Ettepanekute edastamine

Saatja: "SM Info" Saaja: "SM Info" Teema: FW: EPIKoja ettepanekud SRT süsteemi reformimiseks Kuupäev: 2023-11-02 15:09 ________________________________ From: Maarja Krais-Leosk &lt;[email protected]&gt; Sent: Thursday, November 2, 2023 2:24 PM To: Signe Riisalo &lt;[email protected]&gt; Cc: Brit Tammiste &lt;[email protected]&gt;; Kristi Kähär &lt;[email protected]&gt; Subject: EPIKoja ettepanekud SRT süsteemi reformimiseks Tere Signe Nagu soovisid, siis tegime enda esitatud ettepanekutest põgusa koondi. Reformimiseni! Maarja Krais-Leosk Tegevjuht | Eesti Puuetega Inimeste Koda Managing Director | Estonian Chamber of Disabled People [email protected] +372 661 6393 <https://www.epikoda.ee/> <https://www.facebook.com/EPIKoda/> Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga! Saatja: <"SM Info"> Saadetud: 02.11.2023 17:09 Adressaat: <"SM Info"> Teema: FW: EPIKoja ettepanekud SRT süsteemi reformimiseks ________________________________ From: Maarja Krais-Leosk &lt;&gt;Sent: Thursday, November 2, 2023 2:24 PMTo: Signe Riisalo &lt;&gt;Cc: Brit Tammiste &lt;&gt;; Kristi Kähär &lt;&gt;Subject: EPIKoja ettepanekud SRT süsteemi reformimiseks Tere Signe Nagu soovisid, siis tegime enda esitatud ettepanekutest põgusa koondi. Reformimiseni! Maarja Krais-Leosk Tegevjuht | Eesti Puuetega Inimeste Koda Managing Director | Estonian Chamber of Disabled People +372 661 6393 EPIKoja peamised ettepanekud rehabilitatsiooniteenuste reformiks Ettepanekud on esitatud SoM-le kirjalikult 08.08.2023. Lisaks on 09.08.2023 ja 23.08.2023 kohtumistel tehtud ettepanekuid, antud sisendit ja toodud näiteid praktikast. Esmane VTK draft tagasisidestatud 13.10.2023, kus mh rõhutasime ekspertide kaasamise vajalikkust. Oleme veendumusel, et rehabilitatsioonisüsteem vajab sisulist reformi, mitte kosmeetiliste muudatuste tegemist. Ootame aastate jooksul poliitikakujundajatele ja rakendusasutusele teada olnud probleemidele toimivate lahenduste väljatöötamist, sh vajadusel mahukate süsteemimuutuste läbi. • Rehabilitatsiooniteenused peavad olema terviklikult lahendatud sidustades tervishoiu- ja sotsiaalteenused, olles vajadusel ja sõltuvalt sihtgrupist osa kas haridusvaldkonnast või töövaldkonnast: üks uks, ühtne taotlemine, ühtne juhtumikorraldus, ühtne rahastus, süsteemidevaheline ja süsteemisisene paindlikkus ja liikumine. Tänase korralduse puhul ei toimu teenuste vahel liikumine sujuvalt, inimene peab tegelema taotlemisega, sh ka ametiasutustelt vastutuste ootamisega, kuigi vajab samasisulist teenust, samadel eesmärkidel, aga kuna teenustel on limiteeritud kordade arv, peab ta liikuma ühest süsteemist teise. Sh on igal süsteemil oma reeglid ja eripärad, mh järjekorrad, ja ka info ei liigu erinevate teenuseosutajate vahel (taastusravi, sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon) • Laste arengut toetavate tegevuste kättesaadavus peab tagatud olema läbi tervishoiu või haridussüsteemi, kus üldjuhul lapse arenguprobleemid välja tulevad. Täisealiste puhul tuleb tänased ressursid, mida kasutatakse neile üksikteenuste osutamiseks, integreerida teiste abimeetmetega, mida inimesed kasutavad. • Läbi mõelda rehabilitatsioonivajaduse hindamise ülesehitus selliselt, et inimesele viiakse läbi üks hindamine. Kuna killustatus esineb ka selles osas, kuidas ja kes inimese rehabilitatsioonivajadust hindab, tuleb läbi mõelda, millise pädevusega spetsialistid saavad inimese teenuse vajadust hinnata. • Luua isikustatud eelarve põhimõte - inimene saab ise valida erinevaid teenuseid erinevate teenuseosutajate juures. Hetkel saab inimene teenuseid tarbida selle teenuseosutajate juures, kes on SKA tingimustel lepingu sõlminud. Mitmed head teenuseosutajad sellistel tingimustel lepingut sõlmida ei soovi. Seega on olukordi, kus inimesel on küll talle ettenähtud sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse raha kasutamata, kuid ta ei saa seda endale vajaliku (spetsialiseerunud) teenuseosutaja juures kasutada ning maksab teenuste eest omadest vahenditest ise või näiteks keeruliste erivajadustega laste puhul toetab teraapiate saamist TÜK Lastefond. • Oluline on tõsta teenuste hinnad turuhindadele vastavaks, tagamaks kõikide kvaliteetsete teenusteosutajate soov ja valmisolek läbi SKA süsteemi teenuseid osutada. Teine võimalus on mitte siduda teenuseid SKA-poolsete hindadega, vaid teenuseosutaja seab oma hinna ning inimestel tekib isikustatud eelarve pinnalt "jalgadega hääletamise" võimalus. Mõlemal juhul laieneb teenuseosutajate ring ja suureneb inimeste valik ja võimalus valida sobivaid teenuseosutajaid. • Vajalik on tagada teenuse üle süsteemne ja toimiv järelevalve, kindlustamaks, et lisaks korras paberimajandusele osutatakse inimestele ka nende vajadustele vastavaid ja sisult kvaliteetseid teenuseid. Võtta kasutusele inimese elukvaliteedis, suhtumises ja kaasatuses toimunud muutuste ja mõjude hindamise kaasagseid metoodikad, mitte kontrollida, kas TO-d teevad õigeaegselt läbi kõik protsessi sammud. Ettepanek on kokkuleppida, mis on teenuste eesmärk ja tulemus - näiteks heaolu tõus, elukvaliteedi muutus, turvalisuse ja osalustunde kasv, uurenendud sissetulekud, vähenenud ravimite väljaostmine, aktiivravi voodipäevade vähenemine vms. • Teenuseid tuleb osutada vastavalt vajadusele inimesele kõige sobivamas keskkonnas ja ajal (nt kodus, haridusasutuses, nt intellektipuudega lastele õpetataks söömiseks vajalikke liigutusi ja oskusi sobival kellaajal ja situatsioonis, mitte suvalisel kellaajal “mängult söömist” teraapiakabinetis. Keskselt on vajalik mõista, et inimene saaks ja oleks võimeline õpitavaid oskusi teraapiast pärisellu üle kandma, vastasel juhul ei täida teraapia ja mõlemapoolne kulutatud aeg ja raha oma eesmärke). Vajalik on toetada asutuste mobiilsust erinevatesse piirkondadesse liikumisel. Mobiilsuse tekitamise puhul võib olla vajalik rakendada “motivatsioonikoefitsenti” või muuta mobiilsus teatud juhtude puhul kohustuslikuks. • Vajalik on hoida teenuse limiidid erinevate sihtgruppide lõikes ajakohastena. Analüüsida, millistes sihtgruppides on limiitide suurendamise vajadus või alternatiivina suurendada vajadus- ja isikupõhiselt teenuslimiite rehabilitatsiooniteenuse saamise jooksul, kaotada fikseeritud mahud rehabilitatsiooniteenuse osutamisel, et tagada inimese jaoks tema vajadustest lähtuv abi.