Väljaminev kiri

VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud, tähistatud märkega /…./ OTSUSE EELNÕU 18.07.2024 nr 7-5/24-0093-200-5 Elering AS-i gaasi ülekande võrguteenuse hindade kooskõlastamise kohta 1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA ASJAOLUD 1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika Maagaasiseaduse (MGS) § 37 lõike 3 punkti 4 alusel kooskõlastab Konkurentsiamet MGS § 23 lõikes 4 nimetatud võrguteenuse hinnad. MGS § 23 lõige 4 sätestab, et võrguettevõtja peab võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise alused esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja Konkurentsiameti nõudel põhjendama hindade moodustumist. MGS § 23 lõike 2 järgi peavad võrguteenuste hinnad olema põhjendatud, lähtudes võrgu toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu kaudu jaotatava gaasi mõõtmise ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest kulutustest ning põhjendatud tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine gaasiga. MGS § 23 lõike 3 kohaselt tuleb võrguteenuste hinnad kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude katmine; 2) investeeringud varustuskindluse tagamise ning tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt; 6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise põhjendatud kulud. MGS § 16 lõike 24 alusel teeb süsteemihaldur koostööd Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku raames piirkondlikul ja Euroopa Liidu tasandil maagaasituru tõhusaks toimimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud nõuete kohaselt. MGS § 16 lõike 5 järgi lähtub süsteemihaldur gaasi ülekande teenuse osutamise ja gaasi ülekande teenuse eest võetava tasu määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 715/2009. Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta, on koostatud Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2017/460 (edaspidi Määrus 2017/460), millega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi  2 (35) ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta. Määruse 2017/460 eesmärgiks on, et võrgukasutajatele peaks olema arusaadav, milliste kulude alusel ülekandetasud kujunevad, et neid oleks võimalik piisaval määral prognoosida. Seega selleks, et saavutada ja tagada süsteemis mõistlik kulude kajastamise tase ja prognoositavus, peavad ülekandetasud põhinema lähtehinnameetodil. MGS § 23 lõike 41 alusel töötas Konkurentsiamet välja võrguteenuste hindade arvutamise metoodika „Gaasi ülekandevõrgu võrguteenuste hindade arvutamise metoodika”1 (edaspidi Metoodika), milles on lähtutud MGS §-des 23 ja 232 sätestatud nõuetest ning Määrusest 2017/460. Metoodikast juhindutakse gaasi ülekandevõrguettevõtja võrguteenuste hindade kooskõlastamisel. MGS § 23 lõigetest 2 ja 3 ning Metoodikast tulenevalt peavad võrguteenuste hinnad olema kujundatud kulupõhiselt. Tulenevalt võrguteenuste hindade kooskõlastamise regulatsiooni eesmärgist (MGS § 1 lõige 2) on Konkurentsiametil õigus hinnata, kas võrguteenuste hindadesse arvestatud komponendid on taotletud mahus vajalikud ja põhjendatud. MGS § 23 lõike 5 kohaselt teeb Konkurentsiamet kooskõlastamise otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest. Töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet seda tähtaega pikendada 60 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist. 1.2. Taotleja andmed Elering AS-i (registrikood 11022625; asukoht Kadaka tee 42, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 12915; elektronposti aadress [email protected]) põhitegevusalaks on äriregistri andmetel elektrienergia ülekanne. Lisategevusaladeks on elektrienergia müük, enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus, maagaasi ülekanne ja jaotus maagaasivõrgu kaudu, muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge, muu mujal liigitamata masinate, seadmete jm materiaalse vara rentimine ja kasutusrent, muu vedel- ja gaaskütuse jms hulgimüük ning muude üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüük. Ettevõtte majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril ning aktsiakapitali suurus on 229 890 000 eurot. Elering AS-i omanik on Kliimaministeerium, mille põhitegevusalaks on täitev- ja seadusandlike organite tegevus. Taotluse menetlemise ajal kehtivad Elering AS-i Konkurentsiameti 01.09.2023 otsusega nr 7-3/2023-120 kooskõlastatud gaasi ülekande võrguteenuse hinnad (edaspidi võrguteenuse kehtivad hinnad) vastavalt tabelile 1. 1 Kinnitati 29.04.2019 Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2019-010 ning on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee.  3 (35) Tabel 1. Elering AS-i kehtivad võrguteenuse hinnad Süsteemisisene võrgukasutus Süsteemidevaheline võrgukasutus Võimsuspõhine Võimsuspõhine Võimsuspõhine Võimsuspõhine sisendhind, väljundhind, sisendhind, väljundhind, €/MWh/päev €/MWh/päev €/MWh/päev €/MWh/päev perioodis perioodis perioodis perioodis Gaasiaasta (okt‑sept) 142,77 0,00 142,77 142,77 Aasta (jaan-sept) 2 106,88 0,00 106,88 106,88 I kvartal (okt‑dets) 3 39,48 0,00 39,48 39,48 II kvartal (jaan‑märts) 39,05 0,00 39,05 39,05 III kvartal (aprill‑juuni) 39,05 0,00 39,05 39,05 IV kvartal (juuli‑sept) 39,48 0,00 39,48 39,48 Oktoober4 15,12 0,00 15,12 15,12 November 14,63 0,00 14,63 14,63 Detsember 15,12 0,00 15,12 15,12 Jaanuar 15,12 0,00 15,12 15,12 Veebruar 14,14 0,00 14,14 14,14 Märts 15,12 0,00 15,12 15,12 Aprill 14,63 0,00 14,63 14,63 Mai 15,12 0,00 15,12 15,12 Juuni 14,63 0,00 14,63 14,63 Juuli 15,12 0,00 15,12 15,12 August 15,12 0,00 15,12 15,12 September 14,63 0,00 14,63 14,63 Päev5 0,59 7,56 0,59 0,59 Päevasisene6 0,66 7,56 0,66 0,66 1.3. Menetluse käik ja asjaolud 09.05.2024 ja 13.05.2024 registreeriti Konkurentsiametis Elering AS-i taotlus nr 1.1-11/2024/338 ning taotlust täiendavad andmed süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade 0,53 €/MWh/päev päevas ja 0,53 €/MWh/päev päevasiseselt kooskõlastamiseks. Võrguteenuse teisi hindu ei muudetud. 2 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv 366 päeva x perioodi 01.01.2024 kuni 30.09.2024 kalendripäevade arv 274 päeva = 106,88 €/MWh/päev gaasiaastas. 3 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv 366 päeva x I kvartali (okt-dets) kalendripäevade arv 92 päeva x kvartaalne võimsustoote kordaja 1,1 = 39,48 €/MWh/päev kvartalis. Samal viisil on arvutatud ka II, III ja IV kvartali süsteemisisese ja süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhised sisendhinnad. 4 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv 366 päeva x oktoobrikuu kalendripäevade arv 31 päeva x kuine võimsustoote kordaja 1,25 = 15,12 €/MWh/päev kuus. Samal viisil on arvutatud ka ülejäänud 11 kuu süsteemisisese ja süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhised sisendhinnad. 5 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv 366 päeva x päevane võimsustoote kordaja 1,5 = 0,59 €/MWh/päev päevas. Võimsuspõhine väljundhind 2766,87 €/MWh/päev aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv 366 päeva = 7,56 €/MWh/päev päevas. 6 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv 366 päeva x päevasisene võimsustoote kordaja 1,7 = 0,66 €/MWh/päev päevasiseselt. Võimsuspõhine väljundhind 2766,87 €/MWh/päev aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv 366 päeva = 7,56 €/MWh/päev päevasiseselt.  4 (35) 10.05.2024 ja 31.05.2024 saatis Elering AS Konkurentsiametile ülevaate 2023. aastal tehtud ning aastateks 2024 ja 2025 prognoositud investeeringutest võrguteenuse järjepidevaks osutamiseks ning süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade kaudu perioodil 01.05.2023 kuni 30.04.2024 saadud tulust. 10.06.2024 saatis Konkurentsiamet ettevõtjale kirja nr 7-7/24-0094-243-1, milles osundati muu hulgas võrguteenuse hindu mõjutava asjaolu muutmise vajadusele. 19.06.2024 registreeriti Konkurentsiametis Elering AS-i korrigeeritud arvutus süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade 0,50 €/MWh/päev päevas7 ja 0,50 €/MWh/päev päevasiseselt8 kooskõlastamiseks (edaspidi Taotlus). Võrguteenuse teisi hindu ei muudetud. Alljärgnevalt on toodud Konkurentsiameti seisukohad Elering AS-i Taotluse põhjendatuse kohta. 2. LÄHTEHINNAMEETODI VALIK 2.1. Kavandatud lähtehinnameetodi hinnang Lähtehinnameetod on meetod lähtehinna määramiseks ülekandeteenuse müügitulu selle osa alusel, mis peab laekuma võimsuspõhistest ülekandetasudest (Määruse 2017/460 artikkel 3 punkt 2). Määruse 2017/460 artikli 6 lõige 1 sätestab, et lähtehinnameetodi kehtestab riiklik reguleeriv asutus (Konkurentsiamet) oma otsusega peale lõplikku konsulteerimist. Eesti, Läti ja Soome on otsustanud ühise gaasituru (FinEstLat) loomise. Esimese etapina alates 01.01.2020 viidi ellu FinEstLat ühine turupiirkond. Ühine turupiirkond peab olema turuosalistele võimalikult lihtne kasutada ja arusaadav oma ülesehituses. See eeldab koostööd riikide süsteemihaldurite ja regulaatorite vahel kasutatava lähtehinnametoodika valimisel. Sel eesmärgil viisid Balti riikide ja Soome regulaatorid läbi rahvusvahelise hanke, et tellida uurimistöö pealkirjaga „Tariff model for the natural gas entry-exit system for the common Baltic-Finnish market“. Hanke võitjaks ja uurimistöö läbiviijaks oli Baringa Partners LLP (Ühendkuningriik). Uurimistöö esimeses faasis võrreldi postmark, võimsusega kaalutud kauguse põhise (CWD) ja maatriks lähtehinnameetodeid. Võrdluse tulemused on toodud tabelis 2. 7 0,50 €/MWh/päev päevas x võrguteenuse kasutuskogus 138 446 MWh/päev aastas (vt käesoleva otsuse eelnõu punkti 2.5) x 365 päeva / 1000 (ühikute teisendamiseks tuh €-desse) = 25 266,40 tuh €. Tasuperioodi 2024 võimsuspõhine väljundhind 7,56 €/MWh/päev päevas x võrguteenuse kasutuskogus 9070 MWh/päev aastas x 366 päeva / 1000 (ühikute teisendamiseks tuh €-desse) = 25 096,33 tuh €. Tulude erinevus on tingitud võrguteenuse hinna 0,50 €/MWh/päev päevas ümardamisest kahe komakohani. 8 0,50 €/MWh/päev päevasiseselt x võrguteenuse kasutuskogus 138 446 MWh/päev aastas (vt käesoleva otsuse eelnõu punkti 2.5) x 365 päeva / 1000 (ühikute teisendamiseks tuh €-desse) = 25 266,40 tuh €. Tasuperioodi 2024 võimsuspõhine väljundhind 7,56 €/MWh/päev päevasiseselt x võrguteenuse kasutuskogus 9070 MWh/päev aastas x 366 päeva / 1000 (ühikute teisendamiseks tuh €-desse) = 25 096,33 tuh €. Tulude erinevus on tingitud võrguteenuse hinna 0,50 €/MWh/päev päevasiseselt ümardamisest kahe komakohani.  5 (35) Tabel 2. Lähtehinnameetodite võrdlus Hinne (4 palli süsteemis) Võimsusega Kriteerium Kaalutlus kaalutud Postmark Maatriks kaugus (CWD) Lühikeses perspektiivis postmargil madalaimad kulud tarbijatele Majanduslik (kõige kõrgem tarbijate heaolu), sest odavaim gaas pääseb alati 3 2 2 efektiivsus turule. CWD ja maatriks annavad paremaid stiimuleid gaasivõrgu Pikaajaline arendamiseks (laiendamiseks). 2 3 3 tarbijate heaolu Väheoluline gaasitarbimise kahanemise tingimustes. Erinevate tarneallikate võrdne kohtlemine soodustab konkurentsi. Sisendtariifide erinevuse võib domineeriv tarnija ära kasutada Konkurents erinevate gaasihindade kehtestamisega, mis pärsivad konkurentsi. 3 2 1 gaasiturul Madala nõudluse paindlikkuse juures väljundtariifide erinevus ei avalda mõju konkurentsile. Lihtsus ja Postmark on kõige lihtsam ja arusaadavam meetod tarbijatele. 3 2 1 arusaadavus Maatriks on kõige töömahukam ja keerulisem meetod. Süsteemihaldurite vahelise Postmark tekitab suurima rahavoo süsteemihaldurite vahel. 1 2 3 ragavoogude Maatriks kõige vähem. minimiseerimine Kokku 12 11 10 Tabelist 2 nähtub, et kõige paremaid tulemusi tarbijatele annab postmark lähtehinnameetod. Baringa Partners LLP leidis uurimistöös, et postmark lähtehinnameetodi sotsiaalne heaolu regioonis on 39 mln € suurem võimsusega kaalutud kauguse põhisest (CWD) lähtehinnameetodist ja 296 mln € suurem maatriks lähtehinnameetodist. Tavapärase postmark lähtehinnameetodi (kõigis sisendites on sama hind ja kõigis väljundites on sama hind) suurimaks puuduseks on suured ülekandesüsteemihaldurite vahelised rahavood, mida tuleb kompenseerida süsteemihaldurite omavahelise hüvitamise mehhanismi (ITC) kaudu. ITC minimeerimiseks leppisid Eesti, Läti ja Soome kokku järgmises lähtehinnameetodi ühisosas: • igale riigile arvutatakse eraldi postmark lähtehinnameetodiga sisend-väljundhinnad; • ühtses gaasiturus osalevate riikide ühenduspunktid kaotatakse (kaasa arvatud Inčukalnsi gaasihoidla); • ühise gaasituru sisendpunktide sisendhinnad kohandatakse iga riigi regulaatori poolt ulatuses, et saavutatakse Euroopa Liidu keskmine hind koos standardveaga (alus Määruse 2017/460 artikkel 6 lõige 4 punkt c); • süsteemihaldurite vahelised rahavood (ITC) minimiseeritakse riikide erinevate väljundhindade abil; • ühtses gaasiturus osalevad riigid kasutavad ühtlustatuid võimsustoodete kordajaid ja hooajategureid (alus Määruse 2017/460 artikkel 13).  6 (35) Kavandatud lähtehinnameetodi (postmark meetod koos eespool toodud ühisosa erisustega) hinnang vastavalt Määruse 2017/460 artiklile 7: • postmark lähtehinnameetod on kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikliga 13, sest sellel meetodil kujundatud võrguteenuse tariifid on läbipaistvad, võtavad arvesse süsteemi terviklikkuse ja selle edasiarendamise vajadust ning peegeldavad tegelikke kulusid. Tariife kohaldatakse mittediskrimineerival viisil. • postmark lähtehinnameetod võimaldab võrgukasutajatel arvutada piisavalt täpselt prognoositav lähtehind, kasutades konsultatsioonis avaldatud kulukomponente ja prognoositavaid võimsuse koguseid; • postmark lähtehinnameetod võimaldab arvesse võtta ülekandeteenuse tegelikke kulusid igas turupiirkonnas osaleval riigil; • võrdsed piirkonna sisendhinnad ja riigiti võrdsed väljundhinnad tagavad võrgukasutajate võrdse kohtlemise riigiti. Kuna turupiirkonna ühenduspunktidel tariife ei rakendata, siis põhjendamatut ristsubsideerimist ei esine. • turupiirkonna ühtne võrdne sisendhind väldib mittevajalikke riikidevahelisi ülekandemahtusid, mistõttu on lõppkasutajatele mahurisk minimiseeritud; • postmark lähtehinnameetod, kus sisendhinnad turupiirkonnas on ühtlustatud, ei moonuta piiriülest gaasi kaubandust. 2.2. Kavandatud lähtehinnameetodi võrdlus võimsusega kaalutud kauguse põhise lähtehinnameetodiga Määruse 2017/460 artikkel 26 näeb konsulteerimisel ette, et kui kavandatud lähtehinnameetod erineb võimsusega kaalutud kauguse lähtehinnameetodist, siis tuleb läbi viia kõnealuste meetodite võrdlus (Metoodika punkt 6). Võimsusega kaalutud kaugusel põhinevas lähtehinnameetodis võetakse arvesse järgmist (Metoodika punkt 6.1): a) ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest; b) eeldatav lepinguline võimsus igas sisendpunktis või sisendpunktide klastris ja igas väljundpunktis või väljundpunktide klastris; c) kui sisend- ja väljundpunktid saab ühendada asjakohasesse voolustsenaariumi, siis lühim vahekaugus piki voolurada sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja väljundpunkti või väljundpunktide klastri vahel; d) sisend- ja väljundpunktide kombinatsioonid, kui mõni sisend- või väljundpunkt sobib voolustsenaariumi; e) sisendi-väljundi tulujaotus peab olema 50:50. Kui sisend- või väljundpunkte ei saa ühendada voolustsenaariumi, siis neid sisend- ja väljundpunkte arvesse ei võeta (Metoodika punkt 6.1). Konkurentsiamet, lähtunud eeltoodust ning asjaolust, et alates 2023. aasta algusest ei ole Elering AS-il ühtegi sisendpunkti, kust saadakse ülekandeteenuste tulu, sest Värska ja Narva piiripunktides (võrguühenduspunktid Venemaaga) on kaubandus alates 2023. aasta algusest Vabariigi Valitsuse 29.09.2022 määruse nr 939 alusel keelatud ning Paldiski LNG ühenduse kasutamine on ebatõenäoline, siis seetõttu ei ole Elering AS-il sisendpunkte, mida ühendada voolustsenaariumi. Tulenevalt eelnevast ei ole võimalik läbi viia võimsusega kaalutud kauguse 9 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 27 lõike 1 alusel, määruse nimetus „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine maagaasi ja veeldatud maagaasi ostu keeluks seoses Venemaa Föderatsiooni agressiooniga Ukrainas, mida toetab Valgevene Vabariik“.  7 (35) lähtehinnameetodist erinevaks kavandatud lähtehinnameetodi võrdlust eelmainitud kaugusepõhise lähtehinnameetodiga. Seetõttu ei pea Konkurentsiamet vajalikuks käesolevas otsuse eelnõus välja tuua Määruse 2017/460 artiklis 8 sätestatud valemeid, mis on aluseks võimsusega kaalutud kaugusel põhinevate lähtehindade arvutamisel. Konkurentsiamet, võtnud arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et Eestis on jätkuvalt mõistlik kasutada postmark lähtehinnameetodit. Tulenevalt eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks Elering AS-i Taotluses kasutatud postmark lähtehinnameetodit. 2.3. Ülekandesüsteemi skeem koos tehnilise teabega Tasuperioodil on süsteemihalduri Elering AS omanduses ja gaasi ülekande teenuse osutamiseks opereerimisel Eesti gaasi ülekandevõrk, mis koosneb 976,3 km torustikust, sellest 39,0 km on Balticconnectori meretorustik, 4 gaasimõõtejaamast, kus toimub ülekandevõrku siseneva gaasi koguste mõõtmine ja gaasi kvaliteedi määramine, 37 gaasijaotusjaamast (GJJ), kus toimub ülekandevõrgust väljuva gaasi rõhu redutseerimine, koguste mõõtmine, lõhnastamine ja kokkulepitud tarbimisrežiimi tagamine ning 1 gaasireguleerjaamast (Kiili GRJ), mis võimaldab ülekandevõrgu osasid juhtida erinevatel töörõhkudel. Samuti toimub Kiili GRJ-s Balticconnector süsteemi torustikust väljuva gaasikoguse mõõtmine, kuid Kiili GRJ ei liigitu otseselt gaasimõõtejaama alla. Paldiski gaasimõõtejaam võimaldab Eesti poolel Balticconnectorit läbiva gaasi kogust kahesuunaliselt mõõta. Süsteemihaldurite vahelise koostöö kokkuleppe alusel hakatakse gaasikoguseid mõõtma nii Soome poolel Inkoo gaasimõõtejaamas ja Eesti poolel Paldiski gaasimõõtejaamas vaheldumisi. 2022. aasta lõpus valmis ka võrguühendus võimaliku LNG ujuvterminali ühendamiseks ülekandevõrguga (vt joonis 1). Joonis 1. Eesti gaasi ülekandevõrk  8 (35) Gaasitorustikest annab detailsema ülevaate alljärgnev tabel 3. Tabel 3. Elering AS-i gaasitorustike andmed Maksimaalne Pikkus, Läbimõõt töörõhk (MOP), Gaasitorustik Ehitusaasta km (DN), mm bar Vireši - Tallinn 1991/92 202,4 700 49,0 Vändra - Pärnu 2005/06 50,2 250 54,0 Tallinn - Jõhvi I 1951/53 97,5 200 ≤ 30,0 Tallinn - Jõhvi II 1962/68 149,1 500 ≤ 30,0 Kohtla-Järve - Narva 1955 45,1 350/400 ≤ 30,0 Irboska - Värska GMJ 1975 10,1 500 48,0 Värska GMJ - Tartu 1975 75,8 500 39,5 Tartu - Rakvere 1979 132,8 500 30,6 Irboska - Inčukalns 1984 21,3 700 50,3 Pihkva - Riia 1972 21,3 700 50,3 Kiili - Paldiski (Balticconnector) 2019 53,7 700 54,0 Balticconnector’i meretorustik 2019 39,0 500 80,0 Paldiski LNG ühenduse maismaatorustik 2022 0,7 500 80,0 Paldiski LNG ühenduse meretorustik 2022 0,8 500 80,0 Harutorustikud 1951/2013 78,0 - - Kokku 977,8 Kompressorjaamade andmed on järgmised: Paldiski kompressorjaam: • kompressorjaama tarbitav võimsus ca 6-10 MW • kompressorjaama gaasi ülekandevõimsus 81,2 GWh/päevas. Puiatu kompressorjaam: • kompressorjaama tarbitav võimsus ca 6-10 MW • kompressorjaama ülekandevõimsus 105 GWh/päevas. 2.4. Gaasi ülekandesüsteemi tehniline läbilaskevõimsus, tavatingimustel läbilaskevõimsus, eeldatav kasutatav läbilaskevõimsus ning gaasi kogus ja gaasivoo suund sisend- ja väljundpunktides Eesti gaasi ülekandesüsteemi tehniline läbilaskevõimsus, tavatingimustel läbilaskevõimsus, eeldatav kasutatav läbilaskevõimsus ning gaasi kogus ja gaasivoo suund on toodud tabelis 4. Tabel 4. Eesti gaasi ülekandesüsteemi võimsused, gaasi kogus ja gaasivoo suund sisend- ja väljundpunktides Tava- Eeldatav Tehniline tingimustel kasutatav Gaasi läbilaske- läbilaske- läbilaske- kogus, Sisend- ja/või Piiripunkt / võime10, võime11, võimsus, GWh Gaasi liikumise väljundpunkt ühenduspunkt GWh/päevas GWh/päevas GWh/päevas aastas suund 64,2 3 859,0 Eestist Lätti Karksi Ühenduspunkt 105,0 73,5 82,6 7 998,0 Lätist Eestisse 69,1 5 307,6 Eestist Soome Paldiski Ühenduspunkt 81,2 56,8 69,4 5 113,4 Soomest Eestisse Paldiski LNG ühendus Piiripunkt 81,2 81,2 0,0 0,0 Eestist Eestisse 10 Tehniline läbilaskevõime on torustike arvutuslik läbilaskevõime maksimaalsetel rõhkudel sisendpunktides, mida torustike tehniline seisukord võimaldab rakendada. 11 Tavatingimustel läbilaskevõime on torustike arvutuslik läbilaskevõime tavapärastel rõhkudel sisendpunktides.  9 (35) Tava- Eeldatav Tehniline tingimustel kasutatav Gaasi läbilaske- läbilaske- läbilaske- kogus, Sisend- ja/või Piiripunkt / võime10, võime11, võimsus, GWh Gaasi liikumise väljundpunkt ühenduspunkt GWh/päevas GWh/päevas GWh/päevas aastas suund Kaubanduseks Narva Piiripunkt 0,0 0,0 0,0 0,0 suletud Kaubanduseks Värska Piiripunkt 0,0 0,0 0,0 0,0 suletud Eestist, Lätist ja Soomest 13 111,4 Eestisse KOKKU 267,4 211,5 82,6 Läbi Eesti Lätti 9 166,6 ja Soome Eestisse jääv 3 944,8 gaas Eesti gaasi ülekandesüsteemi tehniline läbilaskevõime kokku on 267,4 GWh/päevas (eeldusel, et Paldiski LNG ühendusega on liidetud regasifitseerimise võimekusega ujuterminal). Tavatingimustel on ülekandesüsteemi läbilaskevõime kokku 211,5 GWh/päevas. Balticconnector’i kaudu võib gaasivoog liikuda nii Soomest Eestisse või Lätti (Eestit läbiv) kui ka vastupidi. Värska ja Narva piiripunktides on kaubandus alates 2023. aasta algusest Vabariigi Valitsuse 29.09.2022 määruse nr 9312 alusel keelatud ja seetõttu on Narva ja Värska punktide läbilaskevõimsus 0 GWh/päevas. Torustike läbilaskevõimest maksimaalselt kasutatavaks võimsuseks (eeldatav kasutatav läbilaskevõimsus) on arvestatud perioodil 01.10.2022 kuni 30.09.2023 tegelikult ühe tunni jooksul maksimaalselt kasutatud võimsuse alusel arvutatud päevavõimsus (perioodi maksimaalne tunnivõimsus x 24 tundi). Perioodiks on valitud viimane 12-kuuline periood enne Balticconnector’i merealuse toruühenduse sulgemist toruühenduse vigastuse tõttu. Eesti gaasi ülekandevõrku siseneva ning võrgust väljuva gaasi kogused ja liikumissuunad on leitud järgmiselt: a) Eestisse jääva gaasi koguse (3944,8 GWh aastas) aluseks on võetud Elering AS-i Taotluse esitamise kuule (mai) eelnenud viimase 12 kuu ehk perioodi 01.05.2023 kuni 30.04.2024 tegelik gaasikogus; b) läbi Eesti Lätti ja Soome suunduva gaasi koguseks (9166,6 GWh aastas), s.h Karksi ja Paldiski ühenduspunktide lõikes (vastavalt 3859,0 GWh aastas ja 5307,6 GWh aastas), on arvestatud Balticconnector’i merealuse toruühenduse vigastuse tõttu toruühenduse sulgemise kuule eelnenud viimase 12 kuu ehk perioodi 01.10.2022 kuni 30.09.2023 tegelik gaasikogus; c) Eestist, Lätist ja Soomest Eestisse suunduv gaasikogus (13 111,4 GWh aastas) moodustub Eestisse jääva gaasi koguse (3944,8 GWh aastas) ja läbi Eesti Lätti ja Soome suunduva gaasi koguse (9166,6 GWh aastas) summeerimisel (3944,8 GWh aastas + 9166,6 GWh aastas = 13 111,4 GWh aastas). Karksi ja Paldiski ühenduspunktide lõikes kajastatud Eestisse suunduvad gaasikogused (vastavalt 7998,0 GWh aastas ja 5113,4 GWh aastas) on arvutatud eeltoodud gaasikoguse (13 111,4 GWh aastas) korrutamisel perioodil 01.10.2022 kuni 30.09.2023 tegelikult ühenduspunktide lõikes Eestisse sisenenud gaasi koguste alusel kalkuleeritud osakaaludega (nimetatud perioodil sisenes Eesti gaasi ülekandevõrku 12 341,5 GWh gaasi, millest 61% ehk 7527,9 GWh 12 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 27 lõike 1 alusel, määruse nimetus „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine maagaasi ja veeldatud maagaasi ostu keeluks seoses Venemaa Föderatsiooni agressiooniga Ukrainas, mida toetab Valgevene Vabariik“.  10 (35) suundus Eestisse Karksi ühenduspunktist ning 39% ehk 4813,6 GWh Paldiski ühenduspunktist). Seega Karksi ja Paldiski ühenduspunktidest Eestisse suunduvad gaasikogused on saadud matemaatilise tehtega 13 111,4 GWh aastas x 61% = 7998,0 GWh aastas ning 13 111,4 GWh aastas x 39% = 5113,4 GWh aastas. 2.5. Süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhise väljundhinna arvutamisel aluseks võetavad lepingulised võimsused väljundpunktides Võrgukasutuse lepingulistele võimsustele hinnangu andmine on oluline, kuna üldjuhul on need aluseks lähtehindade arvutamisel. Lähtehind saadakse, kui võrgukasutuse võimaldamiseks ehk gaasi ülekandeteenuse osutamiseks vajalike põhjendatud kulude ja tulukuse summa ehk ülekandeteenusega seotud tulu jagatakse võrgukasutuse eeldatava lepingulise võimsusega (Metoodika punkt 5.7). Samas võivad lähtehinnad kujuneda ka muude põhjendatud parameetrite alusel. Võrguteenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral teostatakse müügikoguse leidmiseks täiendav analüüs (MGS § 232 lõige 1). MGS ei määratle millistes ühikutes ja kuidas peaks müügikogust (ja hindu) arvestama (võimsuspõhine või kaubapõhine müügikogus ja hind). Määruse 2017/460 artikkel 4 sätestab, et üldjuhul kasutatakse võimsuspõhiseid ülekandetasusid, erandkorras võib riikliku reguleeriva asutuse heakskiidul koguda osa ülekandeteenuse tulust kaubapõhiste ülekandetasudena kui on täidetud järgmised tingimused (Metoodika punkt 7.2): • tasu kogutakse selleks, et katta kulud, mis on peamiselt tingitud gaasi kogusest; • tasu arvutatakse eeldatavate või varasemate gaasi koguste või mõlema järgi ja tasu kehtestatakse nii, et see on ühesugune kõikides sisend- ja väljundpunktides. Metoodika võimaldab kasutada nii võimsuspõhist müügikogust [MWh/päev aastas] kui ka kaubapõhist müügikogust [MWh aastasel perioodil] (Metoodika punkt 7.3). Müügikogus prognoositakse alljärgnevate komponentide lõikes (Metoodika punkt 7.4): • süsteemisisese võrgukasutuse ülekandevõimsus [MWh/päev aastas] ja/või kaubapõhine kogus MWh aastas (tasakaalus võrgu puhul sisendkogus võrdub väljundkogusega); • süsteemidevahelise võrgukasutuse ülekandevõimsus [MWh/päev aastas] ja/või kaubapõhine kogus MWh aastas (tasakaalus võrgu puhul sisendkogus võrdub väljundkogusega). Elering AS-i esitatud andmed süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhise väljundhinna arvutamisel aluseks võetavate väljundpunktide lepinguliste võimsuste osas (kokku 138 446 MWh/päev aastas) Esitatud andmetest tulenevalt arvestab Elering AS tasuperioodiks13 süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhise väljundhinna arvutamisel väljundpunktide lepingulisteks võimsusteks kokku (edaspidi võrgukasutusvõimsus) 138 446 MWh/päev aastas. Nimetatud võimsuse aluseks on Elering AS-i ja võrguteenuse kasutajate vahel kokku lepitud maksimaalsed võrgukasutusvõimsused, millest annab ülevaate tabel 5. 13 Tasuperiood on ajavahemik, mille jooksul kohaldatakse teatavat lähtehinnataset ning mille miinimumkestus on üks aasta ja maksimumkestus reguleerimisperioodi pikkus (Määruse 2017/460 artikkel 3 punkt 23). Käesolevas otsuse eelnõus käsitleb Konkurentsiamet tasuperioodina 2025. aastat, milleks kooskõlastatavad võrguteenuse hinnad võivad kehtida kuni reguleerimisperioodi lõpuni ehk 2029. aasta lõpuni, juhul kui süsteemihaldur ei taotle hindade muutust varem. Reguleerimisperiood on ajavahemik, mille kohta kehtestatakse lubatud või sihttulu üldnormid vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punktile a (Määruse 2017/460 artikkel 3 punkt 5).  11 (35) Tabel 5. Elering AS-i ja võrguteenuse kasutajate vahel kokku lepitud maksimaalsed võrgukasutusvõimsused vastavalt esitatud andmetele Maksimaalne Maksimaalne Maksimaalne võrgukasutus- võrgukasutus- võrgukasutus- võimsus, Rea Võrguteenuse võimsus, võimsus, MWh/päev nr kasutaja Mõõtepunkt (MT) m3/h aastas MWh/h aastas aastas 1 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 2 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 3 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 4 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 5 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 6 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 7 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 8 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 9 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 10 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 11 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 12 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 13 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 14 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 15 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 16 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 17 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 18 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 19 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 20 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 21 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 22 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 23 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 24 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 25 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 26 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 27 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 28 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 29 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 30 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 31 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 32 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 33 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 34 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 35 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 36 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 37 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 38 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 39 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 40 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 41 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 42 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 43 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 44 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 45 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 46 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 47 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ 48 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./ Kokku 549 390 5 768,6 138 446,4  12 (35) Konkurentsiameti seisukoht võrgukasutusvõimsuse osas Esitatud andmetest selgub, et Elering AS on võrgukasutusvõimsuseks arvestanud võrguteenuse kasutajatega kokku lepitud maksimaalsed võrgukasutusvõimsused. Võttes arvesse asjaolu, et nimetatud võrgukasutusvõimsused on käesoleva otsuse eelnõu koostamise ajal teada olevatest andmetest kõige ajakohasemad, siis ei pea Konkurentsiamet põhjendatuks lähtuda võrgukasutusvõimsuse prognoosimisel MGS § 232 lõikes 1 sätestatud viimase kolme kalendriaasta aritmeetilisest keskmisest müügikogusest. Konkurentsiamet on seisukohal, et võrgukasutusvõimsuste arvestamisel on asjakohane lähtuda viimastest teadaolevatest tegelikest lepingulistest võimsustest, nagu on võrguettevõtja teinud. Tegelikest lepingulistest võimsustest lähtumist on pidanud õigeks oma 10.06.2024 vastuses Konkurentsiameti 07.06.2024 pöördumisele ka koostööamet (ACER).14 Tulenevalt eeltoodust aktsepteerib Konkurentsiamet Elering AS-i arvestatud tasuperioodi võrgukasutusvõimsust 138 446 MWh/päev aastas. 3. ÜLEKANDETEENUSEGA SEOTUD TULU ANALÜÜS MGS § 8 lõige 2 sätestab, et gaasiettevõtja peab raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestama põhimõtted, mille kohaselt peetakse arvestust gaasi ülekande, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid kohustatud seda tegema nendel tegevusaladel eraldi tegutsevad ettevõtjad. MGS § 8 lõige 22 kohaselt peab gaasiettevõtja kehtestama oma raamatupidamiseeskirjad varade ja kohustuste ning tulude ja kulude jaotamise osas, mida järgitakse MGS § 8 lõikes 2 nimetatud tegevusalade arvestuses. Hinnamenetluses jaotab Konkurentsiamet ülekandeteenusega seotud sihttulu komponendid järgmiselt (eristades süsteemisiseseid ja süsteemidevahelisi ülekande komponente) (Metoodika punkt 5.2.): 1) muutuvkulud; 2) tegevuskulud; 3) põhivara kulum; 4) põhjendatud tulukus. Muutuvkulud on seotud selliste teenuste või kaupade kasutamisega, mis on otseselt seotud gaasi võrguteenuse müügikogusega (näiteks võrgu käitamise gaasikogus, rõhu regulaatorites (alandajates) gaasi soojendamiseks vajalik elektri- või gaasienergia kulu ning kompressorite käitamise kulu jms) (Metoodika punkt 9.2). Muutuvkulud saadakse vajalike teenuste või kaupade soetamise põhjendatud hindade korrutamisel teenuse või kauba ostukogusega (Metoodika punkt 9.3). Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavaid kulusid (Metoodika punkt 8.2). Mittekontrollitavaid hindu ja kulusid ei mõjutata ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad täielikult ettevõtjavälistest teguritest (näiteks administratiivselt reguleeritavad teenuste tasud) (Metoodika punkt 8.1). Juhul, kui mittekontrollitavad kulud on põhjendatud (tõendatud), rakendatakse nende suhtes täielikku hindades kajastamise printsiipi (Metoodika punkt 8.3). Süsteemihalduri puhul arvestatakse spetsiifilisi tulusid ja kulusid: näiteks süsteemihaldurite vaheliste transiidivoogude kompensatsiooni mehhanismi (ITC) tulusid ja kulusid, vastukaubanduse tulusid ja kulusid jne. Nimetatud kulude ja tulude arvestus on järjepidev (Metoodika punkt 8.4). Tegevuskulud on kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit. Tegevuskulud ei ole otseselt seotud müügikogusega ning ettevõtja saab nimetatud kulusid mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu (v.a mittekontrollitavad tegevuskulud). Tegevuskulude hulka arvestatakse ettevõtja poolt teostatud gaasivõrgu hooldus- ja 14 Agency for the Cooperation of Energy Regulators  13 (35) remondikulud, sisseostetavad tööd ja teenused, müügikulud, transpordikulud, rendikulud, infotehnoloogilised kulud, bürookulud, tööjõukulud, mittekontrollitavad kulud (riigilõiv, maamaks, riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise tasu) (Metoodika punkt 10.2). Hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse alljärgnevatest printsiipidest (MGS § 232 lõige 3): 1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi (THI) dünaamikaga; 2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud); 3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste ettevõtjate kuludega. Kulude dünaamika jälgimine ajas tähendab aastate lõikes ettevõtja tegevuskulude muutuse võrdlemist THI-ga. Üldjuhul ei tohi monopoolses seisus oleva ettevõtja tegevuskulud kasvada enam kui kasvavad vabaturuteenuseid osutavate ettevõtjate kulud, mis kokkuvõtvalt väljenduvad THI kasvus. Regulatiivses tegevuses võtab Konkurentsiamet THI rakendamisel arvesse ka MGS § 232 lõikes 3 sätestatud kohustust lähtuda hinda lülitatavate kulude puhul kuluefektiivsusest. THI varasemate aastate väärtused võetakse Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee ning jooksva aasta väärtus võetakse Rahandusministeeriumi majandusprognoosist, mis on avaldatud veebilehel www.fin.ee (Metoodika punkt 10.3). Kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüsi teostamiseks peab ettevõtja esitama tegevuskulude detailse jaotuse kolme viimase majandusaasta lõikes ning prognoosi tasuperioodiks. Lisaks peab ettevõtja põhjendama taotletavate tegevuskulude vajadust, muutust ja kuluefektiivsust peamiselt alljärgnevatest põhimõtetest lähtudes (Metoodika punkt 10.4): • kulud peavad olema eelnevatel perioodidel reaalselt tehtud (tõestuseks arved, lepingud, makstud palgad jms); • kulud peavad olema otseselt seotud võrguteenuse osutamisega (vajadusel kulude jaotamine erinevate tegevuste vahel); • kulud peavad olema vajalikud võrguteenuse osutamiseks (tõestuseks ettevõtja selgitused, kuidas kulu muutis tarbijale osutatud teenust, näiteks võrguteenuse kvaliteeti); • kulud on tehtud kõige efektiivsemal viisil (tõestuseks hinnapakkumiste küsimise dokumendid ja vastused nendele). Tegevuskulude põhjendatuse hindamisel on Konkurentsiametil õigus kaasata vajadusel eksperte (Metoodika punkt 10.4). Ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste ettevõtjate kuludega pole ülekandesüsteemihalduri puhul riigisiseselt võimalik, kuna Eestis on ainult üks ülekandesüsteem. Rahvusvaheline võrdlemine ei pruugi olla mõistlik, kuna erinevate riikide ülekandesüsteemihaldurid tegutsevad erinevas majanduskeskkonnas (Metoodika punkt 10.5).  14 (35) Hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid (MGS § 232 lõige 2): 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi; 3) põhitegevusega mitteseotud kulusid; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 5) finantskulusid; 6) dividendide tulumaksukulu; 7) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks. Põhivara kulum (kapitalikulu) on teenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud põhivara (v.a maa) amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul (Metoodika punkt 2.16). Põhivara kulumi arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine võrguteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea15 jooksul (Metoodika punkt 11.3). Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale (MGS § 232 lõige 9). Kuluminorm on vara kasuliku tehnilise eluea pöördväärtus. Erinevatel põhivaradel võib olla erinev kasulik tehniline eluiga ja seega ka kuluminorm. Põhivara kasuliku tehnilise eluea põhjendamisel kontrollib Konkurentsiamet järgmisi asjaolusid (Metoodika punkt 11.4): a) põhivara eeldatav kasutamise aeg; b) põhivara oodatav füüsiline kulumine; c) põhivara tehniline või moraalne vananemine. Põhivara kulumi arvestuses rakendatakse lineaarset meetodit (Metoodika punkt 11.5). Põhivara kulum arvutatakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara soetusmaksumuse ja põhivara kasulikule elueale vastava kuluminormi alusel (Metoodika punkt 11.6). Jooksval kalendriaastal investeeritud põhivara võetakse selle aasta põhivara kulumi arvestusse nii, et investeeritud vara soetusmaksumus korrutatakse koefitsiendiga 0,5. Järgnevatel aastatel põhivara kulumi arvestuses arvestatakse kogu soetusmaksumusega. Jooksval aastal arvestusest eemaldatud reguleeritava põhivara (müük, likvideerimine, mahakandmine) võetakse selle aasta põhivara kulumi arvestusse nii, et eemaldatud põhivarade soetusmaksumus korrutatakse koefitsiendiga 0,5 (Metoodika punkt 11.7). Põhjendatud tulukus on ärikasum, mis arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja kaalutud keskmise kapitali hinna korrutisena (Metoodika punkt 2.18). MGS § 23 lõike 3 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind (MGS § 23 lõige 31). Põhjendatud tulukuse arvutamine toimub põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali suurus, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga (MGS § 232 lõige 7). MGS § 232 lõikes 7 nimetatud käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral teostatakse käibekapitali suuruse leidmiseks täiendav analüüs (MGS § 232 lõige 8). Kaalutud keskmise kapitali hinna ehk WACC-i leidmiseks on Konkurentsiamet välja töötanud juhendmaterjali nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“, mis kinnitati 19.07.2023 Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2023-015. Nimetatud juhend, milles on toodud kaalutud keskmised kapitali hinnad elektri-, soojuse-, gaasi-, vee- ja universaalse postiteenuse ettevõtjatele, on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel 15 Põhivara kasulik tehniline eluiga on periood, mille jooksul ettevõtja poolt vara tõenäoliselt kasutatakse ning mis võtab arvesse põhivara oodatavat füüsilist (tehnilist) kulumist ning IT-ga seotud põhivara puhul ka moraalset vananemist (Metoodika punkt 2.15).  15 (35) http://www.konkurentsiamet.ee. Juhendi punktis 5 on tabelis 8 kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) gaasi põhivõrguettevõtjale 6,25%. Sihttulu on eeldatavate ülekandeteenuste ja ülekandega mitteseotud teenuste eest saadava tulu summa, mida ülekandesüsteemihaldur saab aastasel reguleerimisperioodil hinnalaega reguleerimiskorra alusel. Ülekandeteenusega seotud tulud koosnevad sarnaste ühenduspunktide rühmade (süsteemisisesed sisendpunktid ja väljundpunktid, süsteemidevahelised sisend-väljundpunktid) võimsuse ja/või kauba ülekandmise tulust. Ülekandeteenusega mitteseotud tulud on tulud, mida ülekandesüsteemihaldur saab jaotusteenuse osutamisest ja muudest osutatavatest ülekandega mitteseotud teenustest (võimalikud tulud on näiteks enampakkumistest saadud täiendav tulu, alakasutustasu tulu, andmevahetusplatvormi käitamise ja päritolutunnistuste väljastamise tulud jms) (Metoodika punkt 3). Määruse 2017/460 kohaselt arvutatakse süsteemihalduri sihttulu alljärgneva valemiga16 (Metoodika punkt 5.3): 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑆 = 𝑅𝑆−ü𝑘 + 𝑅𝑚𝑠 = 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 +𝑅𝑚𝑠 kus: RS - süsteemihalduri sihttulu; RS-ük - ülekandeteenusega seotud tulu; 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 - tulu, mis saadakse võimsustasudest, mida kogutakse 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 süsteemisisese võrgukasutuse eest; 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 - tulu, mis saadakse võimsustasudest, mida kogutakse 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 süsteemidevahelise võrgukasutuse eest; Rms - ülekandeteenusega mitteseotud tulu. Süsteemisisese ja süsteemidevahelise võrgukasutuse ülekandeteenustega seotud tulud määratletakse alljärgnevate valemite alusel (Metoodika punkt 5.4): 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 = 𝑀𝐾𝑐𝑎𝑝 + 𝑇𝐾𝑐𝑎𝑝 + 𝑃𝐾𝑐𝑎𝑝 + 𝑃𝑇𝑐𝑎𝑝 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 = 𝑀𝐾𝑐𝑎𝑝 + 𝑇𝐾𝑐𝑎𝑝 + 𝑃𝐾𝑐𝑎𝑝 + 𝑃𝑇𝑐𝑎𝑝 kus: MK - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste võimsuspõhiste (cap) teenuste muutuvkulud; TK - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste võimsuspõhiste (cap) teenuste tegevuskulud; PK - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste võimsuspõhiste (cap) teenuste põhivara kulum; PT - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste võimsuspõhiste (cap) teenuste põhjendatud tulukus. 16 Kuna Elering AS ei soovi rakendada kaubapõhiseid ülekandetasusid, siis toodud valem ning kõik teised edaspidi toodud valemid ei sisalda valemite lihtsustamise eesmärgil kaubapõhiste ülekandetasudega seotud komponente.  16 (35) Seega sihttulu määratletakse põhjendatud kulude ning põhjendatud tulukuse summana (ex-ante regulatsioon), millele lisatakse eelneva perioodi ülekandeteenusega mitteseotud tulud (ex-post regulatsioon) (Metoodika punkt 3). Teiselt poolt kogutakse süsteemihalduri sihttulu (Rs) alljärgnevas valemis toodud teenuste müügist (Metoodika punkt 5.6): 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑆 = 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 + 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 + 𝑅𝑚𝑠 kus: RS - süsteemihalduri sihttulu; 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 = 𝑅𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 - süsteemisisese võrgukasutuse 𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 sisendpunktide võimsuse (cap) ülekandmise tulu summa; 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 = 𝑅𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 - süsteemisisese võrgukasutuse 𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 väljundpunktide võimsuse (cap) ülekandmise tulu summa; 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 süsteemidevahelise võrgukasutuse 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 = 𝑅𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 - sisendpunktide võimsuse (cap) ülekandmise tulu summa; 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 - süsteemidevahelise võrgukasutuse 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 = 𝑅𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 väljundpunktide võimsuse (cap) ülekandmise tulu summa. Rms - ülekandeteenusega mitteseotud tulu. Ülekandeteenuse sisend-väljundkordajad süsteemisisese võrgukasutuse puhul arvutatakse alljärgneva valemiga (Metoodika punkt 5.6): 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝐾𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑗𝑎 𝐾𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 , 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 kus: 𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝐾𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 ja 𝐾𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 - tegurid, mis iseloomustavad sisendi tulude ja väljundi tulude suhet süsteemisisese võrgukasutuse tuludesse. Nende tegurite summa on 1. Ülekandeteenuse sisend-väljundkordajad süsteemidevahelise võrgukasutuse puhul arvutatakse alljärgneva valemiga (Metoodika punkt 5.6): 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝐾𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 = 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑗𝑎 𝐾𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 = 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑  17 (35) kus: 𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝐾𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 ja 𝐾𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 - tegurid, mis iseloomustavad sisendi tulude ja väljundi tulude suhet süsteemidevahelise võrgukasutuse tuludesse. Nende tegurite summa on 1. Kogu süsteemi sisendi ja väljundi tulude jaotusse suhtarvud arvutatakse alljärgneva valemiga (Metoodika punkt 5.6): 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝐾𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑗𝑎 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 + 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝐾𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 + 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 Kordaja K väärtused näitavad, kuidas erinevad turuosalised panustavad ülekandeteenuse tuludesse (Metoodika punkt 5.6). Süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamise hindamisel tuuakse välja, mil määral esineb ristsubsideerimist süsteemisisese ja süsteemidevahelise võrgukasutuse puhul kavandatud lähtehinnameetodi alusel. Süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamise hindamisel lähtutakse Määruse 2017/460 artiklis 5 toodud regulatsioonist alljärgnevalt (Metoodika punkt 5.5): a) arvutatakse süsteemisisesest võrgukasutusest saadav ettenähtud tulu ülekandmise eest nii sisend- kui ka väljundpunktides jagatuna süsteemisisese võrgukasutuse asjaomase kulukäituriga järgmiste valemitega: 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑎𝑝 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝐷𝑟𝑖𝑣𝑒𝑟𝑐𝑎𝑝 kus: 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 - võimsuspõhine kulukäitur, millega kirjeldatakse süsteemisisest 𝐷𝑟𝑖𝑣𝑒𝑟𝑐𝑎𝑝 võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide süsteemisiseste sisend- ja väljundpunktide või punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav lepinguline võimsus [MWh/päev]; b) arvutatakse süsteemidevahelisest võrgukasutusest saadav tulu ülekandmise eest nii sisend- kui ka väljundpunktides jagatuna süsteemidevahelise võrgukasutuse asjaomase kulukäituriga järgmiste valemitega: 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑎𝑝 = 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝐷𝑟𝑖𝑣𝑒𝑟𝑐𝑎𝑝  18 (35) kus: 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 - võimsuspõhine kulukäitur, millega kirjeldatakse 𝐷𝑟𝑖𝑣𝑒𝑟𝑐𝑎𝑝 süsteemidevahelist võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide süsteemidevaheliste sisend- ja väljundpunktide või punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav lepinguline võimsus [MWh/päev]; c) arvutatakse kulude jaotuse võrdlusindeks protsentides punktides a ja b sätestatud süsteemisisese suhtarvu ja süsteemidevahelise suhtarvu kaudu vastavalt järgmistele valemitele: 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 2 × |𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑎𝑝 − 𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑎𝑝 | 𝐶𝑜𝑚𝑝𝑐𝑎𝑝 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 × 100% 𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑎𝑝 Kui võrdlusindeks (Compcap) on suurem kui 10%, esitab riiklik reguleeriv asutus sellise tulemuse kohta põhjenduse otsuses. 