Kiri

11/17/23, 3:04 PM CURIA - Dokumendid Esialgne tõlge EUROOPA KOHTU OTSUS (seitsmes koda) 16. november 2023(*) Eelotsusetaotlus – Euroopa Liidu ametnikud – Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad – Kohustuslik kindlustamine Euroopa Liidu institutsioonide sotsiaalkindlustusskeemis – Pensionile jäänud Euroopa Liidu ametnik, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana – Sotsiaalkindlustusmaksete tasumine selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus see tegevus toimub Kohtuasjas C‑415/22, mille ese on ELTL artikli 267 alusel tribunal du travail francophone de Bruxellesi (Brüsseli prantsuskeelne töökohus, Belgia) 9. juuni 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 20. juunil 2022, menetluses JD versus Acerta – Caisse d’assurances sociales ASBL, Institut national d’assurances sociales pour travailleurs indépendants (Inasti), État belge, EUROOPA KOHUS (seitsmes koda), koosseisus: koja president F. Biltgen (ettekandja), kohtunikud N. Wahl ja M. L. Arastey Sahún, kohtujurist: A. Rantos, kohtusekretär: A. Calot Escobar, arvestades kirjalikku menetlust, arvestades seisukohti, mille esitasid: – JD, esindaja: avocat J. Buekenhoudt, – Belgia valitsus, esindajad: S. Baeyens, C. Pochet ja L. Van den Broeck, keda abistasid avocats S. Rodrigues ja A. Tymen, – Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek ja J. Vláčil, – Prantsuse valitsus, esindajad: R. Bénard ja A. Daniel, – Euroopa Komisjon, esindajad: T. S. Bohr ja D. Martin, arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta, on teinud järgmise otsuse https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=req&pageIndex=0&docid=279757&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 1/8 11/17/23, 3:04 PM CURIA - Dokumendid 1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada sotsiaalkindlustuse valdkonnas ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõtet, nagu see on esitatud nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruses (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (muudetud ja ajakohastatud nõukogu 2. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 118/97 (EÜT 1997, L 28, lk 1; ELT eriväljaanne 05/03, lk 3)), mida on muudetud nõukogu 8. veebruari 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 307/1999 (EÜT 1999, L 38, lk 1; ELT eriväljaanne 05/03, lk 335) (edaspidi „määrus nr 1408/71“), ja seejärel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 166, lk 1; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72; parandus ELT 2009, L 202, lk 90). 2 Taotlus on esitatud kohtuvaidluses ühelt poolt Euroopa Komisjoni pensionile jäänud ametniku JD ning teiselt poolt Acerta – Caisse d’assurances sociales ASBLi, Institut national d’assurances sociales pour travailleurs indépendantsi (Inasti) ja État belge’i (Belgia riik) vahel seoses JD suhtes Belgia sotsiaalkindlustusskeemi kohustusliku kohaldamisega aastatel 2007–2020. Õiguslik raamistik Liidu õigus Protokoll 3 Protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta (ELT 2010, C 83, lk 266; edaspidi „protokoll“) artikkel 12 on sõnastatud järgmiselt: „Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille Euroopa Parlament ja [Euroopa Liidu N]õukogu on seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil kinnitanud, on liidu ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida [Euroopa Liit] neile maksa[b]. Töö- ja muud tasud, mida [liit] neile maksa[b], on vabastatud riigimaksudest.“ [täpsustatud sõnastus] 4 Protokolli artiklis 14 on sätestatud: „[…] Parlament ja nõukogu kinnitavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määruste abil liidu ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.“ Personalieeskirjad 5 Põhikohtuasjale kohaldatavas redaktsioonis Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikli 72 lõigetes 1, 1a, 2 ja 2a on sätestatud: „1. Ametnik […] on haiguste vastu kindlustatud 80% ulatuses kuludest, võttes arvesse eeskirju, mis on koostatud [liidu] institutsioonide kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega. […] […] 1a. Kui ametniku teenistus lõpeb ja ta tõendab, et ta ei tee tasustatavat tööd, võib ta teenistuse lõppemise kuule järgneva kuu jooksul taotleda, et tema suhtes jätkataks lõike 1 kohase ravikindlustuse kohaldamist kuni kuue kuu jooksul pärast teenistuse lõppemist. Eelmises lõikes nimetatud sissemakse arvutatakse ametniku viimase põhipalga alusel ja poole sissemaksest tasub ametnik ise. […] 2. Ametnikul, kes on olnud liidu teenistuses kuni pensioniikka jõudmiseni või kes saab invaliidsustoetust, on pärast teenistusest lahkumist õigus saada lõikes 1 sätestatud hüvitisi. Sissemakse suurus arvutatakse tema pensioni või toetuse alusel. https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=req&pageIndex=0&docid=279757&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 2/8 11/17/23, 3:04 PM CURIA - Dokumendid […] 2a. Järgmistel isikutel on samuti õigus saada lõikes 1 sätestatud hüvitisi, kui nad ei tee tasustatavat tööd: i) endised ametnikud, kellel on õigus saada vanaduspensioni ja kes on lahkunud liidu teenistusest enne pensioniikka jõudmist, ii) isikud, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni sellise endise ametniku surma korral, kes lahkus liidu teenistusest enne pensioniikka jõudmist. […]“. Ühiseeskirjad 6 Personalieeskirjade artikli 72 kohaldamise tingimuste kindlaksmääramiseks võtsid liidu institutsioonid vastu ühiseeskirjad Euroopa Liidu ametnike ravikindlustuse kohta (edaspidi „ühiseeskirjad“). 7 Ühiseeskirjade artiklis 1 on sätestatud, et personalieeskirjade artikli 72 rakendamisega loodi liidu institutsioonide ühine ravikindlustusskeem. 8 Ühiseeskirjade artiklis 2 on ette nähtud: „1. Käesoleva skeemi liikmed on: – ametnik, – ajutine teenistuja, […] 3. Käesoleva skeemi liikmed on: – endised ametnikud ja ajutised teenistujad, kes saavad vanaduspensioni, – endised lepingulised teenistujad, kes saavad vanaduspensioni, kui nad on töötanud lepingulise teenistujana rohkem kui kolm aastat, – invaliidsuspensioni või invaliidsushüvitise saajad, […]“. 9 Ühiseeskirjade artikkel 4 on sõnastatud järgmiselt: „Kui ametnik, tähtajaline või lepinguline teenistuja töötab riigis, kus ta vastavalt selle riigi õigusaktidele peab osalema kohustuslikus ravikindlustusskeemis, siis teeb vastavad sissemaksed tervikuna oma eelarvest see institutsioon, kelle ametniku või teenistujaga on tegemist. Sel juhul kohaldatakse artiklit 22.“ 10 Ühiseeskirjade artiklis 22 on ette nähtud: „1. Kui skeemi liige või tema nimel kindlustatud isik võib taotleda kulude hüvitamist muu riikliku ravikindlustuse kaudu, peab skeemi liige: a) teatama sellest arveldusbüroole; b) esmajärjekorras taotlema või vajaduse korral laskma taotleda hüvitamist teise skeemi kaudu. Kui on kohustus teha sissemakseid kahte skeemi, võivad käesoleva skeemi liikmed valida, millise skeemi poole nad kuluhüvitiste saamiseks pöörduvad, arvestades, et neil juhtudel, kui käesolev skeem https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=req&pageIndex=0&docid=279757&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 3/8 11/17/23, 3:04 PM CURIA - Dokumendid ei anna esmast kindlustuskaitset, annab ta täiendava kindlustuskaitse; c) lisama igale käesoleva skeemi kaudu esitatud hüvitamistaotlusele üksikasjaliku originaalloetelu koos sellele lisatud tõenditega kulude kohta, mida skeemi osalisele või tema nimel kindlustatud isikule on hüvitatud teiste skeemide kaudu. 2. Käesoleva skeemi kaudu hüvitatakse täiendavalt kulusid juhul, kui eelnevalt on teise skeemi kaudu selle skeemiga hõlmatud kulud hüvitatud. Kui esmane skeem mingisuguseid kulusid ei hüvita, aga käesolevas skeemis on selline hüvitamine ette nähtud, rakendatakse viimast esmase skeemina.“ Määrused nr 1408/71 ja nr 883/2004 11 Määruse nr 1408/71 artikli 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse seda määrust „töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja õpilaste suhtes, kelle suhtes kehtivad või on kehtinud ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid ning kes on mõne liikmesriigi kodanikud või mõne liikmesriigi territooriumil elavad kodakondsuseta isikud või pagulased, samuti nende pereliikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes“. 12 Määruse artikli 13 lõikes 1 on ette nähtud, et „isikud, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, [alluvad] ainult ühe liikmesriigi õigusaktidele. Kõnealused õigusaktid määratakse kindlaks vastavalt käesoleva jaotise sätetele“. 13 Määrus nr 1408/71 tunnistati kehtetuks alates 1. maist 2010 ning alates sellest kuupäevast muutus kohaldatavaks määrus nr 883/2004. 14 Määruse nr 1408/71 artikli 2 lõike 1 ja artikli 13 lõike 1 sõnastused on aga sisuliselt identsed määruse nr 883/2004 vastavalt artikli 2 lõike 1 ja artikli 11 lõike 1 sõnastustega. Belgia õigus 15 27. juuli 1967. aasta kuningliku dekreedi nr 38, mis käsitleb füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemi korraldamist (arrêté royal no 38, du 27 juillet 1967, organisant le statut social des travailleurs indépendants; Moniteur belge, 29.7.1967, lk 8071), artiklis 1 on ette nähtud: „Käesoleva määrusega reguleeritakse füüsilisest isikust ettevõtjate ja abistajate sotsiaalkindlustusskeemi. Nimetatud sotsiaalkindlustusskeemi kohaldatakse: […] 2° vanadus- ja toitjakaotuspensionile; […]“. 16 Dekreedi artiklis 2 on sätestatud: „Käesoleva dekreedi kohaldamisalasse kuuluvad ja on seetõttu kohustatud sellest tulenevaid kohustusi täitma: füüsilisest isikust ettevõtjad ja abistajad.“ 17 Kuningliku dekreedi artikli 3 lõikes 1 on ette nähtud: „Käesoleva dekreedi tähenduses on füüsilisest isikust ettevõtja iga füüsiline isik, kes tegutseb Belgias kutsealal, mille puhul ta ei ole seotud töölepinguga ega kollektiivlepinguga. Kuni ei ole tõendatud vastupidist, eeldatakse, et isikule, kes tegutseb Belgias kutsealal, millelt võib teenida […] tulu, kohaldatakse samu maksustamistingimusi, mis eelmises lõigus nimetatud juhtudel.“ https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=req&pageIndex=0&docid=279757&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 4/8 11/17/23, 3:04 PM CURIA - Dokumendid 18 Kuningliku dekreedi nr 38/1967 artikli 13 lõikes 1 on sätestatud: „Alates kvartalist, mil maksukohustuslane jõuab seadusjärgsesse pensioniikka või saab tegelikult ennetähtaegset vanaduspensioni füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana, ei pea ta tegema sissemakseid, kui tema tööalane tulu füüsilisest isikust ettevõtjana, mille ta on saanud artikli 11 lõikes 2 nimetatud sissemakseaasta jooksul, ei ulatu 811,20 euroni kuus. Kui nimetatud tulu on vähemalt 811,20 eurot, on maksukohustuslane kohustatud tasuma järgmised iga- aastased sissemaksed […]“. Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus 19 Ühendkuningriigi kodanik JD, kes on sündinud 4. oktoobril 1940, oli Brüsselis (Belgia) ametnik Euroopa Komisjoni teenistuses kuni 1. märtsini 2006, mil ta jäi pensionile. 20 Pärast seda kuupäeva tegeles ta füüsilisest isikust ettevõtjana konsultanditegevusega. 21 Selle tegevuse tõttu kohaldas Inasti JD suhtes alates 12. veebruarist 2007 kuningliku dekreedi nr 38/1967 artikli 13 alusel füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemi. 22 Pärast tulemusteta jäänud kirjavahetust Acertaga esitas JD 15. jaanuaril 2021 eelotsusetaotluse esitanud kohtule, tribunal du travail francophone de Bruxellesile (Brüsseli prantsuskeelne töökohus, Belgia) hagi, milles palus muu hulgas tagasi maksta tema hinnangul alusetult tehtud sissemaksed kogusummas 50 732,50 eurot. Esiteks väidab ta, et sotsiaalkindlustuse valdkonnas ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõte keelab tema kohustusliku kindlustamise Belgia sotsiaalkindlustusskeemis. Teiseks, kuna ta ei saa selle kindlustamise eest mingeid sotsiaaltoetusi, tegi ta alates 2007. aastast tagajärjetult sissemakseid. 23 Põhikohtuasja vastustajad väidavad sisuliselt vastu, et kui Belgias füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev pensionile jäänud liidu ametnik ei ole kohustatud tasuma Belgia sotsiaalkindlustusskeemi makseid, võib see rikkuda liidu ametnike ja kõigi teiste ametnike või füüsilisest isikust ettevõtjate või töötajate võrdset kohtlemist Belgias, ning seda isegi siis, kui riigisiseste õigusnormide kohaselt peetakse sotsiaalkindlustusmakseid puhtalt „solidaarseteks“. 24 Lisaks märgivad nad, et ametnike olukord sotsiaalkindlustuse valdkonnas kuulub liidu õiguse kohaldamisalasse nende töösuhte tõttu liiduga, mistõttu ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõte on kohaldatav vaid siis, kui on tegemist liiduga seotud töösuhtega. Kuna aga käesoleval juhul taoline töösuhe liiduga alates 2007. aastast puudub, tuleb vastavalt määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punktile a kohaldada selle koha õigusnorme, kus asjaomase tegevusega tegeletakse, see tähendab Belgia õigust. 25 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et mõistet ühises ravikindlustusskeemis „kindlustatud isik“ tuleb tõlgendada laialt ja see peab hõlmama vähemalt neid ametnikke, kes on olnud liidu teenistuses kuni pensioniikka jõudmiseni. 26 Neil asjaoludel otsustas tribunal du travail francophone de Bruxelles (Brüsseli prantsuskeelne töökohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse: „Kas liidu õiguse põhimõttega, mille alus on ühe sotsiaalkindlustusskeemi kohaldamine tööealiste või pensionäridest töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, on vastuolus, kui elukohaliikmesriik näeb ette, nagu käesoleval juhul, et […] [k]omisjoni pensionile jäänud ametniku suhtes, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, tuleb kohaldada kõnealuse liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi ja ta peab maksma sotsiaalkindlustusmakseid puhtalt „solidaarsuse“ eesmärgil, samal ajal kui selle pensionile jäänud ametniku suhtes kohaldatakse liidu kohustuslikku sotsiaalkindlustusskeemi ja ta ei saa riigisisesest skeemist, mida tema suhtes sunniviisiliselt kohaldatakse, mitte mingeid hüvesid, ei osamakseliste ega ka mitteosamakseliste hüvitistena?“ https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=req&pageIndex=0&docid=279757&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 5/8 11/17/23, 3:04 PM CURIA - Dokumendid Eelotsuse küsimuse analüüs 27 Sissejuhatuseks olgu tõdetud, et kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus viitas oma küsimuses üksnes sotsiaalkindlustuse valdkonnas ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõttele, ei takista see asjaolu Euroopa Kohtul esitada liikmesriigi kohtule kõiki liidu õiguse tõlgendamise aspekte, mis võivad olla tarvilikud liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamisel, olenemata sellest, kas liikmesriigi kohus neile oma küsimustes viitas või mitte. Sellega seoses on Euroopa Kohtu ülesanne tuletada liikmesriigi kohtu esitatud asjaolude kogumist, eelkõige eelotsusetaotluse põhjendustest, need liidu õiguse normid, mida on vaidluse eset arvestades vaja tõlgendada (vt selle kohta 28. juuni 2018. aasta kohtuotsus Crespo Rey, C‑2/17, EU:C:2018:511, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika). 28 Seega tuleb esitatud küsimust mõista nii, et sellega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas protokolli artiklit 14 ja personalieeskirjade sätteid, eelkõige selle artiklit 72, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui liikmesriigi õigusnormide alusel kohaldatakse selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi kohustuslikult liidu ametniku suhtes, kes on kuni pensioniikka jõudmiseni olnud liidu institutsiooni teenistuses ja kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana selle liikmesriigi territooriumil. 29 Siinkohal tuleb meenutada, et mis puudutab sotsiaalkindlustuse valdkonnas ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõtet, nagu see on esitatud määruse nr 1408/71 artiklis 13 ja üle võetud määruse nr 883/2004 artiklisse 11, siis nende määrustega on kehtestatud koordineerimissüsteem, mis reguleerib kohaldatava õiguse kindlaksmääramist eelkõige nende töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kes erinevatel asjaoludel kasutavad oma õigust vabale liikumisele. Kollisiooninormide süsteemi täielikkuse tulemusena piiratakse kõigi liikmesriikide seadusandjate pädevust määrata enda äranägemisel riigisiseste õigusaktide ulatust ja kohaldamistingimusi seoses sellega, milliste isikute suhtes need õigusaktid kehtivad ja millisel territooriumil tekivad riigisiseste sätete õiguslikud tagajärjed (vt selle kohta 26. veebruari 2015. aasta kohtuotsus de Ruyter, C‑623/13, EU:C:2015:123, punktid 34–35 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 15. septembri 2022. aasta kohtuotsus Rechtsanwaltskammer Wien, C‑58/21, EU:C:2022:691, punktid 43 ja 49). 30 Nii on määruse nr 1408/71 artikli 13 lõikes 1 ja määruse nr 884/2004 artikli 11 lõikes 1 sõnaselgelt sätestatud, et nende määruste reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes kohaldatakse üksnes ühe liikmesriigi õigusakte, mis välistab seega põhimõtteliselt igasuguse võimaluse, et ühe ja sama ajavahemiku jooksul kohaldataks mitut riigisisest õigust. 31 Määruses nr 1408/71 ja määruses nr 883/2004 sätestatud sotsiaalkindlustuse valdkonnas ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõte ei ole aga kohaldatav liidu ametnikele, kelle suhtes ei kohaldata sotsiaalkindlustuse valdkonna riigisiseseid õigusakte, nagu on ette nähtud määruse nr 1408/71 artikli 2 lõikes 1 ja määruse nr 883/2004 artikli 2 lõikes 1, milles on määratletud nende määruste isikuline kohaldamisala. Liidu ametnikke ei saa seega kvalifitseerida samade määruste tähenduses „töötajateks“ (vt selle kohta 10. mai 2017. aasta kohtuotsus de Lobkowicz, C‑690/15, EU:C:2017:355, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika). 32 Nimelt on ainult liit, mitte liikmesriigid, pädev kindlaks määrama liidu ametnikele kohaldatavad eeskirjad, mis puudutavad ametnike kohustusi sotsiaalkindlustuse valdkonnas (10. mai 2017. aasta kohtuotsus de Lobkowicz, C‑690/15, EU:C:2017:355, punkt 44). 33 Liidu institutsioonide ühise sotsiaalkindlustusskeemi kinnitasid protokolli artikli 14 kohaselt parlament ja nõukogu määrusega, millega kehtestatakse personalieeskirjad (vt selle kohta 10. mai 2017. aasta kohtuotsus de Lobkowicz, C‑690/15, EU:C:2017:355, punkt 36). 34 Nimelt esiteks tuleb artiklit 14 käsitada nii, et see võtab liikmesriikide pädevusest kohustuse tagada liidu ametnikele kindlustatus mõnes riigisiseses sotsiaalkindlustusskeemis ning neilt ametnikelt kohustuse panustada sellise skeemi rahastamisse (vt selle kohta 10. mai 2017. aasta kohtuotsus de Lobkowicz, C‑690/15, EU:C:2017:355, punktid 40 ja 41). 35 Teiseks on personalieeskirjadel kõik ELTL artiklis 288 sätestatud tunnused ehk see on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides, mistõttu tuleb neid sätteid järgida ka liikmesriikidel (vt https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=req&pageIndex=0&docid=279757&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 6/8 11/17/23, 3:04 PM CURIA - Dokumendid selle kohta 10. mai 2017. aasta kohtuotsus de Lobkowicz, C‑690/15, EU:C:2017:355, punkt 42, ja 4. veebruari 2021. aasta kohtuotsus Ministre de la Transition écologique et solidaire ja Ministre de l’Action et des Comptes publics, C‑903/19, EU:C:2021:95, punkt 36). 36 Selles kontekstis tuleb märkida, et personalieeskirjade artikli 72 lõike 1 kohaselt on iga ametnik ja ajutine teenistuja haiguste vastu kindlustatud. 37 Personalieeskirjade artikli 72 lõike 2 kohaselt on ametnik, kes on olnud liidu teenistuses kuni pensioniikka jõudmiseni või kes saab invaliidsustoetust, samamoodi kindlustatud, kusjuures sissemakse suurus arvutatakse pensioni või toetuse alusel. 38 Personalieeskirjade artikli 72 lõikes 2a on täpsustatud, et ametnik, kellel on õigus saada vanaduspensioni ja kes on lahkunud teenistusest enne pensioniikka jõudmist, on samuti jätkuvalt kindlustatud tingimusel, et ta ei tee tasustatavat tööd. 39 Samuti nähtub personalieeskirjade artikli 72 lõikest 1a, et kui ametniku teenistus lõpeb ja ta ei tee tasustatavat tööd, võib ta taotleda, et tema suhtes jätkataks ravikindlustuse kohaldamist kuni kuue kuu jooksul. 40 Nendest sätetest tuleneb, et ametniku suhtes, kelle töösuhe liiduga kestis kuni pensioniikka jõudmiseni, kohaldatakse jätkuvalt liidu sotsiaalkindlustusskeemi, erinevalt ametnikust, kes lahkus institutsioonidest enne pensioniikka jõudmist, et hakata tegema tasustatavat tööd liikmesriigis. Viimasele ei kohaldata enam liidu sotsiaalkindlustusskeemi ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas kohaldatavad õigusnormid määratakse tema suhtes kindlaks vastavalt määruse nr 883/2004 sätetele. 41 Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et põhikohtuasja kaebaja töötas kuni pensioniikka jõudmiseni komisjoni teenistuses, mistõttu personalieeskirjade artikli 72 lõike 2 kohaselt jäi ta ühises ravikindlustusskeemis kindlustatuks vaatamata sellele, et ta tegi pärast pensionile jäämist liikmesriigis tasustatavat tööd. 42 Ent liikmesriigi õigusnormidega, millega kohaldatakse sama liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi liidu ametnikule, kes on olnud kuni pensioniikka jõudmiseni institutsiooni teenistuses ja kes tegutseb selles liikmesriigis füüsilisest isikust ettevõtjana, eiratakse liidule nii protokolli artikliga 14 kui ka personalieeskirjade asjakohaste sätetega antud ainupädevust määrata kindlaks liidu ametnikele kohaldatavad õigusnormid, mis puudutavad nende kohustusi sotsiaalkindlustuse valdkonnas. 43 Nimelt, kuigi liikmesriigid säilitavad oma sotsiaalkindlustussüsteemi korraldamise pädevuse, peavad nad siiski selle pädevuse teostamisel austama liidu õigust, sealhulgas protokolli ja personalieeskirjade sätteid, mis puudutavad sotsiaalkindlustuse valdkonna eeskirju, mis reguleerivad liidu ametnike õiguslikku olukorda nii nende teenistuse kestel institutsioonis kui ka pärast pensioniikka jõudmist (vt selle kohta 10. mai 2017. aasta kohtuotsus de Lobkowicz, C‑690/15, EU:C:2017:355, punktid 34, 38 ja 39 ning seal viidatud kohtupraktika). 44 Seda tõlgendust ei sea kahtluse alla ükski argument, mida on kasutanud JD või Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 23 tähenduses huvitatud pooled, kes on esitanud kirjalikud seisukohad. 45 Kõigepealt võib tagasi lükata argumendi, et sotsiaalkindlustuse valdkonnas ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõte, mida on täpsustatud 26. veebruari 2015. aasta kohtuotsuses de Ruyter (C‑623/13, EU:C:2015:123), on seotud tingimusega, et on olemas töösuhe liiduga, kuna käesoleva kohtuotsuse punktidest 37–40 nähtub, et just töösuhte tõttu liidu institutsiooniga kuni pensioniikka jõudmiseni kohaldatakse ametniku suhtes personalieeskirjade artikli 72 lõike 2 kohaselt jätkuvalt ühist ravikindlustusskeemi. 