Muudatusettepanekud

Meie 01.11.2023 nr 1.1-21/6683-1 Riigikogu põhiseaduskomisjon [email protected] Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seadus 305 SE Austatud komisjoni esimees Riigikogu menetluses on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seadus 305 SE (edaspidi eelnõu). Käesolevaga esitame eelnõule järgmised muudatusettepanekud: 1) Muuta eelnõu „Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seadus“ pealkirja ja asendada see pealkirjaga „Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“. Selgitus: Lisaks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele on vaja täiendada ka kohtute seadust ja prokuratuuriseadust. Kohtute seadust ja prokuratuuriseadust täiendatakse, et pensionile minevate kohtunike ja prokuröride pensioni suurus ei väheneks seoses kõrgemate riigiteenijate ametipalkade palgamäära indeksi ajutise vähendamise tõttu. Kui kohtunik või prokurör jääb pensionile perioodil 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini, siis temale pensioni suuruse arvutamisel võetakse aluseks selline ametipalk, mida ta oleks saanud, kui palgamäära indeksit ei oleks vähendatud. 2) Lugeda eelnõu § 2 §-ks 4. 3) Täiendada eelnõu §-ga 2 järgmises sõnastuses: § 2. Kohtute seaduse täiendamine Kohtute seaduse § 1326 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kohtuniku, kelle ametipalk määrati perioodil 2024. aasta 1. aprill kuni 2028. aasta 31. märts kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 172 alusel, kohtunikupensioni arvutamisel lähtutakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 1 lõike 2 kohaselt arvutatud ametipalgast.” Selgitus: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Eelnõuga muudetakse osa kõrgemate riigiteenijate palgamäära indekseerimise metoodikat ning muudatuse kohaselt indekseeritakse eelnõus nimetatud isikute palgamäära väiksema indeksiga. Kohtute seaduse § 1326 kohaselt on kohtuniku vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni suurus 75% tema viimasele ametikohale vastavast ametipalgast. Pensioni näol on tegemist omandiga, mis kuulub omandipõhiõiguse kaitsealasse. Kohtute seaduses tehtava muudatuse eesmärgiks on tagada, et kui pensionile mineva kohtuniku ametipalka indekseeriti ajutise kõrgeima palgamäära indeksiga, lähtutakse kohtuniku pensionile minemise hetkel pensioni suuruse määramisel sellisest ametipalgast, mida kohtunik oleks saanud, kui indeksit poleks ajutiselt vähendatud. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. Lisaks ei tohiks kohtuniku pensioni suuruse arvestamine sõltuda pensionile jäämise ajast, kuna sellisel juhul tekiks pensionile minemise ajast tulenev kohtunike ebavõrdne kohtlemine. Kõrgeimate riigiteenijate ametipalkade seadusesse lisatav § 172 ei mõjuta kohtunikupensioni indekseerimist. Kohtute seaduse § 1327 lõike 2 kohaselt indekseeritakse kohtunikupension iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. Kuna eelnõuga ei tehta muudatusi kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21, ei oma eelnõu mõju kohtunikupensioni indekseerimisele. 4) Täiendada eelnõu §-ga 3 järgmises sõnastuses: § 3. Prokuratuuriseaduse täiendamine Prokuratuuriseaduse § 603 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Perioodil 2024. aasta 1. aprill kuni 2028. aasta 31. märts võetakse prokuröri pensioni suuruse arvutamisel aluseks selline § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ametipalk, mida prokurör oleks saanud, kui riigi peaprokuröri ametipalka oleks indekseeritud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 1 lõike 2 kohaselt.” Selgitus: Prokuratuuriseaduse § 603 lõike 3 kohaselt on prokuröri vanaduspensioni suurus 65 protsenti tema viimasele ametikohale vastavast või teenistuse viie viimase aasta ametikohtade hulgast, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, valitud talle soodsaimast kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega või prokuratuuriseaduse § 22 alusel kehtestatud ametipalgast. Sama seaduse § 22 kohaselt määratakse prokuröride ametipalk protsendina riigi peaprokuröri ametipalgast. Riigi peaprokuröri ametipalk on määratud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses. Sarnaselt kohtute seaduses tehtava muudatusega on prokuratuuriseaduses tehtava muudatuse eesmärk tagada, et pensionile mineva prokuröri pensioni suurust ei mõjutaks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade ajutise indekseerimise metoodika, mille kohaselt osade riigiteenijate ametipalka indekseeritakse vähendatud indeksiga. Muudatuse kohaselt, kui pensionile mineva prokuröri ametipalk määrati protsendina riigi peaprokuröri ametipalgast ja riigi peaprokuröri ametipalka indekseeriti ajutise kõrgeima palgamäära indeksiga, lähtutakse prokuröri pensioni suuruse arvutamisel sellisest riigi peaprokuröri ametipalgast, mida peaprokurör oleks saanud, kui indeksit poleks ajutiselt vähendatud. 2 Kõrgeimate riigiteenijate ametipalkade seadusesse lisatav § 172 ei mõjuta prokuröri vanaduspensioni indekseerimist. Prokuratuuriseaduse § 603 lõike 4 kohaselt indekseeritakse prokuröri vanaduspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. Kuna eelnõuga ei tehta muudatusi kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21, ei oma eelnõu mõju prokuröri vanaduspensioni indekseerimisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisaadressaadid: Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium Elis-Ketter Müürsepp +372 5304 5154 [email protected] Mariel Kivi +372 5885 1431 [email protected] 3