3.1. Sihttulu kujunemine koos järelevalvetasuga Elering AS on Taotluses välja toonud, et tasuperioodi sihttuluks koos järelevalvetasuga17 arvestatakse Konkurentsiameti 01.09.2023 võrguteenuse hindade kooskõlastamise otsuses nr 7-3/2023-120 (edaspidi Konkurentsiameti otsus) põhjendatuks peetud sihttulu ja järelevalvetasu summa (vt tabel 6). Tabel 6. Elering AS-i sihttulu kujunemine koos järelevalvetasuga vastavalt Konkurentsiameti otsuses toodud andmetele18 Ühik Tasuperiood Muutuvkulud tuh € 4 687,21 Tegevuskulud tuh € 9 527,40 Põhivara kulum tuh € 7 338,95 Põhjendatud tulukus tuh € 9 185,82 Ülekandeteenusega seotud tulu tuh € 30 739,39 Ülekandeteenusega mitteseotud tulu tuh € 0,00 Sihttulu tuh € 30 739,39 Järelevalvetasu tuh € 61,48 Sihttulu koos järelevalvetasuga tuh € 30 800,86 s.h süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade kaudu saadav tulu (süsteemisisene sisendtulu) tuh € /…./ s.h süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade kaudu saadav tulu (süsteemidevaheline väljundtulu) tuh € 0,00 17 Järelevalvetasu arvutatakse MGS § 1 lõikes 21 ning konkurentsiseaduse (KonkS) § 531 sätestatu alusel. MGS § 1 lõige 21 sätestab, et ettevõtja maksab järelevalvetasu KonkS-is sätestatud alustel ja korras. KonkS § 531 lõike 4 kohaselt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS-i §-s 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 53 1 lõike 5 alusel loetakse eelnimetatud ettevõtjaks muuhulgas võrguettevõtja MGS-i tähenduses, kellel on võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohustus. KonkS § 532 lõike 1 järgi on KonkS § 531 lõikes 5 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja järelevalvetasu määr 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust. 18 Tabel 6 on koostatud MS Exceli tabelites toodud andmete alusel, mis sisaldavad numbreid täpsemalt kui on käesolevas otsuse eelnõus kajastatud. Seetõttu võib kalkulaatoriga saadav tulemus vähesel määral erineda tabelis näidatud numbritest.  19 (35) Ühik Tasuperiood s.h Paldiski ja Puiatu kompressorite käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukulude kompensatsioon (kompressorite otsese muutuvkulu kompensatsioon), mis tasutakse Elering AS-ile Soome ja Läti ülekandesüsteemihaldurite poolt süsteemihaldurite vaheliste transiidivoogude kompensatsiooni mehhanismi lepingu (ITC leping) alusel tuh € /…./ s.h süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade kaudu saadav tulu (süsteemisisene väljundtulu) tuh € /…./ Konkurentsiameti seisukoht sihttulu osas koos järelevalvetasuga, s.h süsteemisisese sisendtulu, süsteemidevahelise väljundtulu, kompressorite otsese muutuvkulu kompensatsiooni ja süsteemisisese väljundtulu osas Selleks, et kontrollida Konkurentsiameti otsuses aktsepteeritud sihttulu ja järelevalvetasu põhjendatust käesoleva otsuse eelnõu koostamise ajal, koostas Konkurentsiamet alljärgneva tabeli 7. Tabel 7. Konkurentsiameti otsuses aktsepteeritud sihttulu ja järelevalvetasu ning Konkurentsiameti kontrollarvutuse sihttulu ja järelevalvetasu kujunemine Veergudes 1 ja 2 toodud näitajate Konkurentsi- erinevus ameti [(veerg 1 / Konkurentsi- kontroll- veerg 2 - 1) x ameti otsus arvutus 100%] Ühik 1 2 3 Muutuvkulud tuh € 4 687,21 3 834,4719 -18,2% Tegevuskulud tuh € 9 527,40 9 527,40 0,0% Põhivara kulum tuh € 7 338,95 7 737,5220 5,4% Põhjendatud tulukus tuh € 9 185,82 9 620,2021 4,7% Ülekandeteenusega seotud tulu tuh € 30 739,39 30 719,59 -0,1% Ülekandeteenusega mitteseotud tulu tuh € 0,00 0,00 0,0% Sihttulu tuh € 30 739,39 30 719,59 -0,1% Järelevalvetasu tuh € 61,48 61,44 -0,1% Sihttulu koos järelevalvetasuga tuh € 30 800,86 30 781,03 -0,1% s.h süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade kaudu saadav tulu (süsteemisisene sisendtulu) tuh € /…./ /…./22 7,8% s.h süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade kaudu saadav tulu (süsteemidevaheline väljundtulu) tuh € 0,00 0,00 0,0% 19 Korrigeeritud tulenevalt võrgu käitamisega seotud gaasi ja elektrienergia ostuhindade langusest. 20 Korrigeeritud tulenevalt Elering AS-i 2023. aastal tehtud ning aastateks 2024 ja 2025 prognoositud võrguteenuse osutamisega seotud investeeringute arvesse võtmisest. Seejuures on aastate 2024 ja 2025 investeeringute prognoosi vähendatud poole (50%) võrra. 21 Korrigeeritud tulenevalt Elering AS-i 2023. aastal tehtud ning aastateks 2024 ja 2025 prognoositud võrguteenuse osutamisega seotud investeeringute arvesse võtmisest. Seejuures on aastate 2024 ja 2025 investeeringute prognoosi vähendatud poole (50%) võrra. 22 Perioodil 01.05.2023 kuni 30.04.2024 tegelikult saadud tulu alusel tasuperioodiks prognoositud tulu.  20 (35) Veergudes 1 ja 2 toodud näitajate Konkurentsi- erinevus ameti [(veerg 1 / Konkurentsi- kontroll- veerg 2 - 1) x ameti otsus arvutus 100%] Ühik 1 2 3 s.h Paldiski ja Puiatu kompressorite käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukulude kompensatsioon (kompressorite otsese muutuvkulu kompensatsioon), mis tasutakse Elering AS-ile Soome ja Läti ülekandesüsteemihaldurite poolt süsteemihaldurite vaheliste transiidivoogude kompensatsiooni mehhanismi lepingu (ITC leping) alusel tuh € /…./ /…./23 -10,9% s.h süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade kaudu saadav tulu (süsteemisisene väljundtulu) tuh € /…./ /…./ 0,5% Tabelist 7 selgub, et Konkurentsiameti otsuses aktsepteeritud sihttulu ja järelevalvetasu kokku summas 30 800,86 tuh € sisuliselt ei erine Konkurentsiameti kontrollarvutusega saadud sihttulu ja järelevalvetasu summast (30 781,03 tuh €). Seejuures ei ole sihttulu arvutamisel arvestatud võrguettevõtja aastateks 2024 ja 2025 prognoositud investeeringute mahuga, vaid ainult poolega (50%) sellest. Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et Taotluses toodud võrguteenuse hinna kooskõlastamisel võib jätkuvalt lähtuda Konkurentsiameti otsuses aktsepteeritud sihttulust koos järelevalvetasuga summas 30 800,86 tuh €, s.h: a) süsteemisisene sisendtulu summas /…./ tuh € – kujuneb Eesti, Läti ja Soome ülekandesüsteemihaldurite Elering AS, AS "Conexus Baltic Grid" ja Gasum Oy vahel 14.02.2019 sõlmitud lepingu „Agreement on the Implementation of Inter-transmission System Operator Compensation Mechanism (ITC Agreement)“ (edaspidi ITC leping) alusel; b) süsteemidevaheline väljundtulu summas 0 tuh € – süsteemidevahelist väljundtulu ei prognoositud ning jätkuvalt ei prognoosita, kuna Läti keelustas Venemaalt gaasi ostmise alates 2023. aasta algusest, mistõttu ei liigu gaas Venemaalt läbi Eesti Läti suunas ega vastupidi (Lätist Venemaale); c) kompressorite otsese muutuvkulu kompensatsioon summas /…./ tuh € – kompressorid on peamiselt vajalikud naaberriikide (Soome ja Läti) piiriülese kaubanduse huvides (naaberriikidevaheliste gaasivoogude võimaldamiseks). Tulenevalt eeltoodust kompenseeritakse Elering AS-ile Paldiski ja Puiatu kompressorite käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukulud naaberriikide ülekandesüsteemihaldurite (Gasum Oy – Soome süsteemihaldur ja AS "Conexus Baltic Grid" – Läti süsteemihaldur) poolt süsteemihaldurite (s.h Elering AS) vahel sõlmitud ITC lepingu alusel. See tähendab seda, et kõik eelmainitud kulud kompenseeritakse Elering AS-ile täismahus vastavalt tegelike kulude suurusele ning seetõttu ei lülitata mainitud kulusid ettevõtja võrguteenuse hindadesse; d) süsteemisisene väljundtulu summas /…./ tuh € – kujuneb koos järelevalvetasuga prognoositud sihttulust summas 30 800,86 tuh € süsteemisisese prognoositud sisendtulu summas /…./ tuh €, süsteemidevahelise prognoositud väljundtulu summas 0 tuh € ning kompressorite otsese muutuvkulu prognoositud kompensatsiooni summas /…./ tuh € lahutamisel. 23 Korrigeeritud tulenevalt elektrienergia ostuhinna langusest.  21 (35) 3.2. Kulude jaotuse hindamine Määruse 2017/460 artikli 5 lõike 2 kohaselt tuuakse süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamise hindamisel välja, mil määral esineb ristsubsideerimist süsteemisisese ja süsteemidevahelise võrgukasutuse puhul kavandatud lähtehinnameetodi alusel. Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulud (ilma kompressorite käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukuludeta, mida ei lülitata ettevõtja võrguteenuse hindadesse) jagunevad vastavalt tabelile 8. Tabel 8. Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude (ilma kompressorite käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukuludeta) jagunemine vastavalt esitatud andmetele Ühik Tasuperiood 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 tuh € 27 687,27 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝐷𝑟𝑖𝑣𝑒𝑟𝑐𝑎𝑝 MWh/päev 138 446 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑎𝑝 €/MWh/päev 199,99 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 tuh € 0,00 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝐷𝑟𝑖𝑣𝑒𝑟𝑐𝑎𝑝 MWh/päev 0,00 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑎𝑝 €/MWh/päev x24 𝐶𝑜𝑚𝑝𝑐𝑎𝑝 % x Määruse 2017/460 artikkel 5 lõige 6 sätestab, et kui võimsuse võrdlusindeks (Compcap) on suurem kui 10%, esitab riiklik reguleeriv asutus selliste tulemuste kohta põhjenduse. Tabelist 8 selgub, et tasuperioodil saadakse prognoosi kohaselt kogu tulu süsteemisisesest võrgukasutusest. Süsteemidevahelist võrgukasutust Elering AS ei prognoosi, kuna Läti keelustas Venemaalt gaasi ostmise alates 2023. aasta algusest, mistõttu ei liigu gaas Venemaalt läbi Eesti Läti suunas ega vastupidi (Lätist Venemaale). Tulenevalt eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et Elering AS-i tasuperioodi süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamist vastavalt 27 687,27 tuh € süsteemisisese võrgukasutuse kuludeks ja 0 tuh € süsteemidevahelise võrgukasutuse kuludeks võib pidada põhjendatuks. 3.3. Tulude jaotuse hindamine Määruse 2017/460 artikli 27 lõike 4 ja artikli 26 lõike 1 koosmõjust tulenevalt peab riikliku reguleeriva asutuse (Konkurentsiamet) gaasi ülekande võrguteenuse hindade kooskõlastamise otsus sisaldama muuhulgas järgmist teavet: a) võimsuse-kauba tulujaotus, mis tähendab tulujaotust võimsuspõhiste ülekandetasude tulu ja kaubapõhiste ülekandetasude tulu järgi; b) sisendi-väljundi tulujaotus, mis tähendab tulujaotust sisendpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu ja väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu järgi; c) süsteemisisene/süsteemidevaheline tulujaotus, mis tähendab tulujaotust süsteemisiseses võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadava tulu järgi ja süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadava tulu järgi, arvutatuna vastavalt artiklile 5. 