.
Riigikantselei 31.03.2023 nr 5-7/22/772
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse "Sõjaväelise auastmega
sõjaaja ametikohtade arvu ülempiiri kehtestamine" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
Lisa: 20232303_A_ÕO_KV SA koosseis EN.docx
20232303_A_ÕO_KV SA koosseis SK.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 23 . 03.2023 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade arvu ülempiiri kehtestamine Kaitseväe korralduse seaduse § 9 lõike 1 alusel määrata Kaitseväe koosseisus olevate sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade ülempiiriks 4 3 7 00 ametikohta. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
23.03.2023 Vabariigi Valitsuse korralduse „ Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade arvu ülempiiri kehtestamine “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Eelnõu eesmärk Korraldusega kehtestatakse Kaitseväe koosseisus olevate sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade (edaspidi sõjaaja ametikoht ) ülempiir , milleks on 43 700 sõjaaja ametikohta . Ülempiiri kehtestamisega määratakse etteulatuvalt ära Kaitseväe maksimaalne suurus sõjaseisukorra ajal toimuva m obilisatsiooni välja kuulutamisel . Vastavalt riigikaitseseadusele on Kaitseväel sõjaseisukorra ajal välja kuulutatud mobilisatsiooni korral õigus kohustada mobilisatsioonikäsuga asuma sõjaaja ameti koha ülesannete täitmisele kõik sõjaaja ametikohale nimetatud ilma Vabariigi Valitsuse täiendavat ot s ust ära ootamata. Kui sõjaseisukorda ei ole välja kuulutatud, siis täpsu s tab mobilisatsiooni ulatuse Vabariigi Valitsus, arvestades sõjaaja ametikohtade ülempiiri. 1.2. Eelnõu ettevalmistamine Vabariigi Valitsuse korraldus e e elnõu (edaspidi eelnõu ) on koostatud Kaitseväe korralduse seaduse § 9 lõike 1 alusel. Korralduse eelnõu on koostanud Kaitseministeeriumi õigusloome valdkonnajuht Guido Pääsuke ( teenistussuhe peatatud ). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muude eelnõudega. 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Kaitseväe rahu- ja sõjaaja ametikohtadest Kaitseväeteenistuse seaduse § 12 lõike 4 punktist 1 lähtuvalt jagunevad sõjaväelise auastmega ametikohad rahuaja- ja sõjaaja ametikohtadeks. Ametikohtade jaotamine rahu- ja sõjaaja ametikohtadeks on Kaitseväes vajalik, eristamaks igapäevast isiku vabatahtlikkusel põhinevat teenistussuhet sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal (edaspidi rahuaja ametikoht ) kohustuslikust kaitseväeteenistusest (kaitseväekohustus). Rahuaja ametikohti ja sõjaaja ametikohti arvestades on võimalik eristada Kaitseväe alaliselt tegutsevat koosseisu (edaspidi rahuaja koosseis ) ja kaitseväekohustusel põhinevat koosseisu (edaspidi sõjaaja koosseis ). Sõjaaja koosseisu tegevus põhineb suuresti rahuaja koosseisu raames antud esmasel väljaõppel (ajateenistus) ning igapäevase töösuhte (tegevteenistus) raames tehtud ettevalmistusel. Sõjaaja koosseisu maksimaalne suurus ületab mitmekordselt rahuaja koosseisu. Sõjaaja koosseis kutsutakse sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele mobilisatsiooni väljakuulutamise järel. Samas, tagamaks sõjaaja koosseisu lahinguvõime, korraldatakse reservis olevatele isikutele reservteenistuse raames õppekogunemisi ja lisaõppekogunemis i . Õppekogunemiste käigus harjutatakse sõjaaja ülesannete täitmist, antakse täiendavat väljaõpet (nt uute relvade tutvustamine ja kasutamine) jms. Sõjaaja koosseis on ette valmistatud olukordadeks, kus on selge oht riigi iseseisvusele, territoriaalsele terviklikkusele ning põhiseaduslikule korrale. Selliste juhtude korral on riigi sõjalise kaitse korraldamise kohustuse täitja Kaitsevägi. Kui ülesande täitmiseks ei piisa rahuaja koosseisust, kutsutakse mobilisatsioonikäsuga teenistusse täiendavalt sõjaaja koosseisu arvatud kaitseväekohustuslased. Kaitseväele on sellest tulenevalt antud õigus korraldada ka kohustuslikku kaitseväeteenistust. Sõjaaja koosseisus olevale sõjaaja ametikohale võib nimetada kõiki kaitseväekohustuslasi, kellel on ametikohal teenimiseks vajalikud eeldused. Sõjaaja ametikohale nimetab isiku vaid Kaitsevägi. Sõjaaja ametikohale ei või nimetada kutsealust, kuna kutsealune võib olla ka 1 7-aastane ja tal puudub sõjaaja ametikohal tegutsemiseks piisav väljaõpe. Sõjaaja ametikohale võib nimetada isiku tema nõusolekuta, arvestades olemasolevat väljaõpet jms. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumine on tagatud vajaduse korra l riikliku sunniga. 