Eesti seisukohad detergente ning pindaktiivseid aineid käsitleva määruse eelnõu kohta

Riigikantselei Teie 17.05.2023 nr 2-5/23-00919, [email protected] 19.9/23-0214/-1T/ Rahukohtu 3 Meie 20.11.2023 nr 1.1-10/2070-2 Tallinn, 15161, Harju maakond Eesti seisukohad detergente ning pindaktiivseid aineid käsitleva määruse eelnõu kohta Esitame Vabariigi Valitsuse 30.11.2023 istungile Eesti seisukohad detergente ning pindaktiivseid aineid käsitleva määruse eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõule Elen Ohov [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja … november 2023. a nr Päevakorrapunkt nr … Eesti seisukohad detergente ja pindaktiivseid aineid käsitleva määruse eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised terviseministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse detergente ja pindaktiivseid aineid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 648/2004, eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab detergente ja pindaktiivseid aineid käsitleva määruse ajakohastamist, et parandada selle sidusust muude kemikaalivaldkonna ja siseturu Euroopa Liidu õigusaktidega ning vähendada ettevõtete ja turujärelevalveasutuste halduskoormust. 1.2. Toetame eelnõus sätestatud täpsemaid nõudeid detergendi täitmisele müügikohas lõppkasutaja enda pakendisse (täitemüük). Peame põhjendatuks mikroobsetele puhastusvahenditele nõuete kehtestamist, et mikroorganismide kasutamine detergentides oleks selgelt tuvastatud ja riskid tervisele hinnatud. 1.3. Peame põhjendatuks eelnõus sätestatud detergentide tootjate ja teiste turuosaliste (volitatud esindaja, importija, levitaja) kohustusi ja vastutuse jaotust, sealhulgas väljaspool Euroopa Liitu asutatud tootjate kohustust määrata Euroopa Liidus volitatud esindaja. 1.4. Saame nõustuda eelnõus ette nähtud detergentide tootja kohustusega teha vastavushindamine kooskõlas Euroopa Liidu siseturu üldise õigusraamistikuga. Vastavushindamise kohustuse kehtestamisel peame põhjendatuks eelnõus ette nähtud tootmise sisekontrolli tegemist, mis on tootjale kõige vähem koormav ja vastab nõutavale ohutustasemele. Leiame, et komisjonil ei peaks olema volitust delegeeritud aktiga muuta vastavushindamise mooduli valikut. 1.5. Saame nõustuda kohustusliku digitaalse tootepassi kasutusele võtmisega tingimusel, et selleks nähakse ettevõtjatele ette piisav üleminekuaeg nõuete rakendamiseks. Peame seejuures oluliseks, et detergentide määruse ja kestlike toodete ökodisaininõuete määruse eelnõus tootepassile sätestatavad nõuded oleksid omavahel kooskõlas. Leiame, et digitaalse tootepassi sidumine konkreetse tootepartiiga ei ole põhjendatud ja tekitaks ettevõtjatele liigset koormust. 1.6. Peame oluliseks, et eelnõuga lihtsustatakse detergentidele kohaldatavaid märgistusnõudeid ja tagatakse lõppkasutajatele vajalik kasutus- ja ohutusteave koosmõjus teistes Euroopa Liidu kemikaalivaldkonna õigusaktides sätestatud nõuetega. Toetame võimalust esitada märgistusteave füüsilist märgistust täiendavalt ka digitaalselt ja digitaalsele märgistusele kehtestatavaid nõudeid. Peame  põhjendatuks, et täitemüügi korral on võimalik kogu teave (välja arvatud kodumajapidamises kasutatavate pesupesemisvahendite doseerimisjuhised) esitada digitaalselt, kuid vajaduse korral (lõppkasutaja suulise või kirjaliku taotluse korral või kui digimärgistus ei ole ajutiselt kättesaadav) tuleb kohustuslik teave lõppkasutajale kättesaadavaks teha muul viisil. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Sotsiaalministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada ülalnimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse “Eesti seisukohad detergente ja pindaktiivseid aineid käsitleva määruse eelnõu kohta” juurde 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon esitas 28.04.2023 määruse eelnõu ettepaneku, milles käsitletakse detergente ja pindaktiivseid aineid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 648/20041. Komisjoni ettepaneku eesmärk on lihtsustada detergente käsitlevaid EL eeskirjasid ja viia need kooskõlla uute turuarengutega, et paremini kaitsta tervist ja keskkonda ning tagada detergentide ühtse turu parem toimimine. Detergendid on pesu- ja puhastustoimingutes kasutatavad ained ja segud (näiteks pesu- ja nõudepesuvahendid), mis on hügieeni tagamiseks laialdaselt kasutusel peaaegu kõigis inimtegevuse valdkondades, sealhulgas kodumajapidamistes, koolides, spordisaalides, kontorites, haiglates, hotellides ja restoranides. Puhastusvahenditena kasutatakse ka biotsiide (näiteks desinfektsioonivahendid, mis hävitavad, tõrjuvad, muudavad kahjutuks või võitlevad inimesele kahjulike organismide vastu), millele kohaldatakse lisaks EL biotsiidimääruse2 nõudeid. Pindaktiivsed ained on ained, mis lagundavad vee ja õlide või mustuse vahelist piirpinda. Need on üks peamisi detergentide koostisosi. Vaatamata sellele, et detergentidel on meie igapäevaelus tähtis roll hügieeni tagamisel, on tegemist kemikaalidega, mis võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda. Seetõttu on vajalik kehtestada nende toodete turule panemisele nõuded ja sätestada turuosaliste kohustused nõuete täitmise tagamiseks. Kehtiva määruse vastuvõtmisest 2004. aastal, on välja töötatud uuenduslikke tooteid, võetud kasutusele uusi turustamiskanaleid ja -viise, mida kehtivad eeskirjad ei hõlma või mille puhul ei ole regulatsioon piisavalt selge. Näiteks käsitleb eelnõu uuenduslikke tooteid, nagu mikroorganisme sisaldavad detergendid, ja säästvaid uusi müügitavasid, nagu detergentide täitemüük lõppkasutaja enda pakendisse. Kaotatakse mitmed nüüdseks tarbetuks muutunud nõuded, näiteks kohustus esitada ohtlike detergentide koostisainete loetelu ja nõue, et detergentide ja pindaktiivsete ainete tootja peab olema asutatud liidus. Edaspidi on EL välistel tootjatel kohustus määrata ELis volitatud esindaja. Ühtlasi lihtsustatakse ja ühtlustatakse märgiseid, et vähendada detergenditööstuse halduskoormust ja suurendada samal ajal märgiste arusaadavust lõppkasutajate jaoks. Kasutusele soovitakse võtta detergentide ja pindaktiivsete ainete digimärgised ning tootepassid. Detergentidele kohaldatakse kemikaalide suhtes kehtivaid üldnõudeid, sealhulgas ohtlike ainete hindamise ja klassifitseerimise ning märgistamise osas. Seetõttu tuleb detergente käsitlev kehtiv määrus kooskõlla viia muutunud EL õigusraamistikuga ning kõrvaldada ebavajalikud kattuvused näiteks erinevatest õigusaktidest tulenevate märgistusnõuetega seoses. Ettepanek on kooskõlas Euroopa rohelise 1 COM (2023) 217 lõplik 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist 1 kokkuleppe3, kestlikkust toetava kemikaalistrateegia4 ja komisjoni teatisega ELi pikaajalise konkurentsivõime5 kohta. Eesti seisukohtade kujundamisel on arvestatud rahvastiku tervise arengukavaga 2020-2030 (heaks kiidetud VV 29.04.2021 kabinetinõupidamisel) ja selle tervist toetava keskkonna programmi eesmärkidega. Samuti on arvestatud Eesti seisukohtadega Euroopa Komisjoni algatuse „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas (COM(2020) 667)“ kohta (heaks kiidetud 10.12.2020 VV istungil ja 14.12.2020 Riigikogu EL asjade komisjonis). Eesti toetab üldiselt määruse ajakohastamist ja kooskõlla viimist teiste EL õigusaktidega, mis aitab sujundada selle rakendamist, vältida nõuete ebavajalikku dubleerimist ja vähendada halduskoormust nii ettevõtjatele kui riigiasutustele. Turuosaliste kohustuste selgem määratlemine ja digitaalse tootepassi kasutuselevõtmine aitab tõhustada turujärelevalve- ja tolliasutuste tööd. Digitaalse tootepassi kasutusele võtmiseks peame vajalikuks jätta ettevõtjatele piisav üleminekuaeg. Eelnõu ei too kaasa olulisi muudatusi Eesti õigusruumis ega riigiasutuste (eelkõige Terviseameti ning Maksu- ja Tolliameti) töökorralduses ning sellel puuduvad olulised mõjud riigieelarvele. Eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 (siseturg). Määruse vastuvõtmiseks seadusandlikus tavamenetluses on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. Eelnõu läbirääkimised toimuvad nõukogu tehnilise harmoneerimise töögrupis. Rahvusparlamentide subsidiaarsuse kontrolli tähtaeg oli 27.07.2023. Eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna selle üldeesmärki, kaitsta inimesi ja keskkonda kemikaalidele omaste ohtude eest, tagades seejuures kaupade vaba liikumise ühtsel turul, ei ole võimalik saavutada üksnes liikmesriikide võetavate meetmetega. Seletuskirja koostasid sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Gerlin Lõhmus ([email protected]) ning EL ja väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov ([email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud Anniki Lai ([email protected]), valdkonna eest vastutava terviseala asekantsleri ülesannetes. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (edaspidi „detergentide määrus“) on sätestatud eeskirjad, millele detergendid peavad vastama, et neid saaks ELi turule lasta ja need saaksid seal vabalt liikuda. Nende eeskirjadega tagatakse detergentide ohutu kasutamine (märgistus- ja muud teabele esitatavad nõuded) ning detergentide ja detergentides kasutatavate pindaktiivsete ainete nõuetelevastav keskkonnatoime (biolagunduvuse nõuded ja fosfori piirnormid). 2019. aastal tegi komisjon määruse hindamise6 käigus kindlaks mõned puudused ja täiustamist vajavad valdkonnad. EL kemikaale käsitlevate 3 Komisjoni teatis COM (2019) 640 final „Euroopa roheline kokkulepe“ 4 Komisjoni teatis COM(2020) 667 final „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ 5 Komisjoni teatis COM (2023) 168 final „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“ 6 Komisjoni töödokument SWD(2019)298 „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta detergentide määruse (EÜ) nr 648/2004 hindamine“. 