.
Rahandusministeerium 07.03.2023 nr 5-13/23/882
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse
õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, toetuse
maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord" eelnõu.
Palume erandkorras kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
Arvamuse andmiseks: Kaitsevägi
Lisa: 20230208_EN_ kvalifikatsiooni toetus.docx
20230208_kvalifikatsioon_juhiload_SK.docx
20230208_EN_ kvalifikatsiooni toetus LISA.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Kaitseministri ……….määrus nr .. „ Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ Lisa Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest ning omandatud kvalifikatsioonidest ning toetuse saamise lisatingimused Tasemeõppe ja täiendkoolituse nimetus Omandatud kvalifikatsioon Lisa tingimus Toetuse ulatus Toetuse välja maksmise tingimused 1. B-kategooria mootorsõiduki juhiõpe B-kategooria sõiduki juhtimisõigus - 1000 eurot Ühes osas
Kaitseministri määruse „ Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõu on seotud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (754 SE ), millega loodi võimalus maksta ajateenijatele täiendavat toetust enne ajateenistust tasemeõppe ja täiendkoolituse raames omandatud kvalifikatsiooni eest . Arvestades Kaitseväe ülesannete ja varustuse pidevat muutumist olukorras, kus ajateenistuse kestust ei ole mõistlik pikendada, suureneb vajadus, et teatud oskused, mille põhjal on võimalik anda süvendatud väljaõpet, oleks omandatud juba enne ajateenistusse asumist. Ajateenistuse puhul on tegemist kohustusliku kaitseväeteenistuse ühe osaga, mille käigus saab isik sõjaväelise väljaõppe. Ajateenistus kestab 8–11 kuud. Selle aja jooksul tuleb ajateenijale anda mitmesugust väljaõpet, mida on vaja üksuse erinevate ülesannete täitmiseks. Kaitsevägi nagu muu ühiskond areneb pidevalt ja üha enam võetakse kasutusele tehnikat, mille kasutamiseks on vaja anda eriväljaõpet, mis omakorda eeldab mõningate põhi teadmiste ja oskuste olemasolu. Väljaõpe peab mahtuma ajateenistuse senise kestuse piiresse. Seetõttu on Kaitseväel tekkinud vajadus selliste kutsealuste järele, kes on enne omandanud teatud põhi oskused, mida kasutada igapäevases tegevuses ja mille põhjal saab ajateenistuses anda täiendõpet. K valifikatsiooni omandamise toetus kehtesta takse, et suurendada kutsealuste motivatsiooni ajateenistusse asumiseks ja selle edukaks läbimiseks ning vähendada Kaitseväes esmaste oskuste andmiseks kuluva t aega. Ettepaneku e elnõu ja seletuskirja koosta miseks tegi Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakonna kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell (
[email protected] ). Eelnõu koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson (
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen N oormägi (
[email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvis t . Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt võib k valifikatsiooni toetust maksta ajateenijale, kes on omandanud enne ajateenistusse asumist kvalifikatsiooni, mis võimaldab Kaitseväel ajateenistuses anda spetsiifilisemat ja kiirendatud väljaõpet. Toetust võib maksta ka ajateenijale, kellel ei ole ajateenistusse asudes õppekava või täiendkoolitus veel täies mahus läbitud, kuid kes omandab ja saab vajaliku kvalifikatsiooni enne esmase sõjaväelise väljaõppe läbimist. Esmane sõjaväeline väljaõpe läbitakse kaheksa nädala jooksul alates ajateenistus s e asumisest. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt kehtestatakse l oetelu tasemeõppe või täiendkoolituse õppekavadest ja omandatud kvalifikatsioonidest, mille läbimise või omandamise korral makstakse to etust, ning toetuse saamise lisatingimused eelnõukohase määruse lisas. Kaitsevägi on välja toonud , et praegu on ü ks kriitilisema vajadusega eelnevalt omandatud oskus B-kategooria mootorsõ iduki juhtimisõigus . S ee tõttu on esimeses järgus kavas tasemeõppe ja täiendkoolituse loetellu lisada B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamine ning selle eest makstava toetuse saamise ulatus ja kord. Juba olemasoleva B-kategooria juhtimisõigusega ajateenijale saab anda järgmise kategooria masinate juhtimisõiguse koolitust. Sõidukijuhtide väljaõpe on tähtis osa riigi sõjalise kaitse ettevalmistusest ning kuna Kaitseväe masinapark koosneb erikategooriatesse kuuluvatest sõidukitest, on oluline koolitada erinevaid funktsioone täitvaid sõidukijuhte. Kaitseväe ja Transpordiamet i 2016.–2019. aasta kohta tehtud statistika näitab, et B-kategooria juhtimisõigusega noori jääb nii ajateenistuses kui ka ühiskonnas tervikuna vähemaks. Ettevalmistatud reservil põhineva sõjaväe ettevalmistamisel on oluline, et vajaduse korral kokku kutsutavad üksused oleksid võimelised ka liikuma. Se lleks on vaja piisaval arvul sõiduki juhtimisoskusega isiku id . Kuna kutsealuste seas on üha vähem B-kategooria juhtimisõigusega isiku id , suureneb Kaitseväe vajadus anda ajateenistuse kestel esmase ehk B-kategooria juhtimisõiguse koolitust. See omakorda vähendab ajateenija aega lisakategooriate juhtimisõiguse (näiteks C ja D) koolituseks ja muuks väljaõppeks, s ealhulgas relva- ja erialaväljaõppeks. Tulemuseks on ettevalmistatavate üksuste vähenev lahinguvalmidus. Kaitseväe senine vajadus on olnud, et vähemalt 50 protsendil väljaõppesse saabuvatest kutsealustest oleks B-kategooria juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamise eest Toetust makstakse ajateenijale, ke llel on kehtiv juhtimisõigus. See tähendab, et kui ajateenija l o n küll juhtimisõigus, kuid see on ajutiselt peatatud või seda ei ole uuendatud, siis toetust ei maksta. Juhilubade kehtivust kontrollitakse liiklusregistrist kaitseväekohustuslaste registri kaudu. Mootorsõiduki juhiõppe toetuse suuruseks kehtestatakse 1000 eurot. Toetuse suuruse kehtestamise aluseks on võetud Transpordiameti hinnang Tallinnas juhilubade omandamise kogukulu kohta. Toetust makstakse ajateenistuse lõpus, kui ajateenistus on läbitud ettenähtud perioodil ja tähta ja jooksul . Enne tähtaja lõppu ajateenistusest väljalangenud ajateenijale toetust ei maksta. Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt tõendab k valifikatsiooni omandamist vastav kanne asjakohases riiklikus andmekogus. Näiteks õppekavade ja täiendkoolituste läbimist ja omandatud kvalifikatsiooni tõendavat teavet saab tuvastada Eesti Hariduse I nfosüsteemist ning m ootorsõiduki juhtimisõiguse omamist liiklusregistrist. Andme id on võimalik kontrolli da kaitseväekohustuslaste registri kaudu, mis on ee s pool nimetatud registritega liidestatud . Eelnõu § 1 lõikes 4 sätestatakse, et k ui ajateenija on omandanud kvalifikatsiooni välisriigis, siis selle tõen damiseks peab ajateenija esitama Kaitseressursside Ametile kvalifikatsiooni kinnitava dokumendi . O mandatud kvalifikatsioon i ja seda kinnitav a tõend i peab heaks kiit ma asjaomane asutus Eestis. Eelnõu § 1 lõike 5 kohaselt on õigus t oetus t saa da vaid ajateenijal, kes läbib ajateenistuse täies mahus ettenähtud tähtaja jooksul. Kui ajateenija lahkub ajateenistusest e nne tähta ja lõppu, siis tal toetuse saamise õigust ei teki. Eelnõu § 1 lõike 7 kohaselt makstakse toetus välja hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates ajateenistuse lõppemisest. Toetust maksab Kaitseressursside Amet ( § 1 lõige 8 ) ajateenija arvelduskontole ( § 1 lõige 6 ) . Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus on kavandatud jõustuma koos kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (754 SE) 1. aprillil 2023 . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigus ega . 4. Määruse mõjud U ue toetuseliigi kehtestamisega suureneb eeldatavalt kutsealuste motivatsioon asuda täitma kaitseväekohustust vabatahtlikult ja positiivselt meelestatult. Kui j uhtimisõiguse saamisele tehtud kulu hüvita takse, siis juba enne ajateenistust B-kategooria juhtimisõigus e omandanud isikute arv loodetavasti suureneb ning see ga kasvab ka vabatahtlikult sõidukijuhi õppesse asuvate kutsealuste arv. Kuna õigus toetust saada tekib pärast ajateenistuse läbimist, on ajateenijad motiveeritud pingutama ja osalema väljaõppes kuni ajateenistuse lõpuni. Uue toetuse kehtestamisega on Kaitseväele tagatud vajalikus mahus sõidukijuhte. Muudatusega tagatakse sõjalise võimekuse saavutamine Kaitseväe jaoks vajalikus mahus ja vajaliku järjepidevusega üksuste komplekteerimine. Kuna ühiskonnas jääb juhtimisõigusega noorte arv järjest väiksemaks, on oluline, et noored, kellel on juba juhtimisõigus, asuksid ise vabatahtlikult just vastavasse väljaõppesse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatusega kaasneb Kaitseväele lisakulu. Kulu prognoosimise eelduseks võeti, et kalendriaasta jooksul ajateenistusse asunutest (3., 29., 42. nädalal) on hinnanguliselt 60 protsendil B-kategooria juhtimisõigus ning aastaks 2025 on esmaste juhilubadega ajateenijaid vähemalt 75 protsenti . Arvestades, et B-kategooria juhtimisõiguse koolitus maksab ligikaudu 1000 eurot, oleks lisakulu Kaitseväele 2023.–2025. aastal järgmine . 2023 2024 2025 Lõpetavate a jateenijate arv (jaanuari/juuli kutse) 2516 2659 2673 Hüvitise saajate protsent 60% 75% 75% Hüvitise saajaid 1510 1995 2005 Kulu aastas 1 9 41 710 € 2 4 75 596 € 2 5 25 634 € 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprilli l 2023. a astal . Sellel kuupäeval on kavandatud jõustuma ka kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste se aduste muutmise seaduse eelnõu (754 SE) . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile ja arvamuse andmiseks Kaitseväele.
EELNÕU 08.02 .2023 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 2 2 alusel. § 1 . Kvalifikatsiooni omandamise toetus (1 ) Kvalifikatsiooni omandamise toetus t (edaspidi toetus ) on õigus saa da ajateenijal, kes on lõpetanud enne esmase sõjaväelise väljaõppe läbimist tasemeõppe või täiendkoolituse õppekava ja omandanud vastava kvalifikatsiooni, mis on ajateenijale vajalik tema sõjaväelise auastmega ametikoha ülesannete täitmiseks. (2) Loetelu tasemeõppe või täiendkoolituse õppekavadest ja omandatud kvalifikatsioonidest, mille läbimise või omandamise korral makstakse lõikes 1 sätestatud toetust , ning toetuse saamise lisatingimused on esitatud käesoleva määrus e lisas. (3) Kvalifikatsiooni omandamist tõenda b vastav kanne asjakohases riiklikus andmekogus. (4) Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni korral peab ajateenija t o etuse saamiseks esitama Kaitseressursside Ametile välisriigi asjaomase asutuse väljastatud dokumendi kvalifikatsiooni omandamise kohta ja omandatud kvalifikatsioon i peab tunnusta ma Eesti asjaoma n e ametiasutus . ( 5 ) Toetus t maksta kse vaid juhul, kui ajateenija on ajateenistusest vabastatud kaitseväeteenistuse seadu se § 56 lõike 1 punkti 1 alusel. ( 6 ) Toetus makstakse ajateenija esitatud arvelduskontole. ( 7 ) Toetus makstakse välja ühes või mitmes osas hiljemalt kümne päeva jooksul ajateenistuse lõppemisest arvates. ( 8 ) Toetuse väljamaksmise otsustab Kaitseressursside Amet. § 2 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a astal . Hanno Pevkur Minister Kusti Salm Kantsler Lisa . Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest ning toetuse saamise lisatingimused