2.2. Mobilisatsioon Mobilisatsioon on tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek sõjaliseks tegevuseks. Mobilisatsiooni võib välja kuulutada, kui on olemas eeldatav sõjalise tegevuse oht Eesti Vabariigi või tema liitlasriigi vastu või on toimunud sõjaline rünnak Eesti vastu. Mobilisatsiooni võib rakendada ka liitlaskohustuste täitmiseks, osutamaks sõjalist toetust abivajajale. Mobilisatsiooni käigus võetakse kohustuslikus korras kaitseväeteenistusse 18-aastased või vanemad kaitseväekohustuslased ning rahuaja ametikohal olnud tegevväelased asuvad täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Kaitseväekohustuslasi võetakse tegevteenistus s e vastavalt vajadusele jooksvalt arvestades isikkooseisu mehitamise vajadust. Kaitseväekohustuseta isikud võivad Kaitseväega liituda vabatahtlikult. Mobilisatsiooni korral kutsutakse mobilisatsioonikäsuga tegev teenistusse ka Kaitseliidus sõjalise väljaõppe saanud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu liikmed, kes on varasemalt andnud nõusoleku oma sõjaaja ametikohal e nimetamiseks ja ei ole mobilisatsiooni väljakuulutamise ajaks seda tagasi võtnud . Mobilisatsiooni eripärana võib välja tuua, et mobilisatsiooni väljakuulutamisega ei kaasne automaatselt kõigi seni rahuaja ametikoha ülesandeid täitvate tegevväelaste asumist sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele. Samuti ei too mobilisatsioon kõigile sõjaaja ame tikohale nimetatutele kaasa kohustust ilmuda kaitseväeteenistusse. Kui mobilisatsiooni välja kuulutamisel ei kehti sõjas eisukorda, siis otsustab mobili satsiooni ulatuse Vabariigi Valitsus. Seejärel korraldab Kaitseväe juhataja vastavalt Vabariigi Valit s use otsusele mobilisatsioonikäskude kätte toimetamist. Kui mobilisatsioon kuulutatakse välja sõjaseisukorra ajal , siis on Kaitseväe juhatajal õigus ilma Vabariigi Valitsuse otsuseta alustada kogu sõjaaja koosseisu ulatuses (st sõjaaja ametikohtade piirarvu ulatuses) mobilisatsioonikäskude kätte toimetamis e korraldamist . Piirarvu sisse on arvatud ka tegevväelased, kes sõjaseisukorra väljakuulutamisel asuvad automaatselt oma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele Kaitseväe juhataja otsust ära ootamata. 2.3. Piirarvu kehtestamine Kaitsevägi on valitsusasutus. Seega on seadusandja pannud Vabariigi Valitsusele kohustuse määrata kindlaks Kaitseväe ametikohtade ülempiir nii sõjaseisukorra ajal kui ka muudes olukordades ehk Vabariigi Valitsusel on kohustus määrata kindlaks valitsusasutuse isikkoosseisu maksimaalne suurus. Kaitseväe, kui sõja väe liselt korraldatud valit s usasutuse puhul määratakse kindlaks kaks eraldi isik koosseisu: 1) alaliselt tegutsevate struktuuriüksuste põhine koosseis, ehk sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade arv, avaliku teenistuse seaduse alusel teenistuses olevate ametnike arv ja töölepingu alusel töötavate isikute arv (rahuaja koosseis) ; 2) sõjaaja üksuste põhine koosseis ehk sõjaaja ametikohtade arv (sõjaaja koosseis) . Sõjaaja ametikohtade ülempiir näitab ära, kui palju kaitseväekohustuslasi on lubatud mobilisatsiooni korral mobilisatsioonik äsuga või sellega võrdsustatud K aitseväe juhataja otsuse alusel kohustada tegevväelasena sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma. Sõjaaja ametikohale võib määrata ka vabatahtlikke nende nõusolekul. Vabatahtlike võrra väheneb sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele kohustustatud tegevväelaste arv, kes enne mobilisatsiooni käsu saamist olid reservis. Eelnõukohase määruse jõustumisel on sõjaaja ametikohtade ülempiiriks, ehk samaaegselt sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvate tegeväelaste maksimaalne arv, 4 3 7 00 ametikohta. Piirarvu kehtestamine ei piira kutsete saatmist, seega kutsete arv võib ületada piirarvu. Samas ei tohi kutsutuid võtta teenistusse juhul , kui sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvate tegevväelaste ülempiir on saavutatud. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvate t egevväelaste arvu langemisel alla ülempiiri (nt tegevteenistusest vabastamisel nõuetele mittevastavuse korral) on Kaitseväe õigus vabanenud sõjaaja ametikohtade ulatuses kutsuda ja võtta tegevteenistusse uued reservis olevad isikud või Kaitseväkke vabatahtlikult asuda soovivad kaitseväekohustuseta isikud . Alaliselt teg utsevate ja sõjaaja üksuste koos s eisu ülempiiri ei kohaldata õppekogunemise ja lisaõppekogunemise korral, mil reservteenistuse raames teenistusse võetavate re servis olevate isikute piirarvu kehtestab vastavalt kaitseminister või Vabariigi Valitsus . 3 . Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse kehtestamisega ei kaasne riigieelar vele kulu ega tõuse tulu. 4. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub korraldusena üldises korras. 5 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks Rahandusministeer i umile ja Riigikantseleile ning edastat i arvamuse andmiseks Kaitseväele. Rahandusministeerium ja Riigikantselei kooskõlastasid eelnõu vaikimisi ning Kaitsevägi nõustus eelnõuga esitatud kujul.