dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25267000026

Prokuratuur · 1. detsember 2025
Viit
RP-6-15/25/12637
Registreeritud
1. detsember 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Maarja Gustavson (Lääne Ringkonnaprokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuur Teine osakond)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25267000026.pdf153 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 01.12.2025, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25267000026 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (xxx) Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema XXX, Pärnu linnas: - 28.08.2024 kella 16.30 paiku lõi ühe korra käega vastu oma alaealise poja XXX tuharaid, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – punetava laigu vasakul tuharal; - 01.10.2024 eeluurimisega täpselt tuvastamata kellajal lõi XXX ühe korra käega vastu tuharaid, tekitades löömisega pojale tervisekahjustuse – marrastused paremal tuharal. KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja kuriteoga tekitatud kahju heastamisele kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda järgmistel motiividel. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on kannatanu – oma alaealise poja – suhtes tahtlikult toime pannud kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul kahtlustatava süü ei ole suur, kuivõrd ta on kannatanule tekitanud kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja kergeid tervisekahjustusi. Lisaks ei ole prokuröri hinnangul kriminaalmenetluse käigus tuvastatud tegude näol tegemist mitte niivõrd klassikalise süstemaatilise perevägivallaga, vaid pigem lapse distsiplineerimisel valede kasvatuslike meetodite valimisega, mis võib olla tingitud vajakajäämisest stressijuhtimise ja vanemlikes oskustes. Mistahes eesmärgil lapse suhtes füüsilise vägivalla kasutamine on küll äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus, kuid prokurör on seisukohal, et XXX süü ei ole sedavõrd suur, et tema tegevus peaks käesoleval juhul tingimata päädima kriminaalkorras karistamisega. Prokuröri hinnangul on XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest märkimisväärselt tõhusam meede isiku suunamine asjakohasele nõustamisele, mille käigus õppida, kuidas edaspidises suhtluses oma alaealise pojaga leida viis vägivallavabaks suhtluseks ja rahumeelseks konfliktilahenduseks. Samuti tuleb kahtlustataval edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuivõrd kahtlustatava alkoholi tarvitamise harjumus võis tema käitumisviisi valikul olulist rolli mängida. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Kuigi jätkuva lähisuhtevägivalla puhul on avalik menetlushuvi üldjuhul olemas, on prokurör jõudnud veendumusele, et XXX kriminaalkorras karistamine ei ole antud juhul vältimatult vajalik. XXX on varasemalt isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust viimase 12 aasta jooksul lõpetatud KrMS §-st 202 juhindudes ning kahtlustatav on valmis võtma endale asjakohased kohustused oma käitumise muutmiseks, mistõttu kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25267000026 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: • XXX läbida vägivallast loobumise toetamise nõustamine. XXX kohustub pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 08.12.2025, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks (e-posti aadress [email protected], tel 53668617). Kahtlustatav kohustub teavitama Lääne Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 08.12.2025 nõustamisteenusele pöördumisest ning hiljemalt 01.02.2026 esimese nõustamiskorra läbimisest. Kahtlustatav kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 01.05.2026. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud; • XXX mitte tarvitada alkoholi. Määratud kohustuste täitmise tähtaeg: 01.05.2026. 3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei kustutata. 7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kahtlustatavale XXX, kannatanu seaduslikule esindajale XXX, kuriteoteate esitajale Pärnu Linnavalitsus, Sotsiaalkindlustusametile. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. __________________________ Maarja Gustavson Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: ________________________________ XXX
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →