Kaitseministri määruste muutmine seoses kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmisega

. Rahandusministeerium 07.03.2023 nr 5-13/23/879 Sotsiaalministeerium Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Kaitseministri määruste muutmine seoses kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmisega“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Arvamuse andmiseks: Kaitsevägi Lisa: EE_623SE_KMmäärused.docx SK_623SE-KMmäärused.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Kaitseministri määruse „Kaitseministri määruste muutmine seoses kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmisega“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Kaitseministri määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 9, § 80 lõike 2, § 80 8 lõike 2, § 83 lõike 4, § 156 lõike 7, § 193 lõike 4, § 194 lõike 5, § 195 lõike 4, § 197 lõike 9 ja § 199 lõike 2, Kaitseliidu seaduse § 62 lõike 2 ja § 64 lõike 3, Kaitseväe korralduse seaduse § 13 lõike 5 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Määruse kehtestamine tuleneb 1. aprillil 2023. a jõustuvast kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (623 SE), millega seoses on vaja teha muudatused mitmes kaitseministri määruses. Eelnõuga tehakse muudatused järgmistes kaitseministri määrustes: 1) 6. veebruari 2013. a määrus nr 7 „Ajateenija ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ (RT I, 27.04.2022, 12); 2) 15. märtsi 2013. a määrus nr 14 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“ (RT I, 16.07.2021, 3); 3) 15. märtsi 2013. a määrus nr 15 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“ (RT I, 03.02.2017, 2); 4) 20. märtsi 2013. a määrus nr 18 „Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“ (RT I, 03.09.2015, 14); 5) 22. märtsi 2013. a määrus nr 21 „Tegevteenistusse võtmise kord“ (RT I, 01.07.2022, 11); 6) 27. märtsi 2013. a määrus nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus“ (RT I, 17.12.2022, 17); 7) 21. mai 2013. a määrus nr 33 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord“ (RT I, 17.10.2019, 14); 8) 29. juuni 2016. a määrus nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“ (RT I, 17.10.2019, 13); 9) 22. augusti 2016. a määrus nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, ajutise töövõime kaotuse, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord“ (RT I, 01.07.2022, 22); 10) 16. mai 2018. a määrus nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“ (RT I, 01.07.2022, 23); 11) 6. veebruari 2013. a määrus nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord“ (RT I, 08.05.2020, 18); 12) 2. aprilli 2019. a määrus nr 4 „Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele“ (RT I, 03.04.2019, 3). Määruse eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud Kaitseressursside Ametist Tõnis Sõnum, Mari-Ann Lõõnik, Reelika Semjonov, Andres Siplane, Gerli Morell. Eelnõu ja seletuskirja koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa tõlkebüroo. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 13 paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse kaitseministri 6. veebruari 2013. a määrust nr 7 „Ajateenijale ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“. Paragrahvi 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse määruse pealkirja ning preambulit . Uueks määruse pealkirjaks saab „Ajateenijale ning õppekogunemisel ja reservasendusteenistuses osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“. Nimetatud muudatused on seotud 1. aprillil 2023. a jõustuva kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, millega luuakse asendusteenistusele reservsüsteem. Seega alates 1. aprillist 2023. a reservis olevatele isikutele, kes on kutsutud osalema reservasendusteenistusse, hüvitatakse sõidukulu kogunemiskohta ja tagasi koju, sarnaselt reservteenistusega õppekogunemisele ilmumise korral. Sõidukulude hüvitiste suuruseid ei muudeta. Kui reservis oleva isiku rahvastikuregistri järgne elukoht asub Eestis, makstakse hüvitist 40 eurot. Välisriigist reservasendusteenistusse ilmunud reservis olevale isikule makstakse hüvitist 125 eurot. Lisaks jäetakse määruse § 2 lõikest 1 välja maksete tegijana Kaitsevägi, kuna edaspidi t eeb sõidukulude väljamakse id Kaitseressursside Amet. Paragrahviga 2 muudetakse kaitseministri 15. märtsi 2013. a määrust nr 14 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“. Punktiga 1 tehakse muudatus määruse § 1 lõikes 2, milles sätestatakse viide meditsiiniseadme terminile. Lisaks kehtivas sõnastuses sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/745 kohaldatakse alates 26.05.2022 meditsiiniseadme tähendusele ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/746 . Õigusselguse huvides on ka muudetavas kaitseministri määruses korrektne viidata meditsiiniseadme termini puhul mõlemale määrusele. Sisulist muudatust uue sõnastusega ei kaasne. Punktidega 2 ja 3 täiendatakse määruse § 3 lõigetega 2 1 ja 6, mis käsitlevad teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelase raviga seotud kulu katmist. Kaitseväes tegeleb t eenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isikute ravi korraldamisega eraldi allüksus, kuid teenistust jätkavate tegevväelaste ravi korraldavad erinevad meditsiinikeskused, mis tagavad kaitseväelastele igapäevase meditsiinilise abi osutamise vastavalt määratud teeninduspiirkonnale. Teenistuses vigastada saanud tegevväelaste ravi võib olla pikaajaline ja olene valt vigastusest hõlmata väga mitmeid tegevusi. Meditsiinikeskused tegelevad peamiselt esmatasandi tervishoiuteenuste osutamisega, seega puuduvad sealsel personalil vajalikud teadmised raskemate vigastuste puhul pikaajalise ja keerulise raviprotsessi korraldamiseks ning tegevväelase teenistuskoha muutudes võib tema ravi järjepidevus kannatada. Seetõttu on otstarbekas, kui ka teenistust jätkavate tegevväelaste puhul toimub raskemate tervisekahjustustega seotud ravi korraldamine sellele tegevusele spetsialiseerunud allüksuse kaudu. Eelnõus nähakse ette võimalus korraldada sarnaselt teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isikutega samuti teenistust jätkavate tegevväelaste ravi eraldi raviplaani alusel. Sellisel juhul toimub ka tegevväelase puhul nii raviplaani koostamine kui ka teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse raviks vajalike tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulude katmine vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS ) § 194 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustele, ulatusele ja korrale (vt ka eelnõu §-s 4 sätestatud muudatusi). Paragrahviga 3 muudetakse kaitseministri 15. märtsi 2013. a määrust nr 15 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“. Muudatuse eesmärk on võimaldada sotsiaalnõustamist ja psühholoogilist abi ka nende kaitseväelaste pereliikmetele, kelle hukkumine või püsiv tervisekahjustus ei ole põhjustatud teenistusülesande täitmisest. P unktiga 1 laiendatakse hukkumise või püsiva tervisekahjustuse tekke põhjuslikkuse mõõdet. Kui seni oli kasutusel määratlus „teenistusülesande täitmise tõttu“, mis tähendas otsest põhjuslikkust ning oli seotud KVTS -i §-des 196 ja 197 nimetatud teenistusalaste tagatistega, siis laiendatud määratluse alusel saab hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase pereliikmetele osutada sotsiaalnõustamist või psühholoogilist abi ka juhul , kui hukkumine või püsiv tervisekahjustus ei ole otseselt põhjuslikult seotud teenistusülesande täitmisega ning tavapärased teenistusalased tagatised ei rakendu. Punktiga 2 asendatakse määruses läbivalt sõna „tugikeskus“ sõnadega „toetusteenuste keskus“ vastavas käändes. Muudatus on tingitud ümberkorraldustest Kaitseväe toetuse väejuhatuse koosseisus, mille kohaselt tugikeskust kui eraldi allüksust enam ei eksisteeri. Selguse huvides on määruse tekstis otstarbekas kasutada olemasoleva allüksuse nimetust, milleks on toetusteenuste keskus. P unktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõiked 2 ja 7. Ne is lõi getes nä hti ette, et psühholoogilise abi või sotsiaalnõustamise osutamise eelduseks on teenistusalas e tagatis e saamise õigus. M ääruse eesmärgi kohaselt pole teenistusalas e tagatis e saamise õigus enam aluseks kaitseväelase pereliikmele psühholoogilise abi või sotsiaalnõustamise võimaldamiseks. P unkt 4 täpsustab määruse § 2 lõike 8 pereliikmete abistamise määratlust. Senises määruses nähti ette, et toetusteenuste keskus koostab tervishoiu- ja sotsiaalteenuse plaani pereliikme abistamiseks, kuid asjakohasem on seda edaspidi nimetada psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse osutamise plaaniks. Paragrahviga 4 muudetakse kaitseministri 20. märtsi 2013. a määrust nr 18 „Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“. Punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Kehtiva määruse kohaselt tagatakse isikule tervishoiuteenus, meditsiiniseade või ravim Kaitseväe kaudu, kui kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud ravi vajaduse on tuvastanud Kaitseväe arstlik komisjon. Nimetatud komisjon lõpetab tegevuse, kuid eelnõu järgi peab ravi vajadus olema jätkuvalt tuvastatud terviseseisundi hindamisega ning sisulist muudatust seega ei kaasne. Punktiga 2 täiendatakse määrust §-ga 2 1 , mis käsitleb terviseseisundi hindamist. Terviseseisundi hindamisega tuvastatakse teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud ravi vajadus ning vajaduse korral tehakse kindlaks meditsiiniline seos teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel. Eelnõus sätestatakse, et KVTS -i §-s 194 sätestatud teenistusalase tagatise (tervishoiuteenus, meditsiiniseade, ravim või raviga seotud kulu) saamiseks taotluse esitamise korral hindab isiku terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud eriarst, lähtudes tervise infosüsteemi andmetest ja isiku terviseseisundit kajastavatest dokumentidest. Kuigi 1. aprillil 2023. a jõustuva KVTS-i § 26 1 lõike 6 kohaselt võib nimetatud eesmärgil isiku terviseseisundit hinnata Kaitseväe juhataja määratud arst, siis eelnõus sätestatud täiendava tingimuse kohaselt peab see olema eriarst. Kuna ravi vajaduse tuvastamise korral on terviseseisundi hindamise tulemus määrav teenistusalase tagatise kohaldamisel ja riigieelarve vahendite kasutamisel, on nimetatud ülesande täitmisel esitatud kõrgema kvalifikatsiooni nõue. Sarnane tingimus kehtestatakse KVTS -i § 30 1 lg 6 alusel seoses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud püsiva töövõimetuse tuvastamisega. Lõiked 2 ja 3 käsitlevad Kaitseväe eriarsti juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele vastavalt KVTS -i § 14 lõikes 7 ning lõike 9 alusel sätestatule. Seaduses 1. aprillil 2023. a jõustuva sõnastuse kohaselt peab isik andma teenistusalase tagatise taotlemisel nõusoleku tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks. Kui isik ei ole vastavat nõusolekut andnud või on tervise infosüsteemis keelanud juurdepääsu oma andmetele, on Kaitseväe eriarstil eelnõu kohaselt õigus nõuda isikult terviseseisundi hindamiseks vajalike andmete esitamist muul viisil või jätta ravi vajadus tuvastamata. Kui kehtiva korra järgi tuleb ravi vajaduse tuvastamiseks isikule teha arstlik läbivaatus, siis eelnõu järgi ei ole see enam alati nõutav. Siiski on Kaitseväe eriarstil õigus kutsuda isik arstlikule läbivaatusele, küsida isikult või tema raviarstilt täiendavaid andmeid tema terviseseisundi kohta, samuti suunata isik täiendavale terviseuuringule või eriarsti konsultatsioonile. Vajaduse korral võib Kaitseväe eriarst küsida ka täiendavaid andmeid tervisekahjustuse tekkimise asjaolude kohta. Eelnõu kohaselt kantakse andmed terviseseisundi hindamise kohta Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks loodud infosüsteemi, välja arvatud tervise infosüsteemis olevad terviseuuringute tulemused. Punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõikeid 1 ja 2. Muudatused on seotud Kaitseväe arstliku komisjoni tegevuse lõpetamisega ning sisulisi muudatusi ei kaasne. Eelnõu kohaselt koostab Kaitseväe eriarst isikule raviplaani, kui terviseseisundi hindamisega on tuvastatud ravi vajadus , ning raviplaan tuleb koostada 30 kalendripäeva jooksul alates isiku esitatud taotlusest teenistusalase tagatise saamiseks. Samuti jääb kehtima nõue, et raviplaani kantakse vaid nende tervisehäirete raviks vajalikud meetmed, mille puhul on terviseseisundi hindamisega kindlaks tehtud meditsiiniline seos teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõike 4 punkt 3. Nimetatud sätte kohaselt peab raviplaan sisaldama järgmise arstliku läbivaatuse aega, kuid eelnõu järgi võib terviseseisundit hinnata ka arstlikku läbivaatust tegemata. Punktiga 5 täiendatakse määruse § 3 lõiget 4 punktiga 6, mille kohaselt tuleb raviplaanis ette näha selle kehtivuse tähtaeg. Raviplaani kehtivuse tähtaeg on vajalik , et määratle da isikule Kaitseväe kaudu tervishoiuteenuste, meditsiiniteenuste, ravimite ja raviga seotud kulu tagamist. Punktiga 6 muudetakse määruse § 3 lõiget 6. Eelnõu järgi väljastab isikule raviplaani koos selle täitmiseks vajalike dokumentidega Kaitseväe struktuuriüksus või allüksus, kes korraldab teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isikute ravi (edaspidi toetusteenuste keskus ). Kaitseväe eriarst näeb raviplaani koostamisega ette, millised tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid on isikule raviks vajalikud, kuid toetusteenuste keskus otsustab nende tagamise korralduse üle ja võib seada raviplaani täitmiseks täiendavaid tingimusi (nt valib konkreetse tervishoiuteenuse osutaja , hangib vajaliku meditsiiniseadme soodsama pakkumise alusel vms). Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõiked 7–9, mis sätestavad isiku kohustuse teavitada Kaitseväe arstlikku komisjoni raviplaani täitmise, sh eriarsti konsultatsioonide ning teostatud operatsioonide, protseduuride ja terviseuuringute tulemustest. Nimetatud andmete põhjal on kehtiva korra järgi võimalik kutsuda isik arstlikule läbivaatusele ja teha vahehindamine raviplaani jätkamise, muutmise või lõpetamise üle otsustamiseks. Sätted tunnistatakse kehtetuks, kuna tegelikkuses puudub vajadus raviga seotud andmete pidevaks esitamiseks. Raviplaani kehtivuse lõppemisel hinnatakse ravi vajadust uuesti ja koostatakse uus raviplaan, kuid ka enne tähtaja saabumist on isikul võimalik pöörduda toetusteenuste keskuse poole raviplaani muutmiseks (vt ka eelnõu § 4 p 8 selgitust). Punktidega 8 ja 9 muudetakse määruse § 4 ja tunnistatakse kehtetuks § 5, kuna raviplaani muutmist ja lõpetamist puudutav regulatsioon koondatakse samasse paragrahvi. Eelnõu järgi teeb raviplaanis märgitud tähtaja saabumisel või isiku esitatud taotluse korral toetusteenuste keskus Kaitseväe eriarstile ettepaneku isiku terviseseisundi hindamiseks ning vajaduse korra l uue raviplaani koostamiseks. Raviplaani lõpetamise osas kehtestatakse eelnõus kehtiva määruse sarnane regulatsioon ja nii nagu esialgse raviplaani puhul, teeb ka selle muutmise või lõpetamise isikule teatavaks toetusteenuste keskus. Punktiga 10 muudetakse määruse § 6 lõiget 2. Muudatuse kohaselt peab raviplaanis ettenähtud tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete ja ravimite tagamiseks isik teavitama toetusteenuste keskust, kui ta elab alaliselt välisriigis. Punktiga 11 tehakse muudatus määruse § 9 lõigetes 2 ja 4. Nimetatud sätted käsitlevad raviga seotud kulude katmist juhul, kui isik vajab piiratud liikumisvõime tõttu ka saatjat talle vajaliku ravi osutamisel. Sõnastust muudetakse seoses Kaitseväe arstliku komisjoni tegevuse lõpetamisega, kuid saatja vajadus tuvastatakse ka edaspidi raviplaani koostamisega ning seega sisulist muudatust ei kaasne. Punktiga 12 asendatakse määruse § 10 lõigetes 1 ja 3 ning § 11 lõigetes 1 ja 4 sõna „tugikeskus“ sõnadega „toetusteenuste keskus“ vastavas käändes. Vt selgitust eelnõu § 3 lg 2 juures. Paragrahviga 5 muudetakse kaitseministri 22. märtsi 2013. a määrust nr 21 „Tegevteenistusse võtmise kord“ (edaspidi kord ). Eelnõu muudatustega aja kohastatakse tegevteenistusse võtmise korda lähtudes uutest võimalustest teenistussuhete loomisel , näiteks riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP) pakutavad võimalused ning asetleidnud seadusmuudatuse d. Paragrahvi 5 punktides 1 ja 2 muudetakse määruse § 1 lõikeid 1 ja 2. Kehtiva sõnastuse järgi peab tegevteenistusse asuda sooviv isik või tegevväelane, kes soovib jätkata tegevteenistuses, esitama kirjaliku taotluse Kaitseressursside Ametile, mis on adresseeritud Kaitseväe juhatajale. Muudatusega lisatakse sättesse, et kirjalik taotlus esitatakse Kaitseressursside Ameti kaudu Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale. Peale selle tuleb tegevteenistusse asuda soovival isikul lisada taotlusele kinnitus, et ta vastab kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud nõuetele. Tegevteenistusse võtmisel tuleb eristada konkursi korraldamist ja kandideerimist ning tegevteenistusse võtmise protsessi. Kord reguleerib tegevteenistusse võtmise protsessi ja toimingu i d, mis tehakse pärast konkurssi, millele kohaldub avaliku teenistuse seadus. Seega muutub tegevteenistusse võtmise kord sujuvamaks ja loogilisemaks. Samuti on oluline arvestada, et tegevteenistusse võtmise haldamisel kasutatakse RTIP - i , mis võimaldab kasutada automaatseid lahendeid ja vorme , milles tegevteenistusse asuda sooviv isik peab täitma ainult temalt nõutud info ja muu info saab olla eeltäidetud. Punktis 3 tunnistatakse määruse § 1 lõiked 3 – 5 kehtetuks. Korras loobutakse teenistusse naasva isiku määratlusest. 