Vastus pöördumisele

Demcraft OÜ Meie: 16.03.2023 nr 2-1/62-2 Vastus pöördumisele Lugupeetud Hr Meos Oleme Teie päringud kätte saanud ja tõstatatud teemat arutanud Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna ja Päästeameti Demineerimiskeskusega. Vabandame, et Teie pöördumisele vastamine on viibinud. Siseministeeriumi poolt teostatud õiguslik analüüs demineerimistööde valdkonda reguleer iva hetkeolukorra kohta kehtivas õigusruumis jõudis tõdemuseni, et seda reguleerivad õiguslik ud alused on piisavad ja ei näe hetkel ette võimalust demineerimistööde ja -teenuste pakkumist Teie poolt kirjeldatud kompleksse teenusena (lõhkekehade avastamine mingilt maa-alalt ning eelkõige nende eemaldamine, hävitamine või kahjutustamine) teostamist erasektori poolt. See tähendab, et keelatud ei ole pakkuda teenust lõhkekehade avastamiseks, kuid lõhkekehade avastamisel nende eemaldamiseks, hävitamiseks või kahjutuks tegemiseks eraettevõtjal ega eraisikul õigust ei ole. Tööd Päästeameti demineerijana reguleerib kehtiva õiguse kohaselt päästeseadus (edaspidi PäästeS), päästeteenistuse seadus, korrakaitseseadus ja neist tulenevad õigusaktid ning IMAS- standardi (International Mine Action Standard) nõuded. Juriidilise ja füüsilise isiku poolt laskemoona, lahingumoona ja lõhkematerjalide käitlemisele on sätestatud nõuded ja kord relvaseaduses (edaspidi RelvS) ning lõhkematerjaliseaduses (edaspidi LMS). Nõuded ja kord demineerimistöö teostamiseks on sätestatud PäästeS-s. Demineerimistöö PäästeS tähenduses on pommiohu, lahingumoona ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus, mille tegemiseks maismaal ja siseveekogudel Eestis ainsaks pädevaks asutuseks kehtiva õiguse kohaselt on Päästeamet. Kehtiva õiguse kohaselt on demineerimistöö avalik ülesanne, mida täidab riigi nimel Päästeamet. PäästeS-s puudub volitusnorm, mis võimaldaks demineerimistöö teostamiseks volitada eraettevõtjaid. PäästeS koos rakendusaktidega reguleerib vaid päästeasutuste ehk Päästeameti ja Häirekeskuse tegevust. PäästeS eesmärk ei ole erasektori poolt teostatavate demineerimistööde õiguslik reguleerimine. Kuigi avalike ülesannete täitmist võib kehtiva õigusega kooskõlas volitada erasektorile, siis Siseministeeriumi ja Päästeameti hinnangul puudub demineerimistööde puhul käesoleval hetkel selleks vajadus. Kui taotletakse majandustegevusele (ehitustööd, põllutööd, metsatööd jms) eelnevat ennetavat maa-ala kontrolli ja lõhkekehade otsimist, siis sellisele eraviisilisele tegevusele õigusaktide ga piiranguid seatud ei ole, kuid lõhkekeha leidmisel tuleb teavitada koheselt Häirekeskust Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 hädaabinumbril 112 ja kutsuda kohale Päästeameti demineerijad. Praegu reageerib Päästeamet leitud lõhkekehadele neljast regioonist ja reageeriv ressurss täidab oma ülesandeid vajadusel üle riigi. Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 programmis „kiire ja asjatundlik abi“ on seatud arengukava eesmärkide täitmiseks mõõdik, et „Pommi- ja plahvatusohu korral on mandril tagatud demineerijate kohalejõudmine 90 min jooksul“. Selle eesmärgi täitmisega ei ole seni probleeme esinenud. Käesoleva aasta alguses jõustus PäästeS muudatus, millega anti Päästeametile luba kaasata demineerimistööle vabatahtlikkuse alusel abidemineerijaid ehk eraisikuid. Vabatahtlike ehk abidemineerijate kaasamine on vajalik, et tagada Päästeameti demineerimiskesk use toimepidevus ressursimahukate sündmuste lahendamiseks (sh plaanilise demineerimistööd). Abidemineerija osalemine demineerimistööl tähendab demineerija kutsega päästeametnik u abistamist. Abidemineerija ülesanne on vahetu demineerimistöö toetamine, st varustuse käitlemine enne situatsiooni lahendust ning tugi- ja abitööde tegemine (autojuhtimine, varustuse hooldus ja valmispanek ning kontroll, ohu-ala julgestamine jne). Abidemineerijate le antakse ka teatud erimeetmete kohaldamise õigus, kuid seda vaid päästeametniku korraldusel ja koos temaga (st iseseisvat pädevust meetmete kohaldamiseks neil pole). Lubatud erimeetmed on viibimiskeeld, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus. Viibimiskeelu kohaldamine on vajalik, et tagada demineerimistöö tegemisel kõrvaliste isikute ohutus. Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus võib olla vajalik pommitehniliseks kontrolliks ja seega ohutuse tagamise eesmärgil. Nende erimeetmete kohaldamise võimalus annab Päästeameti abidemineerija le õiguse inimeste, hoonete ja territooriumi turvalisuse tagamise eesmärgil keelata kõrvaliste isikute viibimise teatud kohas või kohustada neid sealt lahkuma või hoiduma sellele teatud kaugusele lähenemisest. RelvS sätestab avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil nõuded relvade, sõjarelvade, nende osade, laskemoona ja lahingumoona käitlemisele, tsiviilkäibesse lubamise, tsiviilkä ibes olemise ning tsiviilkäibest kõrvaldamise õiguslikud alused, korra ja vastutuse, nõuded lasketiirule ja laskepaigale ning nendes valdkondades riikliku järelevalve teostamise alused ja korra. Laskemoona ja lahingumoona käitlemine RelvS seaduse tähenduses on laskemoona ja lahingumoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine või lahingumoona laskekõlbmatuks muutmine. Sõjarelva laskemoona ning lahingumoona, sh püssirohtu ja lõhkamiseks vajalikke lõhkematerjale võivad käidelda vaid vastavat tegevusluba omavad isikud. Lõhkematerjali või -ainete otsimine ei ole RelvS-i kohaselt keelatud kuid isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma leiu üle RelvS § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. Isik, kes on leidnud omanikuta ning plahvatusohtliku eseme, sh lõhkemata lahingumoona, peab teavitama leiust Häirekeskust ja olema Päästeameti demineerijatele telefoni teel kättesaadav. Leitud omanikuta plahvatusohtliku eseme või lahingumoona kahjutukstegemine võib sisaldada selle ohutut eemaldamist ja vedu ohutusse kohta kahjutuks tegemiseks. Selleks, et toimetada lõhkematerjal või -aine kahjutuks tegemiseks või hävitamiseks ja selleks vajalikke vahendeid lõhkamiskohta, on vaja õigust lahingumoona või selle osakomponentide veoks. RelvS kohaselt võivad sõjarelva laskemoona ja lahingumoona edasi toimetada sõjarelvi omav valitsusasutus ja Kaitseliit. Lahingumoona võivad edasi toimetada Kaitseministeeriumi või Siseministeer iumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. 2 (3) Lõhkematerjali sisaldav tsiviilotstarbeline laskemoon hävitatakse RelvS kohaselt LMS-is kehtestatud korras ametiasutuse peadirektori volitatud ametniku juuresolekul. Hävitamise juurde võib kutsuda relva- laskemoona- või lahingumoona omaniku või valdaja, samuti muu ametiasutuse esindaja. Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona võivad hävitada sõjarelvi omav valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lg 1 p 1, 2 või 6 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja tegevusloa andja või Kaitseväe järelevalve all. Hävitada on lubatud kõlbmatut või ettevõtjale mittevajalikku sõjarelva laskemoona ja lahingumoona. Ettevõtja võib sõjarelva laskemoona või lahingumoona hävitada ainult tegevusloa andja või Kaitseväe järelevalve all. RelvS-s puuduvad sätted, mis käsitleksid lõhkekehade demineerimist kompleksselt, st otsimist, avastamist ning kahjutustamist. Siseministeerium ei näe ka hetkel vajadust kaasata avalikus ruumis lõhkekehade kahjutuks tegemisele eraettevõtteid ega töötada välja majandustege vuse regulatsiooni vastavate tegevuslubade väljastamiseks. Käesolevalt on Päästeamet võimeline ära teenindama kogu Eesti territooriumi selleks ette nähtud aja jooksul. Sellest lähtuvalt ei pea Siseministeerium ka hetkel vajalikuks korraldada täiendavat kaasamise ja arutelu ringi. Samas võib vastava majandustegevuse väljatöötamist pidada vajalikuks Kaitseministeerium, et tagada just Kaitseväe harjutusaladel lõhkekehade leidmine ja kahjutuks tegemine, mistõttu edastame Teie pöördumise antud teemas seisukoha võtmiseks ka Kaitseministeeriumile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henry Timberg osakonnajuhataja Teadmiseks: Kaitseministeerium 3 (3)