Otsus

OTSUS 05.07.2024 nr 7-10/2024-014 Elektrilevi OÜ võrguteenusega otseselt seotud lisateenuste tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lg 6 p 6 ja ELTS § 73 lg 1 kohaselt kooskõlastab Konkurentsiamet võrguettevõtja võrguteenuse osutamise tüüptingimused. ELTS § 65 lg 1 kohaselt kuulub võrguettevõtja osutatavate võrguteenuste hulka ELTS § 65 lg 1 p 7 alusel võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste osutamine. ELTS § 73 lg 2 sätestab, et Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja või võrguteenuste kasutaja õiguste või kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 alusel esitatakse haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus). 2. Menetlusosaline Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, Veskiposti 2, 10138 Tallinn, esindaja e-post: [email protected]. 3. Asjaolud ja menetluse käik kokkuvõtvalt 17.07.2023 esitas Elektrilevi OÜ (edaspidi Elektrilevi) Konkurentsiametile esmase taotluse võrguteenusega otseselt seotud lisateenuste tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamiseks. Elektrilevi selgitas oma taotluses, et Konkurentsiamet kooskõlastas kehtivad lisateenuste tüüptingimused 28.11.2018 otsusega nr 7-10/2018-023. Praeguseks oli tekkinud vajadus ajakohastada ja ühtlustada sõnastusi võrguettevõtja teiste teenuste osutamise tüüptingimustega ning korrigeerida praktikast lähtudes osa sätete sõnastust, et tagada tüüptingimuste parem arusaadavus ja läbipaistvus. Elektrilevi on koostanud uued lisateenuste tüüptingimused, mis kohalduvad pärast tüüptingimuste kehtima hakkamist osutatavate lisateenustele. Elektrilevi esitas ülevaate olulisematest muudatustest:  Üldised muudatused o Sõna „koduleht“ on asendatud sõnaga „veebileht“. o Üldsätete peatükki on korrigeeritud ja täiendatud.  2 (7)  Punkti 2.1 „Tüüptingimuste kohaldamisala“ on parema arusaadavuse tagamiseks piiritletud hinnakirja alusel osutatavate teenustega ning sellest on välja viidud teenused „võrgu ümberehitus kliendi soovil“ ja „võrguühenduse taastamine“. Võrguühenduse taastamine on olemuselt liitumisteenus ja seostub edaspidi liitumislepingu tüüptingimustega. Võrgu ümberehituse tingimused lepitakse kokku konkreetsetes lepingutes.  Peatükki 3, mis puudutab teenuse osutamise käiku, on täpsustatud ja täiendatud, muuhulgas osas, mis puudutab takistavate asjaolude ilmnemist teenuse osutamisel.  Peatükki 4, mis puudutab teenuse tasu ja selle maksmist, on muudetud detailsemaks.  Lepingupoolte vastutust käsitlev 5. peatükk on samuti üksikasjalikum. Punkt 5.5 sätestab täpsemalt kohustuste rikkumisega põhjustatud muu kahju, tuues sarnaselt liitumislepingu tüüptingimustele välja, et mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu.  Oluliselt on täiendatud lepingu lõpetamise aluseid 6. peatükis (nt punktid 6.3.1- 6.3.3) Kehtiva redaktsiooni punkti 6.3 kohaselt lepingu lõpetamisel peale Elektrilevi poolset lepingu täitmist kliendile teenustasu ei tagastata. Seda asendab täpsustatud sõnastus punktis 6.5: „Kui klient teatab lisateenusest loobumisest, siis tasub klient arve esitajale teenuse osutamiseks tehtud kulud, kuid mitte rohkem kui teenuse tasu“.  Samuti on täpsustatud erimeelsuste lahendamise peatükki, sõnastusi on muudetud selgemaks – punktidest 5.5 ja 5.6 tulenevate vaidluste korral on võimalik pöörduda TTJA poole (viide punktile 8.2) ja/või kohtusse (viide punktile 8.4).  Isikuandmete töötlemist puudutavas peatükis on uuendatud Elektrilevi asukohaandmeid ja toodud välja lepingu täitmisega seotud poolte vaheliste kõnede salvestamise ja salvestiste kasutamise aspektid. 11.09.2023 saatis Konkurentsiamet Elektrilevile e-kirja, milles märgiti, et amet on kõnealused muudatusettepanekud läbi vaadanud ja esitab omapoolsed selgitused, kommentaarid ja ettepanekud igas vastavas dokumendis kommentaaridena ning ootab Elektrilevi vastuseid ameti küsimustele ja tagasisidet ameti parandusettepanekute osas hiljemalt 25.09.2023. 25.09.2023 esitas Elektrilevi Konkurentsiamet taotluse vastamistähtaja pikendamiseks, mille amet 27.09.2023 rahuldas. 04.10.2023 esitas Elektrilevi Konkurentsiametile vastuse. 10.10.2023 avaldas Elektrilevi soovi selgitada oma 04.10.2023 vastuse põhistusi suuliselt. 17.10.2023 toimus Konkurentsiameti ja Elektrilevi vaheline arutelu, kus amet kuulas ära Elektrilevi selgitused. 24.10.2023 järelepärimises Elektrilevile märkis amet, et tulenevalt 17.10.2023 toimunud Elektrilevi ja Konkurentsiameti vahelisel koosolekul räägitust esitab amet kõnealuste tüüptingimuste viimase, omapoolsete märkustega versiooni, millest amet on eemaldanud kõik need kommentaarid, mille osas käesolevalt erimeelsus puudub. Amet soovis, et tüüptingimustesse viidaks sisse muudatused, mis vastaksid 17.10.2023 koosolekul arutatud põhimõtetele. Amet soovis Elektrilevi tagasisidet ameti parandusettepanekute osas hiljemalt 06.11.2023.  3 (7) 06.11.2023 esitas Elektrilevi taotluse vastamistähtaja pikendamiseks, mille amet samal päeval ka rahuldas. 17.11.2023 esitas Elektrilevi omapoolsed parandused ja täiendused tüüptingimuste sõnastuse osas. 08.12.2023 e-kirjas Elektrilevile märkis Konkurentsiamet, et lähtudes ELTS § 93 lg 7 ja 8, pikendab amet menetluse tähtaega kuni 180 päevani. 20.12.2023 e-kirjas märkis Konkurentsiamet, et tulenevalt Elektrilevi 17.11.2023 vastusest esitab amet tüüptingimuste viimase, märkustega versiooni, millest amet on eemaldanud kõik need kommentaarid, mille osas käesolevalt erimeelsus puudub. Amet soovis, et Elektrilevi viiks tüüptingimustesse sisse muudatused ja lisaks selgitused vähemalt selles osas, kus amet on neid nõudnud. 09.01.2024 esitas Elektrilevi tagasisidena korrigeeritud failid, millesse olid lisatud asjakohased selgitused kommentaaridena. 18.01.2024 e-kirjas märkis amet (tulenevalt Elektrilevi 09.01.2024 vastusest), et asjakohaste lisateenuste tüüptingimuste viimase (st Elektrilevi poolt 09.01.2024 esitatud) versiooni osas ametil erimeelsus puudub, mistõttu neid manusesse lisatud ei ole. Amet soovis, et Elektrilevi esitaks digitaalselt allkirjastatud taotlused Elektrilevi (kõnealuste) tüüptingimuste kooskõlastamiseks, lisades, et ootab tagasisidet hiljemalt 28.01.2024. 26.01.2024 esitas Elektrilevi OÜ (edaspidi Elektrilevi) Konkurentsiametile taotluse Elektrilevi OÜ lisateenuste tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamiseks. 09.05.2024 kirjas märkis amet, et on Elektrilevi 26.01.2024 taotlused läbi vaadanud ja viinud sisse üksikud muudatused, mistõttu esitab kõnealuste lisatingimuste viimase versiooni sellises sõnastuses, mille amet on valmis kooskõlastama. Juhul, kui Elektrilevi nõustub ameti poolt parandatud versioonide sõnastusega, tuleb esitada asjakohased taotlused, mille manusesse on lisatud kõnealused tüüptingimused, digitaalselt allkirjastatuna. 14.05.2024 vastuses nr JV-TUR-1/3359-13 põhistas Elektrilevi üksikasjalikult, miks ei ole tema hinnagul 26.01.2024 lisateenuste tüüptingimuste punktides 5.1 ja 5.2 kirjeldatud muudatusettepanekud VÕS-ga vastuolus. 23.05.2024 kirjas märkis amet, et on Elektrilevi 14.05.2024 kirjas esile toodud põhistused läbi vaadanud ja leiab, et lisateenuste tüüptingimuste punktide 5.1 ja 5.2 osas esitatud selgitused on piisavad ja ameti hinnangul õiguspärased. 04.06.2024 e-kirjas soovis amet, et Elektrilevi esitaks digitaalselt allkirjastatud taotlused Elektrilevi (kõnealuste) tüüptingimuste kooskõlastamiseks, lisades, et ootab ameti parandusettepanekute osas tagasisidet hiljemalt 11.06.2024. 05.06.2024 edastas Elektrilevi ametile lisateenuste tüüptingimuste (edaspidi Tüüptingimused) muudatuste kooskõlastamise taotluse koos lisadega lõplikul kujul. Alljärgnevalt käsitab Konkurentsiamet menetluse käigus tõstatunud peamisi küsimusi. 3.1. Tüüptingimuste punkt 1.5 Tüüptingimuste punkti 1.5 kohaselt „Võrguettevõtja võib lisateenuste lepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada kohustuste täitmiseks kolmandaid isikuid. Lisateenuste lepingu sõlmimisega kinnitab klient oma nõusolekut selliseks võrguettevõtja kohustuste ja õiguste  4 (7) üleandmiseks ning valmisolekut vastutada oma kohustuste täitmise eest kas võrguettevõtja või tema poolt nimetatud kolmanda isiku ees.“ ELTS § 65 lg 1 p 7 sätestab, et võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, energiakogukonnale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid: osutab käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuseid. Seega tohib oma teeninduspiirkonnas võrguteenuseid (sh võrguteenustega otseselt seotud lisateenuseid) osutada üksnes asjakohane võrguettevõtja (st Elektrilevi teeninduspiirkonnas Elektrilevi). ELTS-st ja selle alusel kehtestatud alamaktidest ei tulene mitte ühelegi oma teeninduspiirkonnas tegutsevale võrguettevõtjale piiranguid tema poolt nimetatud kolmanda isiku (sh alltöövõtjate) kaasamise osas. Näiteks, kui klient on Elektrilevilt tellinud teenuse „Elektripaigaldise plommimine kliendi soovil“ ja nimetatud teenust tuleb kohapeale osutama Elektrilevi poolt määratud kolmas isik (alltöövõtja) ja klient ei võimalda kokkulepitud ajal kolmandale isikule juurdepääsu plommitavatele seadmetele, mistõttu jääb teenus (kliendi tegevusest tulenevalt) tegemata, vastutab klient omapoolsete kohustuste täitmise (sh täitmata jätmise) eest. ELTS § 60 lg 1 sätestab, et jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas võib võrku või liini ehitada ja/või võrguteenuseid osutada üksnes see jaotusvõrguettevõtja ise. Tüüptingimuste punkti 1.5 esimene lause „Võrguettevõtja võib lisateenuste lepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada kohustuste täitmiseks kolmandaid isikuid“ ei tähenda seda, et vastutus võrguettevõtja kohustuse osas (lisateenuste lepingu täitmise osas) muutuks - lisateenuste lepingu võrguettevõtja-poolse kohustuse täitmise eest (sõltumata võrguettevõtja poolt määratud kolmanda isiku (sh alltöövõtja) kaasamisest) vastutab võrguettevõtja poolt siiski üksnes ja ainult ELTS § 65 lg 1 p 7 või ELTS § 60 lg 1 osundatud võrguettevõtja, mitte võrguettevõtja poolt määratud kolmas isik. Lähtudes eeltoodust, peab Konkurentsiamet lisateenuste Tüüptingimuste 1. peatüki, sh punkti 1.5 sõnastuse muutmist ametile esitatud Tüüptingimuste sõnastuses põhjendatuks. 3.2. Tüüptingimuste punkt 2.1 Tüüptingimuste punkti 2.1 kohaselt „lisateenus – teenus, mida Elektrilevi võrguettevõtja osutab toodete ja teenuste hinnakirja alusel. Lisateenuste ja mille hulka ei kuulu järgmised osutatavad võrguteenused – võrgu ümberehitus kliendi soovil, võrguühenduse taastamine, võrguühenduse loomine, tootmis- ja tarbimistingimuste muutmine, võrguühenduse kasutamise võimaldamine liitumispunktis, elektrienergia edastamine liitumispunktini ja/või alates liitumispunktist ning edastatud elektrienergia mõõtmine1. Elektrilevi selgitas, et Tüüptingimuste kohaldamisala on parema arusaadavuse tagamiseks piiritletud hinnakirja alusel osutatavate teenustega ning sellest on välja viidud teenused „võrgu ümberehitus kliendi soovil“ ja „võrguühenduse taastamine“. Võrguühenduse taastamine on 1 Selleks, et oleks üheselt arusaadav, millised on muutused võrreldes eelmiste tüüptingimustega, on tüüptingimuste sõnastuses kustutatud osa tähistatud läbikriipsutatuna ja lisatud teksti osa allajoonituna.  5 (7) olemuselt liitumisteenus ja seostub edaspidi liitumislepingu tüüptingimustega. Võrgu ümberehituse tingimused lepitakse kokku konkreetsetes lepingutes. Konkurentsiamet on seisukohal, et teenused „võrgu ümberehitus kliendi soovil“ ja „võrguühenduse taastamine“ on oma olemuselt teenused, mille osas tuleb kliendil sõlmida ELTS-s sätestatud alustel liitumisleping, mistõttu nimetatud teenuseid ei saa ega tohi käsitleda lisateenustena Tüüptingimuste mõistes. Sõnastuse muutmine on vajalik, sest on esinenud juhtumeid, kus nimetatud kahte teenust on tarbijad ekslikult käsitlenud lisateenustena. Lähtudes eeltoodust, peab Konkurentsiamet lisateenuste tüüptingimuste 2. peatüki, sh punkti 2.1 sõnastuse muutmist ametile esitatud Tüüptingimuste sõnastuses põhjendatuks. 3.3. Tüüptingimuste punktid 3.4, 3.5 ja 3.6 Amet hindas kõnealuseid tüüptingimuste punkte kogumis, kuna need on seotud lisateenuste osutamisega. Tüüptingimuste punkti 3.4 kohaselt „Kui lisateenuste lepingu täitmise käigus selgub, et võrguettevõtja ei saa kliendist tuleneval põhjusel lisateenust osutada, siis võrguettevõtja teavitab klienti lisateenuste lepingu täitmist takistavast asjaolust ja määrab kliendile takistuse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.“ Tüüptingimuste punkti 3.5 kohaselt „Kui lisateenuste lepingu täitmise käigus selgub õigusaktist tulenev või muu võrguettevõtjast mittesõltuv lepingu täitmist takistav asjaolu, siis võrguettevõtja teavitab klienti lepingu täitmist takistavast asjaolust ja selle äralangemisest ning määrab lepingu täitmiseks uue tähtaja.“ Tüüptingimuste punkti 3.6 kohaselt „Kui lisateenuste lepingu täitmist takistavad punktides 3.4. ja 3.5. toodud võrguettevõtjast sõltumatud asjaolud, peatub lepingu täitmine ajani, mil takistav asjaolu ära langeb. Lepingu täitmise tähtaeg pikeneb peatatud päevade võrra.“ Elektrilevi selgitas esmases (17.07.2023) taotluses, et 3. peatükki on täpsustatud ja täiendatud, muuhulgas osas, mis puudutab takistavate asjaolude ilmnemist teenuse osutamisel. Amet pidas vajalikuks, et Elektrilevi lisaks kooskõlastatavate Tüüptingimuste punkti 3.5 täpsustuse, mille kohaselt võrguettevõtja teavitab klienti nii lepingu täitmist takistavast asjaolust, kui ka „selle äralangemisest ning määrab lepingu täitmiseks uue tähtaja“. Nimetatud täpsustus on vajalik, sest on esinenud juhtumeid, kus võrguettevõtja oli juba teadlik lepingu täitmist takistava asjaolu äralangemisest, kuid klienti sellest ei teavitatud. Samuti pidas amet vajalikuks, et kui lisateenuste lepingu täitmist takistavad Tüüptingimuste punktides 3.4 ja 3.5 toodud võrguettevõtjast sõltumatud asjaolud ära langevad, tohib lepingu täitmise tähtaeg pikeneda üksnes „peatatud päevade võrra“. Nimetatud täpsustuse sisseviimine oli vajalik, et võrguettevõtja ei väldiks leppetrahvi rakendumist, kuna Tüüptingimuste punkt 5.4 näeb ette, et kui võrguettevõtja hilineb lisateenuse osutamisega kokkulepitud tähtpäevaks, on kliendil õigus nõuda leppetrahvi 0,06% teenuse hinnast iga kohustuse täitmisega hilinetud kalendripäeva eest, v.a punktis 5.2 sätestatud juhul. Seega juhul, kui võrguettevõtja hilineb lisateenuste tähtaja ületamisel rohkem kui „peatatud päevade võrra“, rakendub võrguettevõtjale leppetrahv.  6 (7) Lähtudes eeltoodust, peab Konkurentsiamet lisateenuste Tüüptingimuste 3. peatüki, sh punktide 3.4, 3.5 ja 3.6 sõnastuse muutmist ametile esitatud Tüüptingimuste sõnastuses põhjendatuks. 3.4. Tüüptingimuste punkt 7.2 Tüüptingimuste punkti 7.2 kohaselt „Teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused (sh arved) loetakse kooskõlas lisateenuste lepinguga esitatuks ja kätte antuks, kui tahteavaldus on edastatud teisele poolele suulises, kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis võrgulepingu kohasele või teisele poolele teatatud kontaktandmetel, kui lisateenuste lepingus, sh tüüptingimustes ei ole konkreetse tahteavalduse esitamiseks lepitud eraldi kokku kindlat vormi. Suuliselt edastatud tahteavaldus on esitatud kooskõlas lisateenuste lepinguga, kui võrguettevõtja on selle salvestanud. Võrguettevõtja salvestab punktis 7.1 osundatud klienditeeninduse või äriklienditeeninduse telefoninumbril esitatud tahteavaldused.