01.01.2020 jõustunud KVTS -i § 87 lg 7 muudatusega loobuti 60 päeva kriteeriumist katkematu tegevteenistussuhte määratlemisel ning tegevteenistus lo e takse katkematuks , kui järgmine tegevteenistussuhe jätkub järgmisest päevast. Seetõttu ei ole korras vajalik ja otstarbekas sellist olukorda reguleerida. Nagu on punktide 1 ja 2 selgituses välja toodud , reguleerib kord üksnes tegevteenistusse võtmise protsessi, seega ei ole vajalik eraldi esitada tegevteenistusse võtmise erisusi Kaitseväe Akadeemiasse õppima asuvate isikute puhul. Kaitseväe Akadeemiasse sisseastumine eelneb tegevteenistusse võtmisele ja on eraldi protsess. Kui isik on sooritanud sisseastumiskatsed edukalt, võetakse ta tegevteenistusse korra kohaselt. Punktiga 4 loobutakse nõudest esitada koos taotlusega isikuankeet taustakontrolli teostamiseks Kaitseväe korralduse seaduse alusel. Muudatus on seotud tegevteenistusse võtmise protsessi tõhustamisega , milles enne taustakontrolli tegemist kontrollitakse tegevteenistusse võtmist välistava i d asjaolu sid kaitseväeteenistuse seaduse alusel. Kui isik vastab tegevteenistusse võtmise nõuetele, alles siis läbitakse taustakontroll. Selliselt ei koormata isikuid mahukate dokumentide täitmisega enne , kui pole muud asjaolud kontrollitud. Punktiga 5 sätestatakse katkematult tegevteenistuses jätkava isiku poolt dokumentide esitamine. Tegevväelane ei pea dokumente esitama , kui need ei ole muutunud. Samuti on oluline, et kui tegevväelase andmed on olemas personaliarvestuse andmebaasides ja need ei ole vahepealsel ajal muutunud , ei ole uuesti dokumentide esitamine või kinnituse võtmine otstarbekas. Punktis 6 tunnistatakse korras kehtetuks sätted, mis reguleerivad tegevteenistusse võtmist Kaitseväe Akadeemiasse kandideerimisel – vaata punkt 3 selgitust. Punktiga 7 sätestatakse tegevteenistusse võtmise taotluse kontrollimise tähtaeg ja lühendatakse see senise lt 30 päevalt 15 päevale. Taotlus t on võimalik kontrolli da oluliselt lühema aja jooksul kui 30 päeva. Päringud tehakse elektrooniliselt ja registrite põh jal , seega ei ole mõ t tek a s sätestada pikemat tähtaega , kui praktiliselt vaja. Samuti annab see isikule märku , et tema taotlusega tegeletakse sisuliselt ja kiiresti. Niisamuti nagu punktis 7 , sätesta ta ks lühem tähtaeg ka isikule taotluses toodud puuduste kõrvaldamiseks. Mõlema poole huvides on jõuda kiire sti tegevteenistussuhte vormistamiseni ja selleks peavad mõlema d pool ed teise poole päringutele kiiremini vastama . Punktiga 9 täiendatakse korra paragrahvi 4 uue lõikega. Kui isik on läbinud tegevteenistusse võtmise nõuete vastavuse kontrolli KVTS -i alusel, peab ta pärast seda esitama ankeedi ja nõusoleku taustakontrolli läbimiseks Kaitseväe korralduse seaduse alusel. On oluline, et tegevteenistusse asuda sooviv isik oleks teadlik oma kohustusest ja asjaoludest, millal ta on kohust atud esitama taustakontrolliks vajalik ud dokumen did . Taustakontrolli ks ei pea ankeeti ja nõusolekut esitama tegevväelane, k e s jätkab katkematult tegevteenistuses , kuna tema kohta on taustakontroll juba tehtud. Pun k tiga 10 muudetakse korra paragrahvi 5 lõiget 2 ning nähakse ette erisus füüsilise ettevalmistuse hindamises. Kui isik on läbinud füüsilise ettevalmistuse hindamise KVTS -i § 99 kohaselt, ei pea ta seda uuesti läbima tegevteenistusse võtmise korra l. Näiteks ajateenistuse lõppedes võetakse keskmiselt 5 – 6% ajateenija test tegevteenistusse. Kui ajateenistuse jooksul on läbitud füüsilise ettevalmistuse hindamine, ei pea seda tegema uuesti tegevteenistusse asumisel . Punktiga 11 täpsustatakse füüsilise ettevalmistuse teatamise asjaolusid. Teavitamiskohustust ei nähta ette tegevteenistusse naasva isiku puhul, vaata ka punkti 3 selgitust. Punktiga 12 tunnistatakse korra paragrahv i 5 lõige 4 kehtetuks, vaata punkt 3 selgitust. Punktiga 13 täpsustatakse Kaitseväe kohustust teatada Kaitseressursside Ametit füüsilise ettevalmistuse hindamise tulemusest ning selleks nähakse ette üks tööpäev. On oluline, et kõik vajalikud toimingud tegevteenistusse võtmiseks saaks kiirelt te htud ja isik tegevteenistusse võetud, seega peab ka Kaitsevägi olema info edastamise l operatiivsem. Punktiga 14 täpsustatakse terviseseisundi hindamise asjaolusid. Lähtu des KVTS -i muudatustest peab tegevteenistusse asuda sooviv isik andma nõusoleku tema andmete vaatamiseks tervise infosüsteemis. Nõusoleku mitteandmisel isiku terviseseisundit ei hinnata ja teda tegevteenistusse ei võeta . Terviseseisundit ei pea hindama isiku puhul , kes on läbinud hindamise mitte kauem kui kolm aasta t tagasi . Selline piiran g tuleneb KVTS -i paragrahvist 98 lõikest 1 punktist 2 , mille järgi tegevväelane on kohustatud osalema terviseseisundi hindamisel igal kolmandal aastal. Punktiga 15 jäetakse korra paragrahvist 6 lõikes t 3 välja sõnad „teenistusse naasvat isikut“, vaata punkt 3 selgitust. Punktiga 16 tunnistatakse korra paragrahv i 6 lõige 4 kehtetuks, vaata punkt 3 selgitust. Punktiga 17 muudetakse korra paragrahvi 6 lõikeid 5 ja 6 arstlike komisjonide reformi kohaselt . Tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundit hindab Kaitseväes konkreetse struktuuriüksuse määratud arst. Terviseseisundi hindamise ajast ja kohast teavitab isikut struktuuriüksus. Samuti teavitab struktuuriüksus hindamise tulemusest Kaitseressursside Ametit 5 tööpäeva jooksul. Punktiga 18 tunnistatakse korra § 7 kehtetuks. Isiku tegevteenistussuhte vormistamisel kasutatakse RTIP -i keskkonda, milles taotluse menetlus ja tegevteenistusse võtmise otsustamine on üks protsess ja seega eraldi taotluste edastamist asutuste vahel ei toimu. Punktidega 19 – 21 muudetakse korra paragrahvi 8 . Muudatusega ei seota ressursimahuka le koolitusele saatmist lähetamisega , kuna koolitusele saatmisega ei pea kaasnema lähetuse vormistamist . M uudatus lähtub KVTS -i muutmise loogikast , milles samuti loobutakse ressursimahuka le koolitusele saatmisel selle seotusest lähetusega. Samuti täpsustatakse tegevteenistusse asuda sooviva isiku teavitamist täiendavatest nõuetest. Isikut teavitab edaspidi Kaitseressursside Amet, kes te eb kõik vajalikud toimingud ja on isikule peami ne kontak t tegevteenistussuhte vormistamisel. Samas on oluline rõhutada, et seotud osapooleks kohustuste määramisel on ikkagi Kaitsevägi, kes teeb kõik vajalikud otsused. Samuti muudetakse sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal nõutava sõjaväelise väljaõppe või hariduse omandamiseks ettenähtud aega , lähtu des KVTS -i § 92 lg 8 muudatusest , ja selleks nähakse ette kaks aastat. Punktiga 22 muudetakse korra paragrahvi 9 lõiget 1 ja nähakse ette, et tegevteenistusse võtmine tuleb otsustada 30 kalendripäeva jooksul nõuetekohaste dokumentide esitamisest arvates. Kehtiva korra kohaselt oli dokumentide esitamisest arvates tegevteenistusse võtmise otsuseni maksimuma eg 95 kalendripäeva, seega tegevteenistusse võtmise maksimumkestus lüheneb enam kui kolm korda. Punktiga 23 täpsustatakse tegevteenistusse võtmise otsusest või tegevteenistusse võtmisest keeldumisest teavitamist. Kuna kasutatakse RTIP - i platvormi, ei pea Kaitsevägi eraldi teadet saatma , vaid info liigub isikule automaatselt. Vajaduse korra l saab Kaitseressursside Amet isikut lisaks teavitada. Tegevteenistusse võtmisest keeldumisest teavitatakse isikut vähemalt 35 päeva jooksul nõuetekohaste dokumentide esitamisest, isikut teavitab Kaitseressursside Amet, kes viis läbi värbami se . Punktiga 24 täpsustatakse tegevteenistusse asuda sooviva isiku vastavuse hindamist rahuaja sõjaväelise auastmega ametikoha nõuetele. Kuna nii värbamist, tegevteenistusse võtmist ja rahuaja ametikohale nimetamist viib läbi või toetab Kaitseressursside Amet, on Kaitseväe administratiivkoormusest vabasta miseks mõttekas anda ametikohale vastavuse hindamine Kaitseressursside Ametile. Kuna Kaitseressursside Amet teeb Kaitseväele kõiki personalitoiminguid , on olemas kogu vajalik info isiku vastavuse hindamiseks r ahuaja sõjaväelise auastmega ametikoha nõuetele. Samas on oluline rõhutada, et otsuse isiku tegevteenistusse võtmiseks ja rahuaja ametikohale nimetamiseks teeb Kaitsevägi. Punktiga 27 muudetakse kaitseväelase tõotuse andmise tingimusi. K aitseväelase tõotust antakse enamjaolt elektrooniliselt kaitseväeteenistuse veebis , kus kuupäev kantakse tõotusele automaatselt. Seega ei ole vajalik tuua eraldi välja, et tõotusele tuleb märkida kuupäev. Paragrahviga 6 muudetakse kaitseministri 27. märtsi 2013. a määrust nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus“. Muudatustega täiendatakse Kaitseressursside Ameti ülesandeid. Punktis 1 tehtav muudatus on seotud Kaitseministeeriumi valitsemisala personaliteenuste konsolideerimisega alates 1. jaanuarist 2022. a. Konsolideerimine on tehtud etap p i de kaupa. K ui seni kehtinud korra kohaselt oli Kaitseressursside Ameti ülesandeks muu hulgas Kaitseväe ametnikele ja töötajatele riigisaladusele juurdepääsu lubade taotlemise korraldamine, lisanduvad alates 1. aprillist 2023. a Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ametnikud ja töötajad. Seega muudatuse kohaselt Kaitseressursside Amet korraldab Kaitseväe, Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ametnike ja töötajate riigisaladusele juurdepääsu lubade ning salastatud välisteabele juurdepääsu võimaldavate sertifikaatide taotlemist. Punktis 2 tehtav muudatus on seotud 1. aprillil 2023. a jõustuva KVTS- i ga. Uue KVTS -i § 216 1 lõike 3 kohaselt lahendab terviseseisundi hindamisega seotud otsuste peale esitatud vaided Kaitseministeerium, kaasates eriarste ja vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid . Kui siiani on nimetatud vaiete menetlemine olnud Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni (edaspidi vaidekomisjon ) kui eraldi haldusorgani ülesan ne , moodustatakse edaspidi Kaitseministeeriumi juures nõuandev eksper di komisjon, kuhu sarnaselt vaidekomisjoni ga kuuluvad nii eriarstid kui ka Kaitseministeeriumi valitsemisala teenistujad. Nimetatud eksper di komisjoni ülesan ne on kontrollida isiku terviseseisundi hindamisel tehtud otsuse põhjendatust ning vajaduse korral anda isiku terviseseisundi kohta teine arvamus. Vaiete menetlemiseks on vaja esitada andmed isiku terviseseisundi eelneva hindamise kohta, vajaduse korral korraldada täiendava arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemist jms toiminguid, et komisjon saaks anda arvamuse vaide lahendamise kohta. Kui siiani on vaidekomisjoni tööd korraldanud Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakond, on alates 1. jaanuarist 2023. a nimetatud osakonna ülesannete täitmine tervikuna üle viidud Kaitseressursside Ametisse. Eelnõus sätestatud muudatuse kohaselt on Kaitseressursside Ameti ülesan ne koordineerida terviseseisundi hindamisega seotud vaiete menetlemiseks vajalikke toiminguid, et toetada vaiete lahendamist. Paragrahviga 7 muudetakse kaitseministri 21. mai 2013. a määrust nr 33 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord“. Eelnõuga muudetakse määruse § 1 lõikeid 2 ja 3, millest jäetakse välja lause „Taotlusele tuleb lisada Kaitseväe arstliku komisjoni otsus püsivalt töövõimetuks tunnistamise kohta.“. Muudatus on seotud Kaitseväe arstliku komisjoni tegevuse lõpetamisega. Sätted käsitlevad kaitseväelase ja asendusteenistuja puhul teenistusülesannete täitmise tõttu töövõimetuks jäämise korral ettenähtud ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamist. Kehtiva korra järgi tuleb nimetatud taotlus esitada olenev alt isiku teenistuskohast Kaitseväele, Kaitseliidule või Kaitseressursside Ametile ja lisada otsus püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta. Kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud püsiv töövõimetus tuvastatakse KVTS -i § 30 1 lõike 6 alusel kehtestatud kaitseministri määruse kohaselt ning selles on kavas sätestada, et püsiva töövõimetuse tuvastamine toimub nimetatud asutuse ettepanekul ja ühtlasi teavitatakse asutust ka terviseseisundi hindamise tulemustest. Seega ei pea isik hüvitise taotlemisel seda enam ise esitama. Paragrahviga 8 muudetakse kaitseministri 29. juuni 2016. a määrust nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“. Eelnõu eesmärk on harmoneerida teenistuses püsiva vigastuse saanud kaitseväelaste meditsiiniline, sotsiaalne ja psühholoogiline toetamine Kaitseväe arstliku komisjoni ümberkorraldamisega. Määruse kohaselt koostatakse isikule sotsiaalteenuse ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks tegevuskava, mille koostamisel võetakse aluseks raviplaan, rehabilitatsiooniplaan, eriarsti ettekirjutused ja muud isiku vajadused. Kui seni oli nimetatud tegevuskava kooskõlastaja Kaitseväe arstlik komisjon ning ü ks tegevuskava koostamise alus Kaitseväe arstliku komisjoni koostatud raviplaan, siis määruse jõustudes väljastab raviplaane vajaduse korra l Kaitseväe eriarst ning seega kaotame määruses osutuse Kaitseväe arstlikule komisjonile. P unktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõike 2 punkti 1. Seoses Kaitseväe arstliku komisjoni töö ümberkorraldamisega lõpetab Kaitseväe Toetuse Väejuhatuse Tervisekeskuse juures tegutsev arstlik komisjon oma tegevuse ja raviplaane hakkab väljastama Kaitseväe eriarst. Samas koostatakse raviplaan vaid taolise vajaduse olemasolul. Seega lisatakse punktile 1 fraas „ kui see on koostatud “ P unktiga 2 muudetakse § 3 lõiget 2 ning sõnastatakse see ümber. Kui senises regulatsioonis oli ette nähtud, et toetusteenuste keskuse koostatud tegevuskava kinnitab Kaitseväe arstlik komisjon, siis edaspidi seda täiendust ette ei nähta. Regulatsiooni rakendamisel esines seni ka problemaatilise m moment, kus tegevuskavas nähti ette psühholoogilise abi või sotsiaalteenuste osutamist, kuid Kaitseväe arstlikul komisjonil polnud eksper di teadmist nende valdkondade osas seisukohtade võtmiseks. P unktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõige 3. Muudatus tuleneb asjaolust, et Kaitseväe arstliku komisjoni töö korraldatakse ümber ning tegevuskavade kinnitamise ülesannet enam eraldiseisvana ei ole. P unktiga 4 muudetakse määruse § 3 lõigete 4 – 6 sõnastust. Muudatus tuleneb asjaolust, et Kaitseväe arstlik komisjon lõpetab oma töö senisel kujul ning nendes lõigetes nimetatud ülesandeid pole enam Kaitseväe arstlikule komisjonile vaja määrata. Samuti pikendatakse muudatusega sotsiaalteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise tegevuskava kehtivusaega. Kui see oli seni kuni kolm aastat, siis edaspidi on see kuni viis aastat. Muudatus tuleneb Kaitseväe ettepanekust ning on põhjendatav sellega, et ka püsiva töövõimetuse määramise maksimaalne periood on kuni viis aastat. P unktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõige 6. Nimetatud lõiget ei ole tulnud selle kehtestamisest kuue aasta jooksul kordagi kasutada. Lõige 5 tagab lahenduse olukorraks, kui isik vajab piirmääras sätestatust enam abi. Püsiva töövõime tuvastamise määramine aga algatatakse igal juhul, kui selleks on alust. P unktiga 6 jäetakse määruse § 8 lõikest 7 välja viide Kaitseväe arstlikule komisjonile, kuna see lõpetab senisel kujul oma töö . Samas on Kaitseväe juhatajal või tema volitatud isikul võimalus konsulteerida spetsialistidega. Punktiga 7 uuendatakse määruse lisasid 1 ja 2. Uuendatud lisades puudub viide Kaitseväe arstlikule komisjonile, kuna selleks puudub määruse jõustumise järel vajadus. Paragrahviga 9 muudetakse kaitseministri 22. augusti 2016. a määrust nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, ajutise töövõime kaotuse, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord“. Eelnõuga tehakse muudatus määruse § 1 lõikes 2 ja asendatakse sõnad „Kaitseväe arstliku komisjoni otsus“ tekstiosaga „Kaitseliidu seaduse § 60 1 lõike 4 alusel kehtestatud korras väljastatud hinnang“. Nimetatud säte käsitleb ühekordse hüvitise taotlemist, kui isikul on tuvastatud püsiv töövõimetus Kaitseliidu liikmena teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel. Kaitseliidu seaduse § 61 lõike 4 kohaselt makstakse isikule ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel ning seetõttu on vaja koos hüvitise taotlusega esitada Kaitseliidu seaduse § 60 1 lõike 4 alusel Kaitseväe eriarsti väljastatud hinnang, mis kinnitab püsiva töövõimetuse tuvastamist Kaitseliidu liikmena teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel. Paragrahviga 10 muudetakse kaitseministri 16. mai 2018. a määrust nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“. Punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõike 4 sõnastust, kuna Kaitseväe arstliku komisjoni