Eelnõu kooskõlastamiseks

EELNÕU 24.11.2023 MÄÄRUS .12.2023 nr Salmonellooside tõrje eeskiri Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 62 lõigete 4 ja 5 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse inimese terviseohutuse seisukohast kõige olulisemate Salmonella perekonda kuuluvate teatavate bakterite (edaspidi salmonella) serotüüpide seire korraldamise meetmed ning nende serotüüpide põhjustatud nakkuste ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed. (2) Määrust kohaldatakse Gallus Gallus liiki lindudele, kalkunitele, sigadele ja veistele. § 2. Inimese terviseohutuse seisukohast kõige olulisemad salmonella serotüübid Inimese terviseohutuse seisukohast on kõige olulisemad järgmised salmonella serotüübid (edaspidi seiratav salmonella): 1) Salmonella enteritidis; 2) Salmonella typhimurium; 3) Salmonella typhimurium’i monofaasilised tüved, mille antigeenne valem on 1,4, [5],12 :i:-); 4) Salmonella infantis. § 3. Salmonella kontrolliprogramm (1) Põllumajandus- ja Toiduamet koostab salmonella kontrolliprogrammi (edaspidi kontrolliprogramm) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1–15) ning teiste asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktidega. (2) Kontrolliprogrammi rakendab ning selle täitmist kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. (3) Kontrolliprogrammi kantakse andmed Põllumajandus- ja Toiduameti võetavate salmonellaproovide (edaspidi riiklik proov) ja loomapidaja võetavate salmonellaproovide kohta. 1 § 4. Salmonellaproovi võtmine ja analüüsimine (1) Riikliku proovi võtmise ning laborisse saatmise korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet kontrolliprogrammi kohaselt. (2) Loomapidaja võtab salmonellaproovi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2160/2003 II lisa B osa kohaselt. Selle saadab laborisse proovivõtja. (3) Riiklikust proovist ja loomapidaja võetavast proovist salmonella kindlakstegemise korral saadetakse proovist võetud isolaat zoonooside analüüsimise ja kontrollimise riiklikusse referentlaborisse, kus määratakse selle serotüüp. (4) Isolaadist serotüübi määramise ning säilitamise kulud kaetakse zoonooside analüüsimise ja kontrollimise riikliku referentlabori eelarvest. (5) Zoonooside analüüsimise ja kontrollimise riiklik referentlabor teavitab Põllumajandus- ja Toiduametit isolaadist seiratava salmonella serotüübi tuvastamisest. (6) Lõikes 3 nimetatud isolaati säilitatakse zoonooside analüüsimise ja kontrollimise riiklikus referentlaboris täpsemaks geneetiliseks iseloomustamiseks ning ravimiresistentsuse määramiseks viis aastat. § 5. Aretus- ja sugukarja lindude seire (1) Haudemunade tootmise eesmärgil peetavate liigi Gallus gallus aretus- ja sugukarja lindude seireks võtab loomapidaja salmonellaproovid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määruses (EL) nr 200/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus täiskasvanud aretuskarjades (ELT L 61, 11.03.2010, lk 1–9), sätestatud nõuete kohaselt. (2) Kalkunite sugukarja lindude seireks võtab loomapidaja salmonellaproovid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 (ELT L 340, 13.12.2012, lk 29–34) sätestatud nõuete kohaselt. § 6. Toidumunade tootmise ja lihatootmise eesmärgil peetava linnukarja lindude seire (1) Toidumunade tootmise eesmärgil peetava liigi Gallus gallus linnukarja lindude seireks võtab loomapidaja salmonellaproovid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ning komisjoni määruses (EL) nr 517/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada teatavate salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus munakanadel ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määrust (EL) nr 200/2010 (ELT L 138, 26.05.2011, lk 45–51), sätestatud nõuete kohaselt. (2) Toidumunade tootmise eesmärgil peetava liigi Gallus gallus linnukarja selliselt linnult, kes on lõpetanud munemistsükli, võtab loomapidaja komisjoni määruse (EL) nr 517/2011 lisa kohaselt väljaheiteproovi kaks nädalat enne linnu tapmisele saatmist. 2 (3) Lihatootmise eesmärgil peetava liigi Gallus gallus broilerikarja lindude seireks võtab loomapidaja salmonellaproovid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määruses (EL) nr 200/2012 sätestatud nõuete kohaselt. (4) Lihatootmise eesmärgil peetava kalkunikarja lindude seireks võtab loomapidaja salmonellaproovid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määruses (EL) nr 1190/2012 sätestatud nõuete kohaselt. (5) Lõikeid 1–4 ei kohaldata loomapidamisettevõttes väiksema kui 100 linnuga peetava linnukarja suhtes, mille linde peetakse toidumunade tootmise ja lihatootmise eesmärgil. § 7. Linnukarjas kasutuselevõetavad meetmed (1) Kui linnukarja lindudel on tuvastatud seiratava salmonella serotüübi esinemine, võtab Põllumajandus- ja Toiduamet kasutusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 sätestatud nõuete ja kontrolliprogrammi kohaseid salmonella tõrje meetmeid. (2) Loomapidaja, kelle linnukarja lindudel on tuvastatud seiratava salmonella serotüübi esinemine, kontrollib enda rakendatavate bioturvalisuse meetmete tõhusust ja vajaduse korral rakendab täiendavaid bioturvalisuse meetmeid. (3) Loomapidaja eraldab salmonelloosi kliiniliste tunnustega looma teistest loomadest loomaheaolu ja bioturvalisuse nõuete kohaselt. (4) Kui linnukarja mõnel linnul on tuvastatud seiratava salmonella serotüüp, teavitab loomapidaja sellisest karjast pärit kliiniliste tunnusteta linnu veo korral sellest sihtkoha loomapidajat. § 8. Sigade seire Salmonelloosi seireks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet tapamaja sigadelt juhuvaliku alusel riiklikud proovid kontrolliprogrammi kohaselt. § 9. Seakarjas kasutuselevõetavad meetmed (1) Loomapidaja, kelle seal on tuvastatud seiratava salmonella serotüübi esinemine, kontrollib enda selles seakarjas rakendatavate bioturvalisuse meetmete tõhusust ja vajaduse korral rakendab täiendavaid bioturvalisuse meetmeid. (2) Loomapidaja eraldab salmonelloosi kliiniliste tunnustega looma teistest loomadest loomaheaolu ja bioturvalisuse nõuete kohaselt. (3) Antibiootikumidega võib ravida üksnes salmonelloosi kliiniliste tunnustega looma. Antibiootikumidega ravimisel peab olema loomale tehtud laboratoorne antibiootikumitundlikkuse uuring. (4) Kui karja mõnel loomal on tuvastatud seiratava salmonella serotüüp, teavitab loomapidaja sellisest karjast pärit kliiniliste tunnusteta looma veo korral sellest sihtkoha loomapidajat. § 10. Veiste seire 3 Kui veiselt pärinevat toorpiima turustatakse otse tarbijale, võtab Põllumajandus- ja Toiduamet selle veisekarja 24 kuu vanustelt ja sellest vanematelt veistelt riiklikud proovid seiratava salmonella serotüüpide tuvastamiseks kontrolliprogrammi kohaselt. § 11. Veisekarjas kasutuselevõetavad meetmed (1) Loomapidaja, kelle veisel on tuvastatud seiratava salmonella serotüübi esinemine, kontrollib enda selles veisekarjas rakendatavate bioturvalisuse meetmete tõhusust ja vajaduse korral rakendab täiendavaid bioturvalisuse meetmeid. (2) Loomapidaja eraldab salmonelloosi kliiniliste tunnustega looma teistest loomadest loomaheaolu ja bioturvalisuse nõuete kohaselt. (3) Antibiootikumidega võib ravida üksnes salmonelloosi kliiniliste tunnustega looma. Antibiootikumidega ravimisel peab olema loomale tehtud laboratoorne antibiootikumitundlikkuse uuring. (4) Kui karja mõnel loomal on tuvastatud seiratava salmonella serotüüp, teavitab loomapidaja sellisest karjast pärit kliiniliste tunnusteta looma veo korral sellest sihtkoha loomapidajat. § 12. Loomsest saadusest salmonellaproovi võtmine ja salmonella tõrje meetmed (1) Tapamajas võtab Põllumajandus- ja Toiduamet kontrolliprogrammi kohaselt loomsest saadusest riiklikud proovid seiratava salmonella serotüübi tuvastamiseks. (2) Lihalõikusettevõttes võtab Põllumajandus- ja Toiduamet kontrolliprogrammi kohaselt loomsest saadusest riiklikud proovid seiratava salmonella serotüübi tuvastamiseks. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata ettevõttes võtab Põllumajandus- ja Toiduamet loomsest saadusest riiklikud proovid seiratava salmonella serotüübi tuvastamiseks kontrolliprogrammi kohaselt. (4) Loomse saaduse puhul võtab Põllumajandus- ja Toiduamet kontrolliprogrammi kohaselt kasutusele salmonella tõrje meetmed seiratava salmonella serotüübi tuvastamiseks. § 13. Söödast salmonellaproovi võtmine ja salmonella tõrje meetmed (1) Söödas seiratava salmonella serotüübi tuvastamiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet kontrolliprogrammi kohaselt söödast riiklikud proovid sellises ettevõttes, kus tegeletakse müügi eesmärgil sööda tootmise, töötlemise, vahendamise, veo või ladustamisega, ning sellises loomapidamisettevõttes, kus toodetakse või töödeldakse ning söödetakse seda sööta samas ettevõttes peetavatele loomadele. (2) Põllumajandus- ja Toiduamet võtab seiratava salmonella serotüübiga saastunud sööda puhul kasutusele salmonella tõrje meetmed kontrolliprogrammi kohaselt. § 14. Rakendussäte 4 (1) Maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 27 „Salmonellooside tõrje eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 5  KAVAND 24.11.2023 SELETUSKIRI Regionaalministri määruse „Salmonellooside tõrje eeskiri“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaalministri määruse „Salmonellooside tõrje eeskiri“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud veterinaarseaduse (edaspidi VS) § 62 lõigete 4 ja 5 alusel. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina ja maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 27 „Salmonellooside tõrje eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks. Maaeluministeerium algatas 2021. aastal valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ teadusuuringu „Salmonellooside kontrollprogramm – meetmete ajakohastamine“ tegemise1. Uuring andis 2021. aasta lõpus teadusliku aluse kehtivate meetmete ajakohastamiseks. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) asjakohaste õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu (edaspidi EPN) määrusega (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1–15), ning selle rakendusmäärustega. Eelnõu on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ kahe järgmise tegevussuunaga: 1) tegevussuunaga 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu; 2) tegevussuunaga 3: toiduohutus. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu valdkonnapeaspetsialist Piret Aasmäe (625 6110, [email protected]) ning valdkonnajuht (loomatervis ja -heaolu) Kadri Kaugerand (625 6205, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Arvo-Mart Elvisto (625 6151, arvo- [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on välja töötatud VS-i § 62 lõigete 4 ja 5 alusel, mille kohaselt regionaalminister kehtestab määrusega zoonooside seire korraldamise nõuded ja salmonellooside tõrje eeskirja. Salmonelloos on Salmonella perekonna bakteri põhjustatud inimeste, kodu- ja ulukloomade ning lindude nakkushaigus, mille ägeda kulu korral tekib septitseemia ehk veremürgitus, pikaajalise kulu korral mao- ja sooletraktipõletik, harvem liigese- ja kopsupõletik ning abort. Peamised nakkusallikad on haigustekitajaid eritavad haiguse läbipõdenud loomad ja haigustekitajatega saastunud sööt. Määruse eesmärk on kehtestada sellistes karjades, kus peetakse Gallus Gallus liiki linde, kalkuneid, sigu ja veiseid, esinevate teatud Salmonella perekonda kuuluvate bakterite seire ning nende põhjustatud nakkuste ennetamise ja tõrje meetmete rakendamise korraldamise põhimõtted. Uus määrus enam ei reguleeri salmonella Eestis endeemiliselt levivaid serotüüpe, mistõttu on selliste serotüüpide leviku piiramise nõuded reguleeritud teiste Euroopa või 1 https://etag.ee/wp-content/uploads/2022/06/Salmonellooside-kontrollprogramm-%E2%80%93-meetmete- ajakohastamine_Lopparuanne.pdf 1 riigisiseste õigusaktidega. Nimetatud serotüübid ei põhjusta inimtervisele ohtu. Näiteks lindude tüüfuse ja pulloroosi ennetamise ja tõrje põhimõtted on sätestatud nüüd EL-i loomatervise määruses2. Teadusuuringust „Salmonellooside kontrollprogramm – meetmete ajakohastamine“3 tuleb välja, et kehtiv salmonellooside tõrje eeskirja 2013. aastast pärinev algtekst vajab ajakohastamist. Uue määrusega muutuvad ennetamise meetmed tõhusamaks, tootjatele majanduslikult soodsamaks, ja tagatakse täpsem kooskõla EL-i asjakohaste õigusaktidega, eelkõige EPN-i määrusega (EÜ) nr 2160/2003 ning selle rakendusmäärustega. Salmonelloosi esinemise suundumus veise- ja seakarjades viitab sellele, et rakendatav salmonelloosi tõrje eeskiri ei püstitanud oma peamist eesmärki ‒ hoida ära ja likvideerida haigus. Andmetest ilmneb, et suundumus on pigem olnud vastupidine, ja nakatunud karjade osakaal ei ole vähenenud. Ka tapamajades ja lihalõikusettevõtetes tehtud riikliku seire tulemustest ilmneb, et salmonella vähenemist veise- ja seakarjades ei ole võimalik täheldada. Samas ei ole ka salmonellade esinemissageduse puhul täheldatud olulist suurenemist veiste ja sigade lihakehadelt või lihast võetud seireproovides. Eesti salmonellooside tõrje meetmed on olnud selleks mõeldud, et motiveerida loomapidajat piirangutest tuleneva majandusliku kahju tõttu rakendama meetmeid nakkusest vabanemiseks. Samas puudub Eestis tugisüsteem, et loomapidaja saaks salmonella tõrjet korraldada (nt nõustamine, toetused); selline tugisüsteem on aga olemas sellistes riikides, kus tõrjeprogramme on veiste ja sigade puhul edukalt rakendatud. Samuti ei arvesta kehtiv tõrjestrateegia epidemioloogilise olukorraga Eesti veise- ega seakarjades. Meie karjades on nakkus endeemiline. Rakendatav tõrjestrateegia on sarnane Soome ja Norra strateegiaga, kus salmonelloosi esineb kõikides põllumajanduslooma ja -linnukarjades vaid üksikjuhtudel. Kõige selle tulemusena võib Eesti salmonellooside tõrje eeskirjal olla looma- ja rahvatervisele hoopis vastupidine mõju. Seda põhjusel, et piirangute hirmus ei julge loomapidajad oma karjade salmonella-seisundit vabatahtlikult selgitada, mis muudab tõrjemeetmete rakendamise pea võimatuks. Loomi ravitakse antibiootikumidega ilma mikroobide tundlikkust kindlaks tegemata, mis viib antibiootikumi resistentsuse suurenemiseni mikroobipopulatsioonides, millel võivad omakorda olla negatiivsed tagajärjed rahvatervisele. Tõrje tõhusamaks muutmine eeldab olemasolevate ressursside panustamist süsteemsesse salmonella seiresse ning asjakohaste tõrjemeetmete rakendamisse. Tõhusamaks seireks on vaja uut proovide kogumise kava ja tehnilist süsteemi, samuti tuleb kasutusele võtta uued laborianalüüsi meetodid (seroloogilised uurimismeetodid). See eeldab ka pädevate nõustajate ettevalmistamist, kes oleksid võimelised loomapidajaid meetmete rakendamise korral toetama. Ettevõtjate ühendused võivad vabatahtlikult välja töötada täpsemad salmonella tõrje meetmete programmid. Lindudel kasutatavad salmonelloosi ennetamise ja tõrje meetodid ei muutu, kuna need on kehtestatud vahetult kohalduvate EL-i määrustega. Kehtestatud nõuded on piisavad vähendamaks salmonellooside esinemist ja ohtu, mida nad põhjustavad rahvatervisele. Eesti seakarjades seni kehtivate salmonelloosi ennetamise ja tõrje meetmete eesmärk on saavutada nakatunud karja nakkusvaba (salmonella negatiivne) olukord. EL-i määrus seab eesmärgiks vähendada salmonella esinemist. Salmonella likvideerimiseks vajalike meetmete kulu on suur ja ei ole majanduslikult vastuvõetav enamikele sellistele EL-i liikmesriikidele, kus salmonella levik on seakarjades kõrge. Sarnane olukord on kujunenud ka Eestis. Teadusuuring pakub kaks alternatiivset tõrjeplaani, millest eelnõus on arvestatud majanduslikult ökonoomsemaga. Eelnõusse üle võetud tõrjeplaan põhineb mikrobioloogilisel tapamajaseirel ja vabatahtlikul tõrjemeetmete rakendamisel esmatootmises. Riiklikuks seireks