Sissetulev kiriAvalik
Hinnangu küsimine ettepanekule loobuda kindlate välisriikide dokumentide apostillimise nõudest
Tallinna Halduskohus · 2. jaanuar 2020
- Viit
- 10-3/2
- Registreeritud
- 2. jaanuar 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Justiitsministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
- Sari
- 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
- Toimik
- 10-3/2020
- Vastutaja
- Signe Luuk
Sisu (failidest)
Kohtud
Välisministeerium
Meie 02.01.2020 nr 14-3/5
Sotsiaalministeerium
Siseministeerium
Haridus-ja Teadusministeerium
Riigiprokuratuur
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Hinnangu küsimine ettepanekule loobuda
kindlate välisriikide dokumentide apostillimise
nõudest
Eesti Advokatuur esitas 01.11.2019 Justiitsministeeriumile ettepaneku kaotada apostilli nõue nende
dokumentide osas, mille päritoluriigiks on Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna (EEA)
lepinguriik või Šveits, ning aktsepteerida avalikke dokumente sellisel kujul nagu need päritoluriigi
pädevate isikute poolt väljastatakse.
Välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga (edaspidi Apostilli
Konventsioon) on teiste seas liitunud kõik EL liikmesriigid, EEA lepinguriigid ja Šveits. Apostilli
Konventsiooni mõtteks on eelkõige lihtsustada riikide vahelist dokumentide vaba liikumist ning loobuda
kõikvõimalikest täiendavatest formaalsustest dokumentide legaalsuse tuvastamisel. Ainukese
formaalsusena, mis kinnitaks allkirja, pitseri või templi ehtsust või alla kirjutanud isiku pädevust, näeb
Apostilli Konventsioon ette võimaluse nõuda avaliku dokumendi apostillimist. Seejuures ei sea Apostilli
Konventsioon apostilli nõudmise kohustust, vaid Apostilli Konventsiooni artikkel 3 annab igale
liikmesriigile vabaduse siseriikliku seadusandluse tasandil või õiguspraktikaga loobuda välisriigi
avalike dokumentide apostillimise nõude rakendamisest.
Muudatus võimaldaks lihtsustada asjaajamist Eestis, tehes selle puudutatud isikutele kiiremaks ja
vähem kulukaks. Sõltuvalt riigist tähendab dokumendi apostillimine lisaks sellele kuluvale ajale ka
arvestatavat rahalist väljaminekut, eriti kui dokumentide hulk on suur.
Justiitsministeerium peab ettepanekut asjakohaseks, samuti toetab ettepanekut Notarite Koda.
Muudatuse elluviimiseks tuleb muuta välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise
konventsiooniga ühinemise seadust.
Palume puudutatud asutustel eelhinnangut ettepanekule hiljemalt 20.01.2020.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Gunnar Vaikmaa
juhataja
Helen Vahkal, [email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898