Vastus Lüganuse valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamusele

LÜGANUSE VALLAVALITSUS Nimekirja alusel 21.03.2023 nr 6-1/3-205 Vastus Lüganuse valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamusele Esitasite arvamuse vastavalt planeerimisseaduse §-le 87 avalikustatud Lüganuse valla üldplaneeringu kohta. Täname Teid arvamuse avaldamise eest. Kõiki laekunud arvamusi analüüsiti ja kaaluti koosmõjus, põhjendatud juhul neid arvestatakse. Planeeringu täpsustamine ja täiendamine toimub pärast avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavaid avalike arutelusid. Esitatud ettepanekud ja arvamused on koos vallavalitsuse vastusseisukohtadega koondatud üheks dokumendiks ja lisatud Lüganuse valla veebilehele https://www.lyganuse.ee/uue- uldplaneeringu-koostamine. Ootame Teid osalema Lüganuse valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavale arutelule. Avalikud arutelud toimuvad järgmiselt: 04.04.2023 kell 18.00 Maidla Rahvamajas (Maidla tee 56, Savala küla), 05.04.2023 kell 12.00 Kiviõli Kunstide Koolis (Vabaduse pst 6, Kiviõli linn) ja 05.04.2023 kell 15.00 Lüganuse Rahvamajas (Lüganuse tee 25, Lüganuse alevik). Kiviõli Kunstide Koolis toimuval arutelul on võimalik osaleda ka läbi veebikeskkonna. Link osalemiseks lisatakse valla veebilehele hiljemalt päev enne arutelu toimumist. Arutelul tutvustab Lüganuse Vallavalitsus planeerimisettepaneku kohta esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele eelnõuga seotud küsimustele. Lisaks märgime, et vastavalt planeerimisseaduse § 88 lõikele 5 võib avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik loobuda oma arvamusest, teatades sellest üldplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui te oma arvamusest loobute ja/või nõustute Lüganuse valla seisukohaga, andke sellest teada aadressil [email protected] hiljemalt 3.04.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marja-Liisa Veiser vallavanem Kaie Metsaots 5361 8707, [email protected] Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank  Lüganuse valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekud ja Lüganuse valla vastusseisukohad Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 23.01–26.02.2023. Vastusseisukohtade lahtris kasutatud lühendite selgitused: ÜP – üldplaneering, DP – detailplaneering, KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine, ORME – olulise ruumilise mõjuga ehitis, PlanS – planeerimisseadus, LKS – looduskaitseseadus, MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) Ettepaneku Ettepanek Lüganuse valla vastusseisukoht esitaja/ kirja kuupäev ja nr 1 Osaühing Osaühing omab omandiõiguse ja muul õiguslikul alusel Lüganuse vallas Ettepanekuga arvestatakse, kuna Kase ja Mesila 24.01.2023 mitmeid kinnisasju. Sh kuuluvad Osaühingule järgmised kinnisasjad: kinnistute sihtotstarve on käesolevaga mäetööstusmaa 6-1/3-170 J Kinnist Asus Kasut Registri Katastritunnus Pind- ja 1000 m puhvri rakendamine hoonetest ei ole r u nimi tus- us -osa ala nimetatud kinnistute osas enam asjakohane. k üksu (ha) n s r 1 Reinu- Satsu Maatu 785308 75101:002:0004 16,41 vaderi küla lundus (paikneb -maa osaliselt tuulepargialal) 100% 2 Saue- Satsu Maatu 649308 44201:001:0398 10,52 augu küla lundus (puhver Mesila -maa kinnistuga, 100% mis ei ole enam elamumaa) 3 Kailaru Satsu Maatu 415808 75101:002:0400 15,14 küla lundus -maa 100% 4 Soosilla Satsu Maatu 4197408 44201:001:0425 7,96 küla lundus (puhver Mesila -maa kinnistuga, 100% mis ei ole enam elamumaa) 5 Laia- Satsu Maatu 3715708 44201:001:0406 7,51 männi küla lundus (puhver Mesila kinnistuga, 1  -maa mis ei ole enam 100% elamumaa) 6 Kase Satsu Mäetö 4639908 75101:002:0048 (Kase 0,55 küla östus- ei ole maa enam elamumaa; 100% hooned (muut planeeritakse mis- lammutada) kanne tehtud 07.11. 2022) Tutvunud Lüganuse valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga, osutab Osaühing asjaolule, et tuuleenergeetika uuringus on välja toodud, et Sondast põhjapoole jäävate alade näol on tegemist peamiselt loodusliku või põlevkivi pealmaakaevanduse (Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär) poolt muudetud maastikega ning Satsu küla ümbrust on hinnatud tuuleenergeetika arendamiseks sobilikuks alaks. Analüüsides kaardirakendust (https://hendrikson.ee/maps/L%C3%BCganuse-tuulikud/), siis järeldub, et uuringu tegemise ajal lähtus töö teostaja tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivate alade kindlaksmääramisel kriteeriumist, mille kohaselt tuuleala ei tohiks/ei võiks paikneda elamule/elamumaale lähemal kui 1 000 m (Uuringus: „Asukohavaliku kriteeriumid“, sh joonis nr 5.2.2.). Kuna uuring viidi läbi enne novembrit 2020 (Uuringu koostamise ajaks on märgitud november 2020), siis tänaseks päevaks on olukord muutunud: uuringu teostamise järgselt on muudetud Satsu küla Kase kinnistu varasemat elamumaa sihtotstarvet ning uueks sihtotstarbeks on mäetööstusmaa (100%). Sama käsitlus laieneb ka Satsu küla Mesila kinnistule – taas on maakasutuse sihtotstarvet muudetud ja uue sihtotstarbe kohaselt on tegemist mäetööstusmaaga (100%), kus Kiviõli Keemiatööstuse Osaühing planeerib kaevandamist. Kuna jooniselt nr 5.2.2 nähtub, et Osaühing omandis või muul õiguslikul alusel tema valduses olevad kinnisasjad on osaliselt planeeritavast tuulealast välja jäänud 1000 m puhvi tõttu (nn elu- ja ühiskondlikud hooned), siis tänaseks faktilise olukorra muutumise argumendil võiks see Osaühingu hinnangul kaasa tuua võimaluse planeeritavat tuulepargiala laiendada. 2  Seega teeb Osaühing ettepaneku eelviidatud kinnistuste ulatuses tuulepargiala laiendamiseks, sest neile kinnistuteni ei ulatu enam 1000 m puhver. Uuringust ei nähtu, et kõnealused kinnistud jäid sobiliku tuuleala valikust välja mõnel muul asjakohasel argumendil. Seega ei eksisteeri enam takistusi tuulepargi ala laiendamiseks eelnimetatud kinnistute ulatuses ja Osaühing annab nõusoleku ning teeb ettepaneku tuulepargiala laiendamiseks eelkajastatud tabelis loetletud kinnisasjade ulatuses. 2 eraisik Oman kinnistut Pekka, kastastritunnusega 43701:001:0247 Lüganuse vallas ja Esmalt selgitame, et ÜP on valla ruumilist arengut 16.02.2023 mul on sõlmitud tuulegeneraatori paigaldamiseks arendajaga hoonestusõiguse suunav strateegiline dokument, millega lahendatakse 6-1/3-172 leping. PlanS toodud ülesanded valla ruumilistest vajadustest lähtuvalt, sh ORME asukohad, planeeringuala üldiste Tutvudes Lüganuse valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul oleva kasutus- ja ehitustingimused jne. planeeringu lahendusega jääb mulle arusaamatuks, millisele seadusele tugineb kehtestatud piirang, et tuulegeneraatorit ei või paigaldada eluhoonetele lähemale ÜP alusel võib vastavalt PlanS § 74 lõikele 3 kui 1000 meetrit. kinnisomandile seada kitsendusi. Samas on üldteada, et ainsaks seadusest tulevaks müra hindamise kriteeriumiks Potentsiaalselt sobivate alade leidmisel on ühe on keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71, kus määratletakse täpsed müra kriteeriumina arvestatud 1000 m puhvriga elamu- ja parameetrid, mille raamidesse peavad jääma tuulegeneraatorite läheduses olevad ühiskondlikest hoonetest. Protsessi käigus on elamud. arutletud ja kaalutletud, kas puhverala võiks olla Jääb arusaamatuks, millisele loogikale tugineb Lüganuse vald kui kehtestab väiksem kui 1000 m. Kuigi 1000 m puhvri tuulegeneraatorite nn puhvertsooniks 1000 meetrit? rakendamine ei tulene õigusaktist, on juhtrühm asunud seisukohale, et 1000 m puhverala määramine on Näiteks kõrval asuvas Viru-Nigula vallas tuleb tuuleenergia tootmise kooskõlas PlanS-ga § 75 lõike 1 punktiga 4 ja vastuolu kavandamisel lähtuda alljärgnevast põhimõttest, mis on igati loogiline ja õigusruumiga puudub. arusaadav: 500 m – 750 m kaugusel elu- või ühiskondlikust hoonest juhul, kui elu- või Lõppseisukohana jääda seinise üldlevinud praktika ühiskondliku hoone aluse maa omanikega, kes jäävad elektrituuliku alusel määratud 1000 m puhvri juurde elu- ja mõjuraadiusesse, on saavutatud kokkulepe, ei esine olulisi visuaalseid ühiskondlike hoonete puhul tugineti: häiringuid, müra ei ületa lubatud normtasemeid või infraheli lubatud ettevaatusprintsiibile, Eesti Keskkonnaühenduste piirväärtusi. Koda ettepanekule (nende seisukoht, et nii inimestele kui nahkhiirtele sobiks suurem puhver, kuid Tänast valla poolt loodavat olukorda arvestades ei oleks võimalik paigaldada kompromissina on 1000 m aktsepteeritav); valla mulle kuulvale kinnistule tuulegeneraatorit, mis on otsene minu põhiseaduslike territooriumist on juba 13,6% on juba määratud õiguste riive. potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobiks 3 Mitte ükski planeering ei saaks ega tohiks piirata ja kitsendada seadusega alaks - 750 m ja/või 500 m puhvri rakendamise korral lubatud tingimusi kodanike põhiseaduslike õiguste realiseerimisel. tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade ulatus Ka seadus ütleb selgesõnaliselt, et omaniku õigused võivad olla kitsendatud suureneks veelgi, mis ei vasta enam tasakaalustatud ainult seaduse või teiste isikute õigusega. ruumilise arengu põhimõtetele; üldisest eesmärgist arvestada erinevaid huve ja luua eeldused Antud juhul ei tulene kitsendava piirangu kehtestamine ei seadusest, sest seadus tasakaalustatud ruumiliseks arenguks. näeb piirangu kehtestamiseks kindlad müranormid ega saa olla seotud teiste Lüganuse Vallavalitsus lähtub ÜP lahenduse isikute õigusega. Kui lähedal asuvate eluhoonete juures ei ületa tuulepargi kujundamisel PlanS pt 2 toodud planeerimise mürafoon seadusega ette nähtud piirnorme ega riku teisi seadusega määratletud põhimõtetest. Eesmärgiks on võetud elukeskkonna tingimusi, siis ei ole kellelgi õigus sekkuda omaniku plaanidesse, teenida oma parendamine (§8), mis tähendab tervikvaates erinevate kinnisasjal täiendavat tulu. arenguvajadustega arvestava ruumilise struktuuri säilitamist. Samuti on sihiks otstarbekas, mõistlik ja Asjaõigusseaduse § 143. sätestab konkreetselt: säästlik maakasutus nii tihe- kui hajaasustuses. Valla Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, hajaasustusega territooriumist moodustavad soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivad mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja alad 14,7%, olemasolevad eluasemete õuealad vaid kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik 0,7%. Kuna arvestada tuleb ka loodusalade säilitamise suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. vajadusega, ei pea me tervikvaates võimalikuks tuulealade osatähtsuse suurendamist elamualade Seega, kui tuulepark on erinevatelt kinnistutelt nähtav ja on kuulda isegi puhvri vähendamise kaudu. tuulepargi töötamisega kaasnevat heli, mis ei ületa elamute juures seadusega kehtestatud piirnorme, siis on seadusele tuginedes kinnisasja omanikul kohustus taluda teiste kinnisasjade omanike õigust kasutada ja käsutada oma kinnisvara Toote välja, et asukohavalikus kasutatud puhvrid on sobival viisil. seadusega vastuolus. /Kui väita, et need on vastuolus, siis samavõrra oleks vastuolus ka puhvrite 500 m ja On täiesti selge ja üheselt mõistetav, et valla poolne tänane otsus, laiendada 750 m määramine, sest missuguse seaduse sättele see suvaliselt tuulepargi puhvertsooni 1000 meetrini on seadusega vastuolus ja vastab?/ Eesti praktikas ei tugine asukohavaliku lähtub mingi järjekordse seltskonna isiklikest ambitsioonidest, üritades sellega metodoloogias kasutatud puhvrid sageli üheselt põhjustada otsest kahju nii paljudele maaomanikele kui ka tuuleparkide õigusaktile. Puhvri suuruseks on hinnatava mõju arendajatele. ulatus, mis võib baseeruda nii õigusaktil, standardil või eksperthinnangul (nt ka KeA looduskaitselised Juba täna on vallas loodud kahetsusväärne pretsedent, kus vallaametnikud ja puhvrid on ekspertarvamus, mille rakendamisel volikogu liikmed on kaasa läinud grupi kodanike protestiaktsiooniga ja eeldatakse liikide/alade hea seisundi säilimist). tühistanud õiguspäraselt algatatud eriplaneeringu. Valla valus kaotus kohtus ja Puhvrite ulatuse aluseks on ka valla kaalutlus ja sellega kaasnenud kohtukulusid oleks saanud vältida kui mõnede isikute lähtumine ettevaatusprintsiibist, arvestab kogu valla hüsteeriliste emotsioonide ja soovide rahuldamise asemel oleks lähtutud arengusuundade ja -vajadustega kumulatiivselt. Kuna 4 kehtivatest seadustest. See on ilmne näide, et meie valla juhtimist korraldavad arengusurve on omavalitsustes erinev, siis saavad ka isikud ei orienteeru õigusruumis ja on oma odava populaarsuse kindlustamiseks KOV’id seada omavalitsuse eripärast ja arvestades valmis minema vastuollu seadustega. valla ÜP-ga kavandatavate tegevuste kumulatiivsest mõjust tulenevalt erinevad tingimused. Seega on konkreetne ettepanek Lüganuse valla planeeringu koostajatele: Võtta aluseks Viru- Nigula valla mõistusepärased ja arusaadavad Sotsiaalse puhvri puhul arvestatakse mitut seisukohad tuulegeneraatori puhvertsooni ulatuse määramisel. komponenti: turvalisus, müra, varjutus, visuaalne Kui vald ignoreerib seda ettepanekut ja kehtestab planeeringu praegusel kujul, mõju ning sellest tulenev sotsiaalne häiring. Kuna siis olen sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole koos valla vastu tuulikute puhul on teada, et elanikkonda mõjutavad kahjunõuete esitamisega. müra kõrval ka muud mõjud, ei ole põhjendatud seada puhvri laiust tuginedes vaid mürale (mille Olen Lüganuse valla elanik ja minu maksud laekuvad ka kohalikule normväärtused on kehtestatud õigusaktiga). omavalitsusele. Miks vald ei toeta oma elanike ja ettevõtlust. Eestis ei ole üleriigiliselt ühtset puhvrit seatud, puhvri laiuse üle saavad kohapõhiselt kaalutleda omavalitsused vastavalt valla eripärale ja arendussurvele. Sellist lähenemist on järgitud ka Lüganuse ÜP koostamisel. Märgime veel, et Pekka kinnistu, katastritunnusega 43701:001:0247 on maatulundusmaa, millest valdav osa metsamaad. Vastavalt maakatastriseaduse § 181 lõikele 9 on maatulundusmaa põllumajandus- saaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. ÜP ei sea takistusi Teile kuuluva omandi sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Lisaks, viitame siinkohal kahele riigikohtu lahendile. RkHK 3-3-1-23-16 p. 17/, /: Selgitame veel, et ühestki õigusaktist ei tulene, et kohalik omavalitsus peab maa kasutustingimusi omaniku soovil tingimata muutma … ja RkHK 3-3-1-15-14/: Planeeringute eesmärk ei ole reguleerida planeeringuala kohta sõlmitavate eraõiguslike lepingute sisu, vaid avalik-õiguslikke suhteid. Maaomanik ei ole ka näidanud oma 5  tegevusega, et soovib püstitada tuulikut kehtiva ÜP raames. Osaliselt on Pekka kinnistu määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks alaksLisaks. Tuulikute püstitamise võimalus potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal selgub DP ja konkreetse ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise (eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus) tulemusena. Lisaks selgitame, et maa-alal, mis jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast, on võimalik tuulepargi kavandamiseks algatada eriplaneering. ÜP-ga ei nähta ette üksikute tööstuslike tuulikute kavandamist. Ühtlasi märgime, et lähtuvalt hetkel toimuvatest õiguslikest muudatustest tuuleenergeetika arendamise valdkonnas, asendame tuuleenergeetika arendusalade detailplaneeringu raames KSH läbiviimise nõude konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise nõudega, kuna ÜP raames on KSH läbi viidud. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus. Vastavad muudatused/täpsustused viiakse seletuskirja. Alljärgnevalt on toodud kirjade nr 3–13 esimesed laused, kuivõrd Alljärgnevate punktide (ettepanekute) 3-13 osas on ettepaneku sisu on ülejäänud osas identne 16.02.2023 kirjaga nr 6-1/3-172. siin tabelis selgitatud tuulegeneraatori paigaldamise võimalusi konkreetsele kinnistule. Puhvrite ulatuse määramise selgitused ja põhjendused ning vastavus õigusruumile on esitatud punkti (ettepanek) 2 vastuses. 3 eraisik Oman kinnistut Laurimatsi, kastastritunnusega 75101:003:0178 Lüganuse Võtame teadmiseks. 22.02.2023 vallas ja mul on sõlmitud tuulegeneraatori paigaldamiseks arendajaga Selgitame, et ÜP ei sea takistusi Teile kuuluva omandi 6-1/3-181 hoonestusõiguse leping. sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Osaliselt on Laurimatsi kinnistu määratud potentsiaalselt 6  tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks alaks. Tuulikute püstitamise võimalus potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal selgub DP ja konkreetse ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise (eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus) tulemusena. Lisaks selgitame, et maa-alal, mis jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast, on võimalik tuulepargi kavandamiseks algatada eriplaneering. ÜP-ga ei nähta ette üksikute tööstuslike tuulikute kavandamist (asukohti ei määrata). Üksiku üle 30 m kogukõrguse tuuliku kavandamiseks on võimalik algatada DP, mille käigus tuleb läbi viia KSH. Täiendavad selgitused ja põhjendused on esitatud punktis 2. Ühtlasi märgime, et lähtuvalt hetkel toimuvatest õiguslikest muudatustest tuuleenergeetika arendamise valdkonnas, asendame tuuleenergeetika arendusalade detailplaneeringu raames KSH läbiviimise nõude konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise nõudega, kuna ÜP raames on KSH läbi viidud. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus. Vastavad muudatused/täpsustused viiakse seletuskirja. 4 eraisik Oman kinnistut kastastritunnusega 75101:003:0163 Metsaserva, Lüganuse Võtame teadmiseks. 22.02.2023 vallas ja mul on sõlmitud tuulegeneraatori paigaldamiseks arendajaga Selgitame, et ÜP ei sea takistusi Teile kuuluva omandi 6-1/3-182 hoonestusõiguse leping. sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Metsaserva kinnistu jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast. See tähendab, et ÜP kohaselt ei saa Metsaserva kinnistule tuulegeneraatorit paigaldada. Maa-alal, mis jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika 7  arendamiseks sobivast alast, on võimalik tuulepargi kavandamiseks algatada eriplaneering. ÜP-ga ei nähta ette üksikute tööstuslike tuulikute kavandamist (asukohti ei määrata). Üksiku üle 30 m kogukõrguse tuuliku kavandamiseks on võimalik algatada DP, mille käigus tuleb läbi viia KSH. Täiendavad selgitused ja põhjendused on esitatud punktis 2. 5 eraisik Oman kinnistut Katri kastastritunnusega 43701:001:0238 ja Männiotsa Võtame teadmiseks. 22.02.2023 43701:003:0180 Lüganuse vallas ja mul on sõlmitud tuulegeneraatori Selgitame, et ÜP ei sea takistusi Teile kuuluva omandi 6-1/3-183 paigaldamiseks arendajaga hoonestusõiguse leping. sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Osaliselt on Katri kinnistu määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks alaks. Tuulikute püstitamise võimalus alal selgub DP ja konkreetse ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise (eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus) tulemusena. Männiotsa kinnistu jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast. See tähendab, et ÜP kohaselt ei saa Männiotsa kinnistule tuulegeneraatorit paigaldada. Maa-alal, mis jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast, on võimalik tuulepargi kavandamiseks algatada eriplaneering. ÜP-ga ei nähta ette üksikute tööstuslike tuulikute kavandamist (asukohti ei määrata). Üksiku üle 30 m kogukõrguse tuuliku kavandamiseks on võimalik algatada DP, mille käigus tuleb läbi viia KSH. Täiendavad selgitused ja põhjendused on esitatud punktis 2. Ühtlasi märgime, et lähtuvalt hetkel toimuvatest õiguslikest muudatustest tuuleenergeetika arendamise valdkonnas, asendame tuuleenergeetika arendusalade detailplaneeringu raames KSH läbiviimise nõude 8  konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise nõudega, kuna ÜP raames on KSH läbi viidud. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus. Vastavad muudatused/täpsustused viiakse seletuskirja. 6 eraisik Oman kinnistuid kastastritunnusega 44901:001:0632; 44901:001:0099; Võtame teadmiseks. Selgitame, et ÜP ei sea takistusi 22.02.2023 44901:001:0100; 44901:001:0643; 44901:001:0644; Lüganuse vallas ja mul on Teile kuuluva omandi sihtotstarbeliseks 6-1/3-184 sõlmitud tuulegeneraatori paigaldamiseks arendajaga hoonestusõiguse leping. kasutamiseks. Nimetatud kinnistutest Kuusemetsa (44901:001:0632) valdavalt ja Olevi (44901:001:0644) ca pooles ulatuses on määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks alaks. Tuulikute püstitamise võimalus alal selgub DP ja konkreetse ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise (eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus) tulemusena. Kinnistud Kuusiksaare (44901:001:0099), Kuusiksaare (44901:001:0100) ja Olevi (44901:001:0643) jäävad välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast. See tähendab, et ÜP kohaselt ei saa nendele kinnistutele tuulegeneraatorit paigaldada. Maa-alal, mis jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast, on võimalik tuulepargi kavandamiseks algatada eriplaneering. ÜP-ga ei nähta ette üksikute tööstuslike tuulikute kavandamist (asukohti ei määrata). Üksiku üle 30 m kogukõrguse tuuliku kavandamiseks on võimalik algatada DP, mille käigus tuleb läbi viia KSH. Täiendavad selgitused ja põhjendused on esitatud punktis 2. 9  Ühtlasi märgime, et lähtuvalt hetkel toimuvatest õiguslikest muudatustest tuuleenergeetika arendamise valdkonnas, asendame tuuleenergeetika arendusalade detailplaneeringu raames KSH läbiviimise nõude konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise nõudega, kuna ÜP raames on KSH läbi viidud. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus. Vastavad muudatused/täpsustused viiakse seletuskirja. 7 eraisik Oman kinnistut Vanapaju, kastastritunnusega 75101:003:0157 Lüganuse vallas Võtame teadmiseks. 22.02.2023 ja mul on sõlmitud tuulegeneraatori paigaldamiseks arendajaga hoonestusõiguse Selgitame, et ÜP ei sea takistusi Teile kuuluva omandi 6-1/3-194 leping. sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Vanapaju kinnistu jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast. See tähendab, et ÜP kohaselt ei saa Vanapaju kinnistule tuulegeneraatorit paigaldada. Maa-alal, mis jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast, on võimalik tuulepargi kavandamiseks algatada eriplaneering. ÜP-ga ei nähta ette üksikute tööstuslike tuulikute kavandamist (asukohti ei määrata). Üksiku üle 30 m kogukõrguse tuuliku kavandamiseks on võimalik algatada DP, mille käigus tuleb läbi viia KSH. Täiendavad selgitused ja põhjendused on esitatud punktis 2. 8 eraisik Oman kinnistuid Koore kastastritunnusega 75101:003:0155 ja Muru Võtame teadmiseks. 22.02.2023 44901:003:0322 Lüganuse vallas ja mul on sõlmitud tuulegeneraatori Selgitame, et ÜP ei sea takistusi Teile kuuluva 6-1/3-195 paigaldamiseks arendajaga hoonestusõiguse leping. omandi sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Koore kinnistu jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast. Muru kinnistu jääb ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale minimaalses ulatuses (kinnistu lõunaserv). 10  Selgitame, et ÜP kohaselt ei saa Koore kinnistule ja valdavale osale Muru kinnistust tuulegeneraatorit paigaldada. Maa-alal, mis jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast, on võimalik tuulepargi kavandamiseks algatada eriplaneering. Potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale tuulikute püstitamise võimalus alal selgub DP ja konkreetse ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise (eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus) tulemusena. ÜP-ga ei nähta ette üksikute tööstuslike tuulikute kavandamist (asukohti ei määrata). Üksiku üle 30 m kogukõrguse tuuliku kavandamiseks on võimalik algatada DP, mille käigus tuleb läbi viia KSH. Täiendavad selgitused ja põhjendused on esitatud punktis 2. Ühtlasi märgime, et lähtuvalt hetkel toimuvatest õiguslikest muudatustest tuuleenergeetika arendamise valdkonnas, asendame tuuleenergeetika arendusalade detailplaneeringu raames KSH läbiviimise nõude konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise nõudega, kuna ÜP raames on KSH läbi viidud. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus. Vastavad muudatused/täpsustused viiakse seletuskirja. 9 eraisik Oman kinnistut Kivivoore, kastastritunnusega 43701:003:0460 Lüganuse vallas Võtame teadmiseks. 22.02.2023 ja mul on sõlmitud tuulegeneraatori paigaldamiseks arendajaga hoonestusõiguse Selgitame, et ÜP ei sea takistusi Teile kuuluva 6-1/3-189 leping. omandi sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Kivivoore kinnistu lõunaosa jääb ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale. 11  Maa-alal, mis jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast ja ei ole hõlmatud Varja tuulepargi detailplaneeringu alasse, on võimalik tuulepargi kavandamiseks algatada eriplaneering. Potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal ja koostatavalt Varja tuulepargi detailplaneeringu alal selgub tuulikute püstitamise võimalus DP ja konkreetse ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise (eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus) tulemusena. ÜP-ga ei nähta ette üksikute tööstuslike tuulikute kavandamist (asukohti ei määrata). Üksiku üle 30 m kogukõrguse tuuliku kavandamiseks on võimalik algatada DP, mille käigus tuleb läbi viia KSH. Täiendavad selgitused ja põhjendused on esitatud punktis 2. Ühtlasi märgime, et lähtuvalt hetkel toimuvatest õiguslikest muudatustest tuuleenergeetika arendamise valdkonnas, asendame tuuleenergeetika arendusalade detailplaneeringu raames KSH läbiviimise nõude konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise nõudega, kuna ÜP raames on KSH läbi viidud. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus. Vastavad muudatused/täpsustused viiakse seletuskirja. 10 eraisik Oman kinnistut Kolmenurga kastastritunnusega 43701:004:1020 Lüganuse Võtame teadmiseks. 22.02.2023 vallas ja mul on sõlmitud tuulegeneraatori paigaldamiseks arendajaga Selgitame, et ÜP ei sea takistusi Teile kuuluva 6-1/3-186 hoonestusõiguse leping. omandi sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Osaliselt on Kolmenurga kinnistu määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks alaks. Tuulikute püstitamise võimalus alal selgub DP ja konkreetse ajahetkel kehtiva õigusruumi 12  põhise eelhindamise (eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus) tulemusena. Maa-alal, mis jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast, on võimalik tuulepargi kavandamiseks algatada eriplaneering. ÜP-ga ei nähta ette üksikute tööstuslike tuulikute kavandamist (asukohti ei määrata). Üksiku üle 30 m kogukõrguse tuuliku kavandamiseks on võimalik algatada DP, mille käigus tuleb läbi viia KSH. Täiendavad selgitused ja põhjendused on esitatud punktis 2. Ühtlasi märgime, et lähtuvalt hetkel toimuvatest õiguslikest muudatustest tuuleenergeetika arendamise valdkonnas, asendame tuuleenergeetika arendusalade detailplaneeringu raames KSH läbiviimise nõude konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise nõudega, kuna ÜP raames on KSH läbi viidud. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus. Vastavad muudatused/täpsustused viiakse seletuskirja. 11 eraisik Oman kinnistut Papli, kastastritunnusega 43701:003:0712 Lüganuse vallas ja Võtame teadmiseks. 