24 Tähisega „x“ kajastatud näitajaid ei ole võimalik arvutada, kuna prognoosi kohaselt süsteemidevahelist võrgukasutust ei ole.  22 (35) Võimsuse-kauba tulujaotus – tabelist 1 ja Taotlusest selgub, et Elering AS ei rakenda tasuperioodil kaubapõhiseid tasusid. Kõik ülekandeteenusega seotud tulud saadakse võimsuspõhistest tasudest. Tulenevalt eelnevast kujuneb Elering AS-i võimsuspõhistest tasudest tasuperioodil saadava ülekandeteenuste tulu osakaaluks 100%, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks, sest Määruse 2017/460 artikli 4 lõike 3 kohaselt kogutakse ülekandeteenuse tulu võimsusest sõltuvatest ülekandetasudest. Sisendi-väljundi tulujaotus – sisendpunktide ning väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulude osakaaludeks kujunevad vastavalt 9% [sisendpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu /…./ tuh € / (sisendpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu /…./ tuh € + väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu /…./ tuh €) x 100% = 9%] ja 91% [väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu /…./ tuh € / (sisendpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu /…./ tuh € + väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu /…./ tuh €) x 100% = 91%]. Sisendpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu väike osakaal on tingitud Soome, Eesti ja Läti regulaatorite ühisest otsusest rakendada süsteemi gaasi tarnimise eest sisendhinda, mis ei oleks oluliselt kõrgem Euroopa Liidu teistes riikides kasutatavatest sisendhindadest. Eelnevast tulenevalt võeti aluseks võrdlusuuringu kohane Euroopa Liidu riikide (v.a Balti riigid ja Soome) aastase võimsustoote keskmine sisendhind, mida korrigeeriti statistilise ebatäpsusega (liidetud standardviga)25. Järelduse põhjendused on alljärgnevad: • sisendlähtehind töötati välja nii, et võtta arvesse laiemat eesmärki ühineda Euroopa Liidu gaasi ühisturuga; • annab tarnijatele hinnasignaali, mis tagab konkurentsikeskkonna kokkusobivuse ka pärast isoleeritud turu seisundi lõppemist; • võimaldab kaubandussuhteid Mandri-Euroopa turuga via forward swaps; • madal sisendlähtehind motiveerib kolmandaid isikuid osalema FinEstLat gaasiturul. Euroopa Liidu aastase võimsustoote keskmine sisendhind oli 2018. aastal 128,44 €/MWh/päev aastas ja selle keskmise arvutuse standardviga oli 14,33 €/MWh/päev aastas – seega kokku 142,77 €/MWh/päev aastas. Tulenevalt eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et Elering AS-i sisendi-väljundi tulujaotuse osakaale vastavalt 9% ja 91% võib tasuperioodil pidada veel põhjendatuks. Süsteemisisene/süsteemidevaheline tulujaotus – süsteemisiseses ja süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadavate tulude osakaaludeks kujunevad vastavalt 100% [süsteemisiseses võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadav tulu 27 687,27 tuh € / (süsteemisiseses võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadav tulu 27 687,27 tuh € + süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadav tulu 0 tuh €) x 100% = 100%] ja 0% [süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadav tulu 0 tuh € / (süsteemisiseses võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadav tulu 27 687,27 tuh € + süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadav tulu 0 tuh €) x 100% = 0%]. 25 Määruse 2017/460 artikkel 6 lõige 4 punkt a sätestab, et lähtehinnameetodi kohaldamisel võib kohandusi teha kõikide sisend- ja väljundpunktide suhtes muuhulgas riikliku reguleeriva asutuse võrdlusuuringu kohaselt, kohandades lähtehindu teatavas sisend- või väljundpunktis niivõrd, et need vastavad konkurentsivõimeliste lähtehindade tasemele.  23 (35) Arvestades, et Eesti, Läti ja Soome tegutsevad alates 2020. aastast ühise turupiirkonnana (FinEstLat), kus riikidevahelised tariifid puuduvad ning Lätist läbi Eesti Venemaa suunas gaas alates 2023. aasta algusest ei liigu, kuna Läti keelustas Venemaalt gaasi ostmise, mistõttu ei liigu gaas ka vastupidi (Lätist Venemaale), siis süsteemidevahelises võrgukasutuses sisend- ega väljundpunktides tulu ei teki. Tulenevalt eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et Elering AS-i süsteemisisese/süsteemidevahelise tulujaotuse osakaale vastavalt 100% ja 0% võib pidada põhjendatuks. 4. VÕRGUTEENUSE HINNAD, KORDAJAD JA HOOAJATEGURID Ülekandevõrgu hindade aluseks on määruse 2017/460 kohaselt lähtehind, mis on kindla võimsusega võimsustoote üheaastase kehtivusega hind, mida kohaldatakse sisend- ja väljundpunktis ning mille alusel kehtestatakse muud võimsuspõhised ülekandetasud (kvartali, kuu, päeva ja päevasisene ülekandetasud). Määruse 2017/460 artikkel 4 kohaselt kogutakse ülekandeteenuse tulu võimsusest sõltuvatest ülekandetasudest, erandkorras võib riikliku reguleeriva asutuse heakskiidul koguda osa ülekandeteenuste tulust kaubapõhiste ülekandetasudena (Metoodika punkt 3). MGS § 23 lõikest 4 ning määrusest 2017/460 tulenevalt rakendatakse Eestis hinnalaega reguleerimiskorda (price cap regime), milles ülekandesüsteemihalduri sihttulu ja eeldatavate kasutatavate võimsuste/voogude koguste alusel arvutatakse ülekandevõrgu võrguteenuste hinnad (Metoodika punktid 1 ja 3). Lähtehinnad (T ) kujunevad alljärgnevate valemite alusel26 (Metoodika punkt 5.7): 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 € 𝑇𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 = [ /𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑠] 𝐶𝐴𝑃 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝑀𝑊ℎ 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 € 𝑇𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 [ /𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑠] 𝐶𝐴𝑃𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑀𝑊ℎ 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 € 𝑇𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 = 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 [ /𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑠] 𝐶𝐴𝑃𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝑀𝑊ℎ 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 € 𝑇𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 = [ /𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑠] 𝐶𝐴𝑃 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑀𝑊ℎ kus: 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝐶𝐴𝑃𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 - süsteemisisese võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris; 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝐶𝐴𝑃𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 - süsteemisisese võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris; 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝐶𝐴𝑃𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 - süsteemidevahelise võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris; 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝐶𝐴𝑃𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 - süsteemidevahelise võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris. 26 Kuna Elering AS ei soovi rakendada kaubapõhiseid ülekandetasusid, siis kaubapõhiste lähtehindade kujunemise valemeid ei ole käesolevas otsuse eelnõus ära toodud.  24 (35) Aastase võimsustoote baashind võrdub lähtehinnaga. Aastast erineva ajavahemiku võimsustoodete baashinna arvutamine toimub alljärgneva valemiga (Metoodika punkt 5.8): 𝑇𝑦𝑥 𝑅𝑃𝑦𝑥 = ×𝐷×𝑀×𝐻 [€/𝑀𝑊ℎ/𝑝𝑒𝑟𝑖𝑜𝑜𝑑𝑖𝑠], 𝐷𝑌 kus: 𝑅𝑃𝑦𝑥 - teenuse (süsteemisisene või süsteemidevaheline (x) ning sisendteenus ja väljundteenus (y)) baashind perioodil (kvartal, kuu, päev). Aastase võimsustoote baashind võrdub lähtehinnaga; 𝑇𝑦𝑥 - teenuse (süsteemisisene või süsteemidevaheline (x) ning sisendteenus ja väljundteenus (y)) lähtehind; DY - päevade arv aastas (tavapäraselt 365, v.a liigaasta kui 366); D - perioodi (kvartal, kuu, päev) kestus gaasipäevades; M - võimsustoote kordaja. Kvartali ja kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi kordaja olla väiksem kui 1 ega suurem kui 1,5. Päeva standardvõimsustoodete korral ei tohi kordaja olla väiksem kui 1 ega suurem kui 3; H - hooajategur. Hooajategurite arvutus toimub määruse 2017/460 artikkel 15 põhimõtete järgi. Sihttulu kontrollimisel peab Metoodika punktis 5.3 määratletud sihttulu vastama alljärgneva valemi alusel saadud sihttulule (Metoodika punkt 5.9): 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑅𝑆 = 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 +𝑅𝑚𝑠 = 𝑇𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 × 𝐶𝐴𝑃𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑇𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 × 𝐶𝐴𝑃𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 + 𝑇𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 × 𝐶𝐴𝑃𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑇𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 × 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝐶𝐴𝑃𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 + 𝑅𝑚𝑠 Kordaja on tegur, mille abil arvutatakse lähtehinna alusel aastast erineva kestusega standardvõimsustoote baashind (Määruse 2017/460 artikkel 3 punkt 16). Kordajad peavad jääma järgmisesse vahemikku (Määruse 2017/460 artikkel 13 lõige 1): a) kvartali ja kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi vastav kordaja olla väiksem kui 1 ega suurem kui 1,5; b) päeva ja kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi vastav kordaja olla väiksem kui 1 ega suurem kui 3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad vastavad kordajad olla väiksemad kui 1, kuid suuremad kui 0, või suuremad kui 3. Hooajategur on tegur, mis väljendab nõudluse muutumist aasta jooksul ja mida võib kasutada koos asjakohase kordajaga (Määruse 2017/460 artikkel 3 punkt 21). Hooajategurite kasutamise korral peab asjaomase standardvõimsustoote korral kasutatava kordaja ja hooajateguri korrutistest arvutatud gaasiaasta keskmine olema samas vahemikus kui lõikes 1 osutatud vastavate kordajate vahemik (Määruse 2017/460 artikkel 13 lõige 2).  25 (35) Elering AS-i taotlus võrguteenuse hindade, kordajate ning hooajateguri osas Taotlusest selgub, et Elering AS soovib kooskõlastada süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhisteks väljundhindadeks 0,50 €/MWh/päev päevas ja 0,50 €/MWh/päev päevasiseselt. Võrguteenuse teisi hindu ja kordajaid ei muudeta ning hooajategurite kasutamist jätkuvalt ei soovita. Konkurentsiameti seisukoht võrguteenuse hindade, kordajate ning hooajateguri osas Käesoleva otsuse eelnõu punktis 3.1 on Konkurentsiamet pidanud põhjendatuks Elering AS-i tasuperioodi süsteemisisese väljundtulu prognoosi summas /…./ tuh €. Käesoleva otsuse eelnõu punktis 2.5 on Konkurentsiamet pidanud põhjendatuks Elering AS-i tasuperioodi võrgukasutusvõimsust 138 446 MWh/päev aastas. Jagades nimetatud tulu summas /…./ tuh € võrgukasutusvõimsusega 138 446 MWh/päev aastas, saab Konkurentsiamet ettevõtte tasuperioodi süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade lähtehinnaks 181,26 €/MWh/päev aastas (/…./ tuh € / 138 446 MWh/päev aastas = 181,26 €/MWh/päev aastas). Jagades toodud lähtehinna (181,26 €/MWh/päev aastas) tasuperioodi (2024. aasta) päevade arvuga (365 päeva), kujuneb süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhisteks väljundhindadeks 0,50 €/MWh/päev päevas ja 0,50 €/MWh/päev päevasiseselt, mis vastavad ettevõtja arvutatud eelmainitud väljundhindadele. Tulenevalt eeltoodust ning Määruse 2017/460 artikli 4 lõikes 3 sätestatust (ülekandeteenuse tulu kogutakse võimsusest sõltuvatest ülekandetasudest) on Konkurentsiamet seisukohal, et Elering AS-i taotletud süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade lähtehind 181,26 €/MWh/päev aastas ning süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhised väljundhinnad 0,50 €/MWh/päev päevas ja 0,50 €/MWh/päev päevasiseselt on põhjendatud ning kooskõlas Määruse 2017/460 artikli 4 lõikes 3 sätestatuga. Samuti on Konkurentsiamet seisukohal, et põhjendatud on Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade lähtehinda 142,77 €/MWh/päev aastas, sest see vastab Soome, Eesti ja Läti regulaatorite ühisele järeldusele, et siseneva gaasi konkurentsivõimeline lähtehind on võrdlusuuringu kohane Euroopa Liidu riikide (v.a Balti riigid ja Soome) aastase võimsustoote keskmine sisendhind, mida on korrigeeritud statistilise ebatäpsusega (liidetud standardviga)27 (Euroopa Liidu aastase võimsustoote keskmine sisendhind oli 2018. aastal 128,44 €/MWh/päev aastas ja selle keskmise arvutuse standardviga oli 14,33 €/MWh/päev aastas – seega kokku 142,77 €/MWh/päev aastas). Võimsustoodete kordajate kasutamise osas on Eesti, Läti ja Soome ülekandesüsteemihaldurid kokku leppinud, et Eestis, Lätis ja Soomes kasutatakse tabelis 9 toodud võimsustoodete kordajaid. Tabel 9. Eesti, Läti ja Soome ülekandesüsteemihaldurite vahel kokku lepitud võimsustoodete kordajad Võimsustoode Võimsustoote kordaja Aastane 1 Kvartaalne 1,1 Kuine 1,25 Päevane 1,5 Päevasisene 1,7 Võimsustoodete kordajad on välja töötatud selliselt, et need annaksid võimalikult õiglase ja tasakaalustatud kulude jaotuse erinevate võrgukasutajate vahel, s.t ühtlase tarbimisprofiiliga ning ebaühtlase tarbimisprofiiliga võrgukasutajate vahel. Võimsustoodete kordajate eesmärgiks 27 Järelduse põhjendused on toodud käesoleva otsuse eelnõu punktis 3.3  26 (35) on anda kulupõhiseid signaale motiveerides ühtlast tarbimist ning võimsuse pikaajalist broneerimist, mis vastab täpsemalt ülekandevõrgu tegelikele kuludele. Võimsustoodete kordajad omavad mõju süsteemihaldurite poolsele gaasisüsteemi operatiivplaneerimisele ning on abiks süsteemihaldurite jaoks paremini prognoositava operatiivkeskkonna tekkimisele, mis oli eriti vajalik ühtse gaasituru piirkonna käivitamisel. Hooajategurite kasutamist süsteemihaldurid ette ei näe (hooajateguri väärtus on 1). Tulenevalt eeltoodust ning Määruse 2017/460 artikli 13 lõikes 1 sätestatust (kvartali ja kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi vastav kordaja olla väiksem kui 1 ega suurem kui 1,5 ning päeva ja kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi vastav kordaja olla väiksem kui 1 ega suurem kui 3) on Konkurentsiamet seisukohal, et tabelis 9 toodud Elering AS-i võimsustoodete kordajad on jätkuvalt põhjendatud ning kooskõlas Määruse 2017/460 artikli 13 lõikes 1 sätestatuga. Konkurentsiamet, lähtunud eelnevalt põhjendatuks peetud Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade lähtehinnast ning võimsustoodete kordajatest, on seisukohal, et jätkuvalt võib pidada põhjendatuks ka Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiseid kvartaalseid sisendhindasid, kuude sisendhindasid, päeva sisendhinda, päevasisest sisendhinda ning süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhiseid kvartaalseid sisend- ja väljundhindasid, kuude sisend- ja väljundhindasid, päeva sisend- ja väljundhinda ning päevasisest sisend- ja väljundhinda vastavalt Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud hindadele. 5. KOOSKÕLASTATAVATE ÜLEKANDETASUDE ERINEVUS VÕRRELDES KEHTIVATE NING JÄRGNEVATEKS TASUPERIOODIDEKS PROGNOOSITUD ÜLEKANDETASUDEGA Määruse 2017/460 artikli 27 lõike 4 ja artikli 26 lõike 1 koosmõjust tulenevalt peab riikliku reguleeriva asutuse (Konkurentsiamet) gaasi ülekande võrguteenuse hindade kooskõlastamise otsus sisaldama muuhulgas järgmist teavet: a) ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude erinevus jooksval tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud; b) ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude hinnanguline erinevus tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud, ja igal tasuperioodil ülejäänud osal reguleerimisperioodist. c) vähemalt lihtsustatud tasu kujundamise mudel, mida korrapäraselt ajakohastatakse, koos kasutamisjuhendiga, mille järgi võrgukasutajad saaksid arvutada jooksval tasuperioodil kohaldatavaid ülekandetasusid ja hinnata ülekandetasude muutumist pärast sellise tasuperioodi lõppemist. Ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude erinevus jooksval tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud, on toodud alljärgnevates tabelites 10, 10a ja 10b.  27 (35) Tabel 10. Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade erinevus jooksval tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud Süsteemisisene võrgukasutus Võimsuspõhine Võimsuspõhine sisendhind sisendhind tasuperioodil, jooksval mille kohta teave tasuperioodil, on avaldatud, Võimsuspõhise €/MWh/päev €/MWh/päev sisendhinna perioodis perioodis muutus Aastane baashind 142,77 142,77 0,0% kvartal (okt‑dets) 39,48 39,48 0,0% kvartal (jaan‑märts) 39,05 39,05 0,0% kvartal (aprill‑juuni) 39,05 39,05 0,0% kvartal (juuli‑sept) 39,48 39,48 0,0% Oktoober 15,12 15,12 0,0% November 14,63 14,63 0,0% Detsember 15,12 15,12 0,0% Jaanuar 15,12 15,12 0,0% Veebruar 14,14 14,14 0,0% Märts 15,12 15,12 0,0% Aprill 14,63 14,63 0,0% Mai 15,12 15,12 0,0% Juuni 14,63 14,63 0,0% Juuli 15,12 15,12 0,0% August 15,12 15,12 0,0% September 14,63 14,63 0,0% Päev 0,59 0,59 0,0% Päevasisene 0,66 0,66 0,0% Tabel 10a. Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade erinevus jooksval tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud Süsteemisisene võrgukasutus Võimsuspõhine Võimsuspõhine väljundhind väljundhind tasuperioodil, jooksval mille kohta teave tasuperioodil, on avaldatud, Võimsuspõhise €/MWh/päev €/MWh/päev väljundhinna perioodis perioodis muutus Aastane baashind 0,00 0,00 0,0% kvartal (okt‑dets) 0,00 0,00 0,0% kvartal (jaan‑märts) 0,00 0,00 0,0% kvartal (aprill‑juuni) 0,00 0,00 0,0% kvartal (juuli‑sept) 0,00 0,00 0,0% Oktoober 0,00 0,00 0,0% November 0,00 0,00 0,0% Detsember 0,00 0,00 0,0% Jaanuar 0,00 0,00 0,0% Veebruar 0,00 0,00 0,0% Märts 0,00 0,00 0,0% Aprill 0,00 0,00 0,0% Mai 0,00 0,00 0,0% Juuni 0,00 0,00 0,0% Juuli 0,00 0,00 0,0% August 0,00 0,00 0,0% September 0,00 0,00 0,0% Päev 7,56 0,50 -93,4% Päevasisene 7,56 0,50 -93,4%  28 (35) Tabel 10b. Elering AS-i süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhiste sisend- ja väljundhindade erinevus jooksval tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud Süsteemidevaheline võrgukasutus Võimsuspõhine Võimsuspõhine sisend- ja sisend- ja väljundhind väljundhind tasuperioodil, jooksval mille kohta teave Võimsuspõhise tasuperioodil, on avaldatud, sisend- ja €/MWh/päev €/MWh/päev väljundhinna perioodis perioodis muutus Aastane baashind 142,77 142,77 0,0% kvartal (okt‑dets) 39,48 39,48 0,0% kvartal (jaan‑märts) 39,05 39,05 0,0% kvartal (aprill‑juuni) 39,05 39,05 0,0% kvartal (juuli‑sept) 39,48 39,48 0,0% Oktoober 15,12 15,12 0,0% November 14,63 14,63 0,0% Detsember 15,12 15,12 0,0% Jaanuar 15,12 15,12 0,0% Veebruar 14,14 14,14 0,0% Märts 15,12 15,12 0,0% Aprill 14,63 14,63 0,0% Mai 15,12 15,12 0,0% Juuni 14,63 14,63 0,0% Juuli 15,12 15,12 0,0% August 15,12 15,12 0,0% September 14,63 14,63 0,0% Päev 0,59 0,59 0,0% Päevasisene 0,66 0,66 0,0% Tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud, ja igal tasuperioodil ülejäänud osal reguleerimisperioodist ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude hinnangulised erinevused on järgnevad (vt tabel 11, 11a ja 11b):  29 (35) Tabel 11. Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade hinnanguline erinevus tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud, ja igal tasuperioodil ülejäänud osal reguleerimisperioodist Süsteemisisene võrgukasutus reguleerimisperioodil (viis aastat)* Võimsus- põhine sisendhind Võimsus- Võimsus- Võimsus- Võimsus- tasuperioodil, põhine põhine põhine põhine mille kohta sisendhind sisendhind sisendhind sisendhind teave on tasuperioodil Võimsus- tasuperioodil Võimsus- tasuperioodil Võimsus- tasuperioodil Võimsus- avaldatud II põhise III põhise IV põhise V põhise (366 päeva), (365 päeva), sisend- (365 päeva), sisend- (365 päeva), sisend- (366 päeva), sisend- €/MWh/päev €/MWh/päev hinna €/MWh/päev hinna €/MWh/päev hinna €/MWh/päev hinna perioodis perioodis muutus perioodis muutus perioodis muutus perioodis muutus Aastane baashind 142,77 142,77 0,0% 142,77 0,0% 142,77 0,0% 142,77 0,0% kvartal (okt‑dets) 39,48 39,58 0,3% 39,58 0,0% 39,58 0,0% 39,48 -0,3% kvartal (jaan‑märts) 39,05 38,72 -0,8% 38,72 0,0% 38,72 0,0% 39,05 0,9% kvartal (aprill‑juuni) 39,05 39,15 0,3% 39,15 0,0% 39,15 0,0% 39,05 -0,3% kvartal (juuli‑sept) 39,48 39,58 0,3% 39,58 0,0% 39,58 0,0% 39,48 -0,3% Oktoober 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3% November 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3% Detsember 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3% Jaanuar 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3% Veebruar 14,14 13,69 -3,2% 13,69 0,0% 13,69 0,0% 14,14 3,3% Märts 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3% Aprill 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3% Mai 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3% Juuni 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3% Juuli 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3% August 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3% September 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3% Päev 0,59 0,59 0,0% 0,59 0,0% 0,59 0,0% 0,59 0,0% Päevasisene 0,66 0,66 0,0% 0,66 0,0% 0,66 0,0% 0,66 0,0% * Toodud võrguteenuse hinnad rakenduvad eeldusel, et Elering AS-il ei ole vajadust muuta võrguteenuse hindu Määruse 2017/460 artikli 12 lõike 3 punktis b sätestatud juhul (Määruse 2017/460 artikli 12 lõike 3 punkti b kohaselt arvutatakse lähtehind uuesti tasuperioodil erandlike asjaolude tõttu, kui hinnataseme muutmata jätmine võiks kahjustada ülekandesüsteemihalduri tööd).  30 (35) Tabel 11a. Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade hinnanguline erinevus tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud, ja igal tasuperioodil ülejäänud osal reguleerimisperioodist Süsteemisisene võrgukasutus reguleerimisperioodil (viis aastat)* Võimsus- põhine väljundhind Võimsus- Võimsus- Võimsus- Võimsus- tasuperioodil, põhine põhine põhine põhine mille kohta väljundhind väljundhind väljundhind väljundhind teave on tasuperioodil Võimsus- tasuperioodil Võimsus- tasuperioodil Võimsus- tasuperioodil Võimsus- avaldatud II põhise III põhise IV põhise V põhise (366 päeva), (365 päeva), väljund- (365 päeva), väljund- (365 päeva), väljund- (366 päeva), väljund- €/MWh/päev €/MWh/päev hinna €/MWh/päev hinna €/MWh/päev hinna €/MWh/päev hinna perioodis perioodis muutus perioodis muutus perioodis muutus perioodis muutus Aastane baashind 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% kvartal (okt‑dets) 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% kvartal (jaan‑märts) 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% kvartal (aprill‑juuni) 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% kvartal (juuli‑sept) 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% Oktoober 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% November 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% Detsember 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% Jaanuar 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% Veebruar 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% Märts 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% Aprill 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% Mai 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% Juuni 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% Juuli 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% August 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% September 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% Päev 0,50 0,50 0,0% 0,50 0,0% 0,50 0,0% 0,50 0,0% Päevasisene 0,50 0,50 0,0% 0,50 0,0% 0,50 0,0% 0,50 0,0% * Toodud võrguteenuse hinnad rakenduvad eeldusel, et Elering AS-il ei ole vajadust muuta võrguteenuse hindu Määruse 2017/460 artikli 12 lõike 3 punktis b sätestatud juhul (Määruse 2017/460 artikli 12 lõike 3 punkti b kohaselt arvutatakse lähtehind uuesti tasuperioodil erandlike asjaolude tõttu, kui hinnataseme muutmata jätmine võiks kahjustada ülekandesüsteemihalduri tööd).  