kogutakse proove 2 EPN määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84 31.03.2016, lk 1–208) 3 Viltrop, A., Kalmus, P., Mõtus, K., Niine, T., Roasto, M., Mäesaar, M., Jeremejeva, J. (2021) „Salmonellooside kontrollprogramm – meetmete ajakohastamine“ Tartu 2 üksnes tapamajas. Tõrje kõige olulisem eesmärk on vältida salmonellaga saastunud toodete jõudmist tarbijani. Näiteks lihatoodete puhul annavad selleks kõige suurema panuse tapamajas rakendatavad hügieenimeetmed. Loomapidajaid koheldakse võrdselt ja jääb ära toodangu realiseerimise piirangutest tulenev suur majanduslik kahju. Loomapidaja võib vabatahtlikkuse alusel ise oma farmis lisauuringuid teha. Rahvatervis võidab sellest, et ravitakse ainult kliiniliselt haigeid loomi laboratoorse diagnoosi alusel, tuginedes antibiogrammidele, mille tulemusena väheneb mikroobide antibiootikumiresistentsuse tekke risk. Seni on antibiootikumidega sageli ravitud ka selliseid loomi, kellel on salmonellat leitud lümfisõlmedest ja kes on kliiniliselt terved. See tegevus seevastu suurendab mikroobide resistentsuse teket. EL-i õigusaktid on jätnud veiste puhul salmonella tõrje nõuete kehtestamise EL-i liikmesriikide pädevusse. Eestis kehtiv tõrjeprogramm sarnaneb ülesehituselt Soome omaga. Peamine erinevus Eestiga on see, et Soomes on seirega pidevalt hõlmatud väga väike osa karjadest. Samas nakatunud karjades rakendatavad piirangud on sarnased Soomes rakendatuile, mis seab loomapidajad ebavõrdsesse olukorda. Kõige suuremaks majandusliku kahju põhjuseks veisekarjades ei ole mitte otseselt tõrjemeetmete rakendamisega seotud kulud, vaid kaudne kahju, mis tekib takistuste tõttu loomade müümisel kas elusloomadena teise karja või tapamajja. Salmonella kontrolliprogramm veisekarjades ei ole täitnud oma eesmärki, kuna selle tulemusena nakkuse levik vähenenud ei ole. Teadusuuringu põhjal on veiste senise salmonelloosi kontrolliprogrammi mõju inimeste nakatumisele küsitav, sest nakatumise olukord veisepopulatsioonis ei näita inimeste tegelikku praegust nakkusolukorda. Teadusuuringus pakuti välja kolm alternatiivset tõrjeprogrammi, millest majanduslikult kõige ökonoomsem on eelnõus sätestatud. Nõuetega on ette nähtud rakendada kohustuslikku salmonelloosi tõrjet vaid sellistes piimakarjades, mille toorpiima turustatakse otse tarbijale, ja sellistesse piimakarjadesse piiranguteta loomade toomisele sellistest karjadest, kus on tuvastatud salmonelloos. Selline tõrje on põhjendatud ja piisav, sest ressursside piiratuse korral rakendatakse meetmeid selleks, et vähendada inimese otsest nakatumisohtu toorpiima tarbimise kaudu. Loomade müügile piirangute kehtestamata jätmine vähendab loomapidajale tekkivat kahju. Suure majandusliku mõjuga piirangute puudumise tõttu suureneb loomapidajate huvi salmonelloosi diagnoosida ja teha nakkuse tõrjet karjades. Rahvatervis võidab sellest, et loomi ravitakse laboratoorse diagnoosi alusel, tuginedes antibiogrammidele, mille tulemusena väheneb ka mikroobide antibiootikumiresistentsuse tekke risk. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud kehtiva määruse rakendamisel esile kerkinud probleeme ja teadusuuringu soovitusi, ning koostöös Põllumajandus- ja Toiduametiga (edaspidi PTA) on otsitud neile paremaid lahendusi. Uuringutele, proovivõtuplaanidele, võetavate proovide arvule, valimitele, proovivõtu meetoditele, proovide analüüsimisele, proovide transpordile ja ettevalmistamisele, haigustekitajate tuvastamisele ja serotüpiseerimisele ning tüvede säilitamisele vahetult kohaldatavad nõuded tulenevad EPN-i määrusest (EÜ) nr 2160/2003 ning selle rakendusmäärustest, mistõttu eelnõus neid ei käsitleta. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määruse eesmärk on kehtestada teatavate Salmonella perekonda kuuluvate bakterite serotüüpide seire korraldamise ning nende põhjustatud nakkuste ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed. Eesmärk on püstitatud lähtudes Eestis endeemilisest salmonella levikust ja praegusest salmonella leviku olukorrast. Määrust kohaldatakse Gallus Gallus liiki lindude karjadele ja kalkunitele, kellele tulevad nõuded otsekohalduvatest EL-i määrustest, ning sigadele ja veistele, kellele nõudeid võib kehtestada Euroopa Liidu liikmesriik. Määruse kohaldamisalasse ei kuulu eelnõus nimetamata loomaliigid, näiteks vutid. 3 Eelnõu §-ga 2 sätestatakse sellised salmonelloositekitajad, mis on inimese terviseohutuse seisukohast olulised, ja on seetõttu olulised ka salmonellooside tõrjes. Teadusuuringu „Salmonellooside kontrollprogramm – meetmete ajakohastamine“ järgi on tabelis esile toodud loomadel esmatootmises tuvastatud salmonella serotüübid Eestis aastatel 2016–2020 ja salmonella positiivsete proovide arv ning loomaliik, kellelt vastav serotüüp tuvastati. Tabel. Loomadel esmatootmises tuvastatud salmonella serotüübid Eestis aastatel 2016–2020; loomaliik ja salmonella positiivsete proovide arv. Salmonella serotüüp Loomaliik Veis Siga Põldvutt S. Typhimurium* 18 10 8 S. Derby 3 30 0 S. Dublin 23 0 0 S. Agona 0 3 0 S. Choleraesuis 0 2 0 S. Enteritidis 0 0 2 S. Lexington 1 0 1 S. Mbandaka 1 1 0 S. Altona 1 0 0 S. Anatum 0 0 1 S. Infantis 0 0 1 S. Tennessee 0 0 1 *sh monofaasiline S. Typhimurium Inimesel põhjustab salmonella toidumürgitust, mille peamised sümptomid on kõhulahtisus ja palavik, oksendamine ning pea- ja kõhuvalu. Inimese terviseohutuse seisukohast kõige levinumad salmonella serotüübid on järgmised: Salmonella enteritidis, Salmonella typhimurium, Salmonella typhimuriumi monofaasilised tüved, mille antigeenne valem on 1,4, [5],12 :i:-); ja Salmonella infantis. Sellistest serotüüpidest, mis inimese haigestumist põhjustavad, on jätkuvalt esikohal S. Enteritidis, mida saab seostada eelkõige põllumajanduslindudega. Samas on Eestis viimastel aastatel kodulindudel S. Enteritidist tuvastatud üksikjuhtudel (sh munakanadel), mis viitab, et suure tõenäosusega on enamiku inimese nakatumistest põhjustanud just see serotüüp, ja see on toimunud Eestisse sisse toodud linnukasvatussaaduste kaudu või teadmata kodumaistest allikatest (nt salmonella kontrolliprogrammiga hõlmamata linnukasvatajad). Olulisuselt teisel kohal on nakatumised S. Typhimuriumiga (sh monofaasiline S. Typhimurium), mida saab aga seostatada nii sigade, veiste kui ka vuttidega. Samas inimeste nakatumine selle serotüübiga Eestis on olnud viimastel aastatel languses. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel on inimestel EL-is põhjustanud salmonelloosi eelkõige S. Enteritidis, S. Typhimurium, monofaasiline S. Typhimurium ja S. infantis. S. Enteritidise osakaal inimeste salmonelloosi haigusjuhtude tekkes on 2017. – 2020. aasta keskmisena EL-is ja Eestis väga sarnane (vastavalt 48,8% ja 48,2%). Sellele järgneb levimuselt S. Typhimurium, mis sama ajavahemiku keskmisena on samas piirkonnas vastavalt 13,4% ja 17,8%. Sellele 4 järgneb omakorda monofaasiline S. Typhimurium, mille osakaal inimeste salmonelloosi haigusjuhtude tekkes on EL-is ja Eestis vastavalt 8,4% ja 5,5%. S. Infantise osakaal on samas piirkonnas vastavalt 2,3% ja 12%. Eestis on 2016. aastal S. Infantise suur osakaal (võrreldes EL- i sama perioodi näitajaga) kolme aasta keskmisena tingitud Eestis aset leidnud suurest S. Infantise haiguspuhangust. EPN-i määrus (EÜ) nr 2160/2003 kehtestab munevatele kanadele, broileritele ja kalkunitele kohustusliku S. Enteritidise ja S. Typhimuriumi seire. Vajaduse korral võib seiret laiendada ka teistele sagedamini levivatele serotüüpidele. 2019. aastal olid inimestelt sagedamini isoleeritud serotüübid S. Enteritidis (49,2%), S. Typhimurium (13,4%), monofaasiline S. Typhimurium (8%) ja S. Infantis (2,3%) (EFSA ja ECDC, 20214). 2021. aastal olid peamised serotüübid S. Enteritidis (54,6%), S. Typhimurium (11,4%), monofaasiline S. Typhimurium (8,8%) ja S. Infantis (2%) (EFSA, 20225). Teiste serotüüpide esinemine on olnud vähene. Eelnevast lähtudes leitakse, et inimese terviseohutuse seisukohast on Eestis kõige olulisemad salmonella serotüübid S. Enteritidis, S. Typhimurium, S. Typhimuriumi monofaasilised tüved, mille antigeenne valem on 1,4, [5],12 :i:-); ja S. Infantis, mistõttu nähaksegi määruses ette nõuded just nende serotüüpide tõrjumiseks. Eelnõu § 3 kohaselt koostab ja rakendab PTA salmonelloosi ennetamiseks ja varajaseks avastamiseks kontrolliprogrammi kooskõlas EPN-i määruse (EÜ) nr 2160/2003 ja teiste asjakohaste EL-i õigusaktidega. Kontrolliprogrammi kuuluvad põllumajandusloomadest Gallus Gallus liiki linnud (munevad kanad ja broilerid), kalkunid, veised ja sead. PTA täiendab kontrolliprogrammi igal aastal või vajaduse korral tihemini. Selline kord võimaldab PTA-l otsustada võetavate seireks vajalike riiklike proovide (edaspidi riiklik proov) arvu, tuginedes riskianalüüsile, mis põhineb omakorda eelmise aasta uuringute tulemustel. Seega hinnates riske ja lähtudes tegelikust vajadusest on PTA-l võimalik otsustada proovide võtmise arv järgmiseks perioodiks. Uurimisskeem peab tagama haiguse 20 protsendilise levimuse avastamise karjas 95 protsendilise tõenäosusega. Kontrolliprogramm peab hõlmama vähemalt järgmisi toiduahela etappe: söödatootmine, loomade esmatootmine ning loomsete saaduste töötlemine ja valmistamine. Kontrolliprogrammi kantakse andmed PTA võetavate riiklike proovide ja loomapidaja võetavate proovide kohta. Loomapidaja võtab proovi EPN-i määruse (EÜ) nr 2160/2003 II lisa kohaselt. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse nõuded riiklike proovide ja loomapidaja võetavate proovide võtmiseks ning analüüsimiseks. PTA korraldab riiklike proovide võtmise ja laborisse saatmise. PTA võtab proove koostatud kontrolliprogrammi ja asjakohaste EL-i õigusaktide nõuete kohaselt. Loomapidaja võtab proovid EPN-i määruse (EÜ) nr 2160/2003 II lisa kohaselt. Selles lisas on loetletud loomapopulatsioonide kaupa proovide võtmise miinimumnõuded, milleks on proovivõtu arv, sagedus ja koht, kus proov tuleb võtta. Loomapidaja teeb zoonooside (sh salmonella) seireks uuringuid zoonooside ja zoonoossete haigustekitajate esinemise kohta VS-i § 62 lõike 4 alusel kehtestatud maaeluministri määruse nr 62 „Zoonooside seire korraldamise nõuded“ (RT I, 24.11.2021, 7) kohaselt; sh säilitab loomapidaja uuringu tulemused, korraldab asjakohase isoleeritud zoonoosse haigustekitaja säilitamise ettenähtud aja jooksul ning esitab pädevale asutusele selle nõudmisel uuringu tulemused või isolaadi. Loomapidaja võtab proovid ise ja saadab need ka laborisse ise. Riiklikust proovist või loomapidaja võetud proovist salmonella avastamise korral määratakse zoonooside analüüsimise ja kontrollimise riiklikus referentlaboris (praegu on selleks laboriks Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (edaspidi LABRIS)) selle serotüüp. Kõiki salmonella isolaate säilitatakse referentlaboris täpsemaks geneetiliseks iseloomustamiseks ja ravimiresistentsuse määramiseks mitte vähem kui viis aastat. Viimase viie aasta statistika järgi 4 https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/6406 5 https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/7666 5 on Eestis tuvastatud 38 inimese terviseohutuse seisukohast olulist salmonella serotüüpi. Serotüübi määramise ja säilitamise kulud kaetakse LABRIS-e eelarvest. Eelnõu §-ga 5 kehtestatakse aretus- ja sugukarja lindude seire nõuded. Seirega on hõlmatud suuremad muna- ja lihatootmisfarmid ning kõik aretus- ja sugulinnufarmid. Nende linnuliikide salmonellooside seire ja tõrje on reguleeritud otsekohalduvate EL-i määrustega. Eelnõu §-ga 6 kehtestatakse toidumunade tootmise või lihatootmise eesmärgil peetavate linnukarjade seire nõuded. Seiret ei ole vaja teha, kui loomapidamishoones peetavas linnukarjas on vähem kui 100 lindu ja neid peetakse toidumunade või lihatootmise eesmärgil. Selliste karjade puhul on tavaliselt tarneahel lühike ja tegu on hobilinnukasvatajatega, kelle jaoks oleks selline uurimine ebaproportsionaalne ning liigselt koormav. Eelnõu §-ga 7 kehtestatakse tõrje meetmed linnukarjadele. PTA määrab seiratava salmonella serotüübi esinemise korral linnukarjades meetmed EPN-i määruse (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määruse (EL) nr 200/2010 nõuete ja kontrolliprogrammi kohaselt. Linnukarjadele peab loomapidaja VS-i § 36 nõuete kohaselt välja töötama bioturvalisuse kava. Kui linnukarjas leitakse seiratav salmonella serotüüp, tuleb see kava koheselt üle vaadata, ja tuleb korrigeerida tegevusi, võttes arvesse loomade heaolu ja bioturvalisuse meetmeid. Bioturvalisuse kava koostamisel ja ajakohastamisel võetakse arvesse EPN-i määruse (EL) nr 2016/429 artiklis 10 sätestatud bioturvameetmeid ning sama määruse artikli 25 kohaselt tehtud loomatervise ülevaatuse tulemusi. Bioturvalisuse kava on lihtne ja vajalik vahend kõigile põllumajandusloomade pidajatele, aidates luua loomapidamisettevõttes selge ja kontrollitava bioturvalisuse süsteemi ning seda vastavalt vajadusele hinnata ja ajakohastada. Lisaks bioturvalisuse kava kohaselt tavaolukorras loomapidaja rakendatavatele bioturvameetmetele tuleb sätestada ka muud asjakohased bioturvameetmed, näiteks eraldada lind võimalikust nakkuskandjast, desinfitseerida nakkust levitada võiv ese ja materjal, ning muud meetmed. Kui linnukarja mõnel linnul on tuvastatud seiratava salmonella serotüüp, siis sellisest karjast pärit kliiniliste tunnusteta linnu vedamisest peab loomapidaja sellest sihtkoha loomapidajat teavitama. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse seakarja seire nõuded. Salmonella seire riiklikud proovid võtab PTA kontrolliprogrammi kohaselt tapamajast juhuvaliku alusel. Sigade puhul on kehtiva määruse peamine probleem rakendatavate meetmete tõhusus, arvestades Eesti epidemioloogilist olukorda ja karjade hõlmatust salmonella seirega (u 20% karjadest aastas). Vähemalt 80%-st salmonellaga nakatunud karja loomadest liiguvad ilma igasuguste piiranguteta tapamajja, mistõttu 20%-le piirangute seadmine ei anna toiduohutuse seisukohast sisulist efekti. Näiteks maksimaalse arvu proovivõttude korral võtaks PTA 2024. aastal tapamajast 4080 proovi (68 proovi seakarjast ja igast karjast 60 proovi). Kui lihamahlast võetud proovidest 20% on positiivsete antikehadega, võetakse farmist koproproovid salmonella serotüübi tuvastamiseks. PTA töötab välja süsteemi, et ühe farmi loomadelt ei võetaks topeltproove (kui sama farmi loomi tapetakse eri tapamajades). Proovivõtt farmis serotüübi määramiseks toimub PTA kulul. Seega kui proove võetakse suurim võimalik arv, siis proovide analüüsikulud tõuseksid 2024. aastal LABRIS-es 51 798 euroni. Eelnõu §-ga 9 kehtestatakse seakarjades rakendatavad meetmed. Seiratava salmonella serotüübiga nakatunud sea puhul peab loomapidaja kohe üle vaatama ja korrigeerima bioturvalisuse meetmed, võttes arvesse loomade heaolu nõudeid. Bioturvameetmeteks on näiteks inimeste liikumise piiramine, bioturvaprotseduurid inimestele, loomapidamisruumi ja sisseseade desinfektsioon, näriliste tõrje, uluk- ja lemmikloomade nakkuse tõrje, bioturvaprotseduurid sõnnikule ja allapanule, proovide kogumine loomadelt tauditõrje protseduuride tegemise ajal, proovide kogumine söödast ja keskkonnast, epidemioloogiline uurimine, loomapidaja individuaalne nõustamine PTA poolt tõrje protseduuride tegemise ajal, tõrjeplaani rakendamise 6 (meetmete rakendamise) hindamine jms. Salmonelloosi tunnustega kliiniliselt haiged loomad eraldatakse teistest loomadest, järgides loomaheaolu nõudeid. Antibiootikumiravi on lubatud teha vaid salmonelloosi kliiniliste tunnustega loomadel laboratoorse antibiootikumitundlikkuse uuringu põhjal. Nõue on vajalik mikroobide resistentsuse ohjamiseks ja see vastab „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026“ põhimõtetele. Kui karja mõnel loomal on tuvastatud seiratava salmonella serotüüp, siis sellisest karjast pärit kliiniliste tunnusteta looma veost teavitab loomapidaja sellest sihtkoha loomapidajat. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse seire nõuded veistele. Toorpiima otse tarbijale turustamise puhul tuleb karja 24 kuu vanustelt ja vanematelt veistelt võtta riiklikud proovid seiratava salmonella serotüübi tuvastamiseks kontrolliprogrammi kohaselt. Teadusuuringu soovitus on uurida karjas olevate selliste veiste, kelle vanus on vähemalt 24 kuud, roojaproove neli korda aastas kolmekuulise intervalliga, et tuvastada salmonella. Valimi maht peab olema piisav, et tuvastada 5%-line levimus uuritavate loomade hulgas 95%-lise usaldusnivoo juures. Koondproovide uurimise korral tuleb arvesse võtta analüüsimeetodi tundlikkuse vähenemist ja valimimahtu sellele vastavalt suurendada. 2024. aastaks on PTA planeerinud võtta valimiks 782 proovi. 2023. aastal võeti veistelt 2359 proovi. LABRISe 2024. aasta analüüside prognoositavad kulud langevad 11 458 EURi võrreldes praegu kasutatavate analüüside kuludega. Eelnõu §-ga 11 sätestatakse meetmed veisekarjades. Seiratava salmonella serotüübi positiivse proovi puhul vaatab loomaomanik üle bioturvameetmed ja rakendab vajaduse korral järgmisi tõrjemeetmeid: epidemioloogiline uurimine, proovide kogumine loomadelt, söödast ja keskkonnast; loomapidajate PTA-poolne individuaalne nõustamine tauditõrje protseduuride ajal ning tõrjeplaani rakendamise (meetmete rakendamise) hindamine. Loomapidaja eraldab salmonelloosi kliiniliste tunnustega loomad teistest loomadest, järgides loomaheaolu ja bioturvalisuse nõudeid. Antibiootikumiravi on lubatud teha vaid salmonelloosi kliiniliste tunnustega loomadel laboratoorse antibiootikumitundlikkuse uuringu põhjal. Nõue on vajalik mikroobide resistentsuse ohjamiseks ja lähtub „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026“ põhimõtetest. Nakatunud karja kliiniliste tunnusteta looma liikumise korral mõnda teise asukohta teavitatakse sellest sihtkohta. Selliseks sihtkohaks võib näiteks olla tapamaja, uus loomaomanik või loomanäitus. Eelnõu §-ga 12 sätestatakse nõuded loomsest saadusest proovi võtmisele ja uurimisele. Kodulinnu, veise-, sea- ja muu kodulooma rümbas leiduva seiratava salmonella serotüübi esinemise kindlakstegemiseks võtab PTA nimetatud loomsetest saadustest kontrolliprogrammi kohaselt tapamajas riikliku proovi. Lihas esineva seiratava salmonella serotüübi esinemise kindlakstegemiseks võtab PTA liha lõikamisel saadud lihast kontrolliprogrammi kohaselt lihalõikusettevõttes riikliku proovi. Muus loomses saaduses esineva ja seiratava salmonella serotüübi esinemise kindlakstegemiseks võtab PTA proovi kontrolliprogrammi kohaselt. Täpsemad nõuded proovide arvu ja sageduse määramiseks kehtestatakse PTA kontrolliprogrammiga. Eelnõu §-ga 13 sätestatakse söödast proovi võtmise ja positiivse proovi tulemuse korral salmonella tõrje meetmed. Sööt peab vastama söödaseaduses6 sätestatud nõuetele. Söödas esineva ja seiratava salmonella serotüübi esinemise kindlakstegemiseks võtab PTA kontrolliprogrammi kohaselt söödast riikliku proovi sellises ettevõttes, kus tegeletakse sööda tootmise, töötlemise, vahendamise, vedamise või ladustamisega müügi eesmärgil, ning sellises loomapidamisettevõttes, kus käideldakse sööta ja kasutatakse seda oma loomadele söötmiseks. 6 Söödaseadus (RT I, 27.09.2023, 13) 7 Söödast võetakse riiklik proov söödaseaduse § 30 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Riikliku kontrolli või muude ametlike toimingute käigus söödast proovide võtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nõuded tulenevad põllumajandusministri 17. märtsi 2014. a määrusest nr 20 „Ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute käigus söödast proovide võtmise kord“. Söödapartiid, millest on ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute käigus võetud proov, on lubatud kasutada või üle anda pärast PTA-lt sellekohase loa saamist. Sööda käitleja võib esitada taotluse, et käitleja kulul võetakse samadel tingimustel lisaproov, mis jääb ühtlasi tema käsutusse. PTA võtab seiratava salmonella serotüübiga positiivse sööda puhul kasutusele kontrolliprogrammis sätestatud meetmed. Seiratava salmonella serotüübiga nakatunud sööda käitleja ettevõttes selgitatakse välja nakkusallikas ja nakkuse leviku võimalused ning rakendatakse asjakohaseid meetmeid tootmistegevuses hügieeninõuete parandamiseks ja rakendatud meetmete tõhususe kontrollimiseks. salmonellaga saastunud söödapartii kasutamine söödaks on keelatud. Seiratava salmonella positiivsete riiklike proovide korral töödeldakse loomseid saadusi ja sööta EL-i nõuete kohaselt. Eelnõu §-ga 14 tunnistatakse kehtetuks maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 27 „Salmonellooside tõrje eeskiri“. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. 3. Eelnõu vastavus EL-i õigusele Määrus on kooskõlas EL-i õigusega. Määruse ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktidega: 1) EPN-i määrusega (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.03.2016, lk 1–208); 2) EPN-i määrusega (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1–15); 3) Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1177/2006, millega rakendatakse EPN-i määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses konkreetsete tõrjemeetodite kasutamise nõuetega riiklike salmonelloositõrje programmide raames (ELT L 212, 02.08.2006, lk 3–5); 4) Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumite kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1–26); 5) EPN-i määrusega (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33); 6) EPN-i määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205). 4. Määruse mõjud Määruse rakendamine tagab valmisoleku tõkestada salmonelloosi ja inimese terviseohutuse seisukohast oluliste zoonoossete haigustekitajate levikut Eestis. Määruse rakendamisega kaasneb otsene mõju loodus- ja elukeskkonnale, täpsemalt loomade tervisele, ning kaudne sotsiaalne mõju inimeste tervisele. Samuti kaasneb majanduslik mõju loomapidajatele, lihakäitlejatele ja veterinaararstidele. Määruse rakendamisega ei kaasne mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ega regionaalarengule. Mõju valdkond: keskkonnamõjud ja kaudne sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: loomapidamisettevõtjad Kaasnev mõju: keskkonnamõju hõlmab mõju loomadele ja nende tervisele ning sööda ja toidu turvalisusele. 8 Mõju olulisus: muudatuste otsese mõju ulatus, avaldumise sagedus ja otseselt mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, seega on määruse mõju pigem väheoluline. Mõju valdkond: keskkonnamõjud ja kaudne sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: elanikkond Kaasnev mõju: kaudne sotsiaalne mõju hõlmab mõju inimeste tervisele, kuna salmonelloos on zoonoosne haigus. Mõju olulisus: muudatuste otsese mõju ulatus, avaldumise sagedus ja otseselt mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, seega on määruse mõju pigem väheoluline. Mõju valdkond: mõju majandusele, täpsemalt ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Mõju sihtrühm: loomapidajad ja veterinaararstid Kaasnev mõju: majanduslik mõju avaldub nende veterinaararstide ja loomapidajate tegevusele, kes peavad oma tegevuses täitma salmonelloosi tõrje meetmeid. Mõju olulisus: muudatuste mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumine muutub, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus ja sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, seega on meetmel keskmine mõju. Mõju valdkond: mõju majandusele, täpsemalt ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele Mõju sihtrühm: lihakäitlejad Kaasnev mõju: lihakäitlejad peavad tagama salmonelloositõrje meetmete täitmise. Mõju olulisus: muudatuste mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumine peab veidi muutuma, kuid sellega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, seega oluline mõju puudub. Kuna määruse rakendamisega eeldatavasti ei kaasne olulisi mõjusid, ei ole vajadust koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet. Määruse mõjude hindamisel võeti aluseks Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud „Mõjude hindamise metoodika“. Eelnõul puuduvad mõjud dokumendis loetletud muude mõjude valdkondadele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine toob kaasa PTA eelarves kulutuste ümberjagamise. Salmonella seire korral hakatakse riiklikke proove võtma tapamajast. Isolaatide täpsema tuvastamise tarbeks WGS meetodil isolaate kogutakse ning nende läbiviimine ei ole ajakriitiline. Seoses analüüsimahtude muutumisega tõuseks LABRISe kulud maksimaalse proovide võtmise puhul 41 555 eurot 2024. aastal. Järgnevatel aastatel, kui on olemas sigade salmonelloosi levimuse baasandmed, toimub kulude langus. Käitlejale lisakulutusi ei kaasne, kuna salmonellooside tõrje nõuded muutuvad majanduslikult ökonoomsemaks. 6. Määruse jõustumine 9 Määruse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 1. jaanuaril 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on saadetud arvamuse esitamiseks PTA-le ja LABRIS-ele. Ettepanekud on PTA-ga läbi arutatud ja eelnõus on tehtud sellekohased vajalikud täpsustused. Eelnõu on tutvustatud 22.11.2022 Eesti Seakasvatajate aastakonverentsil ning 28.03.2023 ja 04.04.2023 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i veisekasvatajate infopäevadel. Kõikidel kohtumistel kaaluti koos sektoriga uuringus loetletud alternatiivsete tõrjemeetmete variantide vahel ja eelnõu on koostatud enamuse toetatud alternatiivide põhjal. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskojale, Eesti Tõusigade Aretusühingule, Eesti Seakasvatajate Liidule, Eesti Loomaarstide Ühingule ja Eesti Linnukasvatajate Seltsile, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll. 10  Sotsiaalministeerium Meie: 24.11.2023 nr 1.4-3/1250 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Salmonellooside tõrje eeskiri” eelnõu. Palume Teie kooskõlastust hiljemalt 8. detsembriks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Salmonellooside_tõrje_eeskiri_EN.pdf; 2. Salmonellooside_tõrje_eeskiri_SK.pdf. Piret Aasmäe 625 6110, [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1547 - Salmonellooside tõrje eeskiri Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ffa84b17-523b-4808-b672-93d8b7e97002 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ffa84b17-523b-4808-b672-93d8b7e97002?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main