Kommentaarid Soodla harjutusvälja eriplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalike arutelude järgselt

Kaitseministeeriumile Kommentaarid Soodla harjutusvälja eriplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalike arutelude järgselt Soovime esitada järgnevad kommentaarid. 1. Palume suhtuda asjakohaste mõjude hindamisel inimestele avalduva mõju analüüsi täie tõsidusega. Keskpolügooni riigi eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus käsitleti mõju inimesele ebapiisavalt, aegunud ja ebapiisava allika alusel ja sellest tulenevalt on järeldused osaliselt valed (kohaliku kogukonna REPi protsessis esitatud mittearvestatud arvamus on kopeeritud käesoleva kirja lõppu tärniga tähistatuna kaldkirjas). Kuigi inimesele avalduva mõju adekvaatne analüüs poleks tõenäoliselt vääranud REPi kehtestamist, on ebaadekvaatse analüüsi tolereerimine planeeringudokumentides kogukonnale solvav. Lisaks on olukorra adekvaatne kajastamine oluline leevendus- ja hüvitusmeetmete väljatöötamise platvormina. 2. Sama kehtib hinnangu kohta, mis läbib erinevate Põhja-Eesti harjutusala planeeringute dokumente: sõjaväe kohalolu peetakse looduskeskkonnale isegi soodsaks, kuna tänu sellele ei saa paiku külastada turistid, seenelised ja marjulised, kes koormaksid looduskeskkonda. Kohalik kogukond on samaaegselt tunnistajaks sellele, kuidas keskpolügooni nn laiendatud ohualal sõidetakse õppuste käigus avalikult kasutatavatele metsateedele sisse sügavaid roopaid, mis muudavad teed läbimatuks, samuti rajatakse seal õppuste käigus laagriplatse ja ei koristata prügi. Soodla harjutusvälja ja keskpolügooni ühendavate teede koridorides soovitakse planeeringudokumentide põhjal läbi viia jalaväeharjutusi. Marjuliste-seeneliste ning sõjaväe lahingumasinate ja õppustel osaleva isikkoosseisu keskkonnamõju pole mitte kuidagi võrreldav ja seega pole adekvaatne üldsõnaliselt väita, et sõjaväe harjutusvälja olemasolu aitab kaitsta looduskeskkonda, või veelgi enam – elurikkust suurendada. On liike ja kooslusi, kelle elu on perioodilised põlengud soodustanud, näiteks Jussi nõmmel tänaseks valitsev kooslus. Samal ajal on see hävitanud arvukalt muid liike, sh põlismetsakooslusi, mis on tänapäeval suure surve all. Üldistatud väide, et tsiviilisikute liikumise piiramine Põhja-Eesti harjutusalal mõjub looduskooslustele soodsalt, ei ole õige, kui tsiviilkoormus lihtsalt asendub sõjaväelise koormusega, nagu keskpolügooni nn laiendatud ohualadel on juba täna näha. Palume seda teemat käsitledes anda hinnanguid liikide ja koosluste lõikes, mitte üldistatuna. Seni pole sellekohaseid ettepanekuid arvestatud. 3. Juhul, kui soovite viidata dokumendis Tapa kaitseväeliste arenduste sotsiaalmajanduslikele mõjudele, palume tutvuda LISi poolt läbi viidud analüüsiga aadressil https://loodusinimenesojavagi.wordpress.com/2023/03/09/missugust- kasu-toob-kaitsevaeline-arendus-kohalikule-elule/. 4. Kogu Põhja-Eesti harjutusala kumulatiivsete mõjude analüüsi jaoks viitame omalt poolt järgnevatele teemadele: a. Kogukonnad ei ole rahul Kaitseministeeriumi poolse kommunikatsiooniga juba 20 aastat. Kaitseministeerium on aastate vältel perioodiliselt tunnistanud, et kommunikatsioon peaks olema parem, ja lubanud seda parendada, kuid paranemist pole toimunud. Praktiliselt ühtki kohaliku kogukonna ettepanekut ei ole keskpolügooni REPis arvestatud. Avalike arutelude järgselt võib sama öelda Soodla harjutusvälja planeerimise kohta. Nn laiendatud ohualade planeerimine “riigimetsa kaitseotstarbeliseks õppetegevuseks andmise” korraldusega ja Tapa lähiharjutusala planeerimine kinnistute üleandmise aktiga ühe asutuse haldusalast teise pole loonud tingimusi inimeste õigeaegseks informeerimiseks, rääkimata kaasamisest. Samas tõid need protsessid kaasa erakinnistute võõrandamised. Kõik see on õõnestanud usaldust Kaitseministeeriumi vastu. Alal tegutseb kaks kodanikuühendust LIS (loodud 2019) ja MTÜ Soodla Kaitseks (loodud 2023), mille loomine on olnud ajendatud just ülaltoodud asjaoludest. Palume eelkirjeldatud infole ka mõjuhinnangus tugineda. b. Harjutusväljade planeerimine ja nn laiendatud ohualade kehtestamine on kaasa toonud erakinnistute võõrandamised. Võõrandamisi on alates 2018. aasta juulist teostatud Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt, mis ei sobi kodude ja põllumaade võõrandamiseks. Keskpolügooni laiendatud ohualadel ei ole võõrandamisele minevate kodumajapidamiste omanikele õiglast lahendust leitud, ja seda juba aastaid. Sellega on kaasnenud negatiivne mõju kohalikule kogukonnale: turvatunde kadumine, kogukonna muutumine vaesemaks heade naabrite võrra, mõju