Eesti riiklikud lubadused 13.-15. detsembril 2023. aastal Genfis toimuva Globaalse Pagulasfoorumi jaoks

Riigikantselei [email protected] Meie 22.11.2023 nr 1.1-10/4126-1 Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond Eesti lubadused 13.-15. detsembril 2023. aastal Genfis toimuva Ülemaailmse Pagulasfoorumi jaoks Esitame Vabariigi Valitsuse 30.11.2023 istungile Eesti lubadused 13.-15. detsembril 2023. aastal Genfis toimuva Ülemaailmse Pagulasfoorumi jaoks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu juurde Eha Lannes 5913 0502 [email protected] Jürgen Ojalo 637 7241 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja .... november 2023 nr Päevakorrapunkt nr … 1. Eesti lubadused 13.-15. detsembril 2023. aastal Genfis toimuva Ülemaailmse Pagulasfoorumi jaoks Kiita heaks järgmised sotsiaalkaitseministri esitatud ettepanekud Eesti lubaduste kohta 13.-15. detsembril 2023. aastal Genfis toimuva Ülemaailmse Pagulasfoorumi jaoks: 1.1 Eesti jätkab Eesti mittetulundusühingute tegevuse toetamist Ukrainas ning Ukraina pagulasi vastu võtvates naaberriikides (Gruusia, Moldova) ja Süüria naaberriikides eesmärgiga parandada jätkusuutlikult seal viibivate pagulaste ja sisepõgenike toimetulekut, muuhulgas arendades nende kutse- ja digioskusi, sotsiaalset ettevõtlust ning pakkudes psühhosotsiaalse toe teenuseid. 1.2 Eesti toetab läbi arengukoostöö rahastuse Ukrainas sõja tõttu kodust lahkuma sunnitud inimeste majutamist Ukrainas fookusega vanemad kaotanud lastele. Lisaks toetab Eesti Ukrainat oma kogemuse ja teadmistega sotsiaalpoliitika reformide ning asendushoolduse teemal. 1.3 Eesti arendab vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe valdkonna koordinatsiooni koostöös kohalike omavalitsuste, teenusepakkujate ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (IOM, WHO, UNHCR). Tulemusena arendatakse ja jätkatakse vaimse tervise teenuste ja psühhosotsiaalse abi süsteemset ja jätkusuutlikku pakkumist nii Eesti elanikele kui ka riiki saabunud pagulastele. 1.4 Eesti jätkab kolmandate maade konsulteerimist eTervise lahenduste loomisel. Samuti toetab Eesti aktiivselt Ukraina liitumist Euroopa Liidu terviseandmete vahetuse infrastruktuuriga MyHealth@EU. Jätkame ka koostööd kolmandate maadega WHO kaudu COVID-sertifikaadi verifitseerimisel ning oleme huvitatud koostöö laiendamisest teistele immuniserimistõenditele. 1.5 Eestis kaasab rahvusvahelise kaitse saajaid võrdsetel tingimustel tööturule ning toetab nende tööhõivet. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti lubadused 13.-15. detsembril 2023. aastal Genfis toimuva Ülemaailmse Pagulasfoorumi jaoks“ juurde Sissejuhatus 13.-15. detsembril 2023. aastal toimub järjekorras teine Ülemaailmne Pagulasfoorum Genfis. Foorumi korraldaja on ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) koos Šveitsi valitsusega. Riigid on foorumil valdavalt esindatud riigijuhtide või ministrite tasemel. Kõigilt osalejatelt oodatakse selgeid lubadusi, mis toetaksid ette antud valdkondades pagulaste toimetulekut. Liikmesriikidel on võimalik esitada nii riiklikke lubadusi kui ka liituda grupiviisiliste ühislubadustega. Eestit esindab foorumil sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Eesti lubadused on Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2023. aasta istungile esitamiseks koostanud Eha Lannes Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonnast, Annika Sepp Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonnast, Jürgen Ojalo Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi osakonnast. Materjali on koondanud Jürgen Ojalo (637 7241; [email protected]) Välisministeeriumi lauaülem. Valdkonna eest vastutab Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö asekantsler Mariin Ratnik (637 7024; [email protected]). 1. Eesti lubadused 13.-15. detsembril 2023. aastal Genfis toimuva Ülemaailmse Pagulasfoorumi jaoks Koostöös Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on leitud ja kooskõlastatud viis võimalikku Eesti-poolset lubadust, mis puudutavad VäM, SoM ja MKM töö valdkondi. Lubadused on eelnevalt valdkondade ning nende eest vastutavate ministritega kooskõlastatud. Oluline on rõhutada, et lubadused tuginevad juba toimuvatele või Eesti poolt planeeritud tegevustele ega lisa uusi kohustusi. Kõigilt riikidelt oodatakse, et nad sisestaksid oma lubadused ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile vastava veebilehe kaudu. Edasi talletatakse nad avalikku andmebaasi, kus on riikidel võimalik regulaarselt nende seisu uuendada. Eelmine ja ka esimene Ülemaailmne Pagulasfoorum toimus aastal 2019. Siis andis Eesti kolm riikliku lubadust: 1) toetada Eesti MTÜde projekte Ukrainas, Jordaanias, Liibanonis, Türgis, Ugandas ja teistes riikides, et parandada pagulaste elujärge õpetades neile kutse- ja digioskusi ning sotsiaalettevõtlust; 2) jätkata toetust Eesti MTÜde haridusprojektidele Ukrainas, Jordaanias, Liibanonis, Türgis, Ugandas ja teistes riikides toetamaks kriisijärgset ja pagulaste suunatud haridust fookusega IKT ja digioskustele; 3) toetada tehnilist koostööd UNHCRga digivallas pakkudes oma kogemust digiplatvormide, protsesside, standardite ja lähenemise rakendamisel toetamaks pagulaste kaitset, hakkamasaamist ja majanduslikku kaasamist. Need lubadused võik kõik tänaseks täidetuks lugeda. Eesti on toetanud mitmeid lubadustes viidatud valdkondi katvaid projekte ning lähetas UNHCRi aastaks tööle riikliku digieksperdi. 1 Eesti lubadused koos selgitustega on: Lubadus Selgitus Vastutaja/ Kontakt 1.1 Eesti jätkab Eesti Välisministeerium on alates mittetulundusühingute 2013. aastast toetanud Süüria Välisministeerium tegevuse toetamist pagulasi, peamiselt läbi MTÜ Ukrainas ning Ukraina Mondo ja MTÜ Pagulasabi. Nii Jürgen Ojalo (VäM, pagulasi vastu võtnud kogukonnas kui ka AKHA2) naaberriikides (Gruusia, pagulaslaagrites elavaid pagulasi [email protected] Moldova) ja Süüria on toetatud Jordaanias, Türgis ja naaberriikides eesmärgiga Liibanonis. Peamine fookus on parandada jätkusuutlikult olnud naiste ja noorte seal viibivate pagulaste ja kohapealse toimetuleku ja sisepõgenike haridusvõimaluste toetamine, toimetulekut, muuhulgas seda läbi erinevate haridus-, arendades nende kutse- ja digioskuste-, põllumajandus- ja digioskusi, sotsiaalset ettevõtlusprojektide. Ukrainas on ettevõtlust ning pakkudes Eesti toetanud sisepõgenike psühhosotsiaalse toe toimetulekut alates 2014. aastast teenuseid. humanitaarabiga ning läbi erinevate haridus-, ettevõtlus- ja meditsiiniabiprojektide, mis on pakkunud ka psühhosotsiaalset tuge. 2022. aastast on Eesti toetanud humanitaarabiga ka Ukraina pagulasi Gruusias ja Moldovas. Alates 2022. aastast võttis Süüria pagulaste ja toetamise taotlusvoorude korraldamise üle Eesti Arengukoostöö Keskus (ESTDEV). Ukraina pagulasi ja sisepõgenikke on toetanud humanitaarabiga läbi humanitaarabi strateegiliste partnerite VäM. 1.2 Eesti toetab läbi Eesti (läbi EstDevi) toetab Välisministeerium/ arengukoostöö rahastuse koostöös Olena Zelenska Sotsiaalministeerium Ukrainas sõja tõttu kodust Fondiga peremajade ehitamist Andrei Valentinov lahkuma sunnitud sõjas orvuks jäänud Ukraina (VäM, AKHA1) / inimeste majutamist lastele. Seal juures tutvustab Jürgen Ojalo (VäM, Ukrainas fookusega Sotsiaalministeerium Ukraina AKHA2) vanemad kaotanud lastele. ametnikele Eesti Andrei.valentinov@ Lisaks toetab Eesti sotsiaalhoolekande korraldust ja mfa.ee Ukrainat oma kogemuse hiljutisi sellealaseid reforme [email protected] ja teadmistega ning korraldab mh õppevisiite. sotsiaalpoliitika reformide Eha Lannes [email protected] 2  Lubadus Selgitus Vastutaja/ Kontakt ning asendushoolduse teemal. 1.3 Eesti arendab vaimse Eesti mudel saab olla eeskujuks Sotsiaalministeerium tervise ja psühhosotsiaalse teistele riikidele, sest ühena toe* valdkonna vähestest omataolistest Eha Lannes koordinatsiooni koostöös juurutatakse vaimse tervise ja [email protected] kohalike omavalitsuste, psühhosotsiaalse toe teenusepakkujate ja korraldamine riiklikul tasandil rahvusvaheliste ennetusmeetmena organisatsioonidega kriisivalmiduse osana. (IOM, WHO, UNHCR). Tavapärase praktikana jääb Tulemusena arendatakse vastav tegutsemine kriisis ja jätkatakse vaimse rahvusvaheliste tervise teenuste ja organisatsioonide koordineerida. psühhosotsiaalse abi Kriisist puudutatud inimestele, süsteemset ja nii oma riigi elanikele kui ka jätkusuutlikku pakkumist olude sunnil riiki saabunud nii Eesti elanikele kui ka pagulastele, vaimse tervise ja riiki saabunud pagulastele. psühhosotsiaalse toe pakkumine on põhiliste inimõiguste * Mental health and küsimus, kuid täna on kriiside psychosocial support lahendamisel ja kriisivalmiduse tõstmisel inimene veel sageli unustatud. 1.4 Eesti jätkab kolmandate E-tervise arendamine ja sellega Sotsiaalministeerium maade konsulteerimist kaasnev andmevahetus annab eTervise lahenduste võimaluse pakkuda paremat ravi Eha Lannes loomisel. Samuti toetab Euroopasse jõudnud üle 10 [email protected] Eesti aktiivselt Ukraina miljonile Ukraina liitumist Euroopa Liidu sõjapõgenikule kui ka vähendab terviseandmete vahetuse koormust riikide infrastruktuuriga meditsiinisüsteemidele, sest ei MyHealth@EU. Jätkame pea tegema topelt analüüse ja ka koostööd kolmandate diagnoosid on terviklikumad, maadega WHO kaudu sest nähakse patsientide COVID-sertifikaadi varasemaid andmeid ja verifitseerimisel ning diagnoose. Kui Ukrainal oleme huvitatud koostöö õnnestub liituda EL laiendamisest teistele terviseandmete vahetuse immuniserimistõenditele. platvormiga MyHealth@EU, siis saavad platvormiga liitunud Euroopa riigid juurdepääsu pagulaste terviseandmetele k.a. digiretseptidele. Eesti konsulteerib Ukrainat selle võimalikul liitumisel Euroopa 3  Lubadus Selgitus Vastutaja/ Kontakt Liidu tervisandmete vahetuse infrastruktuuri MyHealth@EUga selleks, et vahetada liitnud Euroopa Liidu riikide ning Ukraina vahel eelkõige digiretseptide ning terviseandmete kokkuvõtet (Patient Summary), ning on eestkõneleja kolmandate riikide liitumise olulisuse küsimustes. Eesti on olnud üks esimesi riike, mis on liitunud Euroopa Komisjoni poolt WHOle üleandtud COVID sertifikaadi andmevahetuse süsteemiga ning on huvitatud ka järgmiste immuniseerimise tõendite info vahetusest läbi antud infrastruktuuri. Immuniseerimispassi digitaalsel kujul kuvamise võimalus aitab ka kiiremini saada pagulaste kohta terviseinfot saabumiskoha maades, kui paberdokumendid on hävinenud või ei ole kaasas. 1.5 Eestis kaasab Rahvusvahelise kaitse saajad Majandus- ja rahvusvahelise kaitse saavad võrdsetel tingimustel Kommunikatsiooni- saajaid võrdsetel Eesti tööturul osaleda. Lisaks ministeerium tingimustel tööturule ning toetab riik tööandjaid toetab nende tööhõivet. rahvusvahelise kaitse saajate Annika Sepp palkamisel, makstes tööandjale [email protected] rahvusvahelise kaitse saaja tööalase mentorluse tasu ning kattes palkamisega seotud tõlkekulud ja kvalifikatsiooni saamise kulu. Meede algas 2022. aastal. Lisaks sellele seirab Eesti Ukraina sõjapõgenike tööturul osalemist. 4