Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie: 21.12.2023 nr 1.4-1/2408
Märgukiri
Lugupeetud Sotsiaalministeeriumi esindaja
Lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse §-st 67 lg 1, soovime Teid informeerida murettekitavast
tendentsist töösuhete alaste nõuete täitmise kontrollimise käigus ilmnenud probleemidest
hoolekandeasutustes.
Tööinspektsioon on ca viimase aasta jooksul peamiselt vihjete/kaebuste pinnalt viinud läbi kontrolle
töösuhete alaste nõuete täitmise üle erinevates hoolekandeasutustes, mis pakuvad väljaspool kodu
osutatavat üldhooldusteenust. Kontrollide tulemusena saame tõdeda, et hooldekandeasutuste töö-
ja puhkeaja korralduses oleme tuvastanud mitmeid rikkumisi, millest osad on äärmiselt tõsised.
Sealjuures on üldteada, et ebapiisav puhkeaeg töövahetuste vahelisel ajal võib kaasa tuua
üleväsimuse, töötaja sooritusvõime languse ning töötajal võivad avalduda erinevad
terviseprobleemid.
Järgnevalt toon esile mõned näited tuvastatud rikkumistest.
Näiteks on hoolekandeasutuses hooldajaid tööle rakendatud moel, mille puhul ei ole neile olnud
tagatud igapäevast puhkeaega. Riiklikus järelevalvemenetluses nr 3-1/23/3448 tuvastati, et
töötajad on pärast 24 tunnist töötamist jätkanud töötamist veel 3-12 tunniste töövahetuste vältel.
Toodud näite puhul ei ole töötajatele tagatud puhkeaega, mis pärast 24 tunnist töötamist peab
olema vähemalt 22 tundi (töölepingu seadus- TLS § 51 lg 1 ja 5).
Omakorda tuvastati menetluses nr 3-1/23/2526, et töötajaid on rakendatud tööle nõuetekohast
iganädalast puhkeaega tagamata nii, et töötajad on töötanud 8-17 tööpäeva järjest.
Tööinspektsioon alustas juhtumis väärteomenetlust.
Toodud näite puhul ei ole töötajatele tagatud iganädalast puhkeaega, mis summeeritud tööaja
arvestuse korral peab olema mitte vähem kui 36 järjestikust tundi seitsmepäevase ajavahemiku
jooksul (TLS § 52 lg 2).
Menetluses nr 3-1/23/3548 tuvastati, et tööandja ei ole järginud öötöö piirangut, st töötajaid on
rakendatud tööle viisil, kui nad on öötöötajatena töötanud 24-tunnise ajavahemiku jooksul
seitsmepäevase arvestusperioodi kohta keskmiselt 9,8-12 tundi. Tööinspektsioon alustas juhtumis
väärteomenetlust.
Toodud näite puhul ei ole öötöötajatele tagatud tööaja piirangut, mis seisneb selles, et öötöötaja ei
tohi töötada keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase
arvestusperioodi kohta (TLS § 50 lg 1).
Menetluses nr 3-1/23/2000 leidis kinnitust asjaolu, et tööandja ei ole töötajatele taganud
iganädalast puhkeaega, st töötajad on töötanud 7-10 päeva järjest. Ühtlasi tuvastati, et töötajad on
rakendatud tööle 25-29 tunni pikkustesse töövahetustesse.
Toodud näite puhul ei ole töötajatele tagatud iganädalast puhkeaega, mis summeeritud tööaja
arvestuse korral peab olema mitte vähem kui 36 järjestikust tundi seitsmepäevase ajavahemiku
jooksul (TLS § 52 lg 2).
Menetluses nr 3-1/23/3335 tuvastati, et tööandja ei ole järginud töö tegemise aja piirangut, mis
Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 /
[email protected] / www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee
Registrikood 70001969
seisneb selles, et töötajad on töötanud seitsmepäevase ajavahemiku jooksul keskmiselt 51-72
tundi. Näiteks töötas hooldaja 2023. a juulis 304 tundi. Märkimist väärib asjaolu, et
hoolekandeasutuse kolme hooldajat on kontrollitud perioodil rakendatud enam kui korduvalt tööle
48 tunnistes töövahetustes, st kaks 24 tunnist vahetust järjest. Eelnevale lisaks ilmnes, et mitmele
töötajale ei olnud tagatud iganädalast puhkeaega. Tööinspektsioon alustas juhtumis
väärteomenetlust.
Toodud näite puhul ei ole tööandja rakendanud töö tegemise aja piirangut, mis on keskmiselt 48
tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul (TLS § 46 lg 1).
Siinkohal tuleb rõhutada, et välja toodud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumiste kõrval esineb
juhtumeid, kui hooldekandeasutuse töötajatega vormistatakse töölepingu asemel võlaõiguslikke
teenuse osutamise lepinguid (käsundus- või töövõtuleping), samas kui lepingulisel suhtel on
töölepingule omased tunnused, millega jäetakse töötajad teavitamata TLS § 5 lg-s 1 toodud
olulistest töötingimustest.
Menetluste käigus on tööandjad selgitanud, et olukord hoolekandesektoris on keeruline, kuna
hooldajatest on alati puudus ning nende juurde värbamine on komplitseeritud eeskätt tegevusala
töötingimuste ja väikese töötasu tõttu. Paljud hooldajad töötavad sissetuleku teenimiseks mitmes
hoolekandeasutuses, mis paneb omakorda surve alla tööajagraafikute koostajad. Väidetavalt ei ole
harvad juhtumid, kui hooldajad alustavad 24 tunnist vahetust, olles teises asutuses lõpetanud
ööpäeva pikkuse või isegi pikema töövahetuse.
Kokkuvõttes võib tõdeda, et ilmselt on eelnevalt kirjeldatud olukorras oht, et langeb
hoolekandeasutuste klientidele osutatava teenuse kvaliteet. Tööinspektsioon kindlasti ka edaspidi
jätkab riikliku järelevalvega ning tõsiste rikkumiste tuvastamisel alustab väärteomenetlust, mille
abil püüame olukorda muutust tuua. Siiski leiame, et pikemas perspektiivis võib
väärteomenetlustega taotletava mõju määr jääda marginaalseks olukorras, kui probleemide
põhjused ei pruugi täielikult olla hoolekandeasutuste võimuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Silja Soon
Juhataja
Janis Miilits
55941276;
[email protected]
2