kultuuripärandile. Konkreetsetele asjast puudutatud isikutele on avaldunud otsene negatiivne mõju tervisele, mis on tingitud pikaajalisest teadmatusest ja stressist oma kodu ja tuleviku osas. Kaitseministeerium pole seni teinud midagi ebaõiglase seaduse muutmiseks. Seoses Nursipalu harjutusväljaga lubatakse neile, kelle kodud seal võõrandatakse, nii meedias kui isiklikes vestlustes “lahenduse leidmist”. Inimestele valetatakse: lahendust pole tegelikult leitud juba kuus aastat, selle aja jooksul pole arvestatud inimeste poolt antud sisendiga ega algatatud olukorra parendamiseks ühtki protsessi. Rail Balticu planeeringuga seoses on pooleli kohtukaasus, kus riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi positsioonis on asunud KAHOSe ebaõiglast rakendamist õigustama. Need, kes on seni enne KAHOSe kehtimahakkamist ja KAHOSe ajal riigiga oma kodude ja põllumaade müügil kokkuleppele läinud, on saanud tüssata. Ainult metsamaade puhul on KAHOSe rakendamisel kasutatav metoodika osutunud motiveerivaks. Käesolevat teemat on seni planeeringute asjus toimuvas suhtluses kõrvale lükatud kui mitte otseselt planeeringuga seonduvat, mida see ometi väga otseselt ja jätkuvalt on. Kaitseministeerium vastutab planeerides selle eest, et inimesed saaksid võõrandamise korral õiglase lahenduse – vajadusel seaduse muutmist algatades. Kuni seda tehtud pole, tunnevad kogukonnad end vastu seina surutud nõrgema poolena, kelle liikmetel pole mingit väljapääsu kodude ja põllumaa loovutamisest riigile sellise hinnaga, mille eest ei saa uut samaväärsetki, rääkimata motiveerivast tasust.  c. Inimeste üks peamistest muredest on harjutusväljade loomisega kaasneva keskkonnahäiringu ja RMK poolse aktiivse metsaraide mõju kumuleerumine. Vastavad teemad on häälekalt laual olnud seoses kodumetsade majandamisega Aegviidus ja Kuusalus. Mitte keegi ei ole seni suutnud vastavaid organisatsioone kokku tuua ega kumuleeruvat mõju leevendavaid lahendusi välja töötada. Ükski asutus ei ole võtnud vastutust kumuleeruva mõjuga tegelemise eest – ei vallad, RMK ega Kaitseministeerium. Aegviidu ja Kuusalu KAH-alade protsessist nähtub, et kodumetsi ei kaitse ka KAH-alaks olemine. Eriplaneeringu avalike arutelude kvaliteeti suurendanuks see, kui saadetud arvamused olnuks eelnevalt vastuse saanud. Samuti on kogu protsessi tervikus oluline, kuidas kompenseerida häiringut kohalikule kogukonnale. Toimunud aruteludes osundati sellele planeeringu läbiviija poolt kui planeeringu teemast väljuvale poliitilisele otsusele. Diskussiooniks ja dialoogiks on väga oluline teada, mis on kaalul ja kuidas seda kompenseeritakse. Palume sellega arvestada ja väärtustada kohaliku kogukonna esindajate aega, pakkudes aruteludeks piisavalt alginfot. Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi Katrin Kull 29.02.2023 *Kohaliku kogukonna arvamus keskpolügooni REPi protsessis, mis jäi arvestamata: “Eriplaneeringu detailse lahenduse mõju inimestele on käsitletud ebapiisavalt, aegunud ja ebapiisava allika alusel, ja järeldused on sellest tulenevalt osaliselt valed. - Mõju kohalikule kogukonnale on hinnatud 2015. aastal läbi viidud uuringu (M.Vipperi magistritöö 2016) põhjal, ja seda dokumendis vaid ühel (!!!) leheküljel. 2015. aastal ei olnud Kaitseväe tegevus sedavõrd aktiivne ja plaane polügooni arenduseks polnud tutvustatud. Uuringus tuuakse ühe põhijäreldusena välja, et Kaitseväe tegevuse kohta pole piisavalt infot. 2018. aastal peale jõulisi arenguid planeerimistegevuses, suuri rajatisi polügoonil, Kaitseväe tegevust teistes (sh Nursipalu) piirkondades, inimestega suhtlust võõrandamiste osas jm tegevusi pole selline uuring enam alusmaterjalina adekvaatne. - Uuringu valimist on täielikult välja jäänud Tapa vald ja linn magistritöös välja toodud põhjendusega, et “... nimetatud aladel ei ole täheldatud probleeme (kaebusi) Kaitseväe tegevuse osas. Info saadi suulisel vestlusel kommunikatsiooninõunik Kersti Ristimägi’ga...” . Sellest hoolimata viidatakse dokumendis uuringu tulemustele kui “elanike küsitlusele”, täpsustamata, et oluline osa elanikest valimisse ei kuulunudki! Tapa vallas ja linnas jääb polügooni piirangualasse ja 2-5 km vööndisse 1547 elamut (kokku piirangualas ja 2-5 km vööndis elamuid üldse 1855; vt tabel 28 dokumendis lk 157) – põhiosa elamutest! - Uuritud ei ole mõju ülejäänud Eesti elanikele, kes kasutavad Kõrvemaa piirkonda puhkealana. - Uuringu üheks põhijärelduseks oli info puudumine Kaitseväe tegevuste kohta uuritaval alal. Peale 2015. aastat ei ole olukord selles osas paranenud. Uuringu läbiviimisele ja inimeste küsitlemisele eelnevalt peab küsitletavaid küsitluse objektist piisavalt informeerima.”