2 õigusaktide toimivuskontroll7 tõi samuti esile kemikaale käsitleva ELi õigusraamistiku keerukuse. Keerukus tulenes paljudest toote- ja sektoripõhistest õigusaktidest, mis on omavahel seotud. Toimivuskontrolli käigus juhiti tähelepanu ka sellele, et teabega üle koormatud märgistusel on teabe edastamist tootekasutajatele võimalik lihtsustada, ning leiti, et uuenduslike vahendite kasutamine tooteteabe edastamiseks ei ole praegu optimaalne. Eelnõuga lihtsustatakse turueeskirju, kaotades mitmed nüüdseks tarbetuks muutunud nõuded, sh nt kohustus esitada ohtlike detergentide koostisainete loetelu ja nõue, et detergentide ja pindaktiivsete ainete tootja on asutatud liidus. Ühtlasi lihtsustatakse ja ühtlustatakse märgiseid, et vähendada detergenditööstuse halduskoormust ja suurendada samal ajal märgiste arusaadavust lõppkasutajate jaoks. Kasutusele võetakse ka vabatahtlik digitaalne märgistamine, mis vähendab tööstusharu koormust ja aitab kulusid kokku hoida, samas suurendatakse seeläbi tarbijate ja professionaalsete kasutajate teadlikkust. Kinnispakis toodete puhul võivad ettevõtjad esitada osa kohustuslikust teabest digimärgisel, kombineerides selle füüsilise märgisega. Kestlikkuse ja ohutuse suurendamiseks kehtestatakse nõuded detergentide täitemüügile, mille puhul taastäitmine toimub lõppkasutaja enda pakendisse. Täitemüügi korral on võimalik esitada kogu teave ainult digitaalselt, v.a. kodumajapidamises kasutatavate pesupesemisvahendite doseerimisjuhised. Uuenduslike mikroorganismide mõjul toimivatele toodetele kehtestatakse ohutusnõuded ja nõue kanda teave mikroorganismide kohta ka tootemärgisele, et lihtsustada nende toodete vaba liikumist ühtsel turul ning kaitsta tervist ja keskkonda. Eelnõuga tõhustatakse ka kontrolli nõuete täitmise üle. Tootepassi kasutuselevõtt tugevdab turujärelevalvet ja aitab tagada seda, et ühtsele turule pääsevad ainult ohutud ning EL normidele vastavad detergendid. Tootepassi viide tuleb kanda komisjoni keskregistrisse ja esitada tollis, kui detergendid ja pindaktiivsed ained ELi piiril deklareeritakse. Liikmesriikide turujärelevalve inspektorid vastutavad jätkuvalt toodete kontrollimise eest, kuigi uue IT- süsteemi abil vaadatakse kõik digitaalsed tootepassid välispiiril läbi. Eelnõu sätete üksikasjalik selgitus I peatükk. Üldsätted Kavandatav määrus hõlmab detergente ja pindaktiivseid aineid, mis on turule lastud eraldi ainena või mis sisalduvad detergentides ning millele kehtestatakse jätkuvalt ranged biolagunevuse nõuded. Võrreldes määrusega (EÜ) nr 648/2004 on ette nähtud võimalus laiendada kohaldamisala tulevikus nii, et see hõlmaks detergentides sisalduvate ainete ja segude biolagunevust. Laiendatud kohaldamisala hõlmab ka detergentide märgistuse digiteerimist ja detergentides sisalduvate mikroorganismide ohutust. Eelnõus säilitatakse mitmed olemasolevad mõisted ja nende määratlused, kuid võetakse kasutusele ka uusi mõisteid ja viiakse kehtivate mõistete määratlused kooskõlla toodete turustamise üldist raamistikku käsitleva otsuse 768/2008/EÜ8 üldiste määratlustega. Samuti muudetakse detergendi mõiste määratlust, mida võrreldes kehtiva määratlusega on selgitatud ja ajakohastatud, et hõlmata ka uusi tooteid (nt tooted, millele on tahtlikult lisatud mikroorganisme). Jätkuvalt eristatakse tavakasutaja ja professionaalseks kasutuseks mõeldud tooteid. Kutsealaselt kasutatav detergent on detergent, mis on ette nähtud väljaspool 7 Komisjoni töödokument SWD (2019) 199 „Fitness check of the most relevant chemicals legislation (excluding REACH), as well as related aspects of legislation applied to downstream industries“ 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ 3 kodumajapidamist toimuvateks puhastustöödeks, mida teostab eritooteid kasutav eriväljaõppega personal. Lisatud on tootepassi mõiste määratlus, mis on kooskõlas Euroopa kestlike toodete ettepanekus esitatud määratlusega, ning taastäitmise mõiste määratlus, mis on kooskõlas pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevas ettepanekus9 kasutatud määratlusega. II peatükk. Tootenõuded Sarnaselt määruses (EÜ) nr 648/2004 sätestatule peavad pindaktiivsed ained vastama lõpliku biolagunevuse kriteeriumidele, et neid saaks turule lasta kas eraldi ainena või detergentides sisalduvana. Eelnõuga kehtestatakse esimest korda ohutusnõuded detergentides sisalduvatele mikroorganismidele. Säilitatud on fosfaatide ja muude fosforiühendite sisalduse piiramine kodumajapidamises kasutatavates pesupesemisvahendites ja nõudepesumasinas kasutatavates pesuvahendites. III peatükk. Ettevõtjate kohustused Eelnõu ühtlustab tootjate, importijate ja turustajate kohustusi otsuses nr 768/2008/EÜ sätestatud kohustustega. Sellega täpsustatakse asjakohaseid kohustusi, mis on proportsionaalsed ettevõtjate vastutusega. Otsuses 768/2008/EÜ sätestatud vastavusdeklaratsiooni väljaandmise asemel koostab tootja detergendi või pindaktiivse aine jaoks tootepassi, mis sisaldab asjakohast teavet nõuetele vastavuse kohta. Detergentide ja pindaktiivsete ainete tootjad ei pea enam olema asutatud ELis. Kui aga tootjad ei ole asutatud ELis, peaksid nad määrama volitatud esindaja, kes täidab nende nimel konkreetseid ülesandeid. Tootjad peavad hindama detergentide ja pindaktiivsete ainete nõuetele vastavust, et tagada nende vastavus määruses sätestatud nõuetele. Eelnõus nähakse ette ainult esimese osapoole vastavushindamine (ettevõtja kinnitus) ja tuginetakse otsuse 768/2008/EÜ moodulile A. Koostisosade andmeleht on eelnõu kohaselt edaspidi ette nähtud ainult mitteohtlike detergentide korral ja see on osa tehnilisest dokumentatsioonist, mille tootjad peavad koostama. Andmeleht tuleb taotluse korral esitada ka otse liikmesriikide määratud organitele, kes vastutavad tervisealases hädaolukorras tegutsemisega seotud teabe vastuvõtmise eest (mürgistusteabekeskused). IV peatükk. CE-märgis ja märgistamine Pärast vastavushindamise lõppemist peavad tootjad kinnitama detergentidele ja pindaktiivsetele ainetele CE-märgise kooskõlas CE-märgise suhtes kohaldatavate üldpõhimõtete ja eeskirjadega. Eelnõus säilitatakse enamik määruses (EÜ) nr 648/2004 sätestatud märgistamiseeskirjadest, nähes samas ette võimaluse kasutada digimärgistust. V peatükk. Tootepass Määruse tulevikukindlaks muutmiseks asendatakse otsuses 768/2008/EÜ sätestatud Eli vastavusdeklaratsioon kohustusega, et detergentidel ja pindaktiivsetel ainetel peab olema tootepass, mis tõendab vastavust käesoleva määruse nõuetele. Tootepass ühendatakse andmekandja kaudu toote kordumatu tunnuskoodiga ja see vastab samadele tootepassi tehnilistele nõuetele kestlike toodete ökodisaini määruse alusel. Tootepassi viide tuleb kanda komisjoni keskregistrisse, mis luuakse kestlike toodete ökodisaini määruse alusel, ning see teave tuleb esitada tollile. 9 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ (COM/2022/677 final) 4 VI peatükk. Turujärelevalve Eelnõus luuakse selgem raamistik eeskirjade paremaks jõustamiseks. Detergentide ja pindaktiivsete ainete suhtes kohaldatakse jätkuvalt määrust (EL) 2019/102010. Samuti nähakse ette üksikasjalikumad turujärelevalve sätted, mis põhinevad otsusel nr 768/2008/EÜ. Peale selle on otsusel nr 768/2008/EÜ põhinevas erisättes esitatud konkreetsed põhjendused meetmete võtmiseks nende detergentide või pindaktiivsete ainete vastu, mis vastavad nõuetele, kuid ohustavad tervist või keskkonda. Kokkuvõttes annab see säte komisjonile õiguse võtta teatavatel tingimustel meetmeid konkreetsete detergentide või pindaktiivsete ainete vastu. VII peatükk. Delegeeritud volitused ja komiteemenetlus Eelnõuga antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut, uusi teaduslikke tõendeid ning digivalmiduse ja digikirjaoskuse taset. Komisjonile antakse volitused delegeeritud aktiga täiendada digimärgistamise üldnõudeid; muuta loetelu märgistusteabest, mida võib esitada ainult digivormingus; kohandada allergeensete lõhnaainete piirnormi, kui määruse (EÜ) nr 1223/2009 11 alusel kehtestatakse lõhnaainetest allergeenide kohta individuaalsed riskipõhised sisalduse piirväärtused; kehtestada detergentides (sealhulgas detergentide kapslites) sisalduvate ainete ja segude (mis ei ole pindaktiivsed ained) biolagunevuse nõuded, kui uued teaduslikud tõendid seda nõuavad; muuta passi kantavat konkreetset teavet ning komisjoni registrisse kantavat teavet; määrata kindlaks registris säilitatav lisateave, mida toll kontrollib; esitada määruse lisa, mis sisaldab määruse (EMÜ) nr 2658/8712 I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuri koodide loetelu ning detergentide ja pindaktiivsete ainete tootekirjeldusi, ja ajakohastada seda lisa ning muuta I–VII lisa. Eelnõuga volitatakse komisjoni kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 võtma vajaduse korral vastu rakendusakt detergentide ja pindaktiivsete ainete tootepassi üksikasjalike tehniliste nõuete kehtestamiseks. Lisaks antakse komisjonile rakendamisvolitused, et teha kindlaks, kas inimeste tervist ja ohutust või keskkonda ohustavat detergenti või pindaktiivset ainet käsitlev liikmesriigi meede on põhjendatud. Nimetatud rakendusaktidele ei kohaldata aga nende eripärast ja tehnilisest iseloomust tulenevalt määruses (EL) nr 182/201113 sätestatud rakendusakte käsitlevaid sätteid. VIII peatükk. Ülemineku- ja lõppsätted Komisjon jälgib uute sätete rakendamist, kohaldamist ja järgimist, et hinnata nende mõju. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse määruse tulemuslikkust viie aasta jooksul pärast rakendamist. Eelnõuga nähakse ette ka detergentides sisalduvate mikroorganismide ohutusnõuete läbivaatamine ja võimalus lubada detergentides kasutada rohkem mikroorganismide tüvesid. Kavandatavat määrust hakatakse kohaldama kaks ja pool aastat pärast selle jõustumist ühelt poolt selleks, et võimaldada komisjonil ette valmistada tootepassi tehniliste nõuete rakendamine ja teiselt poolt anda tootjatele ja liikmesriikidele aega määruses sätestatud uute nõuetega kohanemiseks. Määruse (EÜ) nr 648/2004 kohaselt toodetud detergentide ja 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020, 20. juuni 2019, turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009, 30. november 2009 , kosmeetikatoodete kohta 12 Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87, 23. juuli 1987, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes 5 pindaktiivsete ainete jaoks on ette nähtud üleminekusätted, nii et uue määruse kohaldamise alguskuupäeval on võimalik müüa varusid, mis on kas turustusahelas või laos tootja või importija tegevuskohas. Määrus (EÜ) nr 648/2004 tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse kavandatava määrusega. 3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 (siseturg). Eelnõu vastab subsidiaarsuse põhimõttele, kuna selle üldeesmärk, kaitsta inimesi ja keskkonda kemikaalidele omaste ohtude eest, tagades seejuures kaupade vaba liikumise ühtsel turul, ei ole saavutatav üksnes liikmesriikide võetavate meetmetega, küll aga saab neid eesmärke nende ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Detergentide määrus on aidanud luua detergentide tootjatele võrdsed võimalused, lihtsustades ettevõtjate piiriülest kauplemist ning andes positiivseid tulemusi inimeste tervise ja keskkonna seisukohast. Detergentide määruses käsitletud aspektidel on nii inimeste tervise- kui ka keskkonnakaitse seisukohast kogu Eli hõlmav mõõde ja mis ei ole konkreetselt riikliku või piirkondliku tähendusega (näiteks täitemüük, mikroobsed puhastusained, tarbijate vähene arusaamine ja teadlikkus kemikaalide märgistusest). Seetõttu tuleb neid küsimusi käsitleda Eli tasandil, et tagada ühtse turu hea toimimine ning inimeste tervise- ja keskkonnakaitse võrdne tase kogu ELis. Eelnõu vastab proportsionaalsuse põhimõttele, kuna muudatustega kaasnev keskkonna- ja ühiskondlik kasu on komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt oluliselt suurem kui tekkivad kulutused. Kehtiva Eli määruse asendamise eesmärk on võimalikult suures ulatuses kõrvaldada õigusnormide kattumine, vähendades sellega regulatiivset koormust, seadmata samas ohtu praegust tervise- ja keskkonnakaitse taset. Sama mõju on ka täitemüügi hõlbustamisel ja digimärgistamiseks õigusliku aluse loomisel. Uued meetmed mikroobsete puhastusainete kohta põhinevad uusimatel teaduslikel teadmistel toodete mõju kohta sellel areneval turul. Nõuetele vastavuse teavet sisaldava tootepassi kasutuselevõtt aitab tõhusalt vähendada nõuetele mittevastavate detergentide ja pindaktiivsete ainete hulka liidu turul, sealhulgas internetimüügi kaudu. Määrusega tagatakse, et tollile esitatud detergent või pindaktiivne aine lubatakse vabasse ringlusse ja lastakse liidu turule ainult siis, kui sellel on vastav tootepass. See suurendab märkimisväärselt nii turujärelevalveasutuste kui ka tolli tõhusust, tekitamata tööstusele ebaproportsionaalseid kulusid. Tootepassi suhtes kohaldatakse samu tehnilisi nõudeid nagu kestlike toodete ökodisaini käsitlevas ettepanekus, et vältida tööstuse digiteerimisalaste jõupingutuste dubleerimist ja tagada koostalitlusvõime muude liidu õigusaktide alusel loodud tootepassidega. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Sotsiaalsed mõjud Uus detergentide määrus tagab inimeste tervise, ohutuse ja keskkonna parema kaitse ning aitab saavutada kestliku arengu 3. eesmärki (hea tervis ja heaolu) ja 12. eesmärki (tagada kestlikud tarbimis- ja tootmisviisid). Detergendid on kodumajapidamistes ja ettevõtetes laialdaselt kasutatavad, kuid nende kasutamisega kaasnevad terviseriskid. Mikroobseid puhastusaineid puudutavate riskijuhtimismeetmete rakendamine tagab eelkõige, et detergentides sisalduvad mikroobid on ohutud nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale, ning võimaldab lõppkasutajatel 6 teha teadlikke valikuid ja end paremini kaitsta, kui nad on mikroobide suhtes tundlikud või vastuvõtlikud. Märgistamisnõuded on vahend inimeste tervise kaitsmiseks. Etiketid annavad kasutajatele olulist kasutus- ja ohutusteavet, näiteks nahka või hingamisteid sensibiliseerivate ainete (allergeensed lõhnaained, säilitusained, ensüümid) olemasolust pesuvahendites. Teave võimaldab allergikutel või allergiliste eelsoodumustega kasutajatel teha teadlikke valikuid ning seega vähenevad pesuvahendite kasutamisega seotud võimalikud reaktsioonid. Märgistamisnõuete ühtlustamine ja lihtsustamine muudab detergentide märgistuse loetavamaks ja arusaadavamaks. See aitab lõppkasutajatel leida asjakohast teavet lihtsamalt ja kiiremini, mis on eriti oluline õnnetusjuhtumi korral. Peale selle võimaldab vabatahtliku digimärgistamise kasutuselevõtt ühest küljest täiendavat kasutuslihtsust ja teadlikkust, sest oluline teave füüsilisel märgisel muutub selgemaks, ning teisest küljest täiendavaid eeliseid haavatavatele ja nägemispuudega kasutajatele (nt etteloetavate digitaalsete siltide abil). Inimeste tervise kaitsmiseks on ka nõue, et tootjad esitaksid nõudmisel meditsiinipersonalile ja avalik-õiguslikele asutustele koostisosade andmelehe, st teabe detergentide sisalduse kohta. Viimased on seega teadlikud kõigist pesuainetes sisalduvatest koostisosadest ja suudavad pakkuda vajalikku ravi allergiliste reaktsioonide või pesuvahenditega seotud mürgistusjuhtumite korral. Näiteks Eestis registreeris mürgistusteabekeskus 2022.a 1082 erinevate pesu- ja puhastusvahenditega seotud mürgistusjuhtumit ja 2023.a 10 kuuga on registreeritud 668 juhtumit. Võib öelda, et detergentidega seotud mürgistusjuhtumeid on palju ja andmed on äärmiselt olulised, et osataks nõustada ja vajadusel ka meditsiinilist abi osutada. Mõju majandusele Ettepanekuga luuakse sidus ja stabiilne õigusraamistik, millega toetatakse Eli tööstuse rohe- ja digipööret, millest teatati nii 2021. aasta ajakohastatud tööstusstrateegias kui ka hiljuti vastu võetud rohelise kokkuleppe tööstuskavas kliimaneutraalsuse ajastuks. Algatuse üks peamisi eesmärke on lihtsustada detergentide suhtes kohaldatavaid eeskirju ja vähendada detergentide tootjate regulatiivset koormust, näiteks teeb märgistamisnõuete lihtsustamine ja ühtlustamine lihtsamaks eeskirjade järgimise. Täitemüügi hõlbustamine aitab eeldatavasti väiksema koguse plastijäätmete kõrvaldamise vajaduse tõttu detergentide tööstusel igal aastal kulusid kokku hoida. Kuigi sellist kokkuhoidu ei olnud võimalik kvantifitseerida, on see lähtestsenaariumi järgi hinnanguliselt 3,3 miljonit eurot. Üldiselt peaks eelistatud variant tagama detergentide tööstusele rohkem kui 10 miljoni euro suuruse kokkuhoiu aastas. CLP- määruse nõuetega kaetud ohtlike detergentide koostisosade andmelehe nõude kaotamine toob hinnanguliselt kaasa 7 miljoni euro suuruse kokkuhoiu aastas. Koostisosade andmelehe praegune vorm säilitatakse, et vältida tarbetuid lisakulusid ja keerukust tööstuse, eelkõige VKEde jaoks. Ettepanekuga kaotatakse ka kohustus kaasata heakskiidetud laboreid, kes määruse alusel pidid katseid tegema. Ettepanekuga kaotatakse kohustus, mille kohaselt detergentide ja pindaktiivsete ainete tootjad peavad olema asutatud ELis. Tootepassi kehtestamine ja detergentide turujärelevalve uued sätted tagavad siiski, et kõik Eli turule lastavad detergendid ja pindaktiivsed ained vastavad nõuetele, olenemata tootja tegevuskohast. Mikroobseid puhastusaineid puudutavate uute riskijuhtimisnõuete tõttu, mis puudutab ELis hinnanguliselt umbes 25 tootjat, kellest enamik on VKE-d, on oodata lisakoormust, mis ulatub ca 200 000 euroni ettevõtja kohta aastas. Tegemist on hinnangulise ülempiiriga, mis varieerub mitmest tegurist sõltuvalt (näiteks äriühingu või tooteportfelli suurus, praegune nõuetele 7 vastavuse tase jne). Ettevõtjate puhul, kes tegelevad juba praegu tuntud mikroobidega, on uute nõuetega seotud kulud eeldatavasti tühised, sest paljud kavandatud nõuded on juba täidetud või neid saab täita tühiste kuludega. Detergentide tööstus on Euroopa keemiatööstuse oluline allsektor, mis moodustas 2018. aastal ligikaudu 4,2% kogu keemiasektori toodangu väärtusest. Euroopa detergenditööstuse turuväärtus oli 2020. aastal kokku 41,2 miljardit eurot. Toodete tootmine kogu turu jaoks, mis hõlmab nii tarbe- kui ka professionaalseid tooteid, hõlmab ligikaudu 700 eraldiseisvat tehast kogu Euroopas. Suurem osa (üle 85%) on VKEd. Eestis on Terviseameti andmetel umbes 83 detergentidega seotud ettevõtet (sh tootjaid 20, importijaid 2, levitajaid 61), millele kaasnevad määrusega kehtestatavate uute nõuetega seoses lisakulud näiteks vastavushindamise ja CE- märgise ning digitaalse tootepassi kasutusele võtmiseks. Eesti turul on kättesaadavad ka mikroorganisme sisaldavad detergendid, kuid nende osakaal ja seega ka eelnõuga kaasnev mõju on väike (üks levitaja ja üks tootja). Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõul on positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Eelnõus sätestatud nõuded pindaktiivsete ainete biolagunevusele aitavad vältida võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale. Pindaktiivsed ained on ained, mis lagundavad vee ja õlide või mustuse vahelist piirpinda ning need on üks peamisi detergentide koostisosi. Pindaktiivsed ained võivad siiski kujutada endast ohtu keskkonnale, sest need juhitakse kanalisatsioonivõrku või otse pinnavette. Eelnõu kohaselt peavad pindaktiivsed ained olema täielikult biolagunevad, kui need lastakse turule eraldi ainena ja need on ette nähtud kasutamiseks detergentides või kui need sisalduvad detergentides. Samuti on fosfori negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks kehtestatud ühtlustatud piirnormid fosfaatide ja fosforiühendite sisaldusele kodumajapidamises kasutatavates pesupesemisvahendites ja kodumajapidamises nõudepesumasinas kasutatavates pesuvahendites. Fosfor ja selle ühendid võivad kahjustada ökosüsteeme ja veekeskkonda, sest need soodustavad eutrofeerumist. Hõlbustades täitepakendite ja digimärgiste kasutuselevõttu toetatakse pakendite ja pakendijäätmete määruse eelnõu eesmärkide saavutamist, milleks on vähendada turule lastavate pakendite mahtu ja kaalu ning vältida pakendijäätmete teket, eelkõige pakendite minimeerimise kaudu (kasutades ainult hädavajalikku pakendamist). Pakendite ja pakendijäätmete ettepaneku kohaselt on täitetooteid müüvatel ettevõtjatel kohustus esitada lõppkasutajale õigusaktides toote kohta nõutud teave ja nad peavad tagama, et taastäitmiskohad vastavad määruses sätestatud nõuetele. Samuti aitab negatiivseid keskkonnamõjusid vähendada tooteteabe digiteerimine ja tootepassi kasutusele võtminekooskõlas kestlike toodete ökodisaini määruse ettepaneku põhimõtetega. EL ringmajanduse tegevuskavas on samuti olulise eesmärgina välja toodud toodetele elektroonilise tootepassi loomine, millel on tarbijate teadlikkuse suurendamisel tulevikus kindlasti oluline roll. Selle eesmärk on, et toodetel esitatav informatsioon toodete tervise- ja keskkonnamõju kohta oleks osapooltele võimalikult ühtne, täpne ja teaduspõhine ning tarbijale kergesti mõistetav. Keskkonnakasu võib tuua ka pakendil olevate doseerimisjuhiste lihtsustamine. Tarbija parem arusaamine doseerimisjuhistest viiks õige doseerimiseni, mis on ülioluline toote ülekasutamise ärahoidmiseks ja seega keskkonda sattuda võiva pesuaine koguse vähendamiseks. 