46 Järgmiseks ei saa asjaolu, et teenistuses või pensionile jäänud liidu ametnikele kohaldatakse ühist ravikindlustusskeemi, kujutada endast diskrimineerivat olukorda võrreldes asjaomase liikmesriigi teiste töötajatega, kelle suhtes on määruses nr 883/2004 kindlaks määratud, et kohaldatavad õigusaktid on selle liikmesriigi õigusaktid, kus asjaomane isik töötab. Isegi kui eeldada, et liidu õiguse tulemusel võib liidu ametnik olla pandud väidetavalt soodsamasse olukorda, ei oleks selline olukord siiski residendist töötajate suhtes diskrimineeriv, kuna liidu ametnikud ei ole nende töötajatega võrreldavas olukorras. https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=req&pageIndex=0&docid=279757&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 7/8 11/17/23, 3:04 PM CURIA - Dokumendid 47 Mis puutub asjaolusse, et riigisiseste õigusnormidega on põhikohtuasjas kõnealused sissemaksed kvalifitseeritud „puhtalt solidaarseteks“, siis olgu rõhutatud, et Euroopa Kohus on korduvalt otsustanud esiteks, et asjaolu, et kinnipidamist käsitatakse riigisiseses õiguses „maksuna“, ei välista, et kõnealuse kinnipidamise suhtes kehtib sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kattumise keeld, kui tegemist on sotsiaalkindlustusmaksega (vt selle kohta 26. oktoobri 2016. aasta kohtuotsus Hoogstad, C‑269/15, EU:C:2016:802, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika). Teiseks ei ole küsimuse puhul, kas asjaomane kinnipidamine kuulub sotsiaalkindlustusskeemi, tähendust sellel, kas vastusooritusena saadakse teenust või mitte (26. veebruari 2015. aasta kohtuotsus de Ruyter, C‑623/13, EU:C:2015:123, punkt 26). 48 Viimaseks on oluline meenutada, et selgelt eristatakse liidu ametnike – olgu nad teenistuses või pensionile jäänud – sotsiaalkindlustuse valdkonna kohustusi ja nende ametnike maksukohustusi, kelle töö- ja muud tasud, mida liit neile maksab, on protokolli artikli 12 kohaselt üksnes vabastatud riigisisestest maksudest. Kui nende töö- ja muude tasude võimalik maksustamine on üksnes liidu õiguse kohaldamisalas, siis ametnike muud tulud jäävad liikmesriikide maksustada (vt selle kohta 21. mai 2015. aasta kohtuotsus Pazdziej, C‑349/14, EU:C:2015:338, punkt 15 ja seal viidatud kohtupraktika). 49 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et protokolli artiklit 14 ja personalieeskirjade sätteid, eelkõige selle artiklit 72, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui liikmesriigi õigusnormide alusel kohaldatakse selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi kohustuslikult liidu ametniku suhtes, kes on kuni pensioniikka jõudmiseni olnud liidu institutsiooni teenistuses ja kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana selle liikmesriigi territooriumil. Kohtukulud 50 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab: Protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta artiklit 14 ja Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade sätteid, eelkõige selle artiklit 72, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui liikmesriigi õigusnormide alusel kohaldatakse selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi kohustuslikult liidu ametniku suhtes, kes on kuni pensioniikka jõudmiseni olnud liidu institutsiooni teenistuses ja kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana selle liikmesriigi territooriumil. Allkirjad * Kohtumenetluse keel: prantsuse. https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=req&pageIndex=0&docid=279757&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 8/8 Saatja: [email protected] Saaja: "SM Info", [email protected] Teema: C-415/22 Kuupäev: 2023-11-17 13:06 Adressaadid: [email protected], [email protected] Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2022/335-3 Kohtuasja number: C-415/22 Staadium: Määrus(ed), otsus Märksõnad: füüsilisest isikust ettevõtjad; pensionär; riiklik sotsiaalkindlustussüsteem; solidaarsusmakse kinnipidamine; sotsiaalkindlustusmaksed; sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine; ühenduse institutsioonide teenistuja Õiguslikud vormid: EL ametnike personalieeskirjad; määrus (EMÜ) nr 1408/71; määrus (EMÜ) nr 259/68; määrus (EÜ) nr 883/2004 Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=6707 EL õiguse büroo Välisministeerium