tegevus lõpetatakse. Uue sõnastuse kohaselt edastab Kaitseliit isiku poolt esitatud taotluse ravikulu hüvitamiseks Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldavale struktuuriüksusele või selle allüksusele. Punktiga 2 täiendatakse määrust paragrahviga 31, mis käsitleb teenistuskohustuse täitmisel vigastada saanud Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamist. Eelnõu kohaselt toimub hindamine samamoodi nagu kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku puhul, seega sätestatakse sarnane regulatsioon nagu eelnõu § 4 punktis 2. Punktidega 3 ja 4 tehakse määruse §-s 4 sarnased muudatused nagu eelnõu § 4 punktides 3 ja 5. Ka kehtiva korra järgi tuleb raviplaan koostada 30 kalendripäeva jooksul arvates sellekohase ettepaneku ja vajalike dokumentide esitamisest. Raviplaani sisu osas nähakse ette täiendav nõue, et raviplaan peab sisaldama kehtivuse tähtaega, mille jooksul toimub raviplaanis ette nähtud kulude hüvitamine. Punktidega 5 ja 6 sätestatakse määruse § 4 lõigetes 6 ja 7 muudatused seoses Kaitseväe arstliku komisjoni tegevuse lõpetamisega. Nimetatud sätted käsitlevad raviplaani muutmist ja uue raviplaani koostamist, eelnõu kohaselt tuleb raviplaani muutmise vajaduse korral esitada ettepanek Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldavale üksusele ning kui Kaitseväe eriarst tuvastab isiku terviseseisundi hindamisega, et ravi on vaja muuta või jätkata, koostab ta uue raviplaani samuti 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Paragrahviga 11 muudetakse kaitseministri 6. veebruari 2013. a määrust nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord“. Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, jättes pealkirjast välja tekstiosa „määramata tähtajaga“. Senise sõnastusega pealkiri võimaldas ressursimahuka koolituse korral tegevteenistuses olemise kohustuse määrata üksnes määramata tähtajaga tegevteenistuses olevatele isikutele. Samas on praktikas tekkinud olukordi, kus ka määratud tähtajaga tegevteenistuses olev isik saadetakse ressursimahukale koolitusele . Sel juhul osutub probleemiks koolitusele suunamisel tegevteenistuses olemise tähtaja määramine, sest ressursimahuka koolituse määruses toodud tähtaeg kehtib üksnes määramata tähtajaga tegevteenistuse korral. Muudatus toob kaasa parema õigusselguse ja ressursimahuka koolituse korral tegevteenistuses olemise kohustuse ühetaolise rakendamise kõikidele tegevväelastele. Punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 1 selliselt, et ressursimahuka koolituse kulu arvestamise teatis edastatakse koolitusele saadetavale tegevväelasele koolitusel osalemise nõusoleku saamiseks enne koolitusele saatmise otsuse tegemist. Kehtiva määruse sõnastuses oli koolitusele saatmine seotud lähetusega. Kuna koolitusele saatmisega ei pruugi kaasneda lähetuse vormistamist, aitab muudetud sõnastus sätet selgemalt rakendada. Punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõiget 1 selliselt, et ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise nõue esitatakse tegevväelasele koos tegevteenistussuhte lõpetamisega või 30 päeva jooksul, kui on selgunud, et koolitusel osalenud tegevväelane katkestas mõjuva põhjuseta koolituse. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja osa, mis viitab hüvitatava koolituskulu nõude esitamisele koos sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohalt vabastamise käskkirjaga. Viide sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohalt vabastamisele on üleliigne, sest ametikohalt vabastamine toimub automaatselt koos tegevteenistussuhte lõppemisega, mistõttu puudub vajadus dubleerimiseks. Punktiga 4 muudetakse määruse § 3 lõiget 4 ja jäetakse välja viide sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohalt vabastamisele. Nagu eelmise s punkti s, on ka siin viide sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohalt vabastamisele üleliigne, sest see toimub automaatselt koos tegevteenistussuhte lõppemisega, mistõttu puudub ka siin vajadus dubleerimiseks. Punktiga 5 muudetakse määruse § 4 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, millest jäetakse välja viide määramata tähtajaga tegevteenistusse võtmisele. Muudatus on seotud määruse pealkirja muutmisega, milles loobutakse määramata tähtaja piirangust, et rakendada tegevteenistuses olemise kohustust ühetaoliselt kõikidele ressursimahukal koolitusel osalevatele tegevväelastele tähtajast olenemata. Sama sätte punktide 1 ja 2 muudatustega nähakse ette teenistuses olemise kohustuse uued rahalised määrad. Senised määrad kehtivad alates 2015. aastast. Arvestades, et seitsme aasta jooksul on nii kõrgkoolid kui ka täienduskoolitusasutused õppemakse ja koolitustasusid suurendanud ning suure inflatsiooni tõttu on tasude edasine kasvamine tõenäoline, on teenistuses olemise kohustuse rahalise määra tõstmine põhjendatud ja vajalik. Punktiga 6 muudetakse määruse § 4 lõikeid 2 – 4 ja jäetakse välja tekstiosa, mis puudutab määramata tähtajaga tegevteenistusse võtmist. Muudatus on seotud määruse pealkirja muutmisega, milles loobutakse määramata tähtajaga tegevteenistusse võtmise piirangust, et rakendada tegevteenistuses olemise kohustust ühetaoliselt kõikidele ressursimahukal koolitusel osalevatele tegevväelastele tähtajast olenemata. Punktiga 7 täiendatakse määruse § 5 lõikega 2¹ selliselt, et kui tegevväelane on teenistuses alla poole määruses sätestatud tegevteenistuses olemise kohustuslikust ajast, peab ta hüvitama kogu ressursimahuka koolituse kulu. Muudatus on seotud KVTS -i § 156 uue lõikega 5¹, mille kohaselt ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustus väheneb proportsionaalselt pärast seda, kui on täitunud pool tegevteenistuses olemise kohustuslikust ajast , ja kohustuse vähenemisel võetakse arvesse üksnes aeg a , mis järgneb poole tegevteenistuses olemise kohustuse aja täitumisele. Selline nõue on vajalik, et tagada ressursimahukal koolitusel viibinud tegevväelaste teadmiste rakendamine ettenähtud aja jooksul riigikaitse hüvanguks. Tegevväelaste koolituste korraldamisel on esinenud juhtumeid, kus ressursimahukal koolitusel osalenud tegevväelane soovib pärast koolitust tegevteenistusest lahkuda, ilma et ta oleks koolituselt saadud teadmisi, oskusi ja kogemusi kasutanud Kaitseväe ja riigikaitse arendamise heaks. Arvestades julgeolekuolukorrast tingitult uute relvasüsteemide hankimisega kaasnevaid uusi koolitusi on Kaitseministeeriumi valitsemisalal õigustatud ootus, et koolitustel osalevad tegevväelased jätkavad tegevteenistuses ning rakendavad omandatud teadmisi ja oskusi riigikaitse hüvanguks võimalikult pika aja jooksul. Punktiga 8 muudetakse määruse § 5 lõike 3 sõnastust selliselt, et hüvitatav koolituskulu väheneb proportsionaalselt ühe kuu kaupa varasema koolituse alguse asemel alates sellest, kui tegevväelane on teenistuses olnud poole kohustuslikust ajast. Muudatus on seotud punktis 7 toodud muudatusega. Punktiga 9 täiendatakse määruse § 5¹ rakendussätteid lõigetega 3 – 6, mis näevad ette regulatsioonid nende ressursimahukate koolituste kohta , mis toimuvad enne määruse muudatuste jõustumist. Rakendussätted lisatakse võrdse kohtlemise huvides, et õppekulu hüvitamise reeglid oleksid kõigile ühesugused. Lõike 3 rakendussättega nähakse ette võimalus muuta ajavahemikul 1. maist 2020 (määruse eelmise redaktsiooni jõustumise aeg) kuni 31. märtsini 2023 koostatud ressursimahuka koolituse kulu arvestamise teatises märgitud teenistuses olemise kestust , võttes arvesse käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktide 1 ja 2 uusi rahalisi määrasid. Teenistuses olemise kestuse muutmiseks tuleb Kaitseväe või Kaitseliidu ja tegevväelase vahel sõlmida kahepoolne kirjalik kokkulepe 60 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates ehk alates 1. aprillist 2023. Lõike 4 rakendussättega täpsustatakse, et lõike 3 alusel sõlmitud kahepoolne kirjalik kokkulepe Kaitseväe või Kaitseliidu ja tegevväelase vahel on ressursimahuka koolituse kuluarvestamise teatise lahutamatu osa . Lõike 5 rakendussättega nähakse ette, et kui tegevväelane on andnud nõusoleku ressursimahukal koolitusel osalemiseks enne 1. aprilli 2023 ehk enne käesoleva määruse jõustumist, arvestatakse tema ressursimahuka koolituse kulu käesoleva määruse § 5 lõike 3 2023. aasta 31. märtsi redaktsiooni alusel. Lõike 6 rakendussättega nähakse ette, et kui tegevväelane annab ressursimahukal koolitusel osalemise nõusoleku pärast käesoleva määruse jõustumist, s . o alates 1. aprillist 2023, on tema puhul ressursimahuka koolituse kulu arvestuse aluseks käesoleva määruse § 5 lõike 2¹ ja lõike 3 redaktsioon, mis kehtib 1. aprillist 2023. Paragrahviga 12 muudetakse kaitseministri 2. aprilli 2019. a määrust nr 4 „Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele“. Eelnõuga viiakse üksuste väljaõppe tasemete nõuete kehtestamine Kaitseväe juhataja tasemele, kuna senine kord ei võimaldanud väljaõppe dünaamilisuse korral , st struktuuriüksustes aset leidnud muutustele kiiresti reageerida. Muudatus võimaldab Kaitseväe juhatajal juhtida sõjaväelist väljaõpet terviklikult. Lisaväärtusena lihtsustub ka vahetute väljaõppe läbiviijate tegevus, kuna praegu on liiga palju erinevaid väljaõppega seotud regulatsioone, mistõttu tuleb väljaõppe taseme nõuded koondada ühte dokumenti. Paragrahvis 13 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a sama l ajal kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (623 SE) jõustumisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatusega seotud mõjud on kirjeldatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 623 SE juures. Täiendava muudatusena sätestatakse eelnõu § 3 punktides 2 ja 3 võimalus koostada teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelase ravi korraldamiseks raviplaan ning nähakse ette, et raviplaani täitmine korraldatakse sarnaselt teenistusest vabastatud isikute ga Kaitseväes ühe allüksuse kaudu, milleks on toetuse väejuhatuse koosseisu kuuluv toetusteenuste keskus. Samuti ajakohastatakse tegevteenistusse võtmise korda ning nähakse ette muudatused, mis on seotud RTIP -i kasutuselevõtmise ja personaliteenuste konsolideerimisega Kaitseministeeriumi valitsemisalas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja ellu viia täiendavaid tegevusi ning see ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a. Samal kuupäeval jõustuvad ka kaitseväeteenistuse seaduse muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja arvamuse andmiseks Kaitseväele. Kaitseministri 29.06.2016 määrus nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus “ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) TAOTLUS (esitab isik või tema seaduslik esindaja KV toetusteenuste keskusele) Taotleja andmed Ees- ja perekonnanimi ………………………………………………………….. Isikukood ………………………………………………………….. Postiaadress ………………………………………………………….. Elukoht ………………………………………………………….. Kontakttelefon ………………………………………………………….. E -posti aadress ………………………………………………………….. Taotlen kaitseministri määruse nr …. kohaselt abi / teenust / lisakulude hüvitamist. Vajan / ei vaja saatjat sõitmiseks teenuse osutaja juurde. Taotlusele on lisatud järgmised dokumendid : □ k oopia Kaitseväe eriarsti otsusest püsiva töövõimetuse kohta □ k oopia Kaitseväe eriarsti koostatud raviplaanist □ k oopia sotsiaalse rehabilitatsiooni plaanist □ k oopia ……………………………………………………………………….......... Olen nõus minu isikuandmete, sh delikaatsete isikuandmete töötlemise ja töötlemiseks edastamisega kolmandatele isikutele, kui seda on vaja minu suunamiseks teenuste või abi saamiseks raviplaani või tegevuskava kohaselt. Kuupäev Nimi Allkiri Kaitseministri 29.06.2016 määrus nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus “ Lisa 2 (muudetud sõnastuses) SOTSIAALTEENUSE OSUTAMISE TEGEVUSKAVA Tegevuskava kehtib kuni ………...… Tegevuskava koostaja ……………………… Teenuse saaja …......…… Allkiri ………………........... Isik u kood ………..... Kuupäev ………………………. Sotsiaalse rehabilitatsiooni raames osutatavad teenused Eesmärk Teenused Tegevused eesmärgi saavutamiseks Ajakava (kestus, sagedus) Teostaja Märge tegevuse täitmise ja aja (sagedus, ajavahemik) kohta* Tulemuse hindamine* □ Tegevuskava täitmise juhendamine ja täitmise tulemuste hindamine □ Füsioterapeudi teenus □ Tegevusterapeudi/loovterapeudi teenus □ Sotsiaaltöötaja teenus □ Eripedagoogi teenus □ Psühholoogi teenus □ Logopeedi teenus □ Muu……………….. Tehniliste abivahendite vajadus (lisada loeteluna) Abivahendi nimetus ISO koodi täpsusega (vajadusel kirjeldada) Kogus Eritellimusel/ masstoode Kasutusaeg Märkused Teostaja Märge väljastamise kohta (aeg, kogus)* Püsiva töövõimetuse või puudega seotud lisakulude vajadus (lisada loeteluna) Lisakulu nimetus (vajadusel kirjeldada) Kogus/ühik Toode/teenus Kasutusaeg Märkused Lisavajadused (märkida X, vajadusel täiendada loetelu) □ Isik vajab saatjat □ Teenust tuleb isiku terviseseisundi tõttu osutada isiku elukohas □ …….………………………………………………………………………………………… Muud märkused: _______________________________________________________________________________________________________________________________ * Täidab teostaja (asutuse nimetus ja spetsialisti nimi) EELNÕU 20 .02.2023 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri määruste muutmine seoses kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmisega Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 9, § 80 lõike 2, § 80 8 lõike 2, § 83 lõike 4, § 156 lõike 7, § 193 lõike 4, § 194 lõike 5, § 195 lõike 4, § 197 lõike 9 ja § 199 lõike 2, Kaitseliidu seaduse § 62 lõike 2 ja § 64 lõike 3, Kaitseväe korralduse seaduse § 13 lõike 5 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruse nr 7 „Ajateenijale ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ muutmine Kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruses nr 7 „Ajateenija le ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Ajateenijale ning õppekogunemisel ja reservasendusteenistuses osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ ; 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 9, § 80 lõike 2 ja § 80 8 lõike 2 alusel.“; 3) paragrahvi 2 pealkirja ning lõikeid 1, 5 ja 6 täiendatakse pärast sõna „õppekogunemine“ sõnadega „ja reservasendusteenistus“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Kaitseväe poolt“. § 2. Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruse nr 14 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“ muutmine Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruses nr 14 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Määruses käsitletakse tervishoiuteenuseid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 tähenduses, ravimeid ravimiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning meditsiiniseadmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1–175) , artikli 2 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 05.05.2017, lk 176–332) artikli 2 tähenduses.“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelase ravi korraldamiseks võib koostada raviplaani vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 194 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 sätestatud juhul kaetakse tegevväelasele raviplaanis ettenähtud tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulud Kaitseväe eelarvest kaitseväeteenistuse seaduse § 194 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.“. § 3. Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruse nr 15 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“ muutmine Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruses nr 15 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjas ja § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „ täitmise tõttu“ sõnaga „täitmisel“; 2) määruses asendatakse läbivalt sõna „tugikeskus“ sõnadega „toetusteenuste keskus“ vastavas käändes; 3 ) paragrahvi 1 lõiked 2 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 1 lõikes 8 asendatakse sõna „ tervishoiu- “ sõnadega „ psühholoogilise abi “ . § 4. Kaitseministri 20. märtsi 2013. a määruse nr 18 „Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“ muutmine Kaitseministri 20. märtsi 2013. a määruses nr 18 „Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlikus komisjonis“ sõnadega „terviseseisundi hindamisega“; 2) määrust täiendatakse §-ga 2 1 järgmises sõnastuses: „ § 2 1 . Terviseseisundi hindamine (1) Isiku, kes on esitanud taotluse kaitseväeteenistuse seaduse §-s 194 sätestatud teenistusalase tagatise saamiseks, terviseseisundit hindab Kaitseväe juhataja määratud eriarst (edaspidi Kaitseväe eriarst ) tervise infosüsteemi andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide (edaspidi koos olemasolevad andmed ) põhjal. (2) Kaitseväe eriarstil on isiku terviseseisundi hindamiseks juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõikes 7 ja lõike 9 alusel sätestatule. (3) Kui isik on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele või ei ole andnud nõusolekut nende andmete kasutamiseks, on Kaitseväe eriarstil õigus nõuda isikult terviseseisundi hindamiseks vajalike andmete esitamist muul viisil või jätta ravi vajadus tuvastamata. (4) Juhul kui olemasolevad andmed on ravi vajaduse tuvastamiseks ebapiisavad, võib Kaitseväe eriarst teha isikule arstliku läbivaatuse, küsida isikult või tema raviarstilt täiendavaid andmeid ning vajaduse korra l suunata isiku täiendavale terviseuuringule või eriarsti konsultatsioonile. (5) Juhul kui olemasolevad andmed on kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel meditsiinilise seose tuvastamiseks ebapiisavad, võib Kaitseväe eriarst küsida teenistusalase tagatise saamise õiguse kindlaks teinud asutuselt või Kaitseväe struktuuriüksuselt täiendavaid andmeid tervisekahjustuse tekkimise asjaolude kohta. (6) Andmed terviseseisundi hindamise kohta kantakse Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemi, välja arvatud tervise infosüsteemis olevad terviseuuringute tulemused.“; 3) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Terviseseisundi hindamisega tuvastatud ravi vajaduse korral koostab Kaitseväe eriarst isikule raviplaani 30 kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse § 2 1 lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest. (2) Raviplaani kantakse raviga seotud meetmed nende tervisehäirete kohta , mille puhul on kindlaks tehtud meditsiiniline seos kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel.“; 4) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) raviplaani kehtivuse tähtaega.“; 6) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Raviplaani koos selle täitmiseks vajalike dokumentidega edastab isikule teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isikute ravi korraldav Kaitseväe struktuuriüksus või selle allüksus (edaspidi toetusteenuste keskus ).“; 7) paragrahvi 3 lõiked 7–9 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt: „ § 4. Raviplaani muutmine ja lõpetamine (1) Raviplaanis märgitud tähtaja saabumisel või isiku esitatud taotluse korral teeb toetusteenuste keskus Kaitseväe eriarstile ettepaneku isiku terviseseisundi hindamiseks ja vajaduse korral uue raviplaani koostamiseks vastavalt käesoleva määruse §-des 2 1 ja 3 sätestatule. (2) Raviplaani võib tervikuna või kindla tervisehäire puhul lõpetada, kui: 1) terviseseisundi hindamise põhjal on tervisehäire paranenud ja isik ei vaja enam ravi; 2) isik ei täida mõjuva põhjuseta talle arsti poolt määratud ja raviplaanis ettenähtud ravi; 3) isik ei ilmu mõjuva põhjuseta tema terviseseisundi hindamiseks määratud arstlikule läbivaatusele, eriarsti konsultatsioonile või terviseuuringule. (3) Raviplaani muutmise või lõpetamise korral teeb toetusteenuste keskus selle isikule teatavaks.“; 9) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlikku komisjoni“ sõnadega „toetusteenuste keskust“; 11) paragrahvi 9 lõigetes 2 ja 4 asendatakse tekstiosa „Juhul kui Kaitseväe arstlik komisjon on tuvastanud isiku piiratud liikumisvõime korral saatja vajaduse,“ sõnadega „Raviplaanis märgitud saatja vajaduse korral“; 12) paragrahvi 10 lõigetes 1 ja 3 ning paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõna „tugikeskus“ sõnadega „toetusteenuste keskus“ vastavas käändes. § 5. Kaitseministri 22. märtsi 2013. a määruse nr 21 „Tegevteenistusse võtmise kord“ muutmine Kaitseministri 22. märtsi 2013. a määruses nr 21 „Tegevteenistusse võtmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegevteenistusse asuda sooviv isik esitab Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale tegevteenistusse võtmise kirjaliku taotluse sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale asumiseks, koos kinnitusega, et ta vastab seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi taotlus ), Kaitseressursside Ameti kaudu.“; 2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Kaitseväe juhatajale“ sõnadega „või tema volitatud ülemale“; 3) paragrahvi 1 lõiked 3 – 5 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tegevväelane ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 2 sätestatud dokumente, kui selles olevad andmed ei ole tegevteenistuse ajal muutunud.“; 6) paragrahvi 2 lõiked 4 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 – 4“ tekstiosaga „lõigetes 1 ja 2“ ning arv „30“ asendatakse arvuga „15“; 8) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse arv „30“ arvuga „15“; 9) paragrahvi 4 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Tegevteenistusse asuda sooviv isik peab esitama isikuankeedi ning kirjaliku nõusoleku taustakontrolli teostamiseks kaitseväekorralduse seaduse §-de 41 4 ja 41 6 alusel.“; 10) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) F üüsilist ettevalmistust ei pea hindama , kui isik on läbinud füüsilise ettevalmistuse hindamise jooksval kalendriaastal või hindamisest ei ole möödunud rohkem kui 180 kalendripäeva ja ta vastab füüsilise ettevalmistuse nõuetele . “; 11) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tegevteenistusse asuda soovivat isikut teavitab füüsilise ettevalmistuse hindamise ajast ja kohast Kaitseressursside Amet ning tegevväelas e taotlust läbivaatav ametiasutus.“; 12) paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 5 lõikes 7 asendatakse sõnad „kümne kalendripäeva jooksul hindamise läbiviimise päevast“ sõnadega „hiljemalt hindamise päevale järgneval tööpäeval“; 14) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku, kes on andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks, terviseseisundi vastavust tegevväelase tervisenõuetele hinnatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 26 1 lõike 11 alusel kehtestatud korras. (2) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku ja tegevväelase terviseseisundi vastavust tegevväelase tervisenõuetele ei pea hindama, kui eelneva terviseseisundi hindamisega on tuvastatud isiku terviseseisundi vastavus tegevväelase tervisenõuetele ning sellest ei ole möödas rohkem kui kolm aastat.“; 15) paragrahvi 6 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ja tegevteenistusse naasvat isikut“; 16) paragrahvi 6 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks ; 17) paragrahvi 6 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kaitseressursside Amet teavitab Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldavat struktuuriüksust või selle allüksust tegevteenistusse asuda soovivast isikust kuni viis kalendripäeva enne terviseseisundi hindamiseks määratud aega. (6) Terviseseisundi hindamist korraldav üksus peab tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi tegevväelase tervisenõuetele vastavusest teavitama taotlust läbivaatavat ametiasutust kirjalikult viie tööpäeva jooksul tervisenõuetele vastavuse tuvastamisest arvates.“; 18) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse läbivalt sõna „lähetamine“ sõnaga „saatmine“ vastavas käändes ning sõna „Kaitsevägi“ sõnadega „Kaitseressursside Amet“; 20) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse sõna „Kaitsevägi“ sõnadega „Kaitseressursside Amet“; 21) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõna „Kaitsevägi“ sõnadega „Kaitseressursside Amet“ ning sõna „ühe“ sõnaga „kahe“; 22) paragrahvi 9 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Tegevteenistusse võtmine otsustatakse 30 kalendripäeva jooksul käesoleva määruse §-s 2 sätestatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.“; 23) paragrahvi 9 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tegevteenistusse võtmisest teavitab Kaitseressursside Amet taotluse esitanud isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (5) Tegevteenistusse võtmisest keeldumisel teavitab Kaitseressursside Amet isikut keeldumisest kirjalikult taasesitatavas vormis mitte hiljem kui 35 kalendripäeva käesoleva määruse §-s 2 sätestatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.“; 24) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „Kaitsevägi“ sõnadega „Kaitseressursside Amet“; 25) paragrahvi 11 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, märkides ka tõotuse andmise kuupäeva“. § 6. Kaitseministri 27. märtsi 2013. a määruse nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus“ muutmine Kaitseministri 27. märtsi 2013. a määruses nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „Kaitseväe“ tekstiosaga „, Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 9 1 järgmises sõnastuses: „9 1 ) terviseseisundi hindamisega seotud vaiete menetlemiseks vajalike toimingute koordineerimine;“. § 7. Kaitseministri 21. mai 2013. a määruse nr 33 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord“ muutmine Kaitseministri 21. mai 2013. a määruse nr 33 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord“ § 1 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja lause „Taotlusele tuleb lisada Kaitseväe arstliku komisjoni otsus püsivalt töövõimetuks tunnistamise kohta.