„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine

Haridus- ja Teadusministeerium Kliimaministeerium Meie: 29.11.2023 nr 1.4-1/1267 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetav minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu. Palume Teie kooskõlastust üheksa tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu; 2. Eelnõu seletuskiri; 3. Seletuskirja lisa 1 – „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” muudatusettepanekute kirjeldus; 4. Seletuskirja lisa 2 – muudatusettepanekute kohaselt muudetud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” põhitekst. Ove Põder +372 625 6290 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 22.10.2023 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea ... . detsember 2023 nr … “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 119 lõigete 1 ja 2 alusel: 1. Kiita heaks Euroopa Komisjoni 11. novembri 2022. a rakendusotsusega C(2022) 7912 heakskiidetud “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” muudatusettepanekud. 2. Volitada regionaalministrit vajaduse korral esindama Eesti Vabariiki strateegiakava muudatustega seotud läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga. 3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil teavitada Rahandusministeeriumi, kui Euroopa Komisjon on punktis 1 nimetatud strateegiakava muudatusettepanekud heaks kiitnud. 4. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud strateegiakava muudatusettepanekud ja nende kohaselt muudetud strateegiakava ministeeriumi veebilehel pärast seda, kui Euroopa Komisjon on muudatusettepanekud heaks kiitnud. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP) eelarve aastateks 2021–2027 on 385 miljardit eurot, mis moodustab alla kolmandiku EL eelarvest. ÜPP eelarve jaotub kahe samba vahel – otsetoetused ja turukorraldus kui ÜPP I sammas ning maaelu arengu toetused kui ÜPP II sammas – mida rahastatakse vastavalt Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (edaspidi EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD). Eesti saab 2021–2027 perioodil EAGF-st 1,354 miljardit eurot ja EAFRD-st 698,5 miljonit eurot. ÜPP 2021–2027 väljatöötamise läbirääkimised Euroopa Liidu tasandil ei lõppenud 2020. aastaks. Seetõttu muutusid 2021. ja 2022. aasta üleminekuaastateks, kus uue perioodi vastavate aastate vahenditele rakendati ÜPP eelarveperioodi 2014–2020 reegleid. Eestile tähendas see, et 2021. ja 2022. aastal oli võimalik kasutada uue perioodi vahenditest otsetoetusteks 384 miljonit eurot ning aastatel 2021–2025 maaelu arengu toetusteks 258,5 miljonit eurot (sh 63 miljonit eurot Euroopa Liidu taasterahastust) EL-i vahendeid, viimaseid Eesti maaelu arengukava 2014– 2020 (edaspidi arengukava) raames. ÜPP rakendamine uue perioodi reeglite järgi toimub aastatel 2023–2027 ning sellel perioodil on Eestil kasutada EAGF-st otsetoetustena 1,008 miljardit eurot ja sektoripõhiste sekkumistena 0,7 miljonit eurot ning EAFRD-st 440 miljonit eurot. EAFRD sekkumiste ja EAGFi sektoripõhiste sekkumiste EL fondide osale lisandub Eesti-poolne finantseerimine kokku 185,3 miljonit eurot. Perioodi 2021–2027 ÜPP vahendite kasutamiseks aastatel 2023–2027 tuli kõigil liikmesriikidel koostada strateegiline programmdokument – ÜPP strateegiakava. Tegemist on muudatusega võrreldes eelmise eelarveperioodiga – selle maaelu arengukavad asendusid sisuliselt ÜPP strateegiakavadega, mis hõlmavad olulisel määral (sh kõik otsetoetused) nii ÜPP I sammast (rahastus EAGFist) kui ka II sammast (rahastus EAFRDst) ja tagavad valdkonna terviklikuma planeerimise. ÜPP strateegiakava kaudu programmeeritakse enamus ÜPP I ja II samba vahenditest ja elementidest. ELi tasandil on määratletud ÜPP üld- ja erieesmärgid, mis tuleb liikmesriikidel saavutada oma ÜPP strateegiakavas kavandatud sekkumiste ehk meetmete kaudu. Vabariigi Valitsus kiitis 2021. a aprillis heaks Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PõKa 2030). PõKa 2030 koostati Maaeluministeeriumi poolt tihedas koostöös asjaomaste ministeeriumide ning esindusorganisatsioonidega. PõKa 2030 võeti aluseks 2021–2027 perioodi Eesti ÜPP vahendite planeerimisele ning Eesti ÜPP strateegiakava väljatöötamiseks. ÜPP strateegiakava koostamisega alustati Eestis 2019. aastal ning koostamise protsessi juhtis samuti Maaeluministeerium. ÜPP strateegiakava koostamiseks moodustati juhtkomisjon. Juhtkomisjoni ülesandeks oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida ÜPP strateegiakava koostamist, teha strateegiakava kohta ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne Vabariigi Valitsusele esitamist. Juhtkomisjoni olid kaasatud asjaomased ministeeriumid (Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium), Riigikantselei ja sektorite (põllumajandus, toiduainetööstus, keskkond, 1 metsandus, kogukonnad, ettevõtlus) esindusorganisatsioonid, teadus- ja arendusasutused ning rakendusasutused. Vabariigi Valitsus kiitis välja töötatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi strateegiakava) eelnõu heaks 9. juuni 2022. a korraldusega nr 167, andes viimasega ühtlasi maaeluministrile volituse läbirääkimisteks Euroopa Komisjoniga. Euroopa Komisjon kiitis strateegiakava heaks 2022. a 11. novembril rakendusotsusega nr C(2022) 7912 final. Strateegiakava raames on kavas rakendada kokku 55 toetusmeedet ehk sekkumist, mis jagunevad ÜPP horisontaalse eesmärgi ja üheksa erieesmärgi vahel. Strateegiakava alusel makstavaid toetusi menetletakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) ja selle alusel antavate rakendusaktide alusel. Esimeste strateegiakava sekkumiste, milleks olid otsetoetused ning pindala- ja loomapõhised maaelu arengu toetused, rakendamine algas 2023. a kevadel. Käesoleva eelnõuga nähakse ette strateegiakava esimeste muudatusettepanekute heakskiitmine ja Euroopa Komisjoniga muudatuste osas vajaduse korral läbirääkimiste pidamiseks volituse andmine. Korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Ove Põder (tel 625 6290, [email protected]). Seletuskirja lisaks 1 olevad strateegiakava muudatusettepanekud ning lisaks 2 oleva muudatusettepanekute kohaselt muudetud strateegiakava põhiteksti valmistasid ette ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna, maakasutuspoliitika osakonna, põllumajanduspoliitika osakonna, teadus- ja arendusosakonna, taimetervise osakonna ning toiduohutuse osakonna töötajad. 2. Eelnõu eesmärk Käesoleva eelnõuga tehakse strateegiakavas muudatusi järelejäänud rakendamise aastateks, et tagada muutunud ja pidevalt muutuvas keskkonnas paremini rakendatavate sekkumiste sobivus strateegiakava eesmärkide täitmiseks. Kuna strateegiakava otsetoetuste sekkumiste ning pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste sekkumiste rakendamine algas juba 2023. a kevadel, siis on praeguseks hetkeks, esimese taotlusvooru tulemusel ilmnenud mitmeid aspekte nii sekkumise nõuetes kui ka sekkumistega seotud tingimuslikkuse süsteemi nõuetes, mida tuleks muuta. Investeeringutoetuste sekkumiste osas ei ole praeguseks hetkeks veel taotlusvoorusid toimunud, ent juba ettevaatavalt tuleks teha muudatusi, mille tulemusel laiendatakse nendes abikõlblike tegevuste ja kulude loetelu. Suur osa strateegiakava esimestest muudatustest on ka olemuslikult tehnilised või redaktsioonilised ning suunatud selle rakendamise lihtsustamisele. 3. Eelnõu sisu Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse ELÜPSi § 2 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 119 lõigete 1 ja 2 alusel. ELÜPSi § 2 2 lõike 3 kohaselt võib Vabariigi Valitsus ÜPP abinõu rakendamiseks anda oma pädevuse piires korralduse küsimuses, mille otsustamise õigus on asjakohaste ELi õigusaktide ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 119 näeb ette tingimused, millele peavad vastama liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud taotlused strateegiakavade muutmiseks, samuti reguleerib kõnealune artikkel strateegiakavade muutmise menetlust Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahel. Sama määruse artikli 124 lõike 4 punkti d kohaselt tuleb strateegiakava korraldusasutuse, kelleks ELÜPSi § 10 lõike 4 kohaselt on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, ettepanekute kohta strateegiakava muutmiseks esitada oma arvamus strateegiakava seirekomisjonil. Arengukava ja strateegiakava ühise seirekomisjoniga on muudatusettepanekute osas konsulteeritud kahes jaos. 2023. a 10. veebruaril saadeti seirekomisjoni liikmetele tutvumiseks esimene pakett strateegiakava olulisematest muudatusettepanekutest, 22. veebruaril toimunud seirekomisjoni istungil neid ka seirekomisjoni liikmetele tutvustati ning anti selgitusi ja vastuseid seirekomisjoni liikmete kohapeal esitatud küsimustele. Strateegiakava olulisemate muudatusettepanekute teise paketi osas konsulteeriti seirekomisjoniga kirjaliku protseduuri raames: muudatusettepanekud saadeti komisjoni liikmetele tutvumiseks 2023. a 7. septembril ning paluti neil esitada oma arvamus muudatuste kohta 21. septembriks. Strateegiakava olulisemad muudatused on järgmised: - maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (edaspidi HPK) 2. standardi (märg- ja turbaalade kaitse) nõuet, mille kohaselt ei ole turvasmullaga põllumajandusmaal kündmine ja freesimine üldjuhul lubatud, täiendatakse erisusega, mille kohaselt võib turvasmullaga põllumaad üks kord nelja aasta jooksul künda ja freesida. 2024. aastal loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks vähemalt 90% ulatuses turvasmullaga põld, alates 2025. aastast loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks põld, kus on vähemalt 70% ulatuses turvasmulda; - HPK 6. standardi (minimaalne taimkate, et vältida katmata mulda kõige kriitilisematel perioodidel) puhul tuuakse nende kultuuride hulka, mille puhul talvise taimkatte nõue on üldreegli 50% asemel 30%, ka kartul, teiseks kehtestatakse aianduskultuuride ja kartuli kasvatajate määratlemiseks lävendiks 50% põllumaast ja püsikultuuride alusest maast, millel nad peavad nimetatud kultuure kasvatama; - sekkumises 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ asendatakse senine toetuse maksmise põhimõte, maksta toetust maksimaalselt 100 hektari eest, 2024. aastast uuega, mille kohaselt makstakse toetust kuni 260 kindlakstehtud hektari eest, samuti suurendatakse toetuse ühikumäärasid – kavandatud ühikumäär praeguselt 91 €/ha-lt tõstetakse 114 €/ha-ni, minimaalne ühikumäär praeguselt 82 €/ha-lt 91 €/ha-ni ning maksimaalne ühikumäär praeguselt 100 €/ha-lt tõstetakse 150 €/ha-ni; - sekkumises 2.2 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“, sekkumises 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ ja sekkumises KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ muudetakse abikõlblikuks ka kasutatud seadme ostmine, kui taotlejaks on mikro- või väikeettevõtja või kui selline investeering tehakse sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks ning kui kasutatud seade ei ole vanem kui viis aastat; - sekkumises 2.5 „Väikest põllumajandusettevõtete arendamine“ ja sekkumises 3.1.1 muudetakse abikõlblikuks ka investeeringuid seadmetesse ja ehitistesse, mis tehakse tootmiseks vajalike sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks; - sekkumises 3.1.1 muudetakse suurprojekti puhul abikõlblikuks ka investeering, mis on olemasoleva tervikliku tootmisüksuse või töötlemisüksuse ostmine; - sekkumises 3.1.2 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)“ muudetakse abikõlblikuks ka loomade ja muu aretusmaterjali soetamine ning sekkumises 3 2.6 „Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI)“ muu aretusmaterjali (embrüod) soetamine; - sekkumises KK1 muudetakse loomade heaolu ja bioturvalisusega seotud investeeringute puhul abikõlblikuks tegevuseks ka kodulindude pidamiseks mõeldud loomakasvatushoonete ehitamine, samuti piimakarjakasvatuses loomakasvatusehitiste ehitamine, juhul kui taotlejaks on noor põllumajandustootja; - sekkumises 0.2 „Nõuandetoetus“ muudetakse toetuse taotleja määratlust – põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi teadmussiirde- ja nõustamisteenuseid koordineeriva keskuse ülesandeid täitva riigiasutuse asemel saab selleks nõuandeteenuse osutaja (nõustaja, mentor, ekspert), kellel on ekspertteadmised ning kelle sobivust nõuandeteenuse osutamiseks on nõuandeteenuse osutajate nimekirja kandmisega kinnitanud nimetatud riigiasutus. Samuti lisatakse toetuskõlblikkuse tingimustesse säte, mille kohaselt on taotleja toetuskõlblik, kui tema pädevust on kinnitanud toetatava nõuandeteenuse osutajate nimekirja kandmisega nimetatud riigiasutus. Seletuskirja lisa 1 kajastab strateegiakava muudatusettepanekuid ja selle koostamisel on võetud aluseks eeskätt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/370, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 seoses ÜPP strateegiakavade muutmise taotluste liikmesriikidepoolse esitamise menetluste ja tähtaegadega ning täiendavate juhtudega, millal ÜPP strateegiakavade muutmise taotluste maksimumarvu ei kohaldata (ELT L 51, 20.02.2023, lk 25–30), artikli 2 lõikes 1 sätestatu. Seletuskirja lisas 2 on toodud muudatusettepanekute kohaselt muudetud strateegiakava põhitekst. Strateegiakava kehtiva versiooniga on võimalik tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel aadressil https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise- pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2023/370, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 seoses ÜPP strateegiakavade muutmise taotluste liikmesriikidepoolse esitamise menetluste ja tähtaegadega ning täiendavate juhtudega, millal ÜPP strateegiakavade muutmise taotluste maksimumarvu ei kohaldata (ELT L 51, 20.02.2023, lk 25–30). 5. Eelnõu mõjud Olulisemate muudatuste eeldatavad mõjud on järgmised: 4 - HPK 2 osas tehtavate muudatuste mõju põllumajandustootjatele on positiivne: erisuse sisseviimine kündmise ja freesimise osas võimaldab neil tegeleda HPK 2 kriteeriumitele vastavatel põldudel põllumajandusliku tegevusega, standardi kohaldamise edasilükkamine võimaldab arvestada juba käesolevaks hetkeks 2024. aastaks tehtud võimalike majandamisotsustega; - HPK 6 osas tehtav muudatus on positiivse mõjuga kartulikasvatajatele, kuna muudab nende jaoks talvise taimkatte nõude paremini täidetavaks, sest 50% nõuet oleks neil üldreeglina raske täita; - sekkumises 7.1 tehtavate muudatuste tulemusel suudetakse paremini suunata noortele põllumajandustootjatele otsetoetuste eelarvest kavandatud 2% ja seeläbi saavutada koos ÜPP II samba noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetusega nõutav 3% tase otsetoetuste eelarvest; - abikõlblike tegevuste ja kulude loetelu laiendamine erinevates põllumajandustootjatele ning põllumajandustoodete töötlejatele ja turustajatele suunatud investeeringutoetuste sekkumistes (sekkumised KK1, 2.2, 2.5, 2.6, 3.1.1, 3.1.2) aitab teiste seas kaasa energia varustuskindluse suurendamisele üldises ebastabiilses majanduskeskkonnas, toidujulgeoleku tagamisele, loomapidajate konkurentsivõime parandamisele, loomade heaolu ja bioturvalisuse parandamisele ning põllumajanduses põlvkondade vahetuse soodustamisele; - sekkumises 0.2 tehtavate muudatuste tulemusel paraneb sidusus nõuandesüsteemi kõigi osapoolte vahel ning tagatakse ühesugused tingimused kõikidele potentsiaalsetele nõuandeteenuste osutajatele. 6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Muudatused ei too kaasa vajadust täiendavate riigieelarveliste vahendite järele. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile, samuti informatsiooniks arengukava ja strateegiakava ühisele seirekomisjonile. 5  Vabariigi Valitsuse korralduse ““Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu seletuskirja lisa 1 – “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” muudatusettepanekute kirjeldus Üldine teave muutmistaotluse kohta Valdav osa strateegiakava esimestest muudatustest on olemuslikult tehnilised või redaktsioonilised ning suunatud selle rakendamise lihtsustamisele. Strateegiakava sekkumiste sisuliste muudatuste valdavaks eesmärgiks on sekkumiste tõhustamine, mis peaks nendega seotud erieesmärkide saavutamisele kaasa aitama. Samas on paari muudatuse näol tegemist erieesmärkidega seotud tulemusnäitajate vaheaastate ja lõppväärtuste muutmisega, ent nendel juhtudel ei ole tegemist väärtuste sisulise muutmisega, vaid muutmistega, mis on tingitud kas näitaja arvutamise aluseks olevate väljundnäitajate muutmise või parandamisega. Muudatuse liik Määruse (EL) 2021/2115 artikli 11 lõigetes 1 ja 5 osutatud kavandatud väljundite muutmine ja vähenduskoefitsientide määramine/muutmine Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 12 ja 13 osutatud tingimuslikkusega seotud muudatused Määruse (EL) 2021/2115 artikli 17 lõikes 5 osutatud toetuste piiramise ja järkjärgulise vähendamisega seotud ümberpaigutamine Teatavatesse määruse (EL) 2021/2115 artiklis 42 osutatud sektoritesse sekkumiste muudatused Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 81 osutatud summa eraldamine programmile „InvestEU“ Muudatused, mis tulenevad eraldiste (teatavatesse sektoritesse sekkumistega seotud) otsetoetusteks kasutamise otsuste läbivaatamisest, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 88 lõikes 7 EAFRD eraldiste ümberpaigutamine otsetoetusteks ette nähtud eraldisteks, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 103 Määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatükis sätestatud otsetoetuste vormis sekkumise viisidega seotud elementide muudatused Puuduvate elementide lisamine määruse (EL) 2021/2115 artikli 118 lõikes 5 osutatud heakskiidetud ÜPP strateegiakavale Määruse (EL) 2021/2115 III jaotise IV peatüki kohaste, maaelu arengut toetavate sekkumistega seotud muudatused, v.a need, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 119 lõikes 9 Määruse (EL) 2021/2115 III jaotise IV peatüki kohaste, maaelu arengut toetavate sekkumistega seotud muudatused, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 119 lõikes 9 Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 120 osutatud ÜPP strateegiakavade läbivaatamisest tulenevad muudatused Artikli 4 lõikes 1 osutatud elementide muudatused Muudatused, mis tulenevad loodusõnnetuste, katastroofide või pädeva riigiasutuse poolt ametlikult tunnustatud ebasoodsate ilmastikutingimustega toimetulekuks vajalikest erakorralistest meetmetest, või muudatused, mis tulenevad liikmesriigi sotsiaal-majanduslike tingimuste märkimisväärsest ja järsust muutusest Muudatused, mis on vajalikud pärast liidu õigusaktide muudatusi, välja arvatud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 120 osutatud muudatused, või muudatused, mis on vajalikud tulenevalt Euroopa Liidu kohtute otsustest Muudatused, mis tulenevad määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 219, 220 või 221 kohaselt vastu võetud erakorralistest meetmetest Muudatused, mis on vajalikud seoses määruse (EL) 2021/1060 artiklis 58 osutatud rahastamisvahendite kasutuselevõtuga või nende muudatustega Muudatused, mis tulenevad määruse (EL) 2021/2116 artiklis 34 osutatud kulukohustuste automaatsest vabastamisest ÜPP strateegiakavade puhul Määruse (EL) 2021/2115 III jaotise IV peatüki kohaste sekkumistega seotud muudatused, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 119 lõikes 9 Muudatus, mis hõlmab muid ÜPP strateegiakavade elemente kui need, mis on sätestatud eespool punktides Üksikasjalik teave iga muudatuse konkreetsete elementide kohta Sekkumisele 2.2 tulemusnäitaja omistamine Muudatuse põhjendused Sekkumisele 2.2 "Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud" nähakse ette seni puudunud tulemusnäitaja, milleks on R.39 Maamajanduse arendamine: Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted. Tegemist on seni puudu olnud info lisamisega. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub, paraneb sekkumise sekkumisloogika ülesehituse kirjeldus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Muudatuse näol on tegemist näitajate muutmisega Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub HPK 1 muutmine Muudatuse põhjendused HPK 1 (Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu) puhul muudetakse võrdlussuhtarvu (29,05 asemel pannakse 26,69), kuna seda on vaja kohendada/korrigeerida selliselt, et sealt oleks maha arvestatud püsirohumaad, mida mahetoetuste taotlejad ja väiketootjate skeemis osalenud taotlejad eelmisel perioodil üles võisid harida. Tegemist on netopinnaga, ehk arvesse on võetud ka seda, kui palju mahetoetuste taotlejad ja väiketootjate skeemis osalenud taotlejad eelmisel perioodil püsirohumaad juurde rajasid. Kuni 2023. aastani olid EL-i määruste kohaselt mahepõllumajandustootjad mahepõllumajandusliku maa osas ning väikepõllumajandustootjate skeemis osalevad põllumajandustootjad püsirohumaa säilitamise nõudest vabastatud. Seepärast tuleks Eestile määratud püsirohumaa võrdlussuhtarvu, mille suhet põllumajandusmaasse riigil säilitada tuleb, kohandada. Muudatuse eeldatav mõju Tegemist ei ole iseseisva muudatusega vaid andmete uuenemisest tuleneva kohandusega. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Kuupäev jääb strateegiakava muudatuste vastuvõtmise ja taotlusperioodi alguse vahele. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub HPK 2 muutmine Muudatuse põhjendused HPK 2 (Märg- ja turbaalade kaitse) puhul täiendatakse nõuet, mille kohaselt ei ole turvasmullaga põllumajandusmaal kündmine ja freesimine üldjuhul lubatud, erisusega, mille kohaselt võib turvasmullaga põllumaad üks kord nelja aasta jooksul künda ja freesida. Erisus on vajalik, sest praktika on näidanud, et künd teatud aastate järel on kvaliteetse saagi jaoks äärmiselt vajalik, vastasel korral segab kündmise mittelubamine liialt põllumajanduslikku tegevust. Erisus rakendub ainult põllumaa, mitte püsirohumaa kohta. Turvasmuldadel kasvatakse ka köögivilju, mida enamasti ei saa teha minimeeritud harimisega, vaid kus tehnoloogia eeldab sügavkündi. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse mõju põllumajandustootjatele on positiivne, sest võimaldab neil tegeleda HPK 2 kriteeriumitele vastavatel põldudel põllumajandusliku tegevusega. Erisuse mõistlikuks ärakasutamiseks tõenäoliselt taotlejad kasvatavad põllumajanduskultuure rotatsioonis põldudel, sest teatud kultuuride puhul on künd vajalik iga-aastaselt. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Kuupäev jääb strateegiakava muudatuste vastuvõtmise ja taotlusperioodi alguse vahele. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub HPK 2 nõuete diferentseerimine 2024. ja 2025. aastaks Muudatuse põhjendused HPK 2 (Märg- ja turbaalade kaitse) nõuet muudetakse 2024. ja 2025. aastaks. Muudatus on tingitud turvasmullaga põllumajandusmaa määratluse muutmisest, milleks on vähemalt 70% ulatuses turvasmullaga põld varasema vähemalt 90% asemel. Põllumajandustootjad, kel on turvasmullad vahemikus 70–89%, ei ole arvestanud nõudega, et see kohaldub ka neil 2024. aastal - neil võivad olla juba külvikorrad tehtud ja taliviljad maha pandud, mistõttu on mõistlik kehtestada rakendumise aastaks 2025. (Lisaks tuuakse 2024. aastast alates sisse ka erisus, mis seisneb selles, et turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole kündmine ja freesimine lubatud, välja arvatud turvasmullaga põllumaal, kus on lubatud üks kord nelja aasta jooksul künda ja freesida.) 2024. aastal jääb kehtima järgmine nõue: Nõue 1: Turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole kündmine ja freesimine lubatud, välja arvatud turvasmullaga põllumaal, kus on lubatud üks kord nelja aasta jooksul künda ja freesida. Nõue 2: Kuivendamata märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaad ei tohi kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajandustegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva kuivendussüsteemi toimimiseks. 2024. aastal loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks vähemalt 90% ulatuses turvasmullaga põld. Alates 2025. aastast loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks põld, kus on vähemalt 70% ulatuses turvasmulda. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sihtgrupi põllumajandustootjate jaoks positiivne mõju, sest see võimaldab arvestada nende juba 2024. aastaks tehtud tootmisotsustega. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Kuupäev jääb strateegiakava muudatuste vastuvõtmise ja taotlusperioodi alguse vahele. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub HPK 4 muutmine Muudatuse põhjendused HPK 4 (Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine) tehakse tehnilisi muudatusi: puhverriba laiuse nõudest eemaldatakse sõna "vähemalt", eemaldatakse üleliigne viide keskkonnaregistrile ning 3 meetri ulatuses taimekaitsevahendi ja väetise kasutamise keelu kirjelduse juurde lisatakse lauseosa "kui kraav on üle 10% kaldega alal". Tegemist on tehniliste muudatustega. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Kuupäev jääb strateegiakava muudatuste vastuvõtmise ja taotlusperioodi alguse vahele. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub HPK 6 muutmine Muudatuse põhjendused HPK 6 (Minimaalne taimkate, et vältida katmata mulda kõige kriitilisematel perioodidel), puhul tuuakse nende kultuuride hulka, mille puhul talvise taimkatte nõue on üldreegli 50% asemel 30%, kartul, sest ta ei kuulu aianduskultuuride, vaid rühvelkultuuride hulka. Teiseks tuuakse aianduskultuuride ja kartuli kasvatajate määratlemiseks sisse lävendiks 50% põllumaast ja püsikultuuride alusest maast, millel nad peavad nimetatud kultuure kasvatama. Kokku on sellistel põllumajandustootjatel aianduskultuure 3600 ha ja kartulit 900 ha. Kartuli sissetoomise põhjuseks on asjaolu, et selle kasvatajatel on raske 50% nõuet täita. Aiandussektoris ja kartulikasvatuses toimub regulaarne pidev maavahetus külvikorra järgimiseks. See tähendab, et kartulikasvataja ise vahepeal (tali)vilja ei kasvata, vaid ta rendib põllukultuuri kasvatamise ajaks maad teraviljakasvatajale, kellel on vastav tehnoloogia, oskused jms. Teraviljakasvatajalt saab ta näiteks maad, kus eelmisel aastal vili kasvas ja paneb kartuli peale. HPK nõuet peab aga järgima taotleja ehk ettevõtja. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse muudab kartulikasvatajatele talvise taimkatte nõuet soodsamaks. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Kuupäev jääb strateegiakava muudatuste vastuvõtmise ja taotlusperioodi alguse vahele. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub HPK 8 muutmine Muudatuse põhjendused HPK 8 (Tootmisega mitteseotud maa-alade või objekti all asuva põllumaa minimaalne osakaal ning kogu põllumajandusmaal maastikuelementide säilitamine, keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal), osas tehakse järgmised muudatused: - tootmisest kõrvale jäetud maa-alade ja elementide nõude puhul tehakse muudatus, mille kohaselt ei sobitu enam tootmisest kõrvale jäetud maa-alaks mustkesa, sest HPK 8.1 nõude peamine eesmärk on elurikkuse säilitamine, läbi tootmisest kõrvale jäetud maa-alade ja elementide. Põllumaa hoidmine mustkesa all aga on vastupidise mõjuga. Lisaks on mustkesa puhul tavaks praktika, et taimestiku tärgates tuleb põldu mehhaaniliselt töödelda või taimekaitsevahendeid kasutada, et takistada taimestiku kasvu; - tootmisest kõrvale jäetud elementide loetelust eemaldatakse puhastuslodu/settebassein, sest antud elemendid on kaardikihil punktobjektina ning neil ei ole pindala, seega ei saa nendega täita ka tootmisest kõrvale jäetud maa-alade ja elementide % täitmise nõuet. Puhastuslodu/settebassein jääb siiski kehtima säilitatava elemendina; - muudetakse rohumaariba käsitlust - eemaldatakse lauseosa, mis sätestab nõudes, et rohumaariba ei tohi külgneda rohumaaga, ega sööti jäetud maaga. Muudatus on vajalik, sest põllumajandustootjatel on külvikorras rohumaad ja sööti jäetud maad. Seetõttu muudab varasem käsitlus rajatud rohumaariba teatud aastatel, mil see külgneks rohumaa või sööti jäetud maaga mitte sobilikuks tootmisest kõrvale jäetud maa-alaks. Täpsustus on vajalik eelkõige selguse saamiseks, mis puudutab rohumaaribaga seotud toetusõiguslikkust. Lisaks muudetakse protsendimäära, mis annab oluliselt rohkem paindlikkust. Kui varasemalt ei tohtinud rohumaariba moodustada põllu pindalast üle 10 protsendi, siis edaspidi on lubatud 30 protsenti. Muudatus on vajalik sest, paljudel põllumajandustootjatel ületas rohumaariba lubatud 10 protsenti põllu pindalast, mistõttu ei olnud neil võimalik rohumaaribasid piisavalt rajada; - maastikuelementide definitsioone muudetakse selliselt, et sõnastuslikult on lauset parandatud (tehniline muudatus), et element ei saa asuda põllumaal/põllumajandusmaal, vaid saab olla ümbritsetud sellega või külgneda. Maastikuelemendi alune pind ei ole põllumaa/põllumajandusmaa; - haljasväetise käsitlust muudetakse nii, et see ei ole enam seotud sissekünni nõudega. Haljasväetiseks loeti seni vaid sellist haljasväetiskultuuri, mis sügisel sisse künti. Edaspidi on haljasväetiseks haljasväetiskultuur, mis kas endiselt küntakse sisse, aga ka segatakse mullaga teisi mullaharimisviise kasutades või millesse külvatakse riba- või täppisviljelusmeetodil järgmise aasta põhikultuur ehk talivili. Selleks, et uute, täiendavate keskkonnahoidlike majandamisvõtete ilmnemisel mitte hakata uuesti strateegiakava protsessi läbi tegema, ei hakata kõiki teadaolevaid mullaviljakuse suurendamise tehnoloogia meetodeid strateegiakavas üles lugema, vaid need kehtestatakse vastavate ministri määrustega. Sotsiaalpartnerid ja mitmed põllumajandustootjad on väljendanud muret, et kaasaegsed ja keskkonnahoidlikud taimekasvatusmeetodid ei saa tingimuslikkuses oma külvikorras olevat haljasväetiskultuuri mittetootliku alana arvesse võtta, sest haljasväetiskultuuri mõiste on hetkel seotud taimiku sissekünni nõudega. Samal põhjusel ei saa põllumehed arvestada sellist maad ka ökoalade ökokavas ja seetõttu paljud ei saagi seda toetust taotleda. Tänapäeval kasutatakse Eestis järjest enam taastava põllumajanduse võtteid, kus mulda haritakse võimalikult vähe ja hoitakse seda kaetuna, et seeläbi parandada mulla tervist ning täita kliima ja elurikkuse eesmärke. Mitmed põllumajandustootjad on üle minemas või juba viljelevad täppispõllumajandust, ribakülve või otsekülvi, et vähendada töökäikude piiramisega põlluharimisest tuleneva süsinikuheite kogust ning hoida keskkonda sattumast ülemäära väetisi ja taimekaitsevahendeid. Sageli ei tehta kündi, vaid haritakse mulda pindmiselt, segades taimejäänused mullaga teistel meetoditel. Ka sellised põllumajandustootjad viljelevad oma külvikorras haljaskultuure, mis on seal eesmärgiga mulda toitainetega ning mullaelustikku taimejuurte kaudu suhkrurikaste süsinikuühenditega rikastada, ja mis ei anna põllumehele saagi näol tulu. Ministeeriumi ja ekspertide hinnangul on haljasväetis külvikorras hea ja seda peaks igati soodustama. Kuna senine haljasväetise kasutus uute tehnoloogiate puhul arvesse ei lähe, seetõttu pärsib tootjate huvi haljasväetist külvikorras kasutada, on vaja haljasväetise mõistet muuta. Muudatuse puhul on lähtutud nii keskkonnakasu aspektidest (haljasväetisel on külvikorras tootmist ekstensiivistav mõju, sest tegu ei ole väetist/taimekaitsevahendeid nõudva tulukultuuriga, nagu näiteks teravili või õlikultuurid), taastava põllumajanduse võtete leviku laiendamise soovist (taastava põllumajanduse praktika, milleks on ka mulla võimalikult vähene liigutamine, on mulla tervise jaoks oluline võte. See aitab kaasa ka EL kliima ja mullakaitse eesmärkide saavutamisele) ning põllumajandustootjate võrdse kohtlemise printsiibist (kui traditsioonilisel künnimeetodil majandavatel põllumajandustootjatel läheb tingimuslikkuses ja ökoalade ökokavas haljasväetis mittetootliku alana arvesse, peaks see minema arvesse ka uute tehnoloogiate viljelejatel); - kesa mõiste juures muudetakse sööti jäetud maa mõistet. Senise mõiste kohaselt oli sööti jäetud maa külvikorraga hõlmatud, taotlemise aastal tootmisest kõrvale jäetud maa, uue mõiste kohaselt on sööti jäetud maa külvikorraga hõlmatud maa, kus kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või mis küntakse sisse. Muudatus on tingitud asjaolust, et mõistete peatükis on muudetud sööti jäetud maa mõistet. Antud mõistele omakorda rakenduvad HPK 8 nõudes kehtestatud rangemad tingimused, mida seal nõude raames teha tohib või mitte. Mõiste muudatus on vajalik, kuna varasem määratlus välistas igasuguse tootmise sööti jäetud maal, kuid karjatamiseks või sööda kogumiseks ning taimiku sisse kündmiseks on siiski sööti jäetud maad vaja vahel kasutada. See on eriti vajalik erakorralike ilmastikunähtustega aastal nagu näiteks 2023. aasta seda oli. Kinnitame, et lämmastikku siduvate kultuuride kasvualadel on keelatud taimekaitsevahendite kasutamine. Ka strateegiakava peatükis 3.10.4.1.4 on kirjas, et tootmisest kõrvale jäetud maa- alal ja elemendil ei ole lubatud põllumajanduslik tegevus ning taimekaitsevahendite kasutamine (siin peetakse silmas ka lämmastikku siduvaid kultuure). Tootmisest kõrvale jäetud elemendina lähevad arvesse ainult maastikuelemendid HPK 8.1–8.5 ja 8.7, mis asuvad põllumaal ja külgnevad sellega. Maastikuelementide definitsioonid on strateegiakavas välja toodud säilitavate elementide vaates, kus arvesse lähevad elemendid ka põllumajandusmaal, välja arvatud põllusaar, mis läheb arvesse ainult põllumaal, sest selle piire on keeruline tuvastada ümbritsevast püsirohumaast. Elementide definitsioonid (põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev) on sõnastatud „ja“ sõnaga, mitte „või“ sõnaga, sest element võib paikneda mitut moodi - oluline on, et taotleja säilitaks elemendi mõlemas olukorras, nii siis kui element on põllumaaga ümbritsetud, kui ka olukorras kui element on põllumajandusmaaga külgnev. Muudatuse eeldatav mõju Muudatustel on positiivne keskkonnamõju, samuti põllumajandustootjate jaoks positiivne mõju. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Kuupäev jääb strateegiakava muudatuste vastuvõtmise ja taotlusperioodi alguse vahele. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub HPK-de osas täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused HPK-de 1, 8 ja 9 kirjeldusi täiendatakse sättega, mille kohaselt nõuete täpsemad tingimused kehtestatakse siseriikliku õigusaktiga, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III lisas kehtestatud standardiga. Muudatuse eesmärgiks on vähendada nõuete liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on strateegiakava rakendamisele lihtsustav mõju. Tehnilisemat laadi nõuete täpsustamiseks siseriiklikes õigusaktides, annab antud täiendus paindlikkust. Lisatud täiendus ei tähenda, et strateegiakavas kehtestatud nõudeid muudetakse siseriiklikes õigusaktides leebemaks. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Kuupäev jääb strateegiakava muudatuste vastuvõtmise ja taotlusperioodi alguse vahele. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub IACSiga hõlmamata sekkumiste kontrollisüsteemi sõnastuse muutmine Muudatuse põhjendused Nii IACSiga hõlmamata EAGFi kui EAFRD sekkumiste haldus-, kohapealsete ja järelkontrollide kirjelduste sõnastust täpsustatakse, eesmärgiga anda selgemad alused teostada kontrolle ka menetlusetappide vahelisel ajal ning valimeid koostada ka käsitsi, samuti võimaldamaks ka tegevuse elluviimise käigus vihjete laekumisel teostada kontrolle, mis senini olid kontrollitavad kord aastas tehtud riskivalimi kaudu. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Mõistete osas detailsete nõuete kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Peatükis 4.1 toodud mõistete (põllukultuurid, püsikultuurid, püsirohumaa jne) kirjeldusi täiendatakse sättega, mille kohaselt detailsed nõuded kehtestatakse siseriikliku määrusega. Muudatuse eesmärgiks on vähendada nõuete liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Nimetatud täiendus annab juurde paindlikkust eelkõige tehnilisemat laadi nõuete täpsustamiseks ka siseriiklikes õigusaktides. Näiteks, on vajalik mõningatel juhtudel lisada viiteid või ümber sõnastada selguse saamiseks tingimusi, või lisada/eemaldada põllumajanduskultuure, mis ei ole alati sisulist laadi muudatused. Samuti lisab see oluliselt rohkem paindlikust reageerida efektiivselt erandlike asjaolude või vääramatu jõuga seotud juhtudel, mis on ajakriitilised. Sellistel juhtudel peab riik tagama ja võimaldama põllumajandustootjatele stabiilsust sektorites, mis on kõige enam kahjustustega hõlmatud nagu nt erandlikud ilmastikuolud (põud, üleujutused, liigniiskus, külmakahjustused jne). Siinkohal on oluline üle vaadata eelkõige mõisteid ja/või sekkumised, mis on seotud konkreetse maakasutusega, millele on seatud tähtajalised tootmispiirangud nt loomade sööda varumiseks (niitmine, karjatamine) või harimispraktikatele (harimisvõtted, taliviljade kasvatamine jne). Alati ei tähenda see sekkumisega hõlmatud kõikide tingimuste leevendamist, vaid piisab ka nt tähtajaliste tootmispiirangutega seotud nõuete puhul tähtaegade lühendamist. Nt loomadele sööda varumine niitmise või karjatamise teel ei nõua ilmtingimata taimekaitsevahendite kasutamise leevendamist. Punktis 4.1.2.2.1 (Muud märkused põllumaa määratluse kohta) muudetakse sööti jäetud maa mõistet. Senise mõiste kohaselt oli sööti jäetud maa külvikorraga hõlmatud, taotlemise aastal tootmisest kõrvale jäetud maa. Uue mõiste kohaselt on sööti jäetud maa külvikorraga hõlmatud maa, kus kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või mis küntakse sisse. Mõiste muudatus on vajalik paindlikkuse saavutamiseks eelkõige nende maade osas, mis ei ole määratletud ökoalana või HPK 8 raames tootmisest kõrvale jäetud maa-alana. Varasem määratlus välistas lausaliselt igasugusel sööti jäetud maal tootmise, kuid karjatamiseks või sööda varumiseks ning taimiku sisse kündmiseks on siiski sööti jäetud maad vaja vahel kasutada. See on eriti vajalik erakorraliste ilmastikunähtustega aastal nagu näiteks 2023. aasta seda oli. Punktis 4.1.2.5 (Muud märkused üldise põllumajandusmaa määratluse kohta) lisatakse täiendus LIFE projektiga „Loodusrikas Eesti“ (edaspidi projekt) hõlmatud põllumajandusmaa kohta, mida loetakse toetuse saamise nõuetele vastavaks ka siis, kui seal tegeletakse põllumajandusliku tootmistegevusega, kasutades nimetatud projektis ette nähtud ja selle tingimustele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. Projekti raames katsetatavad võtted võivad erineda tavapärasest agrotehnoloogiast või karjatamise viisist, mistõttu soovime, et ka projektiga hõlmatud maa oleks jätkuvalt nõuetekohane ka siis, kui seal kasutatakse katsetamisjärgus põllumajanduslikke võtteid. Projektiga tehakse näiteks katseuuringuid, et selgitada välja, kuidas eri võtete abil suurendada põllumajandusmaa elurikkust. Projekti eesmärk on välja töötada tõhusamaid põllumajanduskeskkonna meetmeid ning neid esialgu katsealadel testida. Testitavad võtted võivad erineda tavapärasest agrotehnoloogiast või karjatamise viisist. Üheks võimalikuks agrotehniliseks võtteks, mida projektis katsetatakse, kutsutakse nn lõokeselaiguks. Võte seisneb põllukultuuri tavapärase külvitiheduse muutmises, jättes põllule alasid suurusega 4 × 4 kuni või 10 × 10 meetrit, kuhu põllukultuuri ei külvata. Laigu täpsed mõõdud võivad sõltuda külviku laiusest. Hektari kohta võib luua üldjuhul 1–4 lõokeselaiku. Lõokeselaike on lubatud hooldada samade võtetega, kui ümbritsevat põllumaad. Samas ei ole kohustust teha lõokeselaigul umbrohutõrjet. Tavapärasel juhul võidakse põllumaad, millel esinevad umbrohtunud põllukultuurita laigud, käsitleda toetusõiguslikkuse nõuetele mittevastavana. Juhul, kui laik on projektiga hõlmatud maal rajatud projektis ettenähtud tingimuste kohaselt, ei loeta seda ka rikkumiseks. Lõokeselaigu pindala arvatakse sel juhul põhikultuuri pindala hulka. Projektiga hõlmatud põllumaa kohta määratakse lõokeselaikude arv ja suurus, mida peab projekti raames järgima. Vastavaid parameetreid kontrollitakse, et tagada projekti nõuetelevastavus. Lõokeselaike tuleks rajada eelkõige teraviljapõllule, kuid neid võib rajada ka rapsi-, rüpsi-, tatra-, maisi- või kaunviljapõllule. Eestis on põllulindude arvukus vähenenud ning lõokeselaigud võivad pakkuda sobivat elu- ja pesitsuspaika eri linnuliikidele. Kuna lõokeselaik luuakse korraga üheks aastaks, kasvab seal looduslik üheaastane taimestik, mis pakub toitumisvõimalusi ning hõredamat taimkatet, mis sobib pesitsemiseks näiteks põldlõokesele. Lõokeselaik ei ole ainus praktika, mida projektis soovitakse katsetada. Plaanis on testida ka tavapärasemast hõredamat külvi, põlluäärsetel rohumaaribadel karjatamist jmt võtteid. Punktis 4.1.4 (Aktiivne põllumajandustooja) ja alapunktis 4.1.4.1 (Minimaalsel tasemel põllumajandusliku tegevusega tegelevate isikute kindlaksmääramise kriteeriumid) muudetakse aktiivse tootja mõistega seonduvat, lähtuvalt varasemalt esitatud põhjendustest, mis on saanud ka mitteametliku heakskiidu Euroopa Komisjonilt 2023. aasta septembri lõpus. Püsikultuurid: Peamine põhjus muudatuseks on selles, et praegu pole võimalik otsetoetusi taotlema tulla uuel taotlejal, kellel on ainult püsikultuuridega ala, seetõttu on vaja püsikultuure kasvatavatele taotlejatele eraldi kriteeriumi. Kuna püsikultuuride pinnad on oluliselt väiksemad kui näiteks teravilja kasvatajatel, siis on põhjendatud püsikulutuure alla 1 ha kasvatavatel taotlejatel ka kombinatsiooni põllumaaga lubada. Eestis oleks vaja köögivilju ja marju kaks korda samapalju kui tarbitakse, seega iga uus tulija, kes alguses võib olla väike ja hiljem kasvada, on abiks sektori arengule, isevarustatuse taseme tõstmisele ja ka toidujulgeoleku tagamisele. Pärandniidud: Pärandniidu hooldajad on oluline aktiivse tootja nõutele vastavaks lugeda eelkõige sellepärast, et pärandniidu hooldamise toetuse nõuete täitmisega teevad nad juba oluliselt rohkem kui põllumajandusmaa hooldajad põhisissetulekutoetuse raames. Pärandniidu toetuse taotlejatel on nõuded rangemad, kui teistel püsirohumaade majandajatel. Tootajad võtavad pärandniidu hooldamise kohustuse viieks järjestikuseks kalendriaastaks ning nad peavad neid nõudeid täitma igal aastal viieaastase kohustuseperioodi jooksul. Pärandniite majandatakse kas niites või karjatades. Pärandniitude majandamise nõuded, mida tootjad peavad täitma, kui nad võtavad pärandniidu hooldamise toetuse on järgmised: 1. Niidetav pärandniit peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks ja kokku kogutud niide peab olema alalt ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks. 2. Niidetaval pärandniidul on hekseldamine keelatud. 3. Pärandniitu, mis on suurem kui 30 hektarit, peab niitma keskelt-lahku või servast-serva ja tööde alustamisest peab teavitama Keskkonnaametit. 4. Kui alal esineb keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi elupaik, siis on alal lubatud niita alates15. juulist. 5. Rannaaladel tuleb alustada karjatamisega hiljemalt 31. mail ja karjatamise tulemusena peab kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud. Karjatamise tulemus peab olema saavutatud 1.oktoobriks. 6. Loomade lisasööda andmine pärandniidul on keelatud. Veel üks oluline põhjus on halduskoormuse vähendamine, et pärandniitude haldajad ei peaks iga hektarit selle hooldamiseks tehtavate kulude kaudu tõestama. Põhimõtteliselt võiksid nad seda teha ja mõned juba ka tegid, kuid esimese aasta rakendamise põhjal võib juba järeldada, et see on nii makseasutuse kui ka ainult pärandniite majandavate tootjate halduskoormust oluliselt suurendav nõue. 2023. aastal oli selliseid taotlejaid 59. Kuna abikõlblike pärandniitude arv suureneb ja igal aastal lisandub registrisse uusi alasid (käimas on kolm LIFE projekti, millega taastatakse ka pärandniite), võib eeldada, et igal aastal lisandub sama palju taotlejaid. Arvatakse, et pärast perioodi 2023-2027 võib selliseid taotlejaid olla arvestatav hulk. Punktis 4.1.5 (Noor põllumajandustootja), alapunktides 4.1.5.1 (Vanuse ülempiir) ja 4.1.5.2 ("Põllumajandusliku majapidamise juhiks "olemise tingimused), muudetakse noore põllumajandustootja mõistet. Mõistest eemaldatakse nõue, mille kohaselt peab taotleja kogu taotluse esitamise aastal olema kuni 40 aastane. Tegemist oli piirava nõudega, mille kohaselt ei vastanud need taotlejad, kes küll toetuse taotlemise ajal olid 40 aastased aga said hiljem taotluse esitamise aastal 41 aasta vanuseks, noore põllumajandustootja mõistele. Muudatus aitab senisest enam suunata toetust noortele põllumajandustootjatele ja seeläbi täita efektiivsemalt strateegiakava erieesmärki, mis on suunatud noorte põllumajandustootjate lisandumisele põllumajandussektorisse. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on strateegiakava rakendamisele lihtsustav ja halduskoormust vähendav mõju. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi algust. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Pinnaseire süsteemi kirjelduse uuendamine Muudatuse põhjendused Pinnaseiresüsteemi kirjelduses (ptk 7.3.1.1.4) uuendatakse infot pinnaseiresüsteemi kohaldumise kohta erinevatele toetustele (seni toodu kohaselt pidi see 2023. aastast kohalduma üksnes põhisissetulekutoetusele, uue sõnastuse kohaselt aga kõigile pindalapõhistele sekkumistele). Tegemist on sõnastuse korrigeerimise ja andmete uuendamisega. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Põllu määratluse uuendamine Muudatuse põhjendused Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kirjelduses, peatükis 7.3.1 uuendatakse põllu määratlust. Tegemist on andmete uuendamisega. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Rahastamisvahendi kirjelduses tehniliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Rahastamisvahendi kirjelduses korrigeeritakse eelmise perioodi rahastamisvahendi rakendaja nime - "Maaelu Arendamise Sihtasutus" asendatakse korrektse nimega, milleks on "Maaelu Edendamise Sihtasutus", samuti parandatakse kirjavigu. Tegemist on vigade parandamistega. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Rahastamisvahendi kombineerimise kirjelduse täiendamine Muudatuse põhjendused Peatükis 4.6.1 täiendatakse rahastamisvahendi muude toetustega kombineerimise alapeatükki sättega, mille kohaselt saab rahastamisvahendit kombineerida muude toetustega ainult juhul, kui tegevus või investeering on abikõlblik kõigi kombineeritud toetuste puhul. Tegemist on selgitava ja kinnitava täpsustuse lisamisega, näitamaks, et eraldi tegevuste kombineerimisel muutub toetuste (ingl. k. grants) abikõlblikkuse aspektid ei muutu. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub, suureneb teksti õigusselgus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumisele 9.2 täiendava tulemusnäitaja omistamine Muudatuse põhjendused Sekkumisele 9.2 "Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus" nähakse ette seni täiendav tulemusnäitaja, milleks on R.35 Mesilasperede säilitamine: ÜPPst toetatavate mesilasperede osakaal. Tegemist on seni puudu olnud info lisamisega. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub, paraneb sekkumise sekkumisloogika ülesehituse kirjeldus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Muudatuse näol on tegemist näitajate muutmisega Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumisele ÖK5 täiendava tulemusnäitaja omistamine Muudatuse põhjendused Sekkumisele ÖK5 "Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus" nähakse ette täiendav tulemusnäitaja, milleks on R.35 Mesilasperede säilitamine: ÜPPst toetatavate mesilasperede osakaal. Tegemist on seni puudu olnud info lisamisega. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub, paraneb sekkumise sekkumisloogika ülesehituse kirjeldus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Muudatuse näol on tegemist näitajate muutmisega Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 0.2 taotleja määratluse muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumises 0.2 "Nõuandetoetus" lisatakse senisele taotlejale (põllumajanduse teadmussiirde- ja nõustamisteenuseid koordineeriva keskuse ülesandeid täitev riigiasutus) uus taotleja kategooria, milleks on muu nõuandeteenuse osutaja, kellel on ekspertteadmised ning kelle sobivust nõuandeteenuse osutamiseks on kõnealune riigiasutus kinnitanud nõuandeteenuse osutajate nimekirja kandmisega. Samuti täiendatakse toetusesaajate kirjeldust informatiivse lõiguga sekkumisest 0.1 "Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus", mis kirjeldab kõnealuse riigiasutuse rolli nõuandeteenuste osutamisel ja arendamisel. Muudatuse eesmärgiks on luua sidusust kõikide osapoolte: nõustajad, teenuse lõppkasusaajad, teadlased jm puudutatud osapooled vahel. Muutes toetuse taotleja staatust on võimalik nõuandeteenusega liituda avatult nendel isikutel, kellel on sobiv ettevalmistus ja kes on valmis oma teadmiste ja oskustega looma täiendavat majanduslikku arengut. Muudatuse eeldatav mõju Paraneb sidusus nõuandesüsteemi kõigi osapoolte vahel. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 0.2 toetuskõlblikkuse tingimuste muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumises 0.2 "Nõuandetoetus" täiendatakse toetuskõlblikkuse tingimusi sättega, mille kohaselt on taotleja toetuskõlblik, kui tema pädevust on kinnitanud toetatava nõuandeteenuse osutajate nimekirja kandmisega nimetatud riigiasutus ning et põllumajanduse teadmussiirde- ja nõustamisteenuseid koordineeriva keskuse ülesandeid täitva riigiasutuse toetuskõlblikkuse kohta teeb otsuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Muudatuse eesmärgiks on tagada ühesugused tingimused kõikidele nõuandeteenuse osutajatele toetatava nõuandeteenuse nimekirjaga liitumiseks. Kõnealused tingimused sätestatakse rakendusmäärusega. Muudatuse eeldatav mõju Loodud on ühesugused tingimused kõigi potentsiaalsete nõuandeteenuste osutajate jaoks. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.1 toetusõigusliku maa nõuete täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.1 "Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks" täiendatakse toetusõigusliku põllumaa määratluse detaile: - lisatakse viide, et põllumajandusmaa peab olema kantud kas põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või Eesti Looduse Infosüsteemi; - lisatakse nõue, et põllumajandusmaal, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega, kasutama kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid või loomakasvatustehnoloogiaid ning sellel peab välistama ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut; - lisatakse säte, et kohalikele normidele vastavate agrotehniliste ja loomakasvatuslike võtete kasutamisel loetakse toetuse nõuetele vastavaks ka selline põllumajandusmaa, kus LIFE projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud maal kasutatakse projektis ettenähtud ja projekti normidele vastavaid agrotehnilisi või loomakasvatuslikke võtteid. LIFE projektiga seotud põhjendused on toodud strateegiakava mõistete peatüki 4.1 alapunktis 4.1.2.5, kuna sellega seoses muudetakse paralleelselt ka mõisteid. Muudatuse eeldatav mõju Kolmas muudatus võimaldab LIFE projektis „Loodusrikas Eesti“ osalevatel põllumajandustootjatel, kes katsetavad oma põldudel uuritavaid tegevusi, nt põllulindudele sobivad põllumajanduspraktikad, saada selliste põldude kohta põhisissetulekutoetust. See omakorda aitab LIFE projektis vastavaid uuringuid läbi viia, sest vastasel juhul ei soovi põllumajandustootjad oma põldudel põllulinde soosivaid või teisi põllumajandusmaastikus elurikkust suurendavaid tegevusi piloteerida. Piloottegevusi viiakse projektist ellu väga väikeses, kuid vajalikus mahus. Näiteks rajatakse erinevaid maastikulist mitmekesisust pakkuvaid elemente kuue taotleja ühele või mitmele põllule. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.1 täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.1 "Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks" täiendatakse toetusõiguslikkuse tingimuste kirjeldust sättega, et detailsemad tingimused kehtestatakse siseriikliku määrusega. Täiendus annab juurde paindlikkust eelkõige tehnilisemat laadi nõuete täpsustamiseks, mille tõttu ei peaks muutma strateegiakava. Näiteks on vajalik mõnedel juhtudel lisada viiteid või ümber sõnastada selguse saamiseks tingimusi, mille sisu või tähendus otseselt ei muutu või lisada/eemaldada põllumajanduskultuure jne. Eelkõige tehnilist laadi ja mõningatel juhtudel ka detailsemate nõuete kehtestamine peaks jääma siseriikliku õigusakti sätestamise tasandile. Ka lisab see oluliselt rohkem paindlikkust reageerida erandlike asjaolude või vääramatu jõuga seotud juhtudel. Siseriiklus määruses kehtestatud nõuded ei lähe vastuollu strateegiakavas toodud nõuetega. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.10 kindlustatud esemete loetelu täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.10 lisatakse võimalike kindlustatud esemete hulka ka haljassööt. Muudatusettepanek pärineb põllumajandustootjatelt, ebasoodsate ilmastikutingimuste (eelkõige põud) esinemist tuleb ette üha rohkem, millest tulenevalt on oluline laiendada kindlustatavate esemete loetelu. Samuti võttes arvesse, et põllumajanduskindlustustoetus ei ole eelevatel aastatel (sh eelkõige Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames) olnud atraktiivne meede ja peamine põhjus seisnes selles, et põllumajandustootjad sooviksid lisaks saagi ja loomadele kindlustada ka muid esemeid nagu näiteks haljassööt, millest tulenevalt on kindlustatavate esemete loetelu laiendatud, et motiveerida põllumajandustootjaid senisest enam kindlustama, et selle kaudu tootmisega kaasnevaid riske maandada. Muudatuse eeldatav mõju Paraneb põllumajandustootjate valmidus ilmastikuriskidele reageerimise osas. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.3 toetusõigusliku looma nõuete täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumise 1.3 "Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks" toetusõiguslikkuse nõuetes tehakse järgmised muudatused: - eemaldatakse nõue, et loomad peavad 2. märtsi seisuga olema taotleja nimel. Tegemist on sekkumise rakendamiseks vajaliku abikõlblikkuse täpsustuse lisamisega. Oluline on, et loom oleks registreeritud ja identifitseeritud 2. märtsi seisuga ehk oleks põllumajandusloomade registris, kuid ta ei pea olema 2. märtsi seisuga taotleja nimel. See võimaldab loomade liikumisi taotlejate vahel ja välistab olukorra, kus taotleja soovib karja suurendada pärast 2. märtsi, kuid ei saa seda teha, sest loomad pole 2. märtsi seisuga taotleja nimel; - lisatakse säte, mille kohaselt loetakse toetusõiguslikuks loomaks piimalehm 2. märtsi seisuga. Tegemist on sekkumise rakendamiseks vajaliku abikõlblikkuse täpsustuse lisamisega. Täiendusega täpsustakse, et loom peab olema toetusõiguslik liikmesriigi poolt määratud kuupäeval, mis on 2. märts. Nimetatud kuupäev tuleneb määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 lõikes 2 toodud kuupäeva määramise nõudest. Muudatuse eeldatav mõju Esimene muudatus on taotlejale lihtsustava mõjuga, teise muudatuse näol on tegemist täpsustava täienduse lisamisega. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.3 täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.3 "Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks" täiendatakse sekkumise lisaküsimuste kirjeldust sättega, et täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Täiendus annab juurde paindlikkust eelkõige tehnilisemat laadi nõuete täpsustamiseks, mille tõttu ei peaks muutma strateegiakava. Näiteks on vajalik mõnedel juhtudel lisada viiteid või ümber sõnastada selguse saamiseks tingimusi, mille sisu või tähendus otseselt ei muutu või lisada/eemaldada põllumajanduskultuure jne. Eelkõige tehnilist laadi ja mõningatel juhtudel ka detailsemate nõuete kehtestamine peaks jääma siseriikliku õigusakti sätestamise tasandile. Ka lisab see oluliselt rohkem paindlikkust reageerida erandlike asjaolude või vääramatu jõuga seotud juhtudel. Siseriiklus määruses kehtestatud nõuded ei lähe vastuollu strateegiakavas toodud nõuetega. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.4 toetusõigusliku looma nõuete täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumise 1.4 "Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks" toetusõiguslikkuse nõuetes tehakse järgmised muudatused: - eemaldatakse nõue, et loomad peavad 2. märtsi seisuga olema taotleja nimel. Tegemist on sekkumise rakendamiseks vajaliku abikõlblikkuse täpsustuse lisamisega. Oluline on, et loom oleks registreeritud ja identifitseeritud 2. märtsi seisuga ehk oleks põllumajandusloomade registris, kuid ta ei pea olema 2. märtsi seisuga taotleja nimel. See võimaldab loomade liikumisi taotlejate vahel ja välistab olukorra, kus taotleja soovib karja suurendada pärast 2. märtsi, kuid ei saa seda teha, sest loomad pole 2. märtsi seisuga taotleja nimel; - lisatakse säte, mille kohaselt loetakse toetusõiguslikuks loomaks 2. märtsi seisuga ammlehm või vähemalt 8 kuu vanune lehmmullikas. Tegemist on sekkumise rakendamiseks vajaliku abikõlblikkuse täpsustuse lisamisega. Täiendusega täpsustakse, et loom peab olema toetusõiguslik liikmesriigi poolt määratud kuupäeval, mis on 2. märts. Nimetatud kuupäev tuleneb määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 lõikes 2 toodud kuupäeva määramise nõudest. Muudatuse eeldatav mõju Esimene muudatus on taotlejale lihtsustava mõjuga, teise muudatuse näol on tegemist täpsustava täienduse lisamisega. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.4 täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.4 "Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks" täiendatakse sekkumise lisaküsimuste kirjeldust sättega, et täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Täiendus annab juurde paindlikkust eelkõige tehnilisemat laadi nõuete täpsustamiseks, mille tõttu ei peaks muutma strateegiakava. Näiteks on vajalik mõnedel juhtudel lisada viiteid või ümber sõnastada selguse saamiseks tingimusi, mille sisu või tähendus otseselt ei muutu või lisada/eemaldada põllumajanduskultuure jne. Eelkõige tehnilist laadi ja mõningatel juhtudel ka detailsemate nõuete kehtestamine peaks jääma siseriikliku õigusakti sätestamise tasandile. Ka lisab see oluliselt rohkem paindlikkust reageerida erandlike asjaolude või vääramatu jõuga seotud juhtudel. Siseriiklus määruses kehtestatud nõuded ei lähe vastuollu strateegiakavas toodud nõuetega. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.5 toetusõigusliku looma nõuete täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumise 1.5 "Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks" toetusõiguslikkuse nõuetes tehakse järgmised muudatused: - eemaldatakse nõue, et et loomad peavad 2. märtsi seisuga olema taotleja nimel. Oluline on, et loom oleks registreeritud ja identifitseeritud 2. märtsi seisuga ehk oleks põllumajandusloomade registris, kuid ta ei pea olema 2. märtsi seisuga taotleja nimel. See võimaldab loomade liikumisi taotlejate vahel ja välistab olukorra, kus taotleja soovib karja suurendada pärast 2. märtsi, kuid ei saa seda teha, sest loomad pole 2. märtsi seisuga taotleja nimel; - lisatakse säte, mille kohaselt loetakse toetusõiguslikuks loomaks 2. märtsi seisuga vähemalt 1 aasta vanune utt või emane kits. Tegemist on sekkumise rakendamiseks vajaliku abikõlblikkuse täpsustuse lisamisega. Täiendusega täpsustakse, et loom peab olema toetusõiguslik liikmesriigi poolt määratud kuupäeval, mis on 2. märts. Nimetatud kuupäev tuleneb määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 lõikes 2 toodud kuupäeva määramise nõudest. Muudatuse eeldatav mõju Esimene muudatus on taotlejale lihtsustava mõjuga, teise muudatuse näol on tegemist täpsustava täienduse lisamisega. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.5 täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.5 "Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks" täiendatakse sekkumise lisaküsimuste kirjeldust sättega, et täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Täiendus annab juurde paindlikkust eelkõige tehnilisemat laadi nõuete täpsustamiseks, mille tõttu ei peaks muutma strateegiakava. Näiteks on vajalik mõnedel juhtudel lisada viiteid või ümber sõnastada selguse saamiseks tingimusi, mille sisu või tähendus otseselt ei muutu või lisada/eemaldada põllumajanduskultuure jne. Eelkõige tehnilist laadi ja mõningatel juhtudel ka detailsemate nõuete kehtestamine peaks jääma siseriikliku õigusakti sätestamise tasandile. Ka lisab see oluliselt rohkem paindlikkust reageerida erandlike asjaolude või vääramatu jõuga seotud juhtudel. Siseriiklus määruses kehtestatud nõuded ei lähe vastuollu strateegiakavas toodud nõuetega. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.6 tehnilise muudatuse tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.6 "Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks" eemaldatakse toetusõiguslikkuse nõuete kirjeldusest säte, mille kohaselt kehtestatakse täpsem põllumajanduskultuuride nimekiri riigisisese õigusega ning sekkumise lisaküsimuste kirjeldust täiendatakse sättega, et täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Kõnealuse sätte eesmärk on vähendada sekkumise ja selle nõuete liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. See annab juurde paindlikkust eelkõige tehnilisemat laadi nõuete täpsustamiseks, mille tõttu ei peaks muutma strateegiakava. Näiteks on vajalik mõnedel juhtudel lisada viiteid või ümber sõnastada selguse saamiseks tingimusi, mille sisu või tähendus otseselt ei muutu või lisada/eemaldada põllumajanduskultuure jne. Eelkõige tehnilist laadi ja mõningatel juhtudel ka detailsemate nõuete kehtestamine peaks jääma siseriikliku õigusakti sätestamise tasandile. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.6 toetuse ühikumäärade korrigeerimine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.6 "Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks" korrigeeritakse toetuse ulatuse ja summade kirjelduses toetuse ühikusummasid, viies need vastavusse sekkumise finantstabelis tooduga: senise 30 eurot/ha asemel 28 eurot/ha, minimaalseks ühikumääraks senise 27 eurot/ha asemel 25 eurot/ha ja maksimaalseks ühikumääraks senise 33 eurot/ha asemel 31 eurot/ha. Tegemist on vea korrigeerimisega. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub, sest tegemist on vea korrigeerimisega. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub, sekkumise väljundnäitajaid ei muudeta. Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub, sekkumise rahastamiskavas toodud ühikumäärasid ja väljundnäitajaid ei muudeta. Sekkumises 1.6 toetusõigusliku põllumajandusmaa kasutamise nõude muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.6 "Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks" tehakse toetusõiguslikkuse nõuete kirjelduses järgmised muudatused: - senine nõue, mille kohaselt pidid toetuse taotlejad kasutama vähemalt 1 hektarit põllumajandusmaad, asendatakse nõudega, mille kohaselt peavad toetuse taotlejad kasvatama toetusõiguslikke tera- ja kaunviljakultuure vähemalt 5 hektaril põllumajandusmaal. Kuna toetuse puhul on sätestatud nõue, et toetust makstakse vähemalt 5 hektari kohta, kus kasvatakse toetusõiguslikke tera- ja kaunviljakultuure, siis 1 hektari nõue on sisutühi ning ei ole antud toetuse puhul vajalik. Seega on õigusselguse ning üheselt mõistetavuse mõttes asendatud 1 hektar 5 hektariga. Lisaks on toetuse maksmise miinimumhektarite piirmäära kehtestamine vajalik vähendamaks halduskoormust ning tagamaks toetuse ühikumäära tase, mis motiveeriks taotlejaid toetust taotlema; - eemaldatakse viide põllumajanduskultuuride nimekirjale ehk põllumajanduskultuuride klassifikaatorile. Põllumajanduskultuuride klassifikaator on Eestis kasutuses olevate põllumajanduskultuuride loetelu, kuid see loetelu ei ole õigusaktiga reguleeritud, mistõttu ei ole vajadust ega põhjust seda toetusõiguslikkuse nõuete juures nimetada, kuna toetusõiguslikud tera- ja kaunviljakultuurid on nimetatud riigisiseses meetmemääruses. Lisaks on tegemist selguse ja korrektsuse huvides tehtava muudatusega. Muudatuse eeldatav mõju Väheneb halduskoormus sekkumise rakendamisel. Teise muudatuse puhul mõju puudub, sest tegemist on viite eemaldamisega. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.7 tehnilise muudatuse tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.7 "Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks" eemaldatakse toetusõiguslikkuse nõuete kirjeldusest säte, mille kohaselt kehtestatakse toetusõiguslike kultuuride nimekiri riigisisese õigusega ning sekkumise lisaküsimuste kirjeldust täiendatakse sättega, et täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Kõnealuse sätte eesmärk on vähendada sekkumise ja selle nõuete liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. See annab juurde paindlikkust eelkõige tehnilisemat laadi nõuete täpsustamiseks, mille tõttu ei peaks muutma strateegiakava. Näiteks on vajalik mõnedel juhtudel lisada viiteid või ümber sõnastada selguse saamiseks tingimusi, mille sisu või tähendus otseselt ei muutu või lisada/eemaldada põllumajanduskultuure jne. Eelkõige tehnilist laadi ja mõningatel juhtudel ka detailsemate nõuete kehtestamine peaks jääma siseriikliku õigusakti sätestamise tasandile. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.8 tehnilise muudatuse tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.8 "Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks" eemaldatakse toetusõiguslikkuse nõuete kirjeldusest säte, mille kohaselt kehtestatakse täpsemad tingimused riigisisese õigusega ning sekkumise lisaküsimuste kirjeldust täiendatakse sättega, et täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Kõnealuse sätte eesmärk on vähendada sekkumise ja selle nõuete liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. See annab juurde paindlikkust eelkõige tehnilisemat laadi nõuete täpsustamiseks, mille tõttu ei peaks muutma strateegiakava. Näiteks on vajalik mõnedel juhtudel lisada viiteid või ümber sõnastada selguse saamiseks tingimusi, mille sisu või tähendus otseselt ei muutu või lisada/eemaldada põllumajanduskultuure jne. Eelkõige tehnilist laadi ja mõningatel juhtudel ka detailsemate nõuete kehtestamine peaks jääma siseriikliku õigusakti sätestamise tasandile. Ka lisab see oluliselt rohkem paindlikkust reageerida erandlike asjaolude või vääramatu jõuga seotud juhtudel. Siseriiklus määruses kehtestatud nõuded ei lähe vastuollu strateegiakavas toodud nõuetega. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.8 toetusõiguslikkuse nõuete täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.8 "Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks" täiendatakse toetusõiguslikkuse nõudeid sättega, mille kohaselt antakse toetust sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordi seemnekartuli eest, mis on sertifitseeritud nõuete kohaselt. Vastavalt taimede paljundamise ja sordikaitse seadusele on kartul taimeliik, mille paljundusmaterjal kuulub sertifitseerimisele. Sertifitseeritud seemnekartul peab olema liigi- ja sordiehtne, liigi- ja sordipuhas ning vastama seemnekartuli klassile kehtestatud nõuetele. Sertifitseerimisele kuuluvad kartulisordid peavad olema võetud sordilehte või Euroopa Liidu põllukultuuride ühtsesse sordilehte. Seega on tegemist tehnilise muudatusega, millega täpsustakse, et toetust antakse sordilehete võetud seemnekartuli kohta, mis on nõuetekohaselt sertifitseeritud. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.9.1 kasutatava lihtsustatud kulumeetodi kirjelduse täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.9.1 "Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt" täiendatakse kasutatava lihtsustatud kulumeetodi (standardsed ühikuhinnad) kirjeldust (mh lisatakse, et ühikuhinda võib programmiperioodil korrigeerida kallinemis- või odavnemiskoefitsiendiga, et ühikuhind oleks õiglane ja vastavuses turul toimuvaga). Kallinemis- või odavnemiskoefitsiendi kasutamise aluse ja tingimused selgitatakse sõltumatu eksperdi poolt vastava uuringu kaudu. Muudatuse eesmärgiks on suurendada toetusvahendite kasutamise efektiivsust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tagajärjel paraneb eelduslikult toetuseks ettenähtud vahendite kasutamise efektiivsus, kuna on loodud tingimused välistamaks nii üle- kui alamaksmine. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.9.1 maksimaalse toetussumma täpsustamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.9.1 "Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt" sätestatakse, et maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta (520 000 eurot kogu programmiperioodil) käib nii I kui II etapi tegevuste kohta kokku. Kehtivas versioonis oli mainitud vaid II etapi tegevusi, kuid I etapi tegevuste maksumus oli jäänud ekslikult välja, mistõttu eksimus parandatakse. Toetust võib ühe taotleja kohta saada I ja II etapi tegevuste kohta kokku 520 000 eurot. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.9.1 projekti koostamise nõuete leevendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.9.1 "Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt" muudetakse nõuet, mille puhul kavandatava tegevusega seotud projekti peab olema koostanud isik, kes on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise teemal, üldisemaks – muudatuse kohaselt on nõutav üksnes see, et isik peab olema läbinud koolituse keskkonnakaitse teemal. Muudatuse eesmärgiks on sekkumise rakendamise nõuete lihtsustamine. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.9.1 tehniliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.9.1 "Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt" tehakse vigade parandusi ja sõnastuslikke muudatusi sekkumise kirjelduses, abikõlblikkuse kirjelduses, toetuse kirjelduses, lisaselgitustes ning mittetoetusõiguslikkuse kirjelduses. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.9.1 toetusesaaja kirjelduse täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.9.1 "Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt" täiendatakse taotleja määratlust nii, et toetust võivad taotleda füüsilised ja juriidilised isikud, kelle valduses on maaparandussüsteem või selle osa, või valdaja nõusolekul kolmandad isikud. Algsest sõnastusest ei selgunud, kas toetust võib taotleda ka valdaja. Lähtutud on põhimõttest, et võimalikult paljudel isikutel, kes valdavad maaparandussüsteemi, oleks toetusele ligipääs. Oluline on, et füüsilisel ja juriidilisel isikul oleks õiguslik alus maa, millel asub investeeringuobjekt, kasutamiseks ja seal toetavate tegevuste ellu viimiseks. Arvestades renditud põllumajandusmaade suurt osakaalu (mis on ligi 68% kasutatavast põllumajandusmaast) võib huvi maaparandussüsteemi korrastamiseks olla omaniku asemel hoopis valdajal, mistõttu on parema arusaamise huvides sätestatud, et ka valdaja võib toetust taotleda. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel paraneb sekkumise tekstist arusaadavus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.9.1 täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumise 1.9.1 "Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt" kirjeldusse lisatakse säte, et täpsemad abikõlblikud tegevused ja kulud tuuakse sekkumise rakendusaktis, samuti et rakendusaktis võib toetuse saajate sihtgruppi täpsustada tegevusvaldkonna, müügitulu või muu asjakohase kriteeriumi alusel. Muudatuse eesmärgiks on vähendada sekkumise liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.9.2 eelistuste täpsustamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.9.2 "Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud" sätestatakse eesvoolu korrastamise tingimuste kirjelduses selgemalt, et eelistatakse keskkonnakaitserajatiste rakendamist, eriti juhul, kui need asuvad 2022–2027 veemajanduskava meetmeprogrammis toodud maaparandusest negatiivselt mõjutatud veekogumite valgalal. Keskkonnakaitserajatiste mõju on suurem, kui need rajatakse sinna, kus on nende vajadus ja olulisus kõige suurem. Veemajanduskavas on toodud veekogumid, mille koormus on põhjustatud kuivendusest. Seega tuleks eelistada enim nende veekogumite valgalale keskkonnakaitserajatiste rajamist. Muudatuse eeldatav mõju Muudatustel on eeldatav positiivne keskkonnamõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.9.2 kasutatava lihtsustatud kulumeetodi kirjelduse täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.9.2 "Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud" täiendatakse kasutatava lihtsustatud kulumeetodi (standardsed ühikuhinnad) kirjeldust (mh lisatakse, et ühikuhinda võib programmiperioodil korrigeerida kallinemis- või odavnemiskoefitsiendiga, et ühikuhind oleks õiglane ja vastavuses turul toimuvaga). Kallinemis- või odavnemiskoefitsiendi kasutamise aluse ja tingimused selgitatakse sõltumatu eksperdi poolt vastava uuringu kaudu. Muudatuse eesmärgiks on suurendada toetusvahendite kasutamise efektiivsust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tagajärjel paraneb eelduslikult toetuseks ettenähtud vahendite kasutamise efektiivsus, kuna on loodud tingimused välistamaks nii üle- kui alamaksmine. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.9.2 tehniliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.9.2 "Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud" tehakse vigade parandusi ja sõnastuslikke muudatusi sekkumise kirjelduses, abikõlblikkuse kirjelduses ja ühikumäärade saamise kirjelduses. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.9.2 toetatavate tegevuste täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.9.2 "Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud" muudetakse hajukoormuse leviku ohjeldamise puhul toetatavate objektide puhul abikõlblikeks settebasseini ja puhastuslodu rajatiste kõrval ka muud asjakohased rajatised ning riigieesvoolu ja eesvoolu korrastamise puhul abikõlblikuks ka keskkonnakaitserajatiste rajamine ja uuendamine. Muudatuse eeldatav mõju Muudatustel on eeldatav positiivne keskkonnamõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.9.2 uuendusprojekti koostamise nõuete leevendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.9.2 "Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud" muudetakse nõuet, mille puhul riigieesvoolude uuendamiseks uuendusprojekti peab olema koostanud isik, kes on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise teemal, üldisemaks – muudatuse kohaselt on nõutav üksnes see, et isik peab olema läbinud koolituse keskkonnakaitse teemal. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on projektide elluviimist lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.9.3 tehniliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 1.9.3 "Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse" tehakse abikõlblike tegevuste ja kulu kirjelduses parandusi, samuti lisatakse täpsustavaid selgitusi ühikumäärade saamise kirjeldusse, kus tehakse ka sõnastuslikke muudatusi. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 1.9.3 täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumise 1.9.3 "Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse" kirjeldusse lisatakse säte, et täpsemad abikõlblikud tegevused ja kulud tuuakse ära sekkumise rakendusaktis. Muudatuse eesmärgiks on vähendada sekkumise liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 2.1.1 kogueelarve suurendamine Muudatuse põhjendused Sekkumise 2.1.1 "Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi" kogueelarvet suurendatakse 40 000 euro võrra, 704 000 eurolt 740 000 euroni (muutuvad ka aastate 2024–2027 iga-aastased rahaeraldised). Muudatus on tingitud toetuse keskmise ühikusumma asendamisest: mesinikupõhisest (21 eurot mesiniku kohta aastas) saab tegevusepõhine (2051,85 eurot tegevuse kohta aastas). Muudatuse eeldatav mõju Tulenevalt eelarve suurenemisest suureneb eeldatavalt sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse jõustumise kuupäev: 20.02.2024. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Muudatus seisneb rahastamiskavas toodud näitajate muutmises. Sekkumises 2.1.1 toetatava tegevuse täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 2.1.1 "Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi" täiendatakse teabematerjali koostamise ja levitamise tegevusi võimalusel ka tarukaalude ja andmete analüüsiga. Tegemist on sekkumise tõhustamiseks tehtava muudatusega. 2020–2022 mesindusprogrammist on muretsetud 47 tarukaalu, mis on jaotatud üle Eesti (1–6 maakonnas) ning mis annavad automatiseeritult andmeid kord päevas. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse jõustumise kuupäev: 20.02.2024. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 2.1.1 väljundnäitaja muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumises 2.1.1 "Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi" asendatakse mesinikupõhine väljundnäitaja tegevuspõhise väljundnäitajaga. Tegemist on sekkumise seiramise lihtsustamiseks tehtava muudatusega. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on strateegiakava rakendamisele lihtsustav ja halduskoormust vähendav mõju. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Muudatuse näol on tegemist näitajate muutmisega Muudatuse mõju rahastamiskavale Muudatus seisneb rahastamiskavas toodud näitajate muutmises Sekkumises 2.1.2 kogueelarve vähendamine Muudatuse põhjendused Sekkumise 2.1.2 "Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud" kogueelarvet vähendatakse 80 000 euro võrra, 200 000 eurolt 120 000 euroni (vähenevad ka aastate 2024–2027 iga-aastased rahaeraldised). Muudatus on tingitud kasusaajate iga-aastase prognoosi vähendamisest 400 mesinikult 200 mesinikuni. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel väheneb sekkumise rakendamise tõhusus võrreldes algselt kavandatuga. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Muudatus seisneb rahastamiskavas toodud näitajate muutmises. Sekkumises 2.1.2 toetatavate tegevuste täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumist 2.1.2 "Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud" täiendatakse mesilaskahjurite tõrje tegevusega. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 2.1.3 kogueelarve suurendamine Muudatuse põhjendused Sekkumise 2.1.3 "Mesindussektori sekkumine 3 – analüüse tegevate laboratooriumite toetamine" kogueelarvet suurendatakse 40 000 euro võrra, 100 000 eurolt 140 000 euroni (suurenevad ka aastate 2024–2027 iga-aastased rahaeraldised). Muudatus on tingitud kavandatud keskmise ühikusumma suurendamisest 5000 eurolt 7500 euroni. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Muudatus seisneb rahastamiskavas toodud näitajate muutmises. Sekkumises 2.1.4 terminoloogilise muudatuse tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 2.1.4 "Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega" asendatakse sekkumislehes läbivalt termin „koostöö teadusasutustega“ terminiga „teadusuuringute tegemine“. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 2.2 toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 2.2 "Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud" muudetakse abikõlblikuks ka kasutatud seadme ostmine, kui taotlejaks on mikro- või väikeettevõtja või kui selline investeering tehakse sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks ning kui kasutatud seade ei ole vanem kui viis aastat. Strateegiakava koostades on lähtutud põhimõttest, et nii digitaliseerimisele suunatud kui ka n.ö roheinvesteeringud võiksid olla uutesse seadmetesse. Küll aga võib teatud investeeringute puhul nagu näiteks energia varustuskindluse tagamiseks tehtavad investeeringud olla vajadus toetada ka kasutatud seadmete ostmist. Samuti võib teatud investeeringute puhul kasutatud seadme ostmine olla ainukene võimalus sellise investeeringu tegemiseks (nt uue seadme tarneajad on oluliselt pikemad, konkreetset seadet uuena ei ole saada, vahemaa, kus uus seade tarnitakse, on ebamõistlikult kaugel ning tänu sellele kujuneb seadme hind oluliselt kõrgemaks). Seega, et toetuse saajad kasutaksid toetuseks ettenähtud vahendeid mõistlikult, säästlikult ja sihtotstarbekalt, siis võimaldatakse edaspidi ka kasutatud seadme ostmist, mis ei ole vanem kui viis aastat. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 2.5 toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 2.5 "Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine" muudetakse abikõlblikuks ka investeeringuid seadmetesse ja ehitistesse, mis tehakse tootmiseks vajalike sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks. Muudatus tehakse eelkõige tulenevalt ebastabiilsest majanduskeskkonnast. Näiteks on viimastel aastatel järsult tõusnud energiahinnad, toimub aktiivne sõjategevus Ukrainas ning on esinenud pikemaajalisemad piirkondlikud elektrikatkestused, millest tuleneval on märgatavalt tõusnud vajadus tagada energiajulgeolek senisest suuremal määral. Erinevate sisendite (nt elekter, gaas, kütus) märkimisväärne hinnatõus on paratamatult avaldanud mõju kõikidele ettevõtjatele sh põllumajandustoojatele ja toiduainetööstustele. Ka Euroopa Komisjon on 31.03.2022 Eesti strateegiakavale saadetud tagasisides juhtinud tähelepanu, et seoses sõjategevusega Ukrainas peaks Eesti senisest enam kaaluma selliste sekkumiste rakendamist, mis aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja muust väljastpoolt hangitud sisenditest, et säilitada varustuskindlus ja toidujulgeolek. Energia varustuskindluse investeeringute puhul eelistatakse eelkõige selliseid energialahendusi, mis on oluliselt efektiivsemad, keskkonnasõbralikumad ning aitavad kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele ning panustavad toidujulgeoleku tagamisse. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 2.6 toetatavate tegevuste täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 2.6 "Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI)" muudetakse toetatavaks ka muu aretusmaterjali (embrüod) soetamine. Muudatus pärineb põllumajandustootjate esindusorganisatsioonilt muudatuste konsultatsiooni kirjaliku protseduuri käigus tehtud ettepanekust, eesmärgiks parandada loomapidajate konkurentsivõimet. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 3.1.1 toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 3.1.1 "Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse" muudetakse suurprojekti puhul abikõlblikuks ka investeering, mis on olemasoleva tervikliku tootmisüksuse või töötlemisüksuse ostmine, muudetakse abikõlblikuks ka investeeringuid seadmetesse ja ehitistesse, mis tehakse tootmiseks või töötlemiseks vajalike sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks ning ka kasutatud seadme ostmine, kui taotlejaks on mikro- või väikeettevõtja või kui selline investeering tehakse sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks ning kui kasutatud seade ei ole vanem kui viis aastat. Olemasoleva tervikliku tootmisüksuse või töötlemisüksuse ostmise toetamise ettepaneku on teinud sektori esindusorganisatsioonid, tuues välja põhjendusena, et arvestades tänast majanduslikku olukorda, kus nii mõnigi ettevõtja lõpetab oma tegevuse, siis ongi teatud juhtudel mõistlik osta juba toimiv tootmisüksuse kui rajada uus tootmisüksus. Ka võib teatud juhtudel olla majanduslikult otstarbekam osta olemasolev tootmisüksus. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 3.1.2 toetatavate tegevuste täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 3.1.2 "Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)" muudetakse toetatavaks ka loomade ja muu aretusmaterjali (embrüod) soetamine ning üheaastaste taimede ostmine. Muudatus pärineb põllumajandustootjate esindusorganisatsioonilt muudatuste konsultatsiooni kirjaliku protseduuri käigus tehtud ettepanekust, eesmärgiks tugevdada aretusühistuid ning nende kaudu ka loomapidajate omavahelist koostööd. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 3.2 finantsnäitajate saavutamise korrigeerimine ja edasilükkamine Muudatuse põhjendused Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et info kvaliteedikavade toetamise kohta Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames on täpsustunud ning et hetkel planeeritavad uued kvaliteedikavad on alles loomise algusfaasis. Muudatuse eeldatav mõju Mõju sekkumise lõppeesmärkide saavutamisele puudub. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Muudatuse näol on tegemist eesmärkide ja näitajate muutmisega. Muudatuse mõju rahastamiskavale Muudatus seisneb rahastamiskavas toodud näitajate muutmises. Sekkumises 3.2 lihtsustatud kulumeetodite täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 3.2 "Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine" lisatakse projekti juhtimise ja haldamisega seotud kulude puhul ühtse määra alusel rahastamine. Samuti täpsustatakse teiste tegevuste puhul rakendatavaid lihtsustatud kulumeetodeid, milleks on kindlasummalised maksed ja standardsed ühikuhinnad (nt et ühikuhindasid rakendatakse kvaliteedikava nõuetele vastavuse regulaarsete kontrollide puhul ning et arendustegevuste puhul võib kasutada nii ühikuhindasid kui ka eelarveprojektil põhinevat kindlasummalist makset). Arendustegevuste ja kontrollikulude puhul on kavas kasutada ühikuhindasid, mis põhinevad Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames rakendatud erinevate toetuste ühikuhindade arvutamise metoodikatel ja nende alusel kujunenud ühikuhindadel. Projekti juhtimise ja haldamisega seotud kulude puhul on aga otstarbekas kasutada ühtset määra, mis on kindel protsent ühikuhindade alusel toetatud tegevuste maksumusest. Muudatuse eeldatav mõju Muudatustel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 3.2 mitmeaastaste projektide võimaldamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 3.2 "Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine" luuakse võimalus ka mitmeaastaste projektide esitamiseks, milline võimalus nähakse ette toetuse suuruse kirjelduses. Kuna toetust antakse kvaliteedikavade arendusalasteks tegevusteks, siis on oluline võimaldada taotlejale paindlikkust kavandada mitmeaastaseid projekte. Sõltuvalt arendusalase tegevuse iseloomust, võib positiivse mõju saavutamiseks vajalik olla tegevuste pikemaajaline rakendamine. Projektide maksimaalne kestus sätestatakse sekkumise rakendusmääruses. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 3.2 müügiedendustegevuste toetussumma suuruse täpsustamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 3.2 "Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine" täpsustatakse toetuse suuruse kirjelduses, et kvaliteedikavade raames toodetud toodete müügiedendustegevuste puhul on maksimaalne toetussumma 150 000 eurot ühe projekti kohta kogu perioodiks (võib esitada kuni 3-aastaseid projekte), mitte projekti kohta aastas. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel paraneb sekkumise tekstist arusaadavus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 3.2 tehniliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 3.2 "Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine" muudetakse erinevate, peamiselt taotluste hindamise ja paremusjärjestuse moodustamisega seotud tekstilõikude asukohti. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 3.2 toetatavate tegevuste sõnastuse korrigeerimine Muudatuse põhjendused Sekkumises 3.2 "Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine" eemaldatakse kvaliteedikavade arendamise tegevuse alajaotuse alt kvaliteedikavade haldamise ja projektijuhtimisega seotud kulud ning nende jaoks tehakse eraldi alajaotus. Samuti lisatakse täpsustus, et kvaliteedikavades osalejate regulaarsete kontrollide kulude näol on tegemist kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrollide kuludega. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 3.2 toetatavate tegevuste tingimuste muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumises 3.2 "Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine" tehakse toetatavate tegevuste puhul järgmised muudatused: - täpsustatakse, et kvaliteedikavade arendamise toetust antakse nii kvaliteedikava arendamiskuludeks (sh koostöökulud) kui ka kontrollikuludeks; - sätestatakse, et olemasolevate kavade puhul toetatakse ainult uusi tegevusi, mille eesmärk on tõsta kvaliteedikavas osalejate arvu ning tõsta kvaliteedikavade turujõudu; - sätestatakse, et uute kavade puhul antakse kvaliteedikava arendamiseks toetust kuni seitsmel tunnustamisjärgsel aastal (varasema viie aasta asemel) - muudatuse eesmärgiks on suurendada paindlikkust toetuse kasutamisel. - sätestatakse, et kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrolliga kaasnevate kulude puhul on võimalik toetust maksta kuni seitsmel aastal. Ainsaks sisuliseks muudatuseks on siin maksimaalse võimaliku perioodi pikendamine, mille jooksul toetust makstakse. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklile 77 on võimalik toetada vaid uusi koostöövorme või olemasoleva koostöövormi puhul uusi tegevusi. Algselt oli plaanitud jätkata eelmise perioodi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 M3.1 loogikaga, mille puhul makstakse toetust kuni 5 aastat esmakordsest kvaliteedikavaga liitumisest. Kuna perioodi 2023–2027 kvaliteedikavade arendamise toetuse avanemine on nihkunud 2024. aastasse, siis oli vajalik pikendada ajaraami, et 2022. aastal tunnustatud kvaliteedikava oleks võimalik toetada uue koostöövormina 5-aastase tegevuskava rakendamisel. Muudatuse eeldatav mõju Maksimaalse võimaliku perioodi pikendamine suurendab toetuse kasutamise paindlikkust, ülejäänud muudatustel sisuline mõju puudub. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 3.3 toetuse ühikusumma kirjelduse korrigeerimine Muudatuse põhjendused Sekkumises 3.3 "Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine" eemaldatakse ühikusumma kirjeldusest üleliigne informatsioon (laused "Võimalikud arendustegevused, organisatsiooni haldamisega seotud tegeused ning juhtimistegevused ja nende maksumused leitakse sõltumatu eksperdi poolt läbiviidava analüüsi käigus. Kavandatud ühikusumma leidmisel on arvesse võetud maksimaalset määra taotleja kohta (100 000 eurot aastas).") Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 3.4 finantsnäitajate saavutamise korrigeerimine ja edasilükkamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 3.4 "Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine" vähendatakse esimeste aastate (2024, 2025) väljamaksete prognoose, suurendatakse aastate 2026 ja 2027 väljamaksete prognoose ning nähakse väljamaksed ette ka 2029. aastaks. Muudatuse põhjuseks on sekkumise algselt planeeritust hilisem rakendamine. Muudatuse eeldatav mõju Mõju sekkumise lõppeesmärkide saavutamisele puudub. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Muudatuste näol on tegemist näitajate muutmisega, ent muudatuste tulemusel ei muutu sekkumiste lõppeesmärkide väärtused. Muudatuse mõju rahastamiskavale Muudatus seisneb rahastamiskavas toodud näitajate muutmises. Sekkumises 3.4 lihtsustatud kulumeetodi lisamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 3.4 "Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine" lisatakse toetuse maksmise meetodite hulka lihtsustatud kulumeetod, milleks on ühtse määra alusel rahastamine, seda projektijuhtimise ja haldamisega seotud kulude puhul. Lisaks eemaldatakse säte, et projekti haldamise kulud võivad moodustada kuni 5% projekti abikõlblike kulude maksumusest. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 3.4 toetatavate tegevuste sõnastuse korrigeerimine Muudatuse põhjendused Sekkumises 3.4 "Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine" lisatakse toetatavate tegevuste näidete hulka ürituste korraldamine, mille eesmärgiks on lühikese tarneahela edendamine (nt messid, laadad, toidufestivalid, kokandusvõistlused). Lisaks luuakse toetatavate tegevuste kirjelduses eraldi alajaotus projekti haldamisega seotud kulude ja projektijuhtimise kohta ning need, nagu ka teavitus- ja müügiedendustegevused eemaldatakse lühikeste tarneahelate arendamise tegevuse alajaotuse alt. Tegemist on redaktsiooniliste, tekstist arusaadavust suurendavate muudatustega. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 7.1 noore põllumajandustootja juhtimist puudutavate nõuete muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumises 7.1 "Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele" tehakse järgmised noore põllumajandustootja juhtimist puudutavad muudatused: - eemaldatakse äriühingu üle tõhusa ja pikaajalise kontrolli tegemise nõue. Tegemist on tehnilise muudatusega. Äriühingu üle pikaajalise ja tõhusa kontrolli teostamine ei ole antud juhul enam asjakohane ning seetõttu see eemaldatakse nõuete hulgast. Nõue eemaldatakse tekstis kahest kohast; - lisatakse täpsustus, et noor põllumajandustootja peab juhtima just põllumajanduslikku ettevõtet. Põllumajandusliku ettevõtte lisamisega täpsustakse, millist ettevõtet noor põllumajandustootja peab juhtima ning seetõttu see selguse huvides täpsustakse. Tegemist on sõnastusliku täiendusega; - senine nõue, et taotleja puhul peavad osanikud või aktsionärid kuuluma juhatusse ning vastupidi - juhatuse liige peab olema osanik või aktsionär eemaldatakse ning asendatakse nõudega, mille kohaselt juhul kui äriühingu osanike, aktsionäride või liikmete arv, on suurem kui juhatuse liikmete arv, ei pea kõik äriühingu osanikud, aktsionärid või liikmed kuuluma äriühingu juhatusse. Tegemist on muudatusega toetuse nõudes, mille kohaselt ei pea kõik ettevõtte osanikud kuuluma juhatusse. Selle kaudu välditakse olukorda, kus juriidilise isiku juhatuse liikmete arvu paisutatakse põhjendamatult suureks ning seeläbi piiratakse ettevõtlusvabadust; - lisaks mittetulundusühingule lisatakse viide tulundusühistule. Kuna toodud nõue kehtib nii mittetulundusühistu kui tulundusühistu kohta, siis täpsustamise eesmärgil on lisatud tulundusühistu; - eemaldatakse nõue, mille kohaselt mittetulundusühingu puhul peavad kõik mittetulundusühingu liikmed olema mittetulundusühingu juhatuse liikmed ja kõik mittetulundusühingu juhatuse liikmed peavad olema mittetulundusühingu liikmed. Muudatuse tulemusel ei pea kõik mittetulundusühingu liikmed olema juhatuse liikmed. Seeläbi ei nõuta, et kõik mittetulundusühistu liikmed oleksid ka juhatuses ning seega ei paisutata mittetulundusühingu juhatust põhjendamatult suureks ega piirata mittetulundusühistu tegevusvabadust; - täpsustakse viie aasta nõuet. Tegemist on täpsustava täiendusega, et oleks selgelt arusaadav, et kuni 5 aastat on maksimaalne aeg, mis võib jääda esmakordse noore põllumajandustootja toetuse taotlemise ja esmakordselt põllumajandusliku tegevusega alustamise / põllumajandusettevõtte üle võtmise vahele. Täpsustus tehakse tekstis kahes kohas. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuste tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus ning taotlejale muutuvad nõuded paremini arusaadavaks. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 7.1 taotleja lubatud vanuse määratluse muutmine Muudatuse põhjendused Senine toetuse taotleja vanuseline nõue „alla 40 aasta vanune“ asendatakse nõudega „kuni 40 aasta vanune”. Täiendavalt lisatakse, et taotleja peab olema kuni 40 aastane k.a taotlemise ajal. Tegemist on nõude täpsustamisega, et senisest enam suunata toetust noortele põllumajandustootjatele ja seeläbi täita efektiivsemalt strateegiakava erieesmärki, mis on suunatud noorte põllumajandustootjate lisandumisele põllumajandussektorisse. Varem anti toetust alla 40 aastastele taotlejatele, nüüd antakse ka 40 aastastele (k.a). Täpsustus lisab vanuse nõudele rohkem selgust ning on täpsemalt määratletud. Lisaks on eesmärgiks ühtlustamine sekkumise 7.2-ga, et tagada noore põllumajandustootja sarnane käsitlemine nendele suunatud sekkumistes strateegiakava üleselt. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 7.1 tehnilise muudatuse tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 7.1 "Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele" muudetakse täpsemate tingimuste siseriiklikus õiguses kehtestamist käsitleva sätte sõnastust. Muudetava sätte enda eesmärk on vähendada nõuete liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Täiendus annab juurde paindlikkust eelkõige tehnilisemat laadi nõuete täpsustamiseks, mille tõttu ei peaks muutma strateegiakava. Näiteks on vajalik mõnedel juhtudel lisada viiteid või ümber sõnastada selguse saamiseks tingimusi, mille sisu või tähendus otseselt ei muutu või lisada/eemaldada põllumajanduskultuure jne. Eelkõige tehnilist laadi ja mõningatel juhtudel ka detailsemate nõuete kehtestamine peaks jääma siseriikliku õigusakti tasandile. Ka lisab see oluliselt rohkem paindlikkust reageerida erandlike asjaolude või vääramatu jõuga seotud juhtudel. Siseriiklus määruses kehtestatud nõuded ei lähe vastuollu strateegiakavas toodud nõuetega. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 7.1 toetuse maksmise tingimuste muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumises 7.1 “Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele” asendatakse toetusõiguslikkuse tingimustes senine maksmise põhimõte, maksta toetust maksimaalselt 100 hektari eest, 2024. Aastast uuega, mille kohaselt makstakse toetust kuni 260 kindlakstehtud hektari eest. Maksimaalsete hektarite suurendamisel 260 hektarini on võimalik noortele põllumajandustootjatele maksta suuremat toetussummat. 2023. aasta taotlusandmete põhjal on selgunud, et 100 hektari piirmäär on liialt piirav ja ei võimalda niivõrd efektiivselt toetuse eesmärki täita kui kõrgem lävend. Seega alates 2024. aastast makstakse toetust kuni 260 ha eest, mis on kokku 35 000 ha. Selline lähenemisviis on taotlejasõbralikum ning aktraktiivsem taotlejatele ning soodustab enam põlvkondade vahetus. Noortel põllumajandustootjatel on renditud maa osatähtsus suurem kui üle 40-aastaste juhtidega põllumajanduslikel majapidamisel (vastavalt 80% 2017-2021 keskmisena FADN andmetel ja 62% kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast), mis viitab piiratud juurdepääsule maale, lisatoetusega on võimalik seda hüvitada. Samasisuline muudatus tehakse ka sekkumislehe punktides 7 ja 8, kus asendatakse 100 hektarit 260 hektariga. Muudatusega suudetakse paremini suunata noortele põllumajandustootjatele otsetoetuste eelarvest kavandatud 2%. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 7.1 toetuse ühikumäärade suurendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 7.1 “Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele” suurendatakse toetuse ühikumäärasid – kavandatud ühikumäär praeguselt 91 €/ha-lt suurendatakse 114 €/ha- ni, minimaalne ühikumäär praeguselt 82 €/ha-lt suurendatakse 91 €/ha-ni ning maksimaalne ühikumäär praeguselt 100 €/ha-lt suurendatakse 150 €/ha-ni. Sekkumise eelarve seejuures ei muutu. Ühikumäärade suurendamisega suudetakse paremini suunata noortele põllumajandustootjatele otsetoetuste eelarvest kavandatud 2%. Muudatus põhineb sekkumise 2023. a taotlemise tulemustel, mille kohaselt kavandatud sihttaset ei saavutatud. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Muudatus seisneb rahastamiskavas toodud näitajate muutmises, ent sekkumise eelarve ei muutu. Sekkumises 7.2 toetuse taotlemisel taotleja lubatava vanuse arvestamise täpsustamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 7.2 "Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine" täpsustatakse, et nõue, mille kohaselt saab taotlejaks olla taotlemise aastal kuni 40-aastane isik, tähendab seda, et ta võib olla kuni 40-aastane taotluse esitamise ajal. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub, sest tegemist on tehnilise, teksti täpsustava muudatusega. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 8.1 tehnilise muudatuse tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 8.1 "Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks" asendatakse toetuskõlblikkuse tingimuste kirjelduses seoses sekkumise sihtgrupiga termin "majandustegevuse koht" terminiga "tegevuskoht". Muudatuse eesmärgiks on tekstist arusaadavuse parandamine. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub, kuna tegemist on tehnilise korrigeerimisega. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 8.4 lihtsustatud kulumeetodi täpsustamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 8.4 "LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng" täpsustatakse kohaliku tegevusrühma toetuse puhul kasutatavat lihtsustatud kulumeetodit (ühtse määra alusel rahastamine): ühtne määr on 26% makstud projektitoetuste summast, seda olenemata sellest, kas strateegia hõlmab ühe või mitme fondi eesmärke. Tegemist on teksti ajakohastamisega - strateegiakava väljatöötamise hetkel ei olnud toetuse täpne suurus ja ülesehitus veel teada ning strateegiakava tekstis oli öeldud üksnes, et kohaliku tegevusrühma toetude puhul kasutatakse ühtse määra alusel rahastamist. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 8.4 tehniliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 8.4 "LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng" tehakse järgmisi tehnilisi muudatusi: - strateegiate valmise alapeatükis korrigeeritakse kohalike arengustrateegiate valikukomisjoni koosseisu sõnastust, viies selle vastavusse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatuga; - strateegiate ulatuse alapeatükist eemaldatakse mittevajalik kohaliku tegevusrühma toetust käsitlev tekstilõik; - ülesannete jaotuse alapeatükis korrigeeritakse juhtfondi võimaluse mittekasutamist ja ühiskomitees osalemist käsitleva lõigu sõnastust; - korrigeeritakse projektitoetustena käsitletavate erinevat tüüpi projektide loetelu sõnastust; - lisatakse viide määruse (EL) 2021/1057 konkreetsele sättele seoses Euroopa Sotsiaalfondiga+ (ESF+). Muudatuste eesmärgiks on vigade korrigeerimine ning tekstist arusaadavuse parandamine. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub, kuna tegemist on tehnilise korrigeerimisega. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 9.1 kohustuslike riigisiseste standardite täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 9.1 "Loomade heaolu toetus" lisatakse kohustuslike riigisiseste standardite loetelusse piimaveiste heaolu toetuse puhul nõue, mille kohaselt peavad taotlejal olema täidetud kõik riiklike loomatauditõrje programmide rakendusmeetmetest tulenevad kohustused, et tagada loomataudide ennetamine ja tõrje. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 9.1 nõude eemaldamine piimaveiste heaolu toetusest Muudatuse põhjendused Sekkumises 9.1 "Loomade heaolu toetus" eemaldatakse piimaveiste heaolu toetuse sekkumise nõuetest nõue, mille kohaselt loomakasvatusüksust peab olema hinnatud looma heaolu hindamise protokolli alusel. Muudatuse eesmärgiks on vältida andmete topelt kogumist, kuna arendamisel on veiste karjatervise programm, mis sisaldab lisaks terviseandmetele ka informatsiooni loomade heaolu kohta. Karjatervise programm on seotud veterinaarse nõustamisega, mille tõttu on selle kaudu karjatervise andmete hindamine ja kogumine tulemuslikum. Nõude täitmisega kaasnevaid kulusid ei arvestatud loomade heaolu toetuse ühikumäära arvestuses, seega ei muuda nõude ära jäämine toetuse ühikumäära arvestust ega toetuse ühikumäära suurust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 9.1 piimaveiste ja hobuste heaolu toetuse puhul karjatamisperioodi määratluse muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumises 9.1 "Loomade heaolu toetus" muudetakse piimaveiste heaolu toetuse ja hobuste heaolu toetuse puhul sekkumise nõuetes karjatamisperioodi määratlust: senise „vähemalt mai algusest augusti lõpuni“ asemele pannakse „Karjatamisperiood algab mais ja kestab neli järjestikust kuud. Alates 2024. aastast algab karjatamisperiood mais ja kestab vähemalt 14 järjestikust nädalat“. Samuti lisatakse mõlema toetuse puhul säte, et loomade kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse ministri rakendusmääruses. Muudatuste eesmärgiks on luua suurem paindlikkus karjatamise alustamise ajas ja täpsus karjatamise kestuses, et võimaldada paremini arvestada konkreetse aasta ja koha ilmastikuolusid ja rohukasvu ning võimaldada loomadele seeläbi karjamaal paremat heaolu. Alates 2024. aastast nõutav karjatamisperiood veidi lüheneb. Uute kalkulatsioonide kohaselt, mis põhinevad 2022. a andmetel, ei kata toetuse ühikumäär karjatamisega kaasnevat kulu ja saamata jäävat tulu. Kuna sekkumise eelarve ei võimalda toetuse ühikumäära tõsta, siis vähendatakse nõude ulatust. Muudatuse tingib ka ekstreemsemate ilmastikuolude sagenemine. Põuaste ilmade sagenemisel jääb karjamaarohu vilets kasv kõrge söödanõudlikkusega loomade jaoks ebapiisavaks. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 9.1 sigade heaolu toetuse puhul sööda nõude muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumises 9.1 "Loomade heaolu toetus" asendatakse nõue, et sigade sööt peab sisaldama toksiinisidujaid ja/või hapestajaid nõudega, et see peab sisaldama Euroopa Liidus kasutada lubatud söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt sööda omadusi või söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu. Muudatusega laiendatakse söödalisandite valikut, et põllumajandustootja saaks nõuet täites paremini järgida enda karja söödavajadust ning suurendada seeläbi karja heaolu ja tervist. Toksiinisidujad ja hapestajad on vaid üks võimalus, mille kasutusvajadus sõltub konkreetsetest asjaoludest. Põllumajandustootja võib loomadele anda ka nt probiootikume. Söödalisandil, mida on lisatud sööta või mõnel juhul ka loomade joogivette, peab olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003, loomasöödas kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29–43) kohane kasutusluba. Kõik ELis kasutada lubatud söödalisandid on kantud Euroopa Komisjoni poolt peetavasse söödalisandite registrisse (https://food.ec.europa.eu/safety/animal-feed/feed-additives/eu- register_en). Eesmärgiks on toetada söödalisandeid, mis parandavad loomade heaolu, aitavad ennetada terviseprobleeme ja parandavad ühtlasi jõudlust. Need söödalisandid võivad mõjutada kokkuvõttes soodsalt ka loomakasvatustoodangut, sest terve ja heades tingimustes looma juurdekasv on tõenäolisemalt suurem kui terviseprobleemidega looma oma, kelle kasv ja areng võivad olla pärsitud. Kasvustimulaatorite lisamine sööta on ELis, sh Eestis keelatud ja lisandeid, mis on suunatud üksnes loomakasvatustoodangu tõstmisele, ei ole kavas toetada. Sigade söödas sisalduvateks söödalisanditeks, mis mõjutavad soodsalt sööda omadusi, võivad olla näiteks ained, mis vähendavad sööda saastumist mükotoksiinidega. Sellised ained võivad tõkestada või vähendada mükotoksiinide omastamist või muuta nende toimeviisi. Sigade söödas sisalduvateks söödalisanditeks, mis mõjutavad soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu, võivad olla näiteks erinevad orgaanilised happed. Sellistel hapetel võib olla kahjulike bakterite levikut tõkestav toime. Lisaks sööda pH vähendamisele läbistavad valitud happed Gram-negatiivsete bakterite rakuseina ja jõudes raku sisse, lagunevad väiksemateks osadeks (dissotsieeruvad). Tekkinud vesinikioonid vähendavad plasma pH-d ja anioonid katkestavad DNA sünteesi. Selline kahekordne toimemehhanism hoiab ära bakterite leviku. Lisaks parandavad orgaanilised happed looma seedetrakti keskkonda ja stabiliseerivad seedimist ning paranevad looma tervis ja jõudlus. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 9.1 terminoloogilise muudatuse tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 9.1 "Loomade heaolu toetus" asendatakse kirjelduses toetusesaaja määratlus "põllumajandustootjad ja teised füüsilised ja juriidilised isikud" määratlusega "loomapidajad". Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 9.1 täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumise 9.1 "Loomade heaolu toetus" kirjeldusse lisatakse säte, et siseriiklikus rakendusmääruses võib kehtestada nõuete täpsemad kirjeldused. Muudatuse eesmärgiks on vähendada sekkumise liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 9.2 tehniliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 9.2 "Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus" asendatakse sekkumislehes läbivalt viide "toetuse taotlemisele" viitega "toetuse andmisele", samuti asendatakse toetusesaajate kirjelduses termin "kohustuseperiood" terminiga "kohustuseaasta". Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 9.2 toetuse vahemiku kirjelduse täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 9.2 "Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus" täpsustatakse toetuse vahemiku kirjelduses, et mahepõllumajanduslikult peetavate hobuste puhul võetakse toetuse maksmisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate nende hobuste arv, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse. Täpsustuse lisamise põhjuseks asjaolu, et põllumajandusloomade registris ei ole hobuste liikumise kohta kõiki vajalikke andmeid. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 9.2 täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumise 9.2 "Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus" kirjeldusse lisatakse säte, et täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Muudatuse eesmärgiks on vähendada sekkumise liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 9.3 tehniliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 9.3 "Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus" tehakse nii sekkumise kirjelduses, toetusesaajate kirjelduses kui ka toetuskõlblikkuse kirjelduses vormistuslikke muudatusi (pealkirjade lisamine ja eemaldamine, nõuete selgem rühmitamine ja ümbertõstmine). Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 9.3 toetuskõlblikkuse tingimuste täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises 9.3 "Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus" lisatakse toetuskõlblikkuse tingimustesse nõue, et taotleja peab pidama regionaal- ja põllumajandusministri määrusega ettenähtud arvul põllumajandusloomi. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 9.4 taotleja määratluse muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumises 9.4 "Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus" asendatakse läbivalt senine laiem määratlus "põllumajandustootjaid ühendavad koostöövormid" määratlusega "põllumajandustootjate tulundusühistud". Tegemist on selgust suurendava muudatusega, sest uus määratlus on konkreetsem ja seda kasutatakse rohkem. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub, sest tegemist on terminoloogilise muudatusega. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 9.4 tehniliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises 9.4 "Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus" tehakse järgmisi tehnilisi muudatusi: - korrigeeritakse läbivalt toetusega hõlmatud loomataudide lühendeid: infektsioosse rinotrahheiidi lühend IBR asendatakse lühendiga IRT ning veiste viirusdiarröa lühend BVD asendatakse lühendiga VVD; - termini "põllumajandusettevõtja" või "ettevõte" asemel võetakse läbivalt kasutusele termin "põllumajandustootja"; - termini "kontrolli- ja/või likvideerimisprogramm" asemel võetakse läbivalt kasutusele termin "kontrolli- ja likvideerimisprogramm"; - ühikusummade selgitustes muudetakse eeldatava sihtgrupi määratlust: "kõik Eestis tegutsevad lihaveisekasvatajad ning piimaveisekasvatajad, kes omavad vähemalt 301 piimaveist" asendatakse määratlusega "kõik Eestis tegutsevad lihaveisekasvatajad ning piimaveisekasvatajad, kes omavad vähemalt 301 piimalehma või 5 ammlehma". Muudatuste eesmärgiks on vigade korrigeerimine ning tekstist arusaadavuse parandamine. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub, kuna tegemist on tehnilise korrigeerimisega. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises 9.4 täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumise 9.4 "Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus" kirjeldusse lisatakse sätted, et täpsemad nõuded toetuse kasutamiseks tulundusühistu liikmeteks olevate põllumajandustootjate poolt ning täpsemad tingimused toetuse rakendamiseks määratletakse ära siseriiklikus õigusaktis. Muudatuse eesmärgiks on vähendada sekkumise liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK1 abikõlblike kulude täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK1 "Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud" muudetakse abikõlblikuks ka kasutatud seadmete ostmine, kui taotlejaks on mikro- või väikeettevõtja ning kui kasutatud seade ei ole vanem kui viis aastat. Strateegiakava koostades on lähtutud põhimõttest, et nii digitaliseerimisele suunatud kui ka n.ö roheinvesteeringud võiksid olla uutesse seadmetesse. Küll aga võib teatud investeeringute puhul nagu näiteks energia varustuskindluse tagamiseks tehtavad investeeringud olla vajadus toetada ka kasutatud seadmete ostmist. Samuti võib teatud investeeringute puhul kasutatud seadme ostmine olla ainukene võimalus sellise investeeringu tegemiseks (nt uue seadme tarneajad on oluliselt pikemad, konkreetset seadet uuena ei ole saada, vahemaa, kus uus seade tarnitakse, on ebamõistlikult kaugel ning tänu sellele kujuneb seadme hind oluliselt kõrgemaks). Seega, et toetuse saajad kasutaksid toetuseks ettenähtud vahendeid mõistlikult, säästlikult ja sihtotstarbekalt, siis võimaldatakse edaspidi ka kasutatud seadme ostmist, mis ei ole vanem kui viis aastat. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK1 abikõlblike tegevuste täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK1 "Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud" muudetakse loomade heaolu ja bioturvalisusega seotud investeeringute puhul abikõlblikuks tegevuseks ka kodulindude pidamiseks mõeldud loomakasvatushoonete ehitamine, samuti piimakarjakasvatuses loomakasvatusehitiste ehitamine, juhul kui taotlejaks on noor põllumajandustootja. Muudatuse eesmärgiks on senisest enam soodustada põlvkondade vahetust põllumajanduses ka strateegiakava teiste sekkumiste kaudu kui üksnes otseselt noortele põllumajandustootjatele suunatud sekkumised (7.1, 7.2). Muudatus, millega lisatakse võimalus taotleda toetust ka kodulindude pidamiseks mõeldud loomakasvatushoone ehitamiseks, tehakse tulenevalt sellest, et kodulindude pidamiseks mõeldud loomakasvatushooned vajavad kaasajastamist, et senisest enam kaasa aidata keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisele. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus, samuti tugevdatakse arengukava strateegilist mõõdet seoses põlvkondade vahetusega põllumajanduses. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK1 uute kohustuslike nõuetega vastavusse viimiseks tehtavate investeeringute toetuskõlblikkuse täpsustamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK1 "Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud" asendatakse üksnes kohustuslike nõuete tagamiseks tehtavate investeeringute puhul senine säte, mille kohaselt need ei ole abikõlblikud ning toetatav on üksnes selliste investeeringute tegemine, mis ületab kohustuslikele nõuetele vastavust, viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 73 lõikele 5, mille kohaselt juhul kui EL-i õiguse tulemusel kehtestatakse põllumajandustootjatele uued nõuded, võib toetust anda nende nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemiseks maksimaalselt 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil need nõuded muutuvad põllumajandusliku majapidamise jaoks kohustuslikuks. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub, sest tegemist on selguse huvides juba niigi kehtiva nõude ümberkirjutamisega strateegiakava teksti. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK2.1 kasutatava lihtsustatud kulumeetodi kirjelduse täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK2.1 "Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud)" täiendatakse kasutatava lihtsustatud kulumeetodi (standardsed ühikuhinnad) kirjeldust (mh lisatakse, et ühikuhinda võib programmiperioodil korrigeerida kallinemis- või odavnemiskoefitsiendiga, et ühikuhind oleks õiglane ja vastavuses turul toimuvaga). Kallinemis- või odavnemiskoefitsiendi kasutamise alused ja tingimused selgitatakse sõltumatu eksperdi poolt vastava uuringu kaudu. Muudatuse eesmärgiks on suurendada toetusvahendite kasutamise efektiivsust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tagajärjel paraneb eelduslikult toetuseks ettenähtud vahendite kasutamise efektiivsus, kuna on loodud tingimused välistamaks nii üle- kui alamaksmine. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK2.1 tehniliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK2.1 "Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud)" muudetakse metsaühistust või tema liikmest toetusesaaja kirjelduse sõnastust, samuti parandatakse sekkumise kirjelduses kirjavigu ja tehakse sõnastuslikke parandusi. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK2.1 termini asendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK2.1 "Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud)" asendatakse termin „valgustusraie“ terminiga „kuni 10-aastase puistu hooldusraie“. Valgustusraieks nimetatakse puistus kõige varasemat raiet, kui puistu on kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga. Piiri, millal valgustusraie lõpeb ja toetust soovitakse esimeseks harvendusraieks, on keeruline kontrollida. Samas peavad taotlejal olema inventeerimisandmed kantud metsaregistrisse ja sealt saab teada puistu vanuse. Terminite "valgustusraie" ja "kuni 10-aastase puistu hooldusraie" sisu üldjoontes kattub - mõlemal juhul on tegemist kõige varasema harvendusraiega, kuid viimast on kergem kontrollida. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK2.1 täpsemate hindamiskriteeriumite kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumise KK2.1 "Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud)" kirjeldust täiendatakse sättega, mille kohaselt täpsemad hindamiskriteeriumid kehtestatakse sekkumise rakendusmäärusega. Muudatuse eesmärgiks on vähendada kriteeriumite liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK2.2 kasutatava lihtsustatud kulumeetodi kirjelduse täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK2.2 "Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud)" täiendatakse kasutatava lihtsustatud kulumeetodi (standardsed ühikuhinnad) kirjeldust (mh lisatakse, et ühikuhinda võib programmiperioodil korrigeerida kallinemis- või odavnemiskoefitsiendiga, et ühikuhind oleks õiglane ja vastavuses turul toimuvaga). Kallinemis- või odavnemiskoefitsiendi kasutamise alused ja tingimused selgitatakse sõltumatu eksperdi poolt vastava uuringu kaudu. Muudatuse eesmärgiks on suurendada toetusvahendite kasutamise efektiivsust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tagajärjel paraneb eelduslikult toetuseks ettenähtud vahendite kasutamise efektiivsus, kuna on loodud tingimused välistamaks nii üle- kui alamaksmine. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK2.2 tehniliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK2.2 "Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud)" muudetakse metsaühistust või tema liikmest toetusesaaja kirjelduse sõnastust, samuti lisatakse toetusmäärade kirjeldusse tarvikute ja aia soetamise ja kasutamise või paigaldamise tegevused, mis olid toodud küll sekkumise kirjelduse punktis, ent olid jäänud välja toetusmäärade kirjelduse punktist ja parandatakse liimi-liiva segu kasutamise otstarvet, kus sellega tõrjutakse ulukeid ja mitte männikärsakaid. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK2.2 toetatavate tegevuste ja toetuskõlblikkuse tingimuste kirjelduse täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK2.2 "Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud)" lisatakse toetatavate tegevuste ja toetuskõlblikkuse tingimuste kirjeldusse võimalus kaitseks männikärsaka vastu lisaks taimede vahatamisele soetada toetuse abil vahatatud taimi. Loodushoidlikkusest lähtuvalt on hakatud taimede keemilise töötlemise osakaalu vähendama. 2017. aastal Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudis valminud uuringus tehtud katsete tulemused näitasid, et okaspuukultuuride kaitsmiseks putukkahjustuste eest on tüvekeste kaitsmine kaitsevahaga efektiivne viis. Vahakate pidurdab efektiivselt männikärsakate kahjustust eritüübilistel okaspuutaimedel. Seega tuleks toetada lisaks tõrjevahenditele ka vahatatud taimede soetamist. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK2.2 täpsemate hindamiskriteeriumite kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumise KK2.2 "Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud)" kirjeldust täiendatakse sättega, mille kohaselt täpsemad hindamiskriteeriumid kehtestatakse sekkumise rakendusmäärusega. Muudatuse eesmärgiks on vähendada kriteeriumite liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK2.2 uue toetuse rakendamise meetodi lisamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK2.2 "Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud)" lisatakse toetuse vormi kirjelduses sekkumisse ka toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamise võimalus. Muudatus on vajalik juhuks, kui lihtsustatud kulumeetodeid ei ole võimalik kasutada. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK3 kasutatava lihtsustatud kulumeetodi kirjelduse täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK3 "Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised" täiendatakse kasutatava lihtsustatud kulumeetodi (standardsed ühikuhinnad) kirjeldust (mh lisatakse, et ühikuhinda võib programmiperioodil korrigeerida kallinemis- või odavnemiskoefitsiendiga, et ühikuhind oleks õiglane ja vastavuses turul toimuvaga). Kallinemis- või odavnemiskoefitsiendi kasutamise alused ja tingimused selgitatakse sõltumatu eksperdi poolt vastava uuringu kaudu. Muudatuse eesmärgiks on suurendada toetusvahendite kasutamise efektiivsust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tagajärjel paraneb eelduslikult toetuseks ettenähtud vahendite kasutamise efektiivsus, kuna on loodud tingimused välistamaks nii üle- kui alamaksmine. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK3 keskkonnakaitserajatise projekti koostamise nõuete leevendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK3 "Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised" muudetakse nõuet, mille puhul keskkonnakaitserajatise projekti peab olema koostanud isik, kes on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise teemal, üldisemaks – muudatuse kohaselt on nõutav üksnes see, et isik peab olema läbinud koolituse keskkonnakaitse teemal. Muudatuse eesmärgiks on sekkumise rakendamise nõuete lihtsustamine. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK3 tehniliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK3 "Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised" tehakse tehnilisi, peamiselt sõnastuslikke muudatusi nii toetuskõlblikkuse tingimuste (selgemalt tuuakse välja, et keskkonnakaitserajatisi võib rajada ka eraldiseisvalt ning neid ei pea kombineerima erieesmärgi 1 sekkumiste 1.9.1 ja 1.9.2 tegevustega) kui ka mittetoetusõiguslike tegevuste kirjelduses. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK3 toetatavate tegevuste täpsustamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK3 "Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised" täpsustatakse sekkumise kirjelduses toetatavaid maaparanduslikke keskkonnakaitserajatisi. Toetatavateks tegevusteks võib olla leevendusrajatiste, keskkonnakaitse eesmärgil töötavate maaparandusrajatiste ja maaparandussüsteemi keskkonnakeskkonnakaitserajatiste rajamine, rekonstrueerimine ja uuendamine ning sekkumislehte jäetakse üksnes avatud loetelu nendest rajatistest. Kuivendussüsteemide negatiivsete mõjude vähendamiseks on kasutusel mitmeid erinevaid võimalikke leevendusmeetmeid, mistõttu ei ole otstarbekas neid ka sekkumislehes välistada või asjatult kitsendada. Seetõttu on sekkumises abikõlblikud kõik rajatised, mis täidavad kuivendussüsteemide negatiivse mõjude vähendamise eesmärki olenemata sellest, kas tegemist on üksnes maaparandusseaduse tähenduses keskkonnakaitserajatistega või leevendusveekogudega. Abikõlblikud on nii settekoormuse ja taimetoitainete koormuse vähendamise rajatised kui ka kuivendussüsteemide negatiivset mõju leevendavad rajatised elustikule või mullastikule ning viimasest lähtuvale kasvuhoonegaaside emissioonile. Seega arvestatakse sekkumislehes toetatavate rajatiste puhul olemasoleva teaduskirjandusega ja parima praktikatega. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuste tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK3 toetusesaaja kirjelduse täpsustamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK3 "Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised" täpsustatakse toetusesaaja kirjeldust selliselt, et toetusega kavandatav rajatis võib olla ka valduses. Oluline on, et füüsilisel ja juriidilisel isikul oleks õiguslik alus maa, millel asub investeeringuobjekt, kasutamiseks ja seal toetavate tegevuste ellu viimiseks. Seetõttu sätestatakse selgesõnalisemalt, et taotleja võib olla ka valdaja. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel paraneb sekkumise tekstist arusaadavus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK4 kohustusega seotud tingimuste täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK4 "Mulla- ja veekaitsetoetus" lisatakse kohustusega seotud tingimustesse säte, mille kohaselt juhul kui kohustuseperioodi jooksul ilmneb, et kohustusealune maa ei vasta enam toetusõiguslikkuse nõuetele, siis kohustus selle maa osas lõpeb (v.a pinnavee kaitse toetuse puhul). Kohustuseperioodi jooksul võib ilmneda, et kohustusealune maa ei vasta enam toetusõiguslikkuse nõuetele. Mullastikuga toimuvad protsessid aeglaselt, kuid muutusi ei ole võimalik lausaliselt ühe korraga tuvastada. Neid seiratakse pidevalt, sageli ka füüsiliselt kohapeale minnes ja mullaproove võttes, ning seetõttu võivad toetusõigusliku maa osas toimunud muudatused ilmsiks tulla ka kohustuseperioodi keskel. Allikad ja karstid võivad nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tagajärjel kaduda, asukohta muuta või juurde tekkida. Objektide ja nende asukohtade inventeerimisel toimunud muudatused kuvatakse vastavates registrites ja avaandmetes (kaardikihid). Avaandmeid kasutatakse muuhulgas toetusõiguslike kaardikihtide loomisel, mistõttu võib tekkida olukord, kus põllumajandusmaa, mis varasemalt oli toetusõiguslik, muutub registriandmete muudatuste tulemusel mittetoetusõiguslikuks. Aluskaartide detailsuse paranemisel võib välitööde ja inventuuride tulemusel tuvastada ka uusi objekte, mida senised andmebaasid ei ole kajastanud. Tingimuslikkuse nõuete muutmine tingis vastavad muudatused ka mulla- ja veekaitsetoetuse baastaseme elementide juures. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK4 kohustusega seotud tingimuste täiendamine seoses baastasemega Muudatuse põhjendused Sekkumises KK4 "Mulla- ja veekaitsetoetus" muudetakse 2024. a 2025. aastaks HPK 2 baastaseme elementi. Muudatus on tingitud turvasmullaga põllumajandusmaa määratluse muutmisest, milleks on vähemalt 70% ulatuses turvasmullaga põld varasema vähemalt 90% asemel. Põllumajandustootjad, kel on turvasmullad vahemikus 70–89% ei ole arvestanud nõudega, et see kohaldub ka neil 2024. aastal - neil võivad olla juba külvikorrad tehtud ja taliviljad maha pandud, mistõttu on mõistlik kehtestada rakendumise aastaks 2025. Lisaks tuuakse 2024. aastast alates sisse ka erisus, mis tähendab, et turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole kündmine ja freesimine lubatud, välja arvatud turvasmullaga põllumaal, kus on lubatud üks kord nelja aasta jooksul künda ja freesida. 2024. aastal jääb kehtima järgmine nõue: Nõue 1: Turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole kündmine ja freesimine lubatud, välja arvatud turvasmullaga põllumaal, kus on lubatud üks kord nelja aasta jooksul künda ja freesida. Nõue 2: Kuivendatama märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaad ei tohi kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajandustegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva kuivendussüsteemi toimimiseks. 2024. aastal loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks vähemalt 90% ulatuses turvasmullaga põld. Alates 2025. aastast loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks põld, kus on vähemalt 70% ulatuses turvasmulda. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sihtgrupi põllumajandustootjate jaoks positiivne mõju, sest see võimaldab arvestada nende juba 2024. aastaks tehtud tootmisotsustega. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Kuupäev jääb strateegikava muudatuste vastuvõtmise ja taotlusperioodi alguse vahele. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK4 maa toetuskõlblikkuse tingimuste täpsustamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK4 "Mulla- ja veekaitsetoetus" täpsustatakse maa toetuskõlblikkuse tingimustes, et pinnaveekaitse toetuse taotlemisel võib toetust taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse põllu kohta ning samas korratakse parema selguse huvides sekkumislehes toodud toetuse andmise põhimõtet, mille kohaselt antakse toetust 10 m veekaitsevööndi puhul 40 m täiendava veekaitselise rohumaa eest ja 20 m veekaitsevööndi puhul 30 m täiendava veekaitselise rohumaa eest. Samuti antakse samas punktis võimalus maksta väärtusliku püsirohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust ning väärtusliku püsirohumaa põhjavee kaitse toetust ka maa kohta, mille kohta antakse taotlejale keskkonnasõbraliku majandamise toetust. Väärtuslikke liigikaitseliselt olulisi püsirohumaid on Eestis väga vähe alles jäänud ning seetõttu peaks sellise rohumaa puhul sarnaselt mahepõllumajanduse toetusega säilima põllumajandustootja õigus taotleda selle kohta ka keskkonnasõbraliku majandamise toetust. Samuti täpsustatakse, et ökoalade toetuse taotlemisel ei maksta mulla- ja veekaitsetoetust ökoalana määratletud põllumaa kohta. Ökoalade toetust makstakse ökoalade jätmise eest kogu põllumaale ja seetõttu tuleks mulla- ja veekaitsetoetuse mitteandmist piirata üksnes konkreetsete ökoaladega. Vastasel juhul ei oleks mulla- ja veekaitsetoetuse sekkumine eesmärgipärane, kuna taotlejad, kes soovivad ökoalade toetust taotleda, ei saaks mulla- ja veekaitsetoetust neile tundlikele aladele taotleda. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus, samuti paraneb sekkumise tekstist arusaadavus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK4 taotleja toetuskõlblikkuse tingimuste täpsustamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK4 "Mulla- ja veekaitsetoetus" täpsustatakse taotleja toetuskõlblikkuse tingimustes, mida tähendab nõutava keskkonnasõbraliku majandamise kohustuse olemasolu – muudatuse kohaselt loetakse selleks isik, kellele antakse keskkonnasõbraliku majandamise toetust mulla- ja veekaitsetoetuse esimese kohustusaasta kohta või kes rohumaa hektari kohta peab vähemalt 0,2 loomühikut loomi ning kes järgnevatel kohustuseaastatel taotleb keskkonnasõbraliku majandamise toetust või peab rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikut loomi. Täpsustuse tingib see, et põllumajandustootmises vajaliku paindlikkuse tagamiseks ei ole toetuste saamiseks mõistlik nõuda keskkonnasõbraliku majandamise toetuse andmist esimesele kohustuseaastale järgnevatel kohustuseaastatel, kuna selle toetusõiguslikkuse nõude mittetäitmine tooks kaasa kohustuse lõpetamise ja eelnevatel aastatel makstud toetuse tagasinõudmise. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK4 toetuse saamise nõuete muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumise KK4 "Mulla- ja veekaitsetoetus" toetuse saamise nõuete kirjelduses asendatakse tehnilise muudatusena on koolituse nõude juures senine “mulla- ja veekaitse alane koolitus” sõnadega “temaatiline koolitus”. See lisab paindlikkust ning võimaldab asjakohaseks koolituseks lugeda nt ka püsirohumaade elurikkust tõsta aitavaid koolitusi. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK4 täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumise KK4 "Mulla- ja veekaitsetoetus" kohustuslike riigisiseste standardite loetelu kirjeldusse lisatakse läbivalt säte, et täpsemad tingimused kehtestatakse siseriikliku õigusaktiga. Muudatuse eesmärgiks on vähendada sekkumise liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK5 lisateabe punkti täiendamine välistusega Muudatuse põhjendused Sekkumises KK5 "Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus" täiendatakse sekkumise lisateabe punkti välistus, mille kohaselt ei maksta antud toetust ka pinnavee toetuse õiguslike alade kohta. Muudatuse suunatakse taotlejaid võtma pinnavee toetuse õiguslikele aladele pigem pinnavee toetust (sekkumine KK4 "Mulla- ja veekaitsetoetus"), kuna pinnavee toetuse nõuded on rangemad (näiteks ei ole lubatud punktreostusobjektina sõnnikuauna tegemine) ja aitavad seetõttu paremini täita keskkonnaeesmärke. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on eeldatavalt positiivne mõju strateegiakava üldise keskkonna- ja kliimastrateegia tugevdamisele. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK5 läbivalt terminoloogia muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK5 "Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus" asendatakse termin "väärtuslik püsirohumaa" läbivalt terminiga "kõrge loodusväärtusega püsirohumaaga". Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et toetust makstakse kaht erinevat tüüpi maade kohta, seetõttu on selguse huvides vajalik terminoloogiat muuta, et oleks võimalik neid maid üksteisest eristada. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK5 põhitegevuse nõuete täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK5 "Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus" täiendatakse väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keeldu ka reoveesette kasutamise keeluga. Väärtuslike püsirohumaade toetuse eesmärk on säilitada kõrge bioloogilise väärtusega püsirohumaid, kus on kujunenud või säilinud looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused liigirikkuseks. Väetamine muudab selliste rohumaade kooslust. Kuna reoveesettes on palju taimetoitaineid, siis ei peaks olema lubatud seda väärtuslikel püsirohumaadel kasutada. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus (sellega seoses on muudatusel eeldatavalt ka positiivne keskkonnamõju). Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK5 põhitegevuse nõuete täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK5 "Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus" täiendatakse väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keeldu ka reoveesette kasutamise keeluga. Väärtuslike püsirohumaade toetuse eesmärk on säilitada kõrge bioloogilise väärtusega püsirohumaid, kus on kujunenud või säilinud looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused liigirikkuseks. Väetamine muudab selliste rohumaade kooslust. Kuna reoveesettes on palju taimetoitaineid, siis ei peaks olema lubatud seda väärtuslikel püsirohumaadel kasutada. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus (sellega seoses on muudatusel eeldatavalt ka positiivne keskkonnamõju). Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK6 lisategevuse nõuete täpsustamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK6 "Pärandniidu hooldamise toetus" täpsustatakse sekkumise lisategevuse nõuetes, et väärtuste hindamise lisategevuse toetust on võimalik saada kogu kohustuseperioodi jooksul, samuti lisatakse koosluse või liigi seisundi parendamise lisategevuse loetellu „või muud Keskkonnaameti poolt määratud tegevust“. Väärtuste hindamise lisategevuse korral peab taotleja hindama oma pärandniitu vastavalt teadlaste poolt välja töötatud metoodikale. Lisategevust saab taotleja võtta kuni kolmele pärandniidule ja seetõttu ei ole vajadust lisategevuse võtmise võimalust ajaliselt piirata. Algselt oli mõeldud küll piirata toetuse taotlemise võimalust kolme aastaga viieaastasest kohustuse perioodist, muudatusega võetakse aga see piirang maha. Tulemuspõhist toetust võib taotleda igal aastal, s.t soovi korral ka viiel aastal kohustuseperioodi jooksul. See on vabatahtlik, taotleja võib võtta lisategevuse igal aastal või üksnes mõnel aastal ja võib ka üldse mitte võtta. Koosluse või liigi seisundi parendamise lisategevuse muudatus on vajalik sekkumise paindlikkuse suurendamiseks. Koosluse või liigi seisundi parendamise lisategevuse täiendamine sõnadega „või muud Keskkonnaameti poolt määratud tegevust“ on vajalik, et tagada koosluse hea seisund. Erinevatel elupaigatüüpidel võib olla vajadus väga erinevate koosluse hea seisundi tagamiseks tehtavate tööde järele. Neid kõiki ei ole võimalik loetelus välja tuua, sellepärast antakse otsustusõigus Keskkonnaametile. Näiteks võib olla vaja siluda metssigade poolt üles tõngutud maad ja taastada rikutud rohukamarat. Kas see on koosluse seisundi parandamiseks tehtav töö, mille vajalikkust saab Keskkonnaamet hinnata ja anda selle tegemiseks loa. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK6 nõude üleviimine toetuskõlblikkuse nõuete plokist toetatava tegevuse nõuete plokki Muudatuse põhjendused Sekkumise KK6 "Pärandniidu hooldamise toetus" koolitusel osalemise nõue viiakse toetuskõlblikkuse nõuete plokist toetatava tegevuse nõuete plokki. Nimetatud nõue oli sattunud ÜPP SK koostamisel eksikombel toetuskõlblikkuse nõuete plokki. Sellisel juhul tooks aga selle nõude rikkumine (koolitusel mitteosalemine) kaasa automaatselt toetusest ilmajäämise, mis ei ole aga proportsionaalne karistus. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK6 põhitegevuse nõuete täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK6 "Pärandniidu hooldamise toetus" lisatakse sekkumise põhitegevuse nõuetesse puisniidu taastamisjärgse hooldamise tegevus. Muudatuse tulemusel on selgemini aru saada, et puisniidu taastamisjärgne hooldamine on samuti üks põhitegevustest ja selle nõuded erinevad pärandniitude niitmise ja karjatamise nõuetest. Taastatud puisniitudel ei ole esimestel aastatel veel võimalik niita ja heina kokku koguda, kuna rohukamar alles taastub ja niidutaimestik ei ole veel tekkinud. Seetõttu on lubatud taastamisjärgsetel aastatel puisniitudel ka karjatamine ja hekseldamine. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel paraneb sekkumise tekstist arusaadavus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK6 tehniliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumise KK6 "Pärandniidu hooldamise toetus" kirjeldust täiendatakse viitega uuele puisniidu taastamisjärgse hooldamise tegevusele, samuti asendatakse sekkumise põhitegevuse nõuetes viide keskkonnaregistrile viitega Eesti looduse infosüsteemile EELIS (keskkonnaregister on nimelt suletud ja selles olnud andmed on tõstetud EELISsse). Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK6 toetuskõlblikkuse tingimuste täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK6 "Pärandniidu hooldamise toetus" lisatakse toetuskõlblikkuse tingimustesse, et toetusõigusliku maa hulka arvatakse kuni 0,50 hektari suurune puude ja põõsaste grupp, väikeveekogu, vanajõgi ja muu looduslik taimestikuta ala, mis on selgelt eristatav ning mis on seotud pärandniidu hea seisundi tagamisega. Tegemist on täpsustava muudatusega, ühte lõikesse integreeritakse senised lõiked "kuni 0,5 hektari suurused puude ja põõsaste grupid" ja "kuni 0,5 hektari suurused väikeveekogud, vanajõed ja teised looduslikud taimestikuta alad“, et tekst oleks lühem ja selgem, kuna neid vaadatakse koos ja ei ole vajadust neid eraldi lõigetena hoida. Senine 15% arvestuse asendamine sõnadega "mis on selgelt eristatav ning mis on seotud pärandniidu hea seisundi tagamisega” on tingitud põhjusest, et 15% nõue ei ole tehniliselt teostav. Selle nõude rakendamiseks tuleks iga puu, põõsas, puude- ja põõsaste grupp, väikeveekogud, vanajõed jne digitaliseerida, et oleks võimalik välja arvutada, mitu protsenti need moodustavad. Samas on sisuliselt oluline säilitada just neid kuni 0,5 ha suuruseid puude ja põõsaste gruppe, väikeveekogusid ja looduslikke taimestikuta alasid, mis suurendavad liigirikkust, on konkreetsele pärandniidule iseloomulikud ja seetõttu olulised niidu hea seisundi tagamiseks. Selgelt eristatav tähendab seda, et asub pärandniidu sees ja ei ole üks osa pärandniidu kõrval asuvast metsast või veekogust. Sellised 0,5 ha suurused alad peavad moodustama pärandniiduga ühe tervikliku koosluse. Lõikele lisatav täpsustus, et toetusõigusliku maa hulka arvestatav ala peab olema „selgelt eristatav ning seotud pärandniidu hea seisundi tagamisega“ täpsustab, milliseid konkreetseid alasid võib arvata toetusõigusliku maa hulka. Pärandniidul peavad olema ainult need puude ja põõsaste grupid, mis on elurikkuse ja koosluse hea seisundi jaoks olulised. Sekkumist saab paremini rakendada, kui on selgelt välja toodud, et kuni 0,5 ha suurused puude ja põõsaste grupid peavad asuma pärandniidul, need peavad olema ülejäänud pärandiidust selgelt eristatavad ning seotud pärandiidu hea seisundiga. Näiteks puisniidul asuvad kivihunnikud on elupaikadeks paljudele liikidele ja iseloomulikud antud kooslusele. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel paraneb sekkumise tekstist arusaadavus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK6 täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumise KK6 "Pärandniidu hooldamise toetus" kirjeldusse lisatakse säte, et täpsemad nõuded kehtestatakse riigisisese rakendusmäärusega. Muudatuse eesmärgiks on vähendada sekkumise liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK7 kasvatamise perioodi ajavahemiku fikseerimine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK7 "Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus" lisatakse toetuse saamise nõuete kirjeldusse põllu- ja köögiviljakultuuride kasvatamise puhul lisaks kasvatamise perioodi lõppkuupäevale (1. august) ka alguskuupäev, milleks on 15. juuni. Tegemist on seni puudunud, ent sekkumise rakendamiseks vajaliku informatsiooni lisamisega. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK7 tehniliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK7 "Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus" tõstetakse toetuskõlblikkuse tingimuste plokis osad maa ja taimede kohta kehtestatud nõuded taotleja kohta kehtestatud nõuete alla ja vastupidi. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK7 toetatava sordi nimetuse korrigeerimine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK7 "Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus" korrigeeritakse toetatavate sortide loetelus ühe sordi nimetust - pirnipuu 'Järve' asendatakse pirnipuuga 'Järve seemik'. Muudatuse eesmärgiks on viia tekst kooskõlla sordiregistris registreeritud sordinimega. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub, sest tegemist on ebatäpsuse korrigeerimisega. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK7 toetuskõlblikkuse tingimuste täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK7 "Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus" täiendatakse toetuskõlblikkuse tingimusi järgmiselt: - kohalikku sorti viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamise korral peab taotleja lisaks aia rajamisele ka taimede asendamisel kasutama taimetervise registrisse kantud isikult saadud istutusmaterjali. Muudatus on vajalik selleks, et oleks võimalik tõendada asendatavate taimede sordiehtsust; - heintaimede puhul antakse toetust üksnes maale, millel kasvatatavad heintaimed onpõldtunnustatud, v.a valge ristik. Samuti täiendatake toetusõiguslikkuse nõude sõnastust ja lisatakse heintaimede seemnekasvatamisele juurde ka valge ristik, mille puhul kokku peab minimaalne toetusalune maa suurus olema 0,3 ha. Tegemist on täpsustavate muudatusega. Toetuse ühikumääras on juba varasemalt välja toodud, et toetust antakse sertifitseeritud heintaime seemne kasvatamiseks. Valge ristiku ”Jõgeva 4” puhul antakse toetust vastavalt sellele kas teda kasvatatakse seemneks (ühikumäär 120 eur/ha) või mitte (50 eur/ha). Üldjuhul on soov toetada kohalike sortide seemneks kasvatamist, kuna puudub seemnevaru, millega rohumaid rajada. Valge ristiku ”Jõgeva 4” puhul toetatakse nii seemnekasvatust kui ka selle heintaimena kasvatamist. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK7 täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumise KK7 "Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus" kirjeldusse lisatakse sätted, et siseriiklikus rakendusmääruses võib kehtestada nõuete täpsemad kirjeldused. Muudatuse eesmärgiks on vähendada sekkumise liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK8 terminoloogilise muudatuse tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK8 "Ohustatud tõugu looma pidamise toetus" asendatakse kirjelduses toetusesaaja määratlus "põllumajandustootjad ja teised füüsilised isikud juriidilised isikud ja juriidilise isiku staatuseta ühendused" määratlusega "loomapidajad". Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK8 täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Sekkumise KK8 "Ohustatud tõugu looma pidamise toetus" kirjeldusse lisatakse sätted, et siseriiklikus rakendusmääruses võib kehtestada nõuete täpsemad kirjeldused. Muudatuse eesmärgiks on vähendada sekkumise liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK9 nõude üleviimine toetuskõlblikkuse nõuete plokist toetatava tegevuse nõuete plokki Muudatuse põhjendused Sekkumise KK9 "Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades" nõue, et toetusõigusliku maa valdajad peavad täitma kaitsekorras kehtestatud looduskaitseseadusest ja metsaseadusest tulenevaid nõudeid, viiakse toetuskõlblikkuse nõuete plokist toetatava tegevuse nõuete plokki. Nimetatud nõue oli sattunud ÜPP SK koostamisel eksikombel toetuskõlblikkuse nõuete plokki. Sellisel juhul tooks aga mistahes kaitsekorras kehtestatud nõude rikkumine kaasa automaatselt toetusest ilmajäämise, mis ei ole aga proportsionaalne karistus. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK9 terminoloogiliste muudatuste tegemine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK9 "Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades" asendatakse termin "erametsaomanikke" terminiga "metsamajandajaid", samuti muudetakse toetuse sihtala sõnastust. Sekkumislehe toetusesaaja kirjelduses on toetuse sihtgrupina määratletud füüsiline või juriidiline isik, kes majandab enda kasutuses olevat erametsa. Sekkumislehe kirjelduse punktis olev "erametsaomanik" on eksitav ning ei lähe sellega kokku, mistõttu tuleks sõnastust ühtlustada. Termin "metsamajandaja" katab ära nii metsaomanikud kui metsakasutajad, kes majandavad oma kasutuses olevat erametsa. Toetuse sihtala sõnastuse muudatus on tingitud strateegiakava siseriiklike läbirääkimiste lõppfaasis toimunud eelarvemuudatusest, millega lisati sekkumisele täiendava riikliku rahastusena 6 miljonit eurot. Nimetatud rahastuse abil tõsteti rangema režiimiga aladel toetust ning tõsteti toetust ka piiranguvööndisse ja hoiualadele jäävate metsaelupaiga omanikele ja majandajatele. Sellega seoses vaadati üle iga-aastased väljundid ja eelarve ning olemasolev sõnastus ei osutunud enam kohaseks. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises KK9 toetusõigusliku metsamaa määratluse täpsustamine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK9 "Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades" täpsustatakse toetusõigusliku metsamaa sõnastust (lisades viite keskkonnaministri määruse lisas loetletud puuliikidele), välistades toetuse maksmise ka põõsastikele, mis asuvad metsamaal, kus tegelikult metsa ei kasva. Samuti lisatakse säte, et toetust ei anta maa kohta, mille kohta on andmed kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning metsamaa kohta, mille kohta on sõlmitud vääriselupaiga kaitseks leping keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruses nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimise ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused” sätestatud korras. Esimese muudatuse näol on tegemist toetuse sihipärase kasutamise tagamiseks tehtava muudatusega. Teise muudatuse näol on tegemist topelttoetamise vältimiseks tehtava muudatusega. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantava maa kohta saab taotleda põllumajandustoetusi ning topelt toetamist tuleb vältida. Samuti, kui on vääriselupaiga kaitseks sõlmitud leping, siis makstakse erametsaomanikule lepingu alusel tasu. Ka sel juhul tuleb looduspiirangute järgimise topelt toetamist vältida. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus, samuti toetusvahendite kasutamise eesmärgipärasus ja efektiivsus. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Muudatusega ei kaasne näitaja O.13 vähenemist, sest juba strateegiakava koostamisel arvestati sellega, et sellised alad jäävad toetuse alt välja. Muudatuse mõju rahastamiskavale Muudatusega ei kaasne sekkumise finantsilise mahu vähenemist, sest juba strateegiakava koostamisel arvestati sellega, et sellised alad jäävad toetuse alt välja, mistõttu ei olnud nende kohta planeeritud rahalisi vahendeid. Sekkumises KK9 ühikusummade nimetuste korrigeerimine Muudatuse põhjendused Sekkumises KK9 "Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades" muudetakse ühikusumma KK9.1 uueks nimeks „Sihtkaitsevöönd, Natura 2000 võrgustikus loodusdirektiivi metsaelupaigad ja sihtkaitsevööndiks projekteeritavad alad“ ja ühikusumma KK9.2 uueks nimeks „Natura 2000 võrgustiku piiranguvöönd, hoiualad ja projekteeritavad piiranguvööndi- ja hoiualad“. Sel perioodil rakendatakse kõrgemat toetuse ühikumäära ka alade kohta, mis asuvad Natura 2000 piiranguvööndis või hoiualal, kui seal asub EL-i loodusdirektiivi (Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) I lisa tähenduses metsaelupaik, kus piirangud on sarnased sihtkaitsevööndis paiknevale metsale ja kus majanduslikust kaalutlusest raied on keelatud. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises ÖK1 finantstabeli muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumise ÖK1 "Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine" finantstabelis tehakse järgmised muudatused: - termin ,,Loomühikud” asendatakse terminiga ,,Hektarid”, sest tegemist on pindalapõhise sekkumisega ning loomühikute kohta ei anta selle sekkumise raames toetust; - kustutatakse 2023/2024 finantsaastal planeeritud vahekultuuride kasvatamise lisategevuse ühikumäärad ja eelarve, sest vahekultuuride lisategevus rakendub alates 2024. aastast. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Muudatus seisneb rahastamiskavas toodud informatsiooni muutmises. Sekkumises ÖK1 nõuete muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumise ÖK1 "Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine" rakendamise tingimustes tehakse järgmised muudatused: - toetusõiguslikkuse nõuetes eemaldatakse toetusõigusliku põllu pindala arvestusest tekstiosa ,,aiakultuuride kasvatamise korral”, sest lähtuvalt tavapärasest põllumajanduspraktikast on vaja põllu otstesse alasid, kus põllutöömasinad saaksid ümber pöörata. Käesoleva muudatusega soovitakse võtta toetusõigusliku põllu pindala hulka ka lisaks kõikide teiste taimekasvatussuundadega seotud teenindusalad, näiteks teraviljakasvatuses kasutatavad teenindusalad, mis lähevad uue sõnastuse kohaselt toetusõigusliku põllu pindala hulka. - toetusõiguslikkuse nõuetes eemaldatakse toetusõigusliku rohumaa arvestamise puhul viide söödile, sest see on vajalik toetusõigusliku põllumajandusmaa võimaliku ebatäpse määratluse vältimiseks. Nimelt antakse rohumaa kohta toetust maksimaalselt selle rohumaa pindala ulatuses, mis on võrdne taotlusel märgitud ja kindlaksmääratud maa pindalaga, mille kohta toetust taotleti ja millel kasvatati põllu- või aiakultuuri või mida hoiti söötis või millel oli põldtunnustatud heinaseemnepõld. Sööti jäetud maana võib käsitleda ka lühiajalist rohumaad, mis on taotlemise aastal tootmisest kõrvale jäetud. Seega võib tekkida olukord, kus keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejal on lühiajalist rohumaad piisaval hulgal, et jätta osa sellest taotlemise aastal tootmisest kõrvale ehk sööti. Kuna aga sööti jäetud maa pindala on üheks maksimaalse rohumaa pindala ulatuse kindlaks määramise aluseks, mille kohta toetust antakse, siis võidakse seeläbi kunstlikult suurendada maksimaalse rohumaa pindala ulatust, mille kohta toetust antakse. Muudatusega eemaldatakse maksimaalse rohumaa pindala ulatuse kindlaks määramise aluste hulgast sööti jäetud maa, et välistada eelkirjeldatud olukorra tekkimine; - samuti eemaldatakse piirang, mille kohaselt ei võinud antud toetust taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse strateegiakava alusel väärtusliku püsirohumaa toetust. Piirangu eemaldamine on tingitud asjaolust, et väärtuslikke rohumaid on Eestis väga vähe alles jäänud ning seetõttu peaks sellise rohumaa tuvastamisel sarnaselt mahepõllumajanduse toetusega säilima põllumajandustootja õigus taotleda selle kohta ka keskkonnasõbraliku majandamise toetust. Lisaks on väärtuslikele püsirohumaadele seatud juba rangemad tingimused kui seda on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse raames makstavatele rohumaadele ja toetuste ühikumäärad on suhteliselt sarnased, planeeritult 50€/ha kohta; - lihtsustatakse külvikorra järgnevuse nõudeid, mille kohaselt sööti jäetud maa, mustkesa ega ka vahekultuur ei katkesta külvikorras maasika järgnevust ja seda vajadusest viia maasika kasvatamise viljavaheldus kooskõlla teravilja ja ristõieliste kasvatamise viljavahelduse nõudega; - sertifitseeritud seemne kasutamise nõude juures asendatakse tekstiosa ,,kohustuseperiood” tekstiosaga ,,kohustuseaasta” kuna tegemist on üheaastase toetusega, mille kohustuseaasta algab 1.01 ja lõppeb 31.12; - taimekaitsevahendi kasutamise piirangu nõuet täiendatakse järgmise sättega: „Taotleja ei kasuta sama keemilise taimekaitsevahendi toimeainet samal põllul ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui kaks korda. Kui taotleja kasvatab kalendriaastas vähemalt kahte põhikultuuri, siis sama keemilise taimekaitsevahendi toimeainet ei kasutata ühe kalendriaasta jooksul samal põllul rohkem kui kolm korda, sh samal põhikultuuril rohkem kui kaks korda. Segud, allakülvid loetakse põhikultuuriga üheks kultuuriks.“ Muudatuse eesmärk on viia nõue maapõhiselt kultuuripõhiseks ja võimaldada kultuuride kaitset kahjurite ja haiguste eest ka siis, kui samal kalendriaastal kasvatatakse samal aastal teist põhikultuuri. Lisaks annab antud muudatus põllumajandustootjatele rohkem paindlikkust, mil toimeaine arvestus lõppeb põllumajanduskultuuri koristusega. Seda põhjusel, et sügisel külvatud taliteravilja kasvatamisel võib tekkida täiendav vajadus kasutada taimekaitsevahendeid, kuid kui kevadsuvisel vegetatsiooniperioodil on seda tehtud juba kaks korda, ei oleks sügisel enam võimalik taimekaitsevahendeid kasutada. Muudatus on vajalik, sest põllumajandussektori esindajad on juhtinud tähelepanu praktilisele probleemile, et esialgne sõnastus on põllumajandustootjatele liiga kitsendav. Lisaks ei ole keskkonnasõbraliku majandamise toetus taimekaitsevahendite piiramisel ainus meede ja mitmed põllumajandustootjad on ettevõtte agrotehnoloogia ümberkujundamisega saavutanud juba iseseisvalt sisendite vähendamise. Lisaks kehtivad ka integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtted, mis toetavad keskkonnasõbralike praktikate rakendamist; - valitavate lisatoetuste puhul, täpsemalt köögiviljakasvatajale haljasväetiskultuuri kasvatamise lisatoetuses, asendatakse tekstiosa ,,haljasväetis” tekstiosaga ,,haljasväetiskultuur” - seda põhjusel, et haljasväetise mõiste on liiga üldine ning on soov täpsustada, et tegemist on konkreetse taime kasvatamisega; samas lisatoetuses eemaldatakse tekstiosa ,,nimekirja alust”, mis viitab konkreetsele ja kitsale nimekirjale sobivatest haljasväetiskultuuridest, ent puudub soov kehtestada lõplikku nimekirja sobivatest kultuuridest kuna selliseid kultuure on palju ja nimekiri oleks ajas muutuv; - valitavate lisatoetuste puhul täiendatakse mitmeliigilise väikese põllu lisategevuse nõudeid sättega, mille kohaselt ei anta selle tegevuse elluviimise eest toetust maa kohta, mille kohta antakse mesilaste korjeala toetust. Muudatuse eesmärk on vältida sarnase nõude täitmisel kahe erineva toetuse saamist. Mõlemad toetused panustavad elurikkuse soodustamisse. Muudatus ei sea ohtu väikeste põldude rajamist, kuna keskkonnasõbraliku majandamise toetuse mitmeliigilise väikese põllu lisategevuse ühikumäär (340 kuni 476 eurot) on suurem kui mesilaste korjeala rajamise toetuse ühikumäär (250 kuni 350 eurot). Muudatuse eeldatav mõju Muudatuste tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus ja õigusselgus. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises ÖK2 nõuete muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumise ÖK2 "Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava" rakendamise tingimustes tehakse järgmised muudatused: - toetuse ulatuse ja summade punkti täiendatakse sättega, mille kohaselt mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejale, kellel on vähemalt 5 mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet, antakse toetust kokku kuni 1 hektari rohumaa kohta ilma, et selle rohumaa hektari kohta tuleks pidada vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikke loomi. Samuti täiendatakse samas punktis ühikumäära gruppide kirjelduse sätteid, mis näevad rohumaa puhul ette vähemalt 0,2 loomühiku olemasolu hektari kohta, alternatiiviga, milleks on vähemalt 5 mahepõllumajanduslikult peetava mesilaspere olemasolu. Muudatused on tingitud asjaolust, et kuna mesinikel on enamasti korjealadeks looduslikud alad ja rohumaa ning muid loomi ei peeta, siis peaks mesinikel olema võimalik saada rohumaa eest toetust ilma, et ta muid loomi peaks. Kuna käesoleval perioodil ei ole enam hektari kohta makstava toetuse piirmäära, tuleks antud juhul seada 1 hektari piirang - näiteks kui mesinikul on 100 mesilasperet, siis saab ta mesilasperede kohta makstava toetuse 1 hektari rohumaa kohta. Administratiivkulude kokkuhoiu eesmärgil peaks olema kehtestatud ka minimaalse mesilasperede arvu piirang, millest alates toetust üldse makstakse. - toetusõiguslikkuse tingimusi täiendatakse nõudega, mille kohaselt ei anta mahepõllumajanduse ökokava toetust maa kohta, mille kohta antakse mesilaste korjeala toetust. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumise rakendamisele lihtsustav mõju, samuti suureneb eeldatavalt toetusraha kasutamise eesmärgipärasus ja efektiivsus. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises ÖK3 nõuete muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumise ÖK3 "Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad" rakendamise tingimustes tehakse järgmised muudatused: - toetuse nõuete punktis muudetakse rohumaariba nõuet, et senisest enam soodustada rohumaaribade rajamist. Uue sõnastuse kohaselt on rohumaariba olemasolev või rajatav 6–12 meetri laiune rohumaariba, millel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid ning mis ei tohi moodustada põllu pindalast üle 30% (seni kehtis 10% nõue), samuti ei tohi rohumaariba rajada rohumaale ega sööti jäetud maale. 2023. aasta taotlemise andmed näitasid, et huvi ökoalade, sh rohumaaribade rajamise vastu oli oodatust väiksem. Keskkonnaeksperdid on välja toonud, et 10% rohumaaribade piirang põllu kohta on liialt madal ja elurikkuse jaoks ei ole see mõistlik. Seepärast tõstetakse lävendit 30%-ni. Samuti on põllumajandustootjad välja toonud, et väiksemate põldude puhul võib ainuüksi rohumaaribade definitsioonile vastavate põlluservade jätmine olenevalt põllu kujust moodustada põllu pinnast üle 10%; - toetuse nõuete punktis muudetakse ka haljaskesa käsitlust nii, et see ei ole enam seotud sissekünni nõudega. Haljasväetiseks loeti seni vaid sellist haljasväetiskultuuri, mis kohustuseaastal (peamiselt sügisel) sisse künti. Edaspidi on haljasväetiseks haljasväetiskultuur, mis kas endiselt küntakse sisse, aga ka segatakse mullaga teisi mullaharimisviise kasutades või millesse külvatakse riba- või mõnel muul täppisviljelusmeetodil järgmise aasta põhikultuur ehk talivili. Selleks, et uute, täiendavate keskkonnahoidlike majandamisvõtete ilmnemisel mitte hakata uuesti strateegiakava muutmise protsessi läbi tegema, ei hakata kõiki teadaolevaid mullaviljakuse suurendamise tehnoloogia meetodeid strateegiakavas üles lugema, vaid need kehtestatakse vastavate ministri määrustega. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda juhtis strateegiakava muudatuste kirjaliku protseduuri käigus tähelepanu ning ka mitmed põllumajandustootjad on väljendanud muret, et kaasaegsed ja keskkonnahoidlikud taimekasvatusmeetodid ei saa tingimuslikkuses oma külvikorras olevat haljasväetiskultuuri tootmisest kõrvale jäetud maa-alana arvesse võtta, sest haljasväetiskultuuri mõiste on hetkel seotud taimiku sissekünni nõudega. Samal põhjusel ei saa põllumehed arvestada sellist maad ka ökoalade ökokavas ja seetõttu paljud ei saagi seda toetust taotleda. Tänapäeval kasutatakse Eestis järjest enam taastava põllumajanduse (regenerative agriculture) võtteid, kus mulda haritakse võimalikult vähe ja hoitakse seda kaetuna, et seeläbi parandada mulla tervist ning täita kliima ja elurikkuse eesmärke. Mitmed põllumajandustootjad on üle minemas või juba viljelevad täppispõllumajandust, ribakülve või otsekülvi, et vähendada töökäikude piiramisega põlluharimisest tuleneva süsinikuheite kogust ning hoida keskkonda sattumast ülemäära väetisi ja taimekaitsevahendeid. Sageli ei tehta kündi, vaid haritakse mulda pindmiselt, segades taimejäänused mullaga teistel meetoditel. Ka sellised põllumajandustootjad viljelevad oma külvikorras haljaskultuure, mis on seal eesmärgiga rikastada mulda toitainetega ning mullaelustikku taimejuurte kaudu suhkrurikaste süsinikuühenditega ja mis ei anna põllumehele saagi näol tulu. Ekspertide hinnangul on haljasväetis külvikorras hea ja seda peaks igati soodustama, kuna senine haljasväetise kasutus uute tehnoloogiate puhul arvesse ei lähe. See pärsib põllumajandustootjate huvi haljasväetist külvikorras kasutada, mistõttu on vaja haljasväetise mõistet muuta. Muudatuse puhul on lähtutud: ·keskkonnakasu aspektidest – haljasväetisel on külvikorras tootmist ekstensiivistav mõju, sest tegu ei ole väetist/taimekaitsevahendeid nõudva tulukultuuriga, nagu näiteks teravili või õlikultuurid. ·taastava põllumajanduse võtete leviku laiendamise soovist – taastava põllumajanduse praktika, milleks on ka mulla võimalikult vähene liigutamine, on mulla tervise jaoks oluline võte. See aitab kaasa ka EL-i mullakaitse ja kliimaeesmärkide saavutamisele. ·põllumajandustootjate võrdse kohtlemise printsiibist – kui traditsioonilisel künnimeetodil majandavatel põllumeestel läheb tingimuslikkuses ja ökoalade ökokavas haljasväetis tootmisest kõrvale jäetud maa-alana arvesse, peaks see minema arvesse ka uute tehnoloogiate viljelejatel. ·vajadusest strateegiakava teksti mitte detailselt „kinni kirjutada“ – 2023. aasta 23. oktoobri ÜPP strateegiakavade määruse rakendamise ekspertgrupis tõid paljud liikmesriigid sama mure välja. Liialt detailsed nõuded on paindumatud, nende muutmine on aeganõudev ja koormav nii liikmesriigile kui Komisjonile; - samuti tehakse toetuse nõuetes sõnastuslikke parandusi, mis on peamiselt tehnilist laadi muudatused. Komisjoni määrustes toodud „mittetootlik ala“ asendatakse sobilikuma eestikeelse mõistega „tootmisest kõrvale jäetud maa-ala“. Samuti täpsustatakse, et tegemist ei ole lihtsalt elementidega, vaid „maastikuelementidega“ ning maastikuelemendi või rohumaariba alusega maaga. Samuti ühtlustatakse seeläbi nii tingimuslikkuse HPK 8 kui ka ökoalades kasutusel olevad HPK terminid, kuna ökoalade baasnõudeks on ka HPK 8 nõue. Tehnilist laadi, sõnastuslikud parandused puudutavad ka ökoalana määratletud säilitatavate maastikuelementide loetelu, sööti jäetud maa ja rohumaariba aluse maa erandi arvestamist, lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride tingimuste sõnastamist ning taimekaitsevahendite kasutamise keeluga seotud sõnastusi. Seega, uue sõnastuse kohaselt loetakse toetuse nõuete hulka neid tegevusi, mis peamiselt ongi seotud n.ö lubatud harimispraktikatega ja tegevustega. Sõnastuslike parandustega, sealhulgas loetelu numeratsiooniga ei muutu tingimuste sisu. Tingimused jäävad samaks seni kehtestatuga. Küll aga muudatus vajalik parema selguse saamiseks ning tekstide ühtlustamiseks; - lisaks viiakse vastavusse toetuse ja toetusõiguslikkuse nõudeid. Muudatusega eristatakse ja viiakse toetuse nõuded ning toetuskõlblikkuse tingimused vastavusse. Nõuete sisu ei muudeta, kuid täpsustatakse, millised on konkreetselt toetuse nõuded ning millised nõuded kuuluvad toetuskõlblikkuse nõuete hulka. Näiteks eemaldatakse toetuse nõuete juurest kolm lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvtamisega seotud tingimust, mis tõstetakse toetuskõlblikkuse tingimuste hulka; - sekkumise ning HPK-de, KMN-ide jt standardite seoste kirjelduse punktis eemaldatakse säte, mille kohaselt võivad ökoalad kattuda bioloogilist mitmekesisust ja maastikku käsitleva hea põllumajandus- ja keskkonnatingimuse (HPK 8) raames määratletud mittetootlike alade ja elementidega. Selle muudatuse mõte on tekstiliselt selgitav, sest HPK 8 puhul loetakse elementideks ja aladeks sama loetelu elementidest ja aladest, mis on ökoalas, aga pindalaliselt lähevad arvesse need kas HPK 8 puhul või ökoalade toetuse puhul, mitte mõlema puhul korraga; - lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramise juures, mis on seotud HPK 8 nõudega, eemaldatakse nõue, mis puudutab keeldu hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal lõigata ning eemaldatakse viide meetmetele invasiivsete taimeliikide vältimiseks. Ökoalade toetuse baastingimused on konkreetselt seotud HPK 8 raames võimaldatud kahe esimese valikuvariandiga. Tegemist on veaga; - toetuse ulatuse ja summade puhul, mis puudutab baas- ja lisamakset, on selguse saamiseks kohendatud selgitavat tekstiosa. Selgituses täpsustatakse, millised alad on toetusega hõlmatud. Toetust makstakse põllumaa ja maastikuelementide aluse maa ökoalana määratlemise ja tootmisest kõrvale jätmise eest toetuse taotlemise kalendriaasta jooksul. Samuti selgitatakse, mis ulatuses makstakse lisamakset rohumaariba aluse maa ja maastikuelemendi aluse maa määratlemise eest ökoalana. Tegemist on üldjoontes tehniliste ja sõnastuslike täiendustega. Nimetatud täiendus annab juurde paindlikkust eelkõige tehnilisemat laadi nõuete täpsustamiseks ka siseriiklikes õigusaktides. Näiteks, on vajalik mõningatel juhtudel lisada viiteid või ümber sõnastada selguse saamiseks tingimusi, või lisada/eemaldada põllumajanduskultuure, mis ei ole alati sisulist laadi muudatused. Samuti lisab see oluliselt rohkem paindlikust reageerida efektiivselt erandlike asjaolude või vääramatu jõuga seotud juhtudel, mis on ajakriitilised. Sellistel juhtudel peab riik tagama ja võimaldama põllumajandustootjatele stabiilsust sektorites, mis on kõige enam kahjustustega hõlmatud, olukordades nagu nt erandlikud ilmastikuolud (põud, üleujutused, liigniiskus, külmakahjustused jne). Siinkohal on oluline üle vaadata eelkõige mõisteid ja/või sekkumised, mis on seotud konkreetse maakasutusega, millele on seatud tähtajalised tootmispiirangud nt loomade sööda varumiseks (niitmine, karjatamine) või harimispraktikatele (harimisvõtted, taliviljade kasvatamine jne). Alati ei tähenda see sekkumisega hõlmatud kõikide tingimuste leevendamist, vaid piisab ka nt tähtajaliste tootmispiirangutega seotud nõuete puhul tähtaegade lühendamisest. Nt loomadele sööda varumine niitmise või karjatamise teel ei nõua ilmtingimata taimekaitsevahendite kasutamise leevendamist. Muudatuse eeldatav mõju Sisulisemate muudatuse tulemusel, mis eelkõige on seotud rohumaariba ja haljaskesa muudatustega, suureneb sekkumise rakendamise tõhusus (sellega seonduvalt eeldatavalt paraneb ka keskkonnaseisund). Üldiste tehniliste muudatustega kaasneb sekkumise tekstist parem arusaadavus. Samuti ühtlustatakse seeläbi termineid ja sõnastusi, mis on seotud HPK 8 nõude rakendamisega. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumises ÖK5 nõuete muutmine Muudatuse põhjendused Sekkumise ÖK5 "Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus" rakendamise tingimustes tehakse järgmised muudatused: - lisatakse nõue, mille kohaselt seda toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse mulla- ja veekaitsetoetust või keskkonnasõbraliku majandamise toetust mitmeliigilise väikese põllu lisategevuse elluviimise eest. Muudatuse eesmärgiks on välistada sarnaste tegevuste topelttoetamine. - korjetaimede kasvatamise perioodi alguseks kehtestatakse 15. juuni. Lisaks korjetaimede kasvatamise lõpptähtajale määratletakse ka nende kasvatamise algustähtaeg. Muudatus on vajalik selleks, et korjetaimi kavatataks perioodil, mil mesilased neid kõige enam vajavad. Meemesilastel algab juunis tavaliselt peakorje aeg, kui õitsemist alustavad vaarikas ja valge ristik. Ei piisa sellest, et korjetaimed külvatakse näiteks augusti alguses, mil nad alustavad õitsemist ajal, kui mesilasi valmistatakse ette talvitumiseks. - nõudeid taotlejale täiendatakse nõudega, et taotleja peab olema aktiivne põllumajandustootja. Muudatus tehakse tulenevalt sellest, et määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 lõike 2 kohaselt antakse kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava toetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuste tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Sekkumiste 1.10, 2.2, 2.5, KK1 ja 7.2 väljund- ja finantsnäitajate saavutamise edasilükkamine Muudatuse põhjendused Muudatus on tingitud kõnealuste sekkumiste rakendamise edasilükkamisest võrreldes algselt kavandatuga. Muudatuse eeldatav mõju Muudatuste tulemusel ei muutu sekkumiste lõppeesmärkide väärtused. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Muudatuste näol on tegemist näitajate muutmisega, ent muudatuste tulemusel ei muutu sekkumiste lõppeesmärkide väärtused. Muudatuse mõju rahastamiskavale Muudatus seisneb rahastamiskavas toodud näitajate muutmises. Sekkumiste 2.2 ja 3.1.1 riigiabiskeemide täiendamine Muudatuse põhjendused Sekkumistes 2.2 "Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud" ja 3.1.1 "Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse" lisatakse kasutatavate riigiabiskeemide hulka ka teavitamine. Tegemist on seni puudunud informatsooni lisamisega. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Tingimuslikkuse kontrollimise eest vastutavate kontrolliasutuste loetelu Muudatuse põhjendused Kahe KMN-i puhul lisatakse loetelust välja jäänud Keskkonnaamet. Tegemist on andmete korrigeerimisega. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi kirjelduse korrigeerimine Muudatuse põhjendused Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi kirjeldusest eemaldatakse viide sellele, et pinnaseiresüsteemi kasutatakse osade HPK-de jälgimiseks. Tegemist on ebatäpsuse korrigeerimisega - tingimuslikkuse nõuete kontrollimiseks pinnaseiresüsteemi ei kasutata Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi kontrollide liikide tabeli korrigeerimine Muudatuse põhjendused Tabelit, kus on toodud kõikide HPK-de ja KMN-ide kontrollimisel kasutatavad kontrollide liigid, korrigeeritakse, eemaldades ebaõiged kontrolliliigid (nt pinnaseire teatavate HPK-de puhul) ja lisades puudunud kontrolliliigid. Tegemist on andmete korrigeerimisega. Muudatuse eeldatav mõju Mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Tulemusnäitaja R.35 lõpp-sihtväärtuse ja vaheaastate sihtväärtuste muutmine Muudatuse põhjendused Tulemusnäitaja R.35 (Mesilasperede säilitamine: ÜPP raames toetust saavate mesilasperede osakaal) lõpp-sihtväärtust vähendatakse 31,25%-lt 26,11%-ni, samuti vähendatakse vahe- aastate 2024-2026 sihtväärtusi (vastavalt 24,88%-lt 19,74%-ni, 26,94%-lt 21,8%-ni ja 29,2%- lt 24,06%-ni). Muudatus on põhjustatud eeldatavate kasusaajate arvu prognoosi vähenemisest (400-lt 200-ni), sest algselt oli plaanis toetada sekkumise raames kaht tegevust, millest jäi lõpuks järele üks (aretustegevusi ei soovitud teha). Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Muudatuse näol on tegemist eesmärkide ja näitajate muutmisega. Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Tulemusnäitaja R.44 lõpp-sihtväärtuse ja vaheaastate sihtväärtuste muutmine Muudatuse põhjendused Tulemusnäitaja R.44 (Loomade heaolu parandamine: Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal) lõpp-sihtväärtust vähendatakse 44,50%-lt 39,29%-ni, samuti vähendatakse vahe-aastate 2024-2028 sihtväärtusi (vastavalt 38,78%-lt 33,62%-ni, 40,33%-lt 35,15%-ni, 42,11%-lt 36,93%-ni, 43,42%-lt 38,25%-ni ja 44,32%-lt 39,11%-ni). Muudatus on põhjustatud indikaatori arvutamisel tuvastatud vea korrigeerimisest. Muudatuse eeldatav mõju Sisuline mõju puudub Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Muudatuse näol on tegemist eesmärkide ja näitajate muutmisega. Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Ökokavade sekkumistes täpsemate tingimuste kehtestamise reguleerimine Muudatuse põhjendused Kõigi ökokavade sekkumiste kirjeldust täiendatakse sättega, mille kohaselt võib siseriiklikus rakendusmääruses kehtestada nõuete täpsemad tingimused. Muudatuse eesmärgiks on vähendada nõuete liiga detailsest kirjeldusest tulenevat strateegiakava sagedase muutmise vajadust. Täiendus annab juurde paindlikkust eelkõige tehnilisemat laadi nõuete täpsustamiseks, mille tõttu ei peaks muutma strateegiakava. Näiteks on vajalik mõnedel juhtudel lisada viiteid või ümber sõnastada selguse saamiseks tingimusi, mille sisu või tähendus otseselt ei muutu või lisada/eemaldada põllumajanduskultuure jne. Eelkõige tehnilist laadi ja mõningatel juhtudel ka detailsemate nõuete kehtestamine peaks jääma siseriikliku õigusakti sätestamise tasandile. Ka lisab see oluliselt rohkem paindlikkust reageerida erandlike asjaolude või vääramatu jõuga seotud juhtudel. Siseriiklus määruses kehtestatud nõuded ei lähe vastuollu strateegiakavas toodud nõuetega. Muudatuse eeldatav mõju Muudatusel on sekkumiste rakendamisele lihtsustav mõju. Muudatuse jõustumise kuupäev: 02.02.2024. Muudatus jõustub enne otsetoetuste sekkumiste taotlemise perioodi. Muudatuse mõju eesmärkidele ja näitajatele Mõju puudub Muudatuse mõju rahastamiskavale Mõju puudub Konsulteerimine seirekomisjoniga (määruse (EL) 2021/2115 artikli 124 lõike 4 punkt d) Kuupäev 22. veebr 2023 Seirekomisjoni arvamus Seirekomisjoniga on muudatuste osas konsulteeritud kahes jaos. Muudatusettepanekute esimest plokki tutvustati seirekomisjonile 2023. a 22. veebruaril toimunud seirekomisjoni istungil, muudatused olid eelnevalt komisjoni liikmetele saadetud tutvumiseks 10. veebruaril. Istungil tundsid komisjoni liikmed huvi peamiselt kahe teema vastu: erisus noore põllumajandustootja määratluses sekkumistes 7.1 "Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele" ja 7.2 "Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine" ning piimalehmade karjatamise tähtaeg sekkumises 9.1 "Loomade heaolu toetus". Muudatusettepanekute teise ploki osas konsulteeriti seirekomisjoniga kirjaliku protseduuri raames: muudatusettepanekud saadeti komisjoni liikmetele tutvumiseks 2023. a 7. septembril ning paluti neil esitada oma arvamus muudatuste kohta 21. septembriks. Selle konsultatsiooni raames oli seirekomisjoni liikmete fookus sekkumises 0.2 "Nõuandetoetus" toetuse taotleja määratluse muutmisel ning teatavate metsanduse sekkumiste sihtala kitsendamisel (kõnealus(t)e muudatus(t)e sisseviimisest otsustas korraldusasutus konsultatsiooni tulemusel loobuda). Mõlema konsultatsiooni käigus toetasid seirekomisjoni liikmed valdavalt korraldusasutuse poolt väljapakutud muudatusettepanekuid ning lisasid ka mõned omapoolsed muudatusettepanekud.  Vabariigi Valitsuse korralduse ““Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu seletuskirja lisa 2 – muudatusettepanekute kohaselt muudetud “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” põhitekst Sisukord 1 Strateegiline avaldus ............................................................................................................................ 25 2 Vajaduste hindamine ja sekkumisstrateegia, sealhulgas sihtväärtuste kava ja kontekstinäitajad ............ 28 2.1 Vajaduste hindamine ja sekkumisstrateegia ................................................................................... 28 2.1.SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus ..................... 53 2.1.SO1.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte ......................................................................................... 53 2.1.SO1.1.1 Tugevused ........................................................................................................... 53 2.1.SO1.1.2 Nõrkused ............................................................................................................. 53 2.1.SO1.1.3 Võimalused.......................................................................................................... 53 2.1.SO1.1.4 Ohud .................................................................................................................... 53 2.1.SO1.1.5 Muud märkused ................................................................................................... 54 2.1.SO1.2 Vajaduste kindlakstegemine ....................................................................................... 58 2.1.SO1.4 Sekkumisloogika ........................................................................................................ 58 2.1.SO1.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ....................................................... 61 2.1.SO1.8 Tulemusnäitaja(te) valik ............................................................................................. 61 2.1.SO1.9 Rahaeraldise põhjendus .............................................................................................. 62 2.1.SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele ....................................................................................................................................................... 64 2.1.SO2.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte ......................................................................................... 64 2.1.SO2.1.1 Tugevused ........................................................................................................... 64 2.1.SO2.1.2 Nõrkused ............................................................................................................. 64 2.1.SO2.1.3 Võimalused.......................................................................................................... 65 2.1.SO2.1.4 Ohud .................................................................................................................... 65 2.1.SO2.1.5 Muud märkused ................................................................................................... 65 2.1.SO2.2 Vajaduste kindlakstegemine ....................................................................................... 67 2.1.SO2.4 Sekkumisloogika ........................................................................................................ 67 2.1.SO2.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ....................................................... 71 2.1.SO2.8 Tulemusnäitaja(te) valik ............................................................................................. 71 2.1.SO2.9 Rahaeraldise põhjendus .............................................................................................. 73 2.1.SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas ............................................... 74 2.1.SO3.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte ......................................................................................... 74 2.1.SO3.1.1 Tugevused ........................................................................................................... 74 2.1.SO3.1.2 Nõrkused ............................................................................................................. 74 2.1.SO3.1.3 Võimalused.......................................................................................................... 74 2.1.SO3.1.4 Ohud .................................................................................................................... 74 2.1.SO3.1.5 Muud märkused ................................................................................................... 74 2.1.SO3.2 Vajaduste kindlakstegemine ....................................................................................... 75 2.1.SO3.4 Sekkumisloogika ........................................................................................................ 76 2.1.SO3.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ....................................................... 78 ET 1 ET  2.1.SO3.8 Tulemusnäitaja(te) valik ............................................................................................. 78 2.1.SO3.9 Rahaeraldise põhjendus .............................................................................................. 78 2.1.SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat ............................................................................................................ 79 2.1.SO4.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte ......................................................................................... 79 2.1.SO4.1.1 Tugevused ........................................................................................................... 79 2.1.SO4.1.2 Nõrkused ............................................................................................................. 79 2.1.SO4.1.3 Võimalused.......................................................................................................... 79 2.1.SO4.1.4 Ohud .................................................................................................................... 79 2.1.SO4.1.5 Muud märkused ................................................................................................... 80 2.1.SO4.2 Vajaduste kindlakstegemine ....................................................................................... 81 2.1.SO4.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud ....................................................................... 82 2.1.SO4.4 Sekkumisloogika ........................................................................................................ 83 2.1.SO4.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ....................................................... 85 2.1.SO4.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust LIFE programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? ................................................................................................................. 85 2.1.SO4.8 Tulemusnäitaja(te) valik ............................................................................................. 85 2.1.SO4.9 Rahaeraldise põhjendus .............................................................................................. 86 2.1.SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega ............................................................... 88 2.1.SO5.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte ......................................................................................... 88 2.1.SO5.1.1 Tugevused ........................................................................................................... 88 2.1.SO5.1.2 Nõrkused ............................................................................................................. 88 2.1.SO5.1.3 Võimalused.......................................................................................................... 88 2.1.SO5.1.4 Ohud .................................................................................................................... 88 2.1.SO5.1.5 Muud märkused ................................................................................................... 89 2.1.SO5.2 Vajaduste kindlakstegemine ....................................................................................... 90 2.1.SO5.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud ....................................................................... 91 2.1.SO5.4 Sekkumisloogika ........................................................................................................ 92 2.1.SO5.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ....................................................... 95 2.1.SO5.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust LIFE programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? ................................................................................................................. 95 2.1.SO5.8 Tulemusnäitaja(te) valik ............................................................................................. 95 2.1.SO5.9 Rahaeraldise põhjendus .............................................................................................. 97 2.1.SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke ................................................................................. 98 2.1.SO6.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte ......................................................................................... 98 2.1.SO6.1.1 Tugevused ........................................................................................................... 98 2.1.SO6.1.2 Nõrkused ............................................................................................................. 98 2.1.SO6.1.3 Võimalused.......................................................................................................... 98 2.1.SO6.1.4 Ohud .................................................................................................................... 98 2.1.SO6.1.5 Muud märkused ................................................................................................... 98 2.1.SO6.2 Vajaduste kindlakstegemine ..................................................................................... 101 2.1.SO6.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud ..................................................................... 101 2.1.SO6.4 Sekkumisloogika ...................................................................................................... 102 ET 2 ET  2.1.SO6.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ..................................................... 103 2.1.SO6.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust LIFE programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? ............................................................................................................... 103 2.1.SO6.8 Tulemusnäitaja(te) valik ........................................................................................... 103 2.1.SO6.9 Rahaeraldise põhjendus ............................................................................................ 105 2.1.SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades ............................................................. 106 2.1.SO7.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte ....................................................................................... 106 2.1.SO7.1.1 Tugevused ......................................................................................................... 106 2.1.SO7.1.2 Nõrkused ........................................................................................................... 106 2.1.SO7.1.3 Võimalused........................................................................................................ 106 2.1.SO7.1.4 Ohud .................................................................................................................. 106 2.1.SO7.1.5 Muud märkused ................................................................................................. 106 2.1.SO7.2 Vajaduste kindlakstegemine ..................................................................................... 108 2.1.SO7.4 Sekkumisloogika ...................................................................................................... 109 2.1.SO7.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ..................................................... 110 2.1.SO7.6 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust Erasmuse programmile? .............................. 110 2.1.SO7.8 Tulemusnäitaja(te) valik ........................................................................................... 110 2.1.SO7.9 Rahaeraldise põhjendus ............................................................................................ 110 2.1.SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust ................................................................................ 112 2.1.SO8.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte ....................................................................................... 112 2.1.SO8.1.1 Tugevused ......................................................................................................... 112 2.1.SO8.1.2 Nõrkused ........................................................................................................... 112 2.1.SO8.1.3 Võimalused........................................................................................................ 112 2.1.SO8.1.4 Ohud .................................................................................................................. 112 2.1.SO8.1.5 Muud märkused ................................................................................................. 112 2.1.SO8.2 Vajaduste kindlakstegemine ..................................................................................... 115 2.1.SO8.4 Sekkumisloogika ...................................................................................................... 116 2.1.SO8.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ..................................................... 119 2.1.SO8.8 Tulemusnäitaja(te) valik ........................................................................................... 119 2.1.SO8.9 Rahaeraldise põhjendus ............................................................................................ 120 2.1.SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu .................... 121 2.1.SO9.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte ....................................................................................... 121 2.1.SO9.1.1 Tugevused ......................................................................................................... 121 2.1.SO9.1.2 Nõrkused ........................................................................................................... 121 2.1.SO9.1.3 Võimalused........................................................................................................ 121 2.1.SO9.1.4 Ohud .................................................................................................................. 121 2.1.SO9.1.5 Muud märkused ................................................................................................. 122 2.1.SO9.2 Vajaduste kindlakstegemine ..................................................................................... 125 2.1.SO9.4 Sekkumisloogika ...................................................................................................... 125 2.1.SO9.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ..................................................... 127 2.1.SO9.8 Tulemusnäitaja(te) valik ........................................................................................... 127 2.1.SO9.9 Rahaeraldise põhjendus ............................................................................................ 127 2.1.XCO Sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil põllumajanduses ja maapiirkondades ning ergutades nende kasutuselevõttu ............................................................................................................................. 128 2.1.XCO.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte...................................................................................... 128 ET 3 ET  2.1.XCO.1.1 Tugevused ........................................................................................................ 128 2.1.XCO.1.2 Nõrkused .......................................................................................................... 128 2.1.XCO.1.3 Võimalused ...................................................................................................... 128 2.1.XCO.1.4 Ohud ................................................................................................................ 128 2.1.XCO.1.5 Muud märkused ................................................................................................ 128 2.1.XCO.2 Vajaduste kindlakstegemine .................................................................................... 129 2.1.XCO.4 Sekkumisloogika ..................................................................................................... 130 2.1.XCO.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ..................................................... 131 2.1.XCO.8 Tulemusnäitaja(te) valik .......................................................................................... 131 2.1.XCO.9 Rahaeraldise põhjendus ........................................................................................... 132 2.2 Kontekstinäitajad ja muud väärtused, mida kasutati sihtväärtuste arvutamiseks ........................... 133 2.3 Sihtväärtuste kava ....................................................................................................................... 134 2.3.1 Kokkuvõtlik tabel ................................................................................................................. 134 2.3.2 Kavandatud sekkumised ja väljundid, mis on otseselt ja märkimisväärselt seotud tulemusnäitajatega ........................................................................................................................ 141 2.3.3 Kooskõla strateegias „Talust taldrikule“ ja ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 sätestatud liidu 2030. aasta eesmärkidega ja osalus nendes eesmärkides ........................................................ 141 3 Strateegia järjepidevus ja vastastikune täiendavus .............................................................................. 142 3.1 Ülevaade keskkonna- ja kliimaaspektidest................................................................................... 142 3.1.1 Kirjeldus tingimuslikkuse üldisest panusest artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkide saavutamisse ................................................................ 142 3.1.2 Ülevaade vastastikusest täiendavusest artikli 31 lõikes 5 ja artikli 70 lõikes 3 osutatud asjakohaste lähtetingimuste, tingimuslikkuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärke käsitlevate eri sekkumiste vahel ........................................................................................................................... 142 3.1.3 Selgitus selle kohta, kuidas saavutada artiklis 105 sätestatud suurem üldine panus ............... 145 3.1.4 Selgitus selle kohta, kuidas ÜPP strateegiakava keskkonna- ja kliimaaspektid peaksid aitama kaasa juba kehtestatud pikaajalistele riiklikele eesmärkidele, mis on sätestatud XI lisas osutatud õigusaktides või tulenevad neist .................................................................................................... 146 3.1.5 Kui asjakohane, siis ÜPP panus LIFE projektidesse ............................................................. 147 3.2 Ülevaade põlvkondade vahetuse strateegiast ............................................................................... 147 3.2.1 Kui asjakohane, siis ÜPP panus Erasmuse projektidesse....................................................... 149 3.3 Selgitus selle kohta, kuidas on III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajaos osutatud tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse raames toimuvad sekkumised kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga 2000/60/EÜ ............................................................................................................ 149 3.4 Ülevaade eesmärgist saavutada sissetulekutoetuse õiglasem jaotamine ning tulemuslikum ja tõhusam suunamine .......................................................................................................................... 150 3.5 Ülevaade sektoriga seotud sekkumistest ...................................................................................... 152 3.5.1 Puu- ja köögivili ................................................................................................................... 152 3.5.2 Mesindustooted .................................................................................................................... 153 3.5.3 Vein ..................................................................................................................................... 155 3.5.4 Humal .................................................................................................................................. 155 3.5.5 Oliiviõli ja lauaoliivid .......................................................................................................... 155 3.5.6 Veise- ja vasikaliha .............................................................................................................. 155 3.5.7 Piim ja piimatooted .............................................................................................................. 157 3.5.8 Lambad ja kitsed .................................................................................................................. 158 3.5.9 Valgukultuurid ..................................................................................................................... 160 3.5.10 Suhkrupeet ......................................................................................................................... 160 3.5.11 Muud sektorid .................................................................................................................... 161 3.6 Kui asjakohane, siis ülevaade sekkumistest, mis aitavad tagada ühtset ja integreeritud lähenemisviisi riskijuhtimisele ................................................................................................................................. 162 3.7 Riiklike ja piirkondlike sekkumiste vastastikune mõju ................................................................ 164 3.7.1 Vajaduse korral riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus, sealhulgas rahaeraldiste jaotus sekkumise ja fondi kohta..................................................................................................... 164 ET 4 ET  3.7.2 Kui ÜPP strateegiakava elemendid on paika pandud piirkondlikul tasandil, kuidas siis tagab sekkumiste strateegia nende elementide ja ÜPP strateegiakava riigi tasandil paika pandud elementide sidususe ja järjepidevuse, kui see on asjakohane ........................................................................... 164 3.8 Ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa artikli 6 lõike 1 punktis i sätestatud loomade heaolu parandamise ja antimikroobikumiresistentsuse vähendamise eesmärgi saavutamisele, sealhulgas lähtetingimused ja vastastikune täiendavus ...................................................................... 164 3.9 Halduskoormuse lihtsustamine ja vähendamine........................................................................... 164 3.10 Tingimuslikkus ......................................................................................................................... 165 3.10.1 Põhiküsimus. Kliimamuutused (leevendamine ja nendega kohanemine) ............................. 165 3.10.1.1 HPK 1. Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu .................................................................................................................................... 165 3.10.1.1.1 Põllumajandusettevõtte kohustuse kokkuvõte (nt eelnevate lubade süsteem ja ümberkujundamise kohustus) ................................................................................................ 165 3.10.1.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (riigi, piirkondlik, põllumajandusettevõtte, põllumajandusettevõtete rühma tasand) ................................................................................. 166 3.10.1.1.3 Võrdlusmäära väärtus (sealhulgas arvutusmeetod) ................................................ 166 3.10.1.1.4. Asjaomased põllumajandustootjad (kõik põllumajandustootjad, kellel on püsirohumaid) ....................................................................................................................... 166 3.10.1.1.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta.................................................................. 166 3.10.1.2 HPK 2. Märg- ja turbaalade kaitse ............................................................................... 166 3.10.1.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast ........................ 166 3.10.1.2.2 HPK kohaldamise aasta ........................................................................................ 167 3.10.1.2.3 Territoriaalne kohaldamisala ja hõlmatud piirkond................................................ 167 3.10.1.2.4 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................ 167 3.10.1.2.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta.................................................................. 167 3.10.1.3 HPK 3. Koristusjäätmete põletuskeeld, välja arvatud taimetervise eesmärkidel ............ 167 3.10.1.3.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast ........................ 167 3.10.1.3.2 Territoriaalne kohaldamisala ................................................................................. 167 3.10.1.3.3 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................ 167 3.10.1.3.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta.................................................................. 167 3.10.2 Põhiküsimus. Vesi .............................................................................................................. 167 3.10.2.1 HPK 4. Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine ................................................ 167 3.10.2.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast ........................ 167 3.10.2.1.2 Puhverribade minimaalne laius (meetrites) ............................................................ 168 3.10.2.1.3 Territoriaalne kohaldamisala, sealhulgas vooluveekogude määratlus ..................... 168 3.10.2.1.4 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................ 168 3.10.2.1.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta.................................................................. 168 3.10.3 Põhiküsimus. Muld (kaitse ja kvaliteet) .............................................................................. 168 3.10.3.1 HPK 5. Mullaharimistavad, mis vähendavad mulla degradeerumise ja -erosiooni riski, sealhulgas nõlva kaldenurga arvestamine .................................................................................. 168 3.10.3.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast ........................ 168 3.10.3.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (sealhulgas erosiooniriskiga alad ja nõlva kaldenurk)169 3.10.3.1.3 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................ 169 3.10.3.1.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta.................................................................. 169 3.10.3.2 HPK 6. Minimaalne taimkate, et vältida katmata mulda kõige kriitilisematel perioodidel ................................................................................................................................................. 169 3.10.3.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast (sealhulgas asjaomane periood) ............................................................................................................... 169 3.10.3.2.2 Territoriaalne kohaldamisala ................................................................................. 169 3.10.3.2.3 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................ 169 ET 5 ET  3.10.3.2.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta.................................................................. 169 3.10.3.3 HPK 7. Külvikord põllumaal, välja arvatud vees kasvavate põllukultuuride puhul ....... 170 3.10.3.3.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavatest tavadest seoses külvikorraga .......................................................................................................................... 170 3.10.3.3.2 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavatest tavadest seoses põllukultuuride mitmekesistamisega ...................................................................................... 170 3.10.3.3.3 Territoriaalne kohaldamisala ................................................................................. 170 3.10.3.3.4 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................ 170 3.10.3.3.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta (eelkõige juhul, kui liikmesriik on valinud põllukultuuride mitmekesistamise) ........................................................................................ 170 3.10.4 Põhiküsimus. Bioloogiline mitmekesisus ja maastik (kaitse ja kvaliteet) ............................. 171 3.10.4.1 HPK 8. Tootmisega mitteseotud maa-alade või objekti all asuva põllumaa minimaalne osakaal ning kogu põllumajandusmaal maastikuelementide säilitamine, keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ................................................................. 171 3.10.4.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast ........................ 171 3.10.4.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (kohaldatakse minimaalset osakaalu käsitleva standardi suhtes) ................................................................................................................................... 173 3.10.4.1.3 Asjaomased põllumajandustootjad (kohaldatakse minimaalset osakaalu käsitleva standardi suhtes).................................................................................................................... 173 3.10.4.1.4 Selgitus tava/standardi põhieesmärgi saavutamisse antava panuse kohta ............... 173 3.10.4.2 HPK 9. Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel....................................................... 175 3.10.4.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast ........................ 175 3.10.4.2.2 Territoriaalne kohaldamisala ................................................................................. 175 3.10.4.2.3 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................ 175 3.10.4.2.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta.................................................................. 175 3.10.5 Täiendav HPK (kui on kohaldatav) ..................................................................................... 176 4 Mitme sekkumise ühised elemendid................................................................................................... 177 4.1 Määratlus ja miinimumnõuded .................................................................................................... 177 4.1.1 Põllumajanduslik tegevus ..................................................................................................... 177 4.1.1.1 Tootmise määratlus ....................................................................................................... 177 4.1.1.2 Põllumajandusmaa sobilikus seisukorras hoidmise määratlus......................................... 177 4.1.1.2.1 Põllumaa säilitamise kriteeriumid ........................................................................... 177 4.1.1.2.2 Püsikultuuride säilitamise kriteeriumid ................................................................... 177 4.1.1.2.3 Püsirohumaa säilitamise kriteeriumid...................................................................... 177 4.1.2 Põllumajandusmaa ............................................................................................................... 177 4.1.2.1 Agrometsandussüsteemide elemendid, kui selliseid süsteeme põllumajandusmaal rajatakse ja/või majandatakse ................................................................................................................... 177 4.1.2.1.1 Põllumaa agrometsandussüsteemide elemendid....................................................... 177 4.1.2.1.2 Püsikultuuride agrometsandussüsteemide elemendid............................................... 177 4.1.2.1.3 Püsirohumaa agrometsandussüsteemide elemendid ................................................. 178 4.1.2.2 Põllumaa ....................................................................................................................... 178 4.1.2.2.1 Muud märkused põllumaa määratluse kohta ............................................................ 178 4.1.2.3 Püsikultuurid ................................................................................................................. 178 4.1.2.3.1 Puukoolide määratlus .............................................................................................. 178 4.1.2.3.2 Lühikese raieringiga madalmetsa määratlus ............................................................ 178 4.1.2.3.3 Muud märkused püsikultuuride määratluse kohta .................................................... 178 4.1.2.4 Püsirohumaa .................................................................................................................. 178 4.1.2.4.1 Rohu ja muude rohttaimede määratlus .................................................................... 178 4.1.2.4.2 Otsus kasutada püsirohumaa liigitamisel kriteeriumi „kündmine“ ........................... 178 4.1.2.4.3 Otsus kasutada püsirohumaa liigitamisel kriteeriumi „harimine“ ............................. 178 ET 6 ET  4.1.2.4.4 Otsus kasutada püsirohumaa klassifitseerimisel kriteeriumi „uuendamine eri liiki rohuga“ ................................................................................................................................. 179 4.1.2.4.5 Otsus hõlmata muud liigid, nagu söödaallikaks olevad puud ja/või põõsad, tingimusel et rohi ja muud rohttaimed jäävad valdavaks ......................................................................... 179 4.1.2.4.6 Otsus hõlmata muud liigid, nagu karjatamiseks sobivad ja/või söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, kui rohi ja muud rohttaimed ei ole karjatamisaladel tavapäraselt ülekaalus või puuduvad sealt................................................................................................................. 179 4.1.2.4.7 Muud märkused püsirohumaa määratluse kohta ...................................................... 179 4.1.2.5 Muud märkused üldise põllumajandusmaa määratluse kohta.......................................... 179 4.1.3 Toetusõiguslik hektar ........................................................................................................... 179 4.1.3.1 Kriteeriumid põllumajandusliku tegevuse ülekaalu kindlakstegemiseks juhul, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks ................................................................ 179 4.1.3.2 Kriteeriumid selle tagamiseks, et maa on põllumajandustootja kasutuses ....................... 179 4.1.3.3 Ajavahemik, mille jooksul peab ala vastama „toetusõigusliku hektari“ määratlusele ...... 180 4.1.3.4 Otsus hõlmata ka selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kahe aasta tagant.................................................................................................................. 180 4.1.3.5 Otsus hõlmata muud maastikuelemendid (mis ei ole HPK alusel kaitstud), tingimusel et need ei ole ülekaalus ega takista hõlmatud pindala tõttu märkimisväärselt põllumajanduslikku tegevust ..................................................................................................................................... 180 4.1.3.6 Otsus kohaldada üksikute mittetoetusõiguslike maastikuelementidega püsirohumaade suhtes kindlaksmääratud vähenduskoefitsiente, et määrata kindlaks toetusõiguslikuks loetav pindala ...................................................................................................................................... 180 4.1.3.7 Otsus säilitada varem toetusõiguslike alade toetusõiguslikkus, kui need ei vasta enam strateegiakavade määruse artikli 4 lõike 4 punktides a ja b esitatud toetusõigusliku hektari määratlusele, selliste riiklike kavade kasutamise tagajärjel, mille tingimused vastavad horisontaalse määruse artikli 63 lõikes 2 osutatud ühtse süsteemiga hõlmatud sekkumistele, mis võimaldavad toota I lisasse kandmata tooteid paludikultuuridena ning toetavad strateegiakavade määruses esitatud keskkonna- ja kliimaeesmärke ...................................................................... 180 4.1.4 Aktiivne põllumajandustootja ............................................................................................... 181 4.1.4.1 Minimaalsel tasemel põllumajandusliku tegevusega tegelevate isikute kindlaksmääramise kriteeriumid .............................................................................................................................. 181 4.1.4.2 Otsus kasutada täiendava vahendina mittepõllumajanduslike tegevuste negatiivset loetelu ................................................................................................................................................. 181 4.1.4.3 Otsus kehtestada otsetoetuste summa (mitte üle 5 000 euro), millest väiksema summa korral käsitatakse põllumajandustootjaid igal juhul aktiivsete põllumajandustootjatena, ja selle põhjendus.................................................................................................................................. 181 4.1.5 Noor põllumajandustootja .................................................................................................... 181 4.1.5.1 Vanuse ülempiir ............................................................................................................ 181 4.1.5.2 „Põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimused ...................................... 181 4.1.5.3 Asjakohane koolitus ja/või nõutavad oskused ................................................................ 181 4.1.5.4 Muud märkused noore põllumajandustootja määratluse kohta........................................ 181 4.1.6 Uus põllumajandustootja ...................................................................................................... 182 4.1.6.1 Esimest korda „põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimused ............... 182 4.1.6.2 Asjakohane koolitus ja nõutavad oskused ...................................................................... 182 4.1.7 Otsetoetuste saamise miinimumnõuded ................................................................................ 182 4.1.7.1 Künnis ........................................................................................................................... 182 4.1.7.2 Selgitus.......................................................................................................................... 182 4.1.8 Muud ÜPP kavas kasutatud määratlused .............................................................................. 183 4.2 Otsetoetustega seotud element..................................................................................................... 184 4.2.2 Otsetoetuste vähendamine .................................................................................................... 184 4.2.2.1 Otsetoetuste vähendamise ja/või piiramise kirjeldus ...................................................... 184 4.2.2.2 Tööjõukulude mahaarvamine ......................................................................................... 184 4.2.2.3 Otsetoetuste vähendamise ja piiramise hinnanguline tulemus igal aastal ........................ 185 4.2.3 Kohaldamine juriidiliste isikute või rühmade liikmete tasandil / seotud juriidiliste isikute rühma tasandil (artikkel 110) ................................................................................................................... 185 ET 7 ET  4.2.4 Panus riskijuhtimisvahendisse .............................................................................................. 186 4.3 Tehniline abi ............................................................................................................................... 186 4.3.1 Eesmärgid ............................................................................................................................ 186 4.3.2 Tegevuste ulatus ja soovituslik planeerimine ........................................................................ 186 4.3.3 Toetusesaajad ....................................................................................................................... 187 4.3.4 Määr..................................................................................................................................... 187 4.4 ÜPP võrgustik ............................................................................................................................. 187 4.4.1 Kokkuvõtlik ülevaade riikliku ÜPP võrgustikust ja selle eesmärgid, sealhulgas tegevused, millega toetatakse Euroopa innovatsioonipartnerlust ning teadmiste jagamist põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemis............................................................................................... 187 4.4.2 Riikliku ÜPP võrgustiku struktuur, juhtimine ja toimimine................................................... 188 4.5 Ülevaade EAFRD ja muude maapiirkondades toetust andvate liidu fondide tegevuse kooskõlastamisest, piiritlemisest ja nende vastastikusest täiendavusest ............................................. 188 4.6 Rahastamisvahendid.................................................................................................................... 192 4.6.1 Rahastamisvahendi kirjeldus ................................................................................................ 192 4.7 Sekkumiste maaelu arenguga seotud liikide ühised elemendid .................................................... 196 4.7.1 Rahastamiskõlblike investeeringute loetelu .......................................................................... 196 4.7.2 Maapiirkonna määratlus ja kohaldatavus .............................................................................. 196 4.7.3 Valdkondlike sekkumiste, maaelu arenguga seotud sekkumiste või nii valdkondlike kui ka maaelu arenguga seotud sekkumiste ühised lisaelemendid............................................................. 196 4.7.4 Maaelu arenguga seotud sekkumiste suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) .......................... 198 5 Strateegias nimetatud otsetoetused, valdkondlikud ja maaelu arengu sekkumised .............................. 200 5.1 Otsetoetustega seotud sekkumised............................................................................................... 205 BISS(21) - Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks .............................................................. 205 1.1 - Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks .................................................................... 205 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 205 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 205 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 205 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 205 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 205 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 206 7 Toetuse ulatus ja summad................................................................................................... 206 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 207 9 WTO nõuete täitmine ......................................................................................................... 207 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 208 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 208 CRISS(29) - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks ...................................... 209 1.2 - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks .............................................. 209 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 209 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 209 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 209 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 209 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 209 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 211 7 Toetuse ulatus ja summad................................................................................................... 211 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 211 9 WTO nõuete täitmine ......................................................................................................... 211 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 212 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 212 CIS-YF(30) - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele................................... 214 7.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele ............................................. 214 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 214 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 214 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 214 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 214 ET 8 ET  5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 214 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 216 7 Toetuse ulatus ja summad................................................................................................... 216 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 216 9 WTO nõuete täitmine ......................................................................................................... 216 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 218 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 218 Eco-scheme(31) - Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad .................................................. 219 ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine .......................................... 219 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 219 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 219 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 219 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 220 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 220 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 225 7 Toetuse ulatus ja summad................................................................................................... 226 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 226 9 WTO nõuete täitmine ......................................................................................................... 226 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 228 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 229 ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava .............................................. 233 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 233 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 233 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 233 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 233 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 234 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 235 7 Toetuse ulatus ja summad................................................................................................... 235 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 236 9 WTO nõuete täitmine ......................................................................................................... 236 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 237 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 237 ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad ................................................................................ 241 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 241 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 241 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 241 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 241 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 242 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 243 7 Toetuse ulatus ja summad................................................................................................... 244 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 245 9 WTO nõuete täitmine ......................................................................................................... 245 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 246 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 246 ÖK4 - Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal .......................... 248 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 248 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 248 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 248 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 248 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 249 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 250 7 Toetuse ulatus ja summad................................................................................................... 251 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 251 9 WTO nõuete täitmine ......................................................................................................... 251 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 253 ET 9 ET  12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 253 ÖK5 - Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus....................................................... 255 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 255 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 255 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 255 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 255 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 255 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 257 7 Toetuse ulatus ja summad................................................................................................... 257 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 257 9 WTO nõuete täitmine ......................................................................................................... 257 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 258 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 258 CIS(32) - Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus ................................................................ 259 1.3 - Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks .................................. 259 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 259 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 259 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 259 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 259 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 259 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 260 7 Toetuse ulatus ja summad................................................................................................... 261 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 261 9 WTO nõuete täitmine ......................................................................................................... 263 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 264 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 266 1.4 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks ................................... 268 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 268 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 268 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 268 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 268 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 268 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 270 7 Toetuse ulatus ja summad................................................................................................... 270 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 271 9 WTO nõuete täitmine ......................................................................................................... 272 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 273 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 276 1.5 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks .................................... 278 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 278 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 278 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 278 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 278 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 278 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 279 7 Toetuse ulatus ja summad................................................................................................... 279 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 279 9 WTO nõuete täitmine ......................................................................................................... 281 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 282 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 282 1.6 - Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks........... 284 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 284 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 284 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 284 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 284 ET 10 ET  5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 284 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 286 7 Toetuse ulatus ja summad................................................................................................... 286 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 286 9 WTO nõuete täitmine ......................................................................................................... 288 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 289 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 290 1.7 - Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks ........................................................................................................................... 292 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 292 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 292 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 292 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 292 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 292 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 293 7 Toetuse ulatus ja summad................................................................................................... 293 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 294 9 WTO nõuete täitmine ......................................................................................................... 295 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 296 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 296 1.8 - Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks ............................... 298 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 298 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 298 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 298 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 298 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 298 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 299 7 Toetuse ulatus ja summad................................................................................................... 299 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 299 9 WTO nõuete täitmine ......................................................................................................... 300 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 301 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 301 5.2 Valdkondlikud sekkumised ......................................................................................................... 302 Mesindustooted ............................................................................................................................. 302 ADVIBEES(55(1)(a)) - – mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate tavade vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu......... 302 2.1.1 - Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi .......................................................................................................................... 302 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ................................. 302 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid...... 302 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed).......................................................................... 302 4 Tulemusnäitaja(d) ........................................................................................................... 302 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ................... 302 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid......................................................... 304 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta..................................................................... 304 8 WTO nõuete täitmine ..................................................................................................... 304 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus ........................................................................... 306 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund...................................................... 306 INVAPI(55(1)(b)) - – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed ................................................................................................................................... 308 2.1.2 - Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud ...... 308 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ................................. 308 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid...... 308 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed).......................................................................... 308 4 Tulemusnäitaja(d) ........................................................................................................... 308 ET 11 ET  5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ................... 308 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid......................................................... 310 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta..................................................................... 310 8 WTO nõuete täitmine ..................................................................................................... 310 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus ........................................................................... 311 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund...................................................... 311 ACTLAB(55(1)(c)) - – laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest .................. 312 2.1.3 - Mesindussektori sekkumine 3 - analüüse tegevate laboratooriumite toetamine............ 312 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ................................. 312 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid...... 312 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed).......................................................................... 312 4 Tulemusnäitaja(d) ........................................................................................................... 312 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ................... 312 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid......................................................... 313 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta..................................................................... 314 8 WTO nõuete täitmine ..................................................................................................... 314 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus ........................................................................... 315 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund...................................................... 315 COOPAPI(55(1)(e)) - – koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele ................................................ 316 2.1.4 - Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega .......................................... 316 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ................................. 316 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid...... 316 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed).......................................................................... 316 4 Tulemusnäitaja(d) ........................................................................................................... 316 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ................... 316 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid......................................................... 317 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta..................................................................... 318 8 WTO nõuete täitmine ..................................................................................................... 318 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus ........................................................................... 319 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund...................................................... 319 PROMOBEES(55(1)(f)) - – müügiedendus, teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed, mille eesmärk on eelkõige suurendada tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist ................................................................................................................................................. 320 2.1.5 - Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine .................................... 320 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ................................. 320 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid...... 320 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed).......................................................................... 320 4 Tulemusnäitaja(d) ........................................................................................................... 320 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ................... 320 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid......................................................... 321 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta..................................................................... 322 8 WTO nõuete täitmine ..................................................................................................... 322 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus ........................................................................... 323 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund...................................................... 323 5.3 Maaelu arenguga seotud sekkumised........................................................................................... 324 ENVCLIM(70) - Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused ................. 324 9.1 - Loomade heaolu toetus...................................................................................................... 324 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 324 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 324 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 324 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 324 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 324 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 328 ET 12 ET  7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 333 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 334 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 334 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 334 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 334 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 335 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 337 9.2 - Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus ................................................................ 342 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 342 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 342 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 342 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 342 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 343 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 344 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 344 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 345 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 345 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 345 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 346 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 347 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 351 9.3 - Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus ..................................... 356 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 356 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 356 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 356 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 356 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 356 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 358 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 358 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 358 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 358 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 359 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 359 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 360 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 360 KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus ................................................................................................ 363 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 363 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 363 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 363 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 363 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 364 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 367 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 369 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 370 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 371 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 371 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 371 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 372 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 373 KK5 - Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus .................................................................... 377 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 377 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 377 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 377 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 377 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 378 ET 13 ET  6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 379 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 380 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 380 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 380 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 381 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 381 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 382 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 382 KK6 - Pärandniidu hooldamise toetus ....................................................................................... 385 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 385 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 385 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 385 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 385 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 385 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 389 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 390 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 391 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 391 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 392 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 392 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 393 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 395 KK7 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus .................................................................... 400 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 400 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 400 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 400 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 400 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 400 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 404 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 405 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 405 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 405 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 406 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 406 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 407 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 408 KK8 - Ohustatud tõugu looma pidamise toetus .......................................................................... 413 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 413 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 413 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 413 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 413 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 413 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 415 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 415 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 418 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 418 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 419 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 419 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 420 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 421 ASD(72) - Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid ......... 426 KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades ........................................................ 426 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 426 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 426 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 426 ET 14 ET  4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 426 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 426 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 428 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 428 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 429 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 430 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 430 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 430 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 431 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 431 INVEST(73-74) - Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse ........................................ 434 1.9.1 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt ........................................................... 434 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 434 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 434 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 434 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 434 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 434 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 437 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 437 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 438 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 438 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 439 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 439 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 440 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 440 1.9.2 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud ................................................................................................... 442 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 442 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 442 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 442 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 442 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 442 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 444 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 445 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 445 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 445 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 446 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 446 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 447 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 447 1.9.3 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse ..................... 449 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 449 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 449 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 449 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 449 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 449 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 450 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 450 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 451 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 451 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 452 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 452 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 453 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 453 ET 15 ET  2.2 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud .......................................... 455 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 455 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 455 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 455 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 455 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 455 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 457 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 457 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 457 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 458 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 458 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 458 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 459 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 459 2.3 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI)..................... 462 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 462 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 462 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 462 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 462 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 462 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 463 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 463 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 463 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 464 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 464 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 464 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 465 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 465 2.5 - Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine................................................................... 467 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 467 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 467 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 467 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 467 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 467 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 468 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 468 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 469 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 469 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 469 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 469 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 470 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 470 2.6 - Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI) ......... 472 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 472 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 472 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 472 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 472 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 472 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 473 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 473 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 473 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 473 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 474 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 474 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 475 ET 16 ET  13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 475 3.1.1 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse .................... 477 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 477 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 477 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 477 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 477 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 477 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 479 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 479 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 479 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 480 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 480 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 480 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 481 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 481 3.1.2 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI) ............. 484 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 484 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 484 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 484 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 484 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 484 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 485 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 485 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 485 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 486 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 486 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 486 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 487 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 487 8.1 - Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ..................................................... 489 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 489 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 489 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 489 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 489 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 489 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 491 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 491 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 492 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 492 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 493 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 493 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 494 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 494 8.2 - Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas ..................................... 496 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 496 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 496 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 496 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 496 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 496 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 498 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 498 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 499 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 499 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 500 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 500 ET 17 ET  12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 501 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 501 8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse ..................................................................... 503 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 503 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 503 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 503 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 504 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 504 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 505 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 505 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 506 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 506 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 507 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 507 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 508 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 508 KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud ............................ 510 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 510 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 510 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 510 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 510 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 511 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 513 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 513 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 513 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 513 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 514 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 514 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 515 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 515 KK2.1 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) ....... 517 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 517 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 517 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 517 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 517 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 517 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 519 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 519 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 520 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 520 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 521 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 521 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 522 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 522 KK2.2 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud) 524 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 524 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 524 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 524 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 524 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 524 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 526 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 526 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 527 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 527 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 528 ET 18 ET  11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 528 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 529 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 529 KK3 - Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised ................................................................... 531 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 531 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 531 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 531 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 531 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 531 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 532 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 532 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 533 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 533 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 534 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 534 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 535 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 535 INSTAL(75) - Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus .......................................................................... 537 7.2 - Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine ............................... 537 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 537 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 537 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 537 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 537 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 537 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 539 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 539 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 540 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 540 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 540 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 540 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 541 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 541 RISK(76) - Riskijuhtimisvahendid ................................................................................................ 543 1.10 - Põllumajanduskindlustustoetus ........................................................................................ 543 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 543 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 543 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 543 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 543 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 543 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 544 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 544 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 545 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 545 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 546 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 546 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 547 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 547 COOP(77) - Koostöö .................................................................................................................... 549 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid ................................................................................................................................................. 549 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 549 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 549 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 549 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 550 ET 19 ET  5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 550 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 551 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 551 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 551 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 552 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 552 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 552 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 553 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 554 3.2 - Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine .................................................. 556 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 556 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 556 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 556 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 556 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 556 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 558 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 558 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 559 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 560 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 560 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 560 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 561 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 561 3.3 - Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine ............................................... 563 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 563 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 563 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 563 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 563 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 563 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 564 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 564 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 565 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 565 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 565 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 565 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 566 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 566 3.4 - Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine........................................................... 568 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 568 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 568 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 568 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 568 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 568 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 570 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 570 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 571 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 571 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 571 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 571 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 573 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 573 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng ................................................................... 575 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 575 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 575 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 575 ET 20 ET  4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 575 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 576 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 580 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 580 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 581 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 581 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 583 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 583 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 584 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 584 9.4 - Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus ................................................ 586 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 586 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 586 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 586 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 586 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 586 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 588 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 588 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 588 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 588 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 589 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 589 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 590 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 590 KNOW(78) - Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine ............................................................... 593 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus ................................. 593 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 593 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 593 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 593 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 594 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 594 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 597 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 597 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 598 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 598 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 598 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 598 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 599 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 599 0.2 - Nõuandetoetus .................................................................................................................. 601 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde..................................... 601 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ......... 601 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 601 4 Tulemusnäitaja(d)............................................................................................................... 602 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ....................... 602 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine .................................................... 603 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................ 604 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ........................................................................................ 604 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ...................................................... 604 10 WTO nõuete täitmine ....................................................................................................... 604 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ..................................................... 605 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ............................................................................. 606 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ...................................................... 606 6 Rahastamiskava ................................................................................................................................. 609 6.1 Ülevaatetabel .............................................................................................................................. 609 ET 21 ET  6.2 Üksikasjalik finantsteave ning jaotus sekkumiste kaupa ja väljundite kavandamine ..................... 612 6.2.1 Otsetoetused ......................................................................................................................... 612 6.2.2 Valdkondlikud sekkumised .................................................................................................. 619 6.2.3 Maaelu areng........................................................................................................................ 621 7 Juhtimis- ja koordineerimissüsteem ................................................................................................... 656 7.1 Juhtimis- ja koordineerimisasutuste + kontrolliasutuste kindlaksmääramine ................................ 656 7.2 Seire- ja aruandlusstruktuuri kirjeldus ......................................................................................... 658 7.3 Teave kontrollisüsteemi ja karistuste kohta ................................................................................. 660 7.3.1 IACS – ühtne haldus- ja kontrollisüsteem ............................................................................. 660 7.3.1.1 Kõik [horisontaalses] määruses sätestatud IACSi elemendid on loodud ja toimivad alates 1. jaanuarist 2023 ...................................................................................................................... 660 7.3.1.1.1 Põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem .......................................... 660 7.3.1.1.2 Georuumiline või loomapõhine taotlussüsteem ........................................................... 660 7.3.1.1.3 Kas kohaldate automaatset taotluste süsteemi (horisontaalse määruse artikli 65 lõike 4 punkti f tähenduses)?................................................................................................................. 660 7.3.1.1.4 Pindala seiresüsteem ................................................................................................... 660 7.3.1.1.6 Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, kui on kohaldatav ........... 661 7.3.1.1.7 Loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem artikli 65 lõike 4 punkti c tähenduses [horisontaalse määruse artikli 66 lõike 1 punkt g] .................................................... 661 7.3.2 IACSiga hõlmamata ............................................................................................................. 661 7.3.2.1 Lühikirjeldus IACSiga hõlmamata sekkumiste karistussüsteemist, mis vastab tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse põhimõtetele .......................................................................... 661 7.3.2.2 IACSiga hõlmamata sekkumiste kontrollisüsteemi lühikirjeldus (kontrollimeetodid, ristkontrollid, investeeringute kestvus ja seotud järelkontroll jne) .............................................. 662 7.3.2.3 Hankelepingute sõlmimise kord ..................................................................................... 665 7.4 Tingimuslikkus ........................................................................................................................... 665 7.4.1 Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem.......................................................................... 665 7.4.1.1 Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi kirjeldus ................................................... 665 7.4.1.2 Kontrollide liigid ........................................................................................................... 667 7.4.2 Tingimuslikkusega seotud karistussüsteem ........................................................................... 669 7.4.2.1 Tingimuslikkusega seotud karistussüsteemi kirjeldus..................................................... 669 7.4.2.2 Korduvuse määratlus ja kohaldamine (arvutamine ja hõlmatud ajavahemik): ................. 669 7.4.2.3 Tahtlikkuse määratlus ja kohaldamine ........................................................................... 669 7.4.3 Märge väikeste põllumajandusettevõtjate suhtes lihtsustatud kontrollisüsteemi kohaldamise kohta ............................................................................................................................................. 669 7.4.4 Tingimuslikkuse kasutamise ja kohustuslike majandamisnõuete kontrollimise eest vastutavad pädevad kontrolliasutused ............................................................................................................. 670 7.5 Sotsiaalne tingimuslikkus ............................................................................................................ 672 7.5.1 Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi kirjeldus ........................................... 672 7.5.2 Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud karistussüsteemi kirjeldus ............................................ 672 8 Moderniseerimine: Põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteem ning digitaliseerimine............ 673 8.1 Põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteem ...................................................................... 673 8.1 Parandatud põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi üldine kavandatud korraldus .. 673 8.2 Kirjeldus selle kohta, kuidas toimib nõustamisteenuste, teadusuuringute ja ÜPP võrgustike koostöö põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi raames (artikli 114 punkti a alapunkt ii) ..................................................................................................................................................... 675 8.3 Kõigi põllumajandusnõustajate korralduse kirjeldus vastavalt artikli 15 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud nõuetele ........................................................................................................................................ 676 8.4 Artikli 114 punkti a alapunktis ii osutatud innovatsiooni toetamise kirjeldus ........................... 677 8.5 Digitaliseerimisstrateegia (artikli 114 punkt b) ........................................................................ 679 Lisad .................................................................................................................................................... 681 I lisa direktiivis 2001/42/EÜ osutatud eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kohta................................................................................................................................................. 681 1. Kokkuvõte eelhindamise protsessist ja tulemustest .................................................................... 681 2. Eelhindamise ja KSH soovitused ning kuidas neid käsitleti ....................................................... 687 ET 22 ET  3. Eelhindamise aruanne ............................................................................................................... 725 4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ....................................................................... 725 II lisa SWOT-analüüsi kohta ............................................................................................................. 725 III lisa partneritega konsulteerimise kohta ......................................................................................... 725 IV lisa puuvilla eritoetuse kohta (kui asjakohane) ............................................................................. 725 V lisa ÜPP strateegiakava kohaldamisala raames ette nähtud täiendava riikliku rahastamise kohta ... 726 Riiklik rahaline abi puu- ja köögiviljasektoris vastavalt määrusele (EL) 2021/2115 .......................... 726 VI lisa riikliku üleminekutoetuse kohta (kui asjakohane) .................................................................. 727 a) iga-aastane sektoripõhine toetussumma iga sektori kohta, millele antakse riiklikku üleminekutoetust ........................................................................................................................... 727 b) asjakohasel juhul toetuse maksimaalne ühikumäär perioodi iga aasta kohta; ............................. 727 c) asjakohasel juhul teave võrdlusperioodi kohta, mida on muudetud vastavalt artikli 147 lõike 2 teisele lõigule ................................................................................................................................ 727 d) riikliku üleminekutoetuse ja ÜPP strateegiakava kohase sekkumise vastastikuse täiendavuse lühikirjeldus .................................................................................................................................. 728 Muu lisa: kooskõla liidu 2030. aasta eesmärkidega ja osalus nendes eesmärkides ............................. 730 Liikmesriigi osalus ELi 2030. aasta eesmärgis vähendada toitainete kadu vähemalt 50 %, tagades samal ajal, et mullaviljakus ei halvene........................................................................................... 730 Liikmesriigi osalus ELi 2030. aasta eesmärgis muuta 10 % põllumajandusmaast mitmekesiste maastikuelementidega maaks. ....................................................................................................... 730 Liikmesriigi osalus ELi 2030. aasta eesmärgis, mille kohaselt tuleks 25 % ELi põllumajandusmaast kasutada mahepõllumajanduseks ................................................................................................... 730 Liikmesriigi osalus ELi 2030. aasta eesmärgis vähendada keemiliste pestitsiidide üldist kasutamist ja nendega kaasnevat riski ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist 50 % võrra .............................. 730 Liikmesriigi osalus ELi 2030. aasta eesmärgis vähendada põllumajandusloomadel ja vesiviljeluses kasutamiseks ette nähtud antimikroobikumide müüki 50 %........................................................... 730 Liikmesriigi osalus ELi 2025. aasta eesmärgis võtta maapiirkondades kasutusele kiire lairibaühendus, et saavutada 100 % juurdepääsetavuse eesmärk............................................................................. 730 ET 23 ET ET 24 ET 1 Strateegiline avaldus Eesti ÜPP strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi ÜPP kava) on peamine instrument Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) elluviimiseks Eestis aastatel 2023–2027, tuginedes muuhulgas ka Vabariigi Valitsuse poolt 2021. a aprillis heaks kiidetud riiklikule valdkonna arengukavale „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi PõKa). ÜPP kava programmdokumendina aitab senisest paremini ÜPP-d Eestis planeerida ja ellu viia, sest seob ühte strateegilisse raamistikku seni eraldi kavandatud ÜPP I samba toetused (otsetoetused, teatud turukorraldusmeetmed) ja II samba toetused (maaelu arengu toetused). Soodustame aruka, konkurentsivõimelise, vastupidava ja mitmekesise põllumajandussektori arengut, mis tagab pikaajalise toiduga kindlustatuse ÜPP üks olulisemaid ajaloolisi eesmärke on olnud põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku tagamine. ÜPP kava raames on plaanis suunata ligemale 730 miljonit eurot otsetoetuste vahendeid põllumajandustootjate sissetuleku stabiliseerimiseks, mis moodustab umbes 45% ÜPP kava kogueelarvest. Erinevate sissetulekutoetustega on ÜPP kava raames plaanitud hõlmata 98% Eestis kasutatavast põllumajandusmaast. Põllumajandustootmise struktuuris on väiksematel majapidamistel kuludega toimetulekul enam raskusi kui mastaabiefektist kasu saavatel suurematel majapidamistel, mistõttu soovime suunata toetuseid sihipärasemalt, samal ajal piiramata ettevõtete normaalset turule suunatud arengut. Selleks rakendame ümberjaotavat toetust (5% otsetoetuste eelarvest) koosmõjus tootmiskohustusega seotud toetustega (13% otsetoetuste eelarvest). Ümberjaotava toetuse eesmärgiks on suunata suurematelt põllumajanduslikelt ettevõtetelt teatud osa toetusest väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Toetatakse väikseid kuni 10 hektari suuruseid majapidamisi ning täiendavalt üle 10 hektari suuruseid majapidamisi esimesest hektarist kuni 130 hektarini. Sissetulekutoetuste hulgas on teistest sihitumad ka konkreetsetele sektoritele suunatud tootmiskohustusega toetused, millele ÜPP kava raames eraldatakse ligikaudu 131 miljonit eurot otsetoetuste koguümbrikust, toetamaks piimalehma, lihaveise, lamba- ja kitse, tera- ja kaunviljakultuuride, seemnekartuli ning köögi-, puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamist. Tootmiskohustustega seotud toetused on suunatud eelkõige väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele makstes täiendavalt põllumajandustootja kasutuses olevate esimeste hektarite eest või karjas olevate esimeste loomade eest kõrgema määraga toetust, ühes millega panustatakse enam toetuste ümberjaotamise eesmärgi täitmisesse. Toetame ja tugevdame keskkonnakaitset, sealhulgas elurikkust, ja kliimameetmeid ning aitame kaasa liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide, sealhulgas Pariisi kokkuleppe kohaste kohustuste täitmisele ÜPP keskkonna- ja viimasel ajal ka kliimamõõde on muutunud ajas üha olulisemaks. ÜPP strateegiakava eelarvest on suunatud 28% (446 miljonit eurot) erieesmärkidele 4–6, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, edendavad kestlikku arengut ning mulla, vee ja muude loodusvarade, elurikkuse, ökosüsteemi teenuste, elupaikade ja maastike tõhusat majandamist. ÜPP strateegiakavade määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115) kohaselt reserveeritakse vähemalt 25% otsetoetustest ökokavadele. Oleme otsustanud ambitsioonikama lähenemisviisi kasuks, eraldades otsetoetustest ökokavadele 28%. Eesti on teinud rohelise valiku, sest ÜPP esimese samba eelarve on põllumajanduse jaoks oluline rahastamisvahend, mis aitab saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke ning põllumajandustootjatel rohepööret ellu viia. Sama kehtib EAFRD rahastamise kohta, kus keskkonnarahastuse miinimumlävend on ületatud ja ambitsioonikas 40% eelarvest suunatud erieesmärkidele 4–6 ja loomade heaolule. Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 suureneb enamike keskkonnasekkumiste rahastamine. Näiteks mahepõllumajanduse rahastamine aastatel 2021– 2027 suureneb rohkem kui 60 miljoni euro võrra ja lisaks on mitmed keskkonnasekkumised edaspidi avatud ka mahepõllumajandustootjatele (perioodil 2014–2020 ei saanud mahepõllumajandustootjad mitmeid keskkonnameetmeid taotleda). ÜPP kava rohelise arhitektuuri disainimisel on lähtutud nii Eesti keskkonnaseisundist kui EL-i roheleppe, eelkõige elurikkuse strateegia ja strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkidest. Nii mulla kvaliteeti parandavate ja kaitsvate, vee kvaliteeti kaitsvate kui ka elurikkuse ET 25 ET säilitamisele või taastamisele kaasa aitavate sekkumistega on kavas hõlmata ligikaudu neli viiendikku Eesti kasutatavast põllumajandusmaast, toitainete kestlikule majandamisele suunatud sekkumistega on kavas hõlmata ligikaudu kolmveerand Eesti kasutatavast põllumajandusmaast. Vaatamata sellele, et uus tõhustunud tingimuslikkuse süsteem, mis asendab praegust nõuetele vastavuse süsteemi ning on n.ö baastasemeks nii ökokavadele kui maaelu arengu keskkonna- ja kliimatoetustele, seab põllumajandustootjate majandustegevusele juba senisest rangemad kohustuslikud nõuded, on lisaks ökokavadele ka ÜPP kava II samba raames välja töötatud kaheksa keskkonna-, kliima- või loomade heaolu ja tervise alast meedet/sekkumist, mis on suunatud rohkem piirkondlike ja spetsiifiliste probleemide lahendamiseks, sh ka näiteks uued toetused väärtuslike püsirohumaade säilitamiseks ning loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete järgimiseks. Parandame maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Kuna kogukonna juhitud kohalik areng ehk LEADER on seniste maaelu arengukavade elluviimise raames ennast õigustanud kui üks instrument maapiirkondade arengu tagamiseks, on ÜPP kava raames otsustatud säilitada LEADER-lähenemise kaudu eraldatavate vahendite senine osakaal kõigist maaelu arengu toetustest (ligikaudu 10%). LEADERi puhul on ÜPP kava raames plaanis kohaliku arengu strateegiate rakendamisega hõlmata 96% Eesti maaelanikkonnast. Eelarvevahendite nappusest hoolimata on mitmete spetsiifiliste probleemide lahendamiseks kavas siiski rakendada ka mitmeid täiesti uusi maaelu arengu meetmeid/sekkumisi: nt tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise toetamine, loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus ning investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas. ET 26 ET ET 27 ET 2 Vajaduste hindamine ja sekkumisstrateegia, sealhulgas sihtväärtuste kava ja kontekstinäitajad 2.1 Vajaduste hindamine ja sekkumisstrateegia Kood Pealkiri Prioriteetide Vajadust on SO1 SO2 SO3 SO4 SO5 SO6 SO7 SO8 SO9 XCO määramine ÜPP käsitletud ÜPP strateegiakava strateegiakavas tasandil V0.1 Sidusa põllumajanduse 1 Jah X teadmiste ja innovatsioonisüsteemi ehk AKIS terviksüsteemi kujundamine V0.2 Nõuandeteenuse kättesaadavuse 1 Jah X parandamine ja toimiv nõuandeteenuste tugisüsteem V0.3 Innovatsioonikoostöö jätkuv 1 Jah X toetamine piisava paindlikkusega V0.4 Teadmussiire ja teabelevi, 1 Jah X digitaalse teabesalve loomine teadmussiirde kättesaadavuse tõhustamiseks V1.1 Tagada põllumajandustootjate 1 Jah X jätkusuutlikkus ja sissetulekute stabiilsus V1.2 Tagada toetuste õiglane jaotus 1 Jah X majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele V1.3 Tõsta põllumajandustootjate 1 Jah X teadlikkust riskijuhtimisvahenditest ja toetada põllumajanduses saakide V1.4 Kaasajastatud põllumajanduse 1 Jah X X X taristu, mis arvestaks keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega V1.5 Vähendada põllumajanduses 2 Ei X tootmiskulusid ja jätkata põllumajanduslikus tootmises rakendatava diislik V1.6 Suurendada toetuste õiglast 1 Jah X jaotust V2.2 Tõsta toidusektori ettevõtjate Ei X müügivõimekust läbi ühiste teavitus- ja turundustegevuste V2.3 Tugevdada 1 Jah X X põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustes V2.4 Tõsta põllumajanduse ja 1 Jah X toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõh ET 28 ET Kood Pealkiri Prioriteetide Vajadust on SO1 SO2 SO3 SO4 SO5 SO6 SO7 SO8 SO9 XCO määramine ÜPP käsitletud ÜPP strateegiakava strateegiakavas tasandil V2.5 Arendada välja kohalikul 1 Jah X X bioressursil põhinevaid väärindamisüksusi V2.6 Suurendada mesindussektori 1 Jah X konkurentsivõimet ja turule orienteeritust V3.1 Tugevdada 1 Jah X põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamis V3.2 Lõpetada ebaausate 2 Ei X kaubandustavade kasutamine tarneahelas V3.3 Tõsta teadlikkust 1 Jah X X kvaliteedikavadest ja suurendada nende raames toodetud toodete osakaalu V3.4 Arendada toidusektori 1 Jah X ettevõtjate koostööd ja turustusvõimalusi eelkõige läbi lühikeste tarneahelate V4.1 Suurendada teadlikkust kliima, 3 Osaliselt X selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust V4.2 Eelistada keskkonnasäästlikku 1 Jah X tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi V4.3 Suurendada süsiniku sidumist 1 Jah X muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure V4.4 Kiirendada süsiniku sidumist ja 1 Jah X X X metsa kasvu V4.5 Soodustada ilmastiku riske 1 Jah X X X maandavate maaparandusinvesteeringute tegemist V4.6 Tagada taimekasvatuses 2 Osaliselt X X kliimamuutustega kohanemine V4.7 Suurendada ja mitmekesistada 2 Jah X metsataimede kättesaadavust V5.1 Aidata kaasa pinna- ja põhjavett 1 Jah X säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele V5.2 Happeliste muldade 1 Jah X neutraliseerimine V5.3 Keskkonnahoidlike 1 Jah X X tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine V5.4 Keskkonnaalase nõustamise 2 Jah X X arendamine ET 29 ET Kood Pealkiri Prioriteetide Vajadust on SO1 SO2 SO3 SO4 SO5 SO6 SO7 SO8 SO9 XCO määramine ÜPP käsitletud ÜPP strateegiakava strateegiakavas tasandil V5.5 Õhusaasteainete heitkoguste 1 Jah X vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah X X V5.7 AKISe terviklik toimimine 1 Jah X X V5.8 Tagada avalikkusele piisav ja 3 Osaliselt X usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale V5.9 Pidurdada põllumuldadele 3 Ei X elamurajoonide, teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist V6.1 Mahepõllumajandusmaa ja 1 Jah X keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine V6.2 Elurikkust soodustavate 1 Jah X majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine V6.3 Kompenseerida elurikkust 2 Jah X säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamist V6.4 Elurikkuse säilimine 2 Jah X erametsades V6.5 Põllumajandusloomade ja 1 Jah X kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine V6.6 Soodustada veekogumeid 2 Jah X säästvaid põllumajanduspraktikaid V6.7 Uute teadmiste loomine, 2 Jah X X ajakohase info sihtgruppideni viimine V7.1 Soodustada 1 Jah X põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidata kaasa noortel põllumajandusettevõtlu V7.2 Aidata kaasa 1 Jah X põllumajandusettevõtlusega alustamisele investeeringute soodustamise kaudu V7.3 Innovaatiliste teaduspõhiste 1 Jah X lahenduste olemasolu V8.1 Luua eeldused atraktiivsete, 1 Jah X X hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele V8.2 Arendada olemasolevaid 1 Jah X aktiivseid kogukondi, kaasata noori, kasvatada tugevaid ET 30 ET Kood Pealkiri Prioriteetide Vajadust on SO1 SO2 SO3 SO4 SO5 SO6 SO7 SO8 SO9 XCO määramine ÜPP käsitletud ÜPP strateegiakava strateegiakavas tasandil kohalikke kogukondi V8.3 Tagada juurdepääs kiirele 3 Ei X andmesidele, soodustada kaasaaegsete IKT-võimaluste kasutuselevõttu V8.4 Toetada katseprojekte, erinevate 3 Osaliselt X tehnoloogiate arendamist, innovatsiooni bioressursside kasutamiseks V8.5 Panustada ka esmatootjatele 3 Jah X sobivate väiksemate biorafineerimisüksuste loomisesse V8.6 Vaesuse vähendamine, soolise 3 Osaliselt X võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu t V8.7 Tagada juurdepääs 1 Jah X erametsamaadele V9.1 Rakendada vabatahtlikke 1 Jah X kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme V9.10 Mahepõllumajanduses Jah X mahetoodangu suurendamine, vähendades mahesaaduste töötlemist tavasaadustena V9.11 Kasvatatavate põllu- ja 1 Jah X X aiakultuuride mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu V9.2 Tõsta loomapidajate teadmisi 1 Jah X X karjatervisest üldiselt V9.3 Suurendada bioturvalisust 1 Jah X investeeringute soodustamise kaudu V9.4 Toetada kõrgema karjatervise 1 Jah X jälgimise kohustuse võtmist V9.5 Tarbijate kõrge tervist toetava Ei X X toitumise ja toiduohutuse alane teadlikkus V9.6 Soodustada uute alternatiivsete 1 Jah X X X pakendilahenduste kasutamist V9.7 Toidujäätmete ja toidukao 2 Osaliselt X X X vähendamine V9.8 Arendada uusi kaasaegseid 2 Jah X X X analüüsimeetodeid ning soodustada digilahenduste kasutamist näiteks toidu V9.9 Terviklikult toimuva AKISe, sh 1 Jah X X teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine V0.1 - Sidusa põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemi ehk AKIS terviksüsteemi kujundamine ET 31 ET Sektori ajakohastamise eelduseks on sidusalt toimiv teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde süsteem (AKIS; ingl. k. Agricultural Knowledge and Innovation System) ning uute tehnoloogiate (sh digitehnoloogiate) edendamine ja rakendamine – see aitab tõsta nii põllumajandustoodangu konkurentsivõimet kui maamajanduse atraktiivsust, tagada toiduga kindlustatust, luua positiivset kuvandit ning parandada ühiskonna arusaama nüüdisaegse tootmise olemusest. Ka digiüleminekul on oluline osa teadus- ja arendustegevustel ning teadmussiirdel (sh nõuanne). Senine maaelu arengukava (MAK) pakub ettevõtjatele meetmeid innovatsioonikoostöö, teadmussiirde ja teavituse ning nõuandeteenuse toetamiseks. Uuel perioodil tuleb luua paremaid seoseid sekkumiste vahel ning tuua paremini kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtete vajadused (horisontaalne eesmärk SWOT tugevus 1 ja 3, nõrkus 2, võimalus 4). Põllumajandusuuringute keskuse (PMK) teadmussiirde uuringust (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-teadmussiire.pdf, lk 47) selgus, et mitte kõik tootjad ei oska näha vajadust sedalaadi koostöö järele, mistõttu tuleb teadlikkuse tõstmisega kindlasti tegeleda. See eeldab nõuande ja teadmussiirde tegevuste korraldamist senisest oluliselt koordineeritumalt, mistõttu on mõttekas viia nii nõuande kui teadmussiirde tegevuste koordineerimine samasse institutsiooni. Vajadusele koostööd ja kommunikatsiooni parendada viitab ka eespool mainitud uuring (lk 50). Kasvab nõustajate roll innovatsioonikoostöö projektide algatamisel, läbiviimisel ning projektitulemuste levitamisel. Nõustajaid kaasatakse muudesse teadmussiirde tegevustesse nii koolitaja kui osalejana ning innovatsiooniedendajatena, korraldatakse ühiseid tegevusi, kuhu sihtrühmana kaasatakse erinevaid AKIS osapooli. Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi terviklikkus ja paindlikkus peab tagama uusima sõltumatu teadus- ja tehnoloogilise teabe jõudmise tootja ja töötlejani. Erinevaid AKIS osapooli kokkutoovad tegevused (koolitused, õppepäevad jne) aitavad tugevdada osapoolte vahelisi kontakte. V0.2 - Nõuandeteenuse kättesaadavuse parandamine ja toimiv nõuandeteenuste tugisüsteem ET 32 ET Nõuandeteenused ja nõustajad moodustavad olulise osa põllumajanduse AKISest ning uue perioodi sekkumiste toel peaks nende roll AKIS terviksüsteemis muutuma paremini nähtavaks. Vastavalt PõKale on riigi rolliks eelkõige nõustajate järelkasvuks soodsa ja stabiilse keskkonna loomine, nõustajate koolitamine ja spetsiifilistel teemadel kompetentse nõuande kättesaadavuse tagamine. Kutset omavatest konsulentidest 33% on spetsialiseerunud põllumajanduse valdkondadele (nt taimekasvatus, aiandus, loomakasvatus), 45% metsandusele ja 22% muudele valdkondadele. Kasvab analüütiliste teenuste koguse suurendamise ja digilahenduste laialdasema kasutamise vajadus. Põllumajanduse ja toidutööstuse valdkonnale iseloomulikult on sektori nõustajate puhul probleemiks järelkasvu nappus. Nõuandesüsteemis moodustavad olulise osa (56%) vanemaealised konsulendid (vanuses 50+) [1] (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-teadmussiire.pdf, lk 22). Paljud tegevkonsulendid on siirdumas pensionile, noorte huvi ja motivatsioon põllumajandusnõustaja karjääri vastu on kesine (horisontaalne eesmärk SWOT nõrkus 3, oht 4). Valdkondlik, erapooletu ja kvaliteetne nõuandeteenus peab olema jätkuvalt tagatud üle Eesti. Nõuandeteenuse kvaliteet eeldab tugevat tugistruktuuri, mis toetaks nõustajat tema töös. Pädevate nõustajate olemasolu, põllu- ja maamajandusnõustajate järelkasv ning nõustajatele koolitusvõimaluste tagamine nõuab erilist tähelepanu, seetõttu on vaja korraldada koolitusi uute nõustajate väljaõppeks ning tagada tegevnõustajatele koolitus- ja arenguvõimalused. Koolituste puhul on oluline pöörata tähelepanu uuenduslikkusele, elulähedusele, suunatust erialakompetentsidele ning konsulentide individuaalsetele vajadustele [2]. Nõustajate teadmiste kasv läbi erinevate õpivõimaluste parandeb nõuandesüsteemi võimekust toota tulemust, uueneda, reageerida muutustele paindlikumalt ning jõuda maamajanduses nähtavamale kohale. Nõustajatekoolitamine on üks osa elukestevast õppest, mis tagab nõuandeteenuse jätkuva kvaliteedi ning soodustab sektori ajakohastamist koos teadmiste jagamise ja parimate keskkonnasõbralike tootmistavade tutvustamisega. Põllumajanduskonsulentide keskkonnakaitsealased teadmised vajavad pidevat täiendamist, napib toidutöötlemise konsulente. Nõustajate järelkasv aitab tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse, edendab keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustab liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse, loob võimekust kohanduda kliimamuutustega ja parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Järelkasvu koolitamisel saab kasutada endisi nõustajaid, nt alustava nõustaja mentorina. Süsteemi tuleb kaasata kõik vastavate pädevustega sõltumatut nõuandeteenust pakkuvad osapooled, nii toetatava kui mittetoetatava nõuandeteenuse pakkujad. Nõustamisteenuse sihtgruppi tuleb laiendada põllumajandustootmiselt töötlemisele (horisontaalne eesmärk SWOT nõrkus 3), et tagada toodangu lisandväärtuse kasvatamiseks vajamineva teabe kättesaadavus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata alustavatele ja noortele ettevõtjatele, seda ka muude teadmussiirde tegevuste puhul. [1] SA Kutsekoda kutseregistri andmed https://www.kutseregister.ee/ [2] Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 2 „Nõustamisteenused, põllumajandusettevõttejuhtimis- ja asendusteenused“ analüüs (agri.ee) V0.3 - Innovatsioonikoostöö jätkuv toetamine piisava paindlikkusega ET 33 ET Eesti ettevõtetes on kasutusel üha nüüdisaegsemad seadmed ja tehnoloogiad (horisontaalne eesmärk SWOT võimalus 1 ja 3), aga ettevõtete investeerimisvõime teadus- ja arendustegevusse on piiratud ning uute tehnoloogiate, sh digilahenduste potentsiaal alakasutatud. Näiteks on digitehnoloogiate arendamine oluline toiduohutuse valdkonnas toidu jälgitavuse ning läbipaistva toiduahela tagamisel, mis panustab omakorda ka toidupettuste ärahoidmisse. Teadlased ei tea alati ettevõtjate konkreetseid vajadusi ning nendevaheline koostöö vajab jätkuvalt tuge ja tugevdamist. Seetõttu on vaja soodustada ettevõtjate ning teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste omavahelist koostööd (horisontaalne eesmärk SWOT tugevus 1 ja 5). Teadus- ja arendustegevuse tase on kliima ja põllumajanduse seoste vallas kõikuv, sel teemal ei ole piisavalt tehtud pilootprojekte ja rakendusuuringuid. Toidusektoris tuleb senisest enam rakendada teadussaavutusi, leida koostöös uuenduslikke lahendusi (näiteks toidu koostise muutmiseks tervist toetavamaks, toidupettuste avastamismeetodite ning toidupakendite keskkonnahoidlike alternatiivide leidmisel ja ringlusse võetavate pakendite, sh korduskasutuspakendite toiduohutuse aspektide hindamisel), suurendada koostöö abil ressursitõhusust ja leida turge ka väiksema mahuga nišitoodetele. Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on vaja panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamisesse ning innovatsiooninõustajate kaasamisse. ÜPP innovatsioonitoetus peab sobima nii kogu sektori kui üksikettevõtete vajadustega, suurtele ja väikestele projektidele, mis tähendab piisavat paindlikkust. Kui MAK 2014–2020 raames toetati innovatsiooniklastreid ja innovatsiooniprojekte (sh piiriülene koostöö EIP tegevusgruppidega), on paindlikkuse suurendamiseks vajalik luua täiendavalt ka arendusosaku kasutamise võimalus (horisontaalne eesmärk SWOT võimalus 4). Koostöö jätkamine teiste riikide Euroopa Innovatsioonipartnerluse töögruppidega aitab tugevdada teadus- ja teadmussiirde koostööd ning rahvusvahelise teabe kättesaadavust. V0.4 - Teadmussiire ja teabelevi, digitaalse teabesalve loomine teadmussiirde kättesaadavuse tõhustamiseks ET 34 ET AKIS osapoolte vahelise koostöö tulemusel koordineeritud teadmussiirde tegevuste kaudu saab jätkata teadlikkuse suurendamist erinevate valdkondade olulisemates küsimustes, nt loomade tervist ja heaolu mõjutavad aspektid loomakasvatuses, toiduohutuse nõuded toidukäitlemisel, keskkonna- ja kliimakohustused põllumajanduses jm. Teadmussiirde tegevused tähendavad tihedat koostööd teadlaste, praktikute, ekspertide, koolitajate ja nõustajate vahel, et sektori vajadused ja uute teadmiste rakendusvõimalused oleksid selgemad (horisontaalne eesmärk SWOT tugevus 1, 3 ja 5, võimalus 2). Tagada tuleb pidev uute teadmiste loomine, mis arvestab põllumajandustootjate ja töötlejate tagasisidet uuringuvajaduste kohta. Info uuringutulemuste, tehnoloogiliste uuenduste ja digilahenduste võimaluste kasutamise kohta peab jõudma kõigi vajalike AKIS osapoolteni. Sellele aitab kindlasti kaasa teabesalve loomine (horisontaalne eesmärk SWOT nõrkus 4), millest tunnevad puudust kõik osapooled, nagu kinnitab ka PMK teadmussiirde uuring (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring- 2019-teadmussiire.pdf). Toiduga kindlustatuse ning põllumajandustootmise ressursitõhusamaks muutumise tagamiseks on vaja luua ja teha kättesaadavaks uusi teadmisi ning teadustulemustel põhinevaid lahendusi. Kuna põllumajandustootjate kompetentsid vajavad pidevat täiendamist, tuleb jätkata innovatsiooni ja teadmussiirde (sh nõuandeteenus) toetamist, lisades paindlikkust ja täiendavaid võimalusi teemaderingi osas, nt laiendada nõuandeteenuseid töötlemisele, et aidata kaasa toodangu lisandväärtuse suurendamisele, parandada nõuandeteenuse kättesaadavust keskkonna ja maaparanduse valdkonnas (SWOT EE1 nõrkused 3, 6; EE2 nõrkused 4, 12, 16, 17, 18, 19, ohud 5, 7). Teadmussiirde tegevuste sihtgruppi tuleb laiendada kuni lõpptarbijani välja. Näiteks selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha kestlikke ja tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu), toiduohutusest ja toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe toidupakendi esikülje märgisüsteemidest kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest. Teadmussiiret soodustab digitehnoloogia areng, mis teeb teabe kättesaadavaks, võimaldab arendada nt väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi, e-põlluraamatuid, bilansikalkulaatoreid jm (horisontaalne eesmärk SWOT võimalus 3). Uuringutulemustele, parimatele praktikatele jm olemasolevale teabele tuleb luua mugav ligipääs hästi struktureeritud elektroonilise keskkonna ehk teabesalve kaudu, mille arendamise ettevalmistustega on alustatud juba käesoleval perioodil teadmussiirde pikaajaliste programmide raames. Teisalt aitavad toetatavad tegevused kaasa digitehnoloogiliste lahenduste laiemale kasutuselevõtule põllu- ja maamajandussektoris. V1.1 - Tagada põllumajandustootjate jätkusuutlikkus ja sissetulekute stabiilsus Eestis ei kata põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus tootmiseks tehtavaid kulutusi (SWOT EE1 nõrkused 1, 2, 4, tugevus 1, ohud 1, 3). Turule suunatud tootmisel on sissetulekute kõikumine sõltuv välistest teguritest nagu maailmaturuhinnad ja ilmastikuga seotud saagikuste muutus. Põllumajandustootjate stabiilsete sissetulekute tagamiseks makstakse põhilist sissetulekutoetust. Rakendatavat sissetulekutoetuste kava ei diferentseerita piirkondlikult, kuna puuduvad selgelt eristuvad piirkondlikud sotsiaalmajanduslikud erisused. V1.2 - Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ET 35 ET Erinevates tagasihoidlikuma tootlikkusega sektorites või sektori osades, kus on esindatud pigem väiksema majandusliku suurusega tootjad, on kuludega toimetulek keerulisem ning põllumajandustootmine ei taga õiglast sissetulekut (SWOT EE1 tugevus 5, nõrkused 1, 2, 3, 4, 6, 8, võimalus 4, ohud 1, 2, 3). Nendeks sektoriteks on piimatootmine, tera- ja kaunviljakasvatus, lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatus ning köögi- ja puuvilja, marjakasvatus ja seemnekartuli kasvatus. Tagamaks toetuste sihitatud ja õiglasem jaotus makstakse nendes sektorites seotud toetuseid eelistades väiksemaid majapidamisi. Samas, et mitte piirata arengut, toetatakse kõiki sektoris tegutsejaid, diferentseerides sihtgruppe loomade või hektarite arvu alusel, mis toetab põllumajandustootja enda arengusoove ning tagab toetuse vähenemise vastavalt potentsiaalsele turult saadava sissetuleku kasvule. Loomakasvatus annab poole Eesti põllumajandustoodangu väärtusest. Sektor väärindab taimekasvatussaaduseid, tagab toidujulgeoleku ning panustab keskkonnahoidu. Väiketootmise säilitamine on oluline toidujulgeoleku tagamisel. Lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatuses (SWOT EE1 tugevus 5, nõrkused 1, 3, 6) on valdavalt tegemist väikeste ja keskmise suurusega majapidamistega, kus tootlikkus on madal, kuid neil on suur sotsiaalne roll maapiirkonnas. Nii lihaveiste kui lamba- ja kitsekasvatuse üheks probleemkohaks on madal karjade osakaal jõudluskontrollis, mis kvaliteeti ei taga. Piimasektoris on olulised erinevused suurte ja väikeste/keskmise suurusega tootjate vahel (SWOT EE1 tugevus 3, nõrkused 1, 2, 3, 13, ohud 1, 2). Turu arengud on soodustanud suuremate ettevõtjate laienemist sellal kui väiksemate karjade arv väheneb. Oluline on mitte sekkuda ettevõttesiseste protsesside loomulikku kulgu, vaid toetada nõrgemate toimetulekut. Sekkumiste sihtgruppide määramisel on võetud arvesse edukuse gruppe, mis näitavad ettevõtte netolisandväärtust tööjõu aastaühiku kohta, jaotades ettevõtted vähem edukateks (25% kõige väiksem NLV/tjü), keskmiselt edukateks (keskmine 50% NLV/tjü) või edukateks (kõrgeim 25% NLV/tjü). Arvesse on võetud sotsiaalseid, majanduslikke kui keskkonnanäitajaid (loomkoormus). Seetõttu on planeeritud loomapõhised seotud toetused kõikide karjade esimestele loomadele (sh väiksemate karjade kõikidele loomadele), et tagada toetuste õiglasem jaotus suurematelt väiksematele majapidamistele. Sekkumiste planeerimisel on silmas peetud, et sihtgruppide määramisel oleks oht ülekompenseerimisele välditud ning ettevõtjad ei hakkaks karju kunstlikult jagama. Võrreldes eelmise perioodi seotud toetuste rakendamisega täheldati, et sektorite sõltuvus toetustest on sektoriti erinev. Näiteks lihaveisekasvajatel moodustuvad toetused keskmiselt 47% sissetulekutoetustest, piimalehmakasvatajal FADN keskmiselt 19%. Taimekasvatust mõjutavad muutlik ilm, ebastabiilne turuolukord ning taimehaiguste ja -kahjurite levik (SWOT EE1 ohud 3, 4), mille tagajärg on ebastabiilsus sissetulekutes. Puu- ja köögiviljakasvatusel, kui kõrgema tööjõuvajadusega sektoril, on sotsiaalne roll. Sektoris tegutsevad pigem väiksemad majapidamised, seega seotud toetus panustab toetuste õiglasema jaotuse eesmärgi täitmisse. Sektoris saavad tegevust alustada uued ja noored põllumajandustootjad, kuna aiandusega tegelemiseks piisab väiksemast põllumajandusmaa pinnast. Suurimateks väljakutseteks on tootmismahtude suurendamine (SWOT EE1 võimalus 4), investeerimisvõimekus uutesse tehnoloogiatesse ning aiandussaaduste tootmistaseme kasvatamine. Eesti tootmiskulud on EL keskmisest kõrgemad (SWOT EE1 nõrkused 1, 2, 3) ja sektoril tuleb konkureerida importtoodanguga, sest avatud turu tingimustes on hinnad väga kõikuvad (SWOT EE1 ohud 1, 2). 10 aastaga on kasvupinnad vähenenud ning ei suudeta toota nii palju kodumaiseid saaduseid, et katta tarbimisvajadus. FAO andmetel tarbime võrreldes keskmise eurooplasega puuvilja enam (aastas ca 88 kg puuvilja inimese kohta), kuid köögivilja tarbime keskmisest eurooplasest tagasihoidlikumalt (106 kg aastas). Eestlaste osatähtsus, kes ei tarbi igapäevaselt puu- ja köögivilja, suureneb noorte arvelt. Puu- ja köögivilja kasvatajate sissetulekud kõiguvad oluliselt (näiteks 2021. aastal võrdluses 2020. aastaga suurenes kogutoodangu väärtus +48%, kuid 2020. aastal võrdluses 2019. aastaga - 53%) ja sissetuleku stabiliseerimiseks ei piisa põhisissetulekutoetusest, mille suhe toodangu väärtusesse ha kohta jääb tagasihoidlikuks. Sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on planeeritud maksta ühetaolise maksena seotud toetust. Tera- ja kaunviljakasvatuses on erinevused suurte ja väikeste/keskmise suurusega tootjate vahel (SWOT EE1 tugevused 1, 2) ning tootmisstruktuur on duaalne (SWOT EE1 nõrkus 13) (34% teraviljapinnast on 4% teraviljakasvatajate, kellel on üle 500 ha teravilja, kasutuses, samas 37% kaunviljast on 8% kaunviljakasvatajate kasutuses, kellel on üle 100 ha kaunvilja). Eestis kõigub teravilja ja kaunvilja toodangu väärtus aastate lõikes oluliselt (näiteks 2016 võrdluses 2015 -47% (kaunviljal 2017/2016 -37%) või 2019 võrdluses 2018 aastaga +57% ja +66%), suurim kõikumiste mõju on väiksematele majapidamistele, kus on madalam tootlikkus ja võimekus kuludega toimetulekus (SWOT EE1 nõrkused 2, 3, ET4, 13). Seotud toetus suunatakse kuni 100 ha tera-36ja kaunvilja kasvatavatele majapidamistele, tagades ET toetuse sihitatus väiksematele ja keskmise suurusega majapidamistele ning õiglasem jaotus. V1.3 - Tõsta põllumajandustootjate teadlikkust riskijuhtimisvahenditest ja toetada põllumajanduses saakide Põllumajandustootjate vastupanuvõime suurendamiseks turu- ja tootmisriskide vastu on oluline soodustada põllumajanduses saakide ja loomade kindlustamist. Tulenevalt põllumajandustootjate suhteliselt vähesest teadlikkusest erinevate riskide juhtimise alal (tegevuse mitmekesistamine, ühistegevus, loomade ja saagi kindlustamine jne) on oluline valdkonnas arendada nõuandesüsteemi, mis on efektiivne ja vastab erinevate põllumajandustootjate vajadustele. Viimastel aastatel on põllumajandustootjad seisnud silmitsi üha suuremate majandus- ja keskkonnariskidega (nt maailmaturul hindade kõikumine, sigade Aafrika katk, liigniiskus ja põud), millest tulenevalt on tõhus riskijuhtimine muutunud põllumajandustootjate jaoks üha olulisemaks. Kõik sellised ootamatud sündmused vähendavad põllumajandustootjate sissetulekuid, mõjutavad nende pikaajalisi tootmisplaane, konkurentsi- ja investeerimisvõimet (SWOT EE1 nõrkused 4, 5, ohud 3, 5, 8). V1.4 - Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis arvestaks keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega Põllumajandusmaa jätkusuutlikuks kasutamiseks on vaja tagada kuivendussüsteemide toimimine, mis suurendaks saagikindlust, säilitaks muldade kasutusvõimalusi ning maandaks põllumajandustootjate ilmastikust tingitud tootmisriske (EE1 SWOT nõrkused 9, 11, ohud 3, 11). Teed peavad kandma kaasaegset põllu- ja metsamajandus- ning tulekustutustehnikat ning vältida tuleb mulla tihenemist (EE1 SWOT nõrkus 10). Kaasajastatud põllumajanduse taristu olemasolu peab arvestama keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega, sh turvasmuldade kaitsega. Samuti tuleb põllumajanduse taristu investeeringute puhul rohkem tähelepanu pöörata ühisinvesteeringutele, eesvoolude tehnilisele ja ökolooglisele seisundile ning turvasmuldade kaitsele. Samuti on oluline teede olukord ja juurdepääsetavus. V1.5 - Vähendada põllumajanduses tootmiskulusid ja jätkata põllumajanduslikus tootmises rakendatava diislik Eestis ei kata põllumajandustoodangu väärtus tootmiseks tehtavaid kulusid ja tootmiskulud toodangu väärtuse ühiku kohta on kõrgemad kui ELis keskmiselt (SWOT EE1 nõrkused 1, 2, ohud 1, 2). Kõrgemate tootmiskulude leevendamiseks on oluline jätkata põllumajanduslikus tootmises rakendatava diislikütuse aktsiisisoodustusega võrreldes tavadiislikütuse aktsiisimääraga. Olenevalt energiahindade muutustest ulatub aktsiisi osa diislikütuse jaehinnas keskmiselt 30%-ni, soodusaktsiisi rakendamine vähendab sektori vahetarbimise kulutusi kuni 5%, mis on oluline vahetarbimise ja kogutoodangu pingelise suhte puhul (2015–2020 keskmine 0,74) põllumajandussektoris tagab põllumajandustoodete tootmiseks kasutatava kütuse madalama hinna. V1.6 - Suurendada toetuste õiglast jaotust ET 37 ET EL-i ühisturul konkurentsis püsimiseks olukorras, kus Eesti otsetoetuste tase on EL-i keskmisest olulisest madalam, tootmiskulud aga kõrgemad, on Eesti põllumajandustootmine olnud sunnitud kontsentreeruma suurematesse tootmisüksustesse, millega on kaasnenud väikeste põllumajandusettevõtete arvu ja peretööjõu osatähtsuse vähenemine. Eestis on kujunenud põllumajandussektori duaalne struktuur – 4% majapidamistest, kellel on 500 ja enam ha maad, kasutab 46% põllumajandusmaast ja 35% majapidamistest, kellel on alla 10 ha maad, kasutab kokku 2% maast. 2020. aastal oli põllumajandusloenduse andmetel keskmine majapidamise suurus 86 ha, kuid keskmine ühtse pindalatoetuse (ÜPT) pind 69 ha ja FADN keskmise ettevõtte kasutuses olev pind 130 ha (2019). Seejuures on hulk majapidamisi ning toetuse saajaid, kellel on ainult loomad (5% piimalehmadest, 4% ammlehmadest, 12% lammastest ja kitsedest, 81% sigadest ja 95% mesilasperedest on majapidamistes, kes ei taotle ÜPT) ning maa puudub, samal ajal kui on hulk majapidamisi (ca 4000, keskmise pinnaga 9 ha), kelle põllumajandustootmine hõlmab vaid maa heas põllumajanduslikus korras hoidmist. Pelgalt hektaripõhise ümberjaotava toetuse rakendamine ei taga piisavas mahus keskmisest väiksemate majapidamiste jätkusuutlikkuse paranemist, vaid koosmõjus tootmiskohustusega seotud toetustega on õiglasema toetuste jaotuse eesmärk täidetav. Võttes arvesse põllumajandusmaad heas korras hoidvate isikute osakaalu ning tootjate, kes FADN järgi ületavad majandusliku suuruse lävendi 4000 eurot maakasutust, on ümberjaotava toetuse sihtgrupiks määratud majapidamised kellel on kuni 10 ha ning 10 ja enam ha majapidamised ning toetatakse neid majapidamisi diferentseeritult. Selliselt suunatakse keskmisest väiksematele majapidamistele ha kohta enam toetust (SWOT EE1 tugevus 5, nõrkused 1, 2, 3, 4, 6), seejuures silmas pidades, et toetuste vähenemise mõju suurematele ettevõtetele ei vähendaks nende jätkusuutlikkust oluliselt. V2.2 - Tõsta toidusektori ettevõtjate müügivõimekust läbi ühiste teavitus- ja turundustegevuste Eestis on tarbijanõudlusega kiiresti kohanev ning kõrge kvaliteediga mitmekülgset toodangut tootev toiduainetööstus (SWOT EE 2 tugevus 4, 9), kuid eksporti iseloomustab madala lisandväärtusega toodangu kõrge osakaal (SWOT EE 2 nõrkus 5). Eesti kohaliku turu väiksusest tulenevalt on ettevõtjatel huvi ekspordi edendamise vastu (SWOT EE 2 tugevus 6) ning ettevõtluse ja majanduskasvu edendamise üks peamisi võimalusi on kodumaiste toodete suunamine välisturgudele. Kuna Eesti toidutööstused on EL keskmistest toidutööstustest väiksemad (SWOT EE2 nõrkus 9), siis on nende turujõu kasvatamiseks välisturgudel vajalik põllumajandus- ja toidusektori müügivõimekuse tõstmise sekkumise puhul toetada ühiseid teavitus- ja turundustegevusi, et viia läbi turu-uuringuid, suurendada kontaktvõrgustikku ning leida kaubanduspartnereid. Ühised müügiedendus- ja teavitustegevused tugevdavad toidusektori osapoolte ekspordi- ja müügivõimekust. V2.3 - Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustes Tulenevalt Eesti toiduainetööstuste väiksusest peaks jätkuvalt soodustama ja toetama ühisinvesteeringuid, mis aitavad paremini kaasa struktuursete muutuste toimumisele ja on laiema mõjuga. Samuti tooks see endaga kaasa suuremad tootmismahud ja sellest tuleneva konkurentsivõime tõusu ning suurendaks maapiirkonna väiketootjate toodangu paremat väärindamist või turustamisvõimalusi. (SWOT EE1 võimalus 3, EE2 nõrkused 1, 2) V2.4 - Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõh Investeeringuvajadus on Eesti põllumajanduses ja toidusektoris endiselt suur (SWOT EE2 nõrkused 2, 3, 5, 7, 8, 9, 11, 13). Oluline on panustada investeeringute tegemisel tehnoloogiasse ning teadus- ja arendustegevusse ja toetada laiemalt finantsinstrumentidele ligipääsu. Lisaks investeeringutele tehnoloogiasse on vajalik põllumajandus- ja toidusektori müügivõimekuse tõstmiseks senisest suuremas mahus panustada ka Eesti eksportööride teadmiste ja kompetentside arendamisesse ning kontaktvõrgustiku loomisesse, mis võimaldaks meie toiduainetööstusel suurendada konkurentsivõimet välisturgudel. Toiduainesektori konkurentsivõime parandamiseks tuleb senisest enam rakendada teadussaavutusi ja leida uuenduslikke lahendusi, et leida turge väiksema mahuga nišitoodetele. Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. V2.5 - Arendada välja kohalikul bioressursil põhinevaid väärindamisüksusi ET 38 ET Vajalik on toetada investeeringuid kohalikul bioressursil põhinevate väärindamisüksuste väljaarendamiseks. Paremini tuleb ära kasutada tootmisest tekkivaid kõrvalsaadusi ja jäätmeid ning kasutada bioloogilisi ressursse energia ja materjalide tootmiseks (SWOT EE2 nõrkused 7, 8, 13, võimalus 6). V2.6 - Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust Mesindusel on põllumajanduse ökosüsteemi seisukohast oluline roll, parandades taimekoosluste tasakaalu ja paljunemist. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (SWOT EE2 tugevus 2; võimalused 3, 11), kuid mesilasperede arvukust mõjutavad negatiivselt mesilashaiguste levik, majanduslik mittetasuvus, mesinike keskmise vanuse tõus ja mittetõhus koostöö (SWOT EE2 nõrkused 3, 11; oht 3). Nende tegurite mõju vähendamisele ja mesilasperede arvu säilitamisele aitavad kaasa sektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurenemisele suunatud tegevused. Kuni EL 2014–2020 eelarveperioodi lõpuni adresseeriti mesindussektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamist mitmesuguste tegevustega EL ühise turukorralduse määruses sätestatud mesindusprogrammide kaudu, sealhulgas mesinike nõustamine, koolitus, tehniline abi, investeeringud, mesilashaiguste ja mee kvaliteedi analüüsimine. Alustatu edasiarendamiseks ja tulemuste kinnistamiseks tuleks nende tegevuste toetamist jätkata. Täiendavate uute tegevustena tuleks toetada müügiedenduse ja turundusega ning teadusasutustega tehtava koostööga seotud tegevusi. V3.1 - Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamis Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks on oluline, et tootjad koonduksid ühistutesse ja ühistud tunnustaksid ennast tootjaorganisatsioonina, et kasutada konkurentsireeglite erandeid ja suurendada oma turujõudu toidutarneahelas (SWOT EE3 nõrkused 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, ohud 2, 6, 8). Tootjaorganisatsioonide tegevus aitab säilitada põllumajandus- ja toiduainesektori mitmekesist ettevõtlusstruktuuri ning hoida tootjate sissetulekud stabiilsena, suurendab konkurentsivõimet ja turule orienteeritust ning tõstab lisandväärtust ja ekspordivõimekust. Kuigi ühistute arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, on enamik loodud ühistutest väikesed ja loovad vähe lisandväärtust. Suuremat tähelepanu pöörata sektoritele, kus ühistegevus tootjate vahel on väga madal või sisuliselt puudub, näiteks puu – ja köögiviljasektoris. Väiksemate liikmete arvuga ühistud peaksid ühinema, et läbi tootmismahtude kontsentreerumise või kulude optimeerimise oma turujõudu kasvatada. Eesti ekspordis on suur osa väärindamata toorainel ning tootjate sissetulekuid mõjutavad oluliselt hinna- ja tootmisriskid. Tootjatele stabiilsemate sissetulekute ning välisturgudel konkurentsivõimelisuse tagamiseks on vajalik ühistute sh tunnustatud tootjaorganisatsioonide müügitulu kasv liikme kohta ning ühistute poolt loodud lisandväärtuse osakaalu tõus. Eesmärgi saavutamiseks on oluline hõlbustada põllumajandusühistute juurdepääsu kapitalile ning finantsinstrumentidele laiemalt ning panustada tootjaorganisatsioonide arendamisse kaasates senisest enam vajalikku know-how’d. V3.2 - Lõpetada ebaausate kaubandustavade kasutamine tarneahelas Põllumajandustootja ning toiduainetööstuse positsiooni tugevdamine aitab vähendada ka ebaausate kaubandustavade kasutamist, mida kontsentreerunud ning tugevama läbirääkimispositsiooniga jaekaubandusettevõtted endast nõrgema turujõuga tarneahela osalistele peale suruvad (SWOT EE3 võimalus 1, oht 1). Ebaausate kaubandustavade esinemine võib panna ettevõtja kasumi ja kasumimäära surve alla, mille tulemuseks võib olla ressursside ümberpaigutamine ning isegi elujõuliste ja konkurentsivõimeliste turuosaliste ettevõtlusest kõrvaldamine. 1. novembrist 2021 jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus, mille eesmärgiks on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. V3.3 - Tõsta teadlikkust kvaliteedikavadest ja suurendada nende raames toodetud toodete osakaalu ET 39 ET Tarneahelat iseloomustab erinev turujõud selle lülide vahel (SWOT EE3 nõrkus 3), tootja positsiooni tugevdamisel on üheks võimaluseks koonduda ja teha koostööd toodangu kvaliteedi tõstmiseks ning kulude optimeerimiseks. Kvaliteedikavades osalemine võimaldab tõsta sissetulekuid toodangu eest saadava kõrgema hinna ning ühiselt tehtud kvaliteedikava promotsiooni abil. 2022. aasta seisuga on Eestis kaks riiklikult tunnustatud kvaliteedikava, mis keskenduvad rohumaal kasvatatud loomade liha tootmisele ning kaks geograafilise tähisega toodet. Kuigi kvaliteedikavadega liitunud põllumajandustootjate arv Eestis kasvab (SWOT EE 3 tugevus 2), siis puuduvad tootjatel endiselt piisavad teadmised kaasaegsest ühistegevusest (EE3 nõrkus 2) ning kvaliteedikava eelistest. Tootjate ühistutesse koondumise eelduseks on tootjate teadmiste kasv nii ühistegevusest, kvaliteedikavadest kui muudest koostöövõimalustest. Sealjuures on oluline tõsta teadlikkust geograafilistest tähistest ja nendega seotud võimalustest ning selleks on varasematel aastatel teadmussiirde meetmeid ka kasutatud. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate teadlikkuse tõstmisele, et tuua esile kvaliteedikavade raames toodetud toodete eeliseid. V3.4 - Arendada toidusektori ettevõtjate koostööd ja turustusvõimalusi eelkõige läbi lühikeste tarneahelate Põllumajandustoodete väiketootjate arv väheneb ja see mõjutab negatiivselt maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku arengut. Maapiirkondades asuvatel väiketootjatel on sageli kvaliteetsed nišitooted, kuid väiketootjatel on eraldiseisvalt madal turujõud (SWOT EE3 nõrkus 3) ning vähene võimekus teha toodete turustamiseks investeeringuid ning turundustegevusi. Seetõttu on oluline jätkata lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude arendamist ning toetada investeeringuid põllumajandustoodete ja neist töödeldud toodete turustamisvõimaluste arendamisse. Lühikeste tarneahelate kontekstis tuleb pöörata tähelepanu võimalusele edendada koostööd ka teiste toidusektori osapooltega, näiteks maaturismi ja kulinaaria valdkonnaga, kelle kaasabil on võimalik tõsta tarbijate teadlikkust lühikeste tarneahelate kaudu turustavatest toodetest (SWOT EE3 võimalus 4; EE3 nõrkus 8). V4.1 - Suurendada teadlikkust kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust Vähendamaks survet keskkonnale, on vaja oluliselt enam teadmisi kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust. Vajalik on viia läbi uuringuid ning nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegeleda KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega ning vastava seire parendamisega. (SWOT EE4 nõrkus 1) Nende vajadusega tegeletakse tehnilise abi vahenditest ja eraldi sekkumist ette ei nähta. Sektori osapoolte kompetentsid kliimateadlike uute tehnoloogiate, teadustulemuste, digilahenduste ja muude valdkondade osas vajavad pidevat täiendamist (SWOT EE4 nõrkus 2). Energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlike lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist terviklikult toimiva AKISe kaudu. V4.2 - Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi Kliimaeesmärkide saavutamiseks ning põllumajandussektori konkurentsivõime hoidmiseks tuleb eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate rakendamiseks ja soodustada ringbiomajanduse põhimõtetel tuginevaid lahendusi, sh biogaasi ja biometaani tootmist. Suuremate kliimamõjuga keskkonnasäästlike investeeringuteks tuleb eelkõige toetada investeeringuid bioenergial töötavate katelde soodustamiseks teraviljakuivatites, biogaasi traktorite kasutuselevõtmiseks ning taastuvenergia kasutuselevõtmiseks põllumajanduses ja energiakokkuhoiu saavutamiseks katmikaladel, mis kõik panustavad säästvasse energiasse (SWOT EE4 tugevus 4; nõrkus 4, 5; võimalus 1, 2, 5). Vajalikke investeeringuid on plaanitud toetada sekkumise põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud kaudu. V4.3 - Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure ET 40 ET Vaja on suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ning pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele. (SWOT EE4 tugevus 2; nõrkus 2; võimalus 3, 4; oht 1) Sellele aitab kaasa turvasmuldade rohumaa alla viimine ja rohumaana hoidmine ning asjakohastel juhtudel nendel aladel veerežiimi kohandamine. Neid tegevusi toetatakse erinevate sekkumiste kaudu strateegiakava raames. Oluline on mineraalmuldadel orgaanilise süsiniku varu suurenemist soodustavate ja KHG heidet vähendavate praktikate viljelemine ning suuremat tähelepanu tuleks pöörata süsinikupõllundusele. Samuti tuleb rakendada täppisviljeluse praktikaid. Happeliste muldade neutraliseerimisel on tõendatud positiivne mõju süsiniku sidumisele mullas, selle potentsiaali realiseerimiseks tuleb soodustada mineraalmuldadel lupjamist. Lisaks on muude kliimamuutusi leevendavate praktikate ja rohumaade ning metsade elurikkuse säilitamist soodustavate meetmete rakendamine plaanitud läbi 5. ja 6. erieesmärgi (pärandniitude hooldamise toetus, väärtuslike rohumaade säilitamise toetus, keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mullakaitsetoetus, mahepõllumajanduse ja ökoalade ökokava ning elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades). Meetmete raames soodustatakse ka agrometsandust, kuivõrd pärandniitude all mõeldakse muuhulgas puisniite, puiskarjamaid, kui ka puittaimi maastikuelementidena. V4.4 - Kiirendada süsiniku sidumist ja metsa kasvu Süsiniku sidumise ja metsa kasvu kiirendamiseks on vaja panustada hooldusraiete (valgustus- ning harvendusraied) õigeaegsesse tegemisse. (SWOT EE4 nõrkus 6) Oluline on motiveerida metsaomanikke tegema õigeaegseid hooldusraieid ja kasutama õigeid metsakasvatuslikke võtteid. Tegevust rakendatakse sekkumise metsa kliimamuutustega kohanemise investeeringute kaudu. Metsakahjustuste ennetamiseks ja tagajärgedega toimetulekuks tuleb ellu viia tegevusi, mis aitavad ära hoida või leevendada taime- ja ulukikahjustustest ning ekstreemsetest ilmastikuoludest tulenevaid kahjustusi. (SWOT oht 2) V4.5 - Soodustada ilmastiku riske maandavate maaparandusinvesteeringute tegemist Kliimamuutustega suureneb ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine. (SWOT EE4 oht 2) Seetõttu tuleb toidu tootmiseks tagada maaparandussüsteemide toimine, maaparandustööde planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada kliimamuutuste mõjudega ning kliima- ja keskkonnaeesmärkidega, eelkõige tuleb vähendada KHG heidet kuivendatud turvasmuldadel, mida kasutatakse põllumaana. (SWOT EE4 nõrkus 3) Seega on oluline soodustada nendel maadel veetaseme tõstmist näiteks veerežiimi kahepoolse reguleerimise või seadedrenaaži rajamise abil. Järjest enam suureneb vajadus ka mineraalmaal soodustada veerežiimi kahepoolset reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa. Saagipotentsiaali ära kasutamiseks ja ebasoodsate ilmaolude riski maandamiseks on vajalikud ka niisutusinvesteeringud. Põllumajanduslikud maaparandusinvesteeringud, sh veetaseme tõstmine näiteks veerežiimi kahepoolse reguleerimise- või seadedrenaaži abil, leiavad laiemat käsitlust erieesmärgi 1 ja erieesmärgi 5 (maaparanduslikud keskkonnarajatised) teema all. Veeressurssi aitab tõhusamalt säästa katmikalade vee taaskasutussüsteemide kasutuselevõtmine ning sademevee kasutamine, samuti pidurdavad mõned maaparandussüsteemikeskkonnarajatised, nagu seadedrenaaž, puhastuslodu, settebassein ja tuletõrjetiik vee äravoolu kiirust. V4.6 - Tagada taimekasvatuses kliimamuutustega kohanemine Kliimamuutustega kaasneb uute ning ohtlike taimekahjustajate levik, mille takistamiseks peab rakendama tõhusat taimetervise kontrolli. (SWOT EE4 oht 2) Järjest enam suureneb vajadus rakendada täiendavaid kahjustajate levikut ennetavaid meetmeid. Uute ning ohtlike taimekahjustajatega toime tulekuks on oluline soodustada vabatahtlike riskide juhtimise kavade väljatöötamist ja rakendamist. Laiendama peab teavitustegevust uute ning ohtlike taimekahjustajate ning sobivate ennetus- ja tõrjemeetmete kohta. Sordiaretuses tuleb arvestada kliimamuutuste mõjudega, sh uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega. Oluline on tagada meie kliimatingimustes vajalike omadustega (nt talvekindlus, lühike vegetatsiooni periood jm), taimekahjustajatele hea vastupidavusega ja ressursitõhusate sortide ning neile sobiva agrotehnika olemasolu ja kättesaadavus ning teabe jõudmine tootjani. Oluline on jätkata kohalike ja vanade sortide kasvatamist, kuna nende võime kohaneda kliimamuutustega on suurem tänu mitmekesisemale genofondile võrreldes uute sortidega. Sekkumine kohalikku sorti taimede kasvatamise toetamiseks on kavandatud erieesmärgi 6 alt. V4.7 - Suurendada ja mitmekesistada metsataimede kättesaadavust ET 41 ET Erametsataimlates kasutatavad tehnoloogiad ei taga hetkel erametsaomanikele vajalikus mahus metsataimi ning erametsade uuendamise osakaal on vaid pool uuendusraiete pindalast. (SWOT EE4 oht 5) Kuna taimed peaksid olema kasvukohale sobivad, siis on vajadus soodustada investeeringuid kodumaise taimlamajanduse arendamiseks. Sekkumine taimlamajanduse arendamiseks on kavandatud erieesmärgi 4 alt. V5.1 - Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele Veekogumite hea seisundi saavutamiseks tuleb kaasa aidata pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele. Leostumise vähendamiseks on vaja soodustada selliseid praktikaid nagu talvine taimkate, vahekultuurid (püüdekultuurid), puhvervööndid, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, haritava maa rohukamaras või orgaanilise multši all hoidmine. Väetiste säästvaks kasutamiseks tuleb soodustada tasakaalustatud väetamist ja toitainebilansside tegemist ning täppisviljelust. Taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks tuleb toetada sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise piiramist ning integreeritud taimekaitse tõhusamat rakendamist. Ekstensiivsema tootmise säilitamiseks vajab jätkuvalt toetust nii mahetootmine kui ka muu ekstensiivsem majandamine, piisav maa ja veeressurss annab selleks võimaluse. Veekaitse eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks on kavas mitmeid sekkumisi, eelkõige keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mulla- ja veekaitsetoetus, mahepõllumajanduse ökokava jm. V5.2 - Happeliste muldade neutraliseerimine Happeliste muldadega põllumajandusmaa tootmispotentsiaali tõstmiseks ja süsiniku sidumise potentsiaali realiseerimiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks, sh pidades silmas ringmajanduse võimalusi. Põllumuldade lupjamist on plaanitud toetada keskkonnasõbraliku majandamise toetuse lisategevusena. V5.3 - Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine Keskkonnale avalduva surve vähendamiseks tuleb soodustada keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, vajalikud on toetusskeemid keskkonnaalastele investeeringutele. Eelkõige tuleks toetada täppisviljeluse tehnoloogiat (näiteks õhkardinaga taimepritsid ja täppisväetamisseadmed), sõnniku- ja silohoidlate ehitamist ja renoveerimist sh katmist, välialadele söötmis- ja jootmisplatside ehitamist ja renoveerimist, sügavallapanuga lautade põrandate lekkekindluse parandamist ning maaparanduslike keskkonnakaitserajatiste ehitamist. Veesäästu soodustamiseks on vaja investeeringuid katmikalal kasutatava vee ringlusesse võtmiseks. Vajalikke veekaitsele suunatud keskkonnainvesteeringuid toetatakse investeeringusekkumiste (põllumajandustootjate materiaalsed investeeringud, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised) kaudu. Ilmastiku muutlikkus(e kasv)ust ja äärmuslike ilmastikutingimuste esinemissageduse suurenemisest tekkida võiva piirkondliku veepuuduse ja liigniiskuse ohuga tegeletakse peamiselt 1. erieesmärgi alt. V5.4 - Keskkonnaalase nõustamise arendamine Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks tuleb arendada keskkonna-alast nõustamist ja tagada selle kättesaadavus põllumajandustootjatele. Senisest tõhusamalt tuleb tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist reguleerivate õigusaktide nõudeid, keskkonnasäästlikke agronoomilisi võtteid ja tehnoloogiaid, sh digilahendusi. Vajalik on e-põlluraamatu rakendamise ja laialdase kasutuse soodustamine. Nõustamisteenuse arendamisel tuleb arvestada ka sektori ees seisvate uute probleemidega nagu uued taimehaigused jmt. Sekkumine on kavandatud horisontaalse eesmärgi alt. V5.5 - Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine ET 42 ET Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020–2030 peab Eesti riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega. Õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks ja valdkondlike rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks peab mh eelistama investeeringuid mittetootlikkesse ammoniaagiheidet vähendavatesse tehnoloogiatesse nagu sõnnikuhoidlate katmine ja sõnniku sisestuslaotus ning ammoniaaki püüdvate filtrite kasutamine. Sõnnikuhoidlate katmist tuleb võimalusel soodustada koos biogaasi tootmisega, et vältida kasvuhonnegaaside heite suurenemist. Õhukaitseks vajalikke investeeringuid on plaanitud toetada investeeringusekkumise (Investeeringud keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse ja rajatistesse) kaudu. Keeruka kontrollitavuse tõttu sõnniku sisestuslaotust pindalapõhise sekkumise kaudu toetada ei plaanita. V5.6 - Mullaviljakuse säilitamine Mullaviljakuse säilitamiseks tuleb luua uusi ja tõhusamalt kasutada olemasolevaid teadmisi. Põllumajandustootjaid tuleb jätkuvalt motiveerida mullaanalüüsi näitude jt mullaandmetega ning mullaprotsesse ja mullatervist mõjutavate teguritega arvestama (sh kaasaegsete digilahenduste abil). Kuigi erodeerinud muldade osakaal on väike, tuleb selle hoidmiseks soodustada toitainete kadu ja erosiooni vältivate tehnoloogiate ja viljeluspraktikate kasutamist sh maa püsirohumaa alla viimist ja püsirohumaana hoidmist. Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori- ja kaaliumisisaldusega põllumuldade osakaalu suurendamiseks on vajalik soodustada väetiste, sh loomakasvatuses tekkiva sõnniku tõhusat kasutamist. Orgaanilise aine säilitamiseks ja suurendamiseks mullas tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata viljavahelduse järgimisele ning liblikõieliste kasvatamisele, soodustada vahekultuuride kasvatamist ja maa talvise taimkatte alla jätmist. Turvasmuldade harimist tuleks piirata ning soodustada tuleks orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate levikut. Tuleks tõsta teadlikkust mullatervisest sh muldade tihenemise vältimisest. Mullaviljakuse säilitamiseks on kavandatud mitmeid sekkumisi, eelkõige keskkonnasõbraliku majandamise toetus, vee- ja mullakaitsetoetus. Sõnniku laotamine on reguleeritud veeseadusega ja selle kohta eraldi sekkumist ette ei nähta. V5.7 - AKISe terviklik toimimine Säästva arengu edendamiseks vajalike lahenduste väljatöötamine eeldab uudsete teaduspõhiste lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Kuna põllumajandustootjate kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ringmajanduse, uute ärimudelite ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist, tuleb jätkata innovatsiooni ja teadmussiirde toetamist, lisades paindlikkust ja täiendavaid võimalusi teemaderingi ja sihtgruppide osas. Oluline on toetada innovatsiooni ja teadmussiirde praktilist rakendamist põllumajandustootmises. Sekkumine on kavandatud horisontaalse eesmärgi alt. V5.8 - Tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale Avalikkusele tuleb tagada piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale. Suurenema peab maht ja võimekus seirata ja analüüsida kogutud andmeid põllumajanduse keskkonnasurve kohta ning nõuete järgimise üle järelevalvet teostada. Kvaliteetne informatsioon peab võimaldama probleemkohtade tuvastamist ning senise tegevuse tulemuslikkuse hindamist. Vajadusega hinnata ÜPP sekkumiste mõju keskkonnale tegeletakse tehnilise abi vahenditest ja eraldi sekkumist selleks ette ei nähta. V5.9 - Pidurdada põllumuldadele elamurajoonide, teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist Põllumajandustootmise sh ekstensiivsema tootmise säilimist ja laienemist võib ohustada soov rajada põllumuldadele elamurajoone, teid, tootmishooneid, kaevandusi jmt. Probleemiga tegeletakse riikliku poliitika kujundamisel ja eraldi sekkumist ette ei nähta. V6.1 - Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine Eesti tugevuseks on mahepõllumajandusmaa ja põllumajanduskeskkonna meetmetega hõlmatud maa suur osakaal, mida tuleb hoida samal tasemel ja võimalusel suurendada. Loodusega arvestav majandamine tagab elurikkuse ja elupaikade säilimise ning ökosüsteemi teenuste toimimise, samuti liigirikaste ja mitmekesiste poollooduslike koosluste ning kõrge loodusväärtusega püsirohumaade säilimise. Need kooslused on olulised ökosüsteemi teenuste pakkujad, seal kasvavad mitmed kaitsealused liigid ning nad on vajalikud rekreatsiooniks ja kliimaregulatsiooniks. V6.2 - Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine ET 43 ET Elurikkuse, sh põllulindude, tolmeldajate ja kasurite säilitamiseks ja nende arvukuse suurendamiseks põllumajandusmaastikel on vajalik toetada elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamist ning kasutuselevõttu. Lindude, tolmeldajate ja kasurite soodustamiseks põllumajandusmaastikus saab kasutada erinevaid majandamisvõtteid. Haritaval maal on võimalik toetada lindude ja putukate toitumis- ja pesitsusalade säilitamist ja rajamist (nt külvamata alad, loodusliku rohumaa lapid või ribad, puuderead põldudel ja põlluservades, mesilaste korjealad) ning kasureid säästva agrotehnoloogia (sünteetiliste taimekaitsevahendite piiramine või asendamine mehhaaniliste umbrohutõrje seadmetega või biotõrjega, viljavaheldus, kultuuride mitmekesisus, erinevad põllutööde ja niitmise ajad) kasutamist. Niidetavatel rohumaadel saab elurikkust soodustada nt üle aasta hooldamisega, hilisema või osalise ja keskelt-lahku või servast-serva niitmisega ja võimalikult vähese rohukamara kahjustamisega. Mõõdukas ekstensiivne karjatamine suurendab elurikkust ning hoiab niidu- ja rohumaade taimestiku mitmekesisena, luues elupaiku nii eri liiki taimedele ja putukatele kui ka maas pesitsevatele haudelindudele. Liigirikaste niitude paiknemine põllumajandusmaastike vahel parandab oluliste ökosüsteemiteenuste nagu tolmeldamine ja kahjuritõrje, kättesaadavust põllukultuuridele, mis on vajalik integreeritud taimekaitse tulemuslikuks rakendamiseks. V6.3 - Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamist Lisaks majandamispraktikate toetamisele on oluline kompenseerida ka elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist ning karjatamist soodustavaid investeeringuid, mille soetamise võimalusi pidurdab rahaliste vahendite nappus. Maastike mosaiiksuse ja sidususe suurendamiseks, elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste tagamiseks tuleb soodustada maa mitmekesist kasutust. Oluline on toetada erinevaid majandamiseviise (erinevad kultuurid, ökoalad, väiksemad põllud, püsirohumaad), maastikuelementide säilitamist ning uute elementide rajamist, et suurendada looduslikele liikidele sobivate elupaikade hulka. Mosaiiksuse heal tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures tuleb tähelepanu pöörata ka piirkondade erisustele. V6.4 - Elurikkuse säilimine erametsades Eesti tugevuseks on metsade rohkus. Elurikkuse säilimisele tuleb tähelepanu pöörata ka erametsades. Selleks et tagada keskkonnakaitseliste eesmärkide ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimine ning taastada EL-s ohustatud taime- ja loomaliikide ning ohustatud elupaigatüüpide soodne seisund Natura 2000 võrgustikus ja kaitsealadel, tuleb erametsaomanikul osaliselt või täielikult loobuda raietest või muudest tulutoovatest tegevustest metsas. Selleks, et säilitada sissetulek metsandusest, tuleb leida võimalus toetada kaitsealadel metsa majandamisest loobumise tõttu saamata jäänud tulu. Tulundusmetsades tuleb võimalusel soodustada segapuistute kujundamist jättes hooldusraide tegemisel vastavalt koosseisule kasvama muid lehtpuid. Segapuistu on tormikindlam ning kahjurid ei saa metsale nii palju kahju tekitada. Hooldusraideid toetatakse sekkumise „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks“ raames. V6.5 - Põllumajandusloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine Lisaks looduslike liikide ja nende elupaikade kaitsmisele on oluline ka koduloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine. Kultuuripärandi ja geneetiliste ressursside säilitamine on oluline nii bioloogilisest, kultuurilisest kui ka majanduslikust seisukohast, kuna mitmekesiste tunnustega heterogeensed populatsioonid kannavad endas omadusi, mida on võimalik kasutada ka kultuurtõugude ja - sortide aretamisel. Lisaks säilikute säilitamisele geenipangas on väga oluline toetada taimesortide ja loomatõugude kasvatamist laialdaselt põllumajandustootmise ühe osana, mitte hoida neid ainult säilitamise eesmärgil. Suure genofondiga vanemad kohalikud sordid suudavad pideva kasvatamise korral kohalikes oludes nii keskkonnatingimuste kui ka kliimamuutustega paremini kohaneda. Kohalikud sordid ja tõud on samuti seotud meie toidukultuuriga ja mitmekesistavad meie toidulauda. V6.6 - Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid Pinna- ja põhjavee kvaliteedi tagamiseks on vajalik soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid. Muldade kaitseks tuleb soodustada mullatervisele positiivset mõju avaldavate viljeluspraktikate rakendamist. V6.7 - Uute teadmiste loomine, ajakohase info sihtgruppideni viimine ET 44 ET Ettevõtetele praktiliste lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Põllumajandustootjate, metsamajandajate ja maaomanike ning avalikkuse keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ja keskkonnahoidlike lahenduste praktikasse jõudmiseks tuleb jätkuvalt toetada innovatsioonikoostööd, teadmussiirde tegevusi ning edendada keskkonnanõuande kättesaadavust ka spetsiifilistel teemadel. Vähendamaks põllumajanduse survet keskkonnale, on vaja oluliselt enam teadmisi kliimamuutuste mõjude leevendamise võimaluste ja kliimamuutustega kohanemise kohta, põllu- ning metsamajanduse vastastikusest mõjust, maastike, elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste seisundist, nende pakutavate teenuste toimimisest põllumajanduses ja metsanduses ning innovaatiliste, keskkonnasäästlike võtete ja tehnoloogiate kohta. Põllumajandustootjate ja metsamajandajate kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist. Maastike, elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste seisundi seireks ei ole sekkumist ette nähtud. V7.1 - Soodustada põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidata kaasa noortel põllumajandusettevõtlu Eestis on alla 40-aastaste põllumajanduslike majapidamiste juhtide osakaal 17% kogu majapidamiste juhtide arvust, kuid üle 65 aastaste ja alla 40 aastaste juhtide suhe on 1,5. Põlvkondade vahetus vajab motivatsiooni, kuna põllumajandussektor ei ole noorte hulgas atraktiivne (SWOT EE7 oht 2). Seetõttu on oluline ka uuel perioodil jätkata noortele suunatud sissetulekutoetuse rakendamisega panustades noorte sissetulekute stabiilsusesse ja soodustades noorte põllumajandustootjate alustamist põllumajandusega. Lisaks käesoleva programmperioodiga suurendatakse toetusõiguslike hektarite arvu esimese 260-ni (praegusel perioodil on noore toetuse ühtse pindalatoetuse (ÜPT) keskmine pind 79 ha ja noorte toetust (NPT) maksti kuni 39 ha eest), mis omakorda võiks tuua juurde rohkem noori põllumajandustootjaid. Noore põllumajandustootja otsetoetuse rakendamise üheks tingimuseks on olnud, et toetuse saamise maksimaalne periood on 5 aastat, ka sama tingimus on seatud uue perioodi noorte sissetulekutoetusele. Vaadates taotlemisandmeid, siis 2019. aastal määrati antud toetust 854 taotlejale ning 2020. aastal aga 616 taotlejale. Selline vähenemine on põhjendatud eelpool mainitud tingimusest, et paljudel taotlejatel hakkab 5-aastane toetuse saamise perioodi lõppema ning seetõttu toetuse saajate arv väheneb. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus koosmõjus ligipääsuga soodsale kapitalile läbi finantsinstrumendi ning otsetoetuste raames põlvkondade vahetuse toetamise on noorte põllumajandusse suundumisele positiivset mõju avaldanud, mistõttu on oluline jätkata noortele suunatud meetmete väljatöötamise ja rakendamisega. (SWOT EE7 nõrkus 2 ja 4) Et maapiirkonna elanikkond oleks aktiivne ja elujõuline, tuleb luua paremad eeldused põlvkondade vahetuseks ettevõtluses. Seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Edaspidi tuleb noortele ettevõtjatele, senisest enam tuge pakkuda. Vajalik on teadmiste ja oskuste taseme tõstmine läbi nõuandeteenuste, mentoriprogrammide, täiend- ja ümberõppevõimaluste ning välipraktikate, mis tagaksid praktilised teadmised ettevõtte igapäevaseks juhtimiseks. Kuna tehnoloogia ja põllumajanduslik praktika on pidevas arengus, siis järjepidev teemadega kursis olek on vajalik, et vältida võimalikku teadmistega mahajäämust (SWOT EE7 oht 7). V7.2 - Aidata kaasa põllumajandusettevõtlusega alustamisele investeeringute soodustamise kaudu Vaja on luua eeldused, mille abil lisanduks põllumajandus- ja toidusektorisse ning maaettevõtlusesse uusi osalejaid ning mis lihtsustaks nende ettevõtlusega alustamist ja arengut. Selleks tuleb noortele põllumajandustootjatele luua paremad eeldused pangalaenu saamiseks ja põhivara sh maa ostuks. Nii noorte põllumajandustootjate kui alustavate mikro- ja väikeste töötlemisüksuste puhul on oluline suurendada ligipääsu kapitalile, kasutades selleks ka finantsinstrumentide võimalusi. (EE 7 SWOT nõrkused 3, 4 ja 5) V7.3 - Innovaatiliste teaduspõhiste lahenduste olemasolu Noorte põllumajandustootjate jaoks aitab maapiirkondade atraktiivsust tõsta innovaatiliste teaduspõhiste lahenduste olemasolu. Kuna uued tehnoloogiad, teadustulemused ja digilahendused on pidevas arenemises, tuleb jätkata innovatsiooni ja teadmussiirde toetamist, lisades paindlikkust ja täiendavaid võimalusi teemaderingi ja sihtgruppide osas. (EE 7 võimalus 1) V8.1 - Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele ET 45 ET Maapiirkonna elujõulisuse tagamiseks on vajalik luua eeldused atraktiivsete ja hästi tasustatud töökohtade tekkeks (EE8 SWOT nõrkus 3), mis oleksid atraktiivsed ka noortele vähendamaks viimaste lahkumist maapiirkonnast (EE8 SWOT oht 1). Selleks tuleb jätkuvalt soodustada lisandväärtust loovate majandustegevuste ja -valdkondade arendamist ning luua ettevõtjatele võimalused turutõrgete leevendamiseks, investeerimisvõimekuse suurendamiseks ja kapitalile paremaks juurdepääsuks läbi finantsinstrumentide (EE8 SWOT nõrkus 1,2 ja tugevus 4). Ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamiseks on vajalik suurendada ettevõtjate teadlikkust, motivatsiooni ja võimekust ettevõtte arendamiseks, tootearendusega tegelemiseks, teadmiste ja oskuste taseme kasvatamiseks ning uutele turgudele sisenemiseks (EE8 SWOT võimalus 1). Oluline on kasvatada kompetentsi teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste, tehnoloogiate ja digilahenduste laialdasemaks kasutuselevõtuks ning kasutada efektiivselt ära ettevõtluseks olemasolev taristu (EE8 SWOT võimalus 3 ja tugevus 2). V8.2 - Arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke kogukondi Oluline on kasutada olemasolevat tugevust ning arendada aktiivseid kogukondi, kaasata noori ning kasvatada tugevate kohalike kogukondade osakaalu (EE8 SWOT tugevus 1). Vajalik on teostada kogukondlikult maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamist ning nutikate ja innovaatiliste lahenduste leidmist teenuste osutamiseks (EE8 SWOT nõrkus 2 ja 3 ning oht 4). Varasem kogemus kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi (LEADER-lähenemine) rakendamisel on osutunud tõhusaks vahendiks kohaliku suutlikkuse ning atraktiivsuse kasvatamisel, sh teenuste osutamise ning kestliku ja mitmekesise elukeskkonna tagamisel, vaesuse vähendamisel ja töökohtade ning innovatsiooni loomisel maapiirkonna majanduses (EE8 SWOT nõrkus 4 ja võimalus 2). Selle jätkamiseks tuleb anda kohalikele kogukondadele lisaks maaelu- ja kalanduspoliitikale suurem otsustusõigus ka muudes poliitikates. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maaelu ja kohaliku kogukonna terviklikule nutikale toimimisele, mille tagamiseks tuleb maapiirkondades jätkuvalt toetada innovatsiooni ja digitaliseerimist läbi LEADER-lähenemise ning toetada uusi kogukondi liitvaid algatusi (nt arukad külad), parandada maaelu mainet (EE8 SWOT oht 3), suurendada altpoolt tuleva algatuse tähelepanu keskkonna- ja kliimaeesmärkide suundumustel, toetada noori tulevikuliidreid ning suurendada sotsiaalset kaasatust (EE8 SWOT nõrkus 6). Kohalikul tasandi kaudu on võimalik kasutada kohapealse taristu olemasolu (EE8 SWOT tugevus 2) kasutades seda elu-ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks (EE8 SWOT nõrkus 2) ning vähendada seeläbi maapiirkondadest lahkumist (EE8 SWOT oht 1). V8.3 - Tagada juurdepääs kiirele andmesidele, soodustada kaasaaegsete IKT-võimaluste kasutuselevõttu Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks ning riigis pakutavate e-teenuste sujuvaks kasutamiseks (EE8 SWOT tugevus 3) on oluline tagada juurdepääs kiirele andmesidele ja soodustada kaasaaegsete infotehnoloogiliste võimaluste tõhusamat kasutusele võtmist. Sünergia loomise, kompetentsi kasvatamise ja efektiivsuse tagamise seisukohast tuleb suuremat tähelepanu pöörata maapiirkonna taristu arendamisele ning sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele. Aastatel 2021 kuni 2027 on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada püsiühenduste rajamist turutõrkepiirkondades kokku 69,29 miljoni euroga, millest 24 mln eurot on taasterahastu NextGenerationEU (ehk Recovery and Resilience Facility, RRF) vahendid ja 45 mln eurot on Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) vahendid. Seejuures on prioriteediks seatud just kiire interneti ühenduse tagamine maapiirkonnas. Eeltoodust tulenevalt ning vältimaks erinevate toetusmeetmete dubleerimist vastavat sekkumist ÜPP kava raames nendeks tegevusteks ei planeerita. Küll aga on oluline arendada valdkondade üleseid digilahendusi teenuste kättesaadavuse parendamiseks või kiire internetiühendusega väikeettevõtete ühiskasutuseks olevate võimaluste loomiseks koos nõustamisteenuse kasutamise võimalusega, nö digital hub’i laadsete algatuste edendamine. Mainitud algatused on eelduseks kohalike tõmbekeskuste tekkimiseks ning maapiirkondade atraktiivsuse suurendamiseks (EE8 SWOT võimalus 2). Edendada tuleb ka maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, tagamaks piirkondade terviklik areng, seejuures tagada võrdsed tingimused kõigile ühiskonnas osalejatele (EE8 SWOT nõrkus 6). V8.4 - Toetada katseprojekte, erinevate tehnoloogiate arendamist, innovatsiooni bioressursside kasutamiseks ET 46 ET Strateegia Eesti 2035 toob Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekuse suurendamisel välja kestliku biomajanduse arendamise ja Eesti kujundamise biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas, milleks tuleks muu hulgas toetada katseprojekte ning erinevate tehnoloogiate arendamist ja innovatsiooni soodustamist bioressursside paremaks ja säästlikumaks kasutamiseks (EE8 SWOT tugevus 5). Mahukaid, Eesti majanduse jätkusuutlikku kasvupotentsiaali tugevdavaid bioressursside väärindamise suurinvesteeringuid toetatakse RRF vahenditest (EE8 SWOT tugevus 4). V8.5 - Panustada ka esmatootjatele sobivate väiksemate biorafineerimisüksuste loomisesse PõKa rõhutab vajadust panustada ka esmatootjatele sobivate väiksemate biorafineerimisüksuste loomisesse, toetades vajalikku arendustegevust, samuti esmatootjate kaasamise vajadust biotoorainepõhiste lahenduste leidmisse ning kõrgema lisandväärtuse loomist maapiirkondades (sh uute biotehnoloogiliste protsesside ja toodete väljatöötamine) (EE8 SWOT nõrkus 5). PõKa biomajanduse üks olulisi suundi on jääkide ja kõrvalsaaduste kasutuselevõtt väärtusliku ressursina, näiteks bioenergia/biogaasi tootmiseks (sh kohapealse töötleva tööstuse energiaga varustamiseks) (EE8 SWOT võimalus 5). Seega on ringbiomajanduse seisukohast oluline kasvatada bioressursi (sh kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide) töötlemisvõimekust ja tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada ning töödelda kõrgema lisandväärtusega toodeteks, sh bioväetised ja -materjalid (EE8 SWOT võimalus 4). V8.6 - Vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu t Strateegiaga „Eesti 2035” seati eesmärgiks kasvatada ja toetada inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia näeb ette, et elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Vajadus on luua kõigile inimestele võrdsed võimalused sõltumata soost, elukohast või haridusest (EE8 SWOT nõrkus 4 ja 6). Seejuures on äärmiselt oluline tagada kõikidele ühiskonnagruppidele ligipääs neile vajalikele teenustele ning tagada heaolu läbi elukaare (EE8 SWOT nõrkus 4). Ühtekuuluvuspoliitika üheks suunaks on valitud Sotsiaalsem Eesti, mille kaudu toetatakse sotsiaalse heaolu, sh vaesuse vähendamise, soolise võrdsuse suurendamise ja sotsiaalvaldkonna teenuste kätte saamist, toetades sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist. Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest on planeeritud 96 mln sotsiaalse ja tervishoiu taristu investeeringuteks, 73 mln lastele ja noortele, sh laste heaolu ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele ning üle 60 mln eakate ning enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks. Täiendavalt on planeeritud üle 200 mln erinevate õppe ja teadustegevustele toetamaks kõikide ühiskonnagruppide võimalust tagada endale kvaliteetne elukorraldus. Vajadus on tegeleda sotsiaalse kaasatusega ka kohalikul tasandil ning tagada maapiirkonnas sotsiaalteenuste kättesaadavus (EE8 SWOT nõrkus 4) ning tagada inimväärikus ja tõsta sotsiaalset kaasatust (EE8 SWOT nõrkus 6). V8.7 - Tagada juurdepääs erametsamaadele Maakasutuse otstarbekamaks muutmisel on oluliseks ka erametsamaal paiknevate teede olukor.d. Erateede kandvevõime on ebapiisav ja need on halvas tehnilises seisukorras. Eriti keeruline on olukord suure metsasusega piirkondades, kus erametsamaale puuduvad juurdepääsuteed. Samuti on probleemiks rasked masinad, mispõhjustavad pinnasekahjustusi maatulundusmaal. V9.1 - Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme ET 47 ET Lähtuvalt ühiskonna ootustest eetilisele ning nii inimeste kui ka loomade tervist ja heaolu toetavale toidutootmisele on vaja rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme, mille kaudu parendatakse loomade heaolu, vähendatakse ravimite ning pestitsiidide kasutust ja taudide levikut. PõKa näeb ette loomatervise valdkonna eesmärkidena, et Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb. Eestis on ajalooliselt tänu soodsale geograafilisele asendile ja tõhusale veterinaarteenusele (nii riiklik veterinaarjärelevalve kui ka veterinaarpraksis) suudetud säilitada hea loomatervise staatus rahvusvahelist kaubandust mõjutavate eriti ohtlike loomataudide osas. (EE9 tugevus 3) Loomatervise ja -heaolu hea tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning sellest sõltuvad loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalused EL-is ning eksport kolmandatesse riikidesse. Laiem teadlikkus loomade heaolust ja ühiskonna ootused läbipaistvale, eetilisele ning nõuetekohasele tootmisele ja täiendavatele kõrgematele standarditele on hüppeliselt tõusnud. Kõrgete loomatervise ja heaolu standardite rakendamisega edendatakse häid põllumajandustavasid, millega ennetatakse loomahaiguste levikut ja vähendatakse antimikroobsete ravimite kasutamist olles vastavuses loomakaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Erinevate tervisenäitajate kogumise ja analüüsimise tulemusel saame hinnata karja tervise alast olukorda ja vajadusel näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. (EE9 nõrkus 1 ja 2) Vaja on koolitada karjaterviseprogramme nõustavaid veterinaararste, kes aitavad kogutud terviseandmeid analüüsida ja hinnata ning koostöös loomapidajaga näevad ette tegevusi karja tervise edendamiseks. Terviseandmete kogumiseks on vaja arendada kasutajasõbralikke andmekogumise rakendusi. Seda toetab ka valdkondliku arengukava (PõKa) eesmärk, luua andmestruktuur vabatahtlikuks andmevahetuseks ettevõtjate ning riiklike organisatsioonide vahel, et vähendada aruandluse vajadust. Loomapidamisel ei arvestata alati loomatervisest ja loomaheaolust tulenevaid vajadusi ja antibiootikumide kasutamisel ei lähtuta alati parimatest praktikatest. Loomakasvatajatel on vähene teadmine ravimite kasutamise seostest karja üldise tervise tasemega. Ravimite vastutustundetu kasutamine on üks peamisi põhjuseid mikroobide antibiootikumiresistentsuse (AMR) väljakujunemisel (EE 9 nõrkus 3). Oluline on tõsta üldist teadlikkust, tõhustada järelevalvet antibiootikumide kasutamise üle ning luua antibiootikumide kasutamisest teavitamise süsteem. Eestis rakendatakse antibiootikumiresistentsuse (antimicrobial resistance, AMR) riiklikku programmi. Loomisel on antimikroobsete ravimite kasutamise kohta andmete kogumise süsteem. Eesti karjade tervisealast olukorda mõjutavad suures osas karjas levivad nakkushaigused. Mõnede produktiivsusega seotud haiguste, nagu nakkava rinotrahheiidi ja viirusdiarröa olemasolu piirab lisaks karjatervise ja tootmise eesmärkide saavutamisele ka loomade ekspordivõimalusi. Loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik saab omal kulul algatada nende loomataudide tõrjeprogramme, mille kohta ei ole koostatud riiklikke programme. Siiani ei ole selliseid programme Põllumajandus- ja Toiduametile heakskiitmiseks esitatud ning koostööd riigi ja põllumajandussektori vahel tuleb tõhustada. Eestis kasvab ligikaudu 250 000 piima- ja lihaveist. Elusveiste ekspordis moodustavad noorloomad märkimisväärse osa,noorloomade eksport on EL sisene.Hetkeseisuga on Eesti loomakasvatajad võrreldes muude riikidega ebavõrdsetes tingimustes ja nende konkurentsivõime on madal, sest majanduslikku mõju avaldavate loomataudide tõrjeprogrammide koostamine on loomakasvatajale kulukas ja sellistes tingimustes ei suudeta olla konkurentsivõimelised. Taudide kontrollimise ja/või likvideerimise üle on põllumajandustootjatel suur huvi, sest see võimaldab parandada nende üldist positsiooni – nende peetavad loomad on tervemad, väheneb antibiootikumide kasutamine ning lisaks suurenevad võimalused loomadega kauplemiseks ja ekspordiks. Selleks tuleb loomapidajaid motiveerida majanduslikku mõju avaldavate loomataudide tõrjeprogrammide kasutusele võtmisele ja rakendamisele. Piimaveiste karjatamine on aasta-aastalt vähenenud. Piimaveiseid koondatakse üha enam suurtesse karjadesse, kuid karjatamise korraldamine suurte karjade puhul on keeruline ning võib kaasa tuuapiimatoodangu languse, seda eriti väga kõrge piimatoodanguga veiste puhul. Hobused vajavad palju värskes õhus liikumist, kuid nende pääs välialadele on piiratud. Senisest enam peaks hobustele võimaldama pääsu avaratele rohtsetele karjamaadele ja seetõttu on vaja nende karjatamist jätkuvat toetada. Karjatamine tagab kariloomadele loomuomased pidamistingimused ja tugevama tervise. Puuris pidamisele alternatiivsete pidamissüsteemide rakendamine on Eesti munakanakasvatuses veel vähe ET 48 ET levinud ja seepärast vajab sellele üleminek jätkuvalt toetamist. Vutikasvatuse eripärade tõttu ei rakendata munejate vuttide puhul alternatiivseid pidamissüsteeme. Vuttide heaolu saaks suurendada, kui V9.10 - Mahepõllumajanduses mahetoodangu suurendamine, vähendades mahesaaduste töötlemist tavasaadustena Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Mahepõllumajanduses peab suurendama mahetoidu toodangut vähendades seejuures mahesaaduste töötlemist tavasaadustena. Mahetoodangu tootmise ja töötlemise arendamisel on oluline võimekus vastata uutele ja arenevatele tarbimiseelistustele. V9.11 - Kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu Muutuvate kliima- ja keskkonnatingimustega kohanemisel on oluline kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus ning kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu. Eestil on pikk sordiaretuse traditsioon. Sordiaretuse aluseks on Eesti põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss, mida kogutakse, uuritakse ning säilitatakse geenipangas ja kollektsioonaedades. See tagab kohaliku geneetilise mitmekesisuse ja ka kultuuripärandi säilimise ning kindlustab võimaluse taastada põllumajandustootmine olukorras, kui taimekahjustajate või muude keskkonnategurite tagajärjel on tekkinud kahjud. V9.2 - Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest üldiselt Lisaks loomataudide ennetamisele ja tõrjele vajavad tõstmist loomapidajate teadmised karjatervisest üldiselt, sealhulgas oskused rakendada tõhusat enesekontrollisüsteemi ning ettevõttepõhiseid karjaterviseprogramme. Karja tervis sõltub suurel määral farmi üldisest hügieenitasemest ja rakendatud bioturvalisuse meetmetest. Erinevate tervisenäitajate kogumise ja analüüsimise tulemusel saame hinnata karja tervise staatust ja vajadusel näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Pikaajaliste programmide (PIP) kaudu saab karjatervise programmide vajalikkuse ja põhimõtete kohta anda teadmisi ka loomapidajatele. V9.3 - Suurendada bioturvalisust investeeringute soodustamise kaudu Bioturvalisust suurendavateks investeeringuteks on näiteks loomakasvatushoone loomade pidamiseks piiritletud ala tarastamine, loomakasvatushoonet ümbritsevale territooriumile sisenemiseks pääslate rajamine, loomakasvatushoone ruumide, veokite ja haagiste pesemise ja desinfitseerimise seadmete soetamine, pesu- ja desorajatiste rajamine loomakasvatushoonet teenindavate veokite ja haagiste pesemiseks ja desinfitseerimiseks jms. V9.4 - Toetada kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse võtmist Eesti piimalehmad on väga kõrge tootlikkusega. Toodang lehma kohta oli 2020. a juba rohkem kui 10 000 kg aastas. Sellisel tasemel tootmisega piimakarja tervis vajab erilist tähelepanu ja nõuab väiksemagi kõrvalekalde korral reageerimist. Selleks tuleks toetada loomapidajaid, kes võtavad loomade heaolu ja tervise edendamiseks kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse eesmärgiga ennetada tõhusamalt haiguste tekkimist ja antimikroobsete ravimite kasutamise vajadust. Lisaks piimakarjale tuleks karjaterviseprogrammi rakendamine viia ka lihaveisekarjani. V9.5 - Tarbijate kõrge tervist toetava toitumise ja toiduohutuse alane teadlikkus ET 49 ET Rahvatervise seisukohast on oluline tarbijate kõrge tervist toetava toitumise ja toiduohutuse alane teadlikkus. Tasakaalustamata toitumine on oluline riskitegur ülemäärase kehakaalu tekkes ja teatud mittenakkushaigustesse haigestumisel. Eesti elanike hulgas on ülekaaluliste ja rasvunute osakaal kasvamas. Arvestades mõju nii inimese tervisele kui ka keskkonnale, ei ole Eesti rahvastiku toitumine piisavalt kestlik, kuna süüakse toidusoovitustes soovitatust oluliselt rohkem liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Need on aga liigse soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete allikaks. Samas tarbitakse soovitatust vähem puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja kala. Tasakaalustatud toitumine on oluline ka toiduohutuse seisukohast, näiteks maandamaks toidust tulenevaid keemilisi riske (eelkõige, et vähendada lisa- ja saasteainete tarbimist). Tarbija teadlikkuse tõstmiseks on vajalik süstemaatiline teavitusprogramm sarnaselt käitlejatele suunatud pikaajalisele teadmussiirde programmile. Teadlikuid valikuid tegevaks tarbijaks kasvamisel on oluline roll täita ka koolis ja lasteasutustes puu- ja köögivilja- ning mahetoidu programmi rakendamisel. Euroopa Komisjoni valge raamatu (2007) üks eesmärke liikmesriikidele on muuta tervislikud valikud kättesaadavamaks. Üks osa sellest on toidu koostise muutmine, täpsemalt rasva-, soola- ja suhkrusisalduse vähendamine toidus (European Comission, 2007). Samuti näeb ette Eesti Rahvastiku Tervise arengukava 2020-2030 toidu koostise muutmise ehk reformuleerimise plaani väljatöötamist, rakendamist, ajakohastamist ja seiret. Selle rakendamiseks on vajalik tervist toetavate toidutootmise tehnoloogiate väljaarendamise ning innovatsiooni ja vastavate investeeringute soodustamine (nt toidu koostise muutmine tervist toetavamaks). Toidu koostise muutmise tootearenduse ning uute toidutehnoloogiate kasutusele võtmisega võib kaasneda vajadus tootmises uute seadmete järele. V9.6 - Soodustada uute alternatiivsete pakendilahenduste kasutamist Üheks uueks riskiteguriks on karmistunud keskkonnanõuded sh piirangud toidupakenditele olukorras, kus alternatiivid plastile puuduvad või on alles väljatöötamisel. Nii uute seadmete kui teadusarenduse vajadus on seoses toidupakenditega, kus ühiskonna ootus on n-ö tervisele ohutumad materjalid, keskkonda säästev ning ringlusse võetavate pakendite kasutuselevõtt. Uute alternatiivsete pakendilahenduste leidmine (toidu säilimisaega pikendada võimaldavad lahendused) täidab ka toiduraiskamise vähendamise eesmärki. Ringlusse võetavate pakendite sh korduskasutuspakendite puhul on vaja hinnata toiduohutuse aspekte (olulised aspektid on mh näiteks korduskasutuspakendite ohutu kasutusea määramine, väärkasutuse vältimine ning pakendi jälgitavuse tagamine). V9.7 - Toidujäätmete ja toidukao vähendamine Toidujäätmeid ja toidukadu tuleb vähendada, kuna see on Eestis suur probleem. Vaja on toetada algatusi, mille eesmärk on muuta traditsioonilist tarbimismudelit „tootmine-tarbimine-prügi“ ning juurutada ringbiomajandust. Jäätmete raamdirektiiv 2008/98/EÜ2 kohustab liikmesriike kehtestama jäätmetekke vältimise programme. Jäätmetekke vältimise programmide raames on vastu võetud Eesti toidujäätmete tekke vältimise kava, mille eesmärk on vähendada toidujäätmete ja toidukao teket kogu toidu tarnimise ahelas ehk esmatootmises, toidu töötlemisel ja valmistamisel, toidu jae- ja hulgimüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti toitlustamisel ning kodumajapidamistes. Toidujäätmete tekke vältimise kava on koostatud Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel, kuid kava koostamise protsessi kaasati asjaomased ministeeriumid, muud riigiasutused, erialaliidud ettevõtted ja heategevusorganisatsioonid, kellega jätkub koostöö kava eesmärkide saavutamiseks ja rakendamiseks. Toidujäätmete tekke vältimise kava on otseselt seotud Sotsiaalministeeriumi toidupäästmise edendamise tegevuskavaga (majasisene Sotsiaalministeeriumi töödokument), mille eesmärk on edendada ja suurendada toidu annetamise mahtusid eesmärgiga jõuda enamate abivajajateni ning toetada puudust kannatavaid inimesi. V9.8 - Arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid ning soodustada digilahenduste kasutamist näiteks toidu Toidupettusega võitlemiseks tuleb arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid ning digilahendusi näiteks toidu jälgitavuse tagamiseks. Vaja on leida uusi võimalusi tegelemaks nii olemasolevate kui uute toidu valdkonna riskidega, nt toidu töötlemisel tekkivate saasteainete sisalduste vähendamiseks toidus (nt akrüülamiid, polüaromaatsed süsivesinikud), uute toitude (nt taimsed valgud, putukad toiduks) turule tulemisel kaasnevate riskidega ning uute pesu- ja desinfitseerimistehnoloogiate kasutusele võtmisega. Nimetatud riskide maandamiseks on vaja soodustada nii uute tervist toetavate tehnoloogiate väljaarendamist, innovatsiooni kui ka investeeringuid. ET 50 ET V9.9 - Terviklikult toimuva AKISe, sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine Eelpool toodud vajaduste rahuldamiseks on oluline terviklikult toimiva AKISe sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine, et teavitada õigusraamistiku muutumisest, tegevuskavadest (nt AMR ja säästev taimekaitse), tarbija ootustest, toidukao vähendamise võimalustest, tootmise planeerimisest vastavalt nõudlusele (sh kvaliteet vs kvantiteet), toidu- ja söödaohutusest, kõrvaltoodetest ja jäätmetest, loomatervisest, taimetervisest, kvaliteediskeemidest ja geograafilistest tähistest. Ettevõtetele praktiliste lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Sektori osapoolte kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist. Vajalik on sihtgrupina käsitleda ka tarbijat. Selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu), toiduohutusest ja toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe toidupakendi esikülje märgisüsteemidest kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest (sh toidu märgistusel oleva info lugemisest ja mõistmisest). Konkreetsete geograafiliste alade, näiteks äärepoolseimate piirkondade, mägialade ja saarte vajaduste hindamine. Ei kohaldu. Prioriseerimisel kasutatud metoodika ja kriteeriumid Strateegiakava üleselt on vajaduste hierarhia tekitamiseks kõik vajadused jagatud kolme kategooriasse: 1 - kõrge prioriteetsusega vajadused; 2 - keskmise prioriteetsusega vajadusega; 3 - madala prioriteetsusega vajadused. Põhjendus, miks otsustati kindlakstehtud vajadusi ÜPP strateegiakavas mitte käsitleda või käsitleda neid osaliselt V1.5 - Vähendada põllumajanduses tootmiskulusid ja jätkata põllumajanduslikus tootmises rakendatava diislikütuse aktsiisisoodustusega - ei käsitleta ÜPP strateegiakavas, kuna põllumajanduse kasutatava diislikütuse aktsiisi soodusmäära rakendatakse siseriiklikult riigiabina vastavalt Nõukogu direktiiviga 2003/96/EÜ ning EL riigiabi valdkonda reguleeriva määrusega (EL) nr 651/2014. Aastane abisumma on ligikaudu 28 miljonit eurot riigi saamata jäänud maksutulu. V2.2 - Tõsta toidusektori ettevõtjate müügivõimekust läbi ühiste teavitus- ja turundustegevuste – ei käsitleta ÜPP strateegiakavas kuna strateegiakava määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 77 (koostöö) puudub selliste tegevuste toetamiseks õiguslik alus. Tegevusi toetatakse vastavalt Eesti riigieelarve võimalustele ja riigiabi õigulikele alustele. V8.3 - Tagada juurdepääs kiirele andmesidele, soodustada kaasaaegsete IKT-võimaluste kasutuselevõttu ei käsitleta ÜPP strateegiakavas kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud Eesti lairiba arendamise plaani 2021–2030 raames on otsustatud, et kiirele andmesidele juurdepääsu tagamiseks ning taristu arendamiseks panustatakse aastatel 2021–2027 69 mln eurot, millest 45 mln tuleb Euroopa Regionaalfondi (ERF) ning 24 mln taasterahastu (RRF) vahenditest. („Eesti Lairiba Plaanis 2030“ on kaardistatud, et kiire andmeside võimalus puudub 74 244 aadressiobjektil. Nimetatud aadressitel lairiba ühenduse loomine valguskaabliga läheks maksma hinnanguliselt 386 mln eurot. Võttes aluseks viimaste toetusmeetmete ühe aadressi kohta käiva toetuse suuruse (3 000 €), tuleks vajalikuks toetusmeetme kogumaksumuseks 222 mln.) Nimetatud vahendite rakendamiseks koostati avalik konsultatsioon ja sihtpiirkonnaks prioritiseeriti lairiba juurdepääsuvõrgu arendamine maapiirkonnas. Nimetatud toetusmeetmete olemasolul ja vältimaks erinevate toetusmeetmete dubleerimist ei planeerita ÜPP strateegiakavas kiirele andmesidele juurdepääsu loomiseks sekkumist. e V8.6 - Vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu tagamiseks käsitletakse osaliselt, seda läbi kohaliku tasandi ja kogukondliku tegevuse, kasutades selleks LEADER sekkumist, mille raames koostatavad arengustrateegiad hõlmavad 96% maapiirkonna elanikest. Strateegiakava raames programmeeritavad sekkumised lähtuvad võrdse kohtlemise printsiibist ET 51 ET ning väldivad diskrimineerimist. Sotsiaalse heaolu, sh vaesuse vähendamise, soolise võrdsuse suurendamise ja sotsiaalvaldkonna teenuste kätte saamist lähtuvalt Heaolu arengukava 2016–2023 raames kokku lepitud eesmärkidele toetatakse eelkõige Ühtekuuluvuspoliitika raames ESF+ vahenditest. ET 52 ET 2.1.SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 2.1.SO1.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO1.1.1 Tugevused 1. Mõned suured ekspordivõimelised teravilja- ja piimasektori ettevõtted koostoimes paljude väikeste ja keskmise suurusega teraviljakasvatajate ja piimatootjatega. 2. Konkurentsivõimelised ettevõtted (tootmises). 3. Piimatoodang lehma kohta Euroopa kõrgemaid, kvaliteetne tooraine. 4. Puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid loovad Eestis head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks. 5. Mitmekesine tootmine (sh mahepõllumajandus, väiketalude nišitooted). 6. Ettevõtjatel kaasaegsed farmitehnoloogiad. 7. Uuendusmeelsed ja turule orienteeritud ettevõtjad. 8. Kvaliteetsed tootmissisendid. 9. Tihe teede võrgustik ja valdavalt hea juurdepääs maatulundusmaale ja maapiirkonnas paiknevatele tootmishoonetele. 2.1.SO1.1.2 Nõrkused 1. Võrreldes EL keskmisega madalamad tootjahinnad. 2. Kõrgemad tootmiskulud toodanguühiku kohta võrreldes EL-i keskmisega. 3. Tootlikkuse kasvu aeglustumine. 4. Sissetulekute liigne kõikuvus turuhindadest tulenevalt. 5. Sektoris esineb nii vähest huvi kui teadlikkust riskijuhtimismeetmete vastu. 6. Palju toetustest sõltuvaid ettevõtteid. 7. Suur laenukoormus. 8. Rendimaade suur osakaal. 9. Enamik maaparandussüsteemidest on amortiseerunud sh eesvoolud on ebarahuldavas tehnilises seisundis ja osaliselt ka halvas ökoloogilises seisundis. 10. Teede ebapiisav kandevõime ja nende halb tehniline seisukord. 11. Ebapiisav ühistegevus põllumajanduses sh maaparanduslikes tegevustes. 12. Jõudluskontrolli all olevate puhtatõuliste lihaveise karjade vähesus. 13. Tootmise koondumine suurematesse majapidamistess ning väiksemate majapidamiste tegevuse lõpetamine, duaalne struktuur. 14. Seemnekartuli puudus. 2.1.SO1.1.3 Võimalused 1. Toidu nõudlus ning inimeste ostujõud maailmas kasvavad. 2. Riskijuhtimisinstrumentide pakkumine, mis kindlustavad tootjate sissetulekud turu- ja tootmisriskide vastu. 3. Ühistegevuse areng. 4. Tarbijanõudluse suurenemine kohalikku päritolu köögiviljade, värskete puuviljade ja marjade puhul. 5. Kättesaadavad ja mitmekülgsed T&A- ja digilahendused. 2.1.SO1.1.4 Ohud ET 53 ET 1. Tootjahindade volatiilsus. 2. Energiahindade ebakindlus. 3. Ebasoodsad ilmastikutingimused (näiteks liigniiskus ja põud) ning sellest tulenev saagikaotus ja tooraine kvaliteedi kõikumine. 4. Taimehaigused ja loomataudide puhangud. 5. Kindlustusandjate vähene huvi väikese turu vastu. 6. Palgasurve. 7. Tööjõupuudus. 8. Riskijuhtimisinstrumentide vähene valik (näiteks ühisfondid ja saagikindlustus pole käivitunud). 9. Toetustasemete ebavõrdsus EL-is otsetoetuste puhul. 10. Kaubandust pärssivad poliitilised suundumused (kaubandustõkked, kaubandussõjad). 11. Liigniiskete muldade kasutusvõimaluste vähenemisest tingituna põllumajandustootmise koondumine kaitsmata põhjaveega aladele (näiteks Pandivere kõrgustik). 2.1.SO1.1.5 Muud märkused Eestis on kasutatavat põllumajandusmaad ca 1 miljon ha, millest põllumaad oli 2018. aastal üle 680 tuhande hektari, sellest enam kui poolel kasvatati teravilja (51%), veerandil söödakultuure, kümnendikul tehnilisi kultuure (11%) ja kaunvilja (7%). Nii kartuli kui ka köögi- ja puuviljade ning marjade kasvupinnad jäävad alla 1% kasutatavast põllumajandusmaast, väga väike on ka katmikalade osatähtsus. Kolmandiku põllumajandusmaast moodustab püsirohumaa. Tootmissuundadest on maakasutuse alusel peamisteks rohusöödapõhine (60% kasutataval põllumajandusmaal kasvatatakse söödakultuure) loomakasvatus (piima- ja lihaveised, lambad ja kitsed, hobused) ning teravilja (33% kasutatavast põllumajandusmaast) ja tehniliste kultuuride kasvatus (ca 8,5%). Eestis toodetakse teravilja ja piima rohkem kui ise ära tarbime, nendes sektorites on Eestis konkurentsieelis ja ekspordil oluline roll tootjate ja tööstuse sissetulekutes. Samas on köögiviljade, värskete puuviljade ja marjade, kartuli ning liha toodang väiksem kui siseturu nõudlus, kuigi tootmiseks jagub piisavalt ressursse. Puu- ja köögiviljakasvatuse üks oluline arengut takistav tegur on ettevõtete väiksus, nende madal esmatöötlemise ja säilitamise võimekus. Toiduga kindlustatuse seisukohast on oluline laiem ja terviklikum lähenemine toidu varustuskindlusele, sh valmisoleku tagamine kriisiolukorras toitu toota ja selle kättesaadavus tagada (V 1.1, V1.2). Eestile on iseloomulik renditud põllumajandusmaade suur osakaal kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast, ulatudes 2018. aastal PRIA andmetel kuni 68%-ni (sh juriidilistel isikutel kuni 75% ja füüsilistel isikutel, sh FIEd kuni 53%). Suurematel ettevõtetel on rendimaa osatähtsus suurem, näiteks 500–1000 ha kohta ühtset pindalatoetust taotlevatel isikutel on rendipinna osakaal 74%, alla 10 ha kohta taotlejatel 24%. Kasutuses olevast põllumajandusmaadest on 62% kuivendatud (V 1.4), kuid valdav osa (84%) kuivendussüsteemidest on amortiseerunud (ehitatud 1965–1985), 60–400 ha suurused ning paiknevad üldjuhul mitme maaomaniku maadel. Arvestades Eesti kliima-, ilmastiku ja mullastiku tingimusi ja kliimaprognoose, on põllumajandusmaadel korras olevate maaparandussüsteemide olemasolu põllukultuuride kasvatamisel olulise tähtsusega. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel jõuti perioodil 2010–2020 põllumajandusmaal paiknevatest kuivendussüsteemidest ajakohastada vaid 7,5%. Põllumajandusmaal paiknevatel kuivendussüsteemidel tehakse investeeringuid peamiselt maaparandusinvesteeringutoetuse kaasabil, mida on Eestis rakendatud alates 2005. aastast. Toetus on aidanud pidurdada küll kuivendusseisundi halvenemist, eriti puuduliku kuivendusega alade vähenemist, samas maaparandussüsteemide rajatiste seisund ei ole paranenud, mis omakorda võib lähiajal kaasa tuua puuduliku kuivendustega alade suurenemise. Samuti, tuginedes seireandmetele on eesvoolude seisund kehv. Toetus aitas mõnevõrra suurendada teadlikkust maaparandussüsteemide korrastamise vajalikkuse kohta, kuid kitsaskohtadeks on toetusprojektide pikk ettevalmistusperiood ning ettevalmistamise ja asjaajamise keerukus, sest maaomanikke, kellega tuleb projekt kooskõlastada, on palju ning ET 54 ET maaparanduseksperte on vähe. Seega, maaparandussüsteeme ei ajakohastata piisavas mahus, renditud põllumajandusmaa ei motiveeri tegema pikaajalisi investeeringuid, ka ei väärtusta maaparanduslikku tegevust maaomanik. Samuti ei vasta kuivendussüsteemid kliimamuutuste tingimustele ega keskkonnakaitse eesmärkidele. Suur probleem on ühiseesvoolude ebarahuldav tehniline ja ökoloogiline seisund, mis takistab kuivendatud maade kasutamist ja suurendab taimetoitainete ja huumusainete jõudmist voolu- ja seisuveekogudesse. Maaparanduslik ühistegevus ei ole populaarne - 2021. aasta seisuga on tegutsevaid maaparandusühistuid 65, 2018. aastal oli neid 195. Peamine ühistute arvu vähenemise põhjuseks on eestvedajate puudus, projektipõhisus ja maaomanike vähene huvi järjepideva maaparandusliku ühistegevuse vastu, samuti 2019. aastal läbiviidud maaparandusühistute reform, kus maaparandusseadusega piiritleti selgemalt maaparandusühistute tegevus ja ulatus. Kõik need põhjused vähendasid motivatsiooni ühistegevusega jätkamiseks (V 1.4, V 2.3, V 4.6). Maakasutuse otstarbekamaks muutmisel on oluliseks ka teede olukord. Üldjuhul ei ole teedevõrgu tihedus Eestis probleem. Suurem mure on erateede ebapiisavas kandevõimes ja halvas tehnilises seisukorras. Eriti keeruline on olukord suure metsasusega piirkondades, kus põllu- ja metsamaale puuduvad juurdepääsuteed. Samuti on probleemiks rasked masinad, mis põhjustavad pinnasekahjustusi maatulundusmaal (V 1.4, V 2.4, V 8.7) Eesti põllumajandusettevõtete struktuur on duaalne – põllumajandusmaa on koondunud suuremate ettevõtete kasutusse (ca 45% põllumajandusmaast on 3% majapidamiste kasutuses). Kuni 10 ha suuruse maakasutusega majapidamisi on arvuliselt üle poole (51%), kuid nad kasutavad ainult 4% kogu põllumajandusmaast. Üle 100 ha suurusega majapidamisi on 12%, nad kasutavad 78% kogu põllumajandusmaast ja toodavad 76% standardtoodangust. Majandusliku suuruse alusel on üle 500 tuhande euro suuruse standardtoodanguga majapidamisi Eestis 1,7%, nende kasutuses on 32% kogu põllumajandusmaast ja nad annavad 54% standardtoodangust (V 1.2). Põllumajanduslike majapidamiste arv on vähenenud ca 16 tuhande majapidamiseni (2005. aastal oli üle 27 tuhande põllumajandusliku majapidamise). Suurenenud on mahetootjate arv, moodustades 17% kõikidest põllumajanduslikest majapidamistest (2021. aastal 2043 mahetootjat). Eestis on mitmekesine põllumajandustootmine. Vastavalt FADNi 2017. a andmetele andsid tootmistüüpide põhiselt kõige suurema osa (39%) põllumajandussektori standardkogutoodangust piimatootjad, neile järgnesid taimekasvatustootjad (36%), loomakasvatuse tootmistüübi tootjad (7%) ning sea- ja linnukasvatajad (5%). Teised sektorid, nt aiandus ja mesindus moodustavad standardkogutoodangu väärtusest väikese osa. Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus on EL-iga liitumisest alates kahekordistunud (2004. aastal 482,8 mln eurot, 2018. aastal 856 mln eurot), kuid toodangu väärtus hektari kohta on ELi keskmisest oluliselt madalam (2016. aastal moodustas Eesti põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus ha kohta (753 €/ha) 32% EL keskmisest (2354 €/ha)), sest peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega odavamat toodangut. Samas pakub maailmas üha suurenev nõudlus mitmekesisema ja tervislikuma toidu järele OECD raporti „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“ kohaselt võimalust tulla turule uudsete ja suurema lisandväärtusega toodetega. Mahetootjate kogutoodangu väärtus moodustab põllumajandussektori kogutoodangu väärtusest 9%. Põllumajandussaaduste tootjahinnad on Eestis madalamad kui EL-is keskmiselt ja kulud 1 euro toodangu tootmiseks tootjahinnas ühed kõrgemad (27–30% keskmisest kõrgemad). Kui 2017. aastal oli Eestis kogukulude ja kogutoodangu suhe 1,09, siis EL-is keskmiselt on see 0,86. Aianduses on osade saaduste tootjahinnad kõrgemad EL keskmisest, kuid FADNi andmetel on toodangu väärtuse ja kogukulude suhe EL keskmisest ligi 13% halvem, mis ei toeta tootlikkuse kasvu. Erinevate aianduskultuuride hõlmatus Eesti klimaatilistes tingimustes on mitmekesine ja laienev, kultuuride valiku võimaluste piiramine pärsib sektori tasakaalustatud ja turule orienteeritud arengut (V1.2). Energiakulude osatähtsus põllumajanduse majandusarvestuse alusel ulatub vahetarbimises ca 8%-ni, ET 55 ET FADNi andmetel kõigub see tootmistüüpide lõikes kuni 20%-ni (näiteks aianduse tootmistüüp). Põllumajanduses rakendatakse diislikütuse aktsiisisoodustust mahus, mille mõju vahetarbimise kogukuludel on kuni 5% (V1.6). Eesti põllumajanduse majandusharu poolt loodav lisandväärtus hõivatu kohta on alates EL-iga liitumisest oluliselt suurenenud, kuid tööjõu tootlikkus jääb alla EL-i keskmisele. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. Tootmis- ja tootetoetused moodustavad tootmisteguritulus olulise osa ja nende osatähtsus kõigub aastate lõikes. Süveneb suundumus, kus kogutoodangu väärtus suureneb aeglasemalt kui kulud (V1.1, V1.2, V1.3). Eestis moodustab puhtatõuliste loomade arv kogu lihaveiste populatsioonist u 20% ning 100% tõulisusega on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EP) andmetel kokku veised ca 16 000 ning lehmikuid ca 5700. Jõudluskontrolli all olevate puhtatõuliste loomade pidamine parandab karjade kvaliteeti ning innustab loomapidajaid tegema karjale jõudluskontrolli ja tõstab puhtatõuliste loomade arvu tulevikus (V1.2). FADNi andmetel on keskmine põllumajandustootjate tööjõutootlikkus alates 2006. aastast ligikaudu kolmekordistunud, kuid tootmistüüpide ja ka tootmistüüpide erinevate suurusgruppide lõikes on arengud erinevad. Aianduse ja loomakasvatuse (sh lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatus) tootmistüübi tööjõutootlikus on suurenenud aeglasemalt kui teistes tootmistüüpides ning seetõttu on nendes sektorites majanduslik mahajäämus. Samuti on märgata arengu erinevust piimatootmise tootmistüübi erineva karja suurusega tootjatel ja teraviljakasvatuses erineva maa suurusega tootjatel. Näiteks on alla 300-pealiste piimakarjadega piimatootjate tööjõutootlikkus suurenenud alates 2006. aastast 1,4 kuni 2,6 korda, jäädes oluliselt tagasihoidlikumaks üle 300 pealiste karjadega piimatootjate tööjõutootlikkusest. Teraviljatootmises samal ajal on alla 100 ha suuruste majapidamiste tööjõutootlikkus suurenenud ca 2 korda, kuid suurematel 2,5–3,4 korda, samas jääb väiksematel tootjatel näitaja ka 2019. aastal veel 30- 50% madalamaks kui FADNi keskmisel ettevõttel (V1.2, V1.7). Tootjahindade EL-i keskmisega võrreldes madalama taseme ja nende volatiilsuse tõttu kõigub sektori sissetulek aastate lõikes oluliselt ja seega on toetustel sektori sissetuleku stabiilsuse tagamisel oluline roll. Alla 300 ha suuruste ettevõtetel jäi kogutoodanguga katmata 16% kogukuludest. Üle 300 ha suurustes ettevõtetes ei katnud kogutoodang kogukulusid 21% ulatuses. Üldiselt on trend väiksema ja keskmise suuruse ettevõtete kogutoodangu ja kogukulude suhe tihedamini madalam kui üle 300 ha ettevõtetel (V1.2, V1.7). Eestis jääb otsetoetuste arvestuslik tase hektari kohta 2020. aastal EL-i keskmisest 34% madalamaks, mis koosmõjus kõrgemate tootmiskuludega mõjutab oluliselt sektori konkurentsivõimet (Eestis on arvestuslik otsetoetuste tase hektari kohta 2020. aastal 178 €/ha, EL-is keskmiselt 270 €/ha). Ka aastatel 2021‒2027 jääb otsetoetuste arvestuslik tase hektari kohta EL-i keskmisest madalamaks. Lisaks on otsetoetuste keskmine tase võrreldes perioodiga 2014-2020 madalam tulenevalt peamiselt kliima- ja keskkonnaambitsiooni suurenemisest ja erinevate vabatahtlike otsetoetuste lisandumisest. Otsetoetused aitavad sektori sissetulekuid tasakaalustada, seda nii ebasoodsas turuolukorras kui ka ebasoodsate ilmastikutingimuste perioodil (V1.1). Samas saavad 77% toetusesaajatest 10% otsetoetustest. Seetõttu on oluline toetada põllumajandustootjaid põhilise sissetulekutoetuse (PST), ümberjaotava toetuse (ÜJT) ning tootmiskohustustega seotud toetuste kaudu, et tagada põllumajandustootjate sissetulekutes stabiilsus. Põhilise sissetulekutoetusega kaetakse kuni pool sektori kulude puudujäägist. Täiendavalt toetatakse tootmiskohustusega seotud toetustega väiksemaid ning keskmise suurusega ettevõtteid andes toetust kas karjas olevate esimeste loomade teatud arvuni või põllumajandusmaa esimeste hektarite eest. Täiendavalt antakse kõikidele põllumajandustootjatele ümberjaotavat toetust nii väiksematele majapidamistele, kus on kuni 10 hektarit kui üle 10 ha suurustele majapidamistele alatest esimest hektarist kuni 130 hektarini. Otsetoetuste eelarvest 53% suunatakse PST-sse, ümberjaotav toetus moodustab 5% ning seotud toetused 13%. Eesti planeerib toetuste õiglasema jaotuse ette antud eesmärgi täitmist tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu (V1.2, V1.7). ET 56 ET PST-d on planeeritud maksta ühetaolise ühikumääraga. Eestis ületab põllumajandussaaduste tootmise kulu põllumajanduse kogutoodangu väärtuse tootjahinnas kasutuses oleva põllumajandusmaa ha kohta viimase viie aasta keskmisena ca 218 €/ha, millest PST-ga kompenseeritakse ca 49%. Ümberjaotavat toetust on planeeritud maksta diferentseeritud ühikumääraga. FADNi andmetel ettevõtteid loodava lisandväärtuse alusel tööjõuühiku kohta on alumise 75% väiksema tööjõutootlikkusega ettevõtetel alla 130 ha kasutatavat põllumajandusmaad ning nende tulu puudujääk ha kohta ulatub ligi 470 euroni, millest PST ja ÜJT-ga kompenseeritakse ca 28%. Seotud toetuste ühikumäärade kujunemisel on arvesse võetud FADNi tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Piimalehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära kujunemise on vähemedukates gruppides piimatoodang lehma kohta madalam, tasustamata peretööjõud moodustab suurema osa kogukuludes, efektiivsus on madal ning kuludega toimetulek on kehvem kui edukamates ettevõtetes. Võttes arvesse peretööjõu tasustamist vastavas karja suurusgrupis tasustatud tööjõu tasemel, ületavad kogukulud kogutoodangu väärtuse piimalehma kohta karjagrupis 1-270 piimalehmaga 937 eurot, 270 ja enama piimalehmaga grupis 480 eurot. Osa puudujäägist kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega (keskmiselt 3 ha piimalehma kohta) ja osa tootmisega seotud toetusega (koefitsient 1: 320 €/piimalehm ja koefitsient 0,5: 160 €/piimalehm). Ammlehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäär võtab arvesse lihaveisekasvatuse madala tootlikkuse ja nõrga kuludega toimetuleku. Lihaveisekasvatuse üheks probleemkohaks on madal karjade osakaal jõudluskontrollis, mistõttu kvaliteetsema toodangu ja paremate lihajõudlusnäitajate seis ei parane ajas. Tööjõu tootlikkus on lihaveisekasvatuse tootmistüübis FADNi keskmisest madalam. Tulu puudujääk muu veise loomühiku (LÜ) kohta karjagrupis kuni 200 ammlehmaga 2014-2019 keskmisena on -467 eurot. Osaliselt kompenseeritakse tulu puudujääk põhisissetulekutoetusega (keskmiselt kuni 2,9 ha muu veise LÜ) ja osa tootmisega seotud toetusega (koefitsiendiga 1,1 130 €/loom, koefitsiendiga 1 120 €/loom ja koefitsiendiga 0,5: 55 €/loom) kokku ca 75% ulatuses. Lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangu väärtuse, tegemist on sektoriga, millel on madalaim tööjõutootlikkus. Kogukuludest moodustab peretööjõu 35%. Lamba- ja kitsekasvatuses ulatub karjagrupi 10–450 utega ettevõtete tulu puudujääk lamba-kitse LÜ kohta -1217 euroni (1 LÜ=10 lammast või kitse), millest osa kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega (3,8 ha LÜ kohta) ja osa tootmisega seotud toetusega (28 €/utt/emakits) ehk 280 eurot/LÜ) kokku kuni 57% ulatuses. Tera- ja kaunviljakasvatuses on majanduslikud erinevused alla 100 ha ja suuremate FADN tootmistüübi 15, mis iseloomustab hästi teravilja ja kaunvilja kasvatajaid, majapidamiste vahel. Alla 100 ha majapidamistes on saagikus nisu puhul 33% madalam, kogutoodangu ja kogukulude suhe on 11% võrra kehvem. Võttes arvesse kogutoodangu ja kogukulude (sh tasustamata peretööjõu hinnanguline töötasu tasustatud tööjõu palga tasemel) vahet, mis alla 100 ha suurustel majapidamistel on -367 eurot. Tulu puudujäägist kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega ja tootmisega seotud toetusega (ca 28 €/ha), kokku kuni 38% ulatuses, üle 100 ha suurustel majapidamistel kompenseeritakse seotud toetusega 7% tulu puudujäägist ha kohta ehk ettevõtte kohta ca 2800 eurot. Puu- ja köögiviljakasvatuses on kogutoodangu väärtus ha kohta kõrgem kui FADNi keskmine, kuid kogukulud on kõrgemad. Tegemist on tööjõumahuka sektoriga, mille netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta jääb keskmisest madalaks. Samuti ei jää sektoris piisavalt vahendeid investeerimiseks ning väliste tegurite katmiseks. Võttes arvesse nii kogutoodangu ja kogukulude (sh tasustamata peretööjõu hinnanguline töötasu tasustatud tööjõu palga tasemel) vahet, turult saadava madalama tootjahinna ja 1 euro toodangu väärtuse kohta kogukulusid ning madalat tööjõutootlikkust, ulatub 2014–2019 mediaankeskmine tulu puudujääk ha kohta kuni 595 euroni. Osa sellest kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega ja osa tootmisega seotud toetusega (349 €/ha), kokku kuni 79% ulatuses. Põldtunnustatud seemnekartulit kasvatatakse Eestis kokku 220 ha, kuid kogu kartulikasvatust ET 57 ET iseloomustab keskmise ettevõtte kasutuses oleva põllumajandusliku maa hektarite arvu vähenemine, ka on sektor tundlik turuolukordade muutustele kui ebastabiilsete ilmastikuolude suhtes. Tootmisriskide maandamiseks on alates 1999. aastast rakendatud põllumajanduskindlustustoetust, mida alates 2019. aastast rakendatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK 2014–2020) meetmena. Põllumajanduskindlustustoetust on siiski kasutatud väga minimaalses mahus ja mitte kõikide tootmisriskide maandamiseks. Põllumajandushõive on alates Eesti taasiseseisvumisest pidevalt vähenenud. Analoogselt teiste arenenud riikidega on probleemiks nii kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu kui ka spetsialistide puudus (V7.2). Probleemiks on sektori madal atraktiivsus ja keskmisest madalam palgatase, mis võib olla tööjõumahukate sektorite puhul, kus ka tööjõu tootlikkus on madal, tootmist piiravaks teguriks. Võrreldes EL-i keskmisega on Eestis ettevõtjatulu aastate keskmisena mittepalgalise tööjõu kohta kõrgem (kõikudes olulisel määral), kuid põllumajandussektor on orienteeritud pigem palgalise tööjõu kasutamisele (ca 2/3 on palgalise tööjõu osatähtsus), samal ajal kui EL-is on reeglina tegu pigem peretaludega ning ca 70% tööjõust on mittepalgaline tööjõud. 2.1.SO1.2 Vajaduste kindlakstegemine Vajadust on Prioriteetide määramine ÜPP Kood Pealkiri käsitletud ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tagada põllumajandustootjate jätkusuutlikkus V1.1 1 Jah ja sissetulekute stabiilsus Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult V1.2 keerulisemas olukorras sektoritele või sektori 1 Jah osadele Tõsta põllumajandustootjate teadlikkust V1.3 riskijuhtimisvahenditest ja toetada 1 Jah põllumajanduses saakide Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis V1.4 arvestaks keskkonna- ja kliimaalaste 1 Jah eesmärkidega Vähendada põllumajanduses tootmiskulusid ja V1.5 jätkata põllumajanduslikus tootmises 2 Ei rakendatava diislik V1.6 Suurendada toetuste õiglast jaotust 1 Jah Soodustada ilmastiku riske maandavate V4.5 1 Jah maaparandusinvesteeringute tegemist Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja V5.3 1 Jah kasutuselevõtu soodustamine V5.4 Keskkonnaalase nõustamise arendamine 2 Jah V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah V5.7 AKISe terviklik toimimine 1 Jah Muud märkused vajaduste hindamise kohta. Puuduvad 2.1.SO1.4 Sekkumisloogika Sekkumise Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja vorm DPdecoupled BISS(21) – Põhiline 1.1 - Põhiline sissetulekutoetus O.4. Hektarite arv, mille eest sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks makstakse baassissetuleku toetust jätkusuutlikkuseks DPdecoupled CRISS(29) – Täiendav 1.2 - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus O.7. Hektarite arv, mille eest ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks makstakse täiendavat ET 58 ET  jätkusuutlikkuseks ümberjaotavat sissetulekutoetust DPdecoupled CIS-YF(30) – Täiendav 7.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele O.6. Hektarite arv, mille eest sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele makstakse noortele põllumajandustootjatele põllumajandustootjatele ette nähtud täiendavat sissetulekutoetust DPcoupled CIS(32) – 1.3 - Põllumajandustootmisega seotud toetus O.11. Tootmiskohustusega seotud Tootmiskohustusega seotud piimalehma kasvatamiseks sissetulekutoetusega hõlmatud sissetulekutoetus loomade arv DPcoupled CIS(32) – 1.4 - Põllumajandustootmisega seotud toetus O.11. Tootmiskohustusega seotud Tootmiskohustusega seotud ammlehma kasvatamiseks sissetulekutoetusega hõlmatud sissetulekutoetus loomade arv DPcoupled CIS(32) – 1.5 - Põllumajandustootmisega seotud toetus O.11. Tootmiskohustusega seotud Tootmiskohustusega seotud ute ja kitse kasvatamiseks sissetulekutoetusega hõlmatud sissetulekutoetus loomade arv DPcoupled CIS(32) – 1.6 - Põllumajandustootmisega seotud toetus O.10. Tootmiskohustusega seotud Tootmiskohustusega seotud tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks sissetulekutoetusega hõlmatud sissetulekutoetus hektarite arv DPcoupled CIS(32) – 1.7 - Põllumajandustootmisega seotud toetus O.10. Tootmiskohustusega seotud Tootmiskohustusega seotud puu- ja köögivilja ning marjakultuuride sissetulekutoetusega hõlmatud sissetulekutoetus kasvatamiseks hektarite arv DPcoupled CIS(32) – 1.8 - Põllumajandustootmisega seotud toetus O.10. Tootmiskohustusega seotud Tootmiskohustusega seotud seemnekartuli kasvatamiseks sissetulekutoetusega hõlmatud sissetulekutoetus hektarite arv RD INVEST(73-74) – 1.9.1 - Investeeringud põllumajandusega O.22. Taristuinvesteeringuteks Investeeringud, sealhulgas seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi toetust saavate tegevuste või investeeringud niisutusse kahepoolsed reguleerimissüsteemid) ühikute arv kaasajastamisse erasektori poolt RD INVEST(73-74) – 1.9.2 - Investeeringud põllumajandusega O.22. Taristuinvesteeringuteks Investeeringud, sealhulgas seotud taristu (kuivendussüsteemid) toetust saavate tegevuste või investeeringud niisutusse kaasajastamisse – avaliku sektori ühikute arv investeeringud RD INVEST(73-74) – 1.9.3 - Investeeringud põllumajandusega O.22. Taristuinvesteeringuteks Investeeringud, sealhulgas seotud taristu (erateed) kaasajastamisse toetust saavate tegevuste või investeeringud niisutusse ühikute arv RD RISK(76) – 1.10 - Põllumajanduskindlustustoetus O.9. Toetust saanud ÜPP Riskijuhtimisvahendid riskijuhtimisvahenditega hõlmatud üksuste arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - O.1. Euroopa Euroopa innovatsioonipartnerluse innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektid tegevusrühma projektide arv RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik O.31. Toetatud kohaliku arengu areng strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi O.33. Toetatud koolitus-, vahetamine ja teabe (AKIS) arendamise toetus nõustamis- ja teadlikkuse levitamine suurendamise tegevuste või ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, vahetamine ja teabe nõustamis- ja teadlikkuse levitamine suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Erieesmärk 1 eesmärgiks on toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet, et suurendada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus. See eesmärk saavutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 sätestatud tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste (artiklid 20–31), tootmiskohustusega seotud (artiklid 32–41), investeeringute (artikkel 74) ET 59 ET jariskijuhtimisvahendite alusel kujundatud sekkumiste kaudu. Sissetulekutoetused aitavad stabiliseerida põllumajandustootjate sissetulekuid turule orienteeritud tootmisel, kus ilmastikust, välistest šokkidest ja ebasoodsast turuolukorrast tingituna esineb olulisi kõikumisi nii saagikuses kui hinnatasemetes. Sekkumise 1.1 ,,Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“ rakendamine on liikmesriikidele kohustuslik, sellega toetatakse põllumajandustootja majanduslikku jätkusuutlikkust ja tagatakse põllumajandusmaa hoidmist põllumajandustootmiseks sobilikus seisukorras (V1.1, SWOT EE1 nõrkused 1, 2, 4, tugevus 1, ohud 1, 3). Eestis ei kata kogutoodangu väärtus tootmiseks tehtavaid kogukulusid alates 2015. aastast ja olukorda pingestab veelgi see, et uuel programmperioodil väheneb baasmakse võrdluses 2014-2020 finantsperioodiga. Põhilise sissetulekutoetusega hüvitatakse kuni pool sektori tulu puudujäägist. Samas on suurema majandusliku suurusega põllumajanduslike majapidamiste tulu puudujääk ligi 40% väiksem kui väiksema majandusliku suurusega ettevõtetel, mistõttu suuname 13% otsetoetuste eelarvest majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritesse või sektori teatud suurusgruppidesse ja rakendatakse sekkumist1.2 ,,Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“ (V1.2, V1.7, SWOT EE1 tugevus 5, nõrkused 1, 2, 3, 4, 6, 8, 13, võimalused 4, ohud 1, 2, 3). Tootmiskohustustega seotud toetused (sekkumised 1.3–1.8) on suunatud põllumajandustootjatele, kes tegelevad piimatootmisega, lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatusega, tera- ja kaunviljakasvatusega, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride, seemnekartuli kasvatamisega. Need sektorid on olulised Eesti põllumajanduses majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnalastel kaalutlustel. Tootmiskohustusega seotud toetustega hüvitatakse ka osa tulu puudujäägist, mis sõltuvalt sektorist on erinev (V1.1, V1.7). Kohustusliku elemendina rakendatakse sekkumist 1.2 „Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“, mis on suunatud kõikidele põllumajandustootjatele diferentseeritult alla 10 hektari suurustele majapidamistele ning üle 10 hektari suurustele majapidamistele esimese kuni 130 ha eest (V1.1, V1.7). Toetuste õiglasema jaotuse tagamiseks on Eesti otsustanud rakendada ümberjaotavat toetust ja suunata tootmiskohustusega seotud toetused eelkõige väiksematele majapidamistele silmas pidades, et keskmisest suurematele majapidamistele ei oleks toetuste vähenemise mõju majanduslikku jätkusuutlikkust oluliselt vähendav ja ettevõtete normaalne areng ei oleks piiratud (SWOT EE1 nõrkus 13). Perioodi 2014–2020 kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse elemendid lisatakse pindala- ja loomatoetuste saamise eeldustesse (tingimuslikkus). Vabatahtlikud ökokavad (sekkumised ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine, ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava, ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad, ÖK4 - Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal, ÖK5 - Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus) rahastatakse EAGF vahenditest. 83% Eesti põllumajanduslikest majapidamistest on keskmisest (69 ha) väiksemad ja neile kuulub 16% kogu ühtse pindalatoetuse pinnast. Eestis planeeritud otsetoetuste sekkumiste (EAGF eelarvest) alusel suunatakse 18% kogu otsetoetuste eelarvest keskmisest väiksema maakasutusega majapidamisetele, millega saavutatakse nende jaoks 12% keskmisest ja 14% suuremate majapidamiste keskmisest määrast kõrgem toetusmäär toetusõigusliku maa kohta. Ökokavade rahastamine EAGF eelarvest senise Eesti maaelu arengukava eelarve asemel mõjutab oluliselt tootjate sissetulekut. Hetkel planeeritud põhilise sissetulekutoetuse ühikumäär koos täiendava ümberjaotava toetuse ühikumääraga jätab sissetulekutoetusena ettevõtjatele ha kohta 38% vähem toetust, sh alla keskmise suurustel majapidamistel -33% ja üle keskmistel -39% vähem toetust kui senisel programmiperioodil. Sekkumiste ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine ja ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava eelarve suureneb samal ajal 6%, seoses tootmise keskkonnaalaste piirangutega. Seotud toetuste eelarve suureneb praeguse perioodiga võrreldes 2,78 korda. Planeeritud sekkumistega tõstetakse kliimaambitsiooni ning suunatakse põllumajandustootjaid liituma ökokavadega, et eelkõige säilitada ja suurendada keskkonnakasu ning uute ökokavadegaasendada sissetulekutoetuste ET 60 ET vähenemine nendest saadava kasuga. Tootmiskohustustega sidumata põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks, täiendav ümberjaotatav toetus jätkusuutlikkuseks kui ka tootmiskohustusega seotud toetused panustavad erieesmärgi 1 täitmisse vähendades tootmiskulude katteks turult saadava tulu puudujääki ja suurendades põllumajanduslike majapidamiste majanduslikku jätkusuutlikkust. Erieesmärgi saavutamisse panustab ka sekkumine 7.1 ,,Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“, mis motiveerib noori tegutsema põllumajandussektoris ning soodustab põlvkondade vahetust (V7.2, SWOT EE7 ohud 2) ning suurendab noorte põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsust. Erieesmärgi 1 vajadus 1.4 (kaasajastada põllumajanduse taristut, mis arvestataks keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega sh turvasmuldade kaitsega), mida sekkumistega (1.9.1 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt“, 1.9.2 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud“ 1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“ ja KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“) lahendatakse, toetavad põllumajandussektori vastupanuvõimet korras ja kaasajastatud põllumajandustaristu(maaparandussüsteemide) kaudu, mis Eesti kliimatingimustes loovad eelduse toidutootmiseks ja põllumajandusmaa sihipäraseks kasutamiseks (SWOT EE1, nõrkused 6, 9 ja 10, ohud 3). Maaparandussüsteemidega leevendatakse põllumajandustootmisel kahjulikult toimivaid ilmastikunähtusi – liigseid sademeid ja põuda. Seetõttu on oluline investeeringute abil maaparandussüsteeme kaasajastada (V 1.4, 4.6 ,5,3), mille tulemusena paraneb põllumajandusmaa vastupanuvõime ja tootmiskindlus sh kliimamuutustega kohanemisel (SWOT EE1, ohud 3). Põllumajandustootjate sissetulekut aitavad stabiliseerida ka keskmise sagedusega ja keskmist kahju ulatust tekitavate riskide maandamiseks rakendatav sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“. Selle sekkumise peamine eesmärk on suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriskidest tekkida võivate kahjude vähendamisel, tagades seeläbi põllumajandusettevõtte majandusliku stabiilsuse ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju. Põllumajandustootjad saavad kindlustada oma põllumajanduskultuuride saake ja põllumajandusloomi ebasoodsatest ilmastikutingimustest (näiteks külm, torm, rahe, jää, tugev vihm või ränk põud), looma- või taimehaigustest, kahjurite levikust, teatud keskkonnajuhtumitest või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks võetud meetmetest tekkinud kahjude vastu. Lisaks panustab kaudselt sekkumise eesmärkide täitmisse ka LEADER sekkumine, mis võimaldab lähtuvalt kohaliku tasandil koostatud strateegia prioriteetidest toetada ka põllumajandusettevõtteid, sh läbi teadmiste ja heade praktikate jagamise (V1.5). 2.1.SO1.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO1.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus R.4 - Sissetulekutoetuse sidumine standardite ja heade tavadega Sissetulekutoetusega 97,87 % hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.5 - Riskijuhtimine Toetust saanud ÜPP riskijuhtimisvahendeid omavate 0,07 % põllumajandusettevõtete osakaal PR R.6 - Toetuse ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele Keskmisest 112,53 % väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava ET 61 ET otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) R.8 - Põllumajandusettevõtete toetamine spetsiifilistes sektorites Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud 48,12 % sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti CU PR R.9 - Põllumajandusettevõtete moderniseerimine Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate 6,17 % põllumajandustootjate osakaal CU R.39 - Maamajanduse arendamine Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud 338,00 maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus Tulemusnäitajate sihtväärtused arvutatakse vajaduste analüüsi käigus SWOT-analüüsi toel kindlaks tehtud vajaduste ja nende prioriseerimise alusel. Sekkumine 1.1 on 98% ulatuses seotud teatavate tingimuste täitmisega (tulemusnäitaja R.4), põhisissetuleku toetusega kaetud ha suhtena kogu kasutatava põllumajandusmaa pinda (UAA 2019, apro_cpsh1 & apro_cpshr). Toetuste õiglasema jaotuse eesmärkide täitmist väljendab tulemusnäitaja R.6 (112,5%), mis võtab arvesse sekkumised 1.1 kuni 1.8 ja sekkumised ÖK1-ÖK5 ja sekkumise 7.1. R.6 väljendab keskmisest (2020. aastal keskmine ÜPT pind taotlustel on 69 ha) väiksema suurusega toetuskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava lisa otsetoetuse protsenti hektari kohta võrreldes keskmisega. Lisaks toetab toetuste ümberjaotamise eesmärgi täitmist tulemusnäitaja R.8, millesse panustavad sekkumised 1.3 kuni 1.8 (tootmiskohustusega seotud toetused). Eestis oli 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel 11 369 majapidamist, kellest 35% kasutuses on alla 10 ha kasutatavat põllumajandusmaad, mis moodustab 2% kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Spetsiifilistes sektorites makstavate erinevate tootmiskohustusega seotud toetuste saajaid kokku ühekordses arvestuses on kogu 2020. aasta põllumajanduslike majapidamiste arvust 48% (tulemusnäitaja R.8), nende kasutuses on 88% maast. Täiendavalt saab selle eesmärgi täitmist kirjeldada R 9 ja R.39 kaudu, kuhu panustavad sekkumised 1.9.1 ja 1.9.2. Tulemusnäitajad on valitud sellisena, mis arvestavad enim sekkumiste üleehitusega (kahe- etapiline taotlemine, avaliku ja erasektori investeeringud, eesvoolude tehniline ja ökoloogiline seisund on fookuses) ning kooskõla Eesti oludega (suur rendimaade osakaal, senine maaparanduslik tegevus sh ühistegevus) ning asjaolust, et meetmete tegevusi ei saa siduda üksnes põllumajandustootjate ja põllumajandusmaaga. Sihttaseme määramisel on lähtutud MAK 2014–2020 perioodi analoogse meetmete statistikast, arvestades kavandatud eelarve piire. Tulemusindikaatorit R.7 ei ole kasutatud, sest ÜPP strateegiakava SWOT analüüsi ja vajaduste hindamise käigus ei ole tuvastatud suuremat abi vajavaid piirkondasid ja ÜPP strateegiakavas ei ole plaanis eraldi sekkumisi, mis panustaksid sisuliselt R.7 eesmärki. Kõik otsetoetuste ja ökokava sekkumisi rakendatakse üleriigilisena. Sellepärast leiame, et tulemusindikaatori kasutamine ei ole põhjendatud, sest see ei ole Eesti ÜPP strateegiakava eesmärgiks. 2.1.SO1.9 Rahaeraldise põhjendus Sekkumine 1.1 „Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“ eelarvega 526 978 302 eurot sihttasemega 967 358 ha panustab tulemusindikaatorisse R.4. Sekkumine 1.2 „Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“ eelarvega 50 396 469 eurot sihttasemega koef 1: 409 257 ha ja koef 0,43 32 287 ha koos tootmisega seotud toetuste sekkumistega 1.3 „Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks“ (eelarve 61 356 079 eurot sihttasemega koef 1: 24 813 piimalehma ja koef 0,5: 25 110 piimalehma); 1.4 „Põllumajandustootmisega ET 62 ET seotud toetus ammlehma kasvatamiseks“ (eelarve 28 253 764 eurot, sihttasemega koef 1,1: 18 398 ühe 75% lihaveise tõu veresusega vähemalt 8-kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehmad, kes osalevad jõudluskontrollis; koef 1,0: 24 560 vähemalt 8-kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehmad ja koef 0,46: 2 380 vähemalt 8-kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehmad, kes ei osale jõudluskontrollis); 1.5 „Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks“ (eelarve 5 489 196 eurot, sihttasemega 38 207 utte); 1.6 „Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks“ (eelarve 25 852 485 eurot, sihttase 179 712 ha); 1.7 „Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks“ (eelarve 9 683 332 eurot, sihttase 5409 ha) ja 1.8 „Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks“ (eelarve 393 963 eurot, sihttase 220 ha) panustavad tulemusindikaatorisse R.6 71 880 269 euroga (sekkumine 1.2 - 2% + sekkumised 1.3-1.8 6% alla 69 ha suurustele majapidamistele otsetoetuste eelarvest). Lisaks panustavad sekkumised ÖK1–ÖK5 kogueelarvest 19 080 073 euroga (2% otsetoetuste eelarvest, alla 69 ha suurustes majapidamistes 66 559 ha), sekkumine 1.1 kogueelarvest 84 341 289 euroga (8% otsetoetuste eelarvest, alla 69 ha suurustes majapidamistes 154 810 ha) ja sekkumine 7.1 kogueelarvest 3 703 596 euroga (0,4%, alla 69 ha suurustes majapidamistes 7932 ha). Kokku on otsetoetuse eelarvest panus tulemusindikaatori R.6 täitmisse summas 179 005 227 eurot. See aitab kaasa EE1 täitmisele - toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. Sekkumised 1.3 „Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks“ (eelarve 61 356 079 eurot sihttasemega koef 1: 24 813 piimalehma ja koef 0,5: 25 110 piimalehma); 1.4 „Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks“ (eelarve 28 253 764 eurot, sihttasemega koef 1,1: 18 398 ühe 75% lihaveise tõu veresusega vähemalt 8-kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehmad, kes osalevad jõudluskontrollis, koef 1,0: 24 560 vähemalt 8- kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehmad ja koef 0,46: 2 380 vähemalt 8-kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehmad, kes ei osale jõudluskontrollis); 1.5 „Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks“ (eelarve 5 489 196 eurot, sihttasemega 38 207 utte); 1.6 „Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks“ (eelarve 25 852 485 eurot, sihttase 179 712 ha); 1.7 „Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks“ (eelarve 9 685 332 eurot, sihttase 5409 ha) ja 1.8 „Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks“ (eelarve 393 963 eurot, sihttase 220 ha) panustavad tulemusindikaatorisse R.8 kokku summas 131 030 819 eurot kokku ca 5470 põllumajandustootjale. See aitab kaasa EE1 täitmisele - toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. Sekkumine 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ (eelarvega 20 158 588 eurot, sihttase 35 000 ha) panustab indikaatoritesse R.36 ja R.37 ning erieesmärkide EE7 - muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades ja EE1 - toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus, täitmisele. Sekkumised 1.9.1 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt“ ja 1.9.2 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendusüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud“ kogueelarvega 28 500 000 eurot panustab tulemusnäitaja ning 1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“ (R.39 ja R 9) saavutamisse, mis aitab kaasa EE1 saavutamisele, millega tagatakse kestlik toidutootmine,kliimamuutustega kohanemine ja muldade viljakuse säilitamine, võttes arvesse taotlejate võimalikku huvi ja meetmete ülesehitust. ET 63 ET 2.1.SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 2.1.SO2.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO2.1.1 Tugevused 1. Mitmekesine tootmine, toodete lai sortiment. 2. Kvaliteetsed sisendid, piisav põllumajandusmaa ressurss (sh mesindusele piisavalt sobilikke korjealasid), ettevõtete koondumine. 3. Kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine (täppisviljelus, täppisloomakasvatus, lüpsirobotid jmt), kulutõhusad ettevõtted. 4. Kõrge kvaliteediga mitmekülgset toodangut tootev toiduainetööstus. 5. Puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund ning toimivad järelevalvesüsteemid (loovad Eestis head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks). 6. Ettevõtjatel on huvi ekspordi vastu. 7. Ekspordivõimekus teravilja ja piimasektoris. 8. Tarbijad eelistavad kohalikku päritolu toidukaupa. 9. Toiduainetööstus on tarbijanõudlusele kiirelt kohanev. 10. Mahetootmise populaarsus. 11. E-teenuste laialdane kasutamine asjaajamises. 12. Ettevõtjate uuendusmeelsus ja üldine hea teadmiste tase. 13. Vajalikku teadust tehakse mitmes teadus- ja arendusasutuses. 14. On loodud programmid ja meetmed, et toetada teadust, innovatsiooni ja teadmussiiret. 2.1.SO2.1.2 Nõrkused 1. Suur osa põllumajandus- ja toidusektori ettevõttetest on väikese turujõuga. 2. Põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete madal investeerimisvõime, sh raskendatud ligipääs kapitalile. 3. Suurt keskkonnamõju omavad seadmed ei ole ettevõtjale taskukohased. 4. Vähesed investeeringud T&A tegevustesse ja tootearendusse. 5. Madala lisandväärtusega toodangu ekspordi kõrge osakaal (Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete käibe osakaal ligi 2/3. Seega eksporditakse üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest ilma neile täiendavat lisandväärtust andmata). 6. Tööjõu tootlikkus on võrreldes ELi keskmisega madalam. 7. Brutoinvesteeringud keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate rakendamiseks kasutuses oleva maa hektari kohta on võrreldes ELi keskmisega madalamad. 8. Uuenduslikke lahendusi ei võeta kasutusele piisavalt kiiresti (info ja koostöö, madal investeerimisvõime). 9. Eesti suurimad toiduainetööstused on ELi keskmisest väiksemad. (Mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumisest tulenevad väikesed tootmismahud, millest omakorda tulenev madal konkurentsivõime). 10. Kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu puudus, mesinike kõrge keskmine vanus. 11. Mahetöötlemisele spetsialiseerunud tööstuste väike töötlemismaht. 12. Vähene teadlikkus IT-lahenduste võimalustest (potentsiaal pole täielikult ära kasutatud). 13. Taastuvenergia tootmise võimaluste vähene kasutamine. 14. Digilahenduste potentsiaal, sh andmete kasutamise potentsiaal ei ole piisavalt kasutatud. 15. Kõik vajalikud kompetentsid ei ole Eesti teadus- ja arendusasutuste poolt kaetud. 16. Teadusasutuste ja ettevõtete vähene koostöö. ET 64 ET 17. Teadmiste loomise, teadmussiirde ja innovatsiooni vähene sidusus. 18. Teadmussiire ei ole piisavalt tõhus, teave on killustunud. 19. Nõustamisteenused ei kata kõiki vajalikke valdkondi ja olulisi spetsiifilisi suundi. 20. Mesindussektoris mesilaste suur suremus (mesilashaigused, kliima) ning lõunapoolsemate riikidega võrreldes kõrgem mee tootmise omahind (kliima). 2.1.SO2.1.3 Võimalused 1. Toidu nõudlus ning inimeste ostujõud maailmas kasvavad. 2. Tarbimisharjumused maailmas muutuvad (tekib nõudlus uute innovaatiliste toodete järele, arenevad välja uued toidutrendid). 3. Mahetoidu tarbimine kasvab ning Eestis on mahepõllumajandusliku tootmise ja ka nende toodete töötlemise arenguks palju potentsiaali. Keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv suurendab mee ja meetoodete nõudlust. 4. Maaturismi ja kulinaaria valdkond aitavad kaasa toiduturismi arengule, mis mõjutab soodsalt kogu toidusektorit. 5. Kättesaadavate ja mitmekülgsete T&A- ja digilahenduste laialdasem kasutuselevõtt. 6. Bio- ja ringmajanduse võimaluste parem rakendamine. 7. Ettevõtlust soodustavad maksuerisused (tööjõud, maapiirkonnad, toidukaupade käibemaks). 8. Riigi investeeringud ettevõtluse arendamiseks (investeeringud taristusse). 9. Piiriülesed koostöövõimalused. 10. Sektori ettevõtjad on koondunud esindusorganisatsioonidesse. 11. Looduslike taimekoosluste meekorje potentsiaali ärakasutamine. 2.1.SO2.1.4 Ohud 1. Elanikkonna vananemine ning süvenev tööjõupuudus ja palgasurve. 2. Kaubandust pärssivad poliitilised suundumused (kaubandustõkked, kaubandussõjad). 3. Loodus- ja inimtekkelised katastroofid (toodangu tarbimiskõlbmatuks muutumine) ning taime- ja loomahaigused (sh mesilashaiguste leviku hoogustumine). 4. Ebasoodsad ilmastikutingimused (näiteks liigniiskus ja põud) ning sellest tulenev saagikaotus ja tooraine kvaliteedi kõikumine. 5. Suutmatus muutustele reageerida, ekspertteadmise puudumine. 6. Suutmatus konkureerida importkaubaga. 7. T&A tegevuste, tootearenduse ja investeeringute vähene rahastamine. 8. Eksportturgude majandusliku olukorra halvenemine. 9. Tootmissisendite kallinemine. 10. Rendimaade suur osakaal. 2.1.SO2.1.5 Muud märkused Põllumajandusettevõtete tootlikkus on Eestis ELiga liitumisjärgselt oluliselt paranenud, kuid olnud viimastel aastatel väikeses languses. Võrreldes EL-i keskmisega on 2005. a võrreldes Eesti põllumajandusettevõtete tootlikkus suurenenud 4 protsendipunkti enam (EL-s 9%, Eestis 13%). Tööjõutootlikkus on suurenenud FADNi andmetel alates 2006. aastast 2,8 korda, kuid on tootmistüüpide lõikes väga erinev. Suurim on tööjõutootlikkuse tõus piimatootmises ning sea- ja linnukasvatuses (üle 3 korra), väikseim aianduses (ca 40%) ja loomakasvatuses (ca 60%). Põllumajandustootjate brutoinvesteeringud tehnoloogiate rakendamiseks kasutuses oleva põllumajandusmaa hektari kohta on suurenenud, kuid jäävad veel alla EL-i keskmisele. FADNi andmetel moodustavad brutoinvesteeringud kasutuses oleva põllumajandusmaa hektari kohta perioodi 2004–2016 keskmisena 68% EL-28 keskmisest. Investeerimissuutlikkus on sektoris üldiselt viimastel aastatel ET 65 ET tagasihoidlikum, kuna kogutoodangu väärtusest moodustab vahetarbimine ligikaudu 70% (EL keskmine 59%). Tootmistüüpide ja suurusgruppide lõikes on ettevõtete võlakordaja erinev. Suurim on võetud kohustuste osatähtsus piimatootmise ettevõtetes ja üle 400 ha suurustes taimekasvatusettevõtetes (üle 40%). Eestis on 59% majapidamistest standardkogutoodanguga 4–25 tuhat eurot. Neid iseloomustab olulisel määral peretööjõu kasutamine, rendimaa keskmisest väiksem osatähtsus, saagikuste ja piimakuse oluliselt (kuni 40%) madalam tase. Samuti on investeeringud ha kohta madalamad ning ka võlakordaja madalam kui FADNi keskmisel ettevõttel. Põllumajandustootjate sissetulekute tagamisele ja konkurentsivõime suurendamisele aitavad kaasa investeeringud põllumajandustootmisesse, ühistegevuse edasine areng ja parem koostöö tarneahela erinevate lülide vahel jm. Põllumajandussektoris ei ole võimalik keskenduda üksnes klassikalises mõttes efektiivsele tootmisele. Suurenenud nõudmised põllumajandustootmisest tuleneva mõju vähendamiseks nõuavad põllumajandustootjatelt täiendavaid investeeringuid keskkonnamõjude vähendamiseks. Siiski peab arvestama, et keskkonnainvesteeringutega võivad kaasneda täiendavad kulud ja sellega seoses ka teatav konkurentsivõime langus. Eestis tegutses toiduainetööstuse valdkonnas 2019. aastal 761 ettevõtet ning nende arv on võrreldes 2013. aastaga kasvanud peaaegu poole võrra. Kõige rohkem on kasvanud mikroettevõtete arv (2013. aastal 295 ettevõtet, 2019. aastal 560 ettevõtet). Väikese suurusega ettevõtete arvus on toimunud väike kasv, teistes suurusgruppides on ettevõtete arv jäänud praktiliselt samaks. Mahetooraine väärindamisega tegelevaid ettevõtteid oli 2020. aastal 181 ning viimase viie aastaga on mahetöötlejate arv kahekordistunud. Suurusgrupiti (tööga hõivatud isikute arvu järgi) on toiduainetööstuste hulgas enim alla 10 töötajaga mikroettevõtteid (72% kogu ettevõtete arvust), väikese suurusega oli 19%, keskmiseid 7% ning vaid 2% ettevõtetest olid üle 250 töötajaga. Vaatamata suurele arvule moodustab mikroettevõtete müügitulu vaid 5% toiduainetööstuse müügitulust. Samas üle 250 töötajaga ettevõtete osakaal müügitulus on üle 30%. Eesti toiduainetööstustes loodav lisandväärtus töötaja kohta oli 2018. aastal 41% väiksem kui EL-i keskmine. Samuti on Eesti toiduainetööstuste investeeringute maht materiaalsesse põhivarasse võrreldes EL-i keskmisega suhteliselt madal ning moodustab sellest umbes 60%. Kui EL-is keskmisena investeerisid toiduainetööstused 2018. aastal materiaalsesse põhivarasse ligikaudu 9300 eurot töötaja kohta, siis Eestis oli vastav näitaja 7300 eurot. Ka müügitulu töötaja kohta oli 2018. aastal EL-i toiduainetööstustes keskmiselt kaks korda (248 000 eurot töötaja kohta) suurem kui Eestis (135 000 eurot). OECD raportis „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“ tuuakse välja, et Eesti toiduainetööstuste probleemiks on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väikesed tootmismahud ning sellest tulenev madal konkurentsivõime. Samuti on raporti kohaselt Eesti toiduainetööstustel madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli 2020. aastal hinnanguliselt 1,1 mld eurot. Suurima panuse eksporti andsid piima- (19%) ja teraviljasektor (19%). Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete osakaal ligikaudu 2/3 ehk üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest eksporditakse toorainena, ilma neile täiendavat lisandväärtust andmata. Mahetöötlemisele spetsialiseerunud tööstuste töötlemismaht on väike ja seetõttu suur osa Eesti mahedatest põllumajandussaadustest kasutatakse tööstustes tavatoodete tooraineks või eksporditakse töötlemata kujul. Tulenevalt Eesti väiksusest ning piiratud ostujõust on toidusektori arenguks vajalik suurendada ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. Tarbimisharjumused maailmas muutuvad, nõudlus kvaliteetsete ja innovaatiliste toodete järele kasvab. Eesti toidutööstus suudab pakkuda kõrge kvaliteediga mitmekülgset toodangut. Kuna Eesti toidusektori ettevõtted on eraldiseisvalt väikese turujõuga, tuleb välisturgudel soodustada turundus- ja müügialast koostööd. Erinevatel turgudel müügiedukuse saavutamiseks on vajalik eksportööride müügialase võimekuse ja kompetentside jätkuv arendamine. Oluline on senisest enam kasutada Eesti erinevate ülikoolide ja teadusasutuste know-how’d ekspordivõimekuse arendamiseks. ET 66 ET Mesindussektori puhul on konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamist EL tasandil eraldi adresseeritud mesindusprogrammide rakendamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (põllumajandustoodete ühine turukorraldus) alusel. Uuel EL eelarveperioodil liigub mesindusprogrammide meede strateegiakavade määruse alla ning selle rakendamine on liikmesriigile kohustuslik. Eestis peetavate mesilasperede arv on viimasel kümnel aastal peale suurt langust sellele eelneval kümnendil küll tõusnud ca 30 tuhandelt ligi 50 tuhandele (2020. aastal 47 900), kuid viimastel aastatel on kasv seiskunud. Eesti looduslike taimekoosluste meekorje potentsiaal on teadlaste hinnangul vähemalt 150 000 mesilasperet. Mesinike arv on mesindussektori struktuuriuuringute kohaselt vähenenud 12% aastatel 2012–2018. Kui 2012. aastal oli Eestis 5 934 mesinikku, siis aastaks 2018 oli neid jäänud 5 215. Seega on oluline, et sektori konkurentsivõimega kasvaks ka selle atraktiivsus ning uued ja noored mesinikud lisanduksid sektorisse. Meetoodangu varieeruvus on suur, sõltudes suurel määral ilmast ja mesilashaiguste levikust. Mesilasperede arvu säilitamiseks ja mee tootmistaseme tagamiseks on vajalik tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, toetades selleks nii seniste mesindusprogrammide tegevusi, (mesinike teadmiste ja oskuste parandamine, tehnilise abi andmine, mesilashaigustega võitlemine, mesilaste aretustegevus, analüüside tegemiseks laborite toetamine) kui ka nähes ette täiendavate uute tegevuste (koostöö teadusasutustega, tarbijate teadlikkuse tõstmine) toetamist. 2.1.SO2.2 Vajaduste kindlakstegemine Vajadust on Prioriteetide määramine ÜPP Kood Pealkiri käsitletud ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tõsta toidusektori ettevõtjate müügivõimekust V2.2 Ei läbi ühiste teavitus- ja turundustegevuste Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni V2.3 tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise 1 Jah koostöövõimalustes Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate V2.4 konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja 1 Jah ressursitõh Arendada välja kohalikul bioressursil V2.5 1 Jah põhinevaid väärindamisüksusi Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet V2.6 1 Jah ja turule orienteeritust Tõsta teadlikkust kvaliteedikavadest ja V3.3 suurendada nende raames toodetud toodete 1 Jah osakaalu Tarbijate kõrge tervist toetava toitumise ja V9.5 Ei toiduohutuse alane teadlikkus Soodustada uute alternatiivsete V9.6 1 Jah pakendilahenduste kasutamist V9.7 Toidujäätmete ja toidukao vähendamine 2 Osaliselt Arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid V9.8 ning soodustada digilahenduste kasutamist 2 Jah näiteks toidu Muud märkused vajaduste hindamise kohta. Puuduvad 2.1.SO2.4 Sekkumisloogika Sekkumise Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) Ühine väljundnäitaja vorm – nimi Sectoral - ADVIBEES(55(1)(a)) – mesinikele ja 2.1.1 - Mesindussektori O.37. Mesinduse säilitamiseks või Mesindustooted nende organisatsioonidele suunatud sekkumine 1 – mesinike arendamiseks toetatud meetmete nõustamisteenused, tehniline abi, teadmiste ja oskuste või ühikute arv ET 67 ET  koolitus, teave ja parimate tavade parandamine ning tehniline abi vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu Sectoral - INVAPI(55(1)(b)) – investeeringud 2.1.2 - Mesindussektori O.37. Mesinduse säilitamiseks või Mesindustooted materiaalsesse ja immateriaalsesse sekkumine 2 – materiaalsed ja arendamiseks toetatud meetmete varasse ning muud meetmed mittemateriaalsed või ühikute arv investeeringud Sectoral - ACTLAB(55(1)(c)) – laboratooriumide 2.1.3 - Mesindussektori O.37. Mesinduse säilitamiseks või Mesindustooted toetamise meetmed mesindustoodete, sekkumine 3 - analüüse arendamiseks toetatud meetmete mesilaste kao või tootlikkuse languse ja tegevate laboratooriumite või ühikute arv mesilastele potentsiaalselt toksiliste toetamine ainete analüüsimise eest Sectoral - COOPAPI(55(1)(e)) – koostöö 2.1.4 - Mesindussektori O.37. Mesinduse säilitamiseks või Mesindustooted asutustega, kes on spetsialiseerunud sekkumine 4 – koostöö arendamiseks toetatud meetmete mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusasutustega või ühikute arv teadusprogrammide rakendamisele Sectoral - PROMOBEES(55(1)(f)) – 2.1.5 - Mesindussektori O.37. Mesinduse säilitamiseks või Mesindustooted müügiedendus, teavitustegevus ja sekkumine 5 – tarbijate arendamiseks toetatud meetmete turundus, sealhulgas turuseire ning teadlikkuse tõstmine või ühikute arv meetmed, mille eesmärk on eelkõige suurendada tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist RD INVEST(73-74) – Investeeringud, 1.9.3 - Investeeringud O.22. Taristuinvesteeringuteks sealhulgas investeeringud niisutusse põllumajandusega seotud taristu toetust saavate tegevuste või (erateed) kaasajastamisse ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, 2.2 - Toidutööstuste O.24. Väljaspool sealhulgas investeeringud niisutusse materiaalsed ja immateriaalsed põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringud investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, 2.3 - Toidutööstuste O.24. Väljaspool sealhulgas investeeringud niisutusse materiaalsed ja immateriaalsed põllumajandusettevõtet tootlikeks tootlikud investeeringud (FI) investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, 2.5 - Väikeste O.20. Põllumajandusettevõtetes sealhulgas investeeringud niisutusse põllumajandusettevõtete tootlikeks investeeringuteks toetust arendamine saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, 2.6 - Põllumajandustootjate O.20. Põllumajandusettevõtetes sealhulgas investeeringud niisutusse tootlikud materiaalsed ja tootlikeks investeeringuteks toetust immateriaalsed investeeringud saavate tegevuste või ühikute arv (FI) RD INVEST(73-74) – Investeeringud, 3.1.1 - Ühistulised O.20. Põllumajandusettevõtetes sealhulgas investeeringud niisutusse investeeringud materiaalsesse ja tootlikeks investeeringuteks toetust immateriaalsesse põhivarasse saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, 3.1.2 - Ühistulised O.20. Põllumajandusettevõtetes sealhulgas investeeringud niisutusse investeeringud materiaalsesse ja tootlikeks investeeringuteks toetust immateriaalsesse põhivarasse saavate tegevuste või ühikute arv (FI) RD INVEST(73-74) – Investeeringud, 8.3 - Investeeringud O.24. Väljaspool sealhulgas investeeringud niisutusse bioressursside väärindamisse põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, KK1 - Põllumajandustootjate O.20. Põllumajandusettevõtetes sealhulgas investeeringud niisutusse materiaalsed ja immateriaalsed tootlikeks investeeringuteks toetust investeeringud saavate tegevuste või ühikute arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö O.1. Euroopa projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektide arv tegevusrühma projektid RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna O.31. Toetatud kohaliku arengu juhitud kohalik areng strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv ET 68 ET RD COOP(77) – Koostöö 9.4 - Loomataudide O.32. Toetatud muude kontrolliprogrammide alase koostöötegevuste või -ühikute arv koostöö toetus (välja arvatud punktis O.1 teatatud Euroopa innovatsioonipartnerlus) RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja 0.1 - Teadmussiirde- ja O.33. Toetatud koolitus-, teabe levitamine innovatsioonisüsteemi (AKIS) nõustamis- ja teadlikkuse arendamise toetus suurendamise tegevuste või ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, teabe levitamine nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Erieesmärk 2 eesmärgiks on suurendada põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. See eesmärk saavutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 sätestatud investeeringute (artiklid 73 ja 74), koostöö (artikkel 77), mesindussektoris sektoripõhiste sekkumisviiside (artiklid 42–56) kaudu. Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise arendamiseks, kus on senisest enam tähelepanu pööratud ka digitaliseerimisele, on kavandatud põllumajandustootjatele sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“, mille kaudu toetatakse materiaalsesse varasse tehtavaid investeeringuid eesmärgiga ajakohastada põllumajandusettevõtete põhivara ning parandada põllumajandusettevõtete majanduslikku toimimist. Lisaks on põllumajandustootjatele kavandatud sekkumine KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“, kus materiaalsete investeeringute kaudu soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhustust, digitaliseerimist, vähendatakse tootmisest tulenevat keskkonnamõju ning suurendatakse bioohutust. Nende tegevuste kaudu suureneb ka põllumajandustootjate konkurentsivõime. Toidutööstuste majandusliku võimekuse ja konkurentsivõime tõstmiseks ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks on kavandatud ettevõtjatele, kelle põhitegevusala on toidutootmine või joogitootmine, sekkumine 2.2 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“, kus toetatakse materiaalsesse varasse tehtavaid investeeringuid, mis on kas roheinvesteeringud, digitaliseerimist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu toetavad investeeringud või uue töötlemisüksuse rajamisele suunatud investeeringud. Sektoritest adresseeritakse erieesmärk 2 raames eraldi mesindussektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamise vajadust. Sekkumisega 2.1.1 „Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi“ toetatakse sektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust mesinike teadmiste ja oskuste parandamise ning mesindussektori sekkumiste rakendamiseks tehnilise abi andmise kaudu sekkumisega 2.1.2 „Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud“ mesilashaigustega võitlemiseks ja mesilaste tõuaretusse tehtavate investeeringute kaudu, sekkumisega 2.1.3 „Mesindussektori sekkumine 3 – analüüse tegevate laboratooriumite toetamine“ mesilashaiguste ja mesindustoodete kvaliteedi analüüsimise kaudu, sekkumisega 2.1.4 „Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega“ uue teadusinfo saamise ja rakendamise kaudu ning sekkumisega 2.1.5 „Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine“ mitmesuguste müügiedenduse, teavitustegevuse, turunduse ja turuseire meetmete rakendamise kaudu. Selleks, et suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust veelgi enam on nii põllumajandustootjatel, põllumajandustoodete töötlejatel kui neid ühendavatel koostöövormidel võimalus taotleda rahastamisvahendeid sekkumistest 2.6 „Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI)“, 2.3 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI)“ ning 3.1.2 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse ET 69 ET põhivarasse (FI)“. Rahastamisvahendi kaudu toetatakse investeeringuid, mis suurendavad ettevõtjate konkurentsivõimet läbi tehnoloogia uuendamise. Siia kuuluvad investeeringuid masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Toetatavaks tegevuseks on ka käibekapital, sh eraldiseisev käibekapital tingimusel, et see aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele. Erieesmärk 2 saavutamisesse panustavad kaudselt ka teiste erieesmärkide sekkumised nagu näiteks 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, kus eesmärk on ühistegevuse soodustamine töötlemise etapis, et selle kaudu tõsta põllumajandustootjate omavaheline koostöö järgmisele tasandile ja aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni parandamisele toidutarneahelas. Sekkumine 8.3 „Investeeringud bioressursside väärindamisse“ panustab bioressursi töötlemisvõimekuse tõusu ja tooraine ekspordi asemel selle väärindamisse, mis võimaldab kõrgema lisandväärtusega ja kasumlikemate toode tootmist. Põllumajandustootjate konkurentsivõime paraneb sobivate bioväärindamisüksuste loomise, sh kõrval- ja kaassaaduste ning tootmisjääkide kasutamise läbi nt bioenergia/biogaasi, bioväetiste ja biomaterjalide ning muude uudsete ja kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks (sh toidutööstusele, farmaatsiatööstusele). Samuti panustab sekkumine tehnoloogia uuendamisse, et asendada fossiilseid materjale taastuvatega, nt võtta kasutusele taastuval ressursil põhinevad pakendid jmt. Bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. Investeeringuga toetatakse ressursitõhusate ja kestlike lokaalsete energiavarustuslahenduste loomist, mis suurendavad ka energia varustuskindlust ja - julgeolekut. Erieesmärgi saavutamises on oluline osa ka sekkumistel 0.1 „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ ja 0.2 „Nõuandetoetus“, mis kvaliteetse teadmussiirde ja nõuandeteenuse ja - toetuse kaudu suurendavad põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate teadlikkust jätkusuutlikust arengust ja aitavad seeläbi tõsta sektori ettevõtete konkurentsivõimet. AKISe nn ökosüsteem tagab toimiva infovoo tootjate ja teadlaste vahel, muudab kättesaadavaks ajakohase teabe innovatsiooni ja uusima teadusinfo kohta ning tagab nõustamisteenuse pakkumise riigile olulistes valdkondades võrdsetel alustel ja ühtlase kvaliteediga üle kogu Eesti. Samuti panustab sekkumise 0.3 „Innovatsioonikoostöö projektid“, mille eesmärk on soodustada Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist ja innovatsioonikoostööd nii Eesti kui välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega, ettevõtete konkurentsivõime tõstmisesse, eelkõige läbi plaanitavate tegevuste kliima- ja ressursitõhususe ning turu- ja tootmisriskidele vastupanuvõime suurendamise. Erieesmärgi saavutamisse panustab ka sekkumine 8.4 „LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng“ kuna selle üheks eesmärgiks on maapiirkondades ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu ning keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandus) lahenduste välja töötamine ja rakendamine. Erieesmärgi saavutamisse panustab ka sekkumine 1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“, kuna selle üheks eesmärgiks on hajaasustusega territooriumidel maakasutuse ratsionaalsemaks ja efektiivsemaks muutmine, millega paraneb põllumajandustootjate konkurentsivõime. Ligikaudu 25% põllumajandustootjatest leiab, et tee hoid ja ehitus vajab investeeringuid[1]. Heas korras teede võrgustik ja juurdepääs põllumajandusmaale ja põllumajandustootmishoonetele on oluliseks eelduseks ettevõtluse arendamiseks maal sh põllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks. ET 70 ET [1] Põllumajandusuuringute Keskus 2020 „Maaparandussüsteemide ehitamist ja hoiutööde tegemist mõjutavate tegurite väljaselgitamise uuring“ Tabel 14, lk 53 https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2020- 12/Maaparandus_uuringu_l%C3%B5pparuanne_2020.pdf 2.1.SO2.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO2.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus CU R.3 - Põllumajanduse digiteerimine ÜPP kaudu digitaalsele põllumajandustehnoloogiale 1,16 % antavast toetusest kasu saavate põllumajandusettevõtete osakaal CU PR R.9 - Põllumajandusettevõtete moderniseerimine Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate 6,17 % põllumajandustootjate osakaal CU PR R.10 - Parem tarneahela korraldus ÜPP raames toetust saavate tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades 3,56 % osalevate põllumajandusettevõtete osakaal CU 26,11 % R.35 - Mesilastarude säilitamine ÜPPst toetatavate mesilastarude osakaal CU R.39 - Maamajanduse arendamine Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud 338,00 maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus Erieesmärk 2 eesmärgiks on suurendada põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. Digitaliseerimise suurenemist vaadatakse tulemusnäitaja R.3 kaudu, mille sihttasemeks on seatud, et 1,16% põllumajandustootjatest saavad kasu ÜPP kaudu digitaalsele põllumajandustehnoloogiale antavast toetusest. Põllumajandusettevõtete moderniseerimist jälgitakse tulemusnäitaja R.9 kaudu, mille sihttasemeks on seatud 6,17% põllumajandustootjatest saavad kasu ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetustest. Tarneahela korraldamise parenemist järgitakse tulemusnäitaja R.10 kaudu, mille sihtasemeks on seatud, et 3,56% põllumajandustootjatest osalevad ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades. Mesilasperede arvu säilimist jälgitakse tulemusnäitaja R.35 kaudu, mille sihttasemeks on seatud, et 31,25% mesilasperesid on nendel põllumajandustootjatel, kes saavad kasu mesindussektorile suunatud sekkumisest 2.1.2 „Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud“ või mahepõllumajanduslikult mesilaste pidamisele suunatud sekkumisest 9.2 „Loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele“. Tulemusnäitaja R.35 puhul ei arvestata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 73 kohaseid investeeringusekkumisi, mille puhul võivad mesinikud üldises korras koos teiste põllumajandussektori esindajatega toetust taotledes samuti ÜPP-st otseselt kasu saada, kuid need meetmed ei ole R.35 jaoks suure mõjuga ning nendest sekkumistest kasu saavad mesinikud ja mesilaspered ja R.35 arvestuses olevatest sekkumistest kasu saavad mesinikud ja mesilaspered võivad olulisel määral kattuda. Tulemusnäitaja R.35 sihtväärtuseks on 26,11%, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ET 71 ET (EL) nr 2021/2115 artikli 55 lõike 1 punktis b sätestatud sekkumisviisi kaudu hinnanguliselt toetatavate mesilasperede arvu, sama määruse artiklis 70 sätestatud keskkonna- ja kliimakohustuse alusel loomade heaolu toetuse kaudu hinnanguliselt toetatavate mahepõllumajanduslikult peetavate mesilasperede arvu ja sama määruse artiklis 28 sätestatud väikepõllumajandustootjate toetuse alusel mesilaste korjeala toetuse kaudu hinnanguliselt toetatavate mesilasperede arvu summa (12 700) jagamisel Euroopa Komisjonile teatatud Eesti mesilasperede koguarvu viimase kolme aasta keskmisega (48 633). Järgnevas tabelis esitatud hinnangulised kasusaajate mesinike ja nende mesilasperede arvud aastate lõikes põhinevad 2022. aasta lõpuni Eestis rakendatud mesindusprogrammides juhtorganisatsioonideks olnud mesindusorganisatsioonide esindajate ühisel eksperthinnangul ning sekkumise 9.2 „Loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele“ (ENVCLIM(70)) tabelis 13 esitatule. 2023 2024 2025 2026 2027 Eeldatav kasusaajate mesinike arv 200 250 300 350 400 art 55(1)(b) puhul Eeldatav mesilasperede arv1 kasusaajatel 4 000 5 000 6 000 7 000 8 000 mesinikel kokku art 55(1)(b) puhul Eeldatav mesilasperede arv kasusaajatel 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 mesinikel kokku art 28 puhul Eeldatav mesilasperede arv kasusaajatel 0 3 100 3 100 3 200 3 200 mesinikel kokku art 70 puhul Eeldatav kasusaajate mesilasperede 5 500 9 600 10 600 11 700 12 700 arv kokku2 Kasusaajate mesinike mesilasperede osakaal 11,31% 19,74% 21,80% 24,06% 26,11% kõikidest mesilasperede st ET 72 ET Euroopa Komisjonile teatatud Eesti mesilasperede koguarv vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/1366 artikli 3 alusel viimasel kolmel aastal (SA andmed): 2018. a 48 700, 2019. a 49 300, 2020. a 47 900. Seega on 2018–2020 keskmine 48 633 mesilasperet. 1 -1. novembri 2020. a seisuga oli PRIA registris 47 190 mesilasperet ja 2 348 mesinikku, st keskmiselt ca 20 mesilasperet mesiniku kohta 2 - Artikli 55(1)(b) alusel ja artikli 70 alusel kasusaavate mesinike ja mesilasperede kattuvus on väga väike, sest mahemesinduses on paljud tavamesinduses kasutatavad mesilashaiguste tõrje võtted keelatud või piiratud ning seega on mahemesinikele artikli 55(1)(b) alusel toetuse kasutamine väga piiratud. Seetõttu artikli 55(1)(b) ja artikli 70 alusel eeldatavate kasusaajate mesilasperede osas kattuvust ei arvestata. Artikli 55(1)(b) alusel ja artikli 28 alusel kasusaavate mesinike ja mesilasperede kattuvus on väga väike, sest mesinikud enamasti ei oma põllumajandusmaad. Seetõttu artikli 55(1)(b) ja artikli 28 alusel eeldatavate kasusaajate mesilasperede osas kattuvust ei arvestata. 2.1.SO2.9 Rahaeraldise põhjendus Sekkumine 2.1.2 „Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud“ eelarvega 50 000 eurot EL vahenditest, millele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL vahenditega samas suuruses, panustab tulemusnäitaja R.35 sihttaseme saavutamisse. Sekkumine 2.2 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ eelarvega 40 mln eurot ja sekkumine 2.3 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI)“ eelarvega 10 mln eurot sihttasemega panustavad tulemusnäitaja R.3 sihttaseme saavutamisse. Sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine eelarvega“ 22 mln eurot panustab tulemusnäitaja R.9 sihttaseme saavutamisse. Sekkumine 2.6 „Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI)“ eelarvega 20 mln eurot panustab tulemusnäitaja R.3 ja R.9 sihttaseme saavutamisse. Tulemusnäitaja „ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal“ väärtusesse panustavad ka erieesmärk 3 alt kavandatud viis sekkumist: 3.1.1, 3.1.2, 3.2, 3.3 ja 3.4. Sekkumine 1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“ panustab eelarvega 897 000 eurot R 9 sihttaseme saavutamisse. Sekkumine 9.2 „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ panustab eelarvega 504 000 eurot R.35 sihttaseme saavutamisse. Sekkumine ÖK5 "Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus" panustab eelarvega 1 875 000 eurot R.35 sihttaseme saavutamisse. ET 73 ET 2.1.SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas 2.1.SO3.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO3.1.1 Tugevused 1. Üha rohkem põllumajandustootjaid on avatud liitumaks põllumajandusühistutega ning ühistute turuosa kasvab. 2. Kvaliteedikavadega liitunud põllumajandustootjate arv kasvab. 3. Toimivad ühistud on piima- ja teraviljasektoris. 4. Toimivad ühistud investeerivad lisandväärtuse kasvu. 5. Mitmekesine tootmine (uudsed lahendused, nišitooted, mahepõllumajanduse laienemine jm). 6. Esmatootjate poolt lisandväärtuse andmine toodetele (müügiks ettevalmistamine). 7. Noored põllumajandustootjad on põllumajandusühistu liikmeks astumisele rohkem avatud. 2.1.SO3.1.2 Nõrkused 1. Suure osa põllumajandustootjate vähene koostöö ning valmisolek ühistegevuseks. 2. Puudulikud teadmised kaasaegsest ühistegevusest. 3. Erinev turujõud tarneahela lülide vahel. 4. Põllumajandusühistute piiratud võimekus kaasata oma- ja võõrkapitali. 5. Ühistute poolt loodav lisandväärtus on väike. 6. Palju väikeseid ja nõrga turujõuga ning omavahel konkureerivaid ühistuid. 7. Usaldamatus ühistu liikmete vahel ning valmisoleku puudumine ühistu arendamisse investeerida. 8. Vähearenenud lühikesed tarneahelad. 9. Vähesed investeeringud teadus- ja arendustegevustesse ja tootearendusse. 2.1.SO3.1.3 Võimalused 1. Euroopa Liidu algatus tootja positsiooni tugevdamiseks tarneahelas (ebaausate kaubandustavade kasutamist piirav direktiiv, turu läbipaistvust suurendav algatus, tootjaorganisatsioonidele loodud konkurentsierandid). 2. Head suhted ja võimalik koostöö teiste Balti riikide ühistutega. 3. Ühistu juhtide professionaalsuse kasv. 4. Horisontaalne koostöö tarneahelas (nt maaturismi ja kulinaaria valdkonna esindajatega) aitab kaasa lühikeste tarneahelate populariseerimisele. 2.1.SO3.1.4 Ohud 1. Jaekaubanduse jätkuv kontsentreerumine ja tarneahela tasakaalustamatuse süvenemine. 2. Ühistulise tegevuse mahajäämus süveneb võrreldes EL-iga. 2.1.SO3.1.5 Muud märkused Toidutarneahelat iseloomustab iga järgmise lüli üha kasvav kontsentreerumine. Eriti tugevalt on viimasel kümnendil koondunud jaekaubandus, võimaldades dikteerida toiduainete tootjatele, töötlejatele ja tarnijatele oma tingimusi. Kaubanduse jätkuv kontsentreerumine süvendab toidutarneahela tasakaalustamatust. Võrreldes ahela järgmiste lülidega, on põllumajandustootjad valdavalt väikesed ning killustunud ja omavad tarneahelas nõrgemat turujõudu. Eesti toidusektor tegutseb EL-i siseturu osana ning põllumajandustootjad konkureerivad EL-i teiste liikmesriikide põllumajandustootjatega samadel tingimustel. Põllumajandustootjate ja töötlejate nõrgem turujõud võrreldes tarneahela järgmiste lülidega (eelkõige kaubandusega) mõjutab oluliselt sektori konkurentsivõimet ning tootja positsiooni toidutarneahelas. ET 74 ET Põllumajandustootjate ühistutesse koondumine ning omavaheline koostöö suurendavad tootjate turujõudu ning tugevdavad tootjate positsiooni toidutarneahelas, tagavad põllumajandus- ja toiduainesektori mitmekesise ettevõtlusstruktuuri ning õiglased ja stabiilsed sissetulekud, suurendavad konkurentsivõimet ja turule orienteeritust ning tõstavad lisandväärtust ja ekspordivõimekust. Üha rohkem Eesti põllumajandustootjaid on ühistutega liitumisele avatud ja toidukvaliteedikavades osalejate arv on viimasel aastal kasvanud. Piima- ja teraviljasektoris tegutsevad ka üle 100 liikmega ühistud, mis investeerivad lisandväärtuse kasvu ning ekspordivad oma tooteid. Kuigi ühistute arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, on enamik loodud ühistutest väikesed ja loovad vähe lisandväärtust. Turul tegutsevatest ühistutest 80% on väikesed ja nõrga turujõuga ning ühistegevuse tase erinevates põllumajandussektorites erineb oluliselt. Tootjate organiseeritus on parem piima- ja teraviljasektoris, nõrk puu– ja köögiviljasektoris. Ühistegevuse arengut on takistanud varasem negatiivne kogemus, tootjate piiratud võimekus ühistu arengusse investeerida, puudulikud teadmised ühistegevusest ning professionaalsete juhtide ja eestvedajate puudus. Kuigi EL-i turukorraldusmeetmed võimaldavad tunnustatud tootjaorganisatsioonidel kasutada erandeid konkurentsieeskirjadest ning saada finantsabi eesmärgiga suurendada oma liikmete turujõudu, polnud Eestis 2022. aastani ühtegi tunnustatud tootjaorganisatsiooni. Esimene tootjaorganisatsioon tunnustati 2022. aasta veebruaris ja see tegutseb piima-ja piimatootesektoris. EL finantsabi puu– ja köögiviljasektoris pole sektori huvipuuduse tõttu rakendust leidnud, mistõttu ühistegevuse mahajäämus võrreldes teiste liikmesriikidega on üsna suur. Eestis on kaks tunnustatud riiklikku kvaliteedikava – toidukvaliteedikava „Rohumaaveise liha tootmine“, milles on sätestatud nõuded maherohumaaveise liha tootmiseks ja 2022. aastal tunnustatud toidukvaliteedikava „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“ eeskiri. Kvaliteedikava kohane kohustuslik tootmine toimub UNESCO MAB-sertifikaadiga biosfääri programmialades, kus majandatakse säästva arengu põhimõtete alusel, kasutades lahendusi, mis võimaldavad bioloogilise mitmekesisuse säilimise. Looduslikel rohumaadel karjatatavad lamba ja veise tõud on aeglase kasvuga, mis koos liigirikka koresöödaga annab nende loomade lihale head maitseomadused. Varasemalt tunnustatud riikliku kvaliteedikavaga „Rohumaaveise liha tootmine“ liitujate arv on aastatega üha suurenenud. Ka teistest sektoritest in tuntud huvi kvaliteedikavade loomise vastu, mis annab lootust, et tulevikus nende arv suureneb ja ka kvaliteedikavade raames toodetud toodete osakaal suureneb. Liidu kvaliteedikava kaitstud geograafiline tähis alusel on hetkel kaitstud kaks nimetust – „Estonian vodka“ registreerimisprotsess lõppes ametlikult 2019. aastal ja nimetuse „Sõir“ registreerimisotsus jõustus 2021. aastal. Estonian vodka eriomadused tulenevad teraviljade kasvatamise eripäradest (peamiselt talivili, mille kasvatamisel pööratakse suurt tähelepanu maheviljelusele), kartulist kui tooraine erilisusest ning Eesti joogivee koostisest. Nimetusega „Sõir“ tähistatakse traditsioonilist laagerdamata kohupiimajuustu, mida tuntakse Eestis ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Sõira tegemise komme ning oskused kui osa Vana-Võromaa ja Setomaa kultuuripärandist on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtetest lähtuvalt Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Tootjate huvi toodete nimetustele geograafilise tähise staatuse taotlemise vastu on kasvamas – 2021. aastal toimus 3 infopäeva, kus ka selle teema kohta infot jagati. 2.1.SO3.2 Vajaduste kindlakstegemine Vajadust on Prioriteetide määramine ÜPP Kood Pealkiri käsitletud ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni V2.3 tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise 1 Jah koostöövõimalustes V3.1 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni 1 Jah ET 75 ET  tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamis Lõpetada ebaausate kaubandustavade V3.2 2 Ei kasutamine tarneahelas Tõsta teadlikkust kvaliteedikavadest ja V3.3 suurendada nende raames toodetud toodete 1 Jah osakaalu Arendada toidusektori ettevõtjate koostööd ja V3.4 turustusvõimalusi eelkõige läbi lühikeste 1 Jah tarneahelate Muud märkused vajaduste hindamise kohta. Puuduvad 2.1.SO3.4 Sekkumisloogika Sekkumise Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja vorm RD INVEST(73-74) – 3.1.1 - Ühistulised investeeringud O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks Investeeringud, sealhulgas materiaalsesse ja immateriaalsesse investeeringuteks toetust saavate tegevuste või investeeringud niisutusse põhivarasse ühikute arv RD INVEST(73-74) – 3.1.2 - Ühistulised investeeringud O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks Investeeringud, sealhulgas materiaalsesse ja immateriaalsesse investeeringuteks toetust saavate tegevuste või investeeringud niisutusse põhivarasse (FI) ühikute arv RD INVEST(73-74) – 8.3 - Investeeringud bioressursside O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet Investeeringud, sealhulgas väärindamisse tootlikeks investeeringuteks toetust saavate investeeringud niisutusse tegevuste või ühikute arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektide arv tegevusrühma projektid RD COOP(77) – Koostöö 3.2 - Liidu ja riiklike kvaliteedikavade O.29. Ametlikes kvaliteedikavades osalemise rakendamise toetamine toetuse saajate arv RD COOP(77) – Koostöö 3.3 - Tunnustatud O.28. Toetust saavate tootjarühmade ja - tootjaorganisatsioonide arendamise organisatsioonide arv toetamine RD COOP(77) – Koostöö 3.4 - Lühikeste tarneahelate ja kohaliku O.32. Toetatud muude koostöötegevuste või - turu arendamine ühikute arv (välja arvatud punktis O.1 teatatud Euroopa innovatsioonipartnerlus) RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate kohalik areng (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste 0.1 - Teadmussiirde- ja O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja vahetamine ja teabe innovatsioonisüsteemi (AKIS) teadlikkuse suurendamise tegevuste või levitamine arendamise toetus ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja vahetamine ja teabe teadlikkuse suurendamise tegevuste või levitamine ühikute arv Ülevaade Erieesmärk 3 eesmärgiks on parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. Kuna põllumajandus- ja toidusektori struktuuri iseloomustavad suhteliselt väikeste tootmismahtudega ettevõtted, on nende konkurentsivõime tõstmise eelduseks hästi toimiv koostöö. Selle eesmärgi saavutamisse panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 sätestatud koostöö artikli (artikkel 77) alusel välja töötatud sekkumised. Üheks võimaluseks põllumajandustootjate positsiooni parandamiseks väärtusahelas on nende koondumine tootjaorganisatsioonidesse, millest tulenevalt suureneb nende turujõud. Sekkumise 3.3 „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“ eesmärk on toetada tunnustatud tootjaorganisatsioone nende juhtimisvõimekuse tõstmisel, et seeläbi tagada nende jätkusuutlikkus. Toetatavateks tegevusteks on professionaalsete juhtide palkamine ja seeläbi juhtimisvõimekuse suurendamise, mis on ET 76 ET tootjaorganisatsioonide edasise arengu seisukohalt olulised, kuid millesse panustamiseks ei pruugi olla piisavalt vahendeid. Konkurentsivõime suurendamiseks on olulise tähtsusega edendada toidusektori ettevõtjate omavahelist koostööd lühikesite tarneahelate ja kohalike turgude arendamise kaudu, mille eesmärk on luua põllumajandustoodetele uusi turustusvõimalusi. Selle saavutamiseks on kavandatud sekkumine 3.4 „Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine“, mille abil suurendatakse turule orienteeritust uute müügikanalite loomise kaudu ning tõstetakse ka tarbijate teadlikkust lühikestest tarneahelatest. Tootjate positsiooni väärtusahelas ja sissetulekuid parandab ka kvaliteedikavade rakendamine, mille raames toodetud toodete eest on võimalik saada kõrgemat hinda. Sekkumise 3.2 „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“ abil soovitakse tugevdada tootjate koostööd ja suurendada nende põllumajandusettevõtjate arvu, kes kvaliteedikavades osalevad, toetades kvaliteedikava arendamisega ja toodete kvaliteedi tagamisega seotud kulusid. Kuna teadlikkus liidu ja riiklike kvaliteedikavade osas on võrdlemisi tagasihoidlik nii toidutootjate kui tarbijate hulgas, toetatakse sekkumise raames ka erinevaid teavitustegevusi, mis aitavad tutvustada kvaliteedikava raames toodetud toodete omadusi ja eeliseid. Siia kuuluvad näiteks erinevad teavituskampaaniad, turundusürituste korraldamine, messidel osalemine või nende korraldamine. Erieesmärgi saavutamisesse panustab sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, kus eesmärk on ühistegevuse soodustamine töötlemise etapis, et selle kaudu tõsta põllumajandustootjate omavaheline koostöö järgmisele tasandile ja aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni parandamisele toidutarneahelas. Lisaks on võimalus sekkumise 3.1.2 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)“ raames rahastamisvahendi kaudu toetatakse investeeringuid, mis suurendavad ühistute turupositsiooni ja konkurentsivõimet läbi tehnoloogia uuendamise. Siia kuuluvad investeeringuid masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Toetatavaks tegevuseks on ka käibekapital, sh eraldiseisev käibekapital tingimusel, et see aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele. Sekkumine 8.3 „Investeeringud bioressursside väärindamisse“ panustab bioressursi töötlemisvõimekuse tõusu ja tooraine ekspordi asemel selle väärindamisse, mis võimaldab kõrgema lisandväärtusega ja kasumlikemate toode tootmist. Sekkumisega soodustatakse nii ettevõtjate kui ka sektoritevahelist koostööd, ühistute ja klastrite teket ning tutvustatakse biomajanduse võimalusi laiemale sihtgrupile. Paraneb ka ettevõtjate konkurentsivõime läbi koostöös loodavate sobivate bioväärindamisüksuste loomise, sh kõrval- ja kaassaaduste ning tootmisjääkide kasutamise läbi nt bioenergia/biogaasi, bioväetiste ja biomaterjalide ning muude uudsete ja kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks (sh toidutööstusele, farmaatsiatööstusele). Samuti panustab sekkumine tehnoloogia uuendamisse, et asendada fossiilseid materjale taastuvatega, et võtta kasutusele taastuval ressursil põhinevad pakendid jmt. Bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. Investeeringuga toetatakse ressursitõhusate ja kestlike lokaalsete energiavarustuslahenduste loomist, mis suurendavad ka energia varustuskindlust ja -julgeolekut. Ühistulised investeeringud nimetatud valdkondadesse on üksikute ettevõtjate jaoks kuluefektiivsemad ja toovad suuremat kasu ühistu liikmetele. Erieesmärgi saavutamises on oluline osa ka sekkumistel 0.1 „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ ja 0.2 „Nõuandetoetus“, mis kvaliteetse teadmussiirde ja nõuandeteenuse ja - toetuse kaudu suurendavad põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate teadlikkust jätkusuutlikust arengust ja aitavad seeläbi tõsta sektori ettevõtete positsiooni väärtusahelas ja konkurentsivõimet laiemalt. AKISe nn ökosüsteem tagab toimiva infovoo tootjate ja teadlaste vahel, muudab kättesaadavaks ajakohase teabe ET 77 ET innovatsiooni ja uusima teadusinfo kohta ning tagab nõustamisteenuse pakkumise riigile olulistes valdkondades võrdsetel alustel ja ühtlase kvaliteediga üle kogu Eesti. Samuti panustab põllumajandustootja positsiooni parandamisse väärtusalehas sekkumine 0.3 „Innovatsioonikoostöö projektid“, mille eesmärk on soodustada Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist ja innovatsioonikoostööd nii Eesti kui välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega, eelkõige läbi plaanitavate tegevuste kliima- ja ressursitõhususe ning turu- ja tootmisriskidele vastupanuvõime suurendamise. Erieesmärgi saavutamisse panustab ka sekkumine 8.4 „LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng“ kuna sekkumise üheks eesmärgiks on maapiirkondades ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu ning keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandus) lahenduste välja töötamine ja rakendamine. 2.1.SO3.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO3.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus CU PR R.10 - Parem tarneahela korraldus ÜPP raames toetust saavate tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades 3,56 % osalevate põllumajandusettevõtete osakaal CU R.39 - Maamajanduse arendamine Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud 338,00 maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus EE3 alt rakendatavate sekkumiste 3.1.1, 3.1.2, 3.2, 3.3 ja 3.4 eesmärgiks on parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas läbi tarneahela parema korralduse. Selle erieesmärgi alt kavandatud sekkumistega tahetakse saavutada eesmärk, et 3,56% põllumajandustootjatest osalevad tootjaorganisatsioonides,lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades. Eesmärk on seatud viie sekkumise (sekkumised 3.1.1, 3.1.2, 3.2, 3.3, 3.4) koosmõjul ja kui ükspõllumajandustootja saab toetust mitme sekkumise sekkumise kaudu, siis loetakse toetuse saaja eesmärki ühekordselt. 2.1.SO3.9 Rahaeraldise põhjendus Erieesmärk 3 alt kavandatud viie sekkumisega tahetakse saavutada tulemusnäitaja R.10 sihttaset, et vähemalt 3,56% põllumajandustootjatest osalevad ühistegevuses, tootjaorganisatsioonides, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades. Selle eesmärgi saavutamisse panustab: Sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ eelarvega 20 mln eurot. Sekkumine 3.1.2 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)“ eelarvega 15 mln eurot. Sekkumine 3.2 „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“ eelarvega 4 mln, millest hinnanguliselt poole ulatuses panustatakse kvaliteedikavade arendamise kaudu R.10 sihttaseme saavutamisse. Teine pool eelarvest on kavandatud kvaliteedikavade teabe- ja reklaamimeetmeteks, mille puhul ei ole tulemusindikaatorit seatud (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklile 111). Sekkumine 3.3 „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“ eelarvega 2,45 mln eurot. Sekkumine 3.4 „Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine“ panustab eelarvega 6 mln eurot. ET 78 ET 2.1.SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat 2.1.SO4.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO4.1.1 Tugevused 1. Teadus- ja arendustegevus ning haridus on põllumajanduse valdkonnas heal tasemel. 2. Põllumajanduskeskkonna ja mahepõllumajanduse meetmega hõlmatud suur osa põllumajandusmaast. 3. Riiklikud tegevused ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja tõrjeks ning haiguskindlate taimesortide aretus. 4. Biogaasi tootmine on käivitunud, see on loonud heal tasemel ekspertteadmised ja kogemused. 5. Suur metsa pindala ja piisav juurdekasv, biomassi ja metsamulla süsinikuvaru on suurenenud. 2.1.SO4.1.2 Nõrkused 1. Ebapiisav seire ja statistiliste andmete ebaühtlane kvaliteet. 2. Vähene teadlikkus kliimamuutustega seotud probleemidest ning nende lahendamise vajadustest ja võimalustest. Kliima ja põllumajanduse seoste osas on teadus- ja arendustegevuse tase ebaühtlane ning vastavaid pilootprojekte on vähe. 3. Intensiivistuv põllumajandus (põllumaa orgaanilise süsinikuvaru aeglane vähenemine, mineraalväetiste kasutamise kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine). 4. Investeeringute tase seoses sõnnikukäitluse, hajusa taastuvenergia, maapiirkondade taristu ja mikrolahendustega on ebaühtlane ja ebapiisav. 5. Keskkonnainvesteeringutega kaasnevad täiendavad kulud võivad olla suured, ei ole ettevõtjale jõukohased ja keskkonnaga seotud kohustuste täitmisega võib kaasneda konkurentsivõime langus. 6. Erametsas pole piisavalt tehtud hooldusraiet. 7. Pole piisavalt andmeid erinevate erametsas rakendatavate majandamisvõtete mõjust kliimale. 2.1.SO4.1.3 Võimalused 1. Looduslikud eeldused ja ressursid loovad võimaluse säästliku biomajanduse arendamiseks. 2. Keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate kiire areng ning kättesaadavuse ja kulutõhususe paranemine, mis võimaldab rakendada säästlikke lahendusi põllumajanduses. 3. Kliima soojenemisega kaasnev põllumajanduskultuuride mitmekesisuse suurenemine, vegetatsiooniperioodi pikenemine ning biomassi produktsiooni kasv. 4. Tarbijate ja tootjate ning ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasv, mis toob kaasa mahe- ja keskkonnasõbralike toodete nõudluse suurenemise. 5. Kaasaegase ja innovaatilise tehnoloogia kättesaadavus taime- ja loomakasvatuses. 2.1.SO4.1.4 Ohud 1. Kasvav ja ebaühtlane surve ressurssidele ja maakasutusele võib põhjustada negatiivset keskkonnamõju, ressursside kättesaadavuse vähenemist ja hindade tõusu. 2. Kliimamuutustega kaasnev ekstreemsete ilmastikunähtuste (tormid, põuad, üleujutused, liigne sademete hulk) sageduse suurenemine. Võõrliikide, taimekahjustajate ja -haiguste ning loomataudide levik ning resistentsus. 3. Ambitsioonikas kliimapoliitika toob põllumajandustootmise liikumise Eestist välja sinna, kus kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ei ole rangeid nõudeid (süsinikulekke oht). 4. Valdkonna prioriteetsus, atraktiivsus ja teadlikkus ei suurene piisavalt või on ebaühtlane tulenevalt kriisidest. EL-i või siseriikliku poliitika ebastabiilsus või ebaühtlus (mullapoliitika puudumine). 5. Kohalikule kasvukohale sobiliku metsa kultiveerimismaterjali ebapiisav kättesaadavus. ET 79 ET 2.1.SO4.1.5 Muud märkused Põllumajandusest pärit KHG heide moodustas 2020. aastal Eesti koguheitest ligi 13%[1]. Võrreldes baasaastaga (1990) on põllumajanudssektorist tulenev KHG heide vähenenud 2020. aastaks ligi 43%. Peamiseks põhjuseks loomade arvu ja mineraalväetiste kasutamise vähenemine. Loomakasvatuse kontsentreerumine, mineraalväetiste kasutamise kasv ning põllumaa orgaanilise süsinikuvaru aeglane vähenemine võivad põhjustada KHG heite suurenemist põllumajanduses. Suur osa MAK 2014–2020 meetmeid panustavad juba täna otseselt või kaudselt kliimamuutuste leevendamisse ja mõjudega kohanemisse. Kliimamuutuste leevendamiseks ja nende mõjudega kohanemiseks on vaja ka edaspidi keskkonnasõbralike tehnoloogiaid ja praktikaid toetada. Oluline on veelgi enam soodustada põllumuldade orgaanilise süsiniku varu suurendavate praktikate rakendamist, turvasmuldade harimise olulist vähendamist, viies turvasmuldadega põllud rohumaa alla või soodustada seal asjakohastel juhtudel veetaseme tõstmist ning märgalakultuuride viljelemist. Turvasmuldasid on täpsemalt käsitletud erieesmärk 5 SWOT analüüsis. Põllumajandus- ja metsandusvaldkonnas on heal tasemel teadus- ja arendustegevus ning kutse- ja kõrgharidus, mis loob eeldused innovatsiooniks. Keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate kiire areng ning nende kättesaadavuse ja kulutõhususe paranemine võimaldavad rakendada säästlikke lahendusi ja aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjudega kohanemisele ning arendada säästvat energiat, samuti leevendada kasvavat survet ressurssidele. Tarbijate ja tootjate ning ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasv toob kaasa mahe- ja keskkonnasõbralike toodete nõudluse suurenemise. Loomakasvatuses on meetmeid KHG heite vähendamiseks piiratud. Metaaniheidet saab vähendada soodustades näiteks karjatamist. Soolesisese fermentatsiooni vähendamiseks on välja pakutud söödakvaliteedi parandamine piimalehmadel[2]. Eelkõige on mõeldud meetmeid nagu sööda paremat ettevalmistamist, saagi õigeaegset koristust jms tehnoloogiaid. Uuringus soovitatud tase oli 2020. aastal Eestis saavutatud[3], seetõttu ei ole soolesisese fermentatsiooni vähendamiseks sekkumist lisatud strateegiakavasse. Lisaks sellele tuleb loomakasvatuses arendada taastuvenergia tootmist ja investeerida anaeroobsetesse kääritusseadmetesse biogaasi tootmiseks põllumajandusjäätmetest ja -jääkidest, nt sõnnikust, mis aitavad kaasa tekkivate kasvuhoonegaaside vähendamisele ja õhusaasteainete vähendamisele ning suurendab taastuvenergia osakaalu ja panustab ringmajandusse. Taastuvenergia kasutamise soodustamisel põllumajanduses tuleb lahenduste rajamisel eelistada alternatiive põllumajandusmaa väliselt. Juba täna on biogaasi tootmine loonud heal tasemel ekspertteadmisi ja kogemusi, mis aitab panustada taastuvenergia arengusse. Siiski on biogaasi tootmise arengus takistuseks väiketootmise madal majanduslik tasuvus. Samuti tuleb põllumajanduse ja biogaasi tootmise ühendamisel senisest veelgi enam püüelda terviklahenduste poole ja töötada selle nimel, et kogu süsteem oleks kestlik. Keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate kiire areng ning kättesaadavuse ja kulutõhususe paranemine võimaldavad rakendada säästlikke lahendusi põllumajanduses ja metsanduses. Siiski võivad taastuvenergiat kasutavad seadmed olla märgavavalt kallimad kui fossiilseid energiakandjaid kasutavad seadmed (näiteks teraviljakuivatid, biogaasi kasutavad traktorid). Arenev ühistegevus ja ettevõtluse populaarsuse kasv maapiirkondades ning mitmekesiste rohelisemate ärimudelite, sh mikrolahenduste tekkimine, annavad võimaluse kliimamuutuseid leevendada ja nendega paremini kohaneda. Et põllumajanduses rakendatavate meetmete mõju arvesse võtta, on vaja parandada seiret ja läbi viia uuringuid. Statistiliste andmete kvaliteet põllumajandusest ja LULUCF sektorist pärit KHG heite ja süsiniku sidumise võimaluste osas on ebapiisavad, samuti süsinikuringe kohta laiemalt. Põllumajanduse nõrkuseks on vähene teadlikkus kliimamuutustega seotud probleemidest ja nende lahendamise võimalustest ning kliima ja põllumajanduse seoste osas on teadus- ja arendustegevuse tase ebaühtlane, vastavaid pilootprojekte on vähe. Selle parandamiseks on vaja soodustada koostööd ja innovatsiooni. ET 80 ET Eesti maismaast moodustab metsamaa üle poole ja Eesti on metsamaa osakaalu poolest Euroopa riikide eesotsas. Metsa maapealse ja maa-aluse osa biomassi ning metsamulla süsinikuvaru on suurenenud. Kuna metsa uuendamiseks on Eestil riiklik toetusskeem, siis strateegiakavas keskendutakse nendele metsanduslikele tegevustele, mida erametsaomanikud ise piisavalt ei tee. Selleks on hooldusraied, et kiirendada puude kasvu ja sellega koos süsiniku sidumist ning saada metsast parema kvaliteediga puitu, mis talletab süsiniku pikemaks ajaks pikaealistesse puittoodetesse. Ka arendatakse taimalamajandust, et katta puittaimede vajak, mis tagab puistu kiirema taastumise peale raiet või metsa kahjustusi. Sekkumistega aidatakse kaasa Eesti riikliku energia- ja kliimakavas aastani 2030 toodud riiklikke kliimaeesmärkide täitmisele – vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada taastuvenergia kasutamist ning panustatakse LULUCF eesmärki, et metsamaa seoks süsinikku. Ka on kavandatavad tegevused kooskõlas „Kliimapoliitika põhialused kuni 2050 aastani“ suunisega suurendada puistute juurdekasvu ja süsiniku sidumise võimet tootliku ja kestliku metsamajandamisega, millega pikas perspektiivis säilitatakse metsade süsinikuvaru. Põllumajandusvaldkonnas on ohuks kasvav ja ebaühtlane surve ressurssidele ja maakasutusele, mis võib põhjustada negatiivset keskkonnamõju ning ressursside kättesaadavuse vähenemist ja seeläbi hindade tõusu. Ohuks on kliimamuutustega kaasnev ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine, võõrliikide, taimekahjustajate ja -haiguste levik. Kliimamuutustega suureneb sademete hulk, väheneb lumikate, võivad suureneda ja pikeneda kevad-suvised põuaperioodid, mis hakkavad mõjutama tootmist. Sademete hulga suurenemine võib takistada viljakoristust, põuad mõjutavad toodangu mahtu ja kvaliteeti. Kliimamuutuste mõjudega kohanemise juures on põllumajanduses ja metsanduses oluline valmisolek ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja tõrjeks ning haiguskindlate taimesortide aretus ning vaja on ka edaspidi toetada tegevusi, mis aitavad ära hoida või leevendada taime- ja ulukikahjustusi. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eesti toetab EL üleselt seatud heite vähendamise ettepanekut ning strateegias „Eesti 2035“ on sätestatud, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Nii põllumajandust kui metsandust puudutavad meetmed, mis aitavad kaasa täita riiklikke kliimaeesmärke, on seatud Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030[4]. 2021 aasta juulis Euroopa Komisjoni poolt avalikustatud pakett „Eesmärk 55“, mis hõlmab mitmeid ambitsioonikaid muudatusettepanekuid, mis mõjutavad ka põllumajandussektorit. EL-i ambitsioonikate kliimaeesmärkidega kaasneb risk, et tootmine liigub riikidesse, kus neid eesmärke koos rangemate meetmetega seatud ei ole ehk süsinikuleke. Põllumajandusvaldkonna atraktiivsuse ja teadlikkuse ebapiisav suurenemine ning EL-i või siseriikliku poliitika ebastabiilsus võivad vähendada sektori huvi investeerida kliimamuutusi leevendavatesse meetmetesse. [1] Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur 1990–2020 [2] Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs 2019 [3] Kariloomade söödaplaanide uuring 1990–2020 [4] Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 Lisa III 2.1.SO4.2 Vajaduste kindlakstegemine Vajadust on Prioriteetide määramine ÜPP Kood Pealkiri käsitletud ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis V1.4 arvestaks keskkonna- ja kliimaalaste 1 Jah eesmärkidega Suurendada teadlikkust kliima, selle muutuste V4.1 3 Osaliselt ja põllumajanduse vastastikusest mõjust V4.2 Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, 1 Jah ET 81 ET  investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta V4.3 muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata 1 Jah suure V4.4 Kiirendada süsiniku sidumist ja metsa kasvu 1 Jah Soodustada ilmastiku riske maandavate V4.5 1 Jah maaparandusinvesteeringute tegemist Tagada taimekasvatuses kliimamuutustega V4.6 2 Osaliselt kohanemine Suurendada ja mitmekesistada metsataimede V4.7 2 Jah kättesaadavust Muud märkused vajaduste hindamise kohta. Puuduvad 2.1.SO4.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud Erieesmärgi alt programmeeritud sekkumised aitavad kaasa nõuete täitmisele, mis tulenevad erinevatest ELi direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kasutamise edendamiseks. Direktiivis tuuakse välja, et põllumajandusliku tooraine, näiteks sõnniku, läga ja teiste loomset ning taimset päritolu jäätmete kasutamine biogaasi tootmiseks pakub tänu suurele kasvuhoonegaaside heitkoguste säästvuspotentsiaalile märkimisväärseid keskkonnaeeliseid nii soojus- kui muu energia kui ka biokütuste tootmisel. Biogaasi tootmisrajatised võivad tänu oma detsentraliseeritud olemusele ja piirkondlikule investeerimisstruktuurile anda märkimisväärse panuse maapiirkondade säästvasse arengusse ning pakkuda põllumajandusettevõtjatele uusi sissetulekuallikaid. Keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid ja ringbiomajandusel tuginevate lahenduste edendamine on toodud vajadusena V4.2. Riiklikud eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja süsiniku sidumise suurendamiseks on seatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (LULUCF määrus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ESR). ESR sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) on Eesti eesmärgiks vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%. Uue ettepanku järgi tõuseks see 24%ni. Eestis ei ole riiklikku kohustust sektorite vahel jaotatud ja põllumajanudses ei ole seatud kindlat kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki. Küll aga panustavad põllumajanduses rakendatavad praktikad ja kasutatavad tehnoloogiad sellesse, et kasvuhoonegaaside heidet vähendada. LULUCF sektoris kehtib praegu Eesti ja ka teiste LR-de puhul eesmärk, et aastatel 2021–2030 oleks sektoris tagatud süsiniku sidumine oleks võrdne heitega maakasutuse sektoris. Põllumajanduses tuleb peamine heide, mida arvestatakse LULUCF sektoris, turvasmuldade harimisest. Ühe vajadusena on erieesmärgis välja toodud vajadus suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele (V4.3). Eesti esitas riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 Euroopa komisjonile määruse (EL) nr 2018/1999 artikli 3 lõike 1 alusel. Kavas on välja toodu meetmed, mis aitavad energia- ja kliimaeesmärkidesse ET 82 ET panustada. Nimetatud tegevustest on plaanis toetada ÜPP strateegiaava kaudu nt turvasmuldade viimist rohumaa alla, talvise taimkatte rakendamist, happeliste muldade neutraliseerimist, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamist. Riikliku energia- ja kliimakava eesmärke aitavad täita ka toetatavad investeeringud, näiteks investeeringud põllumajandusettevõtte keskkonnasõbralike taastuvenergia lahenduste rajamiseks ja energia kokkuhoiuks, täppisväetamise sensorsüsteemide ostmise toetamine, keskkonnasäästlike jahutusseadmete ostmise toetamine või jahutusseadmete väljavahetamine keskkonnasäästlikumate vastu. 2.1.SO4.4 Sekkumisloogika Sekkumise Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – Ühine väljundnäitaja vorm nimi DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või keskkonna- ja loomade heaolu keskkonnasõbralik majandamine loomühikute arv kavad DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või keskkonna- ja loomade heaolu mahepõllumajanduse ökokava loomühikute arv kavad DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või keskkonna- ja loomade heaolu ökoalad loomühikute arv kavad RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- 9.2 - Mahepõllumajandusliku O.17. Hektarite või muude üksuste arv, mille ja kliimakohustused ning muud loomakasvatuse toetus eest makstakse mahepõllumajandustoetust majandamiskohustused RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) ja kliimakohustused ning muud või muude üksuste arv, mis on hõlmatud majandamiskohustused keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- KK5 - Väärtusliku püsirohumaa O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) ja kliimakohustused ning muud säilitamise toetus või muude üksuste arv, mis on hõlmatud majandamiskohustused keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- KK6 - Pärandniidu hooldamise O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) ja kliimakohustused ning muud toetus või muude üksuste arv, mis on hõlmatud majandamiskohustused keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- KK7 - Kohalikku sorti taimede O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste ja kliimakohustused ning muud kasvatamise toetus või üksuste arv majandamiskohustused RD ASD(72) – Teatavatest KK9 - Elurikkuse soodustamine O.13. Natura 2000 või direktiivi 2000/60/EÜ kohustuslikest nõuetest Natura 2000 erametsades alusel toetust saavate hektarite arv tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid RD INVEST(73-74) – 8.3 - Investeeringud O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet Investeeringud, sealhulgas bioressursside väärindamisse tootlikeks investeeringuteks toetust saavate investeeringud niisutusse tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – KK1 - Põllumajandustootjate O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks Investeeringud, sealhulgas materiaalsed ja immateriaalsed investeeringuteks toetust saavate tegevuste investeeringud niisutusse investeeringud või ühikute arv RD INVEST(73-74) – KK2.1 - Investeeringud metsa O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet Investeeringud, sealhulgas kliimamuutustega kohanemiseks tootlikeks investeeringuteks toetust saavate investeeringud niisutusse (tootlikud investeeringud) tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – KK2.2 - Investeeringud metsa O.23. Väljaspool põllumajandusettevõtet Investeeringud, sealhulgas kliimamuutustega kohanemiseks mittetootlikeks investeeringuteks toetust investeeringud niisutusse (mittetootlikud investeeringud) saavate tegevuste või ühikute arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) projektid - Euroopa tegevusrühma projektide arv ET 83 ET  innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate juhitud kohalik areng (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste 0.1 - Teadmussiirde- ja O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja vahetamine ja teabe levitamine innovatsioonisüsteemi (AKIS) teadlikkuse suurendamise tegevuste või arendamise toetus ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja vahetamine ja teabe levitamine teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Vähendamaks survet keskkonnale, on vaja oluliselt enam teadmisi kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust. Vajalik on nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegeleda KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega ning vastava seire parendamisega. Nende vajadusega tegeletakse tehnilise abi vahenditest ja eraldi sekkumist ette ei nähta. SWOT analüüsis on välja toodud, et teadus- ja arendustegevus ning haridus on põllumajanduse valdkonnas heal tasemel (SWOT SO4.1.1 punkt 1), kuid kliima ja põllumajanduse seoste osas on teadus- ja arendustegevuse tase ebaühtlane ning vastavaid pilootprojekte on vähe (SWOT SO4.1.2 punkt 2). Vajadusega tegeletakse sekkumiste 0.1, 0.2 ja 0.3 kaudu. Sekkumistega toetatakse tegevusi, mis on seotud põllumajanduse, toidu käitlemise (sh töötlemise), metsanduse, maapiirkonna ettevõtluse ja kogukondadega ning tõstavad inimeste teadlikkust tööõiguse ja –ohutuse temaatikast, kestlikust toidusüsteemist, keskkonnasäästlikkusest, ressursi- ja energiatõhususest, innovatiivsete lahenduste kasutamise võimalustest, loodushoiust ja loodusvarade kestlikust kasutamisest, kliimaneutraalsuse saavutamise vajadusest ja võimalustest, kliimamuutustega kohanemisest ning (ring)biomajandusest, jne. Teadlikkuse tõstmine omakorda loob pinnase rohelisemate ärimudelite kasutamiseks. Eelistada tuleb keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi. SWOT analüüsis märgiti nõrkusena intensiivistuv põllumajandus (SWOT SO4.1.2 punkt 3), mis toob kaasa kasvuhoonegaaside heite suurenemise. Samuti see, et keskkonnainvesteeringutega kaasnevad täiendavad kulud võivad olla suured, ei ole ettevõtjale jõukohased ja keskkonnaga seotud kohustuste täitmisega võib kaasneda konkurentsivõime langus (SWOT SO4.1.2 punkt 5). Sekkumised KK1 ja 8.3 aitavad kaasa põllumajandussektori konkurentsivõime hoidmisele ja kliimaeesmärkide täitmisele, kuna läbi nende sekkumiste on võimalik toetada keskkonnasäästlikke investeeringuid, rakendada uusi tehnoloogiaid ja leida uusi ringbiomajanduse lahendusi, sh võtta kasutusele säästlikke energialahendusi. Muuhulgas toetatakse investeeringuid, mis aitavad vähendada heidet, mis tekib sõnnikukäitlusest või mineraalväetiste kasutamisest ning edendavad säästlikku energia tootmist. Kliimamuutuste leevendamisel ja nende mõjudega kohanemisel on vaja suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele. Ühe nõrkusena on välja toodud intensiivistuv põllumajandus (põllumaa orgaanilise süsinikuvaru aeglane vähenemine, mineraalväetiste kasutamise kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine), mis toob kaasa kasvuhoonegaaside heite suurenemise (SWOT SO4.1.2 punkt 3). Võimalusena toodi välja keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate kiire areng ning kättesaadavuse ja kulutõhususe paranemine, mis võimaldab rakendada säästlikke lahendusi põllumajanduses (SWOT SO4.1.3 punkt 2) ning ohuna kasvav ja ebaühtlane surve ressurssidele ja maakasutusele võib põhjustada negatiivset keskkonnamõju, ressursside kättesaadavuse vähenemist ja hindade tõusu (SWOT SO4.1.4 punkt 1). Muldade tõhusa majandamise edendamist on käsitletud erieesmärk 5 all, kus ühe nõrkusena on välja toodud turvasmuldade harimine, kohatine muldade tihenemine ning orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate ebapiisav levik. Sekkumiste ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4, KK5, KK6 kaudu soodustatakse selliste praktikate rakendamist, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist mullas ning soodustades muldade hoidmist rohukamaras ja vähendades harimist, aitavad sekkumised kaitsta orgaanilist süsiniku varu muldades. Samuti on olulisel kohal turvasmuldade kaitse ning harimise vähendamine ja rohumaa alla viimine, et vähendada ET 84 ET turvasmuldade harimisest tulenevat heidet. Turvasmuldade kaitsmiseks on ette nähtud HPK ja sekkumine KK4. Kliimamuutustega kaasnevad ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine ja sademete hulga suurenemine (SWOT SO4.1.4 punkt 2), mille tõttu on vaja toimivaid maaparandussüsteeme, et toidu tootmine oleks võimaldatud. Sagenenud ekstreemsed ilmastikuolud, mõjutavad vee kvaliteeti, erosiooni ja setete akumulatsiooni. Kliimamuutustega kohanemiseks on vaja teha maaparandusinvesteeringuid, samuti võib olla teatud piirkondades vajadus niisutuse järele ning veereežiimi kahepoolseks reguleerimiseks ja veevarude säästlikuks kasutamiseks. Vajadustega tegeletakse sekkumiste 1.9.1, 1.9.2 ja osaliselt ka KK3 raames. Süsiniku sidumise suurendamiseks ja metsa kasvu kiirendamiseks on vaja teha õigeaegset hooldusraiet ning ennetada metsakahjustusi ja taastada juba kahjustunud mets. SWOT analüüsis toodi ühe nõrkusena välja erametsades ebapiisav hooldusraie (SWOT SO4.2.1 punkt 6). Ohuna toodi välja kliimamuutustega kaasnev ekstreemsete ilmastikunähtuste sageduse suurenemine ning taimekahjustajate ja –haiguste levik (SWOT SO4.1.4 punkt 2). Vajadusse suurendada süsiniku sidumist panustavad sekkumised KK2.1 ja KK2.2. KK2.1, mille kaudu toetatakse õigeaegset hooldusraiet, mis muudab metsa oluliselt vastupidavamaks tormikahjustustele. Metsakahjustuste ennetamiseks ja tagajärgedega toimetulekuks rakendatakse sekkumist KK2.2, millega toetatakse metsa kahjustuste kõrvaldamist, mis on tingitud loodusõnnetustest või tulekahjudest, metsakahjurite, patogeenide ning ulukite kahjustuste ennetamiseks vajalike tõrjevahendite ja tarvikute soetamist ja meetmete kasutamist. Lisaks panustab antud erieesmärki LEADER sekkumine, mille üheks fookuseks on keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ja rakendamine kohalikul tasandil, seega sõltub sekkumise panus sellest, mis tegevusi ja meetmeid kohaliku arengustrateegiate raames kokku lepitakse. 2.1.SO4.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO4.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust LIFE programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? : Jah 2.1.SO4.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus PR R.14 - CO2 säilitamine mullas ja biomassis Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada 79,22 % süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) CU R.15 - Põllu- ja metsamajandusest ning muudest taastuvatest energiaallikatest saadav taastuvenergia Toetatud investeeringud taastuvenergia, sealhulgas bioressursipõhise 1,00 MW energia tootmisvõimsusesse (megavattides) CU R.16 - Kliimaga seotud investeeringud Nende põllumajandusettevõtete osakaal, kes saavad ÜPP investeeringutoetust, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja 1,35 % nendega kohanemisele ning taastuvenergia või biomaterjalide tootmisele CU R.18 - Investeeringutoetus metsandussektorile Koguinvesteering metsandussektori 10 500 000,00 tulemuslikkuse parandamiseks EUR CU R.26 - Loodusvaradega seotud investeeringud ÜPP raames loodusvarade eest 7,33 % hoolitsemisega seotud tulusa ja mittetulusa investeeringu toetust saavate ET 85 ET põllumajandusettevõtete osakaal CU R.27 - Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu Keskkonnakestlikkust ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega 292,00 kohanemise eesmärkide saavutamist toetavate tegevuste arv maapiirkondades PR R.29 - Mahepõllumajanduse arendamine Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus 23,27 % korrashoiu ja ümberkujundamise vahel PR R.30 - Metsa säästva majandamise toetamine Metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste 2,62 % majandamist toetavate kohustustega seotud metsamaa osakaal Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus Tulemusnäitajad R.14, R.19, R.21, R.22, R.24, R.27, R.29 indikeerivad panustamist erieesmärk 5 sihtvaldkonda, milleks on selliste ressursside nagu õhk vesi ja muld säästev kasutamine. Tulemusindikaatorite sihtväärtused on kujunenud eelkõige selliste sekkumiste sihtväärtuse alusel, mis on otseselt seotud erieesmärk 5 vajadustega, lisaks panustavad mõnda tulemusnäitajasse ka sekkumised, mis on seotud mõne teise erieesmärgi vajadusega (nt ÖK5). Tulemusindikaatorisse R.14 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5, KK6. Tulemusindikaatori R.14 sihtväärtuseks on 783 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel on arvesse võetud sekkumiste ÖK1, ÖK2, KK6 ja 50% KK5 pind. Sekkumised aitavad kaasa CO2 säilitamine mullas ja biomassis. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.6. Tulemusindikaatorisse R.19 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5. Tulemusindikaatori R.19 sihtväärtuseks on 787 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel on arvesse võetud sekkumiste ÖK1, ÖK2, KK4 ja 50% KK5 pind.Sekkumised aitavad kaasa muldade parandamisele ja kaitsele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.6. Tulemusindikaatorisse R.21 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5. Tulemusindikaatori R.21 sihtväärtuseks on 768 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel arvesse on võetud ÖK1, ÖK2, KK4 pind. Sekkumised aitavad kaasa vee kvaliteedi kaitsele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.1. Tulemusindikaatorisse R.22 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK3, KK4. Tulemusindikaatori R.22 sihtväärtuseks on 488 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel arvesse võetud sekkumiste ÖK1pind. Sekkumised aitavad kaasa toitainete säästlikule haldamisele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.1. Tulemusindikaatorisse R.24 panustavad sekkumised ÖK2, ÖK3 ja ÖK5. Tulemusindikaatori R.24 sihtväärtuseks on 284 790 ha, arvesse võetud sekkumiste ÖK2, ÖK3 ja ÖK5 pind. Sekkumised aitavad kaasa pestitsiidide säästvale ja vähendatud kasutamisele. Pestitsiidide säästva kasutuse teema on käsitletud EE9-s. Tulemusindikaatorisse R.27 panustavad sekkumised KK3, 8.3, KK2. Tulemusindikaatori R.27 sihtväärtuseks on 292 projekti, arvesse võetud sh sekkumise KK3 projektid. Sekkumised aitavad kaasa keskkonnahoidu. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.3. Tulemusindikaatorisse R.29 panustab sekkumine ÖK2. Tulemusindikaatori R.29 sihtväärtuseks on 230 000 ha, arvesse võetud sekkumise ÖK2 pind. Sekkumine aitab kaasa mahepõllumajanduse arendamisele. Mahepõllumajanduse teema on käsitletud EE9-s. Sekkumisi nagu KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“ programmeeritakse tulemusnäitaja (R.27) kaudu, lähtudes meetmete ülesehitustest.. R.27 tulemusnäitaja sihtväärtused sõltuvad mitmest erinevast saavutatavast sekkumistest sh teiste erieesmärkide sekkumistest. 2.1.SO4.9 Rahaeraldise põhjendus Sekkumised, mis aitavad saavutada erieesmärk 4 all kaardistatud vajadusi, on ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4, KK5, KK6, KK7, KK9, 1.9.1, 1.9.2, 8.3, KK1, KK2.1, KK2.2, 0.3, 8.4, 0.1 ja 0.2. Sekkumised ÖK1, ÖK3, KK4, KK5 ja KK6 panustavad tulemusindikaatori R.14 sihtväärtuse saavutamisesse. Sekkumise ÖK1 eelarve on 145 525 200 eurot, mis aitab saavutada eesmärke 488 000 ET 86 ET hektaril. Sekkumise ÖK3 eelarve on 29 245 000 eurot, mis aitab saavutada eesmärke 532 900 hektaril. Sekkumise KK4 eelarve on 23 205 400 eurot, mis aitab saavutada eesmärke 50 000 hektaril. Sekkumise KK5 eelarve on 8 112 300 eurot, mis aitab saavutada eesmärke 40 000 hektaril. Sekkumise KK6 eelarve on 42 095 975 eurot, ms aitab saavutada eesmärke 45 000 hektaril. Lisaks panustab ÖK2 eelarvega 93 000 000 eurot ning aitab saavutada R.14 ja R.29 sihtväärtust 230 000 hektaril. Sekkumise KK1 eelarve on 50 000 000 eurot, mis aitab osaliselt panustada erieesmärki 4 ja saavutada tulemusindikaatorite R.15 ja R.16 sihtväärtusi. Sekkumise KK2.1 ja KK2.2 raames kavandatud metsanduslike tootlike ja mittetootlike investeeringute eelarvelised vahendid, kokku 8 000 000 eurot, tagavad tulemusnäitajate R.18 ja R.27 saavutamise, arvestades sekkumiste atraktiivsust, ülesehitust ja varasema toetusperioodi kogemust. Sekkumiste 0.1, 0.2, 0.3, 8.3 näitajad on toodud horisontaalse erieesmärgi peatükis, sekkumiste näitajad KK7 ja KK9 EE6 peatükis ja sekkumise 8.4 näitajad EE8 peatükis. Detailsem info sekkumiste sh toetusmäärade kohta on sekkumislehtedes. ET 87 ET 2.1.SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega 2.1.SO5.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO5.1.1 Tugevused 1. Mitmekesiste põllukultuuride sh liblikõieliste laialdane kasutamine läbi viljavahelduse. 2. Teadus- ja haridustegevus mulla ja agrokeemia valdkonnas on heal tasemel, saadaval on mitmed mullaandmetel põhinevad asukohapõhised kaardirakendused, agrokeemiliste analüüside tegemise võimekus on hea, olemas on andmed mulla tüüpide ja viljakuse kohta, tootjatel on võimalus saada ülevaadet muldade agrokeemilistest omadustest. 3. Maakasutus on pigem ekstensiivne (20% põllumajandusmaast on mahetootmises, piirkonniti suur rohumaade osakaal, keskmine loomkoormus on madal) . 4. Põllumuldade seisund on paljude teiste riikidega võrreldes suhteliselt hea, erodeerunud ja erodeermisohuga muldade osakaal on väga väike . 5. Õhukvaliteet on hea. 2.1.SO5.1.2 Nõrkused 1. Piirkonniti karbonaatidevaese lähtekivimi tõttu muldade hapestumine ja lupjamistööde vähesus, turvasmuldade harimine, kohatine muldade tihenemine ning orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate ebapiisav levik . 2. Nitraaditundlikul alal on nitraatide sisalduse põhjavees suurenenud, osa järvi ja rannikumeri on eutrofeerunud, kohati taimekaitsevahendite (TKV) jääkide piirnormide ületus ja kasv põhja- ja pinnavees. 3. Keskkonnakaitseliste investeeringute nappus (maaparandussüsteemid amortiseeruvad, sõnnikuhoidlate ebapiisav maht). 4. Pole piisavalt teavet erinevate tehnoloogiate ja praktikate keskkonnamõjust, otsuste tegemisel ei kasuta tootjad piisavalt olemasolevat teadmist, vähene harjumus kasutada konsulentide abi keskkonnanõuannete saamiseks, keskkonnakonsulentide puudus. 5. Ammoniaagi heidet vähendavaid praktikaid rakendatakse vähe (sh sõnnikuhoidlate vähene katmine, sõnniku sisestuslaotuse vähene kasutamine). 6. Väetisi ei kasutata alati tasakaalustatult, ei arvestata mulla näitajatega, täppisväetamine ei ole väga levinud, lämmastikväetisi kasutatakse kohati ebaefektiivselt. Optimaalse fosfori ja kaaliumi sisaldusega muldade osatähtsus ei ole piisav. 7. Mullastikukaart on uuendamata, erinevaid mullaandmeid puudutavad andmebaasid terviklikuks süsteemiks ühendamata ning teadus- ja haridustegevus mulla valdkonnas ebapiisav. 2.1.SO5.1.3 Võimalused 1. Innovaatiliste ja keskkonda säästvamate praktikate ja tehnoloogiate areng ja huvi nende kasutamiseks. 2. Piisava maa ja veeressursi tõttu võimalus ekstensiivsemalt toota ja mitte ohustada veevarusid ning muldi. 3. Digitehnoloogia areng annab võimaluse parandada andmete kättesaadavust, lähtuda viljelemisel asukohapõhistest mullaandmetest ja rakendustest, arendada väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi, e- põlluraamatuid, bilansikalkulaatoreid jmt. 4. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine, uued ärimudelid ressursside paremaks (taas)kasutuseks. 5. Suurenev huvi keskkonnaseisundi vastu ja keskkonnasõbraliku tootmise laiem levik, mis võib anda turueelise-saada kallimat hinda keskkonnasõbralike toodete eest. 2.1.SO5.1.4 Ohud 1. Toidunõudluse kasv maailmas ja toiduekspordi võimaluste avardumine võib suurendada survet ET 88 ET keskkonnaressurssidele. 2. Statistiliste andmete puudulikkus, ebaregulaarsus, keskkonnaseire kvaliteet kõigub, maht ebapiisav. 3. Taimekahjustajate ja -haiguste leviku suurenemine, uued haigused ja kahjurid ning invasiivsed võõrliigid tingivad TKV kasutuse kasvu. 4. Tihenev konkurents ja hinnasurve odavalt toota viib põllumajandustootmise intensiivistumiseni ning kontsentreerumiseni tootmiseks soodsamasse piirkonda. Madalate sisendihindade korral võimalus neid rohkem kasutada ja see võib veelgi suurendada põllumajanduse negatiivset keskkonnamõju. 5. Ilmastiku muutlikkus(e kasv) ja äärmuslike ilmastikutingimuste esinemissageduse suurenemine võivad tekitada piirkondlikult veepuudust ja liigniiskust ning saagikuse prognoosimise ja väetamise planeerimine võib minna keerukamaks. 6. Põllumuldadele elamute, teede, tootmishoonete ehitamise ja kaevanduste rajamise tõttu hävib muld seal pöördumatult. 2.1.SO5.1.5 Muud märkused Põllumajanduse maakasutus on Eestis pigem ekstensiivne: üle 20% põllumajandusmaast on mahetootmises, keskmine loomkoormus on madal ning piirkonniti on rohumaadel suur osakaal. Eesti põllumuldade seisund on paljude teiste riikidega võrreldes suhteliselt hea. Erodeerunud ja erodeerumisohuga muldade osakaal on väga väike, eri tüüpi erosioon esineb Eestis üksnes lokaalselt. Piirkonniti on probleemiks muldade hapestumine ja happeliste põllumuldade ebapiisav neutraliseerimine, esineb ka muldade tihenemist ning turvasmuldade harimist (käsitletud enam EE 4 juures). Kohati on muldades fosfori ja kaaliumi puudus või liig, orgaanilise süsiniku varu säilimist või suurendamist soodustavaid põllumajanduspraktikaid rakendatakse ebapiisavalt. Metsade ja põldude vaheldumine, veekaitsevööndid, mitmekesiste põllukultuuride kasvatamine läbi viljavahelduse ja liblikõieliste laialdane kasvatamine aitab vältida erosiooni, toitainete leostumist ning muldade kurnamist. Teadus- ja haridustegevus mulla valdkonnas on heal tasemel, kuid mulla tähtsust ja mulla poolt pakutavaid hüvesid ning lahendusi silmas pidades selgelt ebapiisav. Agrokeemiliste analüüside tegemise võimekus on hea, olemas on andmed mullatüüpide ja -viljakuse kohta, saadaval on mitmed mullaandmetel põhinevad asukohapõhised kaardirakendused. Samas on mullastikukaart uuendamata ning erinevaid mullaandmeid puudutavad andmebaasid terviklikuks süsteemiks ühendamata. Kuigi põllumajandustootjatel on võimalus saada ülevaadet muldade agrokeemilistest omadustest, ei tehta majandamisotsuseid sageli neist lähtuvalt ja väetisi ei kasutata alati tasakaalustatult: lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kasutamise efektiivsus on Eestis keskpärane, täppisväetamine ei ole väga levinud. Lämmastikku kasutatakse Eestis alla 70% efektiivsusega, mis võib suureneda lämmastiku kadusid vette. Leostunud taimetoitainete tõttu on eelkõige nitraaditundlikul alal nitraatide sisaldus põhjavees hakanud taas kasvama, osa järvi ja rannikumeri on endiselt eutrofeerunud. Viimastel aastatel on täheldatud kohatist taimekaitsevahendite jääkide piirnormide ületamist ning kasvu põhja- ja pinnavees. 2020. aasta seisuga oli vähemalt heas seisundis 53% pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest. Suur osa Läänemerest on eutrofeerunud. Peamised probleemid, mis takistavad hea seisundi saavutamist, on vooluveekogude tõkestatus, veekogudesse jõudvad toitained ja ohtlikud ained. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku. Osasid loomarühmi nagu piimaveiseid karjatatakse vähe. Karjatamine aitab orgaanilise väetise pakkujana parandada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust, samuti aitab tagada püsirohumaade säilimist. Eesti õhukvaliteet on üldiselt hea, siiski tuleb tähelepanu pöörata ammoniaagiheite vähendamisele. Seni on ammoniaagiheidet vähendavaid praktikaid nagu sõnnikuhoidlate katmine ja sõnniku sisestuslaotuse kasutamine, rakendatud vähe. Põllumajandustootjad ei kasuta otsuste tegemisel piisavalt olemasolevaid teadmisi. Keskkonnanõuande saamiseks ei ole harjutud kasutama konsulentide abi, osati on selle põhjuseks keskkonnaalase nõuande ET 89 ET puudus. Keskkonnahoidlikumat tootmist takistab ka ebapiisav teave erinevate tehnoloogiate ja praktikate keskkonnamõjust, samuti on riiklik keskkonnaseire ja statistilised andmed ebaregulaarsed ja ebapiisavad. Keskkonda säästev tehnoloogia on kiirelt arenenud ja uuem tehnoloogia turul küll kättesaadav, kuid investeeringuid keskkonnahoidu pole piisavalt tehtud, kuna see võib olla kallis (näiteks inkjetorlaoturid, täppisväetamise seadmed, heitõhu saastet vähendavad filtrid). Investeeringute nappust näitab sõnnikuhoidlate ebapiisav maht, maaparandussüsteemide amortiseerumine ja maaparanduslike keskkonnarajatiste vähene hulk. Tihenev konkurents ja hinnasurve odavalt toota on põllumajandustootmist kohati oluliselt intensiivistanud. Toidunõudluse kasv maailmas ja toiduekspordi võimaluste avardumine võib survet keskkonnaressurssidele veelgi suurendada. Väetiste ja taimekaitsevahendite madala hinna korral kasvab võimalus neid rohkem kasutada ja see võib suurendada negatiivset keskkonnamõju. Survet põllumuldadele suurendavad ka uusarendused - põllumaadele rajatavate elamurajoonide, teede, tootmishoonete, kaevanduste tõttu hävib muld seal pöördumatult. Survet põllumuldadele suurendavad ka põllumaadele rajatavad elamurajoonid, teed, tootmishooned, kaevandused jms. Kliimamuutustest tingitud ilmastiku muutlikkuse kasv ja äärmuslike ilmastikutingimuste esinemissageduse kasv tekitavad piirkondlikult veepuudust või liigniiskust ning agrotehnoloogia, sh saagikuse prognoosimine ja väetamise planeerimine võib minna keerukamaks. Prognoositud taimekahjustajate ja -haiguste leviku suurenemine, uued haigused ja kahjurid ning invasiivsed võõrliigid võivad tuua kaasa taimekaitsevahendite kasutuse kasvu. Piisava maa- ja veeressursi tõttu on meil võimalus ekstensiivsemalt ja veevarusid ohustamata toota. Ühiskonnas kasvab huvi keskkonnaseisundi vastu ja keskkonnasõbraliku tootmise laiem levik võib anda turueelise keskkonnasõbralikele toodetele, mille eest tarbijad on valmis maksma kõrgemat hinda. Turueelis loob täiendava stiimuli tootmistegevuses keskkonnahoiuga rohkem arvestada. Tootmise keskkonnasäästvamaks muutmisel on toeks innovaatiliste ja keskkonda säästvamate tehnoloogiate (näiteks biogaasi tootmine või muu sõnniku töötlemine) areng, huvi nende kasutamise vastu kasvab. Keskkonnakaitserajatiste rajamine maaparandusrajatiste kaasajastamise ja korrastamise käigus aitab säilitada või parandada veekogumite seisundit. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine ja uued ärimudelid ressursside paremaks (taas)kasutuseks loovad samuti täiendavaid võimalusi muuta põllumajandustootmist vett, mulda ja õhku säästvamaks. Digitehnoloogia areng annab võimaluse parandada andmete kättesaadavust ja kasutamist, arendada väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi, e-põlluraamatuid, bilansikalkulaatoreid jmt. See omakorda võimaldab tootjatel paremini kasutada olemasolevat teadmist, et väetamine oleks tasakaalustatum ja optimaalsem ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisest tingitud oht pinna- ja põhjaveele väheneks. Teadlikum, vajaduspõhisem ja optimaalsem väetiste ning taimekaitsevahendite kasutus ning veekaitsele suunatud keskkonnainvesteeringuid aitavad leevendada ka toidunõudluse kasvust lähtuvat tootmise kasvu ja survet keskkonnaressurssidele, vähendada hinnast sõltuvat sisendite kasutust, seista vastu kliimamuutustega kaasnevatele ohtudele nagu senisest ulatuslikum taimekahjustajate ja -haiguste levik või uued haigused ja kahjurid ning saagikuse keerukam prognoosimine. 2.1.SO5.2 Vajaduste kindlakstegemine Vajadust on Prioriteetide määramine ÜPP Kood Pealkiri käsitletud ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis V1.4 arvestaks keskkonna- ja kliimaalaste 1 Jah eesmärkidega V4.4 Kiirendada süsiniku sidumist ja metsa kasvu 1 Jah Soodustada ilmastiku riske maandavate V4.5 1 Jah maaparandusinvesteeringute tegemist Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate V5.1 1 Jah põllumajanduspraktikate kasutamisele ET 90 ET V5.2 Happeliste muldade neutraliseerimine 1 Jah Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja V5.3 1 Jah kasutuselevõtu soodustamine V5.4 Keskkonnaalase nõustamise arendamine 2 Jah Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise V5.5 programmist tulenevate nõuete ja meetmete 1 Jah rakendamine V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah V5.7 AKISe terviklik toimimine 1 Jah Tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne V5.8 3 Osaliselt info põllumajanduse mõjust keskkonnale Pidurdada põllumuldadele elamurajoonide, V5.9 3 Ei teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist Muud märkused vajaduste hindamise kohta. Puuduvad 2.1.SO5.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud Erieesmärgi alt programmeeritud sekkumised aitavad kaasa ELi direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevatele eesmärkidele. Veekaitses tuleb arvestada nii veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) eesmärki saavutada kõigi veekogumite vähemalt hea seisund 2027. aastaks kui ka HELCOMi eesmärki saavutada Läänemere hea keskkonnaseisund. Veepoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud veemajanduskavad koos meetmeprogrammiga koostatakse iga kuue aasta tagant Eestis määratletud kolmele vesikonnale (Lääne- Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond). Veemajanduskavad sisaldavad lisaks kohustuslikele meetmetele ka põllumajandusvaldkonnas rakendatavaid täiendavad meetmed. Paljud neist on toetatud läbi MAK 2014– 2020 meetmete. 2022. aastal vastu võetavate veemajanduskavade 2022–2027 meetmeprogramm sisaldab nii vesikonnaüleseid kui ka pinna- ja põhjavee kogumipõhiseid meetmeid, sh meetmed põllumajandusest pärinevate toitainetega ja pestitsiididega saastamise vähendamiseks ning nõustamisteenuse arendamiseks. Mitmete meetmete rakendamist on kavas toetada ÜPP strateegiakava 2023‒2027 sekkumiste kaudu, nt loomapidamisehitiste (loomade välipidamisalade söötmis- ja jootmiskohad, silo- ja sõnnikuhoidlad, sügavallapanulauda lekkekindel põhi) ehitamine ja ajakohastamine keskkonnariski vähendamiseks, maaparandussüsteemide keskkonnakaitserajatise rajamine ja rekonstrueerimine, keskkonnaalane nõustamine, täiendavate pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate rakendamine nagu talvise taimkatte hoidmine, mahepõllumajanduse nõuete järgimine, ökoalade rajamine, vahekultuuride kasvatamine, põllumaa või veekaitsevööndi laiendi rohukamara alla viimine või rohumaa rohukamaras hoidmine, taimekaitsevahendite, sh glüfosaadi kasutamise piiramine, viljavahelduse rakendamine jmt. Eesti on nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) III lisa nõuded ja enamik II lisa nõuetest üle võetud veeseadusega ja nõuded kehtivad kogu territooriumil. Nitraaditundlikul alal on kehtestatud mõned kitsendavad lisanõuded. Keskkonnaministri käskkirjaga kehtestati 2021. aastal „Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024“. Uus tegevuskava sisaldab õigusaktidest tulenevaid kohustuslikke meetmeid ja täiendavaid meetmeid. Üheks täiendavaks meetmeks on keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine põllumajanduses. Meetme all on toodud mitmeid tegevusi, mida on plaanis toetada ÜPP strateegiakava sekkumiste kaudu nt toetusmeetme rakendamine sõnniku- ja silohoidlate korrastamiseks ja rajamiseks, e-põlluraamatu juurutamine, konsulentide ja põllumajandustootjate veekaitsealased koolitused. NEC direktiivist ((EL) 2016/2284) tulenevalt peab Eesti vähendama ammoniaagiheidet aastaks 2020/30 vähemalt 1% võrreldes aastaga 2005. Ammoniaagi heitkogus oli 2016. aastal 11% suurem kui 2005. aastal.[1] Põllumajandusest pärit ammoniaagi heide moodustab Eesti koguheitest ligi 90%. Õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks võeti keskkonnaministri käskkirjaga 2019. aastal vastu „Teatavate ET 91 ET õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030“. Õhusaasteainete vähendamise programmiga määratletakse meetmed ja poliitikad, mille abil Eesti täidab aastateks 2020 ja 2030 rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke. Programmi koostamisel on võetud aluseks nii Eesti kui ka EL seadusandlus ning riiklikud arengukavad ja strateegiad, et tagada kooskõla olemasolevate arengusuundadega. Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine on toodud ühe erieesmärk 5 vajadusena (V5.5). Õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks ja valdkondlike rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks peab mh eelistama investeeringuid mittetootlikkesse ammoniaagiheidet vähendavatesse tehnoloogiatesse nagu sõnnikuhoidlate katmine ja sõnniku sisestuslaotus ning ammoniaaki püüdvate filtrite kasutamine. Õhukaitseks vajalikke investeeringuid on plaanitud toetada ÜPP strateegiakava investeeringusekkumise kaudu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta ÜPP strateegiakava otseselt ei panusta. Õhukaitse on Eestis reguleeritud atmosfääri õhu kaitse seadusega. Õhukvaliteedi juhtimist, sealhulgas õhukvaliteedi hindamist, korraldab Keskkonnaministeerium. Õhukvaliteedi parandamise kava koostab piirkonnale või linnastule või nende osale vajadusel kohaliku omavalitsuse üksus. [1] Eesti riiklik välisõhu saasteainete heitkoguste inventuur 1990–2016 2.1.SO5.4 Sekkumisloogika Sekkumise Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – Ühine väljundnäitaja vorm nimi DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või keskkonna- ja loomade heaolu keskkonnasõbralik majandamine loomühikute arv kavad DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või keskkonna- ja loomade heaolu mahepõllumajanduse ökokava loomühikute arv kavad DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või keskkonna- ja loomade heaolu ökoalad loomühikute arv kavad RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- 9.1 - Loomade heaolu toetus O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või ja kliimakohustused ning muud bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud majandamiskohustused toetusega hõlmatud loomühikute arv RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- 9.2 - Mahepõllumajandusliku O.17. Hektarite või muude üksuste arv, mille ja kliimakohustused ning muud loomakasvatuse toetus eest makstakse mahepõllumajandustoetust majandamiskohustused RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) ja kliimakohustused ning muud või muude üksuste arv, mis on hõlmatud majandamiskohustused keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- KK5 - Väärtusliku püsirohumaa O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) ja kliimakohustused ning muud säilitamise toetus või muude üksuste arv, mis on hõlmatud majandamiskohustused keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- KK6 - Pärandniidu hooldamise O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) ja kliimakohustused ning muud toetus või muude üksuste arv, mis on hõlmatud majandamiskohustused keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD INVEST(73-74) – 8.3 - Investeeringud O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet Investeeringud, sealhulgas bioressursside väärindamisse tootlikeks investeeringuteks toetust saavate investeeringud niisutusse tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – KK1 - Põllumajandustootjate O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks Investeeringud, sealhulgas materiaalsed ja immateriaalsed investeeringuteks toetust saavate tegevuste investeeringud niisutusse investeeringud või ühikute arv RD INVEST(73-74) – KK3 - Maaparanduslikud O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate Investeeringud, sealhulgas keskkonnakaitserajatised tegevuste või ühikute arv ET 92 ET  investeeringud niisutusse RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) projektid - Euroopa tegevusrühma projektide arv innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate juhitud kohalik areng (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste 0.1 - Teadmussiirde- ja O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja vahetamine ja teabe levitamine innovatsioonisüsteemi (AKIS) teadlikkuse suurendamise tegevuste või arendamise toetus ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja vahetamine ja teabe levitamine teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Vajadus V5.1 - Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele Peamiste veekaitse probleemidena on SWOT analüüsis välja toodud nitraatide sisalduse suurenemine nitraaditundliku ala põhjavees, järvede ja rannikumere eutrofeerumine ja kohatine taimekaitsevahendite jääkide piirnormide ületus ja kasv põhja- ja pinnavees (SWOT SO5.1.2 punkt 2). Samuti on SWOT analüüsis välja toodud, et põllumajandustootjad ei kasuta väetisi alati tasakaalustatult, ei arvestata mulla näitajatega, täppisväetamine ei ole väga levinud, lämmastikväetisi kasutatakse kohati ebaefektiivselt (SWOT SO5.1.2 punkt 6). Probleemide lahendamiseks on vajalik kaasa aidata pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate (talvine taimkate, vahekultuurid (püüdekultuurid), puhvervööndid, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise piiramine, haritava maa rohukamaras või orgaanilise multši all hoidmine, tasakaalustatud väetamine ja toitainebilansside tegemine, integreeritud taimekaitse, mahepõllumajandus jms) kasutamisele ja selleks nähakse ette mitmeid sekkumisi: ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4, KK5. Säästva taimekaitse teemat käsitletakse EE9 alt. Püsirohumaa osakaalu suurendamist tundlikel aladel toetatakse sekkumisega KK4. Täiendavaid veekaitsevööndeid toetatakse sekkumisest KK4. Vahekultuuride kasvatamist, täppisviljelust, haritava maa rohukamaras või orgaanilise multši all hoidmist, tasakaalustatud väetamist ja toitainebilansside tegemist ning integreeritud taimekaitse võtete rakendamist toetatakse sekkumisest ÖK1. Ekstensiivset mahepõllumajanduslikku tootmist toetatakse sekkumisega ÖK2. Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise piiranguid toetatakse sekkumistega ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4, KK5. Talvise taimkatte hoidmist toetatakse läbi HPK. V5.2 - Happeliste muldade neutraliseerimine Üheks oluliseks probleemiks on piirkonniti karbonaatidevaese lähtekivimi tõttu muldade hapestumine ja lupjamistööde vähesus (SWOT SO5.1.2 punkt 1). Happeliste muldade neutraliseerimist toetatakse sekkumine ÖK1 lisategevusena. V5.3 - Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine SWOT-analüüs tõi puudusena välja keskkonnakaitseliste investeeringute ebapiisavuse, mida näitab muuhulgas sõnnikuhoidlate ebapiisav maht, amortiseeruvad maaparandussüsteemid ja maaparanduslike keskkonnarajatiste vähene hulk (SWOT SO5.1.2 punkt 3). Investeeringud jäetakse tegemata suuresti vahendite puuduse tõttu. Vajadusega soodustada keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu veeressursside säästvamaks majandamiseks tegeletakse sekkumiste KK1, KK3 abil. Keskkonnale avalduva surve vähendamiseks toetakse sekkumise KK1 kaudu eelkõige täppisviljeluse tehnoloogiat, sõnniku- ja silohoidlate ehitamist ja renoveerimist, välialadele loomadele söötmis- ja jootmisplatside ehitamist ja renoveerimist, sügavallapanuga lautade põrandate lekkekindluse parandamist. Veesäästu soodustamiseks toetatakse investeeringuid katmikalal kasutatava vee ringlusesse võtmiseks. ET 93 ET Selleks, et veekogude seisund paraneks, toetatakse sekkumise KK3 kaudu põllu- ja metsamajanduse hajukoormuse levikut ohjavaid sh mullast taimetoitainete väljakande vähendamiseks, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali parandamiseks, ja kohaliku veevaru säästmiseks vajalikke maaparanduslikke rajatisi. V5.4 - Keskkonnaalase nõustamise arendamine SWOT analüüsi kohaselt on põllumajandustootjatel vähene harjumus kasutada konsulentide abi keskkonnanõuannete saamiseks, samuti on keskkonnakonsulentide puudus (SWOT SO5.1.2 punkt 4). Keskkonnaalane nõustamine vajab arendamist, nõustamisteenuse arengut toetav sekkumine 0.2 on kavandatud horisontaalse eesmärgi alt. V5.5 - Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine Kuigi Eesti õhukvaliteet on üldiselt hea (SWOT SO5.1.1 punkt 5), on SWOT analüüsis toodud nõrkusena, et ammoniaagiheidet vähendavaid praktikaid rakendatakse vähe (SWOT SO5.1.2 punkt 5). Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamiseks vajalikke investeeringuid toetatakse sekkumisega KK1, soodsat mõju avaldavad ka sekkumised ÖK2 ja 9.1. Sekkumisega KK1 toetatakse investeeringuid mittetootlikkesse ammoniaagiheidet vähendavatesse tehnoloogiatesse nagu sõnnikuhoidlate katmine, sõnnikusisestuslaotus ja ammoniaaki püüdvate filtrite soetamine. Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärke toetab samuti sekkumine ÖK2 kuna mahetootmises on keemilised lämmastikväetised keelatud, samuti sekkumine 9.1, mille kaudu soodustatakse piimaveiste karjatamist, mis on loetud samuti ammoniaagiheidet vähendavaks praktikaks. Keeruka kontrollitavuse tõttu sõnniku sisestuslaotust pindalapõhise sekkumise kaudu toetada ei plaanita. V5.6 - Mullaviljakuse säilitamine SWOT analüüsist nähtub, et Eestis on põllumuldade seisund paljude teiste riikidega võrreldes suhteliselt hea, erodeerunud ja erodeermisohuga muldade osakaal on väga väike (SWOT SO5.1.1 punkt 4), tugevuseks on mitmekesiste põllukultuuride sh liblikõieliste laialdane kasutamine läbi viljavahelduse (SWOT SO5.1.1 punkt 1), samuti on maakasutus pigem ekstensiivne (SWOT SO5.1.1 punkt 3). Probleemiks on turvasmuldade harimine, kohatine muldade tihenemine ning orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate ebapiisav levik (SWOT SO5.1.2 punkt 1), samuti see, et optimaalse fosfori ja kaaliumi sisaldusega muldade osatähtsus ei ole piisav (SWOT SO5.1.2 punkt 6). Mullaviljakuse säilitamiseks on kavandatud mitmeid sekkumisi, eelkõige ÖK1, KK4 kaasa aitavad ka sekkumised ÖK2, ÖK3, KK5 ja 9.1. Toitainete kadu ja erosiooni vältivate tehnoloogiate ja viljeluspraktikate kasutamist sh maa rohumaa alla viimist ja rohumaana hoidmist toetatakse ÖK3, KK4 sekkumiste kaudu. Turvasmuldade harimist piiratakse KK4 sekkumise kaudu. Orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavaid põllumajanduspraktikaid nagu viljavahelduse järgimist, liblikõieliste ja vahekultuuride kasvatamistsoodustatakse ÖK1 sekkumisega, maa püsirohumaana hoidmist toetatakse KK5 sekkumise kaudu. Karjatamist, mis aitab orgaanilise väetise pakkujana parandada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust, toetatakse sekkumise 9.1, ÖK2 kaudu. Mullaanalüüside tegemist toetatakse sekkumiste ÖK1, KK4 abil. Mullakaitsealastel koolitustel osalemist soodustatakse sekkumiste ÖK1, KK4 kaudu. V5.7 - AKISe terviklik toimimine SWOT analüüsis on välja toodud, et Teadus- ja haridustegevus mulla ja agrokeemia valdkonnas on heal tasemel, tootjatel on võimalus saada ülevaadet muldade agrokeemilistest omadustest (SWOT SO5.1.1 punkt 2), kuid mullastikukaart on uuendamata, erinevaid mullaandmeid puudutavad andmebaasid ET 94 ET terviklikuks süsteemiks ühendamata ning teadus- ja haridustegevus mulla valdkonnas ebapiisav omadustest (SWOT SO5.1.2 punkt 7). Samuti pole piisavalt teavet erinevate tehnoloogiate ja praktikate keskkonnamõjust ning otsuste tegemisel ei kasuta tootjad piisavalt olemasolevat teadmist (SWOT SO5.1.2 punkt 4), Teadus- ja arendustegevust toetava AKISe terviklikuks toimimiseks vajalik sekkumine 0.1, aga ka innovatsiooni toetav sekkumine 0.3 on kavandatud horisontaalse eesmärgi alt. V5.8 - Tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale SWOTis on ohuna nimetatud statistiliste andmete puudulikkust ja ebaregulaarsust (SWOT SO5.1.4 punkt 2). Vajadusega tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale tegeletakse ÜPP strateegiakavas osaliselt. Põllumajanduse mõju keskkonnale hinnatakse riikliku keskkonnaseire käigus. Vajadusega hinnata ÜPP sekkumiste mõju keskkonnale, tegeletakse tehnilise abi vahenditest ja eraldi sekkumist ette ei nähta. V5.9 - Pidurdada põllumuldadele elamurajoonide, teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist SWOTis on ohuna toodud, et põllumuldadele elamute, teede, tootmishoonete ehitamise ja kaevanduste rajamise tõttu hävib muld seal pöördumatult (SWOT SO5.1.4 punkt 6). Vajadusega pidurdada põllumuldadele elamurajoonide, teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist tegeletakse riikliku poliitika kujundamisel ja eraldi sekkumist ette ei nähta.Lisaks panustavad erieesmärki sekkumised KK6, 1.9, 8.3, 8.4. LEADER sekkumise üheks fookuseks on keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ja rakendamine kohalikul tasandil, seega sõltub sekkumise panus sellest, mis tegevusi ja meetmeid kohaliku arengustrateegiate raames kokku lepitakse. Sekkumine 8.3 kaudu toetatakse ringmajandust sh toitainete säästvamat kasutust. Sekkumised on käsitletud EE8-s. Maaparanduse investeeringuid käsitletake EE1 sekkumise 1.9 kaudu, sekkumine aitab ära hoida põllumuldade liigniiskust, mis raskendaks nende põllumajanduslikku kasutust. Sekkumine KK6 toetab püsirohumaade ekstensiivset majandamist. Täpsemalt on sekkumiste panus erieesmärki toodud sekkumislehtedes. 2.1.SO5.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO5.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust LIFE programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? : Ei 2.1.SO5.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus PR R.14 - CO2 säilitamine mullas ja biomassis Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada 79,22 % süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) PR R.19 - Muldade parandamine ja kaitse Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla 79,62 % kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) PR R.21 - Vee kvaliteedi kaitse Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate 77,70 % kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal PR 49,37 % R.22 - Toitainete säästlik haldamine Toitainete parema haldamise toetust saavate ET 95 ET kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal PR R.24 - Pestitsiidide säästev ja vähendatud kasutamine Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine 28,81 % eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket CU R.27 - Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu Keskkonnakestlikkust ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega 292,00 kohanemise eesmärkide saavutamist toetavate tegevuste arv maapiirkondades PR R.29 - Mahepõllumajanduse arendamine Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus 23,27 % korrashoiu ja ümberkujundamise vahel PR R.31 - Elupaikade ja liikide säilitamine Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, 79,12 % sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus Tulemusnäitajad R.14, R.19, R.20, R.21, R.22, R.24, R.27, R.29 indikeerivad panustamist erieesmärk 5 sihtvaldkonda, milleks on selliste ressursside nagu õhk vesi ja muld säästev kasutamine. Tulemusindikaatorite sihtväärtused on kujunenud eelkõige selliste sekkumiste sihtväärtuse alusel, mis on otseselt seotud erieesmärk 5 vajadustega, lisaks panustavad mõnda tulemusnäitajasse ka sekkumised, mis on seotud mõne teise erieesmärgi vajadusega (nt ÖK5). Tulemusindikaatorisse R1.4 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5, KK6. Tulemusindikaatori R1.4 sihtväärtuseks on 783 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel on arvesse võetud sekkumiste ÖK1, ÖK2, KK6 ja 50% KK5 pind. Sekkumised aitavad kaasa CO2 säilitamine mullas ja biomassis. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.6. Tulemusindikaatorisse R.19 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5. Tulemusindikaatori R.19 sihtväärtuseks on 788 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel on arvesse võetud sekkumiste ÖK1, ÖK2, KK4 ja 50% KK5 pind.Sekkumised aitavad kaasa muldade parandamisele ja kaitsele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.6. Tulemusindikaatorisse R.20 panustab sekkumine ÖK2. Tulemusindikaatori R.20 sihtväärtuseks on 230 000 ha, arvesse on võetud sekkumise ÖK2 pind. Sekkumine aitab kaasa õhukvaliteedi parandamisele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.5. Tulemusindikaatorisse R.21 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5. Tulemusindikaatori R.21 sihtväärtuseks on 768 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel arvesse on võetud ÖK1, ÖK2, KK4 pind. Sekkumised aitavad kaasa vee kvaliteedi kaitsele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.1. Tulemusindikaatorisse R.22 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4. Tulemusindikaatori R.22 sihtväärtuseks on 718 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel arvesse võetud sekkumiste ÖK1, ÖK2 pind. Sekkumised aitavad kaasa toitainete säästlikule haldamisele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.1. Tulemusindikaatorisse R.24 panustavad sekkumised ÖK3 ja ÖK5. Tulemusindikaatori R.24 sihtväärtuseks on54 790 ha, arvesse võetud sekkumiste ÖK3 ja ÖK5 pind. Sekkumised aitavad kaasa pestitsiidide säästvale ja vähendatud kasutamisele. Pestitsiidide säästva kasutuse teema on käsitletud EE9- s. Tulemusindikaatorisse R.27 panustavad sekkumised KK3, 8.3, 1.9, KK2. Tulemusindikaatori R.27 sihtväärtuseks on 378 projekti, arvesse võetud sh sekkumise KK3 projektid. Sekkumised aitavad kaasa keskkonnahoidu. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.3. Tulemusindikaatorisse R.29 panustab sekkumine ÖK2. Tulemusindikaatori R.29 sihtväärtuseks on 230 000 ha, arvesse võetud sekkumise ÖK2 pind. Sekkumine aitab kaasa mahepõllumajanduse arendamisele. Mahepõllumajanduse teema on käsitletud EE9-s. Sekkumisi nagu KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“ ja 1.9 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu kaasajastamisse erasektori ja avaliku sektori poolt“ programmeeritakse ET 96 ET ühe tulemusnäitaja (R.27) kaudu, lähtudes meetmete ülesehitustest ja erieesmärkidesse panustamisse, kuna eri meetmetes (KK3 ja 1.9) toetatavad maaparanduslikud tegevused on omavahel tihedalt põimunud. R.27 tulemusnäitaja sihtväärtused sõltuvad mitmest erinevast saavutatavast sekkumistest sh teiste erieesmärkide sekkumistest. 2.1.SO5.9 Rahaeraldise põhjendus Sekkumise ÖK1 eelarve on 145 525 200 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 488 000 hektaril, panustada EE5 vajadustesse V5.1, V5.2, V5.6 ja panustada tulemusindikaatorite R.14, R.19, R.21 ja R.22 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK2 eelarve on 93 000 000 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 230 000 hektaril, panustada EE5 vajadustesse V5.1, V5.5, V5.6 ja panustada tulemusindikaatorite R.14, R.19, R.20, R.21, R.22 ja R.29 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK3 eelarve on 29 245 000 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 532 900 hektaril, panustada EE5 vajadustesse V5.1, V5.6 ja panustada tulemusindikaatori R.24 sihtväärtusesse ning lisaks panustada tulemusindikaatorisse R.14, R.19, R.21 ja R.22. Sekkumise KK1 eelarve on 50 000 000 eurot, mis aitab osaliselt panustada EE5 vajadusse V5.3. Täpsemat rahaeraldist erieesmärki ei ole seatud. Sekkumise KK3 eelarve on 812 000 eurot, mis aitab panustada EE5 vajadusse V5.3. Sekkumise KK4 eelarve on 23 205 400 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 50 000 hektaril, panustada EE5 vajadustesseV5.1, V5.6 ja panustada tulemusindikaatorite R.19 ja R.21 sihtväärtusesse ning lisaks panustada tulemusindikaatorisse R.14 ja R.22. Sekkumise KK5 eelarve on 8 112 300 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 40 000 hektaril, panustada EE5 vajadustesse V5.1, V5.6 ja panustada tulemusindikaatorite R.14 ja R.19 sihtväärtusesse. Sekkumised 0.1, 0.2 ja 0.3 on kajastatud horisontaalse erieesmärgi all, sekkumine 9.1 EE9-s, sekkumise KK6 EE6-s. Detailsem info sekkumiste sh toetusemäärade kohta on sekkumiste peatükis. ET 97 ET 2.1.SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke 2.1.SO6.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO6.1.1 Tugevused 1. Mitmekülgne ja piirkonniti erinev põllumajandus- ja metsamaastik. 2. Piisav põllumajandusmaa- ja veeressurss võimaldab kestlikku toidu tootmist ja ökosüsteemiteenuste säilitamist. 3. Mahepõllumajandusmaa ja põllumajanduskeskkonna meetmetega hõlmatud maa suur osakaal. 4. Eestis on elurikkust soodustavaid poollooduslikke kooslusi, kõrge loodusväärtusega püsirohumaid ja kaitstavaid loodusobjekte. 5. Üldiselt soodsad tingimused tolmeldajatele ja kasuritele. 6. Välja on töötatud õiguslik raamistik elupaikade ja maastike kaitsmiseks. 7. Geograafiline paiknemine, looduslikud olud ja keskkonnatingimused võimaldavad tegeleda nii taime- kui ka loomakasvatusega, sealhulgas loomade rohumaadel karjatamisega. 2.1.SO6.1.2 Nõrkused 1. Elurikkuse, sh lindude arvukuse vähenemine põllumajandus- ja metsamaastikel. 2. Piirkonniti esineb suuri ilma maastikuelementideta homogeenseid põlde. 3. Teadmisi ökosüsteemi sh elurikkuse seisundist ja selle toimimisest on vähe, teadmised ei jõua piisavalt kiiresti praktikasse, keskkonnanõuannet on vähe. 4. Vähene huvi ja majanduslik tasuvus looduslike rohumaade ja püsirohumaade säilitamiseks ja piimaveiste ning hobuste karjatamiseks rohumaadel. 5. Mõnede põllumajandusega seotud ökosüsteemi teenuste vähenemine (tolmeldamine, looduslik kahjuritõrje). 6. Taimekaitsevahendite jääkide piirväärtuste ületused põhja- ja pinnavees. 7. Ohustatud tõugu loomi peetakse ja kohalikke taimesorte kasvatatakse liiga vähe. 2.1.SO6.1.3 Võimalused 1. Innovaatilised ja keskkonnahoidlikud lahendused, tehnoloogia ja digitehnoloogia areng. 2. Puhta looduse ja mitmekesise maastiku väärtustamine, suurenev huvi kohaliku ohutu toidu ja tervislike valikute vastu. 3. Põllumajanduskultuuride kasvatamisel, tõu- ja sordiaretuses suund mitmekesistamisele ja kohalike sortide ja tõugude kasvatamisele. 2.1.SO6.1.4 Ohud 1. Põllumajandusliku maakasutuse ja maastikulise mitmekesisuse vähenemine. 2. Kasvav surve keskkonnaressurssidele ja elurikkuse vähenemisele, mh metsadele. 3. Kliimamuutus, erakorraliste ilmastikunähtuste sagenemine ja sellest tulenev ebastabiilsus. 4. Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine on potentsiaalne oht elurikkusele. 5. Kahjustajate resistentsuse kasv taimekaitsevahendite toimeainete suhtes. 2.1.SO6.1.5 Muud märkused ÜPP strateegiakava SWOT-analüüsi aluseks võeti igast konkreetsest erieesmärgist tulenev spetsiifika, mille puhul tugineti nii Euroopa Komisjoni suunistele (Analytical factsheet for Estonia: Nine objectives for a future Common Agricultural Policy) ning hiljem kirjalikult esitatud dokumendile „Komisjoni soovitused Eesti ÜPP strateegiakava kohta“. SWOT-analüüsis on tervikuks seotud tugevused-nõrkused- ET 98 ET võimalused-ohud ja on esitatud (vajalikud) olemasolevad tugevused, (kriitiliste) nõrkustega tegelemine, kirjeldatud (sobivad) võimalused ning maandatud (olulised) ohud. Vajadus V6.1 mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 1-5 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 1, 2, 5 ja 6, SWOT SO6.1.3 punktist 2 ja SWOT SO6.1.4 punktidest 1, 2, 4 ja 5. Vajadusse V6.1 panustavad järgmised sekkumised: ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, ÖK5, KK4, KK5, KK6 ja KK7. Vajadus V6.2 elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 1–5 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 1, 2 ja 4–6, SWOT SO6.1.3 punktist 2 ja SWOT SO6.1.4 punktidest 1, 2, 4 ja 5. Vajadusse V6.2 panustavad järgmisedsekkumised: ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, ÖK5, KK4, KK5, KK6 ja 9.1. Vajadus V6.3 kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamist soodustavaid investeeringuid tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 1, 2, 4 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 2, 4 ja 5, SWOT SO6.1.3 punktist 2 ja SWOT SO6.1.4 punktist 1. Vajadusse V6.3 panustavad järgmised sekkumised: KK1, ÖK3 ja ÖK4. Vajadus V6.4 elurikkuse säilimine erametsades tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 1, 4 ja 6, SWOT SO6.1.2 punktist 1, SWOT SO6.1.3 punktist 2 ja SWOT SO6.1.4 punktidest 1 ja 2. Vajadusse V6.4 panustab sekkumine KK9. Vajadus V6.5 koduloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 2, 4 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 4 ja 7 ja SWOT SO6.1.3 punktidest 2 ja 3. Vajadusse V6.5 panustavad sekkumised KK7 ja KK8. Vajadus V6.6 soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 2–4 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 2, 4 ja 6 ja SWOT SO6.1.3 punktist 2. Vajadusse V6.6 panustavad järgmisedsekkumised: ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, ÖK5, KK4, KK5 ja KK6. Vajadus V6.7 uute teadmiste loomine, ajakohase info sihtgruppideni viimine tuleneb SWOT SO6.1.2 punktist 3, SWOT SO6.1.3 punktist 1 ja SWOT SO6.1.4 punktidest 3 ja 5. Vajadusse V6.7 panustavad järgmised sekkumised: 0.1, 0.2 ja 0.3. Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga: põhja- ja pinnavee hea seisund on tagatud, maa- ja mullakasutus on tasakaalustatud ja jätkusuutlik, looduse elurikkus, liigid ja elupaigad on säilinud, maastikud on mosaiiksed ja kliimamuutuste negatiivse mõjuga on arvestatud. Selleks, et vähendada elurikkuse kadu põllumajandusmaastikus ning suurendada looduse poolt pakutud hüvede ja teenuste positiivset mõju põllukultuuridele, on oluline soodustada poollooduslike alade jätkuvat majandamist, mitmekesiste maastikuelementide (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad jm) ja servaalade loomist ja säilitamist ning suurte põllumassiivide vähendamist peamistes põllumajanduspiirkondades. Kasutatavate tehnoloogiate järjepidev arendamine ning uute digilahenduste ja -andmete praktikasse rakendamine annab võimaluse keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks põllumajanduses. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamist ja parendamist ning mitmekesise maastiku väärtustamist võimaldab põllumajandustootjate, maaomanike ja ühiskonna kasvav keskkonnateadlikkus. Suurenev huvi kohaliku ohutu, kvaliteetse ja tervisliku toidu järele toob kaasa suurema tähelepanu ja nõudluse keskkonnahoidlikult toodetud põllumajandustoodangu järele. Kasutatavate tehnoloogiate järjepidev arendamine ning uute digilahenduste ja -andmete praktikasse rakendamine annab võimaluse keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks põllumajanduses. Samas võib toidunõudluse kasv maailmas avaldada survet keskkonnaressurssidele ja põllumajandusliku maakasutuse mitmekesisusele. Hea keskkonnaseisundi säilimisele on ohuks sünteetilised taimekaitsevahendid, kliimamuutus ning erakorraliste ilmastikunähtuste sagenemine. Metsanduses on ohuks kaks viimast mõjurit. Eestis on olemas kestlikuks toidu tootmiseks ja ökosüsteemiteenuste säilitamiseks piisav maa- ja veeressurss. 2020. aastal oli Eestis kasutuses ligikaudu miljon hektarit põllumajandusmaad, millest alla 30% moodustasid püsirohumaad. Põllumaal on suurenenud teraviljade kasvupind ning suurenemas on ka liblikõieliste, sh kaunviljade kasvupind. Järjepidevalt suureneb mahepõllumajandusliku tootmise pind ja ET 99 ET maheettevõtete arv ning ligikaudu 50% põllumajandusmaast on hõlmatud põllumajanduskeskkonna toetustega. Kuigi maakasutus on Eestis üldiselt ekstensiivne, on põllumajanduse intensiivistumine kasvatamas survet mõnede ökosüsteemi teenuste, näiteks tolmendamisteenuse, loodusliku kahjuritõrje (kasurid), ning vee, mulla ja õhu heale seisukorrale. Aastatel 2012–2017 on Eestis esinenud meemesilaste hukkumise juhtumeid taimekaitsevahendite tõttu, kuid eeldusel, et tagatud on põllumajandusmaastiku maakasutuse mitmekesisus, integreeritud taimekaitse rakendamine ning nõuetekohane taimekaitsevahendite kasutamine, on tolmeldajatel Eestis üldiselt soodsad tingimused. Kimalaste olukorda Eesti põllumajandusmaastikus võib lugeda stabiilseks. Põllumajandusmaastike kimalasenäitajad olid perioodil 2009–2017 stabiilsed ja mõnel juhul isegi nõrgalt kasvava trendiga, millele on ilmselt kaasa aidanud keskkonnameetmete nõuded. Kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeks oli siiski 2021. aastal Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rakendamise perioodi madalaim. Pikaajaline aegrida näitab, et kimalaste näitajad muutuvad aastati, sh tõusud vahelduvad langustega. Muutuste täpseid põhjuseid ei ole teada, need võivad tuleneda nii ilmastikust kui ka muudest tingimustest. Kahel viimasel aastal on kimalaste arv vähenenud, see langustrend on võimalik tagasi pöörata. Tolmeldajate puhul on eesmärgiks olemasoleva taseme säilitamine ehk pidurdada vähenemist ja jõuda edaspidi tõusva trendini. Seevastu põllulindude indeksi väärtus on ajavahemikul 1983–2018 üldise trendina langenud. Lindude näitajaid mõjutavad lisaks põllumajanduslikule tegevusele ka muud tegurid, nagu kisklus ja ohud rändel ning talvitumispaikades. Eesmärgiks on negatiivse trendi pidurdamine ja stabiilsuse saavutamine. Life IP projekti Elurikas Eesti raames katsetatakse ja pilooditakse nn linnulaikude jätmist põldude sisse, mis vähendaksid ohtu põllulindudele. Eestile on iseloomulik mitmekülgne ja piirkonniti erinev põllumajandus- ja metsamaastik ning heal tasemel elurikkus. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavate kõrge bioloogilise väärtusega liigirikaste rohumaade ja maastikuelementide (nt põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad jms) hulk siiski liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad homogeensed maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust, maastikulist mitmekesisust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Kõrge väärtusega maastikuelemente tuleb säilitada HPK8 raames. Eestis on määratletud Natura 2000 alad, mis on osa üleeuroopalisest kaitstavate alade võrgustikust. Kaitstavatel aladel on poollooduslike koosluste pindala ligikaudu 60 tuhat hektarit. Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest ligi pool, kuid kuna nendel aladel kehtivad piirangud, näiteks hilisem niitmise algusaeg ja üleskündmise keeld, siis on vaatamata toetuste maksmisele huvi neid majandada jätkuvalt tagasihoidlik. Samuti ei ole piisavalt väärtustatud muude liigirikaste, kõrge loodusväärtuse ja loodusliku taimestikuga püsirohumaade säilitamine, kus on kujunenud või säilinud looduslik taimestik ning seeläbi tagatud tingimused liigirikkuseks. Viimasel seitsmel aastal on Eestis olnud probleeme püsirohumaade suhtarvu säilitamisega ning põllumajandusloomade arvukuse vähenemine on üks tegur, mis survestab püsirohumaid põllukultuuride kasvatamiseks üles harima. Metsamaast on Natura 2000 alaga hõlmatud 17%. Natura 2000 aladel on erametsamaad kokku ligikaudu 90 tuhat ha, lisaks täidab elurikkuse kaitse-eesmärki ligikaudu 20 tuhat ha erametsamaad väljaspool Natura 2000 alasid. Eestis on välja töötatud meetmed elupaikade ja maastike kaitsmiseks. Selleks on kaitsealadele kehtestatud kaitse-eeskirjad, kus on sätestatud lubatud ja keelatud tegevused. Lisaks koostatakse kaitsekorralduskavad, kus on toodud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed kaitse- eesmärgid ning meetmed kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Eesti geograafiline paiknemine ja looduslikud tingimused võimaldavad tegeleda nii taime- kui loomakasvatusega. Mitmekesisuse suurendamisele aitab kaasa eri põllumajanduskultuuride viljelemise kasv ning asjatundlikult suunatud tõu- ja sordiaretus. Probleemiks on vähene huvi geneetiliselt oluliste, kuid majanduslikult vähemtulusate kohalike sortide kasvatamise ja kohalike ja ohustatud tõugude pidamise vastu, kuigi just kohalikud sordid ja tõud on kõige paremini kohanenud valitsevate keskkonnatingimustega ning suudavad paremini vastu panna ka kliimamuutustele. Eestis on loodud põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteem ning toetatakse teadus- ja arendustegevust, ET 100 ET teadmussiiret ning innovatsiooni. Riik toetab eelkõige avalikele hüvedele suunatud individuaalnõustamise teenust, vaatamata sellele on probleemiks spetsiifilise põllu- ja metsamajandusliku keskkonnanõuande puudus. Piisavalt ei ole teadmisi kliimamuutuste ja põllu- ning metsamajanduse vastastikusest mõjust ning maastike, elurikkuse ja ökosüsteemi seisundist ning nende poolt pakutavate teenuste toimimisest. Kuigi põllumajandustootjad osalevad kohustuslikel keskkonnateemalistel koolitustel, ei ole teadustulemuste jõudmine praktikasse piisav. 2.1.SO6.2 Vajaduste kindlakstegemine Vajadust on Prioriteetide määramine ÜPP Kood Pealkiri käsitletud ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas V4.4 Kiirendada süsiniku sidumist ja metsa kasvu 1 Jah Tagada taimekasvatuses kliimamuutustega V4.6 2 Osaliselt kohanemine Mahepõllumajandusmaa ja V6.1 keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu 1 Jah hoidmine ja suurendamine Elurikkust soodustavate majandamispraktikate V6.2 1 Jah kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine Kompenseerida elurikkust säästvaid V6.3 tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, 2 Jah karjatamist V6.4 Elurikkuse säilimine erametsades 2 Jah Põllumajandusloomade ja kultuurtaimede V6.5 1 Jah geneetilise mitmekesisuse hoidmine Soodustada veekogumeid säästvaid V6.6 2 Jah põllumajanduspraktikaid Uute teadmiste loomine, ajakohase info V6.7 2 Jah sihtgruppideni viimine Kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride V9.11 mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate 1 Jah sortide olemasolu Muud märkused vajaduste hindamise kohta. Puuduvad 2.1.SO6.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud Nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) ja veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) seosed strateegiakavaga on lahti kirjutatud peatükis 2.1 SO5.3. Strateegiakavas vastavad nende direktiivide eesmärkidele EE6 vajadused V6.1 ja V6.6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009 kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks. 2019. aastal kinnitati Eestis „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023“. Tegevuskavas on rõhk pandud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. Suuremat tähelepanu pööratakse ka teadlikkuse tõstmisele – kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitustele. Strateegiakavas vastab direktiivi eesmärkidele EE6 vajadus V6.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta on koostatud Eesti NATURA 2000 tähtsusjärjestatud tegevuskava ET 101 ET mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2021–2027 (PAF). Tegevuskava eesmärgiks on anda ülevaade meetmetest, mida on vaja üleeuroopalise Natura 2000 võrgustiku ja sellega seotud rohelise taristu rakendamiseks, täpsustada nimetatud meetmete rahastamise vajadust ja siduda need vastavate ELi rahastamisprogrammidega. Kooskõlas ELi elupaikade direktiivi eesmärkidega, millel Natura 2000 võrgustik põhineb, peab tähtsusjärjestatud tegevuskavas esitatud meetmete peamine eesmärk olema „ELi tähtsusega looduslike elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse säilitamine või taastamine, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi“. Kuna Natura 2000 võrgustik sisaldab ka linnualasid, mis on määratud ELi linnudirektiivi 2009/147/EÜ kohaselt, käsitletakse tegevuskavas ka linnualadel leiduvate linnuliikidega seotud rahastamisvajadusi ja esmatähtsaid meetmeid. Strateegiakavas vastavad direktiivi 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ eesmärkidele EE6 vajadused V6.1 ja V6.2. PAFis on seatud 2027. aasta sihttasemeks 50 000 ha hooldatud poollooduslikke kooslusi. ÜPP strateegiakava sihttase on 45 000 ha. Looduskaitse arengukava aastani 2020 ja poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014–2020 eesmärgiks oli aastaks 2020 hooldada 45 000 hektarit poollooduslikke kooslusi. Kaitstavatel aladel oli 2020. aastal hoolduses ligikaudu 38 000 hektarit ja taastamises ligikaudu 3200 hektarit poollooduslikke kooslusi. Lisaks tuleb juurde arvestada need alad, mida hooldatakse teiste põllumajandusetoetuste abil (ühtne pindalatoetus, mahetoetus), neid oli aastal 2020 ligi 4000 hektarit. Võttes aluseks eelmise perioodi taastatud ja hooldatud pärandniitude lisandumise trendi, prognoosime, et uue perioodi lõpuks jõuame 45 000 hektarini ja PAF-i sihttase 50 000 ha ei ole saavutatav. Ka ei ole uuel perioodil poollooduslike koosluste taastamiseks teistest Euroopa struktuurifondidest rahastust ette nähtud. Uuel perioodil rahastatakse poollooduslike koosluste taastamist läbi Life projektide ja riigieelarve, mis omakorda pidurdab poollooduslike koosluste ÜPP hooldusskeemi jõudmist. 2.1.SO6.4 Sekkumisloogika Sekkumise Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – Ühine väljundnäitaja vorm nimi DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või keskkonna- ja loomade heaolu keskkonnasõbralik majandamine loomühikute arv kavad DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või keskkonna- ja loomade heaolu mahepõllumajanduse ökokava loomühikute arv kavad DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või keskkonna- ja loomade heaolu ökoalad loomühikute arv kavad DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, ÖK4 - Kliima- ja keskkonnakava: O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või keskkonna- ja loomade heaolu ökosüsteemiteenuste säilitamine loomühikute arv kavad põllumaal DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, ÖK5 - Kliima- ja keskkonnakava: O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või keskkonna- ja loomade heaolu mesilaste korjeala toetus loomühikute arv kavad RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- 9.1 - Loomade heaolu toetus O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või ja kliimakohustused ning muud bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud majandamiskohustused toetusega hõlmatud loomühikute arv RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- 9.2 - Mahepõllumajandusliku O.17. Hektarite või muude üksuste arv, mille ja kliimakohustused ning muud loomakasvatuse toetus eest makstakse mahepõllumajandustoetust majandamiskohustused RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) ja kliimakohustused ning muud või muude üksuste arv, mis on hõlmatud majandamiskohustused keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- KK5 - Väärtusliku püsirohumaa O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) ja kliimakohustused ning muud säilitamise toetus või muude üksuste arv, mis on hõlmatud majandamiskohustused keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest ET 102 ET RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- KK6 - Pärandniidu hooldamise O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) ja kliimakohustused ning muud toetus või muude üksuste arv, mis on hõlmatud majandamiskohustused keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- KK7 - Kohalikku sorti taimede O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste ja kliimakohustused ning muud kasvatamise toetus või üksuste arv majandamiskohustused RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- KK8 - Ohustatud tõugu looma O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste ja kliimakohustused ning muud pidamise toetus või üksuste arv majandamiskohustused RD ASD(72) – Teatavatest KK9 - Elurikkuse soodustamine O.13. Natura 2000 või direktiivi 2000/60/EÜ kohustuslikest nõuetest Natura 2000 erametsades alusel toetust saavate hektarite arv tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid RD INVEST(73-74) – KK1 - Põllumajandustootjate O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks Investeeringud, sealhulgas materiaalsed ja immateriaalsed investeeringuteks toetust saavate tegevuste investeeringud niisutusse investeeringud või ühikute arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) projektid - Euroopa tegevusrühma projektide arv innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate juhitud kohalik areng (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste 0.1 - Teadmussiirde- ja O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja vahetamine ja teabe levitamine innovatsioonisüsteemi (AKIS) teadlikkuse suurendamise tegevuste või arendamise toetus ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja vahetamine ja teabe levitamine teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Sekkumine ÖK1 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.6. Sekkumine ÖK2 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.6. ÖK3 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.3, V6.6. Sekkumine ÖK4 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.3, V6.6. Sekkumine ÖK5 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.6. Sekkumine 9.1 panustab EE6-de läbi vajaduse V6.2. Sekkumine KK4 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.6. Sekkumine KK5 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.6. Sekkumine KK6 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.6. Sekkumine KK7 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.5. Sekkumine KK8 panustab EE6-de läbi vajaduse V6.5. Sekkumine KK9 panustab EE6-de läbi vajaduse V6.4. Sekkumine KK1 panustab EE6-de läbi vajaduse V6.3. Lisaks panustava EE6-de sekkumised 0.1 (V6.7), 0.2 (V6.7), 0.3 (V6.7) ja 8.4. LEADER, mille üheks fookuseks on keskkonna- ja kliimasõbralik lahenduste välja töötamine ja rakendamine kohalikul tasandil, seega sõltub sekkumise panus sellest, mis tegevusi ja meetmeid kohaliku arengustrateegiate raames kokku lepitakse. Sekkumiste panustamine erieesmärki ja vajadustesse on täpsemini lahti kirjutatud sekkumislehtedes. 2.1.SO6.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO6.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust LIFE programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? : Ei 2.1.SO6.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus ET 103 ET  PR R.14 - CO2 säilitamine mullas ja biomassis Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada 79,22 % süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) PR R.19 - Muldade parandamine ja kaitse Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla 79,62 % kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) PR R.21 - Vee kvaliteedi kaitse Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate 77,70 % kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal PR R.24 - Pestitsiidide säästev ja vähendatud kasutamine Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine 28,81 % eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket R.25 - Keskkonnalase tegevuse tulemuslikkus loomakasvatussektoris 2,19 % Keskkonnakestlikkuse parandamise toetatud kulukohustustega hõlmatud loomühikute osakaal CU R.27 - Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu Keskkonnakestlikkust ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega 292,00 kohanemise eesmärkide saavutamist toetavate tegevuste arv maapiirkondades PR R.29 - Mahepõllumajanduse arendamine Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus 23,27 % korrashoiu ja ümberkujundamise vahel PR R.30 - Metsa säästva majandamise toetamine Metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste 2,62 % majandamist toetavate kohustustega seotud metsamaa osakaal PR R.31 - Elupaikade ja liikide säilitamine Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, 79,12 % sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad R.33 - Natura 2000 võrgustiku haldamise parandamine Toetust saavate kohustustega 10,35 % hõlmatud osa kogu Natura 2000 võrgustiku alast PR R.34 - Maastikule iseloomulike vormide säilitamine Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava 0,29 % põllumajandusmaa osakaal CU 26,11 % R.35 - Mesilastarude säilitamine ÜPPst toetatavate mesilastarude osakaal Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus Lähtuvalt vajadusest panustada elurikkuse kaitsesse ning säilitada elupaiku ja maastikke on EE6 jaoks valitud välja tabelis olevad tulemusnäitajad. Tulemusnäitajate sihtväärtused põhinevad SWOT-analüüsi ja kindlaks tehtud vajaduste ja nende prioriseerimise alusel ning tasakaalustatud erinevatel huvidel. Tulemusnäitajatesse R.3 ja R.9 panustab sekkumine KK1 läbi vajaduse V6.3. Tulemusnäitajasse R.14 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5 ja KK6 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja V6.6. Tulemusnäitajatesse R.15 ja R.16 panustab sekkumine KK1 läbi vajaduse V6.3. Tulemusnäitajasse R.19 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4 ja KK5 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.20 panustab sekkumine ÖK2 läbi vajaduste V6.1, V6.2 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.21 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4 ja KK5 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.22 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3 ja KK4 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.24 panustavad sekkumised ÖK2, ÖK3 ja ÖK5 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.25 panustab sekkumine KK8 läbi vajaduse V6.5. Tulemusnäitajasse R.26 panustab sekkumine KK1 läbi vajaduse V6.3. Tulemusnäitajasse R.29 ET 104 ET panustab sekkumine ÖK2 läbi vajaduste V6.1, V6.2 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.31 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, ÖK5, KK5, KK6 ja KK7 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3, V6.5 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.30 panustab sekkumine KK9 läbi vajaduse V6.4. Tulemusnäitajasse R.33 panustab sekkumine KK6 läbi vajaduse 6.1. Tulemusnäitajasse R.34 panustavad sekkumised ÖK3, ÖK4 ja KK6 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3, V6.6. Tulemusnäitajasse R.44 panustavad sekkumised KK1 ja 9.1 läbi vajaduse V6.2. 2.1.SO6.9 Rahaeraldise põhjendus Eelarvevahendite eraldamine põhineb vajaduste prioriseerimisel, nagu on sätestatud punktis 2.1. Sama prioriteediga vajaduste rahuldamise eelarved võivad varieeruda sõltuvalt näiteks vajaduse rahuldamiseks vajaliku sekkumise liigist, sihtrühma ulatusest ja ootustest, meetmete mõjust sh koosmõjust, samuti on lähtutud erinevate huvide tasakaalustatuse põhimõttest. Erieesmärgi 6 vajadustest tulenevad sekkumised panustavad elurikkuse kaitsesse, edendavad ökosüsteemi teenuseid ning aitavad kaasa säilitada elupaiku ja maastikke. Sekkumine KK1 panustab järgmistesse tulemusnäitajatesse: R.3 (4 290 239 eurot), R.9 ja R.16 (11,98 mln eurot), R.15 (983 249 eurot) ja R.26 (Eelarve 27,9 mln eurot). Tulemusnäitajasse R.14 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5 ja KK6 kokku 783000 ha. Tulemusnäitajasse R.19 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4 ja KK5 kokku 788000 ha. Tulemusnäitajasse R.21 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4 ja KK5 kokku 776000 ha. Tulemusnäitajatesse R.20 ja R29 panustab sekkumine ÖK2 vastavalt 230000 ha. Tulemusnäitajasse R.22 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3 ja KK4 kokku 768 000 ha. Tulemusnäitajasse R.24 panustavad sekkumised ÖK3 ja ÖK5 kokku 54790 ha. Tulemusnäitajasse R.25 panustab sekkumine KK8 6130 loomühikuga. Tulemusnäitajasse R.31 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, ÖK5, KK5, KK6 ja KK7 kokku 783000 ha. Tulemusnäitajasse R33 panustab sekkumine KK6 40 500 ha. Tulemusnäitajasse R.30 panustab sekkumine KK9 69 700 ha. Tulemusnäitajasse R.34 panustavad sekkumised ÖK3 ja ÖK4 kokku 2900 ha. Tulemusnäitajasse R.44 panustavad sekkumised KK1 (5,9 mln eurot) ja 9.1 (79680 loomühikut). Sekkumise ÖK1 eelarve on 145 525 200 eurot, millega panustab tulemusindikaatorite R.14, R.19, R.21, R.22 ja R.31 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK2 eelarve on 93 000 000 eurot, millega panustab tulemusindikaatorite R.14, R.19, R.20, R.21, R.22, R.29 ja R.31 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK3 eelarve on 29 245 000 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 532 900 hektarit ja panustada tulemusindikaatorite R14, R.19, R.21, R.22, R.24, R.31 ja R.34 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK4 eelarve on 9 720 000 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 90 000 ha ja panustada tulemusindikaatorite R.14, R.19, R.21, R.31 ja R.34 sihtväärtusesse. Sekkumine ÖK5 eelarve on 1 875 000 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 1500 ha, mis aitab panustada tulemusindikaatori R.24 ja R.31 sihtväärtusesse. Sekkumise KK4 eelarve on 23 205 400 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 50 000 hektarit ja panustada tulemusindikaatorite R.14, R.19, R.21 ja R.22 sihtväärtusesse. Sekkumise KK5 eelarve on 8 112 300 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 118 300 hektarit ja panustada tulemusindikaatorite R.14, R.19, R.21 ja R.31 sihtväärtusesse. Sekkumise KK6 eelarve on 42 095 975 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 45 000 ha ja panustada tulemusindikaatori R.14, R.31 ja R.33 sihtväärtusesse. Sekkumise KK7 eelarve on 588 432 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 4000 ha ning 33 600 istikut ja panustada tulemusindikaatori R.14 ja R.31 sihtväärtusesse. Sekkumise KK8 eelarve on 9 536 167 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 28 041 ha ja panustada tulemusindikaatori R.14 ja R.31 sihtväärtusesse. Sekkumise KK9 eelarve on 31 000 000 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 67756,67 ha ja panustada tulemusindikaatori R.30 sihtväärtusesse. Sekkumiste 0.1, 0.2 ja 0.3 näitajad on toodud horisontaalse erieesmärgi peatükis, sekkumise 9.1 näitajad EE9 juures. Detailsem info ühikusummade ja sihttasemete kohta on kirjas sekkumislehtedes. ET 105 ET 2.1.SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades 2.1.SO7.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO7.1.1 Tugevused 1. Põllumajandustootjate valmisolek innovaatiliste lahenduste ning põllumajandustehnoloogiate kasutamiseks. 2. Hea haridustase, sh tugev haridussüsteem põllumajanduse valdkonnas (hea teadmiste pagas). 3. Ettevõtlusega alustamine on lihtne. 2.1.SO7.1.2 Nõrkused 1. Ettevõtjate madal juhtimiskvaliteet. 2. Ettevõtte madal investeerimisvõimekus. 3. Ebapiisav algkapital ettevõtte sisuliseks käivitamiseks. 4. Laenu saamine on keeruline noortel põllumajandustootjatel ja alustavatel ettevõtjatel. 5. Põllumajandustootjatel, sh noortel on raskusi vajaliku tootmismaa ostmisel ja rentimisel. 2.1.SO7.1.3 Võimalused 1. Digilahenduste laialdasem kasutuselevõtt. 2. Uued valdkonnad põllumajanduses, mis on tekkinud seoses muutustega turu nõudluses ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega. 3. Piirkonna ressursside ja eripära oskuslikum kasutamine. 4. Täiend- ja ümberõppevõimaluste laialdasem rakendamine maapiirkonnas. 5. Välised tegurid, mis võivad kaasa tuua käitumusliku muutuse noorte hulgas ning tõsta nende huvi suunduda maapiirkonda elama ja töötama. 6. Noorte enam kaasamine kohaliku kogukonna tegevustesse. 7. Mahepõllumajanduse kasvav populaarsus ja kasvav nõudlus mahetoodete järele. 8. Võimalus olla iseendale tööandja. 9. Toetuste olemasolu ja omavaheline sidustatus. 10. Rahvusvaheliste kontaktide omamine, parimate praktikate tundmaõppimine ning saadud teadmiste ja oskuste rakendamine kodukohas. 2.1.SO7.1.4 Ohud 1. Maapiirkonnas elanikkonna vananemine ja vähenemine, sh noorte väljaränne ja koondumine linnapiirkondadesse. 2. Põllumajandusettevõtetes raskused põlvkondade vahetusega. 3. Põllumajanduslike majapidamiste vähenemine kontsentreerituse tagajärjel. 4. Traditsioonide hääbumine ning teadmiste üleandmise vähenemine. 5. Võimekus uute tehnoloogiate rakendamisel on erinevatel põlvkondadel erinev. 6. Kliima muutustest ja looduskeskkonnast tulenevad riskid põllumajandusele. 7. Ettevõtjate võimalik teadmiste mahajäämus. 2.1.SO7.1.5 Muud märkused Eesti elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda fakt, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv ning kui linnapiirkonnas 21–40 aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Aastaks 2030 on prognoositud, et Eesti rahvaarv kahaneb 1,32 miljonilt elanikult 1,25 miljoni elanikuni ehk 6% [1]. ET 106 ET Noorte (vanuses 21–40) arvuline vähenemine on prognooside kohaselt tunduvalt suurem - 17% tänase sama vanusegrupi üldarvust. 2020. aastal elas maapiirkonnas 94 829 noort, mis moodustas 28% Eestis elavatest noortest. Arvuliselt jääb ja koondub inimesi kõige enam sinna, kus asustustihedus on kõrge (ehk linnades ja maakonnakeskuste vahetus läheduses) ning kus toimub valglinnastumine (Tallinna ja Tartu lähiümbrused)[2]. Liigutakse eelkõige sinna, kus teenused on paremini kättesaadavad, sissetulekud suuremad ning leidub enam atraktiivseid töökohti. Hõive põllumajandussektoris on pidevalt vähenenud alates Eesti taasiseseisvumisest. Põhjuseks on nii tootmises kasutatava tehnoloogia areng kui ka põllumajanduses tegutsevate majapidamiste arvu vähenemine. Majapidamiste arv on vähenenud peamiselt põllumajanduse kontsentreerumise tagajärjel ning nende majapidamiste arvelt, mis ei suuda oma põllumajandusliku tegevusega pakkuda piisavat sissetulekut või kus omanik on seoses vanusega lõpetanud põllumajandusliku tegevuse. Eeltoodust on seega peamiselt mõjutatud väikeste põllumajandustootjate elujõulisus. Samas kiiresti muutuvas maailmas on põllumajandustootjatele oluliseks väljakutseks innovaatiliste lahenduste ning uue põllumajandustehnoloogia, samuti on levinud e-teenuste kasutamine. Teisalt võib uute tehnoloogiate rakendamise võimekus põlvkonniti olla väga erinev. Kuigi alla 35-aastaste juhtide osatähtsus põllumajanduses on mõnevõrra kasvanud ning üle 65-aastaste oma vähenenud, ei ole see olnud piisav. Üheks suuremaks teguriks tegevuse lõpetamisel on seniste juhtide jõudmine pensioniikka ning järeltuleva põlvkonna puudumine, kes sooviks põllumajandusega jätkata. Sellest tulenevalt on tekkinud põllumajandusettevõtetes raskused põlvkondade vahetusega, mis võib kaasa tuua põllumajandustraditsioonide hääbumise ja teadmiste üleandmise vähenemise noortele ettevõtjatele. (V7.2) Eestis on ettevõtlusega alustamise puhul tugevuseks protsessi lihtsus, kuid siiski on tihtipeale ettevõtjatel probleeme algkapitali puudumisega ettevõtte sisuliseks käivitamiseks ning põhivara soetamiseks. Lisaks on põllumajandusega alustamine üldjuhul seotud suurte investeeringutega ning noortel põllumajandustootjatel ja alustavatel ettevõtjatel on keeruline pangast laenu saada. Piiratud on ka põllumajandusmaa kui peamise tootmisressursi kättesaadavus (V7.3). Seni on noorte põllumajandusettevõtjate toetamiseks rakendatud toetusmeedet tegevuse alustamiseks, loodud on võimalused finantsinstrumendi soodustingimustel kasutamiseks ning otsetoetuste raames on põlvkondade vahetumist toetatud noorte põllumajandustootjate eritoetusega. Lisaks nimetatud meetmetele on ettevõtjad avaldanud täiendavalt soovi, et peale alustava noore põllumajandustootja toetuse saamist oleksid neile kättesaadavad jätkutoetused, et oleks võimalik ettevõtte kasvufaasist kiiremalt väljuda. Investeeringute rahastamiseks kasutaksid ettevõtjad esmajärjekorras investeeringutoetust [3]. Nimetatud meetmete rakendamise käigus on selgunud, et lisaks olemasolevatele toetusmeetmetele, tuleb noortele ettevõtjatele senisest enam tuge pakkuda läbi nõuandeteenistuse või mentorprogrammide[4] (V7.6), kuna alustades tuntakse kõige enam puudust just praktilistest teadmistest, mis aitaksid toime tulla ettevõtte igapäevase majandamisega. See annab ka noortele ettevõtjatele võimaluse rahvusvaheliste kontaktide omamise, parimate praktikate tundmaõppimise ning saadud teadmiste ja oskuste rakendamise kodukohas. See tagab ka võimaluse kasutada oskuslikult piirkonna ressursse ja eripära. Lisaks on nõrkuseks ka ettevõtjate madal juhtimiskvaliteet ning ettevõtete madal investeerimisvõimekus[5], mida on võimalik parendada läbi kapitalile ligipääsu, et investeerida põhivara seotamisse, finantsinstrumentide pakkumise ning täiend- ja ümberõppevõimaluste laialdasema rakendamisega maapiirkonnas. Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Üheks võimaluseks uute ettevõtete rajamiseks, arenguks ja töökohtade tekkimiseks pakub noortele mahepõllumajandussaaduste tootmine ja töötlemine. . Eestis on mahetoidu tarbimine viimastel aastatel suurenenud, vaatamata sellele, et tegemist on tavatoodetest kallima kaubaga. Mahetoodete väikese turuosa, ebastabiilse toormega varustatuse ning keerukate tootmisprotsessi puudutavate tehniliste nõuete tõttu ei ole mahetöötlemine suurematele tööstustele seni eriti atraktiivne tundunud, mis on heaks võimaluseks eristuda just mikro- ja väikestele ettevõtetele.[6] ET 107 ET Noore inimese otsus maapiirkonda elama ja tööle asuda või ettevõtlusega alustada sõltub mitmest erinevast tegurist, millest riiklik ettevõtlustoetus on ainult väike osa. Piirkonnas peavad olema kättesaadavad vajalikud teenused nagu arstiabi, kool, laste huviringid ja muud vabaaja veetmise võimalused, kuid ka võimalus soodsatel tingimustel soetada või renoveerida elukoht. Tugevad kohalikud kogukonnad ja ettevõtlikud inimesed loovad eeldused inimeste (sh noorte) maale elama asumiseks ja ettevõtlusega alustamiseks. See annab ühtlasi võimaluse kaasata järjest enam noori kohaliku kogukonna tegevustesse. Soodsa taustsüsteemi loomine nõuab tihedat koostööd nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Toetuste olemasolu ja omavaheline sidustatus on üheks võimaluseks, kuidas enam noori maapiirkonda tuua. Oluline on ka noorte eelistamine nii toetuste saamisel, finantseerimisvõimaluste pakkumisel kui ka tootmiseks vajaliku maa ostul-rentimisel[7]. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine on globaalsete ja Euroopa Liidu siseste kokkulepete tulemusena muutunud aina olulisemaks teemaks. Alates 2005. aastast on põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide pidevalt kasvanud, mis tekib valdavalt põllumaadel väetiste kasutamisest, kariloomade seedeprotsessidest ja sõnnikukäitlusest. Küll aga on erinevate meetmetega võimalik piirata põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite kasvu nagu näiteks sõnnikukäitluse keskkonnasõbralikumaks muutmine ja väetiste kasutamise tõhustamine.[8] Riigi võetud siduvad kliimakohustused puudutavad ka noori põllumajandusettevõtjaid, sh mida nad peavad arvestama oma ettevõtlustegevuste elluviimisel. Lisaks põllumajandusmaa ressursile peavad põllumajandustootmise arengus seega arvestama noored põllumajandustootjad keskkonnapiirangutega, mille suhtes Eesti on võtnud mitmeid riigisiseseid ja rahvusvahelisi kohustusi nagu näiteks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heite vähendamine, veekaitse jne.[9] [1] SA, RV092 (prognoositav rahvaarv [2] Eesti väikeasulate uuring (leitav: https://planeerimine.ee/static/sites/2/vaikeasulate_uuring_2019.pdf) [3] Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse rakendusuuring (leitav: https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2020-10/Noorte_pmt_uuring_lopparuanne_2020.pdf ) [4] Ibid. [5] Ibid. [6] Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2017–2020 (leitav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/ministeerium-valitsemisala-arengukava-2017- 2020.pdf) [7] Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse rakendusuuring (leitav: https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2020-10/Noorte_pmt_uuring_lopparuanne_2020.pdf) [8] Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2017–2020 (leitav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/ministeerium-valitsemisala-arengukava-2017- 2020.pdf) [9] Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (leitav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-2030/poka-2030-taistekst.pdf) 2.1.SO7.2 Vajaduste kindlakstegemine Vajadust on Prioriteetide määramine ÜPP Kood Pealkiri käsitletud ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Soodustada põllumajandussektoris põlvkondade V7.1 vahetust ja aidata kaasa noortel 1 Jah põllumajandusettevõtlu Aidata kaasa põllumajandusettevõtlusega V7.2 alustamisele investeeringute soodustamise 1 Jah kaudu V7.3 Innovaatiliste teaduspõhiste lahenduste 1 Jah ET 108 ET  olemasolu Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud V8.1 töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka 1 Jah noortele Muud märkused vajaduste hindamise kohta. Puuduvad 2.1.SO7.4 Sekkumisloogika Sekkumise Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – Ühine väljundnäitaja vorm nimi DPdecoupled CIS-YF(30) – Täiendav 7.1 - Täiendav sissetulekutoetus O.6. Hektarite arv, mille eest sissetulekutoetus noortele noortele põllumajandustootjatele makstakse noortele põllumajandustootjatele põllumajandustootjatele ette nähtud täiendavat sissetulekutoetust RD INVEST(73-74) – Investeeringud, 2.5 - Väikeste O.20. Põllumajandusettevõtetes sealhulgas investeeringud niisutusse põllumajandusettevõtete tootlikeks investeeringuteks toetust arendamine saavate tegevuste või ühikute arv RD INSTAL(75) – Noorte 7.2 - Põllumajandusliku O.25. Tegevuse alustamise toetust põllumajandustootjate ja uute tegevusega alustava noore saavate noorte põllumajandustootjate põllumajandustootjate tegevuse ettevõtja soodustamine arv alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö O.1. Euroopa projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektide arv tegevusrühma projektid RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna O.31. Toetatud kohaliku arengu juhitud kohalik areng strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja 0.1 - Teadmussiirde- ja O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- teabe levitamine innovatsioonisüsteemi (AKIS) ja teadlikkuse suurendamise arendamise toetus tegevuste või ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- teabe levitamine ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Erieesmärk 7 saavutatakse sekkumiste kaudu, mis on kujundatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 toodud noortele põllumajandustootjatele suunatud täiendava sissetulekutoetuse (artikkel 30), investeeringute (artikkel 73), noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamise ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetuse (artikkel 75), koostöö (artikkel 77), teadmiste vahetamise ja teabe levitamise (artikkel 78) sätetele. Eesmärgi täitmiseks on kavandatud sekkumised nii põllumajandusliku ettevõtlusega alustajatele kui ka juba tegutsevatele ettevõtjatele ning erinevatele koostöövormidele. Sekkumine 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele“ soodustab põlvkondade vahetust (V7.1, EE7 SWOT oht 2) motiveerides noori põllumajandustootmisega tegelema. Oluline on toetada noori ettevõtjaid just tegevuse alustamise faasis või toimiva põllumajandusettevõtte ülevõtmisel. Sekkumise 7.1 kohaselt saavad noored põllumajandustootjad täiendava lisamakse kuni 260 toetusõigusliku hektari alusel. Toetust on planeeritud maksta ühtse ühikumäärana. Noorel põllumajandustootjal on õigus saada seda toetust maksimaalselt viis aastat. Soodustamaks noorte põllumajandusliku ettevõtlusega alustamist (SWOT EE7 nõrkus 2 ja 4) ning motiveerida rohkem noori ettevõtjaid maapiirkonda elama asuma (EE7 SWOT oht 1) on kavandatud strateegiakavas sekkumine 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ ET 109 ET (V7.1), mille kaudu toetatakse kuni 40 aastaseid (k.a) isikuid, kes esmakordselt alustavad põllumajandusliku ettevõtlusega. Toetatavad tegevused on seotud põllumajanduslike toodete tootmisega alustamise või tootmise edasise arendamisega vastavalt äriplaanis kavandatule. Läbi nimetatud sekkumise 7.2 on võetud fookusesse noorte põllumajandustootjate äriplaanid sh nende sisulise kvaliteedi tõstmine. Selleks tuleb taotlejal läbida ettevõtlusalane infopäev, mis on korraldatud läbi teadmussiirde (EE7 SWOT nõrkus 1, oht 7). Hoolikalt läbimõeldud majandustegevus, kaardistatud turustuskanalid, võimalikud põllumajandustootmist mõjutavad riskid ja nende maandamistegevused, lisaks väga hea finantsplaneerimine tõstab nii äriplaanide kvaliteeti kui ka suurendab võimalust, et taotlejad jätkavad edukalt tegutsemist ettevõtjatena põllumajanduse valdkonnas. Erieesmärk 7 saavutamisesse panustavad kaudselt ka teiste erieesmärkide sekkumised nagu näiteks sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“. Sekkumine toetab kaudselt põlvkondade vahetust, mis loob eelduse toomaks põllumajandus- ja toidusektorisse ka üle 40-aastaseid väikeseid põllumajandusettevõtjaid, muutes maapiirkondi elujõulisemaks ning panustades maapiirkondade tööhõivesse ja arengusse (EE7 SWOT oht 3). 2.1.SO7.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO7.6 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust Erasmuse programmile? : Ei 2.1.SO7.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus CU PR R.36 - Põlvkondade vahetus Ühise põllumajanduspoliitika raames sisseseadmistoetust 899,00 saavate noorte põllumajandustootjate arv, sealhulgas sooline jaotus CU R.37 - Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades ÜPP projektides toetatud uued 1 249,00 töökohad Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus EE7 alt rakendatavate sekkumiste 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ ja 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ eesmärgiks on aidata kaasa noorte ettevõtjate põllumajandusliku tootmistegevusele. Sellest tulenevalt on sekkumistele seatud eesmärk, et 899 noort põllumajandustootjat saavad nende sekkumiste kaudu toetust. Eesmärk on seatud kahe sekkumise koosmõjul ja kui üks noor põllumajandustootja saab mõlema sekkumise kaudu toetust, siis loetakse toetuse saaja eesmärki ühekordselt. Eelneva ÜPP rakendamise kogemuse põhjal eeldame, et üle poolte põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine toetuse saajatest taotleb ka täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele. Seatud eesmärk panustab põlvkondade vahetusse ja loob eeldused põllumajandussektorisse uute osalejate liitumiseks. 2.1.SO7.9 Rahaeraldise põhjendus Noortele põllumajandustootjatele suunatakse sammasteüleselt kokku 3% eelarvest, millega kavandatakse 899 noore põllumajandustootja ettevõtlustegevuse alustamist toetada. Sekkumiseks 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ on eraldatud 2% otsetoetuste eelarvest (20 158 588 eurot) ning toetust makstakse esimese 260 ha eest, mis on kokku 35 000 ha ühtse ühikumääraga. Sekkumise 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames toetatakse noori põllumajandustootjaid 25 miljoni euroga. Vastavalt määruse (EL) nr 2021/2115 artiklile 75 on toetus piiratud maksimaalselt 100 000 euroga. Eestis on toetuse suuruseks ühe taotleja kohta kavandatud 60 000 eurot, mis võrreldes 2014–2020 programmiperioodiga tõuseb 20 000 eurot. Oluline on võimaldada noortel põllumajandustootjatel ET 110 ET investeeringute tegemist kavandatud mahus, arvestades märkimisväärset hinnakasvu[1]. Rahaeraldis aitab saavutada selle sekkumise eesmärke, milleks on toetada noori ettevõtjaid põllumajandusliku ettevõtlusega alustamisel ning motiveerida rohkem noori ettevõtjaid maapiirkonda elama asuma. Vahendid annavad võimaluse toetada, SWOT-s ja vajadustes välja toodud, tegevusi nagu näiteks põlvkondade vahetus või võimaldada teha investeeringuid. Sekkumised 7.1 ja 7.2 panustavad 899 noore põllumajandustootja toetamisse ning tulemusindikaatorite R.36 ja R.37 sihttasemete saavutamisse. [1] https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2022-03/rpm_1_2022_est.pdf ET 111 ET 2.1.SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust 2.1.SO8.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO8.1.1 Tugevused 1. Aktiivsed ja tugevad kogukonnad. 2. Ettevõtluseks vajaliku taristu olemasolu. 3. E-teenuste laialdane kasutamine Eestis. 4. Maapiirkonnas on ettevõtlus võrreldes varasemaga oluliselt mitmekesisem. 5. Väga hea bioressurssidega varustatus. 2.1.SO8.1.2 Nõrkused 1. Ettevõtete madal konkurentsivõime ja investeerimisvõimekus. 2. Aktiivse majandustegevuse koondumine linnapiirkonda. 3. Atraktiivsete töökohtade vähesus maapiirkonnas. 4. Teenuste ebapiisav kättesaadavus maapiirkonnas. 5. Ringmajanduse põhimõtted pole primaarsektoris levinud, bioressursside (sh kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide) vähene väärindamine ja madal lisandväärtus. 6. Regionaalne ja sotsiaalne ebavõrdsus. 7. Puudub juurdepääs erametsamaadele või teede kandevõime on ebapiisav. 2.1.SO8.1.3 Võimalused 1. Maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime kasv, sh läbi uudsete väärtusahelate tekke. 2. Maapiirkondade, sh kohalike tõmbekeskuste, atraktiivsuse suurenemine. 3. Kaasaegsete tehnoloogiate ning digilahenduste laialdasem kasutuselevõtt. 4. Ringbiomajanduse laialdasem juurutamine. 5. Biomassi laialdasem kaskaadkasutus. 2.1.SO8.1.4 Ohud 1. Maapiirkonna elanikkonna vananemine ja vähenemine, sh noorte väljaränne linnapiirkondadesse. 2. Kapitalile juurdepääsu halvenemine maapiirkonnas. 3. Ebaadekvaatne kuvand maaelust. 4. Elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi langemine piirkonnas. 2.1.SO8.1.5 Muud märkused Paljud EL-i, sh ka Eesti, maapiirkonnad seisavad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu ettevõtete madal konkurentsivõime ja investeerimisvõimekus, teadmiste ja oskuste nappus, atraktiivsete töökohtade vähesus, lisatööjõu vajadus mahukate igapäeva- ja hooajaliste tööde tegemiseks, teenuste ebapiisav kättesaadavus, sotsiaalne ja sooline ebavõrdsus ning vähene sotsiaalne kaasatus. Eestis on regiooniti üsna suured majanduslikud arenguerinevused. Rahvastik ja aktiivsem majandustegevus koondub jätkuvalt suurematesse linnapiirkondadesse. Ettevõtlusaktiivsuse erinevused kahe peamise tõmbekeskuse ja muu Eesti vahel pole tervikuna vähenenud. Mitmes juba varasemalt madalama ettevõtlusaktiivsusega piirkonnas on uute ettevõtete juurdekasvu tempo keskmisest aeglasem. See viitab, et ettevõtlusaktiivsuse suurenemist takistavad piirkonnaspetsiifilised tegurid ning ettevõtluskeskkonna arendamisel võib nende piirkondade puhul olla kasutamata potentsiaali. ET 112 ET Põllumajanduse, kalanduse, toiduainetööstuse ja metsanduse sektoril on Eesti majanduses oluline roll, varustades ühiskonda esmatoodete ja toiduga ning pakkudes avalikke hüvesid läbi põllu- ja metsamaa säästliku ja keskkonnasõbraliku kasutamise. Kui aastatel 2016 ja 2017 iseloomustas Eesti majandust kiire kasv, siis nüüdseks on majanduskasvu tempo aeglustunud. Majandussektoritest panustab Eestis loodud lisandväärtusesse kõige enam teenindussektor – 70%, tööstuse ja ehituse panus jääb alla 30% ning põllu-, metsamajanduse ja kalanduse osatähtsus on 3–4%. 78% põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse, 37% tööstuse ja ehituse ning 19% teenuste poolt loodavast kogulisandväärtusest toodetakse väljaspool Harju- ja Tartumaad. Elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 21–40 aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Aastaks 2030 on prognoositud, et Eesti rahvaarv kahaneb võrreldes 2019. aastaga 5%. Noorte vanuses 21–40 arvuline vähenemine on prognooside kohaselt tunduvalt suurem, moodustades 20% tänase sama vanusegrupi üldarvust. Regionaalses mõttes kasvavad ainult suuremad linnad ja neid ümbritsevad piirkonnad, seda tänu sisserändele, mitte elanikkonna loomulikele muutustele. Liigutakse eelkõige sinna, kus teenused on paremini kättesaadavad, sissetulekud suuremad ning kus on enam atraktiivseid töökohti. Sotsiaalmajandusliku arengu seisukohast on kõige haavatavamad ja mõjutatavamad rahvaarvu muutuste suhtes maapiirkonnad, eriti keskustest kaugemal asuvad ja väiksema asutustihedusega maapiirkonnad, kus elanike sissetulekud on oluliselt madalamad võrreldes linnalise asustuspiirkonnaga ning teenuste kättesaadavus on kesine. Sissetulekute erinevus loob omakorda aluse sotsiaalseks ebavõrdsuseks. Suhtelise vaesuse määr, mis kajastab nende elanike osatähtsust, kelle ekvivalentnetosissetulek on allpool suhtelise vaesuse piiri, on maapiirkonnas 23,2%, mis on viimastel aastatel kasvanud ning vahe linnapiirkondadega (19,4%) on suurenemas. Naiste töötasu on Eestis keskmiselt 23% madalam kui meestel, mis on oluliselt suurem kui EL-i keskmine (15%). Oluline on panustada sotsiaalsele kaasatusele, toetades haavatavamate rühmadele suunatud kvaliteetse haridus- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja taskukohasuse parandamist ning tegeleda rändetaustaga inimeste kaasamise ja integreerimisega. Seejuures on vajalik vähendada ebavõrdsust ning tagada kõigile ühiskonnagruppidele võrdsed võimalused, suurendades maapiirkonnas tööhõivet ja tagada sotsiaalteenustele ligipääs. Nimetatud probleemidele on olulisel määral suunatud ressursse tulevase perioodi ESF+ raames, kuid vastavalt kohaliku tasandi prioriteetidele on selleks ette nähtud võimalused osaliselt ka kohalikes arengustrateegiates (vajadus 8.6). Elanike vähesus piirab elu- ja ettevõtluskeskkonna kestlikku edendamist, mis võib omakorda piirkonniti põhjustada elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi langust ning seab ka piirangud ettevõtetele kvalifitseeritud tööjõu leidmisel. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu maapiirkondade, sh eriti kohalike tõmbekeskuste, atraktiivsuse suurendamisele, pakkudes võrdväärseid tingimusi kõikidele elanikele. Muutused Eesti haldussüsteemis, sh kohalike omavalitsuste rolli võimendamine teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi ning piirkondade potentsiaali täieliku realiseerimise tagamiseks, mõjutavad oluliselt kohalikku elu ning suurendavad vajadust aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade järele, kes suudavad inimesi võimendada ja kaasata. Aktiivsete kohalike kogukondade tegevust on oluliselt soodustanud kohalikul algatusel põhinev alt üles lähenemisviis (LEADER-lähenemine), mis on osutunud tõhusaks vahendiks kohaliku suutlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisel, kestliku ja mitmekesise elukeskkonna tagamisel, vaesuse vähendamisel ja töökohtade ning innovatsiooni loomisel maapiirkonna majanduses. Maapiirkonna majanduse kasvule ning ettevõtlusega alustamisele on kaasa aidanud kohapealse taristu (hooned, elekter, internet, teed jms) olemasolu ja e-teenuste kasutusele võtmine. Senini on e-teenuste kasutamist osaliselt takistanud ligipääs kiirele internetile, millele on tähelepanu suunatud Eesti Lairiba arendamise plaani 2021 – 2030 raames ning olukorra leevendamiseks suunatakse olulises ulatus vahendeid (vajadus 8.3). Aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste (sh noorte) maale elama asumiseks ja seal ettevõtlusega tegelemiseks, seejuures on oluline sellega jätkata, toetades kogukondliku tegevuse jätkamist ning kohaliku elu-ja ettevõtluskeskkonna arendamist, mis loob piirkonda lisandväärtust ning suurendab regionaalset tasakaalu ja majanduskasvu (vajadus 8.2). ET 113 ET Üheks probleemiks maapiirkonna elujõulisuse tagamisel on ebaadekvaatne kuvand maaelust. Senine kogemus näitab, et kohalikel kogukondadel on oluline roll maaelu kuvandi loomisel ja propageerimisel ning maaelu maine parandamisel. Oluline on siinkohal pikaajalise strateegia seadmine maapiirkonna võimaluste esiletoomiseks ja avalikkusele edasi andmiseks. Selleks, et elu- ja ettevõtluskeskkond maal oleks atraktiivne, peavad maapiirkonna erisustega arvestama ning sealsesse arengusse panustama nii põllumajandus-, kalandus- kui ka teised poliitikavaldkonnad ning tegevussuunad horisontaalselt. Maapiirkonnas on ettevõtlus võrreldes varasemaga oluliselt mitmekesisem. Suurimaks tööandjaks on maapiirkonnas kerkinud teenindussektor, pakkudes tööd 61%-le hõivatutele, järgneb 31%-ga tööstus- ning 8%-ga primaarsektor. Primaarsektori hõive languse on tänaseks maapiirkonnas kompenseerinud teenindussektor, kus hõivatute osatähtsus on ületanud juba üle poole kogu hõivest maapiirkonnas. Ettevõtete madal konkurentsivõime ja investeerimisvõimekus mõjutavad ettevõtete tegevuste laiendamist, kasvamist, arenguvõimaluste realiseerimist ning suutlikkust kohaneda väljakutsetega ja maandada riske. Tulenevalt Eesti kapitaliturgude iseloomust ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastuse allikatele. Tagatise puudumine või ebastabiilsed rahavood tähendavad, et ettevõtetel on piiratud juurdepääs kapitalile. Finantsinstrumentide abil on võimalik leevendada nimetatud turutõrkeid ning rahastada tootlikke investeeringuid, mida krediidiasutused ei finantseeri. Seega on oluline luua võimalused maapiirkonna ettevõtetele ligipääs erinevatele rahastamisvahenditele, mis võimaldab tõsta maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet. Suurenenud konkurentsivõime omakorda võimaldab luua hästi tasuvaid ja kvalifitseeritud tööjõule sobivaid töökohti, mis on atraktiivsed ka noortele (vajadus 8.1). Hästi tasuvad töökohad võimaldavad parandada inimeste elukvaliteeti, sh vähendada vaesust. Majanduskasvu tagamiseks ja globaalses konkurentsis püsimise eeltingimuseks on toodangu kõrge kvaliteet, uuenduslikkus ning keskkonnasõbralikkus. Tarvis on panustada arendustööle, võtta kasutusele kaasaegseid materjale ja tehnoloogiaid ning investeerida piisavat tootlikkust ja vajalikku kvaliteeti tagavatesse tehnoloogilistesse seadmetesse. Maapiirkonnas majanduskasvu kestlikuks tagamiseks on oluline seal tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime suurendamine läbi kõrgemat tootlikkust tagavate tehnoloogiate rakendamise, suuremat kasumlikkust võimaldavate uute toodete ning teenuste turule toomise ja kliendibaasi laiendamise lähipiirkonnast kaugemale asuvatele turgudele. Üha enam on vaja laiendada digilahenduste kasutuselevõttu. Uusi hästi tasustatud töökohti on võimelised looma eelkõige kasumlikud, arengule orienteeritud ja hästi juhitud ettevõtted. Ringbiomajandus ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt on võtmevaldkonnad, mis suudavad tagada majanduskasvu maapiirkonnas ning töökohtade loomise ja säilitamise ka väljaspool põllumajandust. Eesti suur potentsiaal ringbiomajanduse valdkonnas on hetkel alakasutatud. Suur osatähtsus on töötlemata või vähetöödeldud toodagu ekspordil, teisalt kõrval- ja kaassaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega ning jääkide ja kaassaaduste potentsiaal on alakasutatud. Eesti biomajanduse võtmevaldkondade (mööbli-, keemia-, puidu- ja paberitööstus, põllumajandus) teadus- arendustegevuse ja innovatsioonivõimekus on väga tagasihoidlik ning moodustab väikese osa vastavate ettevõtete kulutustest (2016. aastal vaid ligikaudu 4% Eesti ettevõtete TA kogukulutustest [1]). Seetõttu on vajalik arendada nii biomajanduse valdkondade baasvõimekusi kui ka uuel tasemel TAI võimekusi (nt biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia) ning interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevust. Seejuures on tähtis ka esmatootjate kaasamine biotoorainepõhiste lahenduste leidmisse (vajadus 8.5), millesse panustavad ka horisontaalse erieesmärgi sekkumised. Esmatootmises ja töötlemisel tekivad kõrvalsaadused ja jäätmed, mida tuleks käsitleda ressursina. Kuigi esmatootmises tekkivate jäätmete hindamismetoodika vajab täpsustamist, ja näiteks loomsete kõrvalsaaduste kohta riiklikku arvestust ei peeta (Värnik et al. 2021; RITA ADDVAL-BIOEC[2]), tekkis olemasolevatel andmetel Eestis 2020. aastal põllumajanduses ligikaudu 23 000 tonni toidujäätmeid, lisaks ET 114 ET tekkis tootmiskadu[3] 90 000 tonni[4]. Toidutööstusettevõtetes koguti Eestis 2019. aastal ligikaudu 30 000 tonni toidujäätmeid (köögi- ja sööklajäätmed, loomsete kudede jäätmed, toiduõli ja -rasv). Taimekasvatuse kõrvalsaadustest tekib hinnanguliselt kõige enam põhku (1 252 500 t), lisaks tekib sorteerimise käigus 40 600 tonni jäätmeid. Põhku valdavalt ei koguta ja tagastatakse mulda huumusbilansi säilitamiseks, soojusenergia tootmiseks ja müügiks biokütusena põhku ei kasutata. Eestis on kasutamata ka ligikaudu 260 000 tonni rohtset biomassi aastas. Loomakasvatuse kõrvalsaadusena tekkis Eestis 2017. aastal kokku 3 501 900 tonni sõnnikut, sellest moodustas piimafarmides tekkiv sõnnikukogus üle 60% (2 134 000 tonni). Lamba- ja kitsekasvatuses tekib kõrvalsaadusi 700 tonni, sh 100 tonni villa (III kategooria loomne kõrvalsaadus) (Värnik et al., 2021). Praegu ei ole piisavalt võimekust tekkivaid bioloogilist päritolu kõrvalsaadusi ja jäätmeid töödelda ega ringlusse võtta Oluline on ringbiomajanduse arendamiseks rakendada poliitikaid ja toetada investeeringuid, mis viivad võimalikult kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele, kasutades kestlikult kohalikke ressursse. Kuna Eesti ressursside maht ei pruugi alati uute tehnoloogiate rakendamiseks olla majanduslikult perspektiivne, väärivad tähelepanu kohalikud/piirkondlikud koostöövõrgustikud ja klastripõhised ning ühistulised koordineeritud tegevused, sh vastavate IT-lahenduste arendamine. Biomassi väärindamisel on olulisel kohal innovatsioon tehnoloogias ja tootearenduses ning eelkõige uute võimaluste leidmine bioressursile, mida praegu ei kasutata, või leida kasutusviisid, mis loovad bioressursile kõrgemat majanduslikku lisandväärtust. Seega on oluline toetada ka esmatootjatele suunatud katseprojekte, erinevate tehnoloogiate arendamist ja innovatsiooni bioressursside kasutamiseks (vajadus 8.4). Tähtsal kohal on tooraine astmeline kasutamine ehk biomassi kaskaadkasutus. Üha olulisem on erinevate sektorite kombineerimine ning ressursitõhususe kasv. Bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidestning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. Erametsaomanikest metsamajandajate konkurentsivõime parandamiseks ja metsade tootlike funktsioonide säilitamiseks tuleks korrastada metsateid, mille tegemisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. Head teed metsade vahel võimaldavad metsi majandada säästlikult ning tagavad nii kohalike elanike läbipääsu kui laiemalt väärtustatud avaliku kasutuse ehk juurdepääsu metsas käimiseks (nt loodusturism, marjade, seente ja ravimtaimede korjamine enda tarbeks jms kasutus). [1] https://haldus.taltech.ee/sites/default/files/2020- 11/Biomajandus%20_%20Eesti%20vajadused%20ja%20v%C3%B5imalused%20biomajanduse%20areng u%20toetamiseks.pdf. [2] Kers, J. et al. (2020) Eesti biomajanduse ressursside hetkeseisu analüüs 6 väärtusahela põhjal. www.taltech.ee/biomajandus. [3] Tootmiskaoks määratletakse esmatootmises toiduks toodetud, kuid ühel või teisel põhjusel kõrvalvoogu suunatud saadusi (nt looma- või linnusöödaks, kanalisatsiooni või lägahoidlasse suunatud, ilmastikust tulenevad, tööjõuprobleemide, taimekahjustajate, haiguste vms tõttu põllule jäänud (koristamata) saak ning loomsete kõrvalsaadustena käideldud saadused). [4] SEI Tallinn, Eesti maaülikool (2021). Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2021/05/toidujaatmete-ja-toidukao-teke-eesti-toidutarneahelas- 2021.pdf 2.1.SO8.2 Vajaduste kindlakstegemine Vajadust on Prioriteetide määramine ÜPP Kood Pealkiri käsitletud ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas ET 115 ET  Arendada välja kohalikul bioressursil V2.5 1 Jah põhinevaid väärindamisüksusi Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud V8.1 töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka 1 Jah noortele Arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, V8.2 kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke 1 Jah kogukondi Tagada juurdepääs kiirele andmesidele, V8.3 soodustada kaasaaegsete IKT-võimaluste 3 Ei kasutuselevõttu Toetada katseprojekte, erinevate tehnoloogiate V8.4 arendamist, innovatsiooni bioressursside 3 Osaliselt kasutamiseks Panustada ka esmatootjatele sobivate V8.5 3 Jah väiksemate biorafineerimisüksuste loomisesse Vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse V8.6 suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus 3 Osaliselt sotsiaalse heaolu t V8.7 Tagada juurdepääs erametsamaadele 1 Jah Muud märkused vajaduste hindamise kohta. Puuduvad 2.1.SO8.4 Sekkumisloogika Sekkumise Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – Ühine väljundnäitaja vorm nimi RD INVEST(73-74) – Investeeringud, 1.9.3 - Investeeringud O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust sealhulgas investeeringud niisutusse põllumajandusega seotud taristu saavate tegevuste või ühikute arv (erateed) kaasajastamisse RD INVEST(73-74) – Investeeringud, 2.3 - Toidutööstuste materiaalsed O.24. Väljaspool sealhulgas investeeringud niisutusse ja immateriaalsed tootlikud põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringud (FI) investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, 8.1 - Investeeringud ettevõtete O.24. Väljaspool sealhulgas investeeringud niisutusse konkurentsivõime tõstmiseks põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, 8.2 - Investeeringud O.24. Väljaspool sealhulgas investeeringud niisutusse ettevõtluskeskkonna arendamiseks põllumajandusettevõtet tootlikeks maapiirkonnas investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, 8.3 - Investeeringud bioressursside O.24. Väljaspool sealhulgas investeeringud niisutusse väärindamisse põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, KK2.1 - Investeeringud metsa O.24. Väljaspool sealhulgas investeeringud niisutusse kliimamuutustega kohanemiseks põllumajandusettevõtet tootlikeks (tootlikud investeeringud) investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, KK2.2 - Investeeringud metsa O.23. Väljaspool sealhulgas investeeringud niisutusse kliimamuutustega kohanemiseks põllumajandusettevõtet (mittetootlikud investeeringud) mittetootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INSTAL(75) – Noorte 7.2 - Põllumajandusliku O.25. Tegevuse alustamise toetust põllumajandustootjate ja uute tegevusega alustava noore saavate noorte põllumajandustootjate põllumajandustootjate tegevuse ettevõtja soodustamine arv alustamine ja maapiirkondades ET 116 ET  ettevõtlusega alustamise toetus RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö O.1. Euroopa projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektide arv tegevusrühma projektid RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna O.31. Toetatud kohaliku arengu juhitud kohalik areng strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja 0.1 - Teadmussiirde- ja O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- teabe levitamine innovatsioonisüsteemi (AKIS) ja teadlikkuse suurendamise arendamise toetus tegevuste või ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- teabe levitamine ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Erieesmärgi 8 vajadustest, mida planeeritavate sekkumistega lahendatakse (vajadused 8.1, 8.2, 8.4, 8.5 ja 8.6), toetavad maapiirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamist, suurendades majanduskasvu ja tööhõivet, toetades võrdsust ja kaasamist ning kohaliku arengut. Ettevõtlust, mis loob eeldused tööhõiveks ja majanduskasvuks, toetatakse läbi kohalike arengustrateegiate, millel on mitme perioodi kogemus tööhõive suurendamise osas, kui ka konkreetselt ettevõtete konkurentsivõime parandamise ja ettevõtluskeskkonna arendamise kaudu. Seda nii tagastamatute toetuste kui ka tagastatavate toetustega, mis võimaldavad suurendada maapiirkonna ettevõtete kapitalile ligipääsu. Suurenenud tööhõive maapiirkonnas vähendab vaesuses elavate inimeste arvu ning suurendab inimeste heaolu. Uute tasuvate töökohtade ning kohalike kogukondade tugevdamine toetab maapiirkonda elama asumist ning noorte maapiirkonda jäämist, mis omab positiivset mõju senistele rahvastikusuundumustele. Tugevad ettevõtted aitavad kaasa tööhõive parandamisele maapiirkonnas. Tänaste väljakutsetega, sh rohepööre, toime tulemiseks on vajalik rakendada uusi ja innovaatilisi lahendusi, toetada katseprojektide rakendamist ning kasutada varasemalt rohkem ära bioressursil põhinevaid lahendusi. Maapiirkonna elujõulisuse tagamiseks on vajalik luua eeldused atraktiivsete ja hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleksid atraktiivsed ka noortele. Selleks on planeeritud toetada maapiirkonnas tegutsevate VKE-de investeeringuid ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, mille eesmärgiks on uute kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade loomine maapiirkonnas. Selle kaudu luuakse ettevõtjatele võimalused uudsete ja arenguks oluliste tehnoloogiate kasutuselevõtmise, uute infotehnoloogiliste võimaluste efektiivse rakendamise ja suuremat kasumlikkust võimaldavate uute toodete ning teenuste turule toomise toetamiseks kui ka investeerimisvõimekuse suurendamiseks ja kapitalile paremaks juurdepääsuks. Sekkumise tulemuseks on uute hästi tasustatud atraktiivsete töökohtade lisandumine maapiirkonnas, mis toetab tasakaalustatud regionaalset arengut, soodustab majanduskasvu ja tööhõive kasvu ning vähendab vaesuses elavate inimeste arvu maapiirkonnas. Lisaks ettevõtete toetamisele on oluline tagada ka ettevõtluskeskkonna laiem arendamine maapiirkonnas, millest saavad kasu suuremal arvul ettevõtteid. Sekkumise kaudu toetatakse maapiirkonna ettevõtete konkurentsivõime tugevdamist, tööhõive parandamist ja sotsiaalse kaasatuse suurendamist läbi ettevõtluskeskkonna arendamise. Ettevõtluskeskkonna parandamise kaudu luuakse eeldused põhiteenuste kättesaadavuse paranemiseks ja sotsiaalse kaasatuse suurenemiseks läbi koostöötamise keskuste ja digital hub´ide ellukutsumise, mis loovad paremad eeldused maapiirkonnas koos tegutsemiseks ja ettevõtluses osalemiseks. Tähelepanu suunatakse pikema ajahorisondiga projektidele, mis viiakse ellu väiksemate tõmbekeskuste ümbruses. Sekkumise tulemusena on maapiirkonnas suurenenud kaasaegsete infotehnoloogiliste võimalustega ja tugevat nõustamiskompetentsi omava tugipersonaliga koostöötamise keskuste arv. Sekkumine eristub ERF-ist rahastatavatest sekkumistest selle poolest, et viimasest rahastatavad projektid on vähemalt ühe maakonna ülesed ja keskenduvad maakondlikele teenusvõrgustikele ja koostöö arendamisele, investeeritakse ka maakonnakeskustesse. Antud sekkumine keskendub ettevõtluskeskkonna arendamisele suurtest tõmbekeskustest kaugemale jäävates piirkondades. Sekkumine ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas loob sünergiat LEADER-sekkumisega, ET 117 ET keskendudes erinevalt Leader sekkumisest kitsa fookusega ja konkreetselt ettevõtluskeskkonna arengule oluliste pikaajalise mõjuga investeeringute toetamisele rakendades seejuures ühetaolist lähenemist kogu maapiirkonnas. LEADER-sekkumine põhineb alt-üles lähenemisel ning kohalikul tasandil on võimalik katta arengustrateegiatega neid tegevusi, mida riiklikud sekkumised ei kata. Sekkumised täiendavad üksteist ja loovad sünergiat. Oluline on arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, kaasata noori ning kasvatada tugevate kohalike kogukondade osakaalu (vajadus 8.2). Tugevad kogukonnad suudavad võimestada ja kaasata inimesi ning tegeleda ka piirkonna probleemide lahendamisega, sh sotsiaalsete probleemidega. Koostöös ESF+ suunatakse tähelepanu ka hooldusraviteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, et leevendada ülalpidamiskoormust, tagada inimväärikus ja tõsta sotsiaalset kaasatust. LEADER-lähenemine annab võimaluse tähelepanu pöörata piirkonnaspetsiifiliste lahenduste välja töötamisele ning toetada innovatsiooni ja digitaliseerimist maapiirkonnas. Sekkumise tulemusena on kaasatud kohalike arengustrateegiatega enamus maapiirkonnast ning strateegiate rakendamise kaudu parandatakse maapiirkondade sotsiaalmajandusliku olukorda, sh suurendatakse tööhõivet, sotsiaalset kaasatust ning võrdsete võimaluste loomist läbi kohaliku tasandil ellu viidud tegevuste (vajadus 8.6). Sekkumise „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“ eesmärk on kasvatada maapiirkonnas selliste väikeettevõtete osakaalu, kellel on kõrge konkurentsivõime, kes on orienteeritud jätkusuutlikule arengule ja kellel on võimekus luua maale juurde keskmisest kõrgema palgaga kvalifitseeritud tööd pakkuvaid töökohti, et motiveerida noori maale tagasi pöörduma ja eelkõige kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialiste maale elama asuma (vajadus 8.1). Antud sekkumise fookus on LEADER- sekkumisega võrreldes oluliselt kitsam, keskendudes sellistele projektidele, kus ettevõte plaanib oma konkurentsivõime tõstmiseks ja uute töökohtade loomiseks investeerida kas digitaliseerimisse, uudse tehnoloogia juurutamisesse, ressursitõhususe suurendamisesse või roheleppe eesmärkide saavutamisele kaasa aitamisse. Sekkumise Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks puhul lähtutakse üleriigilisest põllumajanduse ja kalanduse arengukavast ja sekkumist rakendatakse ühetaoliselt kogu maapiirkonnas. LEADER-sekkumise raames kujuneb ettevõtetele pakutav tugi igas konkreetses tegevusrühma piirkonnas vastavalt sellele, milline on kohaliku tegevusrühma poolt kokku lepitud strateegia. Mõlemad sekkumised täiendavad üksteist, omades erinevat fookust ja keskendudes erineva potentsiaali ning ambitsiooniga sihtrühmale. Sekkumised loovad koosmõjus sünergiat. Ringmajanduse põhimõtted pole biomajanduse primaarsektorites (sh põllumajanduses) seni laialt levinud ning põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkonnas tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega. Seega tuleb kasvatada bioressursi töötlemisvõimekust ja tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada. Bioressursile senisest kõrgema lisandväärtuse andmisele ja vastavate lahenduste väljatöötamise edendamiseks toetatakse ettevõtete (sh põllumajanduse, metsanduse ja toiduainetööstuse ettevõtted) investeeringuid hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning seadmete soetamiseks ning vastavate bioväärindamise (biorafineerimise) üksuste loomiseks, kus on võimalik tehnoloogiaid katsetada ja arendada või laiendada. Investeeringutega toetatakse tootmistehnoloogia uuendamist, tootearendust ja bioressursside (sh kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide) väärindamist ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamist. Sekkumise tulemusena laieneb biotoorme uuenduslik kasutus, kasvab esmatootjate võimekus osaleda uutes ringbiomajanduslikes väärtusahelates, väheneb sõltuvus kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiireneb taastumatute ressursside asendamine kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega (vajadused 8.4 ja 8.5). Eelpool mainitud tegevuste elluviimisel lähtutakse võrdse kohtlemise printsiibist, mis tähendab, et inimesi ei diskrimineerita neile omistatud tunnuste tõttu. Sekkumiste disainimisel on arvestatud võrdse kohtlemise seadust ning Heaolu arengukava 2016–2023 raames sätestatud põhimõtteid. Arvestades olukorraga, kus maapiirkonnas on rohkem kõrgharidusega naisi, kui mehi ning ettevõtluse sekkumise eesmärgiks on luua kvaliftseeritud töökohti, toetavad sekkumised ebavõrdsuse vähendamist ning toetavad mh maapiirkonna ET 118 ET naisi nii ettevõtlusega alustamisel kui sobivate töökohtade leidmisel. Lisaks panustavad käesoleva erieesmärgi tegevustesse ka toidutööstuse ning metsa kliimamuutustega kohanemiseks mõeldud investeeringute, innovatsioonikoostöö projektide, teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise ja nõuandetoetuse sekkumised. Eelkõige panustatakse maapiirkonna ettevõtluse arendamisele ning mitmekesistamisele, sh töökohtade loomise ning erinevate katseprojektide, innovatsiooni ja tehnoloogiate arendamise kaudu, mis suurendab maapiirkonnas majanduskasvu. Eelpool mainitud tegevused aitavad osaliselt käesoleva erieesmärgi raames tuvastatud vajaduste (vajadus 8.1 ja vajadus 8.6) lahendamisele kaasa. Erieesmärgi saavutamisse panustab ka sekkumine 1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“, kuna selle üheks eesmärgiks on hajaasustusega territooriumidel maakasutuse ratsionaalsemaks ja efektiivsemaks muutmine, millega paraneb metsandsumajandustootjate konkurentsivõime. Heas korras teede võrgustik ja juurdepääs erametsamaale on oluliseks eelduseks ettevõtluse arendamiseks maal ja maapiikrkonna sh metsandussektori konkurentsivõime tõstmiseks. 2.1.SO8.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO8.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus CU R.27 - Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu Keskkonnakestlikkust ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega 292,00 kohanemise eesmärkide saavutamist toetavate tegevuste arv maapiirkondades CU R.37 - Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades ÜPP projektides toetatud uued 1 249,00 töökohad CU R.38 - Hõlmatus programmiga LEADER Kohalike arengustrateegiatega hõlmatud 95,95 % maarahvastiku osakaal CU R.39 - Maamajanduse arendamine Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud 338,00 maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus Lähtuvalt SWOT analüüsist ja vajadusest on oluline suunata tähelepanu tuvastatud teguritele ning selliselt on disainitud ka planeeritud sekkumised. Sekkumised, mille eesmärgiks on töökohtade loomine või uute ettevõtete loomisele kaasa aitamine ja ettevõtluse mitmekülgne toetamine (sh bioressursidel põhinev ettevõtlus) osas on valitud tulemusnäitajaks loodud töökohtade arv või loodud uute ettevõtete arv. Valitud sihttase põhineb eelmise perioodi kogemustele. Nimetatud tulemusnäitajad annavad edasi kõige paremini teostatud investeeringute kaudu kasu saanud isikute või ettevõtete arvu. Samuti on oluline ettevõtluse mitmekesistamine, mis saab maapiirkonnas põhineda uuenduslikel ja bioressurssidel põhinevatel tegevustel. Selliste tegevuste jaoks on valitud keskkonda või kliimaga seotud tegevuste arv, mis peegeldab kõige paremini nimetatud tegevuste seost rohelepe eesmärkidega. Kohalike arengustrateegiatega hõlmatud maarahvastiku osakaal annab selguse, kui suurel hulgal on kohalike arengustrateegiatega puudutatud maapiirkonna elanikud. Planeeritud sihttase põhineb strateegiate ettevalmistamisel hõlmatud elanike arvu ning maapiirkonna elanike arvu suhtes. Suurem kaetus annab võimaluse toetada tasakaalustatud ja jätkusuutliku maapiirkondade arengut, suurendades maapiirkondade sotsiaalset kaasatust, luues võimalused ebavõrdsuse vähenemiseks ning tööhõive kasvuks läbivalt maapiirkondades. Arengustrateegiate koostamise raames valitakse kohalikul tasandil täiendavad tulemusnäitajad vastavalt piirkonnas arengustrateegia koostamise raames seatud eesmärkidele. Kohalike arengustrateegiate tulemusnäitajate eesmärgid integreeritakse strateegiate valimise järgselt ÜPP strateegiakavasse. ET 119 ET 2.1.SO8.9 Rahaeraldise põhjendus Maapiirkonnas tööhõive, majanduskasvu, võrdsuse toetamise, kohaliku arengu ning ringbiomajanduse arendamise osas on kavandatud luua 350 töökohta läbi ettevõtluse konkurentsivõime arendamise. Toetada 70 ettevõtet läbi ettevõtluskeskkonna arendamise ning 15 ettevõtet läbi bioressursside väärindamise võimaluste kaudu. Lisaks eeltoodule lisanduvad kasusaajateks veel kohalike arengustrateegiatega hõlmatud elanikud ning kohalike arengustrateegiate raames ellu viidavatest tegevustest kasusaajad. Nimetatud eesmärkide ellu viimiseks on suunatud 117 487 129 eurot, millest 40 mln eurot on mõeldud maapiirkonna ettevõtluse konkurentsivõime tõstmiseks, 15 mln ettevõtluskeskkonna arendamiseks, 3 mln bioressursside väärindamiseks ning 59 mln LEADER sekkumise eesmärkide ellu viimiseks. LEADER eelarve on jätkuvalt oluliselt üle nõutud minimaalse taseme ning LEADER sekkumisele eraldatud vahendite osakaal moodustab ligikaudu 10% kõigist maaelu arengu toetustest, mis annab võimaluse hõlmata praktiliselt kogu maapiirkonna ning suunata tähelepanu nii majanduslikele kui sotsiaalsetele (sh ebavõrdsus ja sotsiaalne kaasatus) probleemidele. Kõnealuse erieesmärgi eesmärkidega on tihedalt seotud ka ühtekuuluvuspoliitika alusel rakendatavad tegevused lairiba võrgu arendamise ning sotsiaalse heaolu tagamiseks, mis samuti panustavad SWOT-s ja vajadustes välja toodud tegevuste toetamisele. Eeltoodust tulenevalt on planeeritud eesmärgid asjakohased ning saavutatavad, aidates oluliselt kaasa maapiirkondade sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele. ET 120 ET 2.1.SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 2.1.SO9.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO9.1.1 Tugevused 1. Toidutootmiseks on head tingimused (piisavalt tootmismaad ning rohumaad söödabaasi jaoks, looduslik vee-, mulla- ning geneetiline ressurss, edukas sordi- ja tõuaretus). 2. Toidutootmise ettevõtted kasutavad kaasaegseid tehnoloogiaid ja toimub pidev tootearendus. Selle tulemuseks on kvaliteetne toodang ja lai sortiment. 3. Rakendatakse taimetervise, toidu kvaliteedi, loomatervise ja loomaheaolu standardeid. 4. Kasutusel on riiklikud toitumissoovitused ning toitumisuuringutest saadavad andmed. 5. Koolides pakutakse piimatooteid ning puu- ja köögivilju. 2.1.SO9.1.2 Nõrkused 1. Tootjad ei soovi vabatahtlikult rakendada kohustuslikest nõuetest kõrgemaid standardeid. 2. Puuduvad andmed karjatervise analüüsimiseks. 3. Loomapidamisel ei arvestata alati loomatervisest ja loomaheaolust tulenevaid vajadusi ja antibiootikumide kasutamisel ei lähtuta alati parimatest praktikatest. 4. Toidutööstuste tootearendusalane investeerimisvõimekus ja kompetents ei ole piisav, et vastata tarbija muutunud ootustele (puuduvad uued alternatiivsed lahendused praegu kasutatavatele toidupakendi tehnoloogiatele, vajadus toidu koostise muutmiseks). 5. Tarbija raiskab palju toitu ja toidu jagamise platvorme kasutatakse vähe. Liigselt tekib pakendiprügi, mida ei suudeta piisavalt taaskasutada ring- ja biomajanduse võimalusi kasutades. 6. Tarbija teadlikkus toidu ja toitumise teemades on madal ja puudub süstemaatiline tarbija teavitusprogramm. 7. Puuduvad digilahendused toidu ning laudas biohtuse jälgitavuse suurendamiseks. 8. Mahetoidul on väike osakaal üldises toodangus ja tarbimises. Enamus mahedalt toodetud toormest töödeldakse ja müüakse koos tavatoodanguga. 2.1.SO9.1.3 Võimalused 1. Uued toidutrendid ja tarbimisharjumused loovad innovatsiooni kohalikus toidutootmises ja -teaduses ning kujundavad tootearendust. 2. Arengumaade ostujõu kasvades suureneb nõudlus kvaliteetse toidu järgi ja suureneb ekspordi roll. 3. Digilahendused võimaldavad toidu tootmise, koostise jm kohta järjest enam tarbijatele nende poolt soovitud infot jagada. 4. Rahvusvaheliselt tunnustatud toidumärgiste taotlemine ja kasutamine toob esile toodangu kvaliteedi. 5. Säästva taimekaitse võtete juurutamine ja taimekaitsevahendite kasutuse optimeerimine minimeerib tarbijate terviseriske. 2.1.SO9.1.4 Ohud 1. Kliima soojenemine toob kaasa toidukriisid, võõrliikide leviku ning uued looma- ja taimehaigused ning uued riskid toiduohutuses. 2. Toidutootmises ei pöörata tarbija muutunud ootustele piisavalt tähelepanu või nendele ei reageerita piisavalt kiirelt. 3. Surve keskkonnale ja ressurssidele kasvab, mis ohustab kvaliteetse toidu tootmist. 4. Sisendite kiire hinnatõus muudab toidutootmine oluliselt kallimaks ja odavama importkauba osakaal ET 121 ET sortimendis suureneb. 5. Tarbija ei suuda meedias eristada toitu puudutavat eksitavat infot. 2.1.SO9.1.5 Muud märkused Loomatervise valdkonna poliitika reguleerimisega edendatakse häid põllumajandustavasid, mis ennetavad loomahaiguste levikut, vähendades antimikroobsete ravimite kasutamist ning on vastavuses loomakaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Loomatervise ja -heaolu kõrge tase võimaldab tootjale kasumlikumalt tegeleda põllumajandustootmisega ja standardite täitmine võimaldab loomade ja loomsete saadustega kauplemise EL-is ning ekspordi kolmandatesse riikidesse. Tarbijate teavituse ja toodete vastava vabatahtliku märgistuse abil on võimalik loomapidamises kasutusele võtta kõrgemaid heaolustandardeid. Kõrgemate standardite järgimist on toetatud maaelu arengukava meetmete abil, aga vaatamata sellele, on kujunenud kitsaskohaks tootjate soov rakendada kohustuslikest nõuetest kõrgemaid standardeid. Piimaveiste karjatamine on vähenenud aasta-aastalt. 2020. a EMÜ läbiviidud uuringus leiti, et piimakarja peetakse enamasti aastaringselt laudas, karjatavate lüpsilehmade osakaal on Eestis kokku ca 7%. Osa tootjatest on loobunud ka noorloomade karjatamisest. Ehkki hobuste karjatamine on kohati levinud, ei tulene õigusaktidest loomapidajale sellist kohustust. Hobused pääsevad osalt ka vaid piiratud välialadele, kuid välialale pääsu ei saa heaolu seisukohast lugeda võrdseks karjatamisega karjamaal. SA 2020. a andmetel on puuridega lindlaid vaid neljas majapidamises, kuid neis peetakse 81% Eesti munakanadest. Kui kodumajapidamistes peetakse kodulinde vabalt, siis alternatiivsüsteemide rakendamine tootmisettevõtetes on seni väikesemahuline. SA 2020. a andmetel peetakse 82% sigadest osalise restpõrandaga või täisrestpõrandaga lautades. Sellistes sigalates on allapanu kasutamine tehnoloogia tõttu piiratud ning sigu peetakse üldjuhul kõrge loomtihedusega. Eesti tugevuseks on looduslike ressursside olemasolu ning hea keskkonnaseisund, sh ka hea kohalik söödabaas. Samas kõigub söötade kvaliteet eelkõige keeruliste ilmastikutingimuste tõttu ning tehnoloogilisi võimalusi rakendatakse ebaühtlaselt. Toodetava sööda kvaliteet (toiteväärtus) ja ohutus sõltub kasvatatavast põllukultuurist, kasvupiirkonnast, koristamise ajast ja tehnikast. Tänu soodsale geograafilisele asendile ja tõhusale veterinaarteenusele (nii riiklik veterinaarjärelevalve kui ka veterinaarpraksis) on Eestis ajalooliselt suudetud säilitada hea loomatervise staatuse eriti ohtlike loomataudide osas. Suurimad riskid uute taudide puhul on kliimamuutused ning globaliseeruv majandus. Loomakasvatuse kontsentreerumine tõstab loomataudide leviku riske. Karja tervis sõltub suurel määral farmi üldisest hügieenitasemest ja rakendatud bioturvalisuse meetmetest. Erinevate tervisenäitajate kogumise ja analüüsimise tulemusel saab hinnata karja tervise olukorda ja vajadusel näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Näiteks piimanduses on Eesti tootjad kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades jõudnud piirini, kus on sisuliselt saavutatud maksimaalne piimatoodangu kogus. Selleks, et veelgi suurendada piimatoodangut ja tõsta piima kvaliteeti, tuleb hakata rohkem tähelepanu pöörama loomade tervisele ja karjade jätkusuutlikkusele ning taudipuhangute likvideerimisega kaasnevate kahjude otsestele ja kaudsetele kuludele. Võtmeküsimus taudide ennetuses on bioturvalisuse taseme tõstmine farmides ja kehtivate nõuete teadlik rakendamine. Kõrged loomatervise ja -heaolu standardid kaitsevad ühiskonda läbi parema rahvatervise ning keskkonnariskide maandamise. Intensiivse põllumajandusega seotud taudiriskide maandamiseks on vaja tõsta ettevõtete bioturvalisuse taset ning edendada karjatervise programme. Intensiivse loomakasvatusega kaasnevad tihti suuremad väljakutsed tagamaks loomadele liigiomased pidamistingimused. Eesti karjade tervisealast olukorda mõjutavad enim karjas levivad nakkushaigused. Mõnede produktiivsusega seotud haiguste, nagu nakkava rinotrahheiidi ja viirusdiarröa olemasolu piirab lisaks karjatervise ja tootmise eesmärkide saavutamisele ka loomade ekspordivõimalusi. Põllumajandustootjate ühendus või muu isik saab omal kulul algatada nende loomataudide tõrjeprogramme, mille kohta ei ole koostatud riiklikke programme. Siiani ei ole selliseid programme Põllumajandus- ja Toiduametile heakskiitmiseks esitatud ning koostööd riigi ja põllumajandussektori vahel tuleb suurendada. Tõsta tuleb loomapidajate teadmisi karjatervisest, sh antibiootikumide kasutuse vähendamise ET 122 ET võimalustest. Ettevõtetes rakendada tõhusat enesekontrollisüsteemi ja karjaterviseprogramme. Ravimite vastutustundetu kasutamine on üks peamisi põhjuseid mikroobide antibiootikumiresistentsuse (AMR) väljakujunemisel Ravimiameti ülevaate kohaselt müüdi aastatel 2006–2016 antibiootikumide veterinaarsel otstarbel kasutamiseks süsteemseid infektsioonivastaseid aineid suurenevas trendis. Alates 2016. aastast on antibiootikumide kasutamine Eesti veterinaarias olnud küll langevas trendis (müüdud toimeainete üldkogus on vähenenud 2020. aastal võrreldes eelneva aastaga 5,9% ning võrreldes 2010 aastaga 30%), aga valdkondliku „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskavaga veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026“ seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid. Antibiootikumide kasutamise vähendamist toetavad EL-i veterinaarravimite määruse ja ravimsööda määruse rakendumine 2022. aasta jaanuaris. Kasutamise paremaks jälgimiseks ja järelevalve meetmete sihitumaks seadmiseks luuakse aastaks 2023 antibiootikumide kasutamisest teavitamise infosüsteem. Et toetada antibiootikumide kasutamise langustrendi jätkumist vajavad loomapidajad loomahaiguste tõhusamaks ennetamiseks teadlikkust tõstvaid koolitusi ja täiendavaid tööriistu karjatervise edendamiseks, Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Samas on loomkoormus ja maakasutus riigisiseselt väga ebaühtlase intensiivsusega. Ebaühtlus intensiivsemalt kasutatud piirkondades tekitab keskkonnasurvet ja osa sobilikust maast võib jääda põllumajanduslikust kasutusest välja. Järk-järgult on kasvanud mahetoidu tarbimine, vaatamata sellele, et tegemist on tavatoodetest kallima kaubaga. Tarbijad ostavad mahetoitu peamiselt tervislikkuse, aga ka kodumaise päritolu ja keskkonnasõbraliku tootmise tõttu. Kogu toidukaupade jaemüügist moodustavad mahetooted hetkel veel siiski võrreldes teiste ELi liikmesriikidega väga väikese osa, aga arvestades mahemaa rohkust Eestis ja ka aina suuremat nõudlust mahetoodangu järele teistes ELi riikides, on mahepõllumajandusliku tootmise arenguks olemas palju potentsiaali. Märkimisväärne osa Eesti mahesaadustest kasutatakse tavatoodetele orienteerunud tööstustes tooraineks või eksporditakse töötlemata kujul (tihti kasutamata müügiargumendina mahetunnustust), sh elusloomadena. Pestitsiidide müük on aastate jooksul Eestis suurenenud. Pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi eesmärkidest, täiendavate kasutuspiirangute ja vabatahtlike skeemide osas tuleb tootjaid teavitada. Toidu nõudlus maailmas on järjepidevalt kasvav ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile üha kõrgemad. Eestis on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite tootmiseks ning ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Toidutootmise sektor peab keskenduma nõudlusel põhinevatele tootmismudelitele, tootes eelkõige tarbijate soovidele ning ootustele vastavat toodangut, aga seejuures tuleb tagada toidujulgeolek. Ohuks on, et tarbija ootustele ei pöörata tähelepanu, või ei jõuta nendele piisavalt kiiresti reageerida, kuna muutused on väga kiired. Tootmistehnoloogia vajab pidevat uuendamist ja arendamist, aga sektori investeerimisvõimekus on madal. Samuti on tööstuste omavaheline koostöö väike. Parimate tootmis- ja töötlemistavade edendamine on vajalik, et pikendada kiiresti riknevate toodete säilivusaega ning paremini ühitada nõudlust ja pakkumist läbipaistvuse suurendamise teel. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes seisavad pidevalt silmitsi uute riskiteguritega nagu karmistunud keskkonnanõuded, sh piirangud toidupakenditele olukorras, kus alternatiivid puuduvad või on väljatöötamisel (nt tervisele ohutud alternatiivid plastist pakendile, toidunõudele jm). Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata keskkonnasäästlikule pakendamisele ja pakendi innovatsioonile (sh ringlusplast). Eestis on toidutootmises suur sortiment ning toimub pidev tootearendus. Nõudlusele paremini vastamiseks on võimalus anda põllumajandustoodangule rohkem lisandväärtust, rakendades näiteks ELi kvaliteedikavasid, taotledes toodetele geograafilisi tähiseid ja muid kvaliteedi standardeid, või kasutades keskkonnasäästlikke, sh mahepõllumajanduslikke, tootmisviise. Toidutootmise sektori toetamiseks tervist toetavate või alternatiivsete toitude tootmiseks vajalike toidutehnoloogiate väljatöötamiseks ja ET 123 ET innovatsiooni arendamiseks puuduvad spetsiifilised riigipoolsed toetusmeetmed. Euroopa Komisjoni valge raamatu (2007) üks eesmärke liikmesriikidele on muuta tervislikud valikud kättesaadavamaks. Üks osa sellest on toidu koostise muutmine, täpsemalt rasva-, soola- ja suhkrusisalduse vähendamine toidus (European Commission, 2007). See on väljakutseks toidukäitlejatele, kes peavad vastama nii tarbija maitse eelistustele kui ka tagama sealjuures toidu ohutuse. Eesti tarbija teadlike tervist toetavate valikute tegemisele suunavad meetmed, sh teavitus, ei ole täna olnud piisavad, mida kinnitab rahvastiku toitumisuuringu tulemus, millest selgub, et rasvunud ja ülekaaluliste inimeste hulk on Eestis kasvanud, seda eriti laste seas. Samas hindasid elanikud oma toitumist 2018. aastal enamasti tervislikuks (73% vastanutest), mis näitab tarbija vähest teadlikkust. Eesti tarbijatest 74% eelistab osta kohalikku toitu, mis on nende hinnangul värske, usaldusväärne, harjumuspärase maitsega, tervislik ja püsiva kvaliteediga. Enim mõjutab tarbija valikut toidu maitse, värskus ja kvaliteet, pisut vähem tervislikkus, lisaainete puudumine, GMOdest vaba, koostis ja soodne hind. Eesti tarbija on väga hinnatundlik. Iga teine (49%) püüab valida toiduks väiksema suhkrusisaldusega tooteid, kolmandik (32%) väldiks või vähendaks soolasisaldust toodetes. Eesti koolisüsteemi (ka lasteasutuse) juurde kuulub soe koolitoit, milles on oma roll ELi koolikavadel. Koolikavad panustavad laste tervislike toitumisharjumuste kujunemisesse. Tarbijate tervislike toitumisharjumuste kujundamisse ja toiduohutusealase teadlikkuse tõstmist näeme pikaaegse ja süsteemse programmina läbi AKISe rakendamise. Lisaks panustab tervist toetavate harjumuste (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu) kujundamisse rahvastiku toitumise uuringute korraldamine, Eesti riiklike toitumis- ja liikumisoovituste ajakohastamine ning nende teemadega seonduv teavitustöö koostöös Sotsiaalministeeriumi ja teiste riiklike asutustega. Samuti näeb ette Eesti Rahvastiku Tervise arengukava 2020-2030 toidu koostise muutmise ehk reformuleerimise plaani väljatöötamist, rakendamist, ajakohastamist ja seiret. Nimetatud tegevuste eestvedajaks on Sotsiaalministeerium, kuid tegevuse rakendamiseks on vajalik tervist toetavate toidutootmise tehnoloogiate väljaarendamise ning innovatsiooni ja vastavate investeeringute soodustamine (nt toidu koostise muutmine tervist toetavamaks). Toidu koostise muutmise tootearenduse ning digitaliseerimise ja uute toidutehnoloogiate (sh seoses uute toidupakendite, toidujäätmete ja toidukao vältimise ja vähendamise, toidujälgitavuse parandamisega) kasutusele võtmisega kaasnev vajadus tootmises on adresseeritud erieesmärgi 2 sekkumises 2.2 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ ning horisontaalses sekkumises 0.1 „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetuse“. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning vähendamiseks on vastu võetud Eesti toidujäätmete tekke vältimise kava. Toidujäätmete tekke vältimise kava on koostatud Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ning kava koostamise protsessi kaasati asjaomased ministeeriumid, muud riigiasutused, erialaliidud ettevõtted ja heategevusorganisatsioonid, kellega jätkub koostöö kava eesmärkide saavutamiseks ja rakendamiseks. Kogu tarneahela lõikes on arenemisruumi toidukadude vähendamiseks. Hinnanguliselt tekib Eestis toidujäätmeid üle 167 000 tonni aastas, millest 48% tekib kodumajapidamistes ning ülejäänu toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja toiduainetööstuses, pannes tarbetu lisakoorma keskkonnale läbi ressursside raiskamise ning süsihappegaasi- ja metaaniheitmete. Toidutootmise ahelas on vaja ressursse tõhusamalt kasutada ning väärindada, töödelda kõrgema lisandväärtusega toodeteks ja kasvatada bioressursi töötlemisvõimekust ning uuendada selleks vajalikku tehnoloogiat – nendesse tegevustesse panustab ka erieesmärgi 8 sekkumine 8.3 „Investeeringud bioressursside väärindamiseks“. Traditsioonilise tarbimismudeli „tootmine-tarbimine-prügi“ saab asendada ringbiomajandusega. Toidu raiskamise vältimiseks tuleb eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades toidujäätmeid ja toidukadu toiduahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) igas etapis. Söögikõlbliku toidu ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata need ümberjaotamiseks abivajajatele. Oluline on terviklikult toimiva AKISe sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine, et teavitada ET 124 ET õigusraamistiku muutumisest, tegevuskavadest (nt AMR ja säästev taimekaitse), tarbija ootustest, toidukao vähendamise võimalustest toiduahela etappide lõikes, tootmise planeerimisest vastavalt nõudlusele (sh kvaliteet vs kvantiteet), toidu- ja söödaohutusest, kõrvaltoodetest ja jäätmetest, loomatervisest, taimetervisest, kvaliteediskeemidest ja geograafilistest tähistest. Ettevõtetele praktiliste lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Sektori osapoolte kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist. Vajalik on sihtgrupina käsitleda ka tarbijat. Selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu), toiduohutusest ja toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe toidupakendi esikülje märgisüsteemidest kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest (sh toidu märgistusel oleva info lugemisest ja mõistmisest). 2.1.SO9.2 Vajaduste kindlakstegemine Vajadust on Prioriteetide määramine ÜPP Kood Pealkiri käsitletud ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid V9.1 1 Jah standardeid, kvaliteediskeeme ja programme Mahepõllumajanduses mahetoodangu V9.10 suurendamine, vähendades mahesaaduste Jah töötlemist tavasaadustena Kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride V9.11 mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate 1 Jah sortide olemasolu Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest V9.2 1 Jah üldiselt Suurendada bioturvalisust investeeringute V9.3 1 Jah soodustamise kaudu Toetada kõrgema karjatervise jälgimise V9.4 1 Jah kohustuse võtmist Tarbijate kõrge tervist toetava toitumise ja V9.5 Ei toiduohutuse alane teadlikkus Soodustada uute alternatiivsete V9.6 1 Jah pakendilahenduste kasutamist V9.7 Toidujäätmete ja toidukao vähendamine 2 Osaliselt Arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid V9.8 ning soodustada digilahenduste kasutamist 2 Jah näiteks toidu Terviklikult toimuva AKISe, sh teadmussiirde V9.9 1 Jah ja nõuandeteenuse rakendamine Muud märkused vajaduste hindamise kohta. Puuduvad 2.1.SO9.4 Sekkumisloogika Sekkumise Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – Ühine väljundnäitaja vorm nimi DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või keskkonna- ja loomade heaolu keskkonnasõbralik majandamine loomühikute arv kavad DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või keskkonna- ja loomade heaolu mahepõllumajanduse ökokava loomühikute arv kavad RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- 9.1 - Loomade heaolu toetus O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või ET 125 ET  ja kliimakohustused ning muud bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud majandamiskohustused toetusega hõlmatud loomühikute arv RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- 9.2 - Mahepõllumajandusliku O.17. Hektarite või muude üksuste arv, mille ja kliimakohustused ning muud loomakasvatuse toetus eest makstakse mahepõllumajandustoetust majandamiskohustused RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- 9.3 - Loomade tervist edendavate O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või ja kliimakohustused ning muud kõrgemate majandamisnõuete bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud majandamiskohustused toetus toetusega hõlmatud loomühikute arv RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) ja kliimakohustused ning muud või muude üksuste arv, mis on hõlmatud majandamiskohustused keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- KK7 - Kohalikku sorti taimede O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste ja kliimakohustused ning muud kasvatamise toetus või üksuste arv majandamiskohustused RD INVEST(73-74) – 2.2 - Toidutööstuste materiaalsed O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet Investeeringud, sealhulgas ja immateriaalsed investeeringud tootlikeks investeeringuteks toetust saavate investeeringud niisutusse tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – 8.3 - Investeeringud O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet Investeeringud, sealhulgas bioressursside väärindamisse tootlikeks investeeringuteks toetust saavate investeeringud niisutusse tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – KK1 - Põllumajandustootjate O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks Investeeringud, sealhulgas materiaalsed ja immateriaalsed investeeringuteks toetust saavate tegevuste või investeeringud niisutusse investeeringud ühikute arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) projektid - Euroopa tegevusrühma projektide arv innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate juhitud kohalik areng (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD COOP(77) – Koostöö 9.4 - Loomataudide O.32. Toetatud muude koostöötegevuste või - kontrolliprogrammide alase ühikute arv (välja arvatud punktis O.1 teatatud koostöö toetus Euroopa innovatsioonipartnerlus) RD KNOW(78) – Teadmiste 0.1 - Teadmussiirde- ja O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja vahetamine ja teabe levitamine innovatsioonisüsteemi (AKIS) teadlikkuse suurendamise tegevuste või arendamise toetus ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja vahetamine ja teabe levitamine teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Lähtuvalt SWOT analüüsist, puuduvad meil andmed karjatervise analüüsimiseks ja loomapidamisel ei arvestata alati loomatervisest ja loomaheaolust tulenevaid vajadusi ja antibiootikumide kasutamisel ei lähtuta alati parimatest praktikatest. Läbi sekkumise suuname loomapidajat rakendama kohustuslikest nõuetest kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme. Kõrged loomatervise ja -heaolu standardid kaitsevad inimest ja ühiskonda läbi rahvatervise ning keskkonna riskide vähendamise. Loomakasvatajate poolt kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse võtmisega toetatakse loomade heaolu ja tervise edendamist. Kõrgema karjatervise jälgimise kohustusena nähakse ette farmis karjaterviseprogrammi rakendamist. See tähendab, et jälgitakse loomade tervist ja kogutakse regulaarselt erinevaid loomade tervist iseloomustavaid näitajaid. Koostöös karjatervise programme nõustava loomaarstiga analüüsitakse kogutud terviseandmeid, nähakse ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ja uute ennetamiseks. Sekkumise rakendamise tulemusena paraneb karja loomade tervisestaatus, misläbi väheneb antibiootikumide kasutamise vajadus ning suureneb loomade tootlikkus ja paraneb toodangu kvaliteet . Loomade heaolu sekkumisega toetatakse piimaveiste ja hobuste karjatamist, sigade suuremat pidamispinda looma kohta ja valutut kastreerimist, alternatiivsüsteeme munakanakasvatuses ja suuremat pinda kodulinnu kohta. ET 126 ET Oluline on terviklikult toimiva AKISe sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine, sh on vajalik tarbija kui sihtgrupi kaasamine. Ettevõtetele praktiliste lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Sektori osapoolte kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist. Selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest, toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest. Lisaks panustab toidujäätmete ja toidukao vältimisse ja vähendamisse toidutootmise ahelas ressursside tõhusam kasutamine ning töötlemine kõrgema lisandväärtusega toodeteks ja bioressursi töötlemis- võimekuse kasvatamine investeeringute abil (sekkumine 8.3 „Investeeringud bioressursside väärindamisse“). Täindavalt toetatakse tervist toetava toidukeskkonna kujundamist ja toidu koostise muutmise tootearenduse ning digitaliseerimise ja uute toidutehnoloogiate (sh seoses uute toidupakendite, toidujäätmete ja toidukao vältimise ja vähendamise, toidujälgitavuse parandamisega) kasutusele võtmisega kaasnevat vajadust toidutööstuste materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute abil. Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (KK7) panustab EE9 läbi vajaduse 9.11 (kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu). 2.1.SO9.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO9.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus CU 26,11 % R.35 - Mesilastarude säilitamine ÜPPst toetatavate mesilastarude osakaal PR R.43 - Antimikroobikumide kasutamise piiramine Antimikroobikumide kasutamist 22,72 % piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal PR R.44 - Loomade heaolu parandamine Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega 39,29 % hõlmatud loomühikute osakaal Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus Elanikkonna ootused tarbitava toidu ohutuse ja kvaliteedi osas on kasvanud. Ainult tervelt ja heades pidamistingimustes peetavalt loomalt saame tarbija jaoks kvaliteetse ja ohutu toodangu. Nii Euroopas kui ka kogu maailmas on mikroobide resistentsus (ingl. k. antimicrobial resistance, AMR) oluline sotsiaalne probleem, mis hõlmab mitmeid valdkondi, nt humaanmeditsiini, veterinaarmeditsiini, loomakasvatust, põllumajandust, keskkonda ning kaubandust. Seetõttu tuleks toetada põllumajandustootjate poolt loomade tervist edendavate kõrgemate standardite ja karjaterviseprogrammide kasutuselevõttu, et seeläbi vähendada antimikroobsete ravimite kasutamist. Nimetatud tulemusnäitajatega saab mõõta sekkumisega mõjutatud loomühikute arvu. 2.1.SO9.9 Rahaeraldise põhjendus Erieesmärgi 9 sekkumised panustavad loomade heaolu parandamisse ning karjaterviseprogrammide ja loomataudide kontrolliprogrammide rakendamisse, eesmärgiga vähendada antibiootikumide kasutamist. Eelarveperioodiks on sekkumistele 9.3 ja 9.4 ette nähtud kokku 20 miljonit eurot. Põllumajandustootjale makstakse toetust sekkumisega mõjutatud loomühikute eest kindlaks määratud ühikumääras. Toetatakse sekkumisega seotud tegevustega kaasnevaid lisakulusid. ET 127 ET 2.1.XCO Sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil põllumajanduses ja maapiirkondades ning ergutades nende kasutuselevõttu 2.1.XCO.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.XCO.1.1 Tugevused 1. Põllumajandus- ja toiduvaldkonnaga tegelevate teadus- ja arendusasutuste olemasolu riigis. 2. Kutse- ja kõrghariduse hea tase, haritud rahvas. 3. Eesti ettevõtted on innovatsioonialtid, on saadud kogemusi piiriüleses EIP tegevusgrupis osalemises. 4. Riik toetab teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsioonikoostöö jms tegevusi, loodud on üleriigiliselt nõuandeteenust koordineeriv üksus. 5. Ettevõtted on aktiivsed kasutama innovatsioonikoostöö, teadmussiirde jne konkurentsivõimet tõstvate toetuste võimalusi. 6. IKT lahendused aitavad hõlbustada teadusinfo levikut, teadmussiirde tegevustele ligipääsu jne ning kujundavad põllumajandussektori kuvandit nüüdisaegse ja uuendusmeelse sektorina. 2.1.XCO.1.2 Nõrkused 1. Rahaline võimekus investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni on ettevõtjatel madal. 2. Teadustulemused ei jõua alati praktikasse. 3. Nõuandesüsteemis on katmata valdkondi, konsulente on puudu, nad ei ole motiveeritud, puudub järelkasv, lisaks jagunevad konsulendid toetatava nõuande pakkujateks ja mittetoetatava nõuande pakkujateks. 4. Vajalik ekspertteave, info teostatud uuringute, koolitusvõimaluste jms kohta on killustunud arvukate kodulehtede jne allikate vahel. 5. Riigihangetel põhinev nõuande ja teadmussiirde toetusmeetmete süsteem on jäik, toetusmeetmete tingimused liiga jäigad 6. AKISega seotud meetmed on olnud suunatud piiritletud sihtgrupile, nt koolitus ainult nõustajatele, mis ei toeta erinevate osapoolte integreeritust teadmussiirde ja innovatsioonikoostöö tegevustesse. 2.1.XCO.1.3 Võimalused 1. Koos konkurentsivõime kasvuga tõuseb ettevõtjate võimekus investeerida teadus- ja arendus- ning innovatsioonitegevustesse. 2. Tõhusam koostöö nii riigi sees kui teiste riikidega aitab piiratud ressursse targemini kasutada. 3. Digitehnoloogia pidev areng loob üha uusi võimalusi IKT-põhiste lahenduste rakendamiseks põllumajanduses ja maapiirkondades. 4. Uus programmiperiood võimaldab toetussüsteemis rakendada paindlikkust soosivaid tingimusi (nt vautšerid, segasihtrühmad). 2.1.XCO.1.4 Ohud 1. Ettevõtete võimekus investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni kahaneb veelgi. 2. Väheneb riigi tugi ettevõtete arengu ja uudsete lahenduste kasutuselevõtu toetamiseks. 3. Teadusrahastuse ebapiisavus takistab uusima teadusinfo ja teaduspõhiste lahenduste teket, tekivad sektori arenguks vajalike teadusuuringutega katmata valdkonnad (vähem teadlasi, vähem teadusuuringuid, st vähem teadussisendit sektorile). 4. Nõustajaid jääb veelgi vähemaks, nende teadmised ei ole ajakohased ning nõuandeteenuse kvaliteet ja kättesaadavus kahanevad veelgi. 2.1.XCO.1.5 Muud märkused ET 128 ET Sektori konkurentsivõime kasvu panustavad teadus- ja arendustegevus, teadmussiire (sh nõuanne) ning innovatsioon; riik pakub selleks toetusi, ent eelarve ei kata kõiki vajadusi ning toetusmeetmete tingimused on olnud sageli jäigad. MAK 2014–2020 raames on olnud kättesaadavad meetmed innovatsioonikoostöö, teadmussiirde ja teavituse ning nõuandeteenuse toetamiseks. OECD raportis „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“ tõdetakse, et Eesti ettevõtted on üldiselt uute tehnoloogiate kasutamisele altid, aga nende enda investeerimisvõime teadus- ja arendustegevusse on piiratud, seega kasutatakse aktiivselt olemasolevate innovatsiooni- ja teadmussiirde toetusmeetmete võimalusi ning toetusvõimaluse pakkumine on jätkuvalt oluline ka ÜPP sekkumistena. Eesti ühiskond on uuendusmeelne. Põllumajandus- ja toiduvaldkonnaga tegeleb mitu teadus- ja arendusasutust, heal tasemel on kutse- ja kõrgharidus – see loob soodsa pinnase uute teaduslahenduste tekkeks ja innovatsioonikoostööks. Spetsialistide, sh ettevõtete juhtide, keskmine vanus kasvab, noorte seas ei ole põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialad populaarsed. Tähelepanu vajab sektoris kutse- ja kõrgharidusega asjatundlike spetsialistide järelkasvu tagamine. ÜPP sekkumiste kaudu saab teha sektorile kättesaadavaks erinevad võimalused oma teadmiste täiendamiseks kas siis nõustajaga konsulteerides, koolitusel osaledes või teadlasega koostööd tehes, aga ka kasutades laiemalt e-õppe võimalusi ning e- teabesalve. (vajadused 0.3 ja 0.4) MAK 2014–2020 perioodil osutab põllumajandusvaldkonnas toetatavaid nõustamisteenuseid üle- eestiliselt korraldav üksus, mis on juba vähendanud teenuse killustatust. Ettevõtetele pakuvad nõustamisteenust kutselised konsulendid, kaasatakse ka muid nõustajaid, mentoreid ja eksperte. Toetatud on pigem avalikele huvidele suunatud individuaalnõustamist; katmata on spetsiifilisi valdkondi (nt keskkonnanõuanne, loomakasvatuse taudide ennetamisega seotud aspektid) ja sihtgruppe (töötlejad). ÜPP strateegiakavas on vaja pöörata tähelepanu võtmevaldkondade kaetusele nõustamisteenusega; see hõlmab nii koolitustegevusi nõustajate teadmiste ja oskuste tagamiseks kui ka paindlikumate tingimuste loomist, sh vajadusel valdkonna tippekspertide, kel pole konsulendi kutset, kaasamiseks. (vajadus 0.2) Erinevate AKIS osapoolte vahelise koostöö soodustamiseks on vaja planeerida tegevusi koordineeritumalt eri sekkumiste lõikes ning aidates kaasa erinevate osapoolte vahelise koostöö tugevnemisele nt ühiste koolituste kaudu. (vajadus 0.1) Kuigi põllumajandustootjad osalevad koolitustel, ei jõua info uuringutulemuste, tehnoloogiliste ja digilahenduste võimaluste kasutamise kohta alati kõigi sihtrühmadeni ega rakendamiseni. Üheks kitsaskohaks nõuandesüsteemis (mis on vahelüli teadlaste ja põllumajandustootja vahel) on nõustajate vähesus ja järelkasvu nappus, mis pärsib nõuandeteenuse kättesaadavust; puuduvad ka nn innovatsiooninõunikud, kes viiksid omavahel kokku teadlased, nõustajad, ettevõtjad jne (vajadus 0.2). Lisaks on osutunud riigihangetel põhinev nõuande ja teadmussiirde toetusmeetmete süsteem jäigaks ning toetusmeetmete tingimused mõnelgi puhul ülemäära rangeteks. (vajadus 0.1) Eelnevalt kirjeldatut toetavad ka 2019. a Põllumajandusuuringute Keskuse läbiviidud „Põllumajandustootmise ja toidutöötlemisega tegelevate ettevõtete teadmussiirde uuringu“ tulemused ja selles tehtud järeldused ning soovitused (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring- 2019-teadmussiire.pdf). Vajalik on sihtgrupina käsitleda ka tarbijat. Selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu), toiduohutusest ja toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe toidupakendi esikülje märgisüsteemidest kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest (sh toidu märgistusel oleva info lugemisest ja mõistmisest). 2.1.XCO.2 Vajaduste kindlakstegemine Vajadust on Prioriteetide määramine ÜPP Kood Pealkiri käsitletud ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas V0.1 Sidusa põllumajanduse teadmiste ja 1 Jah ET 129 ET  innovatsioonisüsteemi ehk AKIS terviksüsteemi kujundamine Nõuandeteenuse kättesaadavuse parandamine ja V0.2 1 Jah toimiv nõuandeteenuste tugisüsteem Innovatsioonikoostöö jätkuv toetamine piisava V0.3 1 Jah paindlikkusega Teadmussiire ja teabelevi, digitaalse teabesalve V0.4 loomine teadmussiirde kättesaadavuse 1 Jah tõhustamiseks Uute teadmiste loomine, ajakohase info V6.7 2 Jah sihtgruppideni viimine Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest V9.2 1 Jah üldiselt Soodustada uute alternatiivsete V9.6 1 Jah pakendilahenduste kasutamist V9.7 Toidujäätmete ja toidukao vähendamine 2 Osaliselt Arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid V9.8 ning soodustada digilahenduste kasutamist 2 Jah näiteks toidu Terviklikult toimuva AKISe, sh teadmussiirde V9.9 1 Jah ja nõuandeteenuse rakendamine Muud märkused vajaduste hindamise kohta. Puuduvad 2.1.XCO.4 Sekkumisloogika Sekkumise Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja vorm RD INVEST(73-74) – 8.3 - Investeeringud bioressursside O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet Investeeringud, sealhulgas väärindamisse tootlikeks investeeringuteks toetust saavate investeeringud niisutusse tegevuste või ühikute arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv tegevusrühma projektid RD KNOW(78) – Teadmiste 0.1 - Teadmussiirde- ja O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja vahetamine ja teabe innovatsioonisüsteemi (AKIS) teadlikkuse suurendamise tegevuste või levitamine arendamise toetus ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja vahetamine ja teabe teadlikkuse suurendamise tegevuste või levitamine ühikute arv Ülevaade Põllumajanduse ja kalanduse arengukava (PõKa) ettevalmistamise käigus viidi läbi tänases mõistes AKIS valdkondade SWOT analüüs sektori, teadus- ja arendusasutuste, teiste ministeeriumide jpt osapoolte osavõtul. ÜPP ettevalmistamise raames toimusid lisaks riigisisese temaatilise AKIS töögrupi arutelud, kus vaadati veelkord üle nii nõuande, teadmussiirde, innovatsioonikoostöö kui ka AKISe kui tervikliku lähenemise vajadused ja senised õppetunnid. Nende arutelude ja PõKas kirjeldatud SWOTi baasil on kujundatud uue perioodi sekkumised selliselt, et varasemad toetusmeetmed oleksid jätkuvalt kättesaadavad, ent sisaldaksid rohkem paindlikkust ning võimalust lähtuda lõppkasusaaja individuaalsetest vajadustest. Nii on varasema kahe erineva innovatsioonikoostöö meetme baasil kujundatud paindlikumate võimalustega üksainus, laiem sekkumine (sekkumine 0.3), seda nii koostööprojektide suuruse (suur/väike, arendusosak), ulatuse (siseriiklik, piiriülene), kui ka osapoolte (tootja, teadlane, nõustaja, ekspert) lõikes. Varem oli eraldi meede teadmusiirde ja teabelevi tegevuste toetamiseks, hõlmates nii infopäevi, koolitusi (sh nii sektorile kui nõustajatele), trükiseid jne ning eraldi meede nõuandeteenuse rahastamiseks, mis hõlmas nii teenuse enda doteerimist kui ka teenuse koordineerimis- ja arenduskulusid. Uuel perioodil on ET 130 ET sekkumiste struktuur selgem – toetus nõuandeteenuse saamise toetamiseks ühe sekkumisena (sekkumine 0.2) ning eraldi sekkumine kogu AKISe (sh teadmusiirde, teabevahetuse, nõuandetegevuste, e-teabesalve jne) terviklikumaks korraldamiseks ja üldise kättesaadavuse parandamiseks (sekkumine 0.1). Uue elemendina on kavas rakendada osakute (vautšerid) formaati, mis võimaldavad kasutajale täiendavat paindlikkust just tema individuaalsetele vajadustele vastava AKIS-teenuse kasutamisel. Kõigi kolme sekkumise kavandamisel on arvestatud eesmärki luua suuremat sünergiat antud sekkumiste vahel, näiteks nõustaja kaasamise kulud katab innovatsioonitoetus, sobiva nõustaja või koolituse aitab leida AKIS tegevusi ühtselt korraldav üksus, mille kaudu omakorda saab levitada innovatsiooniprojektide tulemusi ja leida projektipartnereid jne. See lähenemine toetab ka tulemusnäitaja R.1 raames mõõdetavaid tulemusi, mis hõlmab nii koolitustegevustest, nõuandetegevustes, innovatsiooniprojektides jne osalejaid ehk osalejaid erinevates AKIS sekkumistes kokku. 2.1.XCO.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.XCO.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus CU PR R.1 - Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu Nende isikute arv, kes saavad kasu sellisest nõustamisest, koolitusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad sellistes Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mida toetatakse ÜPP raames, 16 180,00 et suurendada kestlikku majanduslikku, sotsiaal-, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust CU R.2 - Nõuande- ja teadmistevahetussüsteemide sidumine Nende toetust saavate nõustajate arv, kes tuleb integreerida põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemidesse 6 653,00 (AKIS) CU R.28 - Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus teadmiste ja innovatsiooni kaudu Nende isikute arv, kes saavad kasu sellisest nõustamisest, koolitusest, teadmiste vahetamisest 4 590,00 või kes osalevad sellistes Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mida toetatakse ÜPP raames seoses keskkonna- või kliimaalase tulemuslikkusega Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus R.1 on kohustuslik tulemusnäitaja. See hõlmab kõiki sektorile suunatud AKIS tegevusi tervikuna, sh saadud nõuanne, osalemine koolitusel vms teadmussiirdele suunatud tegevuses, osalemine innovatsioonikoostöös jne. Tulemusnäitaja abil saab hinnata nii huvi AKIS tegevuste vastu kui ka hinnata teadmiste kättesaadavust sektorile. Sihttaseme määramisel on lähtutud MAK perioodi analoogsete meetmete statistikast arvestades kavandatud eelarve piire. Vastavalt R.1 juhisele arvestatakse isikuid topelt kui nad osalevad mitmes nõustamise, koolituse, teadmiste vahetamise või Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma tegevuses. R.2 hõlmab prognoositavat nõustajate arvu mitmesugustes sekkumise KNOW(78) 0.1 teadmussiirde tegevustes, sh nõustajatele kohustuslikel koolitustel. Eestis on nn sertifitseeritud nõustajaid ca 100, kellest 60 on seni osalenud iga-aastaselt koolitustel. Sihtväärtuse määratlemisel on arvestatud asjaoluga, et koolitusel osalemine on toetatava nõuandeteenuse pakkumise eelduseks ning et senised 60 aktiivset nõustajat jätkavad; lisandub mitte-kohustuslikud teadmussiirde tegevused, mis samuti on nõustajatele osalemiseks avatud. R2 all näidatakse ka nõustajate arvu COOP(77) 0.3 toetatavates innovatsioonikoostöö projektides, kus nõustaja kaasamise kulu kaetakse projektitoetuse eelarvest. Prognoosi kohaselt rahastatakse perioodil kokku kuni 8 suurt ja 20 väikest kootööprojekti ning ca 100 nn arendusvoucherit, kokku ca 180 projekti. Eeldatavasti suurte ja väikeste innovatsiooniprojektide puhul üldjuhul kaasatakse nõustajat (arvestuslikult ca 26 projekti puhul), osakutes nõustajate kaasamine saab olema tõenäoliselt harvem,kuivõrd üldist innovatsiooninõustamist pakub sekkumine 0.2. R.2 alla on arvestatud ka sekkumise 0.2 nõuandetoetuse alla planeeritud nõustamisteenuseid pakkuvad nõustajad. Vastavalt R.2 juhisele kui üks nõustaja pakub mitut erinevat nõustamistegevust, siisiga tegevused arvestatakse eraldi eesmärgi ET 131 ET osana. R.28 sihttasemete seadmisel on tuginetud järgmistele kalkulatsioonidele: Sekkumise KNOW (78) 0.1 raames on prognoositav ca 1200 mitmesugust teadmussiirde tegevust kogu perioodi peale kokku, lisaks 100 voucherit igal aastal (kokku 600). Arvestades keskkonnateemade horisontaalsust ja olulisust, võiks 50% tegevustest sisaldada puutumust R28-ga. Sekkumise 0.2 raames prognoosime ca 1000 nõustamist aastas; samamoodi, arvestades keskkonnatemaatika horisontaalsust, eeldame, et seda puudutatakse vähemalt 60% juhtudest. Sekkumise COOP(77) 0.3 alt prognoositakse rahastada perioodil kokku kuni 8 suurt ja 20 väikest projekti ning ca 100 n-ö arendusvoucherit, kokku 180 projekti. Seni on domineerinud majanduslikud eesmärgid, otseselt keskkonnateemadel projekte vähem (küll aga mitmeid kaudselt seotuid). Esmane prognoos oleks ca 50% toetatud innovatsiooniprojektide koguarvust. 2.1.XCO.9 Rahaeraldise põhjendus Eelarve planeerimisel on lähtutud eelmise perioodi eelarveloogikast ja väljamaksetest, kuivõrd ÜPP strateegiakava sekkumiste raames on jätkuvalt toetatavad nii teadmussiirde-, nõuande- kui ka innovatsioonitegevused. Teadmussiirde ja nõuandetegevuste ühine koordineerimine ning võimaluse loomine n-ö segagruppidele (nõustajad ja tootjad koos) teadmussiirde tegevuste korraldamiseks annab eelarve kasutamisel täiendavat paindlikkust. ET 132 ET 2.2 Kontekstinäitajad ja muud väärtused, mida kasutati sihtväärtuste arvutamiseks Taustanäitaja (tulemuslikkuse seire- ja Ajakohastatud Ajakohastatud Baasväärtus Baasaasta Põhjendus/märkused Andmeallikas hindamisraamistiku kood) väärtus aasta Põhineb siseriiklikul maapiirkonna määratlusel C.01 Maaelanikkond kokku – LEADER (R.38) 587 531,00 2020 521 093,00 2021 vastavalt maapiirkonna definitsioonile peatükis Eesti Statistikaamet (Isik) 4.7.2. Põhineb siseriiklikul maapiirkonna määratlusel C.01b Maaelanikkond kokku – teenused ja taristu 587 531,00 2020 521 093,00 2021 vastavalt maapiirkonna definitsioonile peatükis Eesti Statistikaamet (R.41) (Isik) 4.7.2. C.05 Metsaala kokku (Hektarid) 2 581 265,00 2018 C.12 Põllumajandusettevõtete koguarv Uuendatud väärtus, mis on rohkem vastav 16 700,00 2016 11 369,00 2020 Eesti Statistikaamet (Põllumajandusettevõte) tegelikule põllumajanduse olukorrale. C.17 Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410,00 2019 (Hektarid) Uuendatud väärtus, Natura 2000 võrgus metsamaa C.19 Põllumajandusmaa ja metsaala Natura 2000 ning põllu aluseks võetakse Eesti looduse Keskkonnaregister: 62 552,00 2018 391 471,00 2022 aladel kokku (Hektarid) infosüsteemis Natura 2000 alal kajastatud metsad Keskkonnaagentuur ja põllud C.23 Loomühikute arv kokku (Loomühikud) 279 330,00 2016 D.35 Mesitarude koguarv, mis on teatatud ELi komisjonile: kava koostamise ajal kättesaadav 48 633,00 2020 viimase kolme aasta keskmine. (Mesilastarud) ET 133 ET 2.3 Sihtväärtuste kava 2.3.1 Kokkuvõtlik tabel Üldine Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 sihtväärtus R.1 CU PR Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu Nende isikute arv, kes saavad kasu sellisest nõustamisest, koolitusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad sellistes XCO 0 1 730 4 060 7 090 10 120 13 150 16 180 16 180 Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mida toetatakse ÜPP raames, et suurendada kestlikku majanduslikku, sotsiaal-, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust R.2 CU Nõuande- ja teadmistevahetussüsteemide sidumine Nende toetust saavate nõustajate arv, kes tuleb integreerida XCO 0 803 2 213 3 323 4 433 5 543 6 653 6 653 põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemidesse (AKIS) R.3 CU Põllumajanduse digiteerimine ÜPP kaudu digitaalsele põllumajandustehnoloogiale antavast 0,12 % 0,33 % 0,37 % 0,76 % 0,97 % 1,16 % 1,16 % 1,16 % toetusest kasu saavate põllumajandusettevõtete osakaal SO2 R.3 Lugeja: Vastavat toetust saanud toetusesaajate arv 14 farm 38 farm 42 farm 86 farm 110 farm 132 farm 132 farm 132 farm 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 R.3 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv 11 369 farm farm farm farm farm farm farm farm R.4 Sissetulekutoetuse sidumine standardite ja heade tavadega Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega % 97,87 % 97,87 % 97,87 % 97,87 % 97,87 % % 97,87 % seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal SO1 967 358 967 358 967 358 967 358 967 358 R.4 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0 ha 0 ha 967 358 ha ha ha ha ha ha 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 R.4 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410 ha 988 410 ha ha ha ha ha ha ha R.5 Riskijuhtimine Toetust saanud ÜPP riskijuhtimisvahendeid omavate 0,07 % 0,07 % 0,07 % 0,07 % 0,07 % % % 0,07 % põllumajandusettevõtete osakaal SO1 R.5 Lugeja: Vastavat toetust saavate põllumajandusettevõtete arv 8 farm 8 farm 8 farm 8 farm 8 farm 0 farm 0 farm 8 farm R.5 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 farm ET 134 ET  Üldine Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 sihtväärtus farm farm farm farm farm farm farm R.6 PR Toetuse ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele 0,00 % 112,53 % 112,53 % 112,53 % 112,53 % 112,53 % 0,00 % 112,53 % põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) SO1 R.6 Lugeja: Keskmine otsetoetus hektari kohta, mida maksti toetusesaajatele, 229 229 229 229 229 0 EUR/ha 0 EUR/ha 229 EUR/ha kelle põllumajandusettevõtte suurus on alla keskmise EUR/ha EUR/ha EUR/ha EUR/ha EUR/ha R.6 Nimetaja: Kõigile toetusesaajatele hektari kohta makstud keskmine 203 203 203 203 203 EUR/ha EUR/ha 203 EUR/ha otsetoetus EUR/ha EUR/ha EUR/ha EUR/ha EUR/ha R.8 Põllumajandusettevõtete toetamine spetsiifilistes sektorites Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu % 48,12 % 48,12 % 48,12 % 48,12 % 48,12 % % 48,12 % tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti SO1 R.8 Lugeja: Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud 5 471 5 471 5 471 5 471 5 471 0 farm 0 farm 5 471 farm toetusesaajate arv farm farm farm farm farm 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 R.8 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv 11 369 farm farm farm farm farm farm farm farm R.9 CU PR Põllumajandusettevõtete moderniseerimine Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe 0,44 % 1,92 % 2,68 % 3,77 % 4,86 % 5,54 % 6,17 % 6,17 % suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal SO1, SO2 R.9 Lugeja: Vastavat toetust saavate toetusesaajate arv 50 farm 218 farm 305 farm 429 farm 553 farm 630 farm 701 farm 701 farm 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 R.9 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv 11 369 farm farm farm farm farm farm farm farm R.10 CU PR Parem tarneahela korraldus ÜPP raames toetust saavate tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes 1,89 % 2,55 % 2,77 % 3,17 % 3,25 % 3,43 % 3,56 % 3,56 % tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate SO2, SO3 põllumajandusettevõtete osakaal R.10 Lugeja: Vastavat toetust saavate toetusesaajate arv 215 farm 290 farm 315 farm 360 farm 370 farm 390 farm 405 farm 405 farm R.10 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 farm ET 135 ET  Üldine Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 sihtväärtus farm farm farm farm farm farm farm R.14 PR CO2 säilitamine mullas ja biomassis Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või % 73,00 % 75,07 % 76,13 % 77,78 % 79,12 % 2,02 % 79,22 % säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa SO4, SO5, märg- ja turbaalal) SO6 721 524 742 032 752 468 768 800 782 000 R.14 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0 ha 20 000 ha 783 000 ha ha ha ha ha ha 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 R.14 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410 ha 988 410 ha ha ha ha ha ha ha R.15 CU Põllu- ja metsamajandusest ning muudest taastuvatest energiaallikatest saadav taastuvenergia SO4 0 MW 0 MW 1 MW 1 MW 1 MW 1 MW 1 MW 1 MW Toetatud investeeringud taastuvenergia, sealhulgas bioressursipõhise energia tootmisvõimsusesse (megavattides) R.16 CU Kliimaga seotud investeeringud Nende põllumajandusettevõtete osakaal, kes saavad ÜPP investeeringutoetust, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste 0,00 % 0,55 % 0,69 % 0,83 % 1,06 % 1,18 % 1,35 % 1,35 % leevendamisele ja nendega kohanemisele ning taastuvenergia või biomaterjalide tootmisele SO4 R.16 Lugeja: Nende põllumajandusettevõtete arv, kes saavad ühise põllumajanduspoliitika raames investeeringutoetust, millega aidatakse kaasa 0 farm 63 farm 78 farm 94 farm 121 farm 134 farm 153 farm 153 farm kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning taastuvenergia või biomaterjalide tootmisele 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 R.16 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv 11 369 farm farm farm farm farm farm farm farm R.18 CU Investeeringutoetus metsandussektorile SO4 0 EUR 700 000 2 500 000 4 500 000 7 100 000 9 100 000 10 500 000 10 500 000 Koguinvesteering metsandussektori tulemuslikkuse parandamiseks EUR EUR EUR EUR EUR EUR EUR R.19 PR Muldade parandamine ja kaitse Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud SO5, SO6 0,00 % 73,15 % 75,58 % 76,57 % 78,26 % 79,62 % 2,02 % 79,62 % kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise ET 136 ET  Üldine Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 sihtväärtus vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) 723 000 747 000 756 810 773 500 787 000 R.19 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0 ha 20 000 ha 787 000 ha ha ha ha ha ha 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 R.19 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410 ha 988 410 ha ha ha ha ha ha ha R.21 PR Vee kvaliteedi kaitse Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega % 73,15 % 74,21 % 75,05 % 76,44 % 77,70 % % 77,70 % hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal SO5, SO6 723 000 733 500 741 810 755 500 768 000 R.21 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0 ha 0 ha 768 000 ha ha ha ha ha ha 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 R.21 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410 ha 988 410 ha ha ha ha ha ha ha R.22 PR Toitainete säästlik haldamine Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega 0,00 % 49,07 % 49,17 % 49,25 % 49,37 % 49,37 % 0,00 % 49,37 % hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal SO5 485 000 486 000 486 810 488 000 488 000 R.22 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0 ha 0 ha 488 000 ha ha ha ha ha ha 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 R.22 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410 ha 988 410 ha ha ha ha ha ha ha R.24 PR Pestitsiidide säästev ja vähendatud kasutamine Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine 0,00 % 24,66 % 25,39 % 26,12 % 27,47 % 28,81 % 0,00 % 28,81 % eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket SO5, SO6 243 750 250 960 258 170 271 480 284 790 R.24 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0 ha 0 ha 284 790 ha ha ha ha ha ha 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 R.24 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410 ha 988 410 ha ha ha ha ha ha ha R.25 Keskkonnalase tegevuse tulemuslikkus loomakasvatussektoris SO6 % 1,83 % 1,91 % 2,00 % 2,10 % 2,19 % % 2,19 % Keskkonnakestlikkuse parandamise toetatud kulukohustustega hõlmatud loomühikute osakaal ET 137 ET  Üldine Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 sihtväärtus R.25 Lugeja: Nende loomühikute arv, mille eest seotud makse tehti 0 LU 5 110 LU 5 345 LU 5 598 LU 5 858 LU 6 130 LU 0 LU 6 130 LU 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 R.25 Nimetaja: Loomühikute arv kokku 279 330 LU LU LU LU LU LU LU LU R.26 CU Loodusvaradega seotud investeeringud ÜPP raames loodusvarade eest hoolitsemisega seotud tulusa ja % 2,93 % 3,67 % 5,14 % 6,61 % 6,61 % 7,33 % 7,33 % mittetulusa investeeringu toetust saavate põllumajandusettevõtete osakaal SO4 R.26 Lugeja: Vastavat toetust saavate põllumajandusettevõtete arv 0 farm 333 farm 417 farm 584 farm 751 farm 751 farm 833 farm 833 farm 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 R.26 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv 11 369 farm farm farm farm farm farm farm farm R.27 CU Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu SO4, SO5, Keskkonnakestlikkust ning kliimamuutuste leevendamise ja 0 30 89 151 208 265 292 292 SO6, SO8 nendega kohanemise eesmärkide saavutamist toetavate tegevuste arv maapiirkondades R.28 CU Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus teadmiste ja innovatsiooni kaudu Nende isikute arv, kes saavad kasu sellisest nõustamisest, XCO 0 704 1 470 2 285 3 100 3 865 4 590 4 590 koolitusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad sellistes Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mida toetatakse ÜPP raames seoses keskkonna- või kliimaalase tulemuslikkusega R.29 PR Mahepõllumajanduse arendamine Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames % 20,23 % 20,74 % 21,25 % 22,26 % 23,27 % % 23,27 % toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus korrashoiu ja ümberkujundamise vahel SO4, SO5, SO6 200 000 205 000 210 000 220 000 230 000 R.29 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0 ha 0 ha 230 000 ha ha ha ha ha ha 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 R.29 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410 ha 988 410 ha ha ha ha ha ha ha R.30 PR Metsa säästva majandamise toetamine Metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste majandamist toetavate SO4, SO6 0,00 % 2,63 % 2,63 % 2,63 % 2,62 % 2,62 % 0,00 % 2,62 % kohustustega seotud metsamaa osakaal ET 138 ET  Üldine Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 sihtväärtus R.30 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0 ha 67 875 ha 67 863 ha 67 838 ha 67 752 ha 67 757 ha 0 ha 67 757 ha 2 581 265 2 581 265 2 581 265 2 581 265 2 581 265 2 581 265 2 581 265 R.30 Nimetaja: Metsaala kokku 2 581 265 ha ha ha ha ha ha ha ha R.31 PR Elupaikade ja liikide säilitamine Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud 0,00 % 73,00 % 75,07 % 76,13 % 77,78 % 79,12 % 2,02 % 79,12 % kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad SO5, SO6 721 524 742 032 752 468 768 800 782 000 R.31 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0 ha 20 000 ha 782 000 ha ha ha ha ha ha 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 R.31 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410 ha 988 410 ha ha ha ha ha ha ha R.33 Natura 2000 võrgustiku haldamise parandamine Toetust saavate kohustustega hõlmatud osa kogu Natura 2000 % 8,40 % 8,63 % 9,35 % 9,84 % 10,35 % % 10,35 % võrgustiku alast SO6 R.33 Lugeja: Asjaomaste kohustustega hõlmatud hektarid Natura 2000 aladel 0 ha 32 872 ha 33 779 ha 36 592 ha 38 520 ha 40 500 ha 0 ha 40 500 ha 391 471 391 471 391 471 391 471 391 471 391 471 R.33 Nimetaja: Põllumajandusmaa ja metsaala Natura 2000 aladel kokku 391 471 ha 391 471 ha ha ha ha ha ha ha R.34 PR Maastikule iseloomulike vormide säilitamine Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud % 0,25 % 0,26 % 0,27 % 0,28 % 0,29 % % 0,29 % toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal SO6 R.34 Lugeja: Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud 0 ha 2 500 ha 2 600 ha 2 700 ha 2 800 ha 2 900 ha 0 ha 2 900 ha toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatav põllumajandusmaa 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 988 410 R.34 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410 ha 988 410 ha ha ha ha ha ha ha R.35 CU Mesilastarude säilitamine 11,31 % 19,74 % 21,80 % 24,06 % 26,11 % 26,11 % 26,11 % 26,11 % ÜPPst toetatavate mesilastarude osakaal SO2, SO6, 5 500 9 600 10 600 11 700 12 700 12 700 12 700 12 700 R.35 Lugeja: Nende mesilastarude arv, mille eest seotud makse tehti SO9 beehives beehives beehives beehives beehives beehives beehives beehives R.35 Nimetaja: Mesitarude koguarv, mis on teatatud ELi komisjonile: kava 48 633 48 633 48 633 48 633 48 633 48 633 48 633 48 633 koostamise ajal kättesaadav viimase kolme aasta keskmine. beehives beehives beehives beehives beehives beehives beehives beehives R.36 CU PR Põlvkondade vahetus SO7 0 233 391 550 708 866 899 899 ET 139 ET  Üldine Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 sihtväärtus Ühise põllumajanduspoliitika raames sisseseadmistoetust saavate noorte põllumajandustootjate arv, sealhulgas sooline jaotus R.37 CU Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades SO7, SO8 0 273 551 800 1 048 1 216 1 249 1 249 ÜPP projektides toetatud uued töökohad R.38 CU Hõlmatus programmiga LEADER 95,95 % 95,95 % 95,95 % 95,95 % 95,95 % 95,95 % 95,95 % 95,95 % Kohalike arengustrateegiatega hõlmatud maarahvastiku osakaal R.38 Lugeja: Programmist LEADER rahastatavatesse kohalikesse SO8 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 tegevusrühmadesse kuuluva maaelanikkonna osakaal programmiperioodil person person person person person person person person 521 093 521 093 521 093 521 093 521 093 521 093 521 093 521 093 R.38 Nimetaja: Maaelanikkond kokku – LEADER (R.38) person person person person person person person person R.39 CU Maamajanduse arendamine SO1, SO2, Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, SO3, SO8 0 35 109 176 230 283 338 338 sealhulgas biomajandusettevõtted R.43 PR Antimikroobikumide kasutamise piiramine Antimikroobikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega 0,00 % 18,21 % 21,27 % 22,72 % 20,93 % 19,16 % 0,00 % 22,72 % (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal SO9 R.43 Lugeja: Nende loomühikute arv, mille eest seotud makse tehti 0 LU 50 872 LU 59 410 LU 63 458 LU 58 458 LU 53 506 LU 0 LU 63 458 LU 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 R.43 Nimetaja: Loomühikute arv kokku 279 330 LU LU LU LU LU LU LU LU R.44 PR Loomade heaolu parandamine Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud 0,85 % 33,62 % 35,15 % 36,93 % 38,25 % 39,11 % 18,65 % 39,29 % loomühikute osakaal SO9 103 166 106 838 109 245 R.44 Lugeja: Nende loomühikute arv, mille eest seotud makse tehti 2 373 LU 93 913 LU 98 195 LU 52 085 LU 109 745 LU LU LU LU 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 R.44 Nimetaja: Loomühikute arv kokku 279 330 LU LU LU LU LU LU LU LU ET 140 ET 2.3.2 Kavandatud sekkumised ja väljundid, mis on otseselt ja märkimisväärselt seotud tulemusnäitajatega Vt tabel SFC2021 rakenduses 2.3.3 Kooskõla strateegias „Talust taldrikule“ ja ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 sätestatud liidu 2030. aasta eesmärkidega ja osalus nendes eesmärkides ÜPP strateegiakava kujundamisel on arvesse võetud Eesti põllumajanduse praegust olukorda, mõju keskkonnale ning rohelise kokkuleppe, Talust taldrikule strateegia, EL elurikkuse strateegia ja Eesmärk 55 sihte. Strateegias Talust taldrikule on seatud ELi tasandil ambitsioonikad eesmärgid, et piirata väetiste ja pestitsiidide kasutamist ning toitainete kadu. Hoolimata sellest, et riiklik veeseadus reguleerib põllumajandust juba üsna laialt ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine on Eestis üks EL madalamaid, aitame strateegiakavaga täiendavalt kaasa EL strateegiliste eesmärkide saavutamisele, toetades erinevaid keskkonnasõbralikke tavasid, mis muuhulgas piiravad pestitsiidide ja väetiste kasutamist (nt mahepõllumajandus, põllumaa muutmine rohumaadeks, laiemad puhverribad, liblikõieliste ja vahekultuuride kasvatamine, glüfosaadi mittekasutamine, taimekaitsevahendite piiratud kasutamine, mullaproovid, orgaanilise multši kasutamine, elektroonne põlluraamatu pidamine ja toitainete bilanss ning koolitused). Oleme juba lähedal mahepõllumajanduse 25% eesmärgile (23%) ja edaspidi suureneb mahepõllumajanduse eelarve uueks programmiperioodiks veelgi, lisaks on mahepõllumajandustootjatel erinevalt lõppenud perioodist võimalik liituda enamike teiste keskkonnatoetustega. Antibiootikumide kasutamise vähendamisele aitavad kaasa loomade heaoluga seotud sekkumised, millest üks on suunatud just karja tervise parandamisele. Elurikkuse strateegia eesmärkide täitmisele panustavad mitmed toetused, nt suunates hoidma ja rajama maastikuelemente, parandama liikide, sealhulgas meemesilaste ja tolmeldajate olukorda ning pakkudes muid ökosüsteemiteenuseid. Põllumajanduse kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja kliimaneutraalsuse suurendamiseks valmistame ette riiklikku skeemi, et toetada põllumajandustootjaid oma ettevõtetes CO2-auditite tegemisel. Nende auditite tulemused ja soovitused on olulised ka ÜPP strateegiakava investeeringute sekkumise kavandamisel. Investeeringutega toetatakse muuhulgas erinevaid kliimainvesteeringuid, nt taastuvenergialahenduste rajamist või ressursitõhususe parandamist. Digiühiskonna arengukava 2030[1] kohaselt on 2021. aasta seisuga maapiirkondades hinnanguliselt 120 000 majapidamist ja ettevõtet ilma kiire püsiühenduseta. Neist üle 45 000 saab 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis vastab ELi 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärkidele. Siiski jääb peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk nn valgesse alasse veel vähemalt 75 000 aadressi, mis vajavad riigi- ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid investeeringuid. Aastatel 2021 kuni 2027 on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada püsiühenduste rajamist turutõrkepiirkondades kokku 69,29 miljoni euroga, millest 24 mln eurot on taasterahastu NextGenerationEU (ehk Recovery and Resilience Facility, RRF) vahendid ja 45 mln eurot on Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) vahendid. Dubleerimise vältimiseks ei planeerita ÜPP strateegiakavas eraldi sekkumist maapiirkonnas lairiba ühenduse arendamiseks. [1] https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 ET 141 3 Strateegia järjepidevus ja vastastikune täiendavus 3.1 Ülevaade keskkonna- ja kliimaaspektidest 3.1.1 Kirjeldus tingimuslikkuse üldisest panusest artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkide saavutamisse Tingimuslikkus seob kõik IAKS sekkumised ÜPP strateegiakava määruse III lisas nimetatud veekaitse, elurikkuse, toiduohutuse, loomade identifitseerimise ja registreerimise, loomahaiguste, taimekaitsevahendite säästva kasutamise ning loomade heaolu, samuti ja töökeskkonna nõuete täitmisega. Kohustuslike majandamisnõuete puhul seotakse tingimuslikkuse süsteemi valdkondlikud Euroopa Liidu või riigisiseste õigusaktide nõuded. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded kehtestatakse vastavate EL standardite alusel riigisiseselt. Arvestades, et tingimuslikkuse nõuete täitmine on kõigi pindala- ja loomatoetuste, sh põhisissetulekutoetuse eelduseks, on tingimuslikkuse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite kehtestamisel arvestatud tasakaaluga keskkonna ja põllumajandustootjate majanduslike võimaluste vahel. Nõuete loetelu on strateegiakava peatükis 3.4. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded kehtestatakse maaeluministri määrusega. Tegevused, mille keskkonnakasu on küll oluline, kuid mille täitmisega kaasnevad olulised kulutused või jääb tulu saamata, täiendavad tingimuslikkuse nõudeid ökokavade või põllumajanduskeskkonnatoetuste kaudu. Lisaks toetuse saamise nõuetele peavadkliima ja keskkonnakavade ehk ökokavade ning keskkonna-, kliima- ja muude halduskohustustega seotud toetuste (mulla- ja veekaitsetoetus, pärandniidu hooldamise toetus, väärtuslike püsirohumaade säilitamise toetus, kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus, ohustatud tõugu looma pidamise toetus, loomade heaolu toetus, mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus, loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus) taotlejad oma põllumajanduslikus majapidamises või tegevuses järgima tingimuslikkuse nõudeid. Uuel perioodil laiendatakse ja täiendatakse tingimuslikkuse nõudeid, mis on põllumajandustootjatele pindala- ja loomatoetuste saamisel kohustuslikuks eelduseks. Kohustuslikke majandamisnõudeid laiendatakse veekaitsenõuete osas, kus üsna ambitsioonikast Eesti veeseadusest tulenevate veekaitsemeetmete pikk loetelu on seotud tingimuslikkuse süsteemiga. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite loetelu on samuti pikendatud ning oleme juhindunud põhimõttest, et nõuded peavad vastama keskkonnaeesmärgile ja olema samal ajal halduskoormuse suhtes proportsionaalsed. Näiteks rakendatakse aastakümneid kehtinud siseriiklikust õigusest tulenevalt GAEC 4s (puhverribade rajamine vooluveekogude ääres) veekogu 10-20 m veekaitsetsoonis ja 1 m väikestele kraavidel,tavapärase pestitsiidide ja väetiste kasutamise keelu asemelpõllumajandustootmist oluliselt piiravat majandustegevuse keeldu. 3.1.2 Ülevaade vastastikusest täiendavusest artikli 31 lõikes 5 ja artikli 70 lõikes 3 osutatud asjakohaste lähtetingimuste, tingimuslikkuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärke käsitlevate eri sekkumiste vahel Strateegiakavas on keskkonnateemadele lähenetud terviklikult. Mitte ainult erieesmärkide 4, 5 ja 6 sekkumised ei panusta keskkonnahoidu, vaid keskkonnaelemente on ka mitmes teiste erieesmärkide kaudu kujundatud sekkumistes. Tingimuslikkus seob juba baasina mitmete toetuste täies mahus maksmise maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud keskkonnanõuete järgimisega. Kõigi ökokavade ja põllumajanduskeskkonna sekkumiste eelduseks on ka vastavate baasnõuete täitmine. Olulisemad keskkonnaeesmärgiga sekkumised on strateegiakava I samba ökokavad (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikkel 31 ning põllumajanduskeskkonnatoetused (artikkel 70). ET 142 Neid sekkumisi toetavad omakorda bioressursside väärindamise toetus ning põllu- ja metsamajanduse keskkonnainvesteeringud (artiklid 73 ja 74), Natura 2000 erametsade toetus (artikkel 72) ning mitmed teadmussiirde- ja nõuandetoetused (artikkel 78). Enamasti on iga keskkonna erieesmärgi ökokaval või põllumajanduskeskkonna sekkumistel mõju mitmele keskkonnavaldkonnale. Nii näiteks on elurikkuse eesmärgiga (EE6) väärtuslike püsirohumaade säilitamisel mullaharimise puudumise kaudu hea mõju kliimavaldkonnale (EE4) ning ekstensiivse maakasutuse meetmena aitab sekkumine vähendada väetiste kasutamist (EE5). Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel on oluline jätkata keskkonnateadlikkuse suurendamist. Seetõttu seotakse mitmete sekkumiste saamine jätkuvalt kohustusliku koolituse nõudega. Kõige ulatuslikumad sekkumised on keskkonnasõbraliku majandamise ning mahepõllumajanduse ökokavad. Keskkonnasõbraliku majandamise ökokava on mitmetasandiline toetusskeem, mille põhitoetuspaketis tuleb täita mitmeid põllumajanduskeskkonnanõudeid koos, kuid seda tehes saab täiendavalt valida lisatoetusi. Samuti on keskkonnasõbraliku majandamise toetus avatud mahetootjatele, et ka neil oleks võimalus rakendada põllumajanduskeskkonnale kasulikke praktikaid, mida ei hõlma mahepõllumajandusliku tootmise kohustuslikud nõuded. Mahepõllumajanduse ökokava kaudu toetatakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete täitmist. Põllumajanduskeskkonnatoetustest on suurima eelarvega poollooduslike koosluste hooldamise toetus. Põllumajandusmaa (umbes 1 miljon hektarit) katab ligi veerandi Eesti maismaast, suurima osa moodustavad metsad (üle poole pindalast). Põllumajandusmaad kasutatakse pigem ekstensiivselt – põllumajandusmaa osakaal inimese kohta on EL kõrgeim, loomkoormus üks madalamaid. Samal ajal on loomkoormus ja maakasutus riigi sees ebaühtlase intensiivsusega. Ligi veerand põllumajandusmaast (23%) majandatakse mahepõllumajanduslikult ja tootmisisendite kasutus on võrreldes teiste EL riikidega üks madalamaid. Kuigi taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine on viimase kahekümne aasta jooksul suurenenud, kasutame oma loodusvarasid väga hoolikalt. Eesti Maaülikooli arvutuste kohaselt kasutati 2019. aastal EL põllumajandusmaal keskmiselt 3,78 kg/ha taimekaitsevahendeid. Eestis oli see näitaja 5,9 korda väiksem (st 0,64 kg/ha). 2019. aastal oli mineraalsete lämmastikväetise keskmine kasutus ELis 106 kg/ha. Eestis oli väetiste kasutamine ELi keskmisest juba 61% väiksem (42 kg/ha). Ajavahemikus 2010– 2020 vähenes loomakasvatuses kasutatavate antimikroobikumide müük 30% võrra. Eestis müüdi 2020. aastal põllumajandusloomade raviks antimikroobikume 49,2 mg PCU-d, mis on väiksem kui hiljuti uuritud Euroopa riikide mediaantase. ELis vähenes põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide aastatel 2000–2019 7%. Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide moodustas 2019. aastal 0,4% ELi koguheitest. Põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide ELi põllumajandusmaa kohta oli 2019. aastal keskmiselt 2,37 t/ha. Eestis oli vastav näitaja 1,51 t/ha. Meil on soodsad tingimused keskkonnasõbralikuks põllumajanduseks ja toiduainete tootmiseks, kuid see tähendab ka seda, et praeguse ökoloogilise seisundi säilitamine on iseenesest suur väljakutse. Seetõttu keskendume ÜPP strateegiakava sekkumisstrateegias põllumajanduse hea keskkonnaseisundi säilitamisele, keskkonna- ja kliimajalajälje vähendamisele ning jätkusuutliku tasakaalu leidmisele toiduga kindlustatuse ja põllumajandussektori konkurentsivõimega. ÜPP strateegiakava kogueelarve on ligi 1,6 miljardit eurot (EAGFi panus 1 miljard eurot, EAFRD panus 440 miljonit eurot). ÜPP strateegiakava eelarvest on suunatud 28% (446 miljonit eurot) erieesmärkidele 4–6, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ja edendavad kestlikku arengut ning mulla, vee ja muude loodusvarade, elurikkuse, ökosüsteemi teenuste, elupaikade ja maastike tõhusat majandamist. ÜPP strateegiakavade määruse (EL) 2021/2115 kohaselt tuleb vähemalt 25 % otsetoetustest reserveerida ökokavadele. Eesti on otsustanud ambitsioonikama lähenemisviisi kasuks, eraldades otsetoetustest ökokavadele 28%. Oleme selle valiku teinud hoolimata sellest, et see vähendab veelgi põllumeeste põhisissetuleku taset, mis on Eestis on üks EL väiksemaid. Eesti tegi selle rohelise valiku, sest ÜPP esimese samba eelarve kui oluline põllumajanduse rahastamisvahend aitab põllumajandustootjatel rohepööret ellu viia. Sama kehtib EAFRD rahastamise kohta, kus ET 143 keskkonnarahastuse miinimumlävend on Eesti poolt ületatud ja ambitsioonikas 38 % eelarvest on suunatud erieesmärkidele 4–6 ja loomade heaolule. Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 suureneb enamike keskkonnasekkumiste rahastamine. Näiteks mahepõllumajanduse rahastamine suureneb aastatel 2021–2027 rohkem kui 60 miljoni euro võrra ja lisaks on mitmed keskkonnasekkumised edaspidi avatud ka mahepõllumajandustootjatele (perioodil 2014–2020 ei saanud mahepõllumajandustootjad mitmed keskkonnameetmeid taotleda). Esimesest sambast rakendame viit erinevat ökokava, millest kolm on täiesti uued sekkumised. Ökokavad hõlmavad nii laiemaid, erinevatele keskkonnaaspektidele mõõdukalt panustavaid sekkumisi, kui ka spetsiifilisemaid, vaid teatud keskkonnaküsimusi käsitlevaid sekkumisi. suunatud Seejuures panustavad konkreetsetele valdkondadele just uued sekkumised rahastatakse, mid rahastatakse kokku 40 miljoni euro ulatuses: ökoalasd (ÖK3), ökosüsteemi teenuste säilimine (ÖK4) ning mesilaste korjealad (ÖK5). Jätkatakse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (ÖK1) ja mahepõllumajandusliku toetuse (ÖK2) rakendamist. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (ÖK1) on üks suurema sihttasemega (485 000 ha) keskkonnatoetusi, mille põhitegevus koosneb mitmetest nõuetest, mida peab taotleja nö tervikpaketina järgima. Põhitegevusega liitudes on samas võimalik piiramatult valida juurde erinevaid uusi lisatoetusi: vahekultuuri kasvatamine, happeliste muldade lupjamine, aiakultuuridel orgaanilise multši kasutamine ja haljasväetiskultuuri kasvatamine ning köögiviljakultuuride mitmeliigilisel väikesel põllul viljelemine. Ka teises sambas on lai valik keskkonna, kliima ja loomade heaoluga seotud sekkumisi. Jätkame turvas- ja erodeeritud muldade rohumaana hoidmise toetuse ja kohalike sortide ja tõugude toetamisega. Rakendame uut sekkumist väärtusliku püsirohumaa säilitamiseks, mille eelarve on 8 miljonit eurot ja mida rakendatakse väljaspool kaitstavaid alasid asuvatel pärandniitudel ja ekspertide poolt väärtuslikuks püsirohumaaks inventeeritud püsirohumaadel. Pinnaveekaitseks töötasime välja uue veekaitsevööndi laiendamise sekkumise. Teises sambas soodustame samuti uusi loomade heaoluga seotud sekkumisi, mis arvestavad loomade kõrgemate karjatervise või heaolustandarditega, sh mahepõllumajanduslikult peetavatel loomadel, ning soodustavad koostööd loomahaiguste tõrjeprogrammide valdkonnas. Neid sekkumisi rahastatakse 20 miljoni euro ulatuses. I ja II samba jätkuvate keskkonnasekkumiste puhul väljendub suurem keskkonnaambitsioon täiendavates nõuetes, võimaluses valida juurde erinevaid lisategevusi (ÖK 1) ning seniste piirkondlike meetmete üleriigilises rakendamises (KK 4). Selleks, et aidata põllumajandustootjatel rohepööret ellu viia, toetame tagastamatu abi kaudu üksnes mittetootlikke investeeringuid, millel on positiivne mõju ka keskkonnale. Kõiki teisi investeeringuid rahastatakse rahastamisvahenditest. Põllumajanduskeskkonna sekkumiste puhul reguleeritakse kohustuse vähendamise, suurendamise, üleandmise ja asendamise kord ministri määrusega. Samuti on maaeluministril õigus kehtestada ökokavade ja põllumajanduskeskkonna sekkumistes kohustuste kohandamiseks täpsemad tingimused. Ökokavade ja põllumajanduskeskkonna sekkumiste toetuste ühikumäärade arvutused on koostanud Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakond, kes on valdkondlike ekspertteadmistega ning oma tööülesannete täitmisel sõltumatu ÜPP kava rakendamise eest vastutavast asutusest. Arvutustes on kasutatud Eesti Statistikaameti ja FADN andmebaasi andmeid, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Põllumajandusuuringute Keskuse, Põllumajanduse Registrite- ja Informatsiooni Ameti, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli, Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi, Keskkonnaameti, Pärandkoosluste kaitse ühingu, Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Consultare OÜ, Põllumajanduse- ja toiduameti, Keskkonnainvesteeringute keskuse jt. pädevate asutuste andmeid, teadusuuringute andmeid ning erinevaid sh põllu- ja maamajanduse konsulentide,teadlaste eksperthinnanguid, kui neis valdkondades ei ole uuringuid teostatud või statistikat kogutud. Kasutatud on viimaseid andmeid, mis arvutuste tegemise ajal kättesaadavad olid ning võimalusel ka viimase kolme aasta keskmisi näitajaid. Arvutustes on arvestatud võimalikku kattuvust tingimuslikkuse nõuetega ja kohustuslike tegevuste toetamine on seeläbi välistatud. Topelttoetamise vältimiseks on toetusõiguslikkuse nõuetega välistatud teatud sekkumiste üheaegne taotlemine või kehtestatud erinevad ET 144 ühikumäärad (näiteks mahepõllumajandustootjatele sekkumiste puhul, kus mõned nõuded sekkumise paketis on mahepõllumajanduse nõuded). Enamike ökokavade ja põllumajanduskeskkonna toetuste puhul kompenseeritakse saamata jäänud tulu ja lisakulutused osaliselt. 3.1.3 Selgitus selle kohta, kuidas saavutada artiklis 105 sätestatud suurem üldine panus Eesti lähtub strateegiakava keskkonnameetmete disainis oma keskkonnaseisundist ning roheleppe, eelkõige elurikkuse strateegia, Talust taldrikule strateegia ning metsastrateegia eesmärkidest, vähendades põllumajanduse keskkonna- ja kliimaalast jalajälge, samal ajal tagades toiduga kindlustatuse ja põllumajanduse konkurentsivõime ning säilitades metsade elurikkust ja tõhustades metsade säästvat majandamist kliimamuutustele vastupidava puistu kujundamisega. Seetõttu jätkuvad mitmed ennast õigustanud keskkonnatoetused väiksemate või suuremate muudatustega ka strateegiakavas. Näiteks jätkatakse piirkondliku veekaitsetoetusega, kuid see laieneb edaspidi lisaks tundliku põhjaveega aladele ka pinnaveekogudele, mille ääres rakendatakse veeseadusega võrreldes laiemaid veekaitsevööndeid. Sealjuures toetatakse mõnel juhul ka selliseid jätkuvaid tegevusi, mille tulemus on seni makstud toetuse kaasabil küll saavutatud, kuid mille mõju ei pruugi toetusteta olla püsiv. Ka roheleppe strateegiate eesmärkide saavutamisel on oluline, et arvestataks riikide seniseid tulemusi ning ollakse paindlik. Lisaks sellele pakutakse välja mitmeid uusi keskkonnasekkumisi. Kui seni on maaelu arengukavade kaudu juba pööratud suurt rõhku mulla- ja veekeskkonnale ja keskkonnahoidlikele majandamispraktikatele, siis mitmed strateegiakava uued sekkumised on suunatud just elurikkusele (ökoalad, väärtuslikud püsirohumaad, ökosüsteemi teenused jms) ning kliimale (põllumajandusmaade lupjamine). Mõningate kohendustega jätkuvad elurikkuse eesmärgiga pärandniitude hooldamise, kohalike sortide ja ohustatud loomatõugude ning mesilaste korjealade toetused. Põllumajandusuuringute Keskus on põllumajanduskeskkonna meetmete hindamise ning selleks vajalike uuringute ja seire läbiviijaks olnud alates maaelu arengukavade rakendamisest ning on perioodil 2014– 2020 MAK-i 3. prioriteedi loomade heaolu toetuse ning 4. ja 5. prioriteedi meetmete hindajaks. Põllumajanduskeskkonna toetuste hindamise iga-aastaste aruannetega on võimalik tutvuda Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehel. ÜPP strateegiakava aitab kaasa roheleppe, EL elurikkuse strateegia, „Talust taldrikule“ strateegia ja „Eesmärk 55“ eesmärkide saavutamisele. ÜPP strateegiakava rohelise struktuuri kujundamisel oleme arvesse võtnud Eesti põllumajanduse olukorda, selle mõju meie keskkonnaseisundile ja roheleppe, „Talust taldrikule“, EL elurikkuse strateegia ning „Eesmärk 55“ eesmärkide saavutamisele. Strateegias „Talust taldrikule“ on seatud ELi tasandil ambitsioonikad väetiste ja pestitsiidide kasutamist piiravad ning toitainete kadu vähendavad eesmärgid. Hoolimata sellest, et Eesti veeseadus reguleerib põllumajanduslikku tegevust juba üsna ulatuslikult ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine on Eestis üks EL madalamaid, aitame strateegiakava sekkumistega täiendavalt kaasa EL strateegiliste eesmärkide saavutamisele, toetades erinevaid pestitsiidide ja väetiste kasutamist piiravaid keskkonnasõbralikke tavasid (nt mahepõllumajandus, põllumaa muutmine rohumaadeks, laiemad puhverribad, liblikõieliste ja vahekultuuride kasvatamine, glüfosaadi mittekasutamine, taimekaitsevahendite piiratud kasutamine, mullaproovide analüüsimine, orgaanilise multši kasutamine, koolitused). Oleme juba lähedal mahepõllumajanduse 25 % eesmärgile (23 %). Uuel proghrammiperioodil suureneb mahepõllumajanduse eelarve veelgi ja lisaks on mahepõllumajandustootjatel võimalik senise perioodiga võrredes liituda enamike teiste keskkonnatoetustega. Antibiootikumide kasutamise vähendamisele aitavad kaasa loomade heaoluga seotud sekkumised, millest üks on suunatud karja tervise parandamisele. Elurikkuse strateegia eesmärkide täitmisele panustavad mitmed toetused, suunates nt hoidma ja rajama maastikuelemente, parandama liikide, sealhulgas mesilaste ja teiste tolmeldajate olukorda ning pakkudes muid ökosüsteemiteenuseid. Põllumajandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja kliimaneutraalsuse suurendamiseks valmistame ette riiklikku skeemi, et toetada põllumajandustootjaid oma ettevõtetes CO2-auditite ET 145 tegemisel. Nende auditite tulemused ja soovitused on olulised ka ÜPP strateegiakava investeeringute sekkumise kavandamisel. Investeeringutega toetatakse muuhulgas erinevaid kliimainvesteeringuid, nt taastuvenergialahenduste rajamist või ressursitõhususe parandamist. Komisjoni soovitusi on põhjalikult käsitletud Toitainetete tõhusa kasutamise toetmist käsitletakse ÜPP strateegiakava keskkonnastruktuuri eri elementide kaudu – erinevate keskkonnasõbralike praktikate soodustamine, kõige tundlikumatel aladel asuva põllumaa maakasutuse muutmine ja jätkuv hoidmine püsirohumaana, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, vahekultuuride toetamine, taimekaitsevahendite kasutamise piiramine, ökoalade rajamine, mahepõllumajanduse toetamine, keskkonnainvesteeringud täppispõllumajandusse, koolitus. Loomade soolesisesest fermentatsioonist tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks toetame keskkonnainvesteeringuid sõnnikukäitlusse ja soodustame veiste ja hobuste keskkonnasõbralikku karjatamist, millel on mh positiivne mõju mulla orgaanilise süsiniku varu säilimisele ja rohumaadega seotud elurikkusele. Eesti põllumajanduslikus kasutuses olevate turvasmuldade piisav kaitse tagatakse mullakaitse meetmega, kus tuleb säilitada senised rohumaad, millel on lubatud vaid minimaalne harimine või kus seni põllumaana kasutusel olnud maa tuleb hoida edaspidi rohukamaras. Investeeringutega piirame turbaalade kuivendamise intensiivsust ja soodustame veetaseme tõstmise investeeringuid. Me plaanime toetada metsas õigeaegset hooldusraiet ja metsataimlate arendamist, et mets oleks terve ja kohaneks kliimamuutustega. Samuti oleme ette näinud toetuse Natura 2000 metsaaladele elurikkuse suurendamiseks. Pärandniitude (PLK) tõhusaks hooldamiseks on praeguse perioodiga võrreldes ette nähtud ambitsioonikam sekkumine. Samuti on pärandniidud edaspidi BISS toetuse õiguslikud. ÜPP strateegiakavaga toetame elurikkust toetavate mitmekesiste maastikuelementide laiemat esinemist, rakendades selleks uusi ökokavasid: ökoalad (maastikuelemendid) ja ökosüsteemi teenuste säilimine. II samba raames kavandatakse uut väärtusliku püsirohumaa säilitamise sekkumist ning I samba raames mesilaste ja muude tolmeldajate korjealadest. Positiivne keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt on ÜPP strateegiakavas sätestatud eesmärgid ja suunad kooskõlas rahvusvaheliste ja Eesti keskkonnakokkulepetega, muude asjakohaste valdkondlike arengudokumentidega ja nende eesmärkidega. Strateegiakava sisaldab märkimisväärsel hulgal sekkumisi, mis aitavad otseselt või kaudselt kaasa ühe või mitme strateegilise keskkonnaeesmärgi saavutamisele. On alust arvata, et üksnes ÜPP strateegiakava abil ja selle suhteliselt lühikest sekkumiste rakendusperioodi silmas pidades ei suudeta lahendada kõiki valdkondlikke probleeme (nt põllulindude arvu vähenemine) ega saavutada rahvusvahelistes lepingutes sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke (nt veekogude hea seisund). ÜPP strateegiakava sekkumistel on neutraalne või positiivne mõju erinevatele keskkonnaelementidele (elurikkus, pinna- ja põhjavesi, maastik, muld, õhk, kliima). Mõnes ÜPP strateegiakava valdkonnas (nt pärandniitude säilitamine) on täiendatud senise sekkumise tingimusi ja sellega suurendatakse positiivset keskkonnamõju. ÜPP strateegiakava mõju sotsiaalmajandusele, keskkonnale kui ka kultuuripärandile on positiivne. 3.1.4 Selgitus selle kohta, kuidas ÜPP strateegiakava keskkonna- ja kliimaaspektid peaksid aitama kaasa juba kehtestatud pikaajalistele riiklikele eesmärkidele, mis on sätestatud XI lisas osutatud õigusaktides või tulenevad neist Strateegiakava keskkonnaarhitektuuri suunanäitajaks on Eesti riiklikul tasemel strateegiline dokument – Põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava 2030. Arengukava seab loodus- ja elukeskkonna hoidmise toidutootmisel olulisele kohale, rõhutades sealjuures ka ühiskonna ootust. Strateegiakava sekkumiste kaudu püütakse leida tasakaalu ühiskondlike ootuste ja põllumajanduse majandushuvide vahel. Eesti keskkonnaõiguses seatakse keskkonnahoiu baastase, kuid täiendava keskkonnahoiuga kaasnevad kohustused vajavad hüvitamist. ET 146 Keskkonna- ja kliimaarhitektuuri täiendavate keskkonnanõuetega pindala- ja loomatoetused pakuvad põllumajandustootjatele laia menüü sekkumisi nii ökokavadena kui spetsiifilisemate mitmeaastaste põllumajanduskeskkonna kohustustena. Ökokavad on peamiselt suunatud keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõtule ja laiemale kasutusele, põllumajanduskeskkonna toetused aga rohkem piirkondlike ja spetsiifiliste probleemide lahendamiseks. Keskkonnasekkumiste kaudu aidatakse kaasa, et põhja- ja pinnavesi oleks heas seisus, maa- ja mullakasutus tasakaalustatud, looduse elurikkus, liigid ja elupaigad säiliksid, maastikud oleksid mosaiiksed ja kliimamuutuste mõjuga oleks arvestatud. Metsanduse puhul lähtutakse „Eesti metsanduse arengukavast aastani 2030“, mille järgi mesandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga, on kaasav, arvestades sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi ning metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline. Strateegiakava aitab erametsaomanikel täita looduskaitseseadusest ja nõukogu direktiividest tulenevaid loodusliku linnustiku kaitse, looduslike elupaikade ning loomastiku ja taimestiku kaitse nõudeid. 3.1.5 Kui asjakohane, siis ÜPP panus LIFE projektidesse Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ja mitmete partnerite koostöös on paralleelselt strateegiakava rakendusperioodiga käimas kaks kümneaastast LIFE integreeritud projekti - Viru alamvesikonna veevaldkonna projekt CleanEST ja looduskaitse projekt Loodusrikas Eesti ehk ForEst&FarmLand. Projektides on osalised ka Maaeluministeerium ning metsandus- ja põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid. CleanEST Projekti kogumaksumus on 16,7 miljonit eurot, mida EL LIFE programm rahastab 10 miljoni euro ulatuses. Projekt viiakse ellu aastatel 2019–2028. Projekti eesmärk on Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammides Viru alamvesikonnale ettenähtud meetmete rakendamine ning uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021–2027. Peamised tegevusvaldkonnad on jääkreostuse ohutustamine, rändetakistuste likvideerimine, põllumajandusest tuleneva surve vähendamise meetmed, kohtkäitlussüsteemide investeeringuvõimaluste selgitamine ning keskkonnateadlikkuse suurendamine. Loodusrikas Eesti Projekti kogumaksumus on 19,6 miljonit eurot, mida EL-i LIFE programm rahastab 11 611 434 euro ulatuses. Projekt viiakse ellu aastatel 2020–2029. Projekti fookuses on metsaelupaikade ja poollooduslike koosluste ning neist sõltuvate liikide kaitse. Tegevuste hulka kuuluvad mh loodusväärtuste parem kaitse põllumajandusmaadel, kus erilise tähelepanu all on põllulindudega seotud tegevused, tolmeldajate rakendusuuringud, erametsameetmete parem kavandamine looduskaitsealadel, võõrliikide tõrjumise meetmed ja keskkonnateadlikkuse suurendamine. Lisaks kaudsetele seostele (nt mõlemas projektis soovitused keskkonnameetmete paremaks rakendamiseks) on Loodusrikka Eesti projektil ka otsene seos strateegiakava sekkumistega. Pärandniitude hooldamise toetuse ja väärtuslike püsirohumaade säilitamise toetuse tulemuspõhiste lisategevuste tingimusi ja hindamise metoodikat pilooditakse just sellest LIFE-IP projektist. 3.2 Ülevaade põlvkondade vahetuse strateegiast SWOT-analüüs toob välja raskused põllumajandusettevõtetes põlvkondade vahetusega ning maapiirkonnas elanikkonna vananemise ja vähenemise, sh noorte väljarände ning koondumise ET 147 linnapiirkondadesse. Seega on olulise tähtsusega soodustada põlvkondade vahetust sekkumistega, mis aitaksid ja motiveeriksid noori põllumajandussektorisse sisenemisel, et maapiirkonna elanikkond oleks aktiivne ja elujõuline. Perioodil 2014–2020 on ÜPP I ja II samba põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuskoosmõjus ligipääsuga soodsale kapitalile läbi rahastamisvahendi avaldanud positiivset mõju noorte põllumajandusse suundumisel ning aidanud kaasa põlvkondade vahetusele, mistõttu on oluline jätkata noortele põllumajandustootjatele suunatud sekkumiste rakendamisega. Sellel programmiperioodil on kavandatud põlvkondade vahetusele kaasa aitamiseks sekkumised 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ ja 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ ning on loodud ka soodsamad võimalused rahastamisvahendite kasutamisel. Nende sekkumistega panustatakse põlvkondade vahetusse 3% (ÜPP I sambast 2% + ÜPP II sambast 1%) strateegiakava eelarvest ehk ligikaudu 45 miljoni euroga. Sekkumine 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ aitab kaasa noorte põllumajandustootjate sissetuleku tagamisele ja stabiliseerimisele. Selle sekkumise rakendamiseks on eraldatud 2% otsetoetuste eelarvest. Täiendav sissetulekutoetus tagab noorte alustavate põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse ja loob soodsad eeldused noortele põllumajandusliku tegevusega alustamiseks. Seetõttu on planeeritud antud toetuse raames maksta kuni 40. aastastele alustavatele põllumajandustootjatele nende kuni 260 ha eest täiendavat sissetulekutoetust. Uuel perioodil on planeeritud maksta toetust ühtse ühikumäärana 114€/ha kohta. Tootja kasutuses oleva põllumajandusmaa kuni 260 hektarite eest maksmine ja kõrgem ühikumäär on uuel perioodil noortele alustavatele põllumajandustootjatele atraktiivne. Sekkumise eelarveks on kavandatud 20 miljonit eurot. Sekkumise 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ eesmärgiks on hõlbustada noortel põllumajandusliku tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Võrreldes eelmise programmiperioodiga võetakse senisest enam fookusesse noorte põllumajandustootjate äriplaanid sh nende sisulise kvaliteedi tõstmine. Kvaliteetne ja läbimõeldud äriplaan suurendab võimalust, et noored jätkavad edukalt tegutsemist ettevõtjatena põllumajanduse valdkonnas. Selleks, et noored oskaksid koostada läbimõeldud ja realistliku äriplaani on neil kohustus enne toetuse taotluse esitamist läbida ettevõtlusalane infopäev, mis on korraldatud sekkumisete 0.1 „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ ja 0.2 „Nõuandetoetus“ raames, kus tutvustatakse äriplaani koostamise põhimõtteid ja jagatakse praktilisi näiteid äriplaani ning sinna juurde kuulvate finantsprognooside koostamisest. Läbimõeldud äriplaanide tegemiseks on olulised põhiteadmised põllumajandustootmise olemusest, seda mõjutavatest teguritest, võimalikest turustuskanalitest ja finantsmajandusest. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2021/2115 saab noori põllumajandustootjaid toetada kuni 100 000 euroga. Võttes arvesse äritegevusega alustamise riske, onEestis otsustatud maksimaalset toetuse suurust vähendada kuni 60 000 euroni. Sekkumise 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames on kavandatud toetada ligikaudu 416 noort põllumajandustootjad kokku 25 miljoni euroga. Lisaks tagastamatule abile ehk toetusele on noortel põllumajandustootjatel võimalus kasutada ka strateegikavas välja toodud rahastamisvahendi võimalusi. Rahastamisvahendi kaudu vähendatakse eelhindamise käigus tuvastatud turutõrget ning tagatakse kapitalile ligipääs nii pikaajalisteks investeeringuteks, kasvuinvesteeringuteks kui ka noortele põllumajandusettevõtjatele äärmiselt vajalikuks käibekapitaliks. Rahastamisvahendi raames planeeritud toodetes seatakse noortele põllumajandustootjatele soodsamad tingimused (nt madalam intress, väiksem tagatis), mis soodustab noorte põllumajandustootjate ligipääsu kapitalile. ET 148 Selleks, et soodustada põlvkondade vahetust senisest enam, on noortele põllumajandustootjatele loodud erisused ka teistes strateegiakava sekkumistes. Näiteks eelistatakse sekkumises 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ noori põllumajandustootjaid andes neile taotluse hindamisel täiendavaid hindepunkte. Sekkumises KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ on noortel põllumajandustootjatel toetuse määra 10% kõrgem võrreldes teiste põllumajandustootjatega. Ka riigi poolt on mitmeid stiimuleid, mis aitavad kaasa ettevõtlusega alustamisele ning põlvkondade vahetusele. Näiteks ettevõtte asutamine Eestis on väga lihtne ning ettevõtlust toetavad ka mitmed riigipoolsed e-teenused, kiire interneti kättesaadavus ja tugev haridussüsteem. 3.2.1 Kui asjakohane, siis ÜPP panus Erasmuse projektidesse Ei kohaldu 3.3 Selgitus selle kohta, kuidas on III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajaos osutatud tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse raames toimuvad sekkumised kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga 2000/60/EÜ Eesti on perioodiks 2015-2021 kehtestanud veemajanduskavad. Eestis on moodustatud kolm veemajanduskavade koostamisel aluseks olevat vesikonda: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ning Koiva vesikond. Perioodiks 2022-2027 veemajanduskavad koos meetmeprogrammidega ajakohastatakse (kuni 30.06.2022 kestab eelnõude avalik väljapanek). Ajakohastatud veemajanduskavade eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetab meetmeprogramm koos oma meetmetega. Meetmeprogrammi tegevused jagunevad pinna- ja põhjavee veekogumi põhisteks meetmeteks ning vesikonnaülesteks meetmeteks. Pinnavee meetmed on planeeritud nii seisu- kui ka vooluveekogumitele ning rannikumerele. Põllumajanduses tegutsemiseks on riigisiseselt kehtestatud piirangud ja nõuded veeseadusega (hõlmab nii veepoliitika raamdirektiivi kui ka nitraadidirektiivi kohustusi). Veemajanduskavade meetmeprogrammis sisalduvad täiendavad, pinna- ja põhjavee veekogumi meetmed, mis on enamasti strateegiakava jaoks välja töötatud toetusskeemid. Tootmiskohustustega seotud toetuste puhul võib ohuks olla täiendav tootmisest tulenev keskkonnakoormus. Arvestades aga Eestis kasutatavate sisendite (nii väetised kui taimekaitsevahendid) madalat kasutamiskoormust ning madalat loomkoormust, ei ole see oht siiski arvestatav. Selle ohu realiseerumisele avaldavad vastasmõju ka väetiste piiratud kasutamisvõimalused ja nende järsk hinnatõus maailmaturul, kuid samuti Eesti otsetoetuste madal tase, mis määrab samuti sisendite ostuvõime. Strateegiakava ökokavad (mahepõllumajandustoetus, keskkonnasõbraliku majandamise toetus, ökoalade toetus) ja keskkonnakohustused (veekaitsetoetus, mullakaitsetoetus, väärtuslike püsirohumaade toetus, pärandniitude toetus) on kättesaadavad ka tootmiskohustusega seotud toetuste taotlejatele ning need aitavad kasutusele võtta mitmeid veekeskkonna seisukohast soodsaid praktikaid. Viimasel kümnendil nitraaditundliku ala Pandivere piirkonnas toimunud põhjavee nitraadisisalduse tõusu on teataval määral mõjutanud põllumajanduse intensiivistumine. Samas loomade arv Pandiveres märkimisväärselt muutunud ei ole, küll aga on toimunud karja koondumine järjest suurematesse lautadesse ja seeläbi vedelsõnnikutehnoloogia osakaalu suurenemine. Samas on uuemates suurtes lautades nõuetele vastavad sõnnikuhoidlad ja parem laotamistehnika. Suurimad NO3 sisaldused on >50 mg/l on just NTA nende piirkondade seirepunktides, kus põllumaa ulatus ja loomühikute arv on suurem. Sama seose võib välja tuua ka seirepunktide aastakeskmise ja maksimaalse NO3 sisalduse kasvusuundumuste kohta. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuste raames toetatakse peamiselt väikese- ja keskmise suurusega majapidamisi, läbi mille on kavas senist trendi loomakasvatussektori intensiivistumise ja kontsentreerumise osas vähendada, mis omakorda loob eeldused ka põhjavee nitraadisisalduse tasakaalus püsimiseks. Juhul kui tuvastatakse, et tulenevalt mingi tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse rakendamise tõttu on suurenenud põhjavee nitraadisialdus, siis tehakse vajalikud muudatused, et taastada nitraadisisalduse tasakaal. ET 149 3.4 Ülevaade eesmärgist saavutada sissetulekutoetuse õiglasem jaotamine ning tulemuslikum ja tõhusam suunamine Eesti rakendab toetuste õiglasema jaotuse eesmärgi täitmisel täiendatavat ümberjaotavat toetust (sekkumine 1.2) ja tootmiskohustusega seotud toetuseid piimalehma, lihaveise, lamba-kitse, tera- ja kaunvilja ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride ning seemnekartuli kasvatamisel (sekkumised 1.3– 1.8). Ümberjaotava toetuse eelarvesse suunatakse 5% otsetoetuste kogueelarvest. Ümberjaotav efekt saavutatakse diferentseerides ümberjaotavat toetust alla 10 ha suurustele majapidamistele ja üle 10 ha suurustele majapidamistele, lisaks tootmiskohustusega seotud toetuste puhul väiksemate karjade kõrgema toetusmääraga ja esimeste hektarite toetamisega. Planeeritud sekkumised suurendavad keskkonnameetmete osatähtsust toetustes (va investeeringutele), sh enam keskmisest suuremates majapidamistes. Planeeritud sekkumiste eelarvete vähenemise negatiivne mõju loodavale netolisandväärtusele (võrdluses perioodiga 2014–2020) on muude tingimuste samaks jäädes väiksem keskmisest väiksemates majapidamistes. Eestis on keskmine ühtse pindalatoetuse (ÜPT) pind 2021. aasta taotluste alusel 69 ha, kuid FADN andmetel oli keskmise põllumajandustootja kasutuses oleva põllumajandusliku maa suurus 2019. aastal 130 ha, mille järgi seatakse üle 10 ha suurustele majapidamistele ümberjaotava toetuse maksimaalne ülempiir. 89% ühtse pindalatoetuse (ÜPT) taotlejatest on alla 130 ha suuruse toetusõigusliku pinnaga ja neile kuulub 24% kogu toetusõiguslikust pinnast, nende keskmine maakasutus on 19 ha. EAGFist planeeritud põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks (sekkumine 1.1), ümberjaotav toetus (sekkumine 1.2) ja tootmiskohustusega seotud toetused (sekkumised 1.3–1.8) koos ökokavadega (sekkumised (ÖK1–ÖK5) suunavad 130 ha väiksematele majapidamistele 28% otsetoetuste eelarvest, millega saavutatakse nende jaoks 17% kõrgem ühikumäär (237 €/ha) kui keskmine (203 €/ha) ja 24% kõrgem ühikumäär kui 130 ha ja suurematel majapidamistel (192 €/ha). Ümberjaotava toetuse ja seotud toetuste eelarvest suunatakse 61% alla 130 ha suurustele majapidamistele, mis tagab ca 11% (ca 109,8 mln €) otsetoetuste eelarvest suunamise alla 130 ha suurustele majapidamistele. Selle tagab ümberjaotav toetus ja eelkõige väiksemate karjade kõrgem ühikumäär. Alljärgnev tabel iseloomustab indikaator R.6 ja Eesti valitud ümberjaotava toetuse efekti hinnangute erinevust. ÖK1–ÖK5 rahastamine EAGFi eelarvest senise EAFRD eelarve asemel mõjutab oluliselt tootjate sissetulekut. Eestis ei kata alates 2015. aastast kogutoodangu väärtus tootmiskulusid ning toetustel (va investeeringutele) on tulu puudujäägi katmisel suur roll nii väiksetel kui suurtel majapidamistel. Väiksema maakasutusega majapidamisi iseloomustab oluliselt kõrgem ettevõtjatulu ja tööjõukulude summa ha kohta kui ülejäänud maa suurusgruppidel (vt sekkumist CRISS). Väiksema maakasutusega ET 150 majapidamistelt toetust suurematele ei peaks suunama, mistõttu kujuneb 1-10 ha majapidamiste ühikumäär põhisissetuleku ja ümberjaotava toetuse summa alusel, jäädes madalamaks kui 10 ja enama ha majapidamistes. Ümberjaotava toetuse ülempiiri seadmisel on võetud aluseks FADN 2019. aasta keskmine ettevõtte suurus (130) ning asjaolu, et suurim kahjum tekiks ilma toetusteta maa suurusgrupis 75-130 ha (-100 €/ha), kus peretööjõud asendub juba enam palgatööjõuga. Toetuse ülempiir on kooskõlas vajadustega, mis on sissetulekute analüüsis kindlaks tehtud majapidamiste suuruse põhjal. Arvestades Eesti põllumajandussektori struktuuri, on planeeritud sekkumiste mõjul otsetoetuste parema sihituse tulemusel suurimateks kasusaajateks majapidamised kuni 250 ha maakasutusega, kus hektari kohta lisandub toetust alates 31 eurost. Praegusel perioodil keskmisest väiksemad majapidamised FADNi andmetel Tootmisest lahti seotud otsetoetused moodustavad 61% toetustest (v.a investeeringutele), maaelu arengukava keskkonnatoetused moodustavad 20% ning tootmiskohustusega seotud toetused 4%, muud toetused 15%. Toetuste (va investeeringutele) osatähtsus loodavas netolisandväärtuses on 69%. Hinnangulised muutused strateegiakavas planeeritud sekkumiste 1.1–1.8 tulemusel: - Keskkonnatoetused suurenevad 0,4%, kuid nende osatähtsus kogu keskmise ettevõtte toetussummas (v.a investeeringutele) suureneb 24%-le. - Sekkumised 1.1 ja 1.2 (põhiline sissetulekutoetus koos ümberjaotava toetusega) võrdluses praeguse perioodi tootmisest lahti seotud otsetoetustega vähenevad -33%. Kokku vähenevad toetused (v.a investeeringutele) keskmisest väiksema maakasutusega ettevõttes 16% ning seetõttu väheneb netolisandväärtus 11% muude tingimuste samaks jäädes. Praegusel perioodil keskmisest suuremad majapidamised FADNi andmetel Tootmisest lahti seotud otsetoetused moodustavad 68% toetustest (v.a investeeringutele), maaelu arengukava keskkonnatoetused moodustavad 23% ning tootmiskohustusega seotud toetused 3%, muud toetused 7%. Toetuste (va investeeringutele) osatähtsus loodavas netolisandväärtuses on 70%. Hinnangulised muutused strateegiakavas planeeritud sekkumiste 1.1–1.8 tulemusel: - Keskkonnatoetused suurenevad 5,6% ning osatähtsus kogu keskmise ettevõtte toetussummas (v.a investeeringutele) suureneb 30%-le - Sekkumised 1.1 ja 1.2 (põhiline sissetulekutoetus koos ümberjaotava toetusega) võrdluses praeguse perioodi tootmisest lahti seotud otsetoetustega vähenevad -39% Kokku vähenevad toetused (v.a investeeringutele) keskmisest suurema maakasutusega ettevõttes 21% ning netolisandväärtus väheneb 15% muude tingimuste samaks jäädes. Eesti ei rakenda degressiivsust ja otsetoetuste piiramist (capping), kuna otsetoetuste sihipärasemaks suunamiseks on Eestil kavas rakendada ümberjaotavat toetust ning täiendavalt toetada keskmise ja väikese suurusega ettevõtteid tootmiskohustusega seotud otsetoetustega. Otsetoetuste piiramist on võimalik rakendada ainult põhilisele sissetulekutoetustele. Arvestades, et põhilise sissetulekutoetuse ühikumäär on võrreldes käesoleva perioodiga madalam, ei ole otsetoetuste piiramise rakendamine asjakohane. Põhjendused artikli 29 lõike 1 teise lõigu ja artikliga 98 seotud erandi kohta Eesti kohaldab erandit. Ümberjaotava toetuse jaoks eraldatakse 5% otsetoetuste kogueelarvest ning ümberjaotav efekt saavutatakse koosmõjus tootmiskohustusega seotud toetuste rakendamisega nagu on kirjeldatud eelmises alapeatükis. Ümberjaotamise efekti toetab tulemusindikaatori R.6 oluline kasv, mis kalendriaastal 2020 (finantsaasta 2021) oli 101% ning hinnanguliselt tõuseb kalendriaastaks 2023 (finantsaasta 2024) 112,5%-ni. ET 151 3.5 Ülevaade sektoriga seotud sekkumistest 3.5.1 Puu- ja köögivili Puu- ja köögiviljasektoriga on otseselt seotud põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks (sekkumine 1.7), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 5 (mitmekesine tootmine), nõrkustele 1 (madalad tootjahinnad), 2 (kõrgemad tootmiskulud), 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine), 4 (sissetulekute kõikuvus), võimalustele 4 (tarbijanõudluse suurenemine kohalikku päritolu köögiviljade, värskete puuviljade ja marjade puhul) ja ohtudele 1 (tootjahindade volatiilsus), 2 (energiahindade ebakindlus), 3 (ebasoodsad ilmastikutingimused). Puu- ja köögiviljatoodangu väärtuse osatähtsus Eesti põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuses on ca 4%. Kogu kasutatavast põllumajandusmaast moodustab avamaaköögiviljade, maasikate viljapuude ja marjaaedade kasvupind ~1%. 2021. aastal avamaaköögivilja kasvupind kokku 1818 ha ning viljapuude ja marjaaedade ja maasika kasvupind kokku 4705 ha. Tarbitud köögivilja kogusest kasvatati 41%, toodetakse vähem kodumaiset toodangut, mis ei kata ära tarbimise vajadust. Tarbitud puuvilja ja marja kogusest kasvatati 6,8%. 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel on 440 majapidamist spetsialiseerunud aiandusele, mis on ca 4% kokku põllumajanduslike majapidamiste arvust, kuid aianduskultuure kasvatab üle 1300 majapidamise. Sektoril on oluline sotsiaalne roll maapiirkondade hõive kaudu, kuna kasutatakse keskmisest enam tööjõudu. Aianduses tuleb panustada oluliselt tootmistaseme tõstmisesse, seda nii köögivilja, puuviljade ja marjade tootmisel. Tootmistaseme suurendamiseks, on sektoril vaja suurendada tootmismahte ning samuti leida vahendeid, et investeerida kaasaegsesse tootmistehnoloogiasse (EE2 SWOT nõrkused 7 ja 8). Aianduse üheks arengutakistuseks on vähene masinkorje kasutamine ning kõrge tööjõukulu (EE2 SWOT nõrkus 10), mistõttu on tootmismahud väiksemad. Samuti konkureerivad kodumaised puu- ja köögiviljad importtoodanguga, mis on oluliselt odavamad. Aianduses tootmisega alustamiseks ei ole vaja suurt põllumajandusmaa pinda, mistõttu on aiandus aktraktiivne uuetele ja ka noortel põllumajandustootjatele (V1.2, EE1 SWOT tugevus 5, V7.2, EE7 SWOT oht 2). Aianduses on kogutoodangu väärtus hektari kohta kõrgem kui FADNi keskmine, kuid kogukulud on kõrgemad ning arvestades, et tegu on tööjõumahuka sektoriga on netolisandväärtus tööjõuühiku kohta keskmisest madalam ning muude tegurite nagu tööjõu, intressi ja rendimaksete jaoks ei jää piisavalt vahendeid, mistõttu on oluline toetada aiandussektorit täiendavalt tootmiskohustustega seotud otsetoetuse kaudu (V1.1, V1.2, V1.6, V1.7). Planeerinud tootmiskohustusega sekkumise 1.7, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks,eesmärgiks on aidata kaasa aianduses konkurentsivõime parandamisele piiramata puu- ja köögiviljade ning marjade kasvupinda või kogutoodangu suurenemist ning tagada õiglasem sissetulek väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Toetus on suunatud toetusõiguslike kultuuride kasvatajatele, kes kasvatavad neid vähemalt 0,3 ha ning toetust makstakse ühtse ühikumääraga. Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise seotud toetuse eelarvest suunatakse 50% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele. Nii seotud toetus aianduskultuuridele kui täiendav ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusse. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu aidatakse aiandussektoril läheneda loodava lisandväärtusega tööjõu aasta ühiku kohta FADNi keskmisele tasemele. Lisaks panustavad puu- ja köögiviljasektorisse kohaliku sorti taimede kasvatamise toetus (sekkumine KK7), mille eesmärgiks on säilitada kohalike tingimustega kohastunud ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetilist ressurssi, edendada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike taimesortide kasvatamist ning soodustada kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist. ET 152 Samuti keskkonnasõbraliku majandamise toetus, (sekkumine ÖK1) mille eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Puu- ja köögiviljasektoris tegutsevatel põllumajandustootjatel on võimalus sarnaselt teiste põllumajandussektoris tegutsevate põllumajandustootjatega taotleda mitmeid muid strateegiakavas sätestatud toetusi, mida antakse eelkõige järgmiste sekkumiste raames: EE1 sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“, EE2 sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“, sekkumine KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“, EE3 sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, EE3 sekkumine 3.4 „Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine“, horisontaalne EE 0.2 „Nõuandetoetus. Pikemas perspektiivis peaksid toetused olema oma mõju avaldanud ja parandanud tootjate konkurentsivõimet. Selle tulemusena on aiandusega tegelevad ettevõtted kasumlikud ja jätkusuutlikud. See väljendub nii aianduskultuuride suurenevas kasvupinnas ja sektori panustamisele kohalike sortide kasvatamisesse ning aretamisesse. Edendatud on kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulisi kohalikke taimesorte ning rajatud kohalikke puuvilja- ja marjasortidega uusi istandusi. 3.5.2 Mesindustooted Mesindussektori sekkumine panustab strateegikava EE2 - ,,Suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule“ täitmisse. Sekkumise vormiks on toetus, mida tagastamatu abina antakse eesmärgi saavutamiseks teostatud tegevustega kaasnevate abikõlblike kulude hüvitamiseks. Mesindus on põllumajanduse ökosüsteemi seisukohast väga oluline ja vajalik sektor. Eesti puhas loodus ja üleüldine keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv loovad mesindusega tegelemiseks head võimalused. Samas jääb Eestis peetavate mesilasperede arv olemasolevast looduslike taimekoosluste meekorje potentsiaalist kaugele. Kuigi viimase kümne aasta lõikes on mesilasperede arv peale suurt langust sellele eelneval kümnendil tõusnud ca 30 tuhandelt ca 50 tuhandele, siis viimastel aastatel on kasv seiskunud. Mesilasperede arvukust mõjutab sektori üldine konkurentsivõime ja turule orienteeritus. Konkurentsivõime ja turule orienteerituse vähenedes pöördub ka mesilasperede arvukus langusesse. Mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust pärsivad mitmesugused tegurid, milledest olulisimad on mesilashaiguste levik, majanduslik mittetasuvus, mesinike kõrge keskmine vanus ja mittetõhus koostöö. Mesilasperede suremuse uuringu COLOSS kohaselt on Eestis viimastel talvedel hukkunud ca 13–16% uuringus osalenud mesinike mesilasperedest. Suur roll mesilaste hukkumises on mesilashaigustel, milledest tõsiseim on varroatoos. Haigustega võitlemisel on tähtis roll mesinike teadlikkuse tõstmisel, haiguste tõrjeks tõhusate vahendite kasutamisel ning haiguste analüüsimisel ja teadusuuringutel. Eesti mee tootmiskulud ja omahind on siinsete kliimatingimuste tõttu EL keskmisega võrreldes oluliselt kõrgemad, sest mesilased vajavad talvesööta ja mesilastarud täiendavat soojustamist. Mesindusest saadavat tulu vähendab ka mesilasperede väike arv mesiniku kohtaning ebaõigete mesinduspraktikate viljelemine. Mesinduse tasuvuse tõstmiseks on oluline panustada parimate mesinduspraktikate vahetamisse, mesilaste tõuaretusse, mee kvaliteedi parandamisse, koostöösse siseriiklike ja teiste riikide teadusasutustega ning tarbijate teadlikkuse tõstmisesse. Mesinike keskmine vanus tõuseb ja läheneb 60 aastale. Mesinduse järjepidevuse ja mee vajaliku tootmistaseme tagamiseks on tähtis sektori kandepinda laiendada, propageerides mett ja mesindust, suurendades mesinike professionaalsust ning kaasates ja koolitades välja uusi mesindusega alustajaid. ET 153 2020. aastal tegutses Eestis viis erinevat mesindusorganisatsiooni ning hulk piirkondlikke aianduse ja mesinduse seltse. Organisatsioonide eesmärgid ja prioriteedid on erinevad. Koostööst saadava kasu suurendamiseks ja tegevustes sünergia tekkimiseks on vaja arendada organisatsioonide ülest koostööd. Eeltoodud vajadustest, eelmistel EL eelarveperioodidel mesindusprogrammi meetme raames alustatu edasiarendamisest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 sätestatud sekkumisviisidest lähtudes rakendatakse Eestis järgmisi mesindussektori sekkumisi: 2.1.1 Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi; 2.1.2 Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud; 2.1.3 Mesindussektori sekkumine 3 – analüüse tegevate laboratooriumite toetamine; 2.1.4 Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega; 2.1.5 Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine. Eelmistel EL eelarveperioodidel mesindusprogrammi meetme rakendamisel saadud positiivse kogemuse põhjal toimub toetuse taotlemine ühiselt kõikide sekkumiste terviklikuks rakendamiseks koostatud tegevuskava alusel, mitte iga sekkumise 2.1.1–2.1.5 kohta eraldi. Organisatsioonide ülese koostöö arendamise eesmärgil saab toetust taotleda vaid üks vähemalt kolmest mesindussektori organisatsioonist moodustatud ühendus (mesinduskogu), kes esitab kõigi mesindussektori sekkumiste tervikuna rakendamiseks parima tegevuskava. Mesindussektori sekkumiste 2.1.1–2.1.5 summaarne soovituslik rahaeraldis EL eelarvest on 140 472,98 eurot eelarveaasta kohta ning perioodi 2023–2027 peale kokku 702 364,9 eurot. EL rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL rahaeraldisega samas suuruses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (põllumajandustoodete ühine turukorraldus) alusel rakendatava 2020–2022 mesindusprogrammi üleminekuperioodil (1/08/2022–31/12/2022) Eestis meetmeid ei rakendata, seega on mesindussektori sekkumiste 2023. a eelarve sama suur kui kõikidel teistel perioodi 2023–2027 aastatel. Topeltrahastuse vältimiseks ei saa tegevuskavas ette nähtud sama kulu või tegevuse kohta toetust taotleda riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu vahenditest, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 73 alusel rakendatavates sekkumistes ette nähtud vahenditest, või muudest välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Küll aga on mesindussektori esindajatel võimalik taotleda toetust teistest strateegiakava sekkumistest tegevuste ja kulude osas, mida mesindussektori sekkumiste raames ei toetata, sealhulgas näiteks EE9 sekkumise 9.2 „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ puhul sektorispetsiifiliselt mahepõllumajanduslikult mesilaste pidamine või üldises korras koos teiste põllumajandussektorite esindajatega EE2 sekkumise KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ puhul keskkonna parandamisse suunatud investeeringute tegemine. Mesindussektori sekkumistele lisaks panustavad mesindussektorisse sektorispetsiifiliselt EE6 sekkumine ÖK5 ”Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus” mesilastele sobilike korjetaimede või nende segude kasvatamiseks (Ökokava (31)) ning EE9 sekkumine 9.2 „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ (ENVCLIM(70)) mahepõllumajanduslikult mesilasi pidavate mesinike toetamiseks. Lisaks on mesinikel või mesinike esindusorganisatsioonidel võimalus üldises korras koos teiste põllumajandussektori esindajatega taotleda mitmeid muid strateegiakavas sätestatud toetusi, mida antakse eelkõige järgmiste sekkumiste raames: EE1 sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“ (RISK(76)) mesilasperede kindlustusmaksete hüvitamiseks, EE2 sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ (INVEST (73-74)) väikeinvesteeringute tegemiseks, EE2 sekkumine KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ (INVEST (73-74)) kliima ja keskkonna parandamisega seotud investeeringute tegemiseks, EE3 sekkumine 3.1.1 „Ühistulised ET 154 investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ (INVEST (73-74)) ühistegevuse soodustamiseks, EE3 sekkumine 3.4 „Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine“ (COOP(77)) koostöövormide toetamiseks, horisontaalne EE 0.2 „Nõuandetoetus“ (KNOW(78)) nõuandeteenuse pakkumiseks. Sellise usaldusväärse meetodi kirjeldus, mis on sätestatud selleks, et määrata kindlaks liikmesriikide territooriumil talvitumiseks valmis olevate mesilastarude arv ajavahemikus iga aasta 1. septembrist kuni 31. detsembrini Tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamise eesmärgil on põllumajandusloomade arvestuse pidamiseks Eestis siseriiklike õigusaktidega sätestatud ühtne tsentraalne elektrooniline andmekogu ehk põllumajandusloomade register. Põllumajandusloomade, sh mesilasperede, andmekogusse registreerimist korraldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Põllumajandusloomade registrisse kantakse tegevuskohad, kus tegeletakse mesindusega, seda nii oma tarbeks kui turustamise eesmärgil. Mesilasperede arvu osas on mesinikel kohustus teavitada põllumajandusloomade registrit mesilasperede arvu muutusest kuu viimase kuupäeva seisuga järgneva kuu 5. kuupäevaks. Mesilasperede arvust ei pea teavitama, kui mesilasperede arv on püsinud sarnaselt eelmise kuu seisuga. Mesilasperede arvu muutused on eelkõige seotud suvekuudega maist kuni juulini, millal toimub mesilasperede paljundamine, ja vähenemine augustist septembrini, millal toimub nende ettevalmistamine talvitumiseks. Eesti kliimatingimustest tulenevalt novembris enam mesindusega seotud tegevusi ei toimu. Seega põllumajandusloomade register annab jooksvalt täieliku ülevaate mesilasperede ja mesinike arvust kogu riigis, sealhulgas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/126 artiklis 37 sätestatud ajavahemikus 1. september kuni 31. detsember talvitumisele minevate mesilasperede arvu kohta. Eestis määratakse talvitumisele minevate mesilasperede arvuks põllumajandusloomade registris registreeritud mesilasperede arv 1. novembri seisuga. 3.5.3 Vein Ei kohaldu 3.5.4 Humal Ei kohaldu 3.5.5 Oliiviõli ja lauaoliivid Ei kohaldu 3.5.6 Veise- ja vasikaliha Lihaveisesektoriga on otseselt seotud põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks (sekkumine 1.4), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 5 (mitmekesine tootmine), nõrkustele 1 (madalad tootjahinnad) ja 12 (jõudluskontrolli madal osakaal), 2 (kõrgemad tootmiskulud), 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine), 4 (sissetulekute kõikuvus), 6 (palju toetustest sõltuvaid ettevõtteid), 8 (rendimaade suur osakaal) ja ohtudele 1 (tootjahindade volatiilsus), 2 (energiahindade ebakindlus). Veiste toodangu väärtus (nii piima- kui lihatõugu) moodustab Eesti põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest ca 5%. Lihaveiste osakaal kokku veiste arvus suureneb (2020 aastal 31%), kuid toodetava liha koguse andmeid statistikas ei kajastata. 2020. aastal oli lihaveiste arv Eestis 79 000, kellest 56% olid põllumajandusloomade registri andmetel puhtatõulised lihaveised. Ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lihaveise lehmmullikate, kelle ema on lihaveise tõugu, arv 2020. aastal kokku oli 47 619 kokku 1726 karjas. Jõudluskontrollis oli 11.04.2022 seisuga 435 isiku ühe 75% lihaveise tõu veresusega vähemalt 8 kuu vanuseid lehmmullikaid ja ammlehmasid kokku 18 484 looma. Lihaveisekasvatusel on suur sotsiaalne roll maapiirkonnas hõive tagajana. ET 155 Aretusloomade ja elusveiste eksport moodustab kogu põllumajandussaaduste ekspordist 2%. Lihaveisekasvatusel on oluline roll toidu tootmisel ja keskkonnahoidu panustamisel (karjatamine, orgaanilise väetise tootmine, mahepõllumajandus (EE4 SWOT tugevus 2 - põllumajanduskeskkonna ja mahepõllumajanduse meetmega hõlmatud suur osa põllumajandusmaast, EE5 SWOT võimalused 4 - ringmajanduse põhimõtete rakendamine, EE6 SWOT tugevus 4 - Eestis on elurikkust soodustavaid poollooduslikke kooslusi ja nõrkus 1 - elurikkuse, sh lindude arvukuse vähenemine põllumajandus- ja metsamaastike). Seejuures on ainult lihaveisekasvatusele spetsialiseerunud majapidamiste arv madal ja mitmed lihaveisekasvatajad on segatootjad. Lihaveisekasvatust iseloomustab pikk tasuvusaeg ning investeeringuvajadust ei suudeta katta. Kvaliteedi parandamine läbi jõudluskontrollis ja teadlikkus aretustöös osalemine tagaks sektorile kõrgema sissetuleku saaduse ühiku kohta (EE1 SWOT nõrkus 1). Probleemiks on lihaveise karjade osakaalu vähesus jõudluskontrollis, mis paraku paremate lihajõudlusnäitajate saavutamise abil kvaliteeti ei taga (EE1 SWOT nõrkus 12). Lihaveisesektor on keskmisest madalama tootlikkusega (EE1 SWOT nõrkus 1, 2, 3, 4, 6, 8) keskmisest väiksema majandusliku suurusega, suurema tasustamata peretööjõu osakaaluga, ega taga tootjatele toetusteta õiglast sissetulekut (V1.1, V1.2 ja V1.7). Tootmiskohustusega seotud toetuse eesmärgiks on aidata lihaveisesektoris tagada sissetulekute stabiilsus ning hüvitada turult saadava tulu puudujääki, tagades majapidamistele jätkusuutlikkus. Toetus on suunatud kõikidele lihaveisekasvatajatele, kes tegelevad lihaveisekasvatusega ja toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate toetusõiguslike loomade arv alates viie ammlehmaga karjadest (rohkem spetsialiseerunud ja suurema sõltuvusega sissetulekutes lihaveisekasvatuses) arvestades toetuste õiglasema jaotuse eesmärki. Toetust makstakse diferentseeritult, mille eesmärgiks on toetada rohkem väiksemaid karju ning maksta jõudluskontrollis ja vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest. Toetustest olulisel määral sõltuva sektori arengut võib hakata piirama karja toetuse sihtgrupist välja langemine, mistõttu on sekkumise sihtgrupina planeeritud kõikide karjade esimesed loomad. Ammlehma kasvatamise tootmiskohustusega seotud toetuse eelarvest suunatakse 26% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetatakse karja esimest 200 looma, ühikumäära diferentseeritakse 1–100 ja 101–200 looma ja jõudluskontrollis vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate lõikes. Nii seotud toetus ammlehmadele kui ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusse ja kvaliteedi parandamisse (V1.1, V1.2, V1.7). Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu aidatakse lihaveisesektoril lähenda loodava netolisandväärtusega tööjõu aastaühiku kohta FADN keskmisele tasemele ning suunata tootjaid liha kvaliteedi parandamisele. Lihaveiste sektorisse panustab mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus (sekkumine 9.2), mille eesmärgiks on arendada mahepõllumajandust, suurendada selle konkurentsivõimet ning säilitada ja tõsta mitmekesisust, lisaks parandada maaviljakust ja veekvaliteeti ning tõsta loomade heaolu. Lisaks on planeeritud sektori arengu toetamiseks loomade tervist edendavate kõrgemate majapidamisenõuete toetus (sekkumine 9.3), mille üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust karjatervise olulisusest vastamaks ühiskonna ootustele loomakasvatuslikus toidutootmises. Sekkumisega toetatakse karjaterviseprogrammi (edaspidi KTP) kasutuselevõttu ja rakendamist loomakasvatusettevõttes. KTP eesmärgiks on monitoorida farmi põhiselt loomade erinevaid tervisenäitajaid tuvastades regulaarse karja jälgimise, andmete korje ja analüüsi kaudu olukorda karjas ning näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Karjaterviseprogrammi rakendamise tulemusena paraneb karja loomade tervisestaatus, väheneb antibiootikumide kasutamine ning paraneb toodangu kvaliteet ja suureneb loomade tootlikkus. Esimeses etapis toetatakse KTP rakendamist piimakarjades kui aga ilmneb, et sihtgrupp ei kasuta kogu rahaeraldist ära, siis rakendatakse sekkumist lihaveisekarjadele. Samuti panustavad kliima- ja keskkonnakava sekkumised KK5 väärtusliku püsirohumaa säilitamine ja KK6 pärandniidu hooldamise toetus. Mõlema toetuse puhul on eesmärgiks säilitada pärandniite ja väärtuslikke püsirohumaid, mis on pool-looduslikud kõrge bioloogilise väärtusega ökosüsteemid ning mida 2/3 ulatuses hooldatakse karjatamisega. Läbi karjatamise panustab lihaveise sektor väärtuslike püsirohumaade ja pärandniitude hooldamisse ja seeläbi elurikkuse ning ökosüsteemi teenuste edendamisse ET 156 ning elupaikade säilimisse. Pikaajaliste poollooduslike rohumaade kaudu panustab sektor läbi karjatamise ka orgaanilise süsiniku sidumisse. Veise- ja vasikaliha tegutsevatel põllumajandustootjatel on võimalus sarnaselt teiste põllumajandussektoris tegutsevate põllumajandustootjatega taotleda mitmeid muid strateegiakavas sätestatud toetusi, mida antakse eelkõige järgmiste sekkumiste raames: EE1 sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“ – eesmärgiga suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriskiteguridte vähendamisel ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju, EE2 sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ – toetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse, et tõsta põllumajandustootjate konkurentsivõimet, sekkumine KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ - kus läbi materiaalsete investeeringute soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhustust, digitaliseerimist, vähendatakse tootmisest tulenevat keskkonnamõju, EE3 sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, EE3 sekkumine 3.2 „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“ ja horisontaalse eesmärgi 0.2 „Nõuandetoetus. Pikemas perspektiivis peaksid toetused olema oma mõju avaldanud ja parandanud tootjate konkurentsivõimet. Selle tulemusena on lihaveisekasvatusega tegelevad ettevõtted kasumlikud ja jätkusuutlikud. See väljendub nii jõudluskontrollis osalevate karjade arvu tõusule, kvaliteetsema liha tootmises ning sektori sissetulekute stabiliseerumises. 3.5.7 Piim ja piimatooted Piimatootmise sektoriga on otseselt seotud põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks (sekkumine 1.3), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 1 (konkurentsivõimelised ettevõtted (tootmises) ja 2 (piimatoodang lehma kohta Euroopa kõrgemaid, kvaliteetne tooraine), nõrkustele 1 (madalad tootjahinnad), 2 (kõrgemad tootmiskulud), 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine), 4 (sissetulekute kõikuvus), 7 (suur laenukoormus) ja ohtudele 1 (tootjahindade volatiilsus), 2 (energiahindade ebakindlus). Piima toodangu väärtus moodustab põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuses ligikaudu veerandi. Piimalehmade arv väheneb peamiselt väiksemate karjade arvelt ning tootlikkuse näitajad erinevad suuremate ja väiksemate karjade vahel oluliselt (kuni 50%), Tugev duaalne struktuur (300 ja enama piimalehmaga karju oli 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel 8%, kuid neis karjades oli 68% piimalehmadest, EE1 SWOT tugevused 1 ja 2, nõrkus 7) ja suundumus enamale koondumisele on riskiks piimatootmises, kus väiksemate majapidamiste osakaal, kelle majanduslik jätkusuutlikus on tagasihoidlikum, on langemas alla 1/3 (EE2 SWOT nõrkus 1 - suur osa põllumajandus- ja toidusektori ettevõttetest on väikese turujõuga, EE1 SWOT nõrkused 1, 2, 3, 4). Piimalehmade arv oli Eestis 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel veel 86 110, karju 1082 sh alla 300 pealise karjaga 995. 2021. aasta lõpuks on piimalehmade arv langenud 83,6 tuhandeni ning karju on 996, loomade ja karjade arvu vähenemine on peamiselt väiksemate majapidamiste arvelt. Piimatootmise sektoris on väiksemate ja suuremate karjadega loomapidajate vahel suurenenud erinevused tootlikkuses (EE1 SWOT nõrkus 3) ning kuludega toimetulekus (V1.1, V1.2, V1.7). Tootmiskohustusega seotud toetus on suunatud eelkõige väiksematele ja keskmise suurusega karjadele piiramata nende arenguvõimalusi. Toetus on suunatud kõikidele piimalehma kasvatajatele ning toetust makstakse nende esimeste toetusõiguslike loomade arvu alusel. Toetust makstakse diferentseeritult karja suuruse alusel (karjad 1–270 piimalehmaga ja karjad 270 ja enama piimalehmaga), mille eesmärgiks on toetada väiksemaid ja keskmisi karju (V1.2, V1.7). Piimalehma kasvatamise seotud toetuse eelarvest suunatakse 62% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetatakse karja esimest 270 looma. Nii tootmiskohustusega seotud toetus piimalehmadele kui ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusesse. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu aidatakse väiksemate ja keskmise suurusega karjadega majapidamistel jõuda loodava netolisandväärtusega tööjõu aastaühiku kohta jõuda lähemale piimatootmise tootmistüübi keskmisele tootlikkusele ET 157 (netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta). Piimatootmise sektorisse panustab loomade heaolu toetus (sekkumine 9.1), milles on planeeritud alasekkumine piimaveiste heaolu toetus. Sekkumise üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ning toetada neid põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid ning parandavad seeläbi loomade heaolu ja tervist. Sekkumisega toetatakse piimaveiste karjatamist. Samuti panustab sektorisse loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele (sekkumine 9.2), mille eesmärgiks on arendada mahepõllumajandust, suurendada selle konkurentsivõimet ning säilitada ja tõsta mitmekesisust, lisaks parandada maaviljakust ja veekvaliteeti ning tõsta loomade heaolu. Sektori arengusse panustab loomade tervist edendavate kõrgemate majapidamisenõuete toetus (sekkumine 9.3), mille üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust karjatervise olulisusest vastamaks ühiskonna ootustele loomakasvatuslikus toidutootmises. Sekkumisega toetatakse karjaterviseprogrammi (edaspidi KTP) kasutuselevõttu ja rakendamist loomakasvatusettevõttes. KTP eesmärgiks on monitoorida farmi põhiselt loomade erinevaid tervisenäitajaid tuvastades regulaarse karja jälgimise, andmete korje ja analüüsi kaudu olukorda karjas ning näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Karjaterviseprogrammi rakendamise tulemusena paraneb karja loomade tervisestaatus, väheneb antibiootikumide kasutamine ning paraneb toodangu kvaliteet ja suureneb loomade tootlikkus. Esimeses etapis toetatakse KTP rakendamist piimakarjades. Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse (sekkumine KK8) eesmärgiks on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste ja ohustatuks loetud kohalike tõugude säilitamine. Toetust antakse taotlejale, kes peab eesti maatõugu veist. Piim ja piimatoote sektoris tegutsevatel põllumajandustootjatel on võimalus sarnaselt teiste põllumajandussektoris tegutsevate põllumajandustootjatega taotleda mitmeid muid strateegiakavas sätestatud toetusi, mida antakse eelkõige järgmiste sekkumiste raames: EE1 sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“ – eesmärgiga suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriskitegurite vähendamisel ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju, sekkumine KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ - kus läbi materiaalsete investeeringute soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhustust, digitaliseerimist, vähendatakse tootmisest tulenevat keskkonnamõju, EE3 sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, EE3 sekkumine 3.2 „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“ ja horisontaalse eesmärgi sekkumine 0.2 „Nõuandetoetus. Eestis on tunnustatud üks tootjaorganisatsioon piima- ja piimatoodete sektoris, kes saab taotleda toetust sekkumisest 3.3 „Tunnusatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“, mille eesmärgiks on toetada tunnustatud tootjaorganisatsioone oma juhtimisvõimekuse tõstmisel ning seeläbi tagada nende jätkusuutlikkus. Pikemas perspektiivis peaksid toetused olema oma mõju avaldanud ja parandanud väiksemate karjadega loomapidajate toimetulekut suurenevate kuludega, tõstnud nende investeerimisvõimekust ning parandanud nende majapidamiste jätkusuutlikkust ja aidanud säilitada tootmiskvaliteeti. 3.5.8 Lambad ja kitsed Lamba- ja kitsesektoriga on otseselt seotud põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks (sekkumine 1.5), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 5 (mitmekesine tootmine), nõrkustele 1 (madalad tootjahinnad), 2 (kõrgemad tootmiskulud), 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine), 4 (sissetulekute kõikuvus), 6 (palju toetustest sõltuvaid ettevõtteid) ja ohtudele 1 (tootjahindade volatiilsus), 2 (energiahindade ebakindlus). Lammaste ja kitsede toodangu väärtus moodustab põllumajandussektori kogutoodangu väärtusest 0,3%. ET 158 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli 1182 lambakasvatajat, kellel oli kokku 75 185 lammast. Kitsi on ca 4,5 tuhat. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2020. aastal uttede ja emaste kitsede arv, kes on vähemalt 1.03 seisuga ühe aasta vanused kokku 44 144. Lamba- ja kitsekasvatusel on suur sotsiaalne roll maapiirkonnas hõive tagajana. Lamba- ja kitsekasvatajate seas on palju mahetootjaid (EE1 SWOT tugevus 5, EE4 tugevus 2 - põllumajanduskeskkonna ja mahepõllumajanduse meetmega hõlmatud suur osa põllumajandusmaast). Lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüüpi iseloomustab suur tasustamata peretööjõu osakaal, väiksem maakasutus ning keskmisest oluliselt madalam loodud lisandväärtus ja väga madal kuludega toimetulek (EE1 SWOT nõrkused 1, 2. 3, 6), samuti suur toetustest sõltuvus (EE1 SWOT nõrkus 6). Lamba- ja kitsekasvatusel on täita keskkonnahoiu eesmärk maastike hooldamisel ning looduskaitseliste väärtuste säilitamisel (EE5 SWOT tugevus 3 - maakasutus on ekstensiivne). Eestis on probleemiks aga loomade madal arv jõudluskontrollis, mis peaks looma eelduse kvaliteetse aretusloomade tootmiseks ja eksportimiseks (EE1 SWOT nõrkus 12). Lisaks on Eestis veel lambaliha tarbimine madalam võrreldes teiste loomalihaliikidega, mistõttu on ka lambaliha tarbimine madal, kuid mis eeldab kvaliteetse saaduse propageerimist ning tarbijate harjutamist. Samas on lamba- ja kitsekasvatus sobilik väiketootjatele alustamiseks ning loob madalam sisenemisbarjäärid võrreldes nt piimatootmisega. Tõusuteel on kitse- ja lambapiim käitlejate arvu suurenemine ning kasvav huvi. Tootmiskohustusega seotud toetust ute ja kitse kasvatamiseks on planeeritud maksta kümne ja enama kuni 450 põhikarja emaslooma kohta. Ühikumäära ei diferentseerita. Ute ja kitse kasvatamise seotud toetuse eelarvest suunatakse 54% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetatakse karja esimest 450 looma. Nii seotud toetus uttedele ja kitsedele kui ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusse (V1.2, V1.7). Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu aidatake lamba- ja kitsekasvatussektori loodava netolisandväärtusega tööjõu aastaühiku kohta lähendea FADN keskmisele tasemele. Lamba- ja kitsekasvatuse sektorisse panustab mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus (sekkumine 9.2), mille eesmärgiks on arendada mahepõllumajandust, suurendada selle konkurentsivõimet ning säilitada ja tõsta mitmekesisust, lisaks parandada maaviljakust ja veekvaliteeti ning tõsta loomade heaolu. Planeeritud on sektori arengu toetamiseks loomade tervist edendavate kõrgemate majapidamisenõuete toetus (sekkumine 9.3), mille üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust karjatervise olulisusest vastamaks ühiskonna ootustele loomakasvatuslikus toidutootmises. Sekkumisega toetatakse karjaterviseprogrammi (edaspidi KTP) kasutuselevõttu ja rakendamist loomakasvatusettevõttes. KTP eesmärgiks on monitoorida farmi põhiselt loomade erinevaid tervisenäitajaid tuvastades regulaarse karja jälgimise, andmete korje ja analüüsi kaudu olukorda karjas ning näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Karjaterviseprogrammi rakendamise tulemusena paraneb karja loomade tervisestaatus, väheneb antibiootikumide kasutamine ning paraneb toodangu kvaliteet ja suureneb loomade tootlikkus. Esimeses etapis toetatakse KTP rakendamist piimakarjades kui aga ilmneb, et sihtgrupp ei kasuta kogu rahaeraldist ära, siis rakendatakse sekkumist lihaveisekarjadele. Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse (sekkumine KK8) eesmärgiks on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste ja ohustatuks loetud kohalike tõugude säilitamine. Toetust antakse taotlejale, kes peab kihnu maalammast. Samuti panustavad kliima- ja keskkonnakava sekkumised KK5 väärtusliku püsirohumaa säilitamine ja KK6 pärandniidu hooldamise toetus. Mõlema toetuse puhul on eesmärgiks säilitada pärandniite ja väärtuslikke püsirohumaid, mis on pool-looduslikud kõrge bioloogilise väärtusega ökosüsteemid ning mida 2/3 ulatuses hooldatakse karjatamisega. Läbi karjatamise panustab lamba- ja kitsekasvatamise sektor väärtuslike püsirohumaade ja pärandniitude hooldamisse ja seeläbi elurikkuse ning ökosüsteemi teenuste edendamisse ning elupaikade säilimisse. Pikaajaliste poollooduslike rohumaade kaudu panustab sektor läbi karjatamise ka orgaanilise süsiniku sidumisse. Lamba- ja kitsekasvatuse sektoris tegutsevatel põllumajandustootjatel on võimalus sarnaselt teiste põllumajandussektoris tegutsevate põllumajandustootjatega taotleda mitmeid muid strateegiakavas ET 159 sätestatud toetusi, mida antakse eelkõige järgmiste sekkumiste raames: EE1 sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“ – eesmärgiga suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriskiteguridte vähendamisel ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju, sekkumine KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ - kus läbi materiaalsete investeeringute soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhustust, digitaliseerimist, vähendatakse tootmisest tulenevat keskkonnamõju, EE2 sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine, EE3 sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, EE3 sekkumine 3.2 „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“ ja horisontaalse eesmärgi sekkumine 0.2 „Nõuandetoetus. Pikemas perspektiivis peaksid toetused olema oma mõju avaldanud ja parandanud väiksemate karjadega loomapidajate toimetulekut suurenevate kuludega ja taganud edasise jätkamise sektoris. 3.5.9 Valgukultuurid Valgukultuuridega on otseselt seotud põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks (sekkumine 1.6), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 5 (mitmekesine tootmine), nõrkustele 1 (madalad tootjahinnad), 2 (kõrgemad tootmiskulud), 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine), 4 (sissetulekute kõikuvus), 5 (sektoris esineb nii vähest huvi kui teadlikkust riskijuhtimismeetmete vastu), ja ohtudele 1 (tootjahindade volatiilsus), 2 (energiahindade ebakindlus), 3 (ebasoodsad ilmastikutingimused). Kaunviljakasvatus on laienenud alates 2015. aastast, kuid nende kultuuride pind moodustab vaid 5% põllumaast ja saagikus kõigub aastate lõikes oluliselt (+/-40%). 2021. aastal kasvatati kaunvilju kokku 48 972 hektaril ning põllumajandustoodang samal aastal oli 79 189 tonni (Statistikaamet). Kaunviljal on teraviljakasvatajate viljavahelduses oluline roll, samuti on tegu olulise kohaliku loomasöödaga. Strateegiakavas on planeeritud rakendada tootmiskohustusega seotud toetust tera- ja kaunvilja kasvatamiseks. Toetust on planeeritud maksta toetusõiguslike tera- ja kaunviljakultuuride esimese 100 ha eest kui taotlejal on vähemalt 5 ha-l toetusõiguslikke kultuure. Tera- ja kaunvilja kasvatamise seotud toetuse eelarvest suunatakse 13% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetatakse esimest 100 ha. Nii seotud toetus tera- ja kaunviljale kui ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusse (V1.2, V1.7). Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu aidatakse väiksematel tera- ja kaunviljatootjatel loodava netolisandväärtusega tööjõu aastaühiku kohta läheneda teraviljakasvatuse (tüüp 15, FADN) tootmistüübi keskmisele tootlikkusele (netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta). Valgukultuuride kasvatamisesse panustab kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (sekkumine KK7), mille eesmärgiks on säilitada kohalike tingimustega kohastunud ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetilist ressurssi, edendada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike taimesortide kasvatamist ning soodustada kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (sekkumine ÖK1) eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Mahepõllumajanduse ökokava (ÖK2) toetust antakse mahepõllumajandusele üleminekut alustavatele ja mahepõllumajandusega tegelevatele ettevõtjatele ning toetuse maksmise aluseks on nende mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva põllumajandusmaa pind. Kliima- ja keskkonnakavadest ökoalade toetus (ÖK3) panustab mitmetesse tegevusvaldkondadesse, milleks on kliimamuutuste leevendamine, veekvaliteedi kaitse või parandamine, elurikkuse kaitse, elupaikade või liikide säilitamine või taastamine ning pestitiidide säästev ja vähendatud kasutamine. 3.5.10 Suhkrupeet Ei kohaldu ET 160 3.5.11 Muud sektorid Teraviljasektoriga on otseselt seotud põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks (sekkumine 1.6), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 5 (mitmekesine tootmine), nõrkustele 1 (madalad tootjahinnad), 2 (kõrgemad tootmiskulud), 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine), 4 (sissetulekute kõikuvus), 5 (sektoris esineb nii vähest huvi kui teadlikkust riskijuhtimismeetmete vastu), ja ohtudele 1 (tootjahindade volatiilsus), 2 (energiahindade ebakindlus), 3 (ebasoodsad ilmastikutingimused). Tera- ja kaunvilja toodangu väärtus moodustab põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest ca 23%, kuid väärtuse muutused aastate jooksul kõiguvad oluliselt (kuni üle 50% V1.1, V1.2, V1.7, EE1 SWOT nõrkused 2 ja 4, oht 3). Teraviljakasvatusega tegeles 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel 5269 majapidamist, kus teravilja kasvatati kokku 370 066 ha. Seejuures alla 100 ha kasvatab teravilja 77% majapidamistest, kuid neil on vaid 20% teraviljapinnast. Duaalne struktuur (10% teraviljast kasvatatakse 1% kasvatajate poolt) süveneb, samuti majandusliku jätkusuutlikkuse erinevused (saagikus, toimetulek kuludega, tootlikkus, EE1 SWOT nõrkused 3 ja 2, 13, ohud 2 ja 3) suuremate ja väiksemate tootjate vahel. Teraviljakasvatuses on tööjõu tootlikkus keskmisest kõrgem, tootmismahud on suurenenud, kuid nii ekstreemsed ilmastikuolud, kui muutlik turuolud on teraviljakasvatust enim mõjutavad tegurid. Teraviljasektoris on võimalik väiksematel ettevõtetel viljeleda uusi ja nišikultuure (EE1 SWOT tugevus 5), kuid probleemiks on volatiilsed tootjahinnad, mis ei taga õiglast sissetulekut (V1.2, V1.7). Teraviljasektoris on oluline tegeleda riskide maandamisega, sealhulgas nii tootmisriskide, tururiskide kui toimetulekut uute taimekahjurite ning -haigustega ja ilmastikuoludega (EE1 SWOT nõrkus 5). Strateegiakavas on planeeritud rakendada tootmiskohustusega seotud toetust tera- ja kaunvilja kasvatamiseks. Toetust on planeeritud maksta toetusõiguslike tera- ja kaunviljakultuuride esimese 100 ha eest kui taotlejal on vähemalt 5 ha-l toetusõiguslikke kultuure. Tera- ja kaunvilja kasvatamise seotud toetuse eelarvest suunatakse 13% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetatakse esimest 100 ha. Nii seotud toetus tera- ja kaunviljale kui ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusse (V1.2, V1.7). Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu aidatakse väiksematel tera- ja kaunviljatootjatel loodava netolisandväärtusega tööjõu aastaühiku kohta läheneda teraviljakasvatuse (tüüp 15, FADN) tootmistüübi keskmisele tootlikkusele (netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta). Teraviljasektorisse panustab kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (sekkumine KK7), mille eesmärgiks on säilitada kohalike tingimustega kohastunud ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetilist ressurssi, edendada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike taimesortide kasvatamist ning soodustada kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (sekkumine ÖK1) eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Seemnekartuli kasvatamisega on otseselt seotud põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks (sekkumine 1.8), mis on seotud EE1 vajadusega 1.2 ja 1.7 - tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 5 (mitmekesine tootmine), nõrkustele 1 (madalad tootjahinnad), 14 (seemnekartuli puudus), 2 (kõrgemad tootmiskulud), 4 (sissetulekute kõikuvus), 5 (sektoris esineb nii vähest huvi kui teadlikkust riskijuhtimismeetmete vastu), ja ohtudele 1 (tootjahindade volatiilsus), 2 (energiahindade ebakindlus), 3 (ebasoodsad ilmastikutingimused). Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu soovitakse seemnekartuli kasvatajate arvu ja seemnekartuli pinda suurendada ning tagada kvaliteetne sisendi toidujulgeoleku seisukohast. PMA andmetel oli põldtunnustatud seemnekartuli pind 2021. aastal 220 ha ning seemnekartuli kasvatas ET 161 22 isikut. PRIA andmetel oli 2020. aastal kogu kartuli kasvupind 3380 ha ning kartulikasvatusega tegeles 3048 isikut. Põllumajandustootjatel on võimalus taotleda mitmeid strateegiakavas sätestatud toetusi, mida antakse eelkõige järgmiste sekkumiste raames: EE1 sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“ – eesmärgiga suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriskitegurite vähendamisel ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju, sekkumine KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ - kus läbi materiaalsete investeeringute soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhustust, digitaliseerimist, vähendatakse tootmisest tulenevat keskkonnamõju, EE2 sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine, EE3 sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, EE3 sekkumine 3.4 „Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine” ja horisontaalse eesmärgi sekkumine 0.2 „Nõuandetoetus. 3.6 Kui asjakohane, siis ülevaade sekkumistest, mis aitavad tagada ühtset ja integreeritud lähenemisviisi riskijuhtimisele Põllumajandussaaduste tootmisprotsess sõltub väga paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks majanduse üldine olukord, tööjõud, sisendite hinnad kui ka ilmastiku- ja keskkonnatingimused, mida põllumajandustootjad ei suuda mõjutada. Viimastel aastatel on põllumajandustootjatele olnud väljakutseteks nii tootmis-, majandus-, poliitilised kui ka keskkonnariskid (nt maailmaturul hindade kõikumine, sigade Aafrika katk, liigniiskus ja põud), millest tulenevalt on tõhus riskijuhtimine muutunud üha olulisemaks. Kõik sellised ootamatud sündmused vähendavad põllumajandustootjate sissetulekuid, mõjutavad nende pikaajalisi tootmisplaane, konkurentsi- ja investeerimisvõimet. Seetõttu on järjest enam muutunud oluliseks rakendada erinevaid riskijuhtimisinstrumente eelkõige hinna-, tootmis- ja ilmastikuriskide ennetamiseks ja maandamiseks. Eestis on peamisteks põllumajandusriskideks saagikuse varieeruvus taimekasvatuses (eelkõige ilmastikuolude tõttu), loomataudide puhangud, põllumajandussektori jaoks oluliste tootmissisendite hinnatõusud (nt kütus, elekter, sööt, väetised jne) ja kokkuostuhindade volatiilsus, mis on eelkõige seotud hindade muutustega maailmaturul.Ilmastikust tingitud peamisteks põllumajandusriskideks on rahe, tugev tuul, torm, üleujutused, põud ja temperatuuri kõikumised. Ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või äärmusliku keskkonnajuhtumi ilmnemine mõjutavad otseselt põllumajanduslikku esmatootmist toodangu mahu vähenemise, kvaliteedi halvenemise ning sellest tuleneva sissetuleku vähenemise kaudu, mis kokkuvõttes mõjutab põllumajandustootjate majandustegevuse jätkusuutlikkust. Oluline on siinkohal tõsta põllumajandustootja teadlikkus võimalikest riskidest ja nende ennetamisest või leevendamisest. Riske on võimalik ennetada sissetulekute, põllumajandustoodete ja tootmispraktikate mitmekesistamisega, investeeringutega maaparandusse sh kuivendus- ja niisutussüsteemidesse, erinevate kultuuride (sh põuakindlate sortide) kasvatamisega, mis muudavad kogutoodangu, saagid ja seeläbi ka sissetulekud stabiilsemaks. Lisaks on võimalik riske ennetada ja juhtida, kasutades saagi ja loomade kindlustamist, rahaturuinstrumente, kauba lepingulist müüki ja ka ühistegevuse eeliseid suurema tootjate ja töötlejate koostöö kaudu. Tulenevalt põllumajandustootjate vähesest teadlikkusest erinevatest riskide juhtimise (tegutsemine korraga mitmes põllumajandusliku tootmise valdkonnas, ühistegevus, loomade ja saagi kindlustamine jne) võimalustest on oluline valdkonnas edasi arendada ka nõuandeteenistuse kompetentsi. Põllumajandustootjate teadlikkuse tõstmisesse panustavad sekkumised 0.1 „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ ja 0.2 „Nõuandetoetus“. Põllumajandustootjate vastupanuvõime suurendamiseks turu- ja tootmisriskide vastu on oluline, et Eesti turul pakutakse riskijuhtimisinstrumente, sh põllumajanduskindlustust. Selleks on kujundatud sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“, mille eesmärk on suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriskide vähendamisel, tagades seeläbi põllumajandusettevõtte stabiilsuse, ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju. Põllumajanduskindlustustoetus aitab põllumajandustootjaid ET 162 kõige levinumate riskidega toime tulla ja selleks hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsust suurendavad oluliselt otsetoetused (sekkumised 1.1–1.8), mille eesmärgiks on lisaks konkurentsivõime parandamisele, jätkusuutlikkuse tõstmisele tagada ka põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsus, mis võib nii ebasoodsatest turuolukordadest kui ilmastikust olla kergesti mõjutatav. Uuel programmperioodil makstakse põllumajandustootjatele põhilist sissetulekutoetust ja täiendavaid seotud toetused, mis on suunatud konkreetsetele põllumajandussektoritele, kus esineb teatud raskusi. Kuna põllumajandussektoris on nii väikseid, keskmiseid kui suuri põllumajandustootjaid, siis on uuel ÜPP perioodil planeeritud seotud toetusi maksta kõikidele põllumajandustootjatele nende esimeste hektarite või loomade eest. Selle kaudu on kõikidele põllumajandustootjatele tagatud teatud osa sissetulekust. Lisaks sellele toetatakse ümberjaotava toetusegaväikese ja keskmise suurusega ettevõtteid eesmärgiga tagada põllumajandustootjate mitmekesisus,parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkust ning tagada toidu varustuskindlus. Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsust suurendab ka koostöö, mis parandab põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas ja mille kaudu on võimalik toodete turustamine, töötlemine, kvaliteedi tõstmine või sisendikulude optimeerimine läbi ühishangete. Strateegiakavas panustavad nendesse tegevustesse mitmed sekkumised (3.3 „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“, 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, 3.2 „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“). Samuti panustavad üleujutuste ja liigniiskuse riskide ennetamisse ja maandamisse investeeringud põllumajandustaristusse (sekkumised 1.9.1 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt“ ja 1.9.2 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud“), sest Eestis on 62% kasutatud põllumajandusmaast kuivendatud ehk olulises osas maa viljelusväärtus sõltub veevarude reguleerimisest töökorras maaparandussüsteemide kaudu. Maaparandussüsteemide toimimisega ühtlustaksepõllumajanduse tootmistingimusivähendades taimekasvatuseks ebasoodsast veerežiimist ja suurendades maa kasutusvõimalusi kliimamuutuste tingimustes. Võrreldes parasniiskete aladega, on nendel aladel mulla viljelusväärtus madalam ja maade kasutamise võimalused piiratud, samas toiduga varustuskindluse tagamisel on oluline, et need põllumajandusmaad oleksid kasutusel ning ilmastikuriskid maandatud. Maaparandussüsteemide kaasajastamisega leevendatakseilmastikust tingitud kahju põllumajandusele ja luuakse eeldused põllumajandusmaa sihipäraseks kasutamiseks ning ohjatakse hajukoormuse levikut veekogudesse. Taimekahjustajates ja loomahaigustest tulenevaid riske aitavad maandada sekkumise KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ raames kavandatud tegevused taimekahjustajate monitooringu ja hoiatussüsteemidesse, ning loomakasvatuses bioturvalisuse tõstmisesse panustavad investeeringud. Lisaks sellele aitavad loomahaigusi ennetada sekkumise 9.4 „Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetuse“ raames kavandatud tegevused infektsioosse rinotrahheiidi (IRT) ja VVD (VVDV veiste viirusdiarröoa viirus (VVD) kontrollimiseks ja likvideerimiseks. Samuti on oluline, et põllumajandustootjad kasutaksid sekkumise 2.6 „Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI)“ raames loodud võimalusi investeeringute tegemiseks nii energia varustuskindluse tõstmisesse elektri ja muude energiakandjate varustuse katkemise riskide maandamiseks kui ka nt katmikalade rajamisse, mis loovad stabiilsemad kasvutingimused köögivilja- ja marjakultuuridele ilmastikuriskide maandamiseks. Oluline osa riskijuhtimises on ka ÜPP I samba kaudu rakendatavatel turukorraldusmeetmetel, mis tagavad turvavõrgu suuremate turuhäirete korral, stabiliseerivad turge nt eraladustamisetoetusega (viimati rakendunud sealihasektoris turuolukorra stabiliseerimiseks) ja annavad turuinfo kaudu hea ülevaate ET 163 kõigile tarneahela osalistele põllumajandusturgudel toimuvast. Suuremate kriiside korral rakendatakse erakorralisi meetmeid kas riigiabi kaudu või ka EL-i ülesest põllumajanduse kriisireservist eesmärgiga hüvitada osaliselt suurtest turuhäiretest või erakorralistest ilmastikutingimustest tekkinud kahjusid põllmajandustootjatele. 3.7 Riiklike ja piirkondlike sekkumiste vastastikune mõju 3.7.1 Vajaduse korral riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus, sealhulgas rahaeraldiste jaotus sekkumise ja fondi kohta Ei kohaldu 3.7.2 Kui ÜPP strateegiakava elemendid on paika pandud piirkondlikul tasandil, kuidas siis tagab sekkumiste strateegia nende elementide ja ÜPP strateegiakava riigi tasandil paika pandud elementide sidususe ja järjepidevuse, kui see on asjakohane Ei kohaldu 3.8 Ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa artikli 6 lõike 1 punktis i sätestatud loomade heaolu parandamise ja antimikroobikumiresistentsuse vähendamise eesmärgi saavutamisele, sealhulgas lähtetingimused ja vastastikune täiendavus Põllumajandusloomade heaolu parendamise ja antimikroobse resistentsuse vähendamisele on suunatud eelkõige strateegiakava II samba kolm sekkumist. Loomade heaolu toetust antakse piimaveiste, hobuste, sigade, munakanade ja vuttide kohta. Teiseks on loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus, mida antakse karjaterviseprogrammi rakendatakse eest esmajärjekorras piimakarjade, hiljem ka lihaveiste kohta. Eraldi sekkumisest toetatakse maheloomade kõrgemate nõuete täitmist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 70 kohased loomade kõrgemate majandamisnõuetega sekkumised on üheaastase kohustusperioodiga. Loomade heaolu sekkumisest toetatakse piimaveiste ja hobuste keskkonnahoidlikku karjatamist, suuremat pidamispinda sea kohta, täiendavaid nõudeid sööda kohta ning põrsaste kastreerimise korral anesteesia ja analgeesia kasutamist, alternatiivpidamissüsteemide rakendamist linnukasvatuses ehk suuremat pidamispinda munakana ja vuti kohta. Loomade heaolu toetust ei maksta mahepõllumajandusloomade kohta, kuid mahepõllumajandusloomade kõrgemaid pidamisstandardeid toetatakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse sekkumise kaudu. Mõlemal juhul on piimaveisekarja kohta võimalik toetust taotleda lisaks karjaterviseprogrammi sekkumisest, mille kaudu toetatakse loomade heaolu ja tervise edendamiseks kõrgema karjatervise jälgimise kohustust eesmärgiga ennetada tõhusamalt haiguste tekkimist ja vähendada antimikroobsete ravimite kasutamise vajadust. 3.9 Halduskoormuse lihtsustamine ja vähendamine Lihtsustamise üheks komponendiks on pinnaseiresüsteemi rakendamine, mis võimaldab läbi toetuse taotluse teavitada taotlejat võimalikest rikkumistest ja ebakõladest. Lisaks on võimalus taotlust muuta ning seeläbi karistusi vältida. Oluliseks lihtsustamise ja administratiivse koormuse meetmeks on senisest märksa laiaulatuslikum lihtsustatud kulumeetodite rakendamine erinevates ÜPP strateegiakava sekkumistes. Täpsemalt on seda käsitletud vastavate sekkumiste kirjeldustes, strateegiakava peatükis 5. ET 164 Lihtsustamise ning administratiivse koormuse vähendamisele panustab ka andmete jagamine, mis on ette nähtud kehtivate regulatsioonidega ning rakendatud läbi erinevate andmesüsteemide, sealhulgas läbi IAKS süsteemi. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 67 lõikega 3, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2007/2/EÜ ruumiandmete jagamist (nn INSPIRE direktiiv), on Eesti juba käesoleval perioodil nõuded täitnud. INSPIRE direktiivi raames nõutavad andmed Eesti kohta on jagatud ja kättesaadavad avaandmetena. Niisamuti on täidetud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 67 lõiked 5 ja 6. Tagatud on määruse (EL) nr 2016/679 rakendamine, mis puudutab isikuandmete konfidentsiaalsusega seotud nõuete täitmist. Lisaks tagab IAKS süsteem toetusesaajatele juurdepääsu, mis puudutab kõiki asjakohaseid andmeid maa kohta, realiseerides selle läbi eeltäidetud taotluse ette kuvamisega PRIA poolt. Sellest tulenevalt on taotlejal taotluse esitamise käigus võimalik ette saada eeltäidetud taotlus, mis sisaldab toetuse taotlemiseks vajalikku asjakohast info, muuhulgas infot toetusõigusliku maa kohta. Administratiivses kontrollis või pinnaseiresüsteemis ilmnenud rikkumiste tuvastamisest ja sellest taotlejale teavitamiseks kasutab PRIA kommunikatsioonivahendina taotlejale teavituste saatmist e-posti aadressile või läbi e-PRIA rakenduse. 3.10 Tingimuslikkus 3.10.1 Põhiküsimus. Kliimamuutused (leevendamine ja nendega kohanemine) 3.10.1.1 HPK 1. Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu 3.10.1.1.1 Põllumajandusettevõtte kohustuse kokkuvõte (nt eelnevate lubade süsteem ja ümberkujundamise kohustus) Püsirohumaa osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga võrreldes üle 5%. Taotlejad, kellele kehtib püsirohumaa tagasi rajamise kohustus, peavad rajama püsirohumaa määratud ulatuses tagasi. Taotlejad, kelle kasutuses on põllumajandusmaad, millele kehtib püsirohumaa tagasi rajamise kohustus, kuid kes ei ole püsirohumaad tagasi rajanud, peavad rajama püsirohumaa määratud ulatuses tagasi. Tagasi rajatud püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta, sealhulgas püsirohumaad üles künda. Püsirohumaade asendamine on lubatud juhtudel, kui taotleja soovib olemasolevat püsirohumaad parandada ning tõsta selle abil mullaviljakust. Sellisel juhul tuleb rajada asemele samaväärses ulatuses püsirohumaad ning arvestada, et ülesharitava püsirohumaa asendamiseks sobib vaid selline 5-aastane lühiajaline rohumaa, mis kõnealusel taotlusaastal muutub püsirohumaaks (5-aastane lühiajaline rohumaa, mis 6. aastal muutub püsirohumaaks). Kui taotleja harib püsirohumaa põllu üles ning rajab mujale vähemalt samas ulatuses uue lühiajalise rohumaa, siis ei loeta sellist maad püsirohumaaks ja seda ei saa asendamiseks kasutada. Püsirohumaa uuendamine on lubatud heintaimede seguga. Uuendamine tähendab nii pealtparandust, kus vana rohukamarat ümber ei künta, kui ka uuskülvi, kus vana rohukamar küntakse sisse või põld randaalitakse ja samale põllule külvatakse uuesti heintaimede segu. Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamisega ei katkesta püsirohumaa vanuse arvestamisel aastate järgnevust ja seda maad saab lugeda endiselt püsirohumaaks. Teise kultuuriga rajatud põld, nt teravili, katkestab püsirohumaa vanuse arvestamise. ET 165 Täpsemad tingimused kehtestatakse siseriikliku õigusaktiga, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III lisas kehtestatud standardiga. 3.10.1.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (riigi, piirkondlik, põllumajandusettevõtte, põllumajandusettevõtete rühma tasand) riigi tasandil 3.10.1.1.3 Võrdlusmäära väärtus (sealhulgas arvutusmeetod) Määr 26.69 Selgitus Arvestus põhineb 2018. aastal deklareeritud püsirohumaa pindala ja 2018. aastal deklareeritud kogu põllumajandusmaa pindala suhtel Suhtarvu arvestus: Uus võrdlussuhtarv = 2018. aastal deklareeritud püsirohumaa pindala / 2018. aastal deklareeritud kogu põllumajandusmaa pindalaga. Iga aastane jooksev suhtarv = aastal n deklareeritud püsirohumaa pindala / aastal n deklareeritud kogu põllumajandusmaa pindalaga. 3.10.1.1.4. Asjaomased põllumajandustootjad (kõik põllumajandustootjad, kellel on püsirohumaid) Nõuet peavad järgima püsirohumaad kasutavad taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. 3.10.1.1.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta Tuleb säilitada püsirohumaade pindala, mille eesmärk on vältida rohumaa suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. Püsirohumaa osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda võrdlussuhtarvuga võrreldes üle 5%. 3.10.1.2 HPK 2. Märg- ja turbaalade kaitse 3.10.1.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast 2024. aastal kehtib järgmine nõue: Nõue 1: Turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole kündmine ja freesimine lubatud, välja arvatud turvasmullaga põllumaal, kus on lubatud üks kord nelja aasta jooksul künda ja freesida. Nõue 2: Kuivendamata märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaad ei tohi kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajandustegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva kuivendussüsteemi toimimiseks. 2025. aastast kehtib järgmine nõue: Nõue 1: Turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole kündmine ja freesimine lubatud, välja arvatud turvasmullaga põllumaal, kus on lubatud üks kord nelja aasta jooksul künda ja freesida. Nõue 2: Kuivendatama märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaad ei tohi kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajandustegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva kuivendussüsteemi toimimiseks. 2024. aastal loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks vähemalt 90% ulatuses turvasmullaga põld. Alates 2025. aastast loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks põld, kus on vähemalt 70% ulatuses turvasmulda. ET 166 3.10.1.2.2 HPK kohaldamise aasta Valige aasta: 2024 Põhjendus Nõude rakendamiseks viiakse 2022. ja 2023. aastal läbi turvasmuldade inventeerimine. Kui inventeerimine on tehtud, saab uuendada mullastikukaarti ja määratleda HPK 2 alad. Praegune kaart on loodud 40 aastat tagasi ning osaliselt on kaardil olevad turvasmullad mineraliseerunud. Euroopa Liidu tasandil on oluline kaitsta põllumajandusmaad ka turba tööstusliku kaevandamise eest ning vältida põllumajandusmaal turba põletamist. Kumbki praktika ei ole aga Eestis levinud, mistõttu vastavat nõuet ka ei kehtestata. Lisaks on Eesti Maapõueseaduses nõue, et maapõue kasutamine ainult mulla maapõuest eemaldamise eesmärgil on keelatud (§ 16 lg 2). Märgala ja turvasmullaga põllumajandusmaa määratlus: Märgala- kaitstavatel aladel asuvad märjad elupaiga tüübid (rannaniidud, lamminiidud, soostunud niidud, sinihelmikakooslused ja kõrgrohustud), mis asuvad põllumajandusmaal. Turvasmullaga põllumajandusmaa - vähemalt 90% ulatuses turvasmullaga põld. Alates 2025. aastast loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks põld, kus on vähemalt 70% ulatuses turvasmulda. 3.10.1.2.3 Territoriaalne kohaldamisala ja hõlmatud piirkond Üleriigiline 3.10.1.2.4 Asjaomased põllumajandustootjad Nõuet peavad järgima HPK 2 määratletud aladel põllumajandusmaad kasutavad taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. 3.10.1.2.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta Selle standardi põhieesmärk on süsinikurikaste muldade kaitse. Märg- ja turbaalad on olulised süsiniku neeldajad ning mulla orgaanilise süsiniku taseme säilitamise seisukohalt väga tähtsad alad. Märg- ja turbaalad on ka bioloogilise mitmekesisuse seisukohast väga väärtuslikud ökosüsteemid, kuna need aitavad kaasa elupaikade, eelkõige lindude kaitsele. Seega on selliste alade kaitse kliimamuutuste kontekstis väga oluline. 3.10.1.3 HPK 3. Koristusjäätmete põletuskeeld, välja arvatud taimetervise eesmärkidel 3.10.1.3.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast Põllumajandusmaal kulu, heina ja põhku põletada ei ole lubatud, välja arvatud Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse alusel ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõu rakendamise eesmärgil. Loodus- ja linnudirektiivi eesmärkide täitmiseks võib Keskkonnaamet anda erandi kulu ja heina põletamiseks. 3.10.1.3.2 Territoriaalne kohaldamisala Üleriigiline 3.10.1.3.3 Asjaomased põllumajandustootjad Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. 3.10.1.3.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta Nõude peamiseks eesmärgiks on mullas orgaanilise aine sisalduse ja toitainete säilitamine. Loodus- ja linnudirektiivi eesmärkide täitmiseks võib Keskkonnaamet anda erandi kulu ja heina põletamiseks. Põletamine on vajalik keerulisemates kohtades, kuhu tehnikaga ligipääs on raskendatud, kuid linnustikule on vajalik tagada maksimaalne avatus (rannaroostikud- linnustikule avatud veepiiri tagamine läbi põletuse). 3.10.2 Põhiküsimus. Vesi 3.10.2.1 HPK 4. Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine 3.10.2.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast ET 167 Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud väetist ja taimekaitsevahendeid kasutada. Puhverriba laius arvestatakse veeseaduse § 118 lõigetes 3 ja 4 sätestatud lähtejoonest. Puhverriba laius on: 1) 3 meetrit – alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutataval kraavil, kui nimetatud kraavi veekogutüüp on Eesti looduse infosüsteemi andmetel peakraav või kraav. Erandina võib märkimisväärsete kuivenduskraavidega (alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavid ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutatavad alla 10 % kaldega alal asuvad kraavid) aladel puhverriba laiust ka kitsendada, arvestades kohalikke olusid sh riigisiseseid õigusakte, kuid see ei tohi olla väiksem kui 1 meeter. 2) 10 meetrit – jõe, oja ja kanali puhul, mille veekogutüüp on Eesti looduse infosüsteemi andmete kohaselt jõgi, oja või kanal, ning üle 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutaval vooluveekogul. 3.10.2.1.2 Puhverribade minimaalne laius (meetrites) 3.10.2.1.3 Territoriaalne kohaldamisala, sealhulgas vooluveekogude määratlus Üleriigiline. Vooluveekogud, millele antud nõue kehtib on maaparandussüsteemi avatud eesvoolud, peakraavid, jõed, ojad, kanalid. 3.10.2.1.4 Asjaomased põllumajandustootjad Nõuet peavad järgima vooluveekogude ääres põllumajandusmaad kasutavad taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. 3.10.2.1.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta Vooluveekogude äärde puhverribade rajamise ja säilitamise peamiseks eesmärgiks on takistada väetiste ja taimekaitsevahendite võimalikku kandumist veekogudesse. Tavaliselt koosneb puhverriba püsivast looduslikust taimestikust, põõsastest või puudest. Tihe taimestik ja nende juured takistavad füüsiliselt saasteainete veekogusse kandumist ning looduslike veekogude äärsed puhverribad üldiselt ei vaja eraldi hooldamist. Puhverribadel on positiivne mõju looduslikule elurikkusele ja maastiku mitmekesisusele. Antud nõue keelab taimekaitsevahendite kui ka väetiste (nii orgaaniliste- kui mineraalväetiste) kasutamise puhverribade ulatuses. Eestis on veekaitsevöönd reguleeritud läbi veeseaduse ja minimaalseks veekaitsevööndi laiuseks on vooluveekogudel siseriiklikult kehtestatud 1 m või 10 m. HPK 4 raames kehtestatakse minimaalseks puhverriba laiuseks 10 m, 3 m ja erandina 1 m. HPK 4 nõudele (mitte kasutada puhverribadel väetisi ja taimekaitsevahendeid) lisandub riigisisese meetmena ka keeld veekaitsevööndis 1 meetri ulatuses maad mitte harida, puu- ja põõsasrinde raie keeld, harimise keeld, väetise ja reoveesette kasutamise keeld, sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamise keeld, keemilise taimekaitsevahendi kasutamise keeld, pinnase kahjustamise keeld ning HPK 4 raames taimekaitsevahendi ja väetise kasutamise keeld 2 meetri ulatuses (kokku siiski 3 meetri ulatuses: veeseaduse raames 1 meeter ja HPK 4 raames 2 meetrit), kui kraav on üle 10% kaldega alal. Üle 10-ruutkilomeetrise valgala puhul on veekaitsevööndi laiuseks 10 meetrit. Seega on Eestis veekaitsevöönd lisaks nimetatud piirangutele erinevalt puhverribast alati rohumaa või puude ja põõsastega kaetud. Üle 10% kaldega aladel, kus maapind on järsema kaldega, toimub väetiste ja taimekaitsevahendite ärakanne peamiselt pindmise äravoolu teel, seetõttu on alla 10 ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avataud eesvooluna kasutataval kraavil puhverriba minimaalseks laiuseks 3 meetrit. Väetiste ja taimekaitsevahendite ärakanne pindmise äravoolu teel alla 10% kalde puhul on olematu ning seetõttu on seal puhverriba laiuseks 1 meeter. 3.10.3 Põhiküsimus. Muld (kaitse ja kvaliteet) 3.10.3.1 HPK 5. Mullaharimistavad, mis vähendavad mulla degradeerumise ja -erosiooni riski, sealhulgas nõlva kaldenurga arvestamine 3.10.3.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast Üle 10% kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Sobivateks agrotehnilisteks võteteks on mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa ET 168 rajamine, heintaimede kasvatamine, minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. 3.10.3.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (sealhulgas erosiooniriskiga alad ja nõlva kaldenurk) Üleriigiline 3.10.3.1.3 Asjaomased põllumajandustootjad Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. 3.10.3.1.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta Nõude kohaselt tuleb üle 10% kaldega aladel erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Välja on toodud erinevate argotehniliste võtete valikuvariandid. Üle 10% kaldega alade määramiseks kasutab PRIA Maa-ameti poolt koostatud 10% kaldega alade kaarti. Kõik valikus olevad tegevused kaitsevad järsematel nõlvadel olevaid muldi, eelkõige vee-erosiooni seisukohast. Nii püsi- kui lühiajaline rohumaa pakuvad vee-erosiooni vastu märkimisväärset kaitset. Nõlvaga risti harimine ei lase veel hooga nõlvast alla voolata kogu ulatuses ning avaldab erosiooni takistavat mõju. HPK 5 kohaldub umbkaudselt 176 300 ha-le. 3.10.3.2 HPK 6. Minimaalne taimkate, et vältida katmata mulda kõige kriitilisematel perioodidel 3.10.3.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast (sealhulgas asjaomane periood) Põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuridealusest maast peab vähemalt 50 protsenti olema talvise taimkatte all. Kui põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuridealusest maast vähemalt 50 protsendil kasvatatakse köögivilja, kartulit, puuvilja, marjakultuuri, lilli, maitse- ja ravimtaimi ning istikuid, peab põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuridealusest maast vähemalt 30 protsenti olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumaal ja püsikultuuridealusel maal olevad põllumajanduskultuurid, sealhulgas vahekultuur, kõrretüü ja taimejäänused. Erandi mõju spetsialiseerunud aiandustootjatele jälgitakse ja vajaduse korral tehakse muudatusi tagamaks, et erandit kohaldatakse jätkuvalt ainult piiratud sektoris. 3.10.3.2.2 Territoriaalne kohaldamisala Üleriigiline, alates 1. novembrist kuni 31. märtsini. 3.10.3.2.3 Asjaomased põllumajandustootjad Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. 3.10.3.2.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta Põllumaa ja püsikultuuride aluse maa talvise taimkatte all hoidmise nõude eesmärk on kaitsta muldasid võimaliku vee-erosiooni eest. Võrreldes eelnenud perioodiga on nõuet laiendatud kümnest Lõuna-Eesti vallast üle Eesti, samuti ei arvestata nõude täitmise hulka enam püsirohumaid. Sellega on talvise taimkatte nõudega kaetud üle kahekümne korra suurem pindala. Põllumaast ja püsikultuuride alusest maast mida toetuse saajal on õigus kasutada, peab vähemalt 50% (aiandustootjatel 30%) olema talvise taimkatte all. Talvise taimkatte arvestusse lähevad taotlusel näidatud põllumajanduskultuurid, sealhulgas vahekultuurid, samuti kõrretüü ja taimejäänused. Erisus rakendub ainult sellistele tootjatele, kelle põllumaast ja püsikultuuride alusest maast kasvatatakse aianduskultuure ja kartuli vähemalt 50%-il. Kokku on sellistel taotlejatel aianduskultuure 3600 ha ja kartulit 900 ha. Väärib märkimist, et umbkaudu aianduskultuuridest 3100 ha moodustavad puuvilja ja marjakultuurid, mis oma olemuselt on püsikultuurid ning täidavad seeläbi automaatselt ära talvise taimkatte nõude. Aiandussektoris (lisaks kartul) toimub regulaarne pidev maavahetus külvikorra järgimiseks. See tähendab, et kartulikasvataja ise vahepeal (tali)vilja ei kasvata, vaid ta rendib põllukultuuri kasvatamise ajaks maad ET 169 teraviljakasvatajale, kellel on vastav tehnoloogia, oskused jms. Teraviljakasvatajalt saab ta näiteks maad, kus eelmisel aastal vili kasvas ja istutab sinna kartuli. GAEC nõuet peab aga järgima taotleja ehk ettevõte Sügisene ilmastik on Eestis üsna sademete rohke ja talikultuuride külvamine ei ole igal aastal ebasoodsa ilmastiku (rohked sademed ja madal temperatuur) tõttu võimalik ega otstarbekas, sest talivilja tärkamiseks ja talvekindluse saavutamiseks võivad olud olla ebasoodsad. Lisaks on ette tulnud ka selliseid sademeterohkeid sügiseid, mis ei võimalda veerohkuse tõttu saaki põllult ära korjata, rääkimata talvise taimkatte rajamisest. Samadel põhjustel on ka teatud kultuuride (mais, ristik, suviraps) viljelemise järgselt talvise taimkatte loomine klimaatiliselt ja agronoomiliselt ebaotstarbekas. Katta kogu põllumaad taliviljaga on äärmiselt keeruline, kuna talivilja ja suvivilja kasvuperioodid Eesti kliimas mitte ei järgne üksteisele, vaid kattuvad - talivilja ei koristata meil kevadel, vaid ikka suve lõpus. Vegetatsiooniperioodi pikkus pikeneb põhjast lõuna suunas, olles enamasti umbes kuus kuud. Kultuuride aktiivne kasvuperiood (keskmine õhutemperatuur üle 10 ºC) kestab Põhja-ja Kesk-Eestis keskmiselt 130 päeva, Lõuna-Eestis ja läänerannikul 140 päeva. Külma kevade ja varajase sügisega aastatel kestab aktiivne vegetatsiooniperiood kõigest 90-110 päeva, mis on ilmselgelt liialt lühikene periood. Samal ajal on meie kliimas talved endiselt lumerohked, 7 aasta keskmine lumikatte paksus talveperioodil (1. novembrist 31. märtsini) on 5 cm (aastal 2021/2022 lausa 9,2 cm). Lisaks põllumaale on Eestis ka arvestatav hulk püsirohumaid, mis on samuti talviti taimkattega kaetud. 3.10.3.3 HPK 7. Külvikord põllumaal, välja arvatud vees kasvavate põllukultuuride puhul 3.10.3.3.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavatest tavadest seoses külvikorraga Kogu ettevõtte majapidamise põllumaal,mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 12 nimetatud toetuse saajal on õigus kasutada, ei tohi sama põhikultuuri kasvatada üle kolme aasta (välja arvatud mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride, looduslike rohttaimede ning kesa korral). Lisaks tuleb igal aastal 50% põllumaast rakendada viljavaheldust, mille raames samal maal ei kasvatata sama põhikultuuri kahel järjestikusel aastal. Vahekultuur katkestab külvikorra järgnevuse. Vahekultuuri kasutamisel ei tohi samal maal kasvatada sama põhikultuuri üle kolme järjestikuse aasta. Vahekultuuriks loetakse kultuuride kasvatamist kahe üksteisele järgneva vegetatsiooniperioodi põhikultuuride vahelise ajal. Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/848 kohaselt sertifitseeritud põllumajandustootjaid loetakse käesolevale HPK 7 nõudele vastavaks. 3.10.3.3.2 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavatest tavadest seoses põllukultuuride mitmekesistamisega Ei kohaldu 3.10.3.3.3 Territoriaalne kohaldamisala Üleriigiline 3.10.3.3.4 Asjaomased põllumajandustootjad Kõik põllumajandustootjad, kelle kasutuses on põllumaa (erandeid ei kohaldata) Kohaldatavad erandid Mille põllumaa suurus on kuni kümme hektarit (III lisa, joonealune märkus nr 5, punkti 1 alapunkt c) 3.10.3.3.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta (eelkõige juhul, kui liikmesriik on valinud põllukultuuride mitmekesistamise) Külvikorra nõude eesmärk on aidata säilitada ja suurendada mullaviljakust, parandada fütosanitaarset ET 170 seisundit (hoida kontrolli all umbrohtumist, taimehaigusi ja -kahjureid) ning vähendada toiteelementide mullast välja leostumist. Mitmed mullatervise probleemid on viljavahelduse ja teiste õigete agrotehniliste võtetega kõrvaldatavad. Seejuures võimaldab viljavahelduse järgimine säilitada ja suurendada saagitaset ning vähendada vajadust taimekaitsevahendite ning põhjendatud kultuuride vaheldumise korral konkreetsel kasvukohal ka väetiste kasutamise järele. Lisaks kolme-aastasele viljavahelduse nõudele tuleb 50% majapidamise põllumaal vahetada põhikultuuri igal aastal. Selleks, et soodustada vahekultuuride kasvatamist, mis Eesti kliimas ei ole levinud, tehakse erand viljavahelduse nõudesse, mis kehtib igal aastal 50% põllumaale, et vahekultuur katkestab põhikultuuride järgnevuse. Seda aga maksimaalselt kahel korral, et tagada põhikultuuri vaheldumine vähemalt 3 aasta möödudes. Põllumajanduskultuuriks loetakse antud nõude raames: a) ühte botaanilises liigituses määratletud kultuurtaime perekonda; b) kultuurtaimeliiki, mis kuulub sugukonda Brassicaceae, Solanaceae või Cucurbitaceae; c) kesa; d) rohtu või muid rohttaimi. Eesti rakendab 2023. aastal erisust HPK 7 (külvikord) ja HPK 8 esimese punkti (mittetootliku alana määratletud kesa) kohta. 3.10.4 Põhiküsimus. Bioloogiline mitmekesisus ja maastik (kaitse ja kvaliteet) 3.10.4.1 HPK 8. Tootmisega mitteseotud maa-alade või objekti all asuva põllumaa minimaalne osakaal ning kogu põllumajandusmaal maastikuelementide säilitamine, keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal 3.10.4.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast Minimaalse osakaalu standard: Vähemalt 4 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all Vähemalt 3 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all, kui põllumajandustootja kohustub tõhustatud ökokava alusel panema vähemalt 7 % põllumaast tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa alla kooskõlas artikli 31 lõike 5 punktiga a. Vähemalt 7 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all, ning püüdekultuuride ja lämmastikku siduvate kultuuride all, seda haritakse taimekaitsevahendeid kasutamata ning sellest 3 % on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all. Liikmesriigid peaksid kasutama püüdekultuuride puhul kaalutegurit 0,3. Elementide loend (esialgne loend sellistest objektidest ja tootmisega mitteseotud maa-aladest, mida tohib arvesse võtta minimaalse osakaalu arvutamisel) Puhverribad Kivikalmed kultuurielemendid Selgitus HPK 8.8: Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev üksik puu, kivi, sealhulgas rahn või kivikülv, ja allikas, mis on kaitstav looduse üksikobjekt looduskaitseseaduse § 4 tähenduses. HPK 8.9: Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild, mis on kinnismälestis muinsuskaitseseaduse § 11 tähenduses. ET 171 HPK 8.10: Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum. Kraavid Selgitus HPK 8.5: Säilitada tuleb: 1) kuni 12 meetri laiune eesvool ja kraav, mis külgneb põllumajandusmaaga; 2) eesvool ja kraav, mis koos selle serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kaetud maaga kokku moodustab kuni 12 meetri laiuse maa-ala, mis külgneb põllumajandusmaaga. Eesvool ja kraav, mis külgneb metsaga, loetakse maastikuelemendiks, kui selle põhi ja põllupoolne serv on selgelt tuvastatavad. HPK 8.6 Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“, „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ või strateegiakava maaparanduse investeeringutoetuse abil rajatud puhastuslodu ja settebassein. Põlluservad, maalapid või maatükkide puhverribad Hekid, üksikud puud või puudesalud, puuderead Selgitus HPK 8.1: Säilitada tuleb 0,01 kuni 0,50 hektari suurune põllumaaga ümbritsetud loodusliku taimkattega põllusaar, kus võivad esineda põõsad, puud, kivid, karstiaugud, väikesed märgalad ja tiigid ning see maa- ala peab olema selgesti eristatav põllumaast. HPK 8.2: Säilitada tuleb minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele: 1) metsasiil on põllumaaga ümbritsetud ja sellest selgesti eristatav; 2) metsasiil puutub põllumassiivi piiriga kokku maksimaalselt 30 meetri ulatuses. HPK 8.3: Säilitada tuleb põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev ning selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud. HPK 8.4: Säilitada tuleb põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev ning selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni nelja meetri pikkused heki katkestused. Juhul kui HPK 8.1–8.4 maastikuelement rajatakse drenaaži maa-alale, tuleb selle rajamine kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kesa Selgitus Kesa on taotlemise aastal üldjuhul saagi tootmisest kõrvale jäetud külvikorraga hõlmatud põllumaa. Eristatakse kolme tüüpi kesa: -haljaskesa on külvikorraga hõlmatud maa, mida kasutatakse haljasväetistaimede kasvatamiseks; -mustkesa on külvikorraga hõlmatud põllumajanduskultuurideta maa, mida haritakse umbrohtude hävitamiseks; -sööti jäetud maa on külvikorraga hõlmatud maa, kus kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või mis küntakse sisse. Erandina ei loeta HPK 8 raames märgitud sööti jäetud maad püsirohumaaks peale kuuendat aastat. Muu Selgitus ET 172 Lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride puhul on kaalutegur 1,0. Väikesed tiigid Väikesed märgalad Kiviaiad Selgitus HPK 8.7: Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev kiviaed, mille laius on vähemalt 0,30 meetrit ja kõrgus vähemalt 0,50 meetrit. Ojad Terrasspõllud Elementide loend (säilitamiseks) - Hekid, üksikud puud või puudesalud, puuderead - Kiviaiad - Kraavid - kultuurielemendid Keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (kohustuslik) HPK 8.11: Puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine on keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist. Meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks HPK 8.12: Põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist, mille kohta ei ole Maa-ameti andmeid, tuleb hiljemalt 31. maiks esitada siseriikliku määruse lisas 3 toodud vormi kohane teatis Keskkonnaametile. 3.10.4.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (kohaldatakse minimaalset osakaalu käsitleva standardi suhtes) Üleriigiline 3.10.4.1.3 Asjaomased põllumajandustootjad (kohaldatakse minimaalset osakaalu käsitleva standardi suhtes) Kõik põllumajandustootjad, kelle kasutuses on põllumaa (erandeid ei kohaldata) Kohaldatavad erandid 3.10.4.1.4 Selgitus tava/standardi põhieesmärgi saavutamisse antava panuse kohta Maastikuelemendid ja mittetootlike alade minimaalne osakaal põllumaast Põllumajandustootja jätab allpool väljatoodud variantides 1, 2 või 3 sätestatud ulatuses tootmisest kõrvale järgmised maa-alad ja elemendid, mis asuvad tema põllumajandusliku majapidamise põllumaal või külgnevad sellega: 1) Tootmisest kõrvale jäetud maa-ala: sööti jäetud maa ja haljaskesa; 2) Tootmisest kõrvale jäetud maa-ala: 6–12 meetri laiune rohumaariba ja HPK 4 puhverriba; 3) Maastikuelemendid HPK 8.1–8.5 ja 8.7. Variant 1: Põllumajandustootja jätab tootmisest kõrvale eespool mainitud punktides 1 või 2 nimetatud maa-ala ning punktis 3 nimetatud maastikuelemente kokku sellise pindala ulatuses, mis moodustab vähemalt neli protsenti tema põllumajandusliku majapidamise põllumaa ja maastikuelementide pindalast. ET 173 Variant 2: Põllumajandustootja võib jätta tootmisest kõrvale eespool mainitud punktides 1 või 2 nimetatud maa-ala või punktis 3 nimetatud maastikuelemente kokku sellise pindala ulatuses, mis moodustab vähemalt kolm protsenti tema põllumajandusliku majapidamise põllumaa ja maastikuelementide pindalast, kui ta võtab strateegiakava ökoalade sekkumise kohustuse. Variant 3: Põllumajandustootja võib jätta tootmisest kõrvale eespool mainitud punktis 1 nimetatud maa- ala või punktis 3 nimetatud maastikuelemente kokku sellise pindala ulatuses, mis moodustab vähemalt kolm protsenti tema põllumajandusliku majapidamise põllumaa ja maastikuelementide pindalast, kui ta kasvatab vähemalt neljal protsendil oma põllumajandusliku majapidamise põllumaast lämmastikku siduvaid põllumajanduskultuure. Tootmisest kõrvale jäetud maa-alal ja elemendil ei ole lubatud põllumajanduslik tegevus ning taimekaitsevahendite kasutamine kuni taotluse esitamise aasta 25. juulini. Kui taliviljale eelneb haljaskesa, võib haljaskesa niita ja hekseldada enne 26. juulit. Mittetootlike elementide puhul on kaaluteguriks 1.0 ning mittetootlike alade puhul on kaaluteguriks 1,0 (kuna mittetootlikel elementidel, kui ka mittetootlikel aladel tootmist ei toimu on kaalutegur mõlema puhul sama). Sööti jäetud maa ja 6–12 meetri laiune rohumaariba loetakse põllumaaks seni, kuni põllumajandustootja määratleb seda nõuetekohaselt tootmisest kõrvale jäetud maana. Rohumaariba on olemasolev või rajatav 6–12 meetri laiune rohumaariba, millel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid. Rohumaariba ei tohi moodustada põllu pindalast üle 30 protsendi. Rohumaariba ei tohi rajada rohumaale ega sööti jäetud maale. Lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvuala on põllumaa, mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele: 1) põllumaal kasvab kas esparsett (Onobrychis Mill.), ristik (Trifolium spp.), lutsern (Medicago sativa, Medicago L.), mesikas (Melilotus Mill.), nõiahammas (Lotus corniculatus), vikk (Vicia spp.), hernes (Pisum spp.), aeduba (Phaseolus spp., vigna spp.), põlduba (Vicia faba) või sojauba (Glycine max L.) (edaspidi lämmastikku siduv põllumajanduskultuur); 2) lämmastikku siduv põllumajanduskultuur kasvab põllumaal puhaskultuurina või segus teiste põllumajanduskultuuridega, kui lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50 protsendi; 3) põllumaa ei asu veeseaduse §-s 118 sätestatud veekaitsevööndis. Nõude täitmisest on vabastatud põllumajanduslikud majapidamised, kui: 1) üle 75% põllumaast kasvatatakse rohumaakultuure või muid looduslikke rohttaimi, liblikõielisi kultuure, maad hoitakse kesas või kasutatakse nende kombinatsiooni; 2) üle 75% toetusõiguslikust põllumajandusmaast on püsirohumaa,; 3) Põllumajandustootjad, kelle toetusõiguslik põllumaa ei ületa 10 ha. Eesti rakendab määruse (EL) nr 2021/2115 III lisa joonealuse märkuse 1 kohaselt metsasuse erisust. Metsasuse erisus rakendamisel peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) üle 50% kogu maismaa pindalast peab olema kaetud metsaga ning 2) metsa ja põllumajandusmaa vaheline suhtarv peab olema suurem kui 3:1 ning 3) majapidamised peavad asuma piirkondades, mis on määratletud looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladena. ET 174 Antud HPK standardiga sätestatakse tootmisest kõrvale jäetud maa-alade ja elementide % nõude täitmine, maastikule iseloomulike vormide säilitamise ning lindude pesitsemise ja kaitse nõuded ning meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks arvestades etteantud kriteeriume ja lähtudes Eesti põllumajandus- ja keskkonnaseisundist. Nõude täitmiseks on võimalik kasutada maastikuelemente, mis on määratletud HPK-de 8.1–8.5 ja 8.7 raames, ja maaharimispraktikatega hõlmatud põllumaa pindala hulka loetakse lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuridega alad, kus ei kasutata taimekaitsevahendeid. Põllumajandusmaastikul asuvate maastikuelementide määratlemise ja kaitsmise eesmärk on säilitada maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisust ja elurikkust. HPK-de raames sätestatud maastikuelemendid arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka, mis peab olema taotleja kasutuses, ja toetuste taotlejatel on kohustus neid elemente säilitada. Toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka saab arvata ka mitu vahetult üksteise kõrval asetsevat maastikuelementi, nt kiviaed ja puude rida või hekk ja kraav. Kõrvuti asetsevad maastikuelemendid peavad olema üksteisest selgesti eristatavad. Mittetootlikud alad, mittetootlikud elemendid ning lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualad ja nende erandjuhud täpsustatakse ministri määrusega. Eesti rakendab 2023. aastal erisust HPK 7 (külvikord) ja HPK 8 esimese punkti (mittetootliku alana määratletud kesa) kohta. Täpsemad tingimused kehtestatakse siseriikliku õigusaktiga, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III lisas kehtestatud standardiga. 3.10.4.2 HPK 9. Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel 3.10.4.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega püsirohumaa ning Natura 2000 võrgustiku alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ja seda maad ei tohi üles künda. Nõude rakendumise alaks on Natura 2000 ja 100% turvasmuldadega kattuvad alad ning Natura 2000 võrgustikku jäävad pärandniidud ja inventeeritud väärtuslikud püsirohumaad. 3.10.4.2.2 Territoriaalne kohaldamisala HPK standarditega hõlmatud Natura 2000 aladel asuvate keskkonnatundlike püsirohumaade esialgne kogupindala (hektarites): 44000.0 3.10.4.2.3 Asjaomased põllumajandustootjad Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. 3.10.4.2.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta Püsirohumaa keskkonnakasu, liikide ning elupaikade kaitse ning CO2 sidumise eesmärgil on Natura 2000 võrgustikus asuvatel 100% turvasmuldadega keskkonnatundlikel püsirohumaadel, pärandniitudel ja inventeeritud väärtuslikel püsirohumaadel keelatud künda ning muuta maa kasutusotstarvet. Natura 2000 aladel on 100% turvasmuldadega maid 4400 ha. Pärandniit ehk poollooduslik kooslus (seminatural grassland) on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. Natura 2000 võrgustikku jäävaid ET 175 pärandniite (elupaiga koodid 1630, 6210, 6270, 6280, 6410, 6430, 6450, 6510, 6530, 7230, 9070) on 42 000 ha, praegu hooldatakse neist niitmise või karjatamise teel ligikaudu 36 000 hektarit. Väärtuslikud püsirohumaad on kõrge loodusväärtusega püsirohumaad, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema liigirikkuse kujunemiseks. Aastatel 2023 ja 2024 inventeeritakse Natura 2000 aladel asuvaid väärtuslikke püsirohumaid 8172 ha (andmed kaardikihtide alusel enne inventeerimist). Inventuuridega alustatakse 2023. aasta suvel ja kaardikihid, mille alusel inventuurid tehakse, on uuendamisel. Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel kehtib 44 000 hektaril. Hektarite arv on indikatiivne, kuna hetkel ei ole pärandniitude ja väärtuslike püsirohumaade puhul täpselt, kui palju nendest kattub 100% turvasmuldadega aladega, kuna vastavad kaardikihid on uuendamisel. Täpsemad tingimused kehtestatakse siseriikliku õigusaktiga, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III lisas kehtestatud standardiga. 3.10.5 Täiendav HPK (kui on kohaldatav) Ei kohaldu ET 176 4 Mitme sekkumise ühised elemendid 4.1 Määratlus ja miinimumnõuded 4.1.1 Põllumajanduslik tegevus 4.1.1.1 Tootmise määratlus Põllumajanduslikuks tootmiseks loetakse põllumajandustoodete kasvatamist või tootmist, sealhulgas saagikoristus, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine, lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamine. Põllumajandustoodeteks loetakse EL-i toimimise lepingu I lisas nimetatud tooteid v.a kalandus- ja vesiviljelustooted ja jõulupuud. 4.1.1.2 Põllumajandusmaa sobilikus seisukorras hoidmise määratlus 4.1.1.2.1 Põllumaa säilitamise kriteeriumid Põllumaa tuleb hoida heas korras ehk peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Ebasoovitava taimestiku all peetakse silmas eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede kasvu ja levikut. Nende taimede ulatuslik levik võib põhjustada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Ulatusliku leviku all peetakse silmas kogu põldu hõlmavat ebasoovitava taimestiku levikut. Kui maa heas korras hoidmine ei vaja igal aastal teatava põllumajandusliku tegevuse läbiviimist, siis võib põllumajanduslikku tegevust viljeleda ka üle aasta. Kui põllumaal eelpool nimetatud nõudeid ei täideta, loetakse see maa mittetoetusõiguslikuks maaks ning selle osas rakendatakse toetuste vähendamist. Detailsed nõuded kehtestatakse siseriikliku määrusega. 4.1.1.2.2 Püsikultuuride säilitamise kriteeriumid Püsikultuuriga ala, millel kasvatatakse viljapuid ja marjapõõsaid, peavad puud ja põõsad olema heas vegetatiivses seisundis ning võraalused ja reavahed peavad olema niidetud või hooldatud muul viisil. Kui püsikultuuridega maal eelpool nimetatud nõudeid ei täideta, loetakse see maa mittetoetusõiguslikuks maaks ning selle osas rakendatakse toetuste vähendamist. Detailsed nõuded kehtestatakse siseriikliku määrusega. 4.1.1.2.3 Püsirohumaa säilitamise kriteeriumid Püsirohumaa tuleb hoida heas korras ehk peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Ebasoovitava taimestiku all peetakse silmas eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede kasvu ja levikut. Nende taimede ulatuslik levik võib põhjustada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Ulatusliku leviku all peetakse silmas kogu põldu hõlmavat ebasoovitava taimestiku levikut. Kui maa heas korras hoidmine ei vaja igal aastal teatava põllumajandusliku tegevuse läbiviimist, siis võib põllumajanduslikku tegevust viljeleda ka üle aasta. Kui püsirohumaal eelpool nimetatud nõudeid ei täideta, loetakse see maa mittetoetusõiguslikuks maaks ning selle osas rakendatakse toetuste vähendamist. Detailsed nõuded kehtestatakse siseriikliku määrusega. 4.1.2 Põllumajandusmaa 4.1.2.1 Agrometsandussüsteemide elemendid, kui selliseid süsteeme põllumajandusmaal rajatakse ja/või majandatakse 4.1.2.1.1 Põllumaa agrometsandussüsteemide elemendid Agrometsandussüsteemiks loetakse ala, kus puid (v.a. jõulupuud) kasvatatakse reas ja puude vahekaugus reas on maksimaalselt 10 meetrit ning mille all kasvatatakse põllumajanduskultuure, rohumaakultuure ja looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi. Nimetatud aladel rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. Detailsed nõuded kehtestatakse siseriikliku määrusega. 4.1.2.1.2 Püsikultuuride agrometsandussüsteemide elemendid ET 177 Agrometsandussüsteemiks loetakse reas kasvavad viljapuude ja -põõsastega alad, kus reavahedes kasvatatakse põllumajanduskultuure, rohumaakultuure ja looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi. Nimetatud aladel rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. Detailsed nõuded kehtestatakse siseriikliku määrusega. 4.1.2.1.3 Püsirohumaa agrometsandussüsteemide elemendid Agrometsandussüsteemiks loetakse ala, kus puid (v.a. jõulupuud) kasvatatakse reas ja puude vahekaugus reas on maksimaalselt 10 meetrit ning mille all kasvatatakse rohumaakultuure ja looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi.Nimetatud aladel rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. Detailsed nõuded kehtestatakse siseriikliku määrusega. 4.1.2.2 Põllumaa 4.1.2.2.1 Muud märkused põllumaa määratluse kohta Põllumaa külvikorraga hõlmatud haritav maa või kesa mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks või karjatamiseks või mis on tootmisest kõrvale jäetud maa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklitele 31 või 70 või III lisas loetletud HPK 8 standardile ning olenemata sellest, kas maa on kasvuhoonete all või püsi- või ära võetava katte all. Erandina ei loeta HPK 8 ja ökoalade ökokavade raames märgitud sööti jäetud maa ning 6–12 meetri laiused rohumaaribad peale kuuendat aastat püsirohumaaks. Kesa on taotlemise aastal üldjuhul saagitootmisest kõrvale jäetud külvikorraga hõlmatud põllumaa. Eristatakse kolme liiki kesa: · haljaskesa on külvikorraga hõlmatud maa, mida kasutatakse haljasväetistaimede kasvatamiseks; · mustkesa on külvikorraga hõlmatud põllumajanduskultuurideta maa, mida haritakse umbrohtude hävitamiseks; · sööti jäetud maa on külvikorraga hõlmatud maa, kus kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või maa, mis küntakse sisse. Erandina ei loeta HPK 8 ja ökoalade ökokavade raames märgitud sööti jäetud maa ning 6–12 meetri laiused rohumaaribad peale kuuendat aastat püsirohumaaks. Kasvuhoonete puhul on toetusõiguslikud vaid muldpinnaga kasvuhooned, kus taimi kasvatatakse maapinnal vahetult mullas. Detailsed nõuded kehtestatakse siseriikliku määrusega. 4.1.2.3 Püsikultuurid 4.1.2.3.1 Puukoolide määratlus Puukoolid on noorte puittaimedega kaetud alad, kus taimi kasvatatakse avamaal vahetult mullas hilisema ümberistutamise eesmärgil. 4.1.2.3.2 Lühikese raieringiga madalmetsa määratlus Lühikese raieringiga madalmetsaks loetakse maa-ala, millel kasvatatakse paju (Salix). Lühikese raieringiga madalmetsa võib rajada põllumajandusmaale, mille rajamisel ja kasvatamisel tuleb järgida maaparandusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut. Lühikese raieringiga madalmetsa, s.o paju kasvatamisel, on ridade vaheline maksimaalne kaugus kuni 10 meetrit. Madalmetsa maksimaalse raieringi pikkuseks on viis aastat. 4.1.2.3.3 Muud märkused püsikultuuride määratluse kohta - 4.1.2.4 Püsirohumaa 4.1.2.4.1 Rohu ja muude rohttaimede määratlus Rohumaakultuurid ja looduslikud rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad seemnete segudes, mis on mõeldud karja- või rohumaade jaoks, olenemata sellest, kas neid kasutatakse karjatamiseks või mitte. 4.1.2.4.2 Otsus kasutada püsirohumaa liigitamisel kriteeriumi „kündmine“ : Ei 4.1.2.4.3 Otsus kasutada püsirohumaa liigitamisel kriteeriumi „harimine“ ET 178  : Ei 4.1.2.4.4 Otsus kasutada püsirohumaa klassifitseerimisel kriteeriumi „uuendamine eri liiki rohuga“ : Ei 4.1.2.4.5 Otsus hõlmata muud liigid, nagu söödaallikaks olevad puud ja/või põõsad, tingimusel et rohi ja muud rohttaimed jäävad valdavaks : Ei 4.1.2.4.6 Otsus hõlmata muud liigid, nagu karjatamiseks sobivad ja/või söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, kui rohi ja muud rohttaimed ei ole karjatamisaladel tavapäraselt ülekaalus või puuduvad sealt Otsus hõlmata muud liigid, nagu karjatamiseks sobivad ja/või söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, kui rohi ja muud rohttaimed ei ole karjatamisaladel tavapäraselt ülekaalus või puuduvad sealt : Ei a) Kui jah, siis kas kohaldatakse kogu liikmesriigi/piirkonna suhtes? : Ei b) Kui vastus küsimusele a on ei, siis kas kohaldatakse ainult alade suhtes, mida kasutatakse väljakujunenud kohalike tavade kohaselt? : Ei b) Kui vastus küsimusele a on ei, siis kas ei ole piiratud muude aladega või kohaldatav muude alade suhtes kui alad, mida kasutatakse väljakujunenud kohalike tavade kohaselt? : Ei 4.1.2.4.7 Muud märkused püsirohumaa määratluse kohta Püsirohumaaks loetakse maad, mida kasutatakse rohumaakultuuride ja looduslike rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel) ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem. Püsirohumaa uuendamine ei katkesta püsirohumaa vanuse arvestamist. Püsirohumaa hulka loetakse pärandniit ehk poollooduslik kooslus, mis on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. Keskkonnatundlik püsirohumaa on maa, mis asub Natura 2000 100 protsendilise turvasmuldadega aladel või Natura 2000 võrgustikku jäävatel pärandniitudel või inventeeritud väärtuslikel püsirohumaadel, mille kasutusotstarvet ei tohi muuta ja neid ei tohi üles künda. Väärtuslik püsirohumaa on kõrge loodusväärtusega püsirohumaa, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema liigirikkuse kujunemiseks. Detailsed nõuded kehtestatakse siseriikliku määrusega. 4.1.2.5 Muud märkused üldise põllumajandusmaa määratluse kohta Kohalikele normidele vastavate agrotehniliste ja loomakasvatuslike võtete kasutamisele loetakse toetuse nõuetele vastavaks ka selline põllumajandusmaa, kus LIFE projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud maal kasutatakse projektis ettenähtud ja projekti normidele vastavaid agrotehnilisi või loomakasvatuslikke võtteid. 4.1.3 Toetusõiguslik hektar 4.1.3.1 Kriteeriumid põllumajandusliku tegevuse ülekaalu kindlakstegemiseks juhul, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks Põllumajandusmaa, mida kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks lühiajaliselt või väljaspool taimekasvatusperioodi, on toetusõiguslik, kui nimetatud tegevused ei kahjusta põllumajanduskultuuri kasvatamist või rohukamarat või mullapinda ning seda põllumajandusmaad saab pärast nimetatud tegevusi võtta kasutusele põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Detailsed nõuded kehtestatakse siseriikliku määrusega. 4.1.3.2 Kriteeriumid selle tagamiseks, et maa on põllumajandustootja kasutuses Otsetoetust võib taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või Eesti Looduse infosüsteemi kantud vähemalt 1,00 ha toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotlejal on õiguskasutada (maa peab olema taotleja omandis või peab omama kehtivat rendilepingut) taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Taotleja peab taotlusele märkima ning ära näitama iga põllu kohta kehtiva õigusliku alusel, milleks võib olla näiteks kirjalik või suuline rendileping või muu kasutusõigus ET 179 või on maa taotleja eraomandis. Selleks, et välja selgitada, kas maa on põllumajandustootja kasutuses ning tagada nimetatud kriteeriumi täitmine, selgitatakse välja eelkõige maakasustuse õigusliku kontrolli, täpsemalt administratiivses kontrollis topelttaotlemise käigus. Lisaks teostatakse kontrolli taotlejate vihjete alusel ning vajadusel kohapealses kontrollis. Riigi omandis oleva maa puhul teostab õigusliku aluse kontrolli ka Maa-amet, mis on reguleeritud siseriiklike õigusaktide alusel (nt asjaõigusseadus (§-d 201–224) ja võlaõigusseadus (§-d 389–395)). 4.1.3.3 Ajavahemik, mille jooksul peab ala vastama „toetusõigusliku hektari“ määratlusele Maa-ala käsitletakse toetusõigusliku hektarina üksnes siis, kui ta vastab taotluse esitamisest kuni kalendriaasta lõpuni toetusõigusliku hektari määratlusele, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral. 4.1.3.4 Otsus hõlmata ka selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kahe aasta tagant : Jah Elurikkuse ja mitmekesise maastiku säilitamise eesmärgil ei eelda rohumaa hoidmine karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras, et igal aastal viiakse läbi põllumajanduslikku tegevust. Siiski, sellistel maadel, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kahe aasta tagant, peab samuti olema tagatud rohumaa hoidmine karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras. Teisisõnu peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Ebasoovitava taimestiku all peetakse silmas eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede kasvu ja levikut. Nende taimede ulatuslik levik võib põhjustada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Ulatusliku leviku all peetakse silmas kogu põldu hõlmavat ebasoovitava taimestiku levikut. Detailsed nõuded kehtestatakse siseriikliku määrusega. 4.1.3.5 Otsus hõlmata muud maastikuelemendid (mis ei ole HPK alusel kaitstud), tingimusel et need ei ole ülekaalus ega takista hõlmatud pindala tõttu märkimisväärselt põllumajanduslikku tegevust : Jah Otsetoetuste toetusõigusliku pindala hulka arvatakse kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm. Otsetoetuste toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põllumajandusmaa (va püsikultuurid), kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Puude maksimaalne tihedus ei kehti püsirohumaade hulgas olevatele pärandniitudele. Põllumajandusliku majapidamise otsetoetuste toetusõigusliku hektari hulka arvatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 III lisa HPK 8 standardi ja artikli 31 alusel määratletud, sealhulgas säilitatavad maastikuelemendid ja mitte-tootlikud alad. Detailsed nõuded kehtestatakse siseriikliku määrusega. 4.1.3.6 Otsus kohaldada üksikute mittetoetusõiguslike maastikuelementidega püsirohumaade suhtes kindlaksmääratud vähenduskoefitsiente, et määrata kindlaks toetusõiguslikuks loetav pindala : Ei 4.1.3.7 Otsus säilitada varem toetusõiguslike alade toetusõiguslikkus, kui need ei vasta enam strateegiakavade määruse artikli 4 lõike 4 punktides a ja b esitatud toetusõigusliku hektari määratlusele, selliste riiklike kavade kasutamise tagajärjel, mille tingimused vastavad horisontaalse määruse artikli 63 lõikes 2 osutatud ühtse süsteemiga hõlmatud sekkumistele, mis võimaldavad toota I lisasse kandmata tooteid paludikultuuridena ning toetavad strateegiakavade määruses esitatud keskkonna- ja kliimaeesmärke : Ei ET 180 4.1.4 Aktiivne põllumajandustootja 4.1.4.1 Minimaalsel tasemel põllumajandusliku tegevusega tegelevate isikute kindlaksmääramise kriteeriumid Aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse füüsilisi või juriidilisi isikuid, kelle saadud otsetoetuste summa ei ületanud eelneval aastal 5 000 eurot. Kui eelneval aastal taotleja põllumajandusliku majapidamise kohta antud otsetoetuste summa on suurem kui 5000 eurot või kelle põllumajandusliku majapidamise kohta ei antud taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi, siis füüsiline isik või juriidiline isik loetakse aktiivseks põllumajandustootjaks juhul, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) taotluse esitamise aastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar põllumaad või püsikultuuride alust maad; 2) taotluse esitamise aastal on tal põllumajandusloomade registri andmetel ühele loomühikule vastavalt hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere; 3) taotluse esitamise aastal on tema kasutuses oleva põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu vähemalt 60 eurot hektari kohta; 4) taotluse esitamise aastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar pärandniitu, mis vastab perioodi 2023– 2027 pärandniidu hooldamise toetuse toetusõigusliku maa nõuetele. Detailsed nõuded kehtestatakse siseriikliku määrusega. 4.1.4.2 Otsus kasutada täiendava vahendina mittepõllumajanduslike tegevuste negatiivset loetelu : Ei 4.1.4.3 Otsus kehtestada otsetoetuste summa (mitte üle 5 000 euro), millest väiksema summa korral käsitatakse põllumajandustootjaid igal juhul aktiivsete põllumajandustootjatena, ja selle põhjendus : Jah Piirmäära seadmisel on lisaks administratiivse koormuse vähendamisele aluseks võetud otsetoetuste taotlejate keskmise majapidamise kasutatava põllumajandusmaa suurus 69 ha. Põhilise sissetulekutoetuse jätkusuutlikkuseks taotleja keskmine otsetoetuste summa ületab 5000 eurot. 2021. aastal ületas põhilise sissetulekutoetuse jätkusuutlikkuseks 5000 euro piirmäära 3944 taotlejat (33% taotlejatest). 4.1.5 Noor põllumajandustootja 4.1.5.1 Vanuse ülempiir Vanuse ülempiir: 40 4.1.5.2 „Põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimused Nooreks põllumajandustootjaks loetakse kuni 40 (k.a) aasta vanused isikud, kes juhivad põllumajanduslikku majapidamist ehk teostavad üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega ettevõtte üle tõhusat ja pikaajalist kontrolli osaledes aktiivselt ettevõtte juhtimises, hallates tulusid ning vastutades finantsriskide eest. Noor põllumajandustootja juhib põllumajanduslikku majapidamist, kui äriettevõtte või muu ühenduse vormi korral omab 100% osalust üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega ja ka juhib seda üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega. Füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja puhul loetakse ettevõte juhiks taotleja. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 4.1.5.3 Asjakohane koolitus ja/või nõutavad oskused Noor põllumajandustootja omab vähemalt üheaastast põllumajanduslikku töökogemust ja/või põllumajandusalast haridust või on omandanud kutsekvalifikatsiooni 4. taseme põllumajandustootmise valdkonnas. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 4.1.5.4 Muud märkused noore põllumajandustootja määratluse kohta Ei kohaldu ET 181 4.1.6 Uus põllumajandustootja 4.1.6.1 Esimest korda „põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimused Uus põllumajandustootja on isik, kes on vanem kui 40 aastane ja kes asub esmakordselt tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina, omades vähemalt üheaastast töökogemust ja on läbinud asjakohase koolituse või infopäeva. 4.1.6.2 Asjakohane koolitus ja nõutavad oskused Uus põllumajandustootja omab vähemalt üheaastast töökogemust ja on läbinud asjakohase koolituse või infopäeva. 4.1.7 Otsetoetuste saamise miinimumnõuded 4.1.7.1 Künnis Künnis hektarites: 1 Künnis eurodes: 100 4.1.7.2 Selgitus Otsetoetuste saamise minimaalsete nõuete osas on künniseks seatud 1,00 hektarit ning loomatoetustele 100 eurot. Väiksema pindala seadmine ja sellega kaasnev väiksem väljamakstav summa taotlejale ei ole ühelt poolt motiveeriv ega aita kaasa ka strateegiakavas seatud erieesmärkide saavutamisele. Täpsemalt öeldes, ei aita kaasa mitmete seatud kliima- ja keskkonna eesmärkide täitmisele seetõttu, kuna see eeldab teatud osas tehnoloogiliste ja innovaatiliste vahendite kasutamist lisaks tavapärastele agrotehnilistele praktikatele. Tuginedes käesoleva perioodi ühtse pindalatoetuse ning rohestamise toetuse ühikumääradele, mis 2022. aastal moodustasid ühe hektari kohta kokku 188,94 eurot, samas on ühe taotluse menetluskulud keskmiselt 29,35 eurot. Seega on ühe taotluse (sealhulgas 1,00 hektarilise taotluse) administeerimise kulu 15,5% väljamakstavast toetusest. Seatud künnised on asjakohased, kuna künnise allapoole toomine muudaks menetluse kulu väljamakstava summa kohta ebaproportsionaalselt suureks. Arvestades, et Eestis on ligikaudu 14 000 toetuse taotlejat, oli 2021. aastal kokku 74 taotlejat, kes taotlesid ühtset pindalatoetust (v.a. rohestamise toetus) ning kelle väljamakstav summa jäi allpoole 100 euro künnist. ET 182 4.1.8 Muud ÜPP kavas kasutatud määratlused Pealkiri Kirjeldus Kohalik tegevusrühm on mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja kes vastab Euroopa Parlamendi ja Kohalik nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 alusel kohalikule tegevusrühmale kehtestatud nõuetele. tegevusrühm ET 183 ET 4.2 Otsetoetustega seotud element 4.2.2 Otsetoetuste vähendamine 4.2.2.1 Otsetoetuste vähendamise ja/või piiramise kirjeldus Kas kohaldate toetuste vähendamist? : Ei Kas kohaldate piiramist (st 100 % vähendamist)? : Ei 4.2.2.2 Tööjõukulude mahaarvamine Kas kohaldate tööjõukulude mahaarvamist? : Ei ET 184 4.2.2.3 Otsetoetuste vähendamise ja piiramise hinnanguline tulemus igal aastal Taotlusaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Selgitused Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Hinnanguline kogutoodang aastas (eurodes) 0 0 0 0 0 – ümberjaotava toetuse kasutamine (eurodes) 0 0 0 0 0 – muude otsetoetuste vormis sekkumiste kasutamine (eurodes) 0 0 0 0 0 – ümberpaigutus EAFRDsse (eurodes) 0 0 0 0 0 4.2.3 Kohaldamine juriidiliste isikute või rühmade liikmete tasandil / seotud juriidiliste isikute rühma tasandil (artikkel 110) – [Strateegiakavade määruses] või [horisontaalses määruses] sätestatud künniste/piirangute kohaldamine juriidiliste isikute või rühmade liikmete tasandil: [Strateegiakavade määruse] artikli 17 lõige 4 – maksete vähendamine Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikli 29 lõike 6 esimene lõik – täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikli 30 lõige 4 – täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikli 17 lõige 1 – finantsdistsipliin Künnise kohaldamine : Ei – Liikmesriigi sätestatud künniste/piirangute korral nende künniste/piirangute kohaldamine juriidiliste isikute / rühmade liikmete tasandil: [Strateegiakavade määruse] artikkel 28 – väikepõllumajandustootjate toetus Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikkel 31 – ökokavad Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artiklid 32–34 – täiendav sissetulekutoetus Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikkel 70 – keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikkel 71 „Looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud“ Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikkel 72 „Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid“ Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikkel 73 – investeeringud Künnise kohaldamine : Ei ET 185 ET [Strateegiakavade määruse] artikkel 75 – noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus Künnise kohaldamine : Ei – [Strateegiakavade määruses] sätestatud künniste/piirangute kohaldamine seotud juriidiliste isikute rühmade tasandil: [Strateegiakavade määruse] artikli 29 lõike 6 teine lõik – täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus Künnise kohaldamine : Ei 4.2.4 Panus riskijuhtimisvahendisse Kas kasutate võimalust seada kuni 3 % otsetoetustest sõltuvaks asjaolust, et see summa panustatakse riskijuhtimisvahendisse? : Ei Mis on see protsendimäär? Põhielemendid 4.3 Tehniline abi 4.3.1 Eesmärgid Tehnilise abi eesmärk on tagada ÜPP strateegiakava tõhus ja sujuv rakendamine ning selleks vajalike ülesannete täitmise tagamine. 4.3.2 Tegevuste ulatus ja soovituslik planeerimine Tehnilise abi kaudu rahastatakse ÜPP strateegiakava rakendamisega seotud tegevusi, sh ÜPP strateegiakava ettevalmistamise, seire, juhtimise, hindamise, teabe- ja teabevahetuse, teavitamise, kaebuste lahendamise ning kontrolli ja auditeerimisega seotud tegevusi ning ÜPP riikliku võrgustiku toimimist, hõlmates ka varasemaid programmitöö ja sellele järgnevaid ÜPP strateegiakava perioode. Tehnilise abi raames toetatakse muuhulgas järgmisi tegevusi: ·ÜPP strateegiakava ettevalmistamine ja juhtimine; ·toetuse andmist korraldavate asutuste võimekuse tõstmine ÜPP strateegiakava ettevalmistamisel ja rakendamisel; ·projektide hindamise, valiku ja elluviimise, seire, kontrolli ning järelevalve tagamine; ·ÜPP strateegiakava seire ja hindamise korraldamine; ·kaebuste lahendamine ning kontrolli- ja auditimeetmed, v.a sertifitseerimisasutused ÜPP horisontaalmääruse tähenduses; ·fondi kasutamise üle tõhusa kontrollisüsteemi, sh toetuste kasutamise järelevalve, auditi ja kontrolli tagamine; ·toetuse kasutamise võimaluste kohta uuringute teostamine; ·kasusaajate ja avalikkuse informeerimine ÜPP strateegiakava panusest ja toetusvõimalustest, sh näiteks meetmeid tutvustavate veebilehtede loomine, toimetamine ja hooldus; teavitustöö läbi trükimeedia, tele- ja raadiokanalite; info- ja juhendmaterjalide väljaandmine trükistena; teabepäevade korraldamine; ·toetuse taotlejate võimekuse tõstmine toetuse taotlemisel, s.h koolitused, infopäevad; ·ÜPP strateegiakava rakendamisega seotud komisjonide töö korraldamine; ·ÜPP strateegiakava rakendamiseks vajalike infosüsteemide, riist- ja tarkvara soetamine, paigaldamine ja hooldamine; ·programmiperioodi 2014–2020 lõpetamine ja MAK 2014–2020 järelhindamine; ·riikliku ÜPP võrgustiku tegevuskava ettevalmistamine ja rakendamine; ·CLLD ühiskomitee rakendamisega seotud töö korraldamine. ET 186 ET Õiguslik alus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklid 85, 94 ja 125. Abikõlblikud on otseselt ÜPP strateegiakava rakendamisega seotud personalikulud, majanduskulud ja IT- investeeringud. Tehnilise abi kaudu toetatavatele tegevustele kasutatakse EAFRD kogusummast 6% (maksimaalselt 26 405 894 eurot). 4.3.3 Toetusesaajad ÜPP strateegiakava rakendamisega seotud asutused, sh korraldusasutus, makseasutus ja ÜPP võrgustiku ülesandeid täitev asutus. 4.3.4 Määr Märkida EAFRDst ÜPP strateegiakavale antava kogutoetuse protsendimäär, mida kasutatakse tehnilise abi meetmete rahastamiseks. Kogu perioodi ühtne protsendimäär (kuni 4 % / kuni 6 % Belgia, Eesti, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Malta, Rootsi, Sloveenia ja Taani puhul) 6 4.4 ÜPP võrgustik 4.4.1 Kokkuvõtlik ülevaade riikliku ÜPP võrgustikust ja selle eesmärgid, sealhulgas tegevused, millega toetatakse Euroopa innovatsioonipartnerlust ning teadmiste jagamist põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemis ÜPP võrgustiku loomise peamiseks eesmärgiks on luua riiklikul tasandil organisatsioonide ja haldusasutuste, nõustajate, teadlaste ja muude innovatsiooni osalejate ning muude põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna osalejate võrgustik. Riikliku ÜPP võrgustiku tegevuste peamisteks eesmärkideks on suurendada sidusrühmade kaasatust ÜPP strateegiakava rakendamisse, abistada liikmesriikide ametiasutusi ÜPP strateegiakava rakendamisel ja üleminekul tulemuspõhisele rakendamismudelile, parandada ÜPP strateegiakava rakendamise kvaliteeti, teavitada laiemat üldsust ja võimalikke kasusaajaid ÜPP strateegiakava suundumuste ja rahastamisvõimaluste kohta, edendada innovatsiooni põllumajanduses ja maaelu arengus ning toetada vastastikust õppimist ning kõigi sidusrühmade kaasamist teadmiste vahetamise ja teadmiste loomise protsessi, aidata kaasa ÜPP strateegiakava järelevalve- ja hindamissuutlikkusele ja -tegevusele ning tulemuste levitamisele. Eesmärkide saavutamiseks viiakse läbi järgmisi tegevusi: • ÜPP strateegiakava alusel rakendatud või toetatud projektinäidete ja heade praktikate kogumine, levitamine ja analüüsimine ning ÜPP strateegiakava erieesmärkidega seotud põllumajanduse ja maapiirkondade arengute analüüsimisele kaasaaitamine; • panustamine liikmesriigi haldusasutuste ja muude ÜPP strateegiakava rakendamisse kaasatud osalejate suutlikkuse suurendamisse, sealhulgas järelevalve- ja hindamisprotsessidesse; • kogemuste vahetamise hõlbustamine sidusrühmade vahel, sh erinevate platvormide, foorumite ja ürituste loomine selle tarbeks ning vajaduse korral teabe vahetamine kolmandate riikide võrgustikega; • rahastatud struktuuride ja projektide osas teabe kogumine ja selle levitamise hõlbustamine, sh näiteks kohalike tegevusrühmade ja põllumajanduse tootlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühmade tegevus ning samaväärsete struktuuride ja projektide osas; • Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade ja kohalike tegevusrühmade või sarnaste kohalike arengustruktuuride koostööprojektide toetamine, sh riikidevahelises koostöös; • seoste loomine muude liidu rahastatavate strateegiate või võrgustikega; • panus ÜPP strateegiakava edasiarendamisse ja mis tahes järgneva ÜPP strateegiakava perioodi ettevalmistamisse; • koostöö AKIS keskusega, üksteise tegevuse vastastikune toetamine (vt ka ptk 8.1 ja 8.2); ET 187 ET • osalemine Euroopa ÜPP võrgustiku tegevuses ja sellele kaasaaitamine. Kuna ÜPP võrgustik tegutseb AKIS keskusega sama asutuse all, on nende igapäevane koostöö nii vältimatu kui ka asjakohane. Praktilise tööjaotuse mõttes keskendub ÜPP võrgustik kogu ÜPP meetmetele tervikuna, samas kui AKIS keskuse tähelepanu keskmes asub eeskätt AKIS, sealhulgas AKISe kokkupuutepunktid ja seosed Euroopa Horisondiga. ÜPP võrgustik saab oma ülesannete täitmisel rakendada AKIS keskuse teabesalve võimalusi (nt info ellu viidud innovatsiooniprojektide kohta), AKIS keskuse kontaktvõrgustikku ja ekspertteavet, ent samas saab pakkuda omalt poolt tuge Eesti edukamate ÜPPst rahastatud projektide jt tegevuste tutvustamisel üle- Euroopalise ÜPP võrgustiku kaudu. Hea näide ÜPP võrgustiku toetavast mõjust näiteks innovatsioonitegevustele kaasa aitamisel, on olnud MAKi meetme 16.1/16.2 raames spetsiaalne taotlusvoor piiriülestele EIP tegevusgruppidele, mille ettevalmistamisel oli suur roll just MAK maaeluvõrgustiku innovatsioonivõrgustikul ja nende headel kontaktidel teiste riikide maaeluvõrgustikega; eelinfo levis, toimusid kohtumised võimalike partner-tegevusrühmade leidmiseks, jne. 4.4.2 Riikliku ÜPP võrgustiku struktuur, juhtimine ja toimimine ÜPP võrgustiku struktuuri, juhtimise ja toimimise eest vastutab Maaeluministeerium. Eelmisel perioodil täitis Maaeluvõrgustiku üksuse ülesandeid Põllumajandusuuringute Keskus, kelle struktuuris paikneb Maaelu võrgustikutöö osakond. Maaeluvõrgustiku juhtimises ja tegevuskava elluviimises osaleb nõuandva organina Maaeluvõrgustiku koostöökoda, kelle liikmeteks on Maaelu arengukava eesmärkide täitmisega seotud organisatsioonide ja rakendusasutuste esindajad. Koostöökoja ülesanneteks on tagada Maaeluvõrgustiku tegevuse koordineeritus erinevate Maaelu arengukavast kasusaajaid esindavate ühenduste ja organisatsioonide ning selle rakendamisega või põllumajanduse ja maaelu arendamisega seotud asutuste ja organisatsioonide vahel. Samuti nõustada Maaeluvõrgustiku üksust iga-aastase tegevuskava ettevalmistamise ja elluviimise osas. ÜPP võrgustik luuakse hiljemalt 12 kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Komisjon on Eesti ÜPP strateegiakava heaks kiitnud. Riiklik ÜPP võrgustik luuakse tuginedes olemasolevale Maaeluvõrgustikule ning sellega määratakse juhtimisstruktuur ja tegevusplaan. Kuni ÜPP võrgustiku loomiseni võivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 52, 53 ja 54 osutatud Euroopa maaelu arengu võrgustik, Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustik ja riiklikud maaeluvõrgustikud lisaks kõnealustes artiklites osutatud tegevustele tegeleda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklites 126 ja 127 osutatud tegevustega. Kui määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 113 osutatud võrgustik on loodud, võivad nad lisaks selle artiklites 126 ja 127 osutatud tegevustele kuni 31. detsembrini 2025 täita määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 52 lõikes 3, artikli 53 lõikes 3 ja artikli 54 lõikes 3 osutatud ülesandeid, mis on seotud maaelu arengu programmide rakendamisega vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013. ÜPP võrgustiku tegevuste rahastamine toimub tehnilise abi vahenditest. 4.5 Ülevaade EAFRD ja muude maapiirkondades toetust andvate liidu fondide tegevuse kooskõlastamisest, piiritlemisest ja nende vastastikusest täiendavusest ÜPP strateegiakava, ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ÜF, ESF+, ÕÜF) ning teiste EL tõukefondide (Horizon, Interreg, jt) vahel on maapiirkondade jätkusuutliku arendamise osas tihedad seosed. Olulisel kohal on ka taaste- ja vastupidavusrahastu ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU, mis aitab leevendada koroonaviiruse pandeemia majandusliku ja sotsiaalset mõju. Strateegiakavas ja teistes fondides on sünergia tagamiseks tegevuste valikul lähtutud pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadustest ja sihtidest. Strateegia „Eesti 2035“ koostamisel kaardistati Eesti eelseisvad arenguvajadused, seati pikaajalised eesmärgid ja arengusuunad ning määrati eesmärkide saavutamiseks vajalikud muudatused. Strateegiakava on suunatud suures osas ühe valdkonna -põllumajandussektori toetamisele ning sarnaseid tegevusi ei toetata teiste EL fondide raames rahastatavate tegevustega. Strateegiakava kolmas üldeesmärk, parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda, on ET 188 ET tihedalt seotud teiste ESI fondide raames planeeritud tegevustega. Strateegiakava raames valitud tegevused panustavad eelkõige maapiirkondade tööhõive suurendamise, ettevõtluse arengu soodustamise ning üldise ettevõtlus- ja elukeskkonna parandamisele. Strateegiakava ei panusta suuremahuliste investeeringute elluviimisele ega avalike teenuste arendamisele. Suuremahulised investeeringud on planeeritud eelkõige ERF ja RRF vahenditest, sh kiirele andmesidele juurdepääsu soodustamine. Sotsiaalvaldkonna arendamise, sh maapiirkonna sotsiaalvaldkonna arendamisega tegeleb peamiselt ESF+, millel on puutumus strateegikavaga läbi LEADER sekkumise. Maaeluministeeriumi vastutusalas on ka EMKVF rakendamine, mille raames on Maaeluministeerium olnud kaasatud ka ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepe välja töötamisel. Asjaomased ministeeriumid on kaasatud ÜPP strateegiakava koostamisse, sh juhtkomisjoni ning kaasatakse ÜPP strateegiakava 2023–2027 seirekomisjoni. Koostöö erinevaid EL toetusi administreerivate ametkondade vahel jätkub sekkumiste väljatöötamisel ning elluviimisel – sekkumiste koostamise protsessi kaasatakse kõik seotud asutused ning olulisemad partnerid. Sekkumiste elluviimisel toimub asutuste vahel infovahetus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel on riigi tasandil kooskõlas Eesti 2035-ga kokku lepitud kuus eesmärki: Nutikama Eesti (ERF) saavutamiseks planeeritakse toetada innovatsiooni, digitaliseerimist, majanduse struktuuri muutust ning VKE-de arengut. Ettevõtluse ja innovatsiooni toetamise kaudu muutub Eesti ambitsioonikate äriideede kasvulavaks ning ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Ettevõtete tegutsemiskeskkond peab soosima nutikate lahenduste loomist ja katsetamist. Kindlustada tuleb teaduse rahvusvahelist kõrget taset ning edendada ettevõtete, teadlaste ning valitsus asutuste koostööd. Erilist tähelepanu suunatakse VKE-de konkurentsivõime suurendamisele digitehnoloogiate kasutuselevõtmise, ekspordivõimekuse suurendamisel, ettevõtluskeskkonna parandamisel ning loomemajanduse toetamisel. Planeeritud tegevused on tihedalt seotud strateegiakava 8. erieesmärgi raames planeeritud ettevõtluse konkurentsivõime, ettevõtluskeskkonna arendamise, LEADER sekkumise ning bioressursside väärindamise ning tervikuna horisontaalse erieesmärgiga. Nimetatud sekkumiste välja töötamisse kaasatakse teiste ministeeriumite esindajad, vältimaks tegevuste dubleerimist. Lisaks on nutikama Eesti suuna alt planeeritud investeeringud kiire andmeside juurdepääsu soodustamiseks. Digiühiskonna arengukava 2030[1] kohaselt on 2021. aasta seisuga maapiirkondades hinnanguliselt 120 000 majapidamist ja ettevõtet ilma kiire püsiühenduseta. Neist üle 45 000 saab 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis vastab ELi 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärkidele. Siiski jääb peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk nn valgesse alasse veel vähemalt 75 000 aadressi, mis vajavad riigi- ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid investeeringuid. Aastatel 2021 kuni 2027 on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada püsiühenduste rajamist turutõrkepiirkondades kokku 69,29 miljoni euroga, millest 24 mln eurot on taasterahastu NextGenerationEU (ehk Recovery and Resilience Facility, RRF) vahendid ja 45 mln eurot on Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) vahendid. Nimetatud vahendite rakendamiseks koostati avalik konsultatsioon ja sihtpiirkonnaks prioritiseeriti lairiba juurdepääsuvõrgu arendamine maapiirkonnas. Vältimaks erinevate toetusmeetmete dubleerimist ei planeerita ÜPP strateegiakavas sekkumist kiirele andmesidele juurdepääsu loomiseks. Rohelisema Eesti (ERF ja Ühtekuuluvusfond) suunal on peamisteks tegevusteks energiatõhususe suurendamine, säästliku energiatarbimise, taastuvenergia, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, kliimamuutustega kohanemine ja valmisoleku tõstmine, ringmajanduse ja roheinnovatsiooni arendamine ning suuremate linnapiirkondade säästva liikuvuse arendamine. Mitmed planeeritud tegevused on suunatud eelkõige linnapiirkondadele, kuid olulisel kohal on kliimamuutustega kohanemine ja valmisoleku tõstmine ka maa- ja rannapiirkondades ning säästliku energiatarbimise toetamine kõikides sektorites. Ühendatuma Eesti (Ühtekuuluvusfond) suunal on peamisteks tegevusteks keskkonnasäästliku transpordi investeeringud, maanteetranspordi investeeringud ning kohalike omavalitsuste kergliiklusteed. Nimetatud investeeringud on olulised maapiirkondadele ning sealsete elanikele juurdepääsu ning ühendatavuse ET 189 ET tagamiseks, mida on käsitletud ka Euroopa Komisjoni teatises „Maapiirkondade pikaajaline visioon aastaks 2040“. ÜPP strateegiakava raames ei planeerita sekkumisi taristuinvesteeringuteks, v.a väga spetsiifilised põllumajandusega seotud taristuinvesteeringud. Sotsiaalsema Eesti (ESF+, ERF) suunal on tähelepanu alla eelkõige avalike teenuste (haridusteenused, sotsiaal ja tervishoiuteenuste ning tööhõivega seotud teenused) kättesaadavuse parandamine üleriigiliselt. Täiendavalt pannakse rõhku nii pikaajalise hoolduse korraldusele kui enim puudust kannatavate isikute vajaduste katmiseks. ÜPP strateegiakava omab sotsiaalvaldkonnaga seost läbi LEADER sekkumise. Sekkumine katab 96% maapiirkonna elanikest ning läbi sekkumise planeeritakse esmakordselt kasutada ka ühisstrateegia võimalust, mis annab kohalikul tasandil võimaluse oma strateegiates kajastada ka ESF+ raames toetatud tegevusi, eelkõige hoolekande suunal. LEADER sekkumine toetab maapiirkonnas kohalikul tasandil sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ning vaesuse vähendamist. Sotsiaalvaldkonna arendamine keskselt on planeeritud ESF+ vahenditest. Mitmed ÜPP strateegiakava sekkumised (peamiselt erieesmärk 7 ja 8) on suunatud maapiirkonnas tööhõive, sh noorte tööhõive parandamisele. Inimestele lähedasem Eesti (ERF) põhineb kahel suuremal tegevusel, ühelt poolt linnapiirkondade arendamisel, läbi linnaruumi arendamise, targa linna pilootlahenduste ning elurikkuse suurendamise tiheasustusaladel. Teisalt regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste kättesaadavuse parandamise kaudu. Selle raames on planeeritud arendada elu- ja ettevõtluskkeskonda, avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning KOV võimekuste tõstmist. Dubleerimise vältimiseks on ÜPP strateegiakava ettevõtluse sekkumised suunatud maapiirkonda, sh väiksemate asulate ja külade piiridesse ning LEADER sekkumise kaudu toetakse tegevusi, mis omavad kohaliku mõju. Avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamise sekkumisi ei ole ÜPP strateegiakavas planeeritud. Õiglane üleminek (ÕUF) on suunatud konkreetselt mitmekesise ja nutika ettevõtluse arenguks, seda näiteks Ida-Viru tööstusinvesteeringute ja ettevõtluse toetamise ning töötajate ümberprofileerimise ja koolitamise kaudu ning atraktiivse elukeskkonna loomine Ida-Virumaal. Planeeritud tegevused on peamiselt suuremahulised investeeringud (nt investeeringud kaugküttesüsteemide kaasajastamisse, sotsiaal- ja terviseteenuste arendamisele jne. ÜPP strateegikava sekkumised on suunatud kogu maapiirkonnale, sh ka Ida-Virumaale, kuid strateegiakava raames planeeritud tegevused, sh ettevõtluse konkurentsivõime sekkumise tegevused on väiksemahulised ning suuremahulisi investeeringuid väljaspool põllumajandust ei toetata. Eesti taaste- ja vastupidavuskava (Taasterahastu) on üleriigilise strateegia “Eesti 2035” ja selle tegevuskava üks lisadest, hõlmates kõiki Taasterahastu sambaid ning adresseerides Euroopa Komisjoni poolt tehtud riigipõhiseid soovitusi koostoimes teiste ELi fondidega. Eesti taastekava (kinnitatud Euroopa Komisjoni poolt 5.10.2021) olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega. Rahastusega toetatakse ettevõtete rohepööret spetsiaalse rohefondi kaudu, uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ja ressursitõhususe tõstmist, bioressursside väärindamist, vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu ning rohepööret toetavate oskuste arendamist. Bioressurside väärindamine on otseselt seotud ka ÜPP strateegiakava erieesmärgiga 8, mille raames toetataks erinevaid väikse mahulisi katseprojekte ning erinevate tehnoloogiate arendamist ja innovatsiooni soodustamist bioressursside paremaks ja säästlikumaks kasutamiseks. Mahukaid, Eesti majanduse jätkusuutlikku kasvupotentsiaali tugevdavaid bioressursside väärindamise suurinvesteeringuid toetatakse just taaste- ja vastupidavuskava vahenditest. Täiendavaid kokkupuuteid strateegiakaval taaste- ja vastupidavuskavaga ei ole, taaste- ja vastupidavuskava panustab oluliselt lairibavõrgu arendamisele maapiirkonnas. Perioodil 2021–2027 rakendatakse Eestis Interregi raames 7 programmi, Eesti-Läti 2021 – 2027, Kesk- Läänemere, Läänemere, Interreg Euroopa, URBACT IV, ESPON 2030 ja INTERACT IV. Eeltoodud programmide osas on kaardistatud konkreetsed sihtpiirkonnad ning abikõlblikud taotlejad, kes saavad tegevustes osaleda ning eesmärgiks on osapoolte koostöö parandamine. ÜPP strateegiakava puutumus on peamiselt läbi maapiirkondade konkurentsivõime kasvu ning heade tavade jagamise nende programmide kaudu, mis on suunatud regionaalse tasandi piirkonnale (nt Eesti-Läti 2021 – 2027). Teatud Interreg projektides osalevad ka kohalikud tegevusrühmad partneritena. Samuti panustavad piirkonna ülesesse ET 190 ET koostöösse Leader koostööprojektid ning erinevad teadus- ja arendustegevused. Eesti kavandavate vahendite ning ELi tsentraalsete fondide (nt Euroopa Horisont, LIFE, DEP, CEF2) kasutuse koordineeritud kavandamiseks tehakse koostööd ja vahetatakse infot nende fondidega tegelevate asutuste vahel, et Eestile olulisi tegevusi ellu viia. See tagab ka erinevate vahenditest toetatavate tegevuste korral sünergia, harmoonia ning kooskõlastatud lähenemist võimaldades edendada osalemist rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. LIFE programm on keskkonnale suunatud rahastamisvahend, mis toetab liidu keskkonnapoliitika arengut ja elluviimist ning mida koordineerib Eestis Keskkonnaministeerium. Eestis on rahastatud mitmeid suuremahulisi projekte nii keskkonna kui energiatõhususe edendamiseks. Strateegiakava panustab kohalikul tasandil keskkonna ja ressursitõhususe, looduse ja elurikkuse ning kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise alastesse eesmärkidesse eelkõige läbi erinevate keskkonna- ja elurikkuse meetmete, samuti soodustades vastavaid tegevusi teistes sekkumistes. Strateegiakavas panustab LIFE projekt Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks (Adaptive community based management of forest and farming landscapes to improve the conservation status of Natura 2000 habitats and species, LIFE18 IPE/EE/000007) sekkumistesse KK5 ja KK6. Programmis töötatakse välja tulemuspõhise hindamise metoodika pärandniitudele ja väärtuslikele püsirohumaadele. Poollooduslike koosluste kaitsekava uuendatakse ning taastatakse 1000 ha erinevaid poollooduslikke kooslusi, sh 20 rannaniitu. Samuti ajakohastatakse praegust toetussüsteemi, mis peaks senisest enam motiveerima maaomanikke taastama ja hooldama poollooduslikke kooslusi. Poollooduslikud kooslused saavad liikuda hooldusskeemi ja taotleda pärandniidu hooldamise toetust pärast seda, kui need alad on taastatud. Poollooduslike koosluste taastamisse ja seega ka strateegiakava sekkumisse KK6 panustavad veel Eesti-Läti ühine LIFE projekt (LIFE20 NAT/EE/000074) „Restoring and promoting a long term sustainable management of Fennoscandian wooded meadows in Estonia and Latvia” 500 ha puisniitude taastamisega ning Muhu saare poollooduslike koosluste sidususe suurendamine ja selleks kasutatud meetodite viimine laiemasse kasutusse (Restoring and connecting semi-natural meadow habitats on Muhu island, LIFE19 NAT/EE/001006), mille käigus taastatakse 500 ha poollooduslikke kooslusi. Viimase projekti eesmärgiks on ka fragmenteerunud pärandniitude ühendamine maastikus selleks, et neile omased liigid saaksid säilitada geneetilise mitmekesisuse. Programmi Digitaalne Euroopa (DEP) tehtavate investeeringutega toetatakse Euroopa Liidu kahte eesmärki, milleks on üleminek rohelisele majandusele ja digipööre, ning tugevdatakse liidu vastupidavust ja digitaalset suveräänsust. Eestis tegeleb digitaaltehnoloogiate arendamise ning selle teemalise investeeringutega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Strateegiakavas ei ole planeeritud sekkumisi, mis kattuksid programmi „Digitaalne Euroopa“ eesmärkidega. Euroopa ühenduse rahastus (CEF2) raames toetatakse transpordi, energia ja digitaalvaldkonna koostoime võimaldamist ja tugevdamist. Perioodil 2014–2020 sai CEF raames toetust Rail Baltica, mille eesmärk on transpordisektori rohelisemaks muutmine Baltikumis, arendades edasi Euroopa standardile vastavat 1435 mm rööpmevahega kaherööpmelist raudteeliini, mis integreerib Balti riigid ELi TEN-T võrku. Eestis tegeleb transpordi, energia ja digitaalvaldkonna arendamisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Strateegiakavas ei ole planeeritud suuremahulisi investeeringuid transpordi, energia ega digitaalvaldkonna arendamisse. Euroopa Horisont programmil on strateegiakavaga kõige suurem kokkupuutumus just II samba kuuenda teemavaldkonnaga (klaster 6). Euroopa horisondi II samba kuuenda teemavaldkonna eesmärk on parandada keskkonnaseisundit, aidata taastada elurikkust maismaal, siseveekogudes ja merel. Teaduse ja innovatsiooni toetamise kaudu edendatakse loodusvarade jätkusuutliku kasutamist ning kujundatakse ümber majanduse ja ühiskonna tavasid säästliku ressursikasutuse suunas. Samuti kiirendab teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon üleminekut madala CO 2-heitega, ressursitõhusale ringmajandusele ja säästvale biomajandusele, sealhulgas metsandusele. Toetatakse ka maa-, ranniku- ja linnakogukondade jätkusuutlikku arengut ja kohanemist digi- ja rohepöördega. ET 191 ET Strateegiakava ja Euroopa Horisondi vahelisi seoseid aitavad tugevdada strateegiakavas planeeritud sekkumised teadmussiirde ja nõuande ning innovatsioonikoostöö toetamiseks. Teadmussiirde ja nõuande raames vahendatakse Horisondi projektide tulemusi, näiteks nõuandetegevuste käigus, teadmiste vahetamisele suunatud infoseminaridel, AKIS keskuse e-teabesalves avaldatud materjalidena jpm. lisaks on oluline roll ÜPP võrgustikul, kes teeb koostööd Eesti Teadusagentuuriga, kes on Euroopa Horisondi kontaktpunktiks Eestis ning juba käesoleval programmiperioodil kajastas omaväljaantavas infokirjas lisaks EIP-AGRI uudistele ka Euroopa Horisondi uudiseid, asjakohaste projektide tulemusi, temaatiliste võrgustike teateid jne, mis muuhulgas tagab tegutsenud, käimasolevate ja tulevaste EIP projektide kursisoleku Horisondis toimuvaga, valdkonnale oluliste teadusuudistega jne. EIP projektide ja Horisondi mitme osapoolega (multi-actor) projektide vahelise sünergia tugevdamiseks ja koostoovõimaluste tutvustamiseks korraldab võrgustik koostöös Eesti Teadusagentuuriga ühiseid infoüritusi, kus osalevad nii EIP kui ka Horisondi projektide esindajad ja kus tutvustatakse käimasolevaid või lõppenud projekte, aga ka kaardistatakse ühishuvisid ja vahetatakse informatsiooni eesmärgiga algatada uusi ühiseid projekte. [1] https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 4.6 Rahastamisvahendid 4.6.1 Rahastamisvahendi kirjeldus Eesti sarnaselt kogu maailmale on suurte muutuste keskel, kus toimub valdkondadeülene automatiseerimine ja digitaliseerimine. Erinevate EL eesmärkide, sh kliima ja keskkonna ning digitaalvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on vaja teha mahukaid investeeringuid. Investeeringute vajadus on nii VKE-del, sh mikroettevõtetel, kui ka suurtel ettevõtetel. Eelmise programmiperioodi 2014–2020 jooksul rakendati rahastamisvahendit läbi kolme MAK 2014– 2020 tegevuse liigi[1] kogusummas 54 460 000 eurot, millest 15 000 000 tuli Euroopa taastekava vahenditest. Seisuga 31.12.2020 rahastati kokku 234 laenu summas 40,8 mln eurot. Välja makstud laenude osakaal oli 73,4% kogu eelarvest. Nimetatud perioodil väljastati mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen 184 korral ning pikaajalist investeerimislaenu 50 korral. Edukalt on rakendunud ka pankadega kooslaenamine, kus osa laenu summast tuleb krediidiasutustest ning osa tuleb Maaelu Arendamise Sihtasutusest (MES), kes oli sel perioodil rahastamisvahendi rakendaja. Kaaslaenamine annab krediidiasutustele kindluse, et tegemist on jätkusuutliku ettevõttega ning annab võimaluse rahastamisvahendist rahastada rohkemal hulgal laene, võrreldes sellega kui kogu laenusumma tuleks ainult rahastamisvahendist. Põllumajanduse, toidu- ja joogitootmise ning maapiirkonna ettevõtluse valdkonnas on jätkuvalt probleeme kapitali ja finantseerimiseallikatele ligipääsemisega. Jätkuvad probleemid ebapiisava tagatise, ebastabiilsete rahavoogude ning omakapitali puudumisega, mis takistavad krediidiasutuste poolt pakutavatele võimalustele ligipääsu. Statistikaameti andmetel tegutseb maapiirkonnas kolmandik ettevõtetest, kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu viiendik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Maapiirkonna ettevõtlus on võrreldes varasemaga kohanenud ning muutunud palju mitmekesisemaks. Samas on kasvutrendis maa- ja linnapiirkonna vaheline hõivelõhe. Olemasolevate töökohtade säilitamiseks, uute atraktiivsete töökohtade loomiseks ja piirkondlikult ühtlase sissetuleku tagamiseks tuleb maaelu toetuste rakendamisel ja sihtide seadmisel üha enam fookusesse võtta uute atraktiivsete töökohtade loomine läbi maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime kasvu, maapiirkonna ettevõtluse mitmekesisuse säilitamise ning lisandväärtust loovate tegevuste ja valdkondade (nt ringbiomajandus, innovaatilised tootmisviisid, väärindatud toodete eksport, ökoturism jne) edendamise kaudu. Tehnoloogilise varustatuse, konkurentsivõime suurendamise ning tootmis- ja ekspordimahtude kasvatamiseks on vajalik tagada ligipääs finantsinstrumentidele maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele. ET 192 ET Eesti põllumajandussektor on aastatel 2014–2018 investeerinud 938,3 mln eurot ning aastane investeeringute maht ulatub 151,6 mln eurost 237,1 mln euroni. Suurenenud nõudmised põllumajadustootmisest tuleneva mõju vähendamiseks nõuavad põllumajandustootjatelt täiendavaid investeeringuid keskonnamõjude vähendamiseks ning tootlikuse suurendamiseks. Seejuures on laenu saamine keeruline eelkõige noortel põllumajandustootjatel ja alustavatel ettevõtjatel. Põllumajandustootjatel, sh noortel on raskusi ka vajaliku tootmismaa ostmisel. Toiduainetööstuse (sh joogitööstus) valdkonnas tegutses Eestis 2019. aastal 761 ettevõtet. Eesti toiduainetööstuste investeeringute maht materiaalsesse põhivarasse võrreldes EL-i keskmisega on suhteliselt madal ning investeeringuvajadus Eesti toiduainetööstuses on endiselt suur ning ka tulevikus on oluline jätkata sektori toetamist nii investeeringute tegemisel tehnoloogiasse kui ka teadus- ja arendustegevusse. Töötlemisvõimekuse saavutamisel on oluline toetada ühisinvesteeringuid, mis aitavad paremini kaasa struktuursete muutuste toimumisele ja on laiema mõjuga, kuna investeeringuga ei ole seotud ainult üks isikute grupp, vaid soodustatakse suurema isikute ringi koostegevust. Ühistegevuse arengut takistab tootjate piiratud võimekus ühistu arengusse investeerida. Turutõrke lahendamiseks on vaja luua paremad eeldused nii põllumajandustootjate, sh noorte kui alustavate ja muude maapiirkonna ettevõtete kapitalile ligipääsuks kasutades selleks finantsinstrumentide võimalusi. Oluline on suurendada võimalusi kapitali kaasamiseks olukorras, kus maapiirkonnas teatud tegevusalade ettevõtted ei saa laenu, kuna krediidiasutused kohaldavad laenu andmisel sõltumata tegevusalast ja muudest valdkonna iseärasustest ettevõtetele ühesuguseid kriteeriume. Seejuures tuleb hõlbustada ka põllumajandusühistute ja toiduainetööstuste juurdepääsu kapitalile ning finantsinstrumentidele laiemalt. Rahastamisvahendiga on võimalik toetada uusi või varajases kasvufaasis olevaid ettevõtteid, sh noori põllumajandustootjaid ja nende poolt tehtud investeeringuid, mis on elujõulised kuid teatud põhjustel (ebasobiv tagatis, tundmatu tegevusala, hooajaline sissetulek vms) krediidiasutused neile laenu ei anna või annavad laenu taotleja jaoks ebasobilikel tingimustel (nt lühike tagasimakse aeg, kõrge intress, ebamõistlikud tagatised). Eeltoodust tulenevalt rakendatakse rahastamisvahendit järgmistes ÜPP strateegiakava erieesmärkides: 2, 3, 7 ja 8 ning nende erieesmärkide põhjal programmeeritud sekkumistes - põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud, toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud, ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse ning investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Täiendavalt saavad rahastamisvahendite poolt pakutavaid võimalusi kasutada ka põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise, väikeste põllumajandustootjate arendamise sihtgrupi kuuluvad põllumajandustootjad. Neil on võimalik rahastamisvahendit kasutada läbi põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete tootlike investeeringute sekkumise, mille raames programmeeritakse rahastamisvahend. Eeltoodud sekkumised panustavad põllumajanduse, toidu- ja joogitootmise ning maapiirkonna ettevõtluse valdkonnas investeeringute tegemisele, kus on jätkuvalt probleeme kapitali ja finantseerimiseallikatele ligipääsemisega. Ülejäänud erieesmärgid (1, 4, 5, 6, 9) ning nende alt programmeeritud sekkumised ei kasuta ÜPP strateegiakava mõistes rahastamisvahendit, kuna rakendatavate sekkumiste olemus, nendega kaetav vajadus või sekkumise raames toetatavad tegevused ei ole seotud eelnevalt tuvastatud turutõrkega ning seega pole rahastamisvahendi rakendamine nendes sekkumistes asjakohane. Rahastamisvahendi eelhindamine Rahastamisvahendi eelhindamist alustati 2019. aasta oktoobris ühiselt ÜPP strateegiakava ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava“ jaoks Eesti Maaülikooli poolt. Eelhindamise aruanne koostati 2020. aasta aprillis hinnates turutõrke asjakohasust 2019. aasta lõpu seisuga. Eelhindamises ei arvestatud COVID-19 kriisist tingitud olukorraga. ET 193 ET Eelhindamise aruande koostamisel lähtuti eelkõige Statistikaameti ja Eesti Panga andmetest sihtrühmade majandusliku olukorra kohta, Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt 2019. aastal läbi viidud uuringute tulemustest[2], eelnevate rahastamisvahendite eelhindamise tulemustest, MESi andmetest perioodi 2014–2020 rahastamisvahendi rakendamise kohta ning sihtrühma, krediidiasutuste ning rahastamisvahendiga seotud asutustega (korraldus-, rakendus- ja makseasutused) läbi viidud intervjuudest. Eelhindamisse kaasatud sihtrühmad olid põllumajandustootmises, toiduainete ja joogitootmises ning maalises asustuspiirkonnas muudes tegevusvaldkondades tegutsevad ettevõtted, sh ühistud[3]. Rahastamisvahendi eelhindamise käigus analüüsiti rahastamisvahendi võimalikke rakendusvaldkondi, turutõrkeid ja sihtgruppe, samuti töötati välja ettepanekud rahastamisvahendite kujundamiseks ja rakendamiseks ning kavandati võimalikud investeerimisstrateegiad. Turutõrked eelhindamisega kaetud sihtrühmades olid valdavalt sarnased ja ei erine suuresti programmiperioodil 2014–2020 rahastamisvahendi eelhindamisel tuvastatud turutõrgetest. Jätkuvalt on suurimaks probleemiks krediidiasutustest laenu saamisel tagatise ebapiisavus, liiga lühike laenutagasimakse investeerimislaenudel, laenutaotlejate ebarealistlikud äriplaanid ning vähene teadlikkus rahastamise võimalustest. Ebapiisavad tagatised on eelkõige probleemiks alustavatel ja kasvufaasis olevatel ettevõtetel, ühistutel, tootjarühmadel ning muudel maaettevõtjatel. Ettevõtjate hinnangul ei tunne krediidiasutused ka piisavalt hästi vähem levinud tegevusalade spetsiifikat, mistõttu hinnatakse äriplaane ebaadekvaatselt või kogunisti loobutakse nende hindamisest. Krediidiasutuste hinnangul on ettevõtjate finantskirjaoskus ja riskijuhtimise alastes teadmistes vajakajäämisi, millest tulenevalt on ka koostatud äriplaanid nõrgad, kus hinnatakse prognoositavaid tulusid liiga suureks ning kulusid liiga väikseks. Põllumajandussektoris krediidiasutuse poolt laenu andmise puhul on probleem eelkõige alustavate (sh noorte) ja kasvufaasis olevate põllumajandusettevõtjate puhul, kus krediidiasutused hindavad laenu saamiseks vajalike tagatisi ebapiisavaks või on intressimäärad liiga kõrged. Sobivaks tagatiseks hinnatakse maad, mida aga paljudel põllumajandusettevõtjatel ei ole, seega on vajalik väikeste ja keskmiste suurustega põllumajandustootjatel põllumajandusmaa ostu finantseerimine. Samuti on krediidiasutuste poolt pakutavad laenutagasimaksed liiga lühikese perioodiga. Selleks, et sektor suudaks senise investeerimise mahu säilitada, peab lisaks sektori tootlikkuse ja kasumlikkusele paranema ka ligipääs pikaajalistele laenudele. Samas on esile toodud, et suurema sektorispetsiifilise kogemuse tõttu oskab MES enam arvestada põllumajandussektori eripäradega ning seega on hästi käivitunud MESi ja krediidiasutuste kaaslaenamise toode. Muude maaettevõtete puhul on lisaks eelnevale probleemiks ka mikrolaenude puudumine ja väikelaenude liiga kõrged intressid, mis sunnib ettevõtjaid kasutama kõrge intressimääraga tarbimislaene. Alustavate ettevõtjate ja hooajaliste valdkondadega (nt turism) ettevõtjad ei saa krediidiasutustest laenu, kuna ettevõtte majandusnäitajad või äriplaan ei ole krediidiasutuste hinnangul piisav. Ka on probleeme tagatisega, kuna maalises asutuspiirkonnas asuv kinnisvara ei kvalifitseeru madala turuväärtuse tõttu tagatiseks. Samuti tuli intervjuudest välja, et väikeste laenusummade puhul krediidiasutused pole nõus äriplaane hindama. Intervjuudest selgus, et teadlikkus rahastamisvahendi laenude võimalustes on pigem tagasihoidlik, seega täiendava teavitustöö ja kasvava teadlikkuse tulemusena võib kasvada ka rahastamisvahendi nõudlus. Toiduainetööstuses tegutsevatel väiksematel ettevõtetel on lisaks üldistele takistustele ka probleeme käibekapitali laenu saamisega ning mikroettevõtjate jaoks pole sobivat investeerimislaenu. Ühistutel tekitab vähene omakapital probleeme laenukapitali kaasamise võimalustega, seda eriti suuremate projektide puhul. Täpsem ülevaade eelhindaja ettepanekutest ja turutõrke kirjeldustest on leitav eelhindamise lõpparuandest (vt https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021- rahastamisvahend-eelhindamine.pdf). ET 194 ET Rakendatavad rahastamisvahendid Lähtuvalt eelhindaja soovitustest ja eelmise perioodi positiivsetest kogemustest rakendatakse ÜPP strateegiakava raames tagatisi ja laenusid, sh: · Kasvulaen; · Pikaajaline investeerimislaen; · Eraldiseisev käibekapitalilaen vastavalt määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 80 lõikele 3. Ettevõtete rahastamisvajadus varieerub suuresti sõltuvalt ettevõtte suurusest ning arenguetapist. Rahastamisvahendi kaudu pakutavate finantstoodete tingimused lepitakse kokku rakendaja ja ministeeriumi vahel rahastamislepinguga. Rahastamislepingus võidakse seada taotlejatele, kellel on turutingimustel keerulisem laenu saada (nt alustavad, noored või väikesed põllumajandustootjad, tootjaorganisatsioonid) soodustingimusi (nt madalam intress, madalam tagatise määr, pikem tagasimakse tähtaeg vms). Konkreetsed tingimused, sh soodustingimused kirjeldatakse rahastamislepingus. Rahastamisvahendi rakendamisega leevendatakse turutõrget põllumajanduse, toidutööstuse ning muude maapiirkondade ettevõtete seas. Sessoonse olemusega valdkonnad saavad kasu käibekapitali pakutavatest võimalustest ning ei pea kasutama lühiajaliste rahaliste vahendite saamiseks kõrge intressiga tarbimislaene. Spetsiifiliste ning vähem levinud valdkondade ettevõtjad saavad kasutada avaramaid võimalusi, kus arvestatakse ning teatakse nende eripäradest ning ollakse teadlikud valdkonna spetsifiikast. Paraneb paindlikus ettevõete kasvulaenude ning pikaajalise investeerimislaenude osas, kus nõutavad tagatised on madalamad ning tagasimaksed paindlikumad võrreldes krediidiasutuste poolt pakutavate toodetega, mis lubavad investeeringuid teha ka nendel ettevõtjatel, kes tavalisest krediidiasutusest laenu ei saa, või saaksid väga halbade tingimustega. Rahastamisvahendi kombineerimine muude toetustega Rahastamisvahendit rakendatakse tagastamatust toetusest eraldi tegevusena. Rahastamisvahendeid võib kombineerida toetustega, eelkõige toetuse saamisel omafinantseeringu osa rahastamisel, kui toetuse ja rahastamisvahendi toetuse brutotoetusekvivalendi summa ei ületa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 73 sätestatud asjakohaseid toetuse piirmäärasid ja vastava toetusskeemi tingimustes sätestatud toetuse piirsummasid. Rahastamisvahendist antava rahastuse ja toetuse summa ei tohi ületada asjaomase kuluartikli kogusummat. Rahastamisvahendit ei kasutata toetuse eelrahastamiseks ega toetusi rahastamisvahendi tagasimakseks. Rahastamisvahendit saab kombineerida muude toetustega ainult juhul, kui tegevus või investeering on abikõlblik kõigi kombineeritud toetuste puhul. Rahastamisvahendi rakendamise kord ja toetuse taotlemine Rahastamisvahendi rakendamiseks sõlmitakse haldusleping, lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 X lisas sätestatule Maaeluministeeriumi ja rahastamisvahendi rakendaja vahel, kus on kirjas rakendamise kord ja taotlemise protseduur. Rahastamisvahendi rakendaja valimiseks jälgib Maaeluministeerium riigihangete seaduses sätestatud tingimusi. Rakendaja saab olla juriidiline isik, kes tegutseb finantseerimise alal, kellel on varasem kogemus rahastamisvahendi rakendamisel ning omab piisavat pädevust rahastamisvahendi rakendamiseks (sh inimkapital, süsteemid, võimekus, piisav omakapital). [1] 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamisse“, 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ ja 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonna mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“. [2] Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajaduste ja võimaliku sekkumisloogika uuring ET 195 ET (https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2020-09/2020-ettevotete-toetusvajadus-lopparuanne-veebile- MMAO%2802092020%29.pdf) [3] Käesoleva dokumendi kontekstis ei hõlmata eelhindamise seda osa, mis puudutas kalandussektori ettevõtjaid, tootjaorganisatsioone ja sadamaid. 4.7 Sekkumiste maaelu arenguga seotud liikide ühised elemendid 4.7.1 Rahastamiskõlblike investeeringute loetelu Mitterahastamiskõlblikud investeeringud ja kulukategooriad Kõigi investeeringute sekkumisliigina rakendatavate sekkumiste puhul on mitterahastamiskõlblikud järgmised investeeringud ja kulukategooriad: · põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine (v.a rahastamisvahendi kaudu); · toetusõiguste ostmine (v.a rahastamisvahendi kaudu); · maa ostmine summas, mis ületab 10% asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, välja arvatud maa ostmine keskkonnakaitseks ja süsinikurikaste muldade säilitamiseks või maa ostmine noorte põllumajandustootjate poolt rahastamisvahendi kaudu; · loomade ning üheaastaste taimede ost ja nende istutamine (v.a rahastamisvahendi kaudu) muul eesmärgil kui: · loodusõnnetuse, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine; · kariloomade kaitsmine suurkiskjate eest või kasutamine masinate asemel metsanduses; · määruse (EL) nr 2016/1012 artikli 2 punktis 24 määratletud ohustatud tõugude kasvatamine keskkonna-, kliima- ja muude majandamiskohustuste alusel; · geneetilisest erosioonist ohustatud taimesortide säilitamine keskkonna-, kliima- ja muude majandamiskohustuste alusel. · laenuintress, välja arvatud toetuste puhul, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena; · investeeringud suuremahulisesse taristusse, mis ei ole osa kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatest, välja arvatud lairibaühendusse ja üleujutuste või rannikukaitsega seotud ennetusmeetmetesse, mille eesmärk on vähendada võimalike loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärgi (v.a rahastamisvahendi kaudu). Täiendavad sekkumisspetsiifilised mitterahastamiskõlblikkuse tingimused on vajadusel toodud peatükis 5, konkreetse sekkumise kirjelduses. 4.7.2 Maapiirkonna määratlus ja kohaldatavus Maapiirkond on piirkond, mis vastab Statistikaameti metoodika alusel maalisele ja väikelinnalisele asustuspiirkonnale[1]. Väikelinnalisse asustuspiirkonda kuuluvad asulad, kus suurem osa elanikest elavad piirkondades, kus rahvastiku tihedus on suurem kui 200 inimest km² ja väiksem kui 1000 inimest km² ning rahvaarv sellise tihedusega klastris on suurem kui 5000 inimest. Maalisesse asustuspiirkond kuuluvad asulad, kus rahvastiku tihedus on väiksem kui 200 inimest km² või kui tihedama asustusega piirkondade rahvaarv on alla 5000 elaniku. Eesti ei kohalda EUROSTATI maapiirkonna definitsiooni. [1] http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4601490&siteLanguage=ee 4.7.3 Valdkondlike sekkumiste, maaelu arenguga seotud sekkumiste või nii valdkondlike kui ka maaelu arenguga seotud sekkumiste ühised lisaelemendid Investeeringuobjektide sihipärane kasutamine Kõigi investeeringute sekkumisliigina rakendatavate sekkumiste raames soetatud või valminud ET 196 ET investeeringuobjektide sihipärase kasutamise tingimused nähakse ette siseriiklikus õiguses. Muud tingimused ja nõuded Sekkumise siseriikliku rakendusmäärusega või muu sekkumise rakendamiseks kasutatava aktiga võib valdkondlike sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste puhul kehtestada peatükis 5 toodud tingimuste ja nõuete täpsemad tingimused ja nõuded. ET 197 ET 4.7.4 Maaelu arenguga seotud sekkumiste suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Liikmesriigi osaluse määr(ad) Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr 155(2)(c) - Ennetähtaegselt pensionile jäämine 20,00% 43,00% 91(2)(a) - Vähem arenenud piirkonnad 20,00% 85,00% 91(2)(b) - Äärepoolseimad piirkonnad ja Egeuse mere väikesaared 20,00% 80,00% 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 60,00% 20,00% 60,00% esimese lõigu punkti b tähenduses 91(2)(d) - Muud piirkonnad 20,00% 43,00% 91(3)(a) - Toetused looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate 65,00% 20,00% 65,00% piirangute puhul artikli 71 alusel 91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, mittetootlike 80,00% 20,00% 80,00% investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel 91(3)(b) - 70 - Maksed artikli 70 alusel 20,00% 80,00% 91(3)(b) - 72 - Maksed artikli 72 alusel 20,00% 80,00% 91(3)(b) - 73 - Mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73 20,00% 80,00% 91(3)(b) - 77(1)(a) - Toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse jaoks artikli 77 20,00% 80,00% lõike 1 punkti a alusel 91(3)(b) - 77(1)(b) - Toetus programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b 20,00% 80,00% alusel 91(3)(c) - Tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber paigutatud vahenditest 100,00% 20,00% 100,00% artiklite 17 ja 103 kohaselt 91(3)(c) - 70 - Artikli 70 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber 20,00% 100,00% paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt 91(3)(c) - 71 - Artikli 71 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber 20,00% 100,00% paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt 91(3)(c) - 72 - Artikli 72 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber 20,00% 100,00% paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt 91(3)(c) - 73-74 - Artiklite 73–74 kohased tegevused, mida rahastatakse 20,00% 100,00% EAFRDsse ümber paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt 91(3)(c) - 75 - Artikli 75 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber 20,00% 100,00% paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt 91(3)(c) - 76 - Artikli 76 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber 20,00% 100,00% paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt 91(3)(c) - 77 - Artikli 77 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber 20,00% 100,00% paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt 91(3)(c) - 78 - Artikli 78 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber 20,00% 100,00% paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt ET 198 ET Piirkondliku osaluse määr(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr ET 199 ET 5 Strateegias nimetatud otsetoetused, valdkondlikud ja maaelu arengu sekkumised Fond Sekkumise vorm Sekkumise liik Sekkumise kood Ülekandumine Ühine Gen. Env. Ökokavade LEADER (liikmesriik) – nimi väljundnäitaja Renewal tagasimakse süsteem EAGF Tootmiskohustusega BISS(21) 1.1 - Põhiline sissetulekutoetus O.4 sidumata otsetoetused jätkusuutlikkuseks EAGF Tootmiskohustusega CRISS(29) 1.2 - Täiendav ümberjaotav O.7 sidumata otsetoetused sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks EAGF Tootmiskohustusega CIS-YF(30) 7.1 - Täiendav O.6 sidumata otsetoetused sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele EAGF Tootmiskohustusega Eco-scheme(31) / Artikli 31 ÖK1 - Kliima- ja Ei hõlma O.8 sidumata otsetoetused lõike 7 punkt b – hüvitav keskkonnakava: toetus keskkonnasõbralik majandamine EAGF Tootmiskohustusega Eco-scheme(31) / Artikli 31 ÖK2 - Kliima- ja Ei hõlma O.8 sidumata otsetoetused lõike 7 punkt b – hüvitav keskkonnakava: toetus mahepõllumajanduse ökokava EAGF Tootmiskohustusega Eco-scheme(31) / Artikli 31 ÖK3 - Kliima- ja Ei hõlma O.8 sidumata otsetoetused lõike 7 punkt b – hüvitav keskkonnakava: ökoalad toetus EAGF Tootmiskohustusega Eco-scheme(31) / Artikli 31 ÖK4 - Kliima- ja Ei hõlma O.8 sidumata otsetoetused lõike 7 punkt b – hüvitav keskkonnakava: toetus ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal EAGF Tootmiskohustusega Eco-scheme(31) / Artikli 31 ÖK5 - Kliima- ja Ei hõlma O.8 sidumata otsetoetused lõike 7 punkt b – hüvitav keskkonnakava: mesilaste toetus korjeala toetus EAGF Tootmiskohustusega seotud CIS(32) 1.3 - Põllumajandustootmisega O.11 otsetoetused seotud toetus piimalehma kasvatamiseks EAGF Tootmiskohustusega seotud CIS(32) 1.4 - Põllumajandustootmisega O.11 otsetoetused seotud toetus ammlehma kasvatamiseks EAGF Tootmiskohustusega seotud CIS(32) 1.5 - Põllumajandustootmisega O.11 otsetoetused seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks ET 200 ET EAGF Tootmiskohustusega seotud CIS(32) 1.6 - Põllumajandustootmisega O.10 otsetoetused seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks EAGF Tootmiskohustusega seotud CIS(32) 1.7 - Põllumajandustootmisega O.10 otsetoetused seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks EAGF Tootmiskohustusega seotud CIS(32) 1.8 - Põllumajandustootmisega O.10 otsetoetused seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks EAGF Valdkondlik - ADVIBEES(55(1)(a)) 2.1.1 - Mesindussektori O.37 Mesindustooted sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi EAGF Valdkondlik - INVAPI(55(1)(b)) 2.1.2 - Mesindussektori O.37 Mesindustooted sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud EAGF Valdkondlik - ACTLAB(55(1)(c)) 2.1.3 - Mesindussektori O.37 Mesindustooted sekkumine 3 - analüüse tegevate laboratooriumite toetamine EAGF Valdkondlik - COOPAPI(55(1)(e)) 2.1.4 - Mesindussektori O.37 Mesindustooted sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega EAGF Valdkondlik - PROMOBEES(55(1)(f)) 2.1.5 - Mesindussektori O.37 Mesindustooted sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) 9.1 - Loomade heaolu toetus Ei hõlma O.18 Ei Jah Ei Ei EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) 9.2 - Mahepõllumajandusliku Ei hõlma O.17 Ei Jah Ei Ei loomakasvatuse toetus EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) 9.3 - Loomade tervist Ei hõlma O.18 Ei Jah Ei Ei edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK4 - Mulla- ja Ei hõlma O.14 Ei Jah Ei Ei veekaitsetoetus EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK5 - Väärtusliku Ei hõlma O.14 Ei Jah Ei Ei püsirohumaa säilitamise toetus EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK6 - Pärandniidu Ei hõlma O.14 Ei Jah Ei Ei hooldamise toetus ET 201 ET EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK7 - Kohalikku sorti taimede Ei hõlma O.19 Ei Jah Ei Ei kasvatamise toetus EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK8 - Ohustatud tõugu looma Ei hõlma O.19 Ei Jah Ei Ei pidamise toetus EAFRD Maaelu areng ASD(72) KK9 - Elurikkuse Ei hõlma O.13 Ei Jah Ei Ei soodustamine Natura 2000 erametsades EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 1.9.1 - Investeeringud Ei hõlma O.22 Ei Ei Ei põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 1.9.2 - Investeeringud Ei hõlma O.22 Ei Ei Ei põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 1.9.3 - Investeeringud Ei hõlma O.22 Ei Ei Ei põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 2.2 - Toidutööstuste Ei hõlma O.24 Ei Ei Ei materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 2.3 - Toidutööstuste Ei hõlma O.24 Ei Ei Ei materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI) EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 2.5 - Väikeste Ei hõlma O.20 Ei Ei Ei põllumajandusettevõtete arendamine EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 2.6 - Põllumajandustootjate Ei hõlma O.20 Ei Ei Ei tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI) EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 3.1.1 - Ühistulised Ei hõlma O.20 Ei Ei Ei investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse ET 202 ET EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 3.1.2 - Ühistulised Ei hõlma O.20 Ei Ei Ei investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI) EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 8.1 - Investeeringud ettevõtete Ei hõlma O.24 Ei Ei Ei konkurentsivõime tõstmiseks EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 8.2 - Investeeringud Ei hõlma O.24 Ei Ei Ei ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 8.3 - Investeeringud Ei hõlma O.24 Ei Ei Ei bioressursside väärindamisse EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) KK1 - Põllumajandustootjate Ei hõlma O.20 Ei Jah Ei Ei materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) KK2.1 - Investeeringud metsa Ei hõlma O.24 Ei Jah Ei Ei kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) KK2.2 - Investeeringud metsa Ei hõlma O.23 Ei Jah Ei Ei kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud) EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) KK3 - Maaparanduslikud Ei hõlma O.22 Ei Jah Ei Ei keskkonnakaitserajatised EAFRD Maaelu areng INSTAL(75) 7.2 - Põllumajandusliku Ei hõlma O.25 Jah Ei Ei tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine EAFRD Maaelu areng RISK(76) 1.10 - Ei hõlma O.9 Ei Ei Ei Põllumajanduskindlustustoetus EAFRD Maaelu areng COOP(77) 0.3 - Innovatsioonikoostöö Ei hõlma O.1 Ei Ei Ei projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid EAFRD Maaelu areng COOP(77) 3.2 - Liidu ja riiklike Ei hõlma O.29 Ei Ei Ei kvaliteedikavade rakendamise toetamine EAFRD Maaelu areng COOP(77) 3.3 - Tunnustatud Ei hõlma O.28 Ei Ei Ei tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine EAFRD Maaelu areng COOP(77) 3.4 - Lühikeste tarneahelate ja Ei hõlma O.32 Ei Ei Ei kohaliku turu arendamine ET 203 ET EAFRD Maaelu areng COOP(77) 8.4 - LEADER – kogukonna Ei hõlma O.31 Ei Ei Jah juhitud kohalik areng EAFRD Maaelu areng COOP(77) 9.4 - Loomataudide Ei hõlma O.32 Ei Ei Ei kontrolliprogrammide alase koostöö toetus EAFRD Maaelu areng KNOW(78) 0.1 - Teadmussiirde- ja Ei hõlma O.33 Ei Ei Ei innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus EAFRD Maaelu areng KNOW(78) 0.2 - Nõuandetoetus Ei hõlma O.33 Ei Ei Ei ET 204 ET 5.1 Otsetoetustega seotud sekkumised BISS(21) - Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks 1.1 - Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.1 Sekkumise nimetus Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Sekkumise liik BISS(21) – Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Ühine väljundnäitaja O.4. Hektarite arv, mille eest makstakse baassissetuleku toetust 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tagada põllumajandustootjate V1.1 jätkusuutlikkus ja sissetulekute 1 Jah stabiilsus 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Põhilise sissetulekutoetuse eesmärgiks on pakkuda keskkonda hoidvalt avalikku teenust hooldatud põllumajandusmaastiku näol, kus on võimalik toota toitu, andes põllumajandustootjatele stabiilset sissetulekut, millega maandada (osaliselt) võimalikke ettevõtlusriske. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Ebasoodne turuolukord või ilmastikust põhjustatud tootmiskaod on sagedad mõjurid põllumajandussektoris. Järjest tihedamini tuleb toime tulla põuast või üleujutusest tingitud kahjudega. Põhiline sissetulekutoetus annab võimaluse panustada baasmaksena stabiilse iga-aastase sissetuleku kindlustamisesse. ET 205 ET Stabiilse põllumajandustegevusega tegelevate isikute sissetuleku tagamiseks on vajalik toetuse maksmine kogu taotleja kasutuses oleva põllumajandusmaa eest, olenemata sellest, mida taotleja konkreetsel aastal kasvatab. Sellega anname taotlejatele võimaluse vastavalt nõudlusele leida oma ettevõttele sobiv ja vajalik toomissuund. Samas on oluline ka põllumajandusmaa kestlik kasutus, millele aitab kaasa tingimuslikkuse nõuete täitmine. Samuti on oluline põllumajandusmaa heas korras hoidmine tavapäraste ja traditsiooniliste kohalikule eripärale vastavate harimistehnikate kasutamise kaudu. 2020. aastal on ilmunud ka trükis „Hea põllumajandustava“, mis on kättesaadav Eesti Taimekasvatuse instituudi kodulehel. Põllumajandusmaa kasutamisel tuleb lähtuda olemasolevatest nõuetest, mis väljenduvad nii strateegiakava mõistetes kui ka tingimuslikkuse nõuete täitmises. Potentsiaalsete toetuse saajate hulka on kaasatud kõik põllumajandusega tegelevad isikud. Põhilise sissetulekutoetuse suurus ja ühikusumma sõltub põllumajanduslikele otsetoetustele eraldatavast eelarvest, sh teistest otsetoetustest, mida Eesti riik otsustab rakendada. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetusõiguslikkuse tingimused Põllumajandusmaa, mis on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või Eesti Looduse Infosüsteemi, tuleb hoida heas korras ehk peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Põllumajandusmaal, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega, peab kasutama kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid või loomakasvatustehnoloogiaid ning sellel peab välistama ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut. Ebasoovitava taimestiku all peetakse silmas eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede kasvu ja levikut. Nende taimede ulatuslik levik võib põhjustada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Ulatusliku leviku all peetakse silmas kogu põldu hõlmavat ebasoovitava taimestiku levikut. Kui maa heas korras hoidmine ei vaja igal aastal teatava põllumajandusliku tegevuse läbiviimist, siis võib põllumajanduslikku tegevust viljeleda selliste maade puhul ka üle aasta. Kui põllumajandusmaal allpool nimetatud nõudeid ei täideta, loetakse see maa mittetoetusõiguslikuks maaks ning selle osas rakendatakse toetuste vähendamist. Kohalikele normidele vastavate agrotehniliste ja loomakasvatuslike võtete kasutamisele loetakse toetuse nõuetele vastavaks ka selline põllumajandusmaa, kus LIFE projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud maal kasutatakse projektis ettenähtud ja projekti normidele vastavaid agrotehnilisi või loomakasvatuslikke võtteid. Detailsemad tingimused kehtestatakse siseriikliku määrusega. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Põhilise sissetulekutoetus on planeeritud ühetasandilisena, ilma ühikumäära diferentseerimiseta. Eestis ületab põllumajandussaaduste tootmise kulu, mis hõlmab ka peretööjõu hinnangulist tasu, põllumajanduse ET 206 ET kogutoodangu väärtuse tootjahinnas kasutuses oleva põllumajandusmaa ha kohta viimase viie aasta keskmisena ca 218 €/ha[1], millest põhilise sissetulekutoetusega kompenseeritakse ligikaudu 49%. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 108 €/ha. Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 97 €/ha ning maksimaalseks ühikumääraks 119 €/ha. [1] Algallikad: EUROSTAT aact_eaa01, aact_ali01) ja SA PM0281 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Roheline kast (WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5), toetust ei rakendata toetusõiguste alusel, toetus ole seotud toodangu liigi, mahu ega hinnaga. ET 207 ET 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS1.1.1 - Põhiline sissetulekutoetus Ühtne R.4 Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.1.1 - Põhiline sissetulekutoetus Põhilise sissetulekutoetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS1.1.1 - Põhiline sissetulekutoetus Kavandatud ühikusumma 108,00 109,00 109,00 110,00 108,00 Minimaalne kavandatud 97,00 98,00 98,00 99,00 97,00 ühikusumma Maksimaalne kavandatud 119,00 120,00 120,00 121,00 119,00 ühikusumma (eurodes) O.4 (ühik: Hektarid) 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00 Kavandatud väljund × kavandatud 104 474 664,00 105 442 022,00 105 442 022,00 106 409 380,00 104 474 664,00 526 242 752,00 ühikusumma KOKKU Summa: 4 836 790,00 O.4 (ühik: Hektarid) 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00 Maksimaalne: 967 358,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis 104 523 894,00 105 156 725,00 105 913 018,00 106 541 130,00 104 816 838,00 526 951 605,00 (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus) ET 208 ET CRISS(29) - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks 1.2 - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.2 Sekkumise nimetus Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Sekkumise liik CRISS(29) – Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Ühine väljundnäitaja O.7. Hektarite arv, mille eest makstakse täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Suurendada toetuste õiglast V1.6 1 Jah jaotust 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Ümberjaotava toetuse eesmärgiks on suunata toetus suurematelt põllumajanduslikelt ettevõtetelt teatud osas väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Toetada otsetoetuste taotlejaid, kelle kasutuses on 1 ja enam ha põllumajandusmaad, andes nende kasutuses olevate 1–130 ha eest täiendavat toetust. Sekkumise eelarve on 5% otsetoetuste kogueelarvest, kohustusliku 10% taseme erandi täidab koosmõju eelkõige väiksematele majapidamistele suunatud tootmiskohustusega seotud toetuste rakendamisega. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. FADN andmetel on Eesti põllumajandustootja sissetulekutes toetustel (va investeeringuteks) oluline osa. Ilma toetusteta kujuneks ettevõtjatuluks koos tööjõukuludega ha kohta keskmiselt 23 eurot, kuid erinevates maa kasutuse suurusgruppides muutuks näitaja negatiivseks ja teenitakse kahjumit. Maa kasutuse suurusgruppide lõikes on ettevõtlustulu koos tööjõukuludega ha kohta oluliselt kõrgem kuni 10 hektariga majapidamistes, kuhu kuuluvad muuhulgas ka väga vähese maaga, kuid suurte karjadega ET 209 ET tootjad. Samas ei peaks väiksema maakasutusega majapidamistelt toetust suurematele suunama, mistõttu kujuneb 1-10 ha majapidamiste ühikumäär põhisissetuleku ja ümberjaotava toetuse summa alusel, jäädes madalamaks kui 10 ja enama ha majapidamistes. Ümberjaotava toetuse ülempiiri seadmisel on võetud aluseks FADN 2019. aasta keskmine ettevõtte suurus (130) ning asjaolu, et suurim kahjum tekiks ilma toetusteta maa suurusgrupis 75-130 ha (-100 €/ha), kus peretööjõud asendub juba enam palgatööjõuga. Samal ajal ei teenita kahjumit pigem üle 500 ha maaga suurusgrupis. Eestis on üle 500 ha maakasutusega isikuid 416 ehk 4% kõikidest põllumajanduslikest majapidamistest. Seetõttu on planeeritud üle 10 ha suurustel majapidamistel kõrgema ühikumääraga toetus kui alla 10 ha suurustel majapidamistel esimeste 1-130 ha eest. Alla 10 ha suuruste majapidamiste hulgas on ka oluline osa aianduskultuure ning lambaid ja kitsi kasvatavaid põllumajandustootjaid ning neile on suunatud lisaks vastavad tootmiskohustusega seotud toetused (sh diferentseerimise tõttu) kõrgema ühikumääraga. Koosmõjus tootmiskohustusega seotud toetustega on võrdluses perioodiga 2016-2020 (otsetoetused ha kohta 137 eurot) uuel perioodil keskmisest kõrgem tulu majapidamistel maa kasutusega kuni 250 ha (üle 31 euro/ha), samal ajal kui üle 250 ha maakasutusega majapidamistel lisandub 1-9 eurot/ha. On arvestatud, et ~51% ümberjaotava toetuse eelarvest läheb ettevõtetele, kelle hinnanguline standardtoodangu väärtus on 4000–250 000 eurot. Nad moodustavad 54% põllumajanduslike majapidamiste ja nende standardtoodangu väärtus moodustab 24% kogu standardkogutoodangu väärtusest. Toetuse jaotus paraneb nii ümberjaotava toetuse kui seotud toetuste väiksematele põllumajandustootjatele suunamise kaudu - keskmisest väiksema suurusega toetusõiguslikele põllumajandusettevõtetele hektari kohta antava täiendava otsetoetuse määr ületab ca 11,5% keskmist. Ümberjaotava toetuse ühikumäär ei kujune kõrgemaks kui põhisissetulekutoetuse ühikumäär. Potentsiaalsete toetuse saajate hulka on kaasatud kõik põhisissetulekutoetuse taotlejad. 2021. a pindalatoetuse taotluste andmete alusel on ümberjaotava toetuse sihtgrupis ca 441 644 ha, millest 8% on suurusgrupis alla 10 ha suurustes majapidamiste ja 47% on üle 130 ha suurustes majapidamistes. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane ET 210 ET Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes saavad põhilist sissetulekutoetust jätkusuutlikkuseks. Toetusõiguslikkuse tingimused Toetuse taotleja peab taotlema põhisissetulekutoetust ja täitma kõiki põhisissetulekutoetuse saamise tingimusi, mida käesolevasse sekkumislehte üle ei kirjutata. Põhisissetulekutoetuse saaja saab ümberjaotavat toetust toetuskõlblike põhisissetulekutoetuse ha alusel, vastavalt tema maakasutuse suurusele vahemikus 1–10 ha koef 0,43 ja üle 10 ha suurused majapidamised esimese 130 ha eest koef 1. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus FADNi andmetel on alla 130 ha kasutatavat põllumajandusmaad kasutavate majapidamiste tulu puudujääk ha kohta ulatub ligi 470 euroni, millest põhisissetulekutoetuse ja ümberjaotava toetusega kompenseeritakse ca 28%. Toetust makstakse diferentseeritult: • majapidamised 1-10 ha, saavad toetust koefitsiendiga 0,43, ühikumäär 10 €/ha, millest minimaalne ühikumäär on 9 € ja maksimaalne ühikumäär on 11 €; • majapidamised, mis on 10 ha ja suuremad saavad toetust koefitsiendiga 1, kuni 130 ha eest, ühikumäär on 23 €/ha, millest minimaalne ühikumäär on 21 € ja maksimaalne ühikumäär on 26 €; Suurusgrupis 10 ha enama maaga on toetussummaks majapidamise kohta 3020 eurot. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Kas kohaldate täiendava ümberjaotava sissetulekutoetuse puhul territoriaalset lähenemist?  Jah  Ei 9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Roheline kast (WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5), toetust ei rakendata toetusõiguste alusel, toetus ole seotud toodangu liigi, mahu ega hinnaga. ET 211 ET 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS1.2.1 - Ümberjaotav toetus (majapidamised, kus on 1-10 ha) Ühtne R.6 ÜS1.2.2 - ÜS1.2.2 – Ümberjaotav toetus (majapidamised, mis on üle 10 ha esimesed 130 ha) Ühtne R.6 Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.2.1 - Ümberjaotav toetus (majapidamised, kus on 1-10 ha) Ümberjaotava toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. ÜS1.2.2 - ÜS1.2.2 – Ümberjaotav toetus (majapidamised, mis on üle 10 ha esimesed 130 ha) Ümberjaotava toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS1.2.1 - Ümberjaotav toetus Kavandatud ühikusumma 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 (majapidamised, kus on 1-10 ha) Minimaalne kavandatud 9,00 9,00 9,00 9,00 9,00 ühikusumma Maksimaalne kavandatud 11,00 11,00 11,00 11,00 11,00 ühikusumma (eurodes) O.7 (ühik: Hektarid) 32 387,00 32 387,00 32 387,00 32 387,00 32 387,00 Kavandatud väljund × kavandatud 323 870,00 323 870,00 323 870,00 323 870,00 323 870,00 1 619 350,00 ühikusumma ÜS1.2.2 - ÜS1.2.2 – Ümberjaotav Kavandatud ühikusumma 23,23 23,55 23,88 24,22 24,22 toetus (majapidamised, mis on üle 10 Minimaalne kavandatud 21,00 21,00 22,00 22,00 22,00 ha esimesed 130 ha) ühikusumma Maksimaalne kavandatud 26,00 26,00 27,00 27,00 27,00 ühikusumma (eurodes) O.7 (ühik: Hektarid) 409 257,00 409 257,00 409 257,00 409 257,00 409 257,00 Kavandatud väljund × kavandatud 9 507 040,11 9 638 002,35 9 773 057,16 9 912 204,54 9 912 204,54 48 742 508,70 ühikusumma KOKKU Summa: 2 208 220,00 O.7 (ühik: Hektarid) 441 644,00 441 644,00 441 644,00 441 644,00 441 644,00 Maksimaalne: 441 644,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis 9 821 828,00 9 964 865,00 10 107 901,00 10 250 937,00 10 250 937,00 50 396 468,00 ET 212 ET  Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus) ET 213 ET CIS-YF(30) - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele 7.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Sekkumise kood (liikmesriik) 7.1 Sekkumise nimetus Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Sekkumise liik CIS-YF(30) – Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Ühine väljundnäitaja O.6. Hektarite arv, mille eest makstakse noortele põllumajandustootjatele ette nähtud täiendavat sissetulekutoetust 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Soodustada põllumajandussektoris V7.1 põlvkondade vahetust ja aidata 1 Jah kaasa noortel põllumajandusettevõtlu 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.36 Ühise põllumajanduspoliitika raames sisseseadmistoetust saavate noorte põllumajandustootjate arv, sealhulgas sooline jaotus R.37 ÜPP projektides toetatud uued töökohad R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Vastavalt SWOT analüüsile on mõnevõrra kasvanud alla 35 aasta vanuste põllumajandusettevõtete juhtide osakaal (8,6%, Eurostat 2016. a andmed) ent see ei ole piisav. 2020. aasta põllumajandusloenduse andmeil on alla 40-aastaste juhtide osakaal 17% ning vanemate kui 65-aastaste juhtide suhe noorematesse kui 40 aastat on 1,5. Oluline on toetada ettevõtja tegevust just tegevuse alustamise või ettevõtte ülevõtmise algusperioodil. Sekkumine panustab ka EE1 eesmärkide täitmisesse, sest otsetoetused aitavad sektori sissetulekuid tasakaalustada, seda nii ebasoodsa turuolukorra kui ka ebasobivate ilmastikutingimuste perioodil. Toetuse peamiseks eesmärgiks on soodustada põlvkondade vahetust ja noorte ettevõtjate liitumist põllumajandussektoriga. Ettevõtte ülevõtmisel või sellega alustamisel tekkivate raskuste ületamisel on ET 214 ET vajalik täiendav sissetulek noortele põllumajandustootjatele. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Samuti panustab erieesmärki 7 ehk „Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku ettevõtluse arengut maapiirkondades“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Toetuse potentsiaalsete saajate hulka on kaasatud kõik põhisissetulekutoetuse saajad, kes vastavad noore põllumajandustootja mõistele (taotluse esitamise ajal vanus kuni 40 aastat k.a ja juhib ettevõtet, sh prokurist). Äriühingu puhul loetakse ettevõtte juhtimiseks seda, kui noor põllumajandustootja üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega juhib põllumajanduslikku ettevõtet omades 100% osalust üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega. Füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja puhul loetakse ettevõte juhiks taotleja. Sellisel kujul kehtestatud nõue peaks võimaldama selget ja sirgjoonelist toetuse rakendamist, mis tähendab, et kõik ettevõtte juhatuse liikmed ja osanikud peavad vastama noore põllumajandustootja mõistele. Nõnda jääb tulevikus igasugustele vääratele tõlgendustele ja vaidlustele vähem ruumi ning muudab meetme eesmärgi veel sihipärasemaks olles suunatud ainult noortele põllumajandustootjatele. Noor põllumajandustootja omab vähemalt kas üheaastast põllumajanduslikku töökogemust või on omandanud põllumajandusalase kutse-, keskeri- või kõrghariduse või on omandanud kutsekvalifikatsiooni 4. taseme põllumajandustootmise valdkonnas. Äriühingu osanikud, aktsiaseltsi aktsionärid peavad olema füüsilised isikud. Kui äriühingu osanike, aktsionäride või liikmete arv, on suurem kui juhatuse liikmete arv, ei pea kõik äriühingu osanikud, aktsionärid või liikmed kuuluma äriühingu juhatusse. Seeläbi ei paisutata juhatuse liikmete arvu mitteotstarbekalt suureks. Nii juhatuse liikmed kui osanikud, aktsionärid peavad vastama noore põllumajandustootja tingimustele ja strateegikava mõistele. Mittetulundusühingu ja tulundusühistu liikmeteks võivad olla vaid füüsilised isikud. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaajad Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja ja noore põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetust saavad taotlejad, kes on õigustatud saama põhisissetulekutoetust. Toetusõiguslikkuse nõuded Toetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Toetust makstakse äsja esmakordselt tegevust alustanud põllumajandustootjale, kes on õigustatud saama põhisissetulekutoetust. Äsja esmakordselt tegevuse alustamise all peetakse silmas olukorda, kus noorpõllumajandustootja on põllumajandusettevõtte üle võtnud või alustanud põllumajandusliku tegevusega kuni viis aastat enne esmakordset toetuse taotlemist ning seejuures juhtides põllumajanduslikku majapidamist, osaledes aktiivselt ettevõtte juhtimises, hallates tulusid ning vastutades finantsriskide eest. Lisaks ei tohi noor põllumajandustootja (isikuliselt) olla varasemalt kui viis aastat põllumajandustoetuseid taotlenud. Toetust makstakse maksimaalselt viie kalendriaasta eest. ET 215 ET Toetust makstakse taotleja kasutuses olevate põhisissetulekutoetuse raames kindlakstehtud maksimaalselt 260 ha eest. Selline lähenemisviis on taotlejasõbralikum ning aktraktiivsem taotlejatele ning soodustab enam põlvkondade vahetus. Noortel põllumajandustootjatel on renditud maa osatähtsus suurem kui üle 40-aastaste juhtidega põllumajanduslikel majapidamisel (vastavalt 80% 2017–2021 keskmisena FADN andmetel ja 62% kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast), mis viitab piiratud juurdepääsule maale, lisatoetusega on võimalik seda hüvitada. Eesti kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 30 lõike 2 võimalust, et toetust saavad ka need, kes 2015–2020 said noore põllumajandustootja otsetoetust, ent nende 5 aastat toetuse maksimaalseks taotlemiseks ei ole veel saavutatud. Nimetatud taotlejad saavad toetust taotleda, kuni 5 aasta täitumiseni juhul kui taotlejad vastavad kehtivatele (uue perioodi) noore põllumajandustootja toetuse tingimustele. See tähendab, et kõik antud toetuse taotlejal on õigus saada ka uuel perioodil noore põllumajandustootja toetust edasi kuni viie aasta täitumiseni, juhul kui taotlejal vastab uue perioodi nõuetele. Seega ei saa tekkida ohtu, et eelmise perioodi taotlejaid kuidagi üle kompenseeritakse. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust makstakse kuni 260 ha eest, mis on kokku 35 000 ha. Toetust on planeeritud maksta ühetaolise ühikusummana. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 114 €/ha. Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 91€/ha ning maksimaalseks ühikumääraks 150€/ha. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mitu aastat toetatakse sekkumise raames noori põllumajandustootjaid? 5 Milliseid tingimusi kohaldatakse tegevuse alustamise määratlemisel? Noor põllumajandustootja loetakse äsja esmakordselt põllumajandusliku tegevusega alustanuks kui ta on kas põllumajandusettevõtte üle võtnud või alustanud põllumajandusliku tegevusega kuni viis aastat enne esmakordset noore põllumajandustootja toetuse taotlemist ning seejuures juhib põllumajanduslikku majapidamist. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Mis vormis toetust antakse: tootmiskohustusega sidumata iga-aastase toetusena toetusõigusliku hektari kohta Kui suur on toetussumma hektari kohta / kindlasummaline toetus? 114 Kas kehtestate maksimaalse hektarite arvu? Jah/Ei  Jah  Ei Kui jah, siis mis on hektarite maksimumarv? 260 Kas künniste kohta on muid märkusi? Ei kohaldu Kas rakendate järjepidevust eelmise kavaga (noorte põllumajandustootjate toetus)? Jah Muud märkused Ei kohaldu 9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5 ET 216 ET Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Roheline kast (WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5), toetust ei rakendata toetusõiguste alusel, toetus ei ole seotud toodangu liigi, mahu ega hinnaga. ET 217 ET 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS7.1.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Ühtne R.36 Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS7.1.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Täiendava sissetulekutoetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS7.1.1 - Täiendav sissetulekutoetus Kavandatud ühikusumma 91,00 114,00 114,00 114,00 114,00 noortele põllumajandustootjatele Minimaalne kavandatud 82,00 91,00 91,00 91,00 91,00 ühikusumma Maksimaalne kavandatud 100,00 150,00 150,00 150,00 150,00 ühikusumma (eurodes) O.6 (ühik: Hektarid) 43 173,00 35 000,00 35 502,00 36 004,00 36 004,00 Kavandatud väljund × kavandatud 3 928 743,00 3 990 000,00 4 047 228,00 4 104 456,00 4 104 456,00 20 174 883,00 ühikusumma KOKKU Summa: 185 587,00 O.6 (ühik: Hektarid) 43 077,00 35 000,00 35 502,00 36 004,00 36 004,00 Maksimaalne: 43 077,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis 3 928 731,00 3 985 946,00 4 043 160,00 4 100 375,00 4 100 375,00 20 158 587,00 (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks 3 020 000,00 3 040 000,00 3 050 000,00 3 060 000,00 3 067 881,00 15 237 881,00 (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus) ET 218 ET Eco-scheme(31) - Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK1 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine Sekkumise liik Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu ÜPP TEGEVUSVALDKONNA kood + kirjeldus AOA-A kliimamuutuste leevendamine, sealhulgas põllumajanduslikest võtetest ja tavadest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, samuti olemasoleva süsinikuvaramu säilitamine ja süsiniku sidususe suurendamine AOA-C veekvaliteedi kaitse või parandamine ja veeressurssidele avaldatava surve vähendamine AOA-D mulla degradeerumise ärahoidmine, mulla tervendamine, mullaviljakuse ja toitainete majandamise parendamine [ja mullaelustik] AOA-E elurikkuse kaitse, elupaikade või liikide säilitamine ja taastamine, sealhulgas maastikuelementide või tootmisega mitteseotud alade säilitamine ja loomine AOA-F meetmed pestitsiidide, eriti inimeste tervisele või keskkonnale ohtu kujutavate pestitsiidide säästvaks ja vähendatud kasutamiseks 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, V4.2 1 Jah ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade V4.3 1 Jah orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate V5.1 1 Jah põllumajanduspraktikate kasutamisele Happeliste muldade V5.2 1 Jah neutraliseerimine V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah ET 219 ET  Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega V6.1 1 Jah hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine Elurikkust soodustavate majandamispraktikate V6.2 1 Jah kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine Soodustada veekogumeid V6.6 säästvaid 2 Jah põllumajanduspraktikaid 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.22 Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Keskkonnasõbraliku majandamise toetus on laiapõhjaline sekkumine, millega toetatakse praktikaid, mis aitavad vähendada survet pinna- ja põhjaveele ning inimese tervisele ning toetavad elurikkuse säilimist ja suurenemist. Sekkumine koosneb põhitegevuse nõuetepaketist ja sellele lisaks valitavatest lisategevustest. Keskkonnasõbraliku majandamise toetust on laiapõhjaliselt rakendatud alates EL liitumisest alates. Erinevate ÜPP perioodide vahetusel on toetusskeemi edasi arendatud ja nii on ka käesolev sekkumine edasiarendus eelmise perioodi meetmest. Perioodil 2014-2020 rakendatud toetusskeemi nõuetest on mõned liikunud tingimuslikkusesse ja osa teistesse sekkumistesse, samas on juurde tulnud täiendavaid nõudeid, nagu sama taimekaitsevahendi kasutamise keeld või lämmastiku bilanss ja e-põlluraamat, kuid põhitoetusena on sekkumise loogika sama – see on pakett nõuetest, mis koosmõjus piirab monokultuurset intensiivset tootmist. Toetatavateks tegevusteks on viljavahelduse rakendamine, mis piirab taimekahjustajate levikut ning aitab suurendada süsiniku sidumist mullas, umbrohuseemnete ja haigustekitajate osas kontrollitud seemnete kasutamine, vahekultuuride viljelemine ja ka keskkonnateadlikkuse tõstmiseks korraldatavad koolitused. Liblikõieliste kultuuride suuremal pinnal kasvatamine võimaldab osaliselt kompenseerida taimede lämmastikuvajadust, vähendades N-mineraalväetiste kasutamist ja sellest tulenevat riski veekeskkonnale. Paremat lämmastiku vajadust ja optimaalsemat kasutust aitab hinnata ka lämmastikubilansi koostamine. Mullaproovide analüüside tulemused ja nendega saadavad väetussoovitused ja kohustuslikud koolitused annavad aluse väetiste tasakaalustatud kasutamiseks, võimaldades suurendada mulla viljakust ning samal ajal vähendada üleliigset väetiste kasutust ning toitainete leostumist. Arvestades turul saada olevat taimekaitsevahendite valikut, toetatakse ka otseseid tegevusi, mis optimeerivad taimekaitsevahendite kasutust ning edendavad integreeritud taimekaitse rakendamist. Sellega aidatakse kaasa Talust taldrikule ning Elurikkuse strateegia taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise eesmärkide saavutamisele. E-põlluraamatu nõue võimaldab lisaks taimekaitsevahendite üle täpsemat arvepidamist. ET 220 ET Lisategevusena on toetatud ka happeliste muldade lupjamine, mis aitab säilitada mulla süsinikuvaru ja parandab mulla vee-ja õhurežiimi. Elupaikade ja liikide säilitamist toetatakse otseselt puuvilja- ja marjaaedades bioloogilist mitmekesisust toetavate väikeelementide loomisega ja mitmeliigiliste väikeste põldude lisategevusega, kaudselt panustavad sellesse eesmärki viljavahelduse, glüfosaadi piirangu ja rohukamara nõuded ning vahekultuuride, orgaanilise multši ja haljasväetise kasvatamise lisategevused. Toetuse eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Sekkumine on tegevuspõhine, põllumajandustootja võtab üheaastase kohustuse. Sekkumise sihtgrupiks on põllumajandustootjad. Sekkumine koosneb põhitegevusest ja valitavatest lisategevustest. Kõik taotlejad peavad täitma põhitegevuse nõudeid ühtse paketina vastavalt kasvatatavale kultuurile seatud nõuetele kogu majapidamises, ega saa sealt valida üksikuid nõudeid. Lisategevuse taotlemise eelduseks on põhitegevuse taotlemine ja nõuete täitmine samal põllul. Põhitegevuse taotleja võib põhitegevusele lisaks valida piiramatult lisategevusi. Toetuse saaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele Toetusõiguslikkuse nõuded 1. Nõuded taotlejale. Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes on aktiivne põllumajandustootja. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 2. Nõuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta. · Toetust võib taotleda taotleja kasutatava kokku vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajandusmaa kohta. · Toetusõigusliku põllu pindala hulka arvestatakse ka põllu otstes asuv kuni 15 meetri laiune teenindusala. · Rohumaa puhul antakse toetust ulatuses, mis on taotlemise aastal põllukultuuride, põldtunnustatud heinaseemnepõldude ja aiakultuuride aluse maa pindalast väiksem või sellega võrdne. · Toetust ei anta põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti. · Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse ÜPP strateegiakava alusel antavat: ·pärandniidu hooldamise toetust; ·mulla- ja veekaitsetoetust. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Põhitegevuse nõuded 1. Viljavaheldus. · Samal põllumaal ei kasvatata teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal. · Ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei kasvatata samal põllumaal uuesti enne kolme aasta möödumist. ET 221 ET · Sööti jäetud maa ja mustkesa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei katkesta külvikorras maasika, põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust. · Vahekultuur ei katkesta külvikorras maasika, põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust. · Maisi, tatra ja sorgo kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras. · Samal maal ei kasvatata maasikat kauem kui viiel järjestikusel aastal. · Taotleja kasvatab vähemalt 15 protsendil ja mahepõllumajandustootja 20 protsendil põllumaal liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 2. Sertifitseeritud seemne kasutamine  Taotleja kasutab vähemalt 15 protsendil teraviljade külvipinnast sertifitseeritud teraviljaseemet.  Maisi, sorgo ning teravilja ja teiste põllumajanduskultuuride segu külvipinda ei loeta teraviljade külvipinna hulka ning sertifitseeritud seemnega külvatud teraviljade pinna hulka.  Maisi ja sorgo seemet ei arvestata sertifitseeritud teraviljaseemne hulka.  Samale põllule ei tohi külvata sertifitseeritud ja sertifitseerimata seemet, välja arvatud juhul, kui sertifitseerimata seemet kasutatakse allakülviks.  Sertifitseeritud seemne ostmist tõendav ostudokument ja seemnepakendi etikett peab olema kohustuseaasta jooksul kohapeal kontrollimiseks kättesaadav. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 3. Mullaproovid ·Taotleja korraldab taotletud põllumajandusmaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks mulla analüüsimiseks akrediteeritud laboratooriumisse. ·Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari taotletud põllumajandusmaa kohta on võetud üks mullaproov, millest on määratud mulla happesus ning taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus. ·Mullaproovidest analüüsitud mulla orgaaniline süsinik peab olema võetud arvestusega, et taotletud põllumajandusmaa iga kuni 20 hektari kohta oleks analüüsitud vähemalt üks proov. ·Mulla happesus määratakse kaaliumkloriidi lahusest, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks kasutatakse Mehlich 3, Egnér-Riehmi topeltlaktaadi või Egnér-Riehm-Domingo ammooniumatsetaat-laktaadi meetodit. ·Kui taotleja kasvatab puuvilja- ja marjakultuure, maasikat, köögivilja ning ravim- ja maitsetaimi (edaspidi aiakultuurid), siis korraldab ta mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni kolme hektari taotletud aiakultuuride aluse maa kohta on võetud üks mullaproov, millest on lisaks eelpool toodud põhielementidele määratud taimedele omastatava magneesiumi, kaltsiumi, vase, mangaani ja boori sisaldus. ·Laboratooriumi väljastatud laboriprotokollid analüüsitulemustega peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. ·Mullaproovide analüüside tulemused kehtivad viis aastat. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 4. Elektroonilise põlluraamatu pidamine Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 5. Lämmastikubilansi koostamine ja vajalike andmete jagamine e-põlluraamatusse. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 6. Glüfosaadipiirang. Taotleja ei kasuta glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid: ET 222 ET   põllukultuuridel taimede tärkamisest, istutamisest või maha panemisest kuni saagi koristamiseni;  aiakultuuride alusel maal;  mustkesal, söödil, haljaskesal ja haljasväetiseks kasvatatavatel taimedel ning vahekultuuride kasvatamise ajal; Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Taimekaitsevahendi kasutamise piirang  Taotleja ei kasuta sama keemilise taimekaitsevahendi toimeainet samal põllul ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui kaks korda. Kui taotleja kasvatab kalendriaastas vähemalt kahte põhikultuuri, siis sama keemilise taimekaitsevahendi toimeainet ei kasutata ühe kalendriaasta jooksul samal põllul rohkem kui kolm korda, sh samal põhikultuuril rohkem kui kaks korda. Segud, allakülvid loetakse põhikultuuriga üheks kultuuriks. Nõuet kohaldatakse põhikultuuride, välja arvatud kartul, kasvatamise korral. Kartulile ei kohaldu nõue, sest Eestis registreeritud ja kartulil kasutada lubatud taimekaitsevahendite valik on piiratud. Nõuet ei kohaldata insektitsiidide kasutamise korral, sest Eestis registreeritud lehestiku pritsimiseks kasutatavatae insektitsiidide arv on piiratud. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 7. Kohustuslik koolitus. Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud keskkonnasõbraliku majandamise koolitusel. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Aiakultuuridele (köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid) rakenduvad põhinõuetest viljavahelduse, mullaproovide, elektroonilise põlluraamatu, glüfosaadi piirangu ning koolituse nõuded. Lisaks rakenduvad aiakultuuridele: 8. Aiakultuuri teenindusalade ja reavahede nõuded  Aiakultuuride kasvatamise korral tuleb kasutada kohalikele normidele vastavaid agrotehnika võtteid.  Taotleja hoiab aiakultuuride teenindusala rohukamaras.  Taotleja kasutab maasikaridade peal multši. Multši tuleb kasutada alates istandiku rajamisest ja see peab olema põllul kogu vegetatsiooniperioodi jooksul või kuni istandiku likvideerimiseni. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 9. Feromoonpüünised ja mitmekesisuse elemendid ·Maal, millel kasvatatakse viljapuid, hoitakse kohustuseaasta 1. maist kuni 31. augustini õunamähkuri, ploomimähkuri, õunakoi ja õunapuu võrgendkoi avastamiseks feromoonpüüniseid. Püünised peavad olema paigutatud tihedusega vähemalt üks püünis iga 0,3 hektari suuruse toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta. ·Toetusõiguslikule põllumajandusmaale, millel kasvatatakse viljapuid ja marjapõõsaid paigutatakse iga 0,3 hektari kohta vähemalt kaks elurikkust soodustavat elementi: ·putukate või lindude joogianum; ·kivikuhil, oksakuhil või vanad kõdunevad puunotid; ·lindude pesakast, röövlindude istumiskoht; ·putukapesa; ·mesitarud, milles peetakse mesilasi. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 10. Valitavad lisatoetused ET 223 ET 10.1 (ÜS ÖK1.5) Lisatoetus aiakultuuridele orgaanilise multši kasutamise eest ridades või reavahedes; v.a põllule, kuhu taotletakse vahekultuuride lisategevust. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 10.2 (ÜS ÖK1.6) Lisatoetus köögiviljakasvatajale haljasväetiskultuuri kasvatamise eest. Lisatoetust makstakse sellele köögivilja alusele pinnale, millel eelmine aasta kasvatati haljasväetiskultuuri põhikultuurina, v.a põllule, kuhu taotletakse vahekultuuride lisategevust. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 10.3. (ÜS ÖK1.7) Lisatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele - vähemalt 8 erinevat kultuuri, mille hulka loetakse köögivilja- ja rühvelkultuurid, lilled ning ravim- ja maitsetaimed, ühel põllul 0,3-1 ha. Igat nimetatud kultuuri kasvatatakse kuni 0,1 hektari suurusel maal. Mitmeliigilise väikese põllu lisategevuse elluviimise eest ei anta toetust maa kohta, mille kohta antakse mesilaste korjeala toetust. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 10.4. (ÜS ÖK1.8) Lisatoetus vahekultuuride kasvatamise eest  Taotleja kasvatab vähemalt 0.3 ha suurusel põllul vahekultuure.  Vahekultuuriks loetakse kultuuride kasvatamist kahe järgneva vegetatsiooniperioodi põhikultuuride vahelisel ajal, mis külvatakse allakülvina põllukultuuri kasvu ajal või kohe peale põhikultuurist põllukultuuri või köögivilja kasvuperioodi lõppu, kuid hiljemalt 1. septembril.  Vahekultuur on toetusõiguslikul põllumaal vähemalt 1. novembrini. ·Vahekultuuride lisatoetust ei saa taotleda samale maale kui haljasväetise ja orgaanilise multši lisatoetust. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 10.5 (ÜS ÖK1.9) . Lisatoetus happeliste muldade lupjamiseks  Toetust antakse põllu kohta, mis on valdavalt mineraalmullaga maal ja mille kohta on koostatud lubjatarbekaart;  Lupjamiseks kasutatakse tuhka või lisaks tuhale muud lubiväetist. Lupjamiseks kasutatud lubiväetis peab olema kantud väetiseregistrisse;  Tuha tekke aluseks oleva toorme ja muu lubiväetise päritolu tõendamiseks tuleb taotlejal esitada PRIA-le saateleht;  Turvasmullaga põllu lupjamist ei toetata. Turvasmullaga põlluosa lupjamist toetatakse üksnes erandlikel ja eelnevalt määratletud juhtudel, kui põld on valdavalt mineraalmullaga maal.  Peale lupjamist tuleb põllule külvata või seal peab kasvama taimik ning lisaks tuleb samal põllul kasvatada sügisesi vahekultuure või seal peab olema talvine taimkate. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. 10.6. (ÜS ÖK1.10 ) Lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks  Taotlemise aastal on glüfosaadi kasutamine keelatud kogu põllumajandusmaal;  Toetust saab taotleda toetust sama maa kohta, mille kohta taotletakse toetust põhitegevuse elluviimise eest. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Toetust ei anta mahepõllumajanduslikult majandatavate maade kohta Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus Ei kohaldu Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane ET 224 ET Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Külvikord põllumaal, välja arvatud vees kasvavate GAEC07 põllukultuuride puhul Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Taotleja peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta. (Veeseadus). HPK 7 - Kogu ettevõtte majapidamise põllumaal, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 12 nimetatud toetuse saajal on õigus kasutada, ei tohi sama põhikultuuri kasvatada üle kolme aasta (välja arvatud mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride, looduslike rohttaimede ning kesa korral). Lisaks tuleb igal aastal 50% põllumaast rakendada viljavaheldust, mille raames samal maal ei kasvatata sama põhikultuuri kahel järjestikusel aastal. Vahekultuur katkestab külvikorra järgnevuse. Vahekultuuri kasutamisel ei tohi samal maal kasvatada sama põhikultuuri üle kolme järjestikuse aasta. Vahekultuuriks loetakse kultuuride kasvatamist kahe üksteisele järgneva vegetatsiooniperioodi põhikultuuride vahelise ajal. KM 2 (nitraaditundlikul alal) - Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud veeseaduse § 161 lõike 11 alusel. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik. Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi mineraalväetisega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta. KM 8 - Taimekaitsevahendit tohib kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel ja Põllumajandusministri 29.11.2011 määruse nr 90 § 4 nõuete kohaselt, arvestades veeseaduses sätestatud erisustega. Taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja peab olema läbinud taimekaitsekoolituse ningpeab omama selle läbimist tõendavat taimekaitsetunnistust. Kasutuses olev taimekaitseseade, välja arvatud käsi- ja selgprits, peab olema läbinud korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel. Taimekaitseseade ei tohi nõuetekohasel kasutamisel, puhastamisel, hooldamisel ja hoidmisel ohustada inimese tervist ega keskkonda. Professionaalne kasutaja kontrollib tema kasutuses oleva taimekaitseseadme toimimist korrapäraselt ning vajaduse korral reguleerib selle toimimiseks olulisi osasid. Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuete täitmisel tuleb järgida põllumajandusministri 20. aprill 2006. aasta määruse nr 49 „Taimekaitseseadme kasutamise, ET 225 ET puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded1“ alusel kehtestatud nõudeid. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul) Riigisisesed standardid, mis on toetuse nõuete seisukohast asjakohased, on peamiselt juba seotud tingimuslikkuse süsteemi. Nii on toetusega seotud taimekaitsevahendite ning lämmastiku kasutamisega seotud tingimused. Lisaks kehtestatakse põlluraamatu pidamise nõue. KSMiga suunatakse põllumajandustootjaid ka sellistele keskkonnahoidlikele praktikatele, mis on riigisisese õigusega seni reguleerimata ja millele baastaset ei ole. HPK 7 seab kohustusliku baastaseme toetuse viljavahelduse nõudele. HPK 7 nõudest läheb sekkumine kaugemale, kuna külvikorra nõuded on täpsustatud kultuuride kaupa,vahekultuurid ei katkesta külvikorras kultuuride järgnevust (st, et vahekultuuri kasvatamisel ei saa põhikultuure kauem külvikorras kasvatada), eraldi on külvikorras piirang seatud teraviljade kasvatamisele ning lisaks on toetuse saamiseks kohustus kasvatada külvikorras liblikõielisi kultuure. KM 2 ja 8 seavad nõuded taimekaitsevahendite kasutamisele ning lämmastiku kasutamisele. Nendest nõuetest on baastasemesse seotud kõige asjakohasemad. KM 2 lämmastiku kasutamisega seotud piiranguid saab pidada baastasemeks lämmastikubilansi pidamise nõudele. KM 8 nõuded on baastasemeks glüfosaadi piirangule, taimekaitsevahendite kasutamise piirangule ning valitavale glüfosaadi kasutamise nõudele. Veeseaduse põlluraamatu nõue on baastasemeks e-põlluraamatu pidamisele. Lisaks veeseaduse nõudele peab taotleja toetuse saamiseks põlluraamatut pidama elektroonselt, mis võib taotlejale olla keerukam ja ajamahukam.Ka lämmastikubilansi jaoks on vajalik toitainete arvestus ning taimekaitsevahenditega seotud piirangute jaoks taimekaitsevahendite kasutamise arvestus, mida tehakse põlluraamatus. 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Põhitoetuse ühikumäärad: ÜS ÖK1.1 Teravili, kaunvili, õli- ja kiukultuurid, rühvelkultuurid, muud tehnilised kultuurid; ravim- ja maitsetaimed; köögivili turvasmuldadel; mitmeliigilised väikesed põllud; heintaimed põllumaal, püsirohumaa ning põldtunnustatud heinaseemnepõllud. Ühikumäär 40–50 eur/ha/a. ÜS ÖK1.2 Mahepõllumajanduslikult kasvatatud teravili, kaunvili, õli- ja kiukultuurid, rühvelkultuurid, muud tehnilised kultuurid; köögivili turvasmuldadel; mitmeliigilised väikesed põllud; heintaimed põllumaal, püsirohumaa ning põldtunnustatud heinaseemnepõllud. Ühikumäär 20–26 eur/ha/a. ÜS ÖK1.3 Köögivili, maasikas, puuvilja- ja marjakultuurid. Ühikumäär 230–254 eur/ha/a.ÜS ÖK1.4 Mahepõllumajanduslikult kasvatatud köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed puuvilja- ja marjakultuurid. Ühikumäär 50–70 eur/ha/a. Lisatoetuste ühikumäärad: ÜS ÖK1.5 - Lisatoetus aiakultuuride kasvatajatele orgaanilise multši eest 150–151 eur/ha/a. ÜS ÖK1.6 - Lisatoetus köögivilja kasvatajatele haljasväetise kasvatamise eest 110–154 eur/ha/a. ÜS ÖK1.7 – Lisatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele 340–476 eur/ha/a. ÜS ÖK1.8 - Lisatoetus vahekultuuride kasvatamise eest 60–84 eur/ha/a. ÜS ÖK1.9 - Lisatoetus happeliste muldade lupjamiseks 50–70 eur/ha/a. ÜS ÖK1.10 - Lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks 15–21 eur/ha/a. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) ET 226 ET Roheline kast (WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12). Toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. ET 227 ET 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud Piirkond või Kavandatud ühikusumma Tulemusnäitaja(d) ühikusumma liik piirkonnad ÜS ÖK1.1 - ÜS ÖK1.1 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa või Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; põldtunnustatud heinaseemnepõllud R.31 ÜS ÖK1.10 - ÜS ÖK1.10 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31 ÜS ÖK1.2 - ÜS ÖK1.2 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa või põldtunnustatud heinaseemnepõllud R.31 ÜS ÖK1.3 - ÜS ÖK1.3 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: köögivili, maasikas, puuvilja- ja marjakultuurid Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31 ÜS ÖK1.4 - ÜS ÖK1.4 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud köögivili, Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; maasikas, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid R.31 ÜS ÖK1.5 - ÜS ÖK1.5 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus aiakultuuride kasvatajatele orgaanilise multši Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; eest R.31 ÜS ÖK1.6 - ÜS ÖK1.6 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus köögivilja kasvatajatele haljasväetise Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; kasvatamise eest R.31 ÜS ÖK1.7 - ÜS ÖK1.7 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31 ÜS ÖK1.8 - ÜS ÖK1.8 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus vahekultuuride kasvatamise eest Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31 ÜS ÖK1.9 - ÜS ÖK1.9 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus happeliste muldade lupjamiseks Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31 Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK1.1 - ÜS ÖK1.1 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa või põldtunnustatud heinaseemnepõllud Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Põhitoetuse puhul kompenseeritakse viljavahelduse nõuete täitmisega kaasnev saamata jäänud tulu (20 eur/ha/a), liblikõieliste kasvatamisega seotud saamata jäänud tulu ja lisakulu 5% ulatuses osaliselt (18 eur/ha/a) ja sertifitseeritud seemne ostmise, mullaproovidega ja ühe kalendriaasta jooksul sama taimekaitsevahendi kasutamise piiranguga seotud lisakulud (12 eur/ha/a) 80-100% ulatuses. ÜS ÖK1.10 - ÜS ÖK1.10 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks Glüfosaadi mittekasutamise lisatoetuse puhul kompenseeritakse lisakulutused seoses täiendavate masinatööde ning teiste herbitsiidide kasutamisega umbrohutõrjeks (kokku 40 eur/ha/a) 37.5–52.5% ulatuses. ÜS ÖK1.2 - ÜS ÖK1.2 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa või põldtunnustatud heinaseemnepõllud Mahepõllumajandusliku tootmise puhul kompenseeritakse viljavahelduse nõuete täitmisega ja liblikõieliste kasvatamisega seotud saamata jäänud tulu ja lisakulu 5% ulatuses osaliselt (20 eur/ha /a) ja sertifitseeritud seemne ostmise ja mullaproovidega seotud lisakulud (6 eur/ha/a) 77–100% ulatuses. ÜS ÖK1.3 - ÜS ÖK1.3 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: köögivili, maasikas, puuvilja- ja marjakultuurid ET 228 ET Köögivilja, maasika, puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamise puhul kompenseeritakse liblikõieliste kasvatamise, glüfosaadi mittekasutamisega, mullaproovidega, bioloogilise mitmekesisuse elementidega ja feromoonpüünistega seoses saamata jäänud tulud ja lisakulud (kokku 254 eur/ha/a) 90–100% ulatuses. ÜS ÖK1.4 - ÜS ÖK1.4 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Mahepõllumajandusliku köögivilja, maasika, ravim ja maitsetaimede, puuvilja- ja marjakultuuride puhul kompenseeritakse liblikõieliste kasvatamise, mullaproovidega, bioloogilise mitmekesisuse elementidega ja feromoonpüünistega seotud saamata jäänud tulud ja lisakulud (kokku 147 eur/ha/a) 34–49% ulatuses. ÜS ÖK1.5 - ÜS ÖK1.5 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus aiakultuuride kasvatajatele orgaanilise multši eest Orgaanilise multši lisatoetuse puhul kompenseeritakse keskmine multši maksumus hektari kohta ning tööjõu- ja masinakulud (kokku 151 eur/ha/a) 99% ulatuses. ÜS ÖK1.6 - ÜS ÖK1.6 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus köögivilja kasvatajatele haljasväetise kasvatamise eest Köögiviljakasvatajale haljasväetise kasvatamise lisatoetuse puhul kompenseeritakse saamatajäänud tulud ning kulud seoses haljasväetiskultuuri kasvatamisega (kokku 219 eur/ha/a) 50-70 % ulatuses. ÜS ÖK1.7 - ÜS ÖK1.7 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele Mitmeliigiliste väikeste põldude lisatoetuse puhul kompenseeritakse täiendavad masina- ja käsitööde kulud (kokku 680 eur/ha/a) 50–71% ulatuses. ÜS ÖK1.8 - ÜS ÖK1.8 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus vahekultuuride kasvatamise eest Vahekultuuride kasvatamise puhul kompenseeritakse rajamise kulud (kokku 250 eur/ha/a) 24–34 % ulatuses. ÜS ÖK1.9 - ÜS ÖK1.9 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus happeliste muldade lupjamiseks Happeliste muldade lupjamise lisatoetuse puhul on arvesse võetud kulusid, mis on seotud mullaproovi võtmisega, lubiväetise transpordi ja laotamisega. Keskmine lisakulu lupjamisel on 140 eur/ha/a, millest toetusega kompenseeritakse 35,7–50%. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS ÖK1.1 - ÜS ÖK1.1 - Kavandatud ühikusumma 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 Keskkonnasõbraliku majandamise Minimaalne kavandatud 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 toetus: põllukülvikorras olevad ühikusumma kultuurid, rohumaa või põldtunnustatud heinaseemnepõllud Maksimaalne kavandatud 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 485 000,00 486 000,00 486 810,00 488 000,00 488 000,00 Kavandatud väljund × kavandatud 19 400 000,00 19 440 000,00 19 472 400,00 19 520 000,00 19 520 000,00 97 352 400,00 ET 229 ET  Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ühikusumma ÜS ÖK1.10 - ÜS ÖK1.10 - Kavandatud ühikusumma 15,00 15,00 15,00 15,00 15,00 Keskkonnasõbraliku majandamise Minimaalne kavandatud 15,00 15,00 15,00 15,00 15,00 lisatoetus glüfosaadi ühikusumma mittekasutamiseks Maksimaalne kavandatud 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 Kavandatud väljund × kavandatud 2 250 000,00 2 250 000,00 2 250 000,00 2 250 000,00 2 250 000,00 11 250 000,00 ühikusumma ÜS ÖK1.2 - ÜS ÖK1.2 - Kavandatud ühikusumma 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 Keskkonnasõbraliku majandamise Minimaalne kavandatud 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 toetus: mahepõllumajanduslikult ühikusumma kasvatatud põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa või Maksimaalne kavandatud 26,00 26,00 26,00 26,00 26,00 põldtunnustatud heinaseemnepõllud ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 80 000,00 80 000,00 80 000,00 80 000,00 80 000,00 Kavandatud väljund × kavandatud 1 600 000,00 1 600 000,00 1 600 000,00 1 600 000,00 1 600 000,00 8 000 000,00 ühikusumma ÜS ÖK1.3 - ÜS ÖK1.3 - Kavandatud ühikusumma 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00 Keskkonnasõbraliku majandamise Minimaalne kavandatud 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00 toetus: köögivili, maasikas, puuvilja- ühikusumma ja marjakultuurid Maksimaalne kavandatud 254,00 254,00 254,00 254,00 254,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 1 300,00 1 500,00 1 600,00 1 700,00 1 800,00 Kavandatud väljund × kavandatud 299 000,00 345 000,00 368 000,00 391 000,00 414 000,00 1 817 000,00 ühikusumma ÜS ÖK1.4 - ÜS ÖK1.4 - Kavandatud ühikusumma 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 Keskkonnasõbraliku majandamise Minimaalne kavandatud 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 toetus: mahepõllumajanduslikult ühikusumma kasvatatud köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja Maksimaalne kavandatud 70,00 70,00 70,00 70,00 70,00 marjakultuurid ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 1 500,00 1 700,00 1 800,00 1 900,00 2 000,00 Kavandatud väljund × kavandatud 75 000,00 85 000,00 90 000,00 95 000,00 100 000,00 445 000,00 ühikusumma ET 230 ET  Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS ÖK1.5 - ÜS ÖK1.5 - Kavandatud ühikusumma 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 Keskkonnasõbraliku majandamise Minimaalne kavandatud 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 lisatoetus aiakultuuride kasvatajatele ühikusumma orgaanilise multši eest Maksimaalne kavandatud 151,00 151,00 151,00 151,00 151,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 200,00 250,00 300,00 350,00 400,00 Kavandatud väljund × kavandatud 30 000,00 37 500,00 45 000,00 52 500,00 60 000,00 225 000,00 ühikusumma ÜS ÖK1.6 - ÜS ÖK1.6 - Kavandatud ühikusumma 110,00 110,00 110,00 110,00 110,00 Keskkonnasõbraliku majandamise Minimaalne kavandatud 110,00 110,00 110,00 110,00 110,00 lisatoetus köögivilja kasvatajatele ühikusumma haljasväetise kasvatamise eest Maksimaalne kavandatud 154,00 154,00 154,00 154,00 154,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 220,00 270,00 300,00 350,00 380,00 Kavandatud väljund × kavandatud 24 200,00 29 700,00 33 000,00 38 500,00 41 800,00 167 200,00 ühikusumma ÜS ÖK1.7 - ÜS ÖK1.7 - Kavandatud ühikusumma 340,00 340,00 340,00 340,00 340,00 Keskkonnasõbraliku majandamise Minimaalne kavandatud 340,00 340,00 340,00 340,00 340,00 lisatoetus mitmeliigilistele väikestele ühikusumma põldudele Maksimaalne kavandatud 476,00 476,00 476,00 476,00 476,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 100,00 115,00 120,00 123,00 130,00 Kavandatud väljund × kavandatud 34 000,00 39 100,00 40 800,00 41 820,00 44 200,00 199 920,00 ühikusumma ÜS ÖK1.8 - ÜS ÖK1.8 - Kavandatud ühikusumma 0,00 60,00 60,00 60,00 60,00 Keskkonnasõbraliku majandamise Minimaalne kavandatud 0,00 60,00 60,00 60,00 60,00 lisatoetus vahekultuuride ühikusumma kasvatamise eest Maksimaalne kavandatud 0,00 84,00 84,00 84,00 84,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 0,00 15 000,00 20 000,00 25 000,00 30 000,00 Kavandatud väljund × kavandatud 0,00 900 000,00 1 200 000,00 1 500 000,00 1 800 000,00 5 400 000,00 ühikusumma ÜS ÖK1.9 - ÜS ÖK1.9 - Kavandatud ühikusumma 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 ET 231 ET  Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 Keskkonnasõbraliku majandamise Minimaalne kavandatud 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 lisatoetus happeliste muldade ühikusumma lupjamiseks Maksimaalne kavandatud 70,00 70,00 70,00 70,00 70,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 36 907,20 36 907,20 36 907,20 36 907,20 36 907,20 Kavandatud väljund × kavandatud 1 845 360,00 1 845 360,00 1 845 360,00 1 845 360,00 1 845 360,00 9 226 800,00 ühikusumma KOKKU Summa: 0,00 O.8 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Maksimaalne: 0,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis 28 295 560,00 28 726 110,00 29 113 400,00 29 518 870,00 29 871 260,00 145 525 200,00 (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus) ET 232 ET ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK2 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava Sekkumise liik Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu ÜPP TEGEVUSVALDKONNA kood + kirjeldus AOA-B kliimamuutustega kohanemine, sealhulgas meetmed toidutootmissüsteemide vastupanuvõime ning loomade ja taimede mitmekesisuse parandamiseks, et suurendada vastupanuvõimet haigustele ja kliimamuutustele AOA-E elurikkuse kaitse, elupaikade või liikide säilitamine ja taastamine, sealhulgas maastikuelementide või tootmisega mitteseotud alade säilitamine ja loomine AOA-F meetmed pestitsiidide, eriti inimeste tervisele või keskkonnale ohtu kujutavate pestitsiidide säästvaks ja vähendatud kasutamiseks 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate V5.1 1 Jah põllumajanduspraktikate kasutamisele Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist V5.5 1 Jah tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega V6.1 1 Jah hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine Elurikkust soodustavate majandamispraktikate V6.2 1 Jah kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine Soodustada veekogumeid V6.6 säästvaid 2 Jah põllumajanduspraktikaid 4 Tulemusnäitaja(d) ET 233 ET TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.24 Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket R.29 Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus korrashoiu ja ümberkujundamise vahel R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Mahepõllumajanduse ökokava on sekkumisliigi „Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad“ kohane sekkumine, mille raames võetakse 1-aastane mahepõllumajandusega tegelemise kohustus. Toetust antakse mahepõllumajandusele üleminekut alustavatele ja mahepõllumajandusega tegelevatele ettevõtjatele ning toetuse maksmise aluseks on nende mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva põllumajandusmaa pind. Mahepõllumajandusele ülemineku toetust antakse kuni kolmel esimesel üleminekuaastal taotlejale, kes on esitanud mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustamise taotluse ning kelle maa ei ole mahepõllumajandusele üleminekuaega läbinud. Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus Toetuse nõuded Toetuse saaja täidab kogu kohustuseaasta kestel mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajandusliku tootmisega, peab esmakordse toetuse taotlemise aasta 1. novembriks olema osalenud vähemalt kahel mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Mahepõllumajandusele üleminekut alustavad ja mahepõllumajandusega tegelevad põllumajandusettevõtjad. Toetuskõlblikkuse tingimused ·Toetuse saaja on FIE või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandustootmisega ja kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud või kes on esitanud ettevõtte tunnustamise taotluse. ·Taotlejal peab olema vähemalt 1 ha põllumajandusmaad. ·Taotleja täidab tingimuslikkuse nõudeid. ·Mahepõllumajandusele ülemineku toetust antakse kahel esimesel üleminekuaastal taotlejale, kes on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud või on esitanud tunnustamise taotluse ning kelle maa ei ole mahepõllumajandusele üleminekuaega läbinud. ·Mahepõllumajandusele ülemineku toetust antakse kolmel esimesel üleminekuaastal taotlejale, kes kasvatab üksnes puuvilja- või marjakultuure ning kes on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ET 234 ET või on esitanud tunnustamise taotluse ning kelle maa ei ole mahepõllumajandusele üleminekuaega läbinud. ·Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse saaja ei ole eelnenud kalendriaastatel saanud mahepõllumajanduse toetust. ·Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse saajal võib olla kuni 20% mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud maid. ·Taotleja võib lisaks mahepõllumajanduse ökokavale taotleda toetust ka teistest ökokavadest, võtta keskkonnasõbraliku majandamise või teiste keskkonnasõbralike praktikate järgimise kohustuse. ·Mahepõllumajanduse ökokava toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse mesilaste korjeala toetust. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Toetuse saaja kannab veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse andmed kõikide kohustuseaasta jooksul põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul) Toetuse saaja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal kohustuslikke majandamisnõudeid ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid. 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust antakse mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva põllumajandusmaa, sealhulgas rohumaa, kus peetakse vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikke loomi hektari kohta. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejale, kellel on vähemalt 5 mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet, antakse toetust kokku kuni 1 hektari rohumaa kohta ilma, et selle rohumaa hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikke loomi. Toetusega hüvitatakse mahepõllumajandusliku tootmise nõuete täitmisega kaasnevad lisakulutused ja saamata jäänud tulu osaliselt. Toetust ei anta põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse mustkesas või söödis. Ühikumäära grupid • Põllukülvikorras olevad kultuurid: teravili, kaunvili, õli- ja kiukultuurid, rühvelkultuurid, v.a kartul, muud tehnilised kultuurid, kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa ja heinaseemnepõllud. • Kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid. • Köögivili. • Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut või taotlejal on vähemalt 5 mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet. • Sertifitseeritud maheseemne või mahepõllumajandusliku heterogeense paljundusmaterjaliga külvatud põldude toetus on 20% kõrgem. Mahepõllumajanduse ökokava ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa masinatööd, maheseemne kallim hind võrreldes tavaseemnega, ning liblikõieliste kasutamise nõue külvikorras. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige mahetootmise madalamast saagikusest. ET 235 ET Mahepõllumajandusele ülemineku ajal tuleb täita mahepõllumajanduse nõudeid, aga toodangut mahepõllumajandusele viitava märgistusega veel turustada ei saa, seetõttu on saamata jäänud tulu suurem. Sellest tulenevalt on üleminekuajal toetuse ühikumäär 10% võrra kõrgem. Põllukülvikorras olevate kultuuride kasvatamise lisakulud ja saamata jäänud tulu seoses mahepõllumajanduse nõuete täitmisega on kokku 182 eurot hektari kohta aastas, millest kompenseeritakse 132–182 eurot. Kartuli, ravim- ja maitsetaimede ning puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamise lisakulud ja saamata jäänud tulu seoses mahepõllumajanduse nõuete täitmisega on kokku 500 eurot hektari kohta aastas, millest kompenseeritakse 300–420 eurot. Köögivilja kasvatamise lisakulud ja saamata jäänud tulu seoses mahepõllumajanduse nõuete täitmisega on kokku 1150 eurot hektari kohta aastas, millest kompenseeritakse 800–1120 eurot. Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut loomi või taotlejal on vähemalt 5 mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet, lisakulud ja saamata jäänud tulu seoses mahepõllumajanduse nõuete täitmisega on kokku 151 eurot hektari kohta aastas, millest kompenseeritakse 25–35 eurot. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Roheline kast (WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12). Toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. ET 236 ET 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS ÖK2.1 - Põllukülvikorras olevad kultuurid Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29 ÜS ÖK2.2 - Kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29 ÜS ÖK2.3 - Köögivili Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29 ÜS ÖK2.4 - Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29 ÜS ÖK2.5 - Üleminek: põllukülvikorras olevad kultuurid Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29 ÜS ÖK2.6 - Üleminek: kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29 ÜS ÖK2.7 - Üleminek: köögivili Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29 ÜS ÖK2.8 - Üleminek: rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29 Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK2.1 - Põllukülvikorras olevad kultuurid Toodud eelpool ÜS ÖK2.2 - Kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Toodud eelpool ÜS ÖK2.3 - Köögivili Toodud eelpool ÜS ÖK2.4 - Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut Toodud eelpool ÜS ÖK2.5 - Üleminek: põllukülvikorras olevad kultuurid Toodud eelpool ÜS ÖK2.6 - Üleminek: kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Toodud eelpool ÜS ÖK2.7 - Üleminek: köögivili Toodud eelpool ÜS ÖK2.8 - Üleminek: rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut Toodud eelpool 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2024– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 ET 237 ET  Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS ÖK2.1 - Põllukülvikorras olevad Kavandatud ühikusumma 132,00 132,00 132,00 132,00 132,00 kultuurid Minimaalne kavandatud 132,00 132,00 132,00 132,00 132,00 ühikusumma Maksimaalne kavandatud 182,00 182,00 182,00 182,00 182,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 100 000,00 105 000,00 110 000,00 115 000,00 120 000,00 Kavandatud väljund × kavandatud 13 200 000,00 13 860 000,00 14 520 000,00 15 180 000,00 15 840 000,00 72 600 000,00 ühikusumma ÜS ÖK2.2 - Kartul, ravim- ja Kavandatud ühikusumma 300,00 300,00 300,00 300,00 300,00 maitsetaimed, puuvilja- ja Minimaalne kavandatud 300,00 300,00 300,00 300,00 300,00 marjakultuurid ühikusumma Maksimaalne kavandatud 420,00 420,00 420,00 420,00 420,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 4 300,00 4 350,00 4 400,00 4 450,00 4 600,00 Kavandatud väljund × kavandatud 1 290 000,00 1 305 000,00 1 320 000,00 1 335 000,00 1 380 000,00 6 630 000,00 ühikusumma ÜS ÖK2.3 - Köögivili Kavandatud ühikusumma 800,00 800,00 800,00 800,00 800,00 Minimaalne kavandatud 800,00 800,00 800,00 800,00 800,00 ühikusumma Maksimaalne kavandatud 1 120,00 1 120,00 1 120,00 1 120,00 1 120,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 200,00 250,00 300,00 350,00 400,00 Kavandatud väljund × kavandatud 160 000,00 200 000,00 240 000,00 280 000,00 320 000,00 1 200 000,00 ühikusumma ÜS ÖK2.4 - Rohumaa, mille hektari Kavandatud ühikusumma 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 kohta peetakse vähemalt 0,2 Minimaalne kavandatud 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 loomühikut ühikusumma Maksimaalne kavandatud 35,00 35,00 35,00 35,00 35,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 75 500,00 80 400,00 85 300,00 90 200,00 95 500,00 Kavandatud väljund × kavandatud 1 887 500,00 2 010 000,00 2 132 500,00 2 255 000,00 2 387 500,00 10 672 500,00 ühikusumma ÜS ÖK2.5 - Üleminek: Kavandatud ühikusumma 146,00 146,00 146,00 146,00 146,00 põllukülvikorras olevad kultuurid Minimaalne kavandatud 146,00 146,00 146,00 146,00 146,00 ühikusumma ET 238 ET  Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 Maksimaalne kavandatud 182,00 182,00 182,00 182,00 182,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 4 800,00 4 800,00 4 800,00 4 800,00 4 800,00 Kavandatud väljund × kavandatud 700 800,00 700 800,00 700 800,00 700 800,00 700 800,00 3 504 000,00 ühikusumma ÜS ÖK2.6 - Üleminek: kartul, ravim- Kavandatud ühikusumma 330,00 330,00 330,00 330,00 330,00 ja maitsetaimed, puuvilja- ja Minimaalne kavandatud 330,00 330,00 330,00 330,00 330,00 marjakultuurid ühikusumma Maksimaalne kavandatud 462,00 462,00 462,00 462,00 462,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 Kavandatud väljund × kavandatud 49 500,00 49 500,00 49 500,00 49 500,00 49 500,00 247 500,00 ühikusumma ÜS ÖK2.7 - Üleminek: köögivili Kavandatud ühikusumma 880,00 880,00 880,00 880,00 880,00 Minimaalne kavandatud 880,00 880,00 880,00 880,00 880,00 ühikusumma Maksimaalne kavandatud 1 150,00 1 150,00 1 150,00 1 150,00 1 150,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 Kavandatud väljund × kavandatud 44 000,00 44 000,00 44 000,00 44 000,00 44 000,00 220 000,00 ühikusumma ÜS ÖK2.8 - Üleminek: rohumaa, Kavandatud ühikusumma 27,00 27,00 27,00 27,00 27,00 mille hektari kohta peetakse Minimaalne kavandatud 27,00 27,00 27,00 27,00 27,00 vähemalt 0,2 loomühikut ühikusumma Maksimaalne kavandatud 38,00 38,00 38,00 38,00 38,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 5 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 Kavandatud väljund × kavandatud 135 000,00 135 000,00 135 000,00 135 000,00 135 000,00 675 000,00 ühikusumma KOKKU Summa: 0,00 O.8 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 Maksimaalne: 0,00 ET 239 ET  Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 Esialgne iga-aastane rahaeraldis 16 900 000,00 17 800 000,00 18 600 000,00 19 400 000,00 20 300 000,00 93 000 000,00 (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus) ET 240 ET ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK3 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad Sekkumise liik Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke ÜPP TEGEVUSVALDKONNA kood + kirjeldus AOA-A kliimamuutuste leevendamine, sealhulgas põllumajanduslikest võtetest ja tavadest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, samuti olemasoleva süsinikuvaramu säilitamine ja süsiniku sidususe suurendamine AOA-C veekvaliteedi kaitse või parandamine ja veeressurssidele avaldatava surve vähendamine AOA-E elurikkuse kaitse, elupaikade või liikide säilitamine ja taastamine, sealhulgas maastikuelementide või tootmisega mitteseotud alade säilitamine ja loomine AOA-F meetmed pestitsiidide, eriti inimeste tervisele või keskkonnale ohtu kujutavate pestitsiidide säästvaks ja vähendatud kasutamiseks 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade V4.3 1 Jah orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate V5.1 1 Jah põllumajanduspraktikate kasutamisele V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah Elurikkust soodustavate majandamispraktikate V6.2 1 Jah kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, V6.3 2 Jah maastikuelementide rajamist, karjatamist Soodustada veekogumeid V6.6 säästvaid 2 Jah põllumajanduspraktikaid 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad ET 241 ET kuvatakse paksus kirjas R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.22 Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.24 Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad R.34 Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Ei kohaldu Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus Toetuse nõuded: 1) Taotlejal, kes taotleb ökoalade toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 kohaselt ning täidab sama määruse lisas 3 sätestatud tingimuslikkuse süsteemi maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (edaspidi HPK) raames ette nähtud nõudeid, on võimalus valida järgmise kahe ökoala praktika vahel: ·taotleja peab määratlema oma põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 4% HPK 8 raames ette nähtud tootmisest kõrvale jäetud maa-alasid ja maastikuelemente ning vähemalt 6% ökoalasid. Ökoalana võib määratleda sööti jäetud maa või haljaskesa või 6–12 meetri laiuse rohumaariba aluse maa või tingimuslikkuse süsteemi (edaspidi HPK 8) raames säilitatava maastikuelemendi aluse maa või lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualad; ·taotleja peab määratlema oma põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 3% HPK 8 raames ette nähtud tootmisest kõrvale jäetud maa-alasid ja/või maastikuelemente ning vähemalt 7% ökoalasid. Ökoalana võib määratleda sööti jäetud maa või haljaskesa või 6-12 meetri laiuse rohumaariba aluse maa või HPK 8 raames säilitatava maastikuelemendi aluse maa. 2) Kui taotleja määratleb sööti jäetud maa, haljaskesa, 6–12 meetri laiuse rohumaariba aluse maa või maastikuelemendi aluse maa, ei ole seal lubatud põllumajanduslik tegevus kuni taotluse esitamise aasta 25. juulini. Kui taliviljale eelneb haljaskesa, võib haljaskesa niita ja hekseldada enne 26. juulit. 3) Ökoalana määratletud säilitatavaks maastikuelemendiks loetakse põllusaar, metsasiil, puude rida, hekk, kraav ning kiviaed, mis on määratletud HPK 8 raames. 4) Rohumaariba on olemasolev või rajatav 6–12 meetri laiune rohumaariba, millel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid. Rohumaariba ei tohi moodustada põllu pindalast üle 30 protsendi. Rohumaariba ei tohi rajada rohumaale ega sööti jäetud maale. 5) Sööti jäetud maa ja rohumaariba aluse maa puhul, mis on määratletud kohustuseaastal ökoalana, katkeb selleks kalendriaastaks püsirohumaaks muutumise arvestus. 6) Kui taotleja määratleb ökoalana lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvuala, on seal lubatud põllumajanduslik tegevus järgmistel tingimustel: · põllumaad ei hekseldata kuni 25. juulini; · talivilja kasvatamise korral on see külvatud hiljemalt 15. oktoobril; · põllumaad, millel ei kasvatata talivilja, ei künta sisse enne 15. oktoobrit ega kasutata seal muid taimikut kahjustavaid mullaharimisviise. 7) ökoaladel kehtib taimekaitsevahendite kasutamise keeld. ET 242 ET Taotleja peab täitma tingimuslikkuse süsteemi raames ette nähtud HPK 8 standardi alusel kehtestatud baasnõudeid ning järgima baasnõude täitmiseks ette nähtud tingimusi ja lävendeid. Täpsemad tingimused sätestatakse vajadusel siseriiklikus õigusaktis (nt loetelu lämmastikku siduvatest põllumajanduskultuuridest või rohumaaribade täpsem määratlus jne). Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetuskõlblikkuse tingimused · Potentsiaalsed toetusesaajad on põllumajandusega tegelevad isikud, kes on õigustatud saama põhisissetulekutoetust. ·Toetusega hõlmatud maa peab asuma põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris ning vastama toetusõigusliku põllumajandusmaa põhitingimustele. ·Taotleja peab kasutama vähemalt ühte hektarit põllumajandusmaad ning vastama põhisissetulekutoetuse saamise minimaalsetele tingimustele. ·Taotleja peab täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 III lisas kehtestatud tingimuslikkuse süsteemi nõudeid. ·Lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvuala on põllumaa, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) põllumaal kasvab kas esparsett (Onobrychis Mill.), ristik (Trifolium spp.), lutsern (Medicago sativa, Medicago L.), mesikas (Melilotus Mill.), nõiahammas (Lotus corniculatus), vikk (Vicia spp.), hernes (Pisum spp.), aeduba (Phaseolus spp., vigna spp.), põlduba (Vicia faba) või sojauba (Glycine max L.) (edaspidi lämmastikku siduv põllumajanduskultuur); 2) lämmastikku siduv põllumajanduskultuur kasvab põllumaal puhaskultuurina või segus teiste põllumajanduskultuuridega, kui lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50 protsendi; 3) põllumaa ei asu veeseaduse §-s 118 sätestatud veekaitsevööndis. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide all asuva põllumajandusmaa minimaalne osakaal. Vähemalt 4 % põllumaast põllumajandusettevõtete tasandil on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all. Kui põllumajandustootja kohustub tõhustatud ökokava alusel panema vähemalt 7 % oma põllumaast tootmisega mitteseotud GAEC08 maa-alade või objektide, sealhulgas kesa alla kooskõlas artikli 28 lõikega 5a, on käesoleva HPK standardi täitmisega seotud osa suurus piiratud 3 %ga. Vähemalt 7 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil, kui see hõlmab ka püüdekultuure või lämmastikku siduvaid kultuure, haritakse taimekaitsevahendeid kasutamata, sellest 3 % on kesa või tootmisega mitteseotud objektide all. Liikmesriigid peaksid ET 243 ET  kasutama püüdekultuuride puhul kaalutegurit 0,3. Maastikuelementide säilitamine. Keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks (lisavõimalus) Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Antud sekkumine on eelkõige seotud HPK 8 baasnõudega. Ökoaladel kehtib taimekaitsevahendite kasutamise keeld. HPK 8 - Haritava maa minimaalne osakaal, mis on ette nähtud mittetootlikele aladele ja elementidele, maastikuelementide säilitamine ning hekkide ja puude lõikamise keeld lindude pesitsus- ja kasvuperioodil. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul) Ökoalade sekkumine näeb ette kõrgema lävendi kohaldamist võrreldes HPK 8 baasnõudes sätestatud variantidest. Täpsemalt nõutakse ökokavade raames ökoalade sekkumises vähemalt 10% ökoalade määratlemist, mille hulka arvatakse lisaks HPK 8 raames määratletud tootmisest kõrvale jäetud maa-alad ja maastikuelemendid. Seega võivad ökoalad koosneda HPK 8 baasnõudega kattuvatest tootmisest kõrvale jäetud maa-aladest ja säilitatavatest maastikuelementidest. Sõltuvalt HPK 8 baasnõude valikuvariantidest ning seatud tingimustest, peab taotleja arvestama ökoalade taotlemisel, millised ökoalad (sealhulgas tootmisest kõrvale jäetud maa-alad ja -elemendid) ja lävendid on sobilikud baasnõude täitmiseks. Näiteks HPK 8 baasnõude 2 variandi puhul, ei ole võimalik taotlejal nõude täitmiseks kasvatada lämmastikku siduvaid põllumajanduskultuure. 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Baasmakse Ökoala sekkumise toetust makstakse taotlejale kogu majapidamise toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta, ühikumääraga 10 €/ha, olenemata sellest, millised ökoalad on lävendi täitmiseks valitud. Lisamakse Ökoalale, mis on määratletud rohumaaribana, makstakse täiendavat toetust rohumaariba aluse pindala ulatuses ühikumääraga 40 €/ha. Ökoalale, mis on määratletud HPK 8 raames säilitatava maastikuelemendina, makstakse täiendavalt toetust maastikuelemendi aluse pindala ulatuses ühikumääraga 150 €/ha. Saamata jäänud tulul ja lisakulul põhinevad ühikumäära arvutused (baas- ja lisamakse ) hektari kohta on koostanud Põllumajandusuuringute Keskus. Toetust antakse põllumaa ja maastikuelementide aluse maa ökoalana määratlemise ja tootmisest kõrvale jätmise eest toetuse taotlemise kalendriaasta jooksul. Toetust makstakse taotleja kogu toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta ning lisaks makstakse täiendavalt rohumaaribade ja maastikuelementide aluse pindala ulatuses, mis on määratletud ökoalana. Ühikumäära arvestamise aluseks on võetud HPK 8 baastase, maha on arvatud 5%, millega kaetakse ära HPK 8 baasnõude täitmiseks vajaminev osa. Seetõttu on ühikumäära kujunemisel sellega arvestatud, et vältida topeltrahastamist. Ökoalana määratletud rohumaariba ja maastikuelemendi aluse maa kohta antakse toetust maksimaalselt sellise pindala ulatuses, mis moodustab taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumaa ja maastikuelementide aluse maa pindalast kokku kuni 10%. Juhul kui tekib vajadus toetusmeetme esimese aasta rakendamise tulemuste põhjal maksimaalset lävendit tõsta, et veel enam innustada taotlejaid tootmisest kõrvale jäetud maa-alasid ja maastikuelemente ökolana määratleda, siis tehakse seda alates 2024. aastast. Baasmakse ühikumäära kujunemisel on lähtutud sellest, et ökoalaks määratletud sööti jäetud maal ning lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuridega alade kompenseerimisel moodustavad saamata jäänud tulud ja lisakulud kokku (21,30€/ha/a), millest toetusega kompenseeritakse ligikaudu 70%. ET 244 ET Rohumaaribade lisamakse kompenseerimisel moodustavad lisakulud kokku (43€/ha/a), millest toetusega kompenseeritakse ligikaudu 90%. Maastikuelementide lisamakse kompenseerimisel moodustavad lisakulud kokku (160,09€/ha/a), millest toetusega kompenseeritakse ligikaudu 90%. Maastikuelementide ühikumäära arvestamisel on eelduseks see, et 90% elementidest on juba rajatud ning perioodi lõpuks rajatakse juurde veel ligikaudu 10% (va kiviaed, hekk, puude rida). Ühikumäära diferentseerimise ja kõrgema ühikumäära läbi soovime ökoalade sekkumisega soodustada ja toetada eelkõige rohumaaribasid ja maastikuelemente. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12, lisamakse - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. ET 245 ET 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud Piirkond või Kavandatud ühikusumma Tulemusnäitaja(d) ühikusumma liik piirkonnad ÜS ÖK3.1 - Ökoala sekkumise toetust makstakse taotlejale majapidamise toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; tingimusel, kui tema majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 10% on määratletud ökoalaks R.24; R.31; R.34 ÜS ÖK3.2 - Ökoalale, mis on määratletud rohumaaribana, makstakse täiendavat toetust rohumaariba aluse pindala Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; ulatuses tingimusel, kui vähemalt 10% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökoalana R.24; R.31; R.34 ÜS ÖK3.3 - Ökoalale, mis on määratletud HPK 8 raames säilitatava maastikuelemendina, makstakse täiendavalt toetust Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; maastikuelemendi aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 10% taotleja majapidamise toetusõiguslikust R.24; R.31; R.34 põllumaast on määratletud ökolana Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK3.1 - Ökoala sekkumise toetust makstakse taotlejale majapidamise toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta tingimusel, kui tema majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 10% on määratletud ökoalaks Toodud eelpool ÜS ÖK3.2 - Ökoalale, mis on määratletud rohumaaribana, makstakse täiendavat toetust rohumaariba aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 10% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökoalana Toodud eelpool ÜS ÖK3.3 - Ökoalale, mis on määratletud HPK 8 raames säilitatava maastikuelemendina, makstakse täiendavalt toetust maastikuelemendi aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 10% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökolana Toodud eelpool 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS ÖK3.1 - Ökoala sekkumise Kavandatud ühikusumma 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 toetust makstakse taotlejale Minimaalne kavandatud 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 majapidamise toetusõiguslike ühikusumma põllumaa hektarite kohta tingimusel, kui tema majapidamise Maksimaalne kavandatud 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 toetusõiguslikust põllumaast ühikusumma (eurodes) vähemalt 10% on määratletud O.8 (ühik: Hektarid) 400 000,00 420 000,00 440 000,00 470 000,00 500 000,00 ökoalaks Kavandatud väljund × kavandatud 4 000 000,00 4 200 000,00 4 400 000,00 4 700 000,00 5 000 000,00 22 300 000,00 ühikusumma ÜS ÖK3.2 - Ökoalale, mis on Kavandatud ühikusumma 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 määratletud rohumaaribana, Minimaalne kavandatud 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 ET 246 ET  Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 makstakse täiendavat toetust ühikusumma rohumaariba aluse pindala ulatuses Maksimaalne kavandatud 43,00 43,00 43,00 43,00 43,00 tingimusel, kui vähemalt 10% ühikusumma (eurodes) taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on O.8 (ühik: Hektarid) 20 000,00 22 000,00 24 000,00 27 000,00 30 000,00 määratletud ökoalana Kavandatud väljund × kavandatud 800 000,00 880 000,00 960 000,00 1 080 000,00 1 200 000,00 4 920 000,00 ühikusumma ÜS ÖK3.3 - Ökoalale, mis on Kavandatud ühikusumma 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 määratletud HPK 8 raames Minimaalne kavandatud 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 säilitatava maastikuelemendina, ühikusumma makstakse täiendavalt toetust maastikuelemendi aluse pindala Maksimaalne kavandatud 160,00 160,00 160,00 160,00 160,00 ulatuses tingimusel, kui vähemalt ühikusumma (eurodes) 10% taotleja majapidamise O.8 (ühik: Hektarid) 2 500,00 2 600,00 2 700,00 2 800,00 2 900,00 toetusõiguslikust põllumaast on Kavandatud väljund × kavandatud 375 000,00 390 000,00 405 000,00 420 000,00 435 000,00 2 025 000,00 määratletud ökolana ühikusumma KOKKU Summa: 2 366 500,00 O.8 (ühik: Hektarid) 422 500,00 444 600,00 466 700,00 499 800,00 532 900,00 Maksimaalne: 532 900,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis 5 175 000,00 5 470 000,00 5 765 000,00 6 200 000,00 6 635 000,00 29 245 000,00 (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus) ET 247 ET ÖK4 - Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK4 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal Sekkumise liik Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke ÜPP TEGEVUSVALDKONNA kood + kirjeldus AOA-A kliimamuutuste leevendamine, sealhulgas põllumajanduslikest võtetest ja tavadest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, samuti olemasoleva süsinikuvaramu säilitamine ja süsiniku sidususe suurendamine AOA-C veekvaliteedi kaitse või parandamine ja veeressurssidele avaldatava surve vähendamine AOA-E elurikkuse kaitse, elupaikade või liikide säilitamine ja taastamine, sealhulgas maastikuelementide või tootmisega mitteseotud alade säilitamine ja loomine AOA-F meetmed pestitsiidide, eriti inimeste tervisele või keskkonnale ohtu kujutavate pestitsiidide säästvaks ja vähendatud kasutamiseks 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega V6.1 1 Jah hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine Elurikkust soodustavate majandamispraktikate V6.2 1 Jah kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, V6.3 2 Jah maastikuelementide rajamist, karjatamist Soodustada veekogumeid V6.6 säästvaid 2 Jah põllumajanduspraktikaid 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal ET 248 ET R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad R.34 Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Looduslik kahjuritõrje ehk kahjurite looduslike vaenlaste toetamine on oluline ökosüsteemi teenus, mis soodustab põllumajandussaaduste tootmist, vähendades taimekahjurite arvukust tootmispõldudel ja nende poolt saagile tehtavat kahju. Looduslik kahjuritõre võimaldab kasutada põllul vähem pestitsiide ja on oluline meede integreeritud taimekaitse rakendamisel. Põllumajanduskeskkonna elurikkus on seotud maastikuelementide ja looduslike alade esinemisega põllumajandusmaastikus. Siiski ei piisa loodusliku kahjuritõrje teenuse tagamiseks ainult tingimuslikkuse HPK 8-ga kehtestatud maastikuelementide kohustustest. Seepärast töötati välja sekkumine, mis läheb tingimuslikkuse nõuetest oluliselt kaugemale ning arvestab lisaks elementidele ja mittetootlikele aladele ka nende raadiuses oleva mõjualaga. Maastiku lihtsustumine vähendab liigirikkust, loodusliku kahjuritõrje võimalusi ja seeläbi ka saaki. Maastiku komplekssus ning looduslikud ja poollooduslikud elupaigad suurendavad röövtoiduliste lülijalgsete (näiteks ämblikulaadsed, jooksiklased, lühitiiblased, parasitoidid) poolt pakutavat looduslikku kahjuritõrje ökosüsteemi teenust. Maastikuelemendid on toidu-, varje-, pesitsus-, talvitumis- ja elupaigaks kahjurite looduslike vaenlastele. Mosaiiksel maastikul, kus on suur servatihedus, suureneb ka loodusliku kahjuritõrje. Ideaalsel juhul võiksid tootmispõllud olla kaetud 90-100% ulatuses bioloogilise kahjuritõrje ökosüsteemi teenusega. Võrreldes püsirohumaadega on külvikorras olevate põldude majandamine agrotehniliselt palju intensiivsem ja seetõttu põllud enamasti kasulike organismide esinemist ei toeta. Analüüsides maastikuelementide ja pärandniitude mõjualade katvust ainult külvikorras olevatel põllumaadel selgus, et Eestis on keskmiselt 44% külvikorrast olevatest põldudest sellised, mis maastikuelementidega ei piirne või siis piirnevad väga vähesel määral (maastikuelementide mõjualadega kaetus >30%) ja vaid 3% sellised, kus maastikuelementide mõjualaga kaetus oli suurem kui 90% (kokku 21409 ha) ning 5,6% selliseid põlde, kus maastikuelementide mõjualadega kaetus ulatus 80–100%, (kokku 39 000 ha). Sekkumisega toetatakse mitmekesist põllumajandusmaastikku, maastikuelementide ja looduslike alade säilitamist eesmärgiga tagada põllumaal põllukahjurite looduslikud vaenlased, kes osutavad looduslikku kahjuritõrje ökosüsteemi teenust. Parasitoidid ja röövtoidulised lülijalgsed ohjavad olulisel määral põllumajanduskahjurite arvukust, vähendades seeläbi taimekaitsevahendite kasutamise vajadust. Lisaks tagavad põllu sees ja ümber olevad looduslikud alad ja maastikuelemendid ka teiste põllumajanduse jaoks oluliste liigirühmade nagu lindude, tolmeldajate, mullamikroobide jt püsimise ja mitmekesisuse. Maastikuelementide ja looduslike alade olemasolu põllu sees ja põllu ümber on fundamentaalse tähtsusega integreeritud taimekaitse rakendamisel. Loodusliku kahjuritõrje ökosüsteemiteenust võimaldavate maastikuelementide ja looduslike alade mõjualade ulatused on järgmised: · lineaarsed maastikuelemendid laiusega >=6 m: mõjuala 35 m; · pindalalised põllusaared: mõjuala 75 m; · punktelemendilised põllusaared: mõjuala 35 m; · väikeveekogud: mõjuala 35 m; · metsade mõjuala metsa servast: 35 m; · kiviaiad: mõjuala 35 m; · poollooduslike niitude (pärandniidud ja väärtuslikud püsirohumaad) olemasolu vahetus läheduses: mõjuala niidu servast 300 m; · kraavide puhul, mis on laiemad kui 2 m, arvestatakse mõjuala järgmiselt: kraavi maksimaalne laius korda 3 jagatud 2. Mõjuala mõjub mõlemale kraavi poolele. Näiteks: kraav on 4 m lai: 4x3/2=6m kraavi mõlemale poolele; ·looduslikud vooluveekogude rannad ja kaldad on kaitstud vastavalt looduskaitseseadusele ja veeseadusele (10 m kaldakaitsevöönd), mõjualaks 10+35 m mõlemale poolele. ET 249 ET Vastavalt sellele, kas põld on kaetud vähemalt 60% või 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega, kujuneb ka toetussumma. Sekkumise nõuded lähevad oluliselt kaugemale kui tingimuslikkuse HPK 8 nõuded, kuna ökosüsteemi teenuste maastikuelementide ja looduslike alade mõjualade hulk on laiem ja nende esinemist arvestatakse iga põllu põhiselt eraldi, mitte taotleja kasutuses oleva põllumajandusmaa peale kokku. Joonisel on näide maastikuelementide mõjualade erinevatest katvustest erineva suurusega tootmispõldudel mitmekesises põllumajandusmaastikus. Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus Toetuse maksmise aluseks on ELME projekti raames (Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846) välja töötatud andmekiht, mis näitab, kui suures ulatuses on põllumaa ökosüsteemiteenustega kaetud. Toetuse saamiseks peab olema põld kaetud: 1) vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega; 2) vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetuse saajad on kõik, kes on õigustatud saama põhisissetulekutoetust. Toetusega hõlmatud põllumaa peab asuma põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Toetuse maksmise aluseks on andmekiht, mis näitab, kui suures ulatuses on põllumaa ökosüsteemiteenustega kaetud. Siseriiklikus rakendusmääruses võib kehtestada nõuete täpsemad tingimused. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste ET 250 ET kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide all asuva põllumajandusmaa minimaalne osakaal. Vähemalt 4 % põllumaast põllumajandusettevõtete tasandil on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all. Kui põllumajandustootja kohustub tõhustatud ökokava alusel panema vähemalt 7 % oma põllumaast tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa alla kooskõlas artikli 28 lõikega 5a, on käesoleva HPK standardi täitmisega GAEC08 seotud osa suurus piiratud 3 %ga. Vähemalt 7 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil, kui see hõlmab ka püüdekultuure või lämmastikku siduvaid kultuure, haritakse taimekaitsevahendeid kasutamata, sellest 3 % on kesa või tootmisega mitteseotud objektide all. Liikmesriigid peaksid kasutama püüdekultuuride puhul kaalutegurit 0,3. Maastikuelementide säilitamine. Keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks (lisavõimalus) Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Taotleja peab põlluraamatut veeseaduse alusel. HPK 8 - Haritava maa minimaalne osakaal, mis on ette nähtud mittetootlikele aladele ja elementidele, maastikuelementide säilitamine ning hekkide ja puude lõikamise keeld lindude pesitsus- ja kasvuperioodil. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul) Võib koosneda HPK 8 baasnõudega kattuvatest maastikuelementidest, millel kehtib taimekaitsevahendite kasutamise keeld. 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetussummade aluseks on kaks määratlust: 1) kui põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega;2) kui põld on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega. Kui põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega, siis ökosüsteemiteenuste maksumus seoses taimekaitsevahendite kasutamise vähenemisega on 21 eur/ha, toetusega kompenseeritakse sellest 20 eur/ha ehk 95,24%. Arvutustes on eeldatud, et kui põllumaa on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega, siis taimekaitsevahendite kasutamine väheneb 50%. Kui põld on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega, siis ökosüsteemiteenuste maksumus seoses taimekaitsevahendite kasutamise vähenemisega on 31 eur/ha, toetusega kompenseeritakse sellest 30 eur/ha ehk 96,77%. Arvutustes on eeldatud, et kui põllumaa on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega siis taimekaitsevahendite kasutamine väheneb 75%. Toetuse minimaalne ühikumäär on 20 eurot ja maksimaalne ühikumäär 31 eurot hektari kohta. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria ET 251 ET WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5 - toetust ei rakendata toetusõiguste alusel, toetus ei ole seotud toodangu liigi, mahu ega hinnaga. Tegemist on lisamaksega põhilisele sissetulekutoetusele (sekkumine 1.1). ET 252 ET 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Piirkond või Kavandatud ühikusumma Tulemusnäitaja(d) liik piirkonnad ÜS ÖK4.1 - Põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise Ühtne R.14; R.19; R.21; R.31; ökosüsteemiteenustega R.34 ÜS ÖK4.2 - Põld on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise Ühtne R.14; R.19; R.21; R.31; ökosüsteemiteenustega R.34 Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK4.1 - Põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega Kuna selle sekkumise puhul ei kaasne taotlejale lisakulusid, siis toetus on arvestatud lisamaksena põhisissetulekutoetusele. ÜS ÖK4.2 - Põld on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega Kuna selle sekkumise puhul ei kaasne taotlejale lisakulusid, siis toetus on arvestatud lisamaksena põhisissetulekutoetusele. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS ÖK4.1 - Põld on kaetud vähemalt Kavandatud ühikusumma 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 60% ulatuses põllukahjurite Minimaalne kavandatud 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 looduslike vaenlaste soodustamise ühikusumma ökosüsteemiteenustega Maksimaalne kavandatud 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 65 000,00 67 000,00 68 000,00 69 000,00 70 000,00 Kavandatud väljund × kavandatud 1 300 000,00 1 340 000,00 1 360 000,00 1 380 000,00 1 400 000,00 6 780 000,00 ühikusumma ÜS ÖK4.2 - Põld on kaetud vähemalt Kavandatud ühikusumma 30,00 30,00 30,00 30,00 30,00 90% ulatuses põllukahjurite Minimaalne kavandatud 30,00 30,00 30,00 30,00 30,00 looduslike vaenlaste soodustamise ühikusumma ökosüsteemiteenustega Maksimaalne kavandatud 31,00 31,00 31,00 31,00 31,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 19 000,00 19 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 Kavandatud väljund × kavandatud 570 000,00 570 000,00 600 000,00 600 000,00 600 000,00 2 940 000,00 ühikusumma KOKKU Summa: O.8 (ühik: Hektarid) 84 000,00 86 000,00 88 000,00 89 000,00 90 000,00 437 000,00 Maksimaalne: ET 253 ET  Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 90 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis 1 870 000,00 1 910 000,00 1 960 000,00 1 980 000,00 2 000 000,00 9 720 000,00 (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus) ET 254 ET ÖK5 - Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK5 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus Sekkumise liik Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke ÜPP TEGEVUSVALDKONNA kood + kirjeldus AOA-C veekvaliteedi kaitse või parandamine ja veeressurssidele avaldatava surve vähendamine AOA-E elurikkuse kaitse, elupaikade või liikide säilitamine ja taastamine, sealhulgas maastikuelementide või tootmisega mitteseotud alade säilitamine ja loomine AOA-F meetmed pestitsiidide, eriti inimeste tervisele või keskkonnale ohtu kujutavate pestitsiidide säästvaks ja vähendatud kasutamiseks 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega V6.1 1 Jah hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine Elurikkust soodustavate majandamispraktikate V6.2 1 Jah kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine Soodustada veekogumeid V6.6 säästvaid 2 Jah põllumajanduspraktikaid 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.24 Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad R.35 ÜPPst toetatavate mesilastarude osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärk on pakkuda tolmeldajatele põllumajandusmaastikus toiduressurssi. Sekkumine on tegevuspõhine, sellega võetakse üheaastane kohustus mesilastele sobilike korjetaimede või nende segude kasvatamiseks. Suur osa õistaimedest, nii looduslikud taimed kui ka toiduks või söödaks kasvatatavad kultuurid, vajavad viljumiseks tolmeldajate abi. Risttolmlemine tagab muuhulgas nii suurema ja kvaliteetsema saagi kui ka populatsiooni geneetilise mitmekesisuse. Tolmeldamisteenus tagab nii looduslike kui ka kultuurtaimede mitmekesisuse, liikide ja kohalike populatsioonide elujõu ja mõjutab ET 255 ET positiivselt ka teisi nendest sõltuvaid organismirühmasid ning toetab seetõttu elurikkust ja ökosüsteemide toimimist (ökohüvesid) laiemalt. Ühtlasi on vaja parandada meemesilasperede tervislikku seisundit korjetingimuste parandamisega rapsi õitsemise välisel ajal ning sellega parandada ka Eesti mee kvaliteeti. Maailmaturul on segu-taimeliigiline mesi kallim kui valdavalt ühelt taimeliigilt korjatud mesi. Seni rakendatud põllumajanduskeskkonna meetmed (korjealade rajamine, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, rohumaaribad, viljavaheldus, glüfosaadipiirang) on mõjunud põlluservade kooslustele ja kimalaste seisundi näitajatele positiivselt. Sobivate majandamispraktikate ja kultuuride kasutamisega on võimalik soodustada lisaks tolmeldajatele ka teisi kasureid, kahjurite looduslikke vaenlasi ning mullatekkeprotsessis osalevaid organisme ning piirata mullakahjurite populatsioone. Lisaks mõjub mullale positiivselt kui taimesegus kasvavad erinevad kultuurid, mis oma erineva juurekava ning liblikõieliste korjetaimede lämmastiku sidumisega suurendavad mullaviljakust. Taimekaitsevahendite kasutamise keeld korjealadel aitab vähendada taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette. Põllumajandusmaastikus korjetaimede ja korjetaimede segude kasvatamine soodustab ka looduslikke tolmeldajaid, pakkudes neile täiendavat toiduressurssi, levikukoridore ja pestitsiidivaba puhverala. Segudes kasutatavad taimeliigid tagavad tolmeldajatele mitmekesise toiduvaliku pikema ajaperioodi jooksul. Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus Toetuse saamise nõuded: · Mesilaste korjealal kasvatatakse vähemalt kolme korjetaime liiki puhaskultuurina või korjetaimede seguna. · Kui taotleja kasvatab rapsi või rüpsi mesilasperest kuni ühe kilomeetri kaugusel, peab kasvatama vähemalt kahte korjetaime liiki puhaskultuurina või korjetaimede seguna. · Korjetaimede segu peab koosnema vähemalt kolmest korjetaime liigist, millest osatähtsuselt kolmanda korjetaime liigi kaetus peab moodustama vähemalt 20 protsenti taimikust. · Kahest korjetaime liigist koosneva korjetaimede segu puhul peab osatähtsuselt teise korjetaime liigi kaetus moodustama vähemalt 40 protsenti taimikust. · Toetusõiguslikul maal ei ole lubatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid. · Mesilasperedele kaugeima korjetaimede põllu lähim äär asub kuni 1000 meetri kaugusel mesilasperedest. Taotleja kasvatab korjetaimi taotlemise aastal kasvukohal vähemalt 15. juunist kuni 10. augustini. Siseriiklikus rakendusmääruses võib kehtestada nõuete täpsemad tingimused. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusõiguslikkuse nõuded: · Mesilaste korjeala rajamise eest antakse toetust iga 1,00 hektari toetusõigusliku põllumaa kohta, mille kohta on vähemalt üks mesilaspere. · Korjetaimed määratletakse siseriikliku rakendusmääruse lisas. · Korjetaimede segu põld rajatakse siseriikliku rakendusmääruse lisas nimetatud korjetaimedega. · Toetusega hõlmatud maa peab asuma põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. · Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes on aktiivne põllumajandustootja. · Taotlejal on vähemalt kümme mesilasperet või on taotlejal kokkulepe mesinikuga, kellel on vähemalt kümme mesilasperet. · Mesilaspered peavad olema registreeritud põllumajandusloomade registris. · Taotleja peab kasutama vähemalt ühte hektarit põllumajandusmaad. · Üheaastane kohustusperiood. Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust, mulla- ja ET 256 ET veekaitsetoetust või keskkonnasõbraliku majandamise toetust mitmeliigilise väikese põllu lisategevuse elluviimise eest. Siseriiklikus rakendusmääruses võib kehtestada nõuete täpsemad tingimused. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Taotleja peab põlluraamatut veeseaduse alusel. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul) Põlluraamatu pidamise nõue on baasnõudeks toetuse saamise nõuetele. 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetuse minimaalne ühikumäär on 250 eurot ja maksimaalne ühikumäär 350 eurot hektari kohta. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. ET 257 ET 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS ÖK5.1 - Mesilaste korjeala toetus Ühtne R.24; R.31; R.35 Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK5.1 - Mesilaste korjeala toetus Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud Põllumajandusuuringute Keskus. Mesilaste korjealade toetusega kompenseeritakse osaliselt korjetaimede rajamise kulu. Korjeala rajamiseks vajaliku seemne maksumuseks on arvestatud 60 €/ha, transpordi ja külvamise maksumus on 20 €/ha ning maapinna ettevalmistamise kulu (kündmine) 60 €/ha. Lisakulud korjealade rajamiseks kokku on 140 eurot hektari kohta. Lisaks on arvestatud põllukultuuride keskmise kattetulu põhjal saamata jäänud tulu, mis on 271 €/ha. Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 411 €/ha, millest kompenseeritakse 61–85%. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS ÖK5.1 - Mesilaste korjeala toetus Kavandatud ühikusumma 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 Minimaalne kavandatud 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 ühikusumma Maksimaalne kavandatud 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 ühikusumma (eurodes) O.8 (ühik: Hektarid) 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 Kavandatud väljund × kavandatud 375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 1 875 000,00 ühikusumma KOKKU Summa: 7 500,00 O.8 (ühik: Hektarid) 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 Maksimaalne: 1 500,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis 375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 1 875 000,00 (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus) ET 258 ET CIS(32) - Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 1.3 - Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.3 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud loomade arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas V1.2 1 Jah olukorras sektoritele või sektori osadele Suurendada toetuste õiglast V1.6 1 Jah jaotust 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori osa toetamine, tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurenemise piiramata normaalset kasvu ja arengut. Toetuse eesmärk on ka toetuste õiglasema jaotuse tagamine, suunates väiksematele tootjatele enam toetust. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Piima toodangu väärtuse osatähtsus loomakasvatustoodangu väärtuses moodustab 51–59%, ET 259 ET põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuses 20-28%. Piimatootmine on koondub aina enam suurematesse ettevõtetesse, 67% piimalehmadest on 2018. aasta 15. juuni seisuga 6% piimalehma pidajate karjades ning keskmine karja suurus on 2010. aasta 27 piimalehmalt suurenenud 57 piimalehmani 2018. aastal. Piimalehmade arv Eestis väheneb peamiselt väiksemate karjade arvelt: 2020. aastal kokku 84 297, kuid 2019. aastal oli piimalehmi 709 looma võrra rohkem – 85 006. Piimalehma pidajate arv Eestis on aastate jooksul samuti kahanenud, põllumajandusloomade registri andmetel oli 2020. aastal 1102 piimalehma pidajat ning 2019. aastal oli pidajaid 1236. Toetuse potentsiaalsete saajate hulka on kaasatud kõik piimalehma kasvatamisega tegelevad isikud. Fookuses on eelkõige väiksemate karjadega majapidamised, kes FADN 2015–2019 andmetel kasutavad enam peretööjõudu[1], kelle kasutuses on vähem maad[2], kelle kogutoodangu väärtuse ja kogukulude suhe on nõrgem[3] ning tootlikkus on madalam[4]. Samal ajal on tegu ekstensiivsema tootmisega majapidamistega, kus on väiksem karjatamise tihedus[5] ning väiksem väetiste ja taimekaitsevahendite kulu ha kohta[6]. FADN andmetel on tööjõu ühiku kohta loodava lisandväärtuse[7] alusel reastatud piimatootjate alumise 75% majapidamiste karja suurus kuni 270 piimalehma, millest suuremad karjad on näitaja poolest oluliselt edukamad nii keskmisest põllumajandustootjast kui piimatootmise tootmistüübi väiksemate karjadega osast. Toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate piimalehmade arv vastavalt põllumajandusloomade registri andmetele 1–270 piimalehma eest. 2020. aastal oli ligi 1000 piimalehma pidajat (~90% kõikidest piimalehma pidajatest), kelle karja suurus oli kuni 270. Alla 270 loomaga grupis on keskmine karja suurus 25 piimalehma ja üle 270 loomaga grupis on keskmine 640 piimalehma. Toetusemäära diferentseeritakse vastavalt karja suurusele. Enama kui 270 piimalehmaga karjades toetatakse loomi madalama ühikumääraga, et proportsionaalselt oleks võimalik toetada enam väikeseid ja keskmisi karju, välistada võimalikku ületoetamist ja ettevõtte arenguvõimaluste piiramist. [1] Vähemedukatel (netolisandväärtuse tööjõu aastaühiku kohta alusel järjestatud alumine 75% ettevõtetest) on üle poole tööjõust peretööjõud, samal ajal kui edukamatel (ülemine 25%) vaid 6%. [2] Vähemedukate kasutuses on ~139 ha, edukamatel ~600 ha kasutuses olevat põllumajandusmaad. [3] Vähemedukatel on kogutoodangu väärtuse ja kogukulude suhtarv alla 0,9, edukamatel 0,94. [4] Vähemedukatel jääb aastane piimatoodang piimalehma kohta 12–21% madalamaks kui edukamatel. [5] Vähemedukatel on karjatamise tihedus kuni 0,8, edukamatel üle 0,9. [6] Vähemedukatel on väetiste ja taimekaitsevahendite kulu ha kohta 50-60% edukamate vastavast kulust. [7] Vähemedukatel kuni netolisandväärtus aasta tööjõuühiku kohta ligi pool põllumajandustootjate keskmisest ning edukamatel 74% põllumajandustootjate keskmisest kõrgem. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetusõiguslikkuse nõuded Toetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Piimalehmad peavad olema identifitseeritud ja kantud põllumajandusloomade registrisse. Toetust makstakse põllumajandusloomade registris registreeritud piimalehmade keskmise arvu alusel, kuid mitte rohkem kui 270 looma eest. Põllumajandusloomade registri andmetele tuginedes leitakse taotleja keskmine toetusõiguslike loomade arv 02.03–01.09 vahelisel ajaperioodil (taotlemise aastal) karjas olnud toetusõiguslike loomade arvu järgi. Toetusõiguslik loom on 2. märtsi seisuga piimalehm. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ET 260 ET  (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust makstakse diferentseeritult: • Karjades, mis on väiksemad kui 270 piimalehma: kuni 270 piimalehma eest on koefitsient 1, ühikumäär ca 320 €, mille minimaalne ühikumäär on 288 € ja maksimaalne ühikumäär 352 €. • Karjades, mis on suuremad kui 270 piimalehma: kuni 270 piimalehma eest on koefitsient 0,5, ühikumäär ca 160 €, mille minimaalne ühikumäära on 144 € ja maksimaalne ühikumäär 176 €. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) ees seisvate raskuste põhjus. Eesti piimasektorit iseloomustab tugev kontsentreerumine ja väiksemate karjadega majapidamiste tegevuse lõpetamine. Seejuures on alla 270 piimalehmaga karjade puhul ettevõtte kasutatava põllumajandusmaa suurus ca 100 ha, samal ajal üle 270 piimalehmaga karjade puhul on see aga 1300– 1500ha. Kui 2010 aastal oli 52% piimalehmadest karjades, mis olid 300 ja enama piimalehmaga, siis 2020. aastal juba 2/3. Väiksemate karjadega majapidamistes piimatootmise lõpetamine vähendab tootmise riskide hajutatust ning omab seeläbi negatiivset mõju toidujulgeolekule. Samuti on väiksemates majapidamistes karjatamise tihedus väiksem kui suuremates. Suurenenud on väiksemate ja suuremate karjadega loomapidajate vahe kuludega toimetulekus ning tootlikkuses, mistõttu on planeeritud maksta seotud toetust eelkõige väiksematele ja keskmistele karjadele. PRIA andmetel on piimalehmade ja nende pidajate arv languses (vt tabel). Olles üks olulisimaid põllumajandussektoreid Eestis, võib edasine langustrend seada ohtu toidujulgeoleku ning sektori edaspidise jätkusuutlikkuse. Piimalehmade Piimalehma arv pidajate arv 2015 90 487 2030 2016 86 050 1785 2017 86 342 1578 2018 85 189 1382 2019 85 006 1236 2020 84 297 1102 Piimatootmises on probleemiks madal investeerimisvõimekus, mis tähendab, et uuendamist ja kaasajastamist vajavad noorkarjalaudad, kuid ettevõtjate finantsolukord ei võimalda teha vajalikke investeeringuid. Tootmistüübi võlakordaja on üks kõrgemaid (0,40-0,45) ning kui edukamatel majapidamistel (ülemine 25%) on brutoinvesteeringu ja kulumi suhe ligi 1,6, siis vähemedukatel jääb see alla 1,0. Samuti keskkonnapiirangutest ja nõuetest kinnipidamine nõuab ettevõtjatelt tulevikus täiendavaid investeeringuid ning kuigi piimafarmidesse on viimase 15 aasta jooksul tehtud suuri investeeringuid, siis järgmises arenguetapis tuleks tähelepanu pöörata farmide juhtimise parendamisele, sh sisseseade ja andmete paremale ärakasutamisele. Antud seotud toetuse eesmärgiks on toetada väiksemaid ja keskmisi tootjaid, kelle konkurentsivõime madalama tootlikkuse ja tootmisintensiivsuse tõttu on madalam. Toetame sektori osa, mis pigem toodab Eesti turule. Eesti põllumajandustootja eelistab keskkonnasõbralikku (ca 47% kogu pinnast) ja mahetootmisviisi (ca viiendik kogu pinnast), püsirohumaa osatähtsus on 28%. FADN andmetel ei kasuta valimis olevatest ettevõtetest 49% mineraalväetisi, esindades seejuures 61% ET 261 ET kogu FADN üldkogumist, sh neist 77% on keskmisest väiksemad majapidamised. Loomakasvatus panustab oluliselt orgaanilise väetise allikana, et pakkuda alternatiivi mineraalväetiste kasutusele taimekasvatuses. Mineraalväetisi kasutavate tootjate aastate 2014–2020 mediaankeskmine väetiste kasutusintensiivsus on 156 kg N-P-K väetist väetatava pinna ha kohta. Karjatamistihedus on pigem tagasihoidlikum väiksemates majapidamistes. Planeeritud otsetoetuste sekkumiste tulemusel ei ole näha karjade olulist laienemist, kuna karja suurenemisel toetussumma karja kohta väheneb. Planeeritud sekkumistega suunatakse tootjaid liituma ökokavadega, et säilitada vähemalt keskkonnatoetuste eelneva perioodi tase ning uute ökokavadega liitujate puhul asendada sissetulekutoetuste vähenemine ökokavadest saadava kasuga. Planeeritud sekkumiste mõju tootmisintensiivsuse tõstmisele pigem puudub või on tagasihoidlik, mistõttu tagatakse sekkumistega lisaks konkurentsivõime parandamisele jätkusuutlikkuse eesmärgi täitmisse ning toidujulgeoleku tagamisse. Eestis on piimalehmade jõudluskontrollis osalemise määr kõrge (alates 2010. aastast üle 90% piimalehmadest, 2021. aasta esialgseil andmeil 96,5%), mistõttu ei ole planeeritud maksta jõudluskontrollis olevate loomade eest veel täiendavalt seotud toetust. Seejuures jõudluskontrollis osalemise määr on madalam karjade puhul, kus on kuni 50 piimalehma (ca 62% karjadest), kuhu kuulub ligikaudu 1,7% kõikidest piimalehmadest. Kuigi väiksemate karjade osalemine jõudluskontrollis on madalam, siis on tegemist väikese osaga piimalehmade koguarvust ning antud toetuse eesmärk on hoida tootmistaset ja juba saavutatud kvaliteeti. Tõugude keskmine piima rasvasisaldus on 3,9%, valgu sisaldus 3,4%, somaatiliste rakkude arv kõigub aasta jooksul, olles suvekuudel kõrgem, 220–297 piires. Piima kaubalisuse määr on aja jooksul tõusnud (2021. aastal 95,2%) ning piima kvaliteet on jätkuvalt kõrge, eliitklassi (eliitklassile vastav piim on nõutavast kõrgema kvaliteediga – bakterite arv kuni 50 tuh ja somaatiliste rakkude arv kuni 300 tuh) kuulub ca 80% kokku ostetud piimast. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu soovitakse eelkõige vähemedukatel piimatootjatel jõuda lähemale piimatootmise tootmistüübi keskmisele tootlikkusele (netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta) ilma tootmisintensiivsust oluliselt suurendamata. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Mis on sekkumise eesmärk seoses sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigiga (liikidega)?  konkurentsivõime parandamiseks  parandada kvaliteeti  kestlikkuse parandamiseks Kuidas lahendatakse sekkumisega selle eesmärgi puhul tuvastatud raskus(ed) (st selgitus toetuse kasutamise kohta)? Toetus aitab kaasa toetatava sektori osa kuludega toimetulekule kiirelt tõusnud sisendihindade tingimustes, seejuures jääb enam vahendeid vajalikeks investeeringuteks ja püsikuludeks. Ettevõtete põllumajandusliku tegevuse jätkamine ja edasine areng kindlustab toidujulgeoleku. Mis on asjaomased sektorid? Piim ja piimatooted Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) tähtsuse põhjendus Piimatootmisega tegeleb ligikaudu veerand Eesti loomakasvatusega tegelevatest majapidamistest, olles oluline tööandja. Piimasektor on üks olulisematest põllumajandussektoritest moodustades üle veerandi Eesti põllumajandustoodangu väärtusest, olles oluline kohalik tooraine toiduainetööstusele, kus piimatööstus annab suurima osa toodangust (~23%). Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2021. aastal Eestis piima 839 400 tonni ehk 2020. aasta kogusest 1% vähem. Viimati langes piima kogutoodang aastases võrdluses 2015. aastal. Pikaajaliste arengute põhjal joonistub välja, et kui piimalehmade arvukuse langustrend on sõltuvuses piima ja piimatoodete turuolukorrast, võimendudes turukriisi situatsioonis ning stabiliseerudes või isegi kergele tõusule pöördudes turu normaliseerudes, siis piimakarjade arv väheneb pidevalt ja küllaltki ühtlaselt. Loomakasvatussektor on oluline orgaanilise väetise, kui mineraalväetiste alternatiivi, kuid ka biogaasi tootmise allikas. Selgitus selle kohta, kuidas on sekkumine kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga (st 2000/60/EÜ). Piimalehma kasvatamise seotud toetus ei kahjusta veepoliitika raamdirektiivi eesmärke. ET 262 ET Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Hoolimata sellest, et Eesti piimakarjad on suured, on Eestile iseloomulik, et rohusööt toodetakse ise (~2/3 kasutatavast põllumajandusmaast on söödakultuuride all), mille tõttu on piimakarjapidajatel piisavalt maad sõnnikulaotamiseks. Põllumajanduse liigset koormust piiravad nii riigisisene veeseadus kui ka veemajanduskava meetmeprogrammi meetmed. Lisaks on Eestis kehtestatud piimafarmidele ka keskkonnakompleksloa nõue. Kas sekkumist rahastatakse osaliselt või täielikult valgukultuuride jaoks ette nähtud täiendavast rahastamisest (kokku kuni 2 %) kooskõlas strateegiakavade määruse artikli 96 lõikega 3?  Jah  Ei Kui sekkumine on suunatud liblikõieliste ja kõrreliste segule: märkige segus olevate liblikõieliste minimaalne osakaal protsentides. Ei kohaldata Siidiusside puhul antav tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus on loomadega seotud toetus, mille puhul tuleb põllumajandusloomade arvu kasutamisel toetuse baasühikuna eelnevalt selgitada alljärgnevat: selgitage, kuidas arvutatakse see ühik ümber põllumajandusloomade arvuks (st mitut ühikut käsitatakse ühe põllumajandusloomana?) nt näitajate tarbeks. Ei kohaldata Täiendavaid selgitusi saab esitada märkuses (nt karbis sisalduvate munade kaal) 9 WTO nõuete täitmine Kollane kategooria Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria) Sekkumine kuulub kollase kategooria alla. ET 263 ET 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Piirkond või Kavandatud ühikusumma Tulemusnäitaja(d) liik piirkonnad ÜSS1.3.1 - Minimaalne ühikusumma 1 (karjad, mis on väiksemad kui 270 piimalehma, kuni 270 piimalehma Ühtne R.8 eest, €/piimalehm) ÜSS1.3.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (karjad, mis on suuremad kui 270 piimalehma, kuni 270 piimalehma eest, Ühtne R.8 €/piimalehm) Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜSS1.3.1 - Minimaalne ühikusumma 1 (karjad, mis on väiksemad kui 270 piimalehma, kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm) Piimalehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADNi piimatootmise tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Piimatootmise tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangu väärtust. Vähemedukates gruppides on piimatoodang lehma kohta madalam (grupis 1–270 piimalehmaga -1954 kg piima lehma kohta aastas vähem kui 270 ja enama piimalehmaga grupis) ning tasustamata peretööjõud moodustab suurema osa kogukuludes (karjagrupis 1–270 piimalehma ca 10%, grupis 270 ja enam piimalehma ca 0,5%) ning seejuures on väiksema karjaga piimatootjate keskmine tööjõukulu tunnis kuni 23% madalam kui üle 270 piimalehmaga piimatootjatel, efektiivsus on madal (alla 270 piimalehmaga piimatootjatel on tööjõu tootlikkus -38% madalam kui 270 ja enama piimalehmaga piimatootjatel) ning kuludega toimetulek halvem kui edukamates ettevõtetes (karjagrupis 1–270 piimalehmaga on mediaankeskmine kogutoodangu ja kogukulude suhe 0,89, karjagrupis 270 ja enama loomaga 0,91). Võttes arvesse peretööjõu tasustamist vastavas karja suurusgrupis tasustatud tööjõu tasemel, ületavad kogukulud kogutoodangu väärtuse piimalehma kohta karjagrupis 1–270 piimalehmaga 937 eurot, 270 ja enama piimalehmaga grupis 480 eurot. Osa puudujäägist kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega (keskmiselt 3 ha piimalehma kohta) ja osa tootmisega seotud toetusega (koefitsient 1: 320 €/piimalehm ja koefitsient 0,5 160 €/piimalehm). Põhisissetulekutoetuse ja tootmisega seotud toetuse koosmõjul kompenseeritakse kuni 70% tulu puudujäägist. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu. ET 264 ET ÜSS1.3.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (karjad, mis on suuremad kui 270 piimalehma, kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm) Piimalehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADNi piimatootmise tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Piimatootmise tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangu väärtust. Vähemedukates gruppides on piimatoodang lehma kohta madalam (grupis 1–270 piimalehmaga -1954 kg piima lehma kohta aastas vähem kui 270 ja enama piimalehmaga grupis) ning tasustamata peretööjõud moodustab suurema osa kogukuludes (karjagrupis 1–270 piimalehma ca 10%, grupis 270 ja enam piimalehma ca 0,5%) ning seejuures on väiksema karjaga piimatootjate keskmine tööjõukulu tunnis kuni 23% madalam kui üle 270 piimalehmaga piimatootjatel, efektiivsus on madal (alla 270 piimalehmaga piimatootjatel on tööjõu tootlikkus -38% madalam kui 270 ja enama piimalehmaga piimatootjatel) ning kuludega toimetulek halvem kui edukamates ettevõtetes (karjagrupis 1–270 piimalehmaga on mediaankeskmine kogutoodangu ja kogukulude suhe 0,89, karjagrupis 270 ja enama loomaga 0,91). Võttes arvesse peretööjõu tasustamist vastavas karja suurusgrupis tasustatud tööjõu tasemel, ületavad kogukulud kogutoodangu väärtuse piimalehma kohta karjagrupis 1–270 piimalehmaga 937 eurot, 270 ja enama piimalehmaga grupis 480 eurot. Osa puudujäägist kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega (keskmiselt 3 ha piimalehma kohta) ja osa tootmisega seotud toetusega (koefitsient 1: 320 €/piimalehm ja koefitsient 0,5 160 €/piimalehm). Põhisissetulekutoetuse ja tootmisega seotud toetuse koosmõjul kompenseeritakse kuni 69% tulu puudujäägist. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu. ET 265 ET 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜSS1.3.1 - Minimaalne ühikusumma Kavandatud ühikusumma 320,00 325,00 329,00 334,00 334,00 1 (karjad, mis on väiksemad kui 270 Minimaalne kavandatud 288,00 293,00 296,00 301,00 301,00 piimalehma, kuni 270 piimalehma ühikusumma eest, €/piimalehm) Maksimaalne kavandatud 352,00 358,00 362,00 367,00 367,00 ühikusumma (eurodes) O.11 (ühik: Loomad) 24 813,00 24 813,00 24 813,00 24 813,00 24 813,00 Kavandatud väljund × kavandatud 7 940 160,00 8 064 225,00 8 163 477,00 8 287 542,00 8 287 542,00 40 742 946,00 ühikusumma ÜSS1.3.2 - Minimaalne ühikusumma Kavandatud ühikusumma 160,00 162,00 165,00 167,00 167,00 2 (karjad, mis on suuremad kui 270 Minimaalne kavandatud 144,00 146,00 149,00 150,00 150,00 piimalehma, kuni 270 piimalehma ühikusumma eest, €/piimalehm) Maksimaalne kavandatud 176,00 178,00 182,00 184,00 184,00 ühikusumma (eurodes) O.11 (ühik: Loomad) 25 110,00 25 110,00 25 110,00 25 110,00 25 110,00 ET 266 ET  Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 Kavandatud väljund × kavandatud 4 017 600,00 4 067 820,00 4 143 150,00 4 193 370,00 4 193 370,00 20 615 310,00 ühikusumma KOKKU Summa: 249 615,00 O.11 (ühik: Loomad) 49 923,00 49 923,00 49 923,00 49 923,00 49 923,00 Maksimaalne: 49 923,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis 11 957 759,71 12 131 902,00 12 306 044,00 12 480 186,00 12 480 186,00 61 356 077,71 (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus) ET 267 ET 1.4 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.4 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud loomade arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas V1.2 1 Jah olukorras sektoritele või sektori osadele Suurendada toetuste õiglast V1.6 1 Jah jaotust 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori toetamine, tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurenemise, seejuures kvaliteedi parandamise kaudu, piiramata normaalset kasvu ja arengut. Toetuse eesmärk on ka toetuste õiglasema jaotuse tagamine, suunates väiksematele tootjatele enam toetust. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. PRIA põllumajandusloomade registri andmetel oli 2020. aastal Eestis ligi 79 000 lihaveist, kellest 56% olid puhtatõulised (lihatõugu) lihaveised. Sealhulgas põhikarja loomi (ammlehmad ja vähemalt 8 kuu ET 268 ET vanused lehmmullikad, kelle ema oli lihaveise tõugu) oli 1726 karjas kokku 47 619. Jõudluskontrollis oli 11.04.2022 seisuga 435 lihaveise kasvataja vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega vähemalt 8 kuu vanuseid ja vanemaid lehmmullikaid ning ammlehmasid kokku 18 484. Toetusõiguslikud loomad on käesoleva sekkumise mõistes: • ammlehmad ja vähemalt 8 kuu vanused ja vanemad lehmmullikad, kes osalevad jõudluskontrollis ja kes on vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega (koefitsient 1,1); • ammlehmad ja vähemalt 8 kuu vanused ja vanemad lehmmullikad, kes ei osale jõudluskontrollis (olenevalt karja suurusest koefitsient kas 1,0 või 0,46). Toetuse potentsiaalsete saajate hulka on kaasatud kõik lihaveiste kasvatamisega tegelevad isikud ning toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate toetusõiguslike loomade arv. Toetust makstakse, kui taotleja nimel põllumajandusloomade registris on vähemalt viis toetusõiguslikku looma. 2020. aastal oli kokku 1400 ammlehmapidajat, kelle karjas oli 5 või rohkem ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat. Minimaalse loomade arvu seadmine on vajalik, et toetus oleks suunatud sellistele karjadele, kus kasvatatakse lihaveiseid liha tootmiseks ning liha tootmisest saadav sissetulek moodustaks olulise osa sissetulekutest. Samuti võetakse miinimumi seadmisel arvesse veeseaduse sõnniku hoidmise nõudeid, mille kohaselt peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie loomühiku loomi, olema lähtuvalt sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Toetust makstakse kõikidele karjadele, kuid mitte rohkem kui 200 toetusõigusliku looma eest, vastavalt põllumajandusloomade registri andmetele. Toetusemäära diferentseeritakse vastavalt karjas olevatele loomade arvule (esimesed 1–100 looma ja 101–200 looma) ning jõudluskontrollis osalevate toetusõiguslike loomade alusel. Sihtgrupi maksimaalse loomade arvu seadmisel võeti arvesse FADN lihaveisekasvatuse tootmistüübi netolisandväärtuse (NLV/tjü) madalama edukusega gruppide (netolisandväärtuse tööjõu aastaühiku kohta alusel järjestatud alumine 75% ettevõtetest) ammlehmade arv. Madalama edukusega ettevõtteid iseloomustab väiksem maakasutus[1], suurem peretööjõu osatähtsus[2], nõrk kuludega toimetuleku tase[3] ja keskmisest oluliselt väiksem loodud lisandväärtus[4], samuti on nende tootmine vähem intensiivsem[5]. Samas kõikide karjade esimestele loomadele toetuse maksmine toetab ka edukamate ettevõtete edasist arengut (sh kvaliteedi parandamine) vajaduseta intensiivsemale tootmisele. [1] Vähem edukatel (netolisandväärtuse tööjõu aastaühiku kohta alusel järjestatud alumine 75% ettevõtetest) majapidamistel alla 100 ha, edukamatel (ülemine 25%) ~250 ha [2] Vähem edukatel üle 60% tööjõust peretööjõud, edukatel ~46% [3] Vähem edukatel alla 0,76, edukamatel üle 0,76 [4] Vähem edukatel moodustab netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta viiendiku edukamate näitajast [5] Väetiste ja taimekaitsevahendite kulu ha kohta on vähemedukatel majapidamistel 50-73% madalam kui edukatel Toetust makstakse viie ja enama sihtgruppi kuuluva loomaga majapidamise kõikide jõudluskontrollis osalevate toetusõiguslike loomade kohta ja jõudluskontrollis mitteosalevate toetusõiguslike loomade kohta diferentseeritult kuni 200 loomani, et proportsionaalselt oleks võimalik toetada väikeseid karju enam, välistada võimalikku ületoetamist ning suunata sektorit turu nõudlusele vastava kvaliteetsema liha tootmisele. Lihaveisekasvatuses on võrdluses piimatootmisega oluliselt väiksemate karjadega majapidamised. Keskmine lihaveise põhikari on 37 looma, seejuures alla 200 põhikarja loomaga keskmiselt 32 looma ja üle 200 loomaga keskmiselt 287 looma. Toetuse sihtgrupis moodustavad 98% karjadest majapidamised, kus toetatakse kõiki põhikarja loomi. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja ET 269 ET Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetusõiguslikkuse nõuded Toetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Toetust makstakse põllumajandusloomade registris registreeritud toetusõiguslike loomade keskmise arvu alusel kuni 200 looma eest ning jõudluskontrollis olevate toetusõiguslike loomade eest. Põllumajandusloomade registri andmetele tuginedes leitakse taotleja keskmine toetusõiguslike loomade arv 02.03–01.09 vahelisel ajaperioodil (taotlemise aastal) karjas olnud toetusõiguslike loomade arvu järgi. Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasvatama perioodi 02.03–01.09 igal päeval vähemalt 5 toetusõiguslikku looma. Jõudluskontrollis olevad toetusõiguslikud loomad peavad olema jõudluskontrolli all perioodil 02.03–01.09. Toetusõiguslikud loomad peavad olema identifitseeritud ja kantud põllumajandusloomade registrisse. Toetusõiguslik loom on 2. märtsi seisuga ammlehm või vähemalt 8 kuu vanune lehmmullikas. Toetusõigusliku looma ema peab olema lihaveise tõugu. Lihaveise tõu aspekt on oluline kuna piimaveiste kasvatamine lihaveiste karjas ei täida tootmise eesmärki ehk ei toodeta liha. Toetusõiguslik loom peab olema lihatõugu. Ammlehm ja lehmmullikas loetakse lihatõugu kuuluvaks, kui tal on asjaomase tõu tunnused või ta on lihatõuga ristamisel saadud loom, kes kuulub lihatootmiseks peetavate loomadega samasse karja. Veiste toodangu väärtus moodustab loomakasvatustoodangu väärtusest alushinnas 9–16% ning põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest 4–8%. Perioodil 2014–2018 on lihaveiste osatähtsus veiste koguarvus suurenenud 24%-lt 32%-le. SA FSS alusel on perioodil 2010 - 2016 veisekasvatajate arv vähenenud 30%, kuid muude lehmade (ammlehmad) arv suurenenud 49%, loomade arv vastavalt suurenenud 7% ja 2,26 korda. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust makstakse diferentseeritult: · kõikides karjades, kus on 5 ja enam looma; · vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega ning jõudluskontrollis osalevate ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest koefitsient 1,1, ühikumäär 132€, mille minimaalne ühikumäär on 119 € ja maksimaalne ühikumäär on 145 €; · kuni 100 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest (karjades, mis ei ole jõudluskontrollis) on koefitsient 1, ühikumäär 120 €, mille minimaalne ühikumäär on 108 € ja maksimaalne ühikumäära on 132 €; 101–200 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest (karjades, mis ei ole jõudluskontrollis) on koefitsient 0,46, ühikumäär 55 €, mille minimaalne ühikumäär on 49 € ja maksimaalne ühikumäär on 60 €. ET 270 ET 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) ees seisvate raskuste põhjus. Eesti lihaveisekasvatuse sektoris on probleemiks tarneahela ebapiisav läbipaistvus, vähene koostöö ja madal lisandväärtuse teke tarneahela lõikes. Samuti on murekohaks loomakasvatuses puudulik erialane oskusteave lihaveiste ja -lammaste nuumamise, söötmise ja lihatehnoloogia osas, kuna selles valdkonnas ei tehta Eestis piisavalt rakenduslikku teadustööd. Probleemkohaks on madal karjade osakaal jõudluskontrollis, mistõttu on planeeritud käesoleva sekkumise raames jõudluskontrollis osalemise eest ka täiendavalt maksta. Eesti põllumajandustootja eelistab keskkonnasõbralikku (ca 47% kogu pinnast) ja mahetootmisviisi (ca viiendik kogu pinnast), püsirohumaa osatähtsus on 28%. FADN andmetel ei kasuta valimis olevatest ettevõtetest 49% mineraalväetisi, esindades seejuures 61% kogu FADN üldkogumist, sh neist 77% on keskmisest väiksemad majapidamised. Ammlehmade Ammlehma arv pidajate arv 2015 44 713 1961 2016 48 529 1976 2017 51 330 1959 2018 52 677 1934 2019 54 025 1900 2020 53 708 1886 Loomakasvatus panustab oluliselt orgaanilise väetise allikana, et pakkuda alternatiivi mineraalväetiste kasutusele taimekasvatuses. Mineraalväetisi kasutavate tootjate aastate 2014-2020 mediaankeskmine väetiste kasutusintensiivsus on 156 kg N-P-K väetist väetatava pinna ha kohta. Karjatamise tihedus (LÜ/söödakultuuride ha kohta) on keskmisest väiksematel majapidamistele 2014-2020 mediaankeskmisena 0,37 ning keskmisest suurematel 0,51. Planeeritud otsetoetuste sekkumiste tulemusel ei ole näha karjade olulist laienemist, kuna karja suurenemisel toetussumma karja kohta väheneb. Planeeritud sekkumistega suunatakse tootjaid liituma ökokavadega, et säilitada vähemalt keskkonnatoetuste eelneva perioodi tase ning uute ökokavadega liitujate puhul asendada sissetulekutoetuste vähenemine ökokavadest saadava kasuga. Planeeritud sekkumiste mõju tootmisintensiivsuse tõstmisele pigem puudub või on tagasihoidlik, mistõttu tagatakse sekkumistega lisaks konkurentsivõime parandamisele jätkusuutlikkuse eesmärgi täitmisse. Tootmiskohustusega seotud toetusega soovitakse tagada lihaveisesektori poolt loodava netolisandväärtuse tööjõu aastühiku kohta lähenemine FADNi keskmisele tasemele (perioodil 2014-2019 jääb FADN andmetel tootmistüübi 46-lihaveisekasvatus loodav NLV/tjü kohta keskmisest 20-47% madalamaks). Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Mis on sekkumise eesmärk seoses sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigiga (liikidega)?  konkurentsivõime parandamiseks  parandada kvaliteeti  kestlikkuse parandamiseks Kuidas lahendatakse sekkumisega selle eesmärgi puhul tuvastatud raskus(ed) (st selgitus toetuse kasutamise kohta)? Toetus aitab kaasa sektori kuludega toimetulekule kiirelt tõusnud sisendihindade tingimustes, seejuures jääb enam vahendeid vajalikeks investeeringuteks ja püsikuludeks. Toodangu kvaliteedi parandamisele kaasa aitamine võimaldab suurendada sissetulekuid. Ettevõtete põllumajandusliku tegevuse jätkamine ja edasine areng kindlustab toidujulgeoleku. Mis on asjaomased sektorid? ET 271 ET Veise- ja vasikaliha Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) tähtsuse põhjendus Lihaveisekasvatusega tegeleb ca 34% loomakasvatajatest. Tegu on väiksemate majapidamistega, kus kasutatakse peamiselt peretööjõudu. Lihaveisekasvatus on oluline looduslike koosluste keskkonnahoiul, karjatades ning säilitades maastikku, aidates kaasa mitmekesisusele. Eestis on lihaveisekasvatus pigem ekstensiivne, madala tootlikkusega ja pika tasuvusajaga. Võttes arvesse sotsiaalmajanduslikke aspekte on äärmiselt oluline säilitada tootmist väiksemates lihaveisekarjades. 2021. aastal toodeti Eestis veiseliha üle 12 tuhande tonni. Viimase viie aasta veiseliha toodang jääb kõigub 11,5 kuni 12,5 tuhande tonni vahel. Veiseliha osatähtsus liha kogutoodangus moodustab 15%, kuid veiseliha imporditakse Eestisse ligemale 3 korda rohkem kui eksporditakse. Selgitus selle kohta, kuidas on sekkumine kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga (st 2000/60/EÜ). Ammlehma kasvatamise seotud toetus ei kahjusta veepoliitika raamdirektiivi eesmärke. Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Eestis on loomkoormus madal ning lihaveiseid enamasti karjatatakse. Suurem lihaveiste osakaal on Lääne-Eestis ja saartel, kus veiste ja lammastega hooldatakse NATURA 2000 seisukohast olulisi pärandniite. Loomakasvatuse liigset koormust piiravad nii riigisisene veeseadus kui ka veemajanduskava meetmeprogrammi meetmed. Lisaks on Eestis kehtestatud veistele ka keskkonnakompleksloa nõue. Kas sekkumist rahastatakse osaliselt või täielikult valgukultuuride jaoks ette nähtud täiendavast rahastamisest (kokku kuni 2 %) kooskõlas strateegiakavade määruse artikli 96 lõikega 3?  Jah  Ei Kui sekkumine on suunatud liblikõieliste ja kõrreliste segule: märkige segus olevate liblikõieliste minimaalne osakaal protsentides. Ei kohaldata Siidiusside puhul antav tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus on loomadega seotud toetus, mille puhul tuleb põllumajandusloomade arvu kasutamisel toetuse baasühikuna eelnevalt selgitada alljärgnevat: selgitage, kuidas arvutatakse see ühik ümber põllumajandusloomade arvuks (st mitut ühikut käsitatakse ühe põllumajandusloomana?) nt näitajate tarbeks. Ei kohaldata Täiendavaid selgitusi saab esitada märkuses (nt karbis sisalduvate munade kaal) 9 WTO nõuete täitmine Kollane kategooria Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria) Sekkumine kuulub kollase kategooria alla. ET 272 ET 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud Piirkond või Kavandatud ühikusumma Tulemusnäitaja(d) ühikusumma liik piirkonnad ÜS1.4.1 - ÜS1.4.1 – Minimaalne ühikusumma 1 (kõikides karjades, kus on 5 ja enam looma kõik vähemalt 75% ühe lihaveise Ühtne R.8 tõu veresusega ning jõudluskontrollis osalevate ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm) ÜSS1.4.2 - ÜS1.4.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (kõikides karjades, mis ei osale jõudluskontrollis ja kus on 5 ja enam looma Ühtne R.8 esimesed 1–100 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm) ÜSS1.4.3 - ÜSS1.4.3 - Minimaalne ühikusumma 3 (101–200 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, Ühtne R.8 €/ammlehm) Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.4.1 - ÜS1.4.1 – Minimaalne ühikusumma 1 (kõikides karjades, kus on 5 ja enam looma kõik vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega ning jõudluskontrollis osalevate ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm) Ammlehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN lihaveisekasvatuse tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Lihaveisekasvatajate tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangut. Lihaveisekasvatuse tootmistüüp on sektoritest madalaima tootlikkusega (63% keskmisest), seda mõjutavad oluliselt madalama edukusega majapidamised, kelle NLV moodustub toetustest ja osaliselt kaetakse toetuste arvelt ka vahetarbimise kulud. Toimetulek kuludega on kogu tootmistüübis nõrk (kogutoodangu ja kogukulude suhe 0,63), mida võimendab peretööjõule kuluv hinnanguline tööjõukulu kuni 2%. Tulu puudujääk muu veise LÜ kohta lihaveisekasvatuse tootmistüübis 2014–2019 keskmisena on -507 eurot. Osaliselt kompenseeritakse tulu puudujääk põhisissetulekutoetusega (keskmiselt kuni 2,9 ha muu veise LÜ) ja osa tootmisega seotud toetusega kokku ca 87% ulatuses. Kõrgem kompenseerimise määr suunab lihaveise kasvatajaid osalema jõudluskontrollis, mis aitab kaasa liha kvaliteedi parandamisele ning toodangu eest saadava tulu suurendamisele. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu. ET 273 ET Kõik samas karjas lihatootmise eesmärgil peetavad loomad peavad olema lihaveiste jõudluskontrollis, mis tähendab, et sellesse ühikumääragruppi kuuluvad karjad, kus on kõik vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega ning jõudluskontrollis osalevate ammlehmad ja vähemalt 8 kuu vanused lehmmullikad. Eestis on selliseid karju 399 kokku 18398 loomaga. jõudluskontrolliga hõlmatud karjadele makstakse toetust kõigi toetusõiguslike loomade eest kõrgendatud ühikumääraga (koefitsient 1,1, ühikumäär 132 €). ÜSS1.4.2 - ÜS1.4.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (kõikides karjades, mis ei osale jõudluskontrollis ja kus on 5 ja enam looma esimesed 1–100 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm) Ammlehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN lihaveisekasvatuse tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Lihaveisekasvatajate tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangut. Lihaveisekasvatuse tootmistüüp on sektoritest madalaima tootlikkusega (63% keskmisest), seda mõjutavad oluliselt madalama edukusega majapidamised, kelle NLV moodustub toetustest ja osaliselt kaetakse toetuste arvelt ka vahetarbimise kulud. Toimetulek kuludega on kogu tootmistüübis nõrk (kogutoodangu ja kogukulude suhe 0,63), mida võimendab peretööjõule kuluv hinnanguline tööjõukulu kuni 2%. Tööjõu tootlikkus on lihaveisekasvatuse tootmistüübis oluliselt madalam kui FADN keskmine (-46% alla 100 ammlehmaga karjades). Tulu puudujääk muu veise LÜ kohta karjagrupis kuni 100 ammlehmaga 2014–2019 keskmisena on -726 eurot. Osaliselt kompenseeritakse tulu puudujääk põhisissetulekutoetusega (keskmiselt kuni 2,9 ha muu veise LÜ) ja osa tootmisega seotud toetusega kokku ca 60% ulatuses, mis on madalam määr kui jõudluskontrollis osalevatel karjadel. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse ET 274 ET keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu. Toetust makstakse antud ühikumääragrupis esimese kuni 100 toetusõiguslikku ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, karjades mis ei ole jõudluskontrollis, vastava ühikumääraga (koefitsient 1, ühikumäär 120 €). Kui taotlejal on karjas 150 looma, siis 100 looma eest makstake antud ühikumääraga ja 50 looma eest madalaima ühikumääraga (koefitsient 0,46, ühikumäär 55 €). ÜSS1.4.3 - ÜSS1.4.3 - Minimaalne ühikusumma 3 (101–200 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm) Ammlehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN lihaveisekasvatuse tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Lihaveisekasvatajate tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangut. Lihaveisekasvatuse tootmistüüp on sektoritest madalaima tootlikkusega (63% keskmisest), seda mõjutavad oluliselt madalama edukusega majapidamised, kelle NLV moodustub toetustest ja osaliselt kaetakse toetuste arvelt ka vahetarbimise kulud. Toimetulek kuludega on kogu tootmistüübis nõrk (kogutoodangu ja kogukulude suhe 0,63), mida võimendab peretööjõule kuluv hinnanguline tööjõukulu kuni 2%. Tööjõu tootlikkus on lihaveisekasvatuse tootmistüübis oluliselt madalam kui FADN keskmine (-58% alla 200 ammlehmaga karjades). Tulu puudujääk muu veise LÜ kohta karjagrupis kuni 200 ammlehmaga 2014–2019 keskmisena on -467 eurot. Osaliselt kompenseeritakse tulu puudujääk põhisissetulekutoetusega (keskmiselt kuni 2,9 ha muu veise LÜ) ja osa tootmisega seotud toetusega kokku ca 79% ulatuses, mis on madalam määr kui jõudluskontrollis olevates karjades. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu. ET 275 ET Toetust makstakse antud ühikumääragrupis 101 kuni 200 toetusõiguslikku ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, karjades mis ei ole jõudluskontrollis vastava ühikumääraga (koefitsient 0,46, ühikumäär 55 €). Kui taotlejal on karjas 250 looma, makstakse toetust 200 looma kohta, vastavalt 100 looma eest ühikumääraga 120 € ja 101-200 looma eest ühikumääraga 55 €. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS1.4.1 - ÜS1.4.1 – Minimaalne Kavandatud ühikusumma 132,00 134,00 136,00 138,00 138,00 ühikusumma 1 (kõikides karjades, Minimaalne kavandatud 119,00 121,00 122,00 124,00 124,00 kus on 5 ja enam looma kõik ühikusumma vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega ning jõudluskontrollis Maksimaalne kavandatud 145,00 147,00 150,00 152,00 152,00 osalevate ammlehmade ja vähemalt 8 ühikusumma (eurodes) kuu vanuste lehmmullikate eest, O.11 (ühik: Loomad) 18 398,00 18 398,00 18 398,00 18 398,00 18 398,00 €/ammlehm) Kavandatud väljund × kavandatud 2 428 536,00 2 465 332,00 2 502 128,00 2 538 924,00 2 538 924,00 12 473 844,00 ühikusumma ÜSS1.4.2 - ÜS1.4.2 - Minimaalne Kavandatud ühikusumma 120,00 122,00 123,00 125,00 125,00 ühikusumma 2 (kõikides karjades, Minimaalne kavandatud 108,00 110,00 111,00 112,00 112,00 ET 276 ET  Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 mis ei osale jõudluskontrollis ja kus ühikusumma on 5 ja enam looma esimesed 1–100 Maksimaalne kavandatud 132,00 134,00 135,00 137,00 137,00 ammlehma ja vähemalt 8 kuu ühikusumma (eurodes) vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm) O.11 (ühik: Loomad) 24 560,00 24 560,00 24 560,00 24 560,00 24 560,00 Kavandatud väljund × kavandatud 2 947 200,00 2 996 320,00 3 020 880,00 3 070 000,00 3 070 000,00 15 104 400,00 ühikusumma ÜSS1.4.3 - ÜSS1.4.3 - Minimaalne Kavandatud ühikusumma 55,00 56,00 57,00 57,00 57,00 ühikusumma 3 (101–200 ammlehma Minimaalne kavandatud 49,00 50,00 51,00 51,00 51,00 ja vähemalt 8 kuu vanuste ühikusumma lehmmullikate eest, €/ammlehm) Maksimaalne kavandatud 60,00 62,00 63,00 63,00 63,00 ühikusumma (eurodes) O.11 (ühik: Loomad) 2 380,00 2 380,00 2 380,00 2 380,00 2 380,00 Kavandatud väljund × kavandatud 130 900,00 133 280,00 135 660,00 135 660,00 135 660,00 671 160,00 ühikusumma KOKKU Summa: 226 690,00 O.11 (ühik: Loomad) 45 338,00 45 338,00 45 338,00 45 338,00 45 338,00 Maksimaalne: 45 338,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis 5 506 410,00 5 586 600,00 5 666 791,00 5 746 981,00 5 746 981,00 28 253 763,00 (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus) ET 277 ET 1.5 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.5 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud loomade arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas V1.2 1 Jah olukorras sektoritele või sektori osadele Suurendada toetuste õiglast V1.6 1 Jah jaotust 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori toetamine tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurendamise. Toetuse eesmärk on ka toetuste õiglasema jaotuse tagamine, suunates väiksematele tootjatele enam toetust. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Eestis oli PRIA põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2020. aastal uttede ja emaste kitsede arv, kes on vähemalt 1.03 seisuga 1 aasta vanused kokku 44 144. 2019. aastal oli loomade arv 45 785. Kui võrrelda 2020. aasta andmeid 2019. aasta andmetega, siis võib öelda, et loomade arv on vähenenud 2020. ET 278 ET aastaks 1641 looma ehk 3,6% võrra. Lamba- ja kitsepidajaid oli 2020. aastal kokku 1873, 2019. aastal oli pidajaid 1897. Lammaste ja kitsede toodangu väärtus moodustab loomakasvatustoodangu väärtusest 0,5- 0,9% ning põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest 0,2–0,4%. SA FSS2016 alusel on lamba- ja kitsekasvatajate arv perioodil 2010–2016 vähenenud vastavalt 18% ja 32%, seda peamiselt füüsiliste isikute (sh FIE) arvelt, juriidiliste isikute arv on oluliselt suurenenud ning vastavalt ka neile kuuluvate loomade arv ehk karjad suurenevad (lammas 45 loomalt 57 loomale; kits 6 loomalt 11 loomale). Toetuse potentsiaalsete saajate hulka on kaasatud kõik uttede või emaste kitsede (alates kümnest loomast) kasvatamisega tegelevad isikud ning toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate loomade arv vastavalt põllumajandusloomade registri andmetele. Toetust makstakse karjas olevate loomade eest kuni 450 loomani. Toetuse maksmine kuni 450 loomani on vajalik, et toetada olulist ja enamikku osa põhikarjast ehk 87%. Sihtgrupi maksimaalse loomade arvu seadmisel võeti arvesse FADNi lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüübi netolisandväärtuse (NLV/tjü), seejuures võrdluses FADNi teiste tootmistüüpidega ja keskmise ettevõttega on kõikides edukuse gruppides tööjõu tootlikkus madalam. Madalama edukusega ettevõtteid iseloomustab peretööjõu suur osatähtsus, väiksem maakasutus, oluliselt madalam loodav lisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta (ka edukaimate ettevõtete ehk ülemine 25% tööjõu tootlikkus on ligi 9% madalam kui FADNi keskmisel ettevõttel) ja väga nõrk kogukuludega toimetulek (kogukulud ületavad kogutoodangu väärtuse 40%), samuti tagasihoidlikum tootmisintensiivsus. Üle 450 utega ettevõtteid on vähe ja nende 2014–2019 mediaankeskmine tööjõutootlikkus ületab FADNi keskmist. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetusõiguslikkuse nõuded Toetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Uted ja emased kitsed peavad olema identifitseeritud ja kantud põllumajandusloomade registrisse. Toetust makstakse põllumajandusloomade registris registreeritud uttede ja emaste kitsede keskmise arvu alusel, kuid mitte rohkem kui 450 looma eest. Põllumajandusloomade registri andmetele tuginedes leitakse taotleja keskmine toetusõiguslike loomade arv 02.03–01.09 vahelisel ajaperioodil (taotlemise aastal) karjas olnud toetusõiguslike loomade arvu järgi. Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasvatama perioodi 02.03–01.09 igal päeval vähemalt 10 utte või emast kitse, kes on vähemalt 1 aasta vanused 02.03 seisuga. Toetusõiguslik loom on 2. märtsi seisuga vähemalt 1 aasta vanune utt või emane kits. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust makstakse ühetaolise ühikusummana. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 28 €/loom Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 25 € ja maksmaalseks ühikumääraks 31 €. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ET 279 ET Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) ees seisvate raskuste põhjus. PRIA andmetel on emaste lammaste ja kitsede arv ja nende pidajate arv olnud langustrendis (vt tabel). Edasine langustrend seab ohtu sektori jätkusuutlikkuse ning konkurentsivõime. Emaste Emaste lammaste ja lammaste ja kitsede, kes on kitsede arv, sama aasta kes on 1.03 1.03 kuupäevaks 1a kuupäevaks 1 vanused aasta vanused pidajate arv 2015 51 083 2151 2016 53 042 2141 2017 49 866 2098 2018 48 027 2007 2019 45 785 1897 2020 44 144 1873 Eesti põllumajandustootja eelistab keskkonnasõbralikku (ca 47% kogu pinnast) ja mahetootmisviisi (ca viiendik kogu pinnast), püsirohumaa osatähtsus on 28%. FADN andmetel ei kasuta valimis olevatest ettevõtetest 49% mineraalväetisi, esindades seejuures 61% kogu FADN üldkogumist, sh neist 77% on keskmisest väiksemad majapidamised. Mineraalväetisi kasutavate tootjate aastate 2014-2020 mediaankeskmine väetiste kasutusintensiivsus on 156 kg N-P-K väetist väetatava pinna ha kohta. Karjatamise tihedus (LÜ/söödakultuuride ha kohta) on keskmisest väiksematel majapidamistele 2014-2020 mediaankeskmisena 0,37 ning keskmisest suurematel 0,51. Planeeritud otsetoetuste sekkumiste tulemusel ei ole näha karjade olulist laienemist, kuna karja suurenemisel toetussumma karja kohta väheneb. Planeeritud sekkumistega suunatakse tootjaid liituma ökokavadega, et säilitada vähemalt keskkonnatoetuste eelneva perioodi tase ning uute ökokavadega liitujate puhul asendada sissetulekutoetuste vähenemine ökokavadest saadava kasuga. Planeeritud sekkumiste mõju tootmisintensiivsuse tõstmisele pigem puudub või on tagasihoidlik, mistõttu tagatakse sekkumisega lisaks konkurentsivõime parandamisele jätkusuutlikkuse eesmärgi täitmisse. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu soovitakse lamba- ja kitsekasvatussektoril jõuda loodava lisandväärtuse tööjõu aastaühiku kohta tasemega lähemale FADNi keskmisele tasemele. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Mis on sekkumise eesmärk seoses sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigiga (liikidega)?  konkurentsivõime parandamiseks  parandada kvaliteeti  kestlikkuse parandamiseks Kuidas lahendatakse sekkumisega selle eesmärgi puhul tuvastatud raskus(ed) (st selgitus toetuse kasutamise kohta)? Toetus aitab kaasa sektori kuludega toimetulekule kiirelt tõusnud sisendihindade tingimustes, seejuures jääb enam vahendeid vajalikeks investeeringuteks ja püsikuludeks. Ettevõtete põllumajandusliku tegevuse jätkamine ja edasine areng kindlustab toidujulgeoleku. Mis on asjaomased sektorid? Lambaliha ja kitseliha Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) tähtsuse põhjendus ET 280 ET Lamba- ja kitsekasvatus nagu ka lihaveisekasvatus, panustab keskkonna hoidmisesse, mitmekesisusesse ning on sobilik väiksematele põllumajandustootjatele (sh põllumajandussektoris alustamiseks). Lamba- ja kitsekasvatusega tegeleb ligikaudu veerand Eesti loomakasvatusega tegelevatest majapidamistest. Lamba- ja kitsekasvatust iseloomustab kõrge tasustamata peretööjõu osakaal, väiksem maakasutus ja madalam loodav lisandväärtus, mistõttu on oluline toetada ka väiksema loomade arvuga karjasid. Viimastel aastatel on märkimisväärselt vähenenud lamba- ja kitseliha tootmine, mille osatähtsus liha kogutoodangus jääb alla 1%. Lamba- ja kitseliha on lihaliikidest ainus, mis võrreldes viie aasta taguse ajaga on vähenenud (- 9%) ning Eesti lamba- ja kitselihasektorit iseloomustab väga suur imporditud liha osakaal. Selgitus selle kohta, kuidas on sekkumine kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga (st 2000/60/EÜ). Ute ja kitse kasvatamise seotud toetus ei kahjusta veepoliitika raamdirektiivi eesmärke. Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses, sealjuures peetakse ka suurem osa lambaid mahepõllumajanduslikult. Eestis on loomkoormus madal ning lammaste karjatamiskoormus ei ole suur. Suurem lammaste osakaal on Lääne-Eestis ja saartel, kus veiste ja lammastega hooldatakse NATURA 2000 seisukohast olulisi pärandniite. Loomakasvatuse liigset koormust piiravad nii riigisisene veeseadus kui ka veemajanduskava meetmeprogrammi meetmed. Kas sekkumist rahastatakse osaliselt või täielikult valgukultuuride jaoks ette nähtud täiendavast rahastamisest (kokku kuni 2 %) kooskõlas strateegiakavade määruse artikli 96 lõikega 3?  Jah  Ei Kui sekkumine on suunatud liblikõieliste ja kõrreliste segule: märkige segus olevate liblikõieliste minimaalne osakaal protsentides. Ei kohaldata Siidiusside puhul antav tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus on loomadega seotud toetus, mille puhul tuleb põllumajandusloomade arvu kasutamisel toetuse baasühikuna eelnevalt selgitada alljärgnevat: selgitage, kuidas arvutatakse see ühik ümber põllumajandusloomade arvuks (st mitut ühikut käsitatakse ühe põllumajandusloomana?) nt näitajate tarbeks. Ei kohaldata Täiendavaid selgitusi saab esitada märkuses (nt karbis sisalduvate munade kaal) 9 WTO nõuete täitmine Kollane kategooria Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria) Sekkumine kuulub kollase kategooria alla. ET 281 ET 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud Piirkond või Kavandatud ühikusumma Tulemusnäitaja(d) ühikusumma liik piirkonnad ÜS1.5.1 - Minimaalne ühikusumma (kõikides karjades, kus on 10 ja enam looma esimesed 1-450 emaslooma (utt ja Ühtne R.8 emakits)), €/põhikarja emasloom) Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.5.1 - Minimaalne ühikusumma (kõikides karjades, kus on 10 ja enam looma esimesed 1-450 emaslooma (utt ja emakits)), €/põhikarja emasloom) Ute ja kitse kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangu väärtust (koefitsient 0,68) ning tootmistüüp on madalaima tööjõutootlikkusega (NLV/tjü ca 5200 eurot), kus loodav NLV moodustub toetustest, oluline on tasustamata peretööjõu panus ja kogukuludest moodustab peretööjõu hinnanguline töötasu grupi palgataseme juures 35% kogukuludest. Lamba- ja kitsekasvatuses ulatub karjagrupi 10–450 utega ettevõtete tulu puudujääk lamba-kitse LÜ kohta -1217 euroni (1 LÜ=10 lammast või kitse), millest osa kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega (3,8 ha LÜ kohta) ja osa tootmisega seotud toetusega (28 €/utt/emakits) ehk 280 eurot/LÜ) kokku kuni 57% ulatuses. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS1.5.1 - Minimaalne ühikusumma Kavandatud ühikusumma 28,00 28,00 29,00 29,00 29,00 (kõikides karjades, kus on 10 ja Minimaalne kavandatud 25,00 25,00 26,00 26,00 26,00 enam looma esimesed 1-450 ühikusumma emaslooma (utt ja emakits)), €/põhikarja emasloom) Maksimaalne kavandatud 31,00 31,00 32,00 32,00 32,00 ühikusumma (eurodes) O.11 (ühik: Loomad) 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00 Kavandatud väljund × kavandatud 1 069 796,00 1 069 796,00 1 108 003,00 1 108 003,00 1 108 003,00 5 463 601,00 ühikusumma KOKKU Summa: 191 035,00 O.11 (ühik: Loomad) 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00 Maksimaalne: 38 207,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis 1 069 796,00 1 085 376,00 1 100 955,00 1 116 535,00 1 116 535,00 5 489 197,00 (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kasutamise nõude täitmiseks ET 282 ET  Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus) ET 283 ET 1.6 - Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.6 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud hektarite arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas V1.2 1 Jah olukorras sektoritele või sektori osadele Suurendada toetuste õiglast V1.6 1 Jah jaotust 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori osa toetamine, tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurendamise, piiramata sektori normaalset kasvu ja arengut. Toetuse eesmärk on ka toetuste õiglasema jaotuse tagamine, suunates väiksematele tootjatele enam toetust. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Eestis on aastatega teraviljakultuuride ja kaunviljade kasvupind suurenenud. 2021. aastal kasvatati kaunvilju kokku 48 972 hektaril ning põllumajandustoodang samal aastal oli 79 189 tonni ET 284 ET (Statistikaamet). Spetsialiseerunud teraviljakasvatajad moodustavad 15% põllumajanduslikest majapidamistest, nende kasutuses on 38% põllumajandusmaast, nende standardtoodangu väärtus annab 25% kogu standardtoodangu väärtusest ja kasutatakse 16% tööjõuühikutest. Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest moodustab teravilja toodangu väärtus 22–25%, tegu on Eesti jaoks olulise sektoriga, kus tootmine koondub üha enam suurematesse majapidamistesse ja tegevuse lõpetavad pigem väiksemad teraviljakasvatajad, millel on negatiivne mõju tootmise riskide hajutamisele ja toidujulgeolekule. Teraviljakasvatussektor on duaalne (2020. aasta põllumajandusloenduse andmeteil oli 11% teraviljapinnast 1% teraviljakasvatajate kasutuses, kuid 2010. aastal veel vastavalt 0,3% kasutuses 9% pinnast). Alla 100 ha teravilja kasvatab 77% teraviljakasvatajatest ja alla 100 ha kaunvilja kasvatab 92% kaunviljakasvatajatest. FADN andmetel on tera- ja kaunviljakasvatust iseloomustava tootmistüübis (15) on erinevused väiksemate ja suuremate majapidamiste vahel olulised (sh saagikustes[1], kuludega toimetulekul[2], tööjõu tootlikkuses[3], peretööjõu kasutuses[4] ja riskijuhtimises[5]). Teraviljakasvatust iseloomustab suur sissetulekute volatiilsus (kuni üle +/-50% aastate võrdluses). [1] Alla 100 ha teravilja kasvatavates majapidamistes on näiteks nisu saagikus ligi kolmandiku madalam kui üle 100 ha suurustes majapidamistes (FADN 2014-2019 mediaankeskmine, tootmistüüp 15- Teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatamine ) [2] Alla 100 ha teravilja kasvatavatel majapidamistel kogutoodangu ja kogukulude suhe ~0,81, üle 100 ha suurustel majapidamistel ~0,87 (FADN 2014-2019 mediaankeskmine, tootmistüüp 15- Teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatamine ) [3] Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta on alla 100 ha suurustes majapidamistes 75% madalam kui üle 100 ha suurustes majapidamistes ning 69% madalam kui FADN keskmine vastav näitaja (FADN 2014-2019 mediaankeskmine, tootmistüüp 15- Teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatamine) [4] Peretööjõu kasutamise osatähtsus 100 ha majapidamistes on ~81%, samal ajal kui üle 100 ha majapidamistes 34%, samal ajal jääb ettevõtjatulu ligi poole väiksemaks kui netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta, mis ei taga piisavat sissetulekut peretööjõu töö eest (FADN 2014-2019 mediaankeskmine, tootmistüüp 15- Teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatamine) [5] Piiratud maakasutuse tingimustes (alla 100 ha) ei anna näiteks PST piisavat stabiliseerivat efekti oluliste teravilja hindade või ilmastikust tingitud saagikuste kõikumiste korral, samuti on piiratud toodangu väärtuse suhtes niigi kõrgete sisendikulude tingimustes kvaliteetsema seemne soetamise või taimekaitsetööde tegemise võimalused (mh vananenud tehnika, brutoinvesteeringu aastane väärtus jääb alla kulumi väärtusele, suhtarv 2014-2019 mediaankeskmisena 0,56, samal ajal kui üle 100 ha suurustes majapidamistes on vastavalt 1,52) Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetusõiguslikkuse nõuded Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasvatama vähemalt 5 ha põllumajandusmaal toetusõiguslikke tera- ja kaunviljakultuure ning vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Toetusõiguslikuks loetakse põllumajandusmaa, kus kasvatatakse toetusõiguslikke tera- ja kaunviljakultuure, milleks on muuhulgas põldhernes, põlduba, maguslupiin, suvivikk, põld-hiirehernes, lääts, kikerhernes, segavili/segatis, kaunviljade segu, nisu, rukis, oder, kaer, tatar, mais, sorgo. Toetust makstakse kui taotlejal on vähemalt 5 hektaril toetusõiguslikke kultuure, kuni 100 hektari toetusõigusliku põllumajandusmaa eest. Selliselt toetatakse kogu taotlejate kasutuses oleva teravilja pinda ET 285 ET 58%-l kõikidest teraviljakasvatajatest. Toetuse sihtgrupis on kokku 3385 tera- ja kaunviljakasvatajat (2021. a andmetel), kellel on kokku 435 124 ha tera- ja kaunvilja, millest toetusõiguslik (esimesed 1-100 ha) oleks 179 712 ha. Toetust makstakse ühetaolise ühikusummana tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamise eest. Toetust ei diferentseerita, kuna see tõstab oluliselt sekkumise administreerimiskulusid ning on piiravaks teguriks tootjate tootmisotsustel turu nõudlusele reageerimiseks ning riskide hajutamisel. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust makstakse ühetaolise ühikusummana. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 28 €/ha. Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 25 € ja maksimaalseks ühikumääraks 31 €. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) ees seisvate raskuste põhjus. Teravilja toodetakse Eestis rohkem kui ära tarbitakse, kaunviljakasvatus on laienenud alates 2015. aastast, kuid nende pind moodustab vaid 5% põllumaast ja saagikus kõigub aastate lõikes oluliselt (+/-40%). Kaunviljal on teraviljakasvatajate viljavahelduses oluline roll, samuti on tegu olulise kohaliku loomasöödaga. Toetus on suunatud eelkõige väiksematele ja keskmise suurusega tera- ja kaunviljakasvatajatele, kes toodavad kohalikule turule ja tegu on olulise sisendiga loomakasvatusele. FADN andmetel iseloomustab sektorit keskmisest kõrgem tööjõu tootlikkus, kuid alla 100 ha suuruse maakasutusega majapidamistel jääb see oluliselt keskmisest madalamaks. Eestis moodustab loomakasvatustoodang ligi poole põllumajandusharu kogutoodangust ja kohaliku sööda tagamine kindlustab toidujulgeoleku. Tera- ja kaunviljakasvatus on suuresti mõjutatud ebasoodsatest ilmastikuoludest kui muutlikkest turuoludest, samuti on probleemiks käibevahendite nappus kevadel ja sügisel ning saagi ja selle kvaliteedi suur varieeruvus aastate lõikes. Nagu üldiselt põllumajanduses, on ka tera- ja kaunviljakasvatuses probleemiks vananev töötajaskond, aeglane põlvkondade vaheldumine ja süvenev kvalifitseeritud haridusega tööjõu (sh agronoomide) puudus. Kuna keskmine põllumaa suurus majapidamise kohta kasvab, siis suurenevad alustavate (sh noorte) ettevõtjate jaoks barjäärid sektorisse sisenemisel. Nii sisendite kättesaadavus kui hinnad mõjutavad põllumajandustootja külviotsuseid ja saagikusi ning hooaja kasumit. Eestis kasutatakse teraviljakasvatuses sertifitseeritud seemet, mistõttu ei ole planeeritud maksta täiendavalt seotud toetust selle praktika eest. Lisaks on FADN andmetel seda sektorit iseloomustava tootmistüübi majapidamistel tekkinud vahe tootlikkuses suurte ja väiksemate tootjate vahel, mistõttu on planeeritud maksta seotud toetust tera- ja kaunviljakasvatajatele esimeste hektarite eest – sellega tagatakse toetus väiksematele ja keskmise suurusega majapidamistele kogu tera- ja kaunvilja pinna eest, kuid suurematel majapidamistel jääb toetus konkreetseks summaks ettevõtte kohta esimese 100 ha eest. Eesti põllumajandustootja eelistab keskkonnasõbralikku (ca 47% kogu pinnast) ja mahetootmisviisi (ca viiendik kogu pinnast), püsirohumaa osatähtsus on 28%. FADN andmetel ei kasuta valimis olevatest ettevõtetest 49% mineraalväetisi, esindades seejuures 61% kogu FADN üldkogumist, sh neist 77% on keskmisest väiksemad majapidamised. Loomakasvatus panustab oluliselt orgaanilise väetise allikana, et pakkuda alternatiivi mineraalväetiste kasutusele taimekasvatuses. Mineraalväetisi kasutavate tootjate aastate 2014-2020 mediaankeskmine väetiste kasutusintensiivsus on 156 kg N-P-K väetist väetatava pinna ha kohta. Toetuse eesmärk on toetada väiksemaid tera- ja kaunviljakasvatajaid, kelle konkurentsivõime madalama tootlikkuse ja tootmisintensiivsuse tõttu on tagasihoidlikum. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu soovitakse väiksematel ja keskmise suurusega tera- ja kaunviljakasvatajatel jõuda lähemale tootmistüübi keskmisele tootlikkusele (netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta). Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. ET 286 ET Mis on sekkumise eesmärk seoses sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigiga (liikidega)?  konkurentsivõime parandamiseks  parandada kvaliteeti  kestlikkuse parandamiseks Kuidas lahendatakse sekkumisega selle eesmärgi puhul tuvastatud raskus(ed) (st selgitus toetuse kasutamise kohta)? Toetus aitab kaasa toetatava sektori osa kuludega toimetulekule kiirelt tõusnud sisendihindade tingimustes, seejuures jääb enam vahendeid vajalikeks investeeringuteks ja püsikuludeks ja kvaliteetsema sisendi soetamiseks, et vähendada turu kõikumistest tingitud volatiilsust ja riske. Ettevõtete põllumajandusliku tegevuse jätkamine ja edasine areng kindlustab toidujulgeoleku. Toetus hõlmab 2021. aasta andmetel 179 712 ha tera- ja kaunvilja pinda, mis on 2285 taotleja kasutuses. Eestis on kokku tera- ja kaunvilja 416 089 ha (SA, 2021), millest antud toetusega on hõlmatud 43%. Mis on asjaomased sektorid? Liblikõielised taimed Teravili Valgukultuurid Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) tähtsuse põhjendus Teravilja toodetakse Eestis rohkem kui ära tarbitakse, kaunvilja pinna osakaal põllumaal on tagasihoidlik (5%). Tootmisstruktuuri mitmekesisus on riskide maandamiseks oluline, mistõttu tuge vajavad eelkõige väiksemad ja keskmise suurusega tera- ka kaunviljakasvatajad, kes toodavad kohalikule turule ja kelle tootmiskulud toodangu ühiku kohta on kõrgemad võrreldes suuremate tera- ja kaunviljakasvatajatega. Teraviljakasvatusega tegeles 2020. põllumajandusloenduse andmeil 38% põllumajanduslikest majapidamistest, sh 77% teraviljakasvatajatest kasvatab teravilja alla 100 ha. FADN andmetel (tootmistüübi 15 alusel) iseloomustab sektorit keskmisest kõrgem tööjõu tootlikkus, kuid erinevus väiksemate ja suuremate tootjate vahel on väga suur (väiksemate tööjõu tootlikkus on ¾ väiksem kui suurematel). Tegu on olulise sisendiga loomakasvatusele. Eestis moodustab loomakasvatustoodang ligi poole põllumajandusharu kogutoodangust (sh sea- ja linnukasvatuse toodangu väärtus moodustab loomakasvatustoodangu väärtusest 25%) ja kohaliku sööda tagamine on oluline kindlustamaks toidujulgeolekut. Kaunviljad on energiarikkad taimsed proteiinisöödad. Nendes on poole rohkem proteiini teraviljadega võrreldes (kuivaines 25–30%). Kaunviljad on oma lämmastiku sidumisvõime poolest väga head kultuurid mulla viljakuse parandamisel ning saanud oluliseks osaks ka loomade söödaratsioonis. Taimekasvatustoodangu väärtuse kujunemisel on teravilja ja kaunvilja sektoril oluline roll, moodustades ~25% majandusharu kogutoodangu väärtusest. Tera- ja kaunviljakasvatus on suuresti mõjutatud ebasoodsatest ilmastikuoludest kui muutlikkest turuoludest, samuti on probleemiks käibevahendite nappus kevadel ja sügisel ning saagi ja selle kvaliteedi suur varieeruvus aastate lõikes. Selgitus selle kohta, kuidas on sekkumine kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga (st 2000/60/EÜ). Eesti põllumajandustootja eelistab keskkonnasõbralikku (ca 47% kogu pinnast) ja mahetootmisviisi (ca viiendik kogu pinnast), püsirohumaa osatähtsus on 28%. FADN andmetel ei kasuta valimis olevatest ettevõtetest 49% mineraalväetisi, esindades seejuures 61% kogu FADN üldkogumist, sh neist 77% on keskmisest väiksemad majapidamised. Loomakasvatus panustab oluliselt orgaanilise väetise allikana, et pakkuda alternatiivi mineraalväetiste kasutusele taimekasvatuses. Mineraalväetisi kasutavate tootjate aastate 2014-2020 mediaankeskmine väetiste kasutusintensiivsus on 156 kg N-P-K väetist väetatava pinna ha kohta. Toetuse eesmärk on toetada väiksemaid ja keskmise suurusega tera- ja kaunviljakasvatajaid, kelle konkurentsivõime madalama tootlikkuse ja tootmisintensiivsuse tõttu on tagasihoidlikum. Seega ei kahjusta tera- ja kaunvilja kasvatamise seotud toetus veepoliitika raamdirektiivi eesmärke. ELi WTO loendi kohased ülempiirid õliseemnete puhul (Blair House’i leping): Kas sekkumine on suunatud mõnele lepinguga hõlmatud põllukultuurile (nt sojauba, rapsiseemned, päevalilleseemned)?  Jah  Ei ET 287 ET Kas sekkumist rahastatakse osaliselt või täielikult valgukultuuride jaoks ette nähtud täiendavast rahastamisest (kokku kuni 2 %) kooskõlas strateegiakavade määruse artikli 96 lõikega 3?  Jah  Ei Kui sekkumine on suunatud liblikõieliste ja kõrreliste segule: märkige segus olevate liblikõieliste minimaalne osakaal protsentides. Ei kohaldata Siidiusside puhul antav tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus on loomadega seotud toetus, mille puhul tuleb põllumajandusloomade arvu kasutamisel toetuse baasühikuna eelnevalt selgitada alljärgnevat: selgitage, kuidas arvutatakse see ühik ümber põllumajandusloomade arvuks (st mitut ühikut käsitatakse ühe põllumajandusloomana?) nt näitajate tarbeks. Ei kohaldata Täiendavaid selgitusi saab esitada märkuses (nt karbis sisalduvate munade kaal) 9 WTO nõuete täitmine Kollane kategooria Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria) Sekkumine kuulub kollase kategooria alla. ET 288 ET 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Piirkond või Kavandatud ühikusumma Tulemusnäitaja(d) liik piirkonnad ÜS1.6.1 - Minimaalne ühikusumma (tera- ja kaunviljapind vähemalt 5 ja enama hektariga 1-100 hektari eest, €/ha) Ühtne R.8 tera- ja kaunviljakultuuridele Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.6.1 - Minimaalne ühikusumma (tera- ja kaunviljapind vähemalt 5 ja enama hektariga 1-100 hektari eest, €/ha) tera- ja kaunviljakultuuridele Teraviljakasvatuse seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN tootmistüübi (teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatamine) kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Teraviljakasvatuses on selged majanduslikud erinevused tootmistüübi siseselt alla 100 ha ja suuremate teraviljakasvatajate vahel. Alla 100 ha suurusel grupil on suvinisu saagikus ca 33% madalam, talinisu puhul on saagikuse vahe kuni 40%, kogutoodangu ja kogukulude suhe ca 11 protsendi võrra halvem, netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta ca 75% väiksem kui üle 100 ha suurusel grupil (võrreldes FADN keskmisega 69% väiksem). Soovides vähendada väiksemate teraviljakasvatajate mahajäämust ja tõsta konkurentsvõimet makstakse toetust taotlejatele, kellel on vähemalt 5 ha tera- ja kaunvilja, 1–100 ha eest. Võttes arvesse kogutoodangu ja kogukulude (sh tasustamata peretööjõu hinnanguline töötasu tasustatud tööjõu palga tasemel) vahet, mis alla 100 ha suurustel majapidamistel on -367 eurot, kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega ja tootmisega seotud toetusega (ca 30 €/ha), kokku kuni 38% ulatuses, üle 100 ha suurustel tera- ja kaunviljakasvatajatel kompenseeritakse seotud toetusega 6% tulu puudujäägist ha kohta ehk ettevõtte kohta ca 2977 eurot. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu. ET 289 ET 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS1.6.1 - Minimaalne ühikusumma Kavandatud ühikusumma 28,00 28,00 29,00 29,00 29,00 (tera- ja kaunviljapind vähemalt 5 ja Minimaalne kavandatud 25,00 25,00 26,00 26,00 26,00 enama hektariga 1-100 hektari eest, ühikusumma €/ha) tera- ja kaunviljakultuuridele Maksimaalne kavandatud 31,00 31,00 32,00 32,00 32,00 ühikusumma (eurodes) O.10 (ühik: Hektarid) 179 712,00 179 712,00 179 712,00 179 712,00 179 712,00 Kavandatud väljund × kavandatud 5 031 936,00 5 031 936,00 5 211 648,00 5 211 648,00 5 211 648,00 25 698 816,00 ühikusumma KOKKU Summa: 898 560,00 O.10 (ühik: Hektarid) 179 712,00 179 712,00 179 712,00 179 712,00 179 712,00 Maksimaalne: 179 712,00 ET 290 ET  Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 Esialgne iga-aastane rahaeraldis 5 038 422,00 5 111 797,00 5 185 172,00 5 258 547,00 5 258 547,00 25 852 485,00 (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus) ET 291 ET 1.7 - Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.7 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud hektarite arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas V1.2 1 Jah olukorras sektoritele või sektori osadele Suurendada toetuste õiglast V1.6 1 Jah jaotust 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori toetamine, tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurendamise. Toetuse eesmärk on ka toetuste õiglasema jaotuse tagamine, suunates väiksematele tootjatele enam toetust. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Eestis on aastatega aianduslike kultuuride kasvupind kahanenud ning tootjatel tuleb konkureerida importkaubaga. Kodumaisete saaduste tootmise soodustamiseks on vajalik toetada puu- ja köögiviljade ET 292 ET ning marjade kasvatamist piiramata tootjate otsuseid milliseid kultuure kasvatada ja kuidas mitmekesise valiku puhul eelkõige tootmisriske hajutada. Toetust saavad eeskätt traditsioonilised puu- ja köögivilja ning marjakultuurid, välja arvatud kartul. Potentsiaalsete toetuse saajate hulka on kaasatud kõik põllumajandusega tegelevad isikud ning toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate toetusõiguslike puu- ja köögiviljade ning marjade kasvupind. Spetsialiseerunud avamaaköögivilja- ja maasikakasvatajatest 94% kasvatab neid kultuure alla 5 ha, spetsialiseerunud viljapuu- ja marjaaedadest on 89% väiksemad kui 5 ha. Toetatavate köögivilja, marja- ja puuviljakultuuride nimekirja võetakse kultuurid, mida kasvatatakse Eestis vähemalt 3 ha suurusel pinnal, nende kultuuride kasvupind kokku 2020. aastal oli 5409 ha. Neid kultuure 0,3 ha ja enamal pinnal kasvatavaid isikuid oli 2286. Spetsialiseerunud köögivilja ja aiasaaduste kasvatajad moodustavad 2% majapidamistest, neil on kokku 0,3% kasutatavast põllumajandusmaast, 2% kogu standardtoodangu väärtusest ja 4% tööjõu aastaühikutest. Köögivilja ja aiasaaduste kasvatajate arv ning nende kasutuses olev põllumajanduslik maa väheneb, kuid juriidiliste isikute osakaal suureneb, millega on kaasnenud ka tööjõuühikute osatähtsuse suurenemine 1 protsendi võrra. Spetsialiseerunud puuvilja ja marjakasvatajad moodustavad 2% majapidamistest, nende kasutuses on 0,3% põllumajandusmaast, nende standardtoodangu väärtus annab 0,4% kogu standardtoodangu väärtusest ja kasutatakse 1% tööjõuühikutest, standardtoodangu väärtuses on 2013–2016 arenguseisak (viimased FSS2016 andmed). Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest moodustavad aianduskultuurid 5–8%. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetusõiguslikkuse nõuded Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasutama vähemalt 1 ha põllumajandusmaad ning vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Toetusõiguslikuks loetakse põllumajandusmaa, kus kasvatatakse toetusõiguslike puu- ja köögivilja ning marjakultuure vähemalt 0,3 hektaril. Toetust makstakse ühetaolisena kõigi köögi-, puuvilja ja marjakultuuride kasvatamise eest. Toetust ei diferentseerita, kuna see tõstab oluliselt sekkumise administreerimiskulusid ning on piiravaks teguriks tootjate tootmisotsustel turu nõudlusele reageerimiseks ning riskide hajutamisel. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust makstakse puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise eest ühetaolise ühikusummana. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 349 €/ha. Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 314 € ja ET 293 ET maksimaalseks ühikumääraks 383 €. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) ees seisvate raskuste põhjus. Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride pind on Eestis vähenenud, Eestis ei toodeta piisavalt kodumaiseid aiandussaaduseid, et ära katta tarbimise vajadus. PRIA andmetel on kokku Eestis kasvatavate puu- köögiviljade ning marjakultuuride taotletud pind aastate lõikes kõikuv (vt tabelit) ning köögiviljanduse osa sellest on viimastel aastatel mõnevõrra langenud. Seevastu puuviljade ning marjade kasvupind näitab alates 2015. aastast väikest, kuid stabiilset kasvutrendi. Edasine langustrend ja ebastabiilsus kasvupindades seab ohtu toidujulgeoleku ning sektori jätkusuutlikkuse. Kasvupind, ha 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Köögivili ja 4057 3887 4286 4106 4084 3022 maasikad Viljapuu- ja 5866 5839 6367 6433 6364 4032 marjaaiad KOKKU 9923 9726 10653 10539 10448 7054 Allikas: Statistikaamet Aiandussektori investeeringute vajadus on kõrge, sest ettevõtete tehniline baas on nõrk, tootlikkus on madal, toormele ei anta piisavalt lisandväärtust, toodete kvaliteet on ebaühtlane, tootmist mõjutab hooajalisus ning suur energiamahukus katmikaladel kasvatamisel. Ettevõtjate konkurentsipositsiooni nõrgendab käibevahendite nappus, sisendite hindade kiire kasv ja konkurentsi teravnemine (impordi osatähtsuse kasv eelkõige iluaianduses). Eesti siseturu väiksus ei lase ettevõtjatel, kes oma toodangut ei ekspordi, mikroettevõttest suuremaks kasvada. Kuigi koostöö katse- ja kompetentsikeskustega on paranenud, siis probleemkohaks on ebapiisav rakendusuuringute rahastamine, tootearenduse ja väärindamise alaste pikaajaliste programmide puudumine. Sektoril on vaja suurendada tootmismahte ning investeerida kaasaegsemasse tehnoloogiasse. Samuti on sektor üsna tööjõumahukas ning tööjõu on Eesti üks murekohtadest, mistõttu on planeeritud maksta seotud toetust traditsioonilistele puu- ja köögivilja ning marjakultuuridele, mida kokku kasvatatakse Eestis vähemalt 3 hektaril. Antud seotud toetuse eesmärgiks on parandada aiandussektori konkurentsivõimet ning tagada õiglane sissetulek väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu soovitakse aiandussektori loodavat netolisandaväärtust tööjõu aastaühiku kohta lähendada FADN keskmisele tasemele. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Mis on sekkumise eesmärk seoses sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigiga (liikidega)?  konkurentsivõime parandamiseks  parandada kvaliteeti  kestlikkuse parandamiseks Kuidas lahendatakse sekkumisega selle eesmärgi puhul tuvastatud raskus(ed) (st selgitus toetuse kasutamise kohta)? Toetus aitab kaasa sektori kuludega toimetulekule kiirelt tõusnud sisendihindade tingimustes, seejuures jääb enam vahendeid vajalikeks investeeringuteks ja püsikuludeks. Ettevõtete põllumajandusliku tegevuse jätkamine ja edasine areng kindlustab toidujulgeoleku. Mis on asjaomased sektorid? Puu- ja köögivili Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) tähtsuse põhjendus ET 294 ET Aiandussaaduste kogutoodangu väärtus moodustab ligemale 15% taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtusest, mis on aastati liikunud samas rütmis toodangu hindadega. Puu- ja köögivilju ning marjakultuure kasvatakse Eestis ligemale 4 korda vähem kui toodetakse, mistõttu on äärmiselt oluline kohaliku toodangu suurendamine. Viimastel aastatel on sektorit oluliselt mõjutanud ebasoodne ilmastik, COVID -19 pandeemia jätkumine ning kõrged väetise- ja energiahinnad. Selgitus selle kohta, kuidas on sekkumine kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga (st 2000/60/EÜ). Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise seotud toetus ei kahjusta veepoliitika raamdirektiivi eesmärke. Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole Eesti aiandussektor ka suur niisutusvee tarbija. Kas sekkumist rahastatakse osaliselt või täielikult valgukultuuride jaoks ette nähtud täiendavast rahastamisest (kokku kuni 2 %) kooskõlas strateegiakavade määruse artikli 96 lõikega 3?  Jah  Ei Kui sekkumine on suunatud liblikõieliste ja kõrreliste segule: märkige segus olevate liblikõieliste minimaalne osakaal protsentides. Ei kohaldata Siidiusside puhul antav tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus on loomadega seotud toetus, mille puhul tuleb põllumajandusloomade arvu kasutamisel toetuse baasühikuna eelnevalt selgitada alljärgnevat: selgitage, kuidas arvutatakse see ühik ümber põllumajandusloomade arvuks (st mitut ühikut käsitatakse ühe põllumajandusloomana?) nt näitajate tarbeks. Ei kohaldata Täiendavaid selgitusi saab esitada märkuses (nt karbis sisalduvate munade kaal) 9 WTO nõuete täitmine Kollane kategooria Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria) Sekkumine kuulub kollase kategooria alla. ET 295 ET 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS1.7.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) puu- ja köögivilja- ja marjakultuuridele Ühtne R.8 Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.7.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) puu- ja köögivilja- ja marjakultuuridele Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN tootmistüüpide aiandus avamaal ja puuviljakasvatus kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Aianduses on kogutoodangu väärtus ha kohta oluliselt kõrgem kui FADN keskmine, kuid ka kogukulud on kõrgemad ja toetuste osatähtsus sissetulekutes on madalam, mistõttu tööjõumahuka sektori NLV tööjõu aastaühiku kohta jääb keskmisest madalamaks (-48%) ning arenguks ja väliste tegurite katteks (tööjõud, intressi ja rendimaksed) ei jää piisavalt vahendeid. Soovides oluliselt tõsta aianduse konkurentsivõimet, tuleb aidata sektoril suurendada loodavat lisandväärtust ja tööjõu tootlikkust. Võttes arvesse nii kogutoodangu ja kogukulude (sh tasustamata peretööjõu hinnanguline töötasu tasustatud tööjõu palga tasemel) vahet, turult saadava madalama tootjahinna ja 1 euro toodangu väärtuse kohta kogukulusid ning madalat tööjõutootlikkust, ulatub 2014–2019 mediaankeskmine tulu puudujääk ha kohta kuni 595 euroni. Osa sellest kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega ja osa tootmisega seotud toetusega (349 €/ha), kokku kuni 79% ulatuses. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS1.7.1 - Minimaalne ühikusumma Kavandatud ühikusumma 349,00 354,00 359,00 364,00 364,00 (€/ha) puu- ja köögivilja- ja Minimaalne kavandatud 314,00 319,00 323,00 328,00 328,00 marjakultuuridele ühikusumma Maksimaalne kavandatud 384,00 389,00 395,00 400,00 400,00 ühikusumma (eurodes) O.10 (ühik: Hektarid) 5 409,00 5 409,00 5 409,00 5 409,00 5 409,00 Kavandatud väljund × kavandatud 1 887 741,00 1 914 786,00 1 941 831,00 1 968 876,00 1 968 876,00 9 682 110,00 ühikusumma KOKKU Summa: 27 045,00 O.10 (ühik: Hektarid) 5 409,00 5 409,00 5 409,00 5 409,00 5 409,00 Maksimaalne: 5 409,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis 1 887 586,00 1 915 075,00 1 942 564,00 1 970 053,00 1 970 053,00 9 685 331,00 (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik vahendite 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 minimaalse sihtotstarbelise ET 296 ET  Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus) ET 297 ET 1.8 - Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.8 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud hektarite arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas V1.2 1 Jah olukorras sektoritele või sektori osadele Suurendada toetuste õiglast V1.6 1 Jah jaotust 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Toetuse eesmärk on vähenevate mahtudega raskustes oleva sektori toetamine, tagades neile kvaliteetse sisendi seemnekartulina eelkõige toidujulgeoleku eesmärki täites. Toetuse eesmärk on ka toetuste õiglasema jaotuse tagamine, suunates väiksematele tootjatele enam toetust. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Kui 2018. aastal oli PTA andmetel seemnekartuli kasvupind 262 ha, siis 2021. aastal oli see vähenenud ning põldtunnustatud seemnekartuli pind oli kokku 220 ha. Seemnekartulit kasvatas 22 isikut. PRIA andmetel oli 2020. aastal kogu kartuli kasvupind 3380 ha ning kartulikasvatusega tegeles 3048 isikut. Põllumajandusloenduse andmeil on kartuli pind vähenenud 2020. aastaks võrdluses 2010. aastaga 43% ning kartuli toodangu väärtus on kõikuv ulatudes 90% suurenemisest 63%-lise vähenemiseni. Kvaliteetne sisend seemnekartulina on vajalik toidujulgeoleku seisukohast. ET 298 ET Toetust saavad sertifitseeritud seemnekartuli kasvatajad. Potentsiaalsete toetuse saajate hulka on kaasatud kõik põllumajandusega tegelevad isikud ning toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatava sertifitseeritud seemnekartuli kasvupind. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetusõiguslikkuse nõuded Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasutama vähemalt 1 ha põllumajandusmaad ning vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Toetusõiguslikuks loetakse põllumajandusmaa, kus kasvatatakse sertifitseeritud seemnekartuleid vähemalt 0,3 hektaril. Toetust makstakse ühetaolise ühikumääraga seemnekartuli kasvatamise eest. Seemnekartuli kasvatamise otsetoetust antakse sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordi seemnekartulit, mis on sertifitseeritud nõuete kohaselt. Toetust ei diferentseerita, kuna see tõstab oluliselt sekkumise administreerimiskulusid ning on piiravaks teguriks tootjate tootmisotsustel turu nõudlusele reageerimiseks ning riskide hajutamisel. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust makstakse seemnekartuli kasvatamise eest ühetaolise ühikusummana. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 349 €/ha. Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 314€ ja maksimaalseks ühikumääraks on 384€. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) ees seisvate raskuste põhjus. Eestis on seemnekartuli kasvatajate arv ja seemnekartuli kasvupind (vaid 0,06 ha kartulikasvatuse 1 ha kohta) tagasihoidlik, mistõttu on sektor sõltuv sissetoodavast seemnekartulist ning kohalik potentsiaal on kasutamata. Probleemiks on kohaliku kvaliteetse seemnekartuli vähesus. Seemnekartuli ja säilitussordi seemnekartuli tootjal on kvaliteedi tagamiseks vajalik enesekontrolliplaan ning seonduvad lisakohustused, mida kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. Seemnekartuli tootmise hinnas ei suuda Eesti tootja konkureerida Kesk-Euroopas toodetava seemnekartuli madalamate kuludega. Seemnekartuli kasvataja peab olema kantud taimetervise registrisse. Seemnekartuli tootmise protsess on tihedalt seotud taimetervise nõuetele vastamise täitmisega ning hõlmab lisaks viljavaheldust, mullaproovide võtmist seemnekartuli tootmiseks planeeritavalt põllult, põldtunnustamist, mugulaproovide võtmist taimekahjustajate (viirused ja bakterid) määramiseks ja seemnekartuli kvaliteedi kontrolli. Seemnekartuli tootmisele on kehtestatud ka rangemad hoiustamise tingimused, mille käigus peavad partiid olema eristatud ja vastavalt märgistatud, kasutatud seadmed ja masinad puhastatud ning desinfitseeritud. ET 299 ET Kartulikasvatajate murekohaks on ka amortiseerunud maaparandussüsteemid. Antud seotud toetuse eesmärgiks on tagada kohaliku seemnekartuli olemasolu ja selle kvaliteedi parandamine ning suurendada kasvatajate konkurentsivõimet. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu soovitakse seemnekartuli kasvatajate arvu ja seemnekartuli pinda suurendada ning tagada toidujulgeoleku seisukohast oluline kvaliteetne sisend. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Mis on sekkumise eesmärk seoses sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigiga (liikidega)?  konkurentsivõime parandamiseks  parandada kvaliteeti  kestlikkuse parandamiseks Kuidas lahendatakse sekkumisega selle eesmärgi puhul tuvastatud raskus(ed) (st selgitus toetuse kasutamise kohta)? Toetus aitab kaasa sektori kuludega toimetulekule (sh sertifitseeritud seemnekartuli nõuetele vastavuse tagamisega seonduvalt) madalate tootjahindade ja kiirelt tõusnud sisendihindade tingimustes, seejuures jääb enam vahendeid vajalikeks investeeringuteks ja püsikuludeks. Ettevõtete põllumajandusliku tegevuse jätkamine ja edasine areng kindlustab toidujulgeoleku tagamiseks vajaliku kvaliteetse sisendi. Mis on asjaomased sektorid? Kartulid Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) tähtsuse põhjendus Eestis on äärmiselt oluline tagada kvaliteetse seemnekartuli kättesaadavus toiduga kindlustamiseks ja vältida ohtlike taimekahjustajate (näiteks kartuli-ringmädaniku) levimist. Kvaliteetne ja Eesti piirkonnale kõige paremini sobiv seemnekartul tagab kõrgema saagikuse. 2021. aastal oli kartuli pind kokku Eestis kõigi aegade madalaim, mis näitab ka kartulikasvatuse langustrendi jätkumist. Selgitus selle kohta, kuidas on sekkumine kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga (st 2000/60/EÜ). Seemnekartuli kasvatamise seotud toetus ei kahjusta veepoliitika raamdirektiivi eesmärke. Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Kas sekkumist rahastatakse osaliselt või täielikult valgukultuuride jaoks ette nähtud täiendavast rahastamisest (kokku kuni 2 %) kooskõlas strateegiakavade määruse artikli 96 lõikega 3?  Jah  Ei Kui sekkumine on suunatud liblikõieliste ja kõrreliste segule: märkige segus olevate liblikõieliste minimaalne osakaal protsentides. Ei kohaldata Siidiusside puhul antav tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus on loomadega seotud toetus, mille puhul tuleb põllumajandusloomade arvu kasutamisel toetuse baasühikuna eelnevalt selgitada alljärgnevat: selgitage, kuidas arvutatakse see ühik ümber põllumajandusloomade arvuks (st mitut ühikut käsitatakse ühe põllumajandusloomana?) nt näitajate tarbeks. Ei kohaldata Täiendavaid selgitusi saab esitada märkuses (nt karbis sisalduvate munade kaal) 9 WTO nõuete täitmine Kollane kategooria Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria) Sekkumine kuulub kollase kategooria alla. ET 300 ET 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) 1.8.1 - ÜS1.8.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) seemnekartulile Ühtne R.8 Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) 1.8.1 - ÜS1.8.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) seemnekartulile Seemnekartuli seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2024– Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 2028 Kavandatud ühikusumma Kokku 2023– Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 1.8.1 - ÜS1.8.1 - Minimaalne Kavandatud ühikusumma 349,00 354,00 359,00 364,00 364,00 ühikusumma (€/ha) seemnekartulile Minimaalne kavandatud 314,00 319,00 323,00 328,00 328,00 ühikusumma Maksimaalne kavandatud 384,00 389,00 395,00 400,00 400,00 ühikusumma (eurodes) O.10 (ühik: Hektarid) 220,00 220,00 220,00 220,00 220,00 Kavandatud väljund × kavandatud 76 780,00 77 880,00 78 980,00 80 080,00 80 080,00 393 800,00 ühikusumma KOKKU Summa: 1 100,00 O.10 (ühik: Hektarid) 220,00 220,00 220,00 220,00 220,00 Maksimaalne: 220,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis 76 780,00 77 898,00 79 016,00 80 134,00 80 134,00 393 962,00 (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus) ET 301 ET 5.2 Valdkondlikud sekkumised Mesindustooted ADVIBEES(55(1)(a)) - – mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate tavade vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu 2.1.1 - Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.1 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi Sekkumise liik ADVIBEES(55(1)(a)) – mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate tavade vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP VALDKONDLIKU EESMÄRGI kood + kirjeldus ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Suurendada mesindussektori V2.6 konkurentsivõimet ja turule 1 Jah orienteeritust 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust mesinike teadmiste ja oskuste parandamise ning mesindussektori sekkumise rakendamiseks tehnilise abi andmise kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesilashaiguste levik, majanduslik mittetasuvus ja mesinike kõrge keskmine vanus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime suurendamise võimaluseks on mesinike teadmiste ja oskuste ET 302 ET parandamine, tõstes nende teadlikkust mesilashaigustest ja bioohutusmeetmetest, vahetades infot ja parimaid mesinduspraktikaid, sealhulgas rahvusvahelisel tasemel, ning pakkudes täiendkoolitust ja koolitades välja uusi mesinikke. Uued ja paremad teadmised ja oskused avavad tegutsevatele mesinikele rohkem võimalusi võtta oma tegevuses riskide vähendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks vastu õigeid otsuseid, vähendades seeläbi mesilashaiguste levikut ja suurendades meetootmise majanduslikku tasuvust. Uute mesinike kaasamine ja väljakoolitamine aitab kaasa mesinike kõrge keskmise vanuse langemisele. Mesinike teadmisi ja oskusi parandatakse järgmiste tegevuste toetamise kaudu: -mesinike ja mesindusorganisatsioonide nõustamine ja abistamine, sh mesilashaiguste, eriti varroatoosi puhul ; -teabematerjali koostamine ja levitamine (sh infovoldikud, õppefilmid, veebileht, võimalusel ka tarukaalud ja andmete analüüs); -teabepäevade ja praktiliste õppepäevade korraldamine (piirkondlikud ja üleriigilised); -mesinduskursused erinevatele tasemetele (koolitused algajatest kutseliste mesinikeni, sh väikemesinikud); -välisüritustel osalemine (rahvusvahelisel tasemel teabevahetus). Mesilashaiguste osas mesinike ja mesindusorganisatsioonide nõustamise ja abistamise puhul on abikõlblikuks kuluks näiteks usaldusmesinike poolt osutatav nõustamisteenus. Teabematerjali koostamise ja levitamise puhul on abikõlblikeks kuludeks näiteks infovoldikute koostamis- ja trükikulud, õppefilmide tootmiskulud ning veebilehe loomise, uuendamise ja ülalpidamise kulud. Teabe- ja õppepäevade ning mesinduskursuste puhul peab nende kestus ilma vaheaegadeta olema vähemalt kolm akadeemilist tundi (3 x 45 minutit) ühel kalendripäeval ning osalema peab vähemalt 10 inimest. Abikõlblikeks kuludeks teabe- ja õppepäevade ning kursuste puhul on näiteks ruumide ja esitlusseadmete rentimine ning lektorite loengutasu. Välisüritustel osalemise puhul on abikõlblikeks kuludeks näiteks transpordi- ja majutuskulud. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL-i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Mesindussektori sekkumise raames mesinike teadmiste ja oskuste parandamiseks ette nähtud tegevused (koolitused, infomaterjalid, usaldusmesinikud, jne) panustavad ka horisontaalsesse eesmärki. Tehnilist abi antakse toetuse saajale mesindussektori sekkumise raames rakendatava tegevuskava juhtimise ja tehnilise teostamisega seotud personali- ja halduskulude kompenseerimiseks. Abikõlblikeks personali- ja halduskuludeks on näiteks palga-, transpordi-, kontori- ja sidekulu ning raamatupidamisteenus. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL-i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetusesaaja Mesinike teadmiste ja oskuste parandamiseks ning tehnilise abina antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussektori sekkumisi (sekkumised 2.1.1– 2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse ühele mesindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ-le või seltsingule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus- ja arendusasutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogusse kuuluvad kui mitte kuuluvad). ET 303 ET Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumisviiside (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskava pikkus sätestatakse rakendusmäärusega. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendusmäärusega. Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule. 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. Toetuse määr Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas mesinike teadmiste ja oskuste parandamiseks ettenähtud tegevuste tegemisel ning tehnilise abi kasutamisel kaasnevate abikõlblike kulude maksumusest. EL-i rahaeraldisele tuginedes on mesinike teadmiste ja oskuste parandamiseks elluviidavate tegevuste puhul toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 2051,85 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 55 399,95 € aastas. Tehnilist abi arvestatakse kokku ühe tegevusena, milleks nähakse ette 20 000 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL-i rahaeraldisega samas suuruses. Lihtsustatud kulumeetodite kasutamine Tegelikult tehtud abikõlblike kulutuste kompenseerimise kõrval kasutatakse mõnel juhul toetuse andmisel ka vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklile 44 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/126 artiklile 21 lihtsustatud kulumeetodit. Teabe- ja õppepäevade ning kursuste puhul sätestatakse ühikuhinnana lektorite loengutunni tasu loengu pidamisega seotud kulude hüvitamisel ning tasu teabe- ja infopäeva või kursuse kohta teabe- ja infopäeva või kursuse korraldamisega seotud kulude (ruumide ja inventari rent, õppematerjalid jms, välja arvatud lektorite loengutunni tasu) hüvitamisel. Usaldusmesinike puhul sätestatakse ühikuhinnana nõustamise visiidi tasu mesiniku juures kohapeal nõustamisteenuse osutamisega seotud kulude hüvitamisel. Nimetatud ühikuhinnad sätestatakse rakendusmäärusega ning nende sätestamisel toetutakse statistilistele andmetele ja eksperthinnangutele, samuti eelmistel EL eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele. 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldu 8 WTO nõuete täitmine ET 304 ET  Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 2 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Sekkumine 2.1.1 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 2(d). Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna, teenusena, mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse mesinike teadmiste ja oskuste parandamist ning antakse tegevuskava rakendamiseks tehnilist abi. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide mesindussektori sekkumiste 2.1.1–2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava. ET 305 ET 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Piirkond või Kavandatud ühikusumma Tulemusnäitaja(d) liik piirkonnad ÜS 2.1.1.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (nõustamine, koolitus, teave jm, Keskmine v.a tehniline abi) ÜS 2.1.1.2 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (tehniline abi) Keskmine Kirjeldus ÜS 2.1.1.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (nõustamine, koolitus, teave jm, v.a tehniline abi) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) a) sätestatud tegevuste, v.a tehniline abi, puhul tugineb mesinike arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele ja mesindusprogrammide rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide (sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelisi võimalusi. Keskmise ühikusumma puhul on arvestatud 27 tegevusega eelarveaasta kohta: 10 tegevust usaldusmesiniku nõustamistegevustena, 3 tegevust teabematerjalide koostamise ja levitamisena, 10 tegevust teabe- ja õppepäevadena, 2 tegevust mesinduskursustena ja 2 tegevust välisüritusel osalemisena. Kokku on tegevusi 27. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) a) sätestatud tegevustele, v.a tehniline abi, ette aastatel 2024–2027 55 399,95 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 2051,85 eurot EL toetust tegevuse kohta. ÜS 2.1.1.2 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (tehniline abi) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) a) sätestatud tehnilise abi puhul tugineb keskmise toetusmäära prognoos eelmistel EL-i eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele ja mesindusprogrammide rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide (sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelisi võimalusi. Kuna tehnilise abi (tegevuskava ettevalmistamise ja rakendamisega seotud administratiivkulud, sh tööjõu-, transpordi-, side-, raamatupidamis- lähetus- jne kulud) andmisel on kasusaajate mesinike arvu piisava täpsusega võimatu hinnata, arvestatakse tehnilist abi kokku ühe tegevusena, millele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse ette 20 000 eurot EL-i toetust. 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS 2.1.1.1 - Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku 1 866,67 2 051,85 2 051,85 2 051,85 2 051,85 Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) eurodes) ET 306 ET (nõustamine, koolitus, teave jm, v.a tehniline abi) O.37 (ühik: Tegevused) 27,00 27,00 27,00 27,00 27,00 Summa: 135,00 Maksimaalne: 27,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud 50 400,00 55 400,00 55 400,00 55 400,00 55 400,00 272 000,00 kokku eurodes) ÜS 2.1.1.2 - Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) eurodes) (tehniline abi) O.37 (ühik: Tegevused) 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 Summa: 5,00 Maksimaalne: 1,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 100 000,00 kokku eurodes) KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku 140 800,00 150 800,00 150 800,00 150 800,00 150 800,00 744 000,00 sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud 70 400,00 75 400,00 75 400,00 75 400,00 75 400,00 372 000,00 kokku eurodes) ELi-poolse kaasrahastamise määr (%) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 ET 307 ET INVAPI(55(1)(b)) - – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed 2.1.2 - Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.2 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud Sekkumise liik INVAPI(55(1)(b)) – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP VALDKONDLIKU EESMÄRGI kood + kirjeldus ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Suurendada mesindussektori V2.6 konkurentsivõimet ja turule 1 Jah orienteeritust 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.35 ÜPPst toetatavate mesilastarude osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust materiaalsesse ja mittemateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesilashaiguste ja -kahjurite levik ja majanduslik mittetasuvus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime suurendamise võimaluseks on materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud, mis on suunatud võitlemiseks mesilashaigustega, eriti varroatoosiga ning mesilaskahjuritega. Mesinike koordineeritud abistamine võitluses mesilashaiguste ja -kahjuritega aitab vähendada nende haiguste ja kahjurite levikut ja mesilaste hukkumist. Terved ja tugevad mesilaspered on meetootmise majandusliku tasuvuse eelduseks. Mesilashaigustega, eriti varroatoosiga ning mesilaskahjuritega võitlemiseks toetatakse mesinike poolt haiguste monitoorimise, ennetamise ja tõrje ning mesilaskahjurite tõrje vahendite ostmist. Toetatavad vahendid on näiteks: ET 308 ET - varroalesta monitoorimise vahendid (näiteks tuhksuhkru ja läbipesemise meetoditele); - biotehniliste varroalesta tõrje meetodite kasutamiseks vahendid (sh 4-6 raamilised iduperetarud, kärjeisolaatorid, jm); - varroalesta tõrjevahendid ja –preparaadid; - haiguste ennetamiseks kasutatavad desinfitseerimisvahendid; - mesilaste haiguste testimise vahendid. Varroatoosi ja muude mesilashaiguste monitoorimise, ennetamise ja tõrje vahendite ning mesilaskahjurite tõrje vahendite ostukulu osaliseks kompenseerimiseks peab mesinik põllumajandusloomade registri andmete kohaselt pidama vähemalt ühte mesilasperet. Mesinduskogu peab varroatoosi ja muude mesilashaiguste monitoorimise, ennetamise ja tõrje vahendite ning mesilaskahjurite tõrje vahendite ostukulu osalise kompenseerimise rakendamiseks kompenseerimist soovivate mesinike, mesilasperede, ostetud vahendite ja nende arvu ning ostmise aja kohta arvestust. Mesilashaiguste monitoorimise, ennetamise ja tõrje vahendite ning mesilaskahjurite tõrje vahendite kulude hüvitamise puhul on abikõlblikuks kuluks nende vahendite (näiteks kärjeisolaatorid, iduperetarud, sipelghappelapid, aurustid, desinfitseerimisvahendid, jne) ostukulu mesilaspere ja mesiniku kohta sekkumise rakendusmääruses kehtestatava piirmäära ulatuses. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL-i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetusesaaja Materiaalsete ja mittemateriaalsete investeeringute tegemiseks antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussektori sekkumisi (sekkumised 2.1.1–2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse ühele mesindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ-le või seltsingule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus- ja arendusasutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogusse kuuluvad kui mitte kuuluvad). Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumisviiside (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskava pikkus sätestatakse rakendusmäärusega. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendusmäärusega. Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud ET 309 ET tegevuskava esitanud mesinduskogule. 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. Toetuse määr Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas ettenähtud materiaalsete ja mittemateriaalsete investeeringute tegemisel kaasnevate abikõlblike kulude maksumusest. EL-i rahaeraldisele tuginedes on toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 50 € mesiniku kohta aastas ning toetuse eelarveks on 10 000 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL rahaeraldisega samas suuruses. 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldu 8 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Tähelepanu: artikli 55 lõike 1 punkti b alapunktide i ja ii kohased sekkumised vastavalt artiklile 10 ja II lisale peavad vastama WTO rohelise kategooria kriteeriumidele. Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Sekkumine 2.1.2 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 11. Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna teenusena, mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse mesilashaiguste ja - kahjuritega võitlemiseks tehtavaid investeeringuid. Investeeringuabi materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed, sealhulgas võitlus kahjurite ja mesilaste haigustega on selgete kriteeriumite alusel ja piiratud summaga mis on vajalik struktuurilise halvemuse kompenseerimiseks vastavalt põllumajanduslepingu lisa 2 punktile 11. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide mesindussektori sekkumiste 2.1.1–2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava. ET 310 ET 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Piirkond või Kavandatud ühikusumma Tulemusnäitaja(d) liik piirkonnad ÜS 2.1.2.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) b) (investeeringud materiaalsesse ja Keskmine R.35 immateriaalsesse varasse) Kirjeldus ÜS 2.1.2.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) b) (investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) b) sätestatud investeeringute puhul tugineb mesinike arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL-i eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele ja mesindusprogrammide rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide (sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelisi võimalusi. Keskmise ühikusumma puhul on arvestatud, et eelarveaasta kohta on mesilate seiresse ning mesilashaiguste ja -kahjurite tõrjesse investeerimise puhul kasusaajaid 200 mesinikku. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) b) sätestatud tegevustele ette aastatel 2024–2027 10 000 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 50 eurot EL-i toetust mesiniku kohta. 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS 2.1.2.1 - Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku 100,00 50,00 50,00 50,00 50,00 Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) b) eurodes) (investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse) O.37 (ühik: Mesinikud) 200,00 200,00 200,00 200,00 200,00 Summa: 1 000,00 Maksimaalne: 200,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud 20 000,00 10 000,00 10 000,00 10 000,00 10 000,00 60 000,00 kokku eurodes) KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku 40 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 120 000,00 sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud 20 000,00 10 000,00 10 000,00 10 000,00 10 000,00 60 000,00 kokku eurodes) ELi-poolse kaasrahastamise määr (%) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 ET 311 ET ACTLAB(55(1)(c)) - – laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest 2.1.3 - Mesindussektori sekkumine 3 - analüüse tegevate laboratooriumite toetamine Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.3 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 3 - analüüse tegevate laboratooriumite toetamine Sekkumise liik ACTLAB(55(1)(c)) – laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP VALDKONDLIKU EESMÄRGI kood + kirjeldus ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Suurendada mesindussektori V2.6 konkurentsivõimet ja turule 1 Jah orienteeritust 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust laboratooriumide poolt mesilashaiguste ja mesindustoodete analüüside tegemise toetamise kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesilashaiguste levik ja majanduslik mittetasuvus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime suurendamise võimaluseks on kasutada mesilashaiguste ja mesindustoodete kvaliteedi analüüsimisel saadavat infot lisaks olukorrast ülevaate saamisele ka mesilashaigustele võimalike vastumeetmete väljatöötamiseks ning mesindustoodete kvaliteedi parandamiseks. Mesilashaiguste analüüsimine aitab mesilashaiguste levikut piirata ja suurendab sellega ka meetootmise majanduslikku tasuvust, mesindustoodete kvaliteedi analüüsimine aitab aga kaasa üldise kvaliteedi ja seeläbi ka majandusliku tasuvuse kasvule. Analüüse tegevaid laboratooriumeid toetatakse järgmiste tegevuste toetamise kaudu: ET 312 ET -Mesilashaiguste ja mesilastele kahjulike ainete analüüsimine; -Mee ja meetoodete kvaliteedi analüüsimine. Mesilashaiguste osas pööratakse suuremat tähelepanu varroatoosi, Ameerika haudmemädaniku ja viirushaiguste uurimisele ning mesilastele kahjulike ainete osas uuritakse erinevate kemikaalide sisaldust. Analüüse tegev laboratoorium peab olema konkreetse analüüsi tegemiseks tehniliselt sobiv ning vastama ISO/IEC 17025 nõuetele. Abikõlblikeks kuludeks on nii mesilashaiguste kui kahjulike ainete analüüsimisel näiteks proovide võtmise ja analüüside tegemise kulud. Mee ja meetoodete kvaliteedi analüüsimise puhul analüüsitakse nende füüsikalis-keemilisi näitajaid ning abikõlblikeks kuludeks on samuti proovide võtmise ja analüüside tegemise kulud. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetusesaaja Analüüse tegevate laboratooriumite toetamiseks antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussektori sekkumisi (sekkumised 2.1.1–2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse mesindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ- le või seltsingule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus- ja arendusasutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogusse kuuluvad kui mitte kuuluvad). Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumisviiside (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskava pikkus sätestatakse rakendusmäärusega. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL-i eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendusmäärusega. Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule. 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. ET 313 ET Toetuse määr Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas ettenähtud laboratooriumide poolt mesilashaiguste ja mesindustoodete analüüsimisega kaasnevate abikõlblike kulude maksumusest. EL-i rahaeraldisele tuginedes on toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 7 500 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 15 000 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL-i rahaeraldisega samas suuruses. 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldu 8 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 2 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Sekkumine 2.1.3 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 2(e). Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna teenusena, mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse laboratooriumide poolt mesilashaiguste ja mesindustoodete analüüside tegemist. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide mesindussektori sekkumiste 2.1.1– 2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava. ET 314 ET 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Piirkond või Kavandatud ühikusumma Tulemusnäitaja(d) liik piirkonnad ÜS 2.1.3.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) c) (laborite toetamine analüüside Keskmine tegemiseks) Kirjeldus ÜS 2.1.3.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) c) (laborite toetamine analüüside tegemiseks) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) c) sätestatud analüüside tegemise toetamise puhul tugineb tegevuste arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele ja mesindusprogrammide rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide (sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelisi võimalusi. Keskmise ühikusumma puhul on arvestatud kahe tegevusega eelarveaasta kohta – üks tegevus mesilashaiguste analüüsi osas ning üks tegevus mesindustoodete kvaliteedi analüüsi osas. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) c) sätestatud tegevustele ette aastatel 2024–2027 15 000 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 7 500 eurot EL-i toetust tegevuse kohta. 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS 2.1.3.1 - Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku 5 000,00 7 500,00 7 500,00 7 500,00 7 500,00 Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) c) eurodes) (laborite toetamine analüüside tegemiseks) O.37 (ühik: Tegevused) 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 Summa: 10,00 Maksimaalne: 2,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud 10 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 70 000,00 kokku eurodes) KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori 20 000,00 30 000,00 30 000,00 30 000,00 30 000,00 140 000,00 kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud 10 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 70 000,00 kokku eurodes) ELi-poolse kaasrahastamise määr (%) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 ET 315 ET COOPAPI(55(1)(e)) - – koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele 2.1.4 - Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.4 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega Sekkumise liik COOPAPI(55(1)(e)) – koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP VALDKONDLIKU EESMÄRGI kood + kirjeldus ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Suurendada mesindussektori V2.6 konkurentsivõimet ja turule 1 Jah orienteeritust 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust teadusasutustega tehtava koostöö toetamise kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesilashaiguste levik ja majanduslik mittetasuvus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime suurendamise võimaluseks on teha teadusuuringuid mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammidega tegelevate teadusasutustega nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Teadusasutustega tehtavad teadusuuringud võimaldavad mesilashaiguste ja majandusliku tasuvuse osas saada uusi ja põhjalikke teadmisi, mis panustavad mesilashaiguste leviku piiramiseks ja majandusliku tasuvuse parandamiseks suunatud seniste meetmete täiustamisele või uute meetmete väljatöötamisele. Teadusuuringute tegemise võimalusi mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammidega tegelevate teadusasutustega, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil, nähakse näiteks järgmiste teemade osas: - mesilaste tõuaretus; ET 316 ET - mesilaste haigused, näiteks viirushaigused, - mesindusalane majandustasuvus; - mee kvaliteet; - mesilaspere elujõud ja toimetulek. Teadusuuringut teostaval uuringuasutusel peab olema varasem mesindust käsitlevate uuringute tegemise kogemus või rahvusvahelise koostöö tegemise kogemus. Teadusasutustega tehtava koostöö puhul on abikõlblikuks kuluks näiteks erinevate teadusuuringute läbiviimisega otseselt seotud kulud: personalikulud; vahendite ja seadmete kulud (sh personalikulud, vahendite ja seadmete kulud). Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL-i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetusesaaja Teadusasutustega teadusuuringute tegemiseks antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussektori sekkumisi (sekkumised 2.1.1–2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse ühele mesindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ-le või seltsingule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus- ja arendusasutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogusse kuuluvad kui mitte kuuluvad). Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumisviiside (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskava pikkus sätestatakse rakendusmäärusega. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL-i eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendusmäärusega. Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule. 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. ET 317 ET Toetuse määr Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas teadusasutustega tehtavate teadusuuringute osas ettenähtud tegevustega kaasnevate abikõlblike kulude maksumusest. EL-i rahaeraldisele tuginedes on toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 8 357,66 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 25 072,98 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL-i rahaeraldisega samas suuruses. 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldu 8 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 2 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Sekkumine 2.1.4 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 2(a). Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna teenusena, mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse teadusasutustega teadusuuringute tegemist. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide mesindussektori sekkumiste 2.1.1–2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava. ET 318 ET 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS 2.1.4.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) e) (koostöö teadusasutustega) Keskmine Kirjeldus ÜS 2.1.4.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) e) (koostöö teadusasutustega) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) e) sätestatud teadusasutustega koostöö puhul tugineb tegevuste arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL-i eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide (sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelisi võimalusi. Keskmise ühikusumma puhul on arvestatud kolme tegevusega eelarveaasta kohta – kahe teadusuuringu tegemist teadusasutusega siseriiklikul tasandil ja ühe teadusuuringu tegemist rahvusvahelisel tasandil. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) e) sätestatud tegevustele ette 25 073 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 8 357,66 eurot EL-i toetust tegevuse kohta. 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS 2.1.4.1 - Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku 8 357,66 8 357,66 8 357,66 8 357,66 8 357,66 Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) e) eurodes) (koostöö teadusasutustega) O.37 (ühik: Tegevused) 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 Summa: 15,00 Maksimaalne: 3,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku 25 073,00 25 073,00 25 073,00 25 073,00 25 073,00 125 365,00 eurodes) KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori 50 146,00 50 146,00 50 146,00 50 146,00 50 146,00 250 730,00 kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku 25 073,00 25 073,00 25 073,00 25 073,00 25 073,00 125 365,00 eurodes) ELi-poolse kaasrahastamise määr (%) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 ET 319 ET PROMOBEES(55(1)(f)) - – müügiedendus, teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed, mille eesmärk on eelkõige suurendada tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist 2.1.5 - Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.5 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine Sekkumise liik PROMOBEES(55(1)(f)) – müügiedendus, teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed, mille eesmärk on eelkõige suurendada tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP VALDKONDLIKU EESMÄRGI kood + kirjeldus ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Suurendada mesindussektori V2.6 konkurentsivõimet ja turule 1 Jah orienteeritust 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust tarbijate teadlikkuse suurendamise kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesindusega tegelemise majanduslik mittetasuvus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamise võimaluseks on tõsta tarbijate teadlikkust mee ja meetoodete omadustest, kvaliteedist ja kasutamise võimalustest, rakendades selleks erinevaid müügiedenduse, teavitustegevuse, turunduse ja turuseire meetmeid. Tarbijate parem teadlikkus suurendab nõudlust mee ja meetoodete järele ning parandab seeläbi meetootmise majanduslikku tasuvust. Tarbijate teadlikkust tõstetakse muuhulgas järgmiste tegevuste toetamise kaudu: -Meepäevade korraldamine mee ja meetoodete tutvustamiseks; ET 320 ET -Meekonkursside korraldamine mee ja meetoodete kvaliteedi edendamiseks; -Mee ja meetoodete omadusi, kasutamisvõimalusi ning kvaliteeti selgitavate kampaaniate korraldamine (reklaamfilmid, tutvustavad üritused koolides, jne); -Mee ja meetoodete turu seiramine, sh struktuuri- ja turu-uuringute korraldamine. Tarbijate teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuste puhul on abikõlblikeks kuludeks näiteks ürituse korraldamise korral ruumi ja tehnika rent ning teabematerjali tootmise kulud, meediakanalis teabe avaldamise kulud, struktuuri- ja turu-uuringu tegemise kulud, jne. Mesindussektori struktuuri- ja turu- uuringut korraldaval ettevõtjal peab olema vähemalt kolme aastane eelnev struktuuri- ja turu-uuringute tegemise kogemus. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL-i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetusesaaja Tarbijate teadlikkuse tõstmiseks antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussektori sekkumisi (sekkumised 2.1.1–2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse ühele mesindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ-le või seltsingule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus- ja arendusasutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogusse kuuluvad kui mitte kuuluvad). Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumisviiside (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskava pikkus sätestatakse rakendusmäärusega. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL-i eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendusmäärusega. Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule. 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. Toetuse määr ET 321 ET Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas tarbijate teadlikkuse suurendamiseks ettenähtud tegevustega kaasnevate abikõlblike kulude maksumusest. EL-i rahaeraldisele tuginedes on toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 3 750 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 15 000 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL-i rahaeraldisega samas suuruses. 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldu 8 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 2 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Sekkumine 2.1.5 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 2(f). Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna teenusena, mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse mee ja meetoodete kohta tarbijate teadlikkuse suurendamist. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide mesindussektori sekkumiste 2.1.1–2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava. ET 322 ET 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Piirkond või Kavandatud ühikusumma Tulemusnäitaja(d) liik piirkonnad ÜS 2.1.5.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) f) (müügiedendus, teavitustegevus, Keskmine turundus ja turuseire) Kirjeldus ÜS 2.1.5.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) f) (müügiedendus, teavitustegevus, turundus ja turuseire) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) f) sätestatud müügiedenduse, teavitustegevuse, turunduse ja turuseire puhul tugineb tegevuste arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL-i eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide (sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelisi võimalusi. Keskmise ühikusumma puhul on arvestatud nelja tegevusega eelarveaasta kohta – kolm tegevust müügiedenduse, teavitustegevuse ja turunduse osas ning üks tegevus turuseire osas. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) f) sätestatud tegevustele ette 15 000 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 3 750 eurot EL- i toetust tegevuse kohta. 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2027 ÜS 2.1.5.1 - Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku 3 750,00 3 750,00 3 750,00 3 750,00 3 750,00 Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) f) eurodes) (müügiedendus, teavitustegevus, turundus ja turuseire) O.37 (ühik: Tegevused) 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00 Summa: 20,00 Maksimaalne: 4,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 75 000,00 kokku eurodes) KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku 30 000,00 30 000,00 30 000,00 30 000,00 30 000,00 150 000,00 sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 75 000,00 kokku eurodes) ELi-poolse kaasrahastamise määr (%) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 ET 323 ET 5.3 Maaelu arenguga seotud sekkumised ENVCLIM(70) - Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused 9.1 - Loomade heaolu toetus Sekkumise kood (liikmesriik) 9.1 Sekkumise nimetus Loomade heaolu toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist V5.5 1 Jah tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah Elurikkust soodustavate majandamispraktikate V6.2 1 Jah kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, V9.1 1 Jah kvaliteediskeeme ja programme 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.44 Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ET 324 ET Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid ning parandavad sellega loomade heaolu ja tervist. Lisaks aitab toetus vähendada loomakasvatuse negatiivset keskkonnamõju õhule ja mullale ning suurendada rohumaade elurikkuse säilitamiseks ekstensiivselt karjatatavate loomade hulka seejuures loomade üldarvu ja loomkoormuse tõusu soodustamata. Sekkumise abil toetatakse: piimaveiste ja hobuste keskkonnahoidlikku karjatamist; suuremat pidamispinda sea kohta, sigade söötmisplaani koostamist ja söödalisandite kasutamist ning põrsaste kastreerimise korral anesteesia ja analgeesia kasutamist; alternatiivsüsteemide rakendamist linnukasvatuses, suuremat pidamispinda munakana ja vuti kohta. Sekkumine jaguneb järgmisteks alasekkumisteks: piimaveiste heaolu toetus, hobuste heaolu toetus, sigade heaolu toetus, munakanade heaolu toetus ja vuttide heaolu toetus. Võrreldes perioodiga 2014–2022 tõstetakse piimaveiste kohta makstavat ühikumäära, sest senine piimaveiste karjatamise toetus ei ole olnud piisav motiveerimaks piimaveiste, eelkõige piimalehmade karjatamist. Jätkatakse ka hobuste karjatamise toetamist, sest vajadus selleks on jätkuv. Sigade puhul jätkame suurema pinna nõudega looma kohta ning valutu kastreerimise nõudega. Lisandub uus nõue söötmisplaani ja söödalisandite kohta. Munakanakasvatuses on üleminek alternatiivsüsteemidele aeglane ning vajab jätkuvat motiveerimist. Võrreldes perioodiga 2014–2022 on uuel perioodil sama nõue – tagada linnu kohta suurem pidamispind, kuid toetusemäär on uuel perioodil väiksem. Loodame saavutada eesmärgi väiksema toetusmääraga. Vuttidele ei ole seni heaolu toetust rakendatud. Vuttide puhul ei ole toetuse saamise tingimuseks alternatiivsüsteemil pidamine, sest toetatakse munavutte, kuid nn pesarefleksi puudumise tõttu oleks vuttide munatoodangu kogumine puurivabal pidamisel keeruline. Toetame suuremat pidamispinda vuti kohta. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetust antakse loomapidajatele. Toetuskõlblikkuse tingimused · Kohustuse pikkuseks on üks kalendriaasta. · Minimaalse loomade ja lindude arvu, mille kohta saab toetust taotleda, kehtestab maaeluminister määrusega. · Toetust ei saa mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta. Alasekkumine: Piimaveiste heaolu toetus ·Taotleja kasutab piimaveiste pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased. ·Piimaveiste registreerimise ja identifitseerimise nõuded peavad olema täidetud. Alasekkumine: Hobuste heaolu toetus ·Taotleja kasutab hobuste pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased. ET 325 ET ·Hobuste registreerimise ja identifitseerimise nõuded peavad olema täidetud. Alasekkumine: Sigade heaolu toetus ·Taotleja kasutab sigade pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased. ·Sigade registreerimise ja identifitseerimise nõuded peavad olema täidetud. Alasekkumine: Munakanade heaolu toetus ·Munakanade pidamisel toetatakse ainult alternatiivseid pidamissüsteeme. ·Taotleja kasutab munakanade pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased. ·Munakanade arvu üle peab taotleja majapidamisesisest arvestust. Alasekkumine: Vuttide heaolu toetus ·Toetust saab tõutunnistusega või tõendatud päritoluga eesti vuttide kohta, kes on jõudluskontrollis ja keda peetakse munatoodangu saamiseks. ·Taotleja kasutab vuttide pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased. Taotleja peab vuttide arvu üle majapidamisesisest arvestust. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Sekkumise nõuded Alasekkumine: Piimaveiste heaolu toetus ·Piimaveiseid karjatatakse karjatamisperioodil rohumaal. Karjatamisperiood algab mais ja kestab neli järjestikust kuud. Alates 2024. a algab karjatamisperiood mais ja kestab vähemalt 14 järjestikust nädalat. ·Rohumaade ülekarjatamine on keelatud. ·Ajal, mil loomad viibivad karjatataval rohumaal, peab see olema ümbritsetud karjaaiaga v.a külg, mis piirneb veekaitsevööndiga või asub veekaitsevööndis. ·Karjatatavatel loomadel peab olema võimalus minna puude varju, varjualusesse või loomakasvatushoonesse, mis pakuks kaitset halbade ilmastikutingimuste eest. Karjatama ei pea kõiki majapidamises peetavaid piimaveiseid, karjatama peab vähemalt sellist hulka piimaveiseid, kelle kohta taotletakse toetust. Loomade kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse regionaal- ja põllumajandusministri määruses. Alasekkumine: Hobuste heaolu toetus ·Hobuseid karjatatakse karjatamisperioodil rohumaal. Karjatamisperiood algab mais ja kestab neli järjestikust kuud. Alates 2024. a algab karjatamisperiood mais ja kestab vähemalt 14 järjestikust nädalat. Täkkudele tagatakse karjatamisperioodil pääs karjamaale või väliaedikusse. ·Rohumaade ülekarjatamine on keelatud. ·Ajal, mil loomad viibivad karjatataval rohumaal, peab see olema ümbritsetud karjaaiaga v.a külg, mis piirneb veekaitsevööndiga või asub veekaitsevööndis. ET 326 ET ·Karjatataval rohumaal tuleb tagada loomade pidev vaba juurdepääs joogiveele. ·Karjatatavatel loomadel peab olema võimalus minna puude varju, varjualusesse või loomakasvatushoonesse, mis pakuks kaitset halbade ilmastikutingimuste eest. Karjatama ei pea kõiki majapidamises peetavaid hobuseid (või tagama väliaedikusse pääsu sellisele hulgale täkkudele), karjatama peab vähemalt sellist hulka hobuseid, kelle kohta taotletakse toetust. Loomade kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse regionaal- ja põllumajandusministri määruses. Alasekkumine: Sigade heaolu toetus Emised ja põrsad · Kuni seitsmepäevaste ja seitsmepäevaste sigade kastreerimisel peab kasutama lokaalanesteesiat ja analgeesiat või üldanesteesiat koos analgeesiaga ja selle kohta on veterinaararsti kirjalik kinnitus. · Taotlejal on olemas sigade söötmisplaan, mis on heakskiidetud veterinaararsti poolt. Sigade sööt sisaldab Euroopa Liidus kasutada lubatud söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt sööda omadusi või söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu. Valitav lisanõue: ·Emise kohta on rühmasulgudes tagatud 15% suurem pidamispind võrreldes baasnõudega. Nõudeid tuleb täita kõigi emiste ja põrsaste osas, keda peetakse taotlusel märgitud loomakasvatushoones. Toetust saab taotleda emise kohta. Loomade kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse maaeluministri määruses. Võõrdepõrsad, kesikud, nuumsead, nooremised ·Sea kohta on rühmasulgudes tagatud 15% suurem pidamispind võrreldes baasnõudega. ·Taotlejal on olemas sigade söötmisplaan, mis on heakskiidetud veterinaararsti poolt. Sigade sööt sisaldab Euroopa Liidus kasutada lubatud söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt sööda omadusi või söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu. Toetatavaid nõudeid tuleb täita kõigi võõrdepõrsaste, kesikute, nuumsigade ja nooremiste osas, keda peetakse taotlusel märgitud loomakasvatushoones. Loomade kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse maaeluministri määruses. Alasekkumine: Munakanade heaolu toetus ·Munakanade paiknemistihedus alternatiivmeetodil pidamisel on kuni kaheksa munakana 1 m 2 kasutatava pinna kohta. Toetatavaid nõudeid tuleb täita kõigi munakanade osas, keda peetakse taotlusel märgitud loomakasvatushoones. Lindude kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse maaeluministri määruses. Alasekkumine: Vuttide heaolu toetus · Vuti kohta on vähemalt 200 cm2 puuripinda. ET 327 ET Toetatavaid nõudeid tuleb täita kõigi eesti vuttide osas, keda peetakse puuris taotlusel märgitud loomakasvatushoones. Lindude kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse maaeluministri määruses. Siseriiklikus rakendusmääruses võib kehtestada nõuete täpsemad kirjeldused. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Alasekkumine: Piimaveiste heaolu toetus · Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. (LoKS) · Väliaedik ja karjamaa peavad olema looma tervisele ohutud. (PõM 90) · Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb veist nende eest kaitsta või mitte lasta teda karjamaale. (PõM 90) · Veisel peab olema vaba juurdepääs puhtale veele. (PõM 90) · Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta. (VeeS) · Taotleja täidab veterinaarseaduse § 54 lõikes 2 või 3 nimetatud loomatauditõrje programmi. Alasekkumine: Hobuste heaolu toetus · Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. (LoKS) · Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva hoolduse. (LoKS) · Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta. (VeeS) Alasekkumine: Sigade heaolu toetus Emised ja põrsad ·Iga haigestunud või vigastatud siga peab saama vajalikku ravi. (PõM 80) ·Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil. (LoKS) ET 328 ET · Sigade suhtes võib rakendada lubatud veterinaarseid menetlusi nagu sabade lõikamist ja kastreerimist läbi viia veterinaararst või vastava ettevalmistusega isik. Üle seitsme päeva vanusel seal võib saba lõikamist ja kastreerimist läbi viia üksnes veterinaararst, kes peab kasutama üldnarkoosi ja lokaalanesteesiat. (PõM 80) ·Sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsed menetlused on: o kuni seitsme päeva vanuse põrsa silmahammaste lõikamine; o kuldi kihvade lühendamine; o saba lõikamine; o sea kastreerimine meetodil, mis ei põhjusta kudede rebenemist; o väliaedikus peetava kuldi kärsa rõngastamine. ·Nimetatud veterinaarseid menetlusi ei tehta regulaarselt, vaid siis, kui emiste nisadel või teiste sigade kõrvadel või sabadel esineb vigastusi. Sabade lõikamine on lubatud üksnes juhul, kui muud sigade pidamise keskkonda ja loomkoormust arvestades rakendatud ennetavad meetmed sabade närimise ja muude voomade vältimiseks ei ole andnud tulemusi. Otsuse silmahammaste või saba lõikamise vajaduse kohta teeb veterinaararst. (PõM 80) ·Kõikide sigade jaoks peab olema saadaval nende eale ja kehakaalule kohane ning sigade füüsilisi tarbeid rahuldav sööt. (PõM 80) ·Mitteimetavatele tiinetele nooremistele ja emistele tuleb nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus mahukat või kiudaineterikast sööta ning energiasööta. (PõM 80) Valitava lisanõude baasnõded  Sulu põrandapinna minimaalne suurus sigade, välja arvatud seemendatud nooremised ja tiined emised, pidamisel rühmasulus on järgmine (PõM 80): Vaba Sea kehakaal põrandapind (kg) sea kohta (m2) kuni 10 0,15 10–20 0,20 20–30 0,30 30–50 0,40 50–85 0,55 85–110 0,65 Üle 110 1,00 ·Rühmasulus pidamise korral peab sulus iga seemendatud nooremise ja tiine emise kohta olema vastavalt 1,64 m2 ja 2,25 m2 vaba põrandapinda. Sealjuures peab põrandapinnast vähemalt 0,95 m 2 nooremise ja 1,3 m2 emise kohta olema tasane pind, mis on maksimaalselt 15% ulatuses varustatud drenaažiavadega. (PõM 80) ·Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmana, kuhu kuulub vähem kui kuus looma, peab rühmasulu põrandapind olema 10% võrra suurem. Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmades, kuhu kuulub 40 või enam looma, võib lõikes 3 nimetatud vaba põrandapind olla 10% võrra väiksem. (PõM 80) ET 329 ET Võõrdepõrsad, kesikud, nuumsead, nooremised ·Sulu põrandapinna minimaalne suurus sigade, välja arvatud seemendatud nooremised ja tiined emised, pidamisel rühmasulus on järgmine (PõM 80): Sea kehakaal (kg) Vaba põrandapind sea kohta (m2) kuni 10 0,15 10–20 0,20 20–30 0,30 30–50 0,40 50–85 0,55 85–110 0,65 Üle 110 1,00  Rühmasulus pidamise korral peab sulus iga seemendatud nooremise ja tiine emise kohta olema vastavalt 1,64 m2 ja 2,25 m2 vaba põrandapinda. Sealjuures peab põrandapinnast vähemalt 0,95 m 2 nooremise ja 1,3 m2 emise kohta olema tasane pind, mis on maksimaalselt 15% ulatuses varustatud drenaažiavadega. (PõM 80)  Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmana, kuhu kuulub vähem kui kuus looma, peab rühmasulu põrandapind olema 10% võrra suurem. Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmades, kuhu kuulub 40 või enam looma, võib lõikes 3 nimetatud vaba põrandapind olla 10% võrra väiksem. (PõM 80)  Kõikide sigade jaoks peab olema saadaval nende eale ja kehakaalule kohane ning sigade füüsilisi tarbeid rahuldav sööt. (PõM 80)  Mitteimetavatele tiinetele nooremistele ja emistele tuleb nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus mahukat või kiudaineterikast sööta ning energiasööta. (PõM 80) · Loomapidaja peab tagama, et sigade pidamise ruumis või ehitises on sigadel pidev juurdepääs tervisele ohutule tuhnimismaterjalile, mida on piisavas koguses ja mis sobib sigade uudishimu ja tuhnimisvajaduse rahuldamiseks. (PõM 80) ET 330 ET Alasekkumine: Munakanade heaolu toetus · Munakanade paiknemistihedus alternatiivmeetodil pidamisel on kuni üheksa munakana 1 m2 kasutatava pinna kohta. (PõM 59) · Munakanadele peab olema tagatud piisava suurusega ja teravate servadeta õrred, millel on iga kana jaoks ruumi vähemalt 15 cm. Õrsi ei tohi paigutada allapanu kohale, õrte vaheline horisontaalkaugus peab olema vähemalt 30 cm ning õrre ja seina vaheline horisontaalkaugus vähemalt 20 cm. (PõM 59) · Munakanadele peab olema tagatud vähemalt 250 cm2 allapanuga pinda kana kohta, kusjuures allapanu katab vähemalt ühe kolmandiku põrandapinnast. (PõM 59) Alasekkumine: Vuttide heaolu toetus · Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. (LoKS) · Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva hoolduse. (LoKS) · Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust. (LoKS) HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega Alasekkumine: Piimaveiste heaolu toetus Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud kohustuslikud nõuded, mis rakenduvad pidamistingimustele loomade karjatamise korral. Nõuded on sätestatud loomakaitseseaduses (LoKS) ja põllumajandusministri 27.08.2009 määruses nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ (PõM 90). Asjakohaseks baasnõudeks on valitud ka veeseaduse (VeeS) säte, mis on seotud karjatamiskoormuse üles märkimisega. Kohustuslike nõuetega reguleeritakse veiste väljas pidamise tingimusi, kuid ei seata kohustust veiseid väljas pidada sh karjatada, erandiks on mahepõllumajanduslikult peetavad loomad, aga neile see kohustus ei laiene. Sekkumine on suunatud piimaveistele, sest lihaveiste karjatamine on Eestis tavapärane, kuid piimaveistest karjatatakse hinnanguliselt vähem kui pooli. Ülekarjatamise keeld ei ole samuti kohustuslikuks nõudeks. Ülekarjatamisega ei kaasne tingimata pinna- ja põhjavee saastumine, kuid rohukamara tugeva kahjustamise korral võib suureneda erosiooni- ja leostumisoht, mulla struktuur võib halveneda, samuti halvenevad loomade söötmistingimused. Loomakaitseseaduses puudub nõue karjamaid tarastada, samuti puudub kohustus tagada loomadele karjamaal varjumise võimalus. Suvel võivad loomad kannatada kuumastressi käes, kuid karjamaadel puuduvad tihti nii varjualused kui ka varju pakkuvad puud. Toetusega soodustatakse puude säilitamist ja varjualuste rajamist. Alasekkumine: Hobuste heaolu toetus Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud loomakaitseseaduses (LoKS) sätestatud üldised põllumajandusloomade pidamise nõuded. Eestis ei ole vastu võetud õigusakti, mis täpsustaks hobuste pidamistingimusi ja heaolu nõudeid. ET 331 ET Kohustuslike nõuetega reguleeritakse põllumajandusloomade üldiseid pidamistingimusi, kuid ei seata otsest kohustust hobuseid väljas pidada, sh karjatada, erandiks on mahepõllumajanduslikult peetavad loomad, aga neile see kohustus ei laiene. Hobustest karjatatakse hinnanguliselt vähem kui pooli. Karjatamine on oluline tagamaks hobustele vajalikud tingimused tervise seisukohalt, suurendades loomupärast liikumisvõimalust ja vähendades stressi ning seega ka vastuvõtlikkust haiguste suhtes. Varssade karjatamine alates sünnist on väga oluline nende parima arengu tagamiseks. Alasekkumine: Sigade heaolu toetus Emised ja põrsad Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud kohustuslikud nõuded, mis on seotud loomade söödaga, pidamispinnaga, veterinaarsete menetlustega ja kohustusega ravida vigastatud sigu. Nõuded on sätestatud loomakaitseseaduses (LoKS) ja põllumajandusministri 03.12.2002 määruses nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ (PõM 80). Üle seitsme päeva vanusel seal võib saba lõikamist ja kastreerimist läbi viia üksnes veterinaararst, kes peab kasutama üldnarkoosi ja lokaalanesteesiat. Kuni seitsepäevaste sigade puhul üldnarkoosi ja lokaalanesteesia nõuet ei ole, samuti ei ole kohustuslik kasutada analgeesiat. Farmides kastreeritakse üldjuhul kuni seitsmepäeva vanuseid põrsaid, sealjuures ei ole anesteesia ja analgeesia kasutamine tavapärane praktika. Ka sabu lõigatakse alla seitsmepäevastel põrsastel reeglina anesteesiat ja analgeesiat kasutamata. Baastase ei kohusta koostama sigadele söötmisplaane ja neid veterinaararstiga kooskõlastama. Samuti puudub kohustus lisada sööta toksiinisidujaid ja hapestajaid. Sigade heaolu suurendamiseks lisatakse söödakvaliteedi tõstmist toetavad nõuded. Võõrdepõrsad, kesikud, nuumsead, nooremised Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud põrandapinna ning sööda ja tuhnimismaterjali kohta kehtivad kohustuslikud nõuded. Nõuded on sätestatud põllumajandusministri 03.12.2002 määruses nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ (PõM 80). Kohustus tagab rühmasulgudes peetavatele võõrdepõrsastele, nuumsigadele ja nooremistele mõnevõrra suurema pidamispinna võrreldes õigusaktis sätestatud kohustuslike nõuetega. Suurem pidamispind võimaldab loomadele suuremat liikumisruumi ning aitab vähendada loomadevahelist stressi. Baastase ei kohusta koostama sigadele söötmisplaane ja neid veterinaararstiga kooskõlastama. Samuti puudub kohustus lisada sööta toksiinisidujaid ja hapestajaid. Sigade heaolu suurendamiseks lisatakse söödakvaliteedi tõstmist toetavad nõuded. Alasekkumine: Munakanade heaolu toetus Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud kohustuslikud nõuded, mis rakenduvad munakanade alternatiivmeetodil pidamisel paiknemistihedusele, aga ka õrtele, allapanule, põrandale, tasapindadele. Nõuded on sätestatud põllumajandusministri 19.06.2003 määruses nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele“ (PõM 59). Baasnõudeid tuleb täita, kui taotleja peab üle 350 munakana. Munakanu peetakse Eestis valdavalt puurides. Toetusega soodustatakse linnukasvatuse üleminekut alternatiivmeetoditele, mis arvestavad rohkem lindude loomuomaseid vajadusi. Kohustusliku nõudena ET 332 ET tohib munakanade paiknemistihedus alternatiivmeetodil pidamisel olla kuni üheksa munakana 1 m2 kasutatava pinna kohta. Kohustuse võtmisel peab kanadele võimaldama suurema pidamispinna, lubatud on pidada kuni kaheksat munakana 1 m2 kasutatava pinna kohta. Kohustuse nõue rakendub ka juhul, kui peetakse kuni 350 munakana. Alasekkumine: Vuttide heaolu toetus Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud loomakaitseseaduses (LoKS) sätestatud üldised põllumajandusloomade pidamise nõuded. Eestis ei ole vastu võetud õigusakti, mis täpsustaks vuttide pidamistingimusi ja heaolu nõudeid. Kohustuslike nõuetega reguleeritakse põllumajandusloomade üldiseid pidamise tingimusi, kuid ei seata nõudeid vuttide pidamistihedusele. Soovituslikult peaks ühele eesti vutile tagama vähemalt 120–140 cm2 puuripinda, kuid suurema kehakaaluga vuttide ruumivajadus on suurem. Lindude väiksem pidamistihedus ja seega suurem pind linnu kohta vähendab lindude stressi ning lindudevahelist agressiivsust. Lihavutte on võimalik pidada puurivabalt, kuid munavutte mitte, kui tegu on tootmiskarjaga. Munavuttidel puudub pesarefleks ning põrandale kukkuvaid mune tallutaks ning neid oleks keeruline koguda. Samas oleks vajalik tõsta ka puurivuttide heaolu. Eestis ei ole vuttidele kehtestatud täpsemaid pidamistingimusi, nende pidamise kohta kehtivad üldised loomapidamisnõuded. 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Ei kohaldu Arvutusmeetod Toetuse ühikumäär nõuetele vastava looma kohta on järgmine: · Piimalehm ja muu vähemalt 2. aasta vanune piimaveis – 150 eurot looma kohta aastas. ·Mullikas – 50 eurot looma kohta aastas. ·Vasikas –25 eurot looma kohta aastas. ·Hobune – 50 eurot looma kohta aastas. ·Emis – 40 eurot looma kohta aastas. ·Emis (lisatoetus) - 40 eurot looma kohta aastas. ·Võõrdepõrsas, kesik, nuumsiga või nooremis – 30 eurot looma kohta aastas. ·Munakana – 1,60 eurot looma kohta aastas. Vutt – 2,30 eurot looma kohta aastas. Lisaselgitus Loomade teisendamine loomühikuteks Piimaveis 2 aastat ja üle – 1 LÜ Mullikas 6 kuud kuni 2 aastat – 0,7 LÜ Vasikas kuni 6 kuud – 0,4 LÜ Hobune – 1 LÜ ET 333 ET Emis (koos põrsastega) – 0,5 LÜ Võõrdepõrsas, kesik, nuumsiga, nooremis – 0,3 LÜ Munakana – 0,014 LÜ Vutt – 0,03 LÜ 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)  segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega Toodud eelpool. Kui kaua lepingud kestavad? Kohustuse pikkuseks on üks kalendriaasta. 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 – toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, 80,00% 20,00% 80,00% Eesti mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel ET 334 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb liik määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad ülekantud kuludel? ÜS9.1.1 - Piimalehm ja muu vähemalt kahe aasta Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.44 Ei vanune piimaveis 80,00% ÜS9.1.2 - Mullikas Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.44 Ei 80,00% ÜS9.1.3 - Vasikas Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.44 Ei 80,00% ÜS9.1.4 - Hobune Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.44 Ei 80,00% ÜS9.1.5.1 - Emis Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.44 Ei 80,00% ÜS9.1.5.2 - Emis (lisatoetus) Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.44 Ei 80,00% ÜS9.1.6 - Võõrdepõrsas, kesik, nuumsiga või Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.44 Ei nooremis 80,00% ÜS9.1.7 - Munakana Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.44 Ei 80,00% ÜS9.1.8 - Vutt Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.44 Ei 80,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS9.1.1 - Piimalehm ja muu vähemalt kahe aasta vanune piimaveis Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Veised. Lisakulu ja saamata tulu piimalehma karjatamisel on 193 € looma kohta aastas, sellest kompenseeritakse 150 € (150€/LÜ). Arvesse on võetud piimamüügist saamata jäänud tulu ja täiendav tööjõukulu karjatamise korraldamiseks. Alates 2024. aastast on arvestuse aluseks PMK poolt 2022. a andmete alusel tehtud kalkulatsioonid, mille kohaselt on saamata jäänud tulu ja lisakulu piimalehma karjatamisel 282 € looma kohta aastas, sellest kompenseeritakse 150 € (150€/LÜ). Piimalehmade puhul on kompensatsiooni osakaal tegelike saamata tulude ja täiendava kuluga võrreldes suurem kui mullikate ja vasikate puhul, sest eelkõige piimalehmi karjatatakse väga vähe ning sekkumisega soovitakse nende karjatamist soodustada. Ühikumäära puhul on arvestatud senise loomade heaolu toetuse ühikumääraga ja seda piimalehmade puhul tõstetud, sest senine ühikumäär ei ole olnud piimalehmade karjatamiseks piisavalt motiveeriv. ÜS9.1.2 - Mullikas Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade ET 335 ET heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Piimaveise noorloomade karjatamisel on lisakulu ja saamata jäänud tulu 104 € aastas, sellest kompenseeritakse mullika kohta 50 € (71,43€/LÜ). Arvesse on võetud saamata jäänud tulu väiksemast kaaluiibest ja täiendav tööjõukulu karjatamise korraldamiseks. Alates 2024. aastast on arvestuse aluseks PMK poolt 2022. a andmete alusel tehtud kalkulatsioonid, mille kohaselt on saamata jäänud tulu ja lisakulu piimaveise noorloomade karjatamisel 154 € looma kohta aastas, sellest kompenseeritakse 50 € (71,43 €/LÜ). Mullikate puhul kompenseeritakse toetusega vähem kui pool toetuse nõuete täitmisest tingitud saamata jäänud tulust ja lisakulust. Kuna osa tootjaid ei karjata ka piimaveiste noorloomi, siis toetatakse ühtlasi nende karjatamist ning tõstetakse veidi ka nende kohta makstavat ühikumäära võrreldes senise loomade heaolu toetusega. ÜS9.1.3 - Vasikas Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Piimaveise noorloomade karjatamisel on lisakulu ja saamata jäänud tulu 104 € aastas, sellest kompenseeritakse vasika kohta 25 € (62,5 €/LÜ). Arvesse on võetud saamata jäänud tulu väiksemast kaaluiibest ja täiendav tööjõukulu karjatamise korraldamiseks. Alates 2024. aastast on arvestuse aluseks PMK poolt 2022. a andmete alusel tehtud kalkulatsioonid, mille kohaselt on saamata jäänud tulu ja lisakulu piimaveise noorloomade karjatamisel 154 € looma kohta aastas, sellest kompenseeritakse 25 € (62,5 €/LÜ). Vasikate puhul kompenseeritakse toetusega vähem kui pool toetuse nõuete täitmisest tingitud saamata jäänud tulust ja lisakulust. Kuna osa tootjaid ei karjata ka piimaveiste noorloomi, siis toetatakse ühtlasi nende karjatamist ning tõstetakse veidi ka nende kohta makstavat ühikumäära võrreldes senise loomade heaolu toetusega. ÜS9.1.4 - Hobune Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Karjatamise nõuetega seotud lisakulud ja saamata jäänud tulu on 50 € looma kohta aastas. Arvesse on võetud täiendav tööjõukulu karjatamise korraldamiseks ning saamata jäänud tulu karjatatavalt pinnalt. Toetusega hüvitatakse 50 € looma kohta aastas (50€/LÜ). ÜS9.1.5.1 - Emis Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Kulu põrsa kastreerimiseks anesteesiat ja analgeesiat kasutades on 2,50 € põrsa kohta. Aastas kastreeritakse keskmiselt 12 põrsast emise kohta ja kulu emise kohta on kokku 30 € aastas. Kulu toksiinisidujate ja hapestajate ostuks ning söötmisplaani koostamseks on 21,57 €. Nõuete täitmisest tingitud saamatajäänud tulu ja lisakulu kokku on 51,57 €, millest toetusega kompenseeritakse 40 € emise kohta aastas (80 €/LÜ). ÜS9.1.5.2 - Emis (lisatoetus) ET 336 ET Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Emise lisatoetuse puhul kompenseeritakse suurenev püsikulu emise kohta ja saamatajäänud tulu tingituna rühmasulus emise pidamispinna suurenemisest. Kokku on saamata jäänud tulu ja lisakulu emise kohta 72,44 €, millest toetusega kompenseeritakse 40 € aastas. ÜS9.1.6 - Võõrdepõrsas, kesik, nuumsiga või nooremis Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Suuremal pinnal peetavate sigade toetuse puhul kompenseeritakse suurenev püsikulu looma kohta, mis on tingitud suurema pidamispinna tagamisest rühmasulgudes peetavatele sigadele ning saamata jäänud tulu tingituna sea pidamispinna suurenemisest. Saamata tulu ja täiendav kulu pidamispinna suurenemisest on 28,08 € aastas. Kulu toksiinisidujate ja hapestajate ostuks ning söötmisplaani koostamseks on 16,71 €. Nõuete täitmisest tingitud saamatajäänud tulu ja lisakulu kokku on 44,79 €, millest toetusega kompenseeritakse 30 € sea kohta aastas (100€/LÜ). ÜS9.1.7 - Munakana Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Saamata jäänud tulu tingituna munakanade pidamispinna suurenemisest on linnu kohta 1,60 € aastas, millest toetusega hüvitatakse 1,60 € (114,29€/LÜ). Toetuse määr langeb võrreldes perioodiga 2014–2022, mil toetuse määr oli 2,37 € munakana kohta aastas. ÜS9.1.8 - Vutt Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Saamata jäänud tulu tingituna vuttide pidamispinna suurenemisest on linnu kohta 2,30 € aastas, millest toetusega hüvitatakse 2,30 € (76,67€/LÜ). 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS9.1.1 - Piimalehm ja muu vähemalt Kavandatud 0,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 0,00 kahe aasta vanune piimaveis (Toetus - ühikusumma (avaliku Ühtne) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 337 ET  O.18 (ühik: 0,00 8 000,00 8 000,00 8 000,00 8 000,00 8 000,00 0,00 Summa: Loomühikud) 40 000,00 Maksimaalne : 8 000,00 ÜS9.1.2 - Mullikas (Toetus - Ühtne) Kavandatud 0,00 71,43 71,43 71,43 71,43 71,43 0,00 ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.18 (ühik: 0,00 21 000,00 21 000,00 21 000,00 21 000,00 21 000,00 0,00 Summa: Loomühikud) 105 000,00 Maksimaalne : 21 000,00 ÜS9.1.3 - Vasikas (Toetus - Ühtne) Kavandatud 0,00 62,50 62,50 62,50 62,50 62,50 0,00 ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.18 (ühik: 0,00 400,00 400,00 400,00 400,00 400,00 0,00 Summa: Loomühikud) 2 000,00 Maksimaalne : 400,00 ÜS9.1.4 - Hobune (Toetus - Ühtne) Kavandatud 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 338 ET  O.18 (ühik: 0,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 0,00 Summa: Loomühikud) 17 500,00 Maksimaalne : 3 500,00 ÜS9.1.5.1 - Emis (Toetus - Ühtne) Kavandatud 0,00 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 0,00 ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.18 (ühik: 0,00 3 675,00 3 750,00 3 750,00 3 750,00 3 750,00 0,00 Summa: Loomühikud) 18 675,00 Maksimaalne : 3 750,00 ÜS9.1.5.2 - Emis (lisatoetus) (Toetus Kavandatud 0,00 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 0,00 - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.18 (ühik: 0,00 3 675,00 3 750,00 3 750,00 3 750,00 3 750,00 0,00 Summa: Loomühikud) 18 675,00 Maksimaalne : 3 750,00 ÜS9.1.6 - Võõrdepõrsas, kesik, Kavandatud 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 nuumsiga või nooremis (Toetus - ühikusumma (avaliku Ühtne) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 339 ET  O.18 (ühik: 0,00 26 400,00 26 400,00 26 400,00 26 400,00 26 598,00 0,00 Summa: Loomühikud) 132 198,00 Maksimaalne : 26 598,00 ÜS9.1.7 - Munakana (Toetus - Ühtne) Kavandatud 0,00 114,29 114,29 114,29 114,29 114,29 0,00 ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.18 (ühik: 0,00 700,00 700,00 1 050,00 1 400,00 1 400,00 0,00 Summa: Loomühikud) 5 250,00 Maksimaalne : 1 400,00 ÜS9.1.8 - Vutt (Toetus - Ühtne) Kavandatud 0,00 76,67 76,67 76,67 76,67 76,67 0,00 ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.18 (ühik: 0,00 480,00 480,00 480,00 480,00 480,00 0,00 Summa: Loomühikud) 2 400,00 Maksimaalne : 480,00 KOKKU O.18 (ühik: 0,00 64 155,00 64 230,00 64 580,00 64 930,00 65 128,00 0,00 Summa: Loomühikud) 323 023,00 Maksimaalne : 65 128,00 Esialgne iga-aastane 0,00 5 950 800,00 5 956 800,00 5 996 800,00 6 036 800,00 6 056 800,00 0,00 29 998 000,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) ET 340 ET  Esialgne iga-aastane 0,00 4 760 640,00 4 765 440,00 4 797 440,00 4 829 440,00 4 845 440,00 0,00 23 998 400,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 341 ET 9.2 - Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus Sekkumise kood (liikmesriik) 9.2 Sekkumise nimetus Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.17. Hektarite või muude üksuste arv, mille eest makstakse mahepõllumajandustoetust Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate V5.1 1 Jah põllumajanduspraktikate kasutamisele V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega V6.1 1 Jah hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine Elurikkust soodustavate majandamispraktikate V6.2 1 Jah kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine Mahepõllumajanduses mahetoodangu suurendamine, V9.10 Jah vähendades mahesaaduste töötlemist tavasaadustena 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) ET 342 ET R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.24 Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket R.29 Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus korrashoiu ja ümberkujundamise vahel R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad R.35 ÜPPst toetatavate mesilastarude osakaal R.43 Antimikroobikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal R.44 Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on arendada mahepõllumajandust, suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet, säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti ning parandada loomade heaolu. Sekkumine on mõeldud täiendamaks sekkumisliigi “Kliima-, keskkonna ja loomade heaolu kavad” raames rakendatavat mahepõllumajanduse ökokava (ÖK2), mille raames toetatakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelevaid põllumajandustootjaid. Kui ettevõttes tegeletakse lisaks mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele ka mahepõllumajandusliku loomakasvatusega, siis on mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu suuremad ning need kompenseeritakse osaliselt hektaripõhise lisamaksega, mis liidetakse mahepõllumajanduse ökokava ühikumaksele. Kuna mahepõllumajanduse ökokava raames võetakse 1-aastane kohustus, siis on otstarbekas, et ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse saamiseks võetakse 1-aastane kohustus. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Mahepõllumajandusega tegelevad põllumajandustootjad, kes täidavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 nõudeid ning kelle ettevõttes peetakse mahepõllumajanduslikke ja/või üleminekuajal olevaid loomi ja/või mesilasperesid. Sekkumist rakendatakse hektaripõhise toetuse vormis sekkumisliigi „Keskkonna-, kliima- ja muud majandamiskohustused“ raames, mille sihtgrupiks on mahepõllumajandustootjad, kes peavad mahepõllumajandusloomi ning võtavad 1-aastase nõuete täitmise kohustuse. Taotleja täidab kogu kohustuseaasta kestel mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega. Toetuskõlblikkuse tingimused ·Toetuse saaja on FIE või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandustootmisega ja kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud või kes on esitanud ettevõtte tunnustamise taotluse. ·Taotlejal peab olema vähemalt 1 ha põllumajandusmaad. ·Toetust antakse mahepõllumajandusliku või mahepõllumajandusele üleminekuajal oleva maa hektari kohta millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuri, tehnilist kultuuri, rühvelkultuuri, v.a kartul, või mis on rohumaa ning mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava (ÖK2) toetust. ·Toetust saab taotleda, kui taotleja peab kogu kohustuseaasta jooksul mahepõllumajanduslikult veiseid, lambaid, kitsi, hobuseid, sigu, küülikuid, kodulinde või mesilasi. Taotleja täidab tingimuslikkuse nõudeid. ET 343 ET Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Ei kohaldu 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Ei kohaldu HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega Ei kohaldu 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetusega hüvitatakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuete täitmisega kaasnevad lisakulutused ja saamata jäänud tulu osaliselt. Toetus ühe hektari maa kohta arvutatakse taotleja loomade, kodulindude või mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euroga ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava (ÖK2) toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, lammaste ja kitsede pidamise eest makstakse toetust kohustuseaastal taotleja peetavate loomade keskmise arvu alusel, kelle kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse. Mahepõllumajanduslikult peetavate hobuste puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate nende hobuste arv, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse. Mahepõllumajanduslikult peetavate sigade, küülikute, kodulindude ja mesilasperede pidamise eest makstakse toetust taotleja poolt kohustuseaastale eelnenud kalendriaastal peetud kodulindude, sigade, küülikute või mesilasperede keskmise arvu alusel, kelle kohta on andmed kantud mahepõllumajanduse registrisse. Taotleja peetavaid kodulinde, sigu, küülikuid ja/või mesilaperesid peab pidama põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohas. Registrisse kantud andmed peavad olema ajakohased. Loomade registreerimise ja identifitseerimise nõuded peavad olema täidetud. Arvutusmeetod Ei kohaldu ET 344 ET Lisaselgitus Loomade ühiku arvutamise koefitsiendid: Piimalehm – 3,7 Ammlehm, üle 6 kuu vanune veis – 1,0 Alla 6 kuu vanune veis – 0,2 Vähemalt 6 kuu vanune hobune – 0,6 Vähemalt 1 aasta vanune lammas – 0,3 Vähemalt 6 kuu vanune kits – 0,3 Emis või kult – 2,2 Vähemalt 2 kuu vanune nuum- või noorsiga – 1,2 Vähemalt 18 nädala vanune munakana ja teised kodulinnud – 0,08 Vutt – 0,01 Üle 4 kuu vanune küülik – 0,02 Mesilaspere – 0,47. Minimaalne kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede arv toetuse saamiseks on järgmine: kalkun – 50 lindu; hani – 50 lindu; part – 50 lindu; munakana – 50 vähemalt 18 nädala vanust lindu; kanabroiler – 50 lindu; pärlkana – 50 lindu; vutt – 100 lindu; siga – 5 siga; küülik – 50 üle 4 kuu vanust küülikut mesilaspere – 5 peret. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)  segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega Ei kohaldu Kui kaua lepingud kestavad? Tegemist on 1-aastase kohustusega. 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 ET 345 ET Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 12 – toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, 80,00% 20,00% 80,00% Eesti mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel ET 346 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud Toetuse Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud ühikusumma liik liik piirkonnad kuludel? ÜS9.2.1 - Piimalehm Toetus 91(3)(b)-EE- Keskmine R.29 Ei 80,00% ÜS9.2.2 - Muu veis Toetus 91(3)(b)-EE- Keskmine R.29 Ei 80,00% ÜS9.2.3 - Hobune Toetus 91(3)(b)-EE- Keskmine R.29 Ei 80,00% ÜS9.2.4 - Lammas, kits Toetus 91(3)(b)-EE- Keskmine R.29 Ei 80,00% ÜS9.2.5 - Siga Toetus 91(3)(b)-EE- Keskmine R.29 Ei 80,00% ÜS9.2.6 - Kodulind Toetus 91(3)(b)-EE- Keskmine R.29 Ei 80,00% ÜS9.2.7 - Küülik Toetus 91(3)(b)-EE- Keskmine R.29 Ei 80,00% ÜS9.2.8 - Mesilaspere Toetus 91(3)(b)-EE- Keskmine R.29 Ei 80,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS9.2.1 - Piimalehm Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. ET 347 ET Piimalehma kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 1150 eurot, sellest kompenseeritakse 314 eurot looma kohta aastas (314 eurot loomühiku kohta). ÜS9.2.2 - Muu veis Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Ammlehma ja muu üle 6 kuu vanuse veise kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 259 eurot, sellest kompenseeritakse 85 eurot looma kohta aastas (85 eurot loomühiku kohta). Kuni 6 kuu vanuse veise kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 56 eurot, sellest kompenseeritakse 17 eurot looma kohta aastas (42,5 eurot loomühiku kohta). ÜS9.2.3 - Hobune Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda ET 348 ET kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. ÜS9.2.4 - Lammas, kits Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Lamba kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 70 eurot, sellest kompenseeritakse 25,5 eurot looma kohta aastas (170 eurot loomühiku kohta). Kitse kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 140 eurot, sellest kompenseeritakse 25,5 eurot looma kohta aastas (170 eurot loomühiku kohta). ÜS9.2.5 - Siga Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad ET 349 ET olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Emise ja kuldi kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 183 eurot, sellest kompenseeritakse 183 eurot looma kohta aastas (366 eurot loomühiku kohta). Nuum- või noorsea kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 126 eurot, sellest kompenseeritakse 102 eurot looma kohta aastas (340 eurot loomühiku kohta). ÜS9.2.6 - Kodulind Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Munakana kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 16,7 eurot, sellest kompenseeritakse 6,8 eurot linnu kohta aastas (485,7 eurot loomühiku kohta). Broileri ja muu kodulinnu kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 13,9 eurot, sellest kompenseeritakse 6,8 eurot linnu kohta aastas (226,7 eurot loomühiku kohta). Vuti kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 1,5 eurot, sellest kompenseeritakse 0,85 eurot looma kohta aastas (85 eurot loomühiku kohta). ÜS9.2.7 - Küülik Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, ET 350 ET lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Küüliku kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 10,5 eurot, sellest kompenseeritakse 1,7 eurot looma kohta aastas (57 eurot loomühiku kohta). ÜS9.2.8 - Mesilaspere Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Mesilasperede pidamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 132 eurot, sellest kompenseeritakse 40 eurot pere kohta aastas. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS9.2.1 - Piimalehm (Toetus - Kavandatud 0,00 160,00 160,00 160,00 160,00 160,00 0,00 Keskmine) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) ET 351 ET  Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS9.2.2 - Muu veis (Toetus - Kavandatud 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 Keskmine) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS9.2.3 - Hobune (Toetus - Kavandatud 0,00 26,00 26,00 26,00 26,00 26,00 0,00 Keskmine) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS9.2.4 - Lammas, kits (Toetus - Kavandatud 0,00 85,00 85,00 85,00 85,00 85,00 0,00 Keskmine) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) ET 352 ET  Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS9.2.5 - Siga (Toetus - Keskmine) Kavandatud 0,00 450,00 450,00 450,00 450,00 450,00 0,00 ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS9.2.6 - Kodulind (Toetus - Kavandatud 0,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 0,00 Keskmine) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS9.2.7 - Küülik (Toetus - Keskmine) Kavandatud 0,00 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 0,00 ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) ET 353 ET  Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS9.2.8 - Mesilaspere (Toetus - Kavandatud 0,00 2 500,00 2 500,00 2 500,00 2 500,00 2 500,00 0,00 Keskmine) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 KOKKU O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 125 000,00 135 000,00 140 000,00 145 000,00 150 000,00 0,00 Summa: 695 000,00 Maksimaalne : 150 000,00 Esialgne iga-aastane 0,00 5 300 000,00 5 300 000,00 5 400 000,00 5 400 000,00 5 600 000,00 0,00 27 000 000,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 4 240 000,00 4 240 000,00 4 320 000,00 4 320 000,00 4 480 000,00 0,00 21 600 000,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) ET 354 ET  Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 355 ET 9.3 - Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus Sekkumise kood (liikmesriik) 9.3 Sekkumise nimetus Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, V9.1 1 Jah kvaliteediskeeme ja programme Tõsta loomapidajate teadmisi V9.2 1 Jah karjatervisest üldiselt Toetada kõrgema karjatervise V9.4 1 Jah jälgimise kohustuse võtmist 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.43 Antimikroobikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal R.44 Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust karjatervise olulisusest vastamaks ühiskonna ootustele loomakasvatuslikus toidutootmises. Sekkumise kaudu toetatakse põllumajandustootjaid, kes võtavad loomade heaolu ja tervise edendamiseks kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse eesmärgiga ennetada tõhusamalt haiguste tekkimist ja antimikroobsete ravimite kasutamise vajadust. Sekkumisega toetatakse karjaterviseprogrammi (edaspidi KTP) kasutuselevõttu ja rakendamist loomakasvatusettevõttes. KTP eesmärgiks on monitoorida farmi põhiselt loomade erinevaid ET 356 ET tervisenäitajaid tuvastades regulaarse karja jälgimise, andmete korje ja analüüsi kaudu olukorda karjas ning näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks ja lisameetmete rakendamiseks kaetakse läbi toetuse kulud, mis on seotud karja regulaarse jälgimisega, andmekorjega ja arvestuse pidamisega, samuti kulud veterinaararsti visiitidele, andmete analüüsimisele ja nõustamisele. Karjaterviseprogrammi rakendamise tulemusena paraneb karja loomade tervisestaatus, väheneb antibiootikumide kasutamine ning paraneb toodangu kvaliteet ja suureneb loomade tootlikkus. Täiendav andmekorje on abiks riigi suurandmete korjele PõKa baromeetri jaoks, mis omakorda on abiks arengukava eesmärkide täitmisel. Sekkumist planeeritakse rakendada etapiviisiliselt. Esimeses etapis toetatakse karjaterviseprogrammi rakendamist piimakarjades. Edaspidi on plaanis sekkumist rakendada ka teistele põllumajandusloomadele. Karjatervise programm koosneb loomade tervisealasest jälgimisest, andmete korjest, tervisealase olukorra üle arvestuse pidamisest, veterinaararsti visiitidest koos andmete analüüsiga, sh selle põhjal tehtud ettepanekutest korrigeerivateks meetmeteks parema karjatervise eesmärgi saavutamiseks. Karjatervise andmete korje ja analüüs ning nõustamine edasise tegevuse osas toimub taotleja ettevõttes vastavalt tegevusplaanile. Andmete korje toimub vastavalt kokkulepitud põhimõtetele Piimaklastri ja EMÜ pilootprojekti raames väljatöötatud piimaveisefarmidele sobivate karjatervisealaste protokollide põhjal. Piimaveisekarjade kohta on eeltöö tehtud ja ühikuhinnad välja arvutatud. Sekkumise esimeseks sihtgrupiks on piimaveisekarjad ja kui on näha, et sihtgrupp ei kasuta kogu rahaeraldist ära siis rakendatakse sekkumist lihaveisekarjadele. Karjatervise andmete analüüsiks ning nõustamiseks rakendatavate meetmete osas peab loomakasvataja kasutama vastava ettevalmistusega veterinaararsti (läbinud vastava täiendkoolituse) või karjatervise konsulenti (uus grupp nõustajaid AKISe töörühmast). Loomakasvataja peab karjatervise programmi raames loomade jälgimise, kogutud andmete, tehtud analüüside ning nende põhjal seatud eesmärkide ning korrigeerivate meetmete rakendamise üle arvestust. Nõuete täpsemad kirjeldused sätestatakse maaeluministri määruses. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaajad Loomapidajad, kes on esitanud põllumajandusloomade registrisse majandustegevuse teate või saanud tegevusloa loomapidamiseks. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuskõlblikkuse tingimused ·Toetuse taotleja peab põllumajandusloomade liiki vastavalt väljakuulutatud taotlusvoorule. ·Taotleja kasutab toetatavate tegevuste elluviimisel põllumajandusloomade pidamiseks ettevõtet loomatervise määruse (EL) nr 2016/429 artikli 4 punkti 27 tähenduses, mis on kantud põllumajandusloomade registrisse. ·Taotleja poolt peetavad kõik toetusalused põllumajandusloomad peavad olema nõuetekohaselt registreeritud ja identifitseeritud. · Taotleja peab regionaal- ja põllumajandusministri määrusega ettenähtud arvul põllumajandusloomi. · Loomade arv, kelle kohta toetust taotletakse, peab vastama maaeluministri määrusega kehtestatud minimaalsele loomade arvule. Loomade arv võib kohustuseperioodi jooksul varieeruda, kuid keskmine loomade arv ei tohi langeda alla määrusega kehtestatud minimaalset loomade arvu. ET 357 ET Nõuded toetatavale tegevusele · Taotlejal on sõlmitud karjaterviseprogramme nõustava veterinaararstiga leping. · Taotleja täidab regulaarselt karjatervise protokolli, millesse kogutud karjaterviseandmed säilitatakse taasesitataval kujul. · Taotleja võtab kohustuse täita loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat. ·Taotleja täidab tingimuslikkuse nõudeid. Täpsemad toetuskõlblikkuse tingimused abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude kohta sätestatakse maaeluministri määruses. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Taotleja täidab veterinaarseaduse § 54 lõikes 2 või 3 nimetatud loomatauditõrje programmi. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega Ei kohaldu 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil - Arvutusmeetod Kõrgemate majandamisnõuete toetuse ühikusummade väärtuse arvutamisel on arvestatud täiendavate tööjõukuludega, mis on seotud karja regulaarse jälgimisega, andmekorjega ja arvestuse pidamisega. Samuti on ühikusummade arvutamisel arvestatud tööjõukuludega, mis on seotud lepinguga karjatervist nõustava veterinaararsti visiitide, andmete analüüsimise ja nõustamisega. Lisaselgitus Ei kohaldu 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ET 358 ET Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)  segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega Ei kohaldu Kui kaua lepingud kestavad? Tegemist on 5-aastase kohustusega. 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 – toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutustega. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, 80,00% 20,00% 80,00% Eesti mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel ET 359 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud Toetuse Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud ühikusumma liik liik piirkonnad kuludel? ÜS9.3.1 - Piimalehm Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.43; R.44 Ei 80,00% ÜS9.3.2 - Lihaveis Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.43; R.44 Ei 80,00% ÜS9.3.3 - Lammas ja kits Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.43; R.44 Ei 80,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS9.3.1 - Piimalehm Kõrgemate majandamisnõuete toetuse ühikusummade väärtuse arvutamisel on arvestatud täiendavate tööjõukuludega, mis on seotud karja regulaarse jälgimisega, andmekorjega ja arvestuse pidamisega. Samuti on ühikusummade arvutamisel arvestatud tööjõukuludega, mis on seotud lepinguga karjatervist nõustava veterinaararsti visiitide, andmete analüüsimise ja nõustamisega. Hetkel on arvestatud, et toetust tullakse taotlema piimakarjale suurusega vähemalt 101 piimaveist ning kõikidele lihaveistele ning lammastele ja kitsedele. ÜS9.3.2 - Lihaveis Kõrgemate majandamisnõuete toetuse ühikusummade väärtuse arvutamisel on arvestatud täiendavate tööjõukuludega, mis on seotud karja regulaarse jälgimisega, andmekorjega ja arvestuse pidamisega. Samuti on ühikusummade arvutamisel arvestatud tööjõukuludega, mis on seotud lepinguga karjatervist nõustava veterinaararsti visiitide, andmete analüüsimise ja nõustamisega. Hetkel on arvestatud, et toetust tullakse taotlema piimakarjale suurusega vähemalt 101 piimaveist ning kõikidele lihaveistele ning lammastele ja kitsedele. ÜS9.3.3 - Lammas ja kits Kõrgemate majandamisnõuete toetuse ühikusummade väärtuse arvutamisel on arvestatud täiendavate tööjõukuludega, mis on seotud karja regulaarse jälgimisega, andmekorjega ja arvestuse pidamisega. Samuti on ühikusummade arvutamisel arvestatud tööjõukuludega, mis on seotud lepinguga karjatervist nõustava veterinaararsti visiitide, andmete analüüsimise ja nõustamisega. Hetkel on arvestatud, et toetust tullakse taotlema piimakarjale suurusega vähemalt 101 piimaveist ning kõikidele lihaveistele ning lammastele ja kitsedele. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS9.3.1 - Piimalehm (Toetus - Ühtne) Kavandatud 0,00 45,00 45,00 45,00 45,00 45,00 0,00 ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 360 ET  O.18 (ühik: 0,00 26 000,00 26 000,00 26 000,00 26 000,00 26 000,00 0,00 Summa: Loomühikud) 130 000,00 Maksimaalne : 26 000,00 ÜS9.3.2 - Lihaveis (Toetus - Ühtne) Kavandatud 0,00 0,00 40,00 40,00 40,00 40,00 0,00 ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.18 (ühik: 0,00 0,00 24 000,00 24 000,00 24 000,00 24 000,00 0,00 Summa: Loomühikud) 96 000,00 Maksimaalne : 24 000,00 ÜS9.3.3 - Lammas ja kits (Toetus - Kavandatud 0,00 0,00 0,00 46,00 46,00 46,00 0,00 Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.18 (ühik: 0,00 0,00 0,00 2 250,00 2 250,00 2 250,00 0,00 Summa: Loomühikud) 6 750,00 Maksimaalne : 2 250,00 KOKKU O.18 (ühik: 0,00 26 000,00 50 000,00 52 250,00 52 250,00 52 250,00 0,00 Summa: Loomühikud) 232 750,00 Maksimaalne : 52 250,00 Esialgne iga-aastane 0,00 1 170 000,00 2 130 000,00 2 230 000,00 2 230 000,00 2 230 000,00 0,00 9 990 000,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) ET 361 ET  Esialgne iga-aastane 0,00 936 000,00 1 704 000,00 1 784 000,00 1 784 000,00 1 784 000,00 0,00 7 992 000,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 362 ET KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK4 Sekkumise nimetus Mulla- ja veekaitsetoetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade V4.3 1 Jah orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate V5.1 1 Jah põllumajanduspraktikate kasutamisele V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah Soodustada veekogumeid V6.6 säästvaid 2 Jah põllumajanduspraktikaid 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal ET 363 ET R.22 Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Võttes aluseks strateegiakava SWOT-analüüsi ja vajaduste hindamist, hõlmatakse selle sekkumisega üksnes mulla- ja veekaitseliselt eriti tundlikke ja prioriteetseid alasid. Paljud teised muldade heale seisundile kaasa aitavad ning samuti veekaitsele suunatud tegevused (nt viljavaheldus, vahekultuuride kasvatamine, haljasväetise kasvatamine, orgaanilise multši kasutamine jm) on koondatud keskkonnasõbraliku majandamise jt ökokavade nõuete alla. Seejuures on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemine üks mulla- ja veekaitsetoetuse toetuskõlblikkuse tingimustest. Mullakaitseliselt on selle sekkumise eesmärk süsiniku emissiooni vähendamine ning muldade orgaanilise süsiniku varu ja turvasmuldade kaitsmine. Kuna kõige suurem orgaanilise süsiniku emissioon põllumajanduses toimub turvasmuldadelt ning kõige suurema orgaanilise süsiniku sisaldusega ja mineraliseerumisele haavatumad on just haritavad turvasmullad, vähendatakse sekkumise abil selliste muldadega põllumajandusmaa harimist ja soodustatakse põllukultuuride aluse maa viimist pikaajalise rohumaa alla ja vastupidi, välditakse rohumaa asemel põllukultuuride kasvatamist. Mullaerosioon mõjutab oluliselt mullaviljakust ja mullaökosüsteemide seisundit ning on üheks olulisemaks toitainete väljakannet põhjustavaks protsessiks. Eestis on siiski erodeerunud muldade osakaal väga väike, kuid lokaalselt on oluline, et toetatakse selliste maade rohumaaks viimist või rohumaana hoidmist. Veekaitseliselt on selle sekkumise eesmärk põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine. Toitainete leostumist mõjutab oluliselt mulla kaetus taimedega. Taimed omastavad mullast nii toitaineid kui vett mistõttu neid leostub taimkattega (püsivalt) kaetud mullast välja vähem. Põhjaveekogumitele suunatud sekkumisena rakendatakse eelkõige põllumaa viimist rohukamara alla ja rohumaa hoidmist rohukamaras. Pinnaveekogumitele suunatud sekkumisena rakendatakse eelkõige veeseadusega võrreldes laiema püsiva taimikuga veekaitsevööndi kehtestamist, millest tulenevad piirangud toetusega hüvitatakse. Sekkumist kujundati koos perioodi 2022–2027 veemajanduskavade koostamisega, mille eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Nii mulla- kui veekaitsetoetuse eesmärke täidab kõige enam liigirikas looduslik rohumaa, mille rohukamarat pole aastaid uuendatud ja kus ei ole kasutatud mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid. Seetõttu toetatakse kõrgema toetusemääraga mulla- ja veekaitsetoetuse õiguslikel maadel asuvaid väärtuslikke rohumaid ning lisatakse nende kohta täiendavad nõuded. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetuskõlblikkuse tingimused: Taotleja kohta Toetuse saaja on põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, (v.a väärtusliku püsirohumaa korral põllumajandustootja ja muu toetuse taotleja), kellele antakse mulla- ja veekaitsetoetuse esimese kohustuseaasta kohta ka keskkonnasõbraliku majandamise toetust või kus rohumaa hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut loomi ning kes järgnevatel kohustuseaastatel taotleb keskkonnasõbraliku majandamise toetust või peab rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikut loomi. Maa kohta ET 364 ET · Toetusega hõlmatud maa peab asuma põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. · Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust võib taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse põllu kohta, mille põhimullana on vähemalt 70% ulatuses turvasmullad (M, S, R, AM) ja/või erodeeritud (E,e) ja deluviaalmuldade (D) kompleks. · Põhjaveekaitse toetust võib taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse põllu kohta, mis asub vähemalt 50% ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal ning põllu kohta, millel asub allikas või karstivorm. · Pinnaveekaitse toetust võib taotleda toitainete tõttu kesises, halvas ja väga halvas seisundiklassis pinnaveekogumi valgalal asuva veekogu (va Läänemeri), mille veeseaduse kohane veekaitsevöönd on vähemalt 10 m, piirneva vähemalt 0,3 ha suuruse põllu kohta või keskkonnakaitseliste maaparandusrajatiste sekkumisega rajatud veekaitsevööndi laiendi kohta. Toetust antakse 10 m veekaitsevööndi puhul 40 m täiendava veekaitselise rohumaa eest ja 20 m veekaitsevööndi puhul 30 m täiendava veekaitselise rohumaa eest. · Väärtusliku püsirohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust ning väärtusliku püsirohumaa põhjaveekaitse toetust makstakse turvas- ja erodeeritud mulla või põhjaveekaitse toetuse õigusliku püsirohumaa kohta, mis on ekspertide poolt hinnatud väärtuslikuks või potentsiaalselt väärtuslikuks püsirohumaaks. Väärtuslikuks püsirohumaaks loetakse pärandniite, mis asuvad väljaspool riiklikke kaitstavaid loodusobjekte. Potentsiaalseteks väärtuslikeks püsirohumaadeks eelnevalt kaardistatud ja inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaid. · Taotleja võib samale maale taotleda vaid ühte mulla- ja veekaitse toetust. · Toetust ei maksta pärandniidu toetuse õiguslikele aladele. · Toetust ei maksta maale, mille kohta taotleja taotleb väärtusliku püsirohumaa toetust. Toetust ei maksta ökoalade toetuse taotlemisel ökoalana määratletud põllumaa kohta ning samuti maa kohta, mille kohta makstakse taotlejale keskkonnasõbraliku majandamise toetust (v.a väärtusliku püsirohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse ning väärtusliku püsirohumaa põhjavee kaitse toetuse puhul) ning mesilaste korjealade toetust. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuse saamise nõuded: 1.1 Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse saamise nõuded · Taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Selleks viib taotleja põllukultuuri jmt all oleva maa kohustuseaastal rohukamara alla või jätkab rohumaa hoidmist rohukamaras. · Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita ning üldjuhul ei randaalita ega freesita ja ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. · Rohumaad võib äestada ning uuendada otsekülvi ja pealtparandamise teel. · Turvasmullal asuvat rohumaad võib kohustuseperioodi jooksul üks kord freesida või kuni kaks korda randaalida. Turvasmullad umbrohtuvad kergesti ka uue kamara tingimustes mitmete heintaimedega konkurentsivõimeliste umbrohtudega (nõgesed jm) ning see tingibki uuendamise vajaduse. · Rohumaa ülekarjatamine on keelatud. · Üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi kasutamine on keelatud. · Taotleja korraldab rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (va juhul, kui proovid on juba 5-aastase tsükliga võetud) arvestusega, et iga kuni 20 ha kohustusealuse turvasmullaga rohumaa ja iga kuni 2 ha erodeeritud mullaga rohumaa kohta on võetud üks mullaproov. Määratakse mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning mulla orgaanilise süsiniku sisaldus. · Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul temaatilisel koolitusel. 1.2. Väärtusliku püsirohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse saamise nõuded · Taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. ET 365 ET · Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega äestata ning ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. · Rohumaa uuendamine ja väetiste (va loomade karjatamisel mahajääva sõnniku) ning taimekaitse- vahendite kasutamine on keelatud. · Rohumaa ülekarjatamine, karjatatavate loomade lisasöötmine (va mineraalsööt) ja peale 1. novembrit nende rohumaal pidamine on keelatud. · Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul temaatilisel koolitusel. 2.1. Põhjaveekaitse toetuse saamise nõuded · Toetuse taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Selleks viib taotleja põllukultuuri jmt all oleva maa kohustuseaastal rohukamara alla või jätkab rohumaamaa hoidmist rohukamaras. · Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita ega freesita ja ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. · Rohumaad võib äestada ning uuendada otsekülvi ja pealtparandamise teel. · Rohumaa ülekarjatamine on keelatud. · Üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi kasutamine on keelatud. · Taotleja korraldab rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (va juhul, kui proovid on juba 5-aastase tsükliga võetud) arvestusega, et iga kuni viie kohustusealuse rohumaa hektari kohta on võetud üks mullaproov. Määratakse mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning mulla orgaanilise süsiniku sisaldus. Taotleja osaleb üks kord kohustuseperioodi jooksul temaatilisel koolitusel. 2.2. Väärtusliku püsirohumaa põhjaveekaitse toetuse saamise nõuded · Taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. · Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega äestata ning ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. · Rohumaa uuendamine ja väetiste (va loomade karjatamisel mahajääva sõnniku) ning taimekaitse- vahendite kasutamine on keelatud. · Rohumaa ülekarjatamine, karjatatavatele loomadele väärtuslikul püsirohumaal lisasööda andmine (va mineraalsööt) ja peale 1. novembrit loomade rohumaal pidamine on keelatud. · Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul temaatilisel koolitusel. 3. Pinnaveekaitse toetuse saamise nõuded · Pinnaveekogumi äärde tuleb jätta kohustuseperioodi ajaks veeseaduse kohasele 10 m veekaitsevööndile lisaks 40 m veekaitsevööndi laiend, 20 m veeseaduse kohasele veekaitsevööndile lisaks 30 m veekaitsevööndi laiend. Toetust makstakse ka keskkonnakaitseliste maaparandusrajatiste sekkumisega rajatud veekaitsevööndi laiendi eest. · Taotleja peab hoidma selle veekaitsevööndi laiendi, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Selleks viib taotleja põllukultuuri jmt all oleva maa kohustuseaastal rohumaa alla või jätkab maa hoidmist rohumaana. Teatud juhtudel võivad sel maal kasvada puud ja põõsad. · Kohustuse alust rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita ega freesita ja ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. · Veekaitsevööndi laiendis oleva rohumaa uuendamine on keelatud. · Veekaitsevööndi laiendis oleva rohumaa ülekarjatamine on keelatud. · Väetise ja reoveesette kasutamine, sõnnikuhoidla ja -auna ning punktkoormusobjekti (loomade söötmis- ja jootmiskoht) paigaldamine on veekaitsevööndi laiendis keelatud. · Keemilise taimekaitsevahendi kasutamine (veeseaduses nimetatud registreeringuta) on veekaitsevööndi laiendis keelatud. Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul temaatilisel koolitusel. ET 366 ET O14 Milline maa on toetusõiguslik? ÜPP kava jaoks määratletud põllumajandusmaa Põllumajanduseks kasutatav maa põllumajandusmaal ja mujal Pinnaveekaitse toetuse puhul võib veekaitsevööndi laiend hõlmata ka alasid väljapool põllumajandusmaad ning seda eriti just keskkonnakaitseliste maaparandusrajatiste sekkumisega rajatud veekaitsevööndi laiendi puhul. Väärtusliku püsirohumaa turvas- ja erodeeritud mulla toetuse ning väärtusliku püsirohumaa põhjaveekaitse toetuse alused maad võivad olla tavapärasest märjemad ning seal võib esineda enam puid või põõsaid. Mittepõllumajandusmaa 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu riiklikul, piirkondlikul, allpiirkondlikul, põllumajanduslike majapidamiste rühma ja GAEC01 põllumajandusliku majapidamise tasandil 2018. võrdlusaastaga võrreldes. Suurim vähenemine võrdlusaastaga võrreldes on 5 %. GAEC02 Märg- ja turbaalade kaitse GAEC04 Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine Mullaharimistavad, mis vähendavad mulla degradeerumise ja - GAEC05 erosiooni riski, sealhulgas nõlva kaldenurga arvestamine Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud GAEC09 püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse tingimuslikkuse baastaseme elemendid HPK1 - Püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. HPK2 - 2024. aastal kehtib järgmine nõue 1: Turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole kündmine ja freesimine lubatud, välja arvatud turvasmullaga põllumaal, kus on lubatud üks kord nelja aasta jooksul künda ja freesida. 2024. aastal loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks vähemalt 90% ulatuses turvasmullaga põld. 2025. aastast kehtib järgmine nõue 1: Turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole kündmine ja freesimine lubatud, välja arvatud turvasmullaga põllumaal, kus on lubatud üks kord nelja aasta jooksul künda ja freesida. Alates 2025. aastast loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks põld, kus on vähemalt 70% ulatuses turvasmulda. Nõue 2: Kuivendamata märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaad ei tohi kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajandustegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva kuivendussüsteemi toimimiseks. HPK5 - Üle 10-protsendise kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid: mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. Täpsemad tingimused kehtestatakse siseriikliku õigusaktiga. HPK9 - Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega püsirohumaa ning Natura 2000 ET 367 ET võrgustiku alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega seda maad üles künda. Nõude rakendumise alaks on Natura 2000 ja 100% turvasmuldadega kattuvad alad ning Natura 2000 võrgustikku jäävad pärandniidud ja inventeeritud väärtuslikud püsirohumaad. Täpsemad tingimused kehtestatakse siseriikliku õigusaktiga. Põhja- ja pinnaveekaitse toetuse saamise tingimuslikkuse baastaseme elemendid HPK1 - Püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. HPK 4 (üksnes pinnaveekaitse toetuse puhul) - Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud väetist ja taimekaitsevahendeid kasutada. Puhverriba laius arvestatakse veeseaduse § 118 lõigetes 3 ja 4 sätestatud lähtejoonest. Vooluveekogud, millele antud nõue kehtib, on maaparandussüsteemi avatud eesvoolud, peakraavid, jõed, ojad, kanalid. Puhverriba laius on: 1) 3 meetrit – alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutataval kraavil, kui nimetatud kraavi veekogutüüp on Eesti looduse infosüsteemi andmetel peakraav või kraav Erandina võib märkimisväärsete kuivenduskraavidega (alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavid ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutatavad alla 10 % kaldega alal asuvad kraavid) aladel puhverriba laiust ka kitsendada, arvestades kohalikke olusid sh riigisiseseid õigusakte, kuid see ei tohi olla väiksem kui 1 meeter. 2) 10 meetrit – jõe, oja ja kanali puhul, mille veekogutüüp on Eesti looduse infosüsteemi andmete kohaselt jõgi, oja või kanal, ning üle 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutaval vooluveekogul. Täpsemad tingimused kehtestatakse siseriikliku õigusaktiga. HPK9 - Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega püsirohumaa ning Natura 2000 võrgustiku alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega seda maad üles künda. Nõude rakendumise alaks on Natura 2000 ja 100% turvasmuldadega kattuvad alad ning Natura 2000 võrgustikku jäävad pärandniidud ja inventeeritud väärtuslikud püsirohumaad. Täpsemad tingimused kehtestatakse siseriikliku õigusaktiga. Muud baastaseme elemendid · Taotleja kannab andmed põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse (veeseaduse § 155). · Veeseaduse § 162 alusel väetamisplaani koostamine (üksnes põhja- ja pinnaveekaitse toetuse saamise puhul). · HPK 4 nõudele lisaks on pinnaveekaitse toetuse puhul: veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on: 1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit; 2) teistel järvedel, allikatel – 10 meetrit, välja arvatud veeseaduse § 118 lõike 2 punktis 3 nimetatud juhtudel; HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega HPK 1 võimaldab püsirohumaid üles harida ning maaharimise viisi seal ei reguleerita. Sekkumises peab maa hoidma püsivalt rohukamaras, maaharimine on lubatud vaid taimiku säilimise eesmärgil minimaalses mahus. Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse puhul ei välista HPK 2 nõue maa kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. HPK 2 raames on maa kündmine ja freesimine piiratud, kuid muud vähem emissioone ET 368 ET tekitavadmaaharimisviisid on (ka iga-aastaselt) lubatud. KK4s peab turvasmullaga maa hoidma kohustuseperioodi vältel püsivalt rohumaa all ning harimine on lubatud vaid minimaalselt ja eelkõige rohukamara uuendamise vajadusest tulenevalt. Erodeeritud muldade puhul on sekkumises võrreldes HPK 5 erosiooni takistavate võtetega lubatud üksnes maa kohustuseperioodi vältel (püsivalt ning ka talvisel ajal) rohumaana hoidmine ning mullaharimistööd on keelatud. Pinnaveekaitse toetuse puhul makstakse toetust veeseaduse ja HPK 4 nõuetega võrreldes kuni 50 m veekaitsevööndi laiendi eest (enamasti hüvitatakse sekkumisega täiendavalt +30m või +40m eest, kus baastaseme element on vastavalt 20m või 10m). Kuna HPK 4 hõlmab vooluveekogusid, kuid KK4 sekkumise raames on toetust võimalik taotleda ka järvede ja allikate veeseadusega võrreldes täiendavate laiemate veekaitsevööndite jätmise eest, on asjakohane kehtestada vastav muu baastaseme element. Põlluraamat ja veekaitsetoetuse puhul väetamisplaan aitavad tõhusa planeerimisvahendina baastaseme elementide kaudu kaasa sekkumise eesmärgipärasele rakendamisele. 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse ühikumäär on järgmine: 1.1. Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse puhul 70 eurot hektari kohta aastas. 1.2. Väärtusliku rohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse puhul 100 eurot hektari kohta aastas. 2.1. Põhjaveekaitse toetuse puhul: · kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%, 180 eurot hektari kohta aastas; · kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20%, 85 eurot hektari kohta aastas. 2.2. Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetuse puhul: · kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%, 220 eurot hektari kohta aastas; · kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20%, 110 eurot hektari kohta aastas. 3. Pinnaveekaitse toetuse puhul: · kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%, 220 eurot hektari kohta aastas; kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20%, 100 eurot hektari kohta aastas. Arvutusmeetod Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud Põllumajandusuuringute Keskus. Turvas- ja erodeeritud mulla toetusega ning põhjaveekaitse toetusega hüvitatakse põllukultuuride asendamisest ET 369 ET rohumaaga ja glüfosaadi kasutamise keelust tekkiv saamata jäänud tulu ning rohumaa rajamise ja mullaproovide võtmisega kaasnevad kulud. Pinnaveekaitse toetuse ja väärtusliku püsirohumaa kohta makstava toetuse puhul võetakse saamata jäänud tuluna arvesse võetud ka taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise mittekasutamise mõju ettevõtte majandusnäitajatele (nt söödaväärtuse kahanemine). Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse nõudeid täites on arvestuslik saamata jäänud tulu ja lisakulu keskmiselt 119,1 eur/ha/a, millest toetusega kompenseeritakse 58,8%. Samas ei ole neid arvestusi tehtud mullaliigi põhiselt (aluseks on põllukultuuride ja rohumaade keskmine kattetulu) ja saamata jäänud tulu on teatud muldadel nende taimekasvatuseks sobivust arvesse võttes väiksem (või ka suurem). Näiteks on turvasmuldade puuduseks, mis mõjutab nende sobivust taimekasvatuseks sügisene liigvesi ja kesksuvine veepuudus, kaaliumipuudus ja vähene fosfori sidumise võime ning ebasoodne soojusrežiim (soojenevad aeglaselt). Väärtuslikul püsirohumaal on saamata jäänud tulu ja lisakulutused maa rohumaa all hoidmise ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keelust tulenev söödaväärtuse kahanemine kokku 153,6 eur/ha, millest toetusega hüvitatakse 100 eur/ha ehk 65,1%. Veekaitseliselt tundlikes piirkondades on sageli viljakad mullad ning põllumeeste ootused saagi suurusele on seetõttu Eesti keskmisega (ja ka turvasmuldadega) võrreldes suuremad. Seetõttu on asjakohane tootjaid täiendavaid piiranguid kaasa toovate skeemidega liitumiseks rahaliselt kõrgemate toetusmääradega motiveerida. Maa rohumaana hoidmisel erineb põllukultuuride ja söödakultuuride kattetulu ligi kaks korda, mistõttu kehtestatakse põhjavee- ja pinnaveekaitse toetuse puhul põllumajandusliku majapidamise rohumaade osakaalu arvestades kaks erinevat toetuse ühikumäära. Ühikumäär sõltub sellest, mitu protsenti asjakohasel kohustuseaastal rohumaa kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast moodustab. Perioodil 2014–2020 kehtinud piirkondliku veekaitsetoetuse määr, mis oli olenevalt ettevõtte rohumaade kogupindalast kas 70 või 130 eurot/ha ja mida maksti nitraaditundlike alade põhjavee kaitseks, ei olnud põllumajandustootjatele kohustuse võtmiseks piisavalt motiveeriv. 2019. a taotleti kõrgema määraga toetust vaid 30,74 hektari ja madalama määraga toetust 288,54 hektari kohta. Seda silmas pidades kehtestatakse sel perioodil eelmisega võrreldes kõrgemad toetusmäärad (vastavalt 85 ja 180 eur/ha). Põhjaveekaitse toetuse nõuete täitmise juures esineb taimekasvatusettevõtetel, kus rohumaid on kuni 20%, põllukultuuride asemel maa kohustuseperioodi jooksul rohumaana hoidmise ja glüfosaadi kasutamise keelu tõttu arvestuslik saamata jäänud tulu ning mullaproovide jm lisakulu keskmiselt 245,98 eur/ha, millest toetusega kompenseeritakse 73,18%. Sega- ja loomakasvatusettevõtetel, kus rohumaid on üle 20%, kaasnevad selle toetuse nõuete täitmisega saamata jäänud tulu ja lisakulu keskmiselt 130,22 eur/ha, millest toetusega kompenseeritakse 65,27%. Pinnaveekaitse toetuse aluse maa puhul ei tohi väetisi ja taimekaitsevahendeid üldse kasutada, mis kitsendab märkimisväärselt taimekasvatust neil aladel. Seetõttu makstakse nende alade kohta veekaitselise kohustuse võtmise eest toetust olenevalt ettevõtte rohumaade kogupindalast kas 100 või 220 eur/ha. Toetuse nõuete täitmise juures esineb taimekasvatusettevõtetel, kus rohumaid on kuni 20%, põllukultuuride asemel maa kohustuseperioodi jooksul rohumaana hoidmise, taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste mittekasutamisega (söödaväärtuse kahanemine) tõttu arvestuslik saamata jäänud tulu ning rohumaade rajamisest tekkiv lisakulu ja saamata jäänud tulu kokku keskmiselt 226,03 eur/ha, millest toetusega kompenseeritakse 97,33%. Sega- ja loomakasvatusettevõtetel, kus rohumaid on üle 20%, kaasnevad selle toetuse nõuete täitmisega saamata jäänud tulu ja lisakulu keskmiselt 154,67 eur/ha, millest toetusega kompenseeritakse 64,65%. Lisaselgitus Ei kohaldu 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ET 370 ET Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)  segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega Samal ajal ei või taotlejal olla MAK 2014–2020 piirkondliku veekaitse või piirkondliku mullakaitse toetuse ja ÜPP strateegiakava 2023–2027 mulla- ja veekaitsetoetuse kohustust. MAK 2014–2020 raames võetud piirkondliku veekaitse või piirkondliku mullakaitse toetuse kohustuse võib asendada ÜPP strateegiakava 2023–2027 kohustusega. Toetuse saajal on õigus kohustust koos maaga teisele isikule üle anda või sama 5-aastase kohutuse raames väheses mahus suurendada ja vähendada. Kui kohustusega hõlmatud maa läheb majapidamisest välja, üle teisele isikule, võib teine isik kohustuse üle võtta ja sellega jätkata. Kui kohustust üle ei võeta, siis kohustus selle maa osas lõpetatakse ja kohustuse üleandjalt toetust tagasi ei nõuta. Kui kohustust soovitakse suurendada suuremas mahus, algab taotlejal uus 5-aastane kohustus. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Kui kohustuseperioodi jooksul ilmneb, et kohustusealune maa ei vasta enam toetusõiguslikkuse nõuetele, siis kohustus selle maa osas lõpeb (v.a pinnavee kaitse toetuse puhul). Maa rohumaana hoidmise korral jätkub sellise maa püsirohumaaks muutumise arvestus, mis enne kohustuseperioodi algust ei olnud kasutuses püsirohumaana, pärast kohustuseperioodi lõppu. Kui kaua lepingud kestavad? Sekkumisega võtab toetuse taotleja maatüki põhiselt viieaastase kohustuse. 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, 80,00% 20,00% 80,00% Eesti mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel ET 371 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma liik määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad põhineb ülekantud kuludel? ÜS KK4.1 - Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.19; R.21; Ei 80,00% R.22 ÜS KK4.2 - Väärtusliku rohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.19; R.21; Ei 80,00% R.22 ÜS KK4.3 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.19; R.21; Ei kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% 80,00% R.22 ÜS KK4.4 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.19; R.21; Ei kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 80,00% R.22 ÜS KK4.5 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.19; R.21; Ei moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise 80,00% R.22 põllumajandusmaast kuni 20% ÜS KK4.6 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.19; R.21; Ei moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise 80,00% R.22 põllumajandusmaast üle 20% ÜS KK4.7 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.19; R.21; Ei kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% 80,00% R.22 ÜS KK4.8 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.19; R.21; Ei kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20% 80,00% R.22 Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK4.1 - Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus Toodud eelpool ÜS KK4.2 - Väärtusliku rohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus Toodud eelpool ÜS KK4.3 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% Toodud eelpool ÜS KK4.4 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle Toodud eelpool ÜS KK4.5 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% Toodud eelpool ET 372 ET ÜS KK4.6 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20% Toodud eelpool ÜS KK4.7 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% Toodud eelpool ÜS KK4.8 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20% Toodud eelpool 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS KK4.1 - Turvas- ja erodeeritud Kavandatud 0,00 70,00 70,00 70,00 70,00 70,00 0,00 mulla kaitse toetus (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 19 500,00 21 300,00 22 200,00 23 100,00 24 000,00 0,00 Summa: 110 100,00 Maksimaalne : 24 000,00 ÜS KK4.2 - Väärtusliku rohumaa Kavandatud 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse ühikusumma (avaliku toetus (Toetus - Ühtne) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 500,00 700,00 800,00 900,00 1 000,00 0,00 Summa: 3 900,00 Maksimaalne : 1 000,00 ET 373 ET ÜS KK4.3 - Põhjaveekaitse toetus, Kavandatud 0,00 180,00 180,00 180,00 180,00 180,00 0,00 kui rohumaa moodustab ühikusumma (avaliku kohustuseaastal kogu sektori kulud kokku, põllumajandusliku majapidamise eurodes) põllumajandusmaast kuni 20% Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (Toetus - Ühtne) kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS KK4.4 - Põhjaveekaitse toetus, Kavandatud 0,00 85,00 85,00 85,00 85,00 85,00 0,00 kui rohumaa moodustab ühikusumma (avaliku kohustuseaastal kogu sektori kulud kokku, põllumajandusliku majapidamise eurodes) põllumajandusmaast üle (Toetus - Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ühtne) kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS KK4.5 - Väärtusliku rohumaa Kavandatud 0,00 220,00 220,00 220,00 220,00 220,00 0,00 põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa ühikusumma (avaliku moodustab kohustuseaastal kogu sektori kulud kokku, põllumajandusliku majapidamise eurodes) põllumajandusmaast kuni 20% Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (Toetus - Ühtne) kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ET 374 ET ÜS KK4.6 - Väärtusliku rohumaa Kavandatud 0,00 110,00 110,00 110,00 110,00 110,00 0,00 põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa ühikusumma (avaliku moodustab kohustuseaastal kogu sektori kulud kokku, põllumajandusliku majapidamise eurodes) põllumajandusmaast üle 20% (Toetus Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 - Ühtne) kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS KK4.7 - Pinnaveekaitse toetus, Kavandatud 0,00 220,00 220,00 220,00 220,00 220,00 0,00 kui rohumaa moodustab ühikusumma (avaliku kohustuseaastal kogu sektori kulud kokku, põllumajandusliku majapidamise eurodes) põllumajandusmaast kuni 20% Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (Toetus - Ühtne) kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS KK4.8 - Pinnaveekaitse toetus, Kavandatud 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 kui rohumaa moodustab ühikusumma (avaliku kohustuseaastal kogu sektori kulud kokku, põllumajandusliku majapidamise eurodes) põllumajandusmaast üle 20% (Toetus Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 - Ühtne) kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ET 375 ET KOKKU O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 38 000,00 42 500,00 45 000,00 47 500,00 50 000,00 0,00 Summa: 223 000,00 Maksimaalne : 50 000,00 Esialgne iga-aastane 0,00 3 896 923,00 4 394 392,00 4 682 877,00 4 971 361,00 5 259 846,00 0,00 23 205 399,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 3 117 538,40 3 515 513,60 3 746 301,60 3 977 088,80 4 207 876,80 0,00 18 564 319,20 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 376 ET KK5 - Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK5 Sekkumise nimetus Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade V4.3 1 Jah orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate V5.1 1 Jah põllumajanduspraktikate kasutamisele V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega V6.1 1 Jah hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine Elurikkust soodustavate majandamispraktikate V6.2 1 Jah kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine Soodustada veekogumeid V6.6 säästvaid 2 Jah põllumajanduspraktikaid 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) ET 377 ET R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on säilitada kõrge bioloogilise väärtusega püsirohumaid, kus on kujunenud või säilinud looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused liigirikkuseks. Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus on mõeldud ekspertide poolt inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuvatele pärandniitudele ja ekspertide poolt inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaadele. Pärandniit ehk poollooduslik kooslus on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. Väärtuslikud püsirohumaad on kõrge loodusväärtusega püsirohumaad, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema liigirikkuse kujunemiseks. Väljaspool kaitstavaid alasid asuvate pärandniitude seisundist puudub terviklik ülevaade. Põhisisetulekutoetuse abil on võimalik võtta kasutusele heas seisus looduslikke rohumaid, kuid puuduvad toetusmeetmed, mis tagaksid nende püsirohumaana säilimise ja õigete hooldusvõtetega majandamise. Vajalik on kõrge bioloogilise väärtusega püsirohumaad kaardistada, inventeerida ja tagada meetmed nende säilimiseks ning põllumajandusmaa elurikkuse ja sidususe suurendamiseks. Oluline on selliste väärtuslike püsirohumaade roll ka kliimamuutustega kohanemisel ja orgaanilise süsiniku sidumisel muldadesse. Toetusega suunatakse hoidma kõrge väärtuslikke püsirohumaid rohukamaras ja neid mitte uuendama, et säiliks ja taastuks looduslik taimestik. Taimestiku liigilise mitmekesisuse säilitamiseks on soovitatav biomass püsirohumaalt ära viia. Looduslikku liigilist mitmekesisust aitab tagada väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keeld. Elurikkuse hoidmiseks on soovitatav hilisem niitmise algusaeg ning loodussõbralikud niitmisvõtted. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Toetuse saajad on põllumajandustootjad ja teised toetuse taotlejad. Toetuskõlblikkuse tingimused · Toetust võib taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse püsirohumaa kohta. · Toetust makstakse püsirohumaa kohta, mis on ekspertide poolt inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit või kõrge loodusväärtusega püsirohumaa. · Toetust ei maksta poolloodusliku koosluse ja pärandniidu toetuse õiguslikele aladele. · Toetust ei maksta maale, mille kohta taotleja taotleb mulla- ja/või veekaitsetoetust. Kohustuse pikkuseks on viis järjestikust kalendriaastat. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Sekkumise põhitegevuse nõuded ET 378 ET · Pärandniidud väljaspool kaitstavaid alasid ja kõrge loodusväärtusega püsirohumaad hoitakse kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Rohukamara all hoidmine tähendab, et maad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega teostata muid töid, mis kahjustavad rohukamarat. · Väljaspool kaitstavaid alasid asuvate pärandniitude ja kõrge loodusväärtusega püsirohumaade uuendamine on keelatud. · Väetiste, reoveesette ja taimekaitsevahendite kasutamine on keelatud. · Rohukamara kahjustamine ülekarjatamisega on keelatud. · Rohumaa hekseldamisele seatakse ajaline piirang, mis kehtestatakse ministri määrusega. Sekkumise lisategevuse nõuded Lisategevust saab võtta ainult selle väljaspool kaitstavat ala asuva pärandniidu või kõrge loodusväärtusega püsirohumaa kohta, mille kohta on võetud põhitegevuse toetust. Lisategevust võib võtta igal kohustuseperioodi aastal. Lisategevust saab võtta väljaspool kaitstavat ala asuva pärandniidu või kõrge loodusväärtusega püsirohumaa põhiselt. Toetuse taotleja hindab väljaspool kaitstavat ala asuvat pärandniitu või kõrge loodusväärtusega püsirohumaad vastavalt väljatöötatud metoodikale. Tulemuspõhise lisategevuse saamise tingimusi ja hindamise metoodikat pilooditakse LIFE-IP projekti ForEst&FarmLand/Loodusrikas Eesti raames; https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland. O14 Milline maa on toetusõiguslik? ÜPP kava jaoks määratletud põllumajandusmaa Põllumajanduseks kasutatav maa põllumajandusmaal ja mujal Mittepõllumajandusmaa 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu riiklikul, piirkondlikul, allpiirkondlikul, põllumajanduslike majapidamiste rühma ja GAEC01 põllumajandusliku majapidamise tasandil 2018. võrdlusaastaga võrreldes. Suurim vähenemine võrdlusaastaga võrreldes on 5 %. Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud GAEC09 püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Taotleja täidab põlluraamatut vastavalt veeseadusele. HPK1 - Püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. HPK9 - HPK 9. Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel. Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega püsirohumaa ning Natura 2000 võrgustiku alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega seda maad üles künda. ET 379 ET Nõude rakendumise alaks on Natura 2000 ja 100% turvasmuldadega kattuvad alad ning Natura 2000 võrgustikku jäävad pärandniidud ja inventeeritud väärtuslikud püsirohumaad. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega KK5 baastaseme nõuded on seotud püsirohumaa hoidmise üldise kohustusega ja Natura 2000 alal asuva püsirohumaa hoidmise kohustusega, KK5 täiendavad nõuded kohustavad säilitama konkreetset püsirohumaad väljaspool Natura 2000 ala, seda püsirohumaad mitte uuendama ning keelustavad väetamise ja taimekaitsevahendite kasutamise väärtuslikul püsirohumaal. 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Põhitegevused: ÜS KK5.1 - Pärandniit väljaspool kaitstavaid alasid 80 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK5.2 - Kõrge loodusväärtusega püsirohumaa 50 eurot hektari kohta aastas. Lisategevus: ÜS KK5.3 - Tulemuspõhine lisategevus 10 eurot hektari kohta aastas. Arvutusmeetod Ühikuhindade arvutused on teinud Põllumajandusuuringute Keskus eeldusel, et 75% maadest karjatatakse ja 25% niidetakse. Saamata jäänud tulu tulenevalt loomade kaaluiibe langusest on 61 eur/ha, lisakulu parasiiditõrjele 8,00 eur/ha, saamata jäänud tulu mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keelust on 60,00 eur/ha, alade inventeerimine ekspertide poolt 1,43 eur/ha, kulud kokku 130,43 eur/ha. Väljaspool kaitstavaid alasid asuval pärandniidul kompenseeritakse sellest 80 eur/ha ehk 61,3% ja kõrge loodusväärtusega püsirohumaal 50 eur/ha ehk 38,3%. Lisategevuse tulemuspõhise toetuse taotlemisel kompenseeritaks kulud 100%. Lisaselgitus Ei kohaldu 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)  segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega Toetust ei maksta MAK 2014–2020 poolloodusliku koosluse toetuse ja ÜPP strateegiakava 2023–2027 pärandniidu hooldamise ja pinnavee kaitse toetuse õiguslikele aladele. Toetust ei maksta maale, mille kohta taotleja taotleb ÜPP strateegiakava 2023–2027 mulla- ja/või veekaitsetoetust. ET 380 ET Toetuse saajal on õigus kohustust koos maaga teisele isikule üle anda või sama 5-aastase kohutuse raames väheses mahus suurendada ja vähendada. Kui kohustust soovitakse suurendada suuremas mahus, algab taotlejal uus 5-aastane kohustus. Kui kohustusega hõlmatud maa läheb majapidamisest välja, üle teisele isikule, võib teine isik kohustuse üle võtta ja sellega jätkata. Kui kohustust üle ei võeta, siis kohustus selle maa osas lõpetatakse ja kohustuse üle andjalt toetust tagasi ei nõuta. Kohustuse vähendamise, suurendamise, üleandmise ja asendamise kord reguleeritakse ministri määrusega. Kui kaua lepingud kestavad? Kohustuse pikkuseks on viis järjestikust kalendriaastat. 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, 80,00% 20,00% 80,00% Eesti mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel ET 381 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud liik määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad kuludel? ÜS KK5.1 - Pärandniit väljaspool Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.19; R.21; Ei kaitstavaid alasid 80,00% R.31 ÜS KK5.2 - Kõrge loodusväärtusega Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.19; R.21; Ei püsirohumaa 80,00% R.31 ÜS KK5.3 - Tulemuspõhine lisategevus Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.19; R.21; Ei 80,00% R.31 Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK5.1 - Pärandniit väljaspool kaitstavaid alasid Toetust makstakse 80 eurot hektari kohta aastas. Ühikuhindade arvutused on teinud PMK eeldusel, et 75% maadest karjatatakse ja 25% niidetakse. Saamata jäänud tulu tulenevalt loomade kaaluiibe langusest on 61 eur/ha, lisakulu parasiiditõrjele 8,00 eur/ha, saamata jäänud tulu mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keelust on 60,00 eur/ha, alade inventeerimine ekspertide poolt 1,43 eur/ha, kulud kokku 130,43 eur/ha. Väljaspool kaitstavaid alasid asuval pärandniidul kompenseeritakse sellest 80 eur/ha ehk 61,3%. ÜS KK5.2 - Kõrge loodusväärtusega püsirohumaa Toetust makstakse 50 eurot hektari kohta aastas. Ühikuhindade arvutused on teinud PMK eeldusel, et 75% maadest karjatatakse ja 25% niidetakse. Saamata jäänud tulu tulenevalt loomade kaaluiibe langusest on 61 eur/ha, lisakulu parasiiditõrjele 8,00 eur/ha, saamata jäänud tulu mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keelust on 60,00 eur/ha, alade inventeerimine ekspertide poolt 1,43 eur/ha, kulud kokku 130,43 eur/ha. Kõrge loodusväärtusega püsirohumaal kompenseeritakse sellest 50 eur/ha ehk 38,3%. ÜS KK5.3 - Tulemuspõhine lisategevus Toetust makstakse 10 eurot hektari kohta aastas. Tulemuspõhise lisategevuse saamise tingimusi ja hindamise metoodikat pilooditakse LIFE-IP projekti ForEst&FarmLand/Loodusrikas Eesti raames; https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland. Tulemuspõhise lisategevuse toetuse taotlemisel kompenseeritaks kulud 100%. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS KK5.1 - Pärandniit väljaspool Kavandatud 0,00 0,00 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 kaitstavaid alasid (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 382 ET  O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 9 600,00 10 000,00 12 000,00 13 500,00 14 000,00 Summa: 59 100,00 Maksimaalne : 14 000,00 ÜS KK5.2 - Kõrge loodusväärtusega Kavandatud 0,00 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 püsirohumaa (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 9 600,00 10 000,00 12 000,00 13 600,00 14 000,00 Summa: 59 200,00 Maksimaalne : 14 000,00 ÜS KK5.3 - Tulemuspõhine Kavandatud 0,00 0,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 lisategevus (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: Toetusesaajad) 0,00 Maksimaalne : 0,00 KOKKU O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 19 200,00 20 000,00 24 000,00 27 100,00 28 000,00 Summa: 118 300,00 Maksimaalne : 28 000,00 ET 383 ET  O.14 (ühik: 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: Toetusesaajad) 0,00 Maksimaalne : 0,00 Esialgne iga-aastane 0,00 0,00 1 313 000,00 1 380 000,00 1 649 300,00 1 850 000,00 1 920 000,00 8 112 300,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 0,00 1 050 400,00 1 104 000,00 1 319 440,00 1 480 000,00 1 536 000,00 6 489 840,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 384 ET KK6 - Pärandniidu hooldamise toetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK6 Sekkumise nimetus Pärandniidu hooldamise toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade V4.3 1 Jah orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega V6.1 1 Jah hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine Elurikkust soodustavate majandamispraktikate V6.2 1 Jah kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine Soodustada veekogumeid V6.6 säästvaid 2 Jah põllumajanduspraktikaid 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad R.33 Toetust saavate kohustustega hõlmatud osa kogu Natura 2000 võrgustiku alast 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ET 385 ET Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on säilitada pärandniite ehk poollooduslikke kooslusi ja seeläbi liigirikkust kogu põllumajandusmaal. Oluline roll on pärandniitudel ka kliimamuutustega kohanemisel ja orgaanilise süsiniku sidumisel muldadesse. Pärandniit ehk poollooduslik kooslus on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. Iga pärandniidu kohta on üks põhitegevus, milleks on niitmine, karjatamine või puisniidu taastamisjärgne hooldamine. Lisaks põhitegevusele võib taotleja taotleda toetust ühe või mitme üheaastase lisategevuse eest. Liigikaitseliselt oluliste rannaalade lisategevuse jaoks on eksperdid välja valinud pärandniidud, kus asuvad olulised kurvitsaliste, sh niidurüdi pesitsusalad. Lisategevuse eesmärgiks on suunata need kooslused hooldusesse ning tagada nendel aladel kõrgem hoolduskvaliteet. Lisategevus pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmine toetab väikeste ja raskesti hooldatavate pärandniitude niitmist ning traditsiooniliste töövõtete säilimist. Väikesed pärandniidud on olulised maastiku sidususe säilitamisel. Lisategevusega laiule või väikesaartele toetatakse ilma püsiva praamiühenduseta väikesaartel ja laidudel asuvate pärandniitude hooldamist. Lisategevuse koosluse või liigi seisundi parendamiseks saab võtta juhul, kui pärandniidul on vaja teha lisatöid, et kaitsealuse koosluse või liigi seisundit parandada. Lisategevusega väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel testitakse tulemuspõhise toetuse metoodikat. Piloottegevusena töötatakse projekti LIFE-IP ForEst&FarmLand/Loodusrikas Eesti raames välja viieaastane tulemuspõhine pärandniidu hooldamise toetus koos metoodikaga. Koostöös teadlastega katsetatakse uusi innovaatilisi lahendusi pilootaladel umbes 500-l hektaril, kus taotleja hindab pärandniitu vastavalt väljatöötatud metoodikale. Tulemuspõhise tegevuse valimisel võib niitmise, karjatamise ja koosluse parendamise lisategevuse nõudeid kooskõlastatult Keskkonnaametiga pilootaladel muuta. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Toetuse saajad on põllumajandustootjad ja teised pärandniidu majandajad. Toetuskõlblikkuse tingimused · Pärandniidu hooldamise kohustuse kestus on viis järjestikust kalendriaastat. · Toetust võib taotleda vähemalt 0,1 hektari suuruse EELISesse kantud pärandniidu kohta, mis asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil või Rebala muinsuskaitsealal. · Toetusõiguslikuks loetakse ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja on niidetav või karjatatav või mille taastamine on lõppenud ja kus on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks. · Toetusõiguslikuks ei loeta kadakatega pärandniite, kui sealsete puittaimede liituvus on suurem kui 0,5. · Toetusõiguslikuks ei loeta puisniite ja puiskarjamaid, kui sealsete puittaimete liituvus on suurem kui 0,7. · Kui kadakad ja muu puittaimestik kasvab nii, et ala on takistusteta ülepinnaliselt hooldatav ning on olemas niidule omane rohttaimestik, siis võib kadakatega pärandniitudel liituvus olla suurem kui 0,5 ning puisniidul ja puiskarjamaal suurem kui 0,7. · Toetusõigusliku maa hulka arvatakse: o kuni kahe meetri laiused maastiku joonelemendid; o pinnastee; o küün, kiviaed, loomade varjualune; o kuni 0,50 hektari suurune puude ja põõsaste grupp, väikeveekogu, vanajõgi ja muu looduslik taimestikuta ala, mis on selgelt eristatav ning mis on seotud pärandniidu hea seisundi tagamisega o rannaniidul kõik sellised ala osad, kus taimestik puudub, olenemata ala osa suurusest, välja arvatud taimestiku piirist mere poole jäävad liiva- ja kliburannad; ET 386 ET o roostik, mis ei ole puitunud; o tingimuslikkuse maastikuelemendid. Toetust ei anta pärandniidu kohta, mille kohta taotletakse samaaegselt sama tegevuse eest loodushoiutoetust, strateegiakava muud keskkonnatoetust või ökokava toetust, välja arvatud mahepõllumajanduse ökokava toetus. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Sekkumise põhitegevuse nõuded · Pärandniitu hooldatakse niitmise või karjatamise teel vastavalt sellele, mis on antud kooslusel lubatud. · Üks kord viie aasta jooksul võib jätta pärandniidu hooldamata ehk võtta puhkeaasta, kui samal ajal on tagatud, et elupaik on heas seisus. · Ala, mis on suurem kui 30 hektarit, tuleb niita keskelt-lahku või servast-serva. Tööde alustamisest tuleb teavitada Keskkonnaametit. Nõue ei kehti puisniitudel · Keskkonnaamet võib vastavalt oma pädevusele määrata sekkumislehes toodusterinevaid hooldamisnõudeid. · Taotleja täidab viieaastase kohustuseperioodi jooksul põhitegevuse nõudeid ja lisaks võib ta võtta igal aastal ühe aasta pikkuseid lisategevusi. · Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega, peab osalema Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel hiljemalt esimesel kohustuseaastal. 1.Sekkumise põhitegevuse nõuded pärandniitudele, mida hooldatakse niitmise teel · Keskkonnaamet määrab vajadusel niitmise algusaja. · Kui Keskkonnaamet ei ole niitmise algusaega määranud, siis võib niita endale sobival ajal. · Kui alal esineb EELISsse kantud kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi elupaik, siis on alal lubatud niita alates 15. juulist. Kui taotleja kõik niidetavad alad jäävad kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi esinemisalale, siis võib Keskkonnaameti nõusolekul niita ka enne 15. juulit, kuid mitte enam kui 20% taotleja niidetavatel aladel. · Niidetaval pärandniidul tuleb jätta 5–30% alast niitmata. Kui ala ohustab seisundi halvenemine, tuleb terve ala ära niita. · Niidetav pärandniit peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti. · Kokku kogutud niide peab olema alalt ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti. · Niidetaval pärandniidul on hekseldamine keelatud, välja arvatud koosluse seisundi parendamise lisategevuse osana ja puisniidu taastamisjärgsel hooldamisel. 2. Sekkumise põhitegevuse nõuded pärandniitudele, mida hooldatakse karjatamise teel · Rannaaladel tuleb alustada karjatamisega hiljemalt 31. mail, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti. · Karjatamise tulemusena peab kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud. · Karjatamise tulemus peab olema saavutatud 1. oktoobriks, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti. · Loomade lisasöötmine pärandniidul on keelatud. · Juhul kui alal niidetakse enne karjatamist, kehtivad lisaks karjatamise nõuetele ka niitmise nõuded. · Karjatatavat pärandniitu võib üle niita või hekseldada, kui karjatamise tulemus on saavutatud ning Keskkonnaametit on karjatamisjärgse niitmise või hekseldamise soovist teavitatud. ET 387 ET 3. Sekkumise põhitegevuse nõuded puisniitude taastamisjärgsel hooldamisel · Taastamisjärgset puisniitu peab hooldama niitmise, karjatamise või hekseldamise teel. · Puisniidul ei ole hekseldamine lubatud enne 1. augustit. · Puisniit peab olema niidetud, karjatatud või hekseldatud 1. oktoobriks. 4.Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus · Koostöös teadlastega katsetatakse uusi lahendusi luhaniitude ja rannaalade pilootaladel umbes 500-l hektaril. · Taotleja hindab pärandniitu vastavalt väljatöötatud metoodikale. · Tulemuspõhise tegevuse valimisel võib niitmise, karjatamise ja koosluse parendamise lisategevuse nõudeid kooskõlastatult Keskkonnaametiga pilootaladel muuta. · Tulemuspõhise tegevuse valimisel ei saa võtta lisategevust väärtuste hindamise eest. · Toetuse saamise tingimusi ja hindamise metoodikat pilooditakse projekti LIFE-IP ForEst&FarmLand/Loodusrikas Eesti raames; https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland. Sekkumise lisategevuse nõuded · Lisategevuse toetust saab võtta ainult sellele pärandniidule, kuhu on võetud põhitegevuse toetust. · Kõiki lisategevusi võib võtta igal kohustuseperioodi aastal. · Lisategevust saab võtta pärandniidu põhiselt. 1. Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel · Lisategvust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse karjatamise teel. · Toetusõiguslikud on EELISesse kantud liigikaitseliselt olulised rannaalad. · Karjatamise tulemusena peab kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 75 % ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud. 2. Lisategevus väärtuste hindamise eest · Toetuse taotleja hindab hooldatavat pärandniitu vastavalt väljatöötatud metoodikale. · Lisategevust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse kas niitmise või karjatamise teel. · Üks taotleja saab taotleda lisategevust väärtuste hindamise eest kuni 3 ala kohta aastas. · Alad, mis on väiksemad kui 5 ha, saavad toetust minimaalselt 50 eurot ala kohta ning alad, mis on suuremad kui 20 ha, saavad toetust maksimaalselt 200 eurot ala kohta. · Lisategvust ei saa võtta, kui põhitegevuseks on tulemuspõhine viieaastane piloottegevus. · Toetuse saamise tingimusi ja hindamise metoodikat pilooditakse projekti LIFE-IP ForEst&FarmLand/Loodusrikas Eestiraames (https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland). 3.Lisategevus pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmisel · Lisategevust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse niitmise teel. · Toetust makstakse taotlejale, kes niidab kogu pärandniidu vikati, trimmeri, hobuse ja hobuniiduki või motoplokiga. · Tegevust valides ei kehti niitmise põhitegevuse nõuded, välja arvatud niite kokku kogumise ja alalt ära viimise kuupäevad. ET 388 ET 4.Lisategevus laiule või väikesaarele · Lisategevust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse kas niitmise või karjatamise teel. · Toetust makstakse taotlejale, kes hooldab pärandniitu laiul või väikesaarel, kus puudub püsiv praamiühendus ja kuhu ei pääse teisiti kui muu veesõidukiga. · Lisategevuse toetust makstakse pärandniidu hooldamiseks vajalikeks tegevusteks kuni 100 hektarile. 5.Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks · Lisategevust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse kas niitmise või karjatamise teel. · Taotleja valib koosluse või liigi seisundi parendamiseks lisategevuse juhul, kui on vaja teostada ühte või mitut järgmist tegevust: sonnide ja lompide taimestikust puhastamine, puistu kujundamine, mätaste eemaldamine, ebasoovitava taimestiku tõrjumiseks vajalikud täiendavad tööd või muud Keskkonnaameti poolt määratud tegevust. · Tegevust saab võtta ainult sellele osale pärandniidust, kus konkreetset tegevust on vaja läbi viia. Koosluse või liigi seisundi parendamiseks vajalike täiendavate lisategevuste elluviimiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Täpsemad nõuded kehtestatakse riigisisese rakendusmäärusega. O14 Milline maa on toetusõiguslik? ÜPP kava jaoks määratletud põllumajandusmaa Põllumajanduseks kasutatav maa põllumajandusmaal ja mujal Mittepõllumajandusmaa 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu riiklikul, piirkondlikul, allpiirkondlikul, põllumajanduslike majapidamiste rühma ja GAEC01 põllumajandusliku majapidamise tasandil 2018. võrdlusaastaga võrreldes. Suurim vähenemine võrdlusaastaga võrreldes on 5 %. Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud GAEC09 püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu ·Taotleja täidab põlluraamatut vastavalt Veeseadusele. ·Vastavalt Loomakaitseseadusele tuleb põllumajanduslooma tervist ja heaolu kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks. Taotleja hoiab pärandniitu heas seisus vastavalt Looduskaitseseadusele. HPK1 - Püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. HPK9 - HPK 9. Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel. ET 389 ET Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega püsirohumaa ning Natura 2000 võrgustiku alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega seda maad üles künda. Nõude rakendumise alaks on Natura 2000 ja 100% turvasmuldadega kattuvad alad ning Natura 2000 võrgustikku jäävad pärandniidud ja inventeeritud väärtuslikud püsirohumaad. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega KK6 baasnõuded on seotud püsirohumaa hoidmise üldise kohustusega ja Natura 2000 alal asuva püsirohumaa hoidmise kohustusega, samuti kohustavad baastaseme nõuded säilitama pärandniidu heas seisus vastavalt Looduskaitseseadusele, kuid ÜPP strateegiakava raames võetava kohustusega reguleeritakse pärandniitude majandamisviise (karjatamine ja niitmine), majandamise aegasid ja nähakse ette lisategevused elupaikade seisundi parandamiseks lähtudes erinevate kaitsealuste liikide elupaiganõuetest. 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine: ühikumäär on 100 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist: ühikumäär on 150 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine: ühikumäär on 600 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine: ühikumäär on 300 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.5 – Karjatamine: ühikumäär on 185 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel: ühikumäär on 80 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga niitmisel: ühikumäär on 200 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele: ühikumäär on 10 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks: ühikumäär on 100 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest tulemuspõhisetoetuse taotlemisel: ühikumäär on 10 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus: ühikumäär on 15 eurot hektari kohta aastas. Arvutusmeetod Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Muu niidu niitmisel on arvestatud niitmise ja niite kokku kogumise kulude suurenemist pärandniidul 92,91 eur/ha ja lisakulu keskelt lahku või servast-serva niitmisel 9,84 eur/ha, kulud kokku on 102,75 eur/ha, toetusega kompenseeritakse sellest 100 eur/ha ehk 97%. Muu niidu niitmisel alates 15. juulist on arvestatud niitmise ja niite kokku kogumise kulude suurenemist pärandniidul 92,91 eur/ha ja lisakulu keskelt lahku või servast-serva niitmisel 9,84 eur/ha, sööda väärtuse kahanemist tulenevalt hilisemast niitmisest 105 eur/ha, kulud kokku on 207,75 eur/, toetusega kompenseeritakse sellest 150 eurot ehk 72%. Karjatamisel on arvestatud lisakulu loomade ümberpaigutamisele 26,98 eur/ha, transpordikulu 18,61 eur/ha, parasiiditõrje kulu 13,75 eur/ha, igapäevase joogivee tarnetega seotud kulud 7,29 eur/ha ning loomade kaaluiibe vähenemist 192,60 eur/ha, kulud kokku on 259,23 eur/ha. Sellest kompenseeritakse ET 390 ET 185 eur/ha ehk 71%. Puisniidu niitmisel on arvestatud ala eripäradega, niitmine ja niite kokku kogumine puisniidul nõuab eritehnikat ja on aeganõudev, selle kulu on 600 eur/ha, lisandub okste ja võsa eemaldamine ja transpordikulu 137,28 eur/ha, kokku on kulu 737 eur/ha, millest toetusega 600 eur/ ha kompenseeritakse 81%. Puisniidu taastamisjärgsel hooldamisel on arvestatud lisakulu loomade ümberpaigutamisele 26,98 eur/ha, transpordikulu 18,61 eur/ha, parasiiditõrje kulu 13,75 eur/ha, igapäevase joogivee tarnetega seotud kulud 7,29 eur/ha ning loomade kaaluiibe vähenemist 240 eur/ha, kulud kokku on 306,63 eur/ha. Sellest kompenseeritakse 300 eur/ha ehk 97,84%. Lisategevuse liigikaitseliselt olulistel rannaaladel lisakulu loomade ümberpaigutamisele on 38,88 eur/ha, lisakulu loomade suurema nakatumise eest parasiithaigustesse on 13,55 eur/ha, väiksemast kaaluiibest tekkinud saamata jäänud tulu on 165,75 eur/ha, saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 218,18 eur/ha, toetusega 80 eru/ha kompenseeritakse sellest 48,27%. Lisategevusel käsitsi või hobuniidukiga niitmisel on arvestatud tööjõukulu 67,07 eur/ha ja hobuse ja tehnika kulu 150,00 eur/ha, kogukulu on 217,07 eur/ha, millest toetusega 200 eur/ha kompenseeritakse 92%. Laiu või väikesaare lisategevuse puhul on kulu paadile 21,60 eur/ha ja keskmine tööjõukulu 9,72 eru/ha, kogukulu 31,32 eur/ha, millest toetusega 10 eur/ha kompenseeritakse 79%. Lisategevuse väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel ja tulemuspõhisel viieaastasel piloottegevusel kompenseeritaks kulud 100%. Koosluse seisundi parendamise lisategevusel on arvestatud tööjõukulu 39,85 eur/ha ja masinakulu 70,50 eur/ha, kogukulu on 110,35 eur/ha ja teotusega 100 eur/ha kompenseeritakse sellest 90,62%. Lisaselgitus Ei kohaldu 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)  segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega Toetust ei anta pärandniidu kohta, mille kohta taotletakse samaaegselt sama tegevuse eest loodushoiutoetust, ÜPP strateegiakava 2023–2027 muud keskkonnatoetust või ökokava toetust, välja arvatud mahepõllumajanduse ökokava toetus. Samal ajal ei või taotlejal olla MAK 2014–2020 ja ÜPP strateegiakava 2023–2027 pärandniidu hooldamise kohustust. MAK 2014–2020 raames võetud pärandniidu hooldamise kohustuse võib asendada ÜPP strateegiakava 2023–2027 kohustusega. Toetuse saajal on õigus kohustust suurendada, vähendada, asendada ja üle anda. Toetuse saajal on õigus kohustust koos maaga teisele isikule üle anda või sama 5-aastase kohutuse raames väheses mahus suurendada ja vähendada. Kui kohustust soovitakse suurendada suuremas mahus, algab taotlejal uus 5- aastane kohustus. Kui kohustusega hõlmatud maa läheb majapidamisest välja, üle teisele isikule, võib teine isik kohustuse üle võtta ja sellega jätkata. Kui kohustust üle ei võeta, siis kohustus selle maa osas lõpetatakse ja kohustuse üle andjalt toetust tagasi ei nõuta. Kohustuse vähendamise, suurendamise, üleandmise ja asendamise kord reguleeritakse ministri määrusega. Kui kaua lepingud kestavad? ET 391 ET Pärandniidu hooldamise kohustuse kestus on viis järjestikust kalendriaastat. 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, 80,00% 20,00% 80,00% Eesti mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel ET 392 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb liik määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad ülekantud kuludel? ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.31 Ei 80,00% ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.31 Ei tulemuspõhise toetuse taotlemisel 80,00% ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.31 Ei 80,00% ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.31 Ei 80,00% ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.31 Ei 80,00% ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.31 Ei 80,00% ÜS KK6.5 - Karjatamine Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.31 Ei 80,00% ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.31 Ei rannaaladel 80,00% ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.31 Ei niitmisel 80,00% ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.31 Ei 80,00% ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.14; R.31 Ei parendamiseks 80,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine: ühikumäär on 100 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Muu niidu niitmisel on arvestatud niitmise ja niite kokku kogumise kulude suurenemist pärandniidul 92,91 eur/ha ja lisakulu keskelt lahku või servast-serva niitmisel 9,84 eur/ha, kulud kokku on 102,75 eur/ha, toetusega kompenseeritakse sellest 100 eur/ha ehk 97%. ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel: ühikumäär on 10 eurot hektari kohta aastas. Lisategevuse väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel kompenseeritaks kulud 100%. ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus ET 393 ET ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus: ühikumäär on 15 eurot hektari kohta aastas. Lisategevuse tulemuspõhisel viieaastasel piloottegevusel kompenseeritaks kulud 100%. ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist: ühikumäär on 150 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Muu niidu niitmisel alates 15. juulist on arvestatud niitmise ja niite kokku kogumise kulude suurenemist pärandniidul 92,91 eur/ha ja lisakulu keskelt lahku või servast-serva niitmisel 9,84 eur/ha, sööda väärtuse kahanemist tulenevalt hilisemast niitmisest 105 eur/ha, kulud kokku on 207,75 eur/, toetusega kompenseeritakse sellest 150 eurot ehk 72%. ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine: ühikumäär on 600 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Puisniidu niitmisel on arvestatud ala eripäradega, niitmine ja niite kokku kogumine puisniidul nõuab eritehnikat ja on aeganõudev, selle kulu on 600 eur/ha, lisandub okste ja võsa eemaldamine ja transpordikulu 137,28 eur/ha, kokku on kulu 737 eur/ha, millest toetusega 600 eur/ ha kompenseeritakse 81%. ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine: ühikumäär on 300 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Puisniidu taastamisjärgsel hooldamisel on arvestatud lisakulu loomade ümberpaigutamisele 26,98 eur/ha, transpordikulu 18,61 eur/ha, parasiiditõrje kulu 13,75 eur/ha, igapäevase joogivee tarnetega seotud kulud 7,29 eur/ha ning loomade kaaluiibe vähenemist 240 eur/ha, kulud kokku on 306,63 eur/ha. Sellest kompenseeritakse 300 eur/ha ehk 97,84%. ÜS KK6.5 - Karjatamine ÜS KK6.5 – Karjatamine: ühikumäär on 185 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Karjatamisel on arvestatud lisakulu loomade ümberpaigutamisele 26,98 eur/ha, transpordikulu 18,61 eur/ha, parasiiditõrje kulu 13,75 eur/ha, igapäevase joogivee tarnetega seotud kulud 7,29 eur/ha ning loomade kaaluiibe vähenemist 192,60 eur/ha, kulud kokku on 259,23 eur/ha. Sellest kompenseeritakse 185 eur/ha ehk 71%. ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel: ühikumäär on 80 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Lisategevuse liigikaitseliselt olulistel rannaaladel lisakulu loomade ümberpaigutamisele on 38,88 eur/ha, lisakulu loomade suurema nakatumise eest parasiithaigustesse on 13,55 eur/ha, väiksemast kaaluiibest tekkinud saamata jäänud tulu on 165,75 eur/ha, saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 218,18 eur/ha, toetusega 80 eru/ha kompenseeritakse sellest 48,27%. ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga niitmisel ET 394 ET ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga niitmisel: ühikumäär on 200 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Lisategevusel käsitsi või hobuniidukiga niitmisel on arvestatud tööjõukulu 67,07 eur/ha ja hobuse ja tehnika kulu 150,00 eur/ha, kogukulu on 217,07 eur/ha, millest toetusega 200 eur/ha kompenseeritakse 92%. ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele: ühikumäär on 10 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Laiu või väikesaare lisategevuse puhul on kulu paadile 21,60 eur/ha ja keskmine tööjõukulu 9,72 eru/ha, kogukulu 31,32 eur/ha, millest toetusega 10 eur/ha kompenseeritakse 79%. ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks: ühikumäär on 100 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine Kavandatud 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 1 505,00 1 723,00 1 962,00 2 170,00 2 300,00 0,00 Summa: 9 660,00 Maksimaalne : 2 300,00 ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste Kavandatud 0,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 0,00 hindamise eest tulemuspõhise toetuse ühikusumma (avaliku taotlemisel (Toetus - Ühtne) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 395 ET  O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 500,00 500,00 500,00 1 000,00 1 500,00 0,00 Summa: 4 000,00 Maksimaalne : 1 500,00 ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine Kavandatud 0,00 15,00 15,00 15,00 15,00 15,00 0,00 viieaastane piloottegevus (Toetus - ühikusumma (avaliku Ühtne) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 500,00 500,00 500,00 500,00 500,00 0,00 Summa: 2 500,00 Maksimaalne : 500,00 ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates Kavandatud 0,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 0,00 15. juulist (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 5 500,00 5 650,00 5 800,00 6 000,00 6 300,00 0,00 Summa: 29 250,00 Maksimaalne : 6 300,00 ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine Kavandatud 0,00 600,00 600,00 600,00 600,00 600,00 0,00 (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 396 ET  O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 1 425,00 1 650,00 1 750,00 1 850,00 1 900,00 0,00 Summa: 8 575,00 Maksimaalne : 1 900,00 ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne Kavandatud 0,00 300,00 300,00 300,00 300,00 300,00 0,00 hooldamine (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 75,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 Summa: 475,00 Maksimaalne : 100,00 ÜS KK6.5 - Karjatamine (Toetus - Kavandatud 0,00 185,00 185,00 185,00 185,00 185,00 0,00 Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 28 020,00 28 410,00 31 045,00 32 680,00 34 400,00 0,00 Summa: 154 555,00 Maksimaalne : 34 400,00 ÜS KK6.6 - Lisategevus Kavandatud 0,00 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 0,00 liigikaitseliselt olulistel rannaaladel ühikusumma (avaliku (Toetus - Ühtne) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 397 ET  O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 2 500,00 2 760,00 3 300,00 3 700,00 4 000,00 0,00 Summa: 16 260,00 Maksimaalne : 4 000,00 ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või Kavandatud 0,00 200,00 200,00 200,00 200,00 200,00 0,00 hobuniidukiga niitmisel (Toetus - ühikusumma (avaliku Ühtne) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 100,00 100,00 150,00 150,00 150,00 0,00 Summa: 650,00 Maksimaalne : 150,00 ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või Kavandatud 0,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 0,00 väikesaarele (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 1 500,00 1 700,00 1 700,00 2 000,00 2 000,00 0,00 Summa: 8 900,00 Maksimaalne : 2 000,00 ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või Kavandatud 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 liigi seisundi parendamiseks (Toetus - ühikusumma (avaliku Ühtne) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 398 ET  O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 2 050,00 2 250,00 2 450,00 2 850,00 2 850,00 0,00 Summa: 12 450,00 Maksimaalne : 2 850,00 KOKKU O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 36 525,00 37 533,00 40 657,00 42 800,00 45 000,00 0,00 Summa: 202 515,00 Maksimaalne : 45 000,00 Esialgne iga-aastane 0,00 7 491 700,00 7 793 450,00 8 460 525,00 8 956 300,00 9 394 000,00 0,00 42 095 975,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 5 993 360,00 6 234 760,00 6 768 420,00 7 165 040,00 7 515 200,00 0,00 33 676 780,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 399 ET KK7 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK7 Sekkumise nimetus Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või üksuste arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tagada taimekasvatuses V4.6 2 Osaliselt kliimamuutustega kohanemine Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega V6.1 1 Jah hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine Põllumajandusloomade ja V6.5 kultuurtaimede geneetilise 1 Jah mitmekesisuse hoidmine Kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus, V9.11 1 Jah kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Lisaks looduslike taime- ja loomaliikide säilitamisele on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohaselt oluline säilitada ka koduloomade ja kultuurtaimede geneetilist mitmekesisust. Geneetiliste ressursside säilitamine on oluline nii bioloogilisest ja kultuurilisest kui ka majanduslikust seisukohast, ET 400 ET kuna mitmekesiste tunnustega heterogeensed populatsioonid kannavad endas omadusi, mida on võimalik edukalt kasutada kultuurtõugude ja -sortide aretamisel. Väga oluline on, et erinevaid taimesorte kasvatatakse laialdaselt põllumajandustootmises ja ei hoitaks ainult säilitamise eesmärgil. Samuti on need seotud meie toidukultuuriga ja mitmekesistavad meie toidulauda. Toetuse eesmärgiks on säilitada kohalike tingimustega kohastunud ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetilist ressurssi, edendada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike taimesortide kasvatamist ning soodustada kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist. Sekkumist rakendatakse hektari- ja taimepõhise toetusena maaelu arengu sekkumisliigi „Keskkonna-, kliima- ja muud majandamiskohustused“ abil. Sekkumine on tegevuspõhine, sellega võetakse puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamisel viieaastane kohustus ning põllu- ja köögiviljakultuuride kasvatamisel ühe aastane kohustus kasvatada kohalikke sorte. Sekkumise sihtgrupiks on põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik. Kohalike sortide valikul lähtuti seisukohast, et tegu oleks Eesti sordiga, mis on pika ajalooga, kultuuriliselt, etniliselt või geneetiliselt oluline. Valitud sortide toetamise eesmärk ei ole ainult kultuuripärandi hoidmine, vaid need sordid peaksid pakkuma huvi ka tootjale ja tarbijale. Toetatavatel sortidel on selliseid erilisi ja väärtuslikke omadusi, mis võimaldavad neid kasutada nišitoodetena. Praegu ei ole need sordid leidnud laiemat kasutust, kuna on mõne omaduse tõttu (haiguskindlus, käsitsi koristus, võra tüüp, vähene säilivus vms) ebasoosingus. Nimekirja valiti nii rahvaselektsioonisorte, säilitussorte kui ka sordilehes olevaid sorte. Põllukultuuride ja köögiviljakultuuride nimekirja ettepaneku koostasid Eesti Taimekasvatuse Instituut ja põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi programmi hindamiskomisjon. Kohalike puuvilja- ja marjakultuuride sortide nimekirja parandused ja täiendused koostati EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuse, ettevõtjate ja Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjoni ettepanekute põhjal. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetuskõlblikkuse tingimused Taotleja kohta · Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik. · Kohalikku sorti kartuli kasvatamisel peab taotleja olema kantud taimekaitseseaduses sätestatud juhul taimetervise registrisse. · Taotleja võtab kohustuse täita kohalikku sorti puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat ning kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuri kasvatamise nõudeid taotluse esitamise kalendriaastal. · Kohalikku sorti puuviljakultuuridele võib toetust taotleda, kui kasvatatakse vähemalt 20 viljapuud vähemalt viiest erinevast sekkumise lisas nimetatud puuviljakultuuri kohalikust sordist. · Kohalikku sorti marjakultuuridele võib toetust taotleda, kui kasvatatakse vähemalt 20 marjapõõsast vähemalt kolmest erinevast sekkumise lisas nimetatud marjakultuuri kohalikust sordist. Maa ja taimede kohta · Toetusega hõlmatud maa peab asuma põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. · Toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse vähemalt ühte sekkumise lisas loetletud kohalikku sorti puuvilja-, marja-, põllu- või köögiviljakultuuri. · Teravilja, kaunvilja (va. põlduba ’Helbi’), heintaimede ja kartuli kasvatamisel võib toetust taotleda vähemalt 0,3 hektari suuruse maa kohta. · Köögivilja, söödapeedi ja põlduba ’Helbi’ kasvatamisel võib toetust taotleda vähemalt 0,1 hektari suuruse maa kohta. ET 401 ET · Kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuri kasvatamisel võib toetust taotleda kui minimaalne toetusalune maa on vähemalt järgmise suurusega: o teravilja ’Sangaste’ kasvatamise korral 5 ha; o kaunviljade (va. põlduba ’Helbi’) kasvatamise korral 1 ha; o heintaimede seemnekasvatuse ja valge ristiku kasvatamise korral 0,3 ha; o kartuli kasvatamise korral 0,3 ha; o söödapeedi, kaalika, sibula, kapsa ja põldoa ’Helbi’ kasvatamise korral 0,1 ha. ·Kohalikku sorti põllukultuuride kasvatamisel kasutab taotleja üksnes sertifitseeritud seemet või kohalikku sorti köögiviljade kasvatamisel standardseemet. Sertifitseeritud seemne mittesaadavuse korral võib põllukultuuride kasvatamiseks kasutada sama põllukultuuri aretusseemet. ·Kohalikku sorti viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamise korral peab taotleja aia rajamisel või taimede asendamisel kasutama istutusmaterjali, mis on saadud tarnijalt, kelle andmed on kantud taimetervise registrisse. ·Heintaimede puhul antakse toetust üksnes maa kohta, millel kasvatatavad heintaimed on põldtunnustatud, v.a valge ristik. ·Regionaal- ja põllumajandusministril on õigus kehtestada siseriiklikus rakendusmääruses nõuete täpsemad kirjeldused ja igal kalendriaastal määrata põllu- ja köögiviljakultuuride maksimaalne toetusalune pindala iga sordi puhul ühe taotleja kohta. ·Toetust võib taotleda sekkumise lisas loetletud kohalikku sorti taimede kohta. Sekkumise lisa I Toetatavate põllukultuuride kohalike sortide loetelu Teravili 1. Talirukis ’Sangaste’ Kaunviljad 2. Põlduba ’Jõgeva’ 3. Põlduba ’Helbi’ 4. Põldhernes ’Mehis’ 5. Põldhernes ’Kirke’ Kartul 6. Kartul ’Ando’ 7. Kartul ’Endla’ 8. Kartul ’Jõgeva kollane’ 9. Kartul ’Väike verev’ Söödakultuurid 10.Söödapeet ’Jõgeva Eckendorf’ Liblikõielised heintaimed 11. Valge ristik ’Jõgeva 4’ Kõrrelised heintaimed 12. Aas-rebasesaba ’Haljas’ 13. Sale-haguhein ’Ilo’ 14. Punane aruhein ’Jõgeva 70’ ET 402 ET II Toetatavate köögiviljakultuuride kohalike sortide loetelu 1. Harilik sibul ’Jõgeva 3’ 2. Valge peakapsas ’Jõgeva’ 3.Kaalikas ’Kohalik sinine’ 4. Kaalikas ’Kõpu’ III Toetatavate puuvilja- ja marjakultuuride kohalike sortide loetelu Õunapuu 1.‘Aia ilu’ 2.‘Eva kuld’ 3.‘Karlapärl’ 4.‘Krameri tuviõun’ 5.‘Maimu’ 6.‘Meelis’ 7.‘Paide taliõun’ 8.‘Põltsamaa taliõun’ 9.‘Raeda suviõun’ 10.‘Suure-Jaani suveõun’ 11.‘Talipirnõun’ 12. ‘Tallinna pirnõun’ 13. ‘Vahur’ 14. ‘Vambola’ 15. ‘Veiniõun’ 16.‘Pärnu tuviõun” 17.‘Karksi renett” Pirnipuu 18.‘Eesti pirn’ 19.‘Järve seemik’ 20.‘Kägi bergamott’ 21.‘Saaremaa punane’ 22.‘Tartu pirn’ 23. ‘Tervishoiunõunik’ Ploomipuu: 24.‘Amitar’ 25.‘Hiiu sinine’ 26.‘Kihelkonna’ 27.‘Mõisaploom’ 28.‘Noarootsi punane’ 29.‘Polli Emma’ 30.‘Polli viljakas’ 31. ‘Pärnu sinine’ 32.‘Suur Tõll’ ET 403 ET 33.‘Tamme sinine’ 34.‘Tartu punane’ 35.‘Vikana’ 36.‘Volli ploom’ 37. ‘Märjamaa” Kirsipuu 38.‘Nõmme liivakirss’ Musta sõstar 39.‘Anneke’ 40.‘Albos’ 41.‘Mede must’ 42.‘Moka’ 43.‘Mulgi must’ 44.‘Musti’ Punane sõstar 45.‘Krameri punane’ 46.‘Kurvitsa 4’ Karusmari 47.‘Aamissepa viljakas’ 48. ‘Jaanike’ 49.‘Polli esmik’ 50. ‘Rae 1’ Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuse saamise nõuded · Taotleja peab koostama kohalikku sorti puuvilja- ja marjakultuuride kohta aiaplaani. · Taotleja peab kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuride kasvatamise korral järgima sordiomaniku kehtestatud minimaalseid agrotehnikanõudeid ja külvisenorme. · Taotleja peab kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuride kasvatamise korral vältima põllu umbrohtumist. Taotleja kasvatab kohustuseaastal kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuri kasvukohal põhikultuurina vähemalt 15. juunist kuni 1. augustini. Siseriiklikus rakendusmääruses võib kehtestada nõuete täpsemad kirjeldused. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Taotleja peab kandma andmed põllumajandusmaal tehtud tegevuste ja kasvatatavate toetusõiguslike ET 404 ET sortide kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega Põlluraamatu pidamine on baasnõudeks kõikidele kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse saamise nõuetele. 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse ühikumäär kohalikku sorti taimede nõuetekohasel kasvatamisel on järgmine: • Talirukis ’Sangaste’ –20 eurot hektari kohta aastas; • Kaunviljad (va. põlduba ’Helbi’) –50 eurot hektari kohta aastas; • Valge ristik ’Jõgeva 4’ –50 eurot hektari kohta aastas; • Sertifitseeritud heintaime seemnekasvatus –120 eurot hektari kohta aastas; • Kartul –70 eurot hektari kohta aastas; • Kaalikas ja söödapeet, põlduba’Helbi’ –500 eurot hektari kohta aastas; • Valge peakapsas ’Jõgeva’ – 1500 eurot hektari kohta aastas; • Harilik sibul ’Jõgeva 3’ –1200 eurot hektari kohta aastas; • Viljapuud –12 eurot taime kohta aastas; • Marjapõõsad –5 eurot taime kohta aastas. Arvutusmeetod Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Toetusega kompenseeritakse kuni 100% toetuse nõuete täitmisega kaasnevast saamata jäänud tulust ja lisakuludest. Ühikusummade kalkulatsioonides võrreldi kohalikku sorti taimede saagikust tänapäevaste sortidega, arvestati müügihinda ning kus asjakohane võeti arvesse ka täiendavaid koristus- rajamis-, hoolduskulusid ning saagikadu. Kohalikku sorti viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamine kompenseeritakse 100%. See aitab kaasa olemasolevate kohalikku sorti taimedega rajatud istandike säilimisele ja uute rajamisele. Kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuride kasvatamise nõuete täitmine kompenseeritakse osaliselt, sõltudes kultuurist ja sordist. Lisaselgitus Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust saab taotleda sama põllumaa või puuvilja- ja marjakultuuride aluse maa kohta, millele taotletakse ökokava või põllumajanduskeskkonna toetusi. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)  segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) ET 405 ET Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega Toetuse saajal on õigus kohustust üle anda. Kui kaua lepingud kestavad? Taotleja võtab kohustuse täita kohalikku sorti puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat ning kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuri kasvatamise nõudeid taotluse esitamise kalendriaastal. 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, 80,00% 20,00% 80,00% Eesti mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel ET 406 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb liik määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad ülekantud kuludel? ÜS KK7.1 - Talirukis ’Sangaste’ kasvatus Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.31 Ei 80,00% ÜS KK7.10 - Marjapõõsaste kasvatus Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.31 Ei 80,00% ÜS KK7.2 - Kaunviljade kasvatus (v.a põlduba Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.31 Ei ’Helbi’) 80,00% ÜS KK7.3 - Valge ristiku ’Jõgeva 4’ kasvatus Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.31 Ei 80,00% ÜS KK7.4 - Sertifitseeritud heintaime seemnete Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.31 Ei kasvatus 80,00% ÜS KK7.5 - Kartuli kasvatus Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.31 Ei 80,00% ÜS KK7.6 - Kaalika, söödapeedi ja põlduba ’Helbi’ Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.31 Ei kasvatus 80,00% ÜS KK7.7 - Valge peakapsas ’Jõgeva’ kasvatus Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.31 Ei 80,00% ÜS KK7.8 - Söögisibula ’Jõgeva 3’ standardseemne Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.31 Ei tippsibula kasvatus 80,00% ÜS KK7.9 - Viljapuude kasvatus Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.31 Ei 80,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK7.1 - Talirukis ’Sangaste’ kasvatus Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 113 eurot, sellest kompenseeritakse 20 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK7.10 - Marjapõõsaste kasvatus Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 5 eurot, sellest kompenseeritakse 5 eurot taime kohta aastas. ÜS KK7.2 - Kaunviljade kasvatus (v.a põlduba ’Helbi’) Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 86 eurot, sellest kompenseeritakse 50 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK7.3 - Valge ristiku ’Jõgeva 4’ kasvatus Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 59 eurot, sellest kompenseeritakse 50 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK7.4 - Sertifitseeritud heintaime seemnete kasvatus Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 153 eurot, sellest kompenseeritakse 120 eurot hektari kohta aastas. ET 407 ET ÜS KK7.5 - Kartuli kasvatus Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 648 eurot, sellest kompenseeritakse 70 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK7.6 - Kaalika, söödapeedi ja põlduba ’Helbi’ kasvatus Kaalika või söödapeedi kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 1000 eurot, sellest kompenseeritakse 500 eurot hektari kohta aastas. Põlduba ’Helbi’ kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 959 eurot, milles kompenseeritakse 500 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK7.7 - Valge peakapsas ’Jõgeva’ kasvatus Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 2301 eurot, sellest kompenseeritakse 1500 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK7.8 - Söögisibula ’Jõgeva 3’ standardseemne tippsibula kasvatus Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 2025 eurot, sellest kompenseeritakse 1200 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK7.9 - Viljapuude kasvatus Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 12 eurot, sellest kompenseeritakse 12 eurot taime kohta aastas. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS KK7.1 - Talirukis ’Sangaste’ Kavandatud 0,00 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 kasvatus (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS KK7.10 - Marjapõõsaste kasvatus Kavandatud 0,00 0,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 408 ET  O.19 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS KK7.2 - Kaunviljade kasvatus (v.a Kavandatud 0,00 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 põlduba ’Helbi’) (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS KK7.3 - Valge ristiku ’Jõgeva 4’ Kavandatud 0,00 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 kasvatus (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS KK7.4 - Sertifitseeritud heintaime Kavandatud 0,00 0,00 120,00 120,00 120,00 120,00 120,00 seemnete kasvatus (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 409 ET  O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS KK7.5 - Kartuli kasvatus (Toetus Kavandatud 0,00 0,00 70,00 70,00 70,00 70,00 70,00 - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS KK7.6 - Kaalika, söödapeedi ja Kavandatud 0,00 0,00 500,00 500,00 500,00 500,00 500,00 põlduba ’Helbi’ kasvatus (Toetus - ühikusumma (avaliku Ühtne) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS KK7.7 - Valge peakapsas ’Jõgeva’ Kavandatud 0,00 0,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 kasvatus (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 410 ET  O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS KK7.8 - Söögisibula ’Jõgeva 3’ Kavandatud 0,00 0,00 1 200,00 1 200,00 1 200,00 1 200,00 1 200,00 standardseemne tippsibula kasvatus ühikusumma (avaliku (Toetus - Ühtne) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS KK7.9 - Viljapuude kasvatus Kavandatud 0,00 0,00 12,00 12,00 12,00 12,00 12,00 (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.19 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 KOKKU O.19 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 6 500,00 6 600,00 6 700,00 6 800,00 7 000,00 Summa: 33 600,00 Maksimaalne : 7 000,00 ET 411 ET  O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 600,00 700,00 800,00 900,00 1 000,00 Summa: 4 000,00 Maksimaalne : 1 000,00 Esialgne iga-aastane 0,00 0,00 92 150,00 104 565,00 116 980,00 130 278,00 144 459,00 588 432,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 0,00 73 720,00 83 652,00 93 584,00 104 222,40 115 567,20 470 745,60 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 412 ET KK8 - Ohustatud tõugu looma pidamise toetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK8 Sekkumise nimetus Ohustatud tõugu looma pidamise toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või üksuste arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Põllumajandusloomade ja V6.5 kultuurtaimede geneetilise 1 Jah mitmekesisuse hoidmine 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.25 Keskkonnakestlikkuse parandamise toetatud kulukohustustega hõlmatud loomühikute osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärgiks on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste ja ohustatuks loetud kohalike tõugude säilitamine. Põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt loetakse tõug või eristatav osa ühte tõugu kuuluvate loomade populatsioonist ohustatuks, kui aretuses kasutatavate emasloomade arv on alla tuhande või isasloomade arv alla kahekümne ja emaslindude arv alla kümne tuhande või isaslindude arv alla tuhande. Tõud, keda Eestis loetakse ohustatuks, on nimetatud maaeluministri 21.12.2018 määruses nr 82 „Põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetelu“. Sekkumise kaudu on plaanis toetada kõiki tõuge, kes on sellesse loetellu kantud. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Toetust antakse loomapidajale. Toetuskõlblikkuse tingimused ·Taotleja võtab kohustuse täita ohustatud tõugu looma pidamise toetuse nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat. ·Iga ohustatud loomatõu puhul algab eraldi kohustus. Uus kohustus ei alga selle tõu kohta, mille kohta ET 413 ET taotlejal juba on eelmise maaelu arengukava või käesoleva strateegiakava raames ohustatud tõugu looma pidamise kehtiv kohustus. ·Samal ajal ei või taotlejal olla MAK 2014–2020 ja ÜPP strateegiakava 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustust. MAK 2014–2020 raames ohustatud tõugu loomade kohta võetud kohustuse võib asendada ÜPP strateegiakava 2023–2027 kohustusega. ·Loomade/lindude arv, kelle kohta toetust taotletakse, võib kohustuseperioodi jooksul aastati varieeruda, kuid ei tohi olla väiksem minimaalsest kohustuse suurusest, mis kehtestatakse maaeluministri määruses. Taotleja, kes taotleb toetust eesti vuttide pidamise eest, peab nende üle arvestust. Arvestuse pidamise täpsem kord kehtestatakse maaeluministri määruses. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Taotleja peab eesti maatõugu veist, eesti vutte, kihnu maalammast, eesti hobust, eesti raskeveohobust, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobust või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobust.  Toetust saab taotleda:  vähemalt kohustuseaastale eelnenud aastal sündinud või asendamise hetkel vähemalt kuue kuu vanuse eesti maatõugu veise pidamise eest, kui toetuse taotleja peab nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud puhtatõulist tõuraamatu põhiossa kantud eesti maatõugu veist, kelle mõlemad vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa;  vähemalt kohustuseaastale eelnenud aastal sündinud või asendamise hetkel vähemalt kuue kuu vanuse eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobuse ja vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobuse pidamise eest, kui toetuse taotleja peab nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud puhtatõulist tõuraamatu põhiosas registreeritud või sinna kantud eesti hobust, eesti raskeveohobust, tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobust või tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobust;  vähemalt kohustuseaastale eelnenud aastal sündinud või asendamise hetkel vähemalt kuue kuu vanuse eesti raskeveohobuse pidamise eest, kui toetuse taotleja peab nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud, põllumajandusloomade aretuse seadusele vastava eriprogrammi kohaselt saadud ja tõuraamatu lisaosas A registreeritud või sinna kantud eesti raskeveohobust;  vähemalt kohustuseaastale eelnenud aastal sündinud või asendamise hetkel vähemalt kuue kuu vanuse kihnu maalamba pidamise eest, kui toetuse taotleja peab nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud puhtatõulist tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa kantud kihnu maalammast;  eesti vuti pidamise eest, kui toetuse taotleja peab tõutunnistusega või tõendatud päritoluga eesti vutte, kes on individuaalses jõudluskontrollis või keda taotleja peab sugulinnuna ja kes on rühmaviisilises jõudluskontrollis. Jõudluskontrolli tehakse põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras.  Kohustuseaasta jooksul võib taotleja asendada kohustuse all oleva looma teise sama tõugu nõuetekohase loomaga, kaotamata õigust saada toetust taotletud mahus. Asendusloom peab asendamise ajal olema vähemalt kuue kuu vanune.  Toetuse saamise tingimustele vastava looma kohta, kelle kohta taotletakse toetust, võib taotleda ka lisatoetust, kui loom on:  eesti maatõugu lehm, kes on toetuse taotlemisele eelnenud aastal andnud tõendatud põlvnemisega puhtatõulise järglase, ning vasikas on elussündinud ja andmed tema sünni kohta on kantud põllumajandusloomade registrisse või esitatud jõudluskontrolli läbiviijale;  tõuraamatusse kantud eesti maatõugu pull;  eesti maatõugu lehmmullikas, kes on sündinud kohustuseaastale eelnenud kolme aasta jooksul;  eesti maatõugu lehm, kes on kohustuseaastal jõudluskontrollis põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras; ET 414 ET   kohustuseaastale eelnenud aastal puhtatõulise järglase andnud eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni mära, kui varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud, varsa põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas;  kohustuseaastale eelnenud aastal järglase andnud eesti raskeveohobuse mära, kui varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud, varsa põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on saadud põllumajandusloomade aretuse seaduse kohase eriprogrammi alusel ja registreeritud tõuraamatu lisaosas A;  kohustuseaastale eelnenud aastal puhtatõulise järglase andnud ja enne kohustuseaastat jõudluskontrollis olnud eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni täkk, kui täku põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas. Jõudluskontroll peab olema läbi viidud põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras ning andmed jõudluskontrolli läbiviimise kohta peavad olema kantud hobuslaste registrisse;  kohustuseaastale eelnenud aastal järglase andnud ja enne kohustuseaastat jõudluskontrollis olnud eesti raskeveohobuse täkk, kui täku põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on saadud põllumajandusloomade aretuse seaduse kohase eriprogrammi alusel ja registreeritud tõuraamatu lisaosas A. Jõudluskontroll peab olema läbi viidud põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras ning andmed jõudluskontrolli läbiviimise kohta peavad olema kantud hobuslaste registrisse;  eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni noortäkk, kes on sündinud kohustuseaastale eelnenud kolme aasta jooksul;  peatõuraamatusse kantud kihnu maalamba jäär;  kihnu maalammas, kes on kohustuseaastal jõudluskontrollis põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras.  Kui taotleja taotleb kohustusealuse looma kohta lisatoetust ja soovib looma asendada, kuid asendusloom ei vasta samadele lisatoetuse saamise tingimustele, siis kohustusealuse looma kohta lisatoetust ei maksta.  Kui on taotletud lisatoetust järglase andnud täku kohta, siis ei saa sama täku kohta enam noortäku pidamise lisatoetust taotleda. Hobuse põlvnemise geneetiliseks kontrollimiseks tuleb akrediteeritud laboris läbi viia geneetiline ekspertiis enne taotlemise aasta taotlemisperioodi. Geneetilise ekspertiisiga kontrollitakse, kas põlvnemisandmed on mõlema vanemlooma osas õiged. Siseriiklikus rakendusmääruses võib kehtestada nõuete täpsemad kirjeldused. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Ei kohaldu HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega Ei kohaldu 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud ET 415 ET  IACSiga hõlmamata IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse ühikumäär nõuetele vastava ohustatud tõugu looma kohta on järgmine: ·eesti maatõugu veis – 250 eurot looma kohta aastas; · eesti hobune – 250 eurot looma kohta aastas; · eesti raskeveohobune – 250 eurot looma kohta aastas; · tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune – 250 eurot looma kohta aastas; · tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobune –250 eurot looma kohta aastas; · kihnu maalammas – 35 eurot looma kohta aastas; · eesti vutt – 6 eurot linnu kohta aastas. Lisatoetuse ühikumäär nõuetele vastava ohustatud tõugu looma kohta on järgmine: · puhtatõulise järglase andnud eesti maatõugu veis – 100 eurot looma kohta aastas; · eesti maatõugu pull – 200 eurot looma kohta aastas; · maatõugu lehmmullikas – 34 eurot looma kohta aastas; · jõudluskontrollis olev eesti maatõugu lehm – 250 eurot looma kohta aastas (sh maatõugu veise pidamist kompenseeritakse kõrgemas määras); · järglase andnud ohustatud tõugu mära – 100 eurot looma kohta aastas; · järglase andnud ja jõudluskontrollis olnud ohustatud tõugu täkk – 100 eurot looma kohta aastas; · ohustatud tõugu noortäkk – 100 eurot looma kohta aastas; · kihnu maalamba jäär – 35 eurot looma kohta aastas; - jõudluskontrollis olev kihnu maalammas – 35 eurot looma kohta aastas. Arvutusmeetod Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, EK, EHS, KMKS. Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Toetuse ühikumäära sisse ei ole arvestatud tehingukulu. Arvesse on võetud hobuste söödakulu, veterinaarkulud, värkimise ja rautamise kulu aastas, mis eesti hobusel on keskmiselt 270 €, tori ja eesti raskeveohobusel 366 € aastas. Toetusega hüvitatakse sellest 250 € aastas. Järglase saamiseks tehtavaid kulutused mära kohta (suurem söödakulu, lisasööt ja söödalisandid viljakuse parandamiseks ja tiinuse ajal, veterinaarteenused märale, suurenenud tööjõukulu, varsa identifitseerimine jmt) on keskmiselt 486 € aastas, sellest kompenseeritakse 100 € aastas. Järglase saamiseks tehtavaid kulutused täku kohta (suurem söödakulu, söödalisandid ja vitamiinid viljakuse parandamiseks, veterinaarteenused täkule, suurenenud tööjõukulu) on keskmiselt 637 € aastas, sellest kompenseeritakse 100 € aastas. Noortäku kohta tehtavad lisakulutused (suurem söödakulu, söödalisandid ja vitamiinid, veterinaarteenused, suurenenud tööjõukulu) on keskmiselt 329 € aastas, sellest kompenseeritakse 100 € aastas. Madalamast piimakusest tingituna saamata jäänud tulu piima müügist on Eesti maatõugu veisel teiste veisetõugudega võrreldes 776 € aastas, toetusega hüvitatakse sellest 250 € aastas, jõudluskontrolli tegemise korral hüvitatakse lisaks 250 € aastas. Järglase saamisest tingituna saamata jäänud tulu piima ET 416 ET müügist on 139 eurot aastas, sellest hüvitatakse lisatoetusena 100 € aastas. Maatõugu pulli söödakulu aastas on 450 eurot. Pulli pidamisel võib põhitoetusele lisaks saada lisatoetust 200 € aastas. Maatõugu lehmmullika söödakulu aastas maksab 284 eurot, sellest põhitoetusega hüvitatakse 250 € ja lisatoetusega 34 € aastas. Vuti söötmiskulud aastas on 4,99 € ning pidamiskulud 4,93 €, toetusega hüvitatakse 6 €. Lamba söödakulu, veterinaarkulud, pügamise ja allapanu kulud aastas kokku on 81 €, sellest hüvitatakse toetusega 35 € lamba kohta. Jõudluskontrolliga seotud kulud on lamba kohta 50 € aastas, sellest hüvitatakse 35 € aastas. Lisakulu jäära pidamisel (suurem sööda- ja tööjõukulu) on 63 € aastas, sellest kompenseeritakse lisatoetusena 35 € aastas. Kompenseeritakse keskmiselt ligi pool tegelikust saamata tulust või lisakulust võttes arvesse sekkumise eesmärke ja ÜPP strateegiakava eelarvelise piiranguid. Vähemal määral kompenseeritakse varssade saamist, sest see on aretajale ühtlasi ka sissetuleku allikaks. Väiksemas määras on toetatud ka eesti maatõugu veise pidamist, sest kõrge põhitoetus võib soodustada lehmade pidamist ammlehmadena ja viia lihatõugudega ristamisteni, kuid maakarja veised on aretatud eelkõige piimaveise tõuks. Toetus aitab loomade arvu hoida ja suurendada, kuid lisatoetusega soodustatakse tõusisese geneetilise mitmekesisuse suurenemist, vanuselise struktuuri paranemist, tõupuhaste järglaste saamist, põlvnemis- ja toodanguandmete kogumist, tõuraamatu kannete korrektsust ja loomade paremat käsitlemist. Lisatoetust makstakse aretuseks kasutatavate suguloomade eest, kes annavad puhtatõulise järglase, sest ilma puhtatõuliste järglaste arvu suurendamata ei suudeta vähendada tõu ohustatust. Ohustatud tõugu loomade ristamine järglaste saamiseks on tavapärane praktika. Hobuste puhul ristatakse loomi põhikarja täienduseks ja turunõudlusele sobivamate tarbeloomade saamiseks. Väikestes eesti maatõugu veise karjades või suuremates veisekarjades, kus peetakse lisaks maakarja veistele ka teist tõugu veiseid, seemendatakse maakarja veiseid tihti muu veisetõu aretusmaterjaliga, sest nii on lihtsam ja majanduslikult ökonoomsem. Kuna enamasti kasutatakse suuremat kasvu veisetõugude aretusmaterjali, siis on sündiv järglane reeglina suurem ning sellega võivad kaasneda poegimisraskused. Lisatoetusega soodustatakse puhtatõuliste järglaste saamist. Lisatoetust makstakse täku kohta, kes on olnud jõudluskontrollis. Jõudluskontroll näitab, et täkk on käsitletav või hinnatud vastavalt aretusprogrammile. Nt EHKASe tõuraamatusse kuuluvate eesti tõugu hobuste populatsioonist (u 800) läbivad jõudluskontrolli 10%–14% hobuseid aastas. Vana-tori suunal on jõudluskontrolli läbinud aastatel 2013–2019 keskmiselt 17% populatsioonist aastas. Hobuste põlvnemise tuvastamine geneetiliselt aitab tagada kontrollitud põlvnemist ja tõuraamatu kannete korrektsust. Põllumajandusloomade aretuse seaduses hobuse põlvnemisandmete õigsuse kontrollimiseks geneetilise ekspertiisi tegemise nõuet ei ole. Põlvnemise geneetilisi ekspertiisi nõue on eri tõugude aretusprogrammides erinevalt kehtestatud. Reeglina tuleb sugulises kasutuses oleval täkul see teha, mõnel juhul on lubatud ka täku geneetiline identifitseerimine nt kui täku üks või mõlemad vanemad on surnud. Hobuse põlvnemisandmete õigsuse kontrollimiseks on tarvis geneetiliselt identifitseerida ka tema vanemaid. Hobuse geneetiline identifitseerimine toimub nt DNA markerite põhjal. Aretusprogrammides ei ole nõutud noorte täkkude (4. eluaastani k.a) põlvnemise geneetilist ekspertiisi (v.a eesti raskeveohobustel alates 2018. aastast), seda ei ole üldjuhul nõutud ka varssadel (v.a tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatiooni hobune ja eesti raskeveohobune) ja märadel. Põlvnemisandmete kontroll võib olla nõutud, kui on kahtlus, et põlvnemisandmed ei ole õiged, muul juhul on ekspertiis soovituslik. Geneetilise mitmekesisuse säilimisele on suurimaks takistuseks sugulises kasutuses osalevate täkkude väike arv. Genofondi mitmekesisuse säilimiseks peaks isas- ja emasloomade arv olema senisest rohkem tasakaalus ning isasloomade valik suurem. Täkkude pidamine on keerukam ja kallim, paljud täkud ET 417 ET kastreeritakse liiga vara. Lisatoetusega soodustatakse noortäkkude kasvatamist, mis aitab tagada, et aretuses kasutatakse võimalikult palju eri täkke. Jõudluskontrolli ja järglaste hindamise kaudu leitakse need täkud, kellelt soovitakse edaspidi rohkem järglasi saada. Lisatoetust makstakse ka eesti maatõugu veiste pullide ja kihnu maalamba jäära pidamise eest. Isasloomade pidamine on keerulisem ja kallim, loomad ei anna ka otsest tulu toodangu müügist (piim, liha, vill) ning seepärast pole loomapidajad huvitatud nende pidamisest. Selleks, et tagada isasloomade suurem valik, hoida tõusisest geneetilist mitmekesisust ning tagada maatõugu veiste sperma kasutamise võimalus kõigile tõupidajatele, tuleks loomapidajaid täiendavalt motiveerida maatõugu pulle ja kihnu maalamba jäärasid pidama. Kihnu maalambaid paljundatakse loomuliku paarituse teel, kunstlikku seemendust ei kasutata. Eesti maatõugu veiste puhul kasutatakse nii kunstlikku seemendust kui ka paaritust. Lisatoetust makstakse eesti maatõugu lehmmullikate eest, et soodustada maatõugu veiste järelkasvu. Lisatoetust saab kuni mullika 48. elukuuni s.o mullika esimese nelja eluaasta kohta. Lisatoetust makstakse jõudluskontrollis oleva eesti maatõugu lehma pidamise eest. Loomapidaja, kes osaleb jõudluskontrolli läbiviimises, panustab aktiivsemalt tõu aretusse. Aretusühing saab jõudluskontrolli kaudu andmeid loomade põlvnemise ja toodangu kohta, saadav info on vajalik aretustegevuse suunamiseks ning põlvnemisandmete säilitamiseks. Jõudluskontroll on loomapidaja jaoks lisatöö ning seepärast tuleks tootjaid motiveerida seda tegema. Eesti maatõugu veis on piimaveis ning tema tõu eripära ja peamine eesmärk on toota eripärast, kõrge kuivaine-, rasva- ja valgusisaldusega toorpiima. Ilma jõudlusandmete kogumiseta, toodangu ja viljakuse analüüsita ei ole võimalik piiratud populatsioonis säilitada elujõulist ning jätkusuutlikku geneetilist ressurssi. Jõudluskontrollis mitteosalevate karjade osakaal oli 2019. aastal 60,69% (105 loomapidajat), mis moodustas 32,50% (229 lehma) puhtatõulistest eesti maatõugu lehmade populatsioonist. Aretusorganisatsioonile edastas 2019. aastal jõudluskontrollis mitteolevatest karjadest puhtatõuliste loomade andmeid (paaritusi-seemendusi, sünde, hukkumisi, karjast väljaviimise põhjuseid, oste-müüke jne.) vaid 5,7% loomapidajatest (6 loomapidajat 105-st). Lisatoetust makstakse jõudluskontrollis osaleva kihnu maalamba pidamise eest. Jõudluskontrolli ei tehta kõigile peatõuraamatu loomadele. Peamiselt tehakse jõudluskontrolli neis karjades, kus tegeletakse aktiivselt loomade paljundamisega, sellised karjad tagavad puhtatõuliste järglaste tootmise ja seeläbi tõu säilimise. Lisaselgitus Loomade teisendamine loomühikuteks Piimaveis – 1 LÜ Lammas, kits – 0,1 LÜ Hobune – 1 LÜ Muu kodulind – 0,03 LÜ 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus) ET 418 ET  segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega • Iga ohustatud loomatõu puhul algab eraldi kohustus. Uus kohustus ei alga selle tõu kohta, mille kohta taotlejal juba on eelmise maaelu arengukava või käesoleva strateegiakava raames ohustatud tõugu looma pidamise kehtiv kohustus. • Samal ajal ei või taotlejal olla MAK 2014–2020 ja ÜPP strateegiakava 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustust. MAK 2014–2020 raames ohustatud tõugu loomade kohta võetud kohustuse võib asendada ÜPP strateegiakava 2023–2027 kohustusega. • Loomade/lindude arv, kelle kohta toetust taotletakse, võib kohustuseperioodi jooksul aastati varieeruda, kuid ei tohi olla väiksem minimaalsest kohustuse suurusest, mis kehtestatakse maaeluministri määruses. Kui kaua lepingud kestavad? Taotleja võtab kohustuse täita ohustatud tõugu looma pidamise toetuse nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat. 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, 80,00% 20,00% 80,00% Eesti mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel ET 419 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma liik määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad põhineb ülekantud kuludel? ÜS KK8.1 - ÜS KK8.1 - Põhitoetus: eesti hobune, eesti raskeveohobune, tori Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.25 Ei hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune ja vana-tori 80,00% hobune, eesti maatõugu veis ÜS KK8.2 - Põhitoetus: Kihnu maalammas Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.25 Ei 80,00% ÜS KK8.3 - Põhitoetus: eesti vutt Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.25 Ei 80,00% ÜS KK8.4 - Lisatoetus: järglase saanud täkk, mära, noortäkk või puhtatõulise Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.25 Ei järglase andnud lehm 80,00% ÜS KK8.5 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lehm Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.25 Ei 80,00% ÜS KK8.6 - Lisatoetus: pull Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.25 Ei 80,00% ÜS KK8.7 - Lisatoetus: mullikas Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.25 Ei 80,00% ÜS KK8.8 - Lisatoetus: jäär Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.25 Ei 80,00% ÜS KK8.9 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lammas Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.25 Ei 80,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK8.1 - ÜS KK8.1 - Põhitoetus: eesti hobune, eesti raskeveohobune, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune ja vana-tori hobune, eesti maatõugu veis Toodud eespool ÜS KK8.2 - Põhitoetus: Kihnu maalammas Toodud eespool ÜS KK8.3 - Põhitoetus: eesti vutt Toodud eespool ÜS KK8.4 - Lisatoetus: järglase saanud täkk, mära, noortäkk või puhtatõulise järglase andnud lehm Toodud eespool ÜS KK8.5 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lehm ET 420 ET Toodud eespool ÜS KK8.6 - Lisatoetus: pull Toodud eespool ÜS KK8.7 - Lisatoetus: mullikas Toodud eespool ÜS KK8.8 - Lisatoetus: jäär Toodud eespool ÜS KK8.9 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lammas Toodud eespool 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS KK8.1 - ÜS KK8.1 - Põhitoetus: Kavandatud 0,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 0,00 eesti hobune, eesti raskeveohobune, ühikusumma (avaliku tori hobuse universaalsuuna hobuste sektori kulud kokku, alampopulatsiooni hobune ja vana-tori eurodes) hobune, eesti maatõugu veis (Toetus - Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ühtne) kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.19 (ühik: 0,00 4 520,00 4 750,00 4 990,00 5 249,00 5 500,00 0,00 Summa: Loomühikud) 25 009,00 Maksimaalne : 5 500,00 ÜS KK8.2 - Põhitoetus: Kihnu Kavandatud 0,00 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 0,00 maalammas (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 421 ET  O.19 (ühik: 0,00 110,00 115,00 128,00 138,00 150,00 0,00 Summa: Loomühikud) 641,00 Maksimaalne : 150,00 ÜS KK8.3 - Põhitoetus: eesti vutt Kavandatud 0,00 200,00 200,00 200,00 200,00 200,00 0,00 (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.19 (ühik: 0,00 480,00 480,00 480,00 480,00 480,00 0,00 Summa: Loomühikud) 2 400,00 Maksimaalne : 480,00 ÜS KK8.4 - Lisatoetus: järglase Kavandatud 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 saanud täkk, mära, noortäkk või ühikusumma (avaliku puhtatõulise järglase andnud lehm sektori kulud kokku, (Toetus - Ühtne) eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.19 (ühik: 0,00 1 840,00 1 910,00 1 940,00 1 960,00 2 060,00 0,00 Summa: Loomühikud) 9 710,00 Maksimaalne : 2 060,00 ÜS KK8.5 - Lisatoetus: Kavandatud 0,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 0,00 jõudluskontrollis olev lehm (Toetus - ühikusumma (avaliku Ühtne) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 422 ET  O.19 (ühik: 0,00 880,00 950,00 980,00 1 000,00 1 100,00 0,00 Summa: Loomühikud) 4 910,00 Maksimaalne : 1 100,00 ÜS KK8.6 - Lisatoetus: pull (Toetus - Kavandatud 0,00 200,00 200,00 200,00 200,00 200,00 0,00 Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.19 (ühik: 0,00 40,00 43,00 44,00 45,00 50,00 0,00 Summa: Loomühikud) 222,00 Maksimaalne : 50,00 ÜS KK8.7 - Lisatoetus: mullikas Kavandatud 0,00 34,00 34,00 34,00 34,00 34,00 0,00 (Toetus - Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.19 (ühik: 0,00 660,00 677,00 746,00 835,00 850,00 0,00 Summa: Loomühikud) 3 768,00 Maksimaalne : 850,00 ÜS KK8.8 - Lisatoetus: jäär (Toetus - Kavandatud 0,00 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 0,00 Ühtne) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 423 ET  O.19 (ühik: 0,00 2,50 2,80 3,00 3,50 3,50 0,00 Summa: Loomühikud) 15,30 Maksimaalne : 3,50 ÜS KK8.9 - Lisatoetus: Kavandatud 0,00 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 0,00 jõudluskontrollis olev lammas (Toetus ühikusumma (avaliku - Ühtne) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.19 (ühik: 0,00 100,00 102,00 120,00 130,00 135,00 0,00 Summa: Loomühikud) 587,00 Maksimaalne : 135,00 KOKKU O.19 (ühik: 0,00 5 110,00 5 345,00 5 598,00 5 858,00 6 130,00 0,00 Summa: Loomühikud) 28 041,00 Maksimaalne : 6 130,00 Esialgne iga-aastane 0,00 1 734 815,00 1 820 548,00 1 904 514,00 1 984 415,00 2 091 875,00 0,00 9 536 167,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 1 387 852,00 1 456 438,40 1 523 611,20 1 587 532,00 1 673 500,00 0,00 7 628 933,60 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) ET 424 ET  Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 425 ET ASD(72) - Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades Sekkumise kood (liikmesriik) KK9 Sekkumise nimetus Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades Sekkumise liik ASD(72) – Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid Ühine väljundnäitaja O.13. Natura 2000 või direktiivi 2000/60/EÜ alusel toetust saavate hektarite arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Elurikkuse säilimine V6.4 2 Jah erametsades 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.30 Metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste majandamist toetavate kohustustega seotud metsamaa osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Toetus suunatakse erametsamaale, mis paikneb Natura 2000 võrgustiku alal ning sihtkaitsevööndis väljapool Natura 2000 ala. Keskkonnakaitseliste eesmärkide ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise tagamiseks tuleb erametsaomanikul osaliselt või täielikult loobuda raietest või muudest tulutoovatest tegevustest metsas vastavalt kaitsekorrale. Natura 2000 võrgustik on EL kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada või taastada EL-is ohustatud taime- ja loomaliikide ning ohustatud elupaigatüüpide soodne seisund. Eestis on Natura 2000 võrgustiku alad kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega. Looduskaitseseaduse alusel on Natura 2000 alade kaitseks moodustatud kas kaitsealad, hoiualad, projekteeritavad alad või püsielupaigad. Kaitsealad ja püsielupaigad on jagatud erinevateks vöönditeks (sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd), kus kehtivad erinevad piirangud. ET 426 ET Üldjuhul määratakse ala kaitse alla kaitse-eeskirjaga, kus on sätestatud lubatud ja keelatud tegevused alal, määratud ala piir ja kaitseala valitseja, koos loodusobjekti asukoha kaardiga. Hoiuala puhul määratakse kaitse-eesmärk Vabariigi Valitsuse määrusega ning tegevuskitsendused looduskaitseseadusega. Lisaks koostatakse kaitsekorralduskavad, kus on toodud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed kaitse-eesmärgid, meetmed kaitse-eesmärkide saavutamiseks ning rahastusvajadus. Eelkõige on kaitsekorralduskavad aladele, kus on vajalik aktiivne tegevus. Eesti on koostamas ühist kaitsekorralduskava kõikide Natura 2000 alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaigatüüpide ja metsaliikide kaitse korraldamiseks. Kaitsekorralduskava koondab alapõhised mõõdetavad kaitse-eesmärgid, kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Kaitsekorralduskavale tehakse hindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Rangeimad piirangud kehtivad sihtkaitsevööndis, sh Natura 2000 võrgustikus projekteeritavas sihtkaitsevööndis ning piiranguvööndite ja hoiualade loodusdirektiivi metsaelupaikades. Kui kaitse- eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis ja loodusdirektiivi metsaelupaikades üldjuhul keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena võib sihtkaitsevööndis või loodusdirektiivi metsaelupaikade puhul kaitse-eeskirjaga lubada näiteks koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile, marjade ja muu metsasaaduste korjamist, jahipidamist. Sihtkaitsevööndiga on sekkumises võrdsustatud Natura 2000 alal metsaelupaigad, piiranguvööndis olevaid metsaelupaiku on 12 700 ha, millele kohaldatakse sihtkaitsevööndi ühikumäära. Piiranguvöönd on kaitseala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades looduskaitseseaduses sätestatud kitsendusi. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis näiteks keelatud puhtpuistute kujundamine, puuvõrade ja põõsaste kujundamine ning puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada tingimusi ka maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks. Kaitse-eeskirjaga seatakse raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitse aluse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. Kui maaomanik soovib metsa majandada, tuleb kavandatava raie kohta esitada metsateatis. Metsaseaduse alusel kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel (juriidilisele isikule kuuluval kinnisasjal on metsa pindala suurem kui kaks hektarit ja füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal suurem kui viis hektarit) kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta ning kehtestab majanduspiirangu, seab majandustingimuse või annab majandussoovituse. Piiranguvööndiga on sekkumises võrdsustatud Natura 2000 alal asuv hoiuala, mis on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiualadel olevad loodusdirektiivi metsaelupaigad on kavas määratleda rangema kaitserežiimiga sihtkaitsevööndite tasumäära hulka. Projekteeritavade alade näol on tegemist selliste aladega, mis on Natura 2000 võrgustikus ja keskkonnaregistrisse kantud projekteeritava kaitstava loodusobjektina ala, mille kaitse alla võtmine on algatatud või on esitatud ala kaitse alla võtmise ettepanek. Toetuse eesmärgiks on toetada metsamajandajaid, kes täidavad looduskaitseseadusest tulenevaid kohustusi ja piiranguid loodusliku linnustiku kaitseks, looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku kaitseks. Käesolev sekkumine on kujundatud realistlike eelarveliste võimaluste kohaselt. Seetõttu on toetuse sihtala mõnevõrra väiksem kui PAF-is toodu, kuna tuginetakse eelmise programmperioodi andmeanalüüsile ja võttes arvesse seda, et piiranguvööndisse ja hoiualadele jäävad loodusdirektiivi metsaelupaigadele kehtivad rangemad, sihtkaitsevööndile omased piirangud ning need alad tsoneeritakse ümber sihtkaitsevöönditeks. Kui nõudlus toetuse saamiseks suureneb (nt lisandub juurde rangema ET 427 ET kaitserežiimi alasid või muutavad kaitserežiimid või ilmnevad muud olulised asjaolud), vaadatakse sekkumise tingimused üle ja kaasajastatakse sekkumine vastavalt nõudlusele. Sekkumine panustab ka erieesmärki 4, kuna elurikkuse kaitse aitab puhverdada kliimamuutuste negatiivseid mõjusid, olles muuhulgas süsiniku talletaja, kliimamuutuste kohanemiseks sobivate liikide pagula-allikaks ning nende levimise ökoloogiliseks hüppekiviks. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Füüsiline või juriidiline isik, kes majandab enda kasutuses olevat erametsa. Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumist rakendatakse Eesti territooriumil Natura 2000 võrgustiku alal ja kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis väljapool Natura 2000 võrgustiku ala. Taotlejal on õigus taotleda toetust vähemalt 0,3 hektari suuruse erametsamaa kohta, mis on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). Toetusõigusliku metsaala osaks loetakse ka kuni 4 meetri laiused teed, kraavid, tuletõkestusvööndid, elektripaigaldise kaitsevööndis olev toetusõiguslik maa ning kuni 0,1 ha suurused lagendikud. Toetust ei või taotleda Eesti looduse infosüsteemi poolloodusliku kooslusena kantud maa kohta. Toetust antakse metsamaale, kus kasvavad keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend” lisas 14 loetletud puuliigid. Toetust ei anta maa kohta, mille kohta on andmed kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Toetust ei anta metsamaa kohta, mille kohta on sõlmitud vääriselupaiga kaitseks leping keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruses nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimise ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused” sätestatud korras. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetatava tegevuse nõuded Toetusõigusliku maa valdajad täidavad kaitsekorras kehtestatud looduskaitseseadusest ja metsaseadusest tulenevaid nõudeid. O13 Milline maa on toetusõiguslik? Natura 2000 põllumajandusmaa Natura 2000 metsaala Muud piiritletud looduskaitsealad, mille puhul põllumajandusele või metsadele kohaldatakse keskkonnapiiranguid, mis toetavad direktiivi 92/43/EMÜ artikli 10 rakendamist Põllumajandusalad, mis kuuluvad veemajanduskavade alla (veepoliitika raamdirektiiv) 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Ei kohaldu HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega Kui taotlejal on põllumajandusmaad, siis peab ta täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid (HPK). 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ET 428 ET Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse ühikumäärad katavad keskmise saamatajäänud tulu sihtkaitsevööndis ja loodusdirektiivi metsaelupaikades 100% ulatuses ning piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal 83% ulatuses. Arvutusmeetod Arvestades toetuse taotlejate suurt hulka ja toetatavat pindala on parim võimaldada toetust standardiseeritud ühikumäärade alusel. Toetuse ühikumäärade arvutamisel lähtuti piirangute tõttu saamata jäänud keskmistest tulust erametsaomanikele ja eelarve võimalustest. Ühikumäära arvutus põhineb Natura 2000 aladel kasvava, inventeeritud ja metsaregistris registreeritud kehtivatel erametsa andmetel seisuga esimene poolaasta 2018. Arvutus tehti eraldi piiranguvööndi ja sihtkaitsevööndi kohta, mille tulemusena kujunesid kaks ühikumäära. Erinevad ühikumäärad tulenevad majanduslike piirangute ulatusest, sihtkaitsevööndis on range kaitserežiim, mis üldjuhul välistab sellel alal majandustegevuse ja tulu saamise võimaluse. Sihtkaitsevööndi ühikumäära rakendatakse ka metsaelupaikadele, sest seal on majanduslikud piirangud rangemad. Ühikumäärade leidmiseks jagati kasvav mets sortimentide kaupa, leiti 2019. a andmetele tuginedes keskmine likviidse puidu hind, millest arvestati maha likviidse puidu võimalikud raiekulud ning saadi keskmine toodangu väärtus hektari kohta. Keskmise saamatajäänud tulu aluseks on toodangu väärtus hektari kohta, oodatav keskmine aastane tootlus (3%) ja kaitserežiimi rangus (100% või 50%). Ühikumäärade puhul on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 83 lõike 2 punkti a alapunkt i. Lisaselgitus Kui toetuseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik kohustuseaastal rahuldada kõiki nõuetele vastavaid taotlusi, võib teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetust proportsionaalselt piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritaval alal toetuse saajate osas. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Elurikkuse soodustamise toetamine Natura 2000 erametsades ei kuulu Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi TFEU) artikli 42 alla. Kui toetuse puhul on tegemist riigiabiga TFEU artikli 107 lõike 1 tähenduses järgitakse toetuse andmisel asjakohaseid riigiabi või vähese tähtsusega abi eeskirjasid. Meede sisaldab ka abi füüsilistele isikutele, sellisel juhul riigiabi eeskirju ei kohaldata. Kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatava riigiabivahendi liik:  Teavitamine  Üldine grupierandi määrus  Põllumajanduse grupierandi määrus  Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata Lisateave:  Liikmesriik ei ole veel vahendit (vahendeid) valinud ja on märkinud alternatiivid. Enne valitud vahendile antud heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  Liikmesriik on valinud märgitud vahendi, kuid heakskiitu ei ole veel saadud. Enne heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  The Member State has chosen the instrument, as indicated, the clearance has been obtained and the SA number has been indicated for notification, GBER or ABER ET 429 ET 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, 80,00% 20,00% 80,00% Eesti mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel ET 430 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb liik määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad ülekantud kuludel? ÜS KK9.1 - Sihtkaitsevöönd, Natura 2000 võrgustikus Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.30 Ei loodusdirektiivi metsaelupaigad ja sihtkaitsevööndiks 80,00% projekteeritavad alad ÜS KK9.2 - Natura 2000 võrgustiku piiranguvöönd, hoiualad ja Toetus 91(3)(b)-EE- Ühtne R.30 Ei projekteeritavad piiranguvööndi- ja hoiualad 80,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK9.1 - Sihtkaitsevöönd, Natura 2000 võrgustikus loodusdirektiivi metsaelupaigad ja sihtkaitsevööndiks projekteeritavad alad Toetuse ühikumäärade arvutamisel lähtuti piirangute tõttu Natura 2000 erametsamaa sihtkaitsevööndis saamata jäänud keskmistest tulust erametsaomanikele ja strateegiakava eelarve võimalustest. Ühikumäära arvutus põhineb Natura 2000 aladel kasvava, inventeeritud ja metsaregistris registreeritud kehtivatel erametsa andmetel seisuga 2018. a esimene poolaasta. Kasvav mets jagati sortimentide kaupa, leiti 2019. a andmetele tuginedes keskmine likviidse puidu hind, millest arvestati maha likviidse puidu võimalikud raiekulud ning saadi keskmine toodangu väärtus hektari kohta. Keskmise saamatajäänud tulu aluseks on toodangu väärtus hektari kohta, oodatav keskmine aastane tootlus (3%) ja kaitserežiimi rangus (sihtkaitsevööndis 100%). Toetuse ühikumäärad katavad ära keskmise saamatajäänud tulu (määruse (EL) nr 2021/2115, artikli 83 lõike 2 punkti a alapunkt i). Sihtkaitsemäära kohaldatakse ka metsaelupaikadele olenemata nende kaitse režiimist. Kuna on teada, et rangema kaitsereźiimi alla lisandub uusi alasid, siis vaadatakse üle sekkumise eelarve ja võimalusel see ajakohastatakse. ÜS KK9.2 - Natura 2000 võrgustiku piiranguvöönd, hoiualad ja projekteeritavad piiranguvööndi- ja hoiualad Toetuse ühikumäärade arvutamisel lähtuti piirangute tõttu Natura 2000 erametsamaa piiranguvööndis saamata jäänud keskmistest tulust erametsaomanikele ja eelarve võimalustest. Ühikumäära arvutus põhineb Natura 2000 aladel kasvava, inventeeritud ja metsaregistris registreeritud kehtivatel erametsa andmetel seisuga 2018. a esimene poolaasta. Kasvav mets jagati sortimentide kaupa, leiti 2019. a andmetele tuginedes keskmine likviidse puidu hind, millest arvestati maha likviidse puidu võimalikud raiekulud (raie ja kokkuvedu) ning saadi keskmine toodangu väärtus hektari kohta. Keskmise saamatajäänud tulu aluseks on toodangu väärtus hektari kohta, oodatav keskmine aastane tootlus (3%) ja kaitserežiimi rangus (piiranguvööndis 50%). Toetuse ühikumäärad katavad keskmise saamatajäänud tulu 4/5 ulatuses (määruse (EL) nr 2021/2115, artikli 83 lõike 2 punkti a alapunkt i). Kuna on teada, et rangema kaitsereźiimi alla lisandub uusi alasid, siis vaadatakse üle sekkumise eelarve ja võimalusel see ajakohastatakse. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS KK9.1 - Sihtkaitsevöönd, Natura Kavandatud 0,00 134,00 134,00 134,00 134,00 134,00 0,00 2000 võrgustikus loodusdirektiivi ühikusumma (avaliku metsaelupaigad ja sihtkaitsevööndiks sektori kulud kokku, projekteeritavad alad (Toetus - Ühtne) eurodes) ET 431 ET  Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.13 (ühik: Hektarid) 0,00 28 750,00 28 760,00 28 780,00 28 850,00 28 855,00 0,00 Summa: 143 995,00 Maksimaalne : 28 855,00 ÜS KK9.2 - Natura 2000 võrgustiku Kavandatud 0,00 60,00 60,00 60,00 60,00 60,00 0,00 piiranguvöönd, hoiualad ja ühikusumma (avaliku projekteeritavad piiranguvööndi- ja sektori kulud kokku, hoiualad (Toetus - Ühtne) eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.13 (ühik: Hektarid) 0,00 39 125,00 39 102,67 39 058,00 38 901,67 38 901,67 0,00 Summa: 195 089,01 Maksimaalne : 39 125,00 KOKKU O.13 (ühik: Hektarid) 0,00 67 875,00 67 862,67 67 838,00 67 751,67 67 756,67 0,00 Summa: 339 084,01 Maksimaalne : 67 875,00 Esialgne iga-aastane 0,00 6 200 000,00 6 200 000,00 6 200 000,00 6 200 000,00 6 200 000,00 0,00 31 000 000,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 0,00 20 000 000,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) ET 432 ET  Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 433 ET INVEST(73-74) - Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 1.9.1 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt Sekkumise kood (liikmesriik) 1.9.1 Sekkumise nimetus Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei Ökokavade tagasimakse süsteem: LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis arvestaks V1.4 1 Jah keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega Soodustada ilmastiku riske maandavate V4.5 1 Jah maaparandusinvesteeringute tegemist V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.39 Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted R.9 Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumine aitab kuivendatud põllumajandusmaal põllumajandustootmisel kohaneda kliimamuutustega. Samuti aitab see tagada pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate levikut ja mullaviljakuse säilitamist. ET 434 ET Lähtuvalt SWOT-analüüsist ja senisest maaparanduse investeeringutoetuse rakendamise kogemusest on sekkumise fookuses maaparandussüsteemi (kuivendus-, veerežiimi kahepoolne reguleerimissüsteem) ehitiste korrastamiseks ja arendamiseks vajalikud tegevused. Maaparandussüsteemide ehitiste toimimisvõime parandamiseks toetuse taotlemine toimub kahes etapis, et oleks tagatud esmajärjekorras eesvoolude toimimine ehk ühishuvide realiseerumine. Teises etapis toodud tegevused on suunatud maamajanduse ettevõtluskeskkonna, sh tootmistingimuste parandamisele. Kahe-etapiline taotlemine Esimesel ja teisel etapil on oma eelarved, eesmärgid, sihtgrupid ning valikukriteeriumid. Sellise põhimõtte rakendamine tagab eesmärgipärasema tulemuse, parandab ehitusprojektide ja maaparandusehitiste kvaliteeti ning on kuluefektiivsem. Esimeses etapis saab toetust taotleda eesvoolude korrastamiseks sh asjakohaste keskkonnakaitserajatiste rajamiseks ja keskkonnavõtete rakendamiseks. Teises etapis saab toetust taotleda ülejäänud maaparandussüsteemi investeeringuteks, kui selle maaparandussüsteemi eesvool toimib nõuetekohaselt. Juhul kui teatud põhjustel ei saa eesvoolu I etapis korrastada, siis on võimalik eesvoolu rekonstrueerimiseks toetust taotleda teises etapis koos teiste maaparandussüsteemi investeeringutega. Eesti põllumullad on 62% ulatuses kuivendatud, samas probleemiks on kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud muldade kasutusvõimaluste vähenemine, kuna halvenenud on mulla õhu-veerežiim ja viljelusväärtus. Liigniiskus suurendab muldade tihenemise riski. Samas on vajalik tagada kliimaga kohanemine, et oleks tagatud põllumajandustootmise tootmiskindlus ning keskkonnakaitselised eesmärgid. Kliimamuutustega kaasnevad aga ka keerulised ja ekstreemsed ilmastikunähtused - suureneb sademete hulk, väheneb lumikate, võivad suureneda ja pikeneda kevad-suvised põuaperioodid, mis halvendavad taimekasvu tingimusi. Kliimamuutused ja maaparandussüsteemide amortiseerumine koosmõjus taimekahjustajate ja -haiguste leviku ohuga suurendavad veelgi saagi ikaldusriski. Seetõttu on oluline investeerida kuivendussüsteemide kaasajastamisse, et vähendada põllumajandussaagi osalist või täielikku hävinemist, sh soodustada veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi tegevusi. Maaparandussüsteemide korrastamisel peab arvestama kliima- ja keskkonnakaitseliste eesmärkidega. Töökorras maaparandussüsteemid aitavad kaasa vee kvaliteedi parandamisele ja kliimamuutustega kohanemisele. Eriti eesvoolude korrastamisel tuleb rakendada maaparanduslikke keskkonnakaitsemeetmeid ja loodussäästliku hoiu põhimõtteid, mis suurendavad vooluveekogude isepuhastusvõimet ja parandavad veekogude ökoloogilist seisundit. Veevarude kaitsega on seotud mõningal määral need maaparandussüsteemi keskkonnarajatised, mis pidurdavad vee äravoolu kiirust: seadedrenaaž, puhastuslodu, settebassein ja tuletõrjetiik. Üldjuhul rakendatakse sekkumist koos sekkumisega KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“. Lisaks ilmastikuriskide vähendamiseleaitab kuivendussüsteemide kaasajastamineohjata hajukoormuse levikut. Samuti saab kaasaegsete maaparandusvõtetega luua tingimused vee-elustiku (kalade ja vähkide) elupaikade mitmekesistamiseks ja rändetingimuste parandamiseks.. Abikõlblikud tegevused ja kulud · maaparandussüsteemi hoone püstitamine ja rajatise rajamine, rekonstrueerimine või uuendamine, samuti nende ehitiste toimimisega seotud seadmete soetamine ja paigaldamine ning maaparanduse ET 435 ET seiretehnika soetamine; ·kavandatava tegevusega seotud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik maaparanduse uurimistöö, ehitusprojekti ekspertiis, keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus, eesvoolukorrastamise projekti või muu asjakohase dokumendi koostamiseks tellitud töö ja teenus, sh vee-elustiku eksperdi kulud tööde planeerimisel ja elluviimisel; ·omanikujärelevalve tegemine; ·investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika maksumus; ·käibemaks, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Täpsemad abikõlblikud tegevused ja kulud tuuakse rakendusaktis. Samuti võib rakendusaktis toetuse saajate sihtgruppi täpsustada tegevusvaldkonna, müügitulu või muu asjakohase kriteeriumi alusel. Toetuse andmisel eelistatakse: · keskkonnakaitserajatise ja leevendusmeetmete rakendamist sh eelistatakse neid taotlusi, millel on puutumus veemajanduskava meetmeprogrammis eristatud veekogumitega, mille puhul tuleb maaparandussüsteemi korrastamisel rakendada keskkonnakaitsemeetmeid; · veerežiimi kahepoolsed reguleerimise tegevused (seadedrenaaž, sh veetaseme tõstmine); · I etapi tegevuste puhul eelistatakse ühistegevust. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetust võivad taotleda füüsilised isikud ja juriidilised isikud (näiteks põllumajandustootjad, nende ühendused, maaparandusühistud, mittetulundusühingud), kelle valduses on maaparandussüsteem või selle osa või valdaja nõusolekul kolmas isik. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Abikõlblikkuse tingimused Kavandatav tegevus ei tohi takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada keskkonnaseisundit ,sh mõjutada negatiivselt Natura võrgustiku alasid, maaparandussüsteemi või selle toimimist. Kui korrastatakse maaparandussüsteemi, mis hõlmab nii põllumajandusmaad kui ka metsamaad, siis metsakuivendussüsteemi rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks võivad kuivendusvõrgu kraavid paikneda Natura võrgustiku maa-ala piirist mitte lähemal kui valdkonna õigusaktiga kehtestatud selle metsa kasvukohatüübile sätestatud kuivenduskraavide pool vahekaugust. Keskkonnaseisundi halvendamist välditakse maaparandusalaste õigusaktide järgimisega ning kooskõlastusprotsessi kaudu, samuti maaparandussüsteemide korrastamise hea tava ning asjatundliku nõustamisteenuse pakkumisega. Kaitstavate elupaikade ja liikide elupaigatingimuste kaitse tagatakse veel keskkonnaalaste õigusaktidega kooskõlastamise protsessi kaudu ning järelevalve tegevustega. Kahe-etapilise toetuse taotlemise tingimused: Taotlemise tingimused esimeses etapis • Eesvoolu korrastamiseks saab toetust taotleda, kui sellel on voolutakistused või kui eesvool muul põhjusel ei toimi nõuetekohaselt ning ei ole eesvooluks üksnes metsakuivendussüsteemi või selle osa toimimiseks. Pärast korrastustööde tegemist peab eesvool tagama takistuste vaba veevoolu s.o eesvoolu voolusäng peab olema uhtumiskindel, eesvoolul paiknevad drenaažisuudmed ei ole vee ega sette all. Kui eesvoolul on maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatis, siis tuleb see korrastada koos eesvooluga ja kasutada meetmeid, mis vähendavad sette kandumist allavoolu. • Toetuse andmisel eelistatakse maaparandusühistuid. • Eesvoolu korrastamiseks, sh asjakohaste keskkonnakaitserajatisete ja -võtete rakendamiseks makstakse ET 436 ET toetust ühikumäära alusel. Kahe-etapilise toetuse taotlemise tingimused: Taotlemise tingimused teises etapis • Maaparandussüsteemi rajatise rajamiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks saab toetust taotleda, kui selle süsteemi eesvool toimib nõuetekohaselt. Asjakohastel juhtudel ei ole välistatud eesvoolule toetuse saamine II etapis, kui I etapis ei ole selleks toetust saadud. • Kavandatava tegevusega seotud projekti on koostanud pädev isik, kes on läbinud koolituse keskkonnakaitse alal. • Uue kuivendussüsteemi rajamiseks ja üksnes metsakuivendussüsteemi või selle osa korrastamiseks toetust taotleda ei saa. • Kuivendussüsteemi reguleerivat võrku võib turvasmullas rekonstrueerida ainult veetaseme tõstmise eesmärgil: veerežiimi kahepoolse reguleerimise- või seadedrenaaži süsteemiks, nähes sellel maa-alal ette rohumaana kasutamist. Samuti on abikõlblikud kuivendatud turvasmullal tegevused märgala kujundamiseks. Kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu rajatist võib turvasmullas (näiteks drenaažikollektor) korrastada üksnes siis, kui see on vajalik mineraalmullas paikneva reguleeriva võrgu osa toimimiseks ning muudmoodi on korrastamine ebaotstarbekas ning sellega ei tohi kaasneda kasvuhoonegaaside heidete suurenemine. Turvasmuldadel kavandavate tegevuse elluviimise eeltingimuseks on turvasmulla kindlaks tegemine, sh turbakihi tüseduse määramine. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm  Toetus  Rahastamisvahend Makse liik  toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine  ühikuhinnad  kindlasummalised maksed  ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Toetust makstakse tegelikult tehtud ja välja makstud abikõlblike kulude (kuludokumentide) hüvitamise vormis ja/või ühikuhindade alusel. Esimese etapi tegevustele makstakse toetust võimalusel ühikumäärade alusel. Ühikumäärade määramisel võetakse aluseks perioodi MAK 2014–2020 tegevuse liigi 4.3. „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ hinnapakkumuste ja riigihanke tulemusel saadud tegevuste maksumused või muud õigusaktis lubatud arvutusmeetodid, mille alusel leitakse keskmine tegevuse ühikumäär, mis arvestab tegevuste toetusmääraga. Ühikumäära võib programmiperioodil korrigeerida kallinemis- või odavnemiskoefitsiendiga, et ühikuhind oleks õiglane ja vastavuses turul toimuvaga. Sihttasemete määramisel arvestatakse eelmise perioodi toetuse rakendamise kogemusega. Ühikuhinnad põhinevad määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 83 lõike 2 punkti a alapunktidel i või ii. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil · Olemasoleva maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja uuendamise toetusmäär on 75% abikõlblikest kuludest. ET 437 ET · Esimeses etapis tehtavate tegevuste ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimise tegevuste toetusmäär on 100% abikõlblikest kuludest. · Keskkonnakaitserajatiste toetusmäärad on toodud sekkumise KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“ kirjelduses. Maksimaalne toetus tegevuste lõikes ja programmperioodil kokku: Maaparanduslikeks tegevusteks kokku I ja II etapis on maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta 520 000 eurot kogu programmiperioodil. See summa sisaldab ka sekkumise KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“ rajatiste ehitamise ja korrastamise toetussummat. Lisaselgitus Sekkumise puhul rakendatakse tulemusnäitajat R.39, kuna sekkumiste tegevusi ei saa siduda üksnes põllumajandustootjate ja põllumajandusmaaga. Sekkumise puhul rakendatakse ka tulemusnäitajat R.9, kui põllumajandustootja teeb tegevusi põllumajanduslikul eesmärgil maaparandussüsteemi maa-alal (reguleerival võrgul). 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Maaparandustöid toetatakse nii põllumajandusmaal kui metsamaal. Metsamaal tehtavate maaparandustööde toetamine ei kuulu TFEU artikli 42 alla. Kui toetuse puhul on tegemist riigiabiga TFEU artikli 107 lõike 1 tähenduses järgitakse toetuse andmisel asjakohaseid riigiabi või vähese tähtsusega abi eeskirjasid. Sekkumine sisaldab ka abi füüsilistele isikutele, sellisel juhul riigiabi eeskirju ei kohaldata. Kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatava riigiabivahendi liik:  Teavitamine  Üldine grupierandi määrus  Põllumajanduse grupierandi määrus  Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata Lisateave:  Liikmesriik ei ole veel vahendit (vahendeid) valinud ja on märkinud alternatiivid. Enne valitud vahendile antud heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  Liikmesriik on valinud märgitud vahendi, kuid heakskiitu ei ole veel saadud. Enne heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  The Member State has chosen the instrument, as indicated, the clearance has been obtained and the SA number has been indicated for notification, GBER or ABER 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetusõiguslik? Lisaks peatükis 4.7.1 toodud mitterahastamiskõlblikele kuludele ei ole abikõlblikud järgmised kulud: ·kasutatud seadmete ost ja liisimine; ·seadmete liisimine; ·käibemaks, kui toetuse saajal on võimalik seda riigilt tagasi saada; ·kulud, mis on seotud eesvoolu korrastamisega, mis on vajalik üksnes riigimetsas paikneva maaparandussüsteemi toimimiseks. Sihipärane kasutusperiood: ·Teise etapi tegevuste puhul investeeringuobjekti säilitakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt kuni sihipärase ET 438 ET kasutamise perioodi lõpuni (minimaalselt 3 aastat), mis määratakse rakendusaktis; ·kui toetust taotletakse veetaseme tõstmiseks, siis tuleb toetuse saajal hoida ehitis sihipärases tegevuses ja tagada sihipärase perioodi lõpuni selle investeeringuobjekti käigus hoidmisega seotud hoolduskulud. Kas investeering hõlmab niisutust?  Jah  Ei Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna Ei kohaldata Erinevate veesäästu võimaluste üksikasjad vastavalt käitise või taristu liigile (kui on kohaldatav) Investeeringud, mis tehakse olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse (mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea), teave veekasutuse tõhusa vähendamise nõude (nõuete) kohta protsentides väljendatuna Ei kohaldata Piirkonniti rühmitamine 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 60,00% 20,00% 60,00% Eesti lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses EE - 91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, 80,00% 20,00% 80,00% Eesti mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel ET 439 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb liik määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad ülekantud kuludel? ÜS1.9.1.1 - Korrastatava eesvoolu (v.a riigieesvoolud) Toetus 91(3)(b)-EE- Keskmine Ei keskmine toetuse summa 80,00% ÜS1.9.1.2 - Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu Toetus 91(2)(c)-EE- Keskmine Ei keskmine toetuse summa 60,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS1.9.1.1 - Korrastatava eesvoolu (v.a riigieesvoolud) keskmine toetuse summa Sekkumise eelarve, tegevuste arvu ja mõõdikute iga-aastaste sihtväärtuste ning tegevuste kohta keskmise toetusmäära määramisel on tuginetud eelmise perioodi samalaadse toetuse rakendamisel saadud kogemustele ja eelarvelistele võimalustele. ÜS1.9.1.2 - Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu keskmine toetuse summa Sekkumise eelarve, tegevuste arvu ja mõõdikute iga-aastaste sihtväärtuste ning tegevuste kohta keskmise toetusmäära määramisel on tuginetud eelmise perioodi samalaadse toetuse rakendamisel saadud kogemustele ja eelarvelistele võimalustele. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS1.9.1.1 - Korrastatava eesvoolu Kavandatud 0,00 47 700,00 47 925,00 47 717,14 48 186,25 49 220,00 49 224,83 (v.a riigieesvoolud) keskmine toetuse ühikusumma (avaliku summa (Toetus - Keskmine) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 10,00 22,00 26,00 30,00 30,00 27,00 Summa: 145,00 Maksimaalne : 30,00 ÜS1.9.1.2 - Maaparandussüsteemi Kavandatud 0,00 0,00 110 041,82 105 530,50 107 082,35 103 923,78 110 037,89 reguleeriva võrgu keskmine toetuse ühikusumma (avaliku summa (Toetus - Keskmine) sektori kulud kokku, eurodes) ET 440 ET  Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 11,00 20,00 17,00 18,00 19,00 Summa: 85,00 Maksimaalne : 20,00 KOKKU O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 10,00 33,00 46,00 47,00 48,00 46,00 Summa: 230,00 Maksimaalne : 48,00 Esialgne iga-aastane 0,00 477 000,00 2 264 810,00 3 351 255,71 3 265 987,50 3 347 210,00 3 419 790,34 16 126 053,55 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 381 600,00 1 569 756,00 2 258 882,57 2 248 710,00 2 303 656,00 2 317 688,28 11 080 292,85 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 441 ET 1.9.2 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud Sekkumise kood (liikmesriik) 1.9.2 Sekkumise nimetus Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei Ökokavade tagasimakse süsteem: LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis arvestaks V1.4 1 Jah keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega Soodustada ilmastiku riske maandavate V4.5 1 Jah maaparandusinvesteeringute tegemist 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.39 Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Lähtuvalt SWOT-analüüsist ja senisest maaparanduse investeeringutoetuse rakendamise kogemusest keskendub sekkumine eesvoolude toimimisele ehk avalike huvide realiseerumisele, mida tehakse avaliku sektori poolt. Sekkumine jaguneb kaheks: 1) üle kümne ruutkilomeetri suuruse valgalaga ühiseesvoolude, sh ühiseesvoolude, mis on riigi poolt korras hoitavad (riigieesvoolude) tehnilise ja ökoloogilise seisundi tagamiseks; 2) Alla kümne ruutkilomeetri suuruse valgalaga ühiseesvoolude tehnilise ja ökoloogilise seisundi tagamiseks. ET 442 ET Prognoositud kliimamuutused suurendavad eesvooludel hoiutöö vajadust, sest järjest suureneb liigvee ärajuhtimise vajadus kuivendatud põllumajandusmaalt. Paduvihmad, sademete hulga suurenemine ja ka põuaperioodid mõjutavad vee kvaliteeti- erosiooni ja setete akumulatsiooni. Keskkonnast võib eesvoolude kaudu pinna- ja põhjavette kanduda liigseid toitaineid, mis võib põhjustada intensiivsemat veekogude eutrofeerumist ja kinnikasvamist. Eesvoolu korrastustöödega hoitakse ära sette kandumist suublasse ning tagatakse eesvoolude tehniline ja ökoloogine hea seisund, millega vähendatakse negatiivset mõju maakasutusele (põllumajandusmaa sihipärane kasutus) ja keskkonnale. Kliimamuutused nõuavad eesvoolude korrastajatelt tähelepanelikkust ja õigeaegset reageerimist, et tagada ühelt poolt sobiv veetase eesvooludes ning teiselt poolt keskkonnaeesmärgid. Sekkumise tegevused loovad eeldused maatulundusmaa kasutamiseks. Tegemist on tootmist abistavate abinõude rakendamisega toiduga varustatuse kindlustamisel, mis võimaldab eelkõige põllumajandustootjatel väärindada põllumajandusmaad ja seda sihtotstarbeliselt kasutada. Eesvoolude korrashoid otseselt majanduslikku kasu ei tooda, vaid loob eelduse põllumajandusmaal majandustegevusega tegelemiseks ja selle tulemuslikkuse parandamiseks. Tulenevalt sademete hulga suurenemisest ja jaotuse ebaühtlusest suureneb paratamatult vajadus kohaneda kliimamuutusega – see toob fookusesse eesvoolude tehnilise ja ökoloogilise seisundi.Keskkonnasõbralikult korrastatud eesvooludega vähendatakse tootmise negatiivset mõju looduskeskkonnale. Sekkumist rakendatakse koos sekkumisega KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“.Sette kõrvaldamine maaparandussüsteemist välistab sekundaarse reostuse sattumise suublasse. Takistuste kõrvaldamine eesvooludest parandab kalade liikumistingimusi, vee kvaliteeti ja kättesaadavust, taastab elupaigad kaladele ja vähkidele, suurendab veekogude bioloogilist mitmekesisust ja puhkemajanduslikku väärtust. Hajukoormuse leviku ohjamiseks toetakse settebasseini, puhastuslodu või muude asjakohaste rajatiste rajamist. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Toetust võivad taotleda avaliku sektori asutused: valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Abikõlblikkuse tingimused Kavandatav tegevus ei tohi takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada keskkonnaseisundit sh mõjutada negatiivselt Natura võrgustiku alasid, maaparandussüsteemi või selle toimimist. Keskkonnaseisundi halvendamist välditakse maaparandusalaste õigusaktide nõuete ja eesvoolude korrastamise hea tava järgimisega ning kooskõlastamisprotsessiga, samuti asjatundliku nõustamisteenuse pakkumisega. Kaitstavate elupaikade ja liikide elupaigatingimuste kaitse tagatakse keskkonnaalaste õigusaktidega. Riigieesvoolude uuendamise tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Vajadusel kaasatakse riigieesvoolu korrastamisse keskkonnaeksperte (nt vee-elustiku eksperdid hüdrobioloogid) või tehakse keskkonnamõju eelhinnangud, tihti ka nendel juhtudel, kui keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus ja sellest tulenevate rakendusaktide kriteeriumid seda otseselt ei nõua. Samuti ei ole välistatud täiemahuline keskkonnamõju hindamine, kui nõue tuleneb keskkonnaõigusest. Kaitstavatel loodusobjektidel asuvatel eesvooludel jälgitakse kaitstavate alade kaitsekorda, sealhulgas ET 443 ET välditakse kaitse-eesmärkideks määratletud liigniiskete elupaigatüüpide (nt lamminiidud, rannaniidud, soostuvad ja soolehtmetsad, madalsood) ja kaitsealuste liikide elupaikade kahjustamist. Kui kaitse- eeskirjaga on eesvoolu uuendamistööd lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, saab kaitseala valitseja kooskõlastamisel uuendustöödele omapoolsed tingimused seada, sealhulgas tööde ajastuse kohta, lähtuvalt konkreetsest kaitse-eeskirjast ja kaitstava objekti kaitse-eesmärgist. Oluline on kaitstavatel aladel eesvoolude tööde tegemine minimaalses mahus selliselt, et tagatud oleks nii maaparandussüsteemi toimimine kui ka kaitstavate elupaigatüüpide ja kasvukohtade veerežiimi säilimine Abikõlblikud tegevused ja kulud · riigieesvoolu ja eesvoolu korrastamine, sh seiretehnika soetamine ja keskkonnakaitserajatiste ehitamine ja uuendamine; · kavandatava tegevusega seotud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik maaparanduse uurimistöö, ehitusprojekti ekspertiis, keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus, riigieesvoolu uuendusprojekti või muu asjakohase dokumendi koostamiseks tellitud töö ja teenus;·Investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika maksumus; · käibemaks, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane; · keskkonnaeksperdi kulud igas tegevuse (projekteerimise ja tegevuse elluviimise) faasis. Riigieesvoolu korrastamise tingimused: · Toetuskõlblik on riigieesvoolu uuendamine, selleks vajaliku seiretehnika soetamine ning keskkonnakaitserajatiste ehitamine ja uuendamine. · Kui riigieesvoolude uuendamiseks on vaja koostada uuendusprojekt, siis selle on koostanud pädev isik, kes on läbinud koolituse keskkonnakaitse alal. · Toetuse taotlejaks on Põllumajandus-ja Toiduamet. · Toetuse andmisel eelistatakse riigieesvoole, mille uuendamiseks on maaparandushoiukavast tulenevalt suurem vajadus ja, mille korrastamise vajadus on toodud veemajanduskava meetmeprogrammis. · Riigieesvoolu uuendamiseks makstakse toetust võimalusel ühikumäära alusel. Eesvoolu korrastamise tingimused: · Eesvoolu korrastamiseks saab toetust taotleda, kui sellel on voolutakistused või kui eesvool muul põhjusel ei toimi nõuetekohaselt ning ei ole eesvooluks üksnes metsakuivendussüsteemi või selle osa toimimiseks. Pärast korrastustööde tegemist peab eesvool tagama takistustevaba veevoolu s.o eesvoolu voolusäng peab olema uhtumiskindel, eesvoolul paiknevad drenaažisuudmed ei ole vee ega sette all. Kui eesvoolul on maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatis, siis tuleb see korrastada koos eesvooluga ja kasutada meetmeid, mis vähendavad sette kandumist allavoolu. · Toetuse taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksused ja muud asutused, kelle valduses on eesvool. · Toetuse andmisel eelistatakse keskkonnakaitserajatiste rakendamist ja eriti kui keskkonnakaitserajatised asuvad 2022–2027 veemajanduskava meetmeprogrammis toodud maaparandusest negatiivselt mõjutatud veekogumite valgalal. · Eesvoolu korrastamiseks makstakse toetust võimalusel ühikumäära alusel. Eesvoolu korrastamiseks, sh asjakohaste keskkonnakaitserajatiste ja -võtete rakendamisel makstakse toetust ühikumäära ja/või tegelikult tehtud abikõlblike kulude alusel. Toetuse andmisel eelistatakse riigieesvoole, mille seisundi parandamise (uuendamine) vajadus tuleneb maaparandushoiukavadest ja veemajanduskavade meetmeprogrammist. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) ET 444 ET Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm  Toetus  Rahastamisvahend Makse liik  toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine  ühikuhinnad  kindlasummalised maksed  ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Ühikuhinnad põhinevad määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 83 lõike 2 punkti a alapunktidel i või ii. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil · Riigieesvoolude korrastamisele, eesvoolude korrastamisele ja keskkonnakaitserajatiste korrastamisele või ehitamisele ning ettevalmistavatele töödele (näiteks uuendusprojekti koostamine, keskkonnaeksperdi kaasamise kulud, eelhinnangud jne) makstakse toetust võimalusel ühikumäärade alusel või tegelikult tehtud ja välja makstud abikõlblike kulude (kuludokumentide) hüvitamise vormis, mis otsustatakse rakendusaktis. · Ühikumäärade määramisel võetakse aluseks perioodi MAK 2014–2020 tegevuse liigi 4.3. „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ hinnapakkumuste ja riigihanke tulemusel saadud tegevuste maksumused või muud õigusaktis lubatud arvutusmeetodid, mille alusel leitakse keskmine tegevuse ühikumäär, mis arvestab tegevuste toetusmääraga. Ühikumäära võib programmiperioodil korrigeerida kallinemis- või odavnemiskoefitsiendiga, et ühikuhind oleks õiglane ja vastavuses turul toimuvaga. Sihttasemete määramisel on arvestatud eelmise perioodi toetuse rakendamise kogemusega. · Riigieesvooludel ja eesvoolu korrastamistegevustel on toetusmäär kuni 100% abikõlblikest kuludest. · Keskkonnakaitserajatiste toetusmäärad on toodud sekkumises KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“. Nimetatud investeeringud on mittetootlikud investeeringud. Täpsemad abikõlblikud tegevused ja kulud tuuakse rakendusaktis. Maksimaalne toetus tegevuste lõikes ja programmperioodil kokku: Toetuse maksimaalne toetussumma suurus riigieesvoolude ja eesvoolude korrastamiseks otsustatakse eelarve koostamise etapis. Lisaselgitus Ei kohaldu 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetusõiguslik? Ei kohaldu Kas investeering hõlmab niisutust?  Jah  Ei Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna Ei kohaldata ET 445 ET Erinevate veesäästu võimaluste üksikasjad vastavalt käitise või taristu liigile (kui on kohaldatav) Investeeringud, mis tehakse olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse (mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea), teave veekasutuse tõhusa vähendamise nõude (nõuete) kohta protsentides väljendatuna Ei kohaldata Piirkonniti rühmitamine 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, 80,00% 20,00% 80,00% Eesti mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel ET 446 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb liik määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad ülekantud kuludel? 1.9.2.1 - ÜS1.9.2.1 - Riigieesvoolu keskmine toetuse Toetus 91(3)(b)-EE- Keskmine Ei summa 80,00% 1.9.2.2 - ÜS1.9.2.2 - Avaliku sektori asutuste keskmine Toetus 91(3)(b)-EE- Keskmine Ei eesvoolu toetuse summa 80,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus 1.9.2.1 - ÜS1.9.2.1 - Riigieesvoolu keskmine toetuse summa Sekkumise eelarve, tegevuste arvu ja mõõdikute iga-aastaste sihtväärtuste ning tegevuste kohta keskmise toetusmäära määramisel on tuginetud eelmise perioodi samalaadse toetuse rakendamisel saadud kogemustele ja eelarvelistele võimalustele. 1.9.2.2 - ÜS1.9.2.2 - Avaliku sektori asutuste keskmine eesvoolu toetuse summa Sekkumise eelarve, tegevuste arvu ja mõõdikute iga-aastaste sihtväärtuste ning tegevuste kohta keskmise toetusmäära määramisel on tuginetud eelmise perioodi samalaadse toetuse rakendamisel saadud kogemustele ja eelarvelistele võimalustele. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 1.9.2.1 - ÜS1.9.2.1 - Riigieesvoolu Kavandatud 0,00 138 133,00 144 308,00 148 800,00 144 908,00 151 280,00 148 544,00 keskmine toetuse summa (Toetus - ühikusumma (avaliku Keskmine) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 3,00 13,00 17,00 15,00 15,00 11,00 Summa: 74,00 Maksimaalne : 17,00 1.9.2.2 - ÜS1.9.2.2 - Avaliku sektori Kavandatud 0,00 47 700,00 47 925,00 47 717,14 48 186,25 49 220,00 49 224,83 asutuste keskmine eesvoolu toetuse ühikusumma (avaliku summa (Toetus - Keskmine) sektori kulud kokku, eurodes) ET 447 ET  Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 Summa: 12,00 Maksimaalne : 2,00 KOKKU O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 5,00 15,00 19,00 17,00 17,00 13,00 Summa: 86,00 Maksimaalne : 19,00 Esialgne iga-aastane 0,00 509 800,00 1 971 850,00 2 625 034,00 2 269 993,00 2 367 640,00 1 732 430,00 11 476 747,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 407 840,00 1 577 480,00 2 100 027,00 1 815 994,00 1 894 112,00 1 385 944,00 9 181 397,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 448 ET 1.9.3 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse Sekkumise kood (liikmesriik) 1.9.3 Sekkumise nimetus Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei Ökokavade tagasimakse süsteem: LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis arvestaks V1.4 1 Jah keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate V2.4 1 Jah konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõh Tagada juurdepääs V8.7 1 Jah erametsamaadele 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.39 Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted R.9 Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumine on seotud erieesmärgi 1 nõrkusega, et teed on ebapiisava kandevõimega ja need on halvas tehnilises seisukorras, samuti on seotud erieesmärkidega 2 ja 8, millega tõstetakse maapiirkonna ettevõtjate konkurentsentivõimet. Hajaasutusega territooriumitel maakasutuse ratsionaalsemaks ET 449 ET ja efektiivsemaks muutmiseks on vajalik toetada ka väiksemahulisi taristu objekte ehk erateid. Oluline on, et erateed kannaksid kaasaegset põllumajandus- ja metsatehnikat ning oleks kaitstud mulla tallamise eest. Paljudele maaomanikele on takistatud juurdepääs oma maatükile avalikult teelt. Heas korras teed ja juurdepääs põllumajandusmaale, põllumajandustootmishoonetele ja erametsmaale on on maapiirkonnas oluliseks eelduseks ettevõtluse arendamiseks maal ning põllumajanduses ja metsamajanduses olevate maade kasutamiseks ning nende ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Teede rajamise ja parandamise tegevusteks saab toetust taotleda juurdepääsuks põllumajandusmaale, põllumajandustootmishoonetele, erametsamaadele ja maaparandussüsteemi teenindavatele teedele. Abikõlblikud tegevused ja kulud ·juurdepääsutee ehitamine ja rekonstrueerimine maatulundusmaale ning põllumajanduslike tootmishoonete juurde, sh teenindava tee ehitamine, rekonstrueerimine ja uuendamine.  kavandatava tegevusega seotud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik maaparanduse uurimistöö, ehitusprojekti ekspertiis, keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus, projekti või muu asjakohase dokumendi koostamiseks tellitud töö ja teenus;  omanikujärelevalve tegemine;  investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika maksumus;  käibemaks, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Täpsemad abikõlblikud tegevused ja kulud tuuakse rakendusaktis. Toetuse andmisel eelistatakse: · paljude erinevate omanike omandis olevaid teid. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetust võivad taotledapõllumajandustootjad, nende ühendused, maaparandusühistud, teede hoiu mittetulundusühingud. Metsaühistud, erametsaomanikust ettevõtjad, kes majandavad enda kasutuses olevat erametsa, saavad toetust taotleda üksnes juurdepääsu tagamiseks metsamaale. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Taotlemise tingimused • Toetust saab taotleda eratee kohta, mille kandevõime on 60–79 MPa (III ja IV järgu tee). 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm  Toetus  Rahastamisvahend Makse liik  toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine  ühikuhinnad  kindlasummalised maksed ET 450 ET  ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Toetust makstakse üldjuhul tegelikult tehtud ja välja makstud abikõlblike kulude (kuludokumentide) hüvitamise vormis või ühikumäärade vormis, mis otsustatakse rakendusaktis. Ühikumäärade määramisel võetakse aluseks perioodi MAK 2014–2020 tegevuse liigi 4.3. „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ hinnapakkumuste tulemusel saadud tegevusete maksumused või muud õigusaktis lubatud arvutusmeetodid, mille alusel leitakse keskmine tegevuse ühikumäär, mille alusel on leitud keskmine tegevuse ühikumäär, mis arvestab tegevuste toetusmääraga. Sihttasemete määramisel on arvestatud eelmise perioodi toetuse rakendamise kogemusega ning põhjendatud juhtudel ühikumäärasid korrigeeritakse, et need oleksid vastavuses turul toimuvaga. Ühikuhinnad põhinevad määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 83 lõike 2 punkti a alapunktidel i või ii. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil  Teede ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks on toetusmäär 65% ja ühistegevuse korral (kui tegevust tehakse erinevate maaomanike maadel) 75% tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Metsateede puhul on toetusmäär 65% ja 100%, kui tee on mõeldud avalikuks tasuta kasutamiseks ja täidab metsa mitmekülgse kasutamise eesmärki (riigiabi nõue). Maksimaalne toetus tegevuste lõikes ja programmperioodil kokku: Teede investeeringuteks toetuse taotlemisel on maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta 60 000 eurot kogu programmiperioodil. Lisaselgitus Ei kohaldu 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Metsamaal tehtavate teede toetamine ei kuulu TFEU artikli 42 alla. Kui toetuse puhul on tegemist riigiabiga TFEU artikli 107 lõike 1 tähenduses järgitakse toetuse andmisel asjakohaseid riigiabi või vähese tähtsusega abi eeskirjasid. Sekkumine sisaldab ka abi füüsilistele isikutele, sellisel juhul riigiabi eeskirju ei kohaldata. Kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatava riigiabivahendi liik:  Teavitamine  Üldine grupierandi määrus  Põllumajanduse grupierandi määrus  Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata Lisateave:  Liikmesriik ei ole veel vahendit (vahendeid) valinud ja on märkinud alternatiivid. Enne valitud vahendile antud heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  Liikmesriik on valinud märgitud vahendi, kuid heakskiitu ei ole veel saadud. Enne heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  The Member State has chosen the instrument, as indicated, the clearance has been obtained and the SA number has been indicated for notification, GBER or ABER 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetusõiguslik? ET 451 ET Lisaks peatükis 4.7.1 toodud mitterahastamiskõlblikele kuludele ei ole abikõlblikud järgmised kulud:  käibemaks ei ole abikõlblik kulu, kui toetuse saajal on võimalik seda riigilt tagasi saada;  kulud, mis on seotud tee korrastamisega, mis on vajalik üksnes riigimetsas paikneva maaparandussüsteemi toimimiseks;  kulud, mis on seotud teega, kui tee teenindab üksnes riigimetsa. Sihipärane kasutusperiood: Investeeringuobjekti säilitakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni (minimaalselt 3 aastat), mis määratakse rakendusaktis. Kas investeering hõlmab niisutust?  Jah  Ei Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna Ei kohaldata Erinevate veesäästu võimaluste üksikasjad vastavalt käitise või taristu liigile (kui on kohaldatav) Investeeringud, mis tehakse olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse (mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea), teave veekasutuse tõhusa vähendamise nõude (nõuete) kohta protsentides väljendatuna Ei kohaldata Piirkonniti rühmitamine 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 60,00% 20,00% 60,00% Eesti artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses ET 452 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud liik liik piirkonnad kuludel? ÜS 1.9.3 - Tee keskmine toetuse Toetus 91(2)(c)-EE- Keskmine R.39; R.9 Ei summa 60,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS 1.9.3 - Tee keskmine toetuse summa Sekkumise eelarve, tegevuste arvu ja mõõdikute iga-aastaste sihtväärtuste ning tegevuste kohta keskmise toetusmäära määramisel on tuginetud eelmise perioodi samalaadse toetuse rakendamisel saadud kogemustele ja eelarvelistele võimalustele. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS 1.9.3 - Tee keskmine toetuse Kavandatud 0,00 0,00 6 347,00 6 550,00 6 682,00 6 807,00 6 732,00 summa (Toetus - Keskmine) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 18,00 30,00 25,00 27,00 35,00 Summa: 135,00 Maksimaalne : 35,00 KOKKU O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 18,00 30,00 25,00 27,00 35,00 Summa: 135,00 Maksimaalne : 35,00 Esialgne iga-aastane 0,00 0,00 114 250,00 196 510,00 167 040,00 183 780,00 235 620,00 897 200,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 0,00 68 550,00 117 906,00 100 224,00 110 268,00 141 372,00 538 320,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) ET 453 ET  Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 454 ET 2.2 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Sekkumise kood (liikmesriik) 2.2 Sekkumise nimetus Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei Ökokavade tagasimakse süsteem: LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate V2.4 1 Jah konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõh Soodustada uute alternatiivsete V9.6 1 Jah pakendilahenduste kasutamist 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.39 Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumiste olemuse/nõuete kirjeldus, mis tagab efektiivse panuse erieesmärgi saavutamisse Sekkumise eesmärk on toidutööstuste majandusliku võimekuse ja konkurentsivõime tõstmine ning aidata kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Sekkumise sihtgrupp Sekkumise sihtgrupiks on majanduslikult jätkusuutlikud ettevõtjad, kelle põhitegevusala on toidu tootmine, välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ning säilitamine. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja ET 455 ET Majanduslikult jätkusuutlikud ettevõtjad: · kelle põhitegevusala on toidu tootmine, välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (juba tegutsev töötleja); · kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende esmatöötlemisel saadud toodete müügitulu moodustas mõlemal majandusaastal üle 50% kogu tema müügitulust (põllumajandustootja, kes hakkab tegelema töötlemisega). Toetuskõlblikkuse tingimused Tagastamatu abiga toetatakse investeeringuid, mis aitavad kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele, energia varustuskindluse tagamisele ning põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ning tervise osas. Tagastamatu abiga toetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse, millega võib kaasneda ka investeering immateriaalsesse varasse. Tagastamatu abiga toetatakse järgmiseid investeeringuid: · Roheinvesteeringud – investeeringud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele ning avaldab positiivset mõju keskkonnale. Roheinvesteeringute hulka kuuluvad näiteks: reoveepuhastussüsteemide rajamine ja rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemide uuendamine, kütte- ja jahutusüsteemide uuendamine, uute pesu- ja desinfitseerimistehnoloogiate kasutusele võtmine. · Digitaliseerimist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu toetavad investeeringud – investeeringud, mis panustavad eelkõige toidu koostise parendamisse (vähem suhkrut, soola ja rasva), toidu raiskamise vähendamisse, uute valguallikate kasutusele võtmisesse, innovaatiliste ja ohutute toidupakendite kasutusele võtmisesse tulemaks toime lisanduvate keskkonnanõuetega. Digitaliseerimist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu toetavate investeeringute hulka kuuluvad näiteks: toidu koostise parendamiseks uute tehnoloogiate ja seadmete kasutusele võtmine, seadmete (sh tehnoloogia) automatiseerimine ja digitaliseerimine, IT lahendused (toidu jälgitavuse parendamine). · Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodetest (vajadusel koos väikese kogusega I lisaga hõlmamata toodetega) I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodete töötlemiseks tehtavad investeeringud – kui taotlejaks on mikro- ja väikeettevõtja toetatakse põllumajandustoodete töötemiseks vajaliku ehitise ehitamist ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korra ning vajaliku seadme ostmist. · Uue töötlemisüksuse rajamisele suunatud investeeringud – toetatakse ehitise ehitamist ja seadmete ostmist, kui investeeringu tulemusel rajatakse uus töötlemisüksus. Uue töötlemisüksuse rajamise maksimaalne toetuse suurus on kaks miljonit eurot. · Sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks tehtavad investeeringud – toetatakse ehitise ehitamist ja seadmete ostmist, mis tehakse vajalike sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks. Kui taotlejaks on põllumajandustootja, kes on mikro- või väikeettevõtja ja kes hakkab tegelema põllumajandustoodete töötlemisega saab ta toetust taotleda põllumajandustoodete töötemiseks vajaliku ehitise ehitamiseks ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korra (sh uue töötlemisüksuse rajamiseks) ning vajaliku seadme ostmiseks. Tagastamatu abiga toetatakse üksnes selliseid investeeringuid, mis hõlmavad Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodet või nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodet. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Hindamisel eelistatakse näiteks taotlejaid, kelle ettevõte on tunnustatud mahepõllumajanduse valdkonnas ja kes toodab mahepõllumajanduslikke tooteid. Samuti eelistatakse hindamisel selliseid taotlejad, kelle investeering panustab keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele (nt ringmajanduse tegevuskavaga, plastistrateegia, rohelepe, ÜRO kliimalepe, Eesti kliimapoliitika põhialused 2050 jms), sh ka keskkonnanõuete täitmisesse. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid ET 456 ET Toetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse, millega võib kaasneda ka investeering immateriaalsesse varasse, mis aitavad kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele, energia varustuskindluse tagamisele ning põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ning tervise osas. Toetatakse investeeringuid nii seadmetesse kui ka ehitistesse. Kasutatud seadme ostmist toetatakse üksnes juhul kui taotlejaks on mikro- ja väikeettevõtjad või kui investeering tehakse sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks. Kasutatud seade ei tohi olla vanem kui viis aastat. Abikõlblikud on ka liisingumaksed, kui asja omandiõigus läheb toetuse saajale üle hiljemalt viimase toetusosa väljamaksmisest. Kui taotlejaks on mikro- ja väikeettevõtjad, siis saavad nad toetust taotleda ka põlluamajndustoote töötlemiseks vajaliku ehitise ehitamiseks ja seadme ostmiseks. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm  Toetus  Rahastamisvahend Makse liik  toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine  ühikuhinnad  kindlasummalised maksed  ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr Maksimaalne toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse määrade kehtestamisel arvestatakse asjakohastest riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega. Minimaalne võimalik toetuse määr on 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse suurus Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on kaks miljonit eurot ühe taotleja kohta. Lisaselgitus Maksimaalne toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kuid maksimaalse määra kehtestamisel võetakse ennekõike arvesse asjakohastest riigiabi reeglitest tulenevaid piiranguid. Kui taotlejaks on põllumajandustootja, kes hakkab tegelema töötlemisega või mikro- ja väikeettevõtjaga, siis saavad nad toetust taotleda ka põllumajandustoodete töötlemiseks vajaliku ehitise ehitamiseks (sh uue töötlemisüksuse rajamisele suunatud investeeringuteks) ja vajaliku seadme ostmiseks. Hindamisel eelistatakse näiteks taotlejaid, kelle ettevõte on tunnustatud mahepõllumajanduse valdkonnas ja kes toodab mahepõllumajanduslikke tooteid. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Toidutööstuste toetamine jääb üldjuhul väljapoole TFEU artikli 42 alla. Juhul kui toodetakse põllumajandustooteid, mida on nimetatud TFEU lisas 1 jääb see TFEU artikli 42 kohaldamisalasse. Kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatava riigiabivahendi liik: ET 457 ET  Teavitamine  Üldine grupierandi määrus  Põllumajanduse grupierandi määrus  Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata Lisateave:  Liikmesriik ei ole veel vahendit (vahendeid) valinud ja on märkinud alternatiivid. Enne valitud vahendile antud heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  Liikmesriik on valinud märgitud vahendi, kuid heakskiitu ei ole veel saadud. Enne heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  The Member State has chosen the instrument, as indicated, the clearance has been obtained and the SA number has been indicated for notification, GBER or ABER 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetusõiguslik? Strateegiakava peatükis 4.7.1 on toodud mitteabikõlblike kulude loetelu. Lisaks loetakse üldjuhul mitteabikõlblikuks kuluks ka käibemaks, välja arvatud juhul kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi nõutav. Mitteabikõlbliku kulu hulka loetakse üldjuhul kasutatud seadme ostmist (v.a kui taotlejaks on mikro- või väikeettevõtja või kui investeering tehakse sisendite varustuskindluse tagamiseks) ning muud kulud, mis ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega (näiteks lepingu sõlmimisega või kindlustusega seotud kulud või intressikulud). Kas investeering hõlmab niisutust?  Jah  Ei Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna Ei kohaldata Erinevate veesäästu võimaluste üksikasjad vastavalt käitise või taristu liigile (kui on kohaldatav) Investeeringud, mis tehakse olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse (mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea), teave veekasutuse tõhusa vähendamise nõude (nõuete) kohta protsentides väljendatuna Ei kohaldata Piirkonniti rühmitamine 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 60,00% 20,00% 60,00% Eesti artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses ET 458 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb liik määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad ülekantud kuludel? ÜS2.2.1 - Keskmine toetuse summa (mikro- ja Toetus 91(2)(c)-EE- Keskmine Ei väikeettevõtjad) 60,00% ÜS2.2.2 - Keskmine toetuse summa (keskmise Toetus 91(2)(c)-EE- Keskmine Ei suurusega ja suurettevõtjad) 60,00% ÜS2.2.3 - Keskmine toetuse summa uue Toetus 91(2)(c)-EE- Keskmine Ei töötlemisüksuse rajamiseks 60,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS2.2.1 - Keskmine toetuse summa (mikro- ja väikeettevõtjad) Toetuse saajate arvu ning suurusgrupiti taotlejate kohta keskmise toetussumma määramisel on tuginetud eelmise programmiperioodi samalaadse toetuse „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ rakendamisel saadud kogemustele. Iga-aastaste soovituslike rahaeraldiste puhul on arvesse võetud, et esimesed väljamaksed peaksid toimuma ligikaudu üks aasta pärast taotlusvooru toimumist. ÜS2.2.2 - Keskmine toetuse summa (keskmise suurusega ja suurettevõtjad) Toetuse saajate arvu ning suurusgrupiti taotlejate kohta keskmise toetussumma määramisel on tuginetud eelmise programmiperioodi samalaadse toetuse „Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ rakendamisel saadud kogemustele. Iga-aastaste soovituslike rahaeraldiste puhul on arvesse võetud, et esimesed väljamaksed peaksid toimuma ligikaudu üks aasta pärast taotlusvooru toimumist. ÜS2.2.3 - Keskmine toetuse summa uue töötlemisüksuse rajamiseks Toetuse saajate arvu ning suurusgrupiti taotlejate kohta keskmise toetussumma määramisel on tuginetud eelmise programmiperioodi meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ alameetmete rakendamisel saadud kogemustele. Iga-aastaste soovituslike rahaeraldiste puhul on arvesse võetud, et esimesed väljamaksed peaksid toimuma ligikaudu üks aasta pärast taotlusvooru toimumist. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS2.2.1 - Keskmine toetuse summa Kavandatud 0,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 0,00 0,00 (mikro- ja väikeettevõtjad) (Toetus - ühikusumma (avaliku Keskmine) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 459 ET  O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS2.2.2 - Keskmine toetuse summa Kavandatud 0,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 0,00 (keskmise suurusega ja ühikusumma (avaliku suurettevõtjad) (Toetus - Keskmine) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 ÜS2.2.3 - Keskmine toetuse summa Kavandatud 0,00 0,00 2 000 000,00 2 000 000,00 0,00 0,00 0,00 uue töötlemisüksuse rajamiseks ühikusumma (avaliku (Toetus - Keskmine) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00 Maksimaalne : 0,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 34,00 30,00 30,00 34,00 29,00 0,00 Summa: 157,00 Maksimaalne : 34,00 Esialgne iga-aastane 0,00 9 000 000,00 9 000 000,00 9 000 000,00 18 000 000,00 0,00 0,00 45 000 000,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) ET 460 ET  Esialgne iga-aastane 0,00 5 400 000,00 5 400 000,00 5 400 000,00 10 800 000,00 0,00 0,00 27 000 000,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 461 ET 2.3 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI) Sekkumise kood (liikmesriik) 2.3 Sekkumise nimetus Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI) Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei Ökokavade tagasimakse süsteem: LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate V2.4 1 Jah konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõh 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.39 Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumiste olemuse/nõuete kirjeldus, mis tagab efektiivse panuse erieesmärgi saavutamisse Sekkumise eesmärk on toidutööstuste majandusliku võimekuse ja konkurentsivõime tõstmine. Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastatava abina. Sekkumise sihtgrupp Sekkumise sihtgrupiks on majanduslikult jätkusuutlikud ettevõtjad, kelle põhitegevusala on toidu tootmine, välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja ET 462 ET Majanduslikult jätkusuutlikud ettevõtjad, kelle põhitegevusala on toidu tootmine, välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (juba tegutsev töötleja). Toetuskõlblikkuse tingimused Toetatakse eelkõige investeeringuid, mis suurendavad konkurentsivõimet. Siia kuuluvad investeeringuid masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Toetatavaks tegevuseks on ka käibekapital, sh eraldiseisev käibekapital tingimusel, et see aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Ei kohaldu 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm  Toetus  Rahastamisvahend Makse liik  toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine  ühikuhinnad  kindlasummalised maksed  ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr Toetuseks loetakse brutotoetusekvivalendi summat lõppkasusaaja kohta. Käibekapitali maksimaalne brutotoetusekvivalent kolme aasta jooksul on 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 65%. Maksimaalse abi määra osas kumuleeritakse nii käesoleva sekkumislehe alusel antav tagastatav abi (brutotoetusekvivalendi osa) kui tagastamatu toetus, mis on antud toidutööstuse materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud sekkumislehe alusel. Lisaselgitus Toetatakse ka kasutatud masinate ja seadmete soetamist. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Toidutööstuste toetamine üldjuhul jääb väljapoole TFEU artikli 42 kohaldamisala. Juhul kui toodetakse põllumajandustooteid, mida on nimetatud TFEU lisas 1, jääb see TFEU artikli 42 kohaldamisalasse. Kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatava riigiabivahendi liik:  Teavitamine  Üldine grupierandi määrus  Põllumajanduse grupierandi määrus  Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number ET 463 ET Ei kohaldata Lisateave:  Liikmesriik ei ole veel vahendit (vahendeid) valinud ja on märkinud alternatiivid. Enne valitud vahendile antud heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  Liikmesriik on valinud märgitud vahendi, kuid heakskiitu ei ole veel saadud. Enne heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  The Member State has chosen the instrument, as indicated, the clearance has been obtained and the SA number has been indicated for notification, GBER or ABER 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetusõiguslik? Ei kohaldu Kas investeering hõlmab niisutust?  Jah  Ei Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna Ei kohaldata Erinevate veesäästu võimaluste üksikasjad vastavalt käitise või taristu liigile (kui on kohaldatav) Investeeringud, mis tehakse olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse (mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea), teave veekasutuse tõhusa vähendamise nõude (nõuete) kohta protsentides väljendatuna Ei kohaldata Piirkonniti rühmitamine 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Sekkumise kaudu toetatavate tegevuste puhul jälgitakse WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punktis 11 sätestatud tingimusi, mille kohaselt saavad rahastamisvahendit kasutada nõuetele vastavad taotlejad investeeringuteks lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklites 73 ja 80 seatud tingimustel. Tegevuste toetamine ei ole seotud tootmise liigi, mahu või hindadega ega suuna tootma kindlaid põllumajandussaaduseid ja kompenseeri struktuurilist ebavõrdsust. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 60,00% 20,00% 60,00% Eesti artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses ET 464 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse Kavandatud ühikusumma Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud määr(ad) liik piirkonnad kuludel? ÜS2.3.1 - Keskmine toetuse Rahastamisvahend 91(2)(c)-EE- Keskmine R.39 Ei summa 60,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS2.3.1 - Keskmine toetuse summa Keskmise toetuse summa leidmisel on tuginetud eelmise perioodi kogemustel sarnaste laenude väljastamisel. Aastane planeerimine põhineb eeldusel, et rahastamisvahendi tingimused tagavad vahendite kättesaadavuse läbi kogu perioodi. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS2.3.1 - Keskmine toetuse summa Kavandatud 0,00 500 000,00 500 000,00 500 000,00 500 000,00 0,00 0,00 (Rahastamisvahend - Keskmine) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 5,00 5,00 5,00 5,00 0,00 0,00 Summa: 20,00 Maksimaalne : 5,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 5,00 5,00 5,00 5,00 0,00 0,00 Summa: 20,00 Maksimaalne : 5,00 Esialgne iga-aastane 0,00 2 500 000,00 2 500 000,00 2 500 000,00 2 500 000,00 0,00 0,00 10 000 000,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 1 500 000,00 1 500 000,00 1 500 000,00 1 500 000,00 0,00 0,00 6 000 000,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) ET 465 ET  Millest 0,00 2 500 000,00 2 500 000,00 2 500 000,00 2 500 000,00 0,00 0,00 10 000 000,00 rahastamisvahendi jaoks (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest 0,00 1 500 000,00 1 500 000,00 1 500 000,00 1 500 000,00 0,00 0,00 6 000 000,00 rahastamisvahendi jaoks (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 466 ET 2.5 - Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine Sekkumise kood (liikmesriik) 2.5 Sekkumise nimetus Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei Ökokavade tagasimakse süsteem: LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate V2.4 1 Jah konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõh Aidata kaasa põllumajandusettevõtlusega V7.2 1 Jah alustamisele investeeringute soodustamise kaudu 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.9 Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on suurendada väikeste põllumajandustootjate konkurentsivõimet ning aidata kaasa mitmekesise põllumajandusettevõtete struktuuri säilimisele. Sekkumine tuleb vajadusest tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust (V2.4) ning aidata kaasa põllumajandusettevõtlusega alustamisele (V7.2). Sekkumise sihtgrupp Sekkumise sihtgrupiks on äriseadustiku tähenduses ettevõtjad: ET 467 ET · kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000–50 000 eurot; · kes on vanemad kui 40 aastased ja kes alustavad esmakordselt põllumajandusliku tegevusega kavandades taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta standardkogutoodangu väärtuseks 4000– 50 000 eurot. Toetuskõlblikkuse tingimused Tagastamatu abiga toetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse, millega võib kaasneda ka investeeringud immateriaalsesse põhivarasse. Toetatakse tootmiseks vajaliku ehitiste ehitamist ja seadmete ostmist sh kasutatud seadmete ostmist, mis ei ole vanemad kui viis aastat. Lisaks toetatakse ka investeeringuid seadmetesse ja ehitistesse, mis tehakse tootmiseks vajalike sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks. Toetuse määramine Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Toetust saab taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000–50 000 eurot või ettevõtja, kes on vanem kui 40 aastane, kes alustab esmakordselt põllumajandusliku tegevusega kavandades taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta standardkogutoodangu väärtuseks 4000–50 000 eurot. Nende ettevõtjate, kelle puhul ei ole võimalik põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtust arvutada, võetakse arvesse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta põllumajanduslike toodete müügitulu, mis peab olema vähemalt 4 000 eurot. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse, millega võib kaasneda ka investeeringud immateriaalsesse põhivarasse. Toetatavateks tegevusteks on põllumajandustoodete tootmiseks vajaliku seadme ostmine kui ka ehitise ehitamine ning tootmiseks vajalike sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks vajalike seadmete ostmine ja ehitise ehitamine. Samuti toetatakse ka kasutatud seadme ostmist, mis ei ole vanem kui viis aastat. Lisaks on abikõlblikud ka liisingumaksed kui asja omandiõigus läheb toetuse saajale üle hiljemalt viimase toetusosa väljamaksmisest. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm  Toetus  Rahastamisvahend Makse liik  toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine  ühikuhinnad  kindlasummalised maksed  ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil ET 468 ET Toetuse suurus Maksimaalne toetuse suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on kuni 100 000 eurot ühe taotleja kohta. Rakendusmääruses võidakse sätestada maksimummäärast madalamad toetuse suurused. Toetusmäär Maksimaalne toetuse määra on kuni 85% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Minimaalne võimalik toetuse määr on 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Rakendusmääruses võidakse sätestada maksimummäärast madalamad toetusmäärad. Lisaselgitus Toetatakse ka kasutatud seadme ostmist, mis ei ole vanem kui viis aastat. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetusõiguslik? Strateegiakava peatükis 4.7.1 on toodud mitteabikõlblike kulude loetelu. Lisaks loetakse üldjuhul mitteabikõlblikuks kuluks ka käibemaks, välja arvatud juhul kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi nõutav. Mitteabikõlbliku kulu hulka loetakse ka muud kulud, mis ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega (näiteks lepingu sõlmimisega või kindlustusega seotud kulud või intressikulud). Kas investeering hõlmab niisutust?  Jah  Ei Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna Ei kohaldata Erinevate veesäästu võimaluste üksikasjad vastavalt käitise või taristu liigile (kui on kohaldatav) Investeeringud, mis tehakse olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse (mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea), teave veekasutuse tõhusa vähendamise nõude (nõuete) kohta protsentides väljendatuna Ei kohaldata Piirkonniti rühmitamine 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmises liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 60,00% 20,00% 60,00% Eesti artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses ET 469 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud Toetuse Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud ühikusumma liik liik piirkonnad kuludel? ÜS2.5.1 - Toetuse summa Toetus 91(2)(c)-EE- Keskmine R.9 Ei 60,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS2.5.1 - Toetuse summa Maksimaalne toetuse suurus ühe taotleja kohta strateegiakava programmiperioodi jooksul on 100 000 eurot. Taotleja kohta maksimaalse toetussumma määratlemisel on tuginetud eelmise programmiperioodi põllumajandustootjatele suunatud toetuse rakendamisel saadud kogemustele. Erinevate sisendite (nt elekter, gaas, tooraine), teenuste, materjalide ja seadmete hinnad on märkimisväärselt tõusnud, millele tuginedes on leitud, et väikeste põllumajandusettevõtjate investeeringuvajadus on ligikaudu 100 000 eurot. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS2.5.1 - Toetuse summa (Toetus - Kavandatud 0,00 0,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 0,00 Keskmine) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 74,00 73,00 73,00 0,00 0,00 Summa: 220,00 Maksimaalne : 74,00 KOKKU O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 74,00 73,00 73,00 0,00 0,00 Summa: 220,00 Maksimaalne : 74,00 Esialgne iga-aastane 0,00 0,00 7 333 334,00 7 333 333,00 7 333 333,00 0,00 0,00 22 000 000,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) ET 470 ET  Esialgne iga-aastane 0,00 0,00 4 400 000,00 4 400 000,00 4 400 000,00 0,00 0,00 13 200 000,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 471 ET 2.6 - Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI) Sekkumise kood (liikmesriik) 2.6 Sekkumise nimetus Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI) Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei Ökokavade tagasimakse süsteem: LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate V2.4 1 Jah konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõh 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.9 Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on läbi materiaalsete või immateriaalsete investeeringute soodustada põllumajandustootmise konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, suurendades põllumajandustootjate ligipääsu kapitalile ning pöörates tähelepanu uutele tehnoloogiatele ja digiüleminekule ning suurendades mh ressursitõhusust. Toetatavad tegevused Toetatavateks tegevusteks on investeeringud masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Toetatavaks tegevuseks on lisaks ka loomade ja muu aretusmaterjali (embrüod) soetamine ning üheaastaste taimede ostmine, käibekapital, sh ET 472 ET eraldiseisev käibekapital tingimusel, et see aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele. Noorte põllumajandustootjate korral on toetatavaks tegevuseks ka maa ostmine. Rahastamisvahendist antakse toetust ettevõtjale, kes vastab järgmistele miinimumnõuetele: ·on majanduslikult jätkusuutlik; ettevõtja esitatud äriplaanist peab nähtuma, et laenu või tagatud laenu abil elluviidava projekti tagajärjel paraneb tema tulemuslikkus. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Põllumajandustootjad, sh noored ja alustavad põllumajandustootjad ja neid ühendavad tulundusühistud. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Ei kohaldu 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm  Toetus  Rahastamisvahend Makse liik  toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine  ühikuhinnad  kindlasummalised maksed  ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr Toetuseks loetakse brutotoetusekvivalendi summat lõppkasusaaja kohta. Käibekapitali maksimaalne brutotoetusekvivalent kolme aasta jooksul on 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 65%. Maksimaalse abi määra osas kumuleeritakse nii käesoleva sekkumislehe alusel antav tagastatav abi (brutotoetusekvivalendi osa) kui tagastamatu toetus, mis on antud põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud sekkumislehe alusel. Lisaselgitus Toetatakse ka kasutatud masinate ja seadmete soetamist. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetusõiguslik? ET 473 ET Ei kohaldu Kas investeering hõlmab niisutust?  Jah  Ei Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna Ei kohaldata Erinevate veesäästu võimaluste üksikasjad vastavalt käitise või taristu liigile (kui on kohaldatav) Investeeringud, mis tehakse olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse (mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea), teave veekasutuse tõhusa vähendamise nõude (nõuete) kohta protsentides väljendatuna Ei kohaldata Piirkonniti rühmitamine 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Sekkumise kaudu toetatavate tegevuste puhul jälgitakse WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punktis 11 sätestatud tingimusi, mille kohaselt saavad rahastamisvahendit kasutada nõuetele vastavad taotlejad investeeringuteks lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklites 73 ja 80 seatud tingimustel. Tegevuste toetamine ei ole seotud tootmise liigi, mahu või hindadega ega suuna tootma kindlaid põllumajandussaaduseid ja kompenseeri struktuurilist ebavõrdsust. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 60,00% 20,00% 60,00% Eesti artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses ET 474 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse Kavandatud ühikusumma Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud määr(ad) liik piirkonnad kuludel? ÜS2.6.1 - Toetuse keskmine Rahastamisvahend 91(2)(c)-EE- Keskmine R.9 Ei summa 60,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS2.6.1 - Toetuse keskmine summa Keskmise toetuse summa leidmisel on tuginetud eelmise perioodi kogemustel sarnaste laenude väljastamisel. Aastane planeerimine põhineb eeldusel, et rahastamisvahendi tingimused tagavad vahendite kättesaadavuse läbi kogu perioodi. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS2.6.1 - Toetuse keskmine summa Kavandatud 0,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 0,00 (Rahastamisvahend - Keskmine) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 0,00 Summa: 100,00 Maksimaalne : 20,00 KOKKU O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 0,00 Summa: 100,00 Maksimaalne : 20,00 Esialgne iga-aastane 0,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 0,00 20 000 000,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 0,00 12 000 000,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) ET 475 ET  Millest 0,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 0,00 20 000 000,00 rahastamisvahendi jaoks (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest 0,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 0,00 12 000 000,00 rahastamisvahendi jaoks (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 476 ET 3.1.1 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Sekkumise kood (liikmesriik) 3.1.1 Sekkumise nimetus Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei Ökokavade tagasimakse süsteem: LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tugevdada põllumajandustootjate V2.3 positsiooni tarneahelas läbi 1 Jah teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustes Tugevdada põllumajandustootjate V3.1 positsiooni tarneahelas 1 Jah tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamis 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.39 Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted R.9 Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on ühistegevuse soodustamine tootmise ja töötlemise etapis, et selle kaudu tõsta põllumajandustootjate omavaheline koostöö järgmisele tasandile ja aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni parandamisele toidutarneahelas. Sekkumine tuleneb vajadusest tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustest, ühistegevuse edendamise ning ühisinvesteeringute soodustamise (V2.3), et vähendada põllumajanduses tegutsevatesse tulundusühistutesse või tootjaorganisatsiooni kuuluvate ET 477 ET põllumajandustootjate individuaalset investeeringuvajadust ning suurendada seeläbi kollektiivset läbirääkimisjõudu ning soodustada toidutarneahelas valdkonnaüleseid koostööprojekte, mis suurendavad turule orienteeritust ja ekspordivõimekust. Sekkumise sihtgrupp Sekkumise sihtgrupiks on põllumajanduses tegutsevad tulundusühistud ja tunnustatud tootjaorganisatsioonid ning nende liidud või nende valitseva mõju all olev ettevõtja. Suurprojekti osas on sihtgrupiks tunnustatud tootjaorganisatsioon ning nende liit või tunnustatud tootjaorganisatsiooni valitseva mõju all olev ettevõtja. Suurprojekt on tunnustatud tootjaorganisatsiooni või nende liidu või tunnustatud tootjaorganisatsiooni valitseva mõju all oleva ettevõtja ühine investeerimisprojekt, mille osas toetatakse EL-i toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodetest I lisa või I lisaga hõlmamata toodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalikesse seadmetesse ning ehitistesse tehtavaid investeeringuid juhul kui selle eesmärgiks on uue tervikliku töötlemisüksuse rajamine. Samuti on toetatav ka selline investeeringuobjekt, mille osas toetatakse EL-i toimimise lepingu I lisaga hõlmatud toodete tootmiseks vajalikesse seadmetesse ja ehitistesse tehtavaid investeeringuid juhul kui selle peamiseks eesmärgiks on uue tervikliku tootmisüksuse rajamine. Lisaks toetatakse suurprojekti osas ka sellist investeeringut, mis on olemasoleva tervikliku tootmisüksuse või töötlemisüksuse ostmine. Muud põllumajandustoodete tootmise või töötlemisega tegelevad ettevõtjad võivad olla suurprojekti kaasatud, kuid otsustusõigus projektis peab jääma tunnustatud tootjaorganisatsioonile või tema valitseva mõju all olevale ettevõtjale ja see peab säilima ka piisava aja jooksul pärast investeeringu tegemist. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Tunnustatud tootjaorganisatsioonid ning nende liidud, põllumajanduses tegutsevad tulundusühistud või nende valitseva mõju all olevad ettevõtjad. Toetuskõlblikkuse tingimused Toetavateks tegevusteks on investeeringud masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamisse, turustusstruktuuridesse, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimine. Lisaks toetatakse ka investeeringuid seadmetesse ja ehitistesse, mis tehakse tootmiseks või töötlemiseks vajalike sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Hindamisel eelistatakse näiteks taotlejaid, kelle ettevõte on tunnustatud mahepõllumajanduse valdkonnas ja kes toodab mahepõllumajanduslikke tooteid. Toetatavad tegevusalad,tegevused ning täpsemad nõuded sätestatakse riigisisestes õigusaktides. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse, millega võib kaasneda ka investeering immateriaalsesse varasse. Toetavateks tegevusteks on investeeringud masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamisse, turustusstruktuuridesse, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimine. Lisaks toetatakse ka investeeringuid seadmetesse ja ehitistesse, mis tehakse tootmiseks või töötlemiseks vajalike sisendite (sh energia) varustuskindluse ET 478 ET tagamiseks. Kasutatud seadme ostmist toetatakse üksnes juhul kui taotlejaks on mikro- ja väikeettevõtjad või kui investeering tehakse sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks. Kasutatud seade ei tohi olla vanem kui viis aastat. Abikõlblikud on ka liisingumaksed, kui asja omandiõigus läheb toetuse saajale üle hiljemalt viimase toetusosa väljamaksmisest. Lisaks toetatakse suurprojekti osas ka sellist investeeringut, mis on olemasoleva tervikliku tootmisüksuse või töötlemisüksuse ostmine. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm  Toetus  Rahastamisvahend Makse liik  toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine  ühikuhinnad  kindlasummalised maksed  ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr Maksimaalne toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse määrade kehtestamisel arvestatakse asjakohastest riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega. Minimaalne võimalik toetuse määr on 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse suurus: Põllumajanduses tegutseval tulundusühistul, tunnustatud tootjaorganisatsioonil või nende valitseva mõju all olevatel ettevõtjatel on minimaalne toetuse suurus ühe taotluse kohta 150 000 eurot ja toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on 2 500 000 eurot ühe taotleja kohta. Suurprojektide puhul on minimaalne toetuse suurus ühe taotluse kohta on 3 000 000 eurot ja maksimaalne toetuse suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on 10 000 000 eurot ühe taotleja kohta. Lisaselgitus Maksimaalne toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kuid maksimaalse määra kehtestamisel võetakse ennekõike arvesse asjakohastest riigiabi reeglitest tulenevaid piiranguid. Hindamisel eelistatakse näiteks taotlejaid, kelle ettevõte on tunnustatud mahepõllumajanduse valdkonnas ja kes toodab mahepõllumajanduslikke tooteid. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Ühistuliste investeeringute toetamine materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse jääb üldjuhul väljapoole TFEU artikli 42 kohaldamisala. Kui suurprojekti raames rajatakse põllumajandussaaduste tootmisüksus või taotleja teeb investeeringu tootmisesse, siis jääb see artikkel 42 kohaldamisalasse. Kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatava riigiabivahendi liik: ET 479 ET  Teavitamine  Üldine grupierandi määrus  Põllumajanduse grupierandi määrus  Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata Lisateave:  Liikmesriik ei ole veel vahendit (vahendeid) valinud ja on märkinud alternatiivid. Enne valitud vahendile antud heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  Liikmesriik on valinud märgitud vahendi, kuid heakskiitu ei ole veel saadud. Enne heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  The Member State has chosen the instrument, as indicated, the clearance has been obtained and the SA number has been indicated for notification, GBER or ABER 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetusõiguslik? Strateegiakava peatükis 4.7.1 on toodud mitteabikõlblike kulude loetelu. Lisaks loetakse üldjuhul mitteabikõlblikuks kuluks ka käibemaks, välja arvatud juhul kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi nõutav. Mitteabikõlbliku kulu hulka loetakse üldjuhul ka kasutatud seadme ostmist (v.a kui taotlejaks on mikro- või väikeettevõtja või kui investeering tehakse sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks) ning muud kulud, mis ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega (näiteks lepingu sõlmimisega või kindlustusega seotud kulud või intressikulud). Kas investeering hõlmab niisutust?  Jah  Ei Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna Ei kohaldata Erinevate veesäästu võimaluste üksikasjad vastavalt käitise või taristu liigile (kui on kohaldatav) Investeeringud, mis tehakse olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse (mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea), teave veekasutuse tõhusa vähendamise nõude (nõuete) kohta protsentides väljendatuna Ei kohaldata Piirkonniti rühmitamine 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 60,00% 20,00% 60,00% Eesti artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses ET 480 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud liik määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad kuludel? ÜS3.1.1.1 - Ühistute investeeringutoetuse Toetus 91(2)(c)-EE- Keskmine Ei keskmine summa 60,00% ÜS3.1.1.2 - Suurprojekti toetuse summa Toetus 91(2)(c)-EE- Keskmine Ei 60,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS3.1.1.1 - Ühistute investeeringutoetuse keskmine summa Tulundusühistute minimaalne toetuse suurus ühe taotluse kohta on 150 000 eurot ja maksimaalne 2 500 000 eurot ühe taotleja kohta kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul. Keskmine toetuse summa tulundusühistutel on ligikaudu 1 000 000 eurot. Taotleja kohta minimaalse, maksimaalse ning keskmise toetussumma määratlemisel on tuginetud eelmise programmiperioodil tunnustatud tootjarühmadele investeeringute tegemiseks suunatud toetusskeemi rakendamisel saadud kogemusele, kus toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul oli kolm miljonit eurot ühe taotleja kohta ning taotletud keskmine toetuse suurus jäi vahemikku 1 000 000–2 500 000 eurot. Minimaalse toetuse suurus sätestatakse selleks, et väiksema mahuliste projektidega ei saavutada toetuse andmise eesmärgid. ÜS3.1.1.2 - Suurprojekti toetuse summa Suurprojektide puhul on minimaalne toetuse suurus ühe taotluse kohta 3 000 000 eurot ja maksimaalne 10 00 000 eurot ühe taotleja kohta kogu programmiperioodi jooksul. Taotleja kohta minimaalse ja maksimaalse toetussumma määratlemisel on tuginetud eelmise programmiperioodil suurprojektide elluviimiseks suunatud toetusskeemi rakendamisel saadud kogemusele. Minimaalse toetussumma sätestamisel on arvesse võetud seda, et väiksema mahuliste investeeringuprojektidega ei saavutata soovitud eesmärgid, milleks on ühistegevuse soodustamine nii tootmise kui ka töötlemise etapis, et selle kaudu tõsta tootjaorganisatsioonide ja muude ettevõtjate omavaheline koostöö järgmisele tasandile, sest see on üks võimalus, kuidas põllumajandustootjad saavad parandada enda positsiooni toidutarneahelas. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS3.1.1.1 - Ühistute Kavandatud 0,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 0,00 investeeringutoetuse keskmine summa ühikusumma (avaliku (Toetus - Keskmine) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 481 ET  O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 0,00 Summa: 10,00 Maksimaalne : 2,00 ÜS3.1.1.2 - Suurprojekti toetuse Kavandatud 0,00 0,00 10 000 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 summa (Toetus - Keskmine) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 1,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 1,00 Maksimaalne : 1,00 KOKKU O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 2,00 3,00 2,00 2,00 2,00 0,00 Summa: 11,00 Maksimaalne : 3,00 Esialgne iga-aastane 0,00 0,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 14 000 000,00 0,00 20 000 000,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 0,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 8 400 000,00 0,00 12 000 000,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) ET 482 ET  Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 483 ET 3.1.2 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI) Sekkumise kood (liikmesriik) 3.1.2 Sekkumise nimetus Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI) Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei Ökokavade tagasimakse süsteem: LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tugevdada põllumajandustootjate V2.3 positsiooni tarneahelas läbi 1 Jah teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustes Tugevdada põllumajandustootjate V3.1 positsiooni tarneahelas 1 Jah tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamis 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.39 Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on ühistegevuse soodustamine töötlemise etapis, et selle kaudu tõsta põllumajandustootjate omavaheline koostöö järgmisele tasandile ja aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni parandamisele toidutarneahelas. Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastatava abina. Sekkumise sihtgrupp ET 484 ET Sekkumise sihtgrupiks on põllumajanduses tegutsevad tulundusühistud ja tunnustatud tootjaorganisatsioonid ning nende liidud või nende valitseva mõju all olev ettevõtja. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Tunnustatud tootjaorganisatsioonid ning nende liidud, põllumajanduses tegutsevad tulundusühistud või nende valitseva mõju all olevad ettevõtjad. Toetuskõlblikkuse tingimused Toetavateks tegevusteks on investeeringud masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamisse ja rekonstrueerimiseks, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Toetatavaks tegevuseks on lisaks loomade ja muu aretusmaterjali (embrüod) soetamine ning üheaastaste taimede ostmine ning käibekapital, sh eraldiseisev käibekapital tingimusel, et see aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Ei kohaldu 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm  Toetus  Rahastamisvahend Makse liik  toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine  ühikuhinnad  kindlasummalised maksed  ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr Toetuseks loetakse brutotoetusekvivalendi summat lõppkasusaaja kohta. Käibekapitali maksimaalne brutotoetusekvivalent kolme aasta jooksul on 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 65%. Maksimaalse abi määra osas kumuleeritakse nii käesoleva sekkumislehe alusel antav tagastatav abi (brutotoetusekvivalendi osa) kui tagastamatu toetus, mis on antud ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse sekkumislehe alusel. Lisaselgitus Toetatakse ka kasutatud masinate ja seadmete soetamist. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Ühistuliste investeeringute toetamine üldjuhul jääb väljapoole TFEU artikli 42 kohaldamisala. Kui ET 485 ET projekti raames rajatakse põllumajandustootmisüksus, siis jääb artikkel 42 kohaldamisalasse. Kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatava riigiabivahendi liik:  Teavitamine  Üldine grupierandi määrus  Põllumajanduse grupierandi määrus  Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata Lisateave:  Liikmesriik ei ole veel vahendit (vahendeid) valinud ja on märkinud alternatiivid. Enne valitud vahendile antud heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  Liikmesriik on valinud märgitud vahendi, kuid heakskiitu ei ole veel saadud. Enne heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  The Member State has chosen the instrument, as indicated, the clearance has been obtained and the SA number has been indicated for notification, GBER or ABER 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetusõiguslik? Ei kohaldu Kas investeering hõlmab niisutust?  Jah  Ei Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna Ei kohaldata Erinevate veesäästu võimaluste üksikasjad vastavalt käitise või taristu liigile (kui on kohaldatav) Investeeringud, mis tehakse olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse (mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea), teave veekasutuse tõhusa vähendamise nõude (nõuete) kohta protsentides väljendatuna Ei kohaldata Piirkonniti rühmitamine 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Sekkumise kaudu toetatavate tegevuste puhul jälgitakse WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punktis 11 sätestatud tingimusi, mille kohaselt saavad rahastamisvahendit kasutada nõuetele vastavad taotlejad investeeringuteks lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklites 73 ja 80 seatud tingimustel. Tegevuste toetamine ei ole seotud tootmise liigi, mahu või hindadega ega suuna tootma kindlaid põllumajandussaaduseid ja kompenseeri struktuurilist ebavõrdsust. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 60,00% 20,00% 60,00% Eesti artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses ET 486 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad ülekantud kuludel? ÜS3.1.2.1 - Ühistute investeeringutoetuse Rahastamisvahend 91(2)(c)-EE- Keskmine Ei keskmine summa 60,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS3.1.2.1 - Ühistute investeeringutoetuse keskmine summa Keskmise toetuse summa leidmisel on tuginetud eelmise perioodi kogemustel sarnaste laenude väljastamisel. Aastane planeerimine põhineb eeldusel, et rahastamisvahendi tingimused tagavad vahendite kättesaadavuse läbi kogu perioodi. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS3.1.2.1 - Ühistute Kavandatud 0,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 0,00 investeeringutoetuse keskmine summa ühikusumma (avaliku (Rahastamisvahend - Keskmine) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 0,00 Summa: 15,00 Maksimaalne : 3,00 KOKKU O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 0,00 Summa: 15,00 Maksimaalne : 3,00 Esialgne iga-aastane 0,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 0,00 15 000 000,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 0,00 9 000 000,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) ET 487 ET  Millest 0,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 0,00 15 000 000,00 rahastamisvahendi jaoks (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest 0,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 0,00 9 000 000,00 rahastamisvahendi jaoks (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 488 ET 8.1 - Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 8.1 Sekkumise nimetus Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei Ökokavade tagasimakse süsteem: LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Territoriaalne kohaldamisala Maapiirkond (maaline ja väikelinnaline piirkond Statistikaameti metoodika alusel), v.a Tallinnaga piirnevad vallad. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade V8.1 1 Jah tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.37 ÜPP projektides toetatud uued töökohad 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumine tuleneb vajadusest suurendada arengule suunatud, suurt lisandväärtust loovate ja kõrge konkurentsivõimega ettevõtete osakaalu maapiirkonnas ning parandada selliste ettevõtete ligipääsu finantsinstrumentidele. Sellised ettevõtjad on suurema tõenäosusega võimelised looma maale uusi eripalgelisi ja hästi tasustatud töökohti. Sekkumine on suunatud maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamisele läbi kestlikuks arenguks vajalike investeeringute toetamise. Sekkumise tulemuseks on uute hästi tasustatud atraktiivsete töökohtade lisandumine maapiirkonnas. Konkurentsivõime tugevnemisele aitab kaasa ettevõtte jaoks uudsete ja arenguks oluliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine, uute infotehnoloogiliste võimaluste efektiivne rakendamine ja suuremat kasumlikkust võimaldavate uute toodete ning teenuste turule toomine. ET 489 ET Kestliku arengu seisukohast on olulised keskkonnahoiule ja Euroopa rohelises kokkuleppes püstitatud kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele kaasa aitavad tegevused. Sekkumise läbi on võimalik motiveerida ja toetada ettevõtjaid arenguks vajalike investeeringute tegemisel. Sekkumise fookus on investeeringutel, mis aitavad kaasa ettevõtte jaoks uudse tehnoloogia juurutamisele, tootmise ja teenuse digitaliseerimisele, ressursitõhususe suurendamisele, Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Suur osa ettevõtlusest Eestis on koondunud pealinna ja pealinnaga piirnevatesse valdadesse. Võrreldes teiste regioonidega on pealinna piirkonnas tegutsevatel ettevõtetel parem juurdepääs turgudele, tööjõule ja kapitalile. Elanike arv selles piirkonnas kasvab. Vastupidine on olukord pealinnast kaugemal. Tasakaalustatud regionaalarengu seisukohast on otstarbekas motiveerida ettevõtjaid läbi investeeringute toetamise looma töökohti suurematest tõmbekeskustest kaugemale jäävates piirkondades. Sekkumise rakendamisel arvestatakse tasakaalustatud regionaalarengu aspektidega. Sekkumise vorm Sekkumise vormiks on ettevõtja konkurentsivõime kasvule suunatud investeeringute toetamine. Toetatakse materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavaid investeeringuid. Sekkumist rakendatakse nii tagastatava kui tagastamatu abina. Tagastamatu abi on suunatud eelistatult sekkumise fookusega rohkem haakuvate projektide finantseerimiseks. Tagastatav abi on suunatud sekkumise eesmärkidega laiemalt haakuvate projektide rahastamiseks. Toetatavad tegevused Toetatakse ettevõtja majandustegevuse arendamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamist, sealhulgas teenuse osutamiseks, tootmiseks või tootearenduseks vajalike masinate, seadmete ja inventari ostmist ning ehitiste ehitamist. Tagastamatu toetuse osas täpsustatakse mitteabikõlblikud tegevused ja kulud rakendusmääruses. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaajad · Tagastamatu abi korral väikeettevõtjad. · Tagastatava abi korral VKEd. Rahastatavate projektide valimine Toetuse määramise eelduseks on äriplaani, finantsprognooside ja eelarveprojekti olemasolu, mis näitavad seatud eesmärkide realistlikkust ja planeeritud investeeringute majanduslikku põhjendatust. Rahastatakse nõuetele vastavaid hindamislävendi ületanud projekte. Hindamisel arvestatakse muu hulgas projekti mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele, projekti põhjendatust ja realistlikkust ning taotleja võimekust projekt tulemuslikult ellu viia. Rahastamisvahendi alusel toetatavate projektide valimine toimub rahastamislepingu alusel. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid ET 490 ET Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumise sihtgrupiks on kasvule ja arengule orienteeritud kuni 49 töötajaga väikeettevõtjad, kelle püsiv ja kestev tegevuskoht toetatava projektiga seoses asub maapiirkonnas väljaspool Tallinnaga piirnevaid valdasid, milleks on Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald. Toetatava projekti raames loodavad uued töökohad ja ettevõtte tegevuskoht toetatava projektiga seoses peab asuma maapiirkonnas väljaspool Tallinnaga piirnevaid valdasid, milleks on Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald. Sekkumise raames ei toetata investeeringuid Tallinnaga piirnevatesse valdadesse, milleks on Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald. Ettevõtjal tuleb projekti tulemusena luua vähemalt üks täiendav täistööajaga töökoht ettevõtja tegevuskohta maapiirkonnas. Toetatakse ettevõtjad, kes on tegutsenud vähemalt kaks aastat ja kelle aastane müügitulu kahel viimasel majandusaastal oli suurem kui rakendusmääruses sätestatud vajalik miinimumtase. Tagastatava abi korral on sihtgrupiks VKEd. Toetuskõlblikkuse tingimused tagastatava toetuse korral, sh välistatavad tegevusvaldkonnad kirjeldatakse rahastamislepingus. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm  Toetus  Rahastamisvahend Makse liik  toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine  ühikuhinnad  kindlasummalised maksed  ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Lihtsustatud kulumeetodite kasutamine Toetuse andmisel kasutatakse üldjuhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse nr 2021/2115 artiklile 83 lihtsustatud kulumeetodit, milleks on kindlasummalised maksed, mis põhinevad makseasutusega eelnevalt kokku lepitud eelarveprojektidel. Kindlasummalise maksena antava toetuse suurus määratakse kindlaks määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 83 punkti 2 alapunkti b kohaselt vastavalt üksikjuhtumipõhiselt koostatud ja tegevuse või toimingu valimise eest vastutava asutusega eelnevalt kokku lepitud eelarveprojektile. Tegevused, mille puhul antakse toetust toetuse saaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamise kaudu, kirjeldatakse ära sekkumise rakendusmääruses. Välistatakse samade tegevustega seotud kulude topelthüvitamine. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse suurus ET 491 ET · tagastamatu abi toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta on 200 000 eurot ÜPP strateegiakava eelarveperioodil kokku; · ühe taotlusega toetuseks küsitav summa on minimaalselt 10 000 eurot; · rakendusmääruses võidakse sätestada madalamad väärtused maksimaalsele toetussummale ja minimaalsele taotletavale summale; · Rahastamisvahendi puhul on toetuseks brutotoetusekvivalendi summa lõppkasusaaja kohta. Käibekapitali maksimaalne brutotoetusekvivalent kolme aasta jooksul on 200 000 eurot. Toetuse määr · kuni 50% projektiga seotud kulude abikõlblikust maksumusest; · minimaalne toetuse määr on 15% abikõlblikest kuludest; · rakendusmääruses võidakse sätestada maksimummäärast madalamad toetusmäärad; · tagastatava toetuse maksimaalne määr on 65%. Lisaselgitus Liisingu kasutamine on lubatud jääkväärtuseta kapitalirendi vormis. Liisinguga seotud tingimused täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses. Toetatud investeeringu kestvusnõuded täpsustatakse rakendusmääruses, seejuures lähtudes seisukohast, et toetuse abil soetatud vara tuleb toetuse saajal hoida sihtotstarbelises kasutuses vähemalt kolm aastat. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Toetused ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks jäävad väljapoole TFEU artikli 42 kohaldamisala. Kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatava riigiabivahendi liik:  Teavitamine  Üldine grupierandi määrus  Põllumajanduse grupierandi määrus  Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata Lisateave:  Liikmesriik ei ole veel vahendit (vahendeid) valinud ja on märkinud alternatiivid. Enne valitud vahendile antud heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  Liikmesriik on valinud märgitud vahendi, kuid heakskiitu ei ole veel saadud. Enne heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  The Member State has chosen the instrument, as indicated, the clearance has been obtained and the SA number has been indicated for notification, GBER or ABER 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetusõiguslik? Ei toetata ettevõtjaid ega investeeringuid järgmistes tegevusvaldkondades: · hasartmängude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92); · finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K); · kinnisvara-alane tegevus (EMTAK 2008, jagu L); · juriidilised toimingud ja nõustamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 69 ja 70); · põllumajandus, metsamajandus ja kalandus (EMTAK 2008, jagu A). Ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajanduse või metsamajanduse valdkonnas, toetatakse juhul, kui nende äriplaan ja investeeringud on ET 492 ET suunatud mittevälistatud tegevusvaldkondadele. Käibemaks ei ole abikõlblik. Kasutatud seadmete soetamine ei ole abikõlblik v.a rahastamisvahendi korral. Kas investeering hõlmab niisutust?  Jah  Ei Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna Ei kohaldata Erinevate veesäästu võimaluste üksikasjad vastavalt käitise või taristu liigile (kui on kohaldatav) Investeeringud, mis tehakse olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse (mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea), teave veekasutuse tõhusa vähendamise nõude (nõuete) kohta protsentides väljendatuna Ei kohaldata Piirkonniti rühmitamine 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Sekkumise kaudu toetatavate tegevuste puhul jälgitakse WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punktis 11 sätestatud tingimusi, mille kohaselt saavad toetust kasutada nõuetele vastavad taotlejad investeeringuteks lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 2021/2115 artiklis 73 seatud tingimustel. Tegemist on rohelise kasti sekkumisega. Tegevuste toetamine ei ole seotud tootmise liigi, mahu või hindadega ega suuna tootma kindlaid põllumajandussaaduseid ja kompenseeri struktuurilist ebavõrdsust. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 60,00% 20,00% 60,00% Eesti artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses ET 493 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad ülekantud kuludel? ÜS8.1.1 - Keskmine toetuse summa: Toetus 91(2)(c)-EE- Keskmine R.37 Ei tagastamatu abi 60,00% ÜS8.1.2 - Keskmine toetuse summa: Rahastamisvahend 91(2)(c)-EE- Keskmine R.37 Ei finantsinstrument 60,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS8.1.1 - Keskmine toetuse summa: tagastamatu abi - ÜS8.1.2 - Keskmine toetuse summa: finantsinstrument Keskmise toetuse summa leidmisel on tuginetud eelmise perioodi kogemustel sarnaste laenude väljastamisel. Aastane planeerimine põhineb eeldusel, et rahastamisvahendi tingimused tagavad vahendite kättesaadavuse läbi kogu perioodi. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS8.1.1 - Keskmine toetuse summa: Kavandatud 0,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 tagastamatu abi (Toetus - Keskmine) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 20,00 60,00 80,00 80,00 60,00 0,00 Summa: 300,00 Maksimaalne : 80,00 ÜS8.1.2 - Keskmine toetuse summa: Kavandatud 0,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 finantsinstrument (Rahastamisvahend ühikusumma (avaliku - Keskmine) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) ET 494 ET  O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 0,00 Summa: 100,00 Maksimaalne : 20,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 40,00 80,00 100,00 100,00 80,00 0,00 Summa: 400,00 Maksimaalne : 100,00 Esialgne iga-aastane 0,00 4 000 000,00 8 000 000,00 10 000 000,00 10 000 000,00 8 000 000,00 0,00 40 000 000,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 2 400 000,00 4 800 000,00 6 000 000,00 6 000 000,00 4 800 000,00 0,00 24 000 000,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest 0,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 0,00 10 000 000,00 rahastamisvahendi jaoks (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest 0,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 0,00 6 000 000,00 rahastamisvahendi jaoks (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 495 ET 8.2 - Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas Sekkumise kood (liikmesriik) 8.2 Sekkumise nimetus Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei Ökokavade tagasimakse süsteem: LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Territoriaalne kohaldamisala Statistikaameti metoodika kohaselt määratletud maaline asustuspiirkond, v.a Tallinnaga piirnevad vallad. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade V8.1 1 Jah tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.39 Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Maapiirkonna kestlik areng eeldab konkurentsivõimeliste, suurt lisandväärtust loovate ning spetsialistide ootustele vastavate keskmisest kõrgema palgaga töökohti pakkuvate ettevõtete arvu kasvu maal. See sõltub kohaliku ettevõtluskeskkonna vastavusest ettevõtjate ootustele. Sekkumise eesmärk on ettevõtete konkurentsivõime tugevnemine, inimeste sissetulekute suurenemine ja ettevõtluskeskkonna arenemine maapiirkonnas. Majanduse arengut maapiirkonnas mõjutavad ettevõtluses osalemist soodustavad tegurid. Selliseks teguriks võib olla maapiirkonnas asuv kiire internetiühendusega, kaasaegsete infotehnoloogiliste võimalustega ja tugevat nõustamiskompetentsi omava tugipersonaliga koostöötamise keskus või kaugtöökeskus või kaasaegsete digilahenduste laialdasemat kasutuselevõttu soodustav „digital hub“, mille kasutajateks on maapiirkonnas tegutsevad mikro- ja väikeettevõtted. ET 496 ET Selleks võivad olla mõne maapiirkonnas tegutseva tugeva arengupotentsiaaliga ettevõtte ümber tekkivast klastrist tulenevad uued ärivõimalused kohalikele ettevõtetele. Selleks võib olla ettevõtete tootearenduse võimekust tõsta aitav kaasaegse seadmepargiga tootearenduskeskus, mis loob maapiirkonna ettevõtetele võimalused oma arengupotentsiaali realiseerida ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi uusi tooteid turule tuua. Selleks võib olla kohaliku kultuuripärandi, olulise turismiobjekti või piirkonna arengustrateegia seisukohast prioriteetse valdkonna arengule suurt mõju omava objekti ettevõtluse edendamise huvides kasutusele võtmiseks, seal hulgas põhiteenuste kättesaadavuse parandamiseks maapiirkonnas. Sekkumise fookus on investeeringutel, mis: · aitavad ettevõtetel tõsta digivõimekust ja võtta kasutusele uusi innovaatilisi infotehnoloogilisi lahendusi oma konkurentsivõime kasvatamiseks; · aitavad ettevõtetel senisest rohkem kasutada teadus- ja arendustegevuse tulemusi, tõsta oma tootearendusvõimekust ja tuua turule uusi tooteid ja teenuseid; · aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, sealhulgas ressursitõhususe suurendamisele ja ringmajanduse arendamisele; · on kasuks suuremale arvule ettevõtetele; · viiakse ellu kaugemal suurematest tõmbekeskustest, eelkõige suurematest linnadest, aidates sellega kaasa tasakaalustatud regionaalsele arengule Selle sekkumise raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 73 lõike 3 punktis f viidatud suuremahulisi infrastruktuuri investeeringuid. Sekkumise vorm Sekkumise vormiks on ettevõtluskeskkonna arengusse suunatud investeeringute toetamine. Toetatakse materiaalsetesse ja immateriaalsetesse vahenditesse tehtavaid investeeringuid. Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. Toetatavad tegevused Toetatakse ettevõtluskeskkonna arendamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamist, sealhulgas hoonete ja rajatiste ehitamist ning parendamist. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud määratletakse rakendusmäärusega. Mittetoetatavad tegevused täpsustatakse rakendusmääruses. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaajad Äriühingud, sihtasutused, mittetulundusühingud, valitsusasutuste poolt hallatavad riigiasutused (riigiasutused). Rahastatavate projektide valimine Toetuse määramise eelduseks on äriplaani, finantsprognooside ja eelarveprojekti olemasolu, mille põhjal on võimalik hinnata eesmärkide realistlikkust, investeeringute põhjendatust ja tulemuste kestlikkust. Rahastatakse nõuetele vastavaid hindamislävendi ületanud projekte pingerea alusel. Hindamisel ET 497 ET arvestatakse muu hulgas projekti mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele, taotleja võimekust projekti tulemuslikuks elluviimiseks, projekti põhjendatust ja realistlikkust ning projekti seost digipöörde, rohepöörde ja tasakaalustatud regionaalarenguga. Sekkumise rakendamisel arvestatakse baaserinevusi erasektori ja avaliku sektori taotlejate vahel, sealjuures erinevusi vastavusnõuetes, hindamiskriteeriumites, toetusmäärades jne. Kummagi sihtrühma jaoks sätestatakse rakendusmääruses konkreetse sihtrühma jaoks asjakohased kriteeriumid, kummagi sihtrühma taotlejad konkureerivad ainult omavahel neile suunatud taotlusvoorus ja konkreetse eelarve piires. Sellega tagatakse aus konkurents taotlejate vahel, sekkumise eelarveliste vahendite eesmärgipärane kasutamine ja hoitakse erinevate sekkumiste arv võimalikult väike. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumise sihtgrupiks on äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja riigiasutused. Lõplikeks kasusaajateks on ettevõtluskeskkonna võimalusi kasutavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted maapiirkonnas. Sekkumise raames ei toetata investeeringuid Tallinnaga piirnevatesse valdadesse, milleks on Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm  Toetus  Rahastamisvahend Makse liik  toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine  ühikuhinnad  kindlasummalised maksed  ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse suurus · toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta on 4 000 000 eurot strateegiakava eelarveperioodil kokku; · taotletava toetuse minimaalne summa 100 000 eurot; · rakendusmääruses võidakse sätestada madalamad väärtused maksimaalsele toetussummale ja minimaalsele taotletavale summale. Toetuse määr · üldjuhul kuni 65% projekti abikõlblikust kuludest (toetusmäär sõltub riigiabi liigist); · erandina kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest, kui tegemist on investeeringutega põhiteenustesse maapiirkonnas (toetusmäär sõltub riigiabi liigist); · rakendusmääruses võidakse sätestada maksimummäärast madalamad toetusmäärad; minimaalne toetuse määr on 15% abikõlblikest kuludest. ET 498 ET Lisaselgitus Põhiteenused on teenused, mida maapiirkonnas elavad inimesed ning seal toimetavad ettevõtjad kestliku tegevuse tagamiseks vajavad. Nendeks teenusteks on muuhulgas tervishoiu-, kultuuri-, vabaaja- ja sotsiaalteenused ning teised kohalike elanike heaolule ja piirkonna ettevõtete konkurentsivõimele kaasa aitavad teenused, sealhulgas maapiirkonnaga seotud kultuuripärandi säilitamine ja ettevõtluse edendamise huvides kasutusele võtmine. Liisingu kasutamine on lubatud jääkväärtuseta kapitalirendi vormis. Liisingu kasutamisega seotud tingimused täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses. Toetatud investeeringu kestvusnõuded täpsustatakse rakendusmääruses, seejuures lähtudes seisukohast, et toetuse abil soetatud vara tuleb toetuse saajal hoida sihtotstarbelises kasutuses vähemalt kolm aastat. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Toetused investeeringutesse ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas jäävad väljapoole TFEU artikli 42 kohaldamisala. Kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatava riigiabivahendi liik:  Teavitamine  Üldine grupierandi määrus  Põllumajanduse grupierandi määrus  Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata Lisateave:  Liikmesriik ei ole veel vahendit (vahendeid) valinud ja on märkinud alternatiivid. Enne valitud vahendile antud heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  Liikmesriik on valinud märgitud vahendi, kuid heakskiitu ei ole veel saadud. Enne heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  The Member State has chosen the instrument, as indicated, the clearance has been obtained and the SA number has been indicated for notification, GBER or ABER 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetusõiguslik? Ei toetata taotlejaid ega investeeringuid järgmistes tegevusvaldkondades: · hasartmängude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92); · finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K); · kinnisvara-alane tegevus (EMTAK 2008, jagu L), välja arvatud mitteeluruumide üürileandmine ja käitus (EMTAK 2008 alajagu 68201); · juriidilised toimingud ja nõustamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 69 ja 70); · põllumajandus, metsamajandus ja kalandus (EMTAK 2008, jagu A), välja arvatud sihtasutuste ja riigiasutustest taotlejate puhul. Äriühinguid ja mittetulundusühinguid, kes tegutsevad põllumajanduse või metsamajanduse valdkonnas, toetatakse juhul, kui nende äriplaan ja investeeringud on suunatud mittevälistatud tegevusvaldkondadele. Käibemaks ei ole abikõlblik. Kasutatud seadmete soetamine ei ole abikõlblik. Kas investeering hõlmab niisutust?  Jah  Ei Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna ET 499 ET Ei kohaldata Erinevate veesäästu võimaluste üksikasjad vastavalt käitise või taristu liigile (kui on kohaldatav) Investeeringud, mis tehakse olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse (mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea), teave veekasutuse tõhusa vähendamise nõude (nõuete) kohta protsentides väljendatuna Ei kohaldata Piirkonniti rühmitamine 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Sekkumise kaudu toetatavate tegevuste puhul jälgitakse WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punktis 11 sätestatud tingimusi, mille kohaselt saavad toetust kasutada nõuetele vastavad taotlejad investeeringuteks lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 2021/2115 artiklis 73 seatud tingimustel. Tegemist on rohelise kasti sekkumisega. Tegevuste toetamine ei ole seotud tootmise liigi, mahu või hindadega ega suuna tootma kindlaid põllumajandussaaduseid ja kompenseeri struktuurilist ebavõrdsust. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 60,00% 20,00% 60,00% Eesti artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses ET 500 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud liik liik piirkonnad kuludel? ÜS8.2.1 - Keskmine toetuse Toetus 91(2)(c)-EE- Keskmine R.39 Ei summa 60,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS8.2.1 - Keskmine toetuse summa - 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS8.2.1 - Keskmine toetuse summa Kavandatud 0,00 0,00 0,00 500 000,00 1 500 000,00 500 000,00 0,00 (Toetus - Keskmine) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 0,00 8,00 6,00 4,00 0,00 Summa: 18,00 Maksimaalne : 8,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 0,00 8,00 6,00 4,00 0,00 Summa: 18,00 Maksimaalne : 8,00 Esialgne iga-aastane 0,00 0,00 0,00 4 000 000,00 9 000 000,00 2 000 000,00 0,00 15 000 000,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Esialgne iga-aastane 0,00 0,00 0,00 2 400 000,00 5 400 000,00 1 200 000,00 0,00 9 000 000,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) ET 501 ET  Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 502 ET 8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse Sekkumise kood (liikmesriik) 8.3 Sekkumise nimetus Investeeringud bioressursside väärindamisse Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei Ökokavade tagasimakse süsteem: LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu XCO Sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil põllumajanduses ja maapiirkondades ning ergutades nende kasutuselevõttu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Sidusa põllumajanduse teadmiste ja V0.1 innovatsioonisüsteemi ehk 1 Jah AKIS terviksüsteemi kujundamine Arendada välja kohalikul V2.5 bioressursil põhinevaid 1 Jah väärindamisüksusi Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, V4.2 1 Jah ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi Keskkonnahoidlike V5.3 tehnoloogiate arendamise ja 1 Jah kasutuselevõtu soodustamine Toetada katseprojekte, erinevate tehnoloogiate V8.4 3 Osaliselt arendamist, innovatsiooni bioressursside kasutamiseks ET 503 ET  Panustada ka esmatootjatele sobivate väiksemate V8.5 3 Jah biorafineerimisüksuste loomisesse Toidujäätmete ja toidukao V9.7 2 Osaliselt vähendamine 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.16 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, kes saavad ÜPP investeeringutoetust, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning taastuvenergia või biomaterjalide tootmisele R.27 Keskkonnakestlikkust ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamist toetavate tegevuste arv maapiirkondades R.39 Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise kontekstis käsitletakse biomajandust kui taastuva biomassi tootmist ja muutmist peamiselt toiduks, söödaks, biotoodeteks ning bioenergiaks. Eesti on bioressurssidega – kõik bioloogilist päritolu taastuvad ressursid – väga hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on madal lisandväärtus, suur osatähtsus on töötlemata või vähetöödeldud tooraine (teravili, toorpiim, puit) ekspordil. Ringmajanduse põhimõtted pole biomajanduse primaarsektorites (sh põllumajanduses) seni laialt levinud ning põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkonnas tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega. Lisaks on bioressursse, mida üldse ei väärindata, kuid tekitavad lisakulusid (näiteks hekseldatav hein). Samas suureneb üha globaalne nõudlus bioenergia, biomaterjalide ja muude bioressursil põhinevate toodete järele. Seega tuleb kasvatada bioressursi töötlemisvõimekust ja tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada, töödelda kõrgema lisandväärtusega toodeteks ja panustada ka põllumajanduse, metsanduse ja toiduainetööstuse ettevõteteled sobivate bioväärindamisüksuste loomisesse, sh bioväetiste ja biomaterjalide ning muude uudsete ja kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks (sh toidutööstusele, farmaatsiatööstusele). Kaskaadkasutuse põhimõttest lähtudes on bioenergia taastuva bioressursi kasutamisel kõige vähem eelistatud tegevusi, kuid esmatootjate vajadustest lähtudes ja energiajulgeoleku tagamiseks võib siiski eelkõige kõrvalsaaduste ja jääkide puhul olla otstarbekas nende kasutamine bioenergia tootmiseks, eriti juhul, kui tekkiv kääritusjääk viiakse mulda ja suunatakse tagasi toidu tootmisesse. Oluline on tehnoloogia uuendamine, et leida biotoorainepõhiseid lahendusi, asendada fossiilseid materjale taastuvatega, nagu näiteks võtta kasutusele taastuval ressursil põhinevad pakendid jmt. Selleks sobivad ning toimivad tehnoloogiad on välja töötatud, kuid Eestis on nende kasutus tagasihoidlik ning sekkumises toetatavad projektid aitavad selliseid uuenduslikke ringbiomajanduslikke lahendusi ja tehnoloogiaid juurutada. Metsade majandamine on kestlik, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Säästva metsamajanduse seisukohast on seega oluline kohalikku puiduressurssi kaskaadkasutuse põhimõttel paremini väärindada, sh puidu keemiline väärindamine. Sekkumine toetab ettevõtete vastavat teadus- ja arendustegevust, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning innovatsiooni. ET 504 ET Bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete positsiooni väärtusahelas, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidestning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. Tekivad uued töökohad, mis edendavad maapiirkondade majandust, sh äärealadel. Sekkumisega soodustatakse ka (sektoritevahelist) koostööd, ühistute ja klastrite teket ning tutvustatakse biomajanduse võimalusi laiemale sihtgrupile. Sobiva tehnoloogia valikuks, biomassi töötlemise piloteerimiseks, tehnoloogilise skeemi ja projekti arendamiseks ning eeluuringuteks saab toetust taotleda sekkumise 0.3 „Innovatsioonikoostöö projektid“ raames. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaajad Ettevõtted, sh põllumajanduse, metsanduse ja toiduainetööstuse ettevõtted, VKEd, ühistud. Täpsemad nõuded taotlejatele sätestatakse rakendusmääruses. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuskõlblikkuse tingimused Tootmistehnoloogia uuendamiseks, tootearenduseks ja bioressursside (sh kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide) väärindamiseks ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete välja- töötamiseks toetatakse: ·bioressursside, sealhulgas kõrvalsaaduste ja jääkide eeltöötlemiseks või töötlemiseks vajaliku ehitise ehitamist; ·seadmete soetamist või väljavahetamist uuenduslike, ressursitõhusate ja bioressursile kõrgemat lisandväärtust anda võimaldavate seadmete vastu; ·teadus- ja arendustöötaja kaasamist teadus- ja arendustegevuseks bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmiseks ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks. Toetatavad projektid peavad olema suunatud bioressursile senisest kõrgema lisandväärtuse andmisele ja vastavate lahenduste väljatöötamisele. Projektid valitakse taotluste rahastamise eelarve piires taotluste hindamistulemuste põhjal. Hindamisel arvestatakse muu hulgas bioressursi väärindamisel loodavat lisandväärtust ja väljatöötavate lahenduste uuenduslikkust, tõhusust kasvuhoonegaaside heite vähendamisel, projekti mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele ja taotleja võimekust projekti tulemuslikuks elluviimiseks. Täpsemad hindamiskriteeriumid ja jooksva või voorulise taotlemise kasutamine sätestatakse rakendusmääruses. Projektide valikul peetakse silmas, et need vastaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta artiklis 29 sätestatud kriteeriumitele. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ning toetatavate tegevuste täpsemad tingimused sätestatakse rakendusmääruses. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm  Toetus  Rahastamisvahend Makse liik  toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine ET 505 ET  ühikuhinnad  kindlasummalised maksed  ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr - kuni 50% abikõlblikest kuludest (toetuse määr sõltub riigiabi liigist); - minimaalne toetuse määr on 15% abikõlblikest kuludest. Lisaselgitus Ei kohaldu 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Üldjuhul ei ole bioressursside väärindamise investeeringute toetamine TFEU artikli 42 kohaldamisalas. Kui toetuse puhul on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses järgitakse toetuse andmisel asjakohaseid riigiabi või vähese tähtsusega abi eeskirjasid. Kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatava riigiabivahendi liik:  Teavitamine  Üldine grupierandi määrus  Põllumajanduse grupierandi määrus  Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata Lisateave:  Liikmesriik ei ole veel vahendit (vahendeid) valinud ja on märkinud alternatiivid. Enne valitud vahendile antud heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  Liikmesriik on valinud märgitud vahendi, kuid heakskiitu ei ole veel saadud. Enne heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  The Member State has chosen the instrument, as indicated, the clearance has been obtained and the SA number has been indicated for notification, GBER or ABER 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetusõiguslik? Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: ·standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise ja rentimise kulud; ·lepingu sõlmimisega, intressiga ja kindlustusega seotud kulud; ·liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe toetuse saajale üle arvates viimase toetusosa maksmisest; ·tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel; ·sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; ·õigus- ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutused; ·tehnilise teostatavuse uuringu eest tehtud kulutused; ·kulutused reklaamile; ·riigilõiv, notaritasu; käibemaks; -trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud. Kas investeering hõlmab niisutust?  Jah  Ei ET 506 ET Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna Ei kohaldata Erinevate veesäästu võimaluste üksikasjad vastavalt käitise või taristu liigile (kui on kohaldatav) Investeeringud, mis tehakse olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse (mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea), teave veekasutuse tõhusa vähendamise nõude (nõuete) kohta protsentides väljendatuna Ei kohaldata Piirkonniti rühmitamine 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Järgitakse WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkti 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 60,00% 20,00% 60,00% Eesti artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses ET 507 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud liik liik piirkonnad kuludel? ÜS8.3.1 - Keskmine toetuse Toetus 91(2)(c)-EE- Keskmine R.16; R.27; R.39 Ei summa 60,00% Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS8.3.1 - Keskmine toetuse summa Toetatavate investeeringuobjektide arvu määramisel on tuginetud samalaadsete investeeringute rakendamisel saadud kogemustele ning huvigruppide tagasisidele investeerimishuvi ja -võimekuse kohta. Keskmise toetussumma hindamisel on lähtutud samalaadsete investeeringute rakendamisel saadud kogemustest ja eksperthinnangutest. Soovituslike rahaeraldiste puhul on arvesse võetud, et esimesed väljamaksed toimuvad umbes aasta pärast taotlusvooru toimumist. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS8.3.1 - Keskmine toetuse summa Kavandatud 0,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 (Toetus - Keskmine) ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 2,00 5,00 5,00 1,00 1,00 1,00 Summa: 15,00 Maksimaalne : 5,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 2,00 5,00 5,00 1,00 1,00 1,00 Summa: 15,00 Maksimaalne : 5,00 Esialgne iga-aastane 0,00 400 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 3 000 000,00 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) ET 508 ET  Esialgne iga-aastane 0,00 240 000,00 600 000,00 600 000,00 120 000,00 120 000,00 120 000,00 1 800 000,00 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 509 ET KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Sekkumise kood (liikmesriik) KK1 Sekkumise nimetus Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate V2.4 1 Jah konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõh Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, V4.2 1 Jah ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi Keskkonnahoidlike V5.3 tehnoloogiate arendamise ja 1 Jah kasutuselevõtu soodustamine Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, V6.3 2 Jah maastikuelementide rajamist, karjatamist Suurendada bioturvalisust V9.3 investeeringute soodustamise 1 Jah kaudu 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas ET 510 ET R.15 Toetatud investeeringud taastuvenergia, sealhulgas bioressursipõhise energia tootmisvõimsusesse (megavattides) R.16 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, kes saavad ÜPP investeeringutoetust, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning taastuvenergia või biomaterjalide tootmisele R.26 ÜPP raames loodusvarade eest hoolitsemisega seotud tulusa ja mittetulusa investeeringu toetust saavate põllumajandusettevõtete osakaal R.3 ÜPP kaudu digitaalsele põllumajandustehnoloogiale antavast toetusest kasu saavate põllumajandusettevõtete osakaal R.44 Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal R.9 Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on läbi materiaalsete investeeringute, millega võivad kaasneda ka immateriaalsed investeeringud, soodustada põllumajandustootmises ressursitõhusust, vältida jäätmete ja heitmete teket, vähendada tootmisest tulenevat keskkonnamõju ja kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada loomade heaolu ja bioohutust. Toetatavad tegevused Toetatavad on järgmised investeeringud: 1) Kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemisega seotud investeeringud, sh näiteks: · investeeringud põllumajandusettevõtte keskkonnasõbralike taastuvenergia-lahenduste rajamiseks, mille tootmisvõimsus ei ületa toetuse saaja aastast omatarbimist ning energia kokkuhoiuks; · täppisväetamise sensorsüsteemide ostmine; · keskkonnasäästlike jahutusseadmete soetamine või jahutusseadmete väljavahetamine keskkonnasäästlikumate vastu; · loomakasvatushoonetele kliimaseadmete soetamine. Energia tootmisesse tehtavate investeeringute puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328 21.12.2018, lk 82) sätestatut. 2) Vee- ja õhukvaliteedi parandamisega ning muldade kaitsega seotud investeeringud, sh näiteks: · sõnniku- ja silohoidlate ehitamine, sõnnikuhoidla katmine ning sügavallapanuga lautade lekkekindla aluspinna rajamine; · investeeringud sõnniku sisestuslaotuse seadmetesse; · väljas peetavatele kariloomadele alaliste söötmis- ja jootmiskohtade väljaehitamine välialadel; · investeeringud vee kokkuhoiuks ja taaskasutuseks katmikaladel; · ammoniaaki püüdvate filtrite ostmine. Kui investeering tehakse vee kokkuhoiu saavutamiseks (niisutussüsteemi tehtav investeering), siis tehtav investeering peab tagama vähemalt 10% veesäästu. Kui investeering tehakse olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisnud ei ole hea, peab investeering tagama vähemalt 50% veekasutuse tõhusa vähendamise. 3) Investeeringud elurikkuse kaitseks, sh näiteks: · investeeringud uutesse keskkonnahoidlikesse taimekaitsetehnoloogiatesse, sh biotõrjetehnoloogiatesse; · mehhaaniliste umbrohutõrjeseadmete ostmine; ET 511 ET · taimekahjustajate monitooringu- ja hoiatussüsteemid. 4) Karjatamist soodustavad investeeringud, sh hulgas näiteks: · varjualuste ja maastikuelemendina puudesalude rajamine, mis kaitsevad loomi neile mittesobivate ilmastikutingimuste eest; · karjamaade jootmissüsteemid; · kogumis- ja karjaaiad, sh karjaaiad kiskjate eemale hoidmiseks. 5) Loomade heaolu ja bioturvalisusega seotud investeeringud, sh näiteks: · piimakarjakasvatuses loomakasvatushoone ehitamine, kui taotlejaks on noor põllumajandustootja, piimakarjakasvatuses noorloomade, lihaveise-, lamba- ja kitse- ning seakasvatuses loomakasvatushoonete ehitamine ning kodulindude pidamiseks mõeldud loomakasvatushoone ehitamine; · loomakasvatushoone/rajatise või loomade pidamiseks piiritletud ala tarastamine; · loomakasvatushoonet ümbritsevale territooriumile sisenemiseks pääsla rajamine (statsionaarsed desomatid, väravasüsteemid inimestele, veokitele jne); · riietusruumide rajamine loomakasvatushoones; · loomakasvatushoone ruumide, veokite ja haagiste pesemise ja desinfitseerimise seadmete soetamine; · korjuste hoiustamiseks enne kahjutustamisele viimist mõeldud ala rajamine loomakasvatushoonet ümbritsevast tarastatud territooriumist väljaspool (tarastus, konteineri aluse platsi asfalteerimine, betoneerimine või muul viisil lekkeindlaks muutmine, konteineri soetamine); · pesu- ja desorajatiste rajamine loomakasvatushoonet teenindavate veokite ja haagiste pesemiseks ja desinfitseerimiseks. Investeeringuid, mis tehakse bioturvalisuse tagamisega toetatakse üksnes juhul, kui investeering tehakse ka loomade heaolusse. Seakasvatusettevõtetele kehtivad Eestis täiendavad riiklikud bioohutuse nõuded, mis on kehtestatud maaeluministri 19.02.2022 määrusega nr 27 “Sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed”. Antud sekkumine aitab seakasvatajatel kõnealuseid nõudeid järgida (nt piirdeaiad, sissepäääsud, desinfitseerimisseadmed). Eestis on kõnealuste täiendavate nõuetega hõlmatud kõik seakasvatusettevõtted, väiksematele ettevõtetele erandeid ei ole. Täpsemad tingimused ja nõuded sätestatakse riigisisestes õigusaktides. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Põllumajandustootjad ja neid ühendavad tulundusühistud. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse, millega võib kaasneda ka investeering immateriaalsesse varasse, mille eesmärgiks on soodustada põllumajandustootmises ressursitõhusust, vältida jäätmete ja heitmete teket, vähendada tootmisest tulenevat negatiivset keskkonnamõju ja kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada bioohutust. Toetatakse investeeringuid nii seadmetesse kui ka ehitistesse. Investeeringute, mis tehakse üksnes kohustuslike nõuetele vastavuse tagamiseks, suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 5 sätestatut, mille kohaselt kui liidu õiguse tulemusel kehtestatakse põllumajandustootjatele uued nõuded, võib toetust anda nende nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemiseks maksimaalselt 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil need nõuded muutuvad põllumajandusliku majapidamise jaoks kohustuslikuks. Kui toetust taotletakse niisutusse tehtavaks investeeringuks, siis peab investeering vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 74 sätestatud nõutele. Niisutusinvesteeringute korral on abikõlblikud üksnes investeeringud, mis tehakse olemasoleva niistussüsteemi parendamise või ET 512 ET tõhustamise eesmärgil. Abikõlblikud on ka liisingumaksed, kui asja omandiõigus läheb toetuse saajale üle hiljemalt viimase toetusosa väljamaksmisest. Lisaks toetatakse kasutatud seadme ostmist, kui taotlejaks on mikro- või väikeettevõtja ning kasutatud seade ei ole vanem kui viis aastat. Täpsemad tingimused ja nõuded kehtestatakse riigisiseses õigusaktis. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm  Toetus  Rahastamisvahend Makse liik  toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine  ühikuhinnad  kindlasummalised maksed  ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr Maksimaalne toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Kui toetust taotletakse loomakasvatushoonete ehitamiseks, siis suurendatakse toetuse määra 10 protsendipunkti võrra ehk kuni 60% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Kui toetust taotleb noor põllumajandustootja suurendatakse toetuse määra 10 protsendipunkti võrra, kuid mitte rohkem kui 70%- ni. Minimaalne võimalik toetuse määr on 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse suurus Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on 500 000 eurot ühe taotleja kohta. Lisaselgitus Maksimaalne toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse määra suurendatakse 10 protsendipunkti võrra üksnes juhul kui: · toetust taotletakse loomakasvatushoone ehitamiseks, mille puhul on tegemist loomade heaoluga seotud investeeringuga; taotlejaks on noor põllumajandustootja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõikes 6 sätestatule (taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, va tulundusühistu, ettevõtja on taotluse esitamise aastal kuni 40 (k.a) aastane, juhib põllumajanduslikku majapidamist ning omab asjakohast koolitust või nõutavaid oskusi). 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetusõiguslik? ET 513 ET Strateegiakava peatükis 4.7.1 on toodud mitteabikõlblike kulude loetelu. Lisaks loetakse üldjuhul mitteabikõlblikuks kuluks ka käibemaks, välja arvatud juhul kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi nõutav. Mitteabikõlbliku kulu hulka loetakse üldjuhul ka kasutatud seadme ostmist (v.a kui taotlejaks on mikro- või väikeettevõtja ning kasutatud seade ei ole vanem kui viis aastat) ning muud kulud, mis ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega (näiteks lepingu sõlmimisega või kindlustusega seotud kulud või intressikulud). Kas investeering hõlmab niisutust?  Jah  Ei Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna 10 % Erinevate veesäästu võimaluste üksikasjad vastavalt käitise või taristu liigile (kui on kohaldatav) Investeeringud, mis tehakse olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse (mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea), teave veekasutuse tõhusa vähendamise nõude (nõuete) kohta protsentides väljendatuna 50 % Piirkonniti rühmitamine 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 60,00% 20,00% 60,00% Eesti artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses ET 514 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb liik määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad ülekantud kuludel? ÜS KK1.1 - Põllumajandustootjate Toetus 91(2)(c)-EE- Keskmine R.15; R.16; R.26; R.3; Ei investeeringutoetuse keskmine summa 60,00% R.44; R.9 Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK1.1 - Põllumajandustootjate investeeringutoetuse keskmine summa Maksimaalne toetuse suurus ühe taotleja kohta strateegiakava programmiperioodi jooksul on 500 000 eurot. Taotleja kohta maksimaalse toetussumma määratlemisel on tuginetud eelmise programmiperioodi põllumajandustootjatele suunatud MAK 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ rakendamisel saadud kogemusele, kus toetuse maksimaalse suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul oli samuti 500 000 eurot ning taotletud keskmise toetuse suurus jäi vahemikku 100 000– 200 000 eurot. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kokku 2023– Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2029 ÜS KK1.1 - Põllumajandustootjate Kavandatud 0,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 investeeringutoetuse keskmine summa ühikusumma (avaliku (Toetus - Keskmine) sektori kulud kokku, eurodes) Maksimaalne 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes) O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 100,00 200,00 100,00 100,00 4,00 0,00 Summa: 504,00 Maksimaalne : 200,00 KOKKU O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 100,00 200,00 100,00 100,00 4,00 0,00 Summa: 504,00 Maksimaalne : 200,00 Esialgne iga-aastane 0,00 10 000 000,00 10 000 000,00 10 000 000,00 20 000 000,00 615 756,92 0,00 50 615 756,92 rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) ET 515 ET  Esialgne iga-aastane 0,00 6 000 000,00 6 000 000,00 6 000 000,00 12 000 000,00 369 454,15 0,00 30 369 454,15 rahaeraldis (liidu osalus eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) Millest on vajalik 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes) ET 516 ET KK2.1 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) Sekkumise kood (liikmesriik) KK2.1 Sekkumise nimetus Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Prioriteetide määramine Käsitletud ÜPP Kood Kirjeldus ÜPP strateegiakava tasandil strateegiakavas Kiirendada süsiniku sidumist ja V4.4 1 Jah metsa kasvu Suurendada ja mitmekesistada V4.7 2 Jah metsataimede kättesaadavust 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.18 Koguinvesteering metsandussektori tulemuslikkuse parandamiseks 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Kui mets on heas tervislikus seisundis, siis seob mets ka rohkem süsinikku. Puiduressursi majanduslikku väärtust ja ökoloogilist kestlikkust mõjutavad oluliselt erametsades kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Metsaomanik saab kujundada puistu liigilist koosseisu mitmekesisemaks, vastavalt kasvukohatüübi võimalustele, reguleerida valgustingimusi, parandada mullas leiduvate toitainete kasutamist. Segapuistuteks kujundatud metsad on vastupidavamad nii ebasoodsatele kliimaoludele kui ka putukakahjustustele ja seenhaigustele. Segapuistu koosseis sõltub metsaeraldise kasvukohatüübist, koha ajaloolisest pärandist ja varasemast kasutusest. Seega tuleb soodustada mitmeliigiliste puistute kujundamist, mis aitab kaasa säilitada juurdekasvu. Laialehiste puudega metsad parendavad süsiniku sidumise kvaliteeti ja toetavad ühtlasi elurikkust. Seda saab kujundada hoolduraietega noores kuni 30-aastases metsas, stimuleerides raietega puude juurdekasvu ning kujundada puistud vastupidavaks. Õigeaegselt tuleks teha valgustusraiet kuni 8-sentimeetrise ET 517 ET keskmise rinnasdiameetriga puistus, kus peapuuliigi valgustusolud vajavad reguleerimist, ja harvendusraiet üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistus, et tagada nii keskkonna kui ka majanduslikust aspektist optimaalne puude tihedus. Eestis on hooldusraied reguleeritud metsade majandamise eeskirjaga, kus on arvestatud säästliku metsamajanduse põhimõtetega nii elurikkuse kui ka kliima seisukohast. Metsahooldust tehes järgitakse, et kahjulik mõju elurikkusele oleks võimalikult väike. Näiteks välditakse maapinna ja –koosluste kahjustamist ja kasutatakse kergemaid masinaid ja seadmeid. Efektiivse valgustusraie ja varase harvendusraie aeg on piiratud. Hooldatud metsa jäetakse alles erinevaid kasvukohale sobivaid puuliike, lamapuitu ja tüükaid, looduslikku järelkasvu ja mitmekesist alusmetsa, servaaladele ja häiludesse nektari- ja õietolmutaimi. Hooldusraietega aidatakse kaasa vastupidavate segapuistute kujundamisele nt säilitades erinevaid kasvukohale sobivaid puuliike ülarinnetes ning elurikkuse toetamiseks ka vähemsobivaid puu- ja põõsaliike alusrinnetes. Kasutades eelpoolnimetatud võtteid saab metsast parema kvaliteediga puitu, avaldamata olulist kahjulikku mõju metsa elurikkusele ning suurendades süsiniku talletamist puidust toodetes, eelkõige pika kasutuseaga toodetes ning kujundatakse kliimamuutustele vastupidav mets. Sekkumisega aidatakse kaasa Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 Lisas III toodud riiklike kliimaeesmärkide täitmisele– vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada taastuvenergia kasutamist ning panustatakse LULUCF eesmärki, et metsamaa seoks süsinikku. Sekkumise kavandatavad tegevused on kooskõlas „Kliimapoliitika põhialused kuni 2050 aastani“ suunisega suurendada puistute juurdekasvu ja süsiniku sidumise võimet tootliku ja kestliku metsamajandamisega, millega pikas perspektiivis säilitatakse metsade süsinikuvaru. Sekkumise raames toetatakse hooldusraiet üksnes kuni 30-aastases puistus ja eelistatakse valgustusraiet. Vanemast kui 30-aastasest puistust saab harvendusraiega piisavalt likviidset puitu ja on erametsaomanikule tasuvam ega vaja toetust. Täna erametsataimlates kasutatavad tehnoloogiad ei taga Eestile vajalikus mahus kvaliteetsete metsataimede tootmist. Sekkumisega aidatakse teha investeeringuid kodumaise taimlamajanduse arendamiseks. Elurikkuse kaitsmise ja toetamise seisukohast on Eestis tavaks vältida võõrliikide istutamise lubamist metsamaadele. Koostöös metsateadlastega arendatakse metsade kliimamuutustega kohanemiseks metsapuude selektsiooni ja kavatsetakse uurida peamiste metsapuuliikide geneetilist mitmekesisust, mh selgitatakse välja, millised puuliigid ja genotüübid, millistes keskkonnatingimustes on võimelised paremini kliimamuutustega kohanema ja on muutuste suhtes resistentsemad ja milline on nende mõju terviklikule metsa ökosüsteemile. Niipea, kui uuringud annavad esimesi tulemusi, viiakse uusim teave erametsaomanikele läbi juhendmaterjalide, mida levitatakse läbi nõustamisteenuse ja metsaühistute kaudu ning vajadusel ajakohastatakse sekkumise rakendusmäärust selliselt, et tegevus oleks kooskõlas keskkonna-, majanduslike ja kliimaeesmärkidega. Kohalike muutunud tingimustega sobivate metsataimede kättesaadavuse tõstmine aitab kaasa puistu kiiremale uuenemisele ja kvaliteetse puidu tootmisele, mis omakorda aitab panustada süsiniku sidumise suurendamisse ja seotuna hoidmisesse, avaldamata kahjulikku mõju elurikkusele, kliimale ja majandusele. Sekkumine on suunatud metsaregistrisse kantud metsade hooldamiseks. Metsaregistrisse kantakse metsa inventeerimisandmed (pindala, baaskõrgus, boniteet, kuivendusaste, kasvukoht, tuleohuklass, enamuspuuliigid ja nende vanus, vajalike tööde loetelu nagu raied, kultuuride hooldamine, haigused ja kahjustajad ning nende likvideerimiseks vajalikud tööd, kahjustuste ennetamise tegevused jne). Kuna Eestis põhinevad metsa majandamiskava andmed metsaregistris olevatel inventeerimisandmetel, siis ei ole metsa majandamise kava levinud, ega anna erametsaomanikule lisaväärtust. Toetatavad tegevused ja toetuskõlblikkuse tingimused: ET 518 ET Hooldusraie kuni 30-aastases puistus Toetust saab taotleda metsamaale, välja arvatud keskkonnapiirangutega metsamaale. Metsamaa kohta koostatud inventeerimisandmed on kantud metsaregistrisse ja need on kehtivad. Hooldusraie tehakse valgustus- või harvendusraiena, eesmärgiga kujundada vastupidavad puistud. Erametsaomanik sh metsaühistu ja metsaühistu liige saab hooldusraieks toetust taotleda kuni 60 hektarini kalendriaastas. Sama metsamaa kohta saab toetust üks kord programmperioodi jooksul. Taotluste hindamisel eelistatakse esmalt kuni 10-aastase puistu hooldusraieid, seejärel kuni 20-aastase puistu hooldusraieid. Täpsemad hindamiskriteeriumid kehtestatakse määruses. Taimlamajanduse arendamine Toetust saab taimlamajanduse arendamiseks vajalike hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks ning tehnoloogia ja seadmete soetamiseks. Eelistatakse neid taimlaid, mis hakkavad kasvatama enam kliimamuutustele vastupidavaid puuliike (valikus eelistatakse laialehiste lehtpuude tootjaid) või selekteeritud genotüüpidega teiste puuliikide taimi. Täpsemad eelistused kehtestatakse määruses, arvestades järjest paranevaid teadmisi vastupidavate taimeliikide ja nende genotüüpide osas. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja • mikroettevõtja, kes majandab enda kasutuses olevat erametsa; • füüsiline isik, kes majandab enda kasutuses olevat erametsa; • metsaühistu või tema liige, kes majandab enda kasutuses olevat metsamaad (omand ja kasutusvaldus jms). Metsaühistu ettevõtjast liige peab olema mikroettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja; • taimlamajanduse puhul võib taotlejaks olla väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (hõlmab ka mikroettevõtjat) või metsaühistu. Taotleja ei pea omama erametsamaad. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Ei kohaldu 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm  Toetus  Rahastamisvahend Makse liik  toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine  ühikuhinnad  kindlasummalised maksed  ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Hooldusraiete, ühikumäärade puhul toetutakse eelmise perioodi kogemusele ning aluseks võetakse Eesti Maaülikooli poolt teostatud uuringus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 8 „Investeeringud ET 519 ET metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse“ raames makstavate toetuste standardsete ühikuhindade kujunemine“ toodud ühikuhinnad või muud asjakohased ja ajakohastatud ühikumäärad. Ühikuhindasid võib korrigeerida kallinemis- või odavnemiskoefitsiendiga, et need vastaksid turuolukorrale. Ühikuhinnad ja hinnakoefitsiendi töötab välja erapooletu hindaja. Ühikumäärade puhul on aluseks Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115, artikli 83 lõike 1 punkti a alapunkt i) Taimlate puhul antakse toetust tegelikult tehtud ja välja makstud abikõlblike kulude hüvitamise vormis lähtuvalt toetusmäärast. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetusmäärad ·Hooldusraiete tegemisel on toetusmäär kuni 75% tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Taimlamajanduse tarvis hoonete ehitamise ja rekonstrueerimise ning tehnoloogia ja seadmete soetamisel on toetusmäär kuni 65% tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Lisaselgitus Ei kohaldu 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Metsamaal tehtavad toetatavad tegevused üldjuhul ei kuulu TFEU artikli 42 alla. Taimlamajandus kuulub TFEU artikli 42 kohaldamisalasse. Kui toetuse puhul on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses järgitakse toetuse andmisel asjakohaseid riigiabi või vähese tähtsusega abi eeskirjasid. Kui toetuse saaja on füüsiline isik, siis riigiabi eeskirju ei kohaldata. Kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatava riigiabivahendi liik:  Teavitamine  Üldine grupierandi määrus  Põllumajanduse grupierandi määrus  Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata Lisateave:  Liikmesriik ei ole veel vahendit (vahendeid) valinud ja on märkinud alternatiivid. Enne valitud vahendile antud heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  Liikmesriik on valinud märgitud vahendi, kuid heakskiitu ei ole veel saadud. Enne heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  The Member State has chosen the instrument, as indicated, the clearance has been obtained and the SA number has been indicated for notification, GBER or ABER 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetusõiguslik? Elektripaigaldise kaitsevööndis ellu viidud tegevuse kulu. Kas investeering hõlmab niisutust?  Jah  Ei Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna Ei kohaldata Erinevate veesäästu võimaluste üksikasjad vastavalt käitise või taristu liigile (kui on kohaldatav) ET 520 ET Investeeringud, mis tehakse olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse (mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea), teave veekasutuse tõhusa vähendamise nõude (nõuete) kohta protsentides väljendatuna Ei kohaldata Piirkonniti rühmitamine 10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Üldjuhul ei ole hõlmatud põllumajanduslepinguga. Taimlamajanduse investeeringud on kooskõlas WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punktiga 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav Minimaalne Maksimaalne määr määr määr EE - 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 60,00% 20,00% 60,00% Eesti artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses ET 521 ET 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse Osaluse Kavandatud Piirkond või Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb liik määr(ad) ühikusumma liik piirkonnad ülekantud kuludel? ÜS KK2.1.1 - Hooldusraie kuni 30-aastases puistus - Toetus 91(2)(c)-EE- Keskmine R.18 Ei keskmine toetuse summa 60,00% ÜS KK2.1.2 - Taimlamajanduse arendamine (sisaldab Toetus 91(2)(c)-EE- Keskmine R.18 Ei niisutust) - keskmine toetuse summa 60,00 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1578 - „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25c4102c-aca7-4dfc-b1cb-f0c6e84c579c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25c4102c-aca7-4dfc-b1cb-f0c6e84c579c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main