigem mitte kujutada (aja- tima jäämist või EKV vähendamise tühista- liselt liialt muutuv, küll aga lisada märkusena). ÜP seletuskirjas ja joonistel määratleda üheselt olemasolevad, laiendatavad mist. Teeme koostööd Keskkonnaametiga. ja moodustatavad tiheasustusalad (arvestades ka LKS § 41). 3. Üldplaneeringu mastaapi arvestades tuua välja olulisemad LKS § 38 lg 4 ja 5 erisuste alla minevad objektid. Näiteks kavan- datavad tehnovõrgud ja rajatised ehituskeeluvööndis, tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, supelrannad, planeeritavad ava- likult kasutatavad teed (sh sadamate, sildumis ja randumiskohtade võrgustik ning juurdepääsud neile). 4. EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suurendamine (PlanS § 75 lg 1 p 12). Kuna uue üldplaneeringu koostamisel senine sama territooriumi hõlmav üldplaneering kaotab kehtivuse, siis kaotavad kehtivuse ka sellele antud nõusolekud (kaasa arva- tud nõusolekud EKV vähendamiseks), siis tuleks viia üldplaneeringu koostamise raames läbi varasemate üldplaneeringutega antud EKV vähendamise kaardistamine, mis võimaldaks varasemate EKV vähendamiste nõusolekute kehtima jäämise ja kan- dumise uude planeeringusse. EKV vähendamise kaardistamisel tuleks vastaval joonisel ning seletuskirjas või lisas kuju- tada/loetleda varasemad EKV vähendamised. Üldplaneeringu tööprotsessi ja/või kooskõlastamise käigus annab Keskkon- naamet ka seisukoha, kas varasemad EKV vähendamised jäävad kehtima ja nendega võib uue ÜP puhul arvestada (kui olud on oluliselt muutunud, siis erandjuhul võib olla vajalik nende alade puhul ka uus EKV vähendamise kaalumine). Juhul kui koostatava üldplaneeringu raames ei viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei tooda välja, et eelmiste üldplaneeringutega on EKVd vähendatud, siis automaatselt varasemad nõusolekud EKV vähendamiseks uude planeeringusse üle ei kandu. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura liikide leiukohad: Üldplaneeringu joonisel ei kajasta me üld- juhul olemasolevat olukorda. Väärtuste ja 1. Kujutada maakasutusplaanil ja/või piirangute/keskkonna/looduskaitse vmt joonisel, liikide leiukohtade puhul seejuures ar- piirangute joonisel kajastame üldplaneerin- vestades LKS § 53. ÜP s kajastada loodusobjektide ajaline seis (EELISe väljavõtte aeg) ning märkida, et andmed võivad olla guga kavandatavaid või muudetavaid ob- ajas ruumis muutuvad. ÜPs arvestada konkreetsete objektide kaitse eeskirjade ja neis seatud tingimustega. jekte ja alasid (nt ehituskeeluvöönd). 2. Kaitstavate loodusobjektide kattuvus puhke ja virgestusaladega, külastustaristu. Arvestada projekteeritavate objektidega. Punktide 2 ja 3 osas arvestame ettepane- 3. LSs on märgitud ka Pangodi maastikukaitseala üldplaneering, millega arvestatakse uue ÜP koostamisel. Keskkonnameti hin- kuga üldplaneeringu koostamisel ja selle nangul tuleb arvestada Pangodi MKA ÜPs määratud ehitusaladega ja uusi hoonestusalasid ei ole lubatud kaitsealale kavan- KSH läbiviimisel. dada. Kallasrada, selle sulgemine ja ümbersuunamine, sellele juurdepääsuvõimalused. Plans § 75 lg 1 p 11 kohaselt ÜP ülesanne on Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu kallasrajale avaliku juurdepääsutingimuste määramine nagu on märgitud ka LSK väärtuste peatükis. Lisaks, KeÜS § 39 lg 3 koostamisel ja selle KSH läbiviimisel. kohaselt otsustatakse kallasraja sulgemine ÜPga. I ja II kaitsekategooria liikide kujutamine ÜPs: Teadmiseks võetud. LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites kee- latud, sama põhimõtet KeA rakendab ka planeeringute puhul. Seega on kaks võimalust: 1. Koostada planeeringust kaks versiooni – avalik versioon ja ametkondlikuks kasutuseks mõeldud versioon (esimeses I ja II kaitsekategooria liikide leiukohti ja püsielupaiku (PEP) planeeringujoonistel ei kujutata, teisel kujutatakse); 2. Või kujutada planeeringu avalikus versioonis I, II ja III kaitsekategooria liike ja PEP-e „tsenseeritult“ – näiteks ühe tingmärgiga „kaitstava liigi leiukoht/püsielupaik“ eraldamata kaitsekategooriaid. LSK lisa 2 kohaselt on Kambja ÜP s kasutatud II varianti mis oleks ka Keskkonnaameti hinnangul eelistatud variant. Kliimamuutustega kohanemine sh üleujutusalad: Arvestame teadaolevate üleujutusohtlike aladega üldplaneeringu koostamisel ja selle Üleujutusohtlike alade määratlemine (mis ei võrdu LKS § 35 lg 4 kohaste korduvate üleujutustega aladega ega piirdu vaid maan- KSH läbiviimisel, arvestades üldplaneeringu damiskava alusel määratud üleujutusohuga riskipiirkondadega), üleujutusohuga aladel ehitustingimuste seadmine. Lisaks palume ülesandeid ja täpsusastet. Paisude osas sel- hinnata ka paisudega seotud avariiriske ja vajadusel seda meetmeid ohtude leevendamiseks. gitame, et olemasolevate paisudega seotud avariiriskide hindamine ei ole ÜP KSH üle- sanne. ÜP-ga ei kavandata tegevusi, mis võiksid mõjutada olemasolevaid paise selli- selt, et tekitavad neile avariiriske. 19 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Välisõhk ja müra Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja Planeeringus tuleks kindlasti analüüsida müra teemat seoses lennuväljaga ning vajadusel seada ehituspiiranguid sellest tulenevalt, selle elluviimisega kaasnevate mõjude hin- samuti raudtee ja maanteedega seoses. Arvestada tuleb, et tööstus/tootmine, mis on eeldatavalt suurema mõjuga, tuleks pla- damise ülesandeid ja täpsusastet ning läh- neerida tiheasustusest piisavalt eemale (piisav vahemaa selgitada välja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus). Mõistlik tudes sealjuures olemasolevatest andme- oleks teha vahet suurema ja väiksema heitega/keskkonnahäiringuga tööstusel/tootmisel/tegevusel ning need planeeringus ära test ja läbiviidavast mürauuringust välisõhu defineerida koos neile rakenduvate üldiste reeglitega (st kus saab sellist tegevust teha, kus ei saa). Võimalusel kasutada väiksema saaste ja müra osas. heide/keskkonnahäiringuga ala puhveralana suurema heide/keskkonnahäiringuga ala ja elanike/laiema üldsuse poolt igapäevaselt kasutatavate alade vahel. Pargid, terviserajad jms ei sobi kindlasti selleks puhveralaks. Teede ning tööstus- ja tootmisalade planee- rimisel lähtutakse asjaolust, et tegevusest tulenev oluline negatiivne mõju inimestele peab olema välistatud. ÜP raames ei ole võimalik üheselt määrata, milline peab olema konkreetne vahemaa elamuala ja tööstus-/tootmisala vahel, sest tootmistegevused on väga erinevad ning omavad väga erinevat mürataset. Võimalik kaasnev keskkonnamõju ning mõju ulatus sõltub konkreetsetest planeeritavatest te- gevustest, mis selguvad üldplaneeringu el- luviimisel. Nendele tegevustele seatakse tingimused ja hinnatakse tegevuste elluvii- misega kaasnevat mõju arenduse järgmis- tes etappides (detailplaneeringu koosta- mine, loamenetlus vms). ÜP KSH väljundina määrame nõuded ja tingimused, millega DP-de koostamisel arvestada, et välistada võimalik negatiivne mõju tiheasutusala- dele. Jäätmed Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades muuhulgas koha- PlanS § 75 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu üks ülesanne kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest likke vajadusi ja võimalusi. tekkivate kitsenduste määramine. Jäätmekäitlusobjektide planeerimisel tuleb arvestada, et need tuleks planeerida selliselt, et need ei tekitaks negatiivset mõju elanikkonnale, vältides sellega hilisemaid probleeme. Ühinenud Kambja vallal puudub jäätme- kava, mis tuleb kindlasti koostada. Omavalitsustel on kohustus ladestatavate biolagunevate jäätmete koguseid vähendada ning seepärast on oluline, et Kambja valla jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri tuleb ajakohastada ning määrata ära biolagunevate jäätmete käitluskohad Kambja valla territooriumil. Üldplaneeringu koostamisel tuleb võtta arvesse riigi jäätmekavaga 2014-2020 (https://www.envir.ee/et/eesmargid tegevu- sed/jaatmed/riigi jaatmekava 2014 2020) seatud eesmärke. MAA-AMET EELNÕU Teavitasite 28.04.2022 kirjaga nr 6-1/19-52 Maa-ametit Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust ajavahemikul 16.05.2022–15.06.2022, millele Maa-amet vastas 08.11.2022 03.06.2022 kirjaga nr 6-3/20/11852-5. 21.10.2022 nr 6-1/19-156 kirjaga teavitasite Maa-ametit, et seoses üldplaneeringu ja nr 6 KSH eelnõude avaliku väljapaneku tulemuste avalike arutelude viibimisega korraldatakse menetlustoimingute täpsuse huvides 3/20/11852-9 uus eelnõude avalik väljapanek perioodil 07.11-06.12.2022. Märkisite omakirjas, et varasemalt esitatud arvamusi ei ole üldpla- neeringu lahendusse ega KSH aruandesse sisse kantud. Samas on vallavalitsus koostöös üldplaneeringu koostajaga võtnud sei- sukohad esitatud arvamuste osas, mis olid lisatud 21.10.2022 kirjale nr 6-1/19-156. Kambja Vallavolikogu algatas Kambja valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH 23.04.2019 otsusega nr 72. Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine heale elu-ja ettevõtluskeskkonnale. Materjalidega oli võimalik tutvuda Kambja valla kodulehel: https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uld- planeering. 20 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Seisuga 26.10.2022 asuvad Kambja valla territooriumil osaliselt või täielikult 8 maavarade registris arvel olevat maardlat, 5 keh tiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning Keskkonnaametis on menetluses üks kaevandamisloa taotlus. Joonisel Väärtused ja piirangud on märkuste all kirjeldatud, et maardlad ja mäeeraldised on kajastatud lisas 6. Kaardirakenduses ja lisas 6 on korrektselt märg itud maardlad, mäeeraldised ja nende teenindusmaad seisuga 16.03.2022. Täname, et olete osaliselt arvestanud Maa-ameti kirjas 03.06.2022 nr 6-3/20/11852-5 toodud märkustega. Ülejäänud Kambja Nõustume ettepanekuga. vallavalitsuse seisukohtade osas märgime järgmist: 1. Märkisime oma kirjas 03.06.2022 nr 6-3/20/11852-5, et seletuskirja peatükis 3.5.12. Mäetööstuse maa-ala on mäetööstuse maa-ala kehtivate tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Maardla kasutuselevõtul üldjuhul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ning rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb enne tegevuse alustamist analüüsida kaasnevaid mõjusid ning kaaluda vajadust läbi viia keskkonnamõju hin- damine. Ala väärtused tuleb säilitada maksimaalselt“. Selgitasime, et seletuskirjas olev fraas „üldjuhul vältida“ on vastuolus järgneva lauseosaga ja viitab sisuliselt keelule, kuna „üldjuhu“ tähendus on tavaline ehk normaalne olukord. Fraas „tuleb säilitada“ keelab muudatused imperatiivselt. Palusime üheselt mõistetavalt maavarale juurdepääsu tagamiseks seletuskirjas täpsustada, et maardla kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ning rohevõrgustikus ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. Esitatud arvamuse osas olete koostöötabelis omavalitsuse seisukohana märkinud (tsiteerin): „Mitte arvestada“. Maa-amet jääb oma kirjas 03.06.2022 nr 6-3/20/11852-5 toodud seisukoha juurde ning palume seletuskirjas olev vastuolu likvi- deerida arvestades seejuures MaaPS-us toodud nõudega tagada maavarale juurdepääs. 2. Märkisime oma kirjas 03.06.2022 nr 6-3/20/11852-5, et kaardirakenduse ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad Nõustume ettepanekuga. maardlad väärtuslikule maastikule. Seletuskirja peatükis 4.1.4. Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike säilitamise ja kasutamise tingimusena toodud (tsiteerin): „Säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö ning mo- saiiksus. Säilitada tuleb olemasolevad väärtused ja sobitada uued ehitised kooskõlas olemasolevatega. Maa sihtotstarbe muutmi- sel tuleb arvestada, et säiliks olemasolev maastiku muster;“ ning „Väärtusliku maastiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Kae- vandamisloale tuleb lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks“ ja „Vältida tuleb kõiki omadustelt või väljanäge- miselt piirkonnale võõraid elemente“ ning „Üldplaneeringuga väärtuslikul maastikul määratud tingimustest erinevate lahenduste (nt hoonestusalade vaheline kaugus, hoonestuse asukoht jms) puhul tuleb parima ruumilise terviklahenduse saamiseks algatada detailplaneeringu koostamine“. Selgitasime, et maavara väljamiseks on vaja eemaldada maavara kattev pinnas koos sellele jääva taimestiku ja muude objekti- dega, seega ei ole maastikulise miljöö või maastiku mustri säilitamine aladel, kuhu on antud õigusakti kohane kaevandamisluba, võimalik. Lisaks märkisime, et kaevandamisloale tuleb lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks vastavalt vaja- dusele, mitte igakordselt. Lisaks märkisime, et selgusetuks jääb, mida on mõeldud võõraste elementide all, mida tuleb vältida ning kas üldplaneeringuga väärtuslikul maastikul määratud tingimustest erineva lahenduse alla kuulub ka kaevandamine, mille puhul tuleks algatada detailplaneering. Selgitasime, et detailplaneeringu algatamist kaevandamise alustamiseks ei nõua ükski õigusakt. Palusime seletuskirjas täpsustada, et kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel ning maastikulise miljöö või maastiku mustri säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud õigusakti kohane luba maavara kaevandamiseks. Palusime täpsustada, et kaevandamisloale lisatakse leevendavad meetmed vastavalt vajadusele. Palusime täp- sustada, et võõraste elementide ja detailplaneeringu igakordse kaalutlemiseta algatamise kohustuse hulka ei kuulu kaevanda- mine, vastasel juhul halvendab üldplaneeringu lahendus maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS §-ga 14. Esitatud arvamuse osas olete koostöötabelis omavalitsuse seisukohana märkinud (tsiteerin): „Kinnitame, et planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneering vajalik ehitiste püstitamiseks, kaevandamine nende hulka ei kuulu. Seega antud tingimuse puhul ei ole mõeldud kaevandamist“. Teie selgitusest lähtuvalt palume ka seletuskirjas selgelt väljendada, et kaevandamine ei kuulu võõraste elementide ja detailpla- neeringu igakordse kaalutlemiseta algatamise kohustuse hulka. Lisaks palume arvestada ülejäänud Maa-ameti kirjas 03.06.2022 nr 6-3/20/11852-5 toodud väärtuslikke maastikke puudutavate märkustega. 21 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Maa-amet nõustub ajavahemikel 16.05–15.06.2022 ja 07.11-06.12.2022 avalikul väljapanekul olnud Kambja valla üldplaneeringu Võtame teadmiseks. lahendusega tingimusel, et täpsustatakse ja täiendatakse planeeringu dokumente vastavalt 03.06.2022 kirjas nr 6-3/20/11852- 5 toodud ning käesolevas kirjas selgitatud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsuse osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole või- malik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kae- vandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste ja täienduste tegemist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. EELNÕU Seisuga 26.05.2022 asuvad Kambja valla territooriumil osaliselt või täielikult 8 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat Võtame teadmiseks. maardlat,5 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning Keskkonnaametis on menetluses üks kaevandamisloa taotlus. Joonisel 03.06.2022 nr Väärtused ja piirangud on märkuste all kirjeldatud, et maardlad ja mäeeraldised on kajastatud lisas 6. Kaardirakenduses ja lisas 6 6 on korrektselt märgitud maardlad, mäeeraldised ja nende teenindusmaad seisuga 16.03.2022. Maa-amet, tutvunud edastatud 3/20/11852-5 materjalidega, märgib järgmist. 1. Seletuskirja peatükis 3.5.12. Mäetööstuse maa-ala on mäetööstuse maa-alal kehtivate tingimuste all märgitud (tsiteerin): Mitte arvestada. „Maardla kasutuselevõtul üldjuhul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ning rohe- võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb enne tegevuse alustamist analüüsida kaasnevaid mõjusid ning kaaluda vajadust läbi viia keskkonnamõju hindamine. Ala väärtused tuleb säilitada maksimaalselt“. Seletuskirjas olev fraas „üldjuhul vältida“ on vastuolus järgneva lauseosaga ja viitab sisuliselt keelule, kuna „üldjuhu“ tähendus on tavaline ehk normaalne olukord. Fraas „tuleb säilitada“ keelab muudatused imperatiivselt. Palume üheselt mõistetavalt maa- varale juurdepääsu tagamiseks seletuskirjas täpsustada, et maardla kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad väär- tuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ning rohevõrgustikus ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. 2. Kaardirakenduse ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad maardlad väärtuslikule maastikule. Seletuskirja peatükis Kinnitame, et planeerimisseaduse kohaselt 4.1.4. Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike säilitamise ja kasutamise tingimusena toodud (tsiteerin): „Säilitada tuleb on detailplaneering vajalik ehitiste püstita- väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö ning mosaiiksus. Säilitada tuleb olemasolevad väärtused ja sobitada miseks, kaevandamine nende hulka ei uued ehitised kooskõlas olemasolevatega. Maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks olemasolev maastiku muster;“ kuulu. Seega antud tingimuse puhul ei ole ning „Väärtusliku maastiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste mõeldud kaevandamist. andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Kaevandamisloale tuleb lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks“ ja „Vältida tuleb kõiki omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente“ ning „Üldplaneeringuga väär- tuslikul maastikul määratud tingimustest erinevate lahenduste (nt hoonestusalade vaheline kaugus, hoonestuse asukoht jms) puhul tuleb parima ruumilise terviklahenduse saamiseks algatada detailplaneeringu koostamine“. Selgitame, et maavara väljamiseks on vaja eemaldada maavara kattev pinnas koos sellele jääva taimestiku ja muude objektidega, seega ei ole maastikulise miljöö või maastiku mustri säilitamine aladel, kuhu on antud õigusakti kohane kaevandamisluba, või- malik. Lisaks märgime, et kaevandamisloale tuleb lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks vastavalt vajadusele, mitte igakordselt. Selgusetuks jääb, mida on mõeldud võõraste elementide all, mida tuleb vältida ning kas üldplaneeringuga väärtuslikul maastikul määratud tingimustest erineva lahenduse alla kuulub ka kaevandamine, mille puhul tuleks algatada de- tailplaneering. Selgitame, et detailplaneeringu algatamist kaevandamise alustamiseks ei nõua ükski õigusakt. Palume seletuskirjas täpsustada, et kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel ning maastikulise miljöö või maastiku mustri säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud õigusakti kohane luba maavara kaevandamiseks. Palume täpsustada, et kaevandamisloale lisatakse leevendavad meetmed vastavalt vajadusele. Palume täpsus- tada, et võõraste elementide ja detailplaneeringu igakordse kaalutlemiseta algatamise kohustuse hulka ei kuulu kaevandamine, vastasel juhul halvendab üldplaneeringu lahendus maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS §- ga 14. 3. Kaardirakenduse ning jooniste Maakasutus ning Väärtused ja piirangud järgi asuvad maardlad rohevõrgustikul. Seletuskirja Täpsustame seletuskirja. peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik on rohevõrgustiku toimimise tingimusena toodud (tsiteerin): „Olemasolevate karjääride kasuta- mine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni. Olemasolevate karjääride laienemisel ja uute kasutusele võtmisel peab 22 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine arvestama rohevõrgustiku paiknemisega ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele tekitatavat mõju. Karjää- ride laiendamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada rohevõrgustiku sidusus. Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada rohealadeks;“ ja „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaalad (säi- litada tuleb metsamaa, lageraie on lubatud), kuna need on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis;“ ning „Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu-ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Vältida looduslike veekogude kuju (voolusängi) muutmist, kuna selline tegevus enamasti vähendab nende ökoloogilist tähtsust rohevõr- gustiku osana. Olemasolevate paisjärvede veetasemete reguleerimine võib jätkuda vastavalt veeseadusele;“. Rohevõrgustiku tugialal kehtivate tingimuste all on kirjeldatud (tsiteerin): „Üldjuhul ei rajata tugialale tootmisehitisi. Erandjuhul, kui tugialale uue objekti kavandamine või maakasutuse muutmine on vältimatu, tuleb kaasata vastava ala ekspert, et hinnata selle mõju keskkon- nale ja rohevõrgustiku toimimisele ja pakkuda välja leevendavad meetmed (uuring, eksperthinnang või -arvamus);“. Rohekoridori tingimuste all on märgitud (tsiteerin): „Jõgede ja ojade kaldad hoitakse põllu-või metsamajanduslikus kasutuses. Lammialade niitmine on soovitatav pärast jaanipäeva, kui enamus linde on pesitsenud;“ ning „Sinivõrgustikku kuuluvatel vooluveekogudel tuleb kõrghaljastus säilitada vähemalt ühel kaldal“. Rohevõrgustikus asuvate puhkealade arendamise tingimusena on kirjeldatud (tsiteerin): „Puhkemajandusega aladel arendada taristut, mis on vajalik puhkemajanduse toetamiseks ja peab olema vastavuses keskkonnataluvuse nõuetega. Lubatud on väikesemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine. Tagada enim külastatavatele puhkealadele parkimisvõimalused ja juurdepääs ning olulisemate vaatamisväärsuste juurde paigaldada infoskeemid, suunaviidad, infotahvlid;“ Selgitame, et korrastamise suund määratakse kaevandamisloaga ja võimalikud on ka muud lahendused peale rohealade. Kohali- kul omavalitsusel on võimalik loa taotluse menetluse käigus anda arvamus korrastamise suuna osas. Keskkonnaamet küsib ka korrastamistingimuste kohta kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. Selgitame, et maavara väljamiseks on vaja eemaldada maavara kattev pinnas koos sellele jääva taimestiku ja muude objektidega, seega ei ole taimestiku, põllumaade vahel paiknevate metsaalade, veekogude kallaste kuju ja looduslikkuse säilitamine aladel, kuhu on antud õigusakti kohane kaevandamisluba, võimalik. Kaevandamise alustamiseks on vajalik muuta maakasutus mäetöös- tusmaaks ning selleks eksperdi kaasamist või uuringu, eksperthinnangu või -arvamuse igakordset koostamist ei nõua ükski õigu- sakt. Selgusetuks jääb, mis alasid rohevõrgustiku puhkemajandusega aladena käsitletakse. Palume seletuskirja lähtuvalt eeltoo- dust täpsustada ning lisada, et maardlatega kattuvatel aladel on võimalik taristut arendada ning ehitisi püstitada tingimusel, et maavara on antud alal ammendunud või on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Täpsustuste tegemata jät- misel halvendab üldplaneeringu lahendus maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS §-ga 14. 4. Seletuskirja peatükis 4.3. Veekogud on veekogudega seotud tingimusena märgitud (tsiteerin): „Karjääride korrastamisel te- Täpsustame seletuskirja. hisveekoguks tuleb eelistada veekogu määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks võimalik neid takistuseta puhkeotstarbel kasutada“. Palume seletuskirjas täpsustada, et karjääride korrastamisel tehisveekoguks tuleb võimalusel eelistada veekogu määramist avalikult kasutatavaks. 5. Kaardirakenduse ning jooniste Maakasutus ning Väärtused ja piirangud järgi asuvad maardlad väärtuslikel põllumajandusmaa- Täpsustame seletuskirja. del. Seletuskirja peatükis 4.5. Väärtuslik põllumajandusmaa on väärtuslike põllumajandusmaade säilitamise tingimusena kirjel- datud (tsiteerin): „Põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad tuleb üldjuhul säilitada. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkondade bioloo- gilist mitmekesisust ja moodustavad kohaliku tasandi rohevõrgustiku. Nende alade metsastamine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud;“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 9.1.7. Meetmed väärtuslike põllumajandusmaade kaitseks). Selgitame, et maavara väljamiseks on vaja eemaldada maavara kattev pinnas koos sellele jääva taimestiku ja muude objektidega, seega ei ole taimestiku säilitamine aladel, kuhu on antud õigusakti kohane maavara kaevandamise keskkonnaluba, võimalik. Palume seletuskirjas täpsustada, et kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajan- dusmaadel ning taimkatte säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud õigusakti kohane luba maavara kaevandamiseks. Maa-amet nõustub ajavahemikul 16.05.2022–15.06.2022 avalikul väljapanekul olnud Kambja valla üldplaneeringu lahendusega Võtame teadmiseks. tingimusel, et täpsustatakse ja täiendatakse planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsuse osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. 23 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole või- malik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kae- vandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste ja täienduste tegemist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. LÄHTESEISU- MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu KOHAD juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat koostamisel ja teeme üldplaneeringu koos- olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab tamise käigus koostööd Maa-ametiga lähtu- 16.09.2020 nr maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku valt Maa-ametile antud volitustest. 6 huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei 3/20/11852-2 ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Palume planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s sätestatuga. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maard- Arvestame märkusega üldplaneeringu latega ja mäeeraldistega, palume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja koostamise käigus. Mäetööstusmaa juh- mäeeraldiste piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregist- totstarbe näitame ühiselt nendele mäeeral- risse kantud keskkonnaandmeid. Lisaks palume anda mäetööstusmaa juhtotstarbe olemasolevate mäeeraldiste ja nende teenin- distele ja nende teenindusmaadele, kuhu dusmaa aladele ja vajadusel reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarbe nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevan- on väljastatud kaevandamisluba ning nen- damise loa taotlus. Mäetööstusmaade juhtotstarbest võib eraldada turbatööstusmaa juhtotstarbe. dele mäeeraldistele ja nende teenindus- maadele, kus on maavara kaevandamise loa taotlus menetluses. Kaalume eraldi juh- totstarbe määramist vajadusel turbatöös- tusmaale. Maardlate piiride kujutamisel ja mäetööstusmaa juhtotstarbe määramisel palume lähtuda Maa-ametist saadud maardlate, mäee- Arvestame märkusega planeeringu koosta- raldiste ja nende teenindusmaade ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust misel. aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilities või küsida andmete väljavõte GIS-failidena. Palume joonistele lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate, mäeeraldiste ning nende teenindusmaade andmeid kasutatud. Lisa 2 - Ülevaade Kambja vallast peatükis 19. Maavarad ja maardlad on märgitud, et valla läänepiiril on Marusoo ja Tatra turba- Parandus Lisa 2 sisse viidud. Arvestame karjäärid, millest väike osa asub Kambja vallas, kuid need ei ole kasutuses ja ka kaevandamishuvi seal ei ole teada. Palume märkusega planeeringu koostamisel. üldplaneeringu koostamisel täpsustada, et Kambja valla lääneosas asuvad Marusoo turbamaardla ja Tatra (Nõo, Unipiha, Luke) turbamaardla, mitte turbakarjäärid. Lisaks märgime, et maardlate ja karjääride puhul piisab nimetustest, kuna pindalad, loa omajad ja muu informatsioon võib ajas muutuda. Näiteks on Kaatsi liivakarjääri loa omajaks nüüdseks OÜ Eesti Killustik ning Aardlapalu liivakarjääri pindalaks on 49,28 ha. PÕLLUMAJANDUS- JA TOI- EELNÕU Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud avalikustamisele esitatud eelnõudega ja teeb ettepaneku täiendada üldplaneeringu Täpsustame seletuskirja. DUAMET seletuskirja peatüki 5.2.3. Sademeveekäitlus osa TINGIMUSED SADEMEVEE KÄITLUSEKS JA ÄRAJUHTIMISEKS üheksandat lõiku 15.06.2022 (lk 80) lausega: 6.2-6/4764-1 Kui selle maaparandussüsteemi ühishoiuks, millesse lisavett juhitakse, on moodustatud maaparandusühistu, on maaparan- dusühistul õigus vastavalt MaaParS §53 lg 9 küsida maaparandussüsteemi lisavett juhtivalt isikult tasu maaparandussüsteemi maaparandushoiukulude katmiseks Põllumajandus- ja Toiduameti poolt määratud ulatuses. PÕLLUMAJANDUSAMET LÄHTESEISU- Põllumajandusameti jaoks on oluline, et üldplaneeringu koostamisel saaks kajastatud olemasolevate maaparandussüsteemide Üldplaneeringus kajastame maaparandus- KOHAD toimimist tagavad meetmed (sh maaparandussüsteemide terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted maa- süsteemidele ja sajuvete ärajuhtimiseks parandussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse muutmist ja ehitusõiguse laiendamist. Seoses asjaoluga, et viimasel üldtingimused. Teemakäsitluse täpsemad 16.09.2020 nr ajal on üha sagenenud probleemid sajuvete ärajuhtimisega ning sellega seoses maaparandussüsteemide edasise toimimisega vajadused selguvad üldplaneeringu edasise 14.5-1/1474- uusarenduste piirkondades, teeb Põllumajandusamet ettepaneku koostada üldplaneeringus määratud tiheasustusega aladelt ja koostamise käigus. 1 suurematelt arendusobjektidelt sajuvete ärajuhtimise teemaplaneering. 24 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Üldplaneeringu koostamisel arvestada alates 01.01.2019 kehtima hakanud uue maaparandusseaduse (eelkõige §47 – 54) nõue- Kui üldplaneering ei suuda teemat piisavas tega. täpsusastmed käsitleda, siis kaalume tee- maplaneeringu koostamist. TRANSPORDIAMET EELNÕU Tutvusime avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu dokumentidega ning esitame järgnevad tähelepanekud materjalidele. Võtame teadmiseks. 1. Teekaitsevööndeid puudutavad tähelepanekud. 1.1. Täname, et olete meie ettepanekud riigiteede kaitsevööndite osas kaarte koostades valdavalt arvesse võtnud. Kaalusime veel kord teekaitsevööndite suurendamise vajadust Kambja alevikus kahes lõigus: riigitee nr 22135 Kambja-Sirvaku km 0,0-0,53 ja nr 22132 Ülenurme-Külitse km 5,35-6,32. Kuna tegemist on 50 km/h kiirusrežiimiga piirkondadega ning ühel puhul kitsendab ehitustegevust jalg- ning jalgrattatee ning teisel puhul kalmistuala, siis aktsepteerime üldplaneeringusse kantud 10 m kait- sevööndi ulatust. 1.2. Kõrgendatud liiklusriskidest ja normidest tulenevate piirangute tõttu oleme teinud ettepaneku suurendada kaitsevööndit kuni Arvestame ettepanekuga. 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast rampidel – Tõrvandi alevikus ramp nr 2225 ja Ülenurme alevikus ramp nr 2228. Transpordiameti seisukohalt on võtmeküsimusteks riigitee ohutus ja toimimine, mida kaalume juhtumipõhiselt. Kinnitame, et teekaitsevöönd ei tähenda automaatselt ehituskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liiklus- riskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklussagedusega põhimaantee lähedus, kiiruspiirang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sademevee probleemid jms), kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 20 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju ühelt poolt inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ja teiselt poolt riigiteele ja selle korrakohasele kasutamisele, vajades koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Me peame sobilikuks, et põhimaantee rampidele on määratud 30 m kaitsevöönd, sest ka liiklus rampidel ei sarnane tänava keskkonnaga. Palume muudatus viia sisse seletuskirja ja kaardirakendusse. 2. KSH aruande tähelepanekud: lk 96 peatükk „sõiduteed“. Esimene lõik. Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme on riigi põhimaantee. Täpsustame KSH aruannet. Palume sõnastust korrigeerida. Võimalusel tuua esimeses lõigus välja, et valda läbivad Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ja Jõhvi– Tartu–Valga põhimaanteed on ühtlasi üle-euroopalisse teedevõrku kuuluvad maanteed. ÜP seletuskirja eelnõu tähelepanekud. Arvestame ettepanekuga. 3.1. Liiklusseaduses kasutatakse mõisteid „jalgratta- ja jalgtee“ ning „riigitee“. Meie hinnangul on planeering arusaadavam, kui kasutate neid termineid „jalg- ja jalgrattatee“ ning „riigimaantee“ asemel. 3.2. Lk 12 peatükk 2.2. Palume kaaluda, kas on asjakohane nõuda kõikidel juhtudel avatud menetlust. Iga jalgratta- ja jalgtee Arvestame seisukohaga. puhul tõenäoliselt ei ole avatud menetlus põhjendatud. Pikemad lõigud saab kanda üldplaneeringusse ning väiksemate puhul kaasata puutuvad osapooled. Täpsustame, et ehitusseadustikus ei ole seatud kohustust teha avatud menetlust, st võib teha ka mitteavatud menetluse ja kaasata asjasse puutuvad osapooled. Vajadusel täpsustada ka lk 73 punkti 5.1.4. 3.3. Lk 18 peatükk 3.1. alapunkt 10. Palume lisada ääremärkus või täiendada punkti, mille kohaselt arendusalade kavandamisel Täpsustame seletuskirja. tuleb teedevõrk kavandada perspektiivis jätkuvalt. See on väga oluline juhtudel, kui kõigile kinnistutele/arenevatele piirkondadele ei ole võimalik anda riigiteelt nõuetekohast juurdepääsu. See tähendab, et arendusalade sisesed teed tuleb juba selle eelteadmi- sega projekteerida piirkonda läbivate kogujateedena, mille kaudu saavad ühenduse ka naaberkinnistud ja avalikest teedest kau- gemad piirkonnad. 3.4. Lk 19 peatükk 3.2 „Tingimused tiheasustusalal“: Piirete rajamisel teede ja tänavate äärde lähtuda EVS Linnatänavad toodud Täpsustame seletuskirja. nõuetest. Palume asendada sõna „piirete“ sõnaga „piirdeaedade“, kuna sõidukipiirdesüsteemidele, mida kutsutakse ka piireteks, kehtivad teistsugused nõuded. 3.5. Lk 68 peatükk 5.1.1. OLT teede puhul soovitame vaadata Transpordiameti veebilehel asuvat kaarti. Sealt saab ettekujutuse, Võtame teadmiseks. missugustel Kambja valla territooriumile jäävatel teedel on liiklussagedus üle 6000 a/ööp: https://www.transpordiamet.ee/liik- lussagedus. Kuna OLT teedel on juurdepääsude kavandamine ning ehitusloa kohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse tee funktsioonist ning liiklussagedusest tulenevalt keerulisem, siis palume OLT lõike käsitleda korrektselt. 3.6. Lk 68 peatükk 5.1.1 OLT lõikude kilomeetrivahemikud korrigeerida. Täpsustame seletuskirja. 25 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 3.6.1. Riigitee nr 3 asub Kambja vallas lõigul kilomeetritel 138,5-144,9 (mitte 144-147). Kuna kilometraaž võib ajas muutuda, kaaluda riigitee nr 2 ja 3 puhul lõigu kirjelduse andmist. Riigitee 3 on olulise tähtsusega kogu Kambja valla piires. 3.6.2. Riigitee nr 2 asub Kambja vallas lõigul kilomeetritel 183,05-203,64 (mitte 187–199). Üle 6000 auto ööpäevas on lõik alates Kambja valla piirist kuni vähemalt Tatra-Otepää-Sangaste maanteeni (arvestades olemasolevaid liiklussagedusi). Kui arvestada väikest perspektiivi, siis võiks OLT-lõik ulatuda kuni valla piirini. 3.6.3. Riigitee nr 22130 puhul saame lähtuda kohapõhiselt vastavalt kavandatavale tegevusele. Liiklussagedus teel on küll suur, aga tegemist on asulasisese lõiguga, mis on nii olemuselt kui reaalse situatsiooni põhjal pigem linnatänava funktsiooniga. Ka kiirusrežiim on teine, mis põhimaanteel. Tõenäoliselt ei oleks kogujatee nõue igas olukorras õigustatud, kuna parameetritelt on see tee käsiteltav kogujateena, mis asub põhimaantee nr 2 ääres. 3.7. Lk 69 Sõlmede asukohtade kirjeldused. Täpsustame üldplaneeringu seletuskirja ja kaardimaterjali. 3.7.1. Rida 2: Külitse alevikus Jõhvi–Tartu–Valga (põhimaantee nr 3) ja Haage tee (kõrvalmaantee nr 195) ristumisel. Palume lisada: kuhu ühendatakse ka Lennuvälja tee (kõrvalmaantee nr 132). Sõlme asukoht tuleks joonisel muuta (vt punkt 4). 3.7.2. Rida 3: Reola külas Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa (põhimaantee nr 2), Põlva–Reola (tugimaantee nr 61) ja Unipiha tee (kõrvalmaantee nr 133) ristumisel. 3.7.3. Rida 4: Lemmatsi külas Jõhvi–Tartu–Valga (põhimaantee nr 3), Leilovi tee (kõrvalmaantee 128) ja Linnavere tee (kõrval- maantee nr 129) ristumisel. Kassisilma tee on ekslik. Kassisilma tee on piirkonna sisene tee, mis ei jõua välja liiklussõlme ja ei ole kindlasti hierarhiliselt tähtsam tee kui Leilovi tee. Sõlme asukoht tuleks joonisel muuta (vt punkt 4). 3.8. Lk 70 „Tingimused sõiduteele“: Eeldame, et tingimused kehtivad ka riigiteedele, aga palume täpsustada järgmisi tingimusi. Täpsustame tingimusi. 3.8.1. Ajalooliste teede rekonstrueerimisel tuleb hoida nende väljakujunenud laiust, kuju, looklevust, tervikstruktuuri ja ehitus- joone vahekaugust. Soovime, et mingil moel oleks kirjas, mis teed Kambja vallas on ajaloolised, et saaksime hinnata, kas ja mil määral puudutab tingimus riigiteid. 3.8.2. Intensiivsema liiklusega kruusakattega teed tuleb viia tolmuvaba katte alla. Termin „intensiivsem liiklus“ on ebamäärane. Riigiteede kontekstis on püüdlus tolmuvabaks teha kruusateed, mille liiklussagedus on rohkem kui 50 a/ööp. Täpsemalt saab lugeda siit: https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava#kruusateedele-tolmuv. 3.9. Lk 90 peatükk 8.3 Müra ja õhusaaste punkt „Kui uue taristuobjekti rajamisel või rekonstrueerimisel suureneb müratase Täpsustame planeeringulahendust nendes olemasolevate hoonete või alade juures, kus ei ole ÜP kohaseid mürakategooriaid määratud, peab arenduse kavandaja tagama kohtades, kus mürauuringu kohaselt vähemalt AÕKS kohased piirväärtused võttes arvesse hoonete või alade tegelikku kasutusotstarvet.“ Me ei nõustu üldplaneeringu esinevad võimalikud probleemid ning mürakategooriate määramise praeguse käsitlusega. Mürakategooriad määratakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 kohaselt määrame sinna vajadusel maakasutuse vastavalt maakasutuse juhtotstarbele, mitte vastavalt hoonete või alade tegelikule kasutusotstarbele (ehk teisisõnu sihtotstar- juhtotstarbed. bele). Maakasutuse juhtotstarvete ja müra normtasemete kategooriate määramine ei ole arenduse kavandaja ülesandeks, vaid need tuleb lahendada üldplaneeringuga (planeerimisseadus § 75 lg 1 p 18, p 22). 4. ÜP Taristu kaardi tähelepanekud. Arvestame ettepanekuga. 4.1. Taristu joonis on kohati raskelt loetav. Kuna infot on palju, siis erinevad teed katavad teineteist ega ole üheselt arusaadavad. Kohati on kasutatud nii sarnaseid tingmärke (sh värv, laius), et pole võimalik aru saada, mida lahendusega mõeldakse. Nt kõik lillakasroosad kriipsud on suurel kaardivaatel väga sarnased. Palume võimalusel korrigeerida. 4.2. ÜP seletuskirja alusel on kohalikud teed liigitatud põhi-, jaotus- ja kõrvatänavaks ning juurdepääsuks (lk 70), aga kaardilt ei Täpsustame planeeringulahendust. tuvasta, mis funktsiooniga mingi tee on. Kaardirakenduses on tänavad määratud kohaliku tähtsusega sõiduteedeks. 26 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4.3. Kaaluda Räni-Raudtee teed ja Laseri tänavat ühendava ühendustee planeerimist (vt joonis nr 1). Teekoridor selleks on ette Täiendame kaardimaterjali. nähtud. Kohustust tee kavandamiseks ei ole, aga Tartu linna suunast on selleks ühenduseks tänavakoridor välja krunditud. Tõe- näoliselt sõltub arendus Tartu Linnavalitsusest. Kui leiate, et seda ei ole sobilik kavandada, siis seda ei pea kaardile kandma. 4.4. Lemmatsi liiklussõlme asukohta tuleks muuta (vt joonis nr 2). Reaalne sõlme asukoht on näidatud kohta, kus asuvad peale- Täiendame kaardimaterjali. sõidurambid. 4.5. Külitse liiklussõlme asukohta tuleks muuta ning samuti tuleks täiendada kogujateede lahendust (vt joonis nr 3). Soovitame Täiendame kaardimaterjali. asukoht jätta sõlmel samaks, nagu on kehtivas üldplaneeringus. 4.6. Jooniselt on puudu nn kogujatee mis ühendab Lemmatsi liiklussõlme ja Külitse järve teed (riigitee nr 22194) omavahel. Täiendame kaardimaterjali. Jooniselt pole see üheselt välja loetav. 27 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4.7. Mägra tee 1 kinnistu (28301:001:1171) juures nähakse detailplaneeringuga ette teistsuguse lahenduse. Jääb arusaamatuks, Täpsustame kaardimaterjali. kas see on taotluslik, et üldplaneeringuga seda muudetakse. Detailplaneeringu järgne lahendus on tähistatud punasega (vt joonis nr 4). 4.8. Pangodi lõigul on olemasoleva jalgratta- ja jalgtee marsruut tähistatud perspektiivsena. Palume korrigeerida. Arvestame ettepanekuga. 4.9. Riigitee nr 92 juures on kavandatud üks ühendus, mida pole teemaplaneeringus (vt joonis nr 5. tähistatud punase nooleke- Täpsustame kaardimaterjali. sega). Palume see kaardilt eemaldada. 4.10. Puudub teemaplaneeringus näidatud ühendustee (vt joonis nr 6. tähistatud punase joonega). Palume kaarti täiendada. Täpsustame kaardimaterjali. 4.11. Tartu ümbersõidu I ehitusala projektist on puudu maanteega paralleelne kogujatee (vt joonis nr 7, tähistatud kollase joo- Korrigeerime kaardimaterjali. nega). Kogujatee kulgemist võib üldplaneeringuga muuta, aga see tuleb kajastada, sest otsejuurdepääsud riigiteelt nr 2 likvidee- ritakse. Jääb ainult üks parempööretega peale- ja mahasõit Kambja valla piirile ning teine ots tuleb ühendada riigiteele 92, kuhu jääb samuti parempööretega peale- ja mahasõit. 28 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4.12. Lennu liiklussõlmes on ainana tähistatud ühendustee nr 2228 (vt joonis nr 8). Tegelikult on seal mitmeid erineva numbriga Arvestame võimalusel ettepanekuga. ühendusteid ning 2228 esile toomine tekitab segadust. 4.13. Riigiteede nr 22133 ja nr 2 ristmikust kuni kohaliku Vilja tee ristmikuni on olemas kergliiklustee. ÜP kaardil (vt joonis nr 9) Korrigeerime kaardimaterjali. on märgitud see kergliiklustee perspektiivseks. Palume korrigeerida. 4.14. Reola sõlmes on väga hästi peale kantud eskiisi järgne lahendus ja suures pildis jääb see samaks (vt joonis nr 10). Anname Võtame teadmiseks. teada, et meil on projektmeeskonnaga kaalumisel riigiteega 61 liituva kogujatee nihutamine mõnevõrra Põlva suunas, et oleksid tagatud ristumiskohtade vahekauguste nõuded. Hetkel selles küsimuses otsust ei ole. Loodame anda täpsemat infot edaspidise koostöö käigus. 29 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Palume eelnimetatud punktid üldplaneeringusse sisse viia ning mittearvestamisel oma seisukohta põhjendada. Oleme vajadusel valmis selgitama ja täpsustama meie kirjaga esitatud ettepanekuid näiteks koosoleku vormis. LENNUAMET LÄHTESEISU- Lennuamet palub Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK lisa 2 punktis 20.3 täpsustada, et Tartu lennuvälja raja mõõtmed LS ja KSH VTK lisa 2 täpsustatud lennuvälja KOHAD on 1800 x 31 meetrit. mõõtmete osas. 24.08.2020 nr 4.6- 8/20/3499-2 VEETEEDE AMET LÄHTESEISU- Saatsite Veeteede Ametile seisukohtade küsimiseks Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise Teadmiseks võetud. KOHAD hindamise väljatöötamise kavatsuse. e-kiri Teatan, et meil ei ole ettepanekuid nimetatud dokumentidele, sest Kambja vald piirneb Emajõega umbes 2 km ulatuses ning 28.08.2020 veeliiklust mõjutavaid tegevusi sellel jõe lõigul ei kavandata. MAANTEEAMET LÄHTESEISU- Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine: Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- KOHAD henduse väljatöötamisel. 1.1. Siduda üldplaneeringusse Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ kavandatud teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed 22.09.2020 nr trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms. 15- 1.2. Arvestada üldplaneeringu koostamisel Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustava teemaplanee- 2/20/38992-3 ringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0" lahendustega. 1.3. Üldplaneeringusse koostamisel arvestada järgmiste Maanteeameti projektide ja teemaplaneeringuga: Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala eelprojekt (kajastada eritasandiline riigiteede nr 2 ja nr 92 liiklussõlm); Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusalaga kavandatud müraseina taguse kogujatee lahendus (nähtav ka Tartu-Nõo eskiispro- jektist); Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala eskiisprojekt (lõik Lennuvälja sõlmest kuni Reola liiklussõlmeni ja sisaldab ka koguja- teid); Tatra-Kambja lõigu eelprojekt (2+1 maantee ja eritasandiline liiklussõlm tugimaanteega 46 Tatra-Otepää-Sangaste); Tartu-Nõo eskiisprojekt (sisaldab 2+2 maanteed, liiklussõlmi ja kogujateid); Viljandi maantee laienduse teemaplaneering (Riigitee 92 Kambja valda läbiv lõik). Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas henduse väljatöötamisel. kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee, milledel on igaühel oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“: https://www.riigitea- taja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav 30 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). Normidest nähtub, et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla neeringu lahenduse väljatöötamisel. vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstar- bekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suu- rema liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olu- lise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltu- mata riigitee liigist. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede oman- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- damist. Kaalumisel palume pöörata erilist tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT teedel on riigiteega henduse väljatöötamisel. ristumiskohtade arv normidega piiratud. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi Teadmiseks võetud. lõike 3 alusel. Täpsustame, et EhS § 71 lõike 2 alusel on Kambja, Räni, Tõrvandi ja Ülenurme alevikke läbiv riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru– Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu Luhamaa (E263) ning Külitse ja Räni alevikke läbiv riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga (E264) kogu ulatuses ÜRO Majandus- ja koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maanteed ehk E-teed ehk Euroopa teedevõrgu maanteed, mille kaitsevööndi laiused mõlemal koostööd Maanteeametiga. pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 meetrit. Kambja, Külitse, Räni, Tõrvandi, Ülenurme alevikke läbivad riigiteed on EhS § 92 lg 3 mõistes tänavad. Oleme hinnanud nimetatud Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- asulaid läbivate riigiteede kaitsevööndite ulatust EhS § 71 lg 3 alusel ning välja kujunemata hoonestusjoone ja linliku keskkonna neeringu koostamisel. Erisuste määratlemi- puudumise tõttu ning maanteede funktsioonist lähtuvalt teeme ettepaneku suurendada riigitee kaitsevööndit kuni 30 m äärmise sel teeme koostööd Maanteeametiga. sõiduraja välimisest servast järgmistes lõikudes: Kambja alevikus: • 22188 Kambja-Kodijärve km 0,0-0,47 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini); • 22135 Kambja-Sirvaku km 0,0-0,53 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini); • 22136 Kambja-Rebase km 0,8-1,26 (Mäe tänavast kuni aleviku piirini); • 22137 Kambja-Reolasoo km 1,4-1,7 (kohalikust Parve-Toome teest (2820072) kuni aleviku piirini). Külitse alevikus: • 22195 Külitse-Haage km 0,77-3,7 (Haage tee 21 kinnistu piirist kuni aleviku piirini); • 22195 Külitse-Haage km 0,0-0,77 (riigitee ristmikust kuni Haage tee 21 kinnistu piirini) – vasakul pool teed 30 m, paremal nõustume teekaitsevööndiga 10 m; • 22132 Ülenurme-Külitse km 5,35-6,32 (riigitee nr 3 ristmikust kuni aleviku piirini vasakul pool teed) ja km 5,35-5,7 (Lennu- välja tee 27 kinnistust kuni aleviku piirini paremal pool teed); • Räni alevikus riigitee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme km 0,0-3,0 (külgneva riigiteega terve aleviku piires riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini); • Tõrvandi alevikus riigitee nr 22132 Ülenurme-Külitse km 0,0-2,24 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini kaitsevöönd riigiteest põhjapool); • Ülenurme alevikus riigitee nr 22130 km 1,7-2,33 (Tartu maantee J4 kohalikust teest kuni aleviku piirini). Perspektiivse arenduspotentsiaaliga, kuid välja kujunemata hoonestusjoone tõttu teeme ettepaneku suurendada kaitsevööndit Kaalume ettepanekut planeeringulahen- kuni 20 m äärmise sõiduraja välimisest servast: duse väljatöötamisel. Külitse alevikus riigitee nr 22194 Külitse järve tee km 1,35-1,89 (Kõivusalu teest kuni riigitee nr 22195 ristmikuni); 31 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Räni alevikus riigitee nr 22128 Lemmatsi-Leilovi km 0,0-2,08 (riigitee tervikuna alates riigitee nr 3 ristmikust kuni riigitee nr 92 ristmikuni); Ülenurme alevikus riigitee nr 22132 Ülenurme-Külitse km 0,0-2,24 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini kaitsevöönd riigi- teest lõunapool). Kõrgendatud liiklusriskidest ja normidest tulenevate piirangute tõttu teeme ettepaneku suurendada kaitsevööndit kuni 30 m Kaalume ettepanekut planeeringulahen- äärmise sõiduraja välimisest servast rampidel: duse väljatöötamisel. Tõrvandi alevikus ramp nr 2225 ja Ülenurme alevikus ramp nr 2228. Juhul kui olemasolev pidev hoonestusjoon jätkub väljaspool alevikku, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud Teadmiseks võetud. ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD for- Teadmiseks võetud. maadis. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja koostööd Maanteeametiga. olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseeri- mine on arendaja või KOV kohustus. Juurdepääsu tagamiseks OLT-le tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurde- Teadmiseks võetud. pääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud. OLT-ga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb Teadmiseks võetud. kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud. Palume jalgratta- ja jalgteed üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Kui üldplaneeringus ei täpsustata ruumivaja- Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- dust jalgratta- ja jalgtee rajamiseks eramaadel, siis kaaluda tingimuse määramist, et jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste neeringu lahenduse väljatöötamisel. andmine korraldatakse avatud menetlusena. Määrata tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äär- Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- mise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasu- neeringu lahenduse väljatöötamisel. tatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D), kus H tähistab tuuliku masti kõrgust ja D rootori ehk tiiviku diameetrit. Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tugi- nedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. Eelkõige jalg- ja jalgrattatee, avaliku tehnovõrk-raja- Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- tise või muu avaliku rajatise kavandamise korral. Lähtuda tehnoloogiliste vööndite määramisel Tartumaa maakonnaplaneeringus neeringu lahenduse väljatöötamisel. 2030+ tehnoloogiliste vööndite vajaduse määratluse ning nende määramise käsitlusest. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- seadmist (näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus), mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku ka- henduse väljatöötamisel arvestades üldpla- vandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude raja- neeringu täpsusastet. mise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 32 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu seletuskirjas, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee Kaalume ettepanekut üldplaneeringu koos- kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga. tamisel. Erisuste määratlemisel teeme koostööd Maanteeametiga. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee raja- Kaalume ettepanekut üldplaneeringu koos- tise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkon- tamisel. Erisuste määratlemisel teeme nas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda koostööd Maanteeametiga. Võib ilmneda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. kohti, kus tehnovõrkude koridoride ühtlus- tamine on ruumikasutuse optimeerimise kontekstis vajalik. Palume lähtuda sellest, et OLT funktsioon on teenindada peamiselt läbivat liiklust ja võimalusel arvestada et, kohalikku liiklust Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLT-le. koostamisel. Arendusalade juurdepääsud OLT-le lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu Koostöös Maanteeametiga määrata perspektiivsed juurdepääsud avalikult kasutatavale teele ning suletavad olemasolevad juur- koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme depääsud. koostööd Maanteeametiga. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. Eelistada pla- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu neeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. koostamisel. Arvestada, et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös Maanteeametiga. Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel arvestades muuhulgas üldpla- neeringu täpsusastet. Määrata meiega koostöös oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik neeringu koostamisel. Erisuste määratlemi- ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, sel teeme koostööd Maanteeametiga. täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool ni- metatud kirjeldus. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Ka- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu sutada juhises toodud põhimõtteid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest koostamisel. lähtuva mõistega OLT. Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata koostamisel. Ühistranspordi kättesaada- PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi vuse kriteerium on üheks olulisimaks uute ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. tegevuste ja arendusalade kavandamisel. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei ole soovitav planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on Arvestame üldplaneeringu koostamisel liik- oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kah- lusmüraga, lähtudes olemasolevatest and- juliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete metest, teadmistest riigiteedelt leviva müra kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOV kohustus. ulatuse osas ja läbiviidavast mürauurin- gust. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring vms) elanikkonna Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmos- KSH läbiviimisel niivõrd, kuivõrd see on fääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. 33 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine üldplaneeringu täpsusastet ja kavandatavat lahendust silmas pidades asjakohane. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada Teadmiseks võetud. Maanteeametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjen- dada. PÄÄSTEAMET LÄHTESEISU- KemS §32 sisendid kajastatud. Täiendavaid ettepanekuid ei ole. Teadmiseks võetud. KOHAD e-kiri 18.09.2020 TARBIJAKAITSE JA TEH- LÄHTESEISU- Olete Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Lisas 2 (Ülevaade Kambja vallast) toonud välja, et (planeeritavad) raudteeüle- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu NILISE JÄRELEVALVE KOHAD käigud tuleb lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud koostamisel arvestades muuhulgas üldpla- AMET liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tek- neeringu täpsusastet. Üldplaneeringus ka- 11.09.2020 nr kinud ületuskohad. Arvestades Kambja valla üldplaneeringus käsitletavaid transporditaristust (sealhulgas raudteest) tulenevaid vandatava maakasutuse planeerimisel ar- 16-6/20- kitsendusi, toome mõned ettepanekud, mis puudutavad raudteeohutuse valdkonda ning võivad olla kitsendavateks tingimusteks vestame esitatud ettepanekuga üldpõhimõ- 12013-002 ja/või mõjutada inimeste tervist ja heaolu: tete määratlemisel, kuid tehniliste lahen- duste koostamine on üldplaneeringule järg- 1) Samatasandiliste raudteeületuskohtade rajamine üle rööbastee ei ole ohutu ning tegemist on olulise kitsendusega (näiteks nevate tegevuste (detailplaneeringud, pro- kinnisvaraarenduses – ületuskohtade rajamine soovitud kohta ei pruugi olla võimalik), mis tuleks üldplaneeringus välja tuua. jekteerimistingimused jms) ülesanne. 2) Ruumilise tihendamise käigus tuleb võimalusel vältida raudteeni ulatuvate tupiktänavate projekteerimist, sest see loob soodsa Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist maakasutuse kavandamisel. Märgime, et raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad üldplaneeringu täpsusastet arvestades võib kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele. nii mõneski piirkonnas osutuda vajalikuks seada tingimus järgmiste etappide (nt de- tailplaneeringu koostamise või projekteeri- mistingimuste väljastamise) tarbeks. 3) Palume võimalusel arvestada maa sihtotstarvete määramisel ja elamupiirkondade planeerimisel ning rajamisel võimaliku pen- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu delliikumisega üle raudtee. Olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad peaksid olema võimalikult palju kasutatavad, sest reeglina pole maakasutuse kavandamisel. Märgime, et samatasandiliste ületuskohtade lähestikku rajamine kuigi otstarbekas ning samuti peab uue samatasandilise ülekäigukoha raja- üldplaneeringu täpsusastet arvestades võib mine olema põhjendatud ja vältimatu. nii mõneski piirkonnas osutuda vajalikuks seada tingimus järgmiste etappide (nt de- tailplaneeringu koostamise või projekteeri- mistingimuste väljastamise) tarbeks. 4) Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raudtee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (nt staadion) ja Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu elamute kruntide raudteepoolse külje piiramiseks aiaga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootamatut sattumist maakasutuse kavandamisel. raudteemaale. Raudtee kaitsevööndit (ulatus 30 m äärmisest rööpast) puudutavad tingimused on hetkel kirjeldatud ehitusseadustiku §-s 73. Arvestame ehitusseadustikus toodud tingi- mustega üldplaneeringu lahenduse koosta- misel. MUINSUSKAITSEAMET EELNÕU Muinsuskaitseamet soovitas üldplaneeringu KSH aruandes ja üldplaneeringu Kultuuriväärtuse peatükis tuua eraldi välja loodus- Võtame teadmiseks ning lisame selle alus- likke pühapaikasid käsitlev osa, et tõsta teadlikkust ning tagada nende säilimine (kiri nr 1.1-7/2006-5) materjalina üldplaneeringu lisadesse. 14.07.2022 nr 1.1-7/2006-6 Edastame teile Muinsuskaitseameti poolt koostatud ülevaate Kambja valla looduslikest pühapaikadest, mida saate planeeringu koostamisel aluseks võtta. 34 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8-12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6, edastab Kambja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 06.06.2022 nr täpsustamiseks järgnevad kommentaarid: 1.1-7/2006-5 1. soovitame tuua ptk 7.9 eraldi välja mitte riikliku kaitse all olev arheoloogiapärand ja lisada järgnev ülevaade: „Tuginedes Täiendame ÜP seletuskirja ja KSH aruan- sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade net. kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsus- kaitseameti poolt tehtava arheoloogia-tundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehi- tustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: ▪ KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga koos- kõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus; ▪ prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskait- seameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: ▪ algatatakse detailplaneeringut; ▪ ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheo- loogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloo- giatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsus- kaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist. Prognoositud arheoloogiatundlike alade kaardikiht ja seletuskiri on koostamisel ja Muinsuskaitseamet edastab selle esimesel võimalusel; 2. Lisada lk 13 Mõju kultuuripärandile ka mõju arheoloogiatundlikele aladele; Täiendame KSH aruannet. 3. täpsustada lk 13 Mõju kultuuripärandile peatükis mainitud ristipuude kaitseliiki. KSHs soovitatakse neid kaitsta kohaliku oma- Selgitame, et ka kohaliku tasandi kaitsta- valitsuse tasandil. ÜP seletuskirjas on aga viide, et nende kaitse toimub vastavalt looduskaitseseadusele; vaid loodusobjekte kaitstakse looduskaitse- seaduse kohaselt. 4. soovitame lisada KAH alade nimistusse (ptk 7.4.1) Kambja valla maa-alal olevad ristimetsad ja ristipuude ümbruses olevad Selgitame, et KAH aladeks määratakse ko- metsad; gukondadele olulised riigimetsad. Ainuüksi ristipuude olemasolu ei ole argument KAH ala määramiseks. 5. täpsustada muinsuskaitseseaduse paragrahvi peatükis 7.9.8 Mõju kalmistutele ja matmispaikadele; Korrigeerime seletuskirja. Selgitame, et me ei soovi konkreetsetele paragrahvidele vii- data, sest need võivad olla ajas muutuvad. 6. lisada peatükk 9.1.8 ka meetmed arheoloogiatundlike alade kaitseks; Arvestame ettepanekuga ja täiendame KSH aruannet. 7. lisada analüüs, milles tuua välja kergliiklusteede rajamise mõju kultuurimälestistele; Selgitame, et KSH käsitleb taristu (sh kerg- liiklusteede) rajamise mõjusid kultuuripä- randile. Eraldiseisvat analüüsi selleks ei koostata. 8. palume eemaldada lk 71 olev tekst: Üldplaneeringus teeb kohalik omavalitsus ettepaneku XX saj arhitektuuripärandi objektide Parandame sõnastust KSH aruandes. nimistust välja arvata apteek-elamu Männi 1 (vabariigi ajast), meierei Pangodi külas (vabariigi ajast), suvemaja (Pangodi külas Selgitame, et ÜP ei tee ettepanekut objekte (nõukogude ajast), meierei Vana-Kuuste külas (vabariigi ajast), Rudolf Riivese talu (Virumõisa) häärber Uhti külas (vabariigi nimekirjast välja arvata. Küll on reaalselt 35 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ajast), Reola raudteejaam Tõõraste külas (nõukogude ajast). Objektide nimekirjast kustutamiseks tuleb teha koostööd Muinsus- nimekirjas olevaid objekte juba hävinenud kaitseametiga. Muinsuskaitseameti poolt tellitud valdkondlike uuringute nimekirjad on loodud inventeerimiste tulemusel ja sealt ja ÜP neid ei kajasta. objekti ei kustutata. Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse §3, planeerimisseaduse §8-12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse §40 lg 6, edastab Kambja valla üldplaneeringu eelnõu täpsustamiseks järgnevad kommentaarid: 1.Soovitame kaaluda riikliku kultuuripärandi käsitlusse järgneva info lisamist: Täiendame seletuskirja. Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailpla- neeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui olu- lise avaliku huviga. Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui õigusaktis ei ole määratud teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos asuvatele mälestistele võib olla määratud ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida. Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist veel avastamata. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prog- noosimata muistiseid võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle hävimise vältimiseks tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg). Seetõttu tuleb: KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu valla territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (alus: muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3). Prognoosi- tud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: · algatatakse detailplaneeringut; · kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheo- loogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloo- giatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsus- kaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud 9 info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist; 2. Soovitame lisada ptk 4.1.2. Kohaliku tasandi kultuuripärand: Riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nime- Täiendame seletuskirja. kirja kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks tunnista- mise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse; 3. Soovitame lisada 4.1. Kultuuriväärtused eraldi peatükina looduslikke pühapaikasid käsitlev osa, et tõsta teadlikkust ning tagada Täiendame seletuskirja. nende säilimine. Looduslikud pühapaigad (paljud neist tuntud ka hiie-nimeliste paikadena) on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud kohad või loodusobjektid. Looduslikeks pühapaikadeks võivad 36 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad, kivid, künkad, orud, mäed, pangad, soosaared jne. Loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palve- tamisest ja ravitsemisest ning need on olulised pärimuskultuuri ja kohaliku identiteedi kandjad. Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt on soovitav neis inimmõju hoida vähesena, v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende külastatavuse parandamine. Eestis olevatest looduslikest pühapaikadest on osa muinsus- või looduskaitse all, kuid paljud veel kaardistamata ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele. Muinsuskaitseameti koordi- neerimisel toimuvad üleeestilised pühapaikade inventuurid, mille kohta leiab rohkem informatsiooni Muinsuskaitseameti kodule- heküljelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ajaloolised-jalooduslikud-puhapaigad Informatsiooni valla looduslike pühapai- kade kohta leiab: ● Mälestiseks olevate pühapaikade puhul Kultuurimälestiste registrist: https://register.muinas.ee/- mälestise liik „ajalooline looduslik pühapaik“. ● Looduskaitse all olevate pühapaikade kohta EELIS infolehelt: https://eelis.ee/. ● Kaitsealused ja mitte-kaitsealused on pühapaigad on enamuses kajastatud Hiite Maja looduslike pühapaikade kaardil: https://hiiepaik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=09558607d1dd4c07acc46c338b2196ac; 4. soovitame lisada kohaliku tähtsusega kultuuripärandi üksikobjektide juurde täpne aadress, et objekte oleks võimalik kaartidelt Selgitame, et aadressi lisamine muudaks kergemini leida; joonised väga raskesti loetavaks. Kohaliku tasandi kultuuripärandi objektid on kajasta- tud kaardirakenduses. 5. ptk 4.1.2. on tehtud ettepanek arvata Kambja 20. sajandi arhitektuuripärandi objektid XX sajandi arhitektuuripärandi nimistust Selgitame, et ÜP ei tee ettepanekut objekte välja. Selgitame, et tegemist on valdkondliku uuringu nimekirjaga, kust objekte ei kustutata. Üldplaneeringu seletuskirja võib nimekirjast välja arvata. Küll on reaalselt lisada kõik Kambja valla 20. saj arhitektuuripärandi objektid; nimekirjas olevaid objekte juba hävinenud ja ÜP neid ei kajasta. 6. lisada üldplaneeringusse viide maakonnaplaneeringus sätestatud kultuuripärandit käsitlevatele eesmärkidele (Tartu maakon- Täpsustame seletuskirja. naplaneering 2030, p 3.8.3: Kasutuseta kultuuriväärtuslikele ehitistele tuleb leida kohane ja omanikule huvipakkuv kasutusviis, näiteks turismiks, puhkekoha või - ehitisena; ja p 3.8.4 Arhitektuuriväärtuslikesse hoonetesse, mis muinsuskaitseseadusest tu- lenevalt tuleb nii ehk teisiti säilitada, koondatakse senisest enam avalikke funktsioone). LÄHTESEISU- Muinsuskaitseamet soovitab üldplaneeringutes siduda kultuurimälestiste teema valdkonnaüleselt teiste üldplaneeringu ülesanne- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu KOHAD tega. Erinevad riigi huvid peavad olema tasakaalus ning omavahel lõimitud – kultuurimälestiste säilimine, sotsiaalteemad, säästev koostamisel. areng ja elamisväärne keskkond. 16.09.2020 nr 1.1-7/2006-1 Saadame teile tutvumiseks Muinsuskaitseameti juhendi omavalitsustele üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegi- Arvestame MKA juhendiga üldplaneeringu lise hindamise kohta, kus on välja toodud mälestisi puudutavad suunised üldplaneeringu koostamisel. koostamisel pidades silmas ÜP ülesandeid ja täpsusastet. https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/contenteditors/Arhitektuur/uldplaneeringu_koostamise_juhend_muinsus- kaitseamet_03.02.20.pd LÄHTESEISU- Edastatud kavatsuses on pööratud tähelepanu kultuuriväärtusliku keskkonna analüüsile ja hoidmisele. Edasises planeeringuprot- Arvestame ja teeme koostööd MKA vastava KOHAD sessis on vajalik teemat sügavamalt analüüsida ja ühendada kultuuripärad teiste teemakäsitlustega. Toome välja, et kajastama valdkonnaga spetsialistidega. Senikaua kui peaks arheoloogiapärandit, mis ei ole veel riikliku kaitse alla ja täpsustama looduslike pühapaikade loetelu. Täpsemat infot nende kultuuriväärtuslikke alasid omavalitsuses 11.11.2020 nr teemade kohta saate Muinsuskaitseameti vastava valdkonna spetsialistide käest. teada pole, ei lisa me neid planeeringusse. 1.1-7/2006-3 Kui alad on teada, siis on võimalik nendega arvestada. OMAVALITSUSED 37 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine TARTU LINN LÄHTESEISU- Üldplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid Tartu linnale ja teistele naaberomavalitsustele. Lisada Võtame teadmiseks ja teeme Tartu linnaga KOHAD üldplaneeringu jooniste alla täpsema väljavõttena Kambja valla lähiala joonis, milles kajastada linnaehituslikud seosed. Lisaks koostööd üldplaneeringu koostamise prot- näidata kergliiklusteede, teede, tänavate seosed Tartu linna transpordivõrgustikuga ja rohevõrgustiku, loodusväärtuste sidusus sessis. ÜP LS ja KSH VTK dokumendis on 02.10.2020 nr ning ühilduvus rohevõrgustikuga. toodud, et mõjude hindamise tegelik ulatus 9-3.2/09989 sõltub kavandatava tegevuse iseloomust ning seda täpsustatakse ÜP koostamise käi- gus. Samuti võib ÜP koostamise käigus li- sanduda mõjusid, mida põhjendatud vaja- duse korral täiendavalt hinnatakse. Sama dokumendi peatükis 2 märgitud, et vajadu- sel, sõltuvalt eeldatavalt mõjutatavast keskkonnaelemendist ja mõju ulatusest, ar- vestatakse mõju hindamisel ka ala väljas- pool planeeringuala. Kui ÜP koostamisel selgub, et lahendusega võib kaasneda mõni selline mõju Tartu linnale, mis võib eeldata- valt osutuda oluliseks, siis KSH käigus seda ka käsitletakse. Analüüsida ja hinnata planeeritud maakasutuse mõju linnaelanike sotsiaal-majanduslikele vajadustele (haridusasutused, sh koo- Võtame teadmiseks. Kui ÜP koostamisel lieelsed, hoolekandeasutused jms), linna ja valla avalike teenuste sidususele. selgub, et lahendusega võib kaasneda mõni selline mõju Tartu linnale, mis võib eeldatavalt osutuda oluliseks, siis KSH käigus seda ka käsitletakse. Palume fikseerida kavatsuse ptk 8.2 tabeli koostöö eesmärk Tartu linnaga järgmiselt: Kambja vallaga piirnev omavalitsus, kelle LS ja KSH VTK dokumenti on täiendatud ruumilise arengu eesmärkide saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke ja ühiselt kasutatava transpordivõrgustiku järgnevalt: Kambja vallaga piirnev ning tehnotaristu arendamise vajadusi tuleb üldplaneeringu koostamisel silmas pidada. omavalitsus, kelle ruumilise arengu eesmärkide saavutamise võimalusi ning ühiseid arengueesmärke ja ühiselt kasutatava transpordivõrgustiku ning tehnotaristu arendamise vajadusi üldplaneeringu koostamisel kaalutakse. Palume täiendada ptk 4 "Üldplaneeringu valdkonnad" alapeatükki "Tehniline taristu" järgmiselt: Kaalume ettepanekutega arvestamist, vajadusel teeme üldplaneeringu - Kaasajastatakse ja täpsustatakse tehnovõrkude kavandamise põhimõtted arvestades Kambja valla tehnovõrke puudutavate koostamisel täiendavat koostööd Tartu uuemate arengukavadega (neist kõige olulisem on ÜVK). Viiakse läbi perspektiivse, täiendava Tartu veehaarde kavanda- linnaga. mise vajaduse analüüs ja selle vajaduse ilmnemisel määratakse veehaarde kavandatav ala. - Lisaks palume selles alapeatükis tuua tehnilise taristu seosed Tartu linna tehnilise taristuga, analüüsida linna tehnotaristu res- sursi piisavust valla kavandatavate arenduste varustuse tagamisel ja tuua välja vajalikud muudatused linna territooriumil. Ana- lüüsitakse ja hinnatakse linna suunduvatesse veekogudesse suunatava reo- ja heitvee mõjusid ning tehnilise taristu sidusust (sh maaparandussüsteemid, sademevesi jms). - Täiendada alapeatükki maakütte rajamise tingimuste juures, et muuhulgas tuleb arvestada koostatud uurimistöös "Maaküte Tartus" (OÜ Maves, Tartu 2020) toodut. - Alapeatükki "Teed" palume täiendada selliselt, et tuuakse välja sidusus Tartu linna transpordivõrgustikuga nii graafiliselt kui seletuskirja osas. "Pargi ja reisi" süsteemi edukamaks rakendamiseks on liikuvuskeskuste kavandamine. Liikuvuskeskused oleks sõlmpunktiks linna Kaalume ettepanekutega arvestamist, ja valla omavalitsuse kergliiklusteedele ja ühistranspordi liinidele. Soovitame kavandada Kambja vallas liikuvuskeskustele vajali- vajadusel teeme üldplaneeringu kud maa-alad ja täiendada ptk 4 "Üldplaneeringu valdkonnad" alapeatükki "Maakasutus", kus sätestada vastavate maa-alade koostamisel täiendavat koostööd Tartu määramine. linnaga. 38 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Kergliiklejatele turvaliste liikumisvõimaluste tagamiseks ja naaberomavalitsuste teede/tänavavõrgustiku ning riigiteede äärsete Kaalume ettepanekutega arvestamist, kergliiklusteede ühtse tervikvõrgu arendamiseks fikseerida üldplaneeringus, et "Asulas tuleb kergliiklejatel tagada liikumisvõima- vajadusel teeme üldplaneeringu lused mõlemal teepoolel, väljaspool asulat tuleb vähemalt ühele poole teed rajada teest haljasribaga eraldatud kergliiklustee koos koostamisel täiendavat koostööd Tartu teeületuskohtadega.". linnaga. Tartu linna suunduvate tänavate ja teede planeerimine ning ehitamine toimub koostöös naaberomavalitsustega ja Maanteeame- Kaalume ettepanekutega arvestamist, tiga. Detailplaneeringute kehtestamine naaberomavalitsuses, kus liiklusühendus on kavandatud linna tänavate kaudu, eeldab vajadusel teeme üldplaneeringu tänavate väljaehitamise ja kasutamise lepingu sõlmimist valla ja linna vahel. Sätestada selle põhimõtte määramise vajadus koostamisel täiendavat koostööd Tartu Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohtades ja rakendamise viis detailplaneeringutes. linnaga. PÕLVA VALLAVALITSUS LÄHTESEISU- Põlva Vallavalitsusel ei ole ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise hinda- Arvestame rohevõrgustiku terviklikkuse KOHAD mise väljatöötamiskavatsuse täiendamiseks. Soovime olla kursis üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hin- tagamise vajadusega. damise käiguga ning teha sisukat koostööd valdade üldplaneeringute koostamisel. Piiriäärsetel aladel rohevõrgustiku piiride täp- 31.08.2020 nr sustamisel palume arvestada Põlva valla samalaadsete tegevustega, et tagada võrgustiku terviklik toimimine. Põlva valla üldpla- 7-6/20-1702- neeringu koostamisega seotud info on kättesaadav Põlva valla veebilehel: http://www.polva.ee/et/uldplaneering-algatatud-2018 2 KASTRE VALLAVALITSUS LÄHTESEISU- Kastre Vallavalitsusel ei ole ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise hin- Teadmiseks võetud. Teeme piiriäärsetel KOHAD damise väljatöötamiskavatsuse täiendamiseks. Soovime olla kursis üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise aladel tegevuste planeerimisel (sh hindamise käiguga ning teha sisukat koostööd valdade üldplaneeringute koostamisel. Piiriäärsetel aladel kergliiklusteede ja rohe- kergliiklusteed ja rohevõrgustik) koostööd 11.11.2020 nr võrgustiku piiride täpsustamisel palume arvestada Kastre valla samalaadsete tegevustega, et tagada terviklik toimimine. Kastre vallaga. 2-7/1071-1 NÕO VALLAVALITSUS EELNÕU Edastasite 14.07.2022 kirjaga nr 6-1/19-138 Nõo Vallavalitsusele kooskõlastamiseks Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonna- Võtame teadmiseks. mõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande. 04.08.2022 Nõo Vallavalitsus kooskõlastab Kambja valla üldplaneeringu ja KSH aruande. nr 7- 1.1/1523-1 LÄHTESEISU- Nõo Vallavalitsusel ei ole täiendavaid ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise Teadmiseks võetud. Teeme piiriäärsetel KOHAD hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse osas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on aladel tegevuste planeerimisel (sh asjakohane ja piisav. kohalikud teed, juurdepääsuteed, 7.12.2020 nr Piiriäärsetel aladel avalikult kasutatavate teede võrgustiku (kohalike teede, juurdepääsuteede ja kergliiklusteede) kavandamisel kergliiklusteed ja rohevõrgustik) koostööd 7-1.1/1099-1 ja rohevõrgustiku piiride täpsustamisel palume arvestada Nõo valla sarnaste plaanidega, et tagada terviklik toimimine. Nõo vallaga. ETTEVÕTTED JA ERAISIKUD AS EESTI RAUDTEE EELNÕU 1. ÜP-ga tehakse ettepanek täiendava raudteepeatuse rajamiseks Soinastesse (ÜP joonisel näidatuna raudteest ida poole) Tartu- Arvestame ettepanekuga. Ülenurme tee ja Sõnajala ning Kuslapuu tänavate ristmike piirkonda. nr 21-1/2699- Palume lisada ÜP ja KSH eelnõu seletuskirja: Planeeritava Soinaste raudteepeatuse asukoht ÜP joonistel on indikatiivne. Peatus- 3 koha rajamise vajadus ja otstarbekus saab selguda pärast asjakohast analüüsi, misjärel peatuskoha täpne asukoht koos juurde- pääsuvõimalustega määratakse järgmistes planeerimise ja/või projekteerimise etappides. Uue peatuskoha rajamiseks on üldjuhul vaja olemasolevast raudtee teenindusmaast laiemat maaeraldust ooteplatvormi, parkla, ühistranspordipeatuse jne jaoks, seal- hulgas peab olema tagatud optimaalne ja ohutu ühendus avalike teede võrguga ümberkaudsetest asumitest. Lisaks märgime, et kui kavandatavale peatuskohale soovitakse rajada jalakäijate, ühistranspordi ning sõidukite juurdepääsuteed ka raudtee läänepoolselt küljelt, kus vahetult raudteemaa kõrval asub Tartu-Võru maantee, siis raudtee ületamise vajaduse korral tuleb ÜP joonistel näidata indikatiivselt planeeritava raudteepeatuse juurde ka perspektiivne raudteega eritasapinnalise ristumis- koha leppemärk ning kajastada eeltoodu ka ÜP seletuskirjas. 2. Juhime tähelepanu, et erinevalt ÜP seletuskirjast on ÜP joonistel näidatud planeeritav raudteepeatus lisaks Soinastele ka Ettepanekuga mittearvestatud. Jätkuvalt Ülenurme alevikus (asukohas kus raudteemaa Tartu-Petseri 5,3-7,8 km piirneb Tartu mnt 50a kinnistuga). Selles kohas ei ole on olemas põhimõtteline vajadus piisavalt ruumi raudteepeatuse ja kaasneva infrastruktuurikavandamiseks. Palume korrigeerida ÜP jooniseid. ligikaudselt selles asukohas planeeritava raudteepeatuse rajamiseks, et siduda 39 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Tõrvandi ja Ülenurme keskusalad paremini Tartu linnaga. 3. KSH aruande eelnõus (lk 91) on märgitud, et Tartu-Koidula raudteel jääb Kambja valda kaks raudteepeatust Ülenurmel ja Korrigeerime KSH aruannet. Uhtis. Juhime tähelepanu, et Tartu-Koidula raudteel on Kambja vallas ka Vana-Kuuste ja Rebase raudteepeatused. 4. Palume lisada ÜP seltuskirja peatükk „5.1.4 Jalg- ja jalgrattateed“ järgmine tingimus: Jalg- ja jalgrattateede rajamise korral Täiendame seletuskirja. paralleelselt raudteekoridoriga raudtee kaitsevööndisse (s.h raudteemaale), tuleb nende täpne asukoht ja raudteemaale mahu- tamise võimalused selgitada välja järgmistes planeerimise ja/või projekteerimise etappides koostöös AS-iga Eesti Raudtee. LÄHTESEISU- 1. Üldplaneeringu koostamisel arvestada raudtee kaitsevööndiga, mille laius ja piirangud on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73 Arvestame raudtee, samuti KOHAD ning elektripaigaldiste ja sidetrasside kaitsevöönditega. elektripaigaldiste ja sidetrasside kaitsevööndite ja neist tulenevate 21.09.2020 nr piirangutega üldplaneeringu lahenduse 21-1/2699-1 väljatöötamisel. 2. Planeeritavad lahendused ei tohi takistada raudteerajatiste, sh raudtee elektripaigaldiste hoolduse ja remondi teostamist. Arvestame üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel raudteerajatiste kasutamisest, hooldusest ja remondist tulenevate vajadustega. 3. Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute Arvestame esitatud tingimusega üldplanee- hoonestusalade rajamise korral raudtee vahetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite ringu lahenduse väljatöötamise käigus. (müra, vibratsioon) leevendamiseks Maakasutuse planeerimisel ning maakasu- tus- ja ehitustingimuste määramisel läh- tume koostatavast mürauuringust. Vajalikud erisused (kui need üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise käigus ilmnevad) kooskõlastatakse AS-iga Eesti Raudtee. 4. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, Arvestame võimalusel esitatud märkusega mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega. üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. Raudteemaaga piirnevate alade haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda muuhulgas nähtavuse tagamise tin- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- gimustest, mis on valdkonnaga seotud normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud. ringu lahenduse väljatöötamisel. Raudteemaaga piirnevate alade (eluhoonete, äri- või tootmishoonete, ühiskondlike hoonete, kergliikluse otstarbeks) planeerimisel Arvestame esitatud märkusega üldplanee- näha ette ohutuse tagamiseks juba üldplaneeringuga meetmed (näiteks piirdeaedade rajamise kohustuse) takistamaks nii jala- ringu lahenduse väljatöötamisel. käijate kui sõidukite sattumine raudteemaale väljaspool nõuetekohaseid raudtee ületuskohti. Samuti arvestada müratõkkeseinte rajamise vajadusega. Avalikke teid, sh kergliiklusteid raudteemaale mitte planeerida, v.a raudteedega ristumised. Arvestame esitatud märkusega üldplanee- ringu lahenduse väljatöötamisel Seoses reisirongi kiiruse tõstmisega tuleks uued kergliiklusteede ristumised raudteega kavandada eritasandilistena. Uued kavan- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- datavad kergliiklusteede ristumised raudteega peavad olema ühendatud olemasoleva või planeeritava avaliku kergliiklusteede ringu lahenduse väljatöötamisel võrgustikuga. Uute raudteeületuskohtade (samatasandiline riste) või eritasandiliste ristumiste asukohtade kavandamisel tuleb juhinduda vald- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- konnaga seotud normides, standardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetest ning vastavalt säilitada tarvilik maa nende reali- ringu lahenduse väljatöötamisel 40 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine seerimiseks. Teeme ettepaneku üldplaneeringu kaardimaterjalil kajastada eraldi leppemärkidega olemasolevate ning perspektiiv- sete raudteeületuskohtade asukohad ning kavandatavate eritasandiliste ristumiste asukohad. Näidata nendeni viivad ühendus- teed, sh perspektiivsed ühendusteed. Lisada „Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK-Lisa 2-Ülevaade Kambja vallast“ peatükis „20.2 Raudtee“ järgnev informat- Täiendasime lisa 2 esitatud informatsioo- sioon. Tartu-Koidula raudteeliinil on raudteeülesõidukohad ka Haaslava-Vana-Kuuste teel (Vana-Kuuste) ja Rebase-Küti teel (Re- niga ning arvestame sellega edaspidi. base) ning rongide peatuskoht koos samatasandilise raudteeülekäigukohaga Vana-Kuustel ja rongide peatuskoht Rebasel. Tartu- Valga raudteeliinil on kolm raudteeülesõidukohta (Lemmatsi, Näki ja Ropka). Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudtee taristu on AS Eesti Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimise Arvestame esitatud märkusega üldplanee- ettevalmistustöödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2023-2028. Ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks ringu lahenduse väljatöötamisel. vajalikud autotrafopunktid, autotrafopunktide ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda väljapool raudteemaad asuvate kinnistute koormamise vajadus kontaktvõrgu seadmete ja uute elekt- riliinide rajamiseks. Võimalik kinnistute koormamise vajadus nende rajatiste teenindamiseks selgub projekteerimise käigus. Teeme ettepaneku kajastada eeltoodud informatsioon üldplaneeringus. Projekteerimistingimused nr 2011802/05762 on väljasta- tud 04.08.2020. Omavalitsuste koostööorganisatsioonid on teinud 20.05.2020 ühispöördumise Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja Kom- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- munikatsiooniministeeriumi ning AS Eesti Raudtee poole ettepanekuga planeerida ja projekteerida Tallinn-Tapa-Tartu/Narva ning ringu lahenduse väljatöötamisel. Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteeliinide võimaliku elektrifitseerimise ettevalmistamisega samaaegselt ka nende raudtee tras- sikoridoride geomeetria muudatused (sh kurviraadiuste suurendamine), mis loovad võimaluse reisirongide kiiruse koheseks tõst- miseks kuni 160 km/h. Käesolevaks ajaks on AS Eesti Raudtee jõudnud tellida eelhinnangu eskiisi tasemel Tallinn-Tartu raud- teetrassi õgvendusteks, mis võimaldaks kiiruse tõstmist kuni 160 km/h. Kambja vallas on selliseid kõveraid, mis vajaksid reisi- rongide kiiruse tõstmiseks raudteetrassi õgvendada Tartu-Koidula raudteeliinil. Teeme ettepaneku kajastada üldplaneeringus, et reisirongide kiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h võib tekkida vajadus Tartu-Koidula raudteeliinil olemasolevat raudtee trassikoridori õgvendada. Reisirongide kiiruste tõstmisel tuleb ohutuse tagamise eesmärgil arvestada ka raudteemaa piirdeaiaga piiramise vajadusega, et Arvestame esitatud märkusega üldplanee- takistada jalakäijate raudteele pääsemist väljaspool nõuetekohaseid ülekäigukohti. ringu lahenduse väljatöötamisel. Pikemas perspektiivis on planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva raudtee peateega teine peatee (raudtee Arvestame esitatud märkusega üldplanee- telgede vahega vähemalt 4,5 meetrit). Seoses sellega peab arvestama olemasoleva raudtee kaitsevööndi laienemisega. ringu lahenduse väljatöötamisel. RIIGIMETSA MAJANDA- EELNÕU 1.RMK teeb ettepaneku täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3 „Taastuvenergeetika“ tuulikute ja tuuleparkide raja- Täiendame seletuskirja tuuleenergeetika MISE KESKUS (RMK) mise tingimuste osas vastavalt KSH aruande peatükis 7.15 toodud infole tuuleenergeetika arendamise kohta Kambja vallas. osas. 21.06.2022 Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et oleks üheselt selge, milliste tuulikute kavandamise võimalikkusele on e-kiri viidatud üldplaneeringu seletuskirja peatükkides 3.1 ja 4.1.4 ning millised on kohaliku omavalitsuse poolt nõutavad tingimused ja alusdokumendid peatükkides 3.1 ja 4.1.4 viidatud tuulikute rajamiseks. 2.Üldplaneeringu seletuskirjas peatükis 5.3 „Taastuvenergeetika“ on kirjas, et üle 15 kW tootmisvõimsusega päikeseelektrijaama Täpsustame seletuskirja. rajamine ei ole üldjuhul lubatud rohevõrgustikus, kuid erandid on võimalikud kaalutlusotsuse alusel. Palume täpsustada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3 „Taastuvenergeetika“ tingimusi üle 15 kW tootmisvõimsusega päike- seelektrijaama rajamiseks. Praegu on seletuskirjas kirjas, et üldjuhul ei rajata tootmisehitisi tugialal ning kui erandjuhul seda teha soovitakse, tuleb lähtuda teatud tingimustest, sealhulgas hinnata mõju keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele. 3. Üldplaneeringu väärtuslike põllumajandusmaade kihil on märgitud metsaeraldistele KM047-4; KM103-5 ja KM103-8 väärtusliku Arvestame ettepanekuga. põllumajandusmaa tunnus. RMK teeb ettepaneku, mitte määrata metsaeraldistele KM047-4; KM103-5 ja KM103-8 väärtuslikku põllumaa tunnust, kuna tegu on osaliselt metsastunud väheväärtuslike rohumaadega. RMK-l ei ole olnud võimalik neid alasid huvipuudusel põllumajanduslikuks kasutamiseks välja rentida. Lisa 1. Väärtuslikud põllumaad 41 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4.Üldplaneeringu kõrgendatud avalike huvide (edaspidi kah ala) kaardi kihil määratud kah alaks Vana- Kuuste külas olevad met- Täpsustame ÜP materjale. Sihtkaitsevöön- sakvartalid QT015 kuni QT030, mis on Vana -Kuuste looduskaitseala Vana -Kuuste sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus on disse KAH ala ei määrata. täielikult keelatud. Teeme ettepaneku metsakvartalid QT015 kuni QT030 kah alast välja jätta, kuna antud ala majandustegevust ei toimu. Lisa 2. Kah alad 5.Üldplaneeringu avalike teede kaardi kihil on kavandatud Poldri tee avalikuks kasutamiseks. Poldri tee puhul on tegu spetsiaalselt Poldri tee muudetakse avalikult kasutata- poollooduslike koosluste hooldamiseks mõeldud teega, kus avalik kasutus takistaks eesmärgipärast tegevust. Tee on kitsas ja vaks jalgratta- ja jalgteeks. ühesuunaline, ehitatud poollooduslike koosluste hooldamisel põllumajanduslike traktoritega luhalt niite väljaveoks. Lisa 3. Avalikult kasutatavad teed 6.Üldplaneeringu kaardikihil on kavandatud Ropka – Ihaste looduskaitseala Aardlapalu piiranguvööndisse matkarada, mis on Tegemist on olemasoleva matkarajaga, mis pikaajaliste rendilepingutega antud ettevõtjatele rendile poollooduslike koosluste hooldamiseks. Poollooduslike koolduste hooldus jääb väljapoole kaitstavat ala ning meile toimub nii heina niitmise kui karjatamise teel. RMK teeb ettepaneku mitte kavandada matkarada poollooduslike koosluste hool- teadaolevalt tarastatava alaga ei kattu. ÜP- dusaladele, kuna ala on lepingu järgi lubatud hooldada nii niitmise, kui ka loomade karjatamise teel ja seetõttu on vaja ala taraga ga ei kavandata muudatusi seoses selle piirata. matkarajaga. Lisa 4. Kavandatud matkarada. LÄHTESEISU- RMK on seisukohal, et Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisel peab olema arvestatud Nõustume esitatud ettepanekuga. Lähtu- KOHAD RMK põhiülesande täitmise võimalikkusega ja erinevad riigi maale seatavad maakasutuse või metsade majandamise piirangud valt planeerimisseadusest ning haldusme- peavad olema neis dokumentides kajastatud ja põhjendatud. netluse seadusest peavad kõik üldplanee- 28.08.2020 nr ringus seatud tingimused olema põhjenda- 3-1.1/2712 tud. Märgime aga, et üldplaneering ei sea üksnes piiranguid. Üldplaneeringu esimene ja kõige olulisem eesmärk on eelduste loo- mine omavalitsuse ruumilise arengu kavan- damiseks ja omavalitsuse kui terviku tasa- kaalustatud arenguks. See tähendab nii majandustegevuse edendamist, kuid vaja- dusel ka piirangute seadmist näiteks loo- dusväärtustest lähtuvalt. Samuti palume üldplaneeringu seletuskirjas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitada metsamaale kavandatud Üldplaneeringu lahendus koostatakse läh- mittemetsamajanduslikel eesmärkidel teostatavate tegevuste osas alternatiivide võrdlused, sh käsitledes ka metsamajanduslikku tuvalt omavalitsuse ruumilise arengu vaja- tegevust. dustest. Sellest põhimõttest lähtuvalt käsit- letakse üldplaneeringus ka metsamaad. Lähtuvalt planeerimisseadusest ning hal- dusmenetluse seadusest peavad kõik üldplaneeringus seatud maakasutus- ja ehi- tustingimused olema põhjendatud, kuid üldplaneeringu koostamise käigus on ebaotstarbekas eeldada kõigi võimalike te- gevuste läbikaalumist mingis piirkonnas. RMK teeb, olles RMK poolt majandatavate metsade osas vastutavaks isikuks, ettepaneku täiendada keskkonnamõju strateegilise Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- hindamise aruannet, sh sotsiaal-majanduslikku hinnangut, peatükiga, mis puudutab üldplaneeringuga määratud puhke- ja vir- neeringu koostamise, sh keskkonnamõju gestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu strateegilise hindamise läbiviimisel, arves- vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsade majandamist ja nende metsade uuendamist vastavalt tades üldplaneeringu täpsusastet. Märgime, metsaseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud piirangutele. et üldplaneeringu lahendus peab otse loo- mulikult vastama kõigile seadustele ja teis- tele õigusaktidele, kuid planeerimisprotses- 42 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine sis on kohalikule omavalitsusele antud ula- tuslik kaalutlusõigus, sh metsade majanda- misele tingimuste seadmisel. Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid, Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- kusjuures detailsed kavad puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva neeringu koostamise, sh keskkonnamõju tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud aladel kasvavate metsade strateegilise hindamise läbiviimisel, arves- majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende kasvutingi- tades üldplaneeringu täpsusastet. Lähtesei- musi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis. sukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse etapis ei ole otstarbekas konkreetseid sele- tuskirja sõnastusi kokku leppida, kuna need tekivad planeeringu koostamise käigus, sh koosmõjus teiste tegevustega, KSH tule- mustega ning avalikkuse, omavalitsuse ja ametiasutuste koostöös. PÕLLUMAJANDUSUURIN- LÄHTESEISU- Põllumajandusuuringute Keskus toetab Natura 2000 alade, kaitstavatele loodusobjektide, looduskeskkonna ja rohevõrgustiku, Kaalume soovitusega arvestamist planee- GUTE KESKUS KOHAD pinna- ja põhjavee temaatika käsitlemist Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise ringu koostamisel. protsessis. 26.08.2020 nr 13-1/151-1 Erilist tähelepanu peaks pöörama väärtuslike põllumajandusmaade säilitamisele Kambja vallas. Soovitame võimalusel kasutada väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu ettevalmistamiseks koostatud abistavat kaardimaterjali ja lugeda väär- tuslike põllumajandusmaade hulka terviklikud põllumajanduslikus kasutuses olevad alad alates kahest hektarist. ELERING AS EELNÕU Täpsustame seletuskirja. 16.06.2022 e-kiri AS ASTRI (K. TOOM) EELNÕU Ettepanek kavandatavas üldplaneeringus katastriüksuste sihtotstarvete muutmiseks Arvestame ettepanekuga, määrates maa- kasutuse juhtotstarbed vastavalt ärimaa ja 08.06.2022 AS Astri (registrikood 10134061) palub muuta kavandatavas üldplaneeringus alljärgneva katastriüksuse sihtotstarvet: liiklusmaa. e-kiri Kinnistu Katastriüksuse lä- Katastriüksuse Olemasolev sih- Taotletav sih- number hiaadress tunnus totstarve totstarve Parkla, Ülenurme ale- 94901:007:0439 transpordimaa ärimaa 75% ja vik, Kambja vald, Tartu 100% transpordimaa 2997604 maakond 25% Parkla, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond maaüksus on hetkel 100% transpordimaa kasutamise juhtfunktsiooniga maaüksus. Hetkel menetluses olevas Kambja valla uues üldplaneeringus on kavandatud viidatud maaüksuse juhtfunktsiooniks 100% ühiskondliku ehitise maa-ala. AS Astri teeb ettepaneku, et viidatud maaüksuse sihtotstarve muudetaks 75% äri- maaks ja 25% transpordimaaks. AS Astri leiab, et antud kinnistul on võimalik ärimaa sihtotstarve edukalt kokku siduda avaliku ja ühiskondliku funktsiooniga selliselt, et olemasolev bussipeatus saab kinnistul jätkuvalt tegutseda alas, millele ulatuvad piirangukaitsevööndid ja sellest tule- nevad ehituskeelu piirangud. Meie hinnangul võiks üldplaneeringuga määrata kinnistule ehitusõigusega ärimaa funktsiooni ja transpordimaa funktsiooni. Antud maaüksuse vastaskrundile on määratud ärimaa juhtfunktsioon. Leiame, et tulenevalt ümbrus- konna arengusuundadest sobituvad antud maaüksusele ärimaa ja transpordimaa juhtfunktsioonid, et see moodustaks olema- soleva ärimaaga ühtse terviku. 43 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine AS TALLINNA LENNUJAAM EELNÕU Arvestame ettepanekuga ning lisame antud maaüksusele äri- ja tootmismaa juhtots- e-kiri tarbe va Väänoja ehituskeeluvööndi ulatu- ses ning kinnistu lõunaservas 25 m ulatu- ses, et säilitada rohevõrgustiku sidusus. MTÜ EESTI ERAMETSALIIT EELNÕU Erametsaomandi kasutamise piirangute seadmine Teadmiseks võetud. 16.05.2022 Metsanduslik tegevus maatulundusmaal on pikaajaline protsess, mis eeldab järjepidevust. Paljud erametsaomanikud on kavan- danud erinevaid metsamajanduslikke tegevusi alates noore metsa hooldamisest kuni küpses metsas lageraieni. Kui üldplaneerin- e-kiri guga kavandatakse senist metsamajandamise praktikat muuta, tuleb muudatusega hõlmatud maaomanikke käsitleda planeeri- misseaduse § 76 lõike 2 kohaselt isikuna, kelle õigusi planeering võib puudutada ning §76 lõike 4 kohaselt ka teavitada. Teavita- mine peab olema individuaalne ja omanikule tuleb selgitada mis konkreetselt tema kinnistul senisega võrreldes muutub. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle õigusi planeering võib puudutada, hoida kursis toimuvaga. Milliseid piiranguid saab seada Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kok- kuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet keelata, saab seada pii- ranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute seadmine Metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist. Piirangutest tuleneva saamata jäänud tulu kompenseerimine Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele peamiselt uuendusraiete käigus. On metsatüüpe, kus metsa uuendamise võttena saab rakendada ainult lageraiet. Lageraiete keelamine tähendab metsaomanikule saamata jäänud tulu ning metsaomanikel on õigustatud ootus, et see temale kompenseeritakse. Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele kompenseeritakse nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud (peamiselt tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsiooniga 110 eurot/ ha ning leebemate piirangute korral 60 eur/ha aastas. Kuna metsaomaniku jaoks ei ole oluline millise regulatsiooni alusel piirang kehtestatakse, tuleb ka planeeringute käigus tehtud piirangute tulemusel omanikule saamata jäänud tulu kompenseerida sarnaselt looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piirangu- tele. Täname, kui olete eelkirjeldatud tingimustega planeeringu koostamisel juba arvestanud või võtate need ettepanekud arvesse hilisema menetluse käigus. ASTRI AS (A. ALAND EELNÕU Avaldus Nimetatud katastriüksused on ÜP-ga mää- ratud äri- ja tootmise maa-aladena. 07.04.2021 AS Astrile kuulub kinnistu registriosa numbriga 3846004 (katastritunnused 94901:001:0146 ja 94901:001:0680), asukoht Tar- tumaa, Kambja vald, Räni alevik, maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa, pindala 77170 m². e-kiri Avaldasime Teile 15.09.2020 saadetud kirjas soovi muuta koostatavas Kambja valla üldplaneeringus maa sihtotstarve osaliselt elamumaaks. Soovime selle avalduse tagasi võtta ning määrata maakasutuse sihtotstarbeks äri ning tootmismaa. 44 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 15.09.2020 Astri AS-ile kuulub kinnistu registriosa numbriga 3846004 (katastritunnused 94901:001:0146 ja 94901:001:0680), asukoht Avaldus tagasi võetud vastavalt 07.04.2021 Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa, pindala 77170 m2. e-kirjale. e-kiri Palume koostatavas üldplaneeringus nimetatud kinnistu määrata tiheasustusalaks ja perspektiivseks äri- ja elamumaaks. Juurde lisatud illustreeriv skeem. 45 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine BORG KINNISVARA OÜ (S. Eelnõu Oleme juba varasemalt avaldanud soovi muuta Leilovi tee 26, Räni alevik, Kambja vald elamumaaks ning arvestada ala tihea- Selgitame, et täpsustame väärtuslike põllu- SÄINAST) sustusalaks. majandusmaade käsitlust selliselt, et ja- e-kiri Üldplaneeringu koostamise protsessis teavitasite meid, et ei arvesta meie arvamust muuta Leilovi tee 26 maakasutuse juhtots- game need boniteedi alusel kahte erine- tarve elamumaaks. Lühikese põhjendusena oli toodud ainult Säilitada väärtuslikku põllumajandusmaad maksimaalselt. vasse kategooriasse. Nende väärtuslike põllumajandusmaade puhul, mille boniteet Esitatud vastuses puudub igasugune kohapõhine analüüs ja laiem vaade alale. Esitame täiendaval avalikul väljapanekul oma- poolse täiendava arvamuse koos põhjendustega. on 41 või rohkem, jäävad kehtima ÜP eel- nõu seletuskirja peatükis 4.5 toodud tingi- Soovime Leilovi tee 26 (ülal eelnõu tõmmisel nr 1) ja ka sellest lääne suunas oleva Laose, Rohu ja Pepre tänavate mused väärtusliku põllumajandusmaa säili- maa-ala (ülal eelnõu tõmmisel nr 2) määramist elamu maa-alaks, õhuliini all puhke maa-alaks ja tiheasutusalaks miseks. Nende väärtuslike põllumajandus- alljärgnevatel põhjustel: maade puhul, mille boniteet on 40 või vä- 1. Laose, Rohu ja Pepre tänavate maa-alale on detailplaneeringuga planeeritud tiheasustusala omadustega elamumaa ja hem (kuhu kuulub ka Leilovi tee 26 katast- detailplaneeringut on asutud ellu viima; riüksus), määrame leebemad kaitsetingi- 2. Leilovi tee 26 piirneb põhjast olemasoleva elamumaaga ja tiheasustusalaga. Leilovi tee 26 piirneb läänest de facto olema- mused ning täpsustame ehitusõiguse tee- soleva elamumaaga ja tiheasustusalaga, mis on küll de jure hajaasustus. Leilovi tee piirneb idast olemasoleva elamumaaga mat. ja tiheasustusalaga ning avaliku teega. Leilovi tee on kolmest küljest ümbritsetud elamumaade ja tiheasutusalaga; Muus osas märgime, et Leilovi tee 26 ka- 3. eelnevas punktis esitatust lähtuvalt ei ole tegemist uue elamu maa-ala ning tiheasustusala moodustamisega vaid olema- tastriüksus on hajaasustusalal asuv maatu- soleva piiride korrigeerimisega, kusjuures piiri korrigeeritakse selliselt, et kaoks ära poolsaarena ala sisse tulev põlluma- jandusmaa; lundusmaa, mis on reaalses põllumajan- duslikus kasutuses. Koostatava ÜP-ga ei ole 4. Leilovi tee 26 maa-ala ei ole maaparandussüsteemi ala. Leilovi tee 26 maaüksust läbib kollektoreesvool, kuid tegu pole kavas seda muuta. Räni tiheasustusala pu- maaparandussüsteemi alaga. Juhime tähelepanu, et mitmed naabruses olevad maa-alad, millel on maaparandussüsteem hul soovime tihendada ja mitmekesistada on määratud elamu maa-alaks ja tiheasustusalaks – säilitada tuleks eelkõige maaparandussüsteemiga põldusid, mitte ehitada maaparandussüsteemiga põldusid täis ja maaparandussüsteemita põldusid jätta põlluharimiseks; selle funktsioone, mitte laiendada. Leilovi tee 26 maakasutus põllumajandusmaana ei ole jätkusuutlik, kui ala piirneb kolmest küljest elamu maa-ala ja tiheasustu- Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstar- salaga. vet ei määrata, elamuehitus toimub vasta- valt ÜP-s määratud ehitustingimustele, vt täpsemalt seletuskirja ptk 3.4.2. EELNÕU Mitte arvestada ettepanekuid. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus 14.06.2022 vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja loodus- e-kiri keskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Elamu maa-ala juhtots- tarbe määramine ja tiheasustusala laienda- mine oleks nende põhimõtetega vastuolus. Kõik kõnealused katastriüksused asuvad üldplaneeringuga määrataval väärtuslikul põllumajandusmaal. Väärtuslike põlluma- jandusmaade määratlemine on riigi huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. Väljaspoole tiheasustusala piire olevad alad määratakse ÜP-ga hajaasustusalaks. Ha- jaasustualal elamu maa-alal juhtfunktsiooni ei määrata, ehitamine toimub vastavalt ÜP- ga määratud ehitustingimustele. 46 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine DORPAT KINNISVARA OÜ EELNÕU Esitasin 19.mai 2022 arvamuse Kambja valla uue üldplaneeringu osas seoses Uhti Küla, Nurga kinnistu (KÜ tunnus Mitte arvestada. Maaüksus asub Tallinn- (K. KIVISALU) 94901:009:0325) kinnistuga. Kehtivas Üldplaneeringus on tegemist T1 äri- ja tootmise maa-alaga, kuid uues planeeringus on Tartu-Võru-Luhamaa Tartu läänepoolse e-kiri kõnealune kinnistu määratud haritavaks maaks. ümbersõidu VI ehitusala projekti alas. Puu- dub juurdepääs maanteelt (juurdepääs ko- Valla poolse seisukohaga, et seose riigitee kaitsevööndi ulatusega, ei ole otstarbekas antud maaüksust käsitleda äri- ja toomismaa gujatee kaudu Põlva maanteelt. juhtotstarbega alana, ei saa nõustuda. Riigitee kaitsevöönd ei ole muutunud ju võrreldes eelneva üldplaneeringuga. Kaitsevööndist jääb välja osa krundist, kus ehitustegevusele kaitsevööndist tulenevaid piiranguid ei ole. Kaitsevööndis saab juurdepääsu ja parkimise vajadusel lahendada. Uues üldplaneeringus on sätestatud üldine ruumiline eesmärk - väljakujunenud asustusstruktuuri säilitamine, suurendades tiheasustusalade kompaktsust ja funktsionaalsest sidusust, seega üldine suundumus, arendada välja tiheasustuse ja tehnovõrkudega varustatud alad ning lisaks elamuarendusele tuua teenused lähemale. Väljavõtted uue üldplaneeringu seletuskirjast ning Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsusest: 1. Reola kant - Valdavalt on tegemist hajaasustusega, tiheasustusalasse jääb Reola ja Uhti külade Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee äärne osa. 2. Asustuse suunamine peab lähtuma eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate ning alakasutatud maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist; 3. Äri- ja tootmismaid arendame eelkõige Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee ja raudteede läheduses ning Reola alevikus 4. Kambja valla visioon aastaks 2030 „ Avalikud teenused on hästi korraldatud ja hõlpsalt kättesaadavad. Ettevõtluskeskkond vastab elanike ja ettevõtete ootustele 5. Ühiskondlikud hooned ja sotsiaalsed teenused peavad arenema käsikäes elamualade kavandamisega, et võimaldada terviklikku elukeskkonda. Kambja vallas peavad olema tagatud vajalikud sotsiaalse infrastruktuuri objektid õigel ajahetkel vastavalt elanikkonna vajadustele: lasteaiad, koolid, kultuuri-,spordi- jm vaba-aja veetmise asutused, puhkealad, raamatukogud jms. Maakasutus 6. Tööstusmaade areng on toimunud vastavuses ÜP-ga. Osades piirkondades on probleemiks osutunud ärimaa otstarbe vähene osakaal elamumaa otstarbe kõrval.Elamute piirkondades kui ka mujal on otstarbekas olemasolevasse keskkonda võimalusel tuua piirkonda teenindavaid funktsioone (pood, söögikoht vms). 7. Kaupade ja teenuste puhul on oluline nende võimalikult hea kättesaadavus.Seega on tegemist avalikkusele suunatud aladega. Maalises piirkonnas nähakse ette võimalikud asukohad kaubandus- ja teenindusettevõtetele kohalikes ja lähikeskustes. Ruumilised väärtused 8. Ruumilised väärtused on need, mis tagavad parima võimaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arengu ning väljendavad seeläbi avalikke huvisid. Seega, Uhti küla on tiheasustusala, milles lähtutakse tihendamise printsiibist. Äri- ja tootmismaid arendatakse eelkõige Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maantee läheduses. Ühiskondlikud hooned ja teenused peavad arenema käsikäes elualadega, et võimaldada terviklikku elukeskkonda vastavalt elanike vajadustele. Elamute piirkondades kui ka mujal on otstarbekas olemasolevasse keskkonda võimalusel tuua piirkonda teenindavaid funktsioone (pood, söögikoht vms). Osades piirkondades on probleemiks osutunud ärimaa otstarbe vähene osakaal elamumaa otstarbe kõrval, sh Uhti külas. Kaupade ja teenuste puhul on oluline nende võimalikult hea kättesaadavus. Ruumilised väärtused peavad tagama parima võimaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna. Sellest tulenevalt selgub, et kohaliku omavalitsuse plaan muuta Nurga kinnistu sihtotstarvet võrreldes hetkel kehtiva üldplaneeringuga on vastuolus üldplaneeringu eesmärkidega. Antud kinnistu asub asub selgelt tiheasustusalas ja piirneb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega, kus üldplaneeringu eesmärkide kohaselt peaks olema äri- ja tootmismaad ning teisalt sobiks sinna kohalikku elanikkonda teenindava funktsiooniga ärid. Just see tagaks parima võimaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna. Hoonestustingimused, hoonestusala vastavalt kaitsevööndile jms lahendatakse hilisemalt juba detailplaneeringu protsessis kaasates kõik osapooled, kelle kooskõlastusi antud protsessis vaja on. 47 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Palun mitte uues üldplaneeringus muuta planeeritud maakasutust ning jätta Nurga kinnistu Äri- ja tootmise maa-ala juhtotstarbega. Kui kohaliku omavalitsuse hinnangul ei ole sobilik just tootmismaa funktsioon antud kinnistule, siis palun määrata uues üldplaneeringus Nurga kinnistu sihtotstarbeks ainult ärimaa. Juhul, kui Kambja vald jääb oma esmase seisukoha juurde (vt allpool), siis palun mulle põhjendada, kuidas see toetab uue üldplaneeringu seletuskirjast ning Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsusest antud kirjas välja toodud punkte 1-8 ning miks alles 4 aastat tagasi kehtestatud üldplaneeringuga võrreldes oleks vaja nüüd selline maakasutuse muudatus antud krundi osas teha. Kambja valla esmane seisukoht „Kaalusime Nurga kinnistu ärimaaks näitamist,kuid seoses riigitee kaitsevööndi ulatuse suurusega, ei ole otstarbekas Nurga maaüksus käsitleda äri- ja tootmismaa juhtotstarbega alana.” 48 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Vt eelmine vastus. e-kiri 19.05.2022 EFTAR OÜ (E. TIMMER- EELNÕU Ettepanek Kambja valla koostatava üldplaneeringu täiendamiseks Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- MANN) nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses 11.05.2022 Meie ettevõttele Eftar OÜ reg. nr 16319885 kuuluvad Kambja vallas Soosilla külas järgmised kinnistud: tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta- e-kiri - Mäe-Oru (kat. tunnus 94901:001:0086) luvusega ning vältida edasist valglinnastu- - Mäe-Karja (kat.tunnus 94901:001:0084) mist. Soosilla küla on ÜP-s määratud hajaa- - Mäe-Luha (kat. Tunnus 94901:001:0085) sustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa- ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus Hetkel toimub Kambja valla uue üldplaneeringu ja KSH menetlemine. Valla kodulehelt leitava info kohaselt toimub üldplaneeringu toimub vastavalt ÜP-ga määratud ehitustin- ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek 16.05.2022–15.06.2022. gimustele. Soovime rajada eelnimetatud kinnistutele mõistlikus koguses üksikelamukrunte (hajaasustuse põhimõttel) ja selleks teeme et- tepaneku märkida koostatavas üldplaneeringus ala juhtotstarbeks üksikelamute planeerimiseks (hajaasustusena) sobiv otstarve. Soosilla külla uute elamisüksuste kavandamist toetab hea olemasolev transpordiühendus - lähedal paikneb raudtee ja samuti Soosilla küla Haage teega ühendav kohalik tee. Ajaliselt on teekond Soosilla külast Tartu kesklinna sama pikk kui Tartus Ihaste linnaosast kesklinna. Samas paiknevad kõnealused kinnistud suurtest taristuobjektidest piisavalt kaugel, et tagada müravaba ja puhas looduslik elukeskkond. Mäe-Oru, Mäe-Karja ja Mäe-Luha kinnistute kehtiv sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ja Maa-ameti kaardirakenduse koha- selt oleks justkui valdavalt tegemist haritava põllumaaga, tegelikkuses ei ole seal viimased 15 aastat põldu peetud. Tegemist on võsastunud ala ja noore metsaga ning Maa-amet on reaalse olukorra alusel kõlvikulise koosseisu muudatuskande oma registris juba teinud, sellega saab tutvuda lingilt https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Bc0HX3bu. Põhikaardi uuendamine toimub üks kord aastas ja seal jaanuari alguse muudatused ei kajastu. Oleme valmis vajadusel oma ettepanekut täiendavalt põhjendama ja selgitama ning otsima koos Kambja Vallavalitsusega parimat lahendust. Advokaadibüroo Concordia Eelnõu Advokaadibüroo Concordia ja allakirjutanu klientideks (Kliendid) on: e-kiri - Lõunakalda OÜ (registrikood 11171986); 01.12.2022 - Otsamajanduse OÜ (registrikood 11171880); - Sookalda OÜ (registrikood 11287370); - Tammeaugu OÜ (registrikood 11410037); - Vanajärve OÜ (registrikood 11438107); - Elga Tsopp (isikukood 44805012726); - Heldur Tsopp (isikukood 34605072745); - Toomas Tsopp (isikukood 36811252742). Klientide näol on tegemist Kambja vallas Lepiku ja Uhti külas kinnisasju omavate äriühingutega ning nende äriühingute osanikega. Äriühingute näol on tegemist perekond Tsopile kuuluvate ühingutega, seega kõik Kliendid esindavad ühtset ärihuvi. 49 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Seisukohad kokkuvõtlikult: Ainuüksi DP algatamine ei anna maaomani- kule ootust, et kehtestatakse soovitud la- 1. Kokkuvõtlikult on Klientide olukord, vastuväited kavandatavale üldplaneeringule (KavÜP) ja soovid järgmised: lk 2 / 8 hendus ja maakasutus. DP koostatakse lä- 2. Klientidele kuulub Lepiku ja Uhti külas 13 kinnistut. Neist 11 kinnistu osas on Klientidel juba alates 2005-2006.a. selge plaan hiaastate ehitustegevuse suunamiseks ja kinnistute arendamiseks, rajades kokkuvõttes kinnistutele elamurajooni, puhkekompleksi ja veeviljeluskompleksi. 11 kinnistust 2005. aastal väljastatud DP lähtetingimu- 6 osas on vald algatanud eeltoodut lubava detailplaneeringu menetluse. 5 kinnistu osas on vald arendustegevuse võimaldamiseks sed on tänaseks vananenud. DP peab keh- spetsiaalselt muutnud varasemalt kehtinud üldplaneeringut. Kliendid on arenduse elluviimiseks ja valla senistele lubadustele tu- testamise hetkel vastama kehtivale ÜP-le. ginedes teinud investeeringuid suurusjärgus 300 000 €. Ka hetkel kehtivas Kambja valla ÜP-s asu- vad kõnealused katastriüksused hajaa- 3. KavÜP kohaselt nähakse 8 kinnistu osas maa juhtotstarbeks ette „väärtuslik põllumajandusmaa“. See tähendaks, et suure sustusalal ning osaliselt ka väärtuslikel põl- tõenäosusega Klientidele kuuluvatel kinnistutel enam plaanitud arendustegevust ei lubataks. Kuna Kliendid on kinnistud oman- lumajandusmaadel. danud just arenduse eesmärgil, vald on oma senises tegevuses arendusega selgelt nõustunud ja Kliendid on nendel asjaoludel teinud märkimisväärseid investeeringuid, paluvad Kliendid, et kinnistute osas määrataks KavÜP’s niisugused juhtotstarbed, mis võimaldaksid plaanitud arendustegevuse elluviimist. Täpsemad põhjendused ja selgitused vt e-kirjast. LÕUNAKALDA OÜ (E. EELNÕU Viidates Kambja valla poolt välja kuulutatud valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- TSOPP) eelnõu avalikule arutelule, teatab Lõunakalda OÜ oma soovist jätkata ettevõtte äriplaani ja pikaajalise strateegia (ettevõte on nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses 19.05.2022 asutatud sellel eesmärgil 18.oktoobril 2005) elluviimist, milleks on elamute ja ärikinnisvara arendus firma omanduses oleval tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta- e-kiri Lõunakalda kinnistul (tunnus 94901:009:0108). luvusega ning vältida edasist valglinnastu- mist. Lepiku küla on ÜP-s määratud hajaa- Nimetatud kinnistu osas esitas ettevõte KR Majandi OÜ Elga Tsopp‘i, Heldur Tsopp‘i ja Lõunakalda OÜ käsunduslepingu alusel sustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa- Ülenurme Vallavalitsusele taotluse algatada detailplaneering Lõunakalda (enne kinnistute jagamist endise nimega Tamme) kin- ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus nistul. Samuti taotles KR Majandi OÜ koostatavas Ülenurme valla üldplaneeringus määrata kinnistute sihtotstarbeks elamu- ja toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustin- ärimaa. gimustele. Ülenurme Vallavalitsus väljastas nimetatud kinnistute ning nendega piirnevate riigi maa-alade detailplaneeringu algatamise kor- Samuti on täna Lõunakalda katastriüksustel ralduse 07.detsembril 2005 (lisa nr.1). KR Majandi OÜ avaldas vastavalt Ülenurme Vallavalitsuse korraldusele sellesisulise teate olev põllumajandusmaa Eesti keskmisest ajalehes Postimees 02.novembril 2006 (lisa nr.2). Vastavalt Lõunakalda OÜ käsunduslepingule on KR Majandi OÜ välja töötamas kõrgema boniteediga (42 hindepunkti) ja üldplaani Lõunakalda kinnistu arenduse teostamiseks. Äriplaani koostamisel on arvesse võetud endise Ülenurme valla nõuet ela- määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks mukruntide minimaalse suuruse osas, esialgselt kavandatud elamukruntide suurus tuhat ruutmeetrit on nimetud nõudele vasta- põllumajandusmaaks, kus ehitustegevus ei valt planeeritud kaks tuhat ruutmeetrit. ole üldjuhul lubatud. Väärtuslike põlluma- Ülenurme Vallavalitsus määras kehtestatud, ka praegu ühes kolmest valdade liitmise tulemusena Kambja valla territooriumil jandusmaade määratlemine on riigi huvi kehtivast üldplaneeringus, kõne all oleva kinnistu sihtotstarbeks ärimaa (lisa nr.3, lisa nr.4, lisa nr.5). säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. Arvestades eelpool kirjeldatut, tehtud investeeringuid ja kulutusi ning samuti ka piirkonna arengut viimaste aastate jooksul (ela- muehituse ning ärikinnisvara arenduse intensiivistumine nii Põlva maantee kui Võru maantee suunal, samuti Reolasoo ja Tatra oru piirkonnas), lisaks ajaloolist fakti hoonestuse paiknemisest teatise objektiks oleval kinnistul veel 1970-1980 aastatel, teatame oma soovist säilitada Lõunakalda kinnistu (tunnus 94901:009:0108) sihtotstarbena kehtestatavas Kambja valla üldplaneeringus sarnaselt praegu kehtivale endise Ülenurme valla üldplaneeringule elamu-ja ärimaa võimalusega see kinnistu jagada kruntideks suurusega kaks tuhat ruutmeetrit. 50 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine OTSAMAJANDUSE OÜ (E. EELNÕU Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- TSOPP) nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses 17.05.2022 tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta- e-kiri luvusega ning vältida edasist valglinnastu- mist. Uhti küla on ÜP-s määratud hajaa- sustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa- ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustin- gimustele. Samuti on Otsa ja Teemeistri katastriüksus- tel olev põllumajandusmaa Eesti keskmi- sest kõrgema boniteediga (42 hindepunkti) ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks, kus ehitustegevus ei ole üldjuhul lubatud. Väärtuslike põlluma- jandusmaade määratlemine on riigi huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. 51 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine SOOKALDA OÜ (E. TSOPP) EELNÕU Viidates Kambja valla poolt välja kuulutatud valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- eelnõu avalikule arutelule, teatab Sookalda OÜ oma soovist jätkata ettevõtte äriplaani ja pikaajalise strateegia (ettevõte on nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses 17.05.2022 asutatud sellel eesmärgil 15.septembril 2006) elluviimist, milleks on elamute ja ärikinnisvara arendus firma omanduses olevatel tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta- e-kiri kinnistutel Tamme (tunnus 94901:009:0169), Tamme (tunnus 94901:009:0195), Tamme (tunnus 94901:001:0165), Tamme- luvusega ning vältida edasist valglinnastu- põllu (tunnus 94901:001:0168) ja Tatraluha (tunnus 28301:001:0146). mist. Uhti küla on ÜP-s määratud hajaa- sustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa- Tamme kinnistute osas esitas ettevõte KR Majandi OÜ Elga Tsopp‘i, Heldur Tsopp‘i ja Sookalda OÜ käsunduslepingu alusel Üle- ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus nurme Vallavalitsusele taotluse algatada detailplaneering Tamme kinnistutel. Samuti taotles KR Majandi OÜ koostatavas Ülenurme toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustin- valla üldplaneeringus määrata kinnistute sihtotstarbeks elamu- ja ärimaa. gimustele. Ülenurme Vallavalitsus väljastas nimetatud kinnistute ning nendega piirnevate riigi maa-alade detailplaneeringu algatamise kor- Samuti on Tamme ja Tammepõllu katast- ralduse 07.detsembril 2005 (lisa nr.1). KR Majandi OÜ avaldas vastavalt Ülenurme Vallavalitsuse korraldusele sellesisulise teate riüksustel olev põllumajandusmaa Eesti ajalehes Postimees 02.novembril 2006 (lisa nr.2). Vastavalt Sookalda OÜ käsunduslepingule on KR Majandi OÜ välja töötamas keskmisest kõrgema boniteediga (42 hin- üldplaani Tamme kinnistute, Tammepõllu kinnistu ja Tatraluha kinnistu arenduse teostamiseks. Äriplaani koostamisel on arvesse depunkti) ja määratud sellest lähtuvalt võetud endise Ülenurme valla nõuet elamukruntide minimaalse suuruse osas, esialgselt kavandatud elamukruntide suurus tuhat väärtuslikuks põllumajandusmaaks, kus ruutmeetrit on nimetud nõudele vastavalt planeeritud kaks tuhat ruutmeetrit. ehitustegevus ei ole üldjuhul lubatud. Väär- Ülenurme Vallavalitsus määras kehtestatud, ka praegu ühes kolmest valdade liitmise tulemusena Kambja valla territooriumil tuslike põllumajandusmaade määratlemine kehtivast üldplaneeringus, kõne all olevate kinnistute sihtotstarbeks ärimaa (lisa nr.3, lisa nr.4, lisa nr.5). on riigi huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. Sookalda OÜ omandas Tammepõllu kinnistu (tunnus 94901:001:0168) eraomanikult 17.oktoobril 2014 ning Tatraluha kinnistu (tunnus 28301:001:0146), olles võitnud Maa-ameti korraldatud riigimaa oksjoni, 31.mail 2019. Tatraluha kinnistu asub rohevõrgustikus, kus ehitustegevusele on seatud täiendavad Arvestades eelpool kirjeldatut, tehtud investeeringuid ning samuti ka piirkonna arengut viimaste aastate jooksul (näiteks Põdra tingimused. tee elamurajooni väljaehitamine kõne all olevate kinnistute vahetus naabruses, Tatraluha kinnistuga piirnevatel kruntidel ehitatud uued eramajad, elamuehituse ning ärikinnisvara arenduse intensiivistumine nii Põlva maantee kui Võru maantee suunal, samuti Reolasoo ja Tatra oru piirkonnas), samuti olemasolevat hoonestust Tamme kinnistul (viljakuivati, viilhall, mitmesuguse otstarbega hoidlad), lisaks ajaloolist fakti endise Reola mõisa hoonestuse (mõisa territooriumi piirdeehitised, aednike ja ülejäänud mõisa personali tegevusega seotud hoonestus) ja Ülenurme Sovhoosi kasutuses olnud ehitiste (kivipurustaja) paiknemisest kõigil kolmel antud teatise objektiks oleval kinnistul, teatame oma soovist säilitada Tamme kinnistute (tunnused 94901:009:0169, 94901:009:0195, 94901:001:0165) sihtotstarbena kehtestatavas Kambja valla üldplaneeringus sarnaselt praegu kehtivale endise Ülenurme valla üldplaneeringule elamu-ja ärimaa ning määrata Tammepõllu kinnistu (tunnus 94901:001:0168) ja Tatraluha kin- nistu (tunnus 28301:001:0146) sihtotstarbeks elamumaa, võimalusega ka need kinnistud jagada kruntideks suurusega kaks tuhat ruutmeetrit. TAMMEAUGU OÜ (E. EELNÕU Viidates Kambja valla poolt välja kuulutatud valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande Selgitame, et hajaasustuses ärimaa juh- TSOPP) eelnõu avalikule arutelule, teatab Tammeaugu OÜ oma soovist jätkata ettevõtte äriplaani ja pikaajalise strateegia (ettevõte on totstarvet üldjuhul ei määrata. Hajaasustu- 19.05.2022 asutatud sellel eesmärgil 27.septembril 2007) elluviimist, milleks on ärikinnisvara arendus firma omanduses olevatel Tamme ses võib ärihooneid rajada projekteerimis- e-kiri (tunnus 94901:009:0152) ja Vanajärve kinnistutel (tunnus 94901:009:0132). tingimuste või kaalutlusotsuse alusel alga- tava detailplaneeringu alusel, kui seda või- Nimetatud kinnistute osas esitas ettevõte Vanajärve OÜ Tammeaugu OÜ hoonestusõiguse lepingu alusel Ülenurme Vallavalitsusele maldavad muud üldplaneeringuga määra- ehituloa taotluse, et ehitada Tamme ja Vanajärve kinnistutele puhkeasutus. tud väärtused ja piirangud. Ülenurme Vallavalitsus väljastas ehitusloa 24.juulil 2008 (lisa nr.1.). Vanajärve OÜ on tellinud eskiisi ja ehitusprojekti arenduse teostamiseks ning teostas kinnistutel kinnikasvanud ajaloolise Reola mõisa veskijärve, pealevoolu- ja väljavoolukanali puhasta- mise, elektrivõrguga liitumise (lisa nr.2.), veskitammi puhastamise ning samuti territooriumi ettevalmistamise hoone püstitami- seks. Arvestades eelpool kirjeldatut, tehtud investeeringuid ja kulutusi ning samuti ka piirkonna arengut viimaste aastate jooksul (ela- muehituse ning ärikinnisvara arenduse intensiivistumine nii Põlva maantee kui Võru maantee suunal, samuti Reolasoo ja Tatra oru piirkonnas, äriliselt atraktiivne liiklejate hulk Põlva maanteel ja ka Reolasoo teel, lisa nr.3, lisa nr4, lisa nr.5), lisaks ajaloolist fakti Reola mõisa hoonestuse paiknemisest teatise objektiks olevatel kinnistutel (mõisale kuulunud vesiveski koos abihoonetega, veskitammi ülesõit Tartu- Pihkva postiteel, mis toimis veel 1930 aastatel, mõisa kõrtsihoone) teatame oma soovist määrata Tamme (tunnus 94901:009:0152) ja Vanajärve kinnistutele (tunnus 94901:009:0132) kehtestatavas Kambja valla üldplaneerin- gus sihtotstarbena ärimaa. 52 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine KR MAJANDI OÜ (T. EELNÕU Soovime tänada Kambja abivallavanemat hr. Alar Arukuusk ja Kambja valla juhtivat planeerimisspetsialisti hr. Riivo Leiten konst- Mitte arvestada. Vastused antud Otsama- TSOPP) ruktiivse ja selgitava isikliku kohtumise eest seoses Kambja valla poolt välja kuulutatud valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonna- janduse OÜ-le, Sookalda OÜ-le, Lõunakalda 06.06.2022 mõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avaliku aruteluga ning ülalnimetatud Kambja valla ettevõtete ettepanekutega OÜ-le ja Tammeaugu OÜ-le eraldi. e-kiri seoses nimetatud aruteluga (viidates Kambja Vallavalitsusele esitatud Otsamajanduse OÜ teatisele 17.05.2022, Sookalda OÜ teatisele 17.05.2022, Lõunakalda OÜ teatisele 19.05.2022 ja Tammeaugu OÜ teatisele 19.05.2022). Kohtumine toimus 03.06.2022, osalesid KR Majandi OÜ ja Vanajärve OÜ. Käesolevaga soovime täpsustada loetletud teatiste sisuks oleva ja loetletud kinnistutel planeeritava elamumaa ja sellega kaasneva väikeelamumaa maa-ala ehitusõigust. Täpsustame väikeelamu maa-ala ehitusõigust Kambja valla üldplaneeringu mõistes: ük- sikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Väikeelamu maa-alale on lubatud kavandada kuni nelja korteriga ridaelamuid ja/või kuni nelja korteriga korterelamuid, kui need arhitektuurselt ja ehituslikult üksikelamute piirkonda sobituvad ja moodustavad üksikelamutega harmoonilise terviku. Korrektsuse huvides viitame sõnastuse allikale, Tartu valla üldplaneeringu sõnastusele, milline on leitav alljärgnevalt lingilt: https://hendrikson.ee/maps/Tartu-vald/dokumendid/2022-05_Tartu_valla_YP_Seletuskiri.pdf Kohtumisel jäi mainimata, et meie nägemus maaüksuste tulevasest hoonestusest on sarnane Tartu vallas läbi viidud Sütemäe maaüksuse piirkonna konkursi võidutööle (Tagapõllust eeslinnaks). Järgmisena link nimetatud võidutööle: http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Arhitektuur/Sutemäe_mü_ning_lähiala_DP/Võistlus- tööd/LEIKUD/TAGAPÕLLUST%20EESLINNAKS_Tila%20planeeringuvõistlus_BOOKLET.pdf Loomulikult on mõistetav kohtumisel kõlanud Kambja valla poolne soov olla konkreetsete planeeringute ja sellega kaasneva projekteerimistegevuse aktiivne osapool tagamaks loodava elukeskkonna pikaajaline toimimine. Lisad: 1. Otsamajanduse OÜ teatis 17.05.2022 2. Sookalda OÜ teatis 17.05.2022 3. Lõunakalda OÜ teatis 19.05.2022 4. Tammeaugu OÜ teatis 19.05.2022 GREENMAGIC OÜ (A. EELNÕU Palume korrigeerida uue üldplaneeringu eelnõu osas Unipiha tee 21. Tegu on elamumaaga, mitte tootmismaaga. Arvestame ettepanekuga. SUURMETS) e-kiri KAUR TRADE OÜ (A-J. LEI- EELNÕU Ettepanek koostamisel olevasse Kambja valla üldplaneeringusse Vastavalt ÜP seletuskirja tabelile 8, on äri- MANN) maal lubatud kõrvalsihtotstarbena tootmis- 09.11.2021 OÜ Kaur Trade on ostnud Rattasepa tee 16a 50% tootmismaa ja 50% ärimaa otstarbega kinnistu 2021. aasta kevadel. maa. Ärimaa juhtotstarbe määramine ÜP-s e-kiri Ettevõte soovib kinnistut kasutada selle senisel otstarbel. Seetõttu palume koostatavas üldplaneeringus määrata Rattasepa tee ei takista kinnistu kasutamist senisel ots- 16a maaüksuse juhtotstarve äri -ja tootmismaaks. tarbel. 53 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine LAUSMAA OÜ (T. RAIDE) EELNÕU OÜ Lausmaa (reg. nr. 16101269) on Kambja vallas Lemmatsi külas asuva Söödi kinnistu (registriosa nr 3737004) omanik. Esi- Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- tame käesolevaga ettepaneku korrigeerida Kambja valla üldplaneeringus Räni aleviku ja Õssu küla tiheasustusala piire võrreldes nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses 07.06.2022 eelnõus esitatuga. tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta- e-kiri luvusega ning vältida edasist valglinnastu- Meie ettepanek on määrata tiheasustus ala piiriks Tartu-Valga maanteest kuni raudteeni Linnaveere tee (tee num- mist. ber 22129), jättes määratletuks tiheasustusalana tee ja Tartu linna piiri vahele jääva ala. Tiheasustusala laiendamine Linnaveere Hetkel on üldplaneeringu eelnõus jäetud Räni aleviku ja Õssu küla tiheasustusala sisuliselt samadesse piiridesse, kui 2015. aastal teeni tähendaks ligikaudu 100 ha suuruse algatatud üldplaneeringus. Leiame aga, et uues üldplaneeringus tuleks arvestada kõnealuse piirkonna kiire ja ulatusliku arenguga. ala lisandumist hoonestatud alade hulka ja Kambja valla üks kõige aktiivsemalt ja mahukamalt arenenud alasid on just Räni aleviku ja Õssu küla tiheasustusala. Võimalik, ligikaudu 50 ha väärtusliku põllumajandus- et selle ala potentsiaali, võimalusi ja vajadusi oli alahinnatud juba kehtivas üldplaneeringus. Kindlasti on seda alahinnatud aga maa hävimist / kasutusest välja langemist. käesolevas üldplaneeringu eelnõus. Üldplaneering ei peaks üksnes fikseerima olemasolevat olukorda, vaid looma lahendused Väärtuslike põllumajandusmaade määratle- edasiseks arenguks, võimaldades arengu muuta võimalikult korrapäraseks ja suunatavaks, pakkudes seeläbi parimaid lahendusi mine on riigi huvi säilitamaks põllumajan- kõigile osapooltele. dusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurs. Kui tiheasustusala piiramise põhjuseks on kommunikatsioonide (veevärk, elektrivarustus, kanalisatsioon) väljaehitamise kulukus Seega oleks tiheasustusala määramine nii või keerukus, siis annab piirkonna reaalset arengut mittearvestav tiheasustusala piiramine tulevikus hoopis vastupidise tulemuse. Kambja valla ruumilise arengu eesmärki- Kuna tänaseks on ilmne kõnealuse piirkonna kujunemine tiheasustusalaks mitte hajaasustusalaks, siis kommunikatsioonide üldise dega kui ka riigi huvidega vastuolus. planeeringu korduv muutmine ja järkjärguline põhimõtete muutmine toob kaasa väga olulise aja- ja rahakulu nii avalikule, kui ka Olemasolevast tiheasustualast välja jääv erasektorile ning korduva lammutustegevuse. Sellega kaasneb ka keskkonnaressursside raiskamine korduvast ümberehitusest Lemmatsi küla osa on ÜP-ga määratud ha- tuleneva maastiku- ja pinnaressursside raiskamise näol. Keskkonnale põhjustatav kahju seisneb näiteks ehitusmaterjalide ebaots- jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu tarbekas kasutamises, kui rajatakse tee, veevarustus, kanalisatsioonisõlm või elektrivarustus, mis seejärel lammutatakse, et maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- asendada see võimsama lahendusega. Seejuures tuleb arvestada, et materjalid ei ole korduvkasutatavad ning lisaks topeltkulule ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi- tekitab see hulgaliselt jäätmeid ning põhjustab ka taastumatute loodusvarade ülemäärast kasutust. Ümberehituste korral kuulub tustingimustele. hävitamisele ka juba varem rajatud haljastus ning tekivad lisakulud uue haljastuse rajamiseks. Arvestades nii tänast olukorda, kui ka viimase viie aasta jooksul toimunud arenguid, peaks tiheasustus ala piir kulgema vähemalt alates Tartu - Valga maanteest kuni raudteeni mööda Linnaveere teed number 22129, jättes määratletuks tiheasustusalana Lin- naveere tee ja Tartu linna piiri vahele jääva ala. Eeltoodut toetab nii loogiline perspektiiv asustuse kasvamiseks eeltoodud alale, kui ka tegelikkuses planeeringus asetleidnud ja -leidvad arengud. Tiheasustusala piiri kulgemine Linnaveere teed pidi alates Tartu-Valga maanteest kuni raudteeni on meie arvates minimaalne vajalik muudatus. Põhjalikum ja piirkonna arengupotentsiaali paremini arvestav muudatus kujutaks endast piiri kul- gemist Tartu-Valga maanteest kuni Tartu-Võru maanteeni. Esitatud ettepanekut toetab ka teedevõrk, kus loogiliselt piirkonnakeskusest Tartust väljapoole areneva tiheasustusala liiklus ei suunata linna poole otse väiksemaid kogujateid pidi, vaid saab Linnaveere tee kaudu toetuspinna. Seeläbi kasvab Linnaveere tee osatähtsus liikluses, kuid samuti võimaldab sellise lahendusega arvestamine ja ette planeerimine tagada ohutumat keskkonda olemasolevale ja rajatavale asustusele, kuna liiklusvoogu ei suunata tihedast asustusest väikeseid teid pidi läbi, vaid leitakse optimaalne lahendus igast tiheasustuse punktist võimalikult lühemaks marsruudiks suurema teeni. Üldkokkuvõttes aitab sellega arvestamine säästa nii liikluskorraldusse kuluvaid majanduslikke ressursse kui elanike tervist ja elusid, vähendades potentsiaal- sete liiklusõnnetuste arvu. Eeltoodu langeb kokku ka Maanteeameti poolt esitatud arengukavaga, mille raames on välja kujundamisel Tartu - Valga Maantee Tartu poolse osa neljarealiseks ehitamine. Selle plaani raames on kavandatud mitmetasandiline ristmik kohale, kus Linnaveere tee jõuab Tartu - Valga Maanteeni. Kõnealune mitmetasandiline ristmik hakkab muuhulgas teenindama Linnaveere teed pidi Tartu linna suunduvaid sõidukeid, samuti Linnaveere tee ja Räni-Raudtee tee vaheliselt kogujateelt Tartu linna suunduvaid sõidukeid. Määrates Linnaveere tee ja Tartu linna vahelise ala Üldplaneeringus tiheasustusalaks on võimalik saavutada parim sünergia Maan- teeameti ning valla planeeringute vahel. Tulenevalt eeltoodust, palume üldplaneeringu raames korrigeerida Räni aleviku ja Õssu küla tiheasustusala piire võrreldes eelnõus esitatuga. Palume määrata tiheasustus ala piiriks Tartu-Valga maanteest kuni raudteeni Linnaveere tee (tee number 22129), jättes määratletuks tiheasustusalana tee ja Tartu linna piiri vahele jääva ala. 54 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine EELNÕU Käesolevaga avaldab OÜ Lausmaa (reg. nr. 16101269) soovi Kambja valla üldplaneeringu raames maa sihtotstarbe määramise Mitte arvestada. Söödi kinnistu asub ÜP-ga kohta: määratud hajaasustusalal, mis täna on põl- 01.11.2021 lumajandusmaa. ÜP eskiislahendus ei näe 1. Kuna valla üldplaneeringu protsessi ajagraafik on võrreldes varasemalt planeerituga oluliselt muutunud ning samuti on muu- e-kiri ette hoonestuse laiendamist väljaspoole ti- tunud erinevad planeeringuga seotud asjaolud, palume meie poolt 11.01.2021 tehtud avalduses toodud ettepanekut mitte arves- heasustusalasid, seega ka maakasutuse tada ning võtta arvesse käesolevas avalduses toodu. juhtotstarbe määramist. 2. Palume OÜ Lausmaa omandis oleva, Kambja vallas, Lemmatsi külas asuva Söödi kinnistu (reg. nr. 3737004, kat.tunnus Söödi kinnistul olev põllumajandusmaa on 94901:005:0506) üldplaneeringu järgse sihtotstarbe määramisel lähtuda alljärgnevatest eesmärkidest: Eesti keskmisest kõrgema boniteediga (45 2.1. Planeeritava kogujatee ning maantee vahelise ala sihtotstarbeks määrata ärimaa. hindepunkti), põllumajanduslikus kasutu- ses (PRIA registris) ning sellest tulenevalt 2.2. Planeeritavast kogujateest raudtee poole jääva ala sihtotstarbe seadmisega määrata see ala korterelamute ning ridaelamute määratud väärtuslikuks põllumajandus- rajamiseks. maaks. Väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine on riigi huvi säilitamaks põl- lumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. EELNÕU Käesolevaga avaldab OÜ Lausmaa (reg. nr. 16101269) soovi Kambja valla üldplaneeringu raames maa sihtotstarbe määramise Ettepanekust loobuti. kohta: 11.01.2021 1. Palume OÜ Lausmaa omandis oleva, Kambja vallas, Lemmatsi külas asuva Söödi kinnistu (reg. nr. 3737004, kat.tunnus e-kiri 94901:005:0506) üldplaneeringu järgseks sihtotstarbeks määrata ärimaa. 2. Teeme ettepaneku kogu kirjale lisatud piirkonna kaardil punase katkendjoonega piiratud ala osas valla üldplaneeringu järgseks sihtotstarbeks määrata ärimaa. Ettepaneku raames on muu hulgas arvestatud maa paiknemist piirkonna ühe suurima liiklustihe- dusega maantee ja raudtee vahelisel alal. Samuti ümbruses tänaseks välja kujunenud ja arendamisel olevate objektide iseloomu ning piirkonna asukohta Tartu linna ja Kambja valla arengut ja perspektiive arvesse võttes. OÜ KULDNE KRUNT (K. EELNÕU Tüki ja Tartu mnt 50b kinnistu juhtotstarve Mitte arvestada. Kõnealused kinnistud asu- SELI) vad Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee, 14.06.2022 Tüki (tunnus 94901:007:0233) ja Tartu mnt 50b (tunnus 94901:007:0276) kinnistud Ülenurme alevikus Kambja vallas on 2018.a. raudtee ja Tartu-Ülenurme maantee vahel, koostatud „Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas“ maakasutuse juhtotstarbe järgi elamualad. e-kiri kus vastavalt mürauuringule liiklusmüra Lisaks on 2000.a. Ülenurme Vallavolikogu poolt antud kinnistute kohta kehtestatud detailplaneering, kuhu on planeeritud elamu ületab elamumaal lubatud sihtväärtusi. Sel- maa-ala funktsiooniga krundid. lest lähtuvalt leiti ÜP koostamisel, et sobi- vam juhtotstarve on ärimaa. Uue üldplaneeringu järgi on nimetatud kinnistute maakasutuse juhtotstarve muudetud äri maa-alaks. Sõltumata ÜPs määratud juhtotstarbest, on Kinnistu omanikuna näeme, et planeeritav kinnistute juhtotstarbe muutmine ei ole põhjendatud. Võttes arvesse, lisaks kehtesta- kehtestatud DP-d võimalik ellu viia, kuid ra- tud planeeringule, et kinnistud asuvad vahetus läheduses koolimajale on Tüki ja Tartu mnt 50b kinnistud sobilikud elamu funkt- kendada tuleb müra sihtväärtusi tagavaid siooniga maa-alad. lahendusi. Samuti oleme alustanud eeltööga, et leida ühtne visioon kogu antud alale tagamaks läbimõeldud ja komplektne lahendus. Arvestades kõike eelpool kirjeldatud, teeme ettepaneku muuta uues üldplaneeringus Tüki (tunnus 94901:007:0233) ja Tartu mnt 50b (tunnus 94901:007:0276) kinnistute maakasutuse juhtotstarbed tagasi elamu maa-alaks. 55 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine OÜ RATSIONAAL (P. ALT- EELNÕU 1. Lemmatsi külast osa, mis asub Tartu linna ja Räni-Raudtee tee vahel, on käsitletud üldplaneeringu (edaspidi ÜP) Seletuskirja pt 3.4.4. on täpsustatud tihea- PERE) eelnõus ebaselgelt ning joonistel ja seletuskirjas vastuoluliselt. sustusala määratluse ja ehitustingimuste 23.05.2022 osas. ÜP eelnõu joonistel on nimetatud ala (välja on jäetud raudtee äärne riba) Räni alevikuga ühtse tiheasustusalana (Joonisel 1 „ e-kiri Maakasutus“ on nimetatud ala tähistatud Räni aleviku ja Õssu küla tiheasustusala hulgas; Joonisel 2 „Piirkondlikud ehitustingi- mused“ on nimetatud ala tähistatud Räni aleviku ja Õssu küla piirkonnana). Seletuskirjas Lemmatsi küla tiheasustusala ei ole käsitletud ning p-s 3.4.4 on Lemmatsi küla ilma eranditena käsitletud hajaa- sustusega alana Külitse kandi koosseisus. Seega on jooniste ja teksti vahel vastuolu. Vastuolu kõrvaldamiseks tuleks täiendada ÜP seletuskirja Lemmatsi küla tiheasustusala määratlusega ning lisada Lemmatsi küla tiheasustusala kas Räni kandi hulka või asustusüksuste piire muutes Räni aleviku hulka. 2. Joonisel 1 „Maakasutus“ on Kõrtsi kinnistu ala maakasutuse juhtotstarbed tähistatud valesti. Arvestame märkusega ning korrigeerime vastavalt DP-le. Kõrtsi kinnistu detailplaneeringu kohaselt on Jõhvi-Tartu-Valga tee ääres asuvad 3 kinnistut äri maa-alad ning lõuna poolsed 2 kinnistut äri- ja tootmise maa-alad. ÜP joonisel on aga tähistatud ärimaid – tootmise maana ning äri- ja tootmise maid äri maa- alana. 3. Seletuskirja punktis 5.1.1 „Sõiduteed“ on eksitav väide olulise liiklussagedusega teede kohta. OLT käsitlust on täpsustatud lähtuvalt Transpordiameti soovitustest. P-s 5.1.1 on kirjas, et olulise liiklussagedusega teed on kõik Tartust lähtuvad riigimaanteed nende alguskilomeetritel ja et nendel on ristumiskohtade arv normidega piiratud ja et juurdepääsud neile tuleb üldjuhul lahendada kogujateedega. Selle väite alusena viidatakse Transpordiameti soovitusele. Transpordiameti dokumendist „Ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele“ nähtub, et ÜP eelnõu seletuskirjas viidatud soovituse aluseks on asjaolu, et riigiteedel on liiklussagedusest sõltuv klass ning et tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteeri- misnormid“ (edaspidi Normid). Nimetatud määruse õiguslikuks aluseks on ehitusseadustik (EhS § 99 lg 4). EhS § 92 lg 2 kohaselt on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee maantee ning lg 3 kohaselt on linnas, alevis või alevikus paiknev tee tänav. Määruse § 1 lg-s 1 on fikseeritud, et määruse lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavate maanteede projekteerimisel. Kuna seletuskirja p-s 5.1.1 mainitud Tartust lähtuvad teed (lähiaadressi nime lisand võib olla antud lõigul maantee, kuid projek- teerimisel ja ehitamisel on seaduse kohaselt nende üldnimetuseks tee) jäävad oma alguskilomeetritel linna või aleviku territoo- riumile, siis on selles osas ebakohane ja väär väita maanteedele kehtestatud normide kohustuslikkust. Riigi tee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga läbib näiteks ka Tartu kesklinna omades lõiguti lähiaadressi nimetusi Riia tänav ja Narva maantee. Kambja valla alevike territooriumil kohaldub teede projekteerimisele ja ehitamisele sama õiguslik regulatsioon, mis Tartu kesk- linnas, kus teed on seaduse mõistes tänavad ning kus on kohaldatav standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“, mitte ministri määrusega kehtestatud maanteede projekteerimise normid. Sama ekslik väide maanteede projekteerimisnormidest tuleneva ristumiskohtade arvu piiratuse kohta on esitatud ka KSH aruan- des lk-l 96. Selline väide on kohane üksnes väljaspool linna, alevikke ja aleveid asuvate teede kohta. Nimetatud ekslikud väited on vastuolus ka Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ üldplaneeringu koostamisele sätestatud nõuetega (lk 24): „Tee kui ruumiline tervik võib jaguneda maanteeks ja tänavaks, kus nõuded erinevad. Põhi- ja tugimaanteed on kavan- datud eelkõige linnadevaheliseks kiireks ja ohutuks sõiduks, samas nende tänavalõigud peavad võimaldama linnasisest piiratud kiirusega ja sagedaste ristmikega liiklust. Üldplaneering on kohane koht kohaliku liikluse vajaduste eest seisva omavalitsuse ning riigimaanteel pikkade vahemaade kiiret ja ohutut läbimist taotleva Maanteeameti huvide tasakaalustamiseks“. 4. Seletuskirja punktis 5.1.1 „Sõiduteed“ on nimetatud perspektiivse liiklussõlme asukohana mitte ristuvate teede Täpsustatud vastavalt Transpordiameti ristumist. märkustele. Seletuskirjas on perspektiivse liiklussõlme asukohana nimetatud Lemmatsi külas Jõhvi-Taru-Valga tee ja Kassisilma tee ristumisel. Nimetatud teedel puudub ristumine. 56 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 5. KSH aruande eelnõu p-s 7.14.1 on sõiduteede osas esitatud seisukohad vastuolus seadusega ja Selgitame, et üldplaneeringuga on määra- maakonnaplaneeringuga. tud üldised põhimõtted sõiduteedele (vt se- letuskirja ptk 5.1.1). KSH aruande eelnõus lk 96 on kirjas, et uute ja oluliselt rekonstrueeritavate teelõikude kavandamine toimub ÜP-st eraldisesvalt, asjakohase planeeringu või ehitusprojekti alusel ning et mõjusid hinnatakse ning vajadusel kavandatakse leevendusmeetmed Samuti kajastab ÜP uute või oluliselt re- vastava taristuobjekti kavandamisel. konstrueeritavate teelõikude ja perspektiiv- sete liiklussõlmede põhimõttelist asukohta. Planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 1 kohaselt määratakse üldplaneeringuga transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, ÜP arvestab järgmiste riigiteede projektide sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldised asukohad ja nendest tekkivad kitsendused. ja teemaplaneeringutega: PlanS § 75lg 1 p 23 kohaselt määratakse üldplaneeringuga liikluskorralduse üldised põhimõtted. - Tartu läänepoolse ümbersõidu I PlanS § 55 lg 2 kohaselt on üldplaneeringu koostamise aluseks maakonnaplaneering. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ ehitusala eelprojekt (sh eritasandiline riigiteede nr 2 ja nr 92 liiklussõlm); - punkti 5.1.10 kohaselt tuleb üldplaneeringute koostamisel Tartu ja Elva linnapiirkondade alal kujundada sidus hierarhiline täna- - Tartu läänepoolse ümbersõidu II vavõrk ja ühistranspordi liinivõrk; ehitusalaga kavandatud müraseina taguse kogujatee lahendus; - punkti 5.1.11 kohaselt tuleb üldplaneeringu koostamisel kujundada tiheasumite aladel ümbruse maanteedega sujuvalt ühenda- - Tartu läänepoolse ümbersõidu VI tud hierarhiline teede/tänavate võrk; ehitusala eskiisprojekt (sh lõik Lennuvälja sõlmest kuni Reola - punkti 5.2.3 kohaselt tuleb üldplaneeringuga tagada tootmis-, äri- ja logistikaalade sisemise tänavate/teedevõrgu sujuv ühen- liiklussõlmeni ja sisaldab ka datus magistraaltänavate või põhi- ja tugimaanteedega; kogujateid); - lisas 9 “elluviimise tegevuskavas” on p-s 6.1 esitatud KOV-dele nõue üldplaneeringutes kujundada ühtne katkematu hierarhiline - Tatra–Kambja lõigu eelprojekt (sh 2+1 maantee ja eritasandiline liiklussõlm tänavavõrk; tugimaanteega 46 Tatra–Otepää– - lisas 9 “elluviimise tegevuskavas” on p-s 6.1 esitatud KOV-dele koos Transpordiametiga nõue tagada tootmisalade tänavate/tee- Sangaste); devõrgu sujuv ühendatus magistraaltänavate või põhi- ja tugimaanteedega; - Tartu–Nõo eskiisprojekt (sh 2+2 maantee, liiklussõlmed ja kogujateed); - lisas 9 “elluviimise tegevuskavas” on p-s 7.2 esitatud KOV-dele koos Transpordiametiga nõue määrata üldplaneeringus kohalike - Viljandi maantee laienduse teede asukohtade ja riigiteedega ristumiskohtade üldine põhimõtteline lahendus ning tiheasumi teede ja tänavate sidustamine teemaplaneering (Riigitee 92 Kambja keskusse suunduvate teedega. valda läbiv lõik). Uute riigiteede kavandamine ning liiklussõl- Seega vastupidiselt KSH aruande eelnõus väidetule tuleneb seadusest ja maakonnaplaneeringust kohalikule omavalitsusele ko- mede lahendused ja asukohad täpsusta- hustus lahendada üldplaneeringus tänavavõrk ja teede ühendatus s.h kohalike teede ristumised Jõhvi-Tartu-Valga teega. takse detailsemate planeeringute koosta- Väide, et oluliselt rekonstrueeritavate teelõikude kavandamine toimub ÜP-st eraldiseisvalt on otseselt vastuolus ka riigi teel nr 3 mise ja projekteerimise käigus. Täpsemate Jõhvi-Tartu-Valga tee Tartu-Nõo lõigu projekteerimist juhtiva Transpordiameti projektijuhi Tiit Vunki 12.11.2020.a e-kirjas esita- asukohtade selgumisel kooskõlastatakse la- tud seisukohaga (Lisa 1) hendused ka maaomanikega. Tartu-Nõo teelõik on hetkel projekteerimi- sel ning selle raames on koostamisel ka keskkonnamõju hindamine, mis on oluliselt täpsem kui ÜP KSH. Projekteerimine toimub hetkel kehtiva Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi osas alusel, millega Tartu – Nõo lõigu rekonst- rueerimist on kavandatud. 57 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 6. KSH on jäänud osaliselt tegemata Selgitame, et ÜP ning selle KSH koostami- sega samaaegselt on käimas Jõhvi-Tartu- Eelnevas punktis nimetatud ekslike seisukohtade tõttu on Jõhvi-Tartu-Valga tee Tartu-Nõo lõigu rekonstrueerimise kavandamise Valga maantee Tartu–Nõo lõigu projektee- osas jäänud KSH tegemata. KSH osas on esitatud üksnes paljasõnaline väide, et võimaliku ristmiku (KSH eelnõus eksitavalt rimine ja eelprojektiga kavandatavate tege- nimetatud peale- ja mahasõitudeks) sulgemisega olulist negatiivset mõju sellega eeldada ei ole. vuste keskkonnamõju hindamine. Tartu- Seoses ÜP-s ja selle osaks olevas KSH aruandes Jõhvi-Tartu-Valga tee Tartu-Nõo lõigu rekonstrueerimise kavandamisega, tuleneb Nõo lõigu eelprojektiga kavandatava tege- keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) nõue hinnata üldplaneeringu koostamisel ka Jõhvi- vusena nähakse ette üle 10 km pikkuse Tartu-Valga tee rekonstrueerimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. nelja sõidurajaga tee püstitamist, mis kesk- konnamõju hindamise ja keskkonnajuhti- KeHJS § 32 kohaselt on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planee- missüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 rimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning punkti 13 alusel on olulise keskkonnamõ- ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise pla- juga tegevus. KMH protsessi raames hinna- neerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS § 6 lg lg 1 p 13 kohaselt on Tartu-Nõo takse taristuobjekti rekonstrueerimise ja lõigu rekonstrueerimine olulise keskkonnamõjuga tegevus. laiendamisega kaasnevaid mõjusid, analüü- Seetõttu on käesoleval juhul vältimatult nõutav Tartu-Nõo lõigu rekonstrueerimisega (s.h ristmike sulgemisega) kaasnevate kesk- sitakse võimalikke alternatiivseid lahendusi konnamõjude hindamine. ning vajadusel kavandatakse leevendus- meetmed. Seega toimub tee projekteeri- Kuna KSH on selles osas tegemata, puudub ÜP eelnõus ka võimaliku ristmiku sulgemise osas vastav kaalutlusotsus, milles oleks mine ja keskkonnamõju hindamine eraldi- kaalutud kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive, tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid (s.h sotsiaalseid, majandus- seisvalt ÜP-st. Vastav info on KSH aruandes likke ja looduskeskkonnale avalduvaid) ja välja toodud põhjendused valitud lahenduse kohta. ka välja toodud. KSH aruandes parandame Samuti puuduvad ÜP ja KSH eelnõus põhjendused, miks kavandatakse vastupidiselt maakonnaplaneeringu p-s 8.2 sätestatud sõnastust peale- ja mahasõitude osas ning nõudele ristmikute kaasajastamiseks asemel ristmikute sulgemist. võtame maha eelduse mõju puudumise osas, kuna mõju hindamine on veel käimas. 7. ÜP eelnõus on täitmata PlanS § 75 lg 1 p-des 1 ja 23 ning maakonnaplaneeringus sätestatud nõuded teedevõrgu ÜP-s on kajastatud planeeritavaid uusi või kohta. oluliselt rekonstrueeritavaid teelõike vasta- valt seletuskirja ptk 5.1.1 loetletud riigi- Eelmistes punktides esile toodud ekslike seisukohtade ja puuduliku KSH tõttu on ÜP eelnõus jäänud lahendamata ka Lemmatsi teede projektidele ja teemaplaneeringutele. küla tiheasustusala liikluskorralduse olulisim lüli – ühendus keskusega Tartu linnaga. ÜP eelnõust (eelkõige KHS-i aruandes fik- seeritu tõttu) ei selgu, kuidas on kavandatud piirkonnast pääs Tartu linna ja vastupidi. Seletuskirjas ei ole küll olemasoleva olukorra muutmist käsitletud, kuid KSH kohaselt on justkui kavas ristmike sulgemine. Lisaks eelpool punktides nimetatud seaduse ja maakonnaplaneeringu nõuetele teedevõrgu lahendamiseks üldplaneeringus on maakonnaplaneeringus fikseeritud üldplaneeringute koostamisele veel ka järgmised kohustused (lk 24): „Teedevõrk peab vas- tama üldplaneeringu elluviimisega kaasnevale liikluskoormusele. Üldplaneeringus määratakse kohalike teede asukohtade ja riigi- teedega ristumiskohtade üldine põhimõtteline lahendus lähtudes kehtivatest normdokumentidest. Lahendatakse juurdepääsude rajamise põhimõtted …“ Kõik see on Lemmatsi küla tiheasustusala osas lahendamata. Sellega seoses tuleb lisaks märkida, et endise Ülenurme valla territooriumi osas kehtivas ÜP-s ja Tartu-Elva teelõigu 2009.a eelprojektis läbi Kõrtsi kinnistu Tartu suunas kavandatud kogujatee võib nüüdseks olla muutunud perspektiivituks, kuna Maan- teeameti poolt varem kavandatud Aardla ja Laseri tänava ringristmik on nihutatud Tartu linna poole nii, et Laseri tänav pole enam kavandatud ringristmikuga otseühenduses ning Tartu linna uue kehtiva ÜP-ga on nimetatud kogujatee ja Laseri tänava ühenduse asemele kavandatud haljasala. 58 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 8. Vastuolu väärtusliku põllumajandusmaa osas ÜP-s on kajastatud planeeritavaid uusi või oluliselt rekonstrueeritavaid teelõike vasta- Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ punkti 14.1 kohaselt on väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajandusli- valt seletuskirja pt 5.1.1 loetletud riigiteede kul otstarbel lubatud vaid siis, kui vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. ÜP eelnõu seletuskirja p 4.5 kohaselt tuleb projektidele ja teemaplaneeringutele. Ehi- ehitamist väärtuslikule põllumajandusmaale reeglina vältida ning muude tegevuste kavandamine väärtuslikele põllumajandus- tamine väärtuslikule põllumajandusmaale maadele peab olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid põllumajandusmaadele on õigustatud, kui tegemist on ülekaaluka ning ÜP eelnõu maakasutuse kaardil on aga näidatud Lemmatsi küla territooriumil läbi väärtusliku põllumajandusmaa Räni-Raud- avaliku huviga, antud juhul riigitee ehitu- tee teed ja Tõrvandi-Lemmatsi teed ühendav planeeritav tee. Planeeringust ei selgu põhjendusi ega kaalutlusi, miks on see tee sega. hädavajalik ning miks on tee kavandatud põllumajandusmaale põllumassiive tükeldades. Kui Ülenurme valla territooriumi osas kehtiva ÜP kohaselt oli vastav ala kavandatud elamumaaks ja seda läbiv kavandatud tee võis olla vajalik elamumaade teenindamiseks, siis praegu menetletavas ÜP-s, kus on ala määratud jätta väärtuslikuks põlluma- jandusmaaks, puudub tee planeerimiseks vajadus. 9. Ettepanek ühistranspordi liinivõrgu kavandamiseks Liinivõrgu kavandamine ei ole PlanSi järgi ÜP ülesanne v.a juhul kui see puudutab ta- Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja p 5.1.10 kohaselt tuleb üldplaneeringu koostamisel kujundada Tartu linnapiirkon- ristu planeerimist. ÜP näeb ette liikuvus- nas (Tartu linn koos külgnevate linliku struktuuriga vallaosadega) ühistranspordi liinivõrk. Lemmatsi küla tiheasustusala külgneb keskuste asukohad. Tartu linnaga ja on maakonnaplaneeringu mõistes Tartu linnapiirkonna osaks. Transpordiameti ettepanekutes üldplaneeringutele on punktis 5.2 soovitus välja tuua piirkonnad, kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. Tartu Linnavalitsus on Lemmatsi külas asuva Valli kinnistu detailplaneeringu menetlemisel esitanud seisukoha Tartu bussiliikluse liinivõrgu pikendamiseks Kambja valla territooriumile läbi Valli kinnistu. Tartu Linnavalitsuse seisukohaga on Kambja Vallavalitsus nõustunud nähes ette Valli kinnistu detailplaneeringus bussiliikluseks vajaliku laiusega sõidutee ja perspektiivsed bussipeatuse kohad. Suulisel vestlusel on Tartu Linnavalitsuse esindaja väljendanud allakirjutanule nägemust, et bussiliin võiks kulgeda Laseri tänavalt läbi Valli kinnistu ja siis mööda Räni-Raudtee teed üles Jõhvi-Tartu-Valga tee suunas. Seoses eelnevaga on vajalik ÜP-s kavandada perspektiivne ühistranspordi liinivõrk Lemmatsi küla tiheasustusala teenindamiseks ning oleks mõistlik liinivõrk kavandada Räni-Raudtee teelt Tartu linna territooriumile tagasi pääsemiseks kas mööda Jõhvi-Tartu- Valga teed või üle selle läbima ka Räni alevikku. 10. Ebamõistlikud hoonestustiheduse ja koormusindeksi nõuded Selgitame, et Soinaste küla tiheasustusalal on krundi min suurus 2000 m² antud ainult Allakirjutanule tunduvad kantide ehitustingimuste tabelites esitatud ehitustingimused kohati ebarealistlikud eelkõige korterela- keskuse maa-ala kohta. Hoonestustihedus mute osas, võimaldades ehitada ainult väga suuri kortereid. 0,6 tähendab seal tõesti 1200 m² brutot, Näiteks Ülenurme kandis Soinaste küla tiheasustusalal: krundi pindala – 2000 m2, hoonestustihedus – mitte alla 0,6, koormus- kuid seal kehtib ka keskuse maa-ala koor- indeks - 300-400. musindeks 200-300 (mitte 300-400). See omakorda tähendab kuni 10 korterit. 1200 Etteantud tingimustest tuleneb: hoone brutopindala minimaalselt 1200 m2, korterite arv 6. Isegi kui 15% hoone brutopindalast m² brutopindalaga kortermajas läheb min arvestada maha üldkasutatava pinnana, on korteritele minimaalselt 170 m2 keskmise pindala nõue ebarealistlik. 15% tarindite alla, kogu netopind jääb 1020 m². Sellest omakorda läheb ca 15% üldka- sutatava pinnana (sh ühised hoiuruumid vankritele jms). St et müüdav pind on ca 867 m² ehk ühe korteri suuruseks on 86,7 m². OÜ SAAREVAIM (T. MAR- EELNÕU Mitte arvestada. Virulase küla on ÜP-s mää- RAN) ratud hajaasustusalaks. Hajaasustusalal e-kiri elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määra- tud ehitustingimustele. 59 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine AS RAIT (I. DEMBOVSKI) EELNÕU Mitte arvestada. Tinni katastriüksuse sih- totstarve on tootmismaa ning see on osa e-kiri suuremast äri- ja tootmise juhtotstarbega alast, kus ruumilise terviklahenduse saami- seks (sh tehnovõrgud, juurdepääsud jmt) on vajalik detailplaneeringu koostamine. SALESLEADER OÜ (A. KA- EELNÕU Salesleader OÜ Veinioja (94901:009:0190) kinnistu omanikuna on huvitaud heast ja selgest paneerimisprotsessist. Tutvudes Seoses muutunud olukorraga kaitstavate SEVÄLI) Kambja valla uue üldplaneeringu projektiga, teeme 2 muudatusettepanekut. loodusobjektide osas, arvestame ettepane- 08.06.2022 kuga. 1. Jätta Veinoja kinnistu välja rohevõrgustiku alast (kaart Väärtused ja piirangud ja maakasutuse kaart) e-kiri Veinioja kinnistul kehtib 2010.aastal kehtestatud detailplaneering ja kehtiva Kambja Valla üldplaneeringu (13.11.2018) kohaselt on tegu äri- ja tootmismaaga. 09.03.2021 piirati Veinioja kinnistut Püsiksannika kaitse alla võtmist käsitleva keskkonnaministri määrusega nr. 16 „Püsiksannika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” ( Lisa 1.) 10.03.2022 jõustunud Tallinna Halduskohtu otsusega 3-21-783 ostustati: “Tühistada Keskkonnaministeeriumi 09.03.2021 mää- rus nr 16 „Püsiksannika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ osas, millega on arvatud Reola-Ülenurme püsielu- paiga koosseisu Veinioja (94901:009:0190) katastriüksus ning koormatud Veinioja kinnisasi sihtkaitsevööndi kaitserežiimiga. ( Lisa 2). Eeltoodust tulevevalt ei piira looduskaitselised piirangud Veinioja kinnistu hoonestamiset ning kasutuselevõttu äri- ja tootmis- maana. 2. Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on ette nähtud Lennu- Vangi tee ja Vahtra tn ühendamine kohaliku teega, mis Kuna tegemist on riigitee kavandamisega, on ette nähtud paraleelselt Tartu- Petseri raudteega. Muutunud olukorras, kus Vahtra 14 kinnistut jäi koormama Keskkonnami- vajab ettepanek Transpordiameti seisu- nisteeriumi 09.03.2021 määrus nr 16 „Püsiksannika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ ei ole võimalik nimetatud kohta. Teeme Transpordiametile ettepa- ühendusteed algsesse asukohta looduskaitselistest piirangutest tulenevalt rajada. neku üldplaneeringu eelnõu avalikul arute- lul osalemiseks. Teeme ettepaneku üldplaneeringus näha ette Lennu- Vangi tee ja Vahtra tn ühendamine kohaliku teega, mis asuks põhimaantee nr. 2 Tallinn- Tartu- Luhamaa teekoridoris ja kulgeks paralleelselt praeguse ja ka uue rekonstrueeritava teega. Looduskaitselised piirangud lubavad seda asukohta. Lennu-Vangi tee ühendamine kohaliku teedevõrguga on väga oluline vallasisese liikluse ja elukorralduse lahendamiseks. Trans- pordiameti lahendus, (mille kohaselt Lennu-Vangi tee ja põhimaantee nr.2 (Tallinn- Tartu- Luhamaa) ristmiku likvideerimisega käiks kohalik liiklus Reola- Põlva tee nr.61 kaudu on väga koormav ja keskkonda mõttetult saastav lahend. Lennu-Vangi tee ja Vahtra tn ühendustee on ka praegu kehtivas (15.11.2018 kehtestatud) valla üldplaneeringus. Meie ettepaneku käsitleb ainult selle nuhutamist ohutumasse ja muutunud looduskaitselistest piirangutest tulenevalt sobivamasse asukohta. 60 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine VISOONLAND OÜ (A. KA- EELNÕU Muudatusettepanekud Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule Mitte arvestada. Üldplaneeringuga määra- SEVÄLI) tav maakasutuse juhtotstarve on territoo- 15.06.2022 1. Visioonland OÜ omab Ülenurme alevikus Kiviristi (94901:007:1663) kinnistut. Kambja valla üldplaneeringu projekti maa- riumi kasutamise valdav otstarve, mis an- kasutusjoonisel on Kiviristi kinnistu põhjaosa tähistatud ühiskondlike ehitiste maa-alana. Kiviristi kinnistu lõunapoolene e-kiri nab piirkonnale edaspidise maakasutuse osa on tähistatud elamumaana. põhisuuna. Valdav otstarve tähendab, et Ettepanek muuta Kiviristi kinnistu põhjapoolne osa elamu-, ühiskondlike ehitiste- ja ärimaaks. Laiem maakasutuse kavandatu elluviimisel peab vähemalt 75% määratlus annab kinnistu detailplaneeringu koostamise ajal asjakohasema lähteseisu. maa-alast terviklikult käsitletava ala ulatu- ses vastama või sobituma kasutusotstarbelt Üldisemad ettepanekud üldplaneeringu projektile: üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele. Ülenurme ja Tõrvandi alevikud ja Soinaste küla Tartu linnaga piirnev osa määratleda: Seega annab üldplaneering maakasutuse osas üldised suunad, mida hiljem saab • tihedama linnalise keskkonnana. arenguplaanide selgumisel täpsustada vas- • Hoonestustiheduse võiks määratleda 0,25-1,75. tavalt vajadusele. Ühiskondlike ehitiste • Koormusindeks 400-100 maa-alal on võimalikud ka muud sobivad • Korterelamute korruselisus kuni 5 korrust ja korterelamute kõrgus kuni 18meetrit. maakasutused. Olukorras, kus Ülenurme ja Tõrvandi alevik on 30+ aastat tagasi osaliselt hoonestatud kuni 5 korruseliste elamutega on võimal- Ülenurme kandi ehitustingimused on mää- danud tihedamat ja paremini funktsioneerivat elukeskkonda. ratud arvestades olemasolevat hoonestus- Tänases olukorras, kus maakasutuse surve on suurenenud, inimeste keskmine eluiga on oluliselt kasvanud ja korterelamute laadi ja asukohta Tartu linna ja hajaasustu- vajadus oluliselt suurenenud. Maa- ja energiamahukate üksik ja ridaelamute osatähtsus on kindlalt vähenemas, siis on mõistlik sala vahel. Me ei pea otstarbekaks kortere- üldplaneeringus sellele anda võimalus. Ka üksikelamus elavad inimesed kolivad oma elukaare lõpuosas uuesti korteritesse. Va- lamute korruselisust tõsta. jadus väiksema üldpinnaga korterite järele on kasvav Euroopas ja ka Harjumaa tihehoonestusaladel. Tihehoonestus alade inten- siivsem kasutamine aitab vältida levinud valglinnastumist väärtuslikule põllumaale ning aitaks kaasa efektiivsemale taristu kasu- tamisele ja looks tervikuna väga hea elukeskkonna. Kambja valla üldplaneering peaks selle suundumuse ellurakendamiseks andma rohkem võimalusi. TOOMA ARENDUSE OÜ (R. EELNÕU Palume muuta koostatavas Kambja valla üldplaneeringus planeeritav maakasutuse juhtotstarve Tooma ja Lembitu maaüksuste 1. Mitte arvestada. Tooma ja Lembitu ka- LEPIK) osas alltoodud põhjustel: tastriüksused asuvad Jõhvi-Tartu-Valga 15.06.2022 maantee mõjualas, kus mürakaardi koha- 1) Kambja Vallavalitsuse 06.06.2019 korraldusega nr 1141 on algatatud Lemmatsi külas asuva Tooma ja Lembitu maaüksuste e-kiri selt liiklusmüra osaliselt ületab elamu maa- detailplaneeringu koostamine ning kinnitatud lähteülesanne. Detailplaneeringu koostamine on viibinud meist mitteolenevatel põh- aladele kehtestatud sihtväärtusi. Kavanda- justel (transpordiameti Lemmatsi ristmiku ümberehituse projekteerimine). Detailplaneeringu koostamist oleme alustanud ning tavad kogujateed laiendavad müra le- kandnud selleks kulutusi, lähtudes täna kehtivast Kambja valla üldplaneeringust Ülenurme valla osas (kehtestatud 13.11.2018 vikuala veelgi. Koostatava ÜP eesmärk on otsusega nr 51). ÜP seletuskirja p. 1.2 sätestab, et üldplaneering on koostatud lähtudes 10-15 aasta perspektiivist. Omavalitsuste hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vas- ühinemise tulemusel on tehtud Kambja valla poolt otsus uue üldplaneeringu algatamiseks ning koostamiseks. Täna kehtiv üldpla- tavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskesk- neering 2018 aastal seatud ruumiliste arengute eesmärkide osas näeb ette Tooma ja Lembitu maaüksuste osas perspektiivse konna taluvusega ning vältida edasist valg- elamumaa maakasutuse juhtotstarbe. Üha enam suureneb elanike arv Kambja vallas ning surve ja huvi elamuarendusele on väga linnastumist. Elamu maa-ala juhtotstarbe suur just vahetult Tartu linnaga piirnevatel aladel, mida kinnitavad ka koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu jaoks tehtud laiendamine Lemmatsi külas oleks nende analüüsid. Seega on koostatavas üldplaneeringus tehtud ettepanek muuta täna üldplaneeringuga Tooma ja Lembitu maaüksustele põhimõtetega vastuolus. Koostatava ÜP-ga määratud perspektiivne elamuala maakasutus maatulundusmaaks vastuolus Kambja valla ruumilise arengu põhimõtetega. Lisaks on Lemmatsi kõla määratud hajaasustusa- on äri- ja tootmismaade arendamiseks sobilikud piirkonnad väga sobilikud Tartu - Valga maantee läheduses, millest suurem osa laks, kus ehitamine toimub vastavalt hajaa- on veel välja arendamata ja hoonestamata. sustusala ehitustingimustele. 2) Tooma maaüksus ei ole juba ca 15 aastat põllumajanduslikus kasutuses. Maa-alal asub tihe ca 10-12m kõrgune kaasik, mis 2. Nõustume väärtusliku põllumajandus- loob pigem eeldused linnalähedasel alal kaunite elamualade rajamiseks. maa eemaldamisega Tooma kinnistult. 3) Maa-alade läheduses asuvad mitmed elamu-ja ärihoonete alad, mille loomuliku jätku moodustaks Lembitu ja Tooma maaük- suste hoonestamine. 4) Lembitu ja Tooma maaüksuseid hakkab meile teadaoleva info alusel liigendama väiksemateks osadeks ringristmiku peale- ja mahasõiduteed, samuti kogujatee, mis muudavad maa-alade põllumajandusliku massiivina kasutamise võimatuks. 61 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine T. LAASIK EELNÕU VASTUVÄIDE Kambja valla üldplaneeringule Mitte arvestada. Pangodi maastikukaitseala maastiku, maakasutuse ja asustusstruk- 15.06.2022 1. Kambja valla uus üldplaneering on hetkel avalikul arutelul. Allakirjutanu omandis on Kambja vallas asuv Metsa kinnistu (ka- tuuri kaitseks säilivad varem kehtestatud tastritunnus 28201:008:0571), mis asub Pangodi maastikukaitsealal. Üldplaneeringu joonise nr 1 kohaselt planeeritakse lähedal e-kiri Pangodi maastikukaitseala üldplaneerin- asuvatele katastriüksustele (28201:008:0160, 28201:008:0162) elamu maa-ala funktsiooni. See ei ole kooskõlas Pangodi maas- guga (Pangodi maastikukaitseala üldpla- tikukaitseala kaitse-eeskirjaga. neering. Artes Terrae OÜ, 2005) määratud 2. Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1 sätestab, et Pangodi maastikukaitseala kaitse-eesmärk on säilitada ja tutvustada Pangodi järvestiku maakasutus- ja ehitustingimused. Elamu järvesid ning neid ümbritsevate moreenkattega mõhnade loodus- ja pärandmaastikke, sealhulgas sürjametsi ja niite ning looduse maa-ala juhtfunktsioon kõnealustele ka- mitmekesisust. Kaitseala täisehitamine mitte ei säilita Pangodi järvestiku väärtuslikku maastikku, vaid hävitab seda. tastriüksustele on määratud Pangodi maas- tikukaitseala üldplaneeringuga ja kehtiva 3. Üldplaneeringu seletuskirjas märgitakse, et eraldi ehitustingimused on määratud Pangodi maastikukaitsealal lähtuvalt varem detailplaneeringuga. kehtestatud Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringust, endistele suvilaühistutele ja ülejäänud maa-alale. Ainult, et eelpool ni- metatud kaks katastriüksust ei ole kunagi olnud täis ehitatud ning need ei kujuta endast ka endiste suvilaühistute territooriumi. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse ra- Seetõttu puudub nende täisehitamiseks ka ajalooline õigustus. kendamise seaduse §12 lg 5 kohaselt ei ole kehtestatavat üldplaneeringut võimalik 4. Maastikukaitsealale uue ehitusõiguse loomine ei ole maastiku kaitseks vajalik, vaid vastupidi, see oleks otseselt kaitse-eeskirja vaidlustada ulatuses, milles see puudutab eesmärkide vastane. Maastikukaitsealal toimuv planeerimise ja ehituse peamine eesmärk peaks olema väärtuslike maastike ja varem kehtestatud teema- ja osaplaneerin- elukeskkondade säilitamine. Maastikukaitsealale uute elamute püstitamise võimaldamine töötab neile eesmärkidele otseselt gute sissekandmist uude üldplaneerin- vastu. Pealegi on Pangodi maastikukaitsealale ja selle lähedusse viimastel aastatel püstitatud niigi terve rida uusi elamuid. Selle gusse. tagajärjel meenutab maastikukaitseala järjest enam linnalähedast elamurajooni. Kuidas täpselt võiks see olla maastiku kaitse eesmärkidega kooskõlas, jääb üldplaneeringust paraku arusaamatuks. 5. Seetõttu teen ettepaneku mitte määrata katastriüksuseid nr 28201:008:0160, 28201:008:0162 elamumaaks. A. KIISHOLTS EELNÕU 1. Määrata Laane külas asuva Lepikolaane 28301:001:0414 kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks sarnaselt kehtivale üldplanee- 1. Mitte arvestada. Laane küla on ÜP-ga ringule elamu maa-ala määratud valdavalt hajaasustusalaks. Ha- 15.06.2022 jaasustualal elamu maa-ala juhtfunktsiooni 2. Jätta sarnaselt kehtivale üldplaneeringule Lepikolennu 94901:007:1711 kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks äri- ja tootmise e-kiri ei määrata, ehitamine toimub vastavalt ÜP- maa-ala. Sama ettepanek on ka Lepikolinnu 94901:007:1714 ja Lennuveere 94901:007:1649 kinnistute suhtes. Antud kinnistute ga määratud ehitustingimustele. suhtes on Tallinna Lennujaam ja Eesti Vabariik alustanud ettevalmistavaid tegevusi lennundusega seonduvate tegevustega alus- tamiseks. Juhin tähelepanu, et antud kinnistud omavad tähtsust võimaliku lennundusega seonduva ettevõtluse- ja lennujaama 2. Arvestame ettepanekuga. laienemise perspektiivis. 3. Arvestame ettepanekut tiheasustusala 3. Jätta Järve põik 7 94901:005:1204 kinnistu ajaloolise talukoha ulatuses välja tiheasustusalast. Antud talukoha kinnistu suurus piiri muutmise osas. on 13,2 ha, seega ei peaks see kuuluma tiheasustusalasse. 4. Mitte arvestada. Suve KÜ on hetkel maa- Sarnast praktikat võiks laiemalt kohaldada vanade talukohtade suhtes, mis ei peaks tingimata kuuluma tiheasustusaladesse. tulundusmaa ja väljaspool Külitse reovee- kogumisala. Suve KÜ jääb koos Järve põi- Tulles vastu Kambja valla üldplaneeringu koostajate soovile laiendada Külitse alevikus tiheasustusalade piire teen ettepaneku giga hajaasustusalale, kus ehitustegevus määrata elamu maa-alaks antud kinnistu tiheasustusega piirnev külg vastavale lisatud joonisele. Joonisel nähtavalt alalt montee- toimub vastavalt hajaasustuse ehitustingi- ritakse peatselt maha elektriliin. mustele. Lisaks soovin, et kinnistuga külgnev Suve 94901:005:0971 kinnistu jääks sarnaselt kehtivale ülplaneeringule elamu maa-alaks. A. MAIDLA EELNÕU Tartu linna üldplaneeringu 2040+ ja „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine endise Ülenurme valla territooriumi osas" otsuse Koostatav üldplaneering kajastab kavanda- (Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsus nr 51) kohaselt on perspektiivis rajada Kambja vallas Pargi kinnistut (katastritunnus tavaid riigimaanteid vastavalt Transpordia- 27.10.2020 94901:005:0752) läbiv V klassi tee (kogumistee). meti poolt edastatud infole. Viljandi mnt e-kiri teemaplaneeringut nende hulgas ei ole. Pargi kinnistul asub pärandkultuuri objekt Ränna Mõis (registris 949:MOA:003, EELIS ID 1641739584). Pargi ja teda ümbritevatel Seega ÜP-ga kõnealust teed ega ka maaka- kinnistutel paiknevad väärtuslikud põllumajandusmaad, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tootmiseks (loomakasvatus). sutuse muudatusi Pargi ja Tammi kinnistute Üldplaneeringutes kavandatava tee rajamine rikuks Pargi ja Tammi (94901:001:0303 kinnistute privaatsust. Lisaks läbiks kavan- osas ei kavandata. datav tee Pargi kinnistu õunapuuistandust ning vähendaks selle kvaliteeti. Maanteeametis 27. oktoobril 2020 toimunud koosolekul 62 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine osalesid Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuht Tiit Vunk, Maanteeameti taristu teenuste osakonna peaspetsialist Kristi Kuuse, Maanteeameti Lõuna strateegilise planeerimise juht Urmas Mets, Kamba valla haldusjuht Ülo Plakso, Kambja valla maa- ja ehitusosakonna juhataja Tiit Lukas, Pargi kinnistu omanik Alvar Maidla, Ove Maidla ja Ülle Maidla. Koosoleku otsusena lepiti kokku, et Kambja Vallavalitsus teeb üldplaneeringusse märke, et kogujatee rajamise vajadus tekib ainult Pargi (94901:005:0752) ja Tammi kinnistute (94901:001:0303) arenduste korral. Tehtud märke sisseviimisest palun informeerige [email protected] T. KASAK EELNÕU Kambja valla koostatava üldplaneeringu kohta Jaani maaüksuse (kü 94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü 94901:007:1640) Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva osas. tootmismaa laiendusega. 29.05.2022 Kambja vald peab juhinduma kehtivast üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust. Täpsustatud 15.02.2023 e-kiri Jaani ja Leetsi maaüksuste juhtfunktsiooni muutmine elamumaast äri- ja tootmismaaks ei ole ühelgi juhul õigustatud. Tuleb Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp- säilitada praegune elamumaa sihtotstarve või üldsuse huve ja piirkonna heaolu arvestades määrata Jaani ja Leetsi kinnistutele sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste juhtfunktsiooniks puhke maa-ala. Võttes arvesse, et inimesed on praeguse discgolfi väljaku, mis on üks väheseid rekreatsiooni osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega. alasid Ülenurme- ja Tõrvandi asumite piirkonnas, omaks võtnud ning selle kasutajate arv on pidevas suurenemises. Lisaks eel- Menetluses oleva DP kohased maakasutuse toodule loob Jaani ja Leetsi maaüksustel käesoleval ajahetkel paiknev rekreatsiooniala piisava puhvertsooni elamumaade ja toot- muudatused viime sisse pärast DP kehtes- misalade vahele. Jaani ja Leetsi kinnistutele discgolfi väljaku rajamisega on Respo Haagised AS maaomanikuna näidanud soovi tamist. toetada kogukonda ning võimaldanud ala kasutamist vaba aja veetmiseks. Sellest lähtuvalt on ainuõige määrata uues üldplanee- Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga ringus Jaani ja Leetsi kinnistute maa sihtotstarbeks puhke maa-ala. on määratud mitmed tingimused inimese Talis Kasak lisab: Kuna Tõrvandi alevikku plaanitakse rajada multifunktsionaalne keskus, on mõistlik mitte lubada Jaani ja Leetsi tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu- maaüksusele tootmis ja ärimaa otstarvet. Tõepoolest, elu pole ainult töö, töö ja äri, peab jääma ka võimaus vabaaja veetmiseks. saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk 8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri- Tootmis- ja ärimaaks on piisavalt ruumi Kambja vallas. Tööstushooned ei tohi tulla inimeste eramulele liialt lähedale. ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk Palun mõistvat suhtumist ning mitte muuta maa sihtotstarvet! 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee- vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid Kokkuvõtlikult leiab ..............................................................................................................., et üldplaneeringu muut- eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka- mine, mille lõppeesmärk on Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks, ei ole põhjendatud. Ainuõige vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh- on antud katastriüksuste määramine puhke maa-alaks, et isoleerida olemasolevat tootmis- ja ärimaade ala elamumaadest ning justava objekti piires. Uute arendusprojek- tagada piisav puhvertsoon ja piirkonnale vältimatult vajalik rekreatsiooniala. tide koostamisel analüüsitakse ja hinna- takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka- vandatakse meetmed tundlike alade kait- seks. A. MARGUSOO EELNÕU Ettepanek 1 Täname huvitava ettepaneku eest, kuid ÜP kontekstis on sellise ettepaneku rakenda- 06.12.2022 Koostatavas üldplaneeringus määrata elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbele arendamise järjekorrad(etapid). Selliselt on mine praktikas keeruline, kuna erinevatel vallal võimalik rohkem elamuarendust asukohapõhiselt suunata. Ettepanek on elamumaa-ala maakasutuse juhtotstarbega alad e-kiri aladel on erinevad arendajad, kelle kiirus ja jagada kahte või kolme arendusetappi. Etapid tähistada maakasutuse joonisel. Eesmärk on, et järgmise etapi elamu maa-alsid võimekus alasid välja ehitada on erinev. saab ellu viima hakata alles seejärel kui eelmise etapi elamu maa-alad on välja arendatud koos arendusala teenindava tehnilise Küll aga on võimalik seda rakendada ja ka ja sostisaalse infrastrkutuuriga. See annab võimaluse eelis järjekorras välja arendada selliseid elamu maa-alamaa rakendatakse DP-de elluviimisel (sh kohus- kasutuse juhtotstarbega alasid, kus on täidetud kõik eeldused koos arendusega välja ehitada ka toimivinfrastruktuur ning ühen- tatakse arendajaid esimeses etapis välja dada see juba olemasoleva toimiva infrastrkutuuriga. ehitama ala teenindamiseks vajalikku taris- Põhjendus: Sarnaselt teistele Tartu linnaga ning Tallinnaga piirnevatele lähivaldadele on Kambja vallas elamu- tut). tearendamise surve suur. Kohaliku omavalitsuse territoorium ja võimalused on limiteeritud ning limiidi täitumisel tekib olukord, kus elamuarendus linna lähipiirkonnas ei taga enam tasakaalustatud ning mõistlikus mahus ruumilist arengut. Kannatama hakkavad nii olemasolevad kui ka tulevasedelamuarendused kuna lõppevad vajalikud ressursid. Juba täna on Kambja vallas probleemid piisaval hulgal lasteaia- ja koolikohtadega ning avalike mänguväljakutega, paljudes arendustes ei ole lõpuni välja ehitatud kergliiklusteid ja tänavaid, liiga kitsaste olude tõttu on tänavad ebaturvalised kahesuunaliseks autoliik- luseks ning tagatud ei ole üheaegne turvaline liiklemine tänaval autodele ja kergliiklejatele. Pidevalt suurenev elamualade aren- dussurve avaldab üha rohkem mõju põhjavee kättesaadavusele ja kvaliteedile, reoveeä rajuhtimise võimekusele, maaparandus- süssteemide toimimisele. Ettepanek 2 Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp- sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste 63 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Avaliku väljapaneku perioodil 16.05 – 10.08.2022 on tehtud mitmeid ettepanekuid Leetsi katastriüksuse (94901:007:1640) ja osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega. Jaani katastriüksuse (94901:007:1641) kohta mitte muuta praegu kehtiva üldplaneeringuga määratud elamumaa maakasutuse Menetluses oleva DP kohased maakasutuse juhtotstarvet äri- ja tootmismaaks. Vald on kõikidele sarnastele ettepanekutele vastanud "Mitte arvestada. Tegemist on olema- muudatused viime sisse pärast DP kehtes- soleva tootmismaa laiendusega. Kompromissina määrame elamu maa-ala ning äri- ja tootmise maa-ala vahele roheala.". Kuna tamist. Kambja Vallavalitsus, enne uut avaliku väljapanekut, üldplaneeringu materjale ei täiendanud, ei ole aru saada, mis ulatuses Märgime, et maakonnaplaneeringuga ei täpsealt vald praegust lahendust muuta soovib ehk mis ulatuses määratakse alale roheala. Teisalt ei saa nõustuda Kambja Val- määrata maakasutuse juhtotstarbeid. Maa- lavalitsuse esitatud ettepanekuga määrata elamu maa-ala ning äri- ja tootmise maa-ala vahele kompromissina roheala allolevatel kasutuse osas ei tee ÜP maakonnaplanee- täiendavatel põhjendustel. Seetõttu on jätkuvalt ettepanek mitte määrata maakasutuse juhtotstarvet äri- ja tootmise maa-ala ringu muutmise ettepanekuid. Leetsi katastriüksusele (94901:007:1640) ning Jaani katastriüksusele (94901:007:1641). Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga Põhjendused: on määratud mitmed tingimused inimese 1. Kambja Vallavalitsuse selgitus "Tegemist on olemasoleva tootmismaa laiendusega" ei ole põhjendatud. Eeldan, et siin on tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu- Vallavalitsus viidanud asjaolule, et Jaani katastriüksusega piirnev Juhani katastriüksus on täna äri- ja tootmismaa juhtotstarbega. saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk Arvestatud ei ole asjaoluga, et kuni 2020 aasta maikuuni oli Jaani katastriüksusega (94901:007:1641) piirnev Juhani katastriük- 8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri- suse (94901:007:1642) maakasutuse juhtotstarve samuti elamumaa. 26.05.2020 Kambja Vallavolikogu otsusega nr 26 kehtestati ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk täna Ülenurme valla osas kehtivat Kambja valla üldplaneeringut muutev Juhani maaüksuse detailplaneering, millega muudeti 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee- kehtiv elamumaa maakasutuse juhtotstarve äri- ja tootmismaa juhtotstarbeks. 23.04.2020 Rahandusministeeriumi kirjast nr 14- vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid 11/2657-2 "Kambja vallas Soinaste külas asuva Juhani maaüksuse detailplaneeringu heakskiitmine" selgub, et "Kambja Vallava- eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka- litsuse kinnitusel planeeringu avalikul väljapanekul arvamusi ei esitatud. /.../ Planeeringuga seatakse ehitusõigus kuni nelja too- vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh- mis- ja ärihoone ehitamiseks. Hoonestuse suurim lubatud korruselisus on kolm korrust, suurim lubatud kõrgus maapinnast 12 m. justava objekti piires. Uute arendusprojek- Hoonestusala suurus 27 805 m2, suurim lubatud ehitistealune pind 10 000 m2, katusekalle 0 - 20°. /.../ Detailplaneeringu eelnõu tide koostamisel analüüsitakse ja hinna- on esitatud arvamuse avaldamiseks vallavalitsuse 11.12.2019 e-kirjaga planeeringuala piirinaabritele. PlanS § 82 kohast üldpla- takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka- neeringut muutva detailplaneeringu eelnõu avalikku väljapanekut ei ole planeeringumaterjalidest nähtuvalt korraldatud. /.../ Pa- vandatakse meetmed tundlike alade kait- lun Kambja Vallavalitsusel pöörata edaspidi hoolikamalt tähelepanu üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavate detailpla- seks. neeringute koostamisel PlanS § 82 kohasele menetlemisele.". Kui Kambja Vallavalitsus oleks Juhani maaüksuse detailplaneeringut menetlenud PlanS § 82 kohaselt, oleks ka selgemalt välja tulnud avalikuse vastuseis Juhani maaüksuse maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks elamumaast äri- ja tootmismaaks. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda, Kambja Vallavalitsuse ettepanekuga üldpla- neeringuga veelgi rohkem äri- ja tootmismaa juhtotstarvet laiendada elamumaa juhtotstarbe arvelt. 2. Kambja valla üldplaneeringu alusanalüüsi kohaselt (Skepast&Puhkim OÜ, 23.07.2021) on "Ülenurme linnalähedane keskuskant, kus peale Tartu linna on teenuskeskuseks Ülenurme alevik. Lisaks kuuluvad siia Soinaste küla ja Tõrvandi alevik. Praeguseks on kandist saanud kiiresti kasvav elamu- ja äripiirkond. Vahetult Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee äärde on valdavalt tekkinud tootmis- ja ärimaad. /.../ Tartu maakonnaplaneeringu kohaselt paigutuvad maakondlikult olulisemad logistika-, äri- ja toomisalad põhiliselt Tartu linna ja selle lähiümbrusesse. Maakonnaplaneering näeb Kambja vallas ette järgmised tootmis-, äri- ja logistikaa- lad: Õssu-Räni, Räni, Soinaste, Tõrvandi, Reola ja Tartu Lennuvälja. Ülenurmest ja Reolast on kujunenud Lõuna-Eesti regiooni tootmis-kaubanduslogistika piirkond (raudtee-maantee-lennuväli), sinna on ringtee jätkuna paigutatud ridamisi hulgiladusid ja suuremahuliste kaupade tootmist. Ka kehtivas üldplaneeringus on tootmisalade reserveerimine toimunud peamiselt piki põhi- maanteid, arvestades olemasolevaid ettevõtluse arengukoridore. Tartu linnalähedane äriks ja tootmiseks atraktiivne piirkond on samal ajal ka suuresti tiheasustatud ala. Seetõttu on kehtivas ÜP-s eesmärgiks välistada seal olulise keskkonnamõjuga tootmine ja eelistada keskkonnasõbraliku tootmistegevuse arendamist. Pikemas perspektiivis piirab tootmisalade, eelkõige töötleva töös- tuse, laiendamist ka kasvav konkurents tööjõu pärast Lõuna-Eesti regioonis. Sellest tulenevalt puudub ÜP koostamisel võrreldes juba reserveeritud aladega vajadus täiendavate tootmisalade lisamiseks. Vaatame üle kehtivates ÜP-des määratud alad ning otsustame nende vajaduse." Kambja valla üldplaneeringu alusanalüüs on selgelt välja toonud, et uute tootmisalade lisamine koostatavasse üldplaneeringusse ei ole otstarbekas. Kambja Vallavalitsuse ettepanek Leetsi ja Jaani katastriüksuste maakasutuse juhtotstarve muuta elamumaast äri- ja tootmismaaks, vajadusega laiendada olemasolevat tootmismaad, on vastuolus Kambja valla üldplaneeringu analüüsi tulemustega. 3. Terviseamet on 09.09.2020 kirjaga nr 9.3-4/20/7203-2 esitanud Kambja Vallavalitsusele lähteseisukohad üldplaneeringu kohta. Terviseamet teeb ettepanekud müra osas: "Amet soovitab võimalusel säilitada olemasolevatel elamu maa-aladel kehtiv juhtotstarve, et tagada tervisliku elukeskkonna säilimine.". Terviseamet toob lähteseisukohtades eraldi punktina välja ka Toot- mistegevuse negatiivsed mõjud: "Tootmistegevusega võib kaasneda müra, vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat müra keeruline hinnata. Müra muutlik iseloom võib müraallika lähipiirkonnas elavatele inimestele põhjustada häiringuid ka siis, kui tööstusmüra vastab KeM määrus nr 71 toodud normtasemele. Amet soovitab uute objektide planeerimisel ennetada mainitud olukordade teket ning vältida tootmisalade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal 64 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine normeeritud müra- ja välisõhu saastatuse taseme. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga. /.../ Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mittetundlike hoonete ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks müra leevendava efekti tagamiseks olema vähemalt 30-50 meetri laiune. /.../ Samuti võivad põhjustada häiringut tootmisterritooriumi turvakaalutlustel valgustatud alad.". Kambja Vallavalitsus on Terviseameti ettepanekule vastanud, et ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu koostamisel, arves- tades ÜP täpsusastet. Sellest tulenevalt on Kambja Vallavalitsuse ettepanek Leetsi ja Jaani katastriüksuste maakasutuse juhtots- tarve muuta elamumaast äri- ja tootmismaaks vastuolus Terviseameti soovitustega ning Kambja Vallavalitsuse seisukohaga Ter- viseametile. Antud juhul ettepanekut Jaani ja Leetsi katastriüksuste osas arvestatud ei ole. Lisaks puudub tegelik vajadus elamu- maa juhtotstarbe muutmiseks äri- ja tootmismaaks. Samuti ei saa nõustuda Kambja Vallavalitsuse ettepanekuga "Kompromissina määrame elamu maaala ning äri- ja tootmise maa-ala vahele roheala.", kuna ükski roheala ei taga piisavat leevendust planeeri- tava tsinkimistehase tootmistegevuse mõjule ümbritsevatele elamualadele. Isegi kui müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrg- haljastus oleks vähemalt 50 meetri laiune, et tagada müra leevendav efekt, tuleb esiteks arvestada asjaoluga, et rajatav kõrg- haljastus kasvab aastaid selleks, et efekt hakkaks mõju avaldama. Teiseks, kui vähemalt 50 meetri lainue kõrghaljastus rajada kõikide Jaani ja Leetsi katastriüksusega piirnevate elamualade vahele (arvestades, et elamud asuvad katastriüksustest nii põhjas, lõunas kui ka idas), ei jätkuks ilmselt piisavalt ruumi kõikide eesmärkide täitmiseks täna algatatud Jaani ja Leetsi detailplanee- ringus tsinkimistehase rajamiseks. 4. Keskkonnaamet on 16.09.2020 kirjaga nr 65/20/14091-2 esitanud Kambja Vallavalitsusele lähteseisukohad üldplaneeringu kohta. Keskkonnaamet teeb ettepaneku välisõhu ja müra kohta "/.../ Arvestada tuleb, et tööstus/tootmine, mis on eeldatavalt suurema mõjuga, tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt eemale. /.../". Sellest tulenevalt on Kambja Vallavalitsuse ettepanek Leetsi ja Jaani katastriüksuste maakasutuse juhtotstarve muuta elamumaast äri- ja tootmismaaks vastuolus ka Keskkonnaameti soovitusega kuna antud katastriüksused asuvad tiheasustusalas keset olemasolevaid ja planeeritavaid ning välja ehitatavaid ela- mualasid ning äri- ja tootmismaa juhtotstarve keset elamualasid ei ole kooskõlas tasakaalustatud ning tervisliku elukeskkonna planeerimisega. 5. Kambja Vallavalitsuse ettepanek muuta Leetsi ja Jaani katastriüksuste maakasutuse juhtotstarve elamumaast äri- ja tootmis- maaks muudab kehtivat Tartu maakonnaplaneeringut. Koostatav üldplaneering sellele ei viita. Ettepanek 3 Täiendame ÜP seletuskirja ärimaa ja toot- mismaa ehitustingimuste osas. Täna kehtivas Kambja valla üldplaneeringus Ülenurme valla osas on lk 35 kirjas "Detailplaneering tuleb koostada enam kui 12 m kõrguse äri- ja tootmishoone ehitamiseks reserveeritud tootmisalal. Planeeringualal domineerib täna pigem madalam ja ulatuslike ehitisealuste pindadega tootmishoonestus. Ühtsuse huvides suunab üldplaneering hoidma tootmishoonestust kuni 12 m kõrgu- sena." ning lk 36 on kirjas "Tootmismaade (sh põllumajandusliku suunitlusega tootmismaad) kasutamisel tuleb detailplaneeringu algatamiseks koostada eskiis (v.a. juhul kui moodustada on vaja ainult tehnorajatiste krunt), kust peab selguma hoonete paigutus ja tootmistegevuse spetsiifika, et saada hinnata keskkonnamõju avaldumise võimalikkust planeeringu elluviimisel.". Ettepanek on antud nõuded viia sisse ka koostatavasse üldplaneeringusse. Ettepanek 4 Täiendame ÜP seletuskirja tootmismaa ehi- tustingimuste osas. Täiendada koostatavas üldplaneeringus tootmise maa-ala tingimusi järgmiselt: Olemasolevate elamualade kõrvale ei ole uute tootmisalade rajamine lubatud, kui ilmneb, et tootmisalad ei suuda tagada nendel aladel nõuetekohast välisõhu ja müra kvaliteeti ning välistada valgusreostust olemasolevatele elamualadele või kui ilmnevad muud elamualade kõrvale uute tootmisalade raja- mist takistavad asjaolud. Ettepanek 5 Mitte arvestada. Kambja Vallavalitsus on andnud nõusoleku detailplaneeringu koos- Mitte määrata Vaprametsa katastriüksusele (28301:001:0518) elamumaa maakasutuse juhtotstarvet järgmistel täiendavatel tamise jätkamiseks. põhjendustel. Põhjendused: 1. Kambja valla üldplaneeringu alusanalüüsi kohaselt (Skepast&Puhkim OÜ, 23.07.2021) on "Linnalähedastesse kantidesse tek- kinud rohkelt uusasumeid. Kõige suurema arendussurve all on olnud Ülenurme alevik, Tõrvandi alevik, Soinaste küla, Külitse alevik, Räni alevik ja Õssu küla. /.../ Valglinnastumise mõjudega tuleb jätkuvalt tegeleda – parandada tehnilist ja sotsiaalset taristut, tiheasumite sisest ja nendevahelist sidusust ning asumite üldist elukeskkonda. /.../ Kõige kaootilisemaks on kujunenud 65 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine asustus Soinaste küla põhjaosas, kus on kujunenud kunagise hajaasustuse ja tiheasumi vahepealne asustusmuster, mis on osa- liselt põhjustatud asjaolust, et osa arendusi on lõpuni välja ehitamata. /.../ ÜP-s väldime asumite edasist laialivalgumist ning keskendume asumites olevate tühimike täitmisele ja asumite lõpuni arendamisele. /.../ Tartu maakonnaplaneering soovitab üldplaneeringute koostamisel kaaluda põllu- või metsamaale planeeritud või moodustatud ehituskruntide alade, mida pole viie ja enama aasta jooksul hoonestama asutud, maakasutuse juhtotstarbe tegelikule kasutusele vastavaks määramist. Ülenurme, Räni, Külitse ja Reola kantides vaatame üle kehtivad detailplaneeringud hindamaks nende varustatust sotsiaalse taristu, tehnovõrkude ja teedega. Juhul kui need puuduvad ja detailplaneeringu elluviimiseks reaalseid samme ei ole astutud, kaalume nende „tagasi- pööramist“ põllumajandusmaaks. /.../ "Tõrvandi aleviku laialivalgumise vältimiseks on tiheasustusala piire läänest väiksemaks korrigeerida. Ulatuslikult määratud elamumaa juhtotstarbega maad kogu aleviku tiheasustusala lääneosas (osaliselt Soinaste küla territoorium) ei ole suures osas realiseerunud ning pole tänaseks põhjendatud.". Ei saa nõustuda Kambja Vallavalitsuse vastusega mitte arvestada ettepanekut mitte määrata Vaprametsa maaüksusele elamumaa juhtotstarvet põhjendusel, et Vaprametsa maaüksusele elamumaa kavandamist näeb ette menetluses olev detailplaneering. Planeerimisseaduse alusel ei saa, enne detailp- laneeringu kehtestamist, detailplaneeringust huvitatud isikul olla ootust ega ka eeldust, et detailplaneering kunagi kehtestatakse või, et detailplaneering kehtestatakse selliselt kujul millisena see on algatatud või vastu võetud. Planeering on haldusakt ning planeerimismenetluses on üks haldusakt – planeeringu kehtestamise otsus. Algatamise otsus ja vastuvõtmise otsus ei ole hal- dusmenetluse seaduse mõistes otsused, vaid need on otsustuskohad, kus tuleb teha mingisugune valik. Kambja Vallavalitsus on ka üldplaneeringu alusanalüüsis öelnud, et nagunii vaadatakse üle ka kehtivad detailplaneeringud ning vajadusel kaalutakse nende tagasipööramist. Seega väita, et alles algatatud detailplaneeringuga ei ole võimalik enam mitte midagi teha, ei ole põh- jendatud. Vaprametsa detailplaneering on algatatud 2016 aastal. Tänaseks ei ole detailplaneeringut vastu võetud. Jaanuaris 2022 esitas Kambja Vallavalitsus Vaprametsa detailplaneeringu kohalikele elanikele arvamuse andmiseks, mille tulemusel tuli samuti mitu arvamust, mitte edasi minna sellisel kujul Vaprametsa detailplaneeringuga, kuna see mõjutab oluliselt kohalike elanike tänaseid elamistingimusi. Detailplaneeringu algatamisest on möödas 6 aastat. Detailplaneeringutes on oluline lähisaastate ehi- tustegevus. Oluline on mõista, mida planeeringualale planeeritakse ja kas seda on võimalik lähisaastatel ellu viia või alles tulevikus kui teatud eeltingimused on täidetud ning kas neid eeltingimusi üldse on võimalik täita, et detailplaneeringut saaks ellu viia. Planeerimisseadus võimaldab kohalikul omavalitsusel § 129 alusel detailplaneeringu koostamine lõpetada. Muuhulgas sätestab PlanS § 129 lg 1 p 1, et detailplaneeringu koostamise võib lõpetada kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Antud juhul on välistavaks teguriks juurdepääs planeeritavale arendusalale. Olemasolevad tä- navad, millelt juurdepääs hakkaks toimuma, ei ole piisava laiusega, et võimaldad turvalist samaaegset liiklemist nii autodele kui jalakäijatele. Tänavaid ei saa ka laiemaks ehitada. Mõledav ei ole ka tänavate muutmine ühesuunaliseks. Lisaks lõhutakse ula- tuslike ehitustöödega ära olemasolevad tänavad, mis halvendab oluliselt tänavate ääres elavate inimeste elukvaliteeti. Kuna tänavad on kitsad, muutuvad tänavad liikluse suurenedes liiklusohtlikuks jalakäijatele. Tänavate kitsust näitab ka asjaolu, et kui talveperioodil prügiauto või muu suurem auto tänaval sõidab, siis samal ajal sõiduauto tänavale ei mahu. Samuti ei ole võimalik alternatiivse uue juurdepääsu rajamine arendusalale, et vältida olemasolevate tänavate kasutust. Lisaks toob ka Kambja valla üldplaneeringu alusanalüüs välja, et Valglinnastumise mõjudega tuleb jätkuvalt tegeleda – parandada tehnilist ja sotsiaalset taristut, tiheasumite sisest ja nendevahelist sidusust ning asumite üldist elukeskkonda. Tartu maakonnaplaneering soovitab üldplaneeringute koostamisel kaaluda põllu- või metsamaale planeeritud või moodustatud ehituskruntide alade, mida pole viie ja enama aasta jooksul hoonestama asutud, maakasutuse juhtotstarbe tegelikule kasutusele vastavaks määramist. Tõrvandi aleviku laialivalgumise vältimiseks on tiheasustusala piire läänest väiksemaks korrigeerida. Ulatuslikult määratud elamumaa juhtotstar- bega maad kogu aleviku tiheasustusala lääneosas (osaliselt Soinaste küla territoorium) ei ole suures osas realiseerunud ning pole tänaseks põhjendatud. EELNÕU Vastuväide 1: Kambja valla üldplaneeringu maakasutuse joonisel on tehtud ettepanek määrata koostatavas üldplaneeringus äri- Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva ja tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarve Jaani kinnistule (katastritunnusega 94901:007:1641) ning Leetsi kinnistule (ka- tootmismaa laiendusega. Kompromissina e-kiri tastritunnusega 94901:007:1640). Ei nõustu koostatavas üldplaneeringus äri- ja tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarbe määrame elamu maa-ala ning äri- ja toot- määramisega eeltoodud kinnistutele järgmistel põhjendustel. mise maa-ala vahele roheala. Põhjendus 1: Galv-Est AS (Vana-Narva mnt 14, Kiiu) ning Tsingipada AS (Rae 4A, Paldiski) asukoht ei ole võrreldav Respo Täpsustatud 15.02.2023 Haagised AS poolt planeeritava kuumtsinkimistehase asukohaga. Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp- Põhjendus 2: Küsitav on KSH eelhinnangu järeldus punktis 6 Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega. Põhjendus 3: äri- ja tootmismaade arendamiseks sobilikud piirkonnad on ettenähtud eelkõige Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa Menetluses oleva DP kohased maakasutuse maantee ja raudteede läheduses, millest suurem osa on veel välja arendamata ja hoonestamata. muudatused viime sisse pärast DP kehtes- Põhjendus 4: Kohalik omavalitsus peab valla ruumilise arengu planeerimisel lähtuma ümbruskonnas väljakujunenud hoonestus- tamist. laadist, kõige sobivamast perspektiivsest maakasutusest ning tagama kvaliteetse elukeskkonna kohalikele elanikele. 66 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Põhjendus 5: üldplaneeringus tehtud ettepanek täna kehtiv elamumaa maakasutuse juhtotstarve Jaani ja Leetsi maaüksustel Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga muuta äri- ja tootmismaaks on vastuolus Tartu maakonnaplaneeringu ruumilise arengu põhimõtetega. on määratud mitmed tingimused inimese Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu- saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk 8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri- ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee- vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka- vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh- justava objekti piires. Uute arendusprojek- tide koostamisel analüüsitakse ja hinna- takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka- vandatakse meetmed tundlike alade kait- seks. Vastuväide 2: Ei nõustu Kambja valla üldplaneeringu maakasutuse joonisel Vaprametsa maaüksusele (katastritunnus Mitte arvestada. Vaprametsa katastriüksus 28301:001:0518) jätkuvalt elamuala maa-ala maakasutuse eesmärgi määramisega järgmistel põhjendustel. piirneb vahetult olemasoleva Tõrvandi ti- heasustusalaga ja on sellega funktsionaal- Ülenurme vald algatas Vaprametsa maaüksusele (pindalaga 55 987 m²) detailplaneeringu 24.05.2016 korraldusega nr 118 ja selt seotud. Katastriüksusel ei asu väärtus- kinnitas lähteülesande. 21.01.2022 edastas Kambja Vallavalitsus kirjaga nr 6-1/83-1 Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailp- likku põllumajandusmaad ega rohevõrgus- laneeringu eskiislahenduse põhijoonise huvitatud isikutele tutvumiseks ja seisukohtade saamiseks. Tänase seisuga puudub info tikku. Seetõttu on elamumaa määramine Kambja valla kodulehel algatatud detailplaneeringu kohta ning Kambja valla dokumendiregistrist ei ole võimalik leida 24.05.2016 Vaprametsa katastriüksusele põhjendatud. korraldust nr 118 koos lähtetingimustega. Samuti ei ole vald vastanud 23.01.2022 saadetud päringule võimaldada tutvuda Vap- rametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu täiendavate dokumentidega. Täna Ülenurme valla osas kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga on sätestatud, et vallal tuleb tagada elamuehitusvaldkonna senisest parem reguleerimine, et toime tulla kasvava eeslinnastumisega, seejuures tuleb arvestada valla tervikpilti ja keskkonna sidusust. Suurendada tuleb jalakäijate- ja ühistranspordikesksete arenduste osakaalu. Kõigi suuremate elamuarenduste juurde on kavandatud rajada mängu- ja/või spordiväljakud. Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel on lähtutud sellest, et tagatud oleks hea juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel. Ehitiste paigutamisel maastikku tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada ka piirkonna terviklahendusega. Elamute planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse asumi hoonestus- laadist, sh hoonete ning hoonegruppide vahelise kauguse määramisel väljakujunenud ruumistruktuurist. Hoonestuslaad on piir- konna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paikne- mises üksteise suhtes või krundil. Üldplaneering suunab pikaajalisi planeerimisotsuseid ega saa seetõttu sõltuda ainult hetket- rendidest kinnisvaraturul (s.h asjaolust et kinnisvarahindade kõrgseis pärsib ostuvõimalusi). Valla arengueesmärgiks ei ole või- malikult paljude võimalikult soodsate elupindade loomine ehk elanikkonna kasvatamine, vaid valda rajatav kinnisvara peab säili- tama kvaliteedi ja atraktiivsuse ka muutuvates oludes, aastakümnete pärast. Koostatava Kambja valla üldplaneeringu seletuskirja alusel tuleb elamute planeerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse asumi hoonestuslaadist, sh hoonete ning hoonegruppide vahelise kauguse määramisel väljakujunenud ruumistruktuurist. Hoo- nestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, katastriüksuste jaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või katastriüksusel. Uute katastriüksuste moodustamisel tuleb arvestada piirkon- nas välja kujunenud katastriüksuste struktuuriga, sh suurusega. 2019 aastal on Vaprametsa kinnistust välja jagatud ca 3900 m2 suurune elamumaa kinnistu. Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse põhijoonisel on Vaprametsa kinnistu planeeritud jagada 33 üksikelamu krundiks. Üle 50% planeeritud kruntidest on suurusega 1100 – 1200 m2 (kinnistute keskmine pindala 1300 m2). Puu tee ja Sae tee ääres on kokku 28 kinnistut, mille keskmine pindala on ca 2000 m2, sh. kõige väiksem kinnistu on ca 1700 m2 ning kõige suurem kinnistu ca 2600 m2. Võrreldes praegu juba piirkonnas olemasolevate kin- nistute suurusi sellega, mida planeeritakse Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga tekitada, on planeeritavad kin- nistud antud piirkonnas juba olemasolevate kinnistutega võrreldes liiga väikesed, mis toob kaasa suurema elanike tiheduse võr- reldes sellega, mis piirkonnas täna välja kujunenud on. Koostatava Kambja valla üldplaneeringu seletuskirja alusel tuleb uute arendusalade kavandamisel lähtuda olemasolevast ja ka- vandatavast transpordivõrgustikust ja tehnovõrkudest ning olemasolevate võrkudega ühendamise võimalustest. Juurdepääsude kavandamisel eelistada lahendusi, mis kasutavad olemasolevaid teid ja taristut. Uue taristu kavandamisel arvestada selle ruumi- vajadusega. Uut elamuarendust kavandavates detailplaneeringutes tuleb luua võimalus tänavavõrgu ühendamiseks planeerimisel 67 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine oleva alaga arvestades transpordimaa laiuseks minimaalselt 12 m ja tänava katendi laiuseks minimaalselt 6,0 m. Algatatud Vapramets detailplaneeringu ala piirneb idast Puu tee ja Sae tee ääres asuvate kinnistutega, millest tulenevalt avaldab koostatav detailplaneeringulahendus kõige suuremat ja otsest mõju just nendele kinnistutele kuna juurdepääs detailplaneeringus ettenähtud 33 üksikelamu krundile hakkab toimuma mööda Puu teed ja Sae teed. Täna on Puu tee ja Sae tee tupiktänavad. Mõlemat teed kasutab igapäevaselt ca 14 kinnistut. Vaprametsa kinnistule planeeritud 33 üksikelamu krunti tähendab, et planeeritavale alale tuleb elama keskmiselt vähemalt ca 100 – 130 inimest, mille tulemusel suureneb oluliselt tänavate liikluskoormus. Jalakäijate jaoks eraldi kõnniteed Puu teel ja Sae teel ei ole. Puu teed ja Sae teed kasutavad lapsed igapäevaselt jalgsi ja rattaga koolis käimiseks, talvel kasutatakse Sae tee 8 kinnistul asuvat mäge liumäena, suvel joostakse ja sõidetaks ratastega ning mängitakse tänavatel, kuna täna on tegemist tupiktänavatega millel on väike liikluskoormus. Vaprametsa maaüksuse jagamisel elamukrun- tideks suureneb lisaks tavapärasele kasutusele oluliselt ka Puu tee ja Sae tee liikluskoormus ehituse ajal sh. hakkavad olema- solevaid teid kasutama ehitusmasinad. Juba täna on olemasolevate teede asfaltkatte olukord selline, mis vajab lähiaastatel re- monti. Kui ehitused toimuvad suvel kuumade ilmadega, halveneb olemasolevate tänavate olukord veelgi. Olemasolevad Sae tee ja Puu tee tänavamaa laiused on liiga väikesed (teemaa laius on ca 8 m ning teekatendi laius ca 4 m), et võimaldada sellist liikluskoormuse kasvu. Eriti probleemseks kujuneb liiklus tänavatel siis kui on lumerohked talved. Olemasolev tänavamaa muutub veelgi kitsamaks suurte lumevallide tõttu tänavate ääres. Raskendatud on ka jalakäijate ja autode mõlemasuunaline samaaegne liikumine tänavatel nii suvel kui talve. Lapsevankriga liikumine suure lume tõttu kitsaks muutunud tänaval on veelgi keerulisem. Liikluskorraldus Sae teel ja Puu teel peaks võimaldama ohutut liikumist ning auto ja kergliikluse võimalikult suurt eraldamist, mida kahjuks nendel tänavatel tekitada enam ei saa kuna selle jaoks vajaliku tänavamaa suurusega Leetsi ja Pumbametsa kin- nistute detailplaneeringu koostamisel ja realiseerimisel arvestatud ei ole. Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu põhijoonisele kantud kinnistute jaoks vajalik tänavamaa on planeeritud ka laiem võrreldes Sae tee ja Puu tee tänavamaadega. Lisaks on detailplaneeringus ette nähtud kinnistute juurdepääsuteele planeeritud ka eraldi kõnnitee. Arusaamatu on planeeritud tänavamaa funktsionaalsus kui seda ei saa rakendada Sae teele ja Puu teele. Kõnnitee algab ei kusagilt ja lõppeb ei kusagil sest Sae teele ja Puu teele ei ole võimalik liiga kitsa tänavamaa tõttu kõnniteed pikendada ja ehitada. Lisaks on tänavamaal ka tänavavalgustus, mis samuti ei võimalda olemasolevaid tänavaid piisavalt laindada. Siinkohal tuleks avaliku ruumi vaadelda palju laiemalt ning analüüsida kuidas see hakkaks toimima koos Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu alaga. Praegune Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lahendus ning üldplaneeringu alusel määratud elamuala maakasutus tekitab ülejäänud avalikku ruumi paraku probleeme juurde. Ettepanek 1: täiendada Kambja valla üldplaneeringu seletuskirja p. 3.1 nõude „Asustuspiirkondade planeerimisel tuleb arvestada Veevarustuse tagamine lahendatakse de- joogivee ressursi olemasolu ja joogivee kvaliteedi nõuetega“ sõnastust. tailplaneeringutes. Praegu ei ole võimalik koostatava üldplaneeringu seletuskirjast aru saada millise mehhanismi abil vald antud nõuet kontrollima hakkab ning mida tehakse sel juhul kui nõuet ei ole võimalik täita? Kuidas on tagatud see kui detailplaneeringu koostamise ajal on arenduspiirkonnas olemas piisav joogivee ressursi olemasolu ning joogivesi vastab kvaliteedi nõuetele, kuid selleks ajaks kui arenduspiirkonna planeering on kehtestatud ning piirkond on ka välja ehitatud enam arvestatavat joogivee ressurssi piirkonnas ei ole või on joogivee kvaliteet nõuetele mittevastav? Ettepanek 2: täiendada Kambja valla üldplaneeringu seletuskirja p. 2.3 nõuet „kohustuslik on naabrit oma ehitustegevusest ÜP ptk-s 2.3 on kirjeldatud vaba ehituste- informeerida, et vältida hilisemaid probleeme“. gevuse tingimusi, mida KOV-l ei ole võima- lik läbi ehituslubade ja –teatiste kontrol- Praegu ei ole võimalik koostatava üldplaneeringu seletuskirjast aru saada millise mehhanismi abil vald antud nõuet kontrollima lida. Tingimuste sätestamine üldplaneerin- hakkab ning millisel kujul peaks toimuma naabri informeerimine oma ehitustegevusest. gus on vajalik naabrite vaheliste arusaama- tuste vältimiseks. KOV-l ei kavas nendest kinnipidamist kontrollida, kuid vaiete korral on võimalik lähtuda üldplaneeringus sätes- tatud tingimustest. 68 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine A. PALO EELNÕU Ettepanekuga jätta Vana-Kuuste loodus- kaitseala KAH alade hulgast välja, on arves- e-kiri tatud. Tatra oru KAH ei kattu sihtkaitsevööndiga, seega säilitatakse see ÜP-s KAH alana. Tartu linna ümbruse riigimetsi ei määrata üldplaneeringuga KAH aladeks, kuid need on liidetud rohevõrgustikku ning määratud haljas- ja looduslikuks maa-alaks. 69 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine A. KALVET EELNÕU Arvestame ettepanekuga. E-kiri EELNÕU Üldplaneeringuga ei käsitleta Aardla poldri isepuhastusvõime taastamist. Aardla polder E-kiri asub Ropka-Ihaste looduskaitsealal ning seal lubatud tegevused (sh veerežiimi taas- tamist ja seiramist puudutavad) on kavan- datud Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse- korralduskavaga 2015-2024. A. MARTIN EELNÕU Minule kuuluva kinnistu Kannistiku tee 24 haritava maa (põllumaa) suurus on alla 2 hektari (vt. lisatudväljavõte Maa-Ameti Mitte arvestada. kaardirakendusest) ning mulla viljakus (boniteet) on alla maakonna keskmise. E-kiri Lemmatsi küla on ÜP-s valdavalt määratud Kinnistule juurdepääs on keeruline, iseäranis kevadise sula ja sügiseste vihmaperioodide ajal. Suured ja hajaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu raskedpõllumajandusmasinad lagundavad niigi kehvas seisus Kannistiku teed. maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi- Põllumaa harimine ja hooldamine on ebaefektiivne, kuna diagonaalis üle põllu jookseb elektri õhuliin. tustingimustele. Nõukogudeaegne maaparandussüsteem tõenäoliselt ei tööta, kuna kevadeti moodustub kinnistu madalamasseosasse järv, mis Väärtuslike põllumajandusmaade määratle- takistab põllutöödega õigeaegset alustamist. mine on riigi huvi säilitamaks põllumajan- Sellel põllumassiivil puudub väärtus efektiivse majandamise seisukohalt. Olen näinud kurja vaeva, etpõllumaad rendil hoida. dusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss. Tegemist ei ole kuidagimoodi väärtusliku põllumaaga. Selgitame, et vastavalt väärtuslike põllu- Palun jätta praegu kehtiv elamumaa juhtotstarve muutmata. majandusmaade säilitamiseks määratud tingimustele võib põhjendatud juhul ehitisi väärtuslikele põllumajandusmaadele ka- vandada, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandus- maa boniteedi ja põllumassiivi terviklikkuse ning majandamise säilimine, hinnata kaas- nevaid mõjusid ning maakasutuse muuda- tust põhjendada. 70 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Täpsustatud 15.02.2023 Selgitame, et täpsustame väärtuslike põllu- majandusmaade käsitlust selliselt, et ja- game need boniteedi alusel kahte erine- vasse kategooriasse. Nende väärtuslike põllumajandusmaade puhul, mille boniteet on 41 või rohkem, jäävad kehtima ÜP eel- nõu seletuskirja peatükis 4.5 toodud tingi- mused väärtusliku põllumajandusmaa säili- miseks. Nende väärtuslike põllumajandus- maade puhul, mille boniteet on 40 või vä- hem (kuhu kuulub ka Kannistiku tee 24 ka- tastriüksus), määrame leebemad kaitse- tingimused ning täpsustame ehitusõiguse teemat. EELNÕU Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses E-kiri tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta- luvusega ning vältida edasist valglinnastu- mist. Lemmatsi küla on ÜP-s valdavalt mää- ratud hajaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määra- tud ehitustingimustele. Kannistiku tee 14, 22 ja 24 katastri sihtotstarve on maatulun- dusmaa, seega ÜP kinnistute senist maaka- sutust ei muuda. Väärtuslike põllumajandusmaade määratle- mine on riigi huvi säilitamaks põllumajan- dusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss. A. KÄÄRD EELNÕU Küsimused Kambjavalituse kirjas Meie 21.10.2022n nr 6-1/19-157 Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu korduvast avalikust väljapanekust teavitamine toodud vastustele: 21.10.2022 e-kiri 1. küsimusele (e-kiri 14.06.2022) POLE VASTATUD. Ettepanekuga mittearvestatud. Ivaste tu- giala moodustati juba 2006. aastal koosta- Keskkonnaagentuuri rohevõrgustiku planeerimisjuhendi alusel on defineeritud rohevõrgustiku ruumielemndid. tud Tartumaa maakonnaplaneeringu tee- https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf maplaneeringuga “Asustust ja maakasutust Vt sisu ja põhjendused täpsemalt e-kirjast. suunavad keskkonnatingimused”. Seega Ettepanek: Antud rohevõrgustiku tugiala võtta välja koostatavast Kambja valla ÜP. Kuna teaduslikult, looduskaitseliselt, koostatava Kambja valla üldplaneeringuga Keskkonnaagentuuri rohevõrgustiku planeerimisjuhendi alusel etc pole antud tugiala moodustamine põhjendatud. ei moodustata uut Ivaste tugiala, vaid võe- takse see kehtivast maakonnaplaneerin- gust üle ja korrigeeritakse selle piiri. Selgi- tame, et tugialad hõlmavad lisaks loodus- kaitseliselt väärtuslikele aladele ka suure- maid terviklikke loodusmassiive, mis on sa- geli ökosüsteemi teenuseid pakkuvad alad, millele rohevõrgustiku planeerimisjuhend 71 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine viitab. Vt ka selgitust eelmisele pöördumi- sele. 2. Vastus teisele küsimusele: Väärtuslik põllumaa – kahjuks planeerijad ja KSH eksperdid kasutavad seda terminit Ivaste külas olevad väärtuslikud põlluma- formaaljuriidiliselt ja teaduslikult defineerimata erinevalt. jandusmaad on määratud boniteedi alusel. Vt sisu ja põhjendused täpsemalt e-kirjast. Seletuskirjas on toodud vastavad selgitu- sed. Vt ka selgitust eelmisele pöördumisele. Ettepanek: Ivaste küla põllumajanduslikke kõlvikuid nimetada haritavaks maaks või põllumaaks (NB! Mitte väärtuslik põllumaa). 3. Teedest Kambja vallas, sh teest Kütimäe kinnistul Vt selgitust eelmisele pöördumisele. Riiklikus registri ebaõigete andmete tõlgendamine ei õigusta Kambja valla ÜP koostamist. Antud probleem on/oli üldteada ning Kütimäe kinnistu omanikuna soovin Maa-ameti kaardirakendused vastavusse viia reaalse olukorraga (vt joonised 6 ja 7). Vt sisu ja põhjendused täpsemalt e-kirjast. Ettepanek: Palve Kambja vallavalisusel pöörduda Maa-ameti poole vastavate toimingute tegemiseks (mitte eksisteeriv tee kustutada maa-ameti kaardikihtidel), vt joonis 8. EELNÕU Tähelepanekud Kambja valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele. Selgitame, et Kambja valla rohevõrgustik on põhiosas määratletud 2006. aastal vastu 14.06.2022 Rohevõrgustik võetud Tartu maakonnaplaneeringu tee- e-kiri maplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ on täpsusta- tud rohevõrgustiku (RV) alasid, kuid RV struktuurielemendid (tugialad ja koridorid) ei ole ruumikujudena eristatud. Tugialade ja rohekoridoride eristamine võimaldab ÜP- s seada erinevaid kasutustingimusi ja si- duda tingimusi konkreetsete aladega. Seega võeti antud töös aluseks Tartu MP 2030+ piiritletud rohevõrgustiku alad ning struktuurielementide määratlemisel lähtuti 2006. aastal koostatud teemaplaneerin- gust. Endise Ülenurme valla territooriumi osas võeti aluseks 2018. aastal kehtestatud üldplaneeringuga määratletud rohevõrgus- tiku alad. Valla tasandil täpsustati alasid lähtudes Hendrikson&Ko poolt välja töötatud Rohe- võrgustiku planeerimisjuhendist ning EPMÜ ja AS Regio koostöös väljatöötatud metoo- dikast1. Üldplaneeringus ei ole kajastatud eraldi- seisvat rohevõrgustiku skeemi, kuid rohe- võrgustik on leitav üldplaneeringu kaardira- kendusest ning samuti üldplaneeringu joo- nistelt 1 „Maakasutus“ ja 2 „Väärtused ja piirangud“. Selgitame, et joonisel näidatud asukohas on tegemist rohevõrgustiku Ivaste tugia- 1 Sepp, K., Jagomägi, J. 2002. Roheline võrgustik. EPMÜ Keskkonnakaitse Instituut, AS Regio, Tartu 72 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine laga, mille sidusus ülejäänud rohevõrgusti- kuga on tagatud koridoridega, mis paikne- vad näidatud asukohast ca 1 km kaugusel idas ja läänes. Väärtuslik põllumaa Ivaste külas Kütimäe, Kährimäe ja Vastse- Soe katastriüksustel olev põllumajandus- Ebaselgeks jääb, kuidas on määratletud Kambja valla üldplaneeringus väärtuslikud põllumaad, mis toob edaspidi maaomanikele maa on nii Eesti kui Tartu maakonna kesk- kaasa ebaproportsionaalseid üldplaneeringust tulenevaid kohustusi ja kitsendusi. misest kõrgema boniteediga (44-45) ja Põllumajandusameti informatsiooni põhjal maaparandussüsteemi olemasolust ei tulene üheselt kuuluvus väärtusliku põllumaa määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks hulka. põllumajandusmaaks. Väärtusliku põlluma- Palun Kambja vallas Ivaste külas Kütimäe, Kährimäe ja Vastse-Soe maaüksused välja võtta väärtuslike põllumaade loetelust. jandusmaa määramiseks kasutatav algne kaardikiht (sh boniteedi andmed) pärineb Põllumajandusuuringute Keskuselt. Väär- tuslike põllumajandusmaade määratlemise kohustus tuleneb planeerimisseadusest ja kehtivast Tartu maakonnaplaneeringust. Teedevõrgustik Üldplaneeringu koostamisel kasutatakse riiklike registrite sh Teeregistri ja Eesti to- pograafia andmekogu (ETAK) andmeid. Üldplaneeringu koostajal ei ole põhjust ka- helda riiklike registrite õigsuses. Konk- reetse viidatud tee osas parandab KOV tee- registrit. 73 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Lõpp-järeldused Vastavalt planeerimisseaduse § 90-le peab Rahandusministeerium üldplaneeringu 1. Kambja valla üldplaneering on koostatud kontrollimata andmete põhjal/emotsionaalselt ja võib tulevikus kaasa tuua palju ebameeldivusi asjaajamistes, mis on seotud/lähtuvad Kambja valla üldplaneeringust. heaks kiitma. 2. Otstarbekas oleks antud üldplaneeringule Rahandusministeeriumi poolt läbi viia erapooletu metoodiline ekspertiis, kus arvestatakse üldplaneeringus kasutatavate lähtematerjalide objektiivsusega ja metoodikatega. J. EDEL-BÖRJER, M. EDEL EELNÕU Palume osaliselt võtta maha metsamaa piirangud maaüksuselt katastri nr-ga 94901:005:0757. Osa oleks soov jätta rohealaks Katastriüksusele tunnusega ja ülejäänud elamumaaks. 94901:005:0757 ei ole määratud metsa- 31.05.2022 maa piiranguid, vaid see asub rohevõrgus- Seoses lähedal asuvate maadele algatatud detailplaneeringuga oleks soov rajada juurdepääsud ka meie maaüksusele. e-kiri tiku (Väänoja) koridoris, kus kehtivad ÜP seletuskirja ptk 4.2.3.toodud tingimused. Haaviku kü asub ÜP-ga määratud hajaa- sustusalal. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toi- mub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingi- mustele. F. PUSS EELNÕU 1. Arvestame ettepanekuga. 2. Ettepanek bussipeatuse nihutami- seks palume teha Tartumaa Ühist- e-kiri ranspordikeskusele. Üldplaneering ei määra bussipeatuste asukohti. 3. Arvestame ettepanekut teeregistri parandamiseks. M. HÕRAK, M. HÕRAK, A. EELNÕU Arvamus Kambja valla uuest üldplaneeringust Keskuse maa-alal on peale korterelamute SMERTIN, J. SMERTINA, J. lubatud ka äri- ja ühiskondlikud ehitised, 15.06.2022 13.11.2018 kinnitatud Kambja valla üldplaneeringus Ülenurme valla osa kohta on Kambja valla visiooniks "Pakkuda alternatiivi PUUSEP puhkealad, teed ja väljakud ning liikluse Tartu linna keskkonnale - see tähendab rohkem ruumi, rohelust, privaatsust, vaadete avatust jne" ning "Valla arengueesmärgiks e-kiri teenindamiseks vajalikud objektid nagu lii- ei ole võimalikult paljude võimalikult soodsate elupindade loomine ehk elanikkonna kasvatamine, vaid valda rajatav kinnisvara kuvuskeskused, „pargi ja reisi“ parklad jms. peab säilitama kvaliteedi ja atraktiivsuse ka muutuvates oludes, aastakümnete pärast." Uue üldplaneeringuga, vähemalt Soinaste Täpne maakasutuse sihtotstarve selgub küla osas, võetakse 180 kraadine suund ning soovitakse hoonestust tihendada ja elaniku arvu suurendada. Uus üldplaneering edasiste detailplaneeringute käigus sh tuleb näeks ette Soinaste külasse keskuse maa-ala loomist, kus ainsaks lubatud elamu tüübiks on korterelamu, maksimaalselt 3 kor- arvestada lubatud müra sihtväärtusi. Maan- rusega (koormusindeks, hoonestustihedus, parkimiskohtade arv jms sisuliselt välistavad 1 ja 2 korruselised kortermajad). Kelle tee ja raudtee lähedasele alale saab kavan- ja milliseid huve loodav keskuse ala oma kortermajadega teenima hakkaks? Kohalike inimeste, kelle valdav osa teenuseid tuleb dada sinna sobivat maakasutust nt äri- linnast, ilmselt mitte. Leiame, et eelpool mainitud väärtushinnangutest loobumine uues üldplaneeringus ei täida vallaelanike huve maad. Korterelamud keskuse maal võimal- ega ootusi. davad võrreldes üksik- ja ridaelamutega Kahetsusväärselt ei peeta uues üldplaneeringus vajalikuks seada juhiseid kortermaja projekteerimiseks olemasoleva üksik- või kvaliteetsema avaliku ruumi kavandamist. kaksikelamu kõrvale. Hetkel kehtiv üldplaneering näeb ette, et Korterelamute planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada Ka hetkel kehtiva üldplaneeringu kohaselt 74 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine olemasolevate hoonetega ja olemasoleva üksikelamu, kaksikelamu ning uue korterelamu vahele jätta piisav puhverala, mis tagab on Soinaste külas määratud elamumaadele üksikelamule või kaksikelamule vajaliku privaatsuse. Puhveralaks sobib näiteks tänav või avalik haljasala, samuti korterelamu lubatud ehitada kortermajasid. hoonestusala ja üksikelamu või kaksikelamu maaüksuse piiri vaheline piisav vahekaugus, milleks on vähemalt 2,5 kordne korter- Puhverala asendab koostatavas üldplanee- elamu maksimaalne kõrgus. Uues üldplaneeringus sellist tingimust enam ei ole. Jääb mulje, et elanike privaatsust ei peeta enam ringus hoonestustiheduse kasutamine. Täp- oluliseks. sem lahendus antakse detailplaneeringuga. Küsitava mõistlikkusega on Soinaste keskuse maa-ala ehk kortermajade planeerimine Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ning Tartu–Koidula raudtee kõrvale. Kajaja Acoustics OÜ koostatud mürahinnang tõdeb, et valla suurim müraallikas tuleneb liiklusmürast ning müratõkkeseinaga ei ole võimalik vähendada ülemistele korrustele mõjuvaid müratasemeid. Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maantee Soinaste küla läbival lõigul on liiklustihedus aasta-aastalt tõusnud. Peamisteks põhjusteks sõidukite arvu kasv ning üha suurenev valgelinnastumine. Lähiajal liiklustiheduse vähenemist ei prognoosita. AS Eesti Raudtee on teatanud, et ei võta endale kohustusi raudteeliiklusest tingitud kahjulike keskkonnamõjude, sealhulgas raudteelt leviva müra- ja vibratsiooni- taseme leevendamiseks. Planeeritav piirkiiruse tõstmine ning lisa rööpapaari ehitamine ainult süvendavad müraprobleemi. Antud piirkonnas tundub mõistlikum 13.11.2018 kinnitatud Kambja valla üldplaneering Ülenurme valla osa kohta - uued elamumaad asuvad maanteest kaugemal, maanteega piirnevatele aladele lubatakse ainult kõrgema müra taluvusega äri- ning tootmishooneid. I. JÜRGEN EELNÕU 21.10.2022 saime Kambja Vallavalitsuselt teate, et vald on võtnud esmased seisukohad ÜP eelnõule esitatud arvamuste Oleme jätkuvalt seisukohal, et Laane küla osas, kuid muudatusi ei ole planeeringusse sisse kantud ja avalikku väljapanekut korratakse. Failist „Kambja_ÜP_koos- on ja jääb hajaasustusalale. Erinevalt het- 02.12.2022 töötabel_2022_KOV esmased seisukohad.pdf“, mis oli 21.10.2022 allalaetav Kambja valla veebilehelt kel kehtivast üldplaneeringust koostatavas e-kiri https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uldplaneering, on näha, et Klientidearvamusega ei ole arvestatud. Arvamuste tabelis üldplaneeringus hajaasustusalal maakasu- (lk 108, esindaja I.Jürgeni järgi) on selle kohta toodud järgmineseisukoht: „Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida tuse juhtotstarbeid ei määrata. Elamuehi- elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist tus toimub vastavalt piirkondlikele ehitus- valglinnastumist. Kakko kinnistu määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vastuolus. Laane küla on ÜP-s määratud tingimustele. valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s Lisaks juba nimetatud põhjustele, on ÜP määratud ehitustingimustele.“ Me ei nõustu selle seisukohaga. eesmärk hajaasustuses hoida traditsiooni- 5. Oleme jätkuvalt seisukohal, et (1) Kinnistu juhtotstarbeks peab jäämaelamu maa-ala ning (2) piirkondlikud ehitustingimused list asustusstruktuuri ja olemasolevaid asu- Külitse kandis Laane külas peaks võimaldama katastriüksuste jagamist elamuehituse otstarbel vähemaltca 5000 m2 suurusteks meid kompaktsena. Olemasoleva katast- kruntideks. Jääme 15.06.2022 arvamuses toodud seisukohtade ja argumentide juurdeega korda õiguslikke põhjendusi. riüksuste suuruse ja struktuuri säilitamine Siinkohal soovime rõhutada olulisimat. on vajalik asustusstruktuuri säilitamiseks. Põllumassiividele ei ole traditsiooniliselt ehi- (I) Piirkondlikud ehitustingimused Külitse kandis Laane külas on ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult piiravad tatud, vaid neid on kasutatud maaharimi- 6. ÜP eelnõu seletuskirjas (SK) on Külitse kandi piirkondlike ehitustingimuste osas (SKp3.4.4. tabel4) selgitatud, et Laane külas seks. võibühele maatulundus-ja/või elamumaa kinnistule rajada ühe elamu, kui see vastab üldplaneeringuga määratud ehitustin- gimustele. Maatulundus-ja/või elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste jagamine elamuehituse eesmärgil on keelatud. Nende tingimuste järgimine tähendaks, et Klientidele kuuluvat 41,18 ha suurust Hirve katastriüksust ei tohiks elamuehituse otstarbel jagada ja sellelesaaks rajada ainult ühe elamu. Sellise ehitustingimuse seadmine on täiesti ebamõistlik ja põhjendamatu. 7. Nõustume põhimõttega, et Kinnistul tuleks arendada elamuehitust hajaasustusele iseloomulikult. Seetõttu võiks uue üldpla- neeringuga Laane küla kohta ette näha jagamisel tekkivate kinnistute miinimumsuuruse, nt et jagamine alla 5000 m2suu- rusteks kruntideks ei ole üldjuhul lubatud. Kliendid on selle põhimõttega kogu aeg nõustunud ega ole kunagi kavatsenud jagada Kinnistut elamuehituse otstarbel väiksemateks kui 5000 m2 kruntideks. Ka kehtiva Kambja valla üldplaneeringu (endise Ülenurme valla territooriumi osas) menetluses 2018. aastal rõhutasid Kliendid, et kavandavad vaid suurte kruntidega (5000 kuni 10000 m2) elamuarendust (vt seisukohad lisades 1 ja 2). Just nendest kaalutlustest lähtudes võttis ka Kambja Vallavolikogu oma 13.11.2018 istungil (vt istungi protokoll nr 15, päevakorrapunkt 2) vastu otsuse määrata Kinnistu koosseisus olevad Hirve ja Lõokese maaüksused perspektiivseks elamumaaks. 8. Ka Kambja vald on 2021. aastal aktsepteerinud Kakko kinnistu jagamist selliselt, et sellest on eraldatud ca 5000 m2 suurune maatükk, mis on võõrandatud kolmandale isikule. Ehkki esialgu soovis ostja omandada väiksema suurusega maatükki, ei pidanud vald hajaasustuses alla 5000 m2 suuruse maatüki eraldamist õigeks. Nii Kliendid müüjatena kui ostja aktsepteerisid sellist lähenemist ja leppisid kokku maatüki suurusega 5048 m2 võõrandamises (16.09.2021 notariaalselt tõestatud ostu- müügi lepinguga müüdi Kakko kinnistu jagamise tulemusel saadud Paluka kinnistu katastritunnusega 28301:001:1435). Pole vähimatki mõistlikku ja õiguspärast põhjust sellist Kinnistu jagamist edaspidi välistada. 9. Oleme nõus detailplaneeringu koostamise kohustusega, mida ÜP eelnõu Laane küla puhul ette näeb (SKp-d2.1, 3.4.4) ja peame seda mõistlikuks. Detailplaneeringu koostamisel on võimalik anda kogu käsitletava ala terviklahendus, sh kruntide 75 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine suurused, hoonestustingimused, teede, tehnovõrkude, sotsiaalobjektide ja haljastuse rajamine jms tingimused, mis annab piisava võimaluse arvestada avalike huvide ja valla arenguga. 10 .Detailplaneeringu abil ja üldplaneeringus kruntide miinimumsuuruse kehtestamisega on täiel määral saavutatav üldplaneeringu eesmärk „hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvu- sega.“ ÜP eelnõuga seatavad ranged ehitustingimused piiravad elamuarendust Laane külas põhjendamatult suurel määral, mis ei pruugi vastata valla üldise arengusuundadele, sh rahvastikuprognoosile. Kinnistu asub Tartu kesklinnast linnulennult ca 10km kaugusel. Kinnistu vahetus läheduses, ca 1km kaugusel asub Ropka rongipeatus, vähem kui 1km kaugusel asub Juuristiku 3/3 bussipeatus, ca 3km kaugusel asub Tartu Lennujaamning ca 6,5 km kaugusel Tartu Lõunakeskus. Arvestadesseda ja üsna hea transpordiühenduse olemasolujääb arusaamatuks, miks soovitakse piirkonnas elamuarendust niivõrd inten- siivselt piirata.11. Kokkuvõtvalt leiame, et elamukruntide ligikaudse miinimumsuuruse (ca 5000m2) ettekirjutamine piirkondlikes ehitustingimustes ja detailplaneeringu koostamise kohustus koosmõjus tagaksid (1) ühelt poolt piisava kindluse, et Kinnistu maa-alal toimuks vaid hajaasustusele sobiv ning valla üldise arengu ja avalike huvidega kooskõlas olev elamuehitus ning (2) teiselt poolt Kinnistu omaniku mõistliku võimaluse oma maad otstarbekohaselt kasutada. (II)Kinnistule elamuehituse juhtots- tarbe määramine12.Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Kinnistu maakasutuse juhtotstarve täies ulatuses elamuala (E). See annab kindluse, et Kinnistut on võimalik elamualana kasutadaning selle üle ei ole vaja edasises detailplaneeringu menetluses vaielda. ÜP eelnõus aga on muudetudKinnistu maakasutuse juhtotstarvet selliselt, et elamuala (E) asemel on tegemist juhtotstarbeta maaga. Selline muudatus paneksKinnistu omaniku praegusega võrreldes halvemasse olukorda, sest sellisel juhul ei oleksselge, kas Kinnistut saab edaspidi kasutada elamuehituseks või mitte. See vähendaks Kinnistu väärtust väga oluliselt. 15.06.2022 esitatud arvamuses selgitasime põhjalikult, miks eiole kehtiva planeeringu kohaselt elamuala juhtotstar- bega maale uue planeeringuga juhtotstarbe määramata jätmine põhjendatud ega vajalik ega õiguspärane ja me jääme nende seisukohtade juurde. Palumemeie15.06.2022 arvamuses ja käesolevas täiendatud arvamuses toodud seisukohti veelkord kaaluda ja teha vastavad muudatused ÜP eelnõus, st palume:(1)määrata Kinnistu juhtotstarbeks elamu maa-ala (E) ja (2)muuta piirkondlikke ehitustingimusi Külitse kandis Laane külas selliselt, et on võimalikkatastriüksuste jagamine elamuehituse otstarbelvähemaltca 5000m2suurusteks kruntideks.Olememeeleldi valmis eeltoodud seisukohti selgitama ja vastama täiendava- tele küsimustele. EELNÕU 1. Klientidele kuulub Tartumaal Kambja vallas Laane külas asuv Kakko kinnistu (registriosa nr 1505004), mis koosneb Hirve Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- (katastritunnus 28301:001:1434) ja Lõokese (katastritunnus 94901:008:0156) katastriüksustest (Kinnistu). Kinnistu kogupindala nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses 15.06.2022 on 46,74 ha ning tegemist on 100% maatulundusmaaga. Käesoleval ajal on Kinnistu kasutuses põllumajanduslikul otstarbel. tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta- e-kiri luvusega ning vältida edasist valglinnastu- 2. 13.11.2018 Kambja vallavolikogu otsusega nr 51 kehtestati praegu kehtiv Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla mist. territooriumi osas (Kehtiv Üldplaneering), millega on hõlmatud ka Kinnistu. Läbirääkimiste, arvamuste vahetamise ja arutelu tulemusena 13.11.2018 toimunud vallavolikogu istungil otsustas volikogu määrata Kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks „pers- Kakko kinnistu määramine elamu maa- pektiivne elamumaa“. Ka enne Kehtiva Üldplaneeringu kehtestamist kehtinud Ülenurme üldplaneeringus oli Kinnistu maa juhtots- alaks oleks nende põhimõtetega vastuolus. tarve elamuala. Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt ha- jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu 3. 23.04.2019 Kambja vallavolikogu otsusega nr 72 algatati Kambja valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju stratee- maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- giline hindamine (Uus Üldplaneering). Uue Üldplaneeringu algatamise eesmärk on kehtestada kogu Kambja valda hõlmav üldpla- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi- neering, et ühtlustada endise Ülenurme valla ja endise Kambja valla planeeringuid, mis on koostatud eri aegadel. Uue Üldplanee- tustingimustele. ringu kohaselt on Kinnistu maa Klientide jaoks üllatuslikult määratletud kui juhtotstarbeta maa. 4. Kokkuvõtvalt leiame, et Uues Üldplaneeringus tuleb Kinnistu juhtotstarbeks määrata elamu maa-ala (E) nagu see on määratud Kehtivas Üldplaneeringus ja oli määratud ka enne seda kehtinud Ülenurme üldplaneeringus. Samuti tuleb muuta Uue Üldplanee- ringu eelnõus määratud piirkondlikke ehitustingimusi Külitse kandis Laane külas. Selgitame oma seisukohti alljärgnevalt põhjali- kumalt. … Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. I. MERILO EELNÕU Kuna siinne elannikkond on tihedam, kui praegune 4G võrk suudab rahuldavalt teenindada, siis paluks üldplaneeringu koostamisel Kikkaoja rohekoridori moodustamine on va- arvestada andmesidevõrgu laiendamisega. Minule teadaolevalt oli valguskaabli toomine kõigile Haage tee elanikele kavandatud jalik, et säiliks ühendus Tartu linnas ja Nõo e-kiri ja elanikud isegi tasusid liitumistasusid, kuid sobivat kaablit nendeni lõpuks ei toodudki. vallas paiknevate rohevõrgustiku osadega. Küsimusi tekitab ka rohekoridori viimine elanike elamumaa peale, millest näiteks meie ja naabri krunt on juba aiaga ümbritsetud Rohevõrgustiku piiritlemisel oleme eelkõige ning kus me kasvatame ka marju ja muid kultuure ning on meie koduloomad. Kas kui kogu aiaga piiratud ala on suurem, kui lähtunud põhikaardi kõlviku piiridest, mis rohekoridori lubatud maksimaalne aiaga piiratud ala, kuid aiaga piiratud osa rohekoridorist endast on väiksem, kui 4000m, kas on maastikus tuvastatavad piirid (näiteks siis võib aed ikka alles jääda? Kuna meie krunt on kitsas, on iga ruutmeeter juba arvel. Meie aias elavad lisaks mitmed 76 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine maaspesitsevad linnud ning konnad, kellele aiaga ümbritsetus tuleb pigem kasuks, ja kitsed oru põhjas ei liigu (kitsed liiguvad metsa ja põllu piir). Kikkaoja puhul lähtu- pigem teisel pool teed, kus on rohkelt kõrgekasvulisi rohttaimi, varahommikuti on neid enamasti ka näha). Oja kallasrajaga 5m sime samast põhimõttest. Rohevõrgustik on arvestatud ja see on liikumiseks vaba. Aia olulisus on viimase paari kuu jooksul veel teravamaks muutunud, kuna siin kandis paikneb osaliselt elamumaadel kuna krun- liigub vähemalt üks rebane, kes tegutseb muuhulgas ka päevasel ajal ja ründab isegi kasse (jäi sellega valvekaamerasse, did kulgevad kuni veekogu veepiirini välja. kõnealune kass tookord õnneks pääses) ning meie pere enda koduloomad on ka väiksemat mõõtu. Ulatuslike alade tarastamise vältimise nõue Lisaks leiame, et Haage tee teepiiranguvööndi laiendamine ei ole kindlasti siinsete elanike jaoks aktsepteeritav, kuna tee on kehtib uutele kinnistutele ja/või hoonesta- funktsionaalselt valdavalt asulasisene, rohke jalgliiklusega nii piki, kui üle tee, ning tänu piirkonna topoloogilistele eripäradele tavatele aladele, et ära hoida rohevõrgus- (tee paiknemine oru serval) on majad valdavalt just teega otseselt piirneval alal ning inimeste aiad ja eluasemed koos seal toimiva elu- ja majandustegevusega jääksid osaliselt või isegi täielikult teekaitsevööndisee, mis mitmel juhul muudab inimeste senise, tiku katkemist uute arenduste tulemusena. praeguste piirangutega kooskõlas oleva tegevuse legaalselt küsitavaks ja ohustab sellega otseselt nende varalist heaolu (sh Tagasiulatuvalt tingimusi ei kehtestata. piirangud taimekasvatusele ja täiendavale ehitustegevusele). Kui Transpordiameti eesmärk on vähendada liikluse mõju ja tõsta liiklusohutust, siis tuleks antud teel kindlasti märkimisväärselt vähendada lubatud piirkiirust asulataolisele keskkonnale sobivaks, millega vähendataks müra- ja vibratsioonitaset (majaelanikud on mulle kurtnud, et raskeliiklus segab varahommikuti und, ja seda eelkõige vibratsiooni tõttu, mida isegi tugevam helitõke ei peataks, kuna lärm tekib tänu läbi maapinna levivate võngete, mis ilmselt mõjub halvasti ka Kikkaoja oru nõlvade struktuursele terviklikkusele; meie hoovis on nõlva täiendavalt kindlustatud, ümbritsevatel kruntidel ei pruugi seda olla tehtud, seega võib kohati olla oht maalihkeks) ja ühtlasi tõstetaks teelõigu ohutust nii oma koduõues viibijatele kui autojuhtidele. EELNÕU Avaldame jätkuvalt toetust Külitse ühise kanalisatsiooni välja ehitamisele (eriti Külitse-Haage) ja tehnovõrkude arendamisele. Võtame teadmiseks. Sooviksime kindlasti liituda nii ühiskanalisatsiooni ja valguskaabliga. 10.08.2022 e-kiri Valdav osa meie majapidamise muresid ja soove seostub jätkuvalt Haage tee liiklusega. Majaelanikud kurdavad tee mürataseme, Vastavalt Transpordiameti selgitustele ei vibratsiooni, raskeliikluse ning vastavalt majast mööduvale antud teelõigule mittesobiliku kiiruspiirangu üle. Nagu ma olen aru tähenda teekaitsevöönd automaatselt ehi- saanud, siis on lootust, et Riia ringi valmimisega muutub raskeliikluse koormus taas väiksemaks, kuid praeguse liiklustiheduse tuskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab ning -kiiruse juures on häiritud majaelanike uni (nii sõidumüra kui vibratsioonist tingitud akende klirisemine) ja ka aias toimetades laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liiklus- ei ole 80km/h liikluse möödumine vahetus läheduses meeldiv, samuti on tee kohati liiga kitsas, et kaks raskeveokit saaksid riskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklussa- üksteisest ilma osaliselt asfaltkattelt välja sõitmata mööduda. Ilmselt ei mõju raskeliiklus ja vibratsioon hästi ka Kikkaoja oru gedusega põhimaantee lähedus, kiiruspii- nõlvade terviklikkusele, samuti on teel võrdlemisi suur kergliikluse ja jalakäijate hulk ning varahommikusel ajal ka metskitsed. rang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sade- Nähtavus on tee künklikkuse ja kurvide tõttu mõnevõrra piiratud, samas isegi paremale teelt maha keerajatele antakse sageli mevee probleemid jms), kus ehitusloako- signaali või sõidetakse neist hooga mööda. Haage Tee Viljandi maantee poolne osa on ääristatud elamutega (lõik Viljandi mnt hustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest kuni Haage tee 12), millest suur osa on tänu Kikkaojale pigem tee ääres. Funktsionaalselt on tegemist pigem hajaasula sisese 20 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt teega ja sama asustustihedusega piirkondades olen näinud pigem kiirusepiirangut 50km/h. Samadel põhjustel pole soovitav ka olulist negatiivset mõju ühelt poolt inimeste tee kaitsevööndi laiendamine - mitmed elanike majad jääksid täielikult või osaliselt tee kaitsevööndisse, samuti jääks sinna tervisele, varale ja/või heaolule ja teiselt kruntide kogu ehituseks kõlbulik pind. poolt riigiteele ja selle korrakohasele kasu- tamisele, vajades koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Üldplaneeringuga on määratud mitmed tin- gimused inimese tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhusaaste osas (sh arendustege- vuse kavandamisel arvestamine välisõhu mürakaardiga, vajadusel piirangute kehtes- tamine I mürakategooriasse kuuluvate alade kaitseks, võimalusel transpordivoo- gude ümbersuunamine jne), vt täpsemalt ptk 8.3. Tingimused sõiduteedele on toodud ptk-s 5.1.1. Uute teeprojektide koostamisel analüüsi- takse ja hinnatakse võimalikke häiringuid ja vajadusel kavandatakse meetmed tundlike alade kaitseks. Eelkõige tuleb eelistada 77 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine meetmeid, mida saab rakendada häiringut põhjustava objekti piires. Kuna mõned meist käivad ilusa ilma korral rattaga Tartu piiril tööl ja Märjal poes, siis ühtlasi avaldame toetust kergliiklustee Selgitame, et ÜP-ga määratakse jalgratta- väljaehitamisele Külitse-Haage lõigul, kui vähegi võimalik siis Haage tee lõigul Viljandi mnt kuni Järve Põik 7 Haage tee idaküljel, ja jalgteede põhimõtteline vajadus ja asu- Järve Põik 7 kuni Valga mnt tee lääneküljel. Haage tee Viljandi mnt poolses osas on umbes iga 100 m tagant kas tänav või koht. Tee täpne kulgemine täpsustatakse krundile sissesõit, mis teeks kergliiklustee paiknemise tee lääneservas ohtlikuks ja ebasujuvaks (vt ka eelnev e-mail 14. juuni). edasisel projekteerimisel. Ressurside olemasolul oleks hea, kui tee lääneservas paikneks ainult jalakäijatele mõeldud rada. Soovime eelkõige, et autoga, rattaga ning jalgsi (ja mõnikord väikest kasvu koertega) oleks samaväärselt sujuv ja ohutu liigelda. Küsimusi tekitab ka planeeritav rohevõrgustiku ala ja selle ulatus. Meie krunt on kuni Kikkaojani inimtegevuseks kasutuses ning Kikkaoja piirkonnas määratud rohevõrgus- võrdlemisi kitsas, samuti juba varasemast kuni oja mõttelise kallasrajani aiaga piiratud, va oja serva külg. Kikkaoja orus, kus tik on oluline, et hoida sidusust rohevõrgus- kasvavad alustaimestikus peamiselt tarnad ja sõstrapöösad ning sanglepavõsud ning maapind on pehmem, metskitsed ei liigu - tiku tugialade vahel. metskitsed liiguvad pigem kõrgemal, kus on rohkem rohttaimi, eriti ida pool Haage Teed. Ainukesed suuremad loomad, keda orus Rohevõrgustiku üldise sidususe säilimine on madalal liikumas olen näinud, on rebased ja lahtipääsenud koerad, kes pigem on ühtviisi ohtlikud nii majapidamiste lisaks suurimetajatele oluline ka laiemalt koduloomadele kui hoovis metsikult pesitsevatele lindudele, keda praegu aed kaitseb (eriti maaspesitsejad, sh punarind). elurikkuse hoidmiseks – nt lindude elupai- kade ja levikuteedena, looduslike taimelii- kide levikuks jne. Haage teest ida pool on valdavalt väärtuslikud põllumajandusmaad, mille tingimuste kaudu säilivad avatud maastikud ka loomade jaoks. Samas on põllumassiivid eraldatud juba olemasole- vate ja kavandatavate elamualadega, kus asustuse tiheduse tõttu ei ole võimalik si- dusat rohevõrgustikku kujundada. Seetõttu peame asjakohaseks rohevõrgustiku kuju- tamist Kikkaoja piirkonnas kavandatud ku- jul. EELNÕU ÜP-ga määratakse jalgratta- ja jalgteede põhimõtteline vajadus ja asukohad. Tee 14.06.2022 täpne kulgemine täpsustatakse edasisel e-kiri projekteerimisel. Vastavalt Transpordiameti selgitustele ei tähenda teekaitsevöönd automaatselt ehi- tuskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liiklus- riskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklussa- gedusega põhimaantee lähedus, kiiruspii- rang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sade- mevee probleemid jms), kus ehitusloako- hustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 20 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju ühelt poolt inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ja teiselt poolt riigiteele ja selle korrakohasele kasu- tamisele, vajades koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Üldplaneeringuga on määratud mitmed tin- gimused inimese tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhusaaste osas (sh arendustege- vuse kavandamisel arvestamine välisõhu 78 / 134 Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine mürakaardiga, vajadusel piirangute kehtes- tamine I mürakategooriasse kuuluvate alade kaitseks, võimalusel transpordivoo- gude ümbersuunamine jne), vt täpsemalt ptk 8.3. Tingimused sõiduteedele on toodud ptk-s 5.1.1. Uute teeprojektide koostamisel analüüsi- takse ja hinnatakse võimalikke häiringuid ja vajadusel kavandatakse meetmed tundlike alade kaitseks. Eelkõige tuleb eelistada meetmeid, mida saab rakendada häiringut põhjustava objekti piires. 79 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine I. KALJURAND EELNÕU Arvestame ettepanekuga. e-kiri 80 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine IVO (ei soovi täisnime EELNÕU Ettepanek puudutab Tõrvandi keskusala avaldamist) detailplaneeringut ja on edastatud selle 23.07.2021 koostajale. e-kiri IVO (ei soovi täisnime EELNÕU Üldplaneeringus on metsade ja haljastuse avaldamist) kaitseks rakendatud erinevaid meetmeid: e-kiri Rohevõrgustikku on laiendatud; Määratud on KAH alad; Määratud on haljastuse tingimused ela- muehituses; Määratud on haljas- ja looduslikud maa- alad. J. SALUSE EELNÕU Selgitame, et puhveralade määramine ei ole ainuke võimalik häiringute leevenda- e-kiri mise viis. Üldplaneeringuga on määratud mitmed tingimused inimese tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhusaaste osas. Eelkõige tuleb eelistada meetmeid, mida saab rakendada häiringut põhjustava ob- jekti piires. Samuti aitab puhverala mõistet koostata- vas üldplaneeringus asendada hoonestusti- heduse kasutamine. Hoonestustihedus on hoone suletud brutopinna suhe katastriük- suse pindalasse. Täpsemalt on hoonestusti- heduse rakendamist selgitatud seletuskirja ptk-s 2.5. Täpsem ala lahendus antakse detailplanee- ringuga. 81 / 134 Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 82 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine K. JÕESAAR, T. JÕESAAR, EELNÕU Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- U. PALK, L. LUMISTE jt nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses 26.01.2022 tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta- kiri luvusega ning vältida edasist valglinnastu- mist. Tiheasustusalana mõistetakse ÜP konteks- tis “selgelt piiritletavat kompaktse asustuse ja hoonestusega ala, mida iseloomustab polüfunktsionaalsus – erinevate eluvald- kondade kooseksisteerimine ruumis, hoo- nete ja asustuse tihedus, valdavalt kesk- sete võrkude olemasolu või nende kavan- damine pikas perspektiivis”. Kõnealused kinnistud eraldi võetuna tihea- sustusala määratlusele ei vasta, kuna tege- mist on vaid elamumaa sihtotstarbega ka- tastriüksustega. Tiheasustusala ulatusli- kum laiendamine Linnaveere teeni tähen- daks aga ligikaudu 100 ha suuruse ala li- sandumist hoonestatud alade hulka ja ligi- kaudu 50 ha väärtusliku põllumajandusmaa hävimist / kasutusest välja langemist. Väärtuslike põllumajandusmaade määratle- mine on riigi huvi säilitamaks põllumajan- dusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss. Seega oleks tiheasustusala määramine nii Kambja valla ruumilise arengu eesmärki- dega kui ka riigi huvidega vastuolus. K. JORJOLIANI EELNÕU SEISUKOHT Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva tootmismaa laiendusega. Kompromissina 14.06.2022 Kambja valla koostatava üldplaneeringu kohta Jaani maaüksuse (kü 94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü 94901:007:1640) määrame elamu maa-ala ning äri- ja toot- osas. E-kiri mise maa-ala vahele roheala. Kambja vald peab juhinduma kehtivast üldplaneeringust ja naaberalade elanike heaolust. Täpsustatud 15.02.2023 Jaani ja Leetsi maaüksuste juhtfunktsiooni muutmine perspektiivsest elamumaast äri- ja tootmismaaks ei ole õigustatud. Tuleb Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp- säilitada praegune elamumaa sihtotstarve või üldsuse huve ja piirkonna heaolu arvestades määrata Jaani ja Leetsi kinnistutele sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste juhtfunktsiooniks puhke maa-ala. Võttes arvesse, et inimesed on praeguse discgolfi väljaku, mis on üks väheseid rekreatsiooni osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega. alasid Ülenurme- ja Tõrvandi asumite piirkonnas, omaks võtnud ning selle kasutajate arv on pidevas suurenemises. Lisaks eel- Menetluses oleva DP kohased maakasutuse toodule loob Jaani ja Leetsi maaüksustel käesoleval ajahetkel paiknev rekreatsiooniala piisava puhvertsooni elamumaade ja toot- muudatused viime sisse pärast DP kehtes- misalade vahele. Sellest lähtuvalt on ainuõige määrata uues üldplaneeringus Jaani ja Leetsi kinnistute maa sihtotstarbeks puhke tamist. maa-ala või elamumaa. Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga Kokkuvõtlikult leiab Kakha Jorjoliani, Tõrvandi tee 44, et üldplaneeringu muutmine, mille lõppeesmärk on Jaani ja Leetsi maaük- on määratud mitmed tingimused inimese suste sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks, ei ole põhjendatud. Ainuõige on antud katastriüksuste määramine puhke maa- 83 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine alaks, et isoleerida olemasolevat tootmis- ja ärimaade ala elamumaadest ning tagada piisav puhvertsoon ja piirkonnale vältimatult tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu- vajalik rekreatsiooniala või sihtotstarbe muutmine elamumaaks. saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk 8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri- ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee- vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka- vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh- justava objekti piires. Uute arendusprojek- tide koostamisel analüüsitakse ja hinna- takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka- vandatakse meetmed tundlike alade kait- seks. R. Hallemaa EELNÕU Huvitatud isikud esitasid 14.06.2022 Kambja Vallavalitsusele arvamuse Kambja valla üldplaneeringu eelnõule. Kambja Vallavalit- suse esmaste seisukohtade kohaselt otsustasite esitatud ettepanekutega mitte arvestada. Kambja Vallavalitsus korraldas perioodil 05.12.2022 07.11.2022 kuni 06.12.2022 korduva üldplaneeringu ja KSH eelnõu avaliku väljapaneku. Eelnõule on lubatud aramusi esitada e-kiri avaliku väljapaneku kestel kuni 06.12.2022. Huvitatud isikud aktsepteerivad, et juba esitatud arvamusi ja ettepanekuid ei ole vaja uuesti esitada. Lähtudes Kambja Vallavalitsuse esmastest seisukohtadest ja toimunud aruteludest esitavad huvitatud isikud kaks võrdväärset täiendavat alternatiivset ettepanekut. Huvitatud isikud rõhutavad, et täiendavate alternatiivsete ettepanekute esitamine ei tähenda varasemast ettepanekust loobumist ning huvide muutumist. Eesmärk on üksnes saavutada lahendus, mis arvestab seniseid investeeringuid, sõlmitud kokkuleppeid ning Kambja valla huve. Eesmärk on saavutada osapooli rahuldav kok- kulepe arutelu abil, mitte vaiete kaudu. Huvitatud isikud täpsustavad enda peamist ettepanekut Väänoja sinivõrgustiku osas ning lisavad täiendavad selgitused. Lisaks a) Väike-Näki katastriüksus asub hajaa- on ettepanekule lisatud eskiislahendus esmase ettepaneku visualiseerimiseks (lisa 1). Huvitatud isikud teevad ettepaneku teha sutusalal, sellele ei määrata maakasutuse koostatavas Kambja valla üldplaneeringus järgmised muudatused: juhtfunktsioone ega tiheasustusala. 1. Laane külas Väike-Näki maaüksus (kat. nr 94901:007:0403) Väike-Näki DP menetlemine toimub vasta- valt kehtivale ÜP-le ja selles määratud a) Ala määrata tiheasustusalaks maakasutusele ning ehitustingimustele. Kehtivas Kambja valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla territooriumi osas määrati kokkuleppel huvitatud isikutega tihea- Koostatav ÜP ei pea vastama ei kehtivatele sustusalaks reserveeritud elamuala, mis moodustab osa Näki tee 22 ja hõlmab kogu ulatuses Väike-Näki maaüksust Laane külas. ega koostatavatele DP-dele. Väike-Näki maaüksuse osas on algatatud detailplaneering, mille kohaselt muutub ala kinnistu kruntideks jagamise järgselt krun- Juhime tähelepanu, et ÜP koostatakse pi- tide paigutust ja kompaktsust arvestades tiheasustusalaks. Väike-Näki detailplaneering läheb selle senisel kujul kehtestamise kaajalise (10-15 aastat) arengu kavanda- korral vastuollu kehtestatava üldplaneeringuga. PlanS § 92 lg 1 kohaselt vaatab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu miseks. DP on lähiaastate (u 5 aastat) ehi- üle minimaalselt iga viie aasta tagant. PlanS § 92 lg 2 p 5 kohaselt selgitatakse üldplaneeringu ülevaatamisega välja ja vaadatakse tustegevuse alus. ÜP vaatab KOV üle iga üle kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise viie aasta tagant. Tõepoolest – kui selgub, või kehtetuks tunnistamise menetlus. Sellest tulenevalt on kavandatav üldplaneering vastuolus algatatud Väike-Näki detailpla- et DP-d ei ole lähiaastatel ellu viidud ja see neeringuga, mida ei ole võimalik eelnõus kavandatud kujul ÜP kehtestamise korral ellu viia. Kohalikul omavalitsusel tekib õigus ei vasta ÜP põhimõtetele, on KOV-l õigus algatada ÜPga vastuolus oleva kehtestatud DP kehtetuks tunnistamise menetlus. Samuti keelab looduskaitseseadus § 41 lg 1 uue DP kehtetuks tunnistada. Koostatavas ÜP-s tiheasustusala moodustamise ranna või kalda piiranguvööndis ehk kehtivale Dple vaatamata puuduks huvitatud isikutel õigus on valitud konservatiivne arengusuund, kus Väänoja kalda ulatuses elamukruntide kruntimiseks kavandatud asutustihendusega. hajaasustusalal elamumaid ei määrata, b) Algatatud detailplaneeringu kavandatud kujul elluviimiseks vähendada Väänoja sinivõrgustiku laiust minimaalselt Väänoja ehi- seetõttu ei arvestata ka koostatavate DP- tuskeelu vööndini sarnaselt piirnevate kinnistutega. dega. Juhul, kui selgub, et DP-d muutunud oludes ellu viia ei saa, näiteks, kui puudub Sinivõrgustik ületab Väänoja ehituskeelu vööndit, mis on võetud aluseks Väike-Näki senises detailplaneeringu menetluses. Üldpla- selleks vajalik taristu ja arendaja ei soovi neeringu eelnõust nähtub, et Sinivõrgustiku kavandmaisel on samas arvestatud Loojangu tänaval asuvate Väänoja äärde jäävatel seda ka rajada, on võimalik DP kehtetuks katastriüksustel, kuhu on rajatud elamud. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, kuna ka puudutatud isikud on senise detailpla- tunnistada ja alal kehtivad edaspidi hajaa- neeringu menetluse raames saanud arvestada VäikeNäki maaüksuse planeerimisel Väänoja ehituskeelu vööndiga ning põhjenda- sustusala ehitustingimused. matu on piirata maaomanike huve Väänoja erinevatel kallastel erinevas mahus. b) Vähendame Väänoja sinivõrgustiku ula- tust Väike-Näki maaüksusel ning säilitame sinivõrgustiku ehituskeeluvööndi laiuses. 84 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Laane külas Näki tee 22 maaüksus (kat. nr 94901:007:0225) a-c) Vt vastus ja põhjendatused mitte ar- vestamise osas ülalpool, mis on toodud a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ca 80% ulatuses elamumaa, kuhu on lubatud planeerida ehitusõigust üksikelamute, Väike-Näki katastriüksuse osas. kaksikelamute, ridaelamute korterelamute ehitamiseks. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja b) Ala määrata tiheasustusalaks. elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- c) Määrata ca 20% ulatuses maakasutuse juhtfunktsiooniks äri- ja tootmismaa. siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Näki tee d) Vähendada Väänoja sinivõrgustiku laiust Väänoja ehituskeeluvööndini sarnaselt piirnevate kinnistutega. 