8 Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele Eelnõu aitab muuta tõhusamaks turujärelevalveasutuste ja tolliasutuste tegevust. Eesti riigisutuste ülesannete jaotust eelnõu ei mõjuta, samuti ei too see kaasa olulisi töökorralduslikke muudatusi. Eestis täidab määrusega liikmesriigi pädevale asutusele pandud ülesandeid Terviseamet. Kemikaaliseadusest tulenevalt on Terviseameti pädevuses täita detergentide määruse alusel haldusfunktsioone ja teha haldustoiminguid ning ka järelevalve tegemine detergendi turule laskmisele esitatud nõuete täitmise üle. Samuti puudutab eelnõu Maksu- ja Tolliameti (MTA) tegevust. Tollile tekib kohustus kontrollida tootepassi olemasolu enne toote vabasse ringlusse lubamist. Kuna tooted, millele tootepassi kohustus kehtestatakse, on määratletud kaubakoodiga, siis on võimalik nende importimisel kontrolli läbi viia automaatselt ja see ei too kaasa olulist halduskoormuse suurenemist. Selleks on loodud määruse (EL) 2022/239914 alusel Eli tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitlev teabe vahetamise süsteem (nn Single Window). Tollikontrolli hõlbustab ka digitaalne tootepass, mis võimaldab kauba füüsilises kontrollis saada hõlpsalt info toote ja selle nõuetelevastavuse kohta. Eelnõu ei too kaasa Eestis kehtivates õigusaktides sisulisi muudatusi, kuna määrus on otsekohalduv. Eestis reguleerib valdkonda kemikaaliseadus, kus tuleb sisse viia väiksemad tehnilised muudatused (nt viide uuele määrusele, lõigete kehtetuks tunnistamine). Samuti tuleb tunnistada kehtetuks riigilõivuseaduses kehtestatud riigilõivu säte detergentide erandi taotlemise kohta, mida ei ole ajaloos ka kordagi kasutatud. Eelnõul olulist mõju riigieelarve tuludele ja kuludele ei ole. Teatud kulud riigieelarvele kaasnevad sellega, et MTA tollideklaratsioonide infosüsteemi tuleb detergentide automaatseks tollikontrolliks liidestada Single Windowsi süsteemiga. Täpsemad kulud sõltuvad sellest, kas sama tootepassi süsteem rakendub ka teistele tooteliikidele (nõuetelevastavus) või tuleb detergentidele tekitada spetsiaalne moodul. Infosüsteemi arendamiskulude suurusjärk võiks olla ligikaudu 50000 eurot. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2399, millega luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond ja muudetakse määrust (EL) nr 952/2013 9 5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 5.1 Eesti toetab detergente ja pindaktiivseid aineid käsitleva määruse ajakohastamist, et parandada selle sidusust muude kemikaalivaldkonna ja siseturu Euroopa Liidu õigusaktidega ning vähendada ettevõtete ja turujärelevalveasutuste halduskoormust. Selgitus: Määruses (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta on sätestatud nõuded, millele detergendid peavad vastama, et neid saaks Eli turule lasta. 2019. aastal tegi komisjon määruse hindamise käigus kindlaks mõned puudused ja täiustamist vajavad valdkonnad. Ühe probleemina on hindamise käigus välja toodud detergentide määruse ja muude kemikaale käsitlevate Eli õigusaktide nõuete kattuvus. See toob detergentide puhul sageli kaasa märgistamisnõuete dubleerimise, tekitab ettevõtjatele tarbetut koormust ning takistab ohutus- ja kasutusteabe tõhusat edastamist tarbijatele. Detergentidele laienevad kemikaalide registreerimist ja hindamist käsitleva REACH-määruse15 üldnõuded, samuti kemikaalide klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse (CLP-määruse16) nõuded. Lisaks on kokkupuutealasid EL biotsiidimäärusega17, mille kohaldamisalasse võivad samuti kuuluda teatud detergendid, mida kasutatakse desinfektsioonivahenditena (hävitavad, tõrjuvad, muudavad kahjutuks või võitlevad inimesele kahjulike organismide vastu). Eelnõus kavandatud muudatused aitavad parandada erinevate EL õigusaktide sidusust ja koostoimet. Näiteks kaotatakse kattuvuste vältimiseks ära koostisosade andmelehe koostamise kohustus CLP- määruse kohaselt ohtlikeks liigitatud detergentide puhul, mille tootjad peavad teabe esitama mürgistusteabekeskustele CLP-määruse alusel. Seega on täna kehtiv koostisainete andmelehe kohustus nende detergentide puhul ebavajalik dubleerimine ja koormus tootjatele. Määrusesse (art 7 lg 6) jääb koostisainete andmelehe esitamise kohustus vaid vähem ohtlike puhastusainetele pädeva asutuse taotluse korral, andmelehe vorm jääb samaks nagu kehtivas detergentide määruses. Õigusaktide rakendamise lihtsustamiseks ja suurema õigusselguse loomiseks täpsustatakse eelnõus kehtiva detergentide määruse mõisteid ning viiakse need kooskõlla siseturu uue lähenemise õigusaktides, eelkõige otsuses 768/2008/EÜ, kasutatavate mõistetega. Kuna detergentide määrust rakendatakse koostoimes kemikaalivaldkonna teiste EL õigusaktidega, siis on oluline, et nendes õigusaktides kasutatavad mõisted oleksid samuti omavahel kooskõlas (näiteks „turul kättesaadavaks tegemise“ mõiste). Eelnõu arutelude käigus on oluline selgitada kuidas edaspidi mõistete kooskõla saavutatakse, arvestades ka eelseisva REACH-määruse ülevaatamisega. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006 , mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008 , mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/200 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist 10 Detergendi mõiste määratlust muudetakse selgemaks, et lihtsustada nõuete rakendamist ja järelevalvet nii ettevõtjatele kui ametiasutustele. Määratlusest jäetakse välja viited teatavate koostisainete kategooriatele (nt seebid ja/või pindaktiivsed ained), mis võimaldab tulevikus hõlmata paindlikumalt uusi turule tulevaid tooteid. Samas on määratluses täpsustatud detergentide kasutusotstarvet (ette nähtud pesu, nõude või pindade puhastamiseks; riide või nõude leotamiseks (eelpesuks), loputamiseks või pleegitamiseks; riide pehmendamiseks pesemisega kaasnevates täiendavates protsessides) ja välja jäetud määratlusest mistahes muud pesemis- ja puhastusprotsessid. Ehkki detergendi määratlust on muudetud eelnõus selgemaks, on siiski vajalik, et komisjon ühtse rakendamise tagamiseks annaks ka edaspidi juhiseid detergendi määratluse tõlgendamiseks konkreetsete toodete puhul. 5.2 Toetame eelnõus sätestatud täpsemaid nõudeid detergendi täitmisele müügikohas lõppkasutaja enda pakendisse (täitemüük). Peame põhjendatuks mikroobsetele puhastusvahenditele nõuete kehtestamist, et mikroorganismide kasutamine detergentides oleks selgelt tuvastatud ja riskid tervisele hinnatud. Selgitus: Eelnõusse lisatakse nõuded detergentide täitemüügile. Taastäitmine on toiming, millega detergenti lisatakse müügikohas suurest mahutist käsitsi või automaatsete või poolautomaatsete seadmete abil. Täitemüük on kooskõlas üldise suundumusega pakendijäätmete vähendamisele ning selle reguleerimine toob selgust sellisele tegevusele kehtivate nõuete osas. Artiklis 2 defineeritakse taastäitmise mõiste ning artiklis 15(2) selgitatakse vastuse jaotust tarneahelas. Vastutuse jaotuse täpsustamine on vajalik, kuna tootja vastutus ei ole täitemüügi puhul väga selgelt määratletav. Täitemüügi reguleerimisega püütakse lahendada ka probleemi, et tootel ei ole kas üldse märgist või on vale märgis. Digitaalse märgistuse nõuded on esitatud artiklis 17 ning need täiendavad hetkel menetluses olevas CLP-määruses täitepakendites müügi korral märgistusteabele esitatavaid nõudeid. Arvestades turuarenguid, lisatakse uued nõuded seoses mikroobsete puhastusvahenditega. Tegemist on viimastel aastatel välja töötatud uudsete puhastusainetega, mis sisaldavad toimeainetena elusaid mikroorganisme. Kehtiv regulatsioon ei ole piisavalt selge kas ja millises osas detergentide määrus nendele toodetele kohaldub. Mikroobsete detergentide toimemehhanism erineb tavapäraste detergentide omast, seega ka nende olemuslikud ohud ja tekkivad riskid ei ole tingimata samalaadsed nagu kemikaalidega kaasnevad ohud. Samuti ei pea mikroorganisme registreerima määruse (EÜ) nr 1907/2006 ega ka ühegi muu liidu õigusakti kohaselt, millega nõutakse tootjatelt otstarbekohase kasutuse ohutuse tõendamist. Üldine tooteohutuse direktiiv küll kohaldub ka tavakasutajale mõeldud mikroobsetele puhastusvahenditele, kuid selle nõuded on väga üldised, näiteks ei ole reguleeritud täpsemalt riskihindamisega seonduvat. Eelnõuga kõrvaldatakse seega õiguslik lünk ning lisatakse nende toodete puhul ühtlustatud eeskirjad ja katsemeetodid (eelnõu lisas 2). Mikroorganismide kasutamine detergentides peab olema selgelt tuvastatud ja nende kasutamisel tuleb tugineda andmetele, mis tõendavad nende kasutamise ohutust. Samuti on inimeste tervise kaitseks vajalikud erinõuded sensibiliseerivate koostisosadega seoses, et mikroorganisme sisaldavad ja pihusena turule lastavad detergendid oleksid sellisel kujul kasutamiseks ohutud. Kuna tegemist on uute toodetega, siis nähakse ette ülevaatusklausel (artikkel 32), mille kohaselt peab komisjon 11 hindama nende eeskirjade asjakohasust ja tulemuslikkust hiljemalt kolm aastat pärast määruse jõustumist. 5.3 Peame põhjendatuks eelnõus sätestatud detergentide tootjate ja teiste turuosaliste (volitatud esindaja, importija, levitaja) kohustusi ja vastutuse jaotust, sealhulgas väljaspool Euroopa Liitu asutatud tootjate kohustust määrata Euroopa Liidus volitatud esindaja. Selgitus: Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid tagama, et nad teevad liidu turul kättesaadavaks üksnes määruse nõuetele vastavad detergendid ja pindaktiivsed ained. Seejuures on oluline, et kohustused kehtiksid ühtemoodi nii ELis toodetud kui ka imporditud detergentide ja pindaktiivsete ainete puhul. Kolmandatest riikidest liidu turule tulevad detergendid ja pindaktiivsed ained peavad samuti vastama määruse nõuetele ning tootjate koostatud dokumendid peavad olema pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad. Seetõttu on oluline, et eelnõus on sätestatud täpsemalt importijate kohustused, sh kohustus tagada nõuetekohase märgistuse ja tootepassi olemasolu. Samuti peavad importijad märkima tootele oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi, postiaadressi ja võimaluse korral elektroonilised sidevahendid, mille kaudu on võimalik nendega ühendust võtta. Väljastpoolt ELi liidu turule tulevate detergentide puhul on lisaks oluline, et tootjal on kohustus määrata volitatud esindaja, kes on asutatud ELis (artikkel 8). See hõlbustab väljaspool ELi asuva tootja kohustuste täitmist ning turujärelevalvet kolmandates riikides toodetud detergentide nõuetele vastavuse kontrollimisel. Samas võimaldab volitatud esindaja määramise kohustus loobuda seni kehtinud piiravast nõudest, et tootja peab olema asutatud ELis. Eelnõus nähakse ette ka väga täpne volitatud esindaja ülesannete loetelu. Volitatud esindaja määramine ei ole uus kontseptsioon ja on kasutusel ka muudes siseturu õigusaktides. Volitatud esindajat eristab importijast see, et volitatud esindaja täidab tootja määratud teatud ülesandeid, kuid ei pane tooteid turule. Lisaks täpsustatakse eelnõus ka levitajate kohustusi. Kuna levitaja teeb detergendi või pindaktiivse aine turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on toote turule lasknud, peaks levitaja hoolikalt järgima kohaldatavaid nõudeid. Samuti peaks levitaja tagama, et detergendi või pindaktiivse aine käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt selle vastavust määruses sätestatud tootenõuetele. 5.4 Saame nõustuda eelnõus ette nähtud detergentide tootja kohustusega teha vastavushindamine kooskõlas EL siseturu üldise õigusraamistikuga. Vastavushindamise kohustuse kehtestamisel peame põhjendatuks eelnõus ette nähtud tootmise sisekontrolli tegemist, mis on tootjale kõige vähem koormav ja vastab nõutavale ohutustasemele. Leiame, et komisjonil ei peaks olema volitust delegeeritud aktiga muuta vastavushindamise mooduli valikut. Selgitus: 12 Eelnõuga kehtestatakse detergentide või pindaktiivsete ainete tootjatele kohustus läbi viia vastavushindamismenetlus ja nähakse ette CE-märgise kasutamise kohustus (artiklid 7-14 ja lisa IV). Detergentidele ja pindaktiivsetele ainetele kohaldatakse eelnõu kohaselt arvestades riskitaset ja nõutavaid ohutustasemeid otsuse nr 768/2008/EÜ moodulit A (tootmise sisekontroll), mis on kõige vähem range vastavushindamise menetluse moodul. Tootmise sisekontrolli viib läbi tooja ja sellisel juhul ei kaasata vastavushindamisse kolmandat osapoolt. Menetlus hõlmab ettevõtja vastavusdeklaratsiooni ja nõuab, et ettevõtja koostab tehnilise dokumentatsiooni, mis sisaldab detergendi ja selle kasutamise kirjeldust, nõuetele vastavuse tõendamiseks tehtud katsete aruandeid ja koostisosade andmelehte. Määruse eelnõu artikli 26 lg 5 antakse komisjonile volitus muuta lisa IV, milles on toodud kohaldatava vastavushindamise mooduli kirjeldus (moodul A) ja nõuded tehnilisele dokumentatsioonile. Eelnõus tuleks volitusnormi täpsustada selliselt, et komisjonil ei ole õigust delegeeritud aktiga muuta kohaldatavat vastavushindamise mooduli valikut ning see peaks olema seega sätestatud põhiaktis (artiklis 7). Kuna otsuse 768/2008/EÜ vastavushindamise mooduli A korral ei kaasata kolmandat osapoolt, siis puuduvad eelnõus nõuded vastavushindamise asutustele ja neist teavitamisele (otsuse 768/2008 peatüki R4 artiklid). Samuti tuleks teiste vastavushindamise moodulite lisamisel teha mõjude täiendav hindamine, kuna kolmandate osapoolte kaasamine tähendab ettevõtjatele täiendavat haldus- ja rahalist koormust. Lisaks nähakse eelnõuga ette CE-märgise kasutamine, mis näitab toote vastavust liidu ühtlustamisõigusaktidele kooskõlas otsusega 768/2008/EÜ reguleeritud EL siseturu uue lähenemise üldise õigusraamistikuga (new legislative framework). Artikli 7 lg 2 kohaselt peab tootja kinnitama tootele CE-märgise, kui see on asjakohane. CE-vastavusmärgist käsitlevad üldpõhimõtted tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 765/200818. CE- vastavusmärgise eeliseks on see, et seda kohaldatakse ELis ühtsete põhimõtete alusel, see on üheselt arusaadav ja üldtunnustatud ning seega on usaldusväärsuse märgiks ka tarbijatele. Samas ei ole eelnõu sõnastus piisavalt selge, millistel juhtudel on CE-märgistuse kasutamine asjakohane, näiteks pindaktiivsete ainete puhul. Kuna keemiatoodetele ei ole seni ELis kohaldatud vastavushindamise nõudeid (sh CE-märgistus), siis on oluline läbirääkimiste käigus selgitada millistel juhtudel on CE-märgistuse kasutamine nõutud ja kuidas see täiendab digitaalses tootepassis toote nõuetele vastavuse kohta esitatavat teavet. 5.5 Saame nõustuda kohustusliku digitaalse tootepassi kasutusele võtmisega tingimusel, et selleks nähakse ettevõtjatele ette piisav üleminekuaeg nõuete rakendamiseks. Peame seejuures oluliseks, et detergentide määruse ja kestlike toodete ökodisaininõuete määruse eelnõus tootepassile sätestatavad nõuded oleksid omavahel kooskõlas. Leiame, et digitaalse tootepassi sidumine konkreetse tootepartiiga ei ole põhjendatud ja tekitaks ettevõtjatele liigset koormust. Selgitus: 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise nõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30). 13 Eelnõus nähakse ette, et tootjad peaksid looma tootepassi, milles antakse teavet detergentide ja pindaktiivsete ainete vastavuse kohta õigusaktides kehtestatud nõuetele. Ühtsel turul võrdsete tingimuste tagamiseks on oluline ühelt poolt tagada väärtusahelas detergentide ja pindaktiivsete ainete põhiomaduste suurem läbipaistvus ning teiselt poolt tugevdada eeskirjade täitmise tagamist, et vähendada nõuetele mittevastavust. Tooteteabe digiteerimine hõlbustab turujärelevalvet ja muudab tõhusamaks tolliasutuste töö. Detergendi või pindaktiivse ainetele tõhusa jälgitavussüsteemi loomine aitab parandada jälgitavust kogu tarneahelas ja muuta turujärelevalve tõhusamaks. Digitaalne tootepass võimaldaks nii turuosaliste, järelevalveasutuste kui lõppkasutajate juurdepääsu vajalikule teabele, näiteks teabele koostisosade kohta ja kasutusjuhistele. Samuti sisaldaks tootepass elektroonilist vastavusdeklaratsiooni ja vastavushindamise kirjeldust. See on kooskõlas ka EL siseturu üldise õigusraamistiku hindamisel välja toodud soovitusega tulevikus kaaluda tootepassi, mis sisaldaks elektroonilist vastavusdeklaratsiooni ja vastavushindamise kirjeldust (768/2008/EÜ sätestatud ELi vastavusdeklaratsioon). Eelnõu artiklites 18-19 sätestatakse tootepassile esitatavad nõuded (tootepassis sisalduv kohustuslik teave on esitatud lisas VI). Täpsemad tootepassiga seotud eri- ja tehnilised nõuded kehtestab komisjon rakendusaktiga. Tootepassis sisalduv teave tuleb esitada digitaalselt ja vahetult juurdepääsetaval viisil füüsilisele märgisele, toote pakendile või saatedokumentidele kinnitatud andmekandjal (lineaarne vöötkood, kahemõõtmeline sümbol või muu automaatse tuvastamise ja andmete kogumise vorming, mida saab lugeda seadme abil). Positiivne on see, et digitaalsele märgistusele ja tootepassile juurdepääsuks on võimalik kasutada ühte andmekandjat. Seega oleks kogu tootega seotud teave ühes kohas lihtsasti elektroonselt juurdepääsetav. Kuna kestlike toodete ökodisaininõuete määruse eelnõus pannakse paika digitaalse tootepassi üldnõuded ja tehnilised elemendid, sealhulgas tootepassi otspunktside ja andmeedastuse tehnilised, semantilised ja korralduslikud aspektid, siis on võimalik ka detergentide tootepassi osas tugineda nendele samadele üldistele nõuetele. Tootepassi kasutuselevõtmine peaks kohustuslikuks muutuma piisava üleminekuperioodi jooksul pärast seda, kui komisjon on rakendusaktiga vastu võtnud täpsemad tehnilised nõuded. Seega tuleks eelnõus täpsustada üleminekusätteid, et pärast rakendusakti vastuvõtmist jääks ettevõtjatele piisav aeg tootepassi rakendamiseks (näiteks üks aasta). Lisaks leiame, et tootepassi sidumine konkreetse tootepartiiga toob ettevõtjatele kaasa liiga suure halduskoormuse ja ei ole teostatav. 5.6 Peame oluliseks, et eelnõuga lihtsustatakse detergentidele kohaldatavaid märgistusnõudeid ja tagatakse lõppkasutajatele vajalik kasutus- ja ohutusteave koosmõjus teistes Euroopa Liidu kemikaalivaldkonna õigusaktides sätestatud nõuetega. Toetame võimalust esitada märgistusteave füüsilist märgistust täiendavalt ka digitaalselt ja digitaalsele märgistusele kehtestatavaid nõudeid. Peame põhjendatuks, et täitemüügi korral on võimalik kogu teave (välja arvatud kodumajapidamises kasutatavate pesupesemisvahendite doseerimisjuhised) esitada digitaalselt, kuid vajaduse korral (lõppkasutaja suulise või kirjaliku taotluse korral või kui digimärgistus ei ole ajutiselt kättesaadav) tuleb kohustuslik teave lõppkasutajale kättesaadavaks teha muul viisil. Selgitus: Eelnõuga lihtsustatakse ja ühtlustatakse märgistusnõudeid, et vähendada detergenditööstuse halduskoormust ja suurendada samal ajal märgiste arusaadavust lõppkasutajate jaoks. Artiklis 15 sätestatud märgisel nõutava teabe osas olulisi muutusi ei kavandata. Märgistusel esitatakse kasutaja jaoks oluline kasutus- ja ohutusteave, nagu naha või hingamiselundite 14 sensibilisaatorite (näiteks allergeensete lõhnaainete, säilitusainete või ensüümide) olemasolu detergentides ja pindaktiivsetes ainetes. Teave nende ainete sisalduse kohta on vajalik, et allergilisel või allergilise eelsoodumusega kasutajal oleks võimalik teha teadlikke valikuid ning sellega ennetada või vähendada võimalikke reaktsioone. Näiteks lõhnaaineid kasutatakse detergentides laialdaselt, kokkupuude nende ainetega võib aga põhjustada allergilise reaktsiooni isegi väikese kontsentratsiooni korral, eriti selle lõhnaaine suhtes tundlikele inimestele. Seepärast kehestatakse erinõuded allergeensete lõhnaainete märgistamisele, mida rakendatakse üksnes siis, kui ei kohaldu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (CLP-määruse) kohased märgistamiskünniseid. Märgistamisnõuded on üksikasjalikumalt kirjeldatud lisas V, kus välja on jäetud desinfektsioonivahendite märgistamine, mis dubleerib biotsiidimääruse nõudeid. Lisatud on mikroorganismide ja säilitusainete märgistuse nõuded. Detergentide ja pindaktiivsete ainete märgistamine võib kuuluda mitme liidu õigusakti kohaldamisalasse. Kui eri õigusaktidest tuleneb sarnase teabe esitamise kohustus, siis tuleks see teave esitada ainult üks kord vastavalt rangematele eeskirjadele. Ühelt poolt parandab see detergentide ja pindaktiivsete ainete märgistuse loetavust ja arusaadavust lõppkasutaja jaoks ning teiselt poolt vähendab detergentide ja pindaktiivsete ainete tootja regulatiivset koormust. Näiteks detergentide määruse ning ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse (CLP-määruse) kattuvused viivad sageli selleni, et sama aine esineb ühel märgistusel mitu korda ja mõnikord täiesti erinevate nimetuste all. Detergentide määruse rakendamisel tuleks samas silmas pidada, et CLP-määruse nõuete täitmine on kemikaali märgistuse puhul primaarne ning teistest seadusandlikest aktidest tulenev on kohustuslik lisateave. Art 15 lg 5 sätestab, et märgistus peab olema „lõppkasutajatele kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles“. Kooskõlas REACH-määruse nõuetega teeme ettepaneku eelnõus täpsustada, et märgistus peab olema selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus detergent turul kättesaadavaks tehakse. Eelnõus nähakse ette digitaalse märgistuse kasutamise võimalus ning sätestatakse digimärgistamise üldnõuded. Näiteks peab ettevõtja tagama vaba ja lihtsa juurdepääsu digimärgistusele ning määruse kohaselt nõutava kohustusliku märgistusteabe eraldamise muust teabest. Kui lõppkasutajal puudub juurdepääs digimärgisele, siis peaks ettevõtja esitama märgistusteabe muude vahendite abil (näiteks kui digimärgistus ei ole ajutiselt kättesaadav või lõppkasutaja suulise või kirjaliku taotluse korral). Digitaalne märgistus pakub võimalusi lihtsustamiseks, koormuse vähendamiseks ning ohutus- ja kasutusteabe arusaadavuse suurendamiseks. Digimärgistamine võiks parandada märgistusteabe edastamist, vältida