22.02.2023 mul on sõlmitud tuulegeneraatori paigaldamiseks arendajaga hoonestusõiguse Selgitame, et ÜP ei sea takistusi Teile kuuluva omandi 6-1/3-187 leping. sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Papli kinnistu jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast. Maa-alal, mis jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast ja ei ole hõlmatud Varja tuulepargi detailplaneeringu alasse, on võimalik tuulepargi kavandamiseks algatada eriplaneering. Varja tuulepargi detailplaneeringu alal selgub tuulikute püstitamise võimalus DP ja konkreetse 13  ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise (eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus) tulemusena. ÜP-ga ei nähta ette üksikute tööstuslike tuulikute kavandamist (asukohti ei määrata). Üksiku üle 30 m kogukõrguse tuuliku kavandamiseks on võimalik algatada DP, mille käigus tuleb läbi viia KSH. Täiendavad selgitused ja põhjendused on esitatud punktis 2. Ühtlasi märgime, et lähtuvalt hetkel toimuvatest õiguslikest muudatustest tuuleenergeetika arendamise valdkonnas, asendame tuuleenergeetika arendusalade detailplaneeringu raames KSH läbiviimise nõude konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise nõudega, kuna ÜP raames on KSH läbi viidud. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus. Vastavad muudatused/täpsustused viiakse seletuskirja. 12 eraisik Oman kinnistud kastastritunnusega 43701:002:0111 ja 43701:002:0112 Võtame teadmiseks. 22.02.2023 Lüganuse vallas ja mul on sõlmitud tuulegeneraatori paigaldamiseks arendajaga Selgitame, et ÜP ei sea takistusi Teile kuuluva 6-1/3-188 hoonestusõiguse leping. omandi sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Koha-Koolmeistri kinnistu (43701:002:0111) jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast. Koolipõllu kinnistu (43701:002:0112) jääb ca 2/3 ulatuses potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale. Maa-alal, mis jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast ja ei ole hõlmatud Varja tuulepargi detailplaneeringu alasse, on võimalik tuulepargi kavandamiseks algatada eriplaneering. Tuulikute püstitamise võimalus potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal selgub DP 14  ja konkreetse ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise (eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus) tulemusena. ÜP-ga ei nähta ette üksikute tööstuslike tuulikute kavandamist (asukohti ei määrata). Üksiku üle 30 m kogukõrguse tuuliku kavandamiseks on võimalik algatada DP, mille käigus tuleb läbi viia KSH. Täiendavad selgitused ja põhjendused on esitatud punktis 2. Ühtlasi märgime, et lähtuvalt hetkel toimuvatest õiguslikest muudatustest tuuleenergeetika arendamise valdkonnas, asendame tuuleenergeetika arendusalade detailplaneeringu raames KSH läbiviimise nõude konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise nõudega, kuna ÜP raames on KSH läbi viidud. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus. Vastavad muudatused/täpsustused viiakse seletuskirja. 13 eraisik Oman kinnistut Õunapuu, kastastritunnusega 75101:003:0232 Lüganuse vallas Võtame teadmiseks. 25.02.2023 ja mul on sõlmitud tuulegeneraatori paigaldamiseks arendajaga hoonestusõiguse Selgitame, et ÜP ei sea takistusi Teile kuuluva 6-1/3-196 leping. omandi sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Õunapuu kinnistu jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast. Maa-alal, mis jääb välja ÜP-ga määratud potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast, on võimalik tuulepargi kavandamiseks algatada eriplaneering. ÜP-ga ei nähta ette üksikute tööstuslike tuulikute kavandamist (asukohti ei määrata). Üksiku üle 30 m 15  kogukõrguse tuuliku kavandamiseks on võimalik algatada DP, mille käigus tuleb läbi viia KSH. Täiendavad selgitused ja põhjendused on esitatud punktis 2. 14 eraisik Üldplaneeringu tekstis on läbivalt 28 korda sõna või mõiste „üldjuhul“, mille 20.02.2023 vastandmõiste on „erandkorras“. Seletuskirjas on ainult üks kord mainitud 6-1/3-175 „erandkorras“. Üldplaneeringu rakendamisel tekitab mõiste „üldjuhul“ asjatuid vaidlusi kui ei ole sätestatud erandkorda, mille puhul on õigustatud minna mööda „üldjuhul“ keelatud või kitsendatud tegevustest. Üldplaneering ei ole realiseeritav „üldjuhul“, kui puudub selgitus millistel alustel saab erandkorda rakendada. Juhtisin sellele tähelepanu 10.11.2022 meiliga edastatud seletuskirja teksti kommentaaris. Ettepanek: Läbivalt seletuskirja tekstist eemaldada mõiste „üldjuhul“ või lisada alused Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja tekstist erandkorra rakendamiseks. läbivalt „üldjuhul“ eemaldatakse. Näiteks: Seletuskirja punkt 6.2.1 Väärtuslikud maastikud. Alajaotuse Ptk 6.2.1. pt 3.2 sõnastatakse järgmiselt: Väärtuslikele Kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste maastikele ei kavandata maastikul domineerivaks suurendamiseks punkt 3.2 sätestab, et: jäävate objektide (nt mobiilsidemastide, Väärtuslikel maastikel on üldjuhul keelatud maastikul domineerivate objektide päikeseparkide, vesiehitiste ja teiste maastikul kavandamine (nt mobiilsidemastide, päikeseparkide, vesiehitiste ja teiste domineerima jäävate objektide va. tuulepargid maastikul domineerima jäävate objektide). Erandkorras ehitamise kavandamisel tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal) väärtuslikele maastikele tuleb igal konkreetsel juhul lähtuda maastikuanalüüsist püstitamist/rajamist. Erandkorras on see lubatud ja kaaluda detailplaneeringu koostamise vajadust; põhjendatud juhtudel kaalutlusotsuse alusel, igal konkreetsel juhul lähtudes valla ruumilise arengu Ettepanek on: sõnastada teisiti: põhimõttetest, maastikuanalüüsist ja kaaluda 3.2 Väärtuslikele maastikele ei kavandata maastikul domineerivaks jäävate detailplaneeringu koostamise vajadust. objektide (nt mobiilsidemastide, päikeseparkide, vesiehitiste ja teiste maastikul domineerima jäävate objektide va. tuulepargid tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal), püstitamist/rajamist. Põhjendatud vajadusel ehitamise kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb igal konkreetsel juhul lähtuda valla ruumilise arengu põhimõttetest, maastikuanalüüsist ja kaaluda detailplaneeringu koostamise vajadust. 16 15 Keskkonna- Keskkonnaamet kooskõlastas tingimuslikult 05.08.2022 kirjaga nr 6- amet 5/22/13273-2 Lüganuse valla üldplaneeringu ja KSH aruande, kuid siiski tõime 22.02.2023 kirjas välja märkused ja tingimused, millega tuleb üldplaneeringus arvestada. 6-5/23/279-2 Keskkonnaamet on seisukohal, et eelmainitud kirjas esitatud tähelepanekutega on arvestatud, kuid juhime täiendavalt tähelepanu tuuleenergeetikaga seonduvalt: 1. Planeeringumaterjalides ei ole tuuleenergeetika alade planeerimisel 1. ÜP ja selle KSH vaadatakse üle, kuidas valminud arvestatud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud tööga „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs planeeringulahendust maismaalinnustiku analüüs“ ning selles antud hinnangutega. Palume mõjutab. Hetkel veel on ebaselge, millises ulatuses üldplaneeringut ja selle KSH-d eelviidatud töö peamistest soovitustest lähtudes analüüsi peamistest soovitustest lähtuvalt peab täiendada. ÜP-d ja KSH-d täiendama. Peamiseks liigirühmaks, kellega seotud andmestik on seniste Keskkonnaameti Teadaolevalt on KeA ise analüüsi läbi töötamas ja poolsete soovitustega võrreldes täienenud, on metsakanalased – metsis, teder, selle tulemuste osas seisukohti kujundamas. laanepüü. Antud liikide elupaigad ning neist lähtuvad tsoonid on eelviidatud töös Ootame KeA täpsemaid seisukohti. leitud modelleerimise teel. Seega on need mitmetel juhtudel ka ulatuslikumad kui Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud elupaigad või seni looduskaitselises praktikas rakendatavad funktsonaalsed elupaigad (näiteks metsise puhul üldistatult 3 raadiusesse jääv ala mängu keskmest). 2. Palume kriitiliselt üle vaadata Muraka linnuala ja Sirtsi linnuala vahelised 2. Ettepanekuga arvestatakse, alade ulatus ning nende lähedusse kavandatud võrdlemisi ulatuslikud tuulepargialad. KSH-s vaadatakse üle arvestades ka maismaalinnustiku peavad olema kirjeldatud tingimused, mis võimaldaks luua veendumust nende analüüsi tulemusi. alade kaitse-eesmärkidele ja alade omavahelisele ühendusele avalduvate mõjude puudumises. 3. Varasemate Keskkonnaameti soovitustega võrreldes (millest on 3. Ettepanekuga arvestatakse, tingimus koos tuulepargialade asukohtade määramisel lähtutud) on EOÜ töös soovitatud I suunistega DP ja KSH etapis lõplike hinnangute kaitsekategooriasse kuuluva liigi must-toonekure pesapaikadest lähtuv andmiseks (nt liigi võimalike toitumisalade ulatuslikum puhver. määratlemine ja säilitamine), sõnastatakse ka ÜP- Must-toonekurg on Sirtsi linnuala kaitse-eesmärgiks olev liik. Kuigi liik pole s. linnualal olnud pesasid viimasel ajal asustanud, kuid siiski on liik linnuala kaitse-eesmärgiks. Seega tuleb arvestada ettevaatusprintsiipi ning vältida arendusi, mis võiksid pesapaikade taasasustamise tõenäosust oluliselt vähendada 17  ning seeläbi takistada linnuala kaitse-eesmärgi saavutamist. Antud tingimus koos suunistega detailplaneeringu ja KSH etapis lõplike hinnangute andmiseks (nt liigi võimalike toitumisalade määratlemine ja säilitamine), tuleb sõnastada ka üldplaneeringus. 16 Adepte Seisukohad avalikul väljapanekul oleva Lüganuse valla üldplaneeringu Selgitame, et ÜP koostamine on pikk ja erinevaid Group OÜ, kohta etappe hõlmav protsess, mille tulemusena valmiv Varja OÜ Adepte Group (edaspidi Adepte Group) on ligi 15 aastase kogemusega Eesti planeerimisettepanek kujuneb ja eelnõu Windfarm tuuleenergia tootja, kes kavandab läbi oma tütarettevõtete (sh Varja Windfarm avalikustamise ning kooskõlastamise ja arvamuse OÜ OÜ) Lüganuse valda nimivõimsusega 225 MW Varja tuulepargi rajamist, tehes etapi tulemusi arvestades. Seega ei saa eeldada, et 22.02.2023 koostööd mitmete rahvusvaheliste finantseerimisettevõtetega. esialgne lahendus (eelnõu) ei muutu. Avaliku, koostööd/kaasamist hõlmava planeerimisprotsessi Seetõttu on Adepte Group ja Varja Windfarm OÜ väga huvitatud sellest, milline eesmärk ongi jõuda lahenduseni, mis arvestab ja on taastuvenergia valdkonna hõlmatus Lüganuse valla üldplaneeringus ja selle tasakaalustab erinevaid huve. menetluses. Lüganuse vallavolikogu võttis Lüganuse valla menetletava Selgitame, et PlanS § 86 ja § 87 ei nõua üldplaneeringu (edaspidi Üldplaneering) vastu 22. detsembril 2022. Adepte vastuvõtmisotsusest eraldi teavitamist, vaid teavitada Group märgib, et on äärmiselt kahetsusväärne, et vastuvõetud ja avalikule tuleb sellele järgnevast avalikust väljapanekust, väljapanekule suunatud Üldplaneeringu versioon erineb oluliselt vastuvõtmisele vähemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. eelnevates menetlusetappides esitatule, minnes taastuvenergia kui olulise ÜP koostamise käigus on läbitud PlanS ette nähtud avaliku huvi eest seismisel mitmed sammud tagasi. Kindlasti ei toeta läbipaistvat etapid, sh kaasamise ja avalikustamise osas. ja kaasavat planeerimismenetlust tehiolu, et vastuvõtmisotsuse avalikustamine Jääme seisukohale, et tuuleenergeetika jaoks sobilike leiab aset alles 14 päeva pärast selle vastu võtmist ning taastuvenergia valdkonda alade määramine Lüganuse valla ÜP-s ei ole vastuolus puudutavad olulised muudatused ei ole avalikkusega läbi arutatud avatud viidatud määrusega vaid vastupidi, lähtub eesmärgist menetluse käigus. täita Eesti riigi kliimaeesmärke ja tagada energiajulgeolek. Lüganuse Vallavalitsus tegeleb Tuuleenergeetika kui Euroopa Liidu ülene ülekaalukas avalik huvi tuuleparkide kui ORME kavandamisega ÜP-s, st ei ole Enne konkreetsete seisukohtade juurde jõudmist juhin Lüganuse Vallavolikogu teemat delegeerinud eriplaneeringu menetlusse. ja Vallavalitsuse tähelepanu sellele, et 30. detsembril 2022 jõustus Euroopa Peame taastuvenergeetika kavandamist oluliseks Liidu NÕUKOGU MÄÄRUS 2022/2577 (https://eur-lex.europa.eu/legal- avalikuks huviks ja kavandame tuuleenergeetika content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022R2577), millega kehtestatakse raamistik arendamiseks sobivad alad, lähtudes vajadusest taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Nimetatud määrusega loetakse säilitada tasakaal Lüganuse valla asustuse taastuvenergia-võimsuste, sh tuuleparkide rajamine ülekaalukaks avalikuks arenguvõimaluste ja taastuvenergeetika huviks, mis võrdsustatakse rahva tervise ja elanikkonna ohutusega ning mille arendusvõimaluste vahel. Viidatud määruse artiklist 6 puhul ei järgita 18 kuu jooksul (pikendamise võimalusega) mitmeid Euroopa järeldub, et vajalik on taastuvenergia projektide Liidu direktiive (näit 92/43/EMÜ ja 2009/147/EMÜ). Tegemist on keskkonnamõju strateegiline hindamine, misjärel võib projektid vabastada liikide kaitse hindamise 18 otsekohalduva määrusega, mis ei vaja liikmesriikide poolt siseriiklikku kohustusest. Käimasoleva ÜP raames on seatud õigusesse inkorporeerimist. eesmärgiks läbi viia avalik planeerimisprotsess koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega, et Viidatud üldplaneeringu menetlus tuuleenergeetika teemade arutamisel ja nende võimaldada tuuleenergeetika arendamist. kohta nõuete (st piirangute) kehtestamisel ei ole kooskõlas ülal viidatud Ühtlasi märgime, et lähtuvalt hetkel toimuvatest määrusega ning Euroopa Liidu üldiste suundadega. Lähtudes eeltoodust esitavad õiguslikest muudatustest tuuleenergeetika arendamise Adepte Group ja Varja Windfarm OÜ oma arvamuse varasemalt arvesse võtmata valdkonnas, asendame tuuleenergeetika arendusalade seisukohtade osas ning täiendava arvamuse lähtuvalt vastuvõetud detailplaneeringu raames KSH läbiviimise nõude üldplaneeringu olulistest muudatustest. konkreetsel ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise nõudega, kuna ÜP raames on KSH läbi viidud. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus. Vastavad muudatused/täpsustused viiakse seletuskirja. 1. Kehtivate planeeringute kajastamine üldplaneeringus 1. ÜP eesmärk on kogu valla või linna territooriumi Üldplaneeringu seletuskiri (lk 81) näeb ette, et „Tuuleparkide kavandamine on või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja võimalik üldplaneeringuga leitud põhimõtteliselt sobivatel alade, mille suundumuste määratlemine. ÜP-ga lahendatakse väljaselgitamisel on arvestatud: PlanS tulenevad ülesandes, sh määratakse ORME - üldplaneeringu käigus leitud potentsiaalsete tuuleenergeetika aladega; asukohad, planeeringuala üldised kasutus- ja - Ida-Viru maakonnaplaneeringuga kavandatud tuuleenergeetika aladega ehitustingimused jt ülesanded, arvestades valla (alade ulatust on üldplaneeringu raames korrigeeritud)“ ruumilise arengu vajadustega. Lüganuse valla ÜP Üldplaneeringu varasemas menetluses on Lüganuse vald olnud seisukohal, et koostatakse kogu valla territooriumi kohta, ÜP-ga tuulealade valikul on sobivateks aladeks ka kehtivate planeeringutega ettenähtud lahendatakse kohalikest huvidest lähtuvalt kõik positsioonid (sh Lüganuse valla kehtiva üldplaneeringuga ja Varja tuulikupargi vajalikud ja olulised teemad, mille tulemusena asukohavaliku teemaplaneeringuga). Jääb arusaamatuks, mis põhjusel ning valmib terviklik ruumilahendus. Koostatava millisel õiguslikul alusel kogu eelnev otsustus ja progress vahetult enne Lüganuse valla ÜP raames on põhjalikult üldplaneeringu vastuvõtmist ümber vaadati. Viidatud alade suhtes on kahtlemata käsitletud ja analüüsitud tuuleenergeetika nii maaomanikel kui ka hoonestajatel seadusest tulenev õiguspärane ootus neid arendamise võimalusi, määratud ORME asukohad planeeringuid realiseerima asuda pärast riigikaitseliste ning määratud põhimõtted ja tingimused kompensatsioonimeetmete tööle hakkamist 2024. aastal. tuuleparkide kavandamiseks. Vastavalt PlanS § 93 lõikele 1 tunnistatakse pärast ÜP kehtestamist kehtetuks sama planeeringuala hõlmav või sama teemat lahendav üldplaneering. Teadaolevalt on algatatud Varja tuulikupargi planeeringualal nr 3 üldplaneeringut muutev 19  detailplaneering, eesmärgiga viia läbi parima võimaliku asukoha valiku menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus. Uue Lüganuse valla ÜP kehtestamine ei sea takistusi Varja tuuleaprgi DP menetlemisele. 2. Tingimused tuuleparkide kavandamiseks 2. Üldplaneeringu seletuskirjas (lk 83-85) nimetatud tingimuste osas esitame Punkt 1. Ettepanekuga ei arvestata. ÜP on üldisema järgnevad muudatusettepanekud: tasandi planeering, millega määratakse tuuleparkide Punkt 1: tuuleparke ei peaks kavandama üldplaneeringuga määratud aladel rajamiseks põhimõttelised asukohad. Leitud alad on mitte detailplaneeringu alusel, vaid projekteerimistingimuste alusel (näiteks põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike avalike projekteerimistingimuste alusel). tuulikute kavandamiseks, kuid ÜP etapis ei ole teada Selgitus: Tuuleparkide võimaliku asukoha valiku tegemisel on tehtud juba tuulikute võimsus ja asukohad, nende täpne piisavalt palju planeerimist (üldplaneering koos selle osadega, teemaplaneering) paiknemine, juurdepääsu ja üldisesse elektrivõrku ning veel üks täiendav detailplaneering on täiesti asjakohatu, pikendab ühendamise lahendused. Reaalsed arenduse ja lõpmatuseni kogu menetlust ega ole sellisena kooskõlas ülalviidatud EL tuulikute paigutuse võimalused selguvad DP-d ja Nõukogu määruse sätte ja mõttega. Näiteks Varja tuulikupargi puhul, mille nende raames läbiviidavate vajalike uuringute ning asukohavaliku teemaplaneering on praegusel ajal kehtiva üldplaneeringu osa, avaliku protsessi tulemusena. viidi aastal 2012 läbi põhjalik KSH ja kogu planeerimismenetlus. Seadus ei näeDP koostamine on kohustuslik PlanS toodud juhtudel ette igakordse detailplaneeringu tegemise kohustust ORME puhul, mis sellisena ja üldplaneeringuga määratud DP koostamisega alal ja on ette nähtud üldplaneeringus. juhul. Avalikust huvist (kuna tuuleparkide kavandamine puudutab ja mõjutab laiemat Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta ka seletuskirja lk 17 olevad nõuded elanikkonda, on olulise avaliku huviga rajatis ja detailplaneeringu koostamiseks tuulikute kavandamisel (mille kavandamiseks ORME) lähtuvalt on DP koostamine põhjendatud. on leitud üldplaneeringuga sobivad alad) ja kaalutlus nõuda detailplaneeringu koostamist tuulepargi ühendamisel põhivõrku, samuti viia kogu ülejäänud seletuskiri ülalkirjeldatuga kooskõlla. Punkt 3.5. Täpsustame, et SK punkt 3.5 oli avalikustamisele suunatud ÜP-s nõusolek vajalik Punkt 3.5: Imperatiivne nõue tuulepargi rajamiseks kehtivate ja taotlevate juhul, kui kaevandamisluba on väljastatud ja arvamus mäeeraldistega või nende teenindusmaadega kattumisel vajadus hankida juhul, kui on tegemist kaevandamisloa taotlejaga kaevandusloa omaja või kaevandusloa taotleja nõusolek ei ole otstarbekas ega (arvamuse küsimine ei tähenda vetoõigust kolmandale erinevaid huvisid kaaluv lahendus. Nimetatud nõudega seatakse kolmandatele isikule. Arvamus on vahend, mis võimaldab isikutele sisuline vetoõigus taastuvenergia arendamiseks Lüganuse vallas. isikul/asutusel/institutsioonil avaldada oma arvamust Paratamatult tekib siinkohal küsimus huvide tasakaalustamise suhtes, kus mittesiduval viisil). keskkonnale pöördumatu kahju tekitav tegevus seatakse prioriteetsuselt 20 esikohale. Oleme nõus, et kohalik omavalitsus peab huve ja alternatiive kaaluma ÜP avalikustamise ajal juhtis Maa-amet tähelepanu, et ning osapooltel on õigus väljendada oma arvamust, aga huvide tasakaalustamine taastuvenergeetika rajatiste rajamise osas maardlate siinkohal võimaldab kahtlemata alade ristkasutust – taastuvenergia arendamise aladele on Riigikogus 15.02.2023 kolmandal ja maavarade väärtustamise üheaegsus. lugemisel vastu võetud MaaPS muudatus 696 SE (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2a d3cffe-ed19-4c4c-b456-1a77f9bf0ac3), mis jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist. MaaPS § 14 täiendatakse lõikega 21, mis sätestab, et taastuvenergia ehituse ehitamine on Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium. Seega, ka juhtudel, kui tegemist on kaevandamisloa taotlusega, on vajalik taotleja nõusolek. Seega arvestades uuenenud maapõueseaduse sätetega, ennistame ÜP seletuskirja tuuleenergeetika alapeatüki (6.5.8.1) tuuleparkide kavandamiseks sobivatel alade (ORME ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise mõistes) tingimuste nimekirjas kaevandusloa taotleja nõusoleku vajaduse. Punkt 4. Nõustume ja korrigeerime SK järgmiselt: Punkt 4: Tuleb rõhutada, et arvestama peab ainult põhjendatud arvamusega, Kohalik omavalitsus võib määrata täiendavaid mitte objektiivselt põhistamata seisukohtadega. Ühtlasi märgime, et oleme selle koostööpartnereid, kelle arvamust peab tuulikute seisukoha ka varem esitanud, kuid üldplaneeringu kooskõlastuste ja arvamuste kavandamisel kaaluma ja põhjendatud juhul ning nende vastuste koondtabelis vastas Lüganuse Vallavalitsus sellele: „Kuna arvestama. märkus puudutab tingimuse rakendamist DP tasemel, puudub ÜP täpsustamise vajadus“. Me ei ole sellega nõus, sest just üldplaneering näebki ette tingimused, millele hilisemates menetlustes hakatakse viitama; seega peavad need olema piisavalt konkreetsed ning mitte võimaldama tulevikus põhistamata arvamustega arvestamist. 21  Punkt 5. ÜP-ga lahendatakse PlanS toodud ülesanded Punkt 5: Esitatud tingimus avaldatud kujul on kahtlemata imperatiivne keeld valla ruumilistest vajadustest lähtuvalt, sh ORME tuulikute rajamiseks lähemale kui 1km elamust ja ühiskondlikust hoonest. asukohad, planeeringuala üldiste kasutus- ja Oleme sellise põhjendamatu imperatiivse piirangu kehtestamise vastu. Oleme ehitustingimused jne. varasemalt põhjalikult selgitanud omi seisukohti Lüganuse Vallavalitsusele ÜP alusel võib vastavalt PlanS § 74 lõikele 3 saadetud kirjades. Samuti ei vasta sellise imperatiivse piirangu kehtestamine kinnisomandile seada kitsendusi. üldplaneeringu lisaks 2 oleva uuringu „Tuuleenergeetika kavandamiseks Selgitame, et protsessi käigus on arutletud ja sobivate alade kriteeriumite täpsustamine, alade määramine ja tingimuste kaalutletud, kas puhverala võiks olla väiksem kui 1000 väljatöötamine” seisukohtadele, mille kohaselt on võimalik tuulikute rajamine m. Kuigi 1000 m puhvri rakendamine ei tulene elamule lähemale kui 1000 m. Lisaks on Üldplaneeringu avalikustatud õigusaktist, on juhtrühm asunud seisukohale, et 1000 dokumentide hulgas üldplaneeringu kooskõlastuste ja arvamuste ning nende m puhverala määramine on kooskõlas PlanS-ga § 75 vastuste koondtabel, mille punktis 16 olete selgitanud meie ettepanekuga lõikega 1 ja vastuolu õigusruumiga puudub. mittearvestamist. Seal kirjutate muu hulgas: „Eesti praktikas ei tugine Lõppseisukohana jääda seinise üldlevinud praktika asukohavaliku metodoloogias kasutatud puhvrid sageli üheselt õigusaktile. alusel määratud 1000 m puhvri juurde elu- ja Puhvri suuruseks on hinnatava mõju ulatus, mis võib baseeruda nii õigusaktil, ühiskondlike hoonete puhul tugineti: standardil või eksperthinnangul /---/ Puhvri laiuse aluseks on ka valla kaalutlus, ettevaatusprintsiibile, Eesti Keskkonnaühenduste mis arvestab kogu valla arengusuundade ja – vajadustega kumulatiivselt /---/ Koda ettepanekule (nende seisukoht, et nii inimestele Kuna tuulikute puhul on teada, et elanikkonda mõjutavad müra kõrval ka muud kui nahkhiirtele sobiks suurem puhver, kuid mõjud, ei ole põhjendatud seada puhvri laiust tuginedes vaid mürale (mille kompromissina on 1000 m aktsepteeritav); kogu valla normväärtused on kehtestatud õigusaktiga) /---/ Eestis analoogset üleriigilist territooriumist 13,6% on juba määratud potentsiaalselt puhvrit seatud ei ole ning puhvri laiuse üle saavadki kohapõhiselt kaalutleda tuuleenergeetika arendamiseks sobiks alaks - 750 m omavalitsused vastavalt valla eripärale ja arendussurvele”. ja/või 500 m puhvri rakendamise korral tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade ulatus Ühtlasi märgime, et üha enam riike on vaadanud oma varasemad seisukohad suureneks veelgi, mis ei vasta enam tasakaalustatud ümber ja valdavalt on Euroopa riikides (Dalla Longa, F.; Kober, T. et al „Wind ruumilise arengu põhimõtetele; üldisest eesmärgist potentials for EU and neighbouring countries“ lk 7-9) seatud puhvertsooniks 500 arvestada erinevaid huve ja luua eeldused meetrit. Isegi äärmiselt konservatiivne ning taastuvenergia arengus maha jääv tasakaalustatud ruumiliseks arenguks. Poola (https://notesfrompoland.com/2023/02/09/polish-parliament-approves- Lüganuse Vallavalitsus lähtub ÜP lahenduse law-to-unblock-building-of-onshore-wind-farms/) valitsus on otsustanud kujundamisel PlanS pt 2 toodud planeerimise loobuda varasemast nn 10H reeglist 700m puhvertsooni kasuks. Samuti on põhimõtetest. Eesmärgiks on võetud elukeskkonna ümberkaudsed vallad (Viru-Nigula, Väike-Maarja) oma üldplaneeringutes parendamine (§8), mis tähendab tervikvaates erinevate seadnud oluliselt väiksemad puhveralad. Lisaks kirja punktis 2 kirjeldatud EL arenguvajadustega arvestava ruumilise struktuuri Nõukogu määruse sätte ja mõtte valguses, mille kohaselt tuuleparkide rajamine säilitamist. Samuti on sihiks otstarbekas, mõistlik ja loetakse ülekaalukaks avalikuks huviks, mis võrdsustatakse rahva tervise ja säästlik maakasutus nii tihe- kui hajaasustuses. Valla elanikkonna ohutusega, tuleks praegune seisukoht ümber vaadata. hajaasustusega territooriumist moodustavad potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivad 22 Lisaks eeltoodule on puhverala selline kehtestamine vastuolus AÕS § 143 lg 1, alad 14,7%, olemasolevad eluasemete õuealad vaid mille kohaselt on kinnisasja omanikul kohustus taluda sellist mõjutust, mis ei 0,7%. Kuna arvestada tuleb ka loodusalade säilitamise kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse vajadusega, ei pea me tervikvaates võimalikuks nõuetega. See tähendab, et kinnisasja (sh hoonestusõigus) omanikel on tuulealade osatähtsuse suurendamist elamualade universaalne õigus oma omandit kasutada ning käsutada kui ei rikuta teiste puhvri vähendamise kaudu. isikute õigusi. Samuti on Riigikohus oma lahendis 3-3-1-15-16 p 15 sedastanud, et isik peab mõjutusi taluma kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi Toote välja, et asukohavalikus kasutatud puhvrid on asjakohaste isiku huve kaitsvate õigusnormidega. Tuulikute käitamine ei saa seadusega vastuolus. Eesti praktikas ei tugine rikkuda ühegi isiku õigusi kui selle kohta on teostatud vastavad analüüsid ning asukohavaliku metodoloogias kasutatud puhvrid uuringud – mida käesoleval juhul ka palume kaaluda. sageli üheselt õigusaktile. Puhvri suuruseks on hinnatava mõju ulatus, mis võib baseeruda nii õigusaktil, standardil või eksperthinnangul (nt ka KeA looduskaitselised puhvrid on ekspertarvamus, mille rakendamisel eeldatakse liikide/alade hea seisundi säilimist). Puhvrite ulatuse aluseks on ka valla kaalutlus ja lähtumine ettevaatusprintsiibist, arvestada kogu valla arengusuundade ja -vajadustega kumulatiivselt. Kuna arengusurve on omavalitsustes erinev, siis saavad ka KOV’id seada omavalitsuse eripärast ja arvestades valla ÜP-ga kavandatavate tegevuste kumulatiivsest mõjust tulenevalt erinevad tingimused. Sotsiaalse puhvri puhul arvestatakse mitut komponenti: turvalisus, müra, varjutus, visuaalne mõju ning sellest tulenev sotsiaalne häiring. Kuna tuulikute puhul on teada, et elanikkonda mõjutavad müra kõrval ka muud mõjud, ei ole põhjendatud seada puhvri laiust tuginedes vaid mürale (mille normväärtused on kehtestatud õigusaktiga) või tugineda naabervalla otsustele. Eestis ei ole üleriigiliselt ühtset puhvrit seatud, puhvri laiuse üle saavad kohapõhiselt kaalutleda omavalitsused vastavalt valla eripärale ja arendussurvele. Sellist lähenemist on järgitud ka Lüganuse ÜP koostamisel. 23 Punktid 6 ja 7: Mõistetamatu on kaitsevööndist oluliselt rangema piirangu kehtestamine. Seadusega on kehtestatud kaitsevööndid, millega loomulikult Punkt 6 ja 7. Võtame arvamuse teadmiseks, kuid arvestada tuleb, kuid meelevaldselt täiendavate piirangute seadmine just nimelt jääme seatud tingimuste juurde. Puhvrite määramise tuulikutele ei oma õiguslikku alust. aluseks on väljakujunenud praktika ja koostöö taristu haldajatega. Tuulepargi detailsel planeerimisel võib kaugust taristuobjektist selle valdajaga täpsustada lähtuvalt konkreetsest taristuobjektist ja kavandatavate tuulikute parameetritest. Vastav täiendus lisatakse ÜP seletuskirja. Seisukoha kujundamisel on muuhulgas tuginetud ka MKM 13.03.2019 kirjaga nr 17-7/2019/2142 antud põhimõttele – elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku Punkt 9: Kohaliku kasu instrument on seadusega kehtestatud. Kui diameeter). üldplaneeringuga soovitakse kehtestada täiendavat instrumenti, siis tuleb see nii sõnastada, piiritleda ning õiguslikult põhistada. Punkt 9. Punkt eemaldatakse. Punkt 11: Teine lause tuleks sõnastada: „Tuulikute kogukõrgus määratakse igakordselt asjaomase loamenetluse raames, lähtuvalt Kaitseministeeriumi Punkt 11. Ettepanekuga ei arvestata. Potentsiaalselt lähtetingimustest ja arvestades uuringuid.“ Vt selle kohta käesolevas peatükis tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal jääb DP punkti 1 kohta esitatud märkus. koostamise kohustus. Seega on sõnastus korrektne. /Kaitseministeerium ei anna lähtetingimusi, vaid kooskõlastab tuuliku või tuulepargi projekteerimis- tingimused, ehitusloa taotluse ja või ehitusteatise/ Punkt 14: Selline nõue saab kehtida vaid tuuliku masti kohta, sest mõju hinnangud ja modelleerimised tehakse punktobjektide kohta. Seega tuleb Punkt 14. Ettepanekuga ei arvestata. asendada sõnad „tuulik funktsionaalselt seotud tervikliku ehitisena“ sõnadega Jääme seisukoha juurde, et tuulik ei koosne üksnes „Tuuliku mast“. Ühtlasi kaotab tähenduse ja õigsuse seletuskirja joonealune tornist vaid tuuliku vundament, torn ning generaator kommentaar nr 65. Oleme selle märkuse teinud ka varem (üldplaneeringu koos tiivikuga moodustavad lahutamatu ja kooskõlastuste ja arvamuste ning nende vastuste koondtabeli lk 34, meie märkus funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise. nr 6), millele Lüganuse Vallavalitsus vastas: „Tuulik funktsionaalselt seotud Selgitame täiendavalt (MKM 06.06.2022 kiri nr 1.15- tervikliku ehitisena (tuuliku vundament, torn ning generaator koos tiivikuga 5/2022/2988-2), et tuuliku eesmärk teadaolevalt on 24 moodustavad lahutamatu ja funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise) peab toota tuuleenergiast elektrienergiat. Energia asuma potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks määratud ala sees. tootmiseks kasutatakse tuuliku torni otsas olevat Üldplaneeringuga jääb kehtima üldine tingimus, et tuulikut ei rajata elamule ja generaatorit, mis toodab energiat tiiviku tuule tõttu ühiskondlikule hoonele lähemale kui 1 km. Kui tiiviku (labade) ulatus ei jää pöörlemisel. Seega generaatori või tiiviku tuulepargi alale ja ulatub üle ala piiri, ei ole üldise tingimusega arvestatud. eemaldamisel ei saa tuulik enam täita oma peamist Sellisel juhul paikneks tuulik kui funktsionaalselt seotud terviklik ehitis elamule eesmärki ehk tegemist ei ole enam tuulest elektrit ja ühiskondlikule hoonetele lähemal kui 1 km”. tootva tuulikuga vaid mingi muu ehitisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 kohaselt on Oleme vastu vaielnud nii 1 km imperatiivsele piirangule ega pea loogiliseks ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või selgitust, et juhul, kui arvesse võtta ainult tuuliku mast, mis peab jääma mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa arendusala sisse, siis kindlasti oleks rikutud ka võimalik kaugusepiirang. eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt Ülaltoodud põhimõte on vastuolus senise planeerimispraktikaga ning seab kahjustamata ning ehitisega mööduvaks otstarbeks täiendavad piirangud taastuvenergia arendamiseks. Üldplaneeringuga ühendatud asi ei ole ehitise osa. Tuulikute generaator kehtestatavad piirangud peavad tuginema seadusele. koos tiivikuga on ehitisega püsivalt ühendatud. Tiivikuga generaatori eemaldamisel ei saa tuulik täita oma peamist funktsiooni, seega ei ole tegemist ebaolulise, ajutise või mööduva otstarbega paigaldatud ehitise osaga. Eeltoodust tulenevalt moodustavad tuuliku vundament, torn ning generaator koos tiivikuga lahutamatu ja funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise. 1000 m puhver kehtib seega tuulikule kui funktsionaalselt seotud terviklikule ehitisele, st ka Punkt 17 sissejuhatus ja punkt 17.1. tervikuna: kogu punkti sõnastus tuleb tiivikule. kooskõlla viia meie märkusega detailplaneeringute kohta (käesoleva peatüki märkus punkti 1 kohta) kui ka ülalviidatud EL Nõukogu määrusega 2022/2577, Punkt 17 sissejuhatus ja 17.1. tervikuna. Lähtuvalt ennekõike selle artikliga 6. Arvestades, kui prioriteetseks on Euroopa Liidu hetkel toimuvatest õiguslikest muudatustest Nõukogu otsustanud seada taastuvenergeetika, sh tuuleenergeetika, tuleb tuuleenergeetika arendamise valdkonnas, asendame ilmselgelt oluliselt lõdvendada menetluslikult aeganõudvaid nõudeid uute tuuleenergeetika arendusalade detailplaneeringu taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamiseks. Ennekõike peaks olema ilmselge, raames KSH läbiviimise nõude konkreetsel ajahetkel et sellised liigsed nõuded keskkonnamõju hindamiseks alade kohta, kus KSH on kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise nõudega. juba läbi viidud (Varja tuulikupargi asukohavaliku teemaplaneering kui kehtiva Eelhindamise käigus täpsustatakse ka ÜP-s määratud Lüganuse üldplaneeringu osa), ei ole kooskõlas Euroopa Liidu seatud uuringute läbiviimise vajadus. Vastavad eesmärkide ja pandud kohustustega. muudatused/täpsustused viiakse seletuskirja. 25  DP koostamise vajadust oleme põhjendatud Punkt 1 Punkt 20: üldplaneeringu seletuskirjas kirjutate: „(Biotoodete tehase ja prügila) juures. eriplaneeringute protsessis võib ilmneda, et sobivaim ala tehase või prügila rajamiseks jääb tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale. Eriplaneeringute Punkt 20. BTT-d kui ORM ehitist ei saa püstitada asukohavaliku käigus leitud parim asukoht arvestatakse tuuleenergeetika alade ükskõik kuhu, sarnaselt tuulepargiga. Nii nagu hulgast välja“. Meie hinnangul ei ole siinse seisukoha puhul tegemist huvide tuuleparkide rajamise võimalusi on analüüsitud kaalumise ega tasakaalustamisega. Planeerimisseaduse § 10 lg 1 seab kohustuse sobivusanalüüsi alusel (arvestatud ka ametkondade tasakaalustada erinevaid huve. seisukohti), on ka BTT-le sobivaima asukoha Lisaks eeltoodule tuleb märkida, et, et 1. juulist 2023 kehtima hakkav leidmiseks läbi viidud sobivusanalüüs. Arvestades Keskkonnatasude seaduse § 213 lg 1 kohaselt laekub 225MW tuulepargi puhul sobivusanalüüsi tulemusi ja tingimusi, mis tagavad Lüganuse valla eelarvesse iga-aastaselt oluline rahaline kompensatsioon, mis tehase rajamise ja toimivus võimalikkuse, on asukoha sõltuvalt elektri hinnast on nimetatud seaduse järgi järgnev: Elektrihinna 100 eelvaliku etapis leitud BTT-le sobivaim asukoht. EUR/MWh korral 472 500 EUR, elektrihinna 150 EUR/MWh korral 708 750 Lüganuse vallavalitsuse jaoks on BTT kavandamise EUR, elektrihinna 200 EUR/MWh korral 945 000 EUR. võimaluse jätmisel oluliseks kaalutluseks valda lisanduvad täiendavad töökohad ja mitmekesise Usume, et meie ettepanekud on kaalutletud ja igakülgselt põhjendatud ning ettevõtluskeskkonna toetamine. mõistate kuivõrd oluline on täiendavate taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine tänases Eestis. Maismaatuuleparkidest toodetav elekter on täna vaieldamatult kõige odavam energia liik panustades sealhulgas riigi kliimaeesmärkide täitmisele. 17 Eesti Käesolevaga palume ÜP-sse sisse viia alljärgnevad täiendused: 1. Ettepanekuga arvestatakse. Raudtee AS 1. 09.08.2022 kirjaga nr 21-1/3742-5 juhtisime tähelepanu, et kas peatükk 22.02.2023 „6.4.5 Raudteed“ lõpus toodud tingimuste ploki pealkiri peaks olema 21-1/3742-7 „Tingimused raudtee äärde objektide kavandamiseks“ (eelnõus on „Tingimused raudtee kavandamiseks“). Palume vastav muudatus jätkuvalt viia sisse ÜP, kuna tegemist on siiski tingimustega, raudtee äärde objektide kavandamiseks mitte raudtee enda kavandamiseks. 2. Anname Teile teada, et seoses Püssi-Kohtla jaamade vahe õgvendamisega 2. Ettepanekuga arvestatakse. on aktsiaselts Eesti Raudtee tellimusel läbi viidud võimalike raudtee trasside ehitusgeoloogilised uuringud. Uuringu tulemuste põhjal on alternatiivide hulgast väljavalitud ja kinnitatud uus perspektiivne raudtee trassi asukoht. Lähtudes eeltoodust palume ÜP (sealhulgas kaardimaterjalidel) kajastada ainult perspektiivset kinnitatud Püssi-Kohtla jaamavahe raudtee trassivarianti (vt Lisa). Samuti palume arvestada perspektiivse õgvenduse ja perspektiivse raudtee kaitsevööndiga valla planeerimis- ja ehitustegevuses 26  kuni üldplaneeringu jõustumiseni ja/või raudteetrassi õgvenduse ehitusprojekti koostamiseni. Olemasolevast raudteemaast väljuva õgvenduse jaoks maa riigi omandisse võõrandamine, sealhulgas vajadusel sundvõõrandamine ja riigi maakorraldusega seonduvad toimingud viiakse läbi vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses ja maakorraldusseaduses sätestatud menetlusosaliste poolt ja korras. 18 Sigwar OÜ Sigwar OÜ on piirkonnas üks suurim põllumajandussaaduste tootja ja omab Esmalt selgitame, et omand ei anna õigust selle 23.02.2023 valla territooriumil mitmeid kinnistuid. Efektiivsemaks ja kasulimaks kasutamiseks ükskõik mil viisil. ÜP ei takista 6-1/3-190 majandamiseks oleme sõlminud tuuleparkide arendajaga hoonestusõiguste kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. ÜP on valla lepingud, mis annavad arendajal võimaluse püstitada Sigwar OÜ maadele ruumilist arengut suunav strateegiline dokument, tuulegeneraatoreid. millega lahendatakse PlanS toodud ülesanded valla ruumilistest vajadustest lähtuvalt, sh ORME Üldplaneeringus on fikseeritud, et tuulegeneraatoreid ei või eluhoonetele asukohad, planeeringuala üldiste kasutus- ja lähemale paigaldada kui 1000 meetrit. Sellise piirangu rakendamine on meie ehitustingimused jne. meelest täiesti arusaamatu ja samuti põhjendamatu. Planeeringusse sisse ÜP alusel võib vastavalt PlanS § 74 lõikele 3 kirjutatud piirang rikub otseselt Sigwar OÜ õigust, teenida oma kinnisasjalt kinnisomandile seada kitsendusi. täiendavat tulu hoonestusõiguste tasu näol, kuna mitmetele meie kinnistutele planeeritavad tuulegeneraatorid jäävad eluhoonetele lähemale kui 1000 meetrit. Potentsiaalselt sobivate alade leidmisel on ühe kriteeriumina arvestatud 1000 m puhvriga elamu- ja Meie andmetel on ainsaks seadusest tulenevaks kriteeriumiks, mille järgi saab ja ühiskondlikest hoonetest. Protsessi käigus on ka tohib seada piiranguid tuulegeneraatorite kaugusele eluhoonetest, arutletud ja kaalutletud, kas puhverala võiks olla kaskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71, milles on täpselt fikseeritud, väiksem kui 1000 m. Kuigi 1000 m puhvri milliseid müra norme tuleb järgida tööstusrajatiste rajamisel. rakendamine ei tulene õigusaktist, on juhtrühm asunud seisukohale, et 1000 m puhverala määramine on Oleme teadlikud, et Viru-Nigula vallas on üldplaneeringus fikseeritud hoopis kooskõlas PlanS-ga § 75 lõikega 1 ja vastuolu teistsugune puhverala ulatus, mis on igati mõistetav ega ei sea maaomanikele õigusruumiga puudub. põhjendamatuid piiranguid, kasutamaks enesele kuuluvaid valdusi. Lõppseisukohana jääda seinise üldlevinud praktika Valla poolt esitatud argumentatsioon ei ole õiguslikult pädev, et elamutest alusel määratud 1000 m puhvri juurde elu- ja ligemale kui 1000 meetrit püstitatud tuulegeneraatorid häirivad kaaskodanikke ühiskondlike hoonete puhul tugineti: ja nende kaitseks ongi selline piiranguvöönd ette nähtud. ettevaatusprintsiibist; Eesti Keskkonnaühenduste Koda ettepanekule (nende seisukoht, et nii inimestele Mitte ühestki seadusest ei tulene, et kellelgi võiks olla tuleviku suhtes õigustatud kui nahkhiirtele sobiks suurem puhver, kuid ootus, et elukeskkond peab jääma igaveseks muutumatuks. Taastuvenergia kompromissina on 1000 m aktsepteeritav); valla arendamine ja rajatavad tuulepargid ongi otsesteks muutumise peegelduseks. territooriumist 13,6% on juba määratud potentsiaalselt Isegi seaduses on fikseeritud, et Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, tuuleenergeetika arendamiseks sobiks alaks - 750 m 27 suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt ja/või 500 m puhvri rakendamise korral kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade ulatus oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. suureneks veelgi, mis ei vasta enam tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtetele; üldisest eesmärgist Seaduseandja näeb ette ja fikseerib kaaskodanike talumiskohustuse nimetatud tasakaalustatult arvestada erinevaid huve ja luua juhtudel, kui välised mõjutused ei kahjusta oluliselt nende kinnisasja kasutamist eeldused tasakaalustatud ruumiliseks arenguks. ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Tuulegeneraatorid ei ole kindlasti Lüganuse Vallavalitsus lähtub ÜP lahenduse need rajatised, mis kahjustaksid oluliselt naaberkinnisasjade kasutamist, kuna kujundamisel PlanS pt 2 toodud planeerimise nende rajamisel arvestatakse kõikide seadustest tulenevate piirangutega. põhimõtetest. Eesmärgiks on võetud elukeskkonna parendamine (§8), mis tähendab tervikvaates erinevate Ainukesed kahjulikud mõjud mis võivad tuulepargi rajamisega kaasneda peale arenguvajadustega arvestava ruumilise struktuuri otseste looduskaitsealaste mõjutuste ongi ainult tuulegeneraatorite tööga säilitamist. Samuti on sihiks otstarbekas, mõistlik ja kaasnevmüra ja varjutus. Kui tuulepargi projekteerimisel arvestatakse asjaoluga, säästlik maakasutus nii tihe- kui hajaasustuses. Valla et elamute juures ei ületa mürafoon lubatud piirväärtusi ja koostatakse varjutuse hajaasustusega territooriumist moodustavad mudel, mida arvestatakse tuulepargi rajamisel, siis ülejäänud piirangud, mis potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivad kitsendavad planeeringus maaomanike põhiseaduslikke õigusi on otseselt alad 14,7%, olemasolevad eluasemete õuealad vaid seadusevastased. 0,7%. Kuna arvestada tuleb ka loodusalade säilitamise vajadusega, ei pea me tervikvaates võimalikuks Isegi Euroopa Liidu nõukogu määruses 2022/2577 22.12.2022 on selgesõnaliselt tuulealade osatähtsuse suurendamist elamualade sätestatud, et tuleb kehtestada eeldus, mille kohaselt taastuvenergiaprojektid puhvri vähendamise kaudu. pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust asjakohaste keskkonnaalaste liidu õigusaktide tähenduses, välja arvatud juhul, Toote välja, et asukohavalikus kasutatud 1000 m kui on selgeid tõendeid selle kohta, et kõnealustel projektidel on keskkonnale puhver elu- ja ühiskondlike hoonete ümber on suur kahjulik mõju, mida ei saa leevendada ega kompenseerida. põhjendamatu ja seadusevastane. Selgitame, et Eesti praktikas ei tugine asukohavaliku metodoloogias Teeme ettepaneku nimetatud 1000 meetri piirang Lüganuse valla kasutatud puhvrid sageli üheselt õigusaktile. Puhvri üldplaneeringust välja jätta ja asendada põhimõttega, et tuulegeneraatorite suuruseks on hinnatava mõju ulatus, mis võib lubatud kaugus elamutest määratakse konkreetselt mürafooni modelleerimise baseeruda nii õigusaktil, standardil või kaudu. Kui on olemas maaomanike nõusolek, siis võib ka tuulegeneraatoreid eksperthinnangul (nt ka KeA looduskaitselised rajada ligemale elamutele kui müramodelleerimine näitab. puhvrid on ekspertarvamus, mille rakendamisel eeldatakse liikide/alade hea seisundi säilimist). Kui Lüganuse vald jääb jätkuvalt üldplaneeringus täna fikseeritud Puhvrite ulatuse aluseks on ka valla kaalutlus ja seadusevastaste kitsenduste juurde, siis oleme sunnitud pöörduma kohtu poole lähtumine ettevaatusprintsiibist, arvestab kogu valla oma põhiseaduslike õiguste kaitsmiseks. arengusuundade ja -vajadustega kumulatiivselt. Kuna arengusurve on omavalitsustes erinev, siis saavad ka KOV’id seada omavalitsuse eripärast ja arvestades 28  valla ÜP-ga kavandatavate tegevuste kumulatiivsest mõjust tulenevalt erinevad tingimused. Sotsiaalse puhvri puhul arvestatakse mitut komponenti: turvalisus, müra, varjutus, visuaalne mõju ning sellest tulenev sotsiaalne häiring. Kuna tuulikute puhul on teada, et elanikkonda mõjutavad müra kõrval ka muud mõjud, ei ole põhjendatud seada puhvri laiust tuginedes vaid mürale (mille normväärtused on kehtestatud õigusaktiga). Eestis ei ole üleriigiliselt ühtset puhvrit seatud, puhvri laiuse üle saavad kohapõhiselt kaalutleda omavalitsused vastavalt valla eripärale ja arendussurvele. Sellist lähenemist on järgitud ka Lüganuse ÜP koostamisel. 19 Vestman 1. Palume Lüganuse Vallavalitsusel täiendavalt kaaluda seletuskirja ptk 6.5.8.1 1. Jääme seisukoha juurde, et tuulik kui Solar OÜ Tuulepargid p 14. vajadust ja konkreetset sõnastust. Praeguse lähenemise järgi funktsionaalselt terviklik ehitis (MKM 06.06.2022 H. Lamp piirab üldplaneeringus välja valitud potentsiaalselt sobiva ala piir oluliselt kiri nr 1.15-5/2022/2988-2) peab asuma tuulikute paigutamist ka olukorras, kus see ei ole sisuliselt põhjendatud. Näiteks potentsiaalselt tuulenergeetika arendamiseks Põlluvara AS ei pruugi tuuliku laba ulatumisega ehituskeeluvööndisse kaasneda olulist sobiva ala sees. Kuna ÜP on üldisema tasandi V.Teor negatiivset mõju veekogule ega ehituskeeluvööndis potentsiaalselt paiknevale planeering. väärtuslikule elustikule. Selle kinnituseks on ka värskelt Riigikogu poolt vastu Täpsustame ÜP seletuskirja ptk 6.5.8.1, et leitud alad Metsamaa- võetud õigusakt 696SE, millega antakse eriplaneeringu detailses lahenduses on põhimõtteliselt sobivad alad ja määratud ÜP halduse AS õigus taotleda veekogu ehituskeeluvööndi vähendamist (sarnaselt üld- ja täpsusastet arvestades. Samuti lisatakse, et DP-ga on T.Raadik detailplaneeringule). Nõustume, et tuuliku laba liikumisest põhjustatud lubatud täpsustada ÜP-ga määratud potentsiaalselt häiringud on olulised inimesele kaasnevate mõjude osas, kuid tuulepargi tuuleenergia arendamiseks sobiva ala piir, võttes 23.02.2023 täpsemal planeerimisel võiks säilida õigus tuulikute paigutamiseks nii, et mitte arvesse aja- ja kohapõhist teavet, vajalike uuringute 6-1/3-185 asjakohastest puhvritest põhjustatud ala piir ei oleks takistuseks tuulikute tulemusi, ametkondade ja trassivaldajate seisukohti ja paigutamisele. ÜP-s määratud tingimusi (tingimused tuuleparkide kavandamiseks sobivatel aladel). Eeltoodust tulenevalt on DP-ga, mis ühtlasi täpsustab ORME ala piiri ja arvestab ÜP-ga määratud tingimusi, võimalik tuuliku laba ulatumine veekogu ehituskeeluvööndisse, kui oluline negatiivne mõju on välistatud. 29  2. Nahapõllu kinnistu on võimalik tuuleenergeetika 2. Lisaks palume laiendada potentsiaalselt sobivat tuuleenergeetika ala nr. 8 maa-alaks määrata üksnes väikeses ulatuses mis kinnistule Nahapõllu, 75101:003:0142 (mis on Tuuleenergeetika uuringus sobiv jääb välja 1000 m elamu- ja ühiskondlike hoonete ala nr. 15). ümber määratud puhvrist (Uuemõisa põik tee Samuti palume laiendada tuuleenergeetika ala nr. 6 kagu suunas, kinnistule äärne hoonestus). Sinilille kinnistu Sinilille 75101:001:0008. tuuleenergeetika ala laiendamise võimalused kontrollitakse üle, arvestades eluhoonetele Meie andmetel puuduvad nendel aladel tuuleeenergeetika arendamist välistavad määratud 1 km puhvri jt välistavate teguritega. piirangud. Seda kinnitavab Keskkonnaagentuuri analüüs „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“ ning ka Keskkonnaministeeriumi tellitud Eesti Ornitoloogiaühingu eksperttöö „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“. Energiajulgeoleku ja Eesti Vabariigi kliimaeesmärkide saavutamiseks peame oluliseks, et kavandatavad tuuleenergeetika alad oleksid võimalikult ulatuslikud ja eesmärgipärased. 20 Kiviõli Käesolevaga Kiviõli Keemiatööstuse OÜ teeb ettepaneku Lüganuse valla Ettepanekuga arvestatakse, Kade ja Juku kinnistute Keemia- üldplaneeringu avaliku väljapaneku raames muuta tuulealasid Põhja Kiviõli II hoonetele 1000 m puhvrit ei rakendata. tööstuse OÜ karjääri alal. Kuna kinnistud Juku (kat nr 75101:002:0099) ja Kase (kat nr 23.02.2023 75101:002:0048) ei ole enam elamumaad, vaid mäetööstusmaa, siis teeme 1.1-10.1/13 ettepaneku eemaldada nendelt kinnistutelt elamumaa 1000 m nõue ja muuta nad perspektiivseteks tuulealadeks. 21 Enefit 1. Teeme ettepaneku määrata katastriüksus katastritunnusega 44201:001:1069 1. Ettepanekuga arvestatakse. Green OÜ kogu ulatuses taastuvenergeetika maa-alaks, kuna kohalik omavalitsus on 23.02.2023 väljastanud eelnimetatud katastriüksusele ehitusloa päikesepargi rajamiseks TJ-JUH-4/38- ning mille rajamine ka käesoleval hetkel käib. 2. 1 2. Teeme ettepaneku sätestada üldplaneeringu seletuskirjas järgnevad a. ettepanekuga lubada tuulikuid olemasolevatele või tingimused: ehitusõigust omavatele tuulikutele lähemale on juba a. Uute tuulikute planeerimisel lähemale kui 1 km olemasolevast või arvestatud. Seletuskiri sisaldab tingimust: Tuulikute ehitusõigust omavast tuulikust on lubatud olemasoleva või ehitusõigust omava vahekaugused võivad olla väiksemad tuuliku tuuliku omaniku nõusolekul. arendajate/omanike kokkuleppel. b. Uute tuulikute planeerimisel lähemale kui 0,5 km olemasolevast või Tingimuse muutmiseks sisuline vajadus puudub, ehitusõigust omavast päikesepargist on lubatud olemasoleva või ehitusõigust sellest tulenevalt ettepanekut ei arvestata. omava päikesepargi omaniku nõusolekul. 30  b. ettepanekuga sätestada konkreetne vahekaugus ei Ettepaneku selgituseks toome näite: Enefit Green AS püstitab Lüganuse vallas arvestata. Erinevate energiatootmise ehitiste Purtse tuulepargi ja rajab kõrvale päikesepargi. Purtse tuulepargi ala tervenisti lähestikku kavandamisel tuleb arvestada nende ja osaliselt päikesepargi ala jääb üldplaneeringus määratud põhimõtteliselt võimaliku mõju/riskidega teineteisele (nt tuulikute tuulepargi arendamiseks sobiva ala sisse. Päikesepargile liiga lähedale varjutuse/jäätumise mõju päikesepaneelide paigutatud tuulikud tekitavad varjutuse ja samuti võib tuulikutest lennata jääd,toimimisele). Võimalikke mõjusid/riske tuleb hinnata mis lõhub päikesepaneele. ja arvestada tuulikute täpsemal planeerimisel. 22 Koprapere Taastuvenergeetikat käsitlevas punktis 6.5.8 on leitud, et eelkõige on potentsiaali OÜ tuule- ja päikeseenergeetika arendamisel, mille jaoks nähakse planeeringus ette 26.02.2023 vastavad maa-alad (TE). Taastuvenergeetika maa-alana on näidatud 6-1/3-197 olemasolevad ja kavandatavad päikesepargid. Ettepanek: 1. Palun moodustada Muinasjutu kinnistule (43701:002:0213) maa-ala 1. Ettepanekuga arvestatakse vastavalt Lisas 1 suurusega 9700 m² taastuvenergeetika maa-alana (TE). Päikesepargi ja toodule (täpsustatakse RV piiri ja määratakse TE salvestusseadmete kavandamine. Nimetatud maa-ala vastab seletuskirja punkti maa-ala juhtotstarve). 6.5.8.3 alapunktidele samuti ei näe vastuolu seletuskirja 6.3.2 punktidele (Lisa 1) * Päikeseparkide kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul eelistada väheväärtuslike alade kasutamist ning endisi jäätmaid – nt endisi karjääride alasid, puistanguid, tootmisest väljalangenud tootmisalasid, väheviljakaid põllumaid. 2. Palun moodustada Sillaoru kinnistule (43701:001:0128) maa-alale suurusega 2. Selgitame, et tegemist on hajaasustusega, kus 1800 m² väikeelamu ja äri maa-alana (EV/Ä). elamu maa-ala juhtotstarbeid ei ole määratud ja Maa-ala on vajalik kõrval asuvatel kinnistutel (Muinasjutu, Vesiveski ja vajadus selleks puudub. ÜP tingimuste kohaselt on Elektrijaam) asuva olemasoleva taristu teenindamiseks ja haldamiseks (Lisa 1). ka hajaasustusega alal võimalik nii elamuehitus kui ettevõtlus. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud elamu ja äri maa-ala juhtotstarbe määramine, kuid RV piiri täpsustatakse võttes aluseks ehituskeeluvööndi kulgemist. Palume siiski täpsustada, miks on vajalikuks peetud EV/Ä juhtotstarbe määramist, kui hajaasustuse tingimustel on arendustegevus võimalik. 3. Lisas 1 toodud ettepanek taastuvenergeetika maa- alana asub valdavas ulatuses ehituskeeluvööndis. 31  3. Palun moodustada Sillaoru kinnistule (43701:001:0128) maa-ala suurusega Vastavalt LKS § 38 lõikele 5 punktile 8, ei laiene 10000 m² taastuvenergeetika maa-alana (TE). Päikesepargi kavandamine. (Lisa ehituskeeluvöönd ÜP-ga kavandatud tehnovõrgule 1) ja -rajatisele. Päikesepargi puhul on tegemist toomisrajatisega, mitte tehnorajatisega LKS § 38 lg 5 p 8 mõistes. Vastavalt LKS-le on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste Õiguslikke huve kaaludes Lüganuse valla üldplaneeringu tööprotsessis palun püstitamine keelatud (va juhud, mis liigituvad eeldada, et taastuvenergiajaamade ja -seadmete planeerimine, ehitamine ja erisuse alla). Kuna esitatud ettepanek ei liigitu käitamine, nende võrguühendused, seotud võrk ise ning salvestusvahendid LKS § 38 lg 5 erisuse alla ja tegemist on pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust. tootmisrajatisega, ettepanekut ei arvestata. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022R2577 23 eraisik Lüganuse valla Kiviõli linna Võidu tn piirkond on tiheasustatud tupikala, kus on 26.02.2023 probleeme sõiduautode tiheda liikumisega, parkimisega ning talvisel Ettepanekuga arvestatakse, perspektiivne tee 6-1/3-193 perioodil lume lükkamisega. Võidu rajooni keskel asub lisaks Lüganuse valla pikendatakse Aasa tänavani. suurim lasteaed "Kannike" ning avalikud mänguväljakud. Pudelikaelaks on siin Võidu tn - Soo tn ristmik, mille kaudu rajooni sisenevad ning väljuvad nii kohalikud elanikud, lasteaia töötajad, lapsevanemad ning muu teenindav transport. Tiheda sõiduautode liikumise tõttu ei ole see ala kõige turvalisem ala lastele liikumiseks, lisaks on see probleemne küsimus ka kohalike elanike jaoks. Palun arutada vajadust projekteerida kas ringtee, mis ühendaks Soo tn ja Aasa tn (lisatud joonis), või Soo tn pikendamist kuni Vabaduse tänavani, mis aitaks vähendada liikumist rajooni siseselt, parandaks kõigi liiklejate turvalisust, ning kasvõi osaliselt lahendaks parkimisega seotuid küsimusi. 24 Narlex Üldplaneeringu seletuskiri märgib, et tuulikut ei kavandata riigiteele lähemale Ettepanekuga rakendada 1,5 kordset tuulikute Advokaadi- kui 1,5 kordne tuuliku kogukõrgus meetrites ja kõikidele teistele avalikele kogukõrguse vahemaad ka naaberkinnistute kohta ei büroo / teedele lähemale kui tuuliku kogukõrgus meetrites (lk 82). Saranane põhimõte arvestata. Vastava tingimuse rakendamisel ei ole Saka Era OÜ võiks kehtida naaberkinnistute kohta, et tuulikut ei saa kavandada kinnistu piirile tuuleparkide arendamine Lüganuse vallas võimalik. 27.02.2023 lähemal kui ülaltooud vahemaad (min ohutuskaugus), v.a kui naabrid annavad 6-1/3-199 nõusolekud. Seletuskirja DP koostamise kohustusega juhtude Seletuskirjast jääb arusaamatuks, miks päikeseparkide tuuleenergeetika loetelu täpsustatakse järgmiselt: potentsiaalselt arendamiseks sobivate aladega kattumisel tuleb koostada detailplaneering (lk tuuleenergeetika arendamiseks sobiva ala kasutusele 86). Millest selline täiendav nõue tuleneb ning miks ei võiks see toimuda võtmine muul otstarbel (arendustegevusel), välja projekteerimistingimuste kaudu? arvatud päikeseparkide kavandamine. 32  Jääme varasema seisukoha juurde, et väärtuslikele Jätkuvalt on planeeringu seletuskirjas sees, et päikeseparke ei rajata väärtuslike põllumajandusmaadele päikeseparkide rajamine ei ole põllumajandusmaadele (lk 87). Saka Era OÜ esitas selles osas varasemalt lubatud. Põhjendused ja selgitused on juba varem seisukoha ja seda arutati ka avalikul arutelul ning arutelul ühiselt leiti, et sellisel esitatud: väärtusliku põllumajandusmaa määramise ja kujul ei ole piirang põhjendatud ja proportsionaalne. Seetõttu jääb arusaamatuks kasutustingimuste seadmise eesmärgiks on kasutada ja on täielikult põhjendamatu kooskõlastuste ja arvamuste koondtabelis toodud neid maid sihipäraselt põllumajanduslikuks vastus, et vald jääb seisukoha juurde, et väärtuslikele põllumajandusmaadele tegevuseks ning tagada kõrgema mullaviljakusega päikeseparke ei rajata. Seal ei ole ühtegi argumenti. Seega oleme jätkuvalt maade säilitamine võimalikult suures ulatuses. See on seisukohal, et piirang ei peaks olema absoluutne. vajalik kõrgema mullaviljakusega põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurssi säilitamiseks toidu tootmiseks ja toidujulgeoleku tagamiseks. Ettepanekuga seega ei arvestata. Kuigi üldplaneeringu eelnõus enam Varja tuulepargi teemaplaneeringut ei Võtame Teie seisukoha teadmiseks. käsitleta, siis selguse mõttes märgime, et valla toodud märked selle teemaplaneeringu kehtivuse osas ei ole õiguslikult korrektsed. Seadusega ei ole piiratud õigust märkida tingimusena teemaplaneeringusse tähtaeg. Tegemist ei ole kindlasti ka põhiseaduse vastase klausliga, kuna planeeringuid koostatakse eelkõige teatud aastateks. Ja seda eriti olukorras ja valdkonnas, kus on oluline julgeolek ning tehniliste lahenduste kiire areng, oli põhjendatud tähtaegteemaplaneeringu lahenduse kehtivusele (sh tuleb mh arvestada, et teemaplaneering koostati detailplaneeringu täpsusega). 25 OÜ Utilitas OÜ Utilitas Wind (”Utilitas Wind”) esitab käesolevaga seisukoha Lüganuse Ettepanekuga arvestatakse. Wind valla üldplaneeringu („ÜP“) avalikul väljapanekul. ÜP on avalikul väljapanekul Üldplaneeringu seletuskirja ptk 6.5.8.1 täiendatakse, 27.01.2023 kuni 26.02.2023, mis oli pühapäev ehk 27.02.2023 esitatud seisukoht on et leitud alad on põhimõtteliselt sobivad alad ja 6-1/3-198 tähtaegne (PlanS § 1 lg 3, HMS § 33 lg 3). määratud ÜP täpsusastet arvestades. Samuti lisatakse, et DP-ga on lubatud täpsustada ÜP-ga määratud Utilitas Wind on oma 02.08.2022 kirjas teinud muu hulgas ettepaneku Lüganuse potentsiaalselt tuuleenergia arendamiseks sobiva ala valla menetluses olevas üldplaneeringu ÜP seletuskirjas sätestada, et tuulikute piir, võttes arvesse aja- ja kohapõhist teavet, vajalike tiivikute ulatus võib väljuda tuuleenergia arenguala piirest sõltuvalt uuringute tulemusi, ametkondade ja trassivaldajate detailplaneeringu („DP“) ja selle käigus läbi viidava keskkonnamõju seisukohti ja ÜP-s määratud tingimusi (tingimused strateegilise hindamise („KSH“) tulemustest. tuuleparkide kavandamiseks sobivatel aladel). ÜP materjalide hulgas olevas tabelis „Lüganuse valla üldplaneeringu Kooskõlastamise ja arvamuse andmise käigus esitatud ettepanekud ja Lüganuse 33 valla vastusseisukohad“ on vastusena märgitud: „Tuulik funktsionaalselt seotud Eeltoodu põhjal täpsustatakse ka punkti 14: Tuulik tervikliku ehitisena (tuuliku vundament, torn ning generaator koos tiivikuga funktsionaalselt seotud tervikliku ehitisena peab moodustavad lahutamatu ja funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise) peab asuma detailplaneeringuga määratud (täpsustatud) asuma potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks määratud alal. ORME ala sees. Üldplaneeringuga jääb kehtima üldine tingimus, et tuulikut ei rajata elamule ja ühiskondlikule hoonele lähemale kui 1 km. Kui tiiviku (labade) ulatus ei jää tuulepargi alale ja ulatub üle ala piiri, ei ole üldise tingimusega arvestatud. Sellisel juhul paikneks tuulik kui funktsionaalselt seotud terviklik ehitis elamule ja ühiskondlikule hoonetele lähemal kui 1 km.“ Avalikul väljapanekul olevas ÜP seletuskirja ptk-s 6.5.8.1 ongi alapunktis 14 endiselt märgitud: „Tuulik funktsionaalselt seotud tervikliku ehitisena peab asuma potentsiaalselt tuulenergeetika arendamiseks sobiva ala sees.“ Joonealuses märkuses nr 65 on täiendavalt selgitatud: „Tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt sobivate alade leidmisel arvestati olemasolevate elu – ja ühiskondlike hoonete 1000 m puhvriga. Sobivusanalüüsis arvestatud kriteeriumist lähtuti ka tingimuse määramisel, millega tuleb tuulikute rajamisel arvestada - tuulepargi kavandamisel ei tohi tuulikut rajada elamule ja ühiskondlikule hoonele lähemale kui 1000 m. Tuulikut rajades tuleb arvestada, et tuuliku vundament, torn ning generaator koos tiivikuga moodustavad lahutamatu ja funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise.“ Utilitas Wind juhib tähelepanu, et Rahandusministeerium on 02.08.2022 kirja järel veel täiendavalt erinevate üld- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute koostamise kohta selgitanud e-kirjavahetuses järgmist: „Üldplaneeringu kui ka KOV EP asukoha eelvaliku etapi seletuskirjas tuleb välja tuua, kui täpselt on ala piir määratud, st kas tuuliku laba peab jääma määratud ala piirist sissepoole või võib ala piiri täpsustada üldplaneeringule järgneva detailplaneeringu ja KOV EP asukoha eelvalikule järgneva detailse lahenduse koostamisel. /---/ Kui on võimalik piiri täpsustada, siis tuleb seletuskirjas välja tuua, millistel juhtudel või millistel tingimustel on piiri täpsustamine võimalik. /---/ Piiri täpsustamise võimaluse korral tuleb nii üldplaneeringu kui ka KOV EP asukoha eelvaliku etapi seletuskirjas märkida, et täpsustamise korral peab tuuliku vundament jääma ala sisse. /---/ Kui DPga või KOV EP detailse lahendusega täpsustatakse ORME ala piiri, siis järelikult ala piir täpsustub ja täpsustunud osas olevad 34 tuuliku labad on ka ORME alas, st ühtegi tuulikut ei kavandata väljapoole ORME ala.“ Põhjust, miks võib olla vajalik lubada asukoha eelvaliku ala piiri täpsustamist detailse lahenduse koostamisel ehk teisisõnu tuuliku labade ulatumist üle asukoha eelvaliku järgse ala piiri, on Rahandusministeerium selgitanud nõnda: „Arvesse tuleb võtta ka ÜPs/KOV EP asukoha valikus konkreetse planeeringu asjaolusid ja kaasnevaid mõjusid, sh otsuste langetamiseks info olemasolu piisavust ja selle täpsustamise otstarbekust/võimalikkust järgmises planeeringus/etapis. /---/ Tuuliku laba (terve või osa) ulatuses ala piiri täpsustamine on mõõdetav ja hoomatav. /---/ Näiteks võib piiri täpsustamise vajadus tuleneda detailses lahenduses läbiviidavatest keskkonnauuringutest (kas linnu pesale võib lähemale minna või mitte), müra modelleerimisest (kas elamutele võib lähemale minna või mitte), ehitusgeoloogilistest uuringutest (kas geoloogiast tulenevalt on vajalik asukohta täpsustada) vms. /---/ Detailplaneeringu või detailse lahenduse koostamisel, tuginedes üldplaneeringu või KOV EP asukoha eelvaliku etapi seletuskirjas seatud tingimustele, selgitatakse välja, millises ulatuses on võimalik või vajalik piiri täpsustamine. /- --/“ Rahandusministeerium on planeerimine.ee portaalis avaldanud ka vastava selgitava skeemi. (https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/2022-12- 05_Kautlenbach_Taastuvenergeetika-soodustamine-UP-des.pdf , lk 9.) Teisisõnu on Rahandusministeerium selgitanud, et: a) tingimus, et tuuliku rootorilaba võib DP menetluse tulemusena ulatuda üle ÜP järgse tuulepargi ala piiri, on õiguspärane; b) vastav võimalus on ka põhjendatud, kui ÜP (KSH) järgne info (täpsusaste) ei ole piisav, et tuuliku laba ulatumist üle tuulepargi ala piiri (ehk vastava piiri täpsustamist) DP etapis välistada. Antud juhul on Lüganuse valla vastuses argumenteeritud, miks tuuliku laba on tuulikuga funktsionaalselt seotud ning väidetud, et tuuliku laba avaldab samuti ümbritsevale keskkonnale mõju. Neis aspektides pole aga küsimust olnudki. Utilitas Windi ettepanek on kantud hoopis tõdemusest, et ÜP-s (ega KSH aruandes) ei ole tuuleparkide kavandamiseks sobivaid alasid valitud 35 metoodiliselt täpsusastmega, mis õigustaks keeldu, et vastava ala piire ei tohi mingil juhul DP koostamisel tuuliku labade ulatuse võrra täpsustada. Nimelt, KSH aruande ptk-s 5 on kirjeldatud tuuleparkide kavandamiseks sobivate alade välja valimise metoodikat ning on näha, et KSH on (ÜP-le iseloomulikult) pigem madala täpsusastmega. Tuuleparkide kavandamiseks sobivad alad on välja valitud mitte suurema kui 100-meetrise täpsusastmega puhvrite jm asukohapiirangute analüüsi tulemusena. Ometi soovitakse ÜP-s keelata tuuliku labade ulatumine üle ÜP järgse tuuleparkide kavandamiseks sobiva ala piiri kas või meetrite (või isegi sentimeetrite võrra). ÜP seletuskirja ptk-s 6.5.8 on nenditud: „Leitud alad on põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks. Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse võimalused selguvad detailplaneeringute ja nende raames läbiviidavate uuringute ning mõjude hindamise käigus (keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise täpsusastmes). Edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta kavandatava(te) tuuliku(te) parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda (nt kavandatud uued elamud või toimunud arendused vms) ja asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohti (vt alljärgnevad tingimused).“ Sama ptk alapunktis 17 on välja toodud järgmise planeerimisetapi uuringud, sh näiteks müra ja varjutuse modelleerimine ning visuaalse mõju hindamine. Järelikult, DP koostamise etapis võib täpsemate uuringute tulemusena selguda, et parim elektrituuliku paigutus (ka mõjusid arvestades) eeldab, et tuuliku laba ületab mõnevõrra ÜP järgse tuuleparkide kavandamiseks sobiva piiri. Kahtlemata on kohalikul omavalitsusel laialdane planeerimisdiskretsioon, ent arvestada tuleb ka taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi (RKHKo nr 3- 17-2013, p 20). Sama on deklareerinud ka Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2022 määruses nr 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, artikli 3 lõikes 2, milles on ühtlasi sätestatud, et liikmesriigid tagavad vähemalt ülekaalukat avalikku huvi pakkuvate projektide puhul, et üksikjuhu õiguslike huvide tasakaalustamisel antakse planeerimis- ja loamenetluses eelis taastuvenergiajaamade - ja seadmete ehitamisele ja käitamisele ning sellega seotud võrgutaristu arendamisele. 36  Arvestades lisaks, et labade ulatumine üle ÜP järgse tuuleparkide kavandamiseks sobiva ala piiri põhineks täpsematel asukohapõhistel uuringutel, analüüsidel või kaalutlustel, oleks juba eos vastava võimaluse välistamine ebaproportsionaalne ja õigusvastane. ÜP seletuskirjast ja KSH aruandest tulenevalt jääb arusaamatuks, millistel ÜP menetluses ja KSH käigus tuvastatud faktilistel asjaoludel vastava võimaluse keelamine üldse põhineb. Seega teeme ettepaneku ÜP seletuskirja eelviidatud punkte muuta ning sätestada, et tuuleparkide kavandamiseks sobiva ala piiridesse peab jääma elektrituuliku vundament ning DP koostamise, sealhulgas keskkonnauuringute tulemusena võivad kavandatavate elektrituulikute rootorilabad ulatuda üle ÜP järgse tuuleparkide kavandamiseks sobiva ala piiri. 26 Keskkonna- Oleme tutvunud veebilehel https://www.lyganuse.ee/uue-uldplaneeringu- Ettepanekuga arvestatakse. ministeerium koostamine avaldatud materjalidega ja palume KSH aruandesse lisada 28.02.2023 keskkonnaministri 20.01.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/20 kehtestatud 7-15/22/3144- põhjaveevarud Lüganuse vallas. Kehtestatud põhjaveevaruga peab arvestama 7 uute elamuarenduspiirkondade ja tootmistegevuste planeerimisel. 27 Kaitse- Kaitseministeerium esitas üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ajal Ettepanekuga arvestatakse. ÜP seletuskirja ministeerium 21.10.2021 kirjaga nr 12-1/21/3571 ettepaneku, et üldplaneeringu seletuskirja täiendatakse, vastav tingimus lisatakse. 28.02.2023 peatükis 6.5.8.3 sätestataks päikeseelektrijaama (PEJ) rajamise tingimusena 12-1/23/36 nõue, et rohkem kui 100 kW võimsusega PEJ rajamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna niisuguse võimsusega PEJ Lüganuse valla territooriumil võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Lüganuse Vallavalitsuse 03.12.2021 kirjaga nr 6-1/3-113 saadetud koondtabelis on vallavalitsuse seisukoht, et Kaitseministeeriumi ettepanekuga arvestatakse. Kirjaga 05.07.2022 nr 6-1/3-121 kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu seletuskirjas (versioon 27.06.2022, ka praegu kättesaadav valla veebilehel) on vastav tingimus peatüki 6.5.8.3 punktis 8 märgitud. Niisuguse versiooni kooskõlastas Kaitseministeerium. Praegu avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringu seletuskirjas (versioon 11.2022) eelnimetatud tingimust ei sisaldu. Kaitseministeerium on jätkuvalt seisukohal, et riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamiseks on oluline kooskõlastada Kaitseministeeriumiga rohkem kui 100 kW võimsusega PEJ rajamine. Sealjuures soovitame alustada PEJ rajamisel 37  koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases PEJ kavandamise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused konkreetses asukohas ja mahus PEJ rajamiseks. Palume nimetatud tingimus enne üldplaneeringu kehtestamist uuesti üldplaneeringusse lisada. 28 Eleon Käesolevaga teeme ettepanekud Lüganuse valla üldplaneeringu seletuskirja Green OÜ muutmiseks alljärgnevalt: I. Muuta üldplaneeringu seletuskirjas 6.5.8.1 Tuulepargid p.11 ja sõnastada: I. Ettepanekuga arvestatakse. P 11 sõnastust Aidu 11. Tuulikute kogukõrgus määratakse igakordselt lähtuvalt täpsustatakse, et Planeeringus kajastatud tuulikute Tuulepark Kaitseministeeriumi lähtetingimustest, konkreetse tuulikutüübi vajalikest asukohtades, kuhu on varem kehtestatud OÜ parameetritest, uuringuid, detail-ja/või eriplaneeringu protsessi tulemusi teemaplaneeringute alusel väljastatud ehitus- arvestades. Planeeringus kajastatud tuulikute asukohtades, kuhu on varem 28.02.2023 kehtestatud teemaplaneeringute alusel väljastatud ehitus- ja/või kasutusload ja/või kasutusload nende püstitamiseks, on lubatud 6-1/3-202 nende püstitamiseks, on lubatud tuulikute kogukõrgus lähtuvalt tuulikute kogukõrgus lähtuvalt Kaitseministeeriumi kooskõlastusest. Kaitseministeeriumi varasemast kooskõlastusest. Muudatusettepaneku põhjendused: 1.Aidu tuulepargi alal on aastaid kestnud õiguslik selgusetus peatades täelikult projekti arenduse. Õigusselguse huvides on mõistlik planeeringu seletuskirjas välja tuua tuuliku kogukõrguse teema ühese arusaama saavutamiseks, et kõrguskriteeriumid rakenduvad ka varem kehtestatud teemaplaneeringute alusel väljastatud ehitus- ja/või kasutuslubade kohaselt tuulikute püstitamisele. On heameel tõdeda, et lisaradari paigaldamise riiklik otsus sündiski eelkõige tänu Aidu tuulepargi arendaja aastate pikkusele panustamisele riigi kaitsevõime suurendamise vajaduse väljaselgitamisel selliselt, et tuuleenergeetika võiks edaspidi eelkõige just selles regioonis jõudsalt areneda. 2.Tööstuslikud tuulikute tüübid arenevad pidevalt, muutudes effektiivsemaks tänu eelkõige tehniliselt teostatava kogukõrguse kasvule. Üldplaneering peaks võtma arvesse tuuletehnoloogia edasisi arengusuundi ja mitte piirama kogukõrgust numbriliselt, sest Kaitseministeeriumi antavad konkreetse ala lähtetingimused ja edasised detailplaneeringud täpsustavad konkreetseid tuulikutüübi parameetreid sh kogukõrgust numbriliselt. II. Muuta sama peatüki p. 20, lisades lõppu lause: II. Ettepanekuga arvestatakse. 20...Tööstusjäätmete prügila alale on lubatud tuuleenergiat arendada prügila täitumise järgselt koostöös VKG-ga (või prügila vastava omaniku/käitajaga). Muudatusettepaneku põhjendus: 38  Tööstusjäätmete prügila ala, mis antud juhul koosneb põlevkivi kaevanduse aherainest, on mõistlik pärast ladustamisest kasutada tuuleenergia arendamiseks andes sellele täiendav maakasutusfunktsioon. Seda on tehtud Eestis ka juba varasemalt mitme omavalitsuse territooriumil. III. Muuta üldplaneeringu seletuskirjas 6.5.8.3 Päikeseenergeetika p.3, III. Seletuskirja pt 4.3 lõiku, mis sätestab DP täiendades viimast lauset: koostamise kohustusega juhud täpsustatakse, et 3...välja arvatud alale, kuhu on tuulikutele väljastatud ehitus- ja/või DP koostamine ei ole potentsiaalselt kasutusluba, sellisel juhul võib detailplaneeringu nõude asendada tuulikuid tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal vajalik arendava omaniku kokkuleppega. Muudatusettepaneku põhjendus: päikeseparkide postitamiseks. Päikeseenergeetika arendamine tuuleparkidele sobival alal on igati mõistlik ja Ptk 6.5.8.3 p 3 teine lause eemaldatakse. loob võimalused nn hübriidparkide tekkeks. Kui üldjuhul on päikeseenergeetika arendamine lubatud projekteerimistingimuste alusel, siis antud olukorras, kus tuulikute asukohad on määratud ja/või välja ehitatud, on see mõistlik samadel tingimustel ilma aega nõudva detailplaneeringu menetlemiseta, sest tegemist on maakasutusressurssi kokku hoideva lahendusega võimaldades suures osas kasutada sama taristut (elektri- ja juurdepääsuteede võrgustik) mõlema taastuvenergia tootmise jaoks eeldusel, et selleks on tuulikute arendajaga sõlmitud vastav kokkulepe. Sama kehtib ka salvestustehnoloogiate osas. IV. Muuta sama peatüki p. 8 täiendades viimast lauset: 8...välja arvatud punktis 2 toodud tingimustel. IV. Aitäh tähelepanu juhtimast, et tegemist on Muudatusettepaneku põhjendus: vastuoluga. Punkt 2 eemaldatakse. RMK-le Seletsukirja 6.5.8.3 alapunktid 2 ja 8 on hetkel omavahelises vastuolus, p.2 erandi tegemine ei ole kooskõlas võrdse kohaselt on päikeseparkide rajamiseks riigimetsa maadel vajalik koostööd kohtlemise põhimõttega. RMK-ga st pole välistatud, kuid p.8 välistab metsamaadele päikeseparkide rajamise kategooriliselt. Muudatus lahendab selle vastuolu seletuskirjas. 29 eraisik Käesolevaga avaldan soovi enda personaalseks kaasamiseks üldplaneeringu Selgitame, et ÜP ei planeeri konkreetseid tuulikute 28.02.2023 koostamisel kuna omame Lüganuse vallas kinnisvara. asukohti. 6-1/3-203 Viidatud üldplaneering on 22.12.2022 vastu võetud. ÜP avalikud arutelud Liivaaru kinnistu jääb ÜP-ga määratud potentsiaalselt toimuvad 04.04.2023 – 05.04.2023. Planeeringuga nähakse ette põhimõtteliselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale. sobivad alad tuuleparkide arendamiseks. Meile huvipakkuvad alad kattuvad Potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobival üldplaneeringu joonisel toodud aladega nr 4, 6, 8 ja 9.: LIIVAARU alal selgub tuulikute püstitamise võimalus DP ja 75101:001:0230. konkreetse ajahetkel kehtiva õigusruumi põhise eelhindamise (eelhindamise käigus täpsustatakse ka 39  Seletuskirjas on öeldud, et eelistatud on tuulepargi rajamine üldplaneeringus ÜP-s määratud uuringute läbiviimise vajadus) planeeritud tuulepargi aladele. Seega avaldame soovi planeerida meie kinnistule tulemusena. tuulik (vähemalt üks). 30 Sunmill OÜ Kas oleks võimalik Vilumetsa kinnistu (75101:003:0058) üldplaneeringusse Vilumetsa kinnistu ei jää ÜP-ga määratud 16.02.2023 potentsiaalse tuuleenergia maa-alana lisada? Kinnistut ümbritseb kolmest küljest potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks 6-1/3-173 potentsiaalne tuuleenergia maa-ala nii Lüganuse kui ka Viru-Nigula töös sobivale alale. Maa-alal, mis jääb välja potentsiaalselt olevates üldplaneeringutes, ühtegi teadaolevat looduslikku piirangut meie ei tea tuuleenergeetika arendamiseks sobivast alast, on ja ka lähimad elamud jäävad üle 1 km kaugusele. võimalik tuulepargi kavandamiseks algatada eriplaneering. Lisaks selgitame, ÜP-ga ei nähta ette üksikute tööstuslike tuulikute kavandamist. 31 Majandus- ja Lähtudes PlanS § 87 lõikest 2 teeb MKM järgmise ettepaneku. Kuna Ettepanekuga ei arvestata. Kommuni- üldplaneeringus võivad kattuda miljööväärtuslikud alad, kõrgendatud avaliku Geoloogiateenistust teavitatakse võimalusest avaldada katsiooni- huviga alad, väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustikud ning nende alade ÜP kohta arvamust. ministeerium tugialad omavad palju puutumust potentsiaalsete maardlate ja maavarade Selgitame, et ÜP kooskõlastatakse asutustega lähtudes 20.02.2023 leiukohtadega, siis vältimaks huvide vastuolusid, palume valla üldplaneering PlanS § 85 lõikest 1 ja Vabariigi Valitsuse (VV) 1.10- kooskõlastada Eesti Geoloogiateenistusega. 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute 17/2023/69-2 koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Teadaolevalt on Keskkonnaminister oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu Eesti Geoloogiateenistus asutuste hulka, kellega tuleb ÜP kooskõlastada. 32 MTÜ Eesti Erametsaomandi kasutamise piirangute seadmine Võtame seisukoha teadmiseks. Erametsaliit Metsanduslik tegevus maatulundusmaal on pikaajaline protsess, mis eeldab Samas selgitame, et erametsaomanikele 17.02.2023 järjepidevust. Paljud erametsaomanikud on kavandanud erinevaid üldplaneeringuga piiranguid ei seata. 6-1/3-174 metsamajanduslikke tegevusi alates noore metsa hooldamisest kuni küpses metsas lageraieni. Kui üldplaneeringuga kavandatakse senist metsamajandamise ÜP ei keela lageraiet. ÜP sätestab, et Kiviõli ja Püssi praktikat muuta, tuleb muudatusega hõlmatud maaomanikke käsitleda linna ning Sonda aleviku haljasala- ja planeerimisseaduse § 76 lõike 2 kohaselt isikuna, kelle õigusi planeering võib parkmetsamaadel ning puhke- ja virgestusmaadel ei puudutada ning §76 lõike 4 kohaselt ka teavitada. Teavitamine peab olema 40 individuaalne ja omanikule tuleb selgitada mis konkreetselt tema kinnistul ole soovitav läbi viia lageraiet, mis muudab senisega võrreldes muutub. asustusüksuse haljasalade olemust. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle õigusi planeering võib puudutada, hoida kursis toimuvaga. Milliseid piiranguid saab seada Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute seadmine Metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist. Piirangutest tuleneva saamata jäänud tulu kompenseerimine Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele peamiselt uuendusraiete käigus. On metsatüüpe, kus metsa uuendamise võttena saab rakendada ainult lageraiet. Lageraiete keelamine tähendab metsaomanikule saamata jäänud tulu ning metsaomanikel on õigustatud ootus, et see temale kompenseeritakse. Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele kompenseeritakse nendes metsades, kus majandamine on 41  tugevasti pärsitud (peamiselt tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsiooniga 110 eurot/ ha ning leebemate piirangute korral 60 eur/ha aastas. Kuna metsaomaniku jaoks ei ole oluline millise regulatsiooni alusel piirang kehtestatakse, tuleb ka planeeringute käigus tehtud piirangute tulemusel omanikule saamata jäänud tulu kompenseerida sarnaselt looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piirangutele. 33 Maa-amet Maa-amet kooskõlastas Lüganuse Vallavalitsuse üldplaneeringu 03.08.2022 Arvestades uuenenud maapõueseaduse sätetega, 20.02.2023 kirjaga nr 6-3/22/11894-2. ennistame ÜP seletuskirja tuuleenergeetika alapeatüki 6-3/22/11894- Selgitate kooskõlastuste ja arvamuste vastuseisukohtade tabelis, et (6.5.8.1) tuuleparkide kavandamiseks sobivatel alade 5193 kooskõlastamisringi tulemusena muudate seletuskirjas tingimust: „Kehtivate ja (ORME ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise mõistes) taotletavate mäeeraldistega või nende teenindusmaadega kattumisel on tingimuste nimekirjas kaevandusloa taotleja tuulepargi rajamiseks vaja saada kaevandamisloa omaja/taotleja nõusolek“. nõusoleku vajaduse. Märgite, et asendate taotleja nõusolek järgmise tekstiga: taotleja arvamus. Selgituseks olete märkinud, et leiate, et taotleja kooskõlastus on liiga range piirang, kuid taotlejaga koostöö tegemine on sellegi poolest vajalik. Kooskõlastuste ja arvamuste vastuseisukohtade tabelist nähtub (lk 13 punkt E), et nimetatud muudatus on tingitud Utilitas Wind OÜ arvamusest. Utilitas Wind OÜ on oma 02.08.2022 kirjas Lüganuse Vallavalitsusele märkinud, et Riigikohus on selgitanud, et kaevandamisloa taotlejal ei ole õigustatud ootust kaevandamisluba saada (RKHKo nr 3-17-563, p 11.2). Järelikult ei ole põhjendatud kaevandamisloa taotlejale tuulepargi rajamiseks nö vetoõigust anda. Tuulepargi kavandamisel maardlasse on kehtiva kaevandamisloa puudumisel täiesti piisav ka MaaPS järgse asjaomase haldusorganiga kooskõlastamise kohustuse täitmine. Eelnevast lähtuvalt tehti ettepanek eelviidatud ÜP eelnõu seletuskirja lõiku muuta ning eemaldada kohustus saada tuulepargi rajamiseks kaevandamisloa taotleja nõusolek. Märgime, et Maa-amet ei saa nõustuda, et kaevandamisloa taotleja nõusolek oleks liiga range piirang. Selgitame, et juhul kui alale on esitatud taotlus kaevandamisloa saamiseks, peab olema kaevandamisloa taotlejal eelisõigus ala kasutamiseks võrreldes teiste uute muude taotlustega. Kaevandamisloa taotlemise ajaks on taotleja kandnud juba märkimisväärseid kulutusi, sh üldjuhul on kaevandamisloa taotleja kuludega läbi viidud geoloogilised uuringud maavaravaru piiritlemiseks. Maa-amet nõustub 42 Riigikohtu selgitusega, et kaevandamisloa taotlejal ei ole õigustatud ootust kaevandamisluba saada, ent siinkohal ei ole mõeldud olukorda, kus teine ettevõte tahab alustada samal alal teise tegevusega, nt tuuleenergia tootmisega, mis välistab maavara kasutuselevõtu. Pelgalt kaevandamisloa taotleja arvamuse küsimine ei taga õiglast kohtlemist, kuna arvamuse võib erinevalt kooskõlastusest jätta arvestamata. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14 näeb ette, et olemasolev olukord maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsena säilimise osas ei tohi halveneda. Maa-amet palub muuta seletuskirja tingimus selliseks, nagu see oli seletuskirjas kooskõlastamise hetkel. Praegu esitatud sõnastuse kohaselt on kaevandamine seatud teisejärguliseks, st juurdepääs maavaravarule pole tagatud. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega halvendatakse maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda, sest see on vastuolus MaaPS § 14. Lisaks informeerime, et taastuvenergeetika rajatiste rajamise osas maardlate aladele on Riigikogus 15.02.2023 kolmandal lugemisel vastu võetud MaaPS muudatus 696 SE (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe- ed19-4c4c-b456-1a77f9bf0ac3), mis jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist. MaaPS § 14 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: ”(21) Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist: 1) turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust; 2) savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks; 3) muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tähtajaliselt kuni 35 aastaks”. MaaPS § 15 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses: 43 ”(81) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loaga või lõike 7 alusel planeeringute kooskõlastamisel võib seada taastuvenergia ehitisele või ehitamisele tingimusi, sealhulgas tähtaja kohta. Tähtaeg hakkab kulgema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse andmisest. (82) Planeeringu kooskõlastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtteid ja tingimusi”. MaaPS uue sõnastuse jõustumisel saab Maa-amet anda taastuvenergia ehitiste ehitamiseks ainult selliseid kooskõlastusi, mis on kooskõlas uuenenud seaduse mõttega. Maardlate aladele, kuhu on esitatud taotlus kaevandamisloa saamiseks, ei saa rajada taastuvenergia ehitisi uue MaaPS sätte alusel, vaid ehitisi saab rajada ainult juhul, kui on välja selgitatud, et ehitis ei halvenda olemasolevat olukorda maavarale juurdepääsu ega maavara kaevandamisväärsena säilimise osas. Selles kaalutluses ei saa maardla suhtes kooskõlastuse andjal olla kaevandamisloa taotleja seisukohast erinevat seisukohta. Kaevandamisloa taotlejal on konkreetne arendusplaan lähiaastateks, kui kaevandamisloa taotlus on esitatud. Vajadus maavara kasutusele võtmiseks lühikese ajaperspektiiviga on taotluse alal ühemõtteliselt väljendunud. Taotleja teab, kas taotluse ala võetakse kasutusele korraga kogu ulatuses või kas või millistel lisatingimustel on võimalikud teatud pindalalised maakasutuse etapid. Mäetehnilisi üksikasju saab otsustada kaevandamisloa taotleja. Taastuvenergia ehitiste ehitamine taotluse alale saab toimuda ainult kirjaliku kokkuleppe olemasolul kaevandamisloa taotlejaga, et MaaPS nõuded oleks täidetud. ÜP seletuskirja ptk 5.11 lisame üldiste kasutus- ja Täiendavalt märgime, et olete täpsustanud peatükis 5.11 Mäetööstuse maa-ala ehitustingimuste loetelus ajutise ehitise kohta: (TM) esitatud tingimust, mis puudutab ajutiste ehitiste rajamist maardlate maa- Tähtajalise ehitise rajamiseks maardla alale on vajalik alale. Seletuskirja viimases versioonis olete märkinud (tsiteerin): „Maardla maa- MaaPS kohane kooskõlastus või luba. alale on lubatud kavandada ajutisi ehitisi tähtajaga kuni 7 aastat kasutusloa väljastamisest. Tähtaja saabudes tuleb ehitis lammutada.“ Selleks, et üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud tingimus oleks kooskõlas MaaPS § 14, palume täpsustada tingimust selliselt, et ka tähtajalise ehitise rajamiseks maardla alale on vajalik MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Palume tingimus muuta kooskõlas olevaks Riigikogus 15.02.2023 kolmandal lugemisel vastu võetud MaaPS muudatusega 696 SE. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlusega. 44 Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. 45