“ Tüüptingimuste punkti 7.2 lisamise vajadus tulenes asjaolust, et on esinenud juhtumeid, kus liituja ja võrguettevõtja esindaja vahel on toimunud mitteametlik suhtlus (näiteks kas alltöövõtja, tööde läbiviija või projektijuhi mobiiltelefoni vms vahendusel), mida Elektrilevil ei ole võimalik salvestusvahenditega jäädvustada. Samuti puudub sellistel (nt kohapeal töid läbi viivatel) isikutel reeglina õigus ja pädevus anda Elektrilevi nimel kooskõlastusi või nõusolekuid. Seetõttu on vajalik, et liitujale oleks üheselt teada, millistel juhtudel loetakse tema suulised tahteavaldused fikseerituks ja kätteantuks. Amet peab põhjendatuks, kui liituja suuliselt edastatud tahteavalduse salvestab võrguettevõtja oma veebilehel näidatud klienditeeninduse või äriklienditeeninduse telefoninumbril ning loeb selle seeläbi Elektrilevile esitatuks. Seejuures peab ettevõtja isikuandmete osas järgima Tüüptingimuste peatükis 9 sätestatut. Lähtudes eeltoodust, peab Konkurentsiamet lisateenuste Tüüptingimuste 7. peatüki, sh punkti 7.2 sõnastust ametile esitatud Tüüptingimuste sõnastuses põhjendatuks. 4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatuste kohta ELTS § 73 lõike 2 kohaselt ei kooskõlasta Konkurentsiamet võrguteenuste osutamise tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult VÕS-i tähenduses. VÕS § 37 lõige 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu  7 (7) eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lõige 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Konkurentsiamet on läbi töötanud Elektrilevi poolt kooskõlastamiseks esitatud lisateenuste tüüptingimuste muudatused, võttes arvesse nende kohta menetluse käigus Elektrilevi poolt esitatud selgitusi ning seisukohtasid. Konkurentsiameti hinnangul vastavad lisateenuste tüüptingimuste muudatused ELTS § 73 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning Elektrilevi ja teenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule. Kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatused ei ole vastuolus VÕS § 37 lõikes 3 ja § 42 lõigetes 1-2 sätestatuga. Tüüptingimuste muudatustes ei kalduta kõrvale seaduses sätestatud olulistest põhimõtetest ning need ei ole vastuolus ELTS-s toodud alustega. Eeltoodu alusel ning juhindudes ELTS § 73 lõigetest 1-2, § 93 lõike 6 punktist 6, VÕS § 37 lõikest 3, § 42 lõigetest 1-2 otsustan: kooskõlastada Elektrilevi OÜ poolt 05.06.2024 Konkurentsiametile esitatud Elektrilevi OÜ lisateenuste tüüptingimused vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 1. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor Lisa nr 1: Elektrilevi OÜ lisateenuste tüüptingimused.pdf  Elektrilevi OÜ Kehtiv alates: 01.01.2019 Dokumendi tähis: P246 / 3 Kinnitas: T. Randna Ülemdokument: V264 ELEKTRILEVI OÜ LISATEENUSTE TÜÜPTINGIMUSED 1. Üldsätted 1.1. Elektrilevi OÜ lisateenuste tüüptingimused (edaspidi: tüüptingimused) reguleerivad Elektrilevi OÜ (edaspidi: võrguettevõtja või pool) poolt lisateenuste osutamist kliendile (edaspidi: klient või pool). 1.2. Tüüptingimused on lisateenuse osutamise lepingu (edaspidi: lisateenuste leping) lahutamatu osa, sõltumata nende lisamisest lisateenuste lepingule. 1.3. Tüüptingimused on kooskõlastatud Konkurentsiametiga selliste lisateenuste osas, mis on otseselt seotud võrguteenuse osutamisega. Võrguteenuse osutamisega otseselt seotud lisateenuste loetelu on toodud võrguettevõtja veebilehel www.elektrilevi.ee (edaspidi: veebileht). 1.4. Võrguettevõtja tagab tüüptingimuste kättesaadavuse oma veebilehel ja teenindusbüroos. 1.5. Võrguettevõtja võib lisateenuste lepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada kohustuste täitmiseks kolmandaid isikuid. Lisateenuste lepingu sõlmimisega kinnitab klient oma nõusolekut selliseks võrguettevõtja kohustuste ja õiguste üleandmiseks ning valmisolekut vastutada oma kohustuste täitmise eest kas võrguettevõtja või tema poolt nimetatud kolmanda isiku ees. 1.6. Lisateenuste lepingus, sh tüüptingimustes reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled õigusaktidest. Lisateenuste lepingu sõlmimisega on klient kinnitanud, et ta on lisateenuste lepingu, sh tüüptingimuste, ja võrguettevõtja hinnakirja (edaspidi: hinnakiri) sisuga tutvunud, sisust aru saanud ja nõustub lepinguga. 2. Mõisted Tüüptingimustes kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1. lisateenus – teenus, mida võrguettevõtja osutab toodete ja teenuste hinnakirja alusel. Lisateenuste hulka ei kuulu järgmised osutatavad teenused – võrgu ümberehitus kliendi soovil, võrguühenduse taastamine, võrguühenduse loomine, tootmis- ja tarbimistingimuste muutmine, võrguühenduse kasutamise võimaldamine liitumispunktis, elektrienergia edastamine liitumispunktini ja/või alates liitumispunktist ning edastatud elektrienergia mõõtmine; 2.2. hinnakiri – võrguettevõtja kehtestatud teenuste ja tasude loetelu. Elektrituruseaduses ettenähtud juhtudel on teenuste tasud kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Hinnakiri on kättesaadav võrguettevõtja veebilehel; 2.3. arve esitaja – võrguettevõtja või tema partner, kes on nimetatud võrguettevõtja veebilehel. 3. Lisateenuste osutamine 3.1. Klient esitab lisateenuse tellimiseks võrguettevõtjale suulises, kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavalduse. 3.2. Lisateenuste lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.3. Võrguettevõtja osutab lisateenuse kliendiga kokkulepitud tähtpäevaks. 3.4. Kui lisateenuste lepingu täitmise käigus selgub, et võrguettevõtja ei saa kliendist tuleneval põhjusel lisateenust osutada, siis võrguettevõtja teavitab klienti lisateenuste lepingu täitmist takistavast asjaolust ja määrab kliendile takistuse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 3.5. Kui lisateenuste lepingu täitmise käigus selgub õigusaktist tulenev või muu võrguettevõtjast mittesõltuv lepingu täitmist takistav asjaolu, siis võrguettevõtja teavitab esmalt klienti lisateenuste lepingu täitmist takistavast asjaolust. Võrguettevõtja määrab pärast takistava asjaolu äralangemist takistuse esinemise kestuse alusel lepingu täitmiseks uue tähtaja ja teavitab sellest klienti. 3.6. Kui lisateenuste lepingu täitmist takistavad punktides 3.4. ja 3.5. toodud võrguettevõtjast sõltumatud asjaolud, peatub lepingu täitmine ajani, mil takistav asjaolu ära langeb. Lepingu täitmise tähtaeg pikeneb peatatud päevade võrra. 3.7. Klient täidab lisateenuste lepingust ja õigusaktidest tulenevad omapoolsed kohustused võrguettevõtjaga kokkulepitud tähtpäevaks. 3.8. Lisateenuste lepingut võib muuta poolte kokkuleppel, samuti muudel lisateenuste lepingus või tüüptingimustes või õigusaktides ette nähtud alustel. Koostas Lembit Sünt Lk: 1/4  Elektrilevi OÜ Kehtiv alates: Dokumendi tähis: P246 / 4 Kinnitas: Ülemdokument: V264 3.9. Kliendil on õigus saada teavet tööde valmimise kohta kohapeal või võttes ühendust võrguettevõtjaga tema kontaktandmetel. 3.10. Lisateenuste lepingu täitmise tulemusena kliendi elektripaigaldisse paigaldatud mõõteseade ja plommid kuuluvad võrguettevõtjale. 4. Teenuste tasud ja nende maksmise kord 4.1. Klient tasub lisateenuse eest vastavalt punktis 2.2 osundatud hinnakirjale, mis on kättesaadav võrguettevõtja veebilehel. 4.2. Arve esitaja väljastab lisateenuse osutamise kohta kliendile arve. Arve maksetähtaeg on 14 kalendripäeva arve väljastamisest. Arve esitaja esitab kliendile arve vastavalt kokkulepitule kas paberkandjal või elektrooniliselt võrgulepingu kohasele või kliendi teatatud kontaktaadressile. 4.3. Klient maksab lisateenuse eest arvel märgitud maksetähtpäevaks, arvel oleva viitenumbri alusel. 4.4. Arve loetakse tasutuks päevast, kui lisateenuse tasu laekub arve esitajale arvel märgitud viitenumbri alusel. 4.5. Kliendi kohustuse võib täita ka kolmas isik, kuid sõltumata võrguettevõtja poolt täitmise tingimusteta vastuvõtmisest ei ole nimetatu käsitatav nõusolekuna kohustuse üleminekuks kliendilt kolmandale isikule. 4.6. Võrguettevõtjal on õigus vastavalt krediidipoliitikale teha kliendi kohta krediidiriski analüüs ja selle tulemusena määrata tasu maksmine ettemaksuna. 5. Vastutus 5.1. Pooled vastutavad lisateenuste lepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest (edaspidi: kohustuse rikkumine). Pooled ei vastuta kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. 5.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lisateenuste lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 5.3. Võrguettevõtja ei vastuta kohustuse rikkumise eest, kui: 5.3.1. võrguettevõtja ei saa lisateenuste lepingut täita punktis 3.4 nimetatud kliendist tuleneva lepingu täitmist takistava asjaolu tõttu; 5.3.2. võrguettevõtja ei saa lisateenuste lepingut täita punktis 3.5 nimetatud õigusaktist tuleneva või muu võrguettevõtjast mittesõltuva lepingu täitmist takistava asjaolu tõttu. 5.4. Kui võrguettevõtja hilineb lisateenuse osutamisega kokkulepitud tähtpäevaks, on kliendil õigus nõuda leppetrahvi 0,06% teenuse hinnast iga kohustuse täitmisega hilinetud kalendripäeva eest, v.a punktis 5.3 sätestatud juhul. 5.5. Kui klient hilineb kokkulepitud tähtpäevaks tasu maksmisega, maksab ta võrguettevõtjale viivist 0,06% tasumata summast iga maksmisele kuuluva summa tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpeb tasude laekumise päeval (kaasa arvatud). 5.6. Pool hüvitab teisele poolele üksnes lisateenuste lepinguga sätestatud kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Kohustuste rikkumisega põhjustatud muu kahju, sh mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pool peab tekkinud kahjust teadasaamisest mõistliku aja jooksul teatama teisele poolele kahju suuruse ja kahju hüvitamise aluse ning esitama kahju olemasolu ja suurust tõendavad dokumendid. 5.7. Pool võib lisateenuste lepingu rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest ja/või lepingust, sh tüüptingimustest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest ja/või lepingust ei tulene teisiti. 5.8. Kui klient on jätnud kohustuse täitmata, on võrguettevõtjal õigus nõue loovutada ja/või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule. Klient on kohustatud hüvitama võrguettevõtjale ja/või kolmandale isikule nõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Koostas Priit Poom Koostas Lk: 2/4  Elektrilevi OÜ Kehtiv alates: Dokumendi tähis: P246 / 4 Kinnitas: Ülemdokument: V264 6. Lepingu lõpetamine 6.1. Lisateenuste leping lõpeb: 6.1.1. poolte lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmisega; 6.1.2. poolte kokkuleppel; 6.1.3. lepingu lõpetamisel ühe poole avalduse alusel; 6.1.4. äritarbija lõppemisel. 6.2. Klient võib lisateenuste lepingu lõpetada, teatades sellest võrguettevõtjale vähemalt 14 kalendripäeva ette. 6.3. Võrguettevõtja võib lisateenuste lepingu lõpetada, teatades sellest klienti vähemalt 14 kalendripäeva ette, kui: 6.3.1. klient ei likvideeri punktis 3.4 nimetatud takistust võrguettevõtja määratud tähtajaks ja võrguettevõtja on andnud kliendile takistuse kõrvaldamiseks täiendava mõistliku tähtaja ning klient ei ole selleks ajaks takistust likvideerinud ja pooled ei ole leppinud kokku uues tähtajas; 6.3.2. klient on lisateenuste lepingu järgse tasu maksmisega viivitanud rohkem kui 30 kalendripäeva või on rikkunud oluliselt muid lepingus või õigusaktides sätestatud kohustusi ning ei ole rikkumist kõrvaldanud võrguettevõtja antud mõistliku täiendava tähtaja jooksul; 6.3.3. võrguettevõtjal ei ole võimalik punktis 3.5 nimetatud põhjusel lisateenuseid osutada ja õigusakt lubab sellisel juhul teenuse osutamisest keelduda. 