“. § 8. Kaitseministri 29. juuni 2016. a määruse nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“ muutmine Kaitseministri 29. juuni 2016. a määruses nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse läbivalt sõna „tugikeskus“ sõnadega „toetusteenuste keskus“ vastavas käändes; 2 ) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „ 1) Kaitseväe eriarsti väljastatud raviplaan, kui see on koostatud; “ ; 3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetusteenuste keskus koostab isikule tegevuskava, hinnates taotleja vajadust sotsiaalteenuse, abivahendi või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele ja lisakulude hüvitamise vajalikkust.“; 4) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 3 lõiked 4–6 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tegevuskava koostatakse kuni viieks aastaks ning kinnitatud tegevuskava tehakse isikule teatavaks. (5) Vajaduse korral võib toetusteenuste keskus läbi viia tegevuskava täitmise vahehindamise. (6) Tegevuskava täitmise vahehindamise või isiku taotluse alusel muudetud tegevuskava tehakse isikule teatavaks.“; 6) paragrahvi 4 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 8 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „ja Kaitseväe arstliku komisjoni hinnangu“; 8) määruse lisad 1 ja 2 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1 ja 2 (lisatud). § 9. Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruse nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, ajutise töövõime kaotuse, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord“ muutmine Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruse nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, ajutise töövõime kaotuse, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord“ § 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstliku komisjoni otsus“ tekstiosaga „ Kaitseliidu seaduse § 60 1 lõike 4 alusel kehtestatud korras väljastatud hinnang “. § 10. Kaitseministri 16. mai 2018. a määruse nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“ muutmine Kaitseministri 16. mai 2018. a määruses nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlikule komisjonile“ sõnadega „Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldavale struktuuriüksusele või selle allüksusele (edaspidi terviseseisundi hindamist korraldav üksus )“; 2) määrust täiendatakse §-ga 3 1 järgmises sõnastuses: „ § 3 1 . Terviseseisundi hindamine (1) Käesoleva määruse § 3 lõikes 4 sätestatud juhul hindab isiku terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud eriarst (edaspidi Kaitseväe eriarst ) tervise infosüsteemi andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide (edaspidi koos olemasolevad andmed ) põhjal. (2) Kaitseväe eriarstil on isiku terviseseisundi hindamiseks juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele vastavalt Kaitseliidu seaduse § 60 lõikes 5 1 ja lõike 5 3 alusel sätestatule. (3) Kui isik on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele või ei ole andnud nõusolekut nende andmete kasutamiseks, on Kaitseväe eriarstil õigus nõuda isikult terviseseisundi hindamiseks vajalike andmete esitamist muul viisil või jätta ravi vajadus tuvastamata. (4) Juhul kui olemasolevad andmed on ravi vajaduse tuvastamiseks ebapiisavad, võib Kaitseväe eriarst teha isikule arstliku läbivaatuse, küsida isikult või tema raviarstilt täiendavaid andmeid ning vajaduse korral suunata isiku täiendavale terviseuuringule või eriarsti konsultatsioonile. (5) Andmed terviseseisundi hindamise kohta kantakse Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemi, välja arvatud tervise infosüsteemis olevad terviseuuringute tulemused.“; 3) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseväe eriarst koostab isikule raviplaani 30 kalendripäeva jooksul arvates käesoleva määruse § 3 lõikes 4 nimetatud ettepaneku ja vajalike dokumentide saamisest.“; 4) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) raviplaani kehtivuse tähtaega.“; 5) paragrahvi 4 lõikes 6 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlikule komisjonile“ sõnadega „Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldavale üksusele“; 6) paragrahvi 4 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul hindab Kaitseväe juhataja määratud eriarst isiku terviseseisundit ja lisaravi vajadust raviplaanis märgitud tervisehäirete puhul ning vajaduse korral koostab uue raviplaani 30 kalendripäeva jooksul arvates taotluse saamisest.“. § 11. Kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruse nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord“ muutmine Kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruses nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord“ tehakse järgmised muudatused: määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning tegevteenistuses olemise kohustuse määramise tingimused ja kord “; paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitsevägi või Kaitseliit koostab ressursimahuka koolituse kulu arvestamise teatise, mis edastatakse enne koolitusele saatmise otsuse tegemist koolitusele saadetavale tegevväelasele ressursimahukal koolitusel osalemise nõusoleku saamiseks.“; paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitsevägi või Kaitseliit esitab tegevväelasele ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise nõude (edaspidi hüvitamisnõue ) koos tegevteenistussuhte lõpetamisega või 30 päeva jooksul kaitseväeteenistuse seaduse § 156 lõike 2 punktis 1 sätestatud asjaolust teada saamisest arvates.“; paragrahvi 3 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohalt vabastamisest arvates“; paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ning punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „Ressursimahukal koolitusel osalenud tegevväelane on kohustatud koos koolitusel oldud ajaga jätkama tegevteenistuses, kui õppemaksu või koolitustasu tasus riik, sõltuvalt ressursimahuka koolituse kulust alljärgnevalt: 1) kuni 9 999,99 eurot – 1 aasta; 2) 10 000 eurot (kaasa arvatud) kuni 49 999,99 eurot – 2 aastat;“; paragrahvi 4 lõigetest 2–4 jäetakse välja tekstiosa „, kes enne koolitusele asumist on võetud määramata tähtajaga tegevteenistusse,“; paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Tegevväelane, kes on olnud teenistuses alla poole käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tegevteenistuses olemise kohustuse tähtajast, peab hüvitama kogu ressursimahuka koolituse kulu.“; paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustus väheneb proportsionaalselt ühe kuu kaupa alates poole tegevteenistuses olemise kohustuse aja täitumisest kuni tegevteenistuses olemise kohustuse lõpuni.“; paragrahvi 5 1 täiendatakse lõigetega 3 – 6 järgmises sõnastuses: „ (3) Ajavahemikul 1. maist 2020 kuni 31. märtsini 2023 käesoleva määruse § 2 lõike 1 alusel koostatud ressursimahuka koolituse kulu arvestamise teatises märgitud teenistuses olemise kestust võib Kaitseväe või Kaitseliidu ja tegevväelase kahepoolse kirjaliku kokkuleppe alusel muuta 60 päeva jooksul alates 1. aprillist 2023, arvestades käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktide 1 ja 2 alates 2023. aasta 1. aprillist kehtivat redaktsiooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sõlmitud kokkulepe loetakse ressursimahuka koolituse kuluarvestamise teatise lahutamatuks osaks. (5) Kui tegevväelane on andnud nõusoleku ressursimahukal koolitusel osalemiseks enne 2023. aasta 1. aprilli, kohaldatakse ressursimahuka koolituse kulu arvestusel käesoleva määruse § 5 lõike 3 2023. aasta 31. märtsil kehtinud redaktsiooni. (6) Kui tegevväelane on andnud nõusoleku ressursimahukal koolitusel osalemiseks alates 2023. aasta 1. aprillist, kohaldatakse ressursimahuka koolituse kulu arvestusel käesoleva määruse § 5 lõigete 2 1 ja 3 alates 2023. aasta 1. aprillist kehtivat redaktsiooni.“. § 12. Kaitseministri 2. aprilli 2019. a määruse nr 4 „Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele“ muutmine Kaitseministri 2. aprilli 2019. a määruses nr 4 „Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „, väljaõppe tasemele“; 2) määruse § 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) määruse lisa 2 tunnistatakse kehtetuks. § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023. aastal. Hanno Pevkur Minister Kusti Salm Kantsler Lisa 1 Taotluse vorm Lisa 2 Tegevuskava