31 (35) Tabel 11b. Elering AS-i süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhiste sisend- ja väljundhindade hinnanguline erinevus tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud, ja igal tasuperioodil ülejäänud osal reguleerimisperioodist Süsteemidevaheline võrgukasutus reguleerimisperioodil (viis aastat)* Võimsus- põhine sisend- ja väljundhind Võimsus- Võimsus- Võimsus- Võimsus- tasuperioodil, põhine sisend- põhine sisend- põhine sisend- põhine sisend- mille kohta ja väljundhind Võimsus- ja väljundhind Võimsus- ja väljundhind Võimsus- ja väljundhind Võimsus- teave on tasuperioodil põhise tasuperioodil põhise tasuperioodil põhise tasuperioodil põhise avaldatud II sisend- ja III sisend- ja IV sisend- ja V sisend- ja (366 päeva), (365 päeva), väljund- (365 päeva), väljund- (365 päeva), väljund- (366 päeva), väljund- €/MWh/päev €/MWh/päev hinna €/MWh/päev hinna €/MWh/päev hinna €/MWh/päev hinna perioodis perioodis muutus perioodis muutus perioodis muutus perioodis muutus Aastane baashind 142,77 142,77 0,0% 142,77 0,0% 142,77 0,0% 142,77 0,0% kvartal (okt‑dets) 39,48 39,58 0,3% 39,58 0,0% 39,58 0,0% 39,48 -0,3% kvartal (jaan‑märts) 39,05 38,72 -0,8% 38,72 0,0% 38,72 0,0% 39,05 0,9% kvartal (aprill‑juuni) 39,05 39,15 0,3% 39,15 0,0% 39,15 0,0% 39,05 -0,3% kvartal (juuli‑sept) 39,48 39,58 0,3% 39,58 0,0% 39,58 0,0% 39,48 -0,3% Oktoober 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3% November 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3% Detsember 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3% Jaanuar 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3% Veebruar 14,14 13,69 -3,2% 13,69 0,0% 13,69 0,0% 14,14 3,3% Märts 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3% Aprill 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3% Mai 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3% Juuni 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3% Juuli 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3% August 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3% September 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3% Päev 0,59 0,59 0,0% 0,59 0,0% 0,59 0,0% 0,59 0,0% Päevasisene 0,66 0,66 0,0% 0,66 0,0% 0,66 0,0% 0,66 0,0% * Toodud võrguteenuse hindade võrdlusel ei ole tegelikult tähtsust, kuna võib eeldada, et järgneva viie aasta jooksul ei hakata Lätist läbi Eesti Venemaa suunas gaasi edastatama (alates 2023. aasta algusest keelustas Läti Venemaalt gaasi ostmise, mistõttu ei liigu gaas ka vastupidi ehk Lätist Venemaale).  32 (35) Lihtsustatud tasu kujundamise mudeli välja toomist, mille järgi võrgukasutajad saaksid arvutada jooksval tasuperioodil kohaldatavaid ülekandetasusid ja hinnata ülekandetasude muutumist pärast sellise tasuperioodi lõppemist, ei pea Konkurentsiamet vajalikuks, kuna Elering AS ei plaani muuta reguleerimisperioodil ehk viie aasta jooksul võrguteenuse hindu pärast iga tasuperioodi lõppemist ega tasuperioodi jooksul, v.a Määruse 2017/460 artikli 12 lõike 3 punktis b sätestatud juhul (Määruse 2017/460 artikli 12 lõike 3 punkti b kohaselt arvutatakse lähtehind uuesti tasuperioodil erandlike asjaolude tõttu, kui hinnataseme muutmata jätmine võiks kahjustada ülekandesüsteemihalduri tööd). 6. KONSULTEERIMISNÕUDED Määruse 2017/460 artikli 26 lõike 1 ja artikli 27 lõike 5 koosmõjust tulenevalt korraldab riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohaselt kas riiklik reguleeriv asutus või ülekandesüsteemihaldur ühe või mitu lähtehinnameetodi28 alast konsulteerimist vastavalt artiklile 26. Pärast artikli 26 kohase lõpliku konsulteerimise alustamist ja enne artikli 27 lõikes 4 osutatud otsust edastab riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohaselt kas riiklik reguleeriv asutus või ülekandesüsteemihaldur koostööametile (ACER)29 konsultatsioonidokumendi (Määruse 2017/460 artikkel 27 lõige 1). Kahe kuu jooksul pärast artikli 27 lõikes 1 osutatud konsulteerimise lõppemist avaldab koostööamet inglise keeles artikli 27 lõike 2 kohase analüüsi järeldused ning saadab need kas riiklikule reguleerivale asutusele või ülekandesüsteemihaldurile, sõltuvalt sellest, kes avaldas konsultatsioonidokumendi, ja komisjonile (Määruse 2017/460 artikkel 27 lõige 3). Tulenevalt eeltoodust edastab Konkurentsiamet käesoleva otsuse eelnõu ACER-ile konsulteerimiseks hiljemalt 31.08.2024. 7. KOKKUVÕTE MGS § 23 lõige 3 sätestab, et võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude katmine; 2) investeeringud varustuskindluse tagamise ning tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt; 6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise põhjendatud kulud. MGS § 232 lõike 3 kohaselt peavad hinda lülitatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Määruse 2017/460 artikli 27 lõike 4 ja artikli 26 lõike 1 koosmõjust tulenevalt peab riikliku reguleeriva asutuse (Konkurentsiamet) otsus sisaldama järgmist teavet: a) kavandatud lähtehinnameetodi kirjeldus ning järgmised andmed: i) artikli 30 lõike 1 punktis a sätestatud esialgne teave, sealhulgas: 28 Määruse 2017/460 artikli 3 punkti 2 alusel on lähtehinnameetod meetod lähtehinna määramiseks ülekandeteenuse müügitulu selle osa alusel, mis peab laekuma võimsuspõhistest ülekandetasudest. 29 Agency for the Cooperation of Energy Regulators  33 (35) 1) süsteemi tehniliste omadustega seotud näitajate selgitus; 2) teave selliste näitajate asjaomaste väärtuste kohta ja tehtud eeldused; ii) võimsuspõhiste ülekandetasude artikli 9 kohased kavandatud kohandused; iii) konsulteerimiseks esitatavad esialgsed lähtehinnad; iv) artiklis 5 sätestatud kulude jaotuse hindamise tulemused ja üksikasjalikud komponendid; v) kavandatud lähtehinnameetodi hinnang vastavalt artiklile 7; vi) kui kavandatud lähtehinnameetod erineb artiklis 8 kirjeldatud meetodist, siis kõnealuste meetodite võrdlus koos alapunktis iii nimetatud teabega; b) artikli 30 lõike 1 punkti b alapunktides i, iv ja v sätestatud esialgne teave; c) järgmine teave ülekandetasude ja ülekandega mitteseotud tasude kohta: i) kui on kavandatud artikli 4 lõikes 3 osutatud kaubapõhised ülekandetasud: 1) nende kehtestamise viis; 2) milline osa lubatud või sihttasust eeldatavasti selliste tasudega kaetakse; 3) esialgsed kaubapõhised ülekandetasud; ii) kui on kavandatud ülekandega mitteseotud teenused võrgukasutajatele: 1) ülekandega mitteseotud teenuse tasu metoodika; 2) milline osa lubatud või sihttasust eeldatavasti selliste tasudega kaetakse; 3) viis, kuidas ülekandega mitteseotud teenuste tulu kohandatakse vastavalt artikli 17 lõikele 3; 4) võrgukasutajatele osutatavate ülekandega mitteseotud teenuste esialgsed tasud; d) artikli 30 lõikes 2 sätestatud esialgne teave; e) kui artikli 24 punkti b kohast fikseeritud makstava hinna pakkumist kaalutakse hinnalaega reguleerimiskorra tingimustes olemasoleva võimsuse jaoks: i) kavandatud indeks; ii) kavandatud arvutus ja viis, kuidas kasutada riskitasust saadavat tulu; iii) millis(t)e ühenduspunkti(de) korral sellist mudelit kavandatakse; iv) võimsuse pakkumise toiming ühenduspunktis, mille jaoks pakutakse artikli 24 kohaselt fikseeritud hinda ja muutuvat hinda. Konkurentsiamet, analüüsinud Elering AS-i võrguteenuse hindade arvutamise aluseks olevaid kulusid ja tulukust, leiab, et need ei ole vastuolus MGS § 23 lõikes 3 ning § 232 lõikes 3 toodud põhimõtetega. Samuti sisaldab käesolev otsuse eelnõu Määruse 2017/460 artikli 27 lõike 4 ja artikli 26 lõike 1 koosmõjust tulenevat teavet järgmiselt: a) kavandatud lähtehinnameetodi kirjeldus (vt käesoleva otsuse eelnõu punkti 2.1); b) artikli 30 lõike 1 punktis a sätestatud esialgne teave (vt käesoleva otsuse eelnõu punkte 2.3, 2.4 ja 2.5); c) võimsuspõhiste ülekandetasude artikli 9 kohased kavandatud kohandused puuduvad, sest Elering AS ei kohanda ülekandetasusid; d) konsulteerimiseks esitatavad esialgsed lähtehinnad (vt käesoleva otsuse eelnõu punkti 4, lk 27); e) artiklis 5 sätestatud kulude jaotuse hindamise tulemused ja üksikasjalikud komponendid (vt käesoleva otsuse eelnõu punkti 3.2);  34 (35) f) kavandatud lähtehinnameetodi hinnang vastavalt artiklile 7 (vt käesoleva otsuse eelnõu punkti 2.1); g) kui kavandatud lähtehinnameetod erineb artiklis 8 kirjeldatud meetodist, siis kõnealuste meetodite võrdlus koos alapunktis iii nimetatud teabega (vt käesoleva otsuse eelnõu punkti 2.2); h) artikli 30 lõike 1 punkti b alapunktides i, iv ja v sätestatud esialgne teave (vt käesoleva otsuse eelnõu punkte 3.1 ja 3.3); i) teave kaubapõhiste ülekandetasude kohta ei ole kohaldatav, sest Elering AS ei rakenda nimetatud ülekandetasusid; j) teave ülekandega mitteseotud teenuste kohta ei ole kohaldatav, sest Elering AS ei kavanda ülekandega mitteseotud teenuseid võrgukasutajatele; k) artikli 30 lõikes 2 sätestatud esialgne teave (vt käesoleva otsuse eelnõu punkti 5); l) teave selle kohta, kui artikli 24 punkti b kohast fikseeritud makstava hinna pakkumist kaalutakse hinnalaega reguleerimiskorra tingimustes olemasoleva võimsuse jaoks, ei ole kohaldatav, sest Elering AS ei kaalu fikseeritud makstava hinna pakkumist hinnalaega reguleerimiskorra tingimustes olemasoleva võimsuse jaoks. Määruse 2017/460 artikkel 30 lõige 1 sätestab, et riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohaselt avaldab kas riiklik reguleeriv asutus või ülekandesüsteemihaldur enne tasuperioodi algust kooskõlas artiklites 31 ja 32 sätestatud nõuetega artiklis 30 lõigetes 1 kuni 3 toodud teabe. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes MGS § 23 lõigetest 2 kuni 5, § 37 lõike 3 punktist 4, Määrusest 2017/460 ja Metoodikast peab Konkurentsiamet põhjendatuks Elering AS-i võrguteenuse hindu ja baashinna arvutamise kordajad järgmiselt: 1) Elering AS-i võrguteenuse hinnad Süsteemisisene võrgukasutus Süsteemidevaheline võrgukasutus Võimsuspõhine Võimsuspõhine Võimsuspõhine Võimsuspõhine sisendhind, väljundhind, sisendhind, väljundhind, €/MWh/ €/MWh/ €/MWh/ €/MWh/ päev/perioodis päev/perioodis päev/perioodis päev/perioodis Gaasiaasta (okt‑sept) 142,77 0,00 142,77 142,77 Aasta (jaan-sept) 106,88 0,00 106,88 106,88 I kvartal (okt‑dets) 39,48 0,00 39,48 39,48 II kvartal (jaan‑märts) 39,05 0,00 39,05 39,05 III kvartal (aprill‑juuni) 39,05 0,00 39,05 39,05 IV kvartal (juuli‑sept) 39,48 0,00 39,48 39,48 Oktoober 15,12 0,00 15,12 15,12 November 14,63 0,00 14,63 14,63 Detsember 15,12 0,00 15,12 15,12 Jaanuar 15,12 0,00 15,12 15,12 Veebruar 14,14 0,00 14,14 14,14 Märts 15,12 0,00 15,12 15,12 Aprill 14,63 0,00 14,63 14,63 Mai 15,12 0,00 15,12 15,12 Juuni 14,63 0,00 14,63 14,63 Juuli 15,12 0,00 15,12 15,12 August 15,12 0,00 15,12 15,12 September 14,63 0,00 14,63 14,63 Päev 0,59 0,50 0,59 0,59 Päevasisene 0,66 0,50 0,66 0,66  35 (35) 2) Elering AS-i baashinna arvutamise kordajad Võimsustoote Võimsustoode kordaja Aastane 1 Kvartaalne 1,1 Kuine 1,25 Päevane 1,5 Päevasisene 1,7