Arvamus määruse eelnõu kohta

Saatja: "Info Aadress" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]>, "Kärt Voor - JUSTDIGI" <[email protected]>, "Raigo Iling - JUSTDIGI" <[email protected]> Teema: Arvamus määruse eelnõu kohta Kuupäev: 2025-09-03 13:09 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 3.09.2025 kirja nr 5.1-1/106-1 „Arvamus määruse „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused“ eelnõu kohta“. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 [email protected] <mailto:[email protected]> www.itl.ee <http://www.itl.ee/> Pr Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Justiits- ja Digiministeerium Teie 30.07.2025 nr 8-1/6466-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 3.09.2025 nr 5.1-1/106-1 Arvamus määruse „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused“ eelnõu kohta Täname Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) kaasamise eest justiits- ja digiministri määruse „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused“ eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse. Oleme eelnõud analüüsinud ja esitame selle kohta järgmised seisukohad ning ettepanekud. 1. Piirkonna miinimumnõude kehtestamine Eelnõuga reguleeritava lairiba juurdepääsuvõrgu 5. toetusmeetme eesmärk on rajada väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrk turutõrkepiirkondades. Varasemate taotlusvoorude kogemus on näidanud, et liiga väikesed piirkonnad ei tekita tegelikku konkurentsi ega soodusta rajatud võrgu tegelikku kasutuselevõtmist, kuna sideteenuse pakkujatel ei ole majanduslikult otstarbekas nendes piirkondades teenuseid pakkuda. Piirkonda jõudmiseks kuluv rendikulu ületab tellitavate teenuste hinna. Seetõttu teeme ettepaneku lisada eelnõusse toetusmeetme taotluse tingimuste hulka piirkonna suuruse miinimumnõue – ühest jaotuspunktist peab olema võimalik teenust pakkuda vähemalt kümnel aadressil. Põhjendame oma ettepanekut järgmiselt: 1) See lävend aitab tagada, et rajatav võrk oleks piisavalt atraktiivne sideteenuse pakkujatele ning loob eeldused konkurentsi tekkeks.  2 2) Väiksemates piirkondades on teenuse pakkumise kulud proportsionaalselt kõrgemad, mistõttu ei teki seal konkurentsi. Miinimumnõue aitaks vältida olukordi, kus rajatud võrk jääb kasutamata või teenuseid pakub ainult toetuse saaja ise või tema sidusettevõte. 3) Piirkonna suuruse lävend aitab soodustada konkurentsi. See aitab tagada, et rajatud võrkudes tekiks tegelik kasutus ja teenuse pakkujate valikuvõimalus lõppkasutajatele. 4) Pakutud sõnastus võimaldab toetust kasutada ka olemasoleva optika jaotuskohaga piirkonna laiendamiseks ehk sideettevõtetele jääb võimalus pakkuda teenuseid uutele aadressidele piirkonnas, kus nad juba tegelikult olemas on. 2. Taotluste esitamine üle Eesti Leiame, et taotlusvoorude toimumine ja raha jaotamine KOV-ide vahel võiks toimuda efektiivsemalt kui eelnõu ette näeb. Eelnõus ette nähtud tingimuste põhjal võib prognoosida, et leidub mitmeid piirkondi, kus inimestel on huvi liitumise järgi, kuid kuhu toetusraha taotlema minna ei saa enne, kui üks või isegi mitu varasemat taotlusvooru ära toimuvad ning nendest raha üle jääb. Seetõttu teeme ettepaneku muuta eelnõud nii, et taotlejad saavad koheselt esitada taotlusi üle Eesti. RTK rakendusasutusena saab seejärel hinnata, milliste KOV-ide osas huvi väiksem on ning vabaneva raha saaks koheselt suunata mujale ilma, et selleks peaks mitu vooru ootama. Nii oleks tagatud, et riik loob tingimused toetusraha proportsionaalseks jaotumiseks erinevate KOV-ide vahel, kuid kui huvi ei ole, saaks ehitamisega kiiremini mujal algust teha. See tähendab, et toetusmeede oleks efektiivsem ja selle tulemused paremad. 3. Toetuse väljund- ja tulemusnäitajad Eelnõu § 2 lõikes 5 sätestatakse, et toetus aitab saavutada väljundnäitajatena lisandunud eluruume ja ettevõtjaid, millel või kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele. Sama sätte lõikes 6 nimetatakse ka tulemusnäitajatena eluruume ja ettevõtjaid. Meie hinnangul ei ole selline käsitlus korrektne ega asjakohane. Eluruume ja ettevõtjaid ei saa selliselt kõrvutada. Need kategooriad ei ole võrreldavad erinevalt näiteks jaotusest eraisikud ja juriidilised isikud. Eelnõust jääb arusaamatuks, miks on eluruumid ja ettevõtjad eelnõu §-is 2 selliselt nimetatud. Neid ei kajastata edasises eelnõu tekstis ega võeta arvesse taotluste juures (need ei anna lisapunkte). Seega lisab nende nimetamine ainult keerukust eelnõust arusaamisele. Seletuskirja kõrvale lugedes saame aru, et nende näitajate alusel jälgitakse Euroopa Liidu tasandil riikide tulemusi. Kas see tähendab, et Eestist raporteeritakse ülikiire lairibaühenduse juurdepääsuga eluruume ja ettevõtjaid? Kuidas need kokku loetakse?  3 Teeme ettepaneku nimetatud säte üle vaadata ning hinnata, kas see on eelnõus sellisel kujul vajalik. Kui on, siis teeme ettepaneku siduda need näitajad Euroopa Liidule raporteerimisega ehk viidata vastavale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele eelnõu tekstis. Siis oleks taotlejatele selgem, miks neid näitajaid eelnõus nimetatud on. Praegu on seos puudu, kuna neid edaspidi ei mainita ega võeta taotluste juures arvesse. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada ning vastuvõetav määrus aitab praktikas kaasa väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisele ning püsitatud eesmärgid saavutatakse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected]