Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25922900066

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 02.12.2025, Võru Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Andreas Eskor Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakond Kriminaalasja number: 25922900066 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxx xxxxx Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 25922900066, milles on xxxxx xxxxx- le esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuvõtlikult kahtlustatakse xxxxx xxxxxx-t selles, et ta võttis 2025. aasta oktoobrikuu kestel (01.10.2025 – 20.10.2025) Tartu Vangla sööklast viis korda toitu, mille eest ta ei maksnud. Abiprokurör, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et eeluurimisel kogutud tõendite järgi on xxxxx xxxxxx-le esitatud kahtlustus piisavat kinnitust leidnud. Kohtueelses menetluses on xxxxx xxxxx talle inkrimineeritava kuriteo osas kahtlustatavana üle kuulatud. 12.11.2025 ülekuulamisel tunnistas xxxxx xxxxx, et on putru võtnud ja ei maksnud selle eest. Ka asjas toimetatud vaatlustest nähtub, et kahtlustuses toodud aegadel võttis xxxxx xxxxx sööklast toitu, kuid jättis selle eest iseteeninduskassas maksmata. Asjaolu, et xxxxx xxxxx on võtnud sööklast toitu ja jätnud selle eest maksmata – kuigi maksma oleks pidanud –, nähtub ka eeluurimisel üle kuulatud tunnistajate ütlustest. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Tuginedes eeltoodule, tuleb anda hinnang süü suurusele, otsustada, kas esineb avalik menetlushuvi ja seejärel otsustada, kas on võimalik kriminaalmenetlus nimetatud alusel lõpetada ning seejärel otsustada kohustuste määramine. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja peale tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus. Asja materjalide pinnalt leiab prokuratuur, et xxxxx xxxxx-i süü talle etteheidetavates kuriteoepisoodides ei ole suur. Varguseepisoode on eeluurimisega tuvastatud viis ning nendega tekitatud varaline kahju on väga väike: kahtlustuses märgitud aegadel võttis xxxxx xxxxx sööklast hommikusööki ühe portsjoni jagu. Tartu Vangla ei ole soovinud kahtlustatavalt maksmata jäänud toidu eest kahjuhüvitist nõuda. Kriminaaltoimiku materjali pinnalt pole ka viiteid, et xxxxx xxxxx tegutsenuks vanglale kahju tekitamise motiivil. Ühtki karistust raskendavat asjaolu ei esine. Xxxxx xxxxx-i süü on väike. Prokuratuuri hinnangul puudub asjas menetluse jätkamiseks ja süüdistuse esitamiseks avalik menetlushuvi. Xxxxx xxxxxx- ei ole varem süütegude eest karistatud. Mööda ei saa vaadata asjaolust, et teo toimepanemise aegu oli xxxxx xxxxx vanglateenistuse ametnik, kel peavad ametist tulenevalt olema kõrged kõlbelised omadused. Praegu on xxxxx xxxxx teenistusest lahkunud. Ühiskonna usk normide kehtivusse ja sellesse, et ametnikud järgivad seadust, ei saa kahjustada, kui xxxxx xxxxxx-le jätta ülaltoodud tegudes süüdistus esitamata. Kuigi xxxxx xxxxx-i teod olid toime pandud tööajal, on nende seos tema ametiga vähene: ta ei pannud tegusid toime talle antud ametivolitusi kuritarvitades. Avaliku menetlushuvi puudumisele viitab ka tema varasem õiguskuulekas käitumine. Puudub alus arvata, et menetluse lõpetamise korral jätkaks xxxxx xxxxxx süütegude toimepanemist. Neil põhjuseil puudub menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Eelneva pinnalt leiab prokatuur, et sobiv viis xxxxx xxxxx-i toime pandule reageerimiseks on KrMS § 202 lg 2 alusel kohustuse määramine, mitte kriminaalkaristus. Kriminaalkaristus küll kinnitaks kahtlustatavale tema käitumise keelatust, kuid ei ole praegu karistuse üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt vältimatult vajalik. Selliselt on täidetud KrMS § 202 kohaldamise eeldused. Prokuröri hinnangul on piisav määrata xxxxx xxxxxx-le kohustuseks maksta kindlaksmääratud summa riigituludesse. See kohustus täidab kriminaalmenetluse eesmärgi. 02.12.2025 selgitas prokurör kahtlustatavale kriminaalmenetluse lõpetamist seoses avaliku menetlushuvi puudumise ja süü väiksusega. Kahtlustatav nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja talle määratava kohustustega. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25922900066 menetlus, kuna xxxxx xxxxx-i süü pole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 2. Määratud kohustuse liik: xxxxx xxxxx kohustub 5 kuu jooksul alates käesoleva määruse allkirjastamisest maksma 450 eurot riigituludesse (KrMS § 202 lg 2 p 2). Makserekvisiidid antakse kätte eraldi lehel. Tasumist kinnitav maksekorraldus tuleb tähtaja kestel edastada aadressile [email protected]. 3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 02.05.2026, s.o 5 kuud määruse tegemisest arvates. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Tartu Vangla valvekaamerate salvestised, mis asuvad digitaalselt prokuratuuri infosüsteemis – jätta infosüsteemi. 6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei teavitata, kuna andmeid pole registritesse kantud. 7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: elektroonselt Tartu Vanglale. Xxxxx xxxxxx-le endale antakse määrus prokuratuuris koha peal allkirja vastu kätte. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Andreas Eskor abiprokurör Mulle on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Kaitsjat osavõttu toimingust ei taotle. Mulle on selgitatud, et kui ma tähtaegselt kohustust ei täida, võib prokuratuur kriminaalmenetluse uuendada. Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus. Olen saanud kätte kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia: _______________________________________________________ /nimi, allkiri, kuupäev/