.
Rahandusministeerium 07.03.2023 nr 5-13/23/880
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Tegevväelase sõjaaja ametikohtade
palgaastmestik ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk" eelnõu.
Palume erandkorras kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
Arvamuse andmiseks: Kaitsevägi
Lisa: 20230203_EN_TVpalk.docx
20230203_SK_TVpalk.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Kaitseministri määruse „Tegevväelase sõjaaja ametikohtade palgaastmestik ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse (RT I, 27.01.2023, 11) § 156 7 lõike 1 alusel. Määrusega kehtestatakse tegevväelase sõjaaja ametikohtade palgaastmestik ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk. Ettepaneku eelnõu koostamiseks tegi Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakonna juhataja Tõnis Sõnum (
[email protected] ). Eelnõu koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson (
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga kehtestatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelase sõjaaja ametikohtade palgaastmestik (edaspidi sõjaaja palgaastmestik ) ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk. Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse tegevväelaste sõjaaja ametikohtade palgaastmestiku palgaastmed, kusjuures fikseeritakse madalaim ja kõrgeim palgamäär. Iga sõjaaja ametikoha jaoks määratakse ametikoha ülesannetel põhinev palgaaste vahemikus 800 kuni 5800 eurot. Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palgaks kaitseväeteenistuse seaduse § 129 lõike 1 alusel Kaitseministri otsusega Kaitseväe juhatajale kehtestatud rahuaja ametikoha põhipalk . Eelnõus sätestatud sõjaaja palgaastmestik ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk on suures osas sama, mis kaitseministri 17. detsembri 2015. a määruses nr 33 „Tegevväelaste sõjaaja ametikohtade palgaastmestik ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk“, mis muutub 1. aprillil 2023. aastal kehtetuks seoses kaitseväeteenistus e seaduse muudatustega . Sõjaaja palgaastmestik kehtestatakse samadel põhimõtetel kui kaitseministri 7. märtsi 2013. a määruses nr 12 „Tegevväelaste sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade palgaastmestik“ (edaspidi määrus nr 12 ). Sõjaaja palgaastmestik fikseerib sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelasele või mobilisatsiooni korras tegevteenistusse võetud isikule sõjaaja ametikohal ettenähtud teenistusülesannete täitmise eest makstava palga suurusjärgu. Sõjaaja palgasüsteemi lihtsuse, selguse ja läbipaistvuse huvide tõttu on oluline, et tegevväelane saaks oma põhikohustuste täitmise eest regulaarset tasu, mis on kehtestatud palgaastmete süsteemina. Seega näitab tegevväelasele määratud sõjaaja ametikoha palgaaste sõjaaja ametikohal ettenähtud tööülesannete mahtu ja keerukust ning nõutava kvalifikatsiooni taset. Lisaks kaitseministri kehtestatud palgaastmetele kehtestab Kaitseväe juhataja kaitseväeteenistuse seaduse § 156 7 lõike 2 alusel palga maksmise tingimused ja korra , millega täpsustab kehtestatud palgaastmestikus kindlaksmääratud sõjaaja ametikohtade palgavahemikke. Erinevalt rahuaja ametikohtade palgaastmestikust ei kehtestata sõjaaja ametikohtade palgaastmestikus keskmist määra. Rahuaja ametikohtade palgaastmestikus määratud keskmine määr on tegevteenistuspensioni suuruse arvestamise alus. Sõjaaja ametikoha järgi tegevteenistuspensioni ei arvestata, seega ei ole sõjaaja ametikohtade palgaastmestikus keskmist määra vaja kehtestada. Sõjaaja palgaastmestik kehtestatakse samadel põhimõtetel kui määrusega nr 12 kehtestatud rahuaja ametikohtade palgaastmestik. On oluline, et sõjaaja ametikoha palgasüsteem oleks võimalikult sarnane rahuaja palgasüsteemiga, sest nii on administratiivselt tagatud sujuv üleminek rahuaegselt korralduselt sõjaaegsele. Erinevalt määrusega nr 12 kehtestatud rahuaja ametikohtade palgaastmestikust, kus on kokku 20 palgaastet, kehtestatakse sõjaaja palgaastmestikus kaheksa palgaastet. Rahuaja ametikohtade palgaastmestikus kohaldatakse palgaastet T0 Kaitseväe Akadeemia kadettidele. Sõjaaja tingimustes ei ole ette nähtud kadettide ametikohti. Sõjaajal asuvad kadetid täitma oma oskusele vastavaid sõjaaja ülesandeid, seega ei ole nimetatud palgaastet sõjaaja palgaastmestikus vaja kehtestada. Rahuaja ametikohtade palgaastmestiku palgaastmete T1–T20 asemel kehtestatakse kaheksa palgaastet ST1–ST8. Palgaastmete vähendamine lihtsustab sõjaaja ametikohtade palgasüsteemi. Sõjaaja ametikohtade palkade määramisel ei ole erinevalt rahuaegsest palgakorraldusest oluline arvestada eri tsiviilvaldkondade palgaastmetega, sest ülesandeid täidetakse erakorralises olukorras. Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palgaks kehtestatakse eelnõuga kaitseväeteenistuse seaduse § 129 lõike 1 alusel kaitseministri otsusega Kaitseväe juhatajale kehtestatud rahuaja ametikoha põhipalk. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumine võib riigikaitseseaduse § 23 kohaselt toimuda ka rahuajal, st üldise kaitsevalmiduse tingimustes. Sõjaaja ametikohtade palgaastmete ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palga määramisel on arvestatud, et võib esineda olukordi, kus osa Kaitseväe koosseisust asub üldise kaitsevalmiduse ajal täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid ja teine osa Kaitseväe koosseisust jätkab rahuaja ametikoha ülesannete täitmist. Võimatu on ennustada tulevaste kriiside ulatust, riigi vahetut reaktsiooni nendele ja Kaitseväe kaasatust. Eeltoodut arvesse võttes kehtestatakse eelnõuga sõjaaja ametikohtade palgasüsteem rahuaja ametikohtade palgasüsteemiga sarnaselt. Tegeliku kriisi puhkedes muudetakse vajaduse korral sõjaaja ametikohtade palgaastmeid ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palka. Tegevväelaste palkade määramisel lähtutakse riigi üldistest eelarvelistest võimalustest. Eelnõu §-s 3 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. aprillil 2023. aastal koos kaitseväeteenistuse seaduse muudatustega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Määrusega kehtestatavad palgaastmed on sõjaaja ametikohtade palkade määramise aluseks. Määrusega ei nähta ette sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelaste ja mobilisatsiooni korral tegevteenistusse võetavate isikute palkade vähendamist võrreldes rahuaja ametikohtade palkadega, kuna ei ole võimalik ennustada tulevaste kriiside ulatust ja mõju riigi toimimisele. Mobilisatsiooni käigus võidakse lisaks ligi 3500 tegevväelasele kutsuda teenistusse kiirreageerimisüksustesse kuni 40 000 kaitseväekohustuslast. Kriisi korral on ette nähtud lisavahendite eraldamine riigikaitseks, kuid võib-olla on vaja vähendada ka tegevväelaste palka. Rahuaegse palgakorralduse säilimine ei pruugi olla võimalik olukorras, kus riigil on vaja soetada riigikaitseks lisavarusid ja samal ajal suureneb riigi palgal olevate isikute arv. Olenevalt olukorrast kehtestab valdkonna eest vastutav minister vajaduse korral uue asjakohase sõjaaja ametikohtade palgaastmestiku ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palga. Palga vähendamise määr sõltub olukorrast ja mobilisatsiooni ulatusest. Kuna määruse rakendamine on eeldatavasti seotud kriisiga, mida ei saa ette ennustada, ei saa ka määruse rakendamise mõjusid täpsemalt hinnata. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusega seoses kehtestab Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palga maksmise tingimused ja korra (kaitseväeteenistuse seaduse § 156 7 lg 2). Määruse rakendamisega ei kaasne vahetut kulu. Lisakulu tekitab mobilisatsioon, mille ulatust ja võimalikku toimumisaega ei saa praegu ette ennustada. Seega ei saa täpselt hinnata ka sellega seotud kulu. Määruse rakendamine ei too tulu riigieelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023. aastal koos kaitseväeteenistuse seaduse muudatustega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja arvamuse andmiseks Kaitseväe juhatajale.
EELNÕU 20 .02 .2023 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Tegevväelase sõjaaja ametikohtade palgaastmestik ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 156 7 lõike 1 alusel. § 1. Tegevväelase sõjaaja ametikohtade palgaastmestik (1) Määrusega kehtestatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelaste ametikohtade palgaastmestik. (2) Palgaastmestik on toodud määruse lisas. § 2. Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk on kaitseväeteenistuse seaduse § 129 lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määratud põhipalk. § 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023 . aastal. Hanno Pevkur Minister Kusti Salm Kantsler Lisa Tegevväelaste sõjaaja ametikohtade palgaastmestik K aitseministri XX.XX.XXXX määrus nr XX „Tegevväelaste sõjaaja ametikohtade palgaastmest ik ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk“ LISA Tegevväelaste sõjaaja ametikohtade palgaastmestik Palgatase Madalam määr Kõrgem määr ST8 5001 5800 ST7 4401 50 00 ST6 3801 4400 ST5 3201 3800 ST4 2601 3200 ST3 2001 2600 ST2 1401 2000 ST1 800 1400