Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord

. Sotsiaalministeerium 07.03.2023 nr 5-13/23/876 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Arvamuse andmiseks: Kaitseliit Kaitsevägi Lisa: 20230223_EN_KLptv.docx 20230223_EN_KLptv_lisa.docx 20230223_SK_KLptv.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Kaitseministri määruse „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse kaitseministri määrus „ Kaitseliidu liikme püs iva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ . Määruse kehtestamine on seotud 1. aprillil 2023. a jõustuva kaitseväeteenistuse sead use muutmise seadusega (623 SE) , millega muudetakse terviseseisundi hindamise korraldust Kaitseministeeriumi valitsemisalas, sealhulgas Kaitseliidu seaduses (edaspidi K aLS ) sätestatud Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse tuvastamise osas . Kehtiva korra järgi teeb KaLSis sätestatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi Kaitseväe arstlik komisjon, kuid alates 1. aprillis t 2023. a lõpetatakse Kaitseministeeriumi valitsemisalas arstlike komisjonide tegevus ning Kaitseliidu liikme teenistus kohustuse täitmise tõttu saadud vigastusest põhjustatud püsiv a t töövõimetus t asub tuvastama Ka itseväe juhataja määratud arst . M uudatuste rohkuse tõttu kehtestatakse määrus uue terviktekstina, ku id olulisi sisulisi muudatusi püsiva töövõimetuse tuvastamise korralduses eelnõu kehtestamisega ei kaasne. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja kavandid on ette valmistanud Kaitseressursside Ameti arendusjuht Mari-Ann Lõõnik ( e-post: m ari- a nn. l [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson (e-post: [email protected] ). Eelnõu on keeletoimetanud Anu Rooseniit ( [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõuga kehtestatakse uus kaitseministri määrus „ Kaitseliidu liikme püs iva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“. Eeln õu on seotud 1. aprilli l 2023. a jõustuvate KaLS -i muudatustega. Määrus kehtestatakse KaLS § 6 0 1 lõike 4 alusel. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaitseministri 22. august i 2016. a määrus nr 16 „ Kaitseliidu liikme püsiva töövõime tuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 10 paragrahvist ja ühest määruse lisast. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Lõike 1 kohaselt reguleerib määrus püsiva töövõimetuse , selle põhjuse ja ulatuse tuvastamist, kui Kaitseliidu lii ge on saanud vigastada teenistuskohustus e täitmise tõttu: 1) KaLS § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud sõjaväelises väljaõppes osalemisel; 2) KaLS § 4 lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel; 3) KaLS § 4 lõike 3 1 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel. KaLS § 60 1 lõike 1 kohaselt loetakse püsivaks töövõimetuseks rohkem kui 182 järjestikuse kalendripäeva jooksul esinev oluline funktsioonihäire, mis on tekkinud Kaitseliidu liikmena eelnimetatud tegevustes osalemisel teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel. Lõikes 2 sätestatakse, et määruse alusel tuva statakse püsiv töövõimetus lõikes 1 nimetatud teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saanud isiku l (edaspidi isik ) , kes on esitanud Kaitseliidule taotluse KaLS § 61 lõikes 4 või kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS ) § 196 lõikes 7 sätestatud ühekordse hüvitise (edaspidi hüvitis ) saamiseks ja kelle puhul on kindlaks tehtud KaLS § 66 lõikes 1 toodud hüvitise maksmist välistavate asjaolude puudumine. KaLS § 58 lõiked 3 ja 4 ning § 61 lg 4 sätest avad isiku õiguse hüvitise saamiseks, kui vigastus on tekkinud sõjaväelise s väljaõppes osalemisel ( KaLS § 4 lg 1 p 4) või isiku kaasamisel Kaitseliidu koosseisus õppekogunemisele, sealhulgas lisaõppekogunemisele ( KaLS § 4 lg 3 1 p 2) või korrakaitseorgani ülesannete täitmisesse ( KaLS § 4 lg 2 p 3) . Lisaks hüvitise taotlemisele peab püsiva töövõimetuse tuvastamiseks olema uurimisega kindlaks tehtud, et vigastada saamine on aset leidnud teenistuskohustuse täitmise tõttu ja puuduvad KaLS § 66 lõikes 1 toodud asjaolud, mis välistavad hüvitise maksmise. Eelnõu §-s 2 sätestatakse, kuidas toimub püsiva töövõimetuse tuvastamine. Lõik e 1 kohaselt teeb Kaitseliit ettepaneku püsiva töövõimetuse tuvastamiseks Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldavale struktuuriüksusele või selle allüksusele (edaspidi terviseseisundi hindamist korraldav üksus ). Ettepanekule tuleb lisada kokkuvõte KaLS § 60 lõigetes 1 ja 4 sätestatud uurimise läbiviimise kohta, mis kinnitab isiku õigust KaLS-is sätestatud sotsiaalsetele tagatistele , ning vajaduse korral esitatakse ka muud andmed vigastada saamise asjaolude kohta. Nimetatud andmed on vajalikud, et tuvastada meditsiinilise seose olemasolu vigastuse tekkimise ja teenistus kohustuse täitmise vahel. Kehtiva korra järgi toimub püsiva töövõimetuse tuvastamine isiku esitatud ekspertiisitaotluse alusel. Tegelikkuses ei ole selleks eraldi taotluse esitamine põhje ndatud, kuna püsiva töövõimetuse tuvastamine on seotud hüvitise taotlemisega. Lõikes 2 nähakse ette, et lõikes 1 nimetatud ettepanek peab sisaldama ka teavet selle kohta, kas isik on hüvitise taotlemisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis (edaspidi TIS ) olevate isiku andmete kasutamiseks. Alates 1. aprillist 2023. a on KaLS § 60 lõi k e 5 1 kohaselt püsiva töövõimetuse tuvastamiseks isiku terviseseisundit hindaval arstil juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele, kui isik on KaLS-is sätestatud tagatis t e taotlemisel andnud selleks nõusoleku. Seega on vajalik, et vastav teave oleks edastatud terviseseisundi hindamist korraldavale üksusele. Lõikes 3 sätestatakse , et püsiv töövõimetus tuvastatakse terviseseisundi hindamise ga 21 kalendripäeva jooksul lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisest arvates. Juhul, kui olemasolevad andmed osutuvad isiku terviseseisundi hindamisel ebapiisavaks ning püsiva töövõimetuse tuvastamiseks on vaja täiendavaid andmeid (vt eelnõu § 3 lg 4), pikeneb nimetatud tähtaeg nende saamiseks kuluva aja võrra. Lõikes 4 nähakse ette, et püsiva töövõimetuse tuvastamiseks peab isiku terviseseisundit hindama vähemalt kaks Kaitseväe juhataja määratud eriarsti (edaspidi Kaitseväe eriarst ) või KVTS § 26 1 lõike 7 alusel moodustatud komisjon (edaspidi komisjon ), kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid . Sätte eesmärk on kindlustada isiku terviseseisundi hindamisel võimalikult kvaliteetne tulemus, kuna selle alusel toimub hüvitise määramine ja ri igieelarve vahendite kasutamine . KaLS § 60 lg 5 ning § 60 1 lg 2 kohaselt hindab Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral tema terviseseisundit Kaitseväe juha taja määratud arst või KVTS § 26 1 lõike 7 alusel moodustatud komisjon, et tuvastada püsiv töövõimetus ning selle ulatus ja põhjus . Arvestades, et püsiva töövõimetuse ning teenistus kohustuse täitmise ja vigastuse tekkimise vahelise meditsiinilise seose tuvastamisest sõltub tagatiste kohaldamine ning seega omab terviseseisundi hindamise tulemus väga olulisi õiguslikke tagajärgi, nähakse eelnõus ette täiendav tingimus, et püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ei piisa ainult arsti kvalifikatsioonist, vaid isiku terviseseisundit peab hindama eriarst. Sarnane regulatsioon kehtestatakse ka KVTS § 30 1 lõike 6 alusel püsiva töövõimetuse tuvastamist käsitlevas korras. Lõike 5 kohaselt peab käesoleva määruse alusel isiku terviseseisundit hindav Kaitseväe eriarst olema eriarstina registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis, kuid kindlal erialal nõutavat pädevust ette ei nähta. Seega , tulenevalt vigastuse iseloomust võib hindajaks olla erineva valdkonna eriarst. Eelnõu § 3 käsitleb püsiva töövõimetuse tuvastamiseks vajalikku terviseseisundi hindamist. Lõike 1 kohaselt lähtub Kaitseväe eriarst isiku terviseseisundi hindamisel TIS-is olevatest andmetest ja muudest terviseseisundit kajastavatest dokumentidest ning otsustab nende põhjal, kas olemasolevad andmed on piisavad püsiva töövõimetuse tuvastamiseks. Seega võimaldab eelnõu vajaduse korral hinnata isiku terviseseisundit olemasolevate andmete põhjal ilma arstlikku läbivaatust tegemata. K a k ehtiva korra järgi võib püsiva töövõimetuse tuvastada dokumentide alusel, kui isik ei saa oma terviseseisundi tõttu läbivaatusele tulla. Lõiked 2 ja 3 käsitlevad isiku terviseseisundi hindamiseks TIS-is olevate andmete kasutamist. KaLS § 60 lg 5 1 kohaselt on Kaitseväe eriarstil isiku terviseseisundi hindamiseks teenistus kohustuse täitmisel saadud vigastusest põhjustatud püsiva töövõimetuse ja meditsiinilise seose tuvastamise eesmärgil juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele, juhul kui isik on KaLS-is sätestatud tagatise taotlemisel andnud selleks nõusoleku. KVTS § 14 lõike 9 alusel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega andmete koosseis, mis kuuluvad TIS-ist väljastamisele isiku terviseseisundit hindava arsti poolt tehtud päringu alusel. Juhul, kui isik on TIS-is keelanud juurdepääsu oma terviseandmetele, on Kaitseväe eriarstil eelnõu kohaselt õigus nõuda isikult tema terviseseisundi hindamiseks vajalike andmete esitamist muul viisil või jätta püsiv töövõimetus tuvastamata. Terviseseisundi hindamise eesmärk on tuvastada, kas ja millisel määral põhjustab teenistus kohustuse täitmise tõttu saadud vigastus isiku jaoks püsivat töövõimetust ning kas isikul esinev funktsioonihäire on tekkinud teenistuskohustuse täitmise tagajärjel. Seega võivad isiku terviseseisundi kohta varasemalt dokumenteeritud andmed olla vajalikud selleks, et välistada muud funktsioonihäire tekkimise põhjused. Lõikes 4 sätestatakse, et juhul kui olemasolevad andmed on püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ebapiisavad, võib Kaitseväe eriarst teha isikule arstliku läbivaatuse, küsida isikult või tema raviarstilt täiendavaid andmeid ning vajaduse korral suunata isiku täiendavale terviseuuringule või eriarsti konsultatsioonile. Lisaks vigastuse tekkimisega seotud asjaoludele on püsiva töövõimetuse tuvastamiseks vajalikud andmed, mis kirjeldavad isiku terviseseisundit, paranemise kulgu ja ravi. Seega , vajaduse korral on Kaitseväe eriarstil õigus teha isikule arstlik läbivaatus, nõuda täiendavate andmete esitamist või suunata isik terviseuuringutele või eriarsti konsultatsioonile. Lõike 5 kohaselt peab püsiva töövõimetuse tuvastamiseks olema vigastada saamisest möödunud vähemalt 182 kalendripäeva või organismi funktsionaalne seisund peab olema stabiilne. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib Kaitseväe eriarst terviseseisundi hindamise edasi lükata ajaks, kui nimetatud tähtaeg on saabunud. KaLS § 6 0 1 lõike 1 kohaselt loetakse püsivaks töövõimetuseks oluline funktsioonihäire, mis esineb isikul rohkem kui 182 järjestikuse kalendripäeva jooksul. Seega ei tohiks isiku terviseseisundit hinnata ajal, mil tegemist on ägeda haigusseisundi või värske vigastusega ning paranemisprotsess ei ole lõppenud. Enne 182 päeva möödumist võib püsiva töövõimetuse tuvastada vaid juhul, kui isiku terviseseisund on stabiilne ja funktsioonihäire ulatuse muutumist ei ole ette näha. Lõiked 6 ja 7 käsitlevad püsiva töövõimetuse tuvastamiseks läbi viidud terviseseisundi hindamise kohta andmete dokumenteerimist. Eelnõu kohaselt kantakse isiku terviseseisundi hindamise kohta vajalikud andmed Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemi, välja arvatud TIS-is olevad terviseuuringute tulemused. Kaitseväe eriarst, kes on läbi viinud isiku terviseseisundi hindamise, peab dokumenteerima järgmised andmed: 1) isikul teadaolevate ja eeldatavalt püsivat töövõimetust põhjustavate vigastuste diagnoosid koos raskusastmega ja organismi funktsionaalse seisundiga; 2) andmed isiku ravi, teostatud terviseuuringute ja eriarsti konsultatsioonide ning läbivaatusel tuvastatud objektiivse leiu kohta; 3) vigastada saamise teadaolevad asjaolud koos arvamusega vigastuse tekkimise ja t eenistuskohustus e täitmise vahel meditsiinilise seose olemasolu või selle puudumise kohta; 4) arvamus püsivat töövõimetust põhjustavate vigastuste ja nendest tingitud funktsioonihäirete ning töövõime kaotuse ulatuse ja kestuse tuvastamise kohta. Lõikes 8 nähakse ette, et juhul , kui isikul tuvastatud püsiv töövõimetus on põhjustatud rohkem kui ühest vigastusest, tuleb lõike 7 punktis 4 nimetatud arvamuses näidata lisaks kogu püsiva töövõimetuse ulatusele ka eraldi igast vigastusest tingitud töövõime kaotuse ulatus. Eelnõu § 4 käsitleb hinnangu koostamist püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta. Lõikes 1 sätestatakse, et püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta koostab hinnangu Kaitseväe juhataja määratud Kaitseväe eriarst või komisjoni esimees. Eelnõu § 2 lõike 5 kohaselt peab püsiva töövõimetuse tuvastamiseks isiku terviseseisundit hindama vähemalt kaks Kaitseväe eriarsti või nendest moodustatud komisjon ning iga arst peab andma oma arvamuse püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta (eelnõu § 3 lg 7 p 3 ja 4). Nimetatud arvamuste põhjal tuleb koostada lõplik hinnang, mis on aluseks seaduses sätestatud hüvitise määramisel ja mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1 ) tuvastatud meditsiiniline seos teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse ja püsiva töövõimetuse tekkimise vahel või selle puudumine; 2 ) püsiva töövõimetuse ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides; 3 ) püsiva töövõimetuse kindlakstegemise kuupäev. Lõikes 2 sätestatakse, et terviseseisundi hindamist korraldav üksus teeb püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta koostatud hinnang u teatavaks Kaitseliidule ja isikule . KaLS § 61 lõike 1 kohaselt edastab Kaitseliit andmed läbiviidud uurimise ja püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta koos Kaitseliidu ülema arvamusega hüvitise maksmise kohta otsustamiseks Kaitseministeeriumile. Lõikes 1 sätestatud hinnang ei ole eraldiseis ev haldusotsus, vaid see on aluseks hüvitise määramise kohta otsuse tegemisel. Samas peab isikul olema võimalik ka arsti koostatud hinnanguga tutvuda ja soovi korral see vaidlustada (vt eelnõu § 8), mistõttu on vaja see hinnang isikule teatavaks teha. Eelnõu §-d es 5–7 sätestatakse, millest lähtudes määratakse püsiva töö võimetuse kindlakstegemise päev ning tuvastatakse püsiva töövõimetuse tekkimise põhjus ja ulatus. Võrreldes kehtiva korraga ei kaasne nimetatud sätetes sisulisi muudatusi. Muutmata kujul kehtestatakse ka määruse lisa , milles sätestatakse töövõime kaotuse protsendi suuruse määramise juhend (kehtiva määruse lisa 2). Eelnõu § 8 käsitleb püsiva töövõimetuse tuvastami sega seotud vaidluste lahendamist . Alates 1. aprillist 2023. a asub KVTS § 216 1 lg 1 kohaselt terviseseisundi hindamisega seotud vaideid lahendama Kaitseministeerium , sealhulgas KaLS-is sätestatud terviseseisundi hindamise osas . Seega nähakse ka eelnõus ette, et püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta koostatud hinnanguga mittenõustumise korral tuleb vaie esitada kirjalikult 30 päeva jooksul arvates selle teatavakste gemisest terviseseis undi hindamist korraldavale üksusele , mis edastab vaide Kaitseministeeriumile. Eelnõu § 9 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kaitseministri 2 2 . august i 2016. a määrus nr 1 6 „ Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“. Eelnõu §-s 1 0 sätestatakse määruse jõ ustumis aeg, milleks on 1. aprill 2023. a. Määruse jõustumisaeg on seotud KaLS -i ja KVTS-i muudatustega, mis samuti jõustuvad 1. aprillil 2023. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud ning määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse kehtestamisega ei kaasne olulisi sisulisi muudatusi Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saamise korral püsiva töövõimetuse tuvastamises, vaid muudatused on tingitud arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisest ja terviseseisundi hindamise ümberkorraldamisest. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a. Nimetatud tähtaeg tuleneb KaLS -i ja KVTS-i muudatuste jõustumise ajast . 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule . Kaitseministri……………määruse nr …. „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord “ Lisa Töövõime kaotuse protsendi suuruse määramise juhend Töövõime kaotuse ulatus ( protsent ides) määratakse vastavalt Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel tekkinud funktsioonihäire raskusastmele alljärgnevalt: 1 . Pea, närvisüsteemi vigast used 1.1. Pea ja nägu Peaaju traumast põhjustatud koljuluude defektid ja koljumurrud, hindamisel tuleb arvestada ka trauma raskusastet . 1.1.1. tüsistusteta paranenud koljumurrud 0 1.1.2. ajukolju väikesed katmata (ka suuremad kaetud) defektid 0 – 10 1.1.3. olulise luudefektiga (sealhulgas moonutavad) ajukolju vigas tused peaaju funktsioonihäireta. K õik suuremad traumajärgsed ajukolju defektid, kus vigastatud on ka sisemine luuplaat 30 – 40 1.2. Näokolju moonded 1.2.1. kergekujulised 10 1.2.2. suuremad, häirivad moonded 20 – 30 1.2.3. moonde tõttu eemaletõukav välimus 50 1.3. Näopiirkonna neuralgia 1.3.1. kerge (harva, kerged valud) 0 – 10 1.3.2. keskmise raskusega (kerged kuni keskmise raskusega sagedased valud, mis vallanduvad tühise ärritaja tõttu) 20 – 40 1.3.3. raske (sagedased, mitu korda kuus vallanduvad tugevad hood) 50 – 60 1.3.4. eriti raske (pidev valu või valuhood mitu korda nädalas) 70 – 80 1.4. Näonärvi per i feerne halvatus 1.4.1. ühepoolselt, kosmeetiliselt vähe häiriv parees 0 – 10 1.4.2. väljendunud parees või kontraktuurid 20 – 30 1.4. 3 . täielik halvatus või moondav kontraktuur 40 1.4.4. mõlemapoolne täielik halvatus 50 1.5. Peaaju kahjustused Siia kuuluvad trauma tagajärjel tekkinud peaaju kahjustused, mille puhul peab olema võimalik orgaanilisi muutusi ajus tõestada. Tõestatuks loetakse peaaju kahjustust, kui orgaanilise kahjustuse sümptomit saab tuvastada ka pärast ägeda toimefaasi möödumist. 1.5.1. Töövõime kaotuse protsendi määraks loetakse väheste vegetatiivsete vaevuste korral 20 1.5.2. Lahtiste ajuvigastuste järel on määravaks jäävate ärajäämanähtude ulatus. Peetakse silmas neuroloogilist leidu, psüühikahäireid, tserebraalsete atakkide esinemist. Arvestada tuleb ka isiku trauma eelse t omapära . Ajukahjustuste järelseisundite mitmekesi s ust arvestades on töövõime kaotuse protsendi määr 30 – 60 1.5.3. Ventiilhüdrotsefaalia puhul on töövõime kaotuse protsent 40 – 80 1.5.4. Ajuvapustusejärgsete mööduvate vegetatiivsete häirete tõttu (reversiibelsed ja morfoloogiliselt mittetõestatavad peaaju funktsioonihäired) on esimesel aastal pärast traumat töövõimekaotuse protsendi määr 10 – 20 1.6. Ajukahjustuse määra üldised alused Järgnevalt on esikohale seatud ajukahjustuste üldine määr, isoleeritud sündroome kasutatakse ekspertiisi s täiendavalt. 1.6.1. Peaajukahjustused tegutsemisvõime kergekujulise häirega 30 – 40 1.6.2. Peaajukahjustused tegutsemisvõime keskmise raskusega häirega 50 – 60 1.6.3. Peaajukahjustused tegutsemisvõime raske häirega 70 – 100 1.7. Ajukahjustus psüühiliste häiretega 1.7.1. kerged (igapäevategevuses vähe väljendunud) 30 – 40 1.7.2. keskmise raskusega (selgesti väljenduvad psüühikahäired) 50 – 60 1.7.3. rasked 70 – 100 1.8. Tsentraalsed vegetatiivsed häired Ajukahjustuse väljendusena (näiteks une ja ärkveloleku rütmi häired, vasomotoorse regulatsiooni häired, higieritamise häired): 1.8.1. kerged 30 1.8.2. keskmise raskusega, võivad esineda ka üksikud teadvusekaotuse hood 40 1.8.3. sagedased krambihood, märkimisväärse toimega üldseisundile 50 1.9. Spinotserebellaarse lokalisatsiooniga koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired olenevalt häirete ulatusest (ka kõndimis- ja seismisraskused) 30 – 100 1.10. Kognitiivsete häiretega ajukahjustus (näiteks apraksia, afaasia, agnoosia) 1.10.1. kergekujuline (näiteks jääkafaasia) 30 – 40 1.10.2. keskmise raskusega (näiteks afaasia selgete kommunikatsioonihäiretega ) 30 – 80 1.10.3. rasked (näiteks globaalne afaasia) 90 – 100 1.11. Tserebraalselt tingitud osalised ja täielikud halvatused 1.11.1. jäsemete kerged jääkhalvatused ja toonusehäired 30 1.11.2. töövõime kaotuse protsendi määr tsentraalsete täielike halvatuste ja tugevakujuliste osaliste halvatuste puhul on võrreldavad jäseme kaotusega, perifeerse halvatuse või muude funktsioonihäiretega – käe ja jala täielik halvatus (hemipleegia) 100 1.12. Seljaaju kahjustused 1.12.1. seljaaju kaelaosa mittetäielik, kerge kahjustus väheste mõlemapoolsete motoorsete ja sensoorsete ärajäämanähtudega, kui põie ja pärasoole funktsioonihäired puuduvad 30 – 60 1.12.2. seljaaju rinna- ja nimmeosa või cauda equina mittetäielik kahjustus mõlema jala funktsioonihäirega. Põie ja pärasoole funktsioonihäired puuduvad 30 – 60 1.12.3. seljaaju rinna- ja nimmeosa või cauda equina mittetäielik kahjustus mõlema jala osalise halvatusega, põie- ja pärasoole häiretega 60 – 80 1.12.4. seljaaju kaelaosa mittetäielik kahjustus mõlema käe ja jala väljendunud osalise halvatusega, põie- ja pärasoole funktsioonihäiretega 100 1.12.5. seljaaju täielik läbilõikesündroom ( kõik juhteteed on teataval kõrgusel täiesti katkenud ) 100 1.13. Polüneuropaatiad Polüneuropaatiate puhul avalduvad funktsioonihäired kas valdavalt motoorika, sensoorsete häirete või valudena. Motoorikahäirete puhune töövõime kaotuse protsendi määr on analoogne perifeersete närvide vigastuse ga . Tundlikkushäirete ja valude korral võivad mõnikord juba kerged funktsioonihäired põhjustada tõsiseid piiranguid kutsetöös (näiteks peenmotoorikas). 2 . Silmavigastused Nägemisvaeguse alla kuuluvad kõik nägemisvõime häired. Hindamisel arvestatakse korrektsiooniga nägemisteravust ning muutusi vaate - ja nägemisväljas. Selle kõrval arvestatakse ka muid nägemisvõimet halvendavaid seisundeid (ärritusseisundid, pisaratevool jt). 2.1. Nägemisteravus Määratakse korrektsiooniga. Nägemisteravuse langusest tulenevat töövõime vähenemise määra loetakse vastavast tabelist (vt tabel). Vaateväljade hindamiseks kasutatakse perimeetriat (ülikitsa vaatevälja puhul kampimeetriat). Prillide kasutamisel arvestatakse nende talutavust. Kui korrektsiooni ei saa kasutada, määratakse töövõime kaotuse aste jääknägemisteravuse järgi. Töövõime kaotuse protsentide tabel nägemisteravuse järgi PS 1,0 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0,08 0,03 0 VS 1,0 0 0 0 0 0 10 10 10 20 20 20 30 30 0,9 0 0 0 0 0 10 10 10 20 20 20 30 30 0,8 0 0 0 0 0 10 10 10 20 20 30 30 30 0,7 0 0 0 0 10 10 20 20 20 30 30 30 30 0,6 0 0 0 10 10 20 20 20 30 30 30 30 40 0,5 10 10 10 10 20 20 20 30 30 30 40 40 40 0,4 10 10 10 20 20 20 30 30 30 30 40 40 50 0,3 10 10 10 20 20 30 30 40 40 40 50 50 50 0,2 20 20 20 20 30 30 30 40 50 50 50 60 60 0,1 20 20 20 30 30 30 30 40 50 50 60 70 70 0,08 20 20 30 30 30 40 40 50 50 60 80 90 90 0,03 30 30 30 30 30 40 40 50 60 70 90 100 100 0,0 30 30 30 30 40 40 50 50 60 70 90 100 100 2.2. Ühe silma kaotus koos kestva ravile allumatu silmakoopapõletikuga 40 2.3. Läätsetus mõlemas silmas Tabelis määratud töövõime kaotuse astet suurendatakse 10% võrra. 2.4. Lau halvatus 2.4.1. lau täielik halvatus, silma ei saa sulgeda 30 2.4.2. lau osaline halvatus 10 – 20 2.5. Poole või veerandi vaatevälja täielik väljalangemine: 2.5.1. homonüümne hemianopsia 40 2.5.2. bitemporaalne hemianopsia: 2.5.2.1. kahe silmaga nägemise säiludes 10 2.5.2.2. kahe silmaga nägemine puudub 30 2.5.3. homonüümne kvadrantanopsia: 2.5.3.1. ülal 20 2.5.3.2. all 30 2.5.4. vaatevälja alumise poole täielik väljalangemine mõlemas silmas 60 2.5.5. ühe külgmise vaateväljapoole täielik väljalangemine, kui teine silm on pime 60 – 70 2.6. Vaatevälja ahenemine 2.6.1. kontsentriline ahenemine ühes silmas, kui teises silmas on vaateväli normaalne: 2.6.1.1. kuni 10º- ni keskpunktist 10 2.6.1.2. kuni 5º- ni keskpunktist 20 2.6.2. kontsentriline ahenemine ühes silmas, kui teine silm puudub: 2.6.2.1. 50 º -ni keskpunktist 40 2.6.2.2. 30 º -ni keskpunktist 60 2.6.2.3. 10 º -ni keskpunktist 90 2.6.2.4. 5 º -ni keskpunktist 100 2.6.3. kontsentriline ahenemine mõlemas silmas: 2.6.3.1. 50 º -ni keskpunktist 10 2.6.3.2. 30 º -ni keskpunktist 30 2.6.3.3. 10 º -ni keskpunktist 70 2.6.3.4. 5 º -ni keskpunktist 100 3 . Kuulmis- ja tasakaaluelundid 3.1. Kuulmislangus Siia kuulub ühekordse väga tugeva müra mõjul tekkinud kuulmislangus. Töövõime kaotuse ulatuse hindamisel on mõõduandvaks kuulmisteravuse langus, mis määratakse ilma kuulmisaparaadita toonaudiomeetrial. Kuulmisfunktsiooni langus määratakse protsentides vastavalt paremini kuulva kõrva kuulmisteravusele alljärgnevalt: Helisagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz kuulmislangus: 3.1.1. 20 – 29 dB 10 3.1.2. 30 – 49 dB 20 3.1.3. 50 – 69 dB 30 3.1.4. 70 – 89 dB 40 3.1.5. üle 90 dB 50 3.1.6. kui halvemini kuulev kõrv kuuleb helisagedustel 500 – 2000 Hz 35 dB paremini kuulvast kõrvast halvemini, lisatakse funktsioonilanguse astmele 10% 3.1.7. kui helisagedusel 4000 Hz on kuulmislangus vähemalt 20 dB suurem kui helisagedustel 500, 1000 ja 2000, lisatakse funktsioonilanguse astmele 10% 3.1.8. kuulmislangusele lisandub kõnehäire: 3.1.8.1. kõne ebaselge, kuid siiski kergesti arusaadav – funktsioonihäire protsendi määrale lisatakse kuni 20%, kuid üldsumma ei saa olla suurem kui 50 3.1.8.2. kõne raskesti arusaadav, lisatakse kuni 30%, kuid üldsumma mitte üle 60 3.1.8.3. kõnevõimetus koos täieliku kurtusega 70 3.2. Tasakaaluhäired A paraatuuringu n ormist kõrvalekalduv tulemus ilma oluliste tagajärgedeta ei anna iseenesest alust töövõime kaotuse ulatuse määramiseks. 3.2.1. kerge funktsioonihäire – kerged kõndimis- ja seismisraskused , mis ilmnevad alles suurematel koormustel 20 3.2.2. keskmise raskusega funktsioonihäire – ebakindlustunne, peapööritusnähud kukkumiskalduvusega juba igapäevastel koormustel, tugev peapööritus suurematel ja erakorralistel koormustel, selged kõndimis- ja seismisraskused juba madalatel koormustel 30 – 40 3.2.3. raske funktsioonihäire – tugev peapööritus, ebakindlus, kõndimis- ja seismisraskused juba valges ning igapäevaste koormuste juures, osaliselt vajab kõndimisel abi, ei suuda seista ega kõndida toetaja abita 50 – 70 3.3. Kõrvade kumisemine (tinnitus) 3.3.1. ilma psüühikahäireta 0 3.3.2. suurenenud psühhovegetatiivse labiilsusega 10 – 20 3.3.3. märkimisväärsete tunnetuslike ja kognitiivsete häiretega (nt väljendunud depressioon) 30 – 40 3.3.4. raskete psüühiliste häirete ja sotsiaalsete kohanemisraskustega vähemalt 50 3.4. Kõrvalesta kaotus 3.4.1. ühe kõrvalesta kaotus 20 3.4.2. kahe kõrvalesta kaotus 30 4 . Ninavigastused 4.1. Nina kaotus 4.1.1. nina täielik kaotus 50 4.1.2. nina osaline kaotus, sadulnina, kosmeetiliselt vähe häiriv 10 4.2. Raske, moonutav defekt 20 – 30 4.3. Ninakäikude ahenemine 4.3.1. ühepoolselt, olenevalt hingamistakistuse suurusest 0-10 4.3.2. mõlemapoolselt, kerge kuni keskmise hingamistakistusega 10 4.3.3. mõlemapoolselt, raske hingamistakistusega 20 4.4. Lõhnatunde täielik kaotus koos maitsmismeele häiretega 10 4.5. Maitsmismeele kaotus 10 5 . Suuvigastused 5.1. hambutus, kusjuures proteesi kanda on raske või võimatu 10 – 20 5.2. närimisfunktsiooni puudulikkus 0 – 20 5.3. suud ei saa avada 0 – 30 5.4. keele osaline puudumine, kõne ebaselge, kuid arusaadav 0 – 30 5.5. keele puudumine 40 – 60 6 . Neelu ja söögitoru vigastused 6.1. kerge neelamishäire, lima kogunemine neelu 10 – 20 6.2. raske neelamishäire, toit satub kergesti hingamisteedesse 30 – 40 6.3. isik saab toituda ainult enterostoomi kaudu 50 – 60 7 . Kõri vigastused 7.1. hääle kähisemine ühe häälepaela halvatuse või muu põhjuse tõttu 10 7.2. hääle kähisemine mõlema häälepaela halvatuse või kõri muu haigusliku seisundi tõttu 30 – 40 7.3. kõri puudumine 40 – 60 8 . Hingamiselundite vigastused 8.1. Spirograafia Hingamiselundite vigastust e puhul määratakse üldine funktsioonihäire protsent kopsude hingamisfunktsiooni alusel. Spirograafia näitajatest kasutatakse hindamisel vitaalkapatsiteedi, forsseeritud sekundiekspiratsiooni ja hapniku kasutamise koefitsiendi lahkuminekut lähtenäitaja väärtustest. Vitaalkapatsiteet (%) Forsseeritud sekundiekspirats. (%) O 2 -kasutamise koefitsient (%) 65 – 79 65 – 79 60 – 74 0 – 20 50 – 64 50 – 64 45 – 59 30 – 50 35 – 49 35 – 49 30 – 44 60 – 70 alla 35 alla 35 alla 30 80 – 100 8.2. Ühe kopsu puudumine 40 – 60 8.3. Rindkere deformatsioon pärast torakoplastikat (5 ja enama roide puudumine) ja II astme hingamispuudulikkuse esinemine 40 – 50 9 . Vereringeelundite vigastused 9.1. Südame vigastused Arvesse võetakse südamevigastuse tagajärjel esinevaid sümptomeid – stenokardia, hingeldus, rütmihäired, vahelduv lonkamine jm. 9.1.1. kerge funktsioonihäire ( sümptomid esinevad ainult tugevatel füüsilistel pingutustel) 0 – 20 9.1.2. keskmise raskusega funktsioonihäire (sümptomid esinevad keskmise raskusega füüsilistel pingutustel, kiirustades, trepist tõustes, ergomeetrilisel koormusel 1 w\kg; ei teki tasast teed kõndides ega tavalisi kodutöid tehes) 0 70 9.1.3. raske funktsioonihäire (sümptomid tekivad kergetel füüsilistel pingutustel, tasast teed normaalse tempoga kõndides, tavalisi kodutöid tehes, ühe korruse võrra trepist tõustes, ergomeetrilisel koormusel 0,75 w\kg; tavalisest aeglasem kõnd vaevusi ei põhjusta) 80 – 100 9.1.4. üliraske funktsioonihäire (sümptomid vallanduvad väiksematelgi pingutustel nagu pesemine, riietumine, sageli ka puhkeseisundis) 100 9.2. Veresoonte vigastus ed Trauma tagajärjel tekkinud veresoonte vigastused ja ummistused, mille raskusastme määramisel võetakse arvesse a paraatuuringu id (näiteks Doppler manomeetria). Arterite sulgusel ülajäsemetel määratakse protsendimäär kaebuste ja funktsioonihäirete ulatuse järgi. A lajäsemete arterite sulgus (ka pärast rekanaliseerivaid operatsioone): 9.2.1. esineb piisav tsirkulatsioonitase, perifeersed pulsid jalgadel puuduvad, kaebusi pole või on need tagasihoidlikud (tuimustunne sääremarjas ja pöias kiirelt kõndides), või mõlemapoolselt 0 – 10 9.2.2. veretsirkulatsioon on piiratud (claudicatio intermitten s) II staadium: 9.2.2.1. valuvaba kõndimine tasasel maal üle 500 m, ühe- või mõlemapoolselt 20 9.2.2.2. valuvaba kõndimine 100 kuni 500 m, ühe või mõlemapoolselt 30 – 40 9.2.2.3. 50 – 100 m, ühe- või mõlemapoolselt 50 – 60 9.2.2.4. alla 50 m koos rahuoleku valudega (III staadium) ja troofikahäiretega (IV staadium) ühepoolselt 80 9.2.2.5. alla 50 m koos rahuoleku valudega (III staadium) ja troofikahäiretega (IV staadium) mõlemapoolselt 90 – 100 9.2.2.6. kirurgiliste operatsioonide järel suurtel veresoontel (proteesi implantatsioon), kui vereringehäire on täielikult kompenseeritud, annab pikaajaline antikoagulantravi määraks 20 1 0 . Seedetrakti vigastu sed 10.1. Seedetrakti vigast used : T öövõime kaotuse määr sõltub vigastatud elundi funktsiooni seisundist: 10.1.1. kerge funktsiooni häire 0 – 40 10.1.2. keskmine funktsiooni häire 50 – 80 10.1.3. raske funktsiooni häire 90 – 100 10.1.4. mao puudumine, eemaldamine: 10.1.4.1. maoresektsioon, hästi funktsioneeriv gastroanastomoos (oleneb vaevustest) 0 – 10 10.1.4.2. mao totaalne eemaldamine jõu- ja toitumisseisundi languseta (olenevalt vaevustest) 20 – 30 10.1.4.3. mao totaalne eemaldamine jõu- ja toitumisseisundi langusega 40 – 50 10.2. Kõhuõõne- ja vaagnaelundite defektid: 10.2.1. ühe neeru puudumine 20 – 40 10.2.2. põrna puudumine 0 10.2.3. kusepõie puudumine 40 – 50 10.2.4. uriinifistul 30 – 50 10.2.5. peensoolefistul 40 – 50 10.2.6. jämesoolefistul 30 – 40 10.2.7. armisong (vajalik ka nda bandaaž i) 0 – 20 1 1 . Jäsemete vigastused 11.1. Ülajäsemete vigastused 11.1.1. ühe sõrme defektid: 11.1.1.1. pöidla küüslüli või selle osa puudumine 10 11.1.1.2. pöidlalülide vahelise liigese anküloos 10 11.1.1.3. pöidla küüslüli ja poole põhilüli või kogu pöidla puudumine 20 11.1.1.4. pöidla ja kämblaluu vahel ise liigese anküloos 20 11.1.1.5. pöidla ja vastava kämblaluu puudumine 30 – 40 11.1.1.6. II sõrme küüs- ja kesklüli või kogu II sõrme puudumine 10 11.1.1.7. II sõrme kummagi liigese või sõrme ja kämblaluu vahelise liigese anküloos 10 11.1.1.8. II sõrme ja vastava kämblaluu puudumine 20 11.1.1.9. III, IV või V sõrme puudumine vähemalt pooles ulatuses 10 11.1.1.10. III, IV või V sõrme kesk- ja põhilüli vahelise liigese või sõrme ja kämblaluu vahelise liigese anküloos 10 11.1.1.11. III, IV või V sõrme puudumine koos vastava kämblaluuga 10 11.1.2. kahe sõrme defektid: 11.1.2.1. pöidla ja veel ühe sõrme puudumine 30 – 40 11.1.2.2. pöidla ja veel ühe sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 30 – 40 11.1.2.3. pöidla ja III, IV või V sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega 30 – 40 11.1.2.4. pöidla ja II sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega 40 – 50 11.1.2.5. kahe sõrme puudumine II kuni V sõrme hulgast 20 11.1.2.6. kahe sõrme ja kämblaluude vaheliste liigeste anküloos II kuni V sõrme hulgast 20 11.1.2.7. kahe sõrme puudumine II kuni V sõrme hulgast koos vastavate kämblaluudega 20 11.1.3. kolme sõrme defektid: 11.1.3.1. pöidla, II sõrme ja veel ühe sõrme puudumine 40 – 50 11.1.3.2. pöidla, II sõrme ja veel ühe sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 40 – 50 11.1.3.3. pöidla, II sõrme ja veel ühe sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega 40 – 50 11.1.3.4. pöidla ja veel kahe sõrme puudumine III kuni V sõrme hulgast 30 – 40 11.1.3.5. pöidla ja veel kahe sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 30 – 40 11.1.3.6. pöidla ja veel kahe sõrme puudumine III kuni V sõrme hulgast koos vastavate kämblaluudega 40 – 50 11.1.3.7. kolme sõrme puudum ine II kuni V sõrme hulgast 20 11.1.3.8. kolme sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos II kuni V sõrme hulgast 20 11.1.3.9. kolme sõrme puudumine II kuni V sõrme hulgast koos vastavate