6.4. Kui klient teatab lisateenusest loobumisest, siis tasub klient arve esitajale teenuse osutamiseks tehtud kulud, kuid mitte rohkem kui hinnakirjas toodud teenuse hind. 7. Teavitamine 7.1. Võrguettevõtja avaldab info teenuste ja nende tasude kohta võrguettevõtja veebilehel, teenindusbüroos, klienditeeninduse infotelefoni 777 1545 ja äriklienditeeninduse infotelefoni 777 1747 vahendusel. 7.2. Teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused (sh arved) loetakse kooskõlas lisateenuste lepinguga esitatuks ja kätte antuks, kui tahteavaldus on edastatud teisele poolele suulises, kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis võrgulepingu kohasele või teisele poolele teatatud kontaktandmetel, kui lisateenuste lepingus, sh tüüptingimustes ei ole konkreetse tahteavalduse esitamiseks lepitud eraldi kokku kindlat vormi. Suuliselt edastatud tahteavaldus on esitatud kooskõlas lisateenuste lepinguga, kui võrguettevõtja on selle salvestanud. Võrguettevõtja salvestab punktis 7.1 osundatud klienditeeninduse või äriklienditeeninduse telefoninumbril esitatud tahteavaldused. 7.3. Pooled teavitavad üksteist mõistliku aja jooksul kõigist asjaoludest, mis takistavad kohustuste nõuetekohast täitmist, sh lisateenuse osutamist. 7.4. Lisateenuste lepinguga sätestatud võrguettevõtja kontaktaadressi andmete muutumisest teavitab võrguettevõtja klienti võrguettevõtja veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilises päevalehes. 7.5. Lisateenuste osutamisega seotud kliendi kontaktandmete muutumisest teavitab klient võrguettevõtjat 14 kalendripäeva jooksul. 8. Erimeelsuste lahendamine 8.1. Klient esitab võrguettevõtjale lisateenuste osutamisega seotud kaebuse, mida pooled lahendavad võimalusel poolte kokkuleppel. Võrguettevõtja vaatab kliendi kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebuse läbi selle saamisest alates 15 päeva jooksul ning teavitab klienti kaebuse võimalikust lahendusest või kaebuse lahendamise tähtaja pikendamisest. 8.2. Füüsilisest isikust klient võib teenuse osutamisest tulenevate vaidluste lahendamiseks, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, pöörduda kaebusega tarbijakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni poole. 8.3. Poole tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidega, võib teine pool esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. 8.4. Vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse võrguettevõtja asukoha järgses kohtus, s.o Harju Maakohtus, kui õigusaktist ei tulene teisiti. Vaidlus lahendatakse Harju Maakohtus ka juhul, kui klient asub pärast lepingu sõlmimist elama Koostas Priit Poom Koostas Lk: 3/4  Elektrilevi OÜ Kehtiv alates: Dokumendi tähis: P246 / 4 Kinnitas: Ülemdokument: V264 välisriiki või viib sinna üle oma tegevus- või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamisel teada. 8.5. Punktidest 5.3 kuni 5.6 tulenevad vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse üksnes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsevas tarbijavaidluste komisjonis punktis 8.2 ja/või maakohtus punktis 8.4 sätestatud korras. 9. Isikuandmete töötlemine 9.1. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust kliendi isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras, vastavuses õigusaktidega ning “Elektrilevi kliendiandmete töötlemise põhimõtetega”, mis on avaldatud veebilehel. 9.2. Kliendi isikuandmete vastutav töötleja on Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857, asukoht Veskiposti 2, Tallinn 10138). Võrguettevõtja volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad võrguettevõtja veebilehel. 9.3. Ostja isikuandmeid, sh isikukoodi, võlasummat, võla algus- ja lõpp kuupäeva ning muid andmeid, mis on vajalikud võlgnevuse töötlemiseks, võib lisateenuste lepingu rikkumise korral avaldada maksehäireregistris. Koostas Priit Poom Koostas Lk: 4/4