füüsilise märgise ülekoormamist teabega ja võimaldada kasutajal tugineda erinevatele teabe lugemise võimalustele, mis on kättesaadavad ainult digivormingus (näiteks suurem kiri, automaatne otsing, etteloetav tekst või tõlge teistesse keeltesse). Digimärgistuse kasutamine võib aidata ka ettevõtjatel tõhusamalt hallata märgistamiskohustusi, hõlbustada märgistusteabe ajakohastamist, vähendada märgistamiskulusid ja võimaldada sihipärasema teabe andmist kasutajatele. Digitaalse märgistuse kasutamine täiendavalt füüsilistele märgistusele on vabatahtlik ning ettevõtjatel on võimalik otsustada kas kasutada digimärgistust või esitada kogu teave ainult füüsilisel märgistusel. Teatud kohustuslik märgistusteave (sh CLP-määruse kohaselt nõutav teave), mis on tervise- ja keskkonnakaitse seisukohalt oluline, ning minimaalsed kasutusjuhised peavad kindlasti olema esitatud füüsilisel märgistusel. Teabe esitamine füüsilisel 15 märgistusel on vajalik, et võimaldada kõigil lõppkasutajatel teha teadlikke valikuid enne detergendi ostmist ning tagada selle ohutu kasutamine. Füüsilisel märgistusel ei pea dubleerima V lisa C osas nimetatud märgistuselemente (teave teatud koostisainete kohta). Erand tehakse detergentide suhtes, mida müüakse lõppkasutajale täitepakendis, mille puhul on lubatud esitada kogu märgistusteave digitaalselt, välja arvatud kodumajapidamises kasutatavate pesupesemisvahendite doseerimisjuhised. Seejuures tuleb CLP-määruse kohaldamisalasse kuuluvate ohtlike detergentide puhul endiselt täita CLP-määruse eeskirju, mis kohalduvad ka täitemüügile (nt paberkandjal teabelehe või kleebiste kasutamine). 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Eelnõu on saadetud arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile, Terviseametile ja Eesti Keemiatööstuse Liidule. Arvamuse saatsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Terviseamet, Maksu- ja Tolliamet ja Eesti Keemiatööstuse Liit. Kaasamistabel esitatud arvamustega arvestamise kohta on lisatud seletuskirjale. Seisukohad on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Kliimaministeeriumiga. 16  Lisa 1. Kaasamistabel Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse “Eesti seisukohad detergente ja pindaktiivseid aineid käsitleva määruse eelnõu kohta” juurde Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine 1. Majandus- ja  Uue detergentide eeskirju puudutava määrusega soovitakse Arvestatud Kommunikatsiooniministeerium kasutusele võtta ka detergentide ja pindaktiivsete ainete digimärgised ning tootepassid. Siinkohal on oluline jälgida, et säilitatakse ühtsed nõuded ökodisaini raamistikus tooduga, nagu näiteks digitaalne tootepass.  Turujärelevalve poolelt kinnitab ettepanek üle, et määrust (EL) 2019/1020 rakendatakse edasi. Lisaks nähakse ette üksikasjalikumad turujärelevalve sätted, mis põhinevad otsusel 768/2008/EÜ ja mille vajadust peab meie hinnangul hindama Sotsiaalministeerium ja Terviseamet, kuna need on valdkonnaspetsiifilised. 2. Terviseamet Kemikaaliohutuse osakond üldiselt toetab detergentide määruse eelnõu, mille eesmärgiks on tagada detergentide ohutu kasutamine (märgistus- ja muud teabenõuded) ning detergentide ja detergentide pindaktiivsete ainete kõrge keskkonnasäästlikkus ja tooteteabe parandamine ning optimeerimine toote kasutajatele. Uus määrus võtab arvesse 20 aastaga toimunud muudatusi nii tehnoloogiates (uuenduslikud tooted), kestlike tavade juurutamisel (taastäitemüük) kui ka seadusandluses. Oluline on, et määrusega käsitletakse just detergentidele eriomaseid probleeme. Jätkuvalt on reguleeritud pindaktiivste ainete lõpliku biolagunevuse kriteeriumid, piiratakse fosforiühendite sisaldust kodumajapidamises kasutatavates detergentides. Esmakordselt kehtestatakse ohutusnõuded detergentides sisalduvatele mikroorganismidele. Täpsustatud on ettevõtjate (tootja, volitatud esindaja, importija, turustaja) kohustusi ja vastutust. 1 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Taastäitemüük on kooskõlas üldise suundumusega pakendijäätmete vähendamisele ning selle reguleerimine toob selgust sellisele tegevusele kehtivate nõuete osas. Ettepaneku seletuskirja 2. lehel on eelviimases lõigus kirjas, et Määruste omavahelisi seoseid on detergendimääruse nõuded täiendavad REACH- ja CLP-määrust. Samas ei pikemalt lahti seletatud komisjoni ole üheselt arusaadav, millised REACH määruse (registreerimine, mõjuanalüüsi punktis 1.2.2. ELi ohutuskaart), CLP määruse (märgistus, teavitamiskohustused, UFI) ja kemikaalide puhul on ülemuslikud kaks biotsiidimääruse nõuded detergentidele ja pindaktiivsetele ainetele horisontaalset määrust, REACH ja CLP. rakenduvad. Artiklis 1 on vaid öeldud, et nende määruste kohaldamist REACH-määruse alusel peavad endiselt detergendimäärus ei mõjuta. Samuti ei saa mõistete omavahel olema ained, mida kasutatakse kooskõlastamata jätmisega õigusaktide vahelist soovitud ühilduvust detergentides registreeritud, selleks et eeldada. neid saaks kasutada detergentides. CLP on liidu peamine kemikaalide riskihindamise õigusakt, mis kohustab ettevõtteid asjakohaselt klassifitseerima, märgistama ja pakendama oma ained ja segud enne nende turule laskmist. Detergendid peavad vastama CLP- määruse nõuetele, et olla seaduslikult turule lastud. Seega langeb detergentide märgistus vaikimisi kahe õigusakti alla, CLP-määrus ja detergendimäärus. Praktikas tähendab see seda, et kui ained klassifitseeritakse ohtlikeks tuleb teave edastada märgistuse vormis CLP-määruse kohaselt detergentide etikettidele. Lisaks tuleb etikettidele lisada ka detergentide märgistamisele kehtestatud erinõuded. Uues eelnõus on varasemaga võrreldes defineeritud oluliselt suurem hulk Mõistete puhul on võetud aluseks mõisteid, kuid need ei ole vastavuses REACH ja CLP mõistetega, mis teeb toodete üldine määratlus ja seda tuleb 2 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine kindlasti keerukamaks järelevalve tegemise. Detergendi mõiste tekstist on arutelude käigus täpsustada, kuidas need varasemaga võrreldes välja jäetud „muud puhastus- ja pesemisvahendid, teiste kemikaalialaste õigusaktidega mis on ette nähtud mistahes muudeks pesemis- ja puhastusprotsessideks“, ühilduvad. Kuna ka REACH-määrus on üle mis mõnevõrra kitsendab määruse käsitlusala. Sellest oleks kasu toodete vaatamisel ja määruse muutmise eelnõud määratlemisel. Kättesaadavaks tegemist käsitlevad definitsioonid on ei ole veel avaldatud, siis on täna raske ka endiselt vastuolus REACH/CLP definitsiooniga, samuti tootja mõiste öelda, kuidas mõisted selle määruse (detergendi valmistaja on REACH/CLP järgi allkasutaja). Ainult importija kohaselt edaspidi saavad olema definitsioonist ei piisa, et aru saada, mida import tegelikult tähendab. sätestatud. Arutelude käigus soovime Impordi definitsioon oleks seetõttu väga vajalik. Importija mõiste oleks siis kooskõlas REACHiga, kus on selgitatud, mida import tähendab, ning et kindlasti saada Komisjoni selle kohast importija vastutab impordi eest. selgitust. Art 1 punkt 2 sätestab, et eelnõu teiste Digimärgistuse kasutusele võtmine vähendab küll füüsilise märgise nimetatud primaarsete õigusaktide ülekoormamist teabega, tagades parema loetavuse ja arusaadavuse ning kohaldamist ei mõjuta. Detergentide võimaldades kasutajal tugineda erinevatele teabe lugemise võimalustele, määruse eelnõust tulenevad nõuded on mis on kättesaadavad ainult digivormingus (suurem kiri, automaatne otsing, siiski täiendavad. Komisjoni mõjuanalüüsi etteloetav tekst, tõlge teistesse keeltesse), kuid tekib küsimus, kas füüsilisel punktis 6.2.2 on selgitatud, et CLP märgistusel peavad kindlasti olema ka CLP märgistuselemendid. Praegu märgistuselemendid jäävad endiselt kehtivas määruses on nõue ohtlikuks klassifitseeritud detergent märgistada vastavalt CLP-määrusele ja lisaks detergendimäärusele. Eelnõus märgistuse füüsiliselt kohustuslikuks. CLP ohuteave osas CLP nõudeid ei mainita. (Nt biotsiidimääruses on need nõuded eraldi jääb endiselt pakendile ning võimaldab välja toodud). Samas on CLP nõuete täitmine kemikaali märgistuse puhul toote kasutajatel teha teadlikke valikuid ja primaarne ning teistest seadusandlikest aktidest tulenev on (kohustuslik) kaitsta end ka õnnetuse korral. CLP- lisateave. määruse kavandatavate muudatuste korral jääb see kemikaalide täitemüügi kohta samaks, mille kohaselt see teave tuleks siiski esitada nt. sildi või kleebise väljatrüki kaudu. 3 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Ettepaneku artikkel 9 lg 4 sätestab, et märgistus esitatakse Ilmselt on mõeldud pigem art 15 p 5, mis „lõppkasutajatele kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi kindlaks käib üldiste märgistusnõuete kohta. määratud keeles“ . Selline lähenemine on taas vastuolus REACH/CLP Teeme sellekohase ettepaneku arutelude praktikaga. Märgistus peab olema selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus käigus. detergent turul kättesaadavaks tehakse. Tootepassi ja CE-märgise kasutusele võtmine seab tootjatele arvatavasti suurema halduskoormuse, eelkõige konkreetsele tootepartiile vastavuse Arvestatud seisukohapunktis 5.4. nõude tõttu. Kuidas mõista, et tootja peab vajaduse korral kinnitama tootele CE-märgise. Komisjon selgitas, et vajaduse korral Tingimus „vajaduse korral“ viib segadusse, sest juhul, kui CE-märgis on tähendab, et see nõue kehtib üksnes kohustuslik, peab tootja selle alati tootele kinnitama. Millal seda siis tegema detergentidele, aga mitte pindaktiivsetele ei pea? Kas need erandid võiksid määruse tekstis olla täpsustatud? ainetele. Siiski võiks see punkt olla selgemini lahti kirjutatud, seega tõstatame selle küsimuse arutelude käigus. Segadust tekitab mõiste „unique product identifier“ vs „unique formula identifier“ (UFI). Toote kordumatu tunnuskood (UPI) on kordumatu märgijada, mis võimaldab tuvastada toote ja anda veebilingi tootepassile. Tootepass ühendatakse andmekandja kaudu toote kordumatu tunnuskoodiga ja see vastab samadele tootepassi tehnilistele nõuetele kestlike toodete ökodisaini määruse alusel. Tootepassi viide tuleb kanda komisjoni keskregistrisse, mis luuakse kestlike 4 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine toodete ökodisaini määruse alusel, ning see teave tuleb esitada tollile. Unikaalne koostise tähis (UFI) esitatakse importijate ja allkasutajate poolt määratud organitele (mürgistusteabekeskused), millega edastatakse teavet nende poolt turule lastud ohtlike segude kohta ning millega luuakse selge seos turule viidud toote ja patsientide raviks kättesaadava teabe vahel. Arvestatud, kasutame seletuskirjas „levitaja“ ja „biolagunevus“ (eesti keelse tõlke kohta edastame kommentaarid menetluse hilisemas etapis) Märkusi tõlke kohta: REACH ja CLP määruses on „distributor“ tõlgitud „levitaja“, praeguses eelnõus „turustaja“. EKI sõnastikus on „biolagunevus“ jms, mitte „biolagundatavus“. 