kämbla-luudega 30 – 40 11.1.3.10. kokku kolme lüli puudumine III kuni V sõrmel 10 11.1.3.11. kokku kolme liigese anküloos III kuni V sõrmel 10 11.1.4. nelja sõrme defektid: 11.1.4.1. nelja sõrme puudumine 40 – 50 11.1.4.2. nelja sõrme ja kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 40 – 50 11.1.4.3. nelja sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega 40 – 50 11.1.5. viie sõrme defektid: 11.1.5.1. viie sõrme puudumine 50 – 60 11.1.5.2. viie sõrme ja kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 50 – 60 11.1.5.3. viie sõrme puudumine koos kämblaluudega 50 – 60 11.1.6. käelaba puudumine randmeliigesest 50 – 60 11.1.7. randmeliigese anküloos soodsas asendis 10 11.1.8. randmeliigese anküloos ebasoodsas asendis 20 11.1.9. randmeliigese kontraktuur: 11.1.9.1. kerge või keskmine aste (painutus ja sirutus 20 – 40 kraadi) 10 11.1.9.2. raske aste (painutus ja sirutus 0 – 15 kraadi) 20 11.1.10. küünarvarre puudumine (amputatsioon ülemises kolmandikus või eksartiku-latsioon küünarliigesest) 50 – 60 11.1.11. küünarvarre pöördliikuvuse puudumine või oluliselt piiratud ulatus (olenevalt asendist) 10 – 20 11.1.12. küünarliigese anküloos soodsas asendis 20 11.1.13. küünarliigese anküloos ebasoodsas asendis 30 – 40 11.1.14. küünarliigese kontraktuur: 11.1.14.1. kerge aste (painutus 50 – 60 kraadi, sirutus 170 – 160 kraadi) 10 11.1.14.2. keskmine või raske aste (painutus 65 – 135 kraadi, sirutus 155 – 140 kraadi) 20 11.1.15. ülajäseme puudumine: 11.1.15.1. eksartikulatsioon õlaliigesest 70 – 80 11.1.15.2. õlavarre amputatsioon 50 – 60 11.1.16. õlaliigese anküloos 40 – 50 11.1.17. õlaliigese kontraktuur: 11.1.17.1. kerge aste (abduktsioon 120 – 150 kraadi) 10 11.1.17.2. keskmine aste (abduktsioon 75 – 115 kraadi) 20 11.1.17.3. raske aste (abduktsioon 5 – 70 kraadi) 20 – 30 11.1.18. mõlema käe puudumine 100 11.1.19. kodarluunärvi või keskpidise närvi täielik halvatus 30 – 40 11.1.20. küünarluunärvi täielik halvatus 20 11.1.21. küünarvarre kõikide närvide halvatus 50 – 60 11.1.22. õlavarre kõikide närvide halvatus 60 – 70 11.2. Alajäseme vigastused 11.2.1. suure varba puudumine 10 11.2.2. ühe varba puudumine II kuni V varba hulgast 0 11.2.3. suure varba ja veel kahe varba puudumine 10 11.2.4. II kuni V varba puudumine 10 11.2.5. kõigi varvaste puudumine 20 11.2.6. kõigi varvaste anküloos soodsas asendis 0 11.2.7. kõigi varvaste anküloos ebasoodsas asendis 20 11.2.8. pöia amputatsioon: 11.2.8.1. pöialabaluude kõrgusel 20 11.2.8.2. Lisfranc-I amputatsioon metatarsotarsaalliigese kõrgusel 20 11.2.8.3. Chopart-I amputatsioon pöiapäraluude või hüppeliigese kõrgusel 30 – 40 11.2.8.4. Syme amputatsioon (sääreluude alumise osa könt, millele saab toetuda) 30 – 40 11.2.9. hüppeliigese anküloos: 11.2.9.1. soodsas asendis 10 – 20 11.2.9.2. ebasoodsas asendis 20 11.2.10. põlveliigese anküloos: 11.2.10.1. soodsas asendis 20 11.2.10.2. ebasoodsas asendis (painutusseisus mitte üle 160 kraadi) 30 – 40 11.2.11. põlveliigese kontraktuur: 11.2.11.1. kerge aste (painutus 75 – 85 kraadi, sirutus 170 – 175 kraadi) 10 11.2.11.2. keskmine või raske aste (painutus 90 kraadi või ro hkem, sirutus 165 kraadi või vähem) 20 11.2.12. põlveliigese ebastabiilsus (vajalik fikseerimisaparaat) 10 – 20 11.2.13. puusaliigese anküloos: 11.2.13.1. soodsas asendis 30 – 40 11.2.13.2. ebasoodsas (painutus-) asendis alla 60 kraadi 40 – 50 11.2.14. puusaliigese kontraktuur: 11.2.14.1. kerge või keskmine aste (painutus 55 – 80 kraadi, sirutus 0 – 10 kraadi, abduktsioon 20 – 35 kraadi) 30 – 40 11.2.14.2. raske aste (painutus kuni 55 kraadi, sirutus 0 kraadi, abduktsioon kuni 20 kraadi) 40 – 50 11.2.15. hästi funktsioneeriv puusa- või põlveliigese endoprotees 20 11.2.16. ühe reie amputatsioon 50-60 11.2.17. reie amputatsioon ülemises kolmandikus, könt mitteproteesitav (vähem kui 9 cm) 60 – 80 11.2.18. puusaliigese eksartikulatsioon 70 – 90 11.2.19. mõlema reie amputatsioon (köndid proteesitavad) 80 – 90 11.2.20. mõlema reie amputatsioon (köndid mitteproteesitavad) 80 – 100 11.2.21. ühe sääre amputatsioon 30 – 40 11.2.22. mõlema sääre amputatsioon 60 – 80 11.2.23. ühe sääre ja teise jala reie amputatsioon 70 – 90 11.2.24. alajäseme lühenemine 4 – 6 cm 10 11.2. 25 . alajäseme lühenemine 7 cm ja enam (ortopeediline jalats vajalik) 20 – 30 11.2. 26 . pindluunärvi täielik halvatus 20 11.2.27. sääreluunärvi või reienärvi täielik halvatus 30 – 40 11.2.28. istmikunärvi täielik halvatus 40 – 60 11.3. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata juhtudel võetakse ülajäseme funktsioonihäire korral protsendi määramisel aluseks vastava funktsioonihäire raskus: 11.3.1. kerge funktsioonihäire (jõudlus on vähesel määral alanenud, liikuvus kergelt piiratud, liigutuste osavus alanenud, kuid saab siiski kirjutada, nööpida, õmmelda) 0 – 20 11.3.2. keskmise raskusega funktsioonihäire (jõudlus alanenud – saab vaevu hakkama tööriista hoidmisega või 10 kg raskuse tõstmisega, liikuvus tunduvalt piiratud, liigutuste osavus alanenud – suudab vaevu süüa, kammida) 30 – 40 11.3.3. raske funktsioonihäire (jõudlus tunduvalt alanenud, liigutuste osavus kadunud, ülajäset saab kasutada ainult toetamiseks) 50 – 60 11.3.4. üliraske funktsioonihäire (ülajäse on täielikult kasutamiskõlbmatu) 70 – 80 11.4. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata juhtudel võetakse alajäseme funktsioonihäire korral protsendi määramisel aluseks vastava funktsioonihäire raskus: 11.4.1. kerge funktsioonihäire (kõndides kergelt lonkab, liikumine ebatasasel teel mõnevõrra takistatud) 0 – 30 11.4.2. keskmise raskusega funktsioonihäire (tugev lonkamine, liikumine raskendatud ja aeglane, abivahendid va jalikud ka lühidistantsidel) 40 – 60 11.4.3. raske funktsioonihäire (näiteks mitme liigese funktsiooni häired või ühepoolne amputatsioon, kusjuures proteesi kandmine pole võimalik, või saab liikuda vaid abivahendile toetude s ja lühikest maad korraga) 70 – 90 11.4.4. üliraske funktsioonihäire (liikumisvõimetu) 100 1 2 . Teiste elundite vigastused 12.1. Käesoleva määruse paragrahvides 3 – 15 sätestamata vigastuste korral (operatsioonide järgsed seisundid jt) määratakse protsent üldise funktsioonihäire hindamise alusel: 12.1.1. kerge funktsioonihäire (isik ei ole võimeline raskeks kehaliseks pingutuseks, vajab lisa puhkepause; sõrmede osavus on langenud, kuid saab siiski kirjutada, vajab eri dieeti; peab regulaarselt kasutama ravimeid) 0 – 30 12.1.2. keskmine funktsioonihäire (isik ei ole võimeline keskmise raskusega pingutuseks, pidevaks täpsust ja keskendumist nõudvaks tegevuseks; vajab sageda se id puhkepause, puhkepäevi; pikaajaline seismine või kõndimine põhjustab vaevusi; ravimite ärajätmine üheks ööpäevaks võib põhjustada funktsioonihäire süvenemist) 30 – 60 12.1.3. raske funktsioonihäire (isik on võimeline tegema vaid kergeid, väga piiratud toiminguid; igapäevases elus sõltub suuresti teiste isikute abist) 70 – 90 12.1.4. üliraske funktsioonihäire (isik suudab iseseisvalt ainult oma loomulikke vajadusi rahuldada, igapäevases elus sõltub täielikult teiste isikute abist) 90 – 100 EELNÕU 2 3 . 02.2023 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 60 1 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev määrus reguleerib Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamist, kui ta on saanud vigastada : 1) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud sõjaväelises väljaõppes osalemisel; 2) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel; 3) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3 1 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel. (2) Käesoleva määruse alusel tuvastatakse püsiv töövõimetus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saanud isikul (edaspidi isik ), kes on esitanud Kaitseliidule taotluse Kaitseliidu seaduse § 61 lõikes 4 või kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 7 sätestatud ühekordse hüvitise (edaspidi hüvitis ) saamiseks ja kelle puhul on kindlaks tehtud Kaitseliidu seaduse § 66 lõike s 1 toodud hüvitise maksmist välistavate asjaolude puudumine. § 2. Püsiva töövõimetuse tuvastamine (1) Kaitseliit teeb Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldava le struktuuriüksusele või selle allüksusele (edaspidi terviseseisundi hindamist korraldav üksus ) ettepaneku püsiva töövõimetuse tuvastamiseks , lisades sellele kokkuvõtte Kaitseliidu seaduse § 60 lõigetes 1 ja 4 sätestat ud uurimise kohta , ning vajaduse korral esitab mu i d andme i d vigastada saamise asjaolude kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab sisaldama teavet selle kohta, kas isik on hüvitise taotlemisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks seoses terviseseisundi hindamisega. (3) Püsiv töövõimetus tuvastatakse isiku terviseseisundi hindamisega 21 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisest arvates. Käesoleva määruse § 3 lõikes 4 sätestatud juhtudel pikeneb nimetatud tähtaeg täiendavate andmete saamiseks kuluva aja võrra. (4) Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks peab isiku terviseseisundit hindama vähemalt kaks Kaitseväe juhataja määratud eri arst i (edaspidi Kaitseväe eri arst ) või kaitseväeteenistuse seaduse § 26 1 lõike 7 alusel moodustatud komisjon (edaspidi komisjon ) , kaasates vajadusel teisi tervishoiuteenuse osutajaid. (5) Kaitseväe eriarst peab olema tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud eriarstina. § 3. Terviseseisundi hindamine (1 ) Kaitseväe eriarst hindab isiku terviseseisundit tervise infosüsteemi andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide (edaspidi koos olemasolevad andmed ) põhjal ning otsustab, kas need on piisavad püsiva töövõimetuse tuvastamiseks. (2) Kaitseväe eriarstil on isiku terviseseisundi hindamiseks juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele vastavalt Kaitseliidu seaduse § 60 lõike 5 1 ja lõike 5 3 alusel sätestatule. (3) Kui isik on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele või ei ole andnud nõusolekut nende andmete kasutamiseks, on Kaitseväe eriarstil õigus nõuda isikult terviseseisundi hindamiseks vajalike andmete esitamist muul viisil või jätta püsiv töövõimetus tuvastamata. (4) Juhul kui olemasolevad andmed on püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ebapiisavad, võib Kaitseväe eriarst teha isikule arstliku läbivaatuse , küsida isikult või tema raviarstilt lisa andmeid ning vajadusel suunata isiku täiendavale terviseuuringule või eriarsti konsultatsioonile. (5) Kui vigastada saamisest on möödunud vähem kui 182 kalendripäeva ja olemasolevate andmete põhjal ei ole organismi funktsionaalne seisund stabiilne, võib Kaitseväe eriarst isiku terviseseisundi hindamise edasi lükata ajaks, kui nimetatud tähtaeg on saabunud. (6) Andmed püsiva töövõimetuse tuvastamiseks läbi viidud terviseseisundi hindamise kohta kantakse Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemi, välja arvatud tervise infosüsteemis olevad terviseuuringute tulemused. (7) Kaitseväe eriarst dokumenteerib terviseseisundi hindamise kohta järgmised andmed: 1) isikul teadaolevate ja eeldatavalt püsivat töövõimetust põhjustavate vigastuste diagnoosid koos raskusastmega ja organismi funktsionaalse seisundiga; 2) andmed isiku ravi, terviseuuringute ja eriarsti konsultatsioonide ning läbivaatusel tuvastatud objektiivse leiu kohta; 3) vigastada saamise teadaolevad asjaolud koos arvamusega vigastuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmise vahel meditsiinilise seose olemasolu või selle puudumise kohta; 4) arvamus püsivat töövõimetust põhjustavate vigastuste ja nendest tingitud funktsioonihäirete ning töövõime kaotuse ulatuse tuvastamise kohta. (8) Kui püsiv töövõimetus on põhjustatud rohkem kui ühest vigastusest, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 sätestatud arvamuses näidata lisaks kogu püsiva töövõimetuse ulatusele eraldi ka igast vigastusest tingitud töövõime kaotuse ulatus. § 4. Hinnang püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta (1) Kaitseväe juhataja määratud Kaitseväe eri arst või komisjoni esimees koostab püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta hinnangu , mis peab sisaldama järgmisi andmeid : 1) tuvastatud meditsiiniline seos teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse ja püsiva töövõimetuse tekkimise vahel või selle puudumine; 2) püsiva töövõimetuse ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides; 3) püsiva töövõimetuse kindlakstegemise kuu päev. (2) Terviseseisundi hindamist korraldav üksus teeb käesoleva paragrahvi l õikes 1 nimetatud hinnang u teatavaks Kaitseliidule ja isikule. § 5 . Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise kuu päev (1) Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks loetakse käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud ettepaneku tegemise päev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. (2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud juhul loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks terviseseisundi hindamiseks määratud tähtaeg. § 6 . Püsiva töövõimetuse põhjus Püsiva töövõimetuse põhjus on Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel ning lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel ja lõike 3 1 punkti 2 alusel õppekogunemisel , sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastus, kui tehakse kindlaks meditsiinilise seos e olemasolu vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste või järelnähtude ja püsiva töövõimetuse vahel. § 7 . Püsiva töövõimetuse ulatus (1) Püsiva töövõimetuse ulatus määratakse töövõime kaotuse protsentides nulliga lõppeva arvuna. (2) Töövõime kaotuse protsen t määratakse vastavalt käesoleva määruse lisas toodud juhendile. (3) Käesoleva määruse lisas toodud juhendit kohaldatakse isiku terviseseisundi hindamisel ainult nendest vigastustest põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, mille tekkimise puhul on kindlaks tehtud meditsiiniline seos teenistuskohustuse täitmisega Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel , lõike 2 punktis3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel ja lõike 3 1 punkti 2 alusel õppekogunemisel , sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel. (4) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel ning lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel ning lõike 3 1 punkti 2 alusel õppekogunemisel , sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel tekkinud kahest või enamast sama organi või organsüsteemi talitlust mõjutavast funktsioonihäirest tingitud püsiva töövõimetuse korral määratakse töövõime kaotuse protsendiks kõrgeim üksikule funktsioonihäirele vastav protsent. (5) Kui isikul esinevad samaaegselt funktsioonihäired, mis mõjutavad mitme organi või organsüsteemi talitlust, suurendatakse vastavalt käesoleva määruse lisas toodud juhendile määratud kõige raskema funktsioonihäire protsenti järgnevalt: 1) protsenti korrutatakse koefitsiendiga 1,1, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 10–20%; 2) protsenti korrutatakse koefitsiendiga 1,2, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 30–40%; 3) protsenti korrutatakse koefitsiendiga 1,3, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 50–80%. § 8. Vaidluste lahendamine Käesoleva määruse paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatud hinnanguga mittenõustumisel võib isik esitada 30 päeva jooksul hinnangu teatavakstegemisest arvates terviseseisundi hindamist korraldava üksuse kaudu kirjaliku vaide Kaitseministeeriumile. § 9. Määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 22. augusti 2016. a määrus nr 16 „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 10 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprilli l 2023. aastal. Hanno Pevkur Minister Kusti Salm Kantsler Lisa Töövõime kaotuse protsendi määramise juhend Kaitseministri……………määruse nr …. „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord “ Lisa Töövõime kaotuse protsendi suuruse määramise juhend Töövõime kaotuse ulatus ( protsent ides) määratakse vastavalt Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel tekkinud funktsioonihäire raskusastmele alljärgnevalt: 1 . Pea, närvisüsteemi vigast used 1.1. Pea ja nägu Peaaju traumast põhjustatud koljuluude defektid ja koljumurrud, hindamisel tuleb arvestada ka trauma raskusastet . 1.1.1. tüsistusteta paranenud koljumurrud 0 1.1.2. ajukolju väikesed katmata (ka suuremad kaetud) defektid 0 – 10 1.1.3. olulise luudefektiga (sealhulgas moonutavad) ajukolju vigas tused peaaju funktsioonihäireta. K õik suuremad traumajärgsed ajukolju defektid, kus vigastatud on ka sisemine luuplaat 30 – 40 1.2. Näokolju moonded 1.2.1. kergekujulised 10 1.2.2. suuremad, häirivad moonded 20 – 30 1.2.3. moonde tõttu eemaletõukav välimus 50 1.3. Näopiirkonna neuralgia 1.3.1. kerge (harva, kerged valud) 0 – 10 1.3.2. keskmise raskusega (kerged kuni keskmise raskusega sagedased valud, mis vallanduvad tühise ärritaja tõttu) 20 – 40 1.3.3. raske (sagedased, mitu korda kuus vallanduvad tugevad hood) 50 – 60 1.3.4. eriti raske (pidev valu või valuhood mitu korda nädalas) 70 – 80 1.4. Näonärvi per i feerne halvatus 1.4.1. ühepoolselt, kosmeetiliselt vähe häiriv parees 0 – 10 1.4.2. väljendunud parees või kontraktuurid 20 – 30 1.4. 3 . täielik halvatus või moondav kontraktuur 40 1.4.4. mõlemapoolne täielik halvatus 50 1.5. Peaaju kahjustused Siia kuuluvad trauma tagajärjel tekkinud peaaju kahjustused, mille puhul peab olema võimalik orgaanilisi muutusi ajus tõestada. Tõestatuks loetakse peaaju kahjustust, kui orgaanilise kahjustuse sümptomit saab tuvastada ka pärast ägeda toimefaasi möödumist. 1.5.1. Töövõime kaotuse protsendi määraks loetakse väheste vegetatiivsete vaevuste korral 20 1.5.2. Lahtiste ajuvigastuste järel on määravaks jäävate ärajäämanähtude ulatus. Peetakse silmas neuroloogilist leidu, psüühikahäireid, tserebraalsete atakkide esinemist. Arvestada tuleb ka isiku trauma eelse t omapära . Ajukahjustuste järelseisundite mitmekesi s ust arvestades on töövõime kaotuse protsendi määr 30 – 60 1.5.3. Ventiilhüdrotsefaalia puhul on töövõime kaotuse protsent 40 – 80 1.5.4. Ajuvapustusejärgsete mööduvate vegetatiivsete häirete tõttu (reversiibelsed ja morfoloogiliselt mittetõestatavad peaaju funktsioonihäired) on esimesel aastal pärast traumat töövõimekaotuse protsendi määr 10 – 20 1.6. Ajukahjustuse määra üldised alused Järgnevalt on esikohale seatud ajukahjustuste üldine määr, isoleeritud sündroome kasutatakse ekspertiisi s täiendavalt. 1.6.1. Peaajukahjustused tegutsemisvõime kergekujulise häirega 30 – 40 1.6.2. Peaajukahjustused tegutsemisvõime keskmise raskusega häirega 50 – 60 1.6.3. Peaajukahjustused tegutsemisvõime raske häirega 70 – 100 1.7. Ajukahjustus psüühiliste häiretega 1.7.1. kerged (igapäevategevuses vähe väljendunud) 30 – 40 1.7.2. keskmise raskusega (selgesti väljenduvad psüühikahäired) 50 – 60 1.7.3. rasked 70 – 100 1.8. Tsentraalsed vegetatiivsed häired Ajukahjustuse väljendusena (näiteks une ja ärkveloleku rütmi häired, vasomotoorse regulatsiooni häired, higieritamise häired): 1.8.1. kerged 30 1.8.2. keskmise raskusega, võivad esineda ka üksikud teadvusekaotuse hood 40 1.8.3. sagedased krambihood, märkimisväärse toimega üldseisundile 50 1.9. Spinotserebellaarse lokalisatsiooniga koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired olenevalt häirete ulatusest (ka kõndimis- ja seismisraskused) 30 – 100 1.10. Kognitiivsete häiretega ajukahjustus (näiteks apraksia, afaasia, agnoosia) 1.10.1. kergekujuline (näiteks jääkafaasia) 30 – 40 1.10.2. keskmise raskusega (näiteks afaasia selgete kommunikatsioonihäiretega ) 30 – 80 1.10.3. rasked (näiteks globaalne afaasia) 90 – 100 1.11. Tserebraalselt tingitud osalised ja täielikud halvatused 1.11.1. jäsemete kerged jääkhalvatused ja toonusehäired 30 1.11.2. töövõime kaotuse protsendi määr tsentraalsete täielike halvatuste ja tugevakujuliste osaliste halvatuste puhul on võrreldavad jäseme kaotusega, perifeerse halvatuse või muude funktsioonihäiretega – käe ja jala täielik halvatus (hemipleegia) 100 1.12. Seljaaju kahjustused 1.12.1. seljaaju kaelaosa mittetäielik, kerge kahjustus väheste mõlemapoolsete motoorsete ja sensoorsete ärajäämanähtudega, kui põie ja pärasoole funktsioonihäired puuduvad 30 – 60 1.12.2. seljaaju rinna- ja nimmeosa või cauda equina mittetäielik kahjustus mõlema jala funktsioonihäirega. Põie ja pärasoole funktsioonihäired puuduvad 30 – 60 1.12.3. seljaaju rinna- ja nimmeosa või cauda equina mittetäielik kahjustus mõlema jala osalise halvatusega, põie- ja pärasoole häiretega 60 – 80 1.12.4. seljaaju kaelaosa mittetäielik kahjustus mõlema käe ja jala väljendunud osalise halvatusega, põie- ja pärasoole funktsioonihäiretega 100 1.12.5. seljaaju täielik läbilõikesündroom ( kõik juhteteed on teataval kõrgusel täiesti katkenud ) 100 1.13. Polüneuropaatiad Polüneuropaatiate puhul avalduvad funktsioonihäired kas valdavalt motoorika, sensoorsete häirete või valudena. Motoorikahäirete puhune töövõime kaotuse protsendi määr on analoogne perifeersete närvide vigastuse ga . Tundlikkushäirete ja valude korral võivad mõnikord juba kerged funktsioonihäired põhjustada tõsiseid piiranguid kutsetöös (näiteks peenmotoorikas). 2 . Silmavigastused Nägemisvaeguse alla kuuluvad kõik nägemisvõime häired. Hindamisel arvestatakse korrektsiooniga nägemisteravust ning muutusi vaate - ja nägemisväljas. Selle kõrval arvestatakse ka muid nägemisvõimet halvendavaid seisundeid (ärritusseisundid, pisaratevool jt). 2.1. Nägemisteravus Määratakse korrektsiooniga. Nägemisteravuse langusest tulenevat töövõime vähenemise määra loetakse vastavast tabelist (vt tabel). Vaateväljade hindamiseks kasutatakse perimeetriat (ülikitsa vaatevälja puhul kampimeetriat). Prillide kasutamisel arvestatakse nende talutavust. Kui korrektsiooni ei saa kasutada, määratakse töövõime kaotuse aste jääknägemisteravuse järgi. Töövõime kaotuse protsentide tabel nägemisteravuse järgi PS 1,0 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0,08 0,03 0 VS 1,0 0 0 0 0 0 10 10 10 20 20 20 30 30 0,9 0 0 0 0 0 10 10 10 20 20 20 30 30 0,8 0 0 0 0 0 10 10 10 20 20 30 30 30 0,7 0 0 0 0 10 10 20 20 20 30 30 30 30 0,6 0 0 0 10 10 20 20 20 30 30 30 30 40 0,5 10 10 10 10 20 20 20 30 30 30 40 40 40 0,4 10 10 10 20 20 20 30 30 30 30 40 40 50 0,3 10 10 10 20 20 30 30 40 40 40 50 50 50 0,2 20 20 20 20 30 30 30 40 50 50 50 60 60 0,1 20 20 20 30 30 30 30 40 50 50 60 70 70 0,08 20 20 30 30 30 40 40 50 50 60 80 90 90 0,03 30 30 30 30 30 40 40 50 60 70 90 100 100 0,0 30 30 30 30 40 40 50 50 60 70 90 100 100 2.2. Ühe silma kaotus koos kestva ravile allumatu silmakoopapõletikuga 40 2.3. Läätsetus mõlemas silmas Tabelis määratud töövõime kaotuse astet suurendatakse 10% võrra. 2.4. Lau halvatus 2.4.1. lau täielik halvatus, silma ei saa sulgeda 30 2.4.2. lau osaline halvatus 10 – 20 2.5. Poole või veerandi vaatevälja täielik väljalangemine: 2.5.1. homonüümne hemianopsia 40 2.5.2. bitemporaalne hemianopsia: 2.5.2.1. kahe silmaga nägemise säiludes 10 2.5.2.2. kahe silmaga nägemine puudub 30 2.5.3. homonüümne kvadrantanopsia: 2.5.3.1. ülal 20 2.5.3.2. all 30 2.5.4. vaatevälja alumise poole täielik väljalangemine mõlemas silmas 60 2.5.5. ühe külgmise vaateväljapoole täielik väljalangemine, kui teine silm on pime 60 – 70 2.6. Vaatevälja ahenemine 2.6.1. kontsentriline ahenemine ühes silmas, kui teises silmas on vaateväli normaalne: 2.6.1.1. kuni 10º- ni keskpunktist 10 2.6.1.2. kuni 5º- ni keskpunktist 20 2.6.2. kontsentriline ahenemine ühes silmas, kui teine silm puudub: 2.6.2.1. 50 º -ni keskpunktist 40 2.6.2.2. 30 º -ni keskpunktist 60 2.6.2.3. 10 º -ni keskpunktist 90 2.6.2.4. 5 º -ni keskpunktist 100 2.6.3. kontsentriline ahenemine mõlemas silmas: 2.6.3.1. 50 º -ni keskpunktist 10 2.6.3.2. 30 º -ni keskpunktist 30 2.6.3.3. 10 º -ni keskpunktist 70 2.6.3.4. 5 º -ni keskpunktist 100 3 . Kuulmis- ja tasakaaluelundid 3.1. Kuulmislangus Siia kuulub ühekordse väga tugeva müra mõjul tekkinud kuulmislangus. Töövõime kaotuse ulatuse hindamisel on mõõduandvaks kuulmisteravuse langus, mis määratakse ilma kuulmisaparaadita toonaudiomeetrial. Kuulmisfunktsiooni langus määratakse protsentides vastavalt paremini kuulva kõrva kuulmisteravusele alljärgnevalt: Helisagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz kuulmislangus: 3.1.1. 20 – 29 dB 10 3.1.2. 30 – 49 dB 20 3.1.3. 50 – 69 dB 30 3.1.4. 70 – 89 dB 40 3.1.5. üle 90 dB 50 3.1.6. kui halvemini kuulev kõrv kuuleb helisagedustel 500 – 2000 Hz 35 dB paremini kuulvast kõrvast halvemini, lisatakse funktsioonilanguse astmele 10% 3.1.7. kui helisagedusel 4000 Hz on kuulmislangus vähemalt 20 dB suurem kui helisagedustel 500, 1000 ja 2000, lisatakse funktsioonilanguse astmele 10% 3.1.8. kuulmislangusele lisandub kõnehäire: 3.1.8.1. kõne ebaselge, kuid siiski kergesti arusaadav – funktsioonihäire protsendi määrale lisatakse kuni 20%, kuid üldsumma ei saa olla suurem kui 50 3.1.8.2. kõne raskesti arusaadav, lisatakse kuni 30%, kuid üldsumma mitte üle 60 3.1.8.3. kõnevõimetus koos täieliku kurtusega 70 3.2. Tasakaaluhäired A paraatuuringu n ormist kõrvalekalduv tulemus ilma oluliste tagajärgedeta ei anna iseenesest alust töövõime kaotuse ulatuse määramiseks. 3.2.1. kerge funktsioonihäire – kerged kõndimis- ja seismisraskused , mis ilmnevad alles suurematel koormustel 20 3.2.2. keskmise raskusega funktsioonihäire – ebakindlustunne, peapööritusnähud kukkumiskalduvusega juba igapäevastel koormustel, tugev peapööritus suurematel ja erakorralistel koormustel, selged kõndimis- ja seismisraskused juba madalatel koormustel 30 – 40 3.2.3. raske funktsioonihäire – tugev peapööritus, ebakindlus, kõndimis- ja seismisraskused juba valges ning igapäevaste koormuste juures, osaliselt vajab kõndimisel abi, ei suuda seista ega kõndida toetaja abita 50 – 70 3.3. Kõrvade kumisemine (tinnitus) 3.3.1. ilma psüühikahäireta 0 3.3.2. suurenenud psühhovegetatiivse labiilsusega 10 – 20 3.3.3. märkimisväärsete tunnetuslike ja kognitiivsete häiretega (nt väljendunud depressioon) 30 – 40 3.3.4. raskete psüühiliste häirete ja sotsiaalsete kohanemisraskustega vähemalt 50 3.4. Kõrvalesta kaotus 3.4.1. ühe kõrvalesta kaotus 20 3.4.2. kahe kõrvalesta kaotus 30 4 . Ninavigastused 4.1. Nina kaotus 4.1.1. nina täielik kaotus 50 4.1.2. nina osaline kaotus, sadulnina, kosmeetiliselt vähe häiriv 10 4.2. Raske, moonutav defekt 20 – 30 4.3. Ninakäikude ahenemine 4.3.1. ühepoolselt, olenevalt hingamistakistuse suurusest 0-10 4.3.2. mõlemapoolselt, kerge kuni keskmise hingamistakistusega 10 4.3.3. mõlemapoolselt, raske hingamistakistusega 20 4.4. Lõhnatunde täielik kaotus koos maitsmismeele häiretega 10 4.5. Maitsmismeele kaotus 10 5 . Suuvigastused 5.1. hambutus, kusjuures proteesi kanda on raske või võimatu 10 – 20 5.2. närimisfunktsiooni puudulikkus 0 – 20 5.3. suud ei saa avada 0 – 30 5.4. keele osaline puudumine, kõne ebaselge, kuid arusaadav 0 – 30 5.5. keele puudumine 40 – 60 6 . Neelu ja söögitoru vigastused 6.1. kerge neelamishäire, lima kogunemine neelu 10 – 20 6.2. raske neelamishäire, toit satub kergesti hingamisteedesse 30 – 40 6.3. isik saab toituda ainult enterostoomi kaudu 50 – 60 7 . Kõri vigastused 7.1. hääle kähisemine ühe häälepaela halvatuse või muu põhjuse tõttu 10 7.2. hääle kähisemine mõlema häälepaela halvatuse või kõri muu haigusliku seisundi tõttu 30 – 40 7.3. kõri puudumine 40 – 60 8 . Hingamiselundite vigastused 8.1. Spirograafia Hingamiselundite vigastust e puhul määratakse üldine funktsioonihäire protsent kopsude hingamisfunktsiooni alusel. Spirograafia näitajatest kasutatakse hindamisel vitaalkapatsiteedi, forsseeritud sekundiekspiratsiooni ja hapniku kasutamise koefitsiendi lahkuminekut lähtenäitaja väärtustest. Vitaalkapatsiteet (%) Forsseeritud sekundiekspirats. (%) O 2 -kasutamise koefitsient (%) 65 – 79 65 – 79 60 – 74 0 – 20 50 – 64 50 – 64 45 – 59 30 – 50 35 – 49 35 – 49 30 – 44 60 – 70 alla 35 alla 35 alla 30 80 – 100 8.2. Ühe kopsu puudumine 40 – 60 8.3. Rindkere deformatsioon pärast torakoplastikat (5 ja enama roide puudumine) ja II astme hingamispuudulikkuse esinemine 40 – 50 9 . Vereringeelundite vigastused 9.1. Südame vigastused Arvesse võetakse südamevigastuse tagajärjel esinevaid sümptomeid – stenokardia, hingeldus, rütmihäired, vahelduv lonkamine jm. 9.1.1. kerge funktsioonihäire ( sümptomid esinevad ainult tugevatel füüsilistel pingutustel) 0 – 20 9.1.2. keskmise raskusega funktsioonihäire (sümptomid esinevad keskmise raskusega füüsilistel pingutustel, kiirustades, trepist tõustes, ergomeetrilisel koormusel 1 w\kg; ei teki tasast teed kõndides ega tavalisi kodutöid tehes) 0 70 9.1.3. raske funktsioonihäire (sümptomid tekivad kergetel füüsilistel pingutustel, tasast teed normaalse tempoga kõndides, tavalisi kodutöid tehes, ühe korruse võrra trepist tõustes, ergomeetrilisel koormusel 0,75 w\kg; tavalisest aeglasem kõnd vaevusi ei põhjusta) 80 – 100 9.1.4. üliraske funktsioonihäire (sümptomid vallanduvad väiksematelgi pingutustel nagu pesemine, riietumine, sageli ka puhkeseisundis) 100 9.2. Veresoonte vigastus ed Trauma tagajärjel tekkinud veresoonte vigastused ja ummistused, mille raskusastme määramisel võetakse arvesse a paraatuuringu id (näiteks Doppler manomeetria). Arterite sulgusel ülajäsemetel määratakse protsendimäär kaebuste ja funktsioonihäirete ulatuse järgi. A lajäsemete arterite sulgus (ka pärast rekanaliseerivaid operatsioone): 9.2.1. esineb piisav tsirkulatsioonitase, perifeersed pulsid jalgadel puuduvad, kaebusi pole või on need tagasihoidlikud (tuimustunne sääremarjas ja pöias kiirelt kõndides), või mõlemapoolselt 0 – 10 9.2.2. veretsirkulatsioon on piiratud (claudicatio intermitten s) II staadium: 9.2.2.1. valuvaba kõndimine tasasel maal üle 500 m, ühe- või mõlemapoolselt 20 9.2.2.2. valuvaba kõndimine 100 kuni 500 m, ühe või mõlemapoolselt 30 – 40 9.2.2.3. 50 – 100 m, ühe- või mõlemapoolselt 50 – 60 9.2.2.4. alla 50 m koos rahuoleku valudega (III staadium) ja troofikahäiretega (IV staadium) ühepoolselt 80 9.2.2.5. alla 50 m koos rahuoleku valudega (III staadium) ja troofikahäiretega (IV staadium) mõlemapoolselt 90 – 100 9.2.2.6. kirurgiliste operatsioonide järel suurtel veresoontel (proteesi implantatsioon), kui vereringehäire on täielikult kompenseeritud, annab pikaajaline antikoagulantravi määraks 20 1 0 . Seedetrakti vigastu sed 10.1. Seedetrakti vigast used : T öövõime kaotuse määr sõltub vigastatud elundi funktsiooni seisundist: 10.1.1. kerge funktsiooni häire 0 – 40 10.1.2. keskmine funktsiooni häire 50 – 80 10.1.3. raske funktsiooni häire 90 – 100 10.1.4. mao puudumine, eemaldamine: 10.1.4.1. maoresektsioon, hästi funktsioneeriv gastroanastomoos (oleneb vaevustest) 0 – 10 10.1.4.2. mao totaalne eemaldamine jõu- ja toitumisseisundi languseta (olenevalt vaevustest) 20 – 30 10.1.4.3. mao totaalne eemaldamine jõu- ja toitumisseisundi langusega 40 – 50 10.2. Kõhuõõne- ja vaagnaelundite defektid: 10.2.1. ühe neeru puudumine 20 – 40 10.2.2. põrna puudumine 0 10.2.3. kusepõie puudumine 40 – 50 10.2.4. uriinifistul 30 – 50 10.2.5. peensoolefistul 40 – 50 10.2.6. jämesoolefistul 30 – 40 10.2.7. armisong (vajalik ka nda bandaaž i) 0 – 20 1 1 . Jäsemete vigastused 11.1. Ülajäsemete vigastused 11.1.1. ühe sõrme defektid: 11.1.1.1. pöidla küüslüli või selle osa puudumine 10 11.1.1.2. pöidlalülide vahelise liigese anküloos 10 11.1.1.3. pöidla küüslüli ja poole põhilüli või kogu pöidla puudumine 20 11.1.1.4. pöidla ja kämblaluu vahel ise liigese anküloos 20 11.1.1.5. pöidla ja vastava kämblaluu puudumine 30 – 40 11.1.1.6. II sõrme küüs- ja kesklüli või kogu II sõrme puudumine 10 11.1.1.7. II sõrme kummagi liigese või sõrme ja kämblaluu vahelise liigese anküloos 10 11.1.1.8. II sõrme ja vastava kämblaluu puudumine 20 11.1.1.9. III, IV või V sõrme puudumine vähemalt pooles ulatuses 10 11.1.1.10. III, IV või V sõrme kesk- ja põhilüli vahelise liigese või sõrme ja kämblaluu vahelise liigese anküloos 10 11.1.1.11. III, IV või V sõrme puudumine koos vastava kämblaluuga 10 11.1.2. kahe sõrme defektid: 11.1.2.1. pöidla ja veel ühe sõrme puudumine 30 – 40 11.1.2.2. pöidla ja veel ühe sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 30 – 40 11.1.2.3. pöidla ja III, IV või V sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega 30 – 40 11.1.2.4. pöidla ja II sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega 40 – 50 11.1.2.5. kahe sõrme puudumine II kuni V sõrme hulgast 20 11.1.2.6. kahe sõrme ja kämblaluude vaheliste liigeste anküloos II kuni V sõrme hulgast 20 11.1.2.7. kahe sõrme puudumine II kuni V sõrme hulgast koos vastavate kämblaluudega 20 11.1.3. kolme sõrme defektid: 11.1.3.1. pöidla, II sõrme ja veel ühe sõrme puudumine 40 – 50 11.1.3.2. pöidla, II sõrme ja veel ühe sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 40 – 50 11.1.3.3. pöidla, II sõrme ja veel ühe sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega 40 – 50 11.1.3.4. pöidla ja veel kahe sõrme puudumine III kuni V sõrme hulgast 30 – 40 11.1.3.5. pöidla ja veel kahe sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 30 – 40 11.1.3.6. pöidla ja veel kahe sõrme puudumine III kuni V sõrme hulgast koos vastavate kämblaluudega 40 – 50 11.1.3.7. kolme sõrme puudum ine II kuni V sõrme hulgast 20 11.1.3.8. kolme sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos II kuni V sõrme hulgast 20 11.1.3.9. kolme sõrme puudumine II kuni V sõrme hulgast koos vastavate kämbla-luudega 30 – 40 11.1.3.10. kokku kolme lüli puudumine III kuni V sõrmel 10 11.1.3.11. kokku kolme liigese anküloos III kuni V sõrmel 10 11.1.4. nelja sõrme defektid: 11.1.4.1. nelja sõrme puudumine 40 – 50 11.1.4.2. nelja sõrme ja kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 40 – 50 11.1.4.3. nelja sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega 40 – 50 11.1.5. viie sõrme defektid: 11.1.5.1. viie sõrme puudumine 50 – 60 11.1.5.2. viie sõrme ja kämblaluude vaheliste liigeste anküloos 50 – 60 11.1.5.3. viie sõrme puudumine koos kämblaluudega 50 – 60 11.1.6. käelaba puudumine randmeliigesest 50 – 60 11.1.7. randmeliigese anküloos soodsas asendis 10 11.1.8. randmeliigese anküloos ebasoodsas asendis 20 11.1.9. randmeliigese kontraktuur: 11.1.9.1. kerge või keskmine aste (painutus ja sirutus 20 – 40 kraadi) 10 11.1.9.2. raske aste (painutus ja sirutus 0 – 15 kraadi) 20 11.1.10. küünarvarre puudumine (amputatsioon ülemises kolmandikus või eksartiku-latsioon küünarliigesest) 50 – 60 11.1.11. küünarvarre pöördliikuvuse puudumine või oluliselt piiratud ulatus (olenevalt asendist) 10 – 20 11.1.12. küünarliigese anküloos soodsas asendis 20 11.1.13. küünarliigese anküloos ebasoodsas asendis 30 – 40 11.1.14. küünarliigese kontraktuur: 11.1.14.1. kerge aste (painutus 50 – 60 kraadi, sirutus 170 – 160 kraadi) 10 11.1.14.2. keskmine või raske aste (painutus 65 – 135 kraadi, sirutus 155 – 140 kraadi) 20 11.1.15. ülajäseme puudumine: 11.1.15.1. eksartikulatsioon õlaliigesest 70 – 80 11.1.15.2. õlavarre amputatsioon 50 – 60 11.1.16. õlaliigese anküloos 40 – 50 11.1.17. õlaliigese kontraktuur: 11.1.17.1. kerge aste (abduktsioon 120 – 150 kraadi) 10 11.1.17.2. keskmine aste (abduktsioon 75 – 115 kraadi) 20 11.1.17.3. raske aste (abduktsioon 5 – 70 kraadi) 20 – 30 11.1.18. mõlema käe puudumine 100 11.1.19. kodarluunärvi või keskpidise närvi täielik halvatus 30 – 40 11.1.20. küünarluunärvi täielik halvatus 20 11.1.21. küünarvarre kõikide närvide halvatus 50 – 60 11.1.22. õlavarre kõikide närvide halvatus 60 – 70 11.2. Alajäseme vigastused 11.2.1. suure varba puudumine 10 11.2.2. ühe varba puudumine II kuni V varba hulgast 0 11.2.3. suure varba ja veel kahe varba puudumine 10 11.2.4. II kuni V varba puudumine 10 11.2.5. kõigi varvaste puudumine 20 11.2.6. kõigi varvaste anküloos soodsas asendis 0 11.2.7. kõigi varvaste anküloos ebasoodsas asendis 20 11.2.8. pöia amputatsioon: 11.2.8.1. pöialabaluude kõrgusel 20 11.2.8.2. Lisfranc-I amputatsioon metatarsotarsaalliigese kõrgusel 20 11.2.8.3. Chopart-I amputatsioon pöiapäraluude või hüppeliigese kõrgusel 30 – 40 11.2.8.4. Syme amputatsioon (sääreluude alumise osa könt, millele saab toetuda) 30 – 40 11.2.9. hüppeliigese anküloos: 11.2.9.1. soodsas asendis 10 – 20 11.2.9.2. ebasoodsas asendis 20 11.2.10. põlveliigese anküloos: 11.2.10.1. soodsas asendis 20 11.2.10.2. ebasoodsas asendis (painutusseisus mitte üle 160 kraadi) 30 – 40 11.2.11. põlveliigese kontraktuur: 11.2.11.1. kerge aste (painutus 75 – 85 kraadi, sirutus 170 – 175 kraadi) 10 11.2.11.2. keskmine või raske aste (painutus 90 kraadi või rohkem, sirutus 165 kraadi või vähem) 20 11.2.12. põlveliigese ebastabiilsus (vajalik fikseerimisaparaat) 10 – 20 11.2.13. puusaliigese anküloos: 11.2.13.1. soodsas asendis 30 – 40 11.2.13.2. ebasoodsas (painutus-) asendis alla 60 kraadi 40 – 50 11.2.14. puusaliigese kontraktuur: 11.2.14.1. kerge või keskmine aste (painutus 55 – 80 kraadi, sirutus 0 – 10 kraadi, abduktsioon 20 – 35 kraadi) 30 – 40 11.2.14.2. raske aste (painutus kuni 55 kraadi, sirutus 0 kraadi, abduktsioon kuni 20 kraadi) 40 – 50 11.2.15. hästi funktsioneeriv puusa- või põlveliigese endoprotees 20 11.2.16. ühe reie amputatsioon 50-60 11.2.17. reie amputatsioon ülemises kolmandikus, könt mitteproteesitav (vähem kui 9 cm) 60 – 80 11.2.18. puusaliigese eksartikulatsioon 70 – 90 11.2.19. mõlema reie amputatsioon (köndid proteesitavad) 80 – 90 11.2.20. mõlema reie amputatsioon (köndid mitteproteesitavad) 80 – 100 11.2.21. ühe sääre amputatsioon 30 – 40 11.2.22. mõlema sääre amputatsioon 60 – 80 11.2.23. ühe sääre ja teise jala reie amputatsioon 70 – 90 11.2.24. alajäseme lühenemine 4 – 6 cm 10 11.2. 25 . alajäseme lühenemine 7 cm ja enam (ortopeediline jalats vajalik) 20 – 30 11.2. 26 . pindluunärvi täielik halvatus 20 11.2.27. sääreluunärvi või reienärvi täielik halvatus 30 – 40 11.2.28. istmikunärvi täielik halvatus 40 – 60 11.3. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata juhtudel võetakse ülajäseme funktsioonihäire korral protsendi määramisel aluseks vastava funktsioonihäire raskus: 11.3.1. kerge funktsioonihäire (jõudlus on vähesel määral alanenud, liikuvus kergelt piiratud, liigutuste osavus alanenud, kuid saab siiski kirjutada, nööpida, õmmelda) 0 – 20 11.3.2. keskmise raskusega funktsioonihäire (jõudlus alanenud – saab vaevu hakkama tööriista hoidmisega või 10 kg raskuse tõstmisega, liikuvus tunduvalt piiratud, liigutuste osavus alanenud – suudab vaevu süüa, kammida) 30 – 40 11.3.3. raske funktsioonihäire (jõudlus tunduvalt alanenud, liigutuste osavus kadunud, ülajäset saab kasutada ainult toetamiseks) 50 – 60 11.3.4. üliraske funktsioonihäire (ülajäse on täielikult kasutamiskõlbmatu) 70 – 80 11.4. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata juhtudel võetakse alajäseme funktsioonihäire korral protsendi määramisel aluseks vastava funktsioonihäire raskus: 11.4.1. kerge funktsioonihäire (kõndides kergelt lonkab, liikumine ebatasasel teel mõnevõrra takistatud) 0 – 30 11.4.2. keskmise raskusega funktsioonihäire (tugev lonkamine, liikumine raskendatud ja aeglane, abivahendid va jalikud ka lühidistantsidel) 40 – 60 11.4.3. raske funktsioonihäire (näiteks mitme liigese funktsiooni häired või ühepoolne amputatsioon, kusjuures proteesi kandmine pole võimalik, või saab liikuda vaid abivahendile toetude s ja lühikest maad korraga) 70 – 90 11.4.4. üliraske funktsioonihäire (liikumisvõimetu) 100 1 2 . Teiste elundite vigastused 12.1. Käesoleva määruse paragrahvides 3 – 15 sätestamata vigastuste korral (operatsioonide järgsed seisundid jt) määratakse protsent üldise funktsioonihäire hindamise alusel: 12.1.1. kerge funktsioonihäire (isik ei ole võimeline raskeks kehaliseks pingutuseks, vajab lisa puhkepause; sõrmede osavus on langenud, kuid saab siiski kirjutada, vajab eri dieeti; peab regulaarselt kasutama ravimeid) 0 – 30 12.1.2. keskmine funktsioonihäire (isik ei ole võimeline keskmise raskusega pingutuseks, pidevaks täpsust ja keskendumist nõudvaks tegevuseks; vajab sageda se id puhkepause, puhkepäevi; pikaajaline seismine või kõndimine põhjustab vaevusi; ravimite ärajätmine üheks ööpäevaks võib põhjustada funktsioonihäire süvenemist) 30 – 60 12.1.3. raske funktsioonihäire (isik on võimeline tegema vaid kergeid, väga piiratud toiminguid; igapäevases elus sõltub suuresti teiste isikute abist) 70 – 90 12.1.4. üliraske funktsioonihäire (isik suudab iseseisvalt ainult oma loomulikke vajadusi rahuldada, igapäevases elus sõltub täielikult teiste isikute abist) 90 – 100 Kaitseministri määruse „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse kaitseministri määrus „ Kaitseliidu liikme püs iva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ . Määruse kehtestamine on seotud 1. aprillil 2023. a jõustuva kaitseväeteenistuse sead use muutmise seadusega (623 SE) , millega muudetakse terviseseisundi hindamise korraldust Kaitseministeeriumi valitsemisalas, sealhulgas Kaitseliidu seaduses (edaspidi K aLS ) sätestatud Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse tuvastamise osas . Kehtiva korra järgi teeb KaLSis sätestatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi Kaitseväe arstlik komisjon, kuid alates 1. aprillis t 2023. a lõpetatakse Kaitseministeeriumi valitsemisalas arstlike komisjonide tegevus ning Kaitseliidu liikme teenistus kohustuse täitmise tõttu saadud vigastusest põhjustatud püsiv a t töövõimetus t asub tuvastama Ka itseväe juhataja määratud arst . M uudatuste rohkuse tõttu kehtestatakse määrus uue terviktekstina, ku id olulisi sisulisi muudatusi püsiva töövõimetuse tuvastamise korralduses eelnõu kehtestamisega ei kaasne. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja kavandid on ette valmistanud Kaitseressursside Ameti arendusjuht Mari-Ann Lõõnik ( [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson (e-post: [email protected] ). Eelnõu on keeletoimetanud Anu Rooseniit ( [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõuga kehtestatakse uus kaitseministri määrus „ Kaitseliidu liikme püs iva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“. Eeln õu on seotud 1. aprilli l 2023. a jõustuvate KaLS-i muudatustega. Määrus kehtestatakse KaLS § 6 0 1 lõike 4 alusel. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaitseministri 22. august i 2016. a määrus nr 16 „ Kaitseliidu liikme püsiva töövõime tuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 10 paragrahvist ja ühest määruse lisast. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Lõike 1 kohaselt reguleerib määrus püsiva töövõimetuse , selle põhjuse ja ulatuse tuvastamist, kui Kaitseliidu lii ge on saanud vigastada teenistuskohustus e täitmise tõttu: 1) KaLS § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud sõjaväelises väljaõppes osalemisel; 2) KaLS § 4 lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel; 3) KaLS § 4 lõike 3 1 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel. KaLS § 60 1 lõike 1 kohaselt loetakse püsivaks töövõimetuseks rohkem kui 182 järjestikuse kalendripäeva jooksul esinev oluline funktsioonihäire, mis on tekkinud Kaitseliidu liikmena eelnimetatud tegevustes osalemisel teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel. Lõikes 2 sätestatakse, et määruse alusel tuva statakse püsiv töövõimetus lõikes 1 nimetatud teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saanud isiku l (edaspidi isik ) , kes on esitanud Kaitseliidule taotluse KaLS § 61 lõikes 4 või kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS ) § 196 lõikes 7 sätestatud ühekordse hüvitise (edaspidi hüvitis ) saamiseks ja kelle puhul on kindlaks tehtud KaLS § 66 lõikes 1 toodud hüvitise maksmist välistavate asjaolude puudumine. KaLS § 58 lõiked 3 ja 4 ning § 61 lg 4 sätest avad isiku õiguse hüvitise saamiseks, kui vigastus on tekkinud sõjaväelise s väljaõppes osalemisel (KaLS § 4 lg 1 p 4) või isiku kaasamisel Kaitseliidu koosseisus õppekogunemisele, sealhulgas lisaõppekogunemisele (KaLS § 4 lg 3 1 p 2) või korrakaitseorgani ülesannete täitmisesse (KaLS § 4 lg 2 p 3) . Lisaks hüvitise taotlemisele peab püsiva töövõimetuse tuvastamiseks olema uurimisega kindlaks tehtud, et vigastada saamine on aset leidnud teenistuskohustuse täitmise tõttu ja puuduvad KaLS § 66 lõikes 1 toodud asjaolud, mis välistavad hüvitise maksmise. Eelnõu §-s 2 sätestatakse, kuidas toimub püsiva töövõimetuse tuvastamine. Lõik e 1 kohaselt teeb Kaitseliit ettepaneku püsiva töövõimetuse tuvastamiseks Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldavale struktuuriüksusele või selle allüksusele (edaspidi terviseseisundi hindamist korraldav üksus ). Ettepanekule tuleb lisada kokkuvõte KaLS § 60 lõigetes 1 ja 4 sätestatud uurimise läbiviimise kohta, mis kinnitab isiku õigust KaLS-is sätestatud sotsiaalsetele tagatistele , ning vajaduse korral esitatakse ka muud andmed vigastada saamise asjaolude kohta. Nimetatud andmed on vajalikud, et tuvastada meditsiinilise seose olemasolu vigastuse tekkimise ja teenistus kohustuse täitmise vahel. Kehtiva korra järgi toimub püsiva töövõimetuse tuvastamine isiku esitatud ekspertiisitaotluse