22 katastriüksuse määramine elamu maa- Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 vastu võetud määrsuga nr 21 Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehita- alaks ja tiheasustusalaks oleks nende põhi- misega seotud kulude kandmise kokkuleppimise korra kohaselt sätestatakse detailplaneeringu algatamiseks vajalike rajatiste mõtetega vastuolus. Koostatavas üldpla- väljaehitamise alused. Vastuvõetud kord tagab selle, et ÜP elluviimiseks algatatav DP ja selle alusel toimuv elamuehitus vastaks neeringus uusi tiheasustsualasi ei moodus- tehnilisele ja sotsiaalsele taristule ning looduskeskkonna 3 / 6 taluvusele. Huvitatud isikute ettepanek ei lähe sellest tulenevalt tata. vastuollu viidatud korraga tagatavate põhimõtetega, kuna DPd ei ole võimlaik algatada ja ellu viia ilma viidatud põhimõtteid d) Vähendame Väänoja sinivõrgustiku ula- järgimata. Näki, Näki tee 22 ja Väike-Näki kinnistud on mitmest küljest juurdepääsetavad, mis tagab liikluse hajutatuse. Näki, tust Näki tee 22 maaüksusel ning säilitame Näki 22 ja Väike-Näki maaüksustele juurdepääsetavust ei mõjuta märkimisväärselt riigimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga Tartu- sinivõrgustiku ehituskeeluvööndi laiuses. Nõo lõigu kilomeetritel 138,4- 152,0 eelprojekti kohaselt suletav Näki tee ristumine põhimaanteega. Viidatud eelprojektist nähtub, et Väike-Näki tee liiklus suunatakse kogujateedega kõrvalteedele ning TõrvandiLemmatsi ristmik lahendatakse kahetasandina, mis võimaldab tänu ringteedele ning viaduktile kogu piirkonnas sujuva ja ohutu liiklemise. Hetkel olemasoleva olukorra kohaselt on mööda Kaselehe teed pääs Lennuvälja teele ja Lennu teele. Mööda Näki teed on pääs Tõrvandi alevikku ning Väike-Näki teele, mille kaudu pääseb Tõrvandi-Lemmatsi teele. Samuti pääseb täna mööda Näki teed riigimaanteele nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga maan- teele ning tulevikus võimalikule kogujateele. Näki tee kaudu toimuva raudtee ülesõidu võimalik sulgemine tulevikus mõjuks liik- lusele aga rahustavalt ning ümbersuunatav liikluskoormus hajuks mitmete eri suundades kulgevate tänavate vahel. Tsentraalne vesi on võimalik tagada tulevikus piirnevale Kivimäe kinnistule rajatava veehaarde kaudu. Toimiva tsentraalse veevärgi rajamise eelduseks on piisav veetarbijate arv ja torustiku ringistamine, mis tagab kvaliteetse joogivee jõudmise lõpptarbijani. Piirkonnas tarbijate arvu suurenemine võimaldab seni väiksemate gruppidena paiknevad hooned liita lokaalsetelt lahendustelt tsentraalsele, mis on looduskeskkonda säästvam ning usaldusväärsem lahendus Laane külas Näki maaüksus (kat. Nr 94901:007:0226) a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ca 80% ulatuses elamumaa, kuhu on lubatud planeerida ehitusõigust üksikelamute, kaksikelamute ja ridaelamute ehitamiseks. b) Ala määrata tiheasustusalaks. c) Määrata ca 20% ulatuses maakasutuse juhtfunktsiooniks äri- ja tootmismaa. Antud ettepanek on kooskõlas Näki OÜ (maaüksuste lepinguline kasutaja) poolt 12.10.2021 Kambja Vallavalitsusele esitatud Näki (94901:007:0226) ja Näki tee 22 (94901:007:0225) kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekuga. Esitatud ettepanek arvestas piirkonna elanike huve antud piirkonna kui tervikliku elukeskkonna vastu ning terviseameti ettepanekut antud piirkonna joogivee kvaliteedi tõstmiseks. Alternatiivne ettepanek 1 Huvitatud isikud rõhutavad, et tegemist on alternatiivse ettepanekuga, mida on võimalik käsitleda võimaliku kompromissina. 1. b) Vähendame Väänoja sinivõrgustiku Huvitatud isikud ei tagane enda algsest ettepanekust ja koostöös vallaga peetud läbirääkimiste käigus välja kujundatud eesmär- ulatust ning säilitame sinivõrgustiku ehitus- kidest. Kambja Vallavalitsus nõustus 2018.a. Rahandusministeeriumis toimunud Ülenurme valla ala üldplaneeringute vaide ära- keeluvööndi laiuses. kuulamisel ministeeriumi seisukohtadega, et Näki, VäikeNäki ja Näki tee 22 maaüksustel algatatud detailplaneering tuleb lõpuni 2. a) Koostatavas üldplaneeringus on maa- menetleda Ülenurme Vallavolikogu 10.02.2009 otsusega nr 1 kehtestatud üldplaneeringu alusel. kasutuste juhtfunktsioonid määratud ning Kambja Vallavalitsuses 29.08.2018 toimunud kohtumisel lepiti kokku, et detailplaneering viiakse ellu etappide kaupa ning alus- sisustatud. Ei ole põhjendatud täiendava tatakse Väike-Näki detailplaneeringust. Etapilase elluviimise ning senise arenguperspektiivi säilitamise tagab Näki tee 22 ja Näki juhtfunktsiooni määramist ning sisustamist maaüksusele juhtfunktsiooni määramata jätmine. hajaasustuses (hajaasustuses maakasu- tuse juhtfunktsioone ei määrata. Ehitusõi- 1. Laane külas Väike-Näki maaüksus (kat. nr 94901:007:0403) gus tuleb kantide ehitusõiguse tabelite alu- a) Ala määrata tiheasustusalaks. sel). 85 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine b) Algatatud detailplaneeringu kavandatud kujul elluviimiseks vähendada Väänoja sinivõrgustiku laiust minimaalselt Väänoja ehi- tuskeelu vööndini sarnaselt piirnevate kinnistutega. 2. Laane külas Näki tee 22 maaüksus (kat. nr 94901:007:0225) a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks uus kujundatav juhtfunktsioon „Perspektiivse juhtfunktsioonita ala“ Huvitatud isikud teevad ettepaneku sisustada „Perspektiivse juhtfunktsioonita ala“ järgnevalt – Tegemist on alaga, millel on senist maakasutust ja ümbruskaudset piirkonda arvestades mitu võrdväärset juhtfunktsiooni. Valla üldplaneeringuga ei tehta perspek- tiivse juhtfunktsioonita ala osas ettepanekut maa sihtotstarbe muutmiseks ning välistatud ei ole sihtotstarbe hilisem muutmine üheks järgnevatest sihtotstarvetest (elamumaa, ärimaa, tootmismaa, veekogude maa, transpordimaa, ühiskondlike ehitiste maa). Perspektiivse juhtfunktsioonita alal on katastriüksuste minimaalne suurus elamuehituse korral 0,25 ha ning äri- ja tootmishoonete ehituse korral 0,5 ha. Huvitatud isikud rõhutavad, et peavad „Perspektiivse juhtfunktsioonita ala“ juhtfunktsiooni määramist võimalikuks üksnes koos selle sisustamisega huvitatud isikutele aktsepteeritaval viisil. b) Vähendada Väänoja sinivõrgustiku laiust minimaalselt Väänoja ehituskeelu vööndini sarnaselt piirnevate kinnistutega. 3. Laane külas Näki maaüksus (kat. Nr 94901:007:0226) a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks uus kujundatav juhtfunkt- sioon „Perspektiivse juhtfunktsioonita ala“ Alternatiivne ettepanek 2 Selgitame, et lisaks isikute võrdsele kohtle- misele on planeerimisotsused kohapõhised ÜP seletuskirja kohaselt moodustavad Laane ja Lemmatsi külad üleminekuala tiheasustusest hajaasustusse, üldplaneeringu ees- kaalutlusotsused. Viidatud Mäenurga ja Rä- märk on hoida need võimalikult hajusana ning vältida edasist kinnistute jagamist elamuehituse eesmärgil. Selle eesmärgiga on nirahnu tee 38 KÜ-d asuvad Räni aleviku ti- kooskõlas ja eesmärki aitab saavutada kehtivas Kambja Valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla territooriumi osas Näki tee heasustusalal Tartu linna piiril. Näki tee 22 22 maaüksuse ja Näki maaüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks olev äri- ja tootmise ala. Kohalik omavalitsus peab tagama asub Laane külas hajaasustualal. Hajaa- huvitatud isikute võrdse kohtlemise. Kambja vallas, Räni alevikus asuvatel Mäenurga ja Ränirahnu tee 38 kinnistutel registriosa sustusalal maakasutuse juhtotstarbeid ei numbriga 3846004 on varasemalt soovitud muuta maa juhtfunktsiooni osaliselt elamumaaks. Maatulundusmaa sihtotstarbega määrata, sellel jätkub eelistatult senine kinnistu osas on kehtivas üldplaneeringus juhtfunktsiooniks äri- ja tootmise ala ning ka eelnõus on see huvitatud isikute soovil maakasutus maatulundusmaana. Samuti, määratud äri- ja tootmise maa-alaks. Maaomanike võrdne kohtlemine ning Näki tee 22 ja Näki maaüksuse juhtfunktsiooni mää- vastavalt ÜP alusanalüüsile, puudub ramine äri- ja tootmise maa-alaks tagab samuti elamuehituse tegevuse peatamise, kuid arvestab seniste huvitaud isikute õigus- Kambja vallas vajadus uute täiendavate tatud ootustega. äri- ja tootmismaade määramiseks lisaks ti- 1. Laane külas Väike-Näki maaüksus (kat. nr 94901:007:0403) heasustusaladel asuvatele. a) Ala määrata tiheasustusalaks. 86 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine b) Algatatud detailplaneeringu kavandatud kujul elluviimiseks vähendada Väänoja sinivõrgustiku laiust minimaalselt Väänoja ehi- tuskeelu vööndini sarnaselt piirnevate kinnistutega. 2. Laane külas Näki tee 22 maaüksus (kat. nr 94901:007:0225) a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks Äri- ja tootmise maa-ala b) Vähendada Väänoja sinivõrgustiku laiust minimaalselt Väänoja ehituskeelu vööndini sarnaselt piirnevate kinnistutega. 3. Laane külas Näki maaüksus (kat. Nr 94901:007:0226) a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks Äri- ja tootmise maa-ala Huvitatud isikud ei korda siinkohal 14.06.2022 esitatud ette- panekus välja toodud seisukohtasid, mis puudutasid ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ning selle soosivat mõju elamuehituse laien- damiseks. Samuti ei korda õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid ning piirkonna elanike huvi piirkonna arengule. Hu- vitatud isikud peavad neid põhimõtteid siiski jätkuvalt oluliseks. Kokkuvõtvalt leiavad huvitatud isikud, et Kambja valla üldplaneeringu eelnõu ei arvesta senistes arengukavades esitatud seisu- kohtadega ning huvitatud isikutele tekitatud õigustatud ootusega. Eelnevast tulenevalt palun teha Kambja valla üldplaneeringu eelnõus käesolevas ettepanekus välja toodud muudatused. J. TAMM, R. MIRKA, A. EELNÕU Huvitatud isikud teevad ettepaneku teha koostatavas Kambja valla üldplaneeringus järgmised muudatused: Mitte arvestada. Tiheasustusalana mõiste- KUHI, R. HALLEMAA takse ÜP kontekstis “selgelt piiritletavat 14.06.2022 1. Laane külas Väike-Näki maaüksus (kat. nr 94901:007:0403) kompaktse asustuse ja hoonestusega ala, e-kiri a) Ala määrata tiheasustusalaks. mida iseloomustab polüfunktsionaalsus – erinevate eluvaldkondade kooseksisteeri- b) Algatatud detailplaneeringu kavandatud kujul elluviimiseks jätta määramata Väänoja sinivõrgustik. mine ruumis, hoonete ja asustuse tihedus, Sinivõrgustik ületab Väänoja ehituskeelu vööndit, mis on võetud aluseks Väike-Näki senises detailplaneeringu menetluses. Üldpla- valdavalt kesksete võrkude olemasolu või neeringu eelnõust nähtub, et Sinivõrgustiku kavandmaisel on samas arvestatud Loojangu tänaval asuvate Väänoja äärde jäävatel nende kavandamine pikas perspektiivis”. katastriüksustel, kuhu on rajatud elamud. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, kuna ka puudutatud isikud on senise detailpla- Väike-Näki DP-ga kavandatav monofunkt- neeringu menetluse raames saanud arvestada Väike-Näki maaüksuse planeerimisel Väänoja ehituskeelu vööndiga ning põhjen- sionaalne elamu-maa-ala sellele määratlu- damatu on piirata maaomanike huve Väänoja erinevatel kallastel erinevas mahus. sele ei vasta. Väänoja sinivõrgustikku ei saa Väike-Näki maaüksusel jätta määramata, kuna see lõ- huks rohevõrgustiku sidususe, vajadusel saab selle laiust vähendada sarnaselt piir- nevatele kinnistutele ning säilitada sinivõr- gustik ehituskeeluvööndi ulatuses. 2. Laane külas Näki tee 22 maaüksus (kat. nr 94901:007:0225) Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ca 80% ulatuses elamumaa, kuhu on lubatud planeerida ehitusõigust ük- tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta- sikelamute, kaksikelamute, ridaelamute korterelamute ehitamiseks. luvusega ning vältida edasist valglinnastu- b) Ala määrata tiheasustusalaks. mist. Näki tee 22 katastriüksuse määra- mine elamu maa-alaks ja tiheasustusalaks c) Määrata ca 20% ulatuses maakasutuse juhtfunktsiooniks äri- ja tootmismaa. oleks nende põhimõtetega vastuolus. d) Jätta määramata Väänoja sinivõrgustik. Lisaks on katastriüksusel olev põllumajan- dusmaa on Eesti keskmisest kõrgema boni- teediga (42), see on PRIA põllumassiivide registris, reaalses põllumajanduslikus kasu- tuses ja määratud sellest lähtuvalt väärtus- likuks põllumajandusmaaks. Väärtuslike 87 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine põllumajandusmaade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt ha- jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi- tustingimustele. Väänoja sinivõrgustikku ei saa Näki tee 22 maaüksusel jätta määramata, kuna see lõ- huks rohevõrgustiku sidususe, vajadusel saab selle laiust vähendada sarnaselt piir- nevatele kinnistutele (ehituskeeluvööndi ulatuses). 3. Laane külas Näki maaüksus (kat. nr 94901:007:0226) Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ca 80% ulatuses elamumaa, kuhu on lubatud planeerida ehitusõigust ük- tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta- sikelamute, kaksikelamute ja ridaelamute ehitamiseks. luvusega ning vältida edasist valglinnastu- b) Ala määrata tiheasustusalaks. mist. Näki katastriüksuse määramine elamu maa-alaks ja tiheasustusalaks oleks c) Määrata ca 20% ulatuses maakasutuse juhtfunktsiooniks äri- ja tootmismaa. nende põhimõtetega vastuolus. Lisaks on katastriüksuel olev põllumajan- dusmaa on Eesti keskmisest kõrgema boni- teediga (45), see on PRIA põllumassiivide … registris, reaalses põllumajanduslikus kasu- Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. tuses ja määratud sellest lähtuvalt väärtus- likuks põllumajandusmaaks. Väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt ha- jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi- tustingimustele. Täpsustavad tingimused on määratud väärtuslikele põllumajandus- maadele. K. KURG, L. KURG EELNÕU Mitte arvestada. Selgitame, et ÜP-ga ei määrata katastriüksustele sihtotstarbeid. 24.05.2022 Enno, Kiivitaja ja Linnaveere tee 15 katast- e-kiri riüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa ja koostatava ÜP-ga seda ei muudeta. Enno, Kiivitaja ja Linnaveere tee 15 katast- riüksustel olev põllumajandusmaa on Eesti keskmisest kõrgema boniteediga (41-42) ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väärtusliku põlluma- jandusmaa määramiseks kasutatav algne kaardikiht (sh boniteedi andmed) pärineb 88 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Põllumajandusuuringute Keskuselt. Väär- tuslike põllumajandusmaade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajan- dusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss. Täpsustatud 15.02.2023 Selgitame, et täpsustame väärtuslike põllu- majandusmaade käsitlust selliselt, et ja- game need boniteedi alusel kahte erine- vasse kategooriasse. Nende väärtuslike põllumajandusmaade puhul, mille boniteet on 41 või rohkem, jäävad kehtima ÜP eel- nõu seletuskirja peatükis 4.5 toodud tingi- mused väärtusliku põllumajandusmaa säili- miseks. Nende väärtuslike põllumajandus- maade puhul, mille boniteet on 40 või vä- hem (kuhu kuulub ka Kannistiku tee 24 ka- tastriüksus), määrame leebemad kaitse- tingimused ning täpsustame ehitusõiguse teemat EELNÕU Soovime lähiaastatel teha avalduse detailplaneeringu algatamiseks järgmistel katastriüksustel Enno 94901:006:0060, Kiivitaja Võtame teadmiseks. 94901:006:0311 ja Metsavahitee 94901:006:0313 15.02.2021 Palume arvestada valla uue üldplaneeringu koostamisel meie sooviga. e-kiri KÜ VILJANDI MNT 76 (T. EELNÕU Arvestame ettepanekuga. KALLAS) e-kiri L. TÕNISSON EELNÕU Ettepanekud Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule. Selgitame, et ÜP-ga ei määrata katastriük- sustele sihtotstarbeid. Tõrvandi tee 50 ka- e-kiri Seoses kinnistuga Tõrvandi tee 50, Soinaste küla, Kambja vald (katastritunnus 94901:006:0094) ei ole nõus Kambja valla üldpla- tastriüksuse sihtotstarve on maatulundus- neeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus märgitud joonisel „Maakasutus“ (töö number 2020-0034) maa ja koostatava ÜP-ga seda ei muudeta. kinnistu maakasutuse juhtotstarve määramisel väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Tõrvandi tee 50 katastriüksusel olev põllu- Kindel soov on säilitada praegune maa sihtotstarve mis on maatulundusmaa 100% majandusmaa on Eesti keskmisest kõrgema Kinnistu sihtotstarvet väärtuslikuks põllumaaks ei soovi muuta põhjustel: boniteediga (42) ja määratud sellest lähtu- valt väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Enamus maad ei ole põllumajanduslikus kasutuses Väärtusliku põllumajandusmaa määrami- Kasutuselevõtt põllumaana on ebaefektiivne, kuna puudub mõistlik juurdepääs seks kasutatav algne kaardikiht (sh boni- teedi andmed) pärineb Põllumajandusuu- Kasutuselevõtt põllumaana on ebaefektiivne, kuna ala on metsastunud ringute Keskuselt. Väärtuslike põllumajan- Kasutuselevõtt põllumaana on ebaefektiivne, kuna kasutatavad põllumassiivid on liiga väiksesd dusmaade määratlemine on riigi avalik huvi Lisaks ei nõustu Matka- ja terviseraja määramisega läbi kinnistu. säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. Metsas liigutakse vastavalt metsaseadusele. Kambja valla üldplaneeringu eelnõu vajab täiendavat selgitamist ja arutamist. 89 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Arvestame tehtud ettepanekuga väärtus- liku põllumajandusmaa eemaldamiseks sel- les osas, mis jääb PRIA registris olevast põl- lumassiivist välja. ÜP joonisel kajastatud matka- ja tervise- rada kasutatakse ka praegu talvel suusara- jana ja selle kasutamine jätkub nagu seni. Üldplaneeringuga ei kavandata sinna täien- davaid tegevusi. Täpsustatud 15.02.2023 Selgitame, et täpsustame väärtuslike põllu- majandusmaade käsitlust selliselt, et ja- game need boniteedi alusel kahte erine- vasse kategooriasse. Nende väärtuslike põllumajandusmaade puhul, mille boniteet on 41 või rohkem, jäävad kehtima ÜP eel- nõu seletuskirja peatükis 4.5 toodud tingi- mused väärtusliku põllumajandusmaa säili- miseks. Nende väärtuslike põllumajandus- maade puhul, mille boniteet on 40 või vä- hem (kuhu kuulub ka Kannistiku tee 24 ka- tastriüksus), määrame leebemad kaitse- tingimused ning täpsustame ehitusõiguse teemat LUIGES EELNÕU Selgitame, et üldplaneeringuga on määra- tud ehitustingimused erinevatele maakasu- e-kiri tuse juhtotstarvetele (sh elamumaad ja tootmismaad), mida tuleb arendustegevuse puhul järgida. Samuti on inimese tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhusaaste osas arendustegevusele seatud piirangud. Eel- kõige tuleb eelistada meetmeid, mida saab rakendada häiringut põhjustava objekti pii- res. Liinivõrgu kavandamine ei ole otseselt ÜP ülesanne, küll näeb ÜP ette liikuvuskes- kuste asukohad, mis toetavad kiirema ja ti- hedama ühistranspordi välja arendamist. 90 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine M. ÜLPER EELNÕU Arvestame ettepanekuga osaliselt ja ar- vame Järve põik 5 tiheasustusalast välja. 15.06.2022 Perspektiivsest reoveekogumisalast ei ar- e-kiri vata välja. Selgitame, et lk 10 toodud lause mõte seis- neb selles, et elamuehitus ja tiheasustus ei valguks ühtlaselt kogu linna ümbritsevale alale laiali. Elamuehituse senisele vaiphoo- nestusena laienemisele eelistame olema- solevate asumite tihendamist ja lõpuni arendamist ruumilise mitmekesisuse ja elu- keskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu. Ela- muehitus hajaasustuses toimub hajaasus- tuse põhimõtetel. Abihoonete arvu osas täiendame seletus- kirja selliselt, et nende arv võib olla suu- rem, kui tegemist on põllumajandusliku tootmisega. Ma. MÖLS EELNÕU 1. Palun arvata tiheasustusalast välja minule kuuluv maatükk Külitses (94901:005:0999). Tegemist ei ole tihedalt asustatud Arvestame ettepanekuga osaliselt ja ar- maatükiga ja nende majandamine muutub ebamõislikuks, ning aluseltult bürkoraatlikuks. vame Järve tee 16 tiheasustusalast välja. 15.06.2022 Perspektiivsest reoveekogumisalast ei ar- 2. Üldplaneeringu Joonis 4 “ Taristu“- eemaldada kinnistu (94901:005:0999) planeeritava reoveekogumise ala või reoveekogu- e-kiri vata välja. mise ala piiridest. Lisaks eeltoodule tuleb tekstist eemaldada põhjendamatud piirangud (tekst toodud kaldkirjas ja tähistatud jutumärkidega): Selgitame, et lk 10 toodud lause mõte seis- neb selles, et elamuehitus ja tiheasustus ei a. Lk 10. „Elamuehitust saab laiendada vaid piirkondades, kus selleks on vastavad eeldused, määravaks on ühisveevärgi ja - valguks ühtlaselt kogu linna ümbritsevale kanalisatsiooni olemasolu.“ Kui aga on tegemist alaga kuhu ei planeerita ettenähtavas tulevikus ühisveevärki, kuid krundi suurus alale laiali. Elamuehituse senisele vaiphoo- võimaldab tagada Veeseaduse (RT I, 22.02.2019, 1) ja selle rakendusaktide korrektse täitmise siis on tegemist põhjendamatu nestusena laienemisele eelistame olema- piiranguga ja tuleb tekstist eemaldada. solevate asumite tihendamist ja lõpuni b. Lk 29-30. Tabel 4 Ehitustingimused Külitse kandis. Rida: Hoonete arv (eluhoone + abihooned sh mitte ehitusloa kohustuslikud arendamist ruumilise mitmekesisuse ja elu- hooned) Kaksikelamul 1+1 ja üksikelamul 1+2. Eemaldada põhjendamatu piirang, sest kui katastriüksuse suurus võimaldab täita keskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu. Ela- seadustest tulenevad nõuded ei tohi piirata näiteks traktorite garaazi ehitamist lisaks laudale ja saunale. muehitus hajaasustuses toimub hajaasus- tuse põhimõtetel. Abihoonete arvu osas täiendame seletus- kirja selliselt, et nende arv võib olla suu- rem, kui tegemist on põllumajandusliku tootmisega. Me. MÖLS EELNÕU 1. Palun arvata tiheasustusalast välja minule kuuluv maatükk Külitses (28301:001:1054). Tegemist ei ole tihedalt asustatud Arvestame ettepanekuga osaliselt ja ar- maatükiga ja nende majandamine muutub ebamõislikuks, ning aluseltult bürkoraatlikuks. vame Järve tee 18 tiheasustusalast välja. 15.06.2022 Perspektiivsest reoveekogumisalast ei ar- 2. Üldplaneeringu Joonis 4 “ Taristu“- eemaldada kinnistu (28301:001:1054) planeeritava reoveekogumise ala või reoveekogu- e-kiri vata välja. mise ala piiridest. Lisaks eeltoodule tuleb tekstist eemaldada põhjendamatud piirangud (tekst toodud kaldkirjas ja tähistatud jutumärkidega): Selgitame, et lk 10 toodud lause mõte seis- neb selles, et elamuehitus ja tiheasustus ei a. Lk 10. „Elamuehitust saab laiendada vaid piirkondades, kus selleks on vastavad eeldused, määravaks on ühisveevärgi ja - valguks ühtlaselt kogu linna ümbritsevale kanalisatsiooni olemasolu.“ Kui aga on tegemist alaga kuhu ei planeerita ettenähtavas tulevikus ühisveevärki, kuid krundi suurus alale laiali. Elamuehituse senisele vaiphoo- võimaldab tagada Veeseaduse (RT I, 22.02.2019, 1) ja selle rakendusaktide korrektse täitmise siis on tegemist põhjendamatu nestusena laienemisele eelistame olema- piiranguga ja tuleb tekstist eemaldada. solevate asumite tihendamist ja lõpuni arendamist ruumilise mitmekesisuse ja elu- 91 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine b. Lk 29-30. Tabel 4 Ehitustingimused Külitse kandis. Rida: Hoonete arv (eluhoone + abihooned sh mitte ehitusloa kohustuslikud keskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu. Ela- hooned) Kaksikelamul 1+1 ja üksikelamul 1+2. Eemaldada põhjendamatu piirang, sest kui katastriüksuse suurus võimaldab täita muehitus hajaasustuses toimub hajaasus- seadustest tulenevad nõuded ei tohi piirata näiteks traktorite garaazi ehitamist lisaks laudale ja saunale. tuse põhimõtetel. Abihoonete arvu osas täiendame seletus- kirja selliselt, et nende arv võib olla suu- rem, kui tegemist on põllumajandusliku tootmisega. M. KIISHOLTS EELNÕU Mitte arvestada. Suve katastriüksuse sih- totstarve on hetkel maatulundusmaa ning e-kiri asub väljaspool Külitse reoveekogumisala. Suve katastriüksus jääb koos Järve põigiga hajaasustusalale, kus ehitustegevus toimub vastavalt hajaasustuse ehitustingimustele. M. MÕTUS EELNÕU Mina, Margus Mõtus, ei ole nõus Külitse liiklussõlme asukoha teise kohta viimisega järgnevatel põhjustel: Külitse liiklussõlme asukoht on ÜP-s määratud Jõhvi-Tartu-Valga riigitee Tartu– 16.06.2022 - halveneb minu perekonna elukeskkond; Nõo eskiisprojektiga (sh 2+2 maantee, e-kiri - olematuks muutub elukvaliteet, kuna suureneb autotranspordi müra, alaliselt tekib valgusreostus minu elamu tubadesse nii liiklussõlmed ja kogujateed). autode, kui ka tänavavalgustuse näol öisel ajal; Selgitame, et ÜP näitab tee põhimõttelist - minu kinnistu jääb väiksemaks ja minu kinnisvara väärtus seetõttu ning ka eeltoodud põhjustel väheneb. Seega saab rikutud asukohta, kõiki asjaolusid täpsustatakse minu põhiseaduslik ootus, mida arvestasin kodu rajamisel sellesse kohta. tee projekteerimisega, mis on hetkel käimas. Projekteerimine toimub kehtiva Tulenevalt eeltoodust taotlen, et planeeritav Külitse liiklussõlm jääks üle Tartu – Valga maantee Kose bussipeatuse juurest, kuhu Kambja valla üldplaneeringu endise Üle- see on määratud Kambja valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla poolt. nurme valla territooriumi osas alusel, mil- lega Tartu – Nõo lõigu rekonstrueerimist on kavandatud. Teeme Transpordiametile ettepaneku osaleda üldplaneeringu eskiislahenduse avalikul arutelul, et riigiteede kavandamisega seotud asjaolusid selgitada. M. TÕNISMÄE EELNÕU Mina Martin Tõnismäe ik............... Haage tee 63a, Külitse alevik, Kambja vald Tartumaa Selgitame, et ÜP-ga ei määrata katastriük- katastritunnusega 28301:001:1521 omanik esitab ettepaneku, et üldplaneeringuga muudetakse Haage tee 63a kinnistu sustele sihtotstarbeid. Haage tee 63a ka- e-kiri edaspidine maakasutus sihtotstarve elamumaaks. tastriüksuse sihtotstarve on maatulundus- maa ja koostatava ÜP-ga seda ei muudeta. Haage tee 63 a kinnistu asub ÜP-ga määra- tud hajaasustusalal. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-ga määratud ehitustingimustele. M. KLEIN EELNÕU 1) Tulenevalt demokraatia põhimõttest ja heast haldustavast on olulistest muudatustest avalikkuse intensiivsem Selgitame, et Külitse liiklussõlme asukoht informeerimise kohustus iseseisev avalik ülesanne (haldusülesanne). Antud juhtumi puhul pole seda minu suhtes on ÜP-s määratud Jõhvi-Tartu-Valga 10.06.2022 teostatud. riigitee Tartu–Nõo eskiisprojektiga (sh 2+2 e-kiri 2) Transpordiamet ei ole Tartu-Nõo eskiisprojekti ja eelprojekti koostamisel piisaval määral arvestanud kehtiva maantee, liiklussõlmed ja kogujateed). ÜP üldplaneeringuga (volikogu otsus 13.11.2018.a.). Seega pole need ka õiguslikult siduvad. Transpordiamet on asunud näitab tee põhimõttelist asukohta, kõiki Kambja Vallavalitsusele suuniseid (käske) jagama (22.09.2020.a. nr 15-2/20/38992-3). asjaolusid täpsustatakse tee 3) Transpordiamet on hoidnud Tartu-Nõo eskiisprojekti saladuses, seda pole minule mitte mingil moel näidatud, tutvustatud projekteerimisega, mis on hetkel käimas. ega minuga kooskõlastatud. Selle olemasolust sain teada uue kavandatava üldplaneeringu väljapaneku juurde esitatud Projekteerimine toimub kehtiva Kambja Maanteeameti kirjast (22.09.2020.a. nr 15-2/20/38992-3). valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla 92 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4) Ei ole põhjendatud motiive, millist kasu tõuseb Külitse liiklussõlme planeeritavast uuest asukohast võrreldes praeguse territooriumi osas alusel, millega Tartu – üldplaneeringu asukohaga ja kuidas kaaluks see üles mulle tekitatava põhiseadusliku riive (§53) suureneva elukeskkonna Nõo lõigu rekonstrueerimist on kavandatud. ja looduskeskkonna kahjustamise läbi. Teeme Transpordiametile ettepaneku Eeltoodust tulenevalt annan teada, et loodan ja elan teadmisega, et elame jätkuvalt demokraatlikus õigusriigis ja tema kodanikel osaleda üldplaneeringu eskiislahenduse on õigustatud ootus kokkulepete püsimisse. avalikul arutelul, et riigiteede kavandamisega seotud asjaolusid Taotlen, et planeeritav Külitse liiklussõlm jääks samasse asukohta, kuhu on see määratud Kambja valla üldplaneeringuga endise selgitada. Ülenurme valla osas (kehtestatud volikogu otsusega 13.11.2018.a.), st Jõhvi-Tartu-Valga tee Kose bussipeatuse juurde. K-R. KRIISA, A. KRIISA, E. EELNÕU Soovime esitada järgnevad ettepanekud Kambja valla uuele üldplaneeringule: 1. Selgitame, et täpsustame väärtuslike POOPUU põllumajandusmaade käsitlust selliselt, et 06.12.2022 1. Soovime säilitada Mäe-Nigula kinnistu (katastritunnus 94901:004:0001) käsitlemist maatulundusmaana ning mitte muuta Mäe- jagame need boniteedi alusel kahte erine- Nigula kinnistu väärtuslikuks põllumaaks. Kinnistu omanikud ei ole huvitatud Mäe-Nigula kinnistul põlluharimisega tegelemisest. e-kiri vasse kategooriasse. Nende väärtuslike Maanteeameti ortofotodelt on näha, et Mäe-Nigula kinnistu ei ole vähemalt 20 aastat põllumajanduslikus kasutuses olnud põllumajandusmaade puhul, mille boniteet (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline) ja selle kasutusele võtt on ebaefektiivne (ala on osaliselt metsastumas, on 41 või rohkem, jäävad kehtima ÜP eel- pinnas liigniiske ja põllumajandustootjatele ebaatraktiivne), mistõttu ei vasta Mäe-Nigula kinnistu ka Põllumajandusuuringute nõu seletuskirja peatükis 4.5 toodud tingi- Keskuse ja Maaeluministeeriumi poolt viidatud väärtusliku põllumajandusmaa definitsioonile. mused väärtusliku põllumajandusmaa säili- 2. Palume üle vaadata Külitse kandis „Laane ja Lemmatsi külad, Külitse alevik (va tiheasustusala)“ katastriüksuse minimaalse miseks. Nende väärtuslike põllumajandus- suuruse kriteeriume. Hetke kriteeriumite alusel on antud piirkonnas maatulundus- ja/või elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste maade puhul, mille boniteet on 40 või vä- jagamine elamuehituse eesmärgil keelatud. Soovime, et maatulundus- ja/või elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseid oleks hem (kuhu kuulub ka Mäe-Nigula katast- antud piirkonnas võimalik elamuehituse eesmärgil jagada. riüksus), määrame leebemad kaitsetingi- mused ning täpsustame ehitusõiguse tee- mat. 2. Mitte arvestatud ettepanekuga. Katast- riüksuse jagamise keeld on seotud vajadu- sega säilitada hajaasustusalale omane asustusstruktuur. EELNÕU 1. Soovime, et Mäe-Nigula kinnistule (katastritunnus 94901:004:0001) omistataks uues ül dplaneeringus juhtotstarve “Elamu 1. Mitte arvestada. Mäe-Nigula KÜ on maa- maa-ala”. Kinnistu asub vahetult Külitse aleviku kõrval ning on kolmest küljest ümbritsetud elamualadega, kus majad asuvad tulundusmaa sihtotstarbega ja asub Lem- 13.06.2022 tihedalt. Mäe-Nigula kinnistul on olemas oluline osa täisväärtusliku elamurajooni rajamiseks vajalikust tehnilisest taristust. Kin- matsi külas väljaspool tiheasustusala ja e-kiri nistule on hea juurdepääs Arako tee kaudu. Samuti on kinnistul Nigulamäe (Puhja) alajaam ning kinnistu vahetus läheduses Ute reoveekogumisala. Lisaks läbib katastriük- (Puhja) alajaam, mis võimaldavad planeeritava elamurajooni elektriga varustamist. sust kaks põhivõrgu elektriliini. Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Mäe-Ni- gula katastriüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vas- tuolus. Lemmatsi küla on ÜP-s määratud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusa- lal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määra- tud ehitustingimustele. 2. Palume vähendada Mäe-Nigula kinnistu (katastritunnus 94901:004:0001) läänepoolses küljes Ilmatsalu jõest tingitud vee 2. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus ka piirangute ehituskeeluvööndi ala 50 m pealt 30 m peale. Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi vähenda- miseks. Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. 3. Palun arvata Mäe-Nigula kinnistu idakülge planeeritav rohekoridor täies ulatuses rohevõrgustikust välja. Mäe-Nigula kinnistu 3. Mitte arvestada. Mäe-Nigula kinnistul ja ka sellest lõunasse jääva rohevõrgustikku kaasatud metsa puhul ei ole tegemist ei kaitsealade, püsielupaikade ega ka hoiua- olev rohekoridor on osa sinivõrgustikust. ladega (https://kaitsealad.ee/et/Kaart; https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse). Mäe-Nigula kinnistule planeeri- Ühe kinnistu sinisvõrgustikust välja arva- tud rohekoridor ei ole ka oluline suurulukite liikumiskoridor. 93 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. mine lõhuks võrgustiku sidususe. Rohekori- dorid ei ole vajalikud mitte ainult suurulu- kite liikumiseks, vaid ka muude looma- ja taimeliikide liikumiseks/levikuks. EELNÕU 1. Soovime muuta Mäe-Nigula kinnistust (katastritunnus 94901:004:0001) koosnev maa-ala hajaasustusalast tiheasustusalaks. Mitte arvestada. Mäe-Nigula KÜ on maatu- lundusmaa sihtotstarvega ja asub Lem- 09.03.2022 Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. matsi külas väljaspool tiheasustusala ja e-kiri 2. Mäe-Nigula kinnistul olev rohekoridor on on osa sinivõrgustikust. Ühe kinnistu sinisvõrgustikust välja arvamine lõhuks võrgus- reoveekogumisala. Lisaks läbib katastriük- tiku sidususe. Rohekoridorid ei ole vajalikud mitte ainult suurulukite liikumiseks, vaid ka muude looma- ja taimeliikide levikuks. sust kaks põhivõrgu elektriliini. Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Mäe-Ni- gula katastriüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vas- tuolus. Lemmatsi küla on ÜP-s määratud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusa- lal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määra- tud ehitustingimustele. 3. Palume vähendada Mäe-Nigula kinnistu (katastritunnus 94901:004:0001) läänepoolses küljes Ilmatsalu jõest tingitud veepii- Ilmatsalu jõgi on osa rohevõrgustikust, kus rangute ehituskeeluvööndiala 50 m pealt 25 m peale. üldjuhul ehituskeeluvööndit ei vähendata. Kuivõrd Mäe-Nigula kinnistule elamu maa- Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. ala ette ei nähta, ei ole ka ehituskee- luvööndi vähendamine vajalik. 4. Soovime ka olla Kambja valla üldplaneeringu arutellu kaasatud. Võtame teadmiseks. P. POOPUU EELNÕU Soovin teha ettepaneku muuta Külitse kandis „Laane ja Lemmatsi külad, Külitse alevik (va tiheasustusala)“ piirkonnas katastriük- Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- suse minimaalse suuruse kriteeriume. Antud aspekti käsitlevas üldplaneeringu punktis 3.4 leheküljel 30 on hetkel kirjas järgnev nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses 12.06.2022 „Maatulundus- ja/või elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste jagamine elamuehituse eesmärgil on keelatud“. See punkt hetkel tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta- e-kiri keelab kogu elamute ehitustegevuse laienemise Lemmatsi ja Laane küladesse. Pidevalt arenevas Tartus ja selle lähiümbruskon- luvusega ning vältida edasist valglinnastu- nas, kus hetkel on inimestel sobiva krundi leidmise ja kodu rajamine pigem niigi keeruline, ei ole see 15 aasta perspektiivis mist. Katastriükskuse jagamise keeld on mõistlik. Samuti on see tingimus oluliselt rangem kui näiteks rohkem põhjapool asuvate Kambja, Pangodi ja Vana-Kuuste kanti- sätestatud nende põhimõtete järgimiseks, des. Pakun välja, et uueks minimaalseks katastriüksuse suuruseks võiks piirkonnas „Laane ja Lemmatsi külad, Külitse alevik (va kuna Laane ja Lemmatsi külad on ühed tiheasustusala)“ olla sarnaselt Külitse alevikule omane 1500m2. kõige suurema ehitussurve all olevad piir- konnad. R. MEREMÄE EELNÕU Arvestame ettepanekuga. e-kiri R. SIREL EELNÕU Seisukoht Kambja valla uue üldplaneeringu eelnõu kohta Jaani maaüksuse (kü 94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva 94901:007:1640) maakasutuse sihtotstarbe osas. tootmismaa laiendusega. Kompromissina 14.06.2022 määrame elamu maa-ala ning äri- ja toot- Kambja Vallavalitse poolt algatatud üldplaneeringu eelnõu järgselt soovitakse Jaani ja Leetsi maaüksuseid, mis on kehtivas üldpla- e-kiri mise maa-ala vahele roheala. neeringus maatulundusmaa juhtotstarbega 100% elamumaa, muuta sihtotstarbelt äri- ja tootmismaaks. Täpsustatud 15.02.2023 94 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Jaani ja Leetsi maaüksustele koostatav üldplaneeringut muutev detailplaneering, mille peamiseks eesmärgiks on muuta antud Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp- kinnistute maa sihtotstarvet äri- ja tootmismaaks, eesmärgiga rajada sinna suuremahulised tootmishooned on pälvinud lähialade sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste elanike vastuseisu. osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega. Menetluses oleva DP kohased maakasutuse Palume põhjendada, miks on uue üldplaneeringu eelnõus ennatlikult märgitud Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbeks äri- ja muudatused viime sisse pärast DP kehtes- tootmismaa? Käesolev algatatud üldplaneeringu eelnõu jätab arvestamata hetkel kehtiva „Kambja valla üldplaneeringu endise tamist. Ülenurme valla territooriumi osas“, milles oli antud ala juhtotstarbeks 100% elamumaa ning määrab antud alal üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamisjärgse kohaliku omavalitsuse poolse meelsuse vastavalt huvitatud osapoole eesmärgist Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga muuta Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbeks äri- ja tootmismaa, olukorras, kus üldplaneeringut muutev detailplaneering on on määratud mitmed tingimused inimese alles eskiisjooniste staadiumis. tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu- saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk Algatatud üldplaneeringu eelnõuga eiratakse kolmanda isiku õiguste riivet. Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbe tootmis- ja 8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri- ärimaaks muutmine on vastuolus planeeringuala ümbruses olevate elanike pikaajalise õigustatud ootusega, et Jaani ja Leetsi ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk kinnistud saavad olema vastavalt kehtivale valla üldplaneeringule elamumaa sihtotstarbega. Muutes planeeringuala maakasutuse 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee- sihtotstarbe tootmis- ja ärimaaks ning rajades sinna tootmis ja laohooneid, vähendab see suurel määral lähedalasuvate elamu- vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid rajoonide ökoloogilist ja kognitiivset heaolu. Majanduslikust aspektist vähenevad kinnistute ja hoonete turuväärtused, kuna ela- eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka- mualade keskkond ei vastaks sel juhul enam täisväärtuslikule elukeskkonnale. vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh- Algatatud üldplaneeringu eelnõu eirab 2018. aastal koostatud Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi justava objekti piires. Uute arendusprojek- osas keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet. KSH aruande kohaselt on kohalikul omavalitsuses soovitav, jälgides varem tide koostamisel analüüsitakse ja hinna- kehtestatud detailplaneeringutega piirnevate alade maakasutust, konkreetse piirkonna arengut ja üldisemaid arengutrende vallas, takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka- vältida selliste alade teket, mille juhtfunktsioon ei haaku ümbritseva ruumikasutusega (vt KSH, p 9.1.1, lk 37). Jaani ja Leetsi vandatakse meetmed tundlike alade kait- maaüksused on piiratud kolmest küljest tiheasustatud elamualadega. seks. Algatatud üldplaneeringu eelnõu jätab arvestamata Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud Tartu maakonnaplaneeringu. Maakonnaplaneeringus on Jaani ja Leetsi maaüksused ettenähtud elamumaaks. Üldplaneeringu eelnõus on arvestamata Kambja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus sätestatud nõue eraldamaks tööstusalasid elamumaadest puhvertsoonidega. Haljastust, sealhulgas kõrghaljastust, on soovitav säilitada ja rajada nii palju kui võimalik (vt KSH_aruande_eelnõu p 9.1.11.1, lk 126). KSH-s on rõhutatud, et „Perspektiivsete tootmishoonete ja elamualade vahele tuleb võimalusel ette näha piisava laiusega puhvertsoon. Uue üldplaneeringu eelnõu seletuskiri Töö nr 2020-0034 kirjeldab maakasutuse juhtotstarvetes (ptk 3.5 tabel 8), et elamu maa- ala juhtotstarbe muutmine tootmismaaks ei ole lubatud ning ärimaaks muutmine on lubatud tingimusel, et „võib kavandada kui ei häiri elamist“. Eelkirjeldatust tulenevalt on uue üldplaneeringu kohaselt välistatud eelmises üldplaneeringus olnud elamu maa- ala muutmine tootmismaaks, kuna minnakse otseselt vastuollu kohaliku omavalitsuse enda poole kehtestatud eesmärkidega. Uue üldplaneeringu eelnõus on jäetud arvestamata ÜP Lisa 2 Alusanalüüs, mis esitab faktilise argumendi: „ÜP koostamisel puudub vajadus täiendavate tootmisalade reserveerimiseks, vaatame üle kehtivates ÜP-des määratud alad ning otsustame nende vaja- duse“. Tuginedes eeltoodule on põhjendamatu muuta Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarvet äri- ja tootmismaaks. Palume koostatavas uues üldplaneeringus näha ette Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbeks 100% elamumaa. M. ROHULAID-KUUSIK 07.02.2022 Mina, Marianne Rohulaid-Kuusik (ik 48608180030) avaldan soovi, et minu kinnistu katastritunnusega 94901:009:0343 muude- Mitte arvestada. Selgitame, et ÜP-ga ei takse sihtotstarbelt 100% elamumaaks ning arvestataks praegu koostatavas Kambja valla üldplaneeringus tiheasumi laienemisa- määrata katastriüksustele sihtotstarbeid. e-kiri lasse (tiheasustusalasse). Alliku katastriüksuse sihtotstarve on maa- tulundusmaa ja koostatava ÜP-ga seda ei muudeta. Katastriüksus 94901:009:0343 asub Uhti küla hajaasustusega alal. Lisaks on katast- riüksusel olev põllumajandusmaa Eesti keskmisest kõrgema boniteediga (44) ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väärtuslike põlluma- jandusmaade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui pii- ratud ja taastumatu ressurss. 95 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Katast- riüksuse määramine elamu maa-alaks ja ti- heasustusalaks oleks nende põhimõtetega vastuolus. Uhti küla on ÜP-s määratud valdavalt ha- jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi- tustingimustele. EELNÕU Soovin esitada ettepanek avalikul väljapanekul olevale Kambja valla üldplaneeringu eelnõule. Mitte arvestada. Katastriüksus 94901:009:0343 asub Uhti küla hajaasus- e-kiri Mulle kuulub Uhti külas Alliku kinnistu (katastriüksusega 94901:009:0343). Koostatava üldplaneeringu eelnõus on Alliku kinnistule tusega alal. Lisaks on katastriüksusel olev 08.08.2022 määratud väärtuslik põllumajandusmaa. Alliku katastriüksuse pindala on 8.33 ha, sihtotstarve maatulundusmaa. Katastriüksus põllumajandusmaa on Eesti keskmisest asub 61 Põlva-Reola maantee ääres ning vahetult olemasolevate elamumaa kinnistute kõrval. kõrgema boniteediga (44) ja määratud sel- 1. Kõrvaldada Alliku katastriüksuselt (94901:009:0343) VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA tähistus. Alliku katastriüksusest ca lest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandus- kolmandik alast on põllupidamiseks sobimatu, sest on liiga kivine, võsastunud või hoonestatud. Sellel osal, kus praegu asub põld, maaks. Väärtuslike põllumajandusmaade toimub põlluharimine üksnes tänu sellele, et see asub teise põllumassiivi kõrval. Praegune maaharija aga maksab kehva maa määratlemine on riigi avalik huvi säilita- kvaliteedi pärast turuhinnast madamat rendihinda. Alliku katastriüksuse idapoolsel alal ei toimu ka täna valdavalt põlluharimist maks põllumajandus-maa kui piiratud ja ning kirdenurgas ca 1 ha alal asub elamu koos õuealaga. Alliku katastriüksusel ei ole kavas tulevikus põlluharimisega tegeleda. taastumatu ressurss. 2. Määratleda minule kuuluv Alliku katastriüksuse (katastritunnusega 94901:009:0343) üldplaneeringus - ELAMU MAA-ALANA. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja Üldplaneeringuga planeeritud ELAMU MAA ALA on kavandatud kohe kõrvalkinnistutele Valgekõrtsi tee 24a ja Valgekõrtsi tee 26a elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- ning soovin seda juhtfunktsiooni ka oma kinnistule laiendada. siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Katast- 3. Liita Alliku katastriüksus TIHEASUSTUSALASSE. See annaks tulevikus võimaluse liituda alal Uhti küla kanalisatsiooni ja vee- riüksuse määramine elamu maa-alaks ja ti- värgiga. Tulenevalt viimastel kümnenditel toimunud hoogsa tee-ehitusega piirneval riigimaanteel esineb alal tõsiseid probleeme heasustusalaks oleks nende põhimõtetega veevarustusega ning varasemalt hästi toiminud kaev võib kuivaks jääda. vastuolus. Uhti küla on ÜP-s määratud valdavalt ha- jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, ela- muehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele. S. TABO EELNÕU Leiame, et ÜP-s määratud supluskohtade arv on piisav ja arvestab kõigi reaalselt ka- sutatavate kohtadega. e-kiri Porijõe kallasraja sulgemine ei ole meie hin- nangul piisavalt põhjendatud. Müraseina kavandamine ei ole ÜP täpsu- sastme teema. 96 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine T. MÕTS EELNÕU Mitte arvestada. Selgitame, et ÜP-ga ei määrata katastriüksustele sihtotstarbeid. e-kiri Katastriüksus 28204:004:0202 asub Sipe külas, mis on hajaasustusega alal. Hajaa- sustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP- s määratud ehitustingimustele. Lisaks on katastriüksusel olev põllumajan- dusmaa Eesti keskmisest kõrgema bonitee- diga (46 hindepunkti) ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandus- maaks. Väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine on riigi avalik huvi säilita- maks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. T. TETLOV 13.06.2022 Jaani ja Leetsi maaüksuste perspektiivse elamumaa maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine ei ole põhjendatud. Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva tootmismaa laiendusega. Kompromissina e-kiri Jaani ja Leetsi maaüksuse sihtotstarbe muutmisega kaasneks lubamatu keskkonnamõju. määrame elamu maa-ala ning äri- ja toot- Kokkuvõtlikult leiab Tanel Tetlov, et uus ÜP lahendus, mille lõppeesmärk on Jaani ja Leetsi maaüksustele äri-/tootmishoonete mise maa-ala vahele roheala. rajamine ning äritegevusega tegelemine, ei ole põhjendatud ning oleks ainuõige antud katastriüksuste määramine puhke maa- Täpsustatud 15.02.2023 alaks et isoleerida olemasolevat tööstust elamumaadest ning tagada piisav puhvertsoon. Ühtlasi leiab allakirjutanu, et uue ÜP toel Jaani ja Leetsi kinnistute sihtotstarbe muutmiseks puudub sisuline vajadus ning ainus põhjus uue ÜP raames maa sihtotstarbe Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp- muutmine äri- ja tootmismaaks on ühe ettevõtte erahuvi, mitte avalik huvi. sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega. … Menetluses oleva DP kohased maakasutuse Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. muudatused viime sisse pärast DP kehtes- tamist. Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga on määratud mitmed tingimused inimese tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu- saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk 8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri- ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee- vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka- vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh- justava objekti piires. Uute arendusprojek- tide koostamisel analüüsitakse ja hinna- takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka- vandatakse meetmed tundlike alade kait- seks. T. TORILA EELNÕU Kambja valla koostatava üldplaneeringu kohta Jaani maaüksuse (kü 94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü 94901:007:1640) Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva osas. tootmismaa laiendusega. Kompromissina 13.06.2022 määrame elamu maa-ala ning äri- ja toot- Kambja vald peab juhinduma kehtivast üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust. e-kiri mise maa-ala vahele roheala. Jaani ja Leetsi maaüksuste juhtfunktsiooni muutmine elamumaast äri- ja tootmismaaks ei ole ühelgi juhul õigustatud. Tuleb Täpsustatud 15.02.2023 säilitada praegune elamumaa sihtotstarve või üldsuse huve ja piirkonna heaolu arvestades määrata Jaani ja Leetsi kinnistutele juhtfunktsiooniks puhke maa-ala. Võttes arvesse, et inimesed on praeguse discgolfi väljaku, mis on üks väheseid rekreatsiooni Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp- alasid Ülenurme- ja Tõrvandi asumite piirkonnas, omaks võtnud ning selle kasutajate arv on pidevas suurenemises. Lisaks eel- sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega. 97 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine toodule loob Jaani ja Leetsi maaüksustel käesoleval ajahetkel paiknev rekreatsiooniala piisava puhvertsooni elamumaade ja toot- Menetluses oleva DP kohased maakasutuse misalade vahele. Jaani ja Leetsi kinnistutele discgolfi väljaku rajamisega on Respo Haagised AS maaomanikuna näidanud soovi muudatused viime sisse pärast DP kehtes- toetada kogukonda ning võimaldanud ala kasutamist vaba aja veetmiseks. Sellest lähtuvalt on ainuõige määrata uues üldplanee- tamist. ringus Jaani ja Leetsi kinnistute maa sihtotstarbeks puhke maa-ala. Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga Kokkuvõtlikult leian, et üldplaneeringu muutmine, mille lõppeesmärk on Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbe muutmine äri- on määratud mitmed tingimused inimese ja tootmismaaks, ei ole põhjendatud. Ainuõige on antud katastriüksuste määramine puhke maa-alaks, et isoleerida olemasolevat tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu- tootmis- ja ärimaade ala elamumaadest ning tagada piisav puhvertsoon ja piirkonnale vältimatult vajalik rekreatsiooniala. saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk 8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri- ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee- vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka- vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh- justava objekti piires. Uute arendusprojek- tide koostamisel analüüsitakse ja hinna- takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka- vandatakse meetmed tundlike alade kait- seks. T. LUKAS EELNÕU 1. Kaalume ettepanekut. e-kiri 2. Kaalume ettepanekut. 3. Üldplaneering koostatakse 10-15 aasta perspektiivis, tänaste äri- ja tootmismaade kasutus võib tulevikus muutuda. Üldplanee- ringu eesmärk on maakasutust pikaajaliselt suunata. Selgitame, et hoonestustiheduse ja koor- musindeksi tabelis on toodud näitajad eri- nevate elamutüüpide osas (nt korterelamu, ridaelamu). Korterelamumaa juhtotstarvet ei ole üldplaneeringuga määratud. Üldplaneeringu joonisel 2 on näidatud piir- kondlikud ehitustingimused elamuehitu- seks, mis iseloomustavad ruumiliselt sele- tuskirja peatükis 3.4 toodud kantisid. 4. a. Krundi suuruste määramisel on arvesse võetud ka piirkonnas varem välja kujune- nud keskmisi krundi suurusi. b. Seletuskirja on täpsustatud - vormi ase- mel kasutame ehituskehandi mõistet. c. Parkimiskohtade arv tuleneb KOV prakti- kast. d. Haljastuse detailid täpsustatakse detailp- laneeringuga. Kasvukõrguse all mõeldakse täiskasvanud puu kurgust. e. Kaalume piirete osas tehtud ettepane- kuga arvestamist. 98 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 5. Ärimaade hoonestamise tingimused täp- sustatakse detailplaneeringutega, kuna äri- tegevus ja selleks vajalikud hooned võivad olla väga erinevad. T. KESKKÜLA EELNÕU Kuna Viljandi mnt 90 krunt piirneb lõunast ja läänest üldplaneeringu kohaste elamumaadega, palume muuta osaliselt ka Viljandi Arvestame ettepanekuga. Kogujateest lõu- mnt 90 krundi juhtotstarvet elamumaaks. nasse jääb elamumaa ning põhja jääb äri- 07.06.2022 maa. Palume viia alljärgnev muudatus sisse üldplaneeringusse. e-kiri 99 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine T. MUSTIMETS EELNÕU Parandusettepanek koostatavale üldplaneeringule Lepalaane tn. 3 (katastritunnus 94901:001:0630) osas. 1. Eemaldame DP järgse arendusala ja soo- vitame esitada vallale detailplaneeringu 15.06.2022 Palun eemaldada maakasutuse kaardilt Lepalaane tn. 3 ( katastritunnus 901:001:0630, suurus orienteeruvalt 1,2 ha) maa-ala (osaliselt) kehtetuks tunnistamise aval- kui kehtiva detailplaneeringu järgne arendusala ja muuta detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks või mingiks teiseks e-kiri duse. sobivaks lahenduseks, mis annaks õiguse tulevikus ala hoonestada. Põhjendus: ala detailplaneeringu kehtestamisel paarküm- mend aastat tagasi kehtis nimetatud maa-alale riigi poolt ehituskeeluvöönd ja seetõttu praegu kehtiva detailplaneeringu järgi 2. Katastriüksus asub Lemmatsi küla hajaa- puudub alal ehitusõigus. Et juba aastaid tagasi on riigi poolt see ehituskeeluala nõue kaotatud , siis tulevikus on see maatükk sustusalal. Hajaasustusalal elamu maa-ala kavas hoonestada ja see eeldaks katastriüksusele kas uue detailplneeringu koostamist või ehk näiteks naabritega kokkuleppel juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toi- lihtsalt mingi muu lahenduse pakkumist katastriüksuse hoonestamiseks (näiteks kinnistu jagamine kaheks). mub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingi- mustele. T. MÖLS EELNÕU Lisaks varasemas pöördumises antud selgi- tustele täpsustame, et ÜP ei piira teie ole- 25.11.2022 masolevat maakasutust maatulundus- e-kiri maana (sh põllumajanduslikku maakasu- tust). 100 / 134 Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 1, 2, 3. Kaalume 94901:005:0653 ja 94901:003:0059 tiheasustusalast välja ar- vamist ning ehitustingimustesse erandite tegemist endistele talukohtadele. 101 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 1. Katastriüksusel 28301:001:1053 olev põllumajandusmaa Eesti kesk- misest kõrgema boniteediga (46 hindepunkti) ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajan- dusmaaks. Väärtuslike põllumajan- dusmaade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajan- dusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. 2. Võtame kaalumiseks ning räägime läbi Transpordiametiga. 3. Võtame kaalumiseks ning räägime läbi Transpordiametiga. 4. Vt p1 T. MÖLS EELNÕU 1 ja 2. Mitte arvestada. Katastriüksused tunnustega 94901:005:0765, e-kiri 94901:003:0059 ja 94901:005:0653 asu- vad keset Külitse aleviku tiheasustusala ja perspektiivset reoveekogumisala. 28301:001:1053 asub tiheasustusalast ja reoveekogumisalast väljas. Kogu Külitse alevikus selle administratiivpii- rides on planeerimisseadusest tulenev de- tailplaneeringukohustus, mida ÜP-ga muuta ei saa. Asumine tiheasustusalal täiendavat bürokraatiat kaasa ei too. 3.Mitte arvestada. ÜP-ga määratakse jalg- ratta- ja jalgteede põhimõtteline vajadus ja asukohad. Tee täpne kulgemine täpsusta- takse edasisel projekteerimisel. 4. ja 5. Vastavalt Transpordiameti selgitus- tele ei tähenda teekaitsevöönd automaat- selt ehituskeeldu. Laiem kaitsevöönd või- maldab laiemat kaalutlusruumi kõrgenda- tud liiklusriskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklussagedusega põhimaantee lähedus, kiiruspiirang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sademevee probleemid jms), kus ehitusloa- 102 / 134 Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kat- test 20 m kaugusele võib avaldada eeldata- valt olulist negatiivset mõju ühelt poolt ini- meste tervisele, varale ja/või heaolule ja teiselt poolt riigiteele ja selle korrakohasele kasutamisele, vajades koha- ja lahendus- põhist kaalutlemist. 6. Katastriüksusel 28301:001:1053 olev põllumajandusmaa Eesti keskmisest kõr- gema boniteediga (46 hindepunkti) ja mää- ratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllu- majandusmaaks. Väärtuslike põllumajan- dusmaade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. 7. Vt 1. ja 2. 8. Vt p 6. 9. Vt p 1 ja 2 1., 2 ja 3. Selgitame, et lk 10 on toodud Kambja valla üldine ruumilise arengu vi- sioon ja ruumilise arengu põhimõtted, mitte piirangud. 4. a) Arvestame ettepanekuga. Täiendame se- letuskirja, et abihoonete arv võib olla suu- rem, kui tegemist on põllumajandusliku tootmisega. b) Mitte arvestatud. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavu- ses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnas- tumist. Katastriüksuse jagamise keeld on sätestatud nende põhimõtete järgimiseks, kuna Külitse kant on suure ehitussurve all olev piirkond. c) Mitte arvestatud. d) Kaalume ettepanekut. e) Mitte arvestatud. 5. Maaparandussüsteemi toimimise taga- mise kohustus tuleneb maaparandussea- duse par 47-st. 6. Tingimus on vajalik bioloogilise ja maas- tikulise mitmekesisuse säilitamiseks. 103 / 134 Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 7. ja 8. Väärtuslikele põllumajandusmaa- dele ehitamise osas on omavalitsusel kaa- lutlusõigus, erandjuhtudel on võimalik seda kasutada. Ilmatsalu jõe kallasraja sulgemine on lisa- tud. 104 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine T. KIISHOLTS EELNÕU Mitte arvestada. Nii 94901:005:0756 kui 94901:005:0131 jäävad Külitse aleviku ti- e-kiri heasustusalast ja reoveekogumisalast välja. Lisaks on katastriüksusel 94901:005:0131 ja osaliselt ka 94901:005:0756 asuv põllumajandusmaa Eesti keskmisest kõrgema boniteediga (46 hindepunkti) ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väär- tuslike põllumajandusmaade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajan- dusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Katast- riüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vastuolus. Hajaa- sustusalal toimub elamuehitus vastavalt piirkondlikele ehitustingimustele. Näki põik 4 ja Näki põik 6 katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa. Üp-ga nende senist maakastust ei muudeta. Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt ha- jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi- tustingimustele. Täpsustatud 15.02.2023 Selgitame, et täpsustame väärtuslike põllu- majandusmaade käsitlust selliselt, et ja- game need boniteedi alusel kahte erine- vasse kategooriasse. Nende väärtuslike põllumajandusmaade puhul, mille boniteet on 41 või rohkem (sh Lepiko katastriüksus), jäävad kehtima ÜP eelnõu seletuskirja pea- tükis 4.5 toodud tingimused väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks. Nende väärtuslike põllumajandusmaade puhul, mille boniteet on 40 või vähem (sh Näki põik 4 ja Näki põik 6 katastriüksused), määrame leebemad kaitsetingimused ning täpsustame ehitusõiguse teemat. 105 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine A. UNDRITS, V. VUTT EELNÕU Seoses Kambja valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) eelnõuga on Tõrvandi tee 34 (Katastritunnus 94901:006:0103) kinnistu oma- 1. Arvestame ettepanekuga. nikel alljärgnevad tähele- ning ettepanekud: 13.06.2022 1) Planeeritava jalg- ja jalgrattateega, mis lõikab kinnistu ida-lääne suunaliselt keskelt pooleks – EI OLE NÕUS infrastruk- e-kiri tuuri- ja kommunikatsiooniühenduste loomisega kinnistul. 2) Planeeritav matka- ja terviserada, leitav joonistel 1 ja 2, mis lõikab kinnistu põhja-lõuna suunaliselt pooleks, rajamisega 2. Matka- ja terviseraja (suusaraja) kasutus – EI OLE NÕUS. jätkub seniste kokkulepete alusel, Üldpla- NB! Kui plaanis on kasutada meie kinnistut samadel alustel nagu siiani on see olnud, st. toimiva suulise kokkuleppe alusel, neeringuga ei kavandata täiendavaid tege- et talviti tehakse üle meie kinnistu suusarajad, siis nende ajutiste radade tegemise, hooldamise ja kasutamisega oleme vusi. NÕUS. 3) Jätta Tõrvandi tee 34 kinnistu esmane sihtotstarve maatulundusmaaks. Mitte muuta kinnistut väärtuslikuks põllumaaks. 3. Arvestame ettepanekuga osaliselt. Kor- Lisada teisese sihtotstarbena elamumaa, eesmärgiga käsitleda kinnistut endiselt kui perspektiivset elamumaad. rigeerime väärtusliku põllumajandusmaa Kinnistu on tänaseks ümbritsetud põhimõtteliselt elamutest ja elamumaast. Lisaks on määratletud maatulundusmaa pin- piiri vastavalt PRIA registris oleva põllu- dala meie kinnistul pindalalt harimiseks liiga väike, et kasumlikult põllumajandusega ainult selle kinnistu ulatuses tege- massiivi piirile. leda. Eeldamine, et naabritega tekib ühine põllumajanduslik ettevõtmine, on väär. Antud kinnistu on leidnud kajastamist Selgitame, et Tõrvandi tee 34 kinnistu ka- ka varasemate ÜP alustel kui perspektiivne elamu- ja ehitusalune maa. Lisaks kinnistu piiridest idas on algatatud Leetsi tastri sihtotstarve on maatulundusmaa ja kinnistule detailplaneering. Kinnistu omanikena ei soovi me ÜP alusel enda kinnistu väärtuse vähendamist, määratledes see asub väljaspool Soinaste küla tihea- kui väärtuslikku põllumajandusmaad. Mõistame täielikult, miks selline planeering on tehtud, kuid enda seisukoha toetu- sustusala ja reoveekogumisala. ÜP ei seks tugineme õiguskantsleri arvamusele1 (Madise, 2019) väärtusliku põllumaa kaitse kohta, kus on välja toodud, et ka muuda selle senist maakasutust. omanikel on õigus otsustada oma maa kasutusotstarbe üle. Lisaks on küsimus valla või riigi poolses kompensatsiooni- ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja mehhanismis kui otsustatakse muuta kinnistu kasutusotstarvet ja seade sellele omanikest sõltumatult piiranguid. elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Tõrvandi tee 34 katastriüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vas- tuolus. Hajaasustusalal elamu maa-ala juh- totstarvet ei määrata, elamuehitus toimub 106 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimus- tele. Tõrvandi tee 34 katastriüksusele jääv põl- lumajandusmaa on Eesti keskmisest kõr- gema boniteediga (42 ja 47 hindepunkti) ning kajastatud ka PRIA põllumassiivide re- gistris ja määratud sellest lähtuvalt väär- tuslikuks põllumajandusmaaks. Väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. Korri- geerime väärtusliku põllumajandusmaa ulatust vastavalt PRIA registris olevate põl- lumassiivide piiridele. Osundame, et viidatud õiguskantsleri arva- muses on välja toodud ka kohaliku omava- litsuse kaalutlusõigus väärtuslike põlluma- jandusmaade ja nende kasutustingimuste määramiseks üldplaneeringus. Antud juhul leiab KOV, et Kambja valla linnalises piir- konnas on avalik huvi säilitada olemasole- vad põllumajandusmaad sh eriti kõrge mul- laviljakusega maad ning rohealad ja piirata elamumaade laienemist, kuna elanike juur- dekasv ja elamuehitus on hakanud ületama nii sotsiaalse, loodus- kui tehnilise kesk- konna taluvust. KOV ei suuda tagada kõiki- dele lisanduvatele elanikele vajalikke tee- nuseid ega looduskeskkond ökosüsteemi teenuseid. ÜP-ga on antud väärtuslike põllumajandus- maade kasutamiseks, sh nt on lubatud on lubatud olemasoleva õue laiendamine väär- tusliku põllumajandusmaa arvelt kuni 30% ulatuses õuemaa pindalast. U. MAKRJAKOV EELNÕU Seoses Kambja valla üldplaneeringu koostamisega, soovime teha üldplaneeringusse ettepaneku Klementi kinnistu osas ning Arvestame ettepanekuga. muuta planeeritud tootmismaa ärimaaks. Soinaste külas asuva Klementi kinnistu osas on Kambja Vallavalitsusele esitatud de- 08.06.2022 tailplaneeringu algatamise taotlus (18.12.2018 a. nr 6-3/3984). Esitatud detailplaneeringu algatamise ettepanekuga soovitakse e-kiri muuta endise Ülenurme valla üdlplaneeringut. Planeeringu eesmärk on säilitada krundil olemasolev kõrghaljastus, luua haljas- tuslikult puhvervöönd elamu- ja ärimaade eraldamiseks ning tagada mugav, keskkonnasõbralik ja mitmekülgselt toimiv ühtne piirkond. Soovime, et Kambja vald kaaluks arvestamist uue üldplaneeringu koostamisel algatamiseks esitatud Klementi kinnistu detailpla- neeringu ettepanekuga. Vahetult elamualaga piirnevale asulasisesele alale tootmismaa asemele ärimaa planeerimine tagab ela- misväärsema keskkonna. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku planeerida Klementi tootmismaa asemel ärimaa sihtotstarbe. Skeemil 1 on toodud üldplaneeringu eelnõu ning skeemil 2 ettepanek Kambja valla üldplaneeringusse. 107 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine V. SOOP EELNÕU 1) Minule kuuluval Lemmatsi külas asuvale maale (94901:005:0109) on planeeritud kogujatee, mis muutub aktiivseks liiklusko- Selgitame, et ÜP-ga ei määrata katastriük- ridoriks peale Tartu-Elva uue maantee valmimist, siis näen ka selle maatüki aktiivsemat kasutust. Kuna maatükk asub Tartu sustele sihtotstarbeid. Üldplaneeringuga 14.06.2022 linnale lähedal ja suuremate teede naabruses, soovin, et selle maa sihtotstarve muudetakse elamu- ja ärimaaks. Elamumaa saab määrata maakasutuse juhtotstarbeid. e-kiri osakaal võiks olla 70-80%. Antud katastriüksus asub Lemmatsi küla hajaasustusalal. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi- tustingimustele, vt täpsemalt seletuskirja ptk 3.4.4. Minule kuuluval Räni alevikus asuva maa (28301:001:1466) naabrusesse on planeeritud ehitada lasteaed ja kogu lähiümbrus on Mitte arvestada, kuna katastriüksus piirneb planeeritud muuta keskuse maa-alaks. Keskuse maa-ala, tulevase lasteaia naabruse ja Lõunakeskuse vahetu läheduse tõttu kolmest küljest (sh Tartu linna poolt) ela- soovin, et ka minu kinnistu sihtotstarve muudetaks keskuse maa-alaks mumaaga. Minule kuuluval Soinaste külas asuva maa (94901:006:0032) naabrusesse on planeeritud ühiskondliku ehitise maa-ala, mis saab Mitte arvestada. Katastriüksuse tõenäoliselt olema lasteaed ja/või kool. Ühiskondlik ehitise maa-ala eeldab aktiivset piirkonna teede kasutust kuid olemasolevad 94901:006:0032 katastri sihtotstarve on teed on suhteliselt kitsad. Teen ettepaneku rajada läbimurre ühiskondliku maa-alalt otse Partsi teele selleks, et olemasolevatel maatulundusmaa ja see asub väljaspool piirkonna teedel liikluskoormust vähendada ning läbi selle parandada liiklusturvalisust ja ligipääsetavust raudtee poolt sellele Soinaste küla tiheasustusala ja reoveeko- ühiskondliku ehitise maa-alale. Uue teega paraneks piirkonna elanike juurdepääs Tartu linnale, Räni linnaosale (näiteks kauban- gumisala. ÜP ei muuda selle senist maaka- dus-teenindus) ja puhkealale katastritunnusega 79501:002:0577. sutust. Ühtlasi teen ettepaneku minu kinnistu muuta elamumaaks kuna kinnistu vahetus läheduses saab asuma kool ja/või lasteaed, see ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja oleks majanduslikult otstarbekas maa kasutus. Kogu maa võiks olla elamumaa või siis kuni 30% ulatuses ärimaa. elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Kõnealuse katastriüksuse määramine elamu maa- alaks ning selle teenindamiseks tee raja- mine oleks nende põhimõtetega vastuolus. Hajasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet 108 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele. O. VALVERE, I. ASSO EELNÕU Käesolevaga esitavad Telliste kinnistu, Külitse alevik, Kambja vald katastritunnusega (28301:001:1520) omanikud Olesja Valvere Mitte arvestada. Selgitame, et ÜP-ga ei ik. 46408050255 ja Illimar Asso ik. 38612202710 Kambja Valla Üldplanneringu avaliku väljapaneku osas ettepaneku muuta määrata katastriüksustele sihtotstarbeid. 26.05.2022 Telliste kinnistu katastritunnus (28301:001:1520) perspektiivis maakasutus sihtotstarve alusel elamu maaalaks. Üldplaneeringuga saab määrata maakasu- e-kiri tuse juhtotstarbeid. Telliste kinnistu ka- tastri sihtotstarve on maatulundusmaa ja see asub hajaasustusalal, väljaspool Külitse aleviku tiheasustusala ja reoveekogu- misala. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Katast- riüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vastuolus. Üp-ga ha- jaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele. Ü. NOOSKA EELNÕU Arvestame ettepanekuga. e-kiri M. SARJA, U. SARJA EELNÕU Seoses Kambja valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) eelnõuga on Tartu mnt 39, Soinaste küla (Katastritunnus 94901:006:0365 ) Mitte arvestada. Ühiskondliku ehitise maa kinnistu omanikel alljärgnevad tähele- ning ettepanekud: on vajalik sotsiaalse taristu rajamiseks ja e-kiri valla elanike üldistes huvides. 10.08.2022 Katastriüksuse 94901:007:1663 osaline muutmine uues Kambja valla üldplaneeringus ühiskondliku ehitise maa-alaks ei ole kui- dagi õigustatud ja põhjendatud. Teada on , et hetkel planeerimis etapis olevatel Muru ja Kasela planeeringutel on planeeritud juba ühiskondlike ehitiste maa. Leiame, et ühte kohta koondub liialt palju ja liiga tihedalt ühiskondlike ehitisi ja teised piirkonnad jäävad tähelepanuta. Antud hetkel on kehtivas Kambja valla üldplaneeringus katastriüksus 94901:007:1663 elamu maa-ala ja selle muutmise plaaniga uues Kambja valla üldplaneeringus ei ole antud ettepaneku esitajad nõus. Ü. MAUER EELNÕU Esitan üldplaneeringule ettepaneku. Ettepanek kordab varem esitatud seisukohta, kuid sellele ei olnud vallavalitsuse seisukohtade Täiendame planeeringulahendust – Räni- tabelis kujundatud seisukohta. soo tee läheb kogu ulatuses avaliku huviga e-kiri erateeks. Ettepanek: 109 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2. Ränisoo tee 2.1. Üldplaneeringu taristu kaardile on Ränisoo tee kantud vaid osaliselt, Leilovi tee poolses osas. Ränisoo tee alates Ränisoo tee 14 kinnistust (kinnistu 94901:005:1515) on krunditud teemaana (teena) ning see peaks kajastuma üldplaneeringu taristukaardil. 2.2. Ränisoo tee kogu tee ulatuses on juurdepääsuks erinevatele kinnistutele, sh mitmetele kinnistutele, kus elatakse aastaringselt (Ränisoo tee 14, 15, 16) või mida kasutatakse aastaringselt (Seene kinnistu). Juurdepääs Ojapargi kinnistul asuvale päikesea- pargile toimub Ränisoo tee kaudu. Kanda Ränisoo tee üldpla-neeringu taristukaardile täies ulatuses. Ränisoo tee osas esinevad avalikuks teeks määramise asjaolud, seetõttu tuleb kajastada Ränisoo teed üldplaneeringus kui avaliku huviga erateed. EELNÕU 1. Väärtuslikud põllumaad 1. Selgitame, et väärtuslike põllumajandus- maade määratlemine on riigi huvi säilita- 15.06.2022 1.1. Väärtuslike põllumaade omanikele nähakse üldplaneeringus ette ulatuslikud kitsendused. Seletuskirja p 4.5 kohaselt tuleb maks põllumajandusmaa kui piiratud ja ehitamist väärtuslikule põllumajandusmaale reeglina vältida. Põhjendatud juhul võib ehitisi väärtuslikele põllumajandusmaadele e-kiri taastumatu ressurss. Me ei pea võimalikuks kavandada, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandusmaa boniteedi ja põllumassiivi terviklikkuse lisada erandeid väärtuslikule põllumajan- ning majandamise säilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. dusmaale ehitamise kohta, kuna eesmärk 1.2. Üldplaneeringu seletuskiri jääb arusaamatuks, sellest ei selgu, millistel juhtudel on siiski ehitamine lubatud. Kogu kaalutlu- on siiski väärtuslike põllumajandusmaade sotsus jääb Kambja vallavalitsuse pädevusse. Sellist lähenemist ei saa lugeda proportsionaalseks piirangu ulatust arvestades. säilitamine ja see ei sõltu kavandatava ehi- Üldplaneeringus peaks nähtuma kinnistu omaniku põhiõigus enda maale, sh väärtuslikule põllumaale, ehitada kodu või seda kodu tise iseloomust. Sisuliselt on iga KOVi pool või oma väiketootmist laiendada ning ta ei pea vajama selleks Kambja vallavalitsuse eriluba. väljastatav ehitusluba kaalutlusotsus, seega ei ole tegemist täiendava menetlu- 1.3. Teen ettepaneku vaadata üle väärtuslike põllumaade osas sätestatud kitsendused ning lubada ka väärtuslikel põllumaadel sega. ilma kaalutlusotsuseta rajada põllumaade omanikel oma kinnistule kodu (üksikmajapidamine, talu tüüpi majapidamine). Isik, kes soovib oma väärtuslikku põllumaad harida, peaks omama õigust sellel kinnistul ka elada. Ei ole asjakohane kohustada isikuid pidama põldu, kuid keelata neile seal üksikmajapidamise rajamist või kohustada neid selleks läbima segasevõitu menetlust val- lavalitsuses. 1.4. Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikel põllumaadel keelatud päikeseparkide rajamine. Päikeseparkide puhul on tegemist ajutiste ehitistega ning nende rajamine teatud kohtades võiks olla lubatud. 2. Ränisoo tee Ettepanekuga arvestatud. Määrame Räni- soo tee kogu pikkuses avaliku huviga era- 2.1. Üldplaneeringu taristu kaardile on Ränisoo tee kantud vaid osaliselt, Leilovi tee poolses osas. Ränisoo tee alates Ränisoo tee teeks. 14 kinnistust (kinnistu 94901:005:1515) on krunditud teemaana (teena) ning see peaks kajastuma üldplaneeringu taristukaardil. 2.2. Ränisoo tee kogu tee ulatuses on juurdepääsuks erinevatele kinnistutele, sh mitmetele kinnistutele, kus elatakse aastaringselt (Ränisoo tee 14, 15, 16) või mida kasutatakse aastaringselt (Seene kinnistu). Juurdepääs Ojapargi kinnistul asuvale päikesea- pargile toimub Ränisoo tee kaudu. Kanda Ränisoo tee üldplaneeringu taristukaardile täies ulatuses. Ränisoo tee osas esinevad avalikuks teeks määramise asjaolud, seetõttu tuleb kajastada Ränisoo teed üldplaneeringus kui avaliku huviga erateed. M. MUIDRE EELNÕU Teen ettepaneku üldplaneeringus muuta Eeriko kinnistu (28301:001:0666) kinnistu maakasutuse sihtotstarvet. Palun määrata Mitte arvestada. Selgitame, et ÜP-ga ei üldplaneeringus antud kinnistu elamumaa piirkonda. Maa-Ameti kaardiregistri järgi on ümberringsed maatükid juba sellise sih- määrata katastriüksustele sihtotstarbeid. 22.07.2022 totstarbega, kõrvalolev kinnistu on hiljuti jagatud neljaks ning nende kinnistute nimetus (Sädeluse, Taevasina, Kastepiisa, Rohe- Eeriko katastriüksuse sihtotstarve on 100% luse) viitab ilmselgelt sellele, et põllumajandusega seal piirkonnas tegeleda ei kavatseta ja maad on kavas kasutada elamuaren- maatulundusmaa. duseks. Seega sobib ka minu maa elamumaks arvamine küla ja lähikonna üldise arenguga. Laane küla on ÜPga määratud valdavalt ha- jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtfunktsiooni ei määrata, ehita- mine toimub vastavalt ÜP-ga määratud ehi- tustingimustele. EELNÕU 28301:001:0936 – see tuleb panna äri- ja tootmismaaks Mitte arvestada, tegemist on munitsipaalo- mandis oleva katastriüksusega. telefonivest- 28301:001:0876 – see tuleb panna äri- ja tootmismaaks lus Tiigi tee 11, 13, 15, 17 maakasutuse juh- Eeriko, Tiigi tee 11, 13, 15, 17 – üle vaadata sihtotstarbed – miks on ühiskondlike ehitiste maa totstarbeid on täpsustatud. PEREK KALJAPULK EELNÕU Tutvusime üldplaneeringu kaardimaterjalidega veebirakenduse kaudu. Esmalt anname teada, et veebirakendus ei ole kõige pa- Kuna tegemist on riigiteede kavandami- remini välja tulnud, kuna kaardikihtide sisse- ja väljalülitamine on keeruline. Kuna teatud kaardikihtidel on alamkihid, mis vajavad sega, on vajalik Transpordiameti seisukoht. 110 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine e-kiri täiendavat klikki, et tekiks veelkord alamkiht, mida sisse lülitada (vaates puudub info, et on olemas sellised peidetud kaardikihid, Teeme Transpordiametile ettepaneku osa- mis ei ole aktiivsed). leda üldplaneeringu eskiislahenduse avali- kul arutelul. Meie perele kuulub Lemmatsi külas asuv Riia mnt 225 maaüksus (elamumaa pindalaga 31678 m2), mis on hoonestatud ja elamuid kasutab kaks leibkonda. Me nõustume uue üldplaneeringu vajadusega, kuid meie pered vaatavad konkreetselt oma maaüksust ning sellele seatavaid kitsendusi. Eelkõige puudutab meid otseselt kaardikiht – planeeritav uus või oluliselt rekonstrueeritav teelõik. Oleme teadlikud Transpordia- meti kavast rajada uus 2+2 maantee, esmalt Nõoni ja siis hiljem ka edasi. Vaadates kaardimaterjali, siis eeldatavalt on antud kihile peale kantud Transpordiameti poolt kavandatud 2+2 maantee koridor. Planeeritav maantee rekonstrueerimine puudutab meid otseselt ning kitsendab väga olulisel määral meie krunti. Mõõtes kaardirakenduselt, siis uue liiklussõlme lahenduse kohaselt võtab see enda alla ca 7000 m2. Linnalähedases piirkonnas 7000 m2 suuruse elamumaa pinna loovutamine liiklussõlme tarbeks on väga suur kaotus nii pindalali- selt kui ka rahaliselt. Isegi kui teekoridor otseselt ei kata nii suurt pindala, siis vaadates kaardirakenduse kohast teekoridori kulgemist, siis meie seisukohalt on teekoridori alune ja sellega piirnev lähiala meie jaoks kaotatud maa. Käesoleval hetkel piirneb meie maaüksus kahest küljest riigiteedega ning üldplaneeringus välja toodud lahenduse kohaselt hakkab meie maaüksust piirama kõigist neljast külgedest riigiteed. Saame aru ka Transpordiameti seisukohast (tagada sujuv ja kiire liiklus riigiteedel), kuid antud juhul ei saa mööda vaadata sellega kaasnevat negatiivset mõju meie ja ka piirkonnas elavate inimeste kodudele. Antud lahenduse kohaselt võidab sellest Transpor- diamet, meie kui maaomanikud ei võida midagi, vaid kaotame ca 23% enda maast ja lisaks keelatakse meil väljapääs olemasole- vatest mahasõidu kohtadest maanteele. Peaksime veel loovutama selle tõttu oma maad õuealast, aiamaast ja muruplatsist uue juurdepääsu saamiseks. Ka eelnevalt on rajatud müratõkkesein maantee vastaspoolele, mis oluliselt suurendas mürareostust meie maantee äärsele elamule ja õuealale, kus elab noor pere väikese lapsega. Näeme, et sellest tulenevad meile ainult nega- tiivsed lahendused jätkuvad ning me ei tuvasta mitte ühtegi võimalikku positiivset külge. Võttes aluseks eelneva, teeme omalt poolt järgmised ettepanekud koostatavasse Kambja valla üldplaneeringusse: 1. Koostöös Transpordiametiga leida maaomanikke kõige väiksemal viisil riivav liiklussõlme lahendus ( liiklussõlme rajamisel tuleks maaomanikke kohelda võrdselt, kui see ei ole võimalik, siis peavad kaasnema ka vajalikud kompensatsiooni- mehhanismid). 2. Võimalusel loobuda liiklussõlme kavandamisest sellisel viisil, et arvestatud on ainult riiklikud huvid ning jäetakse arvestamata piirkonnas elavate Kambja valla kodanike heaolu. Kambja vallavalitsus peab seisma oma elanike heaolu eest, mitte kaasa minema riigi poolt tulnud suunistega. 3. Peatada üldplaneeringu koostamine seniks, kuni on selgunud Transpordiameti täpne lahendus uue 2+2 maantee osas ( sealhulgas ka liiklussõlmed , kergliiklustee ja juurdepääs kinnistule). Täiendavalt lisame, et kui maantee jäetakse samasse seisu, nagu see täna on, siis ei muutu lähiajal mitte midagi halvemaks. Kiirusepiirangud 70 km/h ja 80 km/h töötavad. Miks ei võiks selline lahendus edasi toimida (keerulistesse kohtadesse rajada ringristmikud)? Palume seisukohtadele vastuseid nii Kambja Vallavalituselt kui ka Transpordiametilt. V. ÕIGUS EELNÕU Kambja valla endise Ülenurme valla osas kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Tiigi tee 15 ja 17 maaüksuste juhtotstarve -äri ja Arvestame märkusega. tootmismaa. Kruntidel ei asu ühtegi ühiskondlikku ehitist. Kinnistud on eraomandis. 04.07.2022 Koostatavas üldplaneeringus on meile teadmata määratud Tiigi tee 15,17 kruntide juhtotstarbeks ühiksondlike ehitiste maa. e-kiri Palume koostatavas üldplaneeringus ebatäpsus kõrvaldada ja määrata kruntidel olevate ehitiste otstarvetega haakuvaks juhtots- tarbeks mõlemal kinnistul– äri ja tootmismaa. K. KUTSAR EELNÕU Kambja valla poolt koostataval uue ÜP maakasutuskaardil on muudetud kinnistute Arroli 3 ja Arroli 25 maakasutuse otstarvet. Mitte arvestada. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on tegemist rohealaga. e-kiri Kinnistu omanikuna soovime, et maakasutuse otstarve jääks samaks, mis on kehtivas üldplaneeringus. 111 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine U. LEETS EELNÕU Palun mitte muuta Kambja vallas, Lepiku külas, Kuusiku maaüksus ( 94901:009:0117) uue üldplaneeringu järgi väärtuslikuks Mitte arvestada. Lepiku katastriüksustel põllumaaks, vaid jätta haritavaks maaks. Soovime sinna maaüksusele (1/4 maatulundusmaast ) ehitusõigust taotleda koos pro- olev põlluma-jandusmaa on Eesti keskmi- e-kiri jekteerimistingimustega. Saadame ka peatselt jagamise avalduse koos joonistega. sest kõrgema boniteediga (42 hindepunkti) ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks, kus ehitustegevus ei ole üldjuhul lubatud. Väärtuslike põlluma- jandusmaade määratlemine on riigi huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. Lepiku küla on ÜP-s määratud hajaasustu- salaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juh- totstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimus- tele. LOODUSHOIU FOND EELNÕU Kirjutan teile Loodushoiu Fondist, mille missioon on toetada inimesi ja organisatsioone loodushoidupanustamisel nende igapäe- Võtame teadmiseks. vaelus. Oma tegevuses lähtub Loodushoiu Fond kõige uuematest teadusandmetestning võtab arvesse ühiskonnas ja looduses e-kiri toimuvaid protsesse.Kohalike omavalitsuste ülesanne on koostada üldplaneeringuid eesmärgiga luua hea elukeskkond, mismuu- hulgas peab toetama riiklikult seatud keskkonnaeesmärkide saavutamist, keskkonnastrateegiaid ning -arengukavu. Seetõttu ju- hime teie tähelepanu elurikkuse ja kliimamuutuste otsesele seosele ning kohalikeomavalitsuste rollile selles. Palume, et arves- taksite omavalitsuse arengudokumentides Euroopa Liiduelurikkuse strateegias aastani 2030(EL Elurikkuse Strateegia) püstitatud eesmärke ja panustaksitenende täitmisse. Elurikkuse strateegia püüab aidata kaasa sellele, et Euroopa elurikkus saaks 2030. aastaks taastuda, tuues kasunii inimestele, kliimale kui kogu meie planeedile. Elurikkuse kadu ja kliimamuutused on üksteisest sõltuvad.Strateegia sisaldab konkreetseid kohustusi ja meetmeid, mis tuleb 2030. aastaks ellu viia. Üheks meetmeks onmetsas- tamine, millesse saab iga kohalik omavalitsus panustada. Kuidas metsastamine aitab? Võtame teadmiseks. Seoses kliimamuutustega räägitakse palju kasvuhooneefektist. Looduslik kasvuhooneefekt on Maa kuielukeskkonna jaoks üliolu- line. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse mõjul suureneb kasvuhoonegaaside hulkoluliselt ja väga kiiresti. Maa keskmine tem- peratuur tõuseb ning kaasnevad kliimamuutused toimuvadkiiremini ja ulatuslikumalt, kui inimkond ja kõik ülejäänud elusorga- nismid sellega kohaneda suudavad.Süsihappegaas on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest, mille kontsentratsioon praegu on viimase400 000 aasta kõrgeim. Süsihappegaas tekib õhku põlemisprotsessi kaasproduktina, mis võib olla nii loodus- likkui inimese põhjustatud tegevus, aga seejuures on oluline teada, et süsihappegaasi on võimalik kalooduslikult siduda. Nimelt, puud kasvamise käigus seovad süsihappegaasi, kasvatades süsiniku abil omatüve ning uued metsastatud alad pakuvad elupaiku liikidele. Umbes 2/3 süsinikust on talletatud mullas ja 1/3puudes. Mida räägivad teadusandmed? 1. Euroopa Liidus on kohustus istutada 2030. aastaks vähemalt 3 miljardit puud (EU BiodiversityStrategy Dashboard summary, Target 9) ning Eestil tuleb anda oma panus süsinikuvähendamisesse.Seda tehakse selleks, et suurendada metsaga kaetud alade pindala ELis, metsade vastupanuvõimet ja nenderolli elurikkuse vähendamise peatamisel, kliimamuutuste leevendamisel ja nen- dega kohanemisel.Kuivõrd IPCC kliimateadlaste hinnangul (Eesti Päevaleht, 2021) on meil aega umbes kaheksa aastat,et sooje- nemist 1,5 °C piires hoida, siis selle eesmärgi nimel tuleb meil kõigil läbimõeldult tegutseda nüüd jakohe. 2. Ülemaailme teadustööde kokkuvõte poliitikate kujundamiseks (IPCC raport 2022), kinnitabvajadust siduda süsinikku ka istu- tamise teel. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonnas suurendati Eesti süsiniku sidumise eesmärke400% (Harju Elu, 2021). Seega on oluline iga taim ja iga hektar. 3. Metsastumine või metsastamine omab positiivset efekti süsiniku sidumisel, see aga omakorda aitabkaasa kliimaeesmärkide täitmisele (Lutter et al. 2022, Lutter et al. 2016, Bárcena et al. 2014,Laganiere et al. 2010). Metsastamise tagajärjel suureneb metsamaa pindala ning ajas kasvab metsastatudaladel biomassi seotud süsiniku kogus ja sidumise kiirus. Meetme mõju avaldub Eesti kontekstis eelkõigetäiendava süsiniku sidumisena võrreldes rohumaa kategooriaga (Keskkonnaagentuur, 2021). Ehkki ka- rohumaad seovad süsinikku mulda ning taimede mitmekesisus suurendab mulla orgaanilise süsinikusäilitamist, soovitavad tea- dusandmed metsastamist. 112 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4. Metsastumise tagajärjel suureneb haritava maa mulla süsiniku tagavara, kuna orgaanilise ainesisaldus mullas väheneb (Uri et al. 2014). Haritava maa viimine püsitaimestiku alla vähendabmullaharimise intensiivsust. Selle kaudu väheneb kasvuhoonegaa- side heitkogus, kuna orgaanilise ainelagunemine aeglustub, samuti väheneb põllutööde eesmärgil fossiilsete kütuste kasuta- mine.Üldplaneeringud on määrava mõjuga arengudokumendid. Nende koostamise aluspõhimõtetes on otstarbekaskoheselt läh- tuda maailma teaduspõhistest uuringutest ja ELi pikaajalistest eesmärkidest, sh kakeskkonnamõjude strateegilise hindamise jä- reldustest.Täname, kui olete eelkirjeldatuga planeeringute koostamisel juba arvestanud või võtate need ettepanekudarvesse eda- siste menetluste käigus. Kui teil tekib täiendavaid küsimusi või murekohti, pöörduge julgelt meiepoole ning leiame koos vastuseid ja lahendusi.2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis.Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted jakolmanda sektori organisatsioo- nid. K. PÕLLUSTE, K. PÕL- EELNÕU Seoses Kambja valla uue detailplaneeringu avaliku väljapanekuga teen ettepaneku muuta Külitse aleviku tiheasustusala piiri nii, Mitte arvestada. Haage tee 26 ja 28 asuvad LUSTE et tiheasustusala kavandataval piiril paiknevad minule kuuluvad Haage tee 26 ja Haage tee 28 kinnistud jääksid endiselt täies administratiivselt Külitse alevikus, mis ole- e-kiri ulatuses tiheasustusalast väljapoole. muselt on tiheasustusala, olemasolevate ja 13.11.2022 kavandatavate elamu maa-alade vahel. Sa- Nimetatud kinnistute asukohas on tegemist hajaasustusalal paikneva ajaloolise ahelkülaga. Elamud (endised talud) paiknevad muti perspektiivsel reoveekogumisalal. hajusalt piki Haage teed, nende vahel on looduslikud rohumaad, põllulapid ja metsatukad. Valdava osa kohapeal elavate maao- Seetõttu me ei pea võimalikuks kõnealuste manike, sealhulgas allakirjutanu, arvates peaks see nii ka jääma. katastriüksuste tiheasustusalast välja arva- Haage tee 26 kinnistust moodustab suure osa ehitustegevuseks sobimatu maa - kinnistu lääneosas paiknev Kikkaojaga piirnev mist. märg turbaraba ja märg rabamets. Tavapäraseid ehitustehnoloogiaid kasutades ja ilma eelnevaid suuremahulisi maaparandustöid Lisaks märgime, et kuna tegemist on juba teostamata ei ole sellel alal ehitustegevus võimalik. Kinnistu lõunaservas paikneb mesila. Kinnistu põhjapoolses osas asub põllu- hoonestatud katastriüksustega, ei mõjuta majanduslikus kasutuses olev maa – viljapuuaed. Tegemist on noore istandusega, mis alles hakkab kandeikka jõudma - ühte- asumine tiheasusutusalal teie olemasolevat kokku sadakond õuna-, kirsi- ja pirnipuud, lisaks veel umbes 50 marjapõõsast. Arvestades istandusse juba investeeritud raha ja maakasutust, ehitustingimusi vmt. Katast- töö hulka ning hinnates istanduse elueaks vähemalt 50 aastat, ei näe ma võimalust sellele kinnistu tiheasustamiseks nimetatud riüksusi võib ka edaspidi kasutada põlluma- ajaperioodi vältel. janduslikel eesmärkidel. Haage tee 28 on 100% maatulundusmaa. Tegemist on 0,4 ha suuruse viljaka põllumaaga, välja arvatud kitsas, vähem viljaka pinnasega maariba kinnistu põhjaservas. Piki kinnistu põhjaserva, madalama viljakusega alale, on püstitatud päikesejaam. Päi- kesejaamal jätkub arvestuslikku tootmisressurssi veel 15-20 aastaks. Sellest johtuvalt ei saa kavanda järgnevatel aastakümnetel sellele kinnistule ehitamist, sest iga ehitis või ka kõrghaljastus tekitaks päikesepaneelidele varju. Kinnistu jääb ka edaspidi põllu- majanduslikku kasutusse. Hetkel kasvatan seal kartulit, mesikat ja ida-kitsehernest. Ma ei näe põhjust, miks peaks kuuluma põllumajanduslikus kasutuses olev viljakas maatulundusmaa, suur õunaaed ning ehitus- tegevuseks kõlbmatu turbaraba Külitse aleviku tiheasustusalasse. L. AMBRE EELNÕU Seoses Kambja valla uue üldplaneeringu avaliku väljapanekuga teen ettepaneku mitte tõmmata Külitse aleviku tihe- ja hajaa- Arvestame. sustusala piiri läbi minule kuuluva Haage tee 30 kinnistu (94901:005:0453), vaid arvata kinnistu tervenisti hajaasustusalale e-kiri kuuluvaks. 12.11.2022 P. RATASSEPP, T. RATAS- EELNÕU Ettepanek: Muuta Lauri kinnistu (katastritunnus: 94901:004:0063) sihtotstarvet 100% maatulundusmaast 100% elamumaaks. Mitte arvestada. Lauri katastriüksus asub SEPP Lisatud krundi skeem: väljaspool Külitse aleviku tiheasustusala ja e-kiri perspektiivset reoveekogumisala. ÜP ees- 10.10.2022 märk on hoida elanikkonna kasv ja elamu- ehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Lauri katastriük- suse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vastuolus. Lauri ka- tastriüksus jääb ÜP kohaselt hajaasustusa- lale. ÜP-ga hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toi- mub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingi- mustele. 113 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine T. KASE EELNÕU Valda on esitatud taotlus algatada Palumäe ja Kodijärve külas asuva Parripõllu ja Õuna maaüksustele detailplaneering. Planee- Mitte arvestada. Pangodi maastikukaitseala ringu koostamise eesmärgiks liita Parripõllu ja Õuna kinnistud üheks 10% sotsiaalmaa ning 90 % maatulundusmaa krundiks ja maastiku, maakasutuse ja asustusstruk- e-kiri moodustatavale krundile määrata ehitusõigus ja arhitektuurinõuded 240 voodikohaga hooldekodu ja abihoone projekteerimiseks tuuri kaitseks säilivad varem kehtestatud ja ehitamiseks. Seetõttu palun Parripõllu kinnistul ÜP lahenduses muuta elamu maa-ala juhtfunktsiooniga ala ühiskondliku ehitise Pangodi maastikukaitseala üldplaneerin- maa-alaks. Lisaks palun suurendada vastavalt lisatud joonisele ÜP-s ehitamist lubatavat ala. guga (Pangodi maastikukaitseala üldpla- neering. Artes Terrae OÜ, 2005) määratud maakasutus- ja ehitustingimused. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse ra- kendamise seaduse § 12 lg 5 kohaselt ei ole kehtestatavat üldplaneeringut võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneerin- gute sissekandmist uude üldplaneerin- gusse. 114 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine O. Matt Eelnõu Teen ettepaneku muuta Purde kinnistu osas E2 tsoneering E3-ks. Lubada kinnistule rajada traditsioonilisest taluõuest Mitte arvestada. Pangodi maastikukaitseala inspireeritud talukoht vähemalt 4-5 hoonega. Arusaamatu ja põhjendamata on ka plast, metall, betoon ja kivi, plast- ja maastiku, maakasutuse ja asustusstruk- 02.12.2022 metallraamidega akende ja katuseakende paigaldamise keeld. Nimetatud keeld ei tulene kehtivast Pangodi maastikukait- tuuri kaitseks säilivad varem kehtestatud e-kiri seala kaitse eeskirjast. Tänapäeval on saadaval väga kvaliteetseid plast, metall ja betoon tooteid ning milleks peab üldplaneering Pangodi maastikukaitseala üldplaneerin- nende kasutamise ära keelama. guga (Pangodi maastikukaitseala üldpla- neering. Artes Terrae OÜ, 2005) määratud Purde kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks on elamumaa, mistõttu ei ole põhjendatud selle arvamine rohelise võr- maakasutus- ja ehitustingimused. gustiku koosseisu ning palun kinnistu välja arvata rohelise võrgustiku koosseisust. Kaartidelt pole võimalik üheselt aru saada, kas Purde kinnistu elamu asub rohevõrgustiku koosseisus või mitte. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse ra- kendamise seaduse §12 lg 5 kohaselt ei ole Vt täpsemad selgitused ja põhjendused e-kirjast. kehtestatavat üldplaneeringut võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneerin- gute sissekandmist uude üldplaneerin- gusse. Rohelise võrgustiku osas selgitame, et ela- mumaa sihtotstarve ei ole aluseks rohelise- sest võrgustikust välja arvamisel. Purde kü asub rohelise võrgustiku Pangodi tugialal, mis hõlmab kogu Pangpodi maastikukait- seala ja ka paljusid teisi elamumaid. Rohe- lises võrgustikus asumine ei piira olema- soleva või planeeritud elamumaa kasuta- mist. 115 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine E. Noorem EELNÕU Saariku-Haldja-Näki tee Arvestame ettepanekuga ja kanname tee planeeringu kaardile. Kaardiraken- Tegemist 2017 aastal KOV'i poolt üldplaneeringusse kinnitatud teega, mis tänasest planeeringust on eemaldatud. Palun taastada dusse tehtud 2017 kooskõlastatud planeering. ettepanekud 05.- 06.12.2022 Tagada parempöörde võimalus ka planeeritava 2+2 sõiduradade ehituse korral. Tegemist on üldplaneeringust eraldiseisva teemaga. Selgitame, et 2+2 tehnilised lahendused on ÜP-s määratud Jõhvi-Tartu- Valga riigitee Tartu–Nõo eskiisprojektiga. ÜP näitab tee põhimõttelist asukohta, kõiki asjaolusid täpsustatakse tee projekteerimisega, mis on hetkel käimas. Projekteerimine toimub kehtiva Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi osas alusel, millega Tartu – Nõo lõigu rekonstrueerimist on kavandatud. 1) Tegemist arusaamatu teega, ei paranda kogukonna liikumisvõimalusi. Palun eemaldada ning asendada 2018 üldplaneeringus 1) Arvestame oleva teega. 2) Palun märkida antud tee raudteemaale. Lisada plankaed, vajadusel müratõkkesein elamukinnistute piires vahemikus Ropka 2) Täpsustame raudteega paralleelselt kul- ülesõit kuni Lemmatsi ülesõit. geva jalg- ja jalgrattatee asukohta ning märgime selle raudteemaale. 116 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Ei ole nõus kogumistee kulgemisega üle haritava põllumaa ning läbi noorendik metsa. palun muuta kogumistee asukoht antud Selgitame, et 2+2 tehnilised lahendused on kinnistust välja. ÜP-s määratud Jõhvi-Tartu-Valga riigitee Tartu–Nõo eskiisprojektiga. ÜP näitab tee põhimõttelist asukohta, kõiki asjaolusid täpsustatakse tee projekteerimisega, mis on hetkel käimas. Projekteerimine toimub kehtiva Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi osas alusel, millega Tartu – Nõo lõigu rekonstrueerimist on kavandatud. K. Põlluste EELNÕU Palun muuta tiheasustusala piiri, nii et kinnistu paikneks ka edaspidi hajaasustusalal. Mitte arvestada. Haage tee 26 ja 28 asuvad administratiivselt Külitse alevikus, mis ole- Kaardiraken- muselt on tiheasustusala, olemasolevate ja dusse tehtud kavandatavate elamu maa-alade vahel. Sa- ettepanek muti perspektiivsel reoveekogumisalal. 13.11.2022 Seetõttu me ei pea võimalikuks kõnealuste katastriüksuste tiheasustusalast välja arva- mist. 117 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Lisaks märgime, et kuna tegemist on juba hoonestatud katastriüksustega, ei mõjuta asumine tiheasusutusalal teie olemasolevat maakasutust, ehitustingimusi vmt. Katast- riüksusi võib ka edaspidi kasutada põlluma- janduslikel eesmärkidel. Ropkajärve OÜ (K. Killak) EELNÕU Ettepanek muuta maakasutuse juhtotstarve elamu maa-alaks. Ettepanekuga mittearvestatud. Meie hin- nangul ei ole kehtiva DP kohase maakasu- Kaardiraken- tuse muutmine põhjendatud. Tegemist on dusse tehtud Külitse aleviku ainsate ärimaadega. Lisaks ettepanek jäävad Puru tee katastriüksused kahe pers- 06.12.2022 pektiivse tee vahele ning on elamu maa- alaks müra tõttu ebasobivad. EELNÕU Ropkajärve OÜ esindajana palun arvestada ettpanekutega koostatavasse Kambja valla üldplaneeringusse. Soovime muuta maa- Mitte arvestada ettepanekuga muuta Puru kasutuse juhtotstarbeid. Lisatud joonis, kuhu on märgitud soovitud elamu maa-ala ja äri maa-ala. tee, Puru tee 5, Puru tee 7, Puru tee 1 ja e-kiri Kiigemäe tee 1 katastriüksuste sihtotstarve Elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbega alaks soovime muuta kinnistud Peru tee (94901:005:1638); Peru tee 5 elamumaaks. Meie hinnangul ei ole kehtiva (94901:005:1629); Peru tee 7 (94901:005:1630) ja osaliselt Peru tee 1 (94901:005:1631) ning Kiigemäe tee 1 DP kohase maakasutuse muutmine põhjen- (94901:005:0414). datud. Tegemist on Külitse aleviku ainsate ärimaadega. Lisaks jäävad Puru tee katast- riüksused kahe perspektiivse tee vahele 118 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Äri maa-ala maakasutuse juhtotstarbega alaks soovime jätta osaliselt Peru tee 1 (94901:005:1631) ja Puru tee 3 (ja osaliselt ning on elamu maa-alaks müra tõttu eba- Peru tee 1 (94901:005:1632). sobivad. Teiseks küsin, miks on uues üldplaneeringu kaardil Kiigemäe tee 7 – 12 elamumaa kinnistutele märgitud puhke-maa-ala? Lisatud Täname tähelepanu juhtimast Kiigemäe tee väljavõte. 7 – 12 katastriüksuste juhtotstarbe osas. Tegemist on tõepoolest elamumaadega ning täpsustame planeeringu kaardimater- jali. K. KRUUSE EELNÕU Ettepanek: Palun korrigeerida rohekoridori piiri ja arvata Vana-Kuuste ja Kõrkküla metsamassiivide vahelisest lää- Rohevõrgustikku jäävatel põllumajandus- nepoolsest rohekoridorist välja Vahemetsa ja Siilu kinnistud. maadel on võimalik jätkata senist maaka- e-kiri sutust, rohevõrgustiku tingimused ei sea Põhjendus: Rohekoridori eesmärgid seavad piiranguid ja häiringuid mis pole kinnistuomanikule vastuvõetavad. kitsendusi põllumajanduslikule tegevusele. 1.Rohekoridori sisse jäävad haritavad väärtuslikud põllumaad, mis on vaja hoida heas põllumajanduslikus korras (kasutada vilja- Samuti ei seata piiranguid maaparandus- vaheldust, kasvatada liblikõielisi,hoida talvise taimkatte all, maksta maamaks ja teenida tulu). Rohekoridori jäävatel põldudel süsteemide hooldamisele. Piirangud sea- poleks ulukikahjude pärast võimalik kasvatada näiteks põldhernest, mis on maheviljeluses asendamatu.Keegi ei taha ette kuju- takse eelkõige arendustegevusele, sest sel- tada olukorda kui talle öeldakse, et sellel aastalei saa me teile palka maksta, kuna metssead hävitasid teie tehtud töö. Pika,kitsa lega võib kaasneda rohevõrgustiku sidu- ja loodusesselgelt piiritlemata rohekoridori puhul satuvad ulukikahjude alla ka naaberpõllud. Sellelaastal hävitas 30 pealine mets- suse katkemine. seakari umbes 30% minu hernesaagist ning seda kõigest paari ööga. Need põllud ei asunud planeeritava rohekoridori alas. Selgitame, et rohevõrgustiku planeerimisel 2. Rohekoridori jäävad maaparandussüsteemid ehk kraavid. Siin ei ole tegemist loodusliku ojaga. Maaparandussüsteemid vajavad on arvesse võetud loomaõnnetuste koondu- hooldust ehk võsast ja puudest puhastamist ning süvendamist. Põllumassiivide pindala säilimiseks peab põlluservast eemaldama miskohti, mis kajastavad suurulukitega toi- võsa ja harimist takistavad puud. Rohekoridoriga kaasnevad kitsendused peaksid võimaldama kinnisasja kasutamist vastavalt munud õnnetuste statistikat. Samas on te- senisele sihtotstarbele. Näiteks maatulundusmaal peaks olema lubatud metsastunud alade raadamine ja põllumajanduslikuks gemist vaid ühe infoallikaga, mida on ar- kasutamiseks tarastamine. Tütar tahaks tulevikus tegeleda hobusekasvatusega. Planeeritava rohekoridori alla jääb umbes 6-7 vestatud rohevõrgustiku kavandamisel, ha. koplitekssobivat maad ning tarastamine sulgeks rohekoridori.Rohevõrgustiku planeerimise eesmärgiks ei saa olla eraomandis kuid tegemist ei ole ainukese allikaga ning ulatuslike alade maaomaniku planeeritud majandustegevusest välja jätmine ning tegevuse piiramine. rohevõrgustik koosneb rohkematest ele- mentidest. Rohevõrgustik on mõeldud kõi- 3. Ajalooliselt on see piirkond olnud põllumajandus, eelkõige karjakasvatuspiirkond, kus toodang realiseeriti Vana-Kuuste Pii- kide looma- ja taimeliikide elupaikade ja lii- maühistu kaudu. Enne vene okupatsiooni algust kasutati rohekoridori alla jäävaid mitteharitavaid maid karja-ja heinamaana. kumisteede sidususe säilitamiseks. Talumetsad olid karjamaametsad ehk metsas karjatati loomi. Talvehein varuti Emajõe luhaaladelt, kust ära sai selle vedada alles talvel, kui maa külmunud ja jõed jääs. Okupatsiooni ajal oli peaaegu igas majapidamises üks või mitu lehma ning karjatamine Nõustume, et loomad ei tea, kus rohevõr- ning heinategu jätkus. Võsastuma hakkas see alles üheksakümnendate lõpuskui valitsuse põllumajanduspoliitika tõttu lõppes gustik asub ning liiguvad maastikul vasta- piirkonnas loomapidamine ning varsti sulges uksed ka piimameierei.Ajalooliselt pole planeeritud rohekoridori mitteharitav osaol- valt enda eelistusele. Maakonnaplaneerin- nud võsastunud ehk siis sobinud varju otsivatele metsloomadele. gutega on kehtestatud rohevõrgustik kõiki- des maakondades ning hõlmab kogu Eestit. 4.Rohekoridori planeerimise eesmärgid pole üheselt arusaadavad.Loomad on liikunud Vana-Kuuste ja Kõrkküla metsade vahel Sidusa võrgustiku planeerimise eesmärk on tuhandeid aastaid ilma rohekoridorita ja liiguvad edaspidigi ning sealt kust neile meeldib. See sõltub aastaaegadest, põldudel maakasutust suunata selliselt, et säiliks kasvavatest kultuuridestning ehitustegevusest.Enamiku loomadeliikumine toimub hämaras võipimedas ja nad ei vaja suletud võimalikult väärtuslik ja mitmekesine elu- maastiku kaitset. Praegu värskel lumel on eriti lihtne loomade liikumisteesid leida ja veenduda, et loomad ei eelista planeeritavat paikade ja liikumisteede võrgustik. Kambja rohekoridori. valla rohevõrgustiku planeerimisel on ar- 5.Elamupiirkondade arendajate kasu ei tohiks tulla põllumeeste kahju ja piirangute arvelt.Kaardirakenduse „Eesti riigimaade loo- vesse võetud piirnevate valdade rohevõr- maohtlikkus 2009-2018“, mis on võetud Kambja valla rohevõrgustiku planeerimise aluseks on loomaõnnetustekoondumiskoht gustiku paiknemist. ehk klaster planeeritavast rohekoridorist ca 500m. Vana-Kuuste pool. Klastri tugevust vaadates on see kontsentreeritud väga Rohevõrgustikku hõlmatakse eelkõige kitsale alale ning mitte väga suure õnnetuste arvuga. Plaanitav rohekoridor ei vähendaks loomaõnnetuste arvu, ega mõjutaks metsa-, soo-, niidukooslused ja veekogud muud moodi loomade liikumist, kui piirkonnas säilib ajalooline hajaasustus ning hajaasustusse sobilik majapidamiste vaheline ning nende vahele jäävad põllumaad. Rohe- kaugus.Kaaluda tuleks, kas planeeritav rohekoridor on üldse hajaasustuses vajalik ja kui on, siis teha see sinna kus on loomaõn- võrgustiku planeerimisel on aluseks võetud netuste klastri järele loomade teeületuskoht. tugialad, mis ühendatakse omavahel kori- 6. Vana-Kuuste Lootvina teest jääb Kambja valda kõigest väike osa ning enamik sellest lookleb Kastre vallas metsade vahel, kus doridega. Koridoride kavandamisel võe- loomaõnnetuste toimumise tõenäosus on tunduvalt suurem. Ka Vana-Kuuste looduskaitseala piirneb idast Kastre vallaga, seepä- takse aluseks teadaolev info kaitstavate rast peaks rohealasid planeerima ühiselt. alade, liikide elupaikade ja võimalike levi- kuteede osas. Soovin olla kaasatud üldplaneeringu menetlusse. Palun planeeringut praegusel kujul mitte kehtestada. 119 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Analüüsime ÜP koostamisprotsessi raames täiendavalt rohevõrku viidatud piirkonnas. M. Hendrikson EELNÕU Kahjuks ei ole ma oma allpool olevatele kirjadele Kambja vallavalitsuselt vastust saanud, kuid see ei tee probleemi olematuks. Täname tähelepaneku eest. Mõistame, et Kõnealune tee on sadade autodeni ööpäevas ulatuva liikluskoormuse tõttu trepiliseks sõidetud ning aitaks kas regulaarne ( = tegemist on olulise küsimusega, kuid tee- 30.07.2021 antud tee puhultavapärasest oluliselt sagedam) hööveldamine või hoopis asfalteerimine. Praegusel ajal on autost vähegi hoolival hooldust ja liikluskorraldust puudutavad inimesel trepilisel teel lõiguti võimatuvõitu sõita isegi kiirusega 10 km/h. Loodetavasti on mõistatav, et teetrepilisus põhjustab teemad lahendatakse eraldiseisvalt üldpla- tavapärast taset oluliselt ületavat vibratsiooni, mis kahjustab sõidukite veerimku- ja keredetaile ning suurendab ja kiirendabnende neeringust teehoiukavaga. remondivajadust mille eest lõppkokkuvõttes vastutab tee seisundinõudeid mittetagav teeomanik. Kõnealune tee on ehitatud 1980-te aastate lõpus teenindamaks selle äärseid majapidamisi ning põllumassiive ning selle rajamisel kindlasti eiarvestatud ööpäevas sadade autodeni ulatuva liikluskoormusega, mis käesoleval ajal tuleneb osaliselt Otepää maantee remondist aga pea- miseltpopulaarse kontserdipaiga Kiivitaja suvelava tegevusest. Kujunenud olukorras tuleks küllap tavapärasest tihedama hoolda- misega tagada tee sõidetavus või viia tee asfaltkatte alla. Praegusel ajal ületabliikluskoormus selgelt tee kui rajatise konstrukt- sioonilist vastupidavust. Allolev teema, millega ma pöördusin aasta tagasi Kambja vallas Kullaga külas kontserte korraldava organisatsiooni poole ning tutvustasinolukorda telefonivestluses ka tollasele abivallavanem hr Ivar Tedremale on jätkuvalt muutumata kujul päevakorrale tõusmas. Tartu Kontserdilt ma oma kirjakesele mõistagi mingit vastust ei saanud. Hr. Tedrema suhtus mu muresse mõistvalt ning tolmamist õige veidivähendavat kruusatee soolatamist tõepoolest tehti ja seda tehti ka käesoleval aastal, kuid see lahendus ei tule taolise koormusega lihtsalt toime.Juurdepääsutee populaarsele kontserdipaigale tuleks asfalteerida. Mõistagi on kasutata- vad ka teised minupoolt 09.07.2019 kirjas väljapakutud variandid. T. Kleimann EELNÕU Esitame Kambja valla üldplaneeringu eelnõule järgmise ettepaneku: Puudub põhjendus transpordimaa muut- mine sotsiaal/üldmaaks. e-kiri 1. Määrata sotsiaalmaa/üldmaa sihtotstarve kinnistutele tunnusega 28301:001:0536, 28301:001:0537 ja 28301:001:0538 06.12.2022 A. Uibo EELNÕU Esitame Kambja valla üldplaneeringu eelnõule järgmised ettepanekud: Ettepanekutega nr 1 ja 2 mittearvestatud. ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja e-kiri 1. Määrata elamu maa-alaks Laane külas asuv Kivikaivo 94901:007:0261 maaüksus; elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- 06.12.2022 2. Määrata elamu maa-alaks Laane külas asuv Tiigi 94901:007:0496 maaüksus; siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. 3. Määrata elamumaaks osa Soinaste külas asuvast Kaasiku tn 35 28301:001:1650 maaüksusest vastavalt joonisele. Kivikaivo ja Tiigi maaüksuste määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõte- tega vastuolus. Laane küla on ÜP-s määra- tud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaa- sustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei 120 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP- s määratud ehitustingimustele. Ettepaneku nr 3 osas kaalume maakasu- tuse juhtotstarbe muutmist elamumaaks edasise planeeringumenetluse käigus. Kaa- siku tn 35 maaüksuse puhul on tegemist ärimaaga, millel on kehtiv DP. Samas keh- tiva ÜP kohaselt on tegemist elamu maa- alaga. V. Tehvand EELNÕU Teen ettepaneku koostatavale Kambja valla Üldplaneeringule. Arvestada, kuna alla 2 ha suurune põllu- massiiv ja ülejäänud põllumassiividest e-kiri Minule kuulub Soosilla külas katastriüksus Pürje 94901:001:0055, mille hulka kuulub 1,42 ha suurune põllumassiiv 65146754347, eraldi. mis on piiratud teede ja katastripiiridega ning seetõttu moodustab muust põllumaast eraldi osa. Leitav PRIA kaar- dilt https://kls.pria.ee/kaart/ Palun jätta eelpool nimetatud põllumassiiv 65146754347 välja väärtuslike põllumaade hulgast. Ettepanekuga arvestamine võimaldaks vajadusel suurendada olemasolevat Pürje õueala pinda vajadusel rohkem kui 30% , millise tingimuse koostatav Üldplaneering muidu seaks ning võimaldaks ka muid mittepõllumajanduslikke tegevusi: rajada elektri toot- miseks päikesepark energiavajaduse rahuldamiseks jms. Juba praegu on põllumajanduslik tegevus, eriti taimekaitse pritsimised sellel maal raskendatud vahetus naabruses paiknevate elamute ja neis elavate inimeste ning hiljuti rajatud mesila tõttu. Seetõttu minu hinnangul ei ole eelpool nimetatud maatüki reserveerimine lähiaastateks ainult põllumajanduslikuks kasutuseks enam otstarbekas ja sellele tuleks võimaldada ka muid tegevusi, sealhulgas ehitamist. Ka protsentuaalselt moodustab eelpool nimetatud põllumassiiv suurusega 1,42 ha ainult 5% kogu katastriüksuse üldpindalast, mis on rohkem kui 27 ha ning muudatus ei tooks kaasa ülemäärast mõju. V. Vankov EELNÕU Laane küla, Laikna 2 kinnistu omanikuna pole mind kaasatud praeguse Kambja valla üldplaneeringu koostamisse. Leian, et minu Selgitame, et Kambja valla üldplaneeringu õigusi on rikutud. Planeerimisseaduse § 76 lg 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi planeering eskiislahenduse avalikest väljapanekutest e-kiri võib puudutada. on maaomanikke teavitatud vastavalt pla- 12.12.2022 neerimiseaduse nõuetele. Antud üldplaneering puudutab minu õigusi otseselt (s.o. omandiõiguse kitsenduse näol) ning oleksin pidanud olema kindlasti kaastatud/teavitatud planeerimismenetluse varases etapis. Laikna kinnistut läbib Väänoja, mis on ro- hevõrgustiku siduselement erinevat tüüpi 13.11.2018 a kehtestatud Kambja Vallavolikogu otsuse nr 51 „Kambja valla üldplaneering“ kohaselt on aadressiga Laane küla, rohevõrgustiku alade ühendamiseks. Laikna 2 kinnistu maakasutuse juhtotstarve äri- ja tootmise ala T1. Väänoja valiti siduselemendiks, kuna vee- Praeguse üldplaneeringu eelnõu kohaselt on muudetud Laikna 2 kinnistu maakasutuse juhtotstarvet ning on lisandunud kinnistule kogu kallastel on veel säilinud looduslikke täiendava piiranguna rohekoridori ala. alasid, mille säilimist sidusust on võimalik rohevõrgustiku tingimustega hoida. Lisaks Laikna 2 kinnistu alale planeeritav rohekoridor pole eluliselt toimiv ega loogiline, sest lennuraja perimeetri piirdeaed ja tiheda kehtivad Väänoja kallastel ehituskee- liiklusega Ülenurme-Külitse riigimaantee on juba pikema aja jooksul katkestanud toimiva seose erinevate rohealade vahel. Väga luvööndi kitsendused looduskaitseseaduse selgelt on asunud nimetatud olukorda aktsepteerima ka maakonna üldplaneering. alusel. Avalikustamise käigus tehtud ette- Tundub, et detailplaneeringu koostaja on lähtunud vaid dokumentaalsest infost ning pole tegelikku looduslikku olukorda hinnanud. panekute alusel nõustusime, et vähendame Rohekoridori vähegi toimiv ning parim (väiksema inimsurve mõjuga) asukoht oleks olnud Õuna tee 1 kuni Õuna tee 5 kinnistute rohevõrgustiku ulatust Väänoja kallastel piirkonnas. Samas on registreeritud mõni kuu tagasi (14.09 2022 a) kinnistud aadressidega: Õuna tee 1, 2, 3, 4 ja 5. Eelnimetatud kuni ehituskeeluvööndi piirini, s.o 25 meet- kinnistud on registreeritud elamumaa eesmärgiga ja pole kooskõlas rohekordori toimimise ideega. rini kummalgi kaldal (veekoguga piirnevatel 121 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Tegelikkuses ei hakka toimuma Laikna 2 kinnistu kaudu loomade liikumine, sest antud alad jäävad piirkonna tuumikrohealadest kõrghaljastusega aladel on rohevõrgustiku jäädavalt eraldatuks infrastruktuuri ja varasema tasakaalustamata asustuse laiendamise tõttu (lennuväli, maantee, tihe hoones- ulatus suurem), seega ei teki maaomani- tus). kele täiendavaid piiranguid rohevõrgustiku tingimuste kaudu ehituskeeluvööndi alal Arvestada tuleb ka asjaolu, et Väänoja puhul ei ole tegu loodusliku veekoguga, vaid maaparandussüsteemi rajamisel kaevatud (ehituskeeluvööndi kitsendused on oluliselt tehislikku päritolu kanaliga. rangemad kui rohevõrgustiku kaitse- ja ka- Samuti tuleb praegusel planeeringu koostajal juhinduda varem kehtestatud üldplaneeringutest, sest need omavad õiguslikku sutustingimused). mõju. Kinnistu omanikul on õiguspärane ootus, et maaüksusel kehtestatud üldplaneeringu normid jäävad püsima. Rohekoridorina välja pakutud kraav on Palun jätta varasemalt kehtestatud Laikna 2 kinnistu maa juhtotstarve muutmata ning rohekoridori ala kinnistule mitte määrata. maaparandussüsteemi eesvool Laane I, kus looduskaitseseaduse alusel piiranguid ei ole (sh ei ole ehituskeeluvööndit), kuid kehtib eesvoolu kaitsevöönd 12 m ulatuses mõle- mal kaldal (Maaparandusseaduse alusel). Leiame, et antud kraav ei ole sobilik rohe- võrgustiku siduselemendina kasutamiseks, kuna see kulgeb valdavas osas lagedatel põllumajandusmaadel, samas rohevõrgus- tiku kujundamine lagedatele põllumaadele ei ole otstarbekas, Laane I kraaviga ei ole võimalik siduda kõiki kõrghaljastatud säili- tamist väärivaid alasid. Õuna tee elamuk- runtide hoonestamisel ei ole võimalik rohe- võrgustikku siduda lõunapoolsete aladega. Laikna 2 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Ainuüksi asjaolu, et kehtivas ÜP-s on Laikna 2 kinnistu maaka- sutuse juhtotstarbeks määratud äri- ja tootmismaa, ei anna maaomanikule õigus- kindlust, et see alatiseks nii jääb. Kohalikul omavalitsusel on õigus ja kohustus üldpla- neering üle vaadata ning juhul, kui planee- ringu edasine elluviimine ei ole võimalik või põhjendatud, algatada uus üldplaneering. Koostatavas üldplaneeringus on Laane küla hajaasustusala, kus maakasutuse juhtots- tarbeid (sh äri- ja tootmismaad) ei mää- rata. Ehitamine toimub vastavalt ÜP-s mää- ratud ehitustingimustele. Koostatav üldpla- neering ei muuda Laikna 2 senist maakasu- tust, milleks on maatulundusmaa. J. Terna EELNÕU Käesolevaga esitan Kambja valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise raames ettepaneku: Ettepanekuga mittearvestatud. Selgitame, et koostatava ÜP eesmärgiks on hoida ela- e-kiri Muuta hajaasustuse piire ja ehitustingimusi. nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses Ettepanek alljärgnevate maaüksuste alal muuta maaüksuste hajaasustuse ala tiheasustusaladeks. tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta- luvusega ning vältida edasist valglinnastu- 28301:001:1075 Kesaheina, Laane küla, Kambja vald, Tartu maakond mist. Ka kehtiva üldplaneeringu kohaselt on 28301:001:1076 Kesalille, Laane küla, Kambja vald, Tartu maakond tegemist hajaasustusalaga. Kuna antud ala ei piirne olemasoleva tiheasustusega, siis ei ole sinna mõistlik ega vajalik eraldiseisvat tiheasustusala moodustada. Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt ha- jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu 122 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine maa-ala juhtotstarvet ei määrata ning ela- muehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele. I. Piho EELNÕU Märkasime, et meile kuuluva krundi – Sauna (kü tunnus 94901:007:0441) otstarbeks on koostatavas üldplaneeringus määratud Arvestame ettepanekuga osaliselt ning läh- „Ärimaa“. tume kehtivas üldplaneeringus toodud e-kiri maakasutuse juhtotstarvetest: osaliselt Palume muuta see „elamu maa-alaks“, kuna maa-alale on Kambja Vallavalitsuse 16.09.2021.a korraldusega nr 3371 algatatud 20.12.2022 elamumaa ning osaliselt üldmaa. detailplaneeringu koostamine ja koostame detailplaneeringut. Me ei soovi maa-ala ärimaana kasutusele võtta. T. Kibal EELNÕU 1. Kuivõrd koostatav uus üldplaneering puudutab ka ülalnimetatud T.Kibali kaasomandis olevate kinnisasjade maa-ala, sh selle Arvestame sooviga olla kaasatud planee- maa-ala maakasutuse juhtotstarbeid, on T.Kibal vaieldamatult isik, kelle õigusi planeering võib puudutada ning nagu nüüdseks ringu menetlusse. e-kiri on saanud teatavaks, siis ka oluliselt riivab. Seega on T.Kibal isik, keda tulnuks ja tuleb kõnesoleva üldplaneeringu ja KSH aruande 30.12.2022 koostamisse ja sellega seonduvasse menetlusse kaasata. Eelnimetatud uue üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisse ja sellega seotud menetlusse ei ole T.Kibalit kaasatud. Tambet Kibal palub teda eelnimetatud uue üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisse ja sellega seotud menetlusse kaasata (e- posti aadress [email protected] ja postiaadress Tambet Kibal, Tähe 58-10, 50107 Tartu linn). 2. Internetist saadud andmetest on T.Kibal temale üllatuseks saanud nüüd teada ka seda, et koostatud uue üldplaneeringu eelnõu 2.1 kohaselt on võrreldes praegu kehtiva Kambja valla üldplaneeringus Ülenurme valla territooriumi osas ülalnimetatud Ratasepa 2.2 kinnistu, Uus-Ratasepa kinnistu ja Ees-Ratasepa kinnistu maa-ala suhtes määratud maakasutuse juhtotstarvet plaanis oluliselt muuta. 2.3 Praegu kehtiva (st Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine endise Ülenurme Vastus kõige 3 punkti osas on ühine. valla territooriumi osas“ kehtestatud) Kambja valla üldplaneeringus Ülenurme valla territooriumi osas on ülalnimetatud Ratasepa Kõik kõnealused katastriüksused asuvad kinnistu, Uus-Ratasepa kinnistu ja Ees-Ratasepa kinnistu maa-ala suhtes maakasutuse juhtotstarbeks määratud „Äri- ja tootmise üldplaneeringuga määrataval väärtuslikul ala“. põllumajandusmaal. Katastriüksustele jääv Nähtuvalt uue üldplaneeringu maakasutuse joonisest on plaanis Ratasepa kinnistu ja Ees-Ratasepa kinnistu maa-ala maakasutuse põllumajandusmaa on Eesti keskmisest juhtotstarbeks tervikuna määrata „Väärtuslik põllumajandusmaa“ ning Uus-Ratasepa kinnistu maa-ala maakasutuse juhtotstar- kõrgema boniteediga (46 hindepunkti) ning beks on plaanis osaliselt määrata „Äri maa-ala“ ja ülejäänud suuremas osas „Väärtuslik põllumajandusmaa“. kajastatud ka PRIA põllumassiivide registris ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks Sellised planeeritavad maakasutuse juhtotstarvete muutmised osas, millega kavandatakse kõnesolevate kinnistute maakasutuse põllumajandusmaaks. Väärtuslike põlluma- juhtotstarve senise „Äri- ja tootmise ala“ asemel muuta „Väärtuslik põllumajandusmaa“ juhtotstarbeks, on vaieldamatult olulised jandusmaade määratlemine on riigi huvi ning paraku selgelt vastuolus T.Kibali ja teiste kõnesolevate Ratasepa kinnistu, Uus-Ratasepa kinnistu ja Ees-Ratasepa kinnistu säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud kaasomanike huvidega. ja taastumatu ressurss. T.Kibal ja teised kõnesolevate kinnistute kaasomanikud on nüüdseks juba pika aja jooksul (mitme aasta jooksul) tuginenud nende Väljaspoole tiheasustusala piire olevad alad kinnistutega seonduvate tegevuste, sh arendus- ja müügitegevuste kavandamisel, ettevalmistamisel ja korraldamisel sellele, et määratakse ÜP-ga hajaasustusalaks. Ha- kehtiva üldplaneeringu kohaselt on nende kinnistute maakasutuse juhtotstarbeks määratud tervikuna „äri- ja tootmise ala“. Kui jaasustualal elamu maa-alal juhtfunktsiooni nüüd uue üldplaneeringuga muudetakse nende kinnistute maa-ala maakasutuse juhtotstarve (kasvõi osaliseltki, nii nagu antud ei määrata, ehitamine toimub vastavalt ÜP- juhul on Uus-Ratasepa kinnistu puhul plaanis) „Väärtuslik põllumajandusmaa“ juhtotstarbeks, on sellel vaieldamatult kinnistute ga määratud ehitustingimustele. väärtust oluliselt vähendavad ning ka võõrandamise seisukohast ostunõudlust kahandavad tagajärjed. Praegusel juhul kavanda- tud kujul uue üldplaneeringu kehtestamise tagajärjel tekiks kõnesolevate kinnistute kaasomanikele hinnanguliselt miljonitesse eurodesse ulatuv kahju. Selliselt maakasutuse juhtotstarbe muutmise vajalikkus ja põhjendatus on ka mõistetamatu, sest kõne- solevate kinnistute umbes 20 hektari suurune maa-ala Tõrvandi südames on oluline osa Tõrvandi alevikust, külgneb keskuse piiriga ja asub tiheasutusalal, väärides kindlasti praegu kehtiva üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe „äri- ja tootmise ala“ säilitamist. T.Kibal leiab, et temal kõnesolevate kinnistute kaasomanikuna on selleks ka õiguspärane ootus. T.Kibali sooviks on seniajani olnud ja on ka praegu ja edaspidi, et kõnesolevate kinnistute maaala saaks Tõrvandi ja Ülenurme keskuste vahelise tiheasustusala osana tulevikus kasutatud sinna võimalikult sobivalt ja valla elanikele, ettevõtjatele ja ka külastajatele võimalikult suurt kasutusväärtust loovalt. Tähelepanuväärne on seejuures ka asjaolu, et ka uue üldplaneeringu seletuskirja lk-l 10 on märgitud, et „Äri- ja tootmismaid arendame eelkõige Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja raudteede läheduses ning Reola alevikus“, mistõttu on igati põhjen- datud, et selle uue üldplaneeringuga ei muudetaks kõnesolevate Tõrvandi alevikus tiheasutustusalal asuvate Ratasepa, Uus- 123 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Ratasepa ja Ees-Ratasepa kinnistute maa-ala maakasutuse juhtotstarvet praegu kehtivast maakasutuse juhtotstarbest „Äri- ja tootmise ala“ „Väärtuslik põllumajandusmaa“ juhtotstarbeks. Seoses eeltooduga avaldab Tambet Kibal käesolevaga oma ARVAMUSE (taotlused) alljärgnevas: 2.1. Ratasepa kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 2804504, katastritunnus 94901:007:1843) praegu kehtiva üldplaneerin- guga määratud maakasutuse juhtotstarvet „Äri- ja tootmise ala“ uue üldplaneeringuga mitte muuta ning uue üldplaneeringu terminoloogiat arvestades täpsustades jätta (määrata) selle kinnistu maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks tervikuna „Äri- ja toot- mise maa-ala“; 2.2 Uus-Ratasepa kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 3461004, katastritunnus 94901:007:1769) praegu kehtiva üldplanee- ringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet „Äri- ja tootmise ala“ selle uue üldplaneeringu maakasutuse joonisel märgitud ala suhtes, mille maakasutuse juhtotstarbeks on plaanis määrata „Väärtuslik põllumajandusmaa“, uue üldplaneeringuga mitte muuta ning uue üldplaneeringu terminoloogiat arvestades täpsustades jätta (määrata) selle kinnistu maa-ala osa maakasutuse juhtots- tarbeks „Äri- ja tootmise maa-ala“. LISASELGITUS: Uus-Ratasepa kinnistust ülejäänud maa-ala (st edelapoolses nurgas oleva maa-ala, mis on uue üldplaneeringu maakasutuse joonisel ka vastavalt tähistatud) maakasutuse juhtotstarbe muutmisega „Äri maa-ala“ juhtotstarbeks on T.Kibal nõus ja selle osas ei ole T.Kibali arvates vajalik uut üldplaneeringut muuta. 2.3. Ees-Ratasepa kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 1444404, katastritunnus 94901:007:1767) praegu kehtiva üldplanee- ringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet „Äri- ja tootmise ala“ uue üldplaneeringuga mitte muuta ning uue üldplaneeringu terminoloogiat arvestades täpsustades jätta (määrata) selle kinnistu maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks tervikuna „Äri- ja toot- mise maaala“. 3. T.Kibal palub ülaltoodud T.Kibali arvamusega (taotlustega) arvestada ja teha sellest lähtuvalt uues üldplaneeringus vastavad Võtsime ettepaneku vastu, kuid ei arvesta vajalikud muudatused. Kui Kambja Vallavolikogu leiab, et ülaltoodud T.Kibali arvamusega ei saa arvestada põhjusel, et üldpla- esitatud ettepanekutega (vt eelmine vas- neeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek on möödunud ning ka selle üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku tus). väljapaneku tulemuste avalikud arutelud on toimunud, siis palub T.Kibal korraldada uus (korduv üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek. 4. Kui ülaltoodud T.Kibal arvamust ei arvestata ja uut üldplaneeringut vastavalt T.Kibali poolt ülalpalutule ei muudeta, on T.Kibal Kõigil isikutel on õigus oma õiguste ja hu- sunnitud oma õiguste ja huvide kaitseks pöörduma kohtusse, mh vaidlustama üldplaneeringu kehtestamise otsuse. T.Kibal loodab vide kaitseks pöörduda kohtusse. siiski Kambja valla mõistlikkusele ja koostöötahtele ning loodab, et vaatamata sellele, et T.Kibal jäeti antud juhul uue üldplanee- ringu koostamisse ja seonduvasse menetlusse õigusvastaselt õigeaegselt kaasamata, arvestab Kambja vald nüüd T.Kibali poolt esitatud arvamusega ning teeb seda arvestavad vajalikud muudatused uues üldplaneeringus ja suurema kahju tekkimist on nii veel võimalik vältida. 5. Käesoleva kirjaga seonduvate küsimuste ja/või teadete või vastuste puhul palub Tambet Kibal pöörduda nendega tema volita- Võtame teadmiseks. tud esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe poole (e-postiaadress [email protected]). 124 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ÜLDPLANEERINGU AVALIKU ARUTELU KÄIGUS ESITATUD ETTEPANEKUD M. Luik 1) Miks on Peeda jõe kaitsevöönd kavandatud suurem, kui seni kaitsekorralduskava ja seadused ette näevad? 1) Peeda jõel kehtib veeseaduse kohane veekaitsevöönd ulatusega 10 meetrit, Loo- 2) Miks Kambja kandi hajaasustusega aladel on uue üldplaneeringuga määratud hoonestusalade vaheliseks kauguseks 200 m, duskaitseseaduse kohane ehituskee- praegu kehtiva üldplaneeringuga on see 250 m? luvöönd 50 meetrit ning kalda piiran- 3) Miks ei ole Kambja alevikus Ülase 2a planeeirnguala märgitud üldplaneeringus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alaks? guvöönd 100 meetrit kummalgi kaldal. Seejuures metsamaal (metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses) ulatub ehituskee- luvöönd ranna või kalda piiranguvööndi pii- rini. Lisaks kehtivad Peeda jõe-Idaoja hoiuala ja Peeda jõe loodusala kaitseks sea- tud kitsendused. Üldplaneeringus on rohevõrgustiku koos- seisu hõlmatud Peeda jõgi koos kaldaalaga umbes 30 m ulatuses mõlemal kaldal. Seega on rohevõrgustiku ulatus väiksem kui ehituskeeluvöönd. Ehituskeeluvöön- disse jääb arvukalt õuealasid jõe kaldal, seetõttu ei pidanud me vajalikuks rohevõr- gustiku ulatust suurendada. Ehituskee- luvööndis seatud tingimused kehtivad ole- nemata rohevõrgustiku paiknemisest ning antud paigas saab jätkuda senine maakasu- tus looduskaitseseaduses ja veeseaduses määratud kitsendustega. 2) Valgetel aladel 100 m, väärtuslikel maastikel ja väärtuslikel põllumajandus- maadel 250 m. Kehtiva ÜP rakendamisel on selgunud, et vahekaugus võiks olla 200 m. 3) Arvestame ettepanekuga ning kanname Ülase 2a planeeringuala perspektiivse reo- veekogumisalana kaardile. K. Kruuse Miks kavandatakse Sipe külas rohevõrgustiku koridor üle põldude, samas lõppeb roheala täpselt Vana-Kuuste kaitseala piiriga. VV kaalub ettepanekut. Ettepanek suurendada rohekoridori ala kuni raudteeni. Täiendatud 16.02.2023 Rohevõrgustikku on haaratud kogu Vana- Kuuste looduskaitseala territoorium, mis jääb Kambja valda. Vana-Kuuste mõisa park ühendatakse sellest lääne poole jääva rohevõrgustikuga. Sipe ja Vana-Kuuste kü- lade piiril kulgevat rohekoridori nihutatakse lääne suunas, võttes täpsemalt arvesse loo- maõnnetuste koondumiskoha paiknemist. T. Tetlov 1) Mille põhjal tekkis argumentatsioon, milliseid ettepanekuid arvestati ja milliseid mitte? 1) Seisukohtade tabel, mis esitati ei ole lõp- lik ning täiendub. ÜP seletuskirja koostami- 2) Tõrvandi tee ja Lemmatsi tee rist, mis perspektiiv seal on, elamumaade vahele on märgitud väärtuslikud põllumaad. Mis on sele eelnes analüüs, mille põhjal on valmi- selle planeerimise idee? nud seletuskiri ning vastamisel lähtuti sele- 3) Lemmatsi Linnavere tee, Leilovi tee halvast seisukorrast, kitsas ning puudub valgustus. tuskirjast toodud põhimõtetest. 125 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2) Väärtusliku põllumaa määramine kaitseb täna veel seda, mis on olemas. Kaalume et- tepanekut elamuarenduse osas. 3) Tegemist ei ole otseselt ÜP teemaga. R. Sirel 1) Miks muudeti elamumaade ümber maa tootmis-ärimaaks (Jaani-Leetsi detailplaneering)? Miks kantakse veel kehtestamata 1) Täpsustatud 15.02.2023 detailplaneering üldplaneeringu peale? Miks eelistatakse ühe firma huve kogukonna ja valla üldisele arengule. Elanikud ostsid seal Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp- maa teadmisega, et ümberringi on elamud. sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste 2) Reolas Roosi tn on olnud elamumaa, nüüd on muudetud äri- ja tootmismaaks. osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega. Menetluses oleva DP kohased maakasutuse muudatused viime sisse pärast DP kehtes- tamist. Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga on määratud mitmed tingimused inimese tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu- saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk 8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri- ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee- vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka- vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh- justava objekti piires. Uute arendusprojek- tide koostamisel analüüsitakse ja hinna- takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka- vandatakse meetmed tundlike alade kait- seks. Kanda ÜP eskiisile kehtiv lahendus ning viia muudatus sisse pärast DP kehtestamist. 2) Juhtotstarbe määramine ei takista ole- masolevat maakasutust. Perspektiivis nä- hakse ette pigem äri- ja tootmismaa. A. Kaseväli Elanikkonna kasvuga seoses võiks maad tiheasutusalal säästlikumalt kasutada ning tõsta hoonete korruselisust kuni 5 korrust Töögrupp on jõudnud järeldusele, et nä- ning kõrgust 12 m-lt kuni 18 m-ni. Tiheasustuses oleks see mõistlik maakasutus. hakse ette 3 korrust. A. Kalvet 1) Valla põhiprobleem sotsiaalsfääri arendamisega arvestamine. ÜP-s on kajastatud üleujutusala (Natura ala), mis toob kaasa teatud kitsendused ja 2) Aardla polder ei tööta juba aastaid ja tegelikult ta ei saagi töötada (haruldaste veelindude kaitseala). Kui polder ei tööta, siis piirangud. Arendustegevust ei kavandata on tegemist ökokatastroofiga. nimetatud aladele. 3) Kurepalu tee äärse ala üleujutuse oht , see peaks kajastuma ÜP-s. Täiendatud 19.01.2023 1)Kambja Vallavalitsus pöörab detailpla- neeringute algatamisel tähelepanu sot- siaalse taristu rajamisse (arendajat kaasta- kase sotsiaalse taritu rajamisse) 2) Üldplaneeringuga ei kavandata mitte mingisuguseid tegevusi Aardla poldri maa- alal, samuti ei kavandata tegevusi sealse veerežiimi muutmiseks ega säilitamiseks. Kaitseala ja selle väärtuste säilitamiseks ja 126 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine seisundi parendamiseks vajalikud tegevu- sed määratletakse kaitsekorralduskavas ning neid korraldab kaitseala valitseja Keskkonnaamet. 3) Üldplaneeringus ja selle KSH-s on käsit- letud Suur-Emajõe kõrgveepiiri ning üleujutusohuga ala, mis on kantud ka ÜP joonisele. Välja on toodud, et Emajõe, Pori- jõe, Savijõe ja Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee vahelisel alal on suur tõenäosus (kord 10 aasta jooksul) perioodiliste üleujutuse esi- nemiseks. ÜP-s ei ole seatud tingimusi üleujutusalal ehitamiseks, kuna piirkond jääb suuremas osas Emajõe kalda ehitus- keeluvööndisse ning Ropka-Ihaste loodus- kaitseala piiridesse. Antud alal ei ole hoo- nestust ning üldplaneeringuga sinna maa- kasutuse muudatusi (ega hoonestuse raja- mise vajadust) ei kavandata. E. Tsopp Soovime vastust Concordia (kes esindab Lõunakalda OÜ, Otsamajanduse OÜ, Sookalda OÜ, Tammeaugu OÜ, Vanajärve OÜ, Elga Hajaasustuses juhtotstarbeid ei määrata, Tsoppi, Heldur Tsoppi ja Toomas Tsoppi) kirjale. Miks on muudetud vahepeal maade sihtotstarvet ja pole mulle teada antud. ehitusõigus tuleneb ÜP tabelist vastavalt Juhtotstarve tuleb tagasi muuta. kandile. U. Kurg Küsimus ehitusõiguse kohta väärtuslikul põllumaal. Lukustate elamuarenduse? Kas ma seal väärtuslikul põllumaal sigala võin Kaalume ettepanekut elamuarenduse osas. rajada? Üks ÜP alus on arendustegevuse mõõdukas kasv. T. Murd Küsimus Valgekõrtsi tee 10a, 10b kohta, miks need krundid on tiheasutusalast välja arvatud? Mis lahendused seal liikluslahenduse Algatatud DP on peal ning lahendused töö- ja liiklusohutuse suhtes? tataksegi välja DP koostamise käigus ja koostöös TA-ga. Lahendus tuleb 6.ehitusala projektist, mille eelprojekt peaks valmima jaanuaris. Reola risti on planeeritud kogujateed. VV on teadlik liiklusohutuse probleemist ning tegeletakse rasketehnika tiheasustu- salalt ära viimise küsimusega. Täiendatud 19.01.2023 Arvestame ettepanekuga ning määrame krundid tiheasustusalasse ja ärimaa juh- totstarve. T. Torila Tõrvandi tee kitsas, liikluskoormus suur, kuidas arendatakse. Koostamisel on teehoiukava, tuleb arenda- jatelt nõuda taristusse panustamist. K. Roosvee 1) Miks on Kivimäe kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud tootmise maa-ala, ümberringi on väärtuslikud põllumajan- 1) Linna poolt vajaka jääva veeressursi dusmaad? Vald tahab endale teha tootmismaa? suurendamiseks planeeritakse sinna vee- haare. 2) Milline pool vallas on ilma veeta? 2) Praegu jagub olemasolevast. Esitatud 3) Millal ehitus algab? uute detailplaneeringute algatamiste puhul on Tartu Veevärk öelnud, et ressursse ei ole 127 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine või eeldab suuri investeeringuid, et ühisma- gistraal ümber ehitada. 3) Esmalt viiakse läbi planeerimine ning siis alustatakse läbirääkimisi maa omandami- seks, misjärel saab alustada eelduslikult 2024 või 2025 aastal. J. Napritson 1) Arvamus seoses Tartu - Riia ringilt väljasõiduga, kuhu planeeritakse 2 + 2 maantee peale- ja mahasõit ehk viadukt Linnaveere 1) ÜP juhtgrupp on arutanud esitatud ette- tee juurde, mis saab olema Kambja valla territooriumil üheks suuremaks liiklussõlmeks. Minu hinnangul on ÜP üks eesmärke panekut ning esmane seisukoht on seda ar- anda vallale edasise arengu üldised juhised järgnevateks aastateks. Hetkel on tee ääres elamumaad. Planeeritava liiklussõlme vamust mitte arvestada, et hoida arengut ümber on määratud suur hulk põllumaasid, kuigi põllumaade arendamine selles piirkonnas on ebamõistlik. Tiheasustusalasid aga kindlas tempos. Transpordiameti investee- tõmmatakse väiksemaks. Arvestades, kui suured on Transpordiameti tehtavad investeeringud, oleks valla poolt ebamõistlik jätta ringute tegemise aeg ei ole hetkel teada. investeeringutest saadav efekt kasutamata. Vallal on prioriteet tiheasustusalasid vähen- dada, et täita kohustus sotsiaalse ja tehni- 2) Vald annab täna signaali 10-15 aastaks, et ÜP piirides on kõikjal ühtmoodi korraldatud ehitusõigused, kuid 15 aasta pärast, line taristu tagamise osas, millega ei jõuta kui on vaja inimesi valda juurde ja otsitakse võimalusi tihedamaks asustuseks selgub, et linnaäärse planeeringuga on tehtud hetkel valla arengule järgi. valed otsused ja vajame hoopis tiheasustusi. Mõistlik on ÜP suunad teha 15 aasta peale ja arendamistele linna vahetus läheduses võiks olla teised tingimused kui valla kaugemas osas. 2) Arutelul selgitatakse elamumaade osas konservatiivset hoiakut. 3) Räägite inimeste juurdekasvust, samas 2+2 maantee alates linnaveere teest kuni Tartu linnani, kogujatee ja samas suure maantee vahele oleks õige määrata sihtotstarve tööstusmaa või ärimaa, mitte teha sinna elamuid. ÜP-s see ei kajastu. Miks vald 3) Hajaastustuses juhtfunktsioone ei mää- ei ole neid üldplaneeringusse sisse viinud, kui see on valla soov? rata, säilib olemasolev maakasutus. Ehitu- sõigused tulenevad vastavalt ehitusõiguse 4) Kuidas elanikke edaspidi üldplaneeringust teavitatakse, kas järgmisena saadetakse lõplik ÜP või saab veel kaasa rääkida? tabelile. Ehitusõigused on suunatud elu- kondlikele hoonetele. Hajaasustuses asuva- tele äri- ja tootmismaadele soovime anda ehitustingimusi juurde. 4) ÜP on eelnõu faasis, kus otsitakse komp- romissi kohti. Järgneb veel kooskõlasta- mine ja arvamuse andmine. Seejärel võe- takse ÜP vastu ja suunatakse avalikule väl- japanekule. E. Babenko Millised olid need kaalutlused, mille alusel Laikna tee 2 kinnistu määrati suures osas rohekoridoriks? Millised olid teised valikud, Üldplaneeringu koostamisel seadsime ees- mida kaaluti? märgiks säilitada võimalikult suures ulatu- ses kõrghaljastatud ja/või looduslikke ala- Ettepanek määrata rohevõrgustikku „hamba“ kujuline koht, kust läheb ka kraav. sid. Laikna kinnistut läbib Väänoja, mis on rohevõrgustiku siduselement erinevat tüüpi rohevõrgustiku alade ühendamiseks. Väänoja valiti siduselemendiks, kuna vee- kogu kallastel on veel säilinud looduslikke alasid, mille sidusust on võimalik rohevõr- gustiku tingimustega hoida. Lisaks kehtivad Väänoja kallastel ehituskeeluvööndi kitsen- dused looduskaitseseaduse alusel. Avali- kustamise käigus tehtud ettepanekute alu- sel nõustusime, et vähendame rohevõrgus- tiku ulatust Väänoja kallastel kuni ehitus- keeluvööndi piirini, s.o 25 meetrini kum- malgi kaldal (veekoguga piirnevatel kõrg- haljastusega aladel on rohevõrgustiku ula- tus suurem), seega ei teki maaomanikele täiendavaid piiranguid rohevõrgustiku tingi- muste kaudu ehituskeeluvööndi alal (ehi- tuskeeluvööndi kitsendused on oluliselt 128 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine rangemad kui rohevõrgustiku kaitse- ja ka- sutustingimused). Välja pakutud kraav on maaparandussüs- teemi eesvool Laane I, kus looduskaitse- seaduse alusel piiranguid ei ole (sh ei ole ehituskeeluvööndit), kuid kehtib eesvoolu kaitsevöönd 12 m ulatuses mõlemal kaldal (Maaparandusseaduse alusel). Leiame, et antud kraav ei ole sobilik rohevõrgustiku si- duselemendina kasutamiseks, kuna see kulgeb valdavas osas lagedatel põllumajan- dusmaadel, samas rohevõrgustiku kujun- damine lagedatele põllumaadele ei ole ots- tarbekas. Teiseks, Laane I kraaviga ei ole võimalik siduda kõiki kõrghaljastatud säili- tamist väärivaid alasid. Õuna tee elamuk- runtide hoonestamisel ei ole võimalik rohe- võrgustikku siduda lõunapoolsete aladega. I. Merilo 1) Minu kinnistu jääb osaliselt rohevõrgustiku alale ja osaliselt mitte. Osa krundist on maantee kaitsevööndis. Kogu aiaga piiratud 1) Rohekoridori tingimused tagasiulatuvalt ala on suurem, kui rohekoridori lubatud maksimaalne aiaga piiratud ala. Kas krundil olemasolev võrkaed võib jääda? maakasutuse tingimusi ei sea. 2) Ei ole rahul Haage tee tee kaitsevööndi laiendamisega 30 m. Teega otseselt piirnevad majapidamised jäävad osaliselt või 2) Kui tee kaitsevööndisse soovitakse mi- täielikult laiendatud tee kaitsevööndi alasse. Piirangute kohaselt ei tohiks rajada kõrgtaimi, nt istandust ilma eriloata ja ehitisi jm, dagi teha, vaatakse seda keskkonda ja kui samas on seal paigaldatud juba välisvalgustid. Kui soovime midagi teha peaksime Transpordiametilt eriluba küsima. Tegelikult seal on juba hoonestus ja tee kaitsevöönd, on tegemist tavalise asula taolise keskkonnaga mitte maanteega. siis otseselt keelamisi ei ole tehtud. Tee kaitsevöönd on ette nähtud seadusega, mitte ÜP-ga ja teatud tingimustel on võima- lik seda ÜP-ga vähendada. T. Möls 1) Küsimus Transpordiametile seoses riigitee 22194 projekteerimisega. Miks Transpordiamet ei anna teed vallale? Vee ja kanali- 1) Külitse Järve tee on kogu ulatuses 2+2 satsiooni probleemid on seotud eramaadega. Tahate laiendada tee kaitsevööndit, millel põhinevad valla argumendid? Vald ütleb, tee osa. Vald tahab üle võtta korrastatud et Transpordiamet ei anna teed valla bilanssi, et saaks planeerida kommunikatsioone nagu tänaval, mis vähendaks ka tee kait- tee. sevööndi laiust. 2) Ettepanek vaadatakse üle ning vasta- 2) Suhelge vee- ja kanalisatsiooni firmaga, et kommunikatsioonid planeeritakse tee alla, mitte kinnistutele. Transpordiamet soovib takse kirjalikult. tee kaitsevööndit suurendada kehtiva ÜP tingimustel, millele vald vastas keeldumisega. Vald aktsepteeris 10 korda suurema 3) Aruteluks on olnud tiheasustusaladel va- liiklustihedusega väiksema tee kaitsevööndi. Toomas Möls viitab kirjavahetusele vallaga 25.11.2022 nr 6-1/ 105-11. Miks vald nadele talukohtadele täiendava ehitusõi- vastas tema ettepanekutele keeldumisega? guse määramine, et reeglid oleksid võrrel- 3) Tegin ettepaneku minu talumaa tiheasustusalalt välja arvamiseks aga vald vastas eitavalt. Soovin lambaid pidada. des uusarendusega teistsugused. 4) Üldplaneeringus on ehitustingimustena määratud hoonete rajamise arvudeks (eluhoone + abihooned) 1 + 1 või 1 + 2. Tihti 4) Ehitusõiguse tabelid vaadatakse üle. on krundid suuremad ja 60% täisehitamise õiguse korral võiks rohkem ehitada? Mille alusel on see kehtestatud, kas tuleohutuse 5) Transpordiamet selgitas, et menetlus kaalutlusel? kestab kuni 02.02.2023 ning muist kirju on 5) Kas Transpordiametil on võimalik jagada informatsiooni, millised menetlused on käimas ja mis tähtajaks saaks arvamust ka välja saadetud. Info avaldatakse ka valla avaldada? lehes viidetega joonistele ja projekteerimis- tingimuste eelnõule. Kodanikel on võimalik avaldada arvamust ning sellele järgnevad ka avalikud arutelud. Täiendatud 19.01.2023 1) Järve tee on kogu 2+2 teedevõrgustiku osa ning lahendatakse eraldiseisvalt selle menetluse käigus. 129 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2) TRAM teemasid vaadatakse üheskoos. 3) Loomade pidamise teemat reguleeri- takse ÜP-st eraldiseisvalt. 4) Täpsustame piirkondlike ehitustingi- muste tabelit, et põllumajandusliku toot- mise korral võib vald kaaluda rohkem abi- hooneid. E. Noorem 1) Küsimus seoses 2+2 teelõiguga, mis läbib Saariku kinnistut. Transpordiamet on välja saatnud planeeringu kaardi, mis ei lähe 1) Arvestatud on piirkonna arenemisega ja, kokku üldplaneeringuga. Meie soov oli, et antud kogumistee ei läbiks põllumaad ja metsa. Mida tähendab Transpordiameti „pers- et on tarvis ühendusteed. Transpordiamet pektiivne tee“? ÜP-s on sama tee märkega „rajatav tee“, miks pole see kaardi pealt maha võetud? Tegemist on Lennuvälja tee on märkinud, et tee võiks tinglikult olemas raudtee ülesõidust kuni Näki teeni. olla. Teed ei ole märgitud ÜP-sse, sest lõp- likku versiooni projektist ei ole valda veel 2) Kas maakasutuse otstarve on muudetud kõik väärtuslikuks põllumaaks? 2017 aastal sai kokku lepitud, et säilitame tootmismaa jõudnud. planeeringuga, kas nüüd on kõik muudetud, kas ala, kust tee läbi läheb, jääb piirangutega väärtuslikuks põllumajandusmaaks? Mille alusel see tehti? 2) Maakasutuse juhtfunktsiooniks on mää- ratud maatulundusmaa. Ettepanek võtta 3) Kui vald ei soovi arendusi teha, siis võiks selliselt ÜPsse kirjutada, mitte kirjutada väärtuslikeks põllumaadeks. ÜP võiks välja maha väärtusliku põllumaa piirang kaalu- tuua, et mingitel eeldustel aastate pärast ei peaks maa sihtotstarvet muutma ja praegu ei nimetaks igaks juhuks väärtuslikuks takse uuesti. põllumajandusmaaks. 3) Kompromissina on välja pakutud jätta 4) Kuidas tõsta väärtust nendel maadel, kus maakasutused on piirangutega? Kas maaomanik saab piirangute eest midagi vastu? maatulundusmaa ilma juhtotstarbeta ehk Ettepanek vähendada piirangutega rohekoridori maaomanike maamaksu või maksta piirangute tõttu kompensatsiooni, et soo- valge alana. dustada nende maade hoidmist. 4) Ettepanekut kaalutakse. 5) Rajatav COOP kauplus Külitses jääb Lennu tee poolsetele elanikele ligipääsmatuks. 2+2 sõiduteed lõikavad elanikel võimalused ära. Miks selliseid lahendusi siis teha? 5) 2+2 teede osas on võimalik arvamust avaldada, kui Transpordiamet teavitab ar- 6) Näki teest - 2017 oli planeeringusse tehtud avaldus. Uues ÜP-s on lahendus ära kaotatud ja tupikusse suunatud tee märgitud. vamuse andmise perioodi algusest. 7) Kui vaadata mullastiku kaarti ja boniteete, miks kasutatakse sama boniteediga maa puhul erinevaid värve, üks on väärtuslik 6) Ettepanekut arutatakse uuesti. põllumaa aga teine on valge, mis vahe neil on? 7) Oleme lähtunud Põllumajandusuuringute Keskuse kihist ja kõrvale on võetud PRIA kasutuselolevad massiivid, sealt võib vahe tulla. Täiendatud 19.01.2023 2 ja 3) Teema täiendaval arutamisel otsus- tasime, et täpsustame väärtuslike põlluma- jandusmaade käsitlust selliselt, et jagame need boniteedi alusel kahte erinevasse ka- tegooriasse. Nende väärtuslike põllumajan- dusmaade puhul, mille boniteet on 41 või rohkem, jäävad kehtima ÜP eelnõu seletus- kirja peatükis 4.5 toodud tingimused väär- tusliku põllumajandusmaa säilimiseks. Nende väärtuslike põllumajandusmaade puhul, mille boniteet on 40 või vähem, määrame leebemad kaitsetingimused ning täpsustame ehitusõiguse teemat. Kuna Saariku katastriüksuse boniteet on 41, siis sealsete põllumajandusmaade pu- hul jäävad kehtima seletuskirjas toodud tin- gimused. 130 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4) Selgitame, et planeerimisalase tegevuse korraldajal on kohustus tagada tasakaal ko- halike huvide ja maaomanike õiguste vahel. Planeerimisdiskretsiooni teostamisel ei lähtu KOV mitte ainult kinnistu omaniku erahuvist, vaid ka avalikest huvidest ning võttes arvesse konkreetse piirkonna üldisi planeerimiseesmärke ning -põhimõtteid. Piirangute puhul on oluline see, et seatav piirang oleks kohane, vajalik ning proport- sionaalne seatud eesmärgi suhtes. Piiran- gute seadmisel on lähtutud sellest, et see oleks proportsionaalne ning aitaks tagada kaitstava väärtuse säilimise (nt rohevõr- gustik, väärtuslik põllumajandusmaa). Maamaks on riiklik maks ning maksusoo- dustused on määratud maamaksuseadu- sega. 6) Arvestame ettepanekuga ning võtame lahenduse üle kehtivast ÜP-st. 7) Maa-ameti mullastiku kaardikihi selgitu- sed on leitavad Maa-ameti geoportaalist. Seal kuvatud boniteedi osas on öeldud, et tegemist on arvutusliku perspektiivse boni- teediga, mida on võimalik saavutada peale maaparandust. Üldplaneeringu koostamisel oleme lähtunud reaalsest boniteedist. Väärtusliku põlluma- jandusmaa määramiseks kasutatav algne kaardikiht (sh boniteedi andmed) pärineb Põllumajandusuuringute Keskuselt. T. Olbrei Sellist seadust, mis määrab maad väärtuslikuks põllumajandusmaaks, ei ole. Seadus ei sätesta väärtusliku põllumajan- dusmaa definitsiooni, kuid KOV-i üle- sandeks on ÜP-s sisustada väärtusliku põl- lumajandusmaa mõiste. Täiendatud 09.02.2023 Samuti on väärtuslikud põllumajandus- maad määratud Tartu maakonnaplaneerin- gus, millest ÜP koostamisel peab lähtuma. K. Põlluste Üldplaneeringu kohaselt jäävad minule kuuluvad kinnistud tiheasustusalasse, olen esitanud ettepaneku arvata Haage tee 26,28 Ka kehtiva ÜP kohaselt on Haage tee 28 tiheasutusest välja uue ÜP järgi. Sama tegi Haage tee 30 omanik. Vastust ei ole saanud. Kinnistud jäävad uue ÜP kohaselt osaliselt tiheasustusalas ning seda laiendati tiheasustusala piiri peale. Tegemist on maatulundusmaaga, kus asub põld. Kas käesolev üldplaneering on lõplik dokument „lukku käesoleva ÜP-ga Külitsesse vee ja kanali- pandud“ või saab üldplaneeringut veel muuta? satsiooni projekteerimisega. Ettepanekut arutatakse uuesti. Täiendatud 19.01.2023 Teema täiendaval arutamisel jäädi samale seisukohale. 131 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine J. Terna 1) Söödi talu põllule tuleb Lennuvälja tee laiendus, millest mind ei ole teavitatud, kuid sain juba meili teel teavituse geodeesia 1) Geodeesia OÜ uuringud on seotud kerg- töö alustamisest. Kas mul on õigus keelduda? liiklustee rajamisega, milles teavitamist ei ole jõudnud veel vald teha. Antud kergliik- 2) Sain vallas kokkuleppe, et saan teha kahe kinnistu peale ühe eraldi krundi aga siis sain kirja, et see ei ole võimalik. Söödi lustee ei ole hetkel üldplaneeringu raames maale tuleb puuraukude tegemine. Kas sinna on võimalik kunagi eraldi krunti saada? lahendatav. 2) Kesaheina maaüksusele on võimalik saada ehitusõigust läbi ehitusõiguste tabeli. Söödi kinnistu on koostatava ÜP esmaste tulemuste alusel väärtuslik põllumaa, kus Geodeesia OÜ tegutses seoses bussitasku planeerimisega. Selgitatakse kehtiva ÜP ehitustingimusi. F. Möls 1) Kust tuleb minimaalne katastriüksuse suurus 2 ha, mis igalt poolt ÜP-s läbi jookseb, millele tuginetakse? Teen ettepaneku 1) Ettepanekut arutatakse uuesti. hoonestusala kauguse märkida proportsioonis krundi suurusega. Kuidas inimestel jääks võimalus oma krundi piires krundi ots- 2) Rohevõrgustiku üks eesmärke on säili- tarvet muuta? tada metsad metsana. 2) Kuidas maaomanik saaks piirangutega rohekoridoride maa-aladest kasu? Kuidas omanik saab üldist maakasutust, maa otstar- Rohekoridorides võib teha lageraiet, met- vet muuta, metsa asemel põllukultuuri kasvatada? sade raadamine ei ole lubatud, peab säilima metsamajandamine. Kui maaomanik teeb näiteks põllu, mis ei mõjuta rohevõrgus- tikku, siduvus säilib, roheala ei sega, siis ei ole nt põllu rajamine keelatud. Täiendatud 19.01.2023 1) Teema täiendaval arutamisel leidsime, et 2 ha on hajaasustuses optimaalne suurus. Võimaldab järgida külastruktuuri ning ma- hutada maaüksusele kõik vajalikud kom- munikatsioonid (puurkaev, hoonestus). 2) Rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingi- muste seadmise eesmärk on kaaluda ja va- jadusel piirata arendustegevusi selleks, et säiliksid rohevõrgustiku funktsioonid ning ühendused erinevate elupaikade vahel. Kui maakasutuse muutmine ei lähe nende tin- gimustega vastuollu, siis on see lubatud. Rohevõrgustikus ei ole soovitav muuta maakasutuse sihtotstarvet (näiteks maatu- lundusmaast tootmismaaks). Metsamaa muutmine põllumaaks ei eelda maa sihtots- tarbe muutmist. ÜP-ga seatud metsamaa säilitamise nõue rohevõrgustiku alal, on ro- hevõrgustikku tugevdav meede. K. Kutsar Arroli tn 3 ja 25 tootmise maa-ala on märgitud uuel üldplaneeringul rohealaks, võiks olla muu otstarve aga mitte rohealaks. Arroli Maaüksused on saanud sihtotstarbed keh- 25 maakasutuse otstarve võiks ka säilida. Puurkaev ei sobi rohealasse. tiva detailplaneeringu alusel. Täiendatud 19.01.2023 Puurkaevu ei ole taraga ümbritsetud ning alad on kasutatavad rohealana. 132 / 134  Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine P. Altpere Olen teinud eelnõu kohta ettepanekud seoses Tartu – Valga teega. Vald põhjendas kõiki oma seisukohti, et nii on Transpordiamet Transpordiameti esitatud eskiis ei ole siduv soovinud. Transpordiameti ettepanekute hulgas kompromissituid ettepanekuid ei ole tehtud. Viidatakse ka arvestatavatele pro- dokument ning läbirääkimised on pooleli. jektidele sh eskiisprojektile Tartu-Valga tee lahenduse kohta. Miks eelistatakse Transpordiameti esitatud eskiisi, mis on ilma Transpordiamet selgitas, et ollakse ehitus- õigusliku jõuta dokument? Täpsemalt on tegemist Räni- Raudtee tee ja Kassisilma tänava ristmikuga tiheasustusalas, mida ei ole projekti valmimise ootel. üldplaneeringus näidatud, kuigi teede võrgustik peaks olema üldplaneeringus. Täiendatud 16.02.2023 ÜP ja KSH eelnõus on kirjas, et on kavandatud ristmike sulgemisi. Mille alusel kavandate ristmike sulgemisi? Miks ei ole lahendust Kambja Vallavalitsus on esitanud omad et- teede võrgustiku lahendamise kohta? Üldplaneeringu joonistes ja tekstis leiab vastuolusid. Riia-Ringi liiklussõlme uuendamisega tepanekud Transpordiametile seoses 2+2 on muudetud Aardla ringristmiku asukoht. Selle „perspektiivse“ tee on Tartu linn oma ÜP-s määranud rohealaks. Sellele piirkon- maantee projekteerimistingimuste menet- nale ei ole üldse ligipääsu projekteeritud. lusega (Vallavalitsuse seisukohast ei tohiks ristmikke sulgeda ning leida lahendused selle tarbeks L. Reima 1) Kas saab tuua Kose bussipeatuse Haage tee ristile lähemale aga mitte autode kiirendusteele? 1) Ristmiku alale bussipeatust nihutada ei saa. Transpordiamet projekteerib ka Kü- 2) Kaaluda avalike veekogude äärde jalgrada või muu jalutusrada, mis võimaldaks lastel liikuda ohutult. litse-Nõo vahelist kergliiklusteed. 2) Soovitus esitada Kaasava eelarve raa- mes antud ettepanek. Täiendatud 19.01.2023 2) Otsuse ootel Ropka Paisjärve matkaraja osas E. Ernits Kas Lemmatsi – Leilovi kergliiklustee on planeeritud ja millal rajatakse? Kergliiklustee on planeerimisel, kuid pro- jekteerimist ei ole alustatud, sest esmane prioriteet on ühendada valla ääreasumid keskustega. S. Säinast 1) Soovime ka arendada, et arvestatakse meie ettepanekut, muuta Leilovi tee maasihtotstarve elamumaaks ja tiheasustusalasse. 1) Ettepanekut arutatakse uuesti. 2) Lisaks kõiki puudutav küsimus. 2022 tuli Külitsesse esimene tuletõrje-hüdrant. Kas ÜP võiks kajastada tuletõrje veevõtukoh- 2) Külitsesse on vaja veevärki, et saaks sur- tasid, nt kohta järves, mida tuletõrje võiks kasutada? vega veetoru, mis suudab täita vajalikud hüdrandid, millega tagada tuleohutus. Kü- litse paisjärv tagab 150 m raadiuses veeva- rutustuskindluse. Täiendatud 19.01.2023 1) Selgitame, et täpsustame väärtuslike põllumajandusmaade käsitlust selliselt, et jagame need boniteedi alusel kahte erine- vasse kategooriasse. Nende väärtuslike põllumajandusmaade puhul, mille boniteet on 41 või rohkem, jäävad kehtima ÜP eel- nõu seletuskirja peatükis 4.5 toodud tingi- mused väärtusliku põllumajandusmaa säili- miseks. Nende väärtuslike põllumajandus- maade puhul, mille boniteet on 40 või vä- hem (kuhu kuulub ka Leilovi tee 26 katast- riüksus), määrame leebemad kaitsetingi- mused ning täpsustame ehitusõiguse tee- mat. Muus osas märgime, et Leilovi tee 26 ka- tastriüksus on hajaasustusalal asuv maatu- 133 / 134 Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine lundusmaa, mis on reaalses põllumajan- duslikus kasutuses. Koostatava ÜP-ga ei ole kavas seda muuta. Räni tiheasustusala pu- hul soovime tihendada ja mitmekesistada selle funktsioone, mitte laiendada. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstar- vet ei määrata, elamuehitus toimub vasta- valt ÜP-s määratud ehitustingimustele, vt täpsemalt seletuskirja ptk 3.4.2. 2) ÜP koostamise käigus leitakse avalikesse veekogudesse tuletõrje veevõtukohad 134 / 134