Kohaliku kogukonna ettepanekud ja küsimused Soodla harjutusväljaku eriplaneeringu kohta

Kaitseministeerium [email protected] 03.03.2023 Kohaliku kogukonna ettepanekud ja küsimused Soodla harjutusväljaku eriplaneeringu kohta Arvestades, et Soodla harjutusväljaku osas on palju segadust ja teadmatust elanikkonna hulgas ja et Kaitseministeeriumi erinevaid seisukohad ja lubadused aastate lõikes oluliselt muutuvad (2015a lubadused ja plaanid on tänaseks muutunud kehtetuks vt https://sonumitooja.ee/soodla- harjutusvali-on-275-paeva-aastas-koigile-avatud/ ), teeb kohalik elanikkond oma ettepanekud. Ettepanekuid on tutvustatud ka paljudele Tallinna linna ja Harjumaa elanikele, kes käivad nendel aladel sportimas (talvel suusatamas, suvel rattamatkadel), matkamas, ujumas, seenel/marjul jne ja ka nemad ootavad konstruktiivseid ettepanekuid. Juhime tähelepanu, et tegemist on väga suure asustustihedusega piirkonnaga Eestis ning olulise turismi-, loodiskaitse- ja puhkepiirkonnaga Tallinna külje all st hetkel on huvide konflikt laiem, kui ainult kohalikud elanikud. 1. Esimese kõige olulisema ettepanekuna palume asukoha valikul teha uus hindamine ja jätta praegune ala taktikaliste õppuste tarbeks, nagu see on olnud siiamaani, ja mitte kasutada soomusmasinaid ja raskerelvastust Soodla harjutusväljakul. Kui tutvuda Eesti rahvaarvu kaardiga, siis praegu planeeritava ala ümbruses on asustus väga tihe sh lähedal asub suurima rahvaarvuga Eesti pealinn. Allolevalt kaardilt nähtub, et Ida- Virumaal enne riigipiiri on palju suuremaid väheasustatud ja mitte looduskaitsealaga alasid. 2. Lisaks palume esitada ja avalikustada Harju maakonnaplaneeringu 2030+1 raames asukoha analüüs täiendavale harjutusväljale sobiva asukoha leidmiseks“, sest dokumendis SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu juures on selgelt kirjas sobiva asukoha kirjeldus ja kirjeldus on karjuvas vastuolus inimeste õiglustundega ja praegu valituks osutunud asukoha tingimustega. Kohalikule elanikkonnale on arusaamatu, et kuidas analüüsi käigus jõuti sellistele järeldustele. Toome siin ära tingimused ja märgime punasega need, mis on olulises vastuolus praegu valituks osutunud asukohta ja seda ümbritseva keskkonna tingimustega. Oluline on märkida, et teatud tingimused on teadlikult valitud sellised, et muu maa-ala Eestis selleks ei sobiks. Sh märgime, et arvestamata on täielikult jäetud Soodla harjutusväljakut ümbritsev keskkond. „Kuna Uue harjutusvälja asukoha valimisel tuli leida maa-ala, mis asuks võimalikult kaugel asulatest, kus oleks võimalikult vähe elanikke, mis oleks enamikus riigi omandis, kus oleks sobiv maastik ja pinnas ja mis ei oleks liiga kaugel Tapa linnakust, paiknedes ka võimalikult lähedal olemasolevale Kaitseväe keskpolügoonile. Lisaks on oluline, et alal ei oleks sõjalist väljaõpet takistavaid elektriliine, gaasitrasse, veetrasse, ühiskanalisatsiooni trasse, üldkasutatavaid teid, raudteid jne ning kus ei oleks sõjalist väljaõpet oluliselt piiravaid looduskaitselisi tegureid. Ühtlasi on oluline, et harjutusväli  ei paikneks liiga lähedal Eesti piirile. Asukohaanalüüsi tulemusena leiti Soodla piirkonnas sobiv asukoht, mis vastas suures osas kirjeldatud tingimustele. Harjutusvälja pindalast ligi 38% moodustab Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Maa-alale on iseloomulik suhteliselt suur märgalade rohkus (ca 40% kogu alast). Suure osa maa- alast moodustab Soodla jõele ülesse paisutatud veehoidla, mis on osa Tallinna pinnaveehaardesüsteemist. 3. Lähtuvalt sellest, et Riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande jaoks koostatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise lähteülesanne, siis soovib kogukond tutvuda ka lähteülesandega, et ei korduks punktis 2 kirjeldatud olukord. 4. Kohalikele on räägitud laskeväljakutest, kuid eskiisprojektis on planeeritud tohutul arvul hooneid. Palume täpsemat ülevaadet, et millal ja millistes mahtudes ning millisele arvule inimestele ja tehnikale on antud hooned planeeritud? Kas ja milliste lasketiirude ehitamine on plaanis planeeringualale? 5. Soodla harjutusvälja Riigi eriplaneeringu kaardil on märgitud laskesuunad, kuid 28.02.2023 Kuusalus toimunud Kaitseministeeriumi ametnikega kohtumisel räägiti ametnike poolt ka võimalusest, et rakserelvastusega tulistatakse üle Peterburi mnt merele. Laienduse RPL detailse lahenduse eskiisis märgitakse, et tegemist on PÕHILASKESUUNAGA. Millised on teised laskesuunad? Palume siinkohal selgitust ja kinnitust, et sellist laskmist ei toimu. 6. Laienduse RPL detailse lahenduse eskiisis märgitakse, et relvade kasutamiseks selliselt, et ohualad ületavad harjutusvälja piire (LOA), on vajalik ohuala nõuetekohane tähistamine väljaspool harjutusvälja piire ja metsa kahjustamist lubava VV korralduse kehtestamine. Teeme ettepaneku mitte lubada VV-el kehtestada sellist korraldust. 7. Kehtestada piirangud harjutusväljakul müra tekitava laskemoona kasutamise osas nädalavahetustel, riigipühadel ja öisel ajal alates kl 21.00 kuni 9.00. Vähendada harjutusväljaku 300 päeva määra aastas sh kehtestada vaikuse periood juunist kuni septembrini ja arvestada Keskkonnaameti poolt kehtestatud lindude pesitsusrahuga. 8. Planeeringulahenduste koostamise käigus kaaluda uute teede rajamist harjutusväljakutele liikumiseks. Hetkel odava projekti hinna asemel võtta arvesse ka liikumisteede äärde jäävate elanike püsivat elutingimuste halvenemist sh jalakäijate liiklemise (eriti koolilapsed) turvalisuse vähenemine. Tegemist on hajaasustuse piirkondadega, kus ei ole tavapärane selliselt kasvav liiklussagedus. 9. Harjutusvälja piiri taga olevate inimeste elukeskkond muutub oluliselt. Ka piiri taha jäävaid inimesi tuleb käsitleda kui mõjutatud inimesi ja nende kahjulike mõjude analüüs tuleb teha enne planeeringulahenduse koostamist ja neile määrata erinevad hüvitused sh  a) Inimestele tuleb esitada kinnisvara õiglase hüvitamise põhimõtted sh ka kinnisvara väärtuse languse kompenseerimine müra piirkonnas ja seda eriti juhul, kui elanikud peaksid müra tõttu asuma müüma oma kinnisvara. b) Enne detailplaneeringuga alustamist tuleb kohalikele elanikele esitada selge nägemus müra talumise tasu osas. Sama tuleb teha KOV taluvustasu osas. Hetkel välja pakutud KOV taluvustoetus ei ole kuidagi proportsioonis selle rahalise suurusjärguga, mida riik kavatseb nende harjutusväljakute kasutamisel kulutada. Lihtsam on saavutada kokkuleppeid, kui hüvitised on mõistlikult mõlemale poole, mitte kaldu väga suure kaaluga tugevamale poolele. c) Kaitseministeerium korraldab ja rahastab kinnisvara hindamised müra mõju piirkonnas (piirkond ja leviala lepitakse kokku) enne 2023 aasta lõppu. Selleks valitakse sõltumatu hindaja, kuid ka elanik ise võib valida hindaja. d) Viia läbi mõjuhinnang ja otsustada kompensatsioon kohalikele ettevõtetele sh eraldi välja tuua mõjuhinnang turismiettevõtetele seoses mürataseme olulise kasvuga ja turistidele paljude matkaradade sulgemisega. 10. Eskiisis on märgitud, et laske- ja õppevälja piirid on kavandatud selliselt, et suuremate külade ja asulate läheduses säilitatakse võimalusel u. 500 m puhvertsoon militaarmüra mõju vähendamiseks. Samas ei ole ära toodud väiksemate külade ja üksikute elumajade osas puhvertsooni. Sellega seoses palume arvestada laskemoona ja imitatsioonivahendite kasutamise puhvertsooniks 5 km. 11. Eskiisis on, et planeeringulahendus annab laske- ja õppeväljade põhimõttelise lahenduse, täpne asukoht, arv ja mõõtmed pannakse paika rajamise käigus. Kuna kohalikke elanikke mõjutab laskealalt tulenev müra oluliselt, siis palume kõik piirid panna paika planeeringu käigus st hilisemad muudatused ei ole kohalikele vastuvõetavad. 12. Elamute piirkonnas kasutada müra mõõtmiseks vastavaid seadmeid ja võimaldada neid kontrollida ka kohalikel elanikel. Müranormid kehtestada nii dB, kui ka ajalise taluvuse osas. 13. RMK raiete peatamine, kuni pole tehtud keskkonnamõju hindamised (sh müra), majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvaid uuringud. Mitte raiuda laiasid piirisihte, mis toimiksid müratõketena ja ka looduskeskkonna kahju oleks väiksem. Raiemahtu oluliselt vähendada ja määrata raadatavad alad väheväärtuslikest kooslustest. Mets majandada püsimetsana või üldse mitte. Siinkohal toome ära, et riigiasutustel tuleb teha kokkulepped omavahel ise, mitte lükata vastust üksteisele. RMK ei plaani asutusesiseselt raiemahtusid, mis ei ole varem valitsuse poolt kinnitatud ja mis ei ole Soodla harjutusalal Kaitseministeeriumi soov. Juhime tähelepanu, et VV korraldus „Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu juurde märgib, et „keskkonnamõjude hindamise ja uuringute eesmärk on vajaduse korral rakendada leevendavaid meetmeid, et vähendada võimalikku olulist negatiivset mõju keskkonnale.  Kui metsa raiutakse enne hindamisi ja täna seda juba tehakse, siis ei ole enam suurest osast hinnangutest kasu, sest pöördumatu kahju looduskaitsealale ja kohalikule elanikkonnale on tekitatud. 14. Kuna tegemist on raskerelvastuse kasutamisega ja harjutusväljaku koormamisega pea kogu aasta vältel, siis teeme ettepaneku, et kõik uuringud ja hindamised tuleb teha enne planeeringulahenduste koostamist ja kinnitamist ning seda oluliselt laiemalt kui ainult Soodla harjutusväljaku ja selle ohuala piires. Ettepanek on laiendada mõjuhinnanguid väljaspool Soodla harjutusväljaku ja selle ohuala piire miinimum kuni 10 km. 15. Müraseinte ehitamine laskealadele. U kujulised statsionaarsed laskepesad või vajadusel ka liigutatavad pesad. Metsa võimalikult vähene raadamine, et mürataset vähendada. 16. Harjutusalast välja jäävate rasketehnika veoks kasutatavate KOV teede st üldkasutatavate teede korrashoidu panustamine. Laiendatavate teede äärde jäävate kinnistute ja tee vahele müraseinte või -vallide ehitamine vastavalt kinnistu valdaja soovile. Kergliiklusteede rajamine rasketehnika veoks kasutatavate teede äärde sh eriti oluline suure koormusega Piibe mnt äärde Aegviidust Soodlani ning otse läbi Kuusalu valla külade viivate teede puhul. 17. Matkamiseks, sportimiseks, kalastamiseks ja muudeks vaba aja tegevusteks suletud territooriumi kasutamise kompenseerimine kohalikule elanikkonnale sh nt Jussi matkaraja, Oandu-Ikla matkaraja asemele uute radade rajamine. 18. Laskemoona hülsside väga põhjalik kokku kogumine, selle kohta aruandluse koostamine ja kohalikele elanikele vastavale aruandlusele ligipääs. Kaitseministeeriumil peab olema ülevaade kasutatud laskemoonast ja utiliseerimisele saadetud laskemoonast, mis võimaldab anda vähemalt protsentuaalse hinnangu kokku kogutud laskemoonast. Hülsside põhjaliku kogumise eesmärk on potentsiaalsele keskkonnaohu minimaliseerimine (põhjavee saastamine jne). 19. Väga tungivalt palume kaaluda harjutusvälja Lõuna laskeala välja jätmist ja Soodla veehoidla läänepoolse osa vähendamist (kaardil näidatud punasega). Sellega väheneb oluliselt kohalikele elanikele ja ka Tallinna elanikele häiringuid. 20. KOV teavitamine kaitseala harjutusgraafikust ja graafikus toimuvatest muudatustest, et KOV saaks panna info oma kodulehele ja jagada infot valla elanikega. Lisaks peavad Kaitseministeeriumi kodulehel olema kõik graafikud väljas. Variant on ka vastava olemasoleva kaitseväe harjutusväljakute broneeringusüsteemi avalikustamine sellises mahus, et elanikkond oleks informeeritud liikumispiirangutest ja müratasemest. 21. Mõjude hindamistesse kaasata ka harjutusväljadele liikumiseks kasutatavate teede äärde jäävad piirkonnad. 22. Müra mõju hindamisse kaasata ka müra mõju hindamine vanematele elanikele, sh erinevaid südamehaigusi põdevatele elanikele. 23. Müra hindamine kodu- ja kariloomadele. Juba täna on olukord kus koerad ehmatavad paukude peale, hauguvad kogu päeva või on hirmunult toas. Piirkonnas on ka mitmeid hobuse- ja muu karjakasvatajaid. 24. Palume selgitada sinise katkendliku joone tähendust. Märgime ära, et Anija vald sellele joonele selgitust ei osanud anda ja Kuusalus toimunud kohtumisel Kaitseministeeriumi esindajatega 28.02.2023 ei saanud elanikkond samuti sellele küsimusele vastust. Legendis on kirjas, et tegemist on „Kaitsevõe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks määratud ala“. Joon aktiviseerub, kui aktiviseerida kihiloendis üldplaneeringu nupp.  Ettepaneku esitajad: Kohaliku kogukonna Soodla Kaitseks liikmed, Tallinna ja lähivaldade inimesed: Annika Klemets [email protected] Anneli Liitvee [email protected] Pirjo Land [email protected] Merle Hendrikson [email protected] Evi Arais [email protected] Maria Arais [email protected] Anneli Kolgo-Makki [email protected] Aivar Makki [email protected] Ann Vool [email protected] Ranno Kübar [email protected] Elo Eller [email protected] Kristin Pangsepp [email protected] Taimi Nõmmik [email protected] Jana Palm [email protected] Nele Reial [email protected] Mare Reial [email protected] Aili Kontus [email protected] Raivo Kontus [email protected] Priit Kelder [email protected] Loora Kuus [email protected] Viljar Robas [email protected] Andres Konsa [email protected] Küllikki Pert [email protected] Kauri Kaldaru [email protected] Agne Soome [email protected] Eve Rada [email protected] Priit Kelder [email protected] Keity Särg [email protected] Jaanus Adusoo [email protected] Ella Kari [email protected] Mart Krull [email protected] Heido Rebane [email protected] Veera Rebane [email protected] Hillar Rebane [email protected] Sven Luks [email protected] Heiko Pihla [email protected] Lembit Liitvee [email protected] Julia Adamson [email protected] Kristel Regina Sits [email protected] Margo Hendrikson [email protected] Heiko Lossmann [email protected] Jarek Jõepera [email protected] Tarvo Laas [email protected] Siim Samberk [email protected] Priit Kelder [email protected] ANNELI PAJUS [email protected] Julia Adamson [email protected] Keity Särg [email protected] Tarmo saar [email protected] Maarek Talk [email protected] Maarek Talk [email protected] Ülle Kapanen [email protected] Pille Samberk [email protected] Gerli Kriiska [email protected] Marju Orumaa [email protected] Elo Eller [email protected] Triinu Rebane [email protected] Triinu Rebane [email protected] Jüri Piiskoppel [email protected] Helina Tuuna [email protected] Mari Krull [email protected] Mati Sepp [email protected] Sirje Kuimet [email protected] Mati Tartu [email protected] Kairi Loit [email protected] Ranno Kübar [email protected] Maria Kübar [email protected] Janek Pikk [email protected] Ahto Randla [email protected] Auli Signi Kärdi [email protected] Helena Hyldahl [email protected] Veiko Leit [email protected] Ivar Männik [email protected] Anna-Liisa Mandli [email protected] Annika Ojeda Ramos [email protected] Diana Selemba [email protected] Rodion Sorokin [email protected] Tarvo Tavast [email protected] Katrin Vernik [email protected] Marilin Pehka [email protected] Elina Kirt [email protected] Heido Rebane [email protected] Kindel Ei ! poligonile. [email protected] Triinu Rebane [email protected] Gediminas Jürjo [email protected] Eneli Amur [email protected] Krista Keedus [email protected] Evelin Gellert Ingrid Nõmme [email protected] Vahur Värk [email protected] Ringo Ootsing [email protected] Hasso Uuetoa [email protected] Pavel Alonov Liis Klaus Eda Kübar Arne Kübar Malle Jõe Marje Latik Jane Marmor Martin Marmor Kristiina Saik Henri Jaska Marika Anari Merle Salumägi Janek Tauts Kert Allar Salumägi Tõnn Jõgi Mirtel Jõgi Anti Parve Kaire Parve Kaspar Parve Priit Madison Randolf Okermann Andreas Makki Margus Eslon Taimi Nõmmik Rasmus Kaldaru Indrek vaho [email protected] juhan voldemar vaho [email protected] Karmen Haiba [email protected]