Riigikohtule arvamuse andmine

Riigikohus Teie 09.04.2019 nr 7-7/19-00513-2/ [email protected] Meie 23.04.2019 nr 1.2-5/1044-2 Lossi 17 50093, Tartu Tartu maakond Riigikohtule arvamuse andmine Lugupeetud Villu Kõve Riigisekretäri resolutsiooni kohaselt on Sotsiaalministeeriumil palutud arvamust avaldada Tallinna Ringkonnakohtu poolt 20.03.2019. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-18-1214 põhiseadusega vastuolus tunnistatud normi põhiseaduspärasuse kohta. Analüüsisime Sotsiaalkindlustusameti, Justiitsministeeriumi ning Rahandusministeeriumi ekspertidega Teie pöördumises nimetatud Ringkonnakohtu lahendit ning jõudsime järgmisele seisukohale. Vanemahüvitise suuruse arvutamise põhimõtteid täiendati perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) uue tervikteksti väljatöötamisel 2016. aastal. Paragrahvi 37 lõike 3 teises lauses sätestati uus põhimõte, et vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks oleva isikustatud sotsiaalmaksu hulka ei arvata sotsiaalmaksu, mida on tasutud tööandja maksejõuetuse hüvitiselt. 2017. aastani kehtinud vanemahüvitise seaduse § 3 lõige 2 vastavat põhimõtet ei sisaldanud ning see muudatus viidi sisse 2017. aastal jõustunud perehüvitise seadusega. Mõlemas kohtuastmes on juba välja toodud seaduse seletuskirjas toodud seadusandja tahe, mille kohaselt ei soovitud maksejõuetuse hüvitiselt tasutud sotsiaalmaksu isikustatud sotsiaalmaksu hulka arvata, sest seda hüvitist ei saanud kokku viia töötamise perioodidega ning ei olnud põhjendatud selle arvamine töise tulu hulka vanemahüvitise arvutamisel. Haldusasja nr 3-18-1214 põhiseadusega vastuolus tunnistatud normi põhiseaduspärasuse kohta arvamuse kujundamisel küsiti Eesti Töötukassa statistikat maksejõuetushüvitise maksmise kohta, millest selgus, et suur osa maksejõuetuse hüvitisest makstaksegi perioodi eest, mida ei saa seostada vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva arvestusperioodiga. Näiteks 2019. aastal ehk 01.01.2019 – 18.04.2019 oli keskmine aeg töölepingu lõpetamisest kuni maksejõuetushüvitise määramiseni (otsuse tegemine Eesti Töötukassa poolt) 304 päeva. 2018. aastal oli vastav periood 352 päeva. Samas võib menetlusprotsess peale tööandja maksejõuetuks osutumist olla ka oluliselt lühem, kui asjaolud on selged. See ei ole ette ennustatav, millise perioodi eest maksejõuetuse hüvitist makstakse ning seaduse imperatiivne sõnastus eeldab, et seost ei ole üldse olemas. Seetõttu mööname, et esineb juhtumeid, kus maksejõuetuse hüvitisel on selge seos töise sissetuleku põhimõttega ning vanemahüvitise arvestusperioodiga. Arvestades, et Eesti Töötukassa hüvitab tööandja eest töötajale saamata jäänud töötasu, siis tuleks olukordades, kus vanemahüvitise arvestusperiood ja maksejõuetuse hüvitisega hüvitatud periood kattuvad, seda arvesse võtta. Seetõttu on võimalik, et PHS § 37 lõike 3 teine lause võib erandlikel juhtumitel tõesti võrreldavaid gruppe kohelda ebavõrdselt, kui maksejõuetuse hüvitise aluseks olev periood kattub vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva perioodiga ning seda hüvitist ei arvestata Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva sotsiaalmaksu hulka. Seetõttu leiame, et seadusandjal tuleks kaaluda seaduse täpsustamist. Pöördume Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole vastava eelnõu algatamise ettepanekuga. Ettepaneku kohaselt Sotsiaalkindlustusamet jätkab kehtivat praktikat vanemahüvitise arvutamise osas, kuid kontrollib nii vanemahüvitise maksmisel, kui ka vajadusel pärast seda, kas vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva perioodi eest on täiendavalt laekunud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu Eesti Töötukassa poolt seoses maksejõuetuse hüvitise maksmisega. Kui selline juhtum peaks aset leidma, siis Sotsiaalkindlustusamet küsib Eesti Töötukassalt täiendavaid andmeid, millise perioodi eest maksejõuetuse hüvitis isikule määrati. Samas juhime tähelepanu, et kui saamata jäänud tulu oli pikema ajaperioodi eest, kui Eesti Töötukassa poolt makstav 90 kalendripäeva ning see kattus vaid osaliselt vanemahüvitise arvestusperioodiga, vajab täpsustamist küsimus, millise perioodi eest maksejõuetuse hüvitis arvestada vanemahüvitise perioodi hulka. Juhime tähelepanu, et selline vanemahüvitise arvutamise muudatus eeldab ka vastavaid infotehnoloogilisi arendusi. Lisaks on võimalik, et seadusandja peab veel täiendavalt üle kontrollima, kas kõnealune muudatus eeldab ka teiste põhimõtete muutmist või täiendamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva sotsiaalkaitseminister Teadmiseks: Riigikantselei Riigikogu Sotsiaalkomisjon Jaanus Põldmaa 6269 328 [email protected] Pirjo Turk 6269 179 [email protected]