Eelnõu kooskõlastamine

Siseministeerium Teie 20.11.2023 nr 1-6/2872-1, [email protected] SIM/23-1511/-1K/ Meie 29.11.2023 nr 1.2-3/4091-3 Eelnõu kooskõlastamine Edastasite meile kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral. 1. KOV korrakaitseametnikule antakse õigus kohaldada vahetut sundi, eelkõige füüsilist jõudu, seda ka avalikku korda rikkunud sh joobeseisundis alaealise suhtes. Samuti antakse KOV ametnikule õigus kontrollida ja tuvastada joobeseisundit ning toimetada joobeseisundis isik (sh alaealine) kainenema. Sellises olukorras alaealine võib oma seisundist tulenevalt olla eriti haavatavas olukorras, tegemist võib olla abivajava või mõnel juhul ka hädaohus oleva lapsega lastekaitseseaduse tähenduses. Üldjuhul on tegemist teismeeas noortega, kellega tegelemisel on oluline tunda lapse arengu ja käitumisega seotud aspekte. Selliste lastega tegelevad isikud peavad olema selleks ette valmistatud, sh oskama märgata lapse abivajadust ja sellele vastavalt tegutseda. Seega peaks korrakaitseametniku väljaõpe ja kutse taotlemise kvalifikatsiooninõuded hõlmama ka lastekaitse aspekte. Korrakaitseametniku põhiõppe õppekavasse tuleks lisada eraldi teemana abivajava lapse märkamine ja abistamine. Vastava õppekava mooduli väljatöötamisel ja ka pakkumisel saab osaleda Sotsiaalkindlustusamet, kes korraldab lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi ning laste heaolu teemalisi koolitusi ka teistes valdkondades lapsega töötavatele isikutele. Lisaks tuleks ka teistes õppekava moodulites pöörata eritähelepanu alaealise isiku käsitlemise erisustele, sh tema suhtes füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamisele, et korrakaitseametnikul oleks baasteadmised lapse arengust ja psühholoogiast ning ta oskaks sellega oma tegevuses arvestada. Samuti tuleks õppekava moodulites pöörata tähelepanu ka vägivalla ja kannatanute traumateadliku kohtlemise teemadele, kuivõrd avaliku korra tagamisel ja joobeseisundis inimestega tegelemisel puutuvad korrakaitseametnikud kokku ka vägivallaolukordadega ja -ohvritega. Näiteks on Sotsiaalkindlustusametil valminud e-kursused traumateadliku kohtlemise ja lähisuhtevägivalla teemadel, mida saab läbida tasuta ja endale sobival ajal. 2. Arvestades korrakaitseametnikule antavaid lisaõigusi, sh kokkupuutel haavatavas olukorras olevate alaealistega, peaks korrakaitseametniku teenistusse võtmise eelduseks olema ka isikul lastega töötamise piirangu puudumine ehk lastekaitseseaduse §-s 20 nimetatud süütegude eest karistatuse puudumine. Seega palume viia kavandatav KOKS § 537 kooskõlla LasteKS §-ga 20. Samuti teeme ettepaneku täpsustada KOKS § 537 regulatsiooni nii, et tuleks sõnaselgelt välja, et korrakaitseametnikuks ei tohi nimetada Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 isikut keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest või karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest. 3. Palume täiendada seletuskirja põhjendustega, miks on eelnõuga lisatavas KOKS §-s 537 otsustatud kehtestada KOV korrakaitseametnikule leebemad nõuded isiku varasema karistatuse osas kui politseiametnikele. Eelnõu aluseks olevas väljatöötamiskavatsuses 2019. a oli kirjas: Sisuliselt kehtestatakse korrakaitseametnikele lisaks avaliku teenistuse nõuetele sarnased nõuded politseiametnikega. PPVS § 40 kohaselt ei tohi politseiametnik olla karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest või vangistusega, sõltumata karistusandmete kustutamisest. Korrakaitseametnike puhul välistaks teenistusse võtmise AvTS §-st 15 tulenevalt kehtiv karistus, toime pandud riigivastane kuritegu või kuritegu, millega kaasnes teatud ametikohal töötamise keeld, ning lisatavast KOKS §-st 537 tulenevalt I astme kuriteo või vangistusega karistatud süütegu, sõltumata karistusandmete kustutamisest. See võimaldaks aga teenistusse võtta nt vägivallakuriteo sooritanud isiku, kelle karistusandmed on kustutatud. See vajaks seletuskirjas põhjendamist, arvestades ametnikele antavaid lisaõigusi vahetu sunni ja relva kasutamiseks avaliku korra rikkumise olukorras, mis nõuab olukorda lahendavalt isikult head pingetaluvust, empaatiat ja kontrolli enda emotsioonide ning käitumise üle. Samuti on eelnõu seletuskirjas KOKS § 537 puhul praegu ka rõhutatud, et korrakaitseametnik peab olema seaduskuulekas, tal peavad olema kõrged kõlbelised väärtused ja ta peab nii olema kui ka näima usaldusväärne. Kui riik annab korrakaitseametnikule õiguse kohaldada vahetut sundi, on vältimatu eeldus, et tema taust on laitmatu. Leiame, et praegu kavandatud regulatsioon ei ole kooskõlas seletuskirjaga ega ka väljatöötamiskavatsuse aegse analüüsi tulemustega ja seetõttu tekitab sisulisi küsimusi. 4. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et KorS § 572 lõike 1 punktis 1 sätestatavate erimeetmete loetelu on sama. Samas eelnõu kohaselt on lisandunud täiendav paragrahv, mille osas erimeetmeid kohaldatakse ja ka üks lisanduv erimeede. Samuti erineb selgitus lisanduva KorS § 572 lõike 3 osas. Palume eelnõu seletuskirja vastavalt täiendada, samuti tuleks normitehniliselt vaadata üle punkt 2 (sissejuhatavas lauseosas on märgitud, et muudetakse KorS § 572 lõikeid 1 ja 2, kuid lisandunud on ka lõige 3). 5. Eelnõu juurde lisatud esimese rakendusakti kavandi (nõuded korrakaitseametniku õppele ja täiendusõppele) õiguslikuks aluseks on märgitud KorS § 536 lõige 5, mida eelnõus eneses ei sisaldu. Tõenäoliselt on viidatud volitusnormi all silmas peetud KOKS § 536 lõiget 5. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister [email protected] [email protected]