3. Maksu- ja Tolliamet - detergentidele luuakse spetsiaalne tootepasside nõue ja register (mis ei ole Arvestatud sama asi mis DPP e digital product passport?); Eelnõu kohaselt detergentide tootepass - tollile kohustus kontrollida toote passi olemasolu enne lubamist vabasse peab ühilduma muude EL õigusaktide ringlusse automaatselt alates hetkeks, kui see võimalus on loodud; alusel loodavate tootepassidega ja mitut tootepassi ühele tootele ei pea tegema (retsitaalid 40-43, art 18 p. 6, art 19 (a)). 5 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine - tooted on defineeritud kaubakoodidega - peaks siis tekkima loetelu KN Tootepassi registrina kasutatakse art 20 koodidest, mille puhul kohaldub. Ning neile rakendub meede (tootepassi kohaselt kestlike toodete olemasolu kontroll) või siis mitte; ökodisaininõuete määruse artikli 12 lõike 1 kohaselt loodud registrit. - toll ei luba importida tooteid, millel peaks olema tootepass, kuid seda ei ole (= toode ei vasta nõuetele). Iseenesest tollile sobib hästi, et nõue on 100% - st toote pass peab olema alati, pole erisusi, mis nõuaksid täiendavat kontrolli et kas kohaldub mõni erisus või mitte. Ning tootepassi automaatne kontroll on väga hea (nn Single Windowsis on selliseid juba terve hulk ja tuleb juurde). Seisukohad tolli vaatenurgast: - loodav süsteem detergentide järelevalveks on hea: tooted määratletud kaubakoodiga, millele kohaldub ning nende importimisel automaatne kontroll. Suurepärane; - samuti digietikett on hea lahendus - võimaldab kauba füüsilises kontrollis saada hõlpsalt info toote ja selle nõuetelevastavuse kohta. (Mõjuhinnangus viidatud poliitikavariantidest eelistaksime 1b ja 2b); - tehnilised küsimused, art 21 lg 6 viidatud teabe vahetamise süsteem. Ühelt poolt valmistab selle ette KOM, kuid teiselt poolt MTA deklaratsioonide töötlemise süsteemi peab sellega liidestama. Ehk siis vajalik piisavalt ette teada millal tuleb rakendada ning liidestuse tekitamisel tekivad kulud (eelnõu koostajad teavad seda, 30 kuud pärast jõustumist on pikk aeg); - tollil ei ole eriarvamusi ega ettepanekuid muudatuste tegemiseks. Kommentaare: 6 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine - KOM arendab nn digitaalset tootepassi (DPP), mis peaks koondama kogu olulise info toote ja selle nõuetelevastavuse kohta. Ebaselge, kas detergentide tootepass liigitub DPP-ks või on tegemist spetsiifilise detergentidele kohaldatava dokumendiga mis tulevikus on eraldi DPP-st? Näiteks kui mõelda elektrilisele täidetud dosaatorile, mille nõuetelevastavus peab olema tõendatud (CE-märgistus) - kas tõendada tuleb eraldi dosaatori nõuetelevastavus (vastavusdeklaratsioon) ja selles sisalduva detergendi nõuetelevastavus (tootepass)? Tundub need eraldi teemad - kui kusagil koosolekul ehk peaks jutuks tulema (või ongi sellest juba räägitud), et siis kuidas need omavahel suhtestuvad? - Karistused. Tolli vaates tegemist nõuetelevastavuse kontrolliga (1020/19) ning toll ei menetle nõuetele mittevastavate toodete impordi katsete juhtumeid rikkumistena. Tolli jaoks - nõuetele mittevastavat kaupa ei lubata vabasse ringlusse ning sellega asi lõppeb (importijal võimalik viia toode nõuetele vastavaks ning teha uus import). Näiteks ka juhul, kui katse importida ohtlikke/keelatud toimeaineid sisaldavaid tooteid vms. 4. Eesti Keemiatööstuse Liit Paljud Euroopa Liidu õigusaktid läbivad praegu seadusandlikku tavamenetlust. Uutes, kavandatavates õigusraamistikes vajab detergentide tööstus oma kohustuste kohta rohkem teavet ja selgust. Mikroorganisme sisaldav detergent Mittearvestatud Mikroobseid puhastusaineid käsitlevate eeskirjade kehtestamine üldiselt Täna puuduvad nõuded riskide detergentide määruse alusel tekitaks tarbetut regulatiivset koormust. dokumenteerimiseks, iseloomustamiseks Mikroobseid puhastusvahendeid puudutav ettepanek tundub liiga või juhtimiseks ning kasutajate konservatiivne ja jätab mulje nagu oleksid need tooted praegusel hetkel teavitamiseks toodetes sisalduvatest täielikult reguleerimata. Tegelikkuses on need kaetud EL biotsiidimääruse ja mikroorganismidest. Biotsiidimäärust üldise tooteohutuse direktiivi (millest juba järgmisel aastal saab määrus) (BPR) kohaldatakse mikroorganismide sätetega. A.I.S.E. ja ACI on välja töötanud ühise juhendi: „Mikroobipõhiste suhtes, mis mõjutavad kahjulikke puhastustoodete riskihindamise raamistik“, mis on lõplikult valmis, kuid organisme, kui need sisalduvad biotsiidis. 7 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine mida ei ole jõutud veel avaldada. Õigusaktid peavad olema Nende suhtes kohaldatakse toimeainete proportsionaalsemad ja uuendussõbralikumad. heakskiitmise menetlust. Mõned mikroobsed puhastusvahendid võivad sisaldada mikroorganisme, mis on BPR-i alusel heaks kiidetud toimeained, või isegi biotsiidid, mis on lubatud BPR-i alusel. Teised mikroobsed puhastusvahendid võivad siiski sisaldada mikroorganisme, mida BPR-i alusel ei hinnata, või ei pruugi olla biotsiidid ja seetõttu ei ole need läbinud BPR-i aluseks olevat täielikku riskianalüüsi. Üldist tooteohutuse direktiivi (GPSD) kohaldatakse väga laia tootevaliku, sealhulgas tarbijatele mõeldud mikroobsete puhastusvahendite suhtes. Need õigusaktid on aga väga üldised ega nõua tootjatelt ainete ja/või mikroorganismide riskianalüüsi läbiviimist, nagu on ette nähtud nt. REACH-i või BPR-i alusel. Inimeste ja keskkonna tervise huvides, peame oluliseks, et ka detergentides kasutatavad mikroorganismid oleksid hinnatud ja kasutajad teavitatud. Mikroobsed puhastusvahendid Saame arvestada läbirääkimistel Lisa II, paragrahv 1, 5, 6, 7, 8, 9, 11, Lisa V, osa A paragrahv 6 Analüütilise meetodi valikul on vaja suuremat paindlikkust ja asjakohasust. Nt ISO 21149 on kosmeetikastandard, mida praegu kasutatakse pesuvahendite testimisel, mis võimaldab hinnata lisatud mikroorganismide kontsentratsiooni. 8 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Mikroorganismide arvu lubatud vähenemist ei tohiks määratleda protsentuaalselt – analüütilise meetodi valikul peab olema paindlikkus ja lähtuda võiks loogikast, et tootes peab ka säilivusaja lõpus olema minimaalne nõutud mikroorganismide arv. Läbivaatamise eelnõus välja pakutud in vivo ägeda mürgisuse (sissehingamisel) test ei sobi mikroorganisme sisaldavate sisse hingatavate aerosoolide ohu kindlakstegemiseks ja see oleks loomade tarbetu kasutamine. Tootja peaks vastutama taas täitmise teel müügi ohutuse tõendamise eest ja see on võimalik riskianalüüsi kaudu, võttes arvesse ohutuid disainipõhimõtteid, mis on osa riskianalüüsist. Riskianalüüs peaks ka näitama, kas toodet saab kasutada pindadel, mis puutuvad kokku toiduga. Mikroorganismide toimet ei saa standardsete metoodikate abil demonstreerida, kuna selliste väidete jaoks ei ole standardseid metoodikaid saadaval. See tähendab, et kolmandad osapooled ei saa selliseid spetsiifilisi metoodikaid rakendada. Seetõttu ei tohiks nõuda kolmanda osapoole testimist. QPS nimekirjas olek ei ole toiduaine- ja söödatööstuses kasutatava mikroorganismi jaoks nõutav – ei peaks seda olema ka puhastusainetööstuse puhul. CE vastavusmärgis Vt vastus järgmises punktis CE-vastavusmärgisel puudub tegelik lisandväärtus, kuna CE- vastavusmärgisega seotud pettusi pole võimalik ära hoida. Turujärelevalve jõudlusest ei piisa pettuste ärahoidmiseks. CE märgis Arvestatud osaliselt seisukoha punktis 5.4 Artiklid: 2(24); 7(2c); 9(2b); 10(2b); 14; 25(1a); retsitaalid 19, 24, 44 CE-märgise rakendamise kontseptsioon tuleks määrusest välja jätta CE-vastavusmärgis on EL siseturu üldise järgmistel põhjustel: õigusraamistiku lahutamatu osa. Sellega – puudub selge põhjus või põhjendus selle kasutamiseks detergentide ja kinnitab tootja, et toode vastab kõigile pindaktiivsete ainete puhul; saadav kasu on defineerimata, sealhulgas kohaldatavatele nõuetele ja võtab endale puudub mõjuhinnang; selle eest täieliku vastutuse. CE- 9 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine - CE-vastavusmärgis ei ole pesuvahendite puhul usaldusväärne vastavusmärgist käsitlevad vastavusindikaator. üldpõhimõtted tulenevad Euroopa Kui ühe põhjendusena viidatakse, et CE märgise puudumine on esimene Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr visuaalne märk, et tootega on midagi valesti, siis selle aspekti lahendab 765/2008. CE-märgis on muuhulgas ka oluliselt paremini ära DPP, mille raames tuleb tootele lisada lihtsasti selleks, et abistada ja tõsta digitaalselt kontrollitav andmekandja. Detergentide või pindaktiivsete turujärelevalveasutuste järelevalve ainete tootepassi loomisega kinnitab tootja, et pesuaine või pindaktiivne jõudlust. Näiteks kui nõutud CE-märgist ei aine vastab kõikidele kehtivatele nõuetele ja et tootja võtab selle eest ole tootele kinnitatud või kui see on täieliku vastutuse. CE märgis on üleliigne ega anna midagi täiendavat juurde. kinnitatud nõuetele mittevastavalt (nt ebakorrektne CE- märgise kujundus ja parameetrid), siis see on esimene visuaalne märk, et tootega on midagi valesti. Kuna CE-märgistusele kohalduvad ELis ühtsed põhimõtted ja reeglid ning seda kasutatakse erinevatel toodetel, siis on see ühtlasi ka usaldusväärsuse märgiks tarbijatele. Saame nõustuda märkusega, et komisjon ei ole selgelt põhjendanud, miks just detergentide puhul CE-vastavusmärgist tuleks kasutada, samas kui pindaktiivsete ainete puhul seda komisjoni selgituse kohaselt ei nõuta. Samuti ei ole seda varasemalt kasutatud teiste keemiatoodete (biotsiidid, kosmeetikatooted) korral. Seega soovime läbirääkimiste käigus täpsustada mis juhtudel tuleb tootele panna CE- märgistus. 10 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Digitaalne tootepass Arvestatud osaliselt Digitaalset tootepassi käsitletakse kõikidele toodetele Ökodisaini määruse Digitaalse tootepassi nõuetega seoses eelnõus (ESPR) ja nüüd ka Detergentide määruse eelnõus. ESPR ei ole veel teeme ettepaneku mitte siduda seda jõustatud, seega on palju ettearvamatust tööstusele. Juhul, kui kõnealused konkreetse tootepartiiga (arvestatud määrused (detergentide määrus ja ESPR) ei hakka koos toimima, tekib nn seisukohapunktis 5.4). ebajärjekindluse oht. Eelnõu artikli 18 p. 6 kohaselt, kui Digitaalse tootepassi sidumine andmekandja kaudu pesuaine konkreetse detergentide ja pindaktiivsete ainete partiiga on väga problemaatiline ja tekitab väga suure halduskoormuse, suhtes kohaldatavate muude liidu kuna see tähendab, et andmekandjat tuleb iga pesuaine partii jaoks muuta. õigusaktide kohaselt on nõutav Tööstustele on see nõue absoluutselt vastuvõetamatu. tootepass, koostatakse detergentide ja Juhime teie tähelepanu võimalikele soovimatutele kõrvalmõjudele, mida pindaktiivsete ainete jaoks ühtne digitaalne tootepass võib nt veebimüügikanalites avaldada. Kavandatav tootepass. Samuti on artiklis 19 detergentide määrus tuleks viia kooskõlla kavandatava ökodisaini määruse sätestatud, et käesoleva määruse ning juba kehtiva uue üldise tooteohutuse määrusega (GPSR) ja seepärast ei kohaselt koostatud tootepassid peavad tohiks see otseselt ega kaudselt kohustada edastama veebipakkumisega olema muude liidu õigusaktidega partiipõhist teavet. Kavandatava ökodisaini määruse artiklis 30 on nõutavate tootepassidega otspunktside ja sätestatud ettevõtjate teavitamiskohustus toote veebis müümisel. See andmeedastuse tehniliste, semantiliste ja nõuab, et operaator näitaks võimaluse korral pakkumisel partii- või korralduslike aspektide poolest täiesti seerianumbrit (art. 30.1.c). Sarnane GPSRis välja pakutud säte jäeti koostalitlusvõimelised. Sama selgitus on seadusandliku protsessi käigus kõrvale. EL tööstuse ja kaubanduse esitatud ka eelnõu põhjenduspunktides esindajatel on väga hea meel, et viide partiinumbrile on Rootsi eesistumise (rec 40-43). viimasest kompromissist (märts 2023) välja jäetud, ja samuti on EuroopaSeega leiame, et detergentide määruses Parlamenti kutsutud korduvalt üles (EuroCommerce, e-Commerce Europe, ette nähtud tootepassi nõudeid on SME United pöördumised sept. `22 ja mai `23) võtma kasutusele sarnast võimalik kohaldada selliselt, et see ei lähenemisviisi, et viia kavandatav ökodisaini määrus kooskõlla GPSRiga.tekita dubleerimist muude EL Sama loogikat toetame ka detergentide määruse osas. õigusaktidega. Samuti rakendusaktiga täpsemate tehniliste nõuete sätestamisel saab komisjon tugineda ESPR määrusele Digitaalne tootepass (DPP) Arvestatud, vt eelmine punkt. Saame Artiklid: 2(34); 18(2a); läbirääkimiste käigus teha ettepaneku Juhime tähelepanu, et majandusmõju osas ei mainita sõnagagi haldus- ja mudelipõhiseks lähenemiseks. finantskoormuse talumatut kasvu, mille põhjustaks DPP kehtestamine 11 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine tootepartii tasandil. Üldise detergenditööstuse seisukohana toome välja, et pooldame n.ö ühe süsteemi loogikat. DPP detergentidele tuleks kasutusele võtta ainult ESPRi kaudu. Niipea, kui ESPRi alusel on DPP kehtestatud, võib detergentide määruse alusel DPP järgneda rakendusseaduse kaudu. Lisaks soovitame mõju hindamiseks esmalt läbi viia mõjuhinnangu, nt. DPP rakenduskulud, säilitusaeg ja millisel tasandil tuleks seda rakendada. Kuid olenemata sellest, kus ja millal DPP kasutusele võetakse, on selle partii tasemel rakendamine tööstusele talumatu. Partiitaseme kehtestamine eeldaks tuhandete täpselt samade DPP-de loomist. Sellest johtuvalt teeb tööstus ettepaneku töötada mudelipõhise lähenemisviisi kallal. Mudel tähendab tootenime + unikaalset koostise tähist (vastavalt unikaalse koostise tähise (UFI) sätetele, olenemata sellest, kas CLP VIII lisa kohaselt on UFI-kood nõutav või mitte). Mudeli rakendamisel luuakse iga uue koostise jaoks uus DPP. DPP säilitamise aeg Mittearvestatud. Artiklid: 8(3b); 18(2g) 10 aastat on andmete säilitamise osas Tavaliselt tarbitakse pesuvahendid täielikult ära 3 aasta jooksul pärast üldine lähenemine ka teistes õigusaktides valmistamist. DPP säilitamine 5 aastat hõlmaks pikemat perioodi ja sellest nagu CLP, ESPR jmt, kuid saame olla peaks piisama. Eelnõus väljapakutud 10 aastane periood ei ole põhjendatud. läbirääkimistel selles osas paindlikud. DPP üleminekuperiood Arvestatud Artiklid: 20(1) Niipea, kui ESPRi alusel on DPP kehtestatud, võib detergentide määruse alusel DPP järgneda rakendusseaduse kaudu. Kui see ei ole võimalik, siis vähemalt tehnilised nõuded DPP seadistamise, andmekandja ja EL registri kohta tuleb määratleda rakendusaktidega. Kui need on valmis, vajab tööstus piisavalt aega täitmiseks valmistumisel (IT-struktuuri loomine, andmekandja lisamine märgisele, kõigi andmete ettevalmistamine, andmete üleslaadimise protseduuri kehtestamine jne). Tööstuse hinnangul peaks üleminekuperiood olema kuni 60 kuud. Unikaalne tootetähis Kuna tegemist on kahe erineval eesmärgil kasutatava koodiga, siis leiame, et toote 12 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Unikaalset tootetähist (unique product identifier) võib käsitleda kui toote kordumatu tunnuskoodi loomine on kordumatut tunnuskoodi või identifikaatorit, mis kujutab endast tööstusele põhjendatud. tõenäoliselt täiendavat haldsukoormust. CLP VIII lisa sätestab ohtlikele Toote kordumatu tunnuskood (UPI) segudele unikaalse koostise tähise UFI. Tekib õigustatud küsimus, kui palju võimaldab tuvastada toote ja anda unikaalseid tähiseid või kordumatuid identifikaatoreid ühele tootele on veebilingi tootepassile. Tootepass vaja? ühendatakse andmekandja kaudu toote kordumatu tunnuskoodiga ja see vastab samadele tootepassi tehnilistele nõuetele kestlike toodete ökodisaini määruse alusel. Tootepassi viide tuleb kanda komisjoni keskregistrisse, mis luuakse kestlike toodete ökodisaini määruse alusel, ning see teave tuleb esitada tollile. Unikaalne koostise tähis (UFI) esitatakse importijate ja allkasutajate poolt määratud organitele (mürgistusteabekeskused), millega edastatakse teavet nende poolt turule lastud ohtlike segude kohta ning millega luuakse selge seos turule viidud toote ja patsientide raviks kättesaadava teabe vahel. Digitaalne märgistus Kinnispakendis toodetele lisatakse Esineb lahknevus, kuna taastäidetavate toodete puhul on digimärgis võimalus kasutada digimärgistust füüsilist lubatud, kuid kinnispakendatud toodetel sellest kasu ei ole. Vajame märgistust täiendavana. See võimaldab täpsustust. parandada füüsilise märgistuse loetavust. Samas teatud ohutuse seisukohalt oluline teave peab jääma füüsilisele märgistusele. See on kooskõlas ka menetluses oleva CLP-määruse regulatsiooniga. Märgistamine 13 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Lisa V, osa B, paragrahv 1, 3 Arvestatud Tööstus teeb ettepaneku kohandada sõnastust praegustele tootevormidele Teeme selle ettepaneku läbirääkimiste vastavaks nii pesupesemisvahendite kui ka automaatsete käigus. nõudepesuvahendite puhul (nt tablettidele on lisandunud kapslid). Digitaliseerimine Mittearvestatud (digitaalset märgustust Retsitaal 31, 32, 33, 34, 36, 37, 45; artiklid 15(1); 15(2); 16(1); 16(2) puudutav märkus) Digitaalsete märgiste kasutamise võimalus peaks olema lubatud kõikidele Peame vajalikuks säilitada füüsilise pesuvahendite tüüpidele/vormidele võrdsetel alustel. Kui n.ö märgistuse nõuded kinnispakenditele. traditsiooniliselt pakendatud pesuvahenditele kehtib võimalus kasutada Tarbijatele vajalik tervise- ja digimärgist ainult täiendusena füüsilisele märgistusele ning samal ajal keskkonnaalane ohutusteave peaks taastäitmise teel müüdavatel toodetel asendab digimärgis füüsilise reeglina olema pakendil ja lihtsasti märgistuse, siis ei ole tegemist võrdsete alustega. kättesaadav. Andmekandja peaks olema kõikidel etikettidel silmapaistvalt nähtav. Eelnõus on selgelt sätestatud Tagamaks, et tarbijal oleks etiketile alati juurdepääs, peaks täitmisjaamas andmekandjale esitatavad nõuded, sh alati olema selle füüsiline koopia. täitemüügi korral kohustus teha see Lihtsustatud doseerimisteabe kasutamise võimalus tuleks anda kõikidele kättesaadavaks taastäitmiskohas (art 17 pesuvahendite tüüpidele/vormidele. lg 2). Tooteregister Arvestatud seisukohapunkt 5.5 Tooteregistri juurutamise ajakava ei ole realistlik, kuna registrit pole veel loodud. Üleminekuperioodid peaksid algama alles siis, kui kõik parameetrid on valmis. Delegeeritud volitused ja komiteemenetlus Mittearvestatud Ettepanek annab delegeeritud õigusakti kaudu selge signaali võimalikest Delegeeritud volituse andmine tehniliste tulevastest muudatustest näiteks biolagundavuse kriteeriumite osas. Ei nõuete kohandamiseks teaduse- ja tekita õiguskindlust. tehnikaarengule aitab paindlikumalt regulatiivseid nõudeid kohandada ning on kooskõlas EL aluslepingute ning üldise õiguspraktikaga (nt ka REACH-määruses ja teistes tehnilisi norme sisaldavates õigusaktides laialdaselt kasutusel) Ülemineku- ja lõppsätted Arvestatud seisukohapunkt 5.5 14 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine 2,5-aastased üleminekuperioodid on liiga lühikesed detergentide tööstusele. Üleminekuperioodid ei tohiks alata enne, kui komisjon on kõik „tööriistad” nagu keskregister viimistlenud. Üleminekuperioodid peaksid algama näiteks alles pärast tooteregistri seadistamist. Üleminekuajad Saame arutelude käigus sellele Retsitaal 28, artikkel 26(7); Lisa V paragrahv 4 tähelepanu juhtida. Tuleks selgitada, et detergentide suhtes kohaldatakse lõhnaainete allergeenide märgistamise osas samu üleminekuperioode nagu kosmeetikatoodete puhul. Volitatud esindaja EL välistes riikides asuvate tootjate puhul Artiklid: 2(16); 2(19); 8; 10(3) volitatud esindaja nõude sisseviimisega Kui importija laseb tooted ELi turule, peaks ta ka täitma kõiki tootja kaotatakse ära praegu kehtiv piirav kohustusi. Seega on volitatud esindaja määratluse loomine üleliigne. tingimus, et tootjad peavad olema registreeritud ELis. Volitatud esindajad on kontaktpunktiks nii tootjatele kui ka turujärelevalvele, samas tegutsevad selgelt vaid neile antud mandaadi alusel. Tegemist ei ole tundmatu kontseptsiooniga, vaid tavapärase siseturu õigusraamistiku osaga, mida on kasutatud ka muudes õigusaktides. Oluline erinevus volitatud esindaja ja importija vahel on, et volitatud esindaja ei pane toodet turule. Kui volitatud esindaja paneb toote turule, siis saab temast importija. Kontaktid ettevõtjatega Retsitaalide punktis 18 on mainitud ka Artiklid: 9(4); 9(8); 10(5); 12; 15(3b) veebisaidi lisamist kontaktandmete hulka. Ettevõtjatega ühenduse võtmiseks tuleks anda rohkem paindlikkust, kuna Saame teha vastavate kontaktandmete olenevalt ettevõtjast võivad eksisteerida erinevat tüüpi kontaktpunktid. 15 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Lisaks aadressile ja meiliaadressile tuleks võimaldada ka kodulehe ja täiendamise ettepaneku ka arutelude telefoninumbri kasutamist. käigus. Mittevastavuse tuvastamisest tuleks otse teavitada tootjat ja importijat, et saaks võtta parandusmeetmeid võimalikult kiiresti. 16