Pöördumine

Vabariigi Valitsus 10.05.2019 nr 7-7/19-319 [email protected] Kohtute haldamise nõukoja pöördumine seoses esimese ja teise astme kohtute 2020. aasta eelarvega Lugupeetud Vabariigi Valitsus Kohtute seaduse § 41 lõike 2 kohaselt annab kohtute haldamise nõukoda (KHN) eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta. Riigieelarve seaduse § 35 lõike 3 kohaselt lisatakse Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. Justiitsministeerium andis kohtute haldamise nõukojale info 2020. aastaks esimese ja teise astme kohtutele ettenähtud vahendite kohta. Kohtute eelarve suureneb võrreldes 2019. aasta eelarvega 1 451 000 eurot, millest 1 300 000 ehk ca 90% moodustavad arvestuslikud vahendid (seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks) kohtunike töötasude ning pensionite indekseerimiseks. Ülejäänud 151 000 eurot sisaldab endas kohtute majandamiskulude kasvu 56 000 eurot ja 95 000 eurot kohtujuristide kohustuslikuks palgatõusuks ette nähtud vahendeid perioodiks 01.01.2020–31.03.2020 (kohtute seaduse kohaselt on kohtujuristi miinimumpalk vähemalt pool esimese astme kohtuniku palka, mis kuulub iga-aastaselt indekseerimisele). Kavandatud eelarves puuduvad seega vahendid kohtujuristidele seadusest tuleneva töötasu tagamiseks alates 01.04.2020, kui indekseeritakse kõrgemate riigiteenijate palka. Justiitsministeeriumi esindajad andsid 28.03.2019 kohtute haldamise nõukoja 104. korralisel istungil ülevaate kohtuid puudutavatest järgmise RES perioodi 2020–2023 lisataotlustest. Nõukoda toetas istungil lisataotlusi. Kohtute haldamise nõukoda on arvamusel, et esimese ja teise astme kohtutele eelarve kululagede piires ilma lisataotlusi rahuldamata ei vasta kohtusüsteemi vajadustele. Vahendid ei ole piisavad selleks, et jätkusuutlikult tagada õigusemõistmise korrakohane toimimine esimese ja teise astme kohtutes. Kohtusüsteemis on mitmeid kitsaskohti, mille lahendamiseks on vaja lisarahastust. Märgime, et esimese ja teise astme kohtute eelarve üle on arutatud mitmel 2018. a nõukoja istungil ning ka 2019. a märtsi istungil. Peamised murekohad, mida nõukoda on arutanud, on seotud eelkõige kohtuteenistujate madala palgatasemega, kohtujuristidele seadusele vastava palga maksmiseks vahendite puudumisega, vajadusega sisse viia kohtunike valvetasud ning Tartu kohtute ruumiprobleemi lahendamiseks lisaraha leidmisega. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected] www.riigikohus.ee Nõukoda on oma 99., 103. ja 104. korralistel istungitel ning 101. erakorralisel istungil puudutanud kohtujuristide palga temaatikat ning toonud välja, et kohtujuristidele seadusele vastava töötasu maksmiseks raha eraldamine on vajalik ning kohtute eelarve seest seadusest tulenevale kohustuslikule palgakasvule katteallikate leidmine ei ole võimalik teiste kohtuteenistujate madalate töötasude tõttu. Kohtujuristide tasemest oleneb paljuski õigusemõistmise kiirus ja kvaliteet, nad annavad suures osas kohtunike järelkasvu ning nende palk peab olema konkurentsivõimeline. Seda eriti olukorras, kus plaanis on veelgi enam laiendada nende pädevust. Samuti ei toeta kohtute haldamise nõukoda kohtujuristide palga lahtisidumist kohtuniku palgast (KHN-i 101. elektroonilise istungi protokoll). Kohtuametnike muret tekitava madala palgataseme üle on arutatud nõukoja 99. istungil ning nõukoda on rõhunud probleemile ka Vabariigi Valitsusele 14.09.2018 edastatud arvamuses esimese ja teiste astme kohtute 2019. a planeeritud vahendite kohta. Kohtute haldamise nõukoda ei saa kuidagi aktsepteerida, et see ametnikkonna grupp on pidevalt alarahastatud võrreldes samaväärset tööd tegevate teiste riigiasutuste töötajatega. Fontese 2018. a palgauuringu kohaselt on kohtuistungi sekretäride (keskmine palk 1045€), tõlkide (keskmine palk 1155€), referentide (keskmine palk 974€) jt keskmine palk1 ca 15–23% väiksem kui Fontese viimase palgauuringu järgi sarnase väärtusega tööd tegevate inimeste keskmine palk. Nõukoda on oma 97. ja 99. istungil ning 102. elektroonilisel istungil avaldanud toetust vajadusele maksta kohtunikule lisatasu kohtu tavapärasest tööajast välisel ajal töötamise eest, ehk kohtunike valveaja tasude kehtestamisele, mis tugevdab kohtunike sotsiaalseid tagatisi. Kohtute seaduse vastavad muudatused on võetud Riigikogus vastu 20.02.2019. Kohtute haldamise nõukoda palub näha RES-is ette vahendid seaduse rakendamiseks. Samuti on nõukoja 103. istungil leidnud toetust Tartu kohtumajade ruumiprobleemiga tegelemise vajadus, mis näeb ette Kalevi tänava Tartu kohtumaja ruumiprogrammi uuendamist ning Tartu Ringkonnakohtule Veski tänava kohtumaja renoveerimist. Nõukoda on nõustunud ka esimese ja teise astme kohtute arengukavas kirjeldatud arengusuundadega ning nende esitamisega RES protsessis arvestamiseks (KHN-i 103. istungi protokoll). Arengukavas nähakse ette olulised muudatused seoses digimenetlusega, mis omakorda toob esile vajaduse tagada kohtusaalides kaasaegne esitlustehnika, kohtuteenistujate töövahendid ning infosüsteemide arendamise rahastus. Seega toetab kohtute haldamise nõukoda Justiitsministeeriumi poolt esitatud IKT lisataotlust seoses digitaalse kohtumenetlusega. Kohtute haldamise nõukoja protokollid on kättesaadavad kohtute välisveebist: https://www.kohus.ee/et/kohtute-haldamise-noukoda/istungite-protokollid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villu Kõve Kohtute haldamise nõukoja esimees 1 Kohtuistungi sekretärid: keskmine kuu põhipalk organisatsioonis – 1 045 eurot ja keskmine kuu põhipalk turul – 1 219 eurot; Referent: keskmine kuu põhipalk organisatsioonis – 974 eurot ja keskmine kuu põhipalk turul – 1 219 eurot; Tõlgid: keskmine kuu põhipalk organisatsioonis – 1 155,15 eurot ja keskmine kuu põhipalk turul1 – 1 496 eurot 2(2)