5267960 960755 0 0 center -2160270 0 0 Madis Timpson Teie : 21.10.2025 nr 1-1/15-682/1 Riigikogu õiguskomisjoni esimees Meie: 19.11.2025 nr 12.1/25/111-1
[email protected] Lp Madis Timpson Arvamus Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu kohta Tartu Halduskohu s on saanud 21. oktoobril 2025 kirjaga nr 1-1/15-682/1 Riigikogu õiguskomisjoni ettepaneku avaldada arvamust välislepingu eelnõule , mis puudutab Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) . Tartu Halduskohtu seisukoht eelviidatud eelnõu osas on järgmine . Tartu Halduskohus nõustub Tallinna Halduskohtu ga, kes on sama eelnõ u kohta juba arvamuse andnud (Ta llinna Halduskohtu 3. novembri 2025 . a kiri nr 10-3/116 ning selle lisana esitatud Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2025 . a arvamus nr 10-3/58 ) , et eelnõu l on märkimisväärne mõju Eesti kohtusüsteemile ning sealjuures iseäranis halduskohtutele. Käesolevale kirjale on lisat ud ka Tartu Halduskohtu 11. juuni 2025 . a arvamus nr 10-3/25/62-2 Justiits-ja digiministeeriumile samas küsimuses ). Kahjuks ei ole neid mõjusid kõikides puudutavates aspektides ega neist tulenevat rahalist koormust kohtusüsteemile piisavalt analüüsitud. Vanglas k inni peetavad isikud kasutavad senise statistika kohaselt oma kaebeõigust laialdaselt . Halduskohtuid puudutav a statistika kohaselt esitati 2024. aastal halduskohtutele vanglate vastu 826 kaebust . Kinni peetavate isikute arv jäi 2024 . a vahemikku 1835 kuni 1635 . Seega saab väita, et keskmiselt iga teine kinni peetav isik esitas aastas vähemalt ühe kaebuse halduskohtule. Kinnipeetavate kaebuste arv Tartu Halduskohtusse Tartu ja Viru Vangla kinnipeetavatelt on jäänud viimastel aastatel stabiilseks – 2023. a 10 kuuga 421, 2024 . a 10 kuuga 496 ning 2025 . a samuti 496 . Neile lisanduvad veel erinevad iseseisvas menetluses esitatud taotlused (nt sagedased esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlused ), mida statistika vanglas kinni peetavate isikute osas ei erista. Puudub alus arvata, et välisriigist saabuvad kinnipeetavad kaebeõigust kasutama ei hakka, ning seda eriti olukorras, kus nendele harjumuspärased kinnipidamistingimused ning sotsiaalne keskkond üldisemalt teise riiki karistust kandma saates muutuvad. Ka olukorras, kus isikud alles alustavad karistuse kandmist, on usutav, et teises riigis ja õigusruumis ning võõra keelekeskkonnaga kinnipidamisasutuses tekivad probleemsituatsioonid kergemini. Eelnõu kohaselt on plaanis Eestisse tuua karistust kandma 600 süüdimõistetud isikut, mis võimaldab prognoosida , et kohtusüsteemil tuleb lahendada täiendavalt ligi 300 lisanduvat kaebust aastas. Sellel on kohtusüsteemile, arvestades olemasolevat ressurssi, väga oluline mõju , sest ühe aasta jooksul ligi 300 kaebuse menetlemine viib sisuliselt mitme täiendava kohtunikukoha loomise vajaduseni. Kohtute töökoormusmetoodika järgi on ühe kohtuniku aastane töömaht kohtuasjade lahendamiseks arvestuslikult 1600 tundi ning ü he vangistusõiguse kategoorias menetletava kaebuse hinnanguline töömaht on 9,66 kohtuniku töötundi . Sellele lisandu b kohtujurist ide ning t ugipersonali (istungisekretärid , referendid, tõlgid töö maht ) ning võimalikud ekspertiisikulud (nt tervishoiuteenuse üle peetavates vaidlustes) . Arvestada tuleb ka sellega, et hetkel Tartu Vanglas kinni peetavad ning eelduslikult ümber paigutatavad isikud võivad samaaegselt hakata vaidlustama enda ümberpaigutamist teise vanglass e. Isegi kui Eestis süüdi mõistetud isikute arv vanglates vähene b , ei saa tähelepanuta jätta vaidluste sisulis elt keerukamaks muutumist (näiteks lahendatakse halduskohtutes alates 2021. a tulenevalt muutunud Riigikohtu praktikast kõiki kinnipeetava te le tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi ; kinnipeetavad on teadvustanud vangistuse täideviimisel andmekaitsenõuete järgmise ning kaitsevad oma vastavaid õigusi kohtus jm t ). Lisaks kinnipeetavate kaebuste arvu eelduslikule kasvule ning sisulise lt keeruk amaks muutumisel e tuleb arvestada, et välisriigist karistust kandma tulevate kinnipeetavate kaebuste lahendamine kujune b suure tõenäosusega aja- ja töömahukamaks võrreldes seniste vangistusõiguse asjadega. Kuna tegemist on välismaalastega, kaasneb nende kaebuste menetlemisega vaieldamatult tõlkevajadus. Kuna isikud on sattunud neile võõrasse õigus-ja kultuuriruumi, suureneb paratamatult ka kohtu uurimis- ja selgitamiskohu s tus, et tagada kaebajatele nende menetluslikud garantiid. Kui seni Eesti vanglates viibinud kinnipeetavad (eriti korduvkaebajad) omavad juba enamusel juhtudel mingilgi määral ettekujutust kohtumenetlusest ja kohtusse pöördumise nõuetest, siis välisriigist saabuvate kinnipeetavate jaoks on kohtusse pöördumisel tegemist neile võõra olukorraga, mis eeldab suuremat panust kohtu poolt menetlus käigu ja õiguste selgitamisel ning tõendite kogumisel. Eeltooduga kaasneb suurem töömaht nii kohtunikele kui ka kohtuametnikele. Kui ühe aasta jooksul peaks lisanduma esialgsel hinnangul ligi 300 täiendavat kaebust välisriigist karistust kandma saabuvatelt kinnipeetav a tel t , tähendab see töökoormuse olulist tõusu, millega peab ka kaasnema ressurs i eraldamine halduskohtutele nii täiendavate kohtunikukohtade loomiseks kui ka muu personali tööjõukulude kandmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe Tartu Halduskohtu esimees Lisa: Tartu Halduskohtu 11. juuni 2025 . a arvamus nr 10-3/25/62-2
Justiits- ja Digiministeerium Teie: 04.06.2025 nr 8-1/4840-1
[email protected] Meie: 11.06.2025 nr 10-3/25/62-2
Arvamus välislepingu eelnõu kohta
Olete andnud Tartu Halduskohtule võimaluse avaldada arvamust välislepingu eelnõule, mis
puudutab Rootsi Kuningriigis mõistetud vanglakaristuste täideviimist Eestis (nn vanglarendi
eelnõu). Tartu Halduskohtu seisukoht eelviidatud eelnõu osas on järgmine.
Tartu Halduskohus leiab sarnaselt Tallinna Halduskohtuga, kes on samale eelnõule juba arvamuse
andnud, et eelnõus ei ole välja toodud selle mõju kohtusüsteemile ning iseäranis halduskohtutele.
Vanglas kinni peetavad isikud kasutavad senise statistika kohaselt oma kaebeõigust laialdaselt.
Halduskohtuid puudutava statistika1 kohaselt esitati 2024. aastal halduskohtutele vanglate vastu
826 kaebust, millele lisanduvad veel erinevad iseseisvas menetluses esitatud taotlused (nt esialgse
õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlused). Kinni peetavate isikute arv jäi aastal 2024 vahemikku 1835
kuni 16352. Seega saab väita, et keskmiselt iga teine kinni peetav isik esitab aastas vähemalt ühe
kaebuse halduskohtule.
Puudub alus arvata, et välisriigist saabuvad kinnipeetavad kaebeõigust kasutama ei hakka, ning
seda eriti olukorras, kus nendele harjumuspärased kinnipidamistingimused teise riiki karistust
kandma saates muutuvad. Ka olukorras, kus isikud alles alustavad karistuse kandmist, on usutav,
et teises riigis ning võõra keelekeskkonnaga kinnipidamisasutuses tekivad probleemsituatsioonid
kergemini.
Eelnõu kohaselt on plaanis Eestisse tuua karistust kandma 600 süüdimõistetud isikut, mis
võimaldab prognoosida, et kohtusüsteemil tuleb lahendada täiendavalt ligi 300 lisanduvat kaebust
aastas. Sellel on kohtusüsteemile, arvestades olemasolevat ressurssi, väga oluline mõju, sest ühe
aasta jooksul ligi 300 kaebuse menetlemine viib sisuliselt mitme täiendava kohtunikukoha loomise
vajaduseni. Kohtute töökoormusmetoodika järgi on ühe kohtuniku aastane töömaht kohtuasjade
lahendamiseks arvestuslikult 1600 tundi ning ühe kaebuse hinnanguline töömaht on 9,66
kohtuniku töötundi (millele lisanduvad tugipersonali töötunnid). Arvestada tuleb ka sellega, et
hetkel Tartu Vanglas kinni peetavad isikud võivad samaaegselt hakata vaidlustama enda
ümberpaigutamist teise vanglasse.
Lisaks kinnipeetavate kaebuste arvu kasvule tuleb arvestada, et need kujunevad suure
tõenäosusega aja- ja töömahukamaks võrreldes seniste vangistusõiguse asjadega. Kuna tegemist
on välismaalastega, kaasneb nende kaebuste menetlemisega vaieldamatult tõlkevajadus. Kuna
1
Kättesaadav www.kohus.ee veebilehel
2
Vt https://vanglateenistus.ee/meist/uudised-ja-arvud/aasta-ulevaated#2024-aasta-ulevaade
Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001957; telefon: 620 0100; e-post:
[email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
isikud on sattunud neile võõrasse õigus-ja kultuuriruumi, suureneb paratamatult ka kohtu uurimis-
ja selgitamiskohustus, et tagada neile menetluslikud garantiid. Kui seni Eesti vanglates viibinud
kinnipeetavad (eriti korduvkaebajad) omavad juba enamusel juhtudel mingilgi määral ettekujutust
kohtumenetlusest ja kohtusse pöördumise nõuetest, siis välisriigist saabuvate kinnipeetavate jaoks
on kohtusse pöördumisel tegemist neile võõra olukorraga, mis eeldab suuremat panust kohtu poolt
menetluse ja õiguste selgitamisel ning tõendite kogumisel. Eeltooduga kaasneb suurem töömaht
nii kohtunikele kui ka kohtuametnikele.
Kui ühe aasta jooksul peaks lisanduma ligi 300 täiendavat kaebust välisriigist karistust kandma
saabuvatelt kinnipeetavatele, tähendab see töökoormuse olulist tõusu, millega peab ka kaasnema
ressursi eraldamine halduskohtutele nii täiendavate kohtunikukohtade kui ka muu personali
tööjõukulude kandmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Kaljumäe
Tartu Halduskohtu esimees