Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 19233001185

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 22.03.2022, Narva Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Priit Heinsoo Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri III osakond Kriminaalasja number: 19233001185 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. ik.xxxxxxxxxxx X.X. kahtlustatakse selles, et tema sai P.P. 2019 aasta septembri kuus end valdusesse Narvas, asuva garaažiboksi võtme, milles P.P. hoiustas OÜ ja M.M. kuuluvaid esemeid. Kasutades ära juurdepääsu antud asjadele viis X.X. M.M. nõusolekuta 11.09. 2019 ajavahemikus 10. 30- 11. 30, eeluurimisel tuvastamata asukohta, eelnimetatud garaažis hoiustatud OÜ -ile kuuluvad: - skuutri Kawasaki Ultra LX reg nr O-561, maksumusega 8000 eurot, - 10 päästevesti kogumaksumusega 400 eurot, - 5 veekindlad spordiülikonnad, kogumaksumusega 400 eurot, - Tiki Treiler järelhaagise reg nr 035 YHG maksumusega 500 eurot. Samuti M.M.le kuuluvad: - kaatri Sea Doo Speedster reg nr VLR 535 ja omavalmistatud järelhaagise reg nr 654 YJZ kogumaksumusega 10 500 eurot, - veesuusad maksumusega 200 eurot, - SUP laua, maksumusega 120 eurot, - gaasipõleti maksumusega 140 eurot. - Täispuhutava veebanaani maksumusega 1000 eurot, - veetuubi Sea Doo maksumusega 500 eurot, - kaks lumelauda maksumusega 500 eurot tk X.X. keeldus antud asju tagastamast P.P. ja M.M.. Sellega X.X. pööras ebaseaduslikult enda kasuks OÜ ja M.M. kuuluva vara, põhjustades sellega OÜ varalist kahju 9300 eurot ja M.M. varalist kahju 13520 eurot. Eelkirjeldatud teoga pani X.X. toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil so. KarS § 199 lg 1 sätestatud kuriteo Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Käesoleval juhul on tegu teise astme kuriteoga, mille eest on nähtud ette karistusena rahaline karistus või kuni kolme aastane vangistus. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et X.X. hinnangul oli tema äripartneril P.P. tema ees võlgnevus vähemalt 12 400 eurot. P.P. üüris koos X.X.ga garaaži Narvas, milles hoidis P.P. oma elukaaslasele M.M.le ja tema ettevõttele kuuluvaid esemeid. X.X. aga otsustas need esemed võtta endale nn. laenu tagatiseks. X.X. viis kahtlustuses nimetatud esemed minema ja on need tänaseks päevaks realiseerinud. Kuigi X.X. teostas enda arvates nn pandiõigust, siis pidi ta vähemalt kaudse tahtluse tasandil pidama võimalikuks, et ta võtab ära võõrad vallasasjad ilma seadusliku aluseta, kuid siiski ta seda tegi. Samuti tuleb võta arvesse, et kannatanu ja kahtlustatav on tänaseks päevaks kohtunud ja pidanud läbirääkimisi, omavahel leppinud ja sõlminud kompromissi kahju hüvitamise osas. Seega võttes arvesse, et X.X. tegutses kaudse tahtlusega ja ta on kannatanuga leppinud, ning võtnud kompromissiga kohustuse kahju hüvitamiseks, siis saab teha järelduse, et X.X. süü ei ole suur. Vestluses prokuröriga on kahtlustatav enda süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust ning kahtlustatav mõistab, et pandiõiguse teostamiseks ei saa võtta endale võõrast vara ilma omaniku nõusolekuta. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb võtta arvesse lisaks sellele, et X.X. süü ei ole suur, sedagi, et tal puuduvad kehtivad väär- või kuriteo karistused. See aga näitab, et X.X. puhul on tegu üldiselt õiguskuuleka isikuga ja käesolev tegu on üksik juhtum tema elus. Kuna karistuse eripreventiivne eesmärk on mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, siis arvestades asjaolu, et X.X.l puuduvad varasemad karistused ja sedagi, et tema tahtlus oli suunatud eelkõige enda võlaõigusliku nõude tagamiseks, siis saab asuda seisukohale, et kriminaalmenetlus, kui protsess on olnud piisavalt mõjus, et motiveerida X.X.t edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ja eripreventiivsel kaalutlusel karistamise kohaldamine ei ole hädavajalik. Analüüsides karistuse vajalikkust üldpreventiivsl kaalutlusel, siis tuleb asuda seisukohale, et antud juhul on tegu varavastase kuriteoga ja ei esine koosseisulisi raskendavaid asjaolusid. Tõsi, X.X.i poolt M.M.le tekitatud kahju on 22 820 eurot ehk tegemist on olulise kahjuga ja reeglina esineb sellisel juhul avalik menetlushuvi. Kuid, siinkohal tuleb samuti arvestada, mis oli X.X.i teomotiiviks, enda võimaliku nõude tagamine. Samuti seda, et X.X. on võtnud endale kohustuse kahju hüvitamiseks vastavalt kompromissile, pooled on leppinud ja kannatanu M.M. õigused on seeläbi kriminaalmenetluse kaudu tagatud. Kannatanu õiguste tagamise garantiiks on ka see, et juhul, kui kahtlustatav ei hüvita kahju kompromissis ettenähtu kohaselt, siis on see kriminaalmenetluse uuendamise aluseks ning menetluse jätkamiseks. Samuti tuleb avaliku menetlushuvi suuruse hindamisel arvestada ka asjaoluga, et kahtlustatavale etteheidetava teo toimepanemisest on möödunud juba üle kahe ja poole aasta. Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19233001185 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: X.X. kohustub: KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kuriteoga kahju vastavalt kompromiss kokkuleppele: 1. kannatanu M.M.le tekitatud varaline kahju summas 10 000 eurot. mis tuleb kanda Olga Mihhailova pangakontole hiljemalt 07.09.2022 2. Kannatanule OÜ tekitatud varaline kahju summas 3000 eurot, mis tuleb kanda kannatu OÜ pangakontole hiljemalt 07.04. 2022 KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksta riigituludesse 1000 eurot hiljemalt 22.08.2022 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 3 CD plaati jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata M.M.le ja OÜ. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuris Narva Koidula 3a. . Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 8. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Priit Heinsoo ringkonnaprokurör Mulle on selgitatud minu õigusi. Mulle on määrus arusaadav, olen määruse ja sellega mulle pandud kohustustega nõus ning teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202 lg 6 on kohustuse tähtaegselt täitmata jätmise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja võimalik kriminaalkaristuse kohaldamine. Määruse koopia sain kätte. X.X.