alusel. Tegelikkuses ei ole selleks eraldi taotluse esitamine põhje ndatud, kuna püsiva töövõimetuse tuvastamine on seotud hüvitise taotlemisega. Lõikes 2 nähakse ette, et lõikes 1 nimetatud ettepanek peab sisaldama ka teavet selle kohta, kas isik on hüvitise taotlemisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis (edaspidi TIS ) olevate isiku andmete kasutamiseks. Alates 1. aprillist 2023. a on KaLS § 60 lõi k e 5 1 kohaselt püsiva töövõimetuse tuvastamiseks isiku terviseseisundit hindaval arstil juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele, kui isik on KaLS-is sätestatud tagatis t e taotlemisel andnud selleks nõusoleku. Seega on vajalik, et vastav teave oleks edastatud terviseseisundi hindamist korraldavale üksusele. Lõikes 3 sätestatakse , et püsiv töövõimetus tuvastatakse terviseseisundi hindamise ga 21 kalendripäeva jooksul lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisest arvates. Juhul, kui olemasolevad andmed osutuvad isiku terviseseisundi hindamisel ebapiisavaks ning püsiva töövõimetuse tuvastamiseks on vaja täiendavaid andmeid (vt eelnõu § 3 lg 4), pikeneb nimetatud tähtaeg nende saamiseks kuluva aja võrra. Lõikes 4 nähakse ette, et püsiva töövõimetuse tuvastamiseks peab isiku terviseseisundit hindama vähemalt kaks Kaitseväe juhataja määratud eriarsti (edaspidi Kaitseväe eriarst ) või KVTS § 26 1 lõike 7 alusel moodustatud komisjon (edaspidi komisjon ), kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Sätte eesmärk on kindlustada isiku terviseseisundi hindamisel võimalikult kvaliteetne tulemus, kuna selle alusel toimub hüvitise määramine ja ri igieelarve vahendite kasutamine . KaLS § 60 lg 5 ning § 60 1 lg 2 kohaselt hindab Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral tema terviseseisundit Kaitseväe juha taja määratud arst või KVTS § 26 1 lõike 7 alusel moodustatud komisjon, et tuvastada püsiv töövõimetus ning selle ulatus ja põhjus . Arvestades, et püsiva töövõimetuse ning teenistus kohustuse täitmise ja vigastuse tekkimise vahelise meditsiinilise seose tuvastamisest sõltub tagatiste kohaldamine ning seega omab terviseseisundi hindamise tulemus väga olulisi õiguslikke tagajärgi, nähakse eelnõus ette täiendav tingimus, et püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ei piisa ainult arsti kvalifikatsioonist, vaid isiku terviseseisundit peab hindama eriarst. Sarnane regulatsioon kehtestatakse ka KVTS § 30 1 lõike 6 alusel püsiva töövõimetuse tuvastamist käsitlevas korras. Lõike 5 kohaselt peab käesoleva määruse alusel isiku terviseseisundit hindav Kaitseväe eriarst olema eriarstina registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis, kuid kindlal erialal nõutavat pädevust ette ei nähta. Seega , tulenevalt vigastuse iseloomust võib hindajaks olla erineva valdkonna eriarst. Eelnõu § 3 käsitleb püsiva töövõimetuse tuvastamiseks vajalikku terviseseisundi hindamist. Lõike 1 kohaselt lähtub Kaitseväe eriarst isiku terviseseisundi hindamisel TIS-is olevatest andmetest ja muudest terviseseisundit kajastavatest dokumentidest ning otsustab nende põhjal, kas olemasolevad andmed on piisavad püsiva töövõimetuse tuvastamiseks. Seega võimaldab eelnõu vajaduse korral hinnata isiku terviseseisundit olemasolevate andmete põhjal ilma arstlikku läbivaatust tegemata. K a k ehtiva korra järgi võib püsiva töövõimetuse tuvastada dokumentide alusel, kui isik ei saa oma terviseseisundi tõttu läbivaatusele tulla. Lõiked 2 ja 3 käsitlevad isiku terviseseisundi hindamiseks TIS-is olevate andmete kasutamist. KaLS § 60 lg 5 1 kohaselt on Kaitseväe eriarstil isiku terviseseisundi hindamiseks teenistus kohustuse täitmisel saadud vigastusest põhjustatud püsiva töövõimetuse ja meditsiinilise seose tuvastamise eesmärgil juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele, juhul kui isik on KaLS-is sätestatud tagatise taotlemisel andnud selleks nõusoleku. KVTS § 14 lõike 9 alusel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega andmete koosseis, mis kuuluvad TIS-ist väljastamisele isiku terviseseisundit hindava arsti poolt tehtud päringu alusel. Juhul, kui isik on TIS-is keelanud juurdepääsu oma terviseandmetele, on Kaitseväe eriarstil eelnõu kohaselt õigus nõuda isikult tema terviseseisundi hindamiseks vajalike andmete esitamist muul viisil või jätta püsiv töövõimetus tuvastamata. Terviseseisundi hindamise eesmärk on tuvastada, kas ja millisel määral põhjustab teenistus kohustuse täitmise tõttu saadud vigastus isiku jaoks püsivat töövõimetust ning kas isikul esinev funktsioonihäire on tekkinud teenistuskohustuse täitmise tagajärjel. Seega võivad isiku terviseseisundi kohta varasemalt dokumenteeritud andmed olla vajalikud selleks, et välistada muud funktsioonihäire tekkimise põhjused. Lõikes 4 sätestatakse, et juhul kui olemasolevad andmed on püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ebapiisavad, võib Kaitseväe eriarst teha isikule arstliku läbivaatuse, küsida isikult või tema raviarstilt täiendavaid andmeid ning vajaduse korral suunata isiku täiendavale terviseuuringule või eriarsti konsultatsioonile. Lisaks vigastuse tekkimisega seotud asjaoludele on püsiva töövõimetuse tuvastamiseks vajalikud andmed, mis kirjeldavad isiku terviseseisundit, paranemise kulgu ja ravi. Seega , vajaduse korral on Kaitseväe eriarstil õigus teha isikule arstlik läbivaatus, nõuda täiendavate andmete esitamist või suunata isik terviseuuringutele või eriarsti konsultatsioonile. Lõike 5 kohaselt peab püsiva töövõimetuse tuvastamiseks olema vigastada saamisest möödunud vähemalt 182 kalendripäeva või organismi funktsionaalne seisund peab olema stabiilne. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib Kaitseväe eriarst terviseseisundi hindamise edasi lükata ajaks, kui nimetatud tähtaeg on saabunud. KaLS § 6 0 1 lõike 1 kohaselt loetakse püsivaks töövõimetuseks oluline funktsioonihäire, mis esineb isikul rohkem kui 182 järjestikuse kalendripäeva jooksul. Seega ei tohiks isiku terviseseisundit hinnata ajal, mil tegemist on ägeda haigusseisundi või värske vigastusega ning paranemisprotsess ei ole lõppenud. Enne 182 päeva möödumist võib püsiva töövõimetuse tuvastada vaid juhul, kui isiku terviseseisund on stabiilne ja funktsioonihäire ulatuse muutumist ei ole ette näha. Lõiked 6 ja 7 käsitlevad püsiva töövõimetuse tuvastamiseks läbi viidud terviseseisundi hindamise kohta andmete dokumenteerimist. Eelnõu kohaselt kantakse isiku terviseseisundi hindamise kohta vajalikud andmed Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemi, välja arvatud TIS-is olevad terviseuuringute tulemused. Kaitseväe eriarst, kes on läbi viinud isiku terviseseisundi hindamise, peab dokumenteerima järgmised andmed: 1) isikul teadaolevate ja eeldatavalt püsivat töövõimetust põhjustavate vigastuste diagnoosid koos raskusastmega ja organismi funktsionaalse seisundiga; 2) andmed isiku ravi, teostatud terviseuuringute ja eriarsti konsultatsioonide ning läbivaatusel tuvastatud objektiivse leiu kohta; 3) vigastada saamise teadaolevad asjaolud koos arvamusega vigastuse tekkimise ja t eenistuskohustus e täitmise vahel meditsiinilise seose olemasolu või selle puudumise kohta; 4) arvamus püsivat töövõimetust põhjustavate vigastuste ja nendest tingitud funktsioonihäirete ning töövõime kaotuse ulatuse ja kestuse tuvastamise kohta. Lõikes 8 nähakse ette, et juhul , kui isikul tuvastatud püsiv töövõimetus on põhjustatud rohkem kui ühest vigastusest, tuleb lõike 7 punktis 4 nimetatud arvamuses näidata lisaks kogu püsiva töövõimetuse ulatusele ka eraldi igast vigastusest tingitud töövõime kaotuse ulatus. Eelnõu § 4 käsitleb hinnangu koostamist püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta. Lõikes 1 sätestatakse, et püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta koostab hinnangu Kaitseväe juhataja määratud Kaitseväe eriarst või komisjoni esimees. Eelnõu § 2 lõike 5 kohaselt peab püsiva töövõimetuse tuvastamiseks isiku terviseseisundit hindama vähemalt kaks Kaitseväe eriarsti või nendest moodustatud komisjon ning iga arst peab andma oma arvamuse püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta (eelnõu § 3 lg 7 p 3 ja 4). Nimetatud arvamuste põhjal tuleb koostada lõplik hinnang, mis on aluseks seaduses sätestatud hüvitise määramisel ja mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1 ) tuvastatud meditsiiniline seos teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse ja püsiva töövõimetuse tekkimise vahel või selle puudumine; 2 ) püsiva töövõimetuse ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides; 3 ) püsiva töövõimetuse kindlakstegemise kuupäev. Lõikes 2 sätestatakse, et terviseseisundi hindamist korraldav üksus teeb püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta koostatud hinnang u teatavaks Kaitseliidule ja isikule . KaLS § 61 lõike 1 kohaselt edastab Kaitseliit andmed läbiviidud uurimise ja püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta koos Kaitseliidu ülema arvamusega hüvitise maksmise kohta otsustamiseks Kaitseministeeriumile. Lõikes 1 sätestatud hinnang ei ole eraldiseis ev haldusotsus, vaid see on aluseks hüvitise määramise kohta otsuse tegemisel. Samas peab isikul olema võimalik ka arsti koostatud hinnanguga tutvuda ja soovi korral see vaidlustada (vt eelnõu § 8), mistõttu on vaja see hinnang isikule teatavaks teha. Eelnõu §-d es 5–7 sätestatakse, millest lähtudes määratakse püsiva töö võimetuse kindlakstegemise päev ning tuvastatakse püsiva töövõimetuse tekkimise põhjus ja ulatus. Võrreldes kehtiva korraga ei kaasne nimetatud sätetes sisulisi muudatusi. Muutmata kujul kehtestatakse ka määruse lisa , milles sätestatakse töövõime kaotuse protsendi suuruse määramise juhend (kehtiva määruse lisa 2). Eelnõu § 8 käsitleb püsiva töövõimetuse tuvastami sega seotud vaidluste lahendamist . Alates 1. aprillist 2023. a asub KVTS § 216 1 lg 1 kohaselt terviseseisundi hindamisega seotud vaideid lahendama Kaitseministeerium , sealhulgas KaLS-is sätestatud terviseseisundi hindamise osas . Seega nähakse ka eelnõus ette, et püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta koostatud hinnanguga mittenõustumise korral tuleb vaie esitada kirjalikult 30 päeva jooksul arvates selle teatavakste gemisest terviseseis undi hindamist korraldavale üksusele , mis edastab vaide Kaitseministeeriumile. Eelnõu § 9 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kaitseministri 2 2 . august i 2016. a määrus nr 1 6 „ Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“. Eelnõu §-s 1 0 sätestatakse määruse jõ ustumis aeg, milleks on 1. aprill 2023. a. Määruse jõustumisaeg on seotud KaLS-i ja KVTS-i muudatustega, mis samuti jõustuvad 1. aprillil 2023. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud ning määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse kehtestamisega ei kaasne olulisi sisulisi muudatusi Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saamise korral püsiva töövõimetuse tuvastamises, vaid muudatused on tingitud arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisest ja terviseseisundi hindamise ümberkorraldamisest. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a. Nimetatud tähtaeg tuleneb KaLS-i ja KVTS-i muudatuste jõustumise ajast . 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule .