Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord

. Sotsiaalministeerium 07.03.2023 nr 5-13/23/874 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Arvamuse andmiseks: Kaitsevägi Kaitseliit Lisa: 20230303_EN_hindamine.docx 20230303_SK_hindamine.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 2 3 . 0 2 .202 3 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 2 6 1 lõike 11 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase terv isenõuetele vastavuse hindamise (edaspidi terviseseisundi hindamine ) , selleks vajaliku arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemise ning nende eest tasumise tingimused ja kord. 2. peatükk Terviseseisundi hindamise kord § 2. Terviseseisundi hindamine Kaitseressursside Ametis ( 1 ) Kaitseressursside Amet korraldab k utsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, välja arvatud tegevteenistusse asud a sooviva isiku , terviseseisundi hinda mist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku terviseseisundit hindab Kaitseressursside A meti peadirektor i määratud arst (edaspidi Kaitseressursside Ameti arst ) , kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid. (3) Kaitseressursside Ameti arst peab olema tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud arstina . ( 4 ) Kaitseressursside Ameti arst tuvastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku terviseseisundi vastavuse kaitseväeteenistuse seaduse § 26 1 lõike 3 alusel kehtestatud kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele (edaspidi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuded ) järgmiselt: 1) „vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“; 2) „ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“ ; 3) „ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“. § 3 . Terviseseisundi hindamine Kaitseväes (1) Kaitsevägi korraldab k aitseväeteenistuskohustuslase, ajateenistusse asunud naissoost isiku, tegevteenistusse asuda sooviva isiku ja tegevväelase terviseseisundi hindamist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku terviseseisundit hindab Kaitseväe juhataja määratud arst (edaspidi Kaitseväe arst ) või Kaitseväe juhataja määratud eriarst (edaspidi Kaitseväe eriarst ) , kaasates vajaduse korra l teisi tervishoiuteenuse osutajaid. (3) Kaitseväe arst peab olema tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud arstina. (4) Kaitseväe eriarst peab olema tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud eriarstina. (5 ) K aitseväeteenistuskohustuslase ja ajateenistusse asunud naissoost isiku terviseseisundi t hindab Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst, kes tuvastab terviseseisundi vastavuse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele järgmiselt: 1) „vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“; 2) „ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“; 3) „ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“. (6 ) T egevväelase terviseseisundi t hindab Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst, kes tuvastab terviseseisundi vastavuse kaitseväeteenistuse seaduse § 26 1 lõike 3 alusel kehtestatud tegevväelase tervisenõuetele (edaspidi tegevväelase tervisenõuded ) järgmiselt: 1) „ vastab tegevväelase tervisenõuetele“ – Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst; 2 ) „ei vasta tegevväelase tervisenõuetele“ – Kaitseväe eriarst . (7 ) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi t hindab Kaitseväe eriarst või käesoleva määruse § 9 lõikes 3 sätestatud juhul Kaitseväe arst , kes tuvastab terviseseisundi vastavuse tegevväelase tervisenõuetele järgmiselt: 1) „vastab tegevväelase tervisenõuetele“ – Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst ; 2) „ei vasta tegevväelase tervisenõuetele“ – Kaitseväe eriarst . (8 ) T egevväelase või tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi t peab hindama vähemalt kaks Kaitseväe eriarsti või kaitseväeteenistuse seaduse § 26 1 lõike 7 alusel moodustatud komisjon (edaspidi komisjon ) , et tuvasta da terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuse seaduse § 26 1 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse … määruse nr … „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ §-s … kehtestatud tegevväelase C-taseme tervisenõuetele , välja arvatu d käesoleva määruse § 4 lõikes 7 sätestatud juhul. § 4 . T erviseseisu ndi hindamise korraldus ( 1 ) K aitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi t hinnatakse tervise infosüsteemi andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide (edaspidi koos olemasolevad andmed ) põhjal ning käesoleva määruse §-des 7–11 sätestatud arstlik u läbivaatus e ja terviseuuringu te tegemisega . (2) Kaitseressursside Ameti arstil, Kaitseväe arstil ja Kaitseväe eriarstil (edaspidi koos terviseseisundit hindav arst ) on terviseseisundi hindamiseks juurdepääs tervise infosüsteemi s olevatele isiku andmetele vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõikes 6 ja lõike 9 alusel sätestatule. (3) Kaitseressursside Amet tagab terviseseisundit hindavale arstile teabe selle kohta, kas tegevteenistusse asuda sooviv isik on tegevteenistusse võtmise taotluse esitamisel andnud nõusoleku tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks. ( 4 ) Kui kaitseväekohustuslane või kaitseväekohustust võtta sooviv isik on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele või ei ole andnud nõusolekut nende kasutamiseks, on terviseseisundit hindaval arstil õigus nõuda isikult terviseseisundi hindamiseks vajalike dokumentide esitamist muul viisil , küsida vajalikke andmeid tervishoiuteenuse osutajalt või tegevteenistusse asuda sooviva isiku puhul jätta terviseseisund hindamata . ( 5 ) Kui olemasolevate andmete põhjal on tõendatud, et kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele, võib tema terviseseisundit hinnata ilma käesoleva määruse §-des 7–11 sätestatud arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata. (6) K ui k utsealu ne või reservis olev isik on Kaitseressursside Ametit teavitanud oma terviseseisundi muutumisest, otsustab Kaitseressursside Ameti arst olemasolevate andmete põhjal, kas isiku terviseseisundit on vaja uuesti hinnata. ( 7 ) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal võib kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata olemasolevate andmete põhjal . Vajaduse korral tehakse arstlik läbivaatus ja terviseuuringud terviseseisundit hindava arsti määratud ulatuses. § 5 . Andmed t erviseseisundi hindamise kohta ja nende säilitamine (1 ) Andmed Kaitseressursside Ametis läbi viidud terviseseisundi hindamise kohta kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse , välja arvatud tervise infosüsteemis olevad terviseuuringute tulemused . (2 ) Andmed Kaitseväes läbi viidud t erviseseisundi hindamise kohta kantakse Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemi (edaspidi Kaitseväe tervishoiuteenuse osutamise infosüsteem ) , välja arvatud tervise infosüsteemis olevad terviseuuringute tulemused . ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andme test peavad nähtuma asjaolud, millest lähtudes on terviseseisundi hindamisega tuvastatud kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele . (4 ) Kaitseressursside Amet tagab Kaitseväe arstile, Kaitseväe eriarstile ja vajaduse korra l teistele Kaitseväe tervishoiutöötajatele juurdepääsu kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise kohta kaitseväekohustuslaste registris olevatele andmetele. ( 5 ) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise kohta k aitseväekohustuslaste registrisse ja Kaitseväe tervishoiuteenuse osutamise infosüsteemi kantud andmeid säilitatakse vastavalt asjaomase registri või infosüsteemi põhimääruses sätestatud korrale. § 6 . Hinnang kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta ( 1 ) Terviseseisundit hindav arst koostab kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise tulemuste kohta hinnangu, millega tuvastab terviseseisundi vastavuse kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele. ( 2 ) Käe soleva paragrahvi lõikes 1 nime tatud hinnangule märgitakse terviseseisundi hindamisel tuvastatud tervisehäire diagnoosi kood rahvusvahelise haiguste klassifikaatori järgi ja selle eestikeelne nimetus. Mitme diagnoosi puhul eristatakse põhidiagnoos, mis mõjutab kõige enam terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele. ( 3 ) Kui kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, märgitakse käesoleva paragra hvi lõikes 1 nimetatud hinnangule tervisehäire ravimiseks määratud tähtaeg . (4) Kui tegevväelase või tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisund vastab tegevväelase tervisenõuetele, märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnangule järgmise ks terviseseisundi hindamise ks määratud tähtaeg. ( 5 ) Vajaduse korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnangus ette näha kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundist tulenevad piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel. (6) Käesoleva määruse § 3 lõikes 8 sätestatud juhul koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnangu K aitseväe juhataja määratud K aitseväe eriarst või komisjoni esim ees . ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud hinnangu alusel koostatakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise tulemuste kohta tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud ambulatoorne epikriis , mis edastatakse tervise infosüsteemi. 3. peatükk Arstlik läbivaatus ja terviseuuringud § 7. Arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemine ( 1 ) Kaitseväekohustuslasele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal hinnata, tehakse arstlik läbivaatus ja vajaduse korra l terviseuuringud vastavalt käesoleva määruse §-des 8–11 sätestatule . (2) Kui k aitseväekohustusla n e või kaitseväekohustust võtta sooviv isik ei ole käesoleva määruse § 8 lõikes 2, § 10 lõikes 2 ja § 11 lõikes 2 nimetatud dokumente esitanud, otsustab terviseseisundit hindav arst terviseuuringute tegemise vajaduse arstliku läbivaatuse põhjal . ( 3 ) Vajaduse korral suunab terviseseisundit hindav arst kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstliku läbivaatuse või terviseuuringu tegemiseks teise tervishoiuteenuse osutaja juurde . ( 4 ) K äesoleva määruse §-des 8–11 sätestatud arstliku läbivaatuse võib teha elektrooniliste vahendite abil ilma füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, kui see võimaldab kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata. ( 5 ) Juhul kui käesoleva määruse §-des 8–11 sätestatud terviseuuringut ei ole mõjuval põhjusel võimalik teha, võib lugeda kehtivaks terviseuuringu, mis ei ole vanem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui terviseuuringule on määruses sätestatud pikem kehtivuse aeg. ( 6 ) Juhul kui käesoleva määruse §-des 8–11 sätestatud terviseuuringut ei ole mõjuval põhjusel võimalik teha, otsustab terviseseisundi hindamise võimalikkuse terviseseisundit hindav arst ning nõutava terviseuuringu tegemise korraldab esimesel võimalusel Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi. § 8. K utsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja , reser vis oleva isiku ja ka itseväekohustust võtta sooviva isiku a rstlik läbivaatu s ja terviseuurin gud ( 1 ) Kutsealuse , asendusteenistuja, reservasendusteenistuja , reservis oleva isiku ja ka itseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks teeb arstlik u läbivaatus e ja määrab vajal ikud terviseuuringu d Kaitseressursside Ameti arst. ( 2 ) Kutsealune, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja , reservis olev isik ja kaitseväekohustust võtta sooviv isik täidab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2 alusel sätestatud tervisedeklaratsiooni ja vajaduse korral esitab Kaitseressursside Ameti arstile muud dokumendid, mis kirjeldavad tema terviseseisundit. ( 3 ) Kutsealuse ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseis undi võib tunnistada kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks , kui ta on läbinud arstlik u läbivaatus e järgmises ulatuses : 1) pere meditsiini , sisehaiguste , töötervishoiu või erakorralise meditsiini erialal registreeritud eriarsti läbivaatus ; 2) psühhiaatri läbivaatus . (4) Kutsealuse ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks tehakse enne kaitseväe- või asendusteenistusse asumist järgmised terviseuuringud: 1 ) vere kliiniline analüüs, veresuhkru määramine ja uriini analüüs; 2 ) elektro k ardiograafia; 3 ) kopsude röntgenuuring , kui eelnevast uuringust on möödunud üle kahe aasta; 4 ) toon audiomeetria, kui eelnevast uuringust on möödunud üle kahe aasta; 5 ) nägemis e kontroll. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud terviseuuringute tulemuste põhjal selgub, et isiku terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase ter visenõuetele, hindab Kaitseressursside Ameti arst tema terviseseisundit uuesti. ( 6 ) Kutsealusel , reservis oleval isikul ja kaitseväekohustust võtta soovival isikul, kelle terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, määratakse enne kaitseväeteenistusse asumist kindlaks veregrup p ja reesusfaktor, kui nende kohta puuduvad eelnevalt kinnitatud andmed. § 9. A jateenija , ajateen istusse asunud naissoost isiku ja reservväelase arstlik läbivaatus ja terviseuuringud ( 1 ) A jateenija, ajateenistusse asunud naissoost isiku ja reservväelase terviseseisundi hindamiseks teeb arstlik u läb ivaatus e ja määrab vajalikud terviseuuringud Kaitseväe arst või käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juh ul Kaitseväe eriarst . (2) Kui ajateenija või ajateenistusse asunud naissoost isik ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma, hindab Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst tema terviseseisundit kooskõlastatult ajateenistuskoha ülemaga. ( 3 ) Ajateenija või ajateenistusse asunud naissoost isiku, kes soov ib asuda tegevteenistusse, võib tunnistada tegevväelase tervisenõuetele vastavaks ilma käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatud arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul loetakse isiku terviseseisund tegevväelase tervisenõuetele vastavaks kuni tähtajani, mis ei ole pikem kui kolm aastat arvates ajateenistusse asumisele eelnenud terviseseisundi hindamisest . ( 5 ) Vajaduse korral võib Kaitseväe arst suunata ajateenija, ajateenistusse asunud naissoost isiku või reservväelase terviseseisundi hindamiseks Kaitseväe eriarsti juurde. § 10. Tegevteenistusse asuda sooviva isiku arstlik läbivaatus ja terviseuuringud ( 1 ) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks teeb arstlik u läbivaatus e ja määrab vajalikud te rviseuuringud Kaitseväe eriarst , välja arvatud käesoleva määruse § 9 lõikes 3 sätestatud juhul . ( 2 ) T egevteenistusse asuda sooviv isik täidab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud tervisedeklaratsiooni ja vajaduse korral esitab Kaitseväe eriarstile või käesoleva määruse § 9 lõikes 3 sätestatud juhul Kaitseväe arstile m uud dokumendid, mis kirjeldavad tema terviseseisundit. ( 3 ) T egevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi võib tunnistada tegevväelase tervisenõuetele vastavaks, kui ta on läbinud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud järgmises ulatuses : 1) peremeditsiini, sisehaiguste, töötervishoiu või erakorralise meditsiini erialal registreeritud eriarsti läbivaatus; 2) psühhiaatri läbivaatus ; 3) vere kliiniline analüüs, veresuhkru määramine ja uriini analüüs; 4 ) elektrokardiograafia; 5 ) kopsude röntgenuuring , kui eelnevast uuringust on möödunud üle kahe aasta; 6 ) toon audiomeetria, kui eelnevast uuringust on möödunud üle kahe aasta; 7 ) nägemis e kontroll. ( 4 ) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku, kes omab kehtivat tervisetõendit lennundusseaduse § 24 1 lõikes 1 või 3 sätestatud tervisenõuetele vastavuse kohta, terviseseisundi võib tunnistada tegevväelase tervisenõuetele vastavaks ilma käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul loetakse tegevteenistusse asuva isiku terviseseisund tegevväelase tervisenõuetele vastavaks kuni lennundusseaduse § 24 1 lõikes 1 või 3 sätestatud tervisenõuetele vastavust kinnitava tervisetõendi kehtivusaja lõpuni. (6) Tegevteenistusse asuda soovival isikul, kelle terviseseisund vastab tegevväelase tervisenõuetele, määratakse enne tegevteenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta puuduvad eelnevalt kinnitatud andmed. § 11. T egevväelase arstlik läbivaatus ja terviseuuringud ( 1 ) T egevväelase terviseseisundi hindamiseks teeb arstlik u läbivaatus e ja määrab vajalikud terviseuuringud Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst. ( 2 ) T egevväelane täidab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud tervisedeklaratsiooni ja vajaduse korral esitab Kaitseväe arstile või Kaitseväe eriarstile muud dokumendid, mis kirjeldavad tema terviseseisundit . ( 3 ) Tegevväelase teenistuskohas töö ohutust koordineeriv allüksus esitab tegevväelase terviseseisundi hindamiseks Kaitseväe arstile või Kaitseväe eriarstile andmed tegevväelase töökeskkonna ohutegurite ja töölaadi kohta. ( 4 ) Kui olemasolevate andmete, arstliku läbivaatuse või terviseuuringute põhjal on tegevväelase terviseseisundis ilmnenud olulised haiguslikud muutused, suunab Kaitseväe arst tegevväelase terviseseisundi hindamiseks Kaitseväe eriarsti juurde. (5) Kui tegevväelane vajab töökeskkonna ohuteguri või töö laadi tõttu täiendavat tervisekontrolli või töötervishoiualast nõustamist, kaasatakse tema terviseseisundi hindamisse töötervishoiuarst. Töötervishoiuarsti ettepanekud ja soovitused edastatakse tegevväelase teenis tuskohas tööohutust koordineerivale all üksusele. ( 6 ) T egevväelase terviseseisundi võib tunnistada tegevväelase tervisenõuetele vastavaks, kui ta on läbinud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud järgmises ulatuses: 1) psühhiaatri läbivaatus ; 2) ham baarsti läbivaatus vähemalt üks kord viimase kolme aasta jooksul; 3) vere kliiniline analüüs, veresuhkru määramine ja uriini analüüs; 4 ) elektrokardiograafia; 5 ) kopsude röntgenuuring , kui eelnevast uuringust on möödunud üle kahe aasta; 6 ) toon audiomeetria, kui tegevväelane puutub töökeskkonnas kokku müraga; 7 ) nägemis e kontroll, kui tegevväelane t öötab vähemalt poole oma tööajast kuvariga. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud läbivaatus ei ole nõutav, kui tegevväelane on läbinud vaimse tervise hindamise kliinilise psühholoogi juures . (8) Tegevväelase, kes omab kehtivat tervisetõendit lennundusseaduse § 24 1 lõikes 1 või 3 sätestatud tervisenõuetele vastavuse kohta, terviseseisundi võib tunnistada tegevväelase tervisenõuetele vastavaks ilma käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul loetakse tegevväelase terviseseisund tegevväelase tervisenõuetele vastavaks kuni lennundusseaduse § 24 1 lõikes 1 või 3 sätestatud tervisenõuetele vastavust kinnitava tervisetõendi kehtivusaja lõpuni. (10 ) T egevväela s e , kes on lennundusseaduse § 7 2 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt kaitselennundusega tegelev isik, terviseseisundit hinda b Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst olemasolevate andmete põhjal igal aastal ning käesoleva s paragrahvi s sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringu te tegemisega vähemalt igal kolmandal aastal . § 1 2 . Arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasumine ( 1 ) Käesoleva määruse alusel kutsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, välja arvatud tegevteenistusse asuda sooviva isiku , terviseseisundi hindamiseks tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasutakse Kaitseressursside Ameti eelarvest. ( 2 ) Käesoleva määruse alusel kaitseväeteenistuskohustuslase, ajateenistusse asunud naissoost isiku, tegevteenistusse asuda sooviva isiku ja tegevväelase terviseseisundi hindamiseks tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasutakse K aitseväe eelarv est, kui käesoleva paragrahvi lõi getes 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti. (3) Tegevväelase terviseseisundi hindamiseks tehtud käesoleva määruse § 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute , mida ei tehta Kaitseväes, eest tasutakse kaitseväeteenistuse seaduse § 193 lõike 4 alusel kehtestatud korras. (4) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute , mida ei tehta K aitseväes, eest tasub tegevteenistusse asuda sooviv isik . § 1 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 202 3 . aasta l . Hanno Pevkur M inister Kusti Salm Kantsler Kaitseministri määruse „ Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse kaitseministri määrus „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“. Määruse kehtestamine on seotud 1. aprillil 2023. a jõustuva kaitseväeteenistuse sead use muutmise seadusega (623 SE) , millega muudetakse terviseseisundi hindamise korraldust Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kehtiva korra järgi hindavad kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA ) arstlikud komisjonid ja Kaitseväe arstlik komisjon, kuid alate s 1. aprillist 2023. a nende tegevus lõpetatakse ning terviseseisundi hindamisega seotud ülesandeid asuvad täitma KRA peadirektori ja Kaitseväe juhataja poolt määratud arstid. Muudatuste eesmärk on lihtsustada kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamise korraldust ning vähendada koormust tervishoiusüsteemile, kuna tervisenõuetele mittevastavuse saab tuvastada ka tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal ning arstlik läbivaatus ja terviseuuringud tehakse vaid kaitseväe- või asendusteenistusse võetavatele isikutele. L isaks vähendatakse ettenähtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute maht u tegevväelaste regulaarsel terviseseisundi hindamisel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja kavandi d on koostanud KRA arendusjuht Mari-Ann Lõõnik ( [email protected] ). E elnõu ja seletuskirja koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson ( [email protected] ). Eelnõu on keeletoimetanud Anu Rooseniit ( [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõuga kehtestatakse uus kaitseministri määrus „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“. Eelnõu on seotud 1. aprillil 2023. a jõustuvate kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS ) muudatustega , milles nähakse ette määruse kehtestamine KVTS § 26 1 lõike 11 alusel. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaitseministri 26. veebruari 2013. a määrus nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ (edaspidi kehtiv kord ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 13 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Eelnõu kohaselt kehtestatakse määrusega kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise (edaspidi terviseseisundi hindamine ), selleks vajaliku arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemise ning nende eest tasumise tingimused ja kord . Paragrahv 2 käsitleb terviseseisundi hindamist KRA-s. L õigetes 1 ja 2 sätestatakse vastavalt 1. aprillil 2023. a jõustuvale KVTS § 26 1 lõikele 4, et KRA korraldab kutsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, välja arvatud tegevteenistusse asuda sooviva isiku , terviseseisundi hindamist ning selleks hindab nimetatud isikute terviseseisundit KRA peadirektori määratud arst (edaspidi KRA arst ) , kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Lõike 3 kohaselt peab KRA arst olema tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud arstina. Kui kehtiva korra järgi saavad KRA arstliku komisjoni liikmeteks olla vaid eriarstid, siis eelnõu kohaselt saab KRA arst olla ka üldarsti kvalifikatsiooniga. Siiski tuleb eriarste kaasata eelnõu §-s 8 sätestatud arstliku läbivaatuse tegemiseks ning seega on otstarbekas määrata KRA arstiks eelnõu § 8 lõikes 3 nimetatud erialast kvalifikatsiooni omav eriarst , kes saab isiku terviseseisundi hindamiseks ka nõutava arstliku läbivaatuse teha. Samas ei piira eelnõu võimalust määrata KRA arstiks teisi eri - või üldarste . Lõikes 4 sätestatakse, et KRA arst saab KVTS § 26 1 lõike alusel kehtestatud nõuetest lähtudes tuvastada isiku terviseseisundi vastavuse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele järgmiselt: „vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“; „ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“; „ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“. Kehtiva korra järgi on KRA arstliku komisjoni pädevuses samade otsuste tegemine, seega sisulist muudatust ei kaasne. Paragrah v 3 käsitleb terviseseisundi hindamist Kaitseväes. Lõike 1 kohaselt korraldab Kaitsevägi kaitseväeteenistuskohustuslase ( s.o ajateenija ja reservväelas e), ajateenistusse asunud naissoost isiku, tegevteenistusse asuda sooviva isiku ja tegevväelase terviseseisundi hindamist. Kehtiva korra järgi hindab nimetatud isikute terviseseisundit Kaitseväe arstlik komisjon, seega sisulist muudatust sättega ei kaasne. 1. aprillil 2023. a jõustuva KVTS § 26 1 lõike 5 kohaselt hindab nimetatud isikute terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Lõiget es 2 –4 sätestatakse, et nimetatud isikute terviseseisundit võib hinnata Kaitseväe juhataja määratud arst (edaspidi Kaitseväe arst ) või eriarst (edaspidi Kaitseväe eriarst ) , kes peab olema tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud vastavalt kas arsti või eriarstina. Vähemalt üldarsti kvalifikatsiooniga arstid on olemas kõikides Kaitseväe meditsiinikeskustes, mis korraldavad kaitseväelastele vajaliku esmatasandi arstiabi osutamist vastavalt kindlaksmääratud teeninduspiirkondadele, kuid eriarstiabi osutamine on Kaitseväes korraldatud ühe keskuse – Toetuse väejuhatuse Tervisekeskuse Eriarstikeskuse – kaudu. Eelnõu eesmärk on vähendada eriarstide töökoormust ning kaasata nad kaitseväelaste terviseseisundi hindamisse vaid põhjendatud vajaduse korral . Lõigetes 5–8 sätestatakse täpsemalt , millistel juhtudel peab isiku terviseseisundit hindama eriarst ning millal võib seda teha ka arst, kes omab vähemalt üldarsti kvalifikatsiooni . Kuigi mitmetes Kaitseväe meditsiinikeskustes on tööl arst, kes omab teatud erialal eriarsti kvalifikatsiooni, siis on esmatasandi arstiabi osutamisega tegelevate meditsiinikeskuste personali üle sa ndeks hinnata kaitseväelaste terviseseisundit eelnõus sätestatud Kaitseväe arsti pädevuse piires ning Kaitseväe eriarsti ülesannete täitmine korraldatakse Kaitseväes eriarstiabi osutamisega tegeleva tsentraalse allüksuse kaudu. Lõike 5 kohaselt võib kaitseväeteenistuskohustuslase ja ajateenistusse asunud naissoost isiku terviseseisundit hinnata Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst, et tuvasta da isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele . Kaitseväe meditsiinikeskuses hindab isiku terviseseisundit esmalt Kaitsevä e arst, kuid vajaduse korral võib ta isiku suunata hindamiseks ka Kaitseväe eriarsti juurde. Lõikes 6 sätestatakse tegevväelase terviseseisundi hindamine. Eelnõu kohaselt saab ka tegevväelase terviseseisundit hinnata nii Kaitseväe arst kui Kaitseväe eriarst, kuid ainult K aitseväe eriarstil on õigus tuvastada, et isiku terviseseisund ei vasta tegevväelase tervisenõuetele. KVTS § 98 lg 1 p 2 kohaselt peab tegevväelane läbima terviseseisundi hindamise iga kolme aasta tagant, kui eelneva hindamisega ei ole määratud lühemat tähtaega. Eelnõu kohaselt saab Kaitseväe arst läbi viia tegevväelase terviseseisundi korralise hindamise ja tuvastada tegevväelase tervisenõuetele vastavuse, kui isiku terviseseisundis ei ole probleeme ilmnenud ning seega ei ole vaja eriarsti hindamisse kaasata. Vajaduse korral saab Kaitseväe arst suunata tegevväelase terviseseisundi hindamiseks Kaitseväe eriarsti juurde. Lõige 7 käsitleb tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi hindamist. Eelnõu kohaselt hindab tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundit üldjuhul Kaitseväe eriarst , kuid eelnõu § 9 lõikes 3 sätestatud juhul saab seda teha ka Kaitseväe arst , kui tegemist on ajateenija või ajateenistusse asunud naissoost isikuga. Sarnaselt tegevväelastele saab Kaitseväe arst juba teenistuses oleva isiku puhul läbi viia terviseseisundi korduva hindamise , kuid tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi esmase hindamise peab läbi viima Kaitseväe eriarst, kuna isikul võib esineda erinevaid terviseprobleem e . Lõige 8 käsitleb tegevväelase või tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi tegevväelase C-taseme tervisenõuetele vastavuse hindamist. Eelnõu kohaselt peab sellisel juhul isiku terviseseisundit hindama vähemalt kaks Kaitseväe eriarsti või KVTS § 26 1 lõike 7 alusel moodustatud komisjon. Tegevväelase C-taseme tervisenõu ded võimaldavad juhul, kui isiku terviseseisund osutub kindlal põhjusel tegevväelase tervisenõuetele mittevastavaks , teatud tingimustel jätkata teenistusülesannete täitmist konkreetsel teenistus- või ametikohal . Se llisel juhul peab isiku terviseseisundit hindama kindlasti eriarst, et kindlaks teha isiku terviseseisundist tulenevad piirangud ja vastunäidustused, mis võivad takistada teenistusülesannete täitmist. Tagamaks veelgi suuremat kindlust, et teenistusülesannete täitmisega ei kaasne täiendavat ohtu isiku enda ega teiste suhtes , on eelnõu kohaselt nõutav, et terviseseisundi hindamises peab nimetatud juhul osalema vähemalt kaks Kaitseväe eriarsti või KVTS § 26 1 lõike 7 alusel moodustatud komisjon. Säte ei kehti kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal, kui tegevväelase C-taseme tervisenõuetele vastavus on nõutav kõikide tegevteenistusse võetavate isikute puhul ning nende terviseseisundit hinnatakse vastavalt eelnõu § 4 lõikes 7 sätestatule. Paragrahv 4 käsitleb terviseseisundi hindamise kor raldust . Lõike 1 kohaselt hinnatakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit tervise infosüsteemi (edaspidi TIS ) andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide (edaspidi koos olemasolevad andmed ) põhjal ning käesoleva määruse §-des 7–11 sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemisega. L õiked 2 –4 käsitlevad KRA arsti, Kaitseväe arsti ja Kaitseväe eriarsti (edaspidi koos terviseseisundit hindav arst ) õigust terviseseisundi hindamisel TIS-is olevate isikuandmete kasutamiseks . 1. aprillil 2023. a jõustuva KVTS § 14 lõike 6 kohaselt on terviseseisundit hindaval arstil kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel vaikimisi avatud juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele, v.a tegevteenistusse asuda sooviva isiku puhul. Seaduse kohaselt on nõutav, et tegevteenistusse asuda sooviv isik peab olema andnud nõusoleku TIS-is olevate isikuandmete kasutamiseks, seega peab eelnõu kohaselt KRA tagama isiku terviseseisundit hindavale arstile teabe selle kohta, kas isik on tegevteenistusse võtmise taotluse esitamisel selle nõusoleku andnud. Juhul k ui kaitseväekohustuslane või kaitseväekohustust võtta sooviv isik on keelanud juurdepääsu TIS-is olevatele andmetele , on terviseseisundit hindaval arstil õigus nõuda isikult terviseseisundi hindamiseks vajalike dokumentide esitamist muul viisil või küsida vajalikke andmeid tervishoiuteenuse osutajalt. Lisaks on sätestatud, et kui tege vteenistusse asuda sooviv isik ei ole andnud nõusolekut TIS-is olevate andmete kasutamiseks, on arstil õigus jätta isiku terviseseisund hindamata. Lõikes 5 sätestatakse ( lähtudes 1. aprillil 2023. a jõustuva KVTS § 26 1 lõikest 9 ) , et kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit võib hinnata ilma käesolevas määruses sätestatud arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata, kui olemasolevate andmete põhjal on tõendatud, et isiku terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele. Seega ei ole kaitseväeteenistusse asumiseks lubatud isiku terviseseisundit ainult andmete põhjal hinnata, vaid tervisenõuetele vastavaks saab tunnistada vaid isiku, kes on läbinud käesoleva määruse §-des 7–11 sätestatud arstlik u läbivaatus e ja terviseuuringud. Erandina täpsustatakse lõikes 6, et nimetatud nõuet ei pea järgima juhul, kui kutsealune või reservis olev isik on teavitanud KRA-d oma terviseseisundi muutumisest. Sellisel juhul võib KRA arst tutvuda isiku terviseseisundi kohta olemasolevate andmetega ja nende põhjal otsustada , kas isik vastab endiselt tervisenõutele või on tema terviseseisundit vaja uuesti hinnata. Teise erandina sätestatakse lõikes 7, et ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal võib kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata ainult olemasolevate andmete põhjal. Nimetatud olukordades tehakse arstlik läbivaatus ja terviseuuringud vaid vajaduse korral ning terviseseisundit hindava arsti määratud ulatuses. Paragrahv is 5 sätestatakse terviseseisundi hindamise ga seotud andme d ja nende säilitamine. Võrreldes kehtiva korraga ei ole kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisega seotud andmete dokumenteerimise ja säilitamise osas muudatus i kavandatud. P aragrahv 6 käsitleb hinnangu koostamist kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise kohta. Ke htiva korra kohaselt koostab arstlik komisjon kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise kohta otsus e, millega tuvastab isiku terviseseisundi vastavuse kehtestatud tervisenõuetele . Alates 1. aprillist 2023. a lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus ning seega ei koostata terviseseisundi hindamise tulemuse kohta enam eraldi haldusakti , vaid terviseseisundit hindav arst koostab hinnangu kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku tervisenõuetele vastavuse kohta . Hinnangu alusel saab KRA või Kaitsevägi otsustada isiku ajateenistusse kutsumise, tegevteenistusse võtmise või teenistusest vabastamise üle. Ka tegevväelastele ettenähtud regulaarse terviseseisundi hindamise puhul ei ole vajadust eraldi haldusakti järele. Lõike 1 kohaselt koostab terviseseisundit hindav arst kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise tulemuste kohta hinnangu, millega tuvastab terviseseisundi vastavuse kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele. Lõigetes 2 –5 sätestatakse , millised andmed tuleb nimetatud hinnangule kanda sarnaselt arstliku komisjoni otsusega. Lõike s 5 nähakse ette, et vajaduse korral võib hinnangus ette näha isiku terviseseisundist tulenevad piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel , mis on ajateenijale, reservväelasele või tegevväelasele määratud KVTS § 55 lõike 2, § 77 lõike 2 või § 98 lõike 6 alusel. L õige 6 käsitleb lõikes 1 nimetatud hinnangu koostamist , kui käesoleva määruse § 3 lõike 8 kohaselt peab tegevväelase või tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi vastavust tegevväelase C-taseme tervisenõuetele hindama vähemalt kaks Kaitseväe eriarsti või komisjon. Eelnõu järgi koostab sellisel juhul lõikes 1 nimetatud hinnangu Kaitseväe juhataja määratud Kaitseväe eriarst või komisjoni esimees. Teised Kaitseväe eriarstid, kes kaasatakse nimetatud juhul isiku terviseseisundi hindamisse, dokumenteerivad andmed isiku terviseseisundi hindamise kohta vastavalt § 5 lõikes 2 sätestatule. Lõikes 7 sätestatakse, et kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise tulemus te kohta koosta takse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud ambulatoorne epikriis ja see edastatakse TIS-i. Ka kehtiva korra järgi tuleb TIS-i edastamiseks koostada ambulatoorne epikriis arstliku komisjoni otsuse kohta. Paragrahvis 7 sätestatakse arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemine. Lõike 1 kohaselt tehakse käesoleva määruse §-des 8–11 sätestatud arstlik läbivaatus ja terviseuuringud isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal hinnata. Arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemise nõue tuleneb 1. aprillil 2023. a jõustuva KVTS § 26 1 lõigetest 8 ja 9, mille järgi saab olemasolevate andmete põhjal hinnata isiku terviseseisundit vaid juhul, kui see ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele. Lõikes 2 sätestatakse , et juhul kui kaitseväekohustuslane või kaitseväekohustust võtta sooviv isik ei ole käesoleva määruse § 8 lõikes 2, § 10 lõikes 1 ja § 11 lõikes 2 nimetatud dokumente esitanud, otsustab terviseseisundit hindav arst vajalike terviseuuringute tegemise arstliku läbivaatuse põhjal. N imetatud sätted näevad ette, et terviseseisundi hindamiseks täidab isik tervisedeklaratsiooni ja vajaduse korral esitab terviseseisundit hindavale arstile muud dokumendid, mis kirjeldavad tema terviseseisundit (kui need ei ole arstile kättesaadavad TIS-i kaudu). Tervisedeklaratsioon on vajalik, et terviseseisundit hindav arst saaks ülevaate isiku terviseseisundiga seotud kaebustest, kuid selle täitmine ei ole tingimata kohustuslik. Juhul kui isikul terviseseisundiga seotud kaebused puuduvad, piisab tema terviseseisundi hindamiseks arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemisest. Lõike 3 kohaselt võib terviseseisundit hindav arst suunata kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstliku läbivaatuse või terviseuuringu tegemiseks teise tervishoiuteenuse osutaja juurde. Eelnõu §-des 8–11 sätestatakse kohustuslik arstlik läbivaatus ja terviseuuringud, kuid vajaduse korral saab isiku suunata ka eriarsti täiendava konsultatsiooni või terviseuuringute tegemiseks teise tervishoiuteenuse osutaja juurde. Lõigetes 4–6 sätestatakse võimalus arstliku läbivaatuse tegemiseks elektrooniliste vahendite abil, nõutava terviseuuringu kehtivuse aja pikendamiseks ja vajaduse korral terviseuuringu edasilükkamiseks, kui mõjuva põhjuse tõttu ei ole neid isiku terviseseisundi hindamise käigus võimalik teha. Terviseseisundit hindaval arstil on õigus otsustada, kas sellisel juhul on isiku terviseseisundit võimalik hinnata või tuleb hindamine edasi lükata. Paragrahvis 8 sätestatakse kutsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlik läbivaatus ja terviseuuringud. Lõike 1 kohaselt teeb kutsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks arstliku läbivaatuse ja määrab vajalikud terviseuuringud KRA arst. Arstlik läbivaatus ja terviseuuringud tehakse isikutele, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata olemasolevate andmete põhjal , ning selleks teatab KRA isikule arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha (KVTS § 34 lg 2, § 72 lg 2, § 81 lg 5). Kutsealuse ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks ettenähtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute maht sätestatakse täpsemalt lõigetes 3–6 . Reservis oleva isiku, asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja terviseseisundit hinnatakse, kui reservis olev isik on teavitanud oma terviseseisundi muutumisest või isik puudub asendusteenistusest või reservasendusteenistusest tervislikel põhjustel. Seetõttu ei ole eelnõu kohaselt nimetatud juhtudel vaja ette näha kohustuslikku arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid, vaid KRA arst saab need vajadusel määrata isikul teadaolevast terviseprobleemist lähtudes . Lõikes 2 sätestatakse, et terviseseisundi hindamiseks peab kutsealune, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis olev isik või kaitseväekohustust võtta sooviv isik täitma tervisedeklaratsiooni ja esitama KRA arstile muud dokum endid oma terviseseisundi kohta. Samas võimaldab eelnõu § 7 lõige 2 hinnata isiku terviseseisundit ka siis, kui isik ei ole tervisedeklaratsiooni ega muid dokumente esitanud. Lõikes 3 sätestataks e nõutav arstlik läbivaatus, mille peab kutsealune ja kaitseväekohustust võtta sooviv isik olema läbinud enne kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistamist . Eelnõu kohaselt peab arstliku läbivaatuse tegema vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on erialalt perearst, sisehaiguste arst, töötervishoiuarst või erakorralise meditsiini arst ning teine psühhiaater. Kehtiva korra järgi peab arstliku komisjoni liikmena tegema arstliku läbivaatuse ka üldkirurg või ortopeed, kuid eelnõu järgi ei ole see enam kohustuslik . Samuti ei ole naissoost isikute puhul enam nõutav tõendi esitamine günekoloogilise läbivaatuse tulemuste kohta , kuna tervisenõuetele vastavuse tuvastamiseks ei ole see tegelikkuses vajalik . Eelnõu järgi kaasatakse täiendavad eriarstid isiku terviseseisundi hindamisse vaid vajaduse korral, s.o tulenevalt isiku terviseseisundiga seotud kaebustest, eelnevast haigusloost või arstlikul läbivaatusel tuvastatud objektiivsest leiust. L õiked 4–6 käsitlevad kohustuslikke terviseuuringu i d, mis tuleb kutsealusele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule teha enne kaitseväe- või asendusteenistusse asumist . Võrreldes kehtiva korraga ei ole nimetatud sätetes sisulisi muudatusi kavandatud, kuid eelnõu kohaselt võib nimetatud terviseuuringute tegemine vajaduse korral toimuda pärast tervisenõuetele vastavaks tunnistamist. Üldjuhul tehakse nimetatud terviseuuringud isikule kohe pärast arstlik k u läbivaatus t , kuid võib tekkida ka olukord , kui mõne terviseuuringu tegemine ei ole võimalik . Eelnõu võimaldab isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistada ning hiljem selgunud terviseuuringu tulemuse põhjal saab KRA arst vajaduse korral isiku terviseseisundit uuesti hinnata. Paragrahv 9 käsitleb ajateenija, ajateenistusse asunud naissoost isiku ja reservväelase arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid. Lõike 1 kohaselt teeb ajateenija, ajateenistusse asunud naissoost isiku j a reservväelase terviseseisundi hindamiseks arstliku läbivaatuse ja määrab vajalikud terviseuuringud Kaitseväe arst või käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul Kaitseväe eriarst. Lõikes 2 sätestatakse, et ajateenija või ajateenistusse asunud naissoost isiku, kes ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma, terviseseisundit hinnatakse kooskõlastatult ajateenistuskoha ülemaga. 1. aprillil 2023. a jõustuv KVTS § 47 lõige 4 võimaldab 14 päeva jooksul ajateenistuse algusest arvates lugeda ajateenija uuesti kutsealuseks, juhul kui ilmnevad asjaolud, millest kutsealune oli kohustatud KRA-d enne ajateenistusse asumist teavitama ( sh seoses terviseseisundiga) . Kui ajateenijal või ajateenistusse asunud naissoost isikul esinevad terviseseisundiga seotud probleemid p ärast nimetatud tähtaega, tuleb tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnata Kaitseväes. Eelnõu § 3 lõik e 5 kohaselt on ka Kaitseväe arst il õigus terviseseisundi hindamisega tuvastada , et ajateenija või ajateenistusse asunud naissoost isiku terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuete le ning see on aluseks isiku ajateenistusest vabastamisel. KVTS § 55 lg 1 kohaselt tuleb ajateenija (ja ajateenistusse asunud naissoost isiku) terviseseisundit hinnata, kui ta ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul. Lisaks tuleb kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamisel arvestada , kas isiku teenistusülesannete täitmisel on võimalik kohaldada tema terviseseisundist tulenevaid piiranguid ja eritingimusi. Seega tagab a jateenija ja ajateenistusse asunud naissoost isiku terviseseisundi hindamine kooskõlastatult ajateenistuskoha ülemaga , et eelnevalt on kaalutud võimalusi teenistuse jätkamiseks mõnel muul ametikohal, kus tema terviseseisund võimaldaks teenistusülesandeid täita. Lõikes 3 sätestatakse, et kui ajateenija või ajateenistusse asunud naissoost isik soovib asuda tegevteenistusse, võib tema terviseseisundi tunnistada tegevväelase tervisenõuetele vastavaks ilma käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatud arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata. Eelnõu §-s 10 käsitletakse tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi hindamist, kui ajateenija ja ajateenistusse asunud naissoost isik on samas mahus arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud juba läbinud enne ajateenistusse asumist. Kui ajateenistuse jooksul ei ole isikul uusi terviseprobleeme ilmnenud, siis piisab uue tervisedeklaratsiooni esitamisest ning Kaitseväe arst saab arstliku läbivaatuse ja TIS andmete põhjal tuvastada, et isiku terviseseisund vastab ka tegevväelase tervisenõuetele. Lõike 4 järgi loetakse nimetatud juhul isiku terviseseisund tegevväelase tervisenõuetele vastavaks kuni tähtajani, mis ei ole pikem kui kolm aastat arvates ajateenistusse asumisele eelnenud terviseseisundi hindamisest. Vajaduse korral on Kaitseväe arstil siiski õigus näha ette, et isiku terviseseisundi hindamiseks on vaja teha täiendav arstlik läbivaatus või terviseuuringud, samuti võib ta suunata isiku terviseseisundi hindamiseks Kaitseväe eriarsti juurde ( lõige 5 ). Paragrahv 10 käsitleb tegevteenistusse asuda sooviva isiku arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid. Lõike 1 kohaselt teeb tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks arstliku läbivaatuse ja määrab vajalikud terviseuuringud K aitseväe eriarst. Erandina võib enne tegevteenistusse asumist isiku terviseseisundit hinnata Kaitseväe arst, kui tegemist on üleminekuga ajateenistusest tegevteenistusse. Muudel juhtudel peab tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundit hindama Kaitseväe eriarst (vt ka selgitusi eelnõu § 3 lg 7 kohta). Lõi getes 2, 3 ja 6 sätestatakse tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseis undi hindamine sarnaselt eelnõu § 8 lõigete ga 2–4 ja 6. Nii nagu enne ajateenistusse asumist, tuleb k a tegevteenistusse asumiseks täit a tervisedeklaratsioon ja esitad a terviseseisundit hindavale arstile oma terviseseisundi kohta dokumendid, mis ei ole kättesaadavad TIS-i kaudu. Erinevusi ei ole ette nähtud ka arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute mahus. Lõiked 4 ja 5 käsitlevad tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi hindamist juhul, kui isik omab kehtivat tervisetõendit lennundusseaduse § 24 1 lõikes 1 või 3 sätestatud tervisenõuetele vastavuse kohta. Säte puudutab isikuid, kes on läbinud lennundusseaduses sätestatud tervisekontrolli lennumeeskonna liikme, lennujuhi või lennu informaatorina. Eelnõu kohaselt võib nimetatud isikute terviseseisundi tunnistada ka tegevväelase tervisenõuetele vastavaks ilma käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata. Seega piisab tervisedeklaratsiooni esitamisest ja Kaitseväe eriarst saab arstliku läbivaatuse ja TIS -i andmete põhjal tuvastada vastavuse tegevväelase tervisenõuetele kuni esitatud tervisetõendi kehtivusaja lõpuni. Paragrahvis 11 sätestatakse tegevväelase arstlik läbivaatus ja terviseuuringud. Lõike 1 kohaselt teeb tegevväelase terviseseisundi hindamiseks arstliku läbivaatuse ja määrab vajalikud terviseuuringud Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst. Vastavalt eelnõu § 3 lõikes 6 sätestatule võib Kaitseväe arst tegevväelase terviseseisundi hindamisega tuvastada vaid seda, et isiku terviseseisund vastab tegevväelase tervisenõuetele. Kui olemasolevate andmete (sh tervisedeklaratsiooni), arstliku läbivaatuse või terviseuuringute põhjal on tegevväelase terviseseisundis ilmnenud olulised haiguslikud muutused, tuleb tegevväelane suunata terviseseisundi hindamiseks Kaitseväe eriarsti juurde (lõige 4). Lõigete 2 ja 3 kohaselt peab ka tegevväelane täitma tervisedeklaratsiooni ja esitama muud tervisesei sundit kirjeldavad dokumendid, kuid l isaks sellele nähakse ette, et tegevväelase teenistuskohas tööohutust koordineeriv allüksus peab tegevväelase terviseseisundit hindavale Kaitseväe arstile või Kaitseväe eriarstile esitama andmed tegevväelase töökeskkonna ohutegurite ja töölaadi kohta. Nimetatud andmed on vajalikud, et arst oleks teadlik, millised peamised ohutegurid tegevväelase töökeskkonda mõjutavad , ning sellest lähtudes saaks määrata tema terviseseisundi hindamiseks vajalikud terviseuuringud (vt ka lõige 6 punktid 6 ja 7 ). Lõikes 5 sätestatakse töötervishoiuarsti kaasamine tegevväelase terviseseisundi hindamisse, kui tegevväelane vajab töökeskkonna ohuteguri või töö laadi tõttu täiendavat tervisekontrolli või töötervishoiualast nõustamist. Vajadus töötervishoiuarsti kaasamiseks võib ilmneda näiteks tege vväelase tervisedeklaratsiooni , arstliku läbivaatuse või terviseuuringute tulemuste põhjal. Kui töötervishoiuarst teeb ettepanekud tegevväelase töökeskkonna ja töötingimuste kohandamiseks, edastatakse need ka tegevväelase teenistuskohas tööohutust koordineerivale allüksusele. Lõikes 6 sätestatakse tegevväelase terviseseisundi hindamiseks nõutav arstlik läbivaatus ja terviseuuringud. Kuna eelnõu kohaselt võib tegevväelase terviseseisundit hinnata ka üldarsti kvalifikatsiooniga Kaitseväe arst, siis ei ole kehtestatud nõuet täiendava eriarsti läbivaatuse kohta, välja arvatud psühhiaat er . Tegevväelased omavad terviseseisundi poolest sõjaväerelva kandmise õigust ning sellest tulenevalt ei saa ka terviseseisundi korduva hindamise puhul psühhiaatri läbivaatuse nõudest loobuda . Võrreldes kehtiva korraga on tegevväelase terviseseisundi hindamisel sätestatud täiendav tingimus hambaarsti läbivaatuse kohta vähemalt üks kord viimase kolme aasta jooksul , mis tuleneb vajadusest tagada tegevväelaste terviseseisundi hindamisel regulaarne kontroll ka hammaskonna seisundi osas. Tegevväelas te l peab olema tagatud pidev valmisolek osalemiseks rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel , kus arstiabi tagamine võib olla raskendatud, mistõttu on regulaarse kontrolli eesmärk vähendada vajadust erakorralise hambaravi järele. Kui tegevväelasele on hambaravi osutatud Kaitseväe meditsiinikeskustes , on sellekohased andmed Kaitseväe arstile või Kaitseväe eriarstile kättesaadavad ja eraldi tõendit selle kohta tegevväelane ise esitama ei pea. P unktides 3 –5 nimetatud terviseuurin gute osas ei ole kehtiva korraga võrreldes muudatusi kavandatud. Kehtiva korra järgi on ka punktides 6 ja 7 nimetatud toonaudiomeetria ja nägemise kontroll (optometristi või silmaarsti läbivaatus) osa kõikide tegevväelaste korralisest tervisekontrollist, kuid eelnõuga seotakse nende tegemine tegevväelase töökeskkonnast ja töö laadist tulenevate ohuteguritega, mille kohta esitab arstile andmed tegevväelase teenistuskohas tööohutust koordineeriv allüksus (vt ka lõige 3). Lõi kes 7 sätestatakse, et tegevväelase terviseseisundi hindamisel ei ole psühhiaatri läbivaatus nõutav, kui tegevväelane on läbinud vaimse tervise hindamise kliinilise psühholoogi juures. Sätte eesmärk on näha ette võimalus , et tegevväelase tervise seisundi hindamisel võib arvestada selle spetsialisti arvamust, kellel on tegevväelase terviseseisundist kõige parem ülevaade ja kes saab seda oma erialase pädevuse piires ka hinnata. Kliinilisel psühholoogil, kes on tegelenud tegevväelasel esinenud p süühikahäirete väljaselgitamise ja raviga , on oluliselt põhjalikum ülevaade tema vaimse tervise seisundist kui psühhiaatril, kelle juurde tegevväelane pöördub terviseseisundi hindamisel nõutava konsultatsiooni eesmärgil esimest korda . Kliinilise psühholoogi hinnangu põhjal on Kaitseväe arstil või Kaitseväe eriarstil õigus vajaduse korral kaasata tegevväelase terviseseisundi hindamisse täiendavalt ka psühhiaater. L õiked 8–10 käsitlevad nende tegevväelaste terviseseisundi hindamist, kes on kohustatud läbima lennundusseaduses või selle alusel kehtestatud Kaitseväe lennundusmäärustikus ette nähtud tervisekontrolli. Nii nagu tegevteenistusse asuda sooviva isiku puhul (vt eelnõu § 10 lg 4 ja 5 ) , võib eelnõu kohaselt ka tegevväelase terviseseisundi tunnistada tegevväelase tervisenõuetele vastavaks ilma ettenähtud arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata , kui tegevväelane (lennumeeskonna liige, lennujuht või lennuinformaator) omab kehtivat tervisetõendit lennundusseaduse § 24 1 lõikes 1 või 3 sätestatud tervisenõuetele vastavuse kohta. Sellisel juhul loetakse tegevväelase terviseseisund tegevväelase tervisenõuetele vastavaks kuni tervisetõendi kehtivusaja lõpuni. Lõige 10 puudutab tegevväelasi, kes on lennundusseaduse alusel kehtestatud K aitseväe lennundusmäärustiku kohaselt kaitselennundusega tegelevad isikud ja kes peavad vastavalt nimetatud määrustiku § 90 lõikes 3 1 sätestatule läbima iga-aastase tervisekontrolli . Eelnõu kohaselt võib Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst nõutava iga-aastase tervisekontrolli tegemiseks hinnata isiku terviseseisundit olemasolevate andmete põhjal, kuid vähemalt igal kolmandal aastal peab tegevväelane läbima ka käesolevas paragrahvis sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud. Paragrahv 12 käsitleb arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasumist. Lõike 1 kohaselt tasutakse kutsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, välja arvatud tegevteenistusse asuda sooviva isiku, terviseseisundi hindamiseks tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest KRA eelarvest. Nimetatud juhtudel hindab isiku terviseseisundit KRA arst ning ka teised tervishoiuteenuse osutajad kaasatakse terviseseisundi hindamisse KRA-ga sõlmitud lepingu alusel. Lõi k e 2 kohaselt tasutakse kaitseväeteenistuskohustuslase, ajateenistusse asunud naissoost isiku, tegevteenistusse asuda sooviva isiku ja tegevväelase terviseseisundi hindamiseks tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest Kaitseväe eelarvest, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti. Lõikes 3 sätestatakse, et tegevväelase terviseseisundi hindamiseks tehtud käesoleva määruse § 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasutakse kaitseväeteenistuse seaduse § 193 lõike 4 alusel kehtestatud korras. Nimetatud kord näeb ette, et tegevväelasele osutatud tervishoiuteenuste eest tasutakse selle asutuse eelarvest, kus asub kaitseväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoht. Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohad on Kaitseväes ja Kaitseliidus. Seega eelnõu kohaselt tuleb tegevväelase, kelle rahuaja ametikoht asub Kaitseliidus, terviseseisundi hindamisel katta Kaitseliidu eelarvest kulud, mis tekivad seoses käesoleva määruse § 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemisega juhul, kui neid ei ole võimalik teha Kaitseväes (nt röntgenuuring ) . K ui tegevväelase terviseseisundi hindamiseks on terviseseisundit hindava arsti otsusel vaja teha täiendavaid terviseuuringuid ja ta suunab isiku teise tervishoiuteenuse osutaja juurde, kaetakse nendega seotud kulu Kaitseväe eelarvest. Lõige 4 käsitleb tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks käesoleva määruse § 11 lõikes 3 sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasumist juhul, kui ettenähtud arstlikku läbivaatust või terviseuuringut ei tehta Kaitseväes. Sarnaselt kehtivale korrale sätestatakse eelnõus, et sellisel juhul tasub nende eest tegevteenistusse asuda sooviv isik. Kui tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks on terviseseisundit hindava arsti otsusel vaja teha täiendavaid terviseuuringuid ja ta suunab isiku teise tervishoiuteenuse osutaja juurde, kaetakse nendega seotud kulu Kaitseväe eelarvest. Paragrahvi s 1 3 sätestatakse määruse jõustumis e aeg, milleks on 1. aprill 2023. a. Määruse jõustumis e aeg on seotud KVTS-i muudatustega, mis samuti jõustuvad 1. aprillil 2023. a . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud ning määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse ga lihtsustatakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamise korraldust kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse tuvastamisel. KVTS- is 1. aprillil 2023. a jõustuvad muudatused võimaldavad vähendada terviseseisundi hindamisega seotud koormust tervishoiusüsteemile, kuna tervisenõuetele mittevastavuse saab tuvastada ka TIS-is olevate andmete põhjal ning arstlik läbivaatus ja terviseuuringud tehakse vaid isikutele, kellel ei ole kaitseväe- või asendusteenistusse asumist välistavaid terviseprobleeme eelnevalt tuvastatud. Lisaks vähendatakse ettenähtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute mahtu seoses tegevväelaste regulaarse terviseseisundi hindamisega. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a. Nimetatud tähtaeg tuleneb KVTS